SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte"

Transkript

1 Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada ennast esindama uude - harjunust hoopis suurema valla - volikogusse. Loodetavasti toob kõigi teie valik volikogu laua taha 21 tublit ja tegusat inimest, kes oma küla esindamise kõrval oskavad näha suure valla probleeme ja huve ning leida lahendusi. Ilmselt mõtleb nii mõnigi juba praegu: aga kellest saab tulevase suure valla vallavanem? Seekord toimuvad valimised veel piirkonniti, ühe valimisringkonna moodustab üks endine omavalitsusüksus. Seega pole kellelgi kandideerijatest võimalik saada toetust inimestelt kogu valla territooriumilt. Tundub, et tegelikult sellist kõigis piirkondades suhteliselt ühtlaselt populaarset poliitikut meil hetkel kandideerijate hulgas ei olegi. Võin muidugi eksida - aga kontrollida pole nagunii sel korral võimalik. Millist inimest loodan mina vallavanema toolil näha? Tegusat. Tarka. Otsusekindlat. Et sel valimisperioodil ootab ees väga palju ümberkorraldusi, siis oleks lisaks veel väga hea, kui sellele kohale valitaval inimesel oleks ülevaade omavalitsuste tegemisi reguleerivast seadusandlusest ja kasvõi pisut igapäevase omavalitsustöö kogemust. Nii tundub mulle. Igal valijal on aga kindlasti oma eelistus ja soovid. Kes on need 21, kes hakkavad järgmisel neljal aastal kujundama kohalikku poliitikat ja kes juhib tehtud otsuste elluviimist? Esimesele küsimusele saame vastuse anda juba novembrikuu lehes - heal juhul võib-olla teiselegi. Septembri nimepäevadest. Ülo oli esialgu liivi-eesti Ilo, mis ürikutesse Ylona kirja pandi ja lõpptulemusena Ü-tähe algusesse sai. Ülar, Ülari, Üllar, Üllas ja Üllo on tema teisendid. Üllas ja Ülev võivad aga tuleneda ka mõistetest 'üllas' ja 'ülev'. Maive ja Maivi on tuletatud sõnast 'maa', Taive ja Taivi sõnast 'taevas'. Solveig tähendab Skandinaavias kas 'saagi pärast võitleja' või 'kodu eest võitleja'. Nimest Friedrich (vanasaksa 'rahurikas', 'rahuvürst') on tuletatud Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priidu, aga ka Priidika, Priida ja Priide. Angela ja Angelika pärinevad kreeka keelest, tähendus - 'ingellik'. Ingel on kas nende nimede eesti tõlkevaste, Ingridi ('Ingo kaitse all ratsutaja') lühend või Ingelberga ('ingellik kaaslane') lühend, Aiki on kas Aigi teisend või samuti Angelika tuletis. Regiina tähendab ladina keeli 'kuninganna'. Reina on tuletis nimest Reinharda ('nõukas' või 'rikas süda'). Mariann, Marianna ja Marianne on seoses nimedega Maria ('ülev', 'valitsejanna' või 'kibe, mõru, tõrges') ning Anna ('arm'), ühtekokku niisiis 'ülev arm'. Taima ja Taimi on seotud sõnaga 'taim'. Taidi on tuletatud sõnast 'taidur'. Lembe, Lembi, Lemme ja L emmi on tuletatud vanaeesti sõnast lemb ('armastus'). Aleks, Aalo, Sander, Sanno ja Sass võivad kõik olla tuletatud nimest Aleksander ('meeste kaitsja'). Aleks võib tuleneda ka nimest Aleksius {'kaitsja'). Järg leheküljel 6 1. klass Sürgavere Põhikoolis Sürgavere kooli taasavamine 1. septembril aastal avati Sürgaveres renoveeritud koolimaja. Piduliku sündmuse avas koolidirektor Aires Põder. Sõna said vallavanem Maie Käba, maavanem Kalle Küttis ja ehitajate poolt Toomas Perve. Sooje sõnu ja tervitusi jagasid Suure- Jaani Gümnaasiumi, Sürgavere Raamatukogu, Spordihoone, Lasteaia, Põllumajandusühistu, Suure-Jaani Vallavolikogu ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad. Sümboolse lindi lõikasid läbi vallavanem ja kooli direktor. Kooli saalis toimus 1. septembri aktus. Kooliteed alustas 5 poissitüdrukut. Kõigil külalistel oli võimalus kauni koolimajaga tutvuda. Koolipere tänab kõiki, kes aitasid vanale majale uue kuue anda. Sürgavere Põhikooli õpetajad Sel sügisel alustas Suure-Jaani Gümnaasium õppetööd ühes hoones. Juurdeehituses valmisid klassiruumid kõige noorematele. 1. klassi läks 21 last FOTO: Leili Kuusk 1. september Olustvere Põhikoolis. Tarkuseküünal. FOTO: Jaanus Siim FOTO: Erakogust Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Vana ja tuttava värsirea kohaselt on koolilapse jaoks septembrikuus kõik uus. Ka koolimajad saavad õppeaasta alguseks värskema näo ja ilme. Olustvere Põhikooli õpilased, õpetajad ja töötajad võivad rõõmustada uute koridoripõrandate üle. Projekti rahastas Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute toetamise programm. Pärast siseministri 30. juuni a käskkirjaga kinnitatud hasartmängumaksust toetuse andmise komisjoni finantseerimisotsuse tegemist sõlmisid EAS ja Olustvere Vallavalitsus lepingu, mille kohaselt EAS-i poolne toetussumma oli krooni ja Olustvere Vallavalitsuse poolne finantseering krooni. Töid teostas OÜ Faunid. Töödega alustati juuli alguses. Uus põrand valmis 26. augustiks. Kunstnik Tõnu Kukk kavandas saalipõranda mustri, mille värvid on tuletatud kooli logo värvidest. Kollase-sinise triibuline loob kaltsuvaiba illusiooni ja koduse õhkkonna. Hallikas üldpind harmoneerub akende sinisega. Aitäh Tõnule! Tänan tublisid kooli töötajaid Margot Kõksi ja Kalju Viisutit, kes kauni lõpptulemuse saavutamiseks kaasa aitasid, Olustvere Vallavalitsust ja OTMK-d mõistva suhtumise eest. Liivi Lindemann Olustvere Põhikooli direktor

2 2 LEOLE OMAVALITSUSINFO Suure-Jaani Linnavolikogu väljastati kasutusluba Välja mislaenu krooni; piirnevale Ruusi tee alale vih- Olustvere Vallavalitsus tn 6 elamule; Põl lum aja ndu smi nis tee riu - mavete ärajuhtimise süsteemi Olustvere valla eelarvesse laeprojekti koostamiseks vaja- kunud vahenditest määrati Määrati Suure-Jaani linna nilikud projekteerimistingimu- toimetulekutoetust algatati Ilmatari tn 9 detail- mile esitatakse taotluse ühismeta tänavatele järgmised nised; krooni üksi elavatele isikutele planeering mille eesmärgiks tatud vara kompenseerimimed: Vahtra; Marja; Kalda; on maa kasutamise sihtots- seks riigi poolt. Tiigilohu; Kauba; Vambola tarbe määramine; Suure-Jaani Vallavalitsus munitsipaalomandisse taot- ja perekonnale, kelle kuu nepõik. Osale Veski tänavast an- anti Jaan Teesalu'le nõusolek let i Sür gav ere Põh iko oli, tosissetulek on alla kehtes- ti nimeks Veski põik; erastada ostueesõigusega Määrati hooldajatoetus Kooliaia, Säde, Lõhavere ela- tatud toimetulekupiiri; täiendati avaliku korra eeskir- Karja tn 5 maa suurusega hooldusvajadustega inimese mu ja Kolgioja katastriük- augustikuus maksti hooldajaja - avalikel vabaõhuüritustel 2169 m2; hooldamise eest; sused; toetust krooni vastaei ole lubatud klaastaaras joo- määrati Nurme tn 5 munit- vallahanke Paala Rahvamaja toetati piirkonna eakate ruk- valt Hooldajatoetuse taotle- kide jaemüük; ürituse korral- sipaalomandisse jääva maa rekonstrueerimine teostami- ki ma ar ja pä ev a su ve pi du, mise määramise ja maksmise daja poolt peab olema külas- m a k s u s t a m i s h i n n a k s seks otsustati kasutada välja- Taevere ja L õhavere ni ng korra 11 Hooldajatoetuse tajatele tagatud tualettruumi krooni, maa suurus kuulutamiseta eelläbirääki- Kootsi külapäeva korralda- maksmine ; kasutamise võimalus; m2 ; mistega pakkumist, Märt mist. väljastati ehitusluba Ülde- Suure- Jaani Kult uurimaja hüvitati kolmele ametnikule Perve määrati vallahanke eest Tääksi magistraalkaabli paipõhimääruses muudeti kul- kuvariga töötamiseks vajalike vastutavaks isikuks ning Olustvere Vallavolikogu galdamiseks; tuurimaja asukoht - uus asu- prillide maksumusest määrati hindamise komisjon; Kinnitati osaliselt vaba põllukoht on Ilmatari tn 9; krooni. Andu Heinsoole väljastati majandusmaa kasutusvaldu- nõus loa andmisega OÜ-le Olustvere Vallavalitsus on loeti I korda Suure-Jaani lin- ehitusluba üksikelamu püstigeoloogilise uurimistöö nime- sesse saajate nimekiri. Tehti Eesti Geoloogiakeskus üldna aasta II lisaeelarvet Suure-Jaani Vallavolikogu tamiseks Läätsi kinnistule, maavanemale ettepanek eelisüldmahus krooni; AS Sakala Saeveskile viilhalli tada maatükkidele nr 116 ja tusega Eesti turba balneo- loeti I korda ühineva Suure- nr 2 püs tit ami sek s, OÜ 117 osas Peep Rink'i; loogiliste kasutamisvõima- Kehtestati Kõidama külas Jaani valla põhimäärust. Paalale Kaasiku lauda sõn- võõrandada Olustvere vallas luste uuring ja lähteülesanasuva Metsatööstuse kindega Eestis leiduva raviturba niku- ja virtsahoidla püstita- Olustvere alevikus Järve tänistuga külgneva jätkuvalt miseks ning Kalev Allele hei- nav 5 asuva hoonestamata hulga ja kvaliteedi väljaselgi- Suure-Jaani Linnavalitsus riigi omandis oleva katastritamine toetamiseks; nahoidla ehitamiseks; ki nn is tu (r eg is tr ee ri tu d , , üksuse ja Kõidama veehaarde detailplaneering; Aires Põder kinnitati ametis- Viljandi Maakohtu kinnistus- korraldati maakasutustes se Sürgavere Põhikooli direkotsustati vastu võtta Kõidama osakonna registriosas nr vastavalt omandiõiguse tek- Määrati majanduslikult rastorina; 6322, katastriüksus kele muudatused, kinnitati kes olukorras olevatele koda- külas asuv pärandvara koos- toetati Viljandimaa piirkonnaseisus Lõhavere tee 4-2 kin :002:0700, pindala puuduvad maaüksuste ja ajunikele toimetulekutoetusi konstaablite III suvepäevade 0,27 ha, sihtostarve elamu- tiste maakasutuse maksustakolmele perele kokku nistu, mille endine omanik oli korraldamist. maa), kui vara, mis ei ole va- mishinnad; krooni ja sotsiaaltoetusi Toomas Tirusson; jalik vallale tema ülesannete määrati erastatava maa suukuuele perele kokku vaba põllumajandusmaa ka- täitmiseks, avaliku suulise rus ja piirid Jaama tn 9, sihtsutusvaldusesse saajate ni- Suure-Jaani vallaeelarvesse krooni; enampakkumise korras, alg- otstarve on elamumaa; ühele raske puudega isikule mekirja kinnitati Rein Murik, riigieelar vest laekunud va- hinnaga krooni; Ai va r K un dl a, An dr ea s henditest määrati toimetulemäärati hooldaja ja hooldajale õigusvastaselt võõrandatud võõrandada Olustvere vallas maa tagastati kaasomandina hooldajatoetus krooni Reinberg, Ene Vendla, Heino kutoetust üksi elavatele isiku- Malke n, Mikk Reier, OÜ tele ja perekonnale, kelle kuu Olustvere alevikus Keskuse Malle Jõgi'le ½ ja Maret kuus, hooldaja avalduse alu- Paala., OÜ Pilkes Põhjaka netosissetulek on alla kehsel lõpetati ühe raske puude asuv asustatud korteri- Seppä'le ½ mõttelistes osa- Põllumajandus, OÜ Tällevere testatu d toimetu lek upi iri, omand, kui vara, mis ei ole va- des, Kirivere Mäelt Ülde küga isiku hooldamine; Agro ja OÜ Ageroli; krooni; jalik vallale tema ülesannete las 4,1 ha maatu lundu s- moodustati konkursi Kaunis täitmiseks, avaliku suulise maana; Kodu ülevaatuste tegemi- määrati sihtotstarbed Säde, riigihanke Sürgavere põhienampakkumise korras, alg- Kolgioja ja Lõhavere elamu kooli renoveerimise täiendaseks komisjon koosseisus: hinnaga krooni; eraldati reservfondist katastriüksustele. vad ehitustööd edukaks pakkrooni projekti Eesti Eri- Avo Järve, Leili Kuusk, kujaks tunnistati OÜ Silindia tühistati Olustvere vallavoli- olümpiakoondise meeskond Reeda Sadam, Tiiu Siim ja poolt esitatud pakkumine; kogu 30. juuni otsus nr 19 Serbiasse toetuseks; Ülo Köst. Komisjon valib ise Sürgavere põhikooli renovee- Rauno Närvanenile korteri oma liikmete hulgast esi- määrati Päraküla külas Eesti seoses Turu Jüri kinnistu ja- rimistööde lõpetamiseks võeeraldamine Päikese 4-3 majja. mehe; Höövelliistu kinnistule ja gamisega määrata tekkiva kintakse täiendavalt investeerinistu nimeks Pere Jüri. 16. oktoobril valime Suure-Jaani vallavolikogu liikmeid 16. oktoobril 2005 ees seis- vallast üles seatud kandidaa- vad valimised on senistest tide vahel. erinevad, kuna valime nelja- Volikogu liikmeid valitakse aastaseks valimisperioodiks Olustvere vallast 5, Suurejaoskonnas nr 5. resti peale hääletamistule- päeval. linnas Tallinna tn 5 valimis- võimalikult kii- se avalikustamisele järgneval 21 volikogu liiget uuele ühi- Jaani linnast 4, Suure-Jaani nemisel tekkivale Suure- vallast 8 ja Vastemõisa vallast Kohalikes valimisjaoskon- muste kindlakstegemist. Esimene volikogu istung Jaani vallale. 4. dades toimub eelhääletamine Valla või linna valimisko- kutsutakse valla valimisko- Valijale enesele sisulisi Hiljemalt 26. septembriks 10. oktoobrist kuni 12. ok- misjon registreerib valitud misjoni esimehe poolt kokku muudatusi siiski ei ole, sest peavad kõik valijad saama toobrini, iga päev kell volikogu liikmed oma otsuse- hiljemalt seitsmendal päeval valimised toimuvad neljas va- postiga valijakaardi, kuhu on kuni Toimub ka hää- ga pärast valimispäeva, kui pärast valimistulemuste väl- limisringkonnas. See tähen- ka märgitud valimisjaoskonjärgset valimisjaoskonda. ja Riigikohtule kaebuste esi- Veronika Ringo letamine väljaspool elukoha- Vabariigi Valimiskomisjonile jakuulutamise päeva. dab seda, et valija läheb en- na asukoht ja hääletamise diselt oma harjunud vali- ajad. Kes ei ole nimetatud Valimispäev on 16. oktoo- tamise tähtaeg on möödunud Suure-Jaani valla misjaoskonda ja valib oma tähtajaks valijakaarti saanud, ber. Hääletamine algab kell või kui nimetatud kaebuste valimiskomisjoni esimees peavad pöörduma oma valla ja lõpeb kell Toi- kohta on tehtud lõplikud otsekretäri poole. mub ka kodus hääletamine. sused. 3. oktoobrist kuni 7. ok- Kõige kiiremini saab vali- Valimistulemused loetakse toobrini saab eelhääletada mistulemustega tutvuda In- väljakuulutatuks ja volikogu väljaspool oma elukohajärg- terneti vahendusel - andmed liikme volitused algavad valla set valimisjaoskonda Viljandi si se st at ak se aa dr es si le valimiskomisjoni poolt otsu- Segapakendi kogumisest Olustvere vallas Olustvere valla jäätmekava Näiteks: a määrab, et Plast - või-, kohupiima-, jo- Olustvere vallas asuvate gurti-, toiduõli-, ketšupi-, mamüügipunktide (edaspidi joneesi-, kosmeetikapakenkauplused) juurde tuleb pai- did, plastnõud ja -karbid jm galdada konteinerid, kuhu puhtad plastpakendid; tarbija saab ära anda (ilma ta- Klaas - pudelid, purgid jms; gatisrahata) ostetud kauba Metall - toidu-, konservi- ja pakendid ehk klaas-, joogipakendid ning metallplekk-, plast- ning kartong- kaaned- ja korgid; pakendi. Joogikartong - piima-, jo- gurti-, mahla- j m puhtad määrdunud pakkepaber. Käesolevaks ajaks on pakartongipakendid. Pakendid tuleks: kendikonteiner paigaldatud Ei sobi: eraldi koguda, Olustvere alevikus kaupluse 1. Tagatisraha märgiga me- tühjendada ja võimalusel lo- A ja O juurde. Lähiajal tuletall-, plast-, ja klaaspa- putada, vad need veel Tääksi, kend; kokku suruda, Mudiste, Ülde kaupluste 2. Ohtlike jäätmete paken- viia vastavasse konteinerisning ka Olustvere alevikus did (aerosooli-, kodukee- se. elamutsooni prügikonteine- mia-, liimi-, värvi-, lahus- Kuna neid pakendeid saab rite juurde. tipakendid; ära anda tasuta, siis vähe- Täiendav info pakendi ko- 3. Kummist tooted; neks tavalisse konteinerisse gumisest veel kauplustest 4. Kasutatud pabernõud ja viidava olmeprügi kogus ning internetist: papptopsid, jäätise- ja ning ka selle eest makstav Rein Murik kommipaberid, toiduga tasu. Maa- ja keskkonnanõunik

