Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu"

Transkript

1 NR 9 (250) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. september 2017 Muusikakool alustas õppeaastat uue koolijuhiga Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu Garaažiosa on kuu ajaga jõudsalt edenenud. Allikõnnu külas, kohalikus kõnepruugis Kadaka teeristis, käivad kiired ehitustööd endise RMK kontorihoone ümber. Tööde käigus ehitatakse olemasolevad ruumid ümber tänapäevaseks komandohooneks ning juurde rajatakse garaažiosa. Aasta lõpuks saab Vändra Päästekomando alevi keskelt ümber kolida kaasaegsetesse ruumidesse. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Pärnu REV AS sõlmisid käesoleva aasta 12. mail Vändra päästekomando ehitustööde töövõtulepingu summas eurot (summale lisandub käibemaks). Rajatavas 835,3 ruutmeetri suuruses suletud netopinnaga hoones on arvestatud tänapäevaseid vajadusi päästetööde teostamiseks. 29. augustil kogunesid kohalike omavalitsuste ja Päästeameti esindajad pidulikku sündmust kinnitama nurgakivi panekuga. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu asetas ajakapslisse ehitatava hoone projekti, Siseministeeriumi turvalisuse trükise ja Päästeameti strateegia aastani Erinevad külalised lisasid sinna eelmise päeva Pärnu Postimehe, Vändra Teataja, maavanema visiitkaardi, alevi laualipu ja valla meenemündi, mis kõik lähevad ajalukku. Siseministeeriumi varade asekantsler Riho Kuppart rääkis, et Siseministeeriumile on päästevaldkonna investeeringud olulised ja iga kaasaegne komando suurendab piirkonna turvalisust, sest maja rajatakse päästeteenuse vajadusi silmas pidades. On suurepärane, kui saame ehitada uue hoone, aga kõige tähtsamad on selles hoones töötavad inimesed. Mul on hea meel, et Vändra komandos on pühendunud ja professionaalsed tegijad, kes seisavad head oma piirkonna turvalisuse hoidmise ja suurendamise eest. Pärnumaal avati viimati uus päästehoone Häädemeeste alevis. Vändra päästekomando pealiku Toomas Tauli sõnul on nende praegune komandohoone,,tänu omandiküsimusele kogu riigis kõige viletsamas seisus.,,uues hoones Vändra Päästekomando pealik Toomas Taul pani nurgakivi ajakapslisse viimase kuu Vändra Teataja. on vajalikud olme- ja õpperuumid, meeskonna töötuba, jõusaal, saun ja dušid. Saame kaasaegsed ruumid ja paraneb tehniline baas, räägib Taul. Praegu töötab Vändra päästekomandos 21 päästjat ja komandopealik. Vändras on ühed vabariigi parimad päästjad: a võistles meeskond end Eliitkomando tiitlile, järgmisel aastal saavutati 2. koht. Hulgaliselt on võidetud süsteemisiseseid kutsemeisterlikkuse, võrkpalli-, korvpalli- ja rannajalgpallivõistlusi. Vändra päästjaid on tunnustatud mitmel aastal parima spordikomando tiitliga.,,teeme pidevalt trenni komandos, Juurikaru koolis ja Vändra Gümnaasiumis. See kõik on suuresti meeskonnatöö. Kui on ühtne ja ühiselt tegutsev meeskond, tulevad ka tulemused. Päris iga kord me ka ei võida, vahel jääb õnnest puudu, aga pjedestaalimehed on meie omad kogu aeg olnud, räägib Taul, kes ka ise aktiivselt võistlustest osa võtab. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu tunnustas nurgakivi panekul Vändra päästekomandot kui väga ühtehoidvat ja toimekat üksust ja tõdes, et eliitkomandoks nimetatud meeskond on igati väärt uut kodu kui kohaliku kogukonna tugikeskust. Õie Kuusk Vändra Mihkel Lüdigi nimelises Muusikakoolis omandab erialateadmisi ja pillimänguoskust 82 õpilast, septembris lisandus kooliperre 20 uut õppurit. Õpitakse metsasarve, trompetit, trumme, klarnetit, saksofoni, klaverit, kitarri, viiulit, flööti, plokkflööti, akordioni, laulmist ja kunsti. Tänavu juuni alguses alevivalitsuse välja kuulutatud konkursile kooli direktori ametikohale laekus kaks avaldust. Komisjon otsustas üksmeelselt valida Vändra laste muusika- ja kunstiharidust juhtima alates 14. augustist Toomas Toimeta (41).,,Olen sündinud-kasvanud Pärnus, ema oli Pärnu Endla teatri näitleja, isa samas teatris helitehnik. Küllap sealt see muusikapisik tuligi, põhjendab Toimeta oma hilisemaid valikuid.,,pärast keskkool lõpetamist pidin minema Viljandi Kultuuriakadeemiasse näitlejaks õppima, aga avastasin vastuvõtul seal uue eriala noorte ja laste huvi- ja vabahariduse pedagoog. Sinna läksingi. Olime esimene lend, kelle peal alles katsetati. Kooli kõrval mängisin Ugala teatris mitmes etenduses. Vahepeal tegin kaasa ka Pärnus noorte vabaõhu muusikalis,,kivine armastus, mängisin seal linnapead. Väga vahva kogemus. Pärast kultuuriakadeemia lõpetamist töötas Toimeta Pärnu linnavalitsuse alla kuulunud Pereabikeskuses kasvatajana, hiljem sotsiaalkasvataja ja juhataja kohusetäitjana.,,kui pereabikeskus a detsembris suleti, tegime koos endise Pereabikeskuse juhtaja- ning ühe kasvatajaga MTÜ Pereabikeskus, millega pakume Sauga Hirvepargi elurajoonis lastehoiuteenust. Paralleelselt töötasin Paikuse Põhikoolis sotsiaalpedagoogi ja klassiõpetajana. Olles aastast sotsiaalvaldkonnas, tahad teha vahelduseks midagi muud, põhjendab ta oma valikut kandideerida Vändra muusikakooli direktoriks.,,olen 13 aastat bändis laulnud ja mänginud klahvpille. Teeme ansambliga,,duo Catarsis, mis tõlkes tähendab sisemine hingevalgus, sellist mõnusat retromuusikat. Mingi nõrkus on eksootiliste pillide vastu, mul on pool elamist neid täis. Eriline lemmik on paaniflööt. Ka televisioonis on minu pillikogu kahel korral läbi käinud. Tutvustasin pille ja rääkisin oma tegemistest saates,,persoon ja hiljuti saates Kogujad. Muusikakooli avaaktuselgi üllatas Toomas Toimeta õpilasi ja lapsevanemaid selliste eriliste pillidega nagu didgeridoo, ocarina ja ukulele ning mängis paaniflöödil Jaak Joala loo,,mängime armastust aastast on ta eri rahvaste kultuuri ja muusikat vahendava ning tutvustava MTÜ KS Paabel juhatuse esimees, on osalenud ansamblites ja stuudioprojektides Ghana, Dreamers ja Space Boys. Toomas veab ka enneaegsete laste vanemate toetusgruppi,,väikesed imelapsed Toomas Toimeta ja peab lavanime Tommy alla blogi,,puhas Elu, kus räägib tervislikust ning keemiavabast elust, toidust ja elukeskkonnast. Ta on välja andnud kaks luulekogu,,cacaduu mõtisklusi ja,,kirjakesi Teiselt Poolt, ehk Cacaduu mõtiskleb jälle. Endine koolijuht Kalev Saar õpetab sama aktiivselt lastele pillimängu edasi aastaid direktori kabinetina kasutuses olnud ruumis, Toomas Toimeta seadis end sisse senises harjutusklassis, mida õpilased eriti ei kasutanud.,,nii saime ühe ruumi juurde. Kui renoveerimise käigus 12 ahju ära kaotada üle minna kaugküttele ja kasutada ära kõiki võimalusi laienemiseks, peaksime kenasti ära mahtuma, on Toimeta vana koolihoone restaureerimise poolt. Praegu tehakse korda koolimaja katus, vahetatakse välja pehkinud detailid, soojustatakse katusealune ja paigaldatakse vihmaveerennid.,,see on nii väärikas maja, et gümnaasiumisse kolides kaotaksime kindlasti palju, seal ei ole enam seda hõngu. M. Lüdigi mööbli restaureerimisplaani ellu viimiseks kutsus Toimeta külla Vändra hariduselu patrioodi Tarmo Looduse, kelle juhitavas Viljandi Kutsehariduskeskuses alustab tänavu 8 õpilast uuel restauraatori erialal. Loodus käis kohal, pildistas esemed üles ja arvas, et Eesti tuntud kultuuritegelase mälestuse jäädvustamine on ka neile auasi.,,mulle vanad majad meeldivad, elan ise Are vallas Murru külas vanas talumajas keset metsi ja taastan seda tasapisi. Olen lahutatud, elan koos elukaaslasega ja peres on kaks last Helena Mai (6) ja Johan August (8). Maal talus elades peavad olema ka mingid loomad, meil on esialgu kanad ja Eesti maatõugu kukk. Vändra on küll ilus koht, aga minu jaoks mõjub liiga linnalikult. Siin ei oleks piisavalt privaatsust, arvab Toimeta päriseks alevisse kolimisest. Õie Kuusk

