nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

Transkript

1 Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja nr Tele gramml-aadr.: Postimees, Tartu. Toimetuse kõnetunnid i Jaani aul. nr. 11/13, lehe toimetuses Igal iripiewal kella 11 1 lõunal. Peatoimetaja kõnetund 12 L K&sikirjad mitte - kirjasaatjate poolt arvatakse hinna alla. kui neile tasunöudmine peale oa kiljatatud. Tarvitamata UUiklrjad hoitakse ainult sellekohasel soovil alal..postimees" asub Jaani t nr. 11/13 (omas majas) fllikooll vastu. Postimehe" raamatukauplus Suurturg 16. tel 250..Postimehe' Tallinna kontor asub Pikal t nr. 6, tel Aadressi muutmise korral tuleb 25 nr. maksa ja vana aadress files anda. Saatma ta-junud numbrid saadab lehe talitus ainult 14 plewu jooksul peale numbri Ilmumist maksuta järele. üksik nummer 5 mrk. Postlmehe" telllmlaehlnd i Kodumaale: 1 kuu peale postiga 110 marka, postita 95 marka Z " * 340 " 4»» 390 i i "JJ 6, B» 550 t» 500» Wlljama&le 1 kuu peale 250 marka. Kuulutuste film veeru millimeeter kuulutuste küljel 5 marka, leba eesotsas 10 marka, tekstis kuulutuse kirjaga 12 mk. Ja tekstis teksti kirjaga 15 mk. Eelmise plewa õhtul k. 5 ülesantud kuulutused Ilmu vad jirgmisel päewal. Hinnaliste lisada «elümlsalalndi Lastelehf 30 mk. veerandaastas. Terwis" veerandaastas 30 mk. Tellida voib lehte igast plevast alates kuuliga kuu viimase plewaal Nr küdapsewal, 7. (25.) juunil Tänult lehte on S lehekülge. Nr Tööerakond ihkab ka walitsuse kriisi. Kas jsrgneb riigikogu Zuhakuse kriisile ka walitsnse kriis? «Oma esimeseks ja ühtlasi peaüles andeks loeb wabariigi walitsus riigi sise mise ja wälise julgeoleku kindlustamise." Nii loeme meie praeguse walitsnse töökawa sissejuhatavast osast. Et sisemise ja wälise julgeoleku kindlustamist teostada, siis pidas praegune rijgiwanem J. Jaakson ja terve riigikogu ainsamaks otstarbekohaseks Põhi mõtteks, et kõik riigikogu poliitilised rüh mad valitsusest osa wõtaksid, ning hra J. Jaaksonil läks korda luua kodurahu wa litsust, mis tugeneb terwe riigikogu peale. Alguses, peale 1. dets. sündmusi, pidas ka tööerakond millegi Pärast tarvilikuks kodu rahu maija tuua, saatis oma ridadest walit kusesse tõõ-hoolekandeministri, toetas hra J. Jaaksoni walitsnse ametisse kutsumist oma kaasahääletamisega riigikogus ja kiitis heaks valitsuse töökawa wõi deklaratsiooni. Igal rühmal riigikogus ja ka väljaspool on omad iseloomustavad erilised tundemärgid ja hingeolulised kalduwused. Tööerakonda ise loomustawad lühidalt, kuid wäga täpselt Nende lähemad naabrid pahemalt poolt sotsiaaldemokraadid, fuii nemad ütlewad, et see on poliitiliste intriigide erakond, kes intriige hästi s.õitseb ja nendest elab. Ise ävanis selged ja läbipaistvad on need töö erakonna intriigid ja tema kahekeelsus prae guse kodurahu walitsnse suhtes. Kui meie riigi ja rahva iseseisvuse peakohal rippus läinud aastal kommunistline ähvardus mõõk, siis nagu lõi ka tööerakond ajutiselt mõtlema, ei sisemiste tülidega meie kaugele ei saa, ja tegi näo, nagu tahaks ka tema omad telgitagused wõtted ja tagaselja se- Pitsused minevikule pärandada ja avalikult ning ausameelselt kodumaa poliitika laua taga istuda. Kuid see..patustpöörmine" oli muidugi väga ajutiselt ning silmakir jaks. Warsti tundus see ka riigikogus, aga iseäranis weel tööerakonna häälekandja Wa ba Maa" veergudel. shu käesoleva aasta weebruari-märtsi kuul kommunistline hädaoht möödunud pais tis olevat,..riigikaitse seadus" riigikogu poolt vastu võetud ja kaitseliidu võrgule üle riigi alus Pandud, siis muutus tööera konna istmealune nagu tuliseks ja tema häälekandja otsib kaudselt teesid ja ennustab Valitsuse kriisi. Waba Maa" 29. märtsi f. a. nummer toob rasvase pealkirja all «Sotsiaaldemokraadid ja valitsus" välja võtte sotsialistide lehest «lahendusest", kus keegi sotsialist, kes oma meeste valitsusest Wiljandimaa üliöpilaspäewa Päewauudised. peeti Wiljandi maakonna üliõpilaskogu kor raldusel 6. juunil Wiljandis realgümnaasi umi saalis. Awamisele oli kogunud rohkesti üliõpilast ja wilistlasi. Awamissõna ütles Wiljandi maakonna kogu esimees O. Reintalu, ter tantades päevast osavõtjaid ja rõhutades ko gude tehtawa töö tähtsust. Loeti ette terwitustelegrammid. Esimesena kõneles üliõp. Wichmann C. R. Jakobsoni elust ja tegewusest ja tema osast Eesti üldises arenemisloos. Waheajal tehti wäljasõit järwele. «Pärast lõunat jätkusid jällegi referaadid. Õhtusel oli koosolek õppivale noorsoole mägedes. Päev lõppes omavahelise olenguga, mi da ka balliks nimetati. Wiljandi kattseiiidn häire. 6. juuni õhtul oli WiljandiS kaitseliidu häire (kokkukutsumine signaaliga), mis väga hästi korda läks: kogu maleva oli koos mõne minuti jooksul. ' Kol. Trossi avaldas kaitseliitlastele kiire kogumise eest tänu. A» Klnmbergi spordijunbel. Eile pühitses tuntud Eesti sportlane Alek sander Klumberg oma slporditegewuse 10 a. pidupäewa. A. Klumberg on kaht lemata olnud üheks Paremaks nende seas, kes spordi-alal on eduga tutwustanud Eesti nime wälismail. Antwerpeni olümpia mängudel püstitas ta kümnewõistlustel ilmarekordi. Järjekorraline lõsming Lätt fotfiattsttde ja rahwnslaste wahel. Läti lohed teatawad uuest löömingust töö - liste spordiühingu liikmete ja rahwuslise klubi liikmete wahel. Kokkupõrkeid oli üldse kol mes kohas, kuid Politsei energilisel tegevusel suudeti nad kiirelt likwideerida. Üle 20 isiku toimetati politseisse. Tõsisemalt sai kanna tada üks tööliste spordiseltsi liige, kellel pea puruks löödi. Teised Pääsesid wähemate nu gade ja nuiade vigastustega, enamlaste m taltila. Majanduslikkude raskuste {a katastroofide sünnitamine. Hiljuti tõi üks Riia Wene leht teate Soome lehtede järele, et Harju Panga makjujõue tuks jäämises on tegew olnud enamlaste käsi, kuna nende agendina keegi Hammer on ootamata wälja nõudnud 250 tuhat dollarit, mille tõttu ka pangal raskused tek kinud. Nagu meie kuuleme, on Hammer siin ainult kõrwalist osa mänginud, kuna see summa, mis pangast ootamata wälja nõutud, on kuulunud ühele wälisesitusele, kellega Hammeril mingisuguseid suhteid olemas, mas. Samuti on kuulda, et Balti riikide wastu kominterni poolt hoopis teist taktikat tahe takse tarwitusele võtta, kui seda seni on peetud. Nimelt kõiksugu lööksalkade ja muude sarnaste abinõude tarwitamise asemel tqhe takse nendes riikides wälja kutsuda majan duslikke katastroofe, kusjuures üheks sarna seks abinõuks on rahaasutuste ootamata kitsikusse ajamine. Sel teel tahetakse umb usaldust külwata laialdastes rahvahulkades. Kuid loodame, et ka see uus plaan enam lastele paremaid tagajärgi ei anna, kui seni sed lööksalgad ja kihutustöö. Lätt söjalaew Wirsaitts" Tallinnas» Läti söjalaew Wirsaitis" jõudis 6. juuni hommikul Tallinna reidile, et käesolewal aastal esimesena teha külaskäiku Eestil-. Külaskäik ei kanna ametlikku iseloomu, selle pärast puuduwad ka ametlikud wastuwõtmised ja wisiidid. Kuid erawiisil korraldati eile õhtu seltskondlises majas ball, millest ka Wirsaitise" ohwitserid osa wõtsid. Täna sõidawad Läti külalised meie mere wäe juhtide saatel Aegna saarele, kus külalis tele meie rannakindlustusi näidatakse. Wirsaitis" lahkub Tallinnast homme. Wirsaitis" on wahilaew, wette lasmd a., endine Saksa traaler, mis ilma sõja ajal hukkus ja Läti Poolt üles tõsteti. Ümberehitatult lasti ta a. uuesti wette. Kiirus 17 sõlme, meeskond 71. See on praegu ainuke Läti söjalaew. osavõttu ei poolda, näidata püüab, et prae gune valitsus on tagurlisem kui senine (eel mine, toimetus) ja kurdab, et praeguse wa ljtsuse kaitseministrid siseminister K. Einbund ja sõjaminister J. Soots Pida vat «tublisti terroriseerima Eesti sotsiaal-i demokraatiat." Need «Ühenduse" avaldused! toob «Waba Maa" ära, muidugi rasvases trükis, et ka tema lugeja vahest tähele Pa neks ja aru saaks, et ega kõik siis praeguse valitsuse tegevusega rahul pole ja isegi nendes ringkondades, kes valitsust oma esita jäte kaudu toetavat. Warsti peale tööera konna kongressi toob Waba Maa" nr. 75 kongressi kirjelduse, kus muuseas ka prae guse valitsuse püsivust käsitatakse. Seal loeme järgmist: «Sarnasel valitsusel (jutt on praegusest valitsusest toimetus), tuleb sisemist tasakaalu otsides järelandmisi teha nii ühel kui teisel