SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte"

Transkript

1 Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada ennast esindama uude - harjunust hoopis suurema valla - volikogusse. Loodetavasti toob kõigi teie valik volikogu laua taha 21 tublit ja tegusat inimest, kes oma küla esindamise kõrval oskavad näha suure valla probleeme ja huve ning leida lahendusi. Ilmselt mõtleb nii mõnigi juba praegu: aga kellest saab tulevase suure valla vallavanem? Seekord toimuvad valimised veel piirkonniti, ühe valimisringkonna moodustab üks endine omavalitsusüksus. Seega pole kellelgi kandideerijatest võimalik saada toetust inimestelt kogu valla territooriumilt. Tundub, et tegelikult sellist kõigis piirkondades suhteliselt ühtlaselt populaarset poliitikut meil hetkel kandideerijate hulgas ei olegi. Võin muidugi eksida - aga kontrollida pole nagunii sel korral võimalik. Millist inimest loodan mina vallavanema toolil näha? Tegusat. Tarka. Otsusekindlat. Et sel valimisperioodil ootab ees väga palju ümberkorraldusi, siis oleks lisaks veel väga hea, kui sellele kohale valitaval inimesel oleks ülevaade omavalitsuste tegemisi reguleerivast seadusandlusest ja kasvõi pisut igapäevase omavalitsustöö kogemust. Nii tundub mulle. Igal valijal on aga kindlasti oma eelistus ja soovid. Kes on need 21, kes hakkavad järgmisel neljal aastal kujundama kohalikku poliitikat ja kes juhib tehtud otsuste elluviimist? Esimesele küsimusele saame vastuse anda juba novembrikuu lehes - heal juhul võib-olla teiselegi. Septembri nimepäevadest. Ülo oli esialgu liivi-eesti Ilo, mis ürikutesse Ylona kirja pandi ja lõpptulemusena Ü-tähe algusesse sai. Ülar, Ülari, Üllar, Üllas ja Üllo on tema teisendid. Üllas ja Ülev võivad aga tuleneda ka mõistetest 'üllas' ja 'ülev'. Maive ja Maivi on tuletatud sõnast 'maa', Taive ja Taivi sõnast 'taevas'. Solveig tähendab Skandinaavias kas 'saagi pärast võitleja' või 'kodu eest võitleja'. Nimest Friedrich (vanasaksa 'rahurikas', 'rahuvürst') on tuletatud Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priidu, aga ka Priidika, Priida ja Priide. Angela ja Angelika pärinevad kreeka keelest, tähendus - 'ingellik'. Ingel on kas nende nimede eesti tõlkevaste, Ingridi ('Ingo kaitse all ratsutaja') lühend või Ingelberga ('ingellik kaaslane') lühend, Aiki on kas Aigi teisend või samuti Angelika tuletis. Regiina tähendab ladina keeli 'kuninganna'. Reina on tuletis nimest Reinharda ('nõukas' või 'rikas süda'). Mariann, Marianna ja Marianne on seoses nimedega Maria ('ülev', 'valitsejanna' või 'kibe, mõru, tõrges') ning Anna ('arm'), ühtekokku niisiis 'ülev arm'. Taima ja Taimi on seotud sõnaga 'taim'. Taidi on tuletatud sõnast 'taidur'. Lembe, Lembi, Lemme ja L emmi on tuletatud vanaeesti sõnast lemb ('armastus'). Aleks, Aalo, Sander, Sanno ja Sass võivad kõik olla tuletatud nimest Aleksander ('meeste kaitsja'). Aleks võib tuleneda ka nimest Aleksius {'kaitsja'). Järg leheküljel 6 1. klass Sürgavere Põhikoolis Sürgavere kooli taasavamine 1. septembril aastal avati Sürgaveres renoveeritud koolimaja. Piduliku sündmuse avas koolidirektor Aires Põder. Sõna said vallavanem Maie Käba, maavanem Kalle Küttis ja ehitajate poolt Toomas Perve. Sooje sõnu ja tervitusi jagasid Suure- Jaani Gümnaasiumi, Sürgavere Raamatukogu, Spordihoone, Lasteaia, Põllumajandusühistu, Suure-Jaani Vallavolikogu ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad. Sümboolse lindi lõikasid läbi vallavanem ja kooli direktor. Kooli saalis toimus 1. septembri aktus. Kooliteed alustas 5 poissitüdrukut. Kõigil külalistel oli võimalus kauni koolimajaga tutvuda. Koolipere tänab kõiki, kes aitasid vanale majale uue kuue anda. Sürgavere Põhikooli õpetajad Sel sügisel alustas Suure-Jaani Gümnaasium õppetööd ühes hoones. Juurdeehituses valmisid klassiruumid kõige noorematele. 1. klassi läks 21 last FOTO: Leili Kuusk 1. september Olustvere Põhikoolis. Tarkuseküünal. FOTO: Jaanus Siim FOTO: Erakogust Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Vana ja tuttava värsirea kohaselt on koolilapse jaoks septembrikuus kõik uus. Ka koolimajad saavad õppeaasta alguseks värskema näo ja ilme. Olustvere Põhikooli õpilased, õpetajad ja töötajad võivad rõõmustada uute koridoripõrandate üle. Projekti rahastas Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute toetamise programm. Pärast siseministri 30. juuni a käskkirjaga kinnitatud hasartmängumaksust toetuse andmise komisjoni finantseerimisotsuse tegemist sõlmisid EAS ja Olustvere Vallavalitsus lepingu, mille kohaselt EAS-i poolne toetussumma oli krooni ja Olustvere Vallavalitsuse poolne finantseering krooni. Töid teostas OÜ Faunid. Töödega alustati juuli alguses. Uus põrand valmis 26. augustiks. Kunstnik Tõnu Kukk kavandas saalipõranda mustri, mille värvid on tuletatud kooli logo värvidest. Kollase-sinise triibuline loob kaltsuvaiba illusiooni ja koduse õhkkonna. Hallikas üldpind harmoneerub akende sinisega. Aitäh Tõnule! Tänan tublisid kooli töötajaid Margot Kõksi ja Kalju Viisutit, kes kauni lõpptulemuse saavutamiseks kaasa aitasid, Olustvere Vallavalitsust ja OTMK-d mõistva suhtumise eest. Liivi Lindemann Olustvere Põhikooli direktor

2 2 LEOLE OMAVALITSUSINFO Suure-Jaani Linnavolikogu väljastati kasutusluba Välja mislaenu krooni; piirnevale Ruusi tee alale vih- Olustvere Vallavalitsus tn 6 elamule; Põl lum aja ndu smi nis tee riu - mavete ärajuhtimise süsteemi Olustvere valla eelarvesse laeprojekti koostamiseks vaja- kunud vahenditest määrati Määrati Suure-Jaani linna nilikud projekteerimistingimu- toimetulekutoetust algatati Ilmatari tn 9 detail- mile esitatakse taotluse ühismeta tänavatele järgmised nised; krooni üksi elavatele isikutele planeering mille eesmärgiks tatud vara kompenseerimimed: Vahtra; Marja; Kalda; on maa kasutamise sihtots- seks riigi poolt. Tiigilohu; Kauba; Vambola tarbe määramine; Suure-Jaani Vallavalitsus munitsipaalomandisse taot- ja perekonnale, kelle kuu nepõik. Osale Veski tänavast an- anti Jaan Teesalu'le nõusolek let i Sür gav ere Põh iko oli, tosissetulek on alla kehtes- ti nimeks Veski põik; erastada ostueesõigusega Määrati hooldajatoetus Kooliaia, Säde, Lõhavere ela- tatud toimetulekupiiri; täiendati avaliku korra eeskir- Karja tn 5 maa suurusega hooldusvajadustega inimese mu ja Kolgioja katastriük- augustikuus maksti hooldajaja - avalikel vabaõhuüritustel 2169 m2; hooldamise eest; sused; toetust krooni vastaei ole lubatud klaastaaras joo- määrati Nurme tn 5 munit- vallahanke Paala Rahvamaja toetati piirkonna eakate ruk- valt Hooldajatoetuse taotle- kide jaemüük; ürituse korral- sipaalomandisse jääva maa rekonstrueerimine teostami- ki ma ar ja pä ev a su ve pi du, mise määramise ja maksmise daja poolt peab olema külas- m a k s u s t a m i s h i n n a k s seks otsustati kasutada välja- Taevere ja L õhavere ni ng korra 11 Hooldajatoetuse tajatele tagatud tualettruumi krooni, maa suurus kuulutamiseta eelläbirääki- Kootsi külapäeva korralda- maksmine ; kasutamise võimalus; m2 ; mistega pakkumist, Märt mist. väljastati ehitusluba Ülde- Suure- Jaani Kult uurimaja hüvitati kolmele ametnikule Perve määrati vallahanke eest Tääksi magistraalkaabli paipõhimääruses muudeti kul- kuvariga töötamiseks vajalike vastutavaks isikuks ning Olustvere Vallavolikogu galdamiseks; tuurimaja asukoht - uus asu- prillide maksumusest määrati hindamise komisjon; Kinnitati osaliselt vaba põllukoht on Ilmatari tn 9; krooni. Andu Heinsoole väljastati majandusmaa kasutusvaldu- nõus loa andmisega OÜ-le Olustvere Vallavalitsus on loeti I korda Suure-Jaani lin- ehitusluba üksikelamu püstigeoloogilise uurimistöö nime- sesse saajate nimekiri. Tehti Eesti Geoloogiakeskus üldna aasta II lisaeelarvet Suure-Jaani Vallavolikogu tamiseks Läätsi kinnistule, maavanemale ettepanek eelisüldmahus krooni; AS Sakala Saeveskile viilhalli tada maatükkidele nr 116 ja tusega Eesti turba balneo- loeti I korda ühineva Suure- nr 2 püs tit ami sek s, OÜ 117 osas Peep Rink'i; loogiliste kasutamisvõima- Kehtestati Kõidama külas Jaani valla põhimäärust. Paalale Kaasiku lauda sõn- võõrandada Olustvere vallas luste uuring ja lähteülesanasuva Metsatööstuse kindega Eestis leiduva raviturba niku- ja virtsahoidla püstita- Olustvere alevikus Järve tänistuga külgneva jätkuvalt miseks ning Kalev Allele hei- nav 5 asuva hoonestamata hulga ja kvaliteedi väljaselgi- Suure-Jaani Linnavalitsus riigi omandis oleva katastritamine toetamiseks; nahoidla ehitamiseks; ki nn is tu (r eg is tr ee ri tu d , , üksuse ja Kõidama veehaarde detailplaneering; Aires Põder kinnitati ametis- Viljandi Maakohtu kinnistus- korraldati maakasutustes se Sürgavere Põhikooli direkotsustati vastu võtta Kõidama osakonna registriosas nr vastavalt omandiõiguse tek- Määrati majanduslikult rastorina; 6322, katastriüksus kele muudatused, kinnitati kes olukorras olevatele koda- külas asuv pärandvara koos- toetati Viljandimaa piirkonnaseisus Lõhavere tee 4-2 kin :002:0700, pindala puuduvad maaüksuste ja ajunikele toimetulekutoetusi konstaablite III suvepäevade 0,27 ha, sihtostarve elamu- tiste maakasutuse maksustakolmele perele kokku nistu, mille endine omanik oli korraldamist. maa), kui vara, mis ei ole va- mishinnad; krooni ja sotsiaaltoetusi Toomas Tirusson; jalik vallale tema ülesannete määrati erastatava maa suukuuele perele kokku vaba põllumajandusmaa ka- täitmiseks, avaliku suulise rus ja piirid Jaama tn 9, sihtsutusvaldusesse saajate ni- Suure-Jaani vallaeelarvesse krooni; enampakkumise korras, alg- otstarve on elamumaa; ühele raske puudega isikule mekirja kinnitati Rein Murik, riigieelar vest laekunud va- hinnaga krooni; Ai va r K un dl a, An dr ea s henditest määrati toimetulemäärati hooldaja ja hooldajale õigusvastaselt võõrandatud võõrandada Olustvere vallas maa tagastati kaasomandina hooldajatoetus krooni Reinberg, Ene Vendla, Heino kutoetust üksi elavatele isiku- Malke n, Mikk Reier, OÜ tele ja perekonnale, kelle kuu Olustvere alevikus Keskuse Malle Jõgi'le ½ ja Maret kuus, hooldaja avalduse alu- Paala., OÜ Pilkes Põhjaka netosissetulek on alla kehsel lõpetati ühe raske puude asuv asustatud korteri- Seppä'le ½ mõttelistes osa- Põllumajandus, OÜ Tällevere testatu d toimetu lek upi iri, omand, kui vara, mis ei ole va- des, Kirivere Mäelt Ülde küga isiku hooldamine; Agro ja OÜ Ageroli; krooni; jalik vallale tema ülesannete las 4,1 ha maatu lundu s- moodustati konkursi Kaunis täitmiseks, avaliku suulise maana; Kodu ülevaatuste tegemi- määrati sihtotstarbed Säde, riigihanke Sürgavere põhienampakkumise korras, alg- Kolgioja ja Lõhavere elamu kooli renoveerimise täiendaseks komisjon koosseisus: hinnaga krooni; eraldati reservfondist katastriüksustele. vad ehitustööd edukaks pakkrooni projekti Eesti Eri- Avo Järve, Leili Kuusk, kujaks tunnistati OÜ Silindia tühistati Olustvere vallavoli- olümpiakoondise meeskond Reeda Sadam, Tiiu Siim ja poolt esitatud pakkumine; kogu 30. juuni otsus nr 19 Serbiasse toetuseks; Ülo Köst. Komisjon valib ise Sürgavere põhikooli renovee- Rauno Närvanenile korteri oma liikmete hulgast esi- määrati Päraküla külas Eesti seoses Turu Jüri kinnistu ja- rimistööde lõpetamiseks võeeraldamine Päikese 4-3 majja. mehe; Höövelliistu kinnistule ja gamisega määrata tekkiva kintakse täiendavalt investeerinistu nimeks Pere Jüri. 16. oktoobril valime Suure-Jaani vallavolikogu liikmeid 16. oktoobril 2005 ees seis- vallast üles seatud kandidaa- vad valimised on senistest tide vahel. erinevad, kuna valime nelja- Volikogu liikmeid valitakse aastaseks valimisperioodiks Olustvere vallast 5, Suurejaoskonnas nr 5. resti peale hääletamistule- päeval. linnas Tallinna tn 5 valimis- võimalikult kii- se avalikustamisele järgneval 21 volikogu liiget uuele ühi- Jaani linnast 4, Suure-Jaani nemisel tekkivale Suure- vallast 8 ja Vastemõisa vallast Kohalikes valimisjaoskon- muste kindlakstegemist. Esimene volikogu istung Jaani vallale. 4. dades toimub eelhääletamine Valla või linna valimisko- kutsutakse valla valimisko- Valijale enesele sisulisi Hiljemalt 26. septembriks 10. oktoobrist kuni 12. ok- misjon registreerib valitud misjoni esimehe poolt kokku muudatusi siiski ei ole, sest peavad kõik valijad saama toobrini, iga päev kell volikogu liikmed oma otsuse- hiljemalt seitsmendal päeval valimised toimuvad neljas va- postiga valijakaardi, kuhu on kuni Toimub ka hää- ga pärast valimispäeva, kui pärast valimistulemuste väl- limisringkonnas. See tähen- ka märgitud valimisjaoskonjärgset valimisjaoskonda. ja Riigikohtule kaebuste esi- Veronika Ringo letamine väljaspool elukoha- Vabariigi Valimiskomisjonile jakuulutamise päeva. dab seda, et valija läheb en- na asukoht ja hääletamise diselt oma harjunud vali- ajad. Kes ei ole nimetatud Valimispäev on 16. oktoo- tamise tähtaeg on möödunud Suure-Jaani valla misjaoskonda ja valib oma tähtajaks valijakaarti saanud, ber. Hääletamine algab kell või kui nimetatud kaebuste valimiskomisjoni esimees peavad pöörduma oma valla ja lõpeb kell Toi- kohta on tehtud lõplikud otsekretäri poole. mub ka kodus hääletamine. sused. 3. oktoobrist kuni 7. ok- Kõige kiiremini saab vali- Valimistulemused loetakse toobrini saab eelhääletada mistulemustega tutvuda In- väljakuulutatuks ja volikogu väljaspool oma elukohajärg- terneti vahendusel - andmed liikme volitused algavad valla set valimisjaoskonda Viljandi si se st at ak se aa dr es si le valimiskomisjoni poolt otsu- Segapakendi kogumisest Olustvere vallas Olustvere valla jäätmekava Näiteks: a määrab, et Plast - või-, kohupiima-, jo- Olustvere vallas asuvate gurti-, toiduõli-, ketšupi-, mamüügipunktide (edaspidi joneesi-, kosmeetikapakenkauplused) juurde tuleb pai- did, plastnõud ja -karbid jm galdada konteinerid, kuhu puhtad plastpakendid; tarbija saab ära anda (ilma ta- Klaas - pudelid, purgid jms; gatisrahata) ostetud kauba Metall - toidu-, konservi- ja pakendid ehk klaas-, joogipakendid ning metallplekk-, plast- ning kartong- kaaned- ja korgid; pakendi. Joogikartong - piima-, jo- gurti-, mahla- j m puhtad määrdunud pakkepaber. Käesolevaks ajaks on pakartongipakendid. Pakendid tuleks: kendikonteiner paigaldatud Ei sobi: eraldi koguda, Olustvere alevikus kaupluse 1. Tagatisraha märgiga me- tühjendada ja võimalusel lo- A ja O juurde. Lähiajal tuletall-, plast-, ja klaaspa- putada, vad need veel Tääksi, kend; kokku suruda, Mudiste, Ülde kaupluste 2. Ohtlike jäätmete paken- viia vastavasse konteinerisning ka Olustvere alevikus did (aerosooli-, kodukee- se. elamutsooni prügikonteine- mia-, liimi-, värvi-, lahus- Kuna neid pakendeid saab rite juurde. tipakendid; ära anda tasuta, siis vähe- Täiendav info pakendi ko- 3. Kummist tooted; neks tavalisse konteinerisse gumisest veel kauplustest 4. Kasutatud pabernõud ja viidava olmeprügi kogus ning internetist: papptopsid, jäätise- ja ning ka selle eest makstav Rein Murik kommipaberid, toiduga tasu. Maa- ja keskkonnanõunik