3 LEOLE Armastuse lugu Võhma linnapäevadel on tavaks valida Kesk-Eesti Peavallavanem. Sel aastal pälvis tiitli ja karika Suure- Jaani Linnavolikogu esimees Priit Toobal. Eelmised karikaomanikud on Jaak Aab (1998, 2002), Vahur Roht (1999), Tarmo Riisk (2000, 2001), Urmas Kupp (2003) ja Ants Pärna (2004). jooksul tehtud. Pöördusin palvega vanu aegu meenutada paari toona Seda lugu võiks alustada ametis olnud inimeste poole, nii: Kui mina eelmise aasta- kuid kahjuks ei olnud nad tuhande lõpus (aastal veel (enam?) valmis neil tee- Toim) Suure-Jaani linnavalit- madel pikemalt rääkima. susse tööle tulin, oli ühinemikorda Meenutati vaid, et esimest se teema juba väga vana. oli ühinemisest juttu Mida mina mäletan? aastal. Tõe huvides tuaastal tehti hoogsalt leb muidugi märkida, et kui Olustvere-Suure-Jaani ühist diktofoni läheduses ei ole, arengukava; uuriti, millist nigendiks muutunud lugu kuul- võib sellest ajast mõnd pea leme rahvas tulevasele omavada. litsusele soovib; korraldati rahvakoosolekuid ja rahvakümalt meenutada, siis otsusta- Kui inimesed ei taha pikesitlus. Küsitluse tulemusel saadi küll aastal sin vaadata, mida paberid Olustvere ja Suure-Jaani valterjalidega, mille olen päran- räägivad. Avan kausta malas ei poolt hääletanute muljetavaldav protsent - duseks saanud ja millel on Suure-Jaani vallas 69% ja kiri Ühinemine Olustvere vallas isegi 82%, Kõige vanem dokument on kuid väikeseks jäi osalenute siin Suure-Jaani kihelkonna arv - Suure- Jaani vallas isegi valdade esindajate koosoleku vaid 15%. Paljud inimesed protokoll Osalesid vastasid sellekohasel küsimusele Are Aua, Rein Murik, Ülo otse, et mis te ikka Köst, Tõnu Siimsoo, Ain jahute ja meie käest uurite, Olesk, Märt Perve ja Ants tehke see asi ükskord ometi Velleste. Külalised: VOL-i ära. Toonane tulemus: teismaavanem tegevdirektor Märt Moll, tele omavalitsustele ühinemisettepaneku Helir-Valdor teinud Suurenik Seeder, omandireforminõu- Jaani Vallavolikogu muutis Einar Laukse ja Riigikogu meelt ja otsustas mitte ühineda. saadik Heikki Raudla. Suure-Jaani linnal ja Ettekande tegi Olustvere Olustvere vallal puudub aga vallavanem Are Aua. Ta rääühine piir. kis, et kihelkonna valdasid Omavalitsuste ühinemise seovad tihedalt väga paljud teema vaibus seejärel paariks eluvaldkonnad, mistõttu ei aastaks, kerkides uuesti esile saa peaaegu ühtki küsimust aasta lõpupoole. Et teta kõigi omavalitsuste osavõtugemist on lähiminevikuga, arutada. Veel lisas ta, et mida kõik veel hästi mälekaksikvõim Suure-Jaanis on sisuliselt tavad, siis tekkis mõte hoopis meetri raa- uurida, millal ühinemise teeüksust. diuses on kaks omavalitsus- ma päevakorda kerkis ja mida on rohkem kui kümne aasta Heikki Raudla tutvustas Lapse võimalikud FOTO: Leili Kuusk 3 XVIII Vanad Viljandist. 3.18,5, paigalt kõrgushüpe Põhivõistlusel säras Eesti 1.60, paigalt kolmikhüpe Olümpiaalad koondislane Sirkka-Liisa 9.26,5 ja odavise mõlema Kergejõustikuvõistlus Kivine (Tartu), kes võitis 4 käega ( ); XVIII Vanad Olümpiaalad ala võistluste rekordiga: 60 m kuulitõukes oli parim Genro toimus augustikuu algul. jooks ajaga 7.62, paigalt kau- Paas (KJK Saare) Võistluste lipu heiskasid üks gushüpe 2.68,5, paigalt kolnoorimaid osavõtjaid Geidi mikhüpe 8.03 ja paigalt kõr- võitis Hendrik Voll (Nõmme ( ), kettaheite Õunap ja I Vanad Olümpia- gushüpe Kuulitõukes SK) ( ). alad võistlusest osavõtja oli parim Jana Kohv Tihedam ala oli raskusheide, Jaak Riis. (Viljandi) (10.87+ris: 1. Genro Paas kus neli meest oli ühes meet- Noorte tulemused: Sten 7.37), kettaheites Mare Külv Roosaar (C. R. Jakobsoni (Rõngu) ( Aivar Hommik (Viljandi) Gümnaasium) võitis kõik 18.95), odaviskes Piret Hannes Simuste poistele kavas olnud alad, 60 Kuresson (Audentese Üli Kaupo Valb (Tartu) m , paigalt kaugushüpe kool) ( ), , paigalt kõrgushüpe ra sk us he it es Hä li -H er ta Võistluste korraldajad täna ja kuulitõuge mõlema Haavapuu (Emmaste) vad kõiki sponsoreid. käega Kõigil aladel Meeste võitjad: 60 m jooks Hugo Hommik saavutas II koha Ristjan Peep Päll (Tartu) 6.97; vil- SK Vanad Olümpiaalad Johanson (Kildu PK), kuuli- jandlane Kristo Galeta võitis president tõukes sai kolmanda koha neli ala: paigalt kaugushüpe Hendrik Ebber (Suure-Jaani Gümnaasium), teistel aladel oli kolmas Andres Andrei (Pärnu). Tüdrukud võistlesid samadel aladel: Sille Tuuling (Olustvere PK) sai 1. koha 60 m jooksus (9.72) ja paigalt kaugushüppes (1.79). Paigalt kõrgushüppes oli esimene Sharon Põder (Viljandi Maagümnaasium) ja teiseks tuli 5-aastane Geidi Õunap (Viljandi). Kuulitõukes mõlema käega sai 1. koha Anna-Maria Kaseoja FOTO: Janika Siim Riigikogu menetlusse jõud- Are Aua: Kui ühinevad ai- neli maakorraldajat, veterivat valdade liitumist regulee- nult Suure-Jaani vald ja linn, naararst, vallaarst, jurist, riva seaduse projekti. Ega siis Olustvere sureb ääremaa- ökonomist, kaks asevallavaprotokolli kirja pandus muid na välja. Ühinemine Kõo või nemat, kolm nõunikku, metolulisi erinevusi praegu keh- Saarepeedi vallaga ei ole mei- sainsener, reformi spetsiativaga ei märkagi, kui et lõp- le sobiv. list, koristaja. liku otsuse tegemise õigus oli Ülo Köst:... Suure-Jaani Jär gmi ne dok ume nt on toona planeeritud Riigikogu- ei ole mitte linn, vaid väike Suure-Jaani Linnavolikogu le, praegu kehtiva seaduse küla, kus midagi ei ole. majanduse ja arengu komisjärgi teeb otsuse Vabariigi Are Aua: Ajalugu paneb joni protokoll Valitsus. Konkreetsetest toe- kokkuvõttes kõik paika - kitustest ei olnud siis ka juttu. rik. Märt Moll, Ülo Köst ja Ago Osalesid Raimo Ronimois, Veel räägiti sellest, et ühi- Ants Velleste : Propaganda Alliksaar. Otsustati, et linnanevate omavalitsuste ametni- eesmärk ei ole mitte liitumikele oleks vaja mingeid ga- ne, vaid piirkonna areng. Siimsoo - Toim) artikkel vol iko gu esi meh e (Tõnu rantiisid, kui nad töö kaota- Otsustati kahe kuu jooksul Sakalas on kahjustanud vad, sest muidu tekib amet- viia kõigis volikogudes läbi suhteid Suure-Jaani ja nike poolt vastuseis ja et ühi- koosolekud ühinemise küsinemise kulud võiks kanda muses, et selgitada välja, kas tegevusplaan selgitamaks Olustvere vallaga. Koostati riik, kuna ühinemine on ka peetakse protsessi algatamist välja, mis ühinemine mak- riigile kasulik. vajalikuks. sab, millised on kokkuhoiu- Räägiti ka sellest, et karde- Kaustas järgneb protokolliettepanek otsustada alustada võimalused. Tehti volikogule takse ääremaastumist ja kü- le valla ametite struktuur. lade väljasuremist. Ameti- ja töökohti on selles ühinemisprotsessi. Silma jäävad veel järgmised kokku 33,5. S.h hakkavad Järgneb väljaütlemised: silma neli sotsiaaltöötajat, Leili Kuusk ded ja meeldetuletused: ning nõudlik ajajärk ka vane- tu ei tohi kiirustada juba pea- bussi ootavad lapsed tihti- Kui laps pole käinud lasteohud kooliteel male. Liikluseeskirja järgi tunud sõiduki varjust tee üle- peale jooksma ja üksteist taga aias, on kasulik enne kooli al- peab helkurit kandma pime- tamisega. Ohtlik on seisva ajama ning mänguruumi sõi- Selleks aastaks hakkab suvi gust koolitee koos vanemateotsa saama ning värvirikas ga läbida. Selline kogemus korral kõnniteeta ja valgusta- ge õigem on lasta buss ära Lapsevanem peaks täpselt dal ajal või halva nähtavuse auto varjust teele rutata. Kõi- dutee arvelt suurendama. sügis koos oma pimedate ja annab lapsele esmase etteku- mata teel. Kui siiani on polit- sõita ja alles siis sõiduteele teadma, kui kaua kulub lapvihmaste õhtutega pressib jutuse koolitee rutiinist, reeg- sei piirdunud ilma helkurita astuda. Kui aga tegemist on sel koolitee läbimiseks aega. peale. litest ja liiklusnormidest. Sa- pimedas liikuvate jalakäijate pikemat aega seisva suure Arvestada tuleb muidugi bushoiatamisega, siis nüüd on veoautoga, on mõistlikum si ootamise aega. Iga lapsevanema jaoks on muti saab lapsevanem infot, tema laps kõige targem, nu- kuidas laps tuleb toime suh- hoiatamiste aeg möödas ning mööda teepeenart või kõnni- Siinkohal tahaks lapsevanerikkujaid hak atakse k a trah- teed tükk maad edasi liikuda matele veelkord meelde tule- tikam ja taiplikum. Paraku teliselt keerukas olukorras aga ei ole kõik inimesed võrd- liikluses. vima. kohta, kus seisev veoauto tada, et lapse koolitee ei pea sete võimetega ning lapsedki Tehke selgeks lapse kooli- Minimaalne trahvisumma enam teed ei varja. olema mitte kõige lühem, vaid erinevad üksteisest oma tee. Vajadusel käige see koos võib olla kuni krooni. Ületa teed ristmikul või kõige ohutum tee kodust kooarengu ja temperamendi poo- läbi. Ja mitte üks, vaid mitu Kui aga helkurita jalakäija te- mööda ülekäigurada. Ristmi- li. lest. korda! kitab liiklusohtliku olukorra, kul on sõidukijuhid üldjuhul Soovin kõikidele kooliminevõib trahvisumma kasvada tähelepanelikumad ja ka kii- jatele meeldivat kooli algust Ees on aga aasta kõige oht- Muretsege lapsele helkur ja likumad kuud liikluses, kus kontrollige selle kandmist. kümme korda suuremaks - rused on seal väiksemad, ja ohutut kooliteed. ilmastiku tõttu vahelduvad Samas ei tohiks helkuri kand- kuni kroonini. Muret- kuid ka siin tuleb liiklusreeg- Harry Andresson kiiresti teeolud ning varakult mist unustada ka täiskasva- sege omale helkur, sest see on leid järgida. Suure-Jaani saabuv pimedus toob täien- nud. odavaim elukindlustus. Jätke meelde, et tiheda liik- konstaablijaoskonna davaid ohte. Kooli algus on pingeline Kõige rohkem õnnetusi juh- lusega tänav pole mängupaik. juhtivkonstaabel Alljärgnevalt mõned nõuan- tub tänavat ületades. Seetõt- Bussiga kooli sõites kipuvad

