14. JAANUAR XLIII AASTAKÄIK KOIGI MAADE PROLETAARLASED, QMINEGEI. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja loominguliste liitude häälel gunste.

Transkript

1 14. JAANUAR XLIII AASTAKÄIK KOIGI MAADE PROLETAARLASED, QMINEGEI Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja loominguliste liitude häälel gunste kandja

2 EESTI NSV KUNSTNIKE UIT 7. ja a n u a ril tä h is ta ti K irja n ik e M aja saalis p id u lik u koosolekuga E esti N SV K u n stn ik e L iid u 40. aastap äev a. E K P K eskkom itee, E esti NSV Ü lem nõukogu P resiid iu m i ja E esti N SV M in istrite N õukogu te rv itu se andis k u n stn ik ele edasi E K P K eskkom itee se k re tä r R. R istlaan. S e e jä re l a n ti k ä tte E esti NSV Ü lem nõukogu P resiid iu m i a u k irja d P. L u h - teinile, E. O kasele, E. Roosile. K. B u rm an ile ja B. L u k atsile, E esti NSV K u n stn ik e L iidu n ing K u n stifo n d i a u k irja d P. A avikule, A. A lasele, M. B orm eistrile, A. H oidrele, V. Jõestele, A. K aasikule, A. P ila rile ja V. Tigasele. Sellele järg n es E esti N SV K u n stn ik e L iid u ju h a tu se esim ehe Ilmar Torni e tte kanne. K u n stn ik e L iid u asu tam isp äev i, tööd J a roslavlis n ing esim esi n ä itu si m een u tas a su tajaliig e, NSV L iid u ra h v a k u n stn ik professor Evald Okas. T än u sõ n u van em aile k u n stn i kele selle eest, et m eie ra h v u slik u k u n stikoolkonna trad itsio o n id on olnud läbi aegade püsivad, lausus p raeg u se ju h a tu se noorim liige, m a a lik u n stn ik A ndo Keskküla. E esti N SV K u ltu u rim in iste e riu m i a u k irja üle a n des soovis k u ltu u rim in iste r Johannes Lott v eteran id ele jä tk u v a t optim ism i ja töörõõm u E n n e seda m ä rk im isv ä ä rse t p äeva oli Ja ro sla v li k oondun u d k u n stn ik e st m o o d u statu d org an iseerim isb ü ro o tein u d p ik k a ja visa tööd k u n stn ik e kokkukoondam iseks. A astap äev ad k u lu sid nende leidm iseks ta g a la st ja rin d elt, A rh an g elsk ist k u n i S am ark andin i. E n t tõ elin e tegevus algas a l les p ä ra s t asutam iskoosolekut. V äike, p aarik ü m n e st inim esest koosnev K u n stn ik e L iit su k eld us töösse üksm eelselt, täis n o o ru slik k u tö ö tah et. Jä tk u s k u n stn ik e koondam ine ü h tsesse, m a ja n d u slik u lt k in d lu sta tu d tööringi, loom ingu tu le p rooviks sai aga n ä itu se «600 a a s ta t eesti ra h v a Jü riö ö ü lestõusust» ettev alm istam in e. E esti N õukogude K u n stn ik e L iid u peakoosolekul M oskvas augustis 1944 oli h ääleõig u slik ke osav õ tjaid ju b a 24. K uid uue ju h a tu se ülesan d ek s poln u d en am k u n stielu k o rra ld a m ine tagalas. M õned n äd alad h ilje m oldi ju b a v a b a sta tu d sü n n im aal n ing töö ja tegevus said ed asp id i jä tk u d a uutes, rah u aeg setes oludes. E sim ene su u rem n ä itu s T allin n as see oli veel a a s ta novem bris an d is ü le v a a te eesti k u n stist S u u re Isam aasõ ja päevil. K uigi sõ jateem a n ü ü d sest peale jä rk -jä rg u lt v a litse v a t rolli m in etam a h a k kas, on see m eie k u n stn ik e m älestusse ja kunstiteo stesse ka a astaküm n eid h iljem jä ä d v u statu d. ik k a v ä rsk e n a ja h o iatavana a. sügisel to i m us K L -i III pleenum, m is k in n ita s p alju g i K u n stn ik e L iid u praeg u sest sü steem ist (erialasektsioonid jne.). L iid u liikm eid loeti to llal ju b a 125. N eed sõ jajärg se. ü leseh itu s töö a a sta d olid m eie k u n s tielule ja k u n stile k eeru k ad n in g v astu o lu rik k ad. K uid neil a a sta il k in n istu s realistlik e a ru saam ad e ja k u n sti ü h isk o ndlike fu nktsioonide v a ja likkuse m õte. Me team e, et noil a a sta il lõid k u n stn ik u d m õndagi jäävat, nii m aalis, g ra a fik a s kui ka sk u lp tu u ris, k u sju u re s tolleaegsete ju h tiv ate m eistrite, Jaro slav li kollek tiiv i liik m ete k õ rv ale lü litu sid teisedki, m u u hulg as ka K u n stiin stitu u d i ja T arb ek u n s- tiin s titu u d i k asv an d ik u d. T a rb e k u n sti aren g u le osutus oluliseks a. loodud T a r b ek u n sti K eskus, m illest a re nes v ä lja E esti N SV K u n stifondi K u n stito o d ete K om bin aat, p raeg u n e «Ars», laia p rofiiliga ja võim as k u n stitö ö - koda. S ündm us m eie g raafik a aren g u s oli g ra a fik a ek sp erim e n ta a la te lje e asu tam in e a. lõpul, selle tõ u sv at tä h tsu st järg m istel a a sta te l n in g rõ h u ta s 40-aa«tase K u n stn ik e L iid u ju h tiv a t osa selles, e t m eie k u n stil on e rk a ja ta ju, e t k u n stn ik u d tu n n e ta v a d om a so tsiaals e t m issiooni ja on olnud aktiiv sed ra h v a esteetilisel k asv atam isel. K irja n ik e L iidu 173 liikm e te rv itu se d tõi E esti NSV K irja n ik e L iidu ju h a tu se esim ehe a se tä itja Lem bit Remmelgas. T a tu le ta s m eelde sõ jap äev i, m il nii k u n stn ik u d k u i k a k irja n ik u d liik u sid poriseis sineleis, k atelo k vööl ja lu sik as s a a pasääres. E t ju s t neil sõja kõige rask em ail p äev il k u n stira h v a s t hoiti, on ü lim alt tä h e n d u srik as ja h u m anistlik. J a k a k u n st reag eeris nii, n ag u sõ jas v aja: J. B a rb a ru se p a ra fraasi jä rg i tu li relv ad e kõneldes k aasa kõn eld a k a m uusadel. M u usikainim este poolt te rv ita s k u n stn ik k e E esti NSV H eliloojate L iid u ju h a tu se esim ees Jaan Rääts, kes rõ h u tas, e t kõik m eie loovliidud on ü h in e pere, kel ü h in e eesm ärk. L oom inguliste o rg an isatsio o n id eta oleks m õ eld am atu m eie k u n sti p raegune kõrgtase. K oosolekul viibisid E esti NSV M in istrite N õukogu esim ehe a se tä itja A rnold Green ja E K P K eskkom itee k u ltu u rio sa k o n n a ju h a ta ja Olaf Utt. ILMAR TORNI KÕNE* saab v a e v a lt a la h in n a ta. N eile K u n stifo n d i allasu tu stele lisan dus a. k irja stu s «K unst». Jä rk jä rg u lin e v ab an em in e d o g m aatilistest seisu k o h tad est alates a a sta te k esk elt lõi soodsad võim alused k u n sti edasiseks arenguks. N eed m u r ran g u lised a a sta d tõid u usi tu u li m eie k u n sti, p an id p alju sk i aluse k o m p litseeritu m a le ja kaasaegsem ale loom ingupildile, m is k a tä n a p ä e v a l iseloom ustab m eie k u n sti. See kõik k a ja stu s E esti NSV K u n stn ik e L iid u ü h a laien e vas tegevuses, n ü ü d ju b a om a uues, a a sta l v alm in u d m ajas. M is siis on ilm estan u d K u n stn ik e L iidu te g e v u st v iim asel v eeran d sajan d il? M u u tu si on o lnud e e sk ä tt s tru k tu u ris a. m o o d u stati K u n stn ik e L iid u T a rtu osakond, m is om a ro h k em k u i poolesaja liikm ega on p raeg u k u ju n e n u d K u n stn ik e L iidu oluliseks osaks. S tru k tu u ri tä iu sta m in e ja d ife re n tse e rim ine peegeldub k a e ria la se k t- sioonide tegevuses. N o o rk u n stn ike o satäh tsu se tõ u s m eie k u nstielus, v a ja d u s n en d e loom eteg ev u st su u n a ta ja tä iu s ta da p õ h ju stas aastal n o o r tekoondise loom ise, k u h u p ra e gu k u u lu b u. 160 liiget. Isa m a a sõ ja st osavõtnud on koond u n u d K u n stn ik e L iid u n o o rim asse, viis a a sta t tag asi loodud v e te ra n id e koondisse. T ä h tsa t tööd, eelkõige koolinoorte kunstilisel k a sv a ta m i sel ja nen d e k u n stih a rra stu s te tu tv u stam isel, on te in u d esteetilise k asv atu se kom isjon, sisu kas ja töörohke on olnud ka ra h v a k u n s ti kom isjoni ja sõ javäe-šeflu sk o m isjo n i tegevus. K u n stn ik e L iid u põhim isi ülesan d eid o n k u n sti ja ra h v a sidem ete tu g ev d am in e, k u n stiloom ingu v iim in e ra h v a h u lk a. Ü ks tä h tsa m a id on m u id u g i näitu seteg ev u s. E esti, v e n n a s v ab ariik id e ja v älism aa k u n sti n ä itu ste m õ ju sfä ä r on a a s ta tega laien en u d, need to im u v ad peale su u re m a te k eskuste ka v äik elin n ad es, kolhoosi- ja sovhoosiklubides, a su tu stes jm. N äitu ste k a u d u on eesti k u n s tist osa sa a n u d v e n n a sv a b a riigid, ta on k in d la koha võitn u d N õukogude L iid u su u rte lin nade p u b lik u südam es. N ii m een u b kui m in n a ta a s tag asi ajalo o ju u rd e tä h ts a k u n stisü n d m u sen a eesti k u n sti ja k irja n d u se d ek aad i n ä itu s M oskvas a a sta lõpul, m is te k ita s ela v a t h u v i ja m is peam ine, n ä ita s ju b a selgelt u u te v ä rsk e te hoovuste tu le k u t eesti nõukogude kunsti. A reng jä tk u s orgaaniliselt, sellele an d is jõudsa tõ u k e uue põlvkonna pealekasv, kes a a sta il p alju sk i m ä ä ra s m eie k u n sti palet. M oskva d e k a a d ile järg n e n u d a a sta il elavnes ja laien es m ä rg a ta v a lt n ä itu s- tegevus. P a lju d e p erso n aaln ä itu ste kõrv al, m is -tu tv u s ta sid m eie k u n sti m in ev ik u - ja n ü ü d ism eistreid ja m illes positiiv selt k a ja stu sid v a ra ja s e m a k u n sti ü m b erh in d am ise t u lem used, oli m ärk im isv ä ä rn e T a rtu k u n stn ik e n ä itu s a., m illest k u ju n e s ig a-aastane trad itsio o n aastad, m il eesti a re n e v a t k u n sti iseloom u stasid p üüded sü g a v a m a te le ü ld istustele, m o n u m e n ta a l susele, a ja s tu k arm ile ro m antiseerim isele, on rik k a d n ä i tu s te poolest. Esile võib tõ sta B alti liid u v ab ariik id e u la tu s- nr. 2 (2006) # 14. jaanuar a. # EESTI. NSV KUNSTNIKE LIIDULE Kallid seltsim ehed! Eestim aa K om m unistliku Partei Keskkom itee, Eesti NSV Ü lem nõukogu Presiidium ja Eesti NSV M inistrite Nõukogu õnnitlevad südam likult Eesti NSV K unstnike Liidu liikm eid loom ingulise liidu rajam ise 40. aastapäeva puhul. Suure Isam aasõja karm idel aegadel, 4. jaanuaril 1943 m oodustati Nõukogude tagalas Jaroslavli koondunud kunstnikest Eesti NSV K unstnike Liit. See sündm us on ere tähis m eie kultuuriajaloos, m is väljendab K om m unistliku Partei ja N õukogude valitsuse järjepidevat hoolitsust loom ingulise intelligentsi suhtes. Eesti NSV K unstnike L iit on läbi käinud sisuka tee. Ta on kujunenud autoriteetseks organisatsiooniks, m is on andnud kaaluka panuse eesti sotsialistliku rahvuskultuuri arendam isse, rahva ideelisse ja esteetilisse kasvatam isse. Kõrge kodanikutunne, vankum atu ustavus parteilisuse ja rahvalikkuse põhim õtetele, internatsionalistlik vaim need sotsialistliku kunsti õilsad traditsioonid, mis on suunanud Eesti NSV K unstnike Liidu tegevust tem a rajam ispäevist peale, tagavad ka edaspidi kujutava ja tarbekunsti kõigi harude jõulise edasim ineku tihedas seoses dünaam iliselt areneva ühiskonna vajadustega. On tarvis, et loom ingulises liidus valitseks alati printsipiaalsuse ja seltsim ehelikkuse õhkkond, hool iga ande ideelise ja loom ingulise kasvu eest. Eestim aa K om m unistliku Partei Keskkom itee, Eesti NSV Ü lem nõukogu Presiidium ja Eesti NSV M inistrite Nõukogu soovivad Eesti NSV K unstnike Liidu andekale ja töökale liik m eskonnale uusi viljakaid loom ingulisi otsinguid ja saavutusi, jätkuvat edu sotsialistliku kultuuri rikastam isel. EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI KESKKOMITEE lik k u k u n stin ä itu st M oskvas a., esim est E esti NSV ta rb e k u n s ti' v ä lisn ä itu st H elsingis, m is n ag u k u u lu ta s e tte m eie ta rb e k u n sti k asv av at pop u la a rsu st ja au to riteeti. Siis, a a sta l E esti NSV 25. aastap äevale p ü h e n d a tu d k u n stin ä itu s T allinnas, m is v õ ttis k okku viim aste a a sta te k u n s- tip ü ü d lu sed ja m ille p u h u l a r v u stu s m ä rk is sen iste p õ h ite n den tsid e h arg n em ist eri su u n dadesse. E esti k u n sti m itm e k e sisu st ja are n g u p o te n tsi k in n i tasid k a B alti liid u v ab ariik id e k u n stin ä itu s M oskvas a., S u u re S o tsialistlik u O ktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevale p ü h e n d a tu d n ä itu s T allin n as jt. N õukogude E esti k u n sti tu tv u s ta ti m itm el k o rra l ka v en n a sv a b a riik id e k u ltu u ripäev ad el ja k u n stid ek aad id el a a sta il p an d i alu s k itsa m a p rofiiliga ja e ria la n ä itu ste k o rrald am isele. N im etam e siin kas või tö ö stu slik u ta rb e k u n s ti (1963) ja k irja k u n s ti (1964) näitu si, a a sta st T allin n as p eetavaid B alti liid u v a b a riik i de g ra a fik a trie n n a a le, m eie k u n stn ik k o n n a re g u laarset o sav õ ttu B alti m a a lin ä itu sest V ilniuses ja s k u lp tu u rin ä itu s te st R iias. M eie k u n stiloom ingu sisu list m itm ek esistu m ist ja kõrget p rofessionaalset ta s e t tõestasid p a lju d m en u k ad ekspositsioo- 10. jaanuaril sõlmisid Eesti NSV Kunstnike Liit Ja tootmiskoondis «Polümeer» šeflus- ja koostöölepingu töötajate esteetiliseks kasvatam i seks ning kunstnike ja koondiserahva kontaktide süvendamiseks. Lepingu järgi korraldab Kunstnike Liit «Polümeeri» ruum ides kunstinäitusi, vestlusi kodukultuuri teemadel, annab konsultatsioone ruum ide ja näitagitatsiooni kujundamisel jm. Tootmiskoondis omalt poolt võimaldab kunstnikel tutvuda koondise tööga vastavateemaliste taieste loomiseks, abistab kunstnikke tehnoloogiliselt komplitseeritud kunstiteoste tegemisel ning asutab iga-aastase ostupreemia dekoratiiv- ja pisiplastikateosele, millest peaks välja kasvam a koondise kunstikogu. EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUM EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU nid, n ag u M oskvas a. to i m u n u d B alti liid u v ab ariik id e n äitu se eesti v äljap an ek. M oskva n äitu sel sai väga k õ r ge h in n a n g u ka m eie eksponeerim isk u n st. Eks eesti n õ u kogude k u ju n d u sk u n sti head ta s e t on n äid an u d k a T a llin n as k o rra ld a tu d, om a u u d su sega p a lju tä h e le p a n u ä ra ta nud n äitu sed «R uum ja vorm». E lav at n äitu stegev u st tu n n is ta v a d reg u laarsek s k u ju n e n u d u latu slik u d noorte v ä lja p a n e kud nii T allin n as k ui ka T a r tus. See kõik tõ en d ab n äitu steg e- v use laia h a a re t, te m a a tilist m itm ekülgsust. K uid lühikeses peokõnes ei jõua kõike tä h ts a m a tk i m ain id a. O li ju näitek s aastal ain u ü k si T allin n as K u n stn ik e L iid u ja K u n stifo n di k o rrald u sel um bes 50 su u re m a t ja v äik sem at n äitu st, s. t. peaaegu igal n äd ala l uus. K u n sti p ro p ag eerid a saab m u id u g i m itm el viisil. K a m üügid ja n äitu sm ü ü g id on p o p u laarsed. Viie k au p lu ssalongi k a u d u on ra h v a h u lk a läin u d su u re l hulg al ta rb e - ja k u ju ta v a k u n sti teoseid. T õhusaks k u n sti p ro p ag eerim ise v o rm ik s on k u ju n e n u d a a sta st p eetavad k u n stinäd ala d, m is on v ä lja k a sv a nud le n in lik u m o n u m e n ta a l p ro p ag an d a ideest. V a stastik u sed k o n tak tid, koostöölepingud m aarajo o n id eg a aren ev ad hoogsalt ja toovad kasu m õlem ale poolele. Koostöö jä tk u b k a m itm ete tootm isk o llek tiiv i- dega. Koos m eie k u n sti k v a lita tiiv se ja k v a n tita tiiv se k a sv u ga on n eil aasta il jõ u d salt a re n e n u d ka k u n sti m a te ria a l te h n ilin e baas. M eie K u n stn ik e L iid u st ja tem a m ajan d u so rg a n ist, K u n s tifo n d ist, on k asv an u d su u r ja teovõim as kollektiiv, üks m eie v ab ariig i su u rim aid loom ingulisi organisatsioone. V õrreldes teiste sõ sarliitu d eg a loob ta peale su u rte v aim sete v ä ä rtu s te ka ainelisi v äärtu si. M eie k u n stn ik e profession aaln e organisatsioon on oluline osa E esti NSV k u ltu u rielus, ta esin d ab v ä ä rik a lt ra h v u sk u ltu u ri kõige laiem as m õttes. Avaldatakse lühendatult.