3 LEOLE Armastuse lugu Võhma linnapäevadel on tavaks valida Kesk-Eesti Peavallavanem. Sel aastal pälvis tiitli ja karika Suure- Jaani Linnavolikogu esimees Priit Toobal. Eelmised karikaomanikud on Jaak Aab (1998, 2002), Vahur Roht (1999), Tarmo Riisk (2000, 2001), Urmas Kupp (2003) ja Ants Pärna (2004). jooksul tehtud. Pöördusin palvega vanu aegu meenutada paari toona Seda lugu võiks alustada ametis olnud inimeste poole, nii: Kui mina eelmise aasta- kuid kahjuks ei olnud nad tuhande lõpus (aastal veel (enam?) valmis neil tee- Toim) Suure-Jaani linnavalit- madel pikemalt rääkima. susse tööle tulin, oli ühinemikorda Meenutati vaid, et esimest se teema juba väga vana. oli ühinemisest juttu Mida mina mäletan? aastal. Tõe huvides tuaastal tehti hoogsalt leb muidugi märkida, et kui Olustvere-Suure-Jaani ühist diktofoni läheduses ei ole, arengukava; uuriti, millist nigendiks muutunud lugu kuul- võib sellest ajast mõnd pea leme rahvas tulevasele omavada. litsusele soovib; korraldati rahvakoosolekuid ja rahvakümalt meenutada, siis otsusta- Kui inimesed ei taha pikesitlus. Küsitluse tulemusel saadi küll aastal sin vaadata, mida paberid Olustvere ja Suure-Jaani valterjalidega, mille olen päran- räägivad. Avan kausta malas ei poolt hääletanute muljetavaldav protsent - duseks saanud ja millel on Suure-Jaani vallas 69% ja kiri Ühinemine Olustvere vallas isegi 82%, Kõige vanem dokument on kuid väikeseks jäi osalenute siin Suure-Jaani kihelkonna arv - Suure- Jaani vallas isegi valdade esindajate koosoleku vaid 15%. Paljud inimesed protokoll Osalesid vastasid sellekohasel küsimusele Are Aua, Rein Murik, Ülo otse, et mis te ikka Köst, Tõnu Siimsoo, Ain jahute ja meie käest uurite, Olesk, Märt Perve ja Ants tehke see asi ükskord ometi Velleste. Külalised: VOL-i ära. Toonane tulemus: teismaavanem tegevdirektor Märt Moll, tele omavalitsustele ühinemisettepaneku Helir-Valdor teinud Suurenik Seeder, omandireforminõu- Jaani Vallavolikogu muutis Einar Laukse ja Riigikogu meelt ja otsustas mitte ühineda. saadik Heikki Raudla. Suure-Jaani linnal ja Ettekande tegi Olustvere Olustvere vallal puudub aga vallavanem Are Aua. Ta rääühine piir. kis, et kihelkonna valdasid Omavalitsuste ühinemise seovad tihedalt väga paljud teema vaibus seejärel paariks eluvaldkonnad, mistõttu ei aastaks, kerkides uuesti esile saa peaaegu ühtki küsimust aasta lõpupoole. Et teta kõigi omavalitsuste osavõtugemist on lähiminevikuga, arutada. Veel lisas ta, et mida kõik veel hästi mälekaksikvõim Suure-Jaanis on sisuliselt tavad, siis tekkis mõte hoopis meetri raa- uurida, millal ühinemise teeüksust. diuses on kaks omavalitsus- ma päevakorda kerkis ja mida on rohkem kui kümne aasta Heikki Raudla tutvustas Lapse võimalikud FOTO: Leili Kuusk 3 XVIII Vanad Viljandist. 3.18,5, paigalt kõrgushüpe Põhivõistlusel säras Eesti 1.60, paigalt kolmikhüpe Olümpiaalad koondislane Sirkka-Liisa 9.26,5 ja odavise mõlema Kergejõustikuvõistlus Kivine (Tartu), kes võitis 4 käega ( ); XVIII Vanad Olümpiaalad ala võistluste rekordiga: 60 m kuulitõukes oli parim Genro toimus augustikuu algul. jooks ajaga 7.62, paigalt kau- Paas (KJK Saare) Võistluste lipu heiskasid üks gushüpe 2.68,5, paigalt kolnoorimaid osavõtjaid Geidi mikhüpe 8.03 ja paigalt kõr- võitis Hendrik Voll (Nõmme ( ), kettaheite Õunap ja I Vanad Olümpia- gushüpe Kuulitõukes SK) ( ). alad võistlusest osavõtja oli parim Jana Kohv Tihedam ala oli raskusheide, Jaak Riis. (Viljandi) (10.87+ris: 1. Genro Paas kus neli meest oli ühes meet- Noorte tulemused: Sten 7.37), kettaheites Mare Külv Roosaar (C. R. Jakobsoni (Rõngu) ( Aivar Hommik (Viljandi) Gümnaasium) võitis kõik 18.95), odaviskes Piret Hannes Simuste poistele kavas olnud alad, 60 Kuresson (Audentese Üli Kaupo Valb (Tartu) m , paigalt kaugushüpe kool) ( ), , paigalt kõrgushüpe ra sk us he it es Hä li -H er ta Võistluste korraldajad täna ja kuulitõuge mõlema Haavapuu (Emmaste) vad kõiki sponsoreid. käega Kõigil aladel Meeste võitjad: 60 m jooks Hugo Hommik saavutas II koha Ristjan Peep Päll (Tartu) 6.97; vil- SK Vanad Olümpiaalad Johanson (Kildu PK), kuuli- jandlane Kristo Galeta võitis president tõukes sai kolmanda koha neli ala: paigalt kaugushüpe Hendrik Ebber (Suure-Jaani Gümnaasium), teistel aladel oli kolmas Andres Andrei (Pärnu). Tüdrukud võistlesid samadel aladel: Sille Tuuling (Olustvere PK) sai 1. koha 60 m jooksus (9.72) ja paigalt kaugushüppes (1.79). Paigalt kõrgushüppes oli esimene Sharon Põder (Viljandi Maagümnaasium) ja teiseks tuli 5-aastane Geidi Õunap (Viljandi). Kuulitõukes mõlema käega sai 1. koha Anna-Maria Kaseoja FOTO: Janika Siim Riigikogu menetlusse jõud- Are Aua: Kui ühinevad ai- neli maakorraldajat, veterivat valdade liitumist regulee- nult Suure-Jaani vald ja linn, naararst, vallaarst, jurist, riva seaduse projekti. Ega siis Olustvere sureb ääremaa- ökonomist, kaks asevallavaprotokolli kirja pandus muid na välja. Ühinemine Kõo või nemat, kolm nõunikku, metolulisi erinevusi praegu keh- Saarepeedi vallaga ei ole mei- sainsener, reformi spetsiativaga ei märkagi, kui et lõp- le sobiv. list, koristaja. liku otsuse tegemise õigus oli Ülo Köst:... Suure-Jaani Jär gmi ne dok ume nt on toona planeeritud Riigikogu- ei ole mitte linn, vaid väike Suure-Jaani Linnavolikogu le, praegu kehtiva seaduse küla, kus midagi ei ole. majanduse ja arengu komisjärgi teeb otsuse Vabariigi Are Aua: Ajalugu paneb joni protokoll Valitsus. Konkreetsetest toe- kokkuvõttes kõik paika - kitustest ei olnud siis ka juttu. rik. Märt Moll, Ülo Köst ja Ago Osalesid Raimo Ronimois, Veel räägiti sellest, et ühi- Ants Velleste : Propaganda Alliksaar. Otsustati, et linnanevate omavalitsuste ametni- eesmärk ei ole mitte liitumikele oleks vaja mingeid ga- ne, vaid piirkonna areng. Siimsoo - Toim) artikkel vol iko gu esi meh e (Tõnu rantiisid, kui nad töö kaota- Otsustati kahe kuu jooksul Sakalas on kahjustanud vad, sest muidu tekib amet- viia kõigis volikogudes läbi suhteid Suure-Jaani ja nike poolt vastuseis ja et ühi- koosolekud ühinemise küsinemise kulud võiks kanda muses, et selgitada välja, kas tegevusplaan selgitamaks Olustvere vallaga. Koostati riik, kuna ühinemine on ka peetakse protsessi algatamist välja, mis ühinemine mak- riigile kasulik. vajalikuks. sab, millised on kokkuhoiu- Räägiti ka sellest, et karde- Kaustas järgneb protokolliettepanek otsustada alustada võimalused. Tehti volikogule takse ääremaastumist ja kü- le valla ametite struktuur. lade väljasuremist. Ameti- ja töökohti on selles ühinemisprotsessi. Silma jäävad veel järgmised kokku 33,5. S.h hakkavad Järgneb väljaütlemised: silma neli sotsiaaltöötajat, Leili Kuusk ded ja meeldetuletused: ning nõudlik ajajärk ka vane- tu ei tohi kiirustada juba pea- bussi ootavad lapsed tihti- Kui laps pole käinud lasteohud kooliteel male. Liikluseeskirja järgi tunud sõiduki varjust tee üle- peale jooksma ja üksteist taga aias, on kasulik enne kooli al- peab helkurit kandma pime- tamisega. Ohtlik on seisva ajama ning mänguruumi sõi- Selleks aastaks hakkab suvi gust koolitee koos vanemateotsa saama ning värvirikas ga läbida. Selline kogemus korral kõnniteeta ja valgusta- ge õigem on lasta buss ära Lapsevanem peaks täpselt dal ajal või halva nähtavuse auto varjust teele rutata. Kõi- dutee arvelt suurendama. sügis koos oma pimedate ja annab lapsele esmase etteku- mata teel. Kui siiani on polit- sõita ja alles siis sõiduteele teadma, kui kaua kulub lapvihmaste õhtutega pressib jutuse koolitee rutiinist, reeg- sei piirdunud ilma helkurita astuda. Kui aga tegemist on sel koolitee läbimiseks aega. peale. litest ja liiklusnormidest. Sa- pimedas liikuvate jalakäijate pikemat aega seisva suure Arvestada tuleb muidugi bushoiatamisega, siis nüüd on veoautoga, on mõistlikum si ootamise aega. Iga lapsevanema jaoks on muti saab lapsevanem infot, tema laps kõige targem, nu- kuidas laps tuleb toime suh- hoiatamiste aeg möödas ning mööda teepeenart või kõnni- Siinkohal tahaks lapsevanerikkujaid hak atakse k a trah- teed tükk maad edasi liikuda matele veelkord meelde tule- tikam ja taiplikum. Paraku teliselt keerukas olukorras aga ei ole kõik inimesed võrd- liikluses. vima. kohta, kus seisev veoauto tada, et lapse koolitee ei pea sete võimetega ning lapsedki Tehke selgeks lapse kooli- Minimaalne trahvisumma enam teed ei varja. olema mitte kõige lühem, vaid erinevad üksteisest oma tee. Vajadusel käige see koos võib olla kuni krooni. Ületa teed ristmikul või kõige ohutum tee kodust kooarengu ja temperamendi poo- läbi. Ja mitte üks, vaid mitu Kui aga helkurita jalakäija te- mööda ülekäigurada. Ristmi- li. lest. korda! kitab liiklusohtliku olukorra, kul on sõidukijuhid üldjuhul Soovin kõikidele kooliminevõib trahvisumma kasvada tähelepanelikumad ja ka kii- jatele meeldivat kooli algust Ees on aga aasta kõige oht- Muretsege lapsele helkur ja likumad kuud liikluses, kus kontrollige selle kandmist. kümme korda suuremaks - rused on seal väiksemad, ja ohutut kooliteed. ilmastiku tõttu vahelduvad Samas ei tohiks helkuri kand- kuni kroonini. Muret- kuid ka siin tuleb liiklusreeg- Harry Andresson kiiresti teeolud ning varakult mist unustada ka täiskasva- sege omale helkur, sest see on leid järgida. Suure-Jaani saabuv pimedus toob täien- nud. odavaim elukindlustus. Jätke meelde, et tiheda liik- konstaablijaoskonna davaid ohte. Kooli algus on pingeline Kõige rohkem õnnetusi juh- lusega tänav pole mängupaik. juhtivkonstaabel Alljärgnevalt mõned nõuan- tub tänavat ületades. Seetõt- Bussiga kooli sõites kipuvad

4 4 LEOLE Seal, kus olid. Laulis ansambel Meelespea. Kultuurimaja rukkiväli... lauluringi esindas Peeter Sel aastal tähistas Suure- Todoruk. Peo naelaks oli kind- Jaani juba kolmandat korda lasti Ugala teatri näitleja rukkimaarjapäeva suure rah- Luule Komissarov, kes koovapeoga. Kolm aastat tagasi milise miimikaga ja iga oma tekkis sotsiaalkomisjoni liik- lausega rahva hulgas naerumel ja eakate klubi Meeles- pahvakuid esile kutsus. Vahepea presidendil Eha Lepikul tekste luges ja teadustas Vello mõte korraldada sügisene Aleksejev, kes oli selles rollis rahvapidu just veidi eakamale ka esimesel aastal. seltskonnale. Komisjonile Eelmisel kahel aastal oli põmõte meeldis ja asuti tegutse- himõtteks, et pakume rahvale ma. Eelmisel aastal otsustati ka mõnda rahvustoitu. Esimeüritus korraldada perepäeva- sel aastal olid selleks aktsiana, kuhu olid oodatud kõik - selts Vilma poolt valmistapojad ja tütred, emad ja isad, tavad erinevad leiva ja saia vanaemad ja vanaisad. sordid. Teisel aastal pakkusi- Käesoleva aasta 14. augustil me leiba, mett ja piima. Sel toimus Rukkimaarjapäev juba aastal otsustasime mulgipudkolmandat Luule Komissarov rahvast naerutamas FOTO: Maret Aaboja korda. Pidu alus- ru ja piima kasuks. Puder salgavad pealtvaatajad. Pärast Lepikut ja Ly Uuetoad, tänan Kuusele. Eriline tänu Luule tas Suure-Jaani Gümnaa- maitses tõesti kõigile hästi ja kontserti tantsiti ansambli p ud ru va lm is ta ja id Ed a Komissarovile. Rahaliselt aisiumi puhkpilliorkester, kes kokad said suure kiituse osa- Rix pilli järgi veel vähemalt Nodaperat ja Ülle Vahtramäed tas meid Suure-Jaani Vallataas oli pea täies koosseisus ja liseks. tunnike. ning Aivar Kundlat, kes meid valitsus. näitas, mida suudab. Esinesid Kuigi pea terve kontsert Usun, et vaatamata halvale piimaga sponsoreeris. Suur Loodan, et pidutseme järgveel Olustvere seenioride möödus vihmas, oli üritusel ilmale läks sellelgi aastal pidu tänu kõigile kollektiividele ja misel aastal jälle! tantsurühm ja lauluansambel. külalisi üle 170 inimese. Ma korda ning võime traditsiooni nende juhendajatele. Aitäh Suure-Jaani pakkus ka oma- Priit Toobal olen kindel, et keegi kohale- jätkata ka tulevatel aastatel. Maret Aabojale, Riina poolse kultuuriprogrammi. tulnutest ei kahetse tulemist Suure-Jaani Linnavolikogu Kuid ega ükski pidu ei lähe Mankinile, Veiko Sepale, Tantsis simmanitantsurühm ja kõik said veelkord tõdeda, esimees korda ilma suurepäraste kaa- Rihet Averile, Vello Hilised õied, kes sel korral et meil Suure-Jaanis on teo- Rukkimaarjapäeva saaitajateta. Ma tänan sotpeakorraldaja Aleksejevile, Evi Männile, minu arvates eriliselt säravad tahtelised tegijad ja ennast- Aave Toomsalule, Leili siaalkomisjoni liikmeid Eha Loitsuke tantsis Soomes sime järgmisele esinemisele esineme hiljem. Seal tantjuba tuttavale laadaplatsile. sisime ainult neli tantsu. Meid vaatasid müüjad ja Pärast saime vanadekodus Ulvila päevade külastajad. ka süüa. Varsti pärast sööki Seegi esinemine läks hästi. jätsime hüvasti ja hakkasime Pärast seda oli meil natukene Helsingi poole tagasi sõitma. vaba aega. Meid kutsuti küp- Bussisõit oli väga lahe, sest sist sööma ja morssi jooma. me laulsime paljusid tuntud Ootas ees selle päeva viimane laule ja tegime niisama nalja. esinemine, mis oli nahatöös- Kui Helsingi sadamasse tuse õuel. Natukese aja pä- jõudsime, märkasime, et meil rast sõitsimegi sinnapoole. on veel vaba aega. Käisime ki- Kohale oli tulnud ka natuke riku juures, milleni viis kivist inimesi, et vaadata meie tant- trepp, mis kaugemalt paistis simist ja seejärel ühiselt laul- nagu sein. Mõned läksid päda. Õnneks läks ka seal kõik rast seda ka turule, aga teised hästi. suundusid tagasi sadamasse. Meid viidi tagasi ühikasse ja Varsti hakkasimegi laevale seal vahetasime uuesti rii- minema. Laevasõit oli sama Jenkast sai Soomes Loitsukese lemmiktants FOTO: Erakogust deid. Siis suundusime Vana- tore kui Helsingisse tulles. küla kooli sööklasse sööma. Kella kuue paiku jõudsime 5. augustil kell 7 hommikul meie buss kiirteele. Kiirtee mad. Kui meie ära väsisime, Toit oli väga maitsev. Kui Tallinnasse. Otsisime oma hakkas meie buss sõitma kõrval oli näha ka kaljuseinu. hakkasid hoopis nemad tant- kõigil söödud oli, sõitsime bussi üles ja hakkasime Tallinna poole. Loitsukese Umbes kolme tunni pärast sima. Varsti lõpetasid ka ne- Pori linna. Muide, Pori on Suure- Jaani poole sõitma. rahvatantsurühm oli nimelt jõudsime Ulvilasse. Seal nä- mad, sest aeg oli juba maga- Soomes suuruselt kümnes Bussis me midagi erilist ei kutsutud Soome Ulvila linna gime ühikatubasid, kus me ma minna. linn. teinud, sest enamik lapsi olid päevadel esinema. Kuna sõit ööbima hakkasime. Meile oli Laupäeva hommikul tõusi- Kui kohale jõudsime, oli reisist väsinud. Suure-Jaani oli pikk, otsustasid mõned valmis tehtud puder kissel- me kell kaheksa. Siis sõime kella kuueni vaba aega, sest jõudsime kell üheksa. Meile meist magama jääda. Sõitsino. Vaba aja sisustasime kes olid rõõmsad, et me koju liga, mida võis süüa lõuna- homm ikus t. Oli ka päri s kell kuus pidime minema kin- olid vastu tulnud vanemad, me Tallinna sadamasse um- söögina. Kell kuus oli meil ju- hirmsaid ja naljakaid juhtubes kaks tundi. Vahepeal jukäimisega. Mõned käisid ka loodame, et Loitsuke hiljem ba esimene esinemine. Enne meid. Nimelt jäi üks meiega Anttila kaubanduskeskuses tulime. Reis oli väga tore ja tustas linnapea Ülo Köst meimujal. Kell kuus saime kõik veel kuhugi välismaale reisib. seda aga pakkisime asjad lah- kaasasolnud lapsevanem wcle elust Soomes ja sellest, mikino ees kokku ja läksime Karmen Kink ja ti ja uudistasime oma uusi tu- sse luku taha. Kui ta sealt da ta on ise kogenud. be. Varsti tuligi hakata rahva- lõpuk s välja sai, läksi me Kui me sadamasse jõudsi- riideid selga panema. Esine- Ulvilasse ekskursioonile. Seal filmi vaatama. Filmi pealkiri Kadri Johanson me, kandsime kotid bussist ma sõitsime Hansakeskuses- nägime ühte koolimaja ja oli Fantastiline nelik. Film välja ja ootasime õues, kuni se. saime päris sees ka käia. Mei- oli väga huvitav ja kestis um- Nägime kohe, et seal on libe le anti sealt kaasa sporditar- bes kaks tundi. Pärast filmi Arvamus buss ära pargiti. Seejärel läkvaatamist läksime ühisela- Sel suvel osales naaberrii- sime sadamahoonesse sisse. põrand ja et tantsimisega võib beid vabaks ajaks. Oli huvitav Natuke aega sai seal ringi vaatantsurühm Loitsuke. Mi- raskusi tulla. See oli üldse vaadata Soome laste klassi- musse tagasi. gis Soomes Ulvila päevadel data, kuid juba varsti läksime kõige lõbusam esinemine, ruume, ka spordisaal oli lahe. Õhtul mängisid suurem osa passikontrolli. Pikast koridopäeva tantsulaste ja nende sest paljud hakkasid naerma, Edasi läksime laadaplatsile. lapsi pesa- ja jalgpalli. Päris nul oli meeldiv võimalus kolm rist pääsesime laevale. nähes meid libastumas, ning Seal müüdi igasuguseid asju, huvitav oli vaadata. Kella Laevaga SuperSeaCat ise naersime ka palju roh- iga müüja oli isemoodi riides, üheteistkümne paiku pidime saatjatega koos sõpruslinnas sõitsime poolteist tundi, selle kem. Peale esinemist anti iga- kuna laata peeti keskaja stii- magama minema. olla. Vastuvõtjatele ja mullegi aja sees jõudsime käia poes, ühele väike pakk maiustus- lis. Pärast saime seal lõheka- Järgmisel hommikul pani- oli meeldivaks üllatuseks laevatekil ja saime ka niisama tega. Siis sõitsime tagasi ühi- lasuppi. See maitses väga me kohe rahvariided selga ja meie laste väga tubli esineistuda. Pärastpoole oli huvirahvale tutvustati nii meie kasse. Vahetasime riided ja hästi. pakkisime asjad kokku, sest mine viiel kontserdil. Naabertav vaadata, kuidas Helsingi juba varsti kostis õuest tant- Pärast ekskursiooni läksi- enam me ühiselamusse tagasadam paistma hakkas. Kell sumuusikat. Selgus, et mõ- me tagasi oma ühikatubades- si ei pidanud tulema. Sõime rahvatantse kui -riideid jõudsime sadamasse. ned tüdrukud olid otsusta- se ja panime rahvariided sel- hommikusööki ja pärast seda Suur tänu tantsulastele Meile tuli vastu väike buss nud tantsima hakata. Varsti ga. Seejärel suundusime esi- läksime kirikusse jumalatee- kontsertide ja meeldiva reisi- Ulvilast. ühinesid ka ülejäänud lap- nema raamatukogu ette. Seal nistusele. See kestis tund ae- seltskonna eest. Usun, et teil Linnast väljasõit oli huvilinna veel mitmel pool maa- sed. Tantsisime niimoodi, et oli väga tore tantsida. Meid ga. Seejärel sõitsime vanade- on tulevikus võimalik meie tav, sest seal oli rohkelt rahilmas tutvustada. tüdrukud tantsisid poiste ja tulid vaatama päris paljud kodusse esinema. vast ja ka palju vaatamisväärtulid vaatama ka lapsevane- ka pilti. Kohe peale seda läk- natuke aega, sest arvati, et me Ülo poisid tüdrukute osa. Meid inimesed ja pärast tehti meist Esinema minemine võttis susi. Peale Helsingit pööras Köst

