TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud"

Transkript

1 CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud

2 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks varuks tõeline maiuspala, sest meie toimetuses teame, mis on parim arstirohi külmade õhtute, hirmsa kiirusega lühenevate päevade, langevate lehtede, anatoomia, biostatistika, naha- ja sisehaiguste, spordimeditsiini, sügismasenduse, armuvalu ja kõige muu hirmsa vastu. Nende vastu aitab ainult tass kuuma auravat teed ja kvaliteetne lugemine. Nii et seadke sammud lähima ajalehevirna poole ja kirjutage endale välja üks personaalne Curare: Rp. Lehemaeciae Curare 63,0 (jah, me kaalusime selle ära) D.t.d.N. 1 S. Asetage Curare oma näo ette ning tehke silmadega horisontaalseid liigutusi vasakult paremale. Parima tulemuse saamiseks soovitame silmad enne lugemist avada. Mässige ennast vanaisa villasesse kampsunisse, istuge kamina ette kriuksuvasse kiiktooli, pomisege endamisi habemesse ja peagi leiate ennast justkui võluväel uitamas Palestiina kaootilistel tänavatel. Sealt teleporteerute sujuvalt edasi Laosesse, kus tunnete kurjakuulutavat valu alakõhus ning enne, kui arugi saate, on kõhuvalu kadunud ning asendunud lõikava peavaluga, mida põhjustab arstiõpe ükskõik millises maailma nurgas. Te teete tutvust uute rebastega ja kuulete, milliseid filosoofilisi mõtteid on neil elu ja seniste õpingute kohta, unustate ennast vestlusse residendiga ning süüvite mälu teaduslike piirimaade sügavikesse. Ja seda kõike oma soojast kodust lahkumata Sisukord Luulenurk Reisikiri Vabatahtlikuna kahe tule vahel Reisikiri Pimesoolest, skarifikaatorist ja McBurney punktist Persoon Intervjuu verivärske arst-residendiga Onu Oliveri teadusnurk Hippokampuse suurus: kvantiteet on kvaliteet? Revisionikomisjon Kõige uuema liikme ülestunnistused Välisvahetus Välisvahetusest ja seiklustest Lõunanaabrid Arstitudengina Lätis Kursavanem Lona-Liisa Sutt Rebasekutsikad Mida mõtlevad rebased? Aga ärge kulutage enam sekunditki aega sellele, et lugeda, mida tuleks tegema hakata, vaid asugem ilma pikema viivituseta artiklite kallale! Head lugemist ja värvilist sügist! Peatoimetaja Martti Vaske Küljendaja Bruno Saar Keeletoimetajad Annely Tank, Hannelore Markson, Liis Zovo, Minna Kuslap Kaanepilt Lille Kurvits Luuletus Raymond Alan Margus Fotograafid Kaarel Nurk, Getter Õigus Kaasa aidanud Raymond Alan Margus, Marta Velgan Tiraaž 500 Trükk Areal Disain OÜ Aadress Pepleri 32, Tartu Kommentaarid, ettepanekud ja artikliideed on oodatud aadressile Martti Vaske III kursus Curare peatoimetaja Curare väljaandmist toetab:

3 3 LUULENURK Linnud lendavad Soome Silmapilk, 6 aastat masendust ja õnne läbi, alles rõõsa rebane, nüüd juba kuivetunud käbi Ei saa olla enam vakka, seljakott selga, võimatu hoida elufunktsioone vaos, Sihtkohaks Pakistan, Austraalia, ehk isegi Laos? Mis seal ikka, lähme Lätti - hea lähedal ja ei valitse kaos Ehk halb nali või tõesti juba mõistus kadund? Täiesti võimalik, oli mul ju valida teisi radu, elukunstnik, insener, lauamängur, äkki vilosoof, sügaval sisimas aga siiski Rüütli tänava heterotroof Külm tuba, õues leheplöga ja morjendav hall, tahaks magada, kuid voodipääsu takistab õpingute kaitsevall Unenägu, viimasest kahest kuust nii heast, Reaalsus tabab, leban osakonna põrandal, juba kanderaami all, kuidas ma nii kaugele sain apteegi laoruumi ravimite reast? von Hipokraat

4 REISIKIRI 4 FOTOD: ERAKOGU Vabatahtlikuna kahe tule vahel Selle aasta augustis sattusin endalegi suureks üllatuseks IFMSA ja IPPNW ReCap-i meditsiinitudengitele suunatud projektiga Palestiinasse. Isegi projekti esimesel päeval Jeruusalemma jõudes polnud mul midagi peale ähmase ettekujutluse eesolevast viiest nädalast. Teadsin vaid, et hakkan vabatahtlikuna töötama ÜRO kliinikus ja põgenikelaagris koos teiste tudengitega, ilmselt reisin palju ringi nii Palestiinas kui ka Iisraelis ja tõenäoliselt lahkun neist paigust uue arusaamisega kohalike vastanduvatest kultuuridest ja kogu Lähis-Ida konfliktist. Esimese nädala elasime kohe Iisraeli ja okupeeritud Palestiinat lahutava müüri ääres asuvas linnakeses nimega Abu Dis, kuhu turistidel pole tõesti mitte mingit põhjust sattuda. Seega ei tulnud meile üllatusena, et linnakeses, kus burkadeta (burka kaukaaslaste viltkeep) naisi ja valgeid mehi näeb haruharva, oli meie rahvusvaheline 10-liikmeline grupp kergesti linnapildis eristatav. See nädal oligi pigem projekti sisseelamise periood. Meile peeti erinevaid loenguid Al-Quds-i ülikoolis, vaatasime dokumentaalfilme konflikti kohta ja üritasime araabia keele tundides mitte alla Getter Õigus III kursus anda. Kõik selle eesmärgiga, et mõista paremini piirkonna kultuurilist, ajaloolist ja religioosset tausta. Saime seejuures palju vaba aega, et Iisraelis ja Palestiinas ringi reisida. Nende kahe riigi vahel on metsik kontrast. Alates aastast okupeeritud Palestiinast üle Iisraeli minnes ehk checkpoint-i läbides, läheb elutu kõrbeline mäemaastik sujuvalt üle rohelisteks metsanõlvadeks. Minule jäi ilmselt kõige eredamalt meelde Hebron Lõuna-Palestiinas, kus tüüpiline juutide ja moslemite segregatsioon saab uue tähenduse. Mõlemale on Hebron tähtis Aabrahami kodukohana, seega on selles linnas küll väike, aga oluline juudielanikkond. Ent nad elavad moslemitest täielikult eraldatuna, niimoodi et ühele juudi uusasunikule vastab keskmiselt neli Iisraeli sõdurit. Selle tõttu on ka kokkupõrked Hebronis igapäevauudiste materjal. Silma torkab nende kahe selgelt eristatava piirkonna vahel nn eikellegimaa oma mahajäetud poodide, koolide, elumajade ja inimtühjade tänavatega. Kiiresti mõistsin, et üpris paganlikust Eestist ja vabast Euroopast tulles on sealset olukorda ja inimesi raske mõista. Seda enam, et ma polnud varem külastanud ühtegi riiki nagu Iisrael, kus riik ja religioon on nii tugevalt läbi põimunud. Näiteks ei suutnud ma reisi lõpuni endale selgeks teha, kuidas saab Sabatil ehk reede päikseloojangust kuni laupäeva päikseloojanguni kogu riik välja lülituda, seda sõna otseses mõttes. Kuhu kaovad sel ajal kõik bussid, rongid, trammid ja inimesed? Miks tullakse tänaval meiega rääkima ainult selleks, et teada saada ehk on meil juudi päritolu esivanemaid? Või miks küsitleti mind lennujaamas ligi tund aega, alates minu võimalikest dissidentlikest ideedest ja välismaasõpradest, kuni vanaema töökohani välja? Eks Iisraelis on ilmselt kõik riigi julgeoleku seisukohast põhjendatav. Kõikidele sellistele pisidetailidele pöörasin iga nädalaga aina vähem tähelepanu ja reisi lõpul lõin lihtsalt käega ja ütlesin Insha Allah. Nii harjusime isegi ära igal hommikul kell 4 kajava mošeega. Teisest nädalast kuni projekti lõpuni elasime Petlemmas - Jeesuse sünnikohast kiviviske kaugusel. Siis algas ka tegevus, mille nimel me üldse Palestiinasse kohale olime läinud: hommikuti käisime ÜRO kliinikus ja pärastlõunatel Aida põgenikelaagris

5 5 REISIKIRI lastega tegelemas. Seejuures osales meiega projektis grupp Palestiina arstitudengeid Al-Quds-i ülikoolist. Ma ei tee nalja, kui ütlen, et kaks neist olid Mohammadid ja kolm Ahmedid, aga mida muud tasuks oodata ühest Araabia riigist. Selle ülikooli arstitudengitena on neil mõnevõrra erinev staatus võrreldes tavapalestiinlastega, sest nad saavad oma kliinilise praktikaga seoses 4. õppeaasta alguses Iisraeli valitsuselt liikumisloa. Neil on õigus siseneda Iisraeli millal iganes nad tahavad - niimoodi said nad ka meie rühmaga koos ringi reisida. Teistel palestiinlastel sellist võimalust pole. Reisimine välismaale on neil võimalik peamiselt läbi Jordaania, ent ka see on raskendatud. Hakkasin selle peale tõsisemalt mõtlema, kui üks teise kursuse arstitudeng ütles, et ta pole kunagi näinud maailma väljaspool Palestiinat, isegi mitte kodust 50 Peaksime olema õnnelikud, et juhtusime Euroopasse sündima. kilomeetri kaugusel asuvat Vahemerd. Peaksime olema õnnelikud, et juhtusime Euroopasse sündima. Lapsed, kellega me Aida põgenikelaagris kokku puutusime, olid enamasti vanuses 5 12 aastat. Pärastlõunatel mõtlesime neile välja erinevaid tegevusi ja mänge, mida viisime läbi põgenikelaagri lastekeskuses. Kõige tähtsam oli meie jaoks lihtsalt lastele Nende väikeste seinte taha mahtus varajastel hommikutundidel sadu patsiente. tähelepanu anda, et nad oskaksid tunda rõõmu ka kõige suvalisematest mänguasjadest. Üpris raske oli neisse tumedasilmsetesse lastesse mitte ülemäära kiinduda. Kõige tähtsam ja huvitavam osa selle viie nädala jooksul möödus kliinikus. Projekti raames käisime hommikuti, gruppidesse jaotunutena, UNRWA (United Nations Relief and Works Agency) Petlemma kliinikutes. Algul arvasin, et võib-olla need väikesed kliinikud sarnanevad mõnes mõttes Eesti perearstikeskustega. See arvamus aga muutus juba esimesel päeval. Mõlemas kliinikus, kus ma praktikal olin, oli kokku viis erinevat ruumi, mille vahel me end igal hommikul ära jaotasime: üldine perearstivastuvõtt, naiste ja rasedate vastuvõtt, väikelaste vaktsineerimistuba, labor ja apteek. Oma vähese araabia keele oskuse tõttu suhtlesime patsientidega peamiselt kehakeele abil ning tegime erinevaid läbivaatuseid, kaalumisi-mõõtmisi, vaktsineerimist ja muud sellist. Arstid olid igatahes abikäte üle väga tänulikud. Peab mainima, et Palestiinas töötavatel ja õppivatel arstidel on tihti tavaks minna oma teadmisi täiendama Ida-Euroopasse või Venemaale, seega sageli mõistsid arstid vene keelt isegi paremini kui inglise keelt. UNRWA kliinikud töötavad täielikult rahvusvahelisel abil. Põhimõtteliselt kõik Palestiina põgenikud, kes on neis kliinikutes arvele võetud, saavad seal tasuta esmast arstiabi, sealhulgas ka tasuta ravimeid. Ja seda pakutakse neile Palestiinas ja veel mõnedes naaberriikides: Jordaanias, Süürias ja Liibanonis. Järelikult öelda, et need kliinikud on ülerahvastatud, pole ilmselt piisav. Meie sealoleku ajal külastas hommikupoolikul üht perearsti võib-olla paarsada patsienti, seejuures ühes ruumis võtavad patsiente vastu kaks perearsti korraga ja elava järjekorra alusel. Kui on vajadus suunata patsient edasi haiglasse uuringutele või ravile, kompenseerib UNRWA osaliselt ka need kulud. Ent edasisuunamine oli igapäevakliinikus pigem harv nähtus, vähemalt selline mulje jäi mulle. See-eest panin tähele, et rohkem aega ja tähelepanu pühendatakse rasedatele ja väikelastele. ÜRO vaktsineerimiskava on kliinikutes edukalt töös, pigem on seal levinud kommuunitekkesed haigused seoses suurte perede, tiheda kooselamise ja halbade elutingimustega. Kahjuks tõdesid mitmed arstid ja ÜRO nõunik, keda kohtasime, et põgenike kasvava arvu juures pole prognooside kohaselt enam lähikümnendil võimalik sellist rahvusvahelist abi neile pakkuda. Seda enam, et organisatsioon ei paku mitte ainult tasuta arstiabi, vaid ka humanitaar- ja majanduslikku abi, ning erinevaid haridus- ja sotsiaalteenuseid. Kui esimesed neli nädalat möödusid täielikus rahus ja enam-vähem vaikuses, siis viimasel nädalal muutus olukord mõnevõrra pingelisemaks Süüria olukorra ja Palestiinas toimuvate rahutuste tõttu. Põgenikelaagris me enam iga päev ei käinud, sest tänavatel põletati rehve ja visati kive ning Iisraeli sõdurid olid vastutasuks kogu aeg laskevalmis ja pisargaasiballoonid käes. Pole vast vaja eraldi rõhutada, et tagasi Eestisse jõudes oli koduselt turvaline tunne. Arvan aga, et selline kogemus tuleb mitmes eluvaldkonnas kasuks ning kindlasti soovin Palestiinasse ühel päeval tagasi minna.