2 2 VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT SEPTEMBER 2017 Alevivolikogus 21. septembril *Kuulati M. Lüdigi nim Vändra Muusikakooli direktor Toomas Toimeta informatsiooni kooli valmisolekust alanud õppeaastaks. *Kinnitati noorte huvihariduse ja huvitegevuste kava aastateks *Toetati MTÜ Vändra Noored projekti Vändra alevi rulaväljaku ehitamine esitamist Rohelise Jõemaa Koostöökogule meetmesse 4.2 Külakeskuste meede, kogukonna teenused ja taristu ja garanteeriti projekti rahastuse saamisel omavalitsuse eelarvest omaosaluse finantseerimine summas eurot. MTÜga Vändra Noored sõlmitakse tasuta kasutusleping Vändra pargis asuva rulaväljaku kasutamiseks vähemalt seitsmeks aastaks. *Kinnitati Vändra alevi arengukava aastateks *Muudeti Vändra Alevivolikogu a määrust nr 4 Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord. Määrust täiendati 7 sotsiaalteenusega: lisati tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, eluruumi tagamine, võlanõustamisteenus, lapsehoiuteenus, muud sotsiaalteenused. *Võeti vastu Vändra alevi teine lisaeelarve, kus suurendati põhitegevuse tulu kokku eurot, mis sisaldab saadavaid toetusi tegevuskuludeks kokku eurot, ja toetust Vändra Vallavalitsuselt Vändra bussijaama hoone ostmiseks, mittesihtotstarbelised toetused kokku eurot, mis sisaldab Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 241 eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetuseks eurot, koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulu eurot ja vajaduspõhine peretoetus eurot. Põhitegevuse kulu suurendati kokku eurot huvitegevuse toetuseks eurot, Vändra Lasteaia õpetajate tööjõukuluks eurot ja perede toetuseks eurot. *Alates 1. jaanuarist 2018 otsustati anda mittetulundusühingule Pärnumaa Omavalitsuste Liit täitmiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 61 lõikes 1 nimetatud omavalitsus-üksuste ühiselt täidetav ülesanne maakonna arengu kavandamise ja selle elluviimise suunamine ning rahvatervise seaduse 10 lõikes 1 sätestatud elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine, maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkondliku arengustrateegia koostamisel, rahvastiku tervist toetavate tegevuste elluviimine ja tervist toetavate teenuste pakkumine maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud prioriteetsete tervisemõjurite ohjamiseks, riiklike rahvatervisealaste tegevuste toetamine maakonnas või piirkonnas ja maakondlikul või piirkondlikul tasandil rahvatervise ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ja nende töö korraldamine. Mõlema nimetatud seaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2018 seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega. Sama otsusega anti ka maakonna kultuurikorralduse valdkondade ülesanded alates 1. jaanuarist a täitmiseks mittetulundusühingule Pärnumaa Omavalitsuste Liit. *Võeti vastu otsus, et kokkuleppel ühinevate omavalitsustega ühinemisega seotud kulud kuni 31. detsembrini 2017 kaetakse Vändra alevi eelarvest. Vändra Alevivalitsusel on õigus esitada ühinemiskulude kaasrahastamiseks arved võrdsetes osades Halinga Vallavalitsusele, Tootsi Vallavalitsusele ja Vändra Vallavalitsusele, kui kulutused tekivad enne ühinemistoetuse laekumist Vändra Alevivalitsuse arvele. Info Priit Enok andis ülevaate Põhja-Pärnumaa valla sümboolikakonkursist. Esitati 37 erinevat kavandit. Komisjon valis välja kaks kavandit. Komisjon preemiat veel ei jaganud ja otsustati seda teha peale riigikantselei seisukoha saamist. Toomas Sonts esitas oma arvamuse Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse struktuurist. Priit Enok teavitas, et Vändra Martini kiriku katuse ehitamise ja ehitusliku järelevalve teostamise toetuse taotlus rahuldati ja kirik saab toetust PRIAlt ,22 eurot. Põhja-Pärnumaa vald KANDIDAATIDE KOONDNIMEKIRI VALIMISRINGKOND NR 1 Eesti Keskerakond nr 101 ELLA MÖLDER nr 102 LINDA LAAST Valimisliit "Ühine Koduvald" nr 103 TARVI TASANE nr 104 RIINA KUKK nr 105 TOOMAS SONTS nr 106 ÜLLE VAPPER nr 107 JÜRI METS nr 108 NIIDA-ANITA MORGEN nr 109 RAUL PEETSON nr 110 KÜLLI LUMI nr 111 KALLE LEHTEMAA nr 112 TIIA UFFERT nr 113 TIIT KANGERT nr 114 TERLI KRIKUHHIN nr 115 MARTIN SEMPELSON nr 116 MARI-LIIS JAANSON nr 117 MATI ROSENSTEIN nr 118 TAIMI MARKSON nr 119 RANET LEPIK nr 120 ERIKA LILLEORG nr 121 MARGO DELLO nr 122 ANU SILLANDI nr 123 HARALD VALK nr 124 MARINA SIMM nr 125 AIN LEPIK nr 126 EHA TAMM nr 127 ROEL RAUDSEPP nr 128 GERDA MÖLDER nr 129 RAIKO ALLIKIVI nr 130 AILI LUIK nr 131 AILE JAANSALU Valimisliit Tasakaal nr 132 TARMO LEHISTE nr 133 PRIIT ENOK nr 134 MEELIS KRUUSMANN nr 135 SILJE LANG nr 136 NILS SEMPELSON nr 137 ÜLO STOKKEBY nr 138 JAANA NOVIKOV nr 139 TIIT SOOSAAR nr 140 MARIKA JUHANI nr 141 VELI PIIKMANN nr 142 MIHKEL JÜRISSON nr 143 TIINA HEIDEMANN nr 144 KALEV KÄRTMANN nr 145 EIKE LIND nr 146 ÜLLE ÜTT nr 147 PIIA TOOM nr 148 VIIVE PUKKA nr 149 MÄRTIN RÕÕMUSAAR nr 150 ALDO PITSNER nr 151 INDREK UMBSAR nr 152 MERJE PETERS nr 153 SIRLI KOHANDI Eesti Konservatiivne Rahvaerakond nr 154 JAANIS KUUSEMÄE nr 155 TÕNIS TAPUPERE nr 156 HARRI HEINASTU nr 157 ÜLLAR ANDERSON nr 158 ELIS KAPLUR nr 159 RENE HENDRIKSON nr 160 HARRYS POLL nr 161 MILVI TOOME Valimisliit "Inimeste eest" nr 162 JAANUS RAHULA nr 163 MADIS KOIT nr 164 OLGA KALJUSTE nr 165 SANDRA TOMINGAS nr 166 MARIO MÄGISALU nr 167 MONIKA JÕEMAA nr 168 ROMAN KIVESTE nr 169 JANE VAIN nr 1 KRISTJAN SALUMAA nr 171 KAIA KERGE nr 172 KALEV MITT nr 173 URVE ROOSE nr 174 AIKI METSALU nr 175 EHA KULDKEPP nr 176 REIO RANDMAA nr 177 MARIS ROOST nr 178 EPP SOKK nr 179 HELDI RAUDE nr 180 JOEL ROOS nr 181 ESTER ESULA nr 182 TAAVI MIKU nr 183 MERLE ERVIN nr 1 RAUL ORAV nr 185 VILLU KALJUMÄE nr 186 KEILI VÄSTRIK nr 187 AIN PERTEL nr 188 EIKE MERESMAA nr 189 TAIVO ESULA nr 190 LENNART TÕNISSAAR nr 191 MÄRT KRUUSMAA nr 192 LIIVI VÄHESOO nr 193 KAIDO MADISSON Üksikkandidaadid nr 194 RALF-HENRY KAAS Kõigis kortermajades tekivad 1. jaanuaril korteriühistud Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) jõustub 1. jaanuril a. Pooltes Eesti kortermajades puuduvad korteriühistud. Kõigis majades korteriühistute loomisega tahab seadusandja parandada elamute haldamist ning kehtestada ühesugused valitsemisreeglid kõikide elamute suhtes. KrtS rakendub kõikides majades, kus on moodustatud korteriomandid. Korteriomand koosneb reaalosast (elu- või mitteeluruum) ja sellega seotud kinnisasja kaasomandiosast. Ühistu tekib ka siis, kui kinnisasjal on ainult kaks korteriomandit või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Uus seadus ja ühistu nõue ei kehti kinnisasjade suhtes, mis on kaasomandis mõtteliste osadena (näiteks igal omanikul on 1/4); ridaelamutes, kus iga elamuosa alla on moodustatud oma krunt, ja majades, mille omanik on hooneühistu. Kui korteriühistu on olemas, siis KrtS mõjutab teid vähe, sest senine ühistu jätkab tegevust. Kuigi uus seadus ei nõua otseselt põhikirja muutmist, tasub see siiski üle vaadata. Kui mõni olemasoleva põhikirja säte on uue seadusega vastuolus, siis kehtib selles osas seaduses sätestatu. Kui korteriühistut ei ole, siis ühistu asutamine aastal ei ole kohustuslik. Kui te siiski soovite seda teha, peab korteriomanike enamik vastu võtma ühistu asutamise otsuse, kinnitama põhikirja, valima juhatuse ja kandma korteriühistu registrisse. Kui ühistut ei ole sel aastal asutatud, siis loob riik selle ise! Teie elamu korteriühistu kantakse automaatselt registrisse ja ühistu nimeks on teie kinnisasja aadress täiendiga KÜ. Kõik omanike ühise valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad üle ühistule. Sellisel ühistul ei ole esialgu põhikirja ja maja valitsemine toimub otse KrtS sätete alusel. Kui maja haldamiseks oli korteriomanike üldkoosoleku poolt enne nimetatud valitseja (kinnisvarahaldusettevõte, iseseisev majahaldur või keegi omanikest), siis alates KrtS jõustumisest on tema automaatselt juhatuse ülesannetes. 30. juuniks a tuleb registrile esitada andmed tekkinud ühistu juhatuse kohta (senise valitseja või uue valitud juhatuse andmed). Juriidiline isik (haldusettevõte) võib ka tulevikus üldkoosoleku otsusel olla juhatust asendav organ (valitseja) a jooksul selgita välja, kas Sinu korterelamus on korteriühistu asutatud! Kui te ühistut ise ei asuta, siis kontrollige, et oleks kehtiv üldkoosoleku otsus valitseja nimetamise kohta. Kui keegi majaelanikest faktiliselt kogus remondifondi vahendeid või sõlmis üldelektri- ja veelepingud enda nimel ja te soovite, et ta jätkaks uuel aastal ühistu juhatuse liikmena, siis nimetage ta käesoleval aastal ametlikult korteriomanike üldkoosoleku otsusega valitsejaks. Kui majas on kuni 10 korteriomandit või kuuluvad kõik korteromandid ühele isikule, siis ei pea juhatust valima ja registrit teavitama korteriomanikud esindavad ühistut sel juhul ühiselt või mõnele omanikule antud volikirja alusel. Soovitav on siiski ka väikestes majades juhatus valida ja registrisse kanda. Kuni 10 korteriomandiga elamu ühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ja ei pea esitama majandusaasta aruannet. Mitme kinnisasja majandamiseks enam ühte korteriühistut asutada ei saa. Olemasolevad mitme kinnisasja korteriühistud jagunevad mitmeks ühistuks, kui 31. detsembriks a ei võetud üldkoosolekul vastu teistsugust otsust. Kõiki korteriühistu dokumente või teateid saab korteriühistute registrile esitada ettevõtjaportaali (ettevotjaportaal.rik.ee) või notari kaudu. Registrikande eest tasutakse riigilõivu. Lisateave ja abi korteriühistu asutamisel Eesti Omanike Keskliidust või esita oma kirjalik küsimus meie nõustamiskeskuses Õiguskindlus. Loe ka täpsemalt korteriomandi- ja korteriühistuseadus Priidu Pärna Eesti Omanike Keskliidu esimees Vallavolikogus 19. septembril 1. Arvamuse andmine maavara kaevandamise loa taotluse kohta. Keelduti nõusoleku andmisest loa andmiseks maavarade kaevandamiseks Kobra dolokivimaardla Kobra dolokivikarjääri mäeeraldisel ilma keskkonnamõju hindamist läbi viimata. 2. Ühinemisega seotud kulude kandmise ja ühinemistoetuse taotlemise kokkulepe. Otsustati leppida kokku ühinevate omavalitsustega, et ühinemistoetuse eraldamise taotluses märgitakse ühinemistoetuse saajaks Vändra Alevivalitsus. Samuti lepiti kokku ühinevate omavalitsustega, et ühinemisega seotud kulud kuni 31. detsembrini 2017 kaetakse Vändra alevi eelarvest. Vändra Alevivalitsusel on õigus esitada ühinemiskulude kaasrahastamiseks arved võrdsetes osades Halinga Vallavalitsusele, Tootsi Vallavalitsusele ja Vändra Vallavalitsusele, kui kulutused tekivad enne ühinemistoetuse laekumist Vändra Alevivalitsuse arvele. 3. Omavalitsusüksuste ühiselt täidetavate ülesannete delegeerimine mittetulundusühingule Pärnumaa Omavalitsuste Liit. Otsustati anda omavalitsusüksuste ühiselt täidetav maakonna arengu kavandamise ja selle elluviimise suunamise ülesanne, rahvatervise seaduses sätestatud ülesanded ja maakonna kultuurikorralduse valdkondade ülesanded alates 1. jaanuarist a täitmiseks mittetulundusühingule Pärnumaa Omavalitsuste Liit. 4. Raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise kord. Määrusega nähti ette puuetega lastele osutatavate sotsiaalteenuste nimekiri, teenuste taotlemise ja osutamise tingimused ning kord 5. Vara avalikku kasutusse andmise lepingu tähtaja pikendamine. Pikendati Mittetulundusühinguga Võidula Külaselts sõlmitud vara avalikku kasutusse andmise lepingu nr 10 tähtaega ja määrata lepingu tähtajaks Informatsioon Vändra tehnopargi projekti kohta. Kuulati arengunõunik Kalev Miti ülevaadet projekti hetkeseisust ja edasistest tegevustest ning ajakavast. 7. Revisjonikomisjoni ettekanne. Kuulati revisjonikomisjoni esimehe Andres Sõnajala ettekannet revisjonikomisjoni seisukohtadest Vändra tehnopargi projekti kohta. 8. Vändra vallavanemale umbusalduse avaldamine. Umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust. 9. Vallavanemale preemia maksmine. Otsustati maksta Vändra vallavanem Jaanus Rahulale tema ametiajal vallavalitsuse töö eduka juhtimise ja valla arengu edendamise eest preemiat 750 eurot.

