Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Transkript

1 Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus. Pärast jumalateenistust asetati pärjad Tori kalmistule Vabadussõja sambale. Folklooripäev Oma lugu Kui argipäev vaatab Mu akendest sisse, Kui tume on taeva lohutu maa Siis otsima ma lähen lugude radu Neil sammudes päikese tuppa ma saa. Mari Andrekson Vabariigi aastapäeval toimus Tori Rahvamajas Tori valla folklooripäev. Selle aasta teemaks oli Oma lugu. Igal asjal on oma lugu ja lood on need, mis meid seovad mineviku, oleviku ja tulevikuga. Oma lugu tutvustasid meile: Tori Lasteaed, loo pealkiri Lapse kasvamiselugu, kuhu olid põimitud ühtseks tervikus luule-laul-tants-lühiriim Tori Kool Kilde kihelkonnakooli loost. Näitemäng on Tori kooli ajaloo esimestest aastakümnetest (asutamisest kuni Saksa okupatsioonini 1918) Eakate klubi Kanarbiku perenaised esitasid Perenaiste tantsu Selja Lauluseltsing Sünnivalude lugu, teksti autor Mari Andrekson Tori Rahvamaja segarühm Leia oma lugu ja otsi oma tants, esitamisele tuli kolm tantsu. Kõik on erinevad ning publikul oli võimalik ära arvata, milline neist on oma ja ehtne Eesti lugu ja tants Tori Rahvamaja segakoor Meri õue all regilaul Torist ja lugesid Tori vallakohtu protokolle aastast 1874 Salme naesed esitasid Tori viise Lambrine ja Uit-tuit-tuit, tule meile Pärast mõnusaid eeskavasid oli kõigil võimalik maitsta Maigi Loite valmistatud hõrgutisi: sõira, karaskit munavõiga, biskviidikooki, millel mütsiks kamavahu vahune olemus, mis tipnes tipus oleva jõhvikaga ning efekti lisasid kuivatatud rukkililled. Kuumaks joogiks õunamahla-piparmünditee. Suured tänud kõigile, kes osalesid selle aasta folklooripäeval. Oli mõnus kolmapäev ehedas folklooris. Argo Juske Tori Rahvamaja juhataja Pildid: Ülo Soomets

2 2 KALDAD: VOLIKOGU / VALLAVALITSUS Pisut endast Hetkel, kui neid ridu kirjutan, on Tartu maratonil medalid juba jagatud ja rahvasportlased veel rajal. Vaimusilmas kujutan ette sõitu suuskadel Pärnusse ja tagasi. Ühe jutiga ja aja peale. Karm. Aga paistab, et eestlasele sobivad sellised katsumusi ja kannatust nõudvad alad. Mis sest, et norrakad võidavad... Kui Hillar Kohv soovis minust lehel persooni artiklit teha, pidin ära ütlema. Et enne pole millestki kirjutada, kui mu CV on pikem kui 3 rida ja see ei juhtu võib-olla enne kui aastal Kui vene kroonu ja ülikooli aastad välja jätta, olen kõik see aeg siin kandis elanud ega kujutagi ette elu kuskil mujal. Juured sügaval sees. Esivanemad on tulid siia juba sajandeid tagasi ja nii tutvustangi end elan siin Põhjasõjast saati. Laisk ja mugav nagu olen olnud, jääb ka töökohtade nimetamisel ühe käe sõrmi üle. Masu või masta? Majandussurutise teema on nüüdseks täiesti out. Täpselt ei mäleta, aga keegi mainis, et miskipärast pole majanduse stabiliseerumise kohta vastavat akronüümi välja mõeldud. Masta? No neid ajastuid võib nimetada kuidas iganes, vahet pole. Oluline, et vaatamata karmile talvele, on käes jälle sula ja optimism on maad võtmas. Targalt ja tasakaalukalt juhitud Tori vald on kriisi üle elanud paremini kui paljud teised omavalitsused. Volikogu liikmena võtan julguse öelda, et praegune valitsus uue juhiga järgib sama poliitikat ja vald on õigetes kätes. Päevapoliitikast Tegime eelmine nädal haridus- ja sotsiaalkomisjoniga valla allasutustele tiiru peale. Mulje on igati positiivne. Juhid on hingega oma asutuste tegemiste-toimetamiste juures ja tulevikuvisioonid selged. Meie jääme õnneks gümnaasiumite sulgemise ohust kõrvale ja lähiaastatel rakenduv koolide uus riiklik õppekava seab õpetajatele mõningaid uusi, aga kindlasti ületatavaid väljakutseid. Pole teab mis ekspert, aga arvan, et hariduselu ja sotsiaalse poole pealt on meie vallas asjad korras. Aga juulist saati enam telekat ilma digiboksita ei näe. Ja teine gripilaine pidavat ka ära jääma. Ning kevad on juba õhus. Mitte ainult looduses... Enn Lossmann Tori Vallavolikogu liige VEEBRUAR 2010 Tori Vallavolikogu istung Tori Vallavolikogu istungid toimusid ja Tori vallamajas Päevakorras arutati: 1. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse saajate nimekirja kinnitamine (maatükk nr.138). Keskkonna- ja maanõunik Enn Mäesalu tutvustas eelnõu sisu. Tegi ettepaneku Muraka külas asuva vaba põllumajandusmaa maatüki nr 138 (pindala 5,3 ha) kasutusvaldusse saajaks määrata OÜ Selja. Eelnõu kinnitati otsusega nr 1 2. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse saajate nimekirja kinnitamine (maatükk nr.141). Keskkonna- ja maanõunik Enn Mäesalu tutvustas eelnõu sisu, Maaameti seisukohta. Tegi ettepaneku Võlli külas asuva vaba põllumajandusmaa maatüki nr 141 (pindala 9,0 ha) kasutusvaldusse saajaks määrata Heitti Sosi. Eelnõu kinnitati otsusega nr 2. Päevakorrapunkte 3-5 tuvustab Keskkonna- ja maanõunik Enn Mäesalu koos. 3. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse saajate nimekirja kinnitamine. (maatükk nr.142) 4.Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse saajate nimekirja kinnitamine (maatükk nr.143) 5.Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse saajate nimekirja kinnitamine (maatükk nr.144) Eelnõud kinnitati vastavalt esitamisjärjekorrale otsustega nr 3, nr 4 ja nr Selja koolitee 23 katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemine. Keskkonna- ja maanõunik Enn Mäesalu tutvustas eelnõu sisu. Tegi ettepaneku taotleda munitsipaalomandisse Pärnu maakonnas Tori vallas Selja külas asuv katastriüksus Selja koolitee 23 asendiplaanil näidatud piirides ja suurusega ning sihtotstarbega üldkasutatav maa. Eelnõu kinnitati otsusega nr Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringu kooskõlastamine. Arendusnõunik Kalev Mitt tutvustas lühidalt Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringuga seonduvat. Kõik Tori valla poolt tehtud ettepanekud on üldplaneeringusse sisse viidud. Eelnõu kinnitati otsusega nr Vallavanema töötasu määramine. Volikogu esimees Ahti Kukk tutvustab eelnõu sisu, seoses planeeritavate eelarve kärbetega vähendada vallavanema töötasu 10%. Eelnõu kinnitati määrusega nr 1. 9.Volikogu esimehe hüvituse määramine. Volikogu aseesimees Jüri Veenpere tutvustas esitatud eelnõud, teeb ettepaneku määrata volikogu esimehele hüvitus 4500,- krooni kalendrikuus. Eelnõu kinnitati määrusega nr Tori valla eelarveaasta lõpuks kasutamata assigneeringute sulgemine ja kulu ületava tulu kasutamine aasta eelarves. Pearaamatupidaja Ülle Ilves tutvustab eelnõu sisu- suunata Hajaasustuse veeprogrammi ,- krooni. Sulgeda ülejäänud aasta eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud ning suunata kulu ületav tulu summas krooni Tori valla aasta eelarve vabaks jaotamata jäägiks. Eelnõu kinnitati otsusega nr aasta eelarve vastuvõtmine II lugemine. Pearaamatupidaja Ülle Ilves tutvustab muudatustega eelarveprojekti. Parandusettepanekuid volikogu liikmetelt ega hallatavate asutuste juhtidelt ei laekunud. Volikogu liige Kalev Kiisk tegi ettepaneku tänavavalgustuse täielikuks taastamiseks. Volikogu liige Jaan

3 VEEBRUAR 2010 Kägu tegi ettepaneku eelarve- ja majanduskomisjoni esimehele enne eelarve kolmandat lugemist üle vaadata eelarve vabajäägiga seonduv. Otsustati suunata eelarve eelnõu aasta eelarve vastuvõtmine II lugemine järgmisele volikogu istungile kolmandale lugemisele. INFO: Tori Hobusekasvandusega seonduv. Vallavanem Mart Vaiksaar tutvustab lühidalt Tori Hobusekasvandusega seonduvat. Põllumajandusministeerium soovib asjaajamiseks valla poolset seisukohta. Busijaama hoone kasutusõiguse alane info. Abivallavanem Heiki Haas tutvustab kahte laekunud avaldust Tori bussijaama hoone rentimiseks. Avaldused lähevad arutlusele vallavara komisjoni koosolekule. Volikogu komisjonide tööplaanid. Volikogu esimees Ahti Kukk paneb paika tähtaja volikogu komisjonide tööplaanide ärakuulamiseks järgmisel volikogu istungil, palub volikogu liikmetel teha ettepanek revisjonikomisjoni esimehe koha täitmiseks Päevakorras arutati: 1. Selja mnt 2 katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemine. Keskkonna- ja maanõunik Enn Mäesalu tutvustas eelnõu sisu. Tegi ettepaneku taotleda munitsipaalomandisse Tori vallas Tori alevikus asuv Selja mnt 2 katastriüksus asendiplaanil näidatud piirides ja suurusega ning sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) 10 % ja üldkasutatav maa (017; Üm) 90 %. Eelnõu kinnitati otsusega nr Kalmistu katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemine Keskkonna- ja maanõunik Enn Mäesalu tutvustas eelnõu sisu. Tegi ettepaneku taotleda munitsipaalomandisse Tori vallas Tori alevikus asuv Kalmistu katastriüksus asendiplaanil näidatud piirides ja suurusega ning sihtotstarbega üldkasutatav maa (017; Üm), delegeerida Tori Vallavalitsusele õigus esitada Pärnu Maavanemale maa munitsipaalomandisse taotlemiseks ja maakatastris registreerimiseks vajalik dokumentatsioon. Eelnõu kinnitati otsusega nr Pärnu mnt 4 katastriüksuse munitsipaalomandisse Keskkonna- ja maanõunik Enn Mäesalu tutvustas eelnõu sisu. Tegi ettepaneku taotleda munitsipaalomandisse Tori alevikus asuv katastriüksus Pärnu mnt 4 asendiplaanil näidatud piirides ja suurusega ning sihtotstarbega üldkasutatav maa (017; Üm), delegeerida Tori Vallavalitsusele õigus esitada Pärnu Maavanemale maa munitsipaalomandisse taotlemiseks ja maakatastris registreerimiseks vajalik dokumentatsioon. Eelnõu kinnitati otsusega nr Virula tn 7 katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemine Keskkonna- ja maanõunik Enn Mäesalu tutvustas eelnõu sisu. Tegi ettepaneku taotleda munitsipaalomandisse Tori alevikus asuv katastriüksus Virula tn 7 asendiplaanil näidatud piirides ja suurusega ning sihtotstarbega üldkasutatav maa (017; Üm), delegeerida Tori Vallavalitsusele õigus esitada Pärnu Maavanemale maa munitsipaalomandisse taotlemiseks ja maakatastris registreerimiseks vajalik dokumentatsioon.eelnõu kinnitati otsusega nr Oore tee 12a katastriüksuse munitsipaalomandisse taotlemine Keskkonna- ja maanõunik Enn Mäesalu tutvustas eelnõu sisu. Tegi ettepaneku taotleda munitsipaalomandisse Tori vallas Tori alevikus asuv Oore tee 12a katastriüksus asendiplaanil näidatud piirides ja suurusega ning sihtotstarbega üldkasutatav maa (017; Üm), delegeerida Tori Vallavalitsusele õigus esitada Pärnu Maavanemale maa munitsipaalomandisse taotlemiseks ja maakatastris registreerimiseks vajalik dokumentatsioon. Eelnõu kinnitati KALDAD: VOLIKOGU / VALLAVALITSUS otsusega nr Vallavara kasutusse andmine. Abivallavanem Heiki Haas tutvustas eelnõu sisu, vallavarakomisjoni seisukohta. Teeb ettepaneku anda Tori bussiootepaviljon kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras. Eelläbirääkimiste korraldajaks määrata vallavarakomisjon. Eelnõu otsusega nr Revisjonikomisjoni esimehe valimine. Revisjonikomisjoni esimeheks valiti volikogu liige Jüri Puust. Eelnõu kinnitati otsusega nr Revisjonikomisjoni moodustamine. Revisjonikomisjoni aseesimeheks valiti volikogu liige Aadi Saar. A.Kukk tegi ettepaneku kinnitada revisjonikomisjon koosseisus: komisjoni esimees Jüri Puust, komisjoni aseesimees Aadi Saar, komisjoni liige Raivo Tilk. Eelnõu kinnitati otsusega nr Volikogu komisjonide tööplaanid aasta tööplaane tutvustasid komisjonide esimehed Karel Tölp, Aadi Saar ja Küllike Altenberg. Volikogu liige Jüri Puust tegi ettepaneku maa- ja keskkonnakomisjoni tööplaani lisada teede tähistamine. Järgmiseks volikogu istungiks valmistavad tööplaanid ette revisjonikomisjon ja kultuuri- ja spordikomisjon. 10. Tori Vallavolikogu liikmetele tasu määramise peatamine. Volikogu esimees Ahti Kukk tutvustas eelnõu sisu. Tegi ettepaneku peatada volikogu liikmetele määratud volikogu tööst osavõtu tasu ja volikogu komisjonide liikmetele määratud volikogu alatise komisjoni tööst osavõtu tasu maksmine aasta eelarvest. Eelnõu kinnitati määrusega nr Vallavalitsuse liikme kinnitamine. Vallavanem Mart Vaiksaar tutvustas eelnõu sisu, valitsuse liikme Erika Nõmm e avaldust. Teeb ettepaneku uueks valitsuse liikmeks kinnitada Eha Säde. Eelnõu kinnitati otsusega nr aasta eelarve vastuvõtmine III lugemine. Pearaamatupidaja Ülle Ilves tutvustab lühidalt esitatud eelnõud. Eelnõu kinnitati määrusega nr. 4. INFO: Viira Kooli võimla põranda seisukorrast Vallavanem Mart Vaiksaar tutvustab lühidalt Viira Kooli võimla põranda seisukorda. Kooli võimla põrand on kahjustatud puiduseente poolt. (Näidatakse projektoriga pilte kahjustusest.) Ühisveevärgi ja Kanalisatsiooni arengukava rahastamisest ja taotluse esitamisest KIK ile Vallavanem Mart Vaiksaar tutvustab lühidalt Tori Vallavalitsuse seisukohta. Tori Vallavalitsus teeb ettepaneku rahastada Ühisveevärgi ja Kanalisatsiooni arengukava ja taotluse esitamist KIK-ile eelarve vabast jäägist krooni ulatuses. Järgmine volikogu istung toimub 17. märtsil 2010 vallamajas volikogu saalis. Teade Tori Vallavalitsus müüb suulisel enampakkumisel Jõesuu külas asuvat kinnistut nr , katastriüksuse nimi on Lauda, tähis 80802:001:0354. Katastriüksuse suurus m², maa sihtotstarve tootmismaa 100 %. Suulise enampakkumise viib läbi Tori Volikogu vallavara-komisjon kell Tori Vallamajas volikogu saalis asukoht Tori alevik Pärnumaa. Kinnistu alghind krooni. Osavõtutasu 500 krooni (ei tagastata) ja tagatisraha krooni tasuda Tori Vallavalitsuse ak Swedbank või kassasse kella Varaga saab tutvuda alates eelneval kokkuleppel H. Haas iga telefon Ostuhind tasutakse enne notariaalselt kinnitatud lepingu sõlmimist.