tiival." Sarnane va litsus prnb olema teatava määrani ise enesest nõrk, sest ta ri wõi oma tööd rajada kindlatele, firgejoanelistele põhikavadele. Aga siiski, praegune valitsus Peaks edasi Püsima. Km kauaks, m ometi küsitav. Näituseks, otsustatakse sotsialistide seisukoht nende eelseisval kongressil." (Harvendus meie toimetus). Ka tööerakonna kong ressil on siis õhrüatud praeguse valitsuse nõrkust ja valitsuse lagunemise teostamise lootused jälle sotsialistide peale pandud. See on ju harilik tööerakonna kriisitamise tak tika, mille retsept seisab selles, et kriisi tamise süüd enese Pealt ära veeretada, et süüd ja vastutust asja eest. mida rahvas ei taha. ja millest riik tüdinenud, kuidagi teise arvele panna. Kuid tööerakonna kurbuseks ei rakendanud sotsialistid oma kongressil endid mitte töö erakonna valitsuse kriisi vankri ette, ja nüüd. nüüd haarab tööerakond härjasarwedest otsekohe kinni. Tema noorem liider pöörab juba avalikult ühe sotsiaaldemokraatide keskkomitee liikme poole ja annab rühmale keskkomitee liikme kaüda isalikult uõn prae gusest Valitsusest välja astuda, sest nüüd olevat selleks paras silmapilk, olevat ju päevakorras tollitariifide tõstmine valitsuse poolt jne. Seesama tööerakonna väle eel. jooksja olevat püüdnud sotsialistidele sel geks teha, et nendel ikka kasulikum opo, fitswoms olla, km walitsujle tööst osa võtta. Koguni nii kaugele läinud kutsumata nõu andja, et tema sotsiaaldemokraatidele mõista aunnd. et tulevase walitsnse riihmnd (nähtawasti tööerakond, sest teiste nimel on luba mata rääkida), wõiwat nendele kindlustada riigikogu» mõne sotsiaal-seaduse läbiwiintist, mis fotfinaldcmokraatidele tähtsad. Nii on siis tööerakonna poolt alganud avalik telgitagune kauplemine Valitsuse kriisi kättesaamiseks. Teie, sotsiaaldemo kraadid, kindlustage meile, et kodurahu wa litsusest lahkute, meie, tööerakond, kindlus tame teile wastutasuks mõne sotsiaal-seaduse. Kui see tööerakonna kriisi kavatsus ja Prae guse walitsuse kukutamise plaan pealinnas teatawaks sai ja ääri-weeri mööda «Posti mehe" kui ka «Päevalehe" veergudel awa likkuse ette toodi, siis ruttas tööerakonna keskkomitee esimees hra Ado Anderkopp reedises 29. maikuu..päevalehes" omi ka watsusi ümber lükkama. Hra A. Ander kopp lõpetab oma seletuse Päewalehes" järgmiselt: «Erakond on kindlal arvamisel, et praegust koalitsiooni ja walüsust rebeneda ei tohi lasta." Nii siis salaja käiakse sotsiaaldemokraa tide pool kodurahu walitsust toetawaid rühme usutlemas, et silmapilk on paras ja kasulik praegust koalitsiooni lõhkuda ja samal ajal kirjutatakse awalikult, et praegust walitsust ei tohi lasta rebeneda. Ka poliitikas ja erakondlises wõimu püüetes peaks olema oma ausameelsus ja otsekohesus, mida tööerakonnal, iseenesest arusaadawalt, ei ole, waid fim tehakse awa likkuse ees libe nägu, kuid selja taga teri tatakse walitsuse kukutantise tääki, et siis kui see wäledatel meestel kasulik seljatagant teiste käte läbi Valitsusele hoopi anda. Kuuldavasti olevat aga sotsiaaldemokraa did tööerakonnale walitsuse kriisi tegemisest viisakalt lahti ütelnud, arvestades muidugi kõige nende kogemustega, mis nemad riigi kogus tööerakonna tegevusest saanud, kes sotsiaademokraatidele tähtsa sotsiaal-seaduse «Hoolekande seaduse" pea selgroomurd jaks olnud. Kõigile, kes meie kodurahu tähtsust hindavad, on selge, et mida rahu likumalt valitsuses ja riigikogu töös läbi saadakse, seda kasulikum see on meie riigile ja rahva elu tuleviku korraldamisele. Tööerakonna riigihuwide mõõdupuuks on aga tema pime. erakonna otstarve, mille eesmärk käesoleval aastaajal kukutada ra hulikult ja wiljarinalt töötavat valitsust. Kui sotsiaaldemokraadid endid praeguse wa litsuse kukutamise aust tööerakonnale lahti ütlenud, siis jääb ju weel wõimalus üle õnne katsuda teisi rühmi oma käsialuseks teha. Kas tööerakonnal korda läheb lähema! ajal riigikogus ühte sarnast erakonda leida, sellest ripub ka ära praeguse walitsuse kuku tamise kava ja selle teostamine. nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab S.SIÜ raamatu- jn tatise DM Tartus, Promenadt tn. 4. MerewLe orkester Stockholmi messtle. Walitsuse otsust mööda läheb merewäe orkester Raimund Kulli juhatusel kuuks ajaks Stockholmi messile, et seal Sesti muusikal edustada. Muul WjÄ VUIIVM Wel- Berliinist, 6. juunil. (Trj.) Juhti wad Saksa pangad asusid Stinnes'i kontser niie abi andma, et ettevõttele võimaldada oma liialt suurte võlgade protsente tasuda, sest vastasel korral ähvardas suuremat Saksa tööstusettewõtet tõsine kokkuvarisemine. Saksa pangad ja aktsiaomanikud jälgisid asja mit mendat Päeva hinge kinni pidades, sest Stin nes'i kontserni pankrott oleks Saksa börsidel katastroofiliselt mõjunud. Saksa pankade kiire abiga kõrvaldati nüüd igasugune häda oht ja täpse kokkuhoidlikkusega tahetakse töölise lahtilaskmist ära hoida, kes Stinnes'i ettevõtetes tööd leiavad. Gaafisöda keelatud. Coolidge kawatseb konwerentfi kokku kutsuda. Londonist, e. juunil. (Trj.) Genfist teatatakse: Sõjariistadega kauplemise konve rentsi üldkomisjon otsustas reedel ühel häälel alla kirjutada protokollile, millega keemiline sõda igasugusel kujul keelatud on. Ähisriikide esitaja teatas, et president Coolidge kawatseb kokku kutsuda rahvusva helist konverentsi kihvtiste gaaside ja baktee riate tarvitamise ärakeelamiseks sõjas. 1 Tallinnast saadud teadete järele ei ole eils" Päewa jooksul riigikogu efimehe kriisi lahen damisel sammugi edasi jõutud. M on MSB M lirnrtm rin MiloW? = Ideal. = Wiimased päewad ftrarim fllmikuustt imeteos. Messalina Suurfilm Rooma ilmariigi õitseajast 2 seerias, mõlemad seeriad karraga. See kino suurteos ei leia wõistlejaid oma pimestawult suurepäralise lawaswse, järelaimamata mängu ning lõpmata taasakiskuwa sündmustiku poolest seniilmunud filmide hulgas, ise äranis asub ta aga saawutamata kõrgusel sama ajaloojärku käfitawate hulgaliste filmide keskel. Kui tahetakse «Sha kõige paremat, mis silmi alal loodud, sits tullakse seda filmi waatama. Algus täna kell 3, äripäevadel kell 6 p. L Kriisi lahendamisel ei jõuta edasi. Walimistel said Põllitmeestekogud teise riigikogusse 2*3 kohta. Nendega ühinesid majaomanikkude nimekirja järgi riigikogusse tulnud kaks esitajat, nõnda et rühma kogu suurus tõusis 25 peale. Nüüd sai Põllu meestekogude rühm likwideeritud «ühise wäerinna" arwel weel ühe esitaja juure. Seega on rühm 26 liiget suur. Sotsia listlikud rühmad riigikogus ühinesid. «Ühen dus" kirjutas eile: «Uuel rühmal on riigikogus 23 kohta. Samal päewal (ühinemise teadaande ettekandmisel Post." toim.) tea tasid ka erapooletute pinkidel istuwad smd. Martinson ju Brock. et nemad ühendatud rühma astuwad, nõnda tõuseb rühma liigete arw 26-ni. Peale selle on rühmaga wali misteks ühinenud erapooletu Jakobson. Ku na kommunistide rühma likwideerimise ta gajärjel üks koht sotsialistidele tuleb, siis tõuseb rühina liigete arw 27-ni, moodusra des kõige suurema rühma riigikogus." Nagu meie kuuleme, ei lähe «ühiswäe rindlase" Lindau koht mitte sotsialistlikule riigikogu rühmale, Maid rahwuswabamcelse tele. Seega oleks põllumeestekogudel ja sot sialistidel riigikogus ühepalju kohti. Wälislaen kitsaroopalise kordaseadmiseks. MM BüelW. UsoroovMe Mozte naol. SaoDiaD buniitinoimiret)- Tallinna-Pärnu kitsaroo lalise roobastik on juba mõnda aega õige wiletsas seisukor ras. Aasta-aastalt on selle uuendamiseks riigi eelarwe kawas summad, kuid ikka on tulnud raudtee kordaseadmise summasid enamwajalikkude krediitide pärast wälja jätta. Roobastiku praeguse seisukorra tõttu pea wad reisirongid aeglasemalt liikuma, kuna kaubarongide raskus piiratud on, sest ei ole wõimalik raskematüübilisj wedurid teele wiia Ṙoobastiku uuendamise Puhul oleks või malik tõsta kitsaroopalise rongide kiirust Lääne-Euroopa kitsaroopalise kiiruse tasa pinnale, mis on umbes ühetaoline meie laia roopalise praeguse sõidukiirusega, ning rakev dada tööle meil olemasolevaid raskematüü bilisi vedurid, mille tagajärjel avaneks või mälus suurema koosseisuga kaubarongide veoks. See omalt poolt aitaks tõsta kau baweo intensiivsust. Riigi majandusele oleks see niisama tähtis kui uute raudteede ehitamine. Kuna erakapitali huvid on aval dunud viimasel ajal uute kitsaroopaliste ehitamisteks, jääks juba olemasolevate teede kordaseadmine riigi ülesandeks. Tallinna-Pärnu kitsaroopalise üldisest kordaseadmise kavast langeb lõviosa kuludest roobastiku uuendamise peale. Tekib aga küsimus, kust võtta kapitali. Kõige otstar bekohasemaks on peetud raudtee kordasead miseks juure tõmmata väliskapitali. Hiljuti saatiski wabar. valitsus teedeministri abi ins. W. Rosenthali välislaenu saamise või maiuste selgitamiseks Inglismaale. Nüüd on hra Rosenthal Inglismaalt tagasi jõud- NUd. On korda läinud ühe suurema Inglise Täna wttmast päewa. I) EeStt rahwuslit suursündmus. Soome presidendi külaskäik Eestis^. Suremata sündm. meie ajaloos, mis filmil eriti effektselt wäljendub. II) Moodne sa waürilisem hooaja film. Veenus". Eluline teos nüüdseaja Pariisist Bs. aktis. Publiku lemmik Lia Mara peaosas.. Hiilgaw lawastus ja suurema moodide-ateljee.jean Aumond" wümased uhkused. AlgnS kell 4 p. l. Omntbuse omanikud! Kas tunnete meie halbade teede jaoks kõige kohasemaid, odawamaid ja wastupidawamaid omnibuse schassisid? Nõudke kohe üksikasjalisi teateid International 11- tonnil. VIS" schasslde üle, missugused on 37 hob.