4 4 LEOLE Seal, kus olid. Laulis ansambel Meelespea. Kultuurimaja rukkiväli... lauluringi esindas Peeter Sel aastal tähistas Suure- Todoruk. Peo naelaks oli kind- Jaani juba kolmandat korda lasti Ugala teatri näitleja rukkimaarjapäeva suure rah- Luule Komissarov, kes koovapeoga. Kolm aastat tagasi milise miimikaga ja iga oma tekkis sotsiaalkomisjoni liik- lausega rahva hulgas naerumel ja eakate klubi Meeles- pahvakuid esile kutsus. Vahepea presidendil Eha Lepikul tekste luges ja teadustas Vello mõte korraldada sügisene Aleksejev, kes oli selles rollis rahvapidu just veidi eakamale ka esimesel aastal. seltskonnale. Komisjonile Eelmisel kahel aastal oli põmõte meeldis ja asuti tegutse- himõtteks, et pakume rahvale ma. Eelmisel aastal otsustati ka mõnda rahvustoitu. Esimeüritus korraldada perepäeva- sel aastal olid selleks aktsiana, kuhu olid oodatud kõik - selts Vilma poolt valmistapojad ja tütred, emad ja isad, tavad erinevad leiva ja saia vanaemad ja vanaisad. sordid. Teisel aastal pakkusi- Käesoleva aasta 14. augustil me leiba, mett ja piima. Sel toimus Rukkimaarjapäev juba aastal otsustasime mulgipudkolmandat Luule Komissarov rahvast naerutamas FOTO: Maret Aaboja korda. Pidu alus- ru ja piima kasuks. Puder salgavad pealtvaatajad. Pärast Lepikut ja Ly Uuetoad, tänan Kuusele. Eriline tänu Luule tas Suure-Jaani Gümnaa- maitses tõesti kõigile hästi ja kontserti tantsiti ansambli p ud ru va lm is ta ja id Ed a Komissarovile. Rahaliselt aisiumi puhkpilliorkester, kes kokad said suure kiituse osa- Rix pilli järgi veel vähemalt Nodaperat ja Ülle Vahtramäed tas meid Suure-Jaani Vallataas oli pea täies koosseisus ja liseks. tunnike. ning Aivar Kundlat, kes meid valitsus. näitas, mida suudab. Esinesid Kuigi pea terve kontsert Usun, et vaatamata halvale piimaga sponsoreeris. Suur Loodan, et pidutseme järgveel Olustvere seenioride möödus vihmas, oli üritusel ilmale läks sellelgi aastal pidu tänu kõigile kollektiividele ja misel aastal jälle! tantsurühm ja lauluansambel. külalisi üle 170 inimese. Ma korda ning võime traditsiooni nende juhendajatele. Aitäh Suure-Jaani pakkus ka oma- Priit Toobal olen kindel, et keegi kohale- jätkata ka tulevatel aastatel. Maret Aabojale, Riina poolse kultuuriprogrammi. tulnutest ei kahetse tulemist Suure-Jaani Linnavolikogu Kuid ega ükski pidu ei lähe Mankinile, Veiko Sepale, Tantsis simmanitantsurühm ja kõik said veelkord tõdeda, esimees korda ilma suurepäraste kaa- Rihet Averile, Vello Hilised õied, kes sel korral et meil Suure-Jaanis on teo- Rukkimaarjapäeva saaitajateta. Ma tänan sotpeakorraldaja Aleksejevile, Evi Männile, minu arvates eriliselt säravad tahtelised tegijad ja ennast- Aave Toomsalule, Leili siaalkomisjoni liikmeid Eha Loitsuke tantsis Soomes sime järgmisele esinemisele esineme hiljem. Seal tantjuba tuttavale laadaplatsile. sisime ainult neli tantsu. Meid vaatasid müüjad ja Pärast saime vanadekodus Ulvila päevade külastajad. ka süüa. Varsti pärast sööki Seegi esinemine läks hästi. jätsime hüvasti ja hakkasime Pärast seda oli meil natukene Helsingi poole tagasi sõitma. vaba aega. Meid kutsuti küp- Bussisõit oli väga lahe, sest sist sööma ja morssi jooma. me laulsime paljusid tuntud Ootas ees selle päeva viimane laule ja tegime niisama nalja. esinemine, mis oli nahatöös- Kui Helsingi sadamasse tuse õuel. Natukese aja pä- jõudsime, märkasime, et meil rast sõitsimegi sinnapoole. on veel vaba aega. Käisime ki- Kohale oli tulnud ka natuke riku juures, milleni viis kivist inimesi, et vaadata meie tant- trepp, mis kaugemalt paistis simist ja seejärel ühiselt laul- nagu sein. Mõned läksid päda. Õnneks läks ka seal kõik rast seda ka turule, aga teised hästi. suundusid tagasi sadamasse. Meid viidi tagasi ühikasse ja Varsti hakkasimegi laevale seal vahetasime uuesti rii- minema. Laevasõit oli sama Jenkast sai Soomes Loitsukese lemmiktants FOTO: Erakogust deid. Siis suundusime Vana- tore kui Helsingisse tulles. küla kooli sööklasse sööma. Kella kuue paiku jõudsime 5. augustil kell 7 hommikul meie buss kiirteele. Kiirtee mad. Kui meie ära väsisime, Toit oli väga maitsev. Kui Tallinnasse. Otsisime oma hakkas meie buss sõitma kõrval oli näha ka kaljuseinu. hakkasid hoopis nemad tant- kõigil söödud oli, sõitsime bussi üles ja hakkasime Tallinna poole. Loitsukese Umbes kolme tunni pärast sima. Varsti lõpetasid ka ne- Pori linna. Muide, Pori on Suure- Jaani poole sõitma. rahvatantsurühm oli nimelt jõudsime Ulvilasse. Seal nä- mad, sest aeg oli juba maga- Soomes suuruselt kümnes Bussis me midagi erilist ei kutsutud Soome Ulvila linna gime ühikatubasid, kus me ma minna. linn. teinud, sest enamik lapsi olid päevadel esinema. Kuna sõit ööbima hakkasime. Meile oli Laupäeva hommikul tõusi- Kui kohale jõudsime, oli reisist väsinud. Suure-Jaani oli pikk, otsustasid mõned valmis tehtud puder kissel- me kell kaheksa. Siis sõime kella kuueni vaba aega, sest jõudsime kell üheksa. Meile meist magama jääda. Sõitsino. Vaba aja sisustasime kes olid rõõmsad, et me koju liga, mida võis süüa lõuna- homm ikus t. Oli ka päri s kell kuus pidime minema kin- olid vastu tulnud vanemad, me Tallinna sadamasse um- söögina. Kell kuus oli meil ju- hirmsaid ja naljakaid juhtubes kaks tundi. Vahepeal jukäimisega. Mõned käisid ka loodame, et Loitsuke hiljem ba esimene esinemine. Enne meid. Nimelt jäi üks meiega Anttila kaubanduskeskuses tulime. Reis oli väga tore ja tustas linnapea Ülo Köst meimujal. Kell kuus saime kõik veel kuhugi välismaale reisib. seda aga pakkisime asjad lah- kaasasolnud lapsevanem wcle elust Soomes ja sellest, mikino ees kokku ja läksime Karmen Kink ja ti ja uudistasime oma uusi tu- sse luku taha. Kui ta sealt da ta on ise kogenud. be. Varsti tuligi hakata rahva- lõpuk s välja sai, läksi me Kui me sadamasse jõudsi- riideid selga panema. Esine- Ulvilasse ekskursioonile. Seal filmi vaatama. Filmi pealkiri Kadri Johanson me, kandsime kotid bussist ma sõitsime Hansakeskuses- nägime ühte koolimaja ja oli Fantastiline nelik. Film välja ja ootasime õues, kuni se. saime päris sees ka käia. Mei- oli väga huvitav ja kestis um- Nägime kohe, et seal on libe le anti sealt kaasa sporditar- bes kaks tundi. Pärast filmi Arvamus buss ära pargiti. Seejärel läkvaatamist läksime ühisela- Sel suvel osales naaberrii- sime sadamahoonesse sisse. põrand ja et tantsimisega võib beid vabaks ajaks. Oli huvitav Natuke aega sai seal ringi vaatantsurühm Loitsuke. Mi- raskusi tulla. See oli üldse vaadata Soome laste klassi- musse tagasi. gis Soomes Ulvila päevadel data, kuid juba varsti läksime kõige lõbusam esinemine, ruume, ka spordisaal oli lahe. Õhtul mängisid suurem osa passikontrolli. Pikast koridopäeva tantsulaste ja nende sest paljud hakkasid naerma, Edasi läksime laadaplatsile. lapsi pesa- ja jalgpalli. Päris nul oli meeldiv võimalus kolm rist pääsesime laevale. nähes meid libastumas, ning Seal müüdi igasuguseid asju, huvitav oli vaadata. Kella Laevaga SuperSeaCat ise naersime ka palju roh- iga müüja oli isemoodi riides, üheteistkümne paiku pidime saatjatega koos sõpruslinnas sõitsime poolteist tundi, selle kem. Peale esinemist anti iga- kuna laata peeti keskaja stii- magama minema. olla. Vastuvõtjatele ja mullegi aja sees jõudsime käia poes, ühele väike pakk maiustus- lis. Pärast saime seal lõheka- Järgmisel hommikul pani- oli meeldivaks üllatuseks laevatekil ja saime ka niisama tega. Siis sõitsime tagasi ühi- lasuppi. See maitses väga me kohe rahvariided selga ja meie laste väga tubli esineistuda. Pärastpoole oli huvirahvale tutvustati nii meie kasse. Vahetasime riided ja hästi. pakkisime asjad kokku, sest mine viiel kontserdil. Naabertav vaadata, kuidas Helsingi juba varsti kostis õuest tant- Pärast ekskursiooni läksi- enam me ühiselamusse tagasadam paistma hakkas. Kell sumuusikat. Selgus, et mõ- me tagasi oma ühikatubades- si ei pidanud tulema. Sõime rahvatantse kui -riideid jõudsime sadamasse. ned tüdrukud olid otsusta- se ja panime rahvariided sel- hommikusööki ja pärast seda Suur tänu tantsulastele Meile tuli vastu väike buss nud tantsima hakata. Varsti ga. Seejärel suundusime esi- läksime kirikusse jumalatee- kontsertide ja meeldiva reisi- Ulvilast. ühinesid ka ülejäänud lap- nema raamatukogu ette. Seal nistusele. See kestis tund ae- seltskonna eest. Usun, et teil Linnast väljasõit oli huvilinna veel mitmel pool maa- sed. Tantsisime niimoodi, et oli väga tore tantsida. Meid ga. Seejärel sõitsime vanade- on tulevikus võimalik meie tav, sest seal oli rohkelt rahilmas tutvustada. tüdrukud tantsisid poiste ja tulid vaatama päris paljud kodusse esinema. vast ja ka palju vaatamisväärtulid vaatama ka lapsevane- ka pilti. Kohe peale seda läk- natuke aega, sest arvati, et me Ülo poisid tüdrukute osa. Meid inimesed ja pärast tehti meist Esinema minemine võttis susi. Peale Helsingit pööras Köst

5 LEOLE Kootsi ja Võitla. Samal aastal asutati bakasvatusega. ka Kootsi külaselts. Külal on Rukkimaasaare talu pere- Karjasoo küla oma logo, mille autoriks on mees Ants Müür on oma marahvas tuli kokku Ants Müür Rukkimaasaare japidamisse hobuse muretsetalust. Päikesekollane süm- nud. Selles talus loomaar- Päikesepaistelisel augustiboolika kaunistab rukkilille- mastust jätkub, sest varem kuu laupäeval kogunes Karjasoo ja Kootsi küla rah- sinist külalippu. pidas Ants ka lambaid. vas küla mänguväljakule esiniga. Külade ajalugu tutvus- niks teha laeva Suur Tõll Päevakava jätkus ajalootun- Oma kodu on jõudnud kau- mest külapäeva ja taasisetas Mart Saare Muuseumi kapten Olaf Vaarma, kelle peseisvumispäeva tähistama. Külapäeva avas tervituskõneuurib ka kohalikku ajalugu. Mesilat on mitmel korral ka- töötaja Kalle Jaaniste, kes renaine tegeleb mesilastega. ga külavanem Linda Võitla. Esmakordselt on Kootsi küla ru kimbutamas käinud. 5 Ürituste läbiviimise andis ta Karjasoo küla endisele elani- mainitud aastal Poola Aasaniidu talu on hakanud kule Jaan Goldingule. revisjoniprotokollis. taas tama Peeter ja Rut h Küla lipu heiskamise juures Karjasoo külast Jüriõue ta- Karma Viljandist. Oksjon FOTO: Jaanus Siim olid koos külavanemaga küla lust on pärit kirjanik A. H. Kõigile meeldib ju elu maal, Tammsaare ema Ann on küla suurim lambafarm. Kes spordi vastu huvi ei kõige vanem elanik Laine kus on vaikus ja rahu. Bakhoff, kelle sünnikoht on Talu perenaine Juta armastab tundnud, neil oli võimalik kü- Vaarma ja kõige noorem - Loodusest on palju loomintähistatud mälestuskiviga. väga käsitööd ning meister- lastada perekond Võitla faa- Heleri Jaska - koos isaga. gumaterjali saanud ka heli- Peale muusikalisi vahepalu dab lambavillasest lõngast sani- ja põldpüüfarmi. Farmi Rahvas võttis kätest kinni ja looja Mart Saar. Kord jalutajätkas ajalootunniga Jaan ilusaid esemeid, mis olid väl- vastu tunnevad huvi ka pal- moodustas ümber lipuvarda nud helilooja minu isaga met- Golding, kes tutvustas külasuure ringi. Lipp heisati laulu sas, võtnud järsku isal õlast ja pandud külarahvale tutvu- jud väliskülalised. elu etappide kaupa. miseks. Peo ametliku osaga hakatigi Mu isamaa armas saatel. kinni ja öelnud: Kuula, kuu aastal oli Karjasoo Hea koduõllega kostitas kü- lõpule jõudma. Külavanem Päev jätkus tervituskõnede- la, mis need puud sulle praekülas 140 elanikku. Kolga vallavanem Maie Käbalt ja gu räägivad. larahvast Ruusivälja talu pe- alustas tänukirjade üleand- hooside rajamisega hakkasid remees Mati Vainura. Õlle misega. Esimesena tänati naaberküla vanemalt Aivar Ajalootund lõppes ja kava noored külast lahkuma ja linvalmistamise saladuse on Suure-Jaani Vallavalitsust ja Siimult. Olaf Vaarma jätkus laulu ning muusikaga. nades tööd otsima - Karjasoo Mati omandanud oma isalt. vallavanem Maie Käbat. Kü- Karjasoo külast tervitas ja Vaadati vanu fotosid, mida külaelu hakkas paranema Õlu ei ole tuju tõstmiseks, lapäeva läbiviimine ja korvkinkis külaseltsile puidust külarahvas oli kaasa toonud. siis, kui maa läks Suuresuveniirnukkude komplekti. Käsitöötelgis rippusid maalid vaid janu kustutamiseks. Tu- palliplatsi valmimine said Jaani Metsamajandi kasu- ju aitasid tõsta Kalev Võitla teoks suuresti tänu Kohaliku Seejärel kuulati puhkpilli- ja fotod. Käsitöönäitusega tusse. Elanikel lubati rohkem jahijutud. Omaalgatuse vahenditest muusikat Enn Siili ansambli esinesid Maive Ottas ja Ellen kariloomi pidada ja heina Jätkusid spordiüritused. saadud toetusele, millega esituses. Järgnes Kalju Siili Bäärs Suure-Jaanist. teha. Maaharimist ja heinatepereansambel koosseisus Suurt huvi pakkus Luule Spordimänge viis läbi Jaan Kootsi küla areneb minevigemist toetas oma vähese teh- Jaska. kule toetudes. Projekti kaas- Sandra Siil, Silvar Siil ja Reeli Lippuse ettekanne Kootsi künikaga Kaansoo metsaülem Külanoorte ühise nõu ja finantseerijaks oli Suure- Juntson. Reeli on pärit tun- la elust ja tegevusest. Luulel Jaan Jaska, kes külarahvalt jõuga olid valminud külakiik, Jaani Vallavalitsus. tud muusikute perest - tema oli kaasas vana vändast ülesselle eest kiidusõnu kuulis. võrkpalli- ja korvpalliväljak. Peale tänukirjade üleand- onu mängib ansamblis keeratav grammofon vanade Peale metsamajandi likvidee- Uus korvpalliplats oli vaja mist korraldati oksjon. Oks- Untsakad. Kalju Siil elab plaatidega. Luule isa oli külas rimist hakkas ka külaelu sisse õnnistada. Selleks olid joni tarbeks oli kaasa toodud Kroonilohu talus, kus ta kas- olnud aktiivne sporditegelauuesti lagunema. mängumehed katnud korvi vaipu, kasemahla, linnu te- vatab tomateid ja kurke, mil- ne. Vestelda oleks võinud Valla abiga on külla ehitatud õhukese kilega. Esimese hispesakast, suveniire jm. lega kostitati ka külarahvast. kaua, kuid ajagraafik ei võiuued elektriliinid, korrasta- prooviviske tegi vallavanem Pidu jätkus Siili perean- Vaba aega sisustab Kalju maldanud pikka ettekannet. tud teedevõrk ja sillad. Külas Maie Käba. Nalja tegi see, kui sambli tantsumuusikaga. koos laste ja lastelastega laul- Kääramäe talu Roosid olid on veel vaid kaks peret, kes pall ei kukkunudki läbi korvi- Süüdati ka lõke. Spordiplat- mise ja pillimänguga. kohale jõudnud maitsva supi tegelevad loomapidamisega. rõnga. Sportmängude vastu silt kostus pallimatse ja tant aastal valis külarah- ja kasemahlaga. Veel ootas Lisaks tegeleb Mart Saare on külanoortel suur huvi - suplatsil keerutati jalga kuni vas Kootsi ja Karjasoo külale külalisi nende poolt valmista- Muuseumi töötaja Kalle väljaku poole tatsas komista- pimeduse saabumiseni. ühise külavanema - Linda tud saslõkk. Kääramäe talus Jaaniste põhitöö kõrvalt lam- des isegi väike poisihakatis. Jaan Golding Lapsed stardivad vihmale vaatamata ümber järve jooksule Järvepidu sai 45 tsahka ja Suure-Jaani linetantsijad. Õhtujuht oli Kuld- Seekordsel peol pakkusid suu Margus Kastor. meelelahutust vabariigi pari- Vihmast ilma arvestades komad noored puhkpillimängunes peolisi üllatavalt palju. gijad, heatujuband Tsahka- Järvepeo karaoke FOTOD: Maret Aaboja III Trompeti Töö oli sisukas, hariv ja väga mia ilmestab oma kontserkasulik just meie puhkpilli- tidega meie linna kultuurielu Suveakadeemia mängijatele, kes said väga ja innustab kohalikke noori 3.-7.augustini toimus head õpetust professionaal- rohkem muusikaga tegelema. Suure-Jaanis üle-eestiline III setelt juhendajatelt. Mul on Tänan toetajaid, kelle abiga Noorte Trompeti Suveaka- hea meel, et Suure-Jaanist on kogu projekt õnnestus: Eesti deemia. Trompetilaagrist võt- sirgumas tubli järelkasv, eriti Kultuurkapital, Eesti Kultis osa 22 Eesti tippu kuulu- tromboonimängijatest. Väljas tuurkapitali Viljandimaa eksvat noort puhkpillimängijat oli neli kohalikku trombooni- pertgrupp, Hasartmängu- Tartust, Tallinnast, mängijat. Pean suveakadee- maksu Nõukogu, Suure- Orissaarest, Jõhvist, miat noortele pillipuhujatele Jaani Gümnaasium ja Pärnust, Keilast, Jõgevalt jm. suvesündmuseks nr 1. Suure-Jaani Linnavalitsus. Nendega koos harjutasid pil- Kohaliku korraldajana jään limängu ka 8 Suure-Jaani ka mina juba eelmisel aastal Maret Aaboja Gümnaasiumi puhkpillior- väljaöeldud arvamuse juur- Suure-Jaani Kultuurimaja kestri õpilast. Päeval toimu- de, et Trompeti Suveakadee- direktor sid õppetunnid - nii individuaalselt kui ka gruppides. Õhtuti anti kontserte linna erinevates paikades: järve ääres paviljonis, kirikus, laululaval. Meeldejääv oli mälestushetk kalmistul siitkandist pärit trompetiprofessori Julius Vaksi haual. Suveakadeemia kunstilise juhi Aavo Otsa sõnul õnnestus laager igati, kui välja arvata laupäevaõhtune kontsert, mida segas vihmasadu. Esimest korda võttis suveakadeemia tööst osa meie kohaliku puhkpilliorkestri dirigent Rein Vendla. Tema arvamus oli: Selline laager viib edasi ja arendab Suure-Jaani puhkpillimuusika kultuuri. FOTO: Jaanus Siim