3 aev alt oli m eie v abariigi delegatsioon ja k o n tserd ig ru p p n aasn u d P o r tu g alist, kui k ohvrid pakkis jä rje k o rd n e E esti NSV esindus. Seekord olid sihiks N õukogude L iidu päevad Šveitsi K onföderatsioonis. M ida Š veitsis te h ti ja n ä h ti sellest allpool m õned fragm endid osalenu t a g asiv aatav a pilguga. Nõukogude Liidu päevadest Ü hingute «NSV L iit Šveits» ja «Šveits NSV Liit» koostöös k o rra ld a ta v a d N õukogude L iidu päevad Šveitsis on ig a-aastan e üsna p o p u laarn e ü ritu s aastal toim usid need päevad hilissügisel detsem bril, p ü h en d atu n a N SV L iid u m oodustam ise 60. aastapäevale.' A u esindada N õukogudem aad tem a ju u b e liaastal oli ühel väiksem al ja noorem al liid u v ab ariig il Eestil. N õukogude L iidu p äevade p rogram m i töötasid ü h i selt v ä lja ühing «Šveits NSV Liit» nin g V älism aaga S õpruse ja K u ltu u risid em ete A rendam ise E esti Ü hing. Sinna k u u lu sid E esti NSV d elegatsiooni v isiit Šveitsi, kontserdid seitsm es Šveitsi linnas, Eesti g raafik a, ta rb e k u n sti ja la ste joonistuste näitu sed, fotonäitu sed «Eesti NSV» ja «T artu R iiklik Ü likool 350», N õukogude ra h v a ste to itu d ele p ü h e n d a tu d k u lin a a ria n ä d a l ning N õukogude E esti film ip ro g ram m Baselis. Š veitsi üks su u rim aid tööstu s-, k au b an d u s- ja k u ltu u rikeskusi B asel oli seekord N õukogude L iidu päevade «pealinnaks». Ilm selt m ää ra s selle asja ohi, et ü h in g u «Šveits N SV L iit» B aseli osakond on üks su u rem aid ja tegusam aid, selle ju h t E ugen S tra u b te e n e kas sõprusliikum ise tegelane. B aselis toim us 4. d etsem b ril ka N õukogude L iidu päevade am etlik avam ine. R ah v aro h k el av atserem o o n ial lin n a ühes au to riteetsem as k u ltu u rik e sk u ses «Stadt-C asinos» esinesid kõnega NSV L iidu su u rsa a d ik Š veitsis V ladim ir L avrov, ü h in gu «Šveits NSV L iit» esim ees, Š veitsi p arlam en d i s a a dik, rahvusv aheliselt tu n tu d laste a rst A rm an d F orel ja N õukogude delegatsiooni ju h t, E esti NSV M in istrite N õukogu esim ehe a se tä itja H eino Veidi, kes said sooja v a stu v õ tu osalisteks. Delegatsiooni tööst D elegatsioon oli k ah eliik m e-!ine. Koos sm. H. V eldiga esin das N õukogudem aad sel ü ritu sel E esti NSV K u n stn ik e L iid u esim ees Ilm ar T orn. D e legatsiooni tööpäevad olid p i kad ja tihedad. S in n a m a h tu sid a rv u k a d kohtum ised Š v eitsi riik lik e ja ühiskondlike o r ganisatsioonide esin d ajateg a, p ressikonverents, v isiit föderaalv alitsu sse, ju tu ajam ised tö ö stu s- ja äririn g k o n d ad eg a. A rv estad es k o h tu m iste ja neil te h tu d järeld u ste iseloom u, oli delegatsiooni tegevus igati edukas. D elegatsiooni m õ lem ad liikm ed hin d asid kõrgelt ka p ra k tilisi ideid ja tä h e le panekuid, m ida an d is Šveitsi p õ llu m ajanduslik e ettev õ tete ja k u n stielu g a tu tv u m in e. Näitustest ja kulinaarianädalast K õik loetletud n äitu sed olid ek sp o n eeritu d B aseli «S tad t- Casino» nn. H an s-h u b er- S a a l is. N äitu ste sa a tja l ja k u ju n d a ja l, E esti NSV R iik lik u K u n stim u u seu m i spetsialistil T iiu K orvil tu li ilm u tada e rilist loom ingulist leid lik k u st ja k a n n a tlik k u m eelt, e t enam kui 40 teosest koosnev g raafikaekspositsioon ja 70-esem e- line ta rb e k u n stik o g u koos fotostendide ja lastejo o n istu stega nii v ä lja panna, e t m itte häbi teh a m eie kunstile ja k u ju n d u strad itsio o n id ele. See õnnestus, v a a ta m a ta isegi sellele, et kohalik sõ p ru sü h in g organiseeris sam as saalis ka N õukogudem aa 5 k irjan d u se, h elip laatid e ja suveniiride, sealhulgas «Uku» toodangu näitusm üügi. j Sissepääs n äitu stele oli v a ŠVEITSIS ba, k ü la s ta ja te üle a rv e t ei.peetud, kuid h in n ati, et E esti n ä itu ste saalis käis tu h a n d e id basellasi. K o rd a läk s ka k u lin a a ria nädal. N õukogude rah v aste toite, eelkõige eesti roogasid v alm istasid B aseli ühe esin d u slik u m a hotelli, «In te rn a tio nal!» re sto ra n i köögis kokad Ja a n T uvike «V irust» ja A n ne Jä rv a m ä g i «Gnoom ist». K erge neil ei olnud, sest resto ran i p erem eest ei h u v ita n u d m itte n iivõrd sõprusideed, kuivõrd k o n k reetn e sissetulek. M eie k o k k ad est p ig istati n.-ö. viim ane v älja, sest nende to o d an g u l oli söögisaalis m enu. Kontsertidest Meie k u ltu u rig ru p p, m ida ju h tis S veitsim aal E esti Sõpru sü h in g u esim ees A rnold M eri, põhines T a rtu R iikliku Ü likooli ra h v akunstia n sam b lil. G ru p i p iira tu d su u ru se tõ ttu sõitis Š veitsi vaid a rv u k a kollek tiiv i tu u m ik viis ra h v a - ta n tsu p a a ri, 5-liikm eline lau - lu an sam b el «L akstigal» ja 5- liikm eline rahvap illio rk ester. K õiki neid kollektiive k u n stiliselt ju h a ta m a s ja ise k aasa lööm as õ ppejõud O lav S aks ja M aie E lias. K aasas oli ka tu gev professionaalne to etu s NSV L iid u ra h v a k u n s tn ik M arg arita V õites ja R A T «V anem uise» noor b ass T aisto N oor n ing nende k o n ts e rtm eistrin a T erese R aide. K ava esim eses pooles esitati eesti ra h v a ta n tse, -lau le ja -pillilugusid, teises osas k õ r v u ti koduse ta n tsu ja m u u sikaga ka N õukogude teiste r a h vaste laule ja tantse. N agu selgus, oli see h ästi õ n n e stu nud kava, m illes M arg arita Võites ja «Lakstigal» v a rie e risid ed u k a lt om a re p e rtu a a ri sõ ltu v alt sellest, kas * p ublik oli saksa-, p ra n tsu s- või ita a liakeelne. K o n tserd ireis ise oli ü sn a t i he ja väsitav. K üm ne päevaga tu li an d a k ah ek sa k o n tserti seitsm es eri lin n as Z ürichis, Bielis, B aselis, L ocarnos, B e r nis, L au san n e is ja G enfis. S eeju u res tu li k o n tserd ik s valm is olla igal õ h tu l e rin e vates, sageli o o tam atu tes tin g i m ustes. K ui Z ürichi «V olkshausi», B aseli «S tadt-c asinot» ja B erni L in n a te a trit võis n im etad a ideaalseteks esinem islavadeks m eie p ro g ram m i le, siis B ieli ühe kutsekooli aula v iletsa ak u stik a ja k riu k suva ta n tsu p õ ra n d a g a polnud kerge toim e tulla. K õlava n i m etusega L ocarno «M uralto K ongresside Palee» saal ü lla tas h a ru k o rd se lt väikese lava ja otse lava eest jä rs u lt k õ r gustesse tõ u sv ate to o lirid ad e- ga. See kõik nõudis proove ja tööd, kuid h ä tta ei jäädud. P u b lik u v astu v õ tt tu n d u s isegi soojem ju st seal, kus näis, lased pole ita a lla ste lt p ärin u d m itte a in u lt keele, vaid ka lõunam aise tem p eram en d i. K o n tsert läks m ü risev a a p la u si saatel esim estest p alad est k uni im p ro v iseeritu d ühispolk an i k o n tserd i lõpul. P u u p ü sti täis saale sel k o n t- serd ireisil ei olnud. K okku k u u las ja v aata s m eid um bes 2500 šveitslast, m is kohalikke o rg an isaato reid väga rõõm ustas. K u ltu u riü ritu ste g a, eriti k o n tsertteg ev u seg a ü le k ü lla s ta tu d Š veitsis olevat täissaal ka m aailm a k u u lsa te k o llektiivide p u h u l k ü llaltk i h a ru ld a ne nähtus. M eie aru saam ade jä rg i oli k o ntserdi rek laam kasin ja piletid kallid k u n i 20 Š v e itsi fran k i. Kõige su u rem ak s m ä rg u a n deks elan ik k o n n ale eesti ra h - v a k u n stik o llektiiv i Š veitsis viibim ise k o h ta oli m õnem i n u tilin e lõigukene Š veitsi te levisiooni p opulaarses re k laam saates «K arussell». L õigus olid d o k u m en taalk aad rid E esti loodusest, d ik to rite k st eesti etn o g raafilise ansam bli esinem iste kohta Šveitsis, m ille ju u rd e esitas m eie ta n tsu rü h m et tem an i on ju b a teh n iliste tin g im u ste tõ ttu rask em jõuda. Publikust Š v eitsi p u b lik u t oli m eile eeln evalt tu tv u s ta tu d kui ü s na ja h e d a t ja v aosh o itu t n ing oli üpris rask e prognoosida, kuid as ta v õ tab v a stu m eie ra h v a ta n ts u ja -m uusika. K uid ju b a esim ene k o n tsert Z ürichi «V olkshausis» näitas, et m u retsem isek s pole põhjust. P u b lik sulas e tte v a a tlik u lt, kuid k indlalt. K o n tak tile p u b likuga andsid I osa lõpul n.-ö. viim ase lihvi M a rg a rita V oitese lau lu d ja «V anaisa polka» ning terv e II osa kulges ü lla ta v a lt soojas ja v a stu k a ja - vas õhkkonnas. E riti m eeld ejääv oli k o n t sert Locarnos. Sealsed Šveitsj telestu u d io s n äiten a «K aeraja a n i». K oosseisult tu n d u s publik k irju oli nii v an u kui ka noori. M eid tu li k u u lam a ka Š veitsis elavaid väliseestlasi, elatan u d inim esi, kes h a rd u m usega k o n tserdile k aasa e la sid. Mägedes E nam ik päevi m öödus kultu u rig ru p il ü h tse skeem i jä r gi p ä ra st h o m m ik u ein et v äljasõ it järgm isesse linna, seal lõunasöök, v äik e lin n a ekskursioon, siis proov ja k o n tsert, m is v a sta v a lt k o h a likele tav ad ele algas kas.kell 20 või R eisi tu ristlik pool realiseeru s põhiliselt läbi a v a ra te bussiakende. K uid ka seda polnud sugugi vähe. M eis m a rsru u t läbis Šveitsi k a u n e i m aid rajoone, nii J u u r a kui ka A lpide ahelikke. M äed aga ei k ao ta om a ilu ja em otsion aalset su g estiiv su st k a hilissügiseses vihm as ja udus. See, m is tu ris ti p alju k s valm is e t te k u ju tu s t häm m astab, on selle väikese m aa (territo o riu m ilt E estist väiksem ) su u red k o n t rastid. N eed on võim sad ja kaugustesse su u b u v ad m ä e ahelikud, orud ja k u ristik u d, m is on sirgete ja laiad e m a a n - tee- ja rau d teem ag istraalid eg a n ag u h iig elv arrasteg a ri-stirä sti läbi to rg itu d. K a m eie teed tõm basid m eid läbi p ra k tiliselt kõigist Š veitsi s u u rim atest ja k u u lsa m a te st tu n n e litest alates 16,3 km pik k u sest S an k t G o tth ard ist. T ra n sp o rt üle ja läbi m ägede on olnud Šveitsi aren g u ja ajaloo üks põhiprobleem e. S iit ka šveitslaste u h k u s om a teede tasem e üle ja valm isolek ju tu stu se k s selle või teise tu n n e li ra ja m i se k an g elaslik est leh ek ü lg e dest. E sim esel v ab al päeval Locarnos o rg an iseeriti k a tõsine alp in istlik ü ritu s. G ru p p «vallutas» lähim a, L ocarno kohal kõrg u v a lum ise m äetip u 1700 m e e tri kõrguse C im etta. 400 m kõrgusele ronisime ja lg si, siis tõusim e fu n ik u la a rig a 1350 m eetri tasem eni, sealt edasi ripptooliga tippu, k u st avanes Š veitsi ja Ita a lia A lp i de võim as rin g p a n o ra a m v a a tega Šveitsi kõrgeim ale m ä e tip u le 4634 m eetri kõrgusele M onte Rosale. Linnas Šveitsi lin n ad eg a tu tv u m in e seisnes põgusas ekskursioonis iga lin n a südam esse v a n a linna, m is om a keskaegsete arh itek tu u rik o m p lek sid eg a ei tu n d u n u d k i T a llin n a st väga kaugel olevat. A rh itek tu u rsed m u ljed olid seal aga o h tra sti üle v a la tu d jõulueelse rek laam isära ja butafo o riag a. K aks ere d a m a t pilti jäid m ällu Z ü richist ja G enfist. K o rd u m atu v aate m än g oli k i lom eeter Z ürichi v a n a lin n a N iederdorfi väikeste, k u ju n d u ses k esk ajast k in n ih o id - v ate resto ran id e, b aarid e, kõikvõim alike lõ b u stu sa su tu s te ja ettev õ tm isteg a nii hoonetes k ui ka tän av a sillu tisel. lõ p u tu lt p alju võim alusi k u k ru kergendam iseks. Ja lu tu sk ä ik G enfis m eie ärasõidueelsel õhtu l ju h tu s su u re ra h v a k a rn e v a li eelsele päevale, m ida tav a k o h a se lt peetakse 12. d etsem b ril sa ja n deid tagasi p ra n tsla ste üle sa a v u ta tu d võidu tä h ista m i seks. K ä rsitu m a d olid k a rn e valiga ju b a alu stan u d. V a a ta m a ta vihm ale kogunes ra h v ast v a n a lin n a ühele v a rju - alusele v äljak u le, kus m ä n g i sid o rk estrid ja k u h u oli tu l nud k arn ev alik o stü ü m id es noori ja lapsi. M idagi e rilist ei toim u n u d, kuid v a a te p ilt ja lõ b u s-ärev k a rn ev aliõ h k k o n d andsid elam use. K u n a g ru p il olid õ h tu d h õ i v a tu d k o n tsertidega, jä i o sasaam ine Š veitsi k u ltu u rie lu st m õistagi m inim aalseks. K ü lalistele N õukogudem aalt n äitav ad šveitslased a la ti h e a m eelega neid ajalo o lisi paiku, m is on seotud V. I. L enini nim ega. N eid on Š veitsis üsna palju. Ju b a m eie esim eses k o n tserd ip aig as «V olkshausis» n ä id a ti m eile ru u m i, kus a a sta l esines V. I. L enin. N üüd tä h ista b seda ajalo o list sü n d m u st p ro n k sp laat, m ille all lasevad N õukogude tu r is tid en d ta v a k o h a se lt fo to g rafeerid a koos šv eitslastest sõpradega. Oldiselt šveitsimaast Š veitslased ei u n u sta om a k ü lalisi in fo rm ee rim ast sellest, et Š veits on n ende a rv u tu ste jä rg i m aailm a kõrgeim a e la tu stasem eg a m aa. Tõepoolest ra h a Š veitsis liigub. 7,2- m iljo n ilise elan ik k o n n ag a Š veitsis on tä n a p ä e v a l ca 6000 pan k a, s. t. iga 1200 šveitslase k o h ta pank. K uid see ei tä h e n d a, et igal šv eitslasel oleks p an g as soliidne a r ve. T änap äev a Š veits on üks kõige tü ü p ilisem aid k a p ita lim aid kõigi kap italism ile om aste tu n n u s te ja vastuoludega. Š veitsi näol on teg em ist riik - ran tjeeg a, kes on tõ esti h ä sti ä ra elan u d rahvusv ah elise pan g an d u se d iv id en d id est ja om a poliitilise n e u tra lite e d i nii-ö eld a ärilisest ek sp lu a te e rim isest. K uid šveitslased ei u n u sta nud v ä lje n d a m a st ka om a m u re t Š veitsi m a ja n d u slik u lä h itu le v ik u p ärast. R askes k riisio lu k o rras oli p a ra sja g u Š veitsi ju h tiv tö ö stu sh aru kellatööstus. T ööpuuduse ä h v a rd a v to rm ilin e kasv ja m a ja n d u slik u k o n ju k tu u ri ü ld i ne halv en em in e on te in u d en nast. ü ld iselt k in d la n a tu n d nud šveitslase ra h u tu k s ja m u relik u k s. Mõned diplomaatilised märkmed Šveitsi k u i rahvusv ah elise elu su u rim a t k esk u st tu n n e tasim e e tte a rv a tu lt G enfis, e riti m uid u g i p ä ra s t ÜRO h iig laslik u hoonetekom pleksi külastam ist, kus n.