Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna"

Transkript

1 Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn< fhefade adeefs: Tallinna Teataja, TaMnnaS. Toimeteta kõnetunnid: kella «risnht kõnetunnid kella 8 16 ja 4 5. Kontor avatud kella 9 8. rrsimööfid, mi» alla ühe kirjutuspoogna ja tarwttamate jöõrrad, alal ei hotta. Suuremad kirjatööd saadetakse ak«tailt siis tagasi, kui selleks mark kaasas on. Kirjatöödel pead saatja täielik nimi ja adrefl all olema Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Wälsamaale kuus tvl! mft». Udeessi ontntmiic 10 maeta. hinnad: Kuulutuse faiiii 5 marka miltmeeter L küljel 5 w SifemiStel külgedel 6 mrk. millimeet. Kohaotsimife kuulmufed 7i!o ovawamad. S'ir. 7. Tetsipaewal, ll. jaanuaril l«2l. a. Ilmuv tgal hommikul, peale esmaspäewa. XII aastakäik. Walitsuse moodustamine tegelikult alanud. Arwataw ministeeriumide jaotus. Piiririikide <Sö«t««Wenemaale kanpast walmistama. ISSmurdsa VäinZmSise- küfimus. Zoffe selet.b, et Wenemaa ei mõtle piiririikide kallale tungida:»timesilc«teatatakse Parlifist. et Mttased walmis Balti riikisid warsti tunnistama. Ka Prantsusmaa kaldub piiririikide tunnistamise poole. Tartus tahetakse 14. jaan. kui enamlaste hirmuwalitsuse alt wabastamise paewa pühi jeda. Liitlaste konwerents algab 19. jaan. Pariisis. Wene endise asutawa kogu liikmete koosolek Pariisis. Danz gi, Warssawi, Lembergi ja Warna wahel otsekohene raudtee. Wenemaal wõetakse Saksa asunikkudelt maa üra. Wenelased peawad ingtastega läbirääkimisi metsakontsessioonide andmise üle Arhangelski piirkonnas. Prantsuse walitsuse seisukoht Wenemaa wastu awaldatud. ÜkrainaS punane terror. Prantsuse wälisminister pikema kdue Wene küsimuse üle pi danud. Kemal.pasba nõuad Smürnat Türgile ja Sövres'i rahulepingu muutmist. Austriat ähwardad fuurstreik. Pikemad kirjutused tõuases lehes: ErStt rahwacrakonna seisukoht valitsuse moodustamisel. Eest! koolielu läinud aastal. N. Kann. Mispärast meil paberihinnad nii kõrged on? H. Gr. Politsei ja maksud. A. Kaua. Tallinna arwustik. S t. Riigikogu tegewuse ümber. Riigikogu juhatuse koosolek» vlt eita, kus muu seas otsustati riigikogn komisjonid kohe tööle kutsuda, maudaaikomisjon weel ta na, teised wiimasel üleüldisel koosolekut wali tud komisjonid homme. : j. Riigikogu koosolekute protokollide kohta otsustati, et peale kjirktrjutajate peawad Iselrewärid eriti protokolleerima kõik koosol«e kul wastmvõetud otsused, et juhtmvaid wigu ära hoida. Järgmine juhatuse koosolek on pemxie wal. WMtsuse moodustamine tegeli kult alanud. A. Päts valitsuse tovkuiseadmife oma pea le võtnud. Juba «varomm teatasime, et riigikogu efl. mc,--?, O. StvanbenWM kutsus koilme>5ulririgo päu.osl rühamde esitajad üvsikutt oma juurde ja laskis ennast msoranieeridv- «vüstmade seisuko ha «iile nmüsuss bokkwseadmisio oisjrls. Muu fe«qs hnwitas «teda, keda «rühmad soowiüvad nä ha -ri>'g!>!rabina Sahal. Kõik nühnnad ühinvuud K. Pä:!si tvndibatuuri juures. Peale selle, kui wcchopeal tööerakonna ja põllumeeste wahel k>c«.'i! pii lõa sondeoridud plaittvormi Me, millest ka Nirjutatud, on nüüd, pülxtpäaval, rüigiiöogu Fsffe felekav, et Wenemaa ta had nattbruega rahus elada. Riia, 8. ja-n. Leto. Wone vahudelegatsioni esunels J o s f e sõleta» jutuajamisel Lad.vija tci<g'asi agc nturi järgmist: Abapuucoriioa-te kuulirnitude koha, nagu ir«al miötaks nõukogude Latwijale kallale tnngis.na ja koondaks oma wäg'.'s:d L.itwijg. Wer.e piirile, pean ütlamia. ot kärnaseid jutte aeta kise»mist mitte ainult Lattvija kohta, muid ka Eesti, Poola ja Rumenia kohta. Pvcmttsuse radio paneb mulle suhli lause, mida mina ku nagi vi ole öõlnud, n'imol>t: Wonomaa olud olla juba niimõrd paranenud, et ta oma peole wõewd kohustusi wõiivat ignoreerida. Nea des knnlujuttlides ei ole sõnagi tõtit. Rohkem kuil kunagi enne tahab Wenemaa just nüüd oima naabritega rahus elada ja oma majonduäist olu korraldada. Wenemao on walimis wõikke mv ainutt sol Ziorrai!, kui talle sõda pvale sun nitaks. Mina tahtm toonitada, et neid wa-le. jutte laotatakse laiali kindla kawg järete. Ei ole kahtlust, ot need, kelleile kestew rahu Ida- Enropas ei mõoidi, süs-tmtatilliseit tvaenu püüa tzvab öü liuata ja walmordi tumsstada. Nonde kunlujjuivttvde peale iulisb >km. pnowpikatsioni psäle wavdatia. ETA. Prantsusmaa hakkab piiririikide tunnistamise poole kalduma. Paris, 8. jpcwt. Prantfufe pokiitmstes rii> gi'd«s seletata#e, Promtjuje Genfis puliikide rühmasite» Uitu ei tulnud mbtte sellest, at Prantsusmaa tvvstuitust RoliwaSteliidu lepingu p. lv eest kardaks. Viviani selleibphaisest sesetnsest olla msnet PM maiejb aru M>u. WvO. Wiimased teated. esimees O. Stwndmvnn K. Pätsile Mepcmieku teinud wabarijgj wakttsulst Sokku seavv'. K. Päts ei ole Mitte ära öelnud, wald palunud omale mõneks päewaks söpulm wosbuse crnd mims aega, kuü!damasti kun-i reedeni. K. Päts seab kuui«dclvas.tt oma nõudmised TrjcalikM ii$e& Kui teised ora kõnnud need ptattvorms nõud mjised wastu wötowad, on K. PätS mämik wa litsust Sokku seadma. Ei>w oli põllumeeste rühma koosoles, kus küsijmus rühma seisukohalt arutusel okj. Mis puutub tvöerakounväse. siis on sealt pvm wastutuiekut oodata. Päris leplik on oldud iööervkcmnv rühma wianasel» koosolekul. Arwataw ministeeriumide jaotus. Nagu kuuleme, olswat K. Pätsil kvlwvstus ministeeriume järgmiselt jaotaba: Põllutöö: põllumehed A. Jürmann, raha: põllumehed G. Westel, sõja: anvata masti ki-nbrai Soots, kaubandus-tööstus: tööerakond J. Kukk, wälis: tööerakond H. Piip, sise- ja haridus lahewad kumöawosti kumbki teisebe rahwaerakounale. Harldusmi nisteeriumi asjus on «küsimus wesl lahtine,.sest tööerakonnal on raske jelloks oma nõus olekut awaldada. susmva pole äga leppida wsmuö. et RvywvSte kiit emd niisuguseks üliriigiks tõstab. kes Balti riikide kogulise de jure trmnistamisega suur riikidele omu otsust tahab pease sundida. Ku na wiimasol osal WenemvaS korralikku wcvlit sust jalüle ei saa, arwatakse, et uusi piirriike kauemaks ilmai tarwili. kükindlustuseta ei wöi jätta. ETA. Liitlased malmis Balti riike tn > uistama. Riia, 8. jam. Leba. Londoni TimesÄe" Porisist, et liiwasvd olla wak> mis Balti riike kõige Ligemas tulewikus tun nimama. ETA. Prantsusmaa lubab toetust Latile. Riiv, 8. jcm. Ööta. Ligi 40 Prantsuse asaiohte juwktvwad Latwija waiisi:ni'msdri M e i e r o w i t s i külaskäigust Pairtsis. Kõik lehed toonitajad, et Prantsuse wabariigi pre sideni M i li erand on LatwMe Promchj-use toetut lubanud. ETA. Liitlaste ko««erents Parists. Lyon, 8. jcm. Radio. Lloyd George sõi dab 18. jaan. Londonist wälja Partsi, et osa wõtta liitlaste konwerenthst, mis 19. jan. ParPs algab. ETA. Läti-Leedu piiriküsimus. RiZa., 8. jan. Lkta.. Leedu Mch. bomtsjon prof. St-mipson i jlchcckusol o>n j-uba Vmt LM. Leedu piiirikäsimusod läbi arütcmub. Köigs stvuirem iahbuminet wcmjeb balimes MBtiD:. 1) MlMMt GiwuM. S) mor Weiki raudteesõlme küsimuses ja 3) Jlluiksti küsimuses. «küsimuste lähendamiseks iasvtaiabse a-lainkomtsjonid. ETA. Dauzig Warsaw Warna raud tee. Nagu..Dailv Tel«egraphile" 4. jan. Wa-rsa wist telegvafeor-taöse, on Buigarw peaministri Stambulinski ja Poolv ttwlitmie wahe ftfei nvupidamisei eelnõu wastu wõetud m:lle järdle Donzigist ovsekobsne - rcvudtoe Warsawt, Lexuide.rgs ja Warna ehitatakse. ETA. Suhkru, kiwisüte ja rukkj pakkttmine. Kaubandusministeerium sai Stockholmist järgmise pakkumise: Suhkur 1,07 Daani kroo ni kilo, Ameerika kiwisütt 14 dollarit tonn, Rootsi rukkid (kaal 7! 72 kilo hektol.) 37 Rooni krooni 100 kilo eest. Kõik hinnad on arwatud cis Tallinn. ETA Batumis ei ole nõukogude wabariik wäljaknu lutatud. Doiky Express" tõi Mjuki healw. et Batu <nis olla nõukogude Vabariik Väljakuuluta» tud. Nagu,.Vost. Ztg." 0. jaan. teatab, liik kab Georgia wabariigi esitaja Berltnis selle teate ümber. ETA. Tahawab enamlaste hirmuwalitsuse alt Poo» la asta. Warssaw. 8. jaan. Raadio. 5. jaanuaril sõudis Warssawi Sbrritshi jõe piirkonna ela nikkude saatkond, kes mõnest poolakast, juudist ja 15 ukrainlasest koos seisab. Saatkond tahab Poola Valitsuse kandu liitlastele ja mhwaste liidute aruannet cmda selle maakonna hala«t> semisewäärt seiilckvrra kohta ja paluda, et tema elanikkudele wöi mälus antaks, rahwahääletuse teel Wene enamlaste hjrmmvalitsuse alt waba neda. ETA Weuemaal Võetakse Saksa asunikkude käest, maa ära. Derew. Kõmmuna" teatel on Petrogradk lähedal 22 SaUa tolontid, kes wanasti palju toiduaineid linna savisid. Sest saadik aga, kui Petrogradis wabamüük ärokväati, on neis kolaniides saaduste wal>mjst«ca-inine 6 korda Vähenenud. Nüüd olla maa ühes vnweniariga kolonistide käest ärawõetud ja koloniides nõum kogude majapidamised (smvhosid) sisse seatud, kus kolonistid sunnitööle pannade. ETA. Piiririikide tööstus tvõiks Wenemaale kaupa, sid walmiötada kirjutab,.eikcmom. ShisniS'' 1. jan. B. Sbstn. MajandiMik läbikäimine mmdega olla alles algastmot crprilist n«ow. on sealt ainult p. kaupa Wenemaale «toodud ja Ws pemaalt puuda sinna. Piirviitide iseäraldusoks olla. et nad roh kew waljv kui sisse wemvad. kuid et nad rnifa mv ogrannaab on, nagu Wenamaagi. on Weseal pealiskaudselt wvadates. ain.m trcm«sidi wcchaduise kindlus tamme ta«htis. Mitte nii pole asi aga elus. W?n«omaa tööstus ei jõua praegusel ajal kaugeltki oma tarwidusi täita, pjirriikide tööstus aga wõdks rohkem wcäanistada ue-nde eneste tavw«iduse määrast, kui tal tooresaineid ja tellimisi olebi. Wouyma-cvle oleks seepärast kõige Saifuiiktvm piiriviisidele tellimisi anda ühes oina enda too resvinetega. Sel kombel wõidaks Wenemaa rvhöom, kui kontsessionide andmisega. ETA. Wene endise asukaiva tsan liit* mete koosolek Pariisis. Lyon, 8. jcm. Radio. Kolmkümmend Wene aisutcüva kogu liiget, kes KerenSki waittsuse ajal 1917 walitnd, pidasid täna peale lõunat gras Delareionty (?) majas Parisis boosoleku ära. Koosoleku jul)atajaks waliti sotsialroivo lutionäride juht Awksentjew. Need sot siairewolulsionärid. kadetid ja endised duma liikmed arutasid küsimust, kuidas ühist kindlat fronti enamlaste wastu luua. Otsustati wõi delda liitlaste politikv wastu, mis Wenemaa tükeldamise peale wälja minna. Kõik riigid, mis endisest Wene keiserriigst wälja lõigatud Balti riigid, Kaukas. Bessarabia ja Galit siv loeb koosolek Wenmaa la hula ma ta osa deks ja protesteerib nende tunnistamise was tu, ainult Poolamaa ja Armenia wälja arwa tud. Pcc.eg-.lse Poola otnozrafvlise piiri wastu Vaieldakse kindlasti. Koosolek on igasllgrche uue sõjalise operatsiont wastu, mis liitlaste poolt enamlaste wastu ette wõetalse, kui see operatsion Wen«terriwriumi kaotust enesega kaasa toob. ETA. Armenia sõjawägl koju lastid London, 9. san. Radio. Ühe Maskwa sõ numi järel on kõrk Armenia sõjmvägi Eriwani nõukogu dekwdi põhjal demobiliseeritud. Ar menia söjawägi korraldatakse uuesti euamliste j-uhtnööride järele ohwidseride.juhatusel, kes Mojkwa sõjakoolides on wälja õpetatud. ETA. 2. heaks kihutustööd teha Sanxstseb. nagu PratttsMe lehtedele 4. su nuarä Londonist wlografeoritakse. Arthur Henderson, ligemal ajail ringreisi tehes Praaga, Wi«m ja Ungari. ETA, WsWW ZiM BintiD waha, seebi sa tuiftilu liiös!uic!e lemia aineid. WSrwistd, vkistd, raswofid pletti, rauda, terast tõs riistu, naelu s. n. e* MUk!W ieflisiife Me Matjamaalt iöig? rutem fr IJüinali Kontor Tatari täuaw nr. 1. K 1!, I II aillbfl! Esimene (Eestt patcunue Ja tongide teha»!er" ivowitab Teile suu rel ja iräijfel arvzu! wostupidawvid, näitusel 1 auhinnaga kroonitud, pletift patrunist ja häid tonge» Saaoawal lk. 12, 14 ja 20 ta.iibrid. Tartus, t. 6. Ed. Kalju. Hiili AmeeriUa Jute polstertamiseks, toppimiseks pakkimiseks jne. Kitti) tlitftt masinate puhastamiseks Hiti luurel ja Väiksel arwul odarva hinnaga WW>U«R Tallinn W. Karja tän. 8. Kõnetraat Kõige tngewam raadiojaam, Paris, 10. jan. Radio. Mhapäewal pandi St. Assi ses Meluni ligidal maailma kõige tu gemama radiojaania ehitufe.!e algus. Se>ll< joa. ma edasiandmise ja waõtuwõtniise jõud saab 50 merealuse kaabli jõu suurune. Ta wõib 24 tunni jooksul edasi anda ja ivasku wötta 2 miijoni sõna. See jaaiin wõib wastn«!võt.te postidele telegramme kuni 7500 penikoonna taba edasi anda. Nurgakiwi pannes iitles Prantsuse posti ja telegrasi minister Tes ätanrps. et Prantsuse walitsus kawatseb kõige maailma riikidega otsekohest traadita telegrafi ühendust siöie seada. ETA. Jäälõhkuja Vt'iinämöinen" Uusi Suom.i kirjutab 6. jan.: Nagu teada, sisaldab Eesti ja nõukogude Wemlemva wahaöi ne rahubcping punkti, mille Põlvat jäälõhkuja Dälnv'nwinen" nõukogude We-ne waliisus Eestile edasi annao. niipea km «tv Soolurie käost Sätte saadud. Teised S onni,ole jääuxrd jää lõhkujad peawad talwesõiduweesid laihtj iääue poole, krrnv TaNinnv-He!stng.i Wallise wevtev it>ibonrin-e..väina mähe" hookde jääks. Na gu kuulda, tahab Eesti walitsus Väiträmõ?se" Helsingi-Tallinna sõiduteel - ära kasutada, ehk see laolv Mll kõrgete kiwisöehindade pärast iu keks Vallis maksma, iseäranis - vui talw Kitt maks muutub. Kuid IM pöörab tähetpcmu sellele, «t ühe eraüwuse nõudnnse pärast on Väinömoise" peale avrest pandud endisi Weno walibjuse wölgp-dze katmiseks. ETA. Tänast lahte on 6 lehekülge. STOTT LIINI auru laew sõidab umbes 15. jaanuaril s. a. Kaupasid palutakse kohe ülesauda Laewataiitajad ja kaubatoimetajad Tallinn, Uus tän. 14. Kõnetraadid 266 ja D48. ehk Inglismaal: W. jt. Sloit «eo. Std. 17, Fenwick Street, Liverpool. Telegr. adr.: Stott-Liverpool. Sellega teatame oma ärlsõpradele, et meie firma oma Aktiva Ja Passiva likvideerinud on ja täname kõiki meile möödaläinud tege wuse jooksul ülesnäidatud lahkuse ja usal duse eest. Ühes sellega teatame asjast huwitatuile lahkeks tähelepanemiseks, et meie omad kau banduslised operatsioonid firmale ANTON HEILMANN, Tallinnas, Wiru tän. nr. 3 edasi oleme annud, kes ka edaspidi meie äri sõpradega lahke kaastõõtamise peale loodab ja mille eest meie Teid sellega ka juba ette täname ja palume sellega nimetatud firmat lah kelt tulevikus oma tähelpanemisega austada. Kõige austusega HEILMANN, SIMSIWART & CO. Tallinnas, 31. dets a. tgafugu^^pikkuses ja jämeduses 1 liin;'. jiiiiiib mii, lita l-ie Mi KMmÄW» Tallinnas, Caulupldi tdnatd nr. 2 tarwitab saapa töölisi Soovitan» kes ennemalt saaparoabr. on tbmanva. Wostuiodtmine jaan Kella 5 4 p.l. Tartu wabaswmisepäcwa pühitsemine. Tartus tahetakse 14. jaan. kui enairthste hirmmvalitsuje alt Vabastamise päeiva pidu likutt pühitseda. Seltskondiised ja jõjamäeli sed asutused teavad seks puhuks «ttemaknis tujetöid. Mõisasüdamele planeerimata jätmisest. Põllutöäminjs.te.num on otsustanud wit>r«- maid nmafukkv anda põllutöökoolide ja teislle ajutusee alla. Sellest on täkkinud ovwamüne, nagu jäclvks südamed pinnec-rtmiäm Walesti arusaamise ärahoidmiseks seletab pikst «mõisate südameid pianco rmm.ta ei jäeta-, kõik nvüisv nma tfljcavic talu- Kohtadeks. 5drii kusagile mõisa asub kool, wõt mõni muu 'Mvaiuvwitaja wlitus, sii>s saab mii. marte barbotovrä! w-rmiltada ühe, koks «või fdtm td ui ahta, aga mitte planeerimata maakohta. Kui asutus nmad ei tanvita. antvtche ialud vew bilo ümultsbe ETA»

