ARUANNE MÄLUPILDID 1

Transkript

1 ARUANNE MÄLUPILDID 1

2 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne kohalike valimiste eelne aeg kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni (kokkuleppe sõlmimine) 5. Sõlmitud liidu konarlik koostöö 6. Koostöö lõpp. Volikogu liikme aruanne 7. Volikogu liikme aruande sissejuhatus 8. Põhjendused liidu lagunemiseks ja analüüs põhjenduste paikapidavusest 9. Vastukaja ja tagasiside pärast umbusaldust. 10. Võimupöörajate esimesed triibulised. 11. Demokraatiast, poliitikast ja Rae valla võimust. 12. Sõnamurdjate ja silmakirjalike liidu 100 päeva aasta eelarvest analüütikale tuginevast prognoosist, kõhutundest ja tegelikkusest. 14. Aastalõpu mõtisklus. 15. Organisatsioonist ja selle struktuurist enne ja pärast sõnamurdlikku võimu võtmist. 16. Tants ümber Vaheko. Sisuline reorganiseerimine või kibe kättemaks? 17. Tants ümber Lagedi kooli 18. Arengukomisjoni moodustamisest. Agu Laiuse ümbersünd. 19. Rae Sõnumid ja nn vaba ajakirjandus enne ja pärast 2010 jaanuari pööret. 20. Rae Sõnumid ja reklaam 21. Rae Sõnumid ja tsensuur? 22. Propaganda leht Rae Sõnumid 23. Kas uus tase propagandas? 24. Lasteaiakohtade põud 25. Lasteaiamaks ja küünilisus 26. Eralasteaia loomise initsiatiivist, selle surmamisest tänaste võimurite poolt ja kahekeelsusest suhtlemisel erinevates jututubades. 27. Mudilasetoetusest maksumaksja raha väärkasutamine 28. Poliithuumor Rae valla moodi ehk kuidas menetleti põhimäärust. 29. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Sissejuhatus. 30. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud omadele 1. 2 ISBN

3 31. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud omadele Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud omadele Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud omadele Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud mitte omadele Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud mitte omadele Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Üks habemega lugu Andrekse. 37. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud endale, korruptsioonikaasus Kuidas julgel hundil peabki rind rasvane olema. Korruptsioonikaasuse jätk. 39. Eelarvetest ja nende menetlemisest. 40. Mäng maamaksuga, huumor läbi pisarate või lihtsalt rõve vale? 41. Tants ELVESO-s ja ELVESO ümber 42. Võimu kriis, valla valimiskomisjoni praak ning Meelis Kasemaa ja Aivo Hommiku ahnus endale preemia määramine. 43. Valla valimiskomisjoni praak, mis viis valla volikogu esimehe umbusaldamiseni. 44. Korruptsioonikaasuse jätk. Korruptsioonisüüdistuse saanu tagasiastumise eest premeerimine! 45. Valimiskomisjon tembutab jälle. Lehmja küla Liiva tee katastriüksuse jagamise otsuse valguses. 46. Revisjonikomisjon komöödia mitmes vaatuses. 47. Ikka revisjonikomisjon. 48. Revisjonikomisjoni tegemistest läbi volikogu vaate 49. Revisjonikomisjoni tegemistest läbi diskussiooni volikogu esimees vs volikogu liige 50. Lagedi kooli renoveerimisest. 51. Peetri lasteaed-põhikooli rajamine Peetri lasteaed-põhikooli laiendamine Peetri lasteaed-põhikooli laiendamise rikkumiste tagasiside võimulolijatelt 54. Assaku lasteaia hankest. 55. Valla maine. 56. Valla maine ja okupatsiooni taak 57. Investeeringutest. 58. Võimekus või eeldused? 59. Haldusreformist. 60. MEIE 2013 a valimistel Autorist 3

4 Saateks Eesti Vabariigi 95. aastapäevaks esilinastus Hardi Volmeri ajalooline draama «Elavad pildid», mis räägib ühe maja elanike lugu läbi 20. sajandi, sealjuures näitab selle aja erinevaid perioode ajastuliselt omases filmistiilis. Püüan minagi kujutada pilte, aga teen seda läbi kirjapildi. Perioodiks võtan neli viimast aastat ja tegevuskohaks Rae valla. Keskendun peamiselt kohalikule poliitikale. Seega võib neid järgnevaid pilte võtta kui Rae valla lähiajalugu läbi ühe vaataja silmade. Ma ei otsi nendes piltides niivõrd tõde kui püüan näidata, miks midagi läks nii nagu läks ja miks see mulle tundub õige või vale. Erinevus Volmeri filmi ja selle kirjutise vahel on selles, et Volmeri film oli siiski sisult fiktsioon, mis püüdis anda edasi ajajärkude fluidumit, käesolev kirjutis on sisult reaalsusel põhinev ja autori poolt läbielatu/kogetu edasi andmise püüd. Samas ka see kirjutis annab muuhulgas edasi tunnetuse Rae valla elust, mida tavakodanik suure tõenäosusega läbi ei ela, isegi siis kui ta oleks kohalikust poliitikast üle keskmise huvitatud. Normaalsed, Rae vallas elavad tavalised inimesed ja isegi tavalised ning juhuslikud volikogu liikmed ei taju iial seda, mis tegelikult valla juhtimise juures toimub ja mille nimel mõni isik nii väga seda võimupositsiooni himustab. Mingi ülevaate saabki käesolevast trükisest mälupiltidest. Nende mälupiltide lugemisel võib ja saab iga lugeja ise vastata ka tavakäibesse tulnud küsimusele mis on pildil valesti? Samuti saab seda lugu saab võtta järjena eelnevatele Rae valla lähiajalugu lahkavatele kogumikele. Kuivõrd vaadeldav periood on muuhulgas muudatusi toonud minu poliitilises elus, sest perioodi keskel lahkusin ma Keskerakonnast ja mõni aeg hiljem liitusin Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, siis sellel põhjusel on järgnevates piltides vahel juttu meie-vormis ka Keskerakonnast, mille Rae osakonna asutaja ja juht olin 2002 aasta algusest. Ei maksa end sellest mõjutada lasta, sest kohalikus omavalitsuses pole niivõrd oluline erakond kui inimesed ja nende tegemised. Mulle isiklikult on alati tähtis olnud inimene ja inimese inimväärne kohtlemine ja seega pole vahet, millise erakonna lipu all seda teen. Loomulikult ei saa ma kuuluda ja kunagi ei hakka kuuluma Reformierakonda, sest sealsed põhimõtted ja prioriteedid ei kattu minu omadega. Käesolevat kogumikku võib mingis mõttes võrrelda ka Juku-Kalle Raidi raamatuga Eelarve. Loomulikult mitte üks-üheselt, sest järgnev käsitleb ajaliselt tunduvalt pikemat perioodi, teisalt ei keskenduta siin ainult oponendi valimatule mõnitamisele, pigem siiski püütakse läheneda erinevatele küsimustele läbi analüüsi või anda hinnanguid faktipõhiselt. Ja mis peamine erinevus see lugu on kirja pandud kaine peaga. Head lugemist! Raivo Uukkivi 4 4

5 1. Sissejuhatus. Hea lugeja, selle trükise eesmärk on anda huvilistele ülevaade arengutest Rae vallas ja seega 1 on see raamat vaadeldav järjena Rae valla poolt välja antud raamatutele Rae vald (2006)0F ja Vallavanema aruanne (2009)1F2. Viimane nimetatu omas minu jaoks sümboolset tähtsust kui vaadata tagasi perioodi algusesse ehk aastasse 2002, mil astusin kohaliku poliitika mänguväljakule. Siis oli minu ja minu tiimi eesmärgiks saada vallavalitsemine korda. Selle eesmärgi nimel tööd tegime ning 2004 aprillist olimegi juba juhtiva koalitsioonipartneri rollis2f3 ning saime ellu viima hakata oma lubadusi. Raamatus Vallavanema aruanne on sellel teekonnal tehtu laiali laotatud ja sealjuures kirjeldatud ära nii õnnestumised kui ka üksikud ebaõnnestumised. Seega, teades meie meeskonna 2002 a eesmärke ja Vallavanema aruandes lahatud tegevusi, saan teha järelduse, et kõik ja enamgi veel võetud eesmärkidest oli 2009 oktoobris toimuvateks valimisteks tehtud/täidetud. Erinevad vallaarengut takistavad pudelikaelad (haridus ja kultuuriasutused, teed, kohalikud õigusaktid, suhtlemine kinnisvaraarendajatega jne), mida enne meie tulekut Rae vallas juhtpositsioonile, keegi ei püüdnudki kõrvaldada, sest vallajuhtimine tähendas varem vaid omavahelist positsioonisõda ja muuks aega ei jätkunud, said teelt kõrvaldatud. Töö oli nii efektiivne, et 2009 a siseministeeriumi poolt tellitud ja OÜ Geomedia poolt tehtud uurimus kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse3f4 kohta asetas Rae valla tabelis esimeseks nii 2005 kui ka 2008 aastatel. Samuti saime 2008 aasta tegevuste eest haridusasutuste renoveerimisel, juurde ehitamisel ja erinevate lastele/noortele suunatud tegevuste eest lastesõbraliku valla tiitli. Need kaks tunnustust on selged märgid sellest, et meie tegevus oli õige ja parim vallale tervikuna. Seega oli meie meeskonna ja minu isiklik 2002 aastal alustatud missioon Rae vallas täidetud 2009 aasta valimisteks. Miks jätkasin? Põhjus ilmne perioodi saab nimetada kinnisvarabuumi tõusu, tipu ja ülikiire languse perioodiks või kui soovite siis mulli paisumise ja lõhkemise perioodiks. Seega seisis vald (nagu terve Eesti) silmitsi juba 2009 aastal olukorraga, mida nii rahvasuus kui ka ametlikus keeles nimetatakse MASUks. Just see majandusolukord andis uue motivatsiooni valimistele minna ja teha kõik, et vald läbi selle perioodi juhtida aasta näitas, et saime sellega väga hästi hakkama. Väidan, et Rae valla inimesed ei pidanud millestki puudust tundma ja seda vaatamata asjaolule, et just 2009 aasta alguses muutis riik suhteliselt robustselt, põhiseaduse kontekstis, tulumaksuseadust ja ka valla ja linnaeelarve seadust ning sellest tulenevalt vähenesid kõikide omavalitsuste sissetulekud. Lisades siia juurde tööpuuduse, mis omakorda vähendas omavalitsustele tulu toovate kodanike arvu ja suurendas abivajajate arvu. Valla kulude poolt suurendas aga kaudsete maksude tõusust tulenev - nt käibemaks. Vaatamata sellele sai vald 2009 aastaga väga hästi hakkama ja oli 1 Koostatud erinevate autorite artiklitest, koostaja Merike Mikk ja välja andja Rae Vallavalitsus 2 Koostaja Raivo Uukkivi, väljaandja Rae Vallavalitsus 3 Selles rollis olime kuni Muidugi selles uuringus on väga suureks mõjutajaks Rae valla soodne asukoht, mis on toonud valda palju uusi elanikke ja nende maksutulu, aga samuti pannud vallale palju lahendamist vajavaid tegevusi. Kahjuks haldussuutlikkuse selgitamisel nendele tegevustele väga ei keskenduta 5 5

6 erinevates võrdlustes positiivses mõttes läbi aasta esimeste hulgas. Minu osalemise 2009 a valimistel tingiski asjaolu, et vald normaalselt läbi MASU juhtida. Normaalse all pean silmas seda, et regulaarselt laekuvate tuludega saaks kaetud tegevuskulud, et abivajavad inimesed saaksid oma abi ja toetused jms. Järgnevalt annangi ülevaate sellest, mis toimus 2009 a valimiste eel, ajal ja pärast seda. Oma aruande olen jaganud põhimõtteliselt kaheks osaks. Esimene on Vallavanema aruanne, mis puudutab eelmise perioodi lõppu, valimiste aega 2009 ning perioodi 2009 valimised kuni 18.jaanuar 2010, seega perioodi, mil töötasin Rae vallavanemana. Teine osa raamatust on Volikogu liikme aruanne, mida tegelikult võib käsitleda ka alternatiivse revisjonikomisjoni töö kokkuvõttena. Nimelt perioodil 2010 jaanuar kuni oktoober 2013 ei ole võimuliidu tegemistele hinnangu andmise kohustusega institutsioon Rae vallas üldse tööle saanud. Käesoleva raamatu volikogu liikme tööd kirjeldavas osas toodut saab seega tegeliku järelevalve aktina käsitleda. Kahjuks sellele aktile ja aktis toodule saab hinnangu anda vaid valija, sest valla võimurid eirasid opositsiooni tähelepanekuid ja tähelepanujuhtimist terve perioodi jooksul. Lõpupiltides käsitlen valla mainekujundust viimase 3,5 aasta jooksul; hästi lühidalt üldisi teemasid, mis omavalitsustega seotud ja millised on puudutamist leidnud põhiliselt viimase 3,5 aasta jooksul. Nendeks on omavalitsuste võimekus ja jälle moodi läinud haldusreformi temaatika: kuidas muuta Rae vald jälle oma inimestest hoolivaks ja avatud suhtlemisega OMAvalitsuseks. 6 6

7 Räägi tõtt ja sul ei ole vaja midagi meeles pidada! Mark Twain Vallavanema aruanne kohalike valimiste eelne aeg. Üldiselt ei olnud periood 2004 aprill kuni 2010 jaanuar (5,5 aastat) valda juhtinud liidul 4F5, mida poliitilises keeles nimetatakse koalitsiooniks, Rae valla juhtimise mõttes erimeelsusi. Minu hinnangul oli vaid üks isik, kes pidevalt püüdis asju vaadelda poliitilisest vaatevinklist. Selleks meheks oli abivallavanem Meelis Kasemaa. Pean kohe ütlema, et ettevõtjana ei hoiaks ma hetkegi enda meeskonnas sellist intriganti, kelle eesmärgid ei ole selged, kes pidevalt räägib meeskonnatööst, kuid seda kunagi ei tee, kes ei suuda mõtestatult diskuteerida ning selle asemel jonnib. Selline mees on nuhtluseks ka avalikus sektoris, eriti kui tal pole ei mingit erialast ettevalmistust ega kogemust. Poliitikas kahjuks ei saa käituda nii nagu ettevõtluses, eriti kui sa pole juhtpositsioonil üksi. Kasemaa oli partneri esindaja Vallavalitsuses ja seda pidime aktsepteerima ja ka aktsepteerisime kuni 2009 valimisteni. Samas peab ütlema, et ca pool aastat enne valimisi loobus Kasemaa vallavalitsuse tööst üldse ja pühendus vaid Peetri kooli töödejuhataja positsioonile, et sõprade firmadele 5F6 parimat abi osutada. Kasemaa on alati valimiste eel olnud ka see mees, kes partnerite vahelised suhted teravaks ajas. See kõik viis esmalt selleni, et mina deklareerisin selle inimesega koostöö mitte võimalikkust juba enne 2009 valimisi ja ilmselt oli ka see üheks põhjuseks, mis viis lõpuks meie edukalt tegutsenud liidu purunemiseni. Valimiste aeg oli Rae vallas 2009 a ilmselgelt pingelisem kui 2005 aastal. Põhjusi siin võis olla mitmeid, kuid kindlasti olid olulised järgmised: Vallas oli viimastel aastatel oluline osa investeeringuid tehtud, vald oli edukas ja loomulikult soovib sellist valda juhtida igaüks; MASU aeg, mis annab võimaluse erinevatel inimestele, kes tööta jäänud, tööd saada (ajalugu näitab, et nii oligi); Tarandi suur võit erakondade vastu europarlamendi valimistel ja seega paljude lootus teha Tarandit läbi valimisliitude. Ma ei hakka analüüsima kõikide Rae vallas valimistel osalenute kampaaniaid, kuid reformierakonna kampaania jättis küll kibeda kõrvalmaigu. Nimelt enese kiitmise kõrval ei mainitud kordagi, et headele tulemustele viis hea koostöö partneriga. Meie vastupidiselt 5 keski ja reformi kohalikest osakondadest, kellega koostööd tegi ka rahvaliit. Vahemikus 2004 aprill 2005 okt osales ka Isamaliidu kohalik osakond. Tema edasisele osalemisele tõmbas kriipsu Reformierakonna vastuseis 2005 valimiste järgselt. 6 Celander oli sõpruskonnaga seotud ja Gutmanni osalises omandis firma teostas alltöövõttu 7 7

8 rõhutasime seda alati ja igal võimalusel. Kõige enam riivas minu õiglustunnet mõõdutundetu Kasemaa kiitmine valimisüllitistes. Kuna olin mehega kõrvuti pidanud töötama üle 5 aasta, siis teadsin, et kiitus on pea 100% vale ja see ärritas nii, et ma kirjutasin ka ühe loo pealkirjaga Kas Reformierakond on paanikas. Samas enne selle loo esitamist on oluline teada üht teist lugu, mis oli ka seotud Peetri kooli ehitusega ja oli kavandatud juba siis partneri diskrediteerimiseks ja ka Gutmanni - Kasemaa sõprade firmale Peetri kooli ehituse riigihanke tellimuse ette lükkamiseks. Peetri kooli hankest 2008 aastal Peetri kooli lugu jõudis ehitusstaadiumi. Korraldati hange. Kuna tegemist juba halbade aegadega ehitusturul, siis oli huvi suur. Suurtest pakkujatest olid kohal Merko, Koger&Partnerid, RTG koos Celanderiga (ja Hansaviimistlusega 6F7 ). Mõned päevad enne pakkumiste avamist kutsus volikogu esimees mind kohtuma Taaramäe lasteaia objektile. Äkki oli seal hopsti kohal ka Kasemaa. Jutt tuli imelik. Isegi väga imelik. Ma ei ole siiani aru saanud kas sooviti mind mingisse afääri mässida või... Jutt ise oli mingi sellise mõttega. Merko käib mööda pakkujaid ja püüab neile selgitada, et Merko peaks selle pakkumise võitma. Et ka teised huvitatud oleksid Merko võitmisest, siis pakutakse igale suurel ca 10 miljonit krooni, et nad loobuksid või teeksid veel suurema hinna kui Merko. Küsimus oli, et mida teha? Kas võtta Merko pakkumine vastu??? Minu küsimuse peale, et kuidas teie härrased selle asjaga seotud olete, tuli vastuseks, et mitte nemad vaid nad räägivad Celanderi juttu edasi. Mina muidugi küsisin, et kuidas Merko teab, et kes kõik pakuvad? See pole ju avalik info ja see sai välja tulla vaid vallamajast. Korrektset vastust ei saanudki. Teemast endast oli minu seisukoht selline, et laske siis minna ja kui ennustatav pakkumise hind (oli tegelikult juba selleks hetkeks teada läbi prognooshinna) kujuneb kümnetes miljonites suuremaks, siis teen ka kohe avalduse politseisse. Ma ei ole siiani aru saanud, mis oli kogu selle kohtumise mõte, mida kombati. o Kas püüti mulle midagi lavastada? Võimalik. o Ma ei tea ka seda kas mingit Merko asja üldse oli, võib olla sooviti mind kui komisjoni esimeest mõjutada Merkosse halvasti suhtuma, et oleks Merkot kergem pakkumiselt kõrvaldada? Jälle ei tea. Küll aga tean, et selle hankega kõik väga korras ei olnud ja härraste otseseos ja huvi objektiga oli olemas, sest pakkujate hulgas oli ju RTG ja Celander, kellega koos Hansaviimistlus ennegi tööd teinud (nt ka seesama Taaramäe objekt, kus meie kohtumine aset leidis). Hilisem ajalugu näitas, et otsene huvi oli säilinud ka Peetris. Oli kuidas oli, kuid pakkumiste avamise päeval selgus, et Merko pakkumine oli odavaim (!), mitte kalleim, rääkimata suurusjärgust, mida mulle paar päeva varem püüti sisendada. Mina tegin laekunud pakkumistest järelduse, et kui jutt meie kohtumisel oli õige, siis oli ka selge, et mind püüti ära osta ja tänu minu järsult eitavale seisukohale jäi asi katki ja tulid reaalsed pakkumised. Samas lugu ei olnud veel lõppenud, sest on ju teada, et päeva lõpuks ei saanud seda pakkumist mitte Merko vaid ikkagi ühispakkujad RTG ja Celander, kellele alltöövõtjaks volikogu esimehe firma Hansaviimistlus. 7 Milles Veigo Gutmannil oluline osalus 8 8

9 Kuidas siis? Teema oli järgmine kvalifitseerusid kõik pakkujad. Kogeri hind oli selgelt kõige kõrgem (eelnevat teemaarendust arvestades võib ka oletada, et meelega või meelehea eest(?) kõrgeks aetud hind, et loobuda konkurendi kasuks). RTG&Celanderi pakkumine oli kallim paari miljoni krooni võrra. Paraku oli pakkumise tingimustes, et pakkuja peab saama valmis , kuid enne ehitusloa saamist peab olema olemas tööprojekt. Merko seisukoht oli, et ta hakkab ehitama ja projekteerima paralleelselt. Kasemaa ei olnud sellega loomulikult nõus ja viitas ka vastavale punktile PKD-s. Heaks näidiseks oli kõrval omavalitsuses Tallinnas veidi varem lahvatanud ehitusloa skandaal vabadussamba ehitusega, kus vundamendile anti luba enne kui kogu samba projekt olemas. Kasemaa põhjendus oli, et kui me ei tea, mis vundamendi peale tuleb, siis kuidas saab vundamendi jaoks anda luba. Pealiskaudsel vaatlusel on see õige, samas oli meil olemas eskiisprojekt, mille alusel on võimalik paralleelne tööprojektide projekteerimine ja ehitamine. Lisaks garanteeris Merko, et teeb korraliku asja projekteerimisega paralleelselt ja ikkagi õigeks ajaks. Igal juhul rääkis Kasemaa Merkoga läbi ja ühisele seisukohale nad ei jõudnud ning Kasemaa ja hanke läbiviimist korraldava firma 7F8 ettepanekul Merko ei kvalifitseerunud. Võit tuli sinna kuhu vaja! Merko muidugi lubas vaidlustada sellise jama. Ma olen selles suhtes nendega ühel meelel, kuid selle objekti puhul oli meil valida kas hakata kohe ehitama ja jõuda 2009.a. septembriks valmis või lükata kooli avamine 2010-ndasse. Kuna Jüri gümnaasium oli/on pilgeni täis, siis kaalus kiire avamine need 2 miljonit üles ja tegin Merkole ettepaneku mitte vaidlustada hanke tulemusi. Nad tulid mulle vastu ja teatasid vaidlustamise viimase päeva hommikul, et arutasid ja otsustasid mitte vaielda. Eks selles loos on palju küsimärke, ka minu jaoks. Kindel on üks võitja on seotud tihedalt tandemiga Gutmann- Kasemaa ja seega pole palju nutikust vaja, et aru saada võit tuli koju. Samas ei oskagi mina seisukohta võtta selles kas see oli kõik planeeritud ja kokkumängitud kõikide pakkujate vahel (sh Merko) või oli kokkumängu osa loo alguses kirjeldatud Merko soov mitukümmend miljonit suurem pakkumine teha ja pistise maksmise abil töö endale saada. Ükskõik kuidas, aga päris puhas see lugu kindlasti pole juba seetõttu, et objektil oli alltöövõtjaks volikogu esimehele kuuluv firma ja abivallavanem on terve selle aasta distantseerinud end teistest tegemistest ning esinenud paremal juhul töödejuhatajana just sellel objektil. Seega teades Peetri kooli hankelugu, samuti teades seda, et Kasemaa varjamatult Peetri objektil Hansaviimistluse asja ajas ja seejärel lugedes erinevatest meediaväljaannetest kui kõva mees ta on ja kõik üksi teinud, siis oli selge, et sellise mehega meeskonnana ei saa käituda. Kirjutasin järgneva loo ja nagu eespool juba ütlesin, olen suhteliselt kindel, et ka see lugu oli kivi müüris, mille tulemuseks oli meie liidu lagunemine. 8 Sama firma on 2010 a jaanuaris toimunud sõnamurdva käitumise läbi võimu võtmise järgselt valmistanud ette mitmeid kahtlase sisuga hankeid (Lagedi kool, Peetri kool-lasteaia laiendus), aga sellest hiljem 9 9

10 Kas Reformierakond on paanikas? Selline küsimus tekib küll kui lugeda Reformierakonna valimiste lehte. Olles püüdnud hoida end kursis lähenevate valimiste teemadega ning siiani pole veel kohanud ühtegi niisugust materjali, kus valijale nii otseselt valetatakse või olles poliitiliselt korrektne kus valijale jäetakse nii palju rääkimata. Vaatasin seda lehte 2 korda ja saan teha järeldused, et üks osa koos näopiltidega on loomulik, eriti kui valijad inimeste nimesid esimest korda kuulevad. Teine osa on ümberjutustus valla arengukavast seal kõik plaanid juba aastaid kirjeldatud. Põnevaks ja selle loo kirjutamiseni viiv osa on aga esimene osa, milles püütakse valijaid ära osta sõna otseses mõttes. Kui tegemist oleks seltskonnaga, kes ei tea milline on valla rahalise seisu prognoos järgnevateks aastateks, siis võiks ju panna rumalad lubadused teadmatuse arvele. Kui aga teatakse täpselt milline olukord on riigis ja sealt johtuvalt ka vallas, siis on tegemist jõhkra valija manipuleerimisega ehk petmisega. Teades tänast majandusolukorda on raske aru saada lubadusest maksta 5-10 miljonit krooni peredele, kellel on kodus laps vanuses 1,5-6 aastat. Mille arvelt härrased?8f9 Teame kõik, et omavalitsusel ei ole võimalik vajaduste (lollide lubaduste) suurenemisel raha massi kasvatada, see on ikka üks ja sõltub otseselt riigi majandusolukorrast. Seega tehes suuri lubadusi tuleb näidata ka mida soovitakse vähendada aasta eelarve on pingul tegevuskuludest, mille hulgas suurem osa haridusasutuste ülalpidamise kulud, sh lasteaiaõpetajate palgad. Kuivõrd ülalpidamiskulud on suhteliselt konstantsed ja muutuvaks osaks saame võtta vaid personalikulud, siis kas suured lubajad tahavad vähendada lasteaiaõpetajate palku, et täita oma lubadust? Aga need palgad on niigi väikesed ju. Või 2000 ruutmeetrise elamumaa vabastamine maamaksust. See tähendab valla eelarvele järjekordset laksu allapoole vööd ja summas ca 3 miljonit krooni. Mille arvelt see kaetakse? Ja neid rumalusi on sealt leida veelgi. Kiidulaul Kasemaale??? Olgu nende lubadustega kuidas on, aga veel suuremaks pettuseks on see, et valimispropagandas kiidetakse abivallavanem Kasemaad. On selge, et igal inimesel on positiivseid pooli, kindlasti ka Kasemaal. Kahjuks Kasemaa kui ametniku puhul on need minu eest varjule jäänud. Valla ametnikuna on see mees allpool igasugust arvestust. Eks ühe osana on siin ettevalmistuse puudumine alal, mida ta kureeris, kuid hullem on see, et ta ei suuda ka areneda edasi. Lisaks sellele on noormees labiilse närvisüsteemiga ja tema nägu hakkab kohe tõmblema kui miski ei lähe nii nagu tema õigeks arvab (ja seda juhtub tihti), lisaks pole harvad ka lapselik jalgade trampimine ja solvumine. Kui see solvumine on majasisene, siis pole hullu. Hulluks läheb siis kui see solvumine elatakse välja kodanike peale. Näiteks kui solvumise tagajärjel jõuavad mingid teemad kohtusse samas oleks saanud need lahendada ära ilma selleta. Mees on tubli ja lojaalne oma erakonnale, kuid pole seda mitte vallale tervikuna. See paistab selgelt välja sellest, millise innuga missugust tööd tehakse kui seal on mängus kas erakonna valimislubadus või tuttavate ehitusfirmad, siis on aktiivsus keskmisest suurem. Kui nimetatud faktoreid ei ole, siis puudub initsiatiiv täiesti. Tegemist ei ole meeskonna mängijaga aastal saab juba öelda, mille arvelt. Selle tuulde loopimisega võrreldava käitumisega on piltlikult öeldes visatud ära 120-kohaline lasteaed 3 aastaga! 10 10

11 Lugesin, et Reformierakond hakkab tegelema valla ja Jüri ÜP-ga. Miks nüüd? Viimased 5,5 aastat on Kasemaa pidanud sellega tegelema, aga pole saanud aega. Või pole tahtmist, sest sogases vees on ju mõnusam oma asja ajada9f10. Erinevus Keskerakonnast. Ka meie ju osaleme valimistel. Me oleme seda siiani võtnud mitte valimisvõitlusena vaid pigem valimisvõistlusena. Vahe selles, et ühes pole reegleid, teises on. Oleme igal pool rõhutanud partneri austamise vajadust, meeskonnatööd. Oleme eeldanud, et meie partner käitub samuti. Asjata. Nendel on selgelt tegemist reegliteta võitlusega. See ongi vastuseks pealkirjas esitatud küsimusele nad on paanikas ja loodavad kõikide tegevuste enda nimele kirjutamisega jällegi petta valijatelt välja hääli. Sellist käitumist nimetatakse poliitiliseks korruptsiooniks. Mängitakse välja sellele, et valega saavutatut saavad valijad ümber hinnata alles nelja aasta pärast. Seni aga saavad valede najal võimu saavutanud mõnuleda ja suunata erinevaid tegevusi oma sõpradele ja nende sõpradele. Minu seisukoht on, et selline käitumine pole ilus ja selliselt käitujatele ei saa ilmselt edasise koostöö osas loota. Õnneks on teised seltskonnad märksa tagasihoidlikumad oma kampaania lubadustes ja mitmetel on samuti juhtmõtteks aus ja avatud valitsemine onupoja(sõpruskonna)poliitka asemele. Näeme kas ja kuidas see realiseerub 10F11. Siinkohal on paslik ära tuua ka need (periood ) koalitsioonikoosolekute protokollid, mis jäid avaldamata 1F aasta kogumikus Vallavanema aruanne. Kuivõrd tegemist oli valimiste eelse ajaga ja koalitsioonipartnerid asusid üha enam seisma enda eest, siis neid koosolekuid kuni 2009 valimisteni ka väga palju ei toimunud. Eelmises kogumikus avaldamisele jõudnud viimases protokollis puudutatakse Uuesalu lasteaeda, seega alustame siingi just Uuesaluga. Näeme, et selle lasteaia ülevõtmiseks puudus just reformierakonna tahe ja nii jõudiski kätte absurdne olukord, kus Rae valla territooriumil asuv lasteaed läks Kiili valla hallata. Kiili vald hakkas Rae valda üle võtma? Teema teravusest saab aimu kui lugeda sellekohast kirjavahetust vallavanema ja volikogu esimehe vahel. Saab sellest kirjavahetusest ka aimu, et volikogu esimees teemat ei valda, aga hirmsasti otsustada tahab. Kirjavahetus sai alguse sellest, et reformierakondlasest haridusametijuhataja ei soovinud endale lisaülesandeid ja kõige parem viis neist vabanemiseks on ajada vesi sogaseks (loe: serveerida ennasttäis volikogu esimehele teema nii, et selle ego saaks maksahaagi ja siis nautida koalitsioonis toimuvat kukepoksi kõrvalt) algatatud Gutmanni- Kasemaa korruptsiooniasi on siinkohal heaks kinnituseks 11 Kahjuks on ka see loosung osutunud valeks ja tuleb 2013 aastaks saavutatud teadmistele toetudes ümber kirjutada ausalt ja avatult saab, aga ei pea. 12 Põhjuseks oli raamatu trükki minek juulis

12 Kirjavahetus ise oli selline: -----Original Message----- From: Veigo Gutmann Sent: Wednesday, July 22, :10 PM To: Raivo Uukkivi Subject: (no subject) tere, minuni jõudis info, et Rae vald pidi üle võtma Uuesalu lasteaia ja kõik pidi vallas kokkulepitud olema? Miks mina sellest midagi pole kuulnud või on tegemist külajutuga? Kui info õige siis kes sellise otsuse langetas? veix Sellele kirjale vastasin nii: Õige, pole külajutt. Tegemist on valla tegevjuhtimise küsimusega. Saame arendajalt kinnistu tasuta kasutusele ja seeläbi saame jällegi 27 lapse kohaprobleemid lahendada. See on ju meie kohus. Sina oleksid sellest täpsemalt teada saanud siis, kui kõik küsimused on vastused leidnud. Tänaseks pole teps mitte veel kõik kokku lepitud, aga liigume selles suunas. Kes vallavalitsuses otsuseid langetab? Ikka Vallavalitsus. Nii ka seekord: Väljavõte Vallavalitsuse istungi protokollist a. Otsustati: Vallasekretäril koostada IBE Estonia OÜ-le kiri, kus palume esitada konkreetsed seisukohad Uuesalu Lasteaia edasise haldamise küsimuses hiljemalt a Ja pealegi olen üsna kindel, et olen Sinuga sellest teemast rääkinud. Lugupidamisega Raivo Uukkivi Ja sain sellise päris juhmi vastuse: From: Veigo Gutmann Sent: Wednesday, July 22, :37 PM To: Subject: Re: (no subject) tere, sellised küsimused ei ole vallavalitsuse ainupädevuses vaid tegemist puhtalt eelarve ja struktuuri küsimusega, seega peaks vallavalitsus enne volikogult ikka küsima. See on tehn. ja jur. pool Koalitsioon on ka mingi koostöö vorm, vist? Ehk peaks enne ikka koalitsioonis ka arutama enne kui sellised asjad kokku lepitakse. Või arvad, et ka meist on saanud "kummitempel"! Mis puudutab minuga arutamist, siis kevadel millalgi ütlesid et uuesalu omad tahavad Sinuga kohtuda kuna ei tule omadega ots- otsaga kokku. Et tahavad vallaga mingit koostöövormi leida. See oli ka meil Sinuga kogu arutelu sellel teemal

13 Kuna tegu oli tõepoolest juhmi vastusega, siis tuli vastata veidi pikemalt: Ütlesin juba, et enne kui pole kõik asjad selged ei ole mõtet seda teemat arutada. Kui me ei tea kui palju kinnitatud eelarvest puudu jääb jms. Ülimuslik on meile kõigile seaduse täitmine ja oma territooriumil elavatele lastele peame tahes tahtmata lasteaiakohti looma. See on ideaalne võimalus ja kui kõik küsimused on vastused saanud, siis arutatakse seda nii koalitsioonis kui volikogus. Ma ei saa aru küünilisest märkusest kummitempli osas? Oma arust olen üle viie aasta koalitsiooni vedanud, osapooli veennud, selgitanud. Tihti tekib tunne, et mille jaoks kaasamõtlemise asemel kujutavad mitmed endale ette, et ma olen seal kuidagi aruandev lükata-tõugata kodanik, kellele siis isad annavad korraldusi (momendil ei pea kedagi konkreetset silmas). Olen paljutki koalitsiooni kooshoidmise nimel alla neelanud, aga ükskord hakkab muidugi mõõt ka täis saama. Ükskord peaks ikka hakkama saama aru, et meil on palju probleeme lahendada, nende lahendamiseks on reeglid. Üheks reegliks on see, millest Sina räägid. Õige. Kuid enne selle reeglini jõudmist on vaja ühtteist selgitada. Põhiline reegel aga selles teemas on eelpool mainitud seadus. Sina ei tea seda, mis igapäevaselt vallamajas toimub lapsevanemad nõuavad võrdset kohtlemist jms. Sealjuures mitte vaid lapsele aiakoha tagamist, aga ka selle koha kinni maksmist eralasteaias. See hind on ca 6-7 tuhat kuus. Kui jõuame ükskord mõne kohtuotsuse alusel selleni, et peamegi kellelegi kohamaksu tasuma, siis on asi ikka hull 12F13. Igal juhul on tasuta kasutusse saamisel odavam probleemi lahendada. Seega Sinu küsimusepüstitus kummitempli osas on alusetu (isegi solvav, kahjuks on mul siinkohal küll paks nahk ja ma ei tee sellest solvangust väljagi ). Igaüks tegeleb oma asjaga vallavalitsus valmistab teema ette, tullakse teemaga koalitsiooni, vajadusel minnakse volikokku. Lugupidamisega Raivo Uukkivi Koalitsiooninõukogu koosoleku PROTOKOLL nr Toimumise koht Rae Vallamaja Koosoleku algus 17.00, lõpp Osalesid: Veigo Gutmann, Ado Sepa, Aadi Potter, Jaan Hiio, Raivo Uukkivi. Kutsutud Tiit Keerma Koosolekut juhatas ja protokollis R.Uukkivi Koosoleku käik ja otsused: 1. Uuesalu lasteaia teema jätkuarutelu Eelmisel koosolekul tõusetus teema, mis ei olnud veel varustatud arvandmetega. Oli emotsionaalne arvamuste avaldamine, mille lõpus lepiti kokku rääkida edasi numbrite keeles ja Uuesalu opereerida võtta üksnes juhul kui kulud ei kasva. 13 Selleni jõutigi aastal

14 Meeldetuletuseks Uuesalu operaator on selgitanud oma tegevuse lõpetamist sellega, et alla 3500 krooni lapse kohta kuus ta hakkama ei saa. T.Keerma selgitas siinkohal, et tegelikult on tänu kulude vähendamisele (kärbiti ju ka lasteaedade eelarveid) tegelikuks kohamaksuks 3100 krooni, millega Uuesalu väidetavalt ka hakkama ei saa Vallavalitsuse spetsialistid tegelesid erinevate variantide võrdlemisega. Nendeks variantideks olid: o o o Lasteaia ülevõtmine ja käivitamine 27-kohalisena. Investeering olemasoleva 15-ne mööblikomplekti omandamiseks, lisaks 12-ne komplekti soetamine, kommunaalkulude katmine. See variant on kõige kallim ja lasteaeda üle vaatamas käinud inimeste seisukohalt ei ole võimalik sinna 27 last paigutada. Lisakulu vallale üle miljoni (vt ka lisatud tabel13f14 ). Võrreldi ka vanemate poolset erinevat panust (435 vs 1000 krooni kuus) Lasteaia ülevõtmine ja käivitamine 20-kohalisena. Investeering olemasoleva 15-ne mööblikomplekti omandamiseks, lisaks 5-e komplekti soetamine, kommunaalkulude katmine. Lasteaia ülevõtmine ja käivitamine 20-kohalisena, arvestusega, et kõik kommunaalmaksed katab arendaja ja ka täna olemasoleva mööbli ostab välja arendaja ja annab vallale kasutada tasuta. Valla investeering 5 täiendavat mööblikomplekti. Tingimus, et vanemate osalus 1000 krooni kuus. Arvutused näitavad, et ainuke võimalus oleks kolmas võimalus, et päästa 11 valla last järsku lasteaiata jäämisest. Arutelu järgselt otsustati, et o rääkida saab vaid kolmandast variandist, kuid o kuna arendaja pole konkreetset vastust mööbli osas andnud, siis oodatakse see vastus ära ja tullakse asja juurde tagasi. o Kui arendaja vastus on eitav (esialgsest ümmargusest vastusest võib seda välja lugeda), siis lõpetatakse see teema arutelu o Toetatakse järgmisel aastal eralasteaedade toetuse uuesti võrdseks viimist o munitsipaallasteaedade kohamaksuga Järgmisel aastal laiendada Assaku majas lasteaia võimalust olemasolevate ruumide arvel 2. Volikogu päevakord Tutvuti esitatud päevakorraga ja otsustati see muutmata kujul välja saata R.Uukkivi 14 Ruumi kokkuhoiu mõttes pole lisa raamatusse toodud 14 14

15 Koalitsiooninõukogu koosoleku PROTOKOLL nr Toimumise koht Rae Vallamaja Koosoleku algus 17.30, lõpp Osalesid: Veigo Gutmann, Ado Sepa, Aadi Potter, Jaan Hiio, Endel Albin, Toomas Heinaru, Enn Laidvee, Enn Mänd, Raivo Uukkivi. Kutsutud Tiit Keerma Koosolekut juhatas ja protokollis R.Uukkivi Koosoleku käik ja otsused: 1. Volikogu päevakord. Päevakord esitatud. Teatavasti oleks pidanud volikogu toimuma kuid valimiskomisjoni esimehe ettepanekul lükati nädal edasi, sest volikogust peab läbi käima ka jaoskonna komisjonide koosseisude kinnitamine ja seda eelnõud ei saanud enne valmis teha kui kõik valimisel osalevate seltskondade kandidaadid teada. Kandidaatide esitamise tähtaeg oli kell Miks oli oluline ära oodata? Seetõttu, et meie jaoskonna komisjonide vallapoolsete liikmete hulgas on kindlasti neid, kes kohalikel valimistel ise kandideerivad ja seega saab täpsed nimekirjad koostada alles pärast kella Kutsega tutvuti ja otsustati, et niisugusel kujul sobib (ka see jaoskonna kandidaatide eelnõu pealkiri tuleb korrektseks kirjutada) 2. Eelarve küsimused. Tiit Keerma tutvustas nii eelarve muutmise eelnõud, kui ka lisaeelarve eelnõud. Otsustati, et eelnõud sobivad ja vastu võetakse majanduskomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel 3. Soojavarade üleandmisest Vallavalitsuse poolt ettevalmistatud eelnõu kohaselt suurendatakse aktsiakapitali trasside maksumuse ulatuses, võõrandatakse Vaida katlamaja ja selle alune maa ning ka päraldised, mis katlamaja tööks vajalikud ja Neimari poolt üle vaadatud. Arutluse käigus muudeti seisukohti järgmiselt: o Trasside osas jääb nii nagu eelnõus o o Vaida katlamaja ja maa maksumuse ulatuses suurendatakse aktsiakapitali Päraldised ostab Elveso välja ja sellest tehingust saadud vahenditega katab vald ÜF-i projekti käigus tehtavad kulutused sadevee trasside materjalide jms ostmiseks 2010 aastal Otsustati eeltoodud põhimõtete alusel eelnõu ümber teha. 4. Muud jutud. Arutleti teemal kas koalitsiooni koosolekuid veel peetakse. Leiti, et kui on veel üks volikogu istung, siis enne seda peaks ka olema veel üks koalitsiooni koosolek. R.Uukkivi 15 15

16 Protokolli asemel ( ) From: Raivo Uukkivi Sent: Friday, October 02, :21 PM To: Aadi Potter; Ado Sepa; Andres Pästlane; Endel Albin; Enn Laidvee; Enn Mänd; Indrek Uuemaa; Jaan Hiio; Madis Sarik; Margus Valgma; Meelis Kasemaa; Sulev Hermaste; Tatjana Lelov; Toomas Heinaru; Veigo Gutmann Subject: Tere Eelmisel koalitsiooni koosolekul otsustasime, et teeme viimase koosoleku ehk nädal enne viimast volikogu istungit. Täna otsustas volikogu esimees, et kutsub istungi kokku ühepunktilisena ja ilma koalitsiooni koosolekuta. See on loomulikult volikogu esimehe õigus, kuid arvestades, et meil siiski on koalitsioon formaalselt kuni a., siis oleks võinud selle üle ka vähe nõu pidada14f15. Paraku lükkuvad nüüd edasi mõne olulise otsuse tegemised ja jäävad ootama uue volikogu tööle hakkamist. Olenevalt järgmise koalitsiooni formeerumise keerukusest võivad need otsused lükkuda edasi isegi kuni 2 kuud. Aga mis teha, kui lükkuvad, siis lükkuvad. Minu selle kirja sõnum pole mitte kedagi kritiseerida, vaid lihtsalt informeerida, et johtuvalt volikogu esimehe ja koalitsioonipartneri ainuisikulisest otsusest ei ole enam põhjust tänasel koalitsioonil koguneda. Tänan kõiki koostöö eest, mis kokkuvõttes oli siiski tulemuslik. Tänan ja jõudu edaspidiseks! PS võtkem seda e-kirja kui viimast koalitsiooni protokolli Lugupidamisega Raivo Uukkivi 15 Tore on võrrelda mehikese eelnevat nuttu kummitempli teemal tema tegevusega 16 16

17 kohalikud valimised ja tulemus. 18.oktoobril toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimised olid üle Eesti ühed kõrgema osalusprotsendiga valimised üldse. Nii oli see ka Rae vallas. Kõrges osalusprotsendis saab veenduda järgmistelt graafikutelt 7 Hääletajate arv Rae valla kohalikel valimistel läbi II iseseisvusperioodi (tuh) 6 5, ,758 2,275 2,832 3,207 3, osalusprotsent ,6 52,5 49,5 44,9 Rae vald 54,5 49,8 57,5 52,5 49,7 47,4 Riik 65,92 60,

18 Rae vallas toimunud valimiste osalusprotsent on uskumatult suur kui teada, et vabariigi keskmiseks kujunes 60,3 ja Harjumaal 64,3. Meie % oli kõrgem ka kui naabritel Tallinnas (65,2). Valimistulemus oli isegi kergelt ootamatu vaid 3 erakonda läbisid hindajate sõela. Ukse taha jäid üks erakond (SDE) ja kõik kolm osalenud valimisliitu. Kuivõrd tänaseni vallaelu korraldanud liidu osapooled dubleerisid eelmiste valimiste tulemust saavutasid võrdse tulemuse, kuid mõlemad said ühe mandaadi enam siis on selge, et valija oli Rae valla arengutega rahul. Valimisliidud, millised üle vabariigiliselt (sh ka Harjumaal) domineerisid, ebaõnnestusid Rae vallas täielikult. Seega kukkus läbi nn protestiliitude ja vastandujate lootus teha Tarandit 15F16. Ilmselt vastandumisele ülesehitatud kampaaniad ei arvestanud asjaolu, et neil on vastas kaks suurt erakonda, kes on viimased 5,5 aastat palehigis valla heaks palju teinud ja mitte käed rüpes istunud. Valimistulemusega tehti see väga selgeks, ka neile, kes sellest varem aru ei saanud. Järgmisel graafikul on seda tulemust jaoskondade lõikes võimalik jälgida 16F17. Valimistulemus erakondade lõikes jaoskonniti assaku vallamaja Lagedi Gümnaasium Vaida E kesk ref irl sots Raekodanik T RVRHE Valimisliit Vallarahva Heaolu Eest, mis osales kaheksas Harjumaa omavalitsuses ja mille nimele siis lisati vastava omavalitsuse nimi (meil Rae), oli ülesehitatud puhtale vastandumisele ja sai ühe koha vaid selles omavalitsuses, kust liikumine alguse sai Sakus. Ülejäänud seitsmes jäädi nullipoisteks. 17 Jälgides graafikul e-hääletamise tulemusi, võib 2013 lahvatanud e-hääletus pettuste valguses Reformierakonna sisevalimistel (ja üldse Reformierakonna valelikkuse erineval viisil välja tulemist) kahtlustada ka kohalikel ja üleriigilistel valimistel siiski süsteemi manipuleeritavust. Kindlasti ei tugevda skandaalid usaldust süsteemi suhtes, mille suureks toetajaks on petiseks osutunute seltskond

19 *A.Laius polnud esinumber valimistel, kuid tema tulemus sisse toodud võrdluseks 63 häälelise toetusega (1,1% hääletanutest) sisse saanu juhatas volikogu, kuid tunduvalt suurema rahvatoetusega (116; 80) kandidaadid ei saanud volikokku sissegi. Osalusdemokraatia on parim võimalus? 2009 KOV valimiste parim tulemus omavalitsuste lõikes *767 häält on 13,2% kõikidest hääletamas käinutest. Võrdluseks Tallinnas enim hääli saanud kandidaat sai 18,3% kõikide hääletamas käinute häältest. Rae valla valija andis viimased 5,5 aastat valda juhtinud liidule kõrge hinde. Kokkuvõtlikult saab öelda, et ca 64% valimistel hääletanutest andis oma häälega koos heakskiidu liidule Eesti Keskerakond Eesti Reformierakond. See on poolehoid, mida eirata tundus ebasünnis

20 4. Valimiste järgne aeg kuni (kokkuleppe sõlmimine) Selle pildi sissejuhatuseks üks lugu Harju Elust. Tegemist avaldatud artikliga 18 rubriigis Vallavanema veerg 17F Rae vallas valiti 29. oktoobril ametisse uue volikogu juhid. Vastavalt seadusele esitas viimasel neljal aastal valda juhtinud vallavalitsus lahkumispalve. Uus vallavanem valitakse ja vallavalitsus nimetatakse 3. novembril. Eeltoodust johtuvalt on raske rääkida midagi valla rutiinsetest tegevustest. Teisisõnu võib öelda, et tegemist on küll rutiiniga, kuid see rutiin on seotud ühe perioodi lõpu ja teise algusega. Lühikeseks iseloomustamiseks võiks läinud perioodi kohta kasutada sõnu töine, kiire, stabiilne, tulemuslik. Neist võiks esimesena rõhutada stabiilsust, sest Rae vald, mis perioodil august 1998 kuni aprill 2004 võis uhkeldada" paljude umbusaldamistega ja mitmete volikogu esimeeste ning vallavanematega, oli viimasel perioodil väga igav, sest kedagi isegi ei proovitud umbusaldada. Tänu taolisele stabiilsusele suudeti sel perioodil olla väga produktiivsed - valla arengusse investeeriti ca 700 miljonit krooni ja suudeti likvideerida võimuvõitlusest tiinel ajal tekkinud pudelikaelad ja pea kõik plaani võetu ellu viia. Suuremateks õnnestumisteks võib nimetada Jüri Gümnaasiumi uuendamist, spordikeskuse ja kahe raamatukogu rajamist, 380 lasteaiakoha lisandumist ja Peetri lasteaed-põhikooli rajamist ning kultuurikeskuse renoveerimist. Lisaks veel erinevad väiksemad objektid. Kogu seda edulugu märgati ka erinevates uuringutes ja nii ilmneski, et Rae vald oli üks lastesõbralikumaid valdu aastal 2008 ja sai selle eest vastava tiitli ning a oli Rae kõige haldusvõimekam omavalitsus üldse (Geomedia uuring). Seda edu märkas ka valija. Rae vallas oli valimisaktiivsus suurem kui Harju keskmine ja mõlemad viimase perioodi võimuerakonnad teenisid üle 32%-lise toetuse ning võtsid kumbki võrdselt 8 kohta 21-kohalises volikogus. Sellist valijate toetust ei saa tähelepanuta jätta ja sellise toetuse nimel on kohustus neelata omavahelised erimeelsused ning teha kõik, et jätkuvalt õigustada usaldust. Eelmine periood jäi suurde kinnisvarabuumi aega, nägime buumi algust, tippu ja kiiret kukkumist. Eriti tänu viimasele oleme täna olukorras, kus valla elanikkond on küll meeletult kasvanud, kuid arendajate pankrotistumiste laine on jätnud arendusalad lõpuni välja ehitamata, üldine majanduskrahh on toonud töötuse kasvu ja maksulaekumise vähenemise, riiklik rahanduspoliitika läbi kärbete, omavalitsuste laenukeelu ja erinevate maksude tõusu on löönud omavalitsuste eelarveid allapoole vööd. Seega tõotab tulla huvitav periood, kus seadustega pandud kohustusi tuleb täita, kuid seadustega pandud kohustuste täitmiseks riik vahendeid ei eralda. Lisaks tuleb aidata järele lõpetamata jäänud arendusalasid. Kuidas omavalitsused niisuguse võrrandi lahendavad? See on hea küsimus. Veel parem on see küsimus ajal, kui tehakse koalitsioonileppeid, mis peavad sisaldama valijale lubatut. Ka meie koalitsioonilepe sai päris pingeline. Loomulikult kaasasime oma võrrandisse ka tundmatu, mis meist ei sõltu - kriisi leevendumise ja unistavalt ka majanduse kasvu. Selge on selle leppe juures vaid tõsiasi, et 2010 me pigem suurendame toetusi oma inimestele ja hoiame tagasi erinevate investeeringuid puudutavate lubadustega

21 Enne selle artikli kirjutamist oli sündinud Koalitsiooni kokkulepe ja see ka sõlmitud Poliitikas ei loe see, mida valija arvab või keda ta toetab. Loeb see, kellel on valimiste tulemusel kokkuvõttes rohkem kohti volikogu laua ääres. Keegi kolmest ei saanud üle 50%- list tulemust, seega võimule saamiseks oli vaja igal juhul kahte partnerit. Nii algasidki pärast valimisi läbirääkimised kõigil kõikidega. Kuigi need läbirääkimised näiliselt lõppesid loogiliselt ja võimu teostama asus ennast juba tõestanud liit, siis tegelikult selles liidus polnud üksmeelt ei leppe sõlmimise ajal ega ka kogu selle leppe 3-kuulise kestvuse jooksul. Tagantjärele tarkusega saab üsna kindlalt öelda, et selle leppe sõlmimise eesmärgiks oligi jõuda partneritest lahtiütlemiseni läbi umbusaldusmenetluse. Seega on üsna selge, et tegelikkuses oli ilmselt sõlmitud juba ka reformi ja IRL-i salalepe. Seda järeldust toetab asjaolu, et eelmised koalitsioonilepped tekkisid laiapõhjaliste diskussioonide käigus. Aruteludel osalesid mõlemalt poolt delegatsioonid, kuhu kuulusid mitte ainult volikokku pääsenud, vaid ka kõik teised, keda asi huvitas. Valdkonnad arutati läbi põhjalikult. Seekord toimus leppeni jõudmine mõne päevaga, sealjuures keski pool valmistas leppe ette ja reformi pool oli nõus pea 100%-lt (hilisem ajalugu näitas, et sisuliselt 100%-lt võeti ka lepe üle IRL-i ja reformi leppeks). Ainus vaidluspunkt oli meil nn mudilase toetus ja selle rakendamise aeg. 19 Keski pool pooldas lastehoidude18f toetamist, reform oli valimistel lubanud kõikidele kodusolijatele toetust. Järgnevalt avaldan ka sõlmitud koalitsioonileppe ning iga lugeja saab ise veenduda selle kattuvuses hilisema IRL-i ja reformi koalitsioonileppega 19 Seega seadusest johtuva kohustuse täitmist, aga mitte raha tuulde heitmist 21 21

22 KOALITSIOONIKOKKULEPE. Rae vald, Jüri 27.oktoober 2009.a. Kokkuleppe eesmärk. Tagada Rae valla arengu stabiilsus ja jätkusuutlikkus perioodil oktoober 2009 oktoober Kokkuleppe osapooled. Eesti Keskerakonna Rae osakond Eesti Reformierakonna Rae Piirkondlik Organisatsioon Kokkuleppe objekt ja sisu. Kokkuleppe objektiks on seadusliku võimu elluviimise jätkamine Rae vallas. Kokkuleppe sisuks on Rae valla kodanike heaolule suunatud seadusliku võimu teostamise teed. Arvestades, et o koostöö osapoolte vahel (perioodil ) on olnud produktiivne ja Rae valla arengut soodustav; o osapooled on ettevalmistanud olulisi projekte ja need ka ellu viinud; o on koostatud ja ajakohastanud kõik vajalikud arengudokumendid, sõlmivad osapooled alljärgneva kokkuleppe, milles lepivad kokku, et koalitsioonileppe aluseks on valla arengudokumentides toodud eesmärgid ja nende saavutamine. Lisaks sellele täpsustatakse järgmisi tegevusi: 1. Valla juhtimine. Töötatakse välja ja kehtestatakse või korrigeeritakse järgmisi õigusakte: Rae valla jäätmekava, Rae valla keskkonnastrateegia, Rae valla riskianalüüs, Rae valla koolivõrgu ja Rae valla spordiarengukava. Järgneval mandaadiperioodil kehtestatakse Rae valla üldplaneering ja Jüri aleviku üldplaneering. Saavutatakse vallaelanike operatiivne teenindamine kõrgel professionaalsel tasemel ning korrastatakse valla juhtimisstruktuuri vastavalt vajadusele. Tagatakse Rae valla eelarve kulude ja tulude tasakaal. Vajalike investeeringute katteks võõrandatakse mõistlikku hinna saamisel vallale kuuluvaid maaüksuseid. Juurutatakse geoinfosüsteem. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, 2 abivallavanemat ja 1 vallavalitsuse liige. 2. Heaolu ja elukvaliteet 2.1. Kommunaalteenused Vee- ja kanalisatsioonilahenduste rajamine toimub vastavalt arengukavale. Kasutatakse maksimaalselt eurorahasid vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ajakohastamiseks

23 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hind hoitakse vaadeldaval perioodil piiris, mis ei ületa ühe leibkonna kuu sissetulekutes 2,5%. (Leibkonna keskmine sissetulek on kirjeldatud Statistikaameti aruannetes). AS ELVESO t näeme jätkuvalt valla omandis. Arvestades olukorda tööturul, teeme kõik selleks, et vallatöödel saaks rakendust kohalikud ettevõtjad/talunikud (nt. hooajatööd: lumetõrje, haljasalade niitmine jms). Toetatakse ruumidega psühholoogi- ja kutsenõustamiskabinettide avamist. Järgmisel volikogu mandaadiperioodil jätkatakse KÜ-de ja piirkondlike MTÜ-de toetamist parklate vms renoveerimisel. Vee-ettevõtjaga sõlmitakse sadevee- ja tuletõrjesüsteemide hooldusleping Valla teedevõrk ja transport Aruküla tee Jüri aleviku sisene osa ja Vana-Tartu mnt Vaida aleviku sisene osa võetakse munitsipaalomandisse. Iga aastaselt määratakse teederemondi maht vastavalt valla teehoiukavale. Tolmuvabakatteid rajatakse vähemalt 1 miljoni krooni eest aastas. Tehakse jätkuvat koostööd Tallinna linna ja Harju ÜTK-ga eesmärgiga pikendada linna ühistransporti Jüri alevikuni (mööda Vana-Tartu maanteed) ja Lagedi alevikuni (Suur-Sõjamäe teed mööda). Koostöös Harju ÜTK-ga luuakse transpordiühendus vallakeskuse ja väiksemate keskuste vahel, kasutades olemasolevaid õpilasveo eriliine ning alustatakse läbirääkimisi avalike liinide marsruutide muutmiseks vastavalt vajadustele. Jätkatakse riigiga koostööd oluliste riigi omandis olevate teede rekonstrueerimiseks. Toetatakse Tartu mnt Mõigu ristmiku rajamist ja Tallinna väikese ringtee rajamist. Algatatakse kergliiklusteede teemaplaneering Rae vallas. Eesmärk rajada kergliiklusteed Peetri-Jüri-Vaida ja Jüri-Lagedi Rajatakse alevikesse kortermajade piirkondadesse kõnniteid Keskkonnakaitse. Tõhustatakse igakülgset keskkonna-alast järelevalvet. Erilist rõhku pööratakse kinnistuomanike poolsele Rae valla heakorraeeskirja täitmisele. Investeeritakse haljastus- ja heakorraprojektidesse. Võimalike projektide loetelu selgitatakse välja alevike üldplaneeringutes ja alevike ning külade arengukavades. Ühendatakse Pildiküla ühiskanalisatsiooniga (2010). Ühendatakse Assaku vana osa elamud ühiskanalisatsiooniga (2011). Rajatakse ühiskanalisatsiooni eelvool ja luuakse võimalus Lagedi aleviku ja sellega piirnevatele külade liitumiseks ühiskanalisatsiooniga (2010). Toetatakse keskkonnakaitse ja loodushoiu projekte, sh taastuvenergia projekte. Jätkatakse Rae valla Kauni kodu konkurssi traditsiooni eesmärgiga saada kaunimaks vallaks Harjumaal. Rajatakse kompostimisväljak. Jürisse rajatakse jäätmejaam Tervishoid ja sotsiaalne heaolu Lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks: o Luuakse juurde 120 lasteaiakohta ja selleks: Rajatakse Lagedi alevikku lasteaed ( ); Laiendatakse Assaku lasteaeda (2010); 23 23

24 o Laiendatakse Peetri PKL (projekt 2012). Toetatakse eralasteaias ja alusharidust pakkuvas lastehoius käivat Rae valla elanikeregistris registreeritud lapsevanema last järgmiselt (vastav rakenduskord töötatakse välja jaanuariks): Kinnitatud õppekavaga eralasteaias käijatele summas, mis on võrdne Rae valla munitsipaallasteaia kohamaksumusega, alates Kinnitatud õppekava alusel alusharidust andvates lastehoidudes käivatele lastele 75% Rae valla munitsipaallasteaia kohamaksumusest, alates Alates toetame lasteaiajärjekorras olevaid koduseid 2-6 aastaseid lapsi krooniga kuus. 24 Tagatakse Rae valla registris olevatele ja üldharidust andvas õppeasutuses õppivatele lastele tasuta koolilõuna. Maksame sünnitoetust vähemalt krooni. Tõstame sünnitoetust alates a kroonini ja a kroonini, kuid mitte vähem, kui on Tallinna analoogne toetus. Suurendatakse suurperede laste toetamist läbi erinevate suunatud ürituste korraldamise, sh suurendatakse suurperede spordi ja huvitegevuse toetust kroonini ühe lapse kohta aastas. Kompenseeritakse Rae valla registris olevatele, kuid põhjendatult väljaspool valda õppivatele kooliõpilastele transpordikulud (kuukaart) kooli ja tagasi. Kompenseeritakse Rae valla koolides õppivatele Rae valla registris olevatele õpilastele töövihikute maksumus. Säilitatakse pensionäridele maamaksu tänased põhimõtted. Makstakse pensionäridele jõulutoetust krooni aastas alates aastast. Jätkatakse vähekindlustatud ning puuetega lastega perede toetamist. Alates vabastatakse lasteaia kohamaksust viie- ja enamalapselised pered. Rakenduskord töötatakse välja jaanuariks Toetatakse hoolekandeasutuse rajamist Rae valda. Jüri Tervisekeskuse renoveerimise tööprojekt 2012, eesmärk tööga alustada Alates aastast tõstame matusetoetuse kroonini Kultuur, haridus ja vabaaeg Makstakse spordi- ja huvitegevuse toetust ühtsetel alustel alates eelarveaastast. Tagatakse tööpäevadel ajavahemikul valla registris olevatele pensionäridele ning reedeti ja laupäeval terve päeva ulatuses valla haridus- ja kultuuriasutuste töötajatele ujula kasutamine hinnaga 10 krooni tund. Kaalutakse Vabadusvõitluse muuseumi, kui Rae valla head mainet kujundanud ja kujundava institutsiooni omandamist vallale. Toetatakse jätkuvalt Rae valla koolides: o aineolümpiaadidel edukalt esinenud Rae valla õpilasi; o põhikooli hästi (hinded 4 ja 5) lõpetanuid krooniga; o gümnaasiumi lõpetajaid krooniga; o gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetajaid krooniga; o gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetajaid krooniga; o alates õppeaastast tõstetakse ranitsatoetus kroonini. 24

25 Rae Sõnumid toimetatakse tasuta igasse Rae valla leibkonna postkasti. Lõpetatakse Jüri Gümnaasiumi piirkonda suusaraja II etapi rajamine ( ). Jüri Gümnaasiumi gümnaasiumimaja projekteerimine (2011). Koostatakse Peetri PKL laiendusprojekt (2012). Jätkatakse õpilasmaleva korraldamist, pikendatakse selle tegevusperioodi ja korrastatakse rahastamise põhimõtteid. Rajatakse Lagedile uus spordihoone (2011). Renoveeritakse Lagedi kool, kaasates abirahade kasutamist. Rajatakse Vaida seltsimaja. Toetatakse Lagedi prügila piirkonda krossiraja rajamist. Jätkuvalt toetatakse suusatunneli, motospordi ja muude nendega kaasnevate rajatiste rajamist Ringi maaüksusele. Toetatakse külaliikumist ja külapäevade korraldamist. Toetatakse spordikollektiive, kes esindavad Rae valda ülemaakondlikel ja ülevabariigilistel üritustel. Toetatakse kodanikualgatuse korras taotletavate ja struktuurifondidest rahastatavate projektide (sh külaplatside rajamine) kaasrahastamist. Toetatakse jätkuvalt kodanikeühendusi Rae valla avaliku huviga seotud projektide osas Maaelu ja põllumajandus Toetatakse põllumajandusliku tootmise säilimist Rae vallas ja fikseeritakse see põhimõte Rae valla üldplaneeringus - tagatakse lõunapoolsetes (alates Ringteest) piirkondades põllu-, metsa- ja jahimaade säilimise. Elamu- ja maatulundusmaa maamaksu ei tõsteta järgmisel perioodil. Alates eelarveaastast vabastatakse maamaksust 1000m² elamumaad ja alates 2012 vabastatakse maamaksust 2000m² elamumaad ühe elamumaaüksuse kohta. Alates eelarveaastast tõstetakse äri ja tootmismaa maamaks 1,5%-ni maa maksustamishinnast. Rajatakse taluturg Jürisse Turvalisus ja korrakaitse Toetatakse naabrivalve initsiatiivi. Koostöös Harjumaa Päästeteenistusega luuakse Assakule kaasaaegne päästekeskus tagamaks hädaohu korral kiire abi valla elanikele ja ettevõtetele. Kaardistatakse olemasolevaid tuletõrje kustutusvee süsteemid hajaasustus piirkondades ning vajadusel korrastatakse. Jätkatakse bussipeatuste korrastamist ja uute rajamist. 3. Eespool loetletud eesmärkide saavutamiseks moodustame koalitsiooni, kus: 3.1. Volikogu Volikogu esimehe koht kuulub Eesti Reformierakonna esindajale. Kohustuste täitmiseks tagatakse volikogu esimehele hüvitis krooni kuus; Lepitakse kokku, et strateegilised ametikohad volikogus jagunevad järgnevalt: o Volikogu aseesimehe kohustusi täidab Eesti Keskerakonna esindaja. o Oluliste valdkondade juhtimiseks moodustatakse järgmised komisjonid: 25 25

26 Haridus- ja kultuurikomisjon. Esimeheks Eesti Reformierakonna esindaja; Majandus- ja eelarvekomisjon. Esimeheks Eesti Keskerakonna esindaja; Keskkonnakomisjon. Esimeheks Eesti Reformierakonna esindaja; Tervishoiu- ja sotsiaalkomisjon. Esimeheks Eesti Keskerakonna esindaja; Revisjonikomisjon. Esimeheks opositsiooni esindaja Vallavalitsus Vallavanema koht täidetakse Eesti Keskerakonna esindajaga. Vallavanema töötasuks lepitakse kokku krooni kuus, autokasutuse kompensatsiooni makstakse krooni kuus ja tagatakse autokütus. Abivallavanem, kes kureerib hariduse- ja sotsiaalküsimusi. Töötasu krooni kuus. Koht täidetakse Eesti Keskerakonna esindajaga. Abivallavanem, kes kureerib ehituse- ja planeerimise küsimusi. Töötasu krooni kuus. Koht täidetakse Eesti Reformierakonna esindajaga. Vallavalitsuse liikme koht täidetakse Eesti Reformierakonna esindajaga. Hüvitis 1,5 kordne miinimumpalk 3.3. Koalitsiooninõukogu. Koalitsiooni koostööd koordineerib koalitsiooninõukogu, mis koosneb koalitsioonipartnerite esindajatest. Koalitsiooninõukogu koosolekutest võivad osa võtta kõik koalitsiooninimekirjade esindajad. Koalitsiooninõukogu juhib ja protokollib vallavanem. Koalitsiooninõukogu koguneb vähemalt kord 2 nädala jooksul teisipäeviti kell Muud struktuurid ja kokkulepped Külavanemate tööd koordineerib volikogu aseesimees. Kulutuste katmist kompenseeritakse krooni ulatuses. AS ELVESO juhatuse struktuur muudetakse kolmeliikmeliseks. Juhatuse liikme töötasu on võrdne abivallavanema töötasuga. AS ELVESO nõukogu on 6- liikmeline. Nõukogu esimees on Eesti Reformierakonna esindaja. Nõukogu liikmeid lisaks esimehele on 5, neist 2 Eesti Reformierakonna ja 3 Eesti Keskerakonna esindajad. Nõukogu esimehe tasu on mitte rohkem kui 1,5 miinimumpalka. Nõukogu liikme tasu on mitte rohkem kui krooni. Lepiti kokku, et valla esindaja (valijamees) presidendi valimistele leitakse loosi tõmbamise teel. Prioriteetsed projektid Lagedi kooli renoveerimine ja spordihoone ehitamine ( ). Lagedi alevikku lasteaia rajamine ( ). Lasteaia laiendamine Assakul (2010). Vallaobjektide kinnistamise ja inventariseerimise jätkamine. Aaviku tee rekonstrueerimine koostöös riigiga. Kergliiklusteede rajamine Jürisse kortermajade piirkondadesse (sh Ehituse tn ja Kasemäe tn teede ja nende ristmiku renoveerimine). Rebase tn pikendus. Veskitaguse tee ja Urvaste teede tolmuvabaks muutmine

27 Lepitakse kokku, et käesolev koalitsioonilepe vaadatakse üle iga-aastaselt hiljemalt 01. oktoobriks. Ülevaatuse käigus täpsustatakse eesmärke ja analüüsitakse täidetud või tegemata jäänud eesmärke. Allkirjad Eesti Keskerakond Eesti Reformierakond Raivo Uukkivi Veigo Gutmann Vastavalt koalitsioonileppele valiti volikogu esimees ja vallavanem ning kinnitati Vallavalitsuse koosseis. Pealtnäha paistis kõik OK, kuid tegelikult hakkasid asjad alles juhtuma. 5. Sõlmitud liidu konarlik koostöö. Uus koalitsioon alustas tööd, käidi koos ja arutati koalitsioonikoosolekutel erinevaid teemasid, vaieldi, langetati otsuseid ja järgiti neid. Tegevused protokolliti. Koalitsiooni koosolekute protokollid Esimene protokoll näitab, et mingit erilist hoovõttu ei olnud vaja, teemad olid teada. Samas oli volikogus uusi tulijaid ja seega esimese koosoleku käik oli ühelt poolt ülevaadet andev ja teisalt eesmärke panev ning ülesandeid ja vastutajaid määrav

28 Koalitsiooninõukogu koosolek PROTOKOLL nr Toimumise koht Rae vallamaja Koosoleku algus 17.00, lõpp Osalesid Jens Vendel, Tarmo Klaar, Mati Sarevet, Erik Laidvee, Kai Lasn, Mart Võrklaev, Aivo Hommik, Veigo Gutmann, Enn Mänd, Tarmo Mitt, Raivo Uukkivi Külalisena Tiit Keerma Koosolekut juhatas ja protokollis R.Uukkivi Koosoleku käik ja otsused 1. Rae valla 2010 eelarvega seonduvate küsimuste tutvustamine. Tiit Keerma tutvustas 2010 aasta eelarve koostamist ja tekkinud probleeme. Prognoositavad tulud vähenevad. Seda eelkõige meie suurima tuluartikli üksikisiku tulumaksu osa laekumises. Prognoos on, et 2010 aastal laekub ca 114 miljonit krooni. Kui järgida põhimõtet, et tegevuskulud tuleb katta regulaarselt laekuvate tuludega, siis on täna kulueelarve ca 7,5 miljonit suurem. Tuleb leida kohad, mida lõigata ja seda nii, et koalitsioonileppes toodut siiski täita. Üheks üldiseks otsuseks on majanduskulude kärpimine kõikidelt allasutustelt 7-9%. Seda ei saa kohaldada spordikeskusele, sest vee hinna tõus on paratamatus, samuti madala hinnaga ujula kasutamine hariduse ja kultuuritöötajatele (saamata jääv tasu+erisoodustus = ca ). Teiste allasutuste puhul ei saa mööndusi teha. Kuulati T.Keerma esitlus ära ja otsustati Info teadmiseks võtta; Järgmisel koosolekul esitab T.Keerma juba põhjalikuma ülevaate, sealjuures juba majanduskulude osas peavad olema sisse viidud parandused vähemalt 7% osas allapoole korrigeerituna; Haridus- ja kultuuritöötajate soodustus ujulas üle vaadata pilguga, et ei peaks maksma erisoodustusmaksu riigile. Selleks kaaluda mõne MTÜ kaudu selle teenuse pakkumist. Võiks olla kooliga seotud, nt Vilistlaskogu. T.Keermal konsulteerida audiitoriga; Leida võimalusi tulude kasvatamiseks, ühe võimalusena uurida eelkooli tasuliseks tegemist neile, kes pole meie registris ja/või kes tulles lasteaiast on juba alushariduse saanud. Mitte toetada T.Keerma ettepanekut ühendada spordi ja kultuuritegevuse toetus ja rakendada järgmisel aastal piirmäära 1000 krooni spordile ja 1000 kultuurile. 2. Koalitsioonileppes toodud teemadest ülevaade. Leppes on mitmeid tegevusi, mis eeldavad rakenduskordade väljatöötamist või terve valdkonna poliitika loomist. Nende teemadega tuleb koheselt alustada ja need tegevused ei ole ka välja töötamise faasis ressursimahukad, seega on vallavalitsus alustanud järgmiste tegevustega: Rae valla koolivõrgu ja Rae valla spordiarengukava. Ülesande püstitus: Kokku panna komisjonid spetsialistidest Komisjonide töö tulemusena peab tekkima valdkonna arengukava või valla arengukavasse valdkonda puudutav osa. Töö valmimise tähtaeg mai 2010, vaheetapid o Komisjon koostab mõlema arengukava lähteülesande o komisjoni poolne variant valmib märtsis 2010, 28 28

29 o seejärel vaadatakse üle rahalised vajadused/võimalused, o siis läbib koalitsiooni menetluse, Rae valla haridusvõrgu arengukava koostamise ajutine komisjon. 1. Enn Mänd esimees 2. Heli Gescheimer 3. Kai Lasn 4. Jens Vendel 5. Maria Tiro 6. Luule Niinesalu 7. Ester Kaidro 8. Üle Alliksaar 9. Annika Madisson 10. Indrek Uuemaa Rae valla spordi arengukava koostamise ajutine komisjon. 1. Enn Mänd esimees 2. Heli Gescheimer 3. Jens Vendel 4. Indrek Uuemaa 5. Ülo Timuska 6. Aadi Potter 7. Krister Parbo 8. Ellen Liik 9. Henri Ausmaa 10. Urmas Põldre 11. Eve Aunver Rae valla üldplaneering ja Jüri aleviku üldplaneering. Tänane olukord (peaarhitekti kokkuvõte) Üldplaneeringu korrektuuri töövõtuleping sai sõlmitud , milles sai määratud täienduste kõrvaldamise tähtajaks Toon välja töö kulgemise aja: Juuni-august: Meie edastame erinevad detailplaneeringud ja aluskaardid, lähteandmed ja enda muudatused 13.august : Hendrikson&Ko teeb endapoolsed ettepanekud ja märkused ning teeb ettepaneku kohtuda Tartus 18.08, et arutada läbi seletuskiri. Plaanideni ei jõudnudki, sest puhtalt seletuskirja peale kulus meil 4 tundi. 28.august : Hendriksonist läbi vaadatud, täiendatud ja küsimustega seletuskiri meile ülevaatamiseks 04.september: saadan tagasi täiendatud seletuskirja 11.september: käin Tartus läbi rääkimas ja annan neile korrigeeritud kaardimaterjali. Vahepeal on aluseks pandud uus katastrikaart, millest tekib olukord, et vana ja uue kaardi kihid ei kattu enam (tekib olukord, kus kaardile on märgitud nt. olemasolev sotsiaalmaa ja vanalt kaardikihilt on peale jäänud perspektiivne elamumaa seega tuleb edaspidi üle vaadata veel kõik kinnistutäpsusega) Minul on puhkus 2 nädalat september 29.september: saame uued kaardid ja seletuskirja uuesti korrigeerimiseks. Kaardifailid on üles laaditud ftp-sse, seega saan saata need laiali majasiseselt ülevaatamiseks 07.oktoober: saadan parandatud seletuskirja Sealsel projektijuhil on puhkus 2 nädalat

30 23.oktoober: saadan tagasi kaardifailid, (meie poolt lõplik) Peale seda pidasin aru Hendriksoni poolse projektijuhiga tähtajad ja töömaht on algselt plaanitust kõvasti mahukamaks osutunud. Leppisin kokku, et Pille Metspalu tuleb valda Jüri ÜP ootab põhimõtteliselt Jüri ÜP keskkonnamõjuhindamise taga. Sellega tegeleb Birgit, aga loodetavasti peaks KSH minema avalikustamisele jaanuaris. Peale seda saab avalikustada ÜP. Sademevee- ja tuletõrjesüsteemide hooldusleping. Ülesanne Elvesole ja ehitusametile Sademevee ärajuhtimise ja tuletõrjevee tagamiseks on vajalik vee-ettevõtjaga sõlmida halduslepingud. Meil on need lepingud küll juba aastaid valmis (ja ilmselt ka vananenud), kuid siiani puudub põhimõte mille alusel hakkaks toimuma rahastamine. Tuletõrjevee puhul on selge kui tegemist tulekahjuga või treeninguga, siis peab Päästeamet teatama millist hüdranti ja kui palju ta kasutas. Selle alusel saab (teades hüdrandi vee loovutuse andmeid) arvutada vee kogused, mille eest vald maksab. Hüdrandi vahetuse maksumus pole raske arvutada jne. Sademevee lahkvoolsete süsteemide puhul on ka suhteliselt kerge kalkuleerida hinda, mis arvestab sadevee pumpamiseks tehtavaid kulutusi ja trassi meetri kohta kalkuleeritavat hoolduskulu (ilmselt Tallinnal olemas). Keeruline on ühisvoolse süsteemi puhul, kus ei ole võimalik kulutusi eraldada. Siin ilmselt saame rääkida vaid kaevude hooldusest. Samuti on olemas nn segasüsteemid, kus on lisaks kaevudele ja torustikele ja pumplatele veel eelvooluna kasutatavad kraavid jne Seega ootan ettepanekuid. Samuti on vaja piirkonniti ära kaardistada kogu tehniline info sade- ja tuletõrjevee halduslepingute sõlmimiseks. See info läheb lepingu lisaks. Kuna see teema peaks kajastuma juba 2010 eelarves, siis on tõesti kiire. Ootan ettepanekuid 13. november (reede) kella ks 30 30

31 Teederemondi maht Tolmuvabakatted. Teede spetsialisti teadmisel saab 1 miljoni eest tolmuvabaid katteid (Tänavuse aasta hindade näitel (Küti, Loopera) on 1 m 2 maksumuseks koos käibega 80 kr). Täpne hind sõltub tee laiusest ja kindlasti ka mis seisundis ta täna on. Küti ja Loopera alused olid väga head. Keskmiselt - arvutustes aluseks, et tee laius on 5 m ja sellel juhul saaks 1 miljoni eest teha ~2,5 km teed. Siin saaks teha ära Veskitaguse tee Aruküla teest Nurme taluni. Sealt edasi on vaja alus välja kaevata, seega täiesti uus tee. Lisaks Urvaste teed. See raha peaks tulema riigilt Laiendatakse Assaku lasteaeda (2010); Ülesanne Aivole ja Ennule Järgmiseks aastaks on vaja saavutada valmidus laiendamaks Assaku majas paiknevat lasteaeda. Seega on vaja tellida projekteerimine, mille ülesanne on ette valmistada projekt, mis vastab kõikidele nõuetele ja normidele. Projekt peaks olema valmis hiljemalt jaanipäevaks ja sealjuures ka olema kooskõlastatud tervisekaitsega ja päästeametiga. Vähemalt 2 rühma peaks olema võimalik sinna lahendada. Samas on seal ruume ka rohkemaks. Seega on vaja 31 31

32 1. panna kokku lähteülesanne - novembri lõpuks 2. leida hanke korras projekteerija hange detsembri jooksul Püüame saada rahastamiseks kokkulepet arendajatega, kellel on kohustused meie ees Kinnitatud õppekava alusel alusharidust andvates lastehoidudes käivatele lastele 75% Rae valla munitsipaallasteaia kohamaksumusest, alates Ülesanne antud Ennule ja Helile rakenduskorra välja töötamiseks ja õppekava nõuete välja töötamiseks Sisu osas ootan eelnõu toorikut kahe nädala pärast (19.11). Suurendatakse suurperede laste toetamist läbi erinevate suunatud ürituste korraldamise, sh suurendatakse suurperede spordi ja huvitegevuse toetust kroonini ühe lapse kohta aastas. Ülesanne antud koos kultuuriürituste korra muutmisega Ennule ja Helile Kompenseeritakse Rae valla registris olevatele, kuid põhjendatult väljaspool valda õppivatele kooliõpilastele transpordikulud (kuukaart) kooli ja tagasi. Ülesanne antud Ennule ja Helile Eelarve kitsikuse tõttu tuleb meil muuta transpordi toetuse korda. Me ei saa enam kõikide transpordikulusid kinni tasuda. Me oleme taganud valla territooriumil hariduse saamise ja ka õpilastranspordi. Õigustatud on tasuda transpordi kulud vaid neile väljaspool käivatele, kellele me ei suuda haridust tagada muukeelsed, mingi erivajadusega jms. Seega valmistage vastav eelnõu ette ja saame ka eelarve menetluses selle, olgugi pisikese, kokkuhoiuga arvestada. Tähtaeg kahe nädala pärast istungile (17.11). Makstakse pensionäridele jõulutoetust krooni aastas alates aastast. Eelnõu valmis ja vallavalitsuse istungil, ootab eelarve muudatust 3.5. Kultuur, haridus ja vabaaeg Makstakse spordi- ja huvitegevuse toetust ühtsetel alustel alates eelarveaastast saadetud Enn, Heli Ülejärgmisele vallavalitsuse istungile (17.11) palun määruse eelnõu, milles reguleeritakse kultuuritegevuste toetamist samadel alustel kui see on spordi puhul. Seal korras peab olema sees ka see, et peredele, kus on lapsi 4 ja rohkem, on piiriks mitte 2000 krooni vaid 4000 krooni. T.Keerma ettepanek - Eelarve kitsikuse tõttu tuleks kaaluda 2000 viimist 1000-le. Vt päevakorra esimest punkti. Ettepanek ei leidnud toetust Eelnõud ootan ise nädala pärast neljapäeval (Mare küsib neljapäeval kui pole varem esitatud) Tagatakse tööpäevadel ajavahemikul valla registris olevatele pensionäridele ning reedeti ja laupäeval terve päeva ulatuses valla haridus- ja kultuuriasutuste töötajatele ujula kasutamine hinnaga 10 krooni tund. Saadetud e-kiri Jens, Enn, Tiit K Koalitsioonileppes on punkt : 32 32

33 Tagatakse tööpäevadel ajavahemikul valla registris olevatele pensionäridele ning reedeti ja laupäeval terve päeva ulatuses valla haridus- ja kultuuriasutuste töötajatele ujula kasutamine hinnaga 10 krooni tund. See tuleb ka rakendada. Kuna tegemist valla töötajatega, siis Tiit K sõnul tegemist erisoodustusega, mis läheb maksu alla, seega on vaja selgitada kui suureks see koormus eelarvele läheb. Samuti tuleb Jensil teha ettepanek hinnakirja muutmiseks koalitsioonileppes kirjeldatud viisil. See ettepanek peab olema vallavalitsuses hiljemalt järgmiseks kolmapäevaks ja eelnõuna istungil 17.nov Soodustus hakkab kehtima 2010 jaanuaris Jensi kiri Arvan, et hetkel käib Jüri Güm. töötajatest nädalas 15 in ujumas. Tiidu nimekirjast ehk 10 veel. Mina neid summasid nii suurtena ei näe. Hetkel tuleks koostada see reaalne eelnõu, kes võiksid soodustust saada. Arvestada tuleks: kes on haridus - ja kultuuritöötaja; kas peab olema valla elanikeregistris; mitu korda nädalas; suvi võiks välja jääda, seega 9 kuud; koalitsioonileppes sai sisse kirjutatud kogu laupäev, mis on suurem lisakulu kui esialgu väljahüütud reede. Minu arvates tuleks arvestada kusagil 30 in nädalas. Aga see on esialgne arvamus Ilmselt tuleks seada ka piiravaid tingimusi nt selliselt saab kasutada 2 korda kuus jne, siis saame hoida ka spordikeskuse kulud kontrolli all. Vt ka päevakorra esimest punkti erisoodustusest vabanemise võimaluste kohta Renoveeritakse Lagedi kool, kaasates abirahade kasutamist. KOIT kavas oleme 9- ndal kohal Rajatakse Vaida seltsimaja. DP 2010 Alates eelarveaastast tõstetakse äri ja tootmismaa maamaks 1,5%-ni maa maksustamishinnast. Ülesanne Erkile Oleks vaja ette valmistada eelnõu, millega tõstame maamaksu äri-tootmismaal 1,5%-ni maamaksustamise hinnast. Mida see tähendaks meie eelarvele? saatis vallavalitsus eelnõu volikokku Rajatakse taluturg Jürisse. Arhitektid tegelevad. Mõtekas rajada Hooldekodu juurde ja ühildada laadaplatsiga. Konsulteerime ka Jüri ÜP tegijatega Prioriteetsed projektid Lagedi kooli renoveerimine KOIT kavas oleme 9-ndal kohal, piiri peal, lõplikku seisukohta pole (06.11), kuid oktoobris kinnitas HOL selle jrk ära. Osad omavalitsused protestivad. Lõplik jrk ministeeriumist ja spordihoone ehitamine ( ). Lagedi alevikku lasteaia rajamine ( ). Maa munitsipaali taotlemiseks taotlus esitatud 2009 alguses. Vajalik dp. Tegeleme 33 33

34 Kuulati ülevaade ära ja otsustati Võtta teadmiseks Kiita alustatud tegevused heaks Anda tähtaegadele vastavalt ülevaade koalitsiooni koosolekutel Järgmine koosolek toimub kell vallamajas. Teemadeks Andrekse arendusala probleemidest ülevaade. Ülevaate andmiseks kohale kutsutud advokaadid, kes esindavad valda vaidluses arendajaga (adv büroost Laus ja Partenerid Viktor Särgava) ning elanike esindaja (adv.büroost A.Pilv Raul Otsa) Teise punktina vaatame jällegi eelarvet. Protokollis R.Uukkivi Koalitsiooninõukogu koosolek PROTOKOLL nr Toimumise koht Rae vallamaja Koosoleku algus 17.00, lõpp Osalesid Tarmo Klaar, Erik Laidvee, Kai Lasn, Mart Võrklaev, Aivo Hommik, Mairiika Kirsimägi, Veigo Gutmann, Igor Mozessov, Aadi Potter, Raivo Uukkivi Külalisena advokaadid Raul Otsa (Andrekse elanike esindaja) ja Viktor Särgava (valla esindaja) Koosolekut juhatas ja protokollis R.Uukkivi Koosoleku käik ja otsused 1. Info probleemsetest arendusaladest Vallavalitsus on koostanud probleemsete arendusalade loetelu, mis tabeli kujul on ka esitatud koalitsiooni liikmetele. Selles tabelis on mitu jaotist ja selge on asjaolu, et kõik nad on probleemidega, mida tuleb lahendada. Samas on seal kolmes esimeses jaotises toodud arendusalad tõsiselt kriitilises olukorras. Inimesed elavad oma majades, kuid normaalse elu tagamiseks vajalik infrastruktuur on lõpetamata. Tabelis on toodud ka piirkondi, mis olid sarnases olukorras, kuid kus elanikud panid seljad kokku, asutasid MTÜ ning lahendasid ise probleemid. Nad said aru, et lisaks endale normaalsete elutingimuste loomisele, tõstsid nad selle tegevuse läbi ka oma varanduse väärtust. Parim näide on Loopera arendusala. Ka vald aitas kaasa tee renoveerimisele. Vald ongi seisukohal, et aidata saab neid, kes ise ennast aidata tahab. Samas on need alad erinevate probleemidega ja ei saa kõikide puhul juhinduda täpselt ühest skeemist. Ühine nimetaja on abivajaja loob MTÜ ja osaleb oma probleemidele lahenduse otsimisel. Kuna kõige hullemas seisus arendusala on Andrekse, siis järgmise päevakorra punktina ongi ülevaade ja arutelu selle arenduse temaatikas

35 2. Andrekse teemadest ülevaade ja arutelu Ülevaade olemasolevast olukorrast ja käimasolevatest protsessidest. Üldine info a. Dp kehtestati 2004 (tänagi valda juhtiva koalitsiooni poolt üks esimesi kehtestamisi), kehtestamisele eelnes päris põhjalik diskussioon; b. Diskussioonist keskkonnakomisjonis ja volikogus formeerus nõue seoses lokaalse kanalisatsiooniga kuni ühiskanalisatsiooniga ühendamiseni saab ehitada mitte rohkem kui 30 ühepereelamut; c. Volikogu tahe ja arendaja nõusolek ei jõudnud arendaja ja valla vahelisse lepesse; d. Kas oli tegemist ametnike lohakusega või pahatahtlikkusega, seda täna on raske kommenteerida, võib vaid oletada; e. Tulemuseks oli aga see, et lepingus kitsendavat tingimust ei olnud ja seega ei saanud ka millegile toetudes pidurdada sellel alal ehituslubade väljastamist; f. Samas on arendajaga sõlmitud lepingutes arendaja kohustuseks kogu infra rajamine, sh mustkattega teed. (arendaja müüs aga kinnistuid ja müügilepingutes on näiteks müüdud killustikkattega teid) ; g. Vald nõudis aga arendajalt (Torm Projekt) lisatagatisi ja sündis notariaalne lepe. Esimene vallas. Tagatiseks maa. Ja tagatisega tagati tee ja valgustuse rajamine. Leppe sõlmimise ajal oli tagatise suuruseks 15 miljonit. Täna on nende maade väärtus arusaadavalt vähenenud; h. Täna on väljastatud alale ca 80 ehitusluba; i. Täna on väljastatud alale ca 15 kasutusluba; j. Täna elab alal meie registris olevaid kodanikke 240 tk-i, neist vanusevahemikus (45%). Seega suurem osa pirkonnast laekuvast üksikisiku tulumaksu osaks on läinud ja läheb edaspidigi haridusteenuse tagamiseks. Infrastruktuuri välja ehitamisest k. Veevarustus suures osas valmis ehitatud ja ühendatud Elveso võrku. l. Klient PGH (PG Haldus omanik), mõõdetakse pumplas, klient võlgu (ka elanikud talle võlgu) m. Kasutusluba pole, sest lõplik valmidus saavutamata. Samas põhimõtteliselt töökorras n. Kanalisatsiooni eelvooluks mahuti, seega ei ole tegemist ühiskanalisatsiooniga (ringkonna kohtu põhjendused p 14). o. PGH peaks omanikuna tühjendama ja elanikud peaksid tasuma. Väidetavalt ei tasu elanikud ja seega ka ei veeta välja PGH poolt (algatatud väärteomenetlus). Lisaks on väljaveo maht lõpmatu, sest sadevee süsteem on eelvoolu ühendamata ja seega leiab seegi vesi tee kaalisatsiooni. p. Kanalisatsioonirajatiste olukord teadmata, sest ilma trassi tühjendamata pole võimalik seisukorda selgitada q. Teed rajamata r. Valgustus rajamata s. Sademeveepumpla ja ühendus eelvooluks olevasse kraavi rajamata Käimasolevad protsessid t. Vald on kaevanud kohtusse PGH saavutati võit ja PGH-d kohustati 4 kuu jooksul rajama arendusalale teed ja valgustuse. PGH kaebas edasi ja seega ka midagi pole tehtud 35 35

36 u. Elanikud kaebasid valla kohtusse ja nõudsid õiguskaitset, mille sisuks oli ÜVK tagamine ja selle tagamise tagamiseks kõikide süsteemide välja ehitamine. Asi läbis 2 astet ja elanikud kaotasid mõlemas. See kohtuasi oli meie jaoks positiivne, sest elanike esindaja kirjutas hästi pika kaebuse, tõmbas sinna mitmete seadustega põhjendatud seisukohti ja tänu sellele pidi kohus neid kõiki ka analüüsima. Seda kohus ka tegi ja oma põhjenduste osas andis ka seisukoha. Pea kõikides punktides on kohus elanike esindaja seisukohad ümber lükanud. Mida oli ka arvata, kuid arvamine ja läbi kohtuotsuse teadmine on kaks iseasja v. Läbirääkimised elanikega, mille tulemusena on elanike esindaja poolt koostatud kohtuliku kompromissi projekt, mis kooskõlastatud ka vallavalitsuses ning millega tutvunud ka Elveso esindajad (lisatud). Kuivõrd erinevateks kompromissideks, mis toob kaasa vallapoolse kohutuse võtmiseks, saab loa anda vaid volikogu, siis on selge, et kompromissi projektiga peab volikogu ka nõustuma. Kompromissi olemasolev projekt ei ole tasakaalus ning ei haaku ka põhimõttega, et vald aitab neid, kes ise ennast aidata tahavad. Kindlasti ei ole kompromissiks see, et vald teeb kõik ära ja elanikud ei panusta sellesse tegevusse. w. Läbirääkimised PGH-ga teemaade üle võtmiseks ja garantiide valla kasuks keeramisest (siiani veel segane) x. Elveso on algatanud PGH pankroti Kuidas edasi? y. Nn 0-varianti ei tule. Suhteliselt 0-varianti toetav on elanike poolt esitatud kompromisslepingu projekti sisu; z. Valla elaniku arvelt ei hakata tegema kulutusi ühe äpardunud arendusprojekti või petturist arendaja päästmiseks; Millised variandid võiksid tulla kõne alla I alternatiiv aa. Sademevesi tuleb ära teha ja kohe! Seda iga alternatiivi korral. Ükskõik kuidas edasi minnes peab sadevee saama ära juhtida. Selleks on võetud valla poolt pakkumised ja tehakse ka 2009 a ära ( see on ka kompromisslepingu projektis). Valla ettepanek - kaasfinantseerimine tuleb elanikelt, läbi MTÜ. Nt 8000 krooni kuus kuni täis saab. Edaspidine pumpla elektriarve jääb MTÜ kanda. Samas tuleb kindlasti suhelda PGH-ga ka selle töö finantseerimise osas, sest see on ju nende kohustus, mille tegemise vald ette võtab. Seega juhul kui PGH selle töö kinni maksab (imesid sünnib), siis vald ja elanikud vabanevad sellest rahastamisest bb. Et vald saaks hakata üldse koos vee-ettevõtjaga tegelema vee ja kanalisatsiooniga (kasvõi ajutisi lepinguid sõlmida otse klientidega) on vaja saada trassidele kasutusõigus. Seda saab läbi isikliku kasutusõiguse seadmisega PGH poolt vee-ettevõtja kasuks või teemaade üleandmise läbi PGH-lt vallale. Esimene variant ei sobi, sest asja, millele isiklik kasutusõigus seada, pole olemas. Kasutusluba pole. Seega võiks PGH-lt üle võtta teemaad ja koheselt antakse üle ka tagatiseks pandud maad. Maad hinnatakse ära ja samuti hinnatakse ära töömaht teede ja valgustuse valmis ehitamiseks ning vahe jääb PGH kohustuseks tasuda vallale. Otsustati, et selle tegevusega tuleb igal juhul 36 36

37 edasi tegeleda ja valda esindav advokaat tegeleb selle teemaga (kuni lahendamiseni) operatiivselt. cc. Kui teemaad on valla omad, siis saab vald anda Elvesole ülesande hakata tegelema vee ja kanalisatsiooni süsteemidega. Elveso sõlmib kõikide kinnistute omanikega ajutised teenuslepingud, milles i. Vee hinnaks kehtestatakse Elveso kehtestatud ajutise veeteenuse hind ii. Kanalisatsiooni hind = väljaveo ja purgimisteenuse hinnaga (see ka kompromisslepingu projektis) iii. Fix tasu (liitumistasu komponent, mis vajalik kanalisatsioonitrassi nõutele vastavaks viimiseks sisaldab endas trassi pesu, uuringut kokku ca F20 krooni ja korrastamiseks vajalikke kulutusi, mis selguvad uuringu käigus) kanalisatsioonitrasside lõpetamiseks tehtavate kulutuste katteks. Suurusjärk näiteks 500 krooni kuus igalt kliendilt kuni nõuetekohaseks viimiseks tehtavate kulutuste katmiseni. Kulutused ise leitakse hankemenetluse käigus. Hanked viiakse läbi Elveso poolt, komijonis ka elanike esindaja. (läbiräägitav perioodi pikkus)20f21. dd. Kui kanalisatsioon ja veevärk saavad kasutusloa ja majades on veemõõdusõlmed korrektselt välja ehitatud, siis sõlmitakse põhilepingud, milles lisaks teenustasule kajastatakse ka see fixtasu selle ajani kui kulutused tasutud saavad. ee. Elveso ei võta liitumistasu ühenduse tegemisel Jüri kanalisatsioonisüsteemiga. Liitmine toimub hiljemalt 2011 lõpuks (see oli ka kompromisslepingu projektis nii) ff. Teedega tegeleb vald siis kui valla eelarves selleks on vastavad vahendid olemas. Tehakse kõik selleks, et see töö saaks tehtud aastaks 2013 (see ka kompromisslepingu projektis) gg. Tee hoolduse võtab vald enda peale. (see ka kompromisslepingu projektis nii) II alternatiiv. Elanikud ei ole nõus I alternatiiviga a. Sademevee osas jutt sama. Erinevus, et esialgu ei maksa elanikud selle eest midagi, sest nad lihtsalt ei nõustu. Seega valla kulu ca krooni b. Vald võtab teemaad PGH-lt üle, samuti ka garantiid. Analoogselt I alternatiivile c. Elveso hakkab tegelema vee ja kanalisatsiooniga. Sõlmitakse ajutised lepingud sarnaselt I alternatiiviga d. Elanikud keelduvad lepingu sõlmimisest e. Elveso sulgeb vee. Kuivõrd vaid kraani keeramine tulemust ei anna, siis tuleb teha täiendavaid kulutusi kaevata peakraan välja ja võtta kraani küljes olev varras ära, ajada kaevik kinni. f. Kui elanik saab aru, et siiski ilma veeta ei saa, siis sõlmitakse leping, milles fikseeritakse kõik teenustasud, liitumise komponent (fix tasu) ja lisaks kulud 20 AS ELVESO poolt pakutud number 21 Ei ole võimalik kehtestada maksu Andrekse piirkonna elanikele valla poolt. See tasu on seotud rajamiskuludega ja sega kvalifitseerub liitumistasuks ning seda saab võtta vaid vee-ettevõtja. Seega elanike esindaja ettepanek las vald korjab ei ole realiseeritav 37 37

38 vee sulgemisele ning lisaks ka avamisele (ka läbi kaevetööde). Seega kulud elanikule suurenevad veelgi! g. Vald tegeleb teedega vastavalt vahendite olemasolule eelarves. Garantiiks olevate kinnistute müük + maksulaekumisest saadavad vahendid h. Vald tegeleb tee hoidmisega sõidetavana III alternatiiv a. Sademevee teeb vald korda b. Muud ei tehta midagi ja kõik jääb nii nagu täna c. Vald vaidleb PGH-ga lõpuni d. Elanikud ja nende esindaja viivad asja uuesti kohtusse ja vaieldakse needki vaidlused lõpuni; e. Aeg venib, inimeste vara väärtus on selline, et seda ei saa parema tahtmise juures müüa, seega satuvad elanikud olukorda, kus normaalselt elada pole võimalik ja samas ka lahkuda ei saa, sest keegi ei osta täna sellist kinnisvara f. Suure tõenäosusega lõppevad kohtuasjad sellega, et jõutakse samale seisukohale nagu ringkonna kohus kulutused vee ja kanalisatsiooni nõuetele vastavusse viimiseks tuleb kanda kinnistute omanikel, samas on selle vaidlusega läinud palju aega kaotsi. IV alternatiiv g. Sademevesi sama h. Teemaade ülevõtmine sama kui I ja II alternatiiv i. Teede osa sama kui I ja II alternatiiv j. Kanalisatsiooni osas sõlmib Elveso liitumislepingu iga kinnistuomanikuga. Lepingus lepitakse kokku, et tasumine toimub vastavalt ÜVK seadusele ja valla õigusaktidele 10% tasust lepingu sõlmimisel ja 90% pärast tööde tegemist. k. Vee-ja kanalisatsiooni teenust pakub vee-ettevõtja sarnaselt alternatiividele I ja II Arutelu jooksul jõuti seisukohtadele, et: Sademevee teema tehakse valla poolt ära. Valla esindaja saab PGH-lt kirjaliku nõusoleku tema maal ehitustegevuseks. Sademevee pumpla elektrikulud tuleb tasuda PGH-l või elanikel O-varianti ei tule; Vald pakub omapoolseid ettepanekuid kompromissleppesse ja toetatakse I alternatiivi; Elanike esindaja, tahtes elanikele parimat (odavaimat ja operatiivsemat) lahendust, peaks selgitama pakutavaid võimalusi pigem neutraalselt, erapooletult ja oma kasule (teenimisvõimalus ja/või õiguspraktikalist) keskendumatult; Valla esindaja alustab koheselt PGH-ga läbirääkimisi teemaade üle võtmiseks ja vallale tagatiseks pandud maade üleandmiseks. Tulemusi oodatakse nädala jooksul; Sealjuures tuleb vastust anda ka küsimustele: o Kuidas tagada PGH rahastamine? Tegelikult teame juba täna, et me sealt peale 38 o nende maade midagi ei saa. Kas PGH-ga saab sõlmida lepingu, et maa hinnatakse ära ja selle hinnaga seega üle tuleb, teeehituse maksumus võetakse tänaste hindadega teedeehitusmaksumus-maa hind=pgh kohustus Elanike esindajalt oodatakse elanike seisukohtade osas samuti vastust nädala jooksul. Kui otsustatakse jätkata kohtuväliselt, siis oodatakse ka seisukohti perioodi pikkuse 38

39 osas, mil elanikud tasuvad sademevee eelvoolu rajamise kulutusest vallale ning millist perioodi pakutakse kanalisatsiooni nõuetele vastavaks viimise kulutuste 22 tasumiseks.21f Protokollis R.Uukkivi, protokollile lisatud kompromissilepingu eelnõu Koalitsiooninõukogu koosolek PROTOKOLL nr Toimumise koht Rae vallamaja Koosoleku algus 17.00, lõpp Osalesid Erik Laidvee, Kai Lasn, Juuli Laanemets, Jens Vendel, Aivo Hommik, Mairiika Kirsimägi, Veigo Gutmann, Igor Mozessov, Aadi Potter, Tarmo Mitt, Margus Vello, Raivo Uukkivi Kutsutud ette kandma Tiit Keerma Koosolekut juhatas ja protokollis R.Uukkivi Koosoleku käik ja otsused 1. Rae valla 2010 eelarve Tiit Keerma andis ülevaate koostatud eelarve projektist. Selgitas tulude prognoosi. Prognoos ei ole väga optimistlik ja lisaks on prognoosimine tänases majandusolukorras ka suhteliselt tänamatu tegevus. Üldiselt on valminud eelarve projektis tulud kokku krooni. Selle numbri sees on ka pedagoogide palgaraha ja sihtotstarbelised eraldised teede remondiks, mis tulevad riigilt. Samuti on arvestatud tuludesse ÜF-ilt saadavad summad Veski kergliiklustee rajamiseks ja võimalikud summad KOIT kava vahenditest Lagedi kooli renoveerimiseks. Nimetatud komponendid moodustavad tuludest osa suuruses krooni. Põhiliseks tuluks on ka 2010 aastal laekumine üksikisiku tulumaksust. Laekumine arvestatakse iga töötaja teenistuselt enne makse. Iga omavalitsus eelarvesse laekub 2010 aastal 11,4% töötajate, kes valla kodanikeregistris enne , brutotulust. Kuigi tööjõulise kodanikkonna arv on meil kasvanud aastast aastasse, siis 2009.a. majanduskriisist johtuvalt on hüppeliselt kasvanud töötus ja langenud keskmine töötasu põhjustanud kõnealuse tulukomponendi vähenemise. Rahandusameti prognoosi (Lisa 1) kohaselt on selleks numbriks võimalik ennustada krooni. Kulude puhul on eelarve koostamisel ülesanne olnud lihtsam, ei ole vaja ennustada. Tuleb järgida põhimõtet, et regulaarsed tulud kataks tegevuskulud. Investeeringu summad lisanduvad 22 siinjuures paneks elanike esindajale väga südamele valida väljendeid ja sõnu, millega valla ja tema esindajate suunas esineda. Näiteks väide, et vallavanem taganeb oma sõnadest ei ole konstruktiivne ja õhutab vaid vastasseisu, mis konkreetsele protsessile kasuks ei tule. Pealegi ei ole taganenud vallavanem oma sõnadest, need ettepanekud, mis on suunatud elanike aitamisele, sisalduvad kõik ka I alternatiivis. Samal ajal pole ma mitte kunagi öelnud, et vald nõustub kõikide kompromissleppes tooduga ning olen rõhutanud, et viimane sõna on volikogul. Leppe läbirääkimistes valmistati vaid ette materjale volikogu tarvis. Ka pole konstruktiivne välja ütlemine valimised on läbi ja võib vana moodi edasi minna. Täna peaks ikka rõhutama, et vald tahab aidata inimesi

40 kui vahendeid tegevuskuludest üle jääb aastal on investeeringute maht eelarves oluliselt väiksem kui viimasel viiel aastal. Põhilised investeeringud on seotud kahe projektiga, mis mõlemad peaksid saama põhilise rahastuse ÜF-i vahenditest. Tegemist Veski tee ja Lagedi kooliga. Neist Veski tee kergliikluse rahastamisotsus on langetatud, Lagedi kooli osas siiani lahtine. Kuivõrd Veski tee tuleb lahendada komplektselt ehk kõrvuti kergliiklusega ka sõidutee, siis sõidutee tarvis on arvestatud omafinantseeringuga. T.Keerma andis lisaks investeeringukuludele ülevaate ka kõikidest teistest kulurühmadest eraldised, majanduskulud, personalikulud ja muud kulud. Samuti andis T.Keerma ülevaate ka kulukohtadest ja tegevuskuludest, mida on eelarves kärbitud (Lisa 2), et oleks tagatud tulude ja kulude tasakaal. Arutluse osas selgitati ka kuidas eelarve projekti allasutustega seotud osa on valminud. Koalitsiooniliikmetele oli jäänud mulje, et keegi vallamajas teeb otsuseid asutuse juhtidega kooskõlastamata. Vallavalitsuse esindajad selgitasid, et nii see ei ole. Kõikide allasutuste juhtidega on eelarve menetluse käigus saadud konsensusele, ühtegi eriarvamusega konflikti üleval ei ole. Rõhutati, et see on eelarve projekt, mis suunatakse volikogu menetlusse ja seal elab eelarve oma elu edasi nii, et volikogu liikmed teevad oma ettepanekuid mõne kuluartikli suurendamiseks või vähendamiseks ja neid siis kas lisatakse või mitte eelarvele. Sellegi otsuse teeb juba volikogu hääletamise teel Arutelu käigus jõuti seisukohale, et oleks vaja siiski teada, mida allasutused esialgu oma eelarve projektidega soovisid 2010 eelarves näha ja mida seal lõplikus koondprojektis ei ole. Vallavalitsuse esindajad leiavad võimaluse selle info järgmiseks koosolekuks saada. Veel jäi üles järgmiseid küsimusi: Kas Jüri gümnaasiumi vilistlaskogu väliklassi projekti kaasrahastamine on eelarves? Vastus saadud vilistlaskogu poolt pole ametlikku taotlust esitatud, valla dokumendihalduse süsteemis selles jälge ei ole Selgitada välja palju maad on valla maatulundusmaast aktiivses põllumajanduslikus kasutuses a lisaeelarve ja eelarve muutmise eelnõust ülevaade T.Keerma andis ülevaate lisaeelarvest, mis seotud haridusasutustele riigilt laekunud summade eelarvesse võtmiseks Eelarve muutmise eelnõus on samuti üheks osaks haridusasutustega seonduv Peetri koolile teiste koolide arvelt eraldatud summade tagasijagamine. Samuti ka õpilastranspordi odavnemisest vabanevate vahendite ümbersuunamine ning eakate jõulupreemia vahendite suurenemine. Lisaks on veel väiksemaid korrastamisi, mis jälgitavad lisas 3. Otsutati, et lisaeelarve ja eelarve muutmise eelnõud on OK ja majanduskomisjon teeb ettepaneku need vastu võtta I lugemisel Protokollis R.Uukkivi, protokollile lisatud eelarvet ja lisaeelarvet puudutavad materjalid 40 40

41 Koalitsiooninõukogu koosolek PROTOKOLL nr Toimumise koht Rae vallamaja Koosoleku algus 17.00, lõpp Osalesid Kai Lasn, Juuli Laanemets, Jens Vendel, Aivo Hommik, Mairiika Kirsimägi, Mart Võrklaev, Tarmo Klaar, Endel Albin, Veigo Gutmann, Igor Mozessov, Aadi Potter, Margus Vain, Raivo Uukkivi Kutsutud ette kandma Tiit Keerma Koosolekut juhatas ja protokollis R.Uukkivi Koosoleku käik ja otsused 1. Infod eelmistest koosolekutest üles jäänud teemadest 1.1 Maamaksu teema Maatulundusmaad Rae vallas kokku on meie maamaksuregistri järgi ha ja registris on välja toodud on haritav maa on sellest 6369 ha. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivide kogupindala Rae vallas on 4341,6 ha (Andres Rajaleid, Põldude registri büroo peaspetsialist) Seega võiksin nüüd öelda et 6369 ha 4341,6 ha = 2027,4 ha on kasutusest väljas maad ja aktiivses põllumajanduslikus kasutuses on 4341,6 ha = 8794ha on metsamaa, rohumaa ja muu maa Seega ei ole võimalik põllumajanduslikku kasutusest väljas olevat maad suurema maksuga koormata 1.2 Tulu maavarade kaevandamisest a. Teeehituse võitja riigihange on kaevatud kohtusse. Kuna võitjat ei ole, ei ole kellegi käest küsida, millist maardlat hakatakse kasutama killustiku saamiseks. b. Kui ehitaja hakkab kasutama Väo karjääri, on see meile kahjulik. Birgiti väitel tuleb sealt Rae vallale umbes 10%, 90% läheb Tallinnale. c. Seega puudub hetkel igasugune info, mis võimaldaks suurendada 2010.a. tulu. 1.3 Ujula kasutamine MTÜ kaudu Väljavõte audiitorite kirjast. Arutasime seda probleemi ja ei leidnud mõistlikku ja riskivaba põhjendust ka MTÜ kaudu osutatavatele soodustustele. Hinnakirjast nähtuvalt on just kõnealuste aegade piletihind kõige kõrgem (e aeg kõige magusam), kas on siis õige rääkida alatäituvusest? Pealegi on kõnealuse MTÜ juhatuses volikogu ja haridusasutuste võtmeisikud. Otsustati, et kehtestame selle 10.- soodushinna ära ja vaatame kuidas kasutus olema saab

42 Makstakse erisoodustus ära ja seejärel saame vastata ka õhku jäänud küsimusele kui suureks ikka see erisoodustus jääb. 2. Rae valla 2010 eelarve Arutati projektide omaosaluse katmise võimalusi. Otsustati, et kaasrahastamise vajadusel otsustatakse valla osalus juhtumipõhiselt ja rahastatakse reservfondist. Tänaseks on teada 2 projekti väliklass Jüri gümnaasiumi juurde ja matkarada Mäda järve piirkonda. Viimase puhul on teada ka kaasrahastamise suurus aastal. Arutati ka külategevuse rahastamist ja jõuti seisukohale, et kroonist on vaja katta interneti kulud külavanematele ja ka traditsiooniline küladepäev läbi viia. Ülejääva raha kasutamise otsustavad külavanemad ise. Kaalumisel oli ka variant, et 2010 aastal ei anta MTÜle rahalisi vahendeid ja vald rahastab ise külategevusi nii nagu aastani 2008 see toimus. E.Albin esitas mitmeid küsimusi. Enamusele sai ta ka T.Keerma käest vastused. Samas esitas ta ka ettepaneku, et vaadata üle munitsipaalelamispindade üürihinnad. Otsustati, et vallavalitsus võtab selle teema päevakorda. Tõusetus järjekordselt ka teema huvialakooli vanemapoolse hüvitise osas. Kas see on siiski liiga väike. Otsust ei tehtud, sest keegi ei oska/taha öelda tänases majanduslikus olukorras kas on õige aeg osalustasu tõstmiseks. Kartus on, et vanemad hakkavad lapsi huviringidest ära võtma ja teeme endale sootuks karuteene. Tänane vastutustundetu hinna tõstmine huvialakoolis võib viia selle kooli lõpetamiseni. Uuesti käivitamine saab olema kindlasti kallim. Tekib analoogne olukord spordikooli teemaga. Teiseks ettepanekuks oli võrdsustada ruumirendi hinnad ühetaoliseks sporditegevuseks erinevates allasutustes. Näide spordikeskuse ja kultuurikeskuse ruumirent aeroobika ja muude analoogiliste tegevuste osas on erinevad ja tekib vallaasutuste vaheline ebavõrdne konkurents. Otsustati, et sellised erisused tuleb elimineerida. Kokkuvõttes otsustati, et eelarve läheb esimesele lugemisele ja ka jätkub tõusetunud küsimustele vastamine ka koalitsioonis (kommentaar koosolekule järgneva päeva tegevusest) vaatas rahandusamet eelarvet veelkord pilguga, et kas oleks kuskilt midagi võimalik korrigeerida. Kuna tänases eelnõus on tulud ca suuremad kui kulud, siis leiti, et võiks eilset arutelu arvestades lisada Vaida koolile, panna Mädajärve projektile kuna see nr on teada, lisada küladele. Kuna eelarve on menetluses, siis ettepaneku sellisteks muutmisteks võiks teha maj.komisjon 3. Arengukava ajakohastamine Eelmisel volikogu istungil toimus esimene lugemine ja anti tähtaeg ettepanekute tegemiseks. Vahepealsel perioodil on teemat arutanud ka volikogu komisjonid, ka nendelt tuli ettepanekuid. Tänaseks on kõik ettepanekud üle vaadatud ja kommenteeritud. Ettepanekud on koondatud ühte dokumenti. Aktsepteeritud ettepanekute taha on kirjutatud ok, need ettepanekud, mida ei aktsepteeritud on varustatud selgitusega miks ei aktsepteeritud. Nende ettepanekute, mida aktsepteeriti osaliselt, järele on kirjutatud uus sõnastus ja antud ka lehekülje nr kus muudetud osa asub. Arutati kas arengukava ajakohastamisele tuleb teha veel üks lugemine. Jõuti seisukohale, et ilmselt sisuliselt miski ei muutu ja venitamisel pole mingit mõtet. V.Gutmann avaldas arvamust, et arengukavas ei ole mõtet välja tuua valla toetuste loetelu. Tutvudes viidatud jaotisega arengukavas saab öelda, et tegemist on toetusi iseloomustava osaga ja esitatud on vaid läbilõige. Tegelikult on neid toetusi Rae vallas palju enam. Ilmselt arengukavas iseloomustatud (lk 115) toetused on siiski omal kohal, sest annab ülevaate olukorrast. Igapäevaselt valla asjadega tegelevatele inimestele tundub see info 42 42

43 üleliigne ja iseenesest võetav, samas teistele lugejatele annab selliste andmete esitamine kindlasti infot meie sots.toetustest. Arutelu järgselt Otsustati, et võimalusel võetakse ajakohastatud arengukava vastu järgmisel istungil. 4. Volikogu päevakord. Päevakorra punktid OK. Otsustati muuta järjekorda 2009.a. eelarve muudatused ja lisaeelarve tõstetakse esimesteks punktideks ja arengukava nende asemele lõppu. R.Uukkivi Koalitsiooninõukogu koosolek PROTOKOLL nr Toimumise koht Rae vallamaja Koosoleku algus 17.00, lõpp Osalesid Kai Lasn, Juuli Laanemets, Jens Vendel, Mairiika Kirsimägi, Mart Võrklaev, Tarmo Klaar, Veigo Gutmann, Igor Mozessov, Aadi Potter, Margus Vain, Tarmo Mitt, Meelis Aaslaid, Enn Mänd, Raivo Uukkivi Koosolekut juhatas ja protokollis R.Uukkivi Koosoleku käik ja otsused 3. Infod, mis võivad mõjutada 2010 eelarvet a. Surnuaia maa ostmise pakkumine. Jüri surnuaed hakkab ammenduma ja seega on viimane aeg otsustada, mida teha edasi. Loogiline oleks surnuaeda laiendada samas piirkonnas. Mõistlik piirkond on kiriku ja olemasoleva, nö uue, surnuaia vahel. Maa on eraomandis. Omanik käis vallavalitsuses ja esitas maa hindamiseks tellitud eksperthinnangu. Eksperthinnangu andis Vestman kinnisvara. Hinnati kahte kinnistut Väljataga ruutmeetrit ja Põlluääre ruutmeetrit. Mõlema sihtotstarve on maatulundusmaa. Vestmani hinnang on olnud 2008 sügisel Põlluääre krooni (1,23 eek/m2) ja Väljataga krooni (43,9 eek/m2). Kuivõrd maatükid on samas piirkonnas, siis on kummaline ca 36 kordne hinna erinevus?! Kuivõrd hindamisest on möödunud üle aasta, siis enne teema koalitsiooni toomist võttis vallavalitsus uue hinnapakkumise. Soovisin sedagi Vestmanilt, kuid ilmnes, et neid pole enam kaardil ja seega küsisime 1Partnerilt. Hinnati vaid suuremat tükki Väljataga maaüksust. Hinnaks pakuti krooni, mis teeb ruutmeetri hinnaks 2,99 eek/m2 (!). Hinnaerinevus on 14,7 korda. Samas võrreldes Põlluääre aastataguse hinnaga on hinnad võrreldavad. Arutelu tulemusena otsustati, et: Surnuaiale laienduseks maad on vaja Soovitav on laiendada olemasolevat surnuaeda, mitte rajada kuskile uut Maaomanikuga tuleb läbi rääkida ja leida kompromiss Maksmine ajatada 43 43

44 Uute infode selgumisel arutada uuesti koalitsioonis b. Mineviku vari Rae valla eelarvele Riigikohtusse on jõudnud üks vana teema, millest lühikese kokkuvõtte esitan järgnevalt infona teadmiseks. Harju maavalitsuse ÕVVTK komisjoni otsusega nr tunnistati Rae vallas asuv maaüksus Kroosi 40 pindalaga 30,74 ha omandireformi objektiks ja Jüri Lukas omandireformi subjektiks. Jüri Lukas suri a. Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 1228 erastati Rae vallas Rae külas asuv maaüksus nimetusega Kirsimäe pindalaga 6,7855 ha maa ostueesõigusega erastamise korras Tiit ja Rein Pallingule. Erastatud maatükk asus suures osas endise Kroosi 40 maaüksusel väljastas notar Piret Press Jüri Lukase poegadele Toomas ja Taavi Lukasele pärimisõiguse tunnistuse, millega neile läks pärandvarana üle Kroosi 40 tagastamise nõudeõigus. Eelnevalt oli Rae Vallavalitsus notar P.Pressile teatanud, et tagastamisele kuuluvast Kroosi 40 on võimalik tagastada 24,0 ha. Notarilt said Lukased teada, et Kroosi 40 maa on ca 4,0 ha ulatuses erastatud T. ja R.Pallingule esitasid Toomas ja Taavi Lukas Harju Maakohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse korralduse nr 1228 seadusevastaseks tunnistamiseks kanti T.ja R.Pallingule erastatud maaüksus Kirsimäe kinnistusraamatusse registriosa nr Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 519 tühistati vallavalitsuse korraldus nr 1228, korraldus nr 519 saadeti Harju Maakohtule ning maakohus lõpetas määrusega menetluse põhjusel, et Rae Vallavalitsus oli oma varasema erastamise korralduse, mille üle vaidlus käis, tühistanud loovutas Toomas Lukas nõudeõiguse oma vennale ja sõlmitud notariaalse lepinguga loovutas Taavi Lukas Kroosi 40 maaüksuse tagastamise nõudeõiguse täies ulatuse Raimu Talile 3,5 miljoni krooni eest. Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 751 tagastati R.Talile Kroosi 40 maaüksusest eraldi katastriüksustena 22,33 ha ja 8,41 ha osas otsustati vastu võtta otsus edasise reformi käigus. Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 1082 täpsustati tagastamisele kuuluva maaüksuse Kroosi 40 katastriüksuse Kroosi 2 pindala, millega määrati tagastamata jääva maa suuruseks senise 8,41 ha asemel 8,46 ha. R.Talile osaliselt tagastatud maa pindalaga 22,2847 ha on kinnistatud. Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 734 rahuldati Tiit ja Rein Pallingu avaldus ja jagati korralduse nr 1228 alusel erastatud maatükk Kirsimäe 3-ks eraldi seisvaks kinnistuks esitas R.Tali kaebuse Tallinna Halduskohtule Rae Vallavalitsuse õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas krooni, tasus kaebuse esitaja täiendavalt riigilõivu krooni ja suurendas oma nõuet ning palus Rae Vallavalitsuselt välja mõista krooni. Tallinna Halduskohtu otsusega haldusasjas nr jäeti kaebus rahuldamata. R.Tali esitas Tallinna Halduskohtu kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega tühistati Tallinna Halduskohtu kohtuotsus ja kaebus rahuldati ning mõisteti Rae Vallavalitsuselt R.Tali kasuks krooni õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks esitas Rae Vallavalitsus Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse tühistamiseks. Menetlus käesoleval ajal pooleli

45 Kui Riigikohus jääb Ringkonnakohtu otsuse juurde, siis on Talil õigus kohtuotsuse jõustumise järgselt koheselt oma raha küsida läbi kohtutäituri ja vallal ei ole millegagi võimalik tasumist edasi lükata. Mitteametliku info kohaselt soovib Tali võidu korral rahas saada summa, milline vajalik tasumiseks õigusabikulude eest ca 2miljonit. Ülejäänu osas võib tulla (kuid midagi pole kindel) kõne alla kahju kompenseerimine maaga. Otsustati info teadmiseks võtta ja oodata kohtuotsus ära. 4. Õpilastranspordi kompenseerimise kord. Arutati vallavalitsuse poolt välja töötatud korda ja jäädi üldjoontes rahule. Otsustati täiendada 1 üldkeskhariduse omandajate toetamist juhul kui nad õpivad päevases õppevormis 5 lisada, et toetatakse neid, kes käivad naaberomavalitsuse gümnaasiumis, sest meie gümnaasiumis neile kohta ei olnud (ei laiene neile, kes on teinud katsed ka meie kooli, saanud gümnaasiumisse, kuid valinud mõne teise kooli) 5 lõiget 4 täiendada, et see 50% kehtib kuni 2009/2010 õppeaasta lõpuni 5. Muud huvitavad teemad. a. Turu teema. Kaaludes kõiki võimalike kohti turuplatsile leidsid vallavalitsuse spetsialistid, et parim koht oleks tervisekeskuse ees ühildades selle platsi parklaga, mida saaks kasutada ka tervisekeskuse külastajad. Tutvuti ka arhitektide poolt välja pakutud variandiga. Arutelu järgselt otsustati taotlus maa munitsipaliseerimiseks esitada ja vastuse saamise järgselt detailsemalt edasi arutleda. b. Ujumise sooduspilet. Koalitsioonileppes on kokku lepitud, et soodushinnaga saavad ujulat kasutada haridus- ja kultuuritöötajad. On valminud vastav korralduse eelnõu, milles fikseeritud J.Vendeli ettepanekul järgmised põhimõtted haridustöötaja, kellele soodustus laieneb, peab olema vähemalt 0,5 kohaga töötav (õpetajate puhul oluline, muude töötajate puhul sellist olukorda pole) ning soodustust on võimalik saada 1 kord nädalas. Arutelu järgselt Otsustati, et toetatakse korda esitatud kujul. c. Munitsipaalkorterite ülevaade. Rae vallal on 87 munitsipaalkorterit summaarselt ca 2400 ruutmeetrit. Volikogu määrusega nr 70, aasta on kehtestatud ruutmeetri hinnaks 20 krooni kuus. Sama määrusega on pandud paika ka koefitsiendid, mis arvestavad eluruumi seisukorda. Seisukorra klasse on neli. Neist on kasutusel kolm koefitsiendiga 1,0 on üüri arvestus 49 korteris, koefitsiendiga 0,8 32 korteris ja koefitsiendiga 0,3 5 korterit. Kuus peaks üüri laekuma ca krooni, mis teeb keskmiseks 15 krooni ruutmeetri kohta. Novembri lõpu seisuga olid üürnikud vallale võlgu krooni, millest jämedalt % on üürivõlg ja % kommunaalteenuste võlg. 87-st korterist üle neljakuulise võlgnevusega oli 13, üldse oli võlgasi 28-l. Võlglastega on tehtud maksegraafikuid, kuid tänane üldine olukord majanduses on selline, et võlad kasvavad kiiremini kui maksta jõutakse

46 Korterite andmise üle otsustab eluasemekomisjon ja taotleja peab vastama teatud tingimustele, seega ei ole põhjendatud väide, et nendel pindadel elavad hästi toimetulevad üürnikud. Võrdluseks uutes majades asuvate korralike üürikorterite ruutmeetrihinnad on 55.- kuni 65.- krooni. City 24 andmed. Vanade korterite hindu ei ole avaldatud. Arutelu käigus oli mitmeid seisukohti, millest üheks oli ka see, et tänases majanduslikus olukorras ei ole mõtet hindu tõsta, sest see toob kaasa vaid võlgade kasvu. Võlgnike väljatõstmisele järgneb see, et inimene on sots.ameti ukse taga ja küsib elukohta. Ehk siis surnud ring. Lõpuks jõuti järgmisele kompromissile, mis väljendub otsustes: Tõsta üüri alates ruutmeetri eest 30 kroonini Jätta samaks koefitsientide põhimõte R.Uukkivi Kuni selle viienda koosolekuni tundus veel protsess töine. Tehti sisulisi tegemisi, esitati sisulisi küsimusi ja vastati neile sisuliselt. Pärast viiendat koosolekut sai selgeks, et konstruktiivsusest on asi kaugel ja reformi pool on kogu selle aja valmistanud ette partnerile noa selga löömiseks. Algas noa selga löömise protsessi avalik vaatus enne 2009 jõule toimunud viimasel koosolekul. Maskeeriti oma tegevusi murega eelarve pärast. Koalitsiooninõukogu koosolek PROTOKOLL nr Toimumise koht Rae vallamaja Koosoleku algus 17.00, lõpp Osalesid Kai Lasn, Juuli Laanemets, Mairiika Kirsimägi, Mart Võrklaev, Meelis Kasemaa, Veigo Gutmann, Igor Mozessov, Aadi Potter, Enn Mänd, Raivo Uukkivi Koosolekut juhatas ja protokollis R.Uukkivi Koosoleku käik ja otsused a. eelarve oli tähtaeg eelarvesse ettepanekute tegemiseks. Tähtaegselt laekusid ettepanekud kahelt volikogu liikmelt (Albin ja Uuemaa), lisaks on vallavalitsus viinud sisse parandusi, mis tulenenud vahepealsetest koalitsiooni otsustest. Endel Albini ettepanek. (ettepanekute silmakirjalikkus tuleb hästi välja kui lugeda siia kõrvale üle reformi valimislubadusi, millele viitasin Teises pildis loos Reformierakond on paanikas? RU) Vähendada Rae valla 2010 aasta eelarve artiklit 3000 füüsilise isiku tulumaks laekumist krooni võrra

47 Põhjendused parandusettepaneku juurde: 1. Rae valla 2010 aasta eelarves on planeeritud füüsilise isiku tulumaksu laekumine krooni ulatuses, mis on 17,8 % võrra suurem 2007.a. tegelikult laekunud tulust. 2. Enamuses ettevõtetes on töötasu käesoleval ajal langenud a. tasemele. 3. Märgatavalt on 2009.a. suurenenud tööpuudus aastal vähendati kohalikele omavalitsustele ülekantavate summade arvestusmetoodikat a. viimase poolaasta Füüsilise isiku tulumaksu laekumised on vähenenud keskmiselt, võrreldes 2008.aastaga, ca krooni kalendrikuus. Ettepanek: Palun Rae Vallavalitsusel leida võimalusi Rae valla 2010 aasta eelarve kuluartiklite vähendamiseks krooni ulatuses. Vallavalitsuse seisukoht2f23 ettepanekule. Vallavalitsuse seisukoht on, et Reformierakonna ettepanek ei ole arvestanud kõike olemasolevat ja kättesaadavat infot. Vallavalitsus oma tulumaksuprognoosi juures on seda aga teinud ja seetõttu teeb vallavalitsus ettepaneku siiski tugineda analüüsile ja mitte ehitada 2010 aasta tegevusi üles nö kõhutundele, mis majandusolukorra analüüsi asemel toetub kõrgendatud ohu tundele/ootusele/kartusele. Vallavalitsus esitas koalitsiooni koosolekule statistilised andmed, millele vallavalitsus oma üksikisikutelt laekuva tuluprognoosil toetunud on. Analüüsi kaasatud oli nii elanike ja maksumaksjate juurdekasv, tulumaksu laekumise prognoos, töötuse statistika. Esitatud andmetele tuginedes saab väita, et vallavalitsuse prognoos on pigem tagasihoidlik, aga samas ka tugineb igakuiste laekumiste jälgimisele ja analüüsimisele. Arvesse on võetud nii maksumaksjate lisandumine läbi elanikkonna kasvu, kui ka töötuse trendid. Samuti on arvestatud keskmise laekuva maksuga maksumaksja kohta, mis omakorda sisaldab nii töötasu vähenemise kokkuleppeid kui ka töötust. Kui tabelis toodud andmeid vaadata ja teades, et käesoleva aasta rahvastiku juurdekasv on rekordiline, siis oleks vägagi konservatiivne ka eelarve üksikisiku tuluprognoos, mis jätaks laekumised samale tasemele 2009 aasta laekumistega, mida korrigeeritud esimese nelja kuu osas ka tasemele 11,4%. Seega kõigele eelpool esitatud andmetele tuginedes saab väita: E.Albin on oma ettepanekus arvestanud rahvastiku arvuga, mis oli 2007 aasta alguses aasta maksu prognoosimisel tuleb arvestada rahvaarvuga, mis on vähemalt 2862 inimest rohkem, protsentuaalselt teeb see suurenemiseks 31%. Teades, et o lisanduvast elanikkonnast on ca 50% ülalpeetavad ja o 50% maksumaksjad, o töötuse määr on meil veidi alla 10%, o alates 2007 aastast on lisandunud 1431 maksumaksjat, o töötutena võtame maha tänased 519, seega on meil ikka maksumaksjate juurdekasv võrreldes 2007 aastaga 912 maksumaksjat. Korrutades selle numbri keskmise maksumaksja poolt laekuva maksuga saame 912 x 20000= 18,2 miljonit enam kui 2007 aastal. 23 Ette valmistatud Tiit Keerma poolt. Tiit Keerma on vaieldamatult spetsialist võrreldes Albini või ükskõik millise teise koosolekul osalenuga 47 47

48 Selle arvutuse kohaselt võiks olla maksulaekumine 115,24 miljonit Lisaks eelnevale küsis vallavalitsus (pärast tulist koosolekut) Rahandusministeeriumi prognoosi laekumiste osas 2010 aastal. Loomulikult pole ka ministeeriumi töötajad hiromandid, kuid siiski on neil kogemus ja prognoosimine on nende üks tegevusi. o Prognoos on Harjumaal väheneb laekumine 7% võrreldes käesoleva aasta o tegelikuga. Oma arvestuses võtavad nad aluseks konstantse elanikkonna situatsiooni, s.h maksumaksjate arvu o Meie eelarve projektis on võrdlus käesoleva aastaga miinus 5,9% o Samas elanikkonna suurenemine on vähemalt 8,9% o Ministeeriumi seisukoht Rae valla kontekstis on konservatiivne. Koosoleku arutelu käigus selgus, et vaatamata vallavalitsuse argumentidele jäid koalitsiooni liikmed erinevatele seisukohtadele. Sealjuures kaitsesid V.Gutmann ja M.Kasemaa parandusettepaneku tegija (Albin) seisukohta ja R.Uukkivi ja A.Potter vallavalitsuse seisukohta. Vallavalitsuse seisukoht tugines arvutustel ja analüüsil, millele (partneritest) oponendid panid vastu oma sõnul kõhutunde. Kuivõrd Eesti ja kogu maailma majandus on kriisis ning pole teada kas ja millal saabub murdepunkt (mõnede analüütikute ja eesrindlike ettevõtjate sõnul on see juba saabunud), siis võib ka kõhutunne olla õige, samas peaks ühe omavalitsuse eelarve tegemisel siiski arvestama olemasolevate statistiliste andmete analüüsi käigus saadud tulemustega. Loomulikult ei tähenda ka analüüs nii ebastabiilses majandusolukorras absoluutset tõtt ja seega ei tee paha konservatiivsus eelarve ettevalmistamisel. Sellega olid nõus kõik koosolekul osalejad ja teisiti ei oleks võimalik. Vallavalitsuse ettevalmistatud eelarve projekt nii planeeritavate tulude ja kulude osas väljendab nimelt konservatiivset lähenemist. Oponentide seisukohalt see nii ei ole ja seetõttu võiks menetleda eelarvet veel paar kuud, et analüüsida 23F24. Samas peab teadma, et seniks kuni pole eelarve vastu võetud ei saa teha midagi muud kui minimaalsed tegevuskulud. NB! Eriti naljakaks teeb olukorra asjaolu, et opositsioon ei ole teinud eelarve vastuvõtmiseks mitte mingisugust takistust, ehk teisisõnu aktsepteerib esitatut ja peab järelikult seda konservatiivseks. (eks seegi aspekt toetab järeldust, et selle koosoleku ajaks oli juba partneri reetmine kokku lepitud ja ilmselt ka tärminid paigas RU) Arutelu tulemusena otsustati, et järgmiseks koosolekuks valmistab vallavalitsus ette veel ühe dokumendi, milles tuuakse välja kõik need kulud, mida omavalitsus ei pea kandma. Olgu need siis seotud erinevate toetustega (eralasteaedade ja lastehoiu toetustest kuni eakate jõulutoetuseni), MTÜ-de omafinantseeringute (külaseltside projektid, vilistlaskogu projektid) katmisega jms. Sealjuures on halval ajal selgelt prioriteetsemad toetuste maksmise jätkamine meie kodanikele. 24 Seadus annab võimaluse menetleda eelarvet kuni märtsi lõpuni. Kui selleks ajaks eelarvet vastu ei võeta, siis vahetub volikogu koosseis

49 Indrek Uuemaa ettepanek Käesolevaga teen Rae valla 2010 aasta eelarve projekti järgmised ettepanekud : 1. Suurendada eelarve rida kulud Vaida Noortekeskus ( eelarve kulurida täiendada sõnastusega MTÜ Vaida Kool ) krooni- Vaida ja selle piirkonna laste ja noortetöö korraldamiseks. 2. Vähendada eelarve kulu Noorsootöö Kultuuri üritused Spordikeskus Spordiüritused ja lastelaagrid Vallavalitsuse seisukoht ettepanekule. Niisugusel kujul ei ole võimalik ettepanekut aktsepteerida puudub tegevuskava koos plaanitud kulutustega. Seega vallavalitsus ei toeta. Küll aga võiks suurendada spordiürituste summasid (Vt ka vallavalitsuse ettepanekuid). Samas sellel teemal diskussiooni ei tekkinud, sest tulude arutelu järgne otsus ei andnud põhjust sellel teemal rohkem arutleda. Punkt kanti ette informatiivsena. Vallavalitsuse parandused seoses koalitsiooni otsustega Vahepealsel ajal (I lugemise järgselt) on leppinud koalitsioon kokku mõningaid tegevusi, mis muudavad ka eelarvet ja seega on vallavalitsus viinud need ettepanekud ka sisse. 1. vähendada lasteaia Pillerpall investeeringukulusid võrra 2. vähendada tegevusala (Muu eakate sotsiaalne kaitse) eraldisi krooni. Jõulutoetuse summa oli kavandatud eakate maksimumarvust, kuid kogemus senini näitab, et ca 20% jätab taotluse tegemata. 3. Suurendada tegevusala (Õpilasvedu) eraldisi krooni. Seotud sõidukulude kompenseerimisega gümnaasiumi õpilastele (koalitsiooni otsus) 4. Suurendada tegevusala (Maanteetransport) investeeringukulusid krooni. Teede inventariseerimiseks. Seotud GIS-iga 5. Suurendada tegevusala (Üldine sporditegevus) eraldisi krooni. Seotud tänavuse sporditoetuste reaalse väljamaksmisega ja arvestades ka I.Uuemaa ettepanekut 6. lisaks otsustati koalitsiooni eelnevatel koosolekutel võimalusel suurendada ka eraldisi külategevuse toetuseks summas krooni See osa anti koosolekul edasi informatiivsena ning otsust ei tehtud põhjusel, et eelnevast arutelust (tulude osas) lähtuvalt tuleb järgmiseks koosolekuks anda ülevaade tegevustest, mida üks omavalitsus teeb vabatahtlikult. Kuivõrd loetletud muudatused on samuti seotud suures osas vabatahtlike kohustustega, siis võivad needki saada lõigatud. Siia juurde veel üks teema, mis annab põhjust arutlemiseks. Nimelt on kummaline olukord tekkinud partneritest oponentide seltskonna poolt tehakse murelikult ettepanek vähendada tulusid 6 miljoni võrra. Samas teeb sama seltskond ka ettepaneku koalitsioonileppes fikseeritud tegevuse, mis pidi algama 2011 septembrist (lasteaiakohta mitte omavate laste toetamine 2000 krooniga), tooma üle aastasse 2010 ja tekitama sellega aastase kulu vähemalt 5,9 miljonit (täna kohe lasteaiakohta saavate laste hulk 245 x 2000 x 12 =5,88 milli.). Ilmselt ei ole selline kahe äärmuse vahel pendeldamine enam konstruktiivne. (siit siis tuli sisse teema, mida reform teadis, et me alla ei neela kuivõrd koalitsioonileppes oli kokku lepitud teisiti- see ultimaatum oli järgmine viide peatsele lagunemisele) 49 49

50 Konservatiivsust eelarve koostamisel soovitati veelgi üles näidata sellega, et vähendada 10% vallavalitsuse ja kõikide allasutuste personalikulusid. See ettepanek oli tehtud ka varem. Selle ettepaneku kohta saab öelda järgmist: Vallavalitsuse enda personalikulusid on juba vähendatud 2009 aastal ca 15%, ära on jäetud kõik kohalikust eelarvest makstavad preemiad Haridusasutuste eelarvetes moodustavad personalikuludest suurema osa riiklikud vahendid, mida makstakse 2010 samal tasemel käesoleva aastaga ning mida on keelatud kasutada muude eesmärkide täitmiseks, seega saab neid vahendeid kasutada vaid palga maksmiseks. Seega kärpides kõikide allasutuste, kes saavad palka kohalikust eelarvest, palku suurendame ebavõrdsust võrreldavate ametikohtade vahel Kindlasti ei ole õige vähendada sissetulekuid olukorras, kus teiselt poolt on suurendatud infrastruktuuriliste teenuste maksumust. Kokkuvõtteks. Pärast eilset koosolekut oli Kuku raadios üks saade, mille viisid läbi Äripäeva ajakirjanikud. Teemaks olid kriisimurdjad ettevõtjad, kes on suutnud oma äride paradigmasid muuta ja mitte ainult jäänud ellu vaid ka pööranud oma ärid tõusule. Kõik kellega intervjuusid tehti, olid seisukohal et kriisi põhi on käes ja möödas. Sealjuures edukamaks ärimeheks 2009 kuulutatud Jüri Käo seiskoht oli, et ta ilmselt kohe aasta alguses oma töötajate palkasid tõstma ei hakka. Samas mingitest palga langetamistest enam juttu polnud. Seega võib asuda seisukohale, et siin on ka tõestus sellele, et majanduslangus vähemasti on pidurdunud. Ühiskonnas aktsepteeritud ärimehed on oma seisukohtadega kindlasti ka märgilised ja nende reaalsusele tuginevatele seisukohtadele saab kindlasti üles ehitada analüüsi tunduvalt julgemalt kui pessimismile, mida põhjendatakse vaid kõhutundega. Tõepoolest on kõigile selge ka see, et iga eelarve on prognoos, aga see ei tähenda, et eelarvet peaks tegema kõhutunnetele toetudes, seda eriti kui on võimalus erinevatele analüüsidele toetuda. Kui analüüsid tunduvad valed, siis on nende üle võimalik diskuteerida ja ka diskussioon saab toetuda reaalsetele argumentidele. Kõhutundele toetumist saame aga paremal juhul aktsepteerida vaid tunnustatud selgeltnägijate arvamusele tuginedes. Siit ettepanek kui me eelarve menetlemisel soovime jätkuvalt argumenteeritud arutelule vastata kõhutunde aruteluga, siis peaks selle toetuseks olema ühiskonnas aktsepteeritud selgeltnägija (pendlimehe 24F25 /naise Felix vms) või astroloogi/tähetarga (nt Paukson, Mang jne) seisukoht, millega saaks volikogu istungil opereerida. Ühiskonnas tunnustamata kõhutundjate seisukohtade aktsepteerimiseks pole lihtsalt alust. Samas jõulud on ju imede aeg ja meid kõiki võib tabada selgeltnägemise ime! R.Uukkivi Rahulikku jõuluaega ja kainet meelt kolleegid! Ühes ERR-i Erisaates intervjueeriti ka selgeltnägijaid ning küsiti ka 2010.a. majanduse olukorra kohta. Üks pendlimees asus seisukohale 2010.a. ei kasva majandus üle 4%. Arvamus seegi, kui juba kõhutunnetele apelleerida. 50

51 Ilmselgelt ei jõudnud minu üleskutsed kohale ja seega toimus meil veel üks koosolek, seda juba 2010 jaanuaris. Koalitsiooninõukogu koosolek PROTOKOLL nr Toimumise koht Rae vallamaja Koosoleku algus 17.00, lõpp Osalesid Juuli Laanemets, Mairiika Kirsimägi, Jens Vendel, Erik Laidvee, Meelis Kasemaa, Veigo Gutmann, Aadi Potter, Enn Mänd, Raivo Uukkivi Koosolekut juhatas ja protokollis R.Uukkivi Koosoleku käik ja otsused 1. informatsioonid Kalmistu laiendus. Vahepealsel perioodil on maaomanikuga suheldud ja talle esitatud tutvumiseks valla poolt 1 Partnerilt tellitud ekspertarvamus. On selge, et ca 10 kordne hinnavahe tema kahjuks teda ei rõõmustanud. Maaomanik avaldas arvamust, et ta siiski saaks sinna ühe nurga elamualaks planeerida. Selle peale sai talle saadetud skeem kõikide kitsendustega, mis tulenevad nii teest kui olemasolevast kalmistust ja sellelt pildilt on selgelt näha, et sisuliselt kogu kinnistu on piirangutega kaetud ja elamuid sinna planeerida kindlasti ei saa. Momendil on pall maaomaniku käes. Info võeti teadmiseks Ringraja teema Aasta lõpus väisas valda Eesti Autospordi Liidu president Margus Reinsalu. Tutvustasime talle meie ringraja teemat iga külje pealt, vaatasime planeeritavat asukohta ka looduses. Reinsalu sõnul on see asukoht selgelt parim, mida Eestis leida võib ja seetõttu on projektil kindlasti jumet. Samas asus ta ka kindlale seisukohale, et ringrada ei ole selline objekt, mis saaks olla väga kasumlik ja mille kõrvalt oleks võimalik rajada erinevaid teisi planeeritud vabaaja veetmise võimalusi (nt suusatunnel). Selgitasin, et valla soov on, et need objektid valmiksid ühel ajal, aga keegi pole öelnud, et suusatunneli rajamise peaks rahastama ringraja investeeringutest. Pealegi on see detail, mille üle saab arutleda siis kui on põhimõtteline otsus kas EAL tuleb projekti toetama või ei. Info võeti teadmiseks 51 51

52 Volikogu kutse Kutse vaadati üle ja otsustati, et selline päevakord on ok ja kutse võib saata välja esitatud kujul Jäätmekavast Vastavalt seadusele on riigil vaja oma jäätmekava üle vaadata iga 5 aasta järel ja kohalikul omavalitsusel hiljemalt 1 aasta pärast riigi jäätmekava ajakohastamist. Meie vaatasime oma jäätmekava üle 2009 aastal. Enne valimisi saadeti see kava keskkonnaametisse seisukoha saamiseks. Vastavalt sealt saadud ettepanekutele on tänaseks jäätmekava täiendatud (rohelisega tekstiosad). Koalitsiooni koosolekule eelnenud ja koosolekul toimunud arutelu käigus otsustati: täiendada p 3.6 haljastusjäätmete kompostimise võimaluse loomisega Pajupeale Pakari farmi naabrusesse jäätmealaste rikkumiste loetelule lisada analüüs rikkumiste sisust vaadata üle lisade numeratsioon Teesulgemise maksustamisest Vallavalitsusel on valminud teede sulgemisega seotud õigusaktide eelnõud, mis saadetud ka koalitsiooni liikmetele tutvumiseks. Mõte nende ajakohastamiseks ja maksumäära tõstmiseks tuli ÜF töödega seonduvalt, sest need tööd toovad kaasa suuri kaevetöid ja sellest johtuvaid teede sulgemisi. Paraku on tegemist vallatöödega, mille puhul teede sulgemist ei maksustata. Samas tõusetus koosolekul küsimus, et kui neid töid ei maksustata, siis kas saab kuidagi maksustada ülekokkulepitud sulgemistähtaja läinud aega. Kui see osutub võimalikuks, siis tuleks see regulatsioon ka kordadesse sisse kirjutada. Otsustati, et vallavalitsus selgitab selle küsimuse ja teema suunatakse volikogu veebruari istungile eelarvest Eelmise koosoleku otsuseks oli, et tuleb esitada tabel tegevustest ja kuludest, mis pole seadusega omavalitsusele pandud kohustustega seotud, mis on nö vabatahtlikult võetud kohustused. See kokkuvõte ka esitati. R.Uukkivi esitas koosolekul seisukoha nendest vabatahtlikult võetud toetustest ja tegevustest, mida mitte mingil juhul ei tohiks ära võtta suurperede emadepäeva toetus 28x suurperede jõulutoetus 28x eestkosteperede jõulutoetus 18* lapsinvaliidide jõulutoetus 32x suurperede laste, eeskosteperede laste, lapsinvaliidide jõulupakid 170x vähekindlustatud perede koolitoetus 140x vähekindlustatud perede küttepuud 200x hooldusperekonna jõulutoetus 1x muud toetused vähekindlustatud peredele diabeetilise lapse toetus Piimaproduktide täiendav toetus lasteaedadele Piimaproduktide täiendav toetus koolidele Hooldamine perekonnas sünnitoetused 200x beebipakid 200x Abiturientidele ja parimatele lõpetajatele

53 V.Gutmann avaldas arvamust, et raskel ajal võiks nimetatutest siiski mõtelda sünnitoetuste ja abiturientide toetuste ära jätmisele. R. Uukkivi nõustus, et kui vaja on, siis võiks nendest ehk ka kärpida kas osa või kõik. Samas selgitas R.Uukkivi, et: tänased laekumise tulemused prognoositust paremad. Rahandusministeeriumi spetsialistid prognoosivad Harjumaal keskmist muutust võrreldes 2009 a tegelikuga -7% erinevad kõneisikud (ettevõtjad, peaminister jne) ja institutsioonid (konjunktuuri instituut) ennustavad 2010 majanduskasvu ja töötuse vähenemist seega ei peaks täna ühtegi lõikamist kulude poolt tegema ja võiks eelarve esitatud kujul vastu võtta II lugemisel. Konsensuslikku otsust ei tehtud, igal juhul teeb vallavalitsus volikogule ettepaneku eelarve II lugemisel vastu võtta. Ilma eelarveta ei ole võimalik vallavalitsusel oma tööd teha nt koolitoidu ja transpordiga seonduv jms. Eelarve vastu võtmine ei tähenda laristamise ja sirgeks löömise peo algust. Viimasel viiel aastal on pidev analüüs toimunud iga laekumise või kulu puhul, olgu siis tegemist hea või halva aastaga ning pole põhjust arvata, et senist praktikat 2010 aastal muudetakse. 3. kohapeal algatatud Veski põik. Erik Laidvee tõstatas küsimuse kas vald ei peaks võtma tänast nn teed nimega Veski põik avalikuks teeks? Tegemist umbteega, mis teenindab 3 majapidamist. Teekinnistu puudub, tee asub jätkuvalt reformimata maa peal, mille hooldamine peaks olema kuni kinnistamiseni maavalitsuse pädevuses. Kas vald võtaks selle tee kohaliku teena endale ja kuidas seda teha nendele küsimustele saab vastuse kui huvitatud isikud esinevad vastava avaldusega, mida seejärel valla vastavad ametnikud menetlevad ja esitavad tingimused, millistele peab teekinnistu vastama, et vald selle enda omandisse ja hooldamisele võtaks. ÜP. V.Gutmann tegi ettepaneku ÜP seletuskiri viia vastavusse vahepeal muutunud seadustega, et välistada võimalus planeerimistegevuse koondumisest vaid arhitekti kätte. Otsustati, et teema tuuakse koalitsiooni koosolekule ja kõik saavad esitada oma ettepanekud. Protokollis R.Uukkivi Lugedes eeltoodud protokolle, saab tõepoolest nõustuda varem esitatud seisukohaga, et juba viiendaks koosolekuks, kui reformi esindajad esitasid oma ettepanekud eelarvesse, oli selge, et partnerid Reformierakonnast otsisid võimalusi tülli minekuks. Detsembrikuine koosolek selle tüllimineku ka tõi, see on jällegi selgelt jälgitav eelarve arutelust. Juhmi järjepidevusega vaadati mööda igasugusest põhjendusest ja suruti peale oma kõhutunnet. Vaadates IRL-i passiivsust, siis on päris selge, et käed olid juba löödud (lihtsalt enne pühi ei viitsitud möllama hakata) ja vaja oli vaid enda meelerahuks välja mõtelda põhjus. Hilisematele kommentaaridele tuginedes saab öelda, et eelarves kokkuleppele mitte saamine selleks põhiliseks põhjuseks võetigi. Hiljem vaatame ka eelarvet ennast ja analüüsime seda, kellel õigus oli. Eks siin on püütud nimetada ka teisi põhjusi. Näiteks Reformierakonna suursponsori välja vihastamine. Tegemist oli Märt Vooglaiu ja tema abikaasaga, kelle nimel oli/on kinnistu Peetris. Kinnistu oli hooldamata, hein kasvas üle pea. Sellega rikuti nii visuaalset ilmet, kui ka põhjustati turvarisk kevadine võimalik kulupõleng. Inspektor tegeles, omanik ei soovinud alluda ja inspektor lasi vastavalt seadusele teostada sundtoomise (oli saade ka Pealtnägijas). See miljonäriperele ei meeldinud ja minult nõuti ametniku kohest vallandamist. Ametkondlik juurdlus ametnikul süüd ei näinud ja ma ka ei vallandanud inspektorit. Väidetavalt sai see saatuslikuks minule (??). Sellest teemast saab täpsema ülevaate Ametlik põhjendusena 53 53

54 koalitsioonipartnerile sõna murdmise kohta on erinevatele meediaväljaannetele siiski toodud meie eelarve teemalised erimeelsused. Oleks ka kummaline kui ametliku põhjusena oleks esitatud miljonäri solvamine. 6. Koostöö lõpp. Võimupööre sõnamurdmise ja silmakirjalikkuse liit. Teema sissejuhatuseks jällegi artikkel Harju Elust, kus Ülo Russaku sulest ilmus artikkel Järgmine nädal toob võimupöörde Rae vallas Teisipäevasel Rae valla volikogu istungil esitati umbusaldusavaldus Keskerakonda kuuluva vallavanema Raivo Uukkivi vastu. Läbi tõotab saada neli aastat kestnud Keskerakonna ja Reformierakonna kindlana tundunud koalitsioon. Lepingu kohaselt jätkab uues koalitsioonis Reformierakond (volikogus 8 kohta) koos uue partneri, Isamaa ja Res Publica Liiduga (volikogus 5 kohta), opositsiooni jääb Keskerakond (volikogus 8 kohta). Uueks vallavanema kandidaadiks on senine volikogu esimees Veigo Gutmann (Reformierakond), uueks volikogu esimehe kandidaadiks aga volikogu liige Agu Laius (IRL). Mis põhjustas pikka aega püsinud ja valda edendanud tugeva koalitsiooni lagunemise? Vallavanema kandidaat Veigo Gutmann: "Meie erinev suhtumine valla eelarvesse, õigemini selle kasutamisse. Et eelarve distsipliini oleks rikutud, seda me ei väida. Kõige lihtsam näide - tahame rohkem panustada lastega peredesse, toetada rahaliselt neid, kellele ei jätku lasteaiakohti, leida võimalusi lasteaiakohtade rajamiseks. Samas on meie prioriteediks hoida kokku personalikuludelt. Rae vald on ainuke vald Harjumaal, tõenäoliselt ka Eestimaal, kus palgafondi pole kärbitud. Endiselt on meil eelarves planeeritud lisatasud. Ja me ei olnud päri 26 sellega, et pensionäride jõulupreemiat eelistati laste toetamisele.25f Nii et palkade kallale? "Esmajoones rõhutaksin, et töö tahab ümberkorraldamist. Ehitus- ja arendusbuum on möödas, meie valla juhtimisorganisatsioon on aga täpselt sama, mis buumi aegu. Töö tuleb ümber korraldada. Aga loomulikult läheme ka palkade kallale. Vallavanema palk väheneb koalitsioonileppe kohaselt 20%, volikogu esimehe hüvitis veelgi enam." Millal toimub umbusaldushääletus? "Esmaspäeval on volikogu istung." 26 Selles lõigus on juba mitu vastuolulist väidet vallavanema kandidaadilt soovitakse toetada rahaliselt lasteaiakohata peresid, luua lasteaiakohti, aga muuta konservatiivsemaks eelarvesse suhtumist?! Räägitakse personalikulude vähendamise vajadusest, kuid tegelikkuses suurendatakse neid ühe abivallavanema koha juurde tegemisega (vt põhjendusi ka seitsmendas pildis). Lisaks saame teada, et Reformierakonnale on eakad vajalikud vaid enne valimisi, peale valimisi vaadaku ise kuidas hakkama saavad

55 Raivo Uukkivi, Rae vallavanem: "Mina ei oska umbusalduse põhjust kommenteerida. Las kommenteerivad need, kes umbusalduse sisse andsid. Seoses eelarvega toodud põhjendused on pehmelt öeldes hämamine - Rae vallal on omavalitsustest kõige tugevam eelarve, meil pole mingeid võlgasid ega laene. Arvan lihtsalt, et Toompea poliitika - Reformierakonna ning Isamaliidu ja Res Publica koostöö - kandus üle Rae valda. Muud põhjust mina nimetada ei oska. Aga noh, on ennegi opositsioonis oldud. Oleme seekordki valmis tagasi tulema, nüüd juba koostööks IRLga." Nagu eelpool tõdesin, et ilmselgelt juba valimiste järgselt (aga võib olla ka juba enne valimisi) töötasid reform ja IRL koostöös ja otsisid võimalusi Keskerakonnale koha kätte näitamiseks. Selles võis veenduda Viiendas pildis esitatud koalitsiooni protokolle lugedes ja Harju Elus antud kommentaarid vaid toetavad veendumust. Erinevate asjaolude kokku langemine andis võimaluse koalitsioonipartneri alatuks ründamiseks kui deklareeriti uue koalitsiooni sündi ja anti sisse umbusaldusavaldused lõpetava koalitsiooni juhtivate isikute kõrvaldamiseks. 18. jaanuaril 2010a toimus Rae vallas demokraatliku protsessi sildi all võimuvahetus, kus sõnamurdlikkus ja silmakirjalikkus ulatasid teineteisele käe (südame?) ja vandusid üksteisele truudust. Algas see ametlik koostöö senisele vallavanemale umbusalduse avaldamisega. Nagu järgnev foto näitab, distsipliiniga on korras kõikide senise liidu reformierakondlastest liikmete käed tõusid üksmeeles. Ajaloolise tõe huvides peab ütlema (hiljem ka peatun sellel), et vähemalt 2 käetõstjat said oma kaaslastelt õige pea ka ise hundipassi, põhjuseks oma peaga mõtlemine

56 Miks uue liidu hellitusnimeks sobib hästi sõnamurdjate ja silmakirjalike liit? Sõnamurdlikuks pooleks nimetan õigustatult kohalikke reformierakondlasi, sest murdsid nad ju ühemõtteliselt Eesti Keskerakonna Rae osakonnaga 2009a oktoobris allkirjastatud koalitsioonilepet. Põhjendati selle leppe murdmist asjaoluga, et eelarve läbirääkimistel püüdis partner peale suruda liiga optimistliku tuluprognoosiga eelnõud. Et see oli otsitud põhjus, seda tõestasid üksikisiku tulumaksuosa laekumised 2010 aasta algusest kuni lõpuni. Need kõik olid suuremad, kui esialgses välja pakutud eelarve eelnõus. Seega on selge, et põhjus oli vägagi vägistamise maiguline ja selliselt käituvat partnerit saab nimetada vaid reeturiks ja sõnamurdjaks. Nii ma neid ka kutsun, meeldigu see neile või mitte. Loomulikult on selliseid protsesse võimalik läbi viia ka soliidselt ja istudes maha rääkida suud puhtaks. Kuivõrd on ju teada, et uus lepe oli juba sõlmitud, siis poleks olnud ju ka mingit ohtu viisakalt ja vassimata lahku minekuks. Siis poleks ka mingit põhjust kedagi põlata sõnamurdlikkuse tõttu. Paraku arad ja kättemaksuhimulised väikesed inimesed ei julge silma vaadata ja oma asju ausalt ajada. Nii juhtuski nii, et kui minule helistati paiku Postimehe toimetusest ja küsiti kuidas tunne on, siis tegelikult muid märke kui umbes nädal varem Viimsi valla IRL-ilt tulnud hoiatus, näha polnud. Kuivõrd volikogu istung pidi hakkama ehk 3 tundi hiljem, siis helistasin sel hetkel veel partner Gutmannile ja küsisin otse. Vastus oli, et tema pole küll midagi kuulnud. Kui see pole argus ja sõnamurdlikkus, siis mis seda veel on? Seega minu silmis see vennike ka sõnamurdjaks ja reeturiks jääb kell anti sisse avaldus, millest Gutmann 3 tundi varem polnud kuulnudki 26F27 : 27 Nimelt helistas kella paiku Postimehe ajakirjanik ja küsis, et noh läheb umbusaldamiseks? Mina vastasin, et vaba maa ja demokraatia töötab, et kui arvatakse, et on vaja, siis läheb. Seepeale helistasin ka Gutmannile ja ütlesin, et soliidselt käitudes võiks sellised asjad läbi arutada. Tema vastu, et ei tea asjast midagi. Tegelikult oli minul info läbi Viimsi Vallavalitsuse juba ca 1 nädal varem teada

57 Avalduse sõnastuses on ka viga, sest koostöö ju ei katkenud, see katkestati ühepoolselt ja salaja. Lisaks on kummaline ka see, et kahe allakirjutanuga (Timuska ja Laius) pole mingit koalitsiooni koostööd ju olnudki, et kuidas siis nemad sellises sõnastuses avaldusele allkirja anda said?! Teist uue koalitsiooni osapoolt ehk IRL-i esindust silmakirjalikuks nimetades võin küll mõnele IRL-i liikmele ülekohut teha, kuid asjaolu, et nad volitasid Agu Laiuse volikogu esimehe positsioonile, sunnib neid sellist tiitlit nurisemata kandma. On just Agu Laius kõige enam oma veel pool aastat tagasi (enne 2009 valimisi ja nende ajal) kehtinud raudsetest põhimõtetest taganenud, teinud lausa kannapöörde (180 kraadi) ja laulab nüüd sõnamurdlike reformarite laulu27f28. Sealjuures isegi kõvemini kui nood ise seda teha julgevad. Teades üksikasju ka Agu Laiuse varasemast (nõukaaja) poliitilisest kogemusest, siis on tema puhul silmakirjalikkus paljukordselt tõestamist leidnud. Seega jään igati rahule enda järeldusega tekkinud liidu nimetamise osas tegemist on sõnamurdja ja silmakirjatseja kokkuleppega, mida võib püüda põhjendada demokraatiaga, kuid jääb Sõnamurdlikkuse ja silmakirjalikkuse võimuliiduks Rae valla ajaloos. Kuivõrd umbusaldamise puhul on nii, et ühel istungil antakse sisse umbusaldusavaldus ja selle peale kutsutakse kokku järgmine istung, mil umbusaldust hääletatakse, siis oli nii meilgi tuli avaldus ja 18.01avaldati umbusaldust. Paratamatult tuli vahepealsel ajal ja ka hiljem selgitada. Tegid seda mõlemad pooled. Ise kirjutasin sellise loo, mida püüdsin ka valla lehes avaldada, kuid kahjuks jäi see avaldamata. Nüüd siin on see siis loetav Hea Kaaskodanik! Ajal mil Sina seda lugu loed ei ole mina enam suure tõenäosusega Rae valla vallavanem. Olen hoopis Sinu poolt 767 häälega valitud volikogu liige. Miks, küsid Sa? Ega oska minagi sellele küsimusele väga täpselt vastata. Tean vaid seda, et toimunud volikogu istungil taganes meie koalitsioonipartner, Reformierakonna Rae allorganisatsioon, sõlmitud leppest ja teatas, et ei soovi koostöö mitte laabumise ja koalitsioonisisese umbusalduse tõttu enam selles koalitsioonis jätkata. Mis selle sõnade kombinatsiooni taga täpselt on seda teavad vaid nende sõnade kirjutajad. Selge on see, et alates 2004 aprillist suurepäraselt toiminud koostöö, mille vilju võib iga pimegi näha, ei muutu üleöö mitte toimivaks! Ekspartner on ajakirjanduse vahendusel andnud teada, et neile tegi muret eelarveteemaline mitte mõistmine. Et Keskerakond tahtvat laristada ja nemad aina kokku hoida. Pean kohe ütlema, et see ei ole päris nii. Tegelikkuses on nii, et vallavalitsus, toetudes erinevate asjaomaste institutsioonide ja spetsialistide seisukohtadele, esitas volikogule täiesti tasakaalus eelarve. Partner, toetudes äpardunud ehitaja kõhutundele, seda eelarvet ei aktsepteerinud, sooviti põhjendamatut lisakokkuhoidu tuludelt. Analüüsides seda kokkuhoidu, saab asuda seisukohale, et see oli hästi plaanitud, sest tegelikkuses eelarvesse üle laekuvad kroonid oleks saanud kenasti oma ülisuurtesse ja Rae vallale tänases majandussituatsioonis 28 Käesolevas trükises on ka faktilisi näiteid toodud, mis tõestab A.Laiuse oskust muuta oma põhimõtteid tuulelipule omasel viisil