6 6 Algus leheküljel 1 Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Mella ja Melli on kõik tuletatud kreeka nimest Melania ('must, tõmmu'). Ervin, Er vi ja Ervo on tuletatud vanasaksa nimest Herwin ('väe sõber', 'rahva sõber'). Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo on seotud vanasaksa nimega Raginmund ('tark kaitsja' või 'kindel käsi'). Kulmo on tekkinud vanaeesti nimest Küllmeel ('rikkamõistuseline'). Kulno pärineb vanaeesti nimest Küllnõu ('rikkamõtteline'). Alice on prantsusepärane lühend nimedest Adelheid ('õilsa olemusega olend'), Aleksandra ('meeste kaitsja') või Elisabeth ('Jumal on tõotanud'). Aliise, Aila, Aile ja Aili on kõik Alice'i teisendid. Hildegard tähendab vanasaksa keeli 'julge võitleja' või 'kaitsja tapluses'. Hilda, Hille, Hilli, Ille ja Illi on kõik temast tuletatud. Tiidrik, Tiit, Tiido ja Tiidu on tuletatud vanasaksa nimest Dietrich ('rahvasangar' või 'rahvavaiitseja'). Kolm viimast võivad tuletatud olla ka ladina nimest Titus ('auväärne'). Erna on kas Ernsti ('tõsine võitleja', 'ettevaatlik, kärsiv' või 'kotkakivi') naisvaste või pärineb germaani sõnast, mis tähendab 'emakotkas'. Marna on tuletatud nimest Marina ('merine, merest tulev') või tähendab lutsi murdes 'tõmmu'. Kaupo ja Kaubi on tõenäoliselt tuletatud vanaeesti Kau-alguselistest nimedest (Kaugelemb, Kaulem - 'kaugelt armastav', Kaugameel - 'pikameelne, kannatlik', Kaugetõiv - 'kauge lootus'. Tegemist võib aga olla ka nime Jakob ('kannast kinni hoidja, 'kõrvaletõrjuja', 'põtkija') lühendiga. Lembitu tähendas vanaeesti keeli 'armastatu', sellest on tuletatud ka Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik ja L emmert. Maurits, Mauri ja Maur on tuletatud ladina nimest Mauritius ('mooramees, aafriklane'). Tekla võib kreeka keeli tähendada 'au Jumalale' või 'Theoklast pärit naine'. Heebrea keeli on selle nime tähendus 'täiuslikkus', aramea keeli 'lootus'. Diana tuleneb ladina keelest (Diva Jana - 'jumalanna Jana'), tegemist on rooma kuujumalannaga. Dolores on hispaania kuju ladina sõnast 'dolorosa' ('valurikas'), mis on üks Neitsi Maarja asenimedest. Alvar, Alver ja Alvo on tuletatud rootsi sõnast 'allvar' ('tõsidus') või germaani nimest Alfhard ('haldjate abil tugev'). Ako, Ago, Agu, Agur, Koit ja Koido on kõik seotud eesti sõnadega 'agu, koit'. Osa neist võib aga tuletatud olla ka nimest Agathon ('hea, lahke') või August ('ülev, auväärt'). Valve tähendab eesti keeli 'valge, hele, hiilgav', Valvi, Velve, Vilve ja Viivi on selle nime teisendid. Elo on Eleonora ('Jumal on mu valgus' või 'kaastundlik'), Elisabethi ('Jumal on tõotanud') või Helena ('särav, loitev') lühend või tuletatud eesti sõnast 'elu'. Loone võib tuleneda muistsest Eesti kohanimest. Õrne tähendab tõenäoliselt 'õrn'. Leonhard tähendab 'tugev kui lõvi' (ladina 'leo' - lõvi ja saksa 'hard' - tugev). Samast nimest on tuletatud ka Lennart, Linnart, Linnar ja Lenno. Miikael tähendab heebrea keeles 'kes on nagu Jumal' või 'jumalik'. Sellest on tuletatud Mihkel, Mikk, Miko ja Miku, aga ka Miki. Vanad eesti nimed Kaur ja Kauri on tuletatud linnunimest. Võimalik, et samast nimest on saadud ka Tauri. Samas võib viimane tuletatud olla ka sõnast 'tarvas'. Kõigile lugejatele ilusat ja rikkalikku saagikoristusaega! Leili Kuusk LEOLE Perepärimusi Kungla talus. 2-aastaselt läks ela- me kodu asus väga väikeses kohas, ma Arjadi tallu Suure-Jaani valda. siis talviti ei näinud me tihti seal tee Suure-Jaani ja Vanaema Virve on isa Urmase ema. peal lumesahkasid ja seega tuli mul Tääksi kandist Pärisin selle jutu oma vanaemalt ja mu sõbrannal sumada igal hommipühapäeva pärastlõunal, kui ta oli kul see 3 km kooli. Kui kooli jõud- Koguja SIGNE PÄRTEL (10-a) jõudnud kirikust koju ja vaatas paosast alati märjad - see tundus sel sin, siis meie sukkpüksid olid sääre (Suure-Jaani Gümnaasium) rajasti telekat, meeleolu oli väga hea. Jutustas Astrid Kralle (sünd 1965 See lugu meenus vanaemale kui me hetkel ja ka nüüd üsna jube. Kilingi-Nõmmes) Vastemõisa vallas sellest kõnelema hakkasime. Sõbranna, kellega ma koos kooli Kobruvere külas Järvelohu talus. Vanaema Virve esimene koolielasime samas majas. Koolist tagasi läksin, oli ka minu pinginaaber ja me Tädi Asti kuulis seda vanaema päev. käest. Kui hakkasin vanaema Virvelt tema tulles me tavaliselt laulsime enda Tädi Asti esimene koolipäev esimese koolipäeva kohta pärima, ei välja mõeldud laule, sest siis tundus Minu tädi esimene koolipäev oli 33 mäletanud ta sellest suurt midagi. see maa lühem. Me saime omavahel aastat tagasi. Ta läks kooli 7-aastasime, siis üks jooksis tavaliselt teise Nende ajal ei tähistatud koolimine- üsna hästi läbi, aga kui me riidu läkselt. Teda viis kooli tema ema. Ta kut. Vanaema ema Ella võttis lapsed läks Kildu põhikooli. Nende koolis käekõrvale ja viis nad kooli ukse eest ära ja siis pidime me üksi ja kanti koolivormi. Esimesel kooliolnud lõbus. Tavaliselt oli minu sõb- juurde. Vanaema Virve käis esime- vaikselt kodu poole astuma, mis ei päeval kandis ka tädi Asti koolivorranna ema akna peal ja kui ta nägi, et sed kaks klassi Kildu koolis. Siiski mi. Nende õpetaja nimi oli Meeta meenusid mõned seigad. Loim. Kui ta koju läks, ei hakanud ta Vanasti pidid lapsed jala koolis käiet me oleme riius. Ta ema vaid küsis: üks meist tuleb ees ära, siis ta teadis, kohe pidu lööma, vaid nad olid lõbu- ma, nende laste seas oli ka minu vasad ja tegid mõned pildid, kellega ta naema Virve. Nende koolitee pikkus Mis siis täna juhtus? koos koju tuli. oli umbes 6 km. Kui nad koolist koju IV ja V klassis algas me kool 13:30, jõudsid, pidid nad karja minema. mis oli minu arust jube, see tähen- Koguja TANEL KINGISEPP (13- Neil jäi õppimiseks väga vähe aega ja das ju seda, et me pidime pimedas a) (Tääksi Põhikool) seda pidid nad tegema petrooliumikivihunnik, mis tundus nii jube, sest koju tulema. Koduteel oli üks suur Jutustas Erna Pilt (sünd 1928 lambi valgel. Tõusta tuli neil koolime kartsime, et seal taga on keegi Haanja vallas) Kuhjavere külas päeval enne kuute, vahel sai ka natupeidus ja ta võib meid igal hetkel Lääne talus. Ta on mulle vanaema. ke rohkem magada. Sooja süüa nad I lugu. Vanaema Erna Pilt jutus- hommikul ei saanud, sest vanaema rünnata. Iga kord kui hakkasime lätab enda lapsepõlvest emal Ellal oli nii kiire, ta pidi karja henema sellele kivihunnikule, jook- Vanaema Erna töötas sigalas. Sigakooli ajast (I-VI klassini) mäletangi talitama, et kuut last ja oma pere toi- sime me sellest kiiruga mööda. Oma la oli järve ääres. Suveks tehti sigama rohkem asju, mis juhtus teel ko- ta. Veel pidi ta aedvilju kasvatama, et dele suvemajad. Vanaema läks sigaju, mitte seda, mis toimus koolis, pere nälga ei jääks. Isa Rudolf tegi dele süüa viima. Aias oli 30 siga, põllutöid. Hommikul said nad süüa need tormasid välja. Teised jäid järve tavaliselt leiba ja piima. Sooja toitu sest see tee oli ühele väikesele lapse- äärde tuhnima. Üks aga jooksis järve ei olnud hommikul aega teha, seda le piisavalt pikk, et rääkida ja arutaja ujus üle järve umbkaudu pool kibi. Samas need õhtused koju tulekud said nad alles siis, kui nad koolist tu- da kõik maailma asjad omavahel lä- lomeetrit. Siga saadi teisel pool järve lid. Sellel ajal ei ostetud nende peres metsast kätte, aga tagasi ei tahtnud poest suurt midagi, enamus tehti ise olid täis hirmu. Mul vedas, et minu- ta kuidagi tulla. Läks paar tundi, kuvaid mõned korrad seda teed tulema kodus. Ainult soola ja petrooliumit ga oli minu sõbranna ja et ma pidin ni siga jõuti tagasi ajada. osteti. Vanasti oli laste elu palju raskem üksi. II lugu. Kuidas vanaema Erna peale tunde jäeti kui nüüd. Ma ei kujuta ettegi, et koo- Minu arvates lahe lugu. Kui vanaema Erna koolis käis, tuli list tulles peaksin näiteks karja mi- Koguja RIIVO VIIES (11-a) (S-J koolimajja minna jala umbes 5 km. nema. Gümn) Hommikul tuli minna pimedas. Koguja MARIANNE Vanaema Helju Viies rääkis loo Kord juhtus nii, et õpetajal oli paha INGERMANN (10-a) (S-J Gümn) maal Kaansoos. tuju, ta küsis paari õpilast ja kui Selle loo rääkis mulle minu vananeed ei osanud vastata, jättis ta kogu Minu onu Raivo esimene koolivanaisa Harry Heinamaa Viljandis. päev. klassi peale tunde. Ise aga unustas ära, et lapsed peale tunde jäid ja läks Kooliminekust 1935 ja koolis Vanaema: Mina läksin kooli ja onu koolijuhatajaga jahile. Nad mõlemad käimisest Raivo jäi koju nutma. Tahtis ka kooli olid kirglikud jahimehed. Väljas läks Ma läksin kooli a. Ma õppi- kaasa tulla, aga ta oli minust aasta juba pimedaks, kui üks õpetaja, kes sin Tallinnas linna 13. algkoolis - noorem ja teda kooli veel ei võetud. elas koolimajas, juhtus sinna klassi poeglaste algkoolis. Ma olin kooli- Riivo: Mis siis sai? tulema. Tema lubaski lastel ära koju minnes 8-aastane. Mind viis kooli Vanaema: Onu Raivo nuttis ja nutminna. Lapsed ootasid järgmisel minu ema. Minu esimene õpetaja ni- tis nii kaua, kuni vanemad läksid päeval õpetajalt vabandust, aga ta ei mi oli Sõprus, eesnime ma ei mäleta. kooli ja palusid, et onu Raivo kooli öelnud midagi. Mul olivad seljas põlvpüksid ja pluu- võetaks. se. Need riided ostis mulle ema. Ma Riivo: Kas ta võeti? Koguja INGER VOROBJOVA olin siis ikka ostmisel emaga kaasas Vanaema: Võeti küll. (S-J Gümn) ka, kuidas siis muidu. Esimesel koo- Riivo: Aga ta oli ju aasta noorem? Jutustas Oleg Vorobjov (sünd 1971 lipäeval tulin koolist koju üksinda. Vanaema: Ta jäeti klassi kordama, Venemaal Siberis) Köidamal. Mulle See on mul ka meeles, et koolis oli kuna ta oli nii noor. on ta isa. nii suur kisa, et kui koju hakkasin Normaalne lugu. Minu isa kooli minek Suure- minema, läksin alul valele poole. Jaanis. Esimest koolipäeva ei tähistatud, Koguja KREETE MÄGI (11-a) Minu isa Oleg oli 7-aastane kui ta niisugust kommet meil ei olnud. (S-J Gümn) kooli läks. See oli a. Ta hakkas Pilti ka ei tehtud. Esimeses klassis Selle jutu rääkis mulle minu vanaõppima Suure-Jaani Keskkoolis. olid meil sellised õppeained: kirja- ema Elvi Mägi. Olin koolivaheajal Minu isa Olegi klassijuhataja oli I-IV tehnika, laulmine, joonistamine, tema juures, kui ta mulle seda lugu klassini Ene Männik. Hinded olid eesti keel, võimlemine. Selles koolis jutustas. minu isa Olegil keskmised. Tal oli oli ka söökla. Koolitädi müüs seal Minu vanaema esimene kooli- palju sõpru, keda ta usaldas. Aga pa- pirukaid ja teed, lõuna maksis 15 päev rimad olid: Tanel, Kalev ja Valner. Ta senti. IV klassis algas meil töö- Minu vanaema Elvi Kuldkepp läks sai kõigiga hästi läbi. Aga kui ta õpetus. Aga sellega oli siuke lugu, et Rääka kooli 1. septembril a. Venemaalt tuli, oli umbes 4-5-aasta- tunnid ei toimunud koolimajas, vaid Vanust oli tal siis 8 aastat. Teda viis ne. Ja käis Köidama lasteaias. Mu eemal teises majas. Ka võimlemise k o o l i t e m a v a n a e m a K a d r i isa ei osanud siis hästi eesti keelt. jaoks kindlat kohta seal ei olnud. Kuldkepp. Kõige enne sai ta sõbraks Valneriga. Kooli lõpetasin ma 14-aastaselt Koolis oli tema esimeseks õpeta- Valner õpetas mu isale kõige enne a. jaks August Milliste. Kooli läks ta selgeks ropud sõnad. Kui mu isa Mina arvan, et meil on praegu hoo- ilusa valge kraega kleidiga. Kas ta ühel päeval koju tuli, siis ta ütles pis teistsugused koolipäevad. kodus seda esimest koolipäeva täoma ema Maiale, et ta oskab ühte histati, seda mu vanaema kahjuks ei eesti keelset sõna ja see oli - kurat. Koguja HELENA VIIES (10-a) (S- mäleta. Esimene koolipäev jäädvus- J Gümn) tati ka foto peal. Seda tehti küll paar Koguja MARET SAAREMETS Loo kirjutas Liina Kohv, hüüdnimi päeva hiljem, siis kui fotograaf sai (10-a) (S-J Gümn) on Linnu (sünd 1975 Raplas) arvu- aega tulla. Suure-Jaanis vanaema Virve ja va- tiga Rootsis. Ta on mulle tädi. Ta on Rääka koolis õppis vähe lapsi. Minu naisa Heinu Saaremetsa kodus. ise sellega seotud. vanaema Elvi klassis käis 3 Virve Saaremets, neiupõlvenimega Tädi Liina koolis käimisest. tüdrukut ja 5 või 6 poissi. Seda ta Puskar, hüüdnimega Pibi, sünd Ma käisin koolis Rapla Keskkoolis. täpselt ei mäleta a Kabala vallas Mäo külas Kool oli meil kodust ca 3 km. Kuna Järg leheküljel 7