2 2 Eesti rahwaerakonna seisukoht walitsuse moodustamisel. Tallinna arwustik. AbieluSse astumine, sündimine ja suräous aastatel. Linnu stutihtilka-bütroo pooilit Loglviiuõ e-r wivde järele astusib Tallinnas aastat 1274 paarr mis iga 1000 elaniku kohta 10,03 paar'! nmju tegi aastal! wähenes abiolusse cilitwamb paaviöe airw ni,mis tga 1000 alantkku kuhta 9,09 paari teeb aastail wöhcuea abiellusse astunud 'paa rtdv alw SveebM, «ritrncr, 1175 picula, eh? 1000 ellanikar kahlu 8,39 paurt aastat tõuseb abielu Ee astuiuute PvUriÄg aplv küll 1360-nit, fuib igu 1(XK) inimise kohtu teab see aitmm 8,92 walju. Niiisugust >lmhtu.st wõib iselloga sc. Icchaba, eit aastail DallKwu cöcmiiwube unv iõjapõgeinejate jimvädekpoolu 'tagajüml smi rvm kasjwas, MaluMse astujate airw mõr reides ugu ipeuaegu rtnidisäs jäi. teiseuigust pim näevnie aga a. AbielMe amvms pauvide AeMtue <mv tõu seb järsku 1773 pad&e, cw igu 1000 M-niõu tohtu NäihitawaM on rewotmiooin, nii sc-tnra' k«-sõja lootus tniilnesiiäe uur «bcmriffehoogu o.wnud. MüMta ei jäänuid' mui dugt ka lvsiaovm et Wene sõmväe!laal'e >kohw abigusise ustimlmse Keeld Äma Äemujje. 'loata äm kaotati amagi 'langäb abielusse astut<a>be Paa.- ride arw jällegi 1200 peube, «kuid tga 1000 tntliohtu tõutmkr WSÄ, ntnlm lil;05-ati. t üki;tl>s4iüd urllv see 'lusob eiimast.küll ewaluuksioomiga We-nenriaiale smtaõa; niiijämu ka et töö ja toiduamere plvudusak <lvö-gu Tallik'.«n«st nivväa sõastd. Kõige 7uado>Vamcll!e üwalriivutim 'wngeb abi- Äiusse Pauride cotto aastal nimelt 1007-nii Igu 1000 iincklwche kohtu keeb see si tsilt 9,77 tralj- a, aufg j abu aastu loõrdlewailie arwtke Higifcttife jõuab. Kuli abi- MtG.i asttuijabe paaride cm wõrdsemm Ä langes, art see langemine s iindi m iste poo zcis.t -kastranluid cmw On dis TallimraÄ last igu 1000 ckuniiku LolM auatial sündis 3385 eu iga 1000 Kahtti 25,64. SüadMviKtte latngemtne aib gab avatust. S<V aasöot süuiuiib Wll enacn M c&m, n-mm 3108, u;«b looo totfig ckol/a teeb sete We.Miwe airw oiswilft tm 04 mälia aastal tõuseb süüdi. Riigikogu enamuse loomine seadusandli seks ja walitsemise tööks wõib praeguse koos seisu juures sündida ainult nelja erakonna kaflideppel: tööerakond, kaks rahwaerakon-öa ja põllumehed. Sest teatawasti ei wöta kumbki sotsialistlistest parteidest, kõnelemata kõmmu aistidest, walitsemtsetöõst osa. Sotsialdem«o-. kraadid arusaadawalt sellepärast, et «walimistel rängast, wotasiö. Oma sisemise jõu kogumiseks ja tööliste Uuesti organiseerimiseks on sellele erakonnale mõneks aastaks puhkust waja, et tema pahem poolsed naabrid suudaksid oma tegelikku wõi -metust näidata ja tööerakond paremalt poolt oma parempoolse poliitikaga ühe osa poolehoid jatest sotsialdemokraatide rüppe tagasi rvisata. Kogn seadusandluse ja walitsemisetöö ras kus jääb feega nslja ksdanlije erakonna õlgule, kui sinna hulka arwata.?a tööerakond. Neli rühma sünnitaksid 61-liikmolise parlamendi enamuse, mis töökindluseks küllalt suur arw näib olewat. Walttsemise Pearaskuse peawad oma peale wötma loomulikult tööerakond ja põllumehed, kellele wa«limistel kõige suurem rahwa usaldus osaks saanud. Kaks wähemot erakonda on peaasjalikult selleks tarlvilikud, et parlamendi onamust sünnitada. Oma õiguste j-a kohus tuste poolest walttsuse kokkusoamisõl jääwab uemad teisele kohale. Iseenesest mõistet-aw, et wähemad erakou nad Praeguse poliitilise konjunktuuri juures kindlasti peawad olema kohustatud enamuse tööst kui ka walttsuse Kujundamisest osa wõt ma, kuigi neile walimistel wähvm usaildus an tud ja nad seepärast öelda wõiksid, et on suuni tud kõrvale jääma heatahtlikku oppositsiooni. Riigipoliitikas ei wõi aga kõiki saimme matemaatiliselt põhjendada, waid Peab rohkem ajanõuete otstarbekohasuse järele käima. On kord sündinud tõeolud kodanlife ena nluse päeioakorrale toonud, sotsialistide töö tõrke pärast» siis on üleüldjstes huwides ja kodanliste põhimõtete läbiwiimife -pärast ilm tingimata tavwilik, et ka tõelisse wähemusse jäänud kodanlised rühmad, nagu kaks rahwa erakonda, kaasa tõmbama peawad. Muidugi igaüks neist oma esitatud jõudude kohaselt. Takistuseks ei wõiks olla isegi Eesti rahwa erakonna wiimane Wüasaamine, mis sündi nud täiesti arusa-adawatel ja kõigiti põhjen datud PShj-ustel. Kuid Eesti rahwaerakond walttsemises kaasa minnes ei tohi milgil tingimisel enese peale wõtta waswtawat osa, et nüüd ega La edaspidi esimese riigikogu ajal, Kui erakond ilised arwllwahed praegusteks jci«cdwad. Oma isamaa armastusest raslel riigi AeS öhitamise ajal, mil sotsialistid kindluseta «po liitikat ajosid,' astus juba Eesti r-ahwaerakond pavlamentlisett suuri eksisamme sellega, et ta ilma parlamenttise tagaseljata walttsemise ette otsa asus. Parlameuttiselt täiesti mõttetu ja wildak samm. Kuid ajad olid siis meie potti tilises elus niisugused. Pidi ennast ohwe-rda ma. Enessohwerdamise tagajärgeks oli era konnale arusaadawatt raske kaobus wiimastel walimistel. Parlamentlised eksisammud -tafrvwad endid ikka raskesti ja seepärast ei tule Eesti rahwa srekonuak praegu, mil sisepoliitilised pliid hästi lahedamad, enam neid samme korrata. See on meie attvates ka üleüldsufele La srtks. «Sest igal poliitilisel ajajärgul peab riik juhitud.saama selle meeleolu kanduvate jõudude poolt, kes walimistes Kas wõi wõrdletoa enanruse saanud. On n-oed jõud ennast küllalt «avaldanud, siis peab tulewasm uuteks kombinatsioonideks jälle uusi.jõude tagawawks olema, kombinat sioonidsks, mis praegustes kiiretes oludes 'wahest juba ühe seadusandluse jägu järele wõiwad päewakorrale tõusta, kui mitte enne. Ka riigi juhtimises on wahepealsed jõudu-, de kosutmnised tarwttikud. Neserw peab ole ma. Neserw, kes niihästi sisemiselt kui La wälimiselt täieneb. Nagu Eesti rahlvaerakonna tegelasilt kttul nud, on nende taktika praeguse walrtifnse fok kuseadmisel just nttsugu-sist wäljaüvaadetest ja arusaamistest juhitud. Ta «on tneie arwates ka õieti põhjendatud j-a rii>kliselt kõigiti õige. Eesti rahwa-erakond «wõtab walitsusest osa, kui t«sd«a> cisa wäima krmutakse, ja on wcvämrs selle läbi ka riigi-kiogus ühes töö- j-a töiste era kondadega kodanlist enamlust sünnitama. Kuid minnes waltts>usse ei ole tal miski suguseid nõudeid kohtade ar-wu ega üksikute minmlteoriunmde asjus. Ainult majanduismi nisteeriumisid ei taha ta mtlgil tingimisel enese kätte wõtta. Majanduspoliitika on -prae gu wastutrrse poolest esimese järg-u tähtsusega ja selle juhtimise poa«wad arusaadawakt enese peckle wötma erakonnad, kel rahwa ees kõige suurern Usaldus..Hoolimata sellest, et rahwaerakond seda sei sukohta mt-imei korral awail ilult kui ka riigi kogu esimehele ja Põllumeeste juhatusele oma wa«hel awaldauud, arwab põllumeeste 'hääle kandja K<rja" ometigi wõimaliku -olewat kir jutada: 1!: Näha on, ei rahwasrakond küll ise teiste sammusid kärmas on arwustama, ta ise aga koostöötamisest end kõrwale ta- Häh hoida. See on siis see palju kiidetud rahwaerakonna rtikline" seisukoht. Wis tisti tahab rahwaerakond riigikogus iga hinna eest wäljaspoole igasugu kombi nats sioontsid jääda.. Keegi ei saa rähwaerakonda sellest ta gasi hoida, sest et see rühm et ole kunagi oma «walijate arwamisbega rehkendanud, ega mõtlegi wist Loegi sarnast Katset tege ma: halkata, Kutgi ralhbaomkonitta lawee riw seisukoht kindla enamuse kusuindamist riigikogus märksa raskendab, fiti mitte just täitsa wõimataks ej tee. Mida ago rttklisät seisukohalt täitsa hukka tuleb mõista, need on rahwaerakon nai wiõtted, «im«s parempoolse enawuse moodustamisest riigikogus nurja ajada püüawad, ehk wähemm selle peale on sihi tud. See on juba tulega mängimine, milleks Ka walimistel lüüasaamine ei õi ginkw.- Maga iseäralised etteheited, millest selge peaga mõeldes tõesti rasike a.ru saada, kui.se nist asjade käiku walttsuse mood«u«s!tcmcksel teada. RahwaerMnmaie ei >ove ühisiteks Wbirääki mis toks enamuse sünnitamiseks svni ettepane krm tehtud, ega ühtegi tema liigot kutsutuid. Kuttas wõib siis! telma. seisukoht euaimuffe kujundcmr.is!e täitsa wõimataks teha? Otte wasikuvksa, meie teada on ir-ahwaieraikoud alaitj seletanud, et ta kodanlist snwnnise fü«n»a tamiseks riigikogus kaasa läheb ja ka Koha wa litsihes waau «wõtab. Mis wõib aga sinna r-mväerakiond parata, kut tööerakond ja Põllumehed tattoililuks arwc»- SCBcciiüirriiöitlcs sellis -pcvil-e, et aamcck obt- Ä«us«se iiifäiriicite arw tõusis, ei tõuse süttib iimiste arw omm mmv, tolaid 'liastgeb 2834-njj ehk mai köhida 17,93-ni aasia? sünnib Ta«llin!naS 1816 inü mest. lueiültbiiiei oirtü m cirönviiie aarviga. dücir reüdes perv loco wõnm rahcinötvub', Tttf«i> iga 1000 chamikit) üüohiö! jüöb arw peaasgiu einbims, nimelt 17, orvstas AnbR «cviimct 1432 kast, mis iga 1000 Kohta 13,90 wuja Web. SurewiO lvi «eelsiiimmitud austa- M wõrrettes' niäemle, et m&m suri 2329 inimest, wtt ef «sülndütvch 825 wowemt ott-, mirs su«grme WLaoil igv> 1000 elcmjku kohta 6,49 wäzja tseb aastal f uirteib 2627 inimest, GndinMche ülekaail on 858, iga 1000 e>l. kohta 6,50, aaktlak 1'uveb füin-dim-iste Äie koegi 1107, Mv 1000 MkMr Loyöa o. sureb 2965 iimmest. sündiimtste ülmvk 609, \m 1000 ei. kohta 3.98, a. suveb 2175 inimest, süminvime ümvail 659, Iga 1000 ei..kohta 4,17. v Kutgi ilmasõja aastatel! vahwia jmfrielasw Ta-llinmes wähenes, okt ta. smsiki omm MmvG. Kuid eävtez aasast kvob sünbil.-uiste üls kaal ja annab ciset «suremiste 'ülekaalule. Niit suiri aame 2197 iniimkst, «miz lonnwis tegu wõ-rveldes.suvewutss Mekaalir. 351 peale tõndab. Iga 1000 MnlA-u ko>htta teeb suremuse lv-elaal 3.40 wäw eeistai on surewns-ö Äelkavg! tfilmbi miniiest juba 400, im 1000 M. 'Lcchiw Põhjutsäks, mjls s«ünid!>mist«e airw wähelneb, tuösb Mli wist alcutasa tõ-tmiub «elukmiidust pii -dcvda,!m>i.k p«aljuid abivlvpaarist julnnib pere komm õa»mam(se eestlyiiidma. Nii näew«e, et Tallana «clvniiksiuide arw iloictntrblkm ei kasiwa>, waid wäljaspooäd siigchõiitjatle airwek. Snndimiwe ja surewujs kuude järele a. Jaanuar jün-dititud 117, sumivd 1'56, wecb. ruv«r sünenr.d 117. sulnrud 126, mävts sünd ii md 132, (qndnfiab 174, aiprill sündinud 121, surnub 171, tmwi * fäinbimib 93, surimd 153, jumvi sündiniuld 85, is-urnnh 125, j um füräiiad 97, stmuub 111,, august siitrubftmb 106, suirn-ud 143, septcvnbm fiiimbiitmiib 122, fu«m«ub 179, Mocbtetr «sündin-ud 154, fsurnud 158, uoitoeumir Üüimbimtb 127, siuiruub 195, deitfäini&cir sünbitnuib 137, snvrin>uib 228. Arwubest et suupemia Dndii. wüste «arwu vinineb oncebcr, Nige MäN-enM MvHÄt rnat, jiuilmj ja Dullt. xmi iiito m** wcd ainrm omawvlhcl läbivläktmllsi pidada j«a puhtlodanline põllmneeste rähm iattvmuikski et pea tööerakonnale ette pamm ka nagvaöra konda läbiivääktma kuttsuda. Juba airtvab tejma sootwnals 'tööeraämna peaüs ise iillfi mõjuda. Rnhwaerakonna anvnlist ja mcweilist Kaa«sii mõju ei ole/põllumeestele -nähtawastt tarwis. Selle juuvez. aga nüüd seletama hakata, et -oi t-aha kaasa tulla, ei taha Põk lumeihil tööavalkomra «wasitu toetada, on Mesti asjata ja ilma otstarbeta. Kui?se süüdjalius ilima põhjata ometigi lendu lastud, siis peame arwidrrto, et selle taga naõnesuguseid pciliitvlt.sed ka«tva.luse>-wõtted 'Pettuwad, mis rahimrorakouna «ainntt Äraootaiwa-sise! ffeistvkorda asetab. Ise la ennast (fui 'wähemnsrühm pavuinaei saa» niitw Parempoolse bloki asi. Kläd n beile jäatrnie aru. Pöllltmeestsl kipi tab südameil 101 irnic-erakonua pa renr-- poo-1 ne ühendu's põlltimeeste siirma juh!- «timj-sel, mis riigikogus -miskisugust enanrrvst ei oleks cvnnub, amult 38 kohta, waid mis Põllus meesie jõudu 'purlamiendts olcjks kionstltiseilt suu«- retrdannd. Arwottchsel olle-j, afc põllumeeste huwid e{ ole Eesti rijm, weest kog-tr kodan«l>rvse hn«wi«d ja et põllumeeste Rass kogu EeStt 'kodanlust esiei suuda ega wõi, ei sackks «mette' ka kuida gi niisugust ühendust «heaks Ma. Parlamendi «namnse sünnäamiseiks ja wa«- litsitise moodnistamjtlseks ei ole see ühendus» aga põrimugi tarwilil, mispärast ka rahiwaeranonv iiarnmikuks ei pidanud sinna praegu asttrda. Kodanluse ühinemise waäw ei saa/ aga põhiimõttmkult ega -ka tegegkutt olla. Kuid sse peab sündiiturr teiststtgiuisiä kirjul ja ajal. Et asi päewakorwile wõot-ud, siji KõineKtne sellest «teises mtimtbvisi. 000 Eesti koolielu läinud 1920, aastal. N. Kann., wanadusx ja haiguste larele cv. on Tallinnas itbclüülbfc isttrntob 1919 inj-mest. SrvnAli-d tranaibttife järele liigitades leiame, ett nende s?as on: krm 1 aasta tuatiur seid 166, litini o-aai-tiaseid aastani 94, aastaini 41, aastani 65, aastani 178, aastani 158, aastani 188, aastani 222, aastani 278, aastani 186, aastani 101, aastani 7. teadmatä tca nadrchss 26. Toodud arwiudest nüome, -et suremus kuni 5 aasta iluanaduseni tõuiseb, siis aga langema hakkab ja wainaduises 11 lo aastani mmknn mini 41 jõuab- 16 aasta wcmadusest peate haikfcvb jällegi t«õ«uckma> ja jõuab aasia wanaduse jurvrrs kõige kõrgema arwrsnt 278. Kui lapsed kuni 10 aasta ma nadusenj kergemini igasuguste haiguste ohw riks langemad/ e.i wõi seda aaZbetklde inimeste juures mitte cmada, 4vaid siin peab artvamcv, et inimene organismi..läbilkulmniise" tagajärjel sureb. Selle põhjal wdib Tallinnas IMnA-ekK ÄuaastaN milleni inimene et-ib. 70 aastat 'pidada, kuigi 100 aasta mamabusent 7 inimest on elanud. Ühdlest näeme, et meil iwähemalb 70 aastja Manadnstni ümargnselt 14 protsendi üimibetr inimesi elab. Neist 1919 inimesest on 510 surnud muna bitises Kuni 15 aastani. Neid aastaid «lapse oaks «mõttes wõime maadata, mistsugfised hai guseö on inkimestew aaatvtes -kõige ikardetcwanrab. 