58 seedimatutesse valimislubadustesse suunata. Sellega ei olnud jälle nõus Keskerakond. Samas niisugused vaidlused on tavapärased ja olnud alati eelarve menetluse käigus. Nad on ka alati mingi kompromissini vaieldud ning nii äärmuslikuks nagu nüüd pole läinud. Seega ei usu ma siiani, et see on tegelik põhjus, see on suitsukate tegelikule põhjusele. Mis siis ikka on tegelik põhjus? Jälle pean ütlema, et faktilist selgitust mul ei ole, kuid kuluaarides on sahistatud, et Reformierakonna kohalik seltskond sai oma juhised peastaabist, et karistada vallavanemat, kes suhtus leebelt miljonärist Reformierakonna suursponsorit solvanud inspektorisse ja ei vabastanud teda töölt. Ei tea, kuid sellise stsenaariumi olemasolu korral peab küll ütlema, et sellise korralduse täitjad on selgelt oma isikliku arvamuseta marionetid. (sellest stsenaariumist kuulsin juba enne kurikuulsa Pealtägija eetrisse minekut) Tegelikult olen ma ikka enam ja enam seisukohal, et võimuvahetus on eelmäng 2011 aasta valimisteks (miks mitte ka presidendi valimisteks 28F29 ) ja eelkirjeldatud põhjused (eelarve vaidlus, miljonäri suunis) on vaid toetavad asjaolud, mida kasutati ära õige alguse põhjendamiseks ehk stardipauguks. Ükskõik kuidas lood olid/on, aga pean asuma seisukohale, et Reformierakonna Rae seltskond käitus oktoobrivalimiste järgsest lepingust ühepoolsel taganemisel reeturlikult. Kahjuks ei suutnud ka kohalikud IRL-i esindajad suures võimule saamise lummuses uue partneri käike läbi näha ja lasid endale päitsed puhtalt pähe tõmmata. Meelitades uut partnerit volikogu esimehe kohaga, võttis Reformierakond endale sisuliselt 100%-ne otsustamise vallavalitsuses ning nii jäeti IRL sisuliselt ilma erilise sõnaõiguseta käetõstjaks. Ise nad muidugi seda esialgu ei usu. Seega on väga tõenäoliselt Rae vallas alates koalitsioon Reformierakonnast ja IRL-ist, koalitsioon, mis on väidetavalt maailmavaateline29f30, kuid nii Reformierakonna nägu. Loodan, et uus koalitsioon evib tarkust ja veab välja, loodan seda valla nimel, loodan seda siin pea 6 aasta jooksul ära tehtu nimel. Et koalitsiooni hoida õigel teel ja mitte lasta reostada kõike seda, mida Keskerakonna juhtimisel Rae vallas on tehtud, luban Sulle, et meieesindajatena volikokku valitud seltskond lülitub aktiivselt volikogu töösse ja teeb endast kõik, et juhtida tähelepanu igale kõrvalekaldele ja püüda juba eos ära hoida rumalused. Raivo Uukkivi veel Rae vallavanem Lisaks sisulistele põhjendustele tuli mul vastata ka sellistele a la mees ei oska kaotada või kaotada tuleb ka osata. Kuivõrd sellised seisukohavõtud on jaburad ja sedavõrd jaburad, et siis pidin teema selgitamiseks ka seda kommenteerima. Et mitte pidevalt midagi põhjendada, siis panin kirja artikli, millest iga selgituse nõudja või muidu ilkuja oma vastused võis saada kui tahtis. 29 Kui valiku langetavad valijamehed. Selge on see, et eelmisel korral esindas üks partner valda, siis järgmisel peaks teine esindama. 30 Kuigi tegelikult nimetatakse liberaalseteks erakondadeks Keskerakonda ja Reformierakonda ja IRL on pigem konservatiivne parempoolne erakond 58 58

59 Kaotada tuleb osata? See väljend on saanud suhteliselt igapäevaseks ja keegi ei püüagi enam selle sisusse tungida. Mida see väljend siis tähendab, kui mõtlema hakata? Näiteks võtame sõja. Lahingu kaotus ei tähenda veel sõja kaotust, aga kaotus on see ikka. Mis on oskus kaotada lahingut või kaotada sõda? Lahingu kaotamisele ilmselt on oskuseks end pärast kaotust kokku võtta, analüüsida oma strateegiaid ja muuta tegevusi, julgustada kaaslasi. Sõja kaotuse puhul väljendub kaotamise oskus ilmselt selles, et sa lähed võitjale vastu väärikalt ja püstipäi, aktsepteerid tema üleolekut, kuid ei reeda oma väärtusi. Olgu või tulemuseks surm. Spordis kaotada oskamine ehk siis väärikas kaotamine on tõdemine, et konkurent oli täna üle ja mitte avalikkuse ees põhjuste otsimine näiteks pehmes teibas või halvas ilmas. Julge tunnistamine, et täna oli vastane tugevam on spordis ainuõige ja annab ka motivatsiooni edasi pingutamiseks. Kuidas käituda aga kaotuse korral armastuses? Kas nii nagu lahingu kaotamisel või nii nagu sõja kaotuse puhul? Ilmselt sõltub see olukorrast. Taandudes rivaali ees pea püsti võib jätta küll mulje, et ega sul tõsiseid tundeid polnud. Eks neid näiteid võib tuua erinevatest aspektidest (nt ka karjääriredel ja ametikohtade eest võitlus), sest meie elu ongi ju üks pidev võitlus, võistlus ja enese tõestamine. Ehk tahan öelda, et kuigi me kasutame seda fraasi kaotada peab ka oskama pidevalt, siis situatsioonid ja kõrvaltingimused neis on erinevad ja kaotamise oskus sõltub suuresti neist. Aga aitab sellest filosoofiast. Kaotus poliitikas? Olen selgelt seda meelt, et siin on omal kohal võrdlus lahinguväljaga. Ja kuna meil siin valitseb demokraatia, siis on ka selge, et see sõda ei lõppe ja me räägime vaid võitudest ja kaotustest lahingu kontekstis. Seega tuleb läheneda kaotamisse nii, et see motiveeriks edasi tegutsema. Oskuseks tuleb siinkohal nimetada seda, et mitte taga nutma jääda oma isiklikku kaotatud ametit vms, vaid keskenduda ikka sellele, milleks üldse volikokku (ka riigikokku) pürgisid. Konkreetselt Rae vallas on see vallaelanike heaolule keskendumine. Opositsiooni minemise oskus on ka see, et sa oma põhimõtteid ei muudaks ja suudaksid adekvaatsuse säilitada30f31. Meie oleme seda suutnud. Me keegi ei ole taganutnud oma ametikohti, me oleme opositsioonis algatanud eelnõusid ja teinud kriitikat, mille eesmärk on Rae valla elanike heaolu, kindlasti pole me teinud destruktiivset kriitikat. Me pole taganenud enda põhimõtetest ja seega on meil ka suhteliselt kerge võtta valitsemise vastutus tagasi enda kanda. Kaotus poliitilises lahingus ei tähenda seda, et väärikalt oma pea ise silmusesse paned ja ise toolilt alla hüppad (või vene ohvitserina kuuli pähe kihutad), kaotus, eriti läbi reetmise, peab panema sind koheselt ümber orienteeruma, et täita oma lubadusi ja võidelda oma toetajate eest teisel positsioonil ja võimalikult efektiivselt. Poliitiline võitlus on tihti ka selline, mis ei toimu avatud lahinguväljal, kus saab võitu tugevam strateeg, parem relvastus, targem väejuht. Nii nagu sõjaski, nii toimub ka poliitikas suur (suurem) osa võitlusest väljaspool avalikku võitlusvälja. Ja nii nagu sõjaski (eriti keskaegsetes), on omal kohal sõnamurdmised ja reetmised, atentaadid jms, mida ei peeta 31 Muide see oskus peab olema ka vastupidi. Nt Laius muutis oma suhtumisi 180 kraadi, Toomet unustas oma küla võitlused ja asus vastupidisele positsioonile 59 59

60 aumehelikuks. Tihti seeläbi muudetakse lahingu või isegi sõja käiku. Nii ka poliitikas. Ja täpselt nii juhtus ka Rae valla poliitikas jaanuaris Reformierakond reetis oma partneri ja sõlmis veel keskiga koostööd tehes leppe IRL-iga. Tulemus oli, et nemad jäid võimule, aga mitte avaliku ja ausa võitluse käigus. Seega peaks ütlema, et ka võita tuleb osata väärikalt. Kuna aga paljud võidud ei tule väärikalt (nt Maradona käega löödud värav, mis tõi Argentiina võitjaks), siis on siingi kohe varnast võtta ütlus võitjate üle kohut ei mõisteta. Sõja võitmise puhul on see loogiline, sest pole kedagi, kes võimalike sigaduste üle saaks kohut mõista. Võtame või meie enda okupatsiooni keegi ei julgenud hakata kommunismi kuritegude osas kohut mõistma enne NL-i lagunemist ja kommunist-mõrtsukad ning kaasajooksikud ruulisid 50 aastat. (meil ju volikogus kaasajooksmise musternäidis olemas). Teisalt poliitikas saab võitjate üle kohut mõista küll. Seda kohut mõistab valija. Seda teavad ka poliitikud, kuid nad teavad ka väga hästi, et tavalise inimese poliitiline mälu pole pikem kui pool aastat. Rae valla reeturid arvestavad ka sellega, et valla elanikkond pidevalt uueneb ja uued ju ei tea nende reeturlikust käitumisest midagi. Kui rääkida poliitikas kaotusest, siis on see rahva usalduse kaotus. Seda näidatakse valimistel. Viimaste valimiste tulemus oli küll selline, et ei Rae valla keskikad ega ka mina isiklikult ei pea silmi maha lööma. Isiklik saak 767 häält oli valimas käinutest üle 13%, Rae vallas läbi aegade parim tulemus ja see küll ei anna põhjust öelda, et oleks tegemist kaotusega, pigem on tegemist suure usaldusega ja seda saab omakorda pidada suureks võiduks poliitilise lahingu tandril. Seda võitu ei tee olematuks reeturlik noahoop selga. Samas peab tunnistama, et on veel üks ütlus mis ei tapa, see teeb tugevamaks. Olen kindel, et see käib ka meie kohta. Tapetud me igatahes ei ole ja oma valijate eest seisame ka edaspidi. Lõpetuseks pean siis erinevatele kommentaatoritele, kes mõne minu kirjatüki või arvamusavalduse järgselt avaldab arvamust kaotamise oskusest, defineerida enda jaoks see mõiste ja mitte selle mõistega hooletu ümberkäimise tagajärjel endale halba mainet kujundada (samas on need isikud ju põhiliselt anonüümsed). Viimane ülesastumine Rae vallavanemana Rae valla parimate sportlaste autasustamine 60 60

61 Inimese mälu teemadel, mis teda otseselt ei puuduta, on nagu haugil mäletab vaid lähiminevikku, mis pole mitte pikem kui 6 kuud! Kindlasti kuulub selliste teemade hulka ka poliitiline kemplus. Seda kasutavad hästi ära Rae valla võimurid Reformierakonnast ja IRL-ist. Kolm aastat tegeleti mitte millegi tegemise ja raha raiskamisega, viimane aasta pingutatakse igal rindel, et kuvada end valijale tegijatena. Püüan näidata medali teist külge. R.Uukkivi Volikogu liikme aruanne. 7.Volikogu liikme aruande sissejuhatus Märksõnad sõnamurdmine ja partnerile noa selga löömine, sõnamurdjate ja silmakirjalike liidu teke. Avaliku raha väärkasutus. Sõbralikele arendajatele möönduste tegemine. Politsei poolt läbiotsimise läbi viimine Gutmanni ja Kasemaa kabinetis ning kodus. VOLIS (volikogu infosüsteem) ei tööta. Istungeid 17, neist osa on seotud võimuvahetuslike protseduuridega. Otsuseid võeti vastu 152, määruseid 42 Opositsioon esitas istungitel arupärimisi kokku 14, pöördumisi kolleegide poole ja meeldetuletusi protseduurireeglite täitmiseks 10 ning algatas eelnõusid 6. Lisaks loendamatul hulgal ettepanekuid menetluses olnud õigusaktide tarvis Märksõnad tõmblemine õigusaktidega, nende ülepeakaela tegemine ja mitmekordne ümber tegemine. Avalike objektide ehitamine vallavanema firma poolt, segadused hangetega. VOLIS jätkuvalt ei tööta nii nagu peaks. Istungeid 14. Otsuseid võeti vastu 98, määruseid võeti vastu 29 Opositsioon esitas istungitel arupärimisi kokku 17, pöördumisi kolleegide poole ja meeldetuletusi protseduurireeglite täitmiseks 7 ning algatas eelnõusid 1. Lisaks loendamatul hulgal ettepanekuid menetluses olnud õigusaktide tarvis

62 2012. Märksõnad kriis koalitsioonis, avaliku rahaga kinni makstud isiklik kättemaks ELVESO juhtidele, korruptantide kohtusse saatmine, korruptsiooni süüdistuse saanute tagasiastumine valla tegevjuhtimisest, korruptsioonisüüdistuse saanute premeerimine. Segadused hangetega jätkuvad. Gutmanniga seotud ehitusfirma ikka vallaobjektidel tegutsemas. Volikogu esimehe napp pääs umbusaldusest. Esmakordselt Rae valla ajaloos ahmib volikogu esimees endale võimuliidu üle järelevalvet tegeva komisjoni juhi koha. VOLIS ilmselt ei hakkagi tööle. Istungeid 14. Otsuseid võeti vastu 118, määruseid võeti vastu 13 Opositsioon esitas istungitel arupärimisi kokku 18, pöördumisi kolleegide poole ja meeldetuletusi protseduurireeglite täitmiseks 10 ning algatas eelnõusid 1, volikogu istungi seadusevastase läbiviimise ja sealt johtuva vaieldava otsusega tehtud üks protest. Lisaks loendamatul hulgal ettepanekuid menetluses olnud õigusaktide tarvis. 183-st aruteluks olnud punktis ei saavutatud üksmeelt 54-s, neist 23 olid protseduurilised ja 31 sisulised. Seega vastasseis tekkis 17%-l arutelul olnud punktides (seisuga august). Märksõnad valimiste eelne positiivsete tegevuste võimendamine, Rae Sõnumite üha selgem kasutamine propagandaks. Igal võimalikul moel püüe tegelikku olukorda varjata. Korruptsiooni kohtuasi jätkub! VOLISest ei taha enam keegi rääkida peale volikogu esimehe, kes püüab ikka veel selgitada, kuidas tema VOLISe arendajatega võitleb. See jutt paneb iga kuulaja muigama. Istungeid (seisuga juuni 2013) 17. Otsuseid võeti vastu 55, määruseid võeti vastu 13. Opositsioon esitas istungitel arupärimisi kokku 6, pöördumisi kolleegide poole ja meeldetuletusi protseduurireeglite täitmiseks 5 ning algatas eelnõusid 2. Lisaks loendamatul hulgal ettepanekuid menetluses olnud õigusaktide tarvis. Olulisematest teemadest annan ülevaateid järgnevas Volikogu liikme aruandes. Ülevaateid volikogu istungitel toimunust saab lugeda Nende raamatusse trükkimine annab raamatule liigset mahtu ja ei ole mõistlik. Ametlikke protokolle leiab Rae valla dokumendiregistrist. Nende ametlike protokollide puhul on ühiseks nimetajaks see, et kuigi protokollis on mitme avatud mikrofoni või vaba sõnavõtu korras üleantu kohta öeldud, et lisatud protokollile, siis kahjuks dokumendiregistris neid ei leia. See näitab volikogu esimehe hooletut tööd või tahtlikult materjalide mitte avalikustamist, mis on info peitmine ja kindlasti ei käi kokku demokraatliku hea tavaga ega valla põhimääruses sätestatuga

63 8. Põhjendused liidu lagunemiseks ja analüüs põhjenduste paikapidavusest. Rae vald on suur omavalitsus, kiiresti arenev, asub Tallinna naabruses ja loomulikult ei jää siin toimuv võimuvahetus tähelepanuta. Ajakirjanikud küsisid minult arvamusi, küsiti ka uutelt tegijatelt. Minu valdav üldine seisukoht oli see, et tegemist on demokraatliku protsessiga ja pole midagi imelikku, et sellised protsessid toimuvad. Ma ei hakanud põhjuseid rohkem lahkama ja soovitasin kõigil pöörduda umbusaldajate/võimuhaarajate poole ja küsida otse neilt. Nii ajakirjanikud tegidki ja sealt siis hakkas ka eneseõigustuslikku tulema. Põhiliselt oli 2 teemat eelarve on tulude osas õhku täis ja Uukkivi juhitud koalitsioon soovis maksta jõulukingiks eakatele toetust. Kuna lugesin selliseid artikleid nii Postimehest kui Harju Elust, siis otsustasin kirjutada loo ja näidata kui rumal see jutt on. Sellise loo ka kirjutasin. Veigo Gutmann valetab! Viimased 5 aastat ja 9 kuud kestnud koalitsiooni liige, kes on koalitsioonileppe katkestamise taga, on asunud oma tegevust ägedasti erinevates meediaväljaannetes kaitsma. Samas ei saagi aru miks, sest teine pool pole ju teda milleski süüdistanud. Ilmselt tunneb ta süümekaid, kuigi petmine ja reetmine pole talle esimene selline samm ja ilmselgelt vastab selline tegevus üleüldse reformarite mentaliteedile. Aga olgu selle argpüksliku lepingust taganemisega kuidas on, siin kohal soovin selgitada hoopis seda, et Veigo Gutmann valetab meedias täiega. Kellele ta püüab midagi tõestada? Seda ma ei tea. Mida üldse tõmmelda, umbusaldus on umbusaldus ja selleks ei pea ju mööda meediat ringi tolmutama. Miks ta seda siis ikkagi teeb? Ja mida annab valetamine? Milles valetamine seisneb? Kõige suurem vale on see pensionäride jõulutoetuse teema. Kuidas saab väita, et Üheks tüliõunaks oli tema sõnul see, kas maksta praegusel raskel ajal valla pensionäridele kokku umbes kahe miljoni krooni ulatuses jõulutoetust. Gutmann leidis, et selle raha eest saaks muuta liikluskorraldust kooli juures, kus 800 last, nende vanemad ja õpetajad iga päev ohtu 32 sattuvad?31f Selles väites sisaldub lausa 4 valet korraga. 1. Kaks valet korraga. Pensionäride jõulutoetus oli selgelt koalitsioonikokkuleppe osa 32F33. See kokkulepe on allkirjastatud Gutmanni poolt ja täna väita, et ta polnud sellega nõus on ju selge valetamine. Pensionäridele 2009.a. jõulutoetuse maksmiseks oli vaja teha eelarve muudatus ja see tehtigi ju ära, seda on isegi koalitsiooni koosolekul arutatud ja protokollis fikseeritud. Selle poolt olid ka enamus reformikaid seega jälle vale kell Postimees Online Rae valla koalitsiooni lõhkus pensionäride poputamine, Uwe Gnadendeich. Siinkohal on eriti huvitav, et kell ei teadnud Gutmann midagi umbusaldamise plaanidest 33 Väljavõte koal.lepingust Makstakse pensionäridele jõulutoetust krooni aastas alates aastast

64 2. Kolmas vale on rahasumma, millega Gutmann avalikkust petab a. oli planeeritud esialgses eelarves, mis ka reformikate häältega vastu võetud, krooni eakate jõulutoetuseks, eelarve muudatuse järgselt maksti välja krooni (ca 1300 pensionäri). Ühele inimesele tähendab see jõulukingi suurust 500-lt kroonilt 1000-le eelarve projektis on see summa krooni. Olgu 1,3 või 1,4 miljonit, igal juhul ei ole see 2 miljonit. 3. Neljas vale on soigumine Gümnaasiumi juures liikluskorralduse üle ja väide, et Keskerakonda see ei morjenda. Eakatele jõulupreemia maksmine ei ole seotud absoluutselt selle liikluskorraldusega, sest ka selle teemaga tegeleti aktiivselt. Projekt on valmis, projektile ekspertiis tehtud. Ja tööd võiksid alata3f34. Pealegi jääb mulje, et Gümnaasiumi ümber on mülgas, kus üldse liigelda ei saa. Seda võid sa küll neile rääkida, kes pole Jüris käinud. Need kes seda on, teavad, et see liikluskorraldus on täiesti normaalne ja kui vanemad oma lapsi tuues-viies liikluseeskirju järgiksid, siis poleks ka mingit ohtu. Kui eelmised valed koorusid välja Postimehe online-is avaldatud artiklis34f35, siis avaldati artikkel ka Harju Elus. Ka selles iniseb Veigo Gutmann eelarvest ja personalikuludest ja sellest kuidas nüüd hakatakse palku vähendama ja asi läheb ilusaks. Selleski loos on selgelt mitu pahatahtlikku valet: 1. Tegelikult valla personalikulud suurenevad 2010 seetõttu, et 2009 lisandus Peetri kool ja lasteaed 2. Tegelikult Vallavalitsuse personalikulud uuel Vallavalitsusel võrreldes tänasega suurenevad. Kuigi vallavanema ja abivallavanemate töötasud ükshaaval vaadates vähenevad, siis tänu abivallavanemate armee tööle võtmisega on summa veidi suurem kui täna. Siit küsimus, kui vallavanem suudab tööd organiseerida (ka ise teha) väiksema ametnike arvuga, siis ei ole palju talle selle eest ka rohkem maksta. Vallavanem, kes kottigi ei jaga ning soovib selle katteks lausa 3 abi tööle võtta, peaks üldse palgata läbi ajama 3. jälle räägitakse, et tänane35f36 juhtiv koalitsioonipartner ei hooli lastest!? Tegelikult on see on absoluutne vale! Viimased 5 aastat on põhiliselt tegeletud laste, noortega. Üle 60% valla eelarvest on läinud hariduse ja vabaaja tegevuste katteks. Kui see pole lapsesõbralik, siis mis veel? Isegi 2008.a. eest saavutati lapsesõbraliku valla tiitel. Nagu näeme on need Gutmanni suu läbi avalikkusele avaldatud informatsioonid läbinisti valed. Tuleb otsida põhjust miks sellist inffi levitatakse. Ilmselt millegi ette valmistamiseks. Ma usun ka teadvat mille, aga sellest hiljem. Esmalt peaks esitama küsimuse, et miks Veigo Gutmann vihkab eakaid inimesi ning ka seda, et miks Veigo Gutmanni sõnul vihkavad eakaid inimesi kõik reformierakondlastest volikogu liikmed (neist vähemalt üks on isegi küllalt eakas)? Rae valla viie viimase aasta tegevused on tugevalt kreenis noorte poole. See on ka kiirelt kasvava valla puhul loomulik. Samas on minu arust inimlik tegevus soovida seda kreeni veidikenegi tagasi kallutada ja kompenseerida jõulukingiga, mis meile võib tunduda tühine, kuid eakale inimesele, kellel pisike pension ja suured kulud, on südant soojendav žest, millest ta saab aru, et temast ka hoolitakse. Küüniline 34 Vt ka koalitsiooni koosoleku protokolli, milles teema sees 35 Muide teadmiseks, et hea ajakirjanduslik tava näeb ette ka teise poole seisukoha küsimist. Kahjuks Postimees ei praktiseeri seda. 36 Sel hetkel polnud umbusaldus veel läbi läinud 64 64

65 on aga see kui mingi vennike ütleb, et nendele penskaritele 36F37 küll midagi vaja pole, need ju oma elu ära elanud, võtame neilt viimsegi. Just nii see paraku täna on. Ärgem unustagem me kõik saame vanaks ja võib juhtuda et vajame ka vanaduspõlves abi. Eilne rikkurist ehitaja on tänagi juba sellises seisus, et ei saa oma vanemaid toetada. Küüniline on siinjuures ka lugeda Gutmanni sõnu pensionäride osas, samas teades, et tema vanemad olid esimeste hulgas, kes tänuga selle kingituse vastu võtsid. Aga see selleks. Vaatame nüüd kuhu soovitakse tegelikult raha kantida. Ja mis on põhjus. Põhjuseta ei lenda ka lind, eriti ei tee (omakasulise)põhjuseta 37F38 midagi ükski reformikas Eesti riigis, neil peab iga kroon tooma tagasi vähemalt kümme. Põhjus siis kogu selles loos on reformikate lubatud toetus KÕIKIDELE lastele, kellel ei ole lasteaia kohta. Toetuse summa on 2000 krooni kuus. Tänases seisus teeks ta umbes 6 miljonit aastas. See teema oli reguleeritud ka meie koalitsioonileppes, ajaliselt pidi see hakkama toimima kui eelarves selleks vahendid olemas. Partner aga soovis selle tuua käesolevasse aastasse. Selle soovi täitmine ilma kuskilt tagasi tõmbamata pole lihtsalt füüsiliselt võimalik. Jah, on õige, et me ei suuda kõikidele lasteaiakohta tagada, samas toppides pahaste lastevanemate suu kinni 2000 krooniga ei anna tegelikult midagi. Selle raha eest ei saa lapsehoidjat rääkimata seadusega pandud kohustusest koolieelse ettevalmistuse tagamisel. Sellise raiskamisega ei saanud Keskerakond 2010 a eelarves nõus olla. Pakuti ka alternatiive (lastehoidude toetamine), kuid see ei rahuldanud partnerit. Ilmselt siin ongi koer maetud ja just see on põhjuseks miks leppest (mida Keskerakond punktuaalselt täitis) taganeti. Niisiis võib küll öelda, et eelarve teemadel on lahkarvamusi olnud, kuid 150% vale on põhjendus, millega avalikkusele esinetakse. Seega võiks Veigo Gutmann valetamise asemel tõtt rääkida ja jätta endale meelde Heebrea vanasõna Valetaja karistus: Isegi kui ta tõtt räägib, ei usu teda keegi. Aga oma esimesed kogemused ja loodetavasti ka triibulised saad sa juba teispäeva (19.01 ehk uue võimu esimene tööpäev) hommikul 38F39. Eks näe, mis iba siis tulema hakkab! Iseenesest mõistetavalt ma sulle jõudu ei soovi ja kaasa ei tunne. Küll aga on mul kahju eakatest, keda sinu jõugu juhtimisel ilmselt enam ei toetata selle piskugagi, mida Keskerakond pakkus aasta arenes edasi ja vankumatult selgus, et eelmise vallavalitsuse poolt tehtud prognoos tulude laekumise osas oli kaugel optimistlikust, tegelik olukord tõi selgelt välja, et see oli 40 pigem konservatiivne ja seega igati saavutatav.39f Iga järgmise kuu andmed tulumaksulaekumise osas kinnitasid seda, et laekumine oli võrreldes meie poolt pakutuga plussis. Kuna minu ja minu meeskonna umbusaldamise peamiseks põhjuseks toodi vahetult umbusaldamise ajal just eelarvet ja sinna mõõdutundetult tulude planeerimist, mis ei pidavat kohe kindlasti täis tulema, siis loomulikult hoidsin pidevalt ennast tegelike laekumistega kursis. Üks vastav ülevaade on toodud Kolmeteistkümnendas pildis. 37 Gutmanni lemmikväljend eakate kohta 38 Selle tõestuseks on perioodil olnud ikka väga palju näiteid, alates Meikari poolt avalikustatust, VEB fondist, R-Hooldusest ja lõpetades sisedemokraatia tõlgendamise ja häälte ostmisega 39 Ajalugu näitas, et see juhtus sõna otseses mõttes. Isegi mina ei osanud just sellist käiku ette näha. 40 Tegelikult saavutatigi, kuhjaga 65 65

66 Siia juurde on hea teada ka, millised olid siis esimesed tegevused, millega uus seltskond valda juhtima asusid. Rae valla uuel koalitsioonil väga palju innovaatilisust polnud, seda näitab või tõsiasi, et oma koalitsioonileppesse võeti copy-paste ina või peaaegu copy-paste ina 81-st sisulisest tegevusest 72 eelmise koalitsiooni leppest40f41. Oma strateegia rajati esialgu eelmise vallavõimu kritiseerimisele, kuid kriitika rajati savijalgadele, mille murdumine oli ajaküsimus. (Seda murdumist saab jälgida piltides 11-14). Põhiline avalik argument eelarvesse planeeriti tulusid liiga optimistlikult ja eelmine vallavalitsus toetas liiga palju õpetajaid ja eakaid. Oma etteastet vallavanemana alustas V.Gutmann suurele juhile omaselt ja viis juba järgmisel päeval pärast võimu võtmist läbi koosoleku, mille lasi protokollida41f42 ning protokolli ka dokumendiregistris registreerida ning avalikustada. Tegelikult formuleeritakse valla juhtimises erinevad otsused läbi Vallavalitsuse korralduste või vallavanema käskkirjade abil. Ilmselt Gutmann polnud seda endale veel selgeks saanud. Selles protokollis fikseeriti, et Õpetajatelt võetakse vallapoolne igakuuline 500 kroonine lisatasu ära Vähendatakse direktorifondi, mille arvelt said koolidirektorid motiveerida õpetajaid Eakate jõulutoetus võeti ära (ei saa aru miks eakaid vihatakse) Valla poolt aastaid tehtud kingipakk beebidele ära võtta Uuesalu ühistranspordile planeeritud ära võtta Lisada kahtlase väärtusega struktuuriuuringuks krooni Taaramäe tänava ehitus (lisaks projekteerimisele) sisse suruda. T.Keermale anti ülesanne leida veel kokkuhoiu kohti ja siit koorus ka ettepanek 43 Lagedi kooli muutmiseks 4-klassiliseks.42F 9. Vastukaja ja tagasiside pärast umbusaldust. Tekkis sellest võimuvahetusest mõttevahetus foorumis Seal avati mitu teemat, mis puudutasid võimu vahetust. Esimene selle valdkonna teema oli Võim Rae vallas, mida on külastatud 4453 korda ja kuhu on kirjutatud 243 kommentaari. Teiseks teemaks oli Raivo Uukkivi pole enam vallavanem vaatamisi 1132 ja kommentaare 34. Valdavalt ei kujune foorumi teemad väga populaarseteks, kuid siin pole mitte suur vaatajate hulk oluline, vaid kommentaaride kogus. Viimasel perioodil on võrreldava huvi saavutanud teemad, mis seotud Gutmanni ja Kasemaa korruptsiooni kaasusega ( Politsei vallamajas 5180 külastust ja 146 kommentaari); Gutmanni ebaõnnestumisega laste kasvatamisel ( Kriisiplaan Jüri Gümnaasiumi moodi kooli ukse ette roojamisest kogus 3767 vaatamist ja 125 kommentaari; Kui juhtiva poliitiku poeg varastab ja vahele jääb, kas peaks poliitik võtma vastutuse ja loobuma oma positsioonist? rääkis poja vargustest ja kogus 4001 vaatamist ning 119 kommentaari) Vallavanema juhtimisalase koosoleku protokoll nr 1 43 Õnneks kogukond osutus tugevamaks 66 66

67 Loomulikult said võimuvahetuse teemal kõik sõna võtta ja nagu ikka oli võimalus seda teha nii oma nime julgelt kasutades kui ka anonüümselt. Tehtigi ja elati välja nii minu poolt kui vastu. Süvenemata arutelusse võin lihtsalt konstateerida, et see teema läks rahvale korda. Mulle isiklikult tegid südame oluliselt soojemaks personaalselt saadetud kirjad, kus on selgelt tuvastatav saatja nimi ja seisukoht. Mõned iseloomulikumad siin ka ära trükin. Loomulikult ei saa ma avaldada identifitseerivat informatsiooni, kuid need valitud kirjad kuvavad vähemalt seda, et ma tavaliste inimeste poolt siiski ei olnud umbusaldatud. e-kiri : Tere Raivo Küllap oled selle sisulise kirjutisi saanud ka varem, aga tahtsin sind ka omaltpoolt kodanikuna tänada oskusliku valla juhtimise, hea koostöö ning panuse eest haridusse ja lasteaedadesse, mis on Rae valla arengut silmaspidades väga vajalikud. Siinkohal pean tõdema ei ole suur KE pooldaja, aga sinust pean väga lugu, sest oled aus, abivalmis ja alati valmis asja mõistusega võtma. Loodan, et asjad lahenevad nii sulle kui vallale soodsalt ja annad ka edaspidi panuse valla arengusse, mida raskes majanduslikus olukorras on väga vaja. e-kiri : Tere Kindlasti on Teie meilboks ülekoormatud vallakodanike tänuavalduste ja heade soovidega, ehk jõuavad ka meie head soovid ja tänud Teieni. Eile õhtul meie postkasti potsatanud Rae Sõnumid, tekitasid väga kurva meele. Äärmiselt kurb on mõelda ja paha lugeda, et Vallavanem, tänu kellele on Rae Vallast saanud parim koht elamiseks, ei sobi ühtäkki enam neile meestele, kes ihkavad ise au ja kuulsust, keda ei huvita kodanike hea- ja rahulolu. Meie arvates näitas Teie saavutatu häältearv valimistel selgelt, et vallarahvas on Teiega väga rahul ja hääletamisega avaldati teile tänu. Äärmiselt õõvastav on mõelda, mis mehed nüüd Valda juhtima hakkavad. Igatahes, härra Vallavanem (meie jaoks olete seda endiselt), meie suur suur tänu Teile, soovime, et säilitaksite kainet mõistust ja teravat meelt ja keelt, et Te ei laseks pead norgu ja võitleksite oma koha tagasi, koha, mis kuulub Teile ja vaid Teile. Oleme mõtetes Teiega, võibolla ühel heal päeval, kui härra Uukkivi istub taas Vallavanema toolil, saavad ka meist uuesti Rae Valla kodanikud, seniks aga kõike head ja kaunist Teile. e-kiri : Minu siiras lugupidamine tehtud töö eest! Lugedes Rae foorumit on näha, et toetus on kordi suurem kui mittetoetus... Kas kohalik kesk ei saaks midagi ära teha? Näiteks ukselt uksele käia ja üks küsitlus korraldada? Teadmine annaks palju eeliseid! Uusi valimisi meie vist korraldada ei saa aga inimesi läbi käies saaksime teada hetkeolukorra. Kas üldse on võimalik korraldada uusi valimisi? Lihtsalt minu eksprompt mõttekäik! e-kiri : Subject: Üks lihtkodaniku arvamus Tere, hr. Uukkivi! Alustan sellest, et mul tavaliselt pole kombeks täiesti võõrastele inimestele kirjutada. Aga täna postkastist leitud vallaleht ja seal 67 67

68 sisalduv kirjutis Teie vallavanema-ametist tagandamisest miskipärast tekitas minus sellise tahtmise. Ma ei kuulu Keskerakonna valijaskonna ega fännide hulka. Enamgi, selle erakonna liidri käitumine ja väljaütlemised on mulle sügavalt vastukarva. Vahest pole ma kursis keeruka tipp-poliitikaga, aga elementaarsest kasvatusest ja viisakusest ma enda meelest üht-teist tean ning selle puudumise ning ülbuse tunnen ära. Kui enne Rae valda kolimist siinkohal mu arvamus erakonnast kui sellisest lõppeski, siis viimase nelja aasta jooksul, mis ma Jüris olen elanud, on see natuke teisenenud. Kui elukeskkonna järgi saab otsustada ka seda valitseva vallavanema üle, siis leian, et olete teinud head tööd (lõpuks jõudsin ka "pointini", miks üldse kirjutan. :)) Ajakirjanikuna olen ringi sõitnud Eestimaal küll ja küll ning kui võrdlen, olen alati tänulik, et meil siin on asjad just nii, nagu on - ilusad koolid, head sportimisvõimalused (kui spordikeskuse naistesauna keris ka ükskord ometi taas leiliviskamis-korda saaks!!! :))))), hoitud loodus, palju noori ja lapsi jne. Muidugi, näiteks lastaiakohtade nappus ja sellega seoses lastehoiukompensatsiooni puudumine puudutavad ka mind, kuid ma saan ju aru, et kõike ei saa kohe ja korraga. Ei saa ehitada aasta jooksul mitut uut ilusat lasteaeda ja siis veel kodulaste hoidmist ka kompenseerida. Leian, et meie vallas on selles teemas tehtud väga õigeid otsuseid. Eriti uhke tunne oli valimiseelsest telesaatest kuulda, et Rae vald on seda suutnud ilma hirmsuurte laenudeta (kui ikka õigesti aru sain). Nii et kui Teid või teie erakonda hetkel laristamisele kaldumises süüdistatakse, siis - täiesti apoliitiline lihtkodanik Jüri vahel laristamist küll ei märka. Üks asi on veel, mida ma Teie kui vallavanema suureks plussiks pidasin - Te elate ise ka siin ja tunnete iseenda ja oma pere peal kõiki enda tehtud otsuseid. Eriti jabur on minu meelest see, kui valda juhib keegi, kes ise elab hoopis mujal (tean Eestimaalt ka paari sellist juhtumit). Ei saa väita, et ta oma tööd siis kohe hooletult teeks, aga vähe teine suhe on tal paratamatult. Jube pikk kiri tuli nüüd küll. Palun vabandust, kirjutava inimese asi. Loodan, et ma ei mõjunud pealetükkivalt. Soovin Teile edaspidiseks kõike head ja loodan, et saan siiski ka edaspidi tunda, et paika, kus ma elan, juhitakse samasuguse hoole, mõistlikkuse ja tasakaaluga nagu omaenda kodust majapidamist. Tervitades,Jüri elanik, e-kiri läbi kontaktaadressi: Lisan veel, et mulle ka ei meeldi Keskerakonna Hr.Savisaar aga tema vastu me ei saa, samas on Keskerakonnas väga palju toredaida inimesi s-h- hr. Uukkivi. Tahaks vaid teada kuidas saab juba otsustatud asja lihtsalt muuta mingi umbusaldusega ja see läheb läbi nii, et keegi ei protesteeri ja samas pole midagi katastroofilist juhtunud vaid uus mees tahab pjedestaalile saada - ja saabki!!! Kas peaks piketeerima minema!!! Lisaks eelnevale alustati kampaaniat toetusallkirjade korjamiseks. Need allkirjad edastati vallavalitsusse, aga ka mulle. Vallas andsid allkirjad üle valla aukodanikud Johannes Tõrs ja Peeter Böckler. Neid toetusallkirju sai üle 400, mis lühikese perioodi jooksul kogutuna tundub üsna suur number. Kuigi nende allkirjadega suurt peale pole hakata, siis on lihtsalt hea teada, et inimesed oma andmed ja nimed julgelt avaldasid ja allkirja andsid. Eestlase puhul see ju väga tavaline pole

69 Kõik eeltoodu andis mulle kõvasti energiat ja tahtmist jätkata ja isegi võib öelda, et sellise tagasiside saamine kaalub isegi üles selle solvumise tunde, mis esialgu tahestahtmata tekkis. Presidendi kiitus lisas jõudu. Ilmselt kavandamata43f44 tuli väga hea tagasiside keskerakondliku vallavõimu tegemistele See on kenasti ülestähendatud ka valla lehes Rae Sõnumid (aprill 2010) esileheloos. Nimelt külastas Jüri gümnaasiumit Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves. Ta kohtus koolirahvaga, aga ka vallajuhtidega. Lehes siis selline kena lõik: Enne Rae valla juhtidega kohtumist näidati presidendile koolimaja ning külastati sama katuse alla jäävaid Jüri raamatukogu ja spordikeskust. President andis koolile kiitva hinnangu. Vallajuhtidega kohtumisest on kirjas selline lõik Kõne alla tuli Rae valla rikkus meie laste arv. Neid on veidi rohkem kui veerand valla elanikust. Vestluses tunnustas president vallajuhtide tublit tegutsemist ning lausus kiitvaid sõnu valla omafinantseeringust ehitatud koolimajade ning lasteaedade eest. Räägiti ka kohaliku kogukonna aktiivsusest ning külaliikumise edendamisest. President pani imeks seda, et Rae vallas on rohkem külavanemaid kui kogu Pärnumaal kokku. Miks ma seda külastust võtan positiivse tagasisidena enda ja oma meeskonna tööle? Aga seepärast, et kõik, mis Presidendile muljet avaldas, tehti ju perioodil, mil meie meeskond vallas tegevusi juhtis ja otsuseid tegi ning neid ellu viis. Tänan Presidenti heade sõnade eest ja Rae Sõnumeid avameelse loo eest. 10. Võimupöörajate esimesed triibulised. Pärast reformierakondlikku sõna murdmist ja selle tõttu võimalikuks saanud võimupööret otsustasime isekeskis, et opositsioonis asume tegema kõike seda, mida oleme oma valijale lubanud ja loomulikult teraselt jälgima koalitsiooni tegevusi, et vältida võimalikku kahju tekkimist valla elanikele ja kodanikele. Alustasime koheselt erinevate õigusaktide eelnõude menetlusse andmisega. Samuti otsustasime, et meie abivahendiks saab antud situatsioonis olla võimalikult laialt avalikkusega suhelda ja oma tegevusest aru anda. Nii ka tegime. Loomulikult ei meeldinud selline käitumine oponendile, kes lootis, et me oleme nii löödud, et vaatame vaikides kõrvalt, kuidas maksumaksja vahenditega ebaperemehelikult ringi käiakse. Kui uuel koalitsioonil said kohad jagatud ja vallavõim pidi keskenduma tema ees seisvatele küsimustele, siis otsustas Laius oma tagasisides oma lugejatele oma raskest tööst teada anda ja millegi pärast oli seal alati tähtsal kohal oponendi süüdistamine selles, millega ise hakkama ei saadud. Esimene selline huvipakkuv üllitis ilmus 2010 veebruari alguses ja kandis pealkirja Nädal vallapoliitikas 4F45. Kuna see kirjutis oli Laiusele iseloomulikult sisulisi vigu täis, siis kirjutasin ka teise poole vaatevinklist loo: 44 Võib isegi öelda, et tegemist võimupöörajate suure PR apsakaga

70 Nädal vallapoliitikas Pilk teiselt poolt. Tõepoolest lõpetas volikogu esimehe valimine võimujõujoonte ümber mängimise Rae vallas. Koha vahetasid IRL ja Keskerakond, neist esimene sai läbi truuduse vandumise partneriks reformikatele ja teised asusid opositsiooni pingile. Keskerakonna õnneks peab ütlema, et meie valimislubadustest suur osa on ka uue koalitsiooni leppes ja seega saame igati kaasa aidata nende täitumisele. Nagu uue koalitsiooni tekkimisel oligi arvata, nii ka juhtus Reformierakond pusib vaikides ja IRL-i esindajad püüavad asju selgitada kogu koalitsiooni nimel või pigem annavad edasi koalitsioonipartneri sõnumit. Oma poliitilises läkituses rahvale on Laius mingil põhjusel pühendunud minule, kahjuks on ta esitanud mitmeid seisukohti, mis on kas teadlikult või teadmatusest kiivas. 46 Esimene teema. Vallale kaela sadanud uudis kaotatud kohtuprotsessist45f ja väljamaksmisele kuuluvast summast. Kuivõrd esitasin sellel teemal arupärimise, siis vihastas see Laiust sedavõrd, et ta peatus oma esimese nädala kokkuvõttes sellel teemal detailselt, kuid fakte mitteteadvalt või neid teadlikult väänates. See teema esitatakse nii nagu oleks eelmine Vallavalitsus või vallavanem (R.Uukkivi) kohtuasja kaotuses süüdi. Kummaline. Teema on kohtuvaidluses juba 2004-st aastast. Siis käis asi ka volikogus. Toona oli nõude suurus ekspertide arvates 18 miljonit krooni. Minu seisukoht oli, et ilma vastava kohtuotsuseta ei juhtu vallas midagi ja ei maksta ka midagi kellelegi. Nii ka läks. Vaidlused venisid, kinnisvaramull lõhkes ja lõpuks tänu selle protsessi pikkusele vähenes nõue 10 miljoni võrra. Protsessis oli algusest peale võiduvõimalused 50:50. Vald võitis esimese astme ja kaotas teise. Vaidluse subjektiks oli üks valla poolt antud õigusakt ja selle korrektsus. Laius lajatab, et vald oleks pidanud kasutama advokaati, aga ajas asja oma juristidega. Kuivõrd vaidlus käis üle viie aasta taguse õigusakti üle, siis lõpplahendusele ei anna juurde kalli advokaadi palkamine, see oleks raiskamine. Viga, mille üle vaieldi tehti 1999.a. ja tegemise ajal olid võimul tänase võimukoalitsiooni ühe liikmega lähedalt seotud isikud. Miks arupärimine tuli üllatusena? On ju loomulik, et niisuguse summa väljamaksmine halvab valla tegevust. Kuna ise olin vallavanemana sellel teemal ka teise osapoolega konsulteerinud ja saanud vastuse, et valla eelarve huvides oleks võimalik osa sellest nõudest tasuda ka maaga, siis oli loogiline küsida kas ka uus vallavõim seda teemat puudutas. Mis siin imelikku? Seda enam, et Gutmann oli asjast väga hästi informeeritud, teema oli detailselt ette kantud ja protokollitud koalitsioonikoosoleku protokollis. Täna teeb ta näo, et ei mäleta, aga protokoll räägib teist juttu. Kuna see protokoll oli saadetud kõikidele koalitsiooni liikmetele ja veelgi laiemale seltskonnale, siis teadsid teemat ka 16 volikogu liiget. Igaüks võib seda teemat lugeda järgmisest protokollist (vt Viies pilt protokoll, p 1.2 RU) või järgmiselt veebilehelt Seega olen hämmingus Laiuse väitest üllatuse osas. Veelgi enam hämmastab mind väide, et mina selle üllatuse korraldasin. Minu teada laekus ametlik dokument Riigikohtult valda , mina teatavasti sain oma hundipassi vallavanema kohalt Teema põhjustanud arupärimisega ja vastusega sellele saab tutvuda aadressil 46 Eelmisest sajandist pärit maavaidlus, mis lahenduse sai alles 2010 ja tõi vallale kohustuse maksta kompensatsiooni üle 7 miljoni krooni

71 Teine teema, millega Laius kindlasti puusse paneb ja seda vaid temale teadaoleval põhjusel, on see väide, et eakate jõulutoetus oli minu isiklik lubadus.46f47 No tule taevas appi, see oli ikka Keskerakonna platvormi osa Et see varem teoks sai, selles tuleb kiita meie reformikatest partnereid koalitsiooni moodustamise ajal. Kolmas teema, mis jäi eelmisesse nädalasse ja mida Laius oma poliitpalves käsitleb, on koostöö küsimus. Et mitte Laiuse moodi kontekstist välja tõmmatud kallutatud teksti esitada, siis esitan hoopis kogu meilivahetuse (pealegi pole AL keelanud selle esitamist ega nõudnud konfidentsiaalsust.) From: Agu Laius Sent: Friday, January 29, :14 PM To: Subject: Ettepanek kohtumiseks Tere õhtust, Raivo! Volikogu istungil pärast valimisi öeldu, et soovin tasakaalu ja koostööd ka opositsiooniga, ei olnud suusoojaks, vaid vägagi tõsiselt mõeldud. Seetõttu teen ettepaneku, et võiksime kohtuda ja volikogu töö küsimuste üle arutada. Esimesel korral võiksime arutada: 1. Kuidas opositsioon plaanib tegutseda volikogus. 2. Opositsiooni suhtumine volikogu revisjonikomisjoni esimehe kohasse. 3. Valla ajalehega Rae Sõnumid seonduv 4. Raefoorumis edasine suhtlemisstiil 5. Võiksime kokku leppida, kuidas edaspidi kohtume ja kuidas sellest väljapoole teateid anname. Kuna põhitöö nõuab oma aja, siis minule sobivad kokkusaamiseks õhtused või varahommikused alates 8-st ajad või nädalavahetused. Paraku on nii õhtud kui ka nädalavahetused ka tihti tegemistega kinni. Usun siiski, et leiame aja kohtumiseks ja arutamiseks. Jään ootama Sinu jaoks võimalikke aegasid ja kokkusaamise kohtasid lähitulevikus alates homsest. (Pühapäeval olen paraku IRL suurkogul, kuid olen valmis sealt hilisel pärastlõunal vajadusel ära tulema. Kui esimene kohtumine toimub ja sujub, siis need kohtumised võiksid muutuda regulaarseteks. Edaspidi võiksime näiteks leida ühisosa, millised valla määrused vajavad uuendamist. Ja ega teemadest puudust küll ei tule. Head, Agu 47 seda teemat armastas Laius kogu perioodil jäärapäiselt korrata, vaatamata sellele, et ta selles ka ikka ühtmoodi eksis 71 71

72 From: Raivo Uukkivi Sent: 30. jaanuar a. 11:33 To: 'Agu Laius' Subject: RE: Ettepanek kohtumiseks Hommik! Esmalt pean ütlema, et ma niisuguseid otsuseid kindlasti ilma oma inimestega nõu pidamata ei tee. Saame me kokku järgmise nädala teisel poolel ja siis arutame seda teemat. Teiseks julgen arvata, et me ei tee kindlasti mingit niisugust koostööd koalitsiooniga, kuhu kuulub reformierakond. Nendega oleme pea 6 aastat kohtunud ja kõnelenud ja meil pole nendega enam millestki rääkida, vähemalt nii kaua kui väike kalur ja äpardunud ehitaja seal nööre tõmbavad. Küll aga arutame oma inimestega koostöö võimalikkust opositsioonis olles IRL-i fraktsiooniga. Koostöö tähendab ka seda, et meie algatused peavad saama toetust. Kolmandaks võin ilma oma inimestega nõu pidamata öelda, et meie plaan volikogus on konstruktiivsus ja valla heaolule ja meie valijatele suunatud tegevus. Sellega juba alustasime eelmisel istungil. Neljandaks - Rae Sõnumite kohta oleme oma ettepaneku teinud. See ühtib Sinu ettepanekutega juba aastast Mäletatavasti tõmbas toona vee sellele üritusele IRL-i tänane armas koalitsioonipartner. Tänane tegevus RS-i suunal näitab seda, mida Sina oled püüdnud mulle süüks panna, reform püüab lehe oma käpa alla saada. Viiendaks - foorum on kodanike suhtluspaik ja mina neid suukorvistada ei saa ega taha. Ei teinud seda siis, kui mind põhjuseta rünnati ja ei kavatse teha seda ka nüüd. Loomulikult kasutan seda kanalit ise info jagamiseks. Kui oled tähele pannud, siis IRL pole ju eriti sarjata saanud. Seega arutame meie omadega asja ja siis annan teada kas ja kes suhtlema hakkavad. Kuidas oled mõelnud - suhtled üksi või kaasad kedagi? Veel sooviksin Sinu arvamust eelmisel volikogul algatatud eelnõude kohta - millise seisukoha IRL kavatseb võtta? Ilusat suusailma Raivo Uukkivi From: Agu Laius [mailto:agu@kysk.ee] Sent: Saturday, January 30, :13 PM To: raivo@kivitalupuhkus.ee Subject: RE: Ettepanek kohtumiseks Tere, Aitäh vastamast! Selgituseks, et mina pakun kokkusaamisi volikogu esimehena ja arutada saan vaid volikogu töö sujuvama ja edasiviivama läbiviimise teemasid. Sellelt ametipostilt saan kohtumisele kaasa võtta vaid Tarmo Klaari volikogu aseesimehena ja olen valmis seda tegema, kui vajalikuks peate

73 Kui soovite kohtuda IRL-iga, siis see ettepanek tuleb teha Priidule ja seda arutada Priiduga. Seda ka volikogus arutatavate eelnõude osas. Mina ei ole isegi mitte, ja seda enesetaandamise läbi, osakonna juhatuses ega üheski teises erakonna ametis. Teadlikult, et mul ei läheks rollid sassi. Eelmisel volikogu istungil algatatud eelnõude kohta ma volikogu esimehena ei saa oma seisukohta avaldada. Teen seda IRL liikmena kõigepealt IRL fraktsioonile ja siis arutatakse seda koalitsiooni koosolekul. Jään ootama teie sisearutelu tulemuste kohta teavet. Head, Agu From: Raivo Uukkivi Sent: Saturday, January 30, :46 PM To: 'Agu Laius' Subject: RE: Ettepanek kohtumiseks Tere veel Nagu eelmises kirjas ütlesin - reformiga pole meil midagi arutada. Samas said valesti aru - ma ei rääkinud ka IRL-ist vaid IRL-i fraktsioonist, mille esimees oled. Kui aga soovid kohtumisi volikogu esimees vs volikogu opositsiooni esindaja, et arutada volikogu tegemisi, siis OK. Järgmisel nädalal annan teada Lugupidamisega Raivo Uukkivi Seega iga lugeja võib saada aru, mida räägiti ja kuidas asjad edasi pidid minema. Miks Agu Laius oma poliitilises läkituses sellele kirjavahetusele kuidagi omamoodi aktsendi andis, see on tema asi. Eriti naljakas on Agu Laiuse seisukoht meie foorumi osas. Kui mina asusin veel vallavanema postil, siis Laius opositsionäärina kasutas igat võimalust, et tuld anda. Oli igati rahul ka anonüümsete kommijatega, peaasi, et need jutlustasid talle meeldivat ja tümitasid vallavõimu. Nüüd äkki on see foorum halb. Kas tuuleliplus? Huvitav miks Agu Laius ei kõnele 1. vallavanema juhtimisprotokollist ja selles toodust? 2. vallasekretäri lahti laskmisest ja vallale suure planeerimatu personalikulu kaela toomisest. 3. Rae Sõnumite toimetajale täiskohaga poliitasetäitja võtmisest? Eriti kui mind süüdistas ta pidevalt propagandas, mis siis nüüd juhtuma hakkab? 4. Uuesalu inimeste ühistranspordita jätmisest 5. ca kroonise uuringu tellimisest 73 73

74 6. inimeste hirmutamisest 7. jne., jne Need ju vaieldamatud osad selle nädala Rae valla poliitikas! Kas ja kuidas jälgivad armsad koalitsioonipartnerid õigusakte, eks sellest saame varsti teada. Ja lõpetuseks. Kurb on lugeda kui koostööle kutsuv pool juba enne selle koostöö algust väljutab nii vildakat infot. Mida sellest järeldada võib? Igal juhul me arutame reedel, nii nagu Laiusele ka lubatud, seda teemat. Üles tähendas Raivo Uukkivi, Ja veel üks lugu, mis sai kirjutatud esimestel kuudel pärast võimupööret. Muidugi järjekordselt vastuseks Laiuse valedest kubisevale sõnavõtule, mille ta avaldas IRL-i veebilehel pealkirja all Kas tõesti on soov valla mainet hävitada. Kummaline pealkiri ja kummaline küsimus, mis oli esitatud meie foorumis toimunud arutelude pinnalt. Nimelt ei kannatanud mees välja seda, mida ta ise on harrastanud küll selles samas foorumis või hiljem nii IRL-i veebilehel kui ka erinevates FB gruppides tema ja tema sõprade vigadele viitamist. Siinkohal peab küll tõdema, et Laius ise on (väidetavalt ka foorumis, kus on võimalik anonüümne esinemine) sõna võtnud oma nime kasutades. Samas katse foorumi kommentaatoreid vaigistada (suukorvistada) ei ole demokraatlik ega konstruktiivne, sest pole vahet kas probleem esitatakse oma nime kasutades või anonüümselt, probleem jääb probleemiks ja probleemi põhjustaja peaks süüvima probleemi lahendamisse, aga mitte otsima võimalusi selle avalikustaja karistamiseks. Seega on selge, et mitte avalik arutelu ei riku valla mainet, vaid need rikuvad, kes avaliku arutelu põhjustanud teoga hakkama saanud. Hiljem tuleb näiteid nendel teemadel küllaga veel, aga selle konkreetse artikli vastulause on avaldatud järgnevalt: Vallarahva poolt mulle kolleegiks valitud Agu Laiusele vastuseks tema poolt kirjutatud loole Kas tõesti on soov valla mainet hävitada? Alustuseks tsitaat foorumist teemast Tähelepanuks foorumi kasutajatele, mille , kell kirjutas Agu Laius: Raefoorum on Rae valla elu-olu kajastamiseks ja arutamiseks. Avalik kõigile, kellel midagi öelda on. Paraku aga on pikemat aega nii, et vallaasutused ja vallaametnikud ei vaeva ennast sellega, et oma tegemiste kohta teavet anda või mõnd esitatud seisukohta kummutada. Nii võibki juhtuda, et aeg-ajalt ehk ka mõni näpukas või apsakas kellegi kirjatöös läbi lipsab. Asjatundjatel oleks seda hea õiendada, kuid millegi pärast nad seda ei tee. Saan vaid järeldada, et nende asutuste töötajatel ei ole vallarahvale midagi teada anda. Omalt poolt taunin aga kirjutajate vängete sõnade kasutamist ning segaseid kirju, millest aeg-ajalt mõtet leida ei õnnetugi. Raefoorumit õnneks ei saa sulgeda, sest ei allu vallajuhtide ja vallaasutuste suvalisele tahtele. MTÜ Raekodanikku ei saa ka süüdistada, sest iga kirjutaja vastutab ikka ise oma kirjatööde eest. Kui kellegi mõni seisukoht on solvav, siis oleks vaja kohtusse pöörduda - täpselt nii, nagu tehakse valeinformatsiooni avaldamisel ajalehtedes

75 Hea Agu! Alustasin seda kirja tsitaadiga, mille tähelepanelikul lugemisel ja võrdlemisel sinu 26.märtsi kirjatükiga (mille internetiavarusse paiskasid), võib asuda seisukohale, et kogu vastus peitubki selles samas tsitaadina esitatud kirjutises. Aga ma arutleks veelgi. Suur Juht. Eile (26.03) koju tulles sain ma üllatuse osaliseks. Üllatus seisnes minu naise aupaklikkus käitumises, ta vaata et teietas mind. Mõtlesin, et millega siis selline aupaklikkus on välja teenitud. Vastava küsimuse peale talutati mind arvuti juurde ja sain lugeda sinu lugu. Sealt siis sain teada, et oled mind Suureks Juhiks, vaata et jumaluseks, nimetanud. Jüngrid ja puha! No eks ole ju tore lugeda, et oponent sind Suureks peab ja sul on pimesi järgnevaid jüngreid. See on isegi positiivsem kui teadmine, et kedagi sinu jutt ei huvita. Aga nagu ikka, üks tilk tõrva keerab kihva kogu meepoti sisu. Selles kiituses on samuti tilgake tõrva sees. Nimelt teame ju, et sa Agu olid ENSV päevil Harju rajooni esikommunistide hulgas, nö nomenklatuur. Teie, nõukogude kommunistide, kõnepruugis kutsuti hardusega hääles Suureks Juhiks Stalinit. Noh seda võrdlust ma kahjuks välja ei kanna. Aga olgu selle juhiga kuidas on. Täna on sul palju suurema kerega juht, keda silmad ruutus peas järgid ja kelle soove püüad silmist lugeda. Lepi sellega, et oled paraku ise end jüngri staatusesse seadnud. Volikogu esimehe kohustused. Sa kirjutad oma loos, et volikogu esimehena on sinu kohustus külastada raekodaniku foorumit, muidu ei teeks sa seda iial. Järjekordne liialdus, sest oled seda foorumit kasutanud sopaloopimisena väga edukalt läbi kogu meie foorumi eluea. Ei pea väga palju taha poole sirvimagi, et tõestust saada. Tõsi, sinu poriloopimised (valla maine kahjustamise püüded) on tehtud sinu enda nimel ja kuna nad on suuremalt jaolt diletantlikud, siis on valda nad seni kahjustanud vaid sellel määral, et soovijad saavad teada, et selline inimene elab Rae vallas. Seega tutvudes selle foorumiga süvitsi, saame teada, et sa oled läbi selle foorumi ajaloo siin esinedes muutnud mitmel korral kardinaalselt oma seisukohti (mõni võiks kohe uurimistöö teha), teisisõnu oled tõestanud oma ülimat silmakirjalikkust. See silmakirjalikkus ja tuulelipule omaselt suunda muutvad seisukohad on täna tõesti ohuks juba valla mainele, sest täna seotakse neid ju Agu Laiusega, kes on kahetsusväärsel asjaolude kokku langemisel saanud ka valla esinduskogu juhiks. See on juba tõeline oht, sest sellist kogu peaks juhtima ikka põhimõttekindel inimene. Lähiajaloost teame, et olles mesti löönud sõnamurdjatega, oled jällegi muutnud oma paari kuu tagust seisukohta vallakodanikega suhtlemise kontekstis. Vaata siinkohal veelkord loo alguses olevat tsitaati. Aga millised ikka on ühe volikogu esimehe tegelikud kohustused? Nendest võib igaüks lugeda KOKS-ist 42. Samas paari sõnaga võiks neid ka siinkohal iseloomustada. Põhiline kohustus on volikogu töö korraldamine. Mina näen siinkohal, et volikogu töö oleks hästi korraldatud, siis peaksid selles kogus osalevad inimesed olema lisaks populaarsusele valijate hulgas ka kursis sellega, milleks neid valija volitas avaliku haldusega ja seal toimivate reeglite ja põhimõtetega. Seega oleks ühe volikogu esimehe asi tagada, et tema juhitava volikogu liikmed (vähemasti esimest korda volikokku valitud) saaksid koolitatud alal, milleks rahvas neid volitas valla juhtimises. Vähemalt algtõedki oleksid vajalikud. Volikogu esimehel oleks ju endalgi tunduvalt parem tööd teha kui tema ümber on mõtestatud pilguga kolleegid, aga mitte kari, kes peab kuulekalt kätt tõstma valdavalt reformarite valimislubaduste täitmiseks või nendega seotud arenduste menetlemiseks või opositsiooni poolt pakutud demokraatlike lähenemiste maha hääletamiseks. Või eksin mina? 75 75

76 Muide sellisteks koolitusteks pakutakse võimalusi küllaga. Valimiste järgselt käivitus nt TTÜ juures kohaliku omavalitsuse akadeemia, kus anti ja antakse KOV-ide volikogu liikmetele ja valla töötajatele teadmisi sellest, mida neil on vaja tegema hakata, millega tuleb silmitsi seista, et valijale antud lubadusi täita ja valla/linnaelu paremaks muuta. Käisin jaanuaris minagi TTÜ-s oma kogemusi jagamas. Saalis oli rahvast üle Eesti, ka Harjumaalt oli valdade esindajaid. Keda polnud? Rae valla esindajaid. Kogemusi saab ka EMOL-i (Eesti Maaomavalitsuste Liit) ja ELL-i (Eesti Linnade Liit) igaaastastelt Linnade ja valdade päevadelt. Kui palju osales Rae vallast? Volikogu esimehe asi on ka valda esindada. Näiteks eile toimus järjekorras neljas Omavalitsusfoorum, seekord oli vaatluse all hariduse temaatika. Kas Rae vallast oli keegi? Olin mina ja ei ühtegi koalitsiooni esindajat. Ilmselt ei ole vajalik teema meie vallajuhtide jaoks. Seega, Agu, ole meheks ja püüa ükskord oma tegelikke kohustusi täitma hakata. Haamri kolksutamine ja koalitsioonipartneri tegude pime õigustamine, mis võib ju olla koalitsioonileppe kohaselt sinu kohustus (koosolekute protokollimine ), ei ole volikogu esimehe ülesannetest ainsad. Valla maine kahjustamine. Asud seisukohale, et minu poolt foorumis kirjutatu on valla maine kahjustamise katse. Väga julge väide mehelt, kes nagu eelpool kirjutasin, on ise foorumi võimalusi läbi ajaloo kasutanud igas suunas ja sealhulgas ka absoluutse väärinfo külvamiseks. Ja teinud seda silmnähtava mõnuga. Nüüd siis oled jälle muutunud. Ei teagi kas sellist muutumist nimetada imeks või lihtsalt kameeleonilikuks kohanemisvõimeks. Mina olen seisukohal, et valla mainet rikuvad ikka need, kes sellele mainele kõige paremini ligi saavad võimulolijad. Kui ikka esimese kahe kuuga tehakse ridamisi tahtlikke ekslikke otsuseid, siis on õigus ka kodanikel, kelle raha eest neid otsuseid tehakse, saada sellekohast teavet. Kahjuks mujalt nad seda ei saa, sest on ju selge, et koalitsioon ise oma eksimustega ei kavatse lagedale tulla. Seega kui võtta valla maine kahjustamisena seda, et rumalused tulevad avalikkuse ette, siis on foorum siin süüdi küll. Samas põhjusi tuleb otsida ikka mujalt. Näiteks üks viimane on Ülo Timuska lausvaletamine IRL-i ajaveebis. Selline käitumine ei paranda ei valla ega IRL-i mainet. Saage aru, eriti seal koalitsioonis, et vald see ei ole mitte teie 13 kohta volikogus ega isegi mitte need paartuhat häält, mis nende kohtade taga on, vaid Rae vald tähendab juba kaugelt üle elaniku, kelle heaolu iga teie rumal otsus mõjutab. Kui sa nimetad valla maine kahjustamise katseks tänase koalitsiooni tegemisi, siis olen sellega isegi nõus ja see on taunitav küll. Kui siiani võis teie tegemisi pilada ja nimetada neid Saja Aakri Metsa (Puhh, Notsu, Eesel) tegemisteks ehk siis lapsikuteks, siis aina enam tundub mulle, et hakkate jõudma uuele tasandile Lollide Maale, kus volikogu esimeheks on lihtsameelne puunukk ja meie heatahtlike puhhide ja notsude nahas sebivad ringi kasuahned rebased ja kassid ja karabassbarabassid. Soovitan hakake ükskord tegelema vallajuhtimisega võtmes avaliku halduse juhtimine ja unustage ära, et see on mingi aktsiaselts või osaühing, mida juhitakse äripõhimõtetel. Siis ei kahjustu ka valla maine. Lootuses, et mõte jõudis kohale Raivo Uukkivi,

77 11. Demokraatiast, poliitikast ja Rae valla võimust. Pärast Rae valla võimuvahetust avaldasid paljud kirjamehed erinevates foorumites ja logides hulgaliselt arvamusi ja rääkisid palju demokraatiast ja demokraatlikest protsessidest. Samuti püüti seda kõike siduda Rae vallas toimunuga. Tihti jäi mulje, et kommentaatorid vist ei saanud ka ise päriselt aru, millest räägivad. Otsustasin kirjutada järgmise loo. Demokraatiast ja poliitikast ning Rae valla võimust. Olen täheldanud, et inimesed räägivad igal päeval demokraatiast 47F48, seda tehakse erinevates valdkondades: demokraatia poliitikas, demokraatlikust ehk turumajandusest, demokraatia riigist, Alati on hea varnast võtta ütlusi, et see on ju demokraatlik või ühes demokraatlikus ühiskonnas peabki nii olema vms. Tihti tundub, et need asjad on nagu iseenesest mõistetavad ja paludes defineerida öeldut, siis kas seda ei osata teha või on rääkijatel üsna erinevad arusaamad neist nii loomulikuna tunduvatest asjadest juba definitsiooni tasemel. Hea on seegi, kui saadakse aru, et kui juba demokraatiast rääkida, siis ei saa rääkida eraldi majandusest või poliitikast või haldusest, sest kõik need nimetatud on omavahel seotud. Kuidas sidemed aga seotakse ja kuidas ning miks tekivad erinevad koolkonnad riigijuhtimise teoreetikute ja praktikute hulgas, millised on majanduse toimemehhanismid seda üldiselt väga süvitsi ei teata. Kuna seda teemat väga süvitsi ei teata, siis on tihti ka meie ettekujutused vildakad ja tihti jääme ka väga rumalasse olukorda väitluses. Tegelikult on demokraatia selline mõiste, mis venib nagu kummipael ja seda mitte ainult tavainimese tõlgendustes, vaid ka erinevate asjaga tegelevate teoreetikute/teadlaste ja poliitikute tõlgendustes. Seega kedagi tsiteerides tuleb alati ka vaadata aega, mil see või teine ekspert oma väljaütlemised teinud on. Kõike otse üle tõsta meie aega ja tänasesse ajahetke pole mõistlik. Demokraatiast48F a Lincoln: demokraatia on rahva valitsus rahva üle rahvale 1947 a Churchill: Demokraatia on halvim valitsemise vorm kui välja arvata kõik teised 1991 a Fukujama: Ajaloo lõpp = liberaal-demokraatlik valitsemiskorraldus Hegelik lähenemine ütleb vastupidi liberaalne demokraatia on parim lõpplahendus Seega on demokraatiat lahatud läbi aegade ja erinevad lahkajad on sõltuvalt oma vaatenurgast teinud erinevaid tähelepanekuid. Nii on ka demokraatiale lisatud iseloomustavaid liiteid nagu näiteks radikaalsus Prantsusmaal, mis viis revolutsioonini või Inglismaal vabariiklikus, mis radikaalsusest erinev. Jne., jne. Eristatakse veel esindus- ja otsedemokraatia Esindusdemokraatia: esindavad vaba tahte ja valiku alusel, puudub võimalus tagasi kutsuda (meie riigikogu ja volikogud) Otsedemokraatia: kõige üle otsustavad kõik (nt referendum) 48 Eriti viimasel kolmel nädalal kui Rae vallas vahetus võim 49 Kreeka keelest dēmos rahvas ja kratos - võim 77 77

78 Samuti defineeritakse poliitilist ja sotsiaalset demokraatiat Sotsiaalne demokraatia tähendab ka majandussfääris teatavate demokraatlike õiguste ja põhimõtete kehtestamist Sotsiaalne demokraatia on toonud sotsiaalse õiguse - konstitutsioonilise õiguse heaolule Demokraatia sisuks on kaks printsiipi: Vabadus see, kuidas ma elan, selle määran mina ise; minu vabaduse/käitumise piirid on seatud kaasinimeste vabadusega (Kant). Seega ei saa öelda, et demokraatia see on vabadus. On küll, kuid kuna piirid seavad kaasinimeste vabadused, siis on selge, et vabadusega on tihedalt seotud vastutus Võrdsus minu valikud on samaväärsed kui iga teise inimese valikud Kristlik maailmapilt: jumala ees oleme kõik võrdsed Absolutistlikud valitsejaid, kes kohtlesid kõiki seisusi võrdselt Ratsionalism: inimesed on võrdsena sündinud Ükskõik kuidas tõlgendada ja milliseid liiteid lisada, siis on demokraatial ka ühised jooned: 1. Demokraatia lähtub (printsiibis) : üksikindiviidist, luues valitsuskorralduse silmas pidades inimest kuid samaaegselt lähtub rahva tahtest 2. Demokraatia eeldab: ratsionaalset ja otsustusvõimelist inimest inimesed soovivad üldjuhul üksteisele head Austria majandusteadlane J.A.Schumpeter on lahanud demokraatia tavakontseptsiooni ja lisanud sellele uue definitsiooni. Tavakontseptsiooni kohaselt olevat demokraatia vaid mõjutamine, tahtega manipuleerimine, massipsühhoos (ka tänases Eestis selgelt nähtav ja ka hästi toimiv). Inimesed on mõjutatavad, nad pole ratsionaalsed oma otsustes. Elu komplektsus on nii suur, et inimesed ei suuda olla kursis kõigega ja seega ei suuda ka objektiivselt otsustada. Paljusid ka ei huvita! Kui inimene pole oma otsustes adekvaatne ja samas on demokraatia üks omadusi, et tõlgendatakse üksikisiku tahet üldiseks, siis pole see enam üldine tahe vaid mõjutatud/manipuleeritud tahe, mis vastab mõne huvigrupi tahtele (Rae vallas reformi grupeeringu tahtele). Schumpeter muudaks demokraatia definitsiooni ja sõnastaks selle järgmiselt demokraatia on kui valitsuse tekitamise vahend, formaalne mehhanism poliitika tekitamiseks. Ehk formaalne riigi tekitamise vahend Avaliku valiku teooria. Schumpeteri kriitikast kasvas välja public choice theory. Enamuse printsiibi põhjal toimiv demokraatlik riik ja poliitika ei pruugi alati viia üldise hüve tagamiseni. Sageli tehakse sotsiaalselt kahjulikke otsuseid mingi grupi huvist lähtuvalt. Sellist tegevust nimetatakse Rent-seeking kasumitaotlus ehk poliitikat kasutatakse suurema kasumi teenimiseks. Tavaline on näiteks kaitsetollide kehtestamine. Räägitakse turu kaitsest, 78 78

79 kuigi tegelikku sisemist vajadust pole, aga kellelgi on vastav ärihuvi ja ka hoovad nende huvide nimel poliitikat mõjutada. See pole demokraatia parim kasutamine. ( nii ka Rae vallas täna. Reformierakond meelitas valimiste ajal rahvast maailmavaatelise juraga ja mustas konkurenti välja mõeldud maailmavaate platvormilt. Valija neelas konksu. Lasi end manipuleerida. Andis refromile mandaadi. Ja nüüd kuritarvitab reform valija usaldust ning tegutseb pisikese grupi huvide nimel. Võimuvahetus oli aga vajalik nende huvide ellu viimise takistaja kõrvaldamiseks) Tekib küsimus, et kuidas üldse on võimalik demokraatlik riigivalitsemine? Demokraatia on riigile ja maksumaksjale ebaefektiivne, kulukas tegevus. Tekib teinegi küsimus, et ka Schumpetril ongi õigus? Kas demokraatia on vaid vahend? Või on õigus hoopis Woodrow Wilson il, kes on öelnud: demokraatiat ei ole vaja meie sõprade jaoks vaid selleks, et kaitsta meie vaenlasi meie endi eest. Lahtiseletatuna - et demokraatia on selleks, et kaitsta vähemust? Siin on mõte selles, et demokraatlik kord peab olema selliselt ülesehitatud, et välistada olukord kus võimule saab üks jõud ja see kukutab demokraatia (natsi saksa. Kas ka tänase reformierakonna eesmärk?). Seega demokraatia võib olla väga formaalne, kuid on väga põhimõtteline formaalsed väärtused (vabadus, võrdsus) on olulisemad kui absoluutsed moraalsed väärtused. Oluline on ka teada, et demokraatia ei võrdsusta poliitikat ja eetikat, samas muide demokraatiale vastanduv islam võrdsustab. Poliitika definitsioon Machiavelli järgi võiks olla võimule saamiseks on kõik vahendid lubatud. Kõik teevad kokkuleppeid, oma veendumustest astutakse tagasi. Kui partner kukub, siis mitte ei aidata teda üles vaid lüüakse kuni ta maha jääbki. Võimul püsimiseks aga pead tegema nii, et rahvas oleks rahul. Seega on poliitika võimule saamise ja seal püsimise vahend. Toimib läbi konfliktide. Kõige ilmsemaks konfliktiks on võimude lahususe konflikt 3 haru, mis peavad üksteist tasakaalustama Kõike eelnevat teades ja arvestades ei saa ju väita, et Rae valla viimased nädalad oleksid kuidagi ebademokraatlikud. Ei ole. Tegemist on poliitikaga ja demokraatia väljendusega läbi poliitika. Me võime küll arutleda selle üle, kas see tegutsemine oli eetiline, aga see on ka kõik. Läbi Machiavelli definitsiooni vaadates saab öelda, et reform tundis end ebameeldivas olukorras isegi ajakirjanduses räägiti pidevalt, et Rae vallas on keskerakondlik võim. Seega oli vaja see olukord muuta ja teha kõik selleks, et võim võtta. Selleks lasti käiku kogu arsenal vahendeid o Reeturlikkuse kaart, mis polegi ju nii õudne kui arvestada, et eesmärk pühendab abinõu (konflikt) o Vägev propaganda läbi keskmeedia, kus kultiveeriti valet mure eelarve pärast! Tegelikult mingit muret ju polnud, eelarve tasakaalus, laenukoormus nullilähedane, laekumised paremad kui teistel omavalitsustel o Kaaluti kainelt, keda kilbina kasutada ja kes allavett lasta ning leiti, et lapsi on kaval ära kasutada, sest nende vanemate arv on suurem kui eakate arv. Samuti on noored sõnakamad, eakad kannatavad ülekohtu vaikselt ära. o IRL-i ärakasutamine oma eesmärkide täitmiseks Selle kõige tegemiseks oli ka aeg väga hästi valitud: 79 79

80 o Kõik suuremad investeeringud vallas tehtud ja seda üle parda heidetud partneri 50 juhtimisel, nüüd hea need tegevused vaid enda kontosse kirjutada 49F o MASU-st tulenevalt on hea eelarve kaardile mängida. Jälle oli partner ebameeldiv, sest kritiseeris riigi kaolitsiooni tegevust o Partei suurtoetajale vastutulemise võimalus ja rahastuse jätkuv tagamine, siit ka heas kirjas oleku tagamine partei peakorteris. Seega on loodud rahvale küll illusioon, et nemad otsustavad valimistel käies ja oma hääle andes, keda soovitakse riigi või omavalitsuse juhtimise juures näha, kuid demokraatlik matemaatika paneb tihtilugu paika oma. Ja ega ei saa ju öelda, et ei viidaks ellu enamuse tahet. Formaalselt on ju reformil ja IRL-il koos olles tõesti enamuse toetus. Vaadates aga sisuliselt seda mida need seltskonnad valimistel oma valijatele lubasid, siis siin läheb asi paigast ära. Siin tuleb uue koalitsiooni osapooltele meelde tuletada, et võimule saamiseks on Machiavelli arvates kõik vahendid lubatud, kuid sama mees ütleb ka, et võimul olles pead tegema seda, mida oma valijale lubasid. Tuleb hakata vastutama. Ja vastutamine ei võrdu oma valimisloosungite kirjutamisega koalitsioonileppesse, vaid on nendele lubadustele selge sisu andmine ja ka selle sisu järjekindel ellu viimine. On selge, et eks tulemused ei tule ju kohe, kuid sama selge on ka see kui näiteks juba ainuüksi koalitsiooni loomisel pigistatakse kinni silm selles küsimuses, milles valimistel oldi üsna jutukas ja resoluutne. Hea näide vallavalitsuse struktuur. Kui IRL-i eestkõneleja oli valimisteeelses raekodanik.ee foorumi debatis üsna kindel, et nende osalemisel vallavalitsuses üle ühe abivallavanema ei ole, siis reaalsuses on neid suisa kolm. Valitsemiskulud ei pidavat suurenema, siis reaalsuses suurenevad. See on alles vormiline külg. Mis juhtub sisuga, seda näeme mõne aja pärast. Igal juhul on IRL juba ka alla neelanud raiskamisena tunduva (valimiste eelsel ajal nad seda ka väitsid selles samas eelpool nimetatud foorumis) kroonise kuutoetuse lasteaias mitte käivatele lastele. Samuti on astutud reformi dikteeritud eakate vihkajate klubisse ja võetud neilt rõõm saada koduvallalt jõulukingitus. Tähelepanelik meediahuviline pani ehk ka tähele, et pressiteates, millega maailma teavitati A.Laiuse (reformierakondlase ) saamisest volikogu esimeheks, see sama mees rääkis juba säästueelarvest. See on selge märk, et juba valmistatakse ette pinnast põhjendamaks miks lubatut ei ole saanud ellu viia. Kokkuvõttes võib öelda, et tänase poliitilise demokraatia definitsioon Rae vallas on üsna 51 Schumpeteri definitsiooni lähedane - demokraatia on kui valitsuse ( loe:tööta sõpradele50f tasuva töökoha) tekitamise vahend. Julgen väita, et maailmavaatega pole Rae valla võimuvahetuse juures absoluutselt midagi tegemist ja kohaliku omavalitsuse tasemel ei saagi olla. Küll aga on protsessi kiirendanud reformierakonna peakontorist antud käsud. Eelmisel nädalal (4.nädal 2010 a) saadud info kohaselt tegeleti Rae valla võimu vahetusega lausa Riigikogu tasemel. Sisulist süvenematust näitab ehedalt ka väga küündimatult kokku klopsitud koalitsiooni lepe. Aga niisugune see olukord on tänases Eestis. Miskit pole teha. Näiteks volikogu esimehe valimistel ei loe, et üks inimene on saanud valimistel 767 kodaniku toetuse ja teine vaid Muide sellega alustati juba valimiskampaanias 51 Kasemaa oli töötu, Hommik kaotas töö valimiste eel, Toometi kinnisvaraäri ilmselt kuiv, Timuska kõrini võlgades, Gutmanni ärid ei kipu masu ajal minema jne 80 80

81 Kui volikogus on olemas kokkulepe, et see 63 valija esindaja saab volikogu esimeheks, siis nii see ka on. See võib kellelegi tunduda ebaõiglane, kuid midagi pole teha. Minu arust on hoopis see ebaõiglane, et näiteks valimistel kandideerinud S.Puumeister sots.demidest sai 80 häält ja valimisliidust 3 tee K.Parbo sai 116 häält, kuid nad ei saanud isegi volikokku, mida täna juhib nendest palju vähem hääli saanu. Naljakas situatsioon on siinkohal seegi, et täna on opositsioonil Rae vallavolikogu laua taga 1393 valija esindus ja koalitsioonil kokku 1227 (ref 612, irl 615) valija esindus, ehk tegelikult kõik opositsiooni toetuseta otsused tehakse seltskonna poolt, kellel otsene toetus väiksem. Isegi kui elimineeriks opositsiooni numbrist kõige suurema toetuse saanu oma, isegi siis oleks opositsioon kõige suurema toetajate arvuga (626) osapool volikogu laua taga. Sealjuures on huvitav ka see, et opositsioonis oleva kõige suurema toetusega voliniku toetus on suurem kui koalitsiooni seltskondade summaarsed toetused erakonniti. Reformi kaheksast volinikust rohkem 155 häält ja IRLi viiest volinikust rohkem 152 häält. Sellise statistika teadmine teeb ju nalja! Aga see ongi demokraatia. Ma ei usu, et me tahaksime tagasi aega kus meie eest otsustasid hoopis teised. Samas ilma erakondade ja liitudeta vist ka ei saa, sest siis peaksime valima üksikisikut, kellele ei saa hiljem ka mingit vastutust seada Järelikult on demokraatiale iseloomlik Churchill i ütlus, mis mäletatavasti kõlas nii: Demokraatia on halvim valitsemise vorm kui välja arvata kõik teised. Seega ei ole vaja emotsioone kütta põhjusel, et enim Rae vallas (ja ka Harjumaa valdades) hääli saanu tõugati kohalt, sellised kambakad on demokraatlikud. Pole mõtet möödunusse kinni jääda, tuleb vaadata kuidas edasi, kuidas opositsioonis olles saaks maksimaalselt teha oma valijate heaks. 12. Sõnamurdjate ja silmakirjalike liidu 100 päeva. Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle. Adolf Hitler Kui 2010 jaanuaris toimunud võimuvahetusest möödus 100 päeva, siis esines volikogu esimees 2010 mai Rae Sõnumites propagandaartikliga, mis sisaldas pooltõdesid, lausvalet, oponendi ründamist ilma talle vastulauseks võimalust andmata, aga põhiliselt piirideta enesekiitust. Kuivõrd valla juhtimisega tuttavad inimesed said sellest väga hästi aru, siis oli mõistlik viidata ka teistele aspektidele, mis iseloomustasid esimest 100.päeva ja mis tegelikult on iseloomustanud kogu vallas võimu hoidva liidu tegemisperioodi. Heast valitsemistavast ja sinna juurde kuuluvast ei suudetud aru saada esimese 100 päeva jooksul ja pole teadmised paranenud ka hiljem mitte. Propaganda artiklite kirjutamine oli aga väga heal tasemel siis ja see tase pole ka muutunud. Alljärgnevalt esitan loo, mille kirjutasin pärast Laiuse artikli lugemist. Mitmed teemad saavad hiljem ka põhjalikumat käsitlust. 18. jaanuaril 2010a toimus Rae vallas demokraatliku protsessi sildi all võimuvahetus, kus sõnamurdlikkus ja silmakirjalikkus ulatasid teineteisele käe ja vandusid üksteisele truudust. Tänaseks on sellest möödunud 100 päeva ja ehk on õige aeg heita pilk vahepealsele ajale ning vaadata, mida sellel liidul, peale suurte sõnade, on korda läinud ära teha. Siinkohal käin esmalt üle veel põhjuse miks liidu osapooltele on antud niisugused nimetused: 81 81

82 Sõnamurdlikuks pooleks nimetan õigustatult kohalikke reformierakondlasi, sest murdsid nad ju ühemõtteliselt Eesti Keskerakonna Rae osakonnaga 2009a novembris allkirjastatud koalitsioonilepet. Põhjendati selle leppe murdmist asjaoluga, et eelarve läbirääkimistel püüdis partner peale suruda liiga optimistliku tuluprognoosiga eelnõud. Et see oli otsitud põhjus, seda on tõestanud üksikisiku tulumaksuosa laekumised jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis. Need kõik olid suuremad, kui esialgses välja pakutud eelarve eelnõus. Seega on selge, et põhjus oli vägagi vägistamise maiguline ja selliselt käituvat partnerit saab nimetada vaid reeturiks ja sõnamurdjaks. Nii ma neid ka kutsun, meeldigu see neile või mitte. Teist uue koalitsiooni osapoolt ehk IRL-i esindust silmakirjalikuks nimetades võin küll mõnele IRL-i liikmele ülekohut teha, kuid asjaolu, et nad volitasid Agu Laiuse volikogu esimehe positsioonile, sunnib neid sellist tiitlit nurisemata kandma. On just Agu Laius kõige enam oma veel pool aastat tagasi kehtinud raudsetest põhimõtetest taganenud, teinud lausa kannapöörde (180 kraadi) ja laulab nüüd sõnamurdlike reformarite laulu. Sealjuures isegi kõvemini kui nood ise seda teha julgevad. Teades üksikasju ka Agu Laiuse varasemast (nõukaaja) poliitilisest kogemusest, siis on tema puhul silmakirjalikkus paljukordselt tõestamist leidnud. Seega jään igati rahule enda järeldusega tekkinud liidu nimetamise osas tegemist on sõnamurdja ja silmakirjatseja kokkuleppega, mida võib püüda põhjendada demokraatiaga, kuid jääb Sõnamurdlikkuse ja silmakirjalikkuse võimuliiduks Rae valla ajaloos. Rae valla maine? Agu Laius kirjutas mureliku paatosega, et Rae valla maine on ohus ja kas tõesti nad (ilmselt opositsioon) soovivad seda mainet hävitada? Esmalt peab ütlema, et kui keegi Rae valla maine sügavikust välja tõi, siis oli see just Keskerakonna Rae osakonna nimekirjas olnud inimeste poolt juhitud ja üle viie aasta hästi toiminud vallavõim, milles assisteeris valdavalt Reformierakonna kohalik osakond ning Rahvaliidu esindus, kuid esimesed 1,5 aastat oli juures ka A.Laiuse juhitud Isamaaliit. Teiseks tuleb kohe ka meelde tuletada, mis viis tänase olukorrani ehk seda, millest sissejuhatavas lõigus kirjutasin. Mis võib mainet veel enam rikkuda kui sõnamurdlikkus? Kolmandaks tuletan austatud volikogu esimehele meelde, et demokraatlik valitsemine ei tähenda vaid ruulivat või rullivat võimuliitu vaid ka konstruktiivset opositsiooni, kelle ülesanne on kullina jälgida, et võimurid demokraatlikult ja seadusandlikult teelt kõrvale ei kalduks ning kui see hakkab juhtuma, siis sellest koheselt ka märku andma. Seega kui rääkida maine rikkumisest, siis saab sellise rikkumise kirjutada 99% alati koalitsiooni kontosse, kes annab põhjuse opositsioonil hädakella löömiseks. Muidugi jääb veel see 1% ja selle võib küll siduda ka opositsiooni tahtega mainet rikkuda, sellisel juhul on tegemist destruktiivse opositsiooniga, just sellisega, milles osales viimase valimistsükli ajal tänane austatud volikogu esimees. Seega peaks härra volikogu esimees väga kaaluma enne kui ta mingi üllitise läbi oma ajaveebi saadab interneti avarustesse. Samuti peab meenutama ikka sedagi tõsiasja, et aastal 2010 ei ole enam eelmise sajandi 80-ndad, kus punase demokraatia viljastavad tingimused olid nii head, et opositsiooni ei tekkinudki51f52. Neljandaks pean ütlema, et Rae valla viimase aja mainekujundusest rääkides tuleb esmalt meelde kõige värskem saavutus, kus vallavanem täiesti põhjendamatult ja süüdimatult 52 Need mõned arglikud katsed, mis tekkisidki menetleti karmil käel ja pandi oponendid eest ära. Teiste eest varjule 82 82

83 mõnitab riigikontrolli. Õnneks ei jää ka too võlgu ja otsustab vallavanema kooli saata. Sellist asja on ju huvitav lugeda, aga kuidas selline põhjuseta solvamine mõjub Rae valla mainele üldsuse ja riigikontrolli silmis? Ilmselt mitte positiivselt. Tõepoolest on mõtet kasutada kurje sõnu, aga seda vaid juhul kui teine pool ongi midagi valesti teinud (vt 2008 a juhtumit Ansipiga seoses52f53 ), siis on selline valla eest välja astumine positiivse auraga. Riigikontrolliga vaidlemine aga jättis vallavanemast halva mulje ja eks see mulje kandub ju ka kogu vallale. Kahjuks. Aga mainekujundust tegi see ülesastumine kindlasti. Eks selle 100 päeva jooksul on seda mainet kujundatud ka valla sees Avalik haldus vs äriühing. Valla mainet valla sees kujundab kindlasti ka lähenemine, mis muide on parempoolsele ilmavaatele omane53f54, et kõik mida vald pakub, tuleb abivajaja poolt kinni maksta. See on lähenemine, mida saab ka kirjeldada selliselt, et nii kaua kui kodanik vallale maksu maksab, on ta vajalik ja nii kui tal endal hakkab halvasti minema, siis vaadaku kuidas ise hakkama saab. Pean nentima, et avalik sektor ei ole põllumajanduslikus mõistes katselapp, kus iga alustav põllumees püüab midagi uut aretada. Avaliku sektori temaatika on iseseisev teadusharu, mida on uuritud mitmeid sadu aastaid. Samuti on vaja arvestada, et demokraatlikult esindusorganitesse valitud isikud ei ole mingid pühad lehmad, keda kõik sõna lausumata austama peavad, kaugeltki mitte. Rahvalt mandaadi saanu saab koos mandaadiga ka vastutuse. Kahjuks aga mitte teadmisi. Teisiti sõnastades ei ole nii, et andis jumal ameti, andis ka mõistuse. On vägagi palju näiteid, kus rahva seas populaarne inimene saab valituks, kuid ei oma teadmisi selle usalduse õigustamiseks. Siin on kaks võimalust kui on tegemist lolli ja upsakaga (Rae vallavanema ja riigikontrolli juhtum), siis põleb ta kiirelt ja kukub, kui on tegemist aga analüüsivõimelisega, siis teeb ta kõik, et uuele positsioonile sattununa viia end kiiresti asjadega kurssi. Ilmselgelt ei saa oma unelmate ametisse saanud Veigo Gutmanni süüdistada analüüsivõimekuses. On ka niisuguseid, kes saavad hakkama vaid opositsioonis mustates oponente ja see tuleb neil hästi ja usutavalt välja. Nad võidavad südameid ja uskumatult palju hääli. Jõudes aga koalitsiooni jooksevad nad kinni, nad ei tea kuidas siis nüüd edasi käituda, kahjuks ei tunne nad ei seadusandlust ega ka tea, mis on avalik haldus. Meil on selliseks heaks näiteks Ülo Timuska. Tänase koalitsiooni esimese 100 päeva tegemisi kõrvalt vaadates tundub, et tegemist on esimese variandiga, mida mõjutab ka teises variandis kirjeldatu. Ehk siis võimuliidu moodustanud, kelledest suur osa ei tea avalikust haldusest midagi, on otsustanud, et Rae vallas võiks teha ajalugu ja kirjutada uus peatükk avaliku sektori teadusele. Teha on otsustanud nad seda empiiriliselt katse-eksitus meetodil. Ja seda vaatamata, et tänane vallavanem on olnud volikogu esimehe positsioonis üle viie aasta, üks abivallavanem on olnud selles positsioonis üle kuue aasta, üks abivallavanem on olnud ka oma sõnul (keegi teine küll selles linnas ei mäleta) ühes linnas abilinnapea ja IRL-i poolel on volikogu liige, kes olnud ka naabervalla abivallavanem. Kogemusi peaks ju olema, aga milles siis küsimus? Kas üldises ettevalmistuses? Võib tulla kõne alla küll. Ei ole ju küps omavalitsusjuht kalakooli lõpetanu või küsitava bakalauruse haridusega ehitaja või nö majandusharidusega Rae vallas viimase 5,5 aasta jooksul ei lasknud liit Keskerakonnaga seda lähenemist võimutsema 83 83

84 poliittöötajad. Kui nad tahavad valitseda hästi avalikku sektorit, siis peavad nad seda teadust ka õppima. Õppides vaid läbi kogemuse jõuame sinnani, et upsakad ja ennast täis inimesed võivad oma põikpäisusega tuua vallale suuri moraalseid (jälle riigikontrolli näide), aga veel hullem - rahalisi kulutusi, mis johtuvad valedest otsustest või julgematusest õiget otsust õigel ajal teha. Mis on siis avaliku sektori ja äriühingu põhiline vahe? Ilmselt on vastus peidus sõnapaaris kasumi teenimine. On selge, et äriühing võib endale kirjutada visioone ja sõnastada missioone, kuid seda kõike tehakse eesmärgiga teenida maksimaalselt. Siin tulevad mängu sõnad efektiivsus ja ökonoomsus. Avalikus sektoris nimetatakse kasumiks avalikku hüve ja see ei ole sageli üldse rahalises mõttes kasulik ja EI PEAGI OLEMA 54F55. Lugedes erinevaid autoreid, siis leiame tõepoolest erinevaid tõlgendusi avaliku sektori valitsemiseks, kuid suurem osa neist on ühel meelel, et demokraatlik valitsemine peab toimima kõigi ühiskonna gruppide huvides, mistõttu efektiivsus ei saa olla avaliku sektori hindamise ainus näitaja. Efektiivsuse ja sotsiaalse õigluse põhimõtted võivad teatud situatsioonides olla teineteisega vastuolus, mis ärijuhtimise seisukohalt toob avaliku sektori praktikasse nii majanduslikult kui juhtimislikult ebaratsionaalseid elemente (Avaliku sektori juhtimine, Eesti keele sihtasutus, Tallinn 2002). Selliseid raamatuid, mis avaliku sektori juhtimisest räägivad, on eesti keeles mitmeid. Tasub vaeva nad üles otsida ja nendes sisalduvaga tutvuda. Nii on võimalik näiteks saada teada, et ndatel oli avaliku juhtimisel tõesti suunaks erasektori juhtimismeetodite kasutamise võimalikkus avalikus sektoris. Üheks selliseks teooriaks oli NPM (New Public Management), mis tänaseks on enamuses seda kasutada püüdnud maades rännanud ajaloo prügikasti. Kahjuks Eestis püütakse seda siiski rakendada. Mujal maailmas on saadud aru, et järgides vaid erasektori juhtimise põhimõtteid jõuame peagi õhukesest riigist nn õõnsa riigini. Seega avalikus sektoris on mitmeid tegevusi, mida eraettevõtluse põhimõttel kasumlikult teha pole võimalik nad lihtsalt ei ole rahalises mõttes kasumlikud, küll aga on vaja sotsiaalses mõttes neid teenuseid pakkuda. Toon näiteks ühe vana põhimõtte iga vald peab oma sandid toitma ja katma. No tänapäeval ilmselt ei saa enam niisugust sõnakasutust viljeleda, kuid mõte ju jääb samaks. Mõte võiks olla, et kui meie inimesi tabab mure, siis me peame aitama. See ongi ju meie ühiskassa (üksikisiku tulumaksu, mis laekub vallale võib nii nimetada küll) üks ülesandeid. Me maksma vallakassasse raha (see ei ole mitte vallajuhtide heast tööst saadu), millega vallajuhid peavad targalt ringi käima ja meile pakkuma ühiskondlikku hüve. Tihti tabab igaüks meist end mõttelt, et maksu maksan, aga mida ma selle eest saanud olen? Mõni arendaja on kohe sellel teemal lausa sõna võtnud. Aga ongi nii, et maksu mõte pole saada avaliku hüvena kõik otse tagasi, mida sisse oled maksnud. Paremini hakkama saajate arvel tagatakse ka ebaõnnestunutele inimväärne elu. Samuti peame hoidma ja õpetama lapsi ning toetama eakaid. Maks tagab riigi ja omavalitsuse toimimise. Nt kaotan töö, laenu ei jõua maksta, maja läheb jne, siis on ühiskonna, keda ma headel aegadel oma maksurahaga olen toitnud, kohustus mind aidata, et jalule saades saaksin mina jälle maksu maksta. Mulle tundub, et tänane vallavõim pole selle osa peale suutnud niimoodi mõtelda või vastavalt oma maailmavaatele ei soovigi nii mõtelda. Nende mõtted on kinni vaid selles, kuidas tasuda valimislubadusteks olnud sisuliselt valla eelarvele raiskavat, kuid saajale abi mitte pakkuvat mudilase toetust. Seega pean jälle ütlema võimurid õppige seda, mida tegema peate. Kohalik omavalitsus on avaliku sektori osa, milles majandatakse maksumaksja 55 Ka president on öelnud, et oma riik ongi kallis pidada

85 rahaga ja see raha pole teie käsutusse antud teie valimislubaduste täitmiseks, eriti sellise, kus tegelikult on juba ka avalik hüve küsimuse alla sattunud, rääkimata rahalisest kahjumlikkusest. Esimesed 100 päeva. Struktuuriuuring. Alustati kohe bravuurselt sooviti vabaneda kõigist, kes kuidagigi toetas eelmist vallavanemat või juhtus olema sama erakonna liige. Selleks telliti lausa struktuuriuuring. Konsultandi leidmisel tehti oma esimesed vead: ei viidud läbi nõuetekohast hanget, ei koostatud isegi lähteülesannet; ei suudetud tagada konsultandile andmeid ja töö ei valminud tähtajaks, lähteülesande puudumisest johtuvalt tuli välja soovide ja võimaluste vahe ning tuli maksta juurde peaaegu sama palju kui esialgne uuring maksis; täiendava maksumuse tarvis eelarves raha polnud ja otsus selle eelarvesse panemiseks tehti tunduvalt hiljem kui lepingu lisa selles asjus allkirjastati. Eelnevale lisaks peab ütlema, et kogu see temaatika on tegelikult raharaiskamine, sest analoogne töö on tehtud 2004 ja seda on vastavalt olukordadele ka pidevalt muudetud. Niisuguse uuringu mõte sai olla vaid enda ebakompetentsuse katmine ja võimaliku vastutuse jagamise soov või lausa vastutuse lükkamine konsultandile. Igal juhul läks asi nihu, sest oli vaja ju märtsi keskel saada töö kätte, et siis struktuurimuudatused sellele toetudes ellu viia. Hilisem tähtaeg enam eelarvelist efekti ei andnuks, sest aastaeelarve personalikulud oleksid läinud lõhki. Ja nii juhtuski, et struktuurilisi ja persoonilisi muutmisi alustati enne töö valmimist. Mõne inimesega läks kergelt, mõnega raskemalt, mõnega astuti rehale. Näiteks vallasekretäriga läksid läbirääkimised lihtsalt, kuid rahalises mõttes raskelt inimesest vabanemine maksis üle krooni. Seejärel mindi suure hurraaga lehe toimetaja kallale ja sooviti teda vabastada päevapealt. Aga võta näpust. Läbirääkimistele mindi rind kummis, aga välja tuldi kõrvad lontis, sest eeltöö oli tegemata ja ei teatud, et lapseootel olevaid emasid ei saa nii käidelda nagu seda sooviti. Inimene on siiani valla hingekirjas ja jääb sinna kuni lapse küllaldaselt vanaks saamiseni. Järgmisena hakati kangutama inimest, kes Kasemaale vastu julges ütelda ehitusjärelevalve spetsialisti. Kaasati mängu ka otsene juht, kes fabritseeris materjali (sai selle eest tänukirjagi?). Paraku fabritseeritu oli kui valesti ehitatud maja ja kukkus kokku. Tulemus jällegi rahaline kulu, sest inimesest vabanemiseks maksti kompensatsiooni. Vaheko on omaette teema selles struktuurivaldkonnas. On teada fakt juba aastaid, et volikogu liige Ülo Timuska ei salli füüsiliselt inimesi, kes Vahekos töötasid. Ta on neid nimetanud varasteks ja muidusööjateks, ta on üllitanud ka nende halva töö iseloomustamiseks IRL-i ajaveebis isegi vastavasisulise jutustuse. Timuska, keda tuntakse ka filigraanse ärimehena, kes müüs 4 miljoni eest oma kaupluse, kuid raha asemel sai veel enda kanda ka 1 miljonilise (kroonides) kohustuse panga ees, ei ole küll õige mees teisi inimesi iseloomustama. Selge soov optimeerida maksudega (loe: riiki petta) viis ta enda olukorda, kus tal nahk üle kõrvade tõmmati veel suuremate petiste poolt. Riigipetjad, kes mõtlevad vaid enda suurema kasumi peale, ei oma õigust minna ütlema midagi inimeste kohta, kes on hoidnud valla väljanägemise heas korras. Ülo Timuska aga saavutas oma sõi välja Vaheko direktori Hillar Allmäe ja seejärel ka majandusjuhataja ja meistri. Sealjuures muidugi väänati erinevaid dokumente ja teed kuidas asja läbi viidi, olid sellises hallis tsoonis. Nt. Koondati direktor ja asutus jäi juhita. JOKK 85 85

86 meetodil pandi koondatud direktorit asendama abivallavanem 5F Majandusjuhataja ja meistri56f koondamisel kasutati valesid argumente raha pole, tööd pole jms. Väärad seetõttu, et rahalised vahendid on volikogu eelarve kinnitamisel taganud ja Vaheko põhikirjaliste kohustuste loetelus on tegevusi, mille maht pidevalt suureneb (nt haljastuse hooldus). Lisaks sellele oli koondatud meister ka töökeskkonnavolinik, kelle koondamiseks peab loa andma ka teda valinud kollektiiv. Aga kes sellest küsib? Ja nii käitub seltskond, kes lubanud oma koalitsioonileppes viia ellu seaduslikku võimu? Huvitav on siinjuures veel üks fakt, mis iseloomustab valda juhtivat kampa. Nimelt läks Vahekost kinga saanud meister nädalapäevad hiljem Vahekost üht dokumenti küsima. Samal ajal sattus sinna võimutäiust nautiv Kasemaa ja soovitas mehel vallamajja (!!) enam nägu mitte näidata. Küsimuse peale, et kas vallakodanikul pole õigus vallamajas käia vastas Kasemaa, et meile meeldiks kui sa siit vallast üldse ära koliksid. Selline mees siis! 58 Vahekost ilma struktuuriuuringuta57f Nähes kuidas uued tegijad käituvad alates jaanuarist 2010, siis jääb küll niisugune tunne, et eesmärgiks on Vaheko likvideerida ja hakata teenuseid sisse ostma. Teine tähelepanek on see, et Vahekol keelati teadlikult erinevate tööde tegemine, et hoida kokku ja näidata, kuidas eelmised mehed priiskasid. Sellele viimasele järeldusele viib vägisi see teadmine, kuidas suhtuti eriti lumerohke talve tingimustes lumetõrjesse hoonete katustelt. Hoiti kokku lume katustelt alla lükkamise pealt ja tagati sellega läbijooksud hoonetesse, sellest johtuvate veekahjustuste teke ja vajadus neid kahjustusi remontida. Demonstreeriti kenasti, et vanasõna koonerdamine pole kokkuhoid peab paika. Koonerdamise ja idiootsuse tagajärjel tekkisid täiendavad kulud, millest meenuvad esimesena vallavanema (töö tegemise ajal volikogu esimees) omanduses oleva firma poolt rajatud Taaramäe läbijooks ja Kultuurikeskuse läbijooks. Järgmised kokkuhoiukohad on munitsipaalpinnad. Esiteks tuleb endale selgeks teha, millised on omaniku kohustused ja millistest vahenditest omanik oma kohustusi täidab. Üürirahaga hooldab omanik oma kinnisvara, sealjuures teeb erinevaid remonttöid (va sanitaarremont. Seda tuleb kindlasti teha sotsiaalselt raskes olukorras olijatele), hooldab kinnistu territooriumit (lumetõrje, haljastuse korrashoid jms). Siin juures ei saa hetkekski unustada, et paljude üürnike puhul on tegemist inimestega, kes erinevatel põhjustel elu hammasrataste vahele jäänud ja seega ei ole valmis sellise kvaliteediga elamispindade eest maksma samas mahus nagu kõigi mugavustega korteri eest küsitakse. Mida meie teemantajud teha otsustasid? Vaatamata sellele, et volikogu otsustas tõsta üürihindu ja sellega suurendas üüritulu, otsustas vallavalitsus, et hakkab lisama arvetele erinevaid hoolduse ja remondikulusid ehk kulusid, mille jaoks just üür ongi. Selliselt käitudes jõutakse selleni, et esmalt paljud loobuvad korterist ja otsivad alternatiivi. Need loobujad on see osa, kes tõesti saab eluga hakkama ja kes ka siiani on saanud hakkama üüri maksmisega ja kes maksab omavalitsusele ka tulumaksu. Ehk teisisõnu lahkuvad maksujõulised. Jäävad need, kes kuskilt mujalt mingit alternatiivset võimalust otsima minna ei saa, sest neil puuduvad igasugused rahalised võimalused, need kes on täna vallale üüri võlgu! Kuna üür 56 Rebane kanalas? 57 Meister ka hilisemas vaidluses sai õiguse ning jällegi ka kompensatsiooni 58 Kuigi Vaheko likvideerimine toimus 2011, siis ettevalmistused selleks said alguse Koalitsiooni koosolekute protokollides on teema läbiv (prot 28) kuni (prot 48). Loodud oli ka haldusjuhi ametikoht vallavalitsusse, kuid asi lükkus edasi põhjusel, et ELVESO pidi võtma osa kohustusi üle

87 suureneb, siis võib julgelt väita, et ka võlad suurenevad ja reaalset kasu üüri tõstmisest pole. Need inimesed ei maksa kindlasti ka hoolduskulusid, sest NEIL POLE RAHA. Ja välja tõsta neid pole sisuliselt võimalik. Palju õnne ajudele, kes inimestega niimoodi manipuleerides teevad kahju ka vallaeelarvele. Surnutest. Meie uuel võimul, mis Vaheko osas on küll läinud üha enam Meelis Kasemaa nägu, on ideid veel ja veel ja veel (parafraseerides Tätte laulu). Välja on löönud ka kättemaks (kellele küll) läbi matuseteenuste hindade tõstmise. Kui koalitsioonileppes räägitakse matusetoetuste kasvatamisest 3000 kroonini, siis tegelikkuses on käitutud sootuks 180- kraadiliselt vastupidi niigi mures inimestelt soovitakse koorida matuseteenuste eest summasid, mis seni olid hinnakirjas 2 korda odavamad ja sealjuures polnud ka omahinnast madalamad. Ennast täna koalitsiooniks nimetaval kambal on tõeline viha eakate vastu. Isegi nii suur, et seda elatakse välja ka siis kui inimene on meie hulgast lahkunud. Tundub, et sellest on veel vähe, et eakatelt jõulupreemia ära võtta, nendelt tuleb 7 nahka koorida ka siis kui neid enam pole??? See ongi efektiivsus? Mudilaste toetus See toetusliik oli reformarite valimislubadustes. See on ka ainus reaalne põhjus selle toetuse sisse viimisele. Mingit muud, ratsionaalsest rääkimata, põhjust sellise toetuse jaoks ei ole. See toetus on vallaraha tuuldeloopimine 4-6 miljonit (kroonides) aastas ja see raha on seeläbi ka valla jaoks kadunud, ta ei loo mingit väärtust ja seetõttu on selline raiskamine maksumaksja vahendite väärkohtlemine. Selle rahaga on võimalik luua igal aastal ca 10 lasteaiakohta ehk 4 aasta jooksul saaksime kaherühmalise lasteaia 58F59, mis teenib valla lastega peresid vähemalt 50 aastat ehk 10 lasteaia 5 aasta pikkust tsüklit (2-7 on üks tsükkel). Jagades raha laiali ei saa toetuse saaja vajalikku summat, ei jää ka vallale midagi peale kurjustavate vanemate. Võimendame lasteaiakohtade probleemi, sest mida edasi, seds suuremaks lähevad kulud tuuldeloopimisele ja seda vähem jääb vahendeid lasteaiakohtade rajamiseks Planeeringutega seonduv. Ehedaks näiteks topeltstandarditest ja silmakirjalikkusest on Oja ja Vana Tõnikse detailplaneering Aaviku külas. Detailplaneering huvitab otseselt vallavanem Gutmanni, kelle firma töötajad ja klemmid nagu ta tavatseb öelda, on selle planeeringu ametlikud huvitatud isikud. Samas on selle planeeringuga seotud ka V.Gutmanni enda plaanid hooldekodu ehitamisega ja selle teenuse vallale maha müümisega. Teisalt on V.Gutmann häbenemata end promonud keskkonnaarmastajana ja keskkonna heaolu eest võitlejana. Nimetatud planeering jääb aga kogu mahus metsaga kaetud alale. Gutmann ja klemmid on seda meelt, et see mets on ohverdatav, kui teisel kaalukausil on nende isiklik heaolu? Demagoogiliselt asutakse seisukohale, et puud, mis selle metsa moodustavad, on väheväärtuslikud haljastuse seisukohalt. Samas on keskkonnaamet asunud seisukohale, et see kooslus on oluline rohelise massiivina, mis toetab Tallinna rohelist vööndi ja on vajalik õhu puhastamiseks ning selle mahavõtmiseks peaks seisukoha võtma litsentseeritud mõjude hindaja. See seisukoht jäeti vallavalitsuse poolt tähelepanuta ja oma seljataguse kaitsmiseks hangiti nõustuv seisukoht ka erakondlikult maavanemalt. Kõik on JOKK, kuid kas ka keskkond ikka saab kaitstud, sellele me vastust ei saagi. Siinkohal ei saa jätta ka märkimata, et külavanemana tegutsev Toomet ei oska enam üldse omi veel poole aasta taguseid seisukohti kaitsta, ta isegi ei mäleta, et 59 Tegelikkuses osutus kulu suuremaks ja ära visati 120-kohaline lasteaed ehitushindades 87 87

88 niisugused olemas oleksid olnud. Ja siit lähtub ka järeldus, et Toometil oli külavanema ametit vaja vaid külaelanike häältega volikokku pääsemiseks, eesmärgi täitudes teda pööbel enam ei huvita. Sama külmalt jäetakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine tegemata teises klemmiga seotud planeeringus, kus planeerijaks jällegi ihuplaneerija OÜ Roheline Kapital ja seda vaatamata asjaolule, et elamugrupp planeeritud alale, kuhu esialgu polnud üldse ettenähtud elamuid ja mis pidi jääma roheliseks piirkonnaks. Planeeringu nimi Suuremetsa. Vahva oli komisjonis vaadata, kuidas vallaarhitekt silmad maas pidi kaitsma eelnõud, millele ta mõned kuud tagasi vastu võitles. Aga mida teha, tahad töötada, siis pead suutma muutuda! Vallavara liigutamine vajalikus suunas. Episood 1. Aaviku tee korter. Esimene juba selge omadele mängimise kaasus on ka esimese 100 päeva jooksul toimunud. Nimelt müüdi otsustuskorras ja kinnisvara hindajate poolt hinnatud väärtusest ca kolmandiku võrra odavamalt, majaosa Jüri keskel. Hind oli 75000!, mis on loomulikult vallamaja kõrval olematu 59F60. Juriidiliselt oli kõik JOKK, sest volikogu liige, kelle firma superostu tegi, taandas end korrektselt otsuse tegemise eel. Aga fakt jääb faktiks! Episood 2. Põrguvälja Lehise kinnistu müük. Esmalt sooviti müüa poole hinnaga hindamise väärtusest. Opositsioon hakkas vastu ja jäi ära. Seejärel mindi kokkuleppele, et müüakse küll hindamisest johtuva ühikhinnaga, kuid mitte enam kogu seda mõttetu kujuga kinnistut. Seega jäeti vallale hooldada mõttetu maatükk. Iseenesest kõik jälle JOKK, aga kas ka efektiivne ja ökonoomne või hoopis kasulik kellelegi? Arengukomisjon. Tegime ettepaneku taasluua volikogu juurde arengukomisjon, et vallavõimul oleks tuge oma otsuste tegemisel. Olime seisukohal, et see komisjon luuaks kiiresti ja tänutundega ettepaneku tegija suhtes, sest volikogu tänane esimees on läbi aegade sellise komisjoni poolt olnud ja seda ka toetanud oma erinevates kirjatükkides. Aga võta näpust, eksisime. Volikogu esimees on kui ümbervahetatud ja tema jaoks nii tavaline topeltmoraal ja standardid on jälle mängus. Ei keegi muu kui volikogu esimees laitis selle komisjoni mõtte maha. Nii palju siis laiapõhjalisusest ja soovist demokraatlike arengute tagamiseks valla juhtimisotsuste tegemisel. Ikka tundub olevat nii, et ära tee minu tegude järgi vaid järgi minu sõnu. Vesi tõmmati peale heale algatusele. Volikogu liikme õiguste piiramine. Volikogu esimees koos komisjonide esimeestega on rikkunud KOKS-i 47 (1), mis ütleb sõnaselgelt, et Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on ÕIGUS kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Nagu näeme, et seadus ei anna võimalust hoida komisjonidest eemale volikogu liiget, kes soovib selle või teise komisjoni töös osaleda. Rae vallas on aga seadust väänatud ja asutud seisukohale, et komisjoni esimees esitab komisjoni koosseisu ning kedagi ei huvita volikogu liikmele seadusega antud õigus. Veel enam andsin ise volikogu istungil edasi keskerakondlasest volikogu liikme Igor Mozessovi soovi saada majanduskomisjoni liikmeks. Volikogu esimees vastas kiirelt esimehe asi ja esimees lubas, et paari istungi pärast vaatame. Siiani pole ta asunud oma lubadust täitma. Jälle näeme koalitsiooni tõlgendust seadusliku võimu elluviimisest. 60 Teeb ruutmeetri hinnaks 65,2 krooni! 88 88

89 Rae Sõnumid. Algatasime eelnõu Rae Sõnumitele toimetuskolleegiumi moodustamiseks. See oleks ühiskondlikel alustel ja seega kulutusteta üritus, mis aitaks lehe kvaliteedile kaasa. Eriti on seda vaja põhjusel, et kui eelmised kaks lehetoimetajat olid professionaalid, siis tänane seda pole. Tahtmise kõrval puudub kõige tähtsam ettevalmistus. Pole mingit kõrgharidust ja muudeti ka ametijuhendit, mis nägi kohustuslikuna ette kõrgharidust. Kuna tegemist aga poliitiliselt paika pandud ametnikuga, siis tekkis tüüpiline olukord, kui nööbi külge oli vaja õmmelda pintsak ja seega kohandati ametijuhend vastavalt olemasoleva kvaliteediga inimese võimalustega. Tänane volikogu esimees on aastaid toetanud sellise sõltumata kolleegiumi loomist. Täna, olles sattunud vallavanema alluvusse, on mees jällegi muutnud oma seisukohti ja põhimõtteid. Sõltumatu ja erapooletu kolleegiumi asemel otsustati, et kontrollorganiks saab haridus- ja kultuurikomisjon. Tule taevas appi ütleks selle peale Lennart Meri ja isegi ehk Andrus Ansip. Sõltumatu ja erapooletu ning tasakaalustatud kolleegiumi asemel allutati leht kallutatud ja erapoolikule poliitilisele moodustisele, millise koosseisus pole ühtegi ajakirjandusliku taustaga inimest. Mis muud kui järjekordne tõestus topeltmoraalile, - standarditele ja silmakirjalikkusele. Vabadusvõitluse muuseum. Vaieldamatult meie valla läbi aegade kõige positiivsemat mainet kujundanud ettevõtmine, mille aitamine valla poolt pole mitte vaid moraalne kohustus vaid ka MTÜ ja vallavahelise lepinguga sätestatud. Sellele vaatamata saatis vald muuseumi juhi pikalt nt lumetõrje kohalt ja nii juhtus, et kõrgete külaliste tulemise eel pidi ca 70 aastane muuseumi omanik lükkama teed lahti käsitsi(!), sest ülemus Meelis Kasemaa otsustas nii. Muuseumi omanik on teinud ka ettepaneku vallale, et ostetaks ära tema rajatud muuseum koos selles sisalduva koguga. Kuigi see teema on ka valla kehtivas arengukavas 60F61 kajastatud, otsustas vallavanem siiski ainuisikuliselt pakkumise tagasi lükata. Muuseumiga toimuv on heaks näiteks, et demokraatlik asjaajamine Rae vallas on ohus, läheneme tegelikule diktatuurile. Tegelikult teeb demokraatlikus avalik-õiguslikus institutsioonis sellised otsused ikka rahvaesindus volikogu. Meil ei ole kuningriik! Sellekohase viite peale reageeriti sootuks kummaliselt anti teema revisjonikomisjonile (kelle juhiks on kahjuks üks nürim pliiats koalitsiooni pliiatsikarbist) uurida ja algatati arengukava uuendamine ning selle käigus roogitakse teema sellest kavast kindlasti ka välja. Kahju, kümneid miljoneid tuulde loopida nn mudilasetoetusena tundub meie võimuritele loogiline, sama raha eest hankida väga kaunis kohas asuv ajaloolise väärtusega (Voldemar Pätsi kodu) unikaalse kollektsiooniga muuseumi omandamine aga tundub raiskamisena?! Veel teemasid esimesest 100-st päevast. Sademevesi. Vallavõim on asunud huvitavale seisukohale maksta kinni Elveso ebaefektiivne tegevus Peetri külas. Nimelt on Peetri piirkonnas lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem ehk sadevesi ja drenaaž ei peaks sattuma reoveekanalisatsiooni. Paraku suurte sademete korral satub ja seda veel sellisel hulgal, et kanalisatsiooni kogused, mis Tallinnasse suunatakse on tunduvalt suuremad Tallinnast ostetavast vee hulgast. Selle vahe peab kandma vee-ettevõtja oma kasumist. See talle loomulikult ei meeldi ja seega on teema ammu üleval olnud. Meie seisukoht on, et vald ei tohiks seda vahet külmalt kinni taguda! Vee-ettevõtja peab oma tegevusega leidma need kohad, kust liigvesi reoveekanalisatsiooni suunatakse. Kahjuks meie 61 See viga parandati ja visati mõte arengukavast välja 89 89

90 koalitsioonijuhtide ja vee-ettevõtte juhtide sõbramehesuhted61f62 on probleemi lahendanud just valla eelarvest, mis on maksumaksja raha väärkasutus vee-ettevõtja saab vahendeid ja tal pole mingeid kohustusi. Hariduse arengukava. On alustatud hariduse ja spordiarengukava tegemisega. Sellel teemal on täna veel vara rääkida, kuid ohunoodid on siingi. Millised ohud siis kummitavad? Esmalt on hariduse arengukava alusmaterjalidena üles otsitud 2004 a tehtud koolivõrgu arengukava, mis ei ole kunagi kinnitamiseni jõudnud, sest see oli tehtud arvestamata valla kiiret kasvu. Nüüd siis on kuulda, et selle kava alusel soovitakse Lagedi kooli otsast kaotama hakata 62F63 (klasside arvu vähendamine63f64 ). Teiseks on arvata, et spordiarengukava eesmärgiks on tänase vallavanema V.Gutmanni kinnisidee luua spordikool. Seda vaatamata, et tänased valla spordielu juhid (klubide esindajad jne) on vastupidisel seisukohal Topeltstandardid lasteaiakohtade küsimustes. Tallinna linna lasteaia kohtadest on viimasel kolmel kuul olnud palju juttu. Tallinna on soovitud näidata ja meedia on selles kaasas, kui südametute ametnike punti, kes ei hooli lastest ja isegi on lapsed võtnud poliitika tööriistaks. Samas on unustatud, et kõik sai ikka alguse riigivalitsuse ja riigikogu poolt 2009 a alguses tehtud põhiseadust riivava kärpega, mis võttis omavalitsustelt igasuguseid võimalusi täitmaks seaduslikke kohustusi, sh lasteaiakohtadega seonduv. Tallinnas sellel tasandil löödavate võitluste taustal on suurema tähelepanuta jäänud väiksemad omavalitsused, sh Rae vald. Aga ei peaks jääma ja eriti peaks vaatama neid omavalitsusi, kus võimul on need erakonnad, kes Tallinnas opositsioonis. Ehk siis IRL ja reform. Rae vald on selleks hea näide ja siin toimuv on parim näide topeltstandarditest. Liisa Pakosta kirjutas, et tänasel ajal, kui on palju töötuid ja inimestel on raske, peaks omavalitsus (kes siis veel) olema see, kes aitab. Tema ettepanek oli vabastada lasteaia kohamaksust töötuks jäänud vanemate lapsed. Sümpaatne ettepanek. Võtsime kätte ja tegime ka Rae vallas sellekohase eelnõu. Paraku kohalikud irlikad ja reformarid asusid Tallinna omadest 180 kraadi teisele arvamusele ja arvasid, et see on täiesti mõttetu ettepanek. Õnneks suutis opositsioon siiski suruda klausli sisse toetuste korda ja anda vähemalt võimalus vabastust taotleda. Teise hea näite topeltmoraalist tõi Värske Ekspressi saates välja sotsiaalminister Pevkur. Pean kohe ütlema, et mulle on see mees äärmiselt sümpaatne ja seda vaatamata asjaolule, et ta on nii valest parteist. Kahjuks on ka tema tõmmanud lapsed suurde poliitikasse ja just tema määruse tõttu segadused ju tekkisid. Samas mainitud saates tegi Pevkur sama ettepaneku, mille meie tegime Rae vallas. Nimelt sai juba eespool lahatud seda raha laiali loopimist lasteaiakohata laste toetamiseks. Ettepaneku sisu on, et kui juba toetada, siis summa peaks olema sama kui nendele lastele, kes käivad eralasteaias (ca 1000 krooni suurem), sest miks kohelda inimesi ebavõrdselt. Eeltoodud näited iseloomustavad hästi, et Tallinnas on reformierakondlastel ja irl-lastel ühed seisukohal ja 12 km eemal on samal jõugul hoopis teised põhimõtted. Juhtub. 62 Siis veel olid, kuid vee-ettevõtte juht ei allunud ebaseaduslike käskude täitmisele ja käivitati nõiajaht, mis lõppes 2012 peaaegu koalitsiooni purunemisega 63 Õnneks opositsioon ja üldsuse sekkumine selle ohu kõrvaldas ja põhikool jääb 64 Selle ohu kõrvaldas üldsuse reaktsioon 90 90

91 Kolmanda sektori toetamine. Vaida noortekeskus on väga heaks näiteks. Vaidas on loodud MTÜ, milline soovis LEADER meetmest taotleda vahendeid noortekeskuse rajamiseks. Vallavalitsus tõmbas sellele vee peale ja seda vaatamata asjaoludele, et MTÜ ei küsinud vallalt mingeid vahendeid; Koalitsioonileppes on punkti all kirjas, et avame Vaidas noortekeskuse Koalitsioonileppes on punktis kirjas, et elukeskkonna parendamisel avalikes huvides tehtavatest investeeringutest on eelistatud MTÜ-de (aleviku-, asumite ja...jt) projektide kaasrahastamine valla eelarvest... Nagu näeme kehtib jällegi vana reegel paber kannatab kõik ja ega ei pea ju neid tühje lubadusi täitma! Kokkuvõtvalt. Siin on toodud osa näiteid esimesest 100 päevast, neid näiteid oleks kindlasti veelgi, aga võimul oleva kamba iseloomustamiseks aitab ehk eelpool toodust. Kirjeldatud näited näitavad, millises suunas jõupingutusi tehakse. Samas võib asuda ka seisukohale, et võimul olijad ei oma ettekujutust avalikust haldusest, laristavad ja elavad vana rasva peal, mille teeb võimalikuks eelmise vallavõimu efektiivne tegevus. Kui see rasv aga otsa saab? aasta eelarvest analüütikale tuginevast prognoosist, kõhutundest ja tegelikkusest. Mäletatavasti 2010 aasta alguses tõid Rae valla reformierakondlased oma reeturliku käitumise64f65 üheks põhjuseks ja koalitsiooni lõhkumiseks ühe ajendina välja erimeelsused 2010 aasta eelarve menetluses. Gutmann tõttas seda presenteerima igal pool kirjutavas meedias. Näiteks Harju Elus ütles Gutmann järgmiseid tarkusi : Eelmine vallavanem väitis, et meil on juba kriisiaja eelarve, uue koalitsiooni nägemus65f66 on aga see, et tuleb veel kärpida Nende (eelarve) probleemide üle arutati väga tõsiselt eelmist koalitsiooni kokku pannes. Siis jäi peale teine arvamus6f67. Nüüd selle aasta eelarve lugemiste käigus probleemid ja lahkarvamused aina süvenesid67f68, kuni viisid koalitsiooni lagunemiseni Oleme veendunud, et 114 miljonit68f69, mis peab eelarvesse laekuma tulumaksust, ei pruugi täituda Alljärgnevalt tõestan, et tegemist oli otsitud (isegi vägistatud) põhjusega oma reeturliku teo põhjendamiseks. 65 Sõnamurdmine oma partnerile 66 Tegelikult tähendab nägemus muidugi hallutsinatsiooni. Millest Gutmann oma nägemuste nägemiseks jõudu ammutab, seda ma ei tea. Olen kuulnud küll, et näiteks narkarid näevad nägemusi. Võib olla uus koalitsioon tekkiski mõne sellise peo tulemusel? Ei tea. 67 Jah, arvamus, mis põhines analüüsil 68 Tõepoolest süvenesid, sest reform hakkas ju vaatamata raskele ajale nõudma mudilasetoetuse toomist aasta varasemaks ehk 2010 aastasse. See on vallaraha raiskamine. 69 See oli eelarvesse planeeritud eelmise vallavalitsuse poolt ja sealjuures konservatiivselt 91 91

92 Seisukohad aprillis 2009 Alustuseks meenutan üht foorumiarutelu69f70, mille algatas juba 2009 aprillis anonüümne autor, kes ennast leigarina esitles. Teema pealkiri Rae valla 2010 eelarvest. Eks see teemaalgatus veidi varajane oli, kuid arvestades, et tegemist oli valimisteaastaga, siis on see ka arusaadav. Lugedes seda diskussiooni, leiame sealt ka austatud volikogu liikme ja kauaaegse volikogu majanduskomisjoni esimehe Endel Albini vastuse ( ), milles ta ütleb: Kui tänasel päeval nimetada Rae valla potentsiaalseid eelarvenumbreid, siis võib prognoosida, et (eelarve) saab olema 200 miljoni ringis. 1. Tulumaks miljonit Seisukohad detsembris 2009 Eelarve tegemine ise algas suvel Allasutused esitasid enda numbrid, diskussioonid käisid, majanduslanguse olukorras vaagiti kõike mitmeid kordi. Eelarve kujunes väga konservatiivseks. Ka laekuvaid tulumaksunumbreid ja nende muutumise trende jälgiti pidevalt, sama ka rahvaarvu muutust registris (sellest sõltub järgmise aasta maksumaksjate arvu prognoos). Seda kõike arvestades prognoositi Albini kevadprognoosist tunduvalt madalam number 114 miljonit krooni. Kulude pool kujundati nii, et tegevuskulud ei ületaks regulaarseid laekumisi ehk makse. Eelarve volikogule esitatud variandis oli kõik tasakaalus. Ja siis äkki laekus koalitsioonile ja vallavalitsusele ettepanek Endel Albinilt: Vähendada Rae valla 2010 aasta eelarve artiklit 3000 füüsilise isiku tulumaks laekumist krooni võrra. Põhjendused parandusettepaneku juurde: 4. Rae valla 2010 aasta eelarves on planeeritud füüsilise isiku tulumaksu laekumine krooni ulatuses, mis on 17,8 % võrra suurem 2007.a. tegelikult laekunud tulust. 5. Enamuses ettevõtetes on töötasu käesoleval ajal langenud a. tasemele. 6. Märgatavalt on 2009.a. suurenenud tööpuudus aastal vähendati kohalikele omavalitsustele ülekantavate summade arvestusmetoodikat a. viimase poolaasta Füüsilise isiku tulumaksu laekumised on vähenenud keskmiselt, võrreldes 2008.aastaga, ca krooni kalendrikuus. Ettepanek: Palun Rae Vallavalitsusel leida võimalusi Rae valla 2010 aasta eelarve kuluartiklite vähendamiseks krooni ulatuses. Vallavalitsuse põhjendatud vastus ettepanekule. Vallavalitsuse seisukoht on, et see ettepanek ei ole arvestanud kõike olemasolevat ja kättesaadavat infot. Vallavalitsus oma tulumaksuprognoosi juures on seda aga teinud ja

93 seetõttu teeb vallavalitsus ettepaneku siiski tugineda analüüsile ja mitte ehitada 2010 aasta tegevusi üles nö kõhutundele, mis majandusolukorra analüüsi asemel toetub kõrgendatud ohu tundele/ootusele/kartusele. Järgnevalt on esitatud statistilised andmed 70F71, millele vallavalitsus oma üksikisikutelt laekuva tuluprognoosil toetunud on Koalitsioonis arutati ja protokollis kajastus asi nii: E.Albin on oma ettepanekus arvestanud rahvastiku arvuga, mis oli 2007 aasta alguses aasta maksu prognoosimisel tuleb arvestada rahvaarvuga, mis on vähemalt 2862 inimest rohkem, protsentuaalselt teeb see suurenemiseks 31%. Teades, et o lisanduvast elanikkonnast on ca 50% ülalpeetavad ja o teine 50% maksumaksjad, o töötuse määr on meil veidi alla 10%, o seega alates 2007 aastast on lisandunud 1431 maksumaksjat, o töötutena võtame maha tänased 519, o seega on meil ikka maksumaksjate juurdekasv võrreldes 2007 aastaga 912 maksumaksjat. o Korrutades selle numbri keskmise maksumaksja poolt laekuva maksuga saame 912 x 20000= 18,2 miljonit enam kui 2007 aastal. Selle arvutuse kohaselt võiks olla maksulaekumine 115,24 miljonit Lisaks eelnevale küsisime Rahandusministeeriumi prognoosi laekumiste osas 2010 aastal. Loomulikult pole ka ministeeriumi töötajad hiromandid, kuid siiski on neil kogemus ja prognoosimine on nende üks tegevusi. o o Prognoos on Harjumaal väheneb laekumine 7% võrreldes käesoleva aasta tegelikuga. Oma arvestuses võtavad nad aluseks konstantse elanikkonna situatsiooni, s.h maksumaksjate arvu o Meie eelarve projektis on võrdlus käesoleva aastaga miinus 5,9% o Samas elanikkonna suurenemine on vähemalt 8,9% o Ministeeriumi seisukoht Rae valla kontekstis on konservatiivne. Koosoleku arutelu käigus selgus, et vaatamata vallavalitsuse argumentidele jäid koalitsiooni liikmed erinevatele seisukohtadele. Sealjuures kaitsesid V.Gutmann ja M.Kasemaa parandusettepaneku tegija (Albin) seisukohta ja R.Uukkivi ja A.Potter vallavalitsuse seisukohta. Vallavalitsuse seisukoht tugines arvutustel ja analüüsil, millele (partneritest) oponendid panid vastu oma sõnul kõhutunde. Kuivõrd Eesti ja kogu maailma majandus on kriisis ning pole teada kas ja millal saabub murdepunkt (mõnede analüütikute ja eesrindlike ettevõtjate sõnul on see juba saabunud), siis võib ka kõhutunne olla õige, samas peaks ühe omavalitsuse eelarve tegemisel siiski arvestama olemasolevate statistiliste andmete analüüsi käigus saadud tulemustega. Loomulikult ei tähenda ka analüüs nii ebastabiilses majandusolukorras absoluutset tõtt ja seega ei tee paha konservatiivsus eelarve ettevalmistamisel. Sellega olid nõus kõik koosolekul osalejad ja teisiti 71 Ruumi kokkuhoiu mõttes neid siin ei esita, küll aga võib soovi korral tutvuda nendega siin

94 ei oleks võimalik. Vallavalitsuse ettevalmistatud eelarve projekt nii planeeritavate tulude ja kulude osas väljendab nimelt konservatiivset lähenemist. Oponentide seisukohalt see nii ei ole ja seetõttu võiks menetleda eelarvet veel paar kuud, et analüüsida 71F72. Samas peab teadma, et seniks kuni pole eelarve vastu võetud ei saa teha midagi muud kui minimaalsed tegevuskulud. Eriti naljakaks teeb olukorra asjaolu, et opositsioon72f73 ei ole teinud eelarve vastuvõtmiseks mitte mingisugust takistust, ehk teisisõnu aktsepteerib esitatut ja peab järelikult seda konservatiivseks. Nagu mäletame, siis jaanuaris 2010 tipnes kõik umbusaldusega, mida põhjendati ka erimeelsustega eelarves. Siinkohal toonitan veelkord vaadake Albini seisukohti aprillis ja detsembris ja siis saate aru, kuidas mees oma erakondliku ülemuse eest ambrazuurile heitis. Albin on tegelikult üks vähestest (või isegi ainuke) kohalikest reformaritest, kes jälgib majandust ja trende selles. Sellegipoolest oli just tema see, kes oma käekesega täiesti nõmeda ja kõhutundele põhineva parandusettepaneku allkirjastas. Tegelikkus septembris 2010 Tõepoolest on raske vaielda prognoosimise etapis ja raske oli ju kõrvalseisjal ka hinnangut anda reformarite teeseldud murele valla eelarve osas ning paljud võtsid seda tõsiselt ja arvasidki, et reformil oli õigus ja kesk ei tahtnud majanduse olukorrast aru saada. Hoopis teine asi on aga siis kui vaadata teemale tagantjärele ja teha seda võrreldes fakte. Esitan järgnevalt ühe graafiku, milles näha tegelikud laekumised. Selle juurde pole eriti vaja sõnu raisata. Või siis nii palju, et kuni 2009 aastani laekus omavalitsustele maksumaksja brutotulult 11,93%, alates maist 2009 aga valitsuse kärpekava kohaselt 11,4%. 72 Seadus annab võimaluse menetleda eelarvet kuni märtsi lõpuni. Kui selleks ajaks eelarvet vastu ei võeta, siis vahetub volikogu koosseis. 73 Siis oli opositsioonis IRL. Täna teame ka vaikimise põhjust tegelikult olid nad juba reformiga käed löönud ja ootasid vaikselt 94 94

95 Tulu laekumine üksikisiku sissetulekult jaan veebr märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets Tabeli juurde lisaks, et tulumaksulaekumistest tänase seisuga on trend selline, et laekumine summaarselt on sama kui 2009 ehk siis ca 7 miljonit rohkem kui eelmine vallavalitsus prognoosis ja 13 miljonit rohkem kui prognoosisid kõhutunde spetsialistid. Muide rahandusministeerium prognoosib Rae vallale laekumise veel rohkem 124 miljonit. Kokkuvõtteks. Miks ma sellest üldse kirjutan? Põhjus lihtne, mulle ei meeldi kui keegi põhjendab mingit oma sigadust valedega, mis on tingitud tema enda küündimatusest või soovist rahva arvamusega manipuleerida. Eriti ei meeldi mulle kui selle kõige käigus püütakse näidata, et mina valla juhina soovisin üle jõu elada ja just seetõttu olin teeninud ära umbusalduse. Kindlasti ei ole maailmas palju niisuguseid inimesi, kes on ilmeksimatud. Mina kohe kindlasti nende hulka ei kuulu. Samas olen aastaid valla eelarvega ja prognooside ning analüüsidega tegelenud, seega olen kindlasti pädevam kui kamp, kes meelsasti partneriks oli aegadel kui vajati pädevat ja otsustamis- ja tegutsemisjulgust, kuid kes esimesel võimalusel sulle noa selga lööb, kui tõsisemad probleemid lahendatud said. Selle kamba ebapädevuse tõestamine läbi vallaeelarve teema oligi loo kirjutamise mõte. September 2010 Siia juurde avaldan veel ühe novembris 2010 kirjutatud loo, mis demonstreerib, et 11 kuud tagasi umbusalduse põhjuseks toodu oli otsitud

96 Ajakirjanike pealiskaudsusest ja Gutmanni haugi mälust on üllitatud Äripäevas artikkel, milles niutsutakse rõõmust, et kohalikele omavalitsustele on laekumised hakanud kasvama ja seega kõik läheb Eestis hästi. Rae vald on positiivse näitena esikohal, Gutmann särab. Esmalt pean ütlema, et on ju hea tõdeda, et eelmisel aastal tehtud prognoosid paika peavad ja tegelikkus on veel paremgi, kuid kippuda Rae valla (või mõne muu tõmbekeskuse vahetus naabruses asuva valla Tartu, Saue, Viimsi) näite varal tegema üldistusi majanduse ärkamisest, ei ole päris õige. Lisaks on ajakirjanik võrrelnud kahe järjestikuse aasta kahte üksikut kuud (oktoober), ilmselt teadmata (või eirates) seaduspärasust septembri laekumiste osas. Et asja selgitada, siis panen esmalt siia ühe graafiku, milles Rae valla tulumaksulaekumised alates 2007 algusest. Tulu laekumine üksikisiku sissetulekult jaan veebr märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets Graafikul on märgatav üks seaduspärasus septembris toimub laekumiste osas jõnks alla. See pole mitte ainult Rae vallas vaid pea kõikides omavalitsustes on samasugune trend (nii nagu on igaaastane juulikuine tõusutrend). Seotud on see suviste puhkuste perioodidega. Siit saabki alguse Äripäeva ajakirjaniku eksimus ta võrdleb ainult kahte üksikut kuud. Nimelt toimub tulumaksu ülekandmine riigilt 3 korda kuus, neist 2 esimest tehakse 6 kuu keskmise arvestuse alusel (seal aga ka puhkuserahad sees 73F74 ) ja viimasega tasandatakse puudujääv osa. Eelmisel aastal septembris tabas mitmeid omavalitsusi olukord, kus septembri viimane, tasandav makse, oli negatiivne, mis arvestati tasa oktoobri esimese maksega. Seega tänavuse aasta oktoobri tegelik laekumine oli Rae vallas ca 12% suurem ja mitte 22%. Ajakirjanikud võiksid 74F75 teada, et järeldusi, nagu vaadeldavas artiklis, ei saa teha ühe kuu tulemuste põhjal. Analüüsima peaks pikemat perioodi, nt alates jaanuarist. Kui seda teha, siis ka ilmselt koondamisrahasid jms 75 Äripäeva omad peaksid 96 96

97 näeme, et võrdlus annab maksulaekumiste kasvu 2010 aastal 0,1%, ehk on enam-vähem sama. Samas tuleb teada ka, et eelmise aasta esimesel neljal kuul eraldatud tulumaksuosa oli 11,93%, alates maist 2009 tänaseni on see 11,4%. Kui matemaatiliselt teisendada eelmise aasta esimesed 4 kuud võrreldavaks, siis on Rae vallal laekumise kasv esimese 10 kuu võrdluses + 1,9%. Selle tulemuse pealt võiks ju asudagi ajakirjaniku poolt tehtud järeldusele, et majandus kasvab, hurraa! Aga ikka on veel mõni aga, mida tuleb arvestada. Siin tuleb siis mängu see tõmbekeskuste naabrus, ehk buumi tagajärjel suurenenud elanike ja ka maksumaksjate arv, mis ei luba võrrelda üks-ühele kahte kalendriaastat. Näiteks Rae vallas oli eelmise aasta lõpu seisuga keskmiselt 5400 maksumaksjat. Kuivõrd järgneva kalendriaasta maksumaksjad lüüakse lukku rahvastikuregistris eelmise kalendriaasta lõpu seisuga, siis a oli Rae vallas elanikku, mis teeb maksumaksjate osakaaluks rahvastiku koguarvust 49% lisandus 997 elanikku ja kasutades leitud suhtarvu, siis võiks asuda seisukohale, et 489 neist on 2010 aastal vaadeldavad maksumaksjate arvu suurendajatena, seega võiks olla 2010 aastal Rae vallas 5889 maksumaksjat ehk 9% rohkem kui F76. Siit edasi võib teha üldistava järelduse, et maksulaekumine peaks olema 9% suurem ja siis oleksime majanduslikult samal tasemel kui Esimesed 10 kuud paraku seda õnne meile ei kuva, paremal juhul saame võrreldava tulemuse ja seda 9% suurema maksumaksjate arvuga. Siin tuleb mängu ka töötus, mis kaarte segab. Peab ütlema, et registreeritud töötuse numbrid näitavad languse trendi. Paraku ei saa siin teha üks-ühest järeldust, et kõik kes registreeritud töötute hulgast on kadunud, oleksid kenasti tööle saanud. Aga siinkohal on Rae vallal ehk ka väikene eelis, sest valla territooriumil on palju võimalusi leida tööd. Valda on viimasel 6 aastal arendatud tasakaalukalt ja töökohti on siia piirkonda rajatud hulgaliselt. Järgmisel graafikul on näha töötuse iseloomustus R e g i s t r e e r i t u d t ö ö t u t e a r v u l i n e m u u t u s töötute arv Täna on ca

98 Kui nüüd teada ametlikke registreeritud töötuse näitajaid ja eelpool toodud arvestuslikku maksumaksjate arvu, siis näeme, et Gutmann ei ole isegi nende teemadega kursis. Registreeritud töötus Rae vallas ei ole alla 5%, vaid on 7,6%. Sellele lisanduvad ka need, kes töötukassa arvestustes ei ole enam selles nimekirjas, aga samas pole ka tööd leidnud (pikaajalised töötud). Kokkuvõtteks võib öelda, et loodetavasti mingi paranemine toimuma hakkab, kuid teades millised kohustused momendil kohalikel omavalitsustel on kuhjunud ja milliseid vahendeid need nõuavad76f77, siis mingiks rõõmuhüüdeks küll põhjust ei ole. Mina ei saa aru miks Gutmann sellise joovastava tooniga kaasa läks? Kas ta ei saa siiani aru, mis toimub või soovib ta luua endale positiivset kuvandit lähenevate valimiste taustal? Samas asjast arusaavate isikute hulgas ta sellist kuvandit ei saavuta. Lisaks meenutades aastataguseid sündmusi, oli ju sealgi tema ja tema kamp nendeks, keda ei huvitanud vallavalitsuse asjakohased ja põhjendatud prognoosid ja vennike isegi hõiskas igal pool meedias, et tema eestvedamisel löödi partnerile nuga selga põhjusel, et nood tahtsid eelarve tulupoolele liig optimistlikult numbreid kribida.7f78 Ise nimetas ta seda kõhutundeks, mis tänaseks on osutunud täitsa õõnsaks. Juba esimese poole aastaga oli selge, et eelmise vallavalitsuse prognoosid olid õiged, tänane seis näitab, et need olid sootuks konservatiivsed. Aga jäägu see nende selgitada, minul on heameel, et me ei eksinud. Siia juurde pole palju näidata ka eelarve läbirääkimistel prognoositud laekuvat tulu üksikisiku tulumaksust ja võrrelda seda tegelikuga. Selle pildiga on tõestatud ka asjaolu, et optimistliku eelarvega sõnamurdmise põhjendamine oli väga otsitud põhjendus Tulumaksu laekumised ja prognoosid, eek Series tegelik 2009 korrigeeritud 11,4-l prognoos Reformi kõhutunne 2010 tegelik 77 Rae vallas oleks vaja KOHE vähemalt kohalist lasteaeda, laiendada Jüri gümnaasiumi ja alustada Peetri kooli laiendamisega, lisaks Lagedi kooli renoveerimine ja spordihoone rajamine. Investeering ca 300 miljonit. Mille arvelt? 78 Meenutuseks tulumaksu laekumist soovisime planeerida 114 miljonit, täna kipub tulema

99 14. Aastalõpu mõtisklus. Täna, 2011 aasta viimasel päeval, juhiti mind lugema üht järjekordset Agu Laiuse jutustust irl-i blogis78f79. Ma täpselt ei saanudki aru, et mille peale kolleeg pahandas, ehk tuli tal midagi lihtsalt veidi hiljem meelde. Nimelt on Laius oma looga maha saanud , samas eelarve vastuvõtmist käsitlev volikogu istung oli Aga teisalt on tal ühes asjas õigus neist teemadest on juttu olnud enne ja tuleb kindlasti ka hiljem. A.Laius pealkirjastas oma loo nii Valla eelarvest ja populismist. Enne kui läheme artikli (pigem küll järjekordne muinasjutu laadne lugu, et mitte öelda demagoogiline) kommenteerimise juurde, teeme selgeks kasutatava mõiste populism. Nimelt kasutab Agu Laius talle omaselt erinevaid mõisteid üsna lõdvalt nende mõistete tähendust järgides. Sellest johtuvalt ei kipu vahel mõisted kokku minema tegelikkusega või isegi tema jutustuste sisuga. Mõistel populism on mitmeid tähendusi. Vältimaks Wikipedia ümberkirjutust, lisan siia lingi Ise olen harjunud seda sõna kasutama järgmises tähenduses: rahvapärasust, (odavat) populaarsust taotlev poliitik. Usun, et ka Agu Laius on oma suurepärases kirjutises just seda definitsiooni silmas pidanud. Paraku on ta aga juba oma loo alguses libastunud oma tõestustes paljasõnalisusele ja kukkunud demagoogiasohu. Mida kaugemale ta oma põhjendustega jõuab, seda sügavamale vajub ning lõpuks järeldust tehes uputab oma hoogsa algusega loo mõtte lõplikult. Aga vaatame Agu Laiuse kirjutist lõik haaval. Agu jutu esitan kaldu tekstis, enda osa paksus tekstis Agu Laius (AL): Raivo Uukkivi taob oma foorumis pikemat aega trummi populismist valla juhtimisel. Eelmisel aastal seoses elamualuse maa maamaksust vabastamisega ja mudilasetoetusega. Sellel aastal lisaks ka lasteaia kohatasu tõusuga. Raivo Uukkivi (RU): Jah, eks ta ole õige, et nendel teemadel, kui äärmiselt olulistel, olen sõna võtnud, kuid kas seda nüüd trummi tagumiseks saab nimetada, see jäägu lugejate otsustada. (AL): Raivo peab vajalikuks: 1. Elamualust maad ei ole vaja maamaksust vabastada. 2. Maamaksu määr tuleb madalal hoida. 3. Mudilastoetus on kurjast, selle raha eest on vaja lasteaiakohti ehitada. 4. Lasteaia kohatasu tõstmine on kurjast, vallavalitsus peab ilma hakkama saama aastast meenub ka vallas kulude kokkuhoiuks tehtud ettevõtmiste kritiseerimine. Kokkuvõttes tähendab see, et vallas pole vaja midagi teha, tuleb leppida sellega, milline tulubaas riigi poolt antakse ning kui tulu napib, siis näidata näpuga riigi poole, et riigi tõttu ei ole võimalik vallas midagi teha. Kindlasti on see üks poliitiline lähenemine ning seda võib küll populismiks kutsuda. RU: I Väide on absoluutselt vale. Kui ma olen kuskil sellise väite öelnud, siis palun viidet. Usun, et ma pole sellel teemal kunagi isegi arutlenud, kui siis kontekstis, et IRL lubab riigitasemel maamaksu kaotamist, aga pole siiani näidanud millistest vahenditest kohalikele

100 omavalitsustele puudujääv tuluosa kompenseeritakse. Seega see Agu väide on esimene libastus demagoogilisuse sohu. II Väide. Siin on tegemist osalise tõega. Tõepoolest olen olnud seda meelt, et elamumaa maks peaks olema võimalikult madal. Selles osas on isegi minu seisukoht suhteliselt lähedane irl-i (mitte Rae valla IRL-i tegelikkusega) omaga. Samas mõistan Agu frustratsiooni, sest tõin ju üleriigilises lehes välja demagoogilise, isegi valeliku, käitumise meie volikogu esimehe poolt, kui ta rind uhkusest kummis võttis aasta alguses vastu auhinna maamaksu tõstmise eest, kuid püüdis seda näidata maksuvabastusena. Sellest sai mitu artiklit kirjutatud, üks neist vist oli ÄP-s79F80. Seal sai ka tõestatud, et see nn maksuvabastuse osa ei kata kaugeltki ära maamaksu tõusust tekkinud koormust rahakotile. Nt 2000 ruutmeetrise elamumaa krundi puhul on ka 1000 ruutmeetri vabastamise puhul väljaminek järgmisel aastal suurem kui 2009 aastal ilma mingi vabastuseta. Seega rääkigem ikka lõplikust rahanumbrist ja mitte mingitest teemat uduseks ajavatest protsentidest. Ja muide ärimaa maksimaalse maksustamise vastu pole ma kunagi olnud. Seega ka selles süüdistus punktis on Laius libedal; III Väide. Mudilasetoetus EI OLE kurjast. Mudilasetoetuse maksmine vallaeelarvest on VALE. Alushariduse andmine on riiklik kohustus ja seega on täiesti õigustatud sellise toetuse maksmine riigieelarvest. Toetuse suurus peaks olema ka tunduvalt suurem, võrdne munitsipaallasteaia keskmise kohatasuga. Seega Agu Laius võib minu selleteemalised kirjutised läbi lugeda ja saada teada, et ma olen tauninud selle toetuse, kui puhtalt reformierakondliku valimisreklaami, kinnimaksmist valla eelarvest. Olen ka näidanud konkreetsete arvutuste näol kui palju maksab 120-kohaline lasteaed ja mitu aastat (muide see aastate arv oli 4) mudilasetoetust selle lasteaia rajamise tagab. Olen selgitanud, et toetuse maksmine on raha tuuldeloopimine ilma lisandväärtuse tekitamiseta, 120-kohaline lasteaed aga teeniks vallaelanikke vähemalt 50 aastat. Lisaks on see rahanumber ka nii väike, et ei aita raskustes pere väga palju edasi. Seega ka siinkohal on Agu Laius pikalt mööda pannud. IV Väide. Lasteaiakohatasu tõstmine ei ole mitte kurjast vaid on lausa kuritegelik, sest siiski kehtib põhimõte, et halval ajal makse ei tõsteta. V Väide kulude kokkuhoiuks tehtud ettevõtmised on tegelikult ju naljanumber, selleks tasub vaid vaadata ja võrrelda eelarvete numbreid. Eelarved on kõigile vabalt kättesaadavad, seega võrrelgem nt 2012 eelarve kulude poole viimaseid veerge ja näeme, et jah 2009, kui tehti kohalikele omavalitsustele valusalt liiga, olid esialgu eelarve nr-id suuremad, tegelik täitmine aga oluliselt pisem, 2010 halb aeg jätkus, kuid nii kui eelarve summad suurenema hakkasid, hakkasid nõiaväel ka kulud kasvama. Jälgime pikemat perioodi ja näeme, et 2012 eelarve on oma kuludelt üpris pretensioonikas. AL: Teine lähenemine on teha piiratud ressursside tingimustes omalt poolt maksimum parima tulemuse saavutamiseks. RU: See on lause, mis ilma numbriliste tõestusteta ei maksa mitte midagi, peale populismi plusspunkti tema ütlejale AL: Vallale on pandud teatud kohustused, mis ta peab täitma ning talle on antud teatud tulu nende kohustuste täitmiseks: Lisaks üsna piiratud võimalused oma tulu üle iseseisvalt otsustada. Ega suurt midagi reaalselt rakendatavat peale maamaksu määra ja lasteaia kohatasu kehtestamise polegi. Lisaks muidugi kulude kokkuhoid kõikjal, kus see võimalik on

101 RU: Kas keegi on sellele kunagi vastu vaielnud? Mõtlen siis peale opositsioonis olnud Agu Laiuse? AL: Pole ilmselt vaja pikalt seletada, et valla peamiseks prioriteediks on uute lasteaiakohtade rajamine. Selleks tuleb kasutada vallale antud vahendeid ja instrumente. RU: Nii, miks siis ei kasutatud? Juba 2009 aastal pakkus üks arendaja Järvekülla rajada 120- kohalise lasteaia. Pidi olema 2010 valmis. Paraku saatis Gutmann arendaja pikalt. See on hea majandamise tava. Erasektori kaasamine raskes olukorras on ainult kiiduväärt, meil paraku kunnid otsustasid teisiti. AL: Alustasime nö iseendast - kulude kokkuhoiust vallas. Likvideerisime ebamajandusliku vallaettevõtte VAHEKO, korrastasime vallavalitsuse struktuuri ja valla asutustes töötasu maksmise alused. Kadusid kõikvõimalikud tööpanust hägustavad lisatasud ja staažitasud. Üle sai vaadatud ja korrigeeritud kõik tegevuskulud. RU: Olen püüdnud saada selle väite tõestuseks korrektset analüüsi. Paraku pole seda saanud, selle asemel näitab praktika, et kokkuhoiu nime all on paljud tööd ripakile jäetud, kuid nt 2012 eelarves majanduse kulud kasvavad jõudsalt. Agu Laiuselt ootan siinkohal selget analüüsi tööde loetelu, perioodsus ja kulud kõik seotuna. Siis saame öelda, et VAHEKO kaotamine on toonud mingi kasu. Täna vallas ringi vaadates ja tegemata töid, mida kunagi tegi VAHEKO, jälgides ei saa küll paljasõnalise väitega nõustuda. AL: Kuna lasteaiakohtade ehitamine ei käi üleöö, siis oli vaja pakkuda teatud kompensatsioon neile peredele, kelle lapsele vallavalitsus ei suuda kohta pakkuda. Kehtestasime mudilasetoetuse. Kalkulatsiooni aluseks see, et eraldatud toetus ei oleks suurem, kui ühelt inimeselt vallavalitsusele keskmiselt laekuv tulumaksuosa. Põhimõte, et kui vald ei suuda ettenähtud teenust pakkuda, siis ei ole alust ka elanikku maksustada. Mudilasetoetuse positiivne külg on, et kui vallas suureneb pakutavate lasteaiakohtade arv, siis nende kohamaksumuseks ei ole vaja väga ulatuslikult eelarvest vahendeid juurde otsida, vaid samal ajal väheneb ju ka makstavate mudilastoetuste arv. See vabanev raha katab suures ulatuses lisanduvad kohamaksu kulud. RU: Sellest sai juba eelpool räägitud. See toetus peaks olema riigi kohustus maksta ja selle suurus peaks olema suurem. Agu Laius eksib täiega põhimõtte kirjeldamisel nagu korduvalt öeldud, on alushariduse andmise kohustus riigi poolt seadusega KOV-ile täitmiseks pandud. Samas ütleb seadus (ja see on küll põhimõte), et kui kohustus antakse, siis antakse ka vahendid selle täitmiseks. Seega Laiuse põhimõte, mida ta täna ilmselt jälgib, ei tulene ei seadusest ega ühestki hea tava põhimõttest ja tegelikult sellisel kujul raha raiskamine on maksumaksja raha väärkasutus. Pealegi on üsna rumal lähenemine maksta tagasi terve keskmine maksuosa, sest maksust rahastatakse ka teisi tegevusi, mida inimesed kasutavad. Eriti demagoogiline väide on mudilasetoetuse positiivse külje kirjeldamine See tuleks lausa majandusõpikutesse kirjutada. AL: Täiesti populistlik on kriitika, kus pakutakse, et jätkem mudilasetoetus maksmata ja ehitagem selle raha eest uusi lasteaiakohti. Paraku ei saa lasteaiakohti ehitada ühe-kahe ega ka kümne koha kaupa, vaid korraga tuleb valmis ehitada kogu lasteaed. Nii ei too mudilasetoetuse mittemaksmine uute lasteaiakohtade valmimist lähemale. Küll aga seab aastateks pooled valla lapsevanemad väga raskesse olukorda. Seda soovib Raivo Uukkivi ning sotsid ja keskid ilmselt, sest Raivo räägib nende mõlema eest

102 RU: Vot selle lõiguga on Laius siis asunud demagoogia järgmisel tasemele, tasemele, mida tihti mulle omistab sildistamine. Esiteks ei ole siin mitte midagi minu väidetes isegi populistliku alatooniga, vt eelpool toodut (4 aasta mudilasetoetusega sai 2010 aastal 120- kohalise lasteaia, eralasteaedade rajamine jms). Kindlasti toob raha kogumine lasteaia rajamiseks, selle lasteaia lähemale. Lapse seame ka raskesse olukorda nüüd, sest selle raha eest saab lapsevanem oma lapse viia lastehoidu üheks nädalaks kuus (üheks päevaks nädalas!). Seda, mida soovivad sotsiaaldemokraadid, on eespool kenasti kirjas sooviks on, et selline kompensatsioonimehhanism sisse viia riiklikuna ja MITTE RAISATA RAE VALLA MAKSUMAKSJA RAHA tuulde pildumiseks. Mida täna Rae valla keskid arvavad, seda ma ei tea, kuid loodan, et neil on ikka südametunnistus ja mõistus jätkuvalt õiges kohas AL: Vallas on suured arenguvajadused, mis kohustab otsima tulude suurendamise võimalusi. Üheks selleks on maamaks. Volikogu otsustas tõsta maamaksumäära seadusega lubatud maksimumini. Mõistlik, sest seda maksu maksavad ka valla territooriumil paiknevad äriühingud ja ka valla elanike registris mitteolevad, kuid vallas maad omavad inimesed, kes kasutavad küll valla teenuseid (teed, valgustus, lumetõrje jt), kuid peaaegu ei kata neid kulusid. Valla elanike maksukergenduseks rakendati elamualuse maa maksuvabastus. Esialgu katseliselt 500 m2, järgmisel aastal 1000 m2 ulatuses. RU: Ei vaidle vastu. Ka eespool juba sellel teemal selgitusi andsin. Äriühingute maksimaalse määraga maksustamist pole kunagi vastustanud. Tegelikult kirjutas IRL-Ref koalitsioonileppesse sisse üks-üheselt Kesk-i ja Ref-i koalitsioonileppe sõnastuse maamaksu vabastamise osas. Kordan üks-ühele. Kuid tänane koalitsioon lisas sellele veel sätte, et eelnevalt tõstetakse elamumaa maks maksimumini, meil oli ta 1,0 % maksustamise hinnast. Muide veel üks IRL-i ja reformi populismimaiguline lubadus oli, et alates 2012 vabastatakse 2000 ruutmeetrit elamumaad maksust. Miks populismimaiguline? Aga seetõttu, et selle lubadusega ostetakse odavat populaarsust, kuid seda ei kavatseta täita (volikogu ette tuldi pärast foorumis tähelepanu juhtimist 1000 ruudu vabastamise taotlusega). Seega Laiuse kaasjuhtimisel toimetav koalitsioon ei täida antud lubadusi. AL: Ja veel kord lasteaia kohatasust. Valla arengukava kohaselt lisandub lähiaastatel vallas üle 500 lasteaiakoha. Sellest 80 kohta 2012.a. lõpuks Lagedil ja 240 kohta aastal Peetris. Lasteaiakoha ülalpidamine maksab vallale 196 eurot lapse kohta kuus, millest seni tasusid lapsevanemad eurot. Lisanduvad täiendavad lasteaiakohad tähendavad lisakulu vallale kohtade arv korrutatuna 196 eurot. Analüüs näitab, et sellist alushariduse kulu kasvu ( = 168,2 eurot) ei kannata vallaeelarve välja, sest unarusse ei saa jätta ka valla teiste ülesannete täitmist. 168,2 eurot ületab valla eelarvesse ühelt inimeselt laekuva tulumaksuosa. Siit tuleneb vajadus suurendada pere panust lasteaia kohamaksu katmisel. Valla eelarvele on üsna pingeline ka 149 (196 47) eurot koha eest. Eriti arvestades, et vähem makstakse alates teisest lapsest ja toimetulekuprobleemide korral. Kuid selle puudujääva osaga saab valla eelarve hakkama. RU: Kena jutt, aga ei veena. Eriti kui eelnevat raharaiskamise osa meenutada. Agu Laius räägib analüüsist. OK vaatame siis sellele analüüsile otsa. Esitage see analüüs, kus on näha, et valla eelarve ei kannata alushariduse tõusu ära. Tõepoolest ei tohi seadusega pandud ülesannete täitmist unarusse jätta. Kuid vabatahtlikult võetud populistlikku valimislubaduse tarbeks ca euri aastas saaks ju õigesse kohta suunata küll