6 REISIKIRI 6 Pimesooleoperatsioon Laoses arstitudengi silme läbi Lille Kurvits on Tartu Ülikooli III kursuse arstiteaduse üliõpilane aasta jaanuarikuus võttis ta sõbranna Lea Riivesega ette reisi Kagu-Aasiasse. Operatsioonijärgsed antibiootikumivarud. FOTOD: ERAKOGU Kui me novembris reisi planeerisime, mõtlesime, et teeme reisikindlustuse ka. See tundus eriti vajalik, kuna lendasime Aerosvitiga, Ukraina lennufirmaga, mis jättis kahtlase mulje (ja läkski kohe peale meie lendu pankrotti). Kartsime, et pagas läheb kaduma Kiievi avarustesse. Tervisekindlustuse peale me ei mõelnud. Reisikindlustusel oli aga huvitav klausel juures: tervisekindlustust ei saanud lepingust välja jätta, isegi kui tahtsime kindlustada ainult pagasit. Nii sain ma esimest korda reisil kindlustatuks... Bangkokis oli palav ja lärmakas, veetsime seal viis päeva. Plaanisime naiivselt, et 23 päevaga teeme Taile Laosele Kambodžale ringi peale. Seetõttu oli meil suur rutt lennukile, mis viis meid Lille Kurvits III kursus Põhja-Taisse, et sealt bussiga Vientiane i, Laose pealinna jõuda. Mul valutas kõht... Linnas leidsime endale hosteli ja kolasime ringi. Vientiane osutus üsna igavaks prantsuse koloniaalstiilis linnakeseks, tahtsime juba järgmisel hommikul edasi liikuda. Öösel kell viis ärkasin üles. Imelik, kõht ikka valutas. Otsisin kobamisi oma McBurney punkti välja ja vajutasin, lahti lastes oli õudselt valus. Olgu, pimesoolepõletik, aga ikkagi lootsin, et hommikuks on valu läinud. Ei olnud. Olin Laoses, inimarengu indeksi järgi 138. riigis, ja kahtlustasin endal pimesoolepõletikku. Mida teha? Hosteli seinalt leidsime linna kaardi, kus oli punase täpiga tähistatud haigla. Läksime sinna. Õnneks oli see 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Vaatepilt, mis esimesena avanes, oli järgmine: haigla sissesõidu tee oli suletud tõkkepuuga, mille külge oli seotud kivi. Tõkkepuu kõrval oli putka, kus istus mees ja hoidis kivi külge seotud nööri. Kui keegi tahtis haigla territooriumile autoga sõita, tõmbas mees nöörist ja tõkkepuu tõusis. Mul hakkas jube: kas nad kasutavad samu kiviaegseid meetodeid ka haigete peal? Igatahes marssisin esimesse barakitaolisse hoonesse sisse ja nõudsin arsti. Kas nad kasutavad samu kiviaegseid meetodeid ka haigete peal? Ruum, kuhu sattusin, oligi erakorraline osakond, palju oigeid ja sagivaid tegelasi. Nägin arsti, kes teatas halvas inglise keeles, kuid viisakalt: Rahvusvaheliste vastuvõtt on seal taga majas. Teel sinna taha tutvusin haiglakompleksiga: iga osakond oli omaette majas, terve õu oli täis kükitatud nõukogude stiilis telliskivimajakesi. Keegi telkis. Vastuvõtus kaaluti mind ja lubati minuga varsti tegelda. Tunnikese pärast tuligi naisarst, kes rääkis suurepäraselt inglise keelt. Ütlesin, et mul on pimesoolepõletik, ta kompas mind siit ja sealt ja ei uskunud, saatis vereproovi andma. Ootasin ja teise tunnikese pärast saingi trepialusesse putkasse, kus keegi torkas mulle korduvkasutatava skarifikaatoriga kõrva! Ei tea, mispärast, jäigi selgusetuks, aga veri võeti ikka kombekohaselt. Pärastlõunal pidin proovile järele tulema. Sinna oli kolm tundi, mõtlesime mida teha. Ma ei saanud valutava kõhuga väga ringi liikuda ja me läksime päevitama ( hea mõte, ütleks arstitudeng siinkohal). Aeg lendas. Kella üheks ilmusin vereproovidele järele. Arst arvas, et kõik on hästi, verepildis mingeid muutusi polnud, mina jälle, et mul on pimesoolepõletik. Ütles siis, et kutsub kirurgiaosakonnast kedagi konsulteerima. Olgu, see tähendas, et ootasin jälle. Koridoris sain jutu peale ühe laolannaga, kes elas ja töö-

7 7 REISIKIRI tas Saksamaal. Saime rääkida saksa keeles. Küsisin talt, kas tema läheks siia haiglasse operatsioonile. Mitte mingil juhul, ootaksin ikka oma murega Saksamaani, oli vastus. Võttis kõhedaks. Kirurgiaosakonnast saabus kaks umbkeelset meesresidenti. Pidin pikali viskama ja kõhu paljaks võtma. Siis järgnes ebalev kihistamine ja hetk kõhklust, enne kui mu kõhtu natuke muditi. Naisarst tõlkis, et nad ei tea, saadavad ultrahelisse. Nüüd sain oodata veel kaks tundi, kuni üks õde eskortis mind uude majakesse. Radioloogiaresident vaatas mind konditsioneeritud ruumis üle. Ta rullis külma geelise otsikuga pool tundi mu kõhul. Lõpuks pidi ta juhendajaga konsulteerima, läksime koos teise majja. Juhendajal oli suurem ultraheliaparaat, pani otsiku mulle korraks peale ja ütles kohe, et pimesoolepõletik. Jõudsin ringreisiga vastuvõtuangaari tagasi, kus mulle pandi külge tilguti. Tol hetkel hakkas mul tõeliselt hirmus. Teised inimesed, keda sinna toodi, olid kas mootorrattaõnnetustes olnud või oli neil, mulle tundus, juba pimesool lõhkenud. Minu ilmumine põhjustas igatahes furoori: kõik arstid käisid aeg-ajalt mu voodipeatsis ja uurisid comment ça va? Küsisin, kuidas selle operatsiooniga on, kas mind ikka viiakse Taisse, nagu olin salamisi lootnud. Nad ütlesin, et ärgu ma muretsegu, mind opereeriv arst on prantslane! See rahustas natuke, sest ma ei usaldanud sealset haiglat üldse. Natukese aja pärast selgus, et mind opereeriv prantslane tähendas laod, kes oli kaks kuud Prantsusmaal praktiseerinud! Sealt edasi tegin, mis suutsin, et hetkeolukorrale enam mitte mõelda. Päevitamisest oli mu näkku tekkinud päikesepõletus. Olin nii loid, et sõbranna Lea pidi üksi kõikide arstidega-asjaajajatega mõlema osapoole poolt suvaliselt tõlgendatavas prantsuse keeles kemplema ja selgitama, et meil on kindlustus, mis katab haiglakulud. Andsime kõik numbrid-aadressid, see rahustas neid. Operatsioonile minek oli kell kaheksa õhtul. Mind viidi ratastooliga järgmisesse majja. Pidin riided seljast võtma samas koridoris, kus mind opereerima hakkav tiim briifingut pidas. Elegantselt libistasin end riietest välja rohelise opilina varjus, mida üks õde mul ees hoidis ja sammusin ise opilauale. Silmasin, et ruumis olev aparatuur oli kaasaegne. Viskasin end pikali ja siis nad sidusid mu käed rihmadega laua külge kinni. See oli üks ärevamaid hetki: kas seda peab tegema? Kui, siis miks tehakse seda, kui ma veel ärkvel olen? Jube! Varsti uinusin. Viskasin end pikali ja siis nad sidusid mu käed rihmadega laua külge kinni. Erakorralise meditsiini osakonnas operatsiooni oodates. Neli tundi hiljem uurisin intensiivis uimaselt oma haavu: laparoskoopia, väikesed augukesed, hea seegi. Järgmine hommik kärutati mind luksuslikku teleka, vannitoa, diivani ja konditsioneeriga erapalatisse. Olin rahul, mahtusin täpselt voodisse ehk katsin selle tervenisti. Taldrik ja lusikas toodi ka, hakkasin toitu ootama, polnud ööpäev söönud. Tuju läks ka paremaks, kui järjest enam liigsest narkoosist toibusin. Valuvaigistid olid head. Palatiaknast nägin pesuruumi, kus voodilinade virnade peal ronisid ringi kohalikud kassid. Mõtlesin, mis seisus mu haavad on ja missuguse nakkuse ma küll saan, kui puhtuse hoidmise tase selline on. Arutasime Leaga, miks mu operatsioon lubatud poole tunni asemel 2 tundi kestis ja et kas laparoskoopia aukudest on ka muid organeid võimalik välja tirida. Koju jõudes plaanisin lasta eesti arstidel nad kõik üle lugeda. Õhtul kell seitse ei suutnud ma enam tühja supikaussi silmitseda, kahmasin kausi ühte ja oma tilguti teise kätte ja läksin toiduotsingutele. Õdede ruumi uksel kaapisin näitlikult lusikaga kaussi. Laodest õed loovutasid mulle pisut oma supileent. Natuke hiljem saabus finantsametnik. Ta teatas, et üldiselt pole haigla ülesanne süüa anda, seda teevad omaksed ja üldse, kuidas ma arve tasun. Andsin haiglaametnikule kindlustuse e- maili ja telefoni, et uurigu ise, ma olen haige. Lahti hakkas rulluma mõistatus, miks mu palat nii suurejooneline oli sinna pidi mahtuma kogu põetatava suguvõsa. Seda järeldasin teistesse palatitesse piiludes: ülejäänud haigetel oli palatis 5 kuni 10 pereliiget, kes neile süüa tegid ja pesid. Sellest ka telgid õuel neile, kes palatisse ära ei mahtunud. Edaspidi kosusin oma põetaja Lea toodud jogurti ja saia toel. Vahetevahel saatsid nad Lea apteeki, et ta mulle vahetusplaastreid ja valuvaigisteid ostaks. Kolmandal päeval olin juba jõudnud Laose kaabeltelevisiooniga tutvust teha. Palatisse ilmus uuesti finatsametnik ja pidas mõistukõne, millele järgnes tundeküllane ja närvesööv segase kommunikatsiooniga finantsepopöa. Ametniku jutt oli järgmine: kunagi olla üks hollandi tüdruk sama asjaga neile haiglasse sattunud. Ta pandi varuruumi, sest kohad olid täis. Tüdruk kartis, palus luba vanematele helistada ja 24h pärast olid ta hollandi vanemad seal, maksid arve ja võtsid oma tütre kaasa. Kergitasin