510 lapsest on surmfd: lbpsu-- PiÄetikku 101, «savlakine '37, psapäekikk-u 49, soolte päletimu 35. drstepisii 32, ti-sen-leeriasis-o 24, hingamast tõgttjärjek 19. lepsrmisikusise 17, üliauödtse jõncituse Agcvjärjek 16, neernpõletiikktr 14, läfatusiföha 12, südamie haigng (noppri» aeimsta., vitium aordis) 8. Wiktdimjse juures on surniuõ 7 tast, bpotchtii 6. Õnnettite jlchttmrisse «läbi on «surma' toid uud 5 last, Põhjust-ch mis üte«s märkitmatrn, on surnud 6 kast, rnfttuonltisastse 5. Teised haigu sed on olmrid nõudnud allasirp ei «saa mä-rkiimcita jätta, et niks fops 1 14 aastk» lrxu uuste seast on siflitse tagajärjel surmrd. Armusid WMiselt Maadeldes torkab siümn>, et lärfaf jo distariit, nlleüldisolt kastv hajgustckks peetam, ow mähenti chmrid nud. km Kopsupõletik, mida igas Manadusm II. AwaliWude algkoolide seadus otsustab weel kaks teist suurema ulatusega kovlikimmust EeStis. Esimene küsimus on ühtluskooli sisseseadmine, teine koolik ohustm e utaksmapauemine. Peale nende kardinaam simuste on muidugi weel teisi tähtsaid küsi musi, «mida algusloolt seadus puudutab, kuid nendest räägime allpool. ühttu skool ei ole weel kusagil pool maail mas terloes riigis ühekorraga läbiwlidud, waid Ma ainull osalt ja katsowiisi. Meie ai taht nud üksikute koolidega katset teha, waid terwe Eesti riigi koolidega ühekorraga-, helles sei sab meie kooliuuendajate wahe teiste maailma rin-de sosttuuendajatega. Kas see Uuendus meil läbi lööb, on praegu alles raske otsus toda, kuid ühte asja pxan ma «kohuseks alla kriipsutada: Ühtluskooli priutftibi ivasttr ei waidle meie õpetajaskond. Õpetajaite keskliidu juhatuse märgukirjas, mille hm Annusson, iseseisew Piiskar ja weel kolm ivähem iseseiswa-i herrat asutaiwa kogu pahempoolsete fraktsioonidele saatsid, 'kui mind hra Birk oma walitsusest osa-wõtma Kultsus, on cebdttd, et mina ole-tvat ühtluskooli wastvme za ei tunniswwat õpetajate liitu. Selle kohta lurban enesele siin kohal paar sõna ütelda. Ühtluskooli tvastane ei jaa ma juba sel lel lihtsa! põhjusel olla, et mina üks ühtlrts kooli põhnnõtete wäjaiöötaja Eestis olen ja et minu kätte siis, kui Saksa oõkupatsioou! walitsus meie maau Mli. «WuÄk o««ältotöo (ctjate poolt (nende seas oli ka hra Anuusgon) ühtluskooli kaitsemine «Saksa okkupaisioont woimude ecs usaldati. Et minu poolt allakirjutatud ja Saksa okupatsioon i wõimu deke sisse antud märgukiri mainitud võimude poolt rohelise kalewi alla pandi, ei ols minu süü Ṅiisama «wildak on teine süüd j sirts, mina er irmnistawat õpetajate liitu. Ma olen üks Tallinna õpetajate (tahan ütelda «Sooliõpeta jäte) seltsi asutajatest, ja Eesti organiseeritud õpetajaskonna poolt waliti mind -miustva aasta Mul isegi liidu juhatuse rewidrndiks. Kui ma «õpetajate liidu wastane oleks olnud, kes pärgel oleks mind siis sundinud liidu re lvi de nöi Kohuseid tättma. Ma ütlen aga ka siinkohal awali-kult, et «ma hra A«un-ussoni. kes koolipõllult -põgenes ja Kauban-dusemirt istee riumis kergema ametntknlntse walis, nüüd aga paar tundi kolledshis ettelugemist _ peab, mitte kooliõpetajate esitajaks lugeda ei wõi. Niisama ei tunnista ma ka «hra Piiskari, kui endist kooliõpetajat, mitte kooliõpetajate, waid ainult iseseiswale sotsiottsttde esitajaks kooli õpetajate kiidu juhatuses. Nii paljw pro äomo msa. Ülemal ütlesin juba, et mina ja minu sõb rad mitte ühtluskooli lvastased ei ole. Meie läheme oma pahempoolsete amettwenda«öega ainult ühtluskooli elluwiimise küsimuses lah ku. Hra Annusson ja toma sõbrad tahawad, et kõik Eesti lapsed Peawad kuueaastaise alg kooli lõpetama ja -siis astuwad nad wiieaasta sesse kesk- wõi kutsekooli; meie aga nõuame, et ühtluskooli esimese järgu all tuleb niõistä' mitte üksnes kuueaastast, waid ka neljaaastast algkooli, millele wii-masele kaheaastane kör gem algkool järgneb. Amalikiude algkoolide seaduses 20 annab meile õiguse sarnast oletust teha. Tema fa,n.fub: Algkooli kursus kestab 6 õpeaastat. Sil mas pidades kohalist olusid wõib jaota-da alg kooki kaheks astmeks. Edast sai asuia«w kogst aru, et meil wõimata on praegusel ajal talist algkooli ühe ropsuga ellu wiia za selle pärast andis ta 19. septembril aastal ju ba sundusliku määruse wülja, st Eestis on maksew 4-aastane sunduski-k alg kool. Seda määrust kriipsutas ka wabaritgi walikfus alla oma määruses 17. sept a. awailikkude a'lglkb-oude seaduse elluwiinlitstz kcchta. Millal algkooli 6. ja 6. LpeaaSta sa neile järgnew töienduskool sunduslikult maksma patmrakse, seks kulub weel mitu head aastat ara. TaÄewal õpeaastal ei wõi see igatahes mitte sündida. Hiljuti haridusmlnis beeriumis ärapeetud koolinõunikkude ja «hari-- drlsosakonna juhatajate koosolekul selgus, et isegi neljaaastast sunduslikku kooli ei ole wõi ma lil praeguses oja! teostada, wiie- ja kuue aastasest ei maksa kõneldagi. MjS sellest järgneb? «Praegusel ajal on awalikud keskoolid kohus tatud oma alumised Rassid järkjärgult sul guma. Tallinna keskooliöes on «pea igolpool ettewailmistuse«klasstd sulutud, mõnes isegi juba esimesed. Sedasama tehtokse ka teistes Eesti wabariigi keskkoolides, ülemal nägime, et neljaaastane algkool on sunduslik. Suur tes linnades ja mitmel Pool ka maal ja wähe maies linnades ning olemites awaiakse ju kõr gemate algkoolide wiienda ja kuuenda õve aasta klassid. Kuid ikkagi maldab tuhandeid lapsewa-nemaid hirm, kuhu nad oma lapsed peale sundusliku neljaaastase algkooli lõpe tornist panewad. Kas teise kõrgemasse alg kooli, kus wiies ja kuues öpeaasta olemas on? Kürb kahe aasta pärast tuleb uuest otsima ja snrnild : kopisulpõkeitimd 185, kopstiltsisi7usse 239, üleüldise närbumise (jõueirrse) tagajärjel 124, siidajtniehaiiginsffe 242, >ra.banduzise 60, mähjo haigtrstse 97, neevupõltetikku 50, 'pnekikiseisjse soo jadõtphe 20. kõhtküsifukse 20. inslr-entsaase 12. poapvletibktr 14, ffvonrrcjetiuu 8, tttiksoone lubjanemise tagajärjel 22, kõhukelme põletik ku 15, peao.su tvcresoobsn tögiatiäiniei 5, hakma tuwe 20, soolte keerdumineku wgajäf jel 7, ü»hepoofte tagajärjel 1, haadvrdesse 27, suhkru tõppe 7, isiyifastoaja ifäitlhc 7, teersasse 59, põic.põletjtll.l. 5. mädanentise köite 11. bronhi«iti 5, Pv«lrt'tl.l-.haa«ivu' daase 6, sa>rilakist se 14. IseSlMe mädanemiffe kätte 5. kölmmärd semise (tromor ubelonirnuli?;) tagatävjek 6, rimvoipatueti ise kätte 5. Enesetapjaid ctii 15, õnnetute juhtumiste läbi said surma 27 sni mest. märkimata Põhjustel 6 inimest. Teised haigused on ohwrid alla wiie nõudnud. EraiSdi bul-eb ära tnärfida üks juhtumine, kus' surma 'Põhjuseks nägimine M, stv iiks mõrtstikatvö dhtvter. Ilksifujd haiguisi ivaadaübcr? rtöeme, et tal linnlasb? seast kõige rohkem ohtorid 243 ssidamphamts (vitium cordis) on nõabnird, selle järele lnöoh tinwuä siis sa üteädwe nörbuniine. künni haigused, rtugn lünfused. dise«r«tcerio ja sttirsaf WÄdlciu.tst tröhh o«hm>r>!d otti nõudnud. Surclvus elukutsete iareke. Ktri sunutvid! tknfaäifc järele liigitama haik- ; kame, ei teia whtegi haigust, mida mõne Äu kutse ninrrirla. Kopsritiisi kttseõkse cn Wll. r.üi.-t.r.«jmi. IvWist 38 sp kasiböö. klsi 32 sntrnud. kapisur>'lar.rhtt 35 ja kä siiööljst 14, slüd-ntahr/atisahe tööusi 33 ja K simblki 14, krlld ssdailh.mms li'wt:>sesse star nud ka 17 kodttst perena i si, W dantehvigrilsesse 25 pererõst -xa 2B pe^narsi. jpaiänb Kt-r.õj fch*.. >?;t NkbaÄdltfe ja telyr-iä'. etnse snmnhe iööiist ja käsuöölssi toõrdlemjsi IrÄke cn, kmm kõige srtnrapia armrv 44 Mas b<t?u gttsw ilma miwestd anmawad tööli sed <M ainrm 9 ja Lästtcäiistd 3 juünnfist SW n-.iu.rent' hiä 52 tango 1015$, surnud on ncin.be seas', kelle efo«e uicftitütrr timata*. KaGtW puuduma b andmed selle Bohticu kui l M ütciüldvne cnw «inilmesõ igast elukutsest trmtalse. Tallinnas, mille järeile isuiramujse prctstsm ltvõtks 1409 stmrniti 15 kuni 100 mmli wanadnseni> wõrrebdo.. MõMemaitä arwud M«GMvb sn iw lsurmich pmottz jwte EMgKM teim& B on' aaa Wna Wäköi Nr. 7. paluma minna, et laps Lesk' wõi kutse koosi Was«tu wõetaks. See lapsewwnemaie wmtsntamine siis, kui meie seadusega lõpulikult määrame: Wiies öpeaasta ei alg,, mi tte üksnes kõrgema algkoo'., e s m e s e >l õ p e a a s t a l. Teiste sõuadego ühtluskoolt algjärguks on -neljaaastane põhi. kool ja selle põhikooli pe«ale ehitatakse «tueie kõrgem algkool oma täienduskoo-iigl,, meie 7 8-aastane keskkool ja ka kõik meie fwt sekoolid (Kahelsaaaswne keskkool sel kui meie tarwilikuks pe<rme paar tlnosika gümnaasiumi awmda). Ühtluskooli mõte oleks rikutud, kui -tveie näit. kõrgama algkooli lõpetajale tee lu.th> keftkoolr kiuni paneksime. Seda ei fctkg fa mina i«sellepärast on minu ettepanek,?t katta, klassiliste algkoolide lõpetajatel peab wci.it.> lik olema kesk- ja peaasjalikult tutsekoc-lidesst sisseastuda. Saks otstarbeks tuleb &!f põllutöökoolide, merekoclide, kaubandns-5:o!i. de, tehniliste keskkoolide ja seminaoridr Pw grammid kuueaastase algloolt koklukõlasie wiia ja lõigi! -kuueaastase (kõrgema algkooli) lõpetajatel ott edasi õppida. Et kuue klassiliste algleokihe j,. -petajad ka sisse pääseda tvõsicad. seks ei ole muid suuromaid talist nii ol anas. kui ruwmi küsimus. Kuigi leskkoolide fahos oj<v mas ettcwatmislmnise -klassis programm natuke kõrgema algkooli programmist lahku nii suur ei oleks -.vahe alguses ikka, ci lane, kel tahtmine on pärast «kuueaastast kooli lõpetamist teskkoolj sisse astuda, siuna sisse ei pääseks. Saksamaal oli hiljuti n. u. -kook».par lament koos. Selle üle on nüüd reermu ilmunud: Die NeichsschullonserentS und \ht Ergebttisse. Ses kooli-programmis on saimaa pedagoogid ka ührluskoäi kisi.musi's 5olku leppinud. Koklulrppe punktid on järg. nitsed: NÄjaaAtase põhil-ooli peal chitatafse ülrõ kolmeaastane keskaste, milles ü hte eüloat wõõraskeelt sunduslikult õpetatakse. See õcsil cttse peab orgaaniljsäks aluseks olema kuue aastastele ülem keskkoolidele - -gümnaasiumidele, reaalgümnaasiumidele, itleui reaalkcolidele. Saksa gümnaastumi.bele six\ ]«a kolmeaastastele õpeasutuetele:.reaatwlidefa keskkoolidele ja lütseu-midele. Selle kokkuleple poolt on hääletanud: ra>hwakc-oli Sniftp gü!u> naasimni ja matta kooli Poolehoidjad, riau wasse wähomusse on jäänud resolutsiooni ajc.t tekkinud õpetajaile ühingute Poolehoidjad. Saksamaal taheta«kse neid kolmeaastali'/ lestast me-klaösisi d kas neljaaastase põhi kaolü.o. wõi aga- kolmeaastaste alam-keskroozide ja ku'u«eaastaste ül«n-ke>k«kvolidega ühendada. Nii tuleb toi-meiada ka meil.. Rahtvahcii duseministeenumi iähem ülesanne peab ole ma riigikogus seadust läbj wiia. milles öeldud on, et wiies ja. kuues ühtluskooli öpeaasta wõiwad olla algu skool ide jlmres kõrgema reaal kooli klassidena, wõiwad aga olla La kesk- >> kutsekoolide ettevalmistuse wöj alamake Ras sidena. Ettewalmisirtse klassid ongi juba atocthib merekoolide, seminaaride ja tehnikumi suures seda tuleb teha Kg, keskkoolides. Waswivalt kesk- wõi kutsekooli tüübile, tu leb kahes ettrwalmistaurise resp. alamas kla> sis muuta- ka tunnikama ja prograaum. Kui meie neljaaastase põhikooli peale i-tes ehitame oma keskkooli, siis on wõimalik fffi Tooli seitsmeaastaseks jätta, see on keskkool sei saks ka'hest ettewalmistamise- za 5.põhi?.WMsk koos. Pääseb aga wastupiidine mool wõidule et iga keskkooli astuja -peab tingimata kuus- Disenteeriassa surnule faaft annanwb ttiükv 'fim«aw elrckulised kõige suure,tn.a arlo» hiilgust, ncrlie järele litiwadb sõdmid ja Nxrngi-d 12, siis töölised 5. Snrcwtlst kui'b'e jättke väou:*-, et lõige rcbfem inimesi on siurnud drtim.fo/4, niinelt 228. Ncmcmbrip on surnind 105, tcirllril 179, märtsil 174, aprilli,i 171, fftioelk-il 158, sawrua t4 l 156, ma iil 153, a-imtsllil 113. w?ebrrtatik 126, juunil 125 sa jr:täit 111 ini mest. Nii näe.lue, et delsetub-oi kun suremusest silo 100 proisnä smtre.m <*?. Kõige en-enr on detsembril Zapsi kuni 5 wanadusent surnud, ninm 32 last. Eos kuni 10 aastani kanged tasto surowus detseqtrbrr! järsktr 9 peale, tmä näitab, cf tiris aastates haigus ele juba patstr euetzir. Mnstu paneb. Rinnalaste snrcwaä Rinnalapsi wanobnses allu ühe aasta aastal 166 sururtd. Kõige inswceu c i suremus rinuatasto setis manadustsi knnt 1 kurt, ni, ninalt 56. Järgnoioad ffnati> onnamad tix> ga iniiiuocsuguseid hiippoid. WanOidüsts kuni kahe ktouni on sttirnud 7 last, 3 «kuuni 16, 4 ktmni 6, 5 kuuni 7, 6 kur ni 15, 7 kuuni 9, 8 fuumilö, 9 kuuni 11, 10 kuuni 10, 11 >kuun>i 7 j«a 12 kirtmj 7. Haiguste järoke >on rinnale.pst ffutrmid: iltpõioukkiv 37. stolwpõkivkftt 24. htngckäin mastujo-. se 19, üleitildise rrõrirt.se iageiärjel 16, '5Faslt.uÄÄias.se 8, perrpõ-letmr 8. cmxüucfrt wgajärjel 7, biftwiui 5, kepsnhrk 6U".es,e 4, drsonteeuäasse 4, krariipõdattle' 3, l rga järjol 3, seed int ise i õ11 eit.«se< 3. põhjustel 4. Teisod cat ohwrr-d alla 3 nõudnnd. SMlise iäitde on sua» ntid ürs 8 kttune tülarknps. cn suvtrttid Äige envan 8» 'ki!u«sel'd «lapsi, nimelt 9, 6-'kuats«äd kuus last. Deitsep roanadused anvtemad k.cpsilpcäckmr nuie oeiuri-d knr.t uckijanr. Disl>criit!i c-.r kõige noormtaä surmld 5-tki >i> ne ic.ps. Kulttbe sä-retlie on Ir.Psr fu«rnnid: javmter fl 13, 7, närlfi1! 18, 15, n a?4 12, iuur.ill 9, inutlil 12, artmäil 16, MiNtO rrl 17, c«fiioo6ri«i 14, uometnbri-l 19, bcisfüs.uil IX Maibunl on ckopstlpõilalllku 6 Vast \in> mtb, niisrina patju fla dcks«a»nbr4k. SeMst»räs me, et Ltwabeil on koatpõmu 9aöl<c ffegs fa» ; mai määwl möllanud kui 8 t