3 SEPTEMBER 2017 VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 3 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu valimised Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 15. oktoobril 2017, mil haldusterritoriaalse korralduse muudatusest tingituna valitakse Halinga, Tootsi ja Vändra valla ning Vändra alevi ühinemise tulemusena moodustuva Põhja-Pärnumaa vallavolikogu 21 liiget. 5. kuni 8. oktoobrini kell toimub eelhääletamine maakonnakeskuses Pärnus asukohaga Papiniidu 8 (Pärnu linna valimisjaoskond nr 10, mis asub Kaubamajakas). Eelhääletamine valimisjaoskondades toimub kolmel päeval oktoobrini, mil valimisjaoskonnad on avatud kell Nii nagu ka juba mitmel varasemal korral, on ka seekord võimalik elektrooniline hääletamine, mis toimub 5. oktoobri kella 9.00-st kuni 11. oktoobri kella ni. Elektrooniliseks hääletamiseks Keskerakond Igal Eesti inimesel peab olema võimalik olla terve ja eakana hoolitsetud. Keskerakond tagab pensionide kasvu samas tempos keskmise palga kasvuga. Kõige tähtsam on meie rahva sotsiaalne turvalisus ja eluga toimetulek. See peab olema tagatud noortele ja lasterikastele peredele, eakale põlvkonnale, puuetega inimestele. Omavalitsustel koos riigiga on kohustus luua võimalused ja tingimused rahva tervise hoidmiseks ja taastamiseks. Just omavalitsus peab kaasa aitama inimeste tervist väärtustavate käitumisharjumuste kujunemisele terviseedendusele. Ükski laps ei tohi tunda nälga. Kõikidele õpilastele tuleb tagada tasuta koolitoit ja vähekindlustatud perede lapsi toitlustada ka koolivaheaegadel. Tervisliku koolitoiduga kujundame õiged toitumisharjumused kogu eluks. Keskerakond peab vajalikuks: 1. iga vastsündinu külastamist kodus perearsti või -õe poolt; 2. seada lapsetoetuse saamise tingimuseks, et lapsevanem on käinud lapsega vähemalt kord aastas perearsti juures lapse tervist kontrollimas; 3. peredele laste sünni-, ranitsa-, huviringides osalemise jm toetuste maksmist; 4. igasse kooli tervishoiutöötaja tagasi toomist; 5. koostöös riigiga tagada kõikidele õpilastele tasuta koolitoit; 6. jätkata peretüüpi asenduskodude rajamist lastele; 7. tõsta lasterikka pere toetust; 8. õpetada kodanikke hooletusse jäetud lapsi märkama ja nendest teatama; 9. laiendada omavalitsuste otsustusõigust sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas; 10. vajadusel sotsiaalsete töökohtade loomist; 11. kiirendada arstiabis e-tervise lahenduste rakendamist ja nende seostamist sotsiaalvaldkonnaga; on vajalik kehtiv isikutunnistus ja vajaliku tarkvaraga varustatud ning internetiga ühendatud arvuti. Valimispäev on 15. oktoober, mil valimisjaoskonnad on avatud kell Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu valimiseks on moodustatud 11 valimisjaoskonda. Info valija elukohajärgse valimisjaoskonna kohta on kantud ka valijakaardile, mis käesolevaks ajaks peaks olema jõudud kõigi valijate postkastidesse või e-posti aadressile. Kogu valimisi puudutav info on kokku koondatud ka valimiste veebilehele valimised.ee. Käesolevas Vändra Teataja numbris on avaldatud kõigi valimistel osalevare erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaadi valimisprogrammid ning kandidaatide nimekirjad. Ahti Randmere Põhja-Pärnumaa valla valimiskomisjoni esimees HÄSTI KORRALDATUD KODULÄHEDANE HOOLEKANNE JA ARSTIABI! 12. toetada naiste ja laste varjupaikade ning turvakeskuste tegevust; 13. puudega inimese ja puudega last kasvatava vanema õppelaenu kustutamist; 14. koostöös riigiga tõhustada ennetustööd sõltuvusainete tarbimise vähendamiseks; 15. perearstikeskuste ja sotsiaalvaldkonna koostöö tõhustamist; 16. soodustada keskmeditsiinipersonali (pereõed, füsioterapeudid, tervisenõustajad jne) laiemat rakendamist arstiabis, tervise edendamisel ja haiguste ennetamisel; HÄSTI KORRALDATUD KODULÄ- HEDANE HOOLEKANNE JA ARSTIABI! Igal Eesti inimesel peab olema võimalik olla terve ja eakana hoolitsetud. Keskerakond tagab pensionide kasvu samas tempos keskmise palga kasvuga. 17. jätkata toetatud elamisega sotsiaalkorterite rajamist; 18. eelistada kodulähedast hoolekannet ja haige põetamist kodus; 19. kodulähedaste haiglate säilitamist; 20. nüüdisaegsete päevakeskuste rajamist ja arendamist; 21. jätkata üksi elavatele pensionäridele täiendava toetuse maksmist; 22. tagada liikumispuudega inimestele transport kooli ja tööle; 23. jätkata puuetega inimeste ja eakate toetuste maksmist (jõulutoetus, ravimite kulu osaline kompenseerimine jm); 24. mitmekordistada rahalist toetust perele, kes kodus raske puudega pereliiget hooldab; 25. taastada vähemalt 250 euro suurune matusetoetus; 26. täita sisuga eakate soov olla jõukohaselt ühiskonnaellu kaasatud (näiteks lapsi õppetöös aidates, huviringe juhendades, abivajajaile tugiisikuks olles jm). Keskerakonna kandidaadid: nr 101 ELLA MÖLDER nr 102 LINDA LAAST Kirjul kanal on uhkemad munad! Sel sügisel on jälle hindamise ja kaasalöömise ehk tibude lugemise aeg omavalitsustes. Küll oluliselt keerulisem kui varem, sest tibud on seekord mitmevärvilised. Tegelikult tunnistame, et justkui ebamugav ja pisut hapu tunne on iga nelja aasta tagant leheveergudel inimestele lubadusi jagada. Seda enam, et kunagi ei tea, mis suuna eluratas võtab ja millised lubadused ka hiljem võimalik täita on. Eriti raske on see nüüd, kus ühele õrrele peavad mahtuma neli siiani erinevas laudas kasvanud pesakonda. Meie valimisliitu Ühine Koduvald on koondunud teotahtelised ja oma kodukohta armastavad inimesed nii Vändrast, Halingast kui ka Tootsist, et koos olla tugevamad ja targemad panustamaks meie ühisesse uude koduvalda. Et tänasel lool ei oleks suure poliitika maitset, mis on vahutav nagu Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu, kui ta rumala peaga mõisa sahvris seepi sõi, teeme meie lihtsalt ja konkreetselt: Meie huvi on seista meie külade ja maapiirkondade eest. Selle eest, et kohapeal säiliks võimalikult kauemaks enam iseseisvust. Elu Eestis maal on maailmamastaabis luksus. Loodus ja puhas õhk, rahu, privaatsus ja turvatunne. Meie lapsed saavad vabalt õues mängida ja julgevad ise astuda kooliteed. Meie inimesed ei pea iga päev enne ja peale tööd sõitma liiklusummikuid täis tänavail, et oma last lasteaeda viia või huviringist tuua. Külaliikumine aitab säilitada elu maal. Meie huvi on seista looduskeskkonna ja loomade eest. Oleme vastu meie piirkonna looduskeskkonna seisundi halvendamisele. Pöörame meile antud pädevuse piires senisest rohkem tähelepanu loomade heaolule ja inimeste teadlikkuse tõstmisele selles valdkonnas. Meie huvi on kasutada programmide vahendeid. Kuna suuremaid rahalisi vahendeid nõudvad plaanid on ühinevad omavalitsused esimeseks neljaks aastaks kokku leppinud ühinemislepingus, on meie eesmärk toetada nendele projektidele võimalike lisarahastajate leidmist. Kuna rahastuse tegelik kättesaamine on pikk ja teadmisi nõudev protsess, leiame, et seda protsessi peavad vedama asjatundlikud ja kogemustega inimesed Meie huvi on konstruktiivne ja asjalik koostöö kõigi ühinemispiirkondade vahel. Koostöö igas valdkonnas ja igal teemal kõigi meiega koostööd teha soovivate partneritega. Astume samme, et koostöö tulemusena tajutakse uut omavalitsust kui tervikut, kus ühe mured ja rõõmud on kõigi mured ja rõõmud. Oleme oluliselt asjalikumad, kui oskame ära kasutada üksteise tugevusi ja õppida üksteise vigadest. Me väärtustame ettevõtlust. Meil teiega läheb täpselt nii hästi, kui hästi läheb meie ettevõtetel. Me mõistame ettevõtjate olulisust piirkonnas. Kavatseme ellu kutsutud ja traditsiooniks kujunenud ettevõtluspäeva jätkata ja kasvatada sellest ülevallalise ettevõtlusmessi. Kogu abi ja teenused jäävad inimestele harjumuspärasesse piirkonda alles. Meie kindel eesmärk on pingutada selle nimel, et inimene saaks oma asja ajada mugavalt, kiiresti ja kodule lähedal. Meie keskused jäävad alles. Lisaks loome ühistranspordi võimalused vallasiseseks liikumiseks. Säilitame oma töös järjepidevuse. Oleme nõuks võtnud mitte unustada endi varem antud lubadusi ja kaalume läbi kõik varem planeeritud tegevused, mis seni mingil põhjusel täitmata. Kuna aeg ja olukorrad meie ümber muutuvad ülikiiresti, analüüsime varasemalt planeeritu sobivust ja mõistlikkust veelkord tänases hetkes ja asume ka neid asjalikke projekte jõudumööda ellu viima. Kaasame noored juhtimisse. Usaldame valla juhtimise noortele. Kaasame noored otsustusprotsessi ja kavandame ellu kutsuda noorte volikogu. Ootame huviga noorte algatusi ja ideid ning pingutame ühiselt nende elluviimise nimel. Koolid jäävad alles. Kui keegi usin on meie nimel koolide sulgemise kampaania kusagil juba välja kuulutanud, siis kinnitame, et see vaev on küll asjatu. Meie kavatsus ei ole sulgeda oma asutusi. Ei suleta koole, lasteaedu, raamatukogusid ega rahvamaju. Kokkulepe asutuste säilimiseks on kirjas ühinemislepingus ning leping on täitmiseks. Meie huvi on vaba suure poliitika survest ja siiras, sest siin on ka meie kodu. Tuletame meelde, et suurte erakondade üks töö viljadest on ka kirvemeetodil valdade kokkulükkamise projektki, mille formaalne etapp on küll läbitud, kuid mille tegelik töölekäivitamine kõigil alles ees. Oleme ausad: Issand Jumal ka veel ei tea, millised saavad tegelikult olema selle sisulised probleemid. Olles protsesside sees, tunneme seeläbi omavalitsuste tööspetsiifikat, meile seatud kohustuste sisu ning sellega kaasnevaid probleeme. Koos oleme pidanud palju nõu. Meis on kanda kinnitanud veendumus, et tänases keerulises ajas on vaja seljad kokku lüüa just nende inimestega, kellel pole suurushullustust, vaid selge ettekujutus, kuidas kodukoha heaolu arukalt planeerida. Kellel on kogemustepagas ning teadmised, kuidas ideid maksumaksja raha säästval moel ellu viia, ja kellel on otsustusjulgus seista meie kodukoha kaitseks nende ees, kes kujutavad edaspidist elu Eestis ainult linnades. Et anda oma panust, soovime ka inimestelt midagi vastu. Palju meie tänaste unistuste täitumisest sõltub meie inimeste valikutest. Iga siit lahkuv inimene kahandab meie võimalusi piirkonna arenguks. Meie soov on, et jääksite truuks oma kodukohale. Leidke üles siinse elu tugevaimad küljed ja aidake meid sellega, et olete koos meiega siin olemas. Valimisliidu Ühine Koduvald kandidaadid: nr 103 TARVI TASANE nr 104 RIINA KUKK nr 105 TOOMAS SONTS nr 106 ÜLLE VAPPER nr 107 JÜRI METS nr 108 NIIDA-ANITA MORGEN nr 109 RAUL PEETSON nr 110 KÜLLI LUMI nr 111 KALLE LEHTEMAA nr 112 TIIA UFFERT nr 113 TIIT KANGERT nr 114 TERLI KRIKUHHIN nr 115 MARTIN SEMPELSON nr 116 MARI-LIIS JAANSON nr 117 MATI ROSENSTEIN nr 118 TAIMI MARKSON nr 119 RANET LEPIK nr 120 ERIKA LILLEORG nr 121 MARGO DELLO nr 122 ANU SILLANDI nr 123 HARALD VALK nr 124 MARINA SIMM nr 125 AIN LEPIK nr 126 EHA TAMM nr 127 ROEL RAUDSEPP nr 128 GERDA MÖLDER nr 129 RAIKO ALLIKIVI nr 130 AILI LUIK nr 131 AILE JAANSALU