-jõul. wßosch" magnetoga, elektristarteri ja wal gustusega, mootor-õhupumbaga, hiigla õhukummidega 33X5, ratta läbi mõõduga 124 tolli. rn-, A-S. Hans Koch AG. Vene t. 11-a. H"0. NUIIS IVUUII MU. Postkast 155. W. Hallberg-Büchting. ettewöttega laenusaamist sokutada. Laenu saaks naelsterlingi kitsaroopalise roobastiku näol. Sealjuures on kawatsus ka ära kasutada kitsaroopalise praeguseid roo paid sel teel, et enamkõlwulistel neist kulunud osad maha lõigatakse ja roopad siis uuesti kokku joodetakse. Niiwiisi uuendatud roopad kasutatakse ära mõne uue kitsaroopalise ehi tamiseks, mille weowõime oleks igatahef suurem kui praegusel kitsaroopalise!. Samuti wõiks neid roopaid ära kasutada tagawara teede rajamiseks. Inglise walitsus on põhi mõttelikku nõusolekut awaldanud nimetatud materjaalse laenu kaubanduse soodustamise akti põhjal kindlustama. Olgu tähendatud, et niisuguste laenude juures, mida Inglise walitsus kaubanduse soodustamise akti põhjal kindlustab, on laenu protsent kindel ja Briti walitsuse lpoolt turu konjunkt. põhjal kindlaks määrat., nimelt 5 Kõnesolew laen antakse 20 aastaks Inglise ettewõtte huwi neil tingimistel ma terjaalset laenu anda seisab muidugi selles, et tööd saada. Inglise walitsuse nõusolekut laenu kind lustada tuleb hinnata kui tänuwäärilist usaldusawaldust Eestile. Balti riikidest on Eesti seega esimene, kes sarnastel tingimistel laenu saab. Wabariigi walitsus otsustas omal 6. juuni koosolekul laenu tegemisega nõus olla ja ins. Rosenthal uuesti Londoni komandeerida laenu üksikasjaliste tingimiste wäljatöötamiseks ning wastowa eellepingu allakirjutamiseks. Rahaministrile tehtr ülekandeks wälsa toö tada selle laenu seadus-eelnöu riigikogule esitamiseks.

2 2 PühapSewal, 7. (25.) tuu I»2S. Postimees Nr. 150 Endine Soome president Stahlberg Mlastäigul Eestis. Eile jõudis Tallinna endine Soome presi dent Stahlberg abikaasaga. Teda Võtab Vastu endine riigiwanem K. Päts, Välisminister K. R. Pusta ja endine riigiwanem Dr. Akel. Hra Stahlberg asub hra Pätsi juure korterisse, kus tema auks täna wastuwõtmine vn. Pühapäewa õhtul on dinee Soome saa diku Dr. Holsti juures. Esmaspäewal on riigiwanema juures eine ja esmaspäewa õh tul Välisministri juures õhtusöök.: Teifipäe wal on eine Dr. Akeli juures. Samal päewal sõidab hra Stahlberg Tartu, kus teda J. TL nisson Vastu Võtab. Korterisse asub ta prov. J. Lilli juure. Tartu jääb hra Stahlberg üheks päewaks. Teda huwitawad muu hulgas iseäranis ülikooli küsimused. Eestt oludega tutwuncmiseks on tal juba Varemalt kavatsus olnud. Pnhknfei wiibiwad sõdurid kaitseliidu käsutusse. Sõjaminister on järgmise käsukirja aval danud : ' Riigikaitse huvidest wälja minnes annan kohalikkudele kaitseliidu kompaniipealikutele õiguse korratuste tekkimisel riigiwastase ele mendi Poolt ära kasutada maal puhkusel toki* biwaid sõdurid. Korratuste mahasurumiseks kohustan wiimaseid kaitseliidu poolt korral datawa häire puhul wiibimata kohaliku kaitse liidu üksuse ülema käsutusse ilmuma ja selle käske ning korraldusi täitma. LS«saadik Washingtoni jõndnnd. Riiast, 6. juunil. Washingtonist teata takse, et uus Läti saadik hra Sehja eile sinna on jõudnud. Põhjanabale pääsemise tung. MM QostQ kestel tttelllõem WWM. MMlell jll tema eellkjaa. Amundseni julge ettewõte põhjanabale pääseda, et seal põhjalikumaid teaduslikke uurimusi ette wõtta, äratas kogu ilmas tähelepanu juba reifi algusest peale. See suureneb aga just wiimastel päewadel, kus Amundsenilt mingisuguseid teateid ei ole ja sellepärast sunniwd ollakse selle wäsimata reisija saatuse pärast mures olema. Toome allpool mõned andmed selle kohta, kuidas meie maakera külmad polaarmaad juba wanast ajast peale inimeste uudishimu enda poole on tõmmanud, kuidas julged teadusemehed ikka ja jälle katseid tegid htw giva selle igawese jää müstilisesse riiki. Raske oli siin edasi jõuda. Uued wõi dud osteti tihti kurbade kaotustega. Esimesena ajalooliselt kindlaks tehtama lei duskäiguna põhjamaile wõiks nimetada wast Islandi saare ülesleidmist munga Gieuili poolt 825. aastal aastal sõitis Norra prints Ottar Walgel merel, kus ta tema poolt antud tõowse kohaselt Arhangeli linna asutas. Keskajal tehti mitmed reisid polaar maadesse. Tähtsam oli Jean Cabot ekspeditsioon a., peale selle käisid reisil meel Sebastian Cabot (1503. a.), Cenwrione ja Willoughby, wiimane sai hukka ühes oma kaaslastega. Esimeseks tõsiseks uurimisreisiks oli siiski Davise ekspeditsioon a., kes kuni jää wööni jõudis. Kuid siin Maldas tema kaas kasi ärawõitmata hirm ülepääsematu jää mägede ees. Pöörati tagasi sellelt meele heite maalt", nagu Ekspeditsiooni liikmed seda kohta nimetasid. 17. aastasada algas Hudsoni katsetega kaugemale põhja poole tungida. Ta jõudiski a. kuni Spitzbergenini ja Gröönimaani. Selle järele tuli Baffin, kelle mälestuseks Kanada ja Gröönimaa wahelist merd Baffini mereks nimetatakse. 18. aastasajal näib meresõitjate uudis himu polaarmaadelt ajutiselt kõrwale pöör dud olewat: selle asemel pööratakse silmad Ameerika, India j. m. pole. Ainult selle aastasaja lõpul a. asuwad kaks laewa uuesti põhja poole, need on Philippsi ja Coofi fregatid. Kumbki neist ei wlnud tagasi. Järgmine, s. o. 19. aastasada andis po laarmaadega tutwunemiseks juba põhjapa newaid tagajärgi. Uurimisreisid algasid Jean Franklini juhatusel ettewõetud sõiduga. Ta jõudis a. kahel laewal kuni Wilhelm 2. maani, kuid kadus siin jäljetult. Küll kor«raldati abi- ja otsimisekspeditsioone a. (sir James Ross) ja a.(austin), kuid tagajärjeta a. ei olnud proua Franklin Meel lootust kaotanud mehe leid miseks, kuid ka seekordne sõit Kennedy ju hawsel ei selgitanud traagilist saladust. Collinson jõudis a. kuni Wiktoria maani, kus ta' talwe mööda saatis ilma teadmata, et just seal läheduses Franklini ja tema kaaslaste jäänused puhkawad, mis alles pärast üles leiti. Selleks oli aga weel tarwis ette wõtta terwelt kolm ekspeditsiooni a. jõudis leitnant Weyprecht Franz-Josephi maalt tagasi ja wõttis üles mõtte, asutada toidutagawarade punkte põhjamaadel, mis reisijatele hädakorral wõi maldaksid seal uut jõudu koguda. See oli suureks sammuks edasi. Juulikuul a. jõudsid leitnant Peary ja leitnant Nansen pea ühel ajal mägedele, mis Põhjanaba ümbritsewad. Siit nägid nad enda ees laotuwat ääretu lumega kae tud lagendikku. swid kättejõudnud sooja aja tõttu jääwäljades tekkinud ülepääsemata pragude pärast olid noored uurijad sunni tud tagasi pöörama. Nansen, kes jääliiku mist hoolega ott uurinud, tuli mõtte peale end wee woolust läbi Põhja-naba umbrit sewa mere kanda lasta. Selleks ehitas ta erilise laewa Fram", mis jäärõhumist kartma ei pidanud. Sellega lahkus ta a. Kristianiast (Oslo) ja jõudis kahe aasta jooksul kuni 83 põhja laiuse kraadini. Nii kaugel ei olnud enne keegi käinud. Siit läks Nansen jala weel kuni 8605, kuhu ta 8. aprillil a. jõudis. Toiduainete tagawara lõppemise tõttu oli ta sunnitud ka seekord oma teekonda kat kestama a. jõudis kapten Cook tõendada, nagu oleks ta Põhja-nabani jõudnud, kuid tema ettekanded