Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare"

Transkript

1 Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega perede järjest süvenevad toimetulekuraskused. Märksa kiiremini kui mõneprotsendiline pensionitõus kerkivad ravimihinnad ja kommunaalkulud, nüüd peatselt elektri hindki, kallinevad toit ja muud vältimatud kulutused. Pensionärid, nii nagu miinimumpalgal või sellest veidi suuremal töötasul toimetulekut üritav elanike põhimass on juba ammu tüdinud kuulamast sotsiaalministri üldsõnalist selgitust: kui areneb majandus ja kerkivad palgad, paraneb kindlasti ka rahva, sealhulgas pensionäride heaolu Kuid inimeste vaesus ikkagi kasvab, süveneb aineline kihistumine aina rikastub juba niigi lahedasti elav majandus- ja poliiteliit, hõlpsamalt tuleb ots otsaga kokku veel ka väike keskklass (ametnikud), aga lõviosa töötajaskonnast pingutab püksirihma. Vägagi hoomatav osa lastest saab korrapärast sooja toitu vaid koolisööklast. Laie- Hind 0,7 eurot neb paremat äraelamist otsivate noorperede väljaränne, mis õõnestab ohtlikult rahva tulevikku. Riigivalitsemisteenus ja kohalike omavalitsuste ülalpidamine on riigikassale paraku aina kulukam. Parlamendiparteid ei kavatsegi loobuda ei oma kuluhüvitistest, absurdsete põhjendustega palgatõusust ega ka riigipoolsetest kümnete miljonite eurodeni ulatuvatest erakonnatoetustest, neile lisanduvad veel riiklikul ülalpidamisel parlamendiparteide demokraatia arendamise sihtasutused. Samaaegu ei vaevu erakonnad oma liikmemaksusidki sisse nõudma, sest nii annetustest kui ka riigilt võetavast rahast piisab nii priiskavateks valimiskuludeks kui ka laienevate parteikontorite ülalpidamiseks ning poliitbroilerikasvanduse edendamiseks. u hinnangul pole teistel suurematel erakondadel nii arvukat ja kavakindlalt toimivat seenioriorganisatsiooni kui Keskerakonnal. Viimastel aastatel on organisatsiooni esindanud ning kindla käega Keskerakonna Seenioride Kogu PÖÖRDUMINE Valitsuse soovimatus ohjeldada järjest kasvavat hinnatõusu on võtnud elanikelt lootuse, et koalitsiooniparteid oma valimiseelseid lubadusi kunagi täidaksid. Nüüdse Eesti kurbloolusi on seegi, et üks kolmandik pensionäre elab alla vaesuspiiri ning rohkem kui last elab sisuliselt vaesuses. Kõige raskemas olukorras on üksikvanemad, paljulapselised pered, puuetega inimesed ja ka paljud pensionärid. Elmar-Johannes Truu. juhtinud endine Riigikogu liige Elmar-Johannes Truu koos kõiki maakondi esindava juhatusega. Ka järgmiseks kaheks tegutsemisaastaks valiti seenioride kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Metsjärv, Tiit Kivikas, Tiina Mürk, Milvi Clausen, Mairoos Kala, Astrid Sepp, Siiri Teinfeldt, Asta-Aino Laurimaa, Andrus Mäevere, Elle Söderholm, Kalle-Kusta Tõnisma ja Epp Ojalill. Keskerakonna Seenioride Kogu liikmed on seisukohal, et valitsus ei tohiks sotsiaalprobleemidest rääkides keerutada. Rääkides pensionitõusust, peaksid seadusetegijad lähtuma lihtsatest arvutustest ning jõudma järeldusele, et aastaga võrreldes on eluasemekulud kasvanud rohkem kui 21% ja toidu hinnad üle 20%. Seega ei hüvita valitsuse pakutav väike pensionilisa kuidagi hindade jõudsat kasvu. Pensioni keskmine reaalne ostujõud on viimaste aastatega kahanenud vähemalt veerandi võrra. Valitsus on lubanud Eesti viia Euroopa Liidus esimeste rikkamate riikide hulka, kuid oleme esiria tõusnud vaid hinnatõusult. Meie sisemajanduse kogutoodang on Euroopa Liidu keskmisest 40%, mis tähendab, et me kuulume stabiilselt ikkagi Euroopa vaesemate riikide nimistusse. Kas me sellist stabiilsust vajamegi? Uusaastakingituseks saavad Eesti inimesed elektri hinna tõusu ja toasooja järjekordse kallinemise, mis muudab vaesusesse ja toimetulekuraskustesse saunud perede elu lausa lootusetuks. Paraku moodustab elektri hind kolmandiku kogu elektriarvest, ülejäänu on liini- ja taastuvenergia tasu, elektriaktsiis ja käibemaks. Viimased neli makset on valitsuse haldusalas ja valitsusel oleks võimalik elanikele soodsamaid hinnamuudatusi teha, selmet pakkuda neile väikesi toimetulekutoetusi jms. Õigus arstiabile, toidule ja inimväärsele elule on kesksed inimõigused. 12. novembril valiti Eesti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks, mis peaks kohustama valitsust järgima inimõiguste järjepidevat täitmist ka oma riigis. Tundes vastutust oma laste ja lastelaste tuleviku eest, teeme valitsusele järgmised eepanekud: hoida elektri ja toasooja hind kontrolli all elektriaktsiisi ja toasooja käibemaksu märgatava langetamise teel; tõsta õpetajate, päästetöötajate, politseinike palka; tagada õiglane pensionitõus; võimaldada tasuta koolitoit kõigile õpilastele põhikoolist kuni gümnaasiumini. Sooja leiba käsitööpäeval Kui naised-noorikud käsitöökodade päeval Rapla kultuurikeskuse saalis igasugust ilusat ja pilkupüüdvat näputööd laudadele seadma hakkasid, oli Arvo Treimaa rohkem kui kümne kilomeetri kauguselt Purkust juba kohale jõudnud, ahi kaasas ja küessegi pandud. Selleks päevaks oli näitemängujuhina ja kultuuritegijana tuntud mees valinud endale leivaküpsetaja töö. Suur savikauss oli täis leivatainast, mis rändas tugevast heledast plekist pannidesse ja siis ahju. Pisut vähem kui kaks tundi, arvas leivameister Korraldaja Ivi Sark (paremal) tänab leivaküpsetajat Arvo Treimaad. ajakulu väiksema panni kohta, suuremaga kulub kaks tundi ja natuke peale ära. Küpseva leiva lõhn meelitas külastajaid kõigepealt just tema juurde. Uudistada oli muudki. Ridamisi oli näha ilu- ja tarbeasju. Meie esivanemad on pidanud ilust lugu ja ka igapäevaseid tarbeesemeid kaunistustega kenamaks teinud. Esemed võivad ju teistsugused olla kui varasematel aegadel, ilustamisvajadus ja -oskus kui vaimne pärand pole kuhugi kadunud. Näiteks osutuvad vägagi praktilisteks sulguriteks suured pesupulgad, mida noorikud laua taga lõbusalt kirjuks maalisid. Lihtne asi ju, mida igaüks oma mõekujutust rakendades võib järele teha. Lilleõiele lisaks kuupäev või muu suunav teave peale märkida. Käekell ei tarvitse olla lihtsalt tavalise rihmaga käe peale kinnitatud ajanäitaja, vaid natuke nokitsedes saab selle riietusega sobiva randmevõruga ehteks kujundada. Niidist ja lõngast moekad mütsililled või kaelaehted sai sealsamas meistri juhendamisel valmis. Küünlaid tehti kunagi koduski. Aga võib-olla äratavad käsitööpäeval nähtud sakiliseks vormitud küünlad inimesel mõe proovida seesugust ka ise teha. Küünal on ju kodusisustuses seesugune asi, mida ise valades saab oma interjööriga sobitada. Puust võinoad, lusikad, pannilabidad, kuumaalused, nööbid ei ole enam kaugeltki uudiseks. Kuid sukapaela punumise harki seekord silma ei hakanud. Kui saaks pilgu peale heita, missugune see välja näeb, siis... lubab meister edaspidiseks. (Järg 2. lk.)

2 2 Asutatud 1990 Perel on ees muudatusteta talv Vanarahvatarkused on jõus seniajani. Nii on tähele pandud, et kui kadripäeval on sula, siis olevat andresepäeval jälle külma. 25. novembril oligi niiske ja hall ilm, küllap on homme, andresepäeval, külmem ja kargem. Paljuks seda hilissügist päeva: kaks hämarat otsa ainult ja vaks valgemat aega nende vahel, ka nii teab vanasõna. Sest talve tegeliku alguseni on veel mitu nädalat. Rahvakalendri järgi on kadripäev rikkaliku kombestikuga päev, mis on taganud karjaõnne. Teadupärast on see ennekõike kadride jooksmise aeg, nii nagu mardipäev on mardisantide aeg. Kadrisandid on soole vaatamata riietunud eeskä naisteks, kandnud ilusaid ja valgeid rõivaid. Tore, et praegugi tähistatakse koolides maskeraadiga nii mardi- kui ka kadripäeva, see lühendab ka laste jõuluootust. Ainult et tihtilugu on poisikesed kadripäeva maskeraadiks mõeid otsides nagu ummikus: kas tõesti tuleb naisteriided selga panna? Hea, kui ema või isa oskab välja otsida raamatu või internetilehekülje, kus kadrikombed kirjas. Nõnda oli selgi kadripäeval koolimajas lisaks valgetes rõivastes ja maskides tütarlastele näha mitmeid rebaseid, hunte ja karusid. Laste ja vanemate koostöö oli kandnud vilja, sest ega iga poiss taha seelikut selga panna! Selsamal kooli kadripeol, kus oli koos nii laste vanemaid kui ka vanavanemaid, tuli neil omavahel jutuks, kas pereelus on uuel aastal ka mingeid muudatusi oodata, kuidas ikka on lood lastetoetustega. Ega üks teisest palju targem olnudki, sest riigieelarve eelnõu kolmas lugemine ju veel ees, kes teab, milliseid asju seal võib-olla jälle ööpimeduses ja -väsimuses sätetesse saab ja vastu võetakse. Aga praegu on nii, et uue aasta algusest mingeid muudatusi loota polegi, kõik jääb endiseks. Küll on neid oodata 1. juulist ja 1. jaanuarist aastal. Mis siis läheb lastetoetuste tõusu reformist käiku 1. juulist? Senised toetused jäävad alles. Küll on aasta 1. juulist esimese ja teise lapse täiendav toetus allpool suhtelist vaesuspiiri elavatele lastele 22,77 eurot kuus. Niisiis ainult neile lastele, kes elavad alla suhtelist vaesuspiiri, ja seda toetust tuleb vanematel pidevalt taotleda. Kolmanda ja enama lapse toetus on kõigile senise 57,54 euro asemel 76, 72 eurot kuus. Alles aasta 1. jaanuarist on esimese ja teise lapse täiendav toetus allapoole suhtelist vaesuspiiri jäävatele lastele 38,36 eurot kuus. Taas vajab pere vaesus tõestamist ning toetus taotlemist. Kolmanda ja enama lapse toetus on siis aga kõigile 95,9 eurot kuus. Sotsiaalminister Hanno Pevkur on öelnud, et kui peres on kolm või enamgi last, siis asub see pere tihti allpool vaesuspiiri, mistõu otsustati nende toetust peaaegu kahekordistada nii, et seda ei tulevat eraldi taotleda, toetust saavad kõik. Kolmikute sünni puhul makstavat ühekordset sünnitoetust tõstetakse seniselt rohkem kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Senise teabe järgi ei arvestata toimetulekutoetuste arvestamisel lisanduvaid lastetoetusi. On välja arvestatud, et lastetoetuste reformimine, mille eesmärk on tõsta abi vajavate ja lasterikaste perede lastetoetusi, hõlmab ligikaudu last. Enne tuleb seitse talve, kui tuleb päris tali, kinnitab vanarahvas. Küllap see nii ka on. Meie seal oma laste ja lastelaste kadripeol ja varsti ka jõulupeol teame veel, et enne kulub kaks talve, kui lastetoetuste reform jõustub täismahus. Kui palju siis elu aga praegusega võrreldes kallimaks on läinud, kes teaks seda? ASSE SOOMETS Ammuilma oskavad naised kudumisvardaid ja heegelnõelu näppude vahel välgutada. Heegeldatud linikud, laudlinad, padjakaed, kardinad ongi kodusisustusena taas aina kindlamalt päevakorral. Tehnika on püsinud värske tänu sellele, et ikka mõeldakse juurde uusi töövõeid. Lihtne, aga meister, kes näitas uudistajatele liniku valmimist, soovitas algajatel olla kannatlik. Viimasel ajal on moeasjaks just niplispits. Helju Väli ja Aili Kuldkepp on selle väärika ehistöö maakonnas tuntuks teinud ja ka ise üle Eestigi meistritena kuulsust kogunud. Nende töölaud, pitsipadjad ja -pulgad olid Rapla kultuurikeskuses pidevalt uudishimulike ringis. Seisti järjekorras, et korraks kä proovida. Samas äratasid tähelepanu ka tikitud Muhu pätid, õiteilusse kätketud värvivikerkaar varvaste pealt vastu vaatamas. Jalavarjud, millele Ilmar Raag pühendas oma filmis Eestlanna Pariisis omaee kaadri. Meeldetuletusena ja teoreetilisekski mõetoeks kuulus päevakavva maakonna rahvakultuurispetsialisti Anne Ummalase vestlus vaimse kultuuri pärandist. See mõiste on tänapäeval aina laienemas ja sidumas inimesi kogukonnaks ruumis ja ajas. Teeme argiseidki asju nõnda, nagu tegid meie vanavanemad põlvkondi tagasi, loome kestvat ilu enda ümber, hoiame loodust ning õpetame seda ka oma lastele vaimne pärandvara on lihvitud tarkus ja püsiväärtus. Lugemiselamus Selline Eesti MTÜ Ajaleht Paldiski mnt 36A, Tallinn. Tel , e-post: internetis: Trükk: PRINTALL. Sooja leiba käsitööpäeval (Algus 1. lk.) Küsimus, kas sellist Eestit tahtsimegi, on kõlanud sageli. Tegelikult teab küsijagi, et rahvusriigi sünd või taassünd on tahtmistest keerulisem. Selle veenvaks tõendiks on ka hiljuti ilmunud meenutusteraamat Isamaa tagatuba. Raamatu on koostanud ajakirjanik Kalle Muuli. Rohked faktid (paljud neist avaldatakse esmakordselt) on koondatud kolmesajaleheküljeliseks põnevaks lugemiseks. Mäletamine on side minevikuga, on aja valitsemine, on kirjutanud Lennart Meri Hõbevalges. Raamatust saab lugeja Kalle Muuli märkmete põhjal palju teada selle kohta, mis kakskümmend aastat tagasi Eestis juhtus. Raamatut pikemalt lehitsedes ja lugedes olude kirjeldusi lk 125, 249. Meenutagem 11. jaanuaril kogunes Toompeale Lossi platsile mitu tuhat pensionäri, kes nõudsid elatusraha 400 kr kuus. Kui sotsiaalminister Marju Lauristin püüdis neile seletada, et valitsusel pole võlukepikest, millega riigieelarvesse raha tinistada, siis tormasid vanainimesed talle kallale. Teine meenutus: Lohusalus tegi Vassili Svirin ootamatu eepaneku viimane Vene sõdur lahkub Ka on seda mitmesugused kultuuriilmingud, nagu laulpeod ja rahvakalendri tähtpäevad, kõneles Anne Ummalas. Au sees on põlised tavad ning kombed ja toidud. Puhas rukkileib on Eestimaal Maakonna rahvakultuurispetsialist Anne Ummalas vestles pärimusest kui püsiväärtusest. Autori fotod Niplispitsitehnika ei olegi nii keeruline, selgitab meister Aili Kuldkepp (paremal) juba mitmekümnendale õpihuvilisele. alati püha olnud. Ahjusoe leib maitses nüüd veelgi magusamalt, suutäite vahele kippus meenuma Juhan Liivi linnast tuleku lugu lumesajus. Arvo Treimaa aga julgustas igaüht kodus leiba küpsetama, õpetas ja andis soovitusi. Poodides on rukkijahu saada. Eelistatav on täisterajahu, aga Treimaa soovitab ökojahu, mida on samuti liikumas. Lahkelt jagas mees ka kuivjuuretist ja kaasas olnud rukkijahu laiali, et eevõtlikumad saaksid hakata kohe järele proovima. Suure ahjukuuma pätsi said kingituseks Tiiu Laurimaa Talutütred, kes seltskonnale tantsukosti tõid. Nii võeti Raplas käsitöökodade päeva kõnekaks raamiks eestlaste toidulaua peremees ning sümbol lihtne rukkileib. TIIU LUHT Eestist 31. augustil 1994, kui Eesti täidab kaks tingimust: annab Venemaale elamute ehitamiseks 23 miljonit dollarit ja Eestisse elama jäävale sõjaväepensionärile alalise elamisloa, Eesti kodakondsuse ilma eesti keele oskust tõendamata ja õiguse osaleda eluaseme erastamisel. Need täiesti erinevatest valdkondadest pärit seigad on ainult paar näidet sellest, milliste probleemidega tuli Eesti valitsusel pead murda. Tagatube on aga sellistel aegadel alati rohkem kui üks. Lugemine on mõtlemine, on öelnud Ülo Vooglaid. Raamat Isamaa tagatuba on haarava sisu ja rohkete ajalooliste fotodega. Vastamata küsimuseks jääb, miks just eelkõige humanitaarid olid saunud riigi taastamise eestvedajaiks. Märkimisväärne, et Mart Laar oli Euroopa noorim peaminister. Ta püüdis juhtida Eesti elu, kui riik oli samas seisus nagu lind tõrvatud katusel nokk kinni, saba lahti. See raamat väärib mõega lugemist. Tänu autorile! Paar soovitust võimulolijatele Kui sa ei oska midagi öelda, ära siis ütle. Öelda võib ütlematagi. Tegude keeles. SALME KARTAU Kui sa ei tea, millises suunas minna, ära jää seisma. Pööra valele selg. Astu otse edasi. TÕDE jääb silmade ette. Nii lihtne see ongi. AGU SISASK Väljaandja ja toimetaja Ants Tamme ( ). Vanemtoimetaja Asse Soomets ( ). KORRESPONDENDID: Avinurmes Elle-Vaike Kiik ( ), Elvas Jaan Kappo ( ), Haapsalus Ülo Sain ( ), Halingal Vambola Lillemäe ( ), Jõgeval Mai Treial ( ), Kuressaares Aare Laine ( ), Kärdlas Endel Saar ( ), Narvas Helga Mihelson ( ), Paides Eda Milistver ( ), Põlvas Enn Esko ( ), Pärnus Mait Murumets ( ), Raplas Tiiu Luht ( ), Tartus Imbi Jeletsky ( ), Valgas Taimi Käos ( ), Võrus Liina Valper ( ). Kaastööle lisada autori nimi, isikukood ja postiaadress. Toimetus kaastöid ei retsenseeri ega tagasta. Pretensioonidega lehe kohaletoimetamise asjus pöörduda Eesti Posti kohalikku kontorisse.