5 LEOLE Kootsi ja Võitla. Samal aastal asutati bakasvatusega. ka Kootsi külaselts. Külal on Rukkimaasaare talu pere- Karjasoo küla oma logo, mille autoriks on mees Ants Müür on oma marahvas tuli kokku Ants Müür Rukkimaasaare japidamisse hobuse muretsetalust. Päikesekollane süm- nud. Selles talus loomaar- Päikesepaistelisel augustiboolika kaunistab rukkilille- mastust jätkub, sest varem kuu laupäeval kogunes Karjasoo ja Kootsi küla rah- sinist külalippu. pidas Ants ka lambaid. vas küla mänguväljakule esiniga. Külade ajalugu tutvus- niks teha laeva Suur Tõll Päevakava jätkus ajalootun- Oma kodu on jõudnud kau- mest külapäeva ja taasisetas Mart Saare Muuseumi kapten Olaf Vaarma, kelle peseisvumispäeva tähistama. Külapäeva avas tervituskõneuurib ka kohalikku ajalugu. Mesilat on mitmel korral ka- töötaja Kalle Jaaniste, kes renaine tegeleb mesilastega. ga külavanem Linda Võitla. Esmakordselt on Kootsi küla ru kimbutamas käinud. 5 Ürituste läbiviimise andis ta Karjasoo küla endisele elani- mainitud aastal Poola Aasaniidu talu on hakanud kule Jaan Goldingule. revisjoniprotokollis. taas tama Peeter ja Rut h Küla lipu heiskamise juures Karjasoo külast Jüriõue ta- Karma Viljandist. Oksjon FOTO: Jaanus Siim olid koos külavanemaga küla lust on pärit kirjanik A. H. Kõigile meeldib ju elu maal, Tammsaare ema Ann on küla suurim lambafarm. Kes spordi vastu huvi ei kõige vanem elanik Laine kus on vaikus ja rahu. Bakhoff, kelle sünnikoht on Talu perenaine Juta armastab tundnud, neil oli võimalik kü- Vaarma ja kõige noorem - Loodusest on palju loomintähistatud mälestuskiviga. väga käsitööd ning meister- lastada perekond Võitla faa- Heleri Jaska - koos isaga. gumaterjali saanud ka heli- Peale muusikalisi vahepalu dab lambavillasest lõngast sani- ja põldpüüfarmi. Farmi Rahvas võttis kätest kinni ja looja Mart Saar. Kord jalutajätkas ajalootunniga Jaan ilusaid esemeid, mis olid väl- vastu tunnevad huvi ka pal- moodustas ümber lipuvarda nud helilooja minu isaga met- Golding, kes tutvustas külasuure ringi. Lipp heisati laulu sas, võtnud järsku isal õlast ja pandud külarahvale tutvu- jud väliskülalised. elu etappide kaupa. miseks. Peo ametliku osaga hakatigi Mu isamaa armas saatel. kinni ja öelnud: Kuula, kuu aastal oli Karjasoo Hea koduõllega kostitas kü- lõpule jõudma. Külavanem Päev jätkus tervituskõnede- la, mis need puud sulle praekülas 140 elanikku. Kolga vallavanem Maie Käbalt ja gu räägivad. larahvast Ruusivälja talu pe- alustas tänukirjade üleand- hooside rajamisega hakkasid remees Mati Vainura. Õlle misega. Esimesena tänati naaberküla vanemalt Aivar Ajalootund lõppes ja kava noored külast lahkuma ja linvalmistamise saladuse on Suure-Jaani Vallavalitsust ja Siimult. Olaf Vaarma jätkus laulu ning muusikaga. nades tööd otsima - Karjasoo Mati omandanud oma isalt. vallavanem Maie Käbat. Kü- Karjasoo külast tervitas ja Vaadati vanu fotosid, mida külaelu hakkas paranema Õlu ei ole tuju tõstmiseks, lapäeva läbiviimine ja korvkinkis külaseltsile puidust külarahvas oli kaasa toonud. siis, kui maa läks Suuresuveniirnukkude komplekti. Käsitöötelgis rippusid maalid vaid janu kustutamiseks. Tu- palliplatsi valmimine said Jaani Metsamajandi kasu- ju aitasid tõsta Kalev Võitla teoks suuresti tänu Kohaliku Seejärel kuulati puhkpilli- ja fotod. Käsitöönäitusega tusse. Elanikel lubati rohkem jahijutud. Omaalgatuse vahenditest muusikat Enn Siili ansambli esinesid Maive Ottas ja Ellen kariloomi pidada ja heina Jätkusid spordiüritused. saadud toetusele, millega esituses. Järgnes Kalju Siili Bäärs Suure-Jaanist. teha. Maaharimist ja heinatepereansambel koosseisus Suurt huvi pakkus Luule Spordimänge viis läbi Jaan Kootsi küla areneb minevigemist toetas oma vähese teh- Jaska. kule toetudes. Projekti kaas- Sandra Siil, Silvar Siil ja Reeli Lippuse ettekanne Kootsi künikaga Kaansoo metsaülem Külanoorte ühise nõu ja finantseerijaks oli Suure- Juntson. Reeli on pärit tun- la elust ja tegevusest. Luulel Jaan Jaska, kes külarahvalt jõuga olid valminud külakiik, Jaani Vallavalitsus. tud muusikute perest - tema oli kaasas vana vändast ülesselle eest kiidusõnu kuulis. võrkpalli- ja korvpalliväljak. Peale tänukirjade üleand- onu mängib ansamblis keeratav grammofon vanade Peale metsamajandi likvidee- Uus korvpalliplats oli vaja mist korraldati oksjon. Oks- Untsakad. Kalju Siil elab plaatidega. Luule isa oli külas rimist hakkas ka külaelu sisse õnnistada. Selleks olid joni tarbeks oli kaasa toodud Kroonilohu talus, kus ta kas- olnud aktiivne sporditegelauuesti lagunema. mängumehed katnud korvi vaipu, kasemahla, linnu te- vatab tomateid ja kurke, mil- ne. Vestelda oleks võinud Valla abiga on külla ehitatud õhukese kilega. Esimese hispesakast, suveniire jm. lega kostitati ka külarahvast. kaua, kuid ajagraafik ei võiuued elektriliinid, korrasta- prooviviske tegi vallavanem Pidu jätkus Siili perean- Vaba aega sisustab Kalju maldanud pikka ettekannet. tud teedevõrk ja sillad. Külas Maie Käba. Nalja tegi see, kui sambli tantsumuusikaga. koos laste ja lastelastega laul- Kääramäe talu Roosid olid on veel vaid kaks peret, kes pall ei kukkunudki läbi korvi- Süüdati ka lõke. Spordiplat- mise ja pillimänguga. kohale jõudnud maitsva supi tegelevad loomapidamisega. rõnga. Sportmängude vastu silt kostus pallimatse ja tant aastal valis külarah- ja kasemahlaga. Veel ootas Lisaks tegeleb Mart Saare on külanoortel suur huvi - suplatsil keerutati jalga kuni vas Kootsi ja Karjasoo külale külalisi nende poolt valmista- Muuseumi töötaja Kalle väljaku poole tatsas komista- pimeduse saabumiseni. ühise külavanema - Linda tud saslõkk. Kääramäe talus Jaaniste põhitöö kõrvalt lam- des isegi väike poisihakatis. Jaan Golding Lapsed stardivad vihmale vaatamata ümber järve jooksule Järvepidu sai 45 tsahka ja Suure-Jaani linetantsijad. Õhtujuht oli Kuld- Seekordsel peol pakkusid suu Margus Kastor. meelelahutust vabariigi pari- Vihmast ilma arvestades komad noored puhkpillimängunes peolisi üllatavalt palju. gijad, heatujuband Tsahka- Järvepeo karaoke FOTOD: Maret Aaboja III Trompeti Töö oli sisukas, hariv ja väga mia ilmestab oma kontserkasulik just meie puhkpilli- tidega meie linna kultuurielu Suveakadeemia mängijatele, kes said väga ja innustab kohalikke noori 3.-7.augustini toimus head õpetust professionaal- rohkem muusikaga tegelema. Suure-Jaanis üle-eestiline III setelt juhendajatelt. Mul on Tänan toetajaid, kelle abiga Noorte Trompeti Suveaka- hea meel, et Suure-Jaanist on kogu projekt õnnestus: Eesti deemia. Trompetilaagrist võt- sirgumas tubli järelkasv, eriti Kultuurkapital, Eesti Kultis osa 22 Eesti tippu kuulu- tromboonimängijatest. Väljas tuurkapitali Viljandimaa eksvat noort puhkpillimängijat oli neli kohalikku trombooni- pertgrupp, Hasartmängu- Tartust, Tallinnast, mängijat. Pean suveakadee- maksu Nõukogu, Suure- Orissaarest, Jõhvist, miat noortele pillipuhujatele Jaani Gümnaasium ja Pärnust, Keilast, Jõgevalt jm. suvesündmuseks nr 1. Suure-Jaani Linnavalitsus. Nendega koos harjutasid pil- Kohaliku korraldajana jään limängu ka 8 Suure-Jaani ka mina juba eelmisel aastal Maret Aaboja Gümnaasiumi puhkpillior- väljaöeldud arvamuse juur- Suure-Jaani Kultuurimaja kestri õpilast. Päeval toimu- de, et Trompeti Suveakadee- direktor sid õppetunnid - nii individuaalselt kui ka gruppides. Õhtuti anti kontserte linna erinevates paikades: järve ääres paviljonis, kirikus, laululaval. Meeldejääv oli mälestushetk kalmistul siitkandist pärit trompetiprofessori Julius Vaksi haual. Suveakadeemia kunstilise juhi Aavo Otsa sõnul õnnestus laager igati, kui välja arvata laupäevaõhtune kontsert, mida segas vihmasadu. Esimest korda võttis suveakadeemia tööst osa meie kohaliku puhkpilliorkestri dirigent Rein Vendla. Tema arvamus oli: Selline laager viib edasi ja arendab Suure-Jaani puhkpillimuusika kultuuri. FOTO: Jaanus Siim

6 6 Algus leheküljel 1 Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Mella ja Melli on kõik tuletatud kreeka nimest Melania ('must, tõmmu'). Ervin, Er vi ja Ervo on tuletatud vanasaksa nimest Herwin ('väe sõber', 'rahva sõber'). Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo on seotud vanasaksa nimega Raginmund ('tark kaitsja' või 'kindel käsi'). Kulmo on tekkinud vanaeesti nimest Küllmeel ('rikkamõistuseline'). Kulno pärineb vanaeesti nimest Küllnõu ('rikkamõtteline'). Alice on prantsusepärane lühend nimedest Adelheid ('õilsa olemusega olend'), Aleksandra ('meeste kaitsja') või Elisabeth ('Jumal on tõotanud'). Aliise, Aila, Aile ja Aili on kõik Alice'i teisendid. Hildegard tähendab vanasaksa keeli 'julge võitleja' või 'kaitsja tapluses'. Hilda, Hille, Hilli, Ille ja Illi on kõik temast tuletatud. Tiidrik, Tiit, Tiido ja Tiidu on tuletatud vanasaksa nimest Dietrich ('rahvasangar' või 'rahvavaiitseja'). Kolm viimast võivad tuletatud olla ka ladina nimest Titus ('auväärne'). Erna on kas Ernsti ('tõsine võitleja', 'ettevaatlik, kärsiv' või 'kotkakivi') naisvaste või pärineb germaani sõnast, mis tähendab 'emakotkas'. Marna on tuletatud nimest Marina ('merine, merest tulev') või tähendab lutsi murdes 'tõmmu'. Kaupo ja Kaubi on tõenäoliselt tuletatud vanaeesti Kau-alguselistest nimedest (Kaugelemb, Kaulem - 'kaugelt armastav', Kaugameel - 'pikameelne, kannatlik', Kaugetõiv - 'kauge lootus'. Tegemist võib aga olla ka nime Jakob ('kannast kinni hoidja, 'kõrvaletõrjuja', 'põtkija') lühendiga. Lembitu tähendas vanaeesti keeli 'armastatu', sellest on tuletatud ka Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik ja L emmert. Maurits, Mauri ja Maur on tuletatud ladina nimest Mauritius ('mooramees, aafriklane'). Tekla võib kreeka keeli tähendada 'au Jumalale' või 'Theoklast pärit naine'. Heebrea keeli on selle nime tähendus 'täiuslikkus', aramea keeli 'lootus'. Diana tuleneb ladina keelest (Diva Jana - 'jumalanna Jana'), tegemist on rooma kuujumalannaga. Dolores on hispaania kuju ladina sõnast 'dolorosa' ('valurikas'), mis on üks Neitsi Maarja asenimedest. Alvar, Alver ja Alvo on tuletatud rootsi sõnast 'allvar' ('tõsidus') või germaani nimest Alfhard ('haldjate abil tugev'). Ako, Ago, Agu, Agur, Koit ja Koido on kõik seotud eesti sõnadega 'agu, koit'. Osa neist võib aga tuletatud olla ka nimest Agathon ('hea, lahke') või August ('ülev, auväärt'). Valve tähendab eesti keeli 'valge, hele, hiilgav', Valvi, Velve, Vilve ja Viivi on selle nime teisendid. Elo on Eleonora ('Jumal on mu valgus' või 'kaastundlik'), Elisabethi ('Jumal on tõotanud') või Helena ('särav, loitev') lühend või tuletatud eesti sõnast 'elu'. Loone võib tuleneda muistsest Eesti kohanimest. Õrne tähendab tõenäoliselt 'õrn'. Leonhard tähendab 'tugev kui lõvi' (ladina 'leo' - lõvi ja saksa 'hard' - tugev). Samast nimest on tuletatud ka Lennart, Linnart, Linnar ja Lenno. Miikael tähendab heebrea keeles 'kes on nagu Jumal' või 'jumalik'. Sellest on tuletatud Mihkel, Mikk, Miko ja Miku, aga ka Miki. Vanad eesti nimed Kaur ja Kauri on tuletatud linnunimest. Võimalik, et samast nimest on saadud ka Tauri. Samas võib viimane tuletatud olla ka sõnast 'tarvas'. Kõigile lugejatele ilusat ja rikkalikku saagikoristusaega! Leili Kuusk LEOLE Perepärimusi Kungla talus. 2-aastaselt läks ela- me kodu asus väga väikeses kohas, ma Arjadi tallu Suure-Jaani valda. siis talviti ei näinud me tihti seal tee Suure-Jaani ja Vanaema Virve on isa Urmase ema. peal lumesahkasid ja seega tuli mul Tääksi kandist Pärisin selle jutu oma vanaemalt ja mu sõbrannal sumada igal hommipühapäeva pärastlõunal, kui ta oli kul see 3 km kooli. Kui kooli jõud- Koguja SIGNE PÄRTEL (10-a) jõudnud kirikust koju ja vaatas paosast alati märjad - see tundus sel sin, siis meie sukkpüksid olid sääre (Suure-Jaani Gümnaasium) rajasti telekat, meeleolu oli väga hea. Jutustas Astrid Kralle (sünd 1965 See lugu meenus vanaemale kui me hetkel ja ka nüüd üsna jube. Kilingi-Nõmmes) Vastemõisa vallas sellest kõnelema hakkasime. Sõbranna, kellega ma koos kooli Kobruvere külas Järvelohu talus. Vanaema Virve esimene koolielasime samas majas. Koolist tagasi läksin, oli ka minu pinginaaber ja me Tädi Asti kuulis seda vanaema päev. käest. Kui hakkasin vanaema Virvelt tema tulles me tavaliselt laulsime enda Tädi Asti esimene koolipäev esimese koolipäeva kohta pärima, ei välja mõeldud laule, sest siis tundus Minu tädi esimene koolipäev oli 33 mäletanud ta sellest suurt midagi. see maa lühem. Me saime omavahel aastat tagasi. Ta läks kooli 7-aastasime, siis üks jooksis tavaliselt teise Nende ajal ei tähistatud koolimine- üsna hästi läbi, aga kui me riidu läkselt. Teda viis kooli tema ema. Ta kut. Vanaema ema Ella võttis lapsed läks Kildu põhikooli. Nende koolis käekõrvale ja viis nad kooli ukse eest ära ja siis pidime me üksi ja kanti koolivormi. Esimesel kooliolnud lõbus. Tavaliselt oli minu sõb- juurde. Vanaema Virve käis esime- vaikselt kodu poole astuma, mis ei päeval kandis ka tädi Asti koolivorranna ema akna peal ja kui ta nägi, et sed kaks klassi Kildu koolis. Siiski mi. Nende õpetaja nimi oli Meeta meenusid mõned seigad. Loim. Kui ta koju läks, ei hakanud ta Vanasti pidid lapsed jala koolis käiet me oleme riius. Ta ema vaid küsis: üks meist tuleb ees ära, siis ta teadis, kohe pidu lööma, vaid nad olid lõbu- ma, nende laste seas oli ka minu vasad ja tegid mõned pildid, kellega ta naema Virve. Nende koolitee pikkus Mis siis täna juhtus? koos koju tuli. oli umbes 6 km. Kui nad koolist koju IV ja V klassis algas me kool 13:30, jõudsid, pidid nad karja minema. mis oli minu arust jube, see tähen- Koguja TANEL KINGISEPP (13- Neil jäi õppimiseks väga vähe aega ja das ju seda, et me pidime pimedas a) (Tääksi Põhikool) seda pidid nad tegema petrooliumikivihunnik, mis tundus nii jube, sest koju tulema. Koduteel oli üks suur Jutustas Erna Pilt (sünd 1928 lambi valgel. Tõusta tuli neil koolime kartsime, et seal taga on keegi Haanja vallas) Kuhjavere külas päeval enne kuute, vahel sai ka natupeidus ja ta võib meid igal hetkel Lääne talus. Ta on mulle vanaema. ke rohkem magada. Sooja süüa nad I lugu. Vanaema Erna Pilt jutus- hommikul ei saanud, sest vanaema rünnata. Iga kord kui hakkasime lätab enda lapsepõlvest emal Ellal oli nii kiire, ta pidi karja henema sellele kivihunnikule, jook- Vanaema Erna töötas sigalas. Sigakooli ajast (I-VI klassini) mäletangi talitama, et kuut last ja oma pere toi- sime me sellest kiiruga mööda. Oma la oli järve ääres. Suveks tehti sigama rohkem asju, mis juhtus teel ko- ta. Veel pidi ta aedvilju kasvatama, et dele suvemajad. Vanaema läks sigaju, mitte seda, mis toimus koolis, pere nälga ei jääks. Isa Rudolf tegi dele süüa viima. Aias oli 30 siga, põllutöid. Hommikul said nad süüa need tormasid välja. Teised jäid järve tavaliselt leiba ja piima. Sooja toitu sest see tee oli ühele väikesele lapse- äärde tuhnima. Üks aga jooksis järve ei olnud hommikul aega teha, seda le piisavalt pikk, et rääkida ja arutaja ujus üle järve umbkaudu pool kibi. Samas need õhtused koju tulekud said nad alles siis, kui nad koolist tu- da kõik maailma asjad omavahel lä- lomeetrit. Siga saadi teisel pool järve lid. Sellel ajal ei ostetud nende peres metsast kätte, aga tagasi ei tahtnud poest suurt midagi, enamus tehti ise olid täis hirmu. Mul vedas, et minu- ta kuidagi tulla. Läks paar tundi, kuvaid mõned korrad seda teed tulema kodus. Ainult soola ja petrooliumit ga oli minu sõbranna ja et ma pidin ni siga jõuti tagasi ajada. osteti. Vanasti oli laste elu palju raskem üksi. II lugu. Kuidas vanaema Erna peale tunde jäeti kui nüüd. Ma ei kujuta ettegi, et koo- Minu arvates lahe lugu. Kui vanaema Erna koolis käis, tuli list tulles peaksin näiteks karja mi- Koguja RIIVO VIIES (11-a) (S-J koolimajja minna jala umbes 5 km. nema. Gümn) Hommikul tuli minna pimedas. Koguja MARIANNE Vanaema Helju Viies rääkis loo Kord juhtus nii, et õpetajal oli paha INGERMANN (10-a) (S-J Gümn) maal Kaansoos. tuju, ta küsis paari õpilast ja kui Selle loo rääkis mulle minu vananeed ei osanud vastata, jättis ta kogu Minu onu Raivo esimene koolivanaisa Harry Heinamaa Viljandis. päev. klassi peale tunde. Ise aga unustas ära, et lapsed peale tunde jäid ja läks Kooliminekust 1935 ja koolis Vanaema: Mina läksin kooli ja onu koolijuhatajaga jahile. Nad mõlemad käimisest Raivo jäi koju nutma. Tahtis ka kooli olid kirglikud jahimehed. Väljas läks Ma läksin kooli a. Ma õppi- kaasa tulla, aga ta oli minust aasta juba pimedaks, kui üks õpetaja, kes sin Tallinnas linna 13. algkoolis - noorem ja teda kooli veel ei võetud. elas koolimajas, juhtus sinna klassi poeglaste algkoolis. Ma olin kooli- Riivo: Mis siis sai? tulema. Tema lubaski lastel ära koju minnes 8-aastane. Mind viis kooli Vanaema: Onu Raivo nuttis ja nutminna. Lapsed ootasid järgmisel minu ema. Minu esimene õpetaja ni- tis nii kaua, kuni vanemad läksid päeval õpetajalt vabandust, aga ta ei mi oli Sõprus, eesnime ma ei mäleta. kooli ja palusid, et onu Raivo kooli öelnud midagi. Mul olivad seljas põlvpüksid ja pluu- võetaks. se. Need riided ostis mulle ema. Ma Riivo: Kas ta võeti? Koguja INGER VOROBJOVA olin siis ikka ostmisel emaga kaasas Vanaema: Võeti küll. (S-J Gümn) ka, kuidas siis muidu. Esimesel koo- Riivo: Aga ta oli ju aasta noorem? Jutustas Oleg Vorobjov (sünd 1971 lipäeval tulin koolist koju üksinda. Vanaema: Ta jäeti klassi kordama, Venemaal Siberis) Köidamal. Mulle See on mul ka meeles, et koolis oli kuna ta oli nii noor. on ta isa. nii suur kisa, et kui koju hakkasin Normaalne lugu. Minu isa kooli minek Suure- minema, läksin alul valele poole. Jaanis. Esimest koolipäeva ei tähistatud, Koguja KREETE MÄGI (11-a) Minu isa Oleg oli 7-aastane kui ta niisugust kommet meil ei olnud. (S-J Gümn) kooli läks. See oli a. Ta hakkas Pilti ka ei tehtud. Esimeses klassis Selle jutu rääkis mulle minu vanaõppima Suure-Jaani Keskkoolis. olid meil sellised õppeained: kirja- ema Elvi Mägi. Olin koolivaheajal Minu isa Olegi klassijuhataja oli I-IV tehnika, laulmine, joonistamine, tema juures, kui ta mulle seda lugu klassini Ene Männik. Hinded olid eesti keel, võimlemine. Selles koolis jutustas. minu isa Olegil keskmised. Tal oli oli ka söökla. Koolitädi müüs seal Minu vanaema esimene kooli- palju sõpru, keda ta usaldas. Aga pa- pirukaid ja teed, lõuna maksis 15 päev rimad olid: Tanel, Kalev ja Valner. Ta senti. IV klassis algas meil töö- Minu vanaema Elvi Kuldkepp läks sai kõigiga hästi läbi. Aga kui ta õpetus. Aga sellega oli siuke lugu, et Rääka kooli 1. septembril a. Venemaalt tuli, oli umbes 4-5-aasta- tunnid ei toimunud koolimajas, vaid Vanust oli tal siis 8 aastat. Teda viis ne. Ja käis Köidama lasteaias. Mu eemal teises majas. Ka võimlemise k o o l i t e m a v a n a e m a K a d r i isa ei osanud siis hästi eesti keelt. jaoks kindlat kohta seal ei olnud. Kuldkepp. Kõige enne sai ta sõbraks Valneriga. Kooli lõpetasin ma 14-aastaselt Koolis oli tema esimeseks õpeta- Valner õpetas mu isale kõige enne a. jaks August Milliste. Kooli läks ta selgeks ropud sõnad. Kui mu isa Mina arvan, et meil on praegu hoo- ilusa valge kraega kleidiga. Kas ta ühel päeval koju tuli, siis ta ütles pis teistsugused koolipäevad. kodus seda esimest koolipäeva täoma ema Maiale, et ta oskab ühte histati, seda mu vanaema kahjuks ei eesti keelset sõna ja see oli - kurat. Koguja HELENA VIIES (10-a) (S- mäleta. Esimene koolipäev jäädvus- J Gümn) tati ka foto peal. Seda tehti küll paar Koguja MARET SAAREMETS Loo kirjutas Liina Kohv, hüüdnimi päeva hiljem, siis kui fotograaf sai (10-a) (S-J Gümn) on Linnu (sünd 1975 Raplas) arvu- aega tulla. Suure-Jaanis vanaema Virve ja va- tiga Rootsis. Ta on mulle tädi. Ta on Rääka koolis õppis vähe lapsi. Minu naisa Heinu Saaremetsa kodus. ise sellega seotud. vanaema Elvi klassis käis 3 Virve Saaremets, neiupõlvenimega Tädi Liina koolis käimisest. tüdrukut ja 5 või 6 poissi. Seda ta Puskar, hüüdnimega Pibi, sünd Ma käisin koolis Rapla Keskkoolis. täpselt ei mäleta a Kabala vallas Mäo külas Kool oli meil kodust ca 3 km. Kuna Järg leheküljel 7