4 4 VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT SEPTEMBER 2017 Valimisliidu TASAKAAL põhimõtted 1. Meie valimisliidu peamiseks eesmärgiks on tagada tasakaal valla eri piirkondade vahel, samuti keskuste ja maapiirkondade vahel. Valla tegevus ja investeeringud peavad jõudma keskuste kõrval ka väiksematesse küladesse kõigis valla piirkondades. Soovime seista selle eest, et uue valla iga osa säilitaks oma nime ja omapära ning tugevdame kogukonnatunnet. Vallaelanikud peavad saama oma asjad senistes keskustes niimoodi aetud, et ei märkagi vahepeal toimunud ühinemist. Toetasime ühinemisel kõigi koolide, lasteaedade, kultuurimajade, külakeskuste ja raamatukogude säilimist. 2. Toetame valla juhtimises värskeid ideid ja uusi tegijaid. Soovime korraldada konkursi vallavanema ja teiste juhtivate ametnike leidmiseks. Valikute tegemisel lähtume inimeste kompetentsusest, silmad peavad särama ja pea töötama, et leida võimalusi erinevate valla arendamise projektide jaoks. Vallavanem ja ametnikud ei peaks olema omaette toimetavad tähtsad ülemused, vaid vallarahva teenrid, kes rahvalt mandaadi saanud volikogu suuniseid kompetentselt ellu viivad ja aktiivselt ka ise võimalusi ja lahendusi välja pakuvad. Töötame välja kodanike pöördumistele vastamise hea tava. Juhtimiskulud hoiame kontrolli all. 3. Uues suures vallas peavad kogukonnad ise aktiivselt tegutsema. Toetame külaseltse ja kogukondlikku tegevust. Korraldame kogukondade esindajate ümarlaua ja toetame külavanema ametikoha loomist. Võtame tööle nõuniku, kelle ülesandeks on muuhulgas MTÜ-de nõustamine ja abistamine nende tegevuses ning projektirahastuse taotlemisel. Plaanime kaasava eelarve tegemist valla kõigis piirkondades. Head ja jõukohased ideed ei tohi jääda rahastamata. 4. Hariduses panustame väljakujunenud ja end ajas tõestanud koolide, huvikoolide, lasteaedade hoidmisele ja tugevdamisele. Alg- ja põhikool peab olema kodule võimalikult lähedal, gümnaasiumiharidus peab Vändras säilima. Loome valda haridusnõuniku töökoha, kes hakkab haridusasutusi koordineerima. Kuulame ja arvestame haridustöötajate ettepanekuid. Toetame noore õpetaja ja erispetsialisti stipendiumi maksmist. Soodustame täiskasvanute poolelijäänud koolitee lõpetamist, loome selleks võimalused koduvallas. Tänapäev nõuab mugavate ja efektiivsete koolitranspordi lahenduste väljatöötamist. 5. Soovime oluliselt suurendada noorsootöö rahastamist. Koostame noorsootöö arengukava. Toetame noorte volikogu asutamist ja kaasame neid volikogu töös partneritena. Aitame kaasa noortekeskuste ja -tubade paremale toimimisele. Ehitame valla nii suurtesse kui väikestesse keskustesse rulapargid. 6. Väärtustame eakate inimeste elukestvat õpet, loome võimaluse väärikate ülikoolis osalemiseks koduvallas. Korraldame eakatele kokkusaamisi valla kõigis keskustes, anname infot valla kohta ja kuulame inimeste soove ja muresid. 7. Spordi ja kultuuri vallas töötame välja seltside ja klubide rahastamise põhimõtted. Iga laps, noor ja täiskasvanu peaks leidma endale võimaluse kaasalöömiseks ja eneseteostuseks. Ükski laps ei peaks oma harrastusest rahapuudusel loobuma ja iga ürituse korraldaja peab tundma valla toetavat jõudu. Organiseerime transpordiühendused, mis võimaldavad ka maalastel keskustes trennides ja huvikoolides käia. Käivitame noorte spordi- ja kultuuristipendiumid. 8. Meie prioriteediks on valla teed. Meie valimisliidu eestvõttel teostati sel aastal Vändra vallas teetöid topeltmahus ja lumelükkamist tehakse nüüd kodu-ukseni. Lisaks plaanime suurendada tolmutõrje mahtu. Rajame uusi kergliiklusteid ja parandame teede-tänavate valgustust. 9. Uus vald vajab uusi transpordilahendusi. Koostöös Pärnumaa Ühistranspordi Keskusega parandame Tootsi ja maapiirkondade ühendusi keskustega. Muudame keskuste bussijaamad mõnusateks ootekohtadeks. Nõuame Lelle-Pärnu rongiühenduse säilitamist kuni Rail Balticu valmimiseni. 10. Lubame ettevõtjatele vähem bürokraatiat vallaga suhtlemisel. Ametnikud peavad nõustama ja aitama, mitte tähti närima. Kuulame ja arvestame edukate inimeste ettepanekutega. 11. Sotsiaalvaldkonnas arendame lahendusi, mis vastavad sobival moel inimeste vajadustele. Võtame kaasa parimad lahendused nii keskustest kui maapiirkondadest. Algatame kogukondliku sotsiaalse naabritoetuse süsteemi. Naaber on sageli ametnikust parem abimees. 12. Soovime, et meie kodu oleks ilus. Tunnustame kauneid kodusid ja hurjutame hooletuid kinnisvaraomanikke. Panustame lagunenud ja ohtlike hoonete lammutamisse. 13. Soovime Eesti asja ajamisel kaasa rääkida ja saavutada selle, et meid kohalikku elu puudutavate otsuste tegemisest kõrvale ei jäeta. Panustame koostöösse, oleme aktiivsed partnerid ja kui vaja, siis ka enda eest seisvad oponendid. Seda nii riiklikul kui maakondlikul tasemel. 14. Planeerimisprotsessides arvestame kohalike elanike arvamusega. Meie valda rajatavatest suurobjektidest peavad kasu saama ka vallakodanikud. Soovime seista selle eest, et Rail Balticule tuleks kohalikud peatused, et Via Balticale ehitataks ohutud ülekäigud, et Tootsi tuulepargi rajajad jagaks tulu naaberkogukonnaga ja et rajataks üldkasutatav Tootsi-Kergu maantee. Teeme kõik endast oleneva, et käivituks Digitee projekt ja kiire internet jõuaks kõigi soovijateni. Valimisliit Tasakaal kandidaadid: nr 132 TARMO LEHISTE nr 133 PRIIT ENOK nr 134 MEELIS KRUUSMANN nr 135 SILJE LANG nr 136 NILS SEMPELSON nr 137 ÜLO STOKKEBY nr 138 JAANA NOVIKOV nr 139 TIIT SOOSAAR nr 140 MARIKA JUHANI nr 141 VELI PIIKMANN nr 142 MIHKEL JÜRISSON nr 143 TIINA HEIDEMANN nr 144 KALEV KÄRTMANN nr 145 EIKE LIND nr 146 ÜLLE ÜTT nr 147 PIIA TOOM nr 148 VIIVE PUKKA nr 149 MÄRTIN RÕÕMUSAAR nr 150 ALDO PITSNER nr 151 INDREK UMBSAR nr 152 MERJE PETERS nr 153 SIRLI KOHANDI Üksikkandidaat Ralf-Henry Kaas Olen Vändras sündinud-kasvanud noor mees, siin on minu kodu praegu ja tulevikus. Kandideerin vallavolikogusse, sest tahan osaleda ja kaasa rääkida oma kodukoha head käekäiku tagavates küsimustes. Vändra alevis ja kogu piirkonnas elab teiste väikeste maakohtadega võrreldes palju noori inimesi. Et see nii oleks ka tulevikus, peame muutma oma elukeskkonda kaasaegsemaks, turvalisemaks ja igati elamisväärseks. Konkreetse tegevusena tahan koos heade abilistega korrastada Vändra jõe ääre, et seal oleks suplemiskoht ja kena kaldaala, kus on mõnus jalutada, sõpradega aega veeta või teha tervisesporti. Soovin sellest kujundada alevi ühe atraktiivsema paiga. Tahan seista ka selle eest, et Vändra uues suures vallas säilitaks oma senise idenditeedi. nr 194 RALF-HENRY KAAS EKRE kümme käsku Põhja- Pärnumaal a kohalike omavalitsuste valimistel Me ei varasta ega luba ka teistel varastada! Omavalitsustes tuleb sahkeramine ja pettused avalikustada ja osalistel keelata edaspidi avalikus sektoris töötamine Arstiabi, politsei ja päästeteenistus peab olema kättesaadav igas omavalitsuses! Eestimaa kogukondades tuleb eelisarendada rahvuskultuuri ja Eestis aetakse asju eesti keeles! Meie lapsed peavad saama kodulähedases lasteaias ja koolis käia. Tõstame laste sünnitoetuse 1000 euroni ja ranitsatoetuse 500 euroni! Kogukonna abivajavaid liikmeid tuleb kogukonnas aidata! Kohalikud eakate pansionaadid kogukondlikuks tarbeks, mis hoiavad eakad kodu lähedal ja annavad töökohti kohalikule elanikkonnale. Majandust tuleb arendada kõikjal Eestis! Meie inimesed muutuvad jõukamaks ainult siis, kui Eesti kapitalil ja ettevõtlikel inimestel läheb hästi. Valitsuselt nõuame endise tulubaasi taastamist ja maksuerisuste sisseviimist. Kuulutame sõja omavalitsustes lokkavale bürokraatiale ja lõpetame ettevõtjate Valimisliit Inimeste Eest Põhja-Pärnumaa vallavanema kandidaat Jaanus Rahula (nr 162) Jaanus Rahula (43) on sündinud Vändras, põhihariduse omandanud Pärnu-Jaagupis ning kutse- ja keskhariduse Vana-Vigalas. Peale ajateenistust Piirivalves asus Rahula õppima Riigikaitse Akadeemias ning hilisemaks teenistuskohaks valis Kaitseväe. Teenistuse kõrvalt lõpetas Jaanus Rahula aastal Sisekaitseakadeemia halduskolledži halduskorralduse eriala. Alates novembrist 2013 Vändra vallavanem. Minu jaoks on valla juhtimisel oluline ausus, avatus ja läbipaistvus ning valda puudutavate otsuste tegemisel tuleb esikohale seada avalikud huvid. Vaatame kriitiliselt läbi omavalitsuste endi kehtestatud reeglistikud ja korrad. Rakendame vaid hädavajalikku bürokraatiat, mis on vajalik kohaliku võimuga suhtlemiseks ning avaliku raha ausaks ja asjalikuks kasutamiseks. Kohtleme valla piirkondi ja neis elavaid inimesi võrdselt. Volikogu istungid keskkonna (näiteks VOLIS) kaudu videopildis nähtavaks kõigile soovijatele. Valla juhtimise ja valitsemise kulud ei tohi tõusta. Tagame valla juhtkonna vahetu suhtlemise valla elanikega. Volikogu esimehe kandidaat Madis Koit (nr 163) Leian, et peame tegema kõik selleks, et meie inimesed ei tahaks vallast ära kolida selle tõttu, et kuskil mujal on odavam ja parem. Väärtustame lastega peresid ning teeme kõik selleks, et ka lasteaialapsed saaksid toidu tasuta, nii nagu on see koolis. Tagame kodulähedase hariduse andmise. Koolivõrgu säilimiseks süvendame koolide omavahelist koostööd ja rakendame innovatiivseid meetodeid kvaliteedi hoidmiseks ja õppetöö korraldamiseks. Motiveerime mujale eriala õppima läinud noori jääma sissekirjutatuks koduvalda. Selleks viime sisse erialaõppetoetuse 100 eurot aastas, mis katab õppekoha linna ühistranspordi kulu. Kehtib noortele kuni 26. eluaastani. Meie eesmärgid lisaks eelpool kirjutatule Kaasav omavalitsus. Loome uues omavalitsuses kaasava, inimesi ja kogukondi toetava töökultuuri. Kohalik omavalitsus innustab, nõustab ja abistab seltsi, seltsingu või MTÜ asutamisel ja arendamisel. Loome kaasava eelarve, millega igal aastal teostub kolm rahvale enim meeldinud projekti. Moodustame volikogu juurde noortevolikogu, mis on vallavolikogu komisjoni staatuses. Hoitud lapsed. Igal lapsel on õigus turvalisele kooliteele. Valgustatud ja korras bussipeatused, ülekäigukohad ja kergliiklusteed annavad kindlustunde, et laps jõuab hommikul ilusasti kooli ja õhtul koju tagasi. Toetame lapse aktiivset suveaja veetmist. Aktiivne kultuuri- ja spordielu. Ükski isetegevusring, koor või ansambel ei tohi kaduda seepärast, et teda seni toetanud võim on kaugemale kiusamise totrate euroregulatsioonidega. Tagame korraliku teedevõrgustiku ja transpordiühenduse vallakeskustega, et vältida seniste valdade ääremaastumist! Immigrante ilma omavalitsuse loata vastu ei võeta! Sundsisseränne on Eesti Põhiseaduse vastane ja omavalitsustel on kohustus hoida kodukohameelsust eestlusekesksena! Homo- ja multikultipropaganda koolidest ja lasteaedadest välja! Täiskasvanud eestimaalne võib ise otsustada oma meelsuse üle, kuid avalik homopropaganda tuleb keelustada. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadid: nr 154 JAANIS KUUSEMÄE nr 155 TÕNIS TAPUPERE nr 156 HARRI HEINASTU nr 157 ÜLLAR ANDERSON nr 158 ELIS KAPLUR nr 159 RENE HENDRIKSON nr 160 HARRYS POLL nr 161 MILVI TOOME Inimene on meie suurim väärtus kolinud. Toetame kohalike spordiklubide ja huviringide tegevust eesmärgiga suurendada huvitegevuse kättesaadavust lastele, noortele ja erivajadustega inimestele. Tagame neile stabiilse ja läbipaistva rahastuse. Terve elukaar. Igaüks meist võib mingil eluhetkel abi ja toetust vajada. Seisame hea kõigi vallaelanike turvatunde eest, esmase sotsiaalnõustamise ja abi eest ning tagame selle kättesaadavuse. Propageerime ja toetame koduhooldust ja eneseabi. Tagame hädavajaliku sotsiaaltranspordi igas valla piirkonnas. Turvaline ja kaunis eluruum. Turvaline ja heas korras avalik eluruum on kvaliteedimärgiks igale külale ja alevile. See on ka iga inimese enda panuse vili. Avalik ruum on visiitkaardiks meie külalistele. Hoolitseme avaliku ruumi kvaliteedi eest, toetudes kodanike ja kogukondade initsiatiivile ja aktiivsele kaasalöömisele. Teedevõrk. Vallaelanikele tasuta lumetõrje. Teede korrashoiu ja investeeringute rahastus vähemalt endises ulatuses. Meie tublid kandidaadid: nr 162 JAANUS RAHULA nr 163 MADIS KOIT nr 164 OLGA KALJUSTE nr 165 SANDRA TOMINGAS nr 166 MARIO MÄGISALU nr 167 MONIKA JÕEMAA nr 168 ROMAN KIVESTE nr 169 JANE VAIN nr 1 KRISTJAN SALUMAA nr 171 KAIA KERGE nr 172 KALEV MITT nr 173 URVE ROOSE nr 174 AIKI METSALU nr 175 EHA KULDKEPP nr 176 REIO RANDMAA nr 177 MARIS ROOST nr 178 EPP SOKK nr 179 HELDI RAUDE nr 180 JOEL ROOS nr 181 ESTER ESULA nr 182 TAAVI MIKU nr 183 MERLE ERVIN nr 1 RAUL ORAV nr 185 VILLU KALJUMÄE nr 186 KEILI VÄSTRIK nr 187 AIN PERTEL nr 188 EIKE MERESMAA nr 189 TAIVO ESULA nr 190 LENNART TÕNISSAAR nr 191 MÄRT KRUUSMAA nr 192 LIIVI VÄHESOO nr 193 KAIDO MADISSON