3 Politsei ja maksud. Aleksander Kann Politsei ülesanne seisab kodanikkude julge olin kaitsmiim ja te-litskorddliite korra mttte»llk»mise järele maljvamises. 5Wik, mis polik siid neid ülesandeid täita takistab, tuleb kõr «Iwldada. Praegu, kus wjtnaurüüik on wabaks -lastud, 1<<rb igwiis aru, mis.tähendab kodaniku julge riek ja rahu ning jvltskon-dttne kord. ÜliÄid o!j põi ükski rahulik kodanik kinda! olte. at tema nõue purjus inimese poolt -rniilitioi ci saaks piuduta1.ub ehk kuidagi oma tlmdmustes haa kud. Sagedasti kuuteb wabariigi koda-n-lk isegi pealinnas sel ajal fui rahulikult maga takse. einra akende taga joobnud in>s»n-e.ate lällu? tmnist, ki-scii dmnist ja roppu te mu. Wõsinali kud on ka iun>r.omad tõrmrikklimi-sed (akna iissepeksmiised, kokekusod alvagkklldas kohtades ja mil-itm-tel). Wa-ljud karistus-od, «mis samased lora>rikkujad ära oii teeninud, jäanxrd -palha sihti kandmata, sest ot politieiwõmrud, kes süüd lasi tabaksid ja neite ProtokvMjd teeksid, iga lord rnütte s-aaidalnmk ei o-te. PolWoiwöienusid jimdistada, e-t nad nm-e hoolsad ei ole, ei käi minu' ülesn-nneitesse. Sest igaühel ou teada, et n-eod ajad möödas on, kus pol«i t1'ei kate lu ste ajal põgene s. -Politsei püüab ehk tõiif teha, mis tema wõinnulses, et oma otse koheseid ütescmdeild jõudumööda taita. Kuid wäiivne avw, w-ärdtemisi aga siiski diwpttnve rimatei, powoinkka, keda -uulitsatel märgata irõih, on 'põhjuseks, miks uuelt kodanik onm isiku pnast igakord mitte jlvl-ge ei wõi olla. Kultimralistes maades on Polli'ei alati käepärast. Politseinikud fetsawad ikka ja alet j oma kohtadel jnonches kauguses ükstei'est, et nao teine-teist näha wõiwad. Mitte-kultumo 1'fek Wenemaal pü'üti ka politsei eest hoolt kan da ja mitte wähem >5ui meil. Po'.>:'ü oli tea-l wähamm loälistpidilelt eu-am-wahem korralik. Traumvoide, autode ja -hobuste sõit ning rah wainurrn liikumine pealinna uulitsatel, mis wmse! prowi-ntsiacvli'! paa pani ümber käima, sündis korralikult, kuna joobnud lärmitsejate iam ja kära laupäewa ehk pühapäewa õhtutek linna südames, nagu see meil juhtub, harulda ne nähtus oli. Meie mna pealinnades õnneks wõs õnne tuseks oi näe sarnast litfumtst ja ei tamvitse ka politjeid mässude mühasluimriisvks; meil pole -ka fellesiirast itfe-rieaegfct politseiinikkn-de. koj-a? in eintie ja igasuguste muude sarnaste amet meeste karja tooja. Kuid sõda soowib moll igaiiks korralik ininteue, et utekust ja Ärmit icmist. nvidg uulitsatel juhtub nägema, mitte -ei eteks ja st hilisel öötunnil julge toõicks olla. et nlate-d kallate ei tungiks. Et ilus kord igalpool, niihästi uulits-atel kui liiuwtites aw-alikkudm 'kohtades, wotttseks. tuleks vtnbkumb, -kas polidseanukude amvu tub listi s-lmrondoda wsi jälle Põnitfejd otstarbe- Kohaisstt äro?as>ltada>, f. o. pdliitsei peate ei to hiks igüsnguste kswvaliste übmcmuete täitmtist panna, -watd t-anva ülesanded -olgiu selged: la teätöiku kodaniku ju>h»eäetut ja -seteskondttst r-o (hit ja korda. Selles «mõttes ei wõibs praegu pomsviniknde amwu 'luuwendanttiiest -ega wk -hvndmn-lisest jutt» ollg-, erwve fui potttseii kõrwa. listest ütesvnnete-st, mida täi täite» tuleb, ej tao wabastatrid. KõttvnKste üikesaunew all, ntttea podis-e-i! läitma peab, tullleb mu':? l'e<ss möim> nvid k» Hnsi, nrts tomn? pevte umsnasntujed pvnemad. Wananennd Wene Dr-etp, itife nie-ik weel nvakswad, ja kogunii uue tuknmnkisu seaduse järele on politsei wcesu inspoktora ja owkohesitje mmude PeulmailAsu sol a?ail!is<ilit kösndadh'. Wötame, nättusekb, po- Ditisej kohuisied ärimaksu aak. A-rilmviGr seaduse 8 86 põhjal on politsei kvavslutbttd xwideevija tele nvtiide poou totmepamdomam rewidoe-ri mtslel SaaÄchRs olleima ja> nexie. Wihtmnistest teatama, kui ärltunnistuted Mittv buavastatmd t\ cöe ehk -jviõvtuid odkävpmad >kui sthdus nõuab (nrillest politsvik muidugi ailmu ei Äel>. Po? 22 3 IHHrii % ( 11 ] «X% 7. lahti. Ta tundis alles nüüd, kui koledad viimased kuud olid olnud. Wiistuihat! Sellega oli ta jälle herra! Ta kargas üles, seisis sirgelt, sõjaväelase kombel:..kuklas võin teid tänada, armuline proua?" Jätke see, herra von Birukruth." Mia rahu mõjus halvavalt. Wõtke summa ja jätke herra Bosvõiski tulevikus mängust välja." Birukruth wõis minna, kuigi mitte nii nagu ta soovinud oleks. Talle ei jäänud muud kui kannad kokku lüüa ja tumma kumardusega minna. Mia Ver luig ei pannud teda enam tähele. Kui ta paviljoni astmeid mööda alla sammus, tundis ta juba, et ilusal, suurepärasel wiieltuhandel mõru kaasmaik oli. Loom", urises ta läbi hammaste ja ronis hobuse selga, mille tallipoiss talle toi. Platsi äärelt, mille keskel paviljon asus, sammus keegi herra, kes juba pikemat aega puude all seisnud oli, paviljoni poole. Ta hallid juuksed, mis nähta vale tulid, kui ta heleda kübara maha võttis, ülla tasid. Riided ja asend, isegi ta nägu, mis elavalt ja vähe ärevalt Mia Verhagi poole vaatas, ei oleks ar wala lasknud, et ta vanadus neljakümne keskkohale lähenemas. TYm'p, parun Albig, ütles Mia ja nikutas üle balustraadi.,,joon ainult oma tee ära, siis wõime wähe jalutama minna." Ma ootan", '.vastas parun ja jäi katmata peaga seisma. Ta pilk ei pöördunud Mia pealt. Päike oli juba puude taha kadunud ja valgus langes õrnalt Mia puhtale profiilile. Ta tundis jällegi peaaegu noor uri f.-heliik-kii segadust, mis teda alati Mia läheduses valdas ja ta oli selle imeliku, rahutu tunde üle rõõ mus. Ta oli oma vanadusest teadlik ja uhike, et weel uü sügavalt tunda wõis., Min astus väiksest tropist alla ja andis talle käe...ma lähen wähe jala", ütles ta kutsarile,,,sõidutage vanker aeglaselt alleed mööda ülespoole." Albigi kõrwal sammus ta kö-rwalist teed mööda edasi, mida õitsevad sirelipõõsad ümbritsesid. «Kui Tiisict kohnsebs- on Efl älride kinujpanenl-ine, kui need kahei nädala jooksul pmvst makljuinäpekto ri Protokolli äritrmnistrrsi ei oska (8 87). Teadaasrded ja otsused jmhwide üte, misi äri maksu -maksjatele peale pann-alkse, -kicimtiaksiei po kaudu -Oüiäli, isanrm uduiakje ka trah wid politsei laudil sisse (8 178). Jgcvsu-gused ärinmks-u komisjom järelpärjmiistd, kllnlututed, teadaanded ja ärakirjad otsustest kantakse po litsv i kau-du laiali ( 52) jn-e. Armuti wõib po litseid kä liikumata maksu ja muu de maksude juures kosutada. Sissetulekul uraks annab poti Heite rohkesti tööd, sest et se da maksu wäga paljud mäksvwad. Kui aga silmas Pidädes. et meil Eestis iva hemalt iga kümnes inimene mmu maksab ju politseil iga maksumaksjaga' tegemist tuleb te ha, siis saame aru, kuiwõrd polmej temale täitsa Krwatiste M-sauuetega on koormatud ja oma otsekohestest üteaannetcst kõrwaie kis tud. Et politsei mailsuteadustega ise iuttaw es ale, asja ivastn huwitust ei tu-nuei, sost et asi, ii lille täitmist temalt nõuta kise. temale täiesti w-õõras on, siis ei wõi ta sellel alal mitte edu ga töötada. Maksude euergilwksl sissenõudjaks wõib oiuult oriaisutus m-aikstvpomter olla. Ka maksulehtede õige-ajalises kättetoimatami ses ei wõi Praegune PolitfG mitte huwitatisd ollü. Wenemaal, kus politsvinikka -rvwolutstooni ja mässude kartusel ülearu paljju. oli olemas, pandi Politsei peale samutt kui nteilgi imugu seid kohust '.naksude sissenõudmise Mb. Kulid fot>e Peale rewolutsivoui tehti puhkemist ka- U'utU'ti ka Wnsmaal poätsvid maiksmutmv teenistusest wabastada j«wäilijammr eeskujul moksupölitsei asutad-a. Wdne ajuttue iwailjbsus otsuaas kõue all ote- Tvot küsimust kuidagii tehcnidada-. Selles mõt tes a-uti 29. nva>r a-. seaduz wölja, miille järele mi silmia kõrwhl invaks-ude sissenõudmwe liuna oinawvmute poolt müä rawiwate m<musw-ensm.ccke Pieailiei pandi. -Need sissenõudjad pidid miäiljsaga iilmjkooa maksust sisse nõudma. 17. juuni ai. /seaduse järleile seatj ka walbades fellökohased ometuikud tööle. Ü htlaisi oli komäbdus! tehtud, -et kigastvgulsvd tea daandvkehed öu» ka immuaiyed pcgti katudu laialt saa.õsid saadetud. -GaMdck ajal tööta ots«- koheste ma/ksirde d-epartemangi svadusetpwjeikti ma/ks usissen õavdjate instituudi ÄolDa wäw. Et asja otstairbtttelha/sm korirabdadq, Mvätse? Mme ot!fekohest>e maiksude departemang terwet maksumäpkistdon i ümber lstug, kusjuluirvs koha pea-l nivvsumslpenairite atemal maksuwamused oleksid töötmna pidanud hagoima. MMuwa kitsiihed Pidid kämepmivodadeibe alluma., kuna nondei juhatajateks maksu inspektorid oteksid owud. MMuwa-Wuss koogetspa õlid muu seas imisteemstust: a/metn-ilkud kontrollöö te'd. iilrmauitated ja -muud nvonsmad ametmlub - ette rläihtud. MM» MewaMajate kohuteks taheti tdha moksuobjektido ja mmuimamjate atnmte seimorm MMMtegemist ja u-uniimd, igassugime ilevdete kogumist mimmanme ja-oks, jnuirdluste. tcämepanemiist ja protokom de kodus-evtmrist. Kvuwolööride üiöemndeü pk did naedsamad olmna, kimuumos namad R> ot tekohe Mwaattajate -tegewust -Möksid Dmas pi idannd pidama. Matksiu- ja tadaandetehtede tewmmdminiö dlm Mmcijte -almtetn-wudv pea te pan dud. SakNFvd, ikui nad EeMniaa' okkupeerisiid, eii jüüntch 6a iwenioaem-kovvaiga maksuhe swe. ittvuantilis am rahule ja asutasid maduawetue juure.mideisavmatis 'cmwnitkkude" i>ndttt>updi'. Need Gidesaawad ametnikud witnedalsim ok kupatsi-oont aesu immrödie stmnsudlintn Prao giu tvvtato-ad moel Baillimms VÄs tävdesaa/dtvat ainmnikkiu mmnds lswensuidnme Mil, knigii naid bemlviikuä enlcimm jaakt anutd DMandviH, miis imvilsu-inspemortid netnide «peiallle pcmvwad, täildvwhd. MÄ imcchjnlde sietenõuämtsme puu> Tallinna Teataja tellimist wötawad wastv ksik post kontooid, posttage»t««rid i«leh tebe tellimifetohad. sir/b, siis käiwad Wdesvaitwaid almevns'küd imlni tord mänumlcvksijame nisndo kohusluft nraksn siid maksta -meele tiriilietaimiasl, kuina jsrvnniiwi-mi'- sest sissenõudmisest nad akra on pidanud lovi buma, sest eit rre-nde wõimupiteid selles, sichtvs kmalt selged ei ole. Õienidanraiter maksin nõu taks: A-kagit politsei kaudu sisse. EeMichuikS ei saa aga kuidagi mäte W6ne retvvkutsivoni aegseid katoahusi maksude sisse nõudmise asjäs kni ka SaM otkupaksivoni aegseid täidesaatvaid ametnikka toötta. TuteW jellapärast kaaaiimiise alla- wõitta». krr idas! maksrr poli-tssid luna. ÜiWasi aga peaks fh eeltööd te gema hakatarma, -et politsei tegewris- ja toõimu piir saaksid kindlaks määranud, et -teda körwa- A s-test ütlpsarmeiesti wabaswda. Seks tvm> rapom laialisi materjaaittsid selle kohta koguda, kuidas -iväljamaal mächsnde sisselnõ-udtmliue on koriralldatird ja kindsaks! teha täpipem, kui PaGui maksude simonõudimise jaoks ainutnikka maja Sisvm-iin-iLlCeviuim' aga peaks-samntt ka teateid koguma, kuidas poliisei iväljaanaas koirraildatud ja uüssugune tegetousala talle kätte tuleks juhatada-. Mulle ehk wastatanse, et maks-upootjej. rii gile Palju maksma läheb, sest et tema asutas mi sega tuleks ametnikka juurde palgata, n-eid sõiduriistadega ja hobustega toarustadai. Niii wijsi toõidakse aga minu arwatetz' siis! tõendada-, kui asja Peale PealiskaudsÄ-t ivvadatahe. Sest -lubatagu küsida, kas- on fcegii meil tänini wae waks tootnud kindlaks teha, kui palju praegu» ne politsei.umksuaiutn-ste teenislnses seistes enam nmiksab, kui sol korral, kui ia sest toaba oleks? Kas teab praegu keegt. kui palju riigi kiilud suureneksid, krvi Praeguse Po-litsei kõrwal waes maksupodtsej saaks asutatud? Wõib muidugi oletada, et uus instituut anvetnikllude anvetiäse seadmd nõuab ja sellepälrast Nlgi wälj-aminekud suureneksid, kuid selle eest mvk sudv sissenõudmine kompetentse asutuse peale pandud ja sissetulekud tõuseksid kahtmnata ning riik mitte' üksnes- ei ka-otaks, waid wõi daks mhaliselt. Politsei, kelle peale niil)äm öigibaste kui ka mittsõiglaste maksude sissenõudmine ou pan dud, Svõ-i-daks ka ttngma-w pa-lju. Sest tal ei hmmims inaksualuäte tegewus-e tagaxärsts enese peale rahwa-wi-ha ja põlastust tõummta, ta wöiks ennast õrna ots<äohegtele ütesnntmdäe pühendada, kodaniku julge ot-eõu kaitstt ja stwl kondbisv rabu east hoolitsemist enda PscÄo wõld tes. Wene aegadest intmiesvssse pusima jäänud Uvwaudne, ep politsei vnesost midagi Paha kujutab, kaoks. Ülemaaline õpetajate päew Tartus. IV. Õpetajate organiseerimine. J. Piiskar kõneleb õpetajate orgcmkises r im rsest, nõnda nagu ta j gall kongrem seda teeb. Heidab õpetajatele ette nende ileigust organi seerimise asjus ja seletab, et Spstqja et tohi mitte ostmisele kohale kooli seada, waid peab oma isiku esimesele kohale -seadma. 