-ö. iga kivi ori olnud selle sih ik in d la v õ itluse tu n n ista ja k s, m ida on progressiivsed poliitilised jõud p id an u d ra h u kindlustam iseks. S veitsil on rahvusv ah elises elus o m a p ä ra n e koht. V õim aldades om a te rrito o riu m i kõige in ten siiv sem ak s riik id ev ah e liseks poliitiliseks su h tlem i seks, on Šveits ise ra h v u sv a h elisest elu st te a tu d m õttes isoleerunud. R iik, k u s p a ik nevad ÜRO E uroopas asu v ad asutused, ei ole ise Ü RO liige. Šveitslased seletav ad seda Š veitsi a a sta l v ä lja k u u lu ta tu d n e u tra lite e d ip o liitik a jä tk u n a. V äga p alju d šv eitslased, sealhulgas riigi p ro g ressiivsem ad ja d e m o k ra a tlik u m ad jõud v õitlevad selle eest, e t Š veits a stu k s Ü R O -sse ja v a h e ta k s om a passiivse n e u t raliteedip o liitik a ak tiiv se n eu traliteed ip o liitik a vastu, et efek tiiv sem alt k aasa aid ata rah u liik u m isele kogu m aailmas. S u u rt ja to e ta v a t tä h e le p a nu nii delegatsiooni kui k a k u ltu u rig ru p i tööle osutasid kogu m eie Šveitsis olek u v ä l te l N õukogude d ip lo m aatiliste a su tu ste tö ö tajad. NSV L iid u su u rsa a d ik Š veitsis sm. V ladim ir L av ro v viibis k o rd u v a lt m eie kontsertid el, võttis kogu g ru p i v a stu N SV L iid u sa a t konnas B ernis. G enfis viibisid k o n tserd il ja vestlesid esin e ja te g a NSV L iid u e ra k o rra lin e ja täiev o lilin e su u rsaad ik, N õukogude m issiooni ju h t ÜRO ju u re s Z oja M ironova, NSV L iidu p eakonsul G enfis V ladim ir S m irnov ning p a lju d teised N õukogude diplom aadid ja n ende perekonnaliikm ed. Kokkuvõtteks E esti N SV sisu statu d N õukogude L iidu päevade k u ltu u rip ro g ram m Š veitsis läks k o r da. N ii V älism aaga S õpruse ja K u ltu u risid em ete A re n d a m ise E esti Ü hing, T a rtu R iiklik Ü likool kui ka asjaosalised ise olid ü ritu sek s h ästi ette v alm istu n u d. Z ürichi le n n u ja a m a k u ltu u rig ru p p i saatm a tu ln u d ü h in g u «Šveits NSV L iit» ju h id te a ta sid m eile ilm se rõõm u ja rahuloluga, et lõppen u d N õukogude L iidu p äevade a ja l olid ü h in g u read p m ä rk im isv ä ä rse lt kasv an u d, jj Seda oli m eeld iv kuulda. 14. jaanuar a. # nr. 2 (2006) % 3. lk. # ii il rm r «^ M M B B M I M m m m - -

4 Hoolitsus ajaloomälestiste ja teiste kultuurivarade säilitamise eest see on NSV Liidu kodanike kohus ja kohustus. (NSV L iid u p õ h ise a d u se st) E esti N SV M in istrite N õukogu m ääru seg a nr a u g u stist a. on m eil v ab a riik lik u täh tsu seg a k u ltu u rim ä le stiste n im e k irja a rv a tu d 2740 arheoloogia-, 907 ajaloo-, 1269 k u n sti- Ja 597 a r h ite k tu u rim ä le stist, kokku 5513 ü h ik u t. M öödunud ü h ek sa aasta jooksul on kohalike nõukogude otsuste ja k o rrald u steg a kaitse alla v õ etu d veel üle 6800 m uistise. 24 m u istist on a rv a tu d ü leliidulise täh tsu sega m ä lestiste h u lk a. M älestiste h u lk k asv ab p id e v a lt nii seoses intensiivse uurim isteg ev u seg a (arheoloogia- ja k u n stim älestiste osas) k u i k a (a rh ite k tu u ri- ja a ja loom älestiste osas) tä n u m eie m u in su sk aitsealaste a ru s a a m a de tu n d u v a le avardum isele. M õnigi k ord on m u in su sk a itse esin d ajad p id an u d k u u lm a arv am u st, et m eil on m älestisi ju b a k ü lla lt ning n im ekirjale võiks lõ p u k s joone alla tõ m m ata. O n kõlan u d isegi e tte p an ekuid (näit. R ap la ra jo o nis) jä tta igast m älestiste liig ist n im e k irja v a id rajooni v äärtu slik e m a d n äited ning need siis säilitam ise h õ lb u sta m iseks ü h tek o k k u koondada. M u re t ja v aev a hoopis v ä hem! õ n n e k s on säärased lih t K õigepealt veidi laiem alt, j sam eelsed otseütlem ised siiski K ui a. kuulu s v a b a riik li- : erandlik u d. (K õrvalepõikena üks n äid e neile, kes v äid av ad m eil m u istiseid liiga p alju olevat: S aarem aal on 200 k a itsealu st arheoloogiam älestist. N aab ru ses a su v al O jam aal (G otlandil) on ca ) U h a enam levib aru saam, e t ajalo o - ja k u ltu u rim ä le stisi on v a ja sä ilita d a m itte a in u lt a u s tu sest m in ev ik u v astu või te a d u slik u st soovist sä ä sta ajalo o m õistm ise ain elisi allikaid. M ä lestistel on ü litä h tis osa m eie patrio o tilise tead v u se k u ju n e m ises, kõlbelises ja esteetilises kasvatuses. S otsiaalses p laan is v ä a rtu stu v a d m älestised en n e kõike nendega tegelem ise, n e n de u u rim ise ja hooldam ise ü h e sõnaga m uinsuskaits e k audu. J u h tiv osa selles tä n u v ä ä rse s töös on riik lik u l m u in su sk a itse süsteem il (vt selle k o h ta n äit. SV -s n r. 40, 1. okt. ilm u n u d K. V äinsalu artik lit). Sugugi v äik e pole k a k o duu u rija te osa. See kõrgel p ro fessionaalsel tasem el ju h e n d a ta v (ENSV TA k o d u -u u rim ise kom isjon koos all-lü lid eg a) ja tegutsev süstccrr* nn aga k a h ju k s n ag u am etlik kaitsesü s- teem gi liiga väik esearv u lin e. E n am alt ja o lt soliidses vanuses k o d u -u u rija ile on jä re lk a sv kooli- ja üliõpilaste n äo l p a ra k u m in im aaln e. K oolipoiste ja p ensio n ärid e v ah elised e a lised lülid on m u u tu n u d üsnagi h aru ld aste k s. Ü lim alt oluline lüli, m is m eil ain sa liid u v ab ariig in a aga üldse p u udub, on loo alguses m otona toodud põhiseaduse s ä te t realise eriv ühisk o n d lik m u in suskaitseorganisatsioon. M u in su sk aitse S eltsi loom ise v a ja d u se on SV -s tõ sta ta n u d T. V elliste ja K. V äinsalu, «K u ltu u ris ja Elus» M. M an del. O lles om a kutsetö ö tõ ttu p ik em aajaliselt kokku p u u tu n u d n im e ta tu d p robleem idega, ta h a k sin g i a ru tlu s t sel te e m al jä tk a ta. Ä sjase N SV L iid u 60. a. ju u b elig a seoses peaks ig ati sü n n is olem a h u v itu d a p õ h ja lik u m a lt v e n n a sv a b a riikide ühisk o n d lik est m u in su s- k aitseorganisatsioonidest. Jä rg m is e d fa k tid ja a rv u d on p ä i it p e a m iselt a se p te m b rin i S a m a rk a n d is ja 1982 a o k to o b rin i K irova b a d is to im u n u d m u in su s k a itse -! se ltsid e ü le liid u liste n õ u p id a m iste e tte k a n n e te s t, m id a a lla k irju - i in u le la h k e s ti tu tv u s ta s id n õ u p i d a m iste s o sa le n u d FNSV K u ltu u rim in is te e riu m i M u u seu m id e ja K u ltu u rim ä le s tiste T eaduslik-m e- to o d ilise N õ u k o g u s e k to riju h a ta jad E. K ip p e r ja I. M äesalu, a g a sa m u ti a u to ri isik lik e st k o k k u p u u d e te s t k õ n e a lu s te se ltsid e g a. N iisiis k u id as on lood m ujal? * * * kesse m u in su sk aitseseltsid esse I (NB! liidulisel ta san d il v astav j s tru k tu u r puudub) um bes 13 m ilj. liiget, siis a. ju b a j 37 m ilj., sealhulgas seltside! koosseisulisi tö ö ta ja id 5000 r in gis. S eltside töö põhisu u n d on ajalo o - ja k u ltu u rim ä le stiste p ro p ag an d a n in g ühisk o n d lik u a k tiiv i k aasam in e m u in su s- kaitsetegevusse. Ü he olulisem a h a rid u stö ö v o rm in a on lev in u d rah v aü lik o o lid, k u s v a lm ista ta k se ette m u in su sk aitse p ro pagandiste, ek skursiooni ju h te ja ühisk o n d lik k e inspektoreid, keda viim ase v iie aastag a on su u d e tu d v ä lja koolitad a ligi V aield am atu on ü h in g u te p an u s m älestiste u u rim isse ja hooldam isse: era ld a ta k se su u ri sum m asid re s ta u re e rim i seks, fin a n tse e rita k se tead u s- ekspeditsioone, p aig ald atak se kaitse- ja teab e tah v leid nin g -v iitu jne. M älestiste püsivaks hooldam iseks on loodud kindel šeflussüsteem, e d u k a lt ra k e n d atak se k a n.-ö. to p eltšeflu st (näit. käitis, te a d u sasu tu s või m a ja n d ja kool jag av a d om a vah el p ro p ag an d a- ja rem o n d i- ülesanded). N ü ü d aga k o n k reetsem alt liid u v a b a riik id e kau p a. Vanimaks ja suurim aks on ÜLEVENEMAALINE AJALOO- JA KULTUURIMÄLESTISTE KAITSE SELTS (samatüübilist nime kannavad m uinsuskaitseseltsid üheksas liiduvabariigis v. a. Kasahstan, Gruusia, Armeenia, Leedu ja Läti). OAKKS-i tegevuses tuleks eriti esile tõsta noortetööd, muu hulgas tihedaid sidemeid üliõpilaste ehitusmalevaga. Kui a. töötas restaureerim istöödel ainult üks rühm 72 tudengiga, siis a. juba seitse rühm a 150, a. 14 rühm a 333, a. 23 rühm a 450 ning a. 28 rühm a 635 üliõpilasehitajaga. 12 aastaga on tehtud tööd 20 linnas-külas (Pihkvas, Kemis, Kižis, Holmogorõs, Solovkidel, Suzdalis, Vladimiris jm.) enam kui 3 milj. rbl. eest a. - anti kõigile ehitusmaleva kom andöridele kaasa ajaloo- ja kultuurim ä lestiste kaitse seaduse tekst, tutvustam aks seda m alevarühm ades. Malevasuve edukuse oluliseks näitajaks on tunnistatud mälestiste heakorrastam ine ühiskondlikus korras. Mälestiste- populariseerimiseks kutsekoolides on loodud sidemed Vene NFSV Kutsehariduse Komiteega. Pedagoogilistes instituutides on käivitatud m uinsuskaitse fakultatiivkursused, kaugsihiks vastava töö tõhustamine üldhariduskoolides, eriti maal. Moskvas tegutseb propagandakeskus suure näitusesaali, 250 kohaga loengutesaali ning 28 kutselise töötajaga, propagandam ajad on ka Leningradis, Smolenskis ja Pensas. Ühing publitseerib oma m aterjale koostöös teadusasutustega, lisaks sellele ilmub kaks korda aastas eeskujulikus väljaandes alm anahh «flamhthmhh OTesecTBa», millele ka teistest liiduvabariikidest kaastööd oodatakse. Mainida tuleks iga-aastast amatöörfilmide festivali «Isamaa mälestised». Kavas on Kesktelevisiooni sam a nimeline seriaal, mis haaraks ka teiste liiduvabariikide muistiseid. Mõtted liiguvad professionaalsete dokumentaalfilmide festivali suunas. UKRAINA MUINSUSKAITSE SELTSI ettevõtmistest tuleks nimetada sektsioonide (17) reorganiseerimist, mille tulemusena neid hakkasid juhtima-juhendama vastava ala silmapaistvad autoriteetsed isikud ning mistõttu enamik ühingu ettepanekuid j leiab ka riigiorganite poolt tõsist arvestam ist. Esiletõstmist väärib koostöö Ajakirjanike Liidu, kirjastuste ja toimetustega, tänu millele peaaegu igas kohalikuški ajalehes ilmub spetsiaalne muinsuskaitserubriik või erilehekülg. Kord kuus läheb eetrisse mälestistele pühendatud raadiožurnaal, ka televisioonis on pikad erisaated, ilmub kvartalikiri «Ukraina mälestised». Hoolega tegeldakse viitade ja tahvlite paigaldamisega. VALGEVENE AJALOO- JA KUL TUURIMÄLESTISTE KAITSE SELT SI tegevuses torkab silma edukas koostöö LKNÜ ning loominguliste liitudega. Regulaarselt korraldatakse konkursse ajakirjanikele, filmiamatööridele, üliöpilasteadureile jt. Hästi on organiseeritud kirjastustegevus näiteks ainuüksi a. ilmus 30 nimetust ühingu väljaandeid, sealhulgas sari «Valgevene linnused». Kirjastamine on heal järjel ka TURKMEENIAS, kus aastast antakse välja kolmekeelset (venekeelsete paralleeltekstide ja ingliskeelsete resümeedega) kogum ikku «Turkmeenia mälestiste teataja» (seni 30 numbrit). Ilmumist jätkab sariväljaanne «Turkmenistani arhitektuurim älestised». Olulist rõhku asetatakse aktivistide m oraalsele ja m ateriaalsele ergutamisele. USBEKISTANIS kuulub MUIN SUSKAITSE SELTSI 5 miljonit liiget (ca 25 protsenti elanikkonnast), kusjuures väga suur osa on kollektiivsetel liikmetel (asutustel, ettevõtetel ja organisatsioonide!). Mitmesugusteks restaureerim istöödeks eraldab ühing aastas keskmiselt 0,5 milj. rbl. Asjalikult on läbi mõeldud töökord ja liikmete kohustused. Nii peab iga kollektiivliige vähem alt kaks korda aastas korraldam a mingi mälestisi populariseeriva ürituse. Seltsi algorganisatsioonide vahel toimub võistlus, milles arvestatakse loengute, näituste, perioodikas avaldatavate artiklite, raadio- ja telesaadete, plakatite jm. reklaam väljaannete arvu ning taset. Ajalehtede vahel toim ub mälestistega seotud probleemide valgustamise konkurss. Selts autasustab võitjaid. Viis vabariiklikku ajakirja on avanud m uinsuskaitse erirubriigid. Ohingu liikmed inventariseerivad mälestisi, eesm ärgiks teabe saam ine nende seisundi kohta. Neljas ajaloolises linnas on muinsuskaitseseltsil omad turism ibaasid. Mälestisi populariseerivate filmide loomisel on usbekid seni esirinnas. Seltsi tellimisel valmib aastas 1 2 dokumentaalfilmi, põhiliselt värvilist. GRUUSIA KULTUURIMÄLESTIS TE KAITSE SELTSI üks töö põhisuundi on kirjastam ine (monograafiad, albumid, bukletid, reisijuhid, fotokogumikud, plakatid). Juba 15 aastat ilmub kvartalikogumik «Dzeglis Megobar» («Muinsussõber») vene- ja ingliskeelsete resüm eedega. Ühiskondliku m uinsuskaitse traditsioonid ja autoriteet jõudvat Gruusias ette isegi riikliku kaitsesüsteemi omast. Hinnatavaks haridustöövorm iks on mälestistes korraldatavad loengkontserdid. ARMEENIA AJALOOMÄLESTIS TE KAITSE SELTSIL on (!) individuaal- ja 4800 kollektiivliiget, 46 linna- ja rajooninõukogu, ning ta