7 LEOLE 7 Suure-Jaani luterliku koguduse laupäeva eel orelit, Rolf Õpetaja kogus aktiivselt Uusväli oli aga kindel, et rahva allkirju vana ausamba OMAteadaolevaid juhtijaid laupäevaks orelit korda ei taastamise poolt, samuti saa, tagatipuks tõmbas Agu osales hiljem raha kogumi- LOOMINGUT Algus juuli Leoles seik veel - kui mindi ühest suurest puuvilest sel ausamba taastamise Alates aasta 24. Kappide hauale pärga viima välja surnud öökulli. heaks. Ta osales ka Suurejuunist jätkas eelkäijate ja seal kirikumuusika aja- Kõigest hoolimata õnnesloost räägiti, saatis kõikide tusid kõik ettevõtmised. kus tegemistes. Tema ajal Jaani Eesti Komitee kohali- tööd ja traditsioone Andres Põder. Ta ordineeriti ajal, hämmastuseks KGB oma Kolmas laulupidu oli nii tuli kirikusse palju noori. kui hipigeneratsiooni helikopterid surnuaia koha- suur, et kui rajoon vastu- Pärast Suure-Jaanist lahle tiirutama. Tavaliselt püü- kaaluks veidi hiljem Suure- kumist teenis ta veel Räpina Jeesus-liikumine puudutas ka eesti noori. Ta osales ka ti selliseid üritusi odava- Jaani lauluväljakul Mart ja Mehikoorma kogudusi. illegaalsetel vabaõhukont- malt talitades laiali ajada. Saare 100. sünniaastapäe- Praegu töötab ta Baltimore'i sertidel ja oli suur muusika- Muusikapäevad ikkagi toi- vale pühendatud ametliku M a r k u s e k o g u d u s e, armastaja. musid. laulupeo korraldas, oli see Seabrooki (USA, Chicago) Asendusõpetajana 12. juunil 1982 toimusid kiriklikuga võrreldes pisike koguduse ja Washingtoni Kundas hakkas ta korraldavad. Need olid juba laulu- Siiski jäädi teda ja ta naist jana. kol man dad muu sik apä e- ja hale. Markuse koguduse õpetama kirikus noorte muusikaõhtuid, kus mängiti ja peo mõõtu ja kestsid 3 päe- taga kiusama aastal võttis koguva. Bussid saabusid ükstei- Andres Põder oli kogu aeg duse üle Helmut Mõtsnik. tutvustati tollaseid rockbände, kelle muusika väl- se järel, kandes suuri silte olnud seotud taasärganud Tema tegevusajal sai teoks jendas usulisi teemasid. Ki- Suure-Jaani laulupäeva- kiriku laulupeo traditsioole. Kiriku kõrval parkimis- niga. Ta on öelnud: Ei ole kogudusele. Praegu on ta kiriku varade tagastamine rikusse tuli saja noore ringis. Seetõttu peeti vajali- platsil jätkus vaevalt ruumi suuremat jõudu, mis inimekõikidele bussidele ja auto- si ühendaks ja liikuma pa- Praegu on kirikul esma- emeriitõpetaja. kuks teda mujale saata. Kuna parajasti oli vaba Suure- dele. Kirikuväravas laua neks, kui muusika. kordselt naisõpetaja, Kristi Jaani kogudus, siis peapiis- juures toimus kooride re- Andres Põder on praegu Sääsk. Suure-Jaani kogukop A. Toominga lahkel gistreerimine ja rinnalintide (uurimistöö kirjutamise dusega on Kristi Sääsk seonõul määrati ta sinna. Oli jagamine. Terve linn oli täis ajal - Toim) Pärnu tud juba aastast saa aasta 24. juuni. laulupeo rinnalinte kand- Eliisabeti koguduse õpetavaid inimesi. Koore oli 20 dik, millal ta oli siin kantse- Suure-Jaanis oli tal vastas ja, Pärnumaa Praost ja leitöötaja ning laste- ja võimekas organist Ester ringis ja lauljaid 400 ringis. EELK assessor. noortetöö tegija. Sims ja suhteliselt heatase- Nagu eelmistelgi aastatel, a tuli kogudusse ordineeriti ta meline kirikukoor. Tänu kandsid lõik lauljad aastatööd jätkama Heino Nurk. Suure-Jaani kirikus vaimu- sellele tuli ta suurepärasele arvu ja embleemiga linte ja Suure-Jaani saabudes pani liku ametisse. Praegu on ta ideele hakata pidama kirik- koorijuhid ka rosette. Sa- noor pastor uuesti kirikumuti jagati laulupäevade eel Suure-Jaani koguduses likke laulupäevi. 14. juunil muusikapäevad käima, kakirikus fototehniliselt pal- diakon ja Suure-Jaani aastal oli ettevõtmine sutades professionaalseid Gümnaasiumi usundiõpe- tagasihoidlik, esinesid oma jundatud teateid ja kiriku jõude. Pastor ise oli muusiees oli samas kujunduses tuse õpetaja. kirikukoor ja koorid kasõber, omas suurt klassikäsitsi valmistatud pla- Kristi Sääse ajal on toimu- Põltsamaalt, Viljandist ja kalise muusika plaadikogu nud raha kogumine ja üle Kolga-Jaanist. Tollal oli te- katid. Viimasel korral oli kija suhtles pealinna muurikus altari ees suur üm krooni maksnud gu kirikukooride poolt arsikaringkondadega. oreli kapitaalremont mastatud, esmajoones eesti margune laulupäevade Tallinnast tulid külla Kriisade järglase, oreliheliloojate poolt loodud embleem. Kujundused te- Teaduste Akadeemia Meesgid õed Liila Baum ja Marge meister Hardo Kriisa ja telauludega. 13. juunil koor, Ellerhein ja solistid. ma meeskonna osavõtul. aastal avardusid muusika- Õunapuu. Rinnalindid tegi Heino Nurga ajal uuendati Praegu õpib diakon veel päevad tunduvalt. Koore tu- pastor ise, nagu ta ise käis kiriku katust ja tehti plaane EELK Usuteaduste Instili Viljandist, Põltsamaalt, ka Pärnu trükikoja taga- oreli remondiks. tuudis, et saada teoloogi Kolga-Jaanist, Suure- ukse juures trükivärvi Õpetaja tegutses aktiivselt diplom ja õpetajaõigused. Jaanist, Tapalt, Tallinnast, kauplemas. ka ühiskondlikus elus. Ta Jaan Tammsalu on küll Lüganuselt, Kadrinast, Oli ka apse ja naljakaid asoli üks Suure-Jaani Muin- ametlikult Suure-Jaani ko- V i r u - N i g u l a s t, ju. Nii meenus ühe laupäesuskaitse Seltsi asutajaliik- guduse hooldusõpetaja, Kuressaarest, Haapsalust, va eelõhtul pastorile, et avameid aastal. See selts kuid Suure-Jaanis ta juma- Kullamaalt, Kuusalust, ja likud välikemmergud jäid võitles kohaliku vabadus- lateenistusi pidanud ei ole. Vigalast. Lauljaid oli umbes puhastamata ja siis ta läks sõja ausamba, Amandus 220. Nendel päevadel oli oma naisega taskulambi- Adamsoni poolt loodud suur soome heliloojate loo- val gel vig a par and ama. Madis Mikkor Lembitu taastamise eest. mingu osakaal. Üks huvitav Kord parandas Agu Tint Algus leheküljel 6 tehti ilus soeng. Kuna mul oli abiturientide seas palju Esimesel koolipäeval olid tema klassiviia. tuttavaid, siis tahtsid paljud mind kooli õed Hilja ja Selma temast varem seal ja Lõpuks oli ütelnud minu naabri- istusid ühte pinki. Nii jäi tema terveks tüdruk ja perekonnatuttav Agne Koitla, aastaks üksi istuma. et tema viib Kreete kooli ja lool lõpp. Kool asus vanaema majast mõnesaja Koolimaja juurde jõudsime viimasena. meetri kaugusel, nii sai ta söömas käia Teised seisid juba rivis. Agne tuli jook- kodus. Vanaema oli kärsitu tüdruk ja sai suga minu juurde ja ütles, et otsis mind seepärast tihti seista nurgas. juba. Ükskord juhtus selline lugu. Klassi- Minu esimeseks klassijuhatajaks sai korrapidaja pidi kisajate nimed kirjutariks Signe Pärtel. Kersti Vendelin ja esimeseks pinginaab- ma tahvlile. Kuna ta õigekiri oli kehva, kirjutas ta tahvlile KULTKEPP. Üks 4. Enne kooli olid mul riided ja kooli- klassi poiss kustutas ära sõna KEPP, asjad ostetud. Esimene koolikott oli järgi jäi KULT ja nii hakatigi mu vana- Barbie kott, mis mulle väga meeldis ja ema kutsuma. Koolis sai ta kolmesid, mille ema mulle ka ostis. neljasid ja viisi. Peale koolipäeva tulid meile ka külalised. Kreete esimest koolipäeva aitas meenaemad Nendeks olid ristiema Eha Valk, va- nutada tema ema Urve Mägi, oma koisad Elvi Mägi ja Aino Paits, vananutada dus Köidamal. Jüri Mägi ja Helmut Paits, ristiema Minu esimene koolipäev Anu Ibrus ja tema poeg Kevin Ibrus. Läksin Suure-Jaani Gümnaasiumi 1 b Mulle toodi kingitusi, me grillisime ja klassi 1. septembril a. Oli ilus sõime torti. Tegime ka fotosid. päikesepaisteline ilm. Mul oli seljas Esimesest koolipäevast on mul head ilus tumelilla kleit. See osteti mulle mi- mälestused. Saime limonaadi ja kui lapnu sugulase - tädipoeg Jaanis Tammela sevanemad koosolekut pidasid, saime pulmadeks. Kuna see oli mu lemmikmeie teiste klassikaaslastega õues mänkleit, siis tahtsin sellega ka kooli min- na. Eelmisel õhtul olime käinud emaga ka juuksuris. Mul lõigati juukseid ja gida. Sportlik päev Ulgel Kuu kuldseid kiiri saadab sügisöödel üle maa. Tähtede külmas helklevas süles tõeks saavad kõik muinaslood. Veereb lõputu jutuvada tähistaevas pilvede all. Igal jutul siin oma rada kindel koht ja järjekord tal Hommiku udus päeva alguse teel tuhandeid hõbelõngu märkab su meel. Kiiguvad kõrtel kuldsed võrgud need kastepiiskade pärlid päikest püüdmas on veel Loojub päike õhtu tasa jõuab, tuul kaseladvas kiigutab end. Üks pilveke taamal nii tasa-tasa sõuab ja taeva all kestab veel pääsulend. On lõppemas suvi see päikesekülluse aeg, pihlamarjadel erkpunast tooni. Lehtedel puudel juba kulda sa näed ja põldudel märkad äsjaküntud jooni Tuul kihutab taevavõlvil taamal sinetab pilvepiir. Õhk jahe on ja kuskilt ei paista soojendav päikesekiir. Ses pilves, mis metsade taga vihm peidus on ta sees. Siis sähvatus... linnud on vaga kuri kõmin saatmas teda teel Elle Todoruk võistluses ja II koht mälumängus, Olustvere vald II koht pimevõrkpal- Selleaastane omavalitsustöötajate lis ja III koht korvpalli vabavisetes, spordipäev oli Kolga-Jaani valla Suure-Jaani vald III koht kanuukorraldada - toimumiskohaks Ulge. sõidus, Vastemõisa vald II koht Osales 19 võistkonda, kõigile omapetanques. valitsustele lisaks ka maavalitsus. Võistlusalad: pimevõrkpall, korv- Üldarvestuses Olustvere vald 4., palli vabavisked, kanuusõit, petanlinn 8. ja Suure-Jaani vald (koos Vastemõisa vald 7., Suure-Jaani que, teatevõistlus, juhtide võistlus ja mälumäng. Kõpuga) Võitjaks tuli - nagu eelmiselgi aastal - Kolga-Jaani vald. Meie piirkonna paremad tulemused: Suure-Jaani linn I koht juhtide Järgmiseks spordipäeva korralda- jaks on Kõo vald. Käimas on teatevõistlus FOTO: Leili Kuusk

8 8 LEOLE Rukkimaarjapäeva korraldajad TÄNAVAD Aivar Kundlat, kes üritust piimaga sponsoreeris Loitsuke TÄNAB Suure-Jaani linnavalitsust, aktsiaseltsi Taisto Bussid, aktsiaseltsi Linna Auto, lapsevanemaid ja kõiki reisikaaslasi meeldiva Soome reisi eest. Eesti Looduskaitse Seltsi Suure-Jaani osakond TÄNAB Suure-Jaani Vallavalitsust, Suure-Jaani Linnavalitsust ja Olustvere Vallavalitsust toetuse eest sõiduks Räpinasse Ülevabariigilisele Looduskaitse Seltsi kokkutulekule. Rahvatantsurühma Loitsuke noorem rühm alustab 15. septembril kell 16 väikese kooli saalis. Juhendaja Eda Saaremets Loitsukese vanem rühm alustab IV hooaega Soome reisimuljete õhtuga 15. septembril väikese kooli saalis. Võta kaasa pildid, reisipäevikud ja toredad meenutused! Oodatud on kõik reisikaaslased ja lapsevanemad. TÄÄKSI KOOL TÄHISTAB 130. AASTAPÄEVA 22. OKTOOBRIL Palume registreerida hiljemalt 10. oktoobriks telefonil , , või e-posti aadressil Kindlasti märkida lõpetamise aasta. Osavõtumaks 100 krooni kanda Jaan Hanseni kontole (Hansapank), märgusõna Kool 130. Tasuda saab ka sularahas kohapeal. Täpsem info kooli kodulehel SOLAARIUM MASSAAZ Müügil juuksehooldusvahendid ja kinkekaardid! Suure-Jaani Tallinna 11a (Leola) 2. korrus Telefon Suure-Jaani Gümnaasium vajab õppeperioodiks õpilastele elamispinda. Huvilistel palume võtta ühendust kooli direktoriga (telefon ) FOTOGRAAF Jaanus Siim teeb Suure-Jaanis, Köleri tn 3 ateljeefotosid dokumendipildist perepildini. Eelnev kokkulepe telefonidel või oktoobril algusega kell toimub Võivaku külaplatsil MIHKLILAAT. Nii kauplema kui ostma ja uudistama on oodatud kõik huvilised. Kaubelda võib kõigega. Kavas on sportlikud mängud, õnneloos jm Külaplats asub Võhmaküla bussipeatusest 2 km Kuhjavere poole. Kauplejail palun eelnevalt registreerida. Info telefonidel ja AS ACROPOLIS EHITAB JA REMONDIB kruusakattega teid ning platse Kiirematele tellijatele allahindlus kuni 20% PAKUB kalluri-, ekskavaatori- ja autokraanateenust MÜÜB kruusa, liiva, purustatud kruusa ja killustikku Info telefonil (Heiki Saar) e-post: SEPTEMBRIKUU SOODUSPAKKUMINE! JALGRATTAD -20% ELEKTRIROLLERID -50% AKUTRELL RYOBI (TAVAHIND: ) ÕLI BP VISCO L KAUGTULED SIRIUS SAMAS MÜÜGIL KA SUUR VALIK AUTOVARUOSASID JA TARVIKUID! KINNITUSVAHENDID WÜRTH LEHOLA VARAHALDUS OÜ Pärnu 10 Suure-Jaani Telefon Männiku kaupluses (endine leivatööstus) on müügil SOODSAD LEEDU JALGRATTAD Võimalik teha jalgrattahooldust Samas müügi kalastustarvikud E-R , L 9-14 Telefon Mälestame HELGI SOOPA VAIKE VALK RAIVO SALUMÄE Reklaamkuulutuse Toimetaja Kontaktisikud: Olustvere Vallavalitsus (kuni 250 tähemärki) hind: Leili Kuusk Suure-Jaani Linnavalitsus Silvi Raudmets tel ettevõtjal krooni, Lembitu pst 42, Suure-Jaani Aili Adamson tel faks eraisikul 15.- krooni. tel (tööl) faks Avaldame vaid reklaami, mille Suure-Jaani Gümnaasium eest on eelneva kuu viimaseks Toimetaja-abi fotograaf Suure-Jaani Vallavalitsus Anneli Kundla tööpäevaks tasutud. Jaanus Siim Märt Perve tel tel Toimetusel on õigus artiklite tel , faks faks ÕNNITLEME SÜNNIPÄEVALAPSI! SUURE-JAANI LINN JÜRI KIMMEL ANNA LEESMÄE LEIDA GRIŠAN VAIKE KLETTENBERG ILMAR NÕMMELOO OLEV AASNA ELVI INGERMANN HELJU LENK KALEV KUNDLA LEMBIT KASE IRENE MÄNDMAA EHA RAITMA ENN PARKER HELGA MAIDLAS SUURE-JAANI VALD ELLA STIIM LINDA VALDMAA ANETE ORAV ARMANDA MOTRITŠ VILMA JÜRIADO VLADIMIR SERMAN HERMAN TOMINGAS SIINA VÄLJA ENDEL JÜRISSON ENDEL KÕPP ARVO LETNER URVE MÜIL ARVO KINK REIN AULE ADO KÄRT MARIA LOPATJUK LEO AADU OLUSTVERE VALD ANETA LUIK OLGA HAJANEN MARTA MÖLDER MARIA HERRANEN LEILI KASE AUGUST PUHU LILIA JÜRGEN ERNI TEHVRE ELLI KULBOK MEINHARD TAAT VELLO LATTIK LILIA METSVAHI SILVI KULDKEPP ELLI SIKORA HUNO KIVESTE Küljendus Trükk Külliky Lohu OÜ Vali Press tel Pajusi mnt 22, Põltsamaa LEOLE Kolme omavalitsuse infoleht ilmub 1 kord kuus teksti redigeerida-lühendada. e-post:

9 LEOLE 9 seas kunagi päris teatris Kalju Komissarov andis Külateatrite päev Kuhjaveres ametis olnud Mikk Sarv. praktilisi näpunäiteid, rääkis Halliste külateatri ja Uuemänguhuviliste küsimustele. oma muljetest ja vastas näite- Kariste & Rimmu Naisseltsi näiteringi tegemised olid Kiita said Punamütsikese täielikult naiste õlul. Esitati tekst ja sära ning Margus lugusid elust. Mulgi küla näima uue projekti idee - Kalju Mankini mäng. Pandi idane- teringis oli naiste tegemisi toetamas ka üks mees. Esiplaneerimise korral leiaks ta Komissarov arvas, et hoolika tati kuus pilti L. Tigase jutusaega soovijatele koolituse tuse Peremees ja sulane ainetel. andmiseks. Suure-Jaani näitering kanraldaja Urve Mukk ütles, et Külateatrite päeva peakordis ette sel kevadel valminud lavastuse Kui Oinaste ärjuhtudel kantakse õpitud näi- osalejad jäid rahule - paljudel kas.... Seejärel siirdusid osalejad dend ette vaid paaril korral, ja huvilised Passaia talu mistõttu iga esinemisvõi- õuele. Avinurme Mikumalus on teretulnud. märdi oli tõeliselt tore küla- Külaplatsil tantsisid tükk, mis nagu selle õue tarheaduses ja Kuhjavere rahvas Õerutajad oma tavalises beks sündinud - nii loomukandis üllatusena ette jaanilikult kulges tegevus maja ja aida vahet. Kuuldavasti ei päevaks valminud etenduse oldudki sellel õuel päris esidi. Pillimeeste Priidu ja Anti Täismäng Kuhjavere moo- mest korda mängimas. Vaapilli järgi tantsiti kuni südatajate hulka jagus aga seegi kord ka kohalikku rahvast. ööni. Toreda teatripäeva lõpetaeest kõigile osalenutele! Suur tänu ilusa teatripäev Tänassilma Pupu- Jukude Kardemoni linna röövlid sid kõiki etendusi vaadanud Kalju Komissarovi seminar Külateatrite päev Ise teh- Valuoja kooli näitering ja Pupu-Jukude Kardemoni teatritegijatele ja piduõhtu. Leili Kuusk tud - hästi tehtud - kas esipakkus külakosti Avinurme tüdruk on end kunagi näitle- Mulgi küla näitering. Lisaks linna röövlid. Kui pea iga mene? Esimest korda küll, aga kas sellest üritusest saab teater, mängides Passaia talu jaks mõelnud, siis noori me- üks Kuhjevere küla traditraske tola tegema meelita- õuel Mikumärdit. hepoegi on enamasti üsna sioone, seda näitab aeg. Osa- Omamoodi elamuse pakkus võtjad olid küll seda meelt, et iga trupp. da. Tänassilmast oli aga laval ettevõtmine väärib järge. Et aga lustlikult üles astused muidugi ka. Tehti tola ja viis noort meest! Mõned nai- Seekord tuldi kokku taas- nud lastetruppi on raske täislauldi, öeldi, et kui vaja, siis iseseisvumispäeval. Ikka sel- kasvanutega võrrelda, seda leks, et ka teater oma külla näitas publiku lemmiku mängitakse pilli ka. Dekorat- kohale tuua. Ja mitte lihtsalt valik - enamuse hääli kogus sioonidki olid vahvad. Just teater, lausa terve päev täis Viljandi Valuoja kooli näitekogu perele nagu külateatrilt selline tore muusikaline lugu teatrit - kokku kaheksa eten- ring etendusega Tädi Anni dust. Neid, keda kavaleht ni- lasteteater: ikka Punamüt- võiks oodata. metas osalevateks teatritrup- sike. Ja mis seal salata - lapkirjutanud ja kandsid ette Külalised Vilusist olid aga pideks, astus külamaja ees sed mängisid tõesti innukalt. üles seitse: Tänassilma Ei saa mainimata jätta, et omaloomingulise näidendi Rahvamaja Pupu-Jukud, Punamütsikest ja vanaema Just nii see käibki. Tore lu- Suure-Jaani näitering, Vilusi kehastasid selles lavastuses gu sellest, kuidas metsaloonäitering, Halliste külatea- noormehed! made parteid seadusemuudater, Uue-Kariste & Rimmu Allakirjutanule jättis aga tusi teha püüdsid ja hääle- Naisseltsi näitering, Viljandi erilise mulje Tänassilma tasid. Osalejaid pisikestest kuni hallpeadeni välja. Teiste Mikumärdi FOTOD: Leili Kuusk Seikluslaager valminud reklaamklipid olid Saareoks. Juures suvelõpupidu, init- ga kaasa lõid! samuti nauditavad. Neljapäe- 20. augustil peeti Sürgavere siaatorina tegutsemise eest Tean, et Suvest on saanud sügis ja val võeti suund Tallinnasse. platsil samuti kolmas ranna- väärib erilist tänu Kristjan seekord on see meie piirkonsuudan! Lennujaama külastusel õn- volle etapp. Kuna rannavolle Alles. Suur tänu kõigile, kes na jaoks eriline. Ees on tunestus väga lähedalt näha nii väljakuid on nüüdseks piir- peo korraldamisel abiks olid! levi ku suht es otsu stav ad augustil toimus Vanaõue puhkebaasis juubeõhkutõusu, samuti Soome test osavõtt võinud rohkear- rikkamaks veel mitme palli- mine on alati raske, valituks lennukite maandumist kui ka konnas palju, oleks võistlus- Sel suvel sai meie piirkond valimised. Õige valiku tegelihõnguline 5. seikluslaager. 36 piirkonna noort saabus päästekoptereid, mis heli- vulisem olla. Parimaks paa- mänguväljaku võrra. Kootsi võiks aga osutuda need, kes telklaagrisse paduvihmast kopteriõnnetuse toimumis- riks olid Allar Uuetoa ja Karli külas on tänavakorvpalliväl- meie tuleviku - lastele ja hoolimata ja ette rutates tumuseks kujunes Mereväekohast äsja saabunud. Ela- Ots. jak, Navesti parki paigaldati noortele paremate võimalus- leb kohe märkida, et nii vih- 24. augustil käisid töölaagbaasi külastus, sest ekskur- korvpallisein ning tänava- te andmise nimel tegutsevad. marohket laagrit polegi varem ris osalenud noored preemiasioon tehti ka miinitraalerile korvpalliplatsid on nüüdsest Oleks tore, kui ka noored, kes kogeda tulnud. Ekstreemsete reisil Lätis ning lõbutsesid ka Sürgavere spordihoone valimisealiseks saanud, ise ilmastikutingimuste tõttu ja miinitõrjelaevale. Päev lõ- Jurmalas asuvas Baltimaade ning Tääksi Põhikooli juures. aktiivsust üles näitaksid. tuli telgis ööbimisest loobuda petati FK-Keskuses, kus kõik suurimas Livu veepargis. Siiras tänu kõigile, kes väl- laagrilised said kardiga sõita Mati Adamson ja tänu Tõnu Aavasalu vastu- 27. augustil peeti Arturi jakute valmimisel nõu ja jõu- tulelikkusele majututi kämosaleda. Laager lõppes tra- ja megazone is lasermängus pingutesse. Loosi tahtel jaguditsiooniliselt paintballiturnesid kõik laagrilised 4 rühniiriga. Pidulikul lõpetamisel ma - Tiigrid, Leopardid, Lõvid ja Pantrid. Lõbusate vaadati laagripäevade jooksul sportmängude järel ootas tehtud pilte. Iga osaleja sai laagrilisi Vanaõue Erna ehk kingiks kruusi seikluslaagri sõjalis-sportlik maastikusellest hoolimata õnnelikud, logoga. Oldi küll väsinud, aga mäng. Ain Laane juhendatasest seltskond oli vahva ja iga vad noorkotkad ja kaitseliitlaagriline sai kinnitust, et lased suutsid vastutegevusesaab hakkama nii vihmas kui ga mängu tõeliselt põnevaks muuta. Teinegi päev möödus tormituules, ülesande keeru- seigeldes: matkati nii kanuuga kui ka ilma ning läbiti ma- Suvelõpu- kusest hoolimata. dal seiklusrada, köie abil jõe ületamisest rääkimata. Lõunasupp tehti lõkketulel ja 1 5. a u g u s t i l t o i m u s märksõnad maitses seetõttu eriti hästi. Sürgaveres kolmas ja ühtlasi Kolmandal laagripäeval soo- vi im an e tä na va ko r vp al li ritati erinevaid meeskonna- etapp. Kiitust väärivad need, tööharjutusi ning võisteldi kes osalesid kõikidel etapindividuaalaladel. Õhtusel pidel - Siim Varblane, Mats karaokelaulmisel ei hoitud Mikkor, Jaano Jänes, Kaspar häält tagasi ning rühmatööna L i n d e m a n n j a M a r t e n Meeskonnatöö õppimine FOTO: Erakogust

