Ragnhildii. Servet dutkat Proffat beaskidit. gudnebálkkašupmi. NSR ávvuda

Transkript

1 14. JA 15. SIIDDUIN SIIDDUIN Ragnhildii NSR ávvuda gudnebálkkašupmi SÁMEGIEL OĐASAVIISA 127. nr. duorastat, golggotmánnu 23.b JAHKEGEARDI NOK 15,- 40-jagi Olles dát ášši govve nu čielgasit mo stuorrakapitála lea guolásteamis oalát mearrideaddjin Dag T. Elgvin vuohttá sámepolitihka geainnu: SÁMI STÁHTA ásaheame Finnmárkku Luonddugáhttenlihtu jođiheaddji Dag T. Elgvin lohká bures vuohttit soames sápmelaččain dáhtu ásahit sierra sámi stáhta go buot orru manname dan guvlui. 5. SIIDU 4. SIIDU 6. SIIDU Servet dutkat Proffat beaskidit lossa mánáid «sámesávzzaid» S Á M E G I E L O Đ Đ A S AT N E A H TA S : w w w. a v v i r. n o

2 OAIVEČÁLUS 2 ÁIDNA SÁMEGIEL OĐASAVIISA Váldodoaimmaheaddji ja hálddáhuslaš jođiheaddji Ánte Bals Eai go goassege oahpa? Mannan vahkku mearridii Norgga ja Ruošša guolástankommišuvdna fas rahpat šákšabivddu. Dán vuoru lea addon lohpi bivdit tonna šávšša boahtte jagi. Vuođđun dán mearrádussii lea guolledutkiid árvvoštallan man stuorra šákšahivvodat mearas gávdno dál. Nu go diehtit, de lea šákša biebmun eará guliide mearas, nu go dorskái, sáidái ja lussii. Dán rájes go vuosttas geardde gurrejedje šávšša mearas, de álge maiddái dáid guliid hivvodagat unnut, ja dat lea áddemis, go biebmu nohká, de vátnu maiddái eará guolli. Dán leat riddoguovllut beassan ollásit vásihit go rittuin ja vuonain leat guolit nohkan, ja ii oro čuovgadat áigi boahtimin. Dat mii duođaid lea imaš dán oktavuođas, lea go politihkkariid bealis measta ii gávdno digaštallan dán áššis. Leat dušše muhtin báikkálaš guolásteaddjit geat vigget čuorvut váruhusaid dán oktavuođas. Sii vigget cuiggodit mo dáhpáhuvai ovddit háve go mearra gurrejuvvui šávššain. Maŋŋá go vuotna- ja riddodorski ledje eret bivdán, de ii boahtán mihkkege šat sadjái. Dan lea álki ipmirdit, gos ii gávdno biebmu, doppe eai leat guolitge. Dát eahpebalánsa bivddu ektui mearas lea dál beassan sajáiduvvat. Go veaháš ihtá muhtinlágan guollesorta, de lea stuorrakapitála dan maŋis ja dinestit ruđa jođánepmosit. Go dát vuogádat lea beassan leat stivrejeaddjin, de eat beasa goassege oaidnit ealli ja dearvvas vuotna- ja riddoguolásteami, gos olbmot ellet ja birgejit. Olles dát ášši govve nu čielgasit mo stuorrakapitála lea guolásteamis oalát mearrideaddjin Olles dát ášši govve nu čielgasit mo stuorrakapitála lea guolásteamis oalát mearrideaddjin. Stuorrakapitála lea oalát nagodan čatnat buot váldopolitihkkariid dan dássái ahte álo lea dušše bivdoeriid birra sáhka. Ii oktage olat jienainis mearrideddjiid lusa dainna ságain ahte mii fertet oažžut ekovuogádaga fas balánsii. Das ii leat goassege sáhka, ja jus leš, de sin jietna álo šaddá menddo geahpas ja jávká hivvodatgáibádusaid huikasa duohkai. Mii galggašeimmet leat dál oahpan mo ii galgga dahkat. Mis leat vuonat guoros ja rittuin vánis guolli ja ealli báikkit šaddan ávdin. Dál livčče áigi min njunuš politihkkáriin geavahit dán oahppu ja mokkirdit iežaset eret stuorrakapitála njivlefierpmis ovdal go olles meara billistit. Ii leat sihkar mii oažžut ovtta vel vejolašvuođa. ALMMUHEADDJI: Min Áigi AS ja Sámi Aviisa AS Doaimmahushoavda Josef Isak Utsi Kulturredaktevra Ammun Johnskareng Hábmen: ÁVVIR - sámegielat ođas áviisa Deaddileapmi: Finnmark Dagblad ISSN: ÁVVIR GUOVDAGEAINNUS Pb 235, 9521 Guovdageaidnu Telefáksa: (+47) Guossis fitnát? Boaronjárga 1 (Siva-viesus) Sátnevajas Ávvira váldonummár: Jus riŋget olggobeal Norgga, de fertet bidjat +47 telefunnummáriid ovddabeallái. HATTIT ja DIEĐUT ALMMUHUSAT annonse@avvir.no Dábálaš almmuhusat...8,35 r. Virgealmmuhusat...11,00 r. Teakstasiidu...10,90 r. 1. siidu...16,80 r. Maŋimuš siidu...11,05 r. Ivdnelasáhus...1,00 r. RAHPANÁIGGIT Árgabeivviid FITNODATNUMMÁR: MVA ÁVVIR KÁRÁŠJOGAS Suomageaidnu 14, 9730 Kárášjohka Telefáksa: (+47) Guossis fitnát? Suomageaidnu 14 (DSF-visttis) Jus jáhkežat buot maid gulažat, de oza kaniinnaid ábis ja guliid vuovddis. (Tormod Kinnesa čoakkáldagas) GUOSSIS FITNAT ÁVVIRIS ROMSSAS? Grønnegata 23, Tromsø (tidl. Arctic Gallery, NRL-bygget) ÁVVIR - SÁMEGIEL OĐASÁVIISA Boaronjárga1, GUOVDAGEAIDNU Suomageaidnu 14, KÁRÁŠJOHKA ÁVIISAHATTIT abonnement@avvir.no 1/1 jahkái r. 1/2 jahkái r. 3 mánnui r. FUOM! OBS! 20% hálbbit studeanttaide (Ferte čájehit duođaštusa) Haddelasáhus (girdilasáhus) lohkkiide olggobealde Finnmárkku 200,- jáhkái 120,- jáhkebeallái 75,- golmma mánnui E-POASTTA ČUJUHUSAT Váldočujuhus... post@avvir.no Almmuhusat:... annonse@avvir.no Aviissa diŋgon:...abonnement@avvir.no Doaimmahussii:... redaksjonen@avvir.no Lohkiid čállosat:... desken@avvir.no Ávvir bargá «leage várrugasplákáhta» buori preassavieru njuolggadusaid mielde. Son guhte oaivvilda iežas vigiheamit gillát unohis áviisabeaggima, ávžžuhuvvo váldit oktavuođa doaimmahusain. Pressens Faglige Utvalg (PFU) lea váidalusorgána man Norsk Presseforbund lea nammadan. Orgána, mas leat lahtut preassaorganisašuvnnain ja álbmogis, gieđahallá váidalusaid preassa vuostá preassaetihkalaš áššiin. Čujuhus: Prinsensgt. 1 Postboks 46, sentrum,0101 Oslo, Telefuvdna: Fáksa: KONTUNUMMARAT Báŋkogiro: IBAN:... NO SWIFT:...SNOW NO 22 POP-Gáregasnjárga: Báŋku Ruoŧas: Rehketčujuhus: Ávvir c/o Altaposten P.b ALTA ÁVVIRA BARGIT Njuolggonummár e-poasta VÁLDODOAIMMAHEADDJI...Ánte Bals ante@avvir.no DOAIMMAHUSHOAVDA...Josef Isak Utsi isak@avvir.no JOURNALISTA...Ammun Johnskareng ammun@avvir.no JOURNALISTA...Hans Solbakken hans@avvir.no JOURNALISTA...Astrid Helander astrid.helander@avvir.no JOURNALISTA...Sara Victoria Andersen saravictoria@avvir.no JOURNALISTA...Kari Lisbeth Hermansen kari@avvir.no JOURNALISTA...Åse-Márgget Holm margget@avvir.no JOURNALISTA...Johan Ánte Utsi johanante@avvir.no JOURNALISTA...Inga Márjá Steinfjell ingamarja@avvir.no GIELLABARGI...Jørgen Per Gaup jorgen@avvir.no GIELLABARGI...Sara Marit Gaup saramarit@avvir.no JOURNALISTA...Silje Malene Varsi silje@avvir.no TYPOGRÁFA...Gudrun Balto gudrun@avvir.no TYPOGRÁFA...Anne Gro Gaup annegro@avvir.no TYPOGRÁFAOAHPPI...Anita Bjørnback anita@avvir.no IT OVDDASVÁSTIDEADDJI...Per Christian Biti per@avvir.no ALMMUHUSVUOVDI...Inger Anna Anti inger@avvir.no ALMMUHUSVUOVDI...Isak Nils Siri isaknils@avvir.no HÁLDDAHUSBARGI...Svein Nordsletta svein@avvir.no HÁLDDAHUSBARGI...Karen Anna Buljo karenanna@avvir.no

3 ALMMUHUSAT BRUKTLISTE fra Frode Utsi AS MODELL:...PRIS:... KM: LYNX RAVE 800 R... KR , SOM NY,Demo 2007 LYNX RAVE 800 RC... KR , For kunde 2005 LYNX RAVE 800 SPECIAL... KR , Strøken 2001 LYNX RAVE 800 SPECIAL... KR , God stand 2007 LYNX RAVE 600 HO RE... KR , Strøken 1991 LYNX GLS 643 RAVE... KR , LYNX ENDURO 500 T... KR , Rep.objekt 2008 LYNX X-TRIM 600 SDI... KR , Strøken,DEMO 2007 LYNX ADVENTURE V-800 LT... KR , LYNX ADVENTURE 550 LX... KR , SOM NY 2004 LYNX SPORT TOURING 800 SDI... KR , Strøken 2003 LYNX SPORT TOURING 800 SDI... KR ,-... Ikke klargjort 2002 LYNX SPORT TOURING KR , Strøken 2002 LYNX SUPER TOURING KR ,-... Ventes inn 2003 LYNX SPORT TOURING 600 HO... KR , LYNX RANGER V TECH... KR , SOM NY 2006 SKI-DOO MXZ 1000 X SDI RENEGADE... KR , For kunde 2004 SKI-DOO MXZ 800 X HO... KR , Strøken 2002 SKI-DOO MXZ 800 RENEGADE... KR , For kunde 2002 SKI-DOO MXZ 800 RENEGADE... KR , For kunde 2008 SKI-DOO MXZ 600 X SDI RENEGADE... KR , SOM NY 2008 SKI-DOO MXZ 600 X SDI RENEGADE... KR , Strøken,DEMO 2007 SKI-DOO MXZ 600 X SDI RENEGADE... KR , For kunde 2007 SKI-DOO MXZ 600 X SDI RENEGADE... KR , SOM NY 2007 SKI-DOO MXZ 600 X-RS SDI... KR , Ventes inn 2008 SKI-DOO MXZ TNT KR , SOM NY 2004 SKI-DOO MXZ 500 SS(600)... KR , Strøken MODELL:...PRIS:... KM: SKI-DOO FORMULA Z KR , God stand 2007 SKI-DOO SUMMIT 800 X-RS... KR , Strøken 2007 SKI-DOO SUMMIT 550 F... KR , SOM NY 2003 SKI-DOO SUMMIT 550 F... KR , SKI-DOO FREESTYLE 550 BC... KR , SKI-DOO FREESTYLE 550 BC... KR , Strøken 2007 SKI-DOO FREESTYLE 550 BC... KR , Strøken 2006 SKI-DOO GTX 600 SDI... KR , Ventes inn 2007 SKI-DOO GTX 500 SS(600)... KR , SOM NY 2005 SKI-DOO GTX 380 F... KR , SKI-DOO LEGEND GT 500 SS(600)... KR , SOM NY 2008 SKI-DOO EXPEDITION 600 SDI WT... KR , SOM NY 2008 SKI-DOO SKANDIC TUNDRA KR , Strøken 2006 YAMAHA RS VIKING 4-stroke... KR , Ventes inn 2003 YAMAHA SX VIPER 700 MOUNTAIN... KR , Strøken 2002 YAMAHA SX VIPER 700 ERTT... KR , Strøken 1999 YAMAHA VENTURE 500 XL... KR ,-... Ventes inn 2007 ARCTIC CAT JAGUAR Z 1 4-stroke... KR , SOM NY 2003 ARCTIC CAT ZR KR , ARCTIC CAT Z KR , SOM NY 2006 ARCTIC CAT M5 EFI... KR , ARCTIC CAT PANTHER 570 ESR... KR , SOM NY 2008 POLARIS SWITCHBACK 700 DRAGON IQ.. KR , SOM NY 2007 POLARIS SWITCHBACK 600 CFI Ventes inn 2001 POLARIS XC 800 SP... KR , SOM NY 2008 POLARIS DRAGON 700 IQ... KR , SOM NY 2008 POLARIS IQ 600 RR... KR ,-... Ventes inn 2005 POLARIS FUSHION KR , Strøken MC-MOPED-ATV-BIL...4-takt CROSSER, «Ubrukt»... KR , time...som NY 2008 KTM SXF takt HelCross... KR , timer...som NY 2006 KTM SX HelCross... KR ,-...God stand 2006 YAMAHA PW 80...CROSSER... KR ,-...God stand 2004 KAWASAKI KVF 360 4X4...Grønn, Nye dekk... KR , Strøken 2007 CAN AM OUTLANDER 650 MAX...Hvite skilt, Vindrute, Boks... KR , Som ny 2007 CAN AM OUTLANDER Nye fordekk, Sorte skilt... KR , BOMBARIDER OUTLANDER 400 MAX XT...Winsj, Vindrute, Håndvarmere, m.m... KR , For kunde 2003 BOMBARDIER TRAXTER 500 MAX...Winsj, Vindrute, Håndvarmere, m.m... KR , SOM NY 2003 POLARIS SPORTSMAN 700 4WD Camo...Bukplate... KR , TOYOTA CARINA E TURBO DIESEL...Senkesett, 17» ALU... KR , For kunde I TILLEGG KOMMER OMREGISTRERINGSAVGIFT. FINANSIERING FRA 0,-KONTANT. Outlander 400 EFI ,- Sorte skilt Outlander 500 EFI NÅ kr ,- på Hvite skilt Før ,- Outlander 400 MAX 2-seter m/winsj ,- Sorte skilt ,- Hvite skilt Opptil 50% rabatt Kjettingpar kr 677,- på bekledning fra bl.a SCOTT og TO BE Plogsett fra kr 6190,- Telt og Turutstyr fra FRISPORT BRUKTLISTE 3