'Meie koolipoliitika olla paremale poole kaldumas ja piõawat sellele wastu astuma. Õptajate ovga nisagoonid pidada üksteisega alalises >Iäbi- Mimises olema. Niisrrguses läbikäimises alles muutuksid õpetajate organisatsioonid tugewaks jõuks. Kõneleja paneb ette tooäht wõtta järg mised resolutsioonid: organiseerimise küsimusi 'läbi harutades ja asudes ses suhtes samale sei sukohale kui IV. -üleriikline õpetajate kongress Tallinnas a. suwel ochus-tab: 1) Õpetajjate organisatsioonid \p nonde üus siin on, ' ütles ta, sügavalt pehmet õhku hinga?v8. Jath, meie igapäewased jalutuskäigud on ilusad. Olen wäga rõõmus, et teie neist kewadistest jalutus käikudest weel tüdinenud pole, Mia". Te olete alandlik, parun"..minu vanaduses peaib seda olema." Kas olite seda alati?" küsis Mia tema otsa vaa tamata. Ei, preili Mia. Mul on nõnda nimetatud metsik noorus selja taga ja ma olen peaaegu kõik nautinud, mida mees nautida wõib, kes oma seltskondlikku ja ainelist seisukorda kasutada oskab ja kes mitte auah ne pole. Neid harwu maitsemise võimalusi, mida ju malad meile annavad, olen mina kasutanud ja olen alati katsunud neid kõige täiuslikumat kujul nautida. Mu lõbustused olid mu ainus töö. Tegin omajo kohu seks alati paljunõudlik olla. ' Ja nüüd rahuldavad teid meie süütud jalutus käigud?" Ma olen küllalt vana, et teile ütelda ilma et Paeruwääriliseks muutuda kardaks et ma neid ja lutuskäikusid alati kõige ilusaimate asjade juure ar vama saan, mis elu mulle pakkunud. Ma ei tea teist «litte wäga palju, Mia Verhag, ja mida ma teist tean, see ei sobi sellega, mida teie juures näen. Teist rää gitakse, et teie oma päevi meeletus i oo vastuses rais kate, et teid täitmata janu lõbustuste järele piinab, et Yeid kõige metsikumad hirnud valitsevad. Need kuu lujutud pole ainult muinaslood. Ma näen, et teie end toredusega ümbritsete, mis meie kainel ajal fantasti liselt mõjub, ma tean, et teie suurlinnast suurlinna tõttate ja et igalpool kohe laisklejad, parasiidid ja elu mehed teie ümber koguvad, et teie hullu meelseid pidusid annate ja mõne kuu kestusel määratuid sum masid välja annate. Tean seda kõik, kuid mida sage damini teiega kokku puutun, seda vähem mõistan seda. Ja kui teist lahkun, siis ei usu e&aap, mida teie üle kõneldakse. 23 liikmed peawod tõsiselt kinnipidanra Zongr-esisi otsustest, -püüda neid ellu Miia ja -tarbekorral nende teostamiseks järeljätmatalt wöitlema. 2) Et saawntada kindlamat korda ja dist sipliin, õpetajaskownas, tuleb järgmiseks kon gressrks rvälja töötada ja siis maksma panna ülvüldine Eesti õpetajate liidu kodukord, mis sisaldaks määrusi organisatsioonide ja nende liigete errestewahelise läbikäinrise, asjaajamise, wahekohku, õpetajate kohustuste, kutse, eetika jne. kohta. Seni tuleb käia asemikkudel kogu poolt 3. jaan a. 'Mastuwõebud ajutiste kodukorra määruste järele. 3) Õpetajate organisatsioonid olgu elamas läbikäimises üksteisega ja kesk orgaanidega. 4) Ühinguid, kes omas tegemuses loiud, wõi iildtumtistat-ud aluselt körwale kaldu wad, peawad maakonna liidud tööle Mirguta ma ja juhtima, neile ülesandeid kätte näida tes ja selleks tarbekorral oma esitajaid kohale saates kohalikkude tegelastega nõupidama, ning arusaamatusi ja wastolusid selgitama. 5) Omi nõudmisi ja ettepanekuid esitagu organiseeritud õpetajad kooli- ja omamalik sustele ühingute ja liitude kaudu ja nintel. Samuti ühiselt reageeritagu nende täitmata jätmise puhul ja miidagu asi E. õ. liidir ka-udu tarbekorral haridusrninisteeriumi, riigikogus se, riigikohtusse, ehk awaliku armamiseni. 6) Liidrid -peawad nrärksa aktiimsemalt ja energilisemalt kui seni õpetajate palga ja puhkepaiga -parandamist nõudma, oma nõud miste läbimii-mlseks tarbekorral abiks '.võttes ka hulgalise rvõitlrrse abinõusid tööseisaku näol jne. 7) Kooli korralduse alal nöudku ühingud esimesel joonel koolimajade korda seadnrist, mitrne jaoskonnaga töötamise löpetanrist, koo lidele raamatukogude ja- õpewaheudite soeta mist, koolimaade küsimuse kiiret lahendamist, kool im aa de ja mänguplatside asutamist, kuue aastase algkooli kiiret teostamist, koolitöö ins trueerimist jne. Õpetajate ühingud soomitagu wabadele kohtadele organiseeritud õpetajate hulgast. _ 8) Liitude juures asutatagu bürood, krihu kohtaidelt saadewgu teateid kõigi maakonna piirides woterde ja wabanowate õpetajate koh tade üle, ühtlasi äm tähendades koha häid ja 'halbrr külgi, kohatisi olusid, mahefordi jne. Need ülewaated tuleksid aeg-ajalt awaldada..kasivatuses". nagu ka teateid lahkunrid ja ametisse astunud õpetajate üle. 9) Kohad, kus ci täideta õpetajaskonna õigustatud ja põhjendatud nõudmisi, kus koo!imajad ja töötingimised miletsad, kooli ja õpetaja eest -hoolitsemine puudulik ja lohakas, kuulutagu boikoti alla kuni puuduste k-õrwasi daimiseni, sellest alvalikult teatades ühes põh juste ettetoomisega. Seal toorem juba teeni toatle õpejõududvle oldagu abiks paremate koh tade otsimiseks. 10) Wolgustatetgu..Kasrvatuses" ja polii tilises ajaikir.jandusez kooliolusid, nõutagu awa-likult puuduste, määrnähtuste jne. kõr wvldamist. Sarnutr teatatagu..kasmawse" kaudu kõigist enese seisukorra parandamiseks ja kooliolude korraldamiseks astutud sammu dest ning nende tagajärgedest. 11) Püütagu kaasa mõjuda, et liginewate omawalitsuste walimistel ja uute omavalit suse täidesaatvate orgaanide loomisel kooli ivaljtsuse etteotsa pääseksid isikud, kes õpeta jatele wastu-wõetatoad. Kõnele järgne-watel läbirääkimistel wõeti isina pikema waielusteta need rowolutsioonid MaSw. PoSMeenijate owkorrsst Wbilmastel iftiftutefl eit ige Miisuks nähtuseks jsttauub, et -PosMcvnijad, iseäranis liiptecittjab, teenistusest ilkchikivwcvd'. Uusi juuretulijaid aga peaizelpa-kkumak ei ctlio;, mt eit TullKnim?wa-post kontori juba -kuude kaupa 'Hukk wabekohie ow. fcigö pealt agaraimad ju ;.:guwõ.iin? siamad teenijad, kes crateenistuses va Pwveimat PaVa seiawvd. Kuigi niõni üksik emmsi postiiteemstiusse pakikridru tuleb, siis on söe kas wõinmu inimene, kes mujail paremat teenistust ei.ehk Wenemaallt sissesöitnv, oplanlt, dpelfeipe iifegi niiete riig-iteeiniijate toivets aiuiälnb seijsukord nõukogude oludega wõrrea. kes vtgliisea nagu tarciwane õnnistus olema näib. Mida en-atn?! esimllidulsl 'kerkib ja ärm$o*n>t» mic koftwiise riiyitoenlw paigaga rasikemafs lo heb, ft'-da enmn wõtab iveniunsest lvihkum'ine hoogu, mi et see wimvase kahe uädalä joogih otse Põgeir-eimiseks «on scvannd. Kuhu jõuame nliwjisi imja? Postilmnijate begewus pote häiri ljk.kanmei 4öö, mida Tvõkb kuhjata ja aegapidi ära leha, olgugi ett see riigiasutule amgijanvisie weni ivaks ja aegteseks teeb. PvsEonitior ei saa kirju ärasaatimata jü'öta, sest sits.ei jätkuks OhtWt vuuimilsid, krchu tueiib ära rr kihutada. Ja nii on seni imtei -a/medisse jäämnd- teenijad sunnitud Aejüu tööd tegama, Anrajäädes ävate-onttuid ja töitesdji seadusi iscst pichkusest, mis 'õumkovda ka niei'be iwähestele uue, parema teenivuse otsimi seks irut hoogu annab. Kuna nüüd wabrikutes toidu.ajiv.iib kogun» mainita mõrid-otse andma hakaw, riigi teenija? teilt aga seegi itdpp waruslus ärawõett, mis sa niini, slgugi suure wiiiwjitusie.gr>, wäja- anti, siis on ettenäha, et PostiamMonna c>sutr.s>cd, wähermaa TalltnnaA, krrs tööstus ikka rohkem telligu alla wõtab. lähennuif ajal koguni iüma tööjõuta jäävvad. Wabv>rjjgi> wailitsuse põhi tzn-öttielik otsus paü?ade kövgewdaimise" suhitea kjiren'dab selle samapiigilv kätte jõudmist õtgc möjuwalt. Ma ei taha M kohal' seda n. n. pakgm.v> Avnidtvst" sistülssct kõne alla wõtta, kuna ajakir- Ianbuses juba waremalt on- närdatuib, et see PIlgvkõ>rgendc.l:iMre otse nnhenbanitnie on olnud. Nende rtdade üteöanue on j-uilmda tähöllpann selle asjaolu peate, vt praogune olukord, eriti po8!!liam»et5on!nvs> kus tevnim.ua tenmimijeb msõeimad kivi mnjal, pa.rmnatd tee knjvtd erateenisitussv Menmmiia snnnjb. Id eniis see ametwssultuste kormmku töötmnisv -möb tza tähvmch. teda IWG imw iteb Greilbaw. H. A. Sõjaringkonnakohtust. Süüdlased Karula lossi mööbli w«w««sis türmi mõistetud. Kui enamlased Eesti wabariigi piiridesje tungisid, vögenes Karula mõisa omanik Hein rich Goote ära, mõisa wamndust majahoidja hooleks jättes. Enamlased asusid mõii, ja Eest: hägede pealetungimisega põgenesid nad ava. ühtlasi mõisa lossist kõiki paremaid ja waärtuslikumaid asju kaasa mõttes. Lossi jäi weel mööbel, -mida lossi asunud komandant lossi põhjapoolsesse osasse lastis kokku kanda ja ühte tuppa mahutada, ning uksvd kinni naelutada, kuna komandantnur lossi lsu-no- Poolsesse osasse asus. Wana komandandi usemele tuli aprillikuul 1919, a. uus lipnik August Kõrte. Wiimah käsu! tehti kinninaelntatud uks lahti ja möö bel w-öeti tema tawritaba, kust pärast salamahti see hobusega taluperemehe Mihail Tannne juure weeti. Öösel wastu 18. juunit 1919 hams lase Põlema. Et tulele takistusi et suudetud teho. põles ilus loss uraani maha. Asja uurirnisel selgus, et tttli oli alg anud just sealt toast, kus mööbel oli olnud, ka polnud kellegi! wõi malik olnud wäljaspoo-lt sinna rummidess.' Pääseda, mispärast kahtlus siitita-misek lipnik Kondi peale langes, seda enam, et wiimate eluruumidest paäie-? sinna tuppa, kust toli al gas. Pandi läbiotsimine loime Tamme juures, kust hulk lossist warastatud asju leiti. ADjode kohta seletas Tamm, et need lipnik Kond tema juure hoiule saatmite, seletades, et need tema iisiklised a.sjad olla. Pärast saomud ta teada, et need lossist olnud jo siis pole ta neid Kondile enam lvülja annud, kui fee oma isaga asjatrn järele tulnud. Kond ennast Marguses ja lossi põloms siizi tomises süüdlaseks ei tunnistanud, siebetades, et tema Tamme juurest leitud asjadest midagi ei tea. Temale seleia-nud Tamm, et n«d as jad lossi majahoidjalt Koudorilt saanud. Mõlemad süüalused wõeti nwhi alk m anti sõjaringkonna kohtu kätte. Asja haru-- tomisel tehti tunnistajate läbi Kondi ja tou? me süü Marguses 'kindlaks, kuna lossi yödenia süütamine küllalt tõendatud ej saanud. Kohus mõistis mõlemad Marguse eest iin mi, esimese 6 ja teise 4 kuuks. A Reljas wõidukaenu loo fimiite. (Järg.) Wõidud ä 100 marka. Pii. 89 ser. 2419, 4419, 0419, 8419, 419., 74,. 1914, 3914, 5914, 7914, , « , 815, 2816, 481' , 8143, 143, 2143, , 2211, 4211, 6211, , 3127, 5127, 7127, 51L , , 677, , 3223, 5223, 7208, , 3351, 5351, 7351, , 640Ü, 8400, 400, , 2902, 4002, 6900, , 7662, 9662, 1GGB, , 5201, 7201, 9309, , 5391, 7391, 9391, , 6043, 8013, 48, , 8896, 896, 2896, , 2710, 4710, 6710, « , 2644, 4044, 6641, 8( , 6078, 8078, 75, , 3486, 6486, 7486, , 8156, 156, 2156, 4156., , 1702, 3702, 5702, , 2645, 4645, 0646, , 4585, 6585, 8585, , 9669, 1609, , JS81, 3981, 5981, , 4823, 6823, 8823, , 6769, 8769, 769, , 8157, 157, 2157, , 3687, 5687, 7687, , 7209, 9209, 1209, , 4236, 6236, 8236, , 6571, 8571, 57!, , 7393, 9393, 1393, , 5160, 7160, 9100, , 6153, 8153, 153, L1S , 8107, 107, 2107, , 1671, 3671, 5671, , 6123, 8123, 128, « , 994, 2994, , 1157, 3157, 5157, , 7701, 9701, 1701, , 4717, 6717, 8717, , 8671, 671, 2671, , 8332, 332, , 850, 2850, 4856, , 777, 2777, 4777, 6777., , 9618, 1618, 3618, , 7945, 9945, 1945, , 6556, , , , 5600, , , 2911, 4911, 6911, , , , 8045, 45, , 4287, 0287, 8287, 287., , 9901, 1901, 3901, , 3783, 5783, 7783, , 1866, 3866, , 4130, 6130, 8130, ,. 4588, 6588, 8588, 098, , 1961, , , 6919, 8919, , 1219, 3219, 5219, , 2770, 4770, 6770, , 3766, 6766, 77« , 8780, 780, 2780, , 1978, , , 2295, 4206, 629$ Wastutasv tajinetaja: A. E»»b<ud. Wäsiaandja: OsaiihisuS trm Tallwnas.