3 3 Eakad Eesti tööturul Aastal 2010 märgiti Euroopas esmakordselt, et tööturule sisenejate arv oli väiksem pensionile siirdujate arvust. Kuigi praegu on vahe vaid , kasvab see aastaks 8,3 miljonini. Murdepunkti jõuavad ka mitmed teised suured majandused, nagu Venemaa, Kanada, Hiina ja Lõuna-Korea. Majanduskasvu säilitamiseks on Euroopas aastaks 2030 vaja tööjõuturule täiendavalt juurde 45 miljonit, USAs 25 miljonit inimest. Kõige enam hakkab puudus olema kõrge kvalifikatsiooniga töötajatest: inseneridest, IT-spetsialistidest, tervishoiu- ja haridustöötajatest. Terav tööjõupuudus ohustab ka Eestit, kusjuures Eestit loetakse üheks kõige kiiremini vananevaks riigiks Euroopas. Rahvastik väheneb põhiliselt tööealiste inimeste (15 64-aastaste) arvelt ning 20 aasta pärast elab eurostati prognooside kohaselt Eestis üle tööealise inimese vähem. Kas võõras või oma tööjõud? Tööjõu pidev vähenemine on algatanud Eestis diskussiooni, milles võib eristada kaht osapoolt: võõrale ja oma tööjõule lootjad. Üheks näiteks on hiljutine terav mõevahetus Riigikogu liikme Rait Maruste ja majandusgeograaf Hardo Aasmäe vahel. Maruste hinnangul vajab nii Euroopa kui ka Eesti uut asüülipoliitikat, mis looks sisserändajatele senisest soodsamad võimalused. Rait Maruste kirjutab: Euroopas on immigratsiooni liiga kaua käsitatud kui koormat, selle asemel et vaadata seda kui võimalust. Karm tõsiasi on see, et on terve hulk eluvaldkondi, nagu meditsiin ja hooldus, IT-sektor, ehitus, puhastusja koristusteenus jne, mis, kui neisse ei tuleks juurde uusi töökäsi, vajuksid lihtsalt kokku. Kui vananeva rahvastikuga heaolu-euroopa tahab säilitada oma taset, rääkimata arengust, on vältimatu, et tuleb asüülipoliitikat muuta. See kehtib ka jõudsalt vananeva ning kahaneva rahvastikuga Eesti kohta. Eesti on oma 66 asüülitaotlejaga aastal ja 67 taotlusega tänavu augusti seisuga ELis kindlalt viimane, võrreldamatu isegi Läti ja Leeduga, kus aastal oli vastavalt 340 ja 525 taotlust, rääkimata Soome 6900 ja Rootsi taotlusest. Need arvud osundavad meie senise kodakondsuspoliitika jäikusele ja tarvidusele mõtestada seda lähtuvalt uue olukorra vajadustest. Hardo Aasmäe, sekundeerides Rait Marustele, on seisukohal, et sisseränne toodab kõlvatut konkurentsi. Aasmäe arvates on Lääne-Euroopa heaoluühiskond olemasoleval kujul elujõuetu. Odavate töökäte sissevedu on hetkeleevendus, valuvaigisti, mille varjus haigus süveneb. Oleks aeg aru saada, et odavate töökäte kerge käesaadavus pärsib tehnilist arengut. Jaapanis rahvastik vananeb ja sisseränne peaaegu puudub, seepärast asendab seal puuduvat inimest robot. Tegelikud lahendused ei toetu sugugi sisserände õhutamisele. See pigem avardab turgu inimkaubandusele. Lihtsam on muidugi tuua sisse n-ö valmistööjõud kui pingutada ja vaeva näha selle nimel, et Eesti enda ressursse otstarbekamalt kasutada, otsida näiteks ka tehnilisi-tehnoloogilisi lahendusi. Kaldun toetama Hardo Aasmäe seisukohta, sest Eestis on kasutamata arengureserve veel piisavalt, sh tööjõu osas. Kuigi tööjõupuudus annab end juba tunda, on meil jätkuvalt suur töötute osakaal (10 % tööealisest elanikkonnast) ja ekspertide hinnangul jääb kõrge töötuse tase püsima veel pikemaks ajaks. Kõige enam on töötuid noorte seas (iga neljas) ja ka vanemaealiste hulgas (iga kaheksas). Ka ei pruugi võõra tööjõu hankimine osutuda lihtsaks, sest lisatööjõudu (nii kõrge kvalifikatsiooniga kui ka väheste oskustega töötegijaid) vajavad praktiliselt kõik Euroopa riigid ja konkurents võib tulla üsnagi tihe. Muretseda tuleks pigem, et Eestist ei saaks nn doonorriiki, kust tööjõud pidurdamatult välja voolab (see suund on juba selgelt olemas), sest sellisel juhul on võõras asendustööjõud paratamatu, et riigi majandus kokku ei kukuks. Kasutamata tööjõudu tuleks otsida kõigist vanuserühmadest, kindlasti ka vanemaealiste seast, kes on tööturul tõrjutud seisundis ja tööturu üheks suuremaks riskigrupiks noorte kõrval. Hea positsioon tööturul aastal oli Eestis vanemaealisi (55 64-aastaseid) , neist töötas Vaatamata sellele, et vanemaealised on tööturul riskigrupp, oleme Euroopas vanemaealiste hõivelt heal positsioonil aastal töötas ELis vanemaealisi kõige rohkem Rootsis (70 %), teisel kohal oli Eesti (54 %), ületades ELi keskmist (46 %). Madalaim oli tööhõive Maltal, kus töötas alla 30 % vanemaealistest. Nagu kõigi vanuserühmade puhul, sõltub ka vanemaealiste aktiivsus tööturul nende haridustasemest. Aktiivsemad on kõrgema haridustasemega inimesed ning mida kõrgem on haridustase, seda suurem on ka hõivatus. Vanemaealistel on täita suur ja tähtis roll Eesti majanduselus. Kõige rohkem töötab neid töötlevas tööstuses (21 % hõivatutest), hariduses (14 %), hulgi- ja jaekaubanduses (11 %), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (10 %) ning veonduses ja laonduses (8,8 %). Pikem eluiga loob võimalusi uueks töökarjääriks aastal moodustasid 50-aastased ja vanemad elanikud Eesti rahvastikust veidi enam kui kolmandiku 36,2 % ( inimest); aastal ehk kaks kümnendit tagasi ulatus selle vanusrühma osa rahvastikus 30 % piirini ( inimest). 65-aastaste ja vanemate inimeste osa elanikkonnast on aastatel kasvanud 11,7 %-lt ( inimest) 17 %-le ( inimest). Viimase 40 aasta jooksul on kahekordistunud 85+ elanike osa, viimaste aastate kasv on üle 6 % aastas. Täna sündinud eestlastest elavad rohkem kui pooled enam kui 80-aastaseks. Demograafide hinnangul ootab aastaseid ees veel keskmiselt eluaastat. Pikem eluiga loob eelduse jätkata töötamist ka kõrgemas vanuses. Paraku ei ole ei vanemaealised ise, tööandjad ega ka ühiskond tervikuna veel valmis, et inimesed töötaksid kõrge eani. Vanemaealiste rakendamine eeldab suuri muutusi nii tööotsijate kui ka tööandjate hoiakutes, muutmist vajab hariduselu. Vanemaealistele heidetakse sageli ee nende aegunud haridust, paraku on eakate juurdepääs täiend- ja ümberõppele, aga ka kõrgharidusele üsnagi piiratud. Tööelu vajab põhjalikke ümberkorraldusi ja kohandumist vanemaealisele tööjõule. Tervis ja töövõime Jyväskylä ülikooli professor Juhani Ilmarinen, kes on kaua uurinud vanemaealiste töövõimet Soomes ning teistes riikides, on seisukohal, et enamikul vanemaealistest töötajatest on hea tervis ja piisav füüsiline võimekus. Samas koos vanusega pikaajalised terviseprobleemid ja kroonilised haigused suurenevad. Eesti uuringute andmetel on tervise seatud piirangud vanemaealistele üsnagi suureks takistuseks. Igale teisele aastasele ei ole tervislik seisund igapäevatoimingutes takistuseks, tõsiselt segab see aga iga 10-ndat ja mõningal määral igat kolmandat. Veelgi enam seab tervis piiranguid 65+ vanuses inimestele, kellest vaid igal kolmandal tervis igapäevatoiminguid ei sega. Vanemaealiste tervislik seisund on aastail mõnevõrra paranenud ja seda eriti 65+inimestel, neist ligi 40 %-l olid aastal tervise tõu suured piirangud, aastal aga juba vaid igal neljandal. Ilmarineni hinnangul vajab iga kolmas aastastest meestest ja naistest oma terviseprobleemide tõu kiirete kohanduste tegemist töökohal, et ennetada ennetähtaegselt pensionile jäämise ja töövõimetuse riske. Peamised on luu- ja lihaskonnavaevused ning vaimsed häired. Ka on depressioon üks kõige sagedasem töövõimetuse ja ennetähtaegselt pensionile jäämise põhjus. Kui palju on Eestis aastaseid, kes tervise tõu vajaksid kiiret töökohtade kohandamist, on raske hinnata. Võib eeldada, et iga teine. Vanemaealist tööjõudu ei tohi vaadelda kui hääbuvate võimetega ja abituid inimesi, kelle tööpanus võib olla küsitav. Ilmarineni väitel kasvavad vananedes vaimsed võimed. Näiteks paranevat vanusega strateegiline mõtlemine, nupukus, hoolivus, elutarkus, arutlus- ja ratsionaliseerimisvõime, oma elu juhtimine, terviklik taju ja keeleoskus. Peale selle on vanemaealised töötajad rohkem tööle pühendunud ja kohusetundlikumad, tööandjale lojaalsemad ning puuduvad töölt vähem kui teised vanuserühmad. Samuti kasvavad vanusega töökogemused. Töökohtade kohandamine Kõiki neid vanemaealiste suurepäraseid omadusi saab rakendada eeldusel, kui kogu tööelu on analüüsitud vanemaealiste võimete seisukohalt ja töökohtades on tehtud vajalikud muudatused. Individuaalsete tööülesannete ümberkujundamine vastavalt vanemaealiste töötajate tugevusele, vajadustele ja võimetele on tähtis töötajate töövõime, heaolu ja tööviljakuse tagamiseks. Näiteks füüsilise töökoormuse vähendamine, lühikeste pauside tegemine tööprotsessis, terviseriskidega arvestamine vahetustega töö ja paindliku töökorralduse kavandamisel on kõik vanust arvestavad meetmed. Euroopa heaoluriikides on osaajatöö kõrval vanemaealistele pakutavate paindlike töövormidena levinud ka kodus töötamine ja kaugtöö. Eestis kasutatakse neid võimalusi veel üsna vähe. Üle 50-aastastest on saanud võimaluse sageli kodus töötada 6 % ja mõnikord kodus töötada 4 % ning kaugtöötamise võimalusi sai kasutada vaid 3 %, kusjuures töötavatele pensionäridele pakutakse seda võimalust tunduvalt vähem kui pensionieelses eas töötajatele. IRIS PETTAI, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Eelmisel nädalal Jätkuvalt ebaotstarbeka majandusskeemi tõu kahju tootva (aasta esimese kolme kvartaliga kogunisti 20,2 miljonit eurot) Estonian Airi pankrotiohust pääsemiseks kavatseb lennufirma juhatuse uus esimees Jan Palmér vähendada lennuliine ning koondada lähiajal 146 töötajat. Edaspidi jääks eevõesse 172 töötajat, kellest 100 on lennupersonali liikmed. Firma parandatud struktuuri järgi lennatakse 5 lennukiga Tallinnast 9 või 10 sihtkohta (Stockholm, Kopenhaagen, Oslo, Amsterdam, Brüssel, Moskva, Peterburi, Vilnius ja Kiiev). Võivad jätkuda lennud ka Norrasse (Trondheimi), kuid mie iga päev. Ümberkorraldustele vaatamata on eevõel detsembris riigilt veel rahasüsti tarvis. Taotletav lisainvesteering peab olema kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Lennufirma pankroi laskmisel aga on edaspidi võimalik sisse osta Eesti reisijatele vajalikke lennuliine riigihankega. Palméri hinnangul oleks see riigile (omanikule) üks mõeldav talitusvariant, kuid see pole kaugeltki võrreldav oma firmaga. Jan Palméri arvates on reaalne Estonian Air säilitada. Kui mullu jaanuarist oktoobrini registreeriti uurimisasutustes 82 tapmist ja mõrva (koos katsestaadiumisse jäänutega), siis tänavu on roimi sama aja vältel olnud 68 ehk 14 võrra vähem. Üldse registreeriti jaanuarist oktoobrini süütegu ehk 996 juhtumit vähem mulluse ajaga võrreldes, kusjuures suhteliselt enim on vähenenud röövimised (13 %). Liikluses hukkunute ning tulesurma saunute ja uppunute koguarv pole paraku märkimisväärselt vähenenud, mis on endiselt otseselt seostatav alkoholi liighõlpsa käesaadavusega. Seoses "Harta 12" avalikustamisega kutsus president T. H. Ilves valitsuse valelikkuse vastu protestijaid Kadriorgu ümarlauale. Erakond Eestimaa Rohelised ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (endine Rahvaliit) protestisid oma esindajate vestlusringi kutsumata jätmise pärast. Paraku ei andnud pealiskaudselt korraldatud ümarlaud oodatud tulemusi. Tallinna Halduskohus jäis rahuldamata endise abilinnapea, nüüd Riigikogusse kuuluva Yana Toomi kaebuse, jõudes järeldusele, et Y. Toomiga seotud andmete avaldamine kapo aastaraamatus pole seadusega vastuolus. Nimelt oli kaitsepolitsei nentinud tänavuses aastaülevaates, et Y. Toom keskendus abilinnapeana oma ametiseisundit ära kasutades tegutsemisele eestikeelsele õppele ülemineku vastu, survestades pealinna venekeelseid koole esitama linnavalitsusele taotlusi jätkata üksnes vene õppekeelega ka pärast 1. septembrit 2011, mil ka need koolid pidid hakkama õpetama 60 % ainetest riigikeeles.