10 Makstud reklaam Mida lubasime, kva lit eet, suu ren es koo li- na, mille tulemusena võin ma likumaks! ekspertiishinnangu, kes tegi söökla, rajati uus garderoob ja küll kindlalt öelda, et Suure- Lubasime tuua meie kultuuriseda tegime! loomulikult olulisim - sporti- Jaani sai ilusamaks ja inimsõb- lembelisse Suure-Jaani suuri juba 100 aastane maja on. Eks- kindlaks, mis seisus see nüüd mis- ja vaba aja veetmise või- ralikumaks. Jätkata plaanime kultuuriüritusi. Jätkunud on pertide arvamus oli järgmine: maluste avardamine. Uue hoo- kõiki neid projekte ning mõte- Suure-Jaani Muusikafestival, maja osa, mis asub Pärnu täna aasta suvel sai kohvi- ne valmimine annab võimaluse tes on juba uusigi ideid. mis sel aastal toimus juba kakus Arturi Juures kokku 16 rekonstrueerida vana saal au- Lubasime toetada linna pen- heksandat korda. Kolmandat kuid saali osa pole otstarbekas va ääres on väärt säilitamist, teotahtelist Suure-Jaani pat- laks või isegi kontsertsaaliks. sionäride tegevust ja vanurite ko rda to im us se l su ve l enam renoveerida. Seda hin- riooti. Kõigil meil oli üks mure: Juu rde ehi tus es asu vad ka toimetulekut. Suure-Jaani lin- Tromp eti Suve aka deem ia, nangut arvestades ei pidanud kuidas muuta kodulinn veelgi kolm klassiruumi, kus käesole- na sotsiaalkomisjoni eestvõttel mis tõi Suure-Jaani üle veearmsamaks, edumeelsemaks, va aasta sügisest õpivad alg- korraldati sel aastal juba kol- randsaj a noore trompet isti, säilitusremonti teostada. Het- me otstarbekaks kultuurimaja kaunimaks ja sõbralikumaks. klasside lapsed, kes vaatamata mandat korda Rukkimaarja- nende hulgas ka meie enda kel on kultuurimaja kolinud en- See oli Keskerakonna Suure- ilmale olid kuni selle aasta ke- päeva pidu, mis on kasvanud puhkpilliorkestri poisid. Järg- di se ss e al gk la ss id e ma jj a Jaani seltskond, kes otsustas vadeni sunnitud lõunatunni perepäevaks, kus viimasel ka- misest aastast leiab Suurekandideerida kohalikel valimis- ajal suures koolimajas söömas hel aastal on osalejaid olnud li- Jaanis aset ka maakondlik kultuurimajja on kolimas piir- Ilmatari tänavale ning vanasse tel erakonna lipu all, mitte vali- käima. Lõpetasime selle eba- gi paarsada. Kui ka uues ühises puhkpilliorkestrite festival, konna noortekeskus. Ilmatari jaid segadusse ajada Kodu- normaalse olukorra! vallas juhib sotsiaalkomisjoni kus on külalisi tervest vabariimuru või Kodukotuse nimelise tänava maja on avaram, ringide Lubasime tihendada koos- Keskerakond, siis jätkuvad gist ja eeldatavalt ka Poola tööks on siin tunduvalt rohkem valimisliiduga. tööd naabero mavalit sustega, need peod ka tulevikus, haa- Vabariigist. ruume. Olen kindel, et ka uude Valimised lõppesid meile mille lõpptulemusena lootsime rates üha rohkem inimesi. Tra- kultuurimajja leiab tee väheedukalt, 11-st volikogu saadi- Lubasime rekonstrueerida kolm aastat tagasi, et piirkonna ditsiooniliselt on toetatud klu- malt sama palju - või veelgi roh- kumandaadist saime 5 kohta. kõnniteid ja parandada linna omavalitsused ühinevad üheks bi Meelespea hilissuvist eks- kem - inimesi kui siiani. tänavalgustust ning muuta teid Kuna pärast valimisi osutus suureks elujõuliseks vallaks. kursiooni ja sel aastal ka laulu- tolmuvabaks. Taastasime osa Nagu lugeda võite on Keskvõitjaks Keskerakond, siis lan- Tänu suurele tööle, pikkadele ansambli reisi. Sotsiaalkomis- Tallinna tänava kõnniteest ja erakond ja tänane linnavõim ges just meile juhtiv osa koa- vaidlustele ning läbirääkimis- jon on vanureid rahaliselt toe- ehitatud on uus kõnnitee SEB täitnud pea kõik oma lubadu- litsioonilepingu koostamisel ja tele nii ka läks! Selle sügise va- tanud ka küttepuude ostmisel, EÜP hoone ette. Seoses vee- ja sed või ollakse täitmisele väga ka täitmisel. Linnapeaks sai limised on juba Suure-Jaani prillide ja muude ravimite mu- kanalisatsioonisüsteemi lähi- lähedal. Uutest plaanidest ja meie nimekirja esinumber Rein Vallavolikogu valimised. Ühi- retsemisel. Lisaks sellele va- tulevikus eesseisva ehitamisenemine saab teoks. Pärast va- bast as linn avol ikog u kesk - ga ei ole tänavate ja kõnniteede mise nelja aasta programmist. mõtetest võite lugeda meie järg- Valdmaa. Lepingusse sai kolm aastat tagasi kirja pandud 14 limistule muste väl jakuuluta - fraktsiooni ettepanekul kõik suuremas mahus asfalteerimi- Tänan kõiki linnavolikogu erinevat punkti ehk lubadust. mist arvestatakse meid ühise meie linnas elavad repressee- ne hetkel otstarbekas. volikogu keskfraktsiooni ja kosuure vallana. Lisaks sellele on ritud maamaksust. Suutsime täita pea kõik antud Lubasime ehitada lastele misjonide liikmeid, valitsuse lubadused. paranenud koostöö Võhma ja Lubasime alustada vee- ja ka- mänguväljaku. Projektiga saa- liiget ning kõiki mõttekaaslasi, Suurimaks sooviks oli Suure- Kõo vallaga, nendega tehakse nalisatsioonisüsteemi projek- dud vahenditega rajasime tänu kellele oli see kolm aastat Jaani Gümnaasiumi juurdeehi- väga konstruktiivset koostööd teerimist ja ehitust. Hetkeseis Lembitu ausamba lähedusse meile nii edukas! tuse rajamine. 18. märtsil sai- Viljandimaa Omavalitsuste on selline, et on lõpetatud kõik Liidu vanemate kogus. lastele mänguväljaku, mis lei- Prit Toobal me kõik osa uue hoone avamis- vajalikud uuringud ja majan- dis laste seas kiiresti suurt kapeost, mis paneb aluse Suure- Lub asi me muu ta Suu re- duslikud arvestused. Vee- ja Suure-Jaani Linnavolikogu sutust. Jaani uuele hingamisele. Juur- Jaani kaunimaks ja puhta- kanalisatsioonisüsteemi reaal- esimees deehituse valmimisega viisime maks. Jätkasime projekti Vär- ne ehitamine peaks Suure- Lubasime või Eesti Keskerakonna kooli materiaalse baasi vasta- vid linna ning alustasime pro- Jaanis algama plaanide järgi aastal teostada Suure-Jaani kultuurimaja säilitusremondi. Suure-Jaani osakonna vusse riikliku õppekavaga, pa- jektidega Pingid linna, Prü- aastal Sellega muudame aasta kevadel tellisime esimees ranes ainetundide õpetamise gikastid linna ja Lilled lin- meie linna keskkonnasõbra- Eesti Keskerakond kogu juurde nõuandva hääleõi- krooni ja põhikooli lõpetajale met. 2. Väärtustame koduvalla ajaaastal 2005 gusega külavanemate kogu krooni. 3. Toetame Lahmuse Eriinter- lugu. 2. Korrastame ühistranspor- 10.Jätkame eakate vallakoda- naatkooli ja Olustvere Maama- 3. Jätkame piirkonna ajalehe valimistel disüsteemi, nii et igast külast nike õnnitlemist sünnipäevade janduskooli säilimist ja arenda- väljaandmist. Suure-Jaani vallas oleks võimalik jõuda valla kes- puhul. mist. 4. Jätkame piirkonna tradits- kusesse Suure-Jaani. 11.Toetame edukaid õpilasi. 4. Soodustame õpi las vah e- iooniliste kultuuriürituste kor- 3. Jätkame asulate kanalisat- 12.Toetame kogudust talle tust. raldamist. Seekord valivad Suure-Jaani siooni- ja veetrasside rajamist linn, Suure-Jaani vald, Olust- kuuluvate varade säilitamisel 5. Ehitame lasteaiad Olust- 5. Renoveerime Suure-Jaani ja uuendamist. vere vald ja Vastemõisa vald ja hooldamisel. veresse ja Vastemõisa. kultuurimaja. esmakordselt ühist Suure- 4. Säilitame Suure-Jaani kui 13.Toetame Suure-Jaani Ravi- 6. Rajame noortekeskused 6. Loome vallavalitsuse juur- Jaani valla volikogu. Põhja-Viljandimaa keskuse keskuse säilimist ja arendamist Olustveresse, Suure-Jaani ja de kodanike ühenduste ümarstaatuse. Meie eesmärgiks on tugeval ja Turvaline koduvald Vastemõisa ning toetame ole- laua. laialdasel keskklassil põhinev Hooliv koduvald masolevate noortekeskuste te- 1. Toetame politseid majan- 7. Toetame kohaliku kultuuri- ühiskond. 1. Loome valda lastekaitse- gevust. duslikult abipolitseinike töölespetsialisti ametikoha. võtmisel avalike ürituste tur- 7. Suurendame õpilaste osa- seltside ja kollektiivide tege- elu edendamisele suunatud Sõlmküsimused kohalikel vavõtuvõimalusi huvi- ja töölaag- vust. limistel: heaolu ja elukvaliteet, 2. Võimaldame koolilastele vamiseks. tööhõive ja väikeettevõtlus, ea- igal aastal korralise tasuta me- ritest. 2. Toetame päästeameti tegeditsiinilise läbivaatuse. vust ja aitame kaasa uue depoo 8. Loome vallavolikogu juurde met parandavaid aktsioone. 8. Jätkame kodukoha välisil- kad ja toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, noored ja 3. Rajame vanurite päevakes- rajamisele. noortevolikogu. Ettevõtlik koduvald haridus, maaelu ja põllumajan- kuse ja korraldame sinna küla- 3. Keelustame öise alkoholi- 9. Rajame valda uusi laste dus, turvalisus ja korrakaitse, 1. Loome vallavalitsuse juur- dest transpordi. müügi kogu vallas. mängu- ja spordiväljakuid omavalitsused ja regionaal- de ettevõtjate ümarlaua. 4. Tõstame laste sünnitoetuse ning hoiame korras olemasareng. 4. Tagame keskustes pimedal olevad. 2. EL struktuurifondidest va kroonini. Keskerakonna regionaalpolii- ajal tänavate valgustamise. hendite saamiseks ja nende va- 5. Tõstame matusetoetuse 10.Ehitame rulakausid ja hartika eesmärgiks on alati olnud 5. Korrastame bussiootepavil- hendite asjatundlikuks kasuta kroonini. jutusväljakud Olustveresse, maaelu säilitamine ja eden- jonid. miseks võtame tööle spetsia- Suure-Jaani ja Vastemõisa. damine. 6. Anname tasuta koolitoitu listi - projektide kirjutaja. 6. Juurutame vallas rohelist valla koolides kõigile õpilastele 11.Reguleerime õpilasliinide Lähtudes eeltoodust tööta- mõttelaadi. 3. Muudame enamka sutatakuni gümnaasiumi lõpuni. ajad selliselt, et valla lastel me selle nimel, et Suure- vad kruusakattega teed ja täna- Haritud ja noortesõbralik oleks võimalus osaleda huvi- Jaani vallast kujuneb: 7. Teeme jõulupakid kõigile vad tolmuvabaks. koduvald alaringides. põhikoolide õpilastele. 4. Tagame kohalike teede hool- 1. Säilitame olemasoleva koo- Kultuurisõbralik koduvald 8. Toetame jõulude ajal palju- duse ja aastaringse läbitavuse. Kindla tulevikuga koduvald livõrgu. lapselisi peresid. 1. Toetame külakeskuste ja 5. Korraldame igal kevadel 1. Tõstame au sisse külavane- 2. Tugevdame Suure-Jaani külamajade loomist ja tege- 9. Maksame igale gümnaama staatuse, moodustame voli- Gümnaasiumi konkurentsivõi- vust. suuregabariidiliste esemete tasiumilõpetajale toetust suta prügimäele veo. Eesti Keskerakonna kandidaadid Olustvere vallas (valimisringkond nr 1) FOTOD: Erakogust 101 Vello Lattik 103 Ants Valdmann 105 Arne Künnap 107 Peeter Mikson 102 Aita Tammpere 104 Alla Hekki 106 Aago Metsar 108 Arvi Kotsar 109 Maarika Hiiemäe

11 FOTOD: Leili Kuusk, Jaanus Siim ja erakogust Eesti Keskerakonna kandidaadid Suure-Jaani linnas (valimisringkond nr 2) Makstud reklaam 110 Priit Toobal Rõõmustan selle üle, et olen saanud olla kolm aastat nii tegusas meeskonnas, kui seda on selle valimisperioodi linnavõimud. Et nii mõnegi idee teostus jäi pooleli, siis teistkordselt volikokku kandideerides soovin siiani tehtut ja pooleliolevat edasi viia. 111 Peeter Sadam Soovin ühinenud valla tingimustes kaasa aidata inimestel tekkivate probleemide lahendamisele. Kogemustest ja teadmistest lähtudes tahan igati toetada kõigi valla koolide jätkusuutlikkust noorte õpetamisel ja kasvatamisel. 117 Maive Ottas Meie linn on end Eesti kultuurimaastikul kultuuripärandi ja rahvakunsti viljelemisega tutvustanud. Soovin saavutatu säilimisele ja edendamisele igati kaasa aidata. Valutan südant, et meil ei ole vanurite päevakodu, supikööki ega turvakodu perevägivalla all kannatajatele või teelt eksinud lastele. 118 Peep Siim Tähtsustan keskkonda, haridust ja kultuuri. Meie nimekirjas kandideerivad inimesed on suurepäraste juhtimis- ja organiseerimisvõimetega ning mõtlevad inimestest kui isiksustest - meie jaoks ei ole inimene raha teenimise masin. 112 Maret Aaboja Suure-Jaani on suure vaimse kultuuripärandiga ja traditsioonidega piirkond. Soovin kaasa aidata kohaliku kultuurielu edendamisele. 119 Krista Koiksaar Tahan kaas aidata Keskerakonna programmi elluviimisele. Soovin anda oma panuse Suure-Jaani linna arengusse. 113 Tõnu Siimsoo Tahan nõu ja jõuga kaasa aidata Suure- Jaani valla kujundamisele piirkonnaks, kus on rahulik ja turvaline elada ja töötada ning kus on piisavalt võimalusi sisukaks vaba aja veetmiseks. 120 Raissa Mustonen Soovin ajalooliselt tähtsal etapil vahetult osaleda kodulinna elu kujundamises. Usun, et linn koos tööka maarahavaga moodustab terviku, kus üks ei saa läbi teiseta. Tahan kaasa aidata, et Suure- Jaani saaks puhta vee ja tolmuvabade tänavatega linnaks. 114 Erla Soots Soovin aidata Suure-Jaani piirkonnas edendada haridus- ja spordielu. Tahan, et ka maapiirkondades inimeste elukvaliteet paraneks ning nad ei kipuks siit ära. 115 Eneli Raid Suure-Jaani on kaunis väikelinn, kuid kurb on tõdeda, et vähesed noored pöörduvad peale eriala omandamist kodulinna tagasi. Soovin näha meie piirkonnas rohkem õnnelikke noori. Selleks tuleks tugevdada koostööd ettevõtjatega ja arendada kutsenõustamist, et peale kutse- või kõrgkooli oleks võimalik ka kodukandis erialast tööd leida. Tahan toetada noor- ja suurperesid, sest mulle tundub, et see valdkond on piirkonna arengus tahaplaanile jäänud. 121 Lea Rohtmaa Soovin jõudu mööda kaasa aidata Suure-Jaani elu edendamisele. Linnas on toimunud silmnähtavad muutused paremuse poole, vaatan lootusrikkalt tulevikku. 122 Ülle Vahter Soovin, et meie linna heaolu veelgi paraneks ning et kõik tänavad saaksid korda ja tolmuvabaks. 116 Evi Männi Tahan seista eakate inimeste toimetuleku ja turvaliste elutingimuste eest. 123 Uno Jürisson Jätkame sealt, kus Reinul pooleli jäi. Eesti Keskerakonna kandidaadid Suure-Jaani vallas (valimisringkond nr 3) 124 Aivar Kundla Tahan kaasa aidata sellele, et elu maal muutuks paremaks. Leian, et igasse volikogusse peaks kuuluma ka põllumeeste esindaja. 125 Heldur Kraaner Soovin tõhusamalt kaasa aidata kohaliku elu edendamisele. Töökohas püüame laiendada tootmist ja teha juurde töökohti. Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühenduse liikmena soovin veelgi paremini hoolitseda selle eest, et meie suured pered ei tunneks end kõrvalejäetuna ja võiksid tulevikus oma laste elujärje üle rõõmustada. 128 Auli-Õnne Vainaru Olen ettevõtlik inimene ning soovin edaspidi oma energiat meie ühises suures vallas rakendada. 129 Aino Sepp Tahan hoolitseda oma küla ja seisan teistegi külade arengu eest. 126 Aire Seero Leian, et vanemad inimesed väärivad suuremat toetust ja tähelepanu. Tunnen, et suudan oma senise töökogemuse ja praegu käsil oleva kõrghariduse omandamisega sotsiaaltöö erialal neile seda ka pakkuda. 130 Marju Grünbaum Seisan selle eest, et meie väike haigla püsima jääks ja edasi areneks. 127 Ardi Valma Tahan aidata kaasa maaelu säilimisele ja edendamisele ning vanema põlvkonna elukvaliteedi parandamisele.

12 Makstud reklaam 185 Ülo Köst 186 Tiina Idla 187 Aave Toomsalu 188 Vello Sääsk 189 Riina Mankin 190 Raimo Ronimois 191 Edith Jürgenson 192 Raina Subi 193 Ly Uuetoa 194 Vello Jürgenson 195 Laine Lindla 196 Rein Tamm 197 Enno Püvi FOTOD: Leili Kuusk, Jaanus Siim ja erakogust

13 Makstud reklaam Esimest korda valivad Suure-Jaani linna ja valla ning Olustvere ja Vastemõisa valdade elanikud ühise volikogu. Tekib uus omavalitsus, kus keskus ja tagamaa saavad koos areneda. Suur omavalitsus vajab aga arukaid otsuseid ja eeldab seda, et ära ei unustata ühtegi küla ega inimest. Isamaaliidu kandidaatidena soovime Suure-Jaani piirkonda arendada nii, et kättesaadav oleks kvaliteetne haridus, arstiabi ja sotsiaalteenused ning ettevõtlus areneks arvestades ümbritsevat looduskeskkonda. Selleks peame oluliseks: 1. Rajada Lõhavere ravikeskuse juurde hooldekodu. 2. Eraldada valla eelarvest rohkem raha eakate inimeste vaba aja sisustamise korraldamiseks ja luua täiendavaid võimalusi nende eest hoolitsemisel. 3. Kavandada noortekeskus Suure-Jaani väikesesse koolimajja. 4. Võimaldada kõigile õpilastele tasuta õppevahendid kuni põhikooli lõpuni. 5. Suunata senisest rohkem raha valla teede ja linna tänavate korrashoiuks ja remondiks. 6. Toetada interneti püsiühenduse loomist kogu ühinenud valla territooriumil. 7. Pöörata suuremat tähelepanu huvihariduse arendamisele. Oluline on juhendajate ja treenerite töö parem (materiaalne) motiveerimine. 8. Rajada Suure-Jaani-Kõidama ja Olustvere-Reegoldi vaheline jalgtee. Otsida võimalusi matka ja spordiradade rajamiseks. 9. Korrastada järved ja pöörata rohkem tähelepanu asulate heakor rale. 10. Töötada välja ettevõtluse soodustamise ja toetamise kava Valides Isamaaliidu kandidaadi, toetad nimetatud lubaduste elluviimist. Üheskoos muudame koduvalla kauniks ja arenevaks omavalitsuseks. 222 Ain Olesk Erakond Isamaaliit kandidaadid Suure-Jaani vallas (valimisringkond nr 3) 223 Tambet Sova 229 Arvi Hindriks 235 Riho Köstner 224 Liivi Lindemann 230 Ave Ebber 236 Eha Valk 225 Erkki Lehtinen 231 Valner Uus 237 Kaljo Hakkaja 226 Olavi Udam 232 Hilja Lehtsalu 238 Helmi Talviste 227 Aivar Siim 233 Raivo Roosi 239 Villu Aule 228 Eha Lillsaar 234 Meeli Sova 240 Margus Seppius FOTOD: Erakogust

14 Makstud reklaam Erakond Isamaaliit kandidaadid Suure-Jaani linnas (valimisringkond nr 2) 198 Robert Ilves 206 Mehis Luuken 214 Kristel Kernumees 199 Uno Vares 207 Elle Tints 215 Enn Helbma 200 Meinhard Kirm 208 Eeri Palu 216 Villu Põdra 201 Urmas Saaremets 209 Aivar Paas 217 Andres Henk 202 Tõnu Aavasalu 210 Rein Mägi 218 Indrek Jegorov 203 Anneli Kundla 211 Lembit Udu 219 Tiina Põrk 204 Uno Viigand 212 Endel Subi 220 Eda Saaremets 205 Laine Eltermaa 213 Leo Pank 221 Toomas Henk FOTOD: Erakogust

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5

Detaljer

Innhold. Ka pit tel 1 Inn led ning Barn og sam funn Bo kas opp byg ning... 13

Innhold. Ka pit tel 1 Inn led ning Barn og sam funn Bo kas opp byg ning... 13 Innhold Ka pit tel 1 Inn led ning... 11 Barn og sam funn... 11 Bo kas opp byg ning... 13 Ka pit tel 2 So sia li se rings pro ses sen... 15 For hol det mel lom sam funn, kul tur og so sia li se ring...