103 AL: Tehtu tulemusel on valla eelarve viidud jätkusuutlikuks, ja võimalikult võrdselt koheldakse kõiki elanikerühmi. See võimaldab järgmise 4-5 aasta jooksul suunata vahendeid ka oluliste probleemide lahendamisse. RU: Kõike eelnevat lugedes ei näe kuskil mingeid ponnistusi eelarvega hakkama saada efektiivsuse arvelt, vaid lihtsalt kergemat teed minemist, kus külmalt korjatakse rahvalt raha raskel ajal, mil peaks mõtlema just inimeste sellest raskest ajast üleaitamise peale. AL: Niisiis kindlasti olen nõus Raivoga, et populistlikult ei saa ega tohi valda juhtida. Kahjuks aga selgub, et oponendi süüdistused just ongi populistlikud, mida ei tohiks lubada vallavõimu teostamise juurde. On ju populism, kui vaidlustada kulude kokkuhoidmiseks tehtavad tegevused ja samal ajal ka tulude suurendamiseks tehtavad tegevused. Populism on ka see, kui taotleda, et jätta osa valla elanikke, kellele vald ei suuda hetkel pakkuda lasteaiakohta, oma probleemidega üksi ning panustada nende toetusele, kellele vald osutab odavaid avalikke teenuseid. RU: Kena, et Agu Laius minuga nõus on. Kahjuks seda vaid sõnades. Teod on hoopis teised ja seda me nägime eeltoodust. Räägitakse mingist kokkuhoiust ja analüüsist, kuid analüüse ei esitata, kokkuhoiu asemel hoobeldakse raha laiali jagamisega jne. Kui Agu Laiuse loo sisu pole demagoogia meistriklass, siis mis ta on? Ja kui sellise loo presenteerimine pole populismi ehe näide, siis mis selleks näiteks veel paremini sobib Loodame, et lugejad siiski pole nii lollid nagu Agu neid oma kõrgelt postilt arvab olema Organisatsioonist ja selle struktuurist enne ja pärast sõnamurdlikku võimu võtmist. Alates 2010 aasta jaanuar oleme kuulnud palju sellest, et Rae vallas on organisatsiooniliselt kõik paigast ära, eelmine vallavõim on ametnikkonna parteistanud, VAHEKO on mõttetu raiskamine jne. Retoorika, mida ükski ütleja ei püüdnudki põhjendada ja kui Timuska läbi revisjonikomisjoni prooviski, siis ta ebaõnnestus totaalselt, sest selliste põhjenduste juures on oluline faktipõhi ja mitte soov kellelegi kätte maksta. Täna tagantjärele antud temaatikat analüüsides saab öelda, et kogu see emotsioonidel ja ka valel baseeruv väljutatud infotulv teenis eesmärke: tellida ruttu (miks? Ei tea) nn struktuuriuuring; kahjustada oponendi mainet; õigustada sõnamurdlikku käitumist; viia ellu isiklik kättemaks (Timuska vs M.Vello). Teemasse sisseminemiseks tuleb teadvustada, et valla organisatsiooni uuriti põhjalikult aastal 2004 ja siis tehti ka vastavad struktuurimuudatuse ettepanekud. 80F81 Analüüsiti kogu tegevus, %20PWP% pdf

104 koostati ametite põhimäärused, ametikohtadele ametijuhendid ja ajakohastati juhtimise struktuur. Perioodil muudeti struktuuri vastavalt olukorra muutusele. Nt maa-amet, mis oli vägagi iseseisva ametina vajalik sellel perioodil, mil tegeleti maareformiga, ei olnud mingil hetkel tänu reformi suures osas läbi viimisele, iseseisva ametina vajalik või muutus prioriteet planeerimise ja ehitusameti töös ja seega muudeti ka struktuuris prioriteete tehtud väga detailne organisatsiooni korraldus andis aluse paindlikkusele struktuuri muutmisel ilma mingi kardinaalse suunamuutuseta. Seda kummalisem oli kiire ja ilma selge eesmärgita struktuuriuuringu tellimine 2010 jaanuaris. See uuring ei toonud midagi uut võrreldes 2004 tehtuga. Ainus uuendus oli paari ameti kokku liitmine, Vaheko täiesti põhjendamatu81f82 likvideerimine ja ametijuhatajate kaotamine. Kui esimese kahe puhul pole erilist kahju tehtud, siis ametijuhtide kaotamine ja nende kohustuste panemine abivallavanematele on põhimõtteline viga. Esiteks on ta viga selles mõttes, et abivallavanemad on poliitiliste mängude tõttu oma positsiooni saavutanud ja neil puudub igasugune kogemus, aga veel hullem, ka ettevalmistus ametite juhtimiseks. Teiseks kui kaob ära ametijuhtide ametikoht, siis kaob ka vastutus antud valdkonna pärast ja muutus valda juhtivas liidus toob kaasa mingis osas infovaakumi, mis omakorda võib tähendada mõttetuid kulutusi. Pealegi jäid ju ameteid juhtinud inimesed iseenesest tööle ja seega mingit rahalist kokkuhoidu ei saavutatud. Seega kiiruga läbi viidud struktuuriuuringu ja selle alusel tehtud muudatuste tulemus vallale oli kõike muud kui kasulik. Kasulik oli ta võimu võtnud seltskonnale, sest selle töö käigus saadi lahti ebavajalikest isikutest. Kahjuks ei ole kuidagi omavahel võrdsustatav sõnamurdjate soovunelm ja kogukonnale parim võimalik teenindusstruktuur. Lisaks uurides tähelepanelikumalt 2004 välja töötatud ametite põhimääruseid ja ametnike ametijuhendeid, siis saab asuda seisukohale, et 2010 konsultandid lihtsalt kirjutasid oma töö sealt maha (isegi 2004 haldusjuhi ametijuhend sisaldab majandusameti juhtide töökirjelduse). Muutused on olnud kosmeetilised ja puudutavad mitte sisu vaid vormi. Sellise tööga oleks saanud hakkama ka vallasekretär või personalitöötaja. Tegelikult oleks pidanud saama hakkama ka vallavanem. Tundub üha enam, et tegemist oli rahapesu peitva uuringuga. Eelnevale lisaks veel nii palju, et 2009 aastal oli vallavalitsuse struktuuris 45 töötajat, kellele lisandus Vaheko 14 töötajat, mis teeb kokku 59 töötajat on vallavalitsuses kokku 65 töötajat, neist majandusametis 1 82F83. Seega ei saa kuidagi väita, et midagi oluliselt muutunud oleks, va poliitilise juhtimise võimendamine, sest 2009 oli 2 abivallavanemat, alates 2010 jaanuari lõpust on neid 3. Ja veel üks võrdlus, mille tegin aastal Tabel annab mingeid võimalusi võrrelda ja järeldusi teha 82 sisuliselt põhjendamatu, kuid isikliku kättemaksu kontekstis põhjendatud

105 Nendel organisatsiooniga seotud teemadel olen perioodil kirjutanud erinevaid lugusid, millest paar ka järgnevalt avaldan. Esimene lugu puudutas Agu Laiuse poolt pidevalt levitatavat väärinformatsiooni sellest, kuidas Keskerakond ja lausa Uukkivi isiklikult võtnud igale poole tööle oma inimesi. Vana (kommunistliku) parteihundina teab Laius propaganda tegemise peensusi ning ka seda, et isegi vesi uuristab ajapikku augu kivisse, mis kunst on siis pidevalt ja ohjeldamatult valeinfot külvates jätta info saajale mulje, et asi oligi nii nagu keegi pidevalt räägib. Informatsiooni esitamise ja omaksvõtmise jõust andis tõestust Jüri Kivit (kes lisaks info omaksvõtmisele oli ka soodsaks pinnaseks, sest ta ka tahtis uskuda, et info vastab tõele). Jüri Kivit diskuteeris Agu Laiusega FB-s küll sootuks teisel teemal, kuid tõi näiteid, mis annavad võimaluse aru saada, et ta on Laiuse ajupesu ohvriks langenud ja usub seda tõemeeli tänagi. Selle FB arutluse peale kirjutasin järgmise loo. "Tahaks küll, aga ei saa vait olla." Just sellise pealkirjaga teema algatas Facebooki Rae grupis Jüri Kivit. Teema algatamise kutsus esile ELVESO nõukogule suuremate käsutäitmistasude määramine võrreldes koalitsioonileppega. Teema oli koalitsiooniliikmetele valus ja valulikult nad ka reageerisid. Demagoogiline Kiviti materdamine õigust rääkimise eest oli korralik. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Selles teemas oma seisukohti kaitsev Kivit ühes oma kirjutises ütleb järgmist: Agu, mõistan et see ebamugav küsimus soovitakse maha vaikida ja juhtida diskussioon mujale, lootes ei vaibub. Elame näeme. Ka pädevusest ja võimalikust kuritegelikkusest kirjutasin sinule kuid ei pea õigeks avalikult seda teha. Ei ole eesmärk kedagi solvata. Küsimus - kas valla elanikud on selle korraga rahul? Seni on jäänud tunne, et sugugi mitte. Võimalik, et ma eksin

106 Tuletan meelde mõneaastataguse süüdistuse tollase vallavõimu vastu - "Uukkivil igal pool omad inimesed palgale võetud." Kas 2 aastaga on selles suhtes miski muutunud? Siseauditi tulemusi ootan ka huviga ;) Minu tähelepanu pälvis see viimane lõik tsitaadist. Loomulikult olin ma sellist jama ka varem kuulnud ja ehk ka mõnel pool selle jama faktidega ümber lükanud. Aga tundub, et asi tuleb puust ja punaseks teha. Üks kurb järeldus on seegi, et kahju on kui isegi sellised, kohati analüütilisust demonstreerinud, inimesed nagu Kivit on lihtsalt Laiuse ja tema jüngrite selget laimu uskuma jäänud ja seda absoluutselt mitte kontrollida viitsinud. Aga nüüd siis väike kokkuvõte sellest "Uukkivil igal pool omad inimesed palgale võetud." Ehk siis saab ka Kivit ja mõni muugi aru, et selliselt küsimuse esitamine on väär, sest Uukkivi vallavanemaks oleku ajal ta omasid kuskile ei paigutanud, küll aga sai kohti teine koalitsioonipartner. Järgnevas tabelis toodud perioodil 2004 aprill kuni 2010 jaanuar vallavalitsusse ja 84 allasutustesse tööle võetud isikud83f 84 Erakondadesse kuuluvust kontrollitud siit

107 Seega 32-st tööle võetust tulid läbi avaliku konkursi 24, 7 tulid läbirääkimiste kaudu, neist 4 reformarite lobitöö läbi (Lasn, Aru, Talving, Võrklaev) ja 1 vastavalt koalitsiooni leppele. Neli inimest olid sellel perioodil seotud Keskerakonnaga, kuid kõik nad värvati läbi konkursi. 7 Inimest seotud reformiga, neist 2 said töö läbi konkursi Lisaks enne 2004 aprilli töökohta omanud ametnikest on Heli Gescheimer aktiivne reformierakondlane ja Tuulike Seljamaa on värvatud 2005 valimiste eel reformi. Seega oli vallavalitsuses ja tema hallatavate asutuste juhtivatel kohtadel Keskerakonnaga seotud inimesi 4 ja reformiga seotud inimesi 9. Võrdluseks tänane seis jaanuarist 2010 kuni 2013 juuni84f85. Vallavalitsusse on tööle võetud 15 ametnikku, neist kolm ( E.Sipp, C. Vikkisk, M.Sillard) 85F86 oli töölevõtmisel reformieakonnast ja üks (Ülo Timuska) IRL-ist. Nimetatutest vähemalt Ülo Timuska pole saanud tööle läbi mingi konkursi, vaid on võidelnud endale töökoha läbi poliitilise võitluse. Lisaks sellele on omad saanud koha järgmiselt: Madis Sarik Jüri Gümnaasiumi haldusjuht 86F87, ilmselt valmidus asuma ka gümnaasiumi direktori ametikohale kui see juhtub vabanema. Soovis direktori kohta juba 2004, aga lõi viimasel hetkel araks. Sarik on aktiivne reformierakonna liige. Aivo Hommik. Tehti koht Peetri kooli, et tagada tasu erakonna koalitsioonis püsimiseks tehtud ohverduse eest. Reformierakond. ELVESO- s taastati reformierakondlik tegevjuhtimine. Saadi lahti87f88 erakonnast lahkunud ja rumalustele mitte allunud juhatajast ja asendati ta ülimalt lojaalse erakondlasega, kes on oma juhiga nii seotud, et tema käest-ära-minek pole kuidagi võimalik. 85 Esialgne lugu oli kirjutatud 2012 kevadel, siin on täiendatud info 2013 juuni seisuga 86 Eeldusel, et pole samanimelisi vallavanema korruptsioonisüüdistuse tõttu toimunud vangerdustes pandud abivallavanemaks 88 Ilmselgelt südametu ja põhjendusteta tegevus viis selleni, et inimesest saadi lahti ka sõna otseses mõttes. T.Heinaru lõplikus lahkumises meie hulgast on suur, kui mitte kandev osa reformaritest dünaamilisel duol, kelle eesmärk oli ELVESO panna tegema tegevusi, mis nendele äriliselt sobiks

108 ELVESO nõukogu kohaga on tasutud lojaalsetele IRL-i liikmetele, kellest enamus ei tea veeja soojaettevõtlusest, aga kahtlen, et üldse ettevõtlusest, midagi. Sealjuures on nõukogu paisutatud võrreldes eelmise vallavalitsuse aegsega. Spordikeskusesse on imeväel rakenduse leidnud IRL-i volikogu liige (T.Laherand). Külaliikumine anti IRL-i juhtida. Üks IRL-i liige (T.Laherand) upitati MTÜ RVAKS esimeheks ja suutis seal tekitada segaduse rahakasutamises. Teine IRL-i liige (P.Põldmäe) kureerib ilmselt koalitsiooni poolt tegevust ja tema ainus ülesanne on hoida erinevad toetus- ja projektirahad IRL-i kasutuses. Vallavalitsust on paisutatud mitme ametikoha võrra, mida tegelikult vaja poleks. Seeläbi on saadud tööle jätta inimesi, kes tegelikult olid võetud vaid asendajateks. Jne., jne Ilmselt on põhjalikumalt otsides võimalik veelgi näiteid tuua, eriti allasutuste töötajaskonna hulgas uurimusi tehes. Näeme kuhu on paigutatud lähisugulased tööle jms. Ühe näite saaks nime järgselt tuua kohe, kuid jätan selle siinkohal tegemata. Usun, et pole mõtet rohkemaks tõestamiseks, sest juba eeltooduga on võimalik kummutada Jüri Kiviti poolt mainitud müüdid, mida ka Agu Laius igal võimalikul ja võimatul juhul püüab õhutada ning võimendada. Eks see ole ikka nii, et valeta ja tee seda suurelt ning kisa kõvasti, selline lähenemine on alati aidanud tähelepanu enda tegemistelt ära keerata. Tegelik olukord on aga antud teemas, et viimase 3+ aasta jooksul on IRL suutnud rohkem oma inimesi palgale võtta kui üle 5-aastase perioodi jooksul Keskerakonna juhitav vallavalitsus seda tegi. Reformist ma ei räägigi. Seega härrased koalitsionistid selles teemas on teile võimalus repliike öelda peeglisse. Teine lugu puudutas kohe pärast võimu võtmist kahtlase struktuuriuuringu koostamist. Ilmselgelt ei saanud uuringu tellijad isegi aru, mida soovitakse ja seega ei suudetud isegi lähteülesannet koostada. Küll oli aga paljuräägitud vallavanema juhtimisalase koosoleku protokollis nr 1 juba antud käsk eelarvesse lisada raha struktuuriuuringuks

109 Sellel teemal kirjutasin järgmise loo Paljuräägitud struktuuriuuringust. Sissejuhatuseks/meenutamiseks muutus Rae vallas ametlikult 5,5 aastat kestnud koostöö Keskerakonna ja Reformierakonna vahel; Kuivõrd koostöö jooksul saavutati palju, siis jäi üldsusele arusaamatuks lahkuminemise põhjus; Reformierakonnal, kes oli sõnamurdja seisus, oli vaja kiiresti leida erinevaid põhjusi oma teo põhjendamiseks; Üheks põhjuseks toodi vaidlused eelarve teemal ja eelmise vallavanema soovimatus kulusid kärpida ja veel enam seda teha muuhulgas personalikulude kärpimise läbi; Samas ei osanud põhjuse väljamõtlejad selgitada isegi seda, mida nad täpselt tahtsid öelda ja seega telliti konsultatsioon väljast; Tellimuse võttis täita OÜ Net Ekspert, kellega sõlmiti (õigusakte eiravalt, eelarvet veel polnud) leping maksumuses krooni (sisaldab km, sest vald ei ole käibemaksukohuslane ja seega käibemaksu tagasiarvestust ei tehta ning kulu valla jaoks on summa koos km-ga). Töö valmimise tähtaeg ; Töö ei saanud tähtaegselt valmis, lõppraportit ei esitatud. Selle asemel sõlmiti lisa, mille kohaselt muudeti tähtaega. Uus tähtaeg Sellele lisaks tehti kuu hiljem ( ) veel üks lisa, milles juba sätestati ka uus tasu nn lisatööde eest. Lisanduva tasu suuruseks oli (koos km-ga); sealjuures ei saa aru miks oli vaja lisaaega ja lisaraha, sest dateeritud dokument lähtekohad ja eesmärgid (vt lisa ) kirjeldavad ära kõik tegevused, mis hiljem on välja toodud lisas 3. Kokku lepingujärgne maksumus krooni

110 Kommentaare lõppraporti8f89 põgusa sirvimise järgselt. Sirvisin seda konsultandi lõppraportit ja jõudsin põgusa tutvumise järgselt järgmistele kokkuvõtlikele järeldustele: Igal koalitsioonil on õigus (valija on andnud) ümber korraldada vallavalitsuse tööd eeldusel, et seadusega pandud kohustused saavad nõutud tasemel täidetud. Loomulikult võiks olla veel üks eesmärk tõhusus, kuid sellest räägitakse töös mitmes kohas, kuid mitte kuskil ei ole tõestust selle saavutamiseks vajalike tegevuste kohta. Sõnad ilma neis sisalduva tõestuseta, ei maksa midagi 89F90. Eriti veel kui nende sõnade kokkukirjutamise eest maksti krooni maksumaksja raha. Nimetatud töös/lõppraportis kumab läbi kolm teemat, mis ehk ongi olnud põhiliseks eesmärgiks: o Tänase koalitsiooni ebakindlus. Soovitakse palavikuliselt midagi muuta, et näidata enda konkreetsust ja asjalikkust; o o Saada alus ebavajalikest ja/või lojaalsuse kahtlustega inimeste vabastamiseks; Ühele mõttetule poliitilisele positsioonile/persoonile (abivallavanem) tema valla struktuuris eksisteerimiseks põhjenduse leidmine. See on siis nn majandusameti loomine. Sellega seoses saavad ka IRL-i liikmed realiseerida oma foobiad Vaheko likvideerimise kaudu.90f Huvitav on konsultandi järeldus ametijuhendite osas ( ): uued ametijuhendid on koostatud nendele ametikohtadele, mille tööülesannetes toimusid muutused. Ülejäänud ametijuhendid vajavad muutmist vaid struktuuriüksuse ja ametinimetuse osas. Seega on aktsepteeritud kehtivaid ametijuhendeid. Ilmselt sama on ka ametite põhimääruste osas ja tegelikult toimus vaid liidetavate ametite põhimääruste liitmine. Liidetud on ameteid, muudetud ametinimetusi, samas ei näe kuskilt seda palju räägitud tõhususe tõusu, rääkimata hüppelisest tõusust. Kui võtta analoog matemaatikaga, siis teame ju kõik, et ega summa ei muutu sellest millises järjekorras liidetavad järjestatud on. Nii ka siin meil on teatud ülesanded, mida peame tegema teatud tasemel. Pole vahet, mis on ametniku ametinimetus või ameti/osakonna nimetus. Tõhusus sõltub ametniku ettevalmistusest, kogemusest ja tahtest tööd teha. Ettevalmistuse saab koolist, kogemuse ülesannet sooritades ja tahte erinevatest motiveerivatest teguritest. Seega jään oma kunagisele seisukohale, et see töö on raha raiskamine. Siia juurde on hea teada, et analoogse (kuid kordades põhjalikuma) töö tellis 2004 aastal valda juhtima asunud koalitsioon. Erinevuseks lähtepositsioonide võrdluses on see, et toona tulid Tegelikult on alates 2004 a pidevalt vastavalt muutuvale olukorrale muudetud ka valla struktuuri, et oleks tagatud tõhus (sealhulgas nii operatiivne kui ka ökonoomne) tegutsemine. Sest alati peab meenutama, et tõhusus üksi ei ole midagi väärt, vaja on vaadata tõhusust koos ökonoomsuse ja operatiivsusega ning saavutada mõistlik tasakaal. 91 Töös antakse lähtekohtades konsultandile ette, et Vaheko puhul on esile toodud, et selle funktsioonid on hägusad, samas on Vaheko põhimääruses väga selgelt funktsioonid kirjeldatud ja neid ka täidetud. Tundub lihtsalt, et lähtekohtade kirjeldajal endal on midagi väga limiteeritud või siis on kogu selle töö üheks eesmärgiks Vaheko likvideerimine. Ise arvan, et see on kombineeritud põhjus

111 kõik koalitsioonipartnerid opositsioonist91f92 ja seega olukord vallavalitsuses oli uudne ja vajas kiiret analüüsi. Nii tellitigi abi. Täna ehk siis 2010 aastal on koalitsioonis osapooled, kes olid ka eelmise töö tellimise, koostamise juures. Neist põhiline tänane koalitsiooni osapool reformarite näol on olnud aktiivselt vallajuhtimise juures alates 2004 ja seega on kogu selle aja jooksul toetunud just sellele 2004 aasta alusuuringule, mille alusel koostati 2005 aasta struktuur ja mida on vastavalt väliste tingimuste muutumisel ka pidevalt muudetud. Seega nemad, eesotsas tänase vallavanemaga, olid (vähemalt pidid olema) väga hästi kursis ning sellest lähtekohast vaadatuna oli Net Eksperdile kulutatud summa maksumaksja raha raiskamine algusest peale. Töö tulemust lugedes võib isegi tekkida kahtlus, et sellist tööd (või osa sellest) pole tehtud ja kogu see raport on kokku kirjutatud mõne päevaga. See kahtlus tekkis juba siis, kui lugeda erinevaid dokumente ja neid omavahel võrrelda (05.02 lähteülesanne ja eesmärgid ja lepingulisa 3). Sellise kahtluse teket kindlustab veel järgminegi pisike arutlus. Esimene leping tehti ja lõpptähtaeg 15.03; lepingus kirjas tegijatena 2 isikut. Seega kui arvestada, et keskmises kuus on 20 tööpäeva ja tööpäevas 8 töötundi, siis saame, et esialgse lepingu kohaselt oli töö tegemiseks planeeritud (20+10) x 8 x 2 = 480 tundi. Teame, et selle osa maksumus oli , siis saame tunni hinnaks 205 krooni. Vaatame nüüd samadel tingimustel teist osa lepingust. Aeg ehk 3,5 kuud ehk 3,5 x 20 = 70 tööpäeva. 70x8x2=1120 töötundi. Teise osa maksumus oli 78000, mis teeb töötunni maksumuseks 69,60. Miski siin kindlasti ei klapi? Kindlasti ei ole sellise summa maksmine põhjendatud ka kesise tulemusega a. Vaheko likvideerimise otsus92f93, b. uue ameti (majandus) moodustamine, c. kahe koondameti tegemine d. kolme inimese koondamine See kõik oleks jõukohane ühele vallajuristile ühe kuu jooksul teiste ülesannete kõrval. Lisaks siis konsultandid nö töötasid välja töötasustamise süsteemi 93F94, milles pole ka midagi muud uut kui see, et euro saabudes kerkivad vähemalt tippametnike palgad hüppeliselt. See on aga silmakirjalikkuse õppetund kõigile. Vaadates vaid ainult kõige kõrgema palgaastme (ilmselt vallavanem) palgaskaalat, mis jääb vahemikku eurot, siis tekib küll küsimus, et miks euro tulek peaks vallaametnike palkasid kergitama? Eriti kui euro tulekuga seoses ju mingit hinnarallit ei toimu? eurot on aga sama mis täna , ehk plaanitav tänase vallavanema palga (32000) suurenemine 20-50%. Silmakirjalikkuse meistriklass on ka see, kuidas terve aasta on igal pool pasundatud, et vallavanema palk vähenes ja nüüd soovitakse see vähenemine ühe otsusega korvata? Vahva. Kui jälgida lisas toodud lähteülesannet ja teades ka tänast olukorda isikutest, kellele koondamisteated kätte antud, siis võib asuda seisukohale, et tõenäoliselt oli vallavalitsuse poolt ette antud ametnike nimed, kes peavad vallast kaduma. Samas on siit kohe tulemas ka järeldus, et konsultatsioonifirma pole oma tööd teinud korrektselt, sest hinnates isikute 92 Neist reform oli opositsioonis olnud vaid ca pool aastat) 93 Tegelikult seegi on 2004 aasta PWP töös olemas 94 Tegelikult põhineb subjektiivsel hindamisel, kus hindajaks on mitmete ametikohtade puhul isikud, kes hinnatavale esitatavatest nõuetest valgusaastate kaugusel ja kes pole võimelisedki hinnangut andma

112 sobivust ametikohale on selgelt jõutud seisukohale, et haridusametis kohta täitvad erakondliku taustaga isikud on sobilikud, samas kui kasutus puudub a. registripidajale, kellel on vajalik haldusjuhtimist käsitlev haridus ja lisaks kogu pakett registripidajale vajalikust koolitusest; b. kõrgema juriidilise haridusega (TRÜ) personalitöötajale; c. ja pikaajalise kogemusega maaameti juhatajale94f95. On täiesti selge, et siin on vallavalitsuse soov saada lahti konkreetsetest isikutest, kuid hindamisel oleks konsultant siiski pidanud oma seisukoha nende inimeste kompetentsuse kohta ütlema ausalt ja erapooletult95f96. Ja kui juba hindamisest rääkida, siis oma ettevalmistuse poolelt ei sobi oma ametitesse ju isegi vallavalitsuse liikmed. Huvitav kas neid ka hinnati? Või siis ajalehe toimetaja. Pole küll kuulnud temale ulatatud koondamisteatest. Lõpetuseks siis saab asuda seisukohale, et maksumaksja raha summas krooni on kulutatud eesmärgiga saada lahti ebasoovitavatest isikutest ja luua amet ühele muidu-tööta-jäävale abivallavanemale tema mõttetu ametikoha põhjendamiseks 95 Hilisema info kohaselt oli ka nimetatu seotud korruptsiooniskandaaliga ja selles osas Kasemaa ja Gutmanni vastaspoolele sattunud ning ilmselt seetõttu ka sule sai (RU 2013) 96 Selline makstud konsultantide kasutamise muster on Rae valla koalitsioonile iseloomulik. Analoogne tulemuse ettekirjutamine toimus ELVESO tegevusele hinnangu andnud audiitorfirmale

113 Lisa

114

115 See vallavalitsuse poolt kribatud struktuuriskeem ise juba näitab, et kui mõttetu tööga tegemist on. Selle võrdluseks võib vaadata eelnenud struktuuri

116 16. Tants ümber Vaheko. Sisuline reorganiseerimine või kibe kättemaks? Vaheko oli vallale kuuluv munitsipaalettevõte, mille efektiivsuses on aegade jooksul pidevalt kaheldud aastal teostatud struktuurianalüüsile toetudes nägi tollane vallajuhtimist koordineeriv liit (Keskerakond, reformierakond, Rahvaliit ja Isamaliit) ette 2005 aastal Vaheko reorganiseerida, jätta Vahekole vaid väga kindlad ülesanded ja luua haldusega tegelev ametikoht vallavalitsuse struktuuri96f97. Reorganiseerimise ulatuse välja selgitamiseks ja piiritlemiseks oli vaja eelnevalt kaardistada Vaheko tegevus ning selle käigus ka osa tegevusi anda üle ELVESO-le. Kuivõrd kaardistamine võttis aega ja ELVESO-le otse kohustusi üle anda ei võimaldanud kehtiv riigihangeteseadus, lisaks lähenesid 2005 valimised, siis lükati edasi ka haldusjuhi ametikoha reaalne täitmine. Teisalt ka saadi kaardistamise tulemusel selge ülevaade ettevõtte tööst. Töö tulemusena võeti Vahekolt ära kohustused vallateede hoolduse osas ning tänavavalgustusega seonduv. Need teenused osteti sisse riigihanke korras. Lisaks viidi raamatupidamine kokku valla raamatupidamisega. Ülejäänud tegevus oli seotud vallaobjektide heakorra tagamisega ja munitsipaalpindade hooldusega seonduv, mis oli hästi jälgitav ja analüüsitav. Seega oli osaliselt 2004 uuringus antud soovitused ellu viidud ja puudus igasugune edasiseks reorganiseerimiseks. Analüüs näitas, et pole suurt vahet kas on eraldi munitsipaalettevõte või tõstetakse ta ümber vallavalitsuse struktuuri97f98. Olulist reaalset kokkuhoidu ei saavutata, kokkuhoid saavutatakse vaid põhjusel, et valla struktuuris muutuvad teenuste piirid hägusamaks ja eraldi eelarvega munitsipaalettevõtte kulud kajastatakse osaliselt valla eelarve mingitel teistel ridadel. Lisaks sellele sai ettevõte asjaliku juhi, kellel ka agronoomi haridus, mis haljastusfirma juhtimisel kindlasti oluline eelis. Pärast kirjeldatud muudatusi jõudsime selleni, et vallas oli heakorraga korras, planeeritud tegevused tehtud planeeritud vahendite eest ning seega polnud mõtet edasiselt reorganiseerida vaid reorganiseerimise pärast. Seda enam, et olenemata asjaolust, milliselt realt rahastatakse tegevusi, on tegevuste maht sama. Kuigi kainelt olukorda hinnates oleks iga hindaja jõudnud samadele järeldustele nagu toonane koalitsioon jõudis, siis oli ka ammu selge, et 2005 aasta valimiste järgselt opositsiooni 99 jäetud98f Isamaaliit (perioodi jooksul tuli IRL), eriti tema üks esindaja, vihkas Vahekos töötavaid inimesi lausa füüsiliselt. Nii oligi 2010 jaanuaris selge, et Vahekos tulevad personali hulgas muudatused ja tehakse ka kõik tõestamaks kogu struktuuri ebaefektiivsust. Kuigi igal tasandil raisati erinevat ressurssi, siis mingit faktilist tõestust ebaefektiivsuse osas välja tuua ei suudetud. Püüti küll rääkida mingist rahalisest kokkuhoiust, kuid seegi väide ei päde, sest sellise hinnangu andmisel tuleb vaadata kas ka kõik planeeritud tööd selle saavutatud kokkuhoiu juures tehtud said. Kogu jutt ebaefektiivsusest jäi emotsionaalsele tasemele ja seda levitati demagoogiliselt igal võimalikul juhul. Oma tegevuse õigsuse tõestamiseks hakati jätma tegemata töid ja hoidma kokku tegemist vajavatelt töödelt. Selline demagoogiline tegevus on aga isegi kuritahtlik, sest toob järeltegevustena sootuks suuremaid kulutusi eelarvesse. Juba 2010 talvel hakkasid kokkuhoiust johtuvad tegemata tööd kuhjuma või tegemata jäetud tööde tulemusel juhtuma olukordi, mis tõid kaasa uusi kulutusi. Nt hoiti 97 Seda aruannet saab lugeda siit 98 Täna on majandusametis 18 inimest, 2009 oli Vahekos 14. Kui tänasest maj.ameti nimekirjast võtta ära abivallavanem, 2 IT spetsialisti ja teedespetsialist, siis saame ka 14, seega töötajate arvus muutust pole 99 Tänu reformierakonna soovile

117 kokku vallaasutuste katustelt lumekoristamiselt ja see tõi kaasa läbijooksud, mille likvideerimine tõi ka lisakulu. Samuti ei hooldatud valla kõnniteid. Suvel kokkuhoid jätkus. Olukorrast reaalse pildi andmiseks olen nendel teemadel ka kirjutanud mõne loo. Mõned näited suvisest heakorrast Rae vallas ehk miks tekkis küsimus Vaheko kollektiivpuhkusest 9F100. Jüris sõites hakkas silma, et mitmetes kohtades on unarusse jäänud haljasalade niitmine. Kirjutasin sellest foorumis ja üks kommentaator arvas, et kõik on hästi ja 99% paremini kui varem. Kuna varasematel aastatel (vähemalt eelneval viiel) oli Vaheko suviseks prioriteediks valla tiheasustusaladel (alevikes ja tihedalt asustatud külades) haljastuse maksimaalne hooldus vähemalt niitmine kord kahe nädala jooksul. Samuti oli prioriteet keskkonnainspektoril tegeleda kinnistuomanikega, kes valla heakorraeeskirja eirasid. Kuna Jüris enam neid prioriteete täheldada polnud võimalik ja üks kommentaator (ilmselt Vahekost või vallast) hakkas olukorda õigustama, siis tegin väikse tuuri, võtsin mõned fotod ja annaks lühikese kokkuvõtte järgnevalt. 1. Valla allasutuse territooriumid on reeglina hooldatud. Erandiks oli gümnaasiumi staadioni harjutusväljak, aga see niivõrd ei jätnud hoolitsemata muljet. Küll aga on kole gümnaasiumi parkla haljasala, kus nägin sellist pilti 100 See lugu sai kirjutatud raekodaniku foorumisse ühe arutelu iseloomustamiseks

118 2. Gümnaasiumi hoolitsemata muljet võimendavad piirnevad alad kelgumägi ja tuletõrje veemahuti Ning ka Laste tn ja Tammiku vahele moodustatud haljasala, mis on valla omandis olev nö puhastusala ja seega jällegi valla (Vaheko) hooldada

119 3. Jüri näidete varal on Vahekole ülejõu ilmselt ka trimmerdamine, sest kui sile plats ongi niidetud, siis erinevate takistuste ümbrus on reeglina heintaimedest kõrghaljastuse rüpes

120 Siia juurde võiks veel lisada, et eelnevatel aastatel trimmerdati ka terviserada, kuid ilmselt on siingi kokkuhoidmisega tegemist või siis ääretu saamatusega 4. Peetris on reeglina10f101 kinnistuomanikud omavalitsusele kuuluvalt teemaalt puhastusala niitnud, sest heakorraeeskiri seda nõuab. Samas jäi seal silma üks teema, mis võib probleemiks saada nimelt kraavid on puhastamata. Need kraavid on teemaal ja seega vastavalt heakorraeeskirja peatükk 8. ütleb, et 1. Vallavalitsus on kohustatud tagama: 8.1. valla teede, tänavate, parkide, haljasalade, väljakute korrashoiu; 8.2. tänavate nimesiltide paigaldamise ja korrashoiu; 8.3. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni; 8.4. sadeveekraavide ja truupide puhtuse vallateedel Näha aga võib tihti sellist pilti. Hundinuiad kraavis annavad sellele võib olla mingi kujundusliku efekti, kuid suurte veekoguste korral hakkavad nad takistama vee äravoolu ja tekitavad madalamates kohtades üleujutusohu 101 Kuid mitte kõik ja see näitab, et erand ikka kinnitab reeglit

121 Sellel pildil küll hundinuiasid näha pole, kuid mõnes muus kraaviosas võis neid täheldada küll. Siin on aga iseloomulik näide sellest, et puhastusala101f102 ei ole kinnistuomanik puhastanud. Mõtlen siis aia ja kraavi vahel olevat maa-ala. Kraavi peab aga igal juhul hooldama vald, sest see ja suurem osa teisi Peetri teid on valla omandis 5. Kui rääkida puhastusalast, siis nt Assaku on alevik ja seal peaks iga kinnistuomanik vastavalt eeskirjale puhastama puhastusala kuni sõiduteeni. Soovitan sõita Veski teel ja vaid mõnes üksikus kohas on seda tehtud. Kahjuks pole ilmselt ka järelevalve asjaga üldse tegelenud. Analoogset pilti näeb ka Vaidas ja Lagedil. 6. Rääkides maaomanikest ja nende kohustamisest, siis siin on lisaks eraomanikele veel omanikuna figureeriv Eesti riik. Riigimaad valitseb 2 institutsiooni kinnistatud maad keskkonnaministeerium ja reformimata maad maavanem. Just selle viimasega on pidevalt olnud vallas probleeme. On pöördutud ja nõutud, et maavanem täidaks seadust ja hooldaks reformimata maid. See on kui hane selga vesi. Maavanem teab väga hästi, et vaidlused võtavad nii kaua aega, et lumi jõuab maha tulla. Täna on meie vallavanemal veel maavanemaga ka käsi peseb kätt situatsioon 102F103, aga see pole momendil oluline. Seega tahtes, et meie vald on kena ja hoolitsetud, siis tuleb Vahekol maavanema haldusalas olevad maad hooldada. Seda eriti siis, kui vallal on soov mõni neist endale saada. 7. Vaatame nüüd aga Võsa tn korrusmajade ja tammiku vahelist ala, mida vald tahab saada endale, et lasteaeda rajada. Rõve vaatepilt aleviku sees! 102 Kui vaadata puhastusala definitsiooni, siis Peetris ei peagi kinnistuomanik seda tegema, sest ei ole ju alevikuga tegemist: 3.4 puhastusala alevikes - kinnistu või ehitisega piirnev ala, mis ulatub kinnistu või ehitise piirist sõiduteeni 103 Oja ja Vana Tõnikse dp teemal ja ilmselt on tulemas kohe ka üks teine pikantne lugu

122 Samasugune olukord on meie peatee Aruküla tee ääres Ka riigimaal Jürisse sisse/väljasõidul näeme sellist pilti 8. Rae tehnopark Mitmes tehnopargis on vald teekinnistud üle võtnud, üheks neist on Kalevi taga olev Rae tehnopark. Seega peaks hooldama vald omanikuna ka neid kinnistuid. Kas ka hooldab? Täiesti tavaline pilt on selline Munitsipaalmajade ümbrus. Kuigi heakorraeeskirja peatükk 9 reguleerib kinnistuomaniku kohustusi ja alapunkt 9.4.ütleb, et tegema umbrohutõrjet, hoidma söötis ja kasutuseta maa umbrohuvaba, agrotehniliselt õigel ajal niitma muru ja rohu, õigeaegselt kärpima puude ja põõsaste oksi, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja 122

123 varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit, takistavad sõiduki liiklust või ulatuvad elektri- või sideliinidesse Siis vald munitsipaalmajade omanikuna ei lase end sellest sättest häirida. Näiteks toon Loo maja ja selle ümbruse Kuidas saab teistelt nõuda, kui ise eeskirju ei järgi? Muide on väidetavalt kehtestatud kord, kus niitmise (ka lumetõrje) eest soovitakse kasseerida elanikelt. See ei ole õige, sest elanikud maksavad üüri, mille eest omanik peab kõik niisugused heakorra teemad lahendama. Pealegi kui elanikel vahendeid napib ja ta ei taha tellida, mis siis saab? Kinnistuomanik on vald ja seega peaks sanktsioneerima omanikku Kinnistuomanikud on saanud aru, et vallale võib jalale lasta. Eks oma osa ole siin ka nn Vooglaiu kaasusel. Ilmselt on keskkonnainspektorile päitsed pähe pandud ja nii olemegi võimetud võitlema nendega, kes ei soovi eeskirjast kinni pidada ja nii saabki tekkida olukord, et keset Jüri alevikku (Aruküla tee ja Tuule ristil) on põlenud majaga räämas kinnistu, mille aiatagune on nii umbe kasvanud, et paha hakkab 11. Valla haldusterritooriumil asuvad osaliselt 2 põhimaanteed (Tartu mnt ja ringtee). Paar aastat tagasi valmis Tartu mnt-l Vaidas toona üks moodsamaid liiklussõlmi. Täna on olukord selline, et käesoleval aastal pole selle sõlme haljasosad veel vikatit näinud. Huvitav kelle asi oleks reageerida ja maanteeametile meelde tuletada nende kohustusi?

124 Miks meie vallavalitsus ei pööra tähelepanu heakorrale? Miks neid huvitab vaid staatus, aga mitte selle staatusega kaasakäivate kohustuste täitmine? Mõned pildid Vaidast

125 Ka Aruküla tee kuulub riigile. Siit paar pilti väljas poolt Jüri. Näeme, et ka siin pole vikat külas käinud. Tee sai valmis eelmisel aastal ja ma arvan, et vikat pole pärast renoveerimist üldse end siiakanti näidanud Ja selle heakorra teema lõpetuseks. Pilt Lagedi alevikust. Selle räämas kinnistu omanikeringi kuulub ka meie vallavanema kabinetis trooniv kodanik. Kui enda asjadega hakkama ei saa, siis ilmselt ei ole ka teistelt midagi nõuda!

126 Selle loo avaldamise järgselt otsustati reageerida nii sellise riistaga heina ei niideta. Vist? Kas sellist majandusametit soovitigi Vaheko asemele? Pean jällegi oma muret jagama, sest vallas on jäänud silma mitmed asjad, mis panevad muretsema. Ma ei kavatse rääkida viltustest liiklusmärkidest ja valgustuspostidest ega ka niitmata haljastusest valla maal 103F104 või hooldamata tervisrajast vms. Sellest olen püüdnud rääkida ja selle peale sain teada, et pole eetiline kasutada selliseid tegematajätmisi relvana (?) poliitilises võitluses. Mida iganes see siis tähendas. Räägin hoopis kahest silmariivanud teemast, mis on vanemad kui 1-2 päeva või isegi kuud. 1. Esimest asja panin tähele juba kevadel kui see suur lumi ära sulas. See on Assaku lasteaia aed, mis ilmselt pole vastupidanud tema otsa lükatud lume raskusele. Sellise talve puhul olid sellised tagajärjed arusaadavad ja ma ei hakanud sellest foorumis heietama, sest lootsin, et meie uus struktuur majandusameti näol likvideerib sellise inetuse kiiresti. Üllatusega avastasin täna, et aed on siiani remontimata, aga varsti uus talv tulekul??? 104 Neid üle 15 cm pikkusega haljasalasid on paraku palju. Huvitav oli täna näha efektiivset tööd vihma sajab ja kasteti lilli

127 2. Teine teema on mulle südamelähedane, sest esiteks asub minu koju viiva tee ääres ja teiseks oli see üks suuremaid objekte, mis tehti ajal kui olin vallavanem. Tegemist on osaga Jüri gümnaasiumi kompleksist. Täpsemalt staadioniga seonduv ja veel täpsemalt staadioni piirdeaiaga seonduv. Nimelt juba eelmisel suvel panin tähele, et aiast on ilmselt palju kordi üle ronitud ja seega on aiavõrk postide küljest lahti. Muidugi arvasin, et küll selliste asjadega tegeletakse, sest inimesi on ju selleks tööle võetud mitmeid. Aga võta näpust, siiani pole keegi seda aeda püüdnud postide külge tagasi panna ja varsti kukub ta täiesti maha. Lisaks on selle aia sees 2 väravat jalgvärav ja autovärav. Mõlemad lukustatavad. Olid. Juba eelmisel aastal oli jalgvärava lukk lõhutud ja tänaseks on murtud läbi autovärava. Lisaks on tenniseplatsi aed mahalõhutud, et oleks kiirem tee üle aia läinud palli järele minna (?) või et saaks väljakule, sest selle värav kinni

128 Talvel demonteeriti majandusameti töötajate poolt suusaraja staadionile pikendamise eesmärgil osa aeda, seegi on tagasi panemata104f105. Minul on küll tekkinud küsimusi. 1. Kas seda kõike tehakse meelega, et näidata kui palju on võimalik kokku hoida ja siis sellega uhkustada ja Vahekot sarjata? Saatkem siis juba kogu see mõttetu amet laiali. 2. Kas spordikeskusesse loodud ametikohad on lihtsalt sotsiaalsed/poliitilised varjupaigad105f106 elatusraha saamiseks või peaksid nende kohtade täitjad ka midagi selle palgaraha eest tegema? On seal ju reformarist juhataja ja IRL-i liikmest hooldustehnik, kelle ülesannete hulka peaks ju kogu kompleksi korrasoleku küsimused käima? Kokkuhoiu mõttes võiks ju kogu aia maha kerida ja koos postidega müüki panna. Selle pildi kokkuvõttes võib öelda, et Vaheko muutmisel majandusametiks: 1. ei vähenenud töötajate arv 2. üks perekond vahetati välja teise vastu 3. kokkuhoiu nimel muutus heakord vallas halvemaks ja õigeaegse hoolduse tegemata jätmisega põhjustati lisakulusid. 4. Ülo Timuska sai viia täide oma isikliku kättemaksuaktsiooni 105 Samas muidugi talv jälle tulekul 106 Vaid selleks, et volikogus õigesti kätt tõsta

129 17. Tants ümber Lagedi kooli Alates 2010 jaanuarist on pidevalt olnud mingid probleemid Lagedi kooli, selle personaliga ning samuti ka ehitushankega. Teistes koolides on olnud erinevaid olukordi, kuid sellist pidevat jama pole olnud. Seetõttu pühendan käesoleva pildi Lagedi kooli paarile tõsisemalt tõusetunud probleemile. Põhikooli muutmine algkooliks. Seitsmenda pildi lõpus kirjutasin uue võimu esimestest tegemistest On teada-tuntud tõde, et tegutsemine on täiesti erinev olukorras, kus pead reaalselt midagi juhtima võrreldes olukorraga, kus oled järelevalve funktsioonis (opositsioon). Täpselt nii on ka vallajuhtimises. Siin ei piisa tahtest võtta vastu otsuseid, vaid hädavajalik on ka need otsused koostada. Hea otsuse tegemiseks tuleb teda eelnevalt põhjendada. Põhjendamiseks on hädavajalik erinevaid otsuse mõjutamise aspekte analüüsida. Rae valla uuel koalitsioonil väga palju innovaatilisust polnud, seda näitab või tõsiasi, et oma koalitsioonileppesse võeti copy-paste ina või peaaegu copy-paste ina 81-st sisulisest tegevusest 72 eelmise koalitsiooni leppest106f107. Oma strateegia rajati esialgu eelmise vallavõimu kritiseerimisele, kuid kriitika rajati savijalgadele, mille murdumine oli ajaküsimus. Põhiline avalik argument eelarvesse planeeriti tulusid liiga optimistlikult ja eelmine vallavalitsus toetas liiga palju õpetajaid ja eakaid. Oma etteastet vallavanemana alustas V.Gutmann suurele juhile omaselt ja viis juba järgmisel päeval pärast võimu võtmist läbi koosoleku, mille lasi protokollida107f108 ning protokolli ka dokumendiregistris registreerida ning avalikustada. Tegelikult formuleeritakse valla juhtimises erinevad otsused läbi Vallavaliotsuse korralduste või vallavanema käskkirjade abil. Ilmselt Gutmann polnud seda endale veel selgeks saanud. Selles protokollis fikseeriti, et Vallavanema juhtimisalase koosoleku protokoll nr

130 Õpetajatelt võetakse vallapoolne igakuuline 500 kroonine lisatasu ära Vähendatakse direktorifondi, mille arvelt said koolidirektorid motiveerida õpetajaid Eakate jõulutoetus võeti ära (ei saa aru miks eakaid vihatakse) Valla poolt aastaid tehtud kingipakk beebidele ära võtta Uuesalu ühistranspordile planeeritud ära võtta Lisada kahtlase väärtusega struktuuriuuringuks krooni Taaramäe tänava ehitus (lisaks projekteerimisele) sisse suruda. T.Keermale anti ülesanne leida veel kokkuhoiu kohti Sellel koosolekul oli jutuks ja ka protokollis saame ka lugeda, et riigipoolset hariduse rahastamismudelit on muudetud ja seeläbi väheneb riigi osa eelarves ca 1 miljon krooni. Protokollis sellised read: Lisaks on protokollis kirjas: Kuivõrd Lagedi rahvas oli tehtud hellaks juba aastal 2002, mil enne valimisi tõusetus teravalt Lagedi kooli muutmine 6-klassiliseks, siis valla dokumendiregistris avaldatud protokollis fikseeritut lugedes kasvas Lagedi piirkonna inimestes jällegi hirm kooli kaotamise pärast. Sellel teemal algatati arutelu valla elu-olu arutamiseks loodud foorumis arutelu oli kuum, vaatamisi, kommentaare. Lõpuks võib öelda, et tänu avalikkuse sekkumisele ei julgenud Gutmann ja co jõudu kasutada, kuigi enne lõplikku allaandmist püüti algkooliks muutmine seadustada arengukavas. Tööversioonis nr 1 saab lugeda selliseid lõike: 1. Alternatiivide kirjeldus

131 2. Ja juba konkreetne ettepanek samal leheküljel Ka sellele katsele sekkus avalikkus ja tänaseks on teema loodetavasti lõplikult päevakorrast maas. Lagedi kooli teemal võttis foorumiarutelus sõna koalitsiooniliige Endel Albin

132 Albini sõnavõtu järgselt kirjutasin sellise loo. Lagedi koolist ja muust. On vahva, et Endel Albin vähemalt püüdis midagi ütelda. Et sellest kujunes välja suures osas demagoogiline sõnavõtt, siis see polnud ilmselt plaanitud. Aga püüan veidi ka olukorda analüüsida ning näidata ka kätte kus minu arusaamist mööda demagoogia paikneb. Demagoogiaga Endel alustas ja lõpetas ning veidi oli seda ka keskel. 1. Albini sõnul on keegi HIRMUTANUD Lagedi kooli sulgemisega juba ca 10 aastat. Huvitav kus mina sellel ajal elanud olen. Nimetatud perioodist olen lausa 5 aastat ja natuke üle kolme kuu olnud valla palgalehel ja enne seda veel ca 6 kuud volikogu esimehe kohal. Ehk teisisõnu 5 aasta ja 9 kuu jooksul ei pannudki tähele, et keegi hirmutas Lagedi kooli sulgemisega! 2002.a. valimiste eel diskuteeriti (algataja Lepik) kooli 6-klassiliseks muutmise üle. Õnneks see diskussioon ka sumbus ja seda tänu kohalike vastuseisule. Pärast seda, kuni käesoleva aasta 19. jaanuarini 108F109, on räägitud 109 Vallavanema juhtimisalase protokolli nimelise üllitiseni

133 vajadusest põhikooli säilitada iga hinna eest, sest seda kooli uuesti asutama hakata on kindlasti vallale valulisem kui tänasel mõõnaajal veidi peale maksta. Seega pole keegi kümme aastat Lagedi kooli sulgemisega hirmutanud. Ei hirmutata tänagi. Võiks olla oma sõnakasutuses täpsem. 2. Albin ka lõpetas oma teose demagoogiaga. Nimelt asub mees seisukohale, et sellises küsimuses ei tohi tegeleda emotsioonidega vaid peab tuginema analüüsile. Oma sisult on see seisukoht jumala õige, toetan ja olen toetanud seda kahel käel. Samas lahterdan selle seisukohavõtu demagoogiliseks Albini suust tulnuna ja põhjuseks mainitud majandus-ja eelarvekomisjoni koosolek, kus mina soovitasin koalitsioonil tegeleda eelarve kontekstis analüüsidega, kuid koalitsioon leidis, et see pole vajalik ja aitab valla eelarve koostamisel ka poliitilisest kokkuleppest. Nagu volikogu istungilt mäletame aitaski, eelarve võeti vastu ja seda põhimääruses sätestatust üle kihutades. Ja nüüd sama mees, kes aitas seda teerullirallit korraldada, räägib vajadusest analüüsida ja emotsioonidest hoiduda. Tuuleliplus ja demagoogia! 3. Ka jutu keskel on tegemist ühe demagoogilise osaga, milles selgitatakse, et valla finantsjuhil ei ole õigust mõtelda ega sekkuda päevapoliitikasse vaid tema on tööle võetud selleks, et tuimalt käsku täita. Samas küll täiendab autor, et finantsjuhi püha kohus on teha kõik, et eelarvevahendid saaksid kenasti kasutatud vallaelanike huvides. Selle täiendusega ta endale ka vastu räägib. Kui finantsjuht näeb, et suured vallapoliitikud tahavad oma rumalustega valla kraavi keerata, siis on tema kohus sekkuda. Saage ükskord aru, et finantsjuht on oma ala tundev spetsialist, kes teiesuguseid diletante peabki korrale kutsuma. Tema arvamust PEAB kuulama päevapoliitilisi otsuseid tehes ja VÕIKS kuulata ka valdkondade poliitikate (strateegiate) väljatöötamisel ja kujundamisel. Aga aitab nüüd sellest demagoogilisuse analüüsist. Vaatame ka Lagedi teemat. Muide minu juhitud seltskond on kõikidel valimistele alates 2002 aastast toetanud põhikooli säilimist Lagedil. Samas nõustun, et täna on selle kooliga jama ja see jama on seotud otseselt meie riigiisade eelmise aasta kärpepoliitikast. Ei süüdista ma neid selles, et tulumaksuosa vähendati kõikidele võrdselt, küll aga süüdistan neid selles, et keelati ära laenamine nendel omavalitsustel, kellel laenukoormus olematu. Sealhulgas siis ka Rae vald. Kui me oleksime saanud plaanide kohaselt toimetada, siis oleks meil eelmiseks sügiseks olnud renoveeritud Lagedi kool ja ka spordihoone selle juures. Seega meie tänased vallajuhid arutage teemat oma parteijuhtidega ja võtke see Lagedi probleemi senine lahendamatus kenasti oma parteipoliitika tagajärjeks. Aga see selleks, euro tulekul võivad just Lagedi inimesed uhkelt öelda Meie arvelt!

134 Lagedi põhikool peab säiluma! See ei ole loosung. Selle nõude aluseks on meie rahvastiku juurdekasv viimastel aastatel. Seda 110 juurdekasvu ja registreeritud rahva paiknemist Rae vallas illustreerib järgmine pilt. Kandid109F on selliselt kirjeldatud Harju maavalitsuse koostatud teemaplaneeringus Siia juurde tuleb teada ka seda, et Rae vallas on rahvastiku juurdekasv valdavalt tänu valglinnastumise käigus toimunud arendustegevusele ja kogu vald ei ole sellega kokku puutunud. Kõige järsem juurdekasv toimub Peetri kandis, sellel järgneb Jüri kant ja kolmandal kohal on Lagedi kant, kus on ka püris suuremahuline arendustegevus alustatud peaasjalikult Kopli külas. Vaida kant on jäänud arendustegevusest sisuliselt puutumata. 110 Kant = paikkond tõmbekeskusega

135 rahvastiku arvuline muutus vanusegruppide lõikes a a a Vaadates suurenemist vanusegruppide lõikes saame 0-19 osakaaluks keskmiselt vallas a. 24,5%; a. 24,5; a. 25,5%; a.; juba 25,9% Seega vanusegrupp sünnist kuni täisealiseks saamiseni kasvab vallas kiiremini kui elanikkond üldiselt. Et kasv jätkuvalt heas hoos, seda iseloomustab ka sünnikõver sünnid Mida sellest statistikast saaks ka kiiresti järeldada? Aga näiteks järgmist. Võttes 2009 aasta keskmise osakaalu protsendi (25,9) kasutusele Lagedi kandi kohta, saame, et o Lagedil võiks olla 1312 inimesest seisuga 339,8 vanusegrupi 0-19 esindajat

136 o Kui jämedalt arvestada, et iga aasta esindajaid on võrdselt, siis oleks see number 18,87. o Nüüd eemaldame statistikast 0-7 ; (KOV-il põhihariduse andmise kohustus kuni 17-nda eluaastani) o ja saame, et põhikooli ealisi võiks olla registreeritud inimeste hulgas Lagedi kandis 339, = 188,84. Kui võtta keskmiselt klassi suuruseks 24 õpilast, siis Lagedi kooli võimsus võiks olla 216 õpilast ja sellise matemaatika kohaselt oleks kool täiesti normaalse koormusega. Nagu näha oli, rõhutasin kogu aeg sõna registreeritud. See tähendab, et piirkonnas elab ka registreerimata inimesi (rusikareegel 25%), kes kindlasti tänapäevaselt renoveeritud kooli olemasolu korral ka oma lapsed kodulähedasse kooli saadaksid 10F111. Siit saaksime 188,84 x 1,25= 236,05 põhikooliealist last. Loomulikult peame siinkohal kasutama ka parandustegureid, sest suurim kooliealiste laste lisandumine on Peetri kandis ja kindlasti on ka vanemaid, kes oma lapsi iial ei pane maakooli, aga isegi kui me neid parandustegureid kasutame, saame projektikohase koormuse mingil hetkel kindlasti täis ja seega ka ei pea õpetajatele peale maksma vallaeelarvest.. Kui aga otsustame, et meil on täna raske seda kooli pidada ja võtame kätte ning teeme lühinägeliku otsuse ja sulgeme kooli kulude kokkuhoiuks, siis tulevikus selle avamine saab olema kallis, sest kiirelt koolitäit lapsi ei võta kohe kuskilt. Heaks näiteks on Peetri kool. Piirkonnas lapsi mitme kooli jagu, aga koolis töötavad esimesed 5 klassi ja neistki suurem osa vaid ühe klassikomplektiga. Vald arvestas sellega ja nägi ette käivitamise perioodiks 4 aastat. See on periood, mil sellele koolile makstakse peale ka õpetajate palkade osas, makstakse peale kõikide hoolduskilude osas jne. Seega ei ole raske arvutada palju läheb maksma Lagedi kooli taasavamine meie järglastele. Küll on teine asi kui püütaks täna Lagedi kooli teha ajutiselt ka paar lasteaiarühma. Olen sellise ülesande vallavanemaks oleku ajal haridusametile andnud, kuid ega selget vastust enne äraminekut ei saanud. Igal juhul oleks siin võimalus kulude optimeerimiseks. Tänastele vallajuhtidele ütlen, et selliste otsuste juures tuleb arvestada ka emotsiooniga. Inimeste elu ei saa ropsuga muuta vaid mingitele numbritele toetudes. Kogu eelnevat juttu aga võtke kui tasuta õpetust! Veebruar 2010 Peab ütlema, et Lagedi kooli säilimise eest põhikoolina, saab kiita vaid ja ainult Lagedi kogukonda, kes julgesid avaliku arutelu käivitada ja viisid olukorra selleni, et võimurid ei julgenud oma plaane kooli muutmiseks algkooliks, ellu viia. Tubli töö! 111 Selle väite tõestus on Jüri Gümnaasiumi näol olemas. Enne renoveerimist oli 800-le õpilasele mõeldud koolis veidi peale 500, esimesel aastal päraste renoveerimist (2006)sai sisuliselt projekteeritud võimsus täis ja sealt edasi on olnud ülekoormus ja seda isegi vaatamata Peetri kooli avamisele

137 Personalipoliitikast Lagedi koolis. Vaadeldaval perioodil 2010 jaanuar kuni 2013 suvi on tõepoolest kõige enam personaliteemalisi uudiseid, lisaks vallavalitsuse sees toimuvale, tulnud just Lagedi koolist. Kahjuks on need kõik olnud negatiivsed. Negatiivsus seisneb põhimõtteliselt nende otsuste elluviimise meetodites. Kuigi eelmise direktori vallandamine oli väga kaheldavatel alustel läbi viidud, siis selle üle ma käesolevas loos üleliia ei arutleks, seda enam, et inimene ka ise ei soovinud vaielda, siis uue direktori personaliotsused mõnes osas on kindlasti küsitavad ja ei tugevda omakooli tunnet ei õpilastes, nende vanemates, aga kindlasti mitte ka õpetajates. Ma ei peatuks siinkohal ka spekulatsioonidel direktori enda ametisse saamise küsimuses läbi kõrgel (poliitilisel) positsioonil trooniva sõbranna1f112 käenduse. Usun, et see nii võis olla, sest tegemist reformierakondlikult tuttava lähenemisega, aga faktide puudumisel sellel rohkem ei peatu. Kindlasti on arutlust väärt väide, et juuniks 2013 oli vahetunud 36-st töötajast 2012F113. Olles ise olnud Lagedi kooli omaniku esindaja rollis, olen ka nende inimestega mitmeid kordi kohtunud ning ei julge väita, et Lagedi kooli kollektiiv oli lausa kollektiivselt saamatu ja teda oli vaja uuendada sellises mahus. Minu jaoks on sellises mahus personalimuudatus ohumärgiks juhi suhtes, kes on saanud jõupositsioonile ja mõnuga ning kontrollimatult seda jõudu ka kasutama hakkab. Kui osa 20-st vallandatust lahkus solvatuna või siis lihtsalt pea püsti ja ei tihanud või ei tahtnud oma lahkumist kommenteerida, siis kahe inimese osas algas siiski avalik diskussioon. Nendeks oli kauaaegne Lagedi kooli õpetaja ja õppealajuhataja Riina Noor ja kooli peakokk Kairi Vähi. Peakokk vabastati põhjendusel, et tal pole vastavat dokumenti ja tema söögi üle kaebavad lapsevanemad. Samas ilmnes, et direktor varjas infot (või lihtsalt valetas), sest töölepingu sõlmimisel Kairi Vähi teavitas dokumendi puudumisest ja siis oli direktori vastus, et ega paber süüa tee. Ka toidu kvaliteedi osas tekkis olukord, et direktori sõna vastu asetati avalikus debatis lastevanemate arvamused, mis olid kõike muud kui laitvad. Kairi Vähi lubas oma vallandamise vastu võidelda ja eks sellelgi võitlusel tuleb silma peal hoida. Pärast avalikkuse sekkumist erinevates internetifoorumites (sh ka kutsuti siiski kokku kooli hoolekogu. Sellest kirjutas Aadi Potter (hoolekogu liige) eelnimetatud foorumis järgmiselt: 112 Harju maavanem 113 Peakoka vallandamise järgselt kokku kutsutud hoolekogus arvas abivallavanem, et ongi normaalne personali tuulutada kui maja on uueks saanud. Kummaline suhtumine, kas pole? Loodetavasti oktoobris tuulutatakse ka teda

138 Sootuks tõsisem on Riina Noorega läbiviidud repressioon, mida Riina ise tagasihoidlikult nimetas töökiusamiseks. Jah, ega siin saa juriidiliselt midagi ette heita, sest Riina lahkus ju ise, omal soovil. Kindlasti tasub heita pilk sellele, kuidas ta avalduse kirjutamiseni viidi. See on tõepoolest täiesti plaanipärane represseerimine, millel on kenasti eesmärk. Pole siin mingit hetkeemotsiooni ajel sündinud tüli, vaid väga selge plaani järgimine. Kellele see kasulik oli, et paar kuud enne õppeaasta lõppu oli vaja staažikale pedagoogile korraldada töölt koerana minema peksmine? Ilmselt oskavad sellele küsimusele vastata selle akti arhitektid kooli direktor, haridusameti juht, aga ilmselt ka abivallavanem ja vallavanem. Soliidne inimese teenitud puhkusele saatmine ei ole diktaatoritele omane, sest see ei sisenda jääjatesse hirmu ning ilmselt ka mitte respekti. Riina Noor ütles ise, et juba esimestest kokkupuudetest uue juhiga oli tuntav, et kontakti ei teki. Seda võimendasid repliigid Mind ei huvita, mis siin enne on tehtud, Kes minu silmis on musta nimekirja sattunud, sellel on väga raske sellest välja tulla, Mis see sinu asi on?, Miks peab direktor olema õppealajuhatajaga ühes kabinetis. Siia juurde erinevate ja ilmselgelt mittereaalsete täitmistähtaegadega ülesannete andmine ning muu selline kiusamisemaiguline. Siinjuures on väga oluline rõhutada, et Riina Noore selgituste andmise põhjuseks ei olnud mitte soov kaevata, tagasihoidliku inimesena ta lihtsalt pöördus Lagedi inimeste, kes on ka kooli hoolekogus, poole eesmärgil, et kuidagi ära hoida mõnitamise tipp, milleks oli temani jõudnud kuuldus nagu tahaks direktor teda emadepäeva aktusel tänada. On selge, et see polnud mitte direktori siiras soov avaldada tänu 46 aastat töötanud pedagoogile, vaid korjata endale lisapunkte. On loomulik, et iga intelligentne inimene näeb selle soovi läbi ja seetõttu Riina sooviski, et hoolekogus selline mõnitamine päevakorrast saaks maha võetud. Riina vallandamine tõi taaskord avaliku arutelu ja pahameele. Kuna teema oli kuum ja vastuseid kuskilt ei saanud, siis pöördusin mureliku kirjaga kolleegide poole volikogus. Etteruttavalt peab ütlema, et pöördumiseks see jäigi, ei mingit reaktsiooni

139 Rae Vallavolikogule Lugupeetud kolleegid sain teada, et on üllitatud mingi avalik kiri Lagedi elanikele. Tutvusin sellega ja selgus, et selle kirja aluseks on uue koolijuhi pöördumine. Tutvusin ka selle pöördumisega ja see ajendas mind täna antud teemal sõna võtma. Nimelt oli kooli uus direktor pöördunud e-kirja vormis vallavalitsusse ja teatanud, et mööda Lagedit liikuvat kuulujutt, mille kohaselt Lagedi kool soovitakse teha 4-klassiliseks. Jättes siinkohal tähelepanuta asjaolu, et keegi Lagedi aktiivsetest elanikest sellist kuulujuttu kuulnud ei ole ja ka selle, et 2 aastat tagasi andis sellise kuulujutu tekkeks aluse tänane vallavõim ise, keskenduksin minu jaoks palju tõsisemale infole, mida oli võimalik lugeda koolijuhi e-kirjast. Täpsemalt ütleb Liivia Enneveer, et See võib olla seotud õppealajuhataja Riina Noore lahkumisega koolist. Päris julge väljaütlemine inimeselt, kes on siinkandis võõras ja ei tea kandist ega selle inimestest midagi. Samas julgus ühe inimese kohta midagi niisugust avalikult öelda, näitab üheselt, et ütleja oli kindel selles, et kirja adressaat on temaga ühte meelt, seega on olukorda analüüsides selge, et koolidirektor on oma suhtumise Riina Noor de saanud vallamajast. Kuivõrd sellisele järeldusele jõudsin, siis olemaks kindel, et järeldus vastab tõele, selgitasin kuidas Riina Noor jõudis iseseisva lahkumiseni. Ja mida rohkem erineva informatsiooniga tutvusin, seda selgemaks sai, et Riina Noor viidi järjekindla töötlemise tulemusena olukorda, mis lõppes omal soovil avalduse kirjutamisega. Et koolidirektor töötles oma alluvat valla juhtkonna toetusel, sellest annab tõestust ka asjaolu, et viimane pressing Riinalt avalduse kätte saamiseks tehti käsikäes haridusameti juhatajaga. Kuigi ühelegi direktorile või muule juhile ei saa andestada inimeste töötlemist (eriti nii auväärse pedagoogi nagu seda on Riina Noor), mis viib avalduse kirjutamiseni, siis kooli direktori motiive (nt pugemine tööandjale) võõra inimesena saab kuidagi mõista. Samas haridusameti juhataja antud olukorras tegutsemist staažika õpetaja koerana minema peksmist kooliaasta keskel - saab võtta ainult kui ebainimlikku ja õelat käitumist. Ehk on see tingitud võimu nautimisest? Kui teada, et seda kõike tehti süstemaatiliselt ja nööritõmbajaks oli just haridusameti juhataja, kellest tema ponnistuste väärtustamiseks tehti vallavalitsuse liigegi, siis on kogu see protsess kirjeldatav sulaselge töökiusamisena, mida kindlasti ei saa sallida. Oleme antud teemat arutanud ka fraktsiooni Raekodanik liikmeskonnas ja leidnud, et Riina Noore viimine olukorrani, kus inimene oli sunnitud lahkuma, on taunitav. Samas suurusjärgu võrra taunitavam on vallavalitsuse ametniku käitumine, kes on valinud oma meetodiks töökiusamise. Eriti hulluks teeb olukorra see, et töökiusamisega tegelev inimene on tegev vallavalitsuse liikmena. Kas saame olla kindlad, et korra maitse suhu saanud ametnik ei lähe homme mõne teise eaka pedagoogi (või kellegi teise, kes talle ette jääb) kallale, olgu siis mõnes koolis või ka lasteaias. Kes kaitseb neid oma elutöö teinud pedagooge ühe inimlikkuse minetanud võimuka ametniku eest? Fraktsioon Raekodanik seisukoht antud küsimuses on töökiusamisega tegelenud ametnik peab valla ametiasutusest lahkuma. Paar fakti Riina Noore õpetaja teest: Lagedi koolis alustas ! Seega 46 aastat staaži. Õpetanud sellel perioodi jooksul 3 eri põlvkonna lapsi

140 21 aastat töötas õppealajuhatajana Alates 1987 aastast vanemõpetaja Saanud oma töö eest kümneid erinevaid tunnustusi kohalikust tasandist vabariikliku tasandini Aktiivne koolivälises tegevuses valdavalt oma erialases tegevuses Aktiivne ühiskondlikus elus, sj olnud tegev kahes volikogu koosseisus Raivo Uukkivi Fraktsioon Raekodanik nimel Nagu eelnevalt sai öeldud, ei miskit reaktsiooni! Loomulikult selline käitumine, kus kõik kes veidigi on teist meelt, kui vallajuhid, on karistust väärt, viis selleni, et Lagedi kooli hoolekogu, kooli õpetajad ja Lagedi aleviku eestseisus esitasid Riina Noore valla aukodaniku aunimetuse nominendiks. Lootus oli, et isevalitsejad suudavad suruda maha isiklikud kibestumised ja soovivad mõtelda kogukonnas tegelikult hinnatud inimestele ja kriteeriumitele, mis tegelikult ühele aukodaniku kandidaadile vajalikud on. Kahjuks oli arutelu käigus enne otsuse langetamist näha, et meie lootus oli asjatu ning volikogu enamus tantsis korruptsioonis kohtu all olevate, kuid igal sammul oma jüngrite austust janunevate kodanike pilli järgi. Enne hääletamist esines Aadi Potter veel viimase mõistusele kutsuva sõnavõtuga. 46 aastat ühes koolis kunsti- ja tööõpetuse õpetaja, 21 aastat õppealajuhataja, 1987 aastast vanemõpetaja, 25 aastat vabariikliku kunstiõpetuse ühingu kunstiõpetuse sektsiooni esimees, 13 aastat korraldanud Harjumaa kunstilaagrit, retsenseerinud kaks käsitööraamatut, koostanud ja kujundanud seni ilmunud kolm Lagedi kooli almanahhi Kas mäletad, kantud Lagedi kooli auraamatusse, autasustatud Lagedi kooli teeneteplaadiga, ligi 20 korral autasustatud vabariigi, maakonna ja valla au- ja tänukirjadega,1980 aastast rinnamärgi Haridustöö eesrindlane omanik. Ja selle kõik on meie vallavalitsus eesotsas allakirjutanud Tarmo Toometiga võtnud kokku ühte lausesse sedavõrd väljapaistvat teenet, mis vääriks kõnealusele isikule aukodaniku nimetuse andmist, Riina Noor seni osutanud ei ole. Ma ei tea kui madalale võivad inimesed veel langeda. Üle tuhande vallakodaniku, keda esindavad ühispöördumise esitanud Lagedi aleviku eestseisus, Lagedi Põhikooli hoolekogu ja Lagedi kooli kollektiiv on kokkuvõetud ühe umbmäärase sõnaga isikud 21 aasta jooksul, mis Riina Noor on olnud õppealajuhataja, on koolis vahetunud viis direktorit. Julgen täie vastutusega öelda, et mitte ühelgi direktoril pole olnud Riinale etteheiteid. Riina Noor on olnud see, kes on traditsioone ja sisekliimat edasi kandnud. Ainult praegune direktor sai Riinaga koos töötada natuke üle kuu kui eriarvamused muutusid ületamatuteks. Muide uue direktori tööl oleku esimese poole aastaga lahkus erinevatel põhjustel 50% töötajaist. Ma ei vihja millelegi aga näitaja on see igal juhul

141 Ärme unusta et Riina on pensionieas ja tahtis niigi juba väljateenitud pensionile jääda. Valla haridusamet juht oli see, kes palus Riinal jääda et uus direktor asjadega kurssi viia. Sealt aga sadasid ainult süüdistused ja etteheited. Selles, et Lagedi kool oli siiani renoveerimata ja puudusid kaasaegsed tingimused, mille tõttu õpilaste arv vähenes, ei saa kuidagi süüdistada Riinat vaid hoopis erinevate aegade Vallavalitsusi (ka tänased võimul olijad on nendesse erinevatel aegadel kuulunud). Lagedi kooli õpilaste tase on aastaid väga kõrge ja kellelgi, kes on tahtnud minna edasi õppima pealinna eliitkoolidesse pole olnud mingit probleemi. Kas Lagedi kooli hoolekogu on pime ja loll, et kandis 2005 Riina Noore kooli auraamatusse ja esitas tänavu Riina aukodanikuks. Muide hoolekokku kuulub ka vallavalitsuse esindaja. Kas Lagedi aleviku eestseisus, kes esindab ligi tuhandet vallakodaniku on pime ja loll, et esitas Riina aukodanikuks. Muide eestseisusesse kuulub ka valla haridusameti ametnik. Kas vallajuhid olid pimedad ja lollid, kui autasustasid Riina Noort 2006 aastal tänukirjaga tulemusliku pedagoogilise töö eest. Kas maakonna haridusjuhid on pimedad ja lollid, et autasustasid Riina Noort 2010 aastal tänukirjaga kohusetundliku töö eest. Ma siiralt loodan, et volikogu koalitsiooni kuuluvatel liikmetel on niipalju kodaniku julgust et mitte lasta meetmel, mis on ellu kutsutud meie väga tublide inimeste tunnustamiseks ja teistele eeskujuks seadmiseks, muutuda poliitiliseks malakaks. Aadi Potter, volikogu liige Ei aidanud ka see, koalitsiooni esindajate distsipliin ja lojaalsus oli paigas ja nii jäeti Riina Noor ilma teenitud valla aukodaniku tiitlist. Olukorda vähegi leevendust tõi kohalik Lions klubi Harju LCI. Lions klubid on heategevuslikud organisatsioonid ja tegelevad heategevusega. Nii on ka üks vanemaid klubisid Eestis, LC Harju I, tegelenud heategevusega mitmel pool Harjumaal, sh viimasel ajal just Rae vallas. Klubi otsustas käivitada traditsiooni tunnustamaks kogukonna liikmeid, kes tegelikult ka on panustanud omakasupüüdmatult oma kodukohta. Esimese aunimetuse välja andmises ei tekkinud erimeelsusi. Lionsite iga-aastasel jõulukontserdil Jüri kirikus anti aunimetus ka üle

142 Aasta kodaniku auhinna üle andmine (P.Böckler) 2013 käivitas Lagedi kooli personaalia teemal uue arutluse kokkade vallandamine. Teema sai tuure ja asi jõudis ka töövaidluskomisjoni. Avalikkus asus avalikult arutlema teemal uue direktori sobivusest oma ametikohale. Vallavalitsus otsustas teemat rahustada sellega, et lasi direktoril kirjutada kooliaastat uues majas ülistava (ilustava?) loo ja samuti lasi ühel hoolekogu liikmel omakorda (august 2013) direktorit ülistava loo. Selline vaseliinita pugemise supernäide ajas kopsu üle maksa kauaaegsel kooli emakeeleõpetajal Mariina Paesalul, kes võttis asjadest otsesõnu rääkida raekodaniku foorumis 13F114. Neid lugusid võrreldes ei jää kahtlustki, et Tonsiveri jutt ei vasta tõele

143 18. Arengukomisjoni moodustamisest. Agu Laiuse ümbersünd. Pärast 2010 jaanuari võimupööret tegime ettepaneku luua vallavolikogu juurde alatise komisjonina arengukomisjon. Eesmärk oli kaasa aidata erinevate arengute planeerimisele, laiema arutajate ringi olemasolu tagaks kvaliteedi. Endilegi ootamatult sattusime takistusele, mida enne eelnõu esitamist pidasime toetajaks. Selle takistuse nimeks oli volikogu esimees, kes alati ja avalikult sellist komisjoni toetanud oli. Selle loo kokkuvõte 2010 aastast on alljärgnev. Rae valla arengu planeerimisest. Oma kogemusest tean, et vallas tegeleb tegelikult strateegiaga vaid paar-kolm inimest. Volikogu liikmeid sellesse tegevusse kaasata on raske, sest neid eriti ei huvita valla areng ei sisuliselt ega ka kaugemas perspektiivis kui see periood, milleks nad valitud. Seega on olemas täielik oht valla tegevuste plaanipärase arengu kvaliteedis. Strateegiliste dokumentide, mis on valminud vaid mõne inimese töö tulemusel, kvaliteet suure pildina ei pruugi olla kõike arvestav. Toon mõne näite. Viimaste aastate arengukava ajakohastamist tegin suures piires ise ja püüdsin seda tegema juhtida läbi koalitsiooni koosolekute ka teisi koalitsiooni kuulujaid. Paraku oli selline ootus liialt sinisilmne. Koostöö piirdus sellega, et partnerid arutlesid vallavalitsuse tehtud ettepanekute ümber, kuid erilist initsiatiivi ise ettepanekuid tehes ei näidanud. Teine ja palju parem näide on valla üldplaneering. See, et ta on veninud juba 8 aasta pikkuseks protsessiks, ei näita selle dokumendi puhul mitte ülimat demokraatlikkust. Siin on põhjused hoopis pragmaatilisemad menetluse ajal lisandus seaduslikult pandud kohustus teha ÜP-le ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine, raudteeharust tulnud ca 400 vaiet, mida tuli menetleda, ca 1 aasta maavalitsuses kooskõlastamisel ja sealt antud uued suunad, mida tuli menetleda (ka uued kooskõlastused) ja lisaks selle pika aja jooksul toimunud muudatuste sisse viimine. Sellegi dokumendiga tegelemisel ei ole üldsust eriti kaasatud. Alguses olid komisjonid, kes tegid oma ettepanekud, seejärel on olnud paar avalikku arutelu, kuid kõik ülejäänu on toimunud kabinetivaikuses ja spetsialistide poolt. Ühe erinevusega dünaamiline duo Gutmann/Kasemaa on pidevalt sellesse dokumenti teinud muudatusi, mis neile sobivad. Vot niisuguste muudatuste kontrollimiseks pole täna enam vallavalitsuses ega koalitsioonis mingit vastujõudu ja just selliste asjade kontrolli all hoidmiseks on ka vaja vastavat komisjoni. Võib muidugi öelda, et on ju keskkonna komisjon. On tõesti, kuid keskkonnakomisjon vaatab põhiliselt planeeringulist poolt ja ei arvesta sisulisi küsimusi, mis suunatud valla kaugemasse arengusse. Täna plaanitakse teha hariduse ja spordi arengukavasid. Hariduse puhul on üles tõstetud üks lõpetamata töö aastast 2004, mida tegi konsultant, kes kuulub IRL-i ridadesse. Selles töös tahetakse nii Lagedi kui Vaida muuta 6-klassiliseks jne. Jällegi üks klannikeskne lähenemine, milles põhiline argument on raamatupidamislik. On täiesti unustatud, et avalik hüve (mida on ka kvaliteetne põhiharidus) ei pea olema rahanduslikus mõttes kasumlik! Ka nende arengukavade puhul peab klannipõhisest lähenemisest lahti saama ja jääma demokraatliku juurde. Kindlasti on laiapõhjalise arutelu puudumine ohuks ka demokraatlikele printsiipidele ja toetab just klannikesksust. See klannikesksuse printsiip jooksis pidevalt läbi ka neil aastatel kui olin ise vallavanem. Tean kui raske on pidurdada lolluste sisse kirjutamist arengudokumentidesse. Siiski loodan, et sain sellega suures piiris hakkama. Küll aga on täna näha, et dikteerivad need, kes erinevaid rumalusi juba meie koostöö ajal soovisid arengudokumentidesse kirjutada ja nad täna teevadki juba selliseid tegevusi, mis on küsitavad. Seega oleks täna oluline juurde

144 tuua veel üks demokraatlik instrument valla arengu planeerimisse. Eelnevat teades tegingi vastava pöördumise volikogu istungil Rae vallavolikogu esimehele Vallavolikogu liikme ettepanek alatise komisjoni loomiseks. Tuginedes Rae valla põhimääruse -le 16 teen ettepaneku moodustada volikogu alatise komisjonina arengukomisjon. Põhjendusena osundan sellele, et vallas on juba pikemat aega menetlemisel strateegilised dokumendid Rae valla üldplaneering ja Jüri ning lähiümbruse üldplaneering. Täna on kujunenud nende strateegiliste dokumentide menetlemisel juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjon. Paraku on ajalugu näidanud, et see komisjon näeb vaid mõnda olulist aspekti ja ei haara nn suurt pilti. Üldplaneering pole vaid ehitusõigust fikseeriv dokument ja seega peaks parima tulemuse saamiseks nende menetlemist juhtima arengukomisjon. Samuti on oluline iga-aastaselt korrigeerida valla arengukava ja seostada seda erinevate valdkondade arengukavadega. Seega tuleb niisuguste arengutega tegeleda pidevalt. Hirmuga jälgin täna kõrvalt, kuidas meie uus vallavalitsus, tundes end ilmselt ebakindlana, soovib erinevaid arengudokumente sisse osta, tundub et enda seljataguse kindlustamiseks. Kogemusest võin öelda, et sisse ostetud arengudokument ei täida oma funktsiooni ja tihti võib sellele toetudes teha sootuks valesid otsuseid, tuues sellega vallale korvamatut kahju. Vähe oluline pole seegi, et selliste teenuste sisse ostmiseks kasutatakse ju maksumaksja raha, mis tänases eelarveolukorras on lausa raiskamine. Parima tulemuse saab kindlasti ära kasutades vallas olemasolevat potentsiaali. See potentsiaal oleks hea koondada loodavasse komisjoni ja võtta selle komisjoni kontrolli alla kõik strateegilist tähtsust omavad dokumendid. See annaks võimaluse volikogu liikmetele ja teistele aktiivsetele vallakodanikele öelda sõna sekka valla arenguks ja nii tagada maksimaalselt hea tulemus osalusdemokraatia põhimõtte kohaselt. Raivo Uukkivi Volikogu liige Ja näe imet, päevakorras näen punkti, mis ajendatud minu pöördumisest. Kahjuks ei näe eelnõud. Sellele küsimusele vastas volikogu esimees, et see olla minu ülesanne!? Istungil siis tõestasin, et vastavalt valla põhimäärusele see on siiski vallavalitsuse ülesanne. Protokollis kajastus meie jutuajamisest aga selline lugu. (tekstis rõhutamine tehtud minu poolt) Rae Vallavolikogu arengukomisjoni loomisest Agu Laius: Volikogu liige Raivo Uukkivi tegi ettepaneku kaaluda ja moodustada volikogu alatine arengukomisjon. Isiklikult leian, et valla arengut ei saa käsitleda eraldiseisvana ühe komisjoni poolt. Tegelikult valla areng sõltub kõikidest valdkondlike komisjonide töödest ja nende panustamistest valla

145 arengusse ja arengueelduse loomisse, mistõttu ühe eraldi arengukomisjoni moodustamine ei kanna seda eesmärki, et me võimalikult laiaulatuslikult arutaksime läbi valla arengu teemad. Mõistlik on arengu teemasid ja dokumente käsitleda mitmetes komisjonides. Seetõttu leian, et ei ole mõistlik moodustada eraldi arengukomisjon. Raivo Uukkivi: Kummaline on see nägemus, et ei saa eraldiseisvana ühe komisjoni poolt midagi arutada. Samamoodi me võime öelda, et haridusteemasid vallas ei saa arutada ühe komisjoni poolt. Leian, et arengukomisjonil oleks tegevust rohkem kui ühelgi teisel komisjonil. Arenguteemasid on mitmeid, isegi üldplaneeringu seletuskiri, mis hetkel on keskkonnakomisjoni menetluses, siis ka see võiks olla vaadeldav arengukomisjonis. Igas komisjonis on spetsialistid kaasatud, kuid üldiseid strateegilisi teemasid hoomavaid spetsialiste erikomisjonides ei ole. Valla arengut ettevalmistav komisjon võiks olla, kes valmistab materjalid ette ja räägib teiste komisjonidega läbi ning toob need volikokku, mis teeb volikogu töö sisukamaks ja paindlikumaks. Toimus arutelu. Otsustati: Eelnõu puudumise tõttu katkestada hääletus ning menetleda päevakorrapunkti järgmisel volikogu istungil. Mida ei õnnestunud vormistada, see tehti JOKK- põhiselt ära istungil. Nüüd oli vallavalitsus ette valmistanud eelnõu. Seletuskirja ei olnud ja sellest oli koheselt aru saada, et kellelgi pole plaaniski seda komisjoni moodustama hakata. Ja nii oligi, protokollis on fikseeritud lühike resümee sellisena: Volikogu alatise arengukomisjoni moodustamisest Agu Laius: Ettepaneku komisjoni moodustamise kohta tegi volikogu liige Raivo Uukkivi. Teatud ulatuses sai ettepanek eelmisel istungil läbi arutatud, kuid kahjuks ei olnud selleks ajaks otsuse eelnõu vormistatud, kuid tänaseks on eelnõu valmis. Ei pea mõistlikuks arengukomisjoni moodustamist, kuna see kujuneks teiste komisjonide tööd koordineerivaks. Toimus arutelu. Volikogu alatise arengkomisjoni moodustamise poolt hääletas 5 ning vastu 13 volikogu liiget. Otsustati: Mitte moodustada volikogu alatist arengukomisjoni. Niimoodi kuulsusetult lõppes minu ettepaneku teekond ajaloo prügikastis. Samas kui juba ajaloost rääkida, siis tuhnisin veidi meie vallarahva poolt aktiivselt kasutatava portaali sahvris, kus hoiul igasugu huvitavat, ja leidsin selliseid üllatavaid lugusid Koalitsioonilepe allkirjastatud. Agu Laius kell 10:03:06 väljavõte: Üllatav on ka see, et volikogus ei kavatseta enam luua arengukomisjoni 14F115. Kas tõesti soovitakse areng vallas peatada? Ometi eeldab valla arengukava selle igaaastast 115 Tõepoolest ei olnud koalitsioonileppes seda komisjoni märgitud. Põhjuseks volikogu esimeheks kandideerinu seisukoht. Märgin täna, et see oli kompromiss, mida me poleks pidanud toetama

146 läbivaatamist ja täiendamist, et selle alusel järgmise aasta eelarve vastu võtta. Ju nüüd hakkab ka see käima poliitilisel jõumeetodil. Probleemne on ka ühe volikogu liikme esiletõstmine külaliikumise juhiks 15F116. Sellega asutakse külaliikumist politiseerima. Samuti luuakse ebavõrdsust volikogu liikmete vahel - üks volikogu liige makstakse kinni, et teda taltsutada. Juba praegu võib aimata, kes see volikogu liige on, kellele on vaja lisakompensatsiooni, et ta ikka kuulekas oleks. Samas oleks täiesti loogiline, kui külaliikumise edendamise temaatika oleks antud arengukomisjoni pädevusse ning komisjonil oleks olnud abiline, kelle tööd oleks ka kompenseeritud. Kokkuvõtvalt. Koalitsioon lubab täita valla arengukavasid, kuid kirjutab sealsed tegevused enda lubadusteks. Nii oleme ikka olukorras, kus valla ametlikud arengudokumendid allutatakse valla põhimääruse välisele poliitilisele kokkuleppele. Kripeldab mure, et vallajuhtimine hakkabki toimuma just sellest põhimõttest lähtudes. Nii on nelja aasta pärast valla arengukava jällegi vaid ilukirjanduslik teos. Agu Laius tõi arengukomisjonile toona sisse suuna tegelemine külade arengukavadega. Eelmine koalitsioon muretses väga külavanemate harimise eest ja aitas igati kaasa ka külade arengukavade tekkele. Jõudumööda kirjutati nendes kavades sisalduvat ka valla arengukavasse. See tegevus oli delegeeritud kõik MTÜ-le, mida kureeris Ado Sepa. Ta tegi seda kiiduväärselt. Kuid siiski möönan, et oleks olnud hea, kui valminud külade arengukavasid ja nende adapteerimist valla arengukava külge oleks arutanud ka volikogu. Kuivõrd volikogu esimees seda vajalikuks ei pidanud, siis nii see jäi ja vastutus langes rohkem vallavalitsusele. Seega kas arengukomisjon peaks tegelema kogu külaliikumisega on vaieldav/kaheldav, kuid teatud dokumentidega tegelemine peaks tema rida olema küll. Lisan siia veel ühe väljavõtte foorumist. Eesmärgil näidata Laiuse seisukohtade paindlikkust Arengukomisjonist ja külade arengust. Agu Laius , kell 11:51:38 Mõeldav on ikkagi vaid volikogu poolt kas alatise või ajutise komisjoni moodustamine. Miks arengukomisjon? Põhjendan veelkord. Külade arengu saavutamiseks on oluline valla külade arengukavade koostamine. Alles siis tekib külal alus valla vahendeid taotleda ja vallavalitsusel ka neid vahendeid eraldada. Külade arengukavad peavad olema kooskõlas valla arengukavaga. Kui tekib lahkarvamusi, siis need lahendatakse volikogu poolt. Ainuke koht selleks saaks olla arengukomisjon. Arengukomisjonil on otsene side vallavalitsuse arenguametiga (abivallavanemaga) ning vallavolikoguga, et teha vajalikud kokkulepitud muudatused valla arengukavas. Oleks vaja jõuda olukorrani, kus külade arengukavad on valla arengukava kohustuslikud lisad. Seega - eeloleval perioodil on vaja nii vallavalitsuses kui ka volikogus tegeleda väga energiliselt külade arengukavade koostamisega. Loomulikult saavad seda teha ennekõike külavanemad 116 See on küll teemaväline, aga tänase olukorraga paralleele kannatav täna on sama tegevuse peal just Laiuse parteikaaslane Põldmäe. IRL on õppimisvõimeline? Kas külaliikumist politiseeritakse? Kellel oli valimistel nimekirjas kõige enam külavanemaid?

147 koos aktiiviga, kuid vallavalitsus saab ja peab tagama neile selleks teatud ressursid. Esmalt kindlasti koolituse ja teatud ühise külade arengukavade struktuuri väljatöötamise. Külade arengukavad on väga vajalikud ka, kui külad jõuavad külaseltside moodustamiseni. Sel juhul on võimalik taotleda rahalisi vahendeid üsna mitmest Eesti riiklikust rahastamisallikast ja samuti EL struktuurifondidest. Kui valla volikogu leiabki mingi juriidilise lahenduse ühe volikogu liikme nimetamiseks külavolinikuks, siis on see kindlasti selle tegevuse politiseerimne, kus juhised tööks tulevad mitte volikogust, vaid ühest erakonnast. Vallavõimu tulemuslikuks tööks igas valdkonnas on vajalik selle tegevuse eest konkreetne vastutaja vallavalitsuses ning samuti ka vallavolikogus komisjon, mis saab menetleda selle teemaga seonduvaid eelnõusid. Teisi lahendusi ei oska ma praegu näha. Nagu eelpool juba märkisin vallavalitsus ja volikogu läksid perioodil külaliikumise töö delegeerimise teele. Kodanikuühiskonnas vägagi tervitatav. Küladele anti võimalus ise otsustada. Samas osaliselt on Laiuse tollastel mõtetel tänagi iva sees ja see on just arengukavadega seonduv. Paraku on Agu Laius tänases positsioonis oma põhimõtteid muutnud. Ikka juhtub, vaatame võrdluseks või populaarset inimeste lollina näitamise saadet Tõehetk. Momendil on selles kontekstis tegemist Agu Laiusae tõehetkega, sest saatejuht peaks ütlema: sa muutsid oma detektori all antud vastust. Kas sa jääd muudetud vastuse juurde?, eeldame, et Laius vastab jah jään. Mina kõrvaltvaatajana olen seisukohal, et hääl kaadri tagant (Anu Lamp) ütleb see vastus on vale!. Ükskõik, mida see hääl ka ütleb, selge on üks mingil ajal Laius valetab iseendale ja avalikkusele, jäägu lugeja arvata kas oli see 2005 aastal või teeb ta seda täna. Vana Toomas seni veel kõige tuntum tuulelipp Eestis. Kauaks?

148 19. Rae Sõnumid ja nn vaba ajakirjandus enne ja pärast 2010 jaanuari pööret. Rae Sõnumite teemal on olnud arutelusid alati, vähemasti nii palju kui minul on selleteemalisi mälestusi. Seega umbes aastast Selle lehe väljaandmise põhimõtted on volikogu poolt kehtestatud esmakordselt 2000a aastal, kui vallas tekkis liit Keskerakonnast, Reformierakonnast, Rahvaliidust ja Isamaaliidust, tõusetus mõte moodustada sellele lehele nn toimetuskolleegium, et saaks lehele sisu, mis lisaks kohustuslikule teabele esitaks ka muid valda puudutavaid artikleid. Tuliseks kolleegiumi toetajaks olid Rahvaliidust Sven-Allan Sagris, Isamaaliidust Agu Laius ja Reformist rääkis kolleegiumi poolt Toomas Heinaru. Keskerakonnal sellel teemal eesrääkijat ei olnud, kuid oldi nõus, et mingi seltskond võiks olla, kes aitab toimetajal lehte koostada. Paraku mõne aja möödudes see teema vaibus. Põhiliselt Reformierakonna vastuseisu tõttu (kardeti tsensuuri16f117 ). Teisalt oli toimunud muudatus ka lehe tegija osas, saime professionaalse ajakirjaniku, kellel olid teadmised lehe tegemisest. Panen siia ka väikese väljavõtte arutelust raekodaniku foorumis aastal 2005 (teema ise oli saanud alguse juba 2004) Väljavõte A.Laiuse kommentaarist kell Kuna Rae Sõnumite tiraaž on ilmselt oluliselt suurem, kui Harjumaal17F118, siis on olemas ka võimalused lehe arengu jätkumiseks. Igal juhul oleme vabanenud vallaisade puhtast propagandaüllitisest 18F119. Siiski, endiselt pakun, et tasuks lehele ka sõltumatu toimetuskolleegiumi moodustamist, sest valimiste eel surve ühekülgsete artiklite avaldamiseks kasvab. Väljavõte R.Uukkivi vastusest kell Agu, me oleme ju sellel teemal pikalt arutanud. Eelmisel suvel. Kõik olid nõus, et erapooletu kolleegium võiks olla. Kui aga jõuti rakenduspõhimõtete paika panemise juurde, siis jäi asi katki. Põhjus lihtne - keegi ei suutnud pakkuda välja reaalselt toimivat skeemi. Me ju ei jõudnud isegi selleni, et kas teha ajalehte või väljutada kuiva teabelehte. Ma ei usu, et kolleegium, mis kindlasti teeb protsessi pikemaks, aitaks täna lehte sisukamaks muuta. Ja veel, pressiesindaja, kes toimetab ka lehte, on alluvussuhtes otse vallavanemale. Kui vallavanem suudab olla erapooletu (hoiduda kallutatud artiklite ilmutamisest), siis on ju kõik OK, kui ei suuda, siis ilmuvad need artiklid ka kolleegiumi olemasolul. Ja ikkagi, kui pakutakse välja kolleegiumi töötav variant, siis mina isiklikult toetan kahel käel. Väljavõte A.Laiuse vastusest, kell Täna suurimad tsensuuri pooldajad ja läbi viiad) 118 Tänane Harju Elu kontekstis ajab laginal naerma, eriti seetõttu, et üks vallalise, kes kümbleb propagandamõnudes on toonane õhkaja ise

149 Kolleegium ei muuda protsessi küll pikemaks. Ta annab vaid pikemad suunad lehe arendamiseks ja analüüsib ilmunud numbreid koos toimetajaga. Halvim, mis juhtuda võib, on, kui kolleegium hakkab ise ütlema, milline artikkel avaldada, milline mitte. Selleks vaja talle koostada statuut, mille alusel ta tegutseb. Selline ühiskondlikel alustel koos käiv kolleegium võiks koguneda näiteks vaid korra kvartalis ja käsitleda seal kõige olulisemaid probleeme. Näiteks seda, kuidas valimiste eel avaldatakse valimisnimekirjade kirjutisi, kas, kuidas ja millal nende programmilised seisukohad, kas võimaldatakse ta tasulisi erakondade ilmutisi, jne. Muidugi, kui ikka vallajuhid sunnivad lehe oma propagandamasinana tööle, on seda raske ära hoida, kuid kolleegium tooks sellised ilmingud avaliku arutelu alla. Sellise kolleegiumi saab moodustada volikogu ja ma ei võtaks seda teemat veel päevakorrast päris maha, kuigi jäin vähemusse viimase arutelu ajal. Pole paha, kui see arutelu jätkub avalikult ka listis. Perioodil 2005 okt-2009 okt oli IRL-i eestkõnelejal, Agu Laiusel, pidevalt leheteema hambus ja kriitikanooli lendas igast kaarest. Põhiline süüdistus, et näe vallavanem kirjutab lehes liiga palju (?)19F120. Tõepoolest, üks oma vallast ja oma tööst lugupidav vallavanem peakski kirjutama 121 (sealjuures ise kogu artikli, mitte vaid allkirja) vallas120f aktuaalsetel teemadel. Kui tagantjärele sirvida Rae Sõnumeid, siis ilmselt leiab neist valdavalt lugusid vee-ja kanalisatsioonimajandusest, jäätmeteemadest, arendamisest ja kitsaskohtadest selles valdkonnas, masu alguses ka sellekohaseid lugusid, aga kindlasti ka tervitusi erinevate tähtpäevade puhul. Seega normaalsed teemad ja ei mingit propagandat. Kahjuks täna saab öelda, et 2010 jaanuari pöörde järel lehe sisu muutus ja ilmusid ka tegelikult propagandamaigulised ja täispropaganda kirjutised. Alguse sai see juba võimupöörde järgsest esimesest lehest, kus Gutmann suure suuga rääkis omi mõtteid. Heaks näiteks propagandast121f122 on ka Laius 100 päeva artikkel ja tegelikult kõik artiklid, kus mingil teemal võimendatakse positiivset osa, kuid puudutamata jäetakse probleemid. Eeldades 2010 jaanuaris, et Agu Laius on jätkuvalt tubli toetaja lehele kolleegiumi nimetamisel ja samas teades, et oma uutelt partneritelt ta väga suurt tuge ei leia, siis koostasime eelnõu, millega lootsime Agu aidata. Eelnõu sisu oli lisada Rae Sõnumite väljaandmist reguleerivasse korda järgmine punkt: Ajalehe sisulise poole kvaliteedi, tasakaalustatuse ja erapooletuse tagamise eest vastutab toimetuskolleegium, millesse kuuluvad volikogus esindatud valimisliitude ja erakondade esindajad, Rae valla aukodanike esindajad ja avalikkuse esindajad, kes ei ole end poliitiliselt määratlenud 120 See liiga palju jäi muidugi defineerimata 121 Miks mitte ka riigis, sest ollakse ju riigist ja selle majandusest otseselt sõltuv 122 Siinkohal peab ikka andma ka definitsiooni. Vikipedias defineeritakse propagandat nii: Propaganda (ladina propagāre 'laiendama') on sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjustamiseks

150 Seletuskirjas andsime järgmise põhjenduse Seletuskiri Rae Vallavolikogu määruse eelnõu juurde Volikogu liikmena teen ettepaneku muuta volikogu poolt aastal kinnitatud ja aastal muudetud Rae valla ajalehe Rae Sõnumid väljaandmise põhimõtteid. Lisades väljaandmise põhimõtetesse punkti, millega tagatakse vallalehe sisu tasakaalustatus, kindlustame lehe jätkuvat erapooletust. Miks sellega on just nüüd kiire? Põhjus on selles, et Rae valla reformierakondlased on Vallavalitsuses saavutanud võimutäiuse ja alustanud sellelt pinnalt ka tegevusi, mis selgelt viitavad soovile muuta Rae valla maksumaksja raha eest toodetav leht oma monopoliks, millel pole vähimatki ühist sõltumatu väljaandega. Selgelt on hoomatav soov tulevikus kajastada kiidulaule reformierakonnale ja tema tegemistele ja jätta tähelepanuta muud teemad. Sellistele järeldustele viib mind info, mis vallamajast nädalase reformierakonna võimu teostamise ajal on välja pritsinud. Esmalt tehti ebademokraatlik käik ja kaotati Rae valla kodulehelt link populaarsele arutelufoorumile Raekodanik, tegemist on selge infosulu katsega. Järgmiseks sunniti tänast Rae Sõnumite toimetajat kirjutama lahkumisavaldust, et vabastada koht reformierakonna esindajale. Sealjuures lahkumisavalduse sunni põhjenduseks toodi toimetaja suhtlemine volikogu liikmega. Siit siis veel üks dimensioon vallavanem tahab oma asju ajada volikogu eest varjatuna. Kõike eeltoodut arvestades on õige aeg kutsuda kokku demokraatlik toimetuskolleegium, kellel on otsustustäius otsustamaks, mis lehte läheb ja mis sinna minema ei pea. Ettepanekut julgustas tegema teadmine, et tänase koalitsiooni ühe osapoole (IRL) esindajad on samuti sellist lähenemist toetanud Raivo Uukkivi Volikogu liige Ilmselt ei peaks ma siinkohal ütlema, et minu ettepanek ei leidnud toetust ja erapooletut kolleegiumi ei loodud. Küll aga püüti olukorda päästa ja anti erapooletu ja tasakaalustatud kolleegiumi asemel mingite ettepanekute lahendamise õigus volikogu komisjonile, mis teadupärast on alati koalitsiooni nägu, teisisõnu erapooletu tasakaal puudub. Sõnastati see ettepanek nii: 14. Ajalehe vormi ja sisu osas väljendatavad lugejate ettepanekud esitatakse Rae Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile. Haridus- ja kultuurikomisjon esitab Rae Vallavolikogule oma seisukohad. (Rae Vvk määrus nr, jõust ) Möödaminnes pandi veel üks lõuahaak demokraatlikule heale tavale. Nimelt võeti välja säte, mis võimaldaks valimiste eel edastada poliitilist reklaami tasuta. Ja sellega siis sai 123 vastuse ka Laiuse kunagi öeldu 12F Igal juhul oleme vabanenud vallaisade puhtast propagandaüllitisest. Siiski, endiselt pakun, et tasuks lehele ka sõltumatu toimetuskolleegiumi moodustamist, sest valimiste eel surve ühekülgsete artiklite avaldamiseks kasvab. Teisisõnu 123 Ara tee minu tegude, vaid minu sõnade järg Laiuse verisoon?

151 anti roheline tee koalitsiooni poolsetele valimiseelsetele artiklitele, kus sõnum peidetud propaganda artiklitesse. Teistelt küsitakse raha nagu reklaami eest 123F124. Positiivne on siinkohal see, et Agu Laius sõi oma sõnu ja ilmselt selles küsimuses enam kunagi tõsiseltvõetav olla ei saa. Kahjuks pean ütlema, et minu postkasti pole 2013 aastal Rae valla ametlik väljaanne enam teed leidnud, ilmselt on tiraaž väikseks jäänud. Kuna teema oli kuumaks aetud, siis otsisin üle ka parimad Laiuse tsitaadid sellel teemal ning kirjutasin järgmise mõtiskluse. Mõlgutusi Rae Sõnumite teemal Lugedes viimaste kuude lehte Rae Sõnumid, olen jõudnud erinevatele mõtetele, mida sooviksin jagada teistegagi. Siinkohal pean etteruttavalt ütlema, et olen jätkuvalt sellel seisukohal, et vallal peab olema oma leht. Aga kas ka teised asjaomased on jätkuvalt oma varasematel seisukohtadel? Vaatame. Jah, kahjuks ei saagi ju eriti teiste seisukohta ja selle 125 muutumist või mitte muutumist kommenteerida, sest ega paljud meie tänastest võimuritest124f pole seda seisukohta ju välja öelnudki. Mitte kunagi. Reform on oma seisukoha küll öelnud juba 2004 toona pakutud kolleegiumi osas, aga see on ka kõik. Nende seisukoht oli jäigalt tõrjuv ja on seda tänaseni. Küll aga annab analüüsimiseks võimalusi tänane lugupeetud volikogu esimees. Ma ei peatuks teemal toimetuskolleegium, sest selle asja on Laius aasta alguses juba lahendanud 125F126. Analüüsimiseks olen siis võtnud A.Laiuse poolt kodanikualgatuslikus foorumis raekodanik.ee aastal alustatud arutelus väljaöeldu ja võrrelnud seda tegelikkusega viimase poole aasta jooksul ( jaanuar kuni tänane päev). Oma sissjuhatavas kirjatükis A.Laius ütleb muuhulgas: Sõnumid on üha enam ja enam vallavanema kõnetoruks. Miks ikka on nii, et poliitilisel juhtpositsioonil olija võtab endale lõpliku tõe kuulutaja ja kõigi teisitiarvajate mahategemise õigused? Miks ikka on vaja info allutada ühele poliitilisele rühmitusele ja Rae valla puhul, nagu kirjutistest selgub, vaid ühele isikule? Ja lisaks pannakse sellele veel kõlav tiitel "Rae valla 127 ametlik väljaanne". 126F augusti number on täis propaganda artikleid ja ka poliitilist reklaami. Ma ei tea kas Reformierakond maksis selle lehekülje eest, küll tean, et SDE-lt küsiti ja me ka maksime 225 eurot septembri lehes reklaami avaldamiseks. 125 Reformaritel pole ju kunagi olnud kombeks oma tegemisi avalikult propageerida (valimised väljaarvatud). Ikka on sogases vees olnud mõnusam solistada. 126 Mäletatavasti tegin vastava ettepaneku ja teades Laiuse sellekohaseid seisukohti, lootsin tema toele. Kahjuks on kas seisukohad muutunud või reformarid ei lubanud tal käituda oma põhimõtete kohaselt. Paindlik iseloom ja vastav suhtumine? Mõni nimetab oma põhimõtetest lahti ütlemist koostööks. Enese lohutamiseks ehk sobilik 127 Ja muide Rae valla ametliku väljaande tiitlit kannab meie leht ka aastal

152 Nende tsitaatidega nahutas A.Laius tolles teemas mind ja pani mulle pahaks, et ma julgesin Rae valla ametlikus väljaandes sõna võtta! Eks ma talle püüdsin siis juba selgitada, et vallavanem ongi ju see, kes annab elanikele teada vallas toimuvast ja mis seal halba on kui vallavanem ise ka asjast, millega tegeleb, midagi jagab. Ega see talle siis küll kohale ei jõudnud. Küll aga tundub, et mees on asja üle järele mõtelnud ja nüüd ise mõnuleb, kasutades võimalust leheveergudel esineda suhteliselt nüride lugudega. Maikuises (2010) lehes on ta astunud vapralt vastu ka enda poolt 2 aastat varem püstitatud seisukohale (mis tegelikult ka pole vale), et poliitilisel juhtpositsioonil olija ei tohiks võtta endale lõpliku tõe kuulutaja ja teiste mahategija rolli. Just selle rolli võttis ta oma 100 päeva palehigis töötamist iseloomustavas artiklis kuulutas lõplikku tõde ja võttis ka oponenti laimata. Tegemist oli ääretult ebapädeva artikliga. Ka augusti lehes oleks ilmselt esilehele midagi asjalikumat panna olnud, kui ebamäärane näägutus. Aga jäägu see TEMA enda otsustada. Mai kuu numbris eksis A.Laius veel ühe oma varasema põhimõtte vastu. Nimelt ( ) räägib Laius: Kusjuures hea ajakirjandustava eeldab, et samas lehes oleks ka teise poole arvamus. Rae valla ajaleht selle ka kindlasti telliks. Rae sõnumid ei ole seda hea tava kunagi järginud. Oma 100 päeva loos julges Laius öelda, et eelmine vallavalitsus on rikkunud seadust ja Uukkivi on oma valimiskampaania osana kulutanud pensionäridele jõulutoetuse maksmiseks 0,5 miljonit krooni. Sellisele süüdistusele oleks ju pidanud head tava järgides ka Uukkivi seisukohta küsima?! Aga ei, siis oleks ju Laiuse lõplik tõde veega alla lastud. Pean siinkohal Laiuse kurvastuseks ütlema, et Rae Sõnumid on eelnevatel perioodidel avaldanud ka opositsioonis olevate poliitikute artikleid. Täna ilmselt seda põhimõtet enam ei järgita. Ja siinkohal saan tõesti nõustuda, et tänane Rae Sõnumid toimib nii nagu Laius järeldas ( ) Nii ei ole ka valla teabelehe üllitamine demokraatlik, sest allub vallavanemale ja sõltub tema suhtumistest. Ja vallavanem (seekord siis Gutmann) suhtubki omapäraselt. Kuna ta kirjamees pole, on tegude mees ja ilmselt pole suurt ka midagi kirjutada ning pealegi üks pilt ütleb rohkem kui sada sõna, siis reformikad ongi otsustanud piltide kasuks. Laiusel lastakse küll kirjutada, aga poole lehe suuruseid pilte, erinevalt nt volikogu liikmetest külavanemate või spordikeskuse juhtidest või reformaritest ametnikest, lehte ei lasta. Korrektne, kes tahabki näha ühte halli 128 habemega eakate vihkajat? Parem vaadata kottis ülikonnas eakate vihkajat? 127F Jääb vaid nõustuda Laiuse ( ) öelduga: Asi on lihtne - ajaleht ei tohi olla sõltuv võimust mitte ainult otseselt, vaid ka näiliselt. isegi, kui vallavanem aina kinnitab, kui sõltumatu on tema kontrolli alla olev ajaleht, ei veena see kedagi, eriti arvestades sealseid pidevaid vallavanema ebaproportsionaalset suurt kirjutiste mahtu. 128 Eakate vihkamine on tuletatud sellest, et just need mehed võtsid alates 2010 aastast võimaluse eakatelt saada vallalt jõulukingitus

153 Aga veel on jäänud silma see kvaliteedi osa. Laius ja temaga ühel lainel olijad võtsid ette lehe kvaliteedi ja kirjavead128f129 (tegelikult oli see küll kivi trükikoja kapsaaeda, sest lepingu kohaselt pidid nad ka korrektori toimetaja töö tegema. Ilmselt on see ka täna nii). Eks neid vigu tuli ette siis ja tuleb täna. Tuleb ka teistel, seda pole vaja nii väga põdeda. Aga Laius sai siingi oma seisukohta kujundada ( ) Propagandalehte teevad poliitsõdurid, kes pole kindlasti ei ajakirjanikud ega filoloogid. Nii ei olegi võimalik praeguselt vallalehelt enamat oodata. Lahenduseks on eraõigusliku ajalehe taaskäivitamine, kuid praegune vallavõim ilmselt ettevõtlust ja eraalgatust ei soosi. Eriti huvitav on, et kõike seda teeb ka kohalik Reformierakond ja kiidab nii mõõdutundeta konkurendist vallavanemat. Mida saavad selle kompensatsiooniks võimu juures olevad reformarid? Tuleb nõustuda, et propagandalehtedega selline häda on. Seda teab Laius pikaajalise kogemusega (eri režiimide ajal omandatud) propagandistina hästi 129F130. Samas Rae Sõnumeid on alates 2005 toimetanud professionaal, kes tõi lehe arvestatavale tasemele. Seejärel on ajalehega edasi tegelenud inimene, kellel oli olemas kõrgem haridus ja ka eelnev kogemus uudiste toimetamise maastikul130f131. See tähendab, et oli ka ajakirjandusega kokku puutunud. Minu arust leht väga palju saavutatud tasemest madalamale ei kukkunud, kui üldse. Lihtsalt sai uue toimetaja näo. Pealegi see osa, mis omavalitsusele kohustuslikuks avaldamiseks, ei saagi kuhugi kukkuda. Hea oleks aga küsida Laiuselt täna (2010) kommentaari kontekstis propagandaleht ja seda koostav poliitsõdur. Päris huvitav oleks teada, mis sealt siis tuleks põhjenduseks, et tänast lehte koostab inimene, kes pole kindlasti ajakirjanik ega filoloog ja kellel pole üldse kõrgharidust(?!)131f132 ega ka selle ala eelnevat kogemust (muide selgelt ka lehest näha), nii et tema tööle rakendamiseks tuli kiirkorras ametijuhendit muuta. On ju teada, et tegemist on läbi ja lõhki poliitsõduriga132f133, kes oli IRL-i liige, osales 2009 valimistel reformi kampaania tegemisel (tuues väidetavalt reformile kätte ka kõik IRL-i uudised siseringist). Aga ilmselt me Laiuse selgitusi siinkohal ei saa. Ja minagi kordaksin siinkohal Laiuse küsimust: Mida saavad kompensatsiooniks võimu juures olevad reformarid? Ilmselt on tänaseks vastus olemas ja see on NAD ON SAANUD KÕIK JA SEDA SUURESTI LAIUSE KAASABIL13F See on ka põhjus miks Laiuse tsitaatidesse on jäetud sisse kõik kirjavead 130 Agu Laius oli nõukogude okupatsiooni ajal tõsimeelne kommunist ja sellel ajal omandatud kommetest ja põhimõtetest ei saa lahti tänagi 131 M.Mikk ja S.Eerma 132 J.Laanemets. Pärast Laanemetsa tööle võetud toimetajal on väidetavalt ajakirjanduse taust 133 Seda näitavad ka paljud pildid ja arvamuslood augusti lehes 134 Sealjuures kasutatakse lehte ka oma hämarate tehingute legaliseerimiseks, vt 2012 august lehes Männi 6, Vibu 12 planeeringu algatamise teadet, milles on tahtlikult avaldatud väärandeid. Ilmselt ei saanud IRL arugi ja tegelikult oli see just IRL vastutusvaldkonnas tehtud algatus. Tankistid?

154 Veel on üks huvitav osa selles leheteemas reklaam. Laius kirjutab ( ) Ja lõpuks. Sõnumid toimetavad ajakirjandusturul ja solgivad valla rahakotist rahastatuna turgu. Eriti väär on, et seal avaldatakse tasulist reklaami (kuidas see on valla ametlik teave?) ning valla rahakotist toetatuna saavad reklaami hinna üsna madala hoida. Sellega rünnatakse otse eraettevõtlust, Mäletan, et selles teemas sai ka ülesloetud reklaamide arv mõlemas ilmunud lehes ( ; ) ja see oli ühes (Rae Sõnumites) 32 ja teises 22. Augustis 2010 lugesin kokku erinevaid ärilisi kuulutusi ca 80. Isiklikult olen selle poolt, et Rae valla ametlikus ajalehes, mis püütakse toimetada igasse postkasti, reklaame avaldatakse, kuid mida ütleks täna Laius oma 2008 aasta tsitaadi kohta. Kuidas välja keerutaks? Päris huvitav. Ja veel mõned momendid. Kogu see 2008 aasta arutelu toimus olukorras, kus Rae Sõnumite kõrval ilmus mõnda aega ka eraalgatuslik ajaleht. Siis arvas Laius ka niimoodi: Kui vallavõimud soovivad ametlikku teavet avaldada, siis praegu on igati hea olukord - valla dokumentide avaldamist saab tellida Rae valla ajalehelt ja kindlasti tuleb see odavam, kui oma üllitise ülevalpidamine. Nendel asjadel oleks siis kenasti juures, et antud dokument on vallvolikogu või vallavalitsuse ametlik teave. Kõik muud vallaisade kirjutised oleks seal samaväärsed kõigi teiste vallaelanike arvamuslugudega või lugejate kirjadega. või Kuna nüüd on olemas ja ilmub regulaarselt Rae valla ajaleht, siis on Sõnumid täielik mõttetus. Täna (2010) seda ajalehte aktiivses kasutuses ei ole ja võib olla ei peaks sellel teemal ka arutlema, kuid arvestades Laiuse augusti lehes väljaöeldut kulude kokkuhoiu osas, siis on ju siin väidetavalt üks võimalus. Nt käivitada uuesti see eraleht (või mõni muu, nt Hansaekspress, Hammasratas vms) ja saavutada unelmate olukord on igati hea olukord - valla dokumentide avaldamist saab tellida Rae valla ajalehelt (või mõnelt muult nt Hansaekspress) ja kindlasti tuleb see odavam, kui oma üllitise ülevalpidamine. Nagu Laiuse kirjutistes üldse, nii pole siingi muidugi ühtegi majanduslikku arvutust selle veendumuse tõestamiseks. Eriti hea on järgmine tsitaat, mis tollel ajal kui ta esitati võis esitajale tunduda võrratu, kuid täna oleks kihvt teada, kuidas ta sellegi loo lahendaks: See on lausa praeguse vallavõimu lakmuspaberiks: kas vallas ikka kehtib arvamusvabadus, kas turumajandusest mõeldakse tõsiselt või allutatakse see vallaisade surveavaldustele. Imelik, et vaba turumajanduse eesseisjad Reformierakonnast on vallas selles asjas suu vett täis võtnud. Samas teame, kui eredate väljaütlemistega nad hiilgavad sama teema materdamisel Tallinnas. Härra Laius, kuidas selle lakmusega siis täna ikka on? Kas tänane härra Laius on ikka veel see sama, kes ( ) avaldas raekodaniku foorumis sellise seisukoha: Olen jätkuvalt seda meelt, et Rae vallas suudab valla ajaleht ennast kenasti ise ära majandada ning nn neljas võim ei pea alluma ei vallvalitsusele ega volikogule. Lõpetuseks kordan sedagi, et minu seisukoht on ikkagi, et vallal peab oma leht olema!

155 20. Rae Sõnumid ja reklaam Kui juba teema läks Rae Sõnumitele, siis panen sellega seotud mõtted kõik üksteise järel tulema. Augustis 2010 pöördus minu poole ühe MTÜ esindaja. Tal oli mure, et Rae Sõnumid soovivad MTÜ-d reklaamiraha küsimisega premeerida ning küsis, et kas ikka on nii õige. Küsisin luba kirjavahetuse avalikustamiseks ja avalikult diskuteerimiseks. See luba ka tuli ja diskussiooni tulemusena kadus ka reklaami eest tasu küsimine ja jällegi tõestus, et meie foorumil ning selle kaudu peetaval arutelul on suur jõud. Kirjutasin toona sellise loo Reklaamiraha kogumine MTÜ-delt? Järgnev kirjvahetus on ehe näide sellest, et tänane vallavõim on totaalselt segi ajanud avaliku teenistuse ja ettevõtluse. Kirjavahetuse saatis mulle ühe MTÜ esindaja, kellelt küsiti tasu valla lehes reklaami avaldamise eest. Selline lähenemine on uudne, varem pole seda tehtud, sest tasuta reklaami avaldamine on vähim võimalik toetus MTÜ-dele, millede liikmed on tihti entusiastid ja sealjuures pole harvad olukorrad, kus nad MTÜ tegevust rahastavad oma vahenditest. Samas sellised MTÜ-d tavaliselt on meie valla kodanike tarvis loodud ja nendes tegutsevad inimesed saavad sealt oma laengu ning taastavad oma energiat, et siis põhitöökohal hästi hakkama saada. See on jällegi oluline vallale, sest hästi oma tööd tegev inimene ei kaota tööd ja seega teenib ta ka vallale ehk ühiskassasse vahendeid. Seega selliseid MTÜ-sid tuleb aidata ja mitte kurnata neid mingi reklaamimaksuga, mis valla jaoks on tühine, kuid MTÜ-le võib olla täiesti oluline summa. See oligi põhjuseks, et küsisin MTÜ esindajalt luba avalikustada teema meie foorumis. Äkki avalik arutelu paneb ametnikele mõistuse pähe ja toob nad tagasi kohaliku omavalitsemise põhitõdede juurde. Neist peamine on, et kohalik omavalitsus Rae vald AS-iga Rae vald. Head lugemist! 1. Kiri MTÜ esindajalt minule. Nagu subjekti real olev ütleb, on see kiri ajendatud valla vastusest MTÜ-le. Selles kirjas on kronoloogia tegevustest ja suhtlustest. Päris huvitav lugeda. Valla vastus tuleb selle pöördumise järel. (RU) From: Sent: Thursday, August 05, :23 PM To: Cc: Subject: Fw: Vastus MTÜ teemal Tere Raivo! Olen tegelenud võistlustantsu õpetamisega Rae vallas alates 1992.aastast ja tänaseks olen enda kõrvale välja koolitanud ka abitreenerid. Sellel baasil on aeg jõudnud klubi kasvamise faasi. Töö ja planeerimine on olnud koostöös vallaga kõikidel aegadel täiesti arvestatav ja sõbralik kuni 03.aug`10 kui minule helistas Rae Sõnumite uus toiemetaja asetäitja Juuli Laanemets. Uus ja agar ametnik oli väga hämmingus, et minu kuulutus, mille soovisin

156 avaldada augustikuu lehes, on saadetud lihtsas vormis ja ilma täpsustusteta suuruse ning hinna osas. Ja, et Tantsuklubi Royal on siiani saanud ainukesena tasuta kuulutada!? Kõik teised on kogu aeg maksnud! Selgitasin, et Rae Sõnumite esimestest päevadest ongi kehtinud selline tava, et Rae valla MTÜ-d -spordiklubid saavad oma tegemistest teada anda läbi valla lehe ja see on kõigi toimetajate puhul ühtmoodi olnud. Tema ettepanek oli, et kuna aega pole oodata ja trükikoda ootab, siis seekord ei ilmu!!! ( kuulutus oli teatest hooaja alustamisest septembrikuus kultuurikeskuses ja spordikeskuses). Teine kõne 30 min. hiljem.juuli teatab, et valla jurist ei leia sellist korraldust või tava. Jääb nii nagu tema ütles. Tema eelkäijad on kõigest valesti aru saanud. Küsimusele, et kas ka edaspidisel lood või artiklid meie klubi tegevustest hakkavad olema tasulised, siis vastas ametnik, et kui see on tema arvates reklaamihõngiline...näiteks - Tulge tantsima!... siis meie peame maksma! Minu kõne Styna Eermale... hea tava ja valla korraldus on kogu aeg kehtinud. Styna Eerma kõne Veigo Gutmanile- vastus: jääb nii nagu Juuli ütles. Minu täpsustav kõne Krister Parbole - judokad pole kunagi maksnud ja ka augustikuu lehes ilmub nende hooajaalustamise kuultus. Neile helistatud ega raha küsitud pole. Krister segaduses, sest spordi arengukava näeb ette tulevikus rohkem teavitada valla elanikke olemasolevatest sportimis- ja vabaajaveetmise võimalustest. Leidsime Rae Sõnumid detsember Valla korraldus nr punkt.4 - Kuulutuste avaldamine ajalehes Rae Sõnumid ning valla veebilehel on tasuta Rae Vallavalitsuse hallatavatele asutustele ning mittetulundusühingutele. Punkt 6 tnnistas kehtetuks eelneva analoogse korralduse, mille punkt 5 sõnastus oli järgnev - Kuulutuste avaldamine ajalehes Rae Sõnumid ning valla veebilehel on tasuta Rae Vallavalitsuse hallatavatele asutustele ning mittetulundusühingutele. Korraldus on allkirjastatud Raivo Uukkivi ja Tiit Eenmaa poolt. 04.august Külastus vallamajas. Tutvustan ametnik Juulile Rae Sõnumeid dets 2009 numbrit. Väga ärritatud ametnik toob endale toeks abivallvanema A.Hommiku. Meie kahekõne Juuliga jätkub, abivallavanem kuulab. Juuli loobib väljendeid - võrdne kohtlemine, äritegevus, reklaamitingimused vabariigis üldiselt, eelmised toimetajad valesti käitunud, mina kergelt pääsenud jne. Täpsustamata või avaldamata ühegi eelkirjeldatu sisu. Lubab veel rääkida juristidega ja saata mulle kirjaliku otsuse. Juuli ilmselgelt tige, et helistasin Styna Eermale. (Käesoleva meili lõpus on Juuli lubatud vastus. ) Minu kõne Heli Niinele. Kuigi puhkusel, lubas ta Juuliga rääkida ja olukord on ennekuulmatu. Vastus on väidetavalt koostatud vallasekretär Minni poolt, kuigi tekst ja vormindus ei vasta ühelegi kirja standardile. Samuti puudub kirja koostaja või allakirjutanu viide. Tulenevalt eeltoodust, soovin Teie seisukohta, tuginedes Rae vallas tänaseni kehtinud põhimõtetele ja tavale,meie vallas tegutsevale MTÜ-le tegevuse jätkamise kuulutuse avaldamise osas. Kas Teie ühinete tänaste ametnike seisukohaga, et siiamaani tehtud tavad on olnud valed ja mõistmatud? Ette tänades, Tantsuklubi Royal nimel

157 2. Valla vastus, mis MTÜ esindajatel harja punaseks ajas Forwarded Message From: "Juuli Laanemets" To: " Date: :25:53 Subject: Vastus MTÜ teemal Lugupeetud Eve Aunver Saadan Teile meie vallasekretär Martin Minn vastuse. Loodan, et oleme sellega teemakäsitluse lõpetanud. Lugupidamisega Juuli Laanemets Austatud Eve Aunver, Käesolevaga esitame Teile Rae valla selgitused küsimuses, mis puudutab erimeelsusi seoses ajalehes Rae Sõnumid reklaami avaldamisega. Olete asunud seisukohale, et Teie mittetulundusühing peab saama tingimusteta õiguse tasuta reklaami avaldamiseks, viidates sealjuures Rae Vallavalitsuse korralduse nr 1175 Hinnakirja kehtestamine punktile 4, mis sätestab järgmist: Kuulutuste avaldamine ajalehes Rae Sõnumid ning valla veebilehel on tasuta Rae Vallavalitsuse hallatavatele asutustele ning mittetulundusühingutele. Selgitame Teile siinkohal, et viidatud korralduse punktis on pidanud selle kehtestanud Rae Vallavalitsus silmas reklaami tasuta avaldamise võimaluse loomist üksnes valla asutustele ja hallatavatele mittetulundusühingutele, so valla osalusega mittetulundusühingutele. Oleks ilmselgelt meelevaldne eeldada, et kõik mittetulundusühingud ja sihtasutused saaksid Rae valla ametlikus väljaandes avaldada piiramatus mahus tasuta reklaame. Märgime siinkohal, et ajalehe Rae Sõnumid eesmärgiks on vastavalt Rae Vallavolikogu määrusega nr 19 kinnitatud ajalehe Rae Sõnumid väljaandmise põhimõtetele Rae Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktide avaldamine ning valla, vallavalitsuse ja valla allasutuste tegevuse avalikustamine ning aktuaalsete ja päevakajaliste teemade kajastamine. Seega on tegemist avaliku halduse ametliku väljaandega ja reklaamide avaldamine kõnealuses ajalehes ei ole Rae valla prioriteediks. Kindlasti mitte ei ole Rae vald kohustatud võimaldama tingimusteta ja piiramatus mahus selles tasuta reklaame avaldada. Siinjuures on Teil valikuvabadus, kus ja millistel tingimustel Te oma reklaami avaldada soovite. Juhul kui ajalehes Rae Sõnumid reklaami avaldamiseks esitatud tingimused ei sobi, on Teil võimalik pöörduda mõne sobilikuma väljaande poole

158 3. Kuna MTÜ esindaja küsis ka minu arvamust, siis selle andsin järgneval kujul Original Message From: "Raivo Uukkivi" To: Date: :50:32 Subject: RE: Vastus MTÜ teemal Tere See on ikka päris haige vastus valla poolt ja ma millegipärast ei usu, et selle on kirjutanud Martin Minn. Punkti tõlgendus on selgelt väär. Mitte keegi pole 2009-ndal aastal ja ka varem, sellesse korda MTÜ-sid sisse kirjutades, mõtelnud MTÜ-de all valla hallatavaid MTÜ-sid. See on naeruväärne. MTÜ on, nii nagu nimetus ütleb, tulu mitte teeniv ühendus ja seega on vald olnud alati sellel seisukohal, et nende arvelt ei pea ka teenima tulu vald. Valla territooriumil tegutsevad MTÜ-d on põhiliselt asutatud vallas elavate inimeste pool ja vallas elavatele inimestele ühise nimetusega maksumaksjad. Suurem osa valla tegevusest toimub üksikisikute poolt teenitud summadelt laekuvate maksude eest. Seega MTÜ-de tegevuse soodustamine toimub tegelikult nende MTÜ-de asutajate ja seal tegutsejate vahendite arvelt. Järelikult mingit lisatasu nõudes vald pigem šaboteerib MTÜ-de tegevust, tihti tegevust mida muidu peaks vald ise organiseerima. Vastus küsimusele on siis selline, et olen jätkuvalt seda meelt, et MTÜ-de kuulutused tuleb avaldada tasuta, loomulikult sellisel juhul kui MTÜ tegevus on suunatud Rae valla rahvale. Olen ka seisukohal, et J.Laanemets ja M.Minn eksivad oma tõlgendustes. Üks kohalik omavalitsus ei ole äriühing, mille iga liigutus peab teenima kasumit. Ei saagi teenida, sest paljud seaduslikud kohustused on selgelt kahjumlikud ja nende väärtused on sotsiaalset/moraalset vms laadi. Mul on siiralt kahju vallaametnike läbimõtlemata tegevuse pärast. Minu vallavanemaks oleku ajal sellised asjad läbi ei oleks läinud, kahjuks täna saan ma niisugustele vigadele avalikkuse tähelepanu pöörata vaid läbi internetifoorumi (MTÜ-le Raekodanik kuuluv). Muide selle foorumi avalehele võib kuulutuse panna. Samuti võiksime koondada ka teised MTÜ-d ja teha selle foorumi juurde ühe alalehe MTÜ-de kuulutustega. Kas allolevat teemat võiks kopeerida ka foorumisse? Lugupidamisega, Raivo Uukkivi From: Sent: Thursday, August 05, :56 PM To: Subject: RE: Vastus MTÜ teemal Tere, tere! Suur tänu kiire vastuse eest. Teisedki nõuandjad on soovitanud antud probleem tõstatada MTÜ Raekodanik avalikus foorumis. Ei julgenud esimese hooga seda ise teha...aga loomulikult võiksite minu kirjatüki kopeerida ja anda teistelegi lugeda. (siin oli veel üks huvitav lause, aga selle otsustasin kustutada (RU)) Parimate tervitustega, Eve Aunver

159 21. Rae Sõnumid ja tsensuur? Rae vallal oli 2011 aastal 145 aastapäev esmamainimisest või esimese volikogu kokku kutsumisest. Rae Sõnumid ilmselt otsustasid sellel teemal taasiseseisvumisajal valda juhtinud vallavanematelt küsida nende arvamust Rae valla kohta nii kirjalikult kui ka visuaalse pildina. Ilus algatus, oma loo kirjutasin minagi ning andsin sinna juurde ka oma sirgelduse. Ei oska öelda teiste kohta, aga minu loost oli ära jäetud viimane lõik, mis oli kokkuvõttev. Huvitavaks kokkusattumuseks on seegi, et just see leht ei avane internetis, seega skaneerisin loo ja lisan ka selle viimase lõigu. Kui vaadata seda paigutust leheküljel, siis on selge, et ruumipuudust ju polnud pilti oleks saanud vähendada küll. Siis ikkagi tsensuur, mida just reformierakondlik seltskond kartis kui oli jutuks lehele toimetuskolleegiumi tegemine?

160 Ja see ärajäetud lõik, mis tegelikult ju minu mõtte kokku võttis ja lõpetas. Ma ei saa tänini aru, et miks oli vaja see lõik ära jätta, kas tõesti nähti mingit tonti viimases lauses? Kokkuvõtteks võib muidugi sisendada lootust endale ja teistelegi, sest nii nagu saab see suvine õun lõpuks valmis ja söödavaks, nii saavad kindlasti pikas perspektiivis lahendatud ka valla ees seisvad ülesanded. Pikas perspektiivis saame kindlasti valmis, isegi siis kui vahepeal mõne sammu kursist kõrvale kaldume. 22. Propaganda leht Rae Sõnumid. Arvete õiendamine leheveergudel! Kui 2011 lõpus algas hõõrumine AS ELVESO juhatuse liikme ja vallavanem Gutmanni vahel, siis kasutas viimane oma võimu ning tarvitas Rae Sõnumeid oma isikliku kättemaksu relvana. Tegelikult oli ka riidu minemise põhjuseks Gutmanni isiklik huvi, millega T.Heinaru ei nõustunud. Siinkohal ei süvene riiu tagamaadesse, teen seda pildis, mis pühendatud AS-ile ELVESO. Siin vaatame vaid, kuidas Rae Sõnumid on seatud propaganda vankri ette. Nii raporteeribki isevalitseja Gutmann 2012 a märtsikuistes Rae Sõnumites nii: Sellele sissejuhatusele järgneb terve pikk tiraad iseenda kiitmist ja rumalate põhjenduste otsimist ning leidmist, et oma teguviisi põhjendada

161 Ma ei hakka siinkohal pikalt peatuma sellel arutelul, et ka Meelis Kasemaa näopilt annab ettevõttele kliendisõbraliku näo või mitte, pigem keskendun propagandistliku artikli analüüsile. See analüüs sai avaldatud raekodaniku foorumi avalehel 134F135. See on veel üks hea näide sellest, kuidas just selle koalitsiooni ajal on Rae valla leht muutunud täielikult propaganda relvaks. Vee-ettevõtluse teemade kajastamisel isegi ei käi propaganda ja sealjuures valetamine läbi lillede, aga jõhkralt ja otse. Meenub jälle see natsiideoloogi Goebbelsi ütlus, et Vale peab olema nii suur, et see muutuks usutavaks Rae vald vajab kaasaaegset vee- ja energeetikaettevõtet! Umbes sellise pealkirja all kirjutas V.Gutmann märtsi Rae Sõnumites 135F136 suhteliselt segase loo, milles lugeja väga palju sellest teada ei saa, mis on kaasaegne vee-ja energeetikaettevõte ja kust seda saadakse. Küll aga saab aimu kirjutajast, kes läbivalt kogu loos primaadiliku innuga rõhutab kuidas tema-tema-tema midagi on pidanud, midagi ei saa aktsepteerida, midagi on seadnud eesmärgiks jne. Mis oli vee-ettevõttes valesti ja mis tegi ta mittekaasaegseks, sellest mingeid faktilisi teadmisi lugu ei anna, räägitakse loosungite keeles ja püütakse kõike öeldut esitada aksioomina, sest keegi ju ei saa vastu vaielda. See ongi kohaliku lehe võlu ja võimalus, mida kodanik Agu Laius mullegi eelnevatel aastatel süüks on püüdnud panna. Vahe minu ja Gutmanni artiklite vahel on vaid selles, et mina püüan jääda faktikindlaks ja mitte emotsioonipõhiseks eneseõigustajaks. Järgnevalt vaatame seda artiklit autori poolt pakutud alajaotuste kaupa. Veeuputused. Kui lugu on kirjutatud põhjendamaks miks oli vaja vabastada ELVESO juhtkond, siis veeuputuste alajaotus sellesse põhjendusse ei mahu, sest vee-ettevõte sai seadusega sademeja pinnavee teema oma kohustuste hulka alles 2010 aastal (seejuures on lahendamata selle tegevuse rahastamine) ja seega ei saa kindlasti veeuputustes süüdistada ELVESO juhtkonda. Pigem peaks vennike, kes täna muretseb üleujutusohtlikel aladel elavate inimeste pärast, tuletama meelde, kuidas neid planeeringuid menetleti ja kes oli siis menetlejate hulgas keskkonnakomisjoni esimehena esimest viiulit mängimas. Nimelt Suurekivi ja Kopliküla planeeringute menetlemine ja kehtestamine toimusid ajal mil tänane elanike heaolu eest võitlev vallavanem oli keskkonnakomisjoni juht ilma kelle kooskõlastamiseta planeeringud kehtestamisele ei läinud. Vallavalitsuse poolt valmistas neid planeeringuid ette Kasemaa poolt juhitud amet. Vee-ettevõtte juhtkonda uputustes süüdistada ei saa. Seega Gutmann valetab artiklis Trasside rajamisel passiivne hoiak. Selles lõigus võtab Gutmann positiivse osa kuidagi vallale, et nagu vald oleks teinud kõik, et eurooparaha saada. Selline ärplemine ajab naerma, eriti kui teada, kuidas tänase koalitsiooni liikmed sellesse teemasse suhtusid. Reformikad olid passiivsed, sest tegemist oli suure omaosalusega ja sealt johtuva selge teenuse hinna kasvuga ja IRL oli lausa selle projekti vastu. Täna aga Gutmann lausa poetab pisara, et näed kus tegime. Tegelikult toonane vallavalitsus koos vee-ettevõttega selgitas, et kiire tegutsemine on hädavajalik. Ajalugu tõestas, saime esimeses voorus rahad peale ja tänu masule saime selle

162 raha eest tehtud planeeritust oluliselt enam. Siin tuleb kiita vee-ettevõtjat, kes lahendas erinevaid õiguslikke küsimusi, võttis laenud ja nende teenindamise enda kanda ja tegi kõik, et need euro miljonid valda jõuaksid. Seda täna passiivsuseks nimetada on eriti jõhker valetamine. On loomulik, et sellise suure protsessi käivitamine ja väga lühikese aja (ca 2 aastat positiivsest rahastamisotsusest pidi projekteerima ja ehitama) jooksul realiseerimine on keeruline ja eeldab kõikide osapoolte head koostööd. Probleeme kindlasti oli, sest masu käigus kadusid poole projekti pealt töövõtjad ja töö tegijaid oli erinevates projektilõikudes palju, juhtus tööõnnetusi (üks isegi fataalne), kuid selles kõiges ei ole võimalik süüdistada vee-ettevõtet. Siin peab vaatama ikka laiemat pilti ja arvestama kõiki sisendeid, mis protsessi mõjutasid. Ja kõigele vaatamata sai tehnoloogiline osa valmis ja enamalt jaolt õigeaegselt. Mis juhtus aga siis arrogantne ja väga kitsa vaateväljaga vallavanem sekkus vee-ettevõtte majandustegevusse ning ei väljastanud tehnoloogiliselt valmis objektidele kasutuslubasid, sest haljastus (?) ei vastavat igal pool nõuetele. Nõus, et see on vaja korrastada, kuid siis tuleb arvestada, mis on õigem: kas kangekaelselt keelata kasutamine, mis omakorda loob olukorra, et vee-ettevõte ei saa trassidega kedagi liita ja seega ei hakka ka vee-ettevõttele saabuma tulu; või väljastada kasutusluba, milles antakse vaegtööde kõrvaldamiseks tähtaeg. Loogiline on igale majanduslikult mõtlevale inimesele teine variant. Meil aga käivitus esimene ja seega vallavanem, kes vastutab vallavalitsuse tegevuse ja ka tegevusetuse eest, on vastutav ka vee-ettevõtte nn passiivsuse eest, aga veel olulisem ka tekitatud majandusliku kahju eest. Seega ka antud alalõigus on Gutmann valetanud ja läbi selle püüdnud enda süü kirjutada vee-ettevõttele. Nõukogu ei võtnud passiivset hoiakut vee-ettevõtte juhtimise mõttes. Nõukogu oli passiivne idiootlike nõuete täitmise osas ja tuleb välja, et sattus sellega ka nende nõuete andja viha ja kättemaksu alla. See tõestab veelkord, et võim on nagu alkoholgi, vaid tarkadele mõeldud. Elanike kannatused Propagandaartikli autor (sellise enesekiituse osas võib isegi juhtuda, et ta kirjutaski ise ja keegi parandas kirjavead) ütleb, et elanikud on lubamatult palju pidanud pöörduma oma probleemidega vallavalitsuse poole. Esmalt peab selgeks tegema, et milline on siis arvuline pöördumiste hulk, mis vastab mõistele lubamatu. Ja kas on kuskil paika pandud, milline siis on lubatud ja milline lubamatu pöördumiste arv. Kui seda pole fikseeritud, siis sellise emotsionaalse lause eesmärk saab olla vaid lugeja demagoogiline kallutamine või artiklile mahu andmine. Samas olles pikalt olnud monopoolsete ettevõtete juhtkondades, tean kindlalt, et selliste ettevõtete tegevusega ei olda kunagi rahul, sest nende teenus puudutab meie kõigi igapäevast heaolu. Selliste ettevõtete tegevust ja tegijaid reeglina ei kiideta, kuid esimesel võimalusel kritiseeritakse. Kahjuks pean ka ütlema, et ärritunud klientide kaebustest suurem osa on emotsioonikaebused, mille tegija rahunedes saab ise ka aru, et oleks võinud enne kaebuse esitamist sügavalt sisse-välja hingata ja oleks asjast üle saanud. Tuleb kindlasti ka eristada kaebuste iseloomu. Kui ikka kaevatakse hinnakujunduse üle, siis siin on väga selged nõuded ette antud ja ega nendest mööda ei saa. Isegi siis kui konkurentsiamet soovib peale suruda oma valemeid, mis ei arvesta amortisatsiooniga jne. Kui vee-ettevõtja peab oma tegevust rahastama tariifist, siis ta seda ka tegema peab, tahame me seda või mitte. Õige on see, et erinevatel aegadel on olnud ka eelmisel ja ka enne seda vallavalitsustel pretensioone ELVESO kliendisõbralikkuse madalale tasemele. Kuid siingi ei saa lasta emotsioone otsuse tegemisel võimutsema. Enne kui kedagi kritiseerida kliendivaenulikkuse pärast, tuleb klienditeeninduse nõuded kirjeldada ja kokkuleppida. Kliendisõbralikkust /- vaenulikkust ei kirjeldata kaebuste lubamatult suure hulgaga. See on demagoogia, mis

163 iseloomustab vaid ütlejat. Kuivõrd tean, et tänane ELVESO klienditeeninduse juht on olnud ka Tallinna Vesi AS-is samal positsioonil ja selles ettevõttes on klienditeenindus olnud juba eelmise sajandi viimasel kümnendil kõrgel tasemel, siis ei saa kindlasti nõustuda Gutmanni kriitikaga klienditeeninduse suunal. Küsisin ELVESO täna juba endiselt juhilt, et kui palju kaebusi keskmiselt ühes kuus laekus. Vastus oli ca 10. Teades, et tegemist on 3 valdkonna teenust pakkuva ettevõttega, siis on 10 kaebust kuus olematu number ja seda ei saa kindlasti nimetada lubamatult suureks arvuks. Seega jääb ka siin väita, et Gutmann antud küsimuses kas valetas või siis need lubamatult suures hulgas kaebajad lihtsalt ongi mõttetud kaebajad, kellel tegelikult probleemi pole, sest vastasel juhul pöörduksid nad ju otse ettevõtte poole. Selles alalõigus toob Gutmann ka ühe näite mingist veest, mis kuskil maapinnale tungis. Küsisin sellegi väite kohta. Vastus oli, et ega ELVESO inimesedki artiklist aru saanud, et millisest kohast juttu võib olla, aga meenus neile üks Lagedi (Kuuse 9) lugu, kus tõesti vesi maapinnale tuli, kuid tõepoolest laboriandmetele toetudes selgus, et tegu pole joogiveega. Seega käitus ettevõtte pool korrektselt, pole vee-ettevõtja asi iga vile peale, mille keegi Gutmann vilistab, kopaga kohale sõita ja kaevama hakata. Siin on ikka oma kord, kus iga kulu tegemine peab olema põhjendatud, sest selle maksame kinni meie kõik, kes me oleme ELVESO kliendid. Seega jälle Gutmann valetas. Kokkuvõtvalt saab öelda, et õige on järeldus, et keegi meist ei oota selliselt monopoolselt ja tegelikult meile kõigile kuuluvalt ettevõttelt ükskõikset suhtumist. Gutmanni näidete puhul on aga senimaani selgunud, et ettevõte polegi käitunud ükskõikselt. Suisa vastupidi, sest lollide käskude täitmine oleks põhjendamatu ja raiskav käitumine. Kindlasti ei saa võrdusmärki seada ükskõiksuse ja rumala käsu mittetäitmise vahele. Sooviksin veel öelda seda, et Gutmann on vallavanemana omaniku esindusorgani juht, kuid omanikuks sellele ettevõttele on kogu Rae valla rahvas. Ja tänaseks on rahvale presenteeritud seda, et meie esindaja ei saa hakkama meie huvide esindamisega. Selle asemel, et oma isiklikel emotsioonidel põhinevaid ihasid ellu viia ja vallalehes neid suure hulga valedega kaitsta, ootame me ju oma esindajalt meie huvide esindamist. Mina saan küll väita, et nõukogu väljavahetamine sõnakuulelike ja ise mitte mõtlevate käpikute vastu ja juhatusse teadmiste asemel asjatundmatuse toomine ei ole minu huvide parim esindamine. Ja kohe kindlasti ei vii selline käitumine meid pealkirjas nimetatud eesmärgini. Selle artikli analüüs viib mind hoopis järgmise väiteni: Rae vald vajab kaasaegset koolitatud juhti. ELVESO juhtkonda tuleks tegelikult europrojekti elluviimise eest kiita! Lisaks Gutmanni valedest kubisevale enesekiitusele on ka Laius saanud maha teosega, mis vääriks ajakirjanduslikku autasu ebakompetentsuse ja truualamlikkuse valdkonnas. Täiesti mõttetu jutt mehelt, kes kommenteeritavast teemast suurt ei mõika ja kes truualamlikult ja ilma süvenemata kordab ebakompetentse eneseimetleja poolt öeldut ning võtab seda iseenesestmõistetavana. Kui inimene, kes enda hariduseks väidab olevat majandusteadlane, veidigi võtaks asjade sisusse tungida, siis ehk saaks ta ka aru, et ettevõtte nõukogu mitte polnud ettevõtte juhtkonna eestkõneleja, vaid oli omaniku (loe: Rae valla kodanikud) eestkõneleja ja kaitses omanikku ühe eneseimetleja rumalatest nõudmistest tuleneva kahju eest. Kahjuks Agu Laiuse suguste toel tehti ettevõtte omanikule (rahvas) kahjulik otsus jõuga ära ja mida kaugemale olukorral minna lastakse, seda suuremaks kahju muutub. Enne ambražuurile heitmist võiks elementaarselt süveneda

164 Loodan väga, et inimesed, kes selle kirjutise kõrvutavad Rae Sõnumites ilmunud artiklitega, saavad aru, et lehte kasutatakse ebameeldivust tekitanud isikutele kättemaksmiseks (sellega koos solvatakse kogu ettevõtte kollektiivi) ja loodan ka, et selle loo lugemise järel ei usuta pimesi Rae Sõnumites ilmutatut. Jõudu ja jaksu märts 2012 Raivo Uukkivi Volikogu liige See oli üks konkreetne näide kuidas vallalehte kasutati ära vastu hakanud asutuse juhi karistamiseks ja maine rikkumiseks. Rääkimata sellest, et see oli ebaeetiline, oli selline rünnak ka valla maksumaksja raha kuritarvitamine. ELVESO kaasuses juba mitmes kord (meenutame ka seda nn sõltumatut auditit, mis ilmselt maksti kinni vee-ettevõtte klientidelt laekuvatest vahenditest). Erinevaid valeinformatsioone, ennast ülistavaid või ülistada laskvaid jutukesi leiab igast lehest. Toon ühe konkreetse, milles segatud kõik variandid. Teemat süvitsi mitte tundvale lugejale võis 2013 maikuises lehes avaldatud abivallavanem Sariku jutt Jüri terviseradadest jätta asjaliku mulje, kuid ka seal oli kõike eneseimetlusest kuni valeinfoni välja. Näiteks ei alustatud selle raja rajamist mitte 2006 aastal ja üldsegi mitte valla poolt. Esimene samm tehti juba 2002 aastal kogukonna poolt tehti korrastustöid juba MTÜ Raekodanik algatusel. See tühine asi ei meenunud Sarikule? Samuti on antud veksleid, et rajapõhjad valmivad 2013 sügiseks ja paigaldatakse valgustus. Augusti keskel polnud keegi midagi tegema hakanud. Kõik oli kevadises staadiumis täidet veetud, jäätmeid kõik kohad täis. Juurde on tekkinud vaid malts, aga seegi kasvas ilmselt ilma vallavalitsuse loata. Kuivõrd sügiseni on napp kuu, siis ilmselgelt seda lubadust ei suudeta täita. Eriti hea propagandalehe näide oli augustikuine leht. See kubiseb artiklitest, milles esinevad oma, enamuses mõttetute sõnumitega, reformierakondlastest tegijad. Kindlasti nende artiklite eest reklaamiraha ei makstud

165 23. Kas uus tase propagandas? 2012 a augusti Rae Sõnumites on lk 20 rubriik Arvamus. Selle sisse juhatuses öeldakse Siinkohal võib lugejal jääda arusaamatuks, et kus see propaganda ja selle uus tase. Püüan selgitada. Nimelt esitas juuli lõpus Rae Sõnumite toimetaja mulle sellise ettepaneku: Viimasel ajal on arutletud, millised piirangud võib kaasa tuua Eestile ja tema suveräänsusele võimalik Euroopa Liidu asendamine Euroopa Ühendriikidega. Eestis on kajastatud Euroopa kõrgete ametnike ja poliitikute seisukohti, mis toetavad suuremat Euroopa liidu poliitilist ühtust, ühist fiskaalpoliitikat ning Euroopa Ühendriikide loomist. Diskussiooni loomiseks ka siin vallas oleks olemasoleva ja kättesaadava info põhjal Teie arvamus sel teemal väga teretulnud. Küsimuse võiks formuleerida: kas oleksite nõus Eesti põhiseaduse muutmisega, kui see on eelduseks Euroopa Ühendriikidega liitumiseks? Alguses küll kahtlesin, et kas viitsin, aga siiski kirjutasin (vt allolev artikkel). Kui lugu avaldati, siis nägin ka oma nö diskussioonipartnerit, kelleks oli Agu Laius. On selge, et tasakaalus ajakirjandus oleks esitanud mõlemale poolele sama lähteülesande ja siis avaldanud mõlema diskuteerija artiklid. Lugedes aga avaldatut ja alustades minu loost, siis näeb iga lugeja, et Laius mitte ei avaldanud arvamust eeltoodud küsimuse osas, vaid keskendus minu kirjutise kritiseerimisele. See ongi propaganda uus tase. Kahjuks ei hooma Laius silmnähtavalt teemat ja temale omaselt kitkub teise poole väljaütlemistest midagi välja ja siis mõnuleb selle üle diskuteerides. Tõepoolest, hea tava kohaselt sellist situatsiooni poleks tekitatud. Hea tava kohaselt oleks üks küsimus mõlemale ja vastused sellele avaldatud. Oma loo esitan järgnevalt ja Agu Laiuse lugu näeb Siia juurde veel üks tähelepanek meie nö diskussioon avaldati rubriigis pealkirjaga Arvamus. Samas on ühes teises lehes rubriigis Diskussioon avaldatud Gutmanni allkirja kandev arvamuslugu ja mingit diskussiooni pole juurde tekitatud. Ilmselt on lehe toimetajal või küljendajal üht teist segamini läinud

166 ESM, Euroopa Ühendriigid ja Eesti Põhiseadus Saades Rae Sõnumitelt ettepaneku ESM-iga (Euroopa stabiilsusmehhanism) seonduvatel teemadel arutlemiseks, oli esimeseks reaktsiooniks, et mis sellel teemal ikka enam arutleda, sest isegi Riigikohus on ju oma vastuolulise otsuse teinud ja Eesti Põhiseadust riivava ESM-i asutamislepingu heaks kiitnud. Samas miks mitte oma seisukohta välja öelda. ESM ja tema vajadus. ESM on kütnud kirgi üle terve Euroopa. Talle on aktiivseid vastaseid ja tuliseid toetajaid. Toetajate hulgas muidugi need, kellel on sellest mehhanismist vaja kiiret abi, aga ka need, kes tunnetavad, et kunagi võib saabuda ka nendel vajadus abi järele. Millega siis tegemist on? ESM on alaline mehhanism, mis annab vajadusel euroala liikmesriikidele finantsabi. See mehhanism koosneb kahest osast sissemakstavast kapitalist, mis tuleb igal riigil kahe ja poole aasta jooksul sisse maksta ja sissenõutavast kapitalist, mida ESM-il on õigus vajadusel liikmesriikidelt küsida. Eesti panus kokku on ca 1,3 miljardit, mis on rohkem kui viiendik tänavusest riigieelarvest või piltlikuma ettekujutuse saamiseks saab öelda, et see summa on ca 1000 eurot iga meie riigi elaniku kohta. Seega on ESM-i eesmärk euroala stabiilsust tagada ja aidata hätta sattunud riike euroalas. Kui seda eesmärki silmas pidada, siis ei saa ju kellelgi midagi niisuguse mehhanismi vastu olla. Ise oleme soovinud liituda Euroopa Liiduga, ise oleme soovinud saada euroalasse, seega peame mängima selle seltskonna reeglite kohaselt. Millest ikkagi kired? Põhjused saab jagada jämedalt kaheks. Esimeses grupis on emotsionaalsed põhjused, mille kohaselt ei saa väikse Eesti tagasihoidliku majandusega ja tugevalt alla Euroopa keskmise sissetulekuga elanikud aru miks nende taskust soovitakse võtta raha toetamaks märksa jõukamalt elavaid eurooplasi ja seda mitte tasemel, millega peab elama meie keskmine inimene, vaid kindlustamaks hätta sattunud riigi kodanikele neile harjumuseks saanud elatustaset. Tõepoolest on selline küsimusepüstitus käsi rusikasse ajav, aga nagu juba öeldud sai olles EL-i liige, peame seal kehtivaid reegleid järgima. Teise gruppi lahterduvad oma sisult märksa kaalukamad põhjused, mida võib ühise nimetajaga nimetada ka ohuks Eesti riigi iseseisvusele. Just sellest vaatenurgast vaadatuna esitas oma taotluse Riigikohtule ka õiguskantsler. Nimelt ESM-i asutamisleppes on säte, millega nähakse ette võtta vastu otsuseid 85%-se häälteenamusega, mis tegelikkuses viib selleni, et asutamislepingu ratifitseerimine Riigikogus võtab meie parlamendilt ära võimaluse kaasa rääkida tulevikus raha andmise osas ESM-i. See ongi oht suveräänsusele ja samm lähemale ühtsele rahaliidule, mis iseenesest on samm lähemale föderatsioonile ehk liitriigile. Riigikohtu vaieldav otsus andis rohelise tee rahva ja tema arvamuse tasalülitamiseks? Võib ju imestunult küsida, et kuidas saab Riigikohtu otsus olla vaieldav, aga on selge, et kui 19-st kohtunikust 9 olid õiguskantsleriga ühte meelt, 10 olid ESM-i asutamislepingut toetavad ja neist üks esines vahetult pärast otsuse tegemist eriarvamusega, siis ei ole see otsus tõsiselt võetav enamuse otsus. Võib isegi aimata kohtunikke mõjutavat poliitilist tegevust. Isiklikult olen õiguskantsleri seisukohta toetaval seisukohal. Nimelt on õiguskantsler öelnud: "Eesti maksumaksja annab ESMi käsutusse pea 150 miljonit eurot ning ühtlasi tagab ESM-i kohustusi rohkem kui miljardi euroga. Tegemist on erakordselt suure rahasummaga, mis pole oma iseloomult ega mahult võrreldav seni rahvusvaheliste organisatsioonide ees võetud kohustustega. Seetõttu on rahval õigustatud ootus rääkida kaasa selles, kuidas ESM oma

167 vahendeid kasutab. Riigikogu kaasamata jätmine võib kahtluse alla seada Eesti ESM-is osalemise legitiimsuse," Öelduga saab ainult nõustuda. Täna paraku on antud Riigikohtu poolt välja otsus, millega tõdetakse, et Põhiseaduse riive on olemas, aga mis siis. Niisugune vastandlik otsus avab tee teistele omataolistele ja lõpuks võimegi jõuda selleni, et pole enam iseseisvat Eesti riiki, vaid on tegemist Euroopa Ühendriikide osariigiga, mille nimeks võib olla jääb Eesti, aga võib olla siiski Estonia või hoopis, EL-is sakslaste suurt mõju arvestades, Estland. Osariigiga, millel pole suurt (üldse?) iseotsustamise õigust ja mis ei erine oluliselt ühest teisest vabast riigist, mille nimeks oli mäletatavasti Eesti Sotsialistlik Vabariik. Seega vastates Rae Sõnumite küsimusepüstitusele kas oleksite nõus Eesti põhiseaduse muutmisega, kui see on eelduseks Euroopa Ühendriikidega liitumiseks? vastan järgmiselt: mina olen rahvahääletusel andnud oma hääle liitumiseks EL-iga kui riikide liiduga mitte kui liitriigiga ja kindlasti ei ole ma täna kodanikuna nõus loobuma Eesti riigi iseseisvusest. Seega ei ole ma kindlasti ka nõus Põhiseaduse sellesuunalise muutmisega. Küll aga olen nõus, et kuuludes riikide liitu peame järgima selle liidu reegleid maani, mis ei ohusta meie suveräänsust. Raivo Uukkivi Eelneva läbilugemisel näeme, et esitatud küsimusele Küsimuse võiks formuleerida: kas oleksite nõus Eesti põhiseaduse muutmisega, kui see on eelduseks Euroopa Ühendriikidega liitumiseks? vastasin oma loo lõpus nii: vastan järgmiselt: mina olen rahvahääletusel andnud oma hääle liitumiseks EL-iga kui riikide liiduga mitte kui liitriigiga ja kindlasti ei ole ma täna kodanikuna nõus loobuma Eesti riigi iseseisvusest. Seega ei ole ma kindlasti ka nõus Põhiseaduse sellesuunalise muutmisega. Küll aga olen nõus, et kuuludes riikide liitu peame järgima selle liidu reegleid maani, mis ei ohusta meie suveräänsust. Kui püüda vastus samale küsimusele leida Laiuse kirjutisest, siis otsest vastust me sealt kahjuks ei leia. Küll leiame selge vastandumise püüde minu vastusele. Samas peab ütlema, et see, kes loeb minu vastusest välja soovi isolatsiooni jõuda, ei ole minu artiklit läbi lugenud. Kahjuks lahterdub selline diskussioon propaganda valdkonda lugejat püütakse mõjutada eelarvamuse kujundamisega. See on kenasti sätitud artiklite esitamise järjekorraga, tekstist võimendatu välja tõstmisega jne. Need muidugi, kes asjast aimu omasid ja mõttega lugesid, ilmselt ei libastunud seatud lõksu. 24. Lasteaiakohtade põud Kiiresti kasvanud vallana on lapsed Rae valla suurim rikkus igas mõttes. Rikkuseks saab palju lapsi nimetada, sest suuremas osas Eesti omavalitsustest rahvaarv ja ka laste arv väheneb ning iive on negatiivne. Rae vallal seda probleemi ei ole ette näha. Samas toob lasterohkus ja eriti lastearvu ülijärsk kasv kaasa ka probleemide rikkuse, sest seaduse kohaselt on vaja lastele vanuses 1,5-7 eluaastat tagada lasteaiakoht oma haldusterritooriumil ja vanuses 7-17 tuleb tagada koht põhiharidust andvas õppeasutuses. Lisaks veel huvihariduse andmine ja mitmekesise vaba aja taristu loomise vajadus

168 Perioodil jaanuar saadi sellest hästi aru ja tänu munitsipaalmaa müügile suudeti lasteaia järjekorda järsult vähendada. Järjepidevalt tegevust jätkates ei oleks ka täna lasteaiakohtade vajak tõusnud uuesti pea 1000-le. Kahjuks toimus 2010 jaanuaris võimupööre, mis järjepideva tegevuse katkestas jaanuaris valda juhtima asunutel oli suur tahe valitseda, kuid puudusid selleks teadmised, see omakorda pidurdas eelnevalt plaanitu ellu viimist. Lisaks muidugi ka majanduskriisist johtuvad piirangud, mis sundisid lasteaiakohtade rajamise piiramist. Nii ongi regulaarselt ajakirjanduses ilmunud kirjutusi lasteaiakohtade puudusest ja tekkinud erinevaid vaidlusi sellega seoses. Järgnevalt lugu, mis on kokku pandud ühest niisugusest kirjutusest ajalehes ja selle kommentaaridest artikli sees ja juures olnud Agu Laiuse ja valla haridusameti töötaja kommentaar ning minu mõtted kogu seda teemaarendust lugenuna. Rae valla lapsed ei saa lasteaeda 2 arvamust Rae vallas ei piisa lasteaiakohti, kuigi seaduse järgi peab omavalitsus need lastele tagama. Kärt Kelder 23. juuli :30 Otto Tihhonov loodab septembris lasteaeda saada. Tema ema Taimi (taga) on kohalikus omavalitsuses pettunud. Foto: RAUNO VOLMAR Kui mõned lapsed ja nende vanemad püüavad enne suve lõppu veel lastelaagritesse kohta leida, siis teised on juba aastaid oodanud kohta lasteaias. Tallinna külje all Rae vallas on lasteaiakohtade nappus eriti suur, kuna valla rahvaarv on pidevalt suurenenud, kuid kohaliku omavalitsuse lasteaedades kõigile mudilastele kohti ei jätku. Hetkel tekitab olukord noortele peredele tõsiseid probleeme, sest Jüris on lasteaiakohti liiga vähe, rääkisid lapsevanemad Marek ja Taimi Tihhonov. Nende sõnul on vallal kohustus ja sealsetel elanikel õigus eeldada, et maksude eest on sotsiaalne kindlustatus tagatud. Tihhonovide perekonna pesamuna Otto on juba 2,5-aastane ning seetõttu ei saa pere ka enam vanemapalka. Juba aasta aega oleme elanud säästudest. Kui septembris teatatakse, et taas ei