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE Innhold Ka pit tel 1 Etablering, drift og avvikling av virksomhet...................... 13 1.1 Ut meis ling av for ret nings ide en i en for ret nings plan................13 1.2 Valg mel lom en kelt per

Detaljer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Innhold Del 1 Forutsetninger og betingelser............................. 15 1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Rune Assmann og Tore Hil le stad............................

Detaljer

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Innhold 1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Gre te Rus ten, Leif E. Hem og Nina M. Iver sen 13 Po ten sia let i uli ke mål

Detaljer

REVISIONSFIRMAET ERIK CHRISTENSEN STATSAUTORISEREDE REVISORER I/S VESTER VOL DG ADE 1 0 6, 1 5 5 2 K Ø B EN H AVN V TL F : 3 3 1 3 2 9 1 2. F AX : 3 3 3 2 0 2 1 2. E-M AIL : EC @ REVEC. DK AN SVARL IG

Detaljer

Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16. For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva er så ef fek tiv HR?...

Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16. For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva er så ef fek tiv HR?... Innhold Ka pit tel 1 Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16 Del 1 HR som kil de til lønn som het... 21 Ka pit tel 2 For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva

Detaljer

NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge

NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge NAVF'S EDB-SENTER FOR HUMANISTISK FORSKNING V IL L A V E I 1 0, POSTBOKS 53 50 1 4 BERG EN-UNIVERSITETET 7 O k to b e r 1979 NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge 1. FO RHISTORIE D a ta m a s k in e ll

Detaljer

Ge i r Berge 47. En d a t a s t r u k t u r f o r o rd b ø k e r f o r n a t u r lig e sp råk. 1. In n le d n in g

Ge i r Berge 47. En d a t a s t r u k t u r f o r o rd b ø k e r f o r n a t u r lig e sp råk. 1. In n le d n in g Ge i r Berge 47 En d a t a s t r u k t u r f o r o rd b ø k e r f o r n a t u r lig e sp råk 1. In n le d n in g Det a r b e id e t som s k a l r e f e r e r e s h e r hadde som m ål å k o n s tru e re

Detaljer

VIKTIG Å HUSKE MHT HUSORDENSREGLER

VIKTIG Å HUSKE MHT HUSORDENSREGLER VIKTIG Å HUSKE MHT HUSORDENSREGLER Ved inngåelse av leieavtale skal det alltid utleveres husordensregler, vedlagt i denne permen. Samtlige leietakere og de leietakerne gir adgang til boligen er underlagt

Detaljer

REVISIONSFIRMAET ERIK CHRISTENSEN STATSAUTORISEREDE REVISORER I/S VESTER VOL DG ADE 1 0 6, 1 5 5 2 K Ø B EN H AVN V TL F : 3 3 1 3 2 9 1 2. F AX : 3 3 3 2 0 2 1 2. E-M AIL : EC @ REVEC. DK AN SVARL IG

Detaljer

Sangere. Mannen i songen. Kantate for mannskor, guttesopraner og klaver. Komponert til Verdal mannskor sitt 100-årsjubileum i 2013

Sangere. Mannen i songen. Kantate for mannskor, guttesopraner og klaver. Komponert til Verdal mannskor sitt 100-årsjubileum i 2013 Sangere Kantate or mannskor, guttesoraner og klaver Komonert til erdal mannskor sitt 100-årsubileum i 201 Musikk: Asgeir Skrove Tekst: Arnul Haga Musikk: Asgeir Skrove Kantate or mannskor, guttesoraner

Detaljer

VISJON FOR SKOLEFRITIDSORDNINGEN I HOBØL KOMMUNE 2013-14

VISJON FOR SKOLEFRITIDSORDNINGEN I HOBØL KOMMUNE 2013-14 VISJON FOR SKOLEFRITIDSORDNINGEN I HOBØL KOMMUNE 2013-14 SFO ET GODT STED Å VÆ RE MED LEK OG UTFORDRINGER I TRYGGE OMGIVELSER S: Sosialiser ing F: Fr ilek O: Om sorg Et go d t m o t t o p å SFO: Gjør mot

Detaljer

Del I InDustrIutvIklIng: en fortelling om fornyelsen av luftfart... 15

Del I InDustrIutvIklIng: en fortelling om fornyelsen av luftfart... 15 InnholD bak grunn... 11 h E n s i k t... 12 inn hold... 12 mo ti va sjon og takk... 13 Del I InDustrIutvIklIng: en fortelling om fornyelsen av luftfart... 15 o p p h E v E l s E n av t y n g d E k r a

Detaljer

x..i» \. . ikl.r.. .v». .t I .41.

x..i» \. . ikl.r.. .v». .t I .41. , å _:,_.a x..i» \..v».. ikl.r...a A, f. a..4 h 4. m.41..t I A AA AVFALISROI m 15-3"- Icaatoumon I2,7m= AA o m 'n G 4.. 195.3!!! o f 8_ E I BBS E m H arrexksnvsnxs sum! 9,3,": i (783 i. ij I i- -.to F

Detaljer

C 2796 DEMO. Tekst og musikk. Trygve Hoff. Nordnorsk Julesalme. Arrangement Ragnar Rasmussen CANTANDO MUSIKKFORLAG

C 2796 DEMO. Tekst og musikk. Trygve Hoff. Nordnorsk Julesalme. Arrangement Ragnar Rasmussen CANTANDO MUSIKKFORLAG 2796 Tekst og musikk Trygve Hoff Nordnorsk Julesalme Arrangement Ragnar Rasmussen ANTANDO MUSIKKORLAG Nordnorsk Julesalme 5 S A T B 10 c P U c c c A cappella Ooo Ó el Ó - sig - na du dag ov -er for -

Detaljer

Innhold. Kapittel 1 Bio lo gisk ald ring... 17. Kapittel 2 Psy ko lo gisk ald ring... 25

Innhold. Kapittel 1 Bio lo gisk ald ring... 17. Kapittel 2 Psy ko lo gisk ald ring... 25 Innhold Kapittel 1 Bio lo gisk ald ring... 17 Av Olav Slet vold og Ha rald A. Ny gaard Le ve al der... 17 Ge ne relt om teo ri er for ald ring... 17 Ald rings teo ri er... 18 Livs l pet som per spek tiv

Detaljer

inf 1510: prosjekt Tone Bratteteig

inf 1510: prosjekt Tone Bratteteig if 1510: pj T Bi if1510: 23 ju 2013 Iiu f Ifi Li &l IDEO hbp://wwwic/w/hppi- c- ccphbp:// i hlv- vi wwwyuubc/wch?v=m66zu2pcicm Li &l 6å pj Kyi, li på i &l S hbp://ifiui/pj/yi/ hbp://vic/43105142 hbp://ifiui

Detaljer

4990,- 3390,- 750,- Velkommen til. Knallpriser! Skyvedørsgarderobe. Innredning. Fra. Fra. Din fagmann på. Vera ytterdør

4990,- 3390,- 750,- Velkommen til. Knallpriser! Skyvedørsgarderobe. Innredning. Fra. Fra. Din fagmann på. Vera ytterdør Di fama på BYGGEVARER Gj upp! Kampaj jl m. 20. p. 2014 Kallpi! Syvab Fa Ii Fa Va m/fa ifl. 9970,- 120/130/140x200/210 750,- Vlmm il Va y 4990,- Lv u i hvi m la la l ii. 90x200/210 100x210 ampaja H få u

Detaljer

Trom sø/stav an ger/oslo, ja nu ar 2012 Nils As bjørn Eng stad Ast rid Lær dal Frø seth Bård Tøn der

Trom sø/stav an ger/oslo, ja nu ar 2012 Nils As bjørn Eng stad Ast rid Lær dal Frø seth Bård Tøn der Forord Det er i år 100 år si den Den nor ske Dom mer for en ing ble stif tet. Stif tel sen fant sted 4. mai 1912 på et møte der det del tok 24 domme re. De nær me re om sten dig he ter om kring stif tel

Detaljer

In tro duk sjon. Ing rid Helg øy og Ja cob Aars

In tro duk sjon. Ing rid Helg øy og Ja cob Aars In tro duk sjon Ing rid Helg øy og Ja cob Aars I den ne bo ken ret ter vi opp merk som he ten mot hvor dan ut for ming av po litisk-ad mi nist ra ti ve in sti tu sjo ner får kon se kven ser for myn dig

Detaljer

K v in n e r p å tv e rs 2 3.0 9.0 7

K v in n e r p å tv e rs 2 3.0 9.0 7 S itu a s jo n e n i p e n s jo n s k a m p e n K v in n e r p å tv e rs 2 3.0 9.0 7 H o v e d p u n k te r N y tt fo rs la g til A F P b y g d p å p e n s jo n s re fo rm e n B e g ru n n e ls e n fo

Detaljer

Biejjien vuelie solkvad

Biejjien vuelie solkvad Kornoter Frode Fjellheim Biejjien vuelie solkvad Preludium Kyrie Heevehtimmie/Gloria Frå fjell tekst: Håvamål Elden Smerten tekst: Den ældre Edda, Solarljod Beaivvás - Lova lova line (en gammel soljoik

Detaljer

Innhold. 1 Biologi på barnetrinnet. Hvordan få til et godt møte?... 13. 2 Å lære i og av na tu ren... 29. 3 Cel len og livs pro ses se ne...

Innhold. 1 Biologi på barnetrinnet. Hvordan få til et godt møte?... 13. 2 Å lære i og av na tu ren... 29. 3 Cel len og livs pro ses se ne... Innhold 1 Biologi på barnetrinnet. Hvordan få til et godt møte?... 13 Læring med forståelse... 13 Nærkontakt med liv... 14 Varierte arbeidsmåter i biologi... 15 Forskerspiren og utforskende arbeidsmåter...

Detaljer

Oppfattet servicekvalitet. Oppfattet service. Forventet service. Organisasjonsimage. Teknisk kvalitet (Hva?) Funksjonell kvalitet (Hvordan?

Oppfattet servicekvalitet. Oppfattet service. Forventet service. Organisasjonsimage. Teknisk kvalitet (Hva?) Funksjonell kvalitet (Hvordan? lingen i kjøper selger-relasjonen oppleves. Denne delen av kvaliteten er knyttet til prosessen og samhandlingen, og illustrerer hvordan verdiene blir fremstilt i samhandlingen og møtet mellom kundene og

Detaljer

! "#!$ %&!! '#! 687 ()# $!! *)&#$"$ + *#%,

! #!$ %&!! '#! 687 ()# $!! *)&#$$ + *#%, 1$# 2#*0 "#!+ /0 $$ 0678679 6 6! "#!$ %!! '#! 687 0 2345 ()# $!! *)#$"$ + *#%, heieik S=@

Detaljer

Kommer tid, kommer rεd

Kommer tid, kommer rεd olist (evt mannsgruppe) c Mel: Iver Kleive elst: Erik e rr: Nils raftεs Det oprano lt c enor ass c Piano/gitar Percussion - gitar c c P isper el c P - - - - ol (gr) ren- ner i et tom - fat i u-cum-ca -

Detaljer

K@&&M@ffi@ ry@b@reega. tua n @ta- ,6orr"/*/ar *ft. hr /en. 3, s pt. 9R. ry@&w&&ffnrygkape?f

K@&&M@ffi@ ry@b@reega. tua n @ta- ,6orr/*/ar *ft. hr /en. 3, s pt. 9R. ry@&w&&ffnrygkape?f y@b@re K@&&M@@,6"/*/ * h / u @- 3, p 9R y@&w&&nykape?f \ O R D R E I S AK O \ \ 1 U \ E \OTEBOK PROTOKOLL FRAMTE: q4+p 5' ' 9 ' 9? ' M O T E D A T O :d m? ' M O T E S T E D F R A K L : q 9 0, 0 T L K L

Detaljer

Et telemarked i endring Fire viktige tel etren d er V en tel o + B a n et el e + B red b ån d a l l ia n s en Hva vi j o b b er m es t m ed Jan Morten Ruud, BaneTele Høy ere krav til dekning o g tj enes

Detaljer

EN BOHEM I BALANSE. Hos Thea og familien får det ikke være for mye av det ene, el ler det and re. Li ke vekt er grunn prin sip pet også i ju len.

EN BOHEM I BALANSE. Hos Thea og familien får det ikke være for mye av det ene, el ler det and re. Li ke vekt er grunn prin sip pet også i ju len. BO LIG EN BOHEM I BALANSE Hos Thea og familien får det ikke være for mye av det ene, el ler det and re. Li ke vekt er grunn prin sip pet også i ju len. TEKST: ELIN SCOTT STYLING: TONE KRO KEN FOTO: YVON

Detaljer

Med støtte fra: Kommunaldepartementet MODERNE BOLØSNINGER PÅ BYGDA

Med støtte fra: Kommunaldepartementet MODERNE BOLØSNINGER PÅ BYGDA Med støtte fra: Kommunaldepartementet MODERNE BOLØSNINGER PÅ BYGDA blilyst :-) i samarbeid med: Husbanken Norsk Form NAL Med støtte fra: Kommunaldepartementet Vinnerprosjekt KNEKKE KODEN MODERNE BOLØSNINGER

Detaljer

LIVSSTIL. Kamillepuls. Villa Fredbo: Line Evensen har en oase av et ba de væ rel se i sitt hjem Villa Fredbo på Nesodden.

LIVSSTIL. Kamillepuls. Villa Fredbo: Line Evensen har en oase av et ba de væ rel se i sitt hjem Villa Fredbo på Nesodden. LIVSSTIL HVEM: Line Evensen BOR: I en sveit ser vil la fra 1875 på Nesodden utenfor Oslo. FAMILIE: De tre bar na Agaton Sofus (7), Oliam Cornelius (10) og Emil (26), kjæ res ten Bosse og hans to barn,

Detaljer

!" #$$ % &'& ( ) * +$ $ %,% '-!" (,+% %#&. /000)( '', 1('2#- ) 34.566,*,, - 7 )8, +$,+$#& *! +&$ % -

! #$$ % &'& ( ) * +$ $ %,% '-! (,+% %#&. /000)( '', 1('2#- ) 34.566,*,, - 7 )8, +$,+$#& *! +&$ % - !" #$$ % &'& ( * +$ $ %,% '!" (,+% %#&. /000( '', 1('2# 34.566,*,, 7 8, +$,+$#& *! +&$ % + 8 ( 9( :.,;(.