8 REISIKIRI 8 kulmu ja mõtlesin, mida minu ema küll arvaks, kui teda oma olukorrast teavitaksin. Kuidas kindlustuse kättesaamisega läheb? küsisin. Ametnik tegi nõutu näo pähe, et ei oska kontakti võtta. Varsti ilmus palatisse haigla juhataja, traditsioonilises siidseelikus karismaatiline naine. Pidin haigla juhatuse kabinetti minema. Palusin luba ise kindlustuse SOS-liinil helistada, lubati, kui ma kaua ei räägi, kallis. Euroopas oli öö, helistasin peakontorisse Taani, võttis vastu härra Danielson: Kus? Laoses, issand jumal, ei lase haiglast ka välja?! Härra Danielson uuris, kas mu pass on nende käes. Ütlesin, et ei ole, ainult koopia. Noh, põgenege siis, haigla pole vangla! Lubas siiski asjaga tegeleda. Seejärel, kui kõne katkes, üritasin ametnikule selgitada, et nüüd on vaja haigla rahvusvahelist kontonumbrit, et raha üle kanda. Ahah tegi ta ja ilmus välja pappkaardiga, kuhu oli midagi lao keeles sirgeldatud, mis ei näinud välja nagu midagi rahvusvahelist. Tundus, et nad ei tea midagi pangaülekannetest, tasuvad sularahas või kanadega ega pea kindlustust millekski. Korraks tuli ametnikule mõte, et ma tulgu temaga panka, vaatame koos, kas haigla saab rahvusvahelise arvelduskonto avada. Hakkasin üsna ärritatult seletama, et olen just voodist tõusnud ja haige ja mina ei pea haigla finantsküsimustega tegelema. Ametnik solvus ka ja tõstis häält vastu, et tema on austusväärne Lao kodanik ja nad on niigi vastutulelikud olnud minuga, ma Haigla seest: murelikele patsientidele pakuvad seltsi kassid. ei tohiks rahulolematu olla. Tagantjärele mõeldes, õigus tal oligi. Eks nad tegidki palju minu heaks, lihtsalt neil polnud mitte mingit nähtavat rahvusvahelist kogemust. Muutsin taktikat ja lubasin neile, et hangin raha, lubatagu mind haiglast välja. Ausõna peale sai kokku lepitud, et järgmine hommik olen seal ja tasun arve. Lootsin kindlustuse peale, sest Danielson oli lubanud, et nii kui Euroopas tööpäev algab, arutavad Noh, põgenege siis, haigla pole vangla! kindlustuse finantsametnikud juhtumit ja loodetavasti - saadavad mulle raha. Vahepeal võtsin automaadist välja 2 miljonit Lao kippi ehk 200 eurot, siis oli limiit täis. Kirjutasin kavala sõnumi emale, et oleks veel 250 eurot vaja, kuna tekksid ootamatud kulud. Haiglaarve ise polnudki suur kõige eest ainult umbes 500 eurot. Uinusin lootuses, et järgmine hommik saab automaate üle kavaldada ja erinevatest kohtadest raha välja võtta. Öösel helistas Danielson, ütles, finantsametnikud arutasid mu juhtumit, lõid pretsedendi ja lubasid minu sõnade alusel, et olen haiglas, mulle Western Unioniga raha saata. Hommikul asusin missioonile, et leida WU kontor. Ennäe, nurga peal oligi üks, kuid neil puudus tehingu kontrollimiseks vajalik internetiühendus. Kiiresti läksime tuk-tukiga linna teise teadaolevasse kontorisse, milleks oli ühe väikese toaga telliskivihoone. Seal võttis üks väike lao naine buldankotist päästvad dollarid ja andis mulle. Haiglas läks seepeale sujuvalt, raha saabudes kõik leebusid ja mulle ulatati pruun ümbrik haiglaarvetega. Kästi ka võtta kolm tabletti 500mg antibiootikume päevas. Haigla juhataja ütles, et mulle on nii palju vaja, olen suur tüdruk. Nädala pärast pidin haiglasse tagasi pöörduma, et saaks õmblused välja võtta. Mõtlesin, et võtan enne ise, kui selle tralli uuesti läbi teen. Õnneks tutvusin järgnenud kanuusõidul hollandi medõega, kes oma bungalos mul need küünekääridega üks-kaks-kolm välja võttis. Paranemine läks imeliselt. Nüüd tagant järele ma hindan Laose arste ja haiglat, kus mind raviti ning olen neile tänulik. Eestis tagasi olles kuulsin palju jutte pimesoolepõletiku ebaõnnestunud diagnoosimisest, see ei olevatki nii lihtne. Mul vedas, et kõikide analüüside negatiivsest tulemusest hoolimata, viitsisid nad seal Laoses minuga edasi tegeleda. Arvestades, et Vientiane on Laoses praktiliselt ainus koht kättesaadava arstiabiga, oli vedamine tõepoolest suur. Oleksin ma ravita jäänud, oleks mul džunglis pimesool lõhkenud ja ma oleksin pidanud iseennast opereerima nagu Leonid Rogozov Nõukogude arktikaekspeditsioonil. Meie kultuuriruumis käitutakse teistmoodi: haige inimene on ohver, väeti ja teda poputatakse. Laoses, kus on inimesed valdavalt budistid, naeratavad kõik ja on rõõmsameelsed, isegi siis, kui neil valus on. Nad ei saanud aru, miks ma muretsen, ja lõpuks mõtlesin ise ka, et muretsemine ongi mõttetu, kui ma midagi muuta ei saa. Ei saanud sinna parata, et mu pimesool otsustas just Laoses põletikku jääda. Lõpetasin peas paremate stsenaariumite läbimängimise ja olin õnnelik fatalist. Edasine reis kulges eriliste vahejutumiteta, kuid Kambodžasse jäi seekord minemata.

9 9 PERSOON Intervjuu verivärske arst-residendiga Liis Puis III kursus Eks nii mõnedki arstitudengid mõtlevad ja küsivad endilt aegajalt: Mis saab minust aastate pärast? Millise eriala valin? Kuidas on minna põhiõppe baasil haiglasse arst-residendina tööle? Oma mõtteid ja kogemusi esimesest kuust perearstiteaduse arstresidendina palusin jagada Merle Bunescul. Miks otsustasid astuda just perearstiteaduse residentuuri? Kas valisid mitmete erialade vahel? Põhjuseid oli mitmeid, kuid eelkõige kasutasin lõpliku otsuse tegemiseks välistamisstrateegiat. Teisel kursusel sai selgeks, et mikrobioloogi minust ei saa just selle eksami tõttu jäi cum laude saamata. Aga mis sellest cum laude st ikka, arstitudengile on oluline leida eriala, mis ka tulevikus rõõmu pakuks. Suuresti aitasid ka praktikad, sest nii mõnigi valdkond, mis õppeainena väga meeldis, ei tundunud osakonnas igapäevatööd nähes/tehes enam nii paeluv. Peremeditsiin tõusis oma korraldatuse ning mitmekülgsusega tugevalt esiplaanile ning teist eelistust residentuuri sisseastumiseks ma ei vajanudki. Kas kuus aastat põhiõpet andis piisava aluspõhja, et nüüd juba arst-residendina patsiente ravida? Nii ja naa. Põhjuslikkust on õpetatud rohkem kui probleemi lahendust. Kuid suurim puudujääk meditsiinitöötajate hulgas on hea suhtlemisoskuse puudumine, mida koolis ei õpetata. Mitte ükski patsient ei taha haige olla ja on kurb, kui ta ka arsti juurde tulles saab negatiivse suhtumise osaliseks. Kui suur on erinevus põhiõppe ja residentuuri vahel? Kuidas oli n-ö hüpata 6. kursuselt residentuuri? Hüpe on suur, sest palju on uut. Ülikool on andnud suhteliselt tugeva teoreetilise alustala, kuid ainuüksi sellest peremeditsiinis kindlasti ei piisa. Millised on kõige väärtuslikumad kogemused ja teadmised, mille põhiõppe aastad Sulle arst-residendina töötamiseks kaasa andsid? Olenemata probleemist, oskus leida vajadusel tõenduspõhist materjali. Kuidas Sinu esimesed kogemused ütlevad, kas enam-vähem kõik kuue aasta jooksul õpitu on ka kinnistunud või on residendi elu siiski paljuski selline, et tegeletakse patsiendiga ja samal ajal üritatakse ka nina raamatusse pista, et vajalikke asju meelde tuletada? Kuigi me 6. kursuse lõpus seda megaeksamit kõik kirume, siis lõpueksam tuleb siinkohal suuresti kasuks, sest enamik saab uuesti üle korratud ning kujuneb suurem pilt. Aga raamatusse tuleb nina siiski aeg-ajalt pista, kui vastuvõtule ei jõua, siis kodus ikka. Kuidas mööduvad Sinu tavapärased päevad residendina? Rahvas terveks: hoolitsevad Eesti rahva hinge eest. Patsiente on palju, päevas. Tööpäevad jagunevad hommikusteks ning õhtusteks vastuvõttudeks. Minimaalselt 4 tundi vastuvõtuaegu, 60-minutiline tormiline telefonitund. Järgnevad tunnid kuluvad dokumentatsioonile, erakorralistele haigetele ning taaskord punasele telefonile. Sellele lisaks täiendkoolitused. Millised on esimesed muljed ja kogemused perearsti tööst? On olnud väga põnev, võibolla ehk liigagi. Selle lühikese esimese kuu jooksul on diagnoose kinnitunud seinast seina - mitmed vähijuhud, kaasasündinud immuunpuudulikkused jne. Viirusinfektsiooniga haigeid näeb harva, seda tänu hästi funktsioneerivale telefonitunnile ning ka pereõele. Juhendajaks on pediaater-perearst, seetõttu on ka me nimistus protsentuaalselt rohkem lapsi. Vastutus on suur ning nii mõnigi kord võtan patsientide mured koju kaasa, sest pean veel õppima, kuidas end vajadusel välja lülitada. Mida armastad enim arsti töö juures? On suur privileeg ja vastutus olla kellegi perearst (seda nii kokku- kui lahkukirjutatuna). FOTO: KAAREL NURK