7 LEOLE 7 Suure-Jaani luterliku koguduse laupäeva eel orelit, Rolf Õpetaja kogus aktiivselt Uusväli oli aga kindel, et rahva allkirju vana ausamba OMAteadaolevaid juhtijaid laupäevaks orelit korda ei taastamise poolt, samuti saa, tagatipuks tõmbas Agu osales hiljem raha kogumi- LOOMINGUT Algus juuli Leoles seik veel - kui mindi ühest suurest puuvilest sel ausamba taastamise Alates aasta 24. Kappide hauale pärga viima välja surnud öökulli. heaks. Ta osales ka Suurejuunist jätkas eelkäijate ja seal kirikumuusika aja- Kõigest hoolimata õnnesloost räägiti, saatis kõikide tusid kõik ettevõtmised. kus tegemistes. Tema ajal Jaani Eesti Komitee kohali- tööd ja traditsioone Andres Põder. Ta ordineeriti ajal, hämmastuseks KGB oma Kolmas laulupidu oli nii tuli kirikusse palju noori. kui hipigeneratsiooni helikopterid surnuaia koha- suur, et kui rajoon vastu- Pärast Suure-Jaanist lahle tiirutama. Tavaliselt püü- kaaluks veidi hiljem Suure- kumist teenis ta veel Räpina Jeesus-liikumine puudutas ka eesti noori. Ta osales ka ti selliseid üritusi odava- Jaani lauluväljakul Mart ja Mehikoorma kogudusi. illegaalsetel vabaõhukont- malt talitades laiali ajada. Saare 100. sünniaastapäe- Praegu töötab ta Baltimore'i sertidel ja oli suur muusika- Muusikapäevad ikkagi toi- vale pühendatud ametliku M a r k u s e k o g u d u s e, armastaja. musid. laulupeo korraldas, oli see Seabrooki (USA, Chicago) Asendusõpetajana 12. juunil 1982 toimusid kiriklikuga võrreldes pisike koguduse ja Washingtoni Kundas hakkas ta korraldavad. Need olid juba laulu- Siiski jäädi teda ja ta naist jana. kol man dad muu sik apä e- ja hale. Markuse koguduse õpetama kirikus noorte muusikaõhtuid, kus mängiti ja peo mõõtu ja kestsid 3 päe- taga kiusama aastal võttis koguva. Bussid saabusid ükstei- Andres Põder oli kogu aeg duse üle Helmut Mõtsnik. tutvustati tollaseid rockbände, kelle muusika väl- se järel, kandes suuri silte olnud seotud taasärganud Tema tegevusajal sai teoks jendas usulisi teemasid. Ki- Suure-Jaani laulupäeva- kiriku laulupeo traditsioole. Kiriku kõrval parkimis- niga. Ta on öelnud: Ei ole kogudusele. Praegu on ta kiriku varade tagastamine rikusse tuli saja noore ringis. Seetõttu peeti vajali- platsil jätkus vaevalt ruumi suuremat jõudu, mis inimekõikidele bussidele ja auto- si ühendaks ja liikuma pa- Praegu on kirikul esma- emeriitõpetaja. kuks teda mujale saata. Kuna parajasti oli vaba Suure- dele. Kirikuväravas laua neks, kui muusika. kordselt naisõpetaja, Kristi Jaani kogudus, siis peapiis- juures toimus kooride re- Andres Põder on praegu Sääsk. Suure-Jaani kogukop A. Toominga lahkel gistreerimine ja rinnalintide (uurimistöö kirjutamise dusega on Kristi Sääsk seonõul määrati ta sinna. Oli jagamine. Terve linn oli täis ajal - Toim) Pärnu tud juba aastast saa aasta 24. juuni. laulupeo rinnalinte kand- Eliisabeti koguduse õpetavaid inimesi. Koore oli 20 dik, millal ta oli siin kantse- Suure-Jaanis oli tal vastas ja, Pärnumaa Praost ja leitöötaja ning laste- ja võimekas organist Ester ringis ja lauljaid 400 ringis. EELK assessor. noortetöö tegija. Sims ja suhteliselt heatase- Nagu eelmistelgi aastatel, a tuli kogudusse ordineeriti ta meline kirikukoor. Tänu kandsid lõik lauljad aastatööd jätkama Heino Nurk. Suure-Jaani kirikus vaimu- sellele tuli ta suurepärasele arvu ja embleemiga linte ja Suure-Jaani saabudes pani liku ametisse. Praegu on ta ideele hakata pidama kirik- koorijuhid ka rosette. Sa- noor pastor uuesti kirikumuti jagati laulupäevade eel Suure-Jaani koguduses likke laulupäevi. 14. juunil muusikapäevad käima, kakirikus fototehniliselt pal- diakon ja Suure-Jaani aastal oli ettevõtmine sutades professionaalseid Gümnaasiumi usundiõpe- tagasihoidlik, esinesid oma jundatud teateid ja kiriku jõude. Pastor ise oli muusiees oli samas kujunduses tuse õpetaja. kirikukoor ja koorid kasõber, omas suurt klassikäsitsi valmistatud pla- Kristi Sääse ajal on toimu- Põltsamaalt, Viljandist ja kalise muusika plaadikogu nud raha kogumine ja üle Kolga-Jaanist. Tollal oli te- katid. Viimasel korral oli kija suhtles pealinna muurikus altari ees suur üm krooni maksnud gu kirikukooride poolt arsikaringkondadega. oreli kapitaalremont mastatud, esmajoones eesti margune laulupäevade Tallinnast tulid külla Kriisade järglase, oreliheliloojate poolt loodud embleem. Kujundused te- Teaduste Akadeemia Meesgid õed Liila Baum ja Marge meister Hardo Kriisa ja telauludega. 13. juunil koor, Ellerhein ja solistid. ma meeskonna osavõtul. aastal avardusid muusika- Õunapuu. Rinnalindid tegi Heino Nurga ajal uuendati Praegu õpib diakon veel päevad tunduvalt. Koore tu- pastor ise, nagu ta ise käis kiriku katust ja tehti plaane EELK Usuteaduste Instili Viljandist, Põltsamaalt, ka Pärnu trükikoja taga- oreli remondiks. tuudis, et saada teoloogi Kolga-Jaanist, Suure- ukse juures trükivärvi Õpetaja tegutses aktiivselt diplom ja õpetajaõigused. Jaanist, Tapalt, Tallinnast, kauplemas. ka ühiskondlikus elus. Ta Jaan Tammsalu on küll Lüganuselt, Kadrinast, Oli ka apse ja naljakaid asoli üks Suure-Jaani Muin- ametlikult Suure-Jaani ko- V i r u - N i g u l a s t, ju. Nii meenus ühe laupäesuskaitse Seltsi asutajaliik- guduse hooldusõpetaja, Kuressaarest, Haapsalust, va eelõhtul pastorile, et avameid aastal. See selts kuid Suure-Jaanis ta juma- Kullamaalt, Kuusalust, ja likud välikemmergud jäid võitles kohaliku vabadus- lateenistusi pidanud ei ole. Vigalast. Lauljaid oli umbes puhastamata ja siis ta läks sõja ausamba, Amandus 220. Nendel päevadel oli oma naisega taskulambi- Adamsoni poolt loodud suur soome heliloojate loo- val gel vig a par and ama. Madis Mikkor Lembitu taastamise eest. mingu osakaal. Üks huvitav Kord parandas Agu Tint Algus leheküljel 6 tehti ilus soeng. Kuna mul oli abiturientide seas palju Esimesel koolipäeval olid tema klassiviia. tuttavaid, siis tahtsid paljud mind kooli õed Hilja ja Selma temast varem seal ja Lõpuks oli ütelnud minu naabri- istusid ühte pinki. Nii jäi tema terveks tüdruk ja perekonnatuttav Agne Koitla, aastaks üksi istuma. et tema viib Kreete kooli ja lool lõpp. Kool asus vanaema majast mõnesaja Koolimaja juurde jõudsime viimasena. meetri kaugusel, nii sai ta söömas käia Teised seisid juba rivis. Agne tuli jook- kodus. Vanaema oli kärsitu tüdruk ja sai suga minu juurde ja ütles, et otsis mind seepärast tihti seista nurgas. juba. Ükskord juhtus selline lugu. Klassi- Minu esimeseks klassijuhatajaks sai korrapidaja pidi kisajate nimed kirjutariks Signe Pärtel. Kersti Vendelin ja esimeseks pinginaab- ma tahvlile. Kuna ta õigekiri oli kehva, kirjutas ta tahvlile KULTKEPP. Üks 4. Enne kooli olid mul riided ja kooli- klassi poiss kustutas ära sõna KEPP, asjad ostetud. Esimene koolikott oli järgi jäi KULT ja nii hakatigi mu vana- Barbie kott, mis mulle väga meeldis ja ema kutsuma. Koolis sai ta kolmesid, mille ema mulle ka ostis. neljasid ja viisi. Peale koolipäeva tulid meile ka külalised. Kreete esimest koolipäeva aitas meenaemad Nendeks olid ristiema Eha Valk, va- nutada tema ema Urve Mägi, oma koisad Elvi Mägi ja Aino Paits, vananutada dus Köidamal. Jüri Mägi ja Helmut Paits, ristiema Minu esimene koolipäev Anu Ibrus ja tema poeg Kevin Ibrus. Läksin Suure-Jaani Gümnaasiumi 1 b Mulle toodi kingitusi, me grillisime ja klassi 1. septembril a. Oli ilus sõime torti. Tegime ka fotosid. päikesepaisteline ilm. Mul oli seljas Esimesest koolipäevast on mul head ilus tumelilla kleit. See osteti mulle mi- mälestused. Saime limonaadi ja kui lapnu sugulase - tädipoeg Jaanis Tammela sevanemad koosolekut pidasid, saime pulmadeks. Kuna see oli mu lemmikmeie teiste klassikaaslastega õues mänkleit, siis tahtsin sellega ka kooli min- na. Eelmisel õhtul olime käinud emaga ka juuksuris. Mul lõigati juukseid ja gida. Sportlik päev Ulgel Kuu kuldseid kiiri saadab sügisöödel üle maa. Tähtede külmas helklevas süles tõeks saavad kõik muinaslood. Veereb lõputu jutuvada tähistaevas pilvede all. Igal jutul siin oma rada kindel koht ja järjekord tal Hommiku udus päeva alguse teel tuhandeid hõbelõngu märkab su meel. Kiiguvad kõrtel kuldsed võrgud need kastepiiskade pärlid päikest püüdmas on veel Loojub päike õhtu tasa jõuab, tuul kaseladvas kiigutab end. Üks pilveke taamal nii tasa-tasa sõuab ja taeva all kestab veel pääsulend. On lõppemas suvi see päikesekülluse aeg, pihlamarjadel erkpunast tooni. Lehtedel puudel juba kulda sa näed ja põldudel märkad äsjaküntud jooni Tuul kihutab taevavõlvil taamal sinetab pilvepiir. Õhk jahe on ja kuskilt ei paista soojendav päikesekiir. Ses pilves, mis metsade taga vihm peidus on ta sees. Siis sähvatus... linnud on vaga kuri kõmin saatmas teda teel Elle Todoruk võistluses ja II koht mälumängus, Olustvere vald II koht pimevõrkpal- Selleaastane omavalitsustöötajate lis ja III koht korvpalli vabavisetes, spordipäev oli Kolga-Jaani valla Suure-Jaani vald III koht kanuukorraldada - toimumiskohaks Ulge. sõidus, Vastemõisa vald II koht Osales 19 võistkonda, kõigile omapetanques. valitsustele lisaks ka maavalitsus. Võistlusalad: pimevõrkpall, korv- Üldarvestuses Olustvere vald 4., palli vabavisked, kanuusõit, petanlinn 8. ja Suure-Jaani vald (koos Vastemõisa vald 7., Suure-Jaani que, teatevõistlus, juhtide võistlus ja mälumäng. Kõpuga) Võitjaks tuli - nagu eelmiselgi aastal - Kolga-Jaani vald. Meie piirkonna paremad tulemused: Suure-Jaani linn I koht juhtide Järgmiseks spordipäeva korralda- jaks on Kõo vald. Käimas on teatevõistlus FOTO: Leili Kuusk