4 4 Eelmisel nädalal ELi ametnikud on alustanud tööd järgmise seitseaastaku eelarve kallal ilma Suurbritanniata, sest peaminister David Cameron on nõudnud aasta umbes 1 triljoni eurose eelarve külmutamist lähtuvalt aasta tasemest (inflatsioonikordistiga). Samasuguse seisukoha on võtnud ka Rootsi. On teisigi riike, kus kokkulepet takistada võidakse. Ühendriigid lükkasid edasi detsembri keskel Helsingis pidada plaanitud tuumarelvavaba Lähis-Ida probleemide alase konverentsi. Washington põhjendas tuumarelva leviku takistamist ja relvastuskontrolli puudutava kohtumise edasilükkamist praeguse olukorraga Lähis-Idas. Ühendriikide diplomaadid avaldasid ka kartust, et mõned riigid oleksid võinud kohtumist ära kasutada juudiriigile surve avaldamiseks. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon nõudis Gaza konflikti kõigilt osalistelt viivitamatut relvarahu ja hoiatas, et konflikti laienemine ohustab kogu piirkonda. Sellest hoolimata on sõjategevus jätkunud. Liibanonis tegutseva šiiitide organisatsiooni Hezbollah juht hoiatas, et kui Iisrael peaks neid ründama, tulistavad nad Tel Avivi ja teiste juudiriigi linnade pihta tuhandeid rakee. Gazast Iisraeli pihta tulistatud rakeide lennuulatus oli kilomeetrit, kuid Hezbollah käsutuses olevad raketid võivad tabada sihtmärke Iisraeli põhjapiirist kuni Eilati sadamalinnani LõunaIisraelis. Venemaa kaitseministeeriumi teatel töötatakse välja uut kaugmaaraketisüsteemi, mis suudaks tabada sihtmärke kuni 200 kilomeetri kaugusel. Kaitseministeeriumi esindaja kinnitusel on lähiajal relvastusse tulemas ka lendrelvade Tornado-S, Tornado-G ja Uragan 1-M moderniseeritud variandid. Afganistani presidendivalimised toimuvad aasta 5. aprillil. Samal ajal on ka provintsivalimised. Teist ametiaega riigipea kohal olev Hamid Karzai ei saa vastavalt põhiseadusele enam kandideerida. Karzai on olnud Afganistani ainus valitud riigipea, alates USA sissetungist aastal. Kardetakse, et mõnede hõimupealikutega seotud kauaaegne riigipea võib üritada valimistega susserdada, surudes oma mantlipärijaks mõne oma sõltlase. Kataloonia juht Artur Mas möönis pärast valimisi, kus tema erakond kaotas kõvasti toetust, et tal tuleb hakata võimu jagama. Suurima tõusu saavutasid vasakerakonnad, mis koos Masi parteiga toetavad enesemääramise rahvahääletust. Hüvasti, sügis! See sügisene laupäev oli Kõrkvere seltsi liikmetele üks aasta pidulikumaid, sest tähistada tuli mitut sündmust korraga. Koos sügise ärasaatmisega oli laupäeva hommikuks ka tali taevast alla tulnud ning öösel tuli kellaosutid tunni võrra tagasi keerata. Pühapäeval oli aga simunapäev, mille kohta on rahvakalendris ütlus, et Siim teeb sillad soode peale. Ja nõnda oligi päris mitu põhjust jälle endisesse koolimajja kokku tulla ja pidutseda, sest suuremad sügisesed tööd olid inimestel tehtud. Et seltsis oleks segasem ning peopäeval peab majast laulu ja pillimängu kostma, kutsusid korraldajad naabersaarelt Muhust moosekandid kohale. Kohale tuli tulla kostüümides. Ja see seltskond lõbusaid inimesi, kes kohale tuli, oli tõepoolest suurepärane. Nii oligi neid kostüümikandjaid kokku 25 ringis ja klassituba kippus kitsaks jääma. Pikk koridor ja klassituba olid kaunistatud aukudega kõrvitsatega, milles põlesid küünlad. See aitas peotuju tõsta. Enne kui lauda istuti, tutvustas Kõrkvere raamatukogu juhataja Eve Kula, üks selle ürituse korraldajaid, põgusalt halloweeni, mis hakkas Euroopas levima aastate lõpus. Pühakutepäeva laupäev oli meie rahvakalendris tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev meie hingedeaja, mihkli- ja mardipäeva tavasid. Halloweeni tähistatakse rohkem linnades, kus tontlike maskidega lapsed liiguvad ringi ja kannavad käes laternaid või Ameerika eeskujul kõrvitsalaternaid. Halloweeniga tähistatakse paljudes maades hingedepäeva, siis oodatakse koju lahkunute hingi, kelle mälestuseks süüdatakse küünlad. Halloween on olnud ka tuleviku ennustamise aeg. Levinud Parima kostüümi oli valmistanud Aadu talu perenaine Helga Täht, kes oli nagu ehtne kõrvits. Sellist lõbusat ja tantsuhimulist rahvast pole Kõrkvere koolimajas varem nähtud ja seda tänu Muhu muusikutele. Me ei saa aru inimestest, kes kipuvad virisema ja istuvad kodus, ühistest eevõtmistest nad enamasti osa võa ei taha, arvasid mõned peolised. Neli tundi suures ja lõbusas seltskonnas möödus väga ruu. Inimese meeleolu oleneb tema enda tegevusest ja tahtmisest teistega lävida, ütles lõpetuseks üks särtsakas pereema. Järgmine pidu peaks olema jõulude ajal. Lilian Vellerand ja teater kirjutanud ka raamatu Lisl Lindaust ja teatriinimesi portreteeriva Tundelised teatriportreed. Oma esialgse teatrihariduse sai L. Vellerand Karin Kase aspirandina, viimase käe all tegutses ta mõnda aega ka teatrisotsioloogina (koos anti välja raamat Inimesed teatrisaalis ). Oma arvustustes on L. Vellerand olnud pigem leebe kui terav küllap mõjutas teda töö näitlejate keskel Draamateatris. Kuid igasugune pealiskaudsus on olnud talle võõras. Üksikasjalik ja põhjalik on raamat Tants ümber aurukatla, mille aluseks on Panso Traadi-lavastuse proovide jälgimine ja ülesmärkimine. Panso lavastuste ülesmärkijaks oli ta teistelgi puhkudel. Ta on jõudnud palju rohkem kui enamik praegusi teatriloolasi ja -kriitikuid (muuhulgas kirjutas ta ka ule). Ega kõike ei jõua siin loetleda! Palju õnne lisaks 25. novembril saadud juubelitervitustele! MARIS BALBAT EVE KULA fotod K Vanim raamatukogu Oktoobrikuu viimasel laupäeval süüdati Karuse surnuaial 170 küünalt. Karuse surnuaed asub Läänemaal Hanila vallas Risti Virtsu maantee lähedal. 170 küünalt süüdati Karuse koguduse raamatukogu 170. sünnipäevaks. Nimelt asutas Karuse pastor Alexander Ludwig Baumann aastal koguduse raamatukogu, mis oli Heatujulised peolised, paremal parima kostüümi omanik Helga Täht. oli tuleviku ennustamine õunte abil. Õunad, õunasiider, suhkrustatud õunad ja õunte andmine sanditajaile on tänaseni moes. Tunnike pärast keskpäeva olid kõik kohal ja kaetud kohvilaud võileibade, mitut sorti küpsetiste ning hõrgutistega ootas sööjaid. Lõpuks said muhulastest pillimehed Luule Tarvis ja Triinu Lang oma pillidel lõõtsad lahti tõmmata ja viisid välja lasta ning peolised võisid põrandal oma laulu- ja tantsulusti näidata. Pisike klassituba oli tantsijaid täis. Pillimehed aga võtsid ee uusi laule ja tantse, mis kostüümikandjaid tagasi põrandale tõid. Kui muhulannad kippusid väsima, asendas neid kohalik pillimees Mati Press. Musitseerivad naabersaare daamid. ahtlemata mäletab vanem ja ka keskmine põlvkond hästi viljakat teatrikriitikut ja teatriuurijat Lilian Velleranda. Praegused noored ehk pisut vähem, sest pärast oma eelmist juubelit lakkas L. Vellerand avalikkuses esinemast, kuigi oleks küllap veel võinud. Otsustavalt tõmbus ta eemale ka avalikust teatrielust, kuigi kogu ta varasem elu oli teatriga tihedalt läbi põimunud. Hariduselt on Lilian Vellerand Tartu ülikooli filoloog, kuid teda tõmbas ja köitis just teater. Kirjanduse hea tundmine ja inglise keele oskus (ajal, kui selle oskajaid veel eriti palju ei olnud) aitasid teda kahtlemata ka teatriga seotud töös eriti seitsmeaastasel perioodil, mil ta Voldemar Panso ajal oli Draamateatris kirjandusala juhataja. Hea välismaise dramaturgia tundmine peegeldub ühtlasi tema teatrikirjutistes. Kindlasti oli L. Vellerand üks meie erudeeritumaid ja targemaid teatrikriitikuid, kuid ka üks töökamaid: temalt on Neli põlvkonda Eesti Draamateatri kirjandusala juhatajaid: Kalju Haan, Lilian Vellerand, Ene Paaver ja Andres Laasik. Pilt on tehtud Draamateatri 80. aastapäevapeol aastal. TEET MALSROOSI foto ilmunud mitu heatasemelist teatriraamatut, ta on olnud mitme nii näiteks Mikk Mikiverile pühendatu koostaja. Minu arvates kuulub temale meie parim isikulooline raamat näitlejast aastal ilmunud Linda Rummo, kus ta süveneb näitlejanna mõeja loomemaailma. Tema on mõeldud lihtrahvale. Raamatukogu asutaja ise on maetud Karuse kalmistule ja tema pere hauaplatsil sündmust tähistatigi. Pärast küünalde süütamist kalmistul sõideti Kõmsi kultuurimajja, kus kirikukoguduste raamatukogude sünnist kõneles Tallinna Ülikooli dotsent Liivi Aarma. Tema sõnul on Karuse koguduse raamatukogu vaieldamatult Eesti vanim. Eekande tegi ka Nõva vallavanem Aldo Tamm, kes on pastor Baumanni otsene järeltulija emaliini pidi. Kultuurimajas oli ka näitus siiani säilinud tolleaegsetest raamatutest. Neid oli poolesaja ringis. Kõige rohkem raamatuid on säilinud kirikuõpetaja Ernst Lüdigi ajast, mõnel veel koguduse raamatukogu tempel sees. Harulduste hulgas on ka Lüdigi signeeritud raamatuid, mis asuvad praeguse kirikuõpetaja Kaido Saagi, Hanila vallavanema Arno Peksari ja graafik Helmut Polbergi kogudes. Raamatukogu sünnipäeva tähistamise mõe algataja oli Kinksi külaseltsi juhatuse liige AIMI PITK Eha Kukk. Ta ütles, et mõte tekkis, kui külaselts kalmistut korrastas. Oma õla panid alla Kultuurkapital ja Hanila valla toetusrühm. Lähitulevikus on kavas tähistada ka Karuse köstrikooli 295. sünnipäeva. Köstrikoolist kasvas välja kihelkonnakool, kust tulid kooliõpetajad ja vallakirjutajad. Kahjuks hävis vana köstrikooli hoone tulekahjus. Kavas on tähistada maja asukoht. ÜLO SAIN