10 ONU OLIVERI TEADUSNURK 10 Hippokampuse suurus: kvantiteet on kvaliteet? Oliver Härmson III kursus Suur hippokampus on kahtlemata hea asi, mida omada. Ning seda mitte ainult selleks, et radioloogiatädile MRI piltide peal kaaskodanikust võimsam paista. Nimelt on lopsakas hippokampus tihedalt seotud heade kognitiivsete võimetega ning mälu funktsiooniga. Kindlasti valmistab perfektsionistidele siinkohal rõõmu teadmine, et hippokampus on väga suure neuraalse plastilisusega. Samas on see piirkond ajus ka vastuvõtlikum erinevatele kahjustuse liikidele (sh hüpoksia, hüpertensioon, rasvumus, depressioon ja kontusioon). Millistest mõjuritest sõltuvalt vähenevad ja suurenevad hippokampuse mõõtmed? Annan kokkuvõtliku ülevaate nendest teguritest Nature Reviews Neurology aasta aprillis ilmunud artikli põhjal. Rõhutan, et minu tutvustav kirjutis on tõepoolest väga ülevaatlik ja seetõttu tasub täpsema info huvilistel vaadata ka originaalartiklit. Hipokampuse atroofia on üks põhilisi vanusega kaasneva mälukaotuse ja dementsuse põhjuseid. Näiteks on kergekujulise kognitiivse halvatusega (mild cognitive impairment, MCI) patsentidel kiire hippokampaalse mahu langemine väga tugevalt seotud Alzheimeri tõve väljakujunemisega. Järgenvalt toon välja põhilised hippokampuse atroofia riskitegurid ja tekkemehhanismid. Rasvumus Ühe uuringu kohaselt olid väiksemad hippokampused eakamatel inimestel, kelle KMI > 30, võrreldes eakatega, kellel oli väiksem KMI. Tsentraalne rasvumus on veelgi tõsisema mõjuga näitaja piha/puusa ümbermõõdu suurenemine 1 SD (standardhälbe) võrra tähendas hippokampuse mahu vähenemist 0,2 SD võrra. Kontrollimata 2. tüüpi diabeet Kontrollimata tüüp II diabeet mõjub hippokampusele: kõrgenenud GlcA1c tasemega patsiente ohustab tõsiselt hippokampaalne atroofia (joonis 1). See mõju realiseerub läbi hüpotaalamus-hüpofüüs-adrenaaltelje tagasisidestusmehhanismide häirumise, mistõttu kõrge kortisooli tase halvab glükoosi transpordi hippokampaalsetes neuronites ja põhjustab NMDA-vahendatud toksilisuse. Samuti alaneb kortisooli tõttu BDNFi (brain-derived neurotrophic factor) tase. BDNF on aga üks põhilisi hippokampuse suurenemise eestvedajaid (joonis 2). Hüpertensioon Seos hüpertoonia ja hippokampuse atroofia vahel on keeruline. Ühe uuringu kohaselt olid patsientidel, kes polnud kunagi saanud antihüpertensiivseid ravimeid, väiksemad hippokampused kui nendel, kes said ravi. Seevastu on seostatud an- tihüpertensiivseid ravimeid tarbivate patsientide madalat diastoolset vererõhku hippokampaalse atroofiaga. Nendele segastele asjaoludele vastamiseks on käivitatud uuringud, mis heidavad loodetavasti valgust küsimustele, kuidas mõjutavad vananemisprotsesside foonil aju kõrge süstoolne/diastoolne vererõhk, ravile alluv/allumatu hüpertensioon ja erinevaid antihüpertensiivseid ravimeid kasutav teraapia. Hüpoperfusioonikahjustus Verevoolu lakkamisele on hippokampus eriti tundlik ning saab näiteks südameseiskuse korral kahjustada rohkem kui ükski teine aju regioon. Näiteks on täheldatud, et esimese 8-21 päeva jooksul oli hippokampus keskmiselt 28% võrra väiksem südameseiskuse saanud patsientidel võrreldes terve kontrollrühma keskmisega, kusjuures ulatuslikum rakkude vähenemine toimus CA1 alajaotuses. Miks? Pärast ulatuslikku ajukahjustust vabaneb vereringesse suur glükokortikoidide laadung. Arvatakse, et glükokortikoidide ja mineralokortikoidide retseptoritest kihavad hippokampaalsed neuronid kipuvad kergesti apoptoosi teed minema. Kõrgenenud plasma homotsüsteiini tase Vitamiin B12 defitsiidi puhul tekkiv homotsüsteiini kõrgtase on seotud 2.9 kordse Alzheimeri tõve väljakujunemise ning 5.5 kordse insuldi saamise riskiga. Psühhiaatrilised haigused Kahtteist uuringut ja kokku 351 kliinilise depressiooni diagnoosiga haiget käsitlenud metaanalüüsist selgus, et haigetel olid vasakpoolsed hippokampused keskmiselt 8% ja parempoolsed keskmiselt 10% väiksemad võrreldes terve kontrollrühmaga. Kuigi see tundub üpris konkreetne, on vähem selge, kas depressioon põhjustab hippokampuse mahu langust või vastupidi. Leidub uuringuid, mis väidavad mõlemat. Näiteks selgus ühes aju MRI piltidel põhinevas uuringus, et päriliku kliinilise depressiooniga lastel ilmnesid hippokampaalse atroofia märgid juba Joonis 1. Mitme uuringu tulemused, mis peelgeldavad vasaku hippokampuse või mõlema hippokampuse keskmise mahu vähenemist võrreldes esialgsega.

11 11 ONU OLIVERI TEADUSNURK enne haigussümptomeid. Teoreetiline seisukoht on, et kortisooli kõrgtase põhjustab BDNF taseme langust. Post-traumaatilise stressi sündroom (PTSS) PTSSi mõju hippokampuse mahule on palju uuritud sõjaveteranidel. Kuigi veteranidel kipub tõesti olema väga tagasihoidlik hippokampus, kaob selle leiu tähtsus, kui võtta arvesse tegureid, nagu alkoholism, unehäired ja depressioon. Robustset seost PTSS ja hippokampuse atroofia vahel on näidatud vaid lastel. Krooniline alkoholi liigtarbimine Tõsiasi, et krooniliselt alkoholi tarbivatel inimestel on hippokampuse maht 8% väiksem kui üldpopulatsioonil annab mõista, et vallatule ööle järgnevasse hommikusesse peavalusse tuleks suhtuda täie tõsidusega. Alkohol võib pidurdada neurogeneesi, mõjutades CREB-1 (c-amp-responsive-elementbinding-protein-1) ja NRSF (neural-restrictive silencer factor) signaaliteid. Peatrauma Hippokampuse suur tundlikkus traumale on üks põhilisi kognitiivse halvatuse ja dementsuse tekkepõhjuseid sõjaveteranidel, ameerika jalgpalli mängijatel, boksijatel, ragbi- ja hokimängijatel. Ühe vaatlusuuringu kohaselt tekitas krooniline traumaatiline peatrauma 100 professionaalsest võitluskunstiga tegelevast inimesest 59-l hippokampaalse atroofia. Pärast akuutset peatraumat kujunevad atroofilised muutused välja tavaliselt juba 3 7 kuu jooksul. Need muutused tekivad suurenenud oksüdatiivse stressi ja seetõttu vähenenud valkude Sir2α, U-tüüpi kreatiini kinaasi ja mitokondriaalsete kinaaside tasemete muutuste pärast. Üritades eelmainitut enda Joonis 2. Hippokampaalse kasvu või atroofiani viivad signalisatsiooniteed. Meditatsioon, kognitiivne stimulatsioon, füüsiline trenn ja antidepressiivne ravi soodustavad neurogeneesi. Traumaatiline ajukahjustus, rasvumus, kliiniline depressioon ja alkoholism inhibeerivad neurogeneesi ja põhjustavad atroofiat. ellu lõimida, võib jääda mulje, et lõppude lõpuks pole midagi teha ning atroofia ongi hippokampuse saatus. Kuid see ei pea nii olema. Hippokampust on võimalik ka kasvatada ning selle tõestuseks on olemas käputäis häid sekkumis- ja vaatlusuuringuid. Järgnevalt võtangi kokku nende tulemused. Tuleb välja, et nendele, kes tahavad oma hippokampust suurendada, on arstiteaduskonda tulek väärt valik. Vabast ajast lugemine, kirjutamine ja ristsõnade lahendamine kuulub kindlasti meie igapäevaste tegevuste repertuaari ning ainuüksi see pidurdab mälu halvenemist ja Alzheimeri tõve väljakujunemise tõenäosust. Kuid juba üks eksamisessioon tekitab mõõdetavaid muutusi ajus. Neid muutusi mõõtsid aastal Draganski B. ja tema kolleegid saksa meditsiinitudengitel, kes õppisid 2. prekliinilise aasta lõpueksamiks Physikum. Physikum paneb proovile tudengite bioloogia-, keemia-, biokeemia-, füüsika-, anatoomiaja füsioloogiateadmised nii kirjalikult kui ka suuliselt ning seetõttu on selle eksami ohvrid head katsealused õppimisega seotud plastiliste muutuste uurimiseks. Õpilaste rühmal tehti 3 T1 kaalutud MRT pilti: esimene 3 kuud enne eksamit, teine päeva pärast eksamit ja kolmas 3 kuud pärast eksamit (joonis 3). Selgus, et esimese kahe mõõtmise lõikes toimus märkimisväärne hallaine suurenemine parietaalsagara koores ning ka hippokampuse mahu suurenemine kõigi kolme mõõtmise lõikes (ka pärast eksamit!). Olgugi et võime õppimisega suurendada oma hippokampust palju tahes, jääme nägijatena nägemispuuetega inimestele siiski alla. Ühe uuringu kohaselt oli nägemispuudega uuringurühma hippokampus keskmiselt 8.5% suurem võrreldes nägijate rühmaga. 2 Lisaks, kui siduda nägijale sall silmade ümber ja seejärel lasta neil teha mitmeid labürindiga seonduvaid ülesandeid (selle iseseisev vigadeta läbimine, labürindi õiget skeemi kujutava maketi valimine jm.), said nägijad sellega oluliselt halvemini hakkama. Kuna hippokampus suudab propriotseptiivset ja vestibulaarset päritolu info abil luua ja talletada ruumilisi kujutisi, on tema suurenemine nägemispuudega inimestel hädavajalik kohanemismehhanism. Kusjuures bilateraalse vestibulaaraparaadi puudega patsientidel on täheldatud 16,9% hippokampaalse mahu langust võrreldes tervete kontrollrühmaga. Peale hippokampaalse atroofia tuleks kindlasti vältida ka oma keha kui terviku juurviljastumist. Siinkohal pean pettumust valmistama neile, kes peavad keha pelgalt oma aju transportijaks ja ei millekski enamaks. Jälgige teist laupäeva hommikul mööda tuhisevat tervisesportlaste hordi oma liibuvates dressides ja kadetsege, sest teie eksite ja neil on õigus. Juba varem tehtud uuringutes on täheldatud, et paremas füüsilises vormis inimestel on suurem hippokampuse ja mediaalse oimusagara ruumala, kuid aastal otsustasid Erickson jt seda oma sekkumisuuringus mõõta.