169 saa laps lasteaeda, siis ma ei tea, mis säästudest järgmine aasta elama hakkame, on pereema Taimi Tihhonov nõutu. Elanike hulk kasvab Probleemi olemasolu tõdes ka Rae vallavolikogu esimees Agu Laius. Vald ei osanud tõepoolest arvestada sellega, et maade müügi tagajärjel hakkab elanike arv nii kiiresti kasvama, ütles Laius. Nüüd seisavad aga nii vald kui ka paljud lapsevanemad silmitsi tõsiasjaga, et lasteaiakohti ei pruugi jätkuda ka järgmisel aastal. Seaduse kohaselt peab vald tagama 1,5-aastaseks saanud lapsele koha selleks mõeldud lasteaias. Uste taha jäävad aga paljud aastaid vallas elanud mudilased. Võib isegi juhtuda, et laps jõuab enne kooliealiseks saada, kui lasteaias koht vabaneb. Rae vallavalitsuse kultuuri- ja haridusameti juhataja Heli Gescheimeri sõnul otsitakse lasteaiakohtade puudusele lahendust. Oleme loonud mudilastoetuse, mille suuruseks on 2000 krooni, ning ka eralasteaedade toetuse, milleks oleks 3162 krooni. Mudilastoetust saavad 1. augustist alates haridusametis taotleda vanemad, kelle lapsed ei saa lasteaeda, rääkis Gescheimer. Eralasteaia toetus on mõeldud aga vanematele, kes peavad lapse eralasteaeda viima. Taimi Tihhonov on kokku arvutanud väljamineku suuruse, kui pere oleks sunnitud otsustama eralasteaia kasuks. Summa ulatuks aastas kroonini ja samal ajal tuleks ikkagi veel vallale maksta krooni makse. Toetuse asemel tahaksid Tihhonovid siiski pigem lasteaiakohta. Laps tahab väga lasteaeda minna. Otto on just sellises eas, kus tal oleks vaja sotsialiseeruda, omavanustega suhelda. Oleme pettunud, sest me maksame kohusetundlikult makse, kuid tulemusi pole. Tormilise majanduskasvu ajal arenes Rae vald väga kiirelt ja valla elanike hulk suurenes hoogsalt. Kui aastal oli vallas 7497 elanikku, siis aastaks on nende arv pea kahekordistunud ehk Lisaks elab piirkonnas üle 3000 inimese, kes pole end veel valda sisse kirjutanud. Põhiprobleemiks ongi just need 3000 elanikku, kes pole end veel valda registreerinud, ütles vallavolikogu esimees Laius. Nimelt tooksid 3000 inimest valla eelarvesse juurde krooni, mis omakorda aitaks Laiuse sõnul paljugi lasteaedade koha pealt ette võtta. Olemasolevatesse valla lasteaedadesse pole aga võimalik rohkem lapsi mahutada. Tervisekaitse poolt on sätestatud normid, mida peab täitma, rääkis Gescheimer. Raskusi tekitab Gescheimeri sõnul ka asjaolu, et lasteaedade vabad kohad selguvad alles 5. septembril. Alles selleks kuupäevaks peavad lapsevanemad teatama, kas laps tuleb lasteaeda või ei. Situatsioon jätab aga järjekorras ootavad mudilased kuni sügiseni teadmatusse. Juuni seisuga ootab eri rühmades koha saamiseks järjekorras 839 last. Tihhonovide poeg Otto on järjekorras 169. kohal. Lõplik otsus, kas Otto saab lasteaeda, selgub alles septembris

170 Kommentaar Agu Laius Rae vallavolikogu esimees Kõik algas valla munitsipaalmaade müümisest arendajatele. Sealt saadud raha kasutasime kahe kooli ja kahe lasteaia ehitamiseks. Vald ei osanud aga arvestada sellega, et maade müügi tagajärjel hakkab elanike arv nii kiiresti suurenema. Nüüd, kui valdade eelarveid on kärbitud ja laenu ei tohi omavalitsused järgmise aastani võtta (mõned vallad laenasid end lõhki), ei jätku raha, et lasteaiakohti juurde luua. Olukorra muudab keeruliseks ka tõsiasi, et kuna Tallinna registreeritud elanikel on praegu suurem võimalus lapsi lasteaedadesse saada kui Rae vallas elavatel inimestel, siis ei näe nad põhjust enese valda registreerimiseks. Kui aga inimesed ei registreeri end valda, siis ei saa vald raha, mille eest lasteaedasid ehitama hakata, et Rae vallas elu paremaks muuta. Samas on inimesed mugavad ega registreeri end valda, kui paremad sotsiaalsed võimalused on tagatud teises linnas. See kõik on üks surnud ring. Raivo Uukkivi kommentaar artiklile ja eriti vallaesindajate mannetule esinemisele, foorumis ( ) Mina teen sellest artiklist vaid ühe järelduse - Agu Laius ei ole siiani asjadest aru saanud, sealjuures on ta viimased pool aastat olnud volikogu esimees ja peaks põhilistest teemadest juba ülevaadet omama. Nüüd siis valla esindajate vead artiklis 1. Munitsipaalmaade müümine arendajatele tõstis elanike arvu ja sealt siis ka laste arvu?! Alates 2004 aasta aprillist on müüdud Rae vallas tõepoolest munitsipaalmaad ja saadud vahendite arvel renoveeritud Jüri gümnaasium, ehitatud Peetri kool ja rajatud ca 380 lasteaiakohta, renoveeritud kultuurikeskus jms. Kuid absoluutne vale (isegi teadlik valetamine) on see, et nende maade müük kasvatas elanike arvu. Põhjus selles, et perioodil müüdud maad on oma sihtotstarbelt äri-tootmismaad või dp käigus selleks saanud. Seega sinna elamuid ei rajatud ega rajata. Tõepoolest kaks kahtlase väärtusega munitsipaalmaade tehingut tehti 2002 aastal kui valda juhtis samuti reform. Siis sai toimuma Väljaku ja Tiigi tn majad toonud maade sisuliselt tasuta äraandmine arendajatele (müügiks, veel vähem kasumlikuks seda raske nimetada). Kuigi selle maade parseldamise käigus tekkis mitmeid kortermaju, siis ainult nende teke valda ei põhjustanud lasteuputust. Elanike juurdekasvu on taganud mitte munitsipaalmaade müük vaid ikka eraomanike poolne maade turule paiskamine. Kahjuks siin oli omavalitsusel väga vähe piiramise võimalusi, sest piirid seab ÜP ja õigusaktid. Ehk kodanik Laius hakkaks mõtlema, mida suust pritsib, siis teeb endale vähem häbi. 2. Teine loll jutt on see, et 3000 elaniku registreerimine tooks pääsu lasteaiakohtade puudusest?! Huvitav kuidas küll? Kuidas Laius üldse teab, et 3000 inimest elab sissekirjutuseta? Luges üle või? Samuti on kaheldav 30 miljoniline lisa eelarvesse, ma arvan, et see on 3000 elaniku juurde tulekul pisut suurem. Kuid isegi suurema lisanduse korral ei saa seda 30 miljonit vaid lasteaiakohtadesse investeerida lisakodanikku toovad ka muid lahendamist vajavaid probleeme, sh kasvatavad veelgi lasteaia järjekorda. 30 miljoni eest saab

171 täna heal juhul 120-kohalise lasteaia (tegelikult arvan, et see hind krooni ühe koha rajamiseks - on juba väike), kuid järjekorras on kordades rohkem ja hüpoteetiliselt lisanduva 3000 kodaniku hulgas on ka hulgaliselt lapsi (ca 1/3) ja nende seas ka lasteaia lapsi. Seega Laius pani oma väga lühikese kommentaariga 2 korda pikalt puusse nagu välk. 3. Ka Gescheimer põrutas puusse kui hakkas halama oma erakonna mudilasetoetusest. See toetus tegelikult süvendab probleemi, sest 2000 krooni kuus maksta kõigile, kellel pole lasteaiakohta, teeb 4-6 miljonit aastas. See raha kantakse otse kuludesse, see ei tooda mingit lisaväärtust. See on tulekahju kustutamine vähese veega, mis tihti vaid tulekahju ergutab, kuid artiklis esinenud perekond Tihhonovi ning teiste analoogses olukorras oleva lapsevanema/pere muret see rahakülv ei vähenda. Kui sama raha eest rajada juurde kohti, siis arvestades sama kroonise ühe koha rajamismaksumusega, saaksime aastas tuulde pillutava raha eest ühe lasteaiarühma rajada. See rühm teenib valla lapsi veel ca 50 aastat ja oleks võetav korraliku investeeringuna. Lisaks selgitus: Lasetaiakohad tuleb tõepoolest tagada vastavalt seadusele. Samas on meil ka põhiseadus, mis ütleb selgelt, et riik peab seadusega pandud ülesannete täitmiseks kindlustama ka vahendid. Kahjuks täna seda tehtud pole ja seega ei saa riik ka kohalikule omavalitsusele näpuga vibutada. Riik saaks ümber vaadata tulumaksu põhimõtted, ettevõtlust maksustada või siis kirjeldada võimalused planeerimist reguleerivates õigusaktides - KOV-il peab olema õigus ja arendajal kohustus hoolitseda ka sotsiaalse taristu saamise eest sellesse piirkonda, kuhu rajatakse eluasemeid. Viga tuleb otsida süsteemis ja seda ka ajakirjanduses osata kaitsta ja lahendusteid pakkuda. Niisugune ine nagu Laius ajab, näitab vaid kui nõrga ettevalmistusega meie valla tänased juhid on või kui vähe nad probleemidesse tegelikult süvenevad või süveneda soovivad/suudavad. Muidugi tuleb siinkohal öelda veel kahte: 1. Kiiret lahendust täna kahjuks ei ole 2. Kui vallal olekski endal vahendid lasteaiakohtade rajamiseks, siis tänase omavalitsuste rahastamispoliitika juures ei suudaks vald neid üleval pidada. Üks 120-kohaline lasteaed võtab mäletamist mööda 5 miljonit krooni ülevalpidamiseks aastas. Neid vahendeid meil ei ole. See pole kindlasti mitte jälle ühe kohaliku omavalitsuse süü. Artikkel iseenesest on loomulikult lapsevanema appihüüe, kuid pean ütlema, et ülejäänu on seal täiesti mõttetu emotsioon ajakirjaniku poolt ja täiesti saamatu põhjendus meie valla esindajate poolt. Mannetu 2012 aastal oli Postimehes jälle üks artikkel136f137 lasteaiakohtade puuduse osas Rae vallas. Poleks seda hakanudki tähtsustama, sest ega siin ju midagi uut polnud lapsevanemal probleem ja ta räägib sellest. Tegi loo huvitavaks see, et lapsevanema näol polnud tegu tavalise mureliku kodanikuga, aga kunagise Saare maavanemaga. Teine tähelepanu tõmbav asjaolu oli see, et mureliku kirja postitanud lapsevanemale võttis vastata meie volikogu esimees. Ja just tema vastuses olevad nüansid panid mindki sõna võtma järgmise looga

172 Ei saa mitte vaiki olla! Avastasin ühel päeval ( , 14.32) Postimehes mingi loo 137F138, mille juures Rae valla volikogu esimehe laia naeratusega pilt. Lugesin vertikaalis ja avastasin, et mees oma loos demonstreerib oma oskust demagoogitseda, aga teisalt vennike lausa valetas. Seejärel lugesin läbi ka selle loo, millele Laius vastas, Toomas Kasemaa oma. Nüüd püüan kommenteerida teemat mõlema artikli kontekstis. 1. Võimekusest veelkord. Usun138F139, et endise maavanemana (siis ilmselt reformierakonna esindajana) hr T.Kasemaa teab, mida selle võimekuse uuringuga uuriti. Kui ta pole uuringuga lähemalt tutvunud, siis talle teadmiseks, et selle uuringuga ei anta hinnangut muule, kui põhiliselt sellele, kus hinnatav kohalik omavalitsus paikneb. Kindlasti ei hinnata seal kohalikus omavalitsuses töötavate isikute võimekust ega veel vähem nende valitute, kes on mõnekümne häälega saanud volikogusse ja seal upitatud mingi seltskonna omavaheliste sobingute alusel nt volikogu juhtima. Kindlasti teab hr T.Kasemaa, kuidas demokraatia tihti moondub pärast valimisi ning ka looduslikus mõttes võimekas omavalitsuses võib volikogu ja vallavalitsust juhtima pääseda täiesti võimetu seltskond. Kui meie valla puhul üldse rääkida võimekuse kontekstis mingitest otsustest, mis seob võimekuse valla juhtimisega, siis need otsused tehti , kui tabati ära õige hetk vallale kuuluva maa müümiseks ja saadud vahenditega rajati tolle aja mõistes pretsedenditult palju lasteaiakohti139f140, renoveeriti gümnaasium ja ehitati uus kool. Õnneks polnud siis Laiusel ja tema seltskonnal jõudu küüneviha sisse ajamiseks, nende tegevus piirnes vaid igal hetkel tegevuse torpedeerimisega ja sellest foorumis kirjutamisega. Täna on reformarid nad enda paati võtnud ja vald on juba päris palju ka kaotanud. Muuhulgas järjepidevuse lasteaiakohtade loomise osas. 2. Usun, et tegelikult T.Kasemaa teadis, kuhu elama asus ja toona ta nägi, kuidas vald rajas uusi lasteaiakohti ning tal tekkis õigustatud lootus, et tema lapski saab oma koha. Paraku meie võimuvahetus 2010 alguses tõigi eelpool mainitud seisaku lasteaiakohtade järjepidevasse rajamisse ja täna on Laiuse põhjendused suures osas otsitud lalin, mis osavasti maitsestatud faktidega, mis teadlikule lugejale nalja teevad ja mõnes osas ka vihastavad, sest tegemist on lausvalega. 3. Laiuse artiklis alustab ta soigumisega, et buum tõi kaasa elanikkonna kasvu, mis juba alates 2000 aastast tõi valda juurde 1000 inimest aastas. See ei ole tõde. Tõsi on, et juba eelmisel sajandil algasid valglinnastumise protsessile omased liikumised, mida tõepoolest ei osatud ohjata, sest esialgu ju oli tegemist planeerimise etapiga ja paberil tundus kõik kena. Keegi ei osanud ette näha, mis juhtub siis kui hakatakse kehtestatud detailplaneeringuid realiseerima. Ka seadusandlus ei osanud ette näha võimalusi, kuidas sundida arendajaid rajama elukeskkonda ja mitte ainult maju ja kortereid ehitama. Keskkonna alla kuuluvad muuhulgas ka erinevad sotsiaalsete tegevustega seotud objektid, nt lasteaiad. Alates 2007 aastast on Harjumaal Rae vallavalitsuse vedamisel töötatud välja süsteem, kuidas kaasata arendajad, sõltuvalt arenduse suurusest, osalema sotsiaalse taristu rajamisel. Kuid seadusandlikult hoobasid siiski Sõnakasutus meelega niisugune, sest ma ju ei tea, mida ta tegelikult teab või mitte, seega ma usun, et ta seda teab 140 Tõi meile 2008 ka lastesõbraliku valla tiitli

173 pole ja neid asju sai ajada vaid läbi lepingute. Muide perioodil , mil Laius istus volikogu opositsioonis, töötas ta pidevalt vastu sellele, et arendajatega selliseid kokkuleppeid sõlmida. Järgnevalt jooniselt näeme, et Laius hämas elanikkonna kasvu iseloomustavas osas Rahvastiku arv elanike arv kokku Mis järeldusi võib sellest joonisest teha? Mitmeid. Teame, et olles heas asukohas, oli vallas arendamine aktiivne juba aastatel 2002 (vähemalt mina saan seda väita, sest minu poliitiline karjäär volikogu liikmena algas 2002), kuid näeme, et registreeritud kodanike arv kasvas vaevaliselt. Kuskil pole seda 1000 elaniku võrra keskmist kasvu, millest sonib Laius. Me meelitasime kodanikke registreeruma, panime välja igakuulisi auhindu, mille loosisime välja registreerujate vahel, aasta lõpus olid

174 peaauhinnad (telekas, 5000 eeki jne). Erilist edu ei saavutanud. Edu hakkas registreerimise osas tulema siis, kui nähti reaalset tegevust kitsaskohtade likvideerimiseks. Kuigi me ju alustasime juba 2004 erinevate eeltöödega, sh ka vahendite hankimisega, ka rääkisime sellest pidevalt, aga usk inimestesse tuli siis, kui kopad reaalselt maasse löödi. Hüppeline kasv toimus rahvaarvus 2006 (just siis oli näha, et Jüri gümnaasium valmis), mis graafikul kajastub 2007 numbriga tulba juures, sest tabelis on andmed 01 jaanuari seisuga. Sealt edasi nähti, et 2007 alustati Õie lasteaiaga ja Taaramäe laiendusega rahvaarvu kasv tõusis silmnähtavalt lisandus Peetri ja ka kasv registreeritud kodanike hulgas jätkus. Täna kasv jälle väheneb, sest nähakse, et paar aastat pole peale mulina midagi toimunud. Nüüd siis Lagedi ja Peetri koolide laienduste rajamine toimub (kuigi jõhkralt seadust rikkudes ja eesmärgiks on avalik raha oma firma kaukasse kantida), eks näeme kas registreeritute arv kasvab. Seega on registreerimise kasv seotud reaalselt (meie noore keskmise vanusega elanikkonna puhul) lasteaia ja/või koolikohtade tekkega. Ja joonist jälgides saab igaüks teha järelduse Laiuse demagoogitsemise osas 1000 elanikku aastas, no anna kannatust. Siis oleks meil täna registris juba ca elanikku 4. Laius valetas erainvestori huvi puuduses. Nii võib tõesti öelda, et rahva arvu kasvuga liialdamine oli demagoogiline üldistus, siis erainvestorite huvi puudus on täielik vale Sellelt lingilt saab lugeda ühte lugu Järvekülla lasteaia rajamise soovist erainvestori poolt. See lasteaed oleks võinud valmida juba 2010 sügiseks, kuid kindlasti oleks ta valmis olnud 2011 sügiseks. Erainvestoril oli suur huvi (muide on tänagi), aga VALD EI SOOVINUD SEDA ABI. Nüüd lugeda Laiuse soigumist, et huvi puudub jätab mulje nagu Laius irvitaks rahva üle, mõnitaks pööblit või on mees nii seniilne, et ei mäleta lähiminevikku. Muide 2010 aastal prognoosis see erainvestor, et ta ehitab välja selle 120-kohalise lasteaia ca 30 miljoni krooniga, mis on ca 1,9 miljonit eurot 5. Laius kelkis mudilasetoetusega. Seda kelkimist saab võtta vaid tähelepanu kõrvale juhtimisena teemast. Tegelikult ei aita see toetus mitte kedagi ja tegemist on vaid ja ainult raha tuulde lennutamisega (lennukilt külv), mis ei tooda mingit lisaväärtust. Tegelikult peavad vallajuhid ikka iga sendi kulutama maksimaalselt suure kasuga (mitte ärilise kasuga, vaid avaliku hüvelise kasuga). Saaks rääkida võrdsest kohtlemisest, kui see summa oleks vähemalt nii suur kui on toetus neile vanematele, kes oma lapsele on koha leidnud eralasteaias (võrdne munitsipaallasteaia kohamaksuga). Seoses selle mudilasetoetusega on kaks tähelepanekut, mille teadmine peaks Laiuselt irve näolt viima ja mitte lubama kelkida raha tilde loopimisega: 2010 sügisest kuni 2012 (eelarve kohaselt) välja makstav mudilasetoetus on eurot, seega oleme tuulde visanud pool 120-kohalist lasteaeda; Selle toetuse väiksus ei aita raskes olukorras olevaid vanemaid, sest tasub vaid vaadata palju maksab lastehoid või tasuline laseteaed, siis tehakse kõik, et leida

175 kasvõi kuskil kaugel Tallinna nurgas endale lasteaia koht ja mitte võtta seda närust toetust. Seda tõestab ka valda sisseregistreerimise langus Need olid siis minu tähelepanekud Postimehes ilmunud arvamuste vahetuse osas. T.Kasemaa nurin on igati põhjendatud, kuigi selle nurina sidumine võimekuse tiitliga pole ehk kõige parem, aga poliitilise satiiri mõttes asjakohane. Agu Laius on aga järjekordselt tõestanud oma demagoogilisi oskusi, aga tegelikult ka oma üleolevat suhtumist rahvasse. Samas mida niisuguselt tahtagi, kes alles mõni aeg tagasi jutlustas ülimast demokraatiast, kus vallavanem peaks olema erapooletu ja sisseostetud spetsialist, kuid võimu maitse suhu saanuna kõik unustanud on ning isegi enam veel teeb ettepanekuid korruptsioonisüüdistusega lahkuma sunnitud vallavanema premeerimiseks maksumaksja raha eest või lastes end valida koalitsiooni tegevuse üle järelevalvet teostava komisjoni esimeheks, mis demokraatia mõttes on 180 kraadine taganemine. Mida sellisest kahestunud isikust ikka loota saab? Raivo Uukkivi Volikogu liige ja Rae valla juht aastatel Lisaks eelnevatele oli veel üks uudis 07.novembrist F141, mille pealkiri oli Rae vald kaotas halduskohtus lasteaiakohta nõudvale lapsevanemale. Siinkohal muidugi nõustun vallavalitsuse osaliste põhjendustega ja selle sedastusega, et ega ükski kohtuasi ei too lasteaiakohta. Tegelikult tuleb muuta süsteemi ja anda ka omavalitsustele õigus arendajalt sotsiaalse taristu rajamiseks osaluse küsimiseks. Seni kuni süsteemi pole muudetud, ei kao ka need vaidlused. Riik muidugi kipub süsteemi muutma nii, et muudetakse seaduses kohaliku omavalitsuse kohustust lasteaiakoha tagamiseks ja tõstetakse vanusepiir 1,5-lt aastalt 3-le141F142. Kuid paraku püütakse 1,5-3 aastaste laste hoiukulud ikkagi jätta kohaliku omavalitsuse kanda. Selline muudatus üksi ei aita meid lahendusele lähemale, sest emapalga maksmine kaob lapse 1,5 aastaseks saamisel ja seega jääb 1,5 aastat auku. Seega on pakutav lahendus nokk kinni, saba lahti ja vastupidi lahendus. Kindlasti ei saa ei mina ega minu kaaslased Rae vallavolikogus või kaaslased, kellega 2013 aasta kohalikel valimistel volikogusse kandideerime, nõustuda tänaste võimurite meetoditega, kuidas maksta kinni oma saamatus mudilasetoetuse nime all valla eelarvest. See on aga juba järgmine jutt

176 25. Lasteaiamaks ja küünilisus Mäletatavasti toimus võimupööre 2010 jaanuaris kui majandus surutis (tegelikult krahh) oli löönud oma haavad ja järsult vähenesid töötasud, kaotati töökohti, ettevõtted läksid või lasti pankrotti. Selles olukorras kaotasid kõige enam lihtsad tööinimesed, kelledest paljud olid oma elu ülesehitanud pangalaenudele ja nüüd tööd kaotades olid olukorras, et koos tööga võisid ilma jääda nii kodust, autodest kui kõigest muust, mis soetatud laenuraha abil. Oli selge, et inimest, kes oma tööga heal ajal oli teeninud kasumit ettevõtjale, ei soovinud see ettevõtja enam aidata. Kindlasti ei jätku tööta jäänud inimese laenude tasumisel eriti kaasa ka töötukassa instrumendid. Sama kindlasti jõuavad hädasse sattunud inimesed oma abiotsinguil lõpuks ka vallamajja. On reegel, et halval ajal makse ei tõsteta, vaid aidatakse hädasse sattunuid aasta alguses andsime ka vallavolikogus sisse eelnõu 142F143, mille eesmärk oli aidata töö kaotanud lapsevanemaid143f144. Eelnõu läkski menetlusse ja täiesti üllatav oli Vallavalitsuse seisukoht meie ettepanekule. Loomulikult selline seisukoht tähendas, et volikogus meie ettepanek toetust ei leidnud. Soovitan tähelepanelikult lugeda teist lõiku, milles on tegelikult kuvatud ilmselgelt allakirjutaja isiklik kogemus enda või oma tuttavate seas, kus vormistati end töötuks ja olles ise heal järjel, lüpsta riigilt töötu abiraha14f Eelnõu koostamise mõtte saime Liisa Pakosta artiklist Õhtulehes ( ) Nii käitus nt M.Kasemaa 2009 valimistest kuni 2010 jaanuarini

177 See vastus oli nii küüniline, et kirjutasin sellel teemal alljärgneva loo Lasteaia kohamaksu määruse muutmine. Eilsel ( ) istungil oli päevakorras ka eelmisel volikogul minu poolt esitatud lasteaia kohamaksu puudutava määruse muutmine. Muutmine seisnes mäletatavasti selles, et reguleerida kohamaksu mitte võtmine töötuks jäänud vanematega lastele. Minu eelnõule esitas seisukoha vallavalitsus. Mul on kahju, kuid on selge, et vallavalitsus on küüniline hätta sattunud isikute suhtes. Ma ei tea miks, aga lugedes, et töötute (loe: hädas olijate) aitamine on ebamõistlik, ei saa asuda muule seisukohale. Vallavalitsuse seisukohast saab välja lugeda, et reeglina on töötud kõik heal järjel ja tegelikult saavad isegi abiraha (!), seega pole neil häda midagi. Kui selline suhtumine pole küüniline, siis mis seda veel on? Võib olla sain ka mina valesti aru, aga siis on see küll vallavalitsuse seisukoha andja viga. Selles võib iga lugeja ise veenduda. Muidugi võib sellise seisukoha kujundamises olla ka isiklik kogemus, sest üks meie kunagine ja ka praegune abivallavanem oli ka vahepeal töötuks vormistatud, et saada riigilt ikka iga viimanegi kui sent kätte, tegelikult pole mehe elatustasemel viga midagi. Aga siinkohal julgen küll reformaritest vallavalitsusele öelda, et tegelikult ei ole üle töötu hulgas kõik sellised riigilüpsjad, isegi suurem osa on ikka päris hädas. Ka meie 640-st registreeritud töötust on suur osa ikka hädas. Püüdsin küll volikogu istungil selgitada, et valla kohus on täna aidata neid, kes headel aegadel täitsid meie rahakotti maksudega. Kui me neid täna ei aita, siis ei ole võimatu, et korralikud inimesed kaotavad lootuse, langevad tööturult täielikult välja ja lõpuks on pidevad sotsiaalsete toetuste nõudlejad. Tegelikult on sellises olukorras vallavalitsuse kohustus mitte emotsionaalselt ja ka demagoogiliselt teatada, et pole mingit probleemi, vaid hoopis välja selgitada probleemi tegelik suurus (muide lasteaia kohamaksumuse võlglaste hulk on kasvanud ja see on fakt, mida ei saa ka küüniline vallavalitsus eitada). Samuti tuleb vallavalitsusel välja pakkuda kriteeriumid, millele peab vabastuse saaja vastama. On selge, et igaüks ei pea tõesti saama sellist toetust. Aga lugedes ajakirjandust (ja ka eile politsei poolt antud ülevaade) saame teada, et nii mõnigi on juba lootusetus olukorras vargile läinud, et oma peret toita. Neid fakte kõrvutades vallavalitsuse künismiga tuleb päris õõvastav tunne. Vähemasti oli volikogu ja ka komisjonid mõistvamad kui vallavalitsus ja eelnõu läks teisele lugemisele. Loodan väga, et ka vallavalitsus vahepealsel ajal end kätte võtab ja ärapanemise lainelt reaalsusesse tuleb ja lõpuks ka tööle hakkab

178 R e g i s t r e e r i t u d t ö ö t u t e a r v u l i n e m u u t u s töötute arv Nagu rusikas silmaauku oli meie eelnõu arutluse ajal ka Vabariigi sünnipäev ja nagu ikka pidas president seal oma aastapäeva kõne. Ka see oli seotud raske majandusliku olukorraga ja abistamisega. Selle kõne kontekstis ja arvestades vallavanema küünilist seisukohta meie eelnõule, kirjutasin veel ühe loo

179 Presidendi kõne vs Rae Vallavalitsuse suhtumine töötutesse. ( ) President ütles oma aastapäevakõnes: Meil on kohustus säilitada tööta jäänud inimeste eneseväärikust. Abi saamine pole vääritu. Mitteabistamine on vääritu. Selle tsitaadi valguses tuletan meelde üht varasemat teemat töötuks jäänud vanematele lasteaiakoha maksumuse ja toiduraha kompenseerimine, ettepanek, mille tegin volikogu istungil See oleks esimene konkreetne samm aitamaks maksumaksjaid, kes headel aegadel on vallakassat täitnud. Sellel teemal puhkes vaidlus ka raekodanik.ee foorumis. Mind süüdistati erakondlikus populismis, IRL-i kõneisik/suuvooder püüdis lausa rõhutada seisukohta, et töötus on vaese füüsilise massi enda viga ja seega uppuja päästmine on uppuja enda asi. Asus see kõneisik isegi seiuskohale, et tegelikult on probleem kunstlik ja ajendatud sellest, et kes ei tööta, see ikka veel sööb hästi (mida iganes see tähendama pidi) ja mina oma ettepanekuga tahan sellist olukorda pikendada. Selle peale sai siis põhjendatud, et minu poolt tehtud ettepaneku taga oli siiski inimlik hoolivus, aga mis veelgi olulisem omavalitsuse kontekstis aidata surnud punktist üle neid, kes uuesti jalule saades toovad selliseks abiks kulunud vahendid kordades tagasi. Täna neile inimestele käega lüües võime endale hoopis pikaajalised kulud eelarvesse kirjutada, sest lootuse kaotanud inimene lööb käega, ei proovigi abi leida, langeb tööturult lõplikult välja, satub seltskonda, kes äraelamiseks vajavad pidevat abi, haigestub ja vajab jällegi abi, lõpuks sureb enneaegu ja andmata kogukonnale seda võimalikku osa, mida nad tegelikult anda võiksid ( ) kirjutasin selle seisukoha ilmestamiseks foorumisse sellise näite: Mina muretsen ( nii nagu olen seda teinud ka kogu oma vallavanemaks oleku perioodi jooksul) nende eest, kes on tegelikult ju majandusmootorit edasiviiv jõud. Need on töötajad (kontekstis küll töötud töötajad). Just töötaja on see, kes realiseerib head mõtted. Toon näite sisepõlemismootori abil. Loomulikult on see lihtsustatud näide, aga peaks mõtte edasi andma küll. Teatavasti toimub mootoris mitmesuguseid protsesse ja liikumisi, mis lõppkokkuvõttes muudetakse energiaks, mis annab autole sirgjoonelise liikumise. Seega auto edasi liikumine on nagu globaalne majandus, kuid kolbi, mis liigub silindris võiks võrrelda töötajaga. Kolb teeb tööd ehk annab oma panuse auto edasi liikumiseks kahe (4-taktiline mootor) üles-alla liikumise (tsükli) jooksul vaid ühel korral. Neid liikumisi nimetatakse taktideks - 1. Sisselase - kolb liigub alla ja imeb silindri täis küttesegu; 2. Survetakt -kolb liigub üles ja kütus surutakse kokku 3. Töötakt - süütamine, plahvatus, kolb liigub alla ja annab oma panuse auto (mõne muu masina) liikumisse; 4. Väljalasketakt - kolb liigub üles ja surub heitgaasid välja. Nagu näeme, et saada eesmärgipärast tulemust ehk energiat, mis meie autot edasi viiks, on vaja kolm takti ületada mingil muul jõul. Lisaks peab seda tegema sujuvalt. Miski peab aitama. Mootoris on selleks teised silindrid, mis töötavad nihkes ja aitavad erinevates

180 silindrites töötakti ettevalmistavad taktid ära teha. Veel on sellise töö ühtlustamiseks hooratas, väntvõlli vastukaalud jne. Oluline on see, et ühe süsteemi sees on loodud olukord, kus ühe osalise mitte töötamisel aitavad teda teised, et siis saada jälle ka tema osa kätte. Tegelikult on täpselt sama majandusega. Kui töötaja, kes on tööturult välja kukkunud, jätta omapead ja teda mitte aidata, siis on ta ühel hetkel töötegijana kadunud ja teda tuleb lõpuni kaasa vedada teistel (mootori võimsus kukub, kui neid kaasaveetavaid osi on palju, siis lõpuks enam auto ei liigu). Seega on kerge öelda, et kes ei tööta see ei söö, kuid soovitan soojalt seda meie "armsas" MASU/TÄPE/PUPU/TÜPA olukorras mitte kasutada. Siin pole töötaja (valdavas osas) oma töötuses süüdi. Seega on oluline töötut aidata, selleks on igasugused riiklikud mehhanismid - reservid, mida on kogutud nende töötajate enda töö arvelt. Lisaks on loogiline, et ka kohalik omavalitsus aitaks. MIKS? Aga sellepärast, et iga maksumaksja brutosissetulekult laekub täna 11,4% kohalikule omavalitsusele. Kui see viia osaks tulumaksust, siis on see ca 60% meie kõikide tulumaksust. Loogiline, et omavalitsus PEAB aitama. Kui seda küüniliselt ei tehta ja vaadatakse töötutele kui võõrkehadele, kes pole meie toetust ära teeninud, siis ühel hetkel need inimesed murduvad ja jäävad kogukonnale kaela ja siis juba lõplikult. Vaatamata erinevatel tasemetel aruteludele otsustas uus vallavõim, et töötuid ikka aidata ei ole vaja ning see otsus on fikseeritud Vallavalitsuse seisukohas minu algatatud eelnõule (esitatud eespool). Samas väike lootusekiir siiski veel jäi. Nimelt saatis volikogu selle ettepaneku teisele lugemisele ja mitte, Vallavalitsuse soovi arvestades, otseteed prügikasti. Siit võib teha järelduse, et volikogus on siiski liikmeid, kellele on töötute olukord tähtis. Volikogu pole nii küüniline kui seda on Vallavalitsuse liikmed. Samas muidugi teades, kes koalitsiooni kamandab, siis erilist lootust ka pole. Kui näiteks vallamajast tulevad sellised mõtted nagu - Vahekos töötavad pudrulõuad tuleks kõik minema peksta ja hooajatöödele võtta töötuid, sest nende kasutamise eest maksab riik peale! (M.Kasemaa). Kui seegi pole ülim näide küünilisusest, siis mis seda veel oleks? Kas see on hoolivus Rae valla reformarite ja IRL-i moodi? Mida ütles President veel? Aga näiteks seda: Tööpuuduse üks valusaid tagajärgi, vaesus, puudutab eriti lapsi. See oligi otsene põhjus miks tegin eelpoolnimetatud ettepaneku Palju kõneainet tekitanud sotsiaalseid töökohti ei tohi karta. Üldiselt olen seda meelt, et maaomavalitsustes niisugustel töökohtadel pikka perspektiivi ei ole, kuid tänavune talv on sellisteks kohtadeks võimaluse andnud ka siin. Küüniliste naljade asemel peaks vallavalitsus tänasel lumerohkel talvel neid looma ja oleks meie kõnniteed ja avalikud kohad lumepuhtad nagu Helsingi vanalinn. Me jõuame stagnatsiooni, kui riigimehelikkuse asemel kehtib vaid kodanikku alandav küüniline kalkulatsioon. Rae tänase Vallavalitsuse seisukohta ei saa nimetada muuks kui kodanikku alandavaks küüniliseks kalkulatsiooniks! Oma hätta jäänud inimeste aitamine ongi üks riigi keskseid ülesandeid seaduste toime tagamise kõrval See tsitaat võtab hästi kokku kogu teema. Kokkuvõtteks peab asuma seisukohale, et Rae valla tänane võim ei saa aru ühe omavalitsuse kohustustest ja ei ole endale selgeks teinud sedagi, mis on kirjas meie Põhiseaduse preambulas. Hoolimatu käitumine inimestega, kes on hädas, ei ole kindlasti rahvuse ja kultuuri säilimise tagamine. Pigem sellele risti vastupidine käitumine, mis võrdub augu kaevamisega teisele, kuid mis tavaliselt lõppeb sinna ise sisse kukkumisega

181 Kui nüüd keegi arvab, et meie valla võimurid eeltoodud kirjatükkide põhjal oma suhtumist muutsid, siis arvake uuesti. Julgen arvata, et ehk tänu sellele diskussioonile ei järgnenud koheselt kohamaksu tõusu. Kui aga keegi arvab, et see üldse ära jäi, siis arvake uuesti. Peeti vaid pisut vahet ja tehti ära. Ka sellest sai kirjutatud pöördumine, millega kirjeldasin maksutõusu läbi surumist istungil Lasteaia kohatasu omaosaluse tõstmine Rae valla moodi oli siis see päev, mil Rae vallas tõsteti lasteaiamaksu lapsevanematele korraga 20 euro võrra. Huvitav on viis kuidas seda tehti. Kui majanduskomisjonis lepiti kokku, et määruse eelnõu viiakse teisele lugemisele, siis ilmselt hakati kartma, sest levis kuuldus, et korjatakse allkirju kohamaksu tõstmise vastu. Seega tegi volikogu liige Albin ettepaneku võtta määrus vastu esimesel lugemisel, unustades komisjoni esimehena märkida, et komisjon tegi ettepaneku määrus edasisse menetlusse saata. Algas asi nii, et Gutmann alustas eelnõu tutvustamist seletuskirja ümberjutustusega, seejärel teatas, et juba ammu oleks pidanud selle sammu ära tegema, aga tema ei tea miks siis vallavalitsus (ilmselt eelmine) seda ei teinud. Ma siis püüdsin talle meelde tuletada, et ta oli ju ise volikogu esimees ja koalitsiooni liige ning peaks ju teadma miks. Selle peale arvas mehike olema õige tõsta häält. Päris hale. Mina püüdsin selgitada, et seletuskiri on väga pikk ja põhjalik ning palju huvitavat infot sisaldav, kuid tegelikult ei mingit põhjendust sellele miks seda tasu tõstetakse. Seletuskirja kohaselt soovitakse selle enamlaekuva rahaga kõik tegemata tegevused lahendada. Gutmann jälle jõudis oma keeruliste selgituste teel välja selleni, et isegi energiaturu avanemisel tekkida võivad lisakulud saab just lasteaia kohatasust kaetud. Gutmannile assisteerisid häälekalt nii Kersti Peterson, Endel Albin, Tarmo Klaar ja isegi Ülo Timuska (!). Albin seletas midagi sellest, et lapsevanemad maksavad ju isegi vähe ja ülejäänu maksab vald. Huvitav kuidas tema ajukäärudesse ei jõua, et tegelikult on vanemate omaosalus ikka kordades suurem, sest see nn valla osalus on ju ka maksumaksja raha, mida vald kasutab seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Timuska jälle jõudis oma mõttekäikudes sinnani, et lasteaias käivate laste vanemad ongi palju rohkem valla poolt toetatud kui teised ja just selle tõttu tulebki maksu tõsta. Päris huvitav lähenemine, kas pole. Teised koalitsionäärid kiitsid kõigele kaasa vaikides. Lõpuks tõi Gutmann mängu oma arust mingi jube kõva trumbi ja rääkis mingist Tallinna eralasteaiast, mis rajati Tallinna piiri äärde ja mis täideti kohe Rae valla lastega. Mis täpselt selle näite mõte oli, see jäi minule küll püüdmatuks. Samas meenus mulle, et eelmisel aastal sooviti rajada eralasteaed Rae valda Järvekülla ja küsiti vaid vallast panga tarvis kirja, milles vald ütleks, et lasteaia täitmiseks on Rae vallas lapsi ja vallas kehtiv kord näeb ette eralasteaedade toetamise. Gutmann ainuisikuliselt langetas otsuse ja keeldus sellise kirja väljastamisest ning lasteaeda, mis oleks võinud täna juba töötada, ei tulnud. Seega on Gutmann ikka üks paras variser. Õnneks on teiste mälu parem ja niisuguseid asju mäletatakse. Istungist edasi. Igor Mozessov küsis, et kas volikokku pole mitte jõudnud lastevanemate pöördumine selle eelnõuga seoses. Usun, et kui Igor poleks seda küsinud, siis poleks seda ka istungil puudutatud. Nüüd aga nõudsime pöördumise ettelugemist. Ka lapsevanemad ei

182 saanud aru, et miks raskel ajal maksu nii palju tõstetakse. Alla oli kirjutanud 132 vanemat. Samas ei olnud nad isegi vastu, et maksu tõsta plaanitust 50%. Enne hääletamist võttis sõna ka volikogu liige Agu Laius. Ta seletas midagi, et küll on kerge riiki süüdistada ja mitte püüdagi lahendusi leida. Ma ei tea mille peale ta seda seletas, aga arvan, et ehk selle kohta kui ma eelnevalt selgitasin, et meie põhiseaduse kohaselt peab riik tagama kohalikule omavalitsusele vahendid seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Lasteaiakohtade tagamine seda on. Nt võiks riik anda, analoogselt kooliõpetajatele, lasteaia õpetajate töötasu vms. Mina oma põhjendustes kindlasti ei rõhunud mitte midagi tegemisele. Seda peaks isegi Laius mäletama, et eelmise vallavalitsuse ajal rajati valda juurde 360 lasteaiakohta. Seda ei saa nimetada mitte midagi tegemiseks. Vähemalt minu arust. Seega läks Laiuse jutt küll teemast kaugelt mööda. Ja tegelikult kui IRL-i tasuta kõrghariduse lubadusi meelde tuletada, siis peaks ju Agu teadma, et tasuta kõrgharidust ei näe ette ükski seadus, lasteaiakohtade tagamist ja koolieelset haridust aga küll. Jõuti hääletamisteni. Esimesena püüdsime ikkagi saata selle eelnõu teisele lugemisele. Kahjuks 7-11 häältega otsustati siiski määrus vastu võtta I lugemisel. Põhimäärus küll näeb ette, et määrused võetakse üldjuhul vastu kahe lugemise järgselt, aga ega see ei loe kui volikogu enamus on teisel meelel. Kuivõrd otsustati asi ühe lugemisega kaelast ära saada, siis tuli ka võimalikud muudatusettepanekud teha otse istungil. Ma olin esialgu sellel meelel, et teen ettepaneku mitte tõstmiseks, samas muutsin oma ettepanekut ja tegin ettepaneku 20 euro asemel tõsta 10 eurot. Toetusin selle ettepaneku tegemisel Taaramäe lasteaia lastevanemate kirjas toodud numbrile. Aga ei midagi, kõik 11 koalitsiooni esindaja kätt tõusis kenasti. Ja oligi määrus vastu võetud ettevalmistatud kujul. 26. Eralasteaia loomise initsiatiivist, selle surmamisest tänaste võimurite poolt ja kahekeelsusest suhtlemisel erinevates jututubades foorumis Raekodanik algatatud teemas puudutati ühte kunagist minu ettekannet ja selles toodud slaidi, millel oli näha, et Järvekülla tuleb eralasteaed, mille arendamise kohustus on arendajatel. Viidati viimasele juhtkirjale ja kes ei saanud aru, mis see on, siis tegemist oli 2009 valimisteaegse kirjutisega meie foorumi avalehel Viitas teemaalgataja siis ühele esitlusele, mis sai tehtud aastal 2006 lapsevanematele ja milles tutvustati valla plaane lasteaedade rajamisel. Selles esitluses oli ka järgmine slaid

183 Analoogne slaid oli ka ühes 2009 esitluses ja sellesisuline oli esitatud ka nimetatud juhtkirjas. Heameel on tõdeda, et sisuliselt kõik 2006 lubatu oli 2009-ks ellu viidud

184 Nüüd aga nendel slaididel olevast kirjest arendaja kohustustest. See täpp on pandud suhteliselt suvalisse kohta ja fikseerib vaid külatäpsusega seda, et plaaniti lasteaeda eralasteaiana, mille arendaja ehitab valmis, mõni aeg majandab ja siis annab vallale üle. Mõni aeg hiljem algasid läbirääkimised Otsa arendusala arendajatega (see on see ala, mis asub V-Tartu mnt ääres ja kus on valmis 2 kortermaja), kellel tekkis soov rajada oma alale 120-kohaline lasteaed. Paraku masu käigus see arendaja (nagu paljud tema kolleegid) pankrotistus ja seega kõik kokkulepped, mis temaga tehti, ka kadusid. Sellele vaatamata oli uus Otsa arendusala omanik tahtmist täis rajada lasteaed. Seda tahtmist demonstreeriti 2010 aastal ka vallavalitsusele, paraku ühe kirjaliku tõenduse andmise taha jäi kogu projekt. Muide eskiis on valmis ja arendaja on tänagi valmis lasteaia rajamisega alustama. Siinkohal siis näide kirjavahetusest, millise algatas arendaja ja mille eesmärgiks oli vallaga läbirääkimisi algatada ja ka saada pangale sobivas vormis kiri, milles öeldakse, et vald toetab eralasteaedades käivaid lapsi ning on valmis lasteaia operaatoriga sellise kokkuleppe sõlmima (muide kõikide eralasteaedadega on sellised lepingud sõlmitud, seega ei midagi uut). Kiri on siin: From: Sent: Friday, November 12, :24 PM To: Tarmo.Toomet@rae.ee Subject: Kaare tee2/6 potensiaalist Rea vald, Tere Va Tarmo Toomet, Käesolevaga informeerime Teid olukorrast, mis puudutab Rae valda, Järveküla külla, Kaare tee 2/6 võimalikust rajatavat lasteaiast koos laste vabaaja keskusega. Hetkel on ülalmainitud keskuse rajamiseks koostatud eskiisprojekt. Samuti on teostatud esialgsed majanduskalkulatsioonid investeeringu mahu kohta, mis kavade kohaselt jääb alla 30 miljoni krooni. Oleme saanud ka mitmelt Eesti krediidiasutuselt eelnõusoleku objekti finantseerida, mis loomulikult eeldab kohaliku omavalitsuse kinnitust lasteaia kohtade nõudluse osas ning osapoolte vahelist sellekohast kokkulepet. Projekti järgselt mahutab lasteaed 6 rühma, a 20 last rühmas. (nõukogu nõusolekul võimalik max 24 last rühmas) Hoone on projekteeritud loodusõbralikest materjalidest mis omakorda tähendab energiasäästlikku- ja keskkonnasõbralikku haldamist. Projekteeritav hoone võimaldab lisaks alushariduse omandamisele ka laialdaselt võimalusi vaba aja veetmiseks. Samas on iga ettepanek täiendavate tegevuste osas teretulnud. Kõik eeltoodu ning ka sellele järgnev, et ühehele vajalikule kohale kerkiks toimiv lasteaed, põhineb meie eelnevatel sellelaadsetel kogemustel. Siinkohal julgeme suuremate näidetena tuua lasteaia Päikeseratas Viimsi vallas ning lasteaia Rukkilill Keilas / /. Tunneme huvi, kas ülalmainitud asukohas vallavalitsusele tutvustatud eskiisprojekti järgne lasteaed on atraktiivne Rae vallale, st eelkõige Rae Valla elanikele-lastele? Juhul, kui Rae vallale on pakutav vastuvõetav, siis millal näete esimest võimalust sellekohase koosoleku läbiviimiseks? Meie nägemusel kohese tegevuse pealehakkamisega võiks lasteaias õppetööd alustada juba 2011/2012 õppeaasta alguses

185 Lugupidamisega, projekti autorite nimel ja selles osaleja Nagu lugeja märkas, tegu oli kirjaga T.Toometile. Toometi reaktsioon oli selline: From: Tarmo Toomet Sent: Monday, November 15, :27 AM To: 'Veigo Gutmann'; 'Aivo'; 'Meelis Kasemaa' Subject: FW: Kaare tee2/6 potensiaalist Terv., Tarmo Ilmselt ei vaja kommentaare Suht ülbe ja panka mitte rahuldav vastus tuli hoopis siit: From: Veigo Gutmann Sent: 15. november a. 10:39 To:. 'Aivo'; 'Meelis Kasemaa' Subject: RE: Kaare tee2/6 potensiaalist Tere, Seda teemat oleme koos Hr.... ja... (s.h.... korduvalt) Vald kohtleb kõiki eralasteaedu võrdselt ehk siis toetab meie keskmise kohatasuga. Seega ei näe põhjust samu asju hakata üle kordama. Vald osanikuna selles projektis ei osale. Lugupidamisega Veigo Gutmann Vallavanem Rae Vallavalitsus Aruküla tee 9 Jüri alevik HARJUMAA tel faks Kui lugeja luges seda kirjavahetust, siis saab ka aru, et valla külm suhtumine lükkas edasi 120-kohalise lasteaia avamise juba 2011 sügisel. Sealjuures on seesama vald oma arengukavas nutuselt teada andnud, et 2010 lõpus oli lasteaia järjekorras ilma kohata 817 last

186 ja 2018 kipub see vajak suurenema kuni 1265-le (sj on arvestatud ka uute munitsipaallasteaiakohtade loomisega). Siit johtuvalt võib teha järelduse, et ühe poliitilise hüpiknuku isiklikust ambitsioonist (kättemaksuihast/ koha kättenäitamise soovist/ jõudemonstreerimise mõnust/vms) tehtud otsus olukorras, kus vald selgelt ei suuda nõudlust lasteaedade osas rahuldada, on kui mitte kuritahtlik oma valla elanike suhtes, siis vähemalt illustreerib vastaja lühinägelikkust. Seda huvitavam on lugeda FB Rae grupi aruteludest 2013 suvel, et nii grupi administraator kui ka Rae valla volikogu esimees toonitavad kuidas nad toetavad eralasteaia loomise ideed ja oleks vaid sellise rajamiseks initsiatiivi. Kakskeelsus on paljudele poliitikutele omane, samuti ka eeldus, et valija mälu on lühike kui haugil. Õnneks mitte kõigil ja neil, kellel on lühem, aitame selle kirjavahetusega meenutada. 27. Mudilasetoetusest maksumaksja raha väärkasutamine See toetusliik oli reformierakondlik valimisloosung 2009 aasta valimistel. Selle loosungi avalikuks tegemisel enne valimisi oli IRL-i eestkõneleja selle toetuse suhtes väga kriitiline ja esines sellel teemal ka foorumis Ka meie ei saanud sellise rahakasutusega nõustuda ja seega ka pärast valimisi koalitsioonileppes küll fikseerisime teema, kuid teatud reservatsioonidega, millega nõustusid esialgu ka idee autorid. Nendeks tingimusteks oli, et

187 asja rakendamise juurde tullakse tagasi mitte varem kui 2011 ja siis ka hinnatakse eelnevalt majanduslikku olukorda üldse. Kahjuks aga 2010 eelarve läbirääkimiste juures hakkas reformi pool nõudma, et toetus käivitatakse aasta varem. Meie sellega ei soostunud ja seegi oli üks tegelikest põhjustest miks reform murdis koalitsiooni kokkulepet. Ja kuigi peale võimupööret anti üldsusele teada, et partner käitub eelarve kontekstis lõdvalt, siis tegelikult oli põhjus pöörajates endis. Loomulikult ei olnud reformil sellist jõudu, et üksi oma lubadusi täita, nad pidid saama tuge IRL-ilt ning ajalugu näitab, et IRL-i esindajad unustasid kiiresti oma valimiseelsed seisukohad mudilasetoetuse osas ja hüppasid appi enda poolt kritiseeritud toetusliiki rakendama. Siinjuures ei arva ma, et lasteaiakohata lapsi toetama ei peaks. Ikka peab, aga kohaliku omavalitsuse kohustus on TAGADA lasteaiakohad oma haldusterritooriumil kõikidele vajajatele. Selle ülesande täitmiseks vahendid peab andma ülesande andja ehk riik. Seega kui ülesande andja ei ole taganud kohalikule omavalitsusele vahendeid seaduse täitmiseks, siis peab erinevate toetustega seda korvama ka riik. Ja kindlasti peab toetama solidaarselt. Solidaarsus siinkohal on defineeritav kahte moodi: Toetuse suurus võrdub munitsipaallasteaia kohatasuga; Toetuse suurus võrdub summaga, mille eest lasteaiakohata lapse vanem saab osta lapsehoiuteenuse 22 päevaks kuus. Meil rakendatav toetus on maksumaksja raha raiskamine, mida piltlikult saab väljendada nii Sellel teemal on ka vaieldud erinevatel tasemetel. Kummaline on muidugi, et diskussioonides ei ole toetuse maksmist õigustanud mitte toetuse autorid, vaid inimene, kes veel 2009 valimiste eel seda toetust raiskamiseks nimetas. See mees on Agu Laius. Järgnevalt üks kirjutus, mis sai kirjutatud ühe järjekordse diskussiooni kohta või isegi selle sees. Lasteaiakohtade puudus, alternatiivsed lahendused ja maailmavaade. FB Rae grupis tõusetus järjekordne arutelu, milles arutlejad pakkusid/otsisid võimalusi, kuidas pakkuda alternatiivseid lahendusi, mille läbi leevendada lasteaiakohtade vajakut. Üheks võimaluseks pakuti lahendust aktiivsete inimeste valla palgale võtmine ja läbi nende lastehoiu arendamine. Selle peale asub volikogu esimees Agu Laius seisukohale, et probleemi lahendus on ehitada, ehitada, ehitada ja ainus alternatiiv kohtade välja ehitamiseni on mudilasetoetus kohata lastele 128 euri kuus. Muid alternatiive ei lubavat seadus. Arutelu käigus asusid mõned arutlejad (sh ka mina) seisukohale, et mudilasetoetus ei täida eesmärki ja taandub raha tuulde viskamiseks, sest seda raha on vähe ja tõsiselt abivajajad ei

188 saa selle raha abil tegelikult probleemi lahendatud. Agu Laius arvas, et tegemist on maailmavaatelise seisukohaga145f146 ja tema ning tema mõttekaaslased näevad mudilasetoetuses tõhusat meedet, millega antakse paindlik võimalus saadud vahendeid kasutada. Kui temalt täpsustuseks küsiti, et kus siis see põhjendus on, siis kordas ta sama väidet (väide ei ole põhjendus) ja lisas, et see on koalitsiooni poolt kokku lepitud ja ikka maailmavaateline seisukoht. Minu seisukoht on, et kui on maailmavaateline seisukoht raha ühtlaselt laiali jagada nagu võid leiva peale määrida, siis tunnen sellise maailmavaate toetajatele kaasa, sest erinevalt leivakäärust, mis on ühest servast teiseni ühesugune ja seega väärib saadud ühtlaselt ka võiga kaetud, ei ole lapsevanemad ja nende vajadused teps mitte ühesugused. Üks võtab selle 128 eurot kui riigipoolse naeruväärse 19 eurose toetuse osa ja tal pole tegelikult vahet kas ta saab seda 19 või 128 eurot, ta saab niigi ise oma perega hakkama. Teised, aga vajavad abi palju suuremas osas ja nendele ei piisa munitsipaallasteaia koha ( mille maksumus on Rae vallas ca 17% alampalgast) korvamiseks 128 eurost, teades, et selle eest saab ta oma lapse hoida anda ca üheks nädalaks kuus, seega kui tal kolme nädala jaoks jääb puudu, siis ei saa ta töökoha peale mõelda ja kui ta ei saa töökoha peale mõelda, siis pole tal selle kolme nädala hoiu eest võimalik ka tasuda. Seega pole sihitud toetamine mitte vaid maailmavaateline seisukoht, aga on ka selgelt pragmaatiline seisukoht. Siinkohal pole palju ka meenutada, et enne 2009 valimisi, kui reformierakonna Rae rakuke oma mudilasetoetuse ideega välja tuli, oli Agu Laius selle idee kõige suurem oponent. Aga eks me kõik ju õpime ja areneme ning arengu käigus muutuvad ka põhimõtted ning isegi maailmavaated. Kogu selle arutelu toimumise ajal avaldati (sõltumatult meie arutelust ) Eurostati uuringu tulemus, mille hinnangul on majanduskriisi ajal kõige enam kaotanud naised, sh tuuakse välja eraldi üksikemad. Jõutakse selles uuringus seisukohale, et vaesus on naiste nägu. Sellest 147 uuringust räägiti Päevalehes F Järgnevalt jooniselt, mis oli ka selles artiklis avaldatud, on selgelt näha, et üle 50% Eesti üksikemaga leibkondadest on vaesusriskis. Siinkohal peab rääkima ka sellest, mida nimetatakse vaesuspiiriks, ehk piiriks, mille lähedal need 50% üksikemaga leibkondi on. Vaesuspiiriks on 174 eurot üksi elava inimese kohta ja 87 eurot ühe lapse kohta147f Agu Laius FB-s: Raivo, olen korduvalt põhjendanud, aga võin veel korrata - mudilasetoetus, mis on praeguse koalitsiooni kokkulepe, annab lapsevanematele pindlikumad võimalused oma lapse hoidmist korraldada. Seda saab kasutada ka selleks, millest Merike kirjutab, saab kasutada ka nii, et nelja-viie pere lapsevanemad lepivad kokku külakorda hoidmise ning vajadusel tasuvad ka hoidjale. Saavad viia lapsed hoidja juurde koju jmt. See muidugi eeldab, et vanemad on ise aktiivsed ja tegelevad ise nende lahenduste rakendamisega. Siin ei ole vaja KOV vahendamist ega sekkumist. Aga see on tõesti maailmavaatest tulenev erinev arusaamine. Teine lähenemine on alati nõuda raha KOV-ilt ja seda on siin üsna palju lugeda. Vähemalt selles asjas on, mille vahel valida Ma muidugi tahaks näha seda ametnikku, kes selle piiri välja töötas, et kuidas on võimalik sellise raha eest hakkama saada. Aga niisugune ta ametlikult kehtestatuna on

189 Lisaks sellele uuringule, mis on tehtud Euroopa Liidus ja kajastab 2009 aasta andmeid ning mille kohta võidakse öelda, et need on vananenud ja täna on kõik OK, on tehtud veel teisigi uuringuid. Ühest rääkis samuti EPL F149. See kajastab juba 2010 aastat ja näitab, et allpool vaesuspiiri elab last, mis suhtarvuna lastearvust on 18,6%. Tuletan meelde, et allpool vaesuspiiri tähendab, et kui on pere isa, ema, laps - siis selle pere kuusissetulek peab olema allapoole summa =435 eurot. See on päris õudne nii protsendi suuruse osas, kui ka selle rahasumma mõttes. Aga mis kõige olulisem, see annab ka indikatsiooni, et 2009 EL-i uuringus toodud üksikemadega (-isadega) peredest on oluline osa (võib olla kuni 40% piiril olnutest) vajunud allapoole vaesuspiiri. Kui sellele lisada veel 7,4% nendest lastest, kes on vaesusriskis, siis on pilt veel hullem

190 Miks nendest uuringutest näiteid tõin? Eks ikka põhjendamaks miks toetan toetuste sihtimist abivajajatele ( kas siis inimesele rahaliselt või selle raha ulatuses ise teenust pakkudes) ja mitte ühtlast laiali jagamist. Rae vald on ka Eesti osa ja kuigi tihti soovime end näha ja näidata edukatena ning võimekatena, siis on selge, et tegelikult on ka meil esindatud suures piiris sama läbilõige ühiskonnast nagu Eestis tervikuna ja seega peab asuma seisukohale, et ca 18,6% ka meie lastest (0-17) on allpool vaesuspiiri elamas. Rahvastikuloenduse andmetele toetudes võib see arv ulatuda 803 ja registriandmetele toetudes 657-ni. Kindlasti on nende laste hulgas ka mitmeid, kes vajavad lasteaiakohta, kuid kahjuks pole seda saanud. Täiesti huvitav oleks näha matemaatikat, millega põhjendada maailmavaatelist seisukohta inimesele, kes ilma valla 128 eurose toetuseta elab allpool vaesuspiiri, kes tahab sealt välja rabeleda, kuid selleks oleks vaja lapsele leida turvaline äraolemine tööloleku ajaks. 128 euroga seda 22-le tööpäevale kuus ei leia. Google andis Rae vallas Liisu Põnnistuudio lehe, millelt on näha, et kuutasu hoiu kasutamisel 5 päeva nädalas on 345 euri ja 1 päeva nädalas on 115 euri. On ju siililegi selge, et kui üksikema ühe lapsega elab alla vaesuspiiri sissetulekuga (174+87=261) ja saab endale töökoha, millel palk on alampalk või veidi suurem ja mis viib ta ülespoole vaesuspiiri (nagu 290 oleks elamist lubav sissetulek!!), kuid tööandja tingimus on, et ta peab käima tööl 5 päeva nädalas, mis on keskmiselt 22 päeva kuus, siis see mudilasetoetus tal oma unistusi täita ei luba, sest ta peaks lastehoiule ära andma oma 261 eurosest sissetulekust 217! Kus on loogika härrased? Väidan, et loogikat pole ja seega ka Agu Laiuse viide antud asja maailmavaatelisusele annab võimaluse järeldada, et ka tema toetatud maailmavaadet loogika ei sega. Seega lõpetagem selliste teemade juures demagoogia ja ülespuhutus, et me ju teeme ja aitame. 128 eurot kuus ei aita tõsiselt abi vajavat peret ja ei

191 asenda lasteaia kohta. Sihitud toetus abivajajatele on kindlasti efektiivsem nii vallale kui ka riigile. Ja siit siis ongi seisukoht, et jagades selle raha laiali kõikide lasteaiakohata perede vahel, ei ole selle raha kasutus kõige mõistlikum. KOV-i kohustus on alates 1,5 aasta vanusest pakkuda soovijale lasteaiakohta ja mitte närust rahakopikat, millega probleemi ei lahenda. Kui see laialijagatud summa kokku koguda ja kasutada erinevate alternatiivide pakkumiseks, siis on kindlasti võimalik saavutada sama raha eest palju suurem rahulolu. Jah, see nõuab rohkem tegevust vallavalitsuselt, jah need olemasolevad spetsialiteedita spetsialistid ei suuda neid lahendusi pakkuda. Kuid selleks ju vallavalitsus ongi, et maksumaksja rahale parim lahendus leida. Täna peame ka arvestama, et löökkoormus tõmbekeskuse lähivallale rahavastiku kasvu osas on tegelikult möödas ja seega peame mõtlema ka sellele, et täna pole ehk kõige mõistlikum parafraseerida Lenini öeldut viisil ehitada, ehitada, ehitada, sest pikemas tulevikus pole sellele betoonile ju rakendust. Leida tuleb erinevaid viise selle tippuolukorra üle elamiseks. Abivajajatele suunatud toetus on selle üks väljendus, süütundest ühtlaselt jagatud pisku on nii maksumaksja raha raiskamine ja vaid linnukese taga ajamine, et oleks võimalik väita, et me ju teeme kõik, et kompenseerida. Ja kuigi oma arutluses püüdsin ka arve mängu tuua, siis oponent Laius ründas pidevalt ja demagoogiliselt ning nõudis arvutusi. Iseenesest kummaline, sest tegelikult koalitsiooni esindajana, kes peaks oma otsustuste tegemisel vägagi lähtuma arvutustest, ei peaks ta nõudma arvutusi, vaid esitama neid. Aga olgu kuidas on. Tegin ühe rehkenduse. Lasteaiakohtade põud ja alternatiivid. Kui lähtuda vaid matemaatikast, siis 1. Täna on Rae vallas lasteaiakohti aasta alguses registris vanusegruppi Arvestame, et aastas lisandub keskmiselt Vajak (olemasolevad kohad) 300 (alla lasteaia iga) = 859 (valla kodukal on suurem nr) 5. Mudilase toetus 2013 eelarves / 128, seega saab 314 last 6. Eralasteaia toetus 2013 eelarves / 200, seega saab 275 last = 270 last, kes üldse midagi ei saa 8. Munitsipaallasteaia arvestuslik kohakulu 2013 aastal on Rae vallas 200 eurot kuus, lapsevanema poolt makstav osalustasu ca 50 (320 eurose alampalga puhul) eurot kuus, toiduraha vanematelt 22 tööpäevase kuu puhul 1,5 x 22 = 33 euri. Kokku kulu ühele lapsele ca 283 euri 9. Eralasteaedade ja hoidude kuutasu 5 päevase nädala korral 328 (eralasteaed)- 380 (lastehoid) koos söögiga

192 10. Et õhutada töökohtade teket Rae valda, siis võiks maksta Rae valla hoidudele koefitsiendiga 1,2 ja väljaspool käivatele nt koefitsiendiga Sellisel juhul saaks Rae valla hoidu kasutav vanem 240 euri ja väljaspool valda lastehoidu kasutav vanem 190 euri. Valla territooriumil hoidu kasutava lapse vanema kulu lapse hoidmiseks oleks = 140 eurot. Siit võtame maha 50 eurot lasteaiakohatasu munitsipaallasteaias ja toitlustuse munitsipaallasteaias 33 eurot ja saame, et Rae valla territooriumil lastehoidu kasutava lapsevanema kulu on 57 eurot kõrgem kui munitsipaallasteaeda kasutava lapse kulu. Kui aga võrrelda tänaste eralasteaedade hindadega, siis on arvutus = 5 eurot kuus. 11. Kui toetada 200 euroga kuus kõiki, kes kasutavad lastehoidusid ja arvestades, et kasutavad neid kõik, kellel munitsipaallasteaia kohta pole, siis oleks kulu aastas 859x200x11 = 1,89 miljonit eurot. Seega tuleb leida lisaks 2013 eelarves olevatele vahenditele = eurot. Kui toetada kõiki 240 euroga, siis on see Kui arvestada maha need, kes ei küsi midagi, aga kellel oleks õigus küsida tänase korra kohaselt 200 eurot minimaalselt, siis saame vajaku x 200 x 11 = = (samas toetuse suurendamine paneb ehk neidki lastehoidu otsima). 240 puhul on see = Kui siit võtta maha veel sügisest lisanduvate 200 koha kulud, mis on eelarves, siis saame x200x4 = = / Toetades neid hoidusid enam, mis on Rae valla territooriumil, oleks kasu vallale ka läbi tööjõu maksude. Kui arvestada, et lasteaia rühmas on ca 20 last ja nende kohta on 2 kasvatajat, kes saavad õpetaja miinimum tasu 715 euri kuus, siis teenib vald maksuna tagasi 715 x 0,1157 x 11 = 909,98 eurot aastas ühelt kasvatajalt ja 44-lt kasvatajalt ca Kuivõrd maksmine käib ikka hoiu kasutamise päevade kohaselt, siis on selge, et 11 x 22 päeva ei kasuta hoidu ükski laps ja sealt tuleb kindlasti ka kokkuhoid. Kui summa summaarum kasutatakse sellest ajast 90%, siis vähenevad kulud ca Kuivõrd jäävad ära kulud lasteaiakohtade rajamiseks, siis ka siit on kokkuhoid. 17. Kuna alati on mingi hulk neid, kes ei kasuta üldse hoidu, siis ka see osa tuleb maha arvutada (10%) ca Tegelikult oleks vaja suurendada eelarvet ca 0 kuni euri aastas Eelnev kõik oli matemaatika. Päris elus on kindlasti mitmeid kõrvaltingimusi, mis seda matemaatikat täpsustab. Lisaks on selge, et päeva pealt me niisugusel hulgal lastehoidusid ka ei suuda rajada. Samas kui lisaks sellele matemaatikale kasutada veel erinevaid võimalusi, siis on lahenduse leidmine tunduvalt kiirem ja paindlikum kui vajalikul hulgal lasteaiakohtade rajamine. Sealjuures arvestades sedagi, et see sündivuse tipp on ka Rae vallas ületatud, seega aasta pärast on lastest vajaka. Kombinaatlasteaiad ehk pole ka kõige lapsesõbralikumad, alternatiiviks on alati moodulid, mille paigaldamine kiire, mida saab rentida, mida ei pea nimetama lasteaedadeks ja millest saab vajadusel loobuda

193 Järgnevalt juhtus see, mida oligi oodata. Kui Agu Laius ise arvutada ei viitsinud/söandanud/osanud, siis teiste arvutusi kommenteerima oli ta muidugi meister149f150. Nii ta esitaski minu väikese rehkenduse peale hulganisti küsimusi, selge sihiga näidata tehtud rehkendust vigasena. Kahjuks unustas ta minu rehkenduse alguses oleva rõhutatud viite sellele, et tegemist on matemaatikaga ning seega räägime vaid suurusjärgu täpsusest. Vastasin talle nii Agu Laiuse küsimused ja Raivo Uukkivi vastused AL. Samas üheks täpsustuseks, et vallas on lasteaiajärjekorras Sinu arvutatust rohkem lapsi, kun atead hästi, et laps registreeritakse lasteaiakoha taotlejaks kohe sünnijärgselt. RU. Punktis 2 kirjutasin aasta alguses registris vanusegruppi ja Punktis 4 sulgudes kirjutasin - valla kodukal on suurem nr, seega peaks olema arusaadav, et lähtusin rahvastikuregistris toodud andmetest ja ka märkisin, et tegelikult on valla kodukal jrk nr suurem. Samas oma arvutustes vajaku kajastamiseks võtsin maha 300 ühikut (kõige enam on ühes aastas sünde registreeritud 298 (2011) see arv langes 227-le, ehk vanusegrupi 0-1,5, kellele ei pea andma lasteaia kohta. Loomulikult pole see nr täpne, tegemist on siiski hinnanguga. AL detsembri 2012.a. seisuga käis Rae valla munitsipaallasteaedades 775 last; RU võib küll olla, mina ütlesin, et meil on 820 lasteaiakohta Peetri 120, Assaku 120, Tõruke 120, Õie 120, Taaramäe 200, Vaida 80, Lagedi 80 = 840. Ma ei tea kas ja kui palju meil on erikohtlemist vajavaid lapsi, kes vajavad ruumi enam ja kelle arvelt reaalsed täituvuse nr-id muutuvad, seetõttu panin oma arvutuse tarvis 820 AL - teiste omavalitsuste lasteaedades käis 227 Rae valla last ( EHISe andmed); RU ei vaidle vastu, need lapsed käivad seal ilmselt ka edasi ja me maksame neile kohatasu, mis on odavam kui Rae valla oma, sest reeglina nad käivad Tallinna lasteaedades ja seal on kohamaksud alati soodsamad (mahuäri ) kui väiksemates KOV-ides AL- eralasteaedades käis 132 Rae valla last ( EHISe andmed). RU ei vaidle vastu, sest mina kirjutasin, et meil on eelarves selline raha, mille arvel saab rahastada (toetuse summa kuus 200.-) 11 kuu jooksul nii palju arvestuslikke lapsi AL. Raivo, ehk suudad oma punktis 1o oleva matemaatika lahti seletada. Praegu sellest küll aru ei saa. RU Siin on võrrelda püütud seda palju peaks lapsevanem maksma munitsipaallasteaias käimisel ja käies erahoius. Aluseks võetud ühe lastehoiu 5 päeva nädalas kuutasu ja eralasteaia oma. Tuleb välja, et kui vald toetab oma valla territooriumil lastehoidu 200 euro asemel 240-ga, siis nt eralasteaia 328 eurose kuumaksumuse korral oleks lapsevanema isiklik kulu vaid 5 eurot suurem kui munitsipaallasteaias käies. Arvesse on võetud meie vallas kehtiv lasteaiakoha omaosalus ca 16% alampalgast ja kehtestatud toiduraha. Eralasteaia hinnas olid need kõik ju hinna sees. Lastehoid on väiksema lastearvuga ja seega on ka ühikuhind kõrgem ca 50 euri. Seega püüdsin näidata seda toetuse suurust, mis oleks vaja munitsipaallasteaias kohta mitte omavale maksta, et poleks rahaliselt diskrimineerivat käitumist. AL Punkti 11 probleem ongi selles, et võrreldes mudilasetoetusega on eelarves vajaka umbes 1 miljon eurot. 150 See on talle ka teistes diskussioonides omane tegutsemisviis

194 RU Päris nii see pole, sest kui arvestada ka punkte 12-17, siis see kohe juurde vajatav summa muutub nulliks kuni 0,2 tuhandeks euroks AL Punkt 12 on spekulatiivne sooviga näidata kulusid vähemana tegelikust. Suure toetuse korral ilmselt paljud lapsevanemad hakkavad kasutama lastehoiuteenuseid ja rohkematel päevadel. See suurendab märgatavalt lisakulusid. RU Punkt 12 ei ole mitte spekulatiivne, vaid arvestab tänast olukorda, kus ca 270 last ei küsi midagi ja me ei saa eeldada, et nad kohe hakkavad küsima. Spekulatiivne oleks ta juhul kui ma väidaksin, samas minu lause hakkab sõnaga KUI AL Punkti 14 asjakohasust selle matemaatika kontekstis ei saa aru. RU Punktis toodu mõte on näidata, et kui me toetame oma valla territooriumil tegutsevates hoidudes käivaid lapsi suurema summaga, siis tuleb meile tagasi eelarvesse raha läbi tööjõumaksude. Ma ei tea kui suured palgad erahoidudes on, seega võtsin aluseks uue õpetajate alampalga. See on jälle see kui teema. On selge, et mitte kunagi ei teki siin vallas nii palju hoidusid ja eralasteaedasid, et kõik vajajad saaksid siit koha. Selleks me räägimegi matemaatilisest perspektiivist ühes või teises tingimuses. AL Punkt 16 on Rae valla kontekstis ennatlik, sest KOV võiks omada lasteaiakohti kuskil vähemalt 80% ulatuses vajadusest. Hetkel alla 50%. Seega kohti on vaja juurde rajada. Seejärel ülejääva 20% ulatuses võiks kasutada moodullasteaedade paindlikumaid võimalusi. Seega ehitamise kulud ei vähene, vaid on jätkuvalt suured. RU ei ole nõus. Esiteks olen oma väikeses matemaatilises arvutuses arvestanud lisanduva Peetri 340 kohaga. Kui need lisanduvad, siis on % juba 70 ringis. 80 oleks normaalne nr ühtlase arengu puhul, aga mitte buumiaegset plahvatuslikku arengut arvestades. Ja moodullasteaia rajamise kulud on tunduvalt väiksemad ning me ei pea neid amortiseerima lõpuni, vaid saame vajaduse kadumisel neist kergelt loobuda, isegi teenida. AL Punkt 17-ga nõus, kuid need vanemad ei kasuta hoidu, sest nende lapse tervis ei pea sellel vastu. Küll aga vajavad nad aeg-ajalt kindlasti hoiutoetust ja seda võimaldab just mudilasetoetus. Ega Sa ometi taha erivajadustega lapsi toetustest ilma jätta? RU erivajadustega laste toetamine käib teisest allikast ja ei puuduta ka mitte mudilasetoetust. AL Seega punkt 18 matemaatika on tendentslikult väiksemana näidatud RU pole väitega nõus. Tegemist ongi ju ikka matemaatiliselt ühe alternatiivi näitamisega. Oma selgitavas tekstis ka ütlesin, et täpsustub see arvutus, kui arvestada kõiki objektiivseid ja subjektiivseid tegureid. Seega pole mõtet demagoogitseda. See, et mudilasetoetus on raske koormus vallale kanda, leiab tõestust ka sellest, et otsitakse igasuguseid võimalusi toetuse mitte maksmiseks. Üks absurdne näide oli lapsevanema väidetava 2,5 eurose võla tõttu toetusest ilma jätmine 150F

195 F SDE seisukohtadest antud teemal saab lugeda meie programmist perioodiks

196 28. Poliithuumor Rae valla moodi ehk kuidas menetleti põhimäärust esitati volikogu menetlusse mahukas eelnõu Rae valla põhimääruse kinnitamine. Seletuskirjas oli pikk loetelu sellest, miks on vaja uut põhimäärust. Nende põhjuste hulgas ei leidnud ühtegi, mis eeldanuks täiesti uue põhimääruse tegemist. Rae valla kehtiv põhimäärus oli hea struktuuriga ning sisukas ja töötav dokument, milles loomulikult oli vaja ajanõuetele vastavaid muudatusi/täiendusi teha, kuid kindlasti ei pea asja eest teist taga hakkama koostama uut õigusakti. Esitatud eelnõu oli pikk, osaliselt puhas seaduste ümberkirjutus, läbi mõtlemata üllitis. Tundus, et end eelnõu autoriks nimetanud ei olnud seda üllitist ise läbi lugeda jõudnud. Edasine menetlus kujunes poliithuumoriks, mis kujunes viie lugemisega (vaatusega) asendustegevuseks suruti võimuliidu tahe peale ja võeti suures osas mõttetusi sisaldav ja teisalt toores tekst vastu ning vald sai uue põhimääruse. Isiklikult tegin palju sisulisi ja kindlasti ka põhjendatud ettepanekuid. Osa neist leidsid isegi arvestamist, teine osa leidis arvestamist pärast täiendavat selgitamist. Oli ka kolmas osa ettepanekuid, millised minu poolt esitatuna ei leidnud toetust, kui aga mõni lugemine hiljem esitas samasugused ettepanekud oma poolt eelnõu üks väidetavaid autoreid Agu Laius, siis läksid need kenasti läbi. Aga palju ettepanekuid jäi ka tähelepanuta. Nii lõppeski menetlus volikogu istungil koalitsiooni jõudemonstratsiooniga, mida poliitikute keelepruugis nimetatakse teerulliga üle sõitmiseks. Nad ei saanud vältida ettepanekute volikogu istungil arutamist ja hääletamist, aga nad said need kõik maha hääletada. Pidin oma ettepanekuid istungil veelkord selgitama. Seda ka tegin ja kurbusega vaatasin seda osavõtmatut seltskonda, kes istusid seal vaid distsipliini tõttu, et õigel ajal oma vastuhääl anda. Kurb. Ajalugu näitas, et siiski oli minul õigus põhimäärus sai toores ja selle parandamine algas juba õige pea. Aga kõigest järjekorras. Esimese lugemise järgselt sai teha parandusettepanekuid. Tegin minagi ja oma esimeste parandusettepanekutega panin kaasa ka alljärgneva kaaskirja Ettepanekud põhimääruse eelnõule. Kaaskiri/sissejuhatus Seletuskirjas ütlevad eelnõu autorid: Esitatud eelnõu eesmärgiks on võttes arvesse volikogu liikmete poolt väljaöeldud märkusi valla kehtiva põhimääruse kohta, korrastada ja konkretiseerida ja esitada üheselt mõistetavalt Rae valla põhimääruse sätted ning kõrvaldada sealt vastuolud, viia sisse muudatused tulenevalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest ja Eesti üleminekust eurole. Tutvudes eelnõuga ei saa öelda, et eesmärk oleks täidetud. Tõepoolest on ühtteist muudetud ja mõned numbrid muudetud kroonidest eurodeks (küll on sealjuures ka muudetud maksumusi sisuliselt), kuid üldist sisulist arenguhüpet toimunud ei ole. Lisandunud on suures mahus ümberkirjutusi seadusest ja murettekitavalt on eelnõu autorid lisanud seaduses sätestatule ka omapoolseid lisandusi, millega kitsendatakse seaduse mõtet. Eelnõu autorid nimetavad sellist seadusega mängimist seadusesätete konkretiseerimiseks valla jaoks. Sellise konkretiseerimisega muudetakse mitmes kohas seaduse mõtet ja see ei ole kindlasti ühegi

197 valla põhimääruse pädevus ning kindlasti ei muuda selline lähenemine alusdokumenti, mida põhimäärus on, üheselt mõistetavamaks. Seletuskirjas on selgitatud, et ka mõistetega on tööd tehtud, samas peab ütlema, et isegi näitena toodud mõiste on defineeritud segaselt. Samuti on öeldud, et läbivalt on korrastatud keelelist redaktsiooni, samas on siiski eelnõus veel sellegi töö osas kõva varu olemas. Seletuskirjas on öeldud veel sellinegi lause : Senise põhimääruse 53 lõikes 1 ja teistes lõigetes sätestatud Eelarve projekt esitatakse majandus- ja eelarvekomisjonile. on vastuolus KOKS-is määratletud vallavolikogu pädevusega volikogu komisjonide moodustamise kohta. Igal volikogu koosseisul on õigus otsustada, millised komisjonid ta moodustab. On väidetud, et selline lause on seadusega vastuolus. Kuidas? Me teeme Rae valla põhimäärust, milles volikogu just peaks panema paika kindlad komisjonid, mis meie vallas ajast aega alatistena peaksid olema. Mis siin vastuolulist on seadusega? On selge, et majandus-ja eelarvekomisjon on neist üheks ja ta ei kao kunagi ja eelarve projekti menetlemisel peaks see komisjon olema juhtivkomisjon ja seega eelarve puhul on väga oluline fikseerida, millisest ajahetkest see komisjon eelarve menetlusse kaasatakse. Kui mõni järgmine volikogu koosseis ei leia endale muud targemat teha kui komisjonide nimesid vahetada, siis vahetatakse nimi, kuid funktsioonid ju jäävad??? Milles on vastuolu seadusega? See on ikka väga lihtsakoeline seaduse tõlgendus. Veel on koostajad oma eelnõu seletuskirjas öelnud, et Eelnõus on võrreldes senise põhimäärusega vähendatud ülereguleerimist mõningates sätetes: näiteks vallalipu heiskamise aeg, eriti aga paragrahvis Vallavalitsuse töökord. Tutvudes aga eelnõu endaga leiame sealt, et näitena toodud vallalipu heiskamise aeg on uues PM projektis copy-paste kehtivast. Vallavalitsusele aga on uues PM projektis pandud sootuks kummalisi kohustusi, mis kuidagi seadusega ei saa kooskõlas olla. Seega vastupidiselt seletuskirjale on asi jäetud samaks või muudetud nadimaks. Mis puudutab aga ülereguleerimise supernäidet, siis selleks on kindlasti Alevike- ja külavanemaid puudutav peatükk, kus püütakse neile ühiskondlikus korras valitutele päitseid pähe panna ja allutada neid läbi erinevate kohustuste täitmise vallavalitsusele. See on näide super ülereguleerimisest. KOKS-i 8 kirjeldab põhilised teemad, mida PM peaks sisaldama. Reeglina on eesmärgiks panna paika, kes (valitsus või volikogu) kuidas ja mida teeb ning mille eest vastutab. Lisaks kirjutatakse lahti teemad, mis mõjutavad valla arengut, eelarvet ja vara. Siinjuures on huvitav märkida, et eelpoolkirjeldatud külavanemate teema, mis tegelikult vallajuhtimise juures PM kontekstis on teisene, on saanud eriti suure tähelepanu osaliseks, samas pole poole sõnagagi räägitud nt hangetest ja nende läbi viimise nõuetest?! Ja sealjuures on eelnõu autorid seletuskirjas lausa rõhutanud, et Eelnõu puhul on lähtutud ka põhimõttest, et teatud olulisi teemasid käsitleda terviklikult põhimääruses ja nii vabaneda mitmetest volikogu poolt vastuvõetud kordadest. Seni oli osa juhendeid põhimääruses ja osa vastavas volikogu kehtestatud täiendavas määruses. Sellisteks teemadeks on vallavapi teeneteplaadi statuut, aleviku- ja külavanema statuut ning hoonestusõiguse eeskiri. Seega on tähelepanu saanud vallavapi teeneteplaat, külavanemad ning hoonestusõigus ja selline tühine kord nagu otseselt valla igapäevaelu mõjutav hangete kord mitte?! Samuti on jäetud PM-sse täiesti kontekstivälised -id, mis käsitlevad kultuuriväärtusi ja keskkonda. Ometigi on meil olemas keskkonnastrateegia eraldivõetava strateegilise dokumendina??

198 Kokkuvõtvalt pean asuma seisukohale, et täna kehtiva PM-i täiendamine oleks operatiivsem (seda enam, et suur osa, isegi enamus, PM-st on maha võetud täna kehtivast), samas piisava arutelutahte korral on võimalik ka sellest eelnõust asja saada. Kaaskirjaga koos esitasin motiveeritud ettepanekuid ligi 90 ja ei hakka neid siinkohal eraldi välja tooma152f153. Nii nagu saatsin mina ja ka teised volikogus opositsiooni kuuluvad volikogu liikmed (nt A.Potter) ettepanekuid esimesele lugemisele, nii saatsime neid ka kõikidele teistele lugemistele. Kahjuks päris olulisi ettepanekuid isegi ei arutatud mitte. Pärast uue põhimääruse vastu võtmist kirjutasin järgneva kokkuvõtte Põhimääruse menetlusest. Esmalt siis vaatame veel, mis asi see põhimäärus on. Üldine definitsioon on selline - Põhimäärus on normatiivakt, mis sätestab toimingute sooritamise korra. KOKS täpsustab KOV-i põhimääruse miinimum sisu: 8. Valla ja linna põhimäärus (1) Valla või linna põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla või linna sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla või linna ametiasutuste moodustamise kord; 5) valla või linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted; [RT I 2010, 72, jõust ] 6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. Põhimääruses võib anda lisaks seaduses loetletule ka muid tegevusi reguleerivaid suuniseid. Omavalitsused on põhimääruse puhul lähtunud erinevatest põhimõtetest mõned kirjeldavad vaid KOKS-is toodu, teised kirjutavad erinevaid olulisena tunduvaid käitumisnorme oma põhimäärusesse. Meie uues PM-s on nt lisaks seaduses ette kirjutatule reguleeritud Aleviku ja külavanema valimisega jne seonduv hästi pikk ja kohati lohisev ja ülereguleerimisele kalduv. Tegelikult võiks olla siiski eraldi dokumendis Valla varaga seonduv - päris põhjalik, kuid kõigis osades mitte väga selge. Sobib PMsesse Planeerimisega seonduv oluline teema, kuid vaid märksõnade tasemel. Oluline, kuid peaks olema põhjalikum Keskkonna ja kultuuriväärtuste kaitse ainult loosungid, millel pole põhimäärusega miskit pistmist, sest nad ei sätesta ühtegi toimingute sooritamise korda vallavõimule. Mõttetu PM-i kontekstis 153 Soovi korral on võimalik nende ettepanekutega tutvuda

199 Mõned märksõnad menetlusest. 1. Kõige peamine järeldus on, et tegelikult pole uue põhimäärusega toimunud mingit läbimurret mingile uuele tasemele, pole saavutatud uut kvaliteeti ja seega saab asuda seisukohale, et operatiivsema ja ka kvaliteetsema tulemuse oleksime saanud olemasoleva PM-i ajakohastamisega. 2. Uue PM-i menetluse mõtteks saaks ehk lugeda volikogu liikmete koolitamise eesmärki, et menetluse käigus loevad ehk selle eelnõu korra läbigi. Paraku on kurb reaalsus see, et volikogu liikmetest on selle eelnõuga rohkem või vähem tegelenud. Seda tõestas ka volikogus põhimääruse paranduste hääletamine koalitsiooni poliitikute tuhmid ja ükskõiksed silmad, millest sai välja lugeda vaid tülpimust (koduigatsust?) ja mitte millestki arusaamist. Kätt tõsteti põhimõttel vastu, sest ettepanek tuli valelt poolelt. 3. Esimene eelnõu variant oli täielik läbikukkumine, eelnõu oli esitatud ikka VÄGA toorelt. Seda tõestab asjaolu, et hulgaliselt ettepanekuid eelnõu muutmiseks tegi üks algatajatest. Siin võib muidugi olla ka seletuseks see, et see algataja polnud enda poolt algatatu eelnõud enne esitamist näinud ehk selle eelnõu kirjutas tegelikult kokku vallavalitsuse jurist. 4. Õnneks sai eelnõu algataja 153F154 ise ka aru, et eelnõu on mäda ja tänu sellele oli võimalik mitmel lugemisel kõikidel teha ettepanekuid (tegijaid oli vist 3 + algataja ise). Väga paljud opositsiooni ettepanekud viidi sisse. Kui mitte esimese tegemise järel, siis teise tegemise järel või kolmandal katsel. Oli ka ettepanekuid, mida opositsiooni poolt tehtuna ei arvestatud, kuid mille tegi järgmisel lugemisel algataja ja ennäe, siis oli ettepanek OK. Vahet pole, sest ütleb ju vanasõnagi pole vahet, mis värvi on kass, peamine on see, et ta püüaks hiiri. 5. Läbiva joonena on uues põhimääruses suhtumine, et koalitsioon koostab endale põhimäärust, aga mitte Rae vallavõimu tegevust juhtivat reeglistikku istungil palusin koalitsiooni liikmetel mõtelda sellegi peale, et ega nad sellele poole lauda pole igaveseks istutatud, et täna põhimäärust tehes tuleb mõtelda ka sellele, et mingi aja pärast kolitakse opositsiooni ja siis peab ju ka hakkama just selle (koalitsioonile koostatud) õigusakti alusel tööle. Nutavad ja kolivad ja nutavad ja hakkavad, aga kaevata pole ju kellelegi, sest küsimusele kes tegi? peab kahjuks vastama ise tegi. 6. Samas mõnes küsimuses oli selgelt näha, et seda ei toetatud vaid sellepärast, et see ettepanek tuli valelt poolt lauda. Nii on selles lonkavas põhimääruses näiteks kirjutatud KOKS-ist üks-ühele maha sätteid. Avaldasin arvamust, et milleks KOKS-i ümber kirjutada. Vastus oli see on väga oluline rõhutada. Samas kui tegin ettepaneku mõne mitte nii igapäevase seaduse nagu KOKS sätteid sisse kirjutada, et teha PM-i lugemine lihtsamaks, siis oli vastus, et parimal juhul võib viidata seaduse -le. Kellel jõud sellel õigus, miskit pole teha. Paraku karistatakse nii ka koalitsiooni liikmeid. 7. Samasugune absurd tekkis kui nt ühel hetkel võeti vallavalitsuse töökorrast osa punkte välja ja põhjendati, et need leiab hoopis asjaajamise korras, või kui opositsioon tegi ettepaneku lisada põhimäärusesse hangete läbiviimise korraldus. Siis tuli põhjenduseks, et ega ikka kõike saa põhimäärusesse kirjutada. Kui aga põhimäärusesse kirjutatakse loosungid keskkonna ja kultuuriväärtuste kaitse kohta, siis on kõik kõige paremas korras, mis siis, et nende loosungitega pole PM-i kontekstis 154 Ilmselt pärast seda kui selle kirjutise viitsis läbi lugeda

200 mitte midagi teha. Ehk võib järeldada, et PM on pikk dokument ja selle ühes otsas on põhimõtted ühed ja teises 180 kraadi vastupidised? istungil siis käisime üle veel need ettepanekud, mida juhtivkomisjon154f (koalitsioon) polnud aktsepteerinud. See oli huvitav arutelu, mis koosnes kahest osast. Kahte osa eraldas viieminutiline vaheaeg, mille tegemise ettepaneku tegi (ilmselt Gutmanni märguandel) koju kiirustav Albin. Kuni vaheajani sai selgitada oma ettepanekuid, tekkis diskussioon ja isegi 1-2 ettepanekut leidsid veel toetustki. Vaheaja järel oli kõik muutunud. Laiusest oli saanud tankist, kes ise kange ei tõmmanud ta täitis vaheajal saadud käsku: kuulata ettepanek ja ilma diskussiooni laskumata hääletada. Koalitsiooni liikmetel oli vaheajal keelatud mõtlemine ja nii nad siis robotlikult käsi vibutasid. Ennustan, et mõne aja pärast saavad nad isegi aru, et mõtlemine pole valus, valusamad on mõtlemata jätmisest tehtud vead. 9. Mõned eilsed ( ) pärlid veel. a. Põhimäärusesse on sisse kirjutatud, et volikogu komisjon on otsustusvõimeline kui kohal on 3 liiget. Meil on 11 ja 12-liikmelised komisjonid. Tegime ettepaneku, et kvooruminõue võiks olla ½ komisjoni koosseisust. Selle peale ütles Laius, kas tahate mingeid suuri koosolekuid ja rahvakogunemisi?! Täiesti arusaamatu väljaütlemine koalitsiooni esindajalt, kelle enda ettepanekul on komisjonide suurused määratud. Miks ikka tahetakse olulisi vallaelu puudutavaid küsimusi otsustada ainult 3 komisjoni liikme najal? Mulle tundub see lihtsalt vormitäide ja demokraatia mängimine, et saaks istungil öelda, et asja arutas see või teine komisjon. Mis siis, et pea lise elanikkonnaga omavalitsuses on kummaline, et selle olulisi otsuseid arutab komisjon, kus kohal vaid 3 liiget... Selle punkti juures tuli Laius välja veel ühe ütlemisega, mis aga osutus otsesõnu valeks. Nimelt ütles ta, et ta on ise opositsioonis olles teinud ettepaneku kvoorumi tõstmise osas (eelmises PM-is oli nõue 1/3 liikmete arvust, ehk siis valdavalt 4, mis muidugi pole ka mis suur kvoorum). Selle valetamise juures on oluline öelda, et ega ju keegi suutnud tema öeldut istungil ümber lükata. Paraku on mul kõik need ettepanekud, mida Laius on teinud (2008), säilinud ja selles küsimuses ta võis küll mõelda ettepanekut teha, aga ilmselt unustas. Ja kui tal oligi selline plaan, siis mis tal seda nüüd keelas ellu viimast? Selline põhimõtete muutus joonistab piltlikult öeldes talle jällegi tankisti šlemmi pähe. b. Üks kohutav puterdamine ja erinevate seaduste tõlgendamine oli arengukavaga seonduvates punktides. Kuidagi ei soovita AK-d ajakohastada iga-aastaselt nagu seadus seda ette näeb. Viimane põhjendus oli, et eelarvestrateegia tuleb igal aastal üle vaadata, aga see tehakse eraldi dokumendina jne bla-bla-bla. Reaalsuses aga andis seesama koalitsioon sama istungi üle-eelmises päevakorrapunktis menetlusse arengukava, milles on eelarvestrateegia osa sees?! Ilmselt ei suudeta üldse laiemat pilti vaadata. Ehk peaks vanemad inimesed noorematega asendama, et suudaks näpuga järge hoida ja hinnata erinevaid dokumente koosmõjus? 155 Eks seegi, et sellise olulise akti menetluse juhtivkomisjoniks on pandud sotsiaalkomisjon, annab vastuse eelnõu nõrkuse põhjustele. Siin tuleb ikka tagasi tulla selle juurde, et selliste oluliste aktide tegemisel peab olema ka pädev komisjon arengukomisjon

201 c. Eks seda väsimust iseloomustab seegi kui püüdsime hangetega seonduvat korralduslikku normi PM-i lisada, siis tuli ikka päris rumal vastus, et hanketegevus on delegeeritud vallavalitsusele??? Mis see siia puutub? Seda delegatsiooni ei võta PM kuidagi ära. Lihtsalt hanketegevus Rae vallas järgnevatel aastatel tõuseb jälle prioriteetseks ning seega on põhjendatud tema korralduslik osa kirjutada PM-is lahti. See lahtikirjutamine ei tähenda ju, et volikogu ise hakkaks hangetega tegelema! 10. Huviga ootan ka seda, kuidas hakatakse PM-sesse kirjutatud poliitilist kättemaksu ellu viima. Nimelt on sätestatud uues PM-is, et valla vappi ei tohi kasutada (mõned juhused on välja arvatud). Samas on aastaid tagasi vallavalitsuse korraldusega selle vapi kasutamine lubatud nt Keskerakonna Rae osakonnale. Huviga ootan selle korralduse tühistamist15f156. Samas on see jällegi hea näide, et PM-i muutmise ajendid on ärapanevad ja tänase koalitsioonikesksed ning vallavõimu enda töökorralduslik osa on tagaplaanil ja tihti ka väga segaselt reguleeritud. Kuivõrd PM sai toores ja konarlik, siis ei läinudki kaua esimeste paranduste tegemiseni. Paari kuu jooksul toimus nii mitmeid põhimääruse tõlgendusi, et olin sunnitud sellel teemal volikogu istungil ka sõna võtma. See sõnavõtt ka kenasti valla dokumendiregistris fikseeritud. 156 Ja kuigi ma pole enam Rae osakonna esimees ega ilmselt selle korralduse tühistamise ajaks ka enam erakonna liige, siis sellel teemal vaidlemise võtan meeleldi enda peale

202

203 Lootsin tõepoolest, et volikogu esimees algatab PM-se korrigeerimise. Paraku oli see rumal lootus ja seega tegime ise ettepaneku istungil Jüri MÄÄRUS. september 2011 nr Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011 määrusega nr 56 kinnitatud Rae valla põhimääruse muutmine Lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punktist 9 ja fraktsiooni Raekodanik ettepanekust, Rae Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011.a. määrusega nr 56 kinnitatud Rae valla põhimäärust järgnevalt: (1) muuta 23 lõige 4 ja sõnastata see alljärgnevalt: (4) Päevakorrapunkti päevakorrast väljajätmise ettepaneku võib teha volikogu alatine komisjon, vallavolikogu liige, fraktsioon, vallavalitsus ja PM 24 (1) punkt 5 nimetatud eelnõu algataja esindajal. Ettepanek koos põhjendusega esitatakse istungi juhatajale kirjalikult, alatine komisjon ja vallavalitsus protokollilise otsusena volikogu istungil päevakorra projekti arutamise ajal. (2) muuta 23 lõiget 9 ja sõnastada see alljärgnevalt:

204 (9) Volikogu liige võib volikogu istungil arvamuse avaldamiseks ettenähtud ajal, mille teeb teatavaks istungi juhataja, eelnõu ettekandjale ja kaasettekandjale esitada 2 küsimust kummalegi, esineda 1 sõnavõtuga, 1 repliigiga ja 1 kommentaariga iga hääletatava muudatusettepaneku kohta. (3) muuta 23 lõiget 12 ja sõnastada see alljärgnevalt: (12) Istungil on sõnaõigus vallavalitsuse liikmel ja tema poolt volitatud isikul, vallasekretäril ning volikogu esimehe või tema asendaja poolt kutsutud isikul. Külavanemale antakse sõna, kui ta teavitab istungi juhatajat enne istungi algust oma soovist päevakorraküsimuse arutamisel sõna saada. (4) muuta 23 lõiget 20 ja sõnastada see alljärgnevalt: (20) Istungi kohta koostatakse protokoll 5 tööpäeva jooksul pärast istungit. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallakantselei avalikustab istungi protokolli veebilehel. (5) muuta 23 lõiget 22 ja sõnastada see alljärgnevalt: Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja 1 tööpäeva jooksul pärast protokolli valmimist (6) muuta 29 lõiget 8 ja sõnastada see alljärgnevalt: Komisjoni otsustus protokollitakse ja vormistatakse üldjuhul hiljemalt volikogu istungile eelneval päeval. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele ning allkirjastatakse koosoleku juhataja poolt. Protokollid avalikustatakse vallakantseleis ja veebilehel hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast allkirjastamist. (7) muuta 31 lõiget 2 ja sõnastada see alljärgnevalt: Komisjoni esimehel on õigus nõuda tema tööülesandeid puudutavaid dokumente ja saada neid 5 tööpäeva jooksul Vallavalitsuse struktuuriüksustelt. (8) muuta 33 lõiget 2 sõnastada see alljärgnevalt: Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse ja valla õigusaktidega sätestatud alustel ja korras (9) muuta 33 lõike 2 punkt 5 ja sõnastada see alljärgnevalt: vallavalitsuse ja Vallavalitsuse struktuuriüksuste tegevuse seaduslikkust (10) muuta 35 lõiget 1 ja sõnastada see alljärgnevalt: Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahv 33 lõikes 2 sätestatud valdkondades vallavalitsuse, Vallavalitsuse struktuuriüksuste ja valla asutuste tööd volikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani või volikogu otsuse alusel. (11) muuta 35 lõiget 14 ja sõnastada see alljärgnevalt: Revisjonikomisjon teeb koostööd valla audiitoriga. Vajadusel, arvestades esiletoodud puuduste ulatust, võib revisjonikomisjon oma otsusega esitada vallavalitsusele ettepaneku lisada auditeerimise lähteülesandesse punkt kontrolliülesande valdkonnas Vallavalitsuse tegevuse ja/või valla asutuse raamatupidamise õigsuse ja valla vara kasutamise sihipärasuse süvendatud auditeerimiseks. (12) muuta 37 lõiget 8 ja sõnastada see alljärgnevalt: Vallavanem või vallavalitsuse liige vastab arupärijale ja vallavolikogu esimehele kirjalikult 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest. Suuliselt vastatakse arupärimisele järgmisel volikogu istungil enne päevakorra kinnitamist ning esitatakse ka kirjalik vastus volikogu istungi protokolli kandmiseks

205 (13) Muuta põhimääruse paragrahv 54 paragrahviks 5 ja sellest johtuvalt korrigeerida läbivalt põhimääruse numeratsioon 2. Kinnitada Rae valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale. 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis ja Rae valla kodulehel. 4. Käesolev määrus jõustub. septembril SELETUSKIRI Rae Vallavolikogu määruse eelnõu Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011 määrusega nr 56 kinnitatud Rae valla põhimääruse muutmine juurde Jüri 09. august 2011 Pikalt menetletud ja lühikest aega kehtinud põhimääruses on sätteid, mis on kas mitmeti tõlgendatavad või seaduse mõtet muutvad. Seega teeb fraktsioon Raekodanik ettepaneku muuta alljärgnevaid põhimääruse sätteid: lõige 4 on kummalisel kombel saanud kehtivas põhimääruses kummalise sisu, mis ei võimalda volikogu päevakorra kinnitamise ajal teha ettepanekuid selle muutmiseks ja sellest johtuvalt teeb eelnõu algataja ettepaneku sõnastuse muutmiseks. 2. Ettepanek muuta eelnõu menetlemise protsess demokraatlikumaks ja anda volikogu liikmetele taas võimalus esitada 2 küsimust nii ettekandjale kui kaasettekandjale 3. Ettepanek võtta kehtivast tekstist ära viimane lause. 4. Muuta 23(20) nii, et see oleks analoogne vallavalitsuse protokollile esitatavate tingimustega. 5. Ettepaneku eesmärk konkretiseerida tegevust. 6. Ettepaneku eesmärk, et protokollid saaksid avalikuks võimalikult kiiresti. 7. kehtiva PM-i 31 (2), 33 (2) p 5; 35 (1) ja (14) tuleks ära võtta sõna Rae, sest Rae valla põhimäärus ei saagi ühegi teise omavalitsuse tegevust koordineerida (2) kitsendab KOKS-i -is 48 sätestatut ja seega tuleb vastuolu kõrvaldada. 9. Ettepanek segadust tekitav sõnastus muuta põhimääruse menetlemisel esimese nelja lugemise ajal eelnõus olnuga vastavaks kirjeldatu sobib oma sisult esitamiseks põhimääruse alguses, kus selgitatakse definitsioone. Raivo Uukkivi Fraktsiooni Raekodanik nimel On ju loogiline, et kui tuleb palju küsitavusi, siis peaks olema kõikide osapoolte huvides, et need küsitavused kõrvaldada niivõrd olulisest dokumendist kui seda on ühe valla tööd reguleeriv põhiline dokument? Tavainimestele on selline arusaam tõesti loogiline. Küll aga on tavainimesed end jumalusteks pidavatest erinevad ja ei peagi nende otsustest aru saama. Nii lükati ka see eelnõu edasi kohe kaks kuud ja siis veel sujuvalt, sest meie kuldaväärt IT-süsteem ei võimaldanud volikogul oma tööd teha. Jälle! Seda saame lugeda protokollist

206 istungil parandati põhimäärust, seega leidis aktsepti fraktsioon Raekodanik seisukoht, et uus PM ei olnud vastu võtmisel töötav dokument. Väljavõte protokollis. Sellega muidugi ei suudetud parandada kogu praaki, mis uues põhimääruses sees, aga erinevaid ettepanekuid tuli veelgi. Järgmine ettepanek, mille tegime, oli seotud ühe vahepeal volikogu asendusliikmena volikogu töös osalenud IRL-i esindaja tegevusega. Tegelaseks oli J.Kivit, kes oli selle ettepaneku tegemise ajal ei olnud volikogu liige ning otsustas telefoniga salvestada istungilt videopilti. Riputas ta selle ka netti ja sai peatäie sõimata oma ülemuselt parteiliinis. Seega otsustasime teda aidata ja algatasime eelnõu, millega siis tuua uut kvaliteeti suhtlusel valijaga otseülekanne istungilt. Muidugi on sellise muudatuse mõte ainult siis olemas, kui on ka vaatajaid. Aga selle teada saamiseks oli vaja eksperimenti, mis selle ettepaneku menetlemisel ka tehti

207 Ettepanek oli selline: Seletuskiri määruse lisas ütles järgmist Nagu eelnõust näha, ei ole tegemist vaid istungi ülekande ja salvestamise teemaga, lisatud oli ka üks revisjonikomisjoni puudutav muudatusettepanek oli meie määrus istungil ja napilt jäi see vastu võtmata. Huvitav on jälgida protokollist fikseeritud arutelu

208 Kahjuks ei pööratud meie eelnõus tähelepanu sellele, et see otseülekanne pole mitte ainus teema ja nii läks mahahääletamisega igaviku teed ka revisjonikomisjoni tegemist reguleeriv osa. Ei jäänud muud üle kui see menetlusse tagasi tuua. Esitasimegi uue eelnõu, millesse lisasime ka volikogu istungite protokollimist puudutava, sest selles küsimuses oli ja tegelikult on tänagi veel puudusi. Taganjärele on raske saada ettekujutust otsuste tekkest, palju olulisi seisukohti ja põhjendusi puuduvad protokollidest jms aasta ma istungil tuli eelnõu esimesele lugemisele

209 Enne lisaettepaneku tegemist esitasime oma mure volikogu istungitest maha jääva (loe: protokollide kvaliteedi) osas selliselt: Rae Vallavolikogu Lugupeetud kolleegid Juba mõnda aega olen jälginud meie tööst järeltulijatele jäävat. Nimelt on kokkuvõtvaks informatsiooniks volikogu tööst volikogu protokollid. Nende sisu teeb mulle muret, sest nendest ei selgu otsuste vastuvõtmise käik, sisuline arutelu. Tagantjärele on sellist dokumenti lugedes endalgi raske aru saada, milliseks arutelu kujunes. Meie Põhimääruses on selgelt kirjas, et protokoll peab kajastama päevakorra küsimuste kohta esitatud ettepanekud. Ilmselt ei laiene ettepanekute alla küsimused ja vastused neile, kuigi õigusakti kujunemise seisukohalt on seegi info oluline. Selle seisukoha põhjenduseks võib tuua kasvõi Riigikogu õigusloome praktika, kus kogu menetlus stenografeeritakse ja tagantjärele on võimalik stenogrammiga tutvudes selgitada mida üks või teine menetlus sisaldas ja mis oli põhjuseks erinevatele muudatustele seadusandluses. Meie protokollides on parimal juhul kirjas volikogu liikme nimi, kes esitas küsimuse ja vastaja nimi. Pole ei küsimust ega vastust. Lähiminevikust selline näide kui vallavalitsus tõi volikokku Liivatee ja Rukki kinnistute võileivahinna eest ära andmiseks, siis tegi majanduskomisjon ettepaneku hinna tõstmiseks. Protokollist saame teada, et vallavanem põhjendas miks ta hinnatõusule vastu oli, aga põhjendus ise jäi esitamata. Analoogseid näiteid on igas protokollis. Ka ei leia me protokollide juures olulisi materjale vabas sõnavõtus esitatud materjale, kuigi põhimäärus seda ette näeb ja protokollis sellekohane märge on tehtud. Segadust külvab veel ka asjaolu, et meil jääb volikogu istungist maha 2 protokolli üks ametlik, mis peidab end kuskil dokumendiregistris ja mille otsimine võtab aega ja teine VOLISes. Viimane on veel üldsõnalisem. Liiati on VOLI-ses ka selliseid juhuseid, kus nagu protokoll oleks, aga vajutades lingile vaata, ei ilmu midagi (nt meie kurikuulus erakorraline istung, kus Kasemaa ja Hommik end väga hea töö eest premeerisid) Ettepanek on edaspidi kajastada protokollis arutelu seega avaldada protokollis nii küsimused kui ka vastused küsimustele; VOLIS-es presenteerida protokoll, millele on allkirja andnud volikogu esimees ja protokollija Raivo Uukkivi Volikogu liige, fraktsiooni Raekodanik nimel

210 Sellele pöördumisele ei järgnenud midagi ja nii tegime ise ka ametliku ettepaneku. Jüri MÄÄRUS. mai 2012 nr Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011 määrusega nr 56 kinnitatud Rae valla põhimääruse muutmine Lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punktist 9 ja fraktsiooni Raekodanik ettepanekust, Rae Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011.a. määrusega nr 56 kinnitatud Rae valla põhimäärust järgnevalt: (14) Korrigeerida 23 lõiget 21 ja sõnastada see järgnevalt: Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud päevakorrapunktid, nende kohta esitatud küsimused, ettepanekud ja vastused küsimustele ning põhjendatud otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning eelnõu autorite ja küsimuste algatajate eriarvamused. Samuti lisatakse protokollile volikogu istungil üleantud dokumendid (15) Korrigeerida 29 lõiget 8 ja sõnastada see järgnevalt: Komisjoni koosoleku käik ja otsustus(ed) protokollitakse ja vormistatakse ja allkirjastatakse üldjuhul hiljemalt järgmise volikogu istungile eelneval päeval. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollid avalikustatakse vallakantseleis ja veebilehel hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast allkirjastamist 2. Kinnitada Rae valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale. 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis ja Rae valla kodulehel. 4. Käesolev määrus jõustub. mail Vallavolikogu esimees

211 SELETUSKIRI Rae Vallavolikogu määruse eelnõu Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011 määrusega nr 56 kinnitatud Rae valla põhimääruse muutmine juurde Jüri Jaanuaris 2012 tegi fraktsioon Raekodanik ettepaneku korrigeerida põhimääruse sätteid. Üheks paranduseks oli reguleerida audio-visuaalsete ülekannete tegemine istungilt. Samas ei olnud see mitte ainus ettepanek. Kahjuks ei toetanud volikogu seda eelnõud, sealjuures toimus arutelu vaid istungilt ülekannete tegemise osas ja teist ettepanekut isegi ei arutatud. Nii juhtuski, et eelnõu mahahääletamise käigus visati piltlikult koos pesuveega ka beebi välja. Fraktsioon Raekodanik ei saa sellise suhtumisega nõustuda. Lisaks on vahepealsel ajal selgunud ka volikogu istungite protokollide nigel sisu, mis ei anna võimalust tagantjärele aru saada ühe või teise õigusakti saamisloost. Vastav pöördumine volikogu liikmetele sai fraktsiooni Raekodanik poolt tehtud volikogu istungil. Eeltoodut teades teeb fraktsioon Raekodanik uuesti ettepanekud muutmaks alljärgnevaid põhimääruse sätteid. Eesmärgiks on vähendada sätete erinevat tõlgendamise võimalust ja muuta seeläbi õigusakt selgemaks lõike 21 muuta täna kehtivat sõnastust järgnevalt: Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused päevakorrapunktid, nende kohta esitatud küsimused, ettepanekud ja vastused küsimustele ning põhjendatud otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate eelnõu autorite ja küsimuste algatajate eriarvamused. Samuti lisatakse protokollile volikogu istungil üleantud dokumendid lõike 8 sõnastust, et oleks arusaadav, millisest istungist räägime. Volikogul on revisjonikomisjon, kelle tegevus ei ole automaatselt seotud eeloleva istungi teemadega ja seega pole revisjonikomisjoni protokollide avalikustamise aega võimalik kehtiva sõnastuse alusel täpselt määratleda. Raivo Uukkivi Fraktsiooni Raekodanik nimel Seda ettepanekut menetleti pikalt ja lisati igasugu muid ettepanekuid. Ühe lisanduse tegime meiegi, sest oli päris piinlik vaadata, kuidas järjekindlalt ei suudetud kehtivas põhimääruses kehtestatust kinni pidada

212 Tulime appi ja lisasime veel ühe ettepaneku. Rae Vallavolikogule Täiendusettepanek Põhimääruse muutmise juurde Täna kehtivas PM versioonis on kirjas 21. Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu istung toimub üldjuhul kuu teisel teisipäeval. (3) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja kutse väljasaatmisega volikogu liikmetele aasta 14-st istungist toimus teisel teisipäeval 6, 2012 aasta senitoimunud 11-st istungist on teisel teisipäeval toimunud lausa 3 istungit. Laskumata arutellu kas süüdi on saamatu Vallavalitsus või saamatu volikogu esimees, väidame, et kahe viimase aasta praktika kohaselt ei saa hakata arutlema sellegi üle, et põhimääruses on kirjas ju sõna üldjuhul. Eeltoodut arvestades soovitame muuta 21 lõike 1 sõnastust järgnevalt Vallavolikogu istung toimub üldjuhul kuu kolmandal teisipäeval. Põhjenduseks on asjaolu, et paljud inimesed tegelevad mitmete asjadega ja seetõttu planeerivad oma tegevusi ja neile on oluline teada, et fikseeritud perioodilised üritused ei kattuks teiste oluliste üritustega. Raivo Uukkivi Volikogu liige, fraktsiooni Raekodanik esindaja Ettepanek istungi toimumise päeva osas ka ära vormistati. Ka see ei lõppetanud vajadust ja meie püüdeid põhimäärust töötavamaks muuta aasta mais andsime sisse ettepaneku, millega tagada demokraatlikku juhtimist, sest tundub, et Rae vallas püüab mõni mees saada/võtta enda kontrolli alla nii valla juhtimist kui ka sellele järelevalvet tegevat institutsiooni (tegelikult ongi võtnud). Tegemist siis volikogu ja vallavalitsuse tööle järelevalvet tegeva revisjonikomisjoni allutamisega volikogu esimehele. Kindlasti ei mahu see demokraatlike põhimõtete alla ja veel vähem hea tava mõistesse, olgu

213 see mõiste nii kummist kui tahes, aga sellise käitumise ümber ei veni temagi. Revisjonikomisjoni töö on väärt lausa omaette eepost, seega kirjutan sellest ka eraldi loo, aga põhimääruse kontekstis tegime järgneva ettepaneku. Jüri MÄÄRUS. mai 2013 nr Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011 määrusega nr 56 kinnitatud Rae valla põhimääruse muutmine Lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punktist 9 ja fraktsiooni Raekodanik ettepanekust, Rae Vallavolikogu määrab: 1. Muuta Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011.a. määrusega nr 56 kinnitatud Rae valla põhimäärust järgnevalt: (1) Täiendada 29 lõiget 2 ja sõnastada see järgnevalt: Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse 26 sätestatud korras. Volikogu esimees ei või olla ühegi alatise komisjoni esimees 2. Kinnitada Rae valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale. 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis ja Rae valla kodulehel. 4. Käesolev määrus jõustub. mail Vallavolikogu esimees SELETUSKIRI Rae Vallavolikogu määruse eelnõu Rae Vallavolikogu 12. aprilli 2011 määrusega nr 56 kinnitatud Rae valla põhimääruse muutmine juurde Jüri Rae vallavolikogus on kujunenud üpris kummaline situatsioon revisjonikomisjoni on alates 2010 jaanuarist juhtinud vallas juhtimisotsuseid tegev seltskond, seega kontrollivat organit kontrollib piltlikult öeldes kontrollitav ise. Kummalisel kombel on selle komisjoni juht vaadeldaval perioodil muutunud mitmel korral ja komisjoni on vaheldumisi juhtinud 4 IRL-i esindajat. Nad ei ole suutnud komisjoni tööle saada, täitmata on jäänud nii seadusega seatud kohustused kui ka volikogu poolt antud kontrollülesanded. Viimane vahetus revisjonikomisjoni esimehe kohal on eriti tähelepanuväärne ja eirab kõiki demokraatia kirjutatud ja kirjutamata reegleid volikogu esimees on ise asunud (volikogu protokolli

214 kohaselt küll valiti ) kontrollorgani juhiks. Seega on Rae vallas revisjoni küsimustes valitsenud täielik vaakum üle kolme aasta. Volikogu kontrolli puudumine või pealiskaudne ja pigem puudusi peitev ja ebapädevaid tegevusi kaitsev tegevus kajastub ka vallavalitsuse tegemistes (rahulikult vallaraha raiskavate tegevuste tegemine Smartenile maa müümise kaasus, Künnapuu arendajale kohustuste kinkimine, seotud ehitusfirmadele töö ette andmine, riigihangete ebapädev läbi viimine, lasteaiakohtadega manipuleerimine jne) ja avalikus tagasisides sellele ( nt ajakirjanduses ilmunud info lastelt toetuste ära võtmine küsitavates situatsioonides). On selge, et ilma sisulise kontrollita ja teadmisega, et keegi ei kavatsegi sisusse süveneda, muututakse hooletuks ja see hooletus kajastub lõpuks näiteks korruptsiooniprotsessides, mis valla mainele head ei tee, hoolimata sellest kuidas nad lõppevad. Et kontrolli tõhustada, siis tuleb järgida head tava ja anda kontrolliva komisjoni juhtimine nendele volikogu liikmetele, kes ei osale vallaasutuses igapäevaste juhtimisotsuste tegemisel, teisisõnu volikogus opositsioonis olevatele osapooltele. On selge, et tänased võimu haaranud ei saa sellega leppida ja häid tavasid on ka raske fikseerida põhimäärusesse, kuid saab fikseerida vähemalt lähenemise, et volikogu esimees juhtigu volikogu ja ärgu kippugu endale haarama enamat. Sellest ka fraktsiooni ettepanek. Demokraatlikust menetlusest loobumine põhjendusega küsimuse kiireloomulisusest. Põhimääruse tõlgendamise kohta üks väga iseloomulik episood, kus näeme, et volikogust püütakse teha templijäljendit ja kui üks volikogu liige sellega ei taha nõustuda, siis leitakse erinevaid põhjendusi, millega oma põhimäärust rikkuvat käitumist põhjendatakse. Minu arust huvitavaim on Gutmanni seisukoht, milles ta sõna otseses mõttes lülitab opositsiooni maadligi ja ütleb selgelt, et selle seltskonna arvamus ei koti ju kedagi. Tegemist oli kiireloomulise küsimuse arutamiseks kokku kutsutud istungiga ja kuivõrd seal polnud mingit põhjendust kiireloomulisuse tõestamiseks, siis esitasin täpsustavaid küsimusi. See ajas härrased raevu. Kirjutasin sellest järgmise kokkuvõtte. Volikogu istung demokraatia piiride kobamine? potsatas e-postkasti volikogu istungi kutse, mis kutsus volikogu liikmeid kokkusaama Seega kutse tuli 8 päeva enne istungit, see on tavapärasest ca 3 päeva pikem etteteatamise aeg. Olin meeldivalt üllatunud, et näe 1,5 aastat on lubatud, et kohe hakkame nii käituma ja juba hakataksegi. Volikogu kutses oli järgmine päevakord: 1. Loa andmine lepingu sõlmimiseks ning võimaliku rahalise kohustuse võtmiseks tulevikus 2. Soodevahe ja Veneküla küla Tallinna vangla piirkonna ja lähiala detailplaneeringu algatamine 3. Rae valla Soodevahe ja Veneküla küla Tallinna vangla piirkonna ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 4. Asustusüksuse liigi muutmise algatamine 5. Rae valla avalikult kasutatavate teede nimekirja määramine

215 Esimesed kolm päevakorrapunkti puudutavad vangla planeerimist, neljas Peetri külast Peetri aleviku tegemist ja viimane valla teederegistriga seonduvat. Jäin siis ootama komisjonide kutseid. Kui neid ei tulnud ega tulnud, siis hakkasin huvi tundma, et miks ometi. Uurisin kutset ja avastasin, et istung kutsuti kokku põhimääruse 21 lõike 7 alusel. See põhimääruse säte käsitleb kiiret otsustamist vajava õigusakti (kiireloomuline küsimus) arutamiseks istungi kokku kutsumist. See säte ütleb, et vallavalitsusel on õigus esitada kirjalik põhjendatud ettepanek ja algatatud eelnõu ja sama paragrahvi lõige 8 lisab, et esitatud materjalide alusel otsustab volikogu esimees kiireloomulisuse põhjendatuse. Seega kutse saabumisest võis aru saada, et vallavalitsus on esitanud veenvad põhjendused (kirjalikud) ja seepeale siis volikogu esimees teinud otsuse. Siiani on kõik teooria kohaselt korras. Sealjuures aga kutses olevatest viiest punktist ei paistnud ükski olevat kiiret otsustamist vajav, nii kiiret, et loobutakse demokraatlikust laiapõhjalisest otsustusprotsessist, mille üheks osaks on ka teemade arutelu volikogu komisjonides. Süvenedes eelnõudesse ja seletuskirjadesse ei leia ka sealt ühtegi lauset kiire otsustamise põhjenduseks. Mõtlesin, et on unustatud need kirjalikud põhjendused materjalidele lisamast, aga ju nad ikka olemas on, sest volikogu esimees peab olema ju kaalunud seda küsimust ja jõudnud ka otsusele, mis väljendus kutses. Otsustasin neid põhjendusi küsida ja sealt edasi arenev näitas selgelt, et mingit kirjalikku põhjendust pole olnudki (mis siis, et püütakse jätta vastupidist pilti) ja tegelikult pole ka ükski neist küsimustest kiireloomulised ning oleksid vabalt kannatanud välja ka tavaprotseduuri. Seega jääb vaid üks järeldus koalitsioon katsetab, et kuidas oleks võimalik volikogu üldse protsesside juhtimisest välja lülitada. Kirjavahetus ise on siin: 1. Minu e-kiri kõikidele volikogu liikmetele Tere Tutvusin saadetud eelnõudega ja ei saa aru, milline neist on kiireloomuline küsimus. Eelnõude alusel ei saa teha järeldust, et ükski neist oleks. Seega palun tutvumiseks saata volikogu liikmetele kirjalik vallavalitsuse (ilmselt on vallavalitsus ju kiireloomulist arutelu soovinud) põhjendus, millise alusel volikogu esimees kiireloomulise küsimuse arutamiseks istungi kokku kutsus. Tänan ette! Lugupidamisega 2. Vastus, mis millegipärast tuli Gutmannilt. Ometigi polnud temalt midagi küsitud. Küsiti juba volikogule saadetut. Seega siit tekkis esimene kahtlus, et mingit põhjendust pole ennem olnudki. Tere, Vallavalitsuse selgitused kiireloomuliste küsimuste kohta: 1. Teeregister- on mõistlik teha kaks lugemist, et volikogu saaks pikema perioodi jooksul arutada. Teehoiu tööde hange on ettevalmistamisel ja see tuleb septembris välja kuulutada. 2. Aga ka kõik teised päevakorras olevad eelnõud. Vangla det. pl. algatamine vastavalt planeeringust huvitatud isikutega kokkulepitule, et vald teeb otsused mõistliku aga

216 samas võimalikult vähese ajakuluga ning ka Peetri küsimus s.t. ehk jõuab juba järgmise aasta eelarvesse saada teehoiu rahad tänava koef. kui muidugi volikogu vastava asustusüksuse muutmisotsuse üldse teeb. 3. Kuna Rae vallas on tavaks, et juulis volikogu ei toimu siis on igati põhjendatud seda teha vähemalt võimalikult kuu alguses. Vallavalitsuse plaan oli need eelnõud saata juuni volikogule kuid mitmete tehniliste ja juriidiliste küsimuste lahendamine võttis vallavalitsusel planeeritust rohkem aega ja samas on nende otsustega piisavalt kiire, et mitte oodata augustini. Nõustugem, et täiesti mõttetu vastus, mis vaid kinnitab, et ükski neist teemadest ei vaja mingit kiireloomulist arutelu. Nii võib põhjendada kõiki volikogus arutatavaid teemasid. 4. Minu kiri, milles ma ka oma seisukoha välja ütlesin. Tere veel Siit nähtub, et ükski küsimus päevakorras pole kiireloomuline PM-i mõttes (sest ilmselt pole ka vastavat kirjalikku seisukohta koos eelnõuga varem esitatud), et teda peaks arutama ilma komisjonideta. Ei ole ühtegi konkreetset ajalist piirangut, mis nõuaks kiiret menetlust ilma komisjonideta, lisaks ka kutse saadeti niivõrd vara, et vabalt oleks vahepealsesse aega ka komisjonid mahutatud. Ettepanek siiski teha ka komisjonide koosolekud ja seega volikgu tavapäraselt teisel teisipäeval ehk Ei pea ju ootama augustini, kuid loogiline on sellised päris tõsised küsimused eelnevalt läbi arutada komisjonis ja seega tagada istungil kiirem menetlus. Ma ei hakkagi rääkima demokraatia printsiipidest volikogu töös. Tulevikuks soovitus volikogu töö koordineerijale (esimehele) kui soovid midagi kiiresti teha, siis kontakteeru ja selgita ning suuremal osal juhtudel on nii võimalik ka kokkuleppida. Ülesõitmistehnikat kasutades ehk saad ise rahulduse, kuid kas sellega kaasneb volikogu töö kvaliteet, see on kaheldav. 5. Gutmanni õige ülbe vastus Tere, Vastav punkt PM mis räägib kiireloomulisest volikogu kokkukutsumisest ¼ liikmete või vallavalitsuse ettepanekul on eelkõige töökorraldusliku iseloomuga. Antud teemad on läbiräägitud poolte volikogude liikmetega s.h. komisjonide esimeeste kui volikogu esimehega. See et küsijaga pole räägitud ei tähenda, et demokraatia põhimõtteid oleks eiratud. Kui volikogu kokku tuleb ja otsustab, et on rikutud demokraatiat ja otsustab eelnõusid mitte arutada siis on see volikogu rida. Volikogu enamusele ja volikogu juhtidele on vallavalitsus oma selgitusi jaganud. Näeme, et Gutmann ei viitsi isegi põhimäärust lugeda, rääkimata sellest, et ta omaks eeldusi aru saamaks, mis on demokraatlik otsustusprotsess. Tema jaoks on demokraatia enamuse võim vähemuse üle. See on selline proletariaadi diktatuurilik lähenemine. Mehike unustab ära, et demokraatia üheks põhimõtteks on ka reeglite kehtestamine, et kaitsta vähemust enamuse ülekohtu vastu

217 Laiuse kiri jõudis ka kohale pärast lõunat. Põhjuseks siis levist väljas olemine. Kiri on Laiusele iseloomulik, püütakse musta valgeks rääkida ja põhjendada demokraatlikust otsustusprotsessist kaugenemist. Loomulikult jäetakse ruumi minu süüdistamiseks olematutel (vähemalt minuga mitte seotud) teemadel. Tere, hr Raivo Uukkivi, Rae valla põhimääruse sätted, kus on määratletud volikogule esitatavate eelnõude esitamise tähtaeg, nende menetlusse võtmine, komisjonidesse suunamine ning komisjonide kokkukutsumine ning selle järel volikogu istungi kutse saatmine ei võimaldanud läbi viia tavapärast volikogu eelnõude menetlemisprotsessi, mis võtab aega vähemalt 3 nädalat ajast, kui vallavalitsus on eelnõud heaks kiitnud. Vastavalt valla põhimääruse 21 lõigetele 7 ja 8 otsustas volikogu esimees korraldada volikogu istungi kiireloomuliste küsimuste arutamisena vastavalt vallavanemalt saadud e- kirjalisele ettepanekule ja lisatud eelnõudele päevakorras olevaid küsimusi volikogu istungil arutada kiireloomulistena. Vallavanema poolt esitatud selgitused olid selleks piisavad. Kiireloomulisus võib tuleneda väga mitmetest asjaoludest, ka sellest, et ühe õigusakti vastuvõtmisega kaasnev järgmine tegevus saaks õigeaegselt tehtud. Arvestades seejuures ka näiteks riigi institutsioonide poolt võimalikku kuluvat aega oma otsuste tegemisel. Volikogu istungi kutse koos eelnõudega saadeti välja, kui eelnõud olid piisavalt ette valmistatud. Nii anti volikogu liikmetele maksimaalne võimalik aeg eelnõudega töötada, et tulla volikogu istungile ettevalmistunult. Samas ei võimaldanud see aeg volikogu istungit enam läbi viia tavapärase menetlusprotsessina. Ma olengi aru saanud, et demokraatia printsiipidest on meil väga erinevad arusaamised. Volikogu esimehena pakkusin Sulle kohe pärast minu valimist korraldada regulaarseid kohtumisi Sinu kui opositsiooniliidriga vajalike teemade läbiarutamiseks ja saime ühel korral ka kokku. Sa ei näinud vajadust opositsiooni poolt midagi teha, et asjad paremini sujuksid ning ei pidanud vajalikuks ka selliseid kohtumisi. Sama pakkumise tegin ka, kui keskerakond vahetas sel aastal juhti, Enn Männile ja saime ka ühel korral kokku. Selle tulemused olid veelgi õnnetumad, sest Enn Mänd avaldas küll head tahet koostööd teha, kuid ei pidanud kokkulepetest kinni ega võtnud vaevaks ka sellest teada anda. Võid nimetada seda kuidas tahes, kuid koostööd saab teha, kui seda soovivad mõlemad osapooled ning otsitakse kompromisse. Seni on opositsioon soovinud asjade käiku aga dikteerida. Ma ei ole ka seni saanud ei Sinult kui fraktsiooni juhilt ega Enn Männilt ühtegi ettepanekut koostöö osas, kasvõi minu poolt teile mõlemale esitatud pakkumise osas volikogu tööga seonduvaid teemasid arutada. Kui nüüd leiad ka ise, et sellised kohtumised ja arutelud on vajalikud, siis võid sellest valmisolekust teada anda ja minu taha asi ei jää ka sel korral. Ja lõpuks kui meenutada volikogu eelmiste koosseisude praktikat, siis anti kõik eelnõud volikogu liikmetele ilma komisjonide seisukohtadeta teada vaid 5 päeva enne volikogu istungit, sest vallavalitsus andis need üle päev varem. Komisjonide koosolekud toimusid kõik esmaspäeval päev enne istungit. Ma ei mäleta, et Sa oleksid siis demokraatia printsiipide

218 järgmise üle kurtnud, küll aga hurjutasid volikogu liikmeid, kui need Sinust eriarvamusel olid. Sellise rahulduse poole ma mitte ei püüdlegi. 7. Kuna see Laiuse kiri oli nagu oli, siis pidin veelkord oma arvamust avaldama. Tere tere Mõned kommentaarid Sinu kirjale. 1. Saan aru, et tegelikult oli seda kiiret kogunemist vaja vanglaga seonduvalt. 2. Teised päevakorrapunktid niisugust kiirust ei vajanud 3. Seega teiste päevakorras olevate teemade arutamine komisjonideta pole põhjendatud 4. Olen seisukohal, et kui volikogu kutsega samal ajal oleks saadetud ka komisjonide kutsed, siis poleks miskit juhtunud ja teemade arutelu laiapõhjalisus oleks tagatud. 5. Selles on Sul õigus, et demokraatia printsiipidest on minul tänasest koalitsioonist erinev arusaam. Nimelt ei ole demokraatia mitte ainult enamuse võim vähemuse üle, vaid vähemuse kaitse enamuse ebaõigluse vastu. Aga see selleks. 6. Mis puudutab Sinu poolt mainitud regulaarseid kokkusaamisi, siis mäletan hästi meie esimese (paraku ka viimase) kohtumise lõppu Sina tegid ettepaneku regulaarsusele ja mina nõustusin ning tegin ettepaneku, et kui Sul midagi huvitavat teemat arutamiseks on, siis anna teada. Paraku siiani pole teadaannet olnud ja loen vaid netist, et mina ei taha asju arutada. Mis on mingi kummaline tõlgendus. Hommikuses kirjas oli mul aga mõte demokraatia teemal vähe teine, nimelt kui soovitakse teha kiireloomulisusele viidates mingi kiirmenetlus, siis peaks enne istungit konsensus (mitte enamuse tahe) sõlmitud olema. Kuna see on volikogu teema, siis on selle konsensuse saavutamine ka esimehe mureks. Tänasel juhul (lugedes ka Gutmanni vastust) demonstreeritakse jälle hiilgavalt rullimistehnikat. 7. Mis puudutab Sinu suhteid Männiga, siis siin ei oska kaasa rääkida, sest pole nende tekkimise/toimumise juures viibinud. 8. Mis puudutab Sinu arvamust eelmise volikogu koosseisu tegemistest, siis selles küsimuses võid pöörduda oma kolleegi poole, sest just tema organiseeris toona volikogu tööd. Kaemus, et vallavalitsusest tuli eelnõu hilja, ei ole tõsiselt võetav, sest volikogu istungi päevakorra asjus ja komisjonide töö osas oli siis jäme ots ikka volikogu esimehe käes. Kas ka täna, seda ma ei oska kommenteerida. Samas töö toimus kehtinud PM-i alusel. Kui ma siis ka kedagi hurjutasin, siis tegelikult käitusin (rumalusest või heast tahtest) ju samuti nagu Sina täna kaitsesin volikogu esimehe otsuseid nii nagu Sina täna kaitsed vallavanema omi Seega loe kuidas tahad, aga mina küll mingit põhjendust ei leia kiireks otsustamiseks ja komisjonide aruteludest loobumiseks. Pigem tuleb otsida vastust selles, et lepiti kokku, et suvel ei viitsi komisjone teha ja kogu lugu. Kui nii, siis oleks ka olnud mõistlik sellisel teemal püüda konsensus saavutada. Aga seda ei püütud, selle asemel rullimistehnika ja sellest johtuvalt siis jälle üks kirjatükk, mida korrektse käitumise korral poleks olnud

219 Juuni istungil (2013) saime oma ettepanekule sellise vastuse. Kuigi volikogu esimees lausa säras seda vastust volikogu istungil tutvustades, siis kahjuks ei saa nõustuda sellise lähenemisega, mis väänab kehtivat õigust. Kindlasti ei vaidle vastu tsiteeritud seaduse sätetele, kuid nende kasutamist põhjendustes saab võrrelda vägistamisega. Tsiteeritud sätted ei keela kindlasti Rae valla volikogul kokku leppida, et hea tava kohaselt peab juhtima revisjonikomisjoni opositsiooni esindaja, see on lihtsalt demokraatlikkus maailmas kirjutamata reegel, mille seadusesse vormistamine oleks lausa küüniline. Teiseks ei keela ükski seadus meil oma põhimääruses kokku leppida, et volikogu esimees ei pea juhtima volikogu komisjoni, keegi ei keela tal komisjonide liige olla. Seega on täiesti demagoogiline väita, et meie ettepanek on vastuolus kehtiva seadusega. Kes seda väidab, see tõlgendab seadust või ei tunne seda üldse. Loomulikult ei peaks sellist asja fikseerima kohalikku õigusakti juhul kui selle kohaliku omavalitsuse juhtorganites on demokraatlikku juhtimise head tava tundvad ja järgivad isikud. Kahjuks Rae vallas see nii ei tundu olema. Kahju. Siia juurde võiks veel lisada, et vaatamata põhimääruses sisalduvale ei ole kuidagi paremaks muutunud volikogu istungite kajastamine

220 PM 23 lõige 21 ütleb: Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Samuti lisatakse protokollile volikogu istungil üleantud dokumendid. (Rae Vvk määrus nr 76, jõust ) Tehes juhuvalimi dokumendiregistris avaldatud protokollide osas saab öelda, et protokolli juurest leiame istungitel esitatud arupärimisi ja sõnavõtte vägagi korrapäratult. Eriti kui need on esitatud opositsioonis olevate volikogu liikmete poolt. Huvitav on märkida, et Indrek Uuemaa sõnavõtte pole üldse lisatud. Fraktsiooni Raekodanik või tema liikmete arupärimisi vahel leiab ja vahel jälle mitte. Tihti kohtame protokollis viidet, et üks või teine esitatud arupärimine või pöördumine on lisatud protokollile, aga dokumenti ennast siiski lisatud pole. Samas peab tõdema, et eeskujulikult on leidnud alati lisamist võimuliidu esindajate poolt istungil edastatud materjal. See kõik näitab, et vallavalitsus ei tööta korrektselt, aga ka volikogu esimees ei oma kontrolli oma tegevusvaldkonnas. Põhimäärus ja temas sisalduv tundub olevat ükskõik kui just ei ole vaja põhjendada mingit enda rumalust. Loodan, et selle pildi läbilugenul tekib arusaamine sellest kuidas saab üht õigusakti koostada ja kuidas tõlgendada nii nagu vaja. Kindlasti on möödunud perioodi kohta võimalik välja tuua mitmeid põhimääruse rikkumisi (lisaks näidatud istungi ajast mitte kinnipidamisele), olgu need siis imelikud istungite kokkukutsumised kiireloomulise nime all, kus pole ühtegi kiireloomulist küsimust kuni selleni välja, et on püütud küsimuste üle, mis nõuavad koosseisu häälteenamust, otsustada lihthäälteenamusega jne., jne. Ja alati jääb rikkujail õigust üle. See on eriti kummaline

221 29. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Sissejuhatus. Pärast aasta jaanuaripööret Rae vallas oli sõbralike kinnisvaraarendajate alati mitte kõige õigusaktide kohasem aitamine üks teema, mis sai hoogu tiibadesse. Dünaamiline duo Gutmann-Kasemaa on alati meelsasti tegelenud maade ja arendustega ning erinevatel aegadel nende tegevustega ka avalikkuse tähelepanu alla sattunud. Samuti on neil kombeks, et oma tegemistega tegeletakse suhteliselt salamisi või teiste kätega. Nii ei saanud pärast jaanuari pööret maadega, planeeringutega ja ehitusega seotud ala kureerivaks abivallavanemaks mitte Meelis Kasemaa, kellel tegelikult ju mingi kogemus sellel kohal töötamisest oli, aga sootuks IRL-i esindaja Tarmo Toomet, kellel puudus igasugune ülevaade valdkonnast 156F157, kes kehalise kasvatuse õpetaja ettevalmistusega, kuid töötanud sootuks imelikel kohtadel (nt Kalevi müügimees). Nõustugem, nii erialane kui kogemuspõhine amet jäävad arendamisest/planeerimisest/ehitamisest väga kaugele. Samas on mehel väga kõrge enesehinnang ja mis saab tankisti puhul veel parem olla kui ettevalmistuse ja kogemuseta enesearmastaja? Ei saagi. Seda taipasid hästi reformaritest nööritõmbajad. Kinnisvaraga ja maaga ning arendustega sahkerdamise osas tuli õige pea avalikkuse ette Gutmanni-Kasemaa varjatud tegevus varasemal perioodil. See tõi neile isegi korruptsioonipõhise kriminaalsüüdistuse, mis käesoleva loo kirjutamise ajaks oli läbinud esimese kohtuastme ja sealt kummalisel kombel õigeksmõistva otsuse saanud?? Loodetavasti ei jää aga esimene kohtuaste viimaseks. Kogu sellest teemast tuleb omaette pildike ja seetõttu siinkohal rohkem sellel lool ei peatu. Lisaks omameeste (ja iseenda) abistamiseks küsitava väärtusega tegevuste tegemisele tegeleti aktiivselt ka täpselt vastupidiselt ja neile, kes peost süüa ei soovinud ja mingil moel enda arvamust püüdsid väljendada, keerati täiega ja isegi püüdmata läbi rääkida. Järgnevates piltides neist teemadest ülevaate annangi. Enne näidete juurde asumist teeme ühe ekskursi suurärimehe ja arendaja Ülo Timuska tegemistesse, mis on seotud ka planeerimise ja planeerijale pandud kohustustega ning nende täitmata jätmisega. Eks ta kõrvaltvaatajale selline veidi halenaljakas ja kergelt huumorivaldkonda kuuluv kaasus on, aga sealjuures on siiski vald ka kahju kannatanud. Kahju põhjustaja ise on omad vitsad kindlasti ka saanud, aga vald on jäädavalt ilma sellest, mis Timuska äriühingul tegemata jäi. Lugu ise tuli päevavalgele läbi Eesti Ekspressi loo ja seega oli ka selge kuidas Timuskat oli võimalik panna unustama kõike, mida ta valimistel lubas (avatus, aus jne) ning kaasa tegema kogu umbusalduse janti. Kui lugeda seda järgnevat artiklit ei saa küll aru, kuidas selline mees saab anda allkirja umbusaldus avaldusele. Mees, kes ise on püüdnud hiilida kõrvale maksudest157f158, saada tasu sularahas, on petnud valda ei ole kindlasti selline, kes võiks anda allkirja vallavanema umbusaldamiseks?? Paraku Timuska puhul siin mingit takistust polnud, sest tal oli vaja töökohta ja seda reformarid teadsid ning sellele nupule ka vajutasid. 157 Kahjuks peab tõdema ka perioodi lõpus, et ta pole endale teemat suutnud selgeks teha 158 Mees ise küll vannub, et mingit konkus polnud, aga siis peaks ta ikka mudaloll olema kui vastupidist tunnistaks

222 Aga nüüd lugu ise

223

224 Kuigi tegemist oli halenaljaka looga, kus inimene loodab teenida miljoneid, aga tegelikult annab kõik käest ja saab veel ka võlad kaela. Ilmselt olid tal oma käitumisele mingid põhjendused, kuid ega muud kui ahnus meelde küll ei turgata. Tõepoolest on ajakirjanikul õigus võrreldes Timuskat Hillar Kohviga Samas just see teine nägemus pani asjale mõtlema kohaliku omavalitsuse keskselt. Öeldakse ju selgelt, et ehitusmaterjalide kauplus on

225 soetanud endale 2 lasteaiakohta. Kui Sosaarele tundus ost naljakas, siis tegelikult oli see ju valla tava kaasata arendajaid oma sotsiaalobjektide rajamisel, seega tavapärane käitumine. Et selline kohustus oli ja Ülo Timuska selle ka omakäeliselt on allkirjastanud, selles saab veenduda siin Selline väljavõte samast lepingust NB! Minule tekitas huvi hoopis see, et Sosaare poolt väidetakse nagu oleks vald ka selle raha saanud. Minu mäletamist mööda seda siiski toimunud ei olnud. Kuna soovisime seda täpsustada siis koostasime ka arupärimise

226

227 Saime ka vastuse Jättes vastuses kõrvale selle, et kirjale allakirjutanu (vallavanem Gutmann) on kuidagi aru saanud, et Sosaar olevat kohtade eest maksnud, kuigi Sosaar väidab seda teinud olevat eelmist omanikku, siis on vastusest üheselt selge, et Ülo Timuskaga seotud firma ei ole oma kohustusi valla ees täitnud. Eriti taunitav on, et selle mehe valimisplakat 2009 aastal kandis loosungit aususest, avatusest ja hoolivusest. Tõepoolest kannatab paber kõike!

228 30. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud omadele 1. Oja ja Vana-Tõnikse planeering. Partneri umbusaldamiseks tehtud avalduselt ei jõudnud tint veel kuivada, kui juba alustati mitme planeeringu läbi surumisega. Neist paar näidet toon alljärgnevalt, sest neist sai ka tollel ajal kirjutatud aastal kirjutasin alljärgneva loo. Oja ja Vana-Tõnikse planeering on menetluses olnud pikalt. Üks maaomanik on Gutmanni ehitusfirma töötaja ja ilmselt olid/on ka Gutmannil endal mõtteid selle planeeringuga. Iseenesest polegi planeering ju väga vales kohas, kuid planeeringumenetluses ilmnes 2009 aasta lõpus, et siiski on tegemist sellise metsaga, mis on Tallinna rohelise vööndi (Tallinna kopsud) osa ja siin peaks vägagi analüüsima enne metsa kallale minekut. Tõepoolest tegid 2009 aastal ka toonased opositsionäärid (sh ka A.Laius ja teised IRL-i esindajad) keskkonnamõjude hindamise ettepaneku, kuid tollaste teadmiste pealt ei olnud selleks vajadust. Muuhulgas oli selles kirjas öeldud, et:

229 Seega otsustasime volikogus algatada keskkonnamõjude hindamise. Loomulikult see ettepanek toetust ei leidnud. Esitati üks dendroloogiline hinnang. Samas selle arutelu tulemusena sai erinevaid planeeringumaterjale läbi töötatud ning selle tulemusena valmis pöördumine volikogule ja volikogu keskkonnakomisjonile. Rae vallavolikogule Rae vallavolikogu keskkonnakomisjonile Ettepanekud Oja ja Vana Tõnikse detailplaneeringu KMH algatamise eelnõu juurde. 1. Rae Vallavolikogu oma otsusega nr 22 otsustas mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist Oja ja Vana-Tõnikse kinnistute detailplaneeringule; 2. Keskkonnaameti kirjast nr 6-5/09/ : Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 35 lg 1 teeb kohalik omavalitsus otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise kohta, arvestades seejuures konsulteerimismenetluse vältel saadud seisukohtadega. 3. Arvestades eelmises punktis rõhutatut ja teades, et Keskkonnaameti kiri nr 6-8/ , jõudis Rae Vallavalitsusse ja on läbi vaadatud vallavanema poolt ja teades, et selles sisaldus oluline informatsioon, mida ei oldud saadud arvestada volikogu poolt vastu võetud otsuse kujundamisel, siis saab asuda seisukohale, et konsulteerimismenetlus ei ole olnud täielik (eriti raadamise osas) ning seega on kaalutusotsusena võetav volikogu otsus tehtud kogu infot arvestamata. 4. Keskkonnaameti kirjas 6-5/09/ on öeldud, et hinnangu võib anda strateegilises planeerimisdokumendis. a. Rae vallas on kehtivad strateegilise dokumendina käsitletav Rae valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruannet, mis on

230 koostatud Rae valla menetluses oleva ÜP mahus. Menetletav dp peab arvetama ÜP KSH-s toodut. b. Nimetatud aruanne käsitleb rohevõrgustiku temaatikat peatükis 3.5, millest leiame järgmist: Lk 54 Kuna Rae vald, eriti selle põhjaosa (aga ka Jüri ja tema lähiümbrus) on 159 planeeritud suures osas tiheasutusalaks, väheneb oluliselt rohevõrgustiku 158F 160 kompenseerivate alade159f (rohevõrgustikust väljapoole jäävad rohu- põllu- ja metsamaad ning kasutusest väljas olevad maad) pindala. Tasakaalustamaks inimmõju suurenemist rohevõrgustiku aladele tuleb tagada kompenseerivate alade säilimine ning otstarbekas kehtestada allesjäävatel kompenseerivatel aladel rohevõrgustikuga sarnased tingimused arendustegevuseks. Eelkõige tuleb nendel aladel lähtuda hajaasutuse printsiibist. Lk 56 Kohati on rohevõrgutikuks planeeritud aladel või tegelikult rohevõrgustiku alaks sobivatel aladel juba algatatud või kehtestatud detailplaneeringuid. Detailplaneeringute elluviimine võib takistada alade toimimist rohevõrgustiku osana või ei võimalda neid arvata rohevõrgustiku koosseisu. (Oja ja V-Tõnikse käib just siia alla) Leevendavad meetmed: - Kui rohevõrgutiku jaoks olulistel aladel on enne üldplaneeringu kehtestamist algatatud või kehtestatud detailplaneeringuid, mis võivad häirida rohevõrgustiku 161 funktsioneerimist, tuleb kaaluda antud planeeringute peatamist või tühistamist.160f c. Menetletavas strateegilises dokumendis Rae valla üldplaneering leiame samuti erinevates osades toetust tiheasustusena võetava detailplaneeringu sobimatusest Oja ja V- Tõnikse planeeringus ette nähtud asukohta. Esmalt tuletan meelde Rae valla pikaajalised arengueesmärgid (3.1) Suurenenud elanike arv nii läbi uute kui uuendatavate elamurajoonide arendamise. Mitmekülgselt arenenud ettevõtlus. Valla kesk- ja -kirdeosas soodustatakse äri- ja tootmistegevust transpordi ja logistika ning lõunaosas turismi- ja puhkemajanduse arengut. Põllumajandusliku suurtootmise säilitamine suurematel põllumassiividel. Säilinud looduslik keskkond, tihendatud rohevõrgustik valla kesk- ja põhjaosas. Väljaarendatud looduslikele aladele sobiv majandustegevus. 159 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Teemaplaneeringuga on määratletud Harju maakonnas paiknevad väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik. Rohelise võrgustikuna on teemaplaneeringus käsitletud kõiki looduslikke ja pool-looduslikke taimekooslusi, olenemata konkreetsest liigilisest koostisest, maakasutusest või maaomandist. Rohevõrgustiku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas, bioloogilise mitmekesisuse toetamine ning stabiilse keskkonnaseisundi hoidmine. 160 ÜP definitsioonide mõistes - Puhverala - üleminekuala erineva maakasutusega alade vahel 161 Kaalumist saab teha vaid erinevate spetsialistide hinnanguid arvestades. Antud juhul siis saaks seda teha KMH käigus

231 Lk 42 Hajaasustusalasid Tallinna linna piirist kuni Vaida aleviku põhjapiirini käsitletakse rohevõrgustiku kompensatsioonialadena, kus ehitustegevus toimub ainult omavalitsuse igakordse kaalutlusotsuse alusel Lk 21 Hajaasustuses on lubatud elamute rajamine hajaasustuse põhimõttel, mille kohaselt maksimaalseks elamute grupi suuruseks on kuni 3 elamukohta (majapidamist), kus elamute vaheline kaugus on kuni 100 m; elamugruppide või väljaspool gruppe paiknevate üksikelamute omavaheline kaugus peab olema vähemalt 500m. Lk 21 Rohevõrgustiku alal on elamute rajamine lubatud tingimusel, et õuealade vaheline kaugus on vähemalt 750m, tuumalas 1000m. Lk 20 Metsaga kaetud perspektiivsetel elamumaadel jätta vähemalt 70 % territooriumist looduslikuks metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Elamukruntidel tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool hoonestusala vähemalt 70 % ulatuses. Toetudes eeltoodud ja ka muule olemasolevale infole kõnealune detailplaneeringu ala on vastavalt KSH-le (lk 54) ja menetluses (volikogu poolt ka vastu võetud) oleva ÜP (lk 42) kohaselt vaadeldav rohevõrgustiku kontaktalana; antud ala on kaetud 100% kõrghaljastusega (metsaga); Keskkonnaameti kirjas 6-8/ , öeldakse, et Planeeritaval alal kasvav mets on Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asusustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused kohaselt arvatud kõrge rekreatiivse väärtusega Tallinna rohelise vööndi metsade hulka. ; vastavalt menetletava ÜP-le (lk 20) tuleb metsaga kaetud perspektiivsetel elamukruntidel säilitada kõrghaljastus 70% ulatuses; detailplaneeringu ala ei ole tiheasustusala ja seega tuleb teda võtta kui rohevõrgustiku kompensatsiooniala (ÜP seletuskiri lk 42); kinnisvarabuumi õppetunnid palju poolikuid arendusi, mis näitavad sellises hulgas soovijate puudumist. Esimeses järjekorras teha pingutusi korraldamaks Tallinna piiri ja ringtee vahelisel alal arendustegevuse korraldamist saan asuda seisukohale, et vallavalitsuse katse pakkuda lahendusena välja tehtud 162 dendroloogilist161f hindamist, on katse vaadata mööda meie enda strateegilistes dokumentides sisalduvast. Hea haldustava ei ole suruda läbi huvitavaid planeeringuid ja vaadata läbi sõrmede keskkonnale, mis on meie tähtsaim vara, mille tasakaalu rikkumine peab olema igati põhjendatud ja seda spetsialistide tasemel. Kahjuks on Rae vallas palju negatiivseid näiteid just selle planeerijaga, kes ka antud planeeringut koostab. Seetõttu on eriti oluline saada planeerija poolt tehtud dendroloogia ja muu keskkonnaga seonduva osas erapooletu seisukoht. See seisukoht on võimalik saada vaid läbi keskkonnamõjude hindamise. Kõike eelnevat teades teen ettepaneku järgmisteks alternatiivideks: 162 Teatavasti hinnati üksikute puude väärtust. Hinnangut pole antud kogu sellele alale jääva metsa väärtusele kui rohelistele kopsudele, mis aitab puhastada meie endi poolt reostatavat, kuid meile kõigile vajalikku õhku

232 1. Põhi ettepanek: DP sellel kujul edasi menetlemist arutada vaid konkreetse DP mahus läbiviidud KSH tulemusi arvestades; Alternatiivid 2. kaaluda DP menetluse lõpetamist; 3. muuta DP vastavaks hajaasustuse põhimõtetele; 4. muuta ÜP-s piirkond rohevõrgustiku osaks, sest täna sellist metsaala maha võtta on kuritegu keskkonna vastu; 5. kui DP sellisel kujul siiski jõuab kehtestamiseni, siis enne kehtestamist lisada arendajale kohustus, et arendaja kulul tuleb rajada lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks ühele krundile kaherühmaliseks lasteaiaks kohandatud paariselamu.; notariaalsesse leppesse lisada, et hoonetele ei saa ehituslubasid enne kui on rajatud ja kasutusloa saanud teed, kommunikatsioonid, valgustus ja lasteaiaks ehitatud paariselamu. Lisaks tuleb arendajal rajada külaplatsile nägus ja ümbruskonnaga harmoneeruv varjualune ühisürituste tarvis. Raivo Uukkivi Volikogu liige Ei pea vist kordama, et need ettepanekud ei huvitanud kedagi ja eriti vahva oli, et Aaviku küla külavanem (Tarmo Toomet), kes veel mõni kuu varem oli suur planeeringu vastane, oli nüüd kõige tulisem pooldaja. Soovitasin tal külavanema amet maha panna ja seda ta ka tegi ning sellega tõestas ka seda, et seda ametit oli tal vaja vaid külaelanikelt valimistel häälte nurumiseks. Õnnestus ju!

233 31. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud omadele 2. Suuremetsa detailplaneering Tegemist jällegi sõpruskonda kuulunud maaomanikuga/arendajaga. Alljärgnevast saab iga lugeja aru, et ühise huvi korral on kõik võimalik. Järgnev lugu on kokku pandud aastal Suuremetsa dp, Suuresta külas. Minu jaoks oli tegemist planeeringuga nagu iga teisega. Usaldasin inimesi, kes planeeringutega vallas tegelevad, sh ka abivallavanem Kasemaad. Kuni hetkeni, mil sain alljärgneva e-kirja arhitektilt. 163 From: F Sent: Monday, September 28, :25 PM To: Subject: Fw: Suuremetsa lähtekad teisipäevaks Tere, Saadan skeemid, mida Meelis käskis Erkil163F164 lasta mul teha, vt lisad 1 ja 2. Meelis tahtis, et muudaksin planeeringu ala selliselt, et oleks võimalik planeerida juurdepääsu ka läbi metsamaa, mis on riigi tükk. Riigilt on nõusolek ka saadud. Seda muidugi mitmete elamukruntidega variandi puhul, kus see oleks mingilgi määral põhjendatav. Ja seda sellepärast, et põlluga piirnevas osas ei andvat maaomanikud juurdepääsu. Samas ei ole mõistlik ega loodust säästev läbi metsa uut teekoridori planeerida, mis on ka tunduvalt pikem kui teine võimalik juurdepääs. Samas on teine juurdepääs ka reaalselt metsateena olemas. Maaomanikud peaksid ikka kokkuleppele jõudma. Kui küsitakse liiga kõrget hinda, siis kasvõi läbi kohtu, kes määrab mõistliku hinna või saavutatakse kompromiss. Kui ei saa juurdepääsu planeeritavale elamukrundile, lõpeb ka planeeringu menetlus sealmaal, kuna menetluse käigus selgus takistav asjaolu, ilma milleta ei saa planeeringut realiseerida. Tee läbi metsa rajamisega muutub loodus pöördumatult keset metsamaad ja lõhestab rohevööndit. Ühe elamu juurde pääsemiseks, mis sealjuures ei ole veel olemasolev, ei näe me... põhjust sellises mahus metsa maha võtta. Ka Erki ei pea seda mõistlikuks ja soovitas sulle kõikidest asjaoludest teada anda. 163 Nimi ära võetud, et tänased kättemaksuhimulised võimurid ei teaks millist ametnikku kättemaksuks karistada 164 Kirjas on jäänud kustutamata vaid Erki (Nooraku) nimi, sest tema on juba ebasoovitavana koondatud. Teised arhitektid peavad edasi töötama ja seetõttu pole vaja teada, kes selle kirja kirjutas

234 Sain Erkist aru, et Meelis teeb ise lähtekad ümber. Seega need, mis ma sulle saatsin eelmine nädal. Eelnõu esilehel on minu tempel ja seda lehte ei pea ta ümber ka tegema. Ülejäänud lehtedel templit ja allkirja ei ole, seega on kõik muudetavad. Ja eeldatavasti ta esitabki minu allkirjaga esimese lehe ehk korralduse osa ja oma koostatud lähteka osa, koos nende kahe lisaga, mis nüüd sulle saadan. Erki soovitas mul enda (skeemi koostaja) nime mitte alla panna. Tavaliselt on meil... emma-kumma nimi ja allkiri skeemidel all. Ja veel...ajal, mil koguti üldplaneeringule kooskõlastusi ja algatati see dp, seega 2005, ei olnud üldplaneeringu kaardil selles kohas elamute tiheasustusala ette nähtud, vt üp väljavõte 2006 jaanuar. Golfi teest selle krundi poole oli ette nähtud hajaasustusala, mis on ka täiesti loogiline ja mõistlik põllu-ja metsamaa kaitse seisukohast. Muudatus tekkis sinna vahetult enne üp vastuvõtmist, vt üp väljavõte 2006 mai. Seega üp-sse viidi sisse muudatus, mis lähtus algatatud dp-st, mitte vastupidi. Ja samuti tahetakse kogumismahuteid ja puurkaevu, kuigi valla ÜVK arengukava näeb sinna ette tsentraalsed trassid, vt lisatud ÜVK joonis. Meil tekkis mõte, et kuidas sa võiksid teada sellest algsest koostatud LT-st, kui Meelisel tekib küsimus. Lahendus: et sa oledki soovinud viimasel ajal kõikide meie esitatavate eelnõudega eelnevalt, enne istungile minekut tutvuda. St kui meie esitamise tähtaeg on reedel kella 10-ks, siis saadame ka sulle hiljemalt reedel infoks. Algse variandi saatsin kohe ka Tiidule, seega peab olema Meelise poolt antud talle käsk asendada minu poolt saadetu tema poolt saadetuga. Kui veel miskit puudu, siis anna palun teada

235 Esialgne rohevõrgustiku ettepanek oli arhitektidel pärast ÜP KSH raporti saamist järgmisel skeemil toodu. Pole ka imestada, sest vallas oli elu juba põhjaosas üsna tihedaks läinud ja seega tasakaalustamiseks on vaja säilitada rohelust lõuna pool. Samuti on heaks indikaatoriks see nn kinnisvarabuum, mille käigus tulid välja arenduseelistused ja Jürist Vaida poole sisuline areng (paar erandit) puudus. Pole mõtet planeerida tiheasustuse põhimõttel kuskile kaugele, kui on selge, et tiheasustusele omaseid elemente ei suudeta niigi välja arendada (nt ühiskanalisatsioon, mis tagab heitvee käitluse enne loodusesse laskmist). Nagu allolevalt pildilt näha planeering täies ulatuses täna kasvavasse metsa. Kuna arendaja ei olnud ka planeerima asunud ja detailplaneeringu lähteülesanne oli aegunud, siis polnud ka probleemi ÜP-s roheala laiendamisele. Paraku ei teadnud arhitektid, et arendajaks on Gutmanni südamesõber ja alluv Hansaviimistluses. Aga nad said sellest teada kiiresti

236 JOKK- näide sellest kuidas saab üleöö muuta menetluses olevat ÜP-d. See muutmine kandis juba toona kaugemat eesmärki, et saaks ikka selle detailplaneeringu kunagi kehtestada. Jaanuaris 2006 oli nimetatud ala metsamaa tingmärgiga ja eeldas võimalikku ehitamist vaid hajaasustuse põhimõtetel, võimalikult kasvava metsa säilitamisega Nii nagu arhitekti murekirjast lugeda saime oli 2006 maiks selle asukoha tingmärk muutunud ja saanud kollase viirutuse ehk perspektiivis olla elamumaaks. Nüüd oli võimalik dp menetluses kenasti viidata koostamisel olevale ÜP-le. Ei pea vist üle kordama, et arhitektide (spetsialistide) rohevõrgustiku ettepanek ÜP-sse ei jõudnud

237 Esialgsed detailplaneeringu koostamiseks antud lähtetingimused olid sellised, et neid lugedes saab igaüks aru miks oli vaja ÜP-d märkamatult muuta (vt p 4.2). Järgnevalt väljavõte lähtetingimustest. 15.novembri 2005 LÄHTETINGIMUSED Suuresta küla Suuremetsa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks KINNITATUD Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 1498 Väljavõte 4. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS 4.1. Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1:500. Projektis määrata moodustatavate kruntide piirid, maakasutuse sihtotstarve, ehitusõigus, hoonestuslaad ning ehituskeelualad. Määrata hoonete arhitektuursed parameetrid ja kujundus-printsiibid. Üksikelamu (pereelamu) kruntide minimaalseks suuruseks näha ette 2000 m 2. Kaksik-, rida ja korterelamud ei ole lubatud. Krundi ehitusõiguse määramisel kasutada

238 Keskkonnaministeeriumi poolt välja töötatud soovituslike tingmärke. Krundi ehitusõigus anda planeeringu põhijoonisel tabelina Detailplaneeringu koostamisel arvestada Rae valla koostatava üldplaneeringuga ja eriti üldplaneeringu maakasutuspiirangute osaga Üldplaneeringu koostaja on OÜ Urban Mark. Üldplaneeringuga saab tutvuda Rae valla koduleheküljel Juurdepääsutee planeeringualale planeerida läbi Põlluotsa kinnistu algusega Golfi teelt. Teemaa laius näha ette minimaalselt 10 m. Teemaale moodustada omaette krunt või seada servituut. Arhitekt kirjutab oma järgmise e-kirjas vastuseks minu soovile saada esialgsed lähtetingimused: From:... Sent: Tuesday, September 29, :41 AM To: Subject: Suuremetsa algatus Siin on otsus algatamisest ja vanadest lähtekatest Lubatud on elamukrundi suurus minimaalselt 2000m2. Samas selgub dp menetluse käigus, lähtekatest ja koostamisel üp-st, mis mahus krunte on mõistlik planeerida. Lähtekates oli nõue järgida menetlemisel üp-d lõpp need lõppesid ja sinnamaani ei koostanud keegi seda dp-d algus esitati dp ülevaatamiseks. Selleks ajaks oli selgunud ÜP KSH tulemus ja olukord muutus. Tuli vähendada tunduvalt elamualasid väärtuslike põldude ja metsade arvelt. Seega kui soovitakse dp jätkata, tuleb lähtuda ja välja anda uued lähtekad, mis arvestavad KSH-d ja muudetavat ÜP-d.... Et saada selle e-kirja sisu arusaadavamaks, siis lisan siia ka mõned väljavõtted KSH-st ja ÜP seletuskirjast. KSH-s öeldakse näiteks: Kuna Rae vald, eriti selle põhjaosa on planeeritud suures osas tiheasutusalaks, väheneb oluliselt rohevõrgustiku kompenseerivate alade (rohevõrgustikust väljapoole jäävad rohupõllu- ja metsamaad ning kasutusest väljas olevad maad) pindala. Tasakaalustamaks inimmõju suurenemist rohevõrgustiku aladele tuleb tagada kompenseerivate alade säilimine ning otstarbekas kehtestada allesjäävatel kompenseerivatel aladel rohevõrgustikuga sarnased tingimused arendustegevuseks. Eelkõige tuleb nendel aladel lähtuda hajaasutuse printsiibist. Ja räägitakse ka hajaasustuses elamute ehitusest: Hajaasustuses elamuehituse arendamiseks on seatud järgmised tingimused: Väiksemaid kui 5 ha kinnistu saab moodustada ainult detailplaneeringu alusel

239 Katastriüksuse minimaalseks suuruseks kehtestada 1,0 ha, millest aiaga piiratava õueala suurus ei tohi ületada 0,1 ha. Ühele katastriüksusele on lubatud ehitada üks ühepereelamu koos abihoonetega. Detailplaneeringu minimaalseks suuruseks on 5 ha ja laiuseks 200 m. Juhul kui maatulundusmaal ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult miljööväärtusliku alaga, säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga, rohevõrgustiku aladega või asub metsamaal, tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõju hindamine hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks, katastriüksuse minimaalseks suuruseks kehtestada 2,0 ha. Metsaga kaetud aladel jätta vähemalt 90 % territooriumist looduslikuks, üldkasutatavaks metsamaaks või planeerida parkmetsaks. KSH Lk 56 Kohati on rohevõrgutikuks planeeritud aladel või tegelikult rohevõrgustiku alaks sobivatel aladel juba algatatud või kehtestatud detailplaneeringuid. Detailplaneeringute elluviimine võib takistada alade toimimist rohevõrgustiku osana või ei võimalda neid arvata rohevõrgustiku koosseisu. (vaadeldav Suuremetsa käib siia alla) Leevendavad meetmed: - Kui rohevõrgutiku jaoks olulistel aladel on enne üldplaneeringu kehtestamist algatatud või kehtestatud detailplaneeringuid, mis võivad häirida rohevõrgustiku funktsioneerimist, tuleb kaaluda antud planeeringute peatamist või tühistamist.164f165 Menetletavas strateegilises dokumendis Rae valla üldplaneering leiame samuti erinevates osades toetust tiheasustusena võetava dp sobimatust antud planeeringus ette nähtud asukohta. Esmalt vaatame Rae valla pikaajalisi arengueesmärke (3.1) Suurenenud elanike arv nii läbi uute kui uuendatavate elamurajoonide arendamise. Mitmekülgselt arenenud ettevõtlus. Valla kesk- ja -kirdeosas soodustatakse äri- ja tootmistegevust transpordi ja logistika ning lõunaosas turismi- ja puhkemajanduse arengut. Põllumajandusliku suurtootmise säilitamine suurematel põllumassiividel. Säilinud looduslik keskkond, tihendatud rohevõrgustik valla kesk- ja põhjaosas. Väljaarendatud looduslikele aladele sobiv majandustegevus. Lk 42 Hajaasustusalasid Tallinna linna piirist kuni Vaida aleviku põhjapiirini käsitletakse rohevõrgustiku kompensatsioonialadena, kus ehitustegevus toimub ainult omavalitsuse igakordse kaalutlusotsuse alusel Lk 21 Hajaasustuses on lubatud elamute rajamine hajaasustuse põhimõttel, mille kohaselt maksimaalseks elamute grupi suuruseks on kuni 3 elamukohta (majapidamist), kus elamute vaheline kaugus on kuni 100 m; elamugruppide või väljaspool gruppe paiknevate üksikelamute omavaheline kaugus peab olema vähemalt 500m. Lk 21 Rohevõrgustiku alal on elamute rajamine lubatud tingimusel, et õuealade vaheline kaugus on vähemalt 750m, tuumalas 1000m. 165 Kaalumist saab teha vaid erinevate spetsialistide hinnanguid arvestades. Antud juhul siis saaks seda teha KSH käigus. Meie juhtumi puhul on aga volikogu mais 2010 teinud otsuse üldse mitte algatada KSH-d antud planeeringu kontekstis???