ei leidnud Kopenhaageni teaduste akadeemias, kus nad arutusel olid, heakskiitmist a. kroonis wiimaks tagajärgedega wäsimata ameeriklase leitnant Peary mitme kordsed katsed. Ta jõudis kuni Siin oligi see koht, mida nimetatakse Põhja nabak.s Peary wiibis seal 24 tundi, mida ta mõõtmiste ja uurimiste peale kulutas. Jääd läbi puurides selgus, et seal kohal nii sügaw wesi asub, mille põhja ühegi ligiolewa mõõduriistaga kätte ei saadud. Õhusõidu edenemisega tekkisid Polaar maade uurimiseks uued kavatsused. Püüti nüüd nabale läheneda mitte jala ehk laewal, waid õhu kaudu. Esimese katse tegi a. Andröe, kes selle teekonna õhulaewal ette wõttis. Julge õhusõitja oli aga liig wähe tuttaw põhja jäämägedel ja ääretutel lumelagendikkudel puhuwate tuulte jõu ning sihiga. Andree ei wlnud enam tagasi. Wene-Balti tehaste lood riigikogu erikomisjonis. Komisjoni arwat»» oa «. JpSborg ja G. WeStel oma wõimapttrideft Ae astunud. Riigikogu Wene-BaM tehaste erikomis kokkukutsumiseks luba andes (ministri reso joni wiimased koosolekud olid õige ägedad, lutsioon 22. juunil 1921) üle astunud temale nagu seda olid ka riigikogu koosolekud, kus usaldatud wõimupiiridest, talitades sellekohase see küsimus üles tõsteti ja asja uurimiseks seaduse (R. T. nr. 88/ a. seadus erikomisjon moodustati. Põllumeeste kogu nr ) Vastaselt, 2) et kaubandus rühma esitajad kaitsesid endiselt seisukohta, et tööstusminister K. Jpsberg ja rahaminister kui riigikohus on kord asja lõpetanud, siis ka G. Westel ka üle astunud nendele usaldatud erikomisjonil enam midagi uurida ei ole. Võimupiiridest (S. K. 1. köide 2. jagu 153. Pikkade waieluste järele, millest osa Mõtawad ja 154.) sellega, et nemad on teinud Inglis- Sepp (põllum.). Annika (kristl.), Porman Balli a.-s. kui Wene-BaM a.-s. aktsionääride (üürn.), Gustawson (sots.) ja Weberman Volinikule J. Temanfile tunnistuste nr. <rcchwulw.), wõetakse iwastu 5 häälega, 2 h juulist a. ja nr aug. wastu ja i h. erapooletuks jämisel, järgmine a. Väljaandmisega niisuguse korral ettepanek: duse, mis maksma seadusega (R T. nr. 88/89 Riigikogu Wene-Balti tchaste erikomis o. seadus nr ) kokkukõlas jon leiab: 1) et kaubandus-tööstusminister ei ole." St. Jpsberg on Wene-Baltt a.-s. peakoosoleku Ee Ott kaitseliidu ohwitserid Ritas. Ri i a st. 6. juunil. Neli Eesti kaitseliidu vhwitseri jõudsid Riiga, kus neid Läti kaitse liidu ülem kol. Bolstein waksalis wastu oli tootmas. Homme wõtawad Eesti külalised osa Miitawi kaitseliidu rügemendi lipu üle andmisest. Sakslaste kaebtus LStt wslis asjade komisjonis. Riiast, 6. juunil. Seimi wälisasjade komisjonis andis wälisminister Meierowiz eile seletusi kaebuste kohta, mis mõned Läti sakslastest rahwasaadikud rahwasteliidu ette kannud ja milles palutakse rahtvuswohelise kohtukoja arwamist suurmaaomanduse wõõ rändamise kohta Lätis. Minister toonitas, et walitsus ei jäta abinõusid tarwitusele wõt mata, et takistada wäljaspoolt segamist Läti sisemisse seadusandlusse. Asutatakse komisjon kolmest õigusteadlasest-rahwasaadikust, kes wastuse kaebuse peale peab wälja töötama. Lehed märgiwad, et seimi komisjonis keegi kaämse kaitseks häält ei tõstnud. Sakslaste juht Dr. Schiemann waikis. Praod pahempoolsete kartellis. Bo r d e a u x'st, 6. juunil. (Trj.) Pahem poolse kartelli rühmade esitajad käisid reedel walitsuse rahandusliste kawade asjus Paim levö ja Caillaux jutul. Delegaadid toonitasid, et ühes a. eelarwega soowitaw ja kasu lik oleks arutusele wõtta ka üldist rahanduse terwendamise kawd. Jutuajamine lubas konstateerida tahtmist kokku leppida. Waieluste ajal seletas Caillaux, ta ei olewat saanud mingisuguseid ettepanekuid Prantsuse asumaade mahamüümiseks wälis riikidele. Kui keegi sarnaste ettepanekutega esineb, siis lükatakse nad kategooriliselt tagasi. Palju kawatsusi oy selle järele tehtud lennukite ja juhitawate õhulaewade kasuta iniseks teadusliste uurimiste tarwis igawese jää maadel. Täide wiidud ei olnud neist seni ükski. Nüüd olid korraga kolm kawatsust teoksil. Jõudes oma wõistlejatest ameeriklastest ja inglastest ette, asus norralane Amundseni selleks eriliselt ehitatud lennukil teele. Amundsen uskus, et Põhja-naba piirkonnas wõimalik on asutada lennukite jaama, mille tõttu wõimalik oleks lennukil Inglismaalt Jaapanisse 60 tunni kestel lennata. Need on lühikeses kokkuwõttes julgete toadusehimuliste ettewõtted tundmata põhja polaarmaade uurimisel. Kapten Roäld Amundsen on 61 aastane. Ta on nagu sündinud Polaarmaade uurija. Juba poisikesena seltsis ta walaskala ja hülgepüüdjatega, kes kaugel põhjapoolsetes wetes käisid. Nii harjutas ta end warakult karedate mereoludega. 26. aastaselt wõttis ta osa belglase Gerlachi ekspeditsioonist Põhja-Jäämere uurimisel. Kaks aastat hiljem oli ta ühes mõne wäljawalitud kaas kasega juba omal algatusel põhja magnee dilise keskkoha uurimisel. Sellel reisil leidis ta üles Põhja-Õhtu merekitsuse. Warsti selle järele uuris ta üksikasjalt kult wõimalusi, kuidas Nanfeni laewal Framil" polaarmerde tungida. Sellest sõi dust kõnelesime eelpool a. walmistas Amundsen end ette uueks sõiduks Põhja-na bale. Kuna ameeriklased aga temale luba tud abiandmisega wiiwitasid, otsustas Amundsen Lõuna-naba otsima minna ja püstitaski seal 14. dets a. esimesena Norra lipu. KaPtÄr Scott jõudis sinna alles kuu aega peale Amundseni. Amundseni otsimine. Neli kohta, kus Amundseni tagasitulekut oodata WSib. Oslost, 6. juunil. (Trj.) Norra lennu asjanduse selts arutas reedel päästeekspedit siooni saatmise küsimust Amundsenile. Koos olekust wõtsid osa tuntud Põhjamaade uurijad Sverdrup ja t. Mitmesuguseid wõimalusi läbi kaaludes, jõuti ühisele arwamisele, et polaarlendurite tagasitulekut wõiks oodata neljas kohas: Svaldardis, Jda-Gröönimaal, Loode-Gröönimaal ja Cap Columbias. Norra walitsuse päästeekspeditsioon otsib lendurid Svalbardis. Mis puutub Jda-Gröönimaasse, siis otsustati Norra wälisministeeriumi kaudu pöörata põhjamaade uurija prantslase Char cot Poole et ta wõimaluse korral Amundseni Jda-Gröönimaa läheduses otsiks. Charcot on juba waremalt oma abi Pakku nud. Mis puutub ja Cap Columbiasse, sips otsustati New-lorgi päästekomitee poole pöörata palwega oma lahket abi lubada. Mis oii Jnfernoc<! LSti-W««e konwentfloon Piiritülide lahendamise asjus on nõuk. Wenemaa ja Lätt wcchel põhimõttelikult kok ku lepitud. Leping kirjutatakse neil päiwil Riias alla. Piiritülide lahendamiseks moo dustatakse kohaliste administratiiw asutuste segakomisjon. Poola-Saksa tollisõja tvõi mälus. Bord e a u x'st, õ. juunil. (Trj.) Sil mapiirile kerkib Poola-Saksa tollisõja wõima lus. Poola ajakirjandus tähendab, et fee kaa sa aitaks Poola wabastmsiisele Saksa kaupade uputusest ja majandusliste sidemete süwenda misele lääneriikidega. > Poola ajakirjandus seisab ühel häälel Poola-Saksa wahekohtu mõtte wastu Saksa idapiiri küsimuses. Riffide uus kallaletungimine. Bordeau x'st. 3. juunil. (Trj.) Prant suse Marokkost teatatakse: Dshebala suguha rud leiaw., et kaotus kindel on ja ei taha mäs sajatele enam uusi toetuswägesid saata. Abd el Krimi mässajad tungisid Taunat'i kiltmaale uuesti ägedalt kallale ja sundisid prantslasi weidi taganema. Hiljem jõudis Freydenbergi rühm appi, nii et nüüd lahing «prantslaste ka suks areneb. Prantsuse-Hispaania' läbirääkimised Ma rokko asjus cdenewad hästi, eriti selles osas, mis puudutab salakaubitsemist sõjariistadega. Mäss Ida-Perfias. Berliinist. 5. juunil. (Trj.) Dailti News" teatel algasid Persia idapiiril tõsised rahutused, kusjuures walitsusele waenulikud suguharud Mirjawa waldastd ja DusdaP'i ähwardawad. 