5 KUI KERGETÖÖSTUS OLI SUUR TÖÖSTUS Kolimise lood. I Müüa kodu Aastast aastasse on (noored) kõiketeadjad tauninud vanainimesi, kes ei oskavat elada, teisisõnu ei saavat aru, mis neile hea on. Elab üksik mu või ä suures majas või mitmetoalises korteris, kurdab, et kõik on kallis, et leivarahaks ei jää punast pennigi. Elab ja kaebleb, seeasemel et oma mõetult suur elamine maha jäa ning väikesele odavale pinnale kolida. Sest palju siis vanurile vaja on? Väike toake, kuhu mahub koiku, lauake akna alla, telerikast kapile ongi kõik. Küllap on kõik selliseid heietusi kuulnud. Ei saa salata, selles on ju tõeteragi sees. Nõnda käisin mitu aastat toast tuppa, rääkisin koeraga ja tuletasin meelde neid aegu, kus mahtusime siia 3-toalisse korterisse viiekesi, kui ema oli juba nõnda vana ja haige, et üksi oma kodus toime enam kuidagi ei saanud. Meie maja on ehitatud aastal. Korterijärjekorda olin end seadnud juba rohkem kui kümme aastat varem, enne vanema tütre sündi, siis, kui elasime ühiskorteris. Naaber, капитан II ранга Maksim Danilovitš oli kaine haruharva ning sõim ja naiselaste hala ei tahtnud lõppeda. Korterit mina, noor ajakirjanik, ei saanudki, selle sai lõpuks mu abikaasa. Sai, kui vanem tütar käis juba II klassis. Pisitütre kandis ta uues kodus süles VII korrusele. Liid pandi ju tööle siis, kui elanikud olid sisse kolinud. Ja töötasid need sageli viisil Siion kaebab suures hädas. Ühest aknast paistsid Harku järvel liuglevad paadid, teisest Toompea. Aga poodi ei olnud, ainuke buss, nr 16, oli alati puupüsti täis. Ei olnud kerge, toidukompsud käes, jalalt jalale tammudes tasakaalu hoida. Aga hakkama me saime. Harku järve ei näe ma enam ammugi. Õismäest on saanud üks suuremaid Tallinna asumeid. Taristu on täiuslikult välja arendatud, poode on neli või viis, lisaks paar turgu, kultuurikeskus ja ujula, raamatukogud, loomaaed, sotsiaalkeskus, koolidest ja lasteaedadest rääkimata. Elu on teine. Rubla läks, kroon tuli, kroon läks, euro tuli arvete järgi tundub, nagu oleks korter kümme-kakskümmend korda suuremaks paisunud Jah, elus on kõike olnud. Lapsed on oma elu elamas, lapselaps tuuakse vahel harva mimmit vaatama, aeg on lühike, pikk on tee. Ema puhkab ammugi kalmuaias, pikk ja raske haigus viis mu mehe mu kõrvalt. Ja nõnda ma toast tuppa kõnnin ning koeraga tulevikuplaane pean. Paar pikemat põdemist on mind veennud, et haigetanud olek ning koeraga jalutamine ei sobi kuidagi kokku. Niisiis eluraamatus tuleb uus lehekülg keerata. Linnaga, kust on pärit minu esimesed lapsemälestused, minu kooli- ja elulinnaga ei seo mind enam kuigi palju. Ega tea, kas kunagi, kui veel pealinna satun, kusagilt öömajagi leian, sõprutuavaid on väheks jäänud. Millest alustada? Korterite Tallinn. Õismäe. müümisest räägitakse hirmu- ja õuduslugusid, umbes nõnda, et enne, kui märkad, oled ilma nii kodust kui kõigest muustki. Niisiis tuleb otsida usaldusväärne maakler, kes peab leidma usaldusväärse ostja. Sellest ma alustasin. Ega huviline ole veel ostja. Oli aegu, mil mu kodu muutus nagu läbikäiguhooviks. Tuli kena pere, noorpaar ja äiapapa. Pool tundi, tund Isa, mida sa seal rõdul teed? Uurin ehituskonstruktsioone ja ehituskvaliteeti. Tuli teine pere tikkkontsadel kaunitar ning jämeda kuldketi ja vägeva klotseriga kaaslane. Too ei lausunud sõnagi, kaunitar vaatas aknast maastikke. Kui tahtsin talle näidata seinakappe ja panipaiku tutvustada, ütles neidis, et see kõik ei huvita, sest kõik lüüakse ju paneelideni paljaks. Ei ole ju minu asi, aga... Meelde tuli, kuidas kadunud abikaasa tol raskel ajal materjali hankis, kappe välja mõtles ja tegi, ikka, et oleksid otstarbekad ja ilusad. Ei saanud me kaubale ja see oli minu süü. Oli teisigi, kes natuke nõutuks tegid. Näiteks nood daamid, kes imestasid, kui väikesed on aknad, kui pimedad on toad, kui veider projekt. Mõtlesin, kas nad siis tõesti ei teadnud, et tavaline 9-korruseline maja ei ole klaaspalee. Nõnda neid külalisi käis. Küllap olen sandi iseloomuga, meeldivaid elamusi nood kohtumised ei pakkunud. Kevadest sai sügis, lõpuks tulid aga tõelised huvilised, inimesed, kes vaatasid pakutavat kui oma tulevast kodu ning oskasid mulle öelda häid sõnu, et ma ei muretseks, mu senine kodu läheb headesse kätesse. Aitäh! Kuigi mis see enam minu asi on Ja siis tuleb lõputöö mida võa, mida jäa. Ühetoaline väikese köögiga korter on midagi hoopis muud kui kolmetoaline avara köögi ja suure lodžaga eluruum. Raamatud millal neid nii palju on kogunenud? Loomingud aasta on nii lõputult kaugel. Ja sellest ajast on nad kappidesse ladestunud. Avastuste ja uuesti lugemiste, üllatuste ja taaskohtumiste päevad. Kusagil päris lae all on Kreutzwaldi teosed. Mäletan, kui õnnetu ma olin, sest Lauluisa ja Koidula kirjavahetuse kogumik jäi ostmata. Vist rahapuudusel. Ja ometi, mis nad siis maksid!?! Kopikaid, mõni napilt üle rubla. Aga raha oli alati just nõnda palju, et ots otsaga kokku tulime, ei rohkem. Nüüd tavatsetakse rääkida, et poest osta ju midagi ei olnud, eks seepärast kodudesse need suured raamatulaamad tekkisidki. Ei usu. Pigem oli asi hoopis muus raamat, kirjandus oli inimestele tähtis, ta andis elule värvi, andis vajadusel hingetuge, aitas muiata asjade üle, mis närvi väga mustaks ajasid. Kes sorib minu raamatutes, kus olen viibind naerdes, nues, meenuvad Marie Underi värsiread. Olgu tuhandeks tänatud Eesti Hoiuraamatukogu töötajad! Loodan südamest, et teosed, mis minule on rõõmu teinud, pakuvad lugemiselamust veel paljudele kaua-kaua. Hoiuraamatukogu kenade inimeste abiga sain riiulid tühjemaks. Need köited, millest lahkuda ei raatsi, nendega jätkan ühist elu oma uues kodus. Aga too anekdootlik Võidab see, kellel on surres rohkem asju tuleb meelde kõiki neid potsikuid-nätsikuid, hilpe ja värke vaadates, mis aastate jooksul on kogunenud. Mõnda näed kui uut ja ootamatut, teine meenutab ilusaid päevi kaugetest aegadest. Kusagilt pudeneb välja lapsekäega kirjutatud õnnesoovikaardike, teisalt jääb pihku ammu manalamaal oleva tädi jõulutervitus. See, mis maha jääb, on rohkem kui 65,7 m2 elamispinda. On hingedeaeg. Kas nemad, need teiselt poolt tulijad, mind ka sealt Emajõe äärest leida oskavad? Kui ma seal uue kodu aknal küünla süütan, keda see kutsub, kellele teed näitab? Ei tea. Neid asju, mida ei tea, on palju rohkem, kui esialgu mõeldagi oskasin. On päris argiseidki. Ei tea, kust pakkimiseks kaste saab, ei tea, mida koidesse sünnib panna. Ei tea, mida uues elus üldse vaja läheb. Kas seda uut elugi vaja on, küsin endalt vahel. Aga selle rumala mõe tõrjun kohe kaugele. Ei ole mu ülikoolilinn Tartu selline paik, kus uut elu ei saaks alustada. Ainult et kuidas tolle küljealuse, paar tooli ja raamaturiiulid sinna sõidutada, seda ma veel ei tea. Seda, mida ma veel ei tea, on väga palju. Kahjuks. Või õnneks IMBI JELETSKY Tartu. Annelinn. Kui puuvillatööstus kannatas tooraine puuduse all, mida põhjustas impordi katkemine, kogunesid linaekspordi sulu tõu võrdlemisi suured linakiuvarud. Sõja ajal töötasid kõik Eesti linavabrikud maksimaalkoormusega. Narva linamanufaktuuris toodeti lisaks džuudist proviandikoidele sõjaväele presentriiet. Tänu veejõule suurenes Narva linamanufaktuuri osatähtsus Venemaa lina- ja džuuditööstuses. Linatööstus ületas sel ajal Eestis tööliste arvult esmakordselt kalevitööstuse, olles ühtlasi kõrgem kui kunagi varem või hiljem (ca neli tuhat). Kalevivabrikud hakkasid peenemate kangaste asemel tootma lihtsat mundrikalevit. Kui enne sõda olid siinsed eevõed kasutanud imporditud peenvilla, siis sõja ajal läksid käiku ka jämedamad villasordid. See oli tingitud nii uuest toodanguprofiilist kui ka villa sisseveo langusest. Sõja-aastail täitis Narva kalevivabrik pea eranditult riiklikku tellimust mundrikalevile. Nagu ka paljudel teistel eevõtetel, nappis toorainet ja kütust ning seetõu ei suudetud tähtaegadest kinni pidada. Et eevõe osanike hulgas oli olnud sakslasi (sõja puhkedes olid nad sunnitud oma osatähed ära müüma), käsitlesid keskvõimu esindajad tellimuste tähtajaks mietäitmist kui poolehoiu avaldust sakslastele ning ähvardasid kalevivabriku aasta juulis koguni sekvesteerida aasta veebruaris lülitati Narva kalevivabrik riigikaitseks töötavate eevõtete nimekirja ja sõjaministeerium võis vabriku tootmistegevuse oma kontrolli alla. Sõjalisi tellimusi täitis samuti nahatööstus aasta alguses asutas Tõrva vildimeister Fr. Hoppe Tartusse sõjaotstarbeks ligi 200 töötajaga eevõe. Nagu paljudele teistele tööstuseevõtetele, andis sõda hoobi ka sellele tööstusharule aasta sügisel evakueeriti sakslaste dessandi kartusel Saaremaa suurima tööandja Wildenbergi nahavabriku seadmed Sise-Venemaale ja vabrikuhoone lasti õhku demonteeriti ja evakueeriti Venemaa sisekubermangudesse ka Pärnus asunud naha- ja tekstiilivabrikute seadmed. Grünwaldi ja teiste nahavabrikute tegevus soikus või lõppes üldse, sest toornahkade sissevedu välismaalt katkes ning kodumaised toornahad võeti sundkorras sõjaväele. Mitmete nahavabrikute seadmed hävisid või rekvireeriti aastal pärast seda, kui sakslased olid vallutanud Läti, tõusis tõsiselt päevakorrale Sindi vabriku evakueerimine, sobivaks asukohaks peeti Moskvat. Ühtlasi oleks evakueeritud ka kõik töölised aasta teisel poolel, kui sakslased ähvardasid tungida Eesti läänerannikule, demonteeriti suur osa Sindi kalevivabriku kudumis- ja ketrusmasinaist ning viidi Moskva lähistel asuvasse tekstiilivabrikusse aastal demonteeriti osa Kärdla kalevivabriku ketrus- ja kudumistelgi, sest kardeti sakslaste dessanti Hiiumaale, ning saadeti need Sise-Venemaale aasta augustis töötas vabrikus vaid 150 töölist aastal evakueeriti samuti Hiiumaale Kõrgessaare mõisa rajatud kunstsiidivabriku La Viscosa seadmed Moskva tööstusrajooni ja rakendati tselluloosist saadava lõhkeaine tootmiseks. Nii jäigi Eestimaa kubermangus see tootmisharu välja arendamata. Kehakattetööstusest kergetööstuseks Lõpeb Vabadussõda Ülemaailmne majanduskriis jõuab Eestisse Vene aeg Eestis: tööstus natsionaliseeritakse Saksa aeg Eestis: tööstus jääb natsionaliseerituks Rahvamajandusnõukogu aeg (kuni 1965) Streik Kreenholmis Eesti aja alguses Eesti iseseisvudes langes ära suur ja põhjatu Vene turg, vormirõivastuse ja sitsi turg, mille taastumist küll loodeti, kuid need lootused ei täitunud. Rohkem kui miljonimehelise Vene armee pidev vajadus mundrite, tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekoide järele oli taganud Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstustoodangule kindla n-ö väljundi.