4 KALDAD: VOLIKOGU / VALLAVALITSUS Tori Vallavalitsuse istungid VEEBRUAR vallavalitsuse istungil arutati: 1. Sotsiaaltoetuste määramine Tutvustati eelnõu sisu, sotsiaalkomisjoni seisukohti, üksikasjalikult isikutega seonduvaid probleeme. Otsustati määrata sotsiaaltoetused vastavalt sotsiaalkomisjoni ettepanekutele. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Nõusoleku andmine eestkostetava vara müügiks Otsustati anda nõusolek eestkostjale müügilepingu sõlmimiseks isikliku kasutusõiguse seadmisega, koos kohustusega võimaldada maist septembrini kasutada sõltumatu sissekäiguga verandaga tagumist kaminaruumi. Tehing ei kahjusta eestkostetava huve. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Nõusoleku andmine alaealise vara müügiks Otsustati anda nõusolek seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel alaealisele (½ mõttelisest osast) kuuluvate sõiduautode müügiks. Tehing ei kahjusta alaealise huve. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Õpilaste sõidukompensatsiooni maksmine Tutvustati isikute kuludega seonduvat. Otsustati maksta õpilaste sõidukompensatsiooni vastavalt esitatud taotlustele.eelnõu kinnitati korraldusega nr Ehitusloa väljastamine. Otsustati väljastada ehitusluba Tori alevikus Pärnu mnt 21 paikneva lasteaiahoone pesuköögi ja üldkoridori rekonstrueerimiseks. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Eellepingud MTÜ Laane Hobusesõbrad, MTÜ Spordiklubi THK Eelleping - MTÜ Laane Hobusesõbrad Eelleping on avaliku kasutuse lepingu sõlmimise eelduseks, millega pooled lepivad kokku ratsaspordivahendite avalikku kasutusse andmise Võlli küla elanikele. Eelleping - MTÜ Spordiklubi THK Eelleping on avaliku kasutuse lepingu sõlmimise eelduseks, millega pooled lepivad kokku ratsaspordivahendite avalikku kasutusse andmise Tori aleviku elanikele. Otsustati sõlmida lepingud vastavalt esitatud tingimustele. INFO: Volikogu istungil arutatud teemad Vallavanem tutvustas lühidalt volikogu istungil arutatud teemasid vallavalitsuse istungil arutati: 1. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendite kasutamine Otsustati toetada lapsevanema avaldust puudega lapse transpordiks riigi poolt eraldatud rahadest. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine Tegemist on igakuise puudega lapse hooldajatoetuse maksmisega. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Hooldajate määramine Otsustati nõustuda sotsiaalkomisjoni otsustusega hooldaja mittemääramise kohta. Hooldus on tagatud pere siseselt. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Hooldajatoetuse maksmine Tegemist on igakuise hooldajatoetuse maksmisega. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Sotsiaaltoetuste määramine Otsustati maksta taotluse alusel peretoetuste vahenditest matusetoetust. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Katastriüksuse jagamine Otsustati isiku avalduse ja detailplaneeringu alusel nõustuda Tomsoni katastriüksuse jagamisega. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Lähiaadressi määramine Otsustati määrata Selja küla korvpalliplatsi lähiaadress. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Nõusoleku andmine katastriüksuse jagamiseks. Otsustati anda nõusolek Urumarja külas asuva Reinoja katastriüksuse jagamiseks. Katastriüksuse jagamise käigus tekib kolm katastriüksust, sihtotstarve jääb maatulundusmaa. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Keskkonnakompleksloale seisukoha andmine Piistaoja Katsetalu keskkonnaloa muudatuse tingib loomade arvu suurenemise tulemusena suurenenud vee tarbimine, mistõttu on vajalik teha vastavate andmete muudatus. Otsustati loa muudatus kooskõlastada etteantud tingimustel. 10. Projekteerimistingimuste kinnitamine Otsustati väljastada korvpalliväljaku projekteerimistingimused. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Ehitaja valimine Pakkumuse kutsele on vastanud kolm ehitajat, parim pakkuja Ardis Ehitus AS. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 33. INFO: Info tulumaksu laekumise kohta Valla eelarvesse on 2010 jaanuaris laekunud 1,313 miljonit krooni vallavalitsuse istungil arutati: 1. Nõusoleku andmine alaealise vara müügiks Otsustati anda nõusolek isikule, seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel ½ mõttelist osa, kuuluvate sõiduautode müügiks. Tehing ei kahjusta alaealise huve. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Avaldus L. O Vallavalitsuse lepingujärgne kohustus oleks 2415,- krooni kuus alates 1. märtsist Otsustati sõlmida leping etteantud alustel. 3. Rendi hinna kinnitamine Otsustati kinnitada 2010 aasta rendihinnaks MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogule 35 krooni m² kohta s. o. 11,8*35 = 413 krooni kuus. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Avaliku suulise enampakkumise otsustamine Otsustati võõrandada Jõesuu külas olev Lauda kinnistu avaliku enampakkumise korras. Avaliku enampakkumise viib läbi vallavarakomisjon. Kinnistu müügi alghind on ,- krooni. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Munitsipaalomandis oleva ehitise teenindusmaa määramine Otsustati Tori vallas Tori alevikus asuvatele ehitistele vallamaja (ehitisregistrikood ) ja pumbamaja (ehitisregistrikood ) määrata juurde teenindusmaa suurusega 1767 m². Eelnõu kinnitati korraldusega nr ÜVK rahastamine Tori Vallavalitsusel on Sotsiaalministri määruse nr 82, 13 lg 7 kohaselt alates kohustus tagada kvaliteetne joogivesi Selja, Jõesuu, Piistaoja ja Taali külas. Sisseostetavate teenuste tükeldamise ja ÜVK arengukava koostamisega vallavalitsuse poolt kaasneb oht, et ei jõua KIK-i meetmesse Veemajanduse infrastruktuuride arendamine rahastamistaotlust esitada. Tori Vallavalitsus on võtnud kolm pakkumist: Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava uuendamiseks ja kehtivate õigusaktidega vastavusse viimiseks ja KIK meetmest Veemajanduse infrastruktuuri arendamine taotluse esitamiseks. Pakkumised võeti : 1. ERKAS Valduse OÜ krooni koos käibemaksuga.; 2. Infragate Eesti AS krooni koos käibemaksuga; 3. Alkranel OÜ krooni koos käibemaksuga;

5 VEEBRUAR 2010 Ühisveevärgi ja Kanalisatsiooni arengukava taotluse esitamist KIK-ile tuleks rahastada eelarve vabast jäägist krooni ulatuses. Otsustati ÜVK rahastamisega seonduv materjal edastada arutamiseks eelarve- ja majanduskomisjonile. 7. Volikogu istungile esitatavad eelnõud Vallavanem tutvustas lühidalt päevakorra projekti. INFO: Viira Kooli võimla põranda olukorrast Viira Kooli võimla põrand on kahjustatud puiduseente poolt. Kahjustuse tulemusena on põrand muutunud vetruvaks, puitkandekonstruktsioonid ja PVC alune saepuruplaat on pehkinud ja rabe. Arvestades eeltoodut, oleks ainuvõimalik lahend põranda kiire väljavahetamine. Põranda suurus on 274 m2 ja ehitamise kulud ca krooni. Hinna sees on nii seenkahjustuse likvideerimine kui uue põranda ehitus. Otsustati materjal edastada arutamiseks eelarve- ja majanduskomisjonile. Hallatavate asutuste töötajate õnnitlemine Otsustati õnnitleda vallavalitsuse poolt hallatavate asutuse juhte kõikidel juubelitel, töötajaid alates 50. juubelist vallavalitsuse istungil arutati: 1. MTÜ Gratia Domini taotlus MTÜ Gratia Domini taotleb Tori Vallavalitsuselt igakuiste arvete alusel 250,- krooni iga projektis Loovteraapiate ja perekeskuse teenuste pakkumine Pärnu linna ja maakonna erivajadusega lastega peredele aastal osaleva lapse kohta. Tori vallast soovivad projektis osaleda kaks last. Lisaks taotletakse ühe lapse majanduslikult rasket olukorda arvestades tema omaosalustasu 35,- krooni kuus tasumist valla poolt. Otsustati taotlus rahuldada ja väljastada Tori Vallavalitsuse poolne garantiikiri. 2. Sotsiaalkomisjoni koosseisu muutmine Otsustati vabastada komisjoni esimehe kohalt seoses teenistussuhte peatumisega Erika Nõmm ja kinnitada sotsiaalkomisjoni uueks esimeheks Eha Säde. Sotsiaalkomisjoni liikmeks kinnitati Raivo Jürimäe. Eelnõu kinnitati korraldusega nr Eluruumi üürileping Lepingu objektiks on ühetoaline korter asukohaga Muraka tee 16, Tori vald, Pärnumaa. Otsustati sõlmida leping kokkulepitud tingimustel 12 kuuks ( ). 4.Eesti Kirikute Nõukogu taotluskiri KALDAD: VOLIKOGU / VALLAVALITSUS / VARIA Tegemist on iga-aastase üleskutsega kohalikele omavalitsustele huvi üles näitamiseks kirikute tegemiste vastu. Palutakse võimalusel projekti rahaliselt toetada. Otsustati mitte toetada kuna Eesti Sõjameeste Mälestuskirik sel aastal projektis Teeliste kirikud 2010 ei osale Vallavalitsuse istungil arutati: 1.Sotsiaaltoetuste määramine Taotletakse toimetulekutoetust, üksikvanema lisatoetust ja täiendavat sotsiaaltoetust toimetulekutoetuse vahenditest. Lisandunud on viis uut taotlejat. Eelnõu kinnitati korraldusega nr 39 Teade 1. Bussiootepaviljon asukohaga Pärnu mnt. 8 Tori alevik. Moodustatava kinnistu suurus ca 540 m². Hoone on ehitatud 1960 aastal, ehitusalune pind 22 m² ja suletud netopind 14 m². 2. Eelläbirääkimistega pakkumise korraldaja on Tori Vallavolikogu vallavara-komisjon. 3. Rentija esitab pakkumise avalduse, milles peab sisalduma 3.1 rendi hind kuus 3.2 investeeringute suurust ja ajalist graafikut 3.3 rendiaja pikkust (max 15 aastat) 3.4 lühikest äriplaani 4. Pakkumise esitamise koht: kell Tori vallamaja, Tori alevik, Pärnumaa. 5. Pakkumised avatakse kell Tori vallamajas volikogu saalis. 6. Rentimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega saab tutvuda alates kuni eelneval kokkuleppel abivallavanem H. Haas iga telefon ; Osavõtutasu 250 krooni, tasumise tähtaeg kell Tori Vallavalitsuse ak Swedbank või kassasse. Tori rahva kohtumine vallavanem Mart Vaiksaarega sotsiaalmajas Sõbrapäeva üritusena oli 15. veebruaril kohtumine vallavanemaga. Alustuseks tutvustas Mart Vaiksaar ennast ning seejärel hakati küsimusi esitama. Kuumaks teemaks oli lume lükkamine ning vallavanam teatas, et vastav korraldus on antud teede lumest puhastamiseks. Aru päriti ka seoses Tammiste rongipeatusega. Vestledi veel mitmetel teemadel: kohvik-baar, pangaautomaat, tänavavalgustus, noortekeskuse loomise idee, vee- ja kanalisatsiooni probleemid ning ka päevane lastehoid. Kohtumine oli asjalik ja sõbralik. Ave Aaslaid Tori Sotsiaalmaja juhataja