8 8 LEOLE Rukkimaarjapäeva korraldajad TÄNAVAD Aivar Kundlat, kes üritust piimaga sponsoreeris Loitsuke TÄNAB Suure-Jaani linnavalitsust, aktsiaseltsi Taisto Bussid, aktsiaseltsi Linna Auto, lapsevanemaid ja kõiki reisikaaslasi meeldiva Soome reisi eest. Eesti Looduskaitse Seltsi Suure-Jaani osakond TÄNAB Suure-Jaani Vallavalitsust, Suure-Jaani Linnavalitsust ja Olustvere Vallavalitsust toetuse eest sõiduks Räpinasse Ülevabariigilisele Looduskaitse Seltsi kokkutulekule. Rahvatantsurühma Loitsuke noorem rühm alustab 15. septembril kell 16 väikese kooli saalis. Juhendaja Eda Saaremets Loitsukese vanem rühm alustab IV hooaega Soome reisimuljete õhtuga 15. septembril väikese kooli saalis. Võta kaasa pildid, reisipäevikud ja toredad meenutused! Oodatud on kõik reisikaaslased ja lapsevanemad. TÄÄKSI KOOL TÄHISTAB 130. AASTAPÄEVA 22. OKTOOBRIL Palume registreerida hiljemalt 10. oktoobriks telefonil , , või e-posti aadressil Kindlasti märkida lõpetamise aasta. Osavõtumaks 100 krooni kanda Jaan Hanseni kontole (Hansapank), märgusõna Kool 130. Tasuda saab ka sularahas kohapeal. Täpsem info kooli kodulehel SOLAARIUM MASSAAZ Müügil juuksehooldusvahendid ja kinkekaardid! Suure-Jaani Tallinna 11a (Leola) 2. korrus Telefon Suure-Jaani Gümnaasium vajab õppeperioodiks õpilastele elamispinda. Huvilistel palume võtta ühendust kooli direktoriga (telefon ) FOTOGRAAF Jaanus Siim teeb Suure-Jaanis, Köleri tn 3 ateljeefotosid dokumendipildist perepildini. Eelnev kokkulepe telefonidel või oktoobril algusega kell toimub Võivaku külaplatsil MIHKLILAAT. Nii kauplema kui ostma ja uudistama on oodatud kõik huvilised. Kaubelda võib kõigega. Kavas on sportlikud mängud, õnneloos jm Külaplats asub Võhmaküla bussipeatusest 2 km Kuhjavere poole. Kauplejail palun eelnevalt registreerida. Info telefonidel ja AS ACROPOLIS EHITAB JA REMONDIB kruusakattega teid ning platse Kiirematele tellijatele allahindlus kuni 20% PAKUB kalluri-, ekskavaatori- ja autokraanateenust MÜÜB kruusa, liiva, purustatud kruusa ja killustikku Info telefonil (Heiki Saar) e-post: SEPTEMBRIKUU SOODUSPAKKUMINE! JALGRATTAD -20% ELEKTRIROLLERID -50% AKUTRELL RYOBI (TAVAHIND: ) ÕLI BP VISCO L KAUGTULED SIRIUS SAMAS MÜÜGIL KA SUUR VALIK AUTOVARUOSASID JA TARVIKUID! KINNITUSVAHENDID WÜRTH LEHOLA VARAHALDUS OÜ Pärnu 10 Suure-Jaani Telefon Männiku kaupluses (endine leivatööstus) on müügil SOODSAD LEEDU JALGRATTAD Võimalik teha jalgrattahooldust Samas müügi kalastustarvikud E-R , L 9-14 Telefon Mälestame HELGI SOOPA VAIKE VALK RAIVO SALUMÄE Reklaamkuulutuse Toimetaja Kontaktisikud: Olustvere Vallavalitsus (kuni 250 tähemärki) hind: Leili Kuusk Suure-Jaani Linnavalitsus Silvi Raudmets tel ettevõtjal krooni, Lembitu pst 42, Suure-Jaani Aili Adamson tel faks eraisikul 15.- krooni. tel (tööl) faks Avaldame vaid reklaami, mille Suure-Jaani Gümnaasium eest on eelneva kuu viimaseks Toimetaja-abi fotograaf Suure-Jaani Vallavalitsus Anneli Kundla tööpäevaks tasutud. Jaanus Siim Märt Perve tel tel Toimetusel on õigus artiklite tel , faks faks ÕNNITLEME SÜNNIPÄEVALAPSI! SUURE-JAANI LINN JÜRI KIMMEL ANNA LEESMÄE LEIDA GRIŠAN VAIKE KLETTENBERG ILMAR NÕMMELOO OLEV AASNA ELVI INGERMANN HELJU LENK KALEV KUNDLA LEMBIT KASE IRENE MÄNDMAA EHA RAITMA ENN PARKER HELGA MAIDLAS SUURE-JAANI VALD ELLA STIIM LINDA VALDMAA ANETE ORAV ARMANDA MOTRITŠ VILMA JÜRIADO VLADIMIR SERMAN HERMAN TOMINGAS SIINA VÄLJA ENDEL JÜRISSON ENDEL KÕPP ARVO LETNER URVE MÜIL ARVO KINK REIN AULE ADO KÄRT MARIA LOPATJUK LEO AADU OLUSTVERE VALD ANETA LUIK OLGA HAJANEN MARTA MÖLDER MARIA HERRANEN LEILI KASE AUGUST PUHU LILIA JÜRGEN ERNI TEHVRE ELLI KULBOK MEINHARD TAAT VELLO LATTIK LILIA METSVAHI SILVI KULDKEPP ELLI SIKORA HUNO KIVESTE Küljendus Trükk Külliky Lohu OÜ Vali Press tel Pajusi mnt 22, Põltsamaa LEOLE Kolme omavalitsuse infoleht ilmub 1 kord kuus teksti redigeerida-lühendada. e-post:

9 LEOLE 9 seas kunagi päris teatris Kalju Komissarov andis Külateatrite päev Kuhjaveres ametis olnud Mikk Sarv. praktilisi näpunäiteid, rääkis Halliste külateatri ja Uuemänguhuviliste küsimustele. oma muljetest ja vastas näite- Kariste & Rimmu Naisseltsi näiteringi tegemised olid Kiita said Punamütsikese täielikult naiste õlul. Esitati tekst ja sära ning Margus lugusid elust. Mulgi küla näima uue projekti idee - Kalju Mankini mäng. Pandi idane- teringis oli naiste tegemisi toetamas ka üks mees. Esiplaneerimise korral leiaks ta Komissarov arvas, et hoolika tati kuus pilti L. Tigase jutusaega soovijatele koolituse tuse Peremees ja sulane ainetel. andmiseks. Suure-Jaani näitering kanraldaja Urve Mukk ütles, et Külateatrite päeva peakordis ette sel kevadel valminud lavastuse Kui Oinaste ärjuhtudel kantakse õpitud näi- osalejad jäid rahule - paljudel kas.... Seejärel siirdusid osalejad dend ette vaid paaril korral, ja huvilised Passaia talu mistõttu iga esinemisvõi- õuele. Avinurme Mikumalus on teretulnud. märdi oli tõeliselt tore küla- Külaplatsil tantsisid tükk, mis nagu selle õue tarheaduses ja Kuhjavere rahvas Õerutajad oma tavalises beks sündinud - nii loomukandis üllatusena ette jaanilikult kulges tegevus maja ja aida vahet. Kuuldavasti ei päevaks valminud etenduse oldudki sellel õuel päris esidi. Pillimeeste Priidu ja Anti Täismäng Kuhjavere moo- mest korda mängimas. Vaapilli järgi tantsiti kuni südatajate hulka jagus aga seegi kord ka kohalikku rahvast. ööni. Toreda teatripäeva lõpetaeest kõigile osalenutele! Suur tänu ilusa teatripäev Tänassilma Pupu- Jukude Kardemoni linna röövlid sid kõiki etendusi vaadanud Kalju Komissarovi seminar Külateatrite päev Ise teh- Valuoja kooli näitering ja Pupu-Jukude Kardemoni teatritegijatele ja piduõhtu. Leili Kuusk tud - hästi tehtud - kas esipakkus külakosti Avinurme tüdruk on end kunagi näitle- Mulgi küla näitering. Lisaks linna röövlid. Kui pea iga mene? Esimest korda küll, aga kas sellest üritusest saab teater, mängides Passaia talu jaks mõelnud, siis noori me- üks Kuhjevere küla traditraske tola tegema meelita- õuel Mikumärdit. hepoegi on enamasti üsna sioone, seda näitab aeg. Osa- Omamoodi elamuse pakkus võtjad olid küll seda meelt, et iga trupp. da. Tänassilmast oli aga laval ettevõtmine väärib järge. Et aga lustlikult üles astused muidugi ka. Tehti tola ja viis noort meest! Mõned nai- Seekord tuldi kokku taas- nud lastetruppi on raske täislauldi, öeldi, et kui vaja, siis iseseisvumispäeval. Ikka sel- kasvanutega võrrelda, seda leks, et ka teater oma külla näitas publiku lemmiku mängitakse pilli ka. Dekorat- kohale tuua. Ja mitte lihtsalt valik - enamuse hääli kogus sioonidki olid vahvad. Just teater, lausa terve päev täis Viljandi Valuoja kooli näitekogu perele nagu külateatrilt selline tore muusikaline lugu teatrit - kokku kaheksa eten- ring etendusega Tädi Anni dust. Neid, keda kavaleht ni- lasteteater: ikka Punamüt- võiks oodata. metas osalevateks teatritrup- sike. Ja mis seal salata - lapkirjutanud ja kandsid ette Külalised Vilusist olid aga pideks, astus külamaja ees sed mängisid tõesti innukalt. üles seitse: Tänassilma Ei saa mainimata jätta, et omaloomingulise näidendi Rahvamaja Pupu-Jukud, Punamütsikest ja vanaema Just nii see käibki. Tore lu- Suure-Jaani näitering, Vilusi kehastasid selles lavastuses gu sellest, kuidas metsaloonäitering, Halliste külatea- noormehed! made parteid seadusemuudater, Uue-Kariste & Rimmu Allakirjutanule jättis aga tusi teha püüdsid ja hääle- Naisseltsi näitering, Viljandi erilise mulje Tänassilma tasid. Osalejaid pisikestest kuni hallpeadeni välja. Teiste Mikumärdi FOTOD: Leili Kuusk Seikluslaager valminud reklaamklipid olid Saareoks. Juures suvelõpupidu, init- ga kaasa lõid! samuti nauditavad. Neljapäe- 20. augustil peeti Sürgavere siaatorina tegutsemise eest Tean, et Suvest on saanud sügis ja val võeti suund Tallinnasse. platsil samuti kolmas ranna- väärib erilist tänu Kristjan seekord on see meie piirkonsuudan! Lennujaama külastusel õn- volle etapp. Kuna rannavolle Alles. Suur tänu kõigile, kes na jaoks eriline. Ees on tunestus väga lähedalt näha nii väljakuid on nüüdseks piir- peo korraldamisel abiks olid! levi ku suht es otsu stav ad augustil toimus Vanaõue puhkebaasis juubeõhkutõusu, samuti Soome test osavõtt võinud rohkear- rikkamaks veel mitme palli- mine on alati raske, valituks lennukite maandumist kui ka konnas palju, oleks võistlus- Sel suvel sai meie piirkond valimised. Õige valiku tegelihõnguline 5. seikluslaager. 36 piirkonna noort saabus päästekoptereid, mis heli- vulisem olla. Parimaks paa- mänguväljaku võrra. Kootsi võiks aga osutuda need, kes telklaagrisse paduvihmast kopteriõnnetuse toimumis- riks olid Allar Uuetoa ja Karli külas on tänavakorvpalliväl- meie tuleviku - lastele ja hoolimata ja ette rutates tumuseks kujunes Mereväekohast äsja saabunud. Ela- Ots. jak, Navesti parki paigaldati noortele paremate võimalus- leb kohe märkida, et nii vih- 24. augustil käisid töölaagbaasi külastus, sest ekskur- korvpallisein ning tänava- te andmise nimel tegutsevad. marohket laagrit polegi varem ris osalenud noored preemiasioon tehti ka miinitraalerile korvpalliplatsid on nüüdsest Oleks tore, kui ka noored, kes kogeda tulnud. Ekstreemsete reisil Lätis ning lõbutsesid ka Sürgavere spordihoone valimisealiseks saanud, ise ilmastikutingimuste tõttu ja miinitõrjelaevale. Päev lõ- Jurmalas asuvas Baltimaade ning Tääksi Põhikooli juures. aktiivsust üles näitaksid. tuli telgis ööbimisest loobuda petati FK-Keskuses, kus kõik suurimas Livu veepargis. Siiras tänu kõigile, kes väl- laagrilised said kardiga sõita Mati Adamson ja tänu Tõnu Aavasalu vastu- 27. augustil peeti Arturi jakute valmimisel nõu ja jõu- tulelikkusele majututi kämosaleda. Laager lõppes tra- ja megazone is lasermängus pingutesse. Loosi tahtel jaguditsiooniliselt paintballiturnesid kõik laagrilised 4 rühniiriga. Pidulikul lõpetamisel ma - Tiigrid, Leopardid, Lõvid ja Pantrid. Lõbusate vaadati laagripäevade jooksul sportmängude järel ootas tehtud pilte. Iga osaleja sai laagrilisi Vanaõue Erna ehk kingiks kruusi seikluslaagri sõjalis-sportlik maastikusellest hoolimata õnnelikud, logoga. Oldi küll väsinud, aga mäng. Ain Laane juhendatasest seltskond oli vahva ja iga vad noorkotkad ja kaitseliitlaagriline sai kinnitust, et lased suutsid vastutegevusesaab hakkama nii vihmas kui ga mängu tõeliselt põnevaks muuta. Teinegi päev möödus tormituules, ülesande keeru- seigeldes: matkati nii kanuuga kui ka ilma ning läbiti ma- Suvelõpu- kusest hoolimata. dal seiklusrada, köie abil jõe ületamisest rääkimata. Lõunasupp tehti lõkketulel ja 1 5. a u g u s t i l t o i m u s märksõnad maitses seetõttu eriti hästi. Sürgaveres kolmas ja ühtlasi Kolmandal laagripäeval soo- vi im an e tä na va ko r vp al li ritati erinevaid meeskonna- etapp. Kiitust väärivad need, tööharjutusi ning võisteldi kes osalesid kõikidel etapindividuaalaladel. Õhtusel pidel - Siim Varblane, Mats karaokelaulmisel ei hoitud Mikkor, Jaano Jänes, Kaspar häält tagasi ning rühmatööna L i n d e m a n n j a M a r t e n Meeskonnatöö õppimine FOTO: Erakogust