6 6 Samal moel langes ka Eesti taasiseseisvudes ära suur ja põhjatu Nõukogude Liidu turg, mis oli võimeline neelama välkkiirelt kogu toodangu, oleks vaid toorainet ja jõutaks valmistada ja aastatel moodustasid põllumajandustooted Eesti ekspordist peaaegu poole ja tööstuskaupade osa oli ca 40 %. Suurim rühm olid tekstiilitooted (puuvillased lõngad ja kangad), mis moodustasid % tööstustoodangu ekspordist. Majanduskriisi ajal lükkas tselluloos tekstiilitooted esimeselt kohalt teisele aastal läks eksporekstiilist neljandik Saksamaale ja tubli viiendik Rootsi. Eesti Pank laenas ehedat raha Tuues aga veel ühe paralleeli taasiseseisvumisjärgse ajaga, selgub, et krediidipoliitika alal oli situatsioon otse vastupidine. Eesti Panga ametlike andmete kohaselt laenati aastatel eelkõige suurtööstusele, seejärel kaubandusele ja pankadele aasta lõpuks oli tööstusele läinud 46 %, kaubandusele ja pangandusele 36 % ning põllumajandusele 5,3 % laenudest, kusjuures samal ajal toimus maal üks Euroopa radikaalsemaid agraarreforme. Eesti Pangalt kõige rohkem laenu saanud eevõed seisuga ja olid: esimesel-teisel kohal Balti Puuvillavabrik ja Sindi Kalevivabriku Ühisus, Kreenholmi Puuvillavabrikute Valitsus kaheksandal ja A/S Union 13. kohal, sedastab ajaloolane Jaak Valge. Igatahes polnud võimalik sama tendentsi täheldada taasiseseisvumisjärgsel perioodil, mil tekstiilieevõed vaevlesid pidevas ja kroonilises käibevahendite puuduses, laenu oli võimalik saada vaid lühiajaliselt ja ülikõrge intressimääraga, mis sobis rohkem maaletoojatele-vahendajatele. Iseseisvuse algul tekkis toodangu turustamisega raskusi paljudel eevõtetel, mie ainult suurlaenajatel Sitsivabrikul, Sindi kalevivabrikul ja Kreenholmil. Jaak Valge sõnul on põhjust vaadata laenu saanud eevõtete juhtide ja omanike ringi. Pärast poliitilisi vapustusi olid tsaaririigile ja Vene suureevõtjatele kuulunud endised suurtehased jäänud osalt juhtide ja omaniketa. Hoolimata sisseseade osalisest äraveost ja rüüstamisest kujutasid nad endast tohutut väärtust ning olid ahvatluseks Eesti ärimeestele ja poliitikutele. Eesti Panga nõukogu esimese koosseisu liikmed olid kõik aktiivsed ärimehed ja ühtlasi olid nende eevõed Eesti Panga peamised võlgnikud. Kõik suuremaid laene saanud eevõed olid kuidagi Eesti Panga tegelaste või tipp-poliitikutega seotud. Eesti Pank jagas Venemaa kulda. Balti Puuvillavabriku viiest direktorist koosnenud juhatus asus kuni aastani Petrogradis. 17. veebruaril 1921 registreeriti a/s-i Balti Puuvillavabrik põhikiri uuesti ning juhatus pidi asuma Tallinna. Tehase peadirektor oli alates aastast Isak Citron. Peaomanikud olid Isak Citron ja tehase kommertsdirektor Konstantin Karl Wachmann, üks juhtiv osanik ka Eesti Panga nõukogu liige, a/s-i Silva direktor Eduard Kuusik. Citron, Wachmann ja Kuusik olid äripartnerid ka Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pangas aastal sõlmisid Balti Puuvillavabrik ja Sindi Kalevivabrik koostööleppe, hiljem moodustati koos Kreenholmi Puuvillavabrikute Valitsusega sündikaat. Konstantin Wachmann oli ka Sindi Kalevivabriku juhatuse liige ja koos Citroniga üks omanikke. Eevõte suutis uutes turutingimustes ümber orienteeruda, saavutades juba aastaks sõjaeelse tootmistaseme. Omanike ring Balti Puuvillavabrikuga kaus suuresti. Tähelepanuväärne on, et aastal oli Sindi Kalevivabriku peadirektori kohta pakutud Konstantin Pätsile. Enne maailmasõda oli Kreenholmi toodangu turustamise keskuseks Moskva, direktoriteks jäid endiselt A. Knoop ja M. Knoop aastate alguses kaus omanike ring osalt Balti Puuvillavabriku omanikega, kuid välistatud ei ole Jaak Valge sõnul ka Scheeli grupi ja Laidoneri osalus. Igatahes oli Laidoner üks omanikke aastal aastate teisel poolel oli eevõte suutnud uued turud leida, eksportides % oma toodangust Skandinaaviamaadesse, Saksamaale, Poolasse, Leetu, Läi ja Soome. A/s Unioni nimetab Jaak Valge ilmselt Eesti kõige ohtlikumaks pankade uputajaks aastal asutatud nahavabrik Union orienteerus põhiliselt idaturule ja pidas vastu iseseisvusaja lõpuni, ehkki jõudis vee alla tõmmata Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Panga ning kriisiaastail Diskonto Panga ja Kommertspanga. Asutajad olid ilmselt variisikud, üheks direktoriks aga oli Isak Citron. (Järgneb.) Tallinna eakatele tasuta 65-aastased ja vanemad inimesed saavad Tallinna postkontoritest transpordi ühiskaardi tasuta, samuti pole neil seal vaja maksta kaardi isikustamise eest. Alla 65-aastased peavad kaarti postkontorist ostes tasuma kaardi eest kaks eurot ja kaardi isikustamise eest veel ühe euro lisaks. Üle 65 aasta vanad isikud saavad tasuta kaardi koos isikustamisega üksnes Tallinna postkontoritest (välja arvatud lennujaama postkontor) ja kind- Taimed jalahoolduses Kui jalad väsivad, higistavad, on turses, leiab abi taimemaailmast. Lõõgastavalt ja jahutavalt mõjuvad taimevannid. Näiteks hiina tee vann. Lihtne on teha vanni kord päevas jaheda veega, millesse on lisatud väheke meresoola. Higistavatele jalgadele sobivad taimed on kummel, salvei, iisop, liivatee. Tugevasti higistavatele jalgadele proovi kasutada tammekoort. Selleks keeda peotäit tammekoori tasasel tulel veerand tundi ja lisa keedus vannivee. Leota jalgu umbes veerand tundi. Väsinud jalgadele sobivad igapäevased jalavannid männikasvudega. Ühe liitri vee kohta läheb vaja kaks supilusikatäit männikasve ja supilusikatäis söögiäädikat. Männikasvud vala üle kuuma veega ning lase pool tundi seista. Lisa jalavanniks vajalik kogus ve ja äädikas. Vanni kestus veerand tundi. Liiguta jalgu ja mudi ligunenud taimekasvude peal. Ka kummeliõied ja põldosi sobivad. Hõõrdunud kohale seo mõneks ajaks sibulaviil, küüslauguküüs või tomatiratas. Toiduretsepte Kaks head pirukat Suitsukalapirukas Põhjaks 125 g võid, 125 g kohupiima, 1 klaas jahu, soola, küpsetuspulbrit. Täidiseks 300 g kuumsuitsulõhet (sobib müügil olevailt lõheribidelt nokitsetu), 3 hakitud keedumuna, 1 Pisinõuannet Kõrvetada saanud kohale määri võimaluse korral banaanipüreed, see jahutab ja rahustab kipitavat nahka. Pinnu saab näpust välja kleeplindi abil. Kui kleeplint ei aita, sega soodast ja veest paks pasta ja määri pinnule. Plaasterda paariks tunniks kinni. Siis peaks pind eemalduma koos plaastri ja soodaga. Kui ka sellest abi ei olnud, määri pinnule veidi PVA-liimi. Lase lasti tuleb postkontorisse kaasa võa isikut tõendav dokument. Teistes müügipunktides väljastatakse kaart neile teistega võrdsetel alustel, see tähendab nimetatud tasu eest. Juba praegu ühistransporti tasuta kasutavad üle 65 aasta vanad inimesed ei ole kohustatud oma sõitu ühiskaardiga valideerima, kuid transpordiamet loodab, et nad ühistranspordi kasutamise statistika ja selle abil liinivõrgu ja sõidugraafikute parendamise huvides Kuivad lõhenenud kannad määri õhtul sooja toiduõliga paksult kokku, hoia vähemalt veerand tundi. Eemalda liigne õli rätikuga ja kreemita jalad. Ööseks tõmba sokid jalga. Väga hästi aitab soe vann nisukliidega. Hoia jalgu veerand tundi kausis, seejärel loputa ja kuivata hoolikalt. pakk kohvikoort, 200 g riivjuustu, pipart, vajadusel soola, soovi korral ka paprikapulbrit või hakitud paprikat. Sega põhjaks ee nähtud ained, küpseta mõni minut. Kata täidisega ja küpseta keskmisel kuumusel umbes 20 min. Magus porgandipirukas 1 kg pärmi-lehainast, 1 kg keedetud porgandeid, 3 muna, sel kuivada. Nühi kuivanud liim koos pinnuga maha. Algava nohu vastu tilguta pluusi rinnaesisele mõned tilgad teepuuõli (müügil apteegis). Ööseks võib mõne tilga ka padjale panna. Õlil on pisikuid hävitav toime. Longu vajunud roosid keera ajalehepaberisse, pane vaasi ja vala vaasi ca 10 cm keeva ve. Hoia mõni minut. Võta lilled vaasist, lõika haudunud osa ära ja pane nad seejärel toatemperatuuril vee. Longuvajunud roosi üleni seda siiski teevad. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima sõnul saavad pensionärid ühiskaardi esitamisel Euroapteegi apteekides soodustusi kõigilt apteegikaupadelt, välja arvatud soodusretseptiravimid. Soodustuse määr on 52 eurot aastas ühele soodustuse saajale. Täpsustus: praeguste plaanide järgi jaguneb 52 euro suurune soodustus terve aasta peale. Et järgmisest aastast on kõikidele tallinlastele ühistransport tasuta, siis ei maksa jäa ühiskaardi soetamist aastalõpu saginasse. Jalaseene puhul proovi juua kõrvenõgeseteed, kümme päeva järjest klaas päevas ja kindlasti söögi vaheaegadel. Katseta piparmündikompressiga. Selleks peenesta taimelehed ja lisa veidi sooja ve. Hoia saadud putru haigel kohal veerand tundi. Pärast kompressi eemaldamist lase nahal korralikult õhu käes kuivada. Ka saialillesalv on hea jalaseene vastu. Peenesta paar peotäit värskeid õisi. Kuumuta searasva ja puista sellesse õiepuru. Lase korraks keema tõusta, sega, võta po tulelt ja jäta ööpäevaks seisma. Järgmisel päeval soojenda segu, kurna. Vala purki, hoia külmkapis. Vanarahvas käis suvehommikul paljajalu kastesel õuemurul teadmisega, et nii saab jalatallad pehmeks ja valgeks. Kriimu korral leiti üles raudrohi või teeleht ja peatati taimelehe abil verejooks. Vereurmarohu varrest imbuv kollane kibe mahl aitas konnasilmade ja soolatüügaste kaotamisel. Selleks tuli neid siiski terve suve selle mahlaga töödelda. Ja seda iga päev. Varemerohu suur kare leht oli abiks verevalumi tagajärjel tekkivate sinikate kaotamisel. JUTA MÖLDER 100 g sulavõid, peotäis mannat, suhkrut, soola. Jaota 1 kg pärmi-lehainast kaheks võrdseks osaks üks pool põhjaks, teine kaeks. Riivi poolpehmeks keedetud porgand, sega vahustatud munade ja teiste ainetega. Määri pirukas pealt munaga ja küpseta keskmise kuumusega ahjus. külma vee uputada on lillele hoopis kahjulik. Nii tavalised kui ka kobarnelgid püsivad kaua, kui lillevee lisada veidi Sprite i. Tulbid püsivad kauem, kui tulbivarrest kohe õie alt nõelaga läbi torgata. Hea lilleväetise saad veest, milles on eelnevalt 24 tundi leotatud banaanikoori. Banaanikoorega hõõrumine annab ka toataimede lehtedele ilusa läike. Samuti võib banaanikoorega läikima lüüa kingad.