4 OĐĐASAT Prošeaktabuohccedivššár Lin Hagen Sjøgren, Guovdageainnu dearvvašvuođadivššár Astrid Rasdal Kemi ja mánáiddoavttir Ane Kokkvoll galget ovttas gávnnahit makkár dikšunvuohki lea beaktileamos mánáide geat bártidit badjelmearálaš deattuin. Servet dutkanprošektii Guovdageainnu suohkan lea mearridan searvat dutkanprošektii man ulbmilin lea gávnnahit makkár dikšunvuohki lea buoremus mánáide geat bártidit badjelmeare lossa deattuin. Dutkanprošeakta masa Guovdageainnu suohkana dearvvašvuođabálvalus lea searvan, lea ovttasbargoprošeakta Hámmárfeastta buohcceviesuin. Prošeakta lea oaivvilduvvon mánáide geat bártidit badjelmearálaš deattuin ja sin bearrašiidda. Dát lea čuovvuleapmin ovdaprošeavttas maid Hámmárfeastta buohcceviesu mánáiddoavttir Ane Kokkvold ja Hámmárfeastta dearvvaš vuođadivššár Gro Hågensen čađaheigga 2005 (geahča fáktarámma). Go bargen mánáiguin ja Dearvvašvuođadivššár Astrid Rasdal Kemi. Guovdageainnu suohkana nuoraiguin geain ledje deaddováttisvuođat, de dovden ahte in nagot fállat sidjiide doarvái buori veahki. Nu álggiimet geahččaladdat eará bargovugiid ja ovttas Hámmárfeastta dearvvaš vuođadivššáriin vuolggahin jurdaga álggahit prošeavtta maid gohčodeimmet "doaibmaskuvla", muitala Kokkvoll. Duhtavaččat Prošeakta "doaibmaskuvla" manai jagi badjel ja dasa serve 12 Hámmárfeastta bearraša. Buot bearrašat orro vuos golbma jándora buohcceviesu mánáidossodagas. Earret medisiinnalaš iskkadeami ožžo bearrašat oahpaheami borramušaid birra ja aktivitehtaid birra. Váhnemat biebmoráhkadeami birra ja mánát ges besse geahččaladdat iešguđetlágan doaimmaide searvat. Bearrašat serve maid oktasaš tuvrabeivviide ja merkejedje beavdegirjjiide áiggi maid mánát bidje fysalaš doaimmaide beaivválaččat. Go vulge ruoktot fas, de ožžo mielde doaibma plánaevttohusa. Dasto čuovui dearvvašvuođastašuvdna bearrašiid, sihke joavkkuid mielde ja individuála ságastallamiid bokte. Muhtun áiggi maŋŋel serve bearrašat vel ovttas moadde beaivásaš meahcástanskuvlii. Mii leimmet duhtavaččat bohtosiiguin maid mánát olahedje. Danne mearrideimmet bidjat johtui dutkanprošeavtta gávnnahit ja dieđalaččat duođaštit lea go "doaibmaskuvla" beaktilis vuohki ja makkár váikkuhusat das leat. Mihttun lea gávnnahit sáhttá go dát ođđa máŋggafágalaš dikšunmodealla mas guovddážis lea addit mánáide ja sin bearrašiidda máŋggafágalaš praktihkalaš ja teorehtalaš neavvuma oktan aktivitehta fálaldagaiguin buoret dahje heajut go dat ahte mánát ja bearrašat ožžot individuála neavvuma, čilge Kokkvold. Dán dutkanprošeavtta oktavuođas leat ge buot Finnmárkku suohkanat geat leat searvan fylkka álbmotdearvvašvuođaprošektii bovdejuvvon searvat. Guovdageainnu suohkan šattai vuosttaš suohkanin mii vuollái čálii ovttasbargošiehtadusa, ja gos dál besset ohcagoahtit ja bovdet mánáid ja bearrašiid geat háliidit searvat dutkanprošektii. Mii dárbbašit nu olu bearrašiid go vejolaš. Olles Finnmárkkus lea mis mihttun oažžut 100 bearraša searvat. Dan mađe olu dárbbašit vai galgat sáhttit dadjat goappálágan dikšunvugiin olahit buoret bohtosiid, čilge Kokkvold vel ja ávžžuha olbmuid váldit oktavuođa suohkana dearvvaš vuođabálvalusain jus háliidit gullat eambbo prošeavtta birra. Kari Lisbeth Hermansen Illuda boahtit johtui dearvvašvuođadivššár, Astrid mas olles bearaš váldo mielde. eai čađat šat dearvvaš vuođaiskkademiid Rasdal Kemi lohká iežas illudit boahtit johtui prošeavttain, go lea máŋgii dovdan ahte ii nagot fállat dan veahki maid mánát geain leat deaddováttisvuođat dárbbašit. Váttisvuohtan lea máŋgii leamašan ahte mis eai leat Mii leat ovdal eanemus fokuseren dan máná geas leat deaddováttisvuođat, eat ge nu olu su bearraša. Dan dihte orro somá dál geahččalit vuogi mas bearaš maid lea guovddážis, oaivvilda dearvvašvuođadivššár. maŋŋel go mánát álget 1. luohkkái. Vaikko vihkket mánáid vaksineremiid oktavuođas, de ii leat unnán resurssaid geažil leamašan čuovvoleapmi sin ektui geat dárbbašivčče veahki nu leamašan doarvái resurssat fállat buorre, čilge Rasdal Kemi. mánáide dan veahki maid Dárbu Rasdal Kemi lohká vel ahte son dárbbašit, lohká Rasdal Kemi. Dearvvašvuođabálvalusas eai jáhkká dárbbu bidjat johtui dákkár Eai ovdal geahččalan dieđe man olu mánát ja nuorat prošeavttaid, ii dušše Guovdageainnus, muhto miehtá Norgga, Guovdageainnus ii leat ovdal Guovdageainnus leat geat bártidit leamašan sullásaš veahkkefálaldat lossa deattuin. Sivvan dasa lea go go badjelmearálaš deaddu leat Duogáš Buidodat ja badjelmearálaš deaddu lea dađistaga šaddagoahtán stuora dearvvašvuođaváttisvuohtan miehtá máilmmi, ja WHO (máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvdna) gohčoda dan dakkar globála epidemiijan mii lea okta deháleamos áittan álbmotdearvvašvuhtii. Hámmárfeastta buohcciviessu dikšu eanet ahte eanet mánáid geat leat badjelmeare lossadat. Dán oktavuođas vuolggaheigga dearvvaš vuođadivššár Gro Hågensen ja mánáiddoavttir Ane Kokkvoll 2005 ovdaprošeavtta maid gohčodeigga "Hámmárfeastta doaibmaskuvla". Soai ovddideigga doaresfágalaš lahkoneami dáidda mánáide ja bearrašiidda ja mii lei vuođđuduvvon hui lagas ovttasbarggu ala gaskkal suohkaniid ja spesialistad earvvašvuođabálvalusa. Dearvvaš vuođadivššárdeaivvadeamis Kárášjogas 2007 ovdanbuktojuvvojedje plánat stuorebuš dikšunprošektii ja fálaldat váldui hui bures vuostá. Dan oktavuođas bovdejuvvojedje buot dearvvašvuođastašuvnnat Finnmárkkus searvat iskkadeapmái ja das čogge dieđuid dearvvašvuođastašuvnnain mánáid deattuid birra. Doaibmaskuvla ovttasbargá Finnmárkku fylkkasuohkaniin ja fylkkasuohkana álbmotdearvvašv uođaprošeavttain. Suohkanat geat leat juo searvan Finnmárkku álbmotdearvvašvuođaprošektii bovdejuvvojit dál searvat doaibmaskuvlaprošektii. šaddagoahtán stuora váttisvuohtan miehtá. Kari Lisbeth Hermansen 4