2 Persia wäeülemat olewat wangi langenud. Seisatage silmapilk M. Wallas'e rii dek aup lu se akna taga Kaubahoowis nr. 3, kus ilus walik uuematest riidekaupadest on. Mitte üksi maitse rikkus, waid ka riide wäärtus ja hind on mõõduandwad. M. Wallas'e riideärisse sisse asw öes ja riideid lähemalt waadates selgub: pee nike wäljaarenenud maitse, kõrgewäärtusline kaup ja teiste äridega wõrreldes odawad hin nad. Selge on, et M. Wallas'e riide äri parematest riidekauba ostukohtadest on, mille tõttu ta ostjate poolehoiu osaliseks nud. Pidage meeles, et riided annawad esi mese otsuse inimese maitse kohta. li ttktdi iiiau tisins. Chamberlaini sõit Genfi. Londonist, 5. juunil. (Trj.) Cham berlain ja de Fleuriau arutasid Prantsuse wastust üksikasjalikult ja jõudsid otsusele, et mõlemad walitsused tegelikult täielikule kok» kuleppele on jõudnud. Ainult mõned üksik asjad on Meel lahendamata. Välissekretär Austen Chamberlain sõi. tis mrs. Chamberlaini saatel laupäewa hommikul Genfi rahwasteliidu nõukogu koosolekule. Tulewa nädala algul arutab ta ühes Prantsuse wälisminister Briand'igg, kes ka rahwasteliidu nõukogu koosolekule sõi däb, julgeoleku lepingut, millega wõimalus awaneb Prantsuse memorandumi kamale lõ puliku kuju anda. Sellele wastawalt Briti märkustele muudetud dokumendi ärakiri jõu dis reede Briti wälisministeeriumi ühes saa tekirjaga. Shtt ta läh päiwil Saksa wa litsusele esitatakse, siis wõib kindlasti öelda, et Briti walitsus Prantsuse memorandumi selge sõnaga heaks kiidab. Ainult wähemad, kõr walife tähtsusega küsimused olewat lahenda mata, ja nende lahendamine ei wõi Chamber kain'ile ja Briand'ile Genfis suuremaid ras kusi sünnitada. Mis supp ilma soo lata on teelaud ilma WJõsigiiKi teeta. Ärewus Poola-Wene piirtt Przeglad Wieczorny" teatab: Nõuk. We nemaa piiril, Mikaschewitschi lähedal, tekkis suur tulekahju ja kõlasid suurtüki paugud. Piirile saadeti Poola piiriwahtide polk. Ko hale jõudis ka punawäe ratsawägi. Tekkis laskmine. Hiljem selgus, et a. olid sakslased metsa peitnud hulk suurtükikuule, mis metsa põlemisel plahwatasid. Inglismaa elettrofitseerimine. Lond o n i st, 5. juunil. (Trj.) Daily Telegraph" teatab: uue elektri kawa kaalu iniseks, mis lord Weir'i juhatusel erikomis joni poolt kokku seati ja umbes Paar nädalat tagasi walitsusele esitati, nimetati kabineti komisjon, kes aruandega peab esinema. Wa litsus soowib seadusandlisi korraldusi juba tänatvu ellu wiia ja transpordi ministeeri umi ametnikud olewat kuuldawasti seaduseel nõu kawa kokkuseadmisega ametis, mis kabi neti komisjonile esitatakse. Elektri jõualli kate koordineerimise, kuluka wõistluse kõrwal damise ja tarwitajate arwu suurendamise teel elektri wõrgu laiendamisega neisse maakon dadesse, kus seni elekter puudub, loodab wa litsus kindlustada odawama jõu muretsemist tööstusele ja odawamat woolu koduseks tarwi tamiseks. Camille Flammarion Nagu telegraaf meile 8. mail tcatas, suri Pariisis 83 aasta wanaduses üle ilma tuntud ja kuulus Prantsuse astronoom Ca - mille Flammarion, kelle töid on pea iga kultuurkeelde tõlgitud. Lahkunud tead lase ja poeedi elutöö suurim wäärtus on tea. duse populariseerimises kõige paremas mõttes ja selle kaudu puhta ja sooja inimsusmõtte lewitamises rahwahulkades. Flammarion': kui inimsoo aateliste püüete eest wõitleja ja km noorsoo kaswataja kohta ilmub meie lehe lä hemas numbris erikirjutus. Jaapani ultimaatum Hiinale. Ltkwideeritnd nõudmised uuesti efile toodud. Diplomaatilise korpuse wastus Hiina protestile. Bordeauxlt, 6. juunil. (Trj.) Pe litsus seletab, et üldstreik tekkis wõimude wäl kingist teatatakse: Itaalia saadik andis Hiina saastumise tagajärjel. wälisministrile üle diplomaatilise korpuse Jaapan olewat omas ultimaatumis Hii wastufe Hiina protestile Shanghai wahejuh nale esitanud uuesti need 21 nõudmist, mis wmiste asjus. Wastus paljastab wäljamaa juba a. kokkuleppe teel lahendati. laste waenulikku propagandat ja awaldab loo Üks Jaapani ristleja kawatseb Shanghaisse wst, et Hiina walitsus warsti korra jalule sõita. seab. Inglise ajalehtede enamus käsitleb oma Hiina walitsus saatis diplomaatilisele kor kommentaarides Jaapani iseseiswat inter pusele uue märgukirja, milles katset tehakse wentsiooni ilma teiste riikide osawõtmiseta. areteeritud isikute wabastamiseks. Hiina wa- Ungari teeb ettewaimistust monarhiale üleminetnks. Rootsi leht Nya Dagligt Allehanda" kir jutab: Ungari walitsus esitas parlamendile seaduskawa, mille järele ei nimetata Horthy't enam walitsejaks, nagu praegu, waid paladi niks. Sellega uuendatakse Ungari ajaloos tuttaw riigiwõimu instituut. Seadus näeb ette Horthy walimist paladiniks kogu elu ajaks, kellele antakse kõik kroonikandja õigused. Saadikute konwerents on lubanud end. keise rinna Zita'le ja endisele troonipärijale Unga risse tagasi tulla. Hispaania-Prantsuse konwe «ent* Marokko asjus kawatsufel. SSjategewuse seisak Prantsuse MarekkoS. Berliinist, 6. juunil. (Trj.) Ajaleh, tede teatel ennustas Priino de. Rivera, et lä hemal ajal Madriidis konwerents kokku astub, kus Marokko küsimus täies ulatuses arutusele wõetakse. Painleve teatas neljapäewal Prantsuse kabineti koosolekul, et seisukord Prantsuse Marokkos stabiliseeriti ja praegu kõik sõjalised operatsioonid seisawad. Koolide instrueerimine ja koolinõunikud. Koolinõunikkude ülesandeks on eestkätt koolide instrueerimine, kuna rewideerimme iseenesest mõistetawalt sellega kaasas käib. Mida enam suudab koolinõunik koolis wii bida, praktilisi näpunäiteid anda, seda wil jakam saab õpetaja töö, kuna ainult teore tiseerimine kursustel wõi ka mõned proo witunnid üksi tawalisell kasu ei too. Selle pärast oleks koolitöö edu mõttes tarwilik, et instrueerimist koolides sagedamini toimeta taks ega wõi kuidagi selle korraga leppida, nagu nägime Wene ajal, kui inspektor kord aastas kooli läks, et seal õpetust pealt kuu lata, mõnda küsimust õpilastele kontrolliks ette panna ja otsust kooliraamatusse sisse kanda. Nii jäid puudused, mis õppetöös ilm siks tulidki, enamal jaol õpetajatel selguseta ja nad töötasid endisolt edasi, kui ise enda wiga ei märganud. Meie koolinõunikkude instituut koosneb 25 jmmnfcsit kps rtttflfrmhnfro peolo ära jagatud' Linnades on koolinõunikul wõimalus sage damini koolis käia, kooliwõrk on selleks soo dus. Maal aga (näiteks Pärnumaal) pn koo linõuniku ülesanne hoopis raskem, kus sage dasti kümneid wersti päewas ära sõitma pead, ja siis wäsinult ja roidunult kooli jõuad: kuna niisugusel puhul kohe peale kohale jõudmist tuleb töösse asuda. Ja sagedasti tuleb ööst sõita ning hommikul tundi minna, ilma et wäljapuhkamiseks aega jätkuks. See töö nõuab inimeselt täit jõudu ja raudset terwist. Seni oleme näinud, et koolinõunikkude töökoorem ei piirdu aga üksi weel sellega, mis sünnib õppetöö ajal, waid ka koolitöö twaheajal 'suwel ttöötawad nad sagedasti päew päewa kõrwa! kursustel ja peawad Esialgul paistab, et sellest hari dustöö fmju wõidab, kuid ometi pole see kasu nii juur. Miks? Eks ole ju koolinõunikul kõige kohasem suwel õpetajaid juhatada instrueerida kuna nad siis kõik koos on? Suwe waheaeg, puhkeaeg on koolinõuni kule ilmtingimata tarwilik ja sellepärast jäe tagu nad suweks kõrwalkohustustest wabaks. Õpetajate kursustel wõiwad seminaride õp pejõud küllalt edukalt töötada, samuti pal jud wanemad keskkooli õppejõud. Koolinõunik wõiks neil kursustel, kui ta seda tingimata tormiliseks peab, mõne proowitunni anda, kuid teoreetilisest õpetuse andmisest ja loengutest peaksid nad loobuma ja selle asemel talwe wastu puhkama. "Möödunud aastal käis 808 koolis, s. o. üle 50 prots. koolidest, koolinõunik ainult uks kord. Remideerimata.M samal aastal loo >op!peäwtust. Keskmiselt tuli re. wideerimisekäike koolinõuniku kohta üle 90. Seega ei wõi ütelda, et koolinõunikkude keskmine rewideerimiskäikude arw wäike oleks, kuna ometi hulk koole on rewideerimata jää nud lja üle 50 puots. koolides ainult üks kord õppeaasta jooksul käidud. Tõsi, meie ei suuda koolinõunikke suure' mal arwul ametisse panna, küll aga peame püüdma, et koole sagedamini instrueeritaks.,thti aga inimene ka suwel peab täie jõuga töötama, sünnib see talwise töö arwel ja see talwine kohapealne töö on palju tähtsam, et seda suurema jõu ja hoolega tehtaks. Sellepärast tuleb koolinõunikke suwistest ülesannetest wabastada, tvahemalt neid, kelle tegewuscpiirkond laiem ja nende töö seega raskem on. Rudolf Kõrbioo. Täieline tapeetide wäliamüük. Hinnad wäljaspool wõistlust! F. Libllk! Suurturg 10. Telefon 630