Detaljer

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

Sügislillede kevadisel sünnipäeval

Sügislillede kevadisel sünnipäeval VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT NR 5 (222) 29. mai 2015 Selgusid konkursi Värvid Vändra valda parimad Nagu eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal vaatas Vändra vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon

Detaljer

DETSEMBER. Nr. 12 (33) Detsember Anno Domini Lihtsaid kingituste pakkimise võimalusi poes müügil olevatest kinkepakkematerjalidest:

DETSEMBER. Nr. 12 (33) Detsember Anno Domini Lihtsaid kingituste pakkimise võimalusi poes müügil olevatest kinkepakkematerjalidest: Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr. 12 (33) Detsember 2002 LEOLE DETSEMBER Anno Domini 2002 Detsember. Laste jaoks hakkab ometi kord kätte jõudma nii kaua oodatud aeg. Päkapikud

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

Koolinoorte taimeseade konkurss

Koolinoorte taimeseade konkurss Nr. 5 (259) 5. oktoober 2005 Teated Teavikute müük KG Sihtasutuse raamatukogu müüb liigses eksemplaarsuses olevaid teavikuid hinnaga a` 10.-EEK-i. Alus: Teavikute müügi kord Kultuuriministri 4. märtsi

Detaljer

Üldkoosoleku protokoll nr. 24

Üldkoosoleku protokoll nr. 24 MTÜ Hiiukala registrikood 80267964 Üldkoosoleku protokoll nr. 24 11. mai 2017. Kärdla, Vabrikuväljak 1, Tuuru maja saal Koosoleku algus kell 18 05, lõpp kell 19 00. Osavõtjad: kohal viibis 34 ühingu liiget

Detaljer

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID RÕNGU VALLA INFOLEHT Oktoober 2011 9 (148) Tiraaž 1300 Toimetajalt: Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi. (Tõnu Õnnepalu) Sügis on käes, lehed

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

TRIATLONIKALENDER 2014

TRIATLONIKALENDER 2014 TRIATLONIKALENDER 2014 nr. kuupäev spordiala ürituse nimetus 1. L 22.02.2014 talitriatlon Keila talitriatlon 2. P 23.02.2014 talveduatlon Jõulumäe talveduatlon 3. E 24.02.2014 talitriatlon Talitriatloni

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

100 sõna sünnipäevaks

100 sõna sünnipäevaks Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: Valla 23. aastapäeva tähistati Triigi spordihoones Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

Kus on Saku valla kaunimad kodud?

Kus on Saku valla kaunimad kodud? www.sakuvald.ee/ss Läbi r o helise akna S A K U VA L L A L E H T Mida uus SAKU hooaeg toob? VALLA Selgitusi annavad vallasiseliinide raamatukogu, Saku huvisõidukeskuse, Kiisa rahvamaja, noortekeskuse,

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2008

Tariifikvootide ja seire statistika 2008 Tariifikvootide ja seire statistika 2008 1. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 64 59 63 59 34 39 38 35 32 57 30 37 Kokku:

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Innhold Del 1 Forutsetninger og betingelser............................. 15 1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Rune Assmann og Tore Hil le stad............................

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5. NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;

Detaljer

2. Å R S B E R E T N I N G O G R E G N S K A P F O R A ) Å r s b e r e t n i n g o g r e g n s k a p f o r

2. Å R S B E R E T N I N G O G R E G N S K A P F O R A ) Å r s b e r e t n i n g o g r e g n s k a p f o r I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R G E N E R A L F O R S A M L I N G 2 0 1 0 O r d i n æ r g e n e r a l f o r s a m l i n g i, a v h o l d e s m a n d a g 3. m ai 2 0 1 0, k l. 1 8 0 0 p å T r e

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE Innhold Ka pit tel 1 Etablering, drift og avvikling av virksomhet...................... 13 1.1 Ut meis ling av for ret nings ide en i en for ret nings plan................13 1.2 Valg mel lom en kelt per

Detaljer

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht PAIDE - EESTIMAA SÜDA Linnaleht nr. 8 (245) Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht september 2017 Paide linna aukodanik 2017 on Andres Jalak Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse suure panuse

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar ALUTAGUSE valla leht Nr 1 Jaanuar 2018 Tasuta www.alutagusevald.ee Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar 2 Alutaguse valla leht Alutaguse Vallavolikogu I koosseisu istung Ülevaate koostas

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell.00 5.00. Tulla

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

FAGKONFERANSE KONTROL L OG TILSYN GARDERMOEN JUNI A RSMØTE I FORU M FO R KONTROLL OG TILSYN 5. JUN I 2013

FAGKONFERANSE KONTROL L OG TILSYN GARDERMOEN JUNI A RSMØTE I FORU M FO R KONTROLL OG TILSYN 5. JUN I 2013 FAGKONFERANSE KONTROL L OG TILSYN GARDERMOEN 5.- 6. JUNI 201 3 A RSMØTE I FORU M FO R KONTROLL OG TILSYN 5. JUN I 2013 09. 0 0 1 0. 0 0 R E G I S TR E R I NG N o e å b i t e i 10. 0 0 1 0. 15 Å p n i ng

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

III ALA aeg. II ALA aeg. I - II ala koguaeg

III ALA aeg. II ALA aeg. I - II ala koguaeg PRITSUMEES 2014 TULEMUSED Tõrva, 9.08.2014 Võistleja nimi asutus Vanuserühm I ALA II ALA I - II ala kogu III ALA I - III ala kogu IV ala Võistluse kogu Üld järjestus Alor Kasepõld Tõrva PK I M30 01:20,0

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Innhold 1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Gre te Rus ten, Leif E. Hem og Nina M. Iver sen 13 Po ten sia let i uli ke mål

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald » Ütleme rohkem tere!» lehekülg 2 lehekülg 3 Kes on Elva valla volikogus?» Korteriühistud kohustuslikuks! lehekülg 5 Infoleht» Hind: 0,50 Rattaparklad koolide juurde lehekülg 6 Elva valla infokandja VALLA

Detaljer

Armsad hingamispäevakooli liikmed!

Armsad hingamispäevakooli liikmed! Armsad hingamispäevakooli liikmed! Sellel kvartalil on tähelepanu keskmes Euro-Aasia divisjon, mis hõlmab 11 ajavööndit ja 13 riiki Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Sellesse divisjoni kuuluvad riigid on: Afganistan,

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

KEHTNA VALLA AJALEHT. Täname. Teade. Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001

KEHTNA VALLA AJALEHT. Täname. Teade. Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 Allee kohal nutused pilved, silmapiir päikest peidab, lompidel päikesesiller viimase sügise leinas. Päikesel ununend hommik loojangupunases valus. Pead

Detaljer

Mati Õun Indrek Otsus

Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Hea lugeja! Paar rida selle raamatu saamisloost. Mõte panna kirja Eesti kulturismi ajalugu sai teoks aastal 2007 ja tulemus kandis pealkirja Eesti kulturism

Detaljer

Innledning...16 Kapitlene Ano ny mi tet... 18

Innledning...16 Kapitlene Ano ny mi tet... 18 Innhold Innledning...16 Kapitlene... 17 Ano ny mi tet... 18 Del I Innledning til mentoring KapIttel 1 Introduksjon til mentoring...20 Bak grunn...20 Be gre pe ne...22 Sponsorship og ut vik len de mentoring...23

Detaljer

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava Maksimarketi detailplaneering lõpetati Infoleht Elva, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu infokandja» lehekülg 2 Helletajad Europeadil» lehekülg 4 Puhja aleviku soojamajandusest Püha Martini kirik

Detaljer

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR EFPIA Raporti aasta :2015 Raporti valuuta :EUR Leheülg 1 / 5 -d: peamise asuorii asuorii aadress O-de oetus ürituse ulude attes grantid Odele Registreerimistasud asu teenuste ja e asud Individuaalne nimeline

Detaljer

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu NR 9 (250) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. september 2017 Muusikakool alustas õppeaastat uue koolijuhiga Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu Garaažiosa on kuu ajaga jõudsalt edenenud. Allikõnnu

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused 1 (5) Kampaania kestab 01.nov 2014.a - 31.jaan 2015.a. Kampaanias saavad osaleda 1.-6.klassid (k.a) üle Eesti. Kampaanias osalemiseks tuleb klass registreeruda saates e-mail aadressil: mari-liis.kallismaa@kuusakoski.com.

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht Elva linn tunnustab» lehekülg 3 Konguta näitetrupp võitis peapreemia Infoleht Elva valla infokandja» lehekülg 4 Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5 Rannus valmis discgolfi rada» lehekülg 5 Hind: 0,50 VALLA

Detaljer

Innhold. For br u ker k jøps lo vens omr åde. Prin sip pet om yt el se mot yt el se sam ti dig hets prin sip pet. Selgers plikter.

Innhold. For br u ker k jøps lo vens omr åde. Prin sip pet om yt el se mot yt el se sam ti dig hets prin sip pet. Selgers plikter. Innhold Kapittel 1 For br u ker k jøps lo vens omr åde 1.1 Innledning...15 1.2 For bru ker kjøps lo vens vir ke om rå de. Hva lo ven gjel der for el ler re gu le rer...17 1.2.0 Litt om begrepet «kjøp»

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht

Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht Nr 164 HALINGA VALLA TEATAJA märts 2011 Hind 0,32 Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht 4. detsembrist 2010 kuni 5. märtsini 2011 toimusid Pärnumaa valdade XXXI talimängud. Võisteldi 13 alal:

Detaljer

Tallinna osakonna uued liikmed aprill-oktoober 2002

Tallinna osakonna uued liikmed aprill-oktoober 2002 Jälle on laualehel Põlvnemislugu ümmargune s.o. 30.number. Kui esimene number ilmus 1997.a. novembris, 10.number 1999.a. aprillis, 20.number 2000.a. detsembris ja nüüd 30.number 2002.a. novembris, siis

Detaljer

Viimsi aasta naine 2011

Viimsi aasta naine 2011 Näiteringi EKSPERIMENT kevad >>Loe lk 8-9 v Tiraaz 7490 nr 9 (342) 11. mai 2012 Lauluvõistlused Viimsi Laululaps 2012 ja Harjumaa Laululaps 2012. Loe lk 3 Valla raamatukogude uuring 11. mail 2012 algab

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta

Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta Albu mõisa XIV kunstisuvi 17. juunil avas uksed külastajaile Albu mõisa XIV kunstisuvi. Sel aastal saab vaadata kahe tuntud klaasikunstniku näitust.

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2009

Tariifikvootide ja seire statistika 2009 Tariifikvootide ja seire statistika 2009 1. Kehtinud tariifikvootide arv kokku 2 2. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes 2 3. Tariifikvoodi taotluste arv riikide lõikes 3 4. Tariifikvoodi

Detaljer

I N N K AL L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E

I N N K AL L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E I N N K AL L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E 2 0 0 9 O r d i næ r t s am e i e rm ø t e i S am b o b o l i g s a m ei e fi n n e r s t e d t o r s d ag 3 0. 0 4. 2 0 0 9 K l. 1 8. 3 0

Detaljer

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI. EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,

Detaljer

KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE

KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE POISID 2004 1 Oskar Muru 2004 Mart Reiniku Kool 3,11 3,38 4,45 4,45 2 Martti Sarv 10.02.2004 Otepää Gümn 3,72 3,71 3,81 3,81 3 Sten

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g e t s å r s b e r e t n i

Detaljer

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile Mare Kitsnik Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile Tallinn 2008 Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

Mormooni kiriku esindajate poolt kaasavõetud tutvustus:

Mormooni kiriku esindajate poolt kaasavõetud tutvustus: Nüüd, aastakoosoleku eel, tuleks loetleda Tallinna osakonna uue noorenenud juhtkonna saavutusi. Ja need on tõesti olemas, osa küll saavutatud seltsi juhatusega kahasse. Suuremaks nendest tuleks lugeda

Detaljer

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsikalise looduskäsitluse alused Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja

Detaljer

FAN KOLMIKVÕISTLUSE 3. ETAPP , Tallinna Spordihall

FAN KOLMIKVÕISTLUSE 3. ETAPP , Tallinna Spordihall FAN KOLMIKVÕISTLUSE 3. ETAPP 05.04.2016, Tallinna Spordihall TN (2005-2006) 60m jooks Eeljooks Finaal 1 Kristelle Reiser 24.07.05 Audentese SK 9,35 9,35 10 2 Hanna-Grete Suvemaa 26.01.05 SK Fortis 9,52

Detaljer

Toetuse saajad II+III kv 2012

Toetuse saajad II+III kv 2012 Toetuse saajad II+III kv 2012 Jrk nr Taotleja Kliendi aadress Linn/vald 1 KÜ Liivalaia 25 Liivalaia 25 Tallinn 2 KÜ Vana-Tartu mnt 37 Vana-Tartu mnt 37 Vaida alevik, Rae vald 3 KÜ Soo 54 Soo 54 Tallinn

Detaljer

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E 2 0 0 9 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S am e i e t W al d em a rs H a g e, a v h o l d e s t o rs d a g 1 8. j u n i 2 0 0 9, k l.

Detaljer

TALLINNA OSAKONNAGA LIITUNUD UUSI LIIKMEID

TALLINNA OSAKONNAGA LIITUNUD UUSI LIIKMEID Eesti Genealoogia Seltsi juhatus kogunes laupäeval 20. jaanuaril Tallinna Kultuurirahvaülikooli ruumidesse järjekordsele koosolekule. Eelmine toimus eelmisel aastal Tartus. Koosoleku päevakorras oli: 1.

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

Täna lehes: Miks bussid ei sõida? Kui ohtlik on happepilv? Koolide liitmine ei too kaasa suuri muudatusi Nr 4 aprill 2005

Täna lehes: Miks bussid ei sõida? Kui ohtlik on happepilv? Koolide liitmine ei too kaasa suuri muudatusi Nr 4 aprill 2005 RAE sõnumid Täna lehes: Miks bussid ei sõida? Kui ohtlik on happepilv? Koolide liitmine ei too kaasa suuri muudatusi Nr 4 aprill 2005 Viimastel aastatel on Jüripäeva teatejooksul olnud võitmatu Rae Noorte

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS Viljandi osakonna kavatsusest tähistada Seltsi juubeliaastat ka Viljandis oli juba pikka aega ette teada. Nii toimuski laupäeval 15. aprillil k.a. Viljandi Kultuurikolledžis genealoogialalane

Detaljer

ENSV TEATAJA LISA. ENSV Teataja tellimishind ühes lisadega:

ENSV TEATAJA LISA. ENSV Teataja tellimishind ühes lisadega: Hind 15 senti, ENSV TEATAJA LISA Toimetus ja talitus: Riigi Trükikojas, Niine tän. 11. Kontor õn avatud kella 8 14. Sealsamas lehe tellimiste vastuvõtmine. Kodukeskjaam 477-80: kontor 30, toimetus 62,

Detaljer

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I 2010-1 1. Tema nime me ei küsi. See on Brabanti hertsog Jan I (valitses aastatel 1267 94). Küsime hoopis, millise tähtsa tegelase prototüübiks teda

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

VILJANDI TÄNAVASÕIT 2009 EMV kriteeriumis III etapp 2. mai 2009

VILJANDI TÄNAVASÕIT 2009 EMV kriteeriumis III etapp 2. mai 2009 Korraldaja: Viljandi Rattaklubi M-12 Võistluse pikkus: 5,7 km (3 x 1,9 km) lõpufinišiga Võitja keskmine kiirus 31,47 km/h Koht Nr Nimi, Eesnimi UCI kood Klubi Aeg N-12 1 1 Lauk, Karl-Patrick EST19970109

Detaljer

S T Y R E T G J Ø R O P P M E R K S O M P Å A T D Ø R E N E S T E N G E S K L

S T Y R E T G J Ø R O P P M E R K S O M P Å A T D Ø R E N E S T E N G E S K L K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Narva-Joesuu JUULI 2013 NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Sel aastal tähistab Narva-Jõesuu korraga mitut ümmargust tähtpäeva: 510 aastat kaluriküla esmamainimisest ajalooürikutes,

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 377201, aadressil Smuuli 9, Töö nr 0601-3208/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK

Detaljer