5 OĐĐASAT Dag T. Elgvin vuohttá sámepolitihka geainnu: Sámi stáhta ásaheame Finnmárkku Luonddugáhttenlihtu jođiheaddji Dag T. Elgvin lohká bures vuohttit soames sápmelaččain dáhtu ásahit sierra sámi stáhta go buot orru manname dan guvlui. Dag T. Elgvin háliida garrasit deattuhit ahte luonddugáhttenlihtus ii leat makkár ge almmolaš oaidnu sierra sámi stáhta hárrái. Muhto mun dušše lean analyseren sámi politihkalaš ovdáneami. Mii oaidnit Sámedikki oažžut dađistaga eambbo fámu, sámit gáibidit sierra vearroortnegiid ja dađistaga ásahuvvojit sierra sámi ásahusat, lohká Elgvin. Dasa lassin lean maid oaidnán ahte muhtun sámi politihkkarat dáhttot sierra sámi oljofoandda ja Sámediggi gáibida eamiálbmotdivadiid ođđa minerallágas. Dat leat áibbas dábálaš mearkkat dasa mot ođđa stáhta álggahuvvo, nu ahte ovtta beaivvi go buot lea sajis, sihke sierra dietnasat, ásahusat, lágat ja nu ain, de lea álki dadjat, ahte dál áigut sierra stáhta, lohká Dag T. Elgvin. Ii namut namaid Son oaidná buot dáid ovdánemiiguin sámeservodagas ovttaláganvuođa gaskkal Norgga ja Dánmárkku 1814:s, go Norga luovvanii Danmárkku stivrejumis. Lávvordat Ságat portretterii Dag T. Elgvina gos son dajai, ahte oažžu jearrat háliidit go sii, geat eai doahttal Norgga lágaid, ásahit sierra Sámi stáhta. Elgvin dadjá sierra sámi stáhta ásaheami leat ge bidjame čoahkkái bihtáid bihtáid mielde, vaikke njunuš sámepolitihkarat eai almmolaččat daja alddiineaset leat dáhtu ásahit stáhta. Son liikká jáhkká muhtuniin leat dan oainnu vaikke eai dovddas II LEAT OAIVIL: Mus ii leat Finnmárkku Luonddugáhttenlihtu jođiheaddji ámmáhis makkár ge oaidnu dasa ahte lea go riekta vai boastut ásahit sierra sámi stáhta, muhto dušše guorahalan ahte dan guvlui lea manname, dadjá Dag T. Elgvin. Hanne Klemetsen/Ságat govven dan almmolaččat. Muhto mus eai leat namat máid háliidan namuhit. Dál gal gullat Sámedikki politihkkariin ahte ii leat dáhttu sierra sámi ásahusaide, muhto buohkat muitit Álttá stuimmiid áigge go soames aktivisttain ledje dakkár áigumušat, dadjá Elgvin. Gazzalaga sámepolitihkkariiguin Luonddugáhttenlihttu lea ge leamaš sámi suohkaniiguin gazzalaga moanat jagiid, go dát suohkanat addet dakkar sierranas vuodjinlobiid máid meahccevuodjinláhka ii atte rievtti dahkat. Dáid suohkaniid politihkkarat leat čuoččuhan ahte Elgvin lea njulgestaga áittan sámi meahcástanárbevieruide. Sámedikkis lea maid čavga oaidnu dakko ahte sápmelaččaide galgá álkit vuodjit mehciin go eará Norgga ássiin. Mus ii leat vuođđu čuoččuhit ahte dain sámi politihkkariin lea dáhttu ásahit sierra sámi stáhta, dadjá Dag T. Elgvin diplomáhtalaččat. Demokratiija dávda Son atná demokratijii stuorra váttisvuohtan go sámiin leat duppal jienat, sihke dábálaš Norgga válggaide, muhto seammás sierranas jienastanváldi Sámediggái, mii dađistaga oažžu eambbo ahte eambbo válddi. Elgvin diehtemeahttun: Muhto mu mielas lea dat áibbas ortnegis nu guhká go Sámediggi dušše lea ráđđeaddiorgána eiseválddiide, muhto dan beaivvi go Sámediggi beassá iežas lágaid mearridit sámeguovlluide, de šaddá váttisin demokratijii. Dalle han lea juo šaddan sierra stáhta stáhta siskkobeallái. Buohkain ferte váikkuhanvejolašvuohta váikkuhit Stuorradikki bokte mearrádusaide, gosa buot Norgga ássit jienastit ovddasteddjiid, sihke sámit, kveanat ja buohkat, lohká Dag T. Elgvin. Seammás son šiitá ahte sus ja luonddugáhttenlihtus lea ulbmil luonddugáhttema namas bargat dan ala ahte ii Das šattašii kaos Elgvinas ii oro máhttu stáhtaid organiseremis, Norgga historjjás, sámi historjjás ja guhkkin eret mot sápmelaš smiehttá. Dan dadjá Čielga Sámi Jiena sámediggeáirras Jánoš Trosten luonddugáhttenlihtu analysii. Lea veadjemeahttun ásahit sierra sámi stáhta, go sápmelaččat dán njealji riikkas leat oahpahuvvon iešguđet stáhtain eallit, sihke geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid hárrái, dadjá Trosten ja konkludere mii das šattašii boađusin. Das ii boađáše eará go kaos. Oahppat eambbo Su mielas galggašii Elgvin gazzat eambbo oahpu, erenoamážit Norgga vuođđolága birra ja maiddái ON julggaštusaid birra, ovdal go dákkár čuoččuhusaid luonddugáhttema olis ovddida. Mu mielas lea son dušše duotna, dadjá Trosten. Bargat ovttas Jánoš Trosten liikká atná áibbas lunddolažžan ahte sámit boahtte áiggis barget ovttas oktasaš parlameanttas. Nu go ovddidit oktasaš arenas sámegiela, kultuvrra ja muhtun muddui maid resurssa gažaldagaid. Muhto dat lea áibbas eará go sámi stáhta, lohká Trosten. Josef Isak Utsi ásahuvvo sierra sámi stáhta. Dasa ii gávdno lihtus makkár ge almmolaš mearrádus dahje oaidnu, dadjá son, Josef Isak Utsi Vuostehágu Sámediggeáirras Susanne Amalie Andersen (NSR) ávžžuha sámi nuoraid doarjut plánejuvvon miellačájehemiid Roavvenjárggas ja čájehit vuostehágu das mo suoma turistaindustriijas vealahit ja boastut geavahit earret eará sámi gávtti. - Mun oaivvildan leat dehálažžan ahte mii sámi nuorat čájehit vuostehágu das mo Roavvenjárggas dulbmot gávtti. Mii fertet muitalit suoma mátkeealáhusfitnodagaide ahte mii eat dohkket dan go sii geavahit romes, hálbbes gáktekopiijaid ja dan láhkai dájuhit turisttaid olles máilmmis jáhkkit ahte nie mii sápmelaččat gárvodit ja láhttet, cealká Susanne Andersen preassa dieđáhusas. Miellačájeheamit lágiduvvojit Roavvenjárggas golggotmánu 30.b Sámekonfereanssa oktavuođas. 5

6 OĐĐASAT Lea go guovža Sirpmás? Lea eahpesihkar lea go guovža Sirpmás vai lea go eará ealli mii lea vuhtton Bievráváris Sirpmás. Leat vuohttán maid nu Bievráváris Sirpmás, jáhkkit ahte lea guovža, muhto dat ii leat sihkar. Lean vuohttán ahte lea moiven hirbmasit eatnama ja vel ráhkadan sámmál balssa, muitala Johannes Varsi Sirpmás. 800 mehtera Bievrávári vuolábealde leat olbmuin stobut ja návehat mas leat eallit vel. Dat lea dušše 800 mehtera eret E6 geainnus gos leat vuohtton luottat. Lea issoras smiehttat jos de lea guovža mii lea vuhtton ja dat han lea nu lahka gos olbmot orrot. Iskkadeapmi Meahccebálvalus lea fitnan Sirpmás geahččamin mii son dat lea mii lea vuhtton. Sii gávdne baikka mas sii leat iskosa váldán ja beassat dálvvi mielde diehtit lea go guovža vai ii maid leat vuohttán. Silje Malene Varsi Sam McDonald ja John Quigley leaba olles leavttuin barggus. Silje Malene Varsi govven John luoitá sávzza ovdal go lea geargan beaskideamis, čuohpasta vel dan maŋemus ulloduhku mii lea báhcán ovdal go sávza ruohtasta eret. Silje Malene Varsi govven Olgoriikka sávzabeaskideaddjit boahtán Kárášjohkii Nortura njuovahahkii sávzzaid beaskidit. Albmáguovttos galgaba leat Kárášjogas guokte mánu sávzabeaskidanbarggus. OLGORIIKKALAŠ John Quigley lea beaskideamin ullu ovtta sávzzas. Silje Malene Varsi lea govven sávzabeaskideaddjit Sam McDonald lea nuorra proffa sávza beaskideaddji ja son lea Ođđa Zealánddas eret. Dál lea son vuosttaš geardde Kárášjogas ja son lea leamaš 3 vahku doppe. John Quigley lea Irlánddas eret ja dá lea su njeallját áigodat Kárášjoga njuovahagas sávza - beaskidanbarggus. Soai beaskida lagabui 250 sávzza beaivái ja dan botta go Ávvir lei doppe govvideamin de juo háhppeheigga beaskidit 12 sávzza. Sudno áhčit leigga maid sávzabeask ideaddjit ja danne soai leaba váldán dán veahá earenoamáš virggi. Soai johtiba birra máilmmi sávzabeaskidanbargguid mielde ja tiineba lagabui 50 duhát euro jahkái. Boahtá buorre tienas sávzabeaskideaddjin. Go bargaba dás Kárášjogas de tiineba veahá eanet go dalle jus bargaba muhtin eará riikkas. Johtimin Sam lea juo čieža mánu leamaš jođus barggu geažil ii ge leat fitnan ruovttus dan rájes. Dat gal boahtá ruovttugoiku go lea leamaš nie guhká ruovttus eret. Lea hui somá daid vuosttaš vahkuid ja manná nu bures, muhto maŋŋážassii de ii leat nu somá šat ja de álgá ruovttugoiku. Beare geahčas Sam:a, muitala John ja ferte vel čaimmihit. Áigodat Norggas bistá sávzabeaski dan áigodat dušše guokte mánu ja dat gal lea hui oanehaš eará riikkaid ektui. Ođđa Zealánddas lea sávzabeaskidanáigodat skábmamá nus gitta guovvamánu lohppii. Irlánddas álgá sávzzabeaski deapmi vuosttaš beaivvi miesse mánus ja bistá čakčamánu lohppii. Nu ahte leat ollu sávzzat maid dát albmáguovttos beaskideaba jahkái. Dušše Kárášjogas galgaba beaskidit lagabui 9500 sávzza. Movttegis albmáguovttos Jearralin maid smiehttaba Sámi nissoniid birra go juo leaba dás Kárášjogas. De gal soai čaibma - leigga ja muođut ruvssodedje. Dien gal fertet jearrat Sam as, čaimmiha vel eanet John. Sam nivkala oaivvi ja John joatká. Moai gal barge nu ollu, ii dat šatta nu ollu áigi geahčadit nieiddaid. Muhtumin moai álge bargat guđa áigge iđđedis ja gerge 12 áigge beaivit ja de fas álge bargat njeallji áigge maŋŋá gaskabeaivvi. Albmá guovttos fitnaba muhtimin Bivdu nammasaš báikkis Kárášjogas váldimen moadde vuola go ii leat bargu nuppi beaivve. Lea somá deaivvadit eará olbmuiguin ja veahá vuoiŋŋastit go leat nu guhkes beaivvit, muitala John Irlánddas eret. Silje Malene Varsi silje@avvir.no 6

7 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi jagi 40 års ávvudeapmi jubileum NSR riikačoahkkin Guovdageainnus golggotmánu beivviin NSR landsmøte Kautokeino oktober 7

8 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Prográmma BEARJADAGA GOLGGOTMÁNU 24. BEAIVVI Dii Registreren, borran ja lanjaid juohkin Dii Dearvvuođat riikkačoahkkimii: NSR riikkastivrras Guovdageainnu sámiid searvvis Sámeálbmotlávlla Dearvvuođat gussiin: Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta Sámediggepresideanta Egil Olli Stáhtačálli Raimo Valle, Bargo- ja searvvadahttin departemeanta Dii Ášši 1 Rahpan Ášši 2 Konstitueren Dii NSR-jođiheaddji Silje Karine Muotka sárdni Dii Ášši 13 Riikkačoahkkin gudnejahttá olbmo Dii Ášši 8 Eamiálbmogiid iešmearrideapmi (joatká sotnabeaivvi dii. 0900) Álgu ON eamiálbmotforuma jođiheaddji bokte, Victoria Tauli-Corpuz: The UN declaration on indigenous people and the right to selfdetermination Dii Gáffe, šattut ja gáhkut LÁVVARDAGA GOLGGOTMÁNU 25. BEAIVVI Dii Ášši 14 Gulaskuddancealkámuš: Vuoigatvuohta guolástit Finnmárkku rittus Riddoguolástuslávdegotti árvalus divaštallan ja mearrádus Dii Ášši 7 Dii Dii Gulaskuddancealkámuš: Ođđa sámevuoigatvuohta (joatká dii. 1830) Dr. polit Else Grete Broderstad: Sámi iešmearrideapmi gaskal juss ja politihkka gávdno go álbmotrievttálaš fasti vástádus? Jurista ja ON eamiálbmot ekspearta orgána lahttu, John Bernhard Henriksen: Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus ja álbmotriekti Boddu Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus divaštallojuvvo Dii Ášši 6 joatká NSR válgaprográmma (joatká dii. 1745) ja Ášši 3.4 Politihkalaš rehketdoallu (joatká dii. 1745) Divaštallan Dii NSR-N jođiheaddji Ol-Johan Gaup sárdni Dii Boradeapmi SOTNABEAIVVI GOLGGOTMÁNU 26. BEAIVVI Dii Ášši 8 Eamiálbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái ja Ášši 17 joatká NSR riikkačoahkkincealkámušat 2008 Mearrádus Dii Boddu Dii Joavkojođiheaddji Aili Keskitalo sárdni Dii Ášši 3 Jahkedieđáhus NSR riikkastivra, NSR-N ja SOL: mearriduvvojit Dii Ášši 4 Jahkerehketdoallu 2007 NSR váldoorganisašuvnna jahkerehketdoallu oktan revišuvnnain, SOL jahkerehketdoallu oktan revišuvnnain: mearriduvvojit Dii Ášši 11 NSR njuolggadusaid nuppásteapmi Divaštallan ja mearrádus Dii Boddu (15 minuhta) Dii Ášši 6 NSR válgaprográmma (joatká lávvardaga dii. 1115) Válgaprográmmalávdegotti ovdanbuktá Ášši 3.4 Politihkalaš rehketdoallu (joatká lávvardaga dii. 1115) NSR sámediggejoavkku jođiheaddji Aili Keskitalo čilge Dii Ášši 17 Riikkačoahkkincealkámušat (joatká sotnabeaivvi dii. 0900) Resolušuvnna evttohusat galget buktojuvvot ovdan Dii Čoahkkimat nohket Dii Gaskabeaivvit Dii Ášši 10 Biraspolitihkalaš prinsihppaprográmma Birasappealla sámediggeáirasa Susanne Amalie Andersen bokte Divaštallan ja mearrádus Dii Ášši 5 Báikkálaš servviid ovdanbuktimat Guovdageainnu sámiid searvi ja Máze sámiid searvi Dii Ášši 15 Doaibmaplánat NSR riikkastivra, NSR-N ja SOL Dii Ášši 16 Bušeahtat NSR riikkastivra, NSR-N ja SOL Dii Ášši 12 NSR listonjuolggadusaid nuppásteamit Divaštallan ja mearrádus Dii Boddu Dii Ášši 9 Ovttasbargu Sámi álbmotbellodagain sámediggeválggas Divaštallan ja mearrádus Dii Ášši 6 joatká NSR válgaprográmma ja Ášši 3.4 joatká Politihkalaš rehketdoallu Mearrádus Dii Ášši 7 joatká Gulaskuddancealkámuš: Ođđa sámevuoigatvuohta Mearrádus Dii Čoahkkin loahpahuvvo Dii Ávvudanpáhkka Bulet Eco Siida Dii Rabas ávvudanfeasta Bulet Eco Siida (geahča sierra prográmma) Dii Ášši 18 Válggat NSR presideantakandidáhtta sámediggeválgii 2009, NSR riikkastivra, NSR-N, SOL ja válgalávdegoddi Dii Boradeapmi Dii Ruoktot vuolgin 8