3 Nr. 150 Postimees Pühapäeval, 7. (25.) tunnil Riigikogu esimehe J. Tõnissoni lahku Kommunistlike noorsugu Wenemaal. Noored ei wõta mise puhul. Maa HSSI» Üldmuljed J. Tõnissoni teenustest. II Arusaadaw, missuguse heameelega terwi tas iseäranis maarahwas 2. riigikogu kokku- Astumist, kelle esimeheks sai see mees, kellel kõige suuremad aatelised ja ennastsalgawad tegelikud teened seljataga olid, -meie rahwa «enesetunde,.iseseiswuse ja rippumatuse alal. Oee mees on, iseäranis maal ja üldiselt lugu peetud ja austatud Jaan Tõnisson. Mees, ikes on 'raskest Wene furwest hoolimata, juba kümneid aastaid jätkanud seda äratustõöd, mis Carl Robert Jakobson warase surma läbi oli pooleli jätnud selleks, et rahwas jõuaks kultuuriliselt enesetundmisele ja iseseiswusele. Igal pool, kus rahwa kultuurielu arendami seks midagi tehti ehk kawatseti ette toõtta, seal on ta ikka, kas algataja, julgustaja ehk juha taja olnud, küll sõnas, küll kirjas. Ei tule küll praegu ainustki wanemat kultuurasutust meele, kus Jaan Tõnisson ei oleks asja õhu kaja ja juhtija olnud. Ja kui palju ei ole itulnud tu.uu wõidelda Wene tagurlise walit isusega, enne kui need kultuurettewõtted elu jõulisteks said, mis nii kandtoad olid, et nad on suutnud rahwa kultuuri nn kõrgele aren idada, et ta küps oli iseennast walitsema, et ta sai iseseiswaks, rippumatuks. Jaan Tõnis - soni eestwõttel on teostunud see Koidula loo tus: Mu isamaa, oh looda, küll ajad muu idawad. Küll tulvwased tunnid, sull toowad kinnitust." Ma ei taha sellega küll mitte ütelda, et Jaan Tõnisson kõik seda üksi oleks suutnud korda saata Kuid seda asjaolu ei saa ka tema kõige suuremad wastased maha salata, et ta igalpool aateline ja tegelik algataja on ol nud, nõndasama ka eestwötja meie rahwa are inemise ajaloos. Seda asjaolu ei jäta aja lugu oma lehekülgedel J. Tõnissoni auks märkimata. Õigusega wõib teda meie iseseis tvuse ja riiklise rippumatuse isaks nimetada, ifeft just tema see oli, kes maanõukogus ette paneku tegi Eestit iseseiswaks piigiks kuulu stada. Tema teeneid meie rahwa elus ei jõua skõiki siin üksikasjaliselt ette tuua. Kuid nendest ülaltähendawtest peaks küllalt arusaadaw plema, mispärast maa Jaan Tõnissoni 2. rii gikogu esimeheks walimist nii südamliselt ter witas. Rahwal oli lootus, et naid, kus nii nateline, suurte teenustega ja kogemustega Sinine kiir. L. H. Desberrh romaan. Eesli keelde tdlkinud E Uksele koputati; McKennan ei pannud seda tähele. O'Hecfe «Waatas oma, kella. Ta oli üheksa. Tasa Alles reporter: SiSse." Uks awanes ja lõtvele ilmus Johnson. O'Keefe andis balle waikimrstks märku ja käskis teda waikselt istet wõtta. Kuid juba oli McKeünan ibcka silmanud. Ta nägu omas iseäraliku ilme, ta hal lid silmad peatusid salapolitseinikul, -nagu inimene oma saatust waatad. O'Keese wndis, kuidas weri ta näost kadus. McKennan naeratas, imelik naewatus, nagu ta inimestl on, kes tunneb, et ta wnmne tund läheneb; ta eluinstinkt wõitles selle -vastu, siiski ihaldas wäsinud hing lõpitlikkrl rcchu. Silmapilgu wõitles OMefe metsiku tundmuse wastu: ta tahtis Johnsonile hüüdja: Minge, olen eksinud, -minge 1" Ta tahtis salapolitsei nik» toast wälja tõugata, tahtis McKennan'ile Aelda: Ma ei tea midagi, pole sõnakestki kuulnud. Põgenege. Teie peate elama, olete wälja walktud suurte asjade teostamiseks, inimesi paremasse, õstnoliku maailma wiia." Sel ajal kui need mõtted metsikult ta peaajus keerlesid, kuulis ta McKennani hääle rahulikuna läbi toa Zostwat ja sai aru, et ta minestanud on: saatus, selle mehe saatus oli tõesti ühes Johnsoniga tuppa as tunud. McKennan kõneles:..tulete just õigel ajal, et minu ülestunnistust pealt kuulda, herra Johnson. Allan Cregan on süüta: mina olen Locki ja Cardisfi surmanud!" Johnson seisis weel ikka ukse läwel; nüüd langes ta nagu wälgust tabatud lähedalolewale toolile. Ta nägu ilmutas imestust, uskumatust. Esimest korda elus ei leidnud ta sõnu. Mc Kennan pööras end O'Keefe poole. Kui ta nooremehe kahwatust, tema niiskelt läikiwaid silmi nägi, pani ta heatahtlikult käe talle õlale. O'Keese haaras tugewa käe, hoidis teda kinni, neelatas paar korda tugewalt. Olen praegu asjaolu herra O'Keese'ile 'selgita nud", ütles Mc Kennan. Jatkan sealt, kus katkes kasin." Salapolitseinik noogutas nõusolles Pead. mees juhatajaks on, see 'riigikogu ka tööwõi imeline oti. 1 Ja selles lootuses ei ole rahtoas ennast tnitte Petnud. Üle kahe aasta on ita riigikogu selge Peaga wõimsalt juhatanud. Ta on liimiks olnud!erakondade tocchel, nii -seadusandlises tõõs kui Äa walitsuste moodustamisel, ja seda nõnda ofawasti, et seadusandline töö takistatud ei saanud. 2. riigikogu on rohkem seadusi loo nud, kui asuiaw kogu ja 1. riigikogu ühte -kokku. Ja seda kõik oma osawa juhi teenuste läbi. See Peaks küll erakonna poliitikast Pi mestatud ehk waenulino üleriiklise asja toas tu olema, kes julgeks seletama wlla, et J. Tõnissoni juhatusel riigikogu ei ole edukalt töötanud, wõi et nagu kaewatakse. J. Tõnis soniga ühes töötada ei saa. Just ümberpöör dult, kes tõsiselt rahwa huwides töötada tahab, see wõib just J. Tõnissoniga ühes töötada. Heatahteliselt ja heasoowiliselt on just J. Tõ nisson riigikogu tööd edustanud. Alati on ta püüdnud erakondade Püüetega kontaktis vlla ja nende arwamistega wõimalikult rehkenda nud. Tema eelkäijatest riigikogu esimeestest ei ole toist keegi nii palju ruhinadega nõu pi danud, kui jäist J. Tõnisson. Isegi riigiwa nema kandidaadi andis ta erakondade otsus tada. Ei ole ka ükski tema eelkäijatest nii. südilt walitsuse moodustamisel kaasa töötanud ja nii ruttu walitsuse kriisi lahendanud kui Tõnisson. Ka walitsuse töös on ta heatahte liselt tahtnud nõus olla, mida temale mõnelt poolt nii pahaks on pandud; nagu hiljuti era nõupidamisel Eesti panga asjus, kus tööera kondlase J. Kukke rahaministriks olemise ajal laialt krediite anti, selle peale waatamata, kas marga kmhs seda toälja kannatab wõi mitte, millega ettevõtjad seda ja teist ette wõtsid. Selle tagajärjel nüüd, kus krediite marga kursi terwendamiseks tuli piirata, need ettewõtted pankroti on jäänud ja weelgi jääwad ja need inimesed sellega ka omad pennid" peawad kaotama. Kui nüüd selle wäärnähtuse kõrwaldamiseks aateline ja praktiline riigimees selles asjas ka erawiisil omawuhelist nõu peab, siis pannakse seda te- Nõukogude-Wenes Püütakse iga hinge kommunistlisfe erakonda, olgu see siis noorest nõrk wõi manast wäeti. Noorte jaoks on eri lised kommunistlised rakukesed, kus loodetakse noorte wähese arwustuswõime abil neid ra kendada sanaatilisele ilmaparandamise tööle. Loomulik, et niisugune Poliitika" kaugele ei ulata kooliealisel noorsool ei tohiks polii tikaga midagi tegemist olla. Kui meie noorsoo-päewad ja noorte pühad kihawad tuhandeist osawõtjast, siis sünnib see wabalt ja surweta poliitikaga wähemalt ei ole siin midagi tegemist. Selle wastu on kurb kuulda, kuidas Nõukogude Paradiisis noori noomitakse ja sunnitakse osa wõtma kommunistlise partei eluawaldustest. Sundusega ei saa aga kaugele. Noored ei lähe enam kaasa. Õige lapselik-otsekoheselt kirjeldab seda nähwst «Edast", kust muuseas loeme (nr. 119): ' «Petrowo asunduses, Nowgorodi kuber mangus on komnoorsoolased wäga wisad koosolekutele ehk üldse igasugu ühiskondlikule tööle ilmumisega. Tantsu-õhwtel aga esimestena kõik kui üksmees kohal." Koidula asundusest Kaluuga kub. kurde takse: «Asunduse noorte ring korraldas enne Pühi piduõhtu, sest pühade ajal ei olnud selleks enam aega aeg kulus samagonni trimpa mise ja lõõtspilli kääksutamise peale ära." Ehk weel üks: Mõni aeg tagasi oli siin määratud komnoorsoo ringi büroo istang, kuid keegi peale ringi sekretäri koosolekule ei ilmunud ja kes kaks tundi oodates wiimaks ära läks ühe lähemal asuwa büroo liikme neiu P001e..." Ja nõnda edasi. Eesti kommunistline noorsugu Wenemaal on siis poliitika asemel walinud enesele naised ja wiina ja ka lõõts moonika... Metsateadlaste huwireis Soome metsade Peawalitsus on Eesti metsateadlased juuni lõpul omale külla kutsu nud. Selle kutse peale sõidab arwatawasti paarkümmend metsateadlast, et wastata soom laste külaskäigule läinud aastal Eestisse. Imate teenuseid wastaste igaltoiisil poolt pahaks mahä ja teha püütakse ja kahtlus tema tada, waatamata selle peate, kas fee toõitlusviis asjakohane ja tarvilik on. Sest just tema, s. o. J. Tõnissoni tegevuse ajal on riigi majanduses kokkuhoidmine teostatud ja väljaminekud sissetulekutega tasakaalu wiidud. J. Tõnissoni teenuste eest peaks iga truu kodumaa poeg ja riigi kodanik aus tuses pea Paljastama ja tema wastu