paistab silma tugeva finantsbaasiga, kasumite ja assigneeringute pideva tõusuga protsenti läheb restaureerim i seks (viimastel aastatel on taastatud 15 objekti üldm aksum usega ca 750 tuh. rbl.) ja m uinsuskaitse propagandaks (trükitud küm mekond raam atut tiraažiga üle eks., vändatakse propagandafilme). Lõunanaabritel lätlastel on NSV Liidus ainsaina ühiskondlikud looduskaitse ja m uinsuskaitse süsteemid ühe sildi ja mütsi all. LÄTI LOODUS- JA MUINSUS KAITSE SELTSIL on äärmiselt tihedad sidemed vabariigi mitmesuguste ametkondadega, mistõttu Läti NSV Haridusministeerium, Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium, Põllum ajanduse Ministeerium, Ajakirjanike Liit ja mitmeid teisi ametkondi ning organisatsioone on väga tõsiselt lülitunud mälestiste, kaitse- ja populariseerimisüritustesse. Kogu sellealast tööd koordineeritakse vabariigi keskorganite poolt. Viimasel ajal pööratakse eriti suurt tähelepanu m itmesuguste konkursside korraldam isele (näiteks koos Ajakirjanike Liiduga parima mälestisi populariseeriva väljaande väljaselgitamiseks). Haridusministeeriumi liinis toimus konkurss «Parim kool mälestiste hoidja». Samalaadne võistlus organiseeriti põllumajanduslikele õppeasutustele (mis _ põhiliselt asuvad ju endistes m õisahoonetes). Mitmesuguseid konkursse korraldatakse kõrgkoolides. Ar- hitektuuriinstituudi õppekavas leiti ruumi m uinsuskaitse erikursusele, Polfftehniline Instituut tegeleb arhitektuurim älestiste mõõdistamisega, Põllum ajanduse Akadeemia tudengid esinevad suviti maal loengutega. Seltsi liikmed on viimastel aastatel võtnud a r vele ligi mälestist, kusjuures üheks värskeks põhisuunaks on kujunem as tööstus- ja tehnikamälestiste arvelevõtt. Tugevnenud on koostöö «Automiga» kui äärm iselt mobiilse organisatsiooniga. Tuleb aga mainida, et Läti kolleegide endi arvates nende kak- sikseltsi süsteem end vähem alt praegusel ajal enam ei õigusta. Kurdetakse killustumist, kaldumist formalismi, kummagi pooluse vähest vastastikust arvestamist, erapoolikut adm inistreerimist. LEEDU MUINSUSKAITSE JA KODU-UURIMISE SELTS ei ole suurearvuline (ca liiget). Kuid «surnud hingede» hulk on see-eest viidud miinimumini. Töösuundi on kolm, neist ei kajastu seltsi nimes ühiskondlikud (isetegevuslikud) muuseumid, milliseid saab varsti 300. Seltsi 8000 aktivisti hoole all on üle mälestise, kusjuures iga objekti hooldav seltsi liige koostab kaks korda aastas akti mälestise seisundi kohta aastast on kujunenud traditsiooniks iga-aästane mälestiste heakorrastuskuu (aprill-mai) a. asutati spetsiaalne restaureerim isfond, kust eraldatakse aastasteks töödeks ligi rbl., mis jaguneb 3 4 objekti vahel. Rohkearvuliselt korraldatakse ekspeditsioone, peamiselt üliõpilaste ja koduuurijate osavõtul, kusjuures tähelepanu keskpunkti on tõusnud kaasaegne ehe rahvakunst. Ilmunud on 15 köidet kogumikku «Kodu-uurimine» ja 12 köidet raam atut «Muuseum ja mälestised». Muinsuskaitset populariseeritakse ka filmide kaudu. Leedu filmistuudioga ollakse lepinguvahekorras. Valmimas on 4-osaline seeria «Mälestised ja üldc-'.,. Isetegevuslikele filmiklubidele on korraldatud temaatilisi konkursse. Muudest mälestisi populariseerivatest üritustest tuleks nim etada loe'gkontserte, vabariiklikku lektoi ce kooli, aktiivi õppepäevi, kult jurim älestiste teaduskonda rahvaülikoolide juures jne. Leedu NSV mälestiste kaitse seadus sisaldab ühiskondliku kontrolli sätteid, mille lõpptulem useks on kõrvuti riiklike kaitseinspektsi "»onidega ühiskondlike moodustam ne. Analoogilised muinc^skaitseseltsid, ehkki mõneti algelisemas arengujärgus, tegutsevad ka MOLDAAVIAS. ASERBAID2AANIS, KASAHSTANIS, KIRGIISIAS ning TADŽIKISTANIS. Neil kõigil üksikasjalikumalt peatuda läheks liialt pikale. * * * N aaskem koju. K in d lasti on lu g ejal n ag u a lla k ir ju ta n u g i ju b a te k k in u d k üsim us m iks ei ole siis m eie en d ile m u in - susk aitseseltsi loonud? V õrdlusena k erk ib m eelde tu b lid u selt tu n tu d E esti N SV L ooduskaitse Selts, üks esim esi ja ak tiiv sem aid N õukogude L iidus, kelle teg em istest ja to im etu stest k äiak se õppust v õ tm as koguni ra ja ta g a n t. K uigi E L K S -i o r g an iseerim ise algpäevil oli p a lju v a stu v a id le ja id (eksisteeris ju v a sta v riik lik in stitu tsio o n ENSV M etsa m a ja n d u se ja L ooduskaitse M in isteeriu m i L o o d u skaitsevalitsuse näol), ei k a h tle selle olem asolu v a ja likkuses nin g riig io rg an iteg a a re n d a ta v a koostöö o ts ta rb e k u ses am m u en am keegi. M uinsuskaitsega on asi aga tu n d u v a lt keerulisem, siin on tegevad nii K u ltu u rim in iste e rium, E hitu sk o m itee k u i ka kohalik u d R SN -d, m ispoolest m e erinem e ü sna oluliselt te iste s t liid u v ab ariik id est, kus m u in su sk aitse on en am a lt ja o lt te rv ik u n a K u ltu u rim in isteeriu m id e k u ltu u rim ä le stiste k aitse v alitsu ste kom petentsis. M uuseas, A rm een ias jõ u ti p ä ra s t u u e m u in su sk aitsesead u se v astu v õ tm ist isegi spetsiaalse, v ab ariig i M in istrite N õukogu j. a. A jaloo ja K u ltu u rim ä le s tiste K aitse ja K asu tam ise V a litsuse m oodustam iseni. N äib, et au to riteetse, tu g ev a sotsiaalse p e rsp e k tiiv itu n n e tu - sega ü h tse ju h to rg a n i p u u d u m ine am etlik u s m u in su sk aitses on k a üks p õ h ju si m iks m e ühisk o n d lik u m u in su sk aitse alal p u n ase la te rn a rolli olem e sa ttu n u d. O m al ajal, kui kod u -u u rim in e m eie v ab ariig is hoogu võttis, a rv a ti e n n a tlikult, et see saab ka m älestiste k aitse ja hooldusega e fek tiiv selt tegelda. A eg on tõ estan u d : selleks e t v en n asv abariik id eg a sam m u pidada, on siiski v a ja lu u a iseseisev teovõim eline in s titu tsio o n v astav selts. A l les siis osutub v õim alikuks m u in su sk aitse vallas k v a lita tiiv n e hüpe. L ootu stan d ev näide on «Kodulin n a» liikum ine, m is esialgu areldi, v aid tä n u T iin a M ägi aktiiv su sele ja E esti T elevisiooni protektsioonile T allin n as loitis, siis aga* äk k i lõkkena lah v atas, m illest ka teised lin n a d sü titu st said. P raeg u v õim e sellest N õukogude L iidus ain u laad sest ü ritu se st rääk id a uhkuseg a k u i peaaegu kogu v a b a riik i h õ lm av ast liik u m i sest. «K odulinn» tõ estab k u ju k alt, e t v a ja d u ste ja v õ im a lu ste sobival põim um isel võib saad a h äid ja väga h äid tu le m usi. A n tu d ju h u l oli olem as (v an a)lin n am ajan d u slik tü h ik, olid noored inim esed, kes ta h t sid m idagi tõ sist ja p ra k tilist k o rd a saata. V õim alus selleks avaneski. A rv an, et analoogne olukord on p raeg u m u in su sk aitse ü m b er te rv ik u n a. E estis leidub sadu ja tu h a n d e id igas eas inim esi, kes tu n n e v a d e la v a t h u v i m älestiste, n ende k o r rastam ise ja tän a p ä e v a se k a su tam ise v a stu nin g kes on rõõm uga nõus hooldustegevuses om a käteg a k aasa lööma. E riti p a lju tõ o ta v a n a ja so t siaalselt k a a lu k a n a tu n d u b k a v a n d a ta v a m u in su sk aitse seltsi tegevus ju st noortetöö osas. Selles su u n as on v ä lja v a a te d vägagi a v a ra d D akkum aks nootte le v ab a a ja sisu k a v eetrnl»e m ooduseid, m is tooksid ü h tla si tu n ta v a t ü h isk o n d lik k u kasu. Ja seda k au g eltk i m itte a in u lt m ateriaalses m õ t te s (m älestiste k aitsm in e, ta a s ta m in e ja hooldam ine), v aid m is veelgi olulisem! k a sv a tu slik u s m õttes. M u in su sk aitseteg ev u s on üks jä relepro o v i tu d tän u v ä ä rse m a id viise, aren d am ak s noorte eetilisi ja esteetilisi ideaale, a u sta v a t su h tu m ist (esi)vanem ate töösse ja ra h v a k u ltu u ritra d its io o n i desse. M iski ei a ita tõ h u sam in i j võidelda hoolim atuse ja v a n - d alistlik e ilm ingute v a stu kui ideeliselt m õ testatu d, a sja lik u lt k a v a n d a tu d ning p rak tilisi tu - j lem usi rõ h u tav tö ö k asv atu s Sellelaadses ühistegevuses p eitu v a d v ä ä rtu slik u d võim alused sü v en d ad a noortes p atrio tism i n in g in tern atsio n alism i, v iim ast tagak s elav su h tlem in e v en n asv ab ariik id e m u in su s- k aitselasteg a. N im elt noorte su h tu m isest sõ ltu b olulisel m ä ä ra l kogu m u in su sk aitse tu lev ik. Ei julgeks öelda, e t m õtteid m u in su sk aitseseltsi asu tam isest poleks laiem alt a ru ta tu d. Seda on te h tu d k u tseliste m u in su s k a itsja te, ajaloolaste, arheoloogide, k u n stiajalo o laste, koduu u rija te, a rh itek tid e, k u n stn i ke, a ja k irja n ik e, ü liõpilaste jt. rin gkondades. M ullu kevadel jõ u ti ka m õ n in g ate tegudeni. N im elt m o o d u stati K u ltu u rim älestiste R P I ak tiiv g ru p i eestvedam isel K u ltu u rim ä le s tiste K aitse K lubi, m ille liik m ete a rv (p eaasjalik u lt KRP1 (Jä rg 5. lk.) O 4. lk. 0 nr. 2 (2006) #14. jaanuar a. #

5 \ T a rgutused selle üle, kas m ale on sport, ku n st või te a dus, on a m m u tu n n ista tu d m õ tte tu ik s. M ale on m äng ja ei m idagi m u u d. K ü ll v ä id e takse, et m alem eistril peab olem a sportlase ta h tejõ u d ja visadus, k u n s tn ik u fantaasia ja leid likku s ning teaduri loogika ja töökus. Selle paika p id a vu se korral võ iks arvata, et rjialetajail on su h teliselt kõrge in tellektu a a ln e tase ning eeld u sed tö ötam iseks suurem aid va im seid võ im eid n õ u dvail. aladel, eeskä tt teaduses. P ü ü d m a ta ülaltoodud a rv a m u st kin n ita d a või ü m b er lü kata, tu le k s kohe m ä rkid a, et tea d u sliku lt on see k ü ll p õ h jen d a m a ta, sa m u ti nagu. soov itu sed tegelda m ale k u i ta h te jõ u d u, loogikat ja m ä lu a rendava vahendiga. Tõsi, m a - leentusiastid 'viitavad sageli u u rin g u tele, m is viid i läbi aastal M oskva ra h v u sva «helise tu rn iiri ajal. N ende u u rin g u te o b je k tik s oli 12 m aailm a tip p m a leta ja t ja teosta ja iks ko lm M oskva ülikooli p rofessorit, kes sooritasid m itm e id katseid ning leidsid, et m a leta ja il on aren en u d loogiline m õ tlem in e, hea ü ld istu s võim e ja s u u tlik k u s jagada tä h elepanu m itm e o b je k ti v a hel. L õppjäreldusena so o vita sid nad m a let ku i tahtejõ u d u ja en eseko n tro llivõ im et tu g e v davat va h en d it. K õ ik see on ju. tore, ku id ühe, ro h kem ku i pool sajandit tagasi te h tu d u u rin g u tu lem u si ei saa pidada p iisa va ks a rg u m e n d ik s eeltoodud arvam use p õ h jen d a m isel. Selleks tu leks läbi viia seeria hoopis p ik e m aajalisem aid ja p õ h ja lik u m aid e ksp erim en te suurem a va a tlu sa lu ste rühm aga. A in u lt siis võ iksim e kõnelda tõ sitea d u slikest jä reld u stest ja soovitu stest. P raegu aga ei tea m e n ä iteks sedagi, kas lu g u p eetu d professorid. ei a ja n u d m itte p õ h ju st segi tagajärjega, s. t. kas u u rita va d olid tõ e poolest om andanud loogilise m õtlem ise tä n u m a leharrastusele või lubasid kaasasündinud va im u a n d ed ja m õtlem isvõ im e neil saavutada silm apaistvaid tu lem u si m alem ängus. V ä h e m a lt ühe u u rita va Jose Raid C apablanca puhul oli see k a h tle m a tu lt nii. S ugugi selgem ei ole ka va stu s kü sim usele: kas hea m a letaja in tellektu a a ln e tase on kõrgem «lih ts u re lik u» om ast? Sellise a rvam use k in n i tu seks tu u a kse m õ n iko rd n ä i teid ajaloost, J c u s vä lja p a istvad isik u d (L enin, N apoleon) on olnud m ä rkim isvä ä rse tugevusega m aletajad. S eejuures aga u n u sta ta kse, et hoopis p i kem a rea võ iks k o k k u seada n en d est su u rm eestest, kelle võim ed m alem ängus p iird u sid parim al ju h u l ra tsu kä ig u teg e m isega. Pealegi võib esitada ka va stu p id iseid näiteid. S te fa n Z w eig kirjeld a s om a «M alenovellis» äärm iselt m a dala in tellektig a m a a ilm a m eistrit. K u ju oli vä lja m õeldud, ku id m a leta ja te hulgas on le v in u d arvam us, et k irja n ik u l oli ka p ro to tü ü p ü k s om al ajal üsna tu n tu d suurm eister. K u i rääkida aga m älust, siis võib su u rm eister k ü ll taastada p a a rkü m m en d aastat tagasi m ä n g itu d partii, ku id sugugi ei ole kindel, kas ta suudab m een u ta d a ka seda, m ida ta üleeile lõunaks sõi. Seepärast pole kerge va stu vaielda neile, kes väidavad, et m aleline s u u tlik k u s on vaid spetsiaaltreen in g u tu le m u s ning sellega o m a ndatud võ im ed ra ken d a ta vad ü ksn es ru u d u lisel laual. O m eti ta h a ks vaielda. R aske on u sku d a, et m ale ei anna tem a harrastajaile m idagi, et m a leta m in e on k a su tu ajaviide kõigile, vä lja a rva tu d p ro fessionaalid. D isku teerid a võib kü ll selle üle, m illisel m ääral on in im en e võim eline m a lelaual õ p itut ja kogetut te istele elualadele üle kandm a. M ida k a su lik k u siis m ale m eile õpetab? K õigepealt seda, et edu võib loota a in u lt visa ja sih ikin d la tööga. M aletaja veen d u b peatselt, et ai M A L E K O M M E N T A A R n u lt om a a n dekusele lootes ei jõua ta ku h u g i. M ale näitab, k u i tä h tis on teg u tsem in e k in d la plaani järgi% A in u lt hästi läbim õeldud plaani teo ks teg em in e viib so o vitu d tu le m u stele-y' p la a n itu rabelem ine on tu lu tu. M ales kogem e võib-olla p a rem in i k u i kusagil m u ja l tä h elep a n em a tu se ja hooletuse hinda. V aid h e tk e line lõdvestus, hajam eelsus võib hävita d a kogu