5 SEPTEMBER 2017 VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 5 Seenelised. Seekordne seenenäitus oli eriliste üllatusteta septembril toimunud seenenäitus läks kenasti korda, kuigi midagi eriti üllatavat sel aastal näitusele saada ei õnnestunud. Ekspositsioonis oli 105 liiki erinevaid seeni ja külastajaid registreerisime 349. Näituselaudadel oli 21 liiki riisikaid, 10 liiki pilvikuid ja samapalju erinevaid puravikke. Viimaste valik ja väljanägemine oli sel sügisel üllatavalt tagasihoidlik. Väljapaneku uhkuseks olid sel aastal hinnatavate söögiseente sirmikute eksemplarid: suur sirmik ja safransirmik ning mürgine püramiid-soomussirmik. Esimesel näitusepäeval oli näitusel kogu päeva kohal Tartu Loodusmuuseumi hinnatud seenespetsialist Külli Kalamees Pani. Korraldajatele tegi rõõmu see, et vändralased ja kaugemaltki tulnud seenehuvilised kasutasid agaralt võimalust spetsialistilt õpetusi saada. Näitusele eelneval päeval, pühapäeval 17. septembril käisime neljateistkümne inimesega seeneretkel lähikonna metsades. Ilm oli üks selle hilissuve ilusamaid ja neli tundi metsas möödus lustiga. Palju tänu seeneretkel osalejatele ja bussijuhiks olnud Ene Toomsalule. Oleme tänulikud ka kõigile üksikkorjajatele, kes seeni näitusele tõid. Tänu nendele olid ekspositsioonis väga uhked kännumamplite, külmaseente, harilike murumunade Seenekohvikus jäid omaküpsetatud hõrgutiste pakkujatest pildile Riina Kuusk, Paula Väljaots ja Ella Lind. ehk ämmatossude, pirn-murumunade ning sirmikute kogumid ja meil seks kultuurimajas avatud seenekoh- Esimese näitusepäeva tegi erili- õnnestus näituse viimastel tundidel vik, mille korraldasid kuus naisseltsi vaatajatele tutvustada ka väga ilusaid tegusaimat naist. Seenekohviku lehter-kukeseeni. menüü oli üllatavalt rikkalik oma Korraldajate tänu kuulub ka Pärnu kaheteistkümne nimetusega. Pakuti Maavalitsusele, kes Vändra Aiandusseltsi seeneseljankat, erinevaid seenepirukaid, võileivatorti seentega, seenesaia poolt Kohaliku Omaalgatuse Programmile kirjutatud seenenäituse projekti 445 ning seeneküpsiseid ja suurt valikut euroga rahastas. Tänulikud oleme veel seeneampsusid. Näitusekülastajate kultuurimaja töötajatele, kes näitust hästi tänu kuulub aktiivsetele naistele! reklaamisid ja kenad samblaga kaetud Kaunis sügis alles algas ja seeneaeg kestab. Uskuge, seenelkäimine on näituselauad ette valmistasid. Liialduseta võib öelda, et kultuurimaja, naisseltsi ja tänuväärne hobi! pensionäride ühendusega koostöös oli Aiandusseltsi nimel näituse korraldamine üks rahuldust ja Reet Eesmäe rõõmu pakkuv tegevus. Lugejad käisid taas ekskursioonil Traditsiooniline Vändra valla raamatukogude lugejate ekskursioon, juba 19. kord, toimus 7. septembril Tartusse Baltimaade suurimasse ja moodsaimasse teaduskeskusesse AHHAA, organiseerijaks Pärnjõe Raamatukogu. Septembrikuu esimesel nädalavahetusel tähistas Teaduskeskus AHHAA, kus on enam kui 3000 ruutmeetril kolm näitusesaali püsi- ja vahelduva ekspositsiooniga, 20. sünnipäeva. Lisaks asuvad mitmed huvitavad eksponaadid keskuse rõdudel ja fuajees. Suures tehnoloogiasaalis said julgemad külastajad sõita jalgrattaga saali kohal köiel, tirida end lae alla ning tunnetada vabalangemist. Sai mängida torude peal laulukesi, oma käega proovida mitmeid veega seotud katsetusi-mänge. Tehnoloogia 3. korruse rõdul on avatud matemaatikateemaline näitus Ahhaa, kuubis!, mis viib külastajad numbrite ja arvude maailma. Huvitav on elektriautode demokeskus. Elusaalis on võimalik jälgida sipelgate igapäevaelu. Samuti saab siin jälgida, kuidas tibupojad munast kooruvad. Meditsiinikollektsioonid, mille vanim eksponaat pärineb aastast asuvad tehnoloogiasaali 2. rõdul. Kogule pani a. aluse kuulus meditsiiniprofessor August Rauber, kes sündis küll Saksamaal, ent tegutses alates a. Tartus. Osavalt ära peidetud viltuse põrandaga tuba ja ka päriselt viltune tuba tekitasid adrenaliini meis kõigis. Edasi suundusime Mänguasjamuuseumi, mis asub Tartu kesklinna südames. Asutatud 28. mail a. Iga täiskasvanu leiab siit üles oma lapsepõlve, iga laps saab kaasa toreda elamuse. Mängulistes väljapanekutes saab näha nukke ja nukumaju, kaisuloomi ja mänguautosid, filmi- ja teatrinukke, suveniir- ja kunstnikunukke, töötavat mudelraudteed, üleskeeratavaid lelusid ja muid nostalgiat tekitavaid mänguasju. 50 km bussisõitu ja jõuamegi Võrtsjärve äärde. Järvemuuseumi akvaariumisaalis saab näha Eesti magevetes elavaid kalu. On kaks põrandaakvaariumi, kaks suurt silinderakvaariumi, kokku 23 akvaariumi. Ilma veeta akvaariumisse on välja pandud Võrtsjärvest püütud kõige suurema kala valgeamuuri mulaaž. Rõõmsameelse giidi Heli-Anneli juhatusel saame eelnimetatud vaatamisväärsused ükshaaval oma silmaga ära näha. Limnoloogiakeskuse muuli ääres ootas meid parvlaeva kapten Madis, kes sõidutas huvilisi tund aega Võrtsjärvel. Nägime järve lõunatipus kuulsat Tondisaart. Võrtsjärv on 2 km2 suur, 35 km pikk, põhjaosas laius 15 km, suurim sügavus 6 m ja väikseim 2,8 m. Võrtsjärve limnoloogiajaam Vehendi lõunaosas tegutseb Eesti Maaülikooli Võrtsjärve uurimise-õppekeskusena aastast Järvemuuseum on külastajatele avatud kolmandat aastat. Huvitav ja elamusterohke päev saigi otsa. Suur tänu Vändra Vallavalitsusele ja William Reiside vahvale bussijuhile Urmasele. Aitäh ilusa päeva eest! Epp Kont Pärnjõe Raamatukogu direktor Vägivalla ennetamine Vägivalda saab ennetada ainult partnerivalikusse hoolikalt suhtudes. Füüsiline vägivald ei ilmne suhte algfaasis, seega on väga raske kindlaks teha, kas inimene, kellega suhet alustatakse, on vägivaldsete väärtushinnangutega. Siiski on mõned ohumärgid, mis võivad avalduda juba suhte algfaasis ja võivad viidata võimalikule vägivaldsusele. Esimeseks ohumärgiks on suhtega kiirustamine. Väga ruttu tehakse ettepanek abielluda, kokku kolida jne. See toimub muidugi suure armastuse ettekäändel, kuid tegelik eesmärk on partner endaga siduda. Teiseks ohumärgiks on partneri eemaldamine sõpradest ja perekonnast. Ka seda tehakse suurte tunnete ettekäändel. Selle eesmärgiks on partner isoleerida inimestest, kes talle tuge võivad pakkuda. Kolmandaks ohumärgiks on lugupidamatus ja austuse puudumine partneri vastu. Vägivallatseja eesmärgiks on see, et partner käituks täpselt nii, nagu tema tahab, ja partneri soovid teda ei huvita. Kui suhtes nähtub, et vaatamata sellele, et partnerile on räägitud, et tema mingisugune käitumine ei meeldi teisele osapoolele, kuid ebameeldiv käitumine jätkub, siis võib tegu olla inimesega, keda teise osapoole tunded tegelikult ei huvita. Ohumärgiks on kindlasti ka see, kui suhtes üks osapool soovib kõike ise otsustada kuhu sööma minna, mida osta, mida nädalavahetusel teha ja kontrollib partnerit pidevalt: kus partner viibib, kellega suhtleb, miks nii kaua poes käis. Mis on vägivalla tagajärjed? Füüsilisele vägivallale eelneb alati vaimne vägivald. Partnerit ei saa lüüa ja loota, et ta ära ei lähe, ilma et eelnevalt oleks partner vaimselt ja materiaalselt endaga seotud. Partnerit mõjutatakse nii kaua, kui ta arvab, et ei väärigi paremat kohtlemist. Vägivald suhtes ei ole kunagi ühekordne. Vägivaldses suhtes toimub omamoodi vägivallaring. Suhtes pinged kasvavad, selles faasis ilmneb rahulolematus partneriga, tema halvustamine, etteheited. Pinged kasvavad, kuni leiab aset vägivallapuhang, partnerile tehakse füüsiliselt haiget. Sellega vägivallatseja maandab oma pinged. Peale pingelangust on võimalikud erinevad variandid. Vägivallatseja võib andeks paluda, lubada, et ta enam kunagi nii ei tee. Ette tuleb ka vägivallatseja nutmist. Vägivallatseja võib ka ohvrile sisendada, et see oma käitumisega on kõiges süüdi ja ohver palub andeks. Või siis palutakse vastastikku andeks. Ja järgneb nõndanimetatud mesinädalate faas. Viiakse ohver välja sööma, ostetakse midagi ilusat, tegeletakse lastega. Peale seda hakkavad pinged jälle kogunema, kuni järgmise vägivallapuhanguni. Järgneb jällegi andekspalumine. Vägivallaringi iseloomustab asjaolu, et vahed vägivallapuhangute vahel jäävad järjest lühemaks ja vägivald ise läheb järjest jõhkramaks. Inimloomusel on võime ümbritseva keskkonnaga harjuda. Seetõttu harjub inimene ka tema vastu kasutatava füüsilise vägivallaga ja mingist hetkest leiab vägivallatseja, et oma soovide saavutamiseks ei piisa enam varemkasutatud vägivallast. Näiteks partnerit ei hirmuta enam lahtise käega vastu nägu löömine ja ta lööb juba rusikaga. Peale füüsilise vägivalla kasutatakse ohvri mõjutamiseks kõikvõimalikke vahendeid. Olen näinud mööbli lõhkumist, ähvardusi, ahistamist, jälitamist, avalikku halvustamist. Lastakse käiku kõik vahendid, et ohver ära hirmutada ja oma kontrolli alla sundida. Kuna tegemist on lähedase inimesega, siis teatakse, mis on ohvrile kallis ja millega ähvardamine talle mõjub. Väga levinud on ka enesetapuga ähvardamine, kui nähakse, et ohver hakkab kontrolli alt väljuma. Ohvrile üritatakse kõikvõimalikul viisil haiget teha. Üheks võimaluseks on ohvrit avalikult häbistada, kõige lihtsam on seda teha sotsiaalmeedias. Kui teatakse partneri salasõnu, saab partneri konto alt saata partneri tuttavatele solvavaid sõnumeid. Luuakse partneri nimel libakontosid jne. Lapsi kasutatakse alati partneri mõjutamiseks. Et inimest efektiivselt mõjutada, tuleb kasutada asju, mis on teisele kallid. Lapsed on inimestele tavaliselt kallid ja vägivallatseja jaoks on nad lihtsalt asjad, mille kaudu soovitud eesmärk saavutada. Kuidas see lastele mõjub, selle peale ei mõelda, kuna inimese jaoks, kes kasutab lähedaste suhtes vägivalda, on tähtis ainult tema ise. Lapsed tajuvad peres toimuvat vägivalda väga varakult. Ka nemad saavad aru, et pinged peres kogunevad. Tagajärjeks on laste närvilisus, raskused õppimisel, keskendumise raskused, madal enesehinnang. Tihti jätkab ohver kooselu vägivaldse partneriga laste nimel, arvates, et lastele mõjuks lahutus halvasti. Tegelikult mõjub lastele kõige halvemini närviline õhkkond vägivaldses peres. Elu näitab, et lapsed, saades vanemaks, lahkuvad sellisest perest esimesel võimalusel ja katkestevad suhted ka peres ohvriks olnud vanemaga. Nad ei andesta vanemale, et see varem midagi ette ei võtnud. Lapse jaoks on kõige tähtsam turvatunne. Seda ei saa asendada taskuraha ega asjadega. Lapsed võtavad omaks oma vanemate käitumismustri ja vägivaldsest perest pärit lapsed satuvad ise elus tihti kas vägivallatseja või ohvri rolli. Kui inimene ei soovi oma probleemide ülekandumist lastele, tuleb vägivaldne suhe lõpetada kohe. Kõige lihtsam on seda teha spetsialistidelt nõu küsides. PÄÄSTEAMET Alar Abel vanemkomissar 16. septembril kella paiku käisid päästjad Vändra vallas Kaansoo külas, kus puu oli kukkunud sõiduteele. Päästjad eemaldasid ohtliku puu.