9 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Program FREDAG 24. OKTOBER Kl Kl Kl Sak 1 Sak 2 Kl Kl Sak 13 Kl Sak 8 Kl Registrering, lunsj og innsjekking Velkomsthilsninger: NSRs landsstyre Kautokeino sameforening Samefolkets sang Hilsninger fra gjester: Kautokeino kommunes ordfører Klemet Erland Hætta Sametingspresident Egil Olli Statssekretær Raimo Valle, Arbeids- og inkluderingsdepartementet Åpning Konstituering NSR-leder Silje Karine Muotkas tale Utdeling av landsmøtets ærespris Urfolks rett til selvbestemmelse (forts. søndag kl. 0900) Innledning v/ leder for FNs permanente forum for urfolk, Victoria Tauli-Corpuz: The UN declaration on indigenous people and the right to self-determination Kaffepause med frukt og kake Kl Gruppeleder Aili Keskitalos tale Kl Sak 3 Årsmelding NSRs landsstyre, NSR-U og SOL: vedtak Kl Sak 4 Årsregnskap 2007 NSR hovedorganisasjonen med revisjonsberetning, SOL med revisjonsberetning: vedtak Kl Sak 11 Vedtektsendringer NSR Diskusjon og vedtak Kl Kaffepause Kl Sak 6 NSRs valgprogram (forts. lørdag kl. 1115) Framlegg v/ valgprogramutvalget Sak 3.4 Politisk regnskap (forts. lørdag kl. 1115) Redegjørelse v/ NSRs sametingsgruppeleder Aili Keskitalo Kl Sak 17 Uttalelser fra landsmøtet (forts. søndag kl. 0900) Fremlegging av resolusjonsforslag Kl Møtet avsluttes for dagen Kl Middag LØRDAG 25. OKTOBER Kl Sak 14 Kl Sak 7 Kl Kl Høringsuttalelse: Retten til fiske i havet utenfor Finnmark Kystfiskeutvalgets forslag diskusjon og vedtak Høringsuttalelse: Den nye sameretten (forts. kl. 1830) Innledning v/ dr. polit Else Grete Broderstad: Samisk selvbestemmelse mellom juss og politikk finnes det et folkerettslig fasitsvar? Innledning v/ jurist, og medlem av FNs ekspertorgan for urfolk, John Bernhard Henriksen: Samerettsutvalgets forslag i folkerettslig perspektiv Kaffepause Samerettsutvalgets forslag legges frem til debatt Kl sak 6 forts. NSRs valgprogram (forts. kl. 1745) og sak 3.4 forts. Politisk regnskap (forts. kl. 1745) Debatt Kl NSR-U-leder Ol-Johan Gaups tale til landsmøtet Kl Lunsj Kl Sak 10 Miljøpolitisk prinsipprogram Appell v/ sametingsrepresentant Susanne Amalie Andersen Debatt og vedtak SØNDAG 26. OKTOBER Kl sak 8 forts. Urfolks rett til selvbestemmelse og sak 17 forts. Uttalelser fra NSRs landsmøte 2008 Vedtak Kl Kaffepause Kl Sak 5 Lokallagenes time Kautokeino sameforening og Máze sameforening Kl Sak 15 Virksomhetsplaner NSRs landsstyre, NSR-U og SOL Kl Sak 16 Budsjetter NSRs landsstyre, NSR-U og SOL Kl Sak 12 Kl Kl Sak 9 Endring i NSRs regler for listearbeid Debatt og vedtak Kaffepause Intensjonsavtale om valgsamarbeid med Samefolkets parti Debatt og vedtak Kl sak 6 forts. NSRs valgprogram og sak 3.4 forts. Politisk regnskap Vedtak Kl sak 7 forts. Høringsuttalelse: Den nye sameretten Vedtak Kl Møtet avsluttes for dagen Kl Jubileumspakke Bulet Eco Siida Kl Åpen jubileumsfest Bulet Eco Siida (se eget program) Kl Sak 18 Kl Kl Valg NSRs presidentkandidat til sametingsvalget 2009, NSRs landsstyre, NSR-U, SOL og valgkomité Lunsj Avreise 9

10 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Bures boahtin ávvudeapmái! Iluin sávan bures boahtin Norgga Sámiid Riikkasearvvi 40 jagi ávvudeapmái dáppe Guovdageainnus golggotmánu beivviid Skábmamánu 30. beaivvi 1968 čoahkkanedje iešguđet sámeservviid delegáhtat ásahit Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) dáppe Guovdageainnu (Stáhta ruovttufidnoskuvllas). Čoahkkimii ledje boahtán Guovdageainnu, Deanu, Porsáŋggu ja Kárášjoga sámeservviid delegáhtat. Guoktenuppelohkái sámi servodatberošteaddji ja pionera čálle vuollái beavdegirjji. Siebe Johan Máhtte válljejuvvui vuosttaš jođiheaddjin, ja nubbejođiheaddji šattai Hans J. Nergård. Ruhtadoalli lei Lemet Lemet Edel ja stivralahtut leigga Peder Andersen ja Bikk-Áillu Ásllat Niillas. Rehketdoalu dárkkisteaddjin válljejuvvuiga Máhte Dánela Odd Máhtte ja Kristian Nymo. Njealjis dain geat ledje mielde ásaheamen organisašuvnna, lea dáppe dán jagáš riikkačoahkkimis. Sii leat Hánsa Ándde Hánsa, Lemet Lemet Edel, Áillu-Mihkkal ja Máhte Dánela Odd Máhtte. Mii leat hui giitevaččat go lehpet min fárus ja mii beassat gudnejahttit din dán oktavuođas. Álggu rájes gitta otná beaivvi rádjái leamaš deháleamos áššin ahte mii ieža beassat iežamet organiseret ja ieža beassat bargat iežamet áššiid ovddas. Mii fertet álo atnit čalmmis demokráhtalaš ulbmila váikkuhit ja hábmet iežamet boahtteáiggi. NSR:s mii čoahkkanit ja bargat oktasaš ulbmiliin hábmet sámiid boahtteáiggi oktan álbmogin. Dán dehálaš barggus mii hástalit sihke guhtet guoibmámet ja earáid demokráhtalaš ságastallamiin. Organisašuvnnas šadde hirbmat stuorra digaštallamat go NSR mearridii searvat sámediggeválggaide Dál, jagis 2008, de oaidnit ahte lei rievttes mearrádus bargagoahtit Sámedikki bokte. Mii leat nákcen rievdadit servodaga buoret guvlui máŋgga surggiin. NSR háliidii searvat sámi álbmotstivrejuvvon orgánii, Sámediggái, ja dat heive bures min bargovuohkái. Mii eat čohkká lummas gieđat dan botta go earát gávdnet čovdosii min ovddas. Ii fal. Mii leat duohtan dahkamin daid sávaldagaid ja jurdagiid mat mis leat boahtteáiggi hárrái! NSR ii leat dušše Sámedikkis. Min báikkálaš searvvit ja eaktodáhtolaš áŋgiris olbmot atnet ollu áiggi searvebargguide. Báikkálaš searvvit lágidit giellakurssaid, duodjekurssaid, goikebiergokurssaid, juoigangilvvuid, duodjemárkaniid, festiválaid ja Sámi álbmotbeaivvi doaluid miehtá riikka. NSR bearráigeahččá ahte sámiin leat juobe veaháš kulturfálaldagat doppe gos sii orrot. Olbmot oahpásmuvvet ja ohppet nubbi nuppis. Biras ja iešmearrideapmi leat fáddá dán riikkačoahkkimis. Mii mearridit válgaprográmma ja válljet presideantakandidáhta. Mii ávvudit 40 jagi sámeáššiid ovddas. Mii muittašit vássán áiggi ja mii geahččat ovddasguvlui boahtteáiggi mihttomeriide. Dáiguin sániiguin sávan bures boahtin NSR ávvudeapmái! Silje Karine Muotka Norgga Sámiid Riikasearvvi jođiheaddji Velkommen til jubileumsfeiring! Det er med den største glede jeg ønsker velkommen til 40 års jubileumslandsmøtet for Norske Samers Riksforbund (NSR) her i Kautokeino oktober Den 30. november i 1968 ble det holdt konstituerende møte for Norske Samers Riksforbund (NSR) i Kautokeino (på statens heimeyrkesskole). Tilstede var delegater fra sameforeninger i Kautokeino, Tana, Porsanger og Karasjok. Blant de 12 utsendte delegatene i protokollen fra dette historiske møtet finner man kjente navn på samiske samfunnsaktører og pionerer. Det var Johan M. Klemetsen som ble valgt til første formann, nestformann var Hans J. Nergård, videre valgte tillitspersoner var kasserer Edel Hætta Eriksen og styremedlemmene Peder Andersen og Aslak Nils Sara. Valgte revisorer ble Odd Mathis Hætta og Kristian Nymo. Fire av disse, Hans J. Nergård, Edel Hætta Eriksen, Mikkel A. Gaup og Odd Mathis Hætta deltar på dette landsmøtet og det er vi spesielt glade for. Vi skal bruke tid på å hedre stifterne våre ved denne spesielle anledningen. Fra stiftelsen frem til i dag er kjernen i vårt arbeid at vi selv skal organisere oss for å arbeide for vår sak. Den demokratiske målsetningen som ligger i at vi skal ta ansvar for å påvirke egen fremtid må vi ikke miste av synet eller ta for gitt. NSR som felleskap er en møteplass hvor vi setter oss felles mål for å påvirke fremtiden for samene som et folk. I dette viktige arbeidet utfordrer vi både hverandre og andre gjennom demokratiske meningsbrytninger. Da NSR tok beslutningen om å stille til sametingsvalg i 1989 var dette en avgjørelse som skapte store debatter i organisasjonen. Når vi skriver 2008 og ser tilbake på resultatene av engasjementet vårt gjennom Sametinget, er det klart for meg at det var en avgjørelse som har endret samfunnene vi lever i på svært mange konkrete måter. At NSR valgte da å selv ta ansvar for å virkeliggjøre samisk folkestyre gjennom Sametinget og det er i tråd med den ånd som preger arbeidet vårt. Vi sitter ikke passive og venter på at andre skal finne løsninger vi arbeider for virkeliggjøring av de håp og tanker vi har for fremtiden! NSR er likevel så mye mer enn arbeidet på Sametinget. Våre lokallag og de mange ildsjelene som på daglig basis velger å bruke tid og krefter for å arbeide for samesaken. Lokallagene er sterkt involvert i mange ulike aktiviteter som for eksempel språkkurs, duodjikurs, kurs i å røyke kjøtt, joikekonkurranser, duodjimarkeder, festivaler og samefolkets dag flere steder. Gjennom dette bidrar NSR til å sikre et minimum av kulturtilbud i samiske lokalsamfunn. Dette er arenaer for samvær og overføring av kunnskaper. På dette landsmøtet er hovedtemaene miljø og selvbestemmelse. Vi skal vedta valgprogram og velge presidentkandidat. Sammen skal vi feire 40 år med banebrytende arbeid for samesaken. Vi vil markere både fortiden og se fremover mot nye milepæler. Med disse ord ønsker jeg velkommen til feiring av NSRs virke! Silje Karine Muotka Leder i Norske Samers Riksforbund 10