6 KALDAD: VARIA Sõbralik vastlapäev 14. veebruaril kogunes ligi 100 inimest erinevatest Tori valla nurkadest Tori kooli juurde, et veeta koos üks vastlahõnguline sõbrapäev. Kavas olid erinevad talvele ja vastlapäevale omased tegevused: kombineeritud teatevõistlus, kelguteatesõit ja pikim liug põnevaima sõiduvahendiga. Ettearvatult sai teatevõistluse peategelaseks sügav lumi, mis lihtsa palli veeretamisegi üsna võimatuks tegi. Publiku rõõmuks sukeldusid võistlejad üksteise järel lumehange, kergemalt pääsesid vaid need, kelle ülesandeks oli saatuse tahtel sattunud suusatamine. Eriti tublid olid muidugi lapsed, kes lumme päris ära ei uppunudki ja võistluse vapralt lõpuni tegid. Aplaus Teile! Kelguteatesõit oli juba puhas nauding, kuigi ka seal pidi mäest üles jooksma (aga alla sai ju ilma pingutuseta). Põnevamate sõiduvahenditena läksid kirja pesukauss, MASU saan 2010 ja kummirõngas. Tõelist Jaan Tatika mõttelendu ja osavat meistrikätt oli näha Viira kooli kelgu juures. Sõnadest jääb puudu, et kogu asja edasi anda. Tegu oli põhimõtteliselt suuskadel koolipingiga koos vajalike lisaseadmetega. Ja kuigi pealtvaatajates tekitas kõhedust koolidirektor Kalev Saare otsus sellega mäest alla lasta, osutus just Viira kooli sõiduvahend pikima liu omanikuks. Ürituse lõpetas Tori noorte poolt korraldatud lumejalgpall. Usun, et suudate isegi ette kujutada, kui mõnus on nabani lumes palli taga ajada. Igal juhul nalja sai ja kõik võistlejad olid lõpuks väsinud aga õnnelikud. Loomulikult käivad ühe korraliku vastlapäeva juurde hernesupp, vastlakuklid ja saanisõit. Aitäh kokatädi Maiele maitsva supi eest ja Laane Tallidele saanisõidu eest! Kõige suurem tänu kuulub aga kõigile Teile, kes Te kohale tulite ja kaasa tegite! Toredat lumist talve lõppu! Andra Sõmer VEEBRUAR 2010

7 VEEBRUAR 2010 KALDAD: VARIA Paljulapseliste perede vastlapäeval kelgukoerte juures Lumemöllust ja tuisust hoolimata olid kõik väikesed ja suured rõõmsad ja rahul koosoldud päevast. Suured tänusõnad perekond Reppole vahva kelgukoerasõidu, meeldiva vastvõtu ja toredate mängude eest. Ave Aaslaid Tori Sotsiaalmaja juhataja Pärast sõitu kelgukoertega teed joomas Kutsuga pildile! Mänguhoos Tori läbi aegade 17. veebruaril avati Tori muuseumitoas näitus Tori läbi aegade. Näitusega on püütud anda läbilõiget Tori olulisematest kohtadest, mis ja kuidas on umbes 100 aasta jooksul muutunud. Tegime vanadest fotodest valiku ja Ülo Soometsa abiga sai vanale fotole kõrvale sama olustik tänapäevast. Olete kõik oodatud muuseumituppa meenutama, nostalgitsema ja avastama. Lea Puust Tori muuseum

8 Maie soovib HEAD ISU! KÖÖGIVILJA-JUUSTUSALAT 300 g porgandit, 300 g toorest peeti, 4 õuna, 3 marineeritud kurki, 1 sibul, 150 g juustu, 2 dl hapukoort, suhkrut, soola, pipart. Koori porgand, peet, õunad ja riivi jämeda riiviga. Lõika kurk ja sibul peeneteks ribadeks. Riivi juust. Maitsesta hapukoor maitseainetega ning sega salat kokku. Teravama maitse saamiseks võib lisada sinepit. AHJUKARTUL PRAE KÕRVALE 8 kartulit, 100 g riivitud juustu, 0,5 dl riivsaia, õli, soola. Koori kartulid ja lõika alt viil ära, et nad püsti seisaksid. Tee kartulitesse kõrvutised sisselõiked mis ei ulatu päris põhjani. Lao ahjuvormi ja piserda üle õliga, raputa peale soola ja riivitud juustu. Kõige peale riivsai ja siis ahju. Umbes 175 kraadi juures minutit (kuni on pehmed). KÜPSISETORT 3 pk küpsiseid, 500 g hapukoort, 3 dl kanget kohvi, 1,5 sl suhkrut. Glasuur: 1,5 sl võid, 2 sl hapukoort, 1,5 sl kakaod, 2,5 sl suhkrut. Immuta küpsised magusas kanges kohvis ja lao kandikule esimene kiht. Määri peale pool hapukoorekogusest ning pane peale järgmised küpsised. Määri peale ülejäänud hapukoor ja siis ülejäänud küpsised. Tõsta tort külmkappi. Glasuuri jaoks sulata või ja sega ülejäänud ainetega. Määri saadud segu tordile ja hoia see järgmise päevani külmas. Tordi kaunistab igaüks oma maitse kohaselt. HEAD ISU!!! KALDAD: VARIA 6. veebruaril toimus Ritsu talus Rätsepa külarahva kokkusaamine ning mind kutsus näiteks Lembit Link. Kella 16 paiku jõudsin Ritsu ning ees olid juba mitmed külaelanikud ning mehed mängisid koroonat. Peagi tegi peremees Heitti Sosi ettepaneku minna liugu laskma ning liugu lasti erinevate vahenditega. Enim naljakas oli Lembit Lingil kaasa võetud aiakäru kast, mis eriti libiseda ei tahtnud. Nii noored kui ka eakamad külaelanikud lasid üksteise võidu liugu ning kui lustitud õues juba küllaga, mindi tagasi niiöelda Ritsu garaaž-diskosaali. Seal ootas ees pidulaud ja ekranil näidati suviseid kaadreid Kodukandipäevast Ritsu talus, kus üks neist oli Sosi pere filmitud variant ning teine Lembit Lingi filmitu. Kui filmid vaadatud pandi peale Uued raamatud veebruaris: Oksanen, S. Baby Jane Oustavik, H. Kirikuőpetaja Aronovich, M. Valge kassi maja Thompson; K. Ööloom Myron, V. Kuulus raamatukogukass Dewey Ali, N. Mina, Nojoud, kümneaastane ja lahutatud Hart, J. Mesinädalad bossiga Contra Aastahing Christie, A. Hollow`häärber Altman, J. Ameerika ühendriigid: reisijuht Cooper, C. Beebi isa käsiraamat Hommik-Mrabte, K. Minu Maroko Mayer, J. Kloostriődede ravisaladused VEEBRUAR 2010 Rätsepa rahvas pidutses Ritsus * Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi... * Suvorov. Vene Hannibali elu. * Surmalinnud. Strateegilised tuumapommitajad ja tiibraketid. * Maagilised taimed ja taimemaagia * Teeme korda vanaema mööbli. Juhtnööre asjaarmastajatele. * Mis on depressioon?. Juttu üpris sagedasest tervisehäirest * Karits, C. Dollari hind. Pärnakas Veronika elust Ameerikas. Kas teenitud dollarid tõid lõpuks õnne majja? * Karm,I. Elle Kull. Unes ja ilmsi * Kivirähk, A. Jumala lood. Päevalehes ilmunud lood on nüüd kuldsete kaante vahel. karaoke ja mikrofon käis käest kätte, et kõik soovijad saaksid ka seltskonnalaule laulda. Lembit Lingi sõnul olla Rätsepa külas elanikke 37 ringis ning kohal olid nimeliselt järgmised elanikud: Lembit Link, Enda Link, Kadri Tiitus, Juhan Tiitus, Maime Juurikas, Juhan Juurikas, Marika Laidna ja Raivo Olesk Põnka Talust, Anne Talv, Gunnar Talv, Taivo Mihhailov, Hillar Kohv, Mare Müür ning Sosi oma pereliikmed Merje, Heitti, Kerli, Kauri, Kairi, Keili ning veel mõned noored, kellede nimesid ma ei tea. Kuigi mina läksin seltskonnast kella 19 paiku ära, jäädi sinna edasi pidutsema. Tore, kui külas ikka koosviibimisi toimub, et aeg-ajalt saavad elanikud kokku ning muljeid vahetada ning ühiselt lõbutseda. Hillar Kohv Tori raamatukogu teated Soonik, R. Ravitseja Leenu tarkused Kees, L. Eesti rekordite raamat Joyner, R. Prohvetlik nägemus 21. sajandiks: vaimulik navigatsioonikaart tuleviku jaoks Lugemisaasta puhul on raamatukogus avatud näitus Tähestik, kus esitleme teoseid autori nimetäje järgi. Alustame A tähest: Aps, Alver, Alavainu, Agrov, Adams, Adson, Aimla; Atwood, Amis, Anthony, Alexander, Aipin, Amelle, Allende. Kui tulete raamatukokku, on vőimalik nende autorite raamatuid laenutada. Raamatuväljapanekuga tähistame Jaan Krossi 90. sünniaastapäeva. Ootame lugema! Aita Puust Väike valik uutest raamatutest Jõesuu raamatukogus * Tädi Maali lood. Lood matsi ja intelligentsi kokkupõrkest. * Keelatud vend. Armastusromaan. Lastele: * Maailma riigid (lauamäng). Õppemäng geograafiast. * Kuidas saada vingeks arvutikasutajaks? * Koomiksikogu 6 Kas raamat on hetkel raamatukogus kohal, seda saab vaadata interneti kaudu, valides Pärnu Keskraamatukogu kodulehe: Andmebaasid e-kataloog, otsing. Meeldivat lugemisaastat! Jõesuu raamatukogus on Veronika Saare näitus: RISTPISTES PILDID.