7 7 ETV Vigalas huvitutakse tuulest E Terevisioon Holby City haigla Terevisioon Nüüd oleme märksa kõrgema elektrihinna tulekul probleemi ees: kellelt osta elektrit? Ega siin valikuid eriti olegi. Vahendajad on ootel, vaheltkasu lõikajaid jätkub. Eesti pole elektrituru avamiseks valmis. Raadiost kostab, et Norras suurte vihmade tõu hüdroelektrijaamad muudkui toodavad odavat elektrienergiat, aga meil Eestis pole Põhjamaadega korralikku kaabliühendust. Samas teame, et hüdroenergia ja tuuleenergia on taastuvad keskkonnasõbralikud energialiigid, mis tagavad inimestele tervislikuma elu. Samas teame, et loodusvarade arutu laristamine toob reostunud ja mürgitatud keskkonna. Tuulepotentsiaali on riiklikul tasemel ja ka koduses majapidamises ilmselt alahinnatud. Vigalas, tuultele avatud hajaasustusega keskkonnas peaks mõtlema tuuleenergeetikale; eelmisel aastal volikogus olukorda teadvustati, mõtet toetati ja jõuti seisukohale, et selle küsimuse peaks päevakorda võtma. Rein Läekivi Avaste külast on omapoolset initsiatiivi näidanud. Peaksime ära kasutama Läänemere tuulevaru (isegi ülejäävast veest saaks elektrolüüsida vesinikku). Energia tootmise huvides tuleks huvilistele tagada võimalus toota elektrienergiat tuuleturbiinist või päikesepaneelist. Praegune süsteem eelistab suurtootjat. Oma koht energeetikas on biokütustel, see elavdaks kohalikku majandust. Niikaua, kui maal on veel inimesi, peame mõtlema loodussõbralike lahenduste peale. Vigalas remonditava kutsekooli ühiselamu katusele on paigaldatud päikesepaneelid, töökoda on üle läinud maaküele, paljudel majadel on õhk-õhk-tüüpi soojuspumbad. Kergküeõliseadmed on end soojaallikana ammendanud. On viimane aeg laiendada tuuleenergia kasutamist elektri tootmisel. Muidugi on tuuleturbiini ostmine ja paigaldamine kallis. Kohalik huviliste rühm, kui külavanemate kohta nii võib öelda, käis tutvumas Virtsu tuulepargiga ja kohtus AS Roheline Nõukogu esimehe Andres Sõnajalaga, et saada teavet uute tuulegeneraatorite kohta. Kohapeal nägime, kuidas töötavad tänapäevased turbiinid (vaikselt, puudub reduktori müra, torni allosas on kuulda trafo ja ventilaatori surinat, õhus on õrnalt tiivikute suhinat). Tiivikud pöörlevad küllaltki aeglaselt ega tohiks põhjustada ohtu rändlindudele. Mast ju mingi varju jätab, samuti ka tiibade liikumine. Virtsu alevikus mõnesaja meetri kaugusel nn vanadest tuulikutest ei olnud kuulda segavaid hääli. Omalt poolt võin lisada, et põllul suure võimsusega traktorit-kombaini tööd tegemas Paetisme Eevaatust! Elektriturg avaneb! Armastus on lõks, kuhu satuvad valvsuse kaotanud inimesed. Kui kõik abieluinimesed armastaksid teistpoolt nii nagu iseennast, läheneks lahutusprotsent nullile. Arstid nõuavad patsiendilt visiiditasu 5 eurot. Aga kui arst läheb patsiendi juurde koju, kas siis maksab tema haigele Tuulepargiga tutvusid (vasakult) Jaan Kuusik, Rein Lättekivi ja Arne Maiste. kuuled, haaraks või kõrvaklappide järele. Hoopis rohkem risustavad loodust kõrgepingeliinid. Ajaloost teame, kui palju oli saartel ning läänerannikul sajand tagasi tuuleveskeid. Tihti seistakse uutele algatustele lihtsalt vastu. Kui praegu on Eestis tuulegeneraatoreid 125 ringis, siis energiavajaduse kataksime umbes 300 kaasaegse tuuleturbiiniga. Virtsu viis vajadus tutvuda tegeliku olukorraga, et saada mõeid selleks, kas Vigalas on eeldusi piirkonna paremaks varustamiseks taastuvenergiaga. Lõppseisukoha tuuleenergia kasutamiseks annavad uuringud. Lõpetuseks võib lisada pildi sellest, kuidas suvel olid Virtsu tuulepargi päevadel tuulikute juures uudistajatest järjekorrad. Huvi oli väga suur. Kutsun mõtlema taastuvenergeetika ja puhtama elukeskkonna peale! Esimene ehmatus Vaata seda talveussi Aina mängib vingerpussi Sügisel tõi hoiatuse Puistas korraks alla lume Et nii jää- kui lumetõrje Ärkaks suveunest Ärgu lootkugi, et talv Tänavu ei tule Talvetõrje koguni Ei saand und veel silmist JAAN VISKA visiiditasu? Kas perearsti vastuvõtule peab minema koos perega? Miks sumomaadlejad maadlevad mähkmetes? Kas kaapekakk kuulub kulliliste seltsi? JÜRI PAET Aimu polnud ollagi Ei jääst, ei puisteliivast Kas nüüd vastav ametkond Kui sipelgate pesa Või siis õndsalt lootmas on Ehk ei tule lisa Kindlalt teada, igavesti Ei või talv ju kesta Kevadel ehk ikka vist Me juurest tõmbab lesta VELLO PAE Maahommik Iga pink räägib loo ENSV Pehmed ja karvased Jamie Oliveri 30 minuti road Minu pere Hercule Poirot Holby City haigla AK Õnne Südameasi AK Ringvaade Osoon Meie inimesed AK. Ilm. Sport Välisilm Välisilm esitleb: Reitinguagentuuride võim Pehmed ja karvased Südameasi Ringvaade ERR uudised. T Terevisioon Holby City haigla Terevisioon Prillitoos Puutepunkt Meie inimesed Tartu Osoon Välisilm Välisilm esitleb: Reitinguagentuuride võim Holby City haigla AK Õnne Südameasi AK Ringvaade Vabariigi kodanikud AK. Ilm. Sport OP! Vaalasaarte Maria ENSV Südameasi Ringvaade ERR uudised. K Terevisioon Holby City haigla Terevisioon OP! Ajavaod Riigikogu infotund Vabariigi kodanikud Kodutänav Holby City haigla AK Õnne Südameasi AK Ringvaade Pealtnägija AK. Ilm. Sport Foorum Eesti lood Riigimehed Südameasi Ringvaade Riigikogu infotund ERR uudised. N Terevisioon Holby City haigla Terevisioon Pealtnägija Eesti lood Ilus maa Foorum : Mõistus ja tunded Tähelaev: Helve Särgava Holby City haigla AK Õnne Südameasi AK Ringvaade Kahekõne AK. Ilm. Sport Kapital MI Lang Lang. Täiuslikkuse kunst Südameasi Ringvaade ERR uudised. R Terevisioon Holby City haigla Terevisioon MI Lang Lang. Täiuslikkuse kunst Ajalik ja ajatu Iga pink räägib loo Kapital Karude viimased kantsid Reisile minuga Holby City haigla AK Õnne Südameasi AK Ringvaade : Eesti mäng Euroopa eri Perepidu AK. Ilm. Sport Kaadris: Georgica Mf Georgica Pealtnägija Südameasi Ringvaade ERR uudised. L Animafilmid Buratino tegutseb jälle Puutepunkt Mõistlik või mõttetu Maahommik Õnne Pealtnägija Perepidu Jüri Üdi klubi Kahekõne Minuscule AegRuum. Orbiit Maa erakordne teekond Kiirabihaigla Riigimehed Vaalasaarte Maria Tänavaristlejad AK Karude viimased kantsid Reisile minuga ETV kuld: Estraad Õnne AK. Ilm. Sport Võimu kants Midsomeri mõrvad Tähelaev: Helve Särgava Kiirabihaigla ERR uudised. P Animafilmid Lastetuba Prillitoos Tähelaev: Liisa Pakosta Tänavaristlejad Jamie Oliveri 30 minuti road Karude viimased kantsid Mõistlik või mõttetu Minu pere Ilus maa Reisile minuga Meie inimesed Ajalik ja ajatu Puutepunkt Võimu kants Midsomeri mõrvad AK Ajavaod Laulukarussell Pehmed ja karvased ENSV AK: Nädal. Ilm. Sport Harju 1 50: Asko Künnap Inspektor Banks Kodutänav Ajalik ja ajatu ERR uudised. Päevatee Vikerraadios laupäeviti kell detsembril Reumafoorumil Töövõimeline Eesti? kõneldi luu- ja liigesehaigustest ja sellest, kuidas hinnata nende mõju majandusele. Taastusarstid arutlesid, kuidas säilitada töövõimet. Reumatoloog ja patsient räägivad elust valuga. Reumafoorumi moderaator dr Marika Tammaru teeb sellest kõigest ülevaate. Kreeka inimestest, nende elust ja tegevusest ning sealsete eakate inimeste probleemidest räägib Kreekas elanud ja õppinud Katrin Jüriso. Oma õpetajat Voldemar Pansot meenutavad näitlejad Helene Vannari, Lembit Ulfsak ja Tõnu Tepandi. Tutvustame ku. Saatejuht Ülle Karu. PAREMALE: 1. Maailmakirjanduse tuntuim näidend. 4. Küla Keila jõe keskjooksul. 7. Rämpstoit. 9. Umbrohi. 10. Hea tuju väljendus. 11. Meteoriidijärv Saaremaal. 13. Kreeka päikesejumal. 14. Algeline arvelaud. 15. Küla Kohila vallas. 17. Mängufilmi Seenelkäik lavastaja. 19. Tallinna kiirabi peaarst. 20. Talu O. Lutsu loomingus. 22. Kreeka täht. 23. Ülbus, häbematus. 24. Käendaja. 25. Väljapeetult (muus). ALLA: 1. Inglismaal elav Eesti naislaulja. 2. Suur turg. 3. Helilooja ja orelikunstnik ( ). 4. Menukirjanik, Süvahavva autor. 5. Pärilikkustegur. 6. Senises olekus püsimine. 7. Eesti aasta lind Muret valmistavas olukorras. 11. Karusloom (käändes). 12. Päevalehe ajakirjanik. 15. Hollandi meresõitja, Austraalia avastaja R. Sarneti vändatud mängufilm Õhin, hoog. 18. T. Õnnepalu romaan. 21. Maritsa lisajõgi. 22. Kolledžilinn Inglismaal. Koostanud ALDO RANDOJA 22. novembril ilmunud ristsõnade lahendus PAREMALE: 1. Raivo Kelomees. 7. Raivo Vokk. 9. Maal. 10. Kent. 11. Edela Pavese. 14. Abaluu. 15. Juveel. 17. Otepää. 18. Nauru. 19. Sõru. 21. Akus. 22. Emeeritus. 23. Urmas Saaliste. ALLA: 1. Raimo Pajusalu. 2. Vaal. 3. Kevade. 4. Levila. 5. Mikk. 6. Suitsupääsuke. 7. Raivo Vare. 8. Keelepeks. 11. Essen. 12. Abitu. 16. Lateks. 17. Orgita. 20. Umea. 21. Audi.