11 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Bures boahtin Guovdageidnui! Munnje lea stuorra illu sávvat Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) riikkačoahkkináirasiidda oktan gussiiguin bures boahtin deike Guovdageidnui doallat NSR riikkačoahkkima dáppe! Nu go mii diehtit, de ásahuvvui NSR dáppe Guovdageainnus skábmamánu 30. beaivvi 1968, go njeallje sámiid searvvi čoahkkanedje deike Guovdageidnui juste dan dihte ahte ásahit Norgga Sámiid Riikkasearvvi. Danne lea hui stuorra illu munnje go NSR doallá 40. jagi ávvudanriikkačoahkkima dáppe Guovdageainnus. NSR áigu ávvudit 40 jagi barggu sámi kultuvrra ja sámi politihka ovddas, danne go guktot leat seammá dehálaččat NSR barggus. Seammás go NSR ávvuda, de meannuda maid dehálaš sámi áššiid dáppe. Ja erenoamáš illudahtti lea go ON bissovaš eamiálbmotforum jođiheaddji Victoria Tauli-Corpuz boahtá deike Guovdageidnui riikkačoahkkima oktavuođas. Ja go sámi jurista ja áššedovdi John Bernard Henriksen, bajásšaddan Guovdageainnus, lea boahtán. Son lea gieskat válljejuvvon ON ođđa áššedovdi orgána jođiheaddjin, eŋgelasgillii Expert Mechanism on the Rights of Indigenous Peoples. NSR lea gusto čohkken riikkaidgaskasaš áššedovdiid deike. Guovdageainnu suohkan sávvá NSR:i ollu lihkku ávvudanriikkačoahkkimiin! Bures boahtin Guovdageidnui! Dearvuođaiguin Klemet Erland Hætta Guovdageainnu suohkan sátnejođiheaddji Velkommen til Kautokeino! Det er en stor glede å ønske representanter fra Norske Samers Riksforbund (NSR), med sine gjester velkommen til Kautokeino for å avholde NSRs jubileumslandsmøte! NSR ble jo som kjent dannet 30. november 1968, da 4 sameforeninger hadde samling nettopp her i Kautokeino og grunnla Norske Samers Riksforbund. Derfor er det ekstra gledelig for undertegnede at NSR avholder sitt 40. års jubileumslandsmøte her i Kautokeino. NSR har satt av tid til både å markere sitt eget 40 års arbeid for samisk kultur og politikk, som begge har vært og er viktige deler av NSRs arbeid. Og samtidig med markeringen behandler NSR viktige dagsaktuelle samiske saker. Ekstra gledelig er det at leder for FNs permanente forum for urfolk Victoria Tauli-Corpuz kommer til Kautokeino i forbindelse med landsmøte. Og at den samiske juristen og eksperten John Bernard Henriksen, oppvokst i Kautokeino, som nylig ble valgt som leder i FNs nye ekspertorgan for urfolk Expert Mechanism on the Rights of Indigenous Peoples gjør det samme. Dette viser at NSRs landsmøter også er en viktig arena for internasjonale urfolkskapasiteter. Kautokeino kommune ønsker NSR til lykke med jubileumslandsmøtet! Velkommen til Kautokeino! Med vennlig hilsen Klemet Erland Hætta Ordfører Kautokeino kommune 11

12 ALMMUHUSAT Velkommen til det nye Thon Hotel Kautokeino 66 komfortable rom, moderne konferanseavdeling Ny og spennende a la carte meny i Restaurant Duottar Nyt en forfriskning i Aja Bar thonhotels.no/kautokeino, tel Tospråklig samisk-norsk tidsskrift Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi Norske Reindriftsamers Landsforbund Sami Reindeer Herders Association of Norway Mii sávvat ollu lihku Norgga Sámiid Riikkasearvái 40 jagi ávvudemiin golggotmánu Abonnér på Gába! Seks nummer pr. år. Abb. pr. år: 300 nkr / 325 skr / 35 euro inkl. porto. I Norge: DnB NOR Postbanken I Sverige: Plusgirot I Finland: POP Utsjoki Kontakt/Bestill: Gába, Box 110, N-9735 Karasjok gaba@trollnet.no Tel. (+47) / Utgis av SNF-Sámi NissonForum / Samisk KvinneForum. ja lihkku ain viidáseappot bargguin Dearvvuođat NBR ovdaolbmo bokte Nils Henrik Persen Sara Áigemearit: ALMMUHUSAT ja RIEGÁDANBEAIVVEDEARVUOĐAT: Maŋŋebárgga aviisii:... vuossárgga dii Gaskavahkku aviisii:... maŋŋebárgga dii Duorastat aviisii:... gaskavahkku dii Bearjadat aviisii:... duorastaga dii Lávvardat aviisii:... duorastaga dii tel Jus áiggut dearvvuođaid cealkit dahje dávviriid almmuhit, de sáddes e-boasttaža deike: desken@avvir.no Jus áiggut almmuhusa bidjat Ávvirii, de sáddestat annonse@avvir.no e-bosttii. 12

13 DIEĐUT NSR 40 jagi ávvudeapmi - guossit ja logaldallit Olu guossit bohtet NSR riikačoahkkimii ja ávvudeapmái bohtet badjel 100 bovdejuvvon guossi, muhto muđui bohtet maiddái eará berošteaddjit. Báikkálaš servviin 75 áirasa / Lokallagene stiller med 75 delegater Álttá sámiid searvi / Alta sameforening: 5 Bergen sámiid searvi / sameforening: 2 Davvinjárgga sámiid searvi / Nordkapp sameforening: 2 Deanu sámiid searvi / Tana sameforening: 3 Deatnogátti sámiid searvi / Tanabredden sameforening: 4 Gáivuona sámesearvi/ Kåfjord sameforening: 3 Guovdageainnu sámiid searvi / Kautokeino sameforening: 4 Harstad ja biras sámiid searvi / Harstad og omegn sameforening: 2 Iinná ja biras sámiid searvi / Hinnøy og omegn sameforening: 4 Kárášjoga sámiid searvi / Karasjok sameforening: 4 Maadtoej sijte: 2 Máze sámiid searvi / Máze sameforening: 4 Mjösan dajve saemien siebrie / Mjøsa og omegn sameforening: 2 Moskkavuona NSR / Ullsfjord NSR: 2 Møre & Romsdal sámiid searvi / Møre & Romsdal sameforening: 2 Noerhte-Trøndelagen saemien siebrie / Nord-Trøndelag sameforening: 2 Oslo sámiid searvi / sameforening: 6 Porsáŋggu sámiid searvi / Porsanger sameforening: 2 Ráhkká ja biras sámiid searvi / Bjerkvik og omegn sameforening: 2 Ránen sámiid searvi / Rana sameforening: 2 Romssa sámiid searvi / Tromsø sameforening: 5 Sáččá ja biras sámiid searvi / Senja og omegn sameforening: 2 Sálto sámesiebrrie / Salten sameforening: 3 Stuornjárgga sámenuorak: 2 Sør-Trøndelag & Hedmark saemiej saervi: 2 Unjárgga sámiid searvi / Nesseby sameforening: 2 Riikastivra / landsstyret: 6 lahtu / medlemmer Sámediggeáirasat / sametingsrepresentanter: 17 (buohkat/alle) NSR-nuorat / NSR-U: 5 Sámi oahppolávdegoddi (SOL), stivra / styret: 3 Válgalávdegoddi / valgkomiteen: 2 Čállingoddi / sekretariatet: 4 Lassin bohtet vel eará guossit, searvvi álggaheaddjit (njealjis), buot golbma ovdalaš presideantta ja čieža ovdalaš jođiheaddji. I tillegg kommer 4 stiftere/fra første landsstyret, alle tre tidligere NSR-presidenter er her, 7 tidligere ledere kommer. Guossit/gjester - Sámiid Riikkasearvi (svenska samernas riksförbund) - Suoma Sámi Guovddášsearvi - Samerådet m/ følge (to urbefolkningsrepresentaner fra Australia og Canada) - Universitetet i Tromsø m/ masterstudenter fra University of Montana - Logaldallit/innledere (geahča sierra ášši/se egen sak) Muđui áirasat sámi guovddážiin, sámi ásahusain ja servviin Norggas Ellers representanter for samiske sentre, samiske institusjoner og samiske organisasjoner i Norge. Else Grete Broderstad Oahppan oahpaheaddji gii lea lohkan davviriikkalaš gielaid, sámegiela vuođđofága ja stáhtadiehtaga cand.polit. Romssa universitehtas. Davviguovlluid ekspeartalávdegotti láhttu, mii čálii NÁČ 2003:32 Davás! Hástalusat ja vejolašvuođat davviguovlluin ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti lahttu mii buvttii ovdan NÁČ 2007:13 Ođđa sámevuoigatvuohta. Gearggai nákkusgirjjiin dán jagi. Čálii vuoigatvuođaid ja eamiálbmogiid birra stáhtaboargárvuođa ektui ja máilmmiviidosaš njuolggadusaid ektui. Bargá Romssa universitehta Sámi dutkamiid guovddáža hálddahusjođiheaddji. Lei Iinna ja biras sámiid searvvi jođiheaddji 1981 go riikkačoahkkin lei Lulli-Romssas Skániin, vuosttaš geardde go Carsten Smith finai NSR guossis riikkačoahkkimis čilge sámi iešmearrideami birra, juridihka ja politihka gaskkas, ja jearrá gávdno go álbmotrievttálaš vástádus. (Ávvira vuorkágovva) Utdannet allmennlærer, har nordisk og samisk grunnfag og cand.polit. i statsvitenskap fra Universitetet i Tromsø. Medlem av Ekspertutvalg for nordområdene som jobbet fram NOU 2003:32 Mot nord! Utfordringer og muligheter i nordområdene samt medlem av Samerettsutvalget som la fram NOU 2007:13 Den nye sameretten. Avla doktorgraden i år under tema rettighetsproblematikk og urfolksbegrep sett i forhold til statsborgerskapets begrep om universelle regler. Jobber som administrativ leder for Senter for Samiske studier (SESAM) ved Universitetet i Tromsø. Har tidligere jobbet i samepolitikken og var lokallagsleder i Hinnøy og omegn sameforening i 1981 da NSR holdt landsmøte på Evenskjer i Skånland, første gang Carsten Smith gjestet NSR. På landsmøtet 2008 innleder hun om samisk selvbestemmelse mellom juss og politikk og spør om det finnes et folkerettslig fasitsvar. John B. Henriksen Romssa Universitehtas oahppan jurista. Lea lohkan riikkaidgaskasaš politihka mastergráda Bristol universitehtas. Bargan ráđđeaddin Sámedikkis ja Olgoriikkadepartemeanttas Norggas, ja olmmošvuoigatvuođaid koordináhtoriin Sámeráđis. Bargan advokáhttan ja vel ON allakommiseara kantuvrras Geneves. Lei lávdegoddeláhttu ráhkadettiin ođđa lága čearddalaš vealaheami vuostá Norggas ( ) ja ekspeartalávdegotti oassi ráhkadettiin Davviriikkalaš Sámekonvenšuvnna árvalusa ( ). ON eamiálbmotvuoigatvuođaid ekspeartamekanismma jođiheaddji golggotmánu 2008 rájes. Lea almmuhan ollu čállosiid. Bargá sorjákeahtes ráđđeaddin riikkaidgaskasaš eamiálbmotgažaldagain, ja Gáldu sierraráđđeaddin. Riikkačoahkkimis sárdnida sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa birra álbmotrievtti perspektiivvas. Jurist fra Universitetet i Tromsø. Har mastergrad i internasjonal politikk fra Universitetet i Bristol. Har vært rådgiver i Sametinget og i Utenriksdepartementet i Norge, og menneskerettighetskoodinator i Samerådet. Har arbeidet som advokat, og ved FNs høykommissærs kontor i Geneve. Medlem i lovutvalget som la fram forslag til ny nasjonal lovgivning mot etnisk diskriminering i Norge ( ), og var del av ekspertkomiteen som utarbeidet forslaget til Nordisk Samekonvensjon ( ). Leder for FNs ekspertmekanisme for urfolks rettigheter fra oktober Har gitt ut flere publikasjoner. Arbeider som uavhengig rådgiver i internasjonale menneskerettighetsspørsmal, og som spesialrådgiver for Gáldu. Til landsmøtet taler han under tittelen Samerettsutvalgets forslag i folkerettslig perspektiv. (Ávvira vuorkágovva) Susanne Amalie Andersen Sarriid dakŋasiid gaskkas lea bajásšaddan ja ollu politihkalaš ságastallamiid lea gullan ruovttus Skániin. Nieidan juo beroštišgođii Susanne Amalie Andersen (23) sámepolitihkas Stuornjágga sámenuorak searvvis. Guoktelotjahkásažžan válljejuvvui Sámediggái NSR ovddas ja lea Sámedikki sárdnestuolus lokten birasáššiid. Dál lohká eamiálbmotoahpu masterprográmma Romssa universitehtas. Riikkačoahkkimis doallá birasáššiid apealla. (Govven: Anne Karen Hætta) Oppvokst mellom blåbærtuer og kjøkkenbordspolitikk i Skånland, ble Susanne Amalie Andersen (23) tidlig engasjert i den lokale samiske ungdomsforeningen Stuornjárgga Sámenuorak. Som 20-åring ble hun valgt inn på Sametinget for NSR, og har blant annet brukt tiden der til å snakke om miljøsaker. I dag tar hun mastergradsprogrammet i urfolksstudier ved Universitetet i Tromsø. På landsmøtet holder hun appell i miljøsaken. Victoria Tauli-Corpuz lea álgoálbmot aktivista, oahppan buohccedivššár, ja lea lohkan servodatfágaid ja nissonfáttáid. Lea guhká bargan dáiguin áššiiguin ja jođiha dál ON bissovaš eamiálbmotforuma (UNPFII). Son ásahii Tebtebba (Indigenous Peoples International Center for Policy, Research and Education) ja jođiha Victoria Tauli-Corpuz dan. Tauli-Corpuz gullá Kankana-ey Igorot álbmogii Filippinnain. Riikkačoahkkimii ságastallá eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođas. Victoria Tauli-Corpuz er urfolksaktivist, utdannet sykepleier, og har master i samfunnsfag med fokus på kvinnestudier. Hun har en lang merittliste, og er blant annet leder for FNs permanente forum for urfolk (UNPFII), og grunnlegger av stiftelsen Tebtebba (Indigenous Peoples International Center for Policy, Research and Education) som hun nå leder. Tauli-Corpuz tilhører urfolket Kankana-ey Igorot og er fra Filippinene. Til landsmøtet vil hun tale om urfolks rett til selvbestemmelse. (Ávvira vuorkágovva) 13