12 ONU OLIVERI TEADUSNURK Nimelt jaotasid nad 120 tervet ja vaimsete puueteta inimest aeroobse treeningu ja venitusharjutuste gruppidesse, kus nad juhendatult aasta jooksul iga nädal kindla arvu minuteid siis kas jalutasid või venitusharjutusi tegid. Leiti, et aeroobse trenni tegijad kasvatasid 1 aasta jooksul oma vasaku ja parema hippokampuse vastavalt 2,12% ja 1,97% suuremaks, samas kui venitajate hippokampused vähenesid vastavalt 1,40% ja 1,43% võrra (p<0.001). Mahu suurenemine toimus eeskätt eesmises hippokampuses, mida seostatakse ruumimälu omandamisega (joonis 4). Samas uuringus leiti ka seos parema füüsilise vormi ja hippokampuse mahu vahel. Nimelt suurenes aasta jooksul aeroobse treeningu rühma keskmine maksimaalne hapnikutarve minutis kilogrammi kohta (VO2 max) 7,78% ja venitajate rühmas 1.11%. Füüsilise vormi tõus omakorda korreleerus vasaku (r = 0.37; P < 0.001) ja parema (r = 0.40; P < 0.001) hippokampuse mahu suurenemisega. Kusjuures selliste muutuste saavutamiseks ei pea trenni tegema nagu Michael Phelps. Antud uuritavate puhul piisas vaid minutilisest jalutamisest 3 päeval nädalas aasta jooksul. Tänu valitud erialale peame me ühel päeval omaenda hippokampustele lisaks hakkama mõtlema meie patsientide omadele. Näiteks aitab kolesterooli alandavate ravimite määramine kodade virvendusega patsientidele parandada nende lühi- ja kaugmälu võimekust ning pidurdada oimusagara atroofiat. Ning uneapnoe ravimine aitab selle käes kannatavatel patsientidel nende hippokampuse mahtu säilitada. Hippokampuse peale tuleks mõelda ka depressiooni käes kannatavate haigete puhul. Elektrokonvulsiivse ravi ja antidepressantide kasutami- 12 Joonis 3. A, Toimus märkimisväärne hallaine suurenemine tagumises parietaalsagara koores esimese kahe ajapunkti vahel. B, Hippokampuse hallaine suurenemine kolme ajapunkti vahel. Suurenemine on ühitatud ühe katsealuse kahel väljavalitud lõikel C1,2, MRT signaali suurenemine vastavalt parietaalsagara koorest ja hippokampusest (must joon) koos 95%UI (punane joon). Joonis 4. Parema ja vasaku hippokampuse mahu suurenemine aeroobse treeningu rühmas (sinine kõver) ja vähenemine venitusharjutuste rühmas (punane kõver). ne põhjustab hippokampuse mahu suurenemist kliinilise depressiooniga patsientidel. On ka näidatud, et antidepressandid suurendavad sünapsis sisalduva serotoniini ja noradrenaliini hulka, mis aktiveerib camp ja CREB-1 seoselisi signaaliradasid (joonis 2). Antidepressantide kasutamise tulemusena võib ka suureneda BDNFi ja VEGF tase, mis soodustab neuronite ja endoteelirakkude taasteket. Seevastu alkoholismi käes kannatavate patsientide hippokampuse heaolu peale mõtlemine on lihtne: tuleb kuidagi patsient karskeks saada. Hippokampuse suurenemist on neil näha juba pärast 1 kuust karsklusmaratoni. Kuid antud juhul peab arvestama ka suitsetamisega, mis pidurdab metaboolse aktiivsuse taastumist mediaalses oimusagaras. Järelikult on suitsetamisest loobumine täpselt sama vajalik kui alkoholile selja pööramine. Paadunud võitluskunstide harrastajatele ning teistele peatraumade saajatele pakuvad lohutust loomkatsed, kus reservatrool (sisaldub nt. punases veinis), dokosaheksaeenhape (oomega-3 rasvhape) ja vitamiin E (vormi polnud täpsustatud) on avaldanud peatrauma järgset neuroprotektiivset mõju. Viited 1. (originaalartikkel) Fotuhi, M., Do D., Jack C. Modifiable factors that alter the size of the hippocampus with ageing. Nat Rev Neurol Mar 13;8(4): Fortin, M. et al. Wayfinding in the blind: larger hippocampal volume and supranormal spatial navigation.

13 13 REVISJONIKOMISJON Revisjonikomisjon töötab! Hendrik Vaaks küll ennast segasin - vanad ja kogenud seltsilised ning... mina. Järgnevatel kuudel toimunud koosolekute sisu ei saa ma kahjuks avaldada, kuid kinnitan, et läbi salapärase revisjonikomisjoni saab õppida seltsi tundma läbinisti, piinamata end liigsete kohustustega. Tuleb lihtsalt hoida silmad lahti ja neutraalselt analüüsides juhtida ka teiste silmad nendes suundades, kus näed vajakajäämisi. Võimalik, et see kirjutis muutis mõne sisemisi mõtisklusi teemal sügisene üldkoosolek ja ehk võib novembri teisest poolest näha juba uusi silmapaare, mis hoiavad isalik-emalikult seltsielu repressiivse kontrolli all! Viimast ei tasuks väga tõsiselt võtta, kuid eks iga revisjon ole ikkagi oma nägu. II kursus Aasta tagasi olin seltsis alles rohelisest rohelisem liige ja teadsin taolise noorteorganisatsiooni toimimisest vaid killukest, kuna varasemalt olin oma aega sisustanud pigem mitteorganiseeritult. Vanade klassiõdede õhutusel siiski liitusin ja hakkasin tasapisi kulgema selles seltsielus. Uued tutvused, koosolekud, üritused ja peod - huvitav oli. Mitte nagu väike poiss kommipoes, aga ikkagi huvitav. Mõne aja pärast korraldati selline suurem ja tähtsam kokkusaamine, mida nimetatakse sügiseseks üldkoosolekuks. Teadsin, et ei soovi ühelegi ametipostile kandideerida, sest pigem õpin asja tasapisi tundma ja seejärel, kui leian ideesid, kaaluksin juhtohjade enda kätesse võtmist. Läks aga nii, et kui oli aeg revisjonikomisjoni kandideerida ja Martin auditooriumi ees üksi seisis, hakkas kõrval istuv Elle puksima, et me läheks ka ikka. Suhtusin alguses ülima ettevaatlikkusega antud situatsiooni, kuid ühel hetkel muutus mu arvamus, mille sisu võiks kirjeldada tähekombinatsioon, mis otsetõlkes kõlaks umbes sa ainult elad korra. Seistes nüüd sealsamas Martini ja Elle vahel, hakkasin mõtlema, et millesse ma

14 VÄLISVAHETUS 14 Välisvahetusest ja seiklustest Teie viisa lubab Schengeni viisaruumi siseneda vaid korra ja te ei pääse tagasi Eestisse. Sellise külma duši osaliseks sai üks Tartus välisvahetust teinud Türgi välistudeng tagasiteel Peterburist, kuhu ta oma viimasel nädalavahetusel uudistama oli sõitnud. Olukorrale lisas vürtsi veel tõsiasi, et kiiresti oli vaja jõuda Tallinna lennujaama, sest ülejärgmisel päeval läks sealt planeeritud lend koju. FOTO: ERAKOGU Märt Raud VI kursus Selliste, alguses ärevate, kuid tagantjärele muigele ajavate seiklustega tuleb välistudengitel aeg-ajalt ikka arvestada. Samas lisab taoliste olukordade kogemine ja lahenduse leidmine tubli portsu enesekindlust, mis kulub hiljem ära ükskõik millises eluvaldkonnas. Käesolev lugu arenes edasi sedasi, et Türgi tütarlaps sõitis piirilt tagasi Peterburi ning sai abi ühest kohalikust Türgi restoranist. Tartus viibinud kaastudengid pakkisid tütarlapse kohvri ja saatsid selle bussiga Venemaale, kust lennuk mõlemad otse kodumaale lennutas. Tagantjärele meenutab Gülcin seda juhtumit juba paraja huumoriga, sest lõppes ju kõik siiski pigem hästi. Kaotsi läks küll hulk raha, kuid nüüd on tal elupagasis lugu, mida pajatada ja meenutada. Ning mitte vähem oluline: lugu, millest õppida. Kui enamik töögruppe peab suvekuudel kergemat sorti puhkust, siis kliinilise ning teadusliku välisvahetuse töögrupil on see töötegemise tippaeg. Möödunud suvel võõrustati 19 väliskülalist, kes kõik sõbralikult Kliinikumi ja Biomeedikumi vahel ära jaotati. Uue asjana sai juba varakult vastu võetud otsus korraldada välistudengitele sotsiaalprogramm vaid augustikuus. Selle kasuks rääkis mitu argumenti. Esiteks on rahalised võimalused suuremad, kui korraldada üritusi vaid ühes kuus. Teiseks oli lihtsam leida kontaktisikuid ning kolmandaks - mida rohkem, seda uhkem ehk suurem grupp välistudengeid võiks ju tähendada rohkem fun i. Seega sai koos kohalike tudengitega kokku kirev punt asjalikke ja entusiastlikke arstitudengeid. Tegelikult oli plaanitud vastu võtta isegi rohkem külalisi, kuid viisaprobleemide tõttu jäid tulemata tudengid Palestiinast ja Sudaanist. Eestis teaduse tegemine ei pakkunud millegipärast huvi ei Venemaa ega Tšehhi tudengitele nende kaotus! Samas peab kiitma meie tudengite aktiivsust, sest teatavasti said kõik väljaminevad kohad nii teaduslikus kui kliinilises välisvahetuses täidetud ning see tagas ettevõtmisele ka üsna hea rahalise tulu. Teatavasti saab vahetusprogramm rahastuse koduorganisatsioonile maks- tavatest osalustasudest. Augustikuine programm Tartus oli tihe ja tegevust jätkus igale maitsele. Jõudsime külastada Eesti looduskauneid paiku ning Tallinna, Riiat, Helsingit ja Stockholmi. Tagasiside välismaalastelt oli igati positiivne. Kuna sel aastal otsustasime lõunasöökide organiseerimise asemel jagada taskuraha, sai igaüks ise otsustada, kas ja kui palju ta meil laialt levinud valget jahukastet soovib ja tundus, et see lahendus sobis väga hästi. Pluss poolele võib kanda ka selle, et haiglas kasutasime sel aastal mitmetes osakondades nooremate arst-residentide abi, kellega sai eelnevalt kokkulepped sõlmitud välistudengite juhendamise osas. Nende eeliseks on üldjuhul parem võõrkeeleoskus ja nad pole alati niivõrd hõivatud, teisest küljest ei saa nad alati tudengeid Nii mõnigi ei pidanud paljuks väliskülalisi after dringile viia lõikustel nii palju praktilisse töösse kaasata, kuna peavad sageli ise kogenud arstide käe all õppima. Meie tudengite seas hinnas olevad arst-õppejõud hoidsid oma kõrget taset ka välistudengite seas.