240 Lk 20 Metsaga kaetud perspektiivsetel elamumaadel jätta vähemalt 70 % territooriumist looduslikuks metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Elamukruntidel tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool hoonestusala vähemalt 70 % ulatuses. Vot niisugune lugu siis, mis tõestab jälle, et kui vaja, siis tõlgendatakse kõike ja jõutakse ikka tulemuseni, mis eesmärgiks seatud. Ja siit siis tulebki järeldus, et kui oma sõpradele selliseid kombinatsioone kombineeritakse (arvestamata kohalike spetsialistide ja väliskonsultantide) arvamust, siis: Ei ole valla juhtkond enam tõsiselt võetav Tekivad vaidlused nendega, kes ei kuulu sõpruskonda ja kes sooviksid ka sarnaseid erisusi. Ning see toob juba lisakulud (nii aeg kui raha) maksumaksja rahakotti. 32. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud omadele Oruvälja III planeering Järvekülas. Tegemist sellise planeeringu muudatusega, mille hoidis jällegi ära avalikkuse sekkumine. Ülevaade asjast siis järgmises loos. Uuel aastal uue hooga? Nii võib küsida küll kui vaadata kuidas püütakse asju ajada ühe planeeringu menetluses. Küsimuse aluse sain keskkonnakomisjonile heakskiitmiseks saadud materjalidega tutvudes. Nimelt saadeti nagu muuseas arutamiseks üks planeering, mis asub Järvekülas ja mille nimeks Oruvälja III. Materjalidega põgus tutvumine pani püsti järgmised küsimused: 1. Kas siin vallas üldse enam süvenetakse olemasolevatesse materjalidesse või püütakse süsteemselt rikkuda kehtivaid õigusakte ja menetlusnorme või on tegemist totaalse lohakuse ja pealiskaudsusega? Kuivõrd tean inimest, kes juba paar aastat planeeringutega seonduva sisulise tegevuse eest vastutab, siis julgen väita, et lohakusega tegu olla ei saa. 2. Seega jääb küsimus kelle käsul ja kelle huvides selline tegevus toimub? Vaatame teemat ennast ka veidi lähemalt. 1. Detailplaneering algatati volikogu poolt otsusega nr Lähtetingimused väljastati vallavalitsuse poolt korraldusega nr Nii otsuse seletuskirjas kui ka lähtetingimustes on tegemist planeeringuga, millele pidid tulema ühe- ja kahepereelamud. 4. menetluse käigus püüdis arendaja suruda sisse eskiisi, milles 4 ridaelamut (kokku 18 boksiga) + 1 paariselamu ja 3 ühepereelamut 5. Planeeringu menetlemisel on komisjon viidanud oma protokollis ( ) sellele, et lahendus ei lähe lähtetingimustega kokku. 240

241 6. Lähtetingimused aegusid 2008 aastal 7. Planeeringu uus tulemine on alguse saanud 2010 ja nüüd on vallavalitsus väljastanud uued lähtetingimused, sj toetudes ikka samale algatamise otsusele (410). 8. Uutes lähtetingimustes lubatakse planeerida ridaelamuid ja kortermaju. Eskiisil on neid kokku võimalik lugeda 39 boksi (galeriimajade korral on võimalik igal korrusel eraldi korter). 9. Kui arvestada ühe leibkonna keskmiseks suuruseks 3 liiget (Rae vallas see kindlasti nii ei ole), siis esialgse (lähtetingimusi eirava) eskiisi võrdlus tänase eskiisiga toob alale inimkoormuse, mis on ca 2 korda suurem. Kui aga arvestada esialgsete lähtetingimuste kohast lahendust, siis on koormuse suurenemine veelgi suurem. 10. Eeltoodut teades saab öelda, et vallavalitsus väljastas volikogu otsust eiravad lähtetingimused, sõlmis nendel tingimustel koostatava detailplaneeringu koostamise lepingu (see leping on tegelikult tühine) 165F166. Kui nüüd tulla tagasi selle küsimuse juurde, et kellele see on kasulik, siis on selge, et üheselt kasulik on see arendajale ehk planeerimisseaduse keeles huvitatud isikule, sest temal on tänastes tingimustes kortereid kergem müüa kui eramuid ja mida suurem hulk neid alale lubatakse, seda kasulikum. Kellele see veel kasulik on? Piirkonnale kindlasti mitte, sest inimtegevuse koormus kasvab kordades. Vallale tegelikult ka mitte, sest sellise koormuse kasvuga kasvatatakse hoobilt ka nõudlust nii lasteaia kui koolikohtade jms järele. Kas äkki on mõni huvitatud isik vallavalitsuses? Ei oska öelda, kuid kui teada, et tänane vallavanem on volikogu otsuse nr 410 vastuvõtmise ajal olnud volikogu esimees ja ka keskkonnakomisjoni esimees 16F167, siis ei saa ka väita, et ups juhtus kogemata. Seega mina ei oska näpuga näidata ega ka väita, et see kellelegi peale arendaja veel huvitav kasulik tehing on, aga ma tean, et kõikidele dokumentidele on valla poolt alla kirjutanud just vallavanem, kes peab asju kontrollima enne oma allkirja andmist 167F168. Kui nüüd väidetakse, et asi oligi kontrolli all, siis saab asuda seisukohale, et vallavalitsus on minetanud kõik soovid järgida menetlusnorme ja täita kehtivaid õigusakte. Rääkimata kodanikuühiskonnale omaste protsesside järgimisest, mille järgimisele on pühendatud ruumi isegi koalitsioonileppes. Pean lisama, et minul kui Rae valla kodanikul on täiesti ükskõik mitu maja/korterit sinna tuleb, tulgu või 9-kordsed kortermajad. Samas minule kui volikogu liikmele on tähtis, et menetlus oleks seadusekohane ja läbipaistev, et antaks endale aru ka sellest, et lisaks huvitatud isikule vastutulekule on vaja mõelda ka planeeringu realiseerimise järgsele ajale, sellele kuidas neid uusi elanikke kvaliteetselt teenindada nii, et nad oleksid rahul ja, et ka vanad olijad oleksid rahul, sest uutele suunatud kvaliteeti ei tagata nende rahakotist ja nende heaolu arvelt. Õnneks on siiski meil ka tänu demokraatiale olemas päästerõngas. Selleks on meie valla tänase koalitsiooni üks koalitsioonipartner, kes veel natukene rohkem kui aasta tagasi oli selgel seisukohal, et Peetri kandis tuleb elamuehitus peatada või vähemalt rahustada. Selleks koalitsioonijõuks on siis kohalik IRL. Nii saime IRL-i valimisüllitisest lugeda, et Peetri- 166 Nii nagu on ilmselt tühine ka vallavalitsuse korraldus nr 330, 2010 aastast (Haldusmenetluse seadus 63 (2) p4) 167 Selles komisjonis kottis ta kõiki arendajaid, kelle arendustest ta isiklikult huvitatud ei olnud. Niisugune inimkoormuse suurendamine ilma mingi põhjuseta poleks tulnud kõne allagi. 168 Huvi võib olla ka varjatud osaluse kaudu. Mäletatavasti on 2 meest just sellise asja eest ka momendil uurimise all

242 Assaku piirkonnas hoidume piirkonna liigtihedast asustamisest. Loodan väga, et nad seda unustanud ei ole ja me ei kohtaks järjekordselt suhtumist Valimised läbi ja järgmisteni küllaldaselt aega, et rahvas unustaks. Et seda seisukohta veelgi enam rõhutada, siis toon siinkohal tsitaadi ühest raekodaniku foorumis toimunud valimisdebatist. Teemaks oli Varsti valimised. Seal on A.Laius ühes oma kirjutises muuhulgas öelnud ( , ): Hoogsa ja arendajatele soodsa uute elamupiirkondade arendusperioodil andis vallavalitsus nõusoleku kõigile arendajatele elamute ja eramute ehitamiseks. See kestis 4-5 aastat. Juba siis olid ette näha sellega kaasnevad probleemid, ennekõike tohutult kasvav vajadus lasteaiakohtade järele. Sellekohased tähelepanujuhtimised läksid vallajuhtide kurtidele kõrvadele. Kuigi A.Laius utreeris selles teemas ja sellele ka järgnevas debatis viidati ning selgitati asjaolusid, siis nüüd on ju volikogu esimehel täielik võim ja vägi käituda oma toonaste sõnade kohaselt. Loodan, et ta seda ka teeb. Toetab teda kindlasti Peetri küla aktivist J.Kivit, kes on selliste tihendamiste kohta palju arvamust avaldanud. Kuivõrd konkreetses Oruvälja III detailplaneeringu teemas on väga selge ka koha kätte näitamine volikogule, siis sirvisin eelpool viidatud raekodaniku foorumi valimiseelset debatti veel ja leidsin veel mõndagi huvitavat. Muuhulgas oli huvitav just tänase volikogu esimehe väljaütlemised valla juhtimise teemal Samas olen veendunud, et vald vajab teistsugust juhtimis- ja suhtlusstiili. Sellist, kus vallavolikogu tõesti arutab valla asjade üle ning vallavalitsus viib nende arutelude tulemusel sündinud otsuseid professionaalselt ellu. Jah, volikogu töö peaks käima volikogu komisjonides, isegi enne komisjonide koosolekuid näiteks külavanematega neid arutades. Paraku toimuvad Rae vallas volikogu komisjonide koosolekud volikogu istungile eelneval õhtul praktiliselt kohustusega nn koalitsiooni esindajatele esitatud eelnõu volikogus toetada. Ei mingit põhjalikumat arutelu, rääkimata vallaelanike teavitamisest esitatava eelnõu kohta. Neid ei riputata isegi mitte valla kodulehele. Määruste eelnõud aga korraldavad väga oluliselt vallarahva elu. Täna oleme reaalses olukorras, kus vallavolikogu on reaalses templi seisundis ja arutleb veelgi vähem kui eelmisel perioodil, komisjonides erilist sisulist tööd ei toimu ja vallavanem käitub nii nagu ta juhiks Valgevene riiki. Siinkohal jääb vaid loota, et volikogu esimees endale seda olukorda teadvustab (või tema erakonna liikmed juhivad tähelepanu sellele) ja astub samme volikogu tegevusele mõtte andmiseks. Lipukirjaks sobib väga hästi see eelnev tsitaat. Tegutse selle kohaselt ja kõik läheb korda. Kui sa selle kohaselt ei käitu, siis jääb vaid kõrvalt vaadata kuidas isikukultust kehtestatakse. Kui aga otsustad reageerida, siis esimene asi oleks kutsuda vallavanem, korrale, sest antud Oruvälja III kaasusega (viimasel ajal ka muudes teemades) on Lihtne Suur Inimene168F169 oma käitumisega demonstreerinud sõitmist üle kogu volikogu169f170 (mitte ainult opositsiooni) varvastest ikka päris valusalt vallavalitsus on omavoliliselt oma korraldusega muutnud volikogu kehtivas otsuses olevaid põhimõtteid. Olen nõus, et nii võiks teha kui on vaja operatiivselt mingi teema lahendada, rääkides kõikide volikogus esindatud osapooltega läbi ja võttes järgmisel volikogu istungil juba volikogu aktsepti vastava otsuse näol. Selles teemas polnud mingit operatiivset põhjust nii käituda, kuid siiski on vallavalitsus juba märtsis 2010 rikkunud volikogu kehtivat õigusakti ja teinud seda ülbelt ja külmalt. 169 Just nii laseb Gutmann ennast nimetada Jüri Gümnaasiumi juubeliks välja antud raamatus 170 Tegelikult ka Järveküla elanike, sest nende teada on sellele alale ju planeeritud 1- ja 2-pereelamud

243 Kuidas siis peaks selles kaasuses edasi minema? Lihtsaim viis oleks olnud tühistada 2005 aasta volikogu otsus, algatada uus ja poleks probleemi olnud. Äkki on vallavõimul nii palju enesekriitilist meelt, et selle käigu ette võtavad? Lootus pidi ju surema viimasena. 33. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud omadele 4. Tegemist kummalise kaasusega, kus võeti arendajalt üle teed ja nende hooldamise kulud enne kui arendaja oma kohustused oleksid täitnud. Miks? Ei oska öelda, aga oskan näidata, mis valesti läks. Selle kohta kirjutasin ka vastava loo, mis oli küllaldaselt põhjendatud, et rumal tegu tegemata jääks. Paraku ei aidanud. Kahjuliku otsuse tegemise näidisõppetund ehk semukapitalismi sugemetega kohalik seebiooper volikogu istungile saabus eelnõu ühe äri-tootmise sihtotstarbega arendatud arendusalal teede valla omandisse võtmiseks. See on suht tavapärane eelnõu, selliseid on olnud varem ja tuleb ka hiljem. Alati on selliste eelnõude menetlusse jõudmise eelduseks asjaolu, et arendaja on endale võetud kohustused korrektselt täitnud. Ilmselt eelnõu sepitsejad arvestasidki, et tegemist on rutiiniga ja keegi ei hakkagi asja ligemalt uurima. Ainuke, kes võiks seda teha, on külavanem, kuid temaga saab asja käsuliinipidi sirgeks ajada ja ta peab suu, sest ega oma erakonna huvide vastu ju ei tohi hakata. Ja nii oligi, et ka opositsioon võttis asja rutiinsena ja oli ka valmis eelnõud toetama. Sellesse rutiini lõi esimese mõra toimunud majanduskomisjoni arutelu, milles minu juhuslikule küsimusele ei osanud või ei tahtnud vallavanema kohta täitev saamatus vastata. Vastused olid ebapädevad (see polnud uudis), kuid ka kõhklevad-põiklikud ja tekitasid aina uusi küsimusi kuni selleni välja, et komisjon ei toetanud eelnõu õigusaktiks saamist ja teede ülevõtmist. See otsus tehti ühe reformierakonna liikme toel, keda ilmselt ei morjenda käsuliin. Kuivõrd teema läks komisjonis kuumaks, siis oli eeldada, et volikogus läheb ta sama kuumaks170f171, siis otsisin välja lepingu, mille alusel vallal kohustus teede ülevõtmiseks tekkida sai171f sealjuures ei kahelnud ma hetkegi, et see otsus tegemata jääb. Hiljem näeme, et nii oligi 172 Avastasin, et eelnõus pole lepingule üldse viidatud, seega on üldse arusaamatu kuidas sellist otsust teha sai

244 Väljavõte lepingust172f173 : Üks jalgtee ja üks sõidutee rajamata. Vt ka lisatud joonistelt ja fotodelt Tegemata, kui see vajadus ka ära langes, siis sama summa eest tuleb leida asendustegevus Alal pole tuvastatav ükski arenduse käigus istutatud puu. Vt ka lisatud põhijooniseid Siin täpsustatakse punkt kirjeldatud valla kohustuse tingimusi. Kui osaliselt täitmata ja täiesti täitmata ja istungil kandis teema ette abivallavanem Toomet. Ta tegi seda temale omaselt ja ilmselt üldse arusaamata, millest rääkis (ka see on talle omane). Talle oli antud käsk ülemuse poolt ja tema täitis truult käsku173f174, kontrollimata oma jutu sisu või õigemini selle puudumist. Nii saime teada, et mis siis kui suur osa lepingulisi kohustusi on täitmata, see ei loe, sest antud eelnõus me ju ei käsitle lepingu teisi punkte (!). Vot see oli tippsaavutus, mida Toometilt seni kuulnud. Nimelt antud eelnõu tekkimise alus tekib ainult tänu sellele lepingule ja nagu nägime on lepingus antud tingimused, mille täitmine on eelduseks eelnõus kirjeldatud tegevusele. Püüdsin seda ka istungil selgitada nii Toometile kui ka laua ääres istuvatele 18-le kohal olnud kolleegile, aga ilmselt ei saanud Toomet aru minu selgitustest ja korrutas, et kõik on OK ning kindlasti ei saanud ka 19-st kohal olnud volikogu liikmest 12 aru või ei püüdnudki aru saada, sest jällegi ülemus oli juba hääletamiseks käsu andnud. Igal juhul oli olukord halenaljakas. Appi püüdis tõtata174f175 ka saatuse tahtel vallavanema toolil trooniv kodanik (ülemus) ja rääkis midagi teedele väljastatud kasutuslubadest. Peab taaskord tõdema, et see on talle nii 173 Lisas kogu leping 174 lojaalsus on oluline, kuid tingimusteta lojaalsus on omane totalitaarsele korrale. Muide oluline on vahet teha, et kellele lojaalne olla, kas vallale ja tema elanikele või mingile omakasu tagaajavale ülemusele

245 iseloomulik kui teised räägivad aiast, siis tema saab hakkama vaid august kõnelemisega. Ehk täiesti mõttetu jutt kasutuslubade olemasolust. Seda pole ju keegi vaidlustanudki, need load on ammu olemas, kuid vastavalt lepingule pole ainult nende olemasolu piisav vallale kohustuste võtmiseks. Aga tundub, et see vennike ei hakkagi suurt pilti nägema, piisab kui vaid omad huvid saavad kaetud. Oma sekkumisega valas ta vaid õli ebakompetentsuse tulle. Mul hakkas tast (häbi küll öelda) lausa kahju. Avaliku halduse puhul ei kehti Lutsu Kevadest tuntud põhimõte, et kui tervet rehkendust ei jõua, siis tee pool. Aga tee seda ise. Siin on tegemist kokkulepetega, mida ei kirjutata niisama, et siis neid kellegi hea või halva tuju najal täita või mitte. Kui vallavalitsus tahab nii väga maksumaksja kulul ärimeestele kingitusi teha, siis vormistagu see korrektselt. Konkreetse kaasuse puhul väljenduks korrektne käitumine selles, et mindaks notari manu ja fikseeritaks ära vaegtööd ja nende tegemise aeg. Sealjuures tuleb ka selle Vana-Tartu mnt osa asendada mingi muu ülesandega samas väärtuses. Nii oleks korrektne ja nii võiks veel omanikele vastu tulla. Meie loo puhul on omanikud krundid müünud ja kasu saanud, kätte on neile jäänud teed ja teatavasti peab teeomanik tee eest hoolt kandma. See on lisakulu ja ilmselt ettevõtted, kes sinna kolinud ei viitsi mingit hooldustasu maksta või unustati see fikseerida. Nüüd siis kohe padinal valda, avaldus näpus (ilmselt ka soovitus mõnelt selles piirkonnas ärihuvi realiseerivalt ettevõtjalt (?)) ja meie jupijumalad millegi pärast (?) kohe ka nõus. Seda kõike püüdsin volikogus selgitada, kuid lähiajalugu näitab, et asjata. Samas pean ütlema, et eks ma teadsin, juba arutelu alguses, et kui karjal on kästud midagi teha, siis minu ega kellegi teise selgitused midagi ei muuda ütleb vanasõnagi, et käsk on vanem kui meie keegi. Muidugi võiks siinkohal ka arutleda aastataguseid planeeringuvaidlusi Peetri külas ja A.Laiuse & CO argumenteeritud selgitusi kuidas üks või teine otsus on vallale kahjulik. Aga ei hakka ma seda tegema. Milleks? Ainult märgin, et selle ülepeakaela teede ülevõtmise otsusega lüüakse vallarahakotti maksumaksja rahasse jälle kühvel sisse175f ja tekitatakse auk176f ning seda mingite äriühingute ning nende valdavalt mujalt tulevate klientide kasuks. Augu all mõtlen siis reaalseid talihoolde kulusid, valgustusele kuluvat jms. Muidugi ka teatud lepinguliste kohustuste andeks andmisest johtuvaid saamata jäämisi 17F178. Kui nüüd kogu selle loo peale esitada retooriline küsimus, et mis on asja mõte või kelle huvides see tõmblemine käib, siis jään selge ja faktidele toetuva vastuse võlgu. Mingeid paralleele ju tõmmata võib ja oletusi teha. Näiteks üks niisugune. Vaadates, millised ärid seal alal täna on ja kus nad asuvad, siis näeme, et: Üheks kaugemal otsas asuvaks on BMW Peetri keskus (vt joonist); Sellel käib ilmselt arvestatav hulk kliente, kes neid teid kasutavad ja kelle tarvis peaksid teed olema aastaringselt hästi läbitavad; Seega BMW-l võiks ju huvi olla; Vaadates BMW kodulehte, leiame sealt tuttava Rae valla mehe nime. Loomulikult ühe töödejuhataja pärast ei suruta hambad ristis kahjulikke tehinguid läbi, aga vaadates Rae valla kodulehelt volikogu tänast koosseisu, siis esimene nimi, mis vastu vaatab, on sama mehe nimi, ehk tubli Lagedi esindaja ja reformierakonna liige. 175 Ei, mitte Ženja Fokin, sest kui tema tõttab, siis ta ka aitab 176 Muidugi võrreldes mudilasetoetusest tingitud auguga, on kahju kaduvväike 177 Teatavasti ettevõtjad ju ka tulumaksu ei maksa ja seega sellest allikast ka katet ei leia 178 Saamata jääb vallal, aga tundub, et keegi kuskil ikka midagi on saamas?

246 See kõik võib ju olla lihtsalt kokkusattumus, kuid siiski üks võimalik põhjus ju. Eeltoodud loo võiks võtta oma õppekavva iga avalikku haldust, haldusjuhtimist või õigusteadust õpetav stuudium. Siit saab kohe mitu näidet: kollektiivne vastutus = mitte millegi eest vastutamist; volikokku valitud volinikud ei saa aru, millest jutt käib ja siit siis see kummitempli välja teenitud nimetus ning kollektiivse kilbi tekitamine kellegi külmalt kalkuleeritud avalikust huvist kaugel asuvale tegevusele; avaliku huvi allasurumine erahuvi poolt ja seda avalikku hüve kaitsma pidavate poliitiliste ametnike poolt; maksumaksja rahaga hooletu ümberkäimine; põhimõte annab jumal (siin küll partei) ameti, annab ka mõistuse võib avalikus halduses palju paha teha ja seega on see juhtum ka heaks näiteks, et ilma hariduseta juhtuvad apsakad väga (liiga) tihti. Jne., jne. Lisa 1 DP ala põhijoonised See tee pole valmis

247 See tee pole valmis

248 Lisa 2 Sõlmitud leping

249

250 Lisalugu Retile Uskumatu, aga Jüri Kivit on jälle viskunud kuulide ette. Seekord siis Reti teede ülevõtmise küsimuses. Oma loos toetub ta ilmselt minu poolt kirjutatule, kuid kindlasti on minu mõtteid meelevaldselt edasi arendanud. Panen siia oma seisukohad punkt punktilt, siis ehk ei ole võimalik neid nii lahata nagu Jüri tegi. 1. Mul pole kunagi mitte midagi lepingute kohaselt käitumise vastu. 2. Eeldan, et ka lepingu teine pool (pooled) samuti käituvad. 3. Kui on mingeid põhjusi miks soovitakse käituda teisiti kui lepingus kirjas, siis räägitakse see läbi, leitakse üksteisele vastuvõetavad lahendused, VORMISTATAKSE 179 see lepingu lisaks.178f 4. Kokkulepped, millele jõutakse, PEAVAD olema tasakaalus esialgses leppes tooduga (meie näide arendusalaga piirnevas osas kohustus arendaja rajama V-Tartu mnt äärde kergliiklustee ja renoveerima sõidutee179f180. See kukkus ära, sest tehakse eurorahadega, seega peaks tulema mingi asendustegevus. Loogiline?) 5. Kui lepingut muutvate kokkulepeteni jõutakse, siis ja alles siis saab ette valmistada tegevusi, millega vald oma kohustusi täitma hakkab. Käesoleval juhul teemaade ülevõtmine vallale. 6. Jüri Kivit võrdleb kahte absoluutselt erinevat kaasust. Ühine nimetaja on neil vaid küla, kus asuvad. Retis on siiski dp-kohane olukord enam-vähem valmis ja ilmselt ka korrektne suuremas osas. Suurekivis pole seda kunagi olnud 7. Jüri Kivit arvab, et volikogu istungil tuleb rääkida faktidele lisaks ka erinevatest pähe kippuvatest mõtetest. Mina nii ei arva. Kui Kivit võtab kätte ja loeb minu lugu, siis seal on ka vaid ühe võimaliku mõttena see BMW teema. Seda pole antud kui põhjust, vaid arutletud on, et miks vallavalitsusele äkki kiireks läks ja miks asju jällegi räpakalt vormistati. See oli ka sellel nn tänavavestlusel lihtsalt toodud näitena. Lisaks soovitan tungivalt Jüri Kivitile olla oma ütlustes täpne. Ma pole kunagi BMW-d ja reformi üheks kambaks nimetanud, küll tõin näite võimaliku huvitatuse tekkimise ja initsiatiivi osas. 8. Kivit avastas, et koalitsioonis on täna 2 poolt IRL Reform. Jah, tõsi ta on, samas tahad või ei, kuid IRL-i on näha vaid siis kui vaja mingi reformi asi siluda või läbi suruda. Minu seisukoht kõrvaltvaatajana on IRL-iga manipuleeritakse täiega, aga IRL ei taha sellest aru saada ning pigem tunneb selle üle isegi uhkust. Mis puudutab Suurekivi teed, siis olen seda meelt, et aferistid, kes seal arendasid, planeerisid sellise olukorra ette ja tegid seda väga hästi petsid ära nii vallavanem Tarmo Klaari (2003) kui ka kõik need elanikud, kes olid esmaostjad. Need kes olid juba vahendaja käest ostjad, olid olukorras, kus neil polnud midagi teha. Selline arvestus on peen teadus ja seda peenem, et niisuguste kombinaatorite tegevus tipneb sellega, et mingi vennike on selle tegevuse kandnud üle personaalselt inimesele180f181, kes pole olnud tulemuseni viinud otsuse tegemise lähedalgi181f182. See on kõrgpilotaaž. 179 Eriti avalikus teenistuses on see oluline, sest majandatakse ju maksumaksjalt saadud vahendite arvel 180 Jüri Kivit unustas seda osa elegantselt mainimata ja rääkis vaid väljaehitamata kergtee lõigust arendusalal 181 Uukkivi oli 2003 a vallavolikogu opositsiooni poolel ja ei omanud võimalusi näha ja muuta reformarite poolt allkirjastatud lepet. Muide üheks niiditõmbajaks arendajate pool oli tänane Harku vallavanem IRL

251 Möödaminnes veel üks umbes aasta tagasi (seega PÄRAST valimisi) Harju Elus trükitud lugu, mille teises osas on öeldud, et Rae vallas on üheks tööks uuel perioodil arendajate poolt unarusse jäetu järele aitamine. Nii et Kivit ja erinevad teised vihkajad tulge oma kookonitest välja ja pange asjad õigetele kohtadele. Saate isegi üllatuse osaliseks need kes olid asjaga seotud, need tänagi võimul peesitamas ja need kes püüdsid erinevate vahenditega petetud elanikke aidata, need on siis sattunud teie vihkamise objektiks Vahva! Siinkohal on oluline teada, et on Reti tee Rae valla omandis ja seega ka kõik hooldusega seotud kulud valla omad. Paraku 2013 aasta juulis on kõik eeltoodud lugudes viidatud vaegtööd IKKA tegemata. See tähendab, et ilmselt on nende tööde lõpetamine jäänud vääramatult maksumaksja õlgadele. Väga huvitav on see, et kuigi Reti tee on valla oma, siis näiteks haljastuse hooldust sellel teemaal ei harrastata. Alloleval pildil ka stiilinäide. Ometi peaks alevikus kehtima päris ranged nõuded haljastusele. 182 Vt teema Volikogu istungid algatatud , kommentaator analüüs

252 34. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud mitte omadele 1. Künnapuu arendusala. Tegemist on ühe hea näitega, mismoodi mitte sõpru kottida püüti. Ainus, mida saavutati, oli arendaja vabastamine 2003 sõlmitud arendamislepingu täitmisest. Ja seda siis läbi pika ja kuluka võitluse. Loomulikult tasus selle võitluse eest Rae valla maksumaksja. Sellel teemal olen esitanud vallavalitsusele mitmeid arupärimisi ja nende vastustele ning avalikest registritest saadavatele andmetele toetudes kirjutasin 2013 aastal sellise kokkuvõtte Järjekordne näide, kuidas valla rahaga on kerge (loe: vastutustundeta) toimetada. Alateema: Kohtuvaidlus arendaja R.Pajuga fiasko, mida Rae valla juhid vist võiduks peavad Kokkuvõtlikult sissejuhatuseks. 252 Arendaja R.Paju arendas Rae külas Künnapuu arendusala. Arendas ta kehtestatud detailplaneeringu alusel. Tal oli sõlmitud vallaga leping (2003 a), mida ja kuidas teha. Lepingus oli kohustus rajada ka kanalisatsioon ja ühendada see piirkonna ühiskanalisatsiooniga, siis kui see sinna piirkonda rajatakse. Kuivõrd ühiskanalisatsioon esialgu puudus, siis rajati hoonete kasutamiseks ajutiste lahendustena lokaalsed kogumismahutid. Kui ühiskanalisatsioon piirkonda jõudis, siis said alguse ka probleemid polnud raha, sest väidetavalt ei sisaldanud ostu-müügilepingud kanalisatsiooniga liitumiseks vahendeid ja liitujad pidid ise maksma (seaduse kohaselt). Liitujad maksta ei soovinud ja nii teema venis ja venis. 252

253 Tänu sellele venimisele on lõpetamata ka tee ehitus, sest enne tuleb (on mõistlik) tee alla panna torud ja siis alles rajada korralik tee aastal otsustas meie toonane valitsus arendajat sundida kohtu kaudu. Vaidlus käis pea 3 aastat ja lõppes sellega, et põhilise eesmärgi täitmise saavutamise asemel loobuti sootuks arendajalt kanalisatsiooni rajamise nõudest!!! Ehk sellest samast põhieesmärgist Keda see kokkuvõte pani imestunult kulme kergitama, see võib lugeda edasi ja ka edasi imestada, kuidas järjekordselt on lastud tuulde suuri summasid ja valmistatud ette pind veelgi suuremate kulutuste tegemiseks 1. Küsimused ja vastused volikogu liige vs vallavalitsus esitasin vallavalitsusele arupärimise Rae küla Künnapuu teel arenduskohustuste täitmine ja valla tegevus Üheks küsimuseks oli: Kas vald on algatanud protsesse, millega sundida arendajat oma kohustusi täitma detailplaneeringu kohase teedelahenduse ja valgustuse väljaehitamiseks? Vallavalitsuse vastuses vastati sellele küsimusele nii: esitas Rae vald (Vallavalitsuse kaudu) Harju Maakohtusse hagiavalduse R.Paju ja Kivinuka Kinnisvara OÜ vastu Rae küla Künnapuu arendusala teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmiseks hiljemalt 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning selle kohustuse täitmata jätmise korral kahjuhüvitise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr ). Eelnimetatud hagi on täna Harju Maakohtu menetluses ning hagi tagamiseks on seatud kohtulik hüpoteek summas euri Rae valla kasuks arendaja Raivo Paju isiklikule varale (korteriomand Tallinnas) Sellise hagi sisseandmine tähendab kindlasti vallale kulu, mis koosneb riigilõivust (ühekordne kulu) ja vaidlusest tekkivatest õigusabikuludest (sõltub tehtud töö mahust). Riigilõivu suuruse kohta saame lugeda 2012 valla eelarve seletuskirjast: Majandamiskulude osas on eelarves suurenemine 6,6% ja muude kulude osas vähenemine 79,8% võrreldes 2011.a. eelarvega a. kajastati muudes kuludes euro suurune riigilõiv Harju Maakohtule hagiavalduse esitamiseks Raivo Paju ja Kivinuka Kinnisvara OÜ vastu. Aeg läks ja algas aasta 2013 ning eeldatavalt see vaidlus pidi olema otsas. Huvitav oli teada tulemust ja seda siis ka kirjaliku küsimuse vormis vallavalitsuselt pärisin : 1. Milline oli tulemus? 2. Palju see vaidlus läks vallale maksma (riigilõiv, kulud juriidilise nõustaja)? 3. Mitu tundi õigusabi sellele hagile on pühendanud juriidiline nõustaja? 4. Kes ja millal rajab tehnovõrgud ja rajatised? 5. Kes ja millal rajab korrektse tee?

254 Sain oma küsimustele vastuse Mis mõttes??!! Nagu vastusest näeme on esialgne nõue Künnapuu arendusala teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmiseks hiljemalt 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest on deformeerunud vastavalt sõlmitud kompromissile kohustub AS ELVESO rajama 6 aasta jooksul Künnapuu tee kanalisatsioonitrassi Lisaks tekitas vallavalitsuse vastus uusi küsimusi, mille esitasin jällegi kirjaliku küsimuse vormis : 1. Kui suured (suurusjärgust piisab) on kavandatava Künnapuu tee kanalisatsioonitrassi rajamise kulud? 2. Mille arvelt AS ELVESO rahastab rajatava kanalisatsioonitrassi ehituskulud? 3. Kas plaanitakse AS ELVESOle anda valla poolt abi vajaliku investeeringu tegemiseks? 4. Kas potentsiaalsete kanalisatsiooniteenuse tarbijatega on liitumisläbirääkimisi alustatud? 5. Palju liituda soovijaid tänaseks on? Vastus saabus :

255 2. Siia juurde tasub teada ka seda, millised kohustused oli arendajale pandud 23 juunil aastal

256 3. Valla saavutus mitme aastase kohtukäigu tulemusel aastal algas kõik bravuurselt ja oldi kindel, et saavutatakse selline tulemus: esitas Rae vald (Vallavalitsuse kaudu) Harju Maakohtusse hagiavalduse R.Paju ja Kivinuka Kinnisvara OÜ vastu Rae küla Künnapuu arendusala teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmiseks hiljemalt 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning selle kohustuse täitmata jätmise korral kahjuhüvitise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr ). Eelnimetatud hagi on täna Harju Maakohtu menetluses ning hagi tagamiseks on seatud kohtulik hüpoteek summas euri Rae valla kasuks arendaja Raivo Paju isiklikule varale (korteriomand Tallinnas) 2. Kompromissi käigus see bravuurne nõue taandus: Vastavalt sõlmitud kompromissile kohustub AS ELVESO (!!!!!) rajama 6 aasta jooksul Künnapuu tee kanalisatsioonitrassi ja alles pärast nimetatud kohustuse täitmist tekib kohustus Raivo Pajule rajad 12 kuu jooksul tee Künnapuu tee 1 ja Kivinuki tee 2 kinnistutel (tsitaat valla vastusest minu küsimusele). Siit siis küsimused, et mida vald saavutas pikaajalise kohtuskäiguga? raskesti tasustatud juristid182f183 ära teha suutsid? Ja vastus: Tegelikult nad (advokaadid) SUUTSID 2003 aasta lepingus olnud arendaja kohustused palehigis töötades vaielda valla kohustusteks. Braavo! See tulemus vääris vaidlemist. Ja vald veel maksis selle eest advokaadikulu (tsitaat vallavalitsuse vastusest täpselt ei ole võimalik antud hetkel öelda, kui palju on kulunud aega juriidilisel nõustajal kõnealusele vaidlusele ) eurot õigusabikulusid + pool tasutud riigilõivust (3674,915). Kui see summa on isegi vaid eurot, siis siinkohal tuleb vägagi kahtluse alla seada vallavalitsuse poolse otsuse tegija pädevuse. Aga need on vaid nö otsesed kulud protsessile. Vaatame ka ees terendavaid kulusid, mille suutsid välja kaubelda kogenud kohtujuristid ja millega vald on vabatahtlikult nõus olnud. 1. AS ELVESO võttis/sai kohustuse rajada 6 aasta jooksul kanalisatsioonitrassid Künnapuu arendusalale. 183 Kutseliste kohtujuristide vastas ajas asja kuuldavasti arendaja ise

257 2. Vallavalitsuse vastusest saime teada, et valla eelarvest ei kavatseta pennigi sellesse projekti panna. Ei saakski, sest kohtuliku kompromissi ajaks oleks pidanud selline volikogu otsus olemas olema. 3. Seaduse kohaselt peab liitumisega seonduva katma liituja. 4. Vallavalitsuse kirjast saame teada, et Künnapuu tee elanikega pole liitumisläbirääkimisi alustatud, seega a. ei teata kui paljud soovivad liituda; b. majaomanikke liituma sundimine tekitab veel nii mõnegi kohtuvaidluse. c. Mitmed majaomanikud on heauskselt soetanud endale elamise, millel on lokaalne kanalisatsioon, ilmselt on see mitmelgi ka kasutuslubadega kenasti vormistatud. d. Mitmed majaomanikud on oma ostu tegemisel saanud müüjalt tõdemuse, et mingeid kohustusi neil edaspidi täiendavalt ei teki, 5. Ainus lepe, milles on viide kohustusega rajada kanalisatsioon nii, et saaks tagada selle ühendamise ühiskanalisatsiooni (kui see tekib), oli 2003 sõlmitud leppes, mis nüüdse kohtuliku kompromissiga otsesõnu (punkt 9 kompromissis) tühiseks muudeti. 6. Kui ELVESO ei suuda Künnapuu tee inimestele maha müüa meeldivat kohustust tasuda liitumistasusid, siis tuleb tal rajada trassid omavahenditest (loe: oma tänastelt klientidelt saadud vahenditest) 6 aasta jooksul, sest kompromiss ei näe ette ühtegi kõrvaltingimust, mis selle kohustuse täitmisest vabastaks või seda pikendaks (va maaomaniku poolt tasuta servituudi seadmine). Seega võib juhtuda, et AS ELVESO on võtnud (kohtumäärusest ei loegi välja kuidas ta seda teinud on) omale tulevikulise kohustuse, mille täitmiseks vahendeid ei tulegi ja peabki kulud kandma tänane vee-ettevõtte klient. 7. Kohtukompromiss ei ütle ka seda, mis saab siis kui ELVESO 6 aastaga ei pane toru maha. Kas siis kaob Pajul kohustus ka teed ehitada jms. 8. Vähe tähtis pole vist öelda, et valla pool esitas kohtule ka mingi kalkulatsiooni kanalisatsiooni rajamise kuludest. Kalkulatsioon on tehtud 2010 ja kroonides ning jm hinnaks on 1500 krooni lähedane hind. Küsisin ka spetsialistidelt, et milline see hind täna on ja sain vastuse, et nr on ca euri jooksva meetri maandamiseks. Rajatava kanalisatsioonitrassi pikkus on ca 380 meetrit (lisaks pae sees), seega suurusjärguks kujuneb ca eurot ( eeki). Lisaks peaksid liitujad tasuma ka eelvoolu maksumusest oma osa. See on siis rahasumma, mis tegelikult arendajale kingiti raske kohtulahingu tulemusena. 4. Kõike eelnevat teades saab kokkuvõtteks öelda, et: Ega arendaja Pajuga pole kerge olnud kellelgi (vald on temaga kohtus käinud ka varem 2008 veevarustuse sulgemine jms). Samas on vägagi kummaline olukord, kui minnakse suure hurraaga kohtusse õigust nõudma ja siis antakse viimanegi trump kompromissiga ära (sellist olukorda küll ei mäleta). Tegemist on täiesti ettevalmistamata ja läbimõtlemata teoga. Lõpuni pole selge, kuidas AS ELVESO temale pandud kohustust täita suudab ja kuidas selle kohustuse võtmine ka vormistatud on. Keegi peaks siiski ka reaalselt vastutama selliste ämbrite eest. Tänased koalitsioonijõukude ninamehed on mitmel korral öelnud, et nende eesmärk pole vaielda kohtus. Samas pole nii hulgaliselt vaidlusi kunagi kaotatud. Päris avalikult olen kuulnud inimesi rääkimas, et selle asja mahtu on tegelikult lükatud ka Gutmanni ja Kasemaa kriminaalasja kaitsja kulud. Kaitsja nende

258 korruptsiooniasjas on ju sama büroo. Ma ei tea kui õige see väide on, aga teadmine, et vallal pole Paju kaasuse kohta täpseid õigusabikulu suuruseid öelda, siis võib olla usutav väide küll183f184. Seda enam, et Kasemaa ju käsutab ka ELVESO vahendeid. LISA INFO Huvitav on lisada sedagi, et: Enne 2011 kohtusse minekut ei ole arendajale saadetud ühtegi märgukirja, milles oleks tehtud ettepanek mingit osa lepingus fikseeritust täitma asuda. Loogiline oleks enne kohtusse kihutamist püüda leida lahend kohtuväliselt ja hoida kokku nii aega kui raha aastal kohtusse minekuks pole tehtud ühtegi otsust, korraldust, milles oleks sõnaselge suunis antud valla esindajale valla esindamiseks. Tundub, et advokaat on endale ise tööd leidnud ja ise seda tegema asunud. Kohtule pole esitatud (ei peagi) mitte ühtegi volitust ei valla ega ELVESO esindamiseks Kohtule pole esitatud ELVESO nõukogu otsust, millega otsustati võtta endale kohustus volikogu istungil pöördusin antud teemal volikogu poole ja andsin asjast ülevaate. Lõpetasin oma pöördumise nii: Kõike eelnevat teades teeme ettepaneku käivitada koheselt volikogu poolne järelevalve protsess (volikogu esimehel moodustada ajutine erikomisjon), mille eesmärk on selgitada välja vallale tekitatud reaalne kahju, anda hinnang kogu protsessile ja vajadusel algatada kahjude sissenõudmise protsess. Erikomisjoni töösse tuleb kaasata rahvusvaheliselt aktsepteeritav audiitorfirma. Volikogu esimees, kes juhib volikogu tööd ja peaks esimesena olema huvitatud 184F185, et ei volikogu ega vallavalitsus teeks valla mainet rikkuvaid või rahalisi ressursse raiskavaid otsuseid, ei pea oluliseks fraktsiooni pöördumise alusel mingit kontrolli algatada. Vastava seisukoha ütles Laius välja istungil 185F186 ning arvas, et volikogu liige peaks olema võimeline algatama eelnõu? Huvitav miks peaks keegi volikogu esimehele ja revisjonikomisjoni esimehele valmistama ette eelnõusid? 184 Seda kahtlust, et midagi muud on Künnapuu kaasuse varjus veel rahastatud, võimendab ka artikli lõpus toodud arvutus, mis põhineb õigusabibüroo lepingus sisalduvatel tunnihindadel. 185 Kuivõrd meie kaasuses on volikogu esimees endale haaranud ka revisjonikomisjoni juhtimise, siis seda enam peaks ta olema huvitatud tõe välja selgitamisest ja sellele loole hinnangu andmisest. Ta peaks isegi asjale küsima arvamust prokuratuurist. 186 Protokollist saab lugeda Agu Laius edastas vastuse Raivo Uukkivi Rae Vallavolikogule tehtud ettepanekule (vastus lisatud protokollile).. Lisa puudus

259 Ajutise komisjoni kokku kutsumiseks või revisjonikomisjoni töö korraldamine peaks ju vägagi olema volikogu esimehe ülesanneteks? istungil esitasin antud teemal veel ühe arupärimise, mille eesmärgiks oli saada lõplikud summad, mis kulutatud kohtus käimisele. Sain lakoonilise vastuse 2011 kulus 3466 eurot ja eurot. Seega varasem kulu selle kohtuasja osas kasvas kokku euroni, mis tulemust teades sunnib jällegi sedastama, et arendaja Paju, olgu ta nii jäärapäine kui tahes, oleks ilmselgelt ilma mingi kohtuta olnud nõus samasugust kompromissi sõlmima ja saama lahti 2003 aasta lepingus fikseeritud kohustustest. See kaasus näitab veelkord, et kloune ei tohi lasta kohalikku omavalitsust juhtima. Kui teada, et istungeid kõnealuses asjas oli 3, iga neist kestis ca 1 tund, siis tuleb ühe istungi/ühe tunni hinnaks keskmiselt 2281 eurot (35684,7 krooni). Pole paha. Kogu selle teema kohta ja eriti volikogu esimehe seisukohavõttu teades peab meelde tuletama IRL-i kohaliku jõugu 2009 aasta valimisloosungit, mis tegelikult kogu seda lugu kõige paremini iseloomustab Valda saab valitseda ausalt, avatult ja hoolivalt! Praktika näitab volikogu esimehe tegude kaudu, et saab küll, aga ei pea ju. Ja lõpetuseks kirss tordile. Küsisin vallast, et millised volitused olid esindajal. Sain vastuseks 2005 aastal minu poolt allkirjastatud lepingu õigusabile. Selle p näitab, et advokaadil pidid olema juhtnöörid volitajalt ehk vallalt. Avalik-õiguslik isik saab sellised juhised anda läbi haldusakti. Haldusakti pole suutnud saada. p ütleb, et büroo ülesannete maht kooskõlastatakse enne tööle asumist. Samas punktis lepitakse kokku tunnihinnas, mis oli 1200 krooni (76,70 euri). Mulle ei esitatud ühtegi lepingule juurde tekkinud lisa, nt tunnihinna muutmise kohta. Eelnevalt nägime, et ühe istungi hinnaks kujunes 3475,67 eurot, millest õigusabikuludena (valla info) kajastus 2281 euri/h. Selle raha eest oleks pidanud advokaat tegema tööd (kokkulepitud maht) ca 30 h. Seega advokaat valmistas iga kohtus veedetud tundi ette 30 tundi. On selge, et selline advokaat tuleks välja vahetada kui kompetentsitu. Teades advokaat Aavikut, siis ei saa kindlasti väita tema kompetentsi puudust, vastupidiselt tunnen teda isiklikult ja olen tema kompetentsis 100% veendunud. Samas teades ka kohtuasja tulemust eelpool kirjeldatud kompromissi, siis ei oleks tohtinud advokaadile üldse maksta, sest kompromiss on vallale kahjulik ja tegelikult ka püstitatud eesmärgile risti vastupidine. Milles siis ikka küsimus on? Kas tõesti rahastati selle kaasuse varjus ka mõnd teist tegevust? Alljärgnevalt väljavõtteid mulle vallavalitsusest saadetud lepingu koopiast. Siit on näha, et p kohaselt pidi büroo tegema dokumentide ja

260 faktiliste asjaolude õigusliku analüüsi. Ilmselgelt see ka tehti, kuid miks siis ikkagi büroo lõpuks esindas klienti sootuks esialgse hagi soovitava eesmärgiga risti vastukäivalt? Loodetavasti suudab büroo seda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitada, kui temalt seda küsitakse

261 Kuivõrd kõik eelnev oli nii kummaline, siis tegi fraktsioon Raekodanik alljärgneva pöördumise kolleegidele volikogus. Rae Vallavolikogule Lugupeetud kolleegid Päevakorrale on kerkinud tõsiselt murelikuks tegev teema. Mure on seotud otsustega, mida vallavalitsus on teinud ja mis on osutunud vallale kahjulikuks. Esitan kokkuvõtvalt ühe näite, mis on kokkuvõte minu ja vallavalitsuse vahel toimunud kirjavahetusest ja millest nähtub kui lõdvalt suhtutakse maksumaksja rahasse. Esmalt pean küll ütlema, et olukorra põhjustajaks ei ole tänase vallavalitsuse tegevus, vaid eelmise. Eelmise vallavalitsuse tegevuses on varemgi täheldatav olnud käitumine, milles on domineerivaks käivitavaks jõuks isiklik pime kättemaksuiha ja mitte pragmaatiline analüüs. Ka selles kaasuses on vihast pimestatud käitumine selgelt hoomatav. Tegemist on Künnapuu arendusalaga Rae külas. Tegemist on suhteliselt raske arendajaga, kes on piirkonnas 2008 aastal ka vett sulgenud ja kellega on vallal olnud vaidlusi alates hetkest kui ta siin arendama asus. Alati on vaidlustes saavutatud kompromisse, kuid kunagi pole need olnud sellised nagu viimases vaidluses. Arenduse aluseks oli DP

262 Arendajal oli sõlmitud vallaga leping, mida ja kuidas teha. Lepingus oli ühemõtteline kohustus rajada ka kanalisatsioon ja ühendada see piirkonna ühiskanalisatsiooniga siis kui see sinna piirkonda rajatakse. Kuivõrd ühiskanalisatsioon esialgu puudus, siis rajati majadele ajutine lahendus lokaalsed kogumismahutid. Kui ühiskanalisatsioon piirkonda jõudis, siis said alguse ka probleemid polnud raha, sest väidetavalt ei sisaldanud ostu-müügilepingud kanalisatsiooniga liitumiseks vahendeid ja liitujad pidid ise maksma (seaduse kohaselt). Majaomanikud/ potentsiaalsed liitujad maksta ei soovinud ja nii teema venis, tänu sellele venimisele on lõpetamata ka Künnapuu tee ehitus, sest enne tuleb (on mõistlik) tee alla panna torud ja siis alles rajada korralik tee aasta mais otsustas meie toonane valitsus arendajat sundida kohtu kaudu. Paju isiklikule korterile seati kohtulik hüpoteek, vallajuhid rääkisid avalikult, kuidas vald saab kohe kinnisvara omanikuks (ilmselt ta poleks kauaks jäänud, küll keegi abivalmis ehitusfirma oleks selle vallalt ära ostnud) Tallinna vanalinnas. Vaidlus käis pea 3 aastat ja lõppes 2013 aasta alguses vallale selgelt kahjuliku kompromissiga. Põhilise eesmärgi täitmise saavutamise asemel loobuti sootuks arendajalt kanalisatsiooni rajamise nõudest!!! Kompromissi üheks osaks oli 2003a arendajaga sõlmitud lepingu kehtetuks muutmine! See leping oli ainus dokument kus arendajal oli sõnaselgelt kirjas kanalisatsiooni rajamise kohustus. Seega sisuliselt saavutati eesmärgile vastupidine tulem. Kompromissiga võeti kohustus ELVESOle rajada 6 aasta jooksul Künnapuu kanalisatsioon. Kõike eelnevat teades teeme ettepaneku käivitada koheselt volikogu poolne järelevalve protsess (volikogu esimehel moodustada ajutine erikomisjon), mille eesmärk on selgitada välja vallale tekitatud reaalne kahju, anda hinnang kogu protsessile ja vajadusel algatada kahjude sissenõudmise protsess. Erikomisjoni töösse tuleb kaasata rahvusvaheliselt aktsepteeritav audiitorfirma. Kahjuks mingit järelevalve algatamist ei järgnenud. Volikogu esimees küll puudutas teemat järgmisel istungil, kuid vaid nii palju, et tema (!) uuris asja ja leiab, et kõik on hästi ja saavutus oli vallale kasulik. Pealegi kui keegi tahab midagi algatada, siis peab ta esitama eelnõu. Tegelikult küll saab volikogu esimees anda eelnõu ette valmistamise anda ülesandeks vallavalitsusele, aga kui ta seda teha ei soovi, siis näitab see seda, et teda ei huvita või tal ei lubata huvituda. No fraktsioon Raekodanikku ei saa keegi keelata ja nii valmistatigi ette lausa 2 alternatiivset eelnõud teema uurimiseks. Seletuskirjana lisati ka eeltoodud kokkuvõte. Juunikuisel volikogu istungile ka teema arutusele võeti. Selge oli see, et arutusele võeti selleks, et läbida demokraatlik teekond asja suretamiseks ja nii ka läks enamus arvas, et kõik on hästi ja nii peabki ringikäima valla (loe: maksumaksja) vahenditega. Kirjutasin sellest ka kokkuvõtte. Künnapuu arendusala saagale tõmmati volikogus joon alla

263 See ei tähenda muidugi, et nüüd teema unustatakse. Kõigest järjepanu istungi päevakorda võeti fraktsiooni Raekodanik poolt ette valmistatud eelnõu kontrollülesande andmiseks revisjonikomisjonile. Enne selle ette valmistamist tegi fraktsioon ka volikogu esimehele pöördumise, milles soovitati selline eelnõu koostada ja tuua menetlusse. Volikogu esimees, kes on ühtlasi ka revisjonikomisjoni esimees, otsustas varjata oma rinnaga oma ülemusi reformierakonnast ja vastas pöördumisele ülbelt, et tegelikult on vallavalitsus hoopis teinud supertöö ja üldse kui keegi tahab mingit asja volikogus arutada, siis tehku ise eelnõu. Selle peale siis esitasimegi mai istungil kaks alternatiivset eelnõud, et volikogu esimehel oleks kenasti valikuvõimalus. Seega oligi istungil eelnõu menetluses. Eelnõul hästi pikk seletuskiri, milles selgelt välja toodud küsitavused kogu protsessis. Ainus demokraatlik protseduur olekski olnud teema objektiivselt läbi arutada revisjonikomisjonis, mis ju selleks ka ellu kutsutud. Isiklikult arvasin, et see ülesanne siiski antakse ja komisjon teeb pealiskaudse menetluse ja siis leitakse, et kõik oligi OK. Kahjuks istungil selgus, et sedagi ei julgeta teha, sest ilmselt saadakse isegi aru, et võib tekkida probleeme tekkinud olukorra valgeks rääkimisel. Seetõttu otsustati eelnõud rünnata ja viia ta menetlusest välja ja sellega ka välistada üldse mingi vallasisene uurimine. Pearääkijaks oli volitatud jurist Timuska, kes teatas, et ta on veendunud, et 2003 aasta leping oligi jama186f187 ja see tuligi tühistada ja saavutatud kompromiss on hea ning ainuõige tegu üldse187f188. Meenutades Timuska tegemisi 2010 aasta alguses, kus ta püüdis riiki maksuta jätta ning otsis abi kahtlase kuulsusega ärimeestelt, kes ta päevalõpuks paljaks varastasid ja vaid võlgade tasumise kohustuse tasuks jätsid, siis ilmselt ei saa sellise mehe arvamust tõsiselt võtta ei juriidilises ega majanduslikus mõttes. Assisteeris Gutmann. Ma pole juba 2002 aastast alates aru saanud, et kas Gutmann ajab kõik asjad omavahel segamini meelega või teda lihtsalt loogiline mõtlemine ei sega. Viimasel ajal üha enam kaldub vaekauss viimase variandi kasuks. Nii ka eile keeras mees antud planeeringu alal toimunu kõik kokku üheks kokteiliks ja püüdis seda volikogu liikmetele maha müüa. Kui seda teha kõvahäälselt, siis need liikmed, kes asjast ei tea ööd ega mütsi, jäävad ehk uskuma. Samas tundub, et mitte kõik. Lõpuks hääletati eelnõud ja huvitaval kombel mitte kõik koalitsiooni esindajad ei olnud selle mahahääletamise poolt. Paraku siiski kahe enamhäälega jäi tulemuseks see, et revisjonikomisjonil ei ole midagi vaja uurida. Otsus demokraatlik ja midagi kaevata pole. 187 Siinkohal meenutame sedagi, et mees on isegi allkirjastanud lepingu, millega võtnud kohustuse tasuda kahe lasteaiakoha maksumuse, kuid jätnud selle sujuvalt tegemata. Ilmselt arvas, et ka see leping oli tollel ajal jama. 188 Siinjuures ta rõhus miskipärast sellele, et 2003 leping oli kirjutatud alla 23.06??? Mis see siia puutub, kui üks kolmest osapoolest on oma allkirja panemise fikseerinud ka kuupäevaga, millal ta seda tegi? Reeglina panebki kuupäeva see, kes andis viimasena allkirja, sest just siis saab ka leping jõu. Ilmselt üks arendajatest pani oma allkirja

264 Ainsad, kes saavad sellist suhtumist ka muuta või siis teha kõik selleks, et sarnased käitumismallid ka edaspidi oleks aus, on valijad. Seega jõudu õige otsuse tegemisel! 35. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud mitte omadele 2 (mida teiselt poolt võib just omadele planeerimiseks nimetada). Männi6, Vibu 12. See kaasus on küll toodud siinkohal näitena, et kuidas mitte omasid represseeritakse, kuid tegelikult peab küll täpsustama, et siin on selgelt ka teine vaade, et just omadele püütakse seadust eiravalt maha mängida paari krunti. Tõin ta negatiivse näitena seepärast, et püütakse üle sõita kogukonnast ja kokkulepetest, mis kogukonnaga on varem tehtud kehtestatud detailplaneering on ju kokkulepe. Järgnevalt ülevaade teemast Järveküla külas toimumas järjekordne küsitava väärtusega planeering? Nimelt on võetud vastu vallavalitsuse korraldus nr 586 nimega Järveküla küla Vibu tee 12 ja Männi tee 6 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Esmapilgul ju tavaline rutiinse pealkirjaga korraldus, kuid mõned huvitavad punktid siiski tegid selle korralduse huvitavaks: 1. Männi tee 6 kinnistu kuulub ELVESOle, kuid korralduses pole sõnagi, et see nii oleks ja ka sellest mitte, et mis on aluseks ELVESO maad planeerida (Lähtesisukohtades on küll ELVESO omand märgitud, kuid ilma selleta lihtsalt poleks saanud); 2. ELVESOle kunagi Loopealse elamurajooni arendaja poolt üleantud pumpla ja selle krunt on tootmismaa sihtotstarbega. Pumpla kaitsevöönd oli Loopealse planeeringus 50 meetrit, kuid korralduse nr 586 juures olevates lähtesisukohtades on see kahanenud 10-ni (!); 3. Korralduse motiveeriv osa on võrdne esseega, väljendab emotsioone ja ei sisalda sisulist kaalutlust. Motiveeriv osa väljendab õiguslikku kirjaoskamatust. Korralduses viidatakse pidevalt Sepa elamukvartali ja lähiala detailplaneeringule, kuid mitte Loopealse detailplaneeringule ja asutakse seisukohale, et algatatav planeering järgib Sepa planeeringu põhimõtteid. Samas kui võtta kõrvale Loopealse planeering, siis seda muudab algatatud planeering põhimõtteliselt. Seega on motiveerivas osas esitatud mittetäielikku infot ja täiesti teadlikult eiratud Loopealse arenguala detailplaneeringut, seda enam, et algatatud planeering muudab oluliselt just Loopealse planeeringuga kehtestatud situatsiooni. Kui sirvida Loopealse detailplaneeringu seletuskirja, siis osas 8.3 öeldakse sõnaselgelt: Planeeritud pereelamuid varustatakse majandus-joogiveega olemasolevast puur- kaevust tootlikkusega Q=9,0 m³/h. Puurkaevu kaitsetsoon R=50,0 m

265 Kui vaadata aga seda, kes on planeeringu tellija, siis näeme, et selleks ei ole ei Lubja Invest (Vibu 12 omanik) ega AS ELVESO (Männi 6) omanik, vaid Rae Vallavalitsus, keda esindab Vallo Palvadre. Sellist isikut ei tööta Rae vallas, küll aga on ta äriregistrist leitav OÜ Lubja Invest osanikuna. Huvitaval kombel leiame internetist imelisest infot ka selle kohta, et sama mees on ajavahemikul olnud Reformierakonna liige ning sellest erakonnast välja heidetud. Välja heitmise põhjus, internetist leitava info põhjal, Viimsi volikogu liikmena tehtud kahtlase väärtusega maatehingud(!). Kui vaadata, kes on Rae Vallavalitsuse kahtlase väärtusega korralduse ette valmistanud ja allkirjastanud (Gutmann) ja kes on ELVESO tegevjuht (Kasemaa) ning meenutada nende tegevust, mis tõi lausa korruptsioonisüüdistuse (afäär maade ja planeeringuga), siis võib ju teha järeldusi, et mingi jama jälle käib. Küsisin vallast teabenõudega kolme dokumenti. Kolmest küsimisest kahele vastati. Soovitud dokumendid olid: 1. AS ELVESO taotlus planeeringu algatamiseks; 2. Dokument, mille alusel on puurkaevu sanitaartsooni vähendatud 50-lt meetrilt (Loopealse detailplaneeringus) 10-le meetrile (lähteseisukohad); toimunud Järveküla küla Vibu tee 12 ja Männi tee 6 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll Esimesele küsimusele vastati nii - AS Elveso detailplaneeringu algatamise taotlust teinud ei ole. Algatamistaotluse on teinud LUBJA INVEST OÜ ( reg nr 6-2/7911 ja reg nr 6-2/8653).Vastavalt planeerimisseaduse 10 lõikele (1) võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. See vastus kutsus esile uusi küsimusi ja nendele vastuse saamiseks esitasin uue teabenõude, kuid see juba hiljem. Teisele küsimusele vastati nii - Dokumenti, mille alusel on puurkaevu sanitaarkaitsetsooni vähendatud 50-lt meetrilt 10-le meetrile meil ei ole. Lähteseisukohtade väljastamisel on kasutatud keskkonnaregistri andmeid ( kus oli märgitud puurkaevu PRK sanitaarkaitsealaks 10m. Detailplaneeringu menetluse käigus on selgunud, et kanne oli ekslik. Edastan Keskkonnaameti otsuse sanitaarkaitseala vähendamisest 30-le meetrile, mille kohaselt on ka detailplaneeringut menetletud. Lisatud oli ka kiri Keskkonnaameti kiri ELVESOle. Sellest vastusest saame teada, et maaomanik ELVESO ei ole mingit taotlust esitanud oma maale detailplaneeringu koostamiseks, samuti saab välja lugeda, et ELVESO on astunud samme sanitaarkaitsetsooni vähendamiseks ümber puurkaevu

266 Kolmandale küsimusele vastati nii toimunud Järveküla küla Vibu tee 12 ja Männi tee 6 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapanekute tulemuste arutelu protokoll hetkel allkirjastatud ei ole kuna on saadetud arutelul osalejatele tutvumiseks ning vajadusel parandusettepanekute tegemiseks. Täiendavas teabenõudes (seotud esimeses teabenõudes antud infoga) esitasin täpsustava soovi järgmiste kirjade saamiseks: 1. Rae Vallavalitsuse kiri, millega teavitati AS ELVESO-t temale kuuluval kinnistul planeeringu algatamisest; 2. AS ELVESO vastus kirjalikule teavitusele. Täiendavale teabenõudele tuli vastus, et kõiki puudutatud isikuid on informeeritud ja saadeti ka kirja koopia. Tõepoolest on sellelt jälgitav, et ka ELVESO on teavituse saanud. Kirja puhul on huvitav see, et seal viidatakse planeerimisseaduse sättele, mis kohustab planeeringu algatamisest teavitama kahe nädala jooksul algatamise otsuse tegemisest ( =28), samas kirjapäises on kuupäevaks 10.07, mis teeb ca 2 nädalat hilinemist

267 Teisele küsimusele sain vastuse, et ELVESO pole antud teemal tagasisidet esitanud. Võib ju öelda, et antud planeeringu puhul (süvenemata asjaoludesse) on tegemist tavapärase praktika, samas kõrvutades teabenõuetega saadud infot muu olemasolevaga, saame teada, et algatati DP, esines ELVESO kirjaga Keskkonnaametile, millele sai ülima operatiivsusega ka vastuse, milles teatatakse, et san.tsoon on vähendatud Loopealse planeeringus ette nähtud 50-lt meetrilt 30-le. See käik andis võimaluse asuda Männi 6 alale elamut planeerima. Kui oleks jäänud 50 meetrit, siis ei oleks elamukrunt kuidagi Männi 6 alale mahtunud. Lisaks oleks ka eksitud Veeseaduse vastu. Nimelt veeseadusest saame teada, et ( Kitsendused veehaarde sanitaarkaitsealal): (2) Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 meetri, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi. Looduskaitseseaduses kirjeldatakse järgmisi kitsendusi: 41. moodustamine ja olemasoleva laiendamine Uue tiheasustusala (5) Aleviku või küla tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis võib toimuda ainult kehtestatud üldplaneeringu alusel. Seega vähendades sanitaarkaitsetsooni 30 meetrini, välistati vajadus ÜP-d muutvaks detailplaneeringuks, mille menetlemine peab käima läbi volikogu. Siit hakkab siis kooruma ka algatamise korralduses sisalduva vassimise mõte (planeering ei muuda ÜP-d) sooviti kahtlane menetlus läbi suruda vallavalitsuse menetluses ja mitte tuua teemat volikokku. Sellist soovi iseloomustab ka korralduse preambulas toodud motivatsioon, milles pidevalt viidatakse Sepa ja lähiala planeeringule ning jäetakse tähelepanuta Loopealse planeering, mida algatatud planeering muudab olulises osas ja mida ei saa väänata algatamise korralduses toodud sõnastuse alla. Männi 6 sihtotstarbe muutmine on oluline, lisaks puurkaevu sanitaartsooni vähendamisega seotud tegevus. Korralduse motivatsiooniga saaks nõustuda juhul kui selle planeeringuga püütaks lahendada ainult Vibu 12 olukorda. Männi 6 kaasamine ei ole põhjendatud

268 Kokkuvõtteks võib teha järelduse, et kogu tegevuse muster on selline, et planeeritakse järjekordset mahhinatsiooni avaliku maaga. Sellele viitab nii Gutmanni-Kasemaa maalembus, kui ka Lubja Investi omaniku taust. Peale selle pole mulle selge, mida arvavad Loopealse planeeringuala elanikud, kes on oma kinnisvara soetamise otsuse teinud ilma majata puurkaevu sanitaarkaitse tsoonis. Valla dokumendiregistris on jälgitav, et vähemalt üks naaber on esitanud antud teemal vaide. Mis sellest sai, seda ei tea, sest kirjavahetust ennast dokumendiregistris avalikustatud ei ole. Kui mõni Männi ja Vibu tn kandi inimene juhtub seda lugu lugema, siis võiks saata infot, et kuidas menetlus on käinud ja kas on tunda mingit survet. Mulle isiklikult tundub, et meile kõigile kuuluva ettevõtte (ELVESO) varaga püütakse korraldada midagi, mis pole ettevõtte tegevusülesannete hulgas. Vaatame, mis saab edasi. Jätkulugu kahtlasele planeerimisele Järvekülas. Kui eelmine kirjutis sai avalikustatud, siis võttis minuga ühendust üks endine AS ELVESO töötaja ja teatas, et juba aasta 2010 lõpp 2011 alguses väisas abivallavanem (tänane ettevõtte juhatuse liige) ELVESO-t ja hakkas tegema selgitustööd Männi 6 kinnistul asuva puurkaevu sanitaarkaitsetsooni vähendamiseks. Eesmärk sinna rajada üks elamu. Ettevõtte juhtkond vastas eitavalt, sest kuigi puurkaev oli tollel hetkel taandunud reservpuurkaevuks, oli stabiilse veerõhu saavutamiseks plaanis samale kinnistule rajada III astme rõhutõste pumpla ja seega polnud ettevõtte seisukohalt võimalik vähendada sanitaarkaitsevööndit (mis oli siis 50 meetrit). Ettevõte oma tegevuses järgis kehtivat ÜVK arengukava ja seega ei saanudki muud seisukohta omada. Ka planeerija oleks pidanud volikogu poolt kehtestatud ÜVK arengukavaga arvestama. Kahjuks ei ole arvestatud ei eelmise ega ka mitte volikogu poolt vastu võetud arendamise kavaga, milles öeldud järgmist: JÄRVEKÜLA KÜLA Rekonstrueeritavate, rajatavate ja likvideeritavate rajatiste asukohad on esitatud Lisa 2 joonisel 2-3. Järveküla ühisveevarustuses kasutatakse AS Tallinna Vesi veevõrgu vett. Loopealse ja Kodala puurkaevpumplad on käesoleval ajal reservis. Projekt A-3 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine/rajamine/likvideerimine/veetöötlus A-3.1 Puurkaevpumplate rekonstrueerimine A Pikaajaline programm

269 Loopealse reservpuurkaevpumpla (puurkaev nr 15048) rekonstrueerimine. Pumplahoone ehituslik seisund on rahuldav, kuid piisava veereservi ja töökindluse tagamiseks veevarustuse avarii- või hädaolukordade ajal vajab pikaajalises perspektiivis rekonstrueerimist (6 m2). Samale kinnistule rajatakse täiendav reservpuurkaev. Olemasoleva pumplahoones paikneva puurkaevu manteltoru otsa kõrgus põrandast on ainult 0,2 m. Vajalik kõrgus on vähemalt 0,3 m põrandast, et vältida ümbritsevast keskkonnast vee voolamist puurkaevu. Puurkaev on varustatud veeproovi võtmise kraaniga. Veetöötlusseadmeid reservpumplasse ei paigaldata. Puurkaevu nr juures puudub korralik pumplaesine teenindusplats ja kõva kattega ligipääsutee. Olemasolevat pinnasteed laiendatakse 1 m võrra ja kaetakse kõvakattega. Teed ning manööverdusplats tuleb ümbritseda killustikpeenraga, et oleks tagatud sademeveeäravool ümbritsevale murule. Puurkaevpumpla ühendatakse ühtsesse Rae valla kaugjälgimissüsteemi. A-3.2 Puurkaevpumplate rajamine A Pikaajaline programm Kambrium-Vendi veekompleksi puurkaevu rajamine Loopealse puurkaevpumpla juurde. Rajatakse uus Kambrium-Vendi veekompleksi avav puurkaev olemasoleva Kambrium-Vendi Voronka veekihi puurkaevu nr (Loopealse) kinnistule Männi tee 6. Puurkaev on vajalik veevarustuse hädaolukorra jaoks Peetri alevikus ja lähiümbruses, kus veevarustuse joogiveeallikaks on pinnavesi. Kuna mõlemad puurkaevud avaksid sama veekompleksi, siis tuleb projekteerimisel erilist tähelepanu pöörata kaevude omavahelisele kaugusele vastastikulise mõju minimeerimise eesmärgil. Puurkaevu vajalik tootlikkus on 30 m3/h ja ligikaudne sügavus 185 m. Puurkaevu täpne sügavus ja maksimaalset tootlikkust tagav konstruktsioon valitakse puurkaevu projekteerimisel. Kuna puurkaevu töötav osa on reostuse eest hästikaitstud veekihis ja vett planeeritakse võtta igapäevaselt vähem kui 10 m3/d, siis on võimalik taotleda sanitaarkaitseala vähendamist puurkaevu projekteerimise käigus kuni 10 m kaevust. Rajatakse toorveetorustik 50 m uuest puurkaevust pumplani. Rajatava puurkaevu suudme kohale ehitatakse puurkaevpumpla hoone mõõtmetega 2,0 m x 3,0 m, kus paiknevad peale puurkaevu päiseosa veel vajalikud torustikud ja seadmed. Niisiis, täna kehtivas ÜVK arendamise kavas on selgelt öeldud, et tänase olemasolevale puurkaevule lisaks tuleb piirkonda rajada veel teinegi puurkaev, mille sanitaarkaitsetsoon võiks olla 10 meetrit. Olemasolev kaev on täna 30 meetrise sanitaarkaitsetsooniga. Uus pumpla rajatakse 50 meetrit olemasolevast eemale, et ei tekiks kahe kaevu töötamisel üksteist häirivat tegevust. Võttes lahti kritiseeritava planeeringu, kus on 30 meetrine sanitaartsoon peale märgitud, siis näeb isegi mastaabitunnetuseta inimene, et väga raske on seda uut pumplat antud tingimustel üldse paigutada olemasolevale krundile. Ilmselt on seda taibanud ka planeerija ja nii ta polegi seda perspektiivset kaevu planeeringule paigutanud ning sellest järeldub, et pakutav lahendus ei vasta vallas kehtivale ÜVK arendamise kavale

270

271 36. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Üks habemega lugu Andrekse. Selle ülevaate panin siia põhjusel, et näidata, kuidas üks arendus võib metsa keerata, kui kõik ebasoodsad tingimused on täidetud, aga ka kuidas sellise arenduse najal on võimalik hädasolijatele valetada ja läbi vale endale poolehoidu võita. Sissejuhatuseks esitan ühe loo, mille olen kirjutanud kokkuvõttena Andrekse teemal juba enne 2009 valimisi ja mida olen täiendanud 2010 aastal pärast võimupööret Rae vallas. Ülevaade Andrekse detailplaneeringu kehtestamise menetlusest volikogus ja komisjonides kuni tänaseni Volikogus kehtestamise eelses menetluses olnud planeering oli arutlusel volikogu keskkonnakomisjonis a. Selle kohta on vormistatud protokoll nr 30. Selles protokollis leiame kohal algatatud küsimuste alt järgmise lõigu koos otsusega: 6. Kohapeal algatatud asjad 6.1. Karla küla Andrekse kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Meelis Kasemaa: Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I detailplaneering on algatatud Rae Vallavolikogu 14. oktoobri 2003 korraldusega nr 147 (muide jube kiire menetlus, mis annab alust arvata kellegi huvi olemasolu, täna teadaolevalt oli vallas selleks huvitatud isikuks Kaie Narro see polnud komisjoni jutt, vaid on minu tähelepanek RU). Detailplaneeringu tellijaks on OÜ Torm Projekt. Detailplaneeringu on koostanud OÜ Hedolink, töö nr Käesoleva detailplaneeringuga nähakse ette Andrekse kinnistu hoonestada üksik-, paaris- ja ridaelamutega. Olemasoleva Andrekse talu juurde jääb 1,5 ha suurune krunt. Planeeritavast alast veidi üle 3 ha maad jääb kalmistu äärseks haljastuseks ja osa sellest on võimalik kasutada kalmistu laiendamiseks. Peale selle on ette nähtud kaks krunti mänguväljakute ja üldkasutatava haljasala rajamiseks, kokku 3755 m 2. Üksikelamukrunte on planeeritud 34, paariselamukrunte 13 ja ridaelamukrunte 45. Jüri- Lagedi tee äärde ja planeeringualale suunduva tee äärde on ette nähtud kaks äri sihtotstarbega krunti. Ühele krundile on võimalik ka lasteaia ehitamine. Planeeringualal asub muistne asulakoht ja kaks kivikalmet. Kivikalmetele on moodustatud omaette krundid ja määratud kaitseala piir. Muinsuskaitseamet on kooskõlastanud detailplaneeringu tingimusel, et kruntidel mis jäävad muistse asulakoha piiridesse, viiakse läbi väljakaevamised arendaja poolt ehitusprojekti koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamisel on juhindutud AS ELVESO poolt välja antud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni tehnilistest tingimustest: veevarustus saadakse Jüri aleviku ühisveevärgist, kanalisatsioon suunatakse samuti Jüri aleviku kanalisatsioonivõrku vastavalt lähemas tulevikus ühiskanalisatsioon väljaehitamiseni antud piirkonnas. Seni on antud ajutise lahendusena võimalus paigaldada kolm metallist kogumismahutit (a`50 m 3 ) Jüri Lagedi tee äärde

272 Detailplaneeringu eskiislahendus on läbi vaadatud ja heakskiidetud Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni 02. veebruari 2004 koosolekul. Seejärel on 04. märtsil 2004 läbi viidud detailplaneeringu eskiislahendust tutvustas avalik arutelu Rae Vallavalitsuses. Detailplaneeringu avalikustamine toimus 29. juunist kuni 13. juulini k.a. Avalikustamise ajal ei saabunud Rae Vallavalitsusele kirjalikke avaldusi ega ettepanekuid detailplaneeringu kohta. Vallavalitsus teeb ettepaneku kehtestada detailplaneering esitatud kujul. Komisjoni seisukoht: toetada detailplaneeringu kehtestamist volikogus järgmise ettepanekuga: 1. enne AS-ga ELVESO liitumist võimalik välja anda kasutusluba kuni 30 ehitisele. Lisaks sellele oli nimetatud detailplaneeringu kehtestamine arutusel kahel volikogu istungil. Järgnevalt lisan mõlema protokollidest väljavõtted: 1. Volikogu istung , protokoll nr Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I detailplaneeringu kehtestamine Meelis Kasemaa tutvustas eelnõu. Endel Albin: Kui palju läheb vett ühe inimese kohta päevas kanalisatsiooni? Meelis Kasemaa: ühe maja kohta arvestatakse üks kantmeeter. Veevarustus saadakse Jüri aleviku ühisveevärgist, kanalisatsioon suunatakse samuti Jüri aleviku kanalisatsioonivõrku vastavalt lähemas tulevikus ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni antud piirkonnas. Seni on antud ajutise lahendusena võimalus paigaldada kolm metallist kogumismahutit (a`50 m 3 ) Jüri Lagedi tee äärde. Veigo Gutmann: keskkonnakomisjon toetab eelnõud ettepanekuga enne AS-ga ELVESO liitumist võimalik välja anda kasutusluba kuni 30 ehitisele. Toimus arutelu. Veigo Gutmann: teen ettepaneku enne elamuehitusluba mitte anda, kui on olemas liitumisleping vee-ettevõtjaga. Endel Albin tegi järgmised ettepanekud 1) välistatud peavad olema ajutise lahendusena pakutud kogumismahutid; 2) katkestada päevakorra punkti arutelu. Endel Albini ettepaneku, katkestada päevakorra punkti arutelu, poolt hääletas 8, vastu 0, erapooletuid Volikogu istung , protokoll nr Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I detailplaneeringu kehtestamine Raivo Uukkivi: Eelmisel volikogu istungil katkestati otsuse eelnõu Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I detailplaneeringu kehtestamine arutelu, kuna leiti, et kinnistule ehitatavad elamud ilma ühiskanalisatsioonita võivad tekitada keskkonnaohtliku olukorra. Vahepealsel perioodil on toimunud läbirääkimised arendajaga, mille käigus lisati talle kohustusi. Et arendaja on nõus valla poolt esitatud kohustustega kajastub tema poolt saadetud kirjas, mis on järgnev: Vastavalt meievahelisele suusõnalisele

273 kokkuleppele kinnitame, et Jüri asula tsentraalsete kanalisatsioonitrasside väljaehitamisel garanteerime pumpla ja kanalisatsioonitrassi ehituse finantseerimise vastavalt vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele ja liitumislepingule. Samuti kohustume osalema Jüri aleviku ühiskanalisatsiooni arengukavas käsitletud kanalisatsioonivõrkude väljaehitamisel ja biopuhasti võimsuse suurendamisel. Oleme teadlikud, et esimeses etapis väljastatakse ehitusluba 30. elamule.. Arendaja kirjas märgitud viimane lause on primaarne. See tähendab seda, et kolmekümne esimene elamu ei saa enne ehitusluba, kui kanalisatsioonitrass on välja ehitatud. Toimus arutelu. Veigo Gutmann tegi ettepaneku lisada eelnõusse uus punkt 3 järgmises sõnastuses Ajutiste kanalisatsioonirajatiste likvideerimise tagab koos selle tegevuse finantseerimisega kuue kuu jooksul peale ühiskanalisatsiooniga liitumist arendaja (OÜ Torm Projekt). Veigo Gutmanni ettepaneku poolt hääletas 16, vastu 0, erapooletuid 0. Otsustati (poolt 16, vastu 0, erapooletuid 0): Kehtestada Karla küla Andrekse kinnistu maatüki I detailplaneering (otsus nr 280 lisatud). Mis edasi? Läbi eeltoodud protokollide on näha Volikogu selge tahe ja suunis Vallavalitsusele 30 kasutusluba ja kogu lugu. Seega tekib õigustatud küsimus MIKS VALLAVALITSUSE POOLT ETTEVALMISTATUD JA M. KASEMAA 18F189 POOLT ALLKIRJASTATUD LEPINGUS SEDA TINGIMUST POLE? OK! Saab öelda, et leping ju allkirjastati enne detailplaneeringu kehtestamise otsust. See on vaieldamatult tõsi, ilma lepinguta poleks seda planeeringu kehtestamist volikokku saadetudki. Samas kehtestamise menetluses selgus, et volikogul on veel soove, millega vallavalitsus ja 190 arendaja peavad arvestama. Arendaja isegi arvestas ja saatis vastava kirja189f Miks siis ei vormistatud lepingule lisa, kus tingimus fikseeritud oleks olnud??? Väidan- Tegemist on otseselt Volikogu tahte eiramisega. Kellele oli see kasulik? M.Kasemaale? Küsimus on kerge tekkima, eriti teades, et lepingusse nimetatud tingimuse mitte fikseerimisega läks Kasemaa otsesesse vastuollu oma kohapealse parteiliidriga 190F191, kes keskkonnakomisjoni esimehena talle selle suunise andis ning lisaks kogu volikoguga, sest istungil korrati nimetatud tingimust. Kuna lepingusse seda nõuet ei fikseeritud, siis ei olnud arendajal põhjust ka seda nõuet täita. 189 Kasemaa oli sellel ajal ehituse ja planeerimise eest vastutav abivallavanem ja kirjutas vastava leppe alla vallavanem A.Soasepa eest 190 Enne kirja saatmist käis mees arendaja (Mesila) koalitsioonis selgitusi andmas ja juba seal lepiti kokku, et see on ainus võimalus planeeringu kehtestamiseks enne ÜVK lahenduste valmimist 191 See võib olla muidugi petlik arvamus, sest teades, et MK ilma VG nõusolekuta ei julge ühtegi liigutust teha, võib asuda seisukohale, et nad omavahel ikka asjad kooskõlastasid ja keskkonnakomisjon oligi vaid suitsukate?

274 ... ja arendaja müüs aga krunte ning krundiostjad taotlesid ehituslube 191F192 ja tänaseks on olukord käes taristut pole, inimesed elavad sees, kasutuslubasid väljastada ei saa. Seega võib täna öelda, et Andrekses toimuv on paljuski põhjustatud kas lohaka või omakasu192f193 taotleva ametniku tegevusest. Siinjuures on lohakus kergesti tõestatav, kahjuks lohakusega varjatav omakasu taotlus mitte. Lõpuks palkas vald end nõustama advokaadibüroo. Selle büroo töö tulemusena on sõlmitud Andrekse arendajaga notariaalses vormis leping, pandud hüpoteegid Arendaja omandis olevatele maadele teistes valdades. Hüpoteegid saab realiseerida kui Andrekse arendaja ja valla vahel käimasolevad kohtuprotsessid lõppevad ja seda valla kasuks. Sellel juhul tekib võimalus saada need maatükid vallale, vallal tekib vara ja tänu sellele on õigustatud vallapoolne vahendite suunamine Andrekse probleemide lahendamisse. Mitte enne. Arendaja võib ka muidugi vabatahtlikult maad vallale üle anda (viimastes läbirääkimistes ta seda meelt oligi, kuid see oli 2009 lõpus ja sellega on vaja tegeleda, sest kui arendaja end pankrotti laseb, siis on vald ka nendest maadest ilma. R.U). Seega mida kiiremini need maad valla omaks saavad, seda kiiremini ka probleemi lahendamisega tegelema saaks hakata. Siinkohal on oluline, et arendajat survestaks ka elanike pool! On ju neil kõikidel, kes ostsid krundid arendajalt otse, lepingutes sees, et nad on koos oma krundiga ostnud liitumised muuhulgas vee-ja kanalisatsiooniga. Seega oleks täna kõige õigem, et elanikud koonduksid arendaja vastu. Kahjuks on tekkinud täna sootuks teistsugune olukord. Elanikud on palganud advokaadi, kelle 194 tegevusest saab lugeda märke, et ta teeb koostööd arendajaga?! 193F Tekib küsimusi, et kas o ta teenib kahte isandat? o soovib kasu lõigata mõlemalt poolelt? Üks on kindel selline käitumine ei taga operatiivseimat probleemilahendust elanikele, küll aitab selline käitumine venitada fataalset lõpptulemust arendajale. Kahtlustele annab kõige enam alust see, et juriidiline nõustaja ei püüagi hakata nõudma arendajalt välja trahve, mis on ostu-müügilepingutes elanikega. Väidab, et see ei puutu üldse asjasse?! Kui teema on vees ja kanalisatsioonis, siis on küll väga küsitav, et kuidas siis tasutud liitumistasude omastamine ilma nende eest lubatud süsteemide rajamist ei puutu asjasse? Oleks tore, kui elanikud ise suudaksid asja analüüsida ja taibata oma advokaati juhtida õigetele jälgedele. Paraku tundub, et hästi pikad ja suvaliste tõlgendustega üle külvatud 192 Taotluste tagasilükkamiseks ei olnud seaduslikku alust. 193 Kasemaa orgunnis kanalisatsiooni väljavedu läbi oma venna firma. Ehk on siin vastus lihtsalt teenimese võimalus, mis oleks jäänud väikeseks kui tarbijaid vaid 30? Eks sellele küsimusele oskab vastata Kasemaa ise kõige paremini. Ka toonase pearhitekti suhted arendaja esindajaga (kalssiõed?) olid küllalt lähedased, et vältida lepingu muutmist a. veebruaris tuli tõde päevavalgele elanike esindaja on ise arendaja staatuses ühes teises vallas ja omab Andrekse arendajaga analoogseid probleeme. Siit ilmselt ka sügavam poolehoid arendaja suunas. Samas tekib küsimus, et kuidas ikka saab nõustaja nõustada ühes vallas elanikke ja teises on samal teemal elanike vastas?

275 juriidilised arvamused näivad elanikele tõesed. Ilmselt võimendab seda tunnet ka advokaadi poolt kõrva puhutud mesijutt, et neil ei ole endil vaja mingeid kulutusi teha. Kahjuks on advokaadi käitumine seni olnud aga üks suur häma, mis tirib käima vaid uusi kohtuprotsesse, milles võidavad nii advokaadid kui ka pätist arendajad, kahjuks mitte elanikud ega vald. Iga protsess viib lõpplahendi järjest kaugemale ja see ei saa ometi olla selles piirkonnas elavate inimeste huvides! Tegevused 2009 sügisel. Siiamaani jutt oli kirja pandud augustis Sellele järgnes mitmeid kokkusaamisi elanikega, sj koos advokaadiga ja ilma. Põhiliselt püüdsid elanikud vallalt arendaja tegemata jätmisi välja peksta. Rõhuti saabuvatele valimistele ja survestati neid võimulolijaid (ka mind), kes valimistel kandideerisid, põhimõttel kui meid ei aidata, siis valimistel näeme raisk. Lisaks hakkasid Andrekses aktiivselt hääli jahtima kõik kandideerivad grupid, kes võimuliitu ei kuulunud. Kuna ka ELVESO juht kandideeris, siis jättis ta osa vallavalitsuse korraldusi tähelepanuta, samas tehti siiski ära veemõõdusõlmede kontroll. Eriti populistlikult käitusid IRL-i esindajad, kes sõnaselgelt lubasid lahendusi juhul kui neid valitakse. Tõestust selleks saab lugeda siit Peab ütlema, et see ka mõjus, sest Andreksest sai ilmselt kõige enam hääli IRL-i kohalik esindaja. Keskerakond valitseva võimuerakonnana kohtus samuti inimestega ja selgitas võimalusi. Võimalikud lahendid (ka kompromissi leping) pakuti välja koalitsiooni koosolekul nr a kus osales ka elanike esindaja Raul Otsa. Edasimineku stsenaariumeid kirjeldati koalitsiooni koosolekul ja fikseeriti protokolli194f195, See protokoll läks ka elanike esindajale, kes väidetavalt teemat ka oma klientidega arutas ning seisukohale jõudis. Vastus Raul Otsa e-kirja näol ternatiiv.pdf See valik oli küll uskumatu, sest sooviti sisuliselt teenuse lõpetamist ja täiendavaid kulutusi! Kuigi edasiminek läbirääkimistel oli visa tulema, siis pärast valimisi viis uuesti Keskerakonna juhitav koalitsioon ellu esimese ja kõige kiirema lubaduse lõpetas sadevete süsteemi 195F196. See oli ka ainus kindel lubadus, mille andsime. Selle lubaduse täitmine lõi võimaluse edasi minna ka teiste vajalike tegevustega, mis on fikseeritud ka kompromissi alternatiivides. Tegevused Eespool oli juba jutuks, et kinnisvarabuumi tipus sõlmis vald arendajaga notariaalse leppe (esimene Rae vallas), milles lepiti kokku aeg, mil arendaja rajab nõuetekohase taristu, sh teed ja valgustuse. Teede rajamise garantiiks seati hüpoteegid arendajale kuuluvatele, kuid teistes valdades asuvatele maadele. Hüpoteegid pidid katma arvestusliku teede rajamise maksumuse summas ca miljonit krooni. Leping sõlmiti, arendaja ei liigutanud selle täitmiseks 195 Vt Viies pilt. 196 Seda oleks tehtud ka juba enne valimisi, kuid tollasest vallavalitsusest üks liige, Kasemaa, oli selle töö tegemise vastu. Ilmselt see peegeldas tema omaniku seisukohta

276 sõrmegi ja vald andis asja kohtusse. Vahepeal lõhkes kinnisvaramull, arendaja sattus raskustesse, raha ei olnud ja teid ehitada ei olnud võimalik. Teisalt ei saanud enne kohtulahendit sekkuda ka vald. Lisaks kinnisvarakrahh muutis tagatiseks pandud maade hinna totaalselt (2010 hindamise tulemus neli maaüksust koguväärtusega , ehk ca 37 korda odavamaks muutunud). Selle raha eest ilmselt ei saa tänaste hindadega teid rajada. Samas elanikud ei soovi maksta (sest on juba arendajale maksnud) 196F197 ja arendaja ei suuda maksta (sest on ilmselt selle firma juba tühjaks imenud, et kest pankrotti lasta) ning valla teiste maksumaksjate arvelt ei ole õige maksta ühe vallametniku ja ühe pättarendaja tekitatud kahju (mine tea, äkki ka nende koostööst johtuv). Mida siis teha? Õnneks on tänase vallavõimu juures IRL, kes lubas suuresti raha tuua ja teema lahendada (Põldmäe võttis Andrekse foorumi kohaselt selle teema ju enda südameasjaks). Muidugi võivad elanikud enda rahustuseks teha näopeksu ka täna ametis olevale Kasemaale, kelle tegevusetusest (kas teadvalt või lohakast töösse suhtumisest) või kasuahnusest kogu see lumepall veerema hakkas. Ilma nalja ja irooniata aga peaks olema ainuke variant see, mis eespool lingitud koalitsioonileppes on esimese variandi all kirjas. Kiiresti tuleb need maad arendajalt kätte saada, tänase hindamise ja tänase teede-ehitusmaksumuse vahe tuleb lepinguliselt vormistada arendaja kohustuseks tasuda, kanalisatsiooni lõpetamise eest peavad tasuma elanikud. Vaid nii on võimalik olukord inimväärseks teha. ELVESO peab KOHESELT alustama lepingute sõlmimist otse iga omanikuga. Esialgu saab seda teha vaid ajutiste lepingute näol. See jutt sai räägitud 2010 alguses. Et mitte jääda vaid jutustamise tasandile, siis alustasime opositsiooni võimaluste kasutamist ja koalitsiooni survestamist läbi arupärimiste, mis hoidsid teemat päevakorras ja aitasid IRL-i meestel, kes valimistel lubasid kuldmune, meeles hoida, et nüüd on saabunud aeg oma lubadusi ellu viima hakata. Lisan siinkohal ühe e-kirjavahetuse, millega meenutan, kuidas IRL lollitas Andrekse elanikke. Kuivõrd mõlemad kirjasõbrad kandideerisid eelmistel valimistel ja teema on selgelt avalikku huvi äratav, siis avaldan selle kirjavahetuse, kuid vaid eesnimesid kuvades. Nii palju veel tutvustuseks, et Iveta saadab kirja edasi Andrekse elanikele ja kirja sisust on selgelt arusaadav vastandumise soov vallavalitsuse ja vanemaga. Kui lugeda ka kaasas olevat Priit Põldmäe kirja, siis on ka väga selge, et Põldmäe tegutseb odavat populaarsust jahtivana ja on lubanud midagi, mida tegelikult pole võimalik täita. Kahjuks lootusetus olukorras inimestele presenteeritakse Priitu kui päästjat ja Uukkivist püütakse taganeda kui saatanast 197 Lisaks on neid õhutanud seda mitte tegema nii juriidiline nõustaja, kui IRL-i esindaja Põldmäe oma populistlike seisukohtade esitamisega

277 Tere Mul olemas üks tuttav Rae volikogus ja kes on hetkel ka Jõelähtme valla abivallavanem ja OÜ Loo Vesi nõukogu esimees. Loo Vesi on Jõelähtme vallas analoogne ettevõte Elvesoga Rae vallas. Arutasin temaga meie probleemi ja sain temalt all oleva vastuse. Kui on miskit, mida ma võiksin läbi tema uurida, anna teada, Uukkiviga nad kindlasti ühes "paadis" ei ole, kuna Priit esindab ise IRL. Terv, Iveta Edastatud kiri Saatja: Priit Põ Kuupäev: 12 august :52 Teema: Re: arutelu Saaja:Iveta Tere Iveta, Olen nüüd uurinud nii Elvesost kui ka vallast mis seis Andreksega on ja lood ei ole teil täna tõesti kõige paremad. Kahjuks sain aru et nii Elveso juhtide kui valla juhtide hoiakud on täna sellised et nendega kokku leppida täna on keeruline. Samas on lahendeid kuidas kõigiga koostöös teie muredele lahendus saada ja loodame et pärast valimisi saame teid aidata. Minu jaoks on täielik absurd et vald on raisanud hunniku raha advokaatide peale selle asemel et see raha andreksesse investeerida ja oleks tänaseks juba osa muresid lahendatud! Uskumatu mis toimub! Terv, Priit Sellise kirja peale ei oska minagi muud öelda, et uskumatu, kuidas Põldmäe julmalt manipuleeris oma erakonnakaaslast. Ilmselt täna, neli aastat hiljem, saavad Andrekse elanikud selgelt aru, et Põldmäe ja IRL-i seltskond olid ja on libekeelsed sellid, kes reaalselt tegevuse juurde jõudnuna ei täida oma lubadusi alguses edastasin Tarmo Toometile Andrekse teemal mitmeid arupärimisi. Adekvaatseid vastuseid ei saanud. Selle asemel, et asuda oma lubadusi lahendama, tehti kõike, et põhjendada miks seda teha ei saa. Järgnevalt avaldan ühe võrdluse probleemide lahendamiseks pakutu osas. Üks pool võrdlusest on meie poolt 2009 pakutud ja teine siis 2010 aprillis uue võimu poolt pakutu. Iga lugeja saab oma seisukoha ise kujundada toimus väidetavalt kohtumine Rae valda esindava Advokaadibüroo Lillo ja Partnerid ja nende Andrekse elanike esindajate vahel, kes pole Raul Otsa kliendid. Initsiatiiv olla tulnud kohtumiseks Advokaadibüroo poolt. Kohtumise eesmärgiks olevat olnud tutvustada elanikele Rae valla poolt kohtuvaidluse raames pakutavat kompromissettepanekut Andrekse arendusala infrastruktuuri korrastamiseks

278 00019F Vahemärkus - Sama teema on olnud arutusel ka eelmisel sügisel ja Raul Otsa ja Viktor Särgava (tollane valla esindaja) koostööl jõudnud isegi kompromisslepingu variandini. Toona oli väljapakutud mitu alternatiivi. Panen need tollased alternatiivid tänaste juurde ja iga lugeja saab ise võrrelda ja teha järeldusi, et kas on midagi uut või midagi elanikele soodsamat juurde tulnud või on tingimused läinud karmimaks Adv.büroo Lillo&Partnerid ettepanekud kompromissi sõlmimiseks oli järgmine: Kõik nn uued kompromissettepanekud on värvitud lillaks ja vanad analoogid siis toodud sinisena. Veevarustus ja kanalisatsioon: 1. Vald sõlmib kõigi soovijatega veevarustuse ja kanalisatsiooni lepingud. Valla ettepanekud 2009 sügis : Kui teemaad on valla omad, siis saab vald anda Elvesole ülesande hakata tegelema vee ja kanalisatsiooni süsteemidega. Elveso sõlmib kõikide kinnistute omanikega ajutised teenuslepingud, milles ii. Vee hinnaks kehtestatakse Elveso kehtestatud ajutise veeteenuse hind iii. Kanalisatsiooni hind = väljaveo ja purgimisteenuse hinnaga (see ka kompromisslepingu projektis) iv. Fix tasu (liitumistasu komponent, mis vajalik kanalisatsioonitrassi nõutele vastavaks viimiseks sisaldab endas trassi pesu, uuringut kokku ca F198 krooni ja korrastamiseks vajalikke kulutusi, mis selguvad uuringu käigus) kanalisatsioonitrasside lõpetamiseks tehtavate kulutuste katteks. Suurusjärk näiteks 500 krooni kuus igalt kliendilt kuni nõuetekohaseks viimiseks tehtavate kulutuste katmiseni. Kulutused ise leitakse hankemenetluse käigus. Hanked viiakse läbi Elveso poolt, komisjonis ka elanike esindaja. (läbiräägitav perioodi pikkus)198f Orienteeruv ühiskanalisatsiooniga liitumine toimub hiljemalt Valla ettepanek 2009 sügisel: Elveso ei võta liitumistasu ühenduse tegemisel Jüri kanalisatsioonisüsteemiga. Liitmine toimub hiljemalt 2011 lõpuks (see oli ka kompromisslepingu projektis nii) 3. Elanikud osalevad kanalisatsioonitrasside renoveerimise finantseerimises vastavalt oma krundi pindalale. 1m2 hinnaks on 16EEK. Valla ettepanek 2009 sügisel: Fix tasu (liitumistasu komponent, mis vajalik kanalisatsioonitrassi nõuetele vastavaks viimiseks sisaldab endas trassi pesu, uuringut kokku ca krooni ja korrastamiseks vajalikke kulutusi, mis selguvad uuringu käigus) kanalisatsioonitrasside lõpetamiseks tehtavate kulutuste katteks. Suurusjärk näiteks 500 krooni kuus igalt kliendilt kuni nõuetekohaseks viimiseks tehtavate kulutuste katmiseni. 198 AS ELVESO poolt pakutud number 199 Ei ole võimalik kehtestada maksu Andrekse piirkonna elanikele valla poolt. See tasu on seotud rajamiskuludega ja sega kvalifitseerub liitumistasuks ning seda saab võtta vaid vee-ettevõtja. Seega elanike esindaja ettepanek las vald korjab ei ole realiseeritav 200 AS ELVESO poolt pakutud number

279 Kulutused ise leitakse hankemenetluse käigus. Hanked viiakse läbi Elveso poolt, komisjonis ka elanike esindaja. (läbiräägitav perioodi pikkus)20f Seda summat on võimalik ajatada 24 kuu peale. Valla ettepanek 2009 sügisel - Vt eelmine punkt, ajatamine veelgi pikem Kui kanalisatsioon ja veevärk saavad kasutusloa ja majades on veemõõdusõlmed korrektselt välja ehitatud, siis sõlmitakse põhilepingud, milles lisaks teenustasule kajastatakse ka see fixtasu selle ajani kui kulutused tasutud saavad. 5. Selle summa eest remonditakse olemasolev kanalisatsioonitorustik, rekonstrueeritakse olemasolevad pumplad ja ehitatakse lisaks uus peapumpla. Valla ettepanek sügis 2009 vt kommentaari punktis 3 6. Eelvoolusüsteemi (tuntud ka kui Arendustasu) ehitab vald/elveso oma kulu ja kirjadega. Valla ettepanek sügis 2009 vt kommentaari punktis 2 7. ELVESO võtab üle PGH võlgnevused ja tegeleb võlglastega ise edasi. 8. Need kellele pakutud kompromissvariant ei sobi, võivad tulevikus arvestada liitumisega tavakorras tasudes Elvesole nii liitumistasu kui arendustasu vastavalt õigusaktidele ning oma krundi pindalale. Kokku siis 11,64+13,82= 25,46EEK/m2. Ehk ca 1520m2 krundi puhul EEK. Valla ettepanekutest 2009 sügisel Elanikud keelduvad lepingu sõlmimisest i. Elveso sulgeb vee. Kuivõrd vaid kraani keeramine tulemust ei anna, siis tuleb teha täiendavaid kulutusi kaevata peakraan välja ja võtta kraani küljes olev varras ära, ajada kaevik kinni. j. Kui elanik saab aru, et siiski ilma veeta ei saa, siis sõlmitakse leping, milles fikseeritakse kõik teenustasud, liitumise komponent (fix tasu) ja lisaks kulud vee sulgemisele ning lisaks ka avamisele (ka läbi kaevetööde). Seega kulud elanikule suurenevad veelgi! 9. Aastaks 2016 lubab vald valmis ehitada ka teed, tänavavalgustuse ja sademeveedrenaaži. Valla ettepanekutest 2009 sügisel Teedega tegeleb vald siis kui valla eelarves selleks on vastavad vahendid olemas. Tehakse kõik selleks, et see töö saaks tehtud aastaks 2013 (see ka kompromisslepingu projektis) Tee hoolduse võtab vald enda peale. (see ka kompromisslepingu projektis nii) 10. Valla seisukoht on, et nad võtavad kompromissettepaneku vastuvõetuks, kui sellega liitub vähemalt 60% krundiomanikest. 201 Ei ole võimalik kehtestada maksu Andrekse piirkonna elanikele valla poolt. See tasu on seotud rajamiskuludega ja sega kvalifitseerub liitumistasuks ning seda saab võtta vaid vee-ettevõtja. Seega elanike esindaja ettepanek las vald korjab ei ole realiseeritav

280 Kokkuvõtteks. Vot niisugune lugu siis. Nagu iga lugeja võib näha, on eelmise (2009) kompromissi tingimused soodsamad kui nüüdse kompromissi omad. Ka ei rõhutatud 2009 niivõrd jõupositsiooni. Aga sellest on nüüd küll hilja rääkida. Huvitavaks teeb asjaolu aga see, et abivallavanemale esitatud arupärimistes ma lausa küsisin, et kas nende 2009 teemadega minnakse edasi. Vastus oli selgelt eitav elanikke need ettepanekud ei huvita ja nüüd uued ja paremad tegijad (IRL ju lubas võimule tulles kõik ära teha ja kanalisatsiooni poolele ka euro rahad tuua ) teevad uued ja paremad ettepanekud ja asi lahendatakse ära kõrgel professionaalsel tasemel201f202. Tegelikult pole ju vahet kuidas, tähtis on et üldse tegeletakse. Ehk pole tähtis mis värvi on kass, peamine et püüab hästi hiiri. Huvitavaks teeb selle loo hoopis see, et inimesed, kes olid minu valitsuse poolt väljapakutud ettepanekutele vastu, on nüüd valmis alla kirjutama hoopis viletsamale diilile. Ilmselt kompenseerib selle halvema diili see tõsiasi, et nüüd kirjutatakse alla maailmavaate põhjal. Hoian ikka pöialt, et Andrekse teema ükskord lahenduse leiaks. Samas tundub, et vald vaid mängib kannatajatega ja venitab teemat aastal esitasin järjekordse arupärimise, et saada teada, kuidas IRL-il läheb uskumatu asja lahendamisega. Sain ka vastuse ja selle peale kirjutasin järgneva loo. Miks tänane koalitsioon rahvast lollitab? istungil esitasin järjekordselt küsimusi Andrekse teemadel. Seekord vastused venisid üle kümne päeva. Vastustega tutvudes ei saanud küll põhjusest aru. Vastuste ootamise aja sisse jäi ka saade Kaua võib, milles oli ka teemaks Andrekse. Sellesse saatesse valla esindajad ei julgenud ilmuda ja olla viimasel hetkel saatnud pika e-kirja põhjendustega. Sellele kirjale oli autoriks märgitud Võrklaev. Ilmselt oli tegu tema erakirjaga, sest valla dokumendiregistrist ma seda ei leidnud, aga see võib ka lihtsalt minu vilumatu silma süü olla. Niisiis esitasin istungil arupärimise järgmiste küsimustega: esitasin arupärimise Andrekse teemadel. Vastuse sain arupärimisele Vastuses jäid mitmed küsimused sisulise vastuseta, sest väidetavalt oldi käivitatud mitmed protsessid, millistest sõltusid ka vastused. Tänaseks on 7 kuud möödunud ja loodetavasti on selgus saabunud. Seega soovin vastuseid järgmistele küsimustele: pidi avatama Andrekse kanalisatsioonitorustike renoveerimishanke pakkumised, seega: o Soovin pakkumiste avamise protokolli; o Kvalifitseerimise protokolli; o Võitja väljakuulutamise protokolli; o Võitjaga sõlmitud lepingut. 2. Kui paljude kinnistuomanikega tänaseks sõlmitud liitumis-ja teenuslepingud (eraldi vee- ja kanalisatsiooniteenuste lõikes)? 3. Oma viimases vastuses teatasite, et Andrekse elanik T. Sau võitis valda Ringkonnakohtus. 202 Selgub, et abivallavanem valetas külmalt

281 o Mida on tänaseks tehtud, et T.Sau nõue täita, o palju nõude täitmine on maksma läinud; o Soovin koopiat Ringkonnakohtu otsusest. 4. Mida vald on saavutanud teede ja tänavavalgustuse väljaehitamise osas? Millal need objektid valmivad? Vastused küsimustele Huvitav on kõige viimane punkt (see oli ka saates Kaua võib peateema). Nimelt 2009 aasta valimiste eel oli meie IRL-i pundi (ka Toomet nende hulgas) sõnum Andrekse elanikele, valige meid ja kohe saab asi korda. Nüüd siis on oma sõna Andrekse inimeste ees murtud ja elegantselt lükatud teema järgmisele vallavõimule (kelle hulgas ilmselt neid endid pole). See on ehe näide poliitilisest kultuurist/kultuuritusest. Selgub, et IRL-i ei huvita eriti oma lubaduste täitmine. Aga teades reformarite suhtumist Andrekse teemadesse enne 2009 aasta valimisi, siis on aimatav, et just need surusid IRL-i tahte maha ja nüüd tuleb rääkida rumalusi aastast. Ja loomuliku (seda vallavalitsust iseloomustava) elegantsusega on jäetud vastamata esimesele küsimusele arupärimises. Ja siia juurde Andrekse teema lõpetuseks veel üks huvitav tähelepanek. Kui oma vastuses Toomet selgitas, et arengukava kohaselt on igal aastal plaanis teedealusteks (?) ja pindamiseks investeerida, siis eelarvestrateegias püüti see asi unustada

282 Seda aga täheldas üks hoolikas Andrekse elanik, kes pöördus minu poole e-kirjaga From: Andrekse elanik Sent: Friday, September 14, :51 PM To: Subject: Andrekse teed eelarvestrateegias Tere, olen ise Andrekse elanik olnud mõned aastat. Olud on siin nadid, aga midagi on nüüd vähemalt edasi liikunud, on olemas vee- ja kanalisatsioonilepingud ELVESOGA (rahvas on kogu kino ise kinni maksnud) ja ka meie maja on saanud kasutusloa. Aga kahjuks pean tunnistama, et võimul olev vallavalitsus pole selle heaks väga palju teinud ja mind ajendas Teile kirjutama VOLISes üles pandud järgmise nädala volikogus kinnitamist ootav uus eelarvestrateegia, kus on peene lükkega jäätud välja meie teede rajamine, kuigi kevadel KAUA VÕIB saates härrased lubasid suuresti oma kirjas, et nemad on meie peale mõelnud ja raha arengukavasse pannud. Ehk Teie kui aktiivne volikogu liige suudate saada vallavalitsuse käest infot, et miks nad on NÄO RAHVA POOLT ära keeranud. Parimat Andrekse elanik Kuivõrd eelarvestrateegia oligi menetluses, siis tegin sinna ka ettepanekuid. Muuhulgas ka Andrekse teede osas. Järgnevalt väljavõte ettepanekust. Rae Vallavolikogule (väljavõte) Ettepanekud Rae valla eelarvestrateegiasse Rae valla põhimääruse 25 lõige 11 reguleerib kahe lugemise vahelise parandusettepanekute esitamise tähtaja, mis üldjuhul on kuni 8 päeva. Igale mõtlevale inimesele on selge, et selline sõnakasutus annab võimaluse olulisemate dokumentide menetlemisel pikendada parandusettepanekute tegemise aega üle 8 päeva. Kindlasti ei saa antud sõnastust tõlgendada selliselt, et vajadusel teeme tähtaja oluliselt lühemaks. Seda kinnitab ka põhimäärusega antud võimalus kutsuda kokku erandkorralise küsimuse lahendamiseks istungeid, mis teisisõnu tähendaks, et eelarvestrateegia, kui olulise dokumendi parandusettepanekute tähtaeg ei saa olla alla 8 päeva, kuid seejärel saab kiirelt kutsuda kokku volikogu istungi erakorraliselt ja kõik oleks korras. Masendav on aga istungil toimunud arutelu ja selles osalenud Vallavalitsuse esindajate ja volikogu juhtinud aseesimehe assistendi (M.Kasemaa)

283 seisukohavõtud, mis viisid sedavõrd olulise dokumendi parandusettepanekute tegemise aja vaid neljale päevale. Eeltoodule vaatamata teen ettepaneku nii täiendada eelarvestrateegia seletuskirja kui ka lisada eelarvestrateegiasse mõned teede rekonstrueerimist puudutavad täiendused Lisada eelarvestrateegiasse kahe olulise arendusala teede renoveerimine (tegelikult välja ehitamine) a. Andrekse elamurajooni teede rajamine 2013 aastal. Põhjendus: minu arupärimisele vastas abivallavanem Toomet, et töid ei alustata anne 2012 aastat. Täna teame, et nii ka läks, 2012 lõppeb ja Andrekse teede rajamist pole teostatud. Arvestades, et Andrekse on tihedalt asustatud piirkond, kus elab juba üle 100 pere, kelle hulgas enamus meie kodanikud ja maksumaksjad. Kuivõrd vaidlused arendajaga ei ole viinud juba aastaid soovitud tulemuseni ja ilmselt ka ei vii, siis on viimane aeg tööd teha kas osaliselt või täielikult rahastatuna valla eelarvest (mida ka need Andrekse maksumaksjad on täitnud juba ca 6 aastat). Teede lõpuni ehitamine on turvalisuse küsimus ja turvalisusega mängida ei tohi. Tuletan meelde, et juba 2009 aasta lõpus olime kohaliku kogukonnaga läbirääkimistel jõudnud kokkuleppeni, mille kohaselt Andreks probleem oleks tänaseks lahendatud. Toetudes T.Toometi kirjale (ja arvestades inflatsiooni), teen ettepaneku lisada eelarvestrateegiasse ja 2013 aasta eelarvesse Andrekse teede rajamine summas 1 miljon eurot. b.. Nagu näha, siis tegin ettepaneku lisada eelarvesse 1 miljon eurot Andrekse teede rajamiseks. Paraku jõudis sellest ettepanekust 2013 aasta reale eelarvestrateegias vaid eurot teede projekteerimiseks. Hea seegi, kuid kahjuks pole aastate real Andreksele pennigi ette nähtud. Selline siis IRL-i suhtumine 2009 valimiste eel häälte ostmisel ja tegelikkuses. Peaks olema hea teada, et 2013 valimistel uusi toetusotsuseid tegema hakates

284 37. Näiteid arendamisest, arendajatest ning suhtumisest omade ja mitte nii väga omade puhul. Planeeringud endale, korruptsioonikaasus 1. Tegemist pärast taasnimetamist esimese sellise kaasusega Rae vallas, kus vallajuht saab reaalse korruptsioonisüüdistuse. Eeltoodud artikkel oli üks esimesi, mis avaldati vaadeldavas korruptsioonikaasuses pärastlõunal viidi mehed vallamajast ära. Selle kohta algas arutelu meie foorumis ja suures ajakirjanduses

285 Esialgu siis algatati meie foorumis202f203 teema arutelu ja seal esinesin minagi sellise looga: Gutmanni ja Kasemaa korruptsioonikahtlustusest. Kuulsin minagi seda, et politsei käis ja viis 2 meest kaasa. Kas ka mingeid läbiotsimistoiminguid tehti seda ma ei tea. Samuti ei tea mis oli sellise visiidi põhjus. Kui teemaalgataja viitab keski heale tööle (opositsioonis ju täna kedagi teist pole), siis kahjuks ta eksib. Pean siinkohal ütlema, et tänase opositsiooni arsenalis puudub relv, mille nimeks koputamine või kitsepanemine. Me teeme küll kõik, et avalikkust läbi selle foorumi teavitada meie arust valesti tehtud asjadest, kuid kindlasti ei kirjuta me avaldusi õiguskaitseorganitele. Oma pesu püüame pesta ikka oma pesumajas. See koputamise stiil oli omane ühele teisele opositsioonile ja see stiil on omane ka reformaritele endile. Seega ei ole see politsei "töövõit" seotud tänase Rae valla opositsiooniga. Mäletatavasti olen ise ka 2005-ndal aastal sattunud suhteliselt analoogsesse olukorda (väidetavalt oli siis üheks koputajaks ka meie toonase partneri esindaja) ja seega ei soovi seda vaenlaselegi, samas kirjutasin ma sellest juhtumist avalikult siinsamas foorumis kohe kui uks politsei taga sulgus. Seega kui meie tänased uurimise alla sattunud on süüta, siis peaksid nad kohe avalikult esinedes vallarahvast teavitama sellest mis juhtus. Kahjuks aga nende stiil on teistsugune - vaikimine, see aga ei pehmenda kahtlusi ega pane vaikima kuulujutte ja spekulatsioone. Vähemalt oleme saanud jälle ka tõestuse sellele, mida puudutasin riigikogu valimiste teemas - ajakirjandus "ei tea" või "ei taha teada" reformarite äraviimisest midagi. Lehed vaikivad. Loomulikult on meie põhiseaduse järgi selge ka see, et ükski inimene pole süüdi enne kui kohus on seda öelnud, kuid mäletades värskelt Lõugase lugu, siis see vennike löödi risti isegi enne kui uurimisorganid oma toimingud tehtuks on saanud. Meedia keskpunkti sattus ta sisuliselt teisel päeval pärast politsei külaskäiku. Meie loost on möödas juba mitu päeva ja ei miskit? Kui sellel asjal ongi mingi sügavam põhjus, siis olen kindel, et isakesed erakonna ladvikust lasevad asja kinni mätsida. Ja veel jääb õhku selline küsimus - IRL on võtnud oma lipukirjaks võitluse korruptsiooniga ja kõigega, mis moraalitu, kuidas siis täna koostöö sujub? avaldati antud teemal lugusid kõikides meediakanalites kirjutavas pressis, aga ka rääkivas ja näitavas pressis. Huvitav oli seegi asjaolu, et uudisekünnis sai ületatud isegi ERR-is ja lugu tuli ka AK-s. Avalikustamine meedias andis hoogu juurde ka teemaarendusele meie foorumis, kus see teema on olnud üheks kuumemaks teemaks teema algatamisest alates 203F204. Eks paljuski on põhjus selles, et asjaosalised ise ei räägi midagi juuli seisuga 6309 vaatamist

286 kirjutasin foorumisse sellise loo: Asi läinud suhteliselt kuumaks, aga ka nähtavalt lahmimiseks. Toon siis ka oma pisikese seisukoha. Esmalt keegi kommentaator jehh.p otsustas ühe laialt kasutusel oleva termini kallal norida ja jõudis lausa selleni välja, et kitsepanemine (koputamine) on üks Eesti Vabariigi põhiseaduses toodud väärtustest. Tasuks põhiseadust rohkem lugeda ja siis on ka selge, et see pole nii. Samuti tasuks lugeda mõttega teiste kommenteerijate kirjutusi ja mitte rebida nendest välja mõnda sõna, et siis selle kallal oma toiminguid toimetada. Ma olen loomulikult seda meelt, et kui minu silme all toimub midagi otseselt ebaseaduslikku, mis ohustab kellegi elu/tervist/vara ja minu sekkumine vähendab kahju, siis ma sekkun ka kohe ja konkreetselt. Samas pole minu väärtuste listis selliseid, mis näiteks kellelegi millegi eest kättemaksmiseks (loe - Gutmanni poolse reetmise kättemaksuks) paneks mind erinevatesse jõustruktuuridesse kirjutama oletusi, millele mul faktilist tõestust ei ole. See pole kodaniku väärtus vaid kibestunud tatipritsimine. Minu jaoks on väärtus see, et nähes mingeid minule vastuvõtmatuid (ei pruugi üldse olla seotud seaduse vastasusega) tegusid, tõstatan need avalikuks aruteluks. Väärtus minu silmis on ka see, et teine pool siis oma tegemisi selgitaks. See ongi ju avalik tegutsemine. Või mis? Aga asjast ka. Esmalt pean ütlema, et ega mina ega ilmselt ka mittekeegi teine arutleja (ka ajakirjandus) sellest asjast ju midagi täpset ei tea. Teada on antud, et tegemist mingi isikliku osaluse varjamisega mingi planeeringu menetluses. Samas on teada, et neil meestel on huvisid paljudes planeeringutes (nt Oja ja Vana Tõnikse Aaviku külas, oli ka midagi Patikal jne). Kuid selle teadmisega pole ju midagi peale hakata, sest ilmselt kunagi nende nimed omanikeringis ei kajastu. Kas siis nüüd on leitud mingi seos kuskil Lehmja küla planeeringus? Ilmselt on, sest ilma mingi faktita sellist komöödiat reformikate osavõtul (peategelastena) kindlasti ei korraldataks. Keskile küll:) Keegi võib ju küsida kas siis vallavalitsus ei teagi planeeringute omanike taustu, siis vastuseks on, et ei pruugi teada. Tihti on kogu menetlus planeeringut koostava firma (arhitektuuribüroo) õlgadel, neil on omanike volitus. Omanikud aga võivad olla koondunud mingisse firmasse, mis ilma kõrvalise taustauuringuta ei ütle midagi. KOV-il pole aga mingit kohustust tausta uurida, selleks on erinevad muud instantsid. Seega on info täna avalikkusele suhteliselt auklik ja selle põhjal saab teha vaid järelduse, et mingi teema on. Viimasele kommenteerijale, kes kutsub osalema volikogu istungile. Loomulikult on istungid avalikud ja loomulikult saab seal osaleda. Samas üleskutse istungi segamiseks (külalistel ei ole sõnaõigust) viib selleni, et segaja kõrvaldatakse saalist. Loodan, et selliseid üleskutseid tõena ei võeta

287 Järgnevalt esitan huvitavamaid artikleid, mis sellel teemal on kribatud. Mõned on huvitavad sisu poolest, mõned fotomaterjalilt

288

289 Uukkivi: Keskerakond pole süüdistuste taga Kirjutas Harju Elu teisipäev, 14 september 2010 Endise Rae vallavanema Raivo Uukkivi sõnul pole valla keskerakondlased praegusele vallavanemale Veigo Gutmannile esitatud korruptsioonisüüdistuste taga. Põhja prefektuur kahtlustab Veigo Gutmanni ning abivallavanemat Meelis Kasemaad (mõlemad Reformierakond) toimingupiirangu rikkumises. Prefektuuri andmetel osalesid kahtlustatavad aastal Rae vallas Lehmja külas asuvate kinnistute detailplaneeringutega seonduvates otsustusprotsessides, varjates samal ajal oma varalisi huve seoses nimetatud kinnistutega. Möödunud nädalal toimusid ka läbiotsimised kahtlustatavate elu- ja tööruumides. Raivo Uukkivile tuli ta enda sõnul uudis ootamatusena. "Seega kindlasti pole kohalik Keskerakonna seltskond selle teema taga," kommenteeris ta Harju Elule. "Ise usun, et ega sel esialgu valimiste ja poliitikaga seost ei olnud, kuid nüüd rakendatakse see teema kindlasti ka valimisvankri ette," avaldas Uukkivi arvamust. Küsimusele, kas kahtlustus puudutab ka teda, vastas endine Rae vallavanem, et loodetavasti mitte. "Valla organid ei pea teadma, kes kuskil ja mille omanikena on, eriti kui nad seda varjavad," lausus Uukkivi. "Mind pole selle looga keegi tülitanud ja ega mul pole selle kohta ka midagi öelda." Kui Gutmannile ja Kasemaale esitatud süüdistused peaksid tõendamist leidma, näeb karistusseadustiku toimingupiirangu rikkumist käsitlev paragrahv karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolme-aastase vangistuse

290

291

292

293 Ka mind kaasati protsessi, sest oli ju tegemist ajaga, mil mina olin teenistuses vallavanemana

294

295 Kohalikul tasandil on arutelu olnud ka pidevalt kuum IRLi selgrootus ja alalhoidlikkus või avatud ja mis-seal-kõik-veel-oli käitumine Teema, kus selline küsimus järjekordselt pead tõstis, on seotud Gutmanni ja Kasemaa (või nagu neid hellitavalt tiimina nimetatakse Gusemaa) diiliga, mis on toonud kaasa süüdistuse esitamise nimetatud tandemile ja nende korruptsioonisüüasja kohtusse esitamise. Vahemärkusena tuleb kohe lisada, et Rae valla taasnimetamise ajaloo jooksul on see esimene niisugune asi märtsis püüdsid teatud pealekaebajad fabritseerida analoogset kaasust ja ka siis käidi vallamajas (minu kabinetis) ja ELVESO s läbi otsimist teostamas, kuid see asi ei jõudnud isegi kellelegi kahtlustuse esitamiseni, rääkimata süüdistusest. See annab tõestust, et tühja pealekaebuse alusel ikka Eestis selliseid asju ei aeta. Seega oli 2010 aastal meie dünaamilisele duole kahtlustuse esitamine juba pretsedent. Aga vaatame, kuidas selge korruptsioonisüütegu paistab läbi aktiivse korruptsioonivastase võitluse eesrindlase (olnud ka MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige) Agu Laiuse silmade. Nimelt on FB Rae Grupis arutelu antud kaasusest. Agu Laius targutab temale omaselt (nii nagu olukord vajab )204F205. Toon mõned tsitaadid. 1. AL Kohtusse antud asi juhtus 2007.a. Siis oli otsustajate seas nii vallavalitsuses kui ka volikogus hulk inimesi, kes kõik oleksid võinud Gutmannile ja Kasemaale öelda, et otsustamisel on vaja ennast taandada. Tollane vallasekretär oleks pidanud seda ka tegema. Võib vastu väita, et ei teatud seotusest. Aga sel juhul ju tehti vallavalitsuses ebapiisavat tööd otsuste ettevalmistamisega, kui ei saadud selgeks omanike tausta. Muidugi - patt on nende kahe hingel. RU Hea, et see viimanegi mööndus siia lõiku sai, muidu oleks kogu see lõik ikka üks paras möga. Mis seal vahet on, millisel aastal mingi tegu tehti? Mis vahet seal on, kes oli siis vallavalitsuses või volikogus? Mis see siia puutub? Detailplaneeringu protsessis ei ole vaja tuvastada isikuid, kes on maaomanikud jms. Detailplaneering on seaduses defineeritud ja seal on ka selgelt selgitatud, et kõik menetluse etapid ja nende etappide sisu. Täiseti üllatav on Laiuse väide, et vallasekretär peab kedagi üles kutsuma end taandama??? Kust selline teadmine Laiusele tulnud on? Samas saab Laius ka ise aru, et võis ju olla olukord, kus seda sidet ei teatud. Kui ta oleks siin pidama jäänud, siis oleks veel võinud öelda OK, kuid oh ei, mees tulistab puusalt edasi et ei teatud, siis see on vallavalitsuse ebapiisav töö otsuse ettevalmistamisel!!!! No tule taevas appi, nagu klassikaks kujunenud appihüüd kõlab. See mees etendab kas lolluse tipu saavutanud poliitikut või meisterdemagoogi. Omanike tausta uurimine ei ole vallavalitsuse töö. Või kui on, siis miks tänase vallavalitsuse tegemisi selles kontekstis ei kritiseerita? Olen isiklikult toonud välja erinevaid ohumärkidega tegevusi, millest viimane korruptsiooni tunnustega on Smartenile müüdud maatüki müügitingimused, millele volikogu koalitsiooniesindus üksmeelselt käe tõstis ja tegelikult (vaatamata otsesele hoiatusele) andis järgmisele korruptsioonihõngulisele tegevusele rohelise tule. 205 Vt analoogiat juudilt küsitakse palju kell on ja juut küsib vastu, aga palju vaja on

296 2. AL Nii sai valmis luukere, mis pandi kahe mehe kappi ootele. Ja polegi üllatav, et luukered võeti kapist välja just 2010.a., kui tehti avaldus prokuratuurile. RU Agu teab selliseid asju nii selgelt, et ei pane oma lausesse isegi küsimärki. Ole hea mees ja valgusta teisigi selles, et kes luukere kappi ootele pani? Kuna Laius oli tollel ajal opositsioonis, siis ilmselt oli tal ka kodutöö tehtud ja ta teadis (erinevalt lollist vallavanemast ja töövõimetust vallasekretärist) omanike tausta ja seega võib ju spekuleerida, et tänane selge tõdemus tulebki isiklikust tegevusest?? Küsimus on vaid selles, et miks Agu Laius 2010 selle skeleti välja võttis ja avalduse prokuratuuri tegi? Siinkohal on huvitav ka kindel Agu teadmine, et avaldus tehti just prokuratuuri. Seega Agu, kui sina ja su seltsimehed seda avaldust ei teinud, kuid sinu kirjutisest selgub, et sa tead, kes tegi, siis palun avalikusta tegija. Kuna mõned on arvamusel, et mina olen selliseid avaldusi vorpinud, siis sinu faktiline teadmine ja selle esitamine avalikkusele aitaks mul oma asjassepuutumatust tõestada. 3. AL Asjast on möödunud hulk aega. Viimase 2,5 aasta jooksul ei ole mulle teada ühtegi analoogilist juhtumit Kummagi mehe töös. RU Vot see on pärl! Kui tegemist oleks lihtsa mehega, kes sellise lause oma kogenematusest kribab, siis ma ei kommenteeriks, kuid meil on tegemist siiski korruptsiooni vastu võitlejaga, kes teab mis asi on korruptsioon (mitte vaid vahele jäämise kaasa toonud tegevus), siis kaitsta korruptsioonisüüdistuse saanuid sellega, et nad pole ju viimasel ajal millegi täiendavaga vahele jäänud, on ikka täiesti andestamatu ja demonstreerib vaid ja ainult ütleja kahepalgelisust. Kui siia juurde teada erinevaid tegemisi, mida dünaamiline duo tegelikult selle aja jooksul teinud on, siis on Agu Laius kas pime ja kurt või lihtsalt valetab. Vaata ka seda, siin veidi kirjutatud korruptsioonist 4.AL Arutasime seda eile IRL juhatuses. Pidasime mõistlikuks jätkata koalitsioonileppe täitmist ja valla stabiilsuse huvides koalitsiooni jätkumist. Kindlasti mõtlevad selle üle ka Gutmann ja Kasemaa ning arutame seda ka koalitsioonikoosolekul. Ei ole mõistlik teha kiireid emotsionaalseid otsuseid, vaatamata, et asi on ebameeldiv. Paljud asjad saavad selgemaks kohtus RU Muidugi Gutmann ja Kasemaa mõtlevad. Mõtlevad, kuidas oma lömitavatele koalitsioonikaaslastele selgeks teha, et nad nagu natuke siiski ka häbenevad, kuid sellele vaatamata ei kavatsegi lahkuda. Tore on teada, et Rae valla IRL näeb valla stabiilsust koostöös korruptsioonisüüdistuse saanud vallavanemaga ja vee-ettevõtte juhiga. See on juba olemuslikult täiesti kaks diametraalselt erinevat asja stabiilsus ja korruptsioonisüüdistus. Nende kahe koosmõjus juhitakse näiteks Valgevene riiki. Nüüd siis ka Rae valda Selles FB arutelus oli Laiuse valusaks dialoogipartneriks Krister Parbo, kes selge otsekohesusega asus seisukohale, et süüdistuse esitamisest tegelikult piisab tagasiastumiseks ja et Laiuse viskumine korruptsioonisüüdistuse saanute kaitsele pole muud kui IRL-i nahahoidmise, eluvõõruse ja selgrootuse järjekordne hea näide, kus stabiilsuse all peetakse tegelikult silmas IRLi äraostmiseks tehtud töökohtade (Reformierakonna reisisaatjad) säilitamise soovi

297 Agu Laius: Krister, ei ole siin IRL poolt mingit nahahoidmist ega selgrootust ja eluvõõrust. Milliste töökohtade säilitamisest käib jutt? Pigem vastupidi - IRL püüab ära hoida võimaliku poliitilise turbulentsi vallas, kus järgnevatel kuudel asutakse tegelema vaid võimuvõitlusega, unustades käivitatud tegevuste elluviimise. Aga teha on oi kui palju. IRL-il oleks antud juhul olnud kõige mugavam (nahahoidvam) hakata nõudma kõigiga koos vallavanema tagasiastumist, uue koalitsiooni loomist. Pidasime vajalikuks enne analüüsida võimalikke tagajärgi ja mõjusid valla arengutele. Leian, et see on vastutustundlikum, kui emotsioonidega kaasa minna. RU - vastus Kristerile on järjekordne demagoogia kõrgem pilotaaž. Kulla Agu mingit võimuvõitlust ei tuleks, kui IRL näitaks selgelt, et selline käitumine on tema valuläve ületanud ja tema niisuguse partneriga edasi minna ei saa. Mingit võitlust ei tuleks ja hoopis stabiilsus kasvaks. Ka IRL-i aktsia tugevneks. Muidugi ei pruugi mina ju kõike koalitsioonisisest teada ja siit võib lugeda välja ka selle, et IRL on nii kõvasti lutiotsa seotud, et reformil on sellist infot, mille nad koheselt IRL-i suunas käiku panevad, et see toob esile võimuvõitluse nende endi vahel?? Ei tea, aga IRL peaks ju küll selgelt aru saama, et võimalus Raekodaniku ja reformi vaheliseks koostööks on olematu juhul kui dünaamiline duo seal jätkab. Siit johtuvalt mina küll IRL-i seljasirutamise ja endi korruptsioonisüüdistuse saanutest distantseerimise puhul mingit võimuvõitlust vallas ei näe. Kus see konks selles Laiuse põhjenduses on? Ja huvitav on, et miks IRL enda maine laseb alla vedada truuduse vandumisega korruptsioonisüüdistuse saanud partneri kaitsele asumisega?? Või tegelikult kaitstakse ikka enda poliitilise korruptsiooni vilju? Nimelt on kõik need nn poliitilised sotsiaalsed töökohad ehk oravate reisisaatjad (Toomet, Timuska, Laherand, aga ka Põldmäe jt Elveso nn nõukogu liikmed/otsustajad/tegelikult reformi tankistid) poliitilise korruptsiooni otsesed näited. Otseseks poliitilise korruptsiooni näiteks on ka Põldmäe rahapesu Elveso nõukogus või Toometi särkirebiv käitumine Vana Aaviku kanalisatsiooni eest võitlemisel (loe: enda kui arendaja tegemata ununenud tegevuste eest võitlus). Seega tegelikult ilmselt on IRL-i tänase võitluse juured ikka mujal kui soov valla arengutele kaasa aidata. Selle soovi olemasolu demonstreerimiseks oleks otsene ja ühemõtteline lahtiütlemine koostööst oma tänaste partneritega. Väidetavalt on analüüsinud IRL olukorda ja leidnud, et valla arengutele on kasulikum olukord, kus valda juhivad korruptsioonisüüdistuse saanud vallajuhid ja IRL toetab ja kaitseb neid oma väeti kehaga? Huvitav kust see kasu vallale ja tema mainele? Seega nõustugem, et on üpris kummaline lugeda selliseid tsitaate inimese poolt, kes peaks oma ametikohtade kontekstis end igasugusest korruptiivsest distantseerima, selle asemel asub korruptsioonisüüdistuse saanuid ema-tereesalikult kaitsma. Isegi sellise innuga, et unustab ära oma koduerakonna maine kahjustumise sellises kaitsetegevuses. Jääb isegi tunne, et Laius polegi IRL-i liige... Mis aga puudutab seda Gutmanni-Kasemaa kaasust, siis ajakirjanduses avaldatu põhjal võlaõigusliku tehingu ära tegemine on tõepoolest tegu tehtud ja siin ei loe see, et teine tehingu pool ei suutnud asja eest maksta. Tegu on tegu ja Laiusele kui korruptsiooni vastase võitluse eelpostile peaks piisama ka juba sellest kui tegu teha sooviti. Raivo Uukkivi

298 Mingil kummalisel205f206 põhjusel tuli esimesest kohtuastmest õigeks mõistev otsus 206 Olen süüdistuskokkuvõttega saanud tutvuda ja sellest võib järeldada, et tegemist on ikka pikalt kaalutud teoga

299 Veel kummalisem õigeksmõistmisest on asjaolu, et kuigi otsuses on öeldud, et vaidlustamise korral teeb kohus motiveeritud otsuse , pole seda tehtud ka veel seisuga On teada, et mõlemad pooled on otsuse vaidlustanud (Gutmann, Kasemaa küll mitte otsust, aga mingi punkti selles), kuid motiveeritud otsust pole siiani ( ). Esitasin selle kohta küsimuse prokurörile ja temagi ei osanud midagi arvata, kordas vaid, et edasi ta selle asjaga minna kavatseb. Arvas, et tegemist on kohtu ülekoormatusega. Ma ei ole muidugi nende asjadega kursis, aga julgen küll kahelda. Öeldakse ju, et kohus on sõltumatu, aga on meil ka palju vastupidiseid näiteid lähiajaloost võtta. On kuidas on, kas nad jäävad juriidiliselt puhtaks või mitte, aga niisugustega ilmselt luurele ei minda

300 Kuigi esimene aste on teinud õigeksmõistva otsuse, siis avalikkus sellest pole aru saanud ja on hämmingus. On ka minu käest küsitud arvamust, aga kuidas oskan mina siinkohal anda adekvaatset vastust selle kohta, mida üks kohtunik oma peas mõtelda võib. Loomulikult liigub rahva seas ka mitmeid spekulatsioone- konstruktsioone, millega püütakse ise tekkinud vaakumi täita, aga nende vastamist tõele on raske eitada või tõestada. Alljärgnevalt lisan ka enda poolse kirjutise sellel teemal. Miks kohtuasi venib? Sellist küsimust on esitatud palju. Vastata oskavad sellele ilmselt vähesed ja nende hulgas kindlasti kohtunik, kes oma napisõnalise otsuse teinud on. Igal juhul on asja jälgivad huvilised hämmingus ja ei saa aru, et kui esimene kohtuaste tegi õigeksmõistva otsuse ja edasi kaebamisest info puudub, siis kas ongi kõik? Ilmselt on ikka nii, et kohtuasi lõppeb õigeksmõistva otsuse jõustumisega. Kuni otsus jõustunud pole, ei ole ka asi läbi ning meie kaasuse puhul ei ole ka mehed süüst puhtad. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem ja seega esimese astme otsus ei ole veel midagi põhjapanevat, sest on meil ju kohtupraktikas masendavalt palju kaasusi, mis esimeses astmes saavad õigeksmõistva otsuse, kuid lõpuks siiski muutuvad vastupidiseks. Meie kaasuse puhul on eriti huvitav ja spekulatsioonideks soodsat pinnast ette valmistav tänaseks kujunenud olukord esimene kohtuaste andis resolutsiooni pole süüdi, kuid ei ole juba mitu kuud suutnud seda motiveeritud otsusega põhjendada. Üks spekulatsioonidest, mida olen kuulnud on tegelikult ju päris huvitav. Nimelt Eesti on nii väike, et siin on kohtunikud, prokurörid ja advokaadid suures osas ühe sõpruskonna liikmed (ülikooli-, korporatsiooni- ja/või kursusekaaslased) ja sõpruskonnas ju ikka üksteist aidatakse. Meie vaadeldavas asjas on kohtupoolseks abiks kahele süüalusele see, et teha kiiresti õigeksmõistev otsus ära ja mehed saavad valimiste-eelsel ajal lüüa trummi oma süütusest ja minna rind kummis valimistele vastu. Pärast valimisi võib edasi vaielda ja isegi süüdi jääda, aga tänu sellele esimese astme otsusele ja sellega kaasnevale PR-le valimiste eel püütakse kindlustada võimupositsioon oma erakonnale. Kui mehed ka lõpuks jäävad süüdi, siis peavad nad taanduma, aga erakond on ikka pukis ja tegelikult mehed juhivad juga ka ise varjus olles. Kui aga oleks esimene aste teinud süüdimõistva otsuse, siis peaks terve valimisteks valmistumise ajal olema valmis ka sellel teemal vastama ja need kaks meest oleks ka ilmselt mõistlik valimistelt eemale jätta, mis tähendaks erakonnale korralikku häältekaotust + maine kaotus. Kui Rae valla reformierakondlikud asjaajajad nii ka mõtlevad, siis nad kindlasti mingis osas eksivad, sest seni kuni pole jõustunud kohtuotsust, seni on nad siiski korruptsioonisüüdistusega kohtu all olevad valla eksjuhid. Ei maksa arvata, et Rae valla rahvas loll on ja sellest aru ei saa. Ka kombinatsioon kohtuniku poolse motiveeritud otsuse välja andmisega venitamises mängib tegelikult nende vastu, sest ei saa ju olla ühtki mõistlikku põhjendust miks selle otsusega

301 venitatakse, kui on süütud, siis sellisele järeldusele jõudmiseks on ju kohtunik teinud õigusliku analüüsi ja selle esitamine otsuse motiveeriva osana ei peaks ju võtma enam aega kui vormistamise aeg. Miks seda pole? Ilmselt kohtunik ei suuda süüdistusmaterjalides toodu pinnalt küllaldaselt põhjendada oma otsust? Meeste huvides peaks olema ülikiirelt see süüdistus enda õlgadelt saamine, seega tänane venitamine mängib nende kahjuks ja annab signaali, et meelega venitatakse ja seega ei ole süüdistatavad ja nende kaitsjad kindlad kas päeva lõpuks (kohtuasja lõpuks) nad ikka süütuks jäävad. Kui eeltoodud konstruktsioon paika peab, siis tegelikult tänane venitamine on käsitletav valijaga ettekavatsetult manipuleerimisena. Siinkohal ei pea õigeks anda isiklikku hinnangut, kuid kahjuks on Eestis analoogseid näiteid palju ja nagu varem juba öeldud, masendavalt palju on meie kohtupraktikas praaki just esimeses kohtuastmes

302 38. Kuidas julgel hundil peabki rind rasvane olema. Korruptsioonikaasuse jätk. Kas selle kaasuse kohta saab teha järelduse, et tegevus, mille eesmärk enda kasu suurendamine? Lugegem läbi ja siis saab iga lugeja ise sellele küsimusele vastata. Huvitav on julgus, kuidas tegelikult oma huve edasi aetakse olukorras, kus tegelikult on naabruses asuva arenduse pärast algatatud korruptsioonilugu. Ilmselt on siis kindlustunne nii suur, et ei juhtu meiega midagi või lihtsalt käitutakse põhimõttel, et kõik või mitte midagi. Kirjutasin sellest järgneva loo. Rae valla rehepapid krativad? toimunud volikogu istungil oli arutlusel mitme vallamaa müüki suunamine. Neist õigustatud ja nõuetele vastav tegevus oli vaid ühe kinnistu müüki suunamine, teised olid küsitavad ja nendel teemadel tekkis volikogu istungil diskussioon vallavolikogu liikmete ja vallavalitsuse esindajate vahel. Kuigi sai asjaomastele vihjatud, et eriti ühe maamüügi varjus ei ole asi nii nagu püütakse näidata, siis diskussiooni lõpuks, ilma selgete selgitusteta, võeti küsitavad otsused võimulolijate häältega vastu. Üheks enim vaidlust põhjustavaks otsuse eelnõuks oli Rukki tee maaüksuste ja Liivatee maaüksuse m² suuruse maatüki võõrandamine avalikul enampakkumisel (vt joonisel sinine osa) See eelnõu sisaldas endas mitmeid ebatraditsioonilisi lähenemisi, mida hea tava kohaselt ei kasutata vallale kuuluva maa enampakkumise korral. Toon mõned näited: 1. Enne müüki panemist ei jagatud Liivatee maaüksusest välja müüa soovitavat osa, väidetavalt pandi müüki mõtteline osa, kuid kahjuks ei olnud eelnõu vastavalt vormistatud; 2. Vallavalitsuse (eelnõu ettevalmistaja ja ettekandja Kasemaa) sõnul oldi juba kaua ostjat otsitud. Kuidas on võimalik otsida ostjat enampakkumisele, mis peaks olema avalik ja läbipaistev? 3. Vallavalitsuse esindajate sõnul kujunes alghind läbirääkimisel potentsiaalse ostjaga. Kuidas selline asi on võimalik? Korruptsiooni elemendid pole sellisel juhul mitte vaid kujuteldavad, eriti arvestades järgnevat punkti. 4. Alghind kordades madalam piirkonnas asuvast maa väärtusest. 5. Müügitehingu kohustuslike osadena lisatakse kahtlase väärtusega nõudeid, mida püüti volikogule põhjendada vallale kuuluvate kahe kinnistu väärtuse tõstmisena. Iga natukenegi infrastruktuuri rajamisest teadev inimene saab aru, et tegu on blufiga. 6. Majanduskomisjonis tegin ettepaneku alghinda veidigi kergitada, et vältida maa sisulist kinkimist. Komisjon niisuguse ettepaneku ka tegi. Paraku vallavalitsus ei toetanud (!!!) ja selle arvamuse najal tegi volikogu otsuse, mis selgelt vallale kahjulik. Kogu tegevuse põhjendamiseks toodi emotsionaalselt valus teema vajadus kiiresti rajada lasteaiakohti

303 Kui nüüd keegi asuks seisukohale, et ok mõned eksimused, aga kui ikka reaalse raha kätte saab, siis mis seal ikka, siis nende tähelepanu võitmiseks kirjutan lahti veel mõned tagamaad, mille teadmise järel võib ehk saada aru ka loo pealkirjast a on algatatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres asuva Assaku aleviku ja Lauda tee vahele jääva ala detailplaneering, millega planeeriti vallale kuuluvast Liivatee maaüksusest üks osa, aga lisaks oli haaratud planeeringusse veel eraomandis olevaid maaüksusi Piilu, Vana-Kongo I, Kongo II ja Karjavere I (joonisel roosa osa). Kogu planeeringu pindala m². Planeerijaks firma Roheline Kapital OÜ (planeerinud Rae vallas sisuliselt kõik Gutmanniga seotud planeeringud). Loetletud maaüksustest on huvipakkuvad kaks Vana-Kongo I (katastritunnus 65301:001:0080) ja Kongo II (katastritunnus 6301:001:0430), sest nende omanikeringis leiame osaühingu Hollin Invest, kes omab mõlemast kinnistust ¾. Hollin Investi omanike hulgast leiame teiste hulgas RV HANSAHOLTZ ja M.K.K Investeeringute OÜ. RV HANSAHOLTZ osanikuks 50% ulatuses on Rae vallavanem Veigo Gutmann ( väljavõte) M.K.K Investeeringute OÜ ainuosanik on Rae abivallavanem Meelis Kasemaa ( väljavõte)

304 Teades, et potentsiaalsele enampakkumise võitjale on seatud tingimusi erineva taristu väljaehitamiseks kuni selle osani planeeringust, mis kuulusid eelpoolnimetatud isikutega seotud firmadele, saab asuda seisukohale, et: 1. enampakkumises osalejale esitatakse tingimusi (teede ja trasside rajamine tunduvalt kaugemale kui enampakkumisele mineva krundi teenindamiseks vaja oleks), mille täitmine väärtustab Rae valla asjaomastele kuuluvate kinnistuid; 2. Lasteaiakohtade rajamisega emotsionaalset põhjendatud odava alghinnaga (ilmselt jääb ka realiseerimise hinnaks) vallale kuuluva maa müük kannab endas varjatud eesmärki väärtustada endale kuuluvaid kinnistuid. Kui see pole mõjuvõimu ja positsiooni kasutamine oma isiklikes huvides, siis kuidas seda lugu veel nimetada võiks Jääb vaid küsida kas kogu koalitsiooni nimeline seltskond olid otsuse tagamaadega kursis või on mõned neist oma toetava hääle andnud ka sisu teadmata. Kui oldi kursis, siis tuleb ilmselt oma valimiseelsed loosungid avatud ja läbipaistvast poliitikast üle vaadata ja kui ei oldud kursis, siis peaks sügavalt järele mõtlema kas nende koht ikka on volikogus ja vaid selleks, et mitte midagi arusaamata oma häälega toetada valda kahjustavaid kahtlaseid otsuseid. Kui selle enampakkumisega edasi minnakse, siis tehakse vallale reaalselt kahju, Kui selle enampakkumise võitjaks osutub Smarten 206F207, siis on tegemist sisulise altkäemaksu andmisega selle nimel, et saada maa kätte äärmiselt madala hinnaga. Altkäemaksuna antud juhul on taristute välja ehitamine. (kui siia lisada veel kuulujutt, et Gutmann nõudis vee-ettevõtjalt endaga seotud maal asuvate kruntide liitmise eest tasu mitte võtma, siis oleks taristu sisuliselt tasuta käes ja see annaks küll kõva müügieelise, aga see on juba omaette jutt207f208 ) Soovitan vallavalitsusele soojalt enampakkumise otsus tühistada ja minna edasi hea tava kohaselt jagada maaüksus, viia läbi enampakkumine, millele maa hinnaks oleks õiglane hind sellele piirkonnale. Vastasel juhul tehakse vallale nii materiaalset kahju kui kasutatakse ametikohast tulenevat mõjuvõimu oma isiklikes huvides. Küsisin ka juristi arvamust sellisel kujul mõttelise osa müügile. Pärast seisukoha saamist kirjutasin alljärgneva artikli. 207 Osutuski (R.U 2013) 208 Siis oli vee-etteõtte juhiks T.Heinaru, kes keeldus ja selle keeldumisega kirjutas endale ette kurva saatuse. Igas mõttes. Vahetati ka kiirelt välja. Kahjuks T.Heinarult ei ole võimlik enam täpsustavat infot saada (R.U 2013)

305 Liivatee kinnistu mõttelise osa müügi seaduslikkusest. Mäletatavasti otsustas Volikogu oma istungil võõrandada 5,7 ha Rae vallale kuuluvast Liivatee nimelisest kinnisasjast. See eelnõu kutsus istungil esile vaidluse, milles üks pool (opositsioon) soovitas kinnisasja eelnevalt jagada ja jagamise tulemusel tekkiva uue kinnisasja panna müüki. Teine pool (koalitsioon) arvas, et võib müüa vabalt ka mõttelise osa. Ilmselgelt on sellise otsuse taga näha kiirustamise märke, millised on põhjendatavad ka vallavalitsuse esindaja sõnavõtuga, et neil on olemas kosilane (Smarten), kellega on võõrandamise tingimused kokkulepitud (!). Miks soovitakse kiirustada ja osa kinnistust (lisaks Rukki maaüksuse planeeritud osa!!!) müüa üle kahe korra odavamalt kui on turuhind, seda teavad asjaosalised ise. Samas maa võõrandamise kohta küsisin arvamust juristilt, kes sellekohaste tegevustega tegeleb igapäevaselt. Järgneb tema seisukoht: Maakorraldusseaduse (MaaKS) 13 kohaselt jagatakse kinnisasja omaniku soovil kinnisasi selle olemust rikkumata kaheks või enamaks reaalosaks, kusjuures pärast jagamist on iga osa iseseisev kinnisasi. Eeltoodust tuleneb üheselt, et reaalosa moodustamine eeldab kinnisasja jagamist. Vastavalt maakatastriseaduse (MaaKatS) 2 punktile 7 on katastriüksus katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Seega on vajalik pärast reaalosa eraldamist see iseseisva katastriüksusena katastris registreerida. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) 5 1 sätestab, et kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus. KRS 8 lõike 1 kohaselt kantakse kinnistusraamatusse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Vastavalt KRS 8 lõikele 3 riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui see koormatakse asjaõigusega või kui kande tegemist soovib omanik. Asjaõigusseaduse (AÕS) 64 1 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. See põhimõte kehtib nii maatükkide, hoonestusõiguse, korterihoonestusõiguse kui ka korteriomandi suhtes. Kui ei ole tegemist omandi esmakinnistamisega, siis on omandi üleandmise eeltingimuseks kinnistusraamatusse kantud kinnisasja olemasolu. Kinnisomand tekib enne kinnistamist ka KRS 8 lõikes 3 sätestatud juhtudel, kuid kinnisomandit saab käsutada, st asja võõrandada ja koormata alles peale sissekandmist. Eeltoodust tuleneb üheselt, et kuigi omavalitsusele kuuluvat kinnisasja ei pea kinnistusraamatusse kandma, on see vajalik siiski juhtudel, kui seda soovitakse võõrandada. Juhul kui vald on otsustanud kinnisasjast 5, 7 ha (mis on reaalosa) võõrandada, on vajalik kõikide eelnimetatud toimingute tegemine: reaalosa moodustamiseks on vajalik kinnisasi jagada (MaaKS 13), jagamisel moodustatud katastriüksus maakatastris registreerida

306 (MaaKatS 2 punkt 7), ning kuna eesmärgiks on võõrandamine, siis jagamisel moodustatud katastriüksus kinnistusraamatusse kanda (KRS 8 lõige 3). Kõiki eelnimetatud toiminguid ei pea tegema kui otsustatakse võõrandada mõtteline osa kinnisasjast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 56 sätestab, et mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (kui volikogu otsuses on märgitud 5, 7 ha, ei ole ju tegemist murdosaga). Üks kinnistu saab kuuluda mitmele omanikule kas ühis või kaasomandina. Kaasomandi korral määratakse mõtteline osa murdosana, näiteks omanikule A kuulub ¾ ja omanikule B ¼ kinnisasjast. Seega nii nagu varemgi ütlesin, et hea tava ja läbipaistvuse saavutamise eesmärgil on parim teha asju õiges jrk-s, kuid ilmselt pole ka mõttelise osa müük vale. Aga ka mõttelise osa müük tuleb õigesti vormistada! Seega on kokkuvõte, et koalitsioon surus läbi järjekordse vaieldava sisuga eelnõu, mille madalat alghinda ja kõike muud arvestades saab öelda, et tehingust saab kasu keegi teine, aga mitte Rae vald. Enampakkumine viidi läbi. Võitis see, kes pidi. Sellelt pinnalt tekkis veelkord üks arutelu, milles tublid koalitsiooni esindajad püüdsid sisendada, et tegemist on olnud ikka väga hea tehinguga. Võib olla küll, aga kasulik mitte vallale, vaid mõnele teisele ja kolmandale isikule. Sai siis selline lugu kirjutatud Rukki tee kruntide ja Liivatee maaüksusest mõttelise osa müügist veel. Kui pandi volikogu otsusega müüki 10,7 hektarit vallale kuuluvat maad, siis olin skeptiline mitmes mõttes: 1. Alghind oli paika pandud läbirääkimiste teel potentsiaalse ostjaga. 2. Liivatee jagamine oli tegemata. 3. Volikogule püüti maha müüa nö lisamaksumus, mida vald saab varjatult läbi teatud tegevuste. 4. Vallavalitsuse mittetoetav seisukoht majanduskomisjoni poolt tehtud ettepanekule alghinda 2 euro võrra tõsta. Tänaseks on enampakkumine läbi viidud ja võitja (!) selgunud. Üllatuslikult teenis võidu Smarten Logistik, kes maksis 1 ruutmeetri pealt 6,1 eurot istungil küsisin arupärimise abil enampakkumisega seotud dokumente. Sain need ja nüüd püüan anda ülevaate sellest, kuidas mulle tundub see müük ja tema mõttekus antud ajahetkel. Võrdlesin seda müüki Ameerikanurga maaüksuse müügiga. Ennetamaks retoorikat, et need müügid pole võrreldavad, sest üks müüdi ju buumi tipus ja nii edasi, siis muutsin kahe võrreldava maaüksuse müügitulemused suhtarvudeks, mis väljenduvad lasteaedades või lasteaiakohtades, mis antud hetkel selle summa eest sai või saab. Selline võrdlus peaks olema täiesti adekvaatne, sest buumi ajal oli maahind kõrgem, kuid olid laes ka ehitushinnad ja kuivõrd Rae vald rajas just siis Õie laseteaia, siis on võrdlevad numbrid ka turuhinna tasandil teada208f209. Samas ei ole arvestatud parandustegurit, mis väljendub selles, et alati muutub 209 Tänaseks lasteaia rajamise tasuks on kasutatud 2011 teadmist, mis tänaseid ehitushinna tõuse teades võib olla alapakutud

307 maamüügi ühikuhind odavamaks kui tegemist on suure pindalaga ja odavam on ka maatulundusmaa võrreldes planeeritud maaga. Numbriliselt on võrdlus jälgitav alljärgnevas tabelis. Müüdud Sihtotstarve 10,7 ha lasteaia koha 120-kohalise 10,7 ha müügist saab maaüksus mü suurus, ha eur/m² hind,eur maksumus maksumus, eur LA maksumus, eur (120)lasteaedu kohti Ameerikanurga maatulundus 75,28 17, ,45 54 Rukki-Liivatee 50% dp, 50%mt 10,7 6, , , ,29 35,2 Ei pea olema aatomifüüsik, et saada tabelis toodu pinnalt aru, et maamüügiga ei oleks pidanud kiirustama, sest kogukonna rikkust ära kinkida ja saamata leevendust ka kummitavale lasteaiakohtade probleemile, on vastutustundetu. Kui teada, et majanduskomisjon pakkus alghinnaks 8 eurot, siis lihtne arvutus näitab, et müügihinnaks oleks kujunenud vähemalt ,4 eurot, mis oleks lasteaiakohtadesse ümberarvestatult olnud 46,7 ehk tunduvalt lähemal suhtele, mis saadud Ameerikanurga ja Õie lasteaia võrdluses toodule. Siinkohal hakkavad ilmselt õukonna valvekoerad vastu hüüdma, et ma jätan arvestamata igasugused lisakohustused, mis ostjale pandud on ja seega pole minu arvutus õige. Kahjuks pean enne analüüsivat vastust ütlema, et see varjatud lisamaksumus on vaid lollide (volikogu liikmete?) ärapetmiseks ja ei muuda müüdud maa eest saadut karvavõrdki suuremaks tuluks. Vaatame siis notariaalselt sõlmitud lepet. Seal on tõepoolest osa 6, mis reguleerib kohustusi, mida ostja peab täitma. 1. Ostja peab projekteerima Rukki tee tee-, valgustuse ja elektrivarustuse projekti. Kus selles kohustuses on kasu vallale? Lähemal vaatlusel selgub, et polegi. Kuivõrd Smarten on esimene selle piirkonna arendaja, siis oma uue omandi peale millegi rajamiseks ja selle hilisemaks teenindamiseks on vaja ju kogu taristu projekteerida ja rajada. Seega pole see kohustus põrmugi seotud mingi teenega vallale, pigem on selle kasuna esitatud tegevus, millest Smarten ei saaks mööda ka ilma sellise kohustuse lepingusse fikseerimata. 2. Ostajale on pandud kohustus vee-, kanalisatsioon- ja sadevee trasside väljaehitamine Rukki tee kinnistuteni 1-15, 17 ja 19 alates ühenduspunktist kuni liitumispunkti ja eelvooluni. Kas sellest on kasu vallale? Ei ole. See kohustus on kõikidel liitujatel. Kuna aga piirkonna esimene liituja ei saa oma omandit kasutama hakata, siis peab ta selle töö tegema igal juhul. Siin on üks huvitav moment, mis annab asjale hoopis huvitava värvingu antakse kohustus rajada trassid tunduvalt kaugemale kui oma krundipiir seda eeldab. Kellele see võiks kasulik olla? Ilmselt kellelegi, kelle kinnistud asuvad Rukki tee teises otsas. Erinevatest omanikest on räägitud ka meie foorumis. Mõned neist on väga otseselt seotud meie valla tippjuhtidega209f210. Aga vallale sellest tegevusest mingit kasu ei tõuse. 3. Ostjal on kohustus kõik kommunikatsioonid rajada kuni liitumispunktideni Rukki tee 2 ja 4 vastavalt detailplaneeringule; 210 Seotud otseselt planeeritavate aladega, mille osas esitati vallajuhtidele korruptsioonisüüdistus