14 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi NSR gudnejahttá Nystad bálkkašumiin NSR 40. jahkečoahkkin gudnejahttá Ragnhild Nystad gudnebálkkašumiin ihttin bearjadaga su guhkes barggu ovddas sihke NSR:s ja sámi álbmoga ovddas. Ragnhild Nystad lea bargan erenomáš buori barggu ja son lea min vuosttaš nisson jođiheaddji. Son lea min movttiidahttán ja ovdagovva su politihkalaš maŋisbohttiide. Lea čielggas ahte son ánssáša erenomáš gutni, sihke su duostilja roahkkatvuođa ovddas dehálaš áššiin, lohká NSR jođiheaddji, Silje Karine Muotka ja lohká bálkkašupmi geigejuvvo ihttin veaigin golmma sulaid. Mii dat lea, eat almmut vuos, sáhttá leat dáidda dahje mii nu eará, dadjá Muotka moju njálmmiid. Muhto álo go leat sámi dáiddačájáhusa rahpamat, gii eará oidno go Ragnhild Nystad doppe, das go su váibmoášši leage dáidda, sámi dáidda ja designa. Sámi gábii gutni Son leamaš golbma báikkálaš searvvis jođiheaddji, Oslos, Romssas ja Kárášjogas. Son lea váikkuhan ollu sihke báikkálaš dásis gitta Sámediggái, joatká Muotka. Kárášjoga Sámiid Searvi ja NSR riikastivra evttohedjege su gudnejahttit bálkkašumiin maid olles NSR organisašuvdna čuovvolii. Lei lunddolaš su dán háve gudnejahttit. Sus leamaš maid njunnošis birasáššiin mii lea dán jagáš váldofáddá jahkečoahkkimis, mo suddjet iežamet birrasa, dadjá Muotka. Astrid Helander Ole Henrik Magga: «Jus galggaš monumentii čujuhit, de lea Sámediggevisti Ragnhild Nystad monumeanta» Politihkalaš doaimmat ja Jođiheaddji Oslo Sámiid Searvvis. Álttáášši ja sámi vuoigatvuođat Jođiheaddji Romssa Sámiid Searvvis Álggahii ja jođihii Sámiid buohccidivššársearvvi. Sámi buhcciid rievttit Jođiheaddji Norgga Sámiid Riikkasearvvis. Sámeláhka 1987, Vuođđolága 110 A 1988 paragráfa. Sámedikki ásaheapmi ja vuosttaš Sámediggeválga. Sámelága giellanjuolggadusat ILO-soahpamuša 169 dohkkeheapmi, eamiálbmogat iešheanalaš riikkain Davviriikkaid sámiráđi ráđđelahttu. Sámeálbmot leavga, lávlla ja beaivi. Sáme kulturpolitihkalaš prográmma, ealáhuspolitihkalaš prográmma, Ovttasbargoásaheapmi Sámi ja Ruošša eamiálbmogiid gaskkas. Barents ovttasbarggu ásaheapmi. ON Eamiálbmot Bistevaš Forum. ON eamiálbmot julggaštus Sámiráđi várreáirras WCIP eamiálbmogiid ráđis ja Jođiheaddji Kárášjoga Sámiid Searvvis Sámeálbmotlisttu áirras Finnmárkku fylkkadikkis. Boazodoalu nuppástuhttinprográmma Nubbinjođiheaddji Dearvvašvuođa- ja sosiallávdegottis Finnmárkku fylkkas. Sámi dearvvašvuođaplána ja sámi psykiátralaš doaimma ásaheapmi Finnmárkku Fylkkadikkis várrelahttu dásseárvolávdegottis Finnmárkku Fylkkadikkis lahttu Dearvvašvuođa- ja sosiallávdegottis Finnmárkku fylkkadikki lahttu Finnmárkku-, Romssa- ja Nordlándda guovlluid dearvvašvuođalávdegottis. Fylkkaid ovttasbarggu ásaheami čielggadeapmi ja buohcciviesuid ovttasbargu KSS/SL Várrelahttu Sámedikkis NSR/SL lahttu Sámedikkis. Evttohii vuosttaš áššin dievasčoahkkimis; hukset sierra Sámediggevistti NSR parlamentáralaš jođiheaddji Sámedikkis NSR áirras ja dárkkistanlávdegotti jođiheaddji Sámedikki várrepresideanta. Ovddasvástádus čuovvovaš áššiin: mánáidgárddit ja mánáid bajásšaddan. Skuvla ja oahppu. Dearvvašvuohta ja fuolahusáššit. Barents ovttasbargu. Sámi vuoigatvuođat, erenoamážit minerálat. ON ovttasbargu. Dásseárvu 1. áigodagas. Oktan presideanttain: Finnmárkkuláhka. Ovddastan presideantta Eamiálbmogiid áirras Barents ovttasbarggu guovlluráđis. Nanusmáhttit eamiálbmogiid dili Barents guovllus Sámedikki áirras Kvalviklávdegottis (nammaduvvon departemeanttas). Árvvoštallan mo čatnat Kárášjoga ja Guovda geainnu joatkkaskuvllaid oktii Jođiheaddji Sámedikki válganjuolggaduslávdegottis. Guorahallan erenoamážit mo oažžut eanet nissonolbmuid ja nuoraid fárrui. Norggabeale áirras Sámi Parlamentáralaš ráđis. Ovttas bargodoaimma ásaheapmi. Dásseárvu Várrelahttu Sámedikkis. Interreg Nord Mearridanlávdegottis Finnmárkku dearvvašvuođa áirras. Ollislaš ja čeahpes politihkar Hárjánan sámepolitihkar ja Sámedikki ovddeš várrepresideanta, Ragnhild Nystad, rávve maŋisboahtti sámi politihkkariid olles álbmoga ovddas bargat, eaige seahkánit dábálaš politihkalaš gižžui. Dušše kollektiivvalaš bargu addá bohtosiid, deattuha son. Ragnhild Nystad muitala ahte sus mánnávuođas juo badjánii beroštupmi sámi áššiid ovddidit. Áidna vejolašvuohta ovddidit áššiid lea politihka bokte bargat, lohká kárášjohkalaš nisu gii eallenagi lea gozihan sámi áššiid. Sivva dán beroštupmái lei go sámi álbmot ii namuhuvvon gosge, ii skuvllas, iige girjjiin, ja ahte ledje earát geat mearrededje mii lei buoremus sápmelaččaide. Son lea vásihan ollu vuostebiekka politihkas, muhto dadjá ii sáhte vuordit ahte politihkas buot áššit mannet nu álkidit. Idealisma leamaš vuođđun mu politihkas ahte lean viššan politihkket, joatká son. Nystad lohká iežas lean seamma dásis go Áillo Niillas ja Ole Heandarat gázze go álggii NSR:i. Son lea álo čuollan kollektiiva dahje oktasaš jurdagiid politih kas. In leat persovnnalaš vuoittu geahčadan, baicce geavahan návccaide earáide vuoitun, lohká son vuollegaččat. Hástalusat ja áitta Stuorámus hástalus leamaš sutnje oažžut sámi álbmoga ja sámegiela dohkkehuvvot almmolaš čeardan ja almmolaš giellan ja dat leat váldán guhkes áigge. Dál lea vuođđoprinsihpat sajis ja sámi álbmot lea dohkkehuvvon almmolaš álbmogin ja ožžon vuođđolága bokte suodjalusa sierra ortnegin vai sámi álbmot oažžu vejolašvuođa ceavzit, dadjá Nystad. Son lohká unnit čeardda stuorámus hástalus ja áitta lea, ahte álo lea ballu ja jurdagat, ceavzá go álbmot ja giella. Borrá go ođđa áigi dan. Mii de jus sámevuohta jávká, ja mii lea sámevuohta? Máid lea veara gáhttet ja ovdánahttit ja mo daid ovddidit, jearrá son. Muđui smiehttá maid lea go sámi politihkka šaddan ávkin álbmogii ja lea go šaddan buoret ja geat das leat ožžon ávkki. Lohká iežas oaidnit ođđa hástalusaid boahtte áiggi sámi buolvvaide. Illu ja moraš Sámeláhka. Vuođđoláhka. Giellaláhka. Vuoigatvuođa duođaštus ahte sápmelaččaid materiálalaš kultuvra suodjaluvvo. Stuorámus illu lei go Sámeláhka meannuduvvui ja mii diđiimet Vuođđolága boahtit ja doaimmat biddjojit johtui, muittaša Sámedikki ovddeš várre presideanta. Nystad muitala olu áššiin, nu mo ieš jurddašii, erenomážit sámi birgenkultuvrra vuđđui, lea son behtton. Eananvuoigatvuođa áššiin ja luondduriggodagaid geavaheamis lea vásihan mo ollugat leat háhpohallame daid goaridan dihtii Sámi guovllu. Siskkáldasat Sámis lea báhcán ja báhcá luonddugažaldagat nu go dálkkádatrievdamat ja luonddugeavaheapmi. In dieđe ležžet go sápmelaččat ja eará eamiálbmogat nu čeahpit suodjalit ja gáhttet luonddu bissovaččat boahttevaš buolvvaide. Dán oainnán stuorámus hásta lussan ja váigadeamos áššin, lohká Nystad. Luondduvánddardeami oktavuođas muitala iežas oaidnán mo olbmot nuoskkidit ja su mielas orru leamen nu ahte leat vikkaheamen mohtorfievrru lundui sajáiduhttit ja šaddat gáđohussan. Sáva boahtte áigái Vuorddán sámegiella geavahivččii eambbo, ahte dáidda nannejuvvošii ja maid musihkka. Leat go dát kulturoasit ožžon dan saji dahje vejolašvuođaid ruhta- 14