te h tu d töö. M ales kogem e sedagi, et n ä i liselt lo o tu setu test o lu ko rd a dest on sageli väljapääs, see tu leb vaid leida. A ita b loogiline m õtlem ine, fantaasia, v i sadus, vastase psühholoogia tu n d m in e. E sita tu on vaid osaline loetelu ko g em u stest, m id a m a letaja k u n in g lik u st mängust* om andab. See kõ ik ku lu b ära ka m alevälistes valdkondades, e riti aga teaduses. Ei to h iks olla k a h tlu st, et m õ ttetö ö l m a les ja teaduses on m õndagi ü h is t. V iim ast väid et on, tõsi kü ll, raske tõestada. Ei saa j tu u a näiteid selle kohta, et su u rm eistrid on olnud ka v ä l ja p a istva d teadlased. T ip p m a - letajad on peaaegu k õ ik elü - kvtselised, kes p ü h en d a vad kogu om a jõ u ja energia a v a n gu- või lõppm änguteooria u u rim isele. M illekski m u u k s ei jä tk u neil aega ega ta h tm ist. M ale kõ rva l tõelist tea d u st te ha ei ole m õeldav. S u u reks era n d iks on M. B o tv in n ik, ku id 1 ka tem a tõsisem teadustöö algas pärast tu r n ü rim a le st loob u m ist. Seega ei saa rääkida m a le m ä n g u k a su lik u st m õ ju st te a dustööle k u i k in n itu s t leidnud tõsiasjast. N ä h tu si ja fa kte, m is kõnelevad selle arvam use poolt, on aga ro h kesti. H akkab silm a asjaolu, et teadlasperes, kõrgkoolide õ p p ejõudude h u l gas on m ä rkim isvä ä rn e p ro t sen t noorusaastail m a le m ä n gus silm a p a istn u d. T eaduspõllule siird u n u d m a le h u v ilis- j test on su h teliselt p a lju d j o m a n d a n u d a kadeem ilisi kraa- ; de ja tiitleid. V õib tu u a n ä i- j teid E estistki. I M eie om aaegsetest tšem p io - j nid est või m eister sportlastest j asus teadustööle kolm, kaks ; m a ja n d u se ja ü k s m ed itsiin i j erialal. K õ ik jõ u d sid ka d o kto ri- j kraadi ka itsm isen i. Ilm selt ei saa välistada,- et i n iisu g u stel ju h tu d e l on kaasa j aidanud m alespordist saadud I kogem used ning sellega tu -. g evdatu d võ itlu sva im. V ii- j m ase tä h tsu st teadustöötajale. ei saa sa m u ti alahinnata. O n j see ju va ja lik om adus n ii j (4. ik. järg) tö ö tajad) praeguseks u latu b 30-ni. K lubi tegevuse põhieesm ärgiks k u u lu ta ti m u in su s k aitselise tegevuse p o p u lariseerim in e ning teo reetilin e ja o r g an isatoorne süvendam ine, töövorm iks aga k lu b iõ h tu d loengute ja diskussioonide näol, v ah el sekka ka m õni p ra k tilisem at laadi v äliü ritu s. Ü lalm ain itu d klubi tek k im in e on igati te rv ita ta v On aga ü tle m atag i selge, et seni E esti NSV L ooduskaitse Seltsi egiidi alla k u u lu v a K u ltu u rim älestiste K aitse K lubi õlule ei saa aseta d a kogu seda k a a lu k a te so t siaalsete ü lesan n ete kom pleksi, mi.^ eespool v isan d atu d. A rvestades m eie m uinsus- UNO MIKKOV Oleme ikka tagasihoidlikud olnud oma rahvuskaaslastest tippude hindamisel ülejäänud maailma taustal. Näiteid on kirjandusest, kunstist ja mujaltki. Ja ikka on kõrvale toodud male, üks vähestest vaimse, loomingulise tegevuse aladest, kus on võimalik objektiivselt parem ust m äärata. Males läheb kvaliteet üle kvantiteediks mänguklass väljendub punktides. Tähtis on muidugi, kellega mängides punktid saavutatud. TÕNU ÕIM sai need m aailma parim ate kirimaletajatega, JAAN' EHLVEST Vana Maailma parim ate noormaletajatega võisteldes. Aastad ei ole vennad, ometi lõppes ja algas m aleaastana meile kaunilt. Jätku ootame peatselt rahvusvaheliselt Paul Kerese mälestusturniirilt. Varasem a tel kordadel on sellel osalenud mitmeid noori mehi, kes hiljem on males suuri tegusid teinud. Tänavu on esm a kordselt tulevikulootused Eesti poolt. Seekordses malejutus mõtiskleb malemeister ja majandusdoktor UNO MIKKOV m a le ja teaduse vahekordade üle. * JAAN EHLVEST TÄITA OMA KOHUST / k aitse tä n a s t seisu, on silm n äh tav, et p raeg u n e am etlik m uin su sk aitse v a ja b endale toeks m älestiste kõiki liike h õ l m a v a t ü h isk o n d lik k u süsteem i, m is tegeleks nii a rh ite k tu u ri-, ajaloo-, arheoloogia- k ui ka k u n stim älestisteg a. Selleks tu leb ü h en d ad a kõik jõud, v õ i m ald am ak s su u n a ta ühtsesse ja õigesse sängi seni p a h a tih ti tea d u skra a d i taotlem isel ku i ka u u te ideede tu n n u sta m ise eest võ itlem isel. T eaduses läbilööm iseks ei piisa tea ta va sti m itte alati võ im e k u se st om a erialal, sageli on va ja ületada ka a rv u k a te oponentide va s tu p a n u, kellest k a u g e ltk i kõ ik ei ole h ea ta h tlik u d. K ü lla p on en a m ik u l tõsitea d la stest tu l n u d k o k k u p u u tu d a nendega, keda a kadeem ik G. N aan n i m etab «ted reku n in g a teks» ning kelles on m õ n iko rd lausa ülla ta va harm oonilisusega ü h - tu n u d v õ im e tu s ise m idagi ko rd a saata sooviga teisi m a terdada. E t v iim a ste jõ u p in g u tu sed ei lähe tih tip ea le tü h ja, näitab teaduse ajalugu. Sellest selgub m u u hulgas, et su u rte a va stu ste ja leiu tiste tu n n u sta m ise k s on seni k u lu n u d k e sk m ise lt ko lm k ü m m e n d aastat! (Nii k irju ta b vä h em a lt tu n tu d nõukogude fü ü s ik A. K itaigorodski). O lulisim a ks m a lem eistri ja teadlase ü h iseks om aduseks tu leb aga siiski pidada su u rt töövõim et. P aul K eres olla öelnud, et tem a edu sa laduseks on ü k s p ro tsen t ta len ti ja 99 p ro tsen ti tööd. V õim a lik, et need on tõepoolest te m a sõnad (ise ei ju h tu n u d k ü ll su u rm eistri su u st seesu g u st m õ tte a v a ld u st ku u lm a ). R angelt v õ tte s ei ole see v ä l je n d u s ko rrektn e: pole ju ü h i k u t, m illega tööd ja ta lenti koos m õõta. V äljendisse k ä t k e tu d m õte ei te k ita aga v astu v ä ite id su u ri tu le m u si saab a in u lt suure tööga. K u i rääkida veel tööst, siis pole sugugi selge, et ed u m ales oleks sa a vu ta ta v vä iksem a te jõ u p in g u tu steg a k u i teaduses. Ei ju lg e k s ~vä ita, et m eistrikandid a a d iks saada on kerg em k u i tea d u ste kandidaadiks. M u idugi oleneb see k a k o n k reetsest inim ecest. T ä h tis on kaasa sü n d in u d eelsoodum us tu le m u s rik k a k s teg ev u seks ü h el võ i teisel alal. See «ü k s p rotsent» peab h a rrastataval tegevusalal olem a, m u id u jääb tu le m u ste lagi m adalaks. T ea m e k ir g lik k e m ale fa n a a tik u id ja ta r k u in im esi, kes pole saav u ta n u d m ä n g u tu g e v u st üle teise jä rgu, va a ta m a ta aastak ü m n e te p ik k u se le h a rju ta m i sele. N ende v õ im e k u s avaldub m u u d es valdkondades. H oopis' iseasi on, kas m alele p ü h e n d a tu d, p a h a tih ti vägagi suur aja- ja tö ö ku lu en d vä h em a n d eka te ju u res õigustab, kas sellel on alati m õ tet. M a ja n dustea d la ste keeles rääkides võib selle k u lu e fe k tiiv su s- ko e fitsie n t jääda liialt m a d a laks, tu le m u s ei vääri in vesteep aig altam m u v ate või eri su u n dades v ed av ate, sam al a ja l aga ta rg a l ja ta rm u k a l ju h tim isel su u rte k s ja v ajalik ek s te g u deks võim eliste inim este jõ u pingutusi. A rv an, et m eie ühiskondlik m u in su sk aitse peaks alu stam a sam m u m ist ju s t te g u salt p ra k tilist ra d a pidi. Ü htlasi arv an, et on tin g im a ta ta rv is jä tk a ta a ru te lu selle üle, k u id as asi sisus ja vorm is k o n k reetselt p aik a pan n a. Ä rgem u n u stag em põhiseaduse s ä te t hool m älestiste eest on m itte a in u lt riig io rg a n ite tä h tis ülesanne, v aid k a iga k o d anik u p a trio o tilin e koh u s ja kohustus. S elle tä itm i seks vajam eg i EESTI M UIN SU SKAITSE SELTSI. ringut. Selle su unam isel m u - iale võid a ks sageli nii m aleh u vilin e ise k u i ka ühisko n d. D isku teerida selle üle, m is ' on ühiskonnale v a ja lik u m ja täh tsam kas teadu s või m a- i le, m u idugi ei saa. N eed ei ole kõrvu ta ta va d asjad. K u i öelda! aga m idagi m a letaja kasuks, j siis eelkõige ehk seda, et tem a! un õrna kvalifikatsioon i tõen- J dava doku m en di alati ausalt ; välja teeninud, teadlane iga j kord m itte. K õ ik m e n õ u stu m e Jüri ] R andviiruga, kes k irju ta s, et j- spordis ei jõ u ta tip p u m itte j la h ke naeratuse ja tu tvu se, j va id entusiasm i abil. See tõ de keh tib täiel m ääral ka teaduse kohta. E n t teaduse tip p u tõusm ine ja tea d u sliku kraadi o m a ndam ine ei ole ü k s ja sam a. T ea d u ste k a n d id a a d iks või d o k to rik s võib m õ n i ko rd tõesti saada ka la h ke naeratuse, tu tv u se või a m e tiseisundi toetusel, rääkim ata ju b a n iisu g u stest v õ tetest, n a gu seda on kolleegide tööde om astam ine ja p la g ieerim ine. O m al ajal võ isim e lugeda a ja leh est «K om som olskaja P ra v- da» a feristist, kes oli töötam as ka h es in stitu u d is va stu ta va tel a m etiko h ta d el aastaid, enne k u i selgus, et tem a d o k to rid ip lom oli v õ ltsitu d. M ales m idagi selletaolist ju h tu d a ei saa, m a lem eistri tu n n istu se h a n k i m in e ebaausal teel on m õ tte tu. Ju b a esim esel võ istlu sel t u leks p e ttu s välja, n u llid tu r- niiritabelis räägivad selget keelt. V a ja lik u m ä n g u o sku seta aga m e istrin o rm ik s v a ja lik k u p u n k tid e a rv u koguda on peaaegu võ im a tu. M ales p u n k ti ei kin g ita, see tä h en d a ks k in k ija p u n k tid e su m m a vähene - m ist, m adalam at k o h ta v õ istle ja te p arem usreas ja re p u ta t siooni langust. M ingit ka h tlu st ei ärata M. B o tv in n ik u väide, et te m a ei ole om a elu jooksul ü h tk i p a rtiid m eelega k a o ta nud. K a h tlu st ä ra ta ks v a s tu pidine. M is p u u tu b aoa nn. k o k - ku lep p eviikid esse, siis nii saadud p o o lp u n ktid ei ole k in g i tud. K o k k u le p p e v iik tu leb kõne alla, ü ksn es siis, k u i ollakse v e e n d u n u d vastase jõus. N õ r gaga ei jaga keegi p u n k ti m ä n g u ta pooleks. Teaduses on m õnevõrra te i siti. T ea d u sko rü fee võib k in kida p lu ssp u n k ti positiivse retsensiooni ka n õ rg a võ i tu töö autorile, ilm a et see te m a enese positsiooni k u ig i võ rd kõ ig u ta ks. K u i rääkida veel tõest ja õigusest m ales ning teaduses, siis esim eses valdkon n as on selle jalu leseadm in e alati lihtsam. See, kelle kuningas sai m a ti, peab tu n n istam a, et tem a oskused olid kasinam ad. M ales jääb targem alati peale. T eaduses ei ta rvise see iga kord nii olla, teadu ses va sta st m a tista d a ei saa. D iskussioon kõrgem at kraadi võ i a m etikoh ta om ava teaduriga võib vahel osutuda sam a m õ ttetu k s kui autoju h i vaidlu s liiklu sin spektoriga (õigus on sellel, kelle käes on tangid). See, kas m ale kuulub in im e se va im sete võ im ete aren dam ise parim ate va h en d ite h u l ka, pole selge. M alet võib ju soovitada ka üksn es seepärast, et ta pakub om a harrastajaile esteetilist naudingut ja vaim set rah u l du st, m eeld iva t lõõgastust a r gipäev apingest. Ja m itte a i nult kõrge m änguklassi saavutanuile. Et m alest rõõm u tunda, pole sugugi v a ja olla m eister või m eistrikan didaat. M inu kauaaegne rivaal ja võistkon n akaaslan e V alter H euer on valin u d om a su urepärase raam atu «M eie K eres» m otoks Siegfried T arraschi sõn ad: «T unnen vaik selt kaasa igaühele, kes ei oska m alet, nagu tunnen kaasa neile, kes pole om a elus kogenud a r m astust.» Väga ilu sasti öeldud, v õ ib - j olla ehk ainult liiga v a lju lt. I K u id kes teab, on ju arm as-. tu stk i m itm esu gust. ' i # 14. jaanuar a. 0 nr. 2 (2006) # 5. Ik. #