15 15 VÄLISVAHETUS Nii mõnigi neist ei pidanud paljuks pärast tööd linna näidata või väliskülalisi kontserdile ja seejärel after dringile viia. Välisvahetuse töögrupi suve tegi eriliseks veel väärt toetaja. Silwi Autoehituse AS, kes tegeleb igapäevaselt kiirabiautode ehitusega, andis meile kasutada uhkete kirjadega Mercedes väikebussi, millega saime Tartu linnas ja mööda Eestimaad ringi vurada. Kõik me bussi ära ei mahtunud, seetõttu vajasime paljuski kohalike tudengite abi autotranspordi näol, aga suur rõõm on tõdeda, et meil olid sellised võimalused. Tänusõnad Silwi Autoehitusele ning nende esindajale Märt Tõnumaale ning loodame, et see koostööprojekt ei jää viimaseks. Novembrikuu lõpul on EAÜSil kavas Tallinna haiglakülastusele juurde haakida ekskursioon nende Maardu tehasesse, et huvilistele kiirabiautode ettevalmistust ning sinna sisseehitatud aparatuuri demonstreerida. Liikudes vaikselt juba uude välisvahetuse hooaega, on väga hea meel tõdeda, et soovitud välispartneritega õnnestus vahetuslepinguid pikendada ning eriti populaarsesse Vahemere regiooni saame tuleval aastal saata lausa kaks korda rohkem tudengeid kui möödunud aastal. Ehk rõõmustab nii mõnigi, et õnnestus taas sõlmida kauaoodatud leping Skandinaaviaga - nimelt saab üks meie tudeng sõita naaberriiki Rootsi. Uute ja huvitavate tulijatena on lisandunud veel USA ning Šveits, kes on valmis meie tudengeid vastu võtma ja endi omasid siia saatma. Jätkuvalt oleme populaarsed Lähis-Ida ning Lõuna-Ameerika riikide seas, kuid nendega sõlmime lepinguid ettevaatlikult, sest üldjuhul tahame eelnevalt teada, kas meil leidub nende riikide jaoks ka huvilisi. Ühtlasi tahaks siinkohal julgustada kõiki neljanda ja kuuenda kursuse tudengeid kasutama kliinilist välisvahetust, et sooritada õppekava kohustuslik praktika. Teatavasti aktsepteerib teaduskond kirurgia ja sisehaiguste, aga ka EMO praktika sooritamist välismaal. Möödunud hooajal tegi näiteks üks tudeng oma 6. kursuse kirurgiapraktika varakevadises Tšehhis ning teine sisehaigusi Inglismaal. Peagi algaval uuel konkursil on plaanis väärtustada enam suvel kontaktisikuteks olnud inimeste panust. Ka võõrkeelte oskust saab senisest suurema kaalu, aga vajadusel peab kandideerija suutma tõestada ka oma keeletaset. Välisvahetus 2014 Kliiniline välisvahetus Lõpetuseks veel üks hea uudis. Nimelt on EAÜSi juhtkonnal juba käesoleval ning tulevatel aastatel plaanis hakata välja andma stipendiumi, mille omanik saab priiks välisvahetuse osavõtutasust (200 eurot). Taotleda saavad seda nii kliinilisse kui teaduslikku välisvahetusse kandideerijad. Loodetavasti avab see võimaluse nii mõnelegi EAÜSi liikmele kogeda välisvahetuse unustamatut elamust. Täpsemad tingimused avaldatakse koos uue välisvahetuse konkursiga, mis leiab aset novembris-detsembris. Lugege kindlasti ka sel suvel välisvahetuses käinute kogemusi ja pildimeenutusi, mille leiate välisvahetuse rubriigi alt. 1. Austria 1 2. Brasiilia - 1 (IFMSA-Brazil) 3. Hispaania Inglismaa - 1 (august, Barts London) 5. Itaalia - 2 (1 juuli, 1 august) 6. Kataloonia - 2 (1 juuli, 1 august) 7. Kreeka Panama - 1 (ühepoolne, osalustasu 450 USD) 9. Prantsusmaa Rootsi - 1 (periood 30. juuni juuli 2014) 11. Saksamaa - 2 (juuni, aug, sept või kokkuleppel muudel kuudel, juuli ei) 12. Slovakkia Sloveenia Šveits - 1 (nõutav prantsuse või saksa keele oskus B2 tasemel) 15. Tšehhi Tuneesia Türgi - 1 (saab osaleda ka prekliiniline tudeng) 18. USA* - 1 (juulis ja augustis toimub välisvahetus USA Ülikoolis Liibanonis ( Teistel kuudel saab teha USAs) 19. Venemaa Hispaania Horvaatia Kreeka Slovakkia Türgi - 1 Teaduslik välisvahetus

16 LÕUNANAABRID 16 Arstitudengina Lätis Sandra Kase II kursus Olen nüüd teist aastat Riias arstiks õppimas ja paljude jaoks tekitab kindlasti küsimust, miks just Riias. Pärast keskkooli lõpetamist ei teadnud ma, kelleks tahaksin saada ning ülikooli minemisega kiirustamine tundus vale. Tahtsin pisut ringi vaadata ning endas selgusele jõuda, mitte lihtsalt ruttu mistahes haridus omandada. Teha kogu elu tööd, mis on vastumeelne ning milles alati keskpäraseks jääda, tundus hirmutav. Paari aasta möödudes teadsin, et arstiteaduskond on õige valik, kuid kahjuks ei arvanud vastuvõtukomisjon sedasama. Hakkasin otsima alternatiive ning ühel hetkel leidis võimalus mind ise üles. Välismaal õppimisel võib olla palju boonuseid ning Riia asub ka kodule lähedal. Samuti on siinne kultuuriruum paremini mõistetav. Anatoomikum kogu oma hiilguses. Ajaloost Meditsiiniõppe juured ulatuvad Riias aastasse, kui Rootsi professor Gaston Bakman pidas Theatrum Anathomicum Rigense s esimese anatoomialoengu. Praegu teatakse seda hoonet lihtsalt anatoomikumi nime all ning just seal tegelevad kaks esimest aastat intensiivse õppetööga nii rahvusvahelised kui ka kohalikud tudengid. Muuseas on seal õppinud ka esimene Eesti president Konstantin Päts. Veel praegugi ripub anatoomikumi seinal eestikeelne kiviplaat vastava kirjaga. Pärast II maailmasõda jäi Lätimaale vaid kaks meditsiiniprofessorit, kellest üks oli professor Paul Stradinš, tema järgi on ka ülikool oma nime saanud: Riga Stradinš University. Vahepeal kandis praegune ülikool ka Meditsiini Akadeemia nime, kuid aastal läbis nimemuutuse. RSU muutus rahvusvaheliseks 90ndate alguses, mil saabusid esimesed välistudengid nii kaugelt kui Liibanonist. Praeguseks on muidugi palju muutunud mitte ainult õppekavas, vaid ka selles aspektis, et Liibanoni tudengeid siin enam ei kohta. Igal semestril (kuna vastuvõtt on nii kevadel kui sügisel) alustab õpinguid üle saja arstiüliõpilase. Mõistagi on sügissemester tunduvalt rahvarohkem, siis alustab kooliteed ligi 200 tudengit. Kevadel on sisseastujaid umbes 150. Huvitaval kombel on kevadel alustajatest motivatsiooni kaotanute protsent suurem. Võimalik, et üks põhjus on kliima: veebruar on aasta kõige külmem kuu. Hoolimata lühikesest vahemaast Eestiga on Riia sügis võrreldes Eestiga pisut pikem ja kuivem, talv saabub hiljem ning on siis nii niiske, külmus tungib suisa kontideni. Õnneks on kaugemalt tulnud tudengitel alati lootus, et ehk on sel aastal kõik teisiti. Statistikast aastal õppis RSUs üle 7000 üliõpilase, neist umbes 12% välistudengid ning ülikooli töökorralduse eest hoolitses 1300 personaliliiget. Rahvusvahelistest tudengitest 88% õppis arstiteaduskonnas ning ligi 10% hambaarstiteaduskonnas. Üliõpilasi on siin umbes 30 välisriigist, neist enamik, 47% moodustavad sakslased, järgnevad rootslased, norrakad ning soomlased, seejärel britid, hispaanlased ja teised.. ja siis mina. Eestlaseks olemisel on ka omad boonused - saan siin tihtipeale sooja vastuvõtu osaliseks, kui õppejõud küsivad, kust kohast me pärit oleme. See on pannud rühmakaaslased naljatlema, et olen kõige eksootilisema päritoluga. Mitu korda on ka juhtunud, et minust saab lätlane. Kord kadus mu õpperaamat ära ning lõpuks leiti see läti tudengite kaustast, sest mu nimi oli liialt lätipärane. On ka juhtunud, et lähen mõnest osakonnast allkirja küsima ning alustan vestlust inglise keeles. Esialgu suheldakse küll inglise keeles, kuid kui mu nime nähakse, hakatakse läti keeles edasi rääkima. Tegelikult on siin õppimas veel teinegi eestlane, kellega juhuslikult teisel koolinädalal bussis tuttavaks sain. Lisaks kohtab eestlasi siinses majanduskoolis - eelmisel aastal oli neid siin õppimas ligikaudu 15. Riia linnast Riias elab rahvaloenduse andmetel umbes inimest, mitteametlikel andmetel hinnatakse inimeste hulka siin siiski suuremaks. Riia pindala on kaks korda suurem kui Tallinnal, kuid asutustihedus kilomeetri kohta veidi väiksem. Linna elanikest 44% on lätlased ning 39% venelased, seega vene keelega saab siin väga kenasti hakkama. Elu Lätis on omajagu kallim kui Eestis. Esiteks on Riias palju kõrgkoole, mis meelitavad tudengeid, ning teiseks pole siin palju uusi FOTOD: ERAKOGU