9 VEEBRUAR 2010 KALDAD: VARIA Küsib Hillar Kohv, vastab Kaire Parts Hillar Kohv (H.K.): Sünniaeg (sünnipäev, kuu, aasta, sünnikodu, vanemad, sugvõsa)? Kaire Parts (K.P.): Olen sündinud ühel lumisel 19. novembrikuu päeval Sünnikoduks oli Kuusiku talu, praeguses Vändra vallas, Pärnjõe külas. Ema Mare Pert oli noorkarja talitaja ja praegu on Pärnjõe põhikoolis koristaja. Isa Ants Tomson Vändra Autobaasis autojuht ja praegu peab oma vanaduspõlve oma ehitatud majas Sindi linnas. Olen pere pesamuna ehk meie peres olid ees minu lapsed, sinu lapsed ja meie laps ehk siis mina. H.K.: Õed-vennad (nimed, kus elavad, millega tegelevad)? K.P.: Kokku on meid viis last. Isapoolt on mul vahva õeke Helle, kellega on meil vanusevahe 18 aastat, aga sellegi poolest oleme me kui sõbrannad. Ta on Sindi lasteaias kehakultuuri õpetaja. Temal on omakorda tütar Kristiina, kes õpib Tallinnas ja poeg Kristo, kes tegeleb autodega ning temal on ka juba omal poeg Robin. Seega olen juba vanatädi. Lisaks on veel isa poolt vennas Ahto, kellel on samuti poeg Martin ja tütar Aliis. Kahjuks on temaga suhtlemist vähem, sest vahemaad on pikaks veninud. Ema poolt on vennas Kalev, kes on töötab Tori omavalitsuses. Temal on poeg Andres, kes õpib Põltsamaal ja tütred Anu ja Ave. Ave õpib alles Tori põhikoolis, aga Anu on praeguseks oma õppeteega juba jõudnud Tartu Ülikooli magistratuuri, mille üle on mul väga hea meel. Lisaks on veel ema poolt õde Kaie, kes elab oma perega Tartumaal ja on kehalise kasvatuse õpetaja Konguta koolis. Ka temal on samuti kolm last: Toomas, kes õpib Tallinna Merekoolis ja Kristo-Marten, kes käib lasteaias ning tütar Sigrid, kes õpib lasteaia kasvatajaks Rakveres. H.K.: Perekonnaseis lapsed (millal abielu registreeriti ning kus, mida põnevat meenub pulmapäevast, abikaasa nimi, kuidas abikaasaga tutvusite, laste sünnid ning nimed)? K.P.: Meie kohtumises on otseselt süüdi mu abikaasa vend, kes õppis minuga ühes koolis. Kuna ma olin natuke hädas oma autoga, siis ta leidis, et tal on vanem vend, kes oskab ehk mind aidata. Nii saigi kokku lepitud auto remondiks aeg ja koht. Kuna minule ei olenud võõras oma kätega auto küljes midagi teha, siis peale kokkusaamist tõstsin kapoti ülesse ja tahtsin hakata õhupuhastit lahti keerama, kui mu praeguna abikaasa Raivo arvas öelda, et ÄRA TEE, MÄÄRID KÄED ÄRA! Aga kahjuks oli tema harjunud linnainimesena, et naisterahvad nagu auto kallale lihtsalt ei roni ja veel vähem loomuliku pikkade blondide juustega naisterahvas, mis minule oli jälle võõras. Nii ma siis suure vihaga talle õlise lapi näkku viskasin ja vaatasin teda üsna kurja pilguga. Nii meie tutvus siis algas ja arenes. Igatahes meenutame me üsna tihti, et kuidas üks pikk meesterahvas saab naisterahvalt lapiga vastu nägemist. Koos hakkasime elama 14. august detsembril aastal kolisime oma praegusesse elukohta Henriku tallu. 18. juulil 2001 registreerisime oma abielu ja minu perekonnanimeks sai Parts. Pulmapäeva pidasime iseendale, ehk meil ei olenud suuri pulmi, vaid meie külastasime hoopis oma lähedasi sel päeval ja teatasime, et kanname nüüd ühist perekonnanime. Kuna meie suguvõsad on mõlemil suured, ei oleks see lihtsalt majanduslikult võimalik olnud ja ega me ei tahtnud ka suuri pulmi. Palju lõbusam oli vaadata üllatunud nägusi ja nautida meile mõeldud päeva. Kõige vahvam oli muidugi see, kui minu ema juurde jõudes hõikas meie 2,5 aastane poeg suurest õnnest KIBE, KIBE. 12. veebruaril 1999 kell nägi ilmavalgust meie poeg Alo, kellest on nüüdseks saanud Sindi Gümnaasiumi 4. klassi õpilane. Meie teine laps Aile nägi ilmavalgust 17. juulil 2007 ja pesamuna Kelli tuli meie juurde 1. septembril aastal. H.K.: Haridus (millistes koolides õppinud ja kus ning kui Toris koolis õppinud, siis võiks mõnda põnevat seika ka kooliajast meenutada)? K.P.: Kooliteed alustasin aastal Pärnjõe 8-klassilises Koolis. Aastatel õppisin Pärnu Sanatoorses Eriinternaatkoolis ja alates aastast uuesti nüüd juba Pärnjõe Põhikoolis, mille lõpetasin Pärast seda õppisin Vändra Gümnaasiumis reaalklassis, aga kuna haigus murdis mu maha, siis olin sunnitud valima puhkamise või muu kooli vahel. Nii valisingi Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi, mille lõpetasin aastal, samal ajal ka juba töötades. Vahepeal oli tänu poja sünnile paus, kuid lilleseade kursusi läbisin ikkagi õppisin Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ärikorralduse erialal ning edasi sain konkursiga sisse Tallinna Majanduskooli finantskallakuga ärijuhtimise erialale, mille lõpetasin aastal. Lisaks olen veel läbinud Taimekaitsja koolituse Olustvere Teenindusja Majanduskoolis. H.K.: Huvialad? K.P.: Huviala kui sellist on minu puhul raske nimetada. Lilledest ei saa ma üle ega ümber. Lilled on need, mis annavad mulle energiat ja kui ei saa näppe mulda, siis tundub, et midagi on puudu. Hinge küljes on ka erivajadusega lapsed, kellega koos meisterdame MTÜ Gratia Dominis väga vahvaid asju just taimsetest materjalidest. Viimaste aastatel, kui olen lastega rohkem kodus, on mind huvitama hakanud puit ja puidust meisterdamine ning mööbli tegemine. Ning maal elades ei saa ka üle hoidistamisest. Oma kiituseks võin öelda, et kahel järjestikul aastal olen toonud ära Olustvere hoidiste messilt Ahaa auhinna. Loodan, et kui lapsed on suuremad, saan taas käsitööd tegema hakata ja ka joonistamisega tahaks taas kätt proovida. H.K.: Senised töökohad (nimetada alates esimesest peale)?

10 10 KALDAD: VARIA VEEBRUAR 2010 K.P.: Esimeseks töökohaks oli ikka ema kõrvalt noorkarja talitamine. Põhikooli viimasest klassist alates käisin tööl ehitusel, kus alustasin aknapesijana, aga lõpetasin krohvija ja maalrina. Sealt edasi juba Pärnu Rüütli lillepoes ja siis Ingridi Lilles. Töötanud olen ka Mari poes Toris. Meeldejäävam kollektiiv oli aga Paikuse Saeveski kontoris, kus olin sekretär. Samal ajal sai veel töötatud ka Admirali kasiinos administraatorina. Viimaseks töökohaks oli Ixora VT OÜ. Hetkel käin ühel päeval nädalas veel Paikuse Põhikoolis lilli hooldamas. Hetkel on mu põhitööks olla ema oma lastele ja muidugi võidelda oma pisitütre tervise ja saatuse eest, sest ta põeb meil väga rasket haigust. H.K.: Reisid (kus reisimas käidud ning mida põnevat meenub)? K.P.: Kahjuks või õnneks olen inimene, kes pole peale Soome kuskile reisinud, sest ikka on esikohal olnud pere. Samas on see ainus reis Soome jäänud alatiseks meelde, sest selle võitsin ma kunagise populaarse telesaatega Reisile Sinuga. Tegelikult oli see minu jaoks topeltvõit, sest kuna sain küsijaks, võitsin ka kihlveo. Minu reisikaaslasel oli tuttav soomlane, kes tegi meile südaöösel ekskursiooni Helsingi vanalinnas ja jutustas oma riigi ajaloost. Mis siis, et õues oli 25 kraadi külma, ei olnud külm, vaid väga huvitav. Samas olen ma mööda Eestit rännates leidnud väga ilusaid kohti ja soovitan kõigil avastada oma ukseesine, enne kui minna laia maailma õnne otsima. H.K.: Lemmikraadio, telesaade ning milliseid ajalehti-ajakirju tellite-loete? K.P.: Lemmikraadiot otseselt ei ole, kuna polegi sellist aega, et raadiot kuulata. Kui, siis ainult autoga sõites ja siis juba kas Elmar või Pärnu raadio. Televiisorist üritan jälgida uudiseid järgemööda vastavalt kanalitele ja meeldib vaadata kriminaalserjaale nagu CSI, sest seal saab ka ise kaasa mõelda. Samuti debatte meie päevaprobleemidest. Kui on aega, siis üritan jälgida ka saadet Sõida maale, kuna elame ju ise ka maal. Ajakirjadest on vaieldamatu lemmik Maakodu, sest sealt saab häid nippe kodu ja aia sisustamiseks. Ajalehtedest loomulikult Maaleht ja ei jää ka sirvimata Autoleht, kui see kusagil näppu jääb. H.K.: Meeldejäävaim põnevaim seik senisest elust (võib ka mitut nimetada)? K.P.: Ma arvan, et eelpool kirjeldatud kokkusaamine oma praeguse abikaasaga. Samuti on iga lapse sünd meeldejääv sündmus, mis annab jõudu muredega võidelda ja edasi minna. H.K.: Arvamus Tori vallavalitsusest, perearstist ja politseist? K.P.: Tori vallavalitsusega olen rahul, sest kui on midagi ikka vaja, siis tuleb omal minna ja küsida. Mingi lahenduse leiab ikka. Perearsti olin aga aastaid tagasi sunnitud just lapse pärast linna vahetama. Politseiga mul suurt pole suhtlemist olnud aga kohaliku konstaabliga oleme rahul ja alati kui on vaja olnud, oleme abi ka saanud. H.K.: Mis või kes teeb teie arvates Torist Tori? K.P.: Torist teeb Tori sammastega vana kõrtsihoone ja hobused. Kui olin väike, siis mäletan, et bussiga läbi sõites meeldis mulle alati vaadata, kuidas hobused ringi jooksid. Vana kõrtshoone oma kuningliku lihtsusega tundus nii aukartustäratav ja meenuts raamatutes kirjeldatud kõrtse, kus peatusid hobusemehed ja letitaga oli nahkse põllega keskealine suure kõhuga kõrtsmik. H.K.: Lemmikteenindus ja teenindaja Tori vallas (võib ka mitut nimetada)? K.P: Lemmikuks on saanud Apteek ja apteeker Silva, sest alati on tal nägu naerul ja hea sõna varnast võtta. Samuti oskab ta alati soovitada rohtu iga tõve vastu. H.K.: Mis on Toris väga hästi, mis puudub või mis võiks teisiti olla? K.P.: Toris on väga hea bussiliiklus. Puudu on üks korralik söögikoht ja WC, olgu ta siis oma inimeste või külaliste tarbeks. Otsest puudust ei tunne aga vahel oleme noorte peredega omavahel arutanud, et Toris ei ole enam tuletõrjet, mida oleks siin väga vaja. Enamik maju on ju puidust, mis tulekahju korral kiiresti hävivad. Vahva oleks, kui oma kanti tundvad mehed asja taas käima paneks. Samuti tuleks mõelda, kuidas saada juurde lasteaiakohti ja transport lasteaeda just alates Randiväljalt, et vältida laste ja tulevikus juba noorte väljarännet Tori vallast Sindi ja Pärnu poole. H.K.: Tulevikuplaanid? K.P.: Kuna meie pere peab elama üks päev korraga seoses pisitütre haigusega, siis otseseid tulevikuplaane pole, aga just meie võimuses on võidelda tema suureks saamise ja hakkamasaamise eest. Eks seegi ole tulevikuplaan. H.K.: Arvamus Tori Sotsiaalmajast ning juhataja Ave Aaslaidist? K.P.: Üks väga vahva inimene, kellel on magnet tõmmata oma ümber teisi tegusaid inimesi. Sotsiaalmaja on sellises suures vallas väga vajalik, sest me ei tea kunagi, millal on meil omal peavarju vaja või lihtsalt kohta, kus olla. Aitähh, et selline koht on loodud. H.K.: Kui oleks teie teha, siis mida te kindlasti Toris teeksite? K.P.: Nõuandva kohakese, kus saaksid abi pered, kelle pereliiget on tabanud haigus. Just selleks, et saada kokku ja võidelda meie riigis valitseva paberibürokraatiaga, sest ühtsuses peitub jõud. H.K.: Kui unustasin midagi tähtsat küsida, siis palun esitage see küsimus ise endale ning paluks sellele ka vastata? K.P.: Kahjuks ei oska küsida.