Detaljer

Oppmerksomhet... 26 Emosjon og emosjonsregulering... 28 Relasjonen mellom emosjonsregulering og oppmerksomhet 36

Oppmerksomhet... 26 Emosjon og emosjonsregulering... 28 Relasjonen mellom emosjonsregulering og oppmerksomhet 36 Innhold Kapittel 1 Innledning.............................................................. 15 Karl Ja cob sen og Bir git Svend sen Kapittel 2 Kunnskap om oppmerksomhet og emosjonsregulering 25 Karl Jacobsen

Detaljer

URBAN MINING GJENNVINNING AV METALLER FRA EE-AVFALL. Rolf Tore Ottesen Norges geologiske undersøkelse

URBAN MINING GJENNVINNING AV METALLER FRA EE-AVFALL. Rolf Tore Ottesen Norges geologiske undersøkelse URBAN MINING GJENNVINNING AV METALLER FRA EE-AVFALL Rolf Tore Ottesen Norges geologiske undersøkelse REGJERINGENS MINERALSTRATEGI Næringsminister Trond Giske TEMA FOR FOREDRAGET Tradisjonell gruvedrift

Detaljer

Bjerkreim kyrkje 175 år. Takksemd. Tekster av Trygve Bjerkrheim Musikk av Tim Rishton

Bjerkreim kyrkje 175 år. Takksemd. Tekster av Trygve Bjerkrheim Musikk av Tim Rishton Bjerkreim kyrkje 175 år Takksemd Tekster av Trygve Bjerkrheim Musikk av Tim Rishton Takk for det liv du gav oss, Gud 5 5 Takk for det liv du gav oss, Gud, Hi-mlen som hvel - ver seg 5 5 9 9 o - ver! Takk

Detaljer

De mo kra tisk med bor ger skap hva hand ler boka om?

De mo kra tisk med bor ger skap hva hand ler boka om? [start kap] De mo kra tisk med bor ger skap hva hand ler boka om? Kjell Lars Ber ge og Ja nic ke Hel dal Stray De mo kra tisk med bor ger skap i sko len? De mo kra ti er van ske lig, selv for et gjen nom

Detaljer

Î ø ø ø. øø j. ø Î Î øø ø J ø ø J

Î ø ø ø. øø j. ø Î Î øø ø J ø ø J Nohef #### 4 & 7 & # ### -L- L-L -L-ú L t leve e d -L -L -L L rgen Stueland/ohn. ker Sko ger -na sagt d mer enn gr sko ger -na sagt d mer enn gr 1. { & # ### 1 sagt d alt fin - sagt d alt fin - nes nes

Detaljer

(12) Oversettelse av europeisk patentskrift

(12) Oversettelse av europeisk patentskrift (12) Oversettelse av europeisk patentskrift (11) NO/EP 240126 B1 (19) NO NORGE (1) Int Cl. C07D 211/62 (06.01) A61K 31/16 (06.01) A61K 31/44 (06.01) A61K 31/0 (06.01) A61K 31/06 (06.01) C07D 7/277 (06.01)

Detaljer

G hegskolen i oslo. Faglig veileder: A. Gje5$if}Q --- I ~k.~amen~ ", Emnekode: Dynamisk Belastede Kqnstr~!< jq!j~r- - LO523M - Dato:! 2~ -gq!

G hegskolen i oslo. Faglig veileder: A. Gje5$if}Q --- I ~k.~amen~ , Emnekode: Dynamisk Belastede Kqnstr~!< jq!j~r- - LO523M - Dato:! 2~ -gq! I G hegskolen i oslo tmne: Emnekode: Dynamisk Belastede Kqnstr!< jq!jr- - LO523M - GruPIpe(r): Dato: 3MO, 2MF! 2 -gq!it Eksamensoppgav Antal! sider (inkl. Antal! oppgaver: en bestar av: forsiden):.t 5

Detaljer

(12) Oversettelse av europeisk patentskrift

(12) Oversettelse av europeisk patentskrift (12) Oversettelse av europeisk patentskrift (11) NO/EP 2310382 B1 (19) NO NORGE (51) Int Cl. C07D 401/12 (2006.01) A61K 31/4412 (2006.01) A61P 35/00 (2006.01) C07D 401/14 (2006.01) C07D 403/12 (2006.01)

Detaljer

œ»u ========================= & # f > > > > l l l l l jœ»j œ»j ˆ« =========================? # ˆ«jœ» J ˆ«j œ J l

œ»u ========================= & # f > > > > l l l l l jœ»j œ»j ˆ« =========================? # ˆ«jœ» J ˆ«j œ J l & # K K K 10 K K K K K K K K K K K K K K K Nei nه smi er han ti a e va re en ter som han m ter og han rem? # J ˆ_ med strand Tra a a a a a ˆ_ J J a a a a a a J J J J J J & # > > > > # 2 4 J J ˆ ˆK J K

Detaljer

PRISSTRATEGIER HOS NORSKE BEDRIFTER

PRISSTRATEGIER HOS NORSKE BEDRIFTER 32 PRISSTRATEGIER HOS NORSKE BEDRIFTER RAGN HILD SIL KO SET før s te ama nu en sis dr.oecon, In sti tutt for mar keds fø ring, Han dels høy sko len BI PRIS OG BESLUTNINGER I BEDRIFTER Pris har til dels

Detaljer

Liv laga i Lær dal? og det er in gen bom be at hem se døler

Liv laga i Lær dal? og det er in gen bom be at hem se døler Med tørr flue i fordums De sagn om sus te stam me ne av stor vokst laks og sjø ør ret i Lærdal sli ter tungt un der gy rosmit te og oppdrettslus. Men det ny åp ne de flue fis ket på brunør ret gir tro

Detaljer

Svar oss på dette! Før stor tings val get 2009

Svar oss på dette! Før stor tings val get 2009 Re por ta sje Før stor tings val get 2009 Svar oss på dette! For ri ge må ned ble par ti le der ne ut ford ret på hva de men te om psy kisk hel se i sko le ne, rus og pa pir lø se mi gran ter. I den ne

Detaljer

Årsstatistikk 2006. Essendropsgate 6 Postboks 5472 Majorstuen N-0305 Oslo

Årsstatistikk 2006. Essendropsgate 6 Postboks 5472 Majorstuen N-0305 Oslo Årsstatistikk 2006 Essendropsgate 6 Postboks 5472 Majorstuen N-0305 Oslo Telefon: 23 08 87 08 Telefaks: 23 08 87 20 E-post: dag.k.oyna@nbl.no Web: www.sjokoladeforeningen.no ÅRSSTATISTIKKEN 2006 Norske

Detaljer

Årsstatistikk 2014 Middelthuns gate 27 Telefon: 23 08 87 08 Postboks 5472 Majorstuen E-post: DKO@nhomd.no N-0305 Oslo Web: www.sjokoladeforeningen.

Årsstatistikk 2014 Middelthuns gate 27 Telefon: 23 08 87 08 Postboks 5472 Majorstuen E-post: DKO@nhomd.no N-0305 Oslo Web: www.sjokoladeforeningen. Årsstatistikk 2014 Middelthuns gate 27 Postboks 5472 Majorstuen N-0305 Oslo Telefon: 23 08 87 08 E-post: DKO@nhomd.no Web: www.sjokoladeforeningen.no ÅRSSTATISTIKKEN 2014 Norske Sjokoladefabrikkers forenings

Detaljer

Førsteblad NORSK ETNOLOGISK GRANSKING. Emnenr. Fylke : Tilleggsspørsmålnr. Herad : Emne : Bygdelag: Oppskr. av : Gard : (adresse) : G.nr. Br.nr.

Førsteblad NORSK ETNOLOGISK GRANSKING. Emnenr. Fylke : Tilleggsspørsmålnr. Herad : Emne : Bygdelag: Oppskr. av : Gard : (adresse) : G.nr. Br.nr. Førsteblad Emnenr. Tilleggsspørsmålnr. Emne : Oppskr. av : Fylke : Herad : Bygdelag: Gard : (adresse) : G.nr. Br.nr. _ Merk fl : oppskrjfaer er Eller om den er etter andre heimelsmenn : (ta også med alder,

Detaljer

Talsmann. QUICK: Dagbladet betalte PROFIL: Tonje Sagstuen. Geir Strand hjalp Sigrids familie.

Talsmann. QUICK: Dagbladet betalte PROFIL: Tonje Sagstuen. Geir Strand hjalp Sigrids familie. UTGITT AV NORSK JOURNALISTLAG 14 2012 21. SEPTEMBER 96. ÅRGANG B-blad Talsmann Geir Strand hjalp Sigrids familie. FOTO: martin huseby jensen Side 6-10 QUICK: Dagbladet betalte PROFIL: Tonje Sagstuen Geir

Detaljer

14-15. november 2011, fagdag økonomi. Økonomirapportering/prognoser

14-15. november 2011, fagdag økonomi. Økonomirapportering/prognoser 14-15. mb 2011, fd økm Økm/ O u m m b m k u m ø 1 3. 0 4. 1 1 1. Nku øk budjmd d fuj kmm k budj/k d å å. 2. Nku øk md / md md - m d u m md. I d må d m k f båd f fø d fø. D k k få - md hk bø m fø d k k

Detaljer

"firklover" plansje 1. oversiktsperspektiv SANDNES RÅDHUS. perspektiv, oyehoyde. fasade m. sor 1:500 (A3 1:1000) situasjonsplan 1:500 (A3 1:1000)

firklover plansje 1. oversiktsperspektiv SANDNES RÅDHUS. perspektiv, oyehoyde. fasade m. sor 1:500 (A3 1:1000) situasjonsplan 1:500 (A3 1:1000) planje 1 N i overitperpet SNDNES RÅDHUS GENERELT Rådhut er plart ntralt i tadvyen Derfor är løningen bart på maimal øppenhet för tadinbyggerne Utiden av bygningen, de dobble glafaader, om vender ut mot

Detaljer

FOR ORD TIL SIV FØRDES BOK

FOR ORD TIL SIV FØRDES BOK AV PROFESSOR DR. MED. PER FUGELLI I Ot ta wa-char te ret om hel se frem men de ar beid he ter det: «Health is created and lived by peop le with in the set tings of their everyday life; where they learn,

Detaljer

Inn led ning. In ge bjørg Hage 4 INGEBJØRG HAGE

Inn led ning. In ge bjørg Hage 4 INGEBJØRG HAGE Inn led ning In ge bjørg Hage Be no ni vedblev å indrede hu set og naus tet, nu pa nel te og mal te han sit hjem som and re stormænd og folk som så hans stue fra sjø en de sa: Der lig ger ho ved byg ningen

Detaljer

(12) Oversettelse av europeisk patentskrift

(12) Oversettelse av europeisk patentskrift (12) Oversettelse av europeisk patentskrift (11) NO/EP 2011486 B1 (19) NO NORGE (51) Int Cl. A61K 9/20 (2006.01) A61K 31/44 (2006.01) Patentstyret (21) Oversettelse publisert 2012.09.17 (80) Dato for Den

Detaljer

2.1 Lean har mange ansikter...40 2.2 Valg av perspektiv...47

2.1 Lean har mange ansikter...40 2.2 Valg av perspektiv...47 Innhold Introduksjon...13 Del I lean som globetrotter...15 KapIttel 1 Den norske modellen...17 1.1 Utviklingen av den norske modellen frem til andre verdenskrig..19 1.2 Produktivitet og gjenreisning...22

Detaljer

Utforsk byen som aldri før. Bylørdag 19.11.11 10-21 (09-18)

Utforsk byen som aldri før. Bylørdag 19.11.11 10-21 (09-18) Ufosk by som aldi fø. Bylødag 19.11.11 Føskommd lødag ha mag av buikk i by ksa god ilbud, o som skal gjø d spsil hygglig å bsøk Lillsøm. I illgg ha by magfold å ilby å d gjld buikk, caf, saua, usd, kus,

Detaljer

Plan 200813735 / Detaljplan for Hans Jægers kvartal Illustrasjoner, diagrammer, sol og skygge. s 1

Plan 200813735 / Detaljplan for Hans Jægers kvartal Illustrasjoner, diagrammer, sol og skygge. s 1 P / Dj f H Jæ kv Iuj, imm, ky Aic kik AS www.k. Kii Auu, O + P / Dj f H Jæ kv / Aiv A / V: iuj /.. Pkiv f h Aic kik AS www.k. Kii Auu, O + P / Dj f H Jæ kv / Aiv A / V: iuj /.. Fukiv f Fukiv f ø Fukiv

Detaljer

UNIVERSITETET I TRONDHEIM NORGES TEKNISKE HØGSKOLE INSTITUTT FOR PETROLEUMSTEKNOLOGI 00 ANVENDT GEOFYSIKK

UNIVERSITETET I TRONDHEIM NORGES TEKNISKE HØGSKOLE INSTITUTT FOR PETROLEUMSTEKNOLOGI 00 ANVENDT GEOFYSIKK UNIVERSITETET I TRONDHEIM NORGES TEKNISKE HØGSKOLE INSTITUTT FOR PETROLEUMSTEKNOLOGI 00 ANVENDT GEOFYSIKK RAPPORTNUMMER loo.m.03 TWOJENGELIGNET Be'renset 7034 TRONDHEIM NTH (07)59 49 25 RAPPORTENS TITTEL

Detaljer

Så vi lagde en tilbudsavis der alle tilbudene var fra annonser på FINN.no.

Så vi lagde en tilbudsavis der alle tilbudene var fra annonser på FINN.no. i v d i FINN ø Hv ojd, ooi jvhd iom i dm. Jo o MEGATILBUD oy i idi h md ijom. I FINN y vi d o o hd v hvd. D i jo vi v i jd om h i i jv S vi d idvi d id v o FINN.o. Vi d h yio 3? I i 25,- i Ex. B i Ad o

Detaljer

BESKYTTELSE MOT «UØNSKET MARKEDSFØRING» ETTER NY MARKEDSFØRINGSLOV

BESKYTTELSE MOT «UØNSKET MARKEDSFØRING» ETTER NY MARKEDSFØRINGSLOV 24 FAGARTIKLER MAGMA 0409 BESKYTTELSE MOT «UØNSKET MARKEDSFØRING» ETTER NY MARKEDSFØRINGSLOV MO NI CA VI KEN er cand.jur. fra Uni ver si te tet i Oslo. Hun er før s te lek tor og Associate Dean ved Han

Detaljer

FORDRER DET NOE SPESIELT Å LEDE EN SAMFUNNSANSVARLIG BEDRIFT?

FORDRER DET NOE SPESIELT Å LEDE EN SAMFUNNSANSVARLIG BEDRIFT? 22 FAGARTIKLER MAGMA 0209 FORDRER DET NOE SPESIELT Å LEDE EN SAMFUNNSANSVARLIG BEDRIFT? Au ten tisk le del se og sam funns an svar CA RO LI NE DALE DIT LEV-SI MON SEN er utdannet Siviløkonom og har en

Detaljer

Velkommen til. Erles konfirmasjon. 24. mai 2009

Velkommen til. Erles konfirmasjon. 24. mai 2009 Vlkommn til Els konfimasjon 24. mai 2009 Vlkommn Ml. Nå n litn mus Væ vlkommn h i tt lag Slkt og vnn til Els sto ag Vi vil gjn lag ontlig fst Fo vå kjæ, ung, flott, go hsgjst Dt skal bli fo g, t skal

Detaljer

Mot kref te nes sis te kram pe trek nin ger?

Mot kref te nes sis te kram pe trek nin ger? De batt og kom men tar Engasjert? Vær med å bi dra til ut vik lin gen av norsk psy ko lo gi. Tids skrif tet øns ker de batt om alt fra me to der, ideo lo gi, fag etikk, og ut dan ning, til hel se po li

Detaljer

Løsningsforslag til øving 9 OPPGAVE 1 a)

Løsningsforslag til øving 9 OPPGAVE 1 a) Høgskole i Gjøvik vd for ek, øk og ledelse aemaikk 5 Løsigsforslag il øvig 9 OPPGVE ) Bereger egeverdiee: de I) ) ) ) Egeverdier: og ) ) Bereger egevekoree: vi ivi ii) vi ed λ : ) ) v Velger s som gir

Detaljer

Man dals ord fø re rens for ord

Man dals ord fø re rens for ord Man dals ord fø re rens for ord Man dal blir ofte om talt som den lil le byen med de sto re kunst ner ne. Noen av de kunst ner ne vi ten ker på, er nett opp de fem kunst ner ne som blir om talt i den ne

Detaljer

Bergvesenet rapport nr Intern Journal nr Internt arkiv nr Rapport lokalisering Gradering

Bergvesenet rapport nr Intern Journal nr Internt arkiv nr Rapport lokalisering Gradering Bergvesenet Postboks01, 700 Trondheim Rapportarkivet Bergvesenet rapport nr Intern Journal nr Internt arkiv nr Rapport lokalisering Gradering BV 1881 Trondheim Kommer fra..arkiv Ekstern rapport nr Oversendt

Detaljer

Paa Sangertog. Tempo di marcia q = 110 TENOR 1 TENOR 2 BASS 1 BASS 2. bor - de, ju - bel fra bryst og munn. Frem

Paa Sangertog. Tempo di marcia q = 110 TENOR 1 TENOR 2 BASS 1 BASS 2. bor - de, ju - bel fra bryst og munn. Frem Ibsen TENOR 1 TENOR 2 BASS 1 dag, 9 m m m Temo di marcia q = 110 Frem Frem Frem gjennem hol mer nes rek ker, d li ge, skin nen de gjennem hol mer nes rek ker, d li ge, skin nen de gjennem hol mer nes rek

Detaljer

TYPE PLAN. E6 Gardermoen-Biri. Parsell Moelv - Biri. Ringsaker og Gjøvik kommuner. Tegningshefte. Nytt alternativ sør

TYPE PLAN. E6 Gardermoen-Biri. Parsell Moelv - Biri. Ringsaker og Gjøvik kommuner. Tegningshefte. Nytt alternativ sør TYPE PLAN KOMMUNEDELPLAN Tekniske tegninger E6 Gardermoen-Biri Parsell Moelv - Biri Ringsaker og Gjøvik kommuner Tegningshefte. Nytt alternativ sør Region øst Hamar kontorsted Dato: 19.desember 14 A 3

Detaljer

Om boken... 17 Bidragsyternes tema og spørsmål... 19 Bokens målgruppe... 25 Litteratur... 25

Om boken... 17 Bidragsyternes tema og spørsmål... 19 Bokens målgruppe... 25 Litteratur... 25 Kompetanse for mangfold... 17 Om boken... 17 Bidragsyternes tema og spørsmål... 19 Bokens målgruppe... 25 Litteratur... 25 KAPITTEL 1 Det flerkulturelle i et kritisk perspektiv... 27 Ka ria ne Westr heim

Detaljer

Høy sko le lek tor II, ad vo kat Gun nar Kas per sen Fri stil ling av ar beids ta ke re mo te ord el ler ju ri disk be grep?...