17 17 LÕUNANAABRID kinnisvaraarendusi - need kaks asjaolu kokku viivad korterihinnad lakke. Oma roll on kindlasti ka välistudengitel, kes on suurema osa vabast pinnast vanalinnas haaranud ja ei karda rahakotiraudasid avada. Kuna ajapikku on välisüliõpilasi Riiga järjest enam tulema hakanud, renoveeritakse vanu suuri maju ühiselamuteks, mis on taskukohasem neile, kes omaette elamist sooviksid. Ka toit on siin kallim ning õpilastel, kes teistsuguste toitudega üles kasvanud, nõuab see omajagu harjumist. Sellegipoolest on linn täis erinevaid kohvikuid, restorane ja baare, kus aega veeta ja erinevaid rahvuskööke proovida. Õppekorraldusest Mis puudutab õpingute prekliinilist poolt, siis ei erine see eriti Tartu Ülikoolist. Õppeained on praktiliselt samad, väikeseid erinevusi esineb selles osas, millisel semestril ainet õpetatakse. Muidugi kuulub kohustuslike ainete hulka läti keel, mida ilmselgelt Tartu Ülikoolis nii oluliseks ei peeta. Väikseid nihkeid esineb teisigi, näiteks anatoomia kursus on poolteist aastat pikk. pääsemiseks. Igas aines arvestuse saamiseks on tüüpkord - igal nädalal test, mille positiivselt sooritamine on eelduseks vahearvestusele Vahearvestusi on kursuse jooksul kaks kuni kolm ning nende positiivne sooritamine eksamile pääsemise tingimus. Varasemalt oli võimalus teste sooritada kaks korda - seega kui vahearvestuse näiteks kahel korral läbi kukud, järgneb eksmatrikuleerimine. Sel aastal on võimalik arvestusi sooritada kolm korda, kuid eksameid siiski kaks. Loomulikult on see tudengite poolt väga heaks kiidetud, sest vähendab oluliselt pingeid järeltööd sooritama minnes. Mõnes aines eeldab testi sooritamine Histoloogia praktikumis. seda, et iga küsimuse vastus peab moodustama 55 60%, seega ühe küsimusega valesti vastamisel tuleb kogu test ikkagi uuesti sooritada. Kool kestab teise jaanuari/juuni nädalani ning siis algab sess. Mõnikord sooritatakse eksamid juba varasemalt. Paljud kooli õppejõud on professorid, kes siinses ülikoolis juba aastaid või aastakümneid nii õpetanud kui teadustööd teinud. Järjest rohkem on aga ka värskeid arste. Üldiselt on nooremad õppejõud sõbralikumad, mõneti aga nõudlikumad. Mitu korda on ka juhtunud, et minust saab lätlane. Kui prekliiniline osa läbitud, lähevad tudengid kliinikutesse. Kolmas aasta on juba peamiselt kliiniliste erialade päralt ning peahoonesse satub üsna harva. Alates neljandast kursusest toimub õppetöö nii koolis kui haiglas. September ning veebruar on loengute päralt, ülejäänud kuudel toimub õpe haiglates. Tunnid algavad teoreetilise sissejuhatusega, millele järgneb õppetöö patsientide juures. Kui meditsiinilise läti või vene keele kursusest on väheks jäänud, teeb tõlketööd õppejõud või kolleeg. Viienda kursuse üliõpilased teostavad ka 2-kuulise õppepraktika. Kuuendal kursusel tuleb sooritada eksam, kuid lõpetamiseks on kohustuslik ka uurimistöö. Mis puudutab ülikooli kandideerimist, siis valik toimub paremusjärjestuse alusel. Sel sügisel oli avaldusi üle 600, nii et pisut enam kui kolm inimest kohale. Muidugi on ülikool üritanud ka oma välistudengitele luua erinevaid organisatsioone ning üritusi, kuid missuguseid täpsemalt, ma päris kindlalt ei teagi rääkida. Küll aga on välistudengitel oma assotsiatsioon. Tervitatavad on ka tudengite endapoolse initsiatiiviga üritused, mida ülikool proovib toetada. Näiteks eelmisel aastal pidas loengut üks Süüriast pärit üliõpilane, kes Türgi piiri ääres Süüria põgenikelaagris tegutses ning annetusi kogus. Lisaks pakutakse võimalust tasuta kasutada ülikooli spordisaali ja jõusaali ning vajadusel pakutakse ka tasuta psühholoogilist nõustamist. Õppeedukuselt tublimad saavad võimaluse teadustööga tegeleda. Ka on välistudengitel võimalik õppida Erasmuse programmi kaudu kuni aasta mõnes teises ülikoolis. Loodetavasti olen suutnud luua kerge ettekujutuse üliõpilase elust Riias. Ehkki Riias õppimisel on omad boonused, ei taha ma jätta muljet, et kõik on ideaalilähedane ning kerge. Peale stressirohke üliõpilaseelu tuleb vahepeal rinda pista ka selliste õppejõududega, kes paraja kadalipu loovad, linnakodanikega, kel puudub elementaarne viisakus või kes elavad oma paha tuju teiste peal välja, kuid ka lihtsalt suure koduigatsusega. Kuna palju aega kulub õppimisele ning vaikuses istumisele, on ka neid hetki, mil rõhub üksindus, enesehaletsus ja tüdimus. Arvan, et see on kõigile arstitudengitele kord omane olnud. Olemise teeb lihtsamaks ning rõõmsamaks aga see, et inimesi, kes sedasama läbi teevad, on palju. Igaühel siin on omad mured ning võitlused ning see on kursusekaaslased väga avatuks, sõbralikuks ja abivalmiks teinud. Üks suur boonus on siin veel - ma ei ole kunagi kodus olemist nii palju hinnanud kui nüüd.

18 KURSAVANEM 18 Lona-Liisa Sutt: tahab, teeb ega lase millelgi ennast heidutada katrin Köbas II kursus K üsimusele, miks erialavalikuks sai just arstiteadus, vastab Lona-Liisa, et tema arvates peab ülikoolis õppimine olema väljakutse. Kõigist valikutest paistis arstiteadus just see kõige raskem. Praegu tundub neiule, et tehtud on täpselt õige otsus. Esimeste muljete põhjal julgen öelda, et kõigega saab hakkama ning miski pole ületamatu. Vähemalt tuleb kogu aeg uut infot ning loengutes ja praktikumides peab alati kaasa mõtlema see on suur erinevus keskkoolist. Kursusevanemaks hakkas Lona-Liisa täiesti spontaanselt. Kui tuutorid küsisid, kes oleksid huvitatud, siis mu käsi kuidagi lihtsalt tõusis. Ja mul on hea meel, et selle vastutuse enda peale võtsin! Samuti on Lona-Liisa ainsa esmakursuslasena ATÜKis, kuhu ta küll otseselt ei kandideerinud, kuid juhuste kokkulangemiste tõttu nüüd siiski kuulub. Ja kuigi EAÜSi liikmeks pole Lona-Liisa veel astunud, on tal seegi kavatsus. Hoolimata mõningatest li- sakohustustest, jookseb mul ajalises mõttes praegu kõik väga hästi. Samas nendib tüdruk, kes on 13 aastat tantsukoolis käinud, et sel aastal teeb ta tantsimisega pausi. Ühest küljest ma lihtsalt pole endale veel uut trenni leidnud. Teisest küljest aga tundub koolis käimine praegu küll veel lihtne, sest mingeid töid otseselt olnud pole. Kui välja arvata anatoomia, mis on nagunii kogu aeg (naerab toim.). Aga ma kardan, et mingi aeg läheb ilmselt kiiremaks ja tegelikult tahaks ikka vaba aega ka vahepeal nautida. Vaba aja veetmise suhtes on Lona-Liisa enda sõnul tavaline eestlane laulab väiksest peale mitmes kooris, nautides seda täiel rinnal. Kuna Lona-Liisa ema tegeleb erinevate spordivõistluste korraldamisega, on tüdruk nendegagi väga tihedalt seotud. Nii on ta näiteks kevadiste rahvusvaheliste üliõpilasmängude korraldustiimis. Vastutusalaks on välissuhted ja seda lihtsal põhjusel Lona-Liisa räägib palju võõrkeeli. Näiteks prantsuse keele sai ta selgeks gümnaasiumi ajal, kui tegi vahetusaasta Prantssumaal. Itaalias toimunud spordivõistluste kaudu, kus LonaLiisa samuti abis käis, sai ta aga suhu itaalia keele. FOTO: ERAKOGU Sõpradele ja tuttavatele ei olnud ilmselt üllatuseks, et just Lona-Liisa Sutt pidas õppeaasta avaaktusel TÜ aulas esmakursuslaste nimel kõne. Tartust pärit ning Miina Härma Gümnaasiumis õppinud Lona-Liisa on reibas, täis hakkamist ja otsib igal võimalusel väljakutseid. Tegusa noorena valiti ta ka esimese kursuse vanemaks. Küsimuse peale, kas ta soome keelt ei plaani kohe õppima hakata, vastab ta kindlalt: Ei! Ta tahab küll väga välismaale minna, kuid leiab, et Soome ei pakuks just kuigi palju. Soome annaks küll karjäärivõimaluse ja hea palga, mida ma ambitsioonika inimesena kunagi kindlasti soovin, aga mulle on tähtsam see, et endal oleks põnev ning Soome keskkond tundub Soome tundub liiga turvaline ja igav valik olevat liiga turvaline ja igav valik olevat. Samas tunnistab ta, et mujale tööle või õppima minna on kindlasti raskem. Erialaselt on veel keeruline öelda, mis suuna Lona-Liisa võiks tulevikus valida, kuid hetkel näeb ta ennast üldkirurgina ja katastroofimeditsiini valdkonnas. Et arstikarjääriga on veel aega, uurisin ka Lona-Liisa kavatsuste kohta kursusevanemana. Midagi konkreetselt muuta ta ei soovi. Alati ei pea kõike muutma. Vahel võib asjad ära teha ka nii nagu need on varasemalt tehtud. Kuid ma tahan, et kõik saaks hästi tehtud ja see, mida me kursusena kellelegi öelda tahame olgu siis kaasõpilastele või dekanaadile saaks ikka õigeaegselt edastatud, kommenteerib neiu oma nägemust kursusevanemast. Lona-Liisa on enda sõnul õppinud elus seda, et kõik head asjad tulevad siis, kui inimesed hoiavad kokku töötavad koos ja on üksteise vastu sõbralikud. Inimesed on erinevad ja arstiteaduskonnas on meid palju. Kuid just eriala hakkab meid ühendama ning üksteise aitamisest saame kõik kasu.