6 : r MÄLESTUSI ALEKSEI TOLSTOIST Me pole kaotanud ü ksn es küllu sliku ja isepärase andega k irja n ik u, vaid olem e ilm a jäänud inim esest. T em a anne oli ju st n im e lt isepärane, te m ataolist pole ei nüüdisaegses ega m in e v ik u vene k ir ja n d u ses.'v eid i pärast A lekse i T o lstoi surm a p a n in kirja m õned m õ tted tem ast. Praegu, k ir ju ta tu t üle lugedes, tegin sinna ju u rd e m itm e id täiendusi. Siin on m in u m õ tted ja m u ljed. B erliin i lääneosa. K u rfü r - sten d a m m i m a itsetu luksus, see on seesam a tänav, ku h u aastal jäi p ü sii a inult kuus m aja. On ka h e k ü m n e kolm as aasta. T rügides läbi autodevoolu, näen ä k k i A. Tolstoid koos abikaasa N. K ra n d ijevska ja g a. Tolstoi on pealaest jalatallani «eurooplane». E nt tu n n e n ta sedam aid ära ja hõikan. Seal kõ n n iteel vestlesim e esim est korda elus. Tolstoi oli naasnud om a K o- d u sõ ja -a eg setelt välisrä n n a - ku telt, esitasin talle reiside k o h ta kü sim u si ja kohem aid n ä gin tem a säravat nägu. M i n u esim ene m u lje T olstoist oli rõõm. H iljem, kui olim e läh em a lt tu tv u n u d ja sõpradeks saanud, m õistsin, et kiire, p ea aegu lapselik ü le m in e k ü h elt m eeleolult teisele oli Tolstoile loom uom ane. K uidas talle m eeldis rõõm us olla! K uidas sel rõõm u h etkel kõ ik tem a laial üm aral näol m uutus, m ism oodi see säram a l õ i... S iin K u rfü rste n d a m m i k õ n n i teel k u u lsin esm a ko rd selt te m a ehtsat vene keelt, üm arat, nagu veerevat, veid i, ta k e r d u vat. «K olm e päeva pärast olen M oskvas. K odum aal... M in e m a siit.» M ulle jääb igaveseks m eelde, kuidas Tolstoi äkilise tu n depuhanguga, erilise sõnatulvaga vä ljendeid valim ata, a vam eelselt ladus siiralt vä lja kõ ik om a salajasem ad tunded, ja nagu häbenedes ennast sellel «välism aisel k õ n niteel», p ü ü d is lahti saada kõigest ü m b ritseva st. P õlgust v ä ljendava d huuled, energiline rusikas. Selles oli p a lju n o o ru k i n aiivsust, kuigi ta tollal oli ju b a üle n e lja k ü m n e. N iisugune oli m eie esim ene tu tvu s. «M ul on raske A lekse i T olstoid m eenutada,» kirju ta sin aastal, kohe pärast tem a surm a. Ü tleksin aga, et ka praegu pole m ul seda kergem teha. M u silm e ees on ik k a seesam a elav, nagu käigupealt m u u tu v inim ene. Ik k a on m ul kõrvu s Tolstoi m ürisev, sü d a m est tu lev naer. Ta oli nii tu lv il eluvarusid, et m a m itte kuidagi ei suuda tem a st m ä lestusi rääkida, m in u jaoks on ta alles elus. A va m eelselt öeldes võ im a tu oli Tolstoid m itte arm astada. M eie, k ir ja n iku d, vä h em a sti palju d m eist, arm astasim e tem a in im lik k u sarm i sam am oodi nagu tem a ande võlu. Õ igesti kirju ta s tem a st N i kolai T ihhonov. Tõepoolest, *a oli «helde anne», õ ig u s oli G orkil ta oli «rõõm us a n ne». Ta ei ta h tn u d tragöödiaid või draam asid, ta vä ltis neid isegi om a kõige rängem atel h etkedel, ja ku i ta poleks elanud m eiega koos m eie ajal, oleks ta võinud öelda nagu F ranciscus A ssisist, et k õ ik i dest p a ttu d esi suurim on n u k rus, ja rõõm on jum al. K ui m a h e tk e m õ tte najal, m is sädem ena lahvab läbi te m a esim estest ridadest v iim a seni, p ü ü a n selgitada, m is te m a raam atuis on kõige tu g e vam, eredam ja õ n nestunum, siis näen, et see on naeratus, nali, lü ü rika või tegu, nagu on P eetri-rom aanis. See tähendab 10. jaanuaril tähistas kirjandusüldsus sünniaastapäeva. Kirjaniku haruldaselt Aleksei Tolstoi 100. rikkaliku ja mitmekülgse loomingu parim ad näited kuuluvad m aailm akirjanduse varamusse: triloogia «Kannatuste rada», ajalooline romaan «Peeter Esimene» jpt. Tolstoi kui inimene, kui ainukordne isiksus võiks olla huvitava romaani aines. Sellest kõnelevad tema kaasaegsete kirjanike, kunstnike, teatritegelaste jt. hulgalised mälestused. Siinkohal avaldame kirjanik Nikolai Nikitini meenutused kogumikust «Mälestusi A. N. Tolstoist». to rm a ka t elu, tä ie lik k u eluja a tu st ja isegi nonde ta k istuste ja vaevade n a u tim ist, m ida elu kaasa toob. Jah, raam atuis ta ei a rm a s tanud surm a. Ta ei vaadelnud seda niisuguse tähelepanu ja kurbusega, m õ n ikord isegi kü lg etõ m b e jõ u d u om avana, nagu ven e rom aanis ette. tu leb. Tem al satuvad inim esed surm aga sü litsi ju h u slik u lt ja seejärel h a ih tu vad nagu udu. M äletan, kuidas suri tem a sõber P. Stšogolev. Noil aastail (see oli A leksei N iko la jevitši L eningradielu algusperiood, m il ta oli äsja kodum aale naasnud; peab ü t lem a, et see aeg polnud talle kerge) sai teo ks tem a esim e ne tu tv u s m itte a inult S tšo golevi, va id ka palju d e leningradlastest kirja n ikeg a, e sm a joones K. Fediniga. See oli alles noore nõukogude k ir ja n duse ring, ku h u T olstoi oli ä s ja sisse astunud. M äletan, kuidas A. Tolstoi, ilm selt tu tv u ste sü v e n d a m i seks, korraldas om a kodus K. F edini tollal alles pooleli oleva rom aani «L in n a d ja aasta d» m õne p e a tü k i e ttelu g e m ise. L ugem a pidi m u id u g i F edin. Siin, väga tagasihoidlikus korteris ü lita g a sih o id liku seriieeringuga, ku i nii üldse võib öelda k riim u liste ta ld rik u te ja lihtsate p le k k -k a h v lite kohta, toim us Tolstoi «kirja n d u slik lõuna». E sim eseks to id u ks oli kapsasupp, teiseks keedetud liha sellestsam ast kapsasupist, ainult koos m ädarõikaga. Tolstoil oli nagu veidi p iin lik, ent ta oli lõbus ja k o stitas m eid toiduga, ise lu stakalt kom m enteerides: «See on ü lim a itsev roog, u s kuge m in d... P rantslased a r m a sta va d seda väga... See on «boeuf bouilli».» E nt palju rõõm u oli pärast lõunasööki, m il algas «L in n a - dev ettelu g em in e. Tolstoi läks sõbralikult ja lih tsa lt üle loom ingulisele vestlusele; ilm selt A. Tolstoi ja P. Stšogolev Leningradis a. siit saigi alguse suur ja sügav isik lik sõprus K. Fediniga. E sim ene ko h tu m in e otsustab ju palju. T ulem e tagasi Stšogolevi juurde. Stšogolev oli nonde aastate koloriitne ku ju. A ja loolaste suurele ringile oli ta tu n tu d, aga ülikoolielus ei osalenud. Ta oli esm ajoones lite raat, revolutsiooniajaloolise a ja k irja «B õ lo je» välja a n d ja. E nt tem a tööd P u škin ist ja selline klassikaline uurim us j A. Tolstoi. Kunstnik Baksti joonistus a. nagu «P uškini duell ja su rm» on kin d lu sta n u d talle ig a veseks koha puškiniaanas. Ta oli üldse h u v ita v inim ene, h u v i tav ajaloolane, teadis hästi ven e revolutsioonilise liik u m i se ajalugu, tundis suurepäraselt revolutsiooniarhiive, sam u ti K odusõja m aterjale. O len p a lju kordi kuulnud, kuidas nad, see tähendab Tolstoi ja Stšogolev, vestlesid om avahel neil teem adel, ja ajaloolane Stšogolev võis ro m a a n ik irja n ik u Tolstoi p a lju de algallikate ju u rd e suunata. N ii see oligi, kui Tolstoi h a kka s k irju ta m a «K a n n a tu s te ra ja» teist osa. S iit sai alguse nende sõprus, m is ra ja nes loom ingulisel tööl, m itte aga ü ksn es olm el, nagu m õ ned arvavad. N ad olid lahuta m a tu d. Tolstoid ja Stšogolevi nägim e alati koos teatris esietendusel, kirja n d u sõ h tu l, külas, resto ranis, vo o rim eh etr oskas. Ü ks on laialivalguv, päratu suur, vaevu m ahub istm ele istum a. Tolstoil on tem a kõ rva l k itsas, ta nih u ta b end kü litsi pingi servale. Üics on lohakas, lohm akas, riided ju s tk u i koosn e k sid k i ü ksn es kortsudest. Teine on om a täidlusest hoolim ata alati pinguli, nagu üle triigitud, ik k a kaasas uus n a li, m ida ta on va lm is teistega ja gam a. See oli kom binatsioon vene F a lsta ffist ja vene p rin ts H arryst. K a rik a tu ristid jätsid nad om a jo onistustes alati k o k k u. Stšogolev suri, H arry aga ei läinud tem aga isegi hüva sti jätm a, ja küsim usele, m iks nii, vastas ta: <<Sõim ake m in d.., A ga surm,» ta nagu oleks kätega m idagi eem ale tõuganud. «M i na... Ma ei suuda...» See oli loom ulik, arusaadav ja in im lik. N iisugune oli Tolstoi. Ta ei soovinud, ei m õ istnud ega talunud surm a. Ta arm astas liialt elu. «Ma ei salli tem a finaali,» ütles ta ju s tk u i enda üle n a l ja heites. Ö eldakse, et ei tohi autorit tem a kangelastega sam astada. Selles ü tlem ises on tõde. E nt n ende tä ielik eraldam ine on m in u arvates vale. K uidas m e ilm a B lo ki kolm e luulekoguta B lo k k i ku i in im est m õ ista ksim e? M ism oodi näeb vä lja L erm o n to v ilm a P etšorinita? K u ju ta g e endale ette A le k sei Tolstoid ilm a «P eetrita». See pole enam see elulugu, ei too inim ene ega sootuks seesam a k irja n ik. Ma ta h a ksin vä ljen d a d a m õ tet, m is kunagi tu n d u s v a ie l dav, n ing praegu va h est ei väärigi m a in im ist. K uid ju st n im e lt nüüd, m il Tolstoi k ir ja n d u slik tä h tsu s on n ii suur ja kõikehaarav, m il tem a teo s te va stu võ tu s on palju paika pandud, settinud, ju st n ü ü d on m in u arvates ka. see v a ie l davus kadunud. M õte on n iisugune: isegi need Tolstoi teo sed, m is pole liig ita tu d õnnestu n u te hulka, on sisult h u v ita vad ja rikka d ning k irju ta tu d nii, et kord lugem a hakanud, ei pane neid käest. K ui palju k u n sti ja jõudu, k u i palju h istorism i on tem a rom aanis «M ust kuld». K ui pa lju võluvaid stseene «K eisrinna vandenõus». M issuguse m itte m idagi pelgava tõelise ande siirusega on ta üles k u n d n u d kaasaegse «kiirevoolulise eio * kõige m itm ekesisem a d ja erin eva m a d kihid. Just seepärast tu n n eta n m a selles suurepärases vene k ir ja n iku s N ikita hinge ju tu stu sest «N ikita lapsepõlv» eh k «Jutu stu sest p a lju d est suurepärastest asjadest», nagu ta seda lugu ka n im eta n u d on. L ugenud hiljaaegu Thom as M anni «Lugu Schillerist», m õistsin sügavalt seda tu n n et. T hom as M ann väidab, et Schilleriski oli peidus k u n s t n ik u «suursugune la psem eelsus», «igavene poisikeselik alge» elus ja loom ingus. (Järg n e b ) # Alustame m em uaaridest, sinu koolipõlvest. Mis sind tollal huvitas, millega tegelesid? Milline oli su vahekord kirjandusega, kirjutamisega? P õhilised huvid, m is ka h ilisem aks a ja ks külge jäid, te k kisid peaaegu üheaegselt. A lgkooli k o lm a n d a st-n elja n - dast klassist peale tuli täiesti teadlik, a k tiiv n e h u vi looduse vastu ja sam al ajal te k k is ka raam atuhullus. Oli m in g i ta r vid u s kolistada m etsas ringi ja uurida ta im i ning linde, k ä siraam atute abil ja ilm a, ja sam al ajal a h m ida selles eas ju a h m ita kse k õ ik v õ im a lik ke kä tte sa ttu n u d raam atuid. A a sta id h ilje m olid sugulasedtu tta v a d lausa p ettu n u d m u erialavalikus, oli päris k in d lasti arvatud, et lähen õppim a filoloogiat.. Loodusehuvi p eeti poisipõlve lo o m u liku ks ja m ö öduvaks harrastuseks, kuigi koolipoisina oli m ul «tea d u slikke töid» hoopis ro h kem ku i b elletristlikke k a tse tusi. K eskkoolis esinesin e tte ka n n etega L ooduseuurijate Seltsis ja va b a riiklikel ning regionaalsetel ornitoloogiakonveren tsid el. Ja ei arvanud k u nagi, et looduses ringirassim i- ne sum m u ta b kirja n d u sh u vi või vastupidi. N ä h ta va sti on ju b a neist aegadest jäänud külge arusaam, et ku n sti ja teaduse vahel polegi nii suurt erinevust, nagu m õ n iko rd a r vata kse. # Millal sa ise hakkasid kirjutam a? Ja kas jutte? Või luuletusi? N agu ikka, n e lja n d a s-v iie n das klassis, nagu ikka, alguses luuletusi. O len kä in u d sellistes koolides, kus kirja n d u s oli au sees. M inu keskkooliaastatesse langes koolialm anahhide loom ise kõrgaeg. O salesin T artu 2. keskko o li a lm anahhi koostam ises (see oli üldse ü ks esim esi koolialm anahhe Eestis), olin 8. K eskko o lis «T ip a -T a pa» sü n n i juures. Tollal k o r raldati k ü ll ülelinnalisi, kü ll ü le-eestilisi kirja n d u svõ istlu si, kus a lgatusvõim et näitasid ro h k e m üles õpetajad, nem ad saatsid võistlu stele parem aid klassi- ja kodukirja n d eid. K u id k irja n d id ja a lm a n a h h i des avaldatu polnud ainsad sõ rm eharjutused, k irju ta sin ka sahtlisse, enda lõbuks. % H um anitaaria veetles,) aga erialaks valisid siiski loodusteaduse. Võib-olla on su praeguses kirjanikutöös sellest isegi rohkem kasu. j Filoloogidest kirjanikke on meil niigi palju. A u sa lt,, ei oska selle kasu või k a h ju kohta m idagi öelda. K uigi olen su n n itu d selle p eale m õtlem a, seda kü sim u st on m in u lt tih ti kü situ d. Igatahes pole m a seni osanud (või ta h t nud!) om a teadm isi ära k a su tada p a a rileh ekü ljeseks lood u skirjeld u seks, m ingi tunde või m eeleolu a va m iseks looduse kaudu. N ä iteks on m inulgi kuhja g a taigaelam usi, aga N i kolai B a tu rin vahen d a b om a kogem usi niivõ rd iselaadselt, et m in u n n. teadm ised k a h v a tusid teda lugedes. M ingi eelsoodum us on tä h tis. T ea d m i sed vä h em. N ä iteks St. L em on e lu kutselt arst, juhatas m in g it üleilm set a rstid e -k irja n ike ü h en d u st (ehk juhatab praegugi), kuid teem ana poi i «a rstilood» tem a loom ingus kunagi olulised olnud. Tem a sulest on ilm u n u d va im u sta - vaid esseid kirja n d u se st, aga m editsiini, ravim ise, patoloogiaga lõikab p ro fiiti hoopis A rth u r H ailey, m eil P eeier U rm. Igaühel om a pill. Sa rääkisid praegu j konkreetsetest teadmistest, tei- : ne asi on teaduslik mõtte- { viis. Kui sa oled tegelnud Í kooliajast peale, ülikoolis ja i aspirantuuris teadusega, Jä-j tab see oma jälje ka m õtteviisile ja loomingule. Võib-olla. Ma pea ksin kõige esm alt endale selgeks tegem a, kas k irja n ik u n a jä lgin ' i n i m lik k u olem ist sam am oodi, n a gu jälgisin teadlasena eksp e rim en d i kulgu? Ilm selt peab teadlane endale m idagi selgeks tegem a ja alles siis oma t.ead lk. # nr. 2 (2006) #14. jaanuar a. #