Høy sko le lek tor II, ad vo kat Gun nar Kas per sen Fri stil ling av ar beids ta ke re mo te ord el ler ju ri disk be grep?... Innhold Sti pen diat Kari Bir ke land Re vi sors rol le et ter regn skaps lo ven 3-3b fore taks sty ring i års be ret nin gen... 16 1 Inn led ning... 16 2 Kort om kra ve ne til re de gjø rel se om fore

Detaljer

DEMO GRORUDDALS-SUITE. Thore Haukner. for Piano

DEMO GRORUDDALS-SUITE. Thore Haukner. for Piano Thore Hauker GRORDDALS-SITE for Piao Tittel: GRORDDALS-SITE for iao Musikk: Thore Hauker Notesats: Bio Laos Foto å forside: Alailde, fotografert av Karste Sølve Nilse. Trykt med tillatelse tgitt av Catado

Detaljer

Kan du Løveloven...?

Kan du Løveloven...? yvind Skeie Intro # 4 Kan du Løveloven...? 7 7 sbørn rntsen œ œ œ œ œ œ œ œ œ Œ # Kan S du du lø ve lo en som pla œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ ven? ges? Jeg et skal 7 være ik ke meg! bra! Œ Og l gi le œ œ œ œ plass

Detaljer

HEURISTIKKER (aka tommelfingerregler) TOLKNINGER & SNARVEIER 29.09.15 FOLKEOPPLYSNINGEN MANGE ÅRSAKER

HEURISTIKKER (aka tommelfingerregler) TOLKNINGER & SNARVEIER 29.09.15 FOLKEOPPLYSNINGEN MANGE ÅRSAKER Psykologspesialist Jan-Ole Hesselberg FOLKEOPPLYSNINGEN Utdannelse Nevrotisisme Konspiranoia Verdibaserte valg Latskap MANGE ÅRSAKER Antakelser om skadevirkninger Antakelser om (in)effektivitet Fe ilinformasjon

Detaljer

Frem med frykt i psy kisk helse vern?

Frem med frykt i psy kisk helse vern? De batt og kom men tar Engasjert? Vær med å bi dra til ut vik lin gen av norsk psy ko lo gi. Tids skrif tet øns ker de batt om alt fra me to der, ideo lo gi, fag etikk, og ut dan ning, til hel se po li

Detaljer

(12) Oversettelse av europeisk patentskrift

(12) Oversettelse av europeisk patentskrift (12) Oversettelse av europeisk patentskrift (11) NO/EP 2178851 B1 (19) NO NORGE (51) Int Cl. C07D 261/08 (2006.01) A61K 31/42 (2006.01) A61P 3/06 (2006.01) C07D 413/12 (2006.01) Patentstyret (21) Oversettelse

Detaljer

næringslivstopper: Kontinuitet eller brudd?

næringslivstopper: Kontinuitet eller brudd? MAGMA 0310 fagartikler 37 Utdanning av norske næringslivstopper: Kontinuitet eller brudd? Rolv Petter Amdam er professor i økonomisk historie, og er tilknyttet Institutt for strategi og logistikk ved Handelshøyskolen

Detaljer

Vil øke kjennskapen. Nordlyskatedralen var en dris tig drøm og vi sjon. Nå er den blitt til virkelighet.

Vil øke kjennskapen. Nordlyskatedralen var en dris tig drøm og vi sjon. Nå er den blitt til virkelighet. Annonsebilag til Kommunal Rapport Nyheter fra Kommunalbanken Nr. 1-2013 Nordlyskatedralen var en dris tig drøm og vi sjon. Nå er den blitt til virkelighet. Side 4 God dialog mellom administrasjon og politikere

Detaljer

(12) Oversettelse av europeisk patentskrift

(12) Oversettelse av europeisk patentskrift (12) Oversettelse av europeisk patentskrift (11) NO/EP 2246321 B1 (19) NO NORGE (51) Int Cl. A61K 9/20 (2006.01) A61K 31/135 (2006.01) C07C 211/42 (2006.01) Patentstyret (21) Oversettelse publisert 2011.12.12

Detaljer

ORDINÆR GENERALFORSAMLING 2010 AS TØYENPARKEN BOLIGSELSKAP TORSDAG 6. MAI 2010 I CAFE EDVARD MUNCH, MUNCHMUSEET

ORDINÆR GENERALFORSAMLING 2010 AS TØYENPARKEN BOLIGSELSKAP TORSDAG 6. MAI 2010 I CAFE EDVARD MUNCH, MUNCHMUSEET _ O R D I R N G E Æ N E R A L F O R S A M L I N G 2 0 1 0 A S T Ø Y E N P A R K E N B O L I G S E L S K A P T O R S D A G 6. M A I I C A F E E D V A R D M U N C H, M U N C H M U S E E T _ I n n k a l l

Detaljer

(12) Oversettelse av europeisk patentskrift

(12) Oversettelse av europeisk patentskrift (12) Oversettelse av europeisk patentskrift (11) NO/EP 2114970 B1 (19) NO NORGE (51) Int Cl. C07F 9/58 (2006.01) A61K 31/44 (2006.01) A61P 1/00 (2006.01) A61P 11/06 (2006.01) A61P 19/02 (2006.01) A61P

Detaljer

MATHISEN BYGG&ANLEGGTJENESTER AS W_ '

MATHISEN BYGG&ANLEGGTJENESTER AS W_ ' MATHISEN BYGG&ANLEGGTJENESTER AS W_ ' TLF.69 97 os 30, FAX69 97 os 31, SKJEBERGVEIEN 136, 1743 KLAVESTADHAUGEN,. ORG.NR. 985 554 056MVA. a 'FROGN KOMMUIOE, "/BYGQESAKSAVD. /71407-734 TT mo mrecvw.. OG

Detaljer

HØSTFEST ONSDAG 23. TIL LØRDAG 26. OKTOBER VI SERVERER KRINGLE OG KAFFE TORSDAG, FREDAG OG LØRDAG. GEORG JENSEN Tørkerull-holder 40% før kr.

HØSTFEST ONSDAG 23. TIL LØRDAG 26. OKTOBER VI SERVERER KRINGLE OG KAFFE TORSDAG, FREDAG OG LØRDAG. GEORG JENSEN Tørkerull-holder 40% før kr. HØSTFEST ONSDAG 23 TIL LØRDAG 26 OKTOBER VI SERVERER KRINGLE OG KAFFE TORSDAG FREDAG OG LØRDAG ALESSI FISKEFAT T støs HØIE ORION DYNE Vm bhi intyn 14 x 2 cm fø k 199Finns så i 14 x 22 cm k 499- HØIE ORION

Detaljer

INNHALD STADBASERT LÆ RING... 19 FORTELJINGA OM AURLANDSMODELLEN

INNHALD STADBASERT LÆ RING... 19 FORTELJINGA OM AURLANDSMODELLEN INNHALD KAPITTEL 1 INNLEIING... 13 Læ ring og berekraftig sam funns ut vik ling... 13 Miljødimensjonen og den generelle læreplanen... 14 Struk tur og innhald i boka... 15 DEL 1 STADBASERT LÆ RING... 19

Detaljer

: Watfra. tnfl.. "W> ~ffinaffina:=5:efiflai~.~~~~~,:-n: vlinnlegging av nye rapporter ved: Harald.I,. ; Pfilorkt"y:.:, :ffit

: Watfra. tnfl.. W> ~ffinaffina:=5:efiflai~.~~~~~,:-n: vlinnlegging av nye rapporter ved: Harald.I,. ; Pfilorkty:.:, :ffit :ffit ' '''''''». - ' :1:: "4" "." 51122 ", ` ": "x"a Elkem Skorovas AS vlinnlegging av nye rapporter ved: Harald.I,. ; Pfilorkt"y:.:, Elkem Skorovas :. ji :r :. Rapport fra kalkforekomst i Kolvereid.....

Detaljer

Le del se i teo ri og prak sis er et stort og sam men satt fag felt der norske og nordiske forskere har gjort seg stadig mer bemerket både nasjonalt og internasjonalt. Samtidig er lederlønn, lederutvikling,

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i

Detaljer

FOLKETELLINGEN 1. NOVEMBER 1960. Tellingsresultater Tilbakegåendd tall Prognoser STORFJORD 1939 STATISTISK SENTRALBYRÅ - OSLO

FOLKETELLINGEN 1. NOVEMBER 1960. Tellingsresultater Tilbakegåendd tall Prognoser STORFJORD 1939 STATISTISK SENTRALBYRÅ - OSLO FOLETELLINGEN 1. NOVEMBER 190 Tellingsresultater Tilbakegåendd tall Prognoser STORFJORD 1939 STATISTIS SENTRALBYRÅ - OSLO MERNADER TIL ART OG TABELLER serien "T llingsresultater - Tilbake ende tall - Prognoser"

Detaljer

Gjenopprettelse av tillit etter konfliktfylte endringsprosesser

Gjenopprettelse av tillit etter konfliktfylte endringsprosesser MAGMA 0812 fagartikler 39 Gjenopprettelse av tillit etter konfliktfylte endringsprosesser Botsøvelser og andre øvelser William E. Graham fullførte mastergraden sin med spesialisering i strategi og ledelse

Detaljer

(12) Translation of european patent specification

(12) Translation of european patent specification (12) Translation of european patent specification (11) NO/EP 873 B1 (19) NO NORWAY (1) Int Cl. A61G 13/02 (06.01) A61G 13/08 (06.01) Norwegian Industrial Property Office (21) Translation Published..12

Detaljer

_..:,-_ ,..1. I. ""j. kkletten. Page 1of 1. GIS/LINE WebInnsyn- Kartutskrift. Tolga konunune

_..:,-_ ,..1. I. j. kkletten. Page 1of 1. GIS/LINE WebInnsyn- Kartutskrift. Tolga konunune GIS/LINE WebInns3m- Kartutskrift Page 1 of 1. Nessu :Kpn nekhr.1 1- ra. 1/ 74.r TODujoita fl h Tolgo kommune. Ci. n r- Toan Onmnkart Målastakk: 1:13 000 Dete 10.04.2013 400 m Med 1orbehold em fell i kertwurmleget

Detaljer

Bru ker med virk ning i ut dan nin gen. Hvis bru kerne fikk be stem me, vil le

Bru ker med virk ning i ut dan nin gen. Hvis bru kerne fikk be stem me, vil le Re por ta sje Ill.: YAY MICRO/Arne Olav L. Hageberg Hvis bru kerne fikk be stem me BAKGRUNN Bru ker med virk ning i ut dan nin gen Bru ker med virk ning er en lov fes tet ret tig het, og ikke noe tje nes

Detaljer

Vir vel vin den fra Vika. Di vi sjons di rek tør Arne Hol te

Vir vel vin den fra Vika. Di vi sjons di rek tør Arne Hol te In ter vju FOTO: Marie Lind Di vi sjons di rek tør Arne Hol te Vir vel vin den fra Vika 329 333 Han er en ekte Oslo-gutt, men som psy ko lo gi pro fes sor og helseaktør har han satt spor over hele lan

Detaljer

LEITZ ICON SMART ETIKETTSKRIVER LIKE DIGITAL SOM RESTEN AV DIN VERDEN

LEITZ ICON SMART ETIKETTSKRIVER LIKE DIGITAL SOM RESTEN AV DIN VERDEN LIZ ICON MAR IKKRIVR LIK DIGIAL OM RN AV DIN VRDN Utskrift fra nettbrett, smarttelefon, PC & Mac WiFi KRIVR IKR PÅ ALL PRÅK & YMBOLR IKBRDD OPPIL 88 mm L A Alf Bjerckes vei 22 A N 0581 Oslo KUR IL ØRRL

Detaljer

Når den blin de skal lede den døve tol ke bruk i psy kisk helse vern

Når den blin de skal lede den døve tol ke bruk i psy kisk helse vern Fra prak sis Når den blin de skal lede den døve tol ke bruk i psy kisk helse vern Bruk av tolk er en pro blem stil ling som de fles te psy ko lo ger i kli nisk prak sis har blitt el ler kom mer til å bli

Detaljer

hva ønsker de ansatte? F

hva ønsker de ansatte? F 32 Ledelse av samfunnsansvar (CSR) hva ønsker de ansatte? F Ca ro li ne D. Dit lev-si mon Sen er ut dan net si vil øko nom og hun har en mas ter grad in nen Ener gy and Environmental Stu dies fra USA og

Detaljer

1 Hva leg ger du/dere i be gre pet den nors ke mo del len?... 34 2 Hva ser dere på som de stør ste bi dra ge ne/re sul ta te ne

1 Hva leg ger du/dere i be gre pet den nors ke mo del len?... 34 2 Hva ser dere på som de stør ste bi dra ge ne/re sul ta te ne Innhold KA PIT TEL 1 Inter nasjonali sering og den norske modellen... 13 Brita Bungum, Ulla Forseth og Elin Kvande In ter na sjo na li se ring som bok sing og dan sing... 17 Sam ar beids for søke ne eks

Detaljer

skri ve for ord. Han ga en ut før lig skrift lig be grun nel se for dette. Den ne be grun nel sen gjen gir vi her et ter av ta le med Tran øy.

skri ve for ord. Han ga en ut før lig skrift lig be grun nel se for dette. Den ne be grun nel sen gjen gir vi her et ter av ta le med Tran øy. FOR LA GETS FOR ORD Den dan ske bo ken Jæ ger ble møtt med krav om for bud da den ut kom for et par må ne der si den. Det dan ske for sva ret men te de ler av bo ken var ska de lig for dan ske sol da ter

Detaljer

FOLKETELLINGEN 1. NOVEMBER 1960. Tellingsresultater Tilbakegående tall Prognoser STEIGEN 1848 STATISTISK SENTRALBYRÅ - OSLO

FOLKETELLINGEN 1. NOVEMBER 1960. Tellingsresultater Tilbakegående tall Prognoser STEIGEN 1848 STATISTISK SENTRALBYRÅ - OSLO FOLETELLINGEN 1. NOVEBER 1960 Tellingsresultater Tilbakegående tall Prognoser STEIGEN 1848 STATISTIS SENTRALBYRÅ - OSLO ERNADER TIL ART OG TABELLER I serien "Tellin.resultater - Tilbake ende tall - Prognoser"

Detaljer

La drømmen bli virkelig!

La drømmen bli virkelig! La drømmen bli virkelig! Eneboliger med privat brygge Byggeklare eneboliger fra kun 3.650.000,- Unik beliggenhet midt i Tromøysundet Gode solforhold Barnevennlig område Båtplass - egen brygge Din egen

Detaljer

Årets hotteste. fyrverkerikampanje. www.fyrverkeri.no. t s. : t. kr 5 FLASHING THUNDER. n i. u h. t K. s 1. få med

Årets hotteste. fyrverkerikampanje. www.fyrverkeri.no. t s. : t. kr 5 FLASHING THUNDER. n i. u h. t K. s 1. få med Åre hoee fyrverkerkampaje FLASHING THUNDER ART.NR. E 6 kudd. E kkkelg kra pakke om vl ufordre e orebrødre både effekmeg og de avlu ede drøee. Be : e! e d em kr + kr + GRATIS! der for u h T g. Flah k ATIS

Detaljer

Lade. Utleie Prospekt

Lade. Utleie Prospekt Lade Utleie Prospekt LEIETAKEROVERSIKT ET seter med stort potesial Fordelig basert på omsetig 200 57% Hus og hjem 37% Mat og drikke 6% Spesialbutikker Hadelseiedomme Lade, er setralt plassert lags Haako

Detaljer