11 VEEBRUAR Protokoll Erika arvas, et tegema peame plaane Seepärast 4. nädal vallamajas kokku saame Päevakorda ajaleht Kaldad kanti Ja osavõtjatele kordamööda sõna anti Sealt nad tulid: Mari, Eha ja Kalev Saar Marti sid sai kokku paar Liivi, Elve, Pille, Lea Koos Argo ja Jana ga saabusid pea Ajalehe Boss, Erika, meie aega raiskas Terve rea slaide seinale paiskas Selgelt oli näha, et ajaleht Kaldad Igatpidi kajastavad Tori valda Üksmeelne tunnistus ajaleht on hea Aga ega see niimoodi jääma pea Sest sündigu see hiljem või varem Leht võiks olla ju tunduvalt parem Kalev Saare mõte oli loov, Sõnades väljendus ta kindel soov Et ajaleht imalalt magus poleks ei teeks paha kui seal ka kriitikat oleks Pole võimalik, et kõik ülimalt korras oleks Seepärast ka vigu välja tuua tuleks Lehetegijad tundku hoolt Ja valgustagu lugejatele ka pahupoolt Ilma naljata on elu nii igav Mart palus parandada ka seda viga See ettepanek materdati kohe maha Lugemisaasta miks sa lugeda ei taha Naljaraamatuid hulgi välja antud Ajalehe sabadesse anekdootegi kantud Reformierakonna liikmed Andry Agard (Paikuse), Üllar Laid (Tori), Tiit Pääsukene (Sindi) ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed Anu Juurmann (Sindi-Paikuse) ning Helga Mitt (Sindi-Paikuse) lõid koostöökäed, et olla ka valimistevahelisel ajal oma linna ja valla elanike jaoks kasulikud. Viieliikmeline seltskond otsustas ühiselt aastal pakkuda midagi Sindi, Paikuse ja Tori lastele. Kavas on teatrikuu tähistamine märtsis, volbritule süütamine aprillis, lastele maastikusõidu korraldamine augustis ja kadripäevapidustused novembris. Lisaks on plaanis käivitada poliitikaklubi õpilastele ning vestlusringid linna ja valla elanikele alapealkirjaga Üle valla poliitik. Teatrikuu kodu täis teatrit Esimese ühistööna sündis mõte tähistada märtsis teatrikuud. Et majanduslikult raskel ajal jääb peredel üha vähem võimalusi külastada teatrit, otsustati teater koju kätte tuua ning anda võimalus seda tasuta külastada just lastele (eelkõige paljulapseliste- ja puudustkannatavate perede kasvandikele). Esinema on kutsutud kooliteatrid, et ühtlasi noored näitlejad saaksid lavakogemust ja võimalusi näidelda. Üritusi aitavad korraldada Paikuse vallamaja, Sindi seltsimaja ja Tori rahvamaja. Abi näitlejate kohaletoimetamiseks ootame Sindi linnavalitsuselt ning Paikuse ja Tori vallavalitsustelt. Kringlilaua katab Eesti Pagar. Oma sõbrakäe on ulatanud ka Sindi kooliteater, Paikuse põhikooli näitering, TRET3 Torist ja Saabastega Kass Pärnu Kunstide majast. KALDAD: VARIA Vallalehe ümarlaud RE ja SDE koostöö Mõtle midagi paremat välja Elus on rohkesti fakte peale nalja Sõna sai kes aga soovis Igaüks meist midagi ütelda proovis Mõni laitis, mõni kiitis Arukalt me aega viitis Lasteaed, kirik, kool ja kodu Sõnavõtte terve rodu Räägiti ka mitmest profist Ei saand mööda Hillar Kohvist Rahvamaja juhataja Juske Argo Alustas oma juttu tasa ja targu Pikkamööda end jutuga üles küttis Ja siis ajalehekuulutused ette võttis Hea tahtmise korral võiks siingi midagi teha Leht võiks hoopis parem välja näha Kuulutusi võiks ju säädida risti-rästi Nii nagu ükskord koolitusel kästi Õige koosolek alles siis läks lahti Kui sünnidaatumeist oli rääkida mahti Pole ilus ju rääkida ümbernurga juttu Seepärast taastage sünnikuupäevad ruttu Seaduste tegijad on siin küll apsu teinud Vist oma vanuse väljaütlemises ohtu näinud Keda see ahistab kui me sünnipäevi teame Ja sünnalapsi õnnesooviga meeles peame Siis vallavanem lipsu otseks sättis Ja kokkuvõtteks parajalt aega jättis Et tal omadus hästi ajada juttu Otsad osavalt kokku tõmbas ruttu Riigi paragrahvid on küll ranged Aga ka mehed vallas on kanged Ei nad vallas niisama maga Teadke, vald on teie seljataga Lõpuks otsa sai nii aur kui toss Selgus ka Kaldad te uus Boss See meile pidulikult teada anti Ja Eha Säde nimi protokolli kanti Koosoleku juhataja: Erika Nõmm Protokollis: Hilda Vaiksaar 04. veebruaril 2010 Etenduste ajad ja kohad Paikuse Vallamajas kell esineb TRET3 (põhikool) kell esineb Paikuse põhikooli näitering (lasteaia viimane rühm ja algklassid) kell esineb Saabastega Kass (kogupere etendus) kell esineb Sindi kooliteater (õpilastele alates 8. klassist) Sindi Seltsimajas kell esineb TRET3 (põhikool) kell esineb Paikuse põhikooli näitering (lasteaia viimane rühm ja algklassid) kell esineb Saabastega Kass (kogupere etendus) kell esineb Sindi kooliteater (õpilastele alates 8.klassist) Tori Rahvamajas kell esineb TRET3 (põhikool) kell esineb Saabastega Kass (kogupere etendus) kell esineb Paikuse põhikooli näitering (lasteaia viimane rühm ja algklassid) kell esineb Sindi kooliteater (õpilastele alates 8. klassist) Häid teatrielamusi kõigile! RE ja SDE nimel Anu Juurmann NB! Täiendav informatsioon koolide ja lasteaedade õpetajatele: Üllar Laid

12 12 KALDAD: INIMESELT INIMESELE Mõtisklus Vahel on asjalood sedasi, et muret ei peaks nagu olema, ometi miski kripeldab sees. Süda nagu aimaks midagi halba või arusaamatut. Siis mõtled, et saaks kuskilt selgust, oleks tükk maad tahedam olla. Mulle tundub mõnikord, et meie elu on üleliia arvutikeskseks läinud. Kõik tähtsad, olulised asjad on arvutis. Arvuti elusolek nõuab elektrit. Aga kui tuleb keegi paha onu ja tõmbab riigi elektrijuhtme seinast välja mis siis saab? Vaikus, tühjus, pimedus, kõik elutu kui kõrb. See on nüüd veidike musta huumori moodi, aga elektrijaamade börsile minek on ohu märk. On ju täiesti võimalik, et need satuvad välismaalaste kätte. Ei usu, et keegi neist tuleb head tegevate mõtetega. Üks asi on hindade tõstmine ja eesmärk raha kokku kühveldada. Selle kannataks veel kuidagi välja, aga kui mõnel grupil on kuritahtlikud mõtted? Riigile olulisi ettevõtteid ei tohiks ohtu seada. Meie julgeolek on mängus. Ei tööta elektrijaam õhu ja armastuse baasil. Need vajavad kütet ka. Siis pannakse müüki ka meie põlevkivi varud. Miks sellist jama vaja on? Ja miks ei saada aru kui ohtlik see on? Kellelegi on see kasulik. Kellele? Kui uskuda Ken-Martti Vaheri väljaöeldut, et Eestis on võimalik seadusi osta, mis siis ikka imestada. Keegi saab rikkamaks, tavainimese elu-olu muutub kallimaks, riigi olukord ohtlikumaks. Aga me ju elame selle üle. Mis meil muud üle jääb. Meedias on juttu olnud eutanaasiast ehk halastussurmast. Küsitakse mida keegi sellest arvab. Mina olen kahe käega poolt. Inimesel võiks olla õigus oma elukäigule kaasa rääkida. Usuinimesed ütlevad, et see on patt. Seda, mis Jumal on andnud meelevaldselt võtta ei tohi. Nõus! Aga elu ei ole ju ainult õhkõrn hingetõmme, mis hoiab inimest nagu noateral kahe maailma piiril. Elu on kuulmine, nägemine, mõtlemine, mõistus, teovõime, liikumine jne. Kui nüüd Jumal on kõik võtnud ja inimesest on järgi jäänud ainult vaevuhingav tomp, siis ju peaks olema õigus see katkestada kui mineja on seda soovinud ja oma tahte avaldanud, siis kui ta veel mõistuse juures ja mõtlemisvõimeline oli. See teeks ka surmahaiguses olevate valudes, vaevades kannatavate inimeste elu kergemaks kui on teada, et kui enam lihtsalt ei jõua, on võimalus minna käima pilvepealseid radu, kus ei ole muresid, vaid kirgas tähesadu... Muidugi on neid seadusi ja reegleid hirmraske paigale panna, sest siin pole parandused enam võimalikud. Seaduse paranduste parandusi olla ei saa! Ja muidugi tuleb leida ka kangvaljastega päitsed nende jaoks, kes näevad võimalusi vara omandamiseks. Palju, palju probleeme, mille lahendused nõuavad kristalset mõistust, juveliiri täpsust kui ka südamesoojust. Selle seaduse ostuvõimalust ei tohiks olla. Aga seadus olema peaks. Kui nüüd veel seadustes urgitseda, siis mõni seadus on väga tobe, lausa absurditeatri etendus. Naeraks, aga pigem tuleb nutt peale kui mõtlen, et need on tehtud inimeste poolt, kes meie igapäevase elu üle otsustavad ja seda juhivad. Mõtlen siinkohal seda jahmerdamist traktorikütusega. Põllul võib kasutada üht marki, mujal jälle teist. Nii et kui vead näiteks põhupalle, võib paagis olla odavam, märgistatud kütus, aga kui järgmiseks koormaks on puud sellesama traktori ja tema suguvendade remondiruumi kütteks, siis olgu paak kallimat kütet täis. Ja kui ei ole, siis tuleb suur kuri karja, urinat ja hammustamist oi kui palju. Selle peale, et kütuse liiter maksab kas 12 või 17 krooni ja piimaliiter 3 krooni ei nurise peale põllumehe keegi. Seegi nurin kaob suurde sõnavahtu ja lennukate mõtete maailma. Isegi lund ei tohi lükata odavama kütusega. Võiks ju ometi mõelda, et praegu on hädaolukord ja iga võimalus seda kergendada on vajalik. Aga ei! Nagu natuke libastud VEEBRUAR 2010 on trahv kaelas. Bürokraatia on kõikvõimas. Põllumajandusminister lubas asja leevendada, aga kas temagi üksinda suudab, kolleegid Toompealt paistab, et pole asjast huvitatud. Sotsiaalsed töökohad on sattunud mõnitamise objektiks. Suure mõnuga järatakse nende kallal. Miks? See on mingigi võimalus töötuid lausmasendusest päästa, kõigele käega löömisest hoida. Viimane tööbörs Laululaval, kus oli pakkuda 400 töökohta ja oli 3000 kohataotlejat sai hävitava kriitika osaliseks ja seda nimetati Savisaare šõuks. Ma küll ei näinud seal mingit šõu märki, vaid suurt ahastust ja see oli valus. Väga kurb ja valus. Kuhu on kadunud meie majandus ja töökohad, et inimesi enam vaja pole? Peaaegu kogu veebruarikuu on möödunud sportlaste tegemistel silma peal hoides ja neile kaasa elades. Päike hakkas ka soojemalt särama kui Kristiina hõbemedali võitis. Kui tal järgmisel sõidul viltu vedas, küllap elati sellelegi kaasa. Tippsport on tore asi küll, aga mulle meeldiks rohkem kui tuleks mees metsast ja näitaks ürgjõudu. Teeks omad spordisooritused ära ja läheks oma tööde juurde tagasi. See oleks nagu mahepõllundus, tervislik ja ehe. Selline veidi hall ja nukker jutt mul välja tuli! Mis teha kui muresoon on nii sügav, et kabedama raja peale välja murda ei jõua. Aga on ikka rõõmu ka. Ükspäev päikese paistel räästad tilkusid ja tihane kuulutas, et tal on kapis sitsikleit, sitsikleit. See on hea märk. Üks väike teade ka lõpuks. Kas keegi vajaks lund? Ilusat, pehmet, valget, mõningate koerte poolt kollaste triipudega garneeritud taevaandi? Kuna rahvasuu ütleb, et ilma rahata ei saa peksa ka, siis oleks hind kokkuleppel. Varusid on lõpmata palju, aga tehinguga peaks kiirustama, sest mine seda kevadet tea, äkki tuleb ja keerab äri nässu. Ootan pakkumisi! Kiri sõbrale! Armas sõber! Mulle tähendas sinu vastuses väga palju lause, et loed iga kord mu kirja ühe hingetõmbega läbi ja see on sageli nagu palsam su hingele. Võiksime vastastikku vist seda lauset saatma jäädagi, aga eks sõbrad ju selleks on, et teineteist toetada. Sina tegid seda just sõbrapäeva eel oma väikese postkaartiga, millel lumisel ja üleni härmas puuoksal istus väike punase kõhuga linnuke. See väike linnuke tegi mu südame soojaks... See oli kui märguanne, et alati järgneb halvale hea ja kui oled millegipärast hakanud ainult must-valgeid värve nägema, siis ometi ei ole ka teised värvid su elust kadunud. Aitäh mõistmise eest! Mõni päev hiljem, haigla fuajees, tunde oma kaaslast oodates ja sadu sisse-välja voorivaid murelike nägudega inimesi vaadates, meenus mulle sinu väike kaardike taas. Mõtlesin seal, et minule piisas sellest väikesest linnukesest seal kaardil ja sinu kirjaridadest, et oma hea tuju tagasi saada. Aga mis on see imevägi, mis hoiab rõõmsate ja tervetena arste ja abilisi, kui üksteise järel laotatakse nende ette suured murekoormad ja sageli mitte ainult tervise pärast? Inimene tahab ju rääkida ikka kõigest... Kuidas leiavad need tublid tohtrid üles just selle igale inimesele vajaliku väikese punase kõhuga linnukese, et anda lootust ja usku? Ometi nad seda teevad ja mitte vähe. Minu jaoks on arsti elukutse ikka täielik müsteerium! Lev Tolstoi on öelnud: Head, mida teed teistele, teed alati ka iseendale! Ja see vist ongi vaekauss ja imevägi, mis ei lase neil abiandjatel nõrkeda. Muidugi on palju ka teiste erialade inimesi, kes sunnitud murelikke kuulama. Ja nagu isegi oled meediast lugenud, hingevaevade käes abivajajate hulk aina kasvab. Ma olen tähele pannud, et praegune aeg on justkui õppetund selles suhtes, et isegi need inimesed, kes on seni tahtnud väga vähe teisi kuulata, on mingil moel sunnitud seda tegema. Nojah, aga mitte alati ja mitte kõik vastaksid sa selle peale. Kirjutasid mulle oma tütrest, kes kohtus üle pika aja oma koolikaaslastega ja oli peale seda kohtumist väga endast väljas, sest küllakutsuja oli kõik kohaletulnud n.ö. ära klassifitseerinud. Kes oli tema arvates viletsa ameti valinud, kes nägi lihtsalt närb välja, kes ei