7 m istega teiste ette tulem a. \ R a skem on puhtsp o n ta a n seli va im ustuda ja sama sponta a n selt seda vahendada. Nagu I k irja n ik seda teha võib. K uigi \ intuitsioon on teaduseski võim as hoob, pelgalt loogikaga läbi ajades oleks teadus igav ja hall. Ja k riitik u te ju tu järgi on teadus m inu k ir ju tam ise laadi m õ ju ta n u d küll, kuigi vahel kahtlen, kas ma m õistan teadust kui in im lik k u teg evust sam am oodi, kui k riitik seda on käsitlenud. V a hel tundub küll, et m ingi algidee m õtestam ise, «läbiseedimise» aeg võib endagi jaoks olla liiga p ik k ja tü ü tu. A n nan endale täiesti aru, et k o getut ja läbielatut võiks ka teisiti vahendada, m itte teha endale «arusaamisega» nii p a l ju tüli. E hk k ir ju ta k sin siis ka tobedam alt, et kõ ik aru saaksid ja rahule jääksid. Aq a sa ei saa nii? Ilm selt ei oska. V õim alik, et tarvidus kõigepealt iseendas selgusele jõuda on teadusest jäänud. V õim alik, et selleks poleks va ja olnud teadlasehaka tist m ängida. Ü leüldse, m i nu teadlasetee oli niivõrd üürike, et m a ei loe ennast sugugi p ä d eva ks rääkim a, kas või teaduse ja ku n sii v a h e k o r rast. O len om a sõrm e teisele kuradile andnud ja praegu oleks õigem sel teem al Vaino V ahinguga rääkida. Või k u t suda k o k k u n.-ö. k irju ta vad bioloogid või looduskirjanikud, kes oskavad rääkida m itte ainult paarsusest «inim ene loodus», vaid m u u stki: S elliseid inim esi, kes om a loodusteadlase töö kõ rva lt väga h ä s ti sõna valdavad, on palju Trass, P arm asto, M asing, M aavara, Jüssi, R andla, agai ka R elve, P eeter E rnits ja k in d lasti m õni veel. K üsi nendelt, m is tähendab olla kirju ta v bioloog. M ina olen kirju ta v eksbioloog, ja see, et olen «paberitega» k irja n ik, ei tä henda m idagi. K ui siis seda, ei m a ei saanud kahe am eti pidam isega h a kka m a. Ja m is laadisse või viisisse puutub, siis tean m aam eest, kes on h arju n u d om a elu ja tegem isi sättim a looduse järgi, kes elab sõltuvuses ilm ast, saakidest, kes ka m ingil kom bel sü stem atiseerib ja analüüsib om a kogem usi, läheneb elule natuurfilosoofi tasem el. N ii et, pole va ja loodusteaduslikke õpinguid süüdistada, eh k esin dan lihtsalt sellist in im tü ü p i, kes kannab endas soodum ust lihtsaid asju keeru liseks m õ telda ja keerulises m ingeid lihtsaid seoseid otsida. KÕNELUSI Jutuajamine REIN SALURIGA rebida. V astavasisulisi tr a k taate lugedes olen k ü ll ka rt- # Tegelikult ei saaks su j nud, et in im lik u olem use h a l luqude kohta väita, et need just loodusteadlase kirjutatud. Mõnikord on pigem tundunud, et sul on olnud suur huvi m itm esuguste sotsiaalteaduste vastu. Kas mu tunne on õige ja kas loed meelsasti seda laadi kirjandust? K üllap oleneb lugemishuv>igi ajastust ja ü h isk o n d lik u st k liim a st. K u u ekü m n en d a tel aastatel va im u stu sid kõ ik so t sioloogiast. M itm esuguseid ü h isko n d likke ilm inguid h a k a ti siis u u rim a teaduslike m eetoditega, sta tistika, ankeetid e jm s. abil, haarati kaasa palju inim esi. L o o m u liku lt olid seda laadi uuringud põnevad, nägin neis m in g it analoogiat loodusteaduslikule eksp erim endile. P raeguseks on see h uvi ja h tu n u d. K ü ll olen aga pidevat h u vi tundnud k u i gi, m is tähendab h u vi tu n d - 1. Käesoleval aastal möödub 40 aastat ENSV Kirjanike Liidu moodustamisest ja 60 aastat ajakirja «Looming» ilmuma hakkamisest. Nimetatud tähtpäevade tähistamiseks, meie lühiproosa ideelis-kunstilise taseme tõstmiseks ja uute annete avastamiseks korraldavad ENSV Kirjanike Liit ja ajakiri «Looming» novellivõist- luse. Oodatavateks on eelkõige teosed, mis kajastavad Nõukogudemaa tänapäeva, ENSV ja vennasrahvaste elu, meie inimeste igapäevast tööd ja püüdlusi ' ning võitlusrikast minevikku. en ennast ikka jutustajaks pidanud» nud, pig em laisalt kõ rva lt jä lginud nn. sotsiobioloogia vastu. Väga põnev on lugeda T inbergenit, L orenzit, D esm ond M orrist ja teisi. N ende töödest võib leida ü lla ta va id k in n itu si inim ese «eelin im likule» käitum isele, m ida va rem kardeti tu n n ista d a või uurida. L oom alik alge inim eses see kõlas ju nii halvasti, siit aim us m idagi m õ rtsu ka likku, agressiivset, rassistlikku. N ü ü d tu n d u b, et ü rita ta kse tõ siselt seletada raskesti seletatavat, a laväärtustam ata in i m est. In im en e kui loom, see kõlab u h k e lt, näitab in im est looduse osana, kes hoolim ata kõigest sellest, m is ta on k o r da saatnud, pole ennast su u t nud looduse nabanöörist lahti vad ja räpased kü lje d on I u uringutes kergem ad p a lja s tum a, et neid on lih tsa m tu vastada. (N ä iteks m iks in i m ene sõdib?) K u id ü rita ta kse selgitada puhtbioloögiliselt sedagi, m ida tähendab en eseohverdam ine, altruism, a r m astus (m itte ainuit seksuaalses m õttes). On ü rita tu d jõuda koguni sellise fen o m en in i n a gu esteetiline, selgitada, m is on ku n st, m ik s in im en e tu n neb vaja d u st ka u n i järele. K ui seni tegelesid nende k ü sim ustega n.-ö. m e ta fü ü sik u d filosoofid, kirja n ik u d jt., siis n ü ü d ta h eta kse m itm ete teadusharude ko m p leksi abil selgitada in im lo o m u st lausa eksperim entaalselt. E hk tuleks ju st sellest sfäärist oodata ka va stu st kü sim u sele inim ene, kes sa oled? See kõ ik on põn e v ; see kõ ik tähendab aga m in u jaoks h u vita va te raam a tu te lugem ist, m itte enam at. Loen p a lju ja liigagi k iire s ti. T o im etu stes on see m õ n i kord ka su ks tulnud. K ui oleks end võim a lik elatada ainult raam atute lugem isest, siis usun, et tegeleksingi ainult sellega. P a ljulugem ine võib m uidugi viia selleni, et su e n da tegevus k irja n ik u n a h a k kab tu n d u m a üha m õ tte tu m ana. (Sellisele järeldusele võib kü ll ka m ittelu g ev k ir ja n ik jõuda.) sahtlinurgas säilinud ka te a d 0 Oleme juba mitut puhku rääkinud raam atutest ja laste arvam used ja m a pean lugemisest. Kas sa arm astad lugeda? On ju küllalt kirjanikke, kes küll isp kirjutavad, aga ei loe kuigi m eelsasti. $ Arvad sa, et «kõik on ära öeldud»? Aga kas on? Võib-olla on inimestele oluline just see, mida sina ütled ja miks sa seda just antud hetkel ütled, kuigi sama mõtet on teistsugustes variatsioonides öeldud juba kakssada ja kaks tuhat aastat tagasi? K irja n iku le on ilm selt tõ esti lubatud ka rista m a tu lt ja lg ratast leiutada, kuigi see ja lg ratas võ iks n ä tu keg i erineda naabripoisi om ast. Teaduses poleks see lubatud. Ü lepea, m is on siis tõe o tsim ine te a duses ja m is kirjanduses? O len m õ n iko rd p id a n u d end sedavõrd p iiratuks, et ei oska n ende kahe otsingu va h el e rin evu st leida. L oetust olen leid n u d nii tuge ku i ka v a stu v ä i teid, aga lugem ine pole ju elam ine. P araku. P raegu tead küll, et jalgratas on juba olemas, aga üritad v a rja ta om a «LOOMINGU» NOVELLIVÕISTLUS 2. Võistlusest võivad osa võtta kõik kirjandushuvilised. Arvestatakse ainult seni avaldamata käsikirju. 3. Käsikirjad tuleb esitada ma- I sinal kirjutatuna kahes eksempla- ris 130 rida leheküljel), tiitellehel ; autori märgusõna. Käsikirjale j peab olema lisatud märgusõnaga varustatud kinnine ümbrik, mis sisaldab autori ees- ja perekonnanime ning täpse aadressi. 4. Käsikirjade esitamiseks viimaseks tähtajaks on 1. mai 1983; õigeaegselt esitatuks loetakse ka need käsikirjad, mis on posti pandud nimetatud kuupäeval. 5. 2ürii otsuse kohaselt paremaks tunnistatud teoste eest määratakse auhinnad: Oks esimene auhind 500 rbl., kaks teist auhinda ä 30C rbl. ja kolm kolmandat auhinda ä 200 rbl. Vastava tasemega teoste puudumisel on žüriil õigus jätta mõni auhind välja andmata või anda ettenähtud summa piirides rohkem üheväärseid auhindu. 6. Ajakirja «Looming» toimetusel on eesõigus auhinnatud teoste avaldamiseks kehtivate teadm ist selliselt, et näitad ta va list ebatavaliselt, näitad teisele inim esele asja või n ä h tust, m is on kogu aeg argiselt m eie kõrval olnud, m ille eripära pole aga m ärgatud. E rin evu st teaduse ja k u n sti vahel ta ju n g i va h est selles m õttes. K uigi see erinevus on ro h kem n.-ö. m etodoloogilist laadi. Ja erinevusest on ü rita tu d teisitigi loobuda v ist oli see Paul V aléry, kes vä itis end ih k a v a t näha niisugust k ir ja n duse sü stem a tiseerim ise v iisi, kus kaoks k irja n ik ku i selline, nii nagu kaob teadlane tänapäeva ko llektiivses ja anonüüm ses loodusteaduses. O leks põnev, kuigi m uidugi sootuks ra skem kirju ta d a k ir ja n d uslugu ideede, m itte is i ku te tasem el. N äidata, kuidas jalgratas on edasi veerenud, m itte uurida isiku t, kes ju h u s lik u lt pedaale tallab. (Lahti sgada n im eko o rm a st, biograafiast, loorberitest ja ego 'st m ida veel oskaks ü ks k ir ja n ik ihata!) 9 Tagasi tulles eespool räägitu juurde vaekauss langes lõpuks ikkagi kirjanduse kasuks. Miks? Usun, et lih tsa lt olude su n nil. Seda võin öelda, et u k sest vä lja pole m in d aetud, tu lin v a b a ta h tlik u lt ja arvan, et ei jä tn u d ü h t teg evust m aha, tu n n en loodusteaduse ( m itte a inult looduse) vastu kõrvalseisjana h u vi ja kiidan seda ku nagist k a h e k sa te istkü m n ea a sta st, kes läks bioloogiat õppim a. H iljem lä k sin lih tsa lt tagasi nende a sjade juurde, m illega olin v a rem gi tegelnud, ja see pöörd u m in e polnud kuigi valuline. Juba selleski m õttes, et «p u h ta hum anitaaria» esindajad võ tsid m in u tu le k u t ku i loom u lik k u, ei olnud võ õ rista m ist. B ioloogi väite k iri jäi k ü ll kaitsm ata, aga k irju ta sin «V ä ite k irja», m ille kohta on n eist enam lugu kui k ir ja n d u sk riitik u te vastavatest, r e t sensioonidest teadlased v õ t sid m u ju tu va stu sam asugusel «ebatõsisel» tasandil. T a h tsin koguni «V ä ite k irja» TR Ü palm ihoones kaitsta, aga ei leidunud oponente, ja sain ise ka aru, et m is liig, see liig. # Su jutte lugedes on mul m õnikord tunne, et tunnen ära need kohad, millest sa kirjutad, sest olen käinud seal külas Hiiumaa läänerannas, kus sa oled oma suved. Kas sa ei räägiks sellest, milline on reaalse fakti osatähtsus su lugudes, sest need ei mõju ka elust m ahakirjutatuna? Selle peale võin k ü ll vaid tagantjärele ta rk olla ehk üldse luisata. M ida m uud need k ir ja n ik u in te rv ju u d ik k a on. S u vel lugesin F a u lkn eri in te rv ju u d e p a ksu k o g u m ikku ja ajas naerm a, kuidas v a n a härra iseendale va stu rääkis, iseennast ja k ü sitle ja tk i pilas. See selleks. O m al ajal p idasin k ü ll v ä l ja m õ eld ist tä h tsa m a ks kui tõ sielu fa k ti, kui deskriptsiooni. K ü lla p on seda ka tu n d a m u vanu ju tte lugedes. N on-fiction, doku m en ta a lsu s pole m u lle kunagi eriti sobinud, võib-olla taotlesin seepärast teist äärm ust, tä ie lik k u f i k t siooni. K u i tea d lik seegi ta o t lus oli, igal ju h u l oli too laad süm paatsem. Usun, et v iim asel ajal olen taotlenud m in - honorarinormide alusel; samuti on tal õigus samadel tingimustel avaldada auhindamata jäänud, ent parandustega avaldamiskõlblikuks tunnistatud teosed. 7. Käsikirjad tuleb esitada aadressil: Tallinn , Harju 1, ajakirja «Looming» toimetus. Ümbrikul olgu märge «Novellivöistlus». Võistlusele saadetud käsikirju autoreile ei tagastata. 2ürii ei pea autoritega kuni otsuse selgumiseni kirjavahetust. 8. Võistluse tulemused avaldatakse pärast žürii otsust ajakir- j janduses. git ku ldset keskteed, v ä h e m alt enda jaoks. Jalgratta ju tu ju u rd e tagasi tulles: selles n äiliselt argises, triviaalses ja nagu saarlastel ik k a üsfiagi m onotoonses elus, kus kõ ik aastast aastasse kordub, kus h u lk aega elust veed eta kse täieliku s isolatsioonis suurest ilm ast, toim ub teg eliku lt ain ulaadset ro h kem g i kui m u jal, või on see ro h k e m peo peal. Tänu H iium aale olen end jä rjest ro h kem h a kanud pidam a ju tu sta ja k s. K uigi olen ennast ik k a lih tsa lt ju tu sta ja ks, p a ja ta ja k s pidanud. M itte ku u ld u d lugude o tseseks va h en d a ja ks, m itte ka selles m õttes, et k irju ta n a i n u lt «ju tu stu si». M u lood to e tu va d üha ro h k e m elus to i m u n u d faktid,ele, sü n d m u ste le, ku id p ea ksid olem a selliselt «läbi seeditud», üm ber töötatud, et isik, kes k irje ld a tu d sü n d m u se on läbi teinud, > tu n n eb k ü ll ära iseenda ja m e e le o lu,'k a h tle b aga k o n k reetse situatsiooni tõepärasuses. K ui naabrim ees m in d luiskam ises, tõ estisü n d in u d a s jade m oonutam ises süüdistab, siis läheb süda soojaks. P u h t- paiksed reaalid nagu loodus, puud, kivid, ka kohanim ed, võ iva d k ü ll säilida, ja teg e vust ei oskaks m a m uidugi L õ u n a -A m eerika džunglitesse viia, kuigi eeldan, et seal elavad sam am oodi põnevad in i m esed. K a nn. linnalugudes või. tea d la seju ttu d es olen enam asti ik k a ko n kreetsele toetunud. A ga lausa puhas ü m b e rju tu s tus on k ü ll igav. K u i ü ks m ees räägib m ulle h u vita va loo ja teeb seda hästi ning vä rv ik a lt, on m in u m eelest ausam see ju tt lin distada ja h ilje m ü m b e rk irju tu se juurde lisada, et «see on Ä rn i ju tt, tem a rääkis». (K ord tuli K ärdla bussijaam as võõras m ees ju u rd e ja h a kka s ilm a: igasuguse sissejuhatuseta rääkim a põru ta va id lugusid, m a ei saanud sõnagi vahele öeldud. R ä ä kis ja kadus, m a pole teda senini enam kohanud, eh k on ta juba surnud. Is tu sin ja m õtlesin, m ik s ta m u l le, võhivõõrale, p id i neid ju t te rääkim a? Ja sa ise, m is sa ise teistm oodi oled, räägid om a lugusid võ hivõõr astele, sa ei tu n n e ju kõ iki n eid tu handeid lugejaid?) Ü tlem e siis nii, et k irju ta n üles ja liialdan edasi lugusid, m is võ iva d lokaalselt ü ld tu n - tu d k i olla, m is on aga m u u tu n u d a n o n ü ü m seks rahvaloom in g u ks, m ille ü m b er on v e e t lev aegade häm arus, kuigi lool on täpselt tu vasta ta v k o n k reetne tagapõhi, m ille aga k õ ik ju tu sta ja d on u nusta- * nud, m is n eid lih tsa lt ei h u vita. Ja olen ik k a va lm is koo nendega vandum a, et kõik, m is öeldud, on tõsi, on kunagi ju h tu n u d, ku i ei usu, m ine ajas tagasi ja vaata jä rele. 0 Sinu mitmetes juttudes ja näidendites on tegelasteks eetiliselt küllaltki sirgjoonelised noored. Ühe su viimase jutu, «Lõimetishoole» puhul on kriitika m ärkinud, et oled m uutunud kuidagi harm oonilisemaks, pole niisugust kram plikku närvilist hoiakut nagu varem. Millisena sa tänase pilquga ja praeguses vanuses näed noorte ja vanade, noorte ja tõe vahekorda? K ui m e oleksim e seda ju ttu rä ä kin u d k ü m m e k o n d aastat tagasi, siis o leksim e tõepoolest haka n u d a ru tlem a eetika üle. Siis räägiti pa lju k ü ll teadlase, k ü ll kirja n iku, k ü ll p õ lv kondade eetikast. Ma ei tea, kas praeguseks on see teem a ära lagastatud või lih tsa lt v a r ju jäänud, kuid ilm selt on i k ka nii, et igaüks peab endale kõigepealt ise ü h t-te ist selgeks tegem a, lootm ata van em a tele ja õpetussõnadele. > Vestles MALL JÕGI 14. jaanuar a. # nr. 2 (2006) # 7. lk.