308 4. Ostjal on kohustus tasuda Rukki 2 ja 4 liitumistasud. Punktides 3 ja 4 toodud kohustusi saab ju esitleda kui vallale kuuluvate maaüksuste väärtustamist. Samas on see pealiskaudsel vaatlemisel vaid nii, sest liitumistasud on liitujate asi maksta ja kui vald ise sinna midagi ei kavatse rajada ja avalikuks hüveks kasutada, siis pole vahet kas need tasud on tasutud või mitte, sest need tasud lähevad ju infrastruktuuri omanikule. Maa hinna kujundab aga turg. Nendesse tingimustesse võib paranoiliselt suhtuda hoopis nii, et valmistatakse ette nende maade müüki kellelegi omadest. Poleks ju esimest korda. Siis oleks nendest punktidest kasu küll. Paraku mitte vallale. Seega näeme, et kirjeldatud lisakohustused vallale kasu ei too ja nendele apelleerida ei maksa. Vaatame tõele näkku ja tõdeme, et vallale oli tehing kesine. Smartenit tuleb muidugi kiita, tegi hea diili ja tõmbas vallale mütsi silmile. Veelkord Liivatee jagamisest läbi volikogu menetluse. Siin on ka hea näide sellest, kuidas jagamise otsus on tehtud seadusevastaselt istungil oli see jagamine arutusel210f211. Juba selle maaüksuse müümise eel sai selgitatud, et enne peaks ikka jagama ja siis alles müüma. Miks oli vaja vastupidi teha? Kas kardeti, et mõni kuu hiljem on ostusoovijaid rohkem ja ei saagi väljavalitule müüa? Ei tea, aga siis asuti seisukohale, et pole vahet ja teeme aga ära. OK! Tehti ära ja nüüd siiski jõuti jagamisotsuseni. Paraku saab öelda, et jagamisotsus on selgelt vääralt vastu võetud! Vaatame, mis kirjutatud protokolli

309 Seega Agu Laiuse allkirja kandev väljavõte ütleb, et otsus vastu võetud häältega 11:10. Tõepoolest oli hääletustulemus saalis viibivate ja volikogu laua taga koha sissevõtnute osas just selline. Küsimuseks on aga see, et kas kõigil selle laua taga istujatel oli ka volikogu liikmena õigus esineda. Selle fikseerisime ka protokolli protestina. Loomulikult mitte keegi ei teinud protestist välja. Samas olen arvamusel, et vastu võetud otsusel puudub jõud21f Vt ka 45-s pilt

310 Millega siis tegu? Ja miks puudub jõud? Tegu on lihtsalt valimiskomisjoni pealiskaudsusega, mis viib selleni, et hääletusprotsessis osales hääleõiguseta isik. Nimelt volikogu liikme volitused taastuvad automaatselt kui peatumise tähtaegmöödub. Nii juhtus ka Margus Vihuliga, kes oli Eestist ära sellel ajal kui tema volitused taastusid. Ta oleks saanud need peatada digiallkirjaga varustatud avaldusega. Seda ta ei teinud ja valimiskomisjon väitis, et avaldus on olemas ning seda isegi istungil näidati. Paraku avaldusel olev allkiri ei kuulunud selgelt Vihulile ja teiseks ei saanud ta seda ka anda, sest teda lihtsalt polnud Eestis. Seega ei olnud Jüri Kivitil hääleõigust ja seega oli ka hääletamise tegelik tulemus 10:10, mis automaatselt tähendab, et otsus jäi vastu võtmata. Seda, et Vihuli allkirjastatud avaldus õigeaegselt puudus, tõdes ka volikogu esimees, kes oma blogis kirjutas sellesama istungi kohta: Tõsteti probleem Margus Vihuli volikogu liikme volituste peatumise seaduslikkuse kohta. Teatavasti volikogu liige võib oma volitused avalduse alusel peatada ning tema asemel tuleb volikogusse nimekirjas järgmine. Margus Vihuli volituste peatumise aeg lõppes märtsi lõpus, kuid sellel ajal oli Uruguais, kus töötab ja õpib. Margus saatis oma avalduse e-kirjaga ja hiljem, kui tuli Eestisse, siis allkirjastas avalduse ka füüsiliselt. Jah, eks ongi nii, et kui pole saadetud digiallkirjaga e-kirja, siis ükski teine ei loe ja seaduse mõttes sai volitused peatada siis, kui füüsiline allkiri avaldusele tekkis 212F213. Seega on valimiskomisjon eksinud see jagamise otsus kehtetu. Paraku ei huvitanud see kedagi. Selge 213 Selgitasin ka näite varal, et väga kerge on teha kellegi nimeline meiliaadress, seega ilma digiallkirjata ei ole mingi e-kiri võetav avaldusena

311 on see, et seda otsust oli vaja meie jumalatele, kellel olid Smarteniga ju käed löödud ja lubadused vahetatud. Kas ka Laius eksis istungil põhimääruse vastu? Jah eksis, jälle. Nimelt ütleb põhimäärus: Kordushääletusest isegi ei räägitud, protest võeti teadmiseks ja kõik. Tegelikult oleks pidanud volikogu esimees panema eelnõu uuesti hääletamisele või siis vähemasti panema hääletusele küsimuse, et kas protesti rahuldada. Ja nüüd siis lõpetuseks sellele teemale väike stiilinäide, kuidas vallakinnistu allahinna müügiga enda isiklikke kulusid vähendada. Smarteniga sõlmiti notariaalne ostu-müügi leping Natukene on juba näha ettevaatust. Nimelt ei läinud Gutmann ise lepingut allkirjastama, ei saatnud ka Kasemaad. Saadeti hoopis Võrklaev. Milles siis konks. Aga nimelt selles, et sõlmitava lepinguga kohustub Smarten rajama kuni Rukki tee lõpuni tänava, tänavavalgustuse, ÜVK ja sademeveelahendused ja nende eest potentsiaalsetelt teistelt kasutajatelt raha võtta ei tohi

312 Aga just Rukki tee lõpust algab Gutmannile ja Kasemaale korruptsioonisüüdistuse toonud planeeringute ala. Seega on Smartenile müüdud valla maad ja müügitingimustes on peidetud kasusaamine Gutmannile ja Kasemaale endale? Nii tundub kui lugeda lepingust seda punkti See on ikka päris hea nõue. Otsekohene Sellega tagatakse ka oma arendusele tasuta liitumised teega, valgustusega jms

313 Kui Võrklaeva allakirjutama panemine vabastas küll Gutmanni otsesest uuest korruptsiooni loost, siis tegelikult lõpuni puhas ta ikka pole, sest lepingu sõlmimisele eelnes ka vallavalitsuse korraldus, millele ta hoogsalt alla kirjutas ja seeläbi ikkagi andis korralduse endaga seotud arendusele soodustuste tegemiseks. Kas on JOKK või ei ole, eks seda võib igaüks ise arutleda. Sisuliselt korrektne see asi siiski ei ole. JOKK SOKK

314 Julgel hundil on rind rasvane ja aral haavleid täis?

315 39. Eelarvetest ja nende menetlemisest. Koostöö koalitsiooni ja opositsiooni vahel? Eelarve on selline teema, mis esmasel vaatlusel tundub olevat nii reguleeritud, et ega seal palju võimalusi isetegevuseks pole. Kuid seda vaid pealiskaudsel vaatlemisel. Jah, suur osa eelarvest ongi seadusega pandud kohustuste täitmiseks kulude osas. Tulude osas on asi üldse kummaline. 3 olulist rahavoogu tuleb riigilt, ehk riik korjab kokku ja jagab ümber: Üksikisiku tulumaksuosa Maamaks Sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised toetused seadusega pandud ülesannete täitmiseks (õpetajate palgad, teehoid jne) On ka võimalus ja eelarves rida, mis kirjeldab kaupade ja teenuste müüki, kuid sellel real kajastuvad tulud on suhteliselt olematud võrreldes eelmise kolmega, et väita kohaliku omavalitsust olema finantsiliselt iseseisev majandamisüksus. Järgmisel illustratsioonil ongi visuaalselt ja protsentuaalselt toodud Rae vallaeelarve tulude jaotus 2011 (juhuslik valik) eelarve alusel. Proportsioonid ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud. Seega kohaliku omavalitsuse (mitte vaid Rae vald) eelarve tulud on vägagi keskvalitsuse kontrolli all ja nende ühepoolse järsu muutmise pretsedent viidi ellu aastal 2009, kui riigieelarveseadus ja tulumaksuseadus olid vastu võetud ning seal ka fikseeritud kohalike omavalitsuste rahastamispõhimõtted aastaks Keskvalitsus muutis ühepoolselt kõike,

316 milles oli pikkade läbirääkimiste tulemusel kokku lepitud ja tõi Riigikokku seaduste muudatused ning Riigikogu need ka ära koputas213f214. Mis siis muutus? 1. Üksikisiku tulumaksu osa, mis kogutakse kokku riigi poolt ja kantakse vastavalt rahvastikuregistri andmetele kohalikele omavalitsustele, vähendati. Kui esialgu oli see osa 2009 aastal plaanitud 11,93% iga maksumaksja brutotulult (siiski vaid töötasult ja mitte dividenditulult), siis viidi see % tagasi 2004 asemele 11,4 %-le. Tundub väike muutus? Samas järgnevalt illustratsioonilt on jälgitav visuaalne muutus, mis näha 2009 mai kuu muutuses (seadus hakkas kehtima ja sellega koos uus maksumäär). Võrreldes aprilliga oli vähenemine 1,118 miljonit krooni ( euri), mis teeb kuu kukkumiseks ca 10%. Ja seda Rae valla puhul, kus maksumaksjate arv jätkuvalt kasvas ka 2009 ja 2010 aastal. Tänu esimese 4 kuu plaanikohase laekumisega ja maksumaksjate arvu reaalse kasvuga kukkus Rae vald riigi ühepoolse käitumise tulemusena aasta lõpuks vaid 3,7% -lisse miinusesse võrreldes esialgu planeerituga. 214 Kuivõrd 2009 aasta oli kohalike valimiste aasta, siis on nendes seadusemuudatustes kõige enam näha mitte valu riigi ja selle käekäigu pärast, vaid Tallinna kiusamist (oli Tallinn ju üks suuremaid laenajaid). Paraku Tallinn kannatas ilmselt kõige vähem, aga väikeste eelarvetega omavalitsused kannatasid hirmsasti. Tagantjärele julgen öelda, et see oli päris oluline nael sellesse kirstu, millega maetakse meie regionaalpoliitika säilmed kiirendati maakohtade tühjaks jooksmist. Ellu jäämiseks kihutati tööotsinguile, sest eelarvete vähendamised tõmbasid kõrid kokku ka omavalitsuste poolt tellitud tööde osas. Sellist käitumist on tauninud ka EL-i erinevad struktuurid

317 kokkuhoiumeetmete ühe osana keelati omavalitsustel laenu võtmine, va eurorahaga rahastatavate projektide omaosaluse tagamiseks. (Siia läks 2009 aastal Lagedi kooli remont). Ka see liigutus iseloomustab meie omavalitsuste olematut iseseisvust ja iseotsustamist finantsotsustes. Paari end seadusemõttes lõhkilaenanud omavalitsuse näite varal asus riik seisukohale, et omavalitsused ei suuda ise oma elu korraldada ja teevad tormakalt finantsotsuseid. Kui teada, et nende omavalitsuste hulgas olid Viimsi, Kiili, Tallinn, siis on selge, et tegelikkuses nad suutsid oma laene teenindada, aga seaduse mõttes olid nad kas üle laenupiiri (Viimsi ja Kiili) või selle peal (Tallinn). Ma pole siiani aru saanud, et miks keeld pandi kõikidele, kui tegelikult on seadusest tulenevad hoovad rikkujatega käitumiseks olemas? Paraku jättis riik tähelepanuta ka tõsiasja, et kohalikele omavalitsustele laotud kohustuste täitmine ei ole tehtav nende vahendite abil, mis riigi poolt omavalitsustele eraldatakse ja sellest on omavalitsusi läbirääkimistel esindav delegatsioon ka alati rääkinud. Kahjuks kurtidele kõrvadele. Võib ju olla, et omavalitsused saaksid ka hakkama tänastel põhimõtetel jagatavate vahenditega, aga seda põhiliselt vaid tegevuskulude katmiseks. Kindlasti ei ole Eestis palju selliseid omavalitsusi, kes suudaksid tänaste rahastamispõhimõtete juures ka investeerida, kuid meie vananenud taristu puhul on investeeringuid vaja igas valdkonnas korraga. Rae vald õnneks on üks selliseid, kes on õigel ajal teinud õigeid otsuseid. Esimene õige otsus oli taotleda eelmise sajandi lõpus endale munitsipaalmaad ja teine õige otsus oli sellest maast aastatel (buumi ajal) müüa äri-tootmissihtotstarbega maad. Sellise maa müümine oli topelt kasulik, sest esmalt sai vald maa eest kohese tasu ja teisalt loodi nendele maadele töökohti, mis pikas perspektiivis toidab vallakassat. Üheks heaks näiteks on tänane Rae tehnopark (Kalevi taga), mis tänaseks valmis saanud. Seega on Rae valla tänastele võimuritele eelkäijate poolt vahendid kätte mängitud ja oleks olnud oodatav, et nendega ka sihipäraselt ringi käidaks. Paraku, aga sellest juba teistes teemades. 3. Teedehooldus raha vähendati pea 4 korda

318 4. Lisaks augustis 2009 tõsteti ka käibemaksu, mis suurendas koheselt ka kohalike omavalitsuste kulutusi, sest mitte olles käibemaksukohuslased, ei saada ka käibemaksu tagasi. Kõike eelnevat saab vaadelda sissejuhatusena teemasse. Saime teada, et kohalik omavalitsus ei teeni oma tööga sisuliselt midagi (kui maamüük välja jätta214f215 ) ja elab suures osas maksumaksja vahendite arvel ning peab nende vahenditega majandama hoolsalt, tagamaks nii seadusega pandud ülesannete täitmise kui ka maksimaalse avaliku hüve kõigile oma territooriumil elavatele ja rahvastikuregistris valla kodanikuna registreeritud inimestele. Sõltumata nende soost, east, rahvusest. Kuna Rae valla puhul on tegemist logistiliselt väga heas (parimas?) kohas asuva Eesti vallaga, siis liigub siin ka rahalisi vahendeid rohkem ja on võimalus neid kasutada veidi vabamalt kui mõnes kaugemas ääremaa omavalitsuses. Kahjuks on need ikkagi vaid meie elanike teenistuselt või omandilt laekuvad vahendid ja mitte omavalitsusjuhtide hea töö tulemus ja seega tuleb neid vägagi kasutada vallakodanike heaolu tagamiseks ja mitte mingite rumalate ja teatud mõttes mõnele elanikkonnagrupile altkäemaksudena võetavate tegevuste rahastamiseks. Järgnevalt toongi mõned näited eelarvega seotud teemadel. Nendes võib esineda mõningasi kordusi mõnes teises pildis esitatuga, kuid kuna need lood on ju kirjutatud erinevatel aegadel ja iseseisvatena, siis oli neis vaja ka põhjalikku põhjendamist, mis nüüd võib tunduda tarbetu kordamisena, kuid seda siiski ei ole. Ei hakka kordama 2010 aasta eelarve teemasid, neid on eelnevalt seoses reformierakondlaste sõnamurdmise ja selle põhjendamisega juba käsitletud küll. Näiteks pildis 13 saab ülevaate 2010 aasta eelarvest, ning seal analüüsisin 215 Siinkohal on võimalus seda vara müüa kasulikult, aga on võimalus ka kinkida, nii nagu juhtus Smartenile maa müümisel

319 reformierakondlikku kõhutundepõhist eelarve koostamist ning näitasin tegelike tulemuste alusel, et tegemist oli pigem kõhulahtisusest tekkinud paanikaga, ei muud. Järgnevalt toon näitena ühe kokkuvõtte eelarve menetlemisest. Teen seda 2011 aasta eelarve näitel. Tegelikult aga pole mingit vahet, tuleb vaid vahetada aastat märkiv number ja ega väga palju ei eksi, tegevused ja nendele kuluvate vahendite proportsioonid jäävad suhteliselt sarnaseks. Lisaks annan näite ka sellest, kuidas hiljem selle eelarve täitmisest raporteeritakse majandusaasta aruandes, see on nii pealiskaudne, et pea pooled volikogu liikmed ei olnud nõus sellise üllitise poolt hääletama. Alustan looga, mille kirjutasin pärast seda kui 2011 aasta eelarve jõudis volikogu menetlusse a. vallaeelarvest. Esmalt peab kohe ära ütlema, et õnneks on seadusandlus suures osas asjad nii paika seadnud, et eelarvest põhiosa moodustavad kulud, mis oleks ühesugused olenemata sellest, kes võimu juures on. Samas mingi osa on siiski ka selliseid võimalusi, mis annavad eelarvele võimul olijate näo a. eelarves on see ikka samamoodi. Sealjuures on see õigusakti eelnõu ka heaks näiteks sellest, kuidas oma lubadusi süüa osatakse. Vaatame siis just neid momente, mis 2011 eelarvele annab tänase koalitsiooni näo. 1. Seletuskirjas kohtame päris alguses huvitavas sõnastuses lauset: Eelarve koostamisel on arvestatud Rae valla koostamisel oleva arengukava tegevuskavaga aastani 2014 See on midagi uut. Nimelt ütleb KOKS 39 (1): Valla või linna eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla või linna arengukava. KOKS 37 räägib mis asi on arengukava, kui paljusid aastaid peab tegevuskava hõlmama, kuidas arengukava muudetakse, millal peab olema muudetud jms. Täna pole arengukava muutus KOKS 37 (5) kohast menetlemist läbinud, seega ei saa me seletuskirjas sellist lauset näidata. Kui aga arengukava tegevuskava järgnevaks 3-ks aastaks pole, siis ei tohiks ka eelarvet menetleda. Eelarvet ei saa üles ehitada koostamisel oleva arengukava peale, vaid vastu võetud ja nõuetekohaselt muudetud arengukava peale. Volikogu, kes peab eelarvet menetlema, ei saa seda teha kui pole eelnevalt tegevuskavasid näinud ja heaks kiitnud. Muide siinkohal on tore meenutada ühte IRL-i valimislubadustes tagame, et valla areng toimub ennekõike kehtestatud arengukavade, mitte vallavalitsuse või erakondade üksikotsuste 216 alusel Aga eks paber kannatab ju kõike 215F 2. Teine oluline koht, millele tähelepanu juhtida on Maamaks. Seletuskirjast loeme: Maamaksu prognoosimisel summas krooni on lähtutud kavast kehtestada ühtne maamaksumäär 2,0%, välja arvatud äri- ja tootmismaa sihtotstarbega katastriüksustele 2,5%, maa maksustamishinnast aastas. Arvestuste kohaselt toob see täiendavat tulu 4,7 miljonit krooni. Lugedes aga reformi valimislubadusi, leiame sealt sellise imeliku lubaduse: 216 Erinevates piltides saame seda tõde veel ja veel

320 Muudame elamumaa 2000 ruutmeetri ulatuses maksuvabaks Heade demagoogidena nad muidugi tähtaegu ei määra. Paraku on aga tähtajad sisse toodud reformi ja IRL-i koalitsioonileppes (1.3.9) öeldakse, et alates 2011 aastast vabastame maamaksust 1000 m² elamumaad ja m² Niipalju siis koalitsioonileppest ja lubadustest ja nendest kinni pidamisest! Maamaksu teema võttis tuurid üles toimunud majanduskomisjoni koosolekul. Seal oli ka maamaksu muutmise eelnõu arutusel. Selle arutluse käigus tuli huvitavaid kilde hulga, kohe niisuguseid, mida ajaloo kirjutajad võiksid kui eredaid näiteid populismist jäädvustada ka järeltulijatele. Aitan veidi märksõnadega. Komisjoni liige V.Vahesaar märkis, et maamaksu tõstmine ei ole tänases olukorras ehk kõige parem otsus. Selle peale märkis Gutmann, et viimastel aastatel on tulnud palju teid ja tänavaid, mida tuleb hooldada jne. Paraku on see demagoogiline sõnavõtt, sest uued teed ja tänavad on tekkinud aladele, mille sihtotstarve on muutunud maatulundusmaast elamumaaks või äri-tootmismaaks, nendel aga on juba olemuslikult maksumäär kõrgem ja seega kui rääkida, et maamaks on tänavate hooldamiseks ette nähtud, siis on see põhjendus alusetu, sest uutelt arendusaladelt laekubki tänu sihtotstarbe muutusele rahalises absoluutväärtuses enam isegi siis kui maksumäär jääb samaks. See on kenasti jälgitav ka järgmiselt graafikult (siin on summaarselt kõik sihtotstarbed koos ja maksumäär 1%, 2010 oli juba äri-tootmismaa tõstetud, sel põhjusel pole 2010 ka graafikus kajastatud) Maamaks eelarve Series1 Series Kui seda sai koosolekul öeldud, siis tuli järgmine põhjendus, mis on tegelikkusele juba lähemal meil on vaja raha korjata lasteaiakohtade loomiseks ja koolide laiendamiseks. See on õige, kuid maamaksust seda vajalikku raha ei korjata. Pealegi plaanitakse see lisaks saadav maamaksu osa ju kohe vastutustundetult laiali jagada, sellega ei looda mingit lisaväärtust (vt punkt 3)216F217. Huvitavaks läks kui koosolekul viibinud üks koalitsiooni esindaja hakkas rääkima, et noh kui arvestada valija lühikest poliitilist mälu jne., ehk unustas sootuks, et ta pole mitte koalitsiooni koosolekul vaid ka opositsiooni esindajad on saalis. Meenutasin 217 Volikogu istungil oli tagasi see teede lisandumise demagoogia

321 seda talle ja lubasin ka seda lühikest valija mälu turgutada. Kui jätta kõvale see koomiline osa, et niisugune arutelu tekkis opositsiooni juuresolekul, siis jääb kurb osa just nii nad täna mõtlevadki. Teeme sita otsuse kiiresti ära ja järgmiste valimiste ajal valija seda enam ei mäleta Arutelu edenedes jõudsime lõpuks eriti vahva järelduseni. Selle plahvatas välja Laius. Umbes sellises sõnastuses: mis me vaidleme, see on maailmavaateline (!) otsus. See väljaütlemine tõi naerupahvaku komisjoni liikmetelt, kes asja arutlemisega sisuliselt tegelesid ja arutelule kaasa mõtlesid. Miks selline ütlus naerma ajas? Vaatame lähemalt: o Eespool juba tõin väljavõtte reformi valimislubadustest ja tänase koalitsiooni omavahelisest leppest. Millegi pärast olen arvamusel, et need on ka ikka maailmavaateliselt tehtud. Nüüd siis selline avaldus, mis viib mõtteni, et kas tõesti maailmavaate muutmine meie koalitsioonierakondade poolt on nagu tuulelipu asendi muutus tuulesuuna muutusel? Napp aasta tagasi lubas reform mitte ainult säilitada 1%-se maksumäära, vaid hakata elamumaad sootuks vabastama maamaksust, jaanuaris 2010 fikseeriti tähtajad lausa koalitsioonileppes ja nüüd 11 kuud hiljem on maailmavaatelised seisukohad muutunud 180 kraadi. Kahju valijatest, kes just selle lubaduse liimile o läksid. Kui võtta laiemalt, siis ei saa ma aru, kuidas võib maailmavaade ühe erakonna sees olla nii erinev217f218? Distantsiliselt on näiteks Tallinna Linnavalitsuse ja Rae Vallavalitsuse vahe ca 20 km, kuid Tallinna linna IRL ja reform omavad maailmavaadet, mille kohaselt peaks Tallinnas maamaksu kaotama. Minnes mööda mere äärt läände, jõuame Harku valda, kus IRL-i juhitav vald kaotas maamaksu218f219. Neid näiteid ilmselt võib tuua veelgi, kuid mitte kuskil pole nii, et valimistel lubatakse üht ja juba aasta hiljem süüakse sõnu ja tehakse täpselt vastupidiselt. Selline maailmavaate muutumine on Rae valla teatud poliitikuid iseloomustanud läbi aastate. Loodame, et kunagi ka valija sellest aru saab! 3. Maamaksu tõstmine on üks-üheselt seotud reformierakonna populistliku valimislubadusega lasteaiakohata lastele igas kuus 2000 krooni maksmisel, sest suurusjärk, mida maamaksust juurde plaanitakse on ca 4,7 miljonit ja laiali jagada plaanitakse 4,634 miljonit järgmise aasta 11 kuuga (see näitabki maamaksust enam saadava raha mõttetut laialijagamist). Ise põhjendab eelnõu seletuskirja koostaja 4,6 miljoni tuulde loopimist nii: 2010.a. jooksul on jätkunud ka valla elanike arvu kasv, kuid juba märksa aeglasemas tempos varasematest aastatest. Samas jätkab ka sündivus kõrgel tasemel ja see paneb eelarvele lisakoormuse, sest seadusega nõutavat lasteaiakohtade tagamist ei ole sellise sündivuse ja majanduskasvu madalseisu olukorras võimalik ka parima tahtmise juures täita. Olukorra mõningaseks leevendamiseks alustati 2010.a. sügisel toetuste maksmist lasteaiakohata laste vanematele Seega, kui seadusega nõutavat lasteaiakohtade tagamist ei ole sellise sündivuse ja majanduskasvu madalseisu olukorras võimalik ka parima tahtmise juures täita, siis loobime 4,6 miljonit tuulde ja võimendame olukorda kus ei ole võimalik lasteaedasid rajada? 218 Tegelikult on ju avalik saladus, et IRL-i sees on juba mitte 2 vaid 3 omavahel võistlevat kildkonda 219 Muide ka Keskerakonna toel

322 Selline lähenemine peaks tagama kõige lollima majandusteo tiitli. Esiteks olen kindel, et järgmisel aastal on see summa, mis välja makstakse tunduvalt suurem ja teiseks on täna ühe 120-kohalise lasteaia maksumus ca miljonit ja kogudes vahendeid saaksime 4 aasta pärast juba rajamisega alustada ja leevendaksime ca 50 (ja enamaks) aastaks lasteaiakohtade põuda (50 aasta jooksul teenindaks ca 1200 last) toimunud majanduskomisjonis küsisin ka, et kui meil on täna 374 last, kes on meie lasteaia järjekorras, siis millega põhjendatakse, et neist ca 300 seda lubatud 2000 krooni ei saa? Kas nad ei taha? Ega täpset vastust ei tulnudki, kuid sain aru, et vallavõim on kehtestanud meelega piirangud, mis on rangemad kui lasteaia järjekorda saamise piirangud ja seega on tekitatud takistused, et mitte maksta seda 2000 krooni. Naljakas, kas pole. Jälle ühine nimetaja maamaksu teemaga valijale lubatust taganemisteede otsimine. 2. ja 3. ühisosa. Seega kui vaadata punkte 2 ja 3 ehk maamaksu-mudilase toetuse teemat terve eelarve kontekstis, siis polegi oluline, millise tuluga millist kulu kaetakse. Rahal silti seljas pole. Kui aga vaadata lisatulu suurust ja võrrelda seda rumala valimislubaduse katmiseks vajaliku summaga, siis pole ilmselt erilist analüüsivõimet vaja omada, et näha nende summade sarnasust. Vallavalitsus võib põhjendusi mõtelda kui palju tahab, tegelikult on asjad lihtsad populismi eest tuleb maksta kõikidel valla elanikel. Kurb on sealjuures see, et raha, mida tõstetud maamaksust oleks võimalik korjata pikemaajalise lisaväärtuse loomiseks, lastakse vastutustundetult tuulde, saamata selle eest muud kui linnukese valimislubaduse taha. Siinkohal pean vajalikuks lisada, et kui rääkida maamaksust, siis on põhjendatud äritootmismaale maksimummäära rakendamine, sest teatavasti ei maksa kohalikku eelarvesse ettevõtted mitte midagi, seega on maamaks siinkohal küll ainuke koht, kust saada mingitki rahalist tuge valla tegevuste tarvis. 4. Järgmine küsitavus on seletuskirjas sellises lauses: Kulusid võimaldab vähendada 2010.a. jooksul läbiviidud struktuurireform. Milleks sellist rumalust siia kirjutada? Sama seletuskirja kohaselt saame teada, et personalikulud suurenevad kogu eelarve kohta 2,4%. Samas pole 2010 aastal mingit sellist tegevust toimunud, mis tooks juurde vajaduse töötajate arvu suurendada. Lisaks saame teada, et üldvalitsemise osas on personalikulude suurenemine 9,5% jne. Seletuskirjast saame teada ka, et vallavalitsusse tuleb juurde üks IT spets ja kui see suurenemine tema palgaks arvestada, siis saab see palk olema suurem kui vallavanemal. Kindlasti see nii siiski ei ole ja tegelikkuses tõusevad ka palgad kõigil struktuuris olevatel. Nn Struktuurireformi negatiivsed tulemid alles jõuavad ja neid me selles eelarves kindlasti ei kajasta, kuid pikemas perspektiivis see mõttetu reform reformi pärast toob veel kulusid. 5. Käesoleval aastal oli plaanis rajada Assaku tühjalt seisvasse koolimajja lasteaiarühmasid. Paraku on lubadused vaid lubadusteks jäänudki. Vallavalitsusel on tegemist olnud struktuuri uurimisega ja selline oluline osa on tegemata jäänud. Noh, samas igal halval asjal on ka positiivne pool saab 2011 eelarvesse jälle selle tegevuse kenasti sisse kirjutada. Eks selles eelarves ole veelgi küsitavusi, kuid põhilised, mis esimesel tutvumisel lausa kargasid näkku, sai ära märgitud

323 Kokkuvõtteks saab öelda, et kuigi eelarve suures osas on põhjendatud ja tasakaalus, siis selliste maailmavaateliste ( ) tõrvatilkade (maamaksu tõstmine, populistlikel ajenditel raha tuulde loopimine, valetamine kokkuhoiust jne) olemasolu rikub kogu kupatuse ja ei võimalda opositsioonile kuidagi kätt tõsta sellise eelarve vastuvõtmise poolt. Loomulikult oma parandusettepanekud me teeme, aga nende saatus on ka selge juba ettepanekute tegemise eel. R.Uukkivi 17.november 2010 a Esitasime oma ettepanekud, aga paraku läks nii nagu olin eeldanud võeti vastu 2011 eelarve. Opositsiooni ettepanekuid ei arutatud ega seisukohti läbi otsustamise ei kujundatud isegi majanduskomisjonis. Seega demokraatlikust juhtimisest Rae vald kaugeneb iga päevaga. Selle eelarvega siis kirjutati alla ca 7 miljoni tuulde viskamisele läbi mudilasetoetuse. Selle raha eest oleks saanud vabalt Lagedi kooli renoveerida. Aga mis sa teed, selline on olnud valija tahe! Opositsioon ei saanud selle eelarve poolt olla just eelpool nimetatud põhjusel. Samas 98% eelarvest on normaalne ja seotud seadustest tulenevate ülesannete täitmisega ja selle kohta pole suurt midagi öelda eelarvemenetluses sai alguse ka Maamaksu nimeline tragikomöödia, aga sellest juba järgmises pildis. Eelpool juba märkisin, et võimurite tegutsemisviiside iseloomustamaks lisan siia ka 2011 aasta majandusaasta aruande vastuvõtmisel esitatud eriarvamuse. Seda lugedes on võimalik taibata kui palju huvitas(b) Reformierakonna ja IRL-i seltskonda täpsus sellistes aruannetes. Lugupeetud volikogu liikmed Eriarvamus majandusaasta aruandest Üldiselt ju võib uskuda rahandusameti töötajate tehtut rahalise ülevaate osas. Kahjuks on aruande selgitavas osas nii palju ebapädevust, et raske on sellise aruande heakskiitmiseks kätt tõsta. Toon näiteid: 1. Ruumilise arengu all räägitakse (lk 9) Peetri küla aedlinnalisest asustusest, mis vaheldub kortermajadega. Viidatakse joonisele 3, mis aga illustreerib Rae valla menetluses oleva ÜP kohaseid äri- ja tootmispiirkondi; 2. Planeeringute algatamise, kehtestamise ja ehitus- ning kasutuslubade väljastamist iseloomustavas osas (lk 10) räägitakse kehtestatavate planeeringute ja väljastatavate kasutuslubade kõvera tõusujoonest ja viidatakse joonisele 4. Nimetatud joonis illustreerib aga ikka kehtestatud planeeringute arvu muutust ja väljastatud kasutuslubade arvu muutust. See on oluliselt teine info

324 3. Rahvastiku muutuseid kirjeldavas osas (lk 11) on selgelt kirjas, et 2012 aastal muutus rahvaarv 707 inimese võrra. Ilmselt see siiski nii ei ole ja 2012 pole ju ka veel läbi 219F Lk 26 märgitakse, et ELVESO juhi ilma mõjuva põhjuseta vabastamise eest tuleb maksta 3 kuu töötasu ulatuses kompensatsiooni. Seda avaldust saab tõlgendada nii, et aruande allkirjastajad möönavad, et kangutasid vallale kuuluva ettevõtte juhi lahti põhjuseta. Samas tekib küsimus, et kas ikka allkirjastajad teavad, et sellist väljamakset tehtud pole? 5. Ebapädevus on seegi kui lk 30 esitatakse rahandusministeeriumi kodulehelt kopeeritud joonis (joonis 15) ja märgitakse allikaks Rae Vallavalitsus. 6. Ebakompetentsuseks saab nimetada ka seda kui aruandes näidatakse kultuurikeskuse kasutamisaktiivsuse langust, aga seda ei proovitagi põhjendada. 7. Kindlasti on ebapädevust demonstreeriv see, kui sama teemat iseloomustavad numbrilised näitajad erinevad üksteisest aruande erinevates osades. Või kui juba mõnda aega tavaks kujunenud sõna taristu asemel kasutatakse aruannet läbivalt sõna infrastruktuur. 8. Lk 78 saame lugeda reservfondi kasutamise aruannet: 1. Rae Vallavalitsuse korraldus nr 419, tegevusala Vallavalitsus, artikkel 6 Muud kulud eurot Raivo Paju ja Kivinuka Kinnisvara OÜ vastu hagiavalduse esitamiseks Harju Maakohtule riigilõivude tasumiseks. Samas on selgelt jälgitav, et Üldvalitsemise ega ka Vallavalitsuse kulud pole 100%-lt täidetud. Lisaks võib iga soovija lugeda 2012 eelarve seletuskirjast, et muude kulude osas vähenemine 79,8% võrreldes 2011.a. eelarvega a. kajastati muudes kuludes euro suurune riigilõiv Harju Maakohtule hagiavalduse esitamiseks Raivo Paju ja Kivinuka Kinnisvara OÜ vastu, mis on ka igati loogiline koht selliste kulude kajastamiseks. Seda tõestab ka meie põhimäärus, mis ütleb: 76. Valla reservfondi kasutamise kord (2) Reservfondi kasutatakse vallavalitsuse otsuse alusel: 1) loodusõnnetuste, tulekahjude jmt tagajärgede likvideerimiseks; 2) pädevate riigiorganite õigusaktidest tulenevate riigi poolt reguleeritavate, riigieelarvest mittehüvitatavate hindade ja tariifide ettenägematu tõusu katmiseks; 3) valla majanduse ja sotsiaalsfääri erakorraliste ja ettenägematute kulude katteks; Kirjeldatutest võiks mahutada selle kulu kolmanda punkti alla, kuid samas ei ole valla eelarves õigusabile planeeritav kulu varustatud nimesiltidega ja mai kuus ei olnud ka planeeritud summad ületatud. Kordan, ka aasta lõpuks oli vallavalitsuse kuluridadel alatäitumine. Seega oleks pidanud ausalt tunnistama, et reservfondi kasutati põhjuseta. 9. KOFJS 29(8) ütleb, et eelarve täitmise oluliste vahede kohta tuleb anda selgitus. Pole defineeritud, kui suur vahe on oluline ja seda on lk püüdnud defineerida aruande koostaja ise. Kahjuks ei ole üle-alakulude juurde antud seadusega nõutud selgitusi ega vastatud küsimusele MIKS? Küllaldane pole üles lugeda positsioone, milles alatäitumine ja jätta andma selgitus alatäitumise põhjuste üle. Eriti huvitav on lugeda, 220 Tegemist siiski 2011 aruandega

325 et eelarve täitja on hoidnud kokku20f221. Sealjuures pole selgitatud, et milliste vahenditega kokkuhoid saavutati, äkki siiski pole tegemist kokkuhoiuga vaid pigem saamatusega eelarvet täita? Huvitav on lugeda ka kokkuhoiu põhjendusena sulgudes esitatud sõna matusetoetus, saamata teada kas kokkuhoid seisnes matusetoetuste välja maksmiselt kokkuhoides või kuidagi suremust vähendades. Sama huvitav on lugeda, et kokkuhoid saavutati sportlaste premeerimise pealt, sest jälle ei selgitata kas tegemist on plaanipärase tegevusega pärssimaks saavutusi, mille eest preemiaid maksta planeeriti. Ka ei saa teada kas selline kokkuhoid on taotluslik, kas ta on positiivne või negatiivne jne. Selliseid näiteid võiks jäädagi tooma. Pigem peaks ikka kasutama mõisteid, mis sellistesse kontekstidesse sobivad kokkuhoiu asemel on õigeks sõnaks alatäituvus võrreldes planeerituga. 10. Oluline on ka tõdemus, et juba kolmas aasta järjest ei ole suutnud revisjonikomisjon oma arvamust majandusaasta aruande kohta kujundada. See on tegelikult ju ka seaduse rikkumine. Loetelu võiks jätkata, aga sellel pole ilmset suurt mõtet. Kui esialgu eelnõud lugedes arvasin, et küll need vead parandatakse lõppversioonis ära, kuid kontrollimisel selgus, et vead jooksevad läbi ka allkirjastatud ja audiitori järeldusotsust sisaldavast aruandest. On kindel, et vigadest kubisev aruanne vastu võetakse21f222, kuid eeltoodut teades mõistlik volikogu liige ilmselt eelnõu otsuseks vormimisele kaasa ei hääleta. Käesolev eriarvamus palun lisada volikogu protokollile ja märkida protokolli ka hääletamise tulemus nimeliselt. Istungi protokollis väljendus arutelu järgmiselt: 221 Avalik-õiguslikus tegevuses plaanitust vähem vahendite kasutamine näitab reeglina kas ebapädevat plaanimist (oletamist), meelega millegi kulukamana näitamist. Kokku hoidmine vormistatakse lisaeelarvega ja siis ei ole ka kokkuvõttes võimalik näidata alatäituvust (RU 2013) 222 Audiitori poolt allkirjastatud aruannet ei tohi enam muuta (RU 2013)

326 Päris naljakas on revisjoniesimehe ülestunnistus, et ta tegi komisjoni aruande ise ja pole seda komisjoni koosolekul isegi arutanud, sest pole suutnud komisjoni koosolekut kokku kutsuda. Seega on protokollis tõestus, et revisjonikomisjoni arvamus puudub. Teine tähelepanek on see, et kui esitasin oma pöördumise vahetult enne hääletamist ja soovisin selgelt nimeliselt hääletamistulemuste fikseerimist protokolli, siis seda me protokollis ei näe. Volikogu esimees on selle protokolli allkirjastanud ja seega on just see ametlik protokoll. On aga ka teine protokoll, mille genereerib automaatselt VOLIS (volikogu infosüsteem). Seal näeme sellist kirjet: Seega on siin näha nimelise hääletamise tulemust. Poolthääletajate nimekirja nähes saab öelda, et ei midagi uut. Midagi uut pole ka selles, et VOLISes ei fikseerita arutelu. Üks järeldus on veel protokollija, kes pole allkirjastatud protokolli fikseerinud nimelist hääletamist, on kas tõeliselt lohakas või on järginud juhtnööre. Ja kui mitmendat korda saab valla dokumendiregistris aimu ka sellest, kuidas püütakse ebasoovitavate dokumentide lugemist takistada. Oma pöördumises ma rõhutasin, et see tuleb ka protokollile lisada. Dokumendiregistris on tõesti näha mingid lisada, aga kahjuks on nad

327 salvestatud mingis ebatavalises formaadis, mida ilmselt tavakasutuses olevate programmidega avada ei saa ja seega ei tea mina kas minu pöördumine on protokollile lisatud või ei ja ka ükski huviline seda pöördumist sealt lugeda ei saa. Tegemist on jälle kas ääretu lohakusega või hästi planeeritud demagoogilise lähenemisega demokraatiale. Raha juurde pääsemine on ennegi muutnud maailmavaadet, pole meie Agu Laius maailmaajaloo mõistest mingi pretsedent. See ei tähenda, et selliselt käitumine ilus on! 40. Mäng maamaksuga, huumor läbi pisarate või lihtsalt rõve vale? Eelmises pildis rääkisin eelarve menetlemisest. Samuti rääkisin eelarve tulude tekkimisest. Üheks tuluosaks on maamaks, mis korjatakse kokku riigi poolt ja antakse 100% üle omavalitsustele. See maks on selline, mille osas on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus maksumäära rakendada vastavalt oma soovile vahemikus 0,1-2,5% (põllumajandusmaade ja looduslike rohumaade puhul kuni 2%). Kuni 2010 võimupöördeni oli maamaksustamise määr olnud Rae vallas aastaid 1% ja nii oli plaanis ka jätkata (va äri-ja tootmismaa, kus pidi määr tõusma 1,5-ni). Absoluutselt väär on tõsta maksu majanduslikus languses olevas riigis, kus inimesed pigem ootavad tuge, aga mitte selle alt löömist. Vabandan ette, et see lugu sai pikk, aga soovitan soojalt lugeda, siis saab ka igapäevaselt poliitikaga mitte tegelev inimene aimu, kuidas tekkivad loosungid, millega meid meelitatakse ja tihti ka ära petetakse ja kuidas nad päris elus elama hakkavad. Teema sissejuhatuseks toon mõned väljavõtted 2012 aastal Riigikontroll poolt kolmeteistkümne omavalitsuse maamaksu puudutava auditi raportist. Audit nimeks oli Maamaksu arvestamisega seotud probleemid. Esmalt toon mõned definitsioonid2f Numeratsioon paigast ära põhjusel, et auditis oli toodud loetellu ka näiteid, mis ei kvalifitseerunud definitsiooniks

328

329 Seega on nüüd selge, mis on maamaks ja kuidas ta kujuneb. Nüüd vaatame, mida on meie 2010 aasta võimupöörajad oma valitsemisleppes maamaksust rääkinud: Punktis öeldakse, et vabastatakse elamumaa maamaksust 2011 aastal 1000 ruutmeetri ulatuses ja ruutmeetri ulatuses. Punkt sõnastus aga juba tsitaadina, sest see on oluline edaspidise ülevaate osas: Maamaksu määrad äri-ja tootmismaal ning maatulundusmaal suurendatakse maksimummäärani alates 2011a Tuleme nüüd tagasi aasta 2011 eelarve menetluseni. Maamaksu osas juhtus järgmist

330 1. Maamaksu käsitlev esimene eelnõu ja sellele lisatud minu ettepanekud ja märkused, mille saatsin menetlusse. EELNÕU+ R.Uukkivi ettepanek MÄÄRUS Jüri 16. november 2010 nr aasta maamaksumäärade ja osalise maksuvabastuse kehtestamine Aluseks võttes maamaksuseaduse ning arvestades rahandusministri 17. jaanuari 2001 määruses nr 10 Maamaksuseaduse rakendamise kord ja rahandusministri 21. detsembri 2000 määruses nr 112 Kohalike omavalitsuste poolt Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tollikeskusele esitatavate andmete loetelu ning nende esitamise kord sätestatud nõuetega, Rae Vallavolikogu määrab: 1 Kehtestada Rae vallas aastal maksustatava maa kohta ühtne maamaksumäär 2,0 % maa maksustamishinnast aastas, välja arvatud käesoleva määruse -s 2 sätestatud juhul. RU Ettepanek sõnastada ümber: 1 Kehtestada Rae vallas aastal maksustatava maa kohta ühtne maamaksumäär 1,0 % maa maksustamishinnast aastas, välja arvatud käesoleva määruse -s 2 sätestatud juhul. Selgitus ettepaneku juurde: Maksu tõstmine inimeste jaoks raskel ajal ei ole Rae vallataolisel omavalitsusel primaarseim tegevus. Võib küll tunduda, et mis see 1000 krooni (1500m² krundi korral) ikka on, elame üle. Samas elab meil palju nö põliselanikke, kes pole heade palkade peal, aga kelle krundid on suuremad kui 1500m². Paljud neist on ka pensionärid, kes niigi elavad peost suhu. Samuti on paljudele elatusallikaks maatulundusmaal arendatav väikepõllumajanduslik tegevus, mille eeliseks oligi odav maamaks. Täna neile tootmisvahendi topeltmaksustamisega vähendame ise oma inimeste kokurentsivõimet turul. Seletuskirjas räägitakse KOV-ile pandud ülesannete täitmisest ja selleks vajalike vahendite korjamisest. Samas ei pöörata tähelepanu, et maamaks absoluutväärtuses (rahas) on pidevalt kasvutrendis ja seda 1,0%-lise maksumäära juures. Lisaks tuleks ikka eelnevalt ülevaadata kõik vabatahtlikud kohustused, mille täitmist ükski seadus KOV-ile ei pane. Nt nn mudilasetoetus. 2 Kehtestada äri- ja tootmismaa sihtotstarvetega katastriüksustel maamaksumääraks 2,5 % maa maksustamishinnast aastas. 3 Vabastada maamaksust alates 01. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 rahvastikuregistri andmetel seisuga 31. detsember 2010 Rae vallas alaliselt elavad riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajad nende kasutuses olevalt elamumaalt 500 m2 ulatuses tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu

331 4 Vabastada maamaksust alates 01. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 rahvastikuregistri andmetel seisuga 31.detsember 2010 Rae vallas alaliselt elavad represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isikud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes nende kasutuses olevalt elamumaalt 500 m2, kui isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu. 5 Esmakordselt maksuvabastust taotlevad isiku peavad esitama Rae Vallavalitsusele vastavasisulise avalduse hiljemalt 05. jaanuariks Avaldus peab sisaldama järgmisi andmeid: 5.1 taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, pensionitunnistuse või represseeritud tunnistuse number; 5.2 taotleja alalise elukoha aadress; 5.3 maksustatava elamumaa aadress ja pindala; 5.4 taotleja maakasutusõiguse ulatus (kaasomandi osa suurus); 5.5 kinnitus selle kohta, et isik ei saa rendi- ja üüritulu; 5 Määruse -des 3 ja 4 sätestatud nõuetele vastavad isikud, kellele on aastal kohaldatud maksusoodustust vabastatakse maamaksust määruses sätestatud ulatuses varem esitatud avalduse alusel, uut avaldust esitama ei pea. 6 Mitte rakendama maamaksu soodustust korteriomandite puhul. 7 Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 8 Määrus jõustub 01. jaanuar Vallavolikogu esimees Märkima peab, et selles eelnõus ei olnud koalitsioonileppes fikseeritud 1000m² vabastust, aga oli koalitsioonileppeväline elamumaa maksustamismäära tõus 1% võrra, seega vastupidine kui võimule tulles rahvale presenteeriti! 2. Teine lugemine ja juba täiesti uus eelnõu! Oli selge, et võimurid ei olnud ise oma koalitsioonilepet, pärast sellele allkirja sirgeldamist, viitsinud lugeda ja nüüd tänu oponentide ettepanekutele ka turmtulele arutelufoorumites. Nad olid selgelt paanikas ja paanika väljendus ka uues eelnõus, mis aga tavalisele inimesele tegi olukorra veelgi karmimaks. Selle kohta siis kirjutasin sellise loo maamaksu menetlus. II lugemine ehk aina paremaks ja (hale)naljakamaks läheb saabusid majanduskomisjoni toimuva koosoleku materjalid, millede hulgas ka maamaksu eelnõu. Väljakujunenud tava kohaselt on õigusakti saamislugu ehk menetlus selline, et I lugemise järgselt tehakse volikogu liikmete või fraktsioonide poolt parandusi, need lisatakse koos vallavalitsuse seisukohtadega eelnõusse ja seejärel võtab juhtivkomisjon oma seisukoha. Seekord nii ei tundu olevat 23F224. Menetlusse on saabunud sootuks uus eelnõu ja koos uue seletuskirjaga (!?). See eeldab tegelikult uut menetlust algusest alates. 224 Tõsi küll, korduva küsimuse peale, et mis siis parandusettepanekutest sai, sain vastuse, et jah tegid ettepanekuid, kuid vallavalitsus neid ei toeta ja seepärast pole ka eelnõus neid näha. Vahva

332 Järgnevalt vaatame teemat veidi lähemalt, kirjeldan ka põhimõttelisi muudatusi. Põhimõttelised muudatused teisele lugemisele saadetud eelnõus. Esimesele lugemisele saadetud eelnõus sooviti tõsta maksumäära üldiselt kõikide maade osas 2,0%-ni, va äri-tootmis- ja maatulundusmaa, mille määraks pidi saama 2,5%; Teisele lugemisele saadeti uus eelnõu, milles soovitakse tõsta kõikide sihtotstarvetega 225 maa maksumäär maksimumini ehk 2,5%-ni, va põllumaa, mis jääks 2,0-le24F Teisele lugemisele saadetud eelnõus on lisandunud 500 ruutmeetri ulatuses maksuvabastus elamumaale, millelt ei saada üüri- ega renditulu. Kui eelnõu uues versioonis oleksid ka põhjendused, et miks üks või teine muudatus sisse viidi, siis oleks nagu korras. Seega kui I lugemisele saadetud eelnõu teksti oleks kirjutatud parandusettepanekud, mis muudatusteni viisid, siis oleksid II lugemisele jõudnud muutunud eelnõu muutumise põhjused arusaadavad ja saaks asja üle edasi diskuteerida. Kahjuks ei ole mingitele muudatusettepanekutele viiteid ja nii saab asuda seisukohale, et vallavalitsus on omatahtsi võtnud kätte ja muutnud menetletava õigusakti teksti sisuliselt. Seega tuleb menetlust nagu kord ja kohus alustada uuesti I lugemisest. Võib muidugi kihlvedusid sõlmida ja võidab see, kes panustab vallavalitsuse poolse reeglite eiramise õigustamise peale. See näitab lihtsalt poliitilist kultuuri(tust). Oluline on tähelepanu pöörata elamumaa maksuvabastusele. Siin võib eeldada, et see muudatus tuli sisse pärast esimest lugemist alanud diskussioonist, milles tuletati meelde koalitsioonile nende enda lepet.25f226 Paraku selles leppes räägiti küll maksuvabastusest, kuid mitte ülejäänud elamumaa (vabastamata osast ülejääv osa) maksu 2,5 kordsest tõusust! Olen kindel, et selle vabastuse puhul panustatakse kaardile, et vabastamise otsuse tegemisele peab eelnema taotlus, kuid inimesed ilmselt ei viitsi neid taotlusi (nii väikese vabastuse tõttu) kirjutada ja seega ka vabastust ei saa ning maksavad kenasti ka selle 500 ruudu eest täis rauaga. Vallavõim aga teeb sellest initsiatiivitusest järelduse, et inimesi ei huvita maksuvabastus, et inimesed mõistavad maksutõusu vajadust vms. Tundub, et vallavõim kompab mingeid piire, et kuhu maani maksumaksja mõnitamist kannatab ja kust alates see talle valusaks muutub. Ka seletuskiri oli uus. Seletuskirjas püütakse põhjendada kogu seda maamaksumäära tõusu temaatikat. Selgitatakse pikalt ja kohati demagoogiliselt 26F227 ja selline selgitus võimendab pigem kahtlustusi kui rahustab või veel vähem põhjendab maksukoormuse kasvatamist raskel ajal. Loomulikult on igal mõtleval inimesel raske vastu vaielda kui öeldakse, et palju on vaja teha, aga vahendeid napib. Küll aga on küsitav, et kas raskel ajal (masu ilmselt on raske 225 Koalitsioonileppes pidi maatulundusmaa maksumäär tõusma maksimumini 226 Leppes oli küll 1000m² vabastus 2011 aastal. 227 Demagoogilisuse all mõtlen siin lugeja tähelepanu pööramise teatud kulukohtadele, mis pole maamaksuga kuidagi seotud ja/või teatud info mitte esitamist. Nt teede hoolduseks riigilt saadavad sihtotstarbelised vahendid

333 pea kõigile) tuleb need vahendid korjata neilt, kes tegelikult niigi kõige enam kannatavad ja kes nii kui nii kogu omavalitsuse tegevust rahastavad? Riigivalitsemisel on heatavaline reegel, et maksusid ei tõsteta majanduse madalseisus ja ei langetata kõrgajal. Normaalne riik käitub hoopis vastupidi - kõrgperioodil korjatakse varusid, millega surutise ajal kannatajaid aidata. Meie riigis neid tavasid ei järgita populistlik maksulangetamine toimus majanduskasvu tipus ja kaudsete maksude tõstmine toimus surutise põhjas. Nüüd lisaks riigile paneb oma matsu ka kohalik omavalitsus. Niisuguste äraspidiste otsuste tegemisel on määravaks populism (valimistel antavad rumalad päevapoliitilised lubadused) ja valimisperiood nn head otsused tuleb teha vahetult enne valimisi ja halvad kohe pärast valimisi inimeste poliitiline mälu on lühike ja järgmiste valimiste eelsed mesimagusad lubadused varjutavad eelmiste valimiste järgsed mõnitavad teod. Täpselt sellise reformierakondliku skeemi kohaselt toimuvad asjad ka tänases Rae vallas. Vaatame nüüd siis mõnda detaili seletuskirjast, detaile, millega püütakse lugejale põhjendada vajadust maamaksu tõstmiseks. Seletuskirjas on lõik: Vallavalitsus peab maamaksumäära tõstmist põhjendatuks, sest oluliselt on suurenenud kulutused valla infrastruktuuride haldamisele. Tõusnud on kütuse ja elektrihinnad. Seoses sellega on kasvanud teehoiu- ja tänavavalgustuse haldamis- ja majandamiskulud Ainult kes ütleb, et need tõusud peab korvama maamaksust?? Samuti võiks ju öelda, et vallavalitsus peab tõusu põhjendatuks, sest tänu 2010 tehtud mõttetutele kulutustele struktuuriuuringule tõusevad 2011 aastal personalikulud valla eelarves 2,4%, mis rahalises väljenduses teeb tõusuks 2,6 miljonit krooni, millest omakorda üldvalitsemise (seal ka poliitiliste figuuride palganumber) osas toimuv personalikulude tõus on krooni. Analoogseid näiteid võiks tuua teisigi. Enne vallavalitsuse poolt esitatud tabeli analüüsimist võib asuda seisukohale, et maamaksuga seonduvana teehoolduskulude ja tänavavalgustuse kulude vaatamine on OK, kuid ei saa aru, mis siia puutub kütuse hinna muutumine? See muutub pidevalt, kuid teehoiukulud ühele ühikule ei muutu hooldajaga sõlmitud lepingu kohaselt terve lepinguperioodi jooksul. Vastasel korral võiks ju küsida, et miks vallavalitsus mööduval aastal hooldajalt raha tagasi ei küsinud, sest kütusehinnad olid tunduvalt madalamad kui lepingu sõlmimise ajal

334 Järgnevalt esitan seletuskirjas toodud tabeli (täiendatud). KULUD (tuh.kr.) /2004 Teehooldus 1 591, , , , , , ,0 209,8% Tänavavalgustus 863,4 819,8 875, , , , ,0 99,2% Koolibuss 977, , , , , , ,0 26,2% Sõidukompensatsioonid 306,1 398,3 500,0 63,3% KULUD KOKKU 3432,7 5466,4 5386,6 7111, ,3 9154,8 8384,0 144,2% KASV võrreldes eelmise aastaga 59,2% -1,5% 32,0% 46,6% -12,2% -8,4% Teede investeeringud 4 109, , , , , , ,4 566,5% Maamaksu laekumine Riigilt teede 0,3 mil hoolduseks Maamaks + sihtfinantseering 3 062, , , , , , ,0 115,5% 1,28 mil 2,6 mil 4,19m 6,4m 1,6m 1,6m 3 362,2 4555,3 6602,4 8933, ,5 6894, Maamaksu määrad 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% välja arvatud äri- ja tootmismaa 1,5% Tabeliga tutvumisel tekkivad mõtted: 334 Selles vallavalitsuse poolt esitatud tabelis paistab kõik olema kena, kuid pean ütlema, et o teehoolduse kulud 2004 ei ole võrreldavad 2005 ja edasi aastatega, sest siis ei ostetud kogu seda tegevust sisse vaid tehti palju ka Vaheko poolt ning teehooldusega seotud kulutused kajastusid ka muudel eelarve ridadel. Seega võiks võrdlusse jätta kulud alates 2005 aastast ja ka suhtarv rea lõpus oleks vaid 53% kasvu. Maamaksu kasv on samas võrdluses 102% ehk suhtarvuliselt 2 korda kiirem. Rahalises väljenduses teehoiu kulud 2005 vs 2010 on 1,7 milli, maamaksu kasv samas võrdluses on 3,3 miljonit ehk ka siin ca 2 kordne erinevus, mis ei anna kohe kindlasti põhjust maamaksu tõstmiseks. o Lisaks peab teadma, et igal aastal on riik eraldanud aktsiisist laekunud vahenditest KOV-idele teehoiurahasid. Rae vallal olid need kõrghetkel (2008) 6,4 miljonit aastas ja nagu tabelist näha, katsid ka teehoolduskulud ja jäi ülegi kärpekavaga rikkus riik ka nende vahendite jagamise põhimõtteid ja saime vaid 1,6 miljonit. Miks selles tabelis kajastuvad koolibuss ja sõidukompensatsioon? Miks ei kajastu mõttetu raha raiskamine mudilasetoetuse näol? Või eelpool toodud personalikulude kasvu näide? Demagoogiline on maamaksu tõusu põhjendamisel tuua sisse teede investeeringu rida. Ka maksimum maamaksuga ei suudeta teede investeeringuid katta. See rida külvab vaid segadust. Püütakse jätta arusaam, et maamaks on ainus tuluallikas. 334

335 Samas teame kõik, et tänane jätkusuutmatu KOV-ide rahastamismudel ei võimalda erilisi investeeringuid ette võtta ja seega jääb siinkohal vaid märkida, et selliseid töid saab planeerida Euroopast kerjamise arvel. Kahjuks. Siin tabelis ja maamaksu tõstmise põhjendamiseks ei ole teedeinvesteeringud veenvad. Uutes piirkondades ei tee ka KOV teede ehituseks reeglina kulutusi, hoolduseks küll pärast teede üle võtmist. Segaduse tekitamiseks on tabelisse toodud muutus suhtarvuna 2010/2004. Juhin tähelepanu, et tänu kiirele arendusele buumiaastatel muutus iga dp-ga ka elamumaa osakaal maksustatava maa hulgas. Elamumaaks muutus reeglina maatulundusmaa. Elamumaa maksustamise hind on suurem ja seega kasvas igal aastal ka maamaksust saadav tulu valla eelarves. See on ka tabelis näha. Demagoogiavaba ülevaate saamiseks lisasin tabelisse rea tasandusfondist aastate lõikes vallale eraldatud summadest, mis ette nähtud teehoiuks. Summeeritult maamaksuga on rida punane. Näeme, et maamaks + sihtfinantseering katab igal aastal teehoolduse ja valgustusega seotud kulud. Tähelepanuta jätsin koolitranspordi, sest siin pole maamaksuga mitte mingit seost, see korvatakse lisanduvate maksumaksjate tulumaksust. Seega saab asuda järeldusele, et 1. Tabel on manipuleeritud ja kogu tõde pole sellesse asetatud; 2. Selliste andmete pealt otsuse tegemine on ennatlik. 3. See tabel ei anna mingit põhjust maamaksumäära muutmiseks elamumaal ja maatulundusmaal. 4. Selle tabeli esitamisega suunatakse tähelepanu tegelikult olukorralt - populistliku valimislubaduse täitmisega seotud kulude katmise vajaduselt (mudilase toetus). 5. Eelnõu ja seletuskirja koostajad eksitavad lugejat, sh eriti taunitav, et nad eksitavad ka rahvaesindajaid, kes peavad otsuse langetama. Olen kindel, et ka koalitsiooniliikmete nõusse saamisel ei ole neid kogu tõega kurssi viidud. Kõigile on selge, et kohalikul omavalitsusel on Eestis kehtiva rahastamispõhimõtte kohaselt alati vahendeid vajaka, kuid see ei tähenda, et halval ajal tuleb tõsta makse elanikkonnale selleks, et täita populistlikke valimislubadusi. Tuleks ikka saada aru, et ennekõike tuleb püüda täita seadusega pandud kohustused ja alles seejärel põhiseaduslikule autonoomiale toetudes hakata püüdlema ise endale püstitatud, kuid maksumaksjale, kui rahastajale, ülejõu käivate ülesannete täitmise poole. Vallavalitsus peab endale meelde tuletama, kelle taskusse ta kätt ajab. Need vahendid, mis vallavalitsuse kasutada, on kõik maksumaksjalt tulevad (pole oluline, milliseid teid pidi) ja seega ei tohi mingi kamp neid suvaliselt ja oma enda kasu saamiseks suunata. Kahjuks mudilase toetus on vaid ühe poliitilise huvigrupi teenistuses. Lõpetuseks siis ka veel meeldetuletuseks selline uitmõte. Eelmise eelnõu vaidlused majanduskomisjonis tipnesid Laiuse seisukohaga, et tegemist on maailmavaatelise otsusega (siis oli selleks kogu maa maksumäär tõsta 2,0-le ja äri ja maatulundusmaa 2,5-le). Kahe lugemise vahel on siis ilmavaatelisusega jällegi midagi juhtunud. Kuidas see maailmavaade ikka nii kiiresti muutuda saab? Mis neid muudatusi põhjustab? Jaanuaris 2010 oli maailmavaade, et elamumaa maksumäär ei muutu, novembris 2010 muutub see 2,5 korda suuremaks. Jaanuaris 2010 oli maailmavaateks, et maatulundusmaal tõuseb maksumäär maksimumini, novembris ta seda siiski ei tee (kas suurpõllumeeste lobby)

336 Jaanuaris 2010 oli maailmavaateline seisukoht elamumaast 1000 m² muuta maksuvabaks, novembris jõutakse läbi häda 500m²-ni. Kuivõrd oli selgelt arusaadav, et II lugemisele esitatud eelnõu on antud kujul, millisel ta ka vastu võetakse, siis esitasin istungil eriarvamuse, mille palusin lisada protokollile. Selle eriarvamuse lisas oli ka eelnev kokkuvõte. Rae vallavolikogule Volikogu liikme eriarvamus 2011 maamaksu tõstmise osas Kuivõrd volikogu on kollektiivne demokraatlik organ, siis on selge, et ükskõik millise otsuse hääletamisel loeb enamuse hääl. Seega ka olukorras, kus häälte vahekord on 11:10 loetakse otsus vastuvõetuks ja kedagi ei huvita see, et tegelikkuses on diametraalsed seisukohad sisuliselt võrdsed. Ainult eriarvamust avaldades on võimalik vältida olukorda kus tulevikus saab süüdimatult öelda, et sa olid ise selle otsuse tegemisel volikogu liige ja seega on see või teine otsus ka sinu otsus. Seega esitan oma eriarvamuse maamaksu tõstmise osas. Minu seisukoht on, et elamumaa maksumäära tõstmine maksimaalsele võimalikule tasemele ei ole tänases olukorras õiglane ja põhjendatud. Olen teinud ettepaneku selle jätmiseks 1,0% tasemele, kahjuks seda ei arvestatud. Oma eriarvamuse juurde esitan ka materjali, millise saatsin majanduskomisjoni liikmetele. Eriarvamus lisada volikogu istungi protokollile. Raivo Uukkivi Volikogu liige Ja läheb aina naljakamaks! Naer küll läbi pisarate, aga siiski. Nalja tegi see, et kui volikogu minimaalse enamusega tehtud otsusega tõsteti oma rahvale maksukoormust maamaksu osas 67%, siis volikogu esimees lubas end selle eest autasustada auhinnaga ja väljutas sellega kogu üldsusele häbiväärse vale ja tegelikult rikkus valla mainet. Muidugi on sellel auhinnalool veel ka teine külg ja selleks on aeg, mil see kõik juhtus 2011 aasta märtsivalimiste eel. Teiseks on vaja teada ka, et auhinna andja on Eesti Omanike Keskliit, mis pole muud kui IRL-i variühing, mille kaudu oma ideoloogiat levitatakse, aga ka valimiskulusid varjatult maandatakse. Aga valetamisefakti see asjaolu ei muuda. Mitte keegi ei saa kedagi vastu tahtmist autasustada, kui sa ise pole esitanud vääraid andmeid või kui siiski, siis aus inimene 336

337 selgitaks juba eelnevalt, et mehed ärge jamage, siin on mingi eksitus. Vähemasti mina arvan nii. Kuivõrd selline nali aga juhtus, siis võtsin selle peale volikogus ka sõna, et õnnitleda muuhulgas kolleege hea otsuse eest. Muide samal istungil uhkeldas ka Laius oma 228 teenitud auhinnaga 27F Rae vallavolikogule Maamaksust ja sellest vabastamisest aastal Rae vallavolikogu võttis koalitsiooni häältega vastu määruse nr 39, mille pealkiri oli aasta maamaksumäärade ja osalise maksuvabastuse kehtestamine Selle määrusega kehtestas Rae vallavolikogu maksimaalsel võimalikul tasemel maamaksu 2011 aastaks. Seletuskirjas põhjendati maksutõusu järgnevalt: Vallavalitsus peab maamaksumäära tõstmist põhjendatuks, sest oluliselt on suurenenud kulutused valla infrastruktuuride haldamisele. Tõusnud on kütuse ja elektrihinnad. Seoses sellega on kasvanud teehoiu- ja tänavavalgustuse haldamis- ja majandamiskulud. Ka hooldatavate rajatiste arv on kasvanud. Rahalist katet vajavad uued rajatavad kergliiklusteed ja vanade teekatendite remondid. Seoses elanikkonna kasvuga ja seda just kuni 19 aastaste elanike osas, tuleb leida täiendavaid vahendeid sotsiaalse infrastruktuuri (eelkõige lasteaedade ja koolide rekonstrueerimine ja uute ehitamine) rahastamiseks. Vallavalitsus leiab, et valla ees seisvate ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks vallaelanikele on põhjendatud maamaksumäära tõstmine. Tõsi, sama otsusega anti võimalus vabastust taotleda elamumaast 500 m² ulatuses (see täiendus tuli sisse eelnõu menetlemise ajal ja inetrnetifoorumi arutelude survel). Rae vallas ei ole reeglina 500 m² krunte. Seletuskirjas on toodud ka maamaksu võrdlus maksjale 1500m²-se krundi korral 2010 aastal (maksumäär 1,0%) ja 2011 (maksumäär 2,5%, kuid 500m² vabsatusega). Tulemuseks on, et isegi selle nn vabastusega on tõus 67% aastas. Seega on Rae vallas maamaksu koormuse tõus maksumaksjale ca 67% (täpselt 2 kuud maksutõusu vormistanud määruse vastu võtmist) toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Koduomanike Kongress, millisel kuulutati välja Omanike vaenlane (Tallinna Vesi) ja Omanike sõber. Seda viimast nimetust omistati 3-le omavalitsusele, kes on kaotanud maamaksu koduomanikele. Nende hulgas oli ka Rae vald! Kõike eelnevat teades soovin Rae valla mainekujundajatele õnne, et selline tegelikkuses igale koduomanikule ca 1,6 korda kasvanud maksukoormus suudeti maha müüa maksu kaotamise nime all! Ja auhinna saamise puhul õnnitlen ka Rae vallavolikogu, kes selle autasu väärt otsuse tegi. Tore oleks näha ka seda auhinda, mille meie volikogu esimees kindlal meelel vastu võttis. 228 Mingi häbitunne on säilunud, sest protokollis me seda viidet ei näe

338 Ikka rõõmsalt (Volikogu protokollist loeme, et see pöördumine on lisatud protokollile. Dokumendiregistris seda leida ei õnnestu. Tavaline.) Lisan siia veel ühe graafiku, et näidata, kuidas üks omavalitsus raskel ajal koorib oma maksumakjsalt mitu nahka. Kas see on õigustatud jäägu lugeja arvata. Kindlasti saab selle pildi alusel asuda aga seisukohale, et maksuvabastusest me ikka rääkida ei saaks 4. Ja saab minna veelgi naljakamaks. Te ei usu? Aga võiksite. Ausalt öeldes lootsin väga, et minu etteaste volikogus paneb võimurid mõtlema ja kuigi 1,6 kordse maksutõusu mahamüümine maksuvabastuse pähe väärib nimetust "PR tegu 2011" ja see saavutus jätab tahaplaanile kõik populistlikud valimislubadused, siis ikkagi hoitakse edaspidi madalat profiili ja enam ei ärbelda sellel teemal. Aga ei, ilmselgelt ei saadud või ei tahetud saada aru, et ollakse rahvast mõnitades valetanud. Jah, lootsin siiralt, et pärast minu pöördumist seda valet enam avalikult ei levitataks, aga võta näpust avaldati "uudis" Harju Elus ja umbes samal ajal postkastidesse jõudnud Rae Sõnumites oli see uudis samuti kenasti sees. Seega häbitusel ei ole piire 28F229 ning on selge, et võimurite arutelu viis välja selleni, et ega volikogus toimunud arutelu ei jõua rahvani ja kindlasti seda rõõmusõnumit läbi pressi häbitut valet külvates hajutatakse tähelepanu selle uudise tegelikult sisult. Ja juba mitmendat korda pean jõudma välja Goebbelsini ja tema doktriinini suurest valest, mis varjutab tõe, sest on nii suur, et keegi isegi ei kahtle, et tegu võiks olla valega. Otsustasin siis vastata samaga ja kirjutada sellel teemal artikli Äripäeva. Miks sinna? Ei tea. Aga lugu avaldati Või siiski lahterdub see ütluse alla tarkusel on piirid, aga lollus on piiritu

339 Selle artikli järel läks huumoriks, mis ei toonudki enam murepisarat silmanurka või kui siis järgneva loo autori vaimse tervise pärast. Nimelt püüti veel päästa, mis päästa annab ja astuti üha sügavamale ja suuremasse ämbrisse. Lahingusse saadeti, ilmselt küll mitte ässad, aga Omanike Keskliidu tegevjuht Madiberk, kes oma artikli alguses püüdis mind valetajaks tembeldada, aga sealt edasi tegi ise kõike, et seda tembeldust mitte usutavana näidata. Igal juhul on selle teema puänt ja huumori tipp see, et Rae

340 valla volikogu esimees sai pidulikul kongressil auhinna AVANSINA, lootuses, et see avanss paneb Rae valda siis tegelikult ka mitte maksu 67% tõstma, aga ikka langetama. Vot sellised lood siis maamaksuga Rae vallas aastal Tegelikult ei olegi siia enam midagi lisada. Madiberk tegi kõik ise ära. 5. Mis juhtus 2012? Pakasuuhha jätkub Eelpool tsiteerisin meie tänase võimuliidu lepet, mida nad ilmselt väga tõsiselt ei võta. Kogu eelnev maamaksu temaatika on seda väga hästi tõestanud ja punkti sellele tõestusele paneb tõsiasi, et kui leppe kohaselt lubati aastal 2012 vabastada elamumaa maksust 2000m² ulatuses, siis tegelikult suudeti seda teha 1000 ulatuses. See oleks ju kena žest, kui poleks tõstetud

341 aastal maksumäära 1,0%-lt 2,5-ni. Nüüd tekkis olukord, kus nt 2000 m² krundiga majaomanik maksab reaalselt ikka veerandi võrra rohkem kui enne vabastust maksumäära 1,0% puhul kodualuse maa maksust vabastamine komejant, mis maandati omavalitsuste taskust. Kogu maamaksu koomiksi lõpetab loosung Kodualuse maa maksust vabastamine, mis oli jällegi vaid IRL-i populistlikuks valimislubaduseks. Ja see pole mitte vaid minu seisukoht, selle on andnud käesoleva loo alguses viidatud Riigikontrolli audit. Juba sissejuhatavas osas tõdetakse:!

342 !!

343 ! Siia juurde tuleb siis ka lõpetuseks lisada, et otsustas meie kallis vabariigi valitsus ja Riigikogu kompenseerida maamaksust laekumata osa üksikisiku tuludelt laekuva osa tõusuga. See on aga ideoloogiliselt absoluutselt vale, sest meenutades, millised maksud meil on, siis töötasult laekuv maks on lahterdatav tulemimaksu alla ja maamaks omandimaksu alla. Tulemimaks on muutuv ja sõltub paljudest muutujatest, omandimaks on stabiilne. Kohalikud omavalitsused võiksid sellega isegi leppida, aga see oleks eeldanud eelnevalt 2009 veebruarikuise muudatuse eelse olukorra taastamist ja siis sellele maamaksuvabastuse kompensatsiooni lisamist. Seda kahjuks ei tehtud nii ja on Eestis mitmeid omavalitsusi, kelle tulubaas kannatas populistliku valimislubaduse tõttu. Sealhulgas Rae vald

344 41. Tants ELVESO-s ja ELVESO ümber. Toomas Heinaru mälestuseks. AS ELVESO on Rae vallale kuuluv äriühing, milline oma põhikirja kohaselt tegeleb oma tegevuspiirkondades ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse tagamisega, kaugküttega ja võrguteenusega elektrienergia transportimisel tarbijani. See ettevõte on olnud aegade jooksul vähem või rohkem politiseeritud, tema nõukogu on puhtalt poliitiliselt pinnalt kokku pandud. Mõnel ajal on sinna ka asjast midagi teadvaid isikuid sattunud aastal vallas toimunudvõimuvahetuse järgselt asus ettevõtte juhataja positsioonile Toomas Heinaru, kes oli tollel ajal Reformierakonna üks tugitalasid Rae vallas. Ta püsis sellel ametikohal kuni , kuigi oli juba mitu aastat tagasi erakonnast lahkunud. Teoorias ei peaks ühe kommunaalteenuseid pakkuva ettevõtte teema olema midagi erilist, aga tegelikkuses on just ELVESO-ga seonduv olnud perioodi suuremaid intriige, mis seotud otsati ka vallajuhtide korruptsioonilooga ning mis on ühe inimese jaoks olnud üks suuremaid muutujaid saatuse kujundamisel, mis päeva lõpuks oli kõige kurvem, mis inimese puhul olla saab. Toomas Heinaru sõnul, mida täna kahjuks ei saa enam keegi kuidagi tõestada, sai tema ELVESO juhataja karjääri viimane vaatus alguse siis kui vallavanemast 29F pikaaegne sõber230f soovis endaga seotud arenduse231f232 osas soodsamaid liitumistingimusi. Vee-ettevõtte juhil ei ole võimalik mingeid skeeme aretada ja kui ta seda teeks, siis paneks ise pea pakule. Nii ka Toomas Heinaru oma sõnul ka keeldus õigusakte eiravast tegevusest. Kuigi kuskil dokumentides seda fikseeritud ei ole, siis just seda episoodi peetakse startersündmuseks, mis viis Heinaru vallandamiseni, Rae valla koalitsiooni peaaegu kukkumiseni, abivallavanemate ja vallavanema tagasiastumiseni ja lõpuks ka T.Heinaru jäädava lahkumiseni. Teema oli kuum ja sellest sai mitmeid lugusid kirjutatud nii opositsiooni poolelt kui ka kaolitsiooni232f233 poolelt. Heinarule süü otsimisele kaasati isegi rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorfirma, kes andis väga kallutatud auditi. Seda kõike selleks, et üldsusele näidata Gutmanni kangelasena ja tubli juhina ja Heinaru lootusetult eksinuna. Gutmann oma kättemaksus läks jällegi sinnani, et keeldus maksmast vabastatud juhatuse liikmele kompensatsiooni. See on eriti haige ja topelt jälk tegu kui vaadata suuremat pilti ning sellesse pilti mahutada tema enda tagasiastumine korruptsioonisüüdistuse saanuna ja siis selle eest preemia maksmine23f V.Gutmann, kes muu 231 Selle tüli käigus põletati sillad mõlemalt poolt ja hästi lühikese ajaga said sõpradest suurimad vaenlased 232 Ikka need, millega oldi juba kohtus korruptsioonisüüdistusega ja kus oma finantsriske maandati läbi Smartenile vallamaa müümise. Vt ka pilt Vt Pilt 22, mis kõneleb propagandast Rae Sõnumites ja just selle teema kontekstis 234 Vt pilt

345 Kuivõrd selle teemaga on seotud ka ühe inimese jäädav lahkumine meie hulgast ja see kurb sündmus, siis olin kaua kahevahel kas seda teemat üldse puudutada. Samas on ka nimetatud kurb sündmus saanud ühe oma tõuke Gutmanni egotripi pinnalt alguse saanud kättemaksust ja seetõttu otsustasin selle loo ka kirja panna. Pühendan käesoleva pildi Toomasele, kes ise ei saa end enam kaitsta ja loodan, et lugeja saab süvenenud lugemise järel aru, kes ja kui palju on eksinud, kuidas avaliku rahaga makstakse kinni isiklikku kättemaksu ja mis peatähtis, et 235 Toomas Heinarule süüks pandu on rajatud otsitud, kunstlikele ning tõendamatutele234f faktidele. Järgnevalt lisan sellel teemal kirjutatud lood. Rae Vallavalitsusele Kirjalik küsimus teemal ELVESO ja ÜF-ist rahastatavad tööd, nende lõplik maksumus ning teenusehind Volikogu liikmetena tunnevad fraktsiooni Raekodanik liikmed muret vallas leviva informatsiooni pärast, mis seisneb vee-ettevõtte juhtkonna väidetavas lahkhelis vallavanema ning abivallavanemaga. Lahkheli on väidetavalt tekkinud Vallavalitsuse esindajate väidetavast äriseadustikku eiravast käitumisest, mis väljendub otseses sekkumises ettevõtte operatiivjuhtimisse. Meenutan, et vastavalt seadusele on selgelt reguleeritud omaniku ja ettevõtte suhted. Soovi midagi tegevjuhtimises muuta, saab omanik realiseerida vaid juhtkonnas muudatuste tegemisega ja/või strateegiliste dokumentide muutmise kaudu. Rangelt keelatud on mõjutada tegevjuhtkonda igapäeva tegevustes ja sundida juhtkonda tegema mingi ebakompetentse üksikisiku suvast johtuvaid tegevusi. Levivad kuulujutud teevad ärevaks, ärevuseks lisapõhjuse annab seegi asjaolu, et volikogule on lubatud anda pidevalt infot ÜF-i tegevuste käigust, kuid juba pikka aega pole vastavat info andmist volikogu istungil toimunud. Lisame siia sellegi, et ÜVK seaduse kohaselt on vaja teenusehinnad kooskõlastada Konkurentsiametiga235F236 ja hinnas peab sisalduma sadevee temaatikaga seonduv komponent236f237, seega on loogiline eeldada, et volikogus ja/või tema komisjonides vastavad hinnakujunduse 235 Tegelikult on isegi vastupidine tulemus tõestatud Veeteenuse hinnaregulatsioon Kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti või enam, koostab ta veeteenuse hinna ettepaneku (edaspidi hinnataotlus) ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet kontrollib, et taotletud hind sisaldaks üksnes käesoleva seaduse 14 lõikes 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust Veeteenuse hind 6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne aasta 22. märtsi

346 teemalised arutelud-infojagamised toimuksid237f238. Paraku on sellel teemal täielik vaikus ja teadmatus. Samas on teada, et eelmise võimuliidu operatiivse tegevuse tulemusel saada EL-ist vee-ja kanalisatsioonirajatiste rajamise/renoveerimise rahastamisotsus ajal, mil ehitushinnad erinesid taotluseelarves olevatest ja see omakorda võimaldas teostada oluliselt enam töid nõuetekohaste vee-ja kanalisatsioonirajatiste ehitamisel/renoveerimisel. Siit edasi teame EL Konsult poolt koostatud Lõppraportist, et teenustasus on 30% seotud amortisatsioonikomponendiga238f239 ja sellest johtuvalt on täna, olukorras kus sama raha eest rajati ca 2 korda rohkem vara teenusepakkumiseks ja seega tekitati olukord oluliselt enamatele inimestele teenuse võimaldamiseks, siis on loogiline, et amortisatsiooni komponent jagatuna 2 korda enam rajatud põhivara kohta, peaks viima teenusehinna alla. Sama peaks juhtuma ka rohkem liidetavate klientide teenindamise tagajärjel. Eeltoodut teades paluksime vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kui palju kliente on lisandunud seoses ÜF-i vahendite abil rajatud võimalustega? 2. Kui palju rajati veetrasse, kanalisatsioonitrasse piirkonniti? 3. Kui palju rajati kanalisatsiooni ülepumplaid? 4. Kui palju rajati veepumplaid, veetöötlusjaamu piirkonniti? 5. Kas lõpuks on kõik rajatised saanud kasutusload? 6. Kui ei ole, siis millistel põhjustel? 7. Kui suur oli lõplik ÜF-i finantseering Rae valla veemajandusse? 8. Kui suur oli vee-ettevõtja omaosalus projekti finantseerimisse? 9. Kas täna kehtiv liitumistasu ja teenustasu on konkurentsiametiga kooskõlastatud? 10. Kui ei ole, siis miks ei ole? 11. Ja lõpuks küsimus: Millal vaadatakse EL Konsult poolt tehtud arvutused üle ja viiakse reaalse olukorraga vastavusse? Kui eelmine võimuliit nende teemadega tegeles ja operatiivse tegevusega tõi olulise kasu vallale, siis toonane opositsioon võitles kõikide vahenditega selle projekti vastu. Põhiline mure oli, et hind läheb tarbijale liig suureks. Täna ollakse võimul, kuid ei ole näha, et püütaks hinda korrigeerida allapoole, kuigi võimalused selleks on täiesti olemas. Vastavalt Rae valla põhimääruse 18 lõikele 7 tuleb arupärimisele vastata kirjalikult 10 tööpäeva jooksul. Vastavalt Rae valla põhimääruse -le 37 tuleb vastata ka järgmisel volikogu istungil. Kirjalik vastus palun saata digitaalselt allkirjastatuna aadressile raivo@rae.ee aadressil Harjumaa Rae vald Aaviku küla Kivi talu. Fraktsioon Raekodanik kuupäevaga saabus vastus meie kirjalikule küsimusele. Esmapilgul tundus vastus pikk ja põhjalik, lähemal uurimisel aga väga vastuoluline. Saame teada, et vallavalitsus lasi vastuse koostada vee-ettevõtjal, sest küsimused puudutasid ju otseselt vee-ettevõtjat. See 238 Analoogselt 2009 aasta alguses toimunud aruteludele, mil väga laias ringis selgitati ja arutati EL Konsult tehtud tööd AS ELVESO vee-ja kanalisatsiooni tariifide kujundamise lõppraportit. 239 AS ELVESO prognoositavad vee- ja kanalisatsiooni tegevusala kulud aastal 2013 on ca 30 miljonit krooni, millest amortisatsioon moodustab ca 30%

347 pole ka imelik. Imelik on aga see, et vallavalitsus on võtnud ka ise kommenteerida veeettevõtja vastuseid. Vastuskirjast saame teada, et: 1. vee-ettevõtja on ÜF-i vahenditest rajanud ca 58 km kanalisatsioonitorustikke, ca 38 km veetorustikke, 34 ülepumplat kanalisatsiooni ülepumpamiseks ja 5 veetöötlusjaama vee kvaliteedi parandamiseks. Selle töö käigus on loodud võimalus liitumiseks ühisveevärgiga 729-le uuele liitujale ja ühiskanalisatsiooniga 747-le liitujale. Kogu projekti rahastamiseks on kasutatud ÜF-i vahendeid ca 10.4 miljonit eurot, millele lisandub ca 4,4 miljonit eurot veeettevõtja omaosalus ja lisaks ka abikõlbmatute tegevuste (nt Jüri sadevee lahendus) maksumus. 2. selle suure investeeringu tagajärjel on tänaseks liitunud vaid 43 uut klienti!!! See on uskumatult väike arv ja paneb küsima, et kas liitujatega ei tegeletagi? Kas olemasolevad kliendid peavad kandma selle ca 4,4 miljoni eurose omaosaluse teenindamisega seotut (intressid, tagasimaksed)? 3. sellele küsimusele saame kirjas ka vastuse - liitujatega ei saa tegeleda, sest vald ei anna objektidele kasutuslubasid. Sealjuures ei ole kasutusloa väljastamise pidurdamise taga mitte projekti funktsionaalsete osade kõlbmatus või ehitusvead, vaid haljastuse taastamise väidetav praak! 4. eelmises punktis toodule saab tõestuse ka vastuskirja vallavalitsuse poolsest osast. Tõepoolest on suurem osa pretensioone seotud haljastuse taastamisega. Teades eeltoodut ja ka muud, mis vastuskirjas kirjutatud, võib asuda seisukohale, et: 1. vallavalitsusel ei ole pretensioone ÜF-i rahadest rahastatud rajatiste funktsionaalse osa suhtes; 2. vallavalitsus ei anna kasutuslubasid põhjusel, et väidetavalt pole haljastus taastatud vastavalt nõuetele. 3. seadus lubab kasutusloa väljastada ka osale rajatisest, antud juhul siis funktsionaalsele osale. 4. tänase jonnimisega teeb vallavalitsus ise kahju oma ettevõtte majandustegevusele, sest liitumistegevust ei saa legaalselt realiseerida kasutusloata objektidega. Motiveerimatu kahju tekitamine on seaduse kohaselt karistatav 5. teatud objektiosadel on haljastuse küsimuses jonnimine täiesti põhjendamatu. On ju naljakas kui jonnitakse soist ala läbiva trassiosa haljastamist!? Ala., kus pole kunagi mingit muru olnud ja kus seda ka vaja pole. Kokkuvõtvalt võis vastuse põhjal asuda seisukohale, et vallavalitsus (väidetavalt küll vaid üks mees) oma käitumisega teeb kahju meile kõigile kuuluvale ettevõttele ja ületab oma volitusi, mis talle aktsionärina antud on. Sellest johtuvalt kannatab nii uus liituja kui ka vana vee-ettevõtja klient. Soovitus vallavalitsusele - lõpetage kahju veel suuremaks puhumine ja andke trassidele ning rajatistele kasutusload välja. Haljastuse teemal võitlust

348 saab ja peabki jätkama, kuid haljastuse väidetav praak ei ole küllaldane, et ettevõttele majanduslikult kahju tekitada. Tollel ajal pidime isegi tõdema, et ettevõtte nõukogu on vaid tühi koht ja punt hampelmanne, keda füürer nöörist veab. Õnneks see siiski nii ei olnud ja nõukogu liikmed võtsid süveneda ning avastasid peagi, et vaidluses oli õigus pea igas küsimuses ettevõttel ja Gutmann kasutas oma positsiooni ning viis ellu isiklikku kättemaksu. Selle tegevuse käigus ei peetud paljuks ka ettevõttele kahjulikke otsuseid teha. Kuivõrd nõukogu enamus (Reformierakonna esindajad) viisid end sisuliselt teemaga kurssi, siis nad ei vabastanud Gutmanni käsku järgides ettevõtte juhatajat ja asusid isegi tema poolele ja püüdsid ka Gutmanni mõistusele kutsuda. Et pole võimalik leida midagi sealt kus midagi pole, siis ei suudetud ka Gutmanni mõistmist ja kainet mõistust leida ning see katse sai saatuslikuks ka nõukogu liikmetele nad kutsuti tagasi, nimetati uued ja nüüd juba kindlate hampelmanni tunnustega liikmed. Nööri tõmbest oligi küll ning nõukogu koosolek vabastas Heinaru ning nimetas vahepeal tagasiastunud abivallavanem Kasemaa uueks juhatajaks. Võiks arvata, et kättemaks oli ellu viidud ja vastuhakkajatele koht kätte näidatud ning võiks eluga edasi minna. Aga Gutmanni (kes on ikka väga väike inimene) puhul see nii pole. Tema on harjunud ka maaslamajat edasi tümitama. Tal oli vaja ka diskrediteerida Heinaru avalikkuse silmis ja selleks tuli talle leida tõsiseltvõetavaid süütegusid. Nende leidmiseks kaasati ca 7000 euro eest audiitorfirma, kellele oli selgelt soovitav vastus ette antud (kasvõi periood, mida hinnata). Audit tuligi ikka väga kummaline, sellest saime teada istungil. See istung oli kokku kutsutud vaid ja ainult selle auditi kuulamiseks, eelnevalt mingit auditi materjali ei jagatud, hiljem ka mitte, oli vaid üks esitlus. Pärast auditi ära kuulamist ja süüdistuste teada saamist esitas fraktsioon ise ka asjaga seotud isikuid intervjueerida. Sellega ühele poole saades koostasin fraktsiooni nimel sellise pöördumise kolleegidele volikogus Rae Vallavolikogule AS ELVESO siseauditist Lugupeetud kolleegid toimus volikogu istung, kus Ernst & Young nimeline audiitorfirma tutvustas oma töövilju, mida nimetas siseauditiks, kuid lisas rõhutatult, et töö ei tähenda auditit ega ülevaatust audiitortegevuse seaduse mõistes, mis on teostatud kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Aruande näol ei ole tegemist audiitori järeldusotsusega ning aruanne ei väljenda terviklikku kindlustunnet auditeeritava majandustegevuse osas. Meenutame, et

349 auditi tulemustega võimaldati volikogu liikmetele tutvuda enne istungit limiteeritud ajaperioodi jooksul ja see polnud kindlasti piisav kogu teema haaramiseks. Seda enam, et esitatud lõppraport jättis paljud järeldused faktilise tõestuseta; auditeeritaval perioodil ametis olnud juhtkonnalt, kelle tegevust auditeeriti, selgitusi küsitud ei oldud. Volikogu istungil kanti ette tööst ümmarguseks lihvitud esitlus ja tekkinud küsimustele see ettekanne vastuseid ei andnud. Küll saadi teada, et auditeeritav periood oli 2011 aasta, samas järeldusi tehti teemadel, mille juured ulatusid tagasi aastateni Kuna 2009, 2010 ei olnud auditi tegijale etteantud ülesande osa, siis mitmed järeldused, sh rahalise kahju süüdistused, tundusid ennatlikud. Rahalisele kahjule, millest raportis juttu, polnud faktilisi tõestusi ühelegi esitatud numbrile. Seega esitati volikogu istungil vaid paljasõnalisi audiitori järeldusi võimalikust kahjust ja ei esitatud tõestusi nimetatud kahju osas. Selline käitumine on taunitav nii töö tellija kui ka tegija kontekstis. Siinkohal soovime toonitada, et vaidlust ei ole teemal, et on olemas erinevaid lähenemise võimalusi ettevõtte põhikirjale ja sellesse fikseeritavale ning kindlasti ka ettevõtte sisese töökorralduse teemadele. Erinevaid lähenemisi, mis vastavad Eesti õigusruumis kehtivatele regulatsioonidele, saab olla mitmeid ja ka ELVESOs seni kehtinud regulatsioonid ei ole vastuolus Eestis kehtiva seadusandlusega. Sellisele järeldusele jõudis ka audiitor. Kuivõrd töö tervikuna ei olnud siiski veenev, siis fraktsioon Raekodanik otsustas ise asjaomastelt (ettevõtte eksjuhtidelt) küsida täpsustavaid küsimusi, milliseid oleks pidanud küsima erapooletu audiitor, soovides teostada erapooletut ja objektiivset auditit ja milliste küsimata jätmisega lahterdas audiitor end mitte erapooletu arvamuse andjaks, mis omakorda viitab, et kogu tegevus võis olla etteantud tulemuse saavutamiseks 239F240. Fraktsiooni poolt esitatud küsimustele, mis eelkõige puudutasid rahalist väidetavat kahju loata laenu ja vanade autode müümise osas ning väidetavat kahte kahjulikku hanget eriala spetsialistide kaasamiseks, saadud vastused (koos vastavate dokumentidega) tõestavad omakorda, et tellitud ja läbiviidud siseauditil ei ole suurt väärtust siseauditina (nii nagu audiitor isegi rõhutas) ja kindlasti ei saa volikogule esitatu valguses asuda seisukohale, et eelmine ettevõtte juhtkond oleks eksinud millegi vastu sedavõrd (kui üldse) või teinud ettevõttele kahjulikke majandusotsuseid määral (kui üldse), mis vajas juhtkonna vahetust. Rõhutame, et volikogule esitatud info kohaselt pole tõestatud ettevõtte eksjuhtide eksimused, pigem tõestab auditi lõppraport, et erinevates episoodides on probleemid vallavalitsuse poolsed (sh on ka põhikirja kinnitamine vallavalitsuse ehk üldkoosoleku pädevus). Kõike eelnevat arvestades teeme järgmised ettepanekud: 1. Avaldada kogu siseauditi lõppraport ELVESO kodulehel. 2. Kohustada audiitorit töö korrektselt vormistama ja lisama viited kõikidele dokumentidele, millele toetudes jõuti järeldusele, et eelmine juhtkond on tekitanud ettevõttele majanduslikku kahju. 3. Kohustada audiitorit lisama raportisse selgitus, et põhikirjaga seonduv temaatika kuulub üldkoosoleku pädevusse. 240 Kuivõrd kasutati selleks ilmselt ettevõtte rahalisi vahendeid, siis oli tegevus ka ettevõttele majanduslikult kahjulik

350 4. Kohustada audiitorit selgitama välja ja kajastama objektiivselt SEB panga laenulimiidiga seotud teema. 5. Kohustada audiitorit andma seisukoht (ka majandusliku kasu/kahju skaalal) valla poolt peale sunnitud nõudmisele osta vallalt välja taristut, mis kunagi oli vallale tasuta üle antud ja kuhu vald pole kunagi ühtegi kulutust teinud. 6. Kohustada audiitorit selgelt esitama tõestus väidetele, mis puudutab autode müügiga seotud väidetavat kahju. Tõestus tuleb esitada iga auto kohta, sj liisingult välja ostetud autode puhul esitada ka liisinglepingud ja tagasiandmiseks teha vajanud tööde maksumus jms. 7. Kohustada audiitorit täiendama oma raportit osas, kus räägitakse töölepingutesse kirjutatud klauslist töötasu suurenemisest tarbijahinnaindeksi ulatuses iga-aastaselt. Täiendamisel ootame analüüsi aastate lõikes, kellele ja millal töötasu nr suurenes. Samuti lisada raportisse võrdlus töötasude osas piirkonna analoogsetest ettevõtetest. 8. Kohustada audiitorit analüüsima HETO Consult OÜ lepingut ning lisama raportisse kas T.Tutti ja HETO Consult OÜ tegevus on toonud ettevõttele majanduslikku kahju. Kui on, siis kui palju? Kas KIK-iga on kooskõlastused olemas ja kui on, siis kuidas mõista järeldusi ettevõttelt millegi tagasi nõudmiseks? 9. Kohustada audiitorit analüüsima tegevusi, mida ostetud Projektlahenduste OÜ-lt ja tooma välja selge vastus küsimustele: kas teenuse ostmisega on tehtud kahju ettevõttele, kas oleks õigem olnud palgata vastava ala spetsialist, millised oleksid olnud spetsialisti palkamisega seotud kulud, miks 2009 aastal otsus tehti ja kas see oli antud olukorras mõistlik otsus. Lõpetuseks asume seisukohale, et on igati tervitatav, et volikogule valla 100%-lise osalusega äriühingu tegevuse kohta lõpuks infot toodi. Loodame, et see muutub traditsiooniks 240F241, samas traditsiooniks muutumisel eeldame objektiivse info saamist ja mitte kallutatud ja ebaobjektiivse või faktiliselt tõestamata väärinfo jagamist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Uukkivi Rae volikogu liige ja fraktsiooni Raekodanik esindaja 27.juuli õhtul saatsin kolleegidele välja eeltoodud fraktsiooni Raekodanik pöördumise ELVESO-s läbi viidud auditi teemal ja sellele järgnes järgmine kirjavahetus: 241 Meenutuseks, et opositsiooniesindajad tänases volikogu koosseisus on olnud pidevalt ELVESO infode saamises initsiatiivi hoidjad tegime ettepaneku saada infot ÜF-i teemadel, oli punkt päevakorras; tegime ettepaneku saada infot Kaleviga toimuvast vaidlusest, vastust üleskutsele ei olnud; tegime ettepaneku võtta ELVESO teemad istungile ülevaate saamiseks- jäi vastuseta, uuesti tulime ettepanekuga , seejärel võeti päevakorda ; esitasime järjekordsed küsimused, millele ootasime vastuseid järgmisel istungil. Jäi saamata järjekordsed küsimused, pole jällegi põhimääruse kohaselt volikogu istungil puudutatud

351 Head kolleegid Käesolevaga edastan fraktsioon Raekodanik ettepanekud ELVESO osas läbi viidud auditi täpsustamiseks Samal õhtul vastas sellele Jüri Kivit Tere, Punktides 1, 2, 3, 4 ja 6 olen nõus ettepanekuga täiendada aruanne. See oleks igati mõistlik. Punkt 5 - kas see küsimus oli kajastatud siseauditis? Ei mäleta et oleks. Punktid 7 ja 8 - mitteolulised, kuna seotud pigem hea tava mõistega. Hea tava mõiste on kummist, kohtusse sellega ei lähe. Punkt 9 - aruandes ei olnud mäletatavasti juttu sellest, et oleks soodsam eraldi töötaja palgata. Jutt käis audiitori hinnangul protseduurireeglite rikkumisest. Või ma unustasin mingi osa aruandest? Üldiselt on loogikavastane osta konsultatsioone kuupõhise tasumääraga, kui töö maht ei ole prognoositav ja suhteliselt stabiilne. Jüri Kivit Mina omakorda vastasin nii: Tere veel Punkt 5 oli kajastatud siseauditis SEB laenu all, kui väideti alusetult, et puudus nõukogu luba. Summa, mis toodi välja loata kasutatu nime all, oli seotud vallalt vara ostuga. Audit lõpetaski selles osasi vaid sellise konstateeringuga loata laen ja ei selgitanud välja lõplikku raha kasutamist. (Eks)juhid väidavad, et auditi järeldus pole õige ja lisaks oli selle raha kasutamine otseselt vallavalitsuse (üldkoosoleku) suunis. Sellest ka soov punkt 5 kohane täiendus. Hr Kivit, fraktsioon Raekodanik oma pöördumisega soovib saada adekvaatset ülevaadet teemast. Punktid 7 ja 8 on selleks vajalikud. Meie, Rae vallavolikogu liikmetena, ei kavatse mingisse kohtusse minna, kuid soovime, et avaliku raha eest tellitud töö peab kajastama kõiki aspekte sisuliselt ja erapooletult (sedagi soovi saab lahterdada nt hoolsuskohustuse alla). Kuivõrd punktides 7 ja 8 käsitletu on audiitori raportis ühepoolselt ja mitte lõpuni käsitletud, siis nende punktide lahti rääkimine ja audiitori seisukoha saamine, on olulised. Punktis 9 on samuti toodud lisaküsimusi, mida audiitor peaks enne lõpliku seisukoha andmist välja selgitama. Meil, volikogu liikmetel, kes me igapäevaselt pole olnud ettevõtte juhtimise juures, on raske mitmeid aastaid tagasi tehtud juhtimisotsustest aru saada. Nii ongi mitmed meie hulgast automaatselt asunud teatud seisukohtadele (eriti niisugused kolleegid, kellel selle ettevõtte tegemistest väga vähe aimu), mis toetuvad audiitori järeldusele. Kuivõrd

352 audiitori järeldus on tehtud pealiskaudselt, siis on ka volikogu liikmed oma järeldustes pealiskaudsed. Punktis 9 toodud küsimustele vastamine avab ka seda teemat laiemalt. Selleks siis ka selline punkt meie pöördumises. Fraktsiooni ettepanekute kogu sisu on saada siiski põhjalikum ja faktidega (dokumendid ja viited neile) tõestatud info. Audiitor ei saa esitada poolikut infot, panna raha tehtud töö eest tasku ja minema minna. Teatavasti on igasuguste tööde puhul tegijal vastutus. Ehitusel ja erinevate toodete tegijatel seadusega lausa 24 kuud ja selle aja jooksul tehtud vead tuleb parandada. Kindlasti on ka selliste konsultatisooni/analüüsi tööde tegijatel olemas vastutus enda tehtu õigsuse eest. Õigsuse alla käib ka nn uurimiskohustus, millele audiitor isegi töös on viidanud. Järeldused ei tohi seista arvamusel, järeldused (eriti rahalised) peavad tuginema faktidel. Loomulikult oleks saanud neil teemadel arutleda volikogu istungil 10.07, kuid mäletatavasti ei saanud tehtud tööga tutvuda ja ka teise poole selgitusi küsida. Oleks saanud aja nt 2-3 nädalat, siis oleks ju juba istungi ajaks (või isegi enne seda) saanud küsimused ja ettepanekud esitada ja audiitor oleks saanud ka nendel teemadel oma arvamust avaldada. Materjalide mitte esitamine pani ka audiitori viletsasse seisu ja viis asja sinnani, et me saime oma küsimused esitada alles 2,5 nädalat pärast toimunud istungit. Usun, et kõik on nõus, et arutelu sellel teemal ei saa lõppeda vastusteta küsimustega. Loodan väga, et kõigi soov on saada Elvesost ja tema tegemistest õige pilt, mitte kuidagi ja kellegi soovil moonutatud pilt. Meie oma otsuste tegemisel peame ju samuti vastust andma oma toetajatele. Loodan, et suutsin hr Kivitile põhjendada kõikidele esitatud küsimustele vastuse saamise vajadust. Siinjuures soovin ka lisada, et vastuste saamine võib ju tekitada ka uusi küsimusi. Ja lõpuks on igati normaalne, kui audiitor veelkord volikogu ees esineb. Mis puudutab kohtus käimist, siis see pole kindlasti mitte volikogu teema. Küll annab põhjendamata ja faktivigu või faktidele viitamata jätmine auditi perioodil ettevõtet juhtinud isikutele võimaluse ja vajaduse end väärinfo vastu kohtus kaitsta. Et selliseid vaidlusi vältida, on samuti vajalik põhjalik ja erapooletu töö audiitori poolt. Selle peale ärkas Gutmann Tere Volikogu liige R.Uukkivi seekord ajad sa ehedat jama241f242. Esiteks ei ole volikogu audiitoritelt midagi Tellinud. Seega ei anna ka mingeid lisatellimusi ega korraldusi töö täiendamiseks. Teiseks ei ole vallavalitsus kunagi andnud Elveso juhtkonnale suuniseid laenu võtmiseks või kasutamiseks. Seega oled asunud valetama. 242 Tore on teada, et Gutmann vaid selle minu seisukoha jamaks tituleerib, järelikult kõik muu on olnud õige? Ilmselt on ka seekord, kuid mees lihtsalt pole veel aru saanud

353 Audiitor on väga selgelt mitmes auditi kokkuvõtte kohas väitnud ja kirjutanud, et nõukogu ja juhatuse otsused peavad olema kirjalikus ja taasesitatavas vormis ning sisaldama olulisi andmeid. Elveso nõukogu koosolekute-otsuste materjalid on T.Klaari poolt vallavalitsusele selle aasta alguses esitatud, vastusena teabenõudele ja eks sealt saab lugeda palju NK arutas ÜF-ga või laenu või vara võõrandamisega seonduvat. Nendest otsustest ja aruteludest, mis protokollides kirjas ei loe ju midagi välja. See mida protokollides kirjas pole, pole juriidilises mõttes olemas, see on nurgatagune jutt ja siin on vähetähtis mida keegi mõtles või täna mõtleb. Mis puudutab põhikirja teemat, siis kaks asja: 1. Värskenda mälu, põhikiri on koostatud Sinu juhitud vallavalitsuse poolt 2. Ettevõtte juhatus ja nõukogu valmistavad üldkoosolekule ette materjalid ja otsustamisele tulevad küsimused Elveso juhtkonna muudatused ei toimunud mitte ÜF tööde haljastustööde lõpetamise viibimise ja muude sinu väidete (kättemaks) pärast vaid: Nii eelmine nõukogu koosseis kui juhatus sisuliselt ei juhtinud ettevõtet. Puudus eesmärgistatud tegevus ja see tähendas igapäevatöös: TÖÖTADA, OTSUSTADA JA VÕTTA VASTUTUST NII VÄHE KUI VÕIMALIK AGA SIISKI NII PALJU KUI ETTEVÕTTE ELUSHOIDMISEKS VAJALIK. Elveso juhtkonna vahetuse tingis T.Klaari ja T. Heinaru suutmatus TÖÖD teha. Klaar pole seda kunagi teinud ega plaani tehagi. Audiitoritelt tellitud töö eesmärk oli ja on kõrvalseisja spetsialisti hinnang anda ettevõtte juhtimisele. Ja seda nad ka tegid ja seda ettevõtte juhtimisotsuste (käskkirjad, otsused, protokollid) ja raamatupidamise materjalide põhjal. Saunajutud ja kellegi mõtted mida tema mõtles ei oma siin mingit rolli. Ehedamat jama pole jällegi mina lugenud ja seega kommenteerisin Gutmanni saavutust tema teksti sisse: Head kolleegid Ma muidugi ei saa juba ammu aru millise kohaga V.Gutmann, sj ka volikogu liige, mõtleb. Kui üldse. Pikad tekstid pole ka kunagi tema jaoks olnud. Kommenteerin Gutmanni üllitist Gutmanni üllitise sees, punasega. Gutmannil endal muidugi soovitan pingutada ja saada teiste jutust aru nii nagu see kirja pandud, aga mitte nii nagu tal meeldib millestki aru saada. Kommenteeritud tekst: V. Gutmann (VG): Volikogu liige R.Uukkivi seekord ajad sa ehedat jama. R. Uukkivi (RU) Kui sina millestki aru ei saa, siis see veel ei tähenda ehedat jama

354 VG Esiteks ei ole volikogu audiitoritelt midagi Tellinud. Seega ei anna ka mingeid lisatellimusi ega korraldusi töö täiendamiseks. RU Täiesti õige, Volikogu pole midagi tellinud. Samas on volikogule antud tööst ülevaade ja selle käigus on selgunud, et ülevaade pole põhjalik. Volikogu liikmed kindlasti soovivad (vähemalt pooled) saada objektiivset pilti teemast ja ei ole midagi kergemat kui otsustada, et audiitor peab töö lõpule viima. Kes selle ülesande audiitorile annab, see ei oma absoluutselt tähtsust. VG Teiseks ei ole vallavalitsus kunagi andnud Elveso juhtkonnale suuniseid laenu võtmiseks või kasutamiseks. Seega oled asunud valetama. RU Kolleeg volikogust võiks lugeda kirjutisi, mida tahab kommenteerida põhjalikult. Kui ta seda teeks, siis ei tuleks selliseid apsakaid, mis lõppevad oponendi mõttetu ja alusetu süüdistamisega nagu siingi. Kus on öeldud minu kirjutises, et vallavalitsus on andnud suuniseid laenu võtmiseks? Peaks ikka enne pea selgeks magama. Loe uuesti läbi ja saad aru, et seal pole midagi sellist öeldud. Küll on öeldud, et ettevõtte tegevjuhtkonnal oli nõukogu luba laenulimiidi kasutamiseks, seda kasutati ca 4 korda vähem kui nõukogu poolt lubatud oli ja (loe nüüd rahulikult) audiitori poolt viidatud summa eest ostis ettevõte vallalt taristut. Kus siin siis vale oli? Ja kui kuskil on midagi, mis vajab täpsustamist, siis tulebki täpsustada ja mitte tulistada puusalt. VG Audiitor on väga selgelt mitmes auditi kokkuvõtte kohas väitnud ja kirjutanud, et nõukogu ja juhatuse otsused peavad olema kirjalikus ja taasesitatavas vormis ning sisaldama olulisi andmeid. RU Olen minagi seda meelt, et see nii peab olema. Isiklikult mulle on ka näidatud koopiaid nõukogu protokollidest, millel kõikide allkirjad all ja kus päevakorrajärgsed otsused lakooniliselt kirjas. Seega on kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis dokumendid olemas. Kui midagi on puudu, siis tuleb sellest ka konkreetselt rääkida, mitte teha üldiseid järeldusi. Seegi oli Raekodaniku fraktsiooni ettepanekute mõte töösse viited sisse. VG Elveso nõukogu koosolekute-otsuste materjalid on T.Klaari poolt vallavalitsusele selle aasta alguses esitatud, vastusena teabenõudele ja eks sealt saab lugeda palju NK arutas ÜFga või laenu või vara võõrandamisega seonduvat. Nendest otsustest ja aruteludest, mis protokollides kirjas ei loe ju midagi välja. See mida protokollides kirjas pole, pole juriidilises mõttes olemas, see on nurgatagune jutt ja siin on vähetähtis mida keegi mõtles või täna mõtleb. RU Selles osas ei vaidle vastu tõesti pooldan ise ka põhjalikke protokolle. Kuidas need ELVESO s olid? Võib olla nii nagu räägid, kuid jällegi ei tea pool volikogust sellest midagi. See pool pole kindlasti ka olnud ELVESO nõukogu aktiivne pidev külaline olnud ja seega jällegi kui audiitor midagi väidab, siis tuleb olla ka faktitäpne VG Mis puudutab põhikirja teemat, siis kaks asja:

355 1. Värskenda mälu, põhikiri on koostatud Sinu juhitud vallavalitsuse poolt RU Erinevalt sinust pole mul midagi vaja värskendada. Tõepoolest on minu vallavanemaks oleku ajal muudetud ELVESO põhikirja mitmeid kordi, ka see viimane ja täna kehtiv variant. Küll ei saa ma aru selle põhikirja ümber käivast tõmblusest. Toona oli selle põhikirja järgi võimalik töötada, oli ka usaldus. Kui järgmise vallavalitsuse ajal enam ei olnud, siis pole ju midagi lihtsamat kui üldkoosoleku otsusega põhikirja muuta. See on olnud ikka sinu juhitud vallavalitsuse saamatus. Muide sellel lakoonilisel põhikirjal pole midagi seadusega vastuolulist. 2. VG Ettevõtte juhatus ja nõukogu valmistavad üldkoosolekule ette materjalid ja otsustamisele tulevad küsimused. RU Kindlasti valmistavad, aga põhikirja jms osas annab selleks konkreetse ülesande üldkoosolek. Kust muidu peaks juhatus oskama aimata üldkoosoleku soove VG Elveso juhtkonna muudatused ei toimunud mitte ÜF tööde haljastustööde lõpetamise viibimise ja muude sinu väidete (kättemaks) pärast vaid: RU Täna võime ju rääkida, mida iganes. VG Nii eelmine nõukogu koosseis kui juhatus sisuliselt ei juhtinud ettevõtet. Puudus eesmärgistatud tegevus ja see tähendas igapäevatöös: TÖÖTADA, OTSUSTADA JA VÕTTA VASTUTUST NII VÄHE KUI VÕIMALIK AGA SIISKI NII PALJU KUI ETTEVÕTTE ELUSHOIDMISEKS VAJALIK. RU See on jälle paljasõnaline väide ühe mehe suust, kes minu jaoks sellise asja väitmisel autoriteeti ei oma. Pealegi väidavad mitmed teised vastupidist. Samas pole minu eesmärk hakata kahe poole vahel vahekohtunikuks, kuid volikogu liikmena soovin saada põhjendusi, et oma seisukohta kujundada. Tänaste tegude ja teadmiste (sh tehtud audit) põhjal, mis selles teemas on levitatud, ei saa ma kindlasti sinu seisukohta toetada VG Elveso juhtkonna vahetuse tingis T.Klaari ja T. Heinaru suutmatus TÖÖD teha. Klaar pole seda kunagi teinud ega plaani tehagi. RU Emotsioon, mille tõestamiseks pole jällegi midagi esitatud. Samas eeldusteta juhid on muudelgi vastutusrikastel kohtadel olnud. Seda isegi meie valla lähiminevikus. VG Audiitoritelt tellitud töö eesmärk oli ja on kõrvalseisja spetsialisti hinnang anda ettevõtte juhtimisele. Ja seda nad ka tegid ja seda ettevõtte juhtimisotsuste (käskkirjad, otsused, protokollid) ja raamatupidamise materjalide põhjal. Saunajutud ja kellegi mõtted mida tema mõtles ei oma siin mingit rolli. RU Selles eesmärgis ma teoreetilises plaanis ei kahtle. Kahjuks tundub see vaid olema üldsusele mõeldud põhjendus. Tegelikult anti ju vaid hinnang arvamuse ja mõnede etteantud dokumentide pinnalt. Audiitor rõhutas isegi, et tal puudus ülesanne (või isegi luba) 2009, 2010 andmetega tutvumiseks ja nii ongi tema järeldused osaliselt kindlasti vildakad

356 Kuivõrd ei saanudki vastust, et millal on plaanis tulla täiendatud auditiga volikogu ette, siis tegime järgmise arupärimise augustis 2012 Rae Vallavalitsusele, AS ELVESO üldkoosoleku rollis Aruküla tee 9 Arupärimine Vastavalt Rae valla põhimääruse 18 lõigetele 6 ja 8 ning 37 lõigetele 1 ja 2 esitan volikogu liikmena ja fraktsiooni Raekodanik esindajana käesoleva arupärimise. Mäletatavasti toimus eelmisel volikogu istungil AS ELVESO- teemalise auditi kuulamine. Volikogule püüti sisendada rahvusvahelise audiitorfirma poolt töös toodut kui põhjapanevat uurimust, mille tulemustes ei tohiks kahelda. Paraku oli tehtud töös kahetsusväärselt palju vastusteta küsimusi ja faktiliselt tõestamata järeldusi. Sellest lähtuvalt esitas fraktsioon Raekodanik volikogu liikmetele pöördumise, milles juhtis tähelepanu vastusteta küsimustele ning tegi 9 ettepanekut auditiga seoses. Pöördumine lisatud. Pöördumisele vastas 2 volikogu liiget, neist üks ei saanud ilmselgelt fraktsiooni pöördumisest aru. Kuivõrd volikogu esimees ei saanud aega oma arvamust avaldada, aga samas Rae Sõnumite augusti numbris väidavad kaks asjaomast vallavanem ja AS ELVESO tänane juhatuse liige - justkui ühest suust, et ettevõtte juhtimisel on tehtud hulgaliselt vigu ja ka põhjustatud kahju, siis fraktsiooni Raekodanik liikmed soovivad samuti jõuda selles küsimuses veendumusele. Kahjuks tundub, et fraktsiooni liikmetel pole kasutada materjale, mille pinnalt saab teha nii konkreetseid järeldusi nagu seda teevad eelpoolnimetatud persoonid ja seega esitame järgmised küsimused: 1. Kas Vallavalitsusel on kasutada rahvusvahelise audiitori tööst põhjalikum verisoon, milles on konkreetselt ja faktidega põhjendatult tõestatav Rae Sõnumites öeldu? 2. Kui on, siis miks seda verisooni volikogu liikmetele ei tutvustatud istungil ja kus on võimalik selle tööga tutvuda? 3. Kui ei ole, siis kas vahepealsel ajal on audiitori poolt täpsustatud nende esialgset tööd ja saadud tõestust esitatud töös sisaldunud hulgaliselt esinenud vastusteta küsimustele? 4. Kui tööd täpsustatud ei ole, siis millal ja millise täitmistähtajaga annab üldkoosolek audiitorfirmale edasi Rae valla esinduskogu ca 50% esindajate soovi auditit täpsustada vastavalt fraktsiooni Raekodanik pöördumisele? 5. Millal on plaanis teemaga tulla uuesti volikogu ette? Kirjalik vastus palun saata digitaalselt allkirjastatuna aadressile raivo@rae.ee aadressil Harjumaa Rae vald Aaviku küla Kivi talu

357 Raivo Uukkivi Rae vallavolikogu liige, Fraktsiooni Raekodanik esindaja Saime sellise vastuse: Seega on selge, et Gutmann & CO olid saavutanud oma eesmärgi ja ruineerinud oponenti ja neil polnud kunagi plaaniski saada adekvaatset pilti ettevõttest. Nende eesmärk oli konstrueerida sõna mitte kuulanutele süüdistus ja seeläbi nende mainet määrida. Ilmselt mõnes osas nad ka õnnestusid. ELVESO teemal oli arutelusid veel palju. Neid oli erinevates keskkondades ja neid siin ümber jutustada ei ole mõtet. Üks on kindel, et koalitsionääride ponnistused avalikkuse aju pesta ei õnnestunud selles ulatuses nagu nad lootsid. Kahjuks võis neis aruteludes ka tuvastada, et mõnede inimeste osas oli ajupesu pöördumatu tagajärjega ja nad isegi ei kavatsenud kaasa mõtelda oponendi esitatud küsimustele. Lõpetuseks kirjutasin sellise kokkuvõtte. ELVESO saaga Eellugu ehk sissejuhatuse asemel

358 2011 aastal pööras Rae vallavanem V.Gutmann riidu ELVESO juhtidega. Alguse sai see riid ÜF-i projektide taastamistöödest 242F243. AS ELVESO juhatuse liige T.Heinaru oli seisukohal, et kui süsteemitööd (torustikud, pumplad jms) on tehtud, siis tuleb maksimaalse kiirusega need süsteemid teenima panna haarata uusi liitujaid, liita vanu olijaid. Igati normaalne suhtumine, pealegi on ju ehituses loomulik tehtud töödele, eriti kui funktsionaalne osa on OK, anda kasutusluba koos vaegtööde likvideerimise kohustuse, tähtaja ja vastava kokkuleppega. Kahjuks Gutmann seda seisukohta ei jaganud ja oma rumalusega tekitas ettevõttele majanduslikku kahju toova olukorra, kus haljastusega rahulolematuse tõttu ei antud kasutusluba ka funktsionaalsele osale ja seega ei saanud seda osa kasutusse võtta, mis tõi kaasa ka võimalike liitujate liitumise võimatuse ja seega ka võimaliku teenustasu mitte laekumise. Gutmann oli sealjuures kahes erinevas positsioonis kohaliku omavalitsuse esindaja, kes nõudis kaevekohtade 100%-st taastamist enne objektidele kasutusloa andmist ja teisalt ettevõtte omaniku esindaja üldkoosoleku rollis, kelle asi on nõuda ettevõttelt positiivseid majandustulemusi. Üks roll keelas ja teine nõudis. Selliselt käitudes läks mehikesel kõik sassi ja ta hakkas aktiivselt sekkuma ettevõtte tegevjuhtimisse. Kahjuks ise sellest suurt hoomamata. Kuivõrd vastuolu läks väga teravaks, siis nõudis üldkoosolekuna tegutsev Gutmann nõukogult tegevjuhtkonna vabastamist243f244 ja tõi põhjenduseks selliseid põhjendusi, mille oli tegelikult esile kutsunud omavalitsuse juhina tegutsenud ja ettevõttele tema tegevuses takistusi loonud Gutmann ise. Seega esitati nõukogule kategoorilises korras käsk juhataja vabastada. Paraku ei arvestanud Gutmann sellega, et nõukogu liikmed polnudki hampelmannid, kelleks neid seni pidanud oli, nood hakkasid asjadesse hoopis iseseisvalt selgust otsima. Selle selguse otsimisel jõudis enamus nõukogu liikmetest (sj kõik reformierakonna esindajad) arusaamisele, et Gutmann viib läbi oma isiklikest solvumistest lähtuvat egotrippi, millel pole vallaettevõtte parema juhtimisega suuremat seost. Kogu tegevus põhines tema tahtele mitte allunud juhatuse liikmele kättemaksmise soovil. Kindlasti ei ole sellised põhjused küllaldased ja nõukogu ei vabastanud juhatuse liiget. Selline nõukogu käitumine ei olnud omakorda vastuvõetav füürerile ja nüüd oli ühe vastalise asemel tekkinud üle öö 4. Nagu muinasjutus lohe peadega ühe lööd maha ja mitu kasvavad asemele. Vahe selles, et reaalsuses kasvas kolm pead juurde enne selle ühe maha kaksamist. Seega tuli alustada veel kaugemalt vabastada nõukogust need, kes selja sirgu ajasid ja enam ei suutnud olla isikliku kättemaksu riistvaraks. Nõukogust vastaliste välja löömine toimus Vallavalitsuse istungil ja vormistati korraldusega nr 197. Tagasi kutsuti 3 liiget (T.Klaar, E.Kink, R.Kruuk) ja lisati truud reformarid, kellest ei ole vaja kunagi karta oma peaga mõtlemist - A.Hommik ja K.Kivistik. Hiljem toodi sisse veel IRL-i truud tegijad A.Torjus ja Indrek iga-asja-peale-mihkel Varik. Vanast nõukogust jäi sisse kameeleonina käituda oskav 24F245 Põldmäe, kes tehti tasuks truuduse eest ka nõukogu esimeheks. 243 ja Gutmanni familiaarsest käitumisest nõukogu koosolekutel, mis olla olnud kohati sellise keelekasutusega, mis paberile kanda on ülimalt ebasünnis. 244 Selle kohta koostas ta isegi koalitsiooni nimel tegevuskava ELVESO puhastamiseks kõigist, kes julgesid vastu hakata 245 Loe: kohanduda olukorrale. Oli temagi nõukogu liikmena nõus kõigega, mida otsustati, sj ka Heinaru tegevusega

359 Uus nõukogu vabastas vaidlusteta T.Heinaru juhatuse liikme staatusest ja sättis asemele abivallavanema koha kaotanud ja lisaks korruptsioonisüüdistusega kohtu alla antud M.Kasemaa. Nüüd oli Rae valla Napoleoni kättemaks ellu viidud, aga sellest polnud veel küllalt. Heinarul oli võimalik juhatuse liikme lepingu kohaselt saada hüvitis 6 kuu töötasu ulatuses. Gutmann, kes ise süüdimatult pani vallavanema toolilt korruptsioonisüüdistuse tõttu lahkudes, tasku 5000 eurot preemiat, ei suutnud leppida, et Heinaru saab talle vastu hakkamise eest veel ka hüvitist. Et seda vältida hakkas mehike ellu viima oma kättemaksu teist etappi Heinaru tööst vigade otsimist. Isegi Gutmann sai aru, et keegi ei võta tõsiselt kui tema hakkab rääkima juhtimisvigadest ja majanduslikust kahjust, sest sellisel teemal sõnavõtja peab üht teist jagama juhtimisest ja majandusest, seega otsustas ta tellida hävitava ekspertarvamuse. Mõeldud tehtud. Räpase kättemaksu elluviijaks valiti rahvusvaheline audiitorfirma Ernst & Young, kelle sloganiks on Quality In Everything We Do. Etteruttavalt võib öelda, et pärast tehtud tellimustööd ja osalemist räpases kättemaksumissioonis ei ole vist sellel sloganil rohkemat väärtust kui kirjanduslik toimus volikogu istung, mille ainsaks teemaks oli rahvusvahelise 246 audiitorfirma poolt volikogule ülevaate andmine tehtud tööst. 245F Et tehtud töö oli tendentslik ja tellija materjalist, seda teadvustas endale ka töö tegija. Et endalt võimalikku vastutust ära veeretada rõhutas audiitor nii tehtud töö põhjalikus variandis, kõikidele vaatamiseks pandud ümardatud variandis, kui ka istungil ettekande tegemisel pidevalt, et tegu on pealiskaudse ja suunatud tööga. Töös oli korratud erinevates variantides töö järeldusi pehmendavaid lauseid: Läbiviidud protseduurid ei tähenda auditit ega ülevaatust audiitortegevuse seaduse mõistes, mis on teostatud kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Aruande näol ei ole tegemist audiitori järeldusotsusega ning aruanne ei väljenda terviklikku kindlustunnet auditeeritava majandustegevuse osas. Siseauditi käigus analüüsitud tehingute puhul ei pruugi olla kajastatud kogu tehingutega seotud informatsioon, kuivõrd Audiitorbüroole esitatud informatsioon võib olla mittetäielik. Aruandes analüüsitud tehingute teostamist ja tingimusi on võinud mõjutada informatsioon, mis ei ole Audiitorbüroole kättesaadav ning millest tulenevalt võib osutuda vajalikuks majandustehingute täiendav analüüs ja järelduste ümberhindamine Audiitorbüroo on oma hinnangutes ja järeldustes lähtunud üksnes esitatud materjalidest ja informatsioonist. Juhul kui Audiitorbüroo on käsitlenud teemasid, mis puudutavad juhatuse ja nõukogu tegevust ning selle õiguspärasuse hindamist, ei ole esitatud tähelepanekud lõplikud ega anna alust üldistamiseks, vaid võivad vajada täiendavat õiguslikku analüüsi Aruanne on mõeldud informatsiooniks ja kasutamiseks ainult AS Elveso juhtkonnale ning ei ole mõeldud esitamiseks mistahes kolmandatele osapooltele ilma eelneva sellekohase kokkuleppeta ning seetõttu ei tunnista Audiitorbüroo mingit sellest tulenevat vastutust. 246 Töö hoiti maksimaalses saladuses ja ei esitatud volikogu liikmetele (nii nagu ka endistele juhtidele) eelnevaks tutvumiseks. Töö tendentslikkusest annab tunnistust ka see, et volikogu istungil oli takistatud internetiühendus, et volikogu liikmed ei saaks raportit volikogu saalist välja meilida ja väidetavalt oli arvutitest väljamonteeritud ka USB pesad, takistamaks mälupulgale kopeerimist. Ja seda kõike teades, et tegemist on avaliku institutsiooni tegevust kommenteeriva materjaliga, mis seega on automaatselt ka avalik

360 Usun, et ei pea olema eriti kõrgelt haritud, et mõista miks sellised laused sattusid aruandesse. Kindlasti sellises kontsentratsioonis vabandusi ei satu töösse juhuslikult. Sellega on ekspert tõdenud, et teda on veetud intriigi, talle pole antud kogu infot ja seega ta ei saa teha ka 100%- si järeldusi ning kõike seda arvestades ei ole tegemist rahvusvahelistele standarditele vastava tööga ning audiitor ei vastuta millegi eest. Vahva, kas pole! Ja selle töö eest maksti väidetavalt ca 7000 eurot meie kõigi raha eurot isikliku kättemaksu rahuldamiseks. Tsiteerides klassikuid - Pole paha. Selline pidev audiitori poolne rõhutamine teravdas tähelepanu ja tegelikult vähendas tehtud töö suuresti mõttetuse tasemele. Auditist, mis polnudki audit, vaid töö, mille eest tegijal pole olnud plaaniski vastutust võtta, kuid mille eest tasu kasseerida ei olnud häbi. Kuivõrd töös oli siiski toodud välja ka mõningaid konkreetseid näiteid väidetavatest rikkumistest ja mõned koalitsiooni esindajad (valdavalt IRL-i esindajad, sest reformaritel pole ju kombeks pööbliga suhelda) otsustasid läbi viia toetusaktsioone Gutmanni-Kasemaa isklikest solvumistest tekkinud olukorra õigustamiseks ning pildusid ebamääraseid ja faktidega kinnitamata süüdistusi (näiteks Facebookis), siis oli selge, et soovides saada tasakaalustatud pilti kogu situatsioonist, oli vaja ka teise poole seisukohti. 1. Töö esimene osa räägib valdavalt Äriseadustikust, juhtorganite tegevuse õiguslikust raamistikust, põhikirjast, nõukogu ja juhatuse vahelisest koostööst, nõukogu protokollist jms Lugedes seda osa, saab nõustuda õigusaktidega reguleerimise osas. Kindlasti peab nõustuma, et Eestis kehtivaid õigusakte peab täitma iga kodanik ja ettevõtja. Samuti ka erinevaid EL direktiive. Vaidlust pole kindlasti ka selles, et ettevõtte erinevatel tasanditel on olemas üldised kohustused lojaalsus- ning hoolsuskohustus ning lisaks konkreetsed kohustused. Samas pole ekspert selles osas faktiliselt tõestatuna toonud välja ühtegi kõrvalekallet õigusaktidega reguleeritust. Räägitakse vaid erinevatest lähenemistest, millised pole keelatud. Nt jõutakse seisukohale, et põhikiri võiks olla paksem, pikem ja põhjalikum. Tõepoolest võiks olla, aga ei pea. Ka tänane põhikiri vastab kenasti Eesti seadustele. Sama tõdemuseni jõuame nt analüüsides nõukogu koosoleku protokolle. Isiklikult olen ka põhjalike protokollide poolt, kuid ilmselgelt on ELVESO nõukogu protokollides minimaalselt vajalik reguleeritud ja seega pole siinkohal tegemist ühegi üldise ega konkreetse kohustuse rikkumisega, veel vähem juhtimisveaga. Samuti võib nõustuda soovitusega, et juhatuse ja nõukogu omavahelised vastutuspiirid võiks olla selgemalt välja joonistatud ja reglementeeritud lisaks äriseadustikule ka ettevõtte siseste kordadega, kuid kui see nii ka ei ole, siis mingit seaduserikkumist pole siingi. Selliste järelduste tegemisele jõudmiseks pole vaja tellida kallist eksperti tegema auditit, mis tegelikult ei vasta auditi reeglitele. Lisaks peab rõhutama, et ekspert pole oma töös pööranud absoluutselt tähelepanu ega analüüsinud kolmanda juhtimistaseme üldkoosoleku hoolsus- ning lojaalsuskohustuse täitmist omaniku (Rae valla rahva) ees. Isiklikust kibestumisest tehtud otsused pole kindlasti omanikule lojaalsuse väljendamine ega ka ca 7000 eurose väljamineku tegemine oma vea varjamiseks pole kirjeldatav ka hoolsuskohustuse täitmisena. Pigem on see teadlikult tehtud majanduskahju. Seda kahjuks eksperdid analüüsinud ei ole. See analüüs on jäetud rahvale ehk ELVESO tegelikule omanikule

361 2. Teises osas on räägitud konkreetsetest probleemidest, mis eksperdi arvates on kirjeldatavad juhtimisvigadena ja/või majandusliku kahjuna ehk räägitakse tähelepanekutest ja antakse soovitusi. Mõnedele olulisematele vastasid ettevõtte lahkunud juhid alljärgnevalt (Eksjuhid). Lisasin ka oma kommentaari (RU), et midagi kokku võtta või rõhutada. Ernst & Young eksperdid väidavad: Nõukogu on oma otsusega lubanud võtta laenu ,23 euri on võetud rohkem summas Küsimus, kas väide vastab tõele? Eksjuhid: Väide ei vasta tõele. Nõukogu otsusega lubas nõukogu laenu hanke võitnud SEB pangalt võtta laenu 25,5 miljonit krooni (1,63 miljonit eurot) investeeringute tegemiseks, milliseid ei rahastatud ühtekuuluvusfondi vahenditest, aastatel Esitatud oli investeeringute kava, milleks laenu sooviti (WS arenduslepingu lõpetamine, Vensen arenduslepingu lõpetamine, Sarruse pumpla teise astme ehitamine, Rae valla vara ost, jne...) Investeeringute kava kohane rahavajadus oli esialgu ca 37 miljonit krooni. Konkreetne summa kulutati Rae vallalt vara väljaostmiseks ( Metsa 5a, ridamisi puurkaevpumplaid). Mis oli iseenesest valla rumal tahe, sest varad olid omal ajal tasuta vallale üle antud, vald ei tegelenud nendega. Põhimõtteliselt oli see kasumi võtmine oma tütar firmalt, mis omakorda on ka hinna komponent. RU kommentaar seega oli nõukogu otsusega lubatud kasutada võõrvahendeid ca neli korda enam, kui rahvusvahelise audiitorfirma audiitorid oma töös kirjutavad. Ekspertide töö pealiskaudsusest annab tunnistust tõsiasi, et nende tööülesande periood hõlmas vaid 2011 aastat ja nad ei tulnud selle pealegi, et laenulimiiti lubanud nõukogu otsus tehti aasta varem ehk 2010 aastal. Lisaks nõukogu otsusele oli 25,5 miljonilisele laenulimiidile ka KIK-i otsus, sest kõik sellised teemad pidid saama KIK-ilt kooskõlastuse, kuivõrd mõjutasid ELVESO näitajaid, millised seotud ÜF-i projekti ja ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamisega. Seega võib asuda seisukohale, et sellise põhjaliku ekspertiisi taustal saab rahvusvahelise audiitorfirma klientidele vaid kaasa tunda. Lisaks oleks neil ekspertidel olnud kohustus viidata valla rahakantimisele, millega oma firmalt keerutati välja eurot. See summa makstakse ju kinni ELVESO klientide poolt! Ernst & Young eksperdid väidavad: Juhatus ei andnud nõukogule ülevaateid majandusolukorrast, ÜF-i seisust jms Väljavõte esitlusest: Juhatus ei ole auditeeritud perioodil teinud nõukogule kordagi ülevaadet äriühingu majanduslikust seisust ega kõikidest majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Küsimus, kas väide vastab tõele? Eksjuhid: Väide ei vasta tõele. ELVESO nõukogu oli perioodil (ka 2012) koos käinud 20 korda. Kõikidele nõukogudele olid kutsutud vallavalitsuse esindajad, Gutmann on kohal olnud 7 korda ja Toomet 5 korda. Laiusele korraldati eraldi 5.5 tunnine olukorra tutvustamise koosolek. ÜF raames tehtavatest koosolekutes oli Harmipaik valla esindajana alati kohale kutsutud töökoosolekutele. Nõukoguga on tehtud ringsõit ÜF raames loodavate rajatiste tutvustamiseks ja küsimustele vastamiseks. Majandusseisust aruandmine on sisuliselt kajastatud ja tutvustatud kõigi Konkurentsiametiga seonduvates nõukogu päevakorra punktides, majandusaasta aruannete kinnitamisel, mida tehti üldkoosolekuga (Vallavalitsuse istungil) ühisel koosolekul. Nõukogule on tutvustatud ELVESO finantsjuhtimise programmi. R.Uukkivi (RU) kommentaar: ekspert tegi oma tööd pealiskaudselt ja ei suvatsenudki oma tähelepanekutele lakoonilistes protokollides kajastatud osas selgitusi saada. Oleks tasunud vaid

362 süveneda sellesse, et nõukogu protokollides on viidatud läbirääkimistele Konkurentsiametiga ja teada, et need läbirääkimised, mis toimusid hinna teemadel, sisaldasid endas väga põhjalikku kulude-tulude analüüsi ning oleks taibatud, et majandusolukorrast räägiti tihti ja põhjalikult mitte vaid nõukogu esindajatele, vaid ka üldkoosoleku esindajatele. Seega väide nagu oleks kõrgemaid juhtimistasemeid hoitud teadmatuses, ei vasta tõele. Seda suudab juhatuse endine esindaja ka dokumentaalselt tõestada, sest tal on olemas kõik auditis käsitletud perioodi ja ka mitte käsitletud perioodi protokollid olemas. Juhuks kui nad ettevõttest õnnetul kombel on kaduma läinud. Samas peab nõustuma ekspertidega selles, et nõukogu protokollid ei peaks olema nii lakoonilised. Protokollis kirjutatust peaks saama aru ka need, kellel isemõtlemise võime pole eriti suur. Ernst & Young eksperdid väidavad: Töölepinguga töötava projektijuht esitas läbi endale kuuluva firma pakkumise teisele projektile ja rikkus seeläbi erinevaid regulatsioone. Väljavõte esitlusest: Äriühingus töötava projektijuhi töölepingu kohaselt on ta asunud tööle täistööajaga ja tema tööülesandeks on konkreetse projekti juhtimine. Projektijuhi töötasu on projekti abikõlblik kulu ja hüvitatakse ÜF vahenditest. Samal ajal on teise projekti raames sõlmitud projektijuhtimise leping samale töötajale kuuluva äriühinguga, mille kaudu töötaja osutab isiklikult projektijuhtimise teenust. Kas eksperdi väide on tõene? Eksjuhid Vastas OÜ HETO Consult esindaja. Eksperdi väide ei ole tõene, järeldused on tendentslikud ja suvaliselt tõlgendatud. Äriühingus töötava projektijuhi TÄHTAJALISE töölepingujärgne ülesanne on ainult ÜFprojekti juhtimine. Projektijuht on vormistatud TÄHTAJALISE Töölepinguga tööle kuna antud ajahetkel oli see parim ettevõtte huve arvestav käitumine ning see on tingitud ÜF projekti abikõlbulikkuse tingimustest. ( RU kommentaar: Kuivõrd EL Konsult ja tema töötaja, kes reaalselt juhtis ELVESO projekti, suhted läksid jahedaks ja sassi, ja EL Konsult ei suutnud operatiivselt asendust tagada, siis oli konkreetsel ajahetkel parim lahendus ÜF projekti edasiseks sujuvaks täitmiseks sõlmida ajutine leping endise EL Konsult töötajaga. Kogu protseduur kooskõlastati KIK-iga, kes teostab ÜF projekti järelevalvet. Seega mingit rikkumist siin polnud) Projektijuht on eelkõige OÜ Heto Consult töötaja, tema tööle vormistamine tähtajalise töölepinguga oli projekti järjepideva elluviimise tagamiseks vajalik Parim lahendus mille tingis ÜF abikõlbulikkuse regulatsioon. Ei ole esinenud objektiivseid asjaolusid miks piirata OÜ Heto Consult osalemast äriühingu teistel hangetele kui teema ei esine huvide konflikti ja saadakse äriühingule vajalik tulemus. Lisaks on Ernst & Young eksperdid esitanud järgmisi konkreetseid väiteid ja nendega püüdnud selgitada nagu oleks kahjustatud äriühingu huve. Eksjuhid: Sellised järeldused on arusaamatud: Töötaja ei saa töötada täiskoormusega, kui tal on samal ajal võimalik osutada tööandjale teenuseid läbi temale kuuluva äriühingu. Eksjuhid: Millest selline väide? Eestis ei keela ükski seadus töötajal töötada korraga X ettevõttes. Kui Projektijuhi tööülesanded on nõuete kohaselt täidetud ja Projektijuhi muu tegevus ei põhjusta huvide konflikti, siis puudub äriühingul sisuline mõte (välja arvatud ahistamine) seda küsimust reguleerida. Tegemist ei ole "liinitöölisega" kelle tulemust hinnatakse liini ääres istutud aja vaid tulemuse järgi

363 Samuti ei saa sellisel juhul projektijuhi töötasu olla täies ulatuses projekti abikõlblik kulu ning seega võib esineda alus toetuse osaliseks tagasinõudmiseks. Eksjuhid: Kust on võetud väide, et Projektijuhi töötasu on täies ulatuses abikõlbulik kulu? Projektijuhi töötasu ei olegi täies ulatuses abikõlbulik ja see on küll igal pool projektidokumentatsioonis kui ka raamatupidamises kirjas. Projektijuhi töökorraldus, sh. töötasu abikõlbulikkus, projektijuhi isik, tema seos ja tegevus erinevates äriühingutes, on SA KIK-ga kooskõlastatud. Milles on probleem? Antud juhul võidakse projektijuhi äriühingule tasutud projektijuhtimise teenuse tasu võimaliku maksukontrolli käigus käsitleda töötasuna ja vastavalt maksustada. Eksjuhid: Millest selline väide? Äriühing maksab Projektijuhile Töölepingu raames osutatud teenuste eest ametlikku palka. OÜ Heto Consult poolt osutatavate teenuste teostajate palgaküsimus ja võimalikud maksuriskid ei ole üldse AS ELVESO küsimus. (tegelikult on ka seal ettevõttes palgad ametlikud) Lisaks: - ei eelmine ega ka uus nõukogu/juhatus 4,5 kuu jooksul ei ole teinud etteheiteid projektijuhtimise töö kvaliteedile või töökorraldusele ega pidanud vajalikuks seda ümber korraldada (seda vaatamata suuliste ja kirjasõnas esitatud loosungitele ja solvangutele). - Tegelikult on ka ettevõtte üldkoosolek (hr. Gutmann) ka olnud/olnud võimeline olema teadlik ELVESO projektide alasest töökorraldusest. Ta on piisavalt palju Projektijuhiga kohtunud/suhelnud. - Projektjuhi Tähtajalise töölepinguga töölevõtmisega hoidis ettevõte kokku ca 30% ÜF projekti projektijuhtimiskulusid igas kuus võrreldes eelneva projektijuhtimislepinguga. Siseaudiitor pole pidanud kordagi vajalikuks antud küsimuses Projektijuhi poole pöörduda ega selgitust küsida. Seetõttu ka siseaudiitori väljund ning sõnum jääb natuke häguseks. Jääb arusaamatuks miks teema on tõstatatud või mida oleks äriühingu antud aegruumis saanud paremini teha. RU kommentaar: siseaudiitor on jätnud tähelepanuta ettevõttes olemasoleva kirjavahetuse KIK-iga, milles on fikseeritud kogu protseduur ja selle sobivus ÜF-i tingimustega. Lisaks on temaatikaga tutvunud ka ÜF-i projekti järelevalvav organ EL-i juurest. Mingit ÜF-i tingimuste rikkumist pole täheldatud. Projektijuhtimise kulud vähenesid ca 30%, mis teeb ca 1000 euri kuus ja summas ca euri kogu perioodi kohta. Seega juhtimisotsus tähtajalise töölepingu sõlmimiseks oli seaduspärane, projektile jätkusuutlikkust tagav ja ettevõttele majanduslikult kasulik. Kahjuks jättis rahvusvahelise taustaga audiitorfirma need asjaolud oma raportist välja, seega esitati teadlikult valeinformatsiooni volikogule ja samuti avalikkusele. Kuivõrd T.Tutt oli tööl ajutise/tähtajalise töölepinguga, milline puudutas konkreetselt ÜFi veeprojekti, siis temale kuuluva firma osalemine Vaida kaugkütte hankes ei ole kuidagi

364 seadusega vastuolus246f247. Pealegi on ka see KIK-iga kooskõlastatud ja mingit riski ELVESO-le ei kujuta. Jah, võib ju asuda seisukohale, et sellise osalemisega on riivatud head tava, samas ei saa seda kuidagi ette heita ELVESO eksjuhile. Seda enam, et hankes valituks osutus soodsaima pakkumise teinu. Kogu OÜ HETO Consult teema tundub põhjalikumal jälgimisel olema osavalt keerutatud lugu, milles on esile toodud vaid osaline informatsioon. Erapooletu siseaudiitor nii käituda ei tohiks. Huvitav on siinkohal ka see, et vaatamata siseauditi tööle töötab T.Tutt kenasti ELVESO s edasi. Ernst & Young eksperdid väidavad: Hanketegevus lonkab. Näiteks tuuakse lepingud firmaga Projektlahendused OÜ. Kas väide vastab tõele? Eksjuhid: Vastas Projektlahendused OÜ esindaja. Väide ei vasta tõele. Nimetatud firmalt on sisseostetud erinevaid teenuseid alates 2009 aastast. Kokku on teenuste eest makstud vastavalt lepingule ca euri. Kõik maksed on tehtud aktide alusel. Aktides on kirjas töödemahud. Aktid vastavad Konkurentsiameti nõudmistele. Selle lepingu mahus on konkreetne inimene aidanud ELVESO-l korrektselt lõpetada arenduslepinguid Water Ser-i ja Venseniga. Nende lepingute korrektne lõpetamine on ettevõttele toonud rahaliselt kasu. Iga konkreetne teenus, mis on sellelt firmalt ostetud, on vaadeldav konsultatsiooniteenusena, kuid samas ka sellise keerukusega, et otseselt hanget korraldada on suhteliselt raske, sest hanke saab korraldada, kui on võimalik kirjutada hankedokument. Lepingu sõlmimisel tegemist tegevjuhi pädevusse kuuluva tegevusega ning seda kellegi kolmanda poolt hiljem analüüsida on suhteliselt raske kui mitte võimatu. Kas tegemist on majanduslikult tasakaalus lepinguga? Sellele vastuse saamiseks tuleb hinnata sarnase konsultatsiooniga tegelevate ettevõtete tunnihindasid, mis on tunduvalt kõrgemad ja mille tõestamiseks peaks 7000 eurot kasseerinud audiitor rohkem vaeva nägema. Vale on väide, et Projektlahendused OÜ kõikide tegevuste kohta puuduvad hanked. Tegevused, mis olid tavapärased projekteerimisega seotud tööd, on hanked ka läbi viidud. Projektlahendused OÜ-ga sõlmitud lepingu mahtu kuulusid: Autoküte ELVESO pole kunagi ostnud ega hüvitanud Projektlahendustele või isiklikult mulle autokütust ELVESO pole kunagi ostnud mulle sidevahendeid, ega tasunud Projektlahenduste või minu isiklikke sidekulusid Transpordivahend Projektlahendused omab ise mitut autot, ELVESO pole kordagi ühtegi kulu PL-kuuluvate autodele ega tarvikutele teinud võite Klaari käest üle küsida vähemalt ühe artikli osas. Töövahendid ELVESO ei pidanud tasuma arvutustehnika soetuse ega kulumi eest, samuti programmide litsentside ostu eest. Lisaks mainin, et omasin töövõtulepingu ajal ainukest litsentseeritud tarkvara, mis võimaldas redigeerida ehitajate poolt koostatud teostusjooniseid, teha neist valikuliselt väljatrükke. Kontrollida saab väidet ELVESOle IT haldamist pakkunud ettevõtte käest tarkvara ostud ja teenused mida tellisin, selle eest esitati arved Projektlahendustele. Palk - ELVESO ei ole mulle, ega ühelegi minu ettevõtte töötajale maksnud palka, preemiat vms. Lepingus kokku lepitud summa kattis kõik eeltoodud kulud. RU kommentaar: Kuivõrd see koostöö algas 2009 aastal, siis informeeris ettevõtte juht toonast nõukogu ja Vallavalitsust nimetatud lepingust. Sellel ajal võeti konkreetne mees tööle põhjusel, et Water Ser-iga hakkas lõppema arendusleping, mille kohaselt oli arendatud ühisveevärki ja kanalisatsiooni Peetrist Jürini. Kuna toona oli juba buumimulli lõhkemise 247 Lisaks võiks siinkohal meenutada lugejatele, et Hansaviimistlus on teinud alltöövõttu kõikidel suurtel ehitusobjektidel Jüri Gümnaasium, Taaramäe lasteaed, Peetri kool jne. Ei pea pikalt pead murdma, et taibata kuidas need tööotsad saada võidi

365 järgne ajajärk, siis oli väga palju tööd jäänud pooleli ning need tuli kuidagi ELVESOle üle võtta, sest kuni valmimiseni olid need trassid ju arendaja omad, kellel olid sõlmitud maaomanikega servituudid ja liitumislepingud. Et asi juriidiliselt ja majanduslikult korrektselt teha, oli vaja kompetentset abilist. Sama firma ja sama mees aitas lepinguliselt Water Ser-i servituutide seadmisel ja seega omas kõige paremat infot kogu teemast. Igati mõistlik juhtimisotsus ELVESO juhtkonna poolt. Kahjuks ei süvenenud rahvusvaheline audiitor teemasse absoluutselt. Ernst & Young eksperdid väidavad: autode müügiga tekitati ettevõttele kahju 11090,94 eurot, sj Hyundai Santa Fe müügiga 3134,41; Citroen Berlingo müügiga 1809,20; Renault Clio müügiga 2288,86; Opel Combo müügiga 2525,31 ja Citroen Jumper müügiga 1333,34 eurot. Nõukogu on toimunud koosolekul andnud oma nõusoleku Hyundai Santa Fe juhatuse liikmele üürile andmiseks ja lubanud juhatuse liikmel sõiduk liisinglepingu lõppemisel välja osta. Sama otsusega volitati nõukogu esimees sõlmima vastav leping. Üürilepingu kohaselt pidi üürnik tagastama sõiduki samas seisukorras, mis lepingu sõlmimisel, arvestades normaalset kulumist. Seega vastutab juhatuse liige kui üürnik igal juhul võimalike sõidukil esinevate puuduste eest. Lepingu kohaselt on juhatuse liikmel õigus sõiduk liisinglepingu lõppemisel välja osta ning väljaostuõiguse kasutamisel sõlmivad pooled sõiduki müügilepingu ostuhinnaga, milleks on lepingu eseme turuhind liisinglepingu lõppemise hetkel. Siseaudiitori hinnangul on nimetatud tingimused vastuolus nõukogu esialgse otsusega, tavapärase praktikaga ja äriühingule kahjulikud. Eksjuhid (T.Heinaru): Sõiduk 434 AXZ võtsin ma tõesti üürile, sest Sampo pank nõudis liisinglepingu ennetähtaegse lõpetamise eest trahvi. Konsulteerides ELVESO audiitoriga jõudsime järeldusele, mõistlik on liisingu lõpuni võtta sõiduk üürile. See vähendas ettevõtte kulusid (enneaegse lepingu lõpetamise eest trahv) seda enam, et uus sõiduk oli juba kasutusse võetud. Nii ma tasusin liisingu lõpuni kõik kulud (ca 9-10 kuud, ca krooni), mis seondusid sõidukiga. Liisingu lõppedes ostis Topauto sõiduki tagasi. Mina omakorda ostsin Topautost sõiduki välja. RU kommentaar: Teema uurimisel raske aru saada, kuidas jõudis siseaudiitor järeldusele, et nimetatud tingimused vastuolus nõukogu esialgse otsusega, tavapärase praktikaga ja äriühingule kahjulikud? Liisingleping lõppes, vastavalt lepingule müüdi auto AS-le Top Auto hinnaga 4800 euri. Sõiduki ostupakkumises on kirjutatud: Hinnangu puhul on lisaks arvesse võetud hetke olukorda kasutatud autode turul, sõiduki läbisõitu ja sõiduki tehnilist olukorda Auto oli ka ülevaadatud spetsialistide poolt ja tuvastatud kiirelt parandamist vajavad vead, mis autol olid ning tehtud ka nende likvideerimise pakkumine summas 5007,29 euri. Seega on hind vastav antud ajahetkel vastavale turuhinnale ning on arusaamatu millest tekkis audiitori andmetel 3134,41 euri kahju. T.Heinaru ostis auto välja 5100 euroga, samuti jäid auto remondiga seotud kulud tema kanda. Juhatus on otsustanud kasutusrenditingimustel renditud kaks tarbesõidukit ennetähtaegselt liisinguandjalt välja osta ning seejärel äriühingu töötajatele võõrandada väljaostuhinnast ja hinnangulisest turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga. Eksjuhid: Tegemist ilmselt Renault Clio ja Citroen Berlingoga. Tegemist teise perioodi liisinguga. Paraku autode vanusest ja kasutamise intensiivsusest lähtuvalt oli autode tehniline seisukord selline, et remondiarved kasvasid suuremaks kui uute autode liisingumaksed. Seega majanduslikult otstarbekam vahetada autod välja. Paraku tuleb liisingule tagasiandmisel autod korda teha. Korda tegemise hind oleks ettevõttele läinud rohkem maksma kui väljaost

366 o o o o Kasutusrendi tingimuste kohaselt ei ole liisinguvõtjal sõiduki väljaostmise kohustust. Vastus: Õige, ei ole kohustust väljaostmiseks, kuid on kohustus tagasiandmise eel teha autod korda. Kui kordategemine on kallim väljaostust, siis on õigem osta välja ja edasimüümisega vähendada kahju. Üldiselt on kasutusrenditingimustel liisingusse võetud sõiduk mõistlik lepinguperioodi lõpus välja osta juhul, kui leitakse, et kasutusväärtus ületab liisinglepingu jääkväärtust ning sõiduki kasulik kasutusaeg on tegelikult pikem. Vastus: Üldiselt küll, kuid lugedes eelnevaid vastuseid oli antud olukorras väljaost majanduslikult vähem kulukas tegevus Vara võõrandamisel töötajale alla turuhinna loetakse turuhinna ja müügihinna vahet erisoodustuseks, mis maksustatakse vastavalt tulu- ja sotsiaalmaksuga. Vastus: mõlemad autod müüdi hinnaga, mis saadud ekspertidelt, seega tegemist reaalse ehk turuhinnaga. Mingit allahindlust ei tehtud ja maksuriski ei tekitatud. Tehingud on põhjendamatud ega ole teostatud äriühingu huvides. Vastus: eeltoodut lugedes olid tehingud ettevõtte parimaid huvisid silmas pidavad. Juhatus on otsustanu kaks tarbesõidukit võõrandada äriühingu koostööpartnerile ja töötajale hinnangulisest turuväärtusest madalama hinnaga Eksjuhid: Ilmselt on tegemist 2003 väljalaskeaastaga Opel Combo ja Citroen Jumperiga. Paraku autode vanusest ja kasutamise intensiivsusest lähtuvalt oli autode tehniline seisukord selline, et remondiarved kasvasid suuremaks kui uute autode liisingumaksed. Seega majanduslikult otstarbekam vahetada autod välja. Opelil oli vaja remontida esisild ja Citroenil oli käigukast vigane. Seega remondimaksumus kujunes suuremaks kui väljaostumaksumus. Lisaks saadi autode müügist osa raha tagasi ja seega oli tegemist antud olukorras ökonoomsema otsusega ettevõtte jaoks. o o Vara võõrandamisel töötajale alla turuhinna loetakse turuhinna ja müügihinna vahet erisoodustuseks, mis maksustatakse vastavalt tulu- ja sotsiaalmaksuga Eksjuhid: mõlemad autod müüdi hinnaga, mis saadud ekspertidelt, seega tegemist reaalse ehk turuhinnaga. Mingit allahindlust ei tehtud ja maksuriski ei tekitatud Tehingud on põhjendamatud ega ole teostatud äriühingu huvides Eksjuhid: eeltoodut lugedes olid tehingud ettevõtte parimaid huvisid silmas pidavad RU kommentaar: Lugedes rahvusvahelise kogemusega audiitori pealiskaudseid järeldusi ja veendudes, et nende tegemisel on jällegi jäetud tähelepanuta dokumentaalselt tõestatud osa, saab nentida, et veenvam on siiski autode hindamisel ekspertidena kaasatud Viking Motors AS, Auto 100 Tallinn, Veho Eesti AS, AS Topauto ja Rennex Kaubandus OÜ hinnang, sest nad kõik tegelevad põhitegevusena autode müügi ja remondiga. Ma ei tea, millele põhinedes on rahvusvaheline audiitor julgenud väita, et eksperthinnangud autode maksmisel on madalamad turuhinnast?! Kahjuks polnud sellele väitele põhjendust ka auditis. Kui aga ekspert toetus oma hinnangute andmisel Auto 24 hindadel ja nimetab seal autosid müüvate isikute hinnaunelmaid turuhinnaks, siis peaks iga lugeja mõistma, et kuulutusportaalides olevaid hindu ei saa automaatselt võrdsustada turuhinnaga. Küll saab seda teha ekspertide poolt antud ja auto hetkeolukorda arvestavate hinnapakkumiste puhul. Kuivõrd ma ei usu, et Ernst & Youngi töötajad on ullikesed, siis üha enam süveneb seisukoht, et nad ei ole erapooletud ning on mõjutatud tellija ettekirjutustest. Kuidas sellist firmat audiitorina üldse usaldada saab?