13 VEEBRUAR KALDAD: INIMESELT INIMESELE / KOOLIELU olnud kordagi välismaal käinud see oli hoopis saamatu...jne. Veel palju muudki oli see noor inimene vuristanud rääkida võrdluseks enda ja teiste vahel, kuni keegi teine polevatki tahtnud enam suud avada. Kuigi ma ei tunne su tütre koolikaaslast, siis kerkis sinu kirjaridu lugedes kohe mu silmade ette meedias bravuuritariks nimetatud naisolevus, kes ka peale iseenda kedagi ei tunnista. Tuleb välja, et bravuuritaride järelkasv jätkub. Aga sulle tahan öelda, armas sõber, sa võid oma tütre üle uhke olla! Kui su laps ütles, et tal oli seal koosviibimisel oma kaaslastest kahju ja ta palus Jumalat, et ei muutuks kunagi ise teiste suhtes üleolevaks ja ülbeks, siis usu mind, ta süda on õige koha peal. Võiksid tallegi tutvustada ühe targa mehe ütlust, mida oleme sinuga koos olles ikka ja jälle meenutanud, et huumor ja kannatlikkus on need kaamlid, millega igast kõrbest saab läbi tulla. Natuke humoorika loo jutustas mulle üks linnanaine veebruari keskel. Tema töökaaslane oli ühel hommikul küsinud: Kuule, kas minuga ei toimu midagi imelikku, kuulen juba mitmel hommikul tööle tulles naabri õunaaiast linnulaulu? Aga kas sa praksumist ei kuulnud, kui talve selgroog pooleks murti? küsinud see naine vastu. Küllap oli neil mõlemal tõsi taga oma küsimustega, enne, kui asi nalja ja naeruni jõudis. Kuid tihased siutsuvad tõesti üsna häälekalt juba ammu, vaatamata sellele, et päikese jõud veel hangedest üle ei käi. Ja eks kalendri järgi on talve selgroogki juba tükk aega murtud, kuigi ilma ühegi sulata ja otsekui meie eest salajas. Mulle tundub küll, et üks suur ja rõõmus kevademärk meile igatahes saadeti. Ja seda kaugest Vancouverist, kus meie sportlased lumeradadelt taaskord meeldejäävaid hetki kinkisid. Ja samas läheduses õitsesid nartsissid ja kirsipuud... Polegi ju palju oodata, kui omas koduski on kõik jälle õitevahus. Kui kaine ja selge pilguga maailmas toimuvat vaadata,siis ei ole vist liiast öelda, et oleme elanud ja elame ikka veel nagu Jumala peopesal. Ja hoiaks Ta meid ikka nii! Niisiis, armas sõber! Aeg on teha plaane nii peas kui paberil, kuidas kevadistele askeldustele vastu minna. Ja miks mitte külastada seemnepoodegi? Nii tore on tunda, et kõik algab jälle otsast peale! Liivi Tõnissaar TORI LASTEAED Tori lasteaia tegemised lumerohkel küünlakuul Ometi ongi käes üks tõeline talv. Ilmataat on näidanud oma erinevat palet saatnud meile krõbedaid miinuskraade, lund ning esimesi soojendavaid päikesekiiri. Tori Lasteaia lastele on see pakkunud lusti ja rõõmu. Õues olles on kelgutatud, suusatatud, lumest onni ehitatud ja ka lihtsalt sügavates hangedes mütates lumerõõme nauditud. Küünlakuu on üks põnev kuu. Sel kuul tähistasime sõbrapäeva, vastlapäeva ja Eesti Vabariigi sünnipäeva. Algas ka uus aasta tiigriaasta. Lapsed said teada, kes on tiiger, milline ta on ja kus ta elab. Uuriti põhjalikumalt tema elulaadi ning prooviti üheskoos urisemist. 2. rühmas valmistati päris oma tiiger. Järgmisel päeval toimus aga lasteaias talve kõige tordam ja oodatum ettevõtmine- VASTLAPÄEV. Kuna sel aastal on ilmataat meid rõõmustanud lumerohkusega, otsustasime vastlapäeval möllata koos ema ja isa, õe ning vennaga s.t. kogu perega. Õhtul pool viis koguneti lipuväljakule. Pärast Tori Lasteaia lipu heiskamist ja alade tutvustamist mindigi peredega koos lasteaia õuele Vastlapäeva pidama. Tegevusi jätkus igale pereliikmele. Koos lapsega korjati sügavas lumes sumbates palle, tehti slaalom-kelgutamist, täpsusviskeid lumepallidega ja mängiti hokit. Vastlapäeva üks olulisemaid tegevusi on kindlasti vastlaliu laskmine. Liugu lasti seekord siledal maal nii, et laps istus kelgul ja vanem lükkas hoogu. Hea libisemise korral tuli väga pikk liug. Oma liu lasksid samuti vanemad. Istuti kelgul ja laps lükkas teda. Muidugi pidid emad-isad oma kõige pisematele selles jõukelgutamises abiks olema ja kätega hoogu juurde andma. Nii möödus aeg märkamatult. Õues hakkas hämarduma ja põsedki olid punasks muutunud. Aeg oli minna rühmadesse vastlakukleid sööma ja sooja teed nautima. Vastlakuklid olid mõnusalt vahukooresed. Selle eest tahame tänada Toomas Millerit Eesti Juustu Tootmise OÜ juhatajat, kellelt saime juba mitmendat aastat järjest vahukoort vastlakuklite valmistamiseks. Väga tähtis päev veebruaris oli SÕBRA- PÄEV. Seda päeva tähistas iga rühm omaette. On ju oma rühmakaaslased need kõige www. torilasteaed. ee paremad sõbrad, kellega koos mängida ja mänguasju jagada. Samuti on nendega hea rõõmudest ning muredest rääkida. 1. rühmas tegid kõik lapsed oma kodustele sõpradele kaardi. Üheskoos valmistati sõbrapäeva tort küpsistest, moosist ja hapukoorest ning kaunistati tordikaunistustega. 2. rühmas kaunistati ühiselt rühmaruum. Sõbrapäeva hommikul ütles iga laps oma sõbrale midagi head. Meisterdati kaart ja sõbrakivi. Sõbrapäeval jätkus aega samuti erinevateks nuputamis- ( Kas tunned sõbra ära ) ja laulumängudeks. 3. rühmas pidi iga laps tegema kingituse,

14 14 KALDAD: KOOLIELU VEEBRUAR 2010 olgu siis kaardi või joonistuse, oma parimale sõbrale rühmas. Kaardi valmistamine tekitas palju huvi ja põnevust, sest süda kaardile torgiti naaskliga. 4. rühmas meisterdas iga laps kaks sõbrapäevakaarti kasutades selleks samuti naasklitehnikat. Päeva toredaim tegevus oli aga küpsisetordi valmistamine, mis sõbralikult hiljem koos ära söödi. Lusti ja rõõmu jätkus ka lauludesse ja tantsudesse. Lemmikuteks laulumängudeks osutusid sellel päeval Boogie ja Mul on üks tore tädi. 23. veebruaril saame näha ja kuulda, kuidas tähistab Eesti Vabariigi sünnipäeva üks Eesti pere. Kindlasti ei puudu sellelt tähtsalt päevalt laulud ja tantsud. Kuulda saame presidendi kõnet ja näha paraadi. 24. veebruaril võtavad meie 3. rühma tublid lapsed osa folklooripäevast Tori rahvamajas. Oma lugu tuuakse Tori rahvani luuletuste, laulude ja tantsudega. Esitamisele tulevad eesti rahvalaul Lapse kasvamise lugu ja laulu- tantsumäng Isamaa hiilgava pinnalla 9. veebruaril toimus Tori Lasteaia meeskonnale koolitus Lasteaia meeskonna tegutsemine äkkrünnaku korral. Koolituse viisid läbi Pärnu ja Sindi vanemkonstaablid Imre Veber ja Alar Vill, kes andsid meile ülevaate võimalikest ohtudest ning jagasid soovitusi, kuidas neis olukordades toimida. Koolitus toimus lõunauinaku ajal ning laste magusat und valvasid: 1. rühmas Laura Liisi suur õde, 2. rühmas Martini ema, 3. rühmas Harry isa 4. rühmas Laura Liisi ja Toomase vanaema. Aitäh Teile! Ilusat talve jätku! Nautigem lund, sest kevad näitab endast esimesi märke. KAILI LIMENG 2.r. õpetaja TORI PÕHIKOOL Tori Kooli Sihtasutuse a/a Ühispank Talve süda veebruar on lõppemas. Nõnda kaunis talv üle pikkade aastate jääb arvatavasti paljudele meelde ja hinge. Tusatujus tarvitseb vaid minna välja sädelevaid kohevpehmeid lumehangi imetlema ja tunned nagu ümbersündi. Rääkimata suusarõõmudest, rääkimata nauditavatest, põnevatest olümpiaelamustest. Olgugi vahel külmatunne tekitab tüdimust, ometi nii imeline talv ei pane isegi kevadet pingsalt igatsema. Inimene aga teeb ikka oma töid ja tegemisi ja polnud neid Tori kooliski õppimise/õpetamise kõrval mitte vähe. 6. veebruaril toimus matemaatikaolümpiaadi piirkondlik voor. Tori kooli õpilased esinesid edukalt. Gert SÄREV 5. klassist saavutas II koha; Heleri MÜREL 9. klassist III koha; Ave MITT 6. klassist väärika 7. koha ja Kaspar RÄTSEP 9. klassist 12. koha (õpetaja Vilja JANSEN) Üle kahe aasta toimus 7. veebruaril klasside õpilastele vabariiklik muusikaolümpiaad. Et tegemist on väga raske ja mahuka olümpiaadiga, tõestas koolide väike osavõtjate arv ja 7. klassi õpilasi hinnati eraldi. 7. klasside arvestuses sai Mari-Liis PUUST II koha ja Martin MEREVITS V koha. Nii Mari-Liis kui ka Martin andsin endast parima! (õpetaja Anne RÄTSEP) 12. veebruaril kogunesid algklassiõpilased aulasse sõbrapäeva ja tiigriaasta algust tähistama. Eelnevalt olid lapsed klassis endale sõbra valinud, kellega riietuti ühtemoodi. Oma vahvate kostüümidega tantsiti lavale ja näidati end teistele. Seejärel joonistati tiigrikaart, mis rütmika muusikasaatelise tantsuga jagati sõprade vahel laiali. Seejärel pildistati ning sai maiustada kommidega. Ka õpetajad olid pilkupüüdvalt kostümeeritud. Kesk- ja vanema astme õpilased tähistasid sõbrapäeva mõningase hilinemisega 19. veebruaril diskoõhtuga. Muusikalise külakosti organiseerimise eest seisis hea vilistlane Mairo LEESAR ansamblitega TWINS INC. (Punk-Rock) ja THE DOUBLE (Rap/ Hip Hop), diskor Rivo TETTERMANN. 13. veebruaril toimus Pärnu Kontserdimajas festival Koolitants 2010, mis on populaarseim ja suurima osalejate arvuga üritus tantsu harrastavatele Eesti koolinoortele. Kõik kolm Tori kooli tantsurühma võtsid festivalist osa. 1. klass esitas tantsu Ehitame, klassi rühm tantsu Räpirotid ja klassi rühm showtantsu Tõuse ja sära! Kolmes rühmas tantsib kokku 34 õpilast, sh 9 poissi. Pärnumaa eelvoor on kujunenud põhiliselt küll tantsukoolide omavaheliseks jõuprooviks, kuid meie ei lase end sellest segada. Asendamatu kogemuse annab festivali õhkkond, suurel laval esinemine ja teistele rühmadele kaasa elamine. Tori kooli rühmad andsid endast parima ja harjutavad ikka edasi, et järgmisel aastal veelgi tublimad olla (tantsujuht Andra SÕMER) veebruaril viidi koolis läbi nii algklasside kui ka kesk- ja vanema astme õpilastele matemaatikanädal. Algklasside teema oli : Vancouver Igal päeval sai klass läbi matemaatikaprisma teada ühe huvitava fakti olümpia kohta. Klassides võisteldi nuputamises, peastarvutamises ja sudokude lahendamises. Selgitati välja kaunima vihiku omanik. Parimad peastarvutajad on Karina PRANTS 1. klassist, Marie SAAR 2. klassist, Kaur Mihkel KASK 3. klassist ja Mart KIISK 4. klassist. Tublimad nuputajad: 1. klass- Nele Liis SAMS, 2. klass- Marta Helerin RAUDSEPP, 3. klass- Maarja LÜNEKUND, 4. klass- Egert VEEVÄLI. Sudokude lahendamisel olid parimad Lauri LAUD 1. kl., Eleri KIRIKAL 2. kl., Laura LAUD 3. kl., Kadri MÄNNIMETS 4. kl. (Algklassiõpetajad Astrid ROOSILEHT, Heli MITT, Heli LILLESTE, Eve KUKK). Kesk-ja vanemale astmele on matemaatikaklassi ukse kõrval koridori seinal õpetaja poolt korrektselt kujundatud huvitavad ning mitmekülgsed iga päeva ja nädalaülesanded. Kokkuvõtted matemaatikanädalast tehakse hiljem (õpetaja Vilja JANSEN). Vastlapäeval kogunesid klassid kooli staadionile, kus hakati võistlema kõrgeima lumekuhja tegemises. Lumi veeti kokku korvidega pendelteatejooksulise liikumisega. Algklassidest kõige kiirem oli 3. klass, kõige kõrgema lumetorni sai 2. klass. Vanematest klassidest oli kiireim 8. klass ja kõrgeima mäe kuhjas kokku 9. klass. Seejärel mindi päris mäele suure lustiga liugu laskma ja igast klassist selgi-