10 Makstud reklaam Mida lubasime, kva lit eet, suu ren es koo li- na, mille tulemusena võin ma likumaks! ekspertiishinnangu, kes tegi söökla, rajati uus garderoob ja küll kindlalt öelda, et Suure- Lubasime tuua meie kultuuriseda tegime! loomulikult olulisim - sporti- Jaani sai ilusamaks ja inimsõb- lembelisse Suure-Jaani suuri juba 100 aastane maja on. Eks- kindlaks, mis seisus see nüüd mis- ja vaba aja veetmise või- ralikumaks. Jätkata plaanime kultuuriüritusi. Jätkunud on pertide arvamus oli järgmine: maluste avardamine. Uue hoo- kõiki neid projekte ning mõte- Suure-Jaani Muusikafestival, maja osa, mis asub Pärnu täna aasta suvel sai kohvi- ne valmimine annab võimaluse tes on juba uusigi ideid. mis sel aastal toimus juba kakus Arturi Juures kokku 16 rekonstrueerida vana saal au- Lubasime toetada linna pen- heksandat korda. Kolmandat kuid saali osa pole otstarbekas va ääres on väärt säilitamist, teotahtelist Suure-Jaani pat- laks või isegi kontsertsaaliks. sionäride tegevust ja vanurite ko rda to im us se l su ve l enam renoveerida. Seda hin- riooti. Kõigil meil oli üks mure: Juu rde ehi tus es asu vad ka toimetulekut. Suure-Jaani lin- Tromp eti Suve aka deem ia, nangut arvestades ei pidanud kuidas muuta kodulinn veelgi kolm klassiruumi, kus käesole- na sotsiaalkomisjoni eestvõttel mis tõi Suure-Jaani üle veearmsamaks, edumeelsemaks, va aasta sügisest õpivad alg- korraldati sel aastal juba kol- randsaj a noore trompet isti, säilitusremonti teostada. Het- me otstarbekaks kultuurimaja kaunimaks ja sõbralikumaks. klasside lapsed, kes vaatamata mandat korda Rukkimaarja- nende hulgas ka meie enda kel on kultuurimaja kolinud en- See oli Keskerakonna Suure- ilmale olid kuni selle aasta ke- päeva pidu, mis on kasvanud puhkpilliorkestri poisid. Järg- di se ss e al gk la ss id e ma jj a Jaani seltskond, kes otsustas vadeni sunnitud lõunatunni perepäevaks, kus viimasel ka- misest aastast leiab Suurekandideerida kohalikel valimis- ajal suures koolimajas söömas hel aastal on osalejaid olnud li- Jaanis aset ka maakondlik kultuurimajja on kolimas piir- Ilmatari tänavale ning vanasse tel erakonna lipu all, mitte vali- käima. Lõpetasime selle eba- gi paarsada. Kui ka uues ühises puhkpilliorkestrite festival, konna noortekeskus. Ilmatari jaid segadusse ajada Kodu- normaalse olukorra! vallas juhib sotsiaalkomisjoni kus on külalisi tervest vabariimuru või Kodukotuse nimelise tänava maja on avaram, ringide Lubasime tihendada koos- Keskerakond, siis jätkuvad gist ja eeldatavalt ka Poola tööks on siin tunduvalt rohkem valimisliiduga. tööd naabero mavalit sustega, need peod ka tulevikus, haa- Vabariigist. ruume. Olen kindel, et ka uude Valimised lõppesid meile mille lõpptulemusena lootsime rates üha rohkem inimesi. Tra- kultuurimajja leiab tee väheedukalt, 11-st volikogu saadi- Lubasime rekonstrueerida kolm aastat tagasi, et piirkonna ditsiooniliselt on toetatud klu- malt sama palju - või veelgi roh- kumandaadist saime 5 kohta. kõnniteid ja parandada linna omavalitsused ühinevad üheks bi Meelespea hilissuvist eks- kem - inimesi kui siiani. tänavalgustust ning muuta teid Kuna pärast valimisi osutus suureks elujõuliseks vallaks. kursiooni ja sel aastal ka laulu- tolmuvabaks. Taastasime osa Nagu lugeda võite on Keskvõitjaks Keskerakond, siis lan- Tänu suurele tööle, pikkadele ansambli reisi. Sotsiaalkomis- Tallinna tänava kõnniteest ja erakond ja tänane linnavõim ges just meile juhtiv osa koa- vaidlustele ning läbirääkimis- jon on vanureid rahaliselt toe- ehitatud on uus kõnnitee SEB täitnud pea kõik oma lubadu- litsioonilepingu koostamisel ja tele nii ka läks! Selle sügise va- tanud ka küttepuude ostmisel, EÜP hoone ette. Seoses vee- ja sed või ollakse täitmisele väga ka täitmisel. Linnapeaks sai limised on juba Suure-Jaani prillide ja muude ravimite mu- kanalisatsioonisüsteemi lähi- lähedal. Uutest plaanidest ja meie nimekirja esinumber Rein Vallavolikogu valimised. Ühi- retsemisel. Lisaks sellele va- tulevikus eesseisva ehitamisenemine saab teoks. Pärast va- bast as linn avol ikog u kesk - ga ei ole tänavate ja kõnniteede mise nelja aasta programmist. mõtetest võite lugeda meie järg- Valdmaa. Lepingusse sai kolm aastat tagasi kirja pandud 14 limistule muste väl jakuuluta - fraktsiooni ettepanekul kõik suuremas mahus asfalteerimi- Tänan kõiki linnavolikogu erinevat punkti ehk lubadust. mist arvestatakse meid ühise meie linnas elavad repressee- ne hetkel otstarbekas. volikogu keskfraktsiooni ja kosuure vallana. Lisaks sellele on ritud maamaksust. Suutsime täita pea kõik antud Lubasime ehitada lastele misjonide liikmeid, valitsuse lubadused. paranenud koostöö Võhma ja Lubasime alustada vee- ja ka- mänguväljaku. Projektiga saa- liiget ning kõiki mõttekaaslasi, Suurimaks sooviks oli Suure- Kõo vallaga, nendega tehakse nalisatsioonisüsteemi projek- dud vahenditega rajasime tänu kellele oli see kolm aastat Jaani Gümnaasiumi juurdeehi- väga konstruktiivset koostööd teerimist ja ehitust. Hetkeseis Lembitu ausamba lähedusse meile nii edukas! tuse rajamine. 18. märtsil sai- Viljandimaa Omavalitsuste on selline, et on lõpetatud kõik Liidu vanemate kogus. lastele mänguväljaku, mis lei- Prit Toobal me kõik osa uue hoone avamis- vajalikud uuringud ja majan- dis laste seas kiiresti suurt kapeost, mis paneb aluse Suure- Lub asi me muu ta Suu re- duslikud arvestused. Vee- ja Suure-Jaani Linnavolikogu sutust. Jaani uuele hingamisele. Juur- Jaani kaunimaks ja puhta- kanalisatsioonisüsteemi reaal- esimees deehituse valmimisega viisime maks. Jätkasime projekti Vär- ne ehitamine peaks Suure- Lubasime või Eesti Keskerakonna kooli materiaalse baasi vasta- vid linna ning alustasime pro- Jaanis algama plaanide järgi aastal teostada Suure-Jaani kultuurimaja säilitusremondi. Suure-Jaani osakonna vusse riikliku õppekavaga, pa- jektidega Pingid linna, Prü- aastal Sellega muudame aasta kevadel tellisime esimees ranes ainetundide õpetamise gikastid linna ja Lilled lin- meie linna keskkonnasõbra- Eesti Keskerakond kogu juurde nõuandva hääleõi- krooni ja põhikooli lõpetajale met. 2. Väärtustame koduvalla ajaaastal 2005 gusega külavanemate kogu krooni. 3. Toetame Lahmuse Eriinter- lugu. 2. Korrastame ühistranspor- 10.Jätkame eakate vallakoda- naatkooli ja Olustvere Maama- 3. Jätkame piirkonna ajalehe valimistel disüsteemi, nii et igast külast nike õnnitlemist sünnipäevade janduskooli säilimist ja arenda- väljaandmist. Suure-Jaani vallas oleks võimalik jõuda valla kes- puhul. mist. 4. Jätkame piirkonna tradits- kusesse Suure-Jaani. 11.Toetame edukaid õpilasi. 4. Soodustame õpi las vah e- iooniliste kultuuriürituste kor- 3. Jätkame asulate kanalisat- 12.Toetame kogudust talle tust. raldamist. Seekord valivad Suure-Jaani siooni- ja veetrasside rajamist linn, Suure-Jaani vald, Olust- kuuluvate varade säilitamisel 5. Ehitame lasteaiad Olust- 5. Renoveerime Suure-Jaani ja uuendamist. vere vald ja Vastemõisa vald ja hooldamisel. veresse ja Vastemõisa. kultuurimaja. esmakordselt ühist Suure- 4. Säilitame Suure-Jaani kui 13.Toetame Suure-Jaani Ravi- 6. Rajame noortekeskused 6. Loome vallavalitsuse juur- Jaani valla volikogu. Põhja-Viljandimaa keskuse keskuse säilimist ja arendamist Olustveresse, Suure-Jaani ja de kodanike ühenduste ümarstaatuse. Meie eesmärgiks on tugeval ja Turvaline koduvald Vastemõisa ning toetame ole- laua. laialdasel keskklassil põhinev Hooliv koduvald masolevate noortekeskuste te- 1. Toetame politseid majan- 7. Toetame kohaliku kultuuri- ühiskond. 1. Loome valda lastekaitse- gevust. duslikult abipolitseinike töölespetsialisti ametikoha. võtmisel avalike ürituste tur- 7. Suurendame õpilaste osa- seltside ja kollektiivide tege- elu edendamisele suunatud Sõlmküsimused kohalikel vavõtuvõimalusi huvi- ja töölaag- vust. limistel: heaolu ja elukvaliteet, 2. Võimaldame koolilastele vamiseks. tööhõive ja väikeettevõtlus, ea- igal aastal korralise tasuta me- ritest. 2. Toetame päästeameti tegeditsiinilise läbivaatuse. vust ja aitame kaasa uue depoo 8. Loome vallavolikogu juurde met parandavaid aktsioone. 8. Jätkame kodukoha välisil- kad ja toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, noored ja 3. Rajame vanurite päevakes- rajamisele. noortevolikogu. Ettevõtlik koduvald haridus, maaelu ja põllumajan- kuse ja korraldame sinna küla- 3. Keelustame öise alkoholi- 9. Rajame valda uusi laste dus, turvalisus ja korrakaitse, 1. Loome vallavalitsuse juur- dest transpordi. müügi kogu vallas. mängu- ja spordiväljakuid omavalitsused ja regionaal- de ettevõtjate ümarlaua. 4. Tõstame laste sünnitoetuse ning hoiame korras olemasareng. 4. Tagame keskustes pimedal olevad. 2. EL struktuurifondidest va kroonini. Keskerakonna regionaalpolii- ajal tänavate valgustamise. hendite saamiseks ja nende va- 5. Tõstame matusetoetuse 10.Ehitame rulakausid ja hartika eesmärgiks on alati olnud 5. Korrastame bussiootepavil- hendite asjatundlikuks kasuta kroonini. jutusväljakud Olustveresse, maaelu säilitamine ja eden- jonid. miseks võtame tööle spetsia- Suure-Jaani ja Vastemõisa. damine. 6. Anname tasuta koolitoitu listi - projektide kirjutaja. 6. Juurutame vallas rohelist valla koolides kõigile õpilastele 11.Reguleerime õpilasliinide Lähtudes eeltoodust tööta- mõttelaadi. 3. Muudame enamka sutatakuni gümnaasiumi lõpuni. ajad selliselt, et valla lastel me selle nimel, et Suure- vad kruusakattega teed ja täna- Haritud ja noortesõbralik oleks võimalus osaleda huvi- Jaani vallast kujuneb: 7. Teeme jõulupakid kõigile vad tolmuvabaks. koduvald alaringides. põhikoolide õpilastele. 4. Tagame kohalike teede hool- 1. Säilitame olemasoleva koo- Kultuurisõbralik koduvald 8. Toetame jõulude ajal palju- duse ja aastaringse läbitavuse. Kindla tulevikuga koduvald livõrgu. lapselisi peresid. 1. Toetame külakeskuste ja 5. Korraldame igal kevadel 1. Tõstame au sisse külavane- 2. Tugevdame Suure-Jaani külamajade loomist ja tege- 9. Maksame igale gümnaama staatuse, moodustame voli- Gümnaasiumi konkurentsivõi- vust. suuregabariidiliste esemete tasiumilõpetajale toetust suta prügimäele veo. Eesti Keskerakonna kandidaadid Olustvere vallas (valimisringkond nr 1) FOTOD: Erakogust 101 Vello Lattik 103 Ants Valdmann 105 Arne Künnap 107 Peeter Mikson 102 Aita Tammpere 104 Alla Hekki 106 Aago Metsar 108 Arvi Kotsar 109 Maarika Hiiemäe

11 FOTOD: Leili Kuusk, Jaanus Siim ja erakogust Eesti Keskerakonna kandidaadid Suure-Jaani linnas (valimisringkond nr 2) Makstud reklaam 110 Priit Toobal Rõõmustan selle üle, et olen saanud olla kolm aastat nii tegusas meeskonnas, kui seda on selle valimisperioodi linnavõimud. Et nii mõnegi idee teostus jäi pooleli, siis teistkordselt volikokku kandideerides soovin siiani tehtut ja pooleliolevat edasi viia. 111 Peeter Sadam Soovin ühinenud valla tingimustes kaasa aidata inimestel tekkivate probleemide lahendamisele. Kogemustest ja teadmistest lähtudes tahan igati toetada kõigi valla koolide jätkusuutlikkust noorte õpetamisel ja kasvatamisel. 117 Maive Ottas Meie linn on end Eesti kultuurimaastikul kultuuripärandi ja rahvakunsti viljelemisega tutvustanud. Soovin saavutatu säilimisele ja edendamisele igati kaasa aidata. Valutan südant, et meil ei ole vanurite päevakodu, supikööki ega turvakodu perevägivalla all kannatajatele või teelt eksinud lastele. 118 Peep Siim Tähtsustan keskkonda, haridust ja kultuuri. Meie nimekirjas kandideerivad inimesed on suurepäraste juhtimis- ja organiseerimisvõimetega ning mõtlevad inimestest kui isiksustest - meie jaoks ei ole inimene raha teenimise masin. 112 Maret Aaboja Suure-Jaani on suure vaimse kultuuripärandiga ja traditsioonidega piirkond. Soovin kaasa aidata kohaliku kultuurielu edendamisele. 119 Krista Koiksaar Tahan kaas aidata Keskerakonna programmi elluviimisele. Soovin anda oma panuse Suure-Jaani linna arengusse. 113 Tõnu Siimsoo Tahan nõu ja jõuga kaasa aidata Suure- Jaani valla kujundamisele piirkonnaks, kus on rahulik ja turvaline elada ja töötada ning kus on piisavalt võimalusi sisukaks vaba aja veetmiseks. 120 Raissa Mustonen Soovin ajalooliselt tähtsal etapil vahetult osaleda kodulinna elu kujundamises. Usun, et linn koos tööka maarahavaga moodustab terviku, kus üks ei saa läbi teiseta. Tahan kaasa aidata, et Suure- Jaani saaks puhta vee ja tolmuvabade tänavatega linnaks. 114 Erla Soots Soovin aidata Suure-Jaani piirkonnas edendada haridus- ja spordielu. Tahan, et ka maapiirkondades inimeste elukvaliteet paraneks ning nad ei kipuks siit ära. 115 Eneli Raid Suure-Jaani on kaunis väikelinn, kuid kurb on tõdeda, et vähesed noored pöörduvad peale eriala omandamist kodulinna tagasi. Soovin näha meie piirkonnas rohkem õnnelikke noori. Selleks tuleks tugevdada koostööd ettevõtjatega ja arendada kutsenõustamist, et peale kutse- või kõrgkooli oleks võimalik ka kodukandis erialast tööd leida. Tahan toetada noor- ja suurperesid, sest mulle tundub, et see valdkond on piirkonna arengus tahaplaanile jäänud. 121 Lea Rohtmaa Soovin jõudu mööda kaasa aidata Suure-Jaani elu edendamisele. Linnas on toimunud silmnähtavad muutused paremuse poole, vaatan lootusrikkalt tulevikku. 122 Ülle Vahter Soovin, et meie linna heaolu veelgi paraneks ning et kõik tänavad saaksid korda ja tolmuvabaks. 116 Evi Männi Tahan seista eakate inimeste toimetuleku ja turvaliste elutingimuste eest. 123 Uno Jürisson Jätkame sealt, kus Reinul pooleli jäi. Eesti Keskerakonna kandidaadid Suure-Jaani vallas (valimisringkond nr 3) 124 Aivar Kundla Tahan kaasa aidata sellele, et elu maal muutuks paremaks. Leian, et igasse volikogusse peaks kuuluma ka põllumeeste esindaja. 125 Heldur Kraaner Soovin tõhusamalt kaasa aidata kohaliku elu edendamisele. Töökohas püüame laiendada tootmist ja teha juurde töökohti. Viljandimaa Lasterikaste Perede Ühenduse liikmena soovin veelgi paremini hoolitseda selle eest, et meie suured pered ei tunneks end kõrvalejäetuna ja võiksid tulevikus oma laste elujärje üle rõõmustada. 128 Auli-Õnne Vainaru Olen ettevõtlik inimene ning soovin edaspidi oma energiat meie ühises suures vallas rakendada. 129 Aino Sepp Tahan hoolitseda oma küla ja seisan teistegi külade arengu eest. 126 Aire Seero Leian, et vanemad inimesed väärivad suuremat toetust ja tähelepanu. Tunnen, et suudan oma senise töökogemuse ja praegu käsil oleva kõrghariduse omandamisega sotsiaaltöö erialal neile seda ka pakkuda. 130 Marju Grünbaum Seisan selle eest, et meie väike haigla püsima jääks ja edasi areneks. 127 Ardi Valma Tahan aidata kaasa maaelu säilimisele ja edendamisele ning vanema põlvkonna elukvaliteedi parandamisele.

12 Makstud reklaam 185 Ülo Köst 186 Tiina Idla 187 Aave Toomsalu 188 Vello Sääsk 189 Riina Mankin 190 Raimo Ronimois 191 Edith Jürgenson 192 Raina Subi 193 Ly Uuetoa 194 Vello Jürgenson 195 Laine Lindla 196 Rein Tamm 197 Enno Püvi FOTOD: Leili Kuusk, Jaanus Siim ja erakogust

13 Makstud reklaam Esimest korda valivad Suure-Jaani linna ja valla ning Olustvere ja Vastemõisa valdade elanikud ühise volikogu. Tekib uus omavalitsus, kus keskus ja tagamaa saavad koos areneda. Suur omavalitsus vajab aga arukaid otsuseid ja eeldab seda, et ära ei unustata ühtegi küla ega inimest. Isamaaliidu kandidaatidena soovime Suure-Jaani piirkonda arendada nii, et kättesaadav oleks kvaliteetne haridus, arstiabi ja sotsiaalteenused ning ettevõtlus areneks arvestades ümbritsevat looduskeskkonda. Selleks peame oluliseks: 1. Rajada Lõhavere ravikeskuse juurde hooldekodu. 2. Eraldada valla eelarvest rohkem raha eakate inimeste vaba aja sisustamise korraldamiseks ja luua täiendavaid võimalusi nende eest hoolitsemisel. 3. Kavandada noortekeskus Suure-Jaani väikesesse koolimajja. 4. Võimaldada kõigile õpilastele tasuta õppevahendid kuni põhikooli lõpuni. 5. Suunata senisest rohkem raha valla teede ja linna tänavate korrashoiuks ja remondiks. 6. Toetada interneti püsiühenduse loomist kogu ühinenud valla territooriumil. 7. Pöörata suuremat tähelepanu huvihariduse arendamisele. Oluline on juhendajate ja treenerite töö parem (materiaalne) motiveerimine. 8. Rajada Suure-Jaani-Kõidama ja Olustvere-Reegoldi vaheline jalgtee. Otsida võimalusi matka ja spordiradade rajamiseks. 9. Korrastada järved ja pöörata rohkem tähelepanu asulate heakor rale. 10. Töötada välja ettevõtluse soodustamise ja toetamise kava Valides Isamaaliidu kandidaadi, toetad nimetatud lubaduste elluviimist. Üheskoos muudame koduvalla kauniks ja arenevaks omavalitsuseks. 222 Ain Olesk Erakond Isamaaliit kandidaadid Suure-Jaani vallas (valimisringkond nr 3) 223 Tambet Sova 229 Arvi Hindriks 235 Riho Köstner 224 Liivi Lindemann 230 Ave Ebber 236 Eha Valk 225 Erkki Lehtinen 231 Valner Uus 237 Kaljo Hakkaja 226 Olavi Udam 232 Hilja Lehtsalu 238 Helmi Talviste 227 Aivar Siim 233 Raivo Roosi 239 Villu Aule 228 Eha Lillsaar 234 Meeli Sova 240 Margus Seppius FOTOD: Erakogust

14 Makstud reklaam Erakond Isamaaliit kandidaadid Suure-Jaani linnas (valimisringkond nr 2) 198 Robert Ilves 206 Mehis Luuken 214 Kristel Kernumees 199 Uno Vares 207 Elle Tints 215 Enn Helbma 200 Meinhard Kirm 208 Eeri Palu 216 Villu Põdra 201 Urmas Saaremets 209 Aivar Paas 217 Andres Henk 202 Tõnu Aavasalu 210 Rein Mägi 218 Indrek Jegorov 203 Anneli Kundla 211 Lembit Udu 219 Tiina Põrk 204 Uno Viigand 212 Endel Subi 220 Eda Saaremets 205 Laine Eltermaa 213 Leo Pank 221 Toomas Henk FOTOD: Erakogust

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Innhold Del 1 Forutsetninger og betingelser............................. 15 1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Rune Assmann og Tore Hil le stad............................

Detaljer

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Innhold 1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Gre te Rus ten, Leif E. Hem og Nina M. Iver sen 13 Po ten sia let i uli ke mål

Detaljer

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE Innhold Ka pit tel 1 Etablering, drift og avvikling av virksomhet...................... 13 1.1 Ut meis ling av for ret nings ide en i en for ret nings plan................13 1.2 Valg mel lom en kelt per

Detaljer

Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16. For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva er så ef fek tiv HR?...

Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16. For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva er så ef fek tiv HR?... Innhold Ka pit tel 1 Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16 Del 1 HR som kil de til lønn som het... 21 Ka pit tel 2 For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E 2 0 0 9 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S am e i e t W al d em a rs H a g e, a v h o l d e s t o rs d a g 1 8. j u n i 2 0 0 9, k l.

Detaljer

NÕO VALLA LEHT VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NR 3 (189) MÄRTS 2013. on välja panna nii tasemel näitetrupp.