367 Ernst & Young eksperdid väidavad: Sõlmitud töölepingutesse on sisse kirjutatud igaaastane töötasu suurendamine vähemalt tarbijahinnaindeksi võrra. Lisaks on sätestatud, et töötajale makstakse koos novembrikuu palgaga ühekordset lisatasu vastavalt juhatuse otsusele, kuid mitte vähem kui 50% kehtivast miinimumpalgast. Eksjuhid: Väide õige. Selline lisandus lepingutesse tuli buumi ajal, mil ELVESO ei suutnud erasektori kiire palgatõusuga kaasa minna. Selline lisandus lepingus andis kindlustunde töötajatele. Viimasel kolmel aastal seda tingimust täidetud pole. RU kommentaar: Kummaline tingimus tõesti, kui vaadata vaid must-valgel kirjutatut ja mitte püüda selgitada tagamaid. Isiklikult ei toeta selliste asjade töölepingusse fikseerimist, kuid antud juhul on põhjendus selge. Samas masu ajal oleks pidanud need punktid lepingutest kaduma. Kokkuvõtteks saab öelda. 1. Alati saab igat asja teha paremini. Olles isegi pidevalt olnud ELVESO oponendiks, seda nii enne vallavanema ametisse astumist, selle ajal ja ka hiljem, pean siiski ütlema, et vaatamata erimeelsustele on ettevõte siiski aasta-aastalt muutunud kaasaegsemaks ja ehk isegi kliendisõbralikumaks. Kindlasti on ÜF-i projekti elluviimisega lisandunud kvaliteeti ka ettevõtte inimkapitali, olgu või ajutiste lepetega, oma jälje nad ettevõttesse jätavad kindlasti. 2. Viimase aasta jooksul toimunu pole esile kutsutud ettevõtte professionaalsetest puudustest, vaid isiklike suhete pinnalt, mis viis kibestunud kättemaksuni 3. Tellitud audit oma tulemustelt demonstreerib, kuidas ei tohi vallavanem oma mõjuvõimu kasutada esitada tellimuse ja raisata vahendeid oma eksliku seisukoha kaitsmiseks 4. Tellitud auditi elluviijad said aru enda kaasamisest isikliku kättemaksu mängu ja püüdsid teha nägu, et nad ei saa sellest aru, kuid tegelikkuses rõhutasid oma töös pidevalt, et nende tööd ei saa võtta kui auditit ja see on tehtud neile esitatud dokumentide alusel. Iseasi kas sellist audiitorfirmat, kes mängib kaasa kellegi lapsemeelse, kuid kibestunud ametniku isiklikes kättemaksumängudes (teeb seda lisaks ka pealiskaudselt), üldse enam usaldada saab 5. Auditis väljatoodud suured juhtimisvead osutusid selgitamisel juhtimisotsusteks, millised olid tehtud konkreetsel ajahetkel kehtinud tingimustes ja olid suuremas osas põhjendatud. 6. Soovitan väga asjaomastel otsustajatel, kes tellisid auditi (ettevõtte nõukogu?), tasuda siseauditi maksumus ettevõtte kassasse, sest vastasel juhul saab seda kulu käsitleda ettevõttele majandusliku kahju tekitamisena. 42. Võimu kriis, valla valimiskomisjoni praak ning Meelis Kasemaa ja Aivo Hommiku ahnus endale preemia määramine. Käesolev pilt iseloomustab järjekordselt 2010 jaanuaris tekkinud liidu teadmisi nii headest tavadest kui erinevatest seadustest (sh järjekordselt korruptsiooni temaatikat puudutav) ning nendele kõigele sülgamist kui omakasu mängus. Aga omakasu oli 2012 aasta alguses vägagi savijalgadel ja kogu koalitsioon ähvardas kokku kukkuda. Startersündmuseks sai Gutmanni

368 soleerimine ELVESO juhtkonnaga, kuid tuli oli tuha all juba varem, võib isegi öelda, et Gutmanni sõnamurdlikust aktist jaanuaris Veebruaris 2012 oligi asi nii hulluks läinud, et Gutmannil võim käest libisemast. Ka meie püüdsime asjast aru saada ja olime teinud endale olukorra selgeks. Nägime, et Rae valla mainet võib päästa vaid ja ainult reformarite võimult tõrjumine. See oli vägagi võimalik, kuid vaja oli IRL-i tuge. Me olime suhteliselt kindlad, et selle ka saame, sest on ju volikogu esimees end alati kuvada lasknud korruptsiooni vastasena. Kahjuks pärast kohtumist pidime oma arvamusi korrigeerima, sest osutus tõeks jällegi vana tuntud kõnekäänd tee minu sõnade järgi, aga mitte minu tegude järgi. Niisiis kohtusime IRL-i esindajatega ning pärast seda hakkas juhtuma. Täna arvan, et meie kohtumiselt siirdus IRL-i esindus joonelt Gutmanni manu. Kirjutasin sellest esmalt järgmise kokkuvõtte. Võimukriisist Rae vallas Volikogu esimees on kutsunud kokku volikogu erakorralise istungi IRL-i blogis on ta püüdnud, vähemalt ise ta nii ütleb, kuulujuttude vältimiseks seda kokkukutsumist põhjendada. Paraku ei esitata selles loos põhjendusi, pigem tõusevad uued ja vastuseta jäänud küsimused ja kõikvõimalikud kuulujutud saavad hoogu juurde. Järgnevalt püüan hinnata olukorda ja anda ülevaate nii neutraalselt kui see võimalik on. Olen Laiusega nõus kriis on tekkinud. Ei ole ma nõus sellega, et kriisi põhjuseks on ELVESO ja selle juhtkond. Tegelikuks põhjuseks on Rae valla valitsemine tsaaririigile kohaselt, kus on isakese tsaari arvamus ja vale arvamus, millest mitte loobumine viib hukkamisele. ELVESO on olnud vaid päästikuks, mis on ahelreaktsiooni vallandanud. Isakese tsaari (loe: Gutmann) ja tema õuenarri (loe: Kasemaa) tegevuse eesmärk pole ammu (kui üldse kunagi on olnud) Rae valla rahvale heaolu tagamine, vaid ikka ühele väikesele klikile võimaluste loomine ja nende realiseerimine. Loomulikult tehakse seda loosungite all, millega on viimased paar aastat petetud nii valijat, oma erakonna liikmeid kui ka partnerit (?) võimuliidus. Lõpuks on siiski hakanud inimesed Reformierakonna sees mõtlema ja analüüsima ning jõudnud järeldusele, et nemad enam selliste manipulatsioonidega kaasa ei lähe ja leiavad, et on vaja asju muuta. Tänane opositsioon on seda kõike pealt vaadanud, esialgu muheledes, kuid täna juba üsna murelikult. Muret teeb ka volikogu esimehe poolt väljaöeldu, et see on koalitsioonipartneri sisene teema ja las lahendavad selle ise. Loomulikult peavad nad selle lahendama, kuid täna püütakse teema lahendada kosmeetiliselt, samas on aeg kirurgilisele sekkumisele. Tuleb mõista, et tegelikult on tegemist võimukriisiga ja võimuliidus on 2 osapoolt. Mõlemad pooled peavad olukorda analüüsima ja pingutusi tegema olukorra lahendamiseks viisil, mis teeks vähimat kahju kogukonnale, mitte viisil, mis tagaks tsaarivõimu jätkumise. Kui vaadatakse kõrvalt, samas teades valupunkte ja nähakse, et pakutavad lahendused ei lahenda probleemi, pigem tsementeeritakse probleem, siis selline suhtumine ei ole kogukonna kontekstis kuidagi aktsepteeritav

369 Olen samuti kohtunud erinevate volikogu liikmetega. Esimesed konsultatsioonid viisid mind arusaamiseni, et IRL on võtnud mugava vaatleja positsiooni ning seetõttu püüdsin ka Agu Laiusega kokku saada. Eile see kohtumine meil ka toimus. Kohtumise jooksul rääkisime peaaegu avatud kaartidega ja andsime Agule infot, mille andmist pidasime oluliseks. Soovisime, et IRL oma sees selgusele jõuaks. Seda lubati ka teha. Samas olime valmis ka selleks, et meie kohtumiselt Agu Laius tõttab kohtumisele oma partneritega, kes on tekkinud probleemi keskmes. Samas teadvustasime endale, et ka see on tulemus, sest just nii saame Agu tegelikest seisukohtadest pildi ette. Saimegi. Samas muidugi jääb lootus, et ta tänase päeva jooksul annab teada, millisele seisukohale IRL-i sees jõuti ja kas ta üldse oma liikmetele meie jutu sisu edasi andis. See sisu oli päris oluline tuleviku mõttes. Mis siis tegelikult toimub 16.02? Lihtne Kasemaa ja Hommik on avaldanud soovi astuda oma ametitelt tagasi isiklike avalduste alusel. See on igaühe õigus ja on loomulik, et kui oma tööga hakkama ei saa, siis nii on tavaks. No need mehed muidugi ei astu tagasi selleks, et nad oleksid aru saanud oma võimetusest tööga hakkama saada. Lihtsalt meie sõnum Agule oli, et need mehed saavad umbusaldatud nii või teisiti. Umbusaldusmenetluse ennetamiseks tuuakse nad tagasi volikokku, et kindlustada reformierakonna kõikuma löönud ustavusega volikogu liikmete seltskonda. Ütlesime ka Agule selgelt, et saame väga hästi aru sellest, et kõik IRL-i hääled on reform endale nabanööriga külge sidunud ja jätnud mulje, et sellest ühendusest saadav toitaine koguse hulk (loe: palk) on nende (reformarite) reguleerida. Samas selgitasime, et ka igasuguste uute koosluste puhul ei kavatseta IRL-i liikmeid üle parda heita, kuid kindlasti tuleb vangerdusi positsioonides. Selliste infode pealt siis Agu Laius oma otsused tegi (kordan - mina ei tea, kas ta vahepeal ka täitis lubaduse oma erakonnakaaslastega kõnelda) ja sellest tulenevalt ka erakorraline volikogu istung korraldatakse. Kindel on seegi, et marionettidena käituvate volikogu liikmete toel püütakse viia ellu muutusi ELVESO juhtimises ja Hommik ning Kasemaa saavad soojadele ning hästi tasustatud kohtadele. Või siiski on mõni volikogu liige suuteline oma peaga mõtlema ning ütlema, lisaks tänastele opositsioonis olijatele ning avanenud silmadega reformierakondlastele, ei mehed, nii ei lähe? Seda näeme esmalt ja siis juba järgnevatel volikogu istungitel. Kõike eelnevat teades saab vaid korrata, et sellisel viisil kriisi lahendamine tulemuseni ei vii, nii nagu vähkkasvajat pole võimalik välja ravida aspiriiniga. Nagu eelnevast kokkuvõttest on aru saada Laius otsustas reformaritega edasi mängida. Miks? Tegelikke põhjuseid teab vaid tema. Kas need olid seotud sellega, et talle selgitati otsesõnu, et oma positsiooni ta volikogu esimehena kaotab, aga saab võimaluse päästa enda mainet. Või on neil reformiga veel ka mingid maisemad sidemed? Mina seda ei tea ja ega väga teada tahagi. Mina tean, et pärast meie kohtumist vudis Laius ülemuse juurde, kandis olukorra ette ja koheselt väljastati ka kutse erakorralisele istungile. Ilmselt Gutmann sai aru, et peab vangerdama, muidu kaotab enamuse ja siis ka võimu ning tema isiklikud eesmärgid tuhmuvad ( ei saa edasi mängida enda lemmikarendusega, mis tõi korruptsioonisüüdistuse, ei saa enda ehitusettevõttele alltöövõtte valla objektidelt jne). Nii tekkiski skeem Kasemaa, Hommik tagasi. Kasemaa ELVESO juhiks. Hommikule koht

370 Peetri kooli + nõukogu liikme koht ELVESOsse. Sellel hetkel ta veel ei arvestanud, et valla päästetud tõmblemise resonants viib ka tema enda koha istungist kirjutasin istungijärgselt järgmise kokkuvõtte. Volikogu istung kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks (?). Väidetavat kiiret lahendamist vajavateks küsimusteks olid siis päevakorra kohaselt 1. Vallavalitsuse struktuuri muutmine 2. Vallavalitsuse liikmeks Heli Gescheimeri määramine ja uueks abivallavanemaks ja vallavalitsuse liikmeks Mart Võrklaeva määramine ning kahe tänase vallavalitsuse liikme vabastamine. Milline neist on kiireloomulist otsustamist vajav punkt ja miks, seda meile kutses ei teatatud. Vaatasin igaks juhuks mida meie põhimäärus ütleb: (7) Kiiret otsustamist vajava õigusakti (edaspidi kiireloomuline küsimus) arutamiseks on volikogu komisjonil, vähemalt 1/4 volikogu liikmetel või vallavalitsusel õigus esitada vastav põhjendatud ettepanek ja algatatud eelnõu volikogu esimehele või tema asendajale. Volikogu liikmed esitavad vastava ettepaneku kirjalikult, volikogu komisjon ja vallavalitsus protokollilise otsusena. Kiireloomulise küsimuse korral edastatakse volikogu liikmetele kutse vähemalt 4 päeva enne istungi algust. (Rae Vvk määrus nr 76, jõust ) (8) Küsimuse kiireloomulisuse, välja arvatud umbusaldusavalduse korral, otsustab esitatud põhjenduse alusel volikogu esimees või tema asendaja. Umbusaldusavalduse esitamise korral kutsub volikogu esimees või tema asendaja volikogu istungi kokku avalduse esitajate poolt näidatud ajal, kuid mitte varem kui 4 päeva pärast vastava ettepaneku saamist Lugedes koos väljavõtet põhimäärusest ja esitatud päevakorda, siis ei näe ühtegi punkti, mis vääriks tuli takus käitumist, eriti kui on teada, et järgmisel teisipäeval on plaaniline istung. Teades, aga taustainfosid ja reformierakonna sisetülisid, siis saab teha vaid järelduse, et mehed on nii ebakindlad, et paari päevast otsustega viivitamist nähakse suure ohuna. Seega on kriis suurem kui välja paistab ja volikogu esimees on asunud põhimääruse tõlgendamisega reformierakonna pereasju reguleerima. Ka see on väga hea info. Igal juhul andis see istung ja tõmblemine valimiskomisjonis ka meile tõuke uurida selle komisjoni otsuseid ning jõudsime päris huvitavate faktideni. Nende faktidega süvitsi tutvumine viis jahmatava järelduseni viimase kahe aasta jooksul on tehtud mitmeid kaheldava väärtusega otsuseid ja võib isegi öelda, et volikogus on hoogsalt kaasa löönud isikud, kellel tegelikult volitusi poleks tohtinud olla. Kogu selle loo taustal tekkis fraktsiooni Raekodanik sisestel aruteludel selge otsus anda nendest segadustest signaal ka väljapoole ja selle signaali andmisena pidasime silmas volikogu esimehe, kes ju peab volikogu töö eest vastutama, umbusaldamist. Enne istungi algust saime üllatusega teada, et mehed, keda volikogu alles hakkas vabastama, istusid juba laua ääres ja olid ise valmis enda vabastamist hääletama ja ka endale kopsaka

371 ning seadusevastase hüvitise määramisegi eest kaasa rääkima. See oli veider ja sellele ka Tarmo Klaar tähelepanu juhtis. Paraku tulemuseta. Püüdsin minagi selgitada ja kutsuda kolleege minema lahku ja tegema asju nii nagu õige, paraku... Vahva oli seegi, kui Aadi Potter esitas küsimusi, et mida see struktuuriga mängimine annab, siis vallavanem ütles, et töö läheb paremaks. Tore hinnang Kasemaa ja Hommiku tööle. Hiljem püüdis küll ka kiita, kuid see spontaanne lause oli ikka väga hea (rohkem mõistlikku ta suust ei kuulnud). Nii läkski, et vaieldavat teed mööda volikogu laua taha jõudnud mehed hääletasid kaasa ja muutsid niimoodi ka otsused vaieldavaks. Eriti kummalised olid põhjendused, millega volikogu esimees kihutas oma kolleege korruptsioonivastast seadust eiravalt käituma kui puudutatud isikud ei saa ennast puudutavaid otsuseid hääletada, siis ju ei saagi selliseid otsuseid teha. Mingit ääretult rumalamat põhjendust annab välja mõtelda. Samas 11 volikogu liiget, nende hulgas 2 otseselt enda kasuks üle 3000 eurost hüvitist hääletanut (kui see pole huvide konflikt, siis mis seda veel on?), uskusid Laiuse mõttelagedat välja ütlemist ja hääletatigi ära. Palusin poolt hääletajate nimed fikseerida protokolli ja lisasin ka oma protesti, milles viitasin kolmele seaduse pügala rikkumisele: Poolt hääletamist tehti kaks korda KOKS ei anna alust maksta hüvitist ise lahkunutele ega ka mitte abivallavanematele; Korruptsioonivastase seaduse 25 keelab osaleda otsustustes, millega saadakse isiklikku kasu. Aga nii ta läks. Ilmselt on siin küll koht, kus enam ei saa muiates pealt vaadata ja peab hakkama tehtud otsuste osas ekspertidelt arvamusi küsima. Alates siis valimiskomisjoni poolt tehtud otsuste seaduslikkusest kuni täna vastu võetud otsuste seaduslikkuseni välja. Õnneks on mõned riigikohtu otsused, mis on tehtud analoogsete kaasuste kohta ja seega ei peaks meie juhtumile õigusliku hinnangu saamine eriti kaua aega võtma. Kahju, et me satume selliste idiootsuste tõttu pressi, aga Agu Laius peab tõdema, et meie kohtumisel 247F248 me soovitasime mõtelda nendel teemadel ja me lausa rõhutasime, et tema otsused on need, mis otsustavad selle kas vald jõuab rumalana meediasse või ei. Kuna avastasime valla valimiskomisjoni tegemistest olulist menetluspraaki, mis tegelikkuses võis ka nii mõndagi otsust muuta, siis tegin istungi alguses kolleegidele järgmise pöördumise: 248 Olime Laiusega kohtunud ja arutanud tekkinud olukorda vallas. Volikogus oli enne seda istungit opositsioonil enamhääl ja kui IRL oleks soovinud end sirgeseljalise ja ausust ning avatust propageerivana kogukonnale presenteerida, siis oli neil selleks ka võimalus. Nad loobusid selle kasutamisest ja alates istungist on teinud järjepidevalt kaasa otsuste otsustamisel, mis on kaugel headest tavadest ja ka kogukonna huvide kaitsmisest

372 Rae Vallavolikogule Rae valla Valimiskomisjonile Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 19 lõike 2 punkt 3 sätestab volikogu liikme volituste peatamise vormistamise ja ütleb, et Volikogu liikme volitused peatuvad tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. KOKS 19 lõike 4 kohaselt edastatakse vastav avaldus vallasekretäri poolt valimiskomisjonile 3 tööpäeva jooksul ja vastavalt KOKS 20 lõikele 3 teeb valimiskomisjon oma otsuse 5 tööpäeva jooksul ja saadab selle viivitamatult vallasekretärile. Volikogu liikme volituste taastumine on reguleeritud samuti KOKS-is. 20¹ lõikes 1 öeldakse, et volituste taastamiseks esitab volikogu liige avalduse vallasekretärile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks. Sirvides Rae valla veebilehel avaldatud valimiskomisjoni otsuseid täheldasin järgnevat: otsuses käsitletakse Tuulike Seljamaa avaldust volituste peatamiseks. Volituste peatamise tähtaeg on märkimata, seega on siin selge vastuolu KOKS 19 lõike 2 punktile 3 ja seda avaldust poleks saanud menetleda. Seega on valimiskomisjon teinud seadust mittejärgiva avalduse alusel otsuse, mille seaduslikus on kaheldav; otsuses saame teada, et avalduse volituste peatamiseks on esitanud asendusliige Ene Böckler. Tähtaeg on Seega vastavalt KOKS 20¹ lõikele 1 oleks pidanud automaatselt Ene Böckleri staatus taastuma. E.Böckler on esitanud uue avalduse uuesti peatamiseks (tegelikult peab menetlema 3 päeva jooksul ja kindlasti mitte tagasiulatuvalt) on valimiskomisjon teinud otsuse, mille tulemusena sai Ausmaa uuesti volikogu liikme staatuse seisuga (seda saab lugeda valimiskomisjoni otsusest ja protokollist). Seega istungil ei oleks tohtinud osaleda Henri Ausmaa volikogu liikmena, kuid valla kodulehel on tema nimekiri kogu sellel perioodil figureerinud volikogu liikmete hulgas (seda saab lugeda ka protokollist puuduvate volikogu liikmete nimekirjast); otsuses saame teada, et avalduse oma volituste peatamiseks on esitanud volikogu liige Mairiika Kirsimägi. Tähtaeg on jällegi tehtud otsus volituste peatamiseks. Samas on valimiskomisjon oma otsuse teinud meelega vale, sest on selge, et vallasekretäri võimuses on kontrollida kas oma volitusi peatada sooviv kodanik on üldse Rae valla kodanik. M.Kirsimägi seda ei ole, seega peaks tema volitused olema lõpetatud ja mitte peatatud teavitasin sellest faktist ka volikogu esimeest ja seega võib valimiskomisjoni väära otsust võtta kui volikogu esimehe teadmisel tehtud otsust. 4. Eriti tore lugu on täna volikogu esimehe koduerakonna volikogu liikmega, kellele pole õigusi valimiskomisjoni otsusega antud. Nimelt otsuses näeme, et oma volitused on peatanud volikogu liige Tarmo Toomet. Tähtaeg Kuivõrd ei ole tehtud ühtegi uut otsust, siis Taivo Laherand ile alates sellest ajast ei ole valimiskomisjoni otsusega volitusi antud ja seega on kõik tema antud hääled vahepealsel perioodil kehtetud. Igasugused kombinatsioonid, et Toomet valiti vahepeal abivallavanemaks, ei maksa. Sellised teemad tuleb vormistada valimiskomisjoni otsustena

373 Kõike eelnevat arvestades saab teha järgmisi järeldusi: 1. valimiskomisjoni töö lonkab kõiki võimalikke jalgu 2. kuivõrd volitusi ei ole komisjoni otsusega antud, siis peaksid olema kehtetud kõik Taivo Laherand i poolt volikogu istungitel antud hääled alates ; 3. Kahtlased on ka R.Kruugi hääled ajavahemikul kuni tänaseni, sest kuivõrd T.Seljamaa avalduses ei ole tähtaega näidatud, samas KOKS nõuab tähtaega, siis saab aluseks võtta lühima võimaliku tähtaja, mis on 3 kuud. Teen ettepaneku revisjonikomisjonile anda ülesandeks välja uurida kas ja kui, siis mitme menetluses olnud õigusakti puhul eelnimetatud isikute häälte eemaldamine muudab hääletamise tulemust. Lugupidamisega Raivo Uukkivi Volikogu liige Sama istungi sisulise osa kohta esitasime maavanemale avalduse järelevalvemenetluseks Harju Maavalitsus Roosikrantsi TALLINN Avaldus järelevalvemenetluse algatamiseks Avalduse esitamise alus: Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) 66 lg 1 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksuse üle järelevalvet maavanem Korruptsioonivastase seaduse (KVS) 24 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. KVS 25 lg 1 kohaselt on Huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema majandushuve, Rae Vallavolikogu 16. veebruari 2012 toimunud istungil oli arutusel kaks päevakorra punkti: 1. Rae Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine; 2. Vallavalitsuse liikme ja abivallavanema kinnitamine, palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamine ja vallavalitsuse liikmete ametist vabastamine; Vallavolikogu istungist võtsid vallavolikogu liikmetena osa veel eelmisel päeval Rae valla abivallavanematena ja vallavalitsuse liikmetena ametis olnud Meelis Kasemaa ja Aivo Hommik

374 Ühe päevakorra punktina arutas volikogu vallavalitsuse liikmete ametist vabastamist ja lahkunud abivallavanematele lahkumishüvitise määramist. Seega tekkis olukord, kus volikogu liikmed Meelis Kasemaa ja Aivo Hommik otsustasid enda, kui vallavalitsuse liikmete ametist vabastamist, kui ka endale lahkumishüvituse (preemia) maksmist, mis on korruptsioonivastase seaduse sätete jäme rikkumine. Meelis Kasemaa ja Aivo Hommik, kes on korruptsioonivastase seaduse 4 lg 1 p 14 kohaselt ametiisikud ei võinud osaleda otsuse tegemisel enda huvides. KOKS 17 lg 5 kohaselt volikogu liige ei või osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse 25 lõikele 1. Vallavalikogu liikmete Meelis Kasemaa ja Aivo Hommiku otsus endale lahkumishüvitise määramisel mõjutab oluliselt nende majandushuve ja tekitab huvide konflikti, kuid samas riivab ka õigushüve. KVS 25 lõike 2 kohaselt ametiisik, kelle ülesanne on osaleda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisotsuse tegemises, on kohustatud sellest viivitamata teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele või teenistusse võtmise või ametisse nimetamise õigusega isikule või organile ning loobuma otsuse tegemisest. Volikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Kumbki volikogu liige, vastavalt KOKS 17 lg 5, ennast ei taandanud, vaid osalesid enda huvides otsuse tegemisel, rikkudes sellega korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiiranguid. Volikogu esimees Agu Laius, omavalitsusorgani juhina, pidanuks antud asjaolule tähelepanu juhtima, et ennetada taolisi toiminguid, mis viivad huvide konfliktini. Volikogu esimees, ei reageerinud isegi volikogu liikmete protestile, kes juhtisid tähelepanu korruptsioonivastase seadusega vastuollu minekule, viis läbi hääletuse ja võimaldas kahel volikogu liikmel, Meelis Kasemaal ja Aivo Hommikul, enda huvides otsuseid langetada. Lähtudes eeltoodust ja KVS 4 lg 1 p 14, 25 lg 1ja 1, 27 lg 1 teeme ettepaneku algatada järelevalvemenetlus Rae Vallavolikogu otsuse nr 297, , seaduslikkuse välja selgitamiseks ja volikogu liikmete Meelis Kasemaa ja Aivo Hommiku käitumisega seoses KVS kohase huvide konflikti tuvastamiseks. Lugupidamisega Rae Vallavolikogu liikmed (10) Lisa: Rae Vallavolikogu protokoll nr 36 ja otsus nr 297 Lisa Istungi protokoll

375 375

376 376 37

377 37 377

378 Lisa 2 Volikogu otsus nr

379 Maavanema vastus

380 Seega on maavanem asunud selgele seisukohale, et M.Kasemaa ja A.Hommik rikkusid endale 3000 eurose preemia hääletamisel seadust. Samas venitas maavanem oma vastusega nii kaua, et vahepeal jõudis volikogu teha uue otsuse ja tühistada seadust rikkuva osa eurot rahva raha sai seekord päästetud. Kuivõrd leidsime istungi ette valmistamise käigus valimiskomisjoni töös palju küsitavusi, siis palusime nendes küsimustes Maakonna valimiskomisjoni seisukohta. Küsisime seda koheselt pärast volikogu istungit, paraku venis vastus kuni juunini. Vastusest saame teada, et valla valimiskomisjon tõepoolest on olnud oma tegevuses äärmiselt hooletu ja jätnud olulisi otsuseid vormistamata või teinud need lohakalt. Järgnevalt siis väljavõte Maakonna valimiskomisjoni vastusest

381

382

383 Sellest vastusest saame selgelt aru, et meie tähelepanekud osutusid tõesteks ja valla valimiskomisjoni töö ei kannata kriitikat 248F249. Loomulikult on tagantjärele raske analüüsida, millised tagajärjed olid sellel lohakal tööl vallavolikogus menetletud õigusaktidele, aga selge on see, et volikogu esimehel puudus igasugune ülevaade ja ka soov ülevaadet saada. Kui lisada sellele ka istungil läbi lastud ja ka volikogu esimehe poolt õigustatud, seaduse vastane hääletamine, millega 2 ahnet inimest suurima heameelega endale vallakassast preemiat lunisid, siis selline mannetu käitumine tõi volikogu esimehele ka umbusalduse avaldamise, millest räägime järgnevas pildis. 249 Lisaks eelkirjeldatule pöördus eraldi enda õiguste rikkumise osas Maakonna valimiskomisjoni poole Einar Kink, kelle volitused peatusid abivallavanemate tagasiastumisega ja volikokku naasmisega. See kaasus oli huvitav juriidiline diskussioon, mis jõudis välja Riigikohtuni ja kus Maakonna Valimiskomisjon asus E.Kinki toetama, kuid lõpuks keerutati siiski lugu selliseks, et Einarile õigust ei jäänud. Kogu selle arutelu käigus selgus ka asjaolu, et KOKSis on esitatud vastuolulisi sätteid. Sellel kaasusel oma pildiraamatus pikemalt ei siiski peatu

384 43. Valla valimiskomisjoni praak, mis viis valla volikogu esimehe umbusaldamiseni. Neljakümne teises pildis kirjeldatud asjaolud viisid Rae valla volikogu liikmed selleni, et ei kannatatud enam välja suuri sõnu tegevat ja sõnades õigust ja korda lubavat, kuid tegelikkuses kõike vastupidiselt tegevat volikogu esimeest. Anti sisse umbusaldusavaldus. RAE VALLAVOLIKOGU OTSUS eelnõu Jüri 22. veebruar 2012 nr Umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 18 ja 46 lg 3, Rae valla põhimääruse 19 lõike 2 punktist 10 ja 40 lõigetest 2,3,7, volikogu liikmete poolt esitatud algatusest ning avaliku hääletamise tulemustest, Rae Vallavolikogu otsustab: 1. Avaldada umbusaldust vallavolikogu esimehele Agu Laiusele ja vabastada Agu Laius vallavolikogu esimehe kohustest. 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Tarmo Klaar Vallavolikogu aseesimees

385 Seletuskiri Rae Vallavolikogu otsuse eelnõule Umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele Allakirjutanud avaldavad umbusaldust Rae vallavolikogu esimehele Agu Laiusele seoses segadustega Rae Vallavolikogu kooseisus ajavahemikus jaanuar veebruar Segadustest johtuvalt ei ole täna selge kas kõik õigusaktid, mis sellel perioodil on vastu võetud, on ka seaduslikud, sest nende vastu võtmisel on oma hääle andnud inimesed, kes avalikult saadaval oleva valimiskomisjoni info kohaselt ei olnud volikogu liikme volitusega. Järgnevalt lisatud ka olukorra kirjeldus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 19 lõike 2 punkt 3 sätestab volikogu liikme volituste peatamise vormistamise ja ütleb, et Volikogu liikme volitused peatuvad tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. KOKS 19 lõike 4 kohaselt edastatakse vastav avaldus vallasekretäri poolt valimiskomisjonile 3 tööpäeva jooksul ja vastavalt KOKS 20 lõikele 4 teeb valimiskomisjon oma otsuse 5 tööpäeva jooksul ja saadab selle viivitamatult vallasekretärile. Volikogu liikme volituste taastumine on reguleeritud samuti KOKS-is. 20¹ lõikes 1 öeldakse, et volituste taastamiseks esitab volikogu liige avalduse vallasekretärile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks. Sirvides Rae valla veebilehel avaldatud valimiskomisjoni otsuseid täheldasime järgnevat: otsuses käsitletakse Tuulike Seljamaa avaldust volituste peatamiseks. Volituste peatamise tähtaeg on märkimata, seega on siin selge vastuolu KOKS 19 lõike 2 punktile 3 ja seda avaldust poleks saanud menetleda. Seega on valimiskomisjon teinud seadust mittejärgiva avalduse alusel otsuse, mille seaduslikus on kaheldav; otsuses saame teada, et avalduse volituste peatamiseks on esitanud asendusliige Ene Böckler. Tähtaeg on Seega vastavalt KOKS 20¹ lõikele 1 oleks pidanud automaatselt Ene Böckleri staatus taastuma. E.Böckler on esitanud uue avalduse uuesti peatamiseks Paraku on valimiskomisjon seda teemat menetlenud alles (14 tööpäeva hiljem, sealjuures teinud otsuse tagasiulatuvana). Seega on valimiskomisjon teinud otsuse, mille tulemusena sai Ausmaa uuesti volikogu liikme staatuse seisuga (seda saab lugeda valimiskomisjoni otsusest ja protokollist). Seega istungil ei oleks tohtinud osaleda Henri Ausmaa volikogu liikmena, kuid valla kodulehel on tema nimekiri kogu sellel perioodil figureerinud volikogu liikmete hulgas (seda saab lugeda ka protokollist puuduvate volikogu liikmete nimekirjast); otsuses saame teada, et avalduse oma volituste peatamiseks on esitanud volikogu liige Mairiika Kirsimägi. Tähtaeg on jällegi tehtud otsus volituste peatamiseks. Samas on valimiskomisjon oma otsuse teinud meelega vale, sest on selge, et vallasekretäri võimuses on kontrollida kas oma volitusi peatada sooviv kodanik on üldse Rae valla kodanik. M.Kirsimägi seda ei ole, seega peaks tema volitused olema lõpetatud ja mitte peatatud. Isiklikult teavitasin sellest faktist ka volikogu esimeest ja seega võib valimiskomisjoni väärat otsust võtta kui volikogu esimehe teadmisel tehtud otsust. 8. Eriti tore lugu on täna volikogu esimehe koduerakonda esindava volikogu liikmega, kellele polegi õigusi valimiskomisjoni otsusega antud. Nimelt otsuses

386 näeme, et oma volitused on peatanud volikogu liige Tarmo Toomet. Tähtaeg Kuivõrd ei ole tehtud ühtegi uut otsust, siis Taivo Laherand ile alates sellest ajast ei ole valimiskomisjoni otsusega volitusi antud ja seega on kõik tema antud hääled vahepealsel perioodil kehtetud. Igasugused kombinatsioonid, et Toomet valiti vahepeal abivallavanemaks ja Laherand i volitused pikenesid automaatselt, ei maksa. Sellised teemad tuleb vormistada valimiskomisjoni otsustena. Kõike eelnevat arvestades saab teha järgmisi järeldusi: 4. valimiskomisjoni töö lonkab kõiki võimalikke jalgu 5. kuivõrd volitusi ei ole komisjoni otsusega antud, siis peaksid olema kehtetud kõik Taivo Laherand i poolt volikogu istungitel antud hääled alates ; 6. Kahtlased on ka R.Kruugi hääled ajavahemikul kuni tänaseni, sest kuivõrd T.Seljamaa avalduses ei ole tähtaega näidatud, samas KOKS nõuab tähtaega, siis saab tähtajaks võtta lühima võimaliku tähtaja, mis on 3 kuud. Kõike eelnevat arvestades on allakirjutajad seisukohal, et volikogu esimehe asi on olla kindel, et tema poolt juhitavas kogus vastuvõetavad õigusaktid oleksid seaduslikud ja vastu võetud volikogu liikmete poolt, kellel on selleks olemas ka volitus. Kuivõrd eeltoodud näited ei anna kindlust väitmaks, et kõik otsused perioodil jaanuar 2010-veebruar 2012 on seaduslikud, siis ei saa sellises segaduses olla kindel, et volikogu esimees suudab oma tööd teha. Väljakujunenud demokraatiaga maades võtaks eksinu ise vastutuse, samas ei ole me kindlad, et meie volikogu esimees on demokraatlikus mõttes küps ning seega ulatame abikäe ja esitame umbusaldusavalduse. Raivo Uukkivi Aadi Potter Margus Valgma Igor Mozessov Mati Prits Tatjana Lelov viidi ka umbusalduse hääletamine läbi. Siit saab lugeja ka teada miks eelmises pildis kirjeldatud tõmblemist vaja oli. Kui M.Kasemaa ja A.Hommik ei oleks naasnud volikokku, siis oleks volikogu liikmeks jäänud Einar Kink ja opositsioonil oleks ühe hääleline ülekaal ning kõik umbusaldused oleksid läinud ilma mingi küsimuseta läbi. Nüüd aga jäi umbusaldusest avaldamisest 1 hääl puudu, sest seaduse kohaselt vajab selline otsus koosseisu häälte enamust, mis 21 liikmelise volikogu puhul on vähemalt 11. Istungi protokollis on kirjas nii:

387 Selle otsusega sai ikka nalja ka ja kui keegi viitsib süveneda, siis leiab meie kõrgelt kiidetud VOLISest (volikogu infosüsteem) järgmise kirje: Seega tehisintellekt VOLISe näol mõistis samuti, et Laiuse aeg on läbi. Kuna volikogu esimees ei väsi korrutamast, kuidas tema juba üle kolme aasta selle VOLISe kvaliteetsuse eest võitleb, siis on seegi näide tema saamatusest ning ka selles osas on ta selgelt umbusaldamist väärt. Ka VOLIS sai sellest aru

388 44. Korruptsioonikaasuse jätk. Korruptsioonisüüdistuse saanu tagasiastumise eest premeerimine! aasta istung oli Rae valla ajaloos märkimistvääriv istung, milles üheks päevakorrapunktiks oli vallavanem Veigo Gutmanni tagasiastumine seoses korruptsioonisüüdistuse saamisega. Tegelikult ilmselt oli siin tegemist ka taktikalise käiguga, millega püüti näidata sirget selga, aga peapõhjuseks oli volikogus tekkinud olukord, kus volikogus esindatud jõud olid sisuliselt võrdsed (11:10) ja kuivõrd Reformierakonnale selja keeranud Raivo Kruuk oli sees asendusliikmena, siis saavutati Gutmanni tagasiastumisega ja volikokku naasmisega see, et vabaneti reformarite petturlusest aru saanud Kruugist ning saavutati 2-hääleline üleolek volikogus. Lisaks, nagu hiljem näeme, ka Laiuse imetlus. Kirjutasin volikogu istungist kokkuvõtte ja selles puudutasin ka seda tagasiastumise akti ja sellega seonduvat. Põhjuseid oli kaks: 1. Tagasiastumisel esines Gutmann ennast ülistava (ilmselgelt põhjendamatu) avaldusega; 2. Laius tegi ettepaneku korruptsiooni kahtlustuse saanu premeerimiseks. Väljavõte sellest kokkuvõttest on järgmine: Vallavanema vabastamine. Pean tunnistama, et mulle väga meeldis, et petis selle ameti pealt lahti sai. Samas ei mahu mulle pähe, kuidas mees on endale sisendanud asju, mida ta eile julges volikogule ette kanda. Alustas meie Napoleon sellega, et võrdles end presidendiga. Nimelt teatas ta (ilmselt vastuseks minu seisukohale vabas sõnavõtus, et ta ise ei ole võimeline kõnet kirjutama), et loomulikult ei kirjuta ta oma jutte ise Presidendile kirjutab Sildam ja minule minu töötajad ning täiendas, et siinkohal pidas oma töötajana silmas ajalehe toimetajat. Tore, vähemasti saime nüüd teada, kes nende demagoogiliste jutukeste taga tegelikult on. Tore oli kuulda ka selliseid tsitaate Tegutsesin pühendumusega, Olen kindel, et kohus teeb ainuõige otsuse ja tunnistab minu teod seadusepäraseks, kõik teenistujad soovivad teda näha jätkamas, jne., jne. Ilmselt jälle kirja pandud minu töötaja poolt. Oksele ajas see kuidas mees ennast kiitis ja lausa asus seisukohale, et tema on andnud vallas arengule hoo ja seda õiges suunas. Ilmselt need, kellel ei ole haugi mälu, teavad mis toimus 5 aastat enne Gutmanni ja mis tegelikult toimus Gutmanni ajal. Võrdlus ei anna kuidagi Gutmannile kiitlemiseks alust. Eriti õõvastav oli kuulata kuidas mees uhkeldas oma saavutustega sõbra (T.Heianru) lahti kangutamisel ja isiklikust kasusaamishimust piitsutatud türannile vastu hakanud erakonnakaaslastele koha kätte näitamisel. Kõik, kes vähegi asjast aimu omavad, teavad, et tegemist oli suurt kasvu mehikese egotripiga ta lihtsalt ei kannatanud, et kellelgi teisel peale tema võib õigus olla249f250. Sama jäle oli kuulata, kuidas uut ELVESO juhti kiideti. Küsimus mida too siis saavutanud on? Ta ei viibi isegi töökohal, saati siis veel neist asjadest midagi jagab! 250 Reegel aga ütleb, et tegelikult on pidevalt teistel õigus ja vennike eksib. Va siis kui tegemist on oma äri ergutavate otsustega valla vahendite arvel

389 Üks huvitav fakt oli veel. Nimelt mehike Suure tähega rääkis kuidas ABB laiendus tänu temale Jüris vohab. Alles see oli, kui vallavalitsus ABB pikalt saatis ja ABB lausa tahtis oma tootmise Rae vallast ära viia. Jüri ÜP avalikul arutelu protokollistki võib lugeda 250F251, kes ABB eest seisis Aga nagu öeldud haugi mäluga inimesele tuleb tunda kaasa. Oma sõnavõtus pühendas korruptsioonisüüdistusega kohtu alla antud mees lühikese osa ka mulle ja demonstreeris sellega järjekordselt, et ta pole 2,5 aastase avalikus teenistuses töötamise jooksul saanud aru, mida üks kohalik omavalitsus ja selle juhtimine tähendab. Nimelt on avalikus teenistuses oluliselt teised põhimõtted erinevate otsuste tegemisel. Nt üheks kandvaks põhimõtteks on see, et kui ettevõtluses on lubatud kõik, mis pole keelatud, siis avalikus teenistuses on keelatud kõik, mis pole lubatud. Seda põhimõtet ja ka teisi analoogseid erisusi on Gutmann eiranud pidevalt ja oma eiramistega mässinud ka valla ametnikud erinevatesse õigusakte rikkuvatesse otsustusprotsessidesse. Olen niisugustele asjadele ka varem osundanud ja selgitanud, et kohalikku omavalitsust ei saa juhtida nii nagu oma pisikest ehitusfirmat ja veel olulisem, et neid ei tohi omavahel siduda ega sassi ajada, siis eile otsustas mees (vastupidiselt oma nõuandjate soovitustele) kogu volikogu ees kiidelda, et on uhke juhtides valda nagu oma pisikest ehitusfirmat. Mul ei jää siinkohal muud üle kui nõustuda Gutmanni nõuandjatega seda poleks pidanud ütlema. Mäletatavasti isegi seesama süüdistus, mille tõttu mees tagasi astus, on seotud sellega, et mees segas kokku era ja avaliku tegevuse ning nende juhtimisprotsessid. Asi läks aga veelgi läägemaks kui sõna võttis Agu Laius. Talle omase demagoogilisusega, millele lisatud suur annus pugejalikkust ja libedust, arvas mees, et eelnõule peaks lisama 252 lahkuvale vallavanemale 2 kuu ametipalga ulatuses (5000 euri) preemia maksmise klausli!251f Vot see oli tipp! Korruptsioonisüüdistusega kohtu alla sattumise tõttu tagasiastumise eest teeb preemia maksmise ettepaneku mees, kes üle-eestiliselt on alati presenteerinud end korruptsiooni taunijana! Pealegi ei näe KOKS ise tagasiastunule ette hüvitise maksmist. Sellekohase märkuse peale oli kohe ka vastus võtta - ega preemia pole ju hüvitis. Puhas JOKK skeem ja sellele kirjutasid alla mehed (Laius, Kivit), kes varasematel perioodidel on JOKK-skeeme ainult tauninud. Müüdavad on ikka kõik ideed, viimased siis need, millest Kivit on jutlustanud. Kivit küll püüdis midagi endale selgeks teha, kuid Laius ütles selge häälega, et hääletama peab, PÄÄSU EI OLE. Ja nii läkski korruptsioonisüüdistusega kohtu alla antule maksti maksumaksja rahakotist 5000 eurot. Kõik koalitsiooni esindajad hääletasid pühendunult sellise preemia poolt. Protokollis kajastus see punkt nii. Seda on hea teada enne ajakirjanduses avaldatu lugemist (ka allkiri on selle punkti juures Laiuse oma) Sellega korrati abivallavanematele hüvitise maksmise lugu (täpsemalt järgmistes piltides), kuid nüüd menetluses ei eksitud. Ei olnud ka vaja, sest ühehäälne ülekaal asja vormistamiseks oli olemas

390 Muidugi oli selline uudis ka erinevates meediakanalites künnist ületav. Mulle endale meeldis allolev, siit näeme, kuidas Agu Laius enda üha sügavamale valemülkasse siputab

391

392 Seega saame artiklist teada, et 1. Laiusele avaldas muljet Gutmanni tagasiastumine seoses korruptsioonisüüdistuse saamisega; 2. See mulje avaldamine oli nii suur, et spontaanselt tekkis otsus korruptsiooni kahtlusega tagasiastunut maksumaksjate vahenditest premeerida 5000 euroga ( krooni); 3. Laiuse arvates on nii, et kui korruptsioon pärineb mingist varasemast ajast, siis on ta preemiat väärt. Siinkohal tuleb mainida, et kui lugeda eelmises ehk Kolmekümne kaheksandas pildis 252F253 toodut, siis on vägagi korruptsioonihõngulise teemaga tegu ka seal ning seega on Laiuse sõber teinud oma päris kahtlaseid tegemisi ka nende koostöö ajal ja seda vaatamata asjaolule, et Agu Laius sellest aru ei saa või ei taha saada? 4. Laiusel on haugi mälu. Vallavanemaid vahetati nagu sokke enne 2004 aasta aprilli. Pärast 2004 muutusi oli üks vallavanem tööl üle 5 aasta ja seega loodi stabiilsus just siis. Muidugi oli ka Gutmannil selles oma osa, aga seda mitte vallavanemana. Gutmann vallavanemana viis stabiilsuse oma tegavustega jällegi langusesse, seda tõendab ka tema enda suutmatus postil püsida üle 2,5 aasta 253F254 ; 253 Aga ka mitmes teises pildis on kahtlaseid tegevusi kirjeldatud ja need kõik on aset leidnud just Laiuse- Gutmanni koostöö ajal. Laiuse ettepanek on pigem tänu selle eest, et talle endale on mitte millegi tegemise eest makstud igakuiseid päris suuri summasid. 254 Muide A.Laius võib nt lugeda 2011 aasta novembrikuisest vallalehest, kes kui kaua vallavanemana ametis on olnud

393 5. Reaalsed kooli ja lasteaiakohad loodi perioodil , seega mitte Gutmanni ametis oleku ajal, vaid varem. Pärast 2010 jaanuari pööret loodi esimesed reaalsed lasteaiakohad alles Lagedile 2012 lõpus, seega pärast Gutmanni aega; 6. Rae valla vabastas laenust Gutmann??? Rae vallal ei olnud sisuliselt laenu juba mitu aastat enne võimupööret. Meil oli laen buumiajal, aga kuivõrd see oli võetud kunagi ammu enne ( Vaida spordihoone ehituseks, gümnaasiumi osaliseks renoveerimiseks jms), siis nende laenude intressid olid väiksemad, kui meie arvel oleva vaba raha hoiustamiselt laekuvad tulud ja seega oli kahjulik laenusid tagasi maksta oli tegelikult laen lõpuni tiksunud ja seetõttu siis saavutatigi olukord, et laenu polnud. Mingit vallavanema kangelaslikkust siinkohal polnud, puhas rahandusameti finantsjuhtimine, mis paigas kaugelt enne Gutmanni üürikest tähelendu. Lisaks sellele, et Laius esitas premeerimise põhjustena täiesti jaburaid põhjuseid ja ma ei tea tänini, et kas meelega valetades või lihtsalt ei teagi ta asjade sisu, ta ka otse valetas ajakirjanikule ja kuna see vale ka ära trükiti, siis tervele Eesti rahvale. Nimelt on artiklis selgelt kirjas Laiuse tsitaat Mina tegin volikogule selle ettepaneku preemiat maksta märkis ta, lisades, et mõtles selle välja oma peaga, kuid ise volikogu hääletusest osa ei võtnud. Tulles nüüd tagasi Laiuse enda poolt allkirjastatud protokolli juurde, millest väljavõtte eelnevalt esitasin, siis seal on kirjas hääletustulemus nimeliselt. Poolt hääletajate rea lõpetab Agu Laiuse nimi. Selline meelega valetamine iseloomustab Laiust kui vana rebast, kes oma väljaõppe saanud parimatelt demagoogia meistritelt nõukaajal - ta teab, et tavaliselt unustatakse sellised artiklid kiiresti. Seda isegi (või isegi seda enam) tänapäeval internetiajastul. Paraku eksis ta, sest alati on erandeid, mis kinnitavad reeglit. Seekord on selleks erandiks volikogu fraktsioon Raekodanik, kes sellist demagoogilist raharaiskamist unustada ei kavatse. Mida meile eeltoodud lugu õpetab? Kas tegemist oli ühe mehe ahnusega? Või oli tegemist teise mehe lojaalsusega? Või hoopis maksti niimoodi sõnamurdjale kinni 2010 aasta tegevus, kui IRL võeti paati ja anti ametid? Ma ei tea täpset vastust, kuid arvan, et see tegu sisaldas endas kõige eelnimetatu segu, mis moodustas kogukonda solvava ja valla mainet rikkuva kokteili. Või oli see andeks palumine millegi eest

394 45. Valimiskomisjon tembutab jälle. Lehmja küla Liiva tee katastriüksuse jagamise otsuse valguses. Kolmekümne kaheksandas pildis on üks selline lõik: Millega siis tegu? Ja miks puudub jõud254f255? Tegu on lihtsalt valimiskomisjoni pealiskaudsusega, mis viib selleni, et hääletusprotsessis osales hääleõiguseta isik. Nimelt volikogu liikme volitused taastuvad automaatselt kui peatumise tähtaeg möödub. Nii juhtus ka Margus Vihuliga, kes oli Eestist ära sellel ajal kui tema volitused taastusid. Ta oleks saanud need peatada digiallkirjaga varustatud avaldusega. Seda ta ei teinud ja valimiskomisjon väitis, et avaldus on olemas ning seda isegi istungil näidati. Paraku avaldusel olev allkiri ei kuulunud selgelt Vihulile ja teiseks ei saanud ta seda ka anda, sest teda lihtsalt polnud Eestis. Seega ei olnud Jüri Kivitil hääleõigust ja seega oli ka hääletamise tegelik tulemus 10:10, mis automaatselt tähendab, et otsus jäi vastu võtmata. Seda, et Vihuli allkirjastatud avaldus õigeaegselt puudus, tõdes ka volikogu esimees, kes oma blogis kirjutas sellesama istungi kohta: Tõsteti probleem Margus Vihuli volikogu liikme volituste peatumise seaduslikkuse kohta. Teatavasti volikogu liige võib oma volitused avalduse alusel peatada ning tema asemel tuleb volikogusse nimekirjas järgmine. Margus Vihuli volituste peatumise aeg lõppes märtsi lõpus, kuid sellel ajal oli Uruguais, kus töötab ja õpib. Margus saatis oma avalduse e-kirjaga ja hiljem, kui tuli Eestisse, siis allkirjastas avalduse ka füüsiliselt. Jah, eks ongi nii, et kui pole saadetud digiallkirjaga e-kirja, siis ükski teine ei loe ja seaduse mõttes sai volitused peatada siis, kui füüsiline allkiri avaldusele tekkis 25F256. Seega on valimiskomisjon eksinud ja see jagamise otsus (Liiva tee) kehtetu. Paraku ei huvitanud see kedagi. Selge on see, et seda otsust oli vaja meie jumalatele, kellel olid Smarteniga ju käed löödud ja lubadused vahetatud. Kuivõrd fraktsiooni Raekodanik liikmetele tundus siiski tehtud otsus vale, siis andsime sisse protesti juba volikogu istungil. Sellest ei tehtud välja. Samas soovisime ikka selgust oma kahtlustele ja pöördusime Harju Maakonna Valimiskomisjoni poole 255 Volikogu otsusel katastriüksuse jagamisel 256 Selgitasin ka näite varal, et väga kerge on teha kellegi nimeline meiliaadress, seega ilma digiallkirjata ei ole mingi e-kiri võetav avaldusena

395 Leevi Laever Harju Maakonna Valimiskomisjon on Rae Valla Valimiskomisjon teinud otsuse nr 41, mille sisuks oli volikogu liikme Margus Vihuli volituste peatamise pikendamine. Otsuse preambulas oli põhjusena toodud Vihuli esitatud avaldus. Nimetatud avaldust ei olnud isegi veel eile valla dokumendiregistris registreeritud Kuivõrd Margus Vihul on pikalt Eestist ära olnud ja oli ära ka 29.03, siis on loogiline, et oma tahteavalduse sai ta teha digitaalallkirjaga kinnitatuna volikogu istungil küsisin näha M.Vihuli avaldust, et veenduda selle autentsuses. Oletasin, et näen digitaalallkirja lehte, milles avalduse edastamise kuupäev kirjas. Oma imestuseks nägin aga käsitsi kirjutatud allkirja. Jättes tähelepanuta asjaolu, et allkiri oli sootuks erinev olemasolevast allkirjanäidisest, pean kordama, et Vihul ei saanud esitada omakäeliselt allkirjastatud avaldust, sest ta ei viibinud Eestis ei ega mitmeid kuid enne seda. Seega võib asuda seisukohale, et valimiskomisjoni otsus on tehtud vääralt ja on seega tühine. Kuivõrd M.Vihul selgelt identifitseeritavalt oma avaldust õigeaegselt esitanud ei ole (e-kiri selliseks avalduseks ei kvalifitseeru), siis on vastavalt KOKS 20¹ Margus Vihuli volitused automaatselt taastunud seisuga, sest just sellise tähtajani oli eelmises avalduses tema volitused peatatud. Kuna volikogu liikmed said sellest asjaolust teada istungil, siis tehti ka ettepanek asendusliikmel laua äärest lahkuda. Paraku volikogu esimees seda ei aktsepteerinud ja seega vähemalt 2 olulist otsust oleksid asendusliikme mitte hääletamisel olnud sootuks vastupidised. Eeltoodut teades teen ettepaneku järelevalve teostamiseks Rae Valla Valimiskomisjoni otsuse nr 41 seaduslikkuse üle. Rae vallavolikogu liige

396 Selles küsimuses saime ka vastuse, mis selgelt tehtud Rae valla valimiskomisjoni vastuse pinnalt ja erilise süvenemiseta teemasse: Kuivõrd see vastus jätab mulje, et ei soovitud eriliselt süveneda ja viidatakse oma otsuse tegemisel Rae valla valimiskomisjoni selgitustele, siis kommenteerisin 2012 aasta juunis ka neid seisukohti järgmiselt:

397 Rae Valla Valimiskimisjoni juhi kiri Maakonna Valimiskomisjonile. Kommenteeritud variant

398 KOMMENTAAR Selles punktis on osavalt mindud tõestama, et Vihul on teinud oma tahteavalduse ja mängu toodud ka TsÜS, milles räägitakse tahteavalduse tegemisest. Selle vastu ei saa ju midagi kellelgi olla. Nii ongi. Kuid TsÜS ega ükski teine õigusakt ei nimeta isikusamasust kinnitavaks kellegi nimega e-posti aadressi. Seda väita on naeruväärne. Usun, et kõik, kes on endale teinud e-posti aadressi mingis suvalises keskkonnas, teavad ka seda, et keegi ei nõua seal ju enda nime kasutamist ja seega ei saa küll keegi väita, et isikusamasus on tuvastatud (seega ka just selle isiku tahteavaldus) kui aadressiks on Selline väide on ju täielik demagoogia. Jah, tõsi on see, et ükski seadus ei ütle, et volikogu liikme õiguste peatamisel tuleb tulla ja anda isiklikult allkiri või kasutada digiallkirja, kuid kui keegi soovib teada (sh Rae valla valimiskomisjonile esimehel oleks tore selgeks õppida), kuidas isikusamasust kontrollitakse, siis tasub minna ja uurida politsei- ja piirivalveameti kodulehelt kust saab teada järgmise info: Isikusamasuse tuvastamine Isikusamasuse tuvastamise alusena on lubatud kasutada järgmisi kehtivaid dokumente: o o 398 isikutunnistus; digitaalne isikutunnistus elamisloakaart; Eesti kodaniku pass; 398

399 diplomaatiline pass; meremehe teenistusraamat; välismaalase pass; ajutine reisidokument; pagulase reisidokument; meresõidutunnistus; tagasipöördumistunnistus; tagasipöördumise luba; välisriigi kodaniku pass; Euroopa Liidu kodaniku ID-kaart; juhiluba, kui dokumenti on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood. Seega Rae valla valimiskomisjoni kirjas nr 15-6/3948, ülesehitatud põhjendus kvalifitseerub puhtalt demagoogiliseks. Kuna aga Maakonna valimiskomisjon asub ka sama imelikule seisukohale, ilmselt sootuks süvenemata, siis on seda tore teadmiseks võtta ja tulevikus Rae vallaga suhtlemisel isegi kasutada. Tühja sellest digiallkirjast, minu e-posti aadressid on ju kõigile teada (pole mingite hot.ee, mail.ee või hotmail.com jne tegemist), seega peaksid nad olema isikutuvastuseks täiesti küllaldased. Siia juurde muidugi niisugune teadmine, et minu arvuti on kodus laual kogu aeg ka avatud ja kõik võivad seda kasutada ja sealt ka (minu e-posti aadressilt) kirju saata, kui neil niisugune soov peaks tulema. Seega kuidas kirja saaja ikka on kindel, et just mina selle kirja saatsin. Kokkuvõtvalt saab öelda, et selline põhjendus tänases e-riigis on ikka nii mannetu, et selle üle tasub kaastundvalt muiata. Tundes Martin Minni, julgen öelda, et tema sellist ila iseseisvalt kokku ei kirjutaks. Aga mine tea, aeg muudab meid kõiki ja inimesed sobituvad ikka ümbrusega. Igal juhul jõudu Martin! KOMMENTAAR Kui selle lõigu kirjutas Minn, siis olen temas küll pettunud. See mees pole kunagi oma isiklikke emotsioone kontrolli alt välja lasknud. Siin kirjas on sellist suhtumist aga juhtunud juba mitmel korral. Kahju. Milles siis selles lõigus kontrollimatu info väljutamine seisneb? Esiteks ei ole mina küsinud ei maakonna valimiskomisjonilt mingit allkirjade võrdlust. Teiseks on Minn olnud isapuhkusel suurema osa sellest ajast kui võimul on Gutmann oma bandega ja seega olnud poliitilisest kähmlusest eemal. Kolmandaks ei ole ühegi ametniku pädevuses anda hinnanguid (ja seda veel põhjendamata kujul) volikogu liikme tegevusele. Sellist tegevust saab nimetada juba laimuks. Seda enam, et volikogu liige pole pahatahtliku väärinfot levitanud! Isiklikult arvan, et sellise lõigu on soovitanud kirja kirjutada keegi teine

400 KOMMENTAAR Hea Martin, kui loed minu avaldust Maakonna Valimiskomisjonile, siis näed, et mina soovin vaid nende seisukohta ja seda läbi järelevalvemenetluse, seega pole ju eriti sinu asi arvata minu väiteid alusetuteks. Mina väidan, et juristina oled oma pädevuse minetanud ja võiksid järeleaitamise tunde võtta ning vähemalt selgeks teha sellegi, kuidas Eesti vabariigis isikute samasust tuvastatakse. Sinu asi on Maakonna Valimiskomisjonile esitada küsitud andmed ja mitte anda seisukohti. Selle andmine jäta ikka asjaomastele. Õige on see, et valimiskomisjoni otsus (olgu või valedel alustel tehtud) kehtib ja teda pole isegi vaidlustatud, rääkimata tühistamisest, kuid alus asumaks seisukohale, et ta on õigustühine, on küllaga ning seda vaatamata sinu ponnistustele ja Maakonna Valimiskomisjoni läbi sõrmede vaatamise!

401 Eeltoodud e-kiri on see, mille väidetavalt Vihul saatis ja mille alusel valimiskomisjon oma otsust tegema kiirustas. Järgnevalt väike näide, mis peaks tõestama kogu Minni kirja absurdsust. Võib ju väita, et Margus Vihul saatis mulle alljärgneva kirja (muide see on vaid test): From: Margus Vihul Sent: Sunday, June 03, :00 AM To: Subject: test, et e-posti aadress pole isikutuvastuseks küllaldane Rae Valla Valimiskomisjoni esimees Martin Minn arvab, et on küllaldane, kui saadan e-kirja aadressilt, milles sõnad wihulm ja ta teab kohe, et tegu on Margus Vihuliga Päris lapsik, mis. Ilmselt ei tea ta suurt IT-st Ikka Teie Margus Ja muide tahan volikokku tagasi, seega arvestage seda avaldust aasta pärast Seega saab kokkuvõtvalt öelda, et mõlemad valimiskomisjonid on asunud seisukohale, et e-kiri mingilt eeldatavalt kirjale allakirjutanu kontolt on volikogu liikme tahte fikseerimiseks täiesti küllaldane isikusamasuse tuvastamiseks. Isegi vaatamata asjaolule, et mingit seaduslikku tuge sellele väitel pole. Huvitav, kas pole. 46. Revisjonikomisjon komöödia mitmes vaatuses. Revisjonikomisjon ja temaga seonduv on olnud pärast 2010 jaanuari võimupööret üks Rae valla suuremaid komöödiaid üldse. Kui korruptsiooniteema, erinevad maksumaksja rahadest preemiate maksmised korruptsioonisüüdistuse saanutele, lasteaiakohtadega manipuleerimised, eksvallavanema pereliikme teod jms on jõudnud avalikkuse ette ja saanud palju kõlapinda ajakirjanduses, siis revisjonikomisjoni teema on jäänud peamiselt valla erinevate kommentaariumite piiresse. On ju see komisjon volikogu järelevalveorgan ja tema tegevus või tegevusetus ei puuduta avalikkust või üksikindiviidi isiklikult ja sellest siis ka teema jäämine põhiliselt volikogu siseringi ja/või aruteluobjektiks mõne juristiga. Samas on revisjonikomisjoni tegevus olnud vaadeldaval perioodil nii kummaline, et tooksin mõnes järgnevas pildis välja näiteid absurdsusest, millesse valla võimuliit meid viinud on. Demokraatlikest headest tavadest siinkohal väga palju rääkida ei ole. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) kohaselt on revisjonikomisjonil: 1) kontrollida ja hinnata valla- või linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust; 2) kontrollida ja hinnata valla- või linnaeelarve täitmist

402 Oma ülesannete täitmiseks on Revisjonikomisjonil õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. Hea tava kohaselt antakse see komisjon juhtida sellele osale volikogust, kes ei kuulu omavalitsust juhtivasse liitu. Rae vallas on see olnud ka sellel kombel korraldatud perioodil, mil oman isiklikku mälu Rae valla kohalikus poliitikas. Hea tava murti256f istungil. See oli ajalooline istung, mil (sõna)murdjad eesotsas Veigo Gutmanniga umbusaldasid oma partnereid. Just sellel istungil valiti ka, tegelikult ilma mingi vajaduseta, uut revisjonikomisjoni esimeest. Ilmselgelt kardeti revisjonikomisjoni esimehe kohale lubada samal istungil umbusaldatavat vallavanemat, sest too omas teadmisi sellise komisjoni juhtimiseks. See väide tugineb välja saadetud istungi päevakorrale, mis leidis ka kinnitamist ning on jälgitav istungi protokollis. Nimelt revisjonikomisjoni esimehe valimine oli päevakorras punktiks 7 ja vallavanema umbusaldamine punktiks 12. Sellega annulleeriti võimalus umbusaldataval vallavanemal kandideerida komisjoni esimehe kohale. Tegelikult ülekomponeeritud teema, sest hea tava ei oleks võimaldanud revisjonikomisjoni esimehe kohta võtta ühelgi uue opositsiooni esindajal. Põhjus lihtne revisjonikomisjon peab andma eelmise aasta eelarvele oma seisukoha ja lihtsalt hea tava kohaselt ei peaks olema kombeks oma tööd ise hindama hakata. Tänases Rae vallas selline käitumine küll probleeme ei tekita ega kellelegi süümepiinu ei valmista. Väidan, et revisjonikomisjon pole pärast jaanuaripööret tööle suutnudki asuda. Üks komisjoni liige (Indrek Uuemaa) on püüdnud initsiatiivi näidata, aga see on meie võimupöörajate üksmeelse irvituse saatel maha surutud. Kui mõelda, et hullemaks ju minna ei saa, siis tegelikkuses saab küll. Nimelt 2013 jaanuarist hakkas kehtima üks täiendus KOKS-is Veelkord kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest: (3 1 ) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt: 1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist; 2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet; 3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. Seda lõike lisandumist ei ole keegi Rae valla võimuliidus siiani isegi püüdnud tuvastada, rääkimata sisu defineerimisest. Kui oleks, siis peaks ju komisjon hindama nt mudilasetoetuse tõhususe ja mõjususe nulliks, säästlikkusest rääkimata. Alljärgnevalt avaldan 2010 märtsis kirjutatud loo. See lugu, sarnaselt paljudele pärast jaanuari 2010 kirjutatutele, sai alguse Laiuse enesekiitvast ja oponenti poriga loopivast loost. Oma valitsemise aja alguses ta ikka püüdis oma jüngreid ravida IRL-i blogis ja üllitas seal nädalakokkuvõtteid jms crappi. Ja nii nagu tihti selliste lugude korral on siingi Laius demonstreerinud talle nii omaseks saanud faktideta lähenemist. Aga iga lugeja võib oma järeldusi ise teha. 257 Sellel istungil murti palju sõna ja partneri usaldus, häid tavasid jms

403 Miks Agu Laius jälle valetab? Kas tegemist sihiliku tegevusega või east tuleneva nähtusega? Agu Laiuse selle nädalasest üllitisest (pöördumine alamate poole) leiame ridamisi informatsioone, millistele saab anda jõhkralt ja süümepiinadeta ühise nimetaja VALE ja/või VALETAMINE! Ma arvan, et mees mängib teadlikult ja arvab, et ega lugeja ju ei tea ega oska või ei viitsi ka kuskilt infot leida kontrollimaks Laiuse poolt öeldut. Tegemist ju volikogu esimehega, kes kodanike arvates EI SAA ega EI TOHI valetada järelikult ka räägib tõtt. Tegelikult on ka teine võimalus, et Laius on seda tüüpi mees, kellel lähevad silmad ruutu pähe ja õlad laienevad oluliselt, kui ta juhtub jääma tuppa kahekesi arvutiga. Sellised on-line kommentaatori-tüüpi mehed/naised/sootud(?) kaotavad kontrolli oma keha üle ja siis sõrmed ISE toksivad, aju protsessi ei lubata. Analoogia meeste kahe pea teooriale, et kui veri on alumises, siis ülemisse ei jätku ning mõtlemine lõppeb. Võib olla Laiuse puhul on tegemist mingi sümbioosiga, kõrvalkaldega, kus erutus tekib arvuti klaviatuuri peale ja veri valgub ülevalt ära? Ei tea, aga mingi anomaalia võib ju olla küll. Või siis mitte ja kõik ikka kinni mineviku koolituses? Need kes Laiust lähemalt tunnevad, need teavad, et sellisest keskkonnast nagu NLKP/EKP/KGB/NKVD jne tulnute osas peab käituma nende tulijate suure juhi ja õpetaja soovituse kohaselt usalda, aga kontrolli. Ja fakte teades saab öelda - ongi nii, et ilmselgelt on see süsteem Laiusesse jätnud sügava ja vististi ka parandamatu jälje ta lihtsalt valetab silma pilgutamata (vahel tundub, et nii hästi, et usub isegi). Et mitte olla samasugune, siis lükkan faktidele toetudes ümber kogu imepärase teooria, mis sisaldub Laiuse selle nädalases põnevikus. AL Juba aastal tegin ettepaneku võimaldada komisjonil tellida revidendi teenust. Piisab, kui anda selleks eelarves teatud vahendid kasutada. Paraku lükkas Raivo Uukkivi, kes oli siis volikogu esimees ja vallavanem, selle ettepaneku tagasi ja see ei läinud põhimäärusse. RU Võib ju oletada, et siinkohal pani mees puusse seetõttu, et ta ei olnud siis volikogu liige (sai asendusliikmena volikokku alles kuskil 2007) ja seetõttu ei pidanudki või ei osanudki teemadesse süveneda. Tõestuse Laiuse puusalt lastu mitte paikapidamisele saame lugedes minu poolt koostatud ettepanekuid/küsimusi seoses Rae valla 2003.a. eelarvega257f258. Kes ei viitsi linki lahti klõpsata, siis neile panen siia ühe lõigu sellest kirjast: 2.3. Ettepanek: vallavolikogu reale lisada krooni ekspertide tasustamiseks revisjonikomisjoni abistamiseks. Kate punktist Omavalitsuse liikmemaks. Ettepanek: välja astuda ja säilitada see summa muudeks tegevusteks. Näiteks revisjonikomisjoni tegevuseks kaasatavate spetsialistide tasustamiseks ommentaa.pdf

404 Tollel ajal oli volikogus opositsiooni poolel ka Isamaaliidu esindaja Arno Kelnik, kes polnud meie fraktsioonis, kuid fraktsioonivälise liikmena allkirjastas ka selle kirjatüki. IL-i kohalik juht oli Agu Laius. Koalitsioonis oli samal ajal seltskond kuhu kuulus tänase koalitsiooni põhitegija reform, aga mõõdukate seltskonnas osales ka Rae vallavolikogu igavene asendusliige P.Põldmäe. Seega spetsialistide kaasamise nurjasid Agu Laiuse tänased partnerid. Esimene Laiuse poolt välja käidud müüt murtud. AL Valla põhimäärus võeti volikogus vastu 14. detsembril aastal ajal, mil Raivo Uukkivi oli volikogu esimeheks ja koalitsiooni juhiks. Samal ajal mõlgutas ta mõtteid258f259, kuidas saada vallavanemaks. RU see on küll väga intrigeeriv, kuid Raivo Uukkivi valiti vallavanemaks , (vt Vallavanema aruanne259f260 lk 277)260F261 seega ei saanud ta mõlgutada mõtteid sellele kohale saamiseks Muide selle vallavanema teemal võiksid sa ka oma mälu värskendada, selleks on kenasti ju kõik koalitsiooni protokollid saadaval ja selles koalitsioonis olid sinagi. Aitan sind veidi edasi Vallavanema aruande lk 271 ja 272 on puudutatud põhjusi vallavanema vahetuse kontekstis. Vastavalt protokoll 19 punkt 9 ja protokoll 20 punkt 1. Isegi sellest lakoonilisest ülestähendusest on näha, et mingit erilist mõlgutamist polnud, arutati ja otsustati. Otsuses on kirjas, et keskerakonna esindaja täidab vallavanema ja reformi esindaja volikogu esimehe koha. Kuna said protokolli sinagi, siis oli sul ju võimalus vastu vaielda, sa ei teinud seda. Veel enam sa oled minu tegevusega vallavanemaks olemise ajal olnud rahul. Loe või seda: Agu Laius, Ühiskondliku Leppe SA tegevjuht ( Raekodaniku foorumis): Tuleb tunnistada, et Raivo Uukkivi vallavanemana ja poliitikuna on tõesti olnud koalitsiooni juhtiva jõu liidrina korrektne ja sellisena suunanud käituma ka erakonna liikmed ( ): Isamaaliidu osakond arutas valimistulemused läbi ja kujundas ka oma lähtealused võimaliku koalitsiooni moodustamiseks. Oleme jätkuvalt seisukohal, et vald vajab stabiilsust, mistõttu oleme valmis osalema senise koalitsiooni koosseisus. Kui kahe suure läbirääkimise tulemusel senine koalitsioon ei jätka, siis on meie eelistuseks Raivo Uukkivi jätkamine vallavanemana ja oleme valmis toetama koalitsiooni, kes on valmis kokku leppima Raivo Uukkivi jätkamise osas ( a.) Raivo Uukkiviga saan endiselt hästi läbi, kuigi mõnedes asjades oleme eriarvamusel. Pean teda senistest parimaks vallavanemaks ja soovin edu, kui koalitsioon teda jätkama soovitab. Usun, et ka teine müüt murtud. 259 Mina tean lähiminevikust vaid üht meest, kes on avalikult mõlgutanud mõtteid saamaks volikogu esimeheks. See oli Laius ja esines ta valimiste ajal sellise välja ütlemisega lausa raekodaniku foorumis 260 Mäletatavasti on sul ka autori signeeringuga eksemplar olemas

405 AL Just tema eestvedamisel koostati valla põhimääruse revisjonikomisjoni sätted, kus ta ei nõustunud ühegi vabama tegutsemise võimaluse sätestamisega. Selle üle vaidlesime palju. Raivo Uukkivi nägi revisjonikomisjonis ohtu vallavõimule, sest oli tõesti äsjane komisjoni esimees, kes taotles võimule saamist. Opositsioonis, kui põhimääruses ei olnud komisjoni töö nii piiravalt sätestatud, revisjonikomisjoni esimehena praktiliselt paralüseeris ta volikogu töö ja selle abil saigi võimule. Nii ei ole revisjonikomisjon pärast Uukkivi võimule saamist saanudki sisulist tööd teha. RU Rae valla põhimääruse kirjutas kokku väga kogenud kohaliku omavalitsuse asjatundja, kauaaegne Rae volikogu esimees ja Harjumaa Omavalitsusliidu tegevjuht Toomas Välimäe261F262, kes muide kuulus meie 2004.a. koalitsiooni Isamaaliidu volikogu liikmena. Ta sai selle töö eest ka tasutud. Seega kõik, mis sellesse põhimäärusesse sai, on IL-i inimeste poolt tehtud. Muide Agu Laius oli mulle teadaolevalt sellel ajal ikka veel kohalik IL-i juht. Tõestamaks, et põhimäärusega tegeleti kaua võib iga huviline lugeda jällegi koalitsiooni protokolle raamatust Vallavanema aruanne lk 268 (prot 18, ), lk 283 (prot 25, ), lk 285 (prot 26, ), lk 290 (prot 30, ). Kuivõrd Laius oli ise pidev aruteludes osaleja, siis ei saa protokollidele toetudes öelda, et midagi oleks jäänud arvestamata. Eriti idiootlik on väide, et revisjonikomisjon saab paralüseerida volikogu töö? Seda võib väita vaid võhik. Revisjonikomisjon tegi oma tööd vastavalt volikogu poolt kehtestatud tegevuskavale ja revideeris vallavalitsuse tegemisi. Volikogule anti vaid ülevaateid. Ülevaate andmine ei saa kedagi ja kuidagi paralüseerida. Muide sellest ajast on ka põhjalikud revisjoniaktid, mis leitavad ka raekodaniku foorumi dokumentidest. Paralüseerimisest veel. Nimelt on alati võimalik tüütuks muutunud komisjoni umbusaldada ja seda minu puhul ka tehti, hiljem küll valiti tagasi. Seegi müüt murtud. AL Nüüd, olles jälle opositsioonis, teab Raivo Uukkivi väga hästi, kui piiratud võimalustega see töö praegu volikogus on. Seetõttu, kuigi hea tava näeb ette, et revisjonikomisjoni esimehe koht antakse täita opositsioonile, ei soovinud keskerakond seda rolli volikogus kanda. Viidata sellele, et umbusaldamise volikogu päevakord oli selline, mis ei võimaldanudki tal kandideerida, on väheveenev. Pärast on revisjonikomisjoni esimehe kohta keskerakonnale pakutud mitu kuud. RU Revisjonikomisjoni töö ei ole ka täna rohkem piiratud kui Eespool juba nägime, et 2002 a detsembris tegin ettepaneku rahastada revisjonikomisjoni spetsialistide palkamiseks. Ei rahuldatud. Nii on see tänaseni, selle erinevusega, et vallavalitsuse rahandusosakonnas on tööl finantsspetsialist, kes analüüsib allasutuste tegemisi ehk tegelikult kontrollib neid pidevalt. Seega on täna võimalik revisjoni läbi viia ka ilma lisarahastamiseta, see töö võtab vaid palju isiklikku aega. Revisjonikomisjoni tööd reguleerib seadus (KOKS 48) ja siinkohal ei loe midagi ei Uukkivi ega Laiuse tahtest. Mees saa juba kord aru kuhu sa oled sattunud ja mida pead tegema. Väheveenev on täna soiguda, et me oleme mitu kuud pakkunud. Pakkujate esialgne tahe oli ju näha istungil ja 262 Tänaseks lausa valla aukodanikuks ülendatu

406 milleks minna ise ennast peale suruma? Seda enam, et volikogus saab väga hästi töötada ka ilma revisjonikomisjoni kuulumata. Seda on oma bestselleris ka Laius ise tunnistanud. Muinasjutt lühikesest pingist on ka sisuline plagiaat sellest, mida naljaga pooleks ütlesin istungil, kui jälgisime huviga kuidas Laius & co higistasid demokraatiat mängides. Keskerakonna pink on arvuliselt sama pikk kui reformil, potentsiaalilt aga oluliselt kvaliteetsem. IRL-ist ma ei hakka rääkimagi. Veendumaks meie töö tulemuslikkusest tuleb vaid vaadata arvulisi näitajaid arupärimised, algatatud eelnõud, töö komisjonides. Kõige enam on siin tegevuses just opositsioon. Jälle üks lollus ümber lükatud. AL Tõesti volikogu töös tekib probleeme, kui üks erakond ei soovi oma rolli volikogus täies mahus kanda, vaid teeb seda valikuliselt. RU: Kes andis sulle õiguse tulla kritiseerima meie tegevust volikogus? Kui tahad kritiseerida, siis tee seda ausalt ja hinda fakte. Volikogu liikmel ei ole valikulist tööd. Ette heita võid oma erakonna liikmetele262f263, kes komisjone ja ka volikogu istungeid ei viitsi külastada. Ja ka endale võid ette heiteid teha, sest sa pole taganud volikogu liikmetele seadusega ette nähtud (KOKS 47 l 1) võimalust osaleda volikogu töös. KOKKUVÕTTEKS Seega võisid kõik veenduda, et Agu Laius võttis kätte ja valetas põhjalikult. Miks ta seda tegi? Siiani on ta oma erinevad väärarusaamad esitanud tõlgendustena, millest on veel võimalik välja laveerida. Sellistest otsesõnalistest valedest seda teha ei ole võimalik. Kuhu on jäänud uhkelt välja paisatud lubaduse Juhime ausalt, hoolivalt ja avatult täitmine? Ei tea, võib olla on siiski tegemist meditsiinilise probleemiga ja õigeaegne abi otsimine võib veel lohutust tuua? Kui aga siiski on tegu tahtliku ja teadliku valetamisega, siis selline mees volikogu juhtima kahjuks ei sobi. Kahjuks on see teadmine vähe väärt, sest ega keegi ju talle omade hulgast seda ette ei heida, pigem julgustavad. Päeva lõpuks muidugi hakkavad analüüsivõimelisemad oma silmaklappide alt piiludes tõde nägema ja ehk ka küsimusi esitama. See võtab kahjuks aega ja seni jõuab punaparun veel palju sitta mööda ilma laiali laotada, nii et silm ka ei pilgu. Kindlasti on sellise perioodi venimine kahjulik ka vallale tervenisti. Raivo Uukkivi Volikogu liige aastal saab öelda, et neile pole vaja ette heita ei valikulist tööd, aga kindlasti ka mitte kaasamõtlemist. Tõsteti kätt valikuta kõige eest, mida ülemus ütles

407 47. Ikka revisjonikomisjon. Teema revisjonikomisjoni tegevustes läks üha huvitavamaks ja kuna neid sai pidevalt avalikkusele presenteeritud, siis pidi ka Agu Laius enda ja oma reformierakondlike ülemuste tegemisi põhjendama. Loomulikult tegi ta seda demagoogiavõtmes ja temale omaselt ilma igasuguse faktilise toeta. Nii võib käituda paremal juhul mingi üksikjuhtumi kirjeldamises, aga kindlasti mitte sisuliseks väitluseks kujunenud arvamuste vahetuses. Aga just sisuliseks väitlus läks, sest sekkus asja vastu õigusteaduslikus võtmes huvitundev inimene väljast poolt volikogu. See diskussioon läks päris huvitavaks. Tekstid olid pikad ja Marko Mitt i poolt väga analüütilised. Laiusel olid ka pikad. Jälgisin arenguid kõrvalt ja päris kahju oli vaadata kuidas noor juuratudeng Laiust nahutab ja tema enda poolt väljaöeldud demagoogia lahuses lahustab. Naljakas oli lugeda Laiuse tekste, mis tundusid lainemurdja vastu murduvate murdlainetena, mis kaotasid hetkega kogu oma näilise jõu. Samas just Laiuse demagoogilisus ja mõnes olukorras, mis ka minuga seotud, faktide vaba kasutamine, viis mindki arutellu sekkuma kirjutasin järgneva jutu. Ja veelkord revisjonikomisjonist! Agu Laius on palju kirjutanud revisjonikomisjoni teemal, samuti ka mina. Need kirjutised muutusid üha paljusõnalisemaks, kuid sisu osas oli juba tegemist täieliku stagnatsiooniga teemaarendus oli olnud ammu ära, mingit kvaliteeti ei lisandunud. Seda ilmselt tabas ka Marko Mitt ja võttis erapooletuna asja analüüsida. Erapooletuna siis selles mõttes, et ta ei kuulu valla volikogu kummalegi poolele, pole üldse volikogu liige ega vist ka ühegi erakonna liige. Marko analüüs oli väga põhjalik, erinevate viidetega erinevate autoriteetide kirjutistele. Paraku kokkuvõtvalt ei olnud ta Laiuse seisukohtadega kõikides punktides ühtiv. Samas sellisele analüüsile vastamine ja diskussiooni algatamine nõuab aega, tahtmist ja teadmisi. Kui neid pole, siis on targem olla vait ja vaikides aktsepteerida. Meie Agu muidugi vait olla ei suutnud, kahjuks ei suutnud ta ka lühikese ajaga ammutada teadmisi, millele toetudes oponeerida. Nii tuligi vastus, mis jällegi paljusõnaline, aga tegelikult ka tühipaljasõnaline. Revisjonikomisjoni teemasse ei laekunud sellega Agu poolt ikka mingit uut kvaliteeti ja seega ei peaks sellel teemal enam ka nämmutama. Kuid Agu vastuses on minu nimi esindatud vähemalt 8 korda ja võib lausa teha järelduse, et olen Agu teose peategelane, seega pean ikka mõnda kohta (kus laus- või pooltõde) täiendavalt selgitama. Seda ka teen. Agu Laius: 1. Koalitsioon aktsepteerib opositsiooni esindajat revisjonikomisjoni esimehena (mida Marko ka korra tunnistab) ja on teinud minu kaudu korduvalt sellekohaseid ettepanekuid opositsioonile (sh 2010.a. Raivo Uukkivile ja Indrek Uuemaale (nõustus olema vaid komisjoni aseesimees)) a. ei olnud opositsioonil esitada ühtegi kandidaati revisjonikomisjoni esimeheks ning opositsioon loobus ise range kontrolli teostamisest. Vastavalt KOKS-ile oli ikkagi vaja valida komisjonile esimees ja kuna opositsioon kandidaate ei esitanud, siis saigi valida vaid koalitsiooni liikmete hulgast. Koalitsioon ei halvendanud kuidagi opositsiooni positsiooni kontrollimisel, nagu Marko esitas oma järelduse, nimetades seda ilmnemiseks. Raivo Uukkivi: Pean siiski objektiivsuse huvides üle kordama ja lisama, et opositsioon teatas (läbi minu suu) juba 2010 aasta alguses volikogu esimehele (koalitsiooni esindaja?), et me ei saa seda komisjoni juhtida kuni 2009 aasta majandusaasta aruande kinnitamiseni, sest hea tava (jälle see mõiste ) ei näe ette enda tööle hinnangu andmist. Kuna 2009 aastal oli vallavõim keskerakondliku juhtimise all, siis samal seltskonnal polnud eetiline sellele

408 tegevusele hinnangut anda263f264. Seega teatasin juba sellel ühel ja ainsamal kohtumisel volikogu esimehega, et oleme nõus revisjonikomisjoni juhtima asuma alates juulist Paraku selle osa unustab sügavalt austatud (?) volikogu esimees tihtilugu (alati?) lisamata. Ja see pole ei objektiivne ega ka heatavaline käitumine. Agu Laius: aastal saadi kokkulepe, et kuna opositsioonil ei ole kandidaati revisjonikomisjoni esimehe kohale, siis valitakse opositsiooni liikmed nii komisjoni aseesimeheks kui ka liikmeks. (RU Tegelikult ei ole kunagi sellist kokkulepet kuskil tehtud, see lihtsalt kujunes nii) Üksnes komisjoni esimehe koht jäi koalitsiooni liikmele. Nii komisjon mõnda aega ka töötas. Tulemuseks oli komisjonis opositsiooni esindajate liikmete arvuline ülekaal. Teadupärast teeb komisjon otsuseid hääletamise teel. Opositsioonil olid kõik võimalused revisjonikomisjoni tööd tulemuslikult teha. Raivo Uukkivi: Tõepoolest oli see teoreetiliselt nii. Praktikas osutus aga asjalugu järgmiseks, et komisjoni tööd juhtiv koalitsiooni esindaja lihtsalt ei järginud volikogu poolt kinnitatud 265 tööplaani264f ja ei asunudki komisjoni tööd sisuliselt tegema. Liikmeid võib olla kui palju tahes, initsiatiiv komisjoni töö organiseerimisel tuleb ikka esimehelt. Sellel esimehel oli aga vaid üks siht isiklik (ilmselt ka koalitsiooni soov, sest oli ju vaja põhjendada struktuurimuudatust) kättemaks VAHEKO eelmistele juhtidele ärapanemiseks. Nii juhtuski, et see nn revisjonikomisjon suutis 2010 tööplaanist täita vaid ühe pisikese osa ja isegi seda mitte korrektselt. Selles valminud revisjoniaktis oli vaid isiklik ärapanemine ja sealt johtuv vigu täis dokument, mis muide polnud komisjonis isegi hääletamisel. Nii palju siis tulemuslikust tööst 2010 aastal koalitsiooni esindaja Ülo Timuska juhtimisel. 266 Selle ühe akti kohta sai esitatud ka eriarvamus volikogule265f Agu Laius: 3. Opositsiooni sisevangerduste tulemusel aga lõpetasid mitmed opositsiooni esindajad järjest volikogu liikmeks olemise ja häirisid nii oluliselt revisjonikomisjoni töövõimekust. Kinnituse selle kohta leiab volikogu istungite protokollidest. Nii muutis opositsioon revisjonikomisjoni töövõimetuks. Raivo Uukkivi: See on jube vahva vägistamisakt. Opositsioon teadlikult muutis revisjonikomisjoni töövõimetuks ja kasutas selleks meetodit sisevangerdus. Kas pole tore järeldus? Revisjonikomisjoni töövõime tagamine (liikmete olemasolu osas) on ikka volikogu esimehe ülesanne. Avaldused volikogust lahkumiseks esitati komisjoni liikmetest volikogu liikmete poolt istungitevahelisel perioodil ja miski ei saanud takistada vastavat punkti panemast järgmise istungi päevakorda ja valida komisjoni uus liige. Selle asemel volikogu esimees munes (folkloor, mida tõlgitakse venitamiseks). Munemise parim näide oli volikogu liikme Mati Pritsi komisjonist lahkumisega manipuleerimine. Selle asemel, et võtta teadmiseks inimese tahe, mida ta avaldas koheselt volikogu istungil, alustati mängu, et avalduses pole kasutatud üht või teist sõnastust ja nii lükati pidevalt edasi uue liikme valimine ja seega takistas just koalitsioon komisjoni tööd ning muutis komisjoni töövõimetuks. Viimase istungi otsus aga tõi sellise olukorra, kus komisjon on töövõimeline seaduse mõttes, 264 Tänaseks on seegi osa kohaliku poliitika eetikast Rae vallas ümber kirjutatud (RU 2013) pdf

409 kuid mõttetu hea tava mõttes komisjoni esimees ja üks liige koalitsioonist, seega on ka liikmete hulgas ülekaal koalitsioonil. Palju õnne! Agu Laius: 4. Koalitsioon püüdis lahendada olukorda, kus volikogu revisjonikomisjon oli tihti KOKSis nõutavast väiksemaarvulisem opositsiooniliikmete lahkumise tõttu ja suurendas komisjoni liikmete arvu 3-lt 4-le. Sellele vastas opositsioon, et ta ei esitagi revisjonikomisjoni oma liikmeid. Jälle ei olnud näha huvi revisjonikomisjoni töö tulemuslikkuse vastu, vaid üksnes poliitiliste intriigide esilekutsumiseks volikogus. Raivo Uukkivi: See otsus iseenesest polnud midagi imelikku, kuigi tegelikult arusaamatu, sest mingit erilist põhjendust ei toodud. Samas polnud reaalsuses tegemist mitte millegi muuga kui ühe järjekordse kombinatsiooniga, mille eesmärk (vastupidiselt Laiuse eelpooltoodud tõlgendusele) oli võimaliku opositsiooni ülekaalu kaotamine otsustamisel, seega vastupidiselt Agu Laiuse väitele on intrigandiks ikka ja jälle koalitsioon Agu Laius: a. aprillis muutis Raivo Uukkivi meelt ja soovis hakata revisjonikomisjoni esimeheks. Paraku tema volikogu istungitel ja avalikkusele esitatud (tema koduleht ja foorum) tendentslikud seisukohavõtud olid aasta jooksul viinud koalitsiooni enamuse arusaamisele, et Raivo Uukkivi tegutsemine revisjonikomisjoni esimehena pigem hakkab pärssima vallavalitsuse tööd valla arengu edasiviimisel. Raivo Uukkivi: Selles punktis on Laius esitanud 2 vabatõlgendust, õigem oleks öelda 2 valet. Esimesest ehk opositsiooni poolt revisjonikomisjoni juhtimist puudutavat saab lugeda punkti 1 kommentaaris. Teise räägime lahti järgnevalt. Olen juba Agu mitmes jutukeses avastanud samalaadseid väljaütlemisi Uukkivi soovis hakata esimeheks. See oli alguses nii lapsik, et ma isegi ei viitsinud seda kommenteerida ning lahterdasin ta keelevääratuste hulka. Paraku pole siiski tegemist keelevääratusega, sest seda korratakse ikka ja jälle. Seega pean Agu kurvastama Uukkivi ei ole kuskil väljendanud soovi hakata komisjoni esimeheks. Küll on aga juhtunud nii, et opositsiooni vastavasisulises arutelus jõuti otsusele, et kui keegi seda komisjoni opositsiooni poolt juhtima asub, siis on selleks Uukkivi. Mina isiklikult sellel arutelul pakkusin välja Aadi Potteri kandidatuuri, paraku Aadi taandas ennast. Seega Laius võiks edaspidistes jutustustes kasutada õigeid väljendeid. Eriti jabur on väita, et me oleme nõus opositsiooniesindajast komisjoni esimehega, aga seda vaid juhul kui opositsioon esitab kandidaadi, millise meie ette ütleme. Muide siia juurde väidan, et kirjutised minu kodulehel ei ole tendentslikud, nad analüüsivad koalitsiooni tegevusi, mis on ületanud eetilisuse piiri või mis on vastuolus kehtiva õiguse või kehtivate lepingutega või mis toovad lisakoormust valla eelarvele. Kui need lood on viinud koalitsiooni arusaamisele, et Uukkivi revisjonikomisjoni juhiks ei kõlba, siis jätab see seisukoht asjale kõrvalmaitse, mis annab alust arvata, et koalitsioon varjab midagi teadlikult ning kardab paaniliselt selle ilmsiks tulekut. Agu Laius: Marko kirjutab terve peatüki oma analüüsis ning väidab, et mina olevat väitnud, et Veigo Gutmann on solvunud. Põhjendab seda keeruka seletusega solvamise ja solvumise asjas. Marko eksitab lugejat, sest mina ei ole seda kunagi väitnud. Küll aga olen väitnud, et Raivo Uukkivi on avalikult solvanud, esitanud laimu ja alusetult süüdistanud vallavanemat ja vallavalitsuse liikmeid ning sellega korduvalt kahjustanud valla ja vallavalitsuse mainet. Ja see on minu jaoks piisavalt lõpuleviidud tegevus selle solvamiseks nimetamisel. Seda on see olnud ka koalitsioonile ja just sellest lähtudes on koalitsiooni enamus vastu tema valimisele revisjonikomisjoni esimeheks. Olen veendunud, et Veigo Gutmann oskab ja suudab oma au ja väärikust ise kaitsta, kui seda vajalikuks peab. Raivo Uukkivi: Siit saame teada, et Uukkivi on solvanud kedagi milleski ja see on Laiuse jaoks lõpuleviidud tegevus, et seda nimetada solvamiseks. Laius läheb veelgi kaugemale ja võrdsustab nimetatud isikute solvamise valla maine kahjustamisega. Tegelikult pole Laius suutnud tuua (on proovinud) tuua ühtegi näidet, kus on tegemist solvamisega. Mina olen

410 väitnud, et ma pole kedagi milleski solvanud. Eriti pole ma solvanud ei vallavanema, vallavalitsuse liikme institutsioone. Mina olen kritiseerinud neid kohti täitvate inimeste tegevust ja pädevust. Seega on need inimesed teinud midagi, mida on võimalik kritiseerida ja seega kui kriitika kedagi solvab, siis on tegelikult põhjusi vaja otsida endas ja oma tegevuses. Solvamine, mis ei puuduta inimese tegevust võiks olla mõne temast oleneva füüsilise või mentaalse defekti kallal hamba teritamine, kuid sellist kriitikat ma pole kindlasti teinud, kuigi võimalusi on ju siingi. Seega Laius võiks oma sõnad tagasi võtta ja mitte lugeda oma seisukohta selles küsimuses piisavalt lõpuleviiduks, pigem oleks vaja ikka neid kriitilisi märkusi analüüsida ja äkki avastadki tõsiasja, et solvamist polnud. Muide mina ütlen, et Laiuse enda sõnavõtud eakate inimeste toetamise teemal on olnud sellised piiripealsed, mis võiksid ehk eakaid solvata. Küll solvas inimesi mäng maamaksuga. Need on teemad, mis rikuvad valla mainet. Mitte nende teemade kritiseerimine. Ja nüüd Laius, kus sa oled mulle süüks pannud laimu esitamise, palun alandlikult tuua näiteid. Vastasel juhul oled sa ise laimaja. Ja loomulikult kaitseb igaüks oma au ja väärikust ise. Et midagi kaitsta, siis peab eelnevalt välja selgitama kas seda, mida kaitsta soovitakse, üldse olemas on. Ja kui rääkida solvamisest veel, siis olen kindel, et nii mõnigi tänane vallakodanik tunneb end solvatuna, et volikogu juhib ideoloogia töötaja (ideeline kommunist) okupeeritud Eestist. Mõtle ka sellele enne kui teemasid lõpetatuks loed ja silte riputad. Valla mainet kahjustavad sõnavõtud, mis on sisutud, millele sisu leidmine võrdub vägistamisega. Kahjuks selliste sõnavõttude hulka kuuluvad suurem osa Agu Laiuse omadest. Ja kui siis ilmub keegi, kes külmalt oma öeldut faktiliselt tõestab, siis otsustab Agu Laius, et see analüüs pole tema jaoks küllaldane. No andke andeks! Ja eriti hea on see, kuidas Laius hindab minu võimetust kuna olen tegev kahes komisjonis, siis ilmselt kolmas on mulle liiast. No ole tubli, nägid mind läbi Lõpetuseks. Kuigi Agu Laius oma kirjatükis asub seisukohale, et M.Mitt on teinud oma loo pealiskaudselt ja mitte objektiivselt, siis oma väidet illustreerib ta vaid emotsionaalsesse valdkonda kuuluvate näidetega ning osaliselt muidugi talle omaselt ja demagoogiliselt, mis näitab, et ta on tegelikult segaduses. Minu soovitus on kõiki oma põhjendusi illustreerida ka faktidega, nii nagu Marko seda teinud on oma analüüsis. Oli rumal arvata, et Laius suudab nii pikka teksti mõttega läbi lugeda. Kuna Marko tekstid olid veelgi pikemad, siis seda enam. Ja nii ta rabeles ikka vastu. Laukasse kukkunu aga teatavasti peaks olema rahulik, vaid nii saab enda päästmisele loota. Rabelemine viib kiire ja fataalse lõpuni. Ülekantud tähenduses uputas Laius end oma vastu rabelemisega ise ja väga kiiresti. Minu jaoks oli ta muidugi ammu läinud, aga avalikkuse jaoks tegi ta enesetapu vaidluses Markoga. Sisuliselt ei suutnud Laius enam ammu asjassepuutuvat lisada, aga erinevaid vahvaid vahemärkusi tuli, sest Marko oskas meest üllatada käiguvahetustega, mis rutiinis tiksuvat demagoogi üllatasid. Lugeda oli vahva, aga siiski sekkusin veel minagi korra. Ikka see revisjonikomisjon ja hea tava. ( ) Väitlus revisjonikomisjoni ja hea tava teemal on valgunud päris laiali. Üks väitluse pool (võib 3 korda arvata kes ) ei mäleta enam mida ta mingis etapis arvanud ja kirjutanud on. Ta ei haara enam ammu tervikut ja on läinud oponentide argumentide tükeldamisele ja nende tükkide kommenteerimisele. Kas tegu on mingit laadi paanikaga, mis lisandub hirmule opositsioonikandidaadist revisjonikomisjoni esimehe võimalikule

411 tulekule. Seda mina ei tea. Küll aga tean, et oma postituses on Agu Laius päris paanikas ja seda demonstreerib ta oma eesmärgitu lahmimisega selles kirjatükis. Et oleks selgem, siis kommenteerin jällegi tema teksti: Agu Laius: 1. Sellises kõrges kogus, nagu Veneetsia Komisjon on kõik sõnad ja ka kirjavahemärgid väga läbikaalutult kirja pandud ja seda tuleb ka nende tekstide tõlke esitamisel ning nendest arusaamisel arvestada. Rõhuasetus opositsioonile ei ole seal juhuslik. Sina tõlgendad sätet omamoodi endale sobivalt ja esitad oma tõlgenduse oma seisukoha tõestuseks. See on üks võte väitluses, kuid kergelt ümberlükatav. Hilisem veelgi pikem õigustus asja paremaks ei tee. Raivo Uukkivi: Selles järelduses kõrge kogu ja sellega seonduva osas ma ühtin Aguga 150%. Kuid nende tekstide tõlkimisel pole nii oluline mitte sõna-sõnaline tõlge vaid hoopis mõte, mis seal kirjapandud sõnade ja kirjavahemärkide taga peitub. Selle mõtte edasiandmine lugejate emakeeles on oluline ja siin ei saa eksida. Usun, et Agu oma väljaütlemises pidas ka just seda silmas. Samas jääb siiski üles küsimus, et kui Agu sellest nii hästi aru saab, siis miks kirevase päralt ta ise esimesena püüab selle kõrge kogu kirjapandut painutada endale sobivas suunas. Selles debateeritavas punktis (53) ei ole mingil määral niisugust rõhuasetust nagu Agu püüab serveerida. Seda punkti nagu ka kogu seda koodeksit tuleb lugeda terviklikult ja mitte üht lauset kontekstist välja rebides tõlgendada. Vaatame siis, mida see punkt meile öelda tahab. Püüan anda võimalikult täpse tõlke Harilikult (RU tavaliselt) on õiguslikud nõuded opositsiooni funktsioneerimiseks madalamad (või puuduvad üldse) kui nad on seda valitsuse (RU koalitsioon) osas. Opositsiooni funktsioon tähendab üksikasjalikku kontrolli, põhjalikku uurimist võimu, ametnike käitumise ja strateegiliste suundade (poliitikate) jälgimise üle (RU järelevalve). Siiski hea valitsemine soovitab, et opositsioonis olevad parteid (samuti nagu ka võimu teostavad parteid) hoiduksid tavadest, mis murendaksid, nõrgendaksid, õõnestaksid jne demokraatlikku debatti, mis võib viia lõpuks rahva (valija) usalduse kaotusele poliitikute ja erakondade suhtes Kogu selle punkti mõte on ju selge seadusandlikult on opositsiooni tegevuse võimalused reguleerimata (kui näitena võtta meie vaidlust, siis pole seaduses kirjas, et revisjonikomisjoni esimehe koht antakse opositsiooni poolt esitatud kandidaadile), kuid demokraatlikus ühiskonnas on just opositsiooni funktsioon järelevalve tegemine ja seda peab talle võimaldama. Seega võin mina järeldada, et see punkt on kirjutatud just lugemiseks ja järgimiseks koalitsiooni poliitikutele ja tähendab, et kuigi seadus ei ütle, siis hea tava kohaselt peaksite nii käituma. Selline järelevalve hoiab elu tasakaalus ja edasiminek arvestab maksimaalselt erinevate kodanikegruppide vajadusi. Ilma sellise tasakaaluta on võimalus jõuda diktatuurini (see on võimalik ka demokraatia tingimustes). See, et selles punktis öeldakse põhilisele lisaks, et mõlemad pooled peavad ka hoiduma tegevusest, mis usaldust poliitikute ja erakondade vastu vähendab, ei ole kindlasti selle punkti põhiline eesmärk ja kohe kindlasti ei ole siin mingit rõhuasetust opositsiooni korralekutsumiseks. See punkt tervikuna räägib sellest, mida opositsioonil teha tuleb lasta hea tava kohaselt ja see sulgudes olev võimendab just selle punkti üldist mõtet. Samas on päris lapsik ühe punkti osas mingi dispuut algatada ja unustada ära miks üldse arutelu toimub. Aga võib olla on see ka eesmärk? On ju selge, et Agu on oma aruteludega juba ammu põrutanud mitte ainult metsa vaid juba seitsme maa ja mere taha ning ta saab sellest ka ise aru ning seetõttu püüabki tähelepanu mujale juhtida. Agu Laius: 2. Kui keegi on mind solvanud, siis saan kohtule esitada sellekohase avalduse. Seal ei pea ma kirjutama, kas ma olen või olin ka solvunud. Piisab, kui väidan, et mind on

412 solvatud. Kohus arutab, kas öeldu-kirjutatu oli või ei olnud solvang, mitte, kas solvatu ka solvus. Ei ole vaja seletada sinna juurde ei ähvardusi ega kehalist väärkohtlemist. See on katse viia arutelu teistele teemadele. Sel korral ma Sinu selliste võtetega enam kaasa ei lähe. Raivo Uukkivi: Jällegi kena demagoogiline lähenemine, milles võetakse kinni mingist oponendi mõttelõngast ja hakatakse seda kerima. Eesmärk jälle vaid üks tähelepanu metsa läinud põhiteemalt ära keerata. Eriti suur osavus demagoogiat kasutada ilmneb aga selles, et Agu oma võtteid paneb süüks Markole et hoopis Marko on see, kes tähelepanu peateemalt ära viis. Ma küll ei usu, et lugejad nii lühikese mäluga on. Isegi mitte irl-i blogi lugejad (kas see oli nüüd solvang või heatahtlik huumor?). Nimelt meelitas Agu ise oma eelmistes kirjutistes tehtud väärjäreldustega Marko oma väljaütlemisi põhjendama. Marko põhjendaski (läks liimile?), tegi oma näidetega oma mõtet selgemaks ja sai ka kohe karistada. Agu Laius: 3. See, et võtsid analüüsida ühte kuudetagust minu kirjutist on jällegi katse arutelu teisele teemale viia. "Rottide põgenemine uppuvalt laevalt" on laialt kasutatav ütlemine. Selle asetamine ühele pulgale teadaandmisega, et koalitsioon moodustati narkopeol, iseloomustab selle esitajat väitluses mitte kõige paremast küljest. Täielik demagoogia on sellega seoses erakonnaga liituvate noorpoliitikute rottideks tembeldamise jutt. Raivo Uukkivi: Seegi lõik on demagoogia kuubis või superdemagoogia. 1. Agu mängib solvunut, et Marko on võtnud tema kuudetaguse kirja analüüsida (nagu kuid tagasi võiks olla mõtted ühed ja nüüd sootuks teised ja seega kuude tagune enam pole sobilik näide ). Aga mida Agu ise tegi, kui selle solvamise-solvumise teema tõstatas. Ta nimelt tõi näite ühest minu kirjutatud eelarveteemalisest loost, mille ma kirjutasin aasta tagasi. Seega kas järeldus on, et Agu tohib tuua näiteid kuitahes pikalt tagasi kirjutatud lugudest ja Marko seda teha ei tohi? Või on Agu saanud aru, et minu mõtted ja põhitõed ajas ei muutu ning seega võib mind tsiteerida ajast-aega ja ei eksi, kuid tema õpib kogu aeg ja seega ei saa teda varasemate artiklite puhul tsiteerida? 2. Rottide põgenemine uppuvalt laevalt on tõesti vana ütlus ja ilmselt oli sellel ka tõepõhi all kui laev uppus. Agu kasutas seda vana ütlust aga selgelt solvamise/naeruvääristamise soovil, sest on ju siiski teada, et Keskerakondlik laevuke ei upu kindlasti 26F267 rohkem kui seda teeb IRLi pehkinud vene, oma reitingutelt on kesk irl-ist ikka tõsiselt eespool ja ilmselt sinna ka jääb, sest mõlemad langevad reitingutes, aga enne ületab nulljoone irl. Seega Agu arvates on see ütlus vana ja õige ja seda võib kasutada pole probleemi, isegi kui seda kasutada ilmse sooviga267f268 kedagi solvata (Uukkivi = rott 268F269 ), samas minu väide, et nägemusi näevad tavaliselt kodanikud, kes on tarvitanud mingeid meelemürke, ei ole tõepõhjaga ütlus? See on jälle huvitav tõlgendus. Kuid usun, et isegi Agu on kuulnud ütlust, et keegi näeb kuradeid 267 Uukkivi olemine või mitteolemine pardal ei mõjuta siin midagi 268 Pean muidugi ütlema, et Agul võib olla palju soove, kuid kindel on see, et tema väljaütlemised minu aadressil mind ei solva. 269 Huvitav on seegi, et Agu ehmus noorpoliitikute rottideks nimetamise puhul, aga on täiesti rahul sellega, et kolleegi volikogus rotiks nimetada

413 (tänapäeval ka ufosid) jne. Vot need on nägemused, mille on vahel esile kutsunud mingid rohkem või vähem narkootilised ained ja see on tõestatud teadlaste poolt sama palju kui meremeeste poolt, et rotid uppuvalt laevalt esimesena minema panevad. Nägemuse traditsiooniline tähendus on selline ( Väike entsüklopeedia 1938): nägemispettekujutus, mis omab reaalse nähtuse iseloomu. Vrd hallutsinatsioon. Hallutsinatsiooni kohta on samas teatmeteoses öeldud viirastus, ilma vastava välisärrituseta tekkiv, peam. nägemis- ja kuulmispettekujutlus, mis omab reaalse nähtuse iseloomu. H-e esineb näit. mürgistuste, kõrge palaviku, eriti aga vaimuhaiguste puhul Sõna Nägemus teemal on üks huvitav kirjutis, mida võiks lugeda kõik, sh ka meie austat vallajuhid, kes oma sõnavõtte tahavad moesõnadest tiinemaks (ja seeläbi ilmselt ennast tähtsamaks) muuta Seega on ilmselt kõigile selge, et ei ole erinevust nende kahe võrdluse (rotid vs narkarid) vahel. Kuna mõlemas (minu omas kindlasti) on kasutatud ka küsimärki, siis ei saa siingi solvamist otsida, veel vähem teadaandmist, et koalitsioon moodustati narkopeol (!!!). Pealegi on vikipeedia andmetel ka suitsetamine narkomaania üks liike ja seega ei saa ei suitsetav Gutmann ega suitsetav Laius end nimetatud tsitaadist põhjusetult puudutatuna tunda (kindlasti nad ka oma kokkulepete tegemisel olid nii pidulikus meeleolus, kui ka tegid mõnegi suitsu ja siit johtuvalt... ). Siia juurde aga lisan veelkord, et Laiuse tsitaat oli otseselt seotud tema kirjutuse sisuga ja oli seega ka otseses seoses minu isikuga ja selle isiku sidumine rotiga oli samuti selgelt täheldatav, minu tsitaat, mille Laius on näiteks toonud, oli seotud Gutmanni eksliku sõnakasutusega ja ei omanud minu kirjutises mingit muud osa. Agu Laius: Jah, Marko, oled selles väitluses muutunud tõesti lapsikuks. Seda juhtub, kui väga pikalt ja pingsalt hakkad oma seisukohti kaitsma. Edaspidi, kui oma hinnanguid ja analüüse millegi kohta esitad, jäta kindlasti mainimata, et need on sisulised ja/või objektiivsed. Oled valinud poole ja kaitsed selle poole seisukohti. Vastuargumente ignoreerid või kuulutad nad tähtsusetuks, ja põhjendad seda ikka ja jälle hea tavaga. Raivo Uukkivi: Selles viimases lõigus räägiks Agu nagu peegli ees endaga, kuid miskipärast nimetab end Markoks. Nali naljaks, aga minu seisukoht (mitte nägemus) on, et Marko on oma väljaütlemised vägagi põhjalikult ja faktiliselt (kas siis seadustega või oma ala autoriteetide töödega) kaitsnud. Lapsikusest pole neis jälgegi 269F270. Lapsikust antud teemas ja ka mujal on demonstreerinud hoopis Agu Laius, kes ei suuda teemat enam ammu haarata ja on läinud temale omaselt oponendi tekstidest lõikude kommenteerimisele, lõikude, mis iseseisvalt ei tähenda midagi, kuid omavad olulist osa tervikus. Arusaamatuks jääb soovitus, et kui midagi analüüsid, siis jäta lisamata, et su analüüs on sisuline või objektiivne??? Aga kui see seda on? Kui see on põhistatud õigusaktidega, autoriteetide kirjutistega? Saan aru, et demagoogia handbookis on sellisel soovitusel õige 270 kui mitte nimetada lapsikuseks nooruslikku tuhinat vanale demagoogile asju selgeks teha (vanale penile uusi nippe õpetada?). See on tõesti lapsik, aga sellest saab ehk Marko isegi aru ja need pikad selgitused ongi rohkem teistele, väljakujunemata demagoogidele, mõeldud

414 koht, sest demagoog ju ei tee midagi sisulist, aga Marko kirjutistes on nii sisu kui ka objektiivsus. Agu viitab ka mingile poolevalikule, mille Marko olevat teinud ja mille seisukohti ta ka kaitsvat. Agu ei saa lubada endale tunnistada, et Marko ja tema diskussioon ei tähenda ilmtingimata poolevalikut üldiselt, et diskussiooni oma jonnakusega on kuumaks kütnud Agu ise, et Agu ise on nagu nurkaaetud loom, kelle ainus instinkt on enda meeleheitlik kaitsmine, sest ta ei tea, et käsi, mis tema poole sirutub, tahab võib olla teda aidata. Agu Laius: Mina omalt poolt olen jätkuvalt valmis selgitama ka enda ja koalitsiooni seisukohti. Raivo Uukkivi See viimane lause on huvitav. Sellest võib aimata, et kogu selle temaatika sõnavõtud on Agu enda ja koalitsiooni seisukohad, aga võib ka aru saada, et Agul ja koalitsioonil esineb seisukohtades erinevusi, kuid Agu suudab rahulikult ka neid selgitada. Jõudu talle selleks! Mis puudutab seda revisjonikomisjoni esimehele juhi valimist ja head tava, siis mina arvan küll, et see teema on laialivalgunud ja oma esialgse sisu juba ammu minetanud. Revisjonikomisjoni asjus on tõde ammu selgunud koalitsioon ei järgi head tava ja ahendab sellega opositsiooni võimalusi vallavõimule järelevalvet teha, sellega rikub koalitsioon ka paljutsiteeritud Veneetsia komisjoni poolt väljatöötatud koodeksit ja käitub demokraatiat õõnestavalt. Loodan, et ka valija märkab seda ja kaotab tänase koalitsiooni vastu usalduse. 48. Revisjonikomisjoni tegemistest läbi volikogu vaate. Pärast 2010 jaanuari pööret valiti revisjonikomisjoni esimeheks ambitsioonikas uustulnuk Kersti Peterson IRL-i liikmeskonnast. Kaval käik panna komisjoni juhtima inimene, kellel pole aimugi, mida tegema peab. Nii ka juhtus, et midagi ei juhtunud ja mõne aja pärast (paljuski ka opositsiooni urisemise tõttu) otsustati valida uus. Seekord siis juba teises volikogu koosseisus trooniv IRL-i suurim hääletooja, suur ärimees Ülo Timuska. Selle valiku kohta muidugi saab öelda, et see on veel targem kui esimene. Jätan siinkohal kommenteerimata, mida mõtlen, eks teadjad saavad aru. Mitteteadjad saavad loo arenedes aru. Niisiis oli juba võimupöördest möödas aasta. Komisjoni tööplaani ei täidetud, komisjon ei suutnud anda isegi seisukohta 2009 majandusaasta aruandele. Vaid ühe kokkuvõttega saadi maha, aga seal kajastus ka vaid komisjoni esimehe isiklik äng ja viha Vaheko vastu. Kahjuks kogu kokku klopsitud kokkuvõte oli faktipõhjata ning komisjoni poolt kinnitamata. Lisaks tegi selle nn akti maatasa ka Vallavalitsus

415 Sellest johtuvalt tegime volikogus sellise pöördumise. Rae vallavolikogule Revisjonikomisjonist Lugupeetud kolleegid Mäletatavasti täna täpselt aasta tagasi realiseerus sõnamurdmisele baseeruv võimuvahekordade muutus Rae vallas. Sellega kaasnes ridamisi muutusi, muuhulgas ka uue revisjonikomisjoni valimine. Tavaliselt on kombeks, et selle kontrolliva komisjoni esimehe koht läheb opositsiooni esindajale. Uus koalitsioon kombineeris esialgu veidi üle, et vältida koha täitmist vale inimesega, samas taibati oma viga peagi ja pöörduti opositsiooni poole, et siiski saada komisjoni esimees just opositsioonist. Paraku ei oleks selle koha vastuvõtmine opositsiooni poolt tollel hetkel ilmselt olnud poliitiliselt korrektne, sest oleks tulnud ju anda seisukoht (majandusaasta aruande kontekstis) just enda tehtud tööle. Sellele põhjendusele toetudes loobuti 2010 aastaks revisjonikomisjoni esimehe kohast. Nii valitigi esimees koalitsiooni hulgast ja kinnitati tööplaan 2010 aastaks. Selles plaanis oli toodud 7 kontrollülesannet ja antud ka tähtajad. Kahjuks vaadates seda tööplaani ja võrreldes teda tehtuga saab asuda seisukohale, et revisjonikomisjon pole oma tööga hakkama saanud ja tööplaanist on 7-st ülesandest kuidagi moodi tegeletud vaid ühega! Isegi seadusega pandud kohustus majandusaasta aruande kontrollimine ja seisukoha andmine jäi tegemata. Esitati vaid üks akt, mis kubises vigadest ja isiklikku laadi ärapanemisest. Kõike eelnevat teades teen ettepaneku vahetada välja revisjonikomisjoni esimees. Raivo Uukkivi Vallavolikogu liige Sellele ettepanekule tuli volikogu esimehe vastus

416 Tundus, et volikogu esimees ootas eelnõud!!! Samas sellises olukorras on 2 võimalust soliidne, mille puhul koalitsioon teadvustab probleemi 270F271 ja kutsub ise oma esindaja tagasi või umbusalduse menetluse algatamine. See teine võimalus on opositsioonile. Kuna koalitsioon ise ei soovinud oma algatust algatada, siis tegime seda meie ja esitasime umbusalusavalduse Ülo Timuska umbusaldamiseks. 271 Tegelikult sellele esimesele ja ainsale aktile antud vallavalitsuse seisukoht, mis akti põrmustas, on ju ka hinnanguks esimehele??

417 Rae vallavolikogule Jüri, a Käesolevaga, meie allakirjutanud volikogu liikmed, algatame umbusaldusmenetluse Rae vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehele. Umbusaldusavalduse esitamise põhjuseks Ülo Timuska poolt ülesnäidatud saamatus juhtida revisjonikomisjoni. Saamatust iseloomustame järgnevalt: aasta tööplaan (volikogu poolt kinnitatud ) täitmata ja volikogule ülevaated andmata; a majandusaasta aruandele ei antud revisjonikomisjoni seisukohta ja seeläbi rikuti KOKS 39¹ sätestatut 3. ainuke 2010 esitatud revisjoniakt oli erapoolik ja antud komisjoni esimehe poolt. Akti polnud kinnitatud revisjonikomisjonis. 4. Revisjonikomisjoni liikmete arv ei vasta seaduse nõuetele (KOKS 48 (1)) ja komisjoni esimees pole selle puuduse likvideerimiseks midagi teinud. Loomulikult omab siinkohal kaasvastutust ka volikogu esimees toimunud volikogu istungil juhtisime Ülo Timuska saamatusele volikogu tähelepanu ja andsime võimaluse koalitsioonile vangerduse tegemiseks. Kahjuks sellele ei reageeritud. Eeltoodut teades teeme ettepaneku lisada vastav umbusaldushääletuse päevakorra punkt aprillis 2011 toimuva (kui mõni istung toimub varem, siis juba sinna) volikogu päevakorda. Samuti lisada päevakorda ka uue revisjonikomisjoni esimehe ja ühe revisjonikomisjoni liikme valimine. Volikogu liikmed: Raivo Uukkivi Enn Mänd Tatjana Lelov Mati Prits Aadi Potter Igor Mozessov Margus Valgma see hääletus ka läbi viidi. Kahjuks koalitsioon ei suutnud endale tunnistada esimehe saamatust ja nii jäi ta postile

418 Hea märk on see, et 4 jätsid hääletamata, seega need 4 kohe kindlasti ei olnud Timuska tegevusega rahul Lõpuks sai Timuska ise aru, et ei vea välja ja astus tagasi. Vald sai jälle uue komisjoni esimehe. Või tegelikult vana? Kuna ka see esimees polnud oma eelmise tegevusaja vältel suutnud miskit korda saata, siis tundub koalitsiooni pink olevat täiesti tühi, sest miks muidu ebaõnnestujatele üle jõu käivaid ülesandeid selga laotakse? Istungi protokollis kajastub uue esimehe määramine nii Ja tegelikult ei muutunud midagi. Stagnatsioon komisjoni töös jätkuv, tööplaane ei täidetud. Uuemaa proovis, aga tema initsiatiiv surmati. Mõnitades

419 See viis meid uuesti kolleegide poole pöörduma. Rae Vallavolikogule Revisjonikomisjoni tegevusetusest Käesolevaga esitan fraktsiooni Raekodanik nimel murekirja seoses Rae Vallavolikogu revisjonikomisjoni jätkuva tegevusetusega, mis on tegelikult viinud meid seaduse mitte täitmiseni. Selle teema aktuaalsusele on opositsioon pidevalt juhtinud valda juhtiva seltskonna tähelepanu. Vastuseks on vaid erinevates blogides esitatud loosungid ja avalikkust eksitav informatsioon, mis pole kuidagi mõjunud revisjonikomisjoni töö kvaliteedile. Aasta tagasi, , tegime volikogus motiveeritud ettepaneku, et võimulolijad vahetaksid enda esindaja esimehe kohal, sest oli selge, et esimehest polnud sellise komisjoni juhina asja. Puudus nii võimekus kui ka tahe. Ettepanekule ei järgnenud tegevust oli meile selge, et revisjonikomisjoni esimeest võimu esindajad välja ei vaheta ja me esitasime umbusaldusavalduse komisjoni esimehe umbusaldamiseks. Mäletatavasti ei läinud see läbi, sest vaatamata absoluutselt mitte midagi tegemisele, usaldas volikogu enamus saamatut esimeest ikka veel. Me ei saa tänaseni aru, millisele imele loodeti. Möödus sisuliselt 7 kuud, mille jooksul revisjonikomisjon jätkuvalt mitte midagi ei suutnud korda saata (isegi mitte esitada volikogule eelnõud tööplaani kehtestamiseks, rääkimata majandusaasta aruandele seisukoha andmisest), alles 7 kuu möödumisel taipas võimuliit, et nii edasi minna ei saa ja suudeti kokkuleppida kuidas saamatu komisjoni juht vahetada nii, et mehe tegematust/saamatust mitte rõhutada. Komisjoni esimees astus ise tagasi ja istungil valiti uus. Samal istungil kinnitati ka lõpuks 2011 tööplaan komisjonile. Nõrk plaan, kuid siiski plaan. Täna on , seega on möödunud järjekordne 3 kuud. Sirvides valla dokumendiregistrit saab teha järelduse, et komisjon uue liidri juhtimisel koos käinud ei ole, sest ühtegi protokolli me kodulehelt ei leia. PM kohaselt peaks nad olema avalikustatud. Siit saamegi tulla tagasi seaduse mitte täitmise juurde, millesse komisjoni tegematus on kogu volikogu mässinud. Kahe aasta jooksul ei ole suudetud esitada ühtegi nõuetele vastavat revisjoniakti, pole täidetud volikogu poolt kinnitatud tööplaane,

420 pole antud seisukohta ei 2009 ega 2010 majandusaasta aruannetele. Ei ole täidetud 2010 tööplaani, mis antud komisjonile täitmiseks volikogu otsusega (seega puudub ka info näiteks sellest mis toimub spordikeskuses. Kas seda kogukondlikku spordiasutust kasutatakse õiguspäraselt või on seal siiski maksumaksja arvelt tehtavaid soodustusi ühe partei toetajate klannile) 2011 ei ole esitatud seaduses ettenähtud (KOKS 48 (7)) aruannet oma tegevustest. (seega volikogu ei tea kuidas siiski arendajatega sõlmitud lepingutes märgitud kohustusi on täidetud ja kas need kohustused on tasakaalus, ei tea me midagi õigusabikuludest.) Siit siis küsimus (kahjuks hüpoteetiline, sest meie PM ei käsi volikogu esimehel sellistele küsimustele vastata), millal hakkab volikogu tööorgan tööle nii nagu seaduseandja on seda ette kirjutanud ja nii nagu volikogu tööplaan on kontrollimiste kava kehtestanud? Kaks aastat on volikogu hoitud täielikus pimeduses. Kas on midagi varjata või on saamatus jätkuvalt kinni komisjoni juhis? Raivo Uukkivi Fraktsiooni Raekodanik nimel Agu Laiuse vastus fraktsiooni Raekodanik murekirjale ja minu poolsed kommentaarid. Sissejuhatuseks pean ütlema, et ma ei kahelnud hetkegi, et Agu Laius vastust ei saada ja ei pidanud ka pettuma. Vastus tuli kiiresti. Vastus on probleemi analüüsi osas sisutu, vaid erinevaid põhjusi otsiv, eesmärgiks süüdistada kõiki teisi ja mitte kirjeldada objektiivseid põhjusi ning näidata teid, kuidas sellest rumalast (eriti koalitsiooni jaoks) seisust välja tulla. Vastust lugedes ja sügavamat tagapõhja teades, saan väita - jällegi oli mul õigus, aktsendid toodud vastuses näitavad selgelt kui paljasõnaline see vastus on. Asjaolusid mittetundvale lugejale pole see demagoogilise vastuse sisutus ehk mitte nii väga selge, kuid loodetavasti pärast minu kommentaare muudavad ka nemad arvamust. Seega kommenteerin otse Agu teksti, nii on ilmselt kõige ülevaatlikum. Agu Laius: Tere, hr Raivo Uukkivi, Jagan fraktsiooni Raekodanik muret revisjonikomisjoni töö üle, mida väljendate vallavolikogule üle antud murekirjas. Seni oleme volikogus rohkem pidanud tegelema komisjoni koosseisu küsimustega, kui, et komisjon oleks saanud oma tööd teha. Kahjuks ongi fraktsioon Raekodanik keskendunud pigem tähelepanu juhtimisele, kuidas koalitsioon vallavolikogus peab tegutsema ja muretsemisele, kui komisjoni töölerakendamisele ja selles kaasatöötamisele. Komisjoni töölerakendamine eeldab esmalt selle mehitamist ennekõike just

421 opositsiooni esindajatega. Mäletatavasti oleme korduvalt tegelenud komisjoni uue liikme valimisega, kuna opositsiooni esindaja on kas lahkunud volikogust või on komisjoni liikme kohalt tagasi astunud või ei ole pidanud vajalikuks kandideerida komisjoni esimeheks või liikmeks271f272. Raivo Uukkivi: Selles on muidugi austatud esimehel õigus, et komisjon saab tööd teha vaid siis, kui komisjon on olemas. Eksib auline volikogu esimees selles, et fraktsioon Raekodanik kuidagi muretseks koalitsiooni pärast, ei muretse me selle jõugu pärast, ikka volikogu (valijate poolt valitud esindajatest koosnev esinduskogu) töövõime pärast. Tõsi on, et koalitsiooni, kui enamuses olev ja seega volikogu otsuste osas olulist tähtsust omav, tegevus on volikogu töövõime tagamisel oluline, kuid see ei tähenda, et opositsioon vähemalgi määral koalitsiooni saamatuse pärast muretseks. Agu Laius: Korduvalt on pakutud opositsioonile esitada oma esindaja revisjonikomisjoni esimeheks. Opositsioon ei ole pidanud vajalikus selles asjas läbi rääkida ja kokku leppida. Nii ka viimati a., kus opositsioon näitas vaid oma jäikust ja soovimatust kokku leppida. Sellise käitumise jätkuks sobib kenasti ka muretsemine, mitte aga aktiivselt lahenduste otsimine. Raivo Uukkivi: Eelmises lõigus kuvatud lingilt leiab ka selgitusi sellele, et me oleme juba 1,5 aastat esitanud oma esimehe kandidaadi. Demokraatlikus ühiskonnas on palju põhimõtteid, neist 1 on kindlasti see, et hea tava kohaselt juhib järelevalvet tegevat institutsiooni opositsiooni esindaja ja teiseks see, et opositsioon esitab selleks OMA kandidaadi ning see aktsepteeritakse. Ühes teises kultuuris ja ühes teises ideoloogias valib võimuklann opositsiooni hulgast neile sobivaid kandidaate. Seega siin on volikogu esimees demonstreerinud oma ebademokraatlikku suhtumist. Siinjuures peab Agu auks tõdema ( ta ütles mulle ise ), et tema oli opositsiooni kandidaadiga nõus, kuid Gutmanni nõudmine oli, et seda kandidaati (mind) ei toetata. Muide absoluutselt vale on väide, et opositsioon oma esindajat istungil ei esitanud. Esitas, kuid demokraatlike valimiste ja hea tahte eiramise tõttu jäi ta teisele kohale Agu Laius: Ma ei saa nõustuda, et revisjonikomisjoniga seonduva kohta on avalikkusele jagatud eksitavat informatsiooni. Möönan, et minu poolt vallavolikogu liikmena avalikkusele antud informatsioon ei ole meeldinud mõnele fraktsiooni Raekodanik liikmele, aga see ei tähenda veel, et see informatsioon on eksitav. Raivo Uukkivi: Väite, et erinevates kanalites on antud eksitavat infot ja üheks sellise info vahendajaks on Agu Laius, tõestuse saame sellest samast Agu tänasest kirjast, kui loeme seda koos kommentaaridega. See ei pruugi Agule muidugi meeldida, kuid see ei muuda eksitava info andmist ja loosungeid olematuks. 272 Austatud volikogu esimees võiks otsida üles kõik otsused, mis vangerdusi kajastavad ja teha kokkuvõtte ning siis alles sõna võtma. Juba eeltoodud esimehe vahetused näitavad, et probleem on sügavalt koalitsiooni sees. Infot saab ka siit Lisaks eelnevates ja järgnevas pildis

422 Agu Laius: Volikogu esimehena olen kursis, et on koostatud 2 revisjonikomisjoni akti vastavalt revisjonikomisjoni 2010.a. tegevuskavale ja 3 akti 2011.a. tegevuskavale. Olen osalenud ühel komisjoni koosolekul 2011.a. oktoobris ja viibinud ühe 2011.a. tegevuskavas ettenähtud revideerimise juures. Raivo Uukkivi: Kui lugeda meie murekirja, siis seal on selgelt öeldud, et ei ole suudetud esitada ühtegi nõuetele vastavat revisjoniakti seega on rõhutatud, et pole esitatud nõuetele vastavat akti. Murekirja esitamise ajaks oli esitatud üks absoluutselt kriitikat mitte kannatav akt (2010 lõpp), mille tegi maatasa ka vallavalitsus. Seda akti saab lugeda samuti eelpool toodud linki kasutades ja revisjonikomisjoni teemas toodud dokumente lugedes. ROHKEM AKTE volikogule esitatud ei ole, seega ei ole eelpool toodud Agu Laiuse väitel meie murekirja ja revisjonikomisjoni tegematuse osas mingit sisu. Lisaks peaks selliseid akte arutatama ka komisjoni koosolekutel, koosolekutest tuleb koostada protokoll, mis vastavalt põhimäärusele avalikustada valla kodukal. Valla kodukal ei ole ühtegi protokolli ühestki koosolekust, mis oleks toimunud pärast volikogu istungit. Seega pole komisjon tööd teinud M.O.T.T Agu Laius: Vastavalt valla põhimäärusele peab aktid läbi arutama revisjonikomisjon ja edastama need vallavalitsusele seisukoha andmiseks. Komisjoni töö aktide koostamisel on väga aeganõudvaks muutnud komisjoni liige Indrek Uuemaa, kellele tema enda väitel pakub huvi vaid Rae Valla Spordikeskuse teatud isikute tegevusele hinnangu andmine. Revideerimiste tulemused teda täielikult ei rahuldanud ja nii on ta takistanud aktide valmimist ja nende esitamist vallavalitsusele seisukoha andmiseks nende suhtes. Sealjuures ei ole ta esitanud ühtegi konkreetset ettepanekut aktide põhjendatud täiendamiseks, vaid on nõudnud mingeid täiendavaid dokumente, kuid samas ta ei ole suutnud määratleda, milliseid. Raivo Uukkivi: Eile, pärast käesoleva kirja lugemist suhtlesin ka Indrek Uuemaaga ja temalt saadud info oli ikka pehmelt öeldes päris erinev. Aga eks ta räägib ise oma tähelepanekutest. Samas on see heaks illustratsiooniks eelpool toodud väitele, et võimu tegevusi ei tohi kontrollida võim ise, sest siis püütakse probleeme peita, vähendada jms. Aga ootame selle spordikeskuse akti kenasti ära ning siis juba analüüsime seda. Revisjonikomisjoni esimees Kersti Peterson pidi ka kõigepealt ära kuulama kõik Indrek Uuemaa pretensioonid koostatud aktide suhtes, taotles temalt kirjalikke ettepanekuid aktide täiendamiseks ja on kavandanud revisjonikomisjoni koosoleku aktide esitamiseks vallavalitsusele seisukoha saamiseks. Aastavahetuse tõttu ei osutunud võimalikuks koosolekut korraldada, samuti ka fraktsiooni Raekodanik liikme ajanappuse tõttu. Raivo Uukkivi: Hämmastav pealiskaudsus Agu Laiuse poolt. Minule teadaolevalt ei ole revisjonikomisjoni liikmete hulgas fraktsiooni Raekodanik liikmeid, aga ega mina ju fraktsiooni juhina ei peagi kõike täpselt teadma Agu Laius: Lõpuks avaldan samuti muret, kuna on kahetsusväärne, kui fraktsiooni Raekodanik nimel volikogule kirju kirjutav Raivo Uukkivi ei küsi või ei saa asjakohast teavet

423 fraktsiooni ja revisjonikomisjoni liikmelt Indrek Uuemaalt, vaid peab seda küsima vallavolikogult. Tean et Indrek Uuemaa on komisjoni tehtavaga kursis. Raivo Uukkivi: Minagi olen kindel, et Uuemaa on revisjonikomisjoni tegemistega kursis. Oma asjadega kursis olemise õpetuse võiks Uuemaalt võtta paljud, sh austatud volikogu esimees. Näiteks peaks olema volikogu esimees kursis oma juhitavas kogus toimuva osas. Kui ta seda oleks, siis ta ka teaks, et Indrek Uuemaa ei ole kunagi olnud fraktsiooni Raekodanik liige (vt istungil esitatud fraktsiooni registreerimise avaldust), ta teaks, et fraktsioonis on täna 6 liiget ja Uukkivi esindas oma murekirjas neid 6 vallavolikogu liiget. Ja olen kindlalt ka seda meelt, et volikogu tööorgani tegevuse ja /või tegevusetuse kohta küsitakse ikka ametlikku infot volikogu esimehelt, kes volikogu töö eest vastutab. Täna kahjuks ei ole volikogu esimees volikogu komisjoni tööle saanud. Ja kui meie murekirja täpselt lugeda, siis volikogu käest ei küsinud ma midagi, küsisin ikka volikogu esimehelt. Lõpetuseks pean ütlema, et mul on väga kahju, kuid tundub, et Rae valda täna juhtiv seltskond ei soovigi revisjonikomisjoni sisulist tööd tegema panna ja seega jään oma seisukoha juurde soov revisjonikomisjoni tegemisi kiivalt suunata ja kontrollida viitab soovile midagi kiivalt varjata. Ja aina paremaks läks valitud esimees otsustas vahepeal oma volitused peatada. IRL-i ja kogu koalitsiooni õnnetuseks sattus volikokku Jüri Kivit, kes ei kavatsenudki astuda ühte jalga parteilise korra kohaselt ning see ennustas probleeme. Et viia Kiviti tähelepanu omade kritiseerimiselt kõrvale tõsteti ta ka komisjoni esimehe staatusesse. Paraku see ei aidanud ja nii oli vaja tuua Peterson tagasi, et vabaneda tüütust Kivitist. Kiviti väljumine volikogust jättis jälle revisjonikomisjoni esimehe tooli tühjaks. See süvendas olukorra koomilisust. Kiviti auks peab ütlema, et ta oli vist ainus komisjoni esimees, kes püüdis süveneda ja mitte ainult katta koalitsiooni enda sigadusi. Parim näide sellest oli lasteaiajärjekorraga tegelemine, milles mees jõudis seisukohale, et asi segane ja kohti on läinud ka vallavanema sõpradele. Kivit oli küll tahumatu ja asjadega mitte väga kursis olev, kuid temast oleks saanud asja. Paraku asja saamine ennustas probleeme koalitsioonile ning seega otsus - Peterson tagasi - oli vältimatu. Lõppes Kiviti tähelend Nimetatud kuupäeval tegi Rae vallavolikogu ajalugu (aga mitte pretsedenti Eesti mõistes) valiti järelevalve organi juhiks volikogu esimees! Tase. Protokollis kajastus see nii:

424

425 49. Revisjonikomisjoni tegemistest läbi diskussiooni volikogu esimees vs volikogu liige. Kuna see teema on olnud tegelikult viimase volikogu perioodi üks olulisemaid demokraatliku hea tava rikkumisi tänaste võimurite pool, siis lisan siia veel ühe huvitava diskussiooni. Ka volikogu esimees on saanud aru, et probleemid on, kahjuks ta püüab leida pidevalt probleemidele õigustust ja mitte lahendusi probleemi kõrvaldamiseks. Seda on olnud võimalik eelmiste piltide lugemisel juba tabada. Samas on veel mõned väitlused, mida oleks hea teada. Järgmised diskussioonid on tekkinud nii, et Laius põrutab IRL-i blogis, siis keegi lugejatest on juhtinud minu tähelepanu mõnele kirjutusele ning seejärel olen püüdnud neid kirjutusi analüüsida ja rumalusi ümber lükata. Järgnev on täpselt nii tekkinud lugu. Kuivõrd ma ei ole pidev IRL-i ajaveebi külaline, siis vahetevahel mõne huvitava loo ilmumise järgi keegi jälle annab mulle vihje, et mine loe. Nii ka seekord. Lugesingi ja nagu ikka selle autori puhul, sain ka naerda. Respekt autorile, kes valdab nii hästi demagoogia võtteid ja esitab pooltõdesid või lausvalet nii, et hakkagi uskuma. Miks see teema nüüd on kokku kribatud? No eks ikka selleks, et ette valmistada istungil arutusel olevat eelnõu, millega koalitsioon muudab (jälle) revisjonikomisjoni koosseisu suurust. Selle artikliga soovitakse kogu vastutus koalitsiooni poolse kombineerimise eest suunata opositsioonile. Küll süüdistatakse komisjoni mittetöötamises opositsiooni, kuid tegelikult on tegemist koalitsiooni enda hea poliitilise tava vastase käitumisega juba poolteist aastat. Selle aja jooksul pole see komisjon suutnud kahel aastal anda seisukohta majandusaasta aruandele, pole teinud ühtegi tõsiseltvõetavat revisjoni, on saanud maha vaid ühe äpardunud katsega sisse sõita eelmisele vallavalitsusele, aga ka siin pidi tõdema, et mingit tegelikku probleemi polnudki. Kahju, aga nii ta on koalitsioon süüdistab oma saamatuses opositsiooni ja valmistab ette olukorda, kus kogu võimu tegemisi kontrolliv komisjon on puhtalt selle võimu enda kontrolli all. Nõuka aeg tuleb meelde? Dirigendiks sellise olukorra sünnile on muidugi volikogu töö koordinaator ehk volikogu esimees. Kas mineviku kogemus aitab teda selles? Ei oska öelda, küll aga kommenteerisin Agu Laiuse üllitist tema enda teksti ja näitasin ära eksimised. Revisjonikomisjonist Agu Laius: Olen vallavolikogu revisjonikomisjonist mitmel puhul kirjutanud ja ühega neist võib tutvuda siin, aga ka teisteski ajaveebi lugudes. Teatud määral puudutasime revisjonikomisjoni tööd ka IRL Rae blogis teema Rae valla põhimäärusest arutelu käigus. Probleeme volikogu revisjonikomisjoni tööga on olnud. Alates sellest, et komisjoni esimeheks on koalitsiooni liige, kuni selleni, et opositsioon ei soovigi komisjoni omalt poolt liikmeid esitada. Raivo Uukkivi: Kummastav järeldus just lõpuosas. Esimeses osas saab vaid nõustuda ei ole hea tava, et koalitsiooni esindaja juhib koalitsiooni kontrolliva komisjoni tööd. Sellest tava rikkumisest johtuvalt ei saa opositsioon selles komisjonis osaleda, sest koalitsiooni kombinatsioonide tulemusel poleks olnud opositsiooni hääl komisjonis kuuldav. Põhjendan

426 esimees koalitsioonist ja üks liige koalitsioonist, 2 liiget opositsioonist ja seega igast küljest vaadates ei ole võimalik koalitsiooni kohta ühtegi negatiivset (objektiivselt) otsust teha, sest opositsioonil puudub võimalus koalitsioonist üle hääletada. Häälte jagunemine 2-2 annab jõu esimehe häälele ja seega surutakse alati läbi koalitsiooni tahe. Sellises mängus pole mõtet kaasa mängida. See ei anna kellelegi midagi, ka ei saa volikogu kunagi adekvaatseid otsuseid sellelt komisjonilt. Agu Laius: Ülo Timuska ei taotlenud seda kohta ise, vaid nõustus aasta kevadel kandideerima, kui koalitsiooni moodustumise järel selgus, et opositsioon ei esitagi oma kandidaati revisjonikomisjoni esimehe kohale. Ülo Timuska kandideerimine oli sundkäik, mida nüüd koalitsioonile ette heidetakse. Raivo Uukkivi: Tuletame meelde, et Timuska oli juba teine koalitsiooni poolne esimees. Agu Laius: Proovisin 2010.a kevadel tekkinud olukorda lahendada, kui kohtusime Raivoga ja tegin talle ettepaneku kandideerida revisjonikomisjoni esimeheks. Siis Raivo keeldus ja põhjendas, et tal ei ole sobilik anda hinnangut vallavalitsuse 2009.a. tööle. Ettekäändena hea, kuid revisjonikomisjon oleks saanud aasta jooksul kontrollida uue vallavalitsuse tööd. Pealegi ei tee kontrollimisi mitte revisjonikomisjoni esimees ainuisikuliselt, vaid iga kontrollimist arutatakse komisjoni koosolekul ning seejärel vallavalitsuses ja volikogus. Raivo Uukkivi: Kena jutt, kuid vaid neile, kes asjadest täpsemalt ei tea. Esimene osa jälle kenasti õige. Samas on Agu unustanud (?) meie vestluse selle osa, kus sai selgitatud, et oleme valmis selle esimehe teema juurde tegasi tulema pärast 2009 majandusaasta aruande kinnitamist. Loomulikult ootasime initsiatiivi võimulolijatelt, paraku seda ei tulnud. Selle asemel oleme saanud Agu kirjutistest lugeda sõnaselgelt, et koalitsioon välistab Uukkivi kandidatuuri. No see aga on juba opositsioonile ettekirjutuste tegemine ja demokraatlikus valitsemises selliseid ettekirjutusi ei peaks olema. Ehk teisisõnu Agu oma kirjutises esitab pooltõdesid. Agu Laius: Nii oli mõne kuu jooksul opositsioonile juba 2 korda tehtud ettepanek hakata juhtima revisjonikomisjoni tööd. Raivo Uukkivi: Loe veelord eelnevat selgitust Agu Laius: istungil tegime katse suurendada revisjonikomisjoni liikmete arvu 3- lt 4-le ja valida 2 uut liiget, sest järjekordne keskerakonna nimekirjas olev volikogu liige loobus volikogus (ühtlasi ka komisjonis) töötamast. Valisimegi kaks uut liiget Ramses Alliksoo ja Mati Pritsi (opositsiooni liige). Mati Prits aga andis kohe pärast valimist teada, et kavatseb tagasi astuda. Tegi seda juunis, kuna varem ei suutnud selleks korrektset avaldust kirjutada. Raivo Uukkivi: See on väga rumal jutt. Inimene kirjutas avalduse ja väljendas oma tahet, kuid volikogu esimees puges lihtsalt ühe vormistusliku nüansi taha ning demonstreeris järjekordselt oma kallutatust. Agu Laius: Kandideeris ka Raivo Uukkivi, aga ei saanud piisavalt toetushääli (opositsiooni poolt väike valearvestus) Raivo Uukkivi: Tegelikult ei olnud siin mingit valearvestust, vaid koalitsiooni poolt õnnestunud käik, millega kasutati Mati uustulnuka staatust ära ja Mati langes lõksu. Ka selles Mati Pritsi ülesseadmises oli näha, et koalitsioon tegi kõik, et komisjoni ei saaks inimene, kes on vallas toimuvaga kodus.. Agu Laius: Kolmas kord proovisin aprillis-mais 2011, kui arutasin revisjonikomisjoni teemat Enn Männiga uue keskerakonna kohaliku juhiga. Sain temalt lubaduse, et nad esitavad kandidaadi revisjonikomisjoni esimehe kohale. Hiljem palus ajapikendust istungi eel ei suvatsenud Enn Mänd vastata enam isegi telefonile, kui soovisin temalt vastust lubaduse

427 täitmise asjas. Ei pakkunud opositsiooni poolt ka liiget revisjonikomisjoni. Polnud parata, pidin ettevalmistatud eelnõu istungi päevakorrast tagasi võtma. Volikogu opositsioon on tegutsenud nii, et revisjonikomisjoni töö olekski pidevalt häiritud, et saaks selle üle lokku lüüa. Vastutuse võtmise soovi neil ei ole olnud. Seda kinnitab pärast istungit Raivo oma foorumis esitatud avaldus, kus keskerakonna nimekirja uus fraktsioon annab teada, et ei kavatsegi kandidaate revisjonikomisjoni liikmeks esitada. Saime teada, et opositsioonil ei olegi soovi revisjonikomisjoni töös osaleda. Raivo Uukkivi: Jälle deklaratsioon, mis kvalifitseerub vaid demagoogiale. Nagu minu eespooltoodud kommentaaridest selgub, oleme alati valmis tegema tööd heale tavale vastavalt komplekteeritud revisjonikomisjonis. Küll me seal ka oma töö eest vastutaksime. Kindel on see, et ei saa vastutada koalitsiooni poolt pealesurutavate otsuste eest ja tõepoolest sellises läbinähtavalt revisjonikomisjoni tööd pärssiva koosseisuga komisjonis on raske osaleda. Seega hr Laius & co, võtke julgus kokku ja järgige demokraatliku hea tava printsiipi toetage komisjoni esimehena opositsiooni poolt pakutavat kandidaati ja tehke komisjoni koosseis selline, et seal ei domineeriks koalitsiooni arvamus. Agu Laius: Kõigest sellest nopib opositsioon ja mõni kommentaator üles pseudoprobleemi, kas volikogu töötab vastavalt KOKSile, sest mitmel korral ei ole komisjonis olnud 3 liiget, nagu KOKS ette näeb. Ei ole olnud ega saanudki olla, sest korduvalt on järjekordne opositsiooni esindaja peatanud oma volikogu või komisjoni liikmelisuse. Olukorda, kus revisjonikomisjonil on KOKSis ettenähtust vähem liikmeid, ei ole võimalik vältida, sest revisjonikomisjoni liige saab tagasi astuda avalduse esitamisele järgmisest päevast, volikogu saab kokku kutsuda mitte varem, kui 5 päeva pärast istungi kutse väljasaatmist. Volikogu istungi kokkukutsumiseks peab eelnevalt olema nii eelnõu kui ka teadmine, et on olemas kandidaate komisjoni liikmeks. Raivo Uukkivi: See jutt nüüd küll päris adekvaatne pole, Agu nutab lugeja õlal, et näe ma ei saa oma tööga hakkama?? Agu Laius: Püüdsime seda opositsiooniliikmete kiiret voolavust volikogus leevendada 4- liikmelise revisjonikomisjoniga, kuid komisjoni liikme esitamisest keeldumine sundis ka seda otsust ümber vaatama ja piirduma ikkagi 3-liikmelise revisjonikomisjoniga. Arutame seda volikogu istungil augustis. Nii olengi poolteise aasta jooksul korduvalt konsulteerinud opositsiooniliidritega revisjonikomisjoni ja selle esimehe teemadel, aga vastuseks olen saanud vaid äraülemisi või lubadustest taganemisi. Olen ka teada andnud valmisolekust edasisteks konsultatsioonideks, kuid kumbki opositsiooniliider ei ole selleks kontakti võtnud. Ise ma uut katset enam ei algata nüüd ootan konstruktiivseid ettepanekuid opositsiooni poolelt. Raivo Uukkivi: Ohhoo! Minuga (kui ta mind peab silmas ühe opositsiooniliidrina ) pole Laius küll milleski kontakti otsinud. Kindel on see, et revisjonikomisjon on volikogu tööriist ja volikogu juhib volikogu esimees, seega deklaratsioon, et mina teiega ei räägi, on pentsik kui mitte enam. Kui aga Agu arvab, et oma internetiavarustesse saadetud üllitistes kirjutatu on mingi kontakti otsimine ja valmisolekust teadaandmine, siis võib öelda, et ka mina olen mitmel korral opositsiooni või fraktsiooni seisukohast teada andnud. Tegin seda siin kommentaarideski ja kordan veelord üle: Seega hr Laius & co, võtke julgus kokku ja järgige demokraatliku hea tava printsiipi toetage komisjoni esimehena opositsiooni poolt pakutavat kandidaati ja tehke komisjoni koosseis selline, et seal ei domineeriks koalitsiooni arvamus Ja veel kordan sedagi, et ei maksa valetada, sest mõni inimene ju mäletab pikemalt kui 3 sekundit. Näiteks mina ja ma meenutan sullegi seda, kuidas poolteise aasta eest algas revisjonikomisjonile esimehe leidmine (olen sellest varemgi kirjutanud). Nimelt tegi uus

428 koalitsioon oma esimese istungi ( ) päevakorra sellises jrk-.s, kus oli revisjonikomisjoni esimehe valimine enne vallavanema umbusaldamishääletust. Seega ei saanud veel umbusaldamata vallavanem (mina) osaleda revisjonikomisjoni esimehe valimistel põhjusel, et sellele kohale valitakse volikogu liige. Volikogu liikmeks saab aga umbusaldatav vallavanem alles pärast umbusaldamist ja seejärel vastava valimiskomisjoni otsuse tegemist. Seega lõpeta oma jutt oma tahtmisest Uukkivi näha revisjonikomisjoni esimehena poolteist aastat tagasi. Kuna sellel esimesel istungil aga ükski teine opositsiooni liige, eelpool kirjeldatud käitumisele reaktsioonina, ei olnud nõus esimehe postile asuma, siis tuligi valida ekspromt esimees koalitsioonist. Selleks sai Kersti Peterson. Niipalju, siis selgituseks ponnistustele komisjoni esimehe valimistel. Lisaks on juba mitmeid kordi näidatud just koalitsioonipoolset kaadrivoolavust revisjonikomisjoni kontekstis, seega ka siin kuidagi opositsiooni süüdistama hakata on lühinägelik. Agu Laius: Eks kõigest sellest tuleb ka aru saada. Volikogu liikmetel puudub piisav kompetents, mõnel ka tahtmine, volikogus tööd teha. Raivo Uukkivi: Nõustun 100% - ühelgi komisjoni esimehel pole olnud ei kompetentsi ega tahtmist (siinkohal küll ühe erandiga Kiviti näol) Agu Laius: Sellest on aru saanud ka seaduseandja, kui sätestas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses KOKS-is tehtavad muudatused, mille kohaselt võib revisjonikomisjoni valida pädevaid asjatundjaid ka nende hulgast, kes ei ole volikogu liikmed. Kahjuks hakkab see muudatus kehtima alles a. Raivo Uukkivi: Ka siinkohal on selgelt näha tõlgendus, kuid las ta olla. Küll küsisin Laiuselt 2013 aastal üle, et mis siis nüüd, kus kompetents. Loomulikult oli ta oma kunagise jutu unustanud Agu Laius: Seni on valla põhimääruses 35 lõike 3 alusel olemas võimalus kasutada revideerimisel asjatundjate abi. Sisulised võimalused komisjoni tööks on olemas, puudub aga opositsiooni tahe selles töös osaleda. Raivo Uukkivi: Agu, milleks ikka veel ponnistad valetada? Kordan siinkohal veelkord eespool tehtud ja juba korratud ettepanekut: Seega hr Laius & co, võtke julgus kokku ja järgige demokraatliku hea tava printsiipi toetage komisjoni esimehena opositsiooni poolt pakutavat kandidaati ja tehke komisjoni koosseis selline, et seal ei domineeriks koalitsiooni arvamus Lisaks on volikogu töö käigus tõestatud, et opositsiooni liikmed (eriti Uuemaa) teeb tõsist tööd, kuid tal ei lasta seda lõpuni viia ja vaid mõnitatakse tema ponnistusi avalikult volikogu istungitel Niisuguseid sõnavõtte leiab perioodil 2010 jaanuar kuni tänaseni mitmeid, oma sisult on nad sama naljakad ja volikogu esimees otsib erinevaid põhjusi põhjendamaks miks ta ikka ei suuda oma tööd teha. Selle teema lõpetuseks esitan veel ühe kirjutatud samateemalise loo. Erimeelsused revisjonikomisjoni osas on ilmselt jäädavad. Revisjonikomisjoniteemaline väitlus on paljusõnaline, kuid tegelikult tammub kohal. On selge, et pooltel on kujunenud oma arvamus nii revisjonikomisjoni ülesannetest (üks arvab, et on vallavalitsuse abiline ja teine, et on volikogu tööriist, mis teeb vallavalitsusele järelevalvet) ja ka demokraatlikust heast tavast komisjoni liikmete, sh esimehe, valimisel. Minu selgitused

429 on kui vastu tuult sülitamine, kasu ei kopka eest. Selle asemel, et asjade sisust diskuteerida, keskendub oponent demagoogia lainele ja sellel sõites süüdistab mind minu ponnistuste pärast. Milles süüdistab? Süüdistab süüdistamises. Absurd, kas pole? Agu püüab ka fakte esitada??? Väide: Teema on kuumaks köetud. Näiteks Raivo pidevalt korratud väide, et koalitsioon ei ole tahtnud või ei taha revisjonikomisjoni esimeest opositsioonist. Olen mitmel korral kirjutanud, kuidas olen seda korduvalt pakkunud opositsioonile ja ühel korral ka Raivole. Raivo hilisem tegutsemine volikogu liikmena, sh tema avalikud kirjatööd on näidanud, et midagi head vallale sellest ei tuleks. Opositsioonis on aga veel 7 liiget, kelle hulgast ootangi kandidaati. Minu kommentaar: Mees kohe oskab nihverdada. Palun siis tuua ka välja need kirjutised, kus ma olen väitnud, et koalitsioon ei ole tahtnud või ei taha revisjonikomisjoni esimeest opositsioonist. Kuna väidetakse, et ma seda lausa korrutan, siis paluks ka rohkem näiteid. Momendil Agu ütleb, et esitab faktid, aga tegelikult esitab mingi enese peas tekkinud faktitoeta kombinatsiooni, mida püüab mulle pookida. Kordan veelkord üle seda mida olen tegelikult pidevalt rääkinud. Demokraatliku hea tava kohaselt 1. on revisjonikomisjoni esimees opositsiooni ridadest; 2. komisjonis on opositsiooni ülekaal; 3. esitab opositsioon oma kandidaadi(d) nendele kohtadele ja koalitsioon aktsepteerib 273 neid kandidaate.272f See ei ole opositsiooni poolne diktaat. Küll aga on diktaat see, kui koalitsioon hakkab opositsioonile ette kirjutama, et kes nende ridadest üht või teist kohta täidab. Agu Laiuse eelmise tsitaadi viimane lause (ja ka eelnevates kirjutistes leiduvad laused) seda koalitsiooni diktaati väljendabki. Agu ütleb veel: Raivo napsas minu kommentaari IRL Rae blogist, tõstis selle eraldiseisvaks artikliks oma kirjatöösse ja asus lõikude kaupa kommenteerima. Tema nõutud faktid (mida ta hästi teab) on aga IRL Rae blogi sama teema avaloos kenasti olemas. Minu kommentaar: Kahjuks pean (veelkordse avaloo läbilugemise järgselt) asuma seisukohale, et ainuke, mida seal polnud, on faktid, millega tõendada, et opositsioon (või selle liige Uukkivi) on teinud revisjonikomisjoni töö võimatuks. Seal sisalduvad vaid palju korratud Agule sobilikud tõlgendused (sj ka interpretatsioonid teemal, mida keegi opositsioonis mõtles või ei mõtelnud sildistamine?). Seega võib selle revisjonikomisjoni teema kokkuvõtteks öelda, et ega need kirjatükid meile enam sisus kvaliteeti ei anna. Mõlemal on oma seisukoht ja ilmselt mõlemad sellele ka kindlaks jäävad. Võis arvata, et enam naljakamaks sellel teemal minna ei saa, kuid 2011 aasta augustis ei osanud uneski nähe, et saab ikka küll. Saigi 2012 aastal asus volikogu esimees ise komisjoni esimehe kohale ja see on Rae valla ajaloos pretsedent, kus kontrollitav allutab endale kontrollorgani. Sellega jõudsime demokraatiasse Valgevene tasemel. 273 Analoogia võib tuua koalitsiooni loomisest. On kokkulepitud erinevate kohtade jaotused ja partnerid esitavad kandidaadid kohtade täitmiseks. IRL esitab planeerimise ja ehituse abivallavanemaks absoluutse kogemuseta kandidaadi. Reform ütleb ei. Kas selline olukord oleks aktsepteeritav? Ilmselt mitte

430 50. Lagedi kooli renoveerimisest. Perioodil 2010 jaanuar 2013 on korraldatud hankeid, mille läbi viimine ei ole korrektne. Nendel teemadel sai kirjutatud mitmeid lugusid ja tõestatud ära, et pealiskaudsel vaatamisel on tegemist JOKK skeemidega, kuid tegelikult oli aimatav terve süsteem, kuidas tööd suunati just nendele firmadele, millised kasutasid alltöövõtjana (eks)vallavanem Gutmanni ehitusfirmat. Samuti on vähemalt kahe hanke puhul hanke korraldamist konsulteeriv isik ise otseselt hankest kasu lõiganud ehitusfirmaga otseseoses. Järgnevates piltides käsitlen paari suuremat hanget. Lagedi kooli näitest saab lugeda alljärgnevalt. Kooli renoveerimine pidi toimuma 2009 aastal. Eeltöödena olid valminud detailplaneering, kooli renoveerimise projekt ja spordihoone ning staadioni projekt. Paraku valla eelarve tegemisel ei saanud keegi teada, et juba vastuvõetud riigi eelarvet 273F274 muudetakse veebruaris 2009 ja selle muudatusega muudeti olulisi sisendeid, mis olid aluseks kohalike omavalitsuste eelarvetesse. Üheks oluliseks muudatuseks oli üksikisiku tulumaksuosast kohalikele omavalitsustele ette nähtud osa vähendamine (iga maksumaksja brutotulult oli planeeritud KOV-idele eraldada 11,93%, seda vähendati ühepoolselt 274F275 11,4%-ni) ja teiseks, meie olukorras mitte vähem oluliseks, oli kohalikele omavalitsustele pandud laenukeeld. Paraku just Lagedi kooli renoveerimise tarvis planeerisime esialgu võtta ka laenu. Seega tänu majanduslangusele (või isegi krahhile) jäi 2009 planeeritud renoveerimine ära. Rae vallale tegi halvas mõttes üllatuse veel seegi, et jäi saamata riigi poolt lubatud toetus Peetri lasteaedkooli rajamiseks ja seega suurenes valla osa selleski projektis ca 13 miljonit eurot. Lagedi teema tõusis uuesti 2011, kuid nüüd juba muudetud projektiga ja ilma spordihooneta. Samas sõltumata projekti mahu muutusest pidi asja ajama ikka riigihankeseaduse kohaselt. Kahjuks protsessi edenedes ilmnes, et väga oluliseks seda seadust ei peetud või õigem sõnastus oleks, et seda seadust püüti täita formaalselt, tegelikkuses aga traageldati kogu menetlus hooletult ning siin-seal paistab traagelduse vahelt ka tegevusi, mis ei mahu JOKK menetluse alla. Samuti on selgelt näha korruptsioonile viitavaid tegevusi. (Renoveeritud Lagedi kool. foto kooli veebilehelt) 274 Riigieelarve võetakse vastu seadusega ja selles seaduses on fikseeritud ka üksikisiku töötasult omavalitsusele laekuv osa protsentuaalselt 275 Tavaliselt fikseeritakse sellised asjad riigi ja kohalike omavalitsuste delegatsioonide läbirääkimisel, kuid vähendamise otsuse eel puudus igasugune läbirääkimine

431 Kirjutasin oktoobris 2012 Lagedi hanke teemal järgmise loo. 1. Hange kuulutati välja korraldusega nr 719,

432 2. Lagedi kooli hanke kohta sai registri põhiandmetest teada, et selle hanke teade avaldati Täna ( ) on seal aga juba selline info Nagu näeme volitatud isikuks Heinu Klaas. Sellest pole ju midagi, sest tegemist on tõelise 276 spetsialistiga hangete alal. Probleem tekib aga siis kui vaatame edasist pakkumismenetlust. 275F 277 Lisaks on nähtav ka muster hankemenetlustes, riigihankeseadust püütakse järgida JOKK-meetodil276F ( ) on toimunud pakkumiste avamine. 276 Volitatud isik on võidupakkumise teinu omanikeringis 277 Analoogia Peetri hankega on siingi hanke avaldamise ja lõpu vahelises perioodis. Periood on olnud seaduse kontekstis liig lühike ja riigihangete registris puuduvad viited eelteadete, mis lubaks hankeaega lühendada, esitamisele

433 on toimunud juba (!)27F278 edukaks tunnistamine 278 Kogu sisuline hindamine tehtud ca 2 tööpäevaga

434 4. Võitja Parmeroni aktsionäriks on Heinu Klaas 5. Alltöövõtjaks on Hansaviimistlus Esitasime Lagedi kooli teemal järgmise arupärimise: Rae Vallavalitsusele Aruküla tee 9 Arupärimine Vastavalt Rae valla põhimääruse 18 lõigetele 6 ja 8 ning 37 lõigetele 1 ja 2 esitan volikogu liikmena ja fraktsiooni Raekodanik esindajana käesoleva arupärimise pole enam kaugel. Sarnaselt Eesti teiste piirkondadega on ka Rae vallas ikka olnud traditsioon alustada sellel päeval uut kooliaastat. Viimastel nädalatel liikunud informatsiooni kohaselt on küsitavaks muutunud Lagedi kooli renoveerimistööde õigeaegne ja kvaliteetne realiseerumine, seda nii majas kui väljaspool seda. Eeltoodust tulenevalt palun vastata järgmistele küsimustele: Kas Lagedi kooli renoveerimine lõpetatakse õigeaegselt (uus osa ja vana detsembris 2012)? 434

435 2. Kui ei, siis millised osad töödest ei saa planeeritult valmis? 3. Mis on tööde venimise põhjused? 4. Kas vastab tõele, et objektil tegutseb OÜ Hansaviimistlus? 5. Kes tegeleb objektil omanikupoolse ehitusjärelevalvega? 6. Kui tööd ei valmi õigeaegselt, siis kuidas on tagatud turvaline koolitöö poolelioleval objektil? Kirjalik vastus palun saata digitaalselt allkirjastatuna aadressile aadressil Harjumaa Rae vald Aaviku küla Kivi talu. Raivo Uukkivi Rae vallavolikogu liige, Fraktsiooni Raekodanik esindaja ja saime ka vastuse:

436 6. Hansaviimistluse üheks omanikuks on läbi teise firma V.Gutmann ( ) Kokkuvõtvad järeldused: 1. Avatud hanke läbiviimiseks ettenähtud hanke tähtaega on riigihangete registris olevate dokumentide alusel rikutud; 2. Hanke võitja on seotud Rae vallavalitsusega, on valla volitatud esindaja sama riigihanke osas; 3. Vallavanem on allkirjastanud ridamisi dokumente, juhtinud sh ka hankekomisjoni tööd, samas tema osalusega ettevõte on otseselt seotud hanke võitjaga ja seega on otsene korruptiivne seos dokumentaalselt tõestatud. 4. Kõik järeldused on tehtud avalikult saadaolevate dokumentide alusel

437 51. Peetri lasteaed-põhikooli rajamine Peetri lasteaed-põhikool valmis 2009 aasta õppeaasta alguseks. Selleks ajaks oli raamat Vallavanema aruanne trükis ning seetõttu jäi sealt ka Peetri valmimise loo lõpp kajastamata. Täidan selle tühimiku siin. Nurgakivi pandi Sarikapidu oli Ja avati

438 Avamisel pidin vallavanemana ka sõna võtma ja see sõnavõtt äratas millegipärast ühes kodanikus pahameele, mispeale püüdsin selle sõnavõtu ka üles kirjutada. Esitan selle alljärgnevalt, et tõendada, et seal polnud midagi pahatahtlikku. Lugupeetud Riigikogu aseesimees, lapsed, lapsevanemad, õpetajad ja kõik head inimesed, kes te olete siia täna kogunenud meiega meie rõõmu jagama. Kuigi viimastel aastatel on Rae vallas tavapärane, et pidevalt valmivad erinevad ühiskondlikud objektid ja kulmu paneb kergitama see aasta kui midagi ei valmi, siis tänane sündmus on selgelt eristuv. Tegemist on ühe lõpu ja ühe algusega. Nimelt tähistab tänane päev lõppu ühele pikale ja närve söönud protsessile ja teisalt on see ühe kooli ja lasteaia reaalse töö alguseks. Pikast ja närvesöövast protsessist mõni sõna. Rae valla linnaäärsed külad on head näited valglinnastumisest, kus asustuse tihenemine toimub elamualade laienemise arvel ja keskused jäävad välja arendamata. Selline areng on küll detailplaneeringutega reguleeritud, kuid omab siiski stiihilist iseloomu. Elamualade arendamise tagajärjel paisus nendes külades plahvatuslikult elanike arv, samas puudusid täielikult kool, lasteaed, kauplus, perearst jms mis seda rahvahulka teenindama pidid. Arendajaid ei huvitanud muu kui kiire ja võimalikult suur kasum, riiki ei huvitanud omavalitsuse appikarjed seadusandluse muutmiseks. Sellise stsenaariumi kohaselt on valglinnastumine toimunud kõikjal Tallinna ümbruses ja kindlasti ka teiste tõmbekeskuste ümbruses. Nii ka Peetri külas. Iseloomustamaks seda plahvatuslikku rahvastiku kasvu saab öelda, et Peetris oli nt 2005.a. alguses 712 kodanikku ja täna on 2223 ehk suurenemine üle 3 korra. Kui siinjuures tead, et juurde tulnute seas on ülekaalus noored pered, siis ei pea olema raketiteadlane mõistmaks, et noortes peredes on lapsed. Seega juba 2004.a., kui vastutuse vallas võttis seltskond, kes tänagi valda juhib, algatati detailplaneering siia samasse kooli ja lasteaia rajamiseks. Lisaks oli kavas ka perearstikeskuse rajamine. Kui detailplaneering sai valmis, siis alustasime maa munitsipaliseerimisega ning just selles etapis tabas meid tagasilöök, mida ei osanud oodata veel vähem loota. Riik näitas trääsa ja teatas lausa, et seda maad vald ei näe. Riigi maa-ameti toonane juht tegi ettepaneku, et OK saate maa, kuid peate ise kuskilt mingi teise tüki vastu andma ehk pakuti maadevahetust. Me ei saanud sellega nõus olla ja püüdsime erinevatele keskkonnaministritele südametunnistusele koputada, et tegemist on ju kahe avalikku teenust pakkuva institutsiooniga ja kohalik omavalitsus peab just riigi poolt antud kohustust täitma ja selleks on vajalik maa. Kõik see jäi kurtidele kõrvadele. Lõpuks siiski vahetasime maad ühe tükiga, mida riik planeeris ühe ristmiku alla ja soovis meilt niisama saada. Vaidlus kestis ca 3 aastat ja päädis 2008 kevadel. Seejärel algatasime riigihanke ja aasta tagasi allkirjastasime ehitajaga lepingu. Täna, 341 päeva hiljem, on valmis kena ehitis, mis sisaldab endas kahe paralleeliga põhikooli, 120-kohalist lasteaeda, spordikompleksi, raamatukogu

439 Objekti maksumus ja riigi abi Maksis see ehitus ilma sisseseadeta ca 98 miljonit krooni, millele lisandus sisseseade maksumus ca 6,6 miljonit. Kindlasti ei saa jätta mainimata, et sellele objektile on õla alla pannud ka riik. Nimelt saime programmist igale lapsele lasteaiakoht rahastuse 21-miljoni krooni ulatuses, millest 8 saime ka eelmisel aastal kätte. 13 miljonit lõigati käesoleval aastal ära ja tänu sellele jäid Lagedi inimesed ilma spordihoonest. Aitähh riigile sellegipoolest! Haridus annab vabaduse! Viimasel aastal on tihti olnud teemaks vabadus, olgu see siis Vabadusesamba või Vabaduse platsi valmimine ja avamine. Mõlema puhul rääkisid erinevad tähtsad inimesed vabadusest. On selge, et nende sõnades oli sügavat tõtt ja kahelda pole vabaduse tähtsuses vaja. Samas saab kindlasti vabadusest rääkida ka haridusasutuse puhul. Haritud inimesele on võimalused kindlasti avaramad kui tema harimata kaaslasel, seega on üks hea haridusasutus vabadust kandev. Kui vaadata selle kooli maksumust, siis on siin isegi sarnasus Vabadussambaga suurusjärk sama. Sellega ka sarnasus lõppeb, sest betooni, klaasi, valgustust on meie objekti puhul tunduvalt rohkem. Loodame, et meie objekti kvaliteet on ka tunduvalt etem ja juba järgmisel nädalal ei pea alustama järelaitamisega. Saagu sellest haridustemplist Peetri küla vabadussammas, mis annab kaua aega meie lastele valikuvabadusi nende tuleviku kujundamisel. Ilusat kooli algust ja head kooliteed Peetri Heas Koolis! Juba avamise hetkel oli selge, et äsjavalminud lasteaed-kooli tuleb peagi laiendama hakata. See sai fikseeritud ka valla arengudokumentidesse. Paraku on vahepealsel ajal toimunud tegevus, mis isegi ühe klassikomplekti juurde ehitamisest sõltumata viib kooli ülerahvastamiseni. Nimelt esialgselt oli koolis põhikooli kahe klassikomplekti jagu ruume, teisisõnu rajati kool töötamaks kahe paralleeliga esimesest kuni üheksanda klassini. Esimesel aastal said suhteliselt täiskomplektiga tööle algkooliklassid, kuid mida kõrgemale, seda väiksem täituvus oli. See oli normaalne, sest inimesed ei too uue põhikooli lõpuklassidesse oma lapsi, kellel on oma koduseks saanud koolid ja kes peale põhikooli lõppu peavad jälle kooli vahetama. Sellega me ka arvestasime. Samas kooli alustavaid lapsi tuli juurde ja oli vaja uusi ruume. Vallavalitsus võttis juba 2010 õppeaasta alguses esimesse klassi vastu ühe komplekti võrra rohkem lapsi, sest 2013 aastal oli planeeritud arengukava kohaselt avada laiendus, milles ka üks lisa klassikomplekt. Siiani oli kõik OK, kuid eelmisel õppeaastal võeti vastu 5 esimest klassi, mis tähendab, et hiljemalt 3 aasta pärast (eeldades, et 5 esimese klassiga minnakse edasi ka) on ruumid koolimajas otsas. Ilmselt see probleem on lükatud kaugusesse ja jäetud järgmistele juhtidele lahendada alustati tegevust Peetri lasteaia ja kooli laiendamiseks. Oli selge, et selles tegevuses oli põhiliseks eesmärk vahetult enne valimisi linti lõigata. Seetõttu ka kiirustamine ja sellest johtuvad õigusaktide rikkumised. Aga sellest juba järgmises pildis

440 52. Peetri lasteaed-põhikooli laiendamine Järgnevalt arutlen teemadel, mis puudutavad protseduuri vastavust õigusaktidele tänase laiendusprojekti kontekstis. Paraku on siin päris palju küsitavusi. Analoogselt Lagedi kooli hankele. Hankevõitjaga(?) lepingu allkirjastamise ja sellega meedias uhkustamise järgselt võtsin protsessi uurida ja uurimise tulemusest kirjutasin esialgu järgmise loo. Peetri lasteaia hange. Kas järjekordne skeemitamine või kogenematu vallavanema tanki tõukamine? Küsimused hakkasid tekkima nagu iseenesest pärast uudise lugemist. Avaldati see uudis nii valla kodukal kui ka erinevates väljaannetes. Foto: Näiteks oli üheks pealkirjaks selline: Mühinal arenev Peetri alevik saab leevendust lasteaia- ja koolikohtade murele Teksti juures vahva pilt, kuidas võiduka näoga võidupakkujaga lepingut alla kirjutatakse. Soovitan meelde jätta kuupäeva Fotol (paremalt) Rae vallavanem Mart Võrklaev, Koger Projektijuhtimise AS esindaja Andres Koger ja OÜ KRTL esindaja Toomas Ruus ehituse töövõtulepingu alla kirjutamisel. Foto: Rae Sõnumid Iseenesest ju rõõmus uudis, et lõpuks ometi on Rae valla võimurid jõudnud selle lepinguni, sest viivitades veel ühe aasta ja põhikoolis poleks enam suudetud tagada kooli võetud lastele ruume, rääkimata uute laste vastu võtmisest

441 Puhtalt huvi pärast mõtlesin, et tutvuks hankega seotud dokumentidega ja siit hakkaski mühinal küsimusi kerkima kui seeni pärast vihma. Aga alustame algusest. Tahtsin teada pakkujate arvu, pakkumiste suuruseid ja muud sellist rutiinset. Samas muidugi aimasin milline kammajaa algab nende küsimuste esitamisel vallale ja seega läksin esmalt teist teed ning küsisin pakkujatelt endilt. Tulemused esitatud järgnevas tabelis: Kui ainult tabelit jälgida, siis ehk ei oskagi muud järeldada, et on üks hästi odav hind ja neli selgelt keskmisest kallimat hinda. Viis pakkujat278f279 on pakkunud suhteliselt sarnaselt ja seega võiks neid hindasid pidada suurusjärguliselt reaalseteks antud hetke turuhindadeks, millega hankedokumentides nõutu kvaliteetselt ellu viia suudetakse. Vaadates pakkujate nimesid, siis tegemist on teada ehitusettevõtetega (va võidupakkumise teinud ühispakkujatest KRTL OÜ) ja seega ei saa neist kedagi kahtlustada teadmatuses ja võhikluses ehituse hindade eelarvestamisel ja seega võib arvata, et viis pakkujat suhteliselt sarnaselt pakkudes ei saa olla kõik valel teel Eeltoodud sedastusele annab tuge seegi, et pakkujad ise on samuti analüüsinud pakkumisi ja üks neist lisas lühikese kommentaari mulle saadetud pakkumiste ülevaatetabeli juurde: Kommentaariks niipalju, et Koger ei saanud selle hinna eest kindlasti pakkuda hankedokumentides nõutud materjale ja lahendusi, sest nende hind ei ole isegi projektijärgse lahenduse omahind, rääkimata üldkuludest ja kasumist (!) 279 Nende hulgas ka Peetri kooli esimene ehitaja, kellel võiks eeldatavalt olla eelis pakkumise tegemisel, sest ta teab nt ehitustingimusi, ta teab hästi seda, mida tehti ja võiks ju eeldatavalt osata kõige optimaalsemalt pakkuda kahe hoone sidumist jms

442 Esimesele kommentaarile lisas ta veel: Vaadates nende järsult madalamat hinda, siis objektiivne tellija analüüsiks pakkumisi ja küsiks neilt selgitust põhjendamatult madalama hinna kohta279f280. Samasnende hind on ainuke, mis mahtus tellija poolt eelnevalt teatatud eelarvehinna sisse. Kommentaaris on üldnimetusega Koger nimetatud tabelis toodud võidupakkumise teinud ühispakkujat Koger Projektijuhtimise AS/ OÜ KRTL. Esitatud tabel ja lisatud ehitusspetsialisti kommentaarid pani häirekella tööle ja ärgitasid asja edasi uurima. 1. Tekkis huvi selle kohta, et mis asi on see OÜ KRTL. Päringu tulemusel saab öelda, et see OÜ on loodud aastal. Asutajateks on omakorda 3 juriidilist isikut VGK OÜ, Tooma Projekt OÜ ja OÜ Soomramaa Invest. Igal neist on vaid üks osanik, seega on ühispakkuja teine osapool OÜ KRTL-i nime all tegelikult koosnev kolmest kodanikust, kellest vähemalt kahel on ka otsesuhe teise ühispakkumises osalejaga. Sealjuures pole ehk tähtsusetu seegi, et kaks esimesena nimetatut on asutatud ja , mis annab tausta, et nad ongi asutatud selleks, et nende abil luua juba uus äriühing nimega KRTL OÜ. Miks seda tehakse? Milliste riskide maandamiseks? Kas vaid isikute nimede peitmiseks? Neid vastuseid ma ei tea ja antud teemas pole neil ka erilist tähtsust. Kiretu lugeja võib siinkohal öelda, et mis siis siin erilist, ühispakkumine on ühispakkumine ja hind on ju soodne. Samas ajalooliseid taustu teadev inimene saab päris huvitavaid järeldusi teha. Paar tähelepanekut: KRTL-i kolmanda osanikfirma ainuom(s)anik (ainsana kolmest ei figureeri tema nimi KRTL-i tegevjuhtkonnas) on juba aastaid Rae valda konsulteerinud riigihangete läbi viimisel. Siis palgati ta konsultandiks läbi hankemenetluse, kuid juba siis olid ilmsed teatud sidemed hanke kirjutaja ja ühe pakkuja vahel ja ega neid keegi varjanudki. Nüüd saavad need vaid kinnitust. Lisaks võib päris suure tõenäosusega aimata kokkupuute kohti hanke ettevalmistaja280f281 ja pakkuja vahel. Kui keegi vaid viitsiks otsida. (vt ka eelpool toodud ühe pakkuja kommentaari tellija poolt esitatud eelarvelise hinna kohta). Kusjuures kõikides nendes eelnevates hangetes on kogemata osutunud alltöövõtjaks Gutmanni osalusega ehitusettevõte. Taustade uurimisel ilmnes, et sellel kolmandal ja nähtamatuks jääda soovival osanikul on side ka Lagedi kooli ehitusega ja peatöövõtjaga. Huvitav kas ka hanke ette valmistamisega? Ka seal on alltöövõtjaks Hansaviimistlus. Seega arvestades, et võidupakkumise teinud pakkuja pakkus prognooshinna piiridesse ja sealjuures on teised pakkujad veendunud, et sellise hinnaga ei saa isegi projektijärgse lahenduse omahinda kaetud, rääkimata üldkuludest ja kasumist, siis võib spekuleerida, et prognooshind on tehtud tellija ja võidupakkumise teinu koostöös ja sealjuures ka kokku leppides, milliseid asju peatöövõtja tulevikus lepingu realiseerimisel tegema ei pea. Ei ole ju mõeldav, et suurtes raskustes olnud ehitusettevõtja tuleb võistlusesse hinnaga, mis eeldab tööle peale maksmist. Selliselt võib käituda vaid rikas turgu hõivata sooviv firma, millise soov 280 Selleks annab isegi PKD punkt 9.2 võimaluse. Ja kindlasti on ca 0,5 miljonit krooni odavam pakkumine 10 pakkumise (läbilõige turust) hulgas küsimusi tekitav 281 Kirjade kohaselt muidugi otsest sidet ei tähelda, sest hanke korraldajaks on määratud vallavalitsuse korraldusega nr 738, määratud Ahti Väin Konsult OÜ

443 on end jõuga turule murda. Kogeril täna kindlasti sellist jõudu pole. Seega saab teha vaid järelduse, et peatöövõtjale langeb(s) osaks mingi järeleandmine mingites küsimustes ja tänu sellele sai ta ka pakkuda soodsamat hinda. Kindlasti peab sellisel käitumisel olema ka mingi tänu. Milline see olema saab, seda näitab aeg. Mina panustaks juba sissetallatud alltöövõtu teemale. Teeme siia juurde veel ühe jämeda arvutuse, mis võiks illustreerida teemat ja tõestada teiste pakkujate eelarvestajate seisukohta, et nii odavalt pole võimalik valmis Peetri kool-lasteaed + suur võimla ja staadion. Kokku oli 120 lasteaiakohta ja 432 koolikohta (2 paralleeli ja 9 klassi), mis teeb kokku 552 kohta. Maksumus oli ca 6,2 miljonit euri, mis teeb ühe koha hinnaks ,88. Tänaste plaanide kohaselt lisandub 240 lasteaia kohta ja 214 koolikohta, mis teeb kokku 454 kohta, võidupakkumise maksumus on , mis teeb ühe koha hinnaks ,44. Sealjuures on ehitushinnaindeks nt tänavuse aasta II kvartali ja eelmise aasta II kvartali võrdluses muutunud +4,7%. Teame kõik, et sisendid alates kütustest ja energiast on muutunud kallimaks kui seda oli 2008 ja seega on tõesti huvitav, et hind on pea samas augus 2008 aasta hinnaga. 2. Vürtsi kogu loole lisab veelgi ühe pakkumise teinu järgmine kommentaar (seda ma kontrollinud pole, sest Rae valla dokumendiregistris lihtsalt puuduvad dokumendid), mille ta andis minu küsimusele, et kas keegi protestima ei hakanud: Ei esitanud, kusjuures tellija tegi nende edukaks tunnistamise otsuse 1 tööpäevaga- tavaliselt kulub tellijatel kvalifitseerumise, vastavuse ja edukaks tunnistamise otsusteks min 1 nädal- 3 nädalat. See kommentaar andis juba põhjuse uurida, et kuidas siis hankemenetlus läbi viidi. Valla dokumendiregistrist saab teada, et istungil võeti vastu korraldus nr 738, millega kinnitati hankedokumendid, anti volitus Ahti Väin Konsult OÜ-le volitus riigihanke korraldamiseks ja moodustati riigihanke korralduskomisjon (Võrklaev, Gescheimer, Metusa), millesse ei kaasatud abivallavanemat, kelle otsene kohustus on ehitusvaldkond 281F282 (!) Dokumendiregistrist leiame ka märke, et on sõlmitud leping. PKD-st saame teada, et pakkumised tuleb esitada kella ks ja avamine toimub PKD-s pole nõuet avaldada alltöövõtjad! PKD-s on keelatud ühel pakkujal teha 283 alternatiivpakkumisi 282F Riigihangete registrist saab teada, et hange avalikustati ja hange on siiani (27.09) hindamisel. Seega lepingu allkirjastamise ja hanke avalikustamise vahele mahub 42 päeva!!! 282 Saan ju aru, et ta ehitusest midagi ei tea, kuid see on siiski tema valdkond ja oleks ju viisakas tedagi kaasata 283 Paraku võidupakkuja KRTL OÜ-ga seotud isik on seotud ka teise koha saanud ettevõttega Parmeron. Kas siin pole selge konfliktiga tegu?