15 VEEBRUAR KALDAD: KOOLIELU tati pikima liu tegija. Need olid Raul VIIRA - 1. kl., Armin-Mairon ARDOJA - 2. kl., Kaur Mihkel KASK - 3. kl., Egert VEEVÄLI - 4. kl., Raul ADAMS - 5. kl., Merlin MILLER - 6. kl., Kevin VÄLJAOTS - 8. kl. ja Janno MÜREL - 9. kl. Pärast lumes lustimist kostitati kõiki sooja tee ja vastlakuklitega. Vastlapäeva korralduslik eestvedaja oli huvijuht Anne BORKVEL, kaasa lõid kõik klassijuhatajad ning õpetajad. 18. veebruaril toimus maakondlik VARIA-viktoriin klassile. Küsimusi oli spordist kunstini, Eestimaast ja eestlastest murdekeeleni. Meie kooli võistkonda kuulusid Dan Aleksander SOONTALU, Aron LEMETS ja Jaagup LASN. 28-st osalenud võistkonnast saadud 7. koht on igati tubli tulemus (õpetaja Heli LILLESTE) Populaarsust ei ole koolis kaotanud mälumängud. Nii osales veebruarikuu klasside mälumängudes 15 võistkonda (eestvedaja Daivi JÕERAND) Palju huvitavat tegevust jätkub vahetundidesse. Vilgas pallipõrgatamine käib kooli avaras võimlas, huvilistele on avatud raamatukogu uks, süveneda võib sisukatesse stendidesse, olgu selleks siis huvitav Kuhu matkata? (koostatud õp. Kaja MARIPUU juhendamisel), inforikas armsate piltidega Tiigriaasta (õp. Astrid ROOSILEHT) või juba mitu aastat õp. Heli MITI toimetamisel uuendatav õpetajaid lähemalt tutvustav fotostend. Ülevaade veebruarikuu tegemistest õpetaja Elve KATAI fotod lisas direktor Pille USIN 2. klass sõbrapäeval 1. klass sõbrapäeval Head tiigriaasta algust 3. klass meisterdas vahvad loomad 3. klass sõbrapäeval Kooli vastlapäeval lumes sumpamas, Laura ja Mariy Meie algklassiõpetajad sõbrapäeval 4. klass sõbrapäeval

16 16 KALDAD: KOOLIELU SELJA ALGKOOL Veebruarikuu oli Selja koolis väga tegus. Õppisime nagu ikka, aga jõudsime muud lõbusat ka teha. Igal reedel toimusid kehalise kasvatuse tunnid vees. Käisime Tootsi ujulas. Sõbrapäevaks meisterdasime koolile omaenese kätest südame. Sai teine päris suur. Ja kogukamaks aitasid seda teha koolieelikud oma pisikeste pihkudega. Tegelikult oli meil lausa sõbranädal. Igal päeval sai sõbralik oldud ja sõbralikke tegusid tehtud. Käisime Kablis RMK korraldatud õppekäigul Metsa talvine elu. Sinna võtsime sõbrakingiks kaasa mõned kapsapead kitsedele ja jänestele. Saime hulga tarkust juurde ja mõnusa koosveedetud aja veel pealekauba. Vastlapäeval sõitsime linakasvu pikemaks. Liulaskmise võistluse võitis Cleer. Kuna talvel on linadega teadaolevalt kitsas käes, siis sai pikima liu laskja auhinnaks käteräti:) Pärast jõime teed ja sõime vastlakukleid. Nööp asendas päris vurriluud ja vurises nööri otsas küll. Vanarahvas räägib, et lumi, vesi ja heinad on tõmbavad lapsi. Kahte esimest oleme sel aastal mõnuga maitsta saanud, aga heinakuhjas hullamine vist tänapäeval enam kõne alla ei tule. Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul korraldasime aktuse, kus laulsime hümni ja kodulaule ning lugesime luuletusi Eestimaast. Meie koolis algas sõbrapäeva tähistamine nii, et mitu päeva meisterdasime kunstiõpetuse tunnis tervituskaarte. Kõigepealt lõikasime ja kleepisime ning siis joonistasime ja värvisime mõningaid ka. Siis näitas õpetaja kuidas ja mida kaardi sisse kirjutada. Valmis sõbrakaardid sai panna selleks ette nähtud postkasti. Neljapäeval kogunesime kogu kooliperega saali ja kõik pidid kaasa võtma pliiatsi, käärid ja punase paberi. Nendega tegime oma käte väljalõigatud jäljed ja panime seina peale kõik käed kokku üheks südameks. Töö tehtud, algas lõbu. Laulsime ja mängisime ringmänge, jõime teed ja sõime kringlit. Küll see maitses hea. Lõpuks jagati kätte ka sõbrapostkastis olevad kaardid. Meie arust oli see üks igavesti tore sõbrapäev. Kätesoojusest süda koolile Selja kooli tüdrukud VEEBRUAR veebruaril sõitsime kogu kooliperega Kablisse teaduspäevale. Me sõitsime sinna bussiga ja kes tahtis, võis toitu kaasa võtta.kui me kohale jõudsime, panime oma asjad loodusmajja ja giid rääkis meile, mis toimuma hakkab. Kõndisime mööda lumist metsa ja otsisime jälgi. Kuna öösel oli värske lumi maha sadanud, siis ei saanud aru,kelle jäljed me jõejää pealt leidsime. Giid seletas siis meile, et need on rebase omad, sest rebane on kaval loom ja liigub seal, kus vähem lund. Ja oli näha ka, et rebane oli otsinud kaldaurgudest hiiri. Giid rääkis veel, kuidas hiir ennast lume all peidab ja kui tark loom on rebane. Edasi kõndides uurisime leppasid ja nende käbisid. Seal kasvasid hall-lepp ja must lepp ehk sanglepp. Ja käbid on emasel puul!siis jõudsime pisikese majakese juurde. See oli söödasõim. Panime sinna kitsede jaoks kaasavõetud kapsast. Seal edasi minnes jõudsime merejääle. Seal võis vabalt joosta ja puutumata lume peal lumeingleid teha. Me tegime õpetajale lumesõja ja tema lükkas meid lumme pikali. Kui me merelt ära hakkasime tulema, siis õpetas õpetaja Moonika, kuidas jänese moodi hüpata ja lume sisse jälgi teha. Ta tuletas lapsepõlve meelde ja hüppas koos meiega ning kukkus ise ka külili lumme. Loodusmaja küljes nägime hiigelsuurt jääpurikat, mis kasvas katusest maani välja või oli see nüüd vastupidi. Giid seletas meile ka jääpurikate kasvamise asja. Olimegi parasjagu väsinud ja läksime loodusmajja sooja. Seal vaatasime filmi meie metsade suurematest loomadest, uurisime jäljeraamatut ja otsisime kes loomadest oli lumele jälgi jätnud. Veel nägime erinevust, kuidas sööb käbi hiir ja kuidas orav. Siis sõime kaasavõetud toitu ja jõime teed. Tänasime loodusmaja rahvast tee ja uute teadmiste eest ning sõitsime bussiga kooli tagasi. Oli päris väsitav päev. Selja kooli poisid Hõissa meil on vastlad! VIIRA KOOL Talvede talv kestab ja lumenautlejatel ei paista veel niipea põhjust kurvastamiseks tulevat. Kui uskuda teadjamehi, siis ei ole meil pluss kraade olnud peaaegu et kolm kuud järjest?! Nii ei teagi nüüd, kas aidata kliimasoojenemist vähendada või pigem toetada seda laialt reklaamitud soojenemist? Ilmselt kõik kellel majad põhjalikult soojustamata ja veetorud tänaseni külmunud, on andud suveks suuri mõtlematuid lubadusi, enestelegi aru andmata, et suvi on varsti käes ja siis algab peas võitlus, kas minna grillima või klaasvillaga pööningule müttama-arvake ise kumb mõte üldjuhul võidab, aga säärane mõtlemine on niiiiii inimlik. Kuid enne suve tuleb veel kevad ja ilmselt on kõik märganud rõõmsaid kevademärke ning lasknud uksevahelt sisse värsket kevade lõhna. Mõnus! Tuletame koos meelde millised märgid iseloomustavad kevadist veebruari: 1) 1. jaanuaril alustatud dieedipidamised on ka kõige vapramatel isenditel kenasti oma rööbastes tagasi. Õppereisil Kablis 2) Tavaline Rasva Tihane (lühendatult TRT) laulab rõõmsalt ja kuuldavalt vaatamata näljale, lumesajule ja lõikavale tuulele. 3) Diiselautod hakkavad üllatuslikult võtmest käivituma. 4) Ülekütmise tagajärjel põleb juba vähem eluasemeid. 5) Liud on lastud, kuklid ja hernesupp on söödud, agaramad muuseumitöötajad on luuvurrid kenasti oma pikkadesse juustesse lasknud ja kannavad nüüd poisipead või mütsi. 6) Päike käib kõrgema kaarega ja kui juhtud tema teele jalgu jääma, saad sooja. 7) Rahvahulkadesse jõudsalt siirdeid ajav Tartu maraton on läbi, jälle võitis Aukland. 8) Küttepuud on riidas lõppenud 9) Villane sokk on vile mis hirmus ja mitmest kohast kenasti nõelutud jne, jne. Kõik need märgid näitavad, et kevad pole enam kaugel.