6 6 VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT SEPTEMBER 2017 Kes oleks arvanud, et airsoft on noorte hulgas nii populaarne Vändra võiskonnad mängude avamisel. Türil peeti VIII tuletõrjespordi mängud Septembrikuu teisel neljapäeval toimusid järjekordsed koolinoorte tuletõrjespordi mängud. Külm, tuul, vihm ja sooja südamega korraldajate meeskond võttis meid vastu Türi linna staadionil, kuhu oli kogunenud üle 500 tuletõrjesportlase 30 Eesti koolist a koolinoorte tuletõrjespordi mängud toimusid juba 8. korda. Nende mängude eesmärgiks on tutvustada tuletõrjesporti kui kaasahaaravat ja põnevat spordiala ning välja selgitada parimad ja osavamad koolinoorte võistkonnad. Mängud algasid rongkäigu, sõnavõttude ja tule süütamisega. Võisteldi vastavalt vanusegruppidele. 4. klassi võistkond võistles tuletõrjespordi teatejooksus ja tuletõrjeolümpia meelelahutuslikus võistluses. 8. ja 11. klassid aga tuletõrjespordi ringteatejooksus ning mootorpumba hargnemises. Vändra Gümnaasiumi tuletõrjesportlased osalesid neljandat korda, seekord juba kõigis kolmes vanusegrupis: 4. klass, 8. klass ja 11. klass. Küll on hea meel, et on olemas rõõmsaid ja hakkajaid õpilasi, kes väga lühikese ettevalmistusperioodi jooksul olid valmis mängudest osa võtma. Nüüd on mängud seljataga ja tulemused käes. Kooli kolmest võistkonnast kõige tublim oli 11. klass koosseisus Katrina Põhhako, Greete Saareoks, Jan Erik Enok, Tony Privits, Rasmus Rahuoja, Jasper Nurk, kes tõi koju 2. koha. Rõõmsameelne 4. klass lõpetas võistlused 3. kohaga, võistlesid Kaisa Pärnoja, Liisu Trelin, Vanessa-Debora Tera, Johanna Tiismaa, Kaur Toom, Kevin Viira, Ander Kitsing, Egert Kaljulaid, Armin Pitsner. Hästi võistles ka 8. klassi esindus: Lisandra Nurmesalu, Marleen Aluste, Kert Järve, Hanno Tamm, Oliver Liske, Gert-Kristjan Näär. Nad tulid enda vanusegrupis tublile 5. kohale. Peale väga tublide laste on tuletõrjespordi mängude heade tulemuste taga ka suurepärane juhendaja Vändra päästekomando päästja Rein Kontus ning nõuga meid alati toetanud ja aidanud Vändra päästekomando juht Toomas Taul. Aitäh teile! Mängud ise lõppesid aga kõigile osavõtvatele meeskondadele meeleolukalt. Korraldajad tänasid kõiki osalejaid väikese meenega, pakkusid võimaluse süüa jäätist, kommi ja juua vitamiinijooki. Võistlejad ise märkisid, et ilmast hoolimata oli neil lõbus ning said uue ja huvitava kogemuse võrra rikkamaks. Oli üks tore ja vahva tuletõrjespordipäev! Ave Naano Vändra alev osaleb aastal Raplamaa noorsootöö koostöögrupis, mille läbi käivitatakse täiendavaid noorsootööteenuseid 7 26-aastastele noortele, kes elavad koostöögrupis osalevate kohalike omavalitsuste tegevuspiirkonnas. Esimeseks koostöögrupi ühistegevuseks oli spordiürituste sarja esimene etapp, mille korraldajaks oli Vändra alev. Teine etapp toimus 16. septembril Karitsa jahispordi- ja puhkekeskuses, korraldajaks Kaiu vald. Seekord oli teemaks Airsofti taktikalis-sportlikud lahingud. Airsoft on spetsiaalsete relvadega taktikaline sõjamäng, milles imiteeritakse ehtsaid lahingusituatsioone. Airsoft on põhiliselt hobi, kuid seda kasutatakse ka paljude riikide politseiüksuste ja sõjavägede taktikaliseks väljaõppeks. Laskemoonana kasutatakse väikeseid looduses lagunevaid kuule. Enne päris võistlust korraldasime harjutuspäeva, et välja selgitada parim võistkond, kes Vändra alevit esindaks. Meie imestuseks ootas harjutuspäeva hommikul noortekeskuse õuel ligikaudu 40 noort, kes kõik ühisest seiklusest huvitatud olid. Harjutuspäeva viisime läbi vanas kuivatis ning selle eest suur tänu Baido Madissonile, kes meid sinna lubas. Lahingud kestsid peaaegu hiliste õhtutundideni seni, kuni laskemoona jagus. Ja me ei pidanud pettuma, sest Karitsast tuldi koju võiduga. Eduka meeskonna koosseisu kuulusid Kristjan Madisson, Kristo Pihlak, Kaspar Saal, Tony Jürisaar, Hendrik Ehastu, Kaur Tõkke. Võistkonna esindajaks oli Ats Paberits ja tagala eest kandis hoolt Tõnis Tetsmann. Lisaks Vändra alevi noortele osalesid veel Raikküla, Rapla, Kaiu, Juuru, Kehtna ja Järvakandi valla noored. Kokku 41 noort. Kogu sarja eesmärgiks on noorte tervislike eluviiside edendamine, koostöö arendamine aastaste piirkonna noorte vahel ning erinevate spordialade ja liikumisharrastustega tutvumine. Sarja kolmas etapp toimub 20. oktoobril Raplas ning teemaks on bowling. Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud programmi Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine kirjeldatud tegevuste raames. Iga noor on väärtus. Tulevik tehakse täna! Margit Kadak Vändra Alevivalitsus, noorsootöönõunik Vändra noortekeskus sai uue köögi tule ja vaata oma silmaga! Nagu iga kodu süda on köök, soovime ka meie luua Vändra noortekeskusesse köögi. Maailmas on läbi viidud uuring, et just köögis sünnivad head ideed ja suuri asju planeeritakse ning viiakse ellu just köögis koos tekkinud mõtetest. Meie noortekeskus asub sellises nõukogudeaegses vanas lasteraamatukogus, kus suurem remont käis viimati külas 20 aastat tagasi. Kõik, mis meil seni tehtud on, on loodud noorte enda kätega ja toetajate abiga. Alustati ka köögi remonti, kuid ilmnesid asjaolud, mis tõmbasid meie ettevõtmisele määramatuks ajaks pidurit. Sellise sissejuhatuse kirjutasid meie noored noorte piirkondlike ideede projektifondile Nopi Üles. Fond on mõeldud 7-26-aastaste noorte kogukondlike omaalgatuslike ideede elluviimise toetamiseks. Tegevused edendavad noorte aktiivset eluhoiakut, panustades kodukoha arengusse. Iga projekt, milleks võib olla näiteks sündmus, üritus, koolitus või vahendi soetamine, leiab toetust kuni 2000 euro väärtuses. Positiivse rahastamisotsuse eelduseks oli hea idee, tugev projektimeeskond, plakat või video ja ühe nädala jooksul Facebookis kogutud 200 meeldimist. Meil olid kõik eeldused olemas ja raha me ka saime. Kogu köögi remont on aega võtnud kaks kuud, kuid nüüd on ta Jan-Erik Laprik ja Ats Paberits põrandat ehitamas. valmis. Kõik, kes kööki panustasid, tegid seda oma põhitöö ja kohustuste kõrvalt. Siinkohal tahaksimegi tänada kõiki, kes oma abikäe ulatasid: Ats Paberits, Martin Sempelson, Marek Mangusson, Martin Madisson, Ragnar Randviir, Jan-Erik Laprik, Orm Klamp, Getter Sarapik. Noorte piirkondlike omaalgatuste konkursi Nopi Üles tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmis Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine kirjeldatud tegevuste raames. Noortekeskus on sel hooajal avatud esmaspäevast reedeni kell Avapeole ootame kõiki noori pühapäeval, 1. oktoobril kell Jagame infot uute võimaluste kohta, sööme pannkooke ning tutvustame uusi inimesi, kes igapäevaselt noorte kaaslasteks saavad. Tule ise ja võta palju sõpru ka kaasa! Margit Kadak Vändra alevivalitsus noorsootöönõunik Airsoft`i meeskond: Kaur Tõkke, Kaspar Saal, Tony Jürisaar, Hendrik Ehastu, Kristo Pihlak, Kristjan Madisson. Vändra jahilaskurid said rändkarika omanikuks Vändra jahilaskurid lõpetasid hooaja osalemisega Pärnumaa Jahimeeste Liidu korraldatud lahtistel meistrivõistlustel kombineeritud jahipraktilises laskmises. Kümne võistkonna seas saavutati I koht summaga 521 punkti. Järgnesid Kaisma Jahiselts 496 punktiga ja Tori-Sindi 473 punktiga. Kuna antud võistlus võideti meeskondlikult kolmas aasta järjest, loovutati rändkarikas Vändra jahimeeste ühendusele jäädavalt. Võidukasse meeskonda kuulusid Toivo Teetsman (185 punkti), millega saavutas ka individuaalselt I koha; Rando Köster (171 punkti); Rene Soidre (165 punkti) ja Juhan Tetsman (153 punkti). Rando Köster Vennad Tõnströmid teevad kergejõustikus tublisid tulemusi 9. septembril toimus juba 15. korda Kilingi-Nõmme mitmevõistlus, kus võisteldi kaheksal alal. Sellel võistlusel saavutas Enari Tõnström esikoha. Tema üksikalade tulemused: 100 m 12,32; kaugus 5.79; kuul 8.77; kõrgus 1.75 (isikl. rekord); 400 m 52,42; ketas 25.44; oda (isikl. rek.); 1500 m 4.30 ja kogusummaks 4383 punkti. Enari vend Elari Tõnström saavutas 3. koha 3157 punktiga ja Markus Pärna 3040 punktiga 4. koha. Tublid ja tahet täis noormehed, suur au ja kiitus neile! Terje Õiglane