444 Puudub viide igasugustele toimingutele, millised peaksid jääma eelpool nimetatud tegevuste vahele: Hanke komisjoni otsuste kinnitamine korraldusega, ehk siis ka võitja fikseerimine Lepingu allkirjastamiseks õiguse andmine KOFJS kontekstis (vt allolevalt) on selge ka asjaolu, et vallavanem ületas oma volitusi allkirjastades mitut eelarveaastat puudutava lepingu ilma volikogu heakskiiduta. Lahtine on samuti seegi küsimus, et mille alusel ja kelle vahelises võistluses valiti Ahti Väin Konsult OÜ hanke läbiviijaks. 3. Küsitavused õigusaktidega seotult a. PKD ja Riigihangete seadusega seoses. 1. Tegemist oli korralduse nr 738 ( ) kohaselt avatud hankega. PKS-st saame teada, et pakkumised tuleb esitada 31.08, seega oli pakkumiste esitamiseks aega 30 päeva. RHS 35 lõige 2 ütleb: Avatud hankemenetluse korral ei või pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 52 päeva hanketeate registris avaldamisest arvates. Eelpool saime teada, et riigihangete registris on avaldatud hange , seega jäi ju pakkumise tegemiseks aega vaid 23 päeva, mis on liig lühike ükskõik millise menetluse korral. Tundub, et RHS-i on selles punktis rikutud 2. PKD-s on punktis 6.7 öeldud, et Pakkujal ei ole lubatud esitada alternatiivpakkumisi,. Samas on selged kattuvused võiduka ühispakkuja KRTL OÜ omanike ja teisele kohale jäänud pakkuja Parmeron omanike vahel. Seega oleks pidanud ju kaks esimest pakkujat kõrvaldama? 3. RHS 48 ja PKD p lubavad põhjendamatult madala hinnaga pakkumised tagasi lükata. Oleks päris huvitav näha pakkuja vastust küsimusele kuidas selgitate võimalust valmis ehitada objekti ca pool miljonit eri odavama hinnaga, kui teised pakkujad? Seda küsimust ilmselt esitatud pole, sest pakkumiste esitamise ja lepingu allkirjastamise vaheline aeg on selleks liig lühike. b. Küsitavus Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse ja valla põhimääruse kontekstis. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse 28 lõige 3 ütleb: Valla- ja linnavalitsus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ning ametiasutuse hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse käesoleva seaduse 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu antud volituse alusel. Valla põhimäärus ütleb: 19 (2) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad koosseisu poolthäälte enamusega otsustatavad küsimused: p 5) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 44 (4) Vallavalitsusel on õigus võtta laenusid ja teisi varalisi kohustusi, mis ei ületa valla eelarvega kehtestatud piire. Valla 2012 eelarves on kirjas: Peetri Lasteaed

445 Põhikooli Peetri lasteaia osa laiendamiseks on 2012.a. planeeritud F284 eurot. Tööd jätkuvad 2013.a. samas summas. Lisanduvad ruumid kaheteistkümnele rühmale. Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi vajalik objekt, siis toimetamine sellele objektile ehitaja leidmiseks on longanud mitut jalga. Miks see nii on ja kellele kasulik, see jäägu iga ühe fantaasia lahendada, kuid eeltoodud rikkumisi ükshaaval või kogumis vaadeldes ei oska küll eeldada, et vallal oleks olemas mõni jurist või et konsultant oleks oma töös hakkama saanud Samas leiame sellest hankest põhjenduse miks Gutmanni vana võitluskaaslane Madis Sarik vallavalitsusse ametisse pandi. Objektil peab olema pidev Gutmanni usalduse võitnud käsilase järelevalve. Nii nagu oli selleks Kasemaa, siis nüüd saab selleks olema Sarik. Sellega muidugi on koht kätte näidatud nii Toometile kui ka kinnitatud tankisti staatus Võrklaeva osas. Lisaks ei leia me ka dokumendiregistrist objektile väljastatud ehitusluba, kuid ehitus olla täna ( ) alanud. Aina paremaks läheb ja mõnda meest ei morjenda ükski seadus Jätkulugu Peetri hanke teemale Veelkord Peetri kooli hankest. Kuna see teema mulle ikka kahtlasena tundus, siis esitasin küsimusi Rahandusministeeriumi riigihangetega tegelevale osakonnale; kohalike omavalitsuste rahanduslike küsimustega tegelevale osakonnale. Lisaks küsisin hanke protseduuriga seotud dokumente vallast. Tõden, et kõikidele minu küsimustele ka vastati, sh ka Vallavalitsusest saadeti kenasti küsitud materjalid. See iseenesest oli midagi üsna uut tänase koalitsiooni käitumises. Riigihanke läbiviimise korrektsuse kohta küsisin muuhulgas sellised küsimused 1. Kas selle hankega on rikutud RHS-i? Avatud hankele pakkumise tegemise aeg peaks olema avaldamisest mitte vähem kui 52 päeva, siinses kaasuses tuleb avaldamisest kuni lepingu allkirjastamiseni Kuidas kommenteerida, et valla poolt on hanke üldandmetes näidatud antud hanke kontekstis volitatud isikuna inimene, kes on võidupakkumise teinud ettevõtte omanikeringis? Vastus Rahandusministeeriumi Riigihangete ja riigiabi osakonna nõunikult: 1. Riigihangete seaduse (RHS) 35 sätestab pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad ning vastavaid tähtaegu on hankija kohustatud vastavalt valitud menetlusliigile ka järgima. Osundame, et sama paragrahvi lõige 6 annab teatud juhtudel võimaluse ka eelnimetatud tähtaegade lühendamiseks, seega ei pruugi tavapärasest lühem pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaeg tähendada automaatselt RHSi rikkumist. 284 Odavaima pakkumise hind oli ca 5 miljonit eurot

446 2. Eelkõige võib olla tegemist huvide konflikti juhtumiga. RHS 38 lg 2 p 4 kohaselt hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja kelle pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. RHS 38 lg 2 p 4 annab hankijale kaalutlusõiguse, kuna hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on pakkuja jaoks negatiivse tagajärjega, peab vastav otsus olema kindlasti põhjendatud. Lisaks märgime, et RHS 38 lg 2 p 2 alusel isik menetlusest kõrvaldamiseks, peab hankijaga seotus andma pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Kommentaariks nii palju, et oli selgelt riigihangete registrist näha (on ka täna 05.10), et Heinu Klaas on valla volitatud isik antud riigihankes ja seega on huvide konflikt olemas: Esitasin täpsustava küsimuse esimese (tähtaega puudutavas) küsimuse osas Kas kõik 53 (6) nimetatud erinevad eelteated peavad kajastuma ka riigihangete registris? Vastus: RHS 35 lg 6 sisaldub viide 30, mis kehtestab eelteadetega seonduva. Viimatinimetatud sätte kohaselt peab hankija esitama registrile eelteate juhul, kui hankija soovib kohaldada seaduses kehtestatud lühendatud tähtaegu pakkumuste esitamiseks. Kommentaariks nii palju, et riigihankega seotud dokumentatsioon peab olema riigihangete registris leitav, seega ka kõik teated, mis annavad võimaluse riigihanke tähtaja lühendamiseks tehtud päring riigihangete registrisse ei näita ühtegi eelteadet, mis oleks tehtud vähemalt 52 päeva enne hanke avalikustamist

447 NB! Eeltoodust on seega selge, et riigihangete registris valla volitatud isikuna näidatud isiku ja võidupakkumise (ka teise koha saanud pakkumise) teinud juriidilise isiku osaniku ühtivuses on tegemist huvide konflikti juhtumiga ja tegelikult oleks pidanud hankija kõrvaldama esimesed kaks pakkujat, sest H.Klaas on mõlemaga seotud kui osanik. Kuivõrd seda ei tehtud, siis saab jätkuvalt asuda seisukohale, et hankija ja pakkuja on pakkumise ettevalmistamisel omavahel aktiivset koostööd teinud. Ükski kättesaadav dokument ei ole seda järeldust kummutanud! hankijal (Rae vald) puudus alus hanke tähtaega lühendada 24-le päevale, sest riigihangete registris puuduvad eelteated, mis RHS 53 lõike 6 kohaselt lubaksid avatud hankel tähtaegu nii suures mahus lühendada. Eelarvedistsipliini osas esitasin sellise küsimuse Tere hr Liivik Mul on tekkinud küsimus, et kuidas tuleb defineerida KOFJS 28 (3), mis räägib eelarve aastat ületavate kohustuste võtmisest. Toon näite, mille kontekstis definitsioonile sisu sooviksin 1. Kuulutatakse välja hange lasteaia ehitamiseks 2. Saabub ca 10 pakkumist, madalaim ca 5 miljonit euri 3. Töö hõlmab kahte eelarveaastat 4. Valla 2012 eelarves on objektile eraldatud ja seletuskirjas lisatud, et ka 2013 on ette nähtud sama summa, seega on volikogu arvestanud 1,8 miljoniga ja mitte 5 miljoniga. 5. Vallavanem allkirjastab lepingu Kas antud olukorras oleks eeltoodud seadusesätte kontekstis siiski pidanud küsima luba volikogult? Mulle isiklikult tundub, et seadus ütleb seda sõna-sõnalt Vastus konkreetne: Kirjeldatud juhul tulnuks enne lepingu allkirjastamist volikogu luba saada. Sellises mahus täiendavad kulud mõjutavad olulisel määral valla eelarvet. Parimat Sulev Liivik Rahandusministeerium

448 NB! Seega on selge, et ilma volikogu loata sellise lepingu sõlmimisega on vallavanem 285 räigelt oma volitusi ületanud.284f Vallavalitsusest küsisin hanke avamise, kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise dokumentatsiooni. Kõik need protokollid on vormistatud korrektselt ja vormilise poolega vaielda ei saa. Kuid siiski on üks aga. Seekord siis selline, et kui avamine toimus 31.08, mis oli reede, siis pakkumuste vastavaks tunnistamine toimus 04.09, mis oli teisipäev. Seega suudeti kontrollida kõikide pakkumisega seotud ja esitada nõutud dokumentide sisu 14 tunni jooksul (reedel avamise protseduuri lõpust tööpäeva lõpuni 14.00; esmaspäev 8 tundi miinus lõuna, teisipäev 8.00 kuni koosoleku alguseni 12.00). Kvalifitseerimistoimingut ehk siis nõutud dokumentide vastavuse kontrolli teostab jurist (või tegi seda konsultant/või volitatud isik?) ja seega loodetavasti jõudis ta 10 pakkuja kvalifitseerimiseks nõutud dokumentide sisu ja vormi vastavust nõutule kontrollida ca 1 tund ühele pakkujale. Teoreetiliselt on see teostatav, kuid antud kaasuses juba teame, et kontroll pole olnud piisav ja nii on läbi läinud (?) 285F286 huvide konflikti sisaldav pakkumine, samuti on läbi läinud see, et ühe ja sama isikuga seotud ettevõtted on esitanud alternatiiv pakkumisi, mis olid keelatud. Nendele pole dokumente kontrollinu jälile jõudnud või pole tahtnud jõuda. Siit edasi läheb aga juba täiega küsitavaks, sest tuleb hakata kontrollima ka sisulist pakkumist nõutud tehniliste lahenduste, materjalide jms osas ja jõuda veendumusele, et pakutud hinnaga on võimalik soovitud töö teostus saada. Siin oleks hindaja pidanud (eeldusel, et kokkumäng pakkujaga puudus), nähes hindade erinevust, tegema kontrollküsimuse osades, kus hinnad teiste (sealjuures suhteliselt ühte auku tehtud pakkumistest) lahknema hakkasid. Sellise tööga oleks hindajal (ilmselt siis palgatud konsultant), arvestades kirjavahetust, pidanud aega minema vähemalt nädal (reeglina aga veelgi kauem sellise suurusega hanke puhul). Aga üllatus, üllatus ka edukaks tunnistamine toimus samal ajal (ühel koosolekul) kui pakkujate kvalifitseerituks tunnistamine. Ja siin on selge ebakõla, mis toob jälle tagasi oletuse juurde, et hankija ja pakkuja on teinud pakkumise juures koostööd ning edukas pakkumine sai pool miljonit eurot edukam olla vaid tänu sellele, et tulevikus on plaanitud midagi muuta vähendada mahtu või maksta juurde mingite põhjendatud tegevuste eest. Kui siit edasi veel teada, et vallavanema käskkirjaga on kogu tegevus veel ka kinnitatud samal päeval, siis kahtlus vaid süveneb. Tänaseks on väljastatud ka ehitusluba, väidetavalt on kooskõlastused korras. Paraku on järelevalve institutsiooni sõnutsi vist tegemist ka kooskõlastuse võltsimisega. Seega pole keegi vallast isegi suvatsenud (või pole lubatud pöörata??) tähelepanu pöörata dokumentidele, mille alusel ehitusluba väljastatakse. Vaesed ametnikud, kes endaga nii manipuleerida lubavad ja võtavad poliitikute rumalused oma õlgadele, sest Rae vallas ei kirjuta ehitusloale alla ükski poliitik, kes rumalate otsuste tegemisel osalevad. Nii saavad nad tulevikus näpuga ametnikele näidata ja omad käed puhtaks lüüa 285 Siia juurde veel selline kommentaar, et ootasin volikogu kutset ja arvasin, et selles on volituse andmise punkt tagantjärele sees. Seda küll, et tagantjärele, kuid siiski oleks olnud võimalik (kui hääled kokku tulevad) asi seadusega kooskõlla viia. Paraku sellist punkti istungi päevakorras pole?? 286 Aga võib ju olla, et ei läinud läbi vaid pidigi nii minema

449 Vallavalitsus ei teinud väljagi, et midagi nagu võiks valesti olla. Mängiti kaardile, et mis te jaurate, meil ju seda objekti vaja. Esitasime arupärimise: Rae Vallavalitsusele Aruküla tee 9 Arupärimine Hankest Peetri põhikooli ja lasteaia juurdeehituse ehitustööd Vastavalt Rae valla põhimääruse 18 lõikele 6 ning 37 esitan volikogu liikmena ja fraktsiooni Raekodanik esindajana käesoleva arupärimise. Tutvunud avalikult kättesaadavate dokumentidega tekkisid järgmised küsimused 4. Tegemist oli korralduse nr 738 ( ) kohaselt avatud hankega. PKD-st (pakkumise kutse dokumendid) saame teada, et pakkumised tuleb esitada 31.08, seega oli pakkumiste esitamiseks aega 30 päeva. Riigihangeteseaduse (RHS) 35 lõige 2 ütleb: Avatud hankemenetluse korral ei või pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 52 päeva hanketeate registris avaldamisest arvates. Eelpool saime teada, et riigihangete registris on avaldatud hange , seega jäi ju pakkumise tegemiseks aega vaid 23 päeva, mis on liig lühike ükskõik millise menetluse korral. Küsimus: Eeltoodut teades soovime selgitust miks pakkumuste tähtaeg nii lühike oli? 5. PKD-s on punktis 6.7 öeldud, et Pakkujal ei ole lubatud esitada alternatiivpakkumisi,. Selged kattuvused on võiduka ühispakkuja KRTL OÜ omanike ja teisele kohale jäänud pakkuja Parmeron omanike vahel. Küsimused: Millega põhjendatakse PKD punkti 6.7 rikkumist? Alternatiivsed pakkumised oleks pidanud kõrvaldama? 6. RHS 48 ja PKD p lubavad põhjendamatult madala hinnaga pakkumised tagasi lükata. Küsimused: Kas komisjonil ja/või Vallavalitsusel tekkis küsimus kuidas üks pakkuja suutis täpselt samadel tingimustel teha ca pool miljonit eurot odavama hinnaga pakkumise, kui teised pakkujad? Kui tekkis, siis milline oli pakkuja vastus? 7. Vallavanema poolne seaduse rikkumine kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse ja valla põhimääruse kontekstis. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse 28 lõige 3 ütleb: Valla- ja linnavalitsus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ning ametiasutuse hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse käesoleva seaduse 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi, antakse laenu või tagatakse

450 kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu antud volituse alusel. Valla põhimäärus ütleb: 19 (2) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad koosseisu poolthäälte enamusega otsustatavad küsimused: p 5) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 44 (4) Vallavalitsusel on õigus võtta laenusid ja teisi varalisi kohustusi, mis ei ületa valla eelarvega kehtestatud piire. Valla 2012 eelarves on kirjas: Peetri Lasteaed- Põhikooli Peetri lasteaia osa laiendamiseks on 2012.a. planeeritud F287 eurot. Tööd jätkuvad 2013.a. samas summas. Lisanduvad ruumid kaheteistkümnele rühmale. Küsimus millega põhjendatakse vallavanema poolt volituste ületamist lepingu allkirjastamisel? Kirjalik vastus saata vastavalt põhimääruse 37 digitaalselt allkirjastatuna aadressile raivo@rae.ee Raivo Uukkivi Volikogu liige, fraktsiooni Raekodanik nimel Vastus saabus ja muidugi oli seal pikalt selgitusi ja seaduse tõlgendusi. Samas oli huvitav seegi, et ei suudetud põhjendada finantsjuhtimise seaduse rikkumist ning selle kohta leiab kirjas sellised read: 287 Odavaima pakkumise hind oli ca 5 miljonit eurot

451 Seega saame vallavanema vastusest teada, et kui vaja võib ka minna seadusest mööda ning sellele ka kõrges kaares süljata. See on tegelikult väga küüniline lähenemine. Muidugi võib selle vastuse panna vallavanema piimavurrude ja olematu kogemuse arvele, millele lisandub ka nõuanne mehelt, kellel Peetri hankega omad plaanid. Paraku on selline seisukoht mitte vaid head tava rikkuv, aga ka seadusevastane. Õigusriigis, mida Eesti on, ei tohiks vallavanem ametlikus kirjavahetuses sellist seisukohta esitada. Loomulikult on vallale seda lasteaia ja kooli laiendust vaja, kuid kahjuks on lahendus kooli osas poolik ja ei lahenda juba tekitatud ülerahvastust. Lisaks on erinevaid huvide konfliktisarnaseid olukordi kogu hanke menetlusprotsessis ning loomulikult on täna ehituse käigus selgunud, et objektil on igapäevasteks külalisteks ka Gutmanni osalises omanduses oleva ehitusettevõtte Hansaviimistlus bussid, teisisõnu skeem kordub ikka jälle ning jälle on JOKKitavalt saanud endale alltöövõtu valda juhtiva seltskonna liikme firma. Taunitav on tegevus, kus kilbile tõstetakse positiivne tulem ja sellega suletakse avalikkuse silmad ja suu selle tegevuse menetlusvigade suhtes. Kahjuks on tegemist avaliku rahaga ja siin ei tohi nii käituda. Juba kui mitmendat korda saame järeldada, et ei hea tava ega mingid muud reeglid meie vallas võimutsejaid eriti ei sega. Ja kuna selline käitumine ühtegi institutsiooni ei huvita, sh ka mitte revisjoni komisjoni, siis saavad rikkujad vaid julgust juurde. 53. Peetri lasteaed-põhikooli laiendamise rikkumiste tagasiside võimulolijatelt. Pärast minu kirjutisi foorumis ja selgeid viiteid Peetri lasteaia ja kooli laiendamiseks korraldatud hankes tehtud vigadele, aga ka huvide konfliktile, tekkis sellel teemal arutelusid mitmetes sotsiaalvõrgustikes 287F288. Päris huvitav teemaarendus oli FB Rae grupis. Krister Parbo on FB-s Peetri kooli teemasse lisanud lingi lehelt. See link viib analüüsini, mille tegin Peetri hanget puudutava dokumentatsiooniga tutvumise järel. Selles analüüsis ja tema kahes järjeloos (ning ka Lagedi kooli hanget puudutavas) tuli selgelt välja, et on päris rängalt eksitud vähemalt kahe seaduse (riigihangete seaduse ja kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse) sätete vastu. Lisaks rikutud ka valla põhimäärust. Kõige tipuks juhiti tähelepanu ka võimalikele huvide konfliktiga seonduvale ning ühel juhul ka võimalikule vastuolule korruptsioonivastase seaduse sätetega. Kogu analüüs oli varustatud dokumentidega või nende väljavõtetega (ka viidetega nende allikatele) juhuks, kui kellelgi tekib soov midagi kahtluse alla seada või lihtsalt kontrollida veendumaks analüüsi adekvaatsuses. 288 Meie foorumis vaadati teemat 912-st arvutist ja kommenteeriti selles teemas 36 korda, kommentaare oli ka teistes teemapüstitustes

452 Vaatamata asjaolule, et analüüs ei sisaldanud emotsionaalseid ja tõestamatuid järeldusi, suutis28f289 Agu Laius nendest kirjutistest teha vaid temale omaseid järeldusi. Muidugi võis ta oma kommentaarides ka meelega anda loole oma tõlgenduse, et kogu loo sensitiivsust maha tõmmata ja siduda see kõik mingisuguse destruktiivse kriitikaga opositsiooni poolt. Hästi väljaõpetatud ja suurte kogemustega NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei) liikmena on tal ju sellised võtted kohustuslikus korras olnud erinevates eriala distsipliinides omandatud ja ta on neid ka eelnevalt nii opositsioonis kui koalitsioonis olles kenasti kasutanud289f290. Aga vaatame siis lähemalt, et millega Laius nüüd püüab õigustada vallavõimurite (sh enda) eksimusi (toonitan veelkord, et kõik need on dokumentaalselt tõestust leidnud). Sisse on toodud kaks mõõdet minu kirjutiste demagoogilisus ja lihtsalt pahatahtlik kriitika koalitsiooni aadressil. Kriitikast. Mis puudutab kritiseerimist, siis kriitika (eriti kui ta on õigustatud) on demokraatliku elustiili üks oluline osa. Kriitikata saab eksisteerida vaid totalitaarriik, nt Nõukogude Liit, mille eksistentsi oma tubli tööga ka Agu Laius pikki aastaid oma ideoloogilistel ametipostidel toetas. Ka temale (Agule) oli omane stiil vait olla ja edasi teenida. Kahjuks unustab Laius, et täna olles juhuslikult sattunud pumba juurde, on see riik küll hoopis teine. Jah, Ansip oma IRL-ist kintsukaapijatega püüab taastada neile nii armsaks saanud 20 aasta tagust olukorda, aga siiani pole nad veel õnnestunud. Seega kriitikat tuleb ka edaspidi. Samas erinevalt Laiuse kriitikast on minu poolne ikka faktidega kaitstud. Emotsioon on ka tore asi, kuid see saab olla vaid toetavaks faktoloogiale. Ja veel võiks kodanik Laius teadmiseks võtta, et põhjendatud kriitika, mis on loomulikult ebameeldiv, ei ole kohe automaatselt destruktiivne. Vastupidi, antud olukorras on kriitika ikka vägagi konstruktiivne olnud ja normaalne kritiseeritav tänaks sellise kriitika eest ja püüaks parandada oma tegevust. Kahjuks meie sellidele pole see omane, hoopis suunatakse rõhk sellele, kuidas näidata kritiseerijat idioodina. Ja siit jõuame Laiuse teise süüdistuseni demagoogiani. Demagoogiast. Laius oma esimeses kirjatükis ütleb: Peamine etteheide on, et kooli ja lasteaia laiendus ehitatakse sedavõrd odavalt ning et vallavalitsus oleks pidanud valima kallima pakkumise. Omapärane soovitus opositsioonilt! Ja taob Laius seda rauda edasi ning ühes järgmises kirjutises ütleb: tolle kirjutise autor välistab odavaima pakkumise kui tema hinnangul ebareaalse. Tegelikkuses on minu esimeses loos on öeldud nii: pakkujad ise on samuti analüüsinud pakkumisi ja üks neist lisas lühikese kommentaari mulle saadetud pakkumiste ülevaatetabeli juurde: Kommentaariks niipalju, et Koger ei saanud selle hinna eest kindlasti pakkuda hankedokumentides nõutud materjale ja lahendusi, sest nende hind ei ole isegi projektijärgse lahenduse omahind, rääkimata üldkuludest ja kasumist (!) 289 Või demonstreeris see tema suutmatust pikemaid tekste lugeda ja vaadata asja kogumis 290 Tihti ka olenevalt poolest 180 kraadi vastupidiseid tõekspidamisi kaitsnud

453 RHS 48 ja PKD p lubavad põhjendamatult madala hinnaga pakkumised tagasi lükata. Oleks päris huvitav näha pakkuja vastust küsimusele kuidas selgitate võimalust valmis ehitada objekti ca pool miljonit euri odavama hinnaga, kui teised pakkujad? Seda küsimust ilmselt esitatud pole, sest pakkumiste esitamise ja lepingu allkirjastamise vaheline aeg on selleks liig lühike. Ehk siis Agu Laius kas ei suutnud minu loos toodut jälgida (see on siis küll minu viga, et ma kirjutada ei oska) või valetas ta meelega, et lugeja eksiteele viia. Vot see viimane on demagoogia tippklass, sest mängitakse sellele, et ega tavalugeja, keda teema väga sügavalt ei eruta, ei viitsi tõtata algupärast teksti üle lugema ja seega on selliste demagoogiliste valetamiste eesmärk taustade kujundamine lugejas. Töötab hästi, seda kasutavad ka tänased ajakirjandusväljaanded tihedalt. Tegelikult aga näeme, et mina oma loos pole kedagi välistanud. Tõin välja vaid ühe pakkuja kommentaari ja väljavõtted RHS-ist ning valla enda pakkumisdokumentatsioonist. Kus siin siis minu poolne demagoogia? Küll on see olemas Laiuse poolt. Naljakas on lugeda ka Laiuse sellist ütlust: Nagu näha, on m2 hind enam-vähem sama, mis aastal - buumi tippaastal. Kui siis ehitati see hoone tühjale platsile ning oli vaja välja ehitada pikalt ka kogu taristu, siis nüüd on ju taristu olemas ning selle võrra ongi ehitusmaksumus kindlasti väiksem. Või on Sul ka teisi kahtlustusi. Kui on anna teada ja arutame ka nende üle Siin võib olla ei olegi tegemist niivõrd teadliku demagoogiaga Laiuse poolt, vaid lihtsalt ise enda kogenematusega ja kellegi teise poolt öeldu kordamisega. Tegelikkuses 2008 enam ei olnud buumiaeg. Buum Eestis sai oma lõpu pronksiööga, millele järgnes Venemaa poolt transiidi kinni keeramine ja järgnes kohe Rootsi pankade poolt kinnisvaraarendusse rahakraanide kinni keeramine. See juhtus kõik Inertsist läks elu veel edasi kui buumiaegne290f291, samas ehitushinnad kukkusid kui kuum nuga läbi või. See kõik oli jälgitav (kui Laius soovib, siis suudab seda ka täna jälgida) Rae valla hanketegevuses. Buumi tipp oli ehitushindades , siis kui tegime oma Õie ja Taaramäe lasteaedade hankeid (Õie 120-kohaline vist maksis ca 70 miljonit krooni), 2008 olid hinnad nii alla kukkunud, et saime Peetri kompleksi, milles sees kool, staadion, spordihoone ja 120-kohaline lasteaed, kätte ca 100 miljoniga. Ei pea olema spetsialist, et mõista kardinaalset hindade kukkumist291f292. Seega on vale ka Laiuse väide, et 2008 oli tegemist buumiaegse ehitushinnaga. Täna, vastupidiselt 2008 aastaga, kõik sisendid kasvavad ja ehitushind on alates 2010 jõudsalt uut hoogu kogunud. Seega Agu Laius, on mul kindlasti kahtlusi selle sinu väite osas, aga sinuga, kui selle ala diletandiga ma neid kindlasti arutada ei soovi. Võta seda kirjatükki kui tasuta koolitust. Veelkord julgen Agule soovitada, et kui aega napib ja sa pole kindel, et jõuad kogu temaatikaga tutvuda, siis võta aega ja tee endale asjad selgeks. Vähem tekib võimalusi kunagi hiljem häbi tundmiseks. 291 Nt kohalike omavalitsuste jaoks oli 2008 aasta kõige suurem tulemiga üksikisiku tulumaksu osas jne 292 Muide siia juurde võib veel võrdluseks tuua, et meie au ja uhkus vabadussammas, mille hange tehti buumi tipus, kuid, mis valmis samal ajal kui Peetri kool, hinnaks oli üle 100 milli, samas ehituslikult ilmselt kordasid mahutum kui Peetri kompleks

454 Ja veel üks asi. Laius ütleb: Korruptsioonisüüdistusega on nii, et selle teadja ja avalikkuse ette tooja peaks vastava avalduse saatma õiguskaitseorganitele. Ilma selleta on see samuti pahatahtlik vaenu külvav tegevus. Ei saa rohkem nõus olla. Samas on muidugi siingi selline lugu, et minu kirjutistes ei leia sa ühtegi korruptsioonisüüdistust, veel vähem sellist, mille kohta ma saaksin öelda, et olen selle teadja. Süüdistusi esitab prokurör. Mina näitasin oma lugudes (toetudes dokumentidele ja riiklikes registrites olemas olevale), et on teatud konflikti võimalused. Ühes (Lagedi) kaasuses on isegi võimalik, et on tegu korruptsioonivastase seaduse rikkumisega. Samas selgitab need asjad välja tõepoolest õiguskaitseorgan. Minu asi pole neile avaldusi teha, küll on aga selliste faktide kontrollimine vallavalitsuse kohustus292f293. Muide Lagedi puhul ei ole võimalik isegi enam mingeid jälgi peita. Peetri puhul on see võimalus olemas. Koalitsiooni komöödia lõppakordi lööb Kivit oma kommentaariga: Krister, mina nii väga ei noriks protseduuride kallal. Reeglid on Eestis nii üle bürokratiseeritud, et kui keegi soovib neid 100% täita, siis Peetri ei saa laiendatud kooli-lasteaeda ka kolme aasta pärast. See on otsene üleskutse seadusi mitte täitma (eriti antud kaasuses, kui dokumentaalselt on tõestatud seaduste rikkumine) ja siia juurde ilmselt ei olegi vaja rohkem lisada. Saab teha ainult järelduse, et tänane Rae valla koalitsioon on sellise seisukoha oma lipukirjaks võtnud. 54. Assaku lasteaia hankest. Hangete teema lõppu toon välja veel ka Assaku lasteaeda lisarühmade rajamise näite, milles on oluline tähele panna, millise kiivusega keelduti väljastamast volikogu liikmele hanke materjale. Kuna selles küsimuses jäi lõplik vastus saamata, siis jääb ka kokkuvõtlik järeldus tegemata, kuid selge on see, et ka sellel objektil oli rakkes just Gutmannile osaliselt kuuluv ehitusettevõte Hansaviimistlus aastal sai kirja järgnev lugu. Miks kiivalt varjatakse Assaku lasteaia laiendamise töö teinud pakkuja pakkumist? Mõni aeg tagasi pöörduti minu poole ja küsiti, et kas on tegemist korruptsiooniga kui valla objektil töötab vallavanemaga seotud firma. Vastus sellele küsimusele saab olla vaid selge jah. Samas uurisin, et millisest objektist juttu on. Vastuseks sain, et Assaku lasteaia 2011 juurdeehitusest. Eelnevast teadsin, et peatöövõtu sai sellel objektil Alpimer Ehitus. Meenus ka, et olen selle pakkumise ja võidupakkuja kohta juba 2011 küsimusi esitanud ja siis saadeti mind pikalt. Põhjendati RHS 43 (4) ja mainiti, et kõik need andmed on konfidentsiaalsed. 293 Peab lisama, et kui selline info jõuab volikogu esimeheni, siis aus esimees annaks teema koheselt ka revisjonikomisjonile

455 Toona pöördusin siis selles konfidentsiaalsuse küsimuses Rahandusministeeriumi Riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu poole sellise küsimusega: Mul on küsimus RHS-i 43 (4) osas - Pakkumus on konfidentsiaalne. Kas avalikus sektoris on see teave konfidentsiaalne ka pärast võitja selgumist? Või allub see teema siis avaliku teabe seadusele ja konfidentsiaalsuse nõue kaob? Sain kiire vastuse: Teie Meie Lugupeetav Raivo Uukkivi Vastuseks Teie päringule märgime järgmist. Riigihangete seaduse (RHS) 43 lg 4 sätestab, et pakkumus on konfidentsiaalne. Nimetatud sätet tuleb alati lugeda koostoimes RHS 46 lõikega 2, mis sätestab pakkumuste avamise menetluse ning kus on määratletud, et protokolli tuleb kanda ja avaldada pakkuja nimi; registrikood; pakkumuse maksumus ja osamaksumused. Seega eeltoodud teave ei saa olla konfidentsiaalne ning selle teabe on võimalik välja nõuda antud hankes osalevatel pakkujatel/taotlejatel kui ka kolmandatel isikutel avaliku teabe seaduse kohaselt nii hankemenetluse kestel kui ka pärast hankemenetlust. Muu teave, mida pakkuja või taotleja edastab hankijale võib olla konfidentsiaalne, st et teave võib olla näiteks ärisaladus või võib sisaldada delikaatseid isikuandmeid. Euroopa Kohus on leidnud, et ärisaladust puudutavat teavet peab hankija hoidma konfidentsiaalsena nii selles hankemenetluses kui ka edaspidistes hankemenetlustes. Kui isik (pakkuja/taotleja) peab mingit teavet oma ärisaladuseks, siis puudub ka hankijal õigus sellist teavet avaldada riigihangete seaduse kui ka avaliku teabe seaduse alusel nii hankemenetluse kestel kui ka selle järgselt. Sama kehtib ka hankemenetluse tulemina sõlmitud hankelepingute kohta. Üldine teave - nagu näiteks lepingupoolte nimed; hankeobjekt; hankemaksumus - on avalikud andmed. Samas ei ole välistatud, et hankelepingus võib olla teavet, mis on ärisaladus ning seda osa lepingust ei saa kolmandatele isikutele ka avaldada. Lugupidamisega Agris Peedu Seega on tõesti võimalik konfidentsiaalsena kirjeldada mingeid osasid pakkumisest, kuid mitte kogu pakkumist. Pakkumise olulisi osasid (hind, töö teostamisega seonduv, alltöövõtjad) ei saa kindlasti kvalifitseerida ärisaladuseks. Konkurentsiseadus: 63. Ärisaladuse hoidmise kohustus (1) Ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav

456 tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja - protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, Konkurentsiameti tehtud otsus ja ettekirjutus ning Konkurentsiameti peadirektori või Konkurentsiameti muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud. Kõike seda teades ja korruptsioonihõngulise teate kontrollimiseks esitasin istungil arupärimise, milles küsisin uuesti hankega seotud dokumente ja ka võitjaga sõlmitud lepingut (milles ometi on ka konfidentsiaalsus nõue ja puha). Imekombel tulid need nüüd juba paari päeva jooksul ja kogu küsitud mahus. Sealjuures jäigi arusaamatuks, et miks 2011 sügisel seda materjali korduva küsimise peale ei avaldatud. Huvitavaks läks siis, kui dokumentidega tutvumise järgselt küsisin lisaks ( ) ka võidupakkumise teinud pakkuja pakkumist. Siis algas uuesti sama tants nagu 2011 sügisel sain sellise vastuse: Kogu selle teema peale mõeldes tekib tõesti küsimusi, et miks ikka kiivalt varjatakse seda pakkumist? Kas selle tõttu, et pakkumises on kohustuslik avaldada ka alltöövõtjad ja Alpimer Ehitus on need avaldanud ja Gutmanniga seotud firma Havsaviimistlus on nende hulgas? Või hoopis huvitavam lugu, et Hansaviimistlust nende hulgas ei ole, aga kõik teavad, et objektil oli see firma kõvasti rakendatud küll? Viimasel juhul oleks tegemist ikka väga selge korruptiivse teo ja selle peitmisega. Kahjuks minule, kui

457 volikogu liikmele seda pakkumist ei avaldatud. Loodetavasti revisjonikomisjon võtab selle asja oma ajada ja teeb selgeks, et sellistel tekkinud spekulatsioonidel puudub alus. 55. Valla maine. Poliitiku elu on nagu väikese lapse särk, lihtne ja sitane. Üheksandas pildis kommenteerin sõnamurdjate ja silmakirjalikkuse liidu 100 päeva saavutusi. Kuna samal teemal oli sõna võtnud ka Agu Laius, kes oma loos demagoogiliselt asub seisukohale, et opositsioon on vallajuhtimise segav faktor ja isegi soovib valla mainet hävitada, siis kirjutasin talle muuhulgas sellise vastuse: Rae valla maine? Agu Laius kirjutas mureliku paatosega, et Rae valla maine on ohus ja kas tõesti nad (ilmselt opositsioon) soovivad seda mainet hävitada? Esmalt peab ütlema, et kui keegi Rae valla maine sügavikust välja tõi, siis oli see just keskerakondlik üle viie aasta hästi toiminud vallavõim, milles assisteeris valdavalt Reformierakonna kohalik osakond, kuid esimesed 1,5 aastat oli juures ka A.Laiuse juhitud Isamaaliit. Teiseks tuleb kohe ka meelde tuletada, mis viis tänase olukorrani ehk seda, millest sissejuhatavas lõigus kirjutasin. Mis võib mainet veel enam rikkuda kui sõnamurdlikkus? Kolmandaks tuletan A.Laiusele meelde, et demokraatlik valitsemine ei tähenda vaid ruulivat võimuliitu vaid ka konstruktiivset opositsiooni, kelle ülesanne on kullina jälgida, et võimurid

458 demokraatlikult ja seadusandlikult teelt kõrvale ei kalduks ning kui see hakkab juhtuma, siis sellest koheselt ka märku andma. Seega kui rääkida maine rikkumisest, siis saab sellise rikkumise kirjutada 99% alati koalitsiooni kontosse, kes annab põhjuse opositsioonil hädakella löömiseks. Muidugi jääb veel see 1% ja selle võib küll siduda ka opositsiooni tahtega mainet rikkuda, sellisel juhul on tegemist destruktiivse opositsiooniga, just sellisega, milles osales viimase valimistsükli ajal Agu Laius, reformierakonna koalitsiooni volikogu esimees. Seega peaks härra volikogu esimees väga kaaluma enne kui ta mingi üllitise läbi oma ajaveebi saadab interneti avarustesse. Samuti peab meenutama ikka sedagi tõsiasja, et aastal 2010 ei ole enam eelmise sajandi 80-ndad, kus punase demokraatia viljastavad tingimused olid nii head, et opositsiooni ei tekkinudki293f294, sest kriitikud paigutati kiiresti ja efektiivselt spetsiaalsetesse (opositsioonile ette nähtud) kinnistesse asutustesse. Rae valla mainekujundusest rääkides tuleb esmalt meelde kõige värskem saavutus, kus vallavanem Gutmann täiesti põhjendamatult ja süüdimatult mõnitab riigikontrolli. Õnneks ei jää ka too võlgu ja otsustab vallavanema kooli saata. Sellist asja on ju huvitav lugeda, aga kuidas selline põhjuseta solvamine mõjub Rae valla mainele üldsuse ja riigikontrolli silmis? Ilmselt mitte positiivselt. Tõepoolest on mõtet kasutada kurje sõnu, aga seda vaid juhul kui teine pool ongi midagi valesti teinud (vt 2008 a juhtumit Ansipiga seoses), siis on selline valla eest välja astumine positiivse auraga. Gutmanni suhtlemine riigikontrolöriga aga jättis vallavanemast halva mulje ja eks see mulje kandub ju ka kogu vallale. Kahjuks. Aga mainekujundust tegi see ülesastumine kindlasti. Eks selle 100 päeva jooksul on seda mainet kujundatud ka valla sees See vastus tuligi esimese 100 päeva teadmiste pealt. Juba selle aja jooksul suutis inimene suure algustähega (loe: korruptsioonisüüdistusega lahkunud ja selle eest 5000 euroga premeeritud eks vallavanem) avalikult õpetada (mõnitada?) riigikontrolli kohalike omavalitsustega tegeleva osakonna juhti ning seeläbi tegelikult demonstreeris oma harimatust. Harimatus iseenesest pole ju valla mainet rikkuv. Küll hakkab ta seda tegema kui harimatust demonstreeriva kodanikuga seotakse ka ametikoht, mis juhtumisi oli sellel hetkel vallavanem Rae vallas. Siit edasi on see ka Jüri gümnaasiumi mainet rikkuv, sest matemaatikat õppis ta just selles koolis. Või kas ikka õppis? Seega juba esimese 100 päevaga oli valla juht ise määrinud valla mainet. Vaatame mis sai edasi. Esimese 100 päeva sisse jäi ka Ülo Timuska teema, mis kindlasti ei mõjunud hästi valla mainele, aga siiski kõige enam ilmestas Timuskat ennast. Mõndagi lugu olen oma mälupiltidest lugeja ette juba toonud. Korruptsioonilugu294F295. Olen kindel, et pole ühtegi inimest, kes lõpuni ausaks jäädes saab öelda Kasemaa ja Gutmanni korruptsioonilugu ei rikkunud valla mainet. Loomulikult rikkus. Taasiseseisvunud Eestis neid korruptsioonilugusid, eriti maaomavalitsustes, ju nii väga palju pole olnud. Näiteid on Tallinnast, Tartust, Kihnust. Siinkohal siis pean näidete all silmas neid juhtumeid, millised on jõudnud süüdistuse esitamiseni ja kohtuasjani. Muidugi on erinevaid jutte alati olnud, aga suurest vahust midagi käega katsutavat pole ilmunud. Seega Kasemaa ja Gutmanni kaasus on Rae valla mainet rikkunud tublisti. 294 Need mõned arglikud katsed, mis tekkisidki menetleti karmil käel ja pandi oponendid eest ära. Teiste eest varjule 295 Pildid 37 ja

459 Korruptsioonisüüdistuse saanute premeerimine 295F296. Korruptsioonis süüdistatute tagasiastumine ületas samuti uudisekünnise ja loomulikult mainele mõjus ta nii, et midagi seal ikka on, miks muidu tagasi astuti. Aga olgu selle astumisega kuidas oli, palju enam rikkus selles teemas valla mainet asjaolu, et tagasiastunutele suurt valuraha maksti. Tagasiastunud abivallavanemate puhul kaasnes avalikust solvava teoga asjaolu, et mehikesed ise hääletasid enda premeerimise poolt. Õnneks avalikkuse reageering abivallavanemate Hommiku ja Kasemaa premeerimine tagasiastumise eest jäi ära, sest isegi maavanem pidi möönma, et tegemist oli seadustrikkuva premeerimisega ja volikogu otsus muudeti. Kahjuks kogu see protsess toimus avalikkuse silmade all. Kindlasti mõjus see halvasti Hommiku ja Kasemaa mainele, aga sama kindlasti sai hoobi valla maine ja jälle oli sellega seotud just koalitsiooniks nimetatav osa volikogust. Opositsiooniks kutsutav pool tõi rikkumise välja. Kumb pool on valla maine rikkumist põhjustanud? Gutmanni premeerimine korruptsioonisüüdistusega tagasiastumise eest on eelnevalt juba (pilt 44) põhjalikult lahatud ja kuivõrd see lugu ületas kõigi meediaväljaannete künnised, siis positiivset kuvandit Rae vallast ei aidanud kujundada seegi. Jälle ei näe maine hävitamise põhjustajana süüd volikogu opositsioonilisel poolel. Kahtlased ehitushanked 296F297. Olen eelnevalt kirjutanud ka erinevatest ehitushangetest vallas ja nende piire kompivast ja mõne puhul lausa korruptsioonivastast seadust rikkuvast tegevusest. Kas nende probleeme näitavate aruteludega on valla mainet kahjustanud teema tõstataja või tõstatamise põhjustaja? Kindel on siiski see, et mainet rikub ikka see, kes oma tegevusega toidab selliste teemade tõusu. Sama kindel on seegi, et vallavalitsemise kui kohaliku omavalitusüksuse tegutsemise mainet rikub ka see kui ehitushangete võitmise kirjutamata lisatingimuseks on kohustus vallavanemaga seotud ehitusfirma saamine alltöövõtjaks, mis tegelikult teeb objektil tegelikku tööd ja hanke võitnud peatöövõtjat kasutatakse ainult Tellijalt Töövõtjale raha vahendamiseks. Vastalistest vabanemine kogukonna raha abil 297F298. Eespool oli ka juttu sellest, kuidas fabritseeriti vee-ettevõtte juhtidele süüdistusi, et saaks vettpidava põhjuse nendest vabanemiseks. Tehti seda puhtalt isiklike solvumiste pinnalt kättemaksuks. Fabritseerimisesse kaasatai rahvusvaheliselt tuntud audiitor, kellele anti ette sisuliselt soovitav tulemus. Selles kaasuses sai pihta kindlasti ka selle audiitorfirma maine, kuid materiaalne väljaminek suurusjärgus 7000 eurot tuli siiski kogukonna taskust. Ilmselgelt on siingi maine rikkujaks ikka see osa vallavolikogust, milline nimetab end koalitsiooniks. Sisuliselt vabastati Kasemaale ametikoht ja see läks maksma 7000 eurot. Siia rubriiki mahub kindlasti Lagedi koolijuhi poolt personali hulgas läbi viidud laastamine, milles suur osa küünilisusel ja koolijuhi enda ebakompetentsusel töös inimestega. Maamaksu tõstmine ja selle avalikkusele maha müümine maksuvabastuse pähe 298F299. See oli perioodi üks küünilisemaid saavutusi, mille eest käis volikogu esimees isegi auhinda vastu võtmas ja uhkelt kiideldi sellega igal tasandil. Samas kohalikud elanikud said postkasti suuremaid maksuteatisi kui eales varem. Päädis see lugu fopaaga, milles auhinna andnud ühingu tegevjuht teatas, et tegu oli avansiga ja jääb lootus, et Rae vald tulevikus ka maksu vähendab. Kui see polnud mainet naeruvääristav teema, siis mis seda veel olla saab? Ja jällegi ei ole maine rikkuja mitte opositsioon, kes selle teema üles võttis, vaid ikka need, kes selleks põhjuse andsid. Seekord oli volikogu esimehe kord. 296 Pildid 42 ja Pildid 50, 52, 53, Pilt Pilt

460 Vallajuhi kui avaliku elu tegelase eraeluliste teemade sidumine vallaga. Eraldi teema valla maine rikkumisel on kindlasti vallajuhtide isiklikust elust johtuv, mis tänu vallajuhtide positsioonile on automaatselt ka avalik teema. Vaadeldaval perioodil ületas uudiskünnist mitu juhtumit, milles peategelaseks oli vallavanema poeg. Neist üheks jõhkramaks oli Jüri gümnaasiumi peaukse ette roojamise lugu, mille tegi eriti värvikaks see, et akt sooritati kaamerate vaateulatuses ja peaosatäitja jäi kenasti kaadrisse29f300. Roojamise loo absurdsus oli nii üle võlli, et sai ta kajastust palju. Meie foorumis nt 4570 klikki erinevatest arvutitest, lisaks lehed, raadio ja TV uudised. Mainekajastus missugune. Püüti küll selgitada, et tegemist juba täiskasvanuga, aga sellega ikka mõtlevad inimesed kaasa ei läinud, sest potil käimise õpe antakse inimesele esimestel eluaastatel ja kui ta 19-aastaselt seda teha ei mõista, siis on põhjus ikka esimeste eluaastate kasvatusvigades ja süüd peab otsima vanemates. Vist. Vähemasti suur osa avalikult sõna võtnutest ikka sellele järeldusele jõudis. Järgnevalt näide ajakirjanduses avaldatust

461 Avalikkuse huvi oli nii suur, et see lõi vallavanem Gutmanni peas järjekordse segaduse ja ilmselt tal polnud ka pädevat nõuandjat. Ja nii tegigi papa Gutmann naljaka vea kostitas pressiteatega kõiki meediaväljaandeid 30F301 ja teatas järgmist Viga oli see kindlasti, sest esiteks mitte keegi ei uskunud avalduse siirust ja teiseks ergutas see avaliku arutelu uue laine teket. See omakorda võimendas valla maine kannatusi. Kolmandaks anti selles siiras avalduses lubadusi, mille täitmise kohta kodanikud ülevaadet pole saanud. Sellest saab teha järelduse, et mingit 100 tundi ühiskondlikku tööd pole plaanitudki teha. 301 ka raekodaniku foorumi kell

462 Selle asemel, et oma häbitu tegu heastada, tuli uus uudis, seekord siis juba kriminaalkorras süüdimõistmisest301f302. Selle korra järel ei hakanud enam ka keegi vabandama, ilmselt suudeti leppida olukorraga ja endale selgitada, et mitte poega pole vaja süüdistada Erinevaid näiteid valla tegemistest, mis kindlasti on mainet rikkuvad, on ajakirjanduses aegajalt ikka tõusetunud. Neist üks selge teema on olnud lasteaiakohtadega seonduv. Õigemini nende puudumisest lähtuv. Siin on põhjuseid rohkem ja ei saa otseselt süüdistada kedagi, sest alus sellele teemale peitub paljuski inimese vabadusel valida endale elu ja töökohta ja sellele lisanduvad kõik teisedki õigused, mille põhiseadus on meile andnud. Juured tänases lasteaiakohtade puuduses ulatuvad eelmisesse sajandisse. Kindlasti on maineküsimus see, kuidas püütakse probleemi lahendada. Küüniline on seletada meediale ja avalikkusele, et me maksame mudilasetoetust neile, kes kohata. Kui sellele lisada, et selle toetuse eest saab ühes kuus ainult 4 hoiupäeva osta, siis tekib küsimus, et kas on tegemist võrdseid võimalusi pakkuva alternatiiviga või siiski vaid suu kinni toppimisega neile, kes selle toetuse vastu võtavad? Selline raha raiskamine on selgelt seotud ka mainega, sest juba ära visatud raha eest oleks olnud võimalik rajada 120-kohaline lasteaed, mis oleks kenasti teeninud ca 50 aastat. Seega on seegi selgelt negatiivset mainet kujundav näide. Poliitiline taak. See on eraldi teema, mis viimasel perioodil on eriti palju rääkimist leidnud. Sellel teemal olen ise ka palju kirjutanud ja need kirjutised avaldan järgmises pildis. Siinkohal on selge vaid see, et positiivsust valla mainele sellise taaga kandjad kindlasti ei lisa. 56. Valla maine ja okupatsiooni taak. Poliitikud nagu mähkmed vajavad vahetamist, ja põhjuski on sama 2009 aasta valimiste eel kirjutas Agu Laius foorumis 302F ülestunnistuse: oma Annan selgituse foorumis aeg-ajalt (viimati teemas "varsti valimised" kiri: jünger 10. septembril 2009 kell 09:01:20) kasutatava anonüümse rünnaku asjus minu isiku vastu. Olen kuulunud komparteisse ja töötanud parteikomitees osakonnajuhatajana. Kahetsen, et olen olnud selle ideoloogia teenistuses. Olen seda ennegi avalikult teinud. Samas kinnitan, et ka režiimi teenistuses olles sõltus kõik inimese isikuomadustest ja eetilisusest. Jäin ka seal inimeseks ning ma ei ole põhjustanud kellegi represseerimist. Minu südametunnistusel ei ole kuritegusid. Töö parteikomitees sisaldas tegelemist paljude anonüümsete kaebustega, kus kaebajad Oli selle foorumi üks suurematest kirjasaatjatest

463 soovisid karme karistusi tolleaegsetele dissidentidele. Olen paljudega neist (hiljem ka paljude teistega vestelnud) ja kellelgi neist ei ole olnud minu suhtes pretensioone. Vestluste aruannetes kirjutasin vaid, et olen inimesega kohtunud ja vestelnud. Ka dissidendid kirjutasid parteikomiteele ning allkirjastasid alati oma kirjad. Nende kohtumiste põhjal ei ole minu tõttu kedagi represseeritud. Ma ei ole kedagi jälitanud ega kellegi kohta kaebusi kirjutanud. KGB agent ei ole ma olnud. Kuna mul elas sugulane Soomes, siis on olnud üks värbamiskatse saamaks selle sugulase kaudu infot väliseestlaste kohta. Vastasin, et ei pea seda võimalikuks ja järgmisele kohtumisele jätsin minemata. Minu osakonnajuhatajaks olemise ajal põgenes üks osakonna töötaja välisreisil NL-ist. See muutis režiimi reeglite alusel kahtlaseks ka ülemuse. Olen puutunud palju kokku anonüümsete avaldustega ja tean hästi selle taga olevaid tegelasi ja mehhanisme. Siirust neis pole, enamasti tegutsetakse nii kas isiklikes huvides või kellegi teenistuses. Režiimist ärapööramine algas minu jaoks 1987.a. ERSP asutamisest ja Hirvepargi sündmustest aastal esitasin Harju rajooni rahvasaadikute istungil avalikult ettepaneku, et Eesti võiks olla iseseisev riik väljaspool Nõukogude Liitu. Seejärel esitati mind osade parteiorganisatsioonide poolt kandideerima I sekretäriks. See tõi kaasa minu jälitamise organite poolt ja lõppes vabastamisega töölt parteikomiteest ning kuulutamisega ebasoovitavaks töötama Harjumaal. Lahkusin komparteist. Vajadusel peaks need faktid olema kättesaadavad Riigiarhiivis. Tööd leidsin aastast Mainoris, mis oli sel ajal Rahvarinde peakorter, Eesti uute äriseaduste eelnõude koostamise juures ja tegelesin ka teiste majanduspoliitiliste küsimustega. Alates aastast olen seotud Isamaaliiduga, algul küll ühe selle moodustanud väikeerakonnaga. Veel kord olen kahetsenud ja kahetsen oma kuulumist ja töötamist komparteis ja kannan seda koormat endaga. Selle üle mõtlemine on olnud mulle karmiks elukooliks, mis viis mind tegelema kodanikuühiskonna, ühiskonna avatuse ja läbipaistvuse teemadega. Olen valmis ja avatud kohtuma igaühega, kes soovib minu elukäiku põhjalikumalt arutada. Agu Laius Siinkohal panen välja ka selle loo, mille peale Laius oma ülestunnistuse tegi

464 Jah, ega ma ei oskagi kommenteerida ülestunnistuse siirust ja puhtsüdamlikkust. Pole minul Laiusega enne 2002 aastat mingeid kokkupuuteid olnud. Küll on mul olnud selleteemalisi arutelusid paljude tuntud Rae valla kodanikega, kelledest mitmed kannavad ka aukodaniku tiitlit. Kahjuks on mitmed neist juba meie hulgast lahkunud. Nende jutud ja selle juures veekalkvele või vihkamisest põlema läinud silmadest võis taibata, et nad ei valetanud. Paraku nende jutt ei lähe kokku siira ülestunnistusega. Sellegipoolest või just selle tõttu olen nendel teemadel üldisemalt kirjutada võtnud. Esimene jutuke sai kirjutatud siis kui KAPO võttis vahele Simmi. Hiljem on neid võetud veel mitmeid kinni, viimane veel päris soojalt, aga ega see minu mõtisklust ei muuda. See lugu sai kirjutatud ja avaldatud ka Laiuse poolt algatatud teemas Agu Laiuse minevikust Kas rahvuse reetmine on võrdne riigi reetmisega? Sellel teemal ajendas mind arutlema Raekodaniku foorumis ühes teemas minu poolt öeldu, et Simm pandi riigireetmise eest vangi, kuid tegelikult on meil palju inimesi, kes oma käitumisega on riigile palju enam kahju teinud ja neid selle eest mitte ainult ei karistata, vaid isegi kiidetakse. Selle peale avaldas üks teine kommentaator, kes võib olla end puudutatuna tundis, arvamust, et sellise tõsise süüdistusega peaks pöörduma KAPO poole ja üldse olen mina sellise ütlemisega hea tava piire ületamas. Järgnevalt püüan sellel teemal mõtet arendada ja siis ehk saame ka mõne vastuse ja ka näeme kas organite pöörumisest on/oleks abi. Pealegi ei ole minu pädevuses kellelegi süüdistusi esitada. Niisiis Hermann Simm lekitas informatsiooni vene luurajatele. Millisele organisatsioonile? Sellele küsimusele ei osanud Simm isegi täpselt vastata, kuid see polegi tähtis. Tähtis on, et ta püüti kinni ja tunnistas üles. Tema üle mõisteti kohut ja talle anti 12 aastat, mis kindlasti ühe riigireetmise eest vähe, kuid arvestades kokkuleppemenetlust, oli ilmselt õiglane. Simmi tehtud väidetav kahju oli 20 miljonit krooni. Simm on riigireetur ja seda tegevust keegi ei saa ega tohigi õigustada. Kas aga saab tema teoga võrrelda valedest juhtimisotsustest eestlastele tekitatud kahju või okupatsiooni ajal rahvuskaaslaste represseerimisega tegelemist? Meie riigijuhtide tegevusest riigile kahjulikult mõjunud juhtimisotsuste näiteid. Omandireform. 90-ndate omandireformi üle-pea-kaela läbiviimine viis selleni, et visati kaasmaalased kassidena vette ja korraldati inimkatseid a la uppuja päästmine on uppuja asi ja huvitav on jälgida kas vettevisatu ujub välja või mitte. Saavutati omandi kiire tagasi andmine õigusjärgsetele omanikele303f304, kuid samas võeti maakohtade tööandjatelt ära nende põhiline tootmisvahend maa ja tänu sellele sureteti välja suured tööandjad ja jäeti nende tööandjate 304 Kes kaugemates piirkondades ei osanud selle varaga midagi teha ja see jäi lausa sööti

465 juures töötavad inimesed tööta. Ellu jääda soovijad rändasid oma kodudest välja tõmbekeskustesse või sootuks välismaale. Väljakujunenud sotsiaalne infrastruktuur (lasteaiad, koolid, kaubandus) lagunes ja/või müüdi. Läbimõtlemata reformi tulemuseks oli ääremaastunud kolgaste teke. Täna püütakse seda viga haldusterritoriaalse reformi nime all parandada, kuid parandamist ei saa teha enam vaid piiride joonistamisega ja matemaatilisel teel. Alustada tuleb töökohtade loomiseks rahasüstide tegemisega ja ka uue sotsiaalse infra rajamisega. Ja see on kallis! Kahju on kümnetes kordades suurem kui oli Simmi tekitatu. Läbimõtlemata otsustega põhjustati kahju meie enda riigi kodanikele nii moraalselt kui füüsiliselt. Seda ilmselt ei saagi täna rahas kokku arvestada. Lülitati väga suures koguses haritud maid välja põllumajanduslikust tootmisest, see kahju oleks võimalik isegi välja arvutada. Seega võib öleda, et tegemist oli kahjuliku teoga rahva vastu. Sellele teo esimesele osale ehk 90-ndate alguse teole on pehmendava asjaoluna võimalik kohaldada vabandust, et meil puudus kogemus ja sealt siis ka läbimõtlematus, kui aga tänast vägistavat ja sisulise eesmärgita haldusterritoriaalset reformi vaadelda, siis see on juba läbimõeldud ja ettekavatsetud tegu, millele vabandust ei ole. Tänane haridusreform Ka tänane haridusreform on vaadeldav kahjuliku teona rahvuse vastu. On ju meie Põhiseaduse preambulas öeldud, et see dokument on vastu võetud põhilise eesmärgiga kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki ning mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Tänane reform hariduses on ette võetud eesmärgiga kaotada kohalikke koole 304F305, teha kombinaate ja seda vaid eesmärgiga kulusid kokku hoida. Eesmärk hariduses saab olla targa ja mitmekülgse inimese ette valmistamine nii, et see inimene suudaks tagada rahvuse ja kultuuri säilimise. Koolide äraviimine kogukondlikest keskustest on kaasa aitamine ääremaastumisele ja selgelt kahjulik tegu meie rahva vastu. Kui täna lihtsalt lõhkuda, siis homme seda olukorda taastada on jällegi väga kallis, raha selleks tegevuseks tuleb rahvalt ja seega on tänane hooletu käitumine järjekordselt kahjulik ja läheb maksumaksjale maksma kordades rohkem kui Simmi riigireetmine. Pronksiöö Populistlik otsus 2007 a aprillist, otsus mille paar meest tegid vaid oma reitingu tõstmiseks ja mis läks otskuludena Eestile maksma sadu miljoneid kroone. Kaudse kuluna saab vaadelda seda otsust kui detonaatorit majanduslanguse algusele Eestis (Venemaa lõpetas transiidi, pangad lõpetasid laenamise jms). Teades, et laiapõhjaliste läbirääkimiste tulemusena oleks see kuju sealt kadunud pisut hiljem ka rahulikul teel, siis oli see populistlikel kaalutlustel tehtud otsus selgelt kuritegelik eesti rahva vastu, õhutas siin elavate kogukondade vahelist vaenu, tõi ülisuure materiaalse kahju ja teravdas äärmuslikuks suhted naabritega. On vaid ime, et ei juhtunud seda, mis 2008a juhtus Gruusias. Kui oleks tekkinud veel lisaks ka relvakonflikt, siis oleks ka kahjud olnud oluliselt suuremad ning poleks ilmselt puudunud ka inimkahjud. Seega see otsus oli eesti rahvale ja rahvusele vaenulik otsus. 305 Mõeldud põhikoole

466 Need kolm näidet305f306 on sisuliselt kõik läbimõtlematud juhtimisotsused, mida ehk ei peaks käsitlema rahvuse ja rahva reetmisena, kuid on kindlasti oma rahvale kahju tekitanud ja seega nende tegijad peaksid ka vastutama nende tegemise ja tagajärgede eest. See vastutamine saaks täna olla vaid poliitiline, ehk poliitilisest tegevusest taandumine. Kahjuks meie poliitiline kultuur on selline, et midagi sellist oodata oleks väga sinisilmne. Rahvuse vastased teod okupatsiooni tingimustes. Hoopis teine teema on nendega, kes okupeeritud Eestis okupantidega hoogsat koostööd tegid ja eestlust murda aitasid. On palju räägitud, et kommuniste oli kolme sorti: 1. Need, kes pidid oma erialase töö tegemiseks ja karjääriredeleil edenemiseks valima ka parteiliikme staatuse; 2. Need, kes parteisse tükkisid oma ja partei ideaalide kattuvuse pärast; 3. Need, kes saidki karjääriredelil tõusta ja end teostada vaid läbi partei, sest mingit spetsialiteeti või eeldusi oma valitud erialal läbi lüüa neil polnud ja polnud ka eeldusi või tahet õppida ja pingutada ausal viisil edu saavutamiseks. Esimeste puhul on selge 99%-il neist ei kattunud maailmavaade partei omaga ja nad naersid nii partei kui ka enda sinna kuuluvuse üle. Need inimesed tegelikult viisid edasi eesti inseneriteadust kui ka muid elualasid ja tagasid, et eestlane oleks järjepidevalt haritud. Muide suurem osa tänaseidki leiutajaid on selle aja insenerid. Teised ei pruukinud ka olla ohtlikud, neile sobis maailmavaade ja nad toetasid seda kuuludes partei ridadesse ning paremal juhul võtsid osa partei koosolekutest. Kõige hullemad kuulusid kolmandasse lahtrisse end upitavad karjeristid, kellele meeldis teha järelevalavet oma rahvuskaaslaste üle, kanda keelt nende peale, kes julgesid au sees hoida rahvuslikke väärtusi ja pidupäevi. Reeglina olid need inimesed (inimene on ilmselt selliste kohta palju öeldud) ka KGB palgalehel. Minu küsimus ongi kas neid inimesi saab nimetada oma rahva ja rahvuse reetjateks? Tõepoolest olid nad truud oma riigile, kuid täna, kui on selgunud, et siiski see riik nii oma ei olnudki, et tegemist oli okupatsiooniga, siis saab asuda seisukohale, et tegemist oli ka reeturitega ja vaenlase (okupandi) käsilastega, keda tuleb karistada võrdselt genotsiidis süüdistatavate tegelastega. Eks meil on ju midagi ka tehtud. Kahjuks oleme toppama jäänud sõjaperioodi. Aktiivne kohtumõistmine käib põhiliselt muldvanade küüditajate üle ja päädib nende saatmisega vanglasse maksumaksja raha raiskama. Tegeliku tähelepanuta on jäänud okupatsiooniaja reeturid, kes täna veel täis elujõus ja reaalseks ohuks Eestile. Viies kolonn? Trooja hobune? Ajaloos on näiteid küllaga selliste sisevaenlaste kohta, kes teevad oma õõnestustööd riigi sees olles hästi maskeerunud. Jõuamegi algusesse tagasi kas Simmi poolne riigireetmine on võrreldav rahvuse reetmisega? Olen seisukohal, et kui Simm töötas vene luurele ja meie okupatsiooniaegsed vereimejad (partorgid, parteikomitee sekretärid jne) olid tihedalt seotud KGB-ga ja NKLP-ga, siis on seos selgelt olemas ja ka paralleel reetmisega täiesti omal kohal. Järelikult saan jääda oma väidete juurde. Olen isegi seisukohal, et nende inimeste kahju meie riigile on suurem. 306 Neid näiteid saab kindlasti veelgi tuua

467 Kahju muidugi, et meie tänane demokraatlik riik ei pea niisuguseid inimesi ohtlikeks ja laseb neid kontrollimatult imbuda erinevatesse rahvuslikke ideaale kandvatesse organisatsioonidesse, riiki ja omavalitsusi juhtivatesse kogudesse. Oht sellises leiguses on olemas kindlasti just sellised sisse imbunud inimesed on esimesed, kes oma rahvale noa selga löövad kui olukord muutub kriitiliseks ja just need otsivad esimesena oma punased parteipiletid peidikutest välja ja lähevad end vaenlasele pakkuma, sealjuures selgitades kui tõhusat tööd nad kogu vahepealsel ajal vaenlase tagalas tegid. Vastus pealkirjas esitatud küsimusele on jah need asjad on võrreldavad ja seega peaks olema ka suhtumine nende tegijate suhtes võrreldav! Agu Laius ei lase end ühestki arutelust eriti segada, see iseloomustab tema karastatust. Veel enamgi ta käitub põhimõttel julge rünnak on pool võitu ja oma õlgadel olevale okupatsiooniaja koormale vaatamata, võtab julgelt sõna ja nimetab teisi sõnadega, millised sobivad kõige enam tema enda CV-sse. Pealegi tundus tema sõnavõttudest, et Laius pole täpselt aru saanud, mis asi on sotsiaaldemokraatia. Ühe sellise demagoogiast punnis sõnavõtu järel kirjutasin järgmise kokkuvõtte. Mis asi on sotsialismus ja kuhu ta paigutub poliitilisel skaalal ning kuidas Agu Laius sellest on eemaldunud. Vasak- ja parempoolsuse saamislugu ulatub ajas tagasi Prantsuse revolutsioonini, mil parlamendis hakati eristama neid, kes istusid presidendist paremal või vasemal. Ilmselt hoidis ühtede vaadetega seltskond ikka kokku ja nii juhtuski, et paremal pool istusid aadelkonna esindajad ja vasakul mitte-aadelkonna esindajad. Kui alguses oli selline istumisviis juhus, siis 19.sajandi alguses lisandus sellele ka sisu paremal istujad toetasid selgelt monarhia jätkumist ja süsteemi säilitamist, vasakul istujad nõudsid muutuseid ühiskonnas ja monarhia asendamist rahvavõimuga. Seega sai üsna juhuslik skaala poliitilise sisu parempoolsed toetasid vana säilitamist ja traditsioone ning vasakpoolsed pooldasid muudatusi. Industriaalajastul lisandus skaalale ka majanduslik sisu, mis lühidalt öeldes on, et parempoolsed pidasid loomulikuks ebavõrdsust ja vasakpoolsed pidasid võrdsust loomulikuks. Tänapäeval pole vasaku ja parema maailmavaate vahe enam nii must-valgelt defineeritav, on lisandunud palju vahetoone ja tekkinud erisusi uute koosluste näol. Klassikonflikti peegeldav tähendus pole ammu enam põhiline. Raske on ka leida puhast parempoolsust või puhast vasakpoolsust. Kui siis ehk vaid äärmusideoloogiatest kommunismist (puudub eraomand, klassid, perekond ja kõik on võrdsed) ja fašismist (inimesi ei peeta võrdseteks, nt jagunemine aarialased ja teised ning mitteinimesed -juudid, totalitaarne süsteem)

468 Vasak ja parempoolsus Eestis. (Allikas: Ideoloogiad ja poliitilised teooriad, ) Nagu jooniselt näha Eestis pole kindlasti puhast vasakut ja puhast paremat ideoloogiat. Kõik sisaladavad sugemeid ühest ja teisest (Allikas: Ideoloogiad ja poliitilised teooriad, ) Vasakpoolsus ja sotsiaaldemokraatia. Sotsialistlikust liikumisest välja kasvanud. Sotsialistlik ideoloogia hakkas tekkima vastukaaluks liberalismi leviku tulemusena suurenevale ekspluateerimisele ja sotsiaalsele ebavõrdsusele. Sotsialismifilosoofia rajajad rõhutasid solidaarsust (võrdsust) ja koostööd ning omandi ühiskasutamist, mis võimaldaks kindlustada kõikidele inimestele inimväärse eksistentsi,

469 harmoniseeriks inimeste, rahvaste ja riikide vahelised suhted ning kõrvaldaks sotsiaalsed konfliktid ja sõjad. Sotsiaaldemokraatiat eristab sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialismist lõplikult I Ilmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Eestis esindab seda maailmavaadet SDE, kes on ikka väga kaugel sotsialismi äärmusest kommunismist ja ka sotsialismi revolutsioonilisest tiivast. SDE on selgelt turumajanduse toetaja, kuid leiab, et majandus saab olla heal järjel, kui selles osalejatel läheb hästi. Siia juurde on oluline teada sedagi, et 1940 aastal kui võimu haarasid Laiuse mõttekaaslased komparteist, siis Eestis esindatud poliitilistest rühmitustest karistati pagenduse või vangistusega, kuid SDE liikmed, kes kätte saadi, lasti eranditult maha. SDE oli kommunistide (sotsialismuse maaletoojad) valusamaks vastaseks. Tsentrism. Tsentrism on poliitikas erinevate maailmavaadete kogum, mida iseloomustab mõõdukus ja kui vaadelda tsentristlikke erakondi, siis poliitilisel spektril jäävad nad vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade vahele, üritades mõlematelt pooltelt leida vaatenurki, mis võimalikult paljudele valijatele meeldida võiksid. Tavaliselt on tsentristlikeks erakondadeks erakonnad, kes pooldavad sotsiaaldemokraatiat, leiborismi või ka kristlikku konservatismi. Tundub nagu ei liha, ei kala põhimõte, kuid Eestis esindab seda reeglina Keskerakond, kes on end siiski veidi enam vasakule positsioneerinud ja vähemalt põhimõtetelt püüab kaitsta nõrgemat306f307. Muidugi on selle erakonna sees segadus suur, sest osa sellest erakonnast on selgelt liberaalse maailmavaatega. Üheks selliseks on igal pühapäeval TV3 Seitsmestes uudistes räuskav ja end Eestiga võrdsustav Aivar Riisalu, kes sageli on oma väljaütlemistes äärmuslikum kui parempoolsed vestluskaaslased olla julgeksid. Aga õuenarridele antakse tihti andeks seda, mille eest tavainimesel pea eemaldati. Parempoolsus. Eestis on eristatavad liberalism ja konservatism. On ka erinevad nišiparteid miksitud maailmavaadetega, aga ma neid väga tõsiselt ei võtaks. Liberalism on ideoloogia, milles organiseerunud eliit jutlustab rahvale, et tõeline vabadus 308 leidub vaid üksinduses 307F Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Eestis esindab selgelt Reformierakond. Põhimõte siis selles, et las asi areneb isevoolselt. Siin on põhimõtteline vastuolu Reformierakonna nime ja arengute isevoolsuse vahel. Erakonna nimi eeldaks konkreetseid ja jõulisi muutusi, kuid tegelikult pole ühtegi sisulist reformi juba aastaid teostatud. Isegi tehakse takistusi reformimise teel. 307 Nende puhul üha enam on see nõrgem võrdsustatud ka muukeelse vähemuse huvide kaitsmisega ning selles on nad saavutanud teiste erakondade ees suure edumaa ja sellest johtuvalt ka kadeduse 308 Ei tea tsitaadi autorit, aga täpsemalt öelda on raske

470 Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi 308F309. Tihtipeale saab konservatiivide joont nimetada järjepidevaks liberalismiks. Puhas konservatiivne partei on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, samas peab end konservatiivseks ka IRL, kuid tänu liitumisele Res Publicaga on nihkutud siiski tsentrile lähemale. Eeltoodu andis ülevaate klassikalisest vasak-parempoolsusest. Kuivõrd Agu Laius järjepidevalt püüab erinevates keskkondades/sotsiaalvõrgustikes halvustada minu sotsiaalset mõtteviisi ja seda mõtteviisi üldse, siis järgnevalt selgitan enda valikute tagamaid, Laiuse demagoogilisi märkuste kontekstis ning vaatlen ka Laiuse enda järske suunamuutusi ajas. 1. Minu vanemad on mind kasvatanud põhimõttel kaitse nõrgemat. Olen oma elus püüdnud seda järgida ja olen selle tõttu ka tihti kannatanud, sest alati ju sõnadest ei aita ning usutakse ikka neid, kes konflikt lõpus tunduvad kannatajatena (vaatamata, et nad ise olid kõige põhjustajad); 2. Samuti on kasvatuses olulisel kohal olnud seegi, et me oleme ikka sündinud siia ilma võrdsetena ja meie võimalused edasijõudmiseks on tihti meie enda käes, aga tihti on ka nii, et mingid kõrvaltingimused takistavad neid võimalusi realiseerida. See ei tohi olla aluseks inimeste lahterdamisele; Kaaskodanikke peab austama kui nad vastupidiseks põhjust ei anna. 3. Seega, vaatamata asjaolule, et ma pole pärit töölisperekonnast nagu nõukaajal uhkusega teatasid need, kes olid (isa insener, ema lasteaiaõpetaja), on minusse süstitud sotsiaalsust (võrdsust, austust, ausust) varajasest lapsepõlvest; 4. See sotsiaalsus oli sisuline ja mitte nõukogude viljastavatest lauludest ja loosungitest pärinev ja seetõttu pole ma kunagi olnud ka meie anastajate partei liige. Neid punkte arvestades ja teades, et 1. Agu Laius oli meie anastajate partei (kommunistliku partei) liige ja selle ideoloogia teenistuses kõrgel kohal; 2. Kommunism on vasakäärmus, Antikommunism on konservatiivide üks põhimõtteid 309F on väga raske uskuda Laiuse poolt öeldut, et See on puhas sotsialismus, kuhu Sa oled välja jõudnud ja millest mina olen eemaldunud. Muidugi võibki olla, et inimeses tekkis ergastumine ( Agu Laiuse minevikust ): Olen kuulunud komparteisse ja töötanud parteikomitees osakonnajuhatajana. Kahetsen, et olen olnud selle ideoloogia teenistuses. Olen seda ennegi 309 Vaadates Eestis viimasel ajal IRL-i initsiatiivil tehtut (vägistatud koolireform, maamaksu reform, läbi suruda püütav haldusterritoriaalne reform jms), siis IRL selle definitsiooni alla ei mahu kuidagi 310 Antikommunism- tulenevalt suhtumisest omandisse, ei saagi olla mingisugust tolereerimist kommunistliku ideoloogia suhtes. Kommunistlik ideaal on hingetu ja juurteta, see hävitab kõik inimliku ja viib ühiskonna loomuvastasesse seisundisse ning moraalsesse pankrotti

471 avalikult teinud. Samas kinnitan, et ka režiimi teenistuses olles sõltus kõik inimese isikuomadustest ja eetilisusest. Jäin ka seal inimeseks ning ma ei ole põhjustanud kellegi represseerimist. Minu südametunnistusel ei ole kuritegusid., Režiimist ärapööramine algas minu jaoks 1987.a. ERSP asutamisest ja Hirvepargi sündmustest aastal esitasin Harju rajooni rahvasaadikute istungil avalikult ettepaneku, et Eesti võiks olla iseseisev riik väljaspool Nõukogude Liitu. Seejärel esitati mind osade parteiorganisatsioonide poolt kandideerima I sekretäriks. See tõi kaasa minu jälitamise organite poolt ja lõppes vabastamisega töölt parteikomiteest ning kuulutamisega ebasoovitavaks töötama Harjumaal. Lahkusin komparteist Minu asi pole seda ülestunnistust seada kahtluse alla, kuid stsenaarium on kahetsusväärselt sarnane erinevatele nõukogudeaegsetele luurajatest pajatavatele üllitistele. Just niimoodi (õigel ajal) toimuski sulandumine vaenlase ridadesse. Just nii saadeti luuraja sügavale põranda alla, ta jäeti rahule, tal oli ülesanne saada selle ühiskonna aktiivseks tegelaseks ja siis kui õige aeg, siis ründab tagalast. Ilukirjanduslikult kena copy-paste. Ka Stirlitz läks ju seriaali lõpus vaenlasega kaasa, kaugenes kommunismist ja ootas õiget aega. Seda konstruktsiooni võimendab seegi, et mees sammus demonstratiivselt ühest maailmavaatelisest äärmusest teise (või nagu ta ütleb kaugenes sotsialismusest). See pole võimalik ühegi inimese puhul, kellel on olnud lastetuba ja südametunnistus. Muidugi ei juhtunud seda, mida nõukogude tegelinskid soovisid ja täna oleme juba nii kaua vabad, et vabanemise eel meie ridadesse saadetud võimalikud agendid on muldvanad või surnud, aga me ei tea kunagi kui suure agentuuri nad omale on suutnud kasvatada. Nagu ütlesin, see eelnev oli üks konstruktsioon, kui soovite siis ilukirjanduslik ning sellega eelnevaga ei soovi ma kuidagi Laiuse siirust kahtluse alla panna (pole lihtsalt minu asi), kuid soovitan temalgi jääda viisakaks ning vähemalt püüda demagoogilisest halvustamisest maailmavaate alusel loobuda. Selle loo peale nii mõnigi elavnes ja pidin seda teemat jätkama. Võimalik süžee võimalikule romaanile/filmile võimaliku pealkirjaga Mineviku varjud. Kirjutasin kord Agu Laiuse kommunistiks olemise ja sellest lahti ütlemise iseloomustamiseks nii: Minu asi pole seda ülestunnistust seada kahtluse alla, kuid stsenaarium on 311 kahetsusväärselt sarnane erinevatele nõukogudeaegsetele luurajatest 310F pajatavatele üllitistele. Just niimoodi (õigel ajal) toimuski sulandumine vaenlase ridadesse. Just nii saadeti luuraja sügavale põranda alla, ta jäeti rahule, tal oli ülesanne saada selle ühiskonna aktiivseks tegelaseks ja siis kui õige aeg, siis ründab tagalast. Ilukirjanduslikult kena copypaste. Ka Stirlitz läks ju seriaali lõpus vaenlasega kaasa, kaugenes kommunismist ja ootas õiget aega. Seda konstruktsiooni võimendab seegi, et mees (Laius) sammus demonstratiivselt ühest maailmavaatelisest äärmusest teise (või nagu ta ütleb kaugenes sotsialismusest). Selline 311 Mäletatavasti nimetati luurajaks nõukogude spiooni, kes saadeti

472 äärevahetus on ootuspärane heas jalgpallimängus, aga pole võimalik ühegi inimese puhul, kellel on olnud lastetuba ja südametunnistus. Muidugi ei juhtunud seda, mida nõukogude tegelinskid soovisid ja täna oleme juba nii kaua vabad, et vabanemise eel meie ridadesse saadetud võimalikud agendid on muldvanad või surnud, aga me ei tea kunagi kui suure agentuuri nad omale on suutnud kasvatada. Ja kuigi lisasin, et Nagu ütlesin, see eelnev oli üks konstruktsioon, kui soovite siis ilukirjanduslik ning seega ei soovi ma eelnevaga kuidagi Laiuse siirust kahtluse alla panna (pole lihtsalt minu asi), siis ikka leidus küsijaid, et mis ma sellega öelda tahtsin ja kust ma tean. Eeltoodust lähtuvalt pean veelkord rõhutama, et öelda tahtsin seda, mida ütlesin ja kui omaksin mingit konkreetsemat infot kui isiklik teadmine31f312, siis ka viitaksin allikale. Kuna ma ei viidanud, vaid vastupidiselt rõhutasin ilukirjanduslikkust, siis nii ongi. Pole minul aega mööda arhiive tõmmelda, et hakata hüpoteese püstitama ja neile ka faktilist sisu otsima. Liiati sellelaadsete juhtumite puhul pole väga kindel, et arhiividesse midagi sellist leidmiseks on jäetud, mis ei oleks fabritseeritud ja leidmiseks mõeldudki. Järgnevalt püüan siiski seda ilukirjanduslikkust laiemalt käsitleda. Süžee võiks ju olla miskit sellist: Kuskil KGB kontoris 1980-ndate keskel jõudsid analüütikud järeldusele, et kunstlik kinnine süsteem ei suuda lõpmatuseni eksisteerida, 20 sajandi alguses lohakalt traageldatud õmblused hakkavad vägisi rahva rahulolematuse tagajärjel kärisema ja ilmselt ei suudeta seda rebenemist ära hoida. Rebenemist nähti ette, kuid ei osatu teada ja prognoosida kui suur saab olema kahju ja kui kaua läheb aega selle kahju parandamiseks. Kui rebenemist ära hoida ei suudeta, siis tuleb leida alternatiivvariandid edasi minekuks eesmärgiga vana süsteem kuidagi taastada. Kõige lääne(ja ka mässu- )meelsem piirkond oli Baltikum ja seal tuli ka esmalt reageerida. KGB ajud hakkavad välja töötama erinevaid alternatiivseid plaane: o Alternatiiv 1. Jõu kasutamine. Võimalik kasutada üksikute meeleavalduste puhul või siis juhtumil kui pole enam tegemist rahumeelse meeleavaldusega o Alternatiiv 2. Vaenlase hulka imbumine. o Alternatiiv 3. Mõlemad eelnimetatud koos o Alternatiivid 4, 5 jne Mäletatavasti kulgesid Eestis asjad rahumeeleselt, samas oli rahvas päris üksmeelne ning läänemaailm hoidis asjade käiku pideva tähelepanu all. Seega oleks väga küsitav olnud jõhkra jõu kasutamine, kuigi see võimalus oli selgelt ja pidevalt laual ja tankide näol ka Tallinnas. Sõltumatult jõulisest sekkumisest sai alustada vaenlase (demokraatiameelsete mässajate) hulka imbumist kohe kui oht impeeriumi kokku kukkumisest ilmnes. KGB-l nagu igal teiselgi endast lugupidaval luureorganisatsioonil oli kuulduste ja hilisemate analüüside ja uuringute kohaselt ju muljetavaldav agentide võrk. Agentide 312 Tuttavate meenutused parteifunktsionäär sm Laiuse tegevusest nõukogude ajal

473 hulgas olid spetsõppe saanud luurajad, tänavalt kaasatud kriminaalid- pisipätid, lõbutüdrukud jne, aga kindlasti ka millegagi vahele jäänud, aga enamjaolt korralikud kodanikud- pereinimesed, töölised, intelligents. Ilmselgelt kõiki neid kasutati ja neid hulgub meie hulgas tänaseni. Üheks eraldi agendiliigiks olid ideelised parteilased, kellel kõrged parteilised ametikohad. Usutavasti oli sellistel kaastöötajaks olemise kohustus ametiga kaasnev auküsimus (nendele teatud privileeg ja lisaväärtus). Spetsõppe saanud agendid pidid omandama valeidentiteedi ja see suurendas ohtu vahele jääda, millegagi vahele võetud kodanikke ohjati hirmuga, kriminaale ja muud rämpsu sai ohjeldada kas hirmu või rahaga ja nendele ilmselt ei saanud tekkinud olukordades loota. Erinevalt eelnimetatutest oligi kõige kindlama agendiliigina võimalik kasutada neid kõrgeid kommuniste, sest nad said säilitada oma identiteedist suurema osa. KGB-ga koostöös koostati stsenaarium, mille kohaselt nendel ideoloogilistel kommunistidel tekkis väidetav selginemine ja nad mõistsid, et nende valitud tee ja toetatud režiim on osutunud valeks. Seda vaatamata asjaolule, et kümneid aastaid oldi oma ihu ja hing ohverdatud okupatsioonirežiimi teenimiseks loetud jõulude ajal kuuski, kiustatud taga oma rahvuskaaslasi, ässitatud koeri üliõpilaste peale, rääkimata poliitilistel põhjustel isoleerimisest jne., jne. Nagu öeldud - niisuguse kaadri kasutamine agentidena oli kõige julgem, sest kõik teadsid, et tegemist on vanade ideeliste kommunistidega, kes palusid andeks ja vabandasid oma(?) rahva ees. Niisuguste puhul pole karta isegi valedetektorit, juhul kui ei küsita, et kas mõtlesid seda vabandamist tõsiselt. Tihti afišeerisid nad oma mõtete selginemist sellegagi, et sammusid joonelt maailmavaate vasakult äärelt (kommunism on kõige radikaalsem vasakpoolne maailmavaade) selle skaala peaaegu kõige paremasse äärmusesse ja said avalikkuse silmis suurimateks rahvuslasteks, keda siin Eestis aegade jooksul nähtud. Huvitav on jälgida, et nad sattusid samadesse poliitilistesse ringkondadesse ja erakondadesse inimestega, keda mõned aastad tagasi represseerisid, arreteerisid ja asumisele saatsid poliitiliste põhimõtete omamise eest. Nüüd, mõni aasta hiljem, olles ühes seltskonnas, hurjutati ühiselt kommuniste ja mõisteti hukka kommunismi ja okupatsiooni. Lisaks eelnevale ei antud niisugustele KGB poolt mingeid esialgseid ülesandeid peale selle, et nad peavad esialgu tegema erinevatel poliitilistel/ühiskondlikel kohtadel karjääri ja töötama nagu tavaline inimene. Reeglina ei olnud vaja end mingite spioonimuredega koormata, oldi uinunud agendi seisus ja oodati oma aega. Kõike seda ette valmistades (1980-ndate keskel) ei uskunud ilmselt KGB-s keegi, et kui üldse mingi rebenemine toimub, siis süsteemi uuesti kokku traageldamine ei kesta rohkem kui paar aastat. KGB filigraansusele viitab asjaolu, et nad julgesid oma analüüse usaldada ja nad nägid mitu aastat ette, mis juhtuma hakkab. Nii sai oma agentide tausta tugevdada asjaoluga, et nad saadeti vaenlase sekka juba mitu aastat enne taasiseseisvumist (nt Hirvepargi sündmustega seoses) ja sellega anti agentidele usutav taust paranenud ja kahetsevast eksinud eestlasest. KGB ilmselt ei arvestanud seda, et kogu NSVL ja sotsialistlik süsteem kui niisugune tervenisti kiire kollapsi teeb. See oli nende pea ainus möödapanek. Meie õnneks see siiski nii läks ja süsteem lagunes, meie õnnetuseks uinuvad agendid jäid ja kahjuks neid pole kõiki suudetud tuvastada. Ilmselt pole mitte kõik agendid unustatud, sest ilmselt FSB huviorbiidis on nad ikka, vähemalt suuremas osas. Mõnd on püütud ka aktiivseks teha ja mõned aktiivsetest on

474 mäletatavasti ka vahele jäänud, esimene neist ja seni ilmselt suurim saak KAPOle oli väga kõrgel kohal tegutsenud H.Simm. Samas on KGB järglaste karvane käsi ulatunud ka KAPO enda sisse ja seal Eestile kurja teinud. Osa unustatud agente on aga elanud oma kattevarju nii sisse, et on isegi uskuma hakanud, et nad on tõsiusksed eestlased ja eestluse eest võitlejad. Täna kirutakse vabamüürlasi, templiordu liikmeid ja teisi selliseid. Kirujateks ja silditajateks on tihti ka vanad kommunistid. Ilmselt ongi nende moto, et osuta näpuga teistele ja kisa kõvasti, küll siis tähelepanu enda tegudelt saab juhitud. Loogiline, et see agentide võrk vananeb ja peagi sureb, kuid me ei tea palju nad on suutnud liiga teha. Kuivõrd paljud sellest seltskonnast on jõudnud kõrgetele positsioonidele, siis ilmselt ei lasta neid inimesi ka väga palju uurida ja nii ongi meie peade kohal veel tänagi NSVL-i vari. Vot sellise kava kohaselt võiks ju mingi jutukese/seriaali/vms välja mõtelda küll ja tegelikult poleks see kindlasti tegelikkusest väga kaugel. Kui olin selle eelneva jutu üles kribanud, siis läks mööda paar nädalat ja KAPO esitas oma järjekordset aastaraamatut, seekord 2012 aasta kohta. Selles oli neilgi juttu FSB värbamistest ja imestama panevalt olid nende analüütikute järeldused sarnased minu ilukirjandusliku süžeega. Kui ei usu, siis võib lugeda Delfis olnud kokkuvõtvat artiklit, mille esitan ka alljärgnevalt: Viimastel aastatel on just FSB poolsete lähenemiste arv värbamise eesmärgil pidevalt kasvanud, seega on selle eriteenistuse huvi Eesti suhtes suurenenud, selgub täna avaldatud kapo aastaraamatust. Nende lähenemismeetodid on võimupositsioonilt lähtuvad, mõnikord agressiivsed ning kasutatakse muu hulgas ka kompromiteerivaid materjale soovitakse kiiret tulemust ehk kiiret värbamist. Omaette kõnekas ongi asjaolu, et välisluure (SVR) ja sõjaväeluure (GRU) võrreldes on Eesti suhtes agarama hoopis Venemaa sisejulgeolekuteenistus FSB. See on selgeks märgiks, et Venemaa eriteenistused justkui ei tunnista, et Eesti ja teised endised okupeeritud riigid on nende jaoks pöördumatult välismaa, mitte osa Venemaast või mõtteliselt Nõukogude Liidust. Tavaliselt eelneb värbamiskontaktile põhjalik isiku tausta tundmaõppimine. Kõrgendatud riskiks on inimeste nõrkused või emotsionaalne seisund: pettumus tööl, majanduslikud raskused, alkoholilembus, truudusetus, kalduvus vägivallale, hasartmängud jms. Vanema põlvkonna puhul kuulub kompromiteerimisvõimaluste hulka ka varjatud koostööd KGB või GRU-ga Nõukogude okupatsiooni ajal. Seega ilmneb, et minu ilukirjanduslik lähenemine ja KAPO faktipõhine sedastus on suures osas täiesti võrreldavad stsenaariumid, mis mind kindlasti ei rõõmusta, sest on hirmutav teada, et tänastel juhtivatel kohtadel nii riigi kui omavalitsuse juhtide hulgas võib olla FSB mõju all olevaid isikuid, kes nagu ajaks eesti asja, aga... Maine teema kokkuvõtteks näeme, et tänane valla opositsioon, kes on terve perioodi vältel teinud vägagi konstruktiivset tööd, ei jõuaks ka parima tahtmise juures oma tööga valla

475 mainet kuidagi rikkuda määral, millisel on mainet juba rikutud koalitsiooni poolt. Sealjuures ei ole tänane opositsioon esitanud ühtegi mustavat ja põhjenduseta avaldust vallast väljaspool asuvatele institutsioonidele ja absoluutselt ühtegi pole esitatud uurimisorganitele. Eelmine opositsioon, millesse kuulus ka isand Laius, tegi seda pidevalt. Mõningaid näiteid saab lugeda aastatel valla tegevust kajastavas raamatus Vallavanema aruanne Jüri gümnaasiumi lugu puudutavas osas. Tänane koalitsioon on andnud nii oma tegevuse kui ka tegevusetusega pidevalt põhjust enda õpetamiseks. Kahjuks ei soovita õpetust tänulikult vastu võtta ja proovitakse ikka omamoodi. Sellest omamoodi proovimisest ongi johtunud käesolevas aruandes kajastatu, millest suurem osa on viinud suuremal või vähemal määral ka valla maine kahjustamiseni. Võib ju proovida neid mainekahjusid peita valimisaastale planeeritud tööde ja neid Rae Sõnumites kajastavate demagoogiliste propaganda kirjutiste taha, aga faktid jäävad faktideks. Annaks jumal, et mainet kahjustavate tegevuste reast ei pea leidma vallajuhte, kes viiakse kinnimajja analoogse süüdistusega nagu see on juhtunud Hermann Simmi, Aleksei Dresseniga või veel süüdimõistmata Vladimir Veitmaniga. Paraku on põhjust ka kahtlusteks, sest niisuguste reeturite meie hulgas liikumisest selge vihje andis aastal siseministeeriumi tippjuht

476 57. Investeeringutest. Tavapärane käitumine nii riigi kui ka omavalitsuse juhtimise juures on see, et valimisaastale püütakse kuhjata palju säravaid tegevusi ja selle säraga pimestada valijat määral, et ta ei näeks sära taha varjatud puudusi. Opositsioon püüab tavaliselt viidata ka nendele, aga siis liimitakse näpuga näitajale otsa ette silt peorikkuja ja püütakse ta igati mutta tampida. Erakondade tagatoad on erinevad skeemid välja mõtelnud ja rakendavad neid vastavalt vajadusele, sõltuvalt sellest kas ollakse koalitsiooni või opositsiooni poolel. Seda kõike saab nimetada propagandaks. Näiteid pole vaja kaugelt otsida, võtame Tallinna linna ja tema tegemised. Ei ole ju saladus, et Savisaar saab igal sammul selle eest, et linnapeana käib objekte avamas. Savisaar ise jälle võimendab oma tegevusi ja nii see käib. Võiks arvata, et nii peabki, kuid naljakaks läheb siis kui pildile võrdluseks tuua ka teised omavalitsused. Siis näeme, et päris tavaline on seegi, et mis on 12 km ühele poole taunitav, see on 12 km teisele poole igati tervitatav. Nii on ka Rae valla näide väga hea. Siin on täna võimul 2010 aastal partnerit petnud reformierakond, keda kannupoisina ümardab IRL-i seltskond. Ja nad teevad täpselt sama, mida nende kolleegid Tallinnas taunivad. Kiideldakse oma saavutustega, kasutatakse selleks ilma häbi tundmata maksumaksja vahenditest välja antavat vallalehte, erakonnastatakse valla ametnikke ja allasutuste juhte ning ajastatakse objektide valmimisi valimiste eelseks ajaks. Kas aga peaks valija olema loll? Kas valija võiks näiteks analüüsi tulemusel jõuda järeldusele, et neid püütakse vana trikki kasutades haneks tõmmata? Kindlasti võiks, aga samuti võib valijat selles aidata. Tegelikult kõik käesolevas aruandes toodu on valija aitamiseks, aga siinkohal annan ülevaate investeeringutega seotud tegevustest. Investeerimisest Rae vallas perioodil Viimasel ajal on peavoolumeedias kõlama jäänud mitmed ja mõnes mõtteski vastakad uudised, mida võib jagada laias laastus kahte gruppi: Uudised, mida väljutab vallavalitsus endale positiivse kuvandi loomiseks. Uudised, mis tekkivad kodanike probleemidest (valdavalt lasteaiakoha puudus ja valla saamatus seadusega pandud kohust täita) Neile kahele lisandub veel uuringutepõhiseid järeldusi, millele toetuvad heal meelel mõlemasse gruppi uudiste tekitajad kõige võimekam omavalitsus Alljärgnevalt peatuksin ühel teemal, mis on ühiseks nimetajaks nii valla enda poolt soovitud positiivse kuvandi kujundamisel kui ka probleeme iseloomustavates uudistes. Selleks on Rae valla investeeringud perioodil Seda enam, et üha enam püüavad Rae valla tänase koalitsiooni poliitikud uhkusega oma saavutustest kõnelda. See on ka arusaadav, sest vaja ju hakata mõtlema mandaadi pikendamisele. Samas tuleb siiski asjadest rääkida objektiivselt ja siinkohal püüan vaadelda teemat laiemalt. Jagan vaatlustulemusi heal meelel kõigiga. Rae vald on olnud populaarne kant aegade algusest, kuid viimasel kümnendil on ta olnud plahvatusliku kasvuga vald põhjusel, et ta asub nö kaubateede ristumisel, suure tõmbekeskuse tagamaal. See on 21 sajandil toonud vallale rikkust, aga ka rikkalikult erinevaid probleeme ja kohustusi. Rahvastiku lisandumisel tuleb tagada neile elamisväärne keskkond, osa sellest tagatakse planeerimisel rahva soovide arvestamisega, kuid ellu viiakse see ettevõtjate poolt (nt

477 kauplused), teine osa tuleb rajada omavalitsusel endal, sest nii on seaduseandja tahtnud ja seadusega sätestanud (nt lasteaiad, koolid, raamatukogud). Lisaks on veel sellised tegevused, mida otseselt seadusega pole ette nähtud, kuid mille olemasolu on elukeskkonna atraktiivsuse mõttes vajalik ja aitab piirkonda meelitada keskmisest paremini toime tulevaid kodanikke (kultuuri- ja spordiasutused, aga ka nt perearstikeskused ja hooldekodud). Kui esimese osa puhul on põhiline kohustus targalt planeerida, siis teise ja kolmanda puhul tuleb ka ise investeerida. Investeerida on võimalik vahendeid, mis laekuvad rahvastiku registris antud omavalitsusse registreeritud maksumaksja maksudest, majandustegevusest, laenust. Rae valla hea asukoht ja munitsipaalmaa olemasolu on võimaldanud Rae vallal investeerida majandustegevusest ehk antud juhul maa müügist saadud vahendite arvel. Maad nagu iga muud kaupa on võimalik müüa nõudluse olemasolul. Rae vald kasutas jõuliselt ära oma eelist ja realiseeris äri ja tootmismaa otstarbega maad buumiaastatel. Saadud vahendid investeeriti koolidesse, lasteaedadesse, spordikeskusesse, kultuurikeskusesse ning teedesse. On selge, et mida enam rahvast vallas elab, seda enam tuleb investeerida absoluutnumbrilistes summades. Samas on erinevate perioodide investeerimistegevuse hindamiseks kõige õigem võrrelda suhtarvusid. Samuti on oluline järjepidev investeerimine, sest siis ei teki eelarvele löökkoormusi. Järgnevas tabelis ongi toodud suhtarvuline ülevaade Rae valla investeeringutest. Kuna pea iga omavalitsuse kuludest üle poole on seotud haridusega, lisaks arvestades, et meil on seoses mehaanilise iibega (mujalt Eestist Tallinna ümber kokku jooksnud tööealised noored inimesed) suurenenud sündivus ja vajadus haridusasutuste järele, siis tõin ühe suhtarvu ka lastega seotult

478 Graafik räägib selget keelt, aga käime veelkord üle: Isegi kui 2013 eelarves on investeeringuteks absoluutnumbriline summa üle 30% suurem kui senisel suuremal 2008 aastal, siis suhtarvudena on need aastad võrdsed ja kaugelt suurem on 2006 aasta. Kohalikus omavalitsuses tuleb hinnata perioodi. Reeglina on üheks hinnatavaks perioodiks kahtede valimiste vaheline periood (alates 2005 aastast on see periood 4 aastat). Graafikult on näha, et suhtarvuliselt erinevates kategooriates on periood mäekõrguselt üle sellel sügisel lõppevast, samas teades, et rahvaarv on tugevalt kasvanud, peaks olema vastupidi. Oluline on ka perioodi sisse jäävatel aastatel investeeringute ühtlus, mida viimasel perioodil pole ollagi, tegelikult on 3 aasta investeeringud olematud, samas lasteaiakohtade vajak on kasvanud 2009 aastaga võrreldes kordades, see omakorda vähendab kodanike kindlustunnet ja nad ei registreeri end valla kodanikeks ja seega nende maks ei jõua valda. Surnud ring, mis töötab valla kahjuks. Siin ei aita ka uhkustamine, et 2013 (valimisteaasta) investeeritakse tohutult. Kokkuvõttes - Mina mujalt tulnud valijana vaataksin seda pilti ja teeksin järelduse need kes täna võimul, pole 3 aastat 4-st suurt midagi teinud ja tegelevad asjaga vaid valimisteaastal. Ma näeksin siin selget soovi kasutada valija lühikest poliitilist mälu, eriti kui midagi positiivset (Peetri lasteaia laiendus) avatakse vahetult enne valimisi ja saada valimistel eelis, et siis järgmised 3 aastat jälle niisama lulli lasta

479 58. Võimekus või eeldused? 2012 aastal avaldatud nn võimekuse uuringu tulemused näitasid Rae valda võimeka vallana. Üksikaastate lõikes on vald olnud seda nii 2005, 2008 kui ka langeti teiseks. Kuivõrd hinnang antakse aga 4 aasta tulemuste põhjal, siis koondtulemus viis Rae valla napilt Viimsi ja Harku ees esimeseks. Inimesed, kes uudist kuulsid ja eriti süveneda ei viitsinud, tundsid uhkust. Seda võimendasid igal sammul ka vallajuhid. Inimesed, kes mõtlema harjunud ja pealkirjadest kaugemale süveneda viitsivad, küsisid küsimusi kui 1000 last on lasteaiakohata, kuidas saab nimetada valda võimekaks? Kas võimekus tähendab edukust? Või on siiski hinnatud eeldusi? Milliseid eeldusi? Et seda teemat veidi valgustada, kirjutasin väikse loo. Selle läbi lugenu saab aru, et tegelikult ei hinnata kohaliku omavalitsuse üksuse tegemisi, vaid suuresti seda, mis seotud asukohaga. Kohalike omavalitsuste uuringust suurem osa Eestist ääremaastub? Oktoobri teisel nädalal avaldati järjekordselt kohalike omavalitsuste võimekust analüüsiv uuring, mille tellijaks on Siseministeerium ja läbiviijaks olnud esimesest uuringust alates OÜ Geomedia. Vastavaid uuringuid on tehtud alates 2005 aastast. Kuigi hindamistulemused on olemas aastate lõikes, siis vältimaks mingite eriliste ja ühekordsete sündmuste mõju tulemustele on indeks ja selle alusel kujunenud koht avaldatud 4 aasta koondtulemuse põhjal ja nelja-aasta tsükleid on vaadeldud koos tänavusega neljal korral. Tänavu avaldatud tulemused vaatlevad perioodi Mida see uuring uurib ja mida uuringus saavutatud koht lugejale ütleb? Lugedes pärast selle uuringu tulemuste avaldamist meie ajakirjandust (muide see on ka varasematel aastatel olnud sarnane) ja olles ise kursis, mida uuring uurinud on, ilmneb, et erinevad kommentaatorid (ka poliitikud erinevatel tasemetel) ei ole kunagi mõistnud selle uuringu olemust ja sealt lähtuvalt pole osatud teha ka õigeid järeldusi. Kuivõrd mitmed kiiresti järeldusi tegevad sõnavõtjad on ka ajakirjanike seas hinnas, siis viiakse väärad järeldused lugejani, pinnapealsetest järeldustest sünnivad lugejate kommentaarid, mis võimendavad omakorda uuringu tulemuste väärtõlgendust ning uuringu tegelik tulemus väändub. Tegemist on katkise telefonimängu efektiga. Ajakirjanduses on jäänud kõlama, et linnalähedased vallad on võimekad, sest nende omavalitsuste staff on võimekas ja teiseks on jäänud kõlama, et olukorrast välja tulek on võimalik vaid valdade ühendamisega vähemalt 5000 elaniku suurusteks. See on kogu järeldus ja seda jahvatavad kõik, kes vähegi ajalehe otsustajate arvates on ajalehes sõnavõtmise kõlbulikud ja kes ise end arvamusliidriteks peavad. Kui seda uuringut põhjalikult uurida, siis saame teada, et võimekuse mõiste ei sisalda kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohalike teenuste kvaliteedi ning valitsemise ökonoomsuse näitajaid. Seega selles uuringus ei hinnata tegelikult mitte üheski osas omavalitsuse töötajate, ettevalmistust, oskusi ja võimeid ega panust saavutatud koha saavutamisel. Samuti ei hinda see uuring

480 omavalitsuses välja töötatud ja kehtestatud õigusaktide kvaliteeti. Ainus omavalitsuse juhtimisega seonduv kriteerium on osaluse aktiivsus kohalikel valimistel. Kui uuring ka omavalitsuste juhtimist arvestaks, siis tänaste teadmiste põhjal saab väita, et esimese otsa omavalitsused saaksid siit ju vaid miinuspunkte, sest just Viimsi, Rae ja muidugi Tallinna juhtide hulgas on viimasel ajal täheldatud raskeid eksimusi, mis sidunud kõigi nimetatud omavalitsuste juhid korruptsioonikahtluste ja -süüdistustega. Lisaks eeltoodule on uuringu sissejuhatuses rasvaselt kirjas, et Samuti ei arvestata linnade ja valdade sellisel hindamisel kohaliku omavalitsemise vajaduste poolt ning tulenevalt ka võimekuse (haldussuutlikkuse) ja vajaduste omavahelist suhet. Ilmselt nimetatud mõõte sisse toomine muudaks mingil määral ka tulemust, sest ei saa ju väga võimekaks pidada ja enama elanikuga omavalitsusi, kus lasteaiakohtadele on pidev jrk 1000 last ja jrk kasvab. Seega need omavalitsused ei suuda tagada oma elanikele seda konkreetset teenust ja seega ei saa neid kindlasti ka selles osas nimetada võimekateks. Iseasi on, et mida me selle teadmisega peale hakkame, kas süüdistame omavalitsust või püüame küsida riigiisadelt, et miks ei lubatud ca 5 aastat tagasi muuta seaduslikuks kinnisvaraarendajate maksustamist lasteaiakohtade ja muu sotsiaalse taristu rajamiseks vahendite korjamiseks. Tegelikult analüüsib uuring olukorda ja tõepoolest jõuab järelduseni, et täna omavalitsustele seatud reeglite kohaselt on väiksema rahvaarvuga omavalitsused raskustes. Väga selgelt saame (loomulikult arusaamissoovi olemasolul) teada, et põhiline tegija selles uuringus on omavalitsuse asukoht ehk paiknemine. Ja tegelikult sellega võiks uuringu kokkuvõtte lõpetada. Lisada võiks ehk, et selle asukoha puhul siiski pole tähtis koha kaunisus (nt Vihula vald oma Lahemaa kuulsusega), vaid asjaolu, et selle paiga lähedal oleksid töökohad ja/või erinevad kommunikatsioonid (teed, sadamad, lennuväljad, ühiskanalisatsiooni eelvool, veeressurss jms), mis võimaldavad ettevõtlust luua ja kuhu on võimalik olnud rajada palju ja suhteliselt odavaid ja ühenäolisi töölisasumeid (põlluarhitektuur), kuhu koonduvad maksumaksjad end tööväsimusest välja puhkama. Just maksu maksva elanikkonna rohkus on tegelikult selle uuringu kohaselt kohaliku omavalitsuse edu pant. Kuivõrd edukaks on osutunud just need omavalitsused, kus viimasel dekaadil on rahvaarv kasvanud ca kahekordseks, siis ongi kiire tulema lugejate ja nn arvamusliidrite pinnapealne järeldus väikesed omavalitsused ei vea välja. Samas ei ütle uuring, et raskused kaovad reegleid muutmata ja aitab vaid rahvaarvu suuremaks muutmine. Seega on kogu uuringu kese suuresti rahvaarvul ja kriitilisel massil maksumaksjatel, keda on vaja, et kohalikul territoriaalsel omavalitsuse üksusel (korporatsioonil) oleks võimalik korraldada oma territooriumil iseseisvalt oma tegemisi nii nagu seda näeb ette meie põhiseadus. Teisisõnu jõuame jälle samale järeldusele edukuse võti on kohaliku omavalitsuse üksuses (linna, valla) paiknemine. Uuringu kohaselt tuleb välja, et tänaste reeglite kohaselt elades ei ole võimalik täita põhiseaduses toodut, samas ei saa (ei tohi!) uuringust järeldada, et olukorra normaliseerumise võti seisneb ainult haldusterritoriaalsetes muudatustes, mida Siseministeeriumi osakond, mida tunneme regionaalministri büroona, pakub erinevate alternatiividena ja nimetab neid ise halduskorralduse mudeliteks. Ei aita meid see kui joonistada kaardil mitme valla asemele üks, vaid tuleb leida põhjus miks me ei saa oma põhiseaduses kirjeldatu kohaselt hakkama. Tuleb

481 astuda paar sammu tagasi ja vaadata suuremat pilti. Usun, et peagi saadakse aru, et muudatusi tuleb teha sootuks kaugemal omavalitsuste piiridest. Kindlasti aitab sellele arusaamisele kaasa kui mõtelda, et miks uuringus eraldi väljatoodud komponent Elanikkonna heaolu paneb väiksearvulise püsielanikkonnaga Vihula valla 6 kohale ja üldkokkuvõttes võidu võtnud Rae vald on vaid kümnes! Millise järelduse tegelikult uuringust tegema peaks? Täna on see uuring pandud kenasti teenima regionaalministri mantrat liita, liita ja veelkord liita ning elu saab Eestis olema lill. Jõutakse isegi välja küünilise tõdemuseni, et kohalikud omavalitsused seisavad mingi müstilise iseseisvuse eest ja raiskavad raha Asjatundjad ei loe sellest uuringust kindlasti vaid välja seda, et väikesed omavalitsused raiskavad raha ja ainus asi, mis aitab on karm või vähem karmim liitmine. Jah, mõnede omavalitsuste liitmine on ehk kiire võimalus, kuid millele põhinedes saab väita, et mõne aasta pärast sama uuringut lugedes me ei leia uuringu lõpust jällegi seda vaeste omavalitsuste liitmisel tekkinud suurt vaest omavalitsust. Sellist garantiid me regionaalminist(ee)ri(umi) mantratest ei loe ega kuule, sest tegelikult meie poliitikud pole harjunud väga palju (kui üldse) ühest valimistsüklist pikemalt mõtlema. Minu isiklik, nii ettevalmistusel kui ka kogemusel põhinev, seisukoht on selline, et Eesti põhilised puudused on selles, et meil prevaleerib riigi tasemel raamatupidamislik mõtteviis - kõik otsused taanduvad sellele, et teeme seda, mida rahandusministeerium lubab. Valdkonna sisuline pool on paremal juhul teisel kohal, meie majanduspoliitika on rajatud kõige lihtsamale mudelile ja toetub vaid ja ainult vaba turu põhimõttele ja lisaks või just eelneva tõttu, puudub meil mitte ainult tõsiseltvõetav, vaid puudub täielikult asi, mida arenenud riikides nimetatakse regionaalpoliitikaks. Kui meil oleks olemas mingigi juhitav regionaalpoliitika, siis isegi halvimal juhul ei saa võimekuse uuringu järeldus regionaalministri poolt olla selline, et kogu süü on väikestel (rahva arvult) omavalitsustel ja nende isekatel juhtidel. Viimane aeg on hakata Eestile välja töötama siseriiklike stsenaariume poliitikaid eri valdkondades ja mis veel tähtsam, need tuleb ka üksteisega siduda. Tihti kuuleme, et paralleelselt töötatakse välja seda või teist strateegiat ja/või poliitikat. Tore, aga nad ei tohi jääda paralleelselt eksisteerivateks nagu raudteerööpapaar, kus üks rööbas ei kohtu teisega kunagi. Kui raudteerööbaste puhul on taotluslik nende paralleelsus ja nende kohtumine toob kaasa katastroofi, siis ühe riigi erinevate valdkondade korraldus ei saa eksiteerida teisi valdkondi arvestamata, riigile on selline lähenemine hukatuslik, sellise tee valik viib vaid tupikusse. Lisaks sellele, et kõik poliitikad peavad arvestama üksteisega, on veelgi tähtsam saavutada kokkulepe selles, milline neist poliitikatest peaks olema juhtiv ja milline abistav. Siingi on täna asjad selgelt tasakaalust väljas. Olen tihti viidanud, et meil juhib tegelikult riiki pearaamatupidaja-rahandusminister. Tegelikult peaks olema juba ammu juhtivaks poliitikaks regionaalpoliitika, mille üheks osaks on majanduspoliitika koos rahanduse alapoliitikaga. Majanduspoliitikas (sh maksunduses) tuleb kehtestada reeglid, mis soodustavad töökohtade teket perifeersetele aladele. See pole täna kiire tee edu saavutamiseks ja seega on ka poliitikutele ilmselgelt ebapopulaarne teema. Kuigi selline ebapopulaarne

482 lähenemine pole samasugune kiirtee kui oli omavoolselt vaba turu tingimustes (loe: käegalööv ja saamatu majanduspoliitika) tööandjate/töövõtjate koondumine suurtesse keskustesse ja nende ümbrusse, siis tegelikult on see ainus tee, millega vastustada kogu Eesti koondumist Tallinna ja Tartu piirkonda ning ülejäänud Eesti ääremaastumist 312F313. Vaevalt, et selline eesmärk saaks olla ka kõige paadunumal liberaalil. Seega on õige ning riigimehelik just tänastel iga taseme riigijuhtidel Siseministeeriumi tellitud uuringute põhjal pilk peeglisse heita ja teha järeldusi, teha neid ausalt ja enesekriitiliselt ja mitte populistlikult ning demagoogiliselt kasutada uuringut endalt vastutuse pesemiseks ja lollidele, laiskadele ja pingsalt oma-toolist-kinnihoidvatele omavalitsuste juhtidele veeretamiseks. Samuti sooviksin näha, et meie omavalitusliidud, nii maakondlikud kui ka üleriigilised, püüaksid rohkem üldsusele selgitada uuringu tagamaid ja ei lubaks vohama rahvaarvult väikeste (territooriumilt võivad olla tunduvalt suuremad kui uuringu TOPis troonivad) omavalitsuste põhjendamatut materdamist, mis tegelikult on hästi orkestreeritud katsed avaliku arvamuse manipuleerimiseks ning tähelepanu kõrvale juhtimine tegelikelt põhjustelt riigi keskvalitsuse poolselt Eesti Vabariigi Põhiseaduse sätteid eiravalt 133F314 käitumiselt. Lõpetuseks soovin täiendada jutuks oleva uuringu sissejuhatust, milles on öeldud: Materjal on ennekõike kasutamiseks kohalike omavalitsuste ametnikele, et valitud statistiliste näitajate algreal analüüsida oma omavalitsusüksuses toimunud arenguid, seda võrdluses ka teiste kohalike omavalitsustega. Lisama peaks, et see materjal on ennekõike õppematerjaliks Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmetele, et valitud statistiliste näitajate algreal näidata riiklikul tasandil ja ühepoolselt tehtud otsuste, reguleerimata majanduspoliitika, tsentraliseeritud rahanduspoliitika, olematu regionaalpoliitika tõttu on Eesti omavalitsussüsteem viidud/jõudnud/kohe jõudmas huku äärele ja hukust pääseteeks ei ole valdade liitmine. 313 Sellele trendile viitab meie rahvaloendus, mille kohaselt 15-st maakonnast on rahvaarvu vähenemine 13-nes 314 PS preambulas on selgelt öeldud, et meie põhiseadus on võetud vastu selleks, et tagada rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Maapiirkondade tühjaks jäämine ei ole põhiseaduse vaimus

483 Et näidata Geomedia uuringu nimevaliku ebaõnnestumist võib vaadata ühte olulisemat kriteeriumit, mida iga inimene võimekusega siduda oskab - avalike teenuste pakkumine. Teenuse kategoorias võrdlesin selle kategooria esimesi koondarvestuse esimestega. Teenuse kategoorias on TOP 8 hulgas kaks nn minivalda Üldarvestuse kolm esimest ei saa eriti hakkama kõige olulisema osaga! Tulemus suhteliselt huvitav. Kohalik omavalitsus avalik-õigusliku asutusena peaks pakkuma avalikku teenust vastavalt seadustes fikseeritule. Seega ühe kohaliku omavalitsuse haldusvõimekust peaks ikka iseloomustama kõige enam see, kuidas ta saab hakkama seadustega pandud avalike teenuste pakkumisega, see kes selles osas on võimekas, peaks olema ka üldises tabelis ees. Vastasel juhul saab rääkida kategooriate ebavõrdsetest kaaludest koondhindes. Siit võib vandenõu teoreetik juba hakata tegema järeldusi, et erinevate kategooriate kaalusid on kunstlikult mõjutatud, et saada tulemus, mis kaitseb seisukohta väikse rahavaarvuga omavalitsus ei saa hakkama. Kui anda avaliku teenuse kategooriale õige kaal koondhinde moodustamisel, siis ei saa olla võimalik, et teenuse kategoorias esimese saja lõpus, teise alguses olevad omavalitsused on üldarvestuses esimesed kolm. Muide siinkohal lisab veel vürtsi seegi asjaolu, et Järvakandi vald, mis on avaliku teenuse pakkumisel 8 kohal, figureerib ka tabelis TOP10 suuremad langejad koondhinde osas. Kus loogika on??

484 Ka ei toeta Teenuse kategooria TOP 10-s olevad 2 valda, mis on 2125 ja 1244 elanikuga, väidet, et alla 5000 kohe kuidagi ei saa. Kokkuvõtteks võib öelda, et tegelikult see Geomedia töö on päris heaks teenäitajaks küll (kui vead välja jätta), samas näitab ta hoopis teisi asju kui Kiisler ja tema osakond välja tahab tuua. Töö näitab, et: 1. Kategooriate sees ilmselt ongi pingerida selline nagu on töös toodud; 2. Kategooriatele koondhinde moodustamiseks antud valed kaalud; 3. Avalikus teenistuses haldussuutlikkuse hindamisel tuleb enim võimendada teenuste kvaliteeti; 4. Töös teostatud rahvastiku ja maa ning finantsvõimekuse hindamisel ei hinnata võimekust, vaid demonstreeritakse hästi asjaolu kui oluline on kohaliku omavalitsuse asukoht. Nende kategooriate hind on ilmselgelt koondhinde andmisel olnud ülepaisutatud; 5. KOV organisatsiooni hindamisel on kategoorial eksitav nimi, sest tegelikult hinnatakse enim siiski kodanike aktiivsust. 6. KOV organisatsiooni hindamisel on antud hinnang ametnike arvukusele, paraku on jäetud hindamata ametnike võimekus/efektiivsus jms; 7. Töös ei ole tehtud järeldust, et vallad peavad saama 5000 elaniku suuruseks selleks, et ära elada. Töös on öeldud, et tänastel tingimustel (ja kahetsusväärselt ka töö tegijate poolt erinevatele kategooriatele hindepunktide kujundamisel) saavad hakkama 5000 ja enama elanikuga vallad/linnad; 8. Töös ei ole juhitud tähelepanu asjaolule, et nt finantsvõimekuse kujundamisele, mis on seotud ka teenuste osutamisega, on kaasa aidanud keskvõim; 9. Töös ei ole juhitud tähelepanu asjaolule, et keskvõimu poolt pole püütudki kujundada majanduskeskkonda selliselt, et ettevõtjal tekiks huvi oma äri viia ääremaadele. Kõike eelnevat arvestades on tegelikult põhjalikumal tutvumisel kogu see võimekuse uuring heaks demonstratsiooniks otsustajatele, et rahastamispõhimõtted on mädad. Jätkuks otsustajatel vaid julgust ja soovi selle tõsiasja mõistmiseks

485 59. Haldusreformist. Pärast 2012 sügisel Geomedia poolt avaldatud võimekuse uuringu tulemusi alustas regionaalminister uut rünnakut oma kinnisidee haldusreformi314f315 - läbi surumiseks. Saadeti laiali kõikidele huvitatutele materjalid ja paluti kaasa mõelda ja oma mõtlemise tulemustest ka teada anda. Ka Rae valda saadeti see kiri. Rae vallavolikogule valmistati ette volikogu seisukoht. Kahjuks see seisukoht ei saanud volikogu konsensuslikku tuge, seega ei oleks saanud seda esitada volikogu seisukohana. Sellel teemal pöördusin ka kolleegide poole. Rae Vallavolikogule Regionaalminister saatis kaasamõtlejatele kirja Omavalitsuskorralduse reformi algatamine. Kaasamõtlejate hulka loeti erakonnad, kohalikud omavalitsused, omavalitsusliidud jms. Kirjale vastust oodati , seega selle arutamine alles istungil on selge märk regionaalministrile, et tema algatus Rae Vallavolikogu väga ei eruta. Vastasel juhul oleks saanud kasutada Rae valla põhimääruse võimalusi ja kutsuda kokku istung kiireloomulise küsimuse arutamiseks. Kahjuks peab asuma ka seisukohale, et istungiks ettevalmistatud kiri näitab selgelt, et kirja koostaja pole teemasse (loe: ministri pool esitatud mudelitesse) väga süvenenud ja seeläbi asutakse toetama nn mudelit, millel pole omavalitsusreformiga sisulises mõttes mitte mingit pistmist. Analüüsides ministri esitatud mudeleid on selgelt eristatav kaks lähenemist mehhaaniline liitmine (3 mudelit), sisuline omavalitsuskorraldust käsitlev lähenemine (2 mudelit). Seega 3 mudelit propageerivad vaid mehhaanilist liitmist, kus loodetakse probleemid lahendada läbi mastaabiefekti ning millised ei püüagi sisuliselt omavalitsuskorraldusega tegeleda, veel vähem midagi reformida. Nende kolme hulka kuulub ka nn tõmbekeskuste Eesti, mida püütakse toetama panna ka Rae Vallavolikogu. Mehhaaniline liitmine ja mastaabiefekt sobib suurte tõmbekeskuste läheduses asuvatele omavalitsustele, kuid kindlasti regionaalpoliitilises mõttes vaid kiirendavad ääremaastumist. Iga kaasamõtleja peaks aga mitte püüdma mõtelda vaid oma mätta otsast, vaid vaatama (vähemalt püüdma) Eestit kui tervikut. Fraktsioon Raekodanik on seisukohal, et omavalitsuskorralduses on vaja sisulisi muudatusi. Nendeks võimalusi pakuvad ministri poolt esitatud (kahjuks mitte toetatud) variandid omavalitsusliitude Eesti ja kahetasandiline Eesti. Siinjuures tuleb kohe lisada, et ilmselt ei ole Eesti täna valmis minema kahetasandilisele omavalitsusmudelile, pealegi pole antud mudeli puhul (nii nagu ka ülejäänud 5 puhul) esitatud sisulisi ja erapooletul analüüsil baseeruvaid põhjendusi. Täna, ilma pädevate analüüsideta, edasi minemiseks on seega ainus, suuremat kahju mitte tegev stsenaarium omavalitsusliitude Eesti. Oma kirjas on minister esitanud ka sellise küsimuse: Milliseid võimalusi näete omavalitsusreformi läbiviimiseks veel enne 2013 aasta kohalikke valimisi?. Kummalisel kombel on Rae vallavolikogu seisukoha eelnõu autor asunud/jõudnud arvamusele, et Juhul, kui erakonnad jõuavad poliitilise kokkuleppeni omavalitsuskorralduse 315 Mis päeva lõpuks ikka taandub haldusterritoriaalseks reformiks ehk piiride ümber joonistamiseks

486 reformi läbiviimiseks veel aastal või hiljemalt jaanuaris, siis on reaalne tõmbekeskuste mudeli alusel omavalitsuste ulatuslik vabatahtlik ühinemine ka aastal toimuvate kohalike valimiste ajal Tegelikult sõltumata sellest kas erakonnad jõuavad poliitilise kokkuleppeni või mitte, siis kirjas pakutud ajakava ei võimalda demokraatlikku asjaajamise korraldamist, et viia üleriigiline omavalitsusreform (va omavalitsusliitude Eesti 315F316 ) läbi 2013 valimistel. Jah, mittedemokraatlikult asja ajades ja kiirkorras seadust muutes on võimalik kõike teha, kuid see eeldab ka demokraatlike protsesside elimineerimist, mis veelgi süvendaks riigijuhtide ülbusest tekitatud demokraatiakriisi Eestis. Eeltoodu põhjenduseks viitame Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse 9 lõikele 6, millele ministri kirjas ega ka Rae Vallavolikogu kirja projektis pole vajalikuks peetud tähelepanu pöörata: Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega nõustumisel tagab iga asjaomane valla- või linnavalitsus: 1) vajalike uuringute tegemise; 2) läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise; 3) selle valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamise. Viidatud seadusesätet arvestades saab lisada, et vajalikke uuringuid, elanike arvamuse väljaselgitamist, sj seda kõike läbipaistvalt kajastades, pole võimalik teostada paari kuu jooksul. Selliste protsesside puhul on ainuüksi eelnev teavitamine ja materjalide avalikustamine vähemalt 3-4 nädalat. Paraku erinevate uuringute ja analüüside tegemine, mida avalikustada ja mille kohta hakata arvamust küsima, on ajalises mõttes veel oluliselt pikem protsess ja seega pole võimalik ühineda soovivate omavalitsuste volikogude otsuseid ühinemise sooviga esitada vähemalt 6 kuud enne316f oktoobris toimuvaid kohalikke valimisi. See pole demokraatlikku asjaajamist soovides võimalik isegi siis, kui selle tegevusega alustada juba täna ehk veel novembris Kõike eeltoodut teades kutsume kolleege volikogus mõtlema ja mitte kaasa hääletama seisukohale, mis ei püüagi analüüsida tegelikke võimalusi Eesti põhiseaduses toodud ühe põhilise ülesande Eesti kultuuri säilimine317f318 tagamiseks. Hääletades kaasa mehaanilist liitmist toetavale mudelile, hääletame tegelikult ka poolt sisulise reformi mittealgatamisele. Juhul kui osa volikogu siiski otsustab toetada esitatud kirja projekti ja see toetus ei ole konsensuslik, teeme ettepaneku saata ministrile vastuseks, et Rae Vallavolikogu ei saavutanud mudelite ja reformi ajakava osas konsensuslikku seisukohta ja seega jätab volikogu oma seisukoha esitamata. Kui volikogu eelnõude juures esitatud kirjaprojekt jõuga (loe: minimaalse häälteenamusega) volikogu ühisseisukohaks soovitakse muuta, siis peame teatama, et lähetame regionaalministrile ja ka HOL-ile teisegi seisukoha, milles selgitatakse, et Rae Vallavolikogu kirjas sisalduv ei ole Rae Vallavolikogu ühine arvamus. Loomulikult ei ole selline stsenaarium PR-i mõttes parim lahendus, kuid osutub ilmselt möödapääsmatuks, et kaitsta 316 Vajab esimese sammuna vaid omavalitsusliitude seaduse muutmist 317 Aprill Eesti kultuur on paikkonna keskne, igasugune mehhaaniline liitmine, sj mudeli tõmbekeskuste Eesti toetamine aitab kaasa külade tühjenemisele ja on seega põhiseaduse vaimu vastu

487 Rae Vallavolikogu liikmete (ja nende valijate) demokraatlikku õigust avaldada ja kaitsta oma seisukohti. Lugupidamisega Raivo Uukkivi Fraktsiooni Raekodanik nimel Loomulikult see pöördumine ei liigutanud kedagi. Ilmselt ei viitsitud isegi kaasa mõtelda. Nii suruski volikogu esimees oma seisukoha läbi ja saatis selle volikogu seisukohana. Kuivõrd pea pool318f319 volikogu sellega nõus ei olnud, siis saadeti ministrile ka alternatiivne seisukoht. Siseministeerium Pikk Teie nr 12-1/134-1 Meie Omavalitsuskorralduse reformist Austatud regionaalminister Käesolevaga meie, Rae Vallavolikogu liikmed, teatame, et Teie üleskutse omavalitsuskorralduse küsimustes kaasa mõtlema on tervitatav. Kaasa mõtelda soovijatena esitavad käesoleva pöördumise allkirjastanud Rae Vallavolikogu liikmed oma seisukohad. Meil on siiralt kahju, et ei saanud neid seisukohti esitada Teie poolt soovitud ajal, sest Rae Vallavolikogu töö korraldajad ei pidanud seda teemaarendust ilmselt väga pakiliseks ja seetõttu saime oma seisukohti kujundada alles istungil. Arutelu käigus ilmnes, et volikogu ei saavuta antud küsimuses konsensust ja seega otsustasid 9 volikogu liiget319f320 teatada oma seisukoha eraldi ning sellega ka osundada, et nn Rae Vallavolikogu seisukoht ei ole kaugeltki kõikide Rae valla valijate poolt volituse saanud volinike seisukoht. Analüüsides Teie poolt esitatud mudeleid on selgelt eristatav kaks lähenemist mehhaaniline liitmine (3 mudelit) ja sisuliselt omavalitsuskorraldust käsitlev lähenemine (2 mudelit). Seega 3 mudelit propageerivad vaid mehhaanilist liitmist, kus loodetakse probleemid lahendada läbi mastaabiefekti ning millised ei püüagi sisuliselt omavalitsuskorraldusega st 9 liiget polnud läbisurutava seisukohaga nõus 320 kelle 2009 valimistel saadud häälte osakaal moodustab volikogus osalevate saadikute häältest 45,3%

488 tegeleda, veel vähem midagi reformida. Nende kolme hulka kuulub ka nn tõmbekeskuste Eesti, mida püütakse esitada Rae Vallavolikogu poolt toetatava mudelina. Meie, allakirjutanute, seisukohalt mehhaaniline liitmine ja mastaabiefektil põhinevad mudelid on mugavad suurte tõmbekeskuste (Tallinn, Tartu) juures asuvatele omavalitsustele, kuid kindlasti regionaalpoliitilises mõttes vaid kiirendavad ääremaastumist. Käesolevale pöördumisele allakirjutanud Rae Vallavolikogu liikmed on seisukohal, et Eesti regionaalpoliitikas on vaja sisulisi muudatusi ja seda mitte ainult omavalitsuskorralduses, sest regionaalpoliitika on kaugelt laiem teema kui vaid valdade liitmine. Vaja on koostada terve riigi vajadusi arvestav strateegia, mida võib nimetada kas regionaalpoliitika alusdokumendiks või riigireformi strateegiaks, kuid millega pannakse paika selged ja Eesti Põhiseaduse eesmärke arvestavad sihid ning saavutatakse koostatu põhjal laiapõhjaline kokkulepe, mida järgitakse kindlalt ja mille ellu viimist ei lubata rikkuda päevapoliitilistel populistlikel tegevustel (nt kodualuse maa maksust vabastamine jms). Kuni vastavate poliitikate väljatöötamisena saab Teie pakutud mudelitest rakendada suuremat kahju (võimalik, et ka pöördumatut) vältivalt, kuid siiski omavalitsuslikku korraldust parendades, mudelit omavalitsusliitude Eesti. Kuivõrd nimetatud mudeliga ei kaasne sundi omavalitsuste liitmiseks ja sellega seonduvalt ei ole ka vaja kulutada aega demokraatlikuks protsessi juhtimiseks, siis ei näe me põhjust miks seda mudelit ei võiks rakendada juba enne 2013 valimisi. Kõik mudelid, mis põhinevad mehhaanilisel liitmisel, pole realiseeritavad enne 2013 kohalike omavalitsuste volikogude valimisi, juhul kui talitatakse täna kehtivate ja avatud ning demokraatlikku lähenemist propageerivate põhimõtete alusel. Lugupidamisega Rae Vallavolikogu liikmed Raivo Uukkivi Tarmo Klaar Indrek Uuemaa Igor Mozessov Aadi Potter Margus Valgma Tatjana Lelov Mati Prits Meelis Aaslaid Ärakiri: Harju Omavalitsuste Liit

489 Samas oli IRL320F321 oma masinavärgi selle reformi osas käima tõmmanud ja ka projektijuhi palganud. Pärast kohtumist Valneriga kirjutasin järgneva loo Virumaa Teatajasse. Sellega on paslik see teemade ring kokku võtta. Haldusterritoriaalne reform - võluvits või valimiste-eelne asendustegevus? toimus Maavalitsuses kohtumine haldusreformi projektijuhi Sulev Valneriga. Jätan kõrvale projektijuhi esitluse detailse analüüsi ja püüan viidata mõnele küsitavusele kõnealuse reformi temaatikas üldiselt. Regionaalministri mudelivalik. Mäletatavasti pandi kaasamõtlejatele ette 6 varianti, millest kaks olid sisulised (omavalitsusliitude Eesti ning kahetasandiline Eesti) ja neli olid vormilised, sh nii valituks osutunud tõmbekeskuste Eesti kui ka kihelkondade Eesti, maakondade Eesti ja minivaldade Eesti. Küsitluse laiali saatmise järgselt saadi teada ka ministri enda eelistus, mis kogemata juhtuski olema just tõmbekeskuste Eesti. Sulev Valnerilt saime teada, et ca 300 oodatud vastuse (kohalikud omavalitsused, maavalitsused, omavalitsusliidud, ministeeriumid jne) asemel laekus 67 vastust, millest omakorda 67% toetasid tõmbekeskuse Eesti mudelit. 67% 67-st on 45. Isegi kui kõik need 45 oleksid arvamust avaldanud omavalitsused, siis 226 vs 45 ei ole kindlasti selline hulk, mille pealt teha otsust ja kihutada liitma omavalitsusi just selle mudeli alusel. Samas on teada, et nende 45 hulgas olid ka maavalitsused, kes juhuslikult toetasid valdavalt just oma ülemuse eelistust. Seega jääb 30 muud toetajat, mis viib tasakaalu üha rohkem paigast ära. Mis seal salata, projektijuhi ettekandest jäi kõlama ka väike etteheide, et omavalitsused ja osad maakondlikud omavalitsusliidud olevat olnud küsitlusele vastamises passiivsed. Omalt poolt julgen öelda, et selline suhtumine oli vastastikune, sest nt Vihula vald esitas oma seisukohad ja ministeeriumi pool oli oma suhtumises neisse üleolev ja demagoogiline. Samas ei saa nõustuda kuidagi projektijuhi sedastusega passiivne olemises. Nimelt toimus F322 Tallinna Tehnikaülikoolis Eestimaa Linnade ja Valdade Üldkogu, millel võeti vastu deklaratsioon. Deklaratsioonis öeldakse muuhulgas Tundes vastutust kogu Eesti elu kestvuse ja arengu ning juhtimiskorralduse demokraatliku toimimise eest, valib Eestimaa Linnade ja Valdade Üldkogu elamisväärse, areneva ja riigivõimu ning omavalitsuste toimiva partnerlusega Eesti tee. Teisisõnu kattub see regionaalministri mudeliga, mida nimetati omavalitsusliitude mudeliks. Ja siit saabki projektijuht teada, et nimetatud deklaratsioon kirjutati alla kõikide maakondlike ja riiklike omavalitsusliitude poolt, seega on selle 321 Reform on selles alati passiivne olnud, paraku ilma temata IRL ei suuda midagi teha ja tühikargamiseks ja raha raiskamiseks see ettevõtmine ka jääb 322 Minister saatis oma küsitluse , seega pea üle 6 kuu hiljem

490 deklaratsiooni taga kõik 226 omavalitsust. 226 omavalitsust 45 vastu on masendav ülekaal ja ei anna kindlasti võimalust väitmaks, et ülekaalukalt soovitakse just tõmbekeskuste Eestit. Teades eelnevat saab tõmmata paralleele Tallinna tasuta ühistranspordi küsitluse ja Kiisleri mudelite küsitluse vahel mõlema puhul oli vastus ette teada. Erinevus on selles, et Tallinna tasuta ühistranspordi puhul oli ka reaalselt jah vastanute arv oluliselt suurem kui vastalistel. Meie kaasuses puudub ka see argument. Kas reformi on vaja? Usun, et pea iga inimene vastab, et jah on. Sealjuures mõned vastavad seetõttu, et teema on populaarne ja kõik räägivad, teised saavad aru, et elu on muutunud ja sellega koos peab toimuma muutus erinevates valdkondades, muuhulgas ka haldusega seonduvates ja koos sellega haldusterritoriaalsetes küsimustes. Seega reformi on vaja. Ma olen väga kahtlev vabatahtlike liitumiste osas. Vabatahtlik liitumine ei ole reform. Vabatahtlikud liitumised teostatakse tihti mingite emotsioonide pealt ja viivad sootuks oodatule vastupidisele tulemusele. Kindlasti on nende hulgas ka õnnestumisi või siis selliseid juhtumeid, mida ennatlikult õnnestumiseks peetakse. Aga on ka näiteid, kus loogiliste koosluste asemel tekkinud ebaloomulikud ja kindlasti on niisugused juhtumid ka kogukonnale kulukad. Et kõike seda ära hoida, on vaja kokku leppida erinevates tegevustes ja seada mõõdikud, teostada nende alusel analüüs, sealt tuletada kriteeriumid reformi läbi viimiseks. Kriteeriumiks ei saa olla pelk rahvaarv. Enne mingi liitmisega tõmblemisele asumist tuleb tagada tänastele omavalitsustele sisuline autonoomia, sh finantsautonoomia. Meil armastatakse tuua näiteks ikka Põhja-Euroopat (ka PM) ja sealset korraldust. Paraku mitte kunagi ei jõua võrdlus sügavamale kui rahvaarv. Kui veidi edasi urgitseda, siis saab selgeks, et kiidetud ja eeskujuks tõstetud maades on riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete suhe suurusjärgus 25/75, meil aga risti vastupidi ca 80/20. Raske on paremini põhjendada, et mitte piiride joonistamisega ei pea esimeses järjekorras tegelema. Tegeleda on vaja omavalitsussüsteemi muutmisega, mis on selgelt regionaalpoliitika osa ja kus on vaja ka riigi poolset mõistmist ja tahet. Seega me peame olema valmis muutma tänast süsteemi nii, et rahvas maalt ära ei tahaks joosta. Haldusterritoriaalne reform on teha vajavate tegevuste üks viimaseid tegevusi. Regionaalminister ei saa teha reformi ilma Vabariigi Valitsuse konsensuseta. Regionaalministri valitsemisala infolehes REGI tuuakse välja reformi ajakava, milles on pandud kohustus ka Riigikogule 2013 detsembris peab meie seadustandev institutsioon võtma vastu omavalitsusreformi elluviimise seaduse! Sealjuures on huvitav teada, et alles märtsis teatas valitsuse pressiteade, et viimati kõneleti haldusterritoriaalsest reformist valitsuse tasemel 2009 aastal. Teades koalitsiooni juhtivpartneri seisukohavõtte reformi teemal, saab teha ennustuse, et selle reformiga ei tegeleta Vabariigi Valitsuse tasandil kuni 2015 Riigikogu valimisteni ja seega ka 2013 detsembris kõnealust seadust vastu ei võeta

491 Kahtlane on isegi, et ta Riigikogusse jõuab, sest teatavasti peavad kõik ministeeriumid eelnõu kooskõlastama32f323. Kokkuvõtteks julgen asuda seisukohale, et väga vara on teha järeldusi kumb on ilusam, kas väike või suur. Ilu pole siinjuures ka üldse argumendiks. Argumendiks on elu jätkumise tagamine külades, et külad ei muutuks pelkadeks suvilapiirkondadeks, kuhu on hea ülerahvastatud Tallinnast, Tartust või nende lähiümbrusest suvitama sõita. Seega, vastates pealkirjas esitatud küsimusele, on tegemist läbimõtlemata poliitiliselt populaarse valimiseelse asendustegevusega, mille eest President Vabariigi 95 sünnipäeva kõnes hoiatas info Kultuuriministeeriumist on selle väite heaks tõestuseks ei toeta

492 60. MEIE 2013 a valimistel. Käesolev aruanne sai kirjutatud põhjusel, et tuletada meelde mida on viimase 3,5 aasta jooksul tehtud ja mida nüüd püütakse varjutada valimisaastale fokusseeritud positiivsete tegevuste ja sõnumite säraga. Samuti oli eesmärgiks raputada valija lahti ükskõiksusest küsimustes, mis neid otseselt ei puuduta. Kaasa mõtlemine aitab ennetada meie, Rae valla rahva, muutumist lambakarjaks, keda järgmisel neljal aastal valitsevad karja pugenud lambakasukas hundid. Kindlasti on valija suigutamine võimulolijatele kasulik, kuid kas ka vallale. Eelnevat kõike teades peab ilmselt arvama, et vallale tervikuna probleemide peitmine kasulik ei ole. Ka MEIE oleme koostanud oma meeskonna sügisesteks valimisteks ja ette valmistanud tegevuskava, mille kohaselt tegutsedes kavatseme likvideerida või vähemalt minimeerida tänased valutegevad kohad meie atraktiivses koduvallas. Kindlasti ei oleks aus lubada likvideerida kõik valutegev. Kuid sama kindlasti saab hästi kiiresti muuta ühte suhtumist kodanikesse. Ei saa olla ühes vallas eelistatumaid ja vähem eelistatuid ja veel vähem tülikaid kodanikke ning kindlasti ei ole vallavalitsus loodud selleks, et tegeleb kodanikega siis kui tuju tuleb ja aega üle jääb. Kindlasti on ka ametnikud inimesed, aga nad on oma töökohale asudes teadlikud, millised kohustused neile on seatud. MEIE meeskonna tegevuskava ehk programm on põhjalik ja kui võimalus antakse, siis seda me ka täitma asume ja täita kavatseme. Programmis kirjeldatu tagab järgmiste oluliste eesmärkide täitmise järgmisel mandaadiperioodil 1. Tagada vallaelanike võrdne ja inimlik kohtlemine. Seda olenemata nende elukohast, east või rahvusest. Olgu tegemist haridusküsimustega või vabaajaveetmise võimaluste loomisega piirkondadesse või vabakonnaga koostöö küsimustega; 2. Kindlasti tõsta au sisse tagasi eakad inimesed, kes on oma töö kogukonna heaks teinud ja väärivad nüüd kogukonna toetust; 3. Puhastada valla maine viimase kolme aasta jooksul seda rikkunud vallajuhtide korruptsiooni loo aurast 4. Taastada vallas nelja aasta tagune aus, avatud ja tegelikult ka läbipaistev juhtimine Kes MEIE oleme ja milles MEIE erineme? Kogu poliitika kui selline põhineb enamuse ükskõiksusel! Lammastest koosnevat ühiskonda hakkavad ajapikku valitsema hundid! MEIE oleme Rae vallast tõsiselt ja omakasupüüdmatult hoolivad Rae valla kodanikud

493 MEIE oleme valimisteks koondunud Sotsiaaldemokraatliku erakonna lipu alla. MEIE teame, et vald ei ole mitte äriühing ja seda ei juhita ärireeglite kohaselt vaid valla juhtimisel tuleb kodanikesse suhtuda võrdselt hoolivalt ka siis kui kodanik vallakassasse täidet ei too. MEIE mõistame, et tihti tuleb hätta sattunud kodaniku aitamiseks teha suuremaid kulutusi kui tema maksult tagasi tuleb. MEIE saame aru, et halval ajal ei tõsteta makse, vaid toetatakse oma elanikke, et need paremal ajal jälle saaksid panustada valla tegevustesse läbi töötasu ja omandimaksude. MEIE saame aru, et kõik vallakodanikud on võrdsed. Olenemata kui vana keegi on, kui jõukalt elab, mis rahvusest keegi on. MEIL on teadmised kohaliku omavalitsuse juhtimiseks ning me teame, et vallaametnik on kodaniku abistaja, nii nagu teame sedagi, et kodanik ei ole vallaametnikku tema igapäeva tegemistes segav faktor. MEIL on olemas kogemus kohaliku omavalitsuse juhtimises. Meie nimekirjas on üks ametis olev ja kaks endist vallavanemat, kes on kahekesi kokku juhtinud Rae valda 7 aastat 5 kuud ja 20 päeva. MEIL on nimekirjas 10 volikogu liikme kogemusega kandidaati, neist 1 volikogu esimehe kogemusega ja 2 volikogu aseesimehe kogemusega. MEIE hulgas on täna Rae vallas kõige kauem aktiivses poliitikas osalenud kohalik poliitik. MEIL on nimekirjas esindatud paljude tegevusalade esindajaid - lastehoiu omanikud, tunnustatud perearst, tunnustatud treener, kasvatusteadlane, noori emasid-isasid, vanaemasid ja vanaisasid, üliõpilasi, muusikuid, kultuuriinimesi, külavanemaid, talunikke, TV produtsent, Rae valla aukodanikke. MEIE nimekiri on nii tugev, et me ei pea selle tugevdamiseks sisse ostma häältepüüdjaid, kes kindlasti oma soojadest kohtadest Riigikogus või mujal loobuma ei hakka ja seeläbi oma kandideerimisel valijat vaid lollitavad. MEIE hulgas ei ole arendajaid, kellel volikokku kandideerimise ainsaks põhjuseks on Rae vallas oma isiklikud ärihuvid. MEIE hulgas pole korruptsioonisüüdistusega kohtu alla saadetuid. MEIE hulgas pole endisi ideelisi tippkommuniste. MEIEgi oleme uhked oma kodukoha üle, kuid seda ka tegudes ja seetõttu meie üldine eesmärk saab olla ja on Rae valla maine taastamine

494 Muutus algab kodukohast. Seega tule valima, sest vaid nii on võimalik kodukohta muuta. Rõhutan veel, et kui jääd ükskõikseks, siis kuulud suurde lambakarja, mida juhivad omatahtsi vähesed hundid

495 Autorist. Üldine taust Sündinud Tallinnas a., Abielus, 3 täiskasvanud poega. Tänu kahele vanemale pojale tänaseks 3,5-kordses vanaisa seisuses. Alates 05.0kt.2004 Rae valla vallavanem Haridustee Lapsepõlve veetsin Tallinnas Meriväljal ja kooliteed alustasin samuti Merivälja algkoolist. Keskkool, mille lõpetasin kannab täna ja kandis ka enne nõukogude okupatsiooni, Reaalkooli nime. Sellest ajast viis aastat 4-8 klass olin ujumise kallakuga spordiklassis a. astusin ja 1982.a. kevadel lõpetasin kiitusega Tallinna 19-nda Tehnikakooli autoteeninduse remondilukksepa erialal ja töötasin ka mõne aja Järve Autoteeninduses õppisin Eesti Põllumajanduse Akadeemia Mehhaniseerimise Teaduskonnas a. lõpetasin selle teaduskonna mehhaanika inseneri erialal Cum laude jaanuarist kuni 2006 maini läbisin 3 semestrit magistriõpet Tallinna Tehnikaülikoolis. Magistritöö kaitsesin teemal "Koostöö pealinnaregioonis" juunis 2008 ja a. omistati mulle sotsiaalteaduste magistri kraad. Töömehe tee autojuhi ametit pidasin peale keskkooli lõpetamist ühe aasta. 1982, enne EPA-sse astumist autoteeninduses lühikene vahepeatus a. töötasin õppimise kõrvalt EPA kateedrites ja põhiliseks tööks oli erinevate akadeemiliste autode putitamine a. peale EPA lõpetamist asusin tööle sovhoosi, millest EPA-sse suunatud olin. Selleks majandiks oli A.Sommerlingi nimeline sovhoos tänases Rae vallas. Alustasin ma tööd tehnoloogina ja lõpetasin 1994.a. viimasel päeval peainsenerina a. asusin, peale tiheda konkursisõela läbimist, tööle Tallinna Vee-ja Kanalisatsiooni munitsipaalettevõttesse võrgupiirkonna juhatajana töötasin samas ettevõttes, kuid juba AS Tallinna Vesi nime all, vee-ja kanalisatsioonivõrgu direktorina ja juhatuse liikmena algusest 2004 märtsini töötasin Tallinna Prügila AS-i juhatajana/juhatuse liikmena. Ülesandeks uus prügila valmis ehitada ja käivitada aprillist jaanuarini 2010 tegutsesin Rae valla aktiivses juhtimises, sealjuures kuni a. olin volikogu esimehena ametis ja alates kuni tegevjuhina ehk vallavanemana kuni tänaseni olen olnud tegev Vihula vallavanemana