tänulik olema. Ei ole veel siiamaale suudetud J. Tõnissoni põhimõtteid ja eesmärke, mida ta Eesti rahva kultuurarenemiseks on üles seadnud. Põhimõtteliselt maha kiskuda, küll aga lubamata laimu ja kahtlustustega tumes tada, mis põhimõtted aga, wastaste waenust hoolimata, on kandwaks jõuks saanud. EL ole vastaste poolt weel «suudetud ühtegi uut põhimõtet tema kõrwal maksma panna. Seda, mis rääkis J. Tõnisson aastakümnete eest, seda räägib ta ka weel praegu. Elu-olu ei luba seda teisiti. Kui meil ci oleks Carl Robert Jakobsoni ja Jaan Tõnissoni olnud, neid suuri aatelisi waime, siis ehk oleks meie kultuur ja iseseisvus ning rippumatus weel praegu wõõra surwe all äganud. Kuid kõiki neid J. Tõnissoni suüri' tee neid tunneb ja austab rahvas wastaste wae nust hoolimata. Seda tunnistas tema 25- aastane ajakirjaniku juubel ja viimane Tal linna üldlaulupidu, kus J. Tõnissonile rah wa enese poolt nii tfuured waimustatud au awaldused osaks said,»«gu seda kunagi mõni teine rahwa suurwaim saanud pole. Otse maruliiseks ja tormiliseks muuws tema kii duawakdus, kus ühemeelselt austati seda rah wa Poega, kelle eestvõttel rahwa õigused olid maksma pandud maailmarähwasto peres. Kui oleks J. Tõnissoni aated, ilma wastaste waenuta, vabalt teostatud, oleksime ehk kul tuuriliselt 'Palju kaugemale edasi jõudnud kui praegu «oleme. Kuid igal suurwaimul «rahvaste arene mise loos on ka vastased olnud. Nõnda on soe ka meie päiwil J. Tõnissoni juures. Kuid sellest hoolimata jääb J. Tõnissoni nimi Eesti rahwa kultuurajaloos teiste hul gas kui kõige suurem kalliskivi, kõige hiilga wamalt särama. J. Tõnissoni lahkumist.riigikogu esimehe kohalt tuseb tõsiselt kahetseda. Ei olie meil teist nii suurte kogemustega meest, kes tema aset sellel kohal võiks täita. Maa kainelt mõtleja rahvas tunneb tema lahkumisest Mist kahju, ~ See on maa hääl. Ätlesin teile, et Cardiff minu ainust kirge teadis ja seda kasutada tahtis. Ta tõendas, et talle ülekohut tehtawat, need inetud kuulujutud, mis tema uime üm ber keerlewat, olewat wälja mõeldud. Ta ei olewat kunagi oma liri päritolekut unustanud, ainus pehme koht tema südames kuuluwat lirimaale, tema armsale nooruskodumaale. lirimaa wiletsused walmistawat talle alalist walu, ta suurem soow olewat oma maad aidata. Zchwardused, mida ta mulle öelnud, olewat ai nult ägedast iseloomust tingitud olnud, ta ei olewat neid kunagi tõsiselt mõelnud, wastasel korral ei oleks ta tegewusetült nädalat mööda lasknud minna, minule nii Palju aega andes sõpru hoiatada ja ise põgeneda. Kui ma talle oma saladuse teataks, annaks ta mulle oma ausõna teda lirimaa abiks kasutada; ta olewat isegi walmis selleks otstarbeks pool warandust ära ku lutama. Ta mängis oma osa hästi, sa mina narr uskusin teda. Arwasin wõimatu olewat, et inimene kõige pü hamat, armastust inimsoo ja isamaa wastu, omakasu» Püüdwateks otstarweteks ära kasutab. Kõnelesin talle kõik. Ta tundis sinise kiire sala dust, mis läbi raua ja kiwi hingida, surmata ja hälvi tada suudab. Ja mida tegi ta? Mõned päewad hiljem sain teada, et Henry Car diff minu leidust walitsusele olewat pakkunud. Wõimu, mis inimsoole kasu oleks wõinud tuua. kasutatakse nüüd massilisteks tapmisteks, see imewõim, mille Jumal minu kätte oli usaldanud, pidi süütuid sõjawäljal hä witama. Minu kõige suurem hirm teosws. Minu käsi, mis inimsugu wabastada. Paremat maailma üles ehitada tahtis, tooks nüüd miljonile inimestele surma. kannaks kurbust ja wiletsust kodukolletele. Pidin te gutsema. Nõudsin Cardiffilt oma paberid tagasi»' ta naeris mulle näkku. Hoiatasin; ta ähwardas mind wälja anda. Meie wiimne tormiline läbirääkimine oli 11. detsembril. Järgmisel päewal katsusin asjatult Cardisfi kohata, tal õnnestus kogu päew end minu Jeesi kõrwale hoida. Teadsin, et ta 12-mal wäikese õhtueine Proua Warehami auks tahtis anda, teadsin ka, et proua Wareham walitsusega ühenduses oli jä mitu korda Cardisfi ja walitsuse wahetalitajaks oli olnud. Proua külastusel oli muidugi tähendus. Sinise kiire abiga waatlesin kogu päewa Briar- Manan. Nägin külalisi söögitoas, silmasin ka Locki. Ehk mäletate weel, et 12. detsember äärmiselt tormi line päew oli, tuul, mis elektri traate kiskus, sundis elektri walgust minutiks kustuma, ja sel momendil sai Raplas, 3. juunil T. Kas kolme riigi välisministrite konwereuts WSi ekspertide nõu pidamine? Nagu eilses lehes juba teatasime, soowitab Eesti wälisminister enne Eesti, Läti ja Leedu konwerentsi ära pidada ekspertide nõupidamist, Leedu poliitilistest ringkondadest teatatakse selle kohta, et enne wälisministrite konwerentsi ei ole waja eks pertide nõupidamist, sest päetvakorras on järg mised küsimused: 1) wahekohtu lepingu sõlmi mine, mille teksti Eesti ja Läti walitsused juba ratifitseerinud; 2) majanduslisa lepingu katva, mille Leedu walitsus esitanud Eesti ja Läti walitsustele, mis ette näeb samasugust majan duslist liitu, nagu see püsib Eesti ja Läti wa hel (wälja arwatud tolliunioon); 3) sanitaar konwentsiooni sõlmimine ja weel mõned teised küsimused, mis ei nõua asjatundjate nõupida mist. Leedu seisukohaga ühinewat ka Läti wälisministeerium. Krediitfeadnste mnndatnste ««lnsn. Rahaminister esitab tulewal nädalal wa bariigi Walitsusele krediitseaduste muudatuste seaduse eelnõu. Poliitiline skandaal Poolas. Saksamaa ei ole desarmeeritud. «TSfiue hädaoht rahule." Pikk üleastumiste register. Saksamaa wõib kergesti kogu rahwa sõjariistu pauna. Kas Saksamaa täidab liitriikide nõudmised. Lond o n i st, 5. juunil. (Trj.) Öösel wastu laupäewa avaldatud liitriikide memo randum ja sellele juurelisatud saatekiri Sak ämaale käsitlevad Kölni evakueerimist ja amme, mida Saksamaa kontrollkomisjoni aruande põhjal peab astuma selleks, et tema õjawäelised kohustused vastavalt Versailles'i rahulepingu paragr. 429 korralikult täidetud olcks. Memorandum sisaldab: 1) ülevaate sõjaväeliste tingimuste täitmise kohta Saksa naa poolt; 2) kokkuvõtte tähtsamat, sõjaväe listest Paragrahvidest, milles liitriigid weel rahuldust ei ole saanud; 3) nimestiku, milles üksikasjalikult loetletud sammud, mida Saksa maa leitud puuduste kõrvaldamiseks astuma aeab ja 4) liitriikide Poolt seni tehtud järel andmiste ja kergenduste nimestiku, mis seisu korra selgitamiseks tarvilikud. Saatekirjas toonitavad liitriigid, et kont rollkomisjoni aruandes paljastatud arvurik kad puudused, kui nad ruttu heaks ei ole tch tud. Saksamaale tarviduse korral võimaluse annavad «sõjariistus rahwa" põhimõtete alu sel uut sõjaväge luua. See käiks aga otsekohe rahulepingu wastu. mille põhjal Saksamaa oma sõjaväge wõib tarvitada ainult sisemise korra alalhoidmiseks ja Saksa riigi Piiri kont roleerimfeks. Just see asjaolu näitabki, et need puudused, mis juba üksikult võttes täht sad on, üheskoos rahule tõsise hädaohu moo dustawad. Niikaua kuni need puudused heaks ei ole tehtud, ei ole võimalik Saksamaa ko hustusi täidetuks lugeda. Weel enam, loetle tud üleastumised moodustavad äärmiselt tõ sise tõenduse selle kohta, et Saksamaa omi ko hustusi rahulepingu olulisema osa Põhjal täitnud ei ole. Liitriigid on veendunud, et Saksamaal hea tahtmise juures võimalik on puudusi võrdlemisi lühikese aja jooksul kõr valdada ja et nüüd Saksamaa valitsusest ole neb, kas ta soovib seisukorda luua, mis Kölni kiiret evakueerimist võimaldab. Kui Saksa valitsus tähendatud puudused ruttu parandab ja rahulepingu tingimusxd täpselt täidab, siis on Saksamaa see, kes sel lest kasu saab. Edasi seisab märgukirjas: «reparatsiooni komisjon deklareerib, et Saksamaa praegusel silmapilgul omi reparatsiooni kohustusi au sasti täidab. Seepärast on liitriikide walitsu sed, hoolimata reservatsioonidest, mida rahu lepingu osaline mittetäitmine õigustaks, je tähtsusest, mida liitriikide arvates lepingu sõ javäeliste tingimuste täitmisele tuleb anda, nõus okupeeritud tsooni esimesest osast lahku ma, niipea kui memorandumis loetletud üle. astumised heaks on tehtud. Liitriigid on toecm dunud, et selle aja jooksul, mis kõne all ole wate puuduste kõrvaldamiseks tarvilik, Sak samaa poolt uusi üleastumisi ilmsiks ei tule, mis Paragr. 