15 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Ragnhild Nystad ovddabeal Sámediggevistti Kárášjogas. Jus galggaš monumeanta Ragnhild Nystada barggus čájehit, de lea Sámediggevisti su monumeanta go son vuosttaš dievasčoahkkimis 1989 evttohii dan hukset ja jođihii barggu, lohká Ole Henrik Magga. Ammun Johnskareng govven. Vuorkágovva. deami bokte, ovdánit ja beassat seamma dássái go eará álbmogiid dáidda ja kultuvra, joatká Nystad ja lohká sámegiella unnán gullo ja imašta mo sápmelaččat giela vuoruhit dán áigge. Su niegut leat báhcán, muitala son. Muhto dattetge doaivu ahte sápmelaččat bidjet idealismma vuođđun, ahte álbmot lea guovddážis eaige ovttaskas olbmot. Rávven nuoraid ahte unnit álbmot politihkas galgá leat kollektiiva jurdda vuođđun. muđui ii ceavzze álbmot. Sávan eamiálbmogiid bargu nanus muvašii ja sin máhtolašvuohta gillii ja kultuvrii geavahuvvošii, rávve ja sávvá Sámedikki ovddeš várrepresideanta. Liikkoš vai ii Son oaidná boahtte áiggi hástalussan mo ceavzit dálkkádatrievdamiid čađa. Sávan ahte eará álbmogat fertejit dovddastit eamiálbmogiid máhtolašvuođa vuođđojurdagat lei duohta luonddu, giela ja kultuvrra birra. Ahte dát šattašii ovdagovvan buohkaide jus eanaspáppas galgá birget. Ahte buot čearddat leat seamma dásis, ii oktage buoret iige heajut go nubbi, sávvá Nystad. Su mielas galggašedje eanetlogu servodagat fuomášit man stuorra riggodaga máŋgga kultuvrralaš ja gielalašvuohta buktá olles servodahkii. Son rávve maid boahttevaš sámi politihkkariid iežaset seahkánit dábálaš politihkalaš gižžui, go das ii ovdán. Bohtosat bohtet jus bidjá návccaid kollektiivvalaš bargui. Ollislaš politihkar Ragnhild Nystad lea okta daid čeahpimus politihkkariin Sámis, erenomážit oidnui dat 1987 sámelága dohkkehanbarggus. Ragnhild vuostá ledje dážat, ja SLF ja NBR gilvaledje goahcit barggu. Dalle dagai Ragnhild čeahpimus politihkalaš giehtabarggu mun lean oaidnán, rábmo Ole Henrik Magga iežas guhkes áiggi ustiba. Magga logai maid Nystad su hirpmástuhttán go lei Oslo Sámi Searvvi jođiheaddji nealgudanáššis Oslos Álttá ášši oktavuođas. Lei váttis áddet makkár olahusa son duođai dagai dan moivves dilis. Dan eat máhtege jurddašit. Várrepresideantan Sáme dikkis doalai Ragnhild kurssa ja dat lei nu alla dásis ahte ii oktage opposišuvnnas nagodan ráhkadit váttisvuođaid sutnje, joatká Magga ja muitala mo Nystad lea ahtanuššan politihkalaččat dan rájes go deaivvadeigga Oslos logu álggus. Gállán luotta sámi álbmogii Guokte áigodaga ovddeš sámediggepresideanta Sven Roald Nystad muitá Ragnhild Nystad stuorra bargonávccaid. Soai oahpásmuvaiga NSR:s dalle go Nystø lei nuorra. Son lea erenomážit čuollan prinsihpalaš beliid ja rávven daid čuovvut árgabeaivvi politihkas, iige mannat ruossut rássut. Ragnhild leamaš njunnošis gállimin luotta sámi politihkas ja sámi álbmoga sajádaga stuorra servodagas, lohká Nystø ja lohká Nystad oahpahuspolitihka bokte lea láhčán boahttevaš sámi buolvvaide vejolašvuođaid. Nystø lohká Ragnhild Nystad leamaš njunnošis NSR:s moaddelogi jagi bargamin ja ovddideamen searvvi politihka, vásihan vuostebiekkaid ja okta sis geat lea guoddán losimus noađi. Olmmoš guovddážis Guktot ovddeš sámedigge presideanttat geassiba Nystad olmmošlaš beliid ovdan. Muitaleaba Ragnhilda čuovvu vuođđojurdagiid ja ahte das ii spiehkas. Vuođđu su barggus lea ovttaskas olbmuid beroštupmi ja sin dili oppalaš politihka bokte buoridit. Nystø muitala Nystad ii ballan politihkas čájehit dovdduidis, suhttu ja ilu, ja dan bokte čájehii maid ahte songe lea olmmoš ja lea hui lojála. Magga muitala Nystad priváhta lea hui somás olmmoš gii dávjá suohtastallá, sáhttá iežas bárttiid badjel reaškit ja muitalit dan birra suohtas vugiin. Mis leat oalle ollu polithkkarat geat oidnet dušše iežas njuniovddas áššiid, eaige oainne ollislašvuođa nu mo Ragnhild Nystad dagai, lasiha Magga ja joatká: Jus Ragnhild ii ánssáš ánssu gii vel ánssášivččii dan buorebut. Jáhkán NSR ja olles sámi servodaga olles váimmus udnojit buriin váimmuin dán gudne bálkkašumi. Astrid Helander 15

16 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Virkosis 40-jahkásaš guovttos Aili Keskitalo riegádii Hámmárfeasttas muhtin čakčaeahkeda 40 jagi dassái. Seammás ledje 12 sámenissonat ja dievddut čoahkkanan Guovdageidnui ásahit ođđa sámi organisašuvnna namalassii Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR). Go organisašuvdna dál deavdá 40 jagi, de lea nubbi 40-jahkásaš Aili njunnošis. Vuordimis riikkačoahkkin dán vahkkoloahpa vállje su sihke jođiheaddjin ja presideantakandidáhttan. Son lea aitto vuoššan varas gáfe ja lea láhttis stoahkamin 9 mánnosaš váhkarnieiddain go mii guovlalat vissui. Vuordilastte, dadjala ja vástida telefovnna mii čuodjá. Lea journalista mii dáhttu gullat Aili oaiviliid das go BB sivahallá NSR ahte Sámis eai leat dutkamin guollejávrriid. Aili gullo áŋgirit čilgemin. Šuohkeha go deaddila telefovnna eret. Orru leamen NSR ovddasvástádus álgo go Sámis lea juoga nu movt ii galggašii leat. Mis lea dieđusge ovddasvástádus daid áššiin maid mii leat bargan Sámedikkis, muhto ii buot gal sáhte leat NSR sivva. Mediai son gal lea juo hárjánan. Soapmásat muitalit son lea čeahppi áššiid čilget. Nu bat lohket? Jearrá Aili ja dadjá hui hávskin go nie dadjet. Journalisttat gal máhttet čavggahit, muhto juste dál lea aŋkke 14-jahkásaš nieida eatni stuorámus hástalus. Sus lávejit jearaldagat maid ii leat nu álki oanehaččat vástidit. Nu mo duvle go son dáhtui mu čilget mii lea Amerihká demokráhtaid ja republikánaid erohus. Diet gal lei váttis, vuige Aili. Jurddašallá ja geahččá láseráiggi. Alit viessu guovdu Guovdageainnu márkana lea várdosis báikkis. Aili geahččá skuvlla mii lea das nuppi bealde luotta. Otná sámi nuorat dávjá atnet diehttelas áššin dakkáriid maid mii ollesolbmot eat ane diehttelas áššin. Ikte nieiddaš jearai mus manne bat kafea menya ii leat sámegillii. Sutnje livččii diehttelas áššin ahte livččii sámegillii. Mu mielas dát govve mo servodat ovdána, ja ahte NSR barggus maŋimuš 40 jagi leamaš ávki - vaikke lea ge ain olu čoavddekeahtes áššit. Jagis 1978 lei NSR doaibman 10 jagi ja Álttá ášši lei vuolggahuvvon. Aili lei 4. luohkás ja lei nuppes šaddamin stuorraoabbán. Álttá ášši lea vuosttaš politihkalaš ášši Áilli muittus, ja dat bovttii sus servodatberoštumi mii ain lea nanus. Muittán mo ballájin ja suhtten go oidnen stuorra politiijafatnasa Janina káijas Álttás, Aili Álttás ávvudeamen miessemánu 17.b. iežas oappáin ja etniin. Bearaš ásai golbma jagi Álttás go Aili váhnemat barggaiga oahpaheaddjiskuvllas. Aili feirer 17. mai i Alta sammen med sin mor og sin søster. Familien bodde tre år i Alta mens foreldrene jobbet på lærerutdanninga. muhto buot čielgasepmosit muittán nealgudeddjiid Stuorradikki tráhppas. Mun measta ganjaldin go ballen ahte dál sii jápmet, muittaša Aili. Aili lea bajásšaddan servodatberošteaddji ruovttus. Su eadni, Ellen Marit Guttorm, oaččui gieskat gonagasa ánssogolli go máŋga jagi lea bargan sámi oahpponeavvuid ovddas. Áili rámiida eatnis. Mu váimmu lahka leat oahpahusáššit, ja dat lea ge stuorra ágga mus searvat fas válggaide. Mun in sáhte dohkkehit ahte mii mahkáš eat bargga doarvái buori barggu sámi skuvlla ovddas. Mun dieđán mis lea ollu bargu barggakeahttá, muhto NSR áigu bargat erenoamážit oahpahusáššiiguin boahtte válgaáigodaga, lohpida Aili. Jagis 1988 lei Áili 20 jagi boaris, ja beroštii eanemusat studeantaeallima sosiálalaš beliin. NSR ges lei bures sajáiduvvan guovddáš sámi organisašuvdnan ja lei ráhkkaneamen cegget Sihke Aili ja NSR ávvudit dáid beivviid 40 jagi. Mun illudan joatkit ovttasbarggu NSRain. Sámi s sat vuordimin, ovttasráđiid mii nákcet daid čoavdit listtuid historjjá vuosttaš Sámediggeválgii. Bovttii stuorra digaštallamiid go NSR mearridii searvat válggaide. Mii leat 20 jagi leamaš Sámedikkis ja dál oaidnit ahte lei áibbas riekta searvat válggaide, nanne son guhte vuosttaš nissonin šattai sámediggepresideantan, ja gii dál nuppes galgá vuolgit NSR presideantaevttohassan. Fuomáša álkidit ahte Aili lea ollu doaimmaid siste. Humadettiin ii astta guhká jaska čohkkát. Čorgesta eret ievttá gáffegohpuid ja geahčasta johtilit otná áviissaid. Oalle soaittáhagas serven politihkkii, dadjala fáhkkestaga. 16

17 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi To spreke 40-åringer Aili Keskitalo ble født i Hammerfest en høstkveld for 40 år siden. Samtidig var 12 samiske kvinner og menn samlet i Kautokeino for å stifte en ny samisk organisasjon Norske Samers Riksforbund (NSR). Når organisasjonen nå feirer 40 år som samepolitisk spydspiss, så er det med Aili som ledestjerne. Etter alle solemerker vil helgens landsmøte velge henne både som organisasjonens leder og presidentkandidat. ervodagas leat olu hástalu-! Både Aili og NSR runder i disse dager 40 år. Jeg gleder meg til å ta fatt på fire nye år sammen med NSR. Det samiske samfunnet står overfor store utfordringer, men sammen skal vi klare det! Lean rievtti mielde oalle ujus olmmoš in ge leat luonddus politihkkár. Veaháš smiehtasta ovdal go joatká: Mun lean háliidan bargat politihkain danne go beroštan ollu áššiin. Politihkka doalvu ge stuorra oasi su áiggis. Čoahkkinplána lea áigá dievvan, telefovdna ii beasa guhká vuoiŋŋastit ja leat látnan e-poasttat maid galggašii vástidit. Lea goit ge álo bearaš mii lea deháleamos, ja Aili deattuha man dehálaš sutnje lea sis oažžut doarjaga. Jahki 1998 lea máŋgga dáfus báhccán muitui olles feastajahki. Aili devddii 30 jagi ja lei fárren ruoktot Guovdageidnui, ožžon guokte máná ja náitalan. NSR gis lágidii 30-jagi feastta ja ávvudeami Guovdageainnus. Mun nu illudan dán jagáš riikkačoahkkimii! Doppe beassat sihke politihkket ja deaivvadit ja oahpásmuvvat. Soapmásat dadjet sii ožžot bargonávccaid go fitnet luonddus. Mun ges oaččun bargonávccaid go lean earáiguin ovttas. Liikon reaškit ja suohtastallat, ja NSRs gal beasan dan dahkat! Dáid beivviid devdet sihke Aili ja NSR 40 jagi. Soapmásiid mielas áđamus ahki; láddan ja jirbmon, ja seammás bargonávccat dievva. Áibbas duohta! Det dufter nykokt kaffe når vi kommer inn i stua. Aili leker med minstejenta på 9 mnd. Bare vent litt, sier hun og svarer telefonen som ringer. En journalist vil ha en kommentar til at AP skylder på NSR for at det ikke forskes på fiskevann i Sápmi. Aili gestikulerer ivrig med hendene mens hun snakker. Noen ganger blir man oppgitt, sukker hun i det hun legger på. Noen vil ha det til at NSR har ansvar for alt som ikke er som det skal være i det samiske samfunnet. Selvsagt skal vi ta ansvar fordi vi har ledet Sametinget, men det får da være grenser. Aili har blitt vant til å håndtere media. Mange synes hun er tydelig og flink til å få frem budskapet. Sier de virkelig det? Det er hyggelig å høre, smiler Aili. Til tross for journalistenes konfronterende spørsmål, er det datteren på 14 år som gir de største utfordringene. Hun stiller spørsmål det kan være tøft å gi korte og klare svar på. Som da hun ba meg forklare på en enkel måte hva som er forskjellen på demokratene og republikanerne i amerikansk politikk. Da slet jeg litt, innrømmer Aili. Hun blir tankefull og ser ut av vinduet. Fra det blå huset midt i Kautokeino har hun flott utsikt. Hun ser bort på skolen som ligger like over veien. Dagens samiske ungdom tar mange saker for gitt, saker som kanskje ikke er like selvfølgelig for oss voksne. Som forleden dag da jentungen lurte på hvorfor i alle dager menyen på kafeen vi var på ikke hadde samisk tekst. For henne er det helt naturlig, mens for oss som vokste opp på 70-tallet er det ikke nødvendigvis like naturlig. Men det viser jo at samfunnet går fremover, og at arbeidet som blant annet NSR har stått for gjennom 40 år har båret frukter - selv om vi fortsatt har langt igjen. I 1978 rundet NSR 10 år, og Alta -saken var under opptrapping. Aili gikk i 4. klasse, og skulle bli storesøster for andre gang. Alta-saken er den første politiske saken hun husker, og den formet et samfunnsengasjement som har fulgt henne gjennom livet. Jeg husker hvor redd og sint jeg ble da jeg så politibåten Janina ligge til kai i Alta, men aller tydeligst husker jeg at jeg nesten gråt over de sultestreikende ved Stortinget. Tanken på at de kunne dø skremte meg, minnes Aili. Aili kommer fra en samfunnsengasjert familie. Nylig fikk moren, Ellen Marit Guttorm, kongens gull for mangeårig innsats for samiske læremidler. Aili er stolt av dette. Utdanning er en hjertesak for meg, og en stor motivasjonsfaktor for å stille til valg igjen. Jeg kan ikke slå meg til ro med påstander om at vi ikke gjør nok for den samiske skolen. Det er langt igjen før vi kan være fornøyde, men NSR skal gjøre det til hovedfokus i den kommende sametingsperioden, lover Aili engasjert. I 1988 var Aili 20 år og mest opptatt av studentlivets sosiale sider. NSR på sin side var en voksen samepolitisk organisasjon, og forberedte historiens første sametingsvalg året etter. Vedtaket om at NSR skulle stille til valg skapte voldsomme diskusjoner. De 20 årene som har gått viser at det var et riktig valg man gjorde, slår hun fast, kvinnen som ble historiens første kvinnelige sametingspresident og som nå skal velges som NSRs presidentkandidat for andre gang. At Aili er en kvinne med mange jern i ilden er lett å se. Hun sitter ikke i ro lenge av gangen mens vi snakker. Hun rydder unna noen kaffekopper etter gårsdagens besøk, og blar raskt gjennom dagens aviser. Vet du, det var ganske tilfeldig at jeg kom inn i politikken, utbryter hun plutselig. Jeg er egentlig en sjenert person. Hun tar en liten pause, før hun fortsetter: Jeg har likevel valgt å jobbe politisk fordi det er saker jeg brenner for. Politikken tar mye av Ailis tid. Møtekalenderen er fullstappet, telefonen er sjelden stille lenge av gangen og e-postene står i kø for å bli besvart. Allikevel er det alltid familien som kommer i første rekke, og Aili understreker hvor viktig deres støtte er for henne ble på mange måter et festår. Aili var 30 år, hadde flyttet hjem til Kautokeino, fått to barn og giftet seg. NSR på sin side arrangerte 30-årsjubileum, også den gang i Kautokeino. Jeg gleder meg veldig til årets landsmøte! Det er både et politisk verksted og en arena der vi møtes og blir kjent med hverandre. Noen sier de henter kreftene i naturen, jeg henter mine i samspillet med andre mennesker. Jeg liker å ha det artig og le sammen med andre, og det har jeg virkelig kunnet i NSR! I disse dager runder både Aili og NSR 40 år. Noen vil si de befinner seg i sin beste alder; moden og reflektert, men samtidig full av energi og pågangsmot. Vi er fristet til å være enige! 17