7 SEPTEMBER 2017 VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 7 Talukultuurikool ootab kursustele ja Kroonituurile Talukultuurikool Kurgjal ootab kahel pühapäeval huvilisi mööblipolsterdamise kursusele ning koole osalema Kroonituuril. Talukultuurikooli on oodatud kõik, keda huvitab, kuidas valmistada vedrupolstrit. Kursus toimub 8. ja 15. oktoobril muuseumi käsitöömajas. Kursusel räägitakse, milliseid vahendeid ja materjale kasutatakse ajaloolise vedrupolstri sidumiseks. Praktilise osana valmib kahe kursusepäeva jooksul igal osavõtjal nelja vedruga polster. Materjalid on juhendaja poolt. Kursus toimub mõlemal päeval kell ning koolitajaks on Triin Tammann. Kursuse hind on 40, toitlustus (ettetellimisel) 3. Registreeruda saab kuni 5. oktoobrini. Info ja registreerimine muuseumi telefonidel , või il info@kurgja.ee Haridusprogramm Klassiga Kroonituuril kutsub osalejaid kolme Pärnumaa muuseumi, et tutvustada Eesti kroonidel kujutatud tegelaste elu ja omavahelisi suhteid. Programmi ajakava: Pärnu Muuseum. Rahamäng milline on Eesti krooni rahatäht? Mis on krooni väärtus? liikumine Koidula Muuseumi Koidula Muuseum. Kroonidel kujutatud tegelased ajateljel ja nende omavahelised suhted liikumine C. R. Jakobsoni Talumuuseumi lõunapaus (ei ole hinnas) C. R. Jakobsoni Talumuuseum. 500-kroonise mehe lugu Osalema on oodatud kõik alates 7aastastest. Programmi maksumus 6 osaleja kohta (ei sisalda transporti ega lõunasööki). Muuseume soovitame läbida sellises järjestuses: Pärnu Muuseum Koidula Muuseum C. R. Jakobsoni Talumuuseum, kuid olenevalt grupi lähtekohast korraldame programme ka muus järjekorras. Kui kool ei soovi kolme muuseumi paketti, siis on võimalik programmi tellida ka kahe või ühe valitud muuseumiga. Sellisel juhul on ühe muuseumi programmi hind 3 ja kahe oma 6. Kestus: 6 t koos transpordi ja lõunapausiga. Transpordi korraldab kool ise. Info ja ettetellimine: info@kurgja.ee; tel: või tiit@pernau.ee Programmi tutvustus: C. R. Jakobsoni Talumuuseumis räägitakse Jakobsonist ja tema suhetest rahaga. Programm sisaldab ka muuseumi õueala külastust, kus saab vaadata taluloomi. Muuseumist on võimalik soodsalt tellida ka lõuna (info talumuuseumi kodulehel). Koidula Muuseumis tehakse ringkäik muuseumihoones ja korraldatakse muuseumitund vanas koolitoas, kus koolmeistriks oli Jannsen ise. Räägitakse Eesti krooni pangatähtedel kujutatud kultuuritegelastest, nende tähtsusest ning omavahelistest seostest ja suhetest. Pärnu Muuseum pakub kõige üldisemat programmi, tutvustades Eesti krooni meeskonnamängu kaudu. Lisaks rahamängule vaadatakse Kroonituuri videoid ja Kerese ekspositsiooni. Programmis osalevad klassid saavad osaleda ka Kroonituuri FB mängus, laadides muuseumis tehtud grupipildi koos märkega # Kroonituur Kroonituuri FB lehele. Igas kuus jagatakse klasside vahel välja toredaid auhindu. Kohtumiseni Kurgjal! Inge Sipelga museaalse osakonna juhataja VEOAUTOJUHI JA BUSSIJUHI AMETIKOOLITUSED PÄRNUS LP KUTSELINE AUTOJUHT! Kui teil hakkab kutsetunnistuse kehtivusaeg lõppema, siis olete oodatud osalema täiesti uuel tasemel autojuhi 35-tunnisel täiendkoolitusel Pärnus. Meie koolitused on kõik autojuhi töö- ja puhkeaja ning sõidumeerikute süvaõppega. AMETIKOOLITUSTE AJAKAVA: Koolituse hind ühele kategooriale 156 eurot. Veoauto ja buss koos 192 eurot. Asume Pärnus Swedbank ärimaja teisel korrusel (Kontserdimaja kõrval). Helista meile julgelt telefonil või külasta meie kodulehte: Vändras saab taotleda ID- kaarti ID-kaardi taotlust saab esitada 26. oktoobril kell Vändra Raamatukogus (Pilve tn 2). Passi Vändras taotleda ei saa, sest selleks on vaja minna Pärnu teenindusse ja anda sõrmejäljed. ID-kaardi taotlemiseks võtke kaasa: isikut tõendav dokument; riigilõivu tasumist tõendav dokument; keskmise, raske või sügava puudega isikutel riigi lõivu soodustuse kasutamiseks ekspertiisiotsuse koopia. Sel päeval saab fotosid teha kohapeal (tasuta). Riigilõiv palume tasuda eelnevalt pangas või internetipangas. Riigilõiv on 25 ja alla 15-aastastel isikutel, puudega isikutel ja üldtingimustel vanaduspensioni ikka jõudnud isikutel 7. Tasumisel pangaülekandega märkige järgmised andmed: Saaja: Rahandusministeerium Saaja kontod: SWEDBANK EE SEB PANK EE DANSKE BANK EE NORDEA BANK EE Viitenumber: Makse selgitusse märkige toimingu nimetus, isiku nimi ja isikukood (kui on olemas), kelle eest riigilõivu tasute (nt: ID-kaart Meeri Meri, ) Isikut tõendavat dokumenti võib väljastada ka isiku esindajale, kui isik on dokumendi taotlemisel volitanud esindajat oma dokumenti kätte saama. Kui soovite sellist võimalust kasutada, saate volituse täita dokumendi taotlemisel raamatukogus. Taotluse täitmisel peate teadma selle inimese nime ja isikukoodi, keda volitate dokumenti välja võtma. Palume kindlasti eelnevalt registreerida Vändra Alevivalitsuse telefonil , e-kirjaga alev@vandra. ee või Vändra Vallavalitsuse telefonil , e-kirjaga vald@vandravald.ee. Eelregistreerimisel palume teatada oma nimi, isikukood, kodakondsus, elukoht ja sünnikoht (riik). ID- kaarti on võimalik taotleda ka E-taotluskeskkonnas E-taotluskeskkonda saab siseneda läbi PPA veebilehe aadressil või otselingiga politsei.ee Austatud lapsevanemad! PÄRNJÕE KOOLI juures alustab õpetaja Eve Sikka juhendamisel tööd koolieelse ettevalmistuse rühm neile lastele, kes saavad 7-aastaseks enne a. 1. oktoobrit. Eelseisva tegevuse tutvustamine ja esimesed õppetunnid toimuvad kolmapäeval, 1. novembril algusega kell Et kõik sujuks algusest peale ladusalt, palume kaasa võtta mõned vajalikud asjad: harilik pliiats kustutuskumm pliiatsiteritaja värvipliiatsid käärid ja liimipulk joonistuspaber (A4) värvilised paberid vahetusjalatsid lapse sünnitunnistus MITMESUGUST Müüa hobusesõnnikut, 30 koorem. Tel Koristan Teie territooriumi risustavast vanarauast. Viin ise ära. Hind kokkuleppel. Tulen kohale iga ilmaga. Tel OÜ Adore ostab Vändras haavapakku, raieõigust ja kasvavat metsa. Info Ado Pert adore@hot.ee TEATED Alates oktoobrist on Vändra raamatukogu avatud E-R kell ja L Pühapäeval suletud. Iga kuu viimasel reedel on raamatukogu suletud (sisetööpäev). Vändra jõusaal (Pärnu-Paide mnt 2) Jõusaal avatud 1. oktoobrist E N kell Päevapilet: täiskasvanu 3, õpilane 2 Kuupilet: täiskasvanu 15, õpilane 10 Valla ja alevi elanikud, kes ei soovi oma sünnipäeva lehes avaldamist, palun teatage sellest eelneva kuu 15. kuupäevaks e-posti aadressil uuskoidula@ hot.ee või tel või Mälestame LEMBIT KALMUST Südamlik kaastunne omastele. VPEI Selts ja Suurejõe Rahvamaja Mälestame koolivenda LEMBIT KALMUST Avaldame kaastunnet omastele. Kaansoo kooli kokkutulekutest osavõtjad AGATE SUMRE ANTS HUMAL Info tel ; (kool) (direktor) (E. Sikka) Kohtumiseni meie mõnusalt koduses Pärnjõe koolis! KINNISVARA Müüa maja Vana 74 (ühendatud alevi vee- ja kanalisatsioonitrassiga). Täpsem info Cyti 24 ja tel Toomas OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile põllumaad Vändra vallas. Tiit.Soosaar@gmail.com tel OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , OÜ Vändra ostab ja rendib põllumaad piirkonna parima hinnaga. Tasumine lepingu vormistamise päeval. Ettemaksu võimalus. Tel , vandra@hot.ee Vihtra Mõis OÜ ostab ja võtab rendile põllu- ja metsamaad. Parimad hinnad. Küsi kindlasti pakkumist. Tel vihtramois@hotmail.com. EELK VÄNDRA MARTINI KIRIK Jumalateenistused pühapäeviti algusega kell oktoobril algusega kell MUUSIKAPÄEV (tasuta) ULLA KRIGUL (orel) 8. oktoobril kell 11 lõikustänupüha jumalateenistus, kaasa teenib koguduse naiskoor 11. novembril kell 12 Vändra Martini kiriku 230. aastapäeva tänujumalateenistus Õpetaja Ants Kivilo tel 44575, Organist Merle Maanus Mälestan onu ja ristiisa LEMBIT KALMUST ning avaldan kaastunnet lastele ja Silvile. Tarmo perega Avaldame kaastunnet Helja ja Maiu Tiitusele ema AINO TIITUSE surma puhul. Vana 76 maja elanikud HELJE TOHV LEMBIT KALMUS

8 VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 8 Õnne ja tervist, sünnipäevalapsed! Salme Tomson Linda Pikk Meinhard Rink Edgar Lind Virve Põldsaar Eduard Kaljuvee Ülo Põldre Elvi Soasepp Heino Tilk Aino Nuut Ado Kivisaar Maimu Kivilo Heino Pullmann Virve Taidra Enna Puntso Milda Vunk Jekaterina Tetsmann Ella Amboja Peeter Luik Aime Viira Ilmi Kudisiim Heinar Vill Mari Palmik Hermiine Niitvägi Eino Laprik Ira Uulimaa Aksel Reiman Helena Silling Vello Kaiklem Mihkel Eesmäe Endel Kalt Mall Pärn Silvi Jürisaar Irene Orav Vaike Järv Lea Tiismaa Ants Allikson SEPTEMBER 2017 Heldi. 12. oktoobril kell toimub Vändra Kultuurimajas EESTI-SOOME JALATSIVABRIKU N AT U R A A L N A H A S T SÜGIS- JA TALVEJALATSITE MÜÜK. Head hinnad! Müügil uus vaibakollektsioon! Muuda kodune interjöör stiilseks! Hinnaüllatused! Valley Vabrikupood VIHTRA TEE 1A, VÄNDRA E-R 9-17, L 9-14 Tel vandra@valley.ee Laupäeval, 21. oktoobril algusega kell 11 Laste jututuba tuleb taas. Ootame kõiki lapsi koos ema, isa, vanaema või sõbraga. Kavas on jututund, meisterdamine. Kõiki osalejaid ootab üllatus. Heldi. Vändra Kultuurimajas 1. oktoobril kell ja Kino Minu näoga onu Pilet 4, sooduspilet oktoobril kell TEID KUTSUB KABAREE! Varietee-etendus kahes osas. Lavastaja-koreograaf: Kristin Pukka Elu on kabaree! Kergemeelne, kuid mitte kõlvatu. Paheline, kuid mitte kuri. Üleannetu, kuid mitte labane. Võtke sõõmuke šampanjat, laske end vabaks ja kõige muu eest hoolitsevad kabareediiva KAIRE VILGATS ja Showstoppersi imelised tantsijad! Etenduses on kasutusel üle 100 glamuurse ja suurejoonelise kostüümi! Pileti hind 14, sooduspilet 12. Piletid müügil Piletilevis ja kohapeal. Avatud kohvik. 13. oktoobril kell Sügishooaja AVAPIDU ansambliga Kolumbus Kris. Pilet eelmüügist 8, samal päeval 10. Avatud baar. 18. oktoobril kell 9.30 ja Kino Nukatuka metsarahvas Pilet 3, sooduspilet oktoobril kell Comedy Estonia esitleb: See on Stand Up. Esinevad: Sander Õigus, Mikael Meema, Ari Matti Mustonen, Karl-Alari Varma, Ardo Asperk. Etendus kestab 2 tundi koos vaheajaga. Pilet 10, sooduspilet 8. Avatud kohvik. 27. oktoobril kell Seltskonnaklubi ELURÕÕM peoõhtu. Tantsuks mängib Joe Lumi. Osalustasu 3. Rohkem infot Heldi. KRIYA HATHA JOOGA Vändra Raamatukogu kaminasaalis Suurejõe Rahvamajas Pühapäeval, 1. oktoobril kell EAKATE PÄEV. Eeskava pakuvad külalisesinejad Suure-Jaanist. Sissepääs tasuta. Info tel Heldi, Olga Laupäeval, 21. oktoobril kell TANTSUÕHTU. Tantsuks mängib PRITSIKUURI PUNT. Pilet 5. Meelepärane lauale võta ise kaasa. Kohv maja poolt. Laudade broneerimine ja info tel Heldi alustab uut hooaega! Vändra raamatukogu kaminasaalis 5. oktoobril kell ja Uutele uudistajatele esimene näidistund tasuta Vajalik on joogamatt ja kergem pleed Lisainfo 5344 Kadrin Karro-Tagapere Sündis maailma väikene ime, sai endale päris nime, oma päikese, tähe ja tee, paikse paiga kahe südame sees... Merily Haava ja Anti Tali perre sündis 31. augustil poeg Dominic Tali. Sügispäikese kulda, hiliste lillede sära, kaunite päevade rõõmud olgu sünnipäeval Su päralt. KORVTÕSTUKI TEENUS VÄNDRAS * tõstekõrgus 22 m * tõstevõime 200 kg +40 kg * sobib kõikideks kõrgustes vajalike tööde tegemiseks: puude okste laasimine, majakatuste ja otsaviilude värvimine jne. Tel Palju õnne IVO PÄRNSEINALE KÜ Jaama 13 naabrid Metsakeskus.ee Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: Võtan vastu tellimusi toidukartulitele. Kojuvedu. Müügil sibulad. Tel Silver KUULUTAB: Kõik Sinu nägemisest! LAUPÄEVAL, 28. OKTOOBRIL SAAB PRILLE TELLIDA KOOS NÄGEMISE KONTROLLIGA UUED PRILLID 30% VÄNDRA TERVISHOIUKESKUSES VIHTRA TEE 4, Registreerida tel prillitellijale nägemise kontroll TASUTA prillid saadame postiga koju TASUTA Järgmine Vändra Teataja ilmub 31. oktoobril. Artiklid, reklaamid, teated jne palun tuua toimetusse alevivalitsuse II korrus tuba 5 alates 18. oktoobrist kuni 22. oktoobrini (tel ) või edastada elektronpostiga uuskoidula@hot.ee. Toimetaja Õie Kuusk, küljendus-kujundus Anneli Kenk, trükk AS Pajo.