429 ettenähtud operatsiooni ta kistaks. Sarnasel juhusel ei oleks enam uusi takistusi liitlastewohelise kontrollkomisjoni tagasikutsumiseks, kelle ülesannet täidetuks võiks lugeda. Komisjoni tagasikutsumises: sinine kiir salongis olewatele wõõrastele nähtumaks. Kõik nägid teda, kuid ainult üks tundis tema tähe»* dust: Henry Cardiff. Sel kombel oli ta hoiatatud. Sinise kiire ilmumine tema majasse oli sõjakuulutu seks. Tundsin oma waenlast, teadsin, et temalt halas tust oodata ei ole, teadsin, et mind iga minut wangis* tada wõidaks. Pärast nägin, kuidas Cardisf üksi Lockiga kõneles. See kõik andis mulle kindla tõenduse. Tundsin Locki, olin teda lirimaal töötamas näinud; mida wähem sõnu tema tegewusest kõneldakse, seda pa rem. Tahan ainult üht ütelda: Mõrtsukas, kes wõl las ripub, on süütu wõrreldes selle inimesega. Mõle maid mehi koos näha oli sama hea, kui minu surma otsus ja mitte ainult minule, waid ka mu seltsilis tele. Minule jäi ainult üks wäljapääsutoe. Pidin Cardiffi takistama minu leidust walitsusele müümast. Ja sel leks oli ainult üks abinõu. Kaalusin kõik hästi läbi ja jõudsin otsusele, et mul õigus vn üht elu häwitada, et niiljonite elu päästa. Walisin selle abinõu. Pidin Cardissi tapma ja tapsin ta." 23. Leegid. teatatakse rahvasteliidu nõukogule, selleks, et rahulepingu paragr. 213 ettenähtud määrusi ellu viia." Eksiarwamiste ärahoidmiseks deklareeri wad liitriigid uuesti oma tlchtmist paragr. 420 tingimusi Kölni ewakueerimise asjus täp selt. Ühtlasi seletavad liitriigid, et Kölni tsooni mitteevakueerimine 10. jaanuaril s. a. ei olnud mitte surve abinõu ega ka ülearune karmus nende Poolt, sest et Saksa valitsus pa ragr. 429 ettenähtud kohustuste õiglase täit misega ise esimese tsooni evakueerimist võib saavutada. Märgutiri lõpeb järgmiselt:..hoolimata uutest üleastumistest Saksamaa poolt, taha wad liitriigid hoolega hoiduda igasugustest vaielustest ja meeles pidada ainult seda, et Saksamaa oma märgukirjas 6. jaanuarist s. a. tõendas, et ta teeb mis võimalik, et kiirelt tarwilikka tegelikka tagajärgi saavutada. Sel les mõttes paluva liitriigid uuesti Saksa valitsust tõsiselt, et ta tarviliku hea tahtmise ga likvideeriks küsimused, mille lahendamist seisukorra tõsidus nõuab. Ainull sel teel on Saksa valitsusel võimalik, nagu ta ise tähen dab, okupeeritud territooriumi osalise vabas tamisega Saksamaa seisukorda kergendada." Märgukirjale on muuseas juure lisatud register, milles üles loetud 13 ülesastumist ja nõudmised nende kõrvaldamiseks. Liitrii kide nõudmised käsitlevad politsei ja sõjaväe organisatsiooni rahulepingu Põhjal, lõhkumis ja ümberkorraldustõid, mis tehastes, ladudes ja vabrikutes tarvilikud, üleliigse sõjamater jali väljaandmist, nekrutite võtmise regulee rimist ja sõjaväelist õppust, sõjamaterjali sisse ja väljavedu, sõjamaterjali salajast valmista mist ja sellega kauplemist, keelatud tsoonide küsimust, rekwisitsioone sõja ajal, Königsberg: kindlust, kindlustustöid ja rannakaitset ja do kumentide väljaandmist sõjamaterjalide taga varade ja Saksa tehaste toodangu kohta sõja ajal ja pärast sõjariistade rahu. Kruppi te. hastes Essenis tulevad ära lõhk. paljud ras kete suurtükitorude valmistamise masinad, komprimeeritud lõhkeainete valmistamise Pres sid, suured laskemoona tagavarad ja gaafi maskid. Saksamaa võib mehelist sõjaväge Pidada. Ametlikult ei ole sellest normist üle astutud, kuid paljud kodanikud saavad lühikeseajalist sõjaväelist õppust. Sõ jawäe juhatus on organiseeritud endise suure kindralstaabi eeskujul. Raudtee organisat sioon rahuldab nagu ennegi mobilisatsiooni nõudeid, mis oletada lubab, et Saksamaal ta gavaravägi olemas on. Need puudused tule wad parandada. Sõjaväe kaadri koosseis ei vasta rahulepingu nõuetele. Ohvitseride arv on palju suurem kui lubatud. Allohvitseride arv on lihtsõduritega võrreldes ebanormaal ne. Jalaväele antakse suurtükiväe õppust, ratsaväele õpetatakse ümberkäimist kuulipil dujatega ja soomusautodega. Tsiwiil-lennu asjandus vastab sõjaväe nõuetele. Ka need puudused tulevad kõrvaldada. Gazeta Poranna" teatab huwitawast wa hejuhtumisest ThugutLi ja siseminister Rataiski wahel. Esitades lahkumispalwe, süüdistas Thugutt siseministrit mõnes kuriteos, näiteks ametnikkude prowokatsioonis, omawolis jne. Peaminister Grabskile saadetud kirjas tõrjub Rataiski tema wastu tõstetud süüümused ta gasi ja nõuab aukohut. Sel puhul awaldab Robotnik" Thugutti seletuse, milles toonitatakse prowokatsiooni Baginski ja Wetscherke witschi asjus ja öeldakse, et kurjategijad ei is tuwat mitte waugis, waid olewat wastutawa tel kohtadel. Thugutt lubab parlamendis Ra taiski tegewust paljastada. Lühemad teated. Mõned jaapani lendurid kawatsefid Tokiost Pariisi lenncna Wenemaa kaudu. Rõuk. tvalitsus on nüüd wastuse saatnud, millega ära keelatakse lend üle nöuk. Wenemaa territooriumi. Mc Kennan waikis. Rusuw waikus laotas end üle toa, waikus, mis igasse nurka puges, kägistades sõnu O'Keefe ja Johnsoni huultel sumbutas. Mc Ken nan istus rahulikult kirjutuslaua ääres, waade tume date pilwede poole juhitud, missuguseid tuul aknast mööda kihutas. O'Keefe oli näo kätesse peitnud. Johnson oli nähtawalt Wapustawd. Ta tundis teata wat kaastundmust tema ees istuwa mehega, ka teata wat hirmu, siiski oli inimlik, et teda kõigepealt mõte oma walest teooriast, tema määratust eksimisest täitis. Ta oli oma ametis esimest korda eksinud,' ja üks süütu oli selle all kannatanud. Eregan pidi homme wabaks saama. Salapolitseinik waatas salaja O'Keese'ile otsa, kartes selle pilkawat naeratust näha, kuid noor repor ter istus ikka weel, pea kätesse toetatult. Wiimaks ei suutnud Johnson waikust enam kannatada ja küsis: Tahate mulle selgitada, kuidas teo korda saatsite?" %i külalised Briar-Manorist lahkusid", wastas Me Kennan, jäi Dr. Thornton weel sinna. Nii kaua kui ta toas wiibis, ei saanud midagi teha. Kui ta siis ära läks. astus Cardiss biblioteeki, kus ta oma tütart kohtas. Tütarlaps nägi wäga ärritatud olewat ja mulle paistis, nagu sõneleksid nad ägedalt. Cardiss awas ukse, wist hüüdis ta kedagi. Teener ilmus, lahkus aga kohe toast; minut hiljem läks ka preili Cardifs ära. Waewalt oli ta biblioteegist lahkunud, kui Cre gan sisse astus. Cardiff pidi äärmiselt halwas tujus olema, sest wähe aja pärast sõneles ta ka Creganiga. Wue minuti pärast läks Cregan ära." «Nägite teie, kuidas ta majast lahkus?" küsis Johnson. «Ja, mulle tundus ta wähe wõõrana, jälgisin teda. kiirega. Ta lahkus kohe majast. Cardiff läks kõrwal olewasse magadistuppa. Wahepeal tuli teener tagasi, asetas whisky ja soodawee kirjutuslauale ja lahkus toast. Cardisf tuli tagasi, istus kirjutuslaua ääre, awas laeka, wõttis sealt paberid wälja. Tundsin om a pa berid ära. Ütlesin teile juba enne, et otsustanud olin teda tappa. Ehk ei oleks ma seda siiski teinud, kui teda mitte nii ei oleks näinud: see inimene mõtleb raha üle järele, mis ta massi tapmise eest oleks teeni nud! Saladust, mida Püha aukartusega inimsoo hea käekäiguks taheti kasutada, oli wale kätesse sattunud, oleks needmiseks muutunud. Tema abiga suruwad tugewad nõrgad, rikkad waesed, alla; minu poolt unistatud õig lase, õnneliku ilma asemel, tõusis mu silmade ette ilm, täis wiletsust, wõiduhõiskawa türanni wäljakasutamist. Tormasin aparaadi juure, surusin kangi alla, korjasin määratu hulga elektri jõudu. Cardisf lükkas paberid kõrwale, kallas whiskyt klaasi, tõstis klaasi huultele. Panin aparaadi töötama, Mälguna läbistas kiir bib lioteegi seina, tabas Cardiffi. Ta langes põrandale. Panin aparaadi seisma, olin küllalt näinud." O'Keefe tõstis pea üles. «Ühest asjast ei saa ma aru, herra Mc Kennan. Teie teadsite, et Cregani kaht lustati. Kuidas wõisite pealt waadata, kui teine teie pärast kannatas?" Mc Kennan heitis salapolitseiniku peale etteheit wa waate. Katsusin Cregani süütust selgeks teha, kat susin herra lohnsoni.. Ja, ja", segas see end ruttu wahele. "Tegite kõik, mis teie wõimuses oli. See oli minu süü." Siis lisas ta wäikese rahuldusega suure: Wiimaks ometi tean, miks see neetud koer sarnaseid wigund tegi."..missugune koer?" küsis O'Keefe tigedalt. ~Seda koera nimetate nüüd juba teist korda. Teie ei ole mulle sellest kunagi kõnelenud."..teine kord", wastas salapolitseinik wähe häbis tatult. Palun, jatkake", pööras ta end Mc Kennani poole. (Järgneb.)