8 Kanal 2 E Punased roosid Animafilmid Reporter Roosa teemant Keelatud vili Kodus ja võõrsil Tähed jääl Doktor Oz Komissar Rex Punased roosid Keelatud vili Roosa teemant Kodus ja võõrsil Reporter Ärapanija Saladused Meeleheitel koduperenaised Kaks ja pool meest Pan Am Knight Rider Miljonäri salamissioon Romet ja Julia Reporter Ärapanija Unelmate hotell Lõuna-Aafrika. T Punased roosid Animafilmid Reporter Roosa teemant Keelatud vili Kodus ja võõrsil Saladused Ärapanija Kuldvillak Doktor Oz Komissar Rex Punased roosid Keelatud vili Roosa teemant Kodus ja võõrsil Reporter Krimi Alcatraz Süvahavva kaadri taga Mf Kättemaksu piir Merepatrull Mf Reeglid muutuvad Reporter Kaks ja pool meest Utta Danella Õnneliku kirjaniku suvi. K Punased roosid Animafilmid Reporter Roosa teemant Keelatud vili Kodus ja võõrsil Süvahavva kaadri taga Kelgukoerad Doktor Oz Komissar Rex Punased roosid Keelatud vili Roosa teemant Kodus ja võõrsil Reporter Suur lotokolmapäev Meie aasta Siberis Pilvede all Vahelevõtja Hea naine Mentalist Alcatraz Krimi Rooli võim Reporter Mf Kättemaksu piir Galileo. N Punased roosid Animafilmid Reporter Roosa teemant Keelatud vili Kodus ja võõrsil Pilvede all Suur lotokolmapäev Doktor Oz Komissar Rex Punased roosid Keelatud vili Roosa teemant Kodus ja võõrsil Reporter Teadmata kadunud: Maris Järv Kodutunne Vürtsiheeringas Mf Kolledž Mf Elusalt või surnult Hea naine Hooaeg Reporter Kodusaade Kokasaade Lusikas Saladused. R Punased roosid Animafilmid Reporter Roosa teemant Keelatud vili Kodus ja võõrsil Kodutunne Meie aasta Siberis Teadmata kadunud: Maris Järv Doktor Oz Komissar Rex Punased roosid Keelatud vili Roosa teemant Kodus ja võõrsil Reporter Kuldvillak Galileo Kelgukoerad Unustamatu Mf Avameri Mf Sodiaagimõrvar Reporter Vürtsiheeringas Teadmata kadunud: Maris Järv Süvahavva kaadri taga. L Miljonäri salamissioon Reporter Animafilmid Kodusaade Kokasaade Lusikas Hooaeg Rooli võim Subboteja Mf Kesklava Aiadetektiivid Eastwick Lilly Schönauer Kus algab armastus Reporter Saare sosinad Animafilm Mf Jersey tüdruk Mf Siid Mf Kolledž Mf Avameri Reporter Saare sosinad. P Rooli võim Lilly Schönauer Kus algab armastus Animafilm Karvakerad Galileo Kodutunne Kuldvillak Meie aasta Siberis Kelgukoerad Saare sosinad Pilvede all Unelmate hotell Hiina Utta Danella Teine Eva Reporter Romet ja Julia Guinness World Records pööraseimad rekordid Mf Ma olen legend Mf Tänavavõitleja Mf Jersey tüdruk Aiadetektiivid Reporter Unustamatu Galileo. TV3 E Animafilmid Kaunis Lola Kirgede torm Vaprad ja ilusad Faktuaalne kaamera Top Shop Õhtusöök viiele Kõige naljakamad koduvideod Valgekrae Eesti otsib superstaari Vaprad ja ilusad Selline on elu! Kaunis Lola Kirgede torm Kõige naljakamad koduvideod Seitsmesed uudised Õhtusöök viiele Tättemaania CSI kriminalistid Mf Ajasõlm CSI Miami TV3play.ee uudised Vaga vesi Nukumaja Faktuaalne kaamera Seitsmesed uudised Tättemaania Õhtusöök viiele Seitsmesed uudised Selline on elu! T Animafilmid Kaunis Lola Kirgede torm Vaprad ja ilusad Elu keset linna Top Shop Õhtusöök viiele Kõige naljakamad koduvideod Valgekrae Tättemaania CSI kriminalistid Vaprad ja ilusad Selline on elu! Kaunis Lola Kirgede torm Kõige naljakamad koduvideod Seitsmesed uudised Õhtusöök viiele Kaua võib! Suletud uste taga Dr House Mf Tagaotsitav Õigluse nimel Seadusesilm Steven Seagal TV3play.ee uudised Kuldsuu Ted Kaua võib! 2.55 Kõige naljakamad koduvideod Seitsmesed uudised Suletud uste taga Õhtusöök viiele Seitsmesed uudised Selline on elu! K Animafilmid Kaunis Lola Kirgede torm Vaprad ja ilusad Kaua võib! Top Shop Õhtusöök viiele Kõige naljakamad koduvideod Valgekrae Suletud uste taga Dr House Vaprad ja ilusad Selline on elu! Kaunis Lola Kirgede torm Kõige naljakamad koduvideod Seitsmesed uudised Õhtusöök viiele Meisterkokk Kondid Faktuaalne kaamera Top Gear Üksus Peamine kahtlusalune TV3play.ee uudised Moodne perekond Faktuaalne kaamera Seitsmesed uudised Top Gear Kalamehejutud Õhtusöök viiele Seitsmesed uudised Selline on elu! N Animafilmid Kaunis Lola Kirgede torm Vaprad ja ilusad Mina, mu naine ja naabrimees Top Shop Õhtusöök viiele Kõige naljakamad koduvideod Valgekrae Kondid Meisterkokk Vaprad ja ilusad Selline on elu! Kaunis Lola Kirgede torm Kõige naljakamad koduvideod Seitsmesed uudised Õhtusöök viiele Võimalik vaid Venemaal Mf Soome marssal Selgeltnägijate tuleproov Kolmeraudne Dr House Euroopa pokkeriturnee TV3play.ee uudised Päästjad Kinominutid Võimalik vaid Venemaal Seitsmesed uudised Mf Soome marssal Õhtusöök viiele Seitsmesed uudised Selline on elu! R Animafilmid Kaunis Lola Kirgede torm Vaprad ja ilusad Võimalik vaid Venemaal Top Shop Õhtusöök viiele Kõige naljakamad koduvideod Grace i päästmine Mf Soome marssal Selgeltnägijate tuleproov Vaprad ja ilusad Selline on elu! Kaunis Lola Kirgede torm Kõige naljakamad koduvideod Seitsmesed uudised Õhtusöök viiele Mina, mu naine ja naabrimees Blondid veinimõisas Castle Mf Jackass: number kaks Mf Luukerevõti TV3play.ee uudised Mf Jackass: number kaks Mina, mu naine ja naabrimees Selline on elu! 5.15 Seitsmesed uudised. L Kirgede torm Animafilmid Glee Heimari kokaklubi Stiilipäevik Nurgakivi Naistesaade Castle Blondid veinimõisas Elu keset linna Dr House Mina, mu naine ja naabrimees Mf Kuues mees Sind otsides Seitsmesed uudised. Nädalalõpp Elu keset linna Mf Üksinda kodus Mf Austraalia TV3play.ee uudised Mf David Gale i elu Sind otsides Nurgakivi Seitsmesed uudised. Nädalalõpp. P Kirgede torm Animafilmid Glee Loodusetark Mf Elevandilood Rajalt maha Stop! Mf Üksinda kodus Mf Kolm musketäri Seitsmesed uudised. Nädalalõpp Faktuaalne kaamera Eesti otsib superstaari Mf Mesinädalad kahe naisega Politseipere TV3play.ee uudised Mf Jumala saladused Eesti otsib superstaari Seitsmesed uudised. Nädalalõpp Kirgede torm. Salme Aia 100 Salme Aia (neiuna Tamm) sündis Võrumaal Kasaritsas kauni Verijärve lähistel 2. detsembril aastal. Looduslikult köitev Kagu-Eesti on Salme noorusmaa, kus 20. sajandi 20 30ndatel aastatel toimus mitmekülgne kultuuritegevus. Oli arvukalt noori laulusõpru ja pillimehi, nende hulgas ka selliseid, kes teisi õpetasid ja juhendasid. Üks neist oli Salme tulevane abikaasa Osvald Aia. Säilinud vanad fotod toovad lähemale selle möödunud aja ja inimesed. Fotod kajastavad ka külateatri tegevust, kus Salmegi oli osaline. Koori juubelil aastal Kolepil. Esireas paremalt Ida Mõni aasta tagasi külastasin Salmet Gutves, Aksel Ermel, Salme Aia, Osvald Aia, Liiso Haga. tema Antsla kodus. Väärikas vanadaam nägi väga hea välja ja teda oli huvitav kuulata. ritsas ei unustatud neid aga kunagi. Nad olid Rääkisime paljudest asjadest, sealhulgas ka noo- alati aukülalisteks Kolepi laulukoori juubelirusaegsest teatritegemisest. Lisaks humoorikatele pidustustel aastal lahkus hoolitsev abikaasa Salme külalugudele ja klassikalistele draamalavastustele kõrvalt. Lesepõlves jäid Salmele toeks lapsed Jaan prooviti jõudu isegi operetiga. Sääl, imeilusas Heidelbergis oli lavalugu, ja Kristi. Muusika pole Aia suguvõsast kadunud. milles peaosalisteks Salme Tamm ja Valter Jakobson. Nad olid ühe küla noored, nende ko- Salme ja Osvaldi poja Jaani tütar Triin Maret on dud asusid teine teisel pool Verijärve. Verijärve klaverikunstnik. Tema abikaasa Indrek Laul on kaldapealsel Kirepi pargi serval oli Kirepi samuti klaverikunstnik ja lisaks ka klaverivabriku rahvamaja, kus käidi koos etenduste proove Estonia omanik. Pere elab New Yorgis. Kasvamas tegemas ja pidusid pidamas. Ühine kultuuri- on kaks poissi, Jakob ja Bruno. Pojapoeg Rein tegevus viiski kokku Salme Tamme ja Osvald Aia on surnud, temast jäi perre poeg Markus. Tütar eluteed. Lasval elades töötas Osvald kohalikus Kristil on kaks tütart, Margit ja Külli. Margitil on koolis muusikaõpetajana. Samal ajal oli ta ka poeg Allan ja Küllil Joosep. Salme on oma suure juubeli eel vanavanaemaks viiele poisile. Pindi kirikus organist. Õnne, elujõudu ja tervist auväärses eas sünni1949. aastast elasid Salme ja Osvald Antslas ja töötasid Antsla keskkoolis. Neil aastail ehi- päevalapsele ja head käekäiku tema järglastele! tati Antslasse ilus kodumaja. Kodukandis KasaÕIE LAANEKIVI Laupäeval, Jõulukontsert Tallinna Puuetega Inimeste Kojas (Endla 59). Puudega inimesi ja nende lähedasi palutakse traditsioonilisele jõulukontserdile teisipäeval, 4. detsembril kell 18. Avasõnad ütleb praost Jaan Tammsalu. Tasuta kontserdil esineb segakoor Noorus, dirigendid Maarja Helstein ja Markus Leppoja. Pakutakse kohvi, teed ja suupisteid. Müüa kuivi kütteklotse 1.90 eurot 40 l. Vedu tasuta. Tel Kunstisalong Allee ostab ja müüb vanemat kunsti. Näitused, oksjonid, konsultatsioonid. Aadress Tallinn, Pikk 34, sissekäik hoone küljelt pargi poolt. Avatud E R kl 10 18, L Tel , , 1. detsembril kell 14 Tallinnas Kaarli kirikus JÕULUKONTSERT. Esinevad Jüri Perekoor, ansambel Catena, ansambel Mati Duo. Sissepääs tasuta. Kontserdi korraldab Tallinna Vanavanemate Liit. Õnnesoovid 8 AUGUST PUUSTE 99 ÕIE KADAJA 85 ASTA TÕNISTE 75 MEELI SAAT 70 GRETE NAABER 70 Õnnitleb Pärnu Pensionäride Liit. AINO HAAN 85 Õnnitleb Jõhvi Pensionäride Ühendus. REIN OJASALU 85 TIIT URBLEPP 83 AILI MÄRJAMAA 75 Õnnitleb Kärdla linnavalitsus. Eesti Erametsa OÜ ostab metsakinnistuid. Tel , RUTH OBERSCHNEIDER 83 RAIMOND SILD 83 SALME ORLOVSKI 82 HILDA KADAJA 82 HELJU JAANIMÄE 82 UNO VÄRK 81 Õnnitleb Elva eakate klubi Hõbemänd. LILIAN TAMM VELLERAND 80 VALVE MIKKER 75 Õnnitleb Eesti Teatriliidu Seenioride Ühendus. GRETE NAABER 70 Oma suvelinnas Pärnus toimetavat autorit õnnitleb u talitus. Tervist, jätkuvat koostöövaimu ja veel palju päikestki! SUUR JÕULUMÜÜK Sokid ja trikotaaž kogu perele otse tootja laost reedel, 30. novembril kell 12 18, laupäeval, 1. detsembril kell 10 15, reedel, 7. detsembril kell 12 18, laupäeval, 8. detsembril kell Sokid ja põlvikud alates 0,20 paar aadressil Tallinn, Kopli 25 (endise Standardi hoone hoovis), trammid 1 ja 2, Angerja peatus. u 3 kuud 6 kuud 11 kuud tellimishinnad: (juulis leht ei ilmu) Swedbanki seeniorikaardiga säästate 5 %, kui tellite 6 või 11 kuuks (aastaks). Tellimusi vormistavad kõik postkontorid ja u toimetus tel , Riina. MANIVALD KÄÄRAMEES Head naabrit Luguselt, küla vanimat peremeest mälestavad Imbi ja Paavo peredega. Kaastunne lähedastele!

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud.

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud. The Baltic Guide ajalehe mitmekülgne igakuiselt vahelduv sisu hõlmab kultuurisündmusi, Soome lahe juhtiv turismialane ajaleht aastast 1993 Soomekeelne Ilmub igakuiselt, 12 korda aastas Tasuta Trükiarv

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

Armsad hingamispäevakooli liikmed!