19 19 REBASEKUTSIKAD Kaisa Viljar Sel sügisel tuli ellu palju uut: inimesed, vastutusrikas roll arstitudengina, õppejõud, nõudmised ja õppeained, mille pealkirja taga peitub informatsioonitulv, mida endale unenäoski ette kujutada poleks osanud. Enne esimest anatoomia arvestust oli tajuda juba kergemat sorti ahastust, sest lisaks anatoomiale (mis tundus esimestel nädalatel täiesti hoomamatu mahuga õppeaine) tuli, oh üllatust, õppida ka teisi aineid. Õnneks on aga elus vist nii, et aju annab võitluses uute teadmiste omandamisega lõpuks siiski alla ning asjad hakkavad tahes-tahtmata meelde jääma. Praegu on elu juba päris lill, sest pole midagi magusamat kui tunne, et oled õigel teel ja teed seda, mida südames tõeliselt teha tahad. Anet Kibin Minu esmamuljed arstiteaduskonnast on väga positiivsed! Rühmakaaslased on juba paari nädalaga kalliks saanud ja rebastele mõeldud üritustes kaasalöömine on ülikooli sisseelamise palju kergemaks ja lõbusamaks muutnud. Kuigi esimesed anatoomia praktikumitunnid suutsid nii mõneski meist hirmujudinaid tekitada, tuleb välja, et miski pole ületamatult raske. Ja pagana huvitav on ka! Kaija-Liis Lattik I kursus Mida teie meie teaduskonnast arvate, rebased? Sellise küsimuse esitasin oma kursusekaaslastele, arstiteaduskonna pere noorimatele liikmetele. Biomeedikumi seinad muutuvad iga päevaga aina kodusemaks, sooritatud on juba esimesed arvestused ning peetud nii mõnedki tutvumispeod. Selle ajaga talletunud muljeid käis värskete üliõpilaste käest uurimas Kaija-Liis Lattik. Hardi Vilt Armin Illisson Siinkohal sooviksin tsiteerida Raivo Massot: "Noh, ega siin pole midagi teha, sellest peab aru saama." Alguses hirmutas suur materjalide maht, kuid selle mõttega tuleb lihtsalt harjuda. Rühmakaaslased on väga toredad, kogu kursust veel ei tunne, sest meid on nii palju. Kadri Eerik Krõõt Aab Arstiteaduskonnas on olnud senimaani väga põnev, isegi kui laipa pole veel näinud. Minu esmamuljed arstiteaduskonnast on väga head. Eredalt meenub esimene anatoomiatund, kus sain esmakordselt käes hoida selgroolülisid ja õppisin ära esimesed ladinakeelsed mõisted. Uute tutvuste loomist ja arstiteaduskonda sisseelamist soodustasid väga tore õhtu koos kuuenda kursuse 15. rühmaga ja kaasalöömine rahvatervise töögrupi poolt läbi viidud südamepäeval.

20 TEKST1 20

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2008

Tariifikvootide ja seire statistika 2008 Tariifikvootide ja seire statistika 2008 1. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 64 59 63 59 34 39 38 35 32 57 30 37 Kokku:

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

Armsad hingamispäevakooli liikmed!

Armsad hingamispäevakooli liikmed! Armsad hingamispäevakooli liikmed! Sellel kvartalil on tähelepanu keskmes Euro-Aasia divisjon, mis hõlmab 11 ajavööndit ja 13 riiki Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Sellesse divisjoni kuuluvad riigid on: Afganistan,

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

100 sõna sünnipäevaks

100 sõna sünnipäevaks Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda

Detaljer

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5. NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini õppetool Dr. Heli Tähepõld/peremeditsiini praktika üldkoordinaator Liis Põld/õppekorralduse spetsialist Sisukord

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

Peremeditsiini residentuuri praktikabaasid

Peremeditsiini residentuuri praktikabaasid Peremeditsiini residentuuri praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini õppetool Liis Põld Eessõna Juba aastaid on paljud perearstikeskused Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Laura Berta Vahtra KUNSTNIKUPOSITSIOON Maalimise jaoks võtan aega, et olla ja mõelda ning

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsikalise looduskäsitluse alused Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja

Detaljer

Mati Õun Indrek Otsus

Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Hea lugeja! Paar rida selle raamatu saamisloost. Mõte panna kirja Eesti kulturismi ajalugu sai teoks aastal 2007 ja tulemus kandis pealkirja Eesti kulturism

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

Üldkoosoleku protokoll nr. 24

Üldkoosoleku protokoll nr. 24 MTÜ Hiiukala registrikood 80267964 Üldkoosoleku protokoll nr. 24 11. mai 2017. Kärdla, Vabrikuväljak 1, Tuuru maja saal Koosoleku algus kell 18 05, lõpp kell 19 00. Osavõtjad: kohal viibis 34 ühingu liiget

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

Koolinoorte taimeseade konkurss

Koolinoorte taimeseade konkurss Nr. 5 (259) 5. oktoober 2005 Teated Teavikute müük KG Sihtasutuse raamatukogu müüb liigses eksemplaarsuses olevaid teavikuid hinnaga a` 10.-EEK-i. Alus: Teavikute müügi kord Kultuuriministri 4. märtsi

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht PAIDE - EESTIMAA SÜDA Linnaleht nr. 8 (245) Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht september 2017 Paide linna aukodanik 2017 on Andres Jalak Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse suure panuse

Detaljer

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI. EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID RÕNGU VALLA INFOLEHT Oktoober 2011 9 (148) Tiraaž 1300 Toimetajalt: Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi. (Tõnu Õnnepalu) Sügis on käes, lehed

Detaljer

TALLINNA OSAKONNAGA LIITUNUD UUSI LIIKMEID

TALLINNA OSAKONNAGA LIITUNUD UUSI LIIKMEID Eesti Genealoogia Seltsi juhatus kogunes laupäeval 20. jaanuaril Tallinna Kultuurirahvaülikooli ruumidesse järjekordsele koosolekule. Eelmine toimus eelmisel aastal Tartus. Koosoleku päevakorras oli: 1.

Detaljer

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu Oma tee otsingul 4 (57) 26. mai 2011 Kui aasta tagasi ilmus Merit Raju sulest Hingele pai, saatis seda suur menu. Nüüd on igapäevaelus joogatreeneri ja väikeettevõtjana tegutsev Raju pannud kokku veel

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

evangeeliumi wõidua paganamaailmas.

evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Kolmas anne. hind 30 marka. evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Coimetanfl b. Cuttar endine Aafrika misionäär. K.*U. Mlwaja" trükk, Keilas 1925. 65 g= _ r j 7. Christian Friedrich Schwartz ja Taani-Hallc

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile Mare Kitsnik Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile Tallinn 2008 Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames

Detaljer

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL- DETSEMBER 2003 NR. 4 (36) Järelevalvet teeb Soome firmast Finnroad OY ning kohalikest konsultantidest AS Taalri Varahaldusest ja AS Teede Tehnokeskusest moodustunud meeskond. Lepingu hind on 13,9 mln krooni.

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald » Ütleme rohkem tere!» lehekülg 2 lehekülg 3 Kes on Elva valla volikogus?» Korteriühistud kohustuslikuks! lehekülg 5 Infoleht» Hind: 0,50 Rattaparklad koolide juurde lehekülg 6 Elva valla infokandja VALLA

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2009

Tariifikvootide ja seire statistika 2009 Tariifikvootide ja seire statistika 2009 1. Kehtinud tariifikvootide arv kokku 2 2. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes 2 3. Tariifikvoodi taotluste arv riikide lõikes 3 4. Tariifikvoodi

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

aastapäeva ilutulestik

aastapäeva ilutulestik Trükiarv 27 000 www.tallinn.ee/pohja Veebruar 2016 Eesti vanim inimene elab Põhja-Tallinnas Head tallinlased! 2. veebruaril möödus 96 aastat Tartu rahulepingu allakirjutamisest ning juba 24. veebruaril

Detaljer

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I 2010-1 1. Tema nime me ei küsi. See on Brabanti hertsog Jan I (valitses aastatel 1267 94). Küsime hoopis, millise tähtsa tegelase prototüübiks teda

Detaljer

Viimsi aasta naine 2011

Viimsi aasta naine 2011 Näiteringi EKSPERIMENT kevad >>Loe lk 8-9 v Tiraaz 7490 nr 9 (342) 11. mai 2012 Lauluvõistlused Viimsi Laululaps 2012 ja Harjumaa Laululaps 2012. Loe lk 3 Valla raamatukogude uuring 11. mail 2012 algab

Detaljer

Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad

Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad Venemaa, Peterburi, 31. juuli 4. august 2007 Individuaalarvestuse ülesannete lahendused Ülesanne nr!1 Kiri on ülesehitatud

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI DETSEMBER 2012 / MUHARRAM - SAFAR 1434

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI DETSEMBER 2012 / MUHARRAM - SAFAR 1434 اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 39 DETSEMBER 2012 / MUHARRAM - SAFAR 1434 السالم عليكم ورحمة الله وبركاته Selle kuu peateemaks on hügieen. Kordame kõike seda, mida iga moslem peaks teadma rituaalsest puhastumisest

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

Mormooni kiriku esindajate poolt kaasavõetud tutvustus:

Mormooni kiriku esindajate poolt kaasavõetud tutvustus: Nüüd, aastakoosoleku eel, tuleks loetleda Tallinna osakonna uue noorenenud juhtkonna saavutusi. Ja need on tõesti olemas, osa küll saavutatud seltsi juhatusega kahasse. Suuremaks nendest tuleks lugeda

Detaljer

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar ALUTAGUSE valla leht Nr 1 Jaanuar 2018 Tasuta www.alutagusevald.ee Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar 2 Alutaguse valla leht Alutaguse Vallavolikogu I koosseisu istung Ülevaate koostas

Detaljer

Tallinna osakonna uued liikmed aprill-oktoober 2002

Tallinna osakonna uued liikmed aprill-oktoober 2002 Jälle on laualehel Põlvnemislugu ümmargune s.o. 30.number. Kui esimene number ilmus 1997.a. novembris, 10.number 1999.a. aprillis, 20.number 2000.a. detsembris ja nüüd 30.number 2002.a. novembris, siis

Detaljer

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID EESTI TENNISEAJAKIRI NR. 1 (32) / 4 / 2015 KEVAD MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN KEVADISED TOITUMISNIPID PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS PILATESEST

Detaljer

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht Elva linn tunnustab» lehekülg 3 Konguta näitetrupp võitis peapreemia Infoleht Elva valla infokandja» lehekülg 4 Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5 Rannus valmis discgolfi rada» lehekülg 5 Hind: 0,50 VALLA

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik.

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: Valla 23. aastapäeva tähistati Triigi spordihoones Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu NR 9 (250) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. september 2017 Muusikakool alustas õppeaastat uue koolijuhiga Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu Garaažiosa on kuu ajaga jõudsalt edenenud. Allikõnnu

Detaljer

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon - 281. Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn

Detaljer

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne NR 24 (68) 14. juuni 2007 Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne Anni talu taks Tito viskab end külalisi nähes rõõmsalt selili ja siputab

Detaljer

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016 EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Ra h u t e g i j a NR 40 SEPTEMBER 2016 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Mä l e s t a d e s Ag n e s-as t a Ma r a n d i

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste

Detaljer

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG GARAAŽIUKSED GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN KATALOOG 2016 1 GARAAŽIUKSED seeria Wayne Dalton Wayne Dalton 9100 Comfort... 4-5 Wayne Dalton 9600 Classic... 6-7 seeria KRONway KRONway K-4 Thermo Plus... 8-9

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

Kus on Saku valla kaunimad kodud?

Kus on Saku valla kaunimad kodud? www.sakuvald.ee/ss Läbi r o helise akna S A K U VA L L A L E H T Mida uus SAKU hooaeg toob? VALLA Selgitusi annavad vallasiseliinide raamatukogu, Saku huvisõidukeskuse, Kiisa rahvamaja, noortekeskuse,

Detaljer

RT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD

RT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD CAD www.rakennustieto.fi/rt-cad Detsember 2005 Kehtib jaanuarini 2009 1 (6) polüstüreen vahtplastist isoleermaterjalid RT K-37080 et RT/KH 375.2-37080 et 27.14 Talo 2000 FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam

Detaljer