NÕO VALLA LEHT VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NR 3 (189) MÄRTS 2013. on välja panna nii tasemel näitetrupp. VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NÕO VALLA LEHT NÕO VALD NR 3 (189) MÄRTS 2013 Nõo näitetrupp tähistas oma 15. tegevusaastat Meie valla üks populaarsemaid publikumagneteid, Nõo näitetrupp tähistas

Detaljer

REVISIONSFIRMAET ERIK CHRISTENSEN STATSAUTORISEREDE REVISORER I/S VESTER VOL DG ADE 1 0 6, 1 5 5 2 K Ø B EN H AVN V TL F : 3 3 1 3 2 9 1 2. F AX : 3 3 3 2 0 2 1 2. E-M AIL : EC @ REVEC. DK AN SVARL IG

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! 1 K e y s e r l ø k k a Ø s t B o r e t t s l a g K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d

Detaljer

Biejjien vuelie solkvad

Biejjien vuelie solkvad Kornoter Frode Fjellheim Biejjien vuelie solkvad Preludium Kyrie Heevehtimmie/Gloria Frå fjell tekst: Håvamål Elden Smerten tekst: Den ældre Edda, Solarljod Beaivvás - Lova lova line (en gammel soljoik

Detaljer

Sangere. Mannen i songen. Kantate for mannskor, guttesopraner og klaver. Komponert til Verdal mannskor sitt 100-årsjubileum i 2013

Sangere. Mannen i songen. Kantate for mannskor, guttesopraner og klaver. Komponert til Verdal mannskor sitt 100-årsjubileum i 2013 Sangere Kantate or mannskor, guttesoraner og klaver Komonert til erdal mannskor sitt 100-årsubileum i 201 Musikk: Asgeir Skrove Tekst: Arnul Haga Musikk: Asgeir Skrove Kantate or mannskor, guttesoraner

Detaljer

Bjerkreim kyrkje 175 år. Takksemd. Tekster av Trygve Bjerkrheim Musikk av Tim Rishton

Bjerkreim kyrkje 175 år. Takksemd. Tekster av Trygve Bjerkrheim Musikk av Tim Rishton Bjerkreim kyrkje 175 år Takksemd Tekster av Trygve Bjerkrheim Musikk av Tim Rishton Takk for det liv du gav oss, Gud 5 5 Takk for det liv du gav oss, Gud, Hi-mlen som hvel - ver seg 5 5 9 9 o - ver! Takk

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e i S / E S o r g e n f r i g a t e n 3 4, a v h o l d e s o ns d a g 1 0. m a rs 2 0 1 0 k l. 1 8. 0 0 i K l u b b r o m m

Detaljer

Del I InDustrIutvIklIng: en fortelling om fornyelsen av luftfart... 15

Del I InDustrIutvIklIng: en fortelling om fornyelsen av luftfart... 15 InnholD bak grunn... 11 h E n s i k t... 12 inn hold... 12 mo ti va sjon og takk... 13 Del I InDustrIutvIklIng: en fortelling om fornyelsen av luftfart... 15 o p p h E v E l s E n av t y n g d E k r a

Detaljer

SISSEJUHATUS SISUKORD

SISSEJUHATUS SISUKORD Vau, tööle! SISSEJUHATUS Teatmik Noored ja töö on noortele suunatud tööteemaline infoteatmik. Käesolevas teatmikus jagatakse nõuandeid CV-de ja avalduste kirjutamise, tööseadusandluse, tööalaste mõistete,

Detaljer

Trom sø/stav an ger/oslo, ja nu ar 2012 Nils As bjørn Eng stad Ast rid Lær dal Frø seth Bård Tøn der

Trom sø/stav an ger/oslo, ja nu ar 2012 Nils As bjørn Eng stad Ast rid Lær dal Frø seth Bård Tøn der Forord Det er i år 100 år si den Den nor ske Dom mer for en ing ble stif tet. Stif tel sen fant sted 4. mai 1912 på et møte der det del tok 24 domme re. De nær me re om sten dig he ter om kring stif tel

Detaljer

Algas Männiku tee kapitaalremont

Algas Männiku tee kapitaalremont 7. september 2007 Nõmme Sõnumid nr 17 (305) Järgmine number ilmub 21. septembril 2007 UUDISED Algas Männiku tee kapitaalremont Nõmmele võivad tulla asfaldireklaamid Juuni lõpus pakkus OÜ Sile Siil Nõmme

Detaljer

REVISIONSFIRMAET ERIK CHRISTENSEN STATSAUTORISEREDE REVISORER I/S VESTER VOL DG ADE 1 0 6, 1 5 5 2 K Ø B EN H AVN V TL F : 3 3 1 3 2 9 1 2. F AX : 3 3 3 2 0 2 1 2. E-M AIL : EC @ REVEC. DK AN SVARL IG

Detaljer

LIVSSTIL. Kamillepuls. Villa Fredbo: Line Evensen har en oase av et ba de væ rel se i sitt hjem Villa Fredbo på Nesodden.

LIVSSTIL. Kamillepuls. Villa Fredbo: Line Evensen har en oase av et ba de væ rel se i sitt hjem Villa Fredbo på Nesodden. LIVSSTIL HVEM: Line Evensen BOR: I en sveit ser vil la fra 1875 på Nesodden utenfor Oslo. FAMILIE: De tre bar na Agaton Sofus (7), Oliam Cornelius (10) og Emil (26), kjæ res ten Bosse og hans to barn,

Detaljer

Oppmerksomhet... 26 Emosjon og emosjonsregulering... 28 Relasjonen mellom emosjonsregulering og oppmerksomhet 36

Oppmerksomhet... 26 Emosjon og emosjonsregulering... 28 Relasjonen mellom emosjonsregulering og oppmerksomhet 36 Innhold Kapittel 1 Innledning.............................................................. 15 Karl Ja cob sen og Bir git Svend sen Kapittel 2 Kunnskap om oppmerksomhet og emosjonsregulering 25 Karl Jacobsen

Detaljer

ffi,\ii o åffi{ffi i * Åmsp[hruen 5.-7"TRINN I FAGoP Pt ÆRING på MonsnnÅu NATURFAG SAMFUNNSFAG TIL HJELP OG M ED TREKANTSAMARBEI DET ffi

ffi,\ii o åffi{ffi i * Åmsp[hruen 5.-7TRINN I FAGoP Pt ÆRING på MonsnnÅu NATURFAG SAMFUNNSFAG TIL HJELP OG M ED TREKANTSAMARBEI DET ffi i i,\ii Åsp[hue NATURAG OG SAMUNNSAG.7"TRNN TL HLP AGP Pt ÆRNG på MsÅu i * OG M D TRKANTSAMAR DT AV.ÆRRN på z.u vtntrn HALSN SKOL åi{i i .D, 0Q tl L U' 0l ;t t T 0, t O t å O t' < 0, O t.

Detaljer

De mo kra tisk med bor ger skap hva hand ler boka om?

De mo kra tisk med bor ger skap hva hand ler boka om? [start kap] De mo kra tisk med bor ger skap hva hand ler boka om? Kjell Lars Ber ge og Ja nic ke Hel dal Stray De mo kra tisk med bor ger skap i sko len? De mo kra ti er van ske lig, selv for et gjen nom

Detaljer

Med støtte fra: Kommunaldepartementet MODERNE BOLØSNINGER PÅ BYGDA

Med støtte fra: Kommunaldepartementet MODERNE BOLØSNINGER PÅ BYGDA Med støtte fra: Kommunaldepartementet MODERNE BOLØSNINGER PÅ BYGDA blilyst :-) i samarbeid med: Husbanken Norsk Form NAL Med støtte fra: Kommunaldepartementet Vinnerprosjekt KNEKKE KODEN MODERNE BOLØSNINGER

Detaljer

PRISSTRATEGIER HOS NORSKE BEDRIFTER

PRISSTRATEGIER HOS NORSKE BEDRIFTER 32 PRISSTRATEGIER HOS NORSKE BEDRIFTER RAGN HILD SIL KO SET før s te ama nu en sis dr.oecon, In sti tutt for mar keds fø ring, Han dels høy sko len BI PRIS OG BESLUTNINGER I BEDRIFTER Pris har til dels

Detaljer

Innhold. Kapittel 1 Bio lo gisk ald ring... 17. Kapittel 2 Psy ko lo gisk ald ring... 25

Innhold. Kapittel 1 Bio lo gisk ald ring... 17. Kapittel 2 Psy ko lo gisk ald ring... 25 Innhold Kapittel 1 Bio lo gisk ald ring... 17 Av Olav Slet vold og Ha rald A. Ny gaard Le ve al der... 17 Ge ne relt om teo ri er for ald ring... 17 Ald rings teo ri er... 18 Livs l pet som per spek tiv

Detaljer

INNHALD STADBASERT LÆ RING... 19 FORTELJINGA OM AURLANDSMODELLEN

INNHALD STADBASERT LÆ RING... 19 FORTELJINGA OM AURLANDSMODELLEN INNHALD KAPITTEL 1 INNLEIING... 13 Læ ring og berekraftig sam funns ut vik ling... 13 Miljødimensjonen og den generelle læreplanen... 14 Struk tur og innhald i boka... 15 DEL 1 STADBASERT LÆ RING... 19

Detaljer

œ»u ========================= & # f > > > > l l l l l jœ»j œ»j ˆ« =========================? # ˆ«jœ» J ˆ«j œ J l

œ»u ========================= & # f > > > > l l l l l jœ»j œ»j ˆ« =========================? # ˆ«jœ» J ˆ«j œ J l & # K K K 10 K K K K K K K K K K K K K K K Nei nه smi er han ti a e va re en ter som han m ter og han rem? # J ˆ_ med strand Tra a a a a a ˆ_ J J a a a a a a J J J J J J & # > > > > # 2 4 J J ˆ ˆK J K

Detaljer

TYPE PLAN. E6 Gardermoen-Biri. Parsell Moelv - Biri. Ringsaker og Gjøvik kommuner. Tegningshefte. Nytt alternativ sør

TYPE PLAN. E6 Gardermoen-Biri. Parsell Moelv - Biri. Ringsaker og Gjøvik kommuner. Tegningshefte. Nytt alternativ sør TYPE PLAN KOMMUNEDELPLAN Tekniske tegninger E6 Gardermoen-Biri Parsell Moelv - Biri Ringsaker og Gjøvik kommuner Tegningshefte. Nytt alternativ sør Region øst Hamar kontorsted Dato: 19.desember 14 A 3

Detaljer

ISTUNGI PROTOKOLL. Jüri 31.10.2002 nr 1

ISTUNGI PROTOKOLL. Jüri 31.10.2002 nr 1 ISTUNGI PROTOKOLL Jüri 31.10.2002 nr 1 Algas kell 14:00, lõppes kell 15:45. Istungit juhatas Rae valla valimiskomisjoni esimees Erika Luks ja volikogu esimees Endel Lepik. Protokollis volikogu sekretär

Detaljer

Paa Sangertog. Tempo di marcia q = 110 TENOR 1 TENOR 2 BASS 1 BASS 2. bor - de, ju - bel fra bryst og munn. Frem

Paa Sangertog. Tempo di marcia q = 110 TENOR 1 TENOR 2 BASS 1 BASS 2. bor - de, ju - bel fra bryst og munn. Frem Ibsen TENOR 1 TENOR 2 BASS 1 dag, 9 m m m Temo di marcia q = 110 Frem Frem Frem gjennem hol mer nes rek ker, d li ge, skin nen de gjennem hol mer nes rek ker, d li ge, skin nen de gjennem hol mer nes rek

Detaljer

C3542 DEMO. Trond H. F. Kverno. ...idag er Herrens time.. Fire satser. for blandet kor (SATB/SAB)

C3542 DEMO. Trond H. F. Kverno. ...idag er Herrens time.. Fire satser. for blandet kor (SATB/SAB) C542 Trod H Kvero idag er Herres time ire satser or bladet kor (SATBSAB) Ihold: 1 Salme 9 2 2 Ha vekket hugere (tekst: Eyvid Skeie) 6 Sorgsalme (tekst : Edvard Hoem) 8 4 Natthimmele (tekst: Erik Gusta

Detaljer

NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge

NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge NAVF'S EDB-SENTER FOR HUMANISTISK FORSKNING V IL L A V E I 1 0, POSTBOKS 53 50 1 4 BERG EN-UNIVERSITETET 7 O k to b e r 1979 NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge 1. FO RHISTORIE D a ta m a s k in e ll

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i U l l e r n s k og e n B o l i gs am e i e, a v h o l d e s t i rs d a g 2 7. a p r i l 2 0 1 0, k l. 1 8 : 3 0 p å B j ø r

Detaljer

Oppfattet servicekvalitet. Oppfattet service. Forventet service. Organisasjonsimage. Teknisk kvalitet (Hva?) Funksjonell kvalitet (Hvordan?

Oppfattet servicekvalitet. Oppfattet service. Forventet service. Organisasjonsimage. Teknisk kvalitet (Hva?) Funksjonell kvalitet (Hvordan? lingen i kjøper selger-relasjonen oppleves. Denne delen av kvaliteten er knyttet til prosessen og samhandlingen, og illustrerer hvordan verdiene blir fremstilt i samhandlingen og møtet mellom kundene og

Detaljer

In tro duk sjon. Ing rid Helg øy og Ja cob Aars

In tro duk sjon. Ing rid Helg øy og Ja cob Aars In tro duk sjon Ing rid Helg øy og Ja cob Aars I den ne bo ken ret ter vi opp merk som he ten mot hvor dan ut for ming av po litisk-ad mi nist ra ti ve in sti tu sjo ner får kon se kven ser for myn dig

Detaljer

Man dals ord fø re rens for ord

Man dals ord fø re rens for ord Man dals ord fø re rens for ord Man dal blir ofte om talt som den lil le byen med de sto re kunst ner ne. Noen av de kunst ner ne vi ten ker på, er nett opp de fem kunst ner ne som blir om talt i den ne

Detaljer

Innhold. 1 Biologi på barnetrinnet. Hvordan få til et godt møte?... 13. 2 Å lære i og av na tu ren... 29. 3 Cel len og livs pro ses se ne...

Innhold. 1 Biologi på barnetrinnet. Hvordan få til et godt møte?... 13. 2 Å lære i og av na tu ren... 29. 3 Cel len og livs pro ses se ne... Innhold 1 Biologi på barnetrinnet. Hvordan få til et godt møte?... 13 Læring med forståelse... 13 Nærkontakt med liv... 14 Varierte arbeidsmåter i biologi... 15 Forskerspiren og utforskende arbeidsmåter...

Detaljer

Partikkelverbene «komme ut» og «välja tulema» En komparativ analyse

Partikkelverbene «komme ut» og «välja tulema» En komparativ analyse Universitetet i Tartu Institutt for germansk, romansk og slavisk filologi Avdeling for skandinavistikk Partikkelverbene «komme ut» og «välja tulema» En komparativ analyse BA oppgave Norman Pirk Veiledere:

Detaljer

1 Hva leg ger du/dere i be gre pet den nors ke mo del len?... 34 2 Hva ser dere på som de stør ste bi dra ge ne/re sul ta te ne

1 Hva leg ger du/dere i be gre pet den nors ke mo del len?... 34 2 Hva ser dere på som de stør ste bi dra ge ne/re sul ta te ne Innhold KA PIT TEL 1 Inter nasjonali sering og den norske modellen... 13 Brita Bungum, Ulla Forseth og Elin Kvande In ter na sjo na li se ring som bok sing og dan sing... 17 Sam ar beids for søke ne eks

Detaljer

HVERDAGSMESSE I PÅSKETIDEN. Ikke vær redde. Kristus er oppstått!

HVERDAGSMESSE I PÅSKETIDEN. Ikke vær redde. Kristus er oppstått! HVERDAGSMESSE I PÅSKETIDEN Ikke vær redde. Kristus er oppstått! KOMPONISTER OG TEKSTFORFATTERE Innledningsord, kyrie og utsendelse: Carl Petter Opsahl Øvrige liturgiske ledd M: Andreas Utnem Nattverdsbønn

Detaljer

Ge i r Berge 47. En d a t a s t r u k t u r f o r o rd b ø k e r f o r n a t u r lig e sp råk. 1. In n le d n in g

Ge i r Berge 47. En d a t a s t r u k t u r f o r o rd b ø k e r f o r n a t u r lig e sp råk. 1. In n le d n in g Ge i r Berge 47 En d a t a s t r u k t u r f o r o rd b ø k e r f o r n a t u r lig e sp råk 1. In n le d n in g Det a r b e id e t som s k a l r e f e r e r e s h e r hadde som m ål å k o n s tru e re

Detaljer

Trymskvida. a d 2 l l l l. k t. k t. k k t t. k t. k t. k t. k t. k t. k t. k t. k t. tik t. k s k s k s k s k s k s k s k s. k s k s k s k s.

Trymskvida. a d 2 l l l l. k t. k t. k k t t. k t. k t. k t. k t. k t. k t. k t. k t. tik t. k s k s k s k s k s k s k s k s. k s k s k s k s. Trmsvida Per Van G =80 d a 24 a d 2 4 b d 2 4 Sin va'n Tor hain ha b d 2 4 s s s s s Sin va'n Tor hain ha mes-a Sin va'n Tor hain ha mes-a s s s s s s s s mes-a Sin va'n Tor hain ha mes-a s s s s s 5 a

Detaljer

EN BOHEM I BALANSE. Hos Thea og familien får det ikke være for mye av det ene, el ler det and re. Li ke vekt er grunn prin sip pet også i ju len.

EN BOHEM I BALANSE. Hos Thea og familien får det ikke være for mye av det ene, el ler det and re. Li ke vekt er grunn prin sip pet også i ju len. BO LIG EN BOHEM I BALANSE Hos Thea og familien får det ikke være for mye av det ene, el ler det and re. Li ke vekt er grunn prin sip pet også i ju len. TEKST: ELIN SCOTT STYLING: TONE KRO KEN FOTO: YVON

Detaljer

No stig vår song, vår takk til Gud

No stig vår song, vår takk til Gud KOR-NOTER stig song takk til Gud Tekst: Edvard Hoem Musikk: Håkon Berge (2007) Arrangement : entekor iano Bass NORSK MSIKORLAG AS Til Kong Harald Vs 70 årsg 21 ebruar 2007 stig song takk til Gud Tekst:

Detaljer

Kun stn eren s Hus et pro sjekt for Hø stut stillinge n av Ståle Søren s e n

Kun stn eren s Hus et pro sjekt for Hø stut stillinge n av Ståle Søren s e n Kun stn eren s Hus et pro sjekt for Hø stut stillinge n av Ståle Søren s e n Installasjonen vist slik den ønskes m o ntert ved inngangspartiet til Kunstner nes h us, Det vil være m ulig å bevege seg u

Detaljer

Innhold. Ak tu el le be gre per som an ven des i fag fel tet spe si al pe da go gikk... 19 Litteratur... 26

Innhold. Ak tu el le be gre per som an ven des i fag fel tet spe si al pe da go gikk... 19 Litteratur... 26 Innhold Kapittel 1 Spesialpedagogikkens overordnede mål... 17 Ben te I. Borth ne Hvid sten Ak tu el le be gre per som an ven des i fag fel tet spe si al pe da go gikk... 19 Litteratur... 26 Kapittel 2

Detaljer

Le del se i teo ri og prak sis er et stort og sam men satt fag felt der norske og nordiske forskere har gjort seg stadig mer bemerket både nasjonalt og internasjonalt. Samtidig er lederlønn, lederutvikling,

Detaljer

Kormesse 2010. med dansk tekst for a cappella kor. Verner Larsen 2010. Kyrie Eleison (Herre forbarm dig) Gloria (Ære være Gud)

Kormesse 2010. med dansk tekst for a cappella kor. Verner Larsen 2010. Kyrie Eleison (Herre forbarm dig) Gloria (Ære være Gud) Kormesse 2010 med dansk tekst or a aella kor erner Larsen 2010 Kyrie Eleison (Herre orbarm ) Gloria (Ære være Gud) Credo (i tro, vi alle tro å Gud) antus (Hellig er Herren) eneditus (elsignet være han,

Detaljer

Kan du Løveloven...?

Kan du Løveloven...? yvind Skeie Intro # 4 Kan du Løveloven...? 7 7 sbørn rntsen œ œ œ œ œ œ œ œ œ Œ # Kan S du du lø ve lo en som pla œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ ven? ges? Jeg et skal 7 være ik ke meg! bra! Œ Og l gi le œ œ œ œ plass

Detaljer

Kommer tid, kommer rεd

Kommer tid, kommer rεd olist (evt mannsgruppe) c Mel: Iver Kleive elst: Erik e rr: Nils raftεs Det oprano lt c enor ass c Piano/gitar Percussion - gitar c c P isper el c P - - - - ol (gr) ren- ner i et tom - fat i u-cum-ca -

Detaljer

! "#!$ %&!! '#! 687 ()# $!! *)&#$"$ + *#%,

! #!$ %&!! '#! 687 ()# $!! *)&#$$ + *#%, 1$# 2#*0 "#!+ /0 $$ 0678679 6 6! "#!$ %!! '#! 687 0 2345 ()# $!! *)#$"$ + *#%, heieik S=@

Detaljer

Ikke-norske nasjonaliteter i petroleumsvirksomheten?