17 VEEBRUAR KALDAD: KOOLIELU / TEATED Viira Koolis on käinud sel kuul palju toredaid inimesi külas. Riiklik järelevalve tegi oma tiirud ära, andis hinnangu viimaste aastate jooksul tehtud tööle ja nüüd ootame südamete põksudes lõpparuannet. Tervisekaitsest käis samuti kena inimene, viibutas natuke ainult sõrme, aga ei karistanud. Valla haridus- ja sotsiaalkomisjoni koolivisiit oli asjalik ja meeleolukas. Vähemalt minu petsid nad osavalt ära, sest enne magamaminekut tundsin veel korraks, et vallapoolne julgustav toetus on meil olemas-see on väga hea ja vajalik tunne, et edasi olla ja minna. Õppenõustamiskeskusest külastasid kooli eripedagoog ja psühholoog ning nende visiiti on oodata meie majja veebruaris veel. Kooli vastlapäev toimub nädal hiljem kui teistel eestlastel. Esiteks ei jõudnud me vastlapäeva ettevalmistamisega valmis ja teiseks oli vastlapäeva kohustuslik element, hobune, õigel päeval raske tööga vaevatud. Ta arvas, et enne järgmist nädalat eriti välja ei mängi. Samas ei ole ju tänavuse talve ja Suure Sotsialistliku Oktoobri Revolutsiooni seisukohast vaadates eriti määrava tähtsusega, millal alla lasta, kas sel või järgmisel teisipäeval. 15. veebruaril korraldasime Tori kooli võimlas korvpalliürituse, kus omavahel kohtusid Viira kooli poisid, Tori kooli vilistlased ja Eesti Kaitseväe orkestri ning Rahvusooper Estonia kooriliikmete segavõistkond. Mängiti palli, puhuti pilli ja kõik kes kohal olid veetsid mõnusa õhtupooliku. Loodetavasti ei jää sarnased kohtumised viimasteks. Praegu tean öelda, et plaanis on naistepäeval võrkpallimatš tüdrukute ja emade vahel, seda tahaks aga korraldada juba Viira koolis. Mis veel? Osalesime ka pühapäevasel valla vastlapäeval, lasime pikka liugu, müttasime kulmudeni lumes ja sõime ohjeldamatult maitsvaid vastlaroogasid ilus päev oli, aitäh korraldajatele! Koolis käib elu oma sissetallatud rada. Lõpetajad valisid lõpueksami valikaine välja ja nii mõnigi laps on juba aru saanud, et lõpp nende jaoks ei ole enam kaugel. Mõnelt lapselt ootame veel ärkamisaega ja oh taevane vägi küll mõnelt enam ei oota ka. Sellised need elud on. Ah jaa, meie õpetaja Siiri käis Indias ja on nüüd tagasi koos vannitäie Gangese vee ja kustumatute mälestustega. Ühel heal päeval kutsus ta kolleegid kooli raamatukokku, oli põrandale asetanud vaibad ja nendele enda valmistatud india road. Nii me siis seal patjadel lamasklesime, vaatasime pilte, kuulasime Siiri selgitusi ja sõime sööki. Täpsemalt ei ole mina pädev toite kirjeldama, seda peab temalt endalt küsima, aga fakt oli, et kõik sõid ja pidid nõustuma tõsiasjaga, maitsed on küll võõrad, aga kindlasti on toit väga tervislik ja huvitav. Suur tänu Siirile ja jääme huviga ootama järgmisi kolleegide reise ja reisikirjeldusi. Ongi kõik selleks korraks! Ilusat Vabariigi aastapäeva kõigile ja hoiame koos Andrusele pöialt! Nagu ütleb kuulus prohvet Kuusetaat igal talvel: Ükskord tuleb kevad niikuinii! Kalev TORI ÜRITUSTE KALENDER MÄRTS 2010 Kuupäev / Kellaaeg Sündmus Koht K kell Eakate klubi Kanarbik Tori Rahvamaja P kell Jumalateenistus-palvus. Teenib Henri Pahapill. Eesti Sõjameeste Mälestuskirik P kell Kohtumine Maire Aunastega. Tori vallamaja Raamatu Mitte ainult meestest tutvustus T kell Teatrikuu tähistamine. Etendus: Vapper Keefir Tori Rahvamaja Esineb: teater TRET³ Sihtrühm 1-5. klass. T kell TAIMESEADESTUUDIO. Juhendaja Anu Pindsoo Tori Rahvamaja N 11.03Kell Tori MÄLUMÄNG 7X Tori Rahvamaja T kell DOONORITE PÄEV Rahaülekanne võib viibida, vereülekanne mitte. Tori Rahvamaja K kell Eakate klubi Kanarbik Tori Rahvamaja K kell Tori naisseltsing Lained. Esineb ansambel Salme naesed Tori Rahvamaja P kell Jumalateenistus armulauaga. Teenib Tõnu Taremaa Eesti Sõjameeste Mälestuskirik R kell Teatrikuu tähistamine. Workshop-lavastus AEG. Jälgi reklaami! Tori vallamaja aas L kell Teatrikuu tähistamine. Esineb: teatristuudio Saabastega kass. Tori Rahvamaja Jälgi reklaami! T kell Teatrikuu tähistamine. Esineb: Paikuse Põhikooli Näitering. Tori Rahvamaja Jälgi reklaami! K kell Eakate klubi Kanarbik Tori Rahvamaja

18 18 KALDAD: TEATED VEEBRUAR 2010 E TORI PÕHIKOOLI VÕIMLA KASUTAMISE AJAD SUUR SAAL Jalgpall (Vändra JK) M Võrkpall (A. Kukk) JÕUSAAL T M võrkpall (M. Virkus) N ringtreening (A. Sõmer) M ringtreening (A. Sõmer) K N võrkpall M võrkpall (M. Virkus) N Jalgpall (Vändra JK) M võrkpall (M. Virkus) Ainult naised! R L Jalgpall (Vändra JK) Aeroobika (A. Sõmer) M Võrkpall (A. Kukk) Aeg lastele! Neidude tants (A. Sõmer) M korvpall (A. Saar) Andrus Kivirähk Mängivad: APPER Cristi Ansi Andra Lemets Teve Kruus Hanna Rätsep Helle Arop Mihkel Erik Mägi Ranel Tasane Kristo Roots Eliis Reinola Tori Rahvamajas Teisipäeval 9. märtsil 2010 Algusega kell teater TRET³ esitab EEFIR HALLITANUD LEIVATÜKK BANAANIKOOR TÜHI KETŠUPIPUDEL KEEFIR VANAEMA MAASIKAMOOS KOTT ITAALIA MAKARONE POOL KILO VORSTI PEREMEES HÕBEPABER Lavale sättisid: Annikki Poom & Argo Juske Hea sõber! Maaelu tugevusteks on perekond, kodu ja seltsielu. Raplamaal, Kohila vallas asub selline armas küla nagu Sutlema.Selle küla aktiivsed inimesd koos küla seltsiga on võtnud vaevaks ehitada sinna nende oma Sutlema Seltsimaja. Meie inimesed ootavad seltsimaja kus me kõik saame sisukalt vabaaega veeta ja toredaid ühisüritusi tähistada ja nõu pidada. Kõik see aitab kaasa sellele,et küla püsiks elujõulisena ja meie külarahvas tahaks olla ja jääda siia elama. Jätkusuutlikust näitab seegi, et Sutlema küla elanike keskmine vanus on 33 aastat. PRIA poolt antav toetus on sellele projektile EEK; Kohila Vallavalitsusest saame EEK aga ikka jääb natuke puudu EEK Seega palume Teie abi Seltsimaja I etapi valmimiseks, oleme südamest tänulikud kui saate meid toetada. Toetuse saab kanda MTÜ Sutlema Küla Seltsi a/a Selgitusse: annetus MTÜ Sutlema Küla Selts on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Lisainfo: Fotod: sutlema@hot.ee Telefon: Tiina TÄNAME! Soovin osta metsaga kinnistu ja talukoha. Tel: caravanm@gmail.com

19 VEEBRUAR KALDAD: TEATED Erametsanduse toetusi tutvustav infopäev Pärnus TORI SOTSIAALMAJAS MÄRTS 03. märts Juuste ja peanaha uuring ning värskendav peamassaaž TASUTA Vajalik eelregistreerimine tel ja märts Kingsepp märts Juuksur märts Käsitööring märts Organismi diagnostika. Teada saab enda kohta palju kasulikku: kas kehas on piisavalt vett, valku, sisemine rasva %, mineraalid luudes, lihaste ja rasva suhe (mis oluliselt mõjutab kaalulangetamist) ja RAKKUDE BIOLOOGILINE VANUS. Kogu protseduur võtab aega kuni 30 minutit koos nõuannetega. Mõõtmine 50 krooni, nõuanded tasuta! Diagnostika on lihtne, kedagi ei torgi ja paljaks ei võta. :) Oluline olla enne mõõtmist 1,5-2 tundi söömata-joomata ja riietuda nii, et oleks kerge võtta paljajalu. Vajalik eelregistreerimine tel ja märts Ortopeed dr Gunnar Männiku vastuvõtt. Ortopeedilised haiged, kaela- ja seljavalud. Teeb manuaalteraapiat. Hind 200 krooni (kui vaja süsti teha siis lisaks 100 krooni) Vajalik eelregistreerimine tel ja märts Epileptikute kokkusaamine kell Info tel märts Pereklubi kell SA Erametsakeskus korraldab metsandustoetuste taotlemise võimalusi tutvustavad infopäeva metsaomanikele: 1. märtsil kella Pärnus, hotellis Strand (Tammsaare pst 35); Infopäeval käsitletavad teemad: Ülevaade metsaomanikele antavatest toetustest aastal ning tähtsamad muudatused toetuste andmise korras Nõuded toetuse taotlejale Erametsaomanike metsa inventeerimine ja metsamajandamiskava koostamise toetus. E-PRIA kaudu taotlemise võimaluse tutvustamine. Metsa uuendamise toetus. E-PRIA kaudu taotlemise võimaluse tutvustamine. Erametsaomanike nõustamise toetus Vääriselupaiga lepingu sõlmimine Pärandkultuuri toetus Kust saab abi toetuse taotluste esitamisel? Ülevaade erametsanduse tugisüsteemist Infopäevast osavõtt on kõigile tasuta! Lisainfo: SA Erametsakeskus Tel Mustamäe tee 50 e-post Tallinn Soovime rentida Teie põllumaad, hind kokkuleppel. Ostame põllu- ja metsamaa kinnistuid. tel Ohtlike puude langetamine (korvtõstukiga) ja kändude freesimine , märts Juuksur märts Kokandusring märts Kingsepp Ostan vanu autoakusid. Tel Professionaalsed ehitustööd 1-3 pikaajaliste Eesti ja Põhjamaade kogemustega ehitajat. Kontakt: Andrus Miller Kooritud ümarmaterjalist (mänd) katusealused, kiiged, mänguväljakud. Katuselaastu lõikamine ja paigaldus. Paras aeg tellimiseks! Jõesuu, tel

20 20 KALDAD: SÜNDMUSED JA TÄHTPÄEVAD VEEBRUAR 2010 Tuhat imekaunist lille, täna puistame Su sülle! Õnnitleme märtsikuu eakaid sünnipäevalapsi! (70 ja vanemad) Nõustan FIE-sid aasta tuludekulude arvestamisel, tuludeklaratsiooni E-vormi koostamisel ja esitamisel. Kaie Toobal, kontakt Pühapäeval, 7. märtsil kell 13 Tori vallamajas MAIRE AUNASTE tutvustab oma raamatut Mitte ainult meestest Olete oodatud! Juhan Aavamägi Endel Juurikas Valve Järvsalu Elma Kaasik Leida Kiisk Ilse-Emilie Korv Kalju Kuura Madis Käige Mathilde Künnapas Leili Laas Jüri Laas Lilli Link Velli Maripuu Helju Mäekivi Linda Nittim Hilja Nuut Mare Prins Oskar Rand Ülo-Jaan Rööp Naima Saar Juhan Tamme Aino Tuuksam Otto Tõnutare Vaike Viileberg Kaljo Võigas Kallid inimesed, kes on ise epileptikud või kelle kodus kasvab epileptikust laps. Saame kokku 16. märtsil kell sotsiaalmajas, et suhelda ja teha edaspidiseid plaane. Info tel: Kaire Teisipäeval 16. märts 2010 Kell Tori Rahvamajas Doonorite Päev! RAHAÜLEKANNE VÕIB VIIBIDA, VEREÜLEKANNE MITTE Vaid unenäos me kohtume ja mälestustes elame VALENTINA PAJULA SELJA KÜLA Et iial Su päevade päikest ei varjutaks murede pilv, sest ema valvab sind väikest, Sa temale terve maailm. ELIMAR ASKO AROP MIA MARIA MITT KALDAD Tori Vallavalitsus Tori vald, Pärnumaa Tel , Faks ee Internet: ee/kaldad Toimetaja Eha Säde, tel Küljendus ja trükk OÜ Hansaprint hansaprint. ee Ajaleht KALDAD ilmub iga kuu viimasel päeval. Hind 5 krooni. Ajalehte saab tellida vallamajast, ilmub postiga. Ajaleht on müügil vallamajas, Jõesuu raamatukogus, Jõesuu Külapoes, Tori raamatukogus, Toris A ja O kaupluses, OÜ Selja kontoris ja dispetšeris, Taali poes. Lugemisvõimalus: * Toris - raamatukogus, Tori Põhikoolis, rahvamajas, vallamajas * Jõesuus - raamatukogus, Viira koolis, "Kodukõrtsis" * Seljal - Selja Algkoolis * Piistaojal - Piistaoja Katsejaama kontoris Lisainfo vallamajast tel