18 ALMMUHUSAT 18

19 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Norgga Sámiid Riikkasearvi Vuosttaš riikačoahkkimis Guovdageainnus ledje delegáhttan Marit Stordahl, Olaf Guttorm, Odda Mathis Hætta, Per Fokstad, John Helander, Peder Andersen, Hans Hanssen, Hans Nergård, Mikkel A. Gaup, Johan Mathis Klemetsen. Hans J. Henriksen ja Albert Johansen leigga maid doppe ja oaččuiga sihke árvalit ja cealkit. Edel Hætta Eriksen ii geavat daid garraseamos sániid go čilge ovdáneami sámi servvodagas, muhto lohká min sáhttit giitit NSR go Sápmi lea joavdan dán muddui go dál. Veterána ieš Ie š Edel Vuosttaš jođiheaddjin šattai Johan M. Klemetsen, ja su árvalii Per Fokstad. Johan M. Klemetsen ges árvalii Odd Mathis Hætta. Johan válljejuvvui jođiheaddjin čiežain jienain, ja Odd Mathis oaččui golbma jiena. Searvvis leat áiggiid čađa leamaš 15 jođiheaddji. Golmmas sis leat nissonolbmot. Dál lea 7. geardde go jahkečoahkkin lágiduvvo Guovdageainnus. Eai leat galle riikačoahkkima gos dát áhkku ii leat leamaš. Ii leat olu mas son ii beroš. Edel Hætta Eriksen (87) lea Guovdageainnu sámi searvvi delegáhtta, ja čoahkkima boarráseamos. Son ii šaddan vuosttaš čoahkkimii masa Guovdageainnu Sámi Searvi gohčui, go dat doaimmalaš nisu lei mátkkis, muhto jagiid maŋŋel lea leamaš dadjat juo juohke čoahkkimis. Son atná stuora gudnin beassat ain delegáhttan. Mun nu illosin. Go mu muitet. Eai nuorat láve min vuorrasiid muitit, dadjá áhkku guhte ávvudii 87 jagi beaivvi mannan vahkku. Muitá iluin Son muitá iluin vuosttaš riikačoahkkimiid 70-logus, go sápmelaččat eanebuš guovlluin ain hárve deaivvadedje. Dat lei dakkár vásáhus ja nu somá. Álgojagiid ledje eanaš Finnmárkku sámit, muhto mii maid šattaimet oaidnalit hui hárve. Dađistaga go jagit vásse bohte sámit lullelis ja lullelis. Lei nu erenoamáš buorre deaivvadit, muittaša son. Dalle lei Edel oalle akto nissonin dain olu čoahkkimiin. Go geahčadin boares govaid ikte dien áiggis, de oainnán ahte ledjen dávjá áidna nisu, moddje son. Dilli dál lea áibbas eará. NSR roasuid čađa Jagi 1981 lei NSR:s liigejahkečoahkkin Eibos Álttás. Lei ákšuvdnaáigi ja NSR lei roasuid siste. Lei boahtán árvalus ahte NSR galggai geassit buot iežas láhtuid almmolaš lávdegottiin ja heaittihit buot gulahallama ráđđehusain, danin go Sávvonii ledje álgán hukset luotta. Danin lei gohččojuvvon liigejahkečoahkkimii Eiboi golggotmánu maŋemus beaivvi. Váiban ja gallánan celkkii Edel ná riikačoahkkimii. "Dán áššái lea nu olu daddjojuvvon, muhto ođđa bealit eai leat boahtán ovdan máŋgga diibmui. Dás ferte oaidnit ahte stivrra árvalus lea vuđolaččat árvvoštallojuvvon. Livččii buorre diehtit mii maŋŋel dán boahtá. Lean sin guldalan geat háliidit botket oktavuođa Sámi vuoigatvuođalávdegottiin, muhto go eai sáhte vástidit movt sii oidnet boahtteáiggi, mii lea nu dehálaš gažaldat, de ii leat jierpmálaš botket eiseválddiiguin. Mun árvalan mii čuovvolit stivrra evttohusa", dajai Edel riikačoahkkimii ja nu šattai. Rámida Mun gal áiggun rámidit NSR. Mii lea olu moitojuvvon maid. Nu movt dulvadeami áigge. Jus dat ii livčče nu áŋgir ovddidit sámi áššiid de ii livččii mis Sámediggi, sámegiel oahpahus skuvllain ja buot mii mis dál lea. Áigi ja organisašuvdna lea rievdan, ja nu leat min doaimmat. Dalle doaimmaheimmet mii buot, masa dál leat olu veahkit, nu movt Sámediggi. Dalle dagai NSR buot, muittuha son. Geahččalii Gurutbellodaga Eai leat galle garra sáni mat gahččet go čohkkeda muittašit 40 jagi searvvi historjjás. Min presideanttat leat nai dahkan buori barggu, vaikko láitojuvvojit. Nu lea politihkas, dadjá hárjánan áhkku gii lea geahččalan Gurutbellodaga politihkarin maid. Son finai sin riikačoahkkimis jagi 1969, muhto doppe geavai dieđihit go lei viggan ovddidit sámi gažaldagaid. Stádaráđđi doppe ii liikon ja dajai Edelii: Dis sámiin han lea eanadoallodepartemeanta mii hoide buot sámiid áššiid, dajai munnje. De mun gal čuoččohin ja giiten oasistan ovddas ja vázzájin. Dan rájes lea NSR leamaš Edel Hætta Eriksena searvi. Nu lea ain, ja nu guhká go fal eallá. Inga Marja Steinfjell 19

20 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Gáibidii ráfáiduhttima Porsáŋgguvuonas 1969:s NSR vuoruhii Porsáŋgguvuona vuosttas riikačoahkkimis juo, 1969:s. Gáibádus lei ahte stáhta galggai heaittihit sáidesoaiko- ja feastonuohttuma vuonas. Dát čájeha ahte NSR politihkkarat guldaledje álggu rájes juo báikkálaččaid máhtu, ja balle Porsáŋgguvuona katastrofas riikačoahkkima cealkámušas čuoččui ná: Riikačoahkkin gáibida ahte guolástandepartemeanta jođáneamos lági mielde ráfáidahttigoahtá oagguma sáide soaiko- ja feastonuohttuma Porsáŋgguvuonas. Dál dáhpáhuvvá juohke jagi billistupmi guollegávnnahusain dán vuonas, ja dan seammás máŋga eará Finnmárkku vuonain, dat dagaha ahte báikkálaš vuotnaguolásteami ekonomalaš vuođđu lea garrasit binnuduvvon. Vuotnaguolásteapmi lea dárbbašlaš lassi eanandollui dán guovllus, ja dattetge mearredeaddji ásaheapmái guovllus. NSR:s leat leamaš vuotnacealkámušat máŋgii jagiid mielde. Guolástanvuoigatvuođat buot finnmárkulaččaide Muhto dán beaivái ii leat stáhta váldán báikkálaš olbmuid vuhtii Porsáŋggus, ovdal daid maŋemuš jagiid. Ain lea stuorra kapitálas vuosttas vuorru ja vuoigatvuohta oaggumiid Finnmárkku vuonain. Dát ii leat NSR jođiheaddji Silje Muotka mielas riekta. Son doarju Riddoguolástanlávdegotti guhte leat buktán evttohusa álggahit Finnmárkku guolástanhálddašeami (FiFo), mii addá buot finnmárkulaččaide vuoigatvuođa bivdit fylkka rittu. Mii leat NSR:s duhtavaččat evttohusain maid Riddoguolástanlávdegoddi leat ovdanbuktán, lohká Muotka ja oaivvilda ahte dát boahtá ovddidit mearrasámi kultuvrra. Ceavzilis resursavuođus Dát evttohusat dagahit ahte sii geat eai leat eret Finnmárkkus eai beasa oaggut evttohuvvon FiFo guovllus. Dattetge dagaha ahte guollenálit siskkit vuonain eai bivdo nu garrasit. Dát evttohusat dagahit ahte šaddá ceavzilis resursavuođđu, oaivvilda Silje Muotka. 50 jagi leat báikkálaččat viggan Báikkálaš bivdit Porsáŋggus leat 50 jagi juo viggan eiseválddiid guldalit sin, ja miettaštallan ekologalaš katastrofa. Cuoŋománu 14. beaivvi 1959, dollui álbmotčoahkkin Ruoššanjárggas, Porsáŋggus, vuostálastin dihtii sallitveajetbivddu sáidesoaiko- ja feastonuhtiin, siskkimuččas Porsáŋgguvuonas. Sii čálle reivve guolástandepartementii, mas čálle ahte sii gáddet dát fargga dagaha katastrofa. Njukčamánu 23. beaivvi 1962:s válddii Čuđegieddi ášši fas ovdan mas čálle ahte guolástanpolitihkka lea boastut, ja atne šállošahttin go ovddit reivve eai váldán vuhtii. Seamma jagi mo NSR dagai cealkámuša, 1969:s, bođii ášši fas ovdan Porsáŋggu gielddastivrras. Dalle lasihedje velá ahte lea veadjemeahttun báikkálaččaide goddit maidige, go dat stuorra fatnasat bohte gitta fiervágeđggiid rádjái, dattetge ballá guolli. 1954:s bođii maiddái nuppe beale Várjjaga, Jáhkovuonas, Fállenuori gielddas gáibádus geahpedit sáidesoaikonuohttuma. NSR:s lei rievtti mielde vuosttas riikačoahkkin 1968:s, muhto dat lei álggahančoahkkin. Vuosttas cealkámušat bohte 1969 riikačoahkkimis. Carl-Gøran Larsson 20