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald » Ütleme rohkem tere!» lehekülg 2 lehekülg 3 Kes on Elva valla volikogus?» Korteriühistud kohustuslikuks! lehekülg 5 Infoleht» Hind: 0,50 Rattaparklad koolide juurde lehekülg 6 Elva valla infokandja VALLA

Detaljer

Üldkoosoleku protokoll nr. 24

Üldkoosoleku protokoll nr. 24 MTÜ Hiiukala registrikood 80267964 Üldkoosoleku protokoll nr. 24 11. mai 2017. Kärdla, Vabrikuväljak 1, Tuuru maja saal Koosoleku algus kell 18 05, lõpp kell 19 00. Osavõtjad: kohal viibis 34 ühingu liiget

Detaljer

100 sõna sünnipäevaks

100 sõna sünnipäevaks Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda

Detaljer

Sügislillede kevadisel sünnipäeval

Sügislillede kevadisel sünnipäeval VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT NR 5 (222) 29. mai 2015 Selgusid konkursi Värvid Vändra valda parimad Nagu eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal vaatas Vändra vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar ALUTAGUSE valla leht Nr 1 Jaanuar 2018 Tasuta www.alutagusevald.ee Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar 2 Alutaguse valla leht Alutaguse Vallavolikogu I koosseisu istung Ülevaate koostas

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Laura Berta Vahtra KUNSTNIKUPOSITSIOON Maalimise jaoks võtan aega, et olla ja mõelda ning

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: Valla 23. aastapäeva tähistati Triigi spordihoones Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht PAIDE - EESTIMAA SÜDA Linnaleht nr. 8 (245) Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht september 2017 Paide linna aukodanik 2017 on Andres Jalak Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse suure panuse

Detaljer

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht Elva linn tunnustab» lehekülg 3 Konguta näitetrupp võitis peapreemia Infoleht Elva valla infokandja» lehekülg 4 Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5 Rannus valmis discgolfi rada» lehekülg 5 Hind: 0,50 VALLA

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht

Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht Nr 164 HALINGA VALLA TEATAJA märts 2011 Hind 0,32 Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht 4. detsembrist 2010 kuni 5. märtsini 2011 toimusid Pärnumaa valdade XXXI talimängud. Võisteldi 13 alal:

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava Maksimarketi detailplaneering lõpetati Infoleht Elva, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu infokandja» lehekülg 2 Helletajad Europeadil» lehekülg 4 Puhja aleviku soojamajandusest Püha Martini kirik

Detaljer

TRIATLONIKALENDER 2014

TRIATLONIKALENDER 2014 TRIATLONIKALENDER 2014 nr. kuupäev spordiala ürituse nimetus 1. L 22.02.2014 talitriatlon Keila talitriatlon 2. P 23.02.2014 talveduatlon Jõulumäe talveduatlon 3. E 24.02.2014 talitriatlon Talitriatloni

Detaljer

Jõuluvana, kes sa oled?

Jõuluvana, kes sa oled? Jõuluvana, kes sa oled? Pööripäevad on inimkonna tähtsaimad pühad juba aegade algusest. Vähemalt niikaua, kui inimesed taevakehade iseäralikku käitumist on jälginud. Janek Šafranovski Rebala muuseum Suurte

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID RÕNGU VALLA INFOLEHT Oktoober 2011 9 (148) Tiraaž 1300 Toimetajalt: Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi. (Tõnu Õnnepalu) Sügis on käes, lehed

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

Kus on Saku valla kaunimad kodud?

Kus on Saku valla kaunimad kodud? www.sakuvald.ee/ss Läbi r o helise akna S A K U VA L L A L E H T Mida uus SAKU hooaeg toob? VALLA Selgitusi annavad vallasiseliinide raamatukogu, Saku huvisõidukeskuse, Kiisa rahvamaja, noortekeskuse,

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL- DETSEMBER 2003 NR. 4 (36) Järelevalvet teeb Soome firmast Finnroad OY ning kohalikest konsultantidest AS Taalri Varahaldusest ja AS Teede Tehnokeskusest moodustunud meeskond. Lepingu hind on 13,9 mln krooni.

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

Koolinoorte taimeseade konkurss

Koolinoorte taimeseade konkurss Nr. 5 (259) 5. oktoober 2005 Teated Teavikute müük KG Sihtasutuse raamatukogu müüb liigses eksemplaarsuses olevaid teavikuid hinnaga a` 10.-EEK-i. Alus: Teavikute müügi kord Kultuuriministri 4. märtsi

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

aastapäeva ilutulestik

aastapäeva ilutulestik Trükiarv 27 000 www.tallinn.ee/pohja Veebruar 2016 Eesti vanim inimene elab Põhja-Tallinnas Head tallinlased! 2. veebruaril möödus 96 aastat Tartu rahulepingu allakirjutamisest ning juba 24. veebruaril

Detaljer

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Narva-Joesuu JUULI 2013 NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Sel aastal tähistab Narva-Jõesuu korraga mitut ümmargust tähtpäeva: 510 aastat kaluriküla esmamainimisest ajalooürikutes,

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused 1 (5) Kampaania kestab 01.nov 2014.a - 31.jaan 2015.a. Kampaanias saavad osaleda 1.-6.klassid (k.a) üle Eesti. Kampaanias osalemiseks tuleb klass registreeruda saates e-mail aadressil: mari-liis.kallismaa@kuusakoski.com.

Detaljer

TALLINNA ARENGUKAVA

TALLINNA ARENGUKAVA TALLINNA ARENGUKAVA 2009 2027 1 2 TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS Tallinn 19. juuni 2008 nr 129 Tallinna arengukava 2009 2027 kinnitamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 7, 37 lõike

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell.00 5.00. Tulla

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR EFPIA Raporti aasta :2015 Raporti valuuta :EUR Leheülg 1 / 5 -d: peamise asuorii asuorii aadress O-de oetus ürituse ulude attes grantid Odele Registreerimistasud asu teenuste ja e asud Individuaalne nimeline

Detaljer

ÜHINEVA VÄNDRA VALLA HALDUSMUDEL Analüüs ja ettepanekud hallatavate asutuste juhtimise ja töö optimeerimiseks. Ühineva valla haldussüsteem

ÜHINEVA VÄNDRA VALLA HALDUSMUDEL Analüüs ja ettepanekud hallatavate asutuste juhtimise ja töö optimeerimiseks. Ühineva valla haldussüsteem Analüüs ja ettepanekud hallatavate asutuste juhtimise ja töö optimeerimiseks. Ühineva valla haldussüsteem SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Olukorra kirjeldus 2.1. alev 2.2. 2.3. Kaisma 2.4. Tootsi 2.5. Järvakandi

Detaljer

EESTI SPORDIREGISTER 2009

EESTI SPORDIREGISTER 2009 EESTI SPORDIREGISTER 2009 Koondaruanne Spordikoolituse ja Teabe SA SISUKORD EESTI SPORDIREGISTER...2 EESTI SPORDIKLUBIDE JA KOOLIDE REGISTER 2009...3 MÕISTED...3 EESTI SPORDIREGISTRI 2009.A LÄBIVIIDUD

Detaljer

Viimsi aasta naine 2011

Viimsi aasta naine 2011 Näiteringi EKSPERIMENT kevad >>Loe lk 8-9 v Tiraaz 7490 nr 9 (342) 11. mai 2012 Lauluvõistlused Viimsi Laululaps 2012 ja Harjumaa Laululaps 2012. Loe lk 3 Valla raamatukogude uuring 11. mail 2012 algab

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE

KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE 147 KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE 1995 1998 APS alustas taas 1989. aastal. Seega on seltsitegevus kestnud 9 aastat. Alustati laulva revolutsiooni päevil, kuid APS leidis

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

KEHTNA VALLA AJALEHT. Täname. Teade. Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001

KEHTNA VALLA AJALEHT. Täname. Teade. Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 Allee kohal nutused pilved, silmapiir päikest peidab, lompidel päikesesiller viimase sügise leinas. Päikesel ununend hommik loojangupunases valus. Pead

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

Naine jahil rahvusvaheline Leader koostööprojekt Projekti kava

Naine jahil rahvusvaheline Leader koostööprojekt Projekti kava Naine jahil rahvusvaheline Leader koostööprojekt Projekti kava 1. Juhtpartner Tegevusgrupp Living Kainuu LEADER MTÜ (FI- registrikood: 1067949-1, Leader registrinumber : FI-001) taotleb rahvusvahelist

Detaljer

1. Kinnitada Rae valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale.

1. Kinnitada Rae valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale. Eelnõu MÄÄRUS Jüri.... november 2010 nr... Rae valla põhimääruse kinnitamine Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla- ja linnaeelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra.

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra. Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel 119 211 inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra. Lasnamäe Leht Lasnamäe Linnaosa Valitsuse infoleht Veebruar

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

ENSV TEATAJA LISA. ENSV Teataja tellimishind ühes lisadega:

ENSV TEATAJA LISA. ENSV Teataja tellimishind ühes lisadega: Hind 15 senti, ENSV TEATAJA LISA Toimetus ja talitus: Riigi Trükikojas, Niine tän. 11. Kontor õn avatud kella 8 14. Sealsamas lehe tellimiste vastuvõtmine. Kodukeskjaam 477-80: kontor 30, toimetus 62,

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia

VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia VÄÄRT ELU HARITUD MAAL Tartu maakonna arengustrateegia 2014 2020 Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Tartu 2012 Sisukord 1 Strateegia taotlused ja sisu... 8 1.1 Taotlused... 8

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5. NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Kinnitatud ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1.

Kinnitatud ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Kinnitatud 19.03.2010 ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda (1) Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini õppetool Dr. Heli Tähepõld/peremeditsiini praktika üldkoordinaator Liis Põld/õppekorralduse spetsialist Sisukord

Detaljer

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht Puhja Valla Leht Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht... ja põhjust oli küllaga. Täitus ju sellel vanal ja väärikal majal 110 aastat

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I

TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I I ÜLDSÄTTED 1.1. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO (edaspidi "TALO") on Eesti Vabariigis kutseala spetsialistidena töötavate

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall Loe 4. lk Loe 6. lk Loe järgmisest Koidust Põlgaste kool väärtustab vana ja vaatab tulevikku. Kust saab koolilaps puudumistõendi? Nr 123 Laupäev, 27. oktoober 2007 Süvahavval pääseb taas üle Võhandu mööda

Detaljer

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu Oma tee otsingul 4 (57) 26. mai 2011 Kui aasta tagasi ilmus Merit Raju sulest Hingele pai, saatis seda suur menu. Nüüd on igapäevaelus joogatreeneri ja väikeettevõtjana tegutsev Raju pannud kokku veel

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta

Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta Albu mõisa XIV kunstisuvi 17. juunil avas uksed külastajaile Albu mõisa XIV kunstisuvi. Sel aastal saab vaadata kahe tuntud klaasikunstniku näitust.

Detaljer

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I 2010-1 1. Tema nime me ei küsi. See on Brabanti hertsog Jan I (valitses aastatel 1267 94). Küsime hoopis, millise tähtsa tegelase prototüübiks teda

Detaljer

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed arh. 01/09 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised A2 A3 A11 > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated

Detaljer