Armsad hingamispäevakooli liikmed! Armsad hingamispäevakooli liikmed! Sellel kvartalil on tähelepanu keskmes Euro-Aasia divisjon, mis hõlmab 11 ajavööndit ja 13 riiki Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Sellesse divisjoni kuuluvad riigid on: Afganistan,

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

TALLINNA ARENGUKAVA

TALLINNA ARENGUKAVA TALLINNA ARENGUKAVA 2009 2027 1 2 TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS Tallinn 19. juuni 2008 nr 129 Tallinna arengukava 2009 2027 kinnitamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 7, 37 lõike

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92%

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92% Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee 06.11.2003 ÄP indeks 822,72-0,33% 822,72 06.11.2003 HEX indeks 6319,26 +1,92% Tänases Puhkepäevas: Ansambel FIX jätab hüvasti reede 7. november 2003 nr 202 (2507)

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne NR 24 (68) 14. juuni 2007 Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne Anni talu taks Tito viskab end külalisi nähes rõõmsalt selili ja siputab

Detaljer

VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia

VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia VÄÄRT ELU HARITUD MAAL Tartu maakonna arengustrateegia 2014 2020 Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Tartu 2012 Sisukord 1 Strateegia taotlused ja sisu... 8 1.1 Taotlused... 8

Detaljer

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon - 281. Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI. EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell.00 5.00. Tulla

Detaljer

evangeeliumi wõidua paganamaailmas.

evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Kolmas anne. hind 30 marka. evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Coimetanfl b. Cuttar endine Aafrika misionäär. K.*U. Mlwaja" trükk, Keilas 1925. 65 g= _ r j 7. Christian Friedrich Schwartz ja Taani-Hallc

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall Loe 4. lk Loe 6. lk Loe järgmisest Koidust Põlgaste kool väärtustab vana ja vaatab tulevikku. Kust saab koolilaps puudumistõendi? Nr 123 Laupäev, 27. oktoober 2007 Süvahavval pääseb taas üle Võhandu mööda

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar.

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar. HUMMULI LÄBI AEGADE Hummuli läbi aegade Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar Fotod: Fototöötlus: Rein Mikk Raamatu ilmumist toetasid: Esikaanel:

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016 EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Ra h u t e g i j a NR 40 SEPTEMBER 2016 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Mä l e s t a d e s Ag n e s-as t a Ma r a n d i

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

1 x nädalas , 2 x kuus al Eesti Ekspress TLÜAR RR Eesti Elu (Kanada) TLÜAR 1 x nädalas reedeti 2002-

1 x nädalas , 2 x kuus al Eesti Ekspress TLÜAR RR Eesti Elu (Kanada) TLÜAR 1 x nädalas reedeti 2002- seisuga 4.08.2015 AJALEHED valik - Raamatukogud bibliografeerivad valikuliselt, lähtuvalt teemavaldkondadest TABEL 1 bibliografeeritavad ajalehed TABEL 2 mitte-bibliografeeritavad ajalehed TABEL 3 ilmumise

Detaljer

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS Viljandi osakonna kavatsusest tähistada Seltsi juubeliaastat ka Viljandis oli juba pikka aega ette teada. Nii toimuski laupäeval 15. aprillil k.a. Viljandi Kultuurikolledžis genealoogialalane

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

1=2. Maamajandus. 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada.

1=2. Maamajandus. 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada. Oktoober 2010 Hind 44.- / 2.81 Maamajandus Tootmine Ökonoomika Teadus 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada. 1=2 Kui esimeses kuivatis toimub jahutamine,

Detaljer

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 9 (309) X aastakäik Reede, 3. mai 2013 Tasuta infoleht 8. mai päev, mil Kuressaare linnaks sai Kuressaare

Detaljer

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra.

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra. Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel 119 211 inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra. Lasnamäe Leht Lasnamäe Linnaosa Valitsuse infoleht Veebruar

Detaljer

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed arh. 01/09 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised A2 A3 A11 > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated

Detaljer

EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE

EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE November 2013 Uudiseid elektribörsilt ja -turgudelt Novembri elektrihindu mõjutas tavapärasest soojem õhutemperatuur Eestis langes novembri keskmine elektri börsihind

Detaljer

ülevaade Eesti rõiva- ja tekstiilitööstusel läheb Euroopa Liidu keskmisega võrreldes paremini

ülevaade Eesti rõiva- ja tekstiilitööstusel läheb Euroopa Liidu keskmisega võrreldes paremini erileht Tekstiilitööstuse TOP Rõivatööstuse TOP 16. oktooberr 2002 Edu ilma allhanketa Lasterõivaid tootva OÜ Lenne on teinud rõivatööstuse edukaimaks firmaks omanike Meeli Leemani (keskel) ja Urmas Leemani

Detaljer

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik.

Detaljer

PARANDUS NR 1 DOKUMENDIS AVATUD HANKEMENETLUS NR EESC/COMM/01/2011

PARANDUS NR 1 DOKUMENDIS AVATUD HANKEMENETLUS NR EESC/COMM/01/2011 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Brüssel, 3. august 0 PARANDUS NR DOKUMENDIS AVATUD HANKEMENETLUS NR EESC/COMM/0/0 Abi erinevatele teabevahetus- ja teavitusalgatustele ning teabevahetus- ja teavitustegevustele

Detaljer

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile Mare Kitsnik Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile Tallinn 2008 Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames

Detaljer

Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje

Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje Toimetas Ja talitas: Tallinn, Pikk 2 KoOtma eetefioajkeäkjaasa 435-B TeJÜiulsie ja äuulsteista 1 vaäkftttt Eataskaevu tea. & telefion «t-e? Tarritamatei fcäaüclrjo e 4 säilitata TO!aaeutise JcCaetunoid

Detaljer

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * Kohtuasjas 9/70, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Finanzgericht München i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Detaljer

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring (Koostatud projekti Postitee perspektiivse väljaarendamise kava ja sotsiaalmajandusliku tasuvuse analüüsi koostamine raames) Koostanud: Marge Rennit, Eesti

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

Mul kogu küla sugulasi täis

Mul kogu küla sugulasi täis Mul kogu küla sugulasi täis Sugulussõnadest ja nende päritolust Huno Rätsep Tartu ülikooli emeriitprofessor Kas sa oma küdi ja nadu oled näinud? Kuidas su käli elab? Kas sul on näälusid? Kui teie käest

Detaljer

Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41

Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41 Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41 PAASTU- JA PALVEPÄEV VAIKSEL LAUPÄEVAL Nii nagu meie igapäevane elu on täidetud erinevate toimetuste ja tegevustega,

Detaljer

Helsingisse

Helsingisse Helsingisse 1.01.-30.04.2005 E-L Tallinn 18.00-2130 Helsinki P Tallinn 16.00-19.30 Helsinki Helsinki 8.00-11.30 Tallinn Helsinki 10.00-13.30 Tallinn Hinnad 1.01.-30.04., Eesti kroonides Tekipiletid Täiskasvanud

Detaljer

TRIATLONIKALENDER 2014

TRIATLONIKALENDER 2014 TRIATLONIKALENDER 2014 nr. kuupäev spordiala ürituse nimetus 1. L 22.02.2014 talitriatlon Keila talitriatlon 2. P 23.02.2014 talveduatlon Jõulumäe talveduatlon 3. E 24.02.2014 talitriatlon Talitriatloni

Detaljer

Toetuse saajad II+III kv 2012

Toetuse saajad II+III kv 2012 Toetuse saajad II+III kv 2012 Jrk nr Taotleja Kliendi aadress Linn/vald 1 KÜ Liivalaia 25 Liivalaia 25 Tallinn 2 KÜ Vana-Tartu mnt 37 Vana-Tartu mnt 37 Vaida alevik, Rae vald 3 KÜ Soo 54 Soo 54 Tallinn

Detaljer

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Narva-Joesuu JUULI 2013 NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Sel aastal tähistab Narva-Jõesuu korraga mitut ümmargust tähtpäeva: 510 aastat kaluriküla esmamainimisest ajalooürikutes,

Detaljer

RELIGIOOSSED MOTIIVID EESTI LÜÜRIKAS 1. Õnne Kepp. I. Vaimuliku joone kujunemine ja areng eesti luules 19. sajandi keskpaigani

RELIGIOOSSED MOTIIVID EESTI LÜÜRIKAS 1. Õnne Kepp. I. Vaimuliku joone kujunemine ja areng eesti luules 19. sajandi keskpaigani RELIGIOOSSED MOTIIVID EESTI LÜÜRIKAS 1 Õnne Kepp I. Vaimuliku joone kujunemine ja areng eesti luules 19. sajandi keskpaigani Meie kirjanduslugu ja vaimuelu tervikuna on siiani jälgitud peamiselt vaimulikust

Detaljer

Nõmme tähistas juubelit

Nõmme tähistas juubelit Linnaosa tunnustuse pälvisid Piret Loide ja Mart Poom LK 2 25. november 2016 Nõmme Sõnumid nr 21 (521) Järgmine number ilmub 9. detsembril 2016 LÜHIDALT Nõmme tähistas juubelit Nõmme Kevade kevadlaat toimub

Detaljer

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on

Detaljer

Kinnisvara. v Kinnisvara haldamine ja hooldamine V Heakorrateenus V Raamatupidamisteenus V Avariiteenus 24 h V Väiksemahulised remonttööd

Kinnisvara. v Kinnisvara haldamine ja hooldamine V Heakorrateenus V Raamatupidamisteenus V Avariiteenus 24 h V Väiksemahulised remonttööd Kinnisvara KINNISVARAHALDAJATE JA-HOOLDAJATE TOP september 2014 nr7 (71) ITATOIJS Müügiinfo: andero.mardo@bcghaldus.ee + 372 581 39 639 www.bcghaldus.ee v Kinnisvara haldamine ja hooldamine V Heakorrateenus

Detaljer

Lääne-Viru maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2015

Lääne-Viru maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2015 1 Lääne-Viru maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2015 Tabel 1 Üldkasutatavate raamatukogude arv Maakonna/linna Elanike arv Üldkasutatavate Harukogude arv Kokku nimi (01.12.14) raamatukogude arv Lääne-Virumaa

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG GARAAŽIUKSED GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN KATALOOG 2016 1 GARAAŽIUKSED seeria Wayne Dalton Wayne Dalton 9100 Comfort... 4-5 Wayne Dalton 9600 Classic... 6-7 seeria KRONway KRONway K-4 Thermo Plus... 8-9

Detaljer

SISSEJUHATUS SISUKORD

SISSEJUHATUS SISUKORD Vau, tööle! SISSEJUHATUS Teatmik Noored ja töö on noortele suunatud tööteemaline infoteatmik. Käesolevas teatmikus jagatakse nõuandeid CV-de ja avalduste kirjutamise, tööseadusandluse, tööalaste mõistete,

Detaljer

TALLINK GRUPP AS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2016

TALLINK GRUPP AS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2016 TALLINK GRUPP AS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2016 Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp Registrikood Aadress 1. jaanuar 2016 31. detsember 2016 10238429 Sadama 5/7 10111, Tallinn Eesti Vabariik

Detaljer

PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST Arvo Krikmann

PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST Arvo Krikmann KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST Arvo Krikmann Praeguse Pärnumaa piirid kattuvad ligikaudu etnilise Põhja-Pärnumaa piiridega, seepärast tuleb siinses kirjutises juttu tegelikult

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Sobivad materjalid ja lahustid Ideaalsed materjalid ja lahustid on sellised, mis ei neela märkimisväärselt IR kiirgust 4000-400 cm - vahemikus

Detaljer

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht Puhja Valla Leht Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht... ja põhjust oli küllaga. Täitus ju sellel vanal ja väärikal majal 110 aastat

Detaljer

Featured. Nikolaikirken og museet. I dette imponerende 1200-talls-byggverket finner vi nå et museum over kirkek... Tallinns bymur

Featured. Nikolaikirken og museet. I dette imponerende 1200-talls-byggverket finner vi nå et museum over kirkek... Tallinns bymur Photo: Kadi-Liis Koppel Tallinn Gjennomsyret av middelaldermagi, men alltid i fremste rekke blant moderne: Tallinn tilbyr dagens reisende mye. Byen er stor og interessant nok til å fylle dager med utforsking,

Detaljer

Featured. Jomfrutårnet. Utforsk dette robuste 1300-talls-tårnet, nipp til kaffe i den fasjonable kaf... Kalevs marsipanmuseumsrom

Featured. Jomfrutårnet. Utforsk dette robuste 1300-talls-tårnet, nipp til kaffe i den fasjonable kaf... Kalevs marsipanmuseumsrom Photo: Kadi-Liis Koppel Tallinn Gjennomsyret av middelaldermagi, men alltid i fremste rekke blant moderne: Tallinn tilbyr dagens reisende mye. Byen er stor og interessant nok til å fylle dager med utforsking,

Detaljer

14. JAANUAR XLIII AASTAKÄIK KOIGI MAADE PROLETAARLASED, QMINEGEI. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja loominguliste liitude häälel gunste.

14. JAANUAR XLIII AASTAKÄIK KOIGI MAADE PROLETAARLASED, QMINEGEI. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja loominguliste liitude häälel gunste. 14. JAANUAR XLIII AASTAKÄIK KOIGI MAADE PROLETAARLASED, QMINEGEI Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja loominguliste liitude häälel gunste kandja EESTI NSV KUNSTNIKE UIT 7. ja a n u a ril tä h is ta ti K

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération

Detaljer

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID EESTI TENNISEAJAKIRI NR. 1 (32) / 4 / 2015 KEVAD MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN KEVADISED TOITUMISNIPID PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS PILATESEST

Detaljer