Ikke-norske nasjonaliteter i petroleumsvirksomheten? MAGMA 313 fagartikler 5 Ikke-norske nasjonaliteter i petroleumsvirksomheten? Laila Potoku Ansatt i Dovre, har utdanningspermisjon for å ta en mastergrad innenfor Organisasjon og ledelse. Har års arbeidserfaring

Detaljer

inf 1510: prosjekt Tone Bratteteig

inf 1510: prosjekt Tone Bratteteig if 1510: pj T Bi if1510: 23 ju 2013 Iiu f Ifi Li &l IDEO hbp://wwwic/w/hppi- c- ccphbp:// i hlv- vi wwwyuubc/wch?v=m66zu2pcicm Li &l 6å pj Kyi, li på i &l S hbp://ifiui/pj/yi/ hbp://vic/43105142 hbp://ifiui

Detaljer

Liv laga i Lær dal? og det er in gen bom be at hem se døler

Liv laga i Lær dal? og det er in gen bom be at hem se døler Med tørr flue i fordums De sagn om sus te stam me ne av stor vokst laks og sjø ør ret i Lærdal sli ter tungt un der gy rosmit te og oppdrettslus. Men det ny åp ne de flue fis ket på brunør ret gir tro

Detaljer

Inn led ning. In ge bjørg Hage 4 INGEBJØRG HAGE

Inn led ning. In ge bjørg Hage 4 INGEBJØRG HAGE Inn led ning In ge bjørg Hage Be no ni vedblev å indrede hu set og naus tet, nu pa nel te og mal te han sit hjem som and re stormænd og folk som så hans stue fra sjø en de sa: Der lig ger ho ved byg ningen

Detaljer

C 2796 DEMO. Tekst og musikk. Trygve Hoff. Nordnorsk Julesalme. Arrangement Ragnar Rasmussen CANTANDO MUSIKKFORLAG

C 2796 DEMO. Tekst og musikk. Trygve Hoff. Nordnorsk Julesalme. Arrangement Ragnar Rasmussen CANTANDO MUSIKKFORLAG 2796 Tekst og musikk Trygve Hoff Nordnorsk Julesalme Arrangement Ragnar Rasmussen ANTANDO MUSIKKORLAG Nordnorsk Julesalme 5 S A T B 10 c P U c c c A cappella Ooo Ó el Ó - sig - na du dag ov -er for -

Detaljer

Sansehage. kj e 1:500 A10-1. Dementsavdeling Flåheimen, Flå kommune 26.11.14. Dato: Målestokk: Prosjektnr.: Tittel: Fase: Tegningsnr.

Sansehage. kj e 1:500 A10-1. Dementsavdeling Flåheimen, Flå kommune 26.11.14. Dato: Målestokk: Prosjektnr.: Tittel: Fase: Tegningsnr. n a 7 4 7, Ro 7, n lko 6 6 6 7 6 7 Ro, 3 6 7,3 lk Inn 4 on 6 3 lk 7 on Ro, B B 4 7 4 He is lk B 4 ta 7,3 a le on D 3,7 rri Ko k. jø /K e tu, rri Ko,3 7,3 3, /s ile Hv Ro, 4 ør e yv Gla e ssv ro M,4 s B

Detaljer

K U R S H E F T E WEB REDAKSJON

K U R S H E F T E WEB REDAKSJON K U R S H E F T E WEB REDAKSJON * WEB Redaksjon Innhold Innlogging................................................................................................................ 4 Startbilde.................................................................................................................

Detaljer

Î ø ø ø. øø j. ø Î Î øø ø J ø ø J

Î ø ø ø. øø j. ø Î Î øø ø J ø ø J Nohef #### 4 & 7 & # ### -L- L-L -L-ú L t leve e d -L -L -L L rgen Stueland/ohn. ker Sko ger -na sagt d mer enn gr sko ger -na sagt d mer enn gr 1. { & # ### 1 sagt d alt fin - sagt d alt fin - nes nes

Detaljer

FORDRER DET NOE SPESIELT Å LEDE EN SAMFUNNSANSVARLIG BEDRIFT?

FORDRER DET NOE SPESIELT Å LEDE EN SAMFUNNSANSVARLIG BEDRIFT? 22 FAGARTIKLER MAGMA 0209 FORDRER DET NOE SPESIELT Å LEDE EN SAMFUNNSANSVARLIG BEDRIFT? Au ten tisk le del se og sam funns an svar CA RO LI NE DALE DIT LEV-SI MON SEN er utdannet Siviløkonom og har en

Detaljer

BESKYTTELSE MOT «UØNSKET MARKEDSFØRING» ETTER NY MARKEDSFØRINGSLOV

BESKYTTELSE MOT «UØNSKET MARKEDSFØRING» ETTER NY MARKEDSFØRINGSLOV 24 FAGARTIKLER MAGMA 0409 BESKYTTELSE MOT «UØNSKET MARKEDSFØRING» ETTER NY MARKEDSFØRINGSLOV MO NI CA VI KEN er cand.jur. fra Uni ver si te tet i Oslo. Hun er før s te lek tor og Associate Dean ved Han

Detaljer

BE TYD NIN GEN AV SØM LØS HET FOR LO JA LI TET TIL NETT KA NA LEN

BE TYD NIN GEN AV SØM LØS HET FOR LO JA LI TET TIL NETT KA NA LEN MAGMA 0409 FAGARTIKLER 45 BE TYD NIN GEN AV SØM LØS HET FOR LO JA LI TET TIL NETT KA NA LEN PEDER INGE FURSETH er dr.polit. og førsteamanuensis ved Institutt for innovasjon og økonomisk organisering, Handelshøyskolen

Detaljer

Årets hotteste. fyrverkerikampanje. www.fyrverkeri.no. t s. : t. kr 5 FLASHING THUNDER. n i. u h. t K. s 1. få med

Årets hotteste. fyrverkerikampanje. www.fyrverkeri.no. t s. : t. kr 5 FLASHING THUNDER. n i. u h. t K. s 1. få med Åre hoee fyrverkerkampaje FLASHING THUNDER ART.NR. E 6 kudd. E kkkelg kra pakke om vl ufordre e orebrødre både effekmeg og de avlu ede drøee. Be : e! e d em kr + kr + GRATIS! der for u h T g. Flah k ATIS

Detaljer

Innledning... 13 Noen be grep... 16 Mange muligheter... 17

Innledning... 13 Noen be grep... 16 Mange muligheter... 17 Innhold Innledning........................................... 13 Noen be grep........................................... 16 Mange muligheter....................................... 17 KAPITTEL 1 Hva skjer

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g e t s r e t å n r i n s g

Detaljer

forskningspolitikk Vekst og spenninger i helseforskning Akademisk dannelse Fagbladet for forskning, høyere utdanning og innovasjon 3/2009

forskningspolitikk Vekst og spenninger i helseforskning Akademisk dannelse Fagbladet for forskning, høyere utdanning og innovasjon 3/2009 4: De forsk nings- og innova sjonspolitiske for tel lin ge ne 6: Bør bli mye større 8: Polsk høye re ut dan ning på re form kurs 10: Bed re kli ma for in sti tutt forsk ning 11: NIFU STEP 40 år 12: Forsk

Detaljer

ET Kasutusjuhend 2 Pliidiplaat NO Bruksanvisning 21 Platetopp SV Bruksanvisning 40 Inbyggnadshäll HK6542H0XB

ET Kasutusjuhend 2 Pliidiplaat NO Bruksanvisning 21 Platetopp SV Bruksanvisning 40 Inbyggnadshäll HK6542H0XB ET Kasutusjuhend 2 Pliidiplaat NO Bruksanvisning 21 Platetopp SV Bruksanvisning 40 Inbyggnadshäll HK6542H0XB 2 SISUKORD 1. OHUTUSINFO... 3 2. OHUTUSJUHISED... 4 3. TOOTE KIRJELDUS...6 4. IGAPÄEVANE KASUTAMINE...

Detaljer

Hverdagsmesse. Bymisjonssenteret i Tøyenkirken. Påsketiden

Hverdagsmesse. Bymisjonssenteret i Tøyenkirken. Påsketiden Hverdagsmesse Bymisonssenteret i Tøyenkirken Påsketiden VI SAMLES A: alle P: prest L: liturg Ingangsproseson med salme Alle reiser seg og blir stående Innledningsord P: Nåde være med dere og fred fra Gud,

Detaljer

Vær utålmodig, menneske

Vær utålmodig, menneske Vær uålmdig, mennese nger Hageru, Birgie Grimsad. Arr: lars Kle il. Sa-el-sen va-rer e - vig. A f G =80 2 4 s s s s 2 4 m m m m s s s s z s 2 4 m m m m 2 4 m m m m 11 n Mør-e ble ls, g ls-e ild g men-nes-e

Detaljer

Løsningsforslag til øving 9 OPPGAVE 1 a)

Løsningsforslag til øving 9 OPPGAVE 1 a) Høgskole i Gjøvik vd for ek, øk og ledelse aemaikk 5 Løsigsforslag il øvig 9 OPPGVE ) Bereger egeverdiee: de I) ) ) ) Egeverdier: og ) ) Bereger egevekoree: vi ivi ii) vi ed λ : ) ) v Velger s som gir

Detaljer

10 mest brukte navn ; jenter/kvinner. * betyr at flere skrivemåter er slått sammen

10 mest brukte navn ; jenter/kvinner. * betyr at flere skrivemåter er slått sammen 10 mest brukte navn 1880-2010; jenter/kvinner * betyr at flere skrivemåter er slått sammen 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1880 Anna Marie Karen Ingeborg Inga Anne Marta* Karoline* Kristine* Johanne 1881 Anna Marie

Detaljer

F r i l u f t s l. å r i v e t s. Den ret te. vei en ut

F r i l u f t s l. å r i v e t s. Den ret te. vei en ut 2 0 1 5 F r i l u f t s l å r i v e t s Den ret te vei en ut 56 Villmarksliv April 2015 Etter 20 år på kjø ret byt tet Jan Schøyen (47) ut amfetamin, piller og al ko hol med na tu ren. Nå tar han andre

Detaljer

Plan 200813735 / Detaljplan for Hans Jægers kvartal Illustrasjoner, diagrammer, sol og skygge. s 1

Plan 200813735 / Detaljplan for Hans Jægers kvartal Illustrasjoner, diagrammer, sol og skygge. s 1 P / Dj f H Jæ kv Iuj, imm, ky Aic kik AS www.k. Kii Auu, O + P / Dj f H Jæ kv / Aiv A / V: iuj /.. Pkiv f h Aic kik AS www.k. Kii Auu, O + P / Dj f H Jæ kv / Aiv A / V: iuj /.. Fukiv f Fukiv f ø Fukiv

Detaljer

Svar oss på dette! Før stor tings val get 2009

Svar oss på dette! Før stor tings val get 2009 Re por ta sje Før stor tings val get 2009 Svar oss på dette! For ri ge må ned ble par ti le der ne ut ford ret på hva de men te om psy kisk hel se i sko le ne, rus og pa pir lø se mi gran ter. I den ne

Detaljer

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e 1 V a l d r e s g t 1 6 S / E I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e 2 0 1 1 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i V a l d r es g t 1 6 S / E, a v h o l d e s o n s d a g 2 7. a

Detaljer

næringslivstopper: Kontinuitet eller brudd?

næringslivstopper: Kontinuitet eller brudd? MAGMA 0310 fagartikler 37 Utdanning av norske næringslivstopper: Kontinuitet eller brudd? Rolv Petter Amdam er professor i økonomisk historie, og er tilknyttet Institutt for strategi og logistikk ved Handelshøyskolen

Detaljer

Ak tiv døds hjelp en sis te ut vei 782 784

Ak tiv døds hjelp en sis te ut vei 782 784 De batt og kom men tar Engasjert? Vær med å bi dra til ut vik lin gen av norsk psy ko lo gi. Tids skrif tet øns ker de batt om alt fra me to der, ideo lo gi, fag etikk, og ut dan ning til hel se po li

Detaljer

Æblehøst dolce. # œ. œ œ. œ œ. #. œ. Œ J œ> œ. œ œ. œ œ. œ œ. Œ J œ> œ j œ œ. œ j œ Œ.. J œ œ. Leggiero q.=96. j œ. John Frandsen, 2012. Kor.

Æblehøst dolce. # œ. œ œ. œ œ. #. œ. Œ J œ> œ. œ œ. œ œ. œ œ. Œ J œ> œ j œ œ. œ j œ Œ.. J œ œ. Leggiero q.=96. j œ. John Frandsen, 2012. Kor. 45 Sor.III Mez.III Alt III T.III Bar.III Bas III Lro q.=6. Næ. # I m Næ "Bob Mcarrn" *) b marc. ste, ste, næ m. u. # Æblehøst dolce ohn rands, 2012 u # #. Kor ste u m m m kom mer rd vest b m, eu ro bm,..

Detaljer

O v e rfø rin g fra s to rt a n le g g til m in d re a n le g g

O v e rfø rin g fra s to rt a n le g g til m in d re a n le g g O v e rfø rin g fra s to rt a n le g g til m in d re a n le g g H v a k a n e n m in d re k o m m u n e ta m e d s e g? Iv a r S o lv i B enc hm a rk ing Wa ter S olutions E t s p ø rs m å l s o m m a

Detaljer

Bokens oppbygning...12. Hvordan og hvorfor ble førskolelærerutdanningen som den ble?...23

Bokens oppbygning...12. Hvordan og hvorfor ble førskolelærerutdanningen som den ble?...23 Innhold Introduksjon...11 Bokens oppbygning...12 Kapittel 1 Profesjonsutdanning en reise...15 En reise...15 Profesjonsutdanning...16 Begynnelse og slutt på reisen?...17 Før sko le læ rer ut dan ne ren...18

Detaljer

Når den blin de skal lede den døve tol ke bruk i psy kisk helse vern

Når den blin de skal lede den døve tol ke bruk i psy kisk helse vern Fra prak sis Når den blin de skal lede den døve tol ke bruk i psy kisk helse vern Bruk av tolk er en pro blem stil ling som de fles te psy ko lo ger i kli nisk prak sis har blitt el ler kom mer til å bli

Detaljer

RÕNGU VALLA INFOLEHT

RÕNGU VALLA INFOLEHT RÕNGU VALLA INFOLEHT September 2013 8 (164) Tiraaž 1300 RÕNGULANE Sügise algusega on koos mõistlik ära teha ka kõik viimased välistööd, sest vanarahva ütluse järgi pidid need mihklipäevaks (29.09.2013)

Detaljer

Mot kref te nes sis te kram pe trek nin ger?

Mot kref te nes sis te kram pe trek nin ger? De batt og kom men tar Engasjert? Vær med å bi dra til ut vik lin gen av norsk psy ko lo gi. Tids skrif tet øns ker de batt om alt fra me to der, ideo lo gi, fag etikk, og ut dan ning, til hel se po li

Detaljer

YF kapittel 3 Formler Løsninger til oppgavene i læreboka

YF kapittel 3 Formler Løsninger til oppgavene i læreboka YF kapiel 3 Formler Løsninger il oppgavene i læreoka Oppgave 301 a E 0,15 l 0,15 50 375 Den årlige energiproduksjonen er 375 kwh. E 0,15 l 0,15 70 735 Den årlige energiproduksjonen er 735 kwh. Oppgave

Detaljer

Eksamen 19.11.2013. FSP5011/PSP5007 Finsk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Julia Kykkänen

Eksamen 19.11.2013. FSP5011/PSP5007 Finsk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Julia Kykkänen Eksamen 19.11.2013 FSP5011/PSP5007 Finsk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Julia Kykkänen Nynorsk/Bokmål Sankarit Oppgåve 1 Skriv 3 5 setningar på finsk om korleis du kan hjelpe andre.

Detaljer

Annonsebilag. til våre. lesere. Trønder-Avisa hovedpulsåren i nordtrøndersk nyhetsformidling

Annonsebilag. til våre. lesere. Trønder-Avisa hovedpulsåren i nordtrøndersk nyhetsformidling Annonsebilag til våre lesere Trønder-Avisa hovedpulsåren i nordtrøndersk nyhetsformidling Papiravisa er mest populæ Åtte av ti fore trek ker å lese Trøn der-avisa på pa pir i ste det for på net tet. Også

Detaljer

Kultur som næring møter som sammenstøter?

Kultur som næring møter som sammenstøter? 22 fagartikler MAGMA 0909 Kultur som næring møter som sammenstøter? Eli sa beth Fosseli Ol sen Britt Kram vig Kul tur næ rin gen blir reg net som en vekst næ ring som både skal ge ne re re øko no mis ke

Detaljer

Ledelse, styring og verdier

Ledelse, styring og verdier MAGMA 0111 fagartikler 25 Ledelse, styring og verdier Gro La de Gård har sin doktorgrad fra NHH i Bergen. Hun arbeider som førsteamanuensis ved Universitetet for Miljø- og Biovitenskap i Ås, og ved Høgskolen

Detaljer

4990,- 3390,- 750,- Velkommen til. Knallpriser! Skyvedørsgarderobe. Innredning. Fra. Fra. Din fagmann på. Vera ytterdør

4990,- 3390,- 750,- Velkommen til. Knallpriser! Skyvedørsgarderobe. Innredning. Fra. Fra. Din fagmann på. Vera ytterdør Di fama på BYGGEVARER Gj upp! Kampaj jl m. 20. p. 2014 Kallpi! Syvab Fa Ii Fa Va m/fa ifl. 9970,- 120/130/140x200/210 750,- Vlmm il Va y 4990,- Lv u i hvi m la la l ii. 90x200/210 100x210 ampaja H få u

Detaljer

Hansa Financials. Integreeritud majandustarkvara Macintosh ja Windows keskkonnale. Volume 1: Introduction to Hansa Esimene raamat: Sissejuhatus

Hansa Financials. Integreeritud majandustarkvara Macintosh ja Windows keskkonnale. Volume 1: Introduction to Hansa Esimene raamat: Sissejuhatus Hansa Financials Integreeritud majandustarkvara Macintosh ja Windows keskkonnale Volume 1: Introduction to Hansa Esimene raamat: Sissejuhatus Installeerimine, Töökeskkond, Töö alustamine, Kliendid, Artiklid,

Detaljer

Innledning...15 Bakgrunnen for boken...15 Begreper og øvrige tilnærminger...20 Kort resymé av bokens innhold...23

Innledning...15 Bakgrunnen for boken...15 Begreper og øvrige tilnærminger...20 Kort resymé av bokens innhold...23 Innhold Innledning...15 Bakgrunnen for boken...15 Begreper og øvrige tilnærminger...20 Kort resymé av bokens innhold...23 Kapittel 1 Pedagogiske ledere og det faglige arbeidet i barnehagen...25 Pedagogiske

Detaljer

hva ønsker de ansatte? F

hva ønsker de ansatte? F 32 Ledelse av samfunnsansvar (CSR) hva ønsker de ansatte? F Ca ro li ne D. Dit lev-si mon Sen er ut dan net si vil øko nom og hun har en mas ter grad in nen Ener gy and Environmental Stu dies fra USA og

Detaljer

Vil friste nordmenn ut på tur

Vil friste nordmenn ut på tur Turglede i nærmiljøet Vil friste nordmenn ut på tur Anders Baumberger (36) elsker turer i skog og mark, og må ha sin daglige dose friluft for å holde hodet over vann. Vi ble med Anders, moren Ruth (60)

Detaljer

Olav og Kari Navnet ditt:...

Olav og Kari Navnet ditt:... Folkevise Olav og Kari Navnet ditt:... Folkevise Olav Bøe og fl. Fra Norsk Folkediktning (Dei Norske Samlaget 1958) 1 Trø meg inkje for nære = kom ikke for nær meg (viser til dansesituasjonen visa ble

Detaljer

Fjellsangen (Å, kom vil I høre en vise om Gjest )

Fjellsangen (Å, kom vil I høre en vise om Gjest ) Fjellsangen (Å, kom vil I høre en vise om Gjest ) Velle Espeland Stortjuven Gjest Baardsen var en habil visedikter, og han hadde en god inntekt av salget av skillingsvisene sine mens han satt i fengsel.

Detaljer

Vir vel vin den fra Vika. Di vi sjons di rek tør Arne Hol te

Vir vel vin den fra Vika. Di vi sjons di rek tør Arne Hol te In ter vju FOTO: Marie Lind Di vi sjons di rek tør Arne Hol te Vir vel vin den fra Vika 329 333 Han er en ekte Oslo-gutt, men som psy ko lo gi pro fes sor og helseaktør har han satt spor over hele lan

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2009

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2009 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2009 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i V es t r e I ng i e r å s e n B o l i g s am e i e, a v h o l d e s t i rs d a g 2 8. a p r i l 2 0 0 9, k l. 1 8 3 0 i V as

Detaljer