8 PILK VÄIKE-MAARJA KULTUURILLKKL VÄIKE-MAAR1A KULTUURIMAJA 70-AASTANE Kui Jakob Liiv aastal V äike-m aarjast R akverre kolis, ü tles ta lahkum isõhtul: «... võib olla, e t teie lap sela p sed, vah est ka Väike-M aarja ajalugu m ind kord tänulik u lt m äletab, e t olin a k tiivsem aid m ehi Märt M eose kõrval seltsim aja ehitam isel.» Väike-M aarja p raegu se kultuurim aja hoone püstitati tõepoolest p ea m iselt tänu n en d e kah e m eh e eestv e d a m ise le. Ehitam ise k iiru s, silm a s p id ades töö m ahtu ja to lla e g set tehnikat, on lu gu p id am ist väärt; 6. m ail 1912 v a lm is hoone vu n d am en t ning juba sam a aasta 22. ja 23. detsem bril peeti seltsim aja avap i d u stu sed. K usjuures eh itusel tehti p eaaegu kõik, ka sisu stu s k ohalike m eistrite kätega. P raegu kuulub kõnealune m a ja Väike-M aarja kolhoosile. Majandi juhi Boris G avronski aktiiv sel abil ja oma ehitajate tööga on teok s saanud ulatu slik ka- pitaalrem onl Ruum ide sisek u ju n d u s on Tallinna kom binaadilt «Ars» (projekti au tor arhitekt Aili Nurk), kaasa on löönud m itm ed m eie tuntud k unstnikud. Saali- ja lavak ard in ad ning kogu hoon e d ek oorid on k avan d a nud tek stiilik u n stn ik P eeter K uutm aa, fu ajee sein a eh ib Eva J än ese m onum en taaln e fresk o «M aarjapäevad», ja lu tu ssa a lis aga on G eorg M arkelovi loodud G eorg Lurichi portreeb ü st (kultuurim aja p aik neb k u n agisel G. Lurichi van em ate talukohal) ning sein a p la a t Jakob Liivi ja Märt M eose b a reljeefig a. V algustid on k avan d anud m etall kunstnik Mai Mägi ning jalu tu ssaali aknavit- raažid k laasik u n stn ik Katrin K õrvits. Ka kultuurim aja lava tahetaks e üm ber ehitada. P rojek t on koostam isel Eesti NSV Teatriühingu T ööstu sk om b in aad is, uute lavaseadm ete saam iseks aga loodab k olh oos abi Eesti NSV Kul- tuurim inisteerium ill Väike-M aarja k ultuurilugu on p õhjalik u lt u u rin ud tuntud ko- d u loolane Eduard L eppik ja Väike-M aarja raam atukogu juhataja Erich Murja. E sim eselt ka a lljä rgnev p õgu s pilk Väike- Maarja kultuurielule eelm ise sa jandi lõpul. * * * X IX sa ja n d i lõpuküm n en d il sü n d is V ä ik e -M a a rja s k ohalik põllum eeste selts. M õtte alg a ta ja k s oli J o h a n n K otli (A lar K otli isa), kes tu li a a sta l M ihkel K am p m an n i jä re l V äik e -M a a rja k irik u köstriks, olles enne tö ö ta n u d M a a rja - M agdaleena ja L aiuse k ih e l konnakoolis V äik e-m aarjas K ö stri ta ju s jä tk a s J. K otli L aiusel a lu sta tu d m aav iljelu s- katseid ja, tu n d e s v a ja d u s t t i h i d am atek s k o n tak tid ek s as- jah u v ilisteg a, võ ttis üles põllu m eeste seltsi loom ise m õtte. Selles to etas te d a in n u k a lt V ao v a lla k irju ta ja Jo h an n e s Kook, kes m u id e viis a a sta t h iljem tu li kõigi rask u ste k iu ste toim e ka V äik e-m aarja tü ta rla ste k o o li asutam isega. (Jak o b T am m, k ellelt on te a d a õige väh e ü k sik isik u tele p ü h e n d a tu d lu uletusi, h in d as seda n o o rt e n tu sia sti nõnda, e t k irju ta s tem a v a ra se su rm a p u h u l lu u letu se «Johannes K ooki m älestu sek s 6. m ä r t sil 1906».) V aik e-m a arja P õ llu m e e ste S eltsi p õ h ik iri k in n ita ti a a s ta l. P õ h ik irja s on e s ita tu d k a a s u ta ja liik m e te (neid o li tä p se lt 100) n im ek iri: talu m eeste, k o o liõ p e ta ja te, a m e tn ik e jt. k õ r v a l k u u lu s s in n a k a m õ isn ik k e. P õ h ik irja e s im e n e p u n k t k õ lab n õ n d a : «V aik e-m a arja Põllu m e e ste S eltsil on e e s m ä rg ik s V ä ik e -M a a rja k ih e lk o n n a s. R a k v e r e k re is is. m aad id am ise k ü lg e k u u lu v a id tö ö sid ja k ä s itö ö s id e d e n d a d a ja tä ie n d a d a.» T eises p u n k tis o n lo e tle tu d, k u id a s se lts k a v a ts e b s e d a te h a : tä n a p ä e v a se s te rm in o lo o g ia s v ä lje n d a tu n a olid e tte n ä h tu d a ru tlu s - ja e t te k a n d e k o o so le k u d k o g e m u ste le v ita m ise k s. k o n s u lta ts io o n id. p õ llu tö ö riis ta d e ja so rd ise e m n e m ü ü k liik m eile, ra a m a tu k o g u so e ta m in e, a ja le h e a s u ta m in e, n ä itu ste o rg a n is e e rim in e. a u h in d a d e m ä ä ra m in e silm a p a is t v a te s a a v u tu s te e e s t ja n ä id is m a ja n d i loom ine. P ro g ram m i asu ti kohe e n e r g iliselt tä itm a S eltsi avakoosolek p eeti 14. ju u lil 1896 uue Vao v a lla m a ja su u res k o h tu saalis kohale ilm us 74 a s u ta jaliig et ja m itu k ü m m en d u u d ish im u lik k u. M uuseas o t su sta ti ju b a järgm isel suvel J k o rra ld a d a esim ene n ä itu s ; ning ig a-aastased p õ llu m ajan - d u sn äitu sed k u ju n esid k i ed as-. pidi seltsi k andvam a teks ü ri- Itu stek s. N eed peeti (kurn aastan i) V äik e-m aarja k ü lje all M ü ü rik u l m õ isaparg ist alevi poole jä ä v a s a v a ra s koplis, m id a k u ts u ti M ü ü rik u aiaks, h ilje m k a n ä itu se aiaks. S am as to im u s a a sta l ka V äik e-m aarja esim ene k ih e l- kondlik lau lu p äev. N äitu stel p ü ü ti a n d a ü lev aade k o h alik u st loom a-, lin n u - ja te ra v iljak asv atu se st, m esindusest, aian d u sest, piim an d u sest, tööriista d e st ja käsitööst, h ilje m p an d i seal v ä lja ju b a k a ta r - bekunstiešem eid, g ra a fik a t, m aale ia fotosid, sa m u ti põl- lu m ajan d u s^ laseid raam a tu id n in g p ä ra s t E esti R ah v a M uuseum i asu tam ist isegi etn o g ra a filist v a n a v a ra. U m bes sa ja n d iv a h e tu se p a i ku h a k k a s selts om a liik m ete ta rv is soetam a p õ llu m a ja n - d u sk irja n d u st aastal o t su sta ti te k k in u d kogu b aasil lu u a a v a lik raam atu k o g u. S elleks m u re tse ti ju u rd e ka p a a r sad a ilu k irja n d u slik k u teo st ja a a sta l av ask i V äike- M a a rja P õllum eeste Seltsi A valik R aam atu k o g u om a u k sed. P ä ra s t m itm eid asu k o h a- ja n im em u u tu si on kunag isest v äik esest k ä sira a m a tu te kom p lek tist n ü ü d sek s sa a n u d k ö iteline k irja sõ n a v a ra m u V äik e-m aarja raam atu k o g u a a s ta l o m a n d a s V äike- M a a rja P õ llu m e e ste S elts m a a v a ld u s e, o ste s L u ric h i p ä rija ilt p ra e g u s e A ia ja J a a m a tä n a v a v a h e l a s u n u d S a n d h o fi ta lu. See sa m m tõi k a a s a te r a v a se ltsisi- se se v õ itlu se. M õ isn ik u d ei ta h t n u d, e t s e lts m u u tu k s m a ja n d u s lik u lt tu g e v a k s ja se e g a o m a o tsu s te s v ä lis m õ ju d e s t ro h k e m sõ ltu m a tu k s, p e a le g i k a v a ts e s to lle a e g n e se ltsi e sim e e s m õ isn ik A r th u r v o n G ru e n e v a ld t so o d s a a s u k o h a g a S a n d h o fi ta lu e n d a le o sta. O m a p la a n i te o s ta m ise k s te g i ta k a v a la k ä ig u : la sk is se lts i k o o so le k u l k in d la k s m ä ä r a ta m a k s im a a ls e ' su m m a, m id a se ltsi v o lin ik v õ ib T a llin n a s L u ric h i p ä rija te le p a k k u d a, ja te a ta s siis o m a v o lin ik u le p i su t k õ rg e m a h in n a. K uid M. M eos sa i V äik e-m a arja L aen u H oiuüh isu se k a s s a p id a ja n a s e l le st r iu k a s t ju h u s lik u lt te a d a ia k u ts u s e s im e h e s e lja ta g a k o k k u ju h a tu s e k o o so le k u, k u s se ltsi v o lin ik u le te h ti ü le s a n d e k s koi- e is t o s tu h u v ilis te s t üle p a k k u d a, e t k in d lu s ta d a ta lu o stm in e se ltsile. N õ n d a s ü n d is k i V estm an n i ia P iib e le h e te h in g u V äike-m aar ia v a ria n t: te g e lik u lt ilm a raha_ ta se lts o stis ta lu o m a r ik k a ja m õ ju k a e sim e h e n in a a lt ä ra. Selle tu le m u se l p a n i A. v on G ru e n e v a ld t e s im e h e a m e ti m a h a n in g a a s ta l sa i e s im e h e k s e s m a k o rd s e lt se lts i a ja lo o s e e s t la n e J ä tik u ta lu p e re m e e s, e n d in e V ao v a lla v a n e m V illem E ic h h o rn L o k sa k ü la s t. V äik e-m aarjas h a k k a s ju b a sa ia n d i alg u l tu n d a an d m a ru u m id e p u u d u m in e, kus koor ja o rk ester saan u k sid seg am a tu lt h a rju ta d a n ing k u s igal a ja l olnuks v õim alik s u u re m aid pidusid p id ad a. K ui siis põllum eeste selts L u rich i p ä r ija te lt p raeguse A ia ja J a a m a tä n a v a v ah el asu n u d S a n d hofi ta lu ä ra ostis ja m aao m a n ik e k ild a tõusis, k erk is p ro b leem ta a s p ä evak o rrale. Aga ta lu ostu v õ lag a koorm atu d seltsi ju h a tu s ei ta h tn u d m a ja eh itam isest k u u ldagi, see tä h e n d a n u k s u usi ja p a lju su u re m a id laenusid. Siis v õ t tis a sja k äsile v äik e rü h m seltsi liikm eid eesotsas k ih elkonnakooli ju h a ta ja M ärt M eose n ing k irja n ik u ja r a a m a tu k a u p m e h e Jak o b L iiviga. L ep iti kokku, e t selts esineb ju riid ilise isikuna, kelle nim el -m aja eh ita ta k se, n in g k an n a b kõik om a protokollidesse ja k assaraam atu sse, aga seltsi r a ha ja e h ita ja te ra h a hoitak se ra n g e lt lahus. See k ava fikseeriti 12. ju u n il 1911 ju h a tu se koosoleku protokollis jä rg m i selt: «O tsustati se ltsim a ja e h i tam ise jaoks eelp laan id ä ra te llid a ja asi M. M eose hooleks jätta.» V iim ane k äis seejä re l koos Ja k o b L iivi ja A n d res A llastiga tu tv u m a s V aivara ja N arv a seltsim ajag a ning «V anem uise* teatrih o o n eg a T artu s. A lgul m õeldi p ro jek t j tellid a K a rl B u rm an ilt, aga! k u i a rh ite k t nõudis selle eest 300 rbl., lep iti siiski ta g a s i h o id lik u m a pro jek tig a, m ille tegi in sen er F. K angro 50 rbl. eest. P ro je k t ta h e ti k in n ita d a seltsi peakoosolekul 6. nov em b ril O li teada, et sin n a tu le v a d k a A rth u r von G ru e n e v a ld t ja k o h alik p o litseiülem, e t h irm u ta d a e h ita m ise p o oldajaid p a n k ro tiju tu - ga ja su n d id a neid k a v a ts u sest loobum a. S eep ärast v a l m istu sid eh itu se eestv õ tjad te rav ak s sõnaduelliks, k u s ju u res p a lju d lootsid Jak o b L iivi tu n n u s ta tu d kõneosavusele. S u u r oli aga nen d e p ettum us, kui J. L iiv koosolekule ei tu l nudki. J. L iivi läh ed a n e p e re k o n n a tu tta v Ida E sin u rm k irju ta s selle p õ h ju sest M. M eo- sele: «Jakob L iiv ei tu ln u d põllum eeste seltsi koosolekule. teades, e t sin n a tu le vad T riigi h ä rra ja B ran d t. T a istus om a kaupluses. M ina olin tem a peale h irm u s v ih a ne, e t ta end kõrv ale hoidis siis, k u i ta kõneosavust oleks h ä d a sti v a ja olnud. K oosoleku lõppedes läk sin poodi, ra h v a st poes ei o lnud ja küsisin, et m itu k ü ü ru ta enesele selga tõm bas (tem a lu u letu sest «M i tu k ü ü ru enesele selga tõ m bab room aja»). T a vastas: «Ma ei või neile v a stu rä ä k id a, sest m u m aja on n ende m aa peal.»» K õnealusel koosolekul lõppes poolte jõuproov siiski eh ita - m isk av a kasuks. Ja a a s ta lõpuks -v alm is tolleaegne su u rim seltsim aja, p raeg u n e V äik e-m aarja k u ltu u rim a ja ja V äik e-m aarja kolhoosi ad m i n istratiiv h o o n e. Ju b a enne hoone lõplik k u k atu se alla saam ist r a ja ti selle ju u rd e ka a v a r näitu seaed. M aja lä k s m a k s m a rb l., s u u re m o sa r a h a s t s a a d i la e n u d e n a. S u u rt v õ lg a o ts u s ta ti h a k a ta k u s tu ta m a p id u d e sis s e tu le k u g a. a g a p õ h ik irja jä r g i se ltsil n e n d e k o rra ld a m is e k s lu b a ei o l n u d. Selle p id i ig a k o rd h a n k i m a k re is iv a lits u s e s t. K ui seal ju h tu s o le m a lib e ra a ln e a m e tn ik, v õ id i p id u te h a se ltsi ü ritu s e n a ja k a s u ta d a k o g u s is se tu le k u t se ltsi v a ja d u s te k s, e n t nii m õ n i g i k o rd tu li ta k is tu s e s t üle s a a d a p eo k o rra ld a m is e g a V äik e-m a arja p e o to im k o n n a n im el. See v a h e l d u v a k o o sseisu g a to im k o n d k u ju n e s a le v ik u s s a ja n d iv a h e tu s e p a ik u p õ llu m e e ste se lts i a lg a tu sel ja te g u ts e s k u n i a a s ta ni. T o im k o n n a liik m ed v a s tu ta sid peo sisu lise k ü lje e e st, v õ tsid p ro to k o llira a m a tu s a rv e le tu lu d n in g o ts u s ta s id, m ille k s la e k u n u d su m m a s id k a s u ta d a. P eo d a n d sid h e a d sisse tu le k u t, s e e p ä r a s t k o r ra ld a ti n eid se ltsi; m a ja s u u r e s sa a lis ro h k e sti. Kui v a re m oli siin k a n d is lo e tu d 200 in im e se p eo le ilm u m ist ju b a s a a v u tu s e k s, siis n ä ite k s 26. d e t se m b ril 1916 m ü ü d i e te n d u s e le 580 ja ta n ts u k s 456 p ile tit. E t iga peo kavasse k u u lu sid k a k o n tse rt ja n äid en d, hoogustas V äik e-m aarja P õ llu m eeste S eltsi hoone valm im ine õige m ä rg a ta v a lt k o halike kooride, o rk estri ja n ä ite k u n sti- h u v iliste tegevust. P id u d est saad u d ra h a läk s k u n i a a sta n i põhiliselt ehitusvõla k u stu tam isek s, e n t osa sellest k a su ta ti ka nootide ja u u te pillide m uretsem iseks, ra a m a tu k o g u täien d am isek s ja Jak o b T am m e m älestu ssam b a p ü stitam isek s a a sta st k u n i seltsi tegevuse lõpetam iseni a a sta l said p eo tu lu d est abi V äik e -M a a rja Ü h isreaal- güm n aasiu m i T oetam ise S elts ja V äik e -M a a rja M uusikaselts, sellest ra h a s t m ak sti stip en d iu m e g ü m n aasiu m i keh v em atele õpilastele, te h ti k in g itu si p a rim atele lõ p etajatele, k o rra ld a ti k o d u k a u n istu s- ja h a lja stu s- k u rsu si jne: V äik e-m aarja P õllum eeste S eltsi k a a lu k a s osa nii aleviku kui k a ü m b erk au d sete k ü lade k u ltu u ri- ja haridusloos on ilus n äid e m eie v an aisad e k u ltu u rita h te st, sellest, m ida in n u k u se ja h ea p e a le h a k k a m isega võib k u ltu u ri h eaks teha. EDUARD LEPPIK KÜMNEVÕISTLEJA KUNSTIRADADEL ÜLO HABICHT 60 A lfred S a k ire ša rž a. toim us M oskvas esim ene rahvusv ah elin e r a a m atu h iigelnäitus. Sel puhul v a h e n d a b E. U uk «Edasis» (9. IX) «Ülikooli» ra a m a tu k aupluse ju h a ta ja B. *R ingi m uljeid: «Eesti v älja p a n e k u k u ju n d a ja Ülo H ab ich t jä rg is ranget, tag asih o id lik k u k u ju n d u sp rin tsiip i, asetas rõhu v ä r vi asem el v orm ile ja saavutas, et iga ra a m a t tõusis esile (...)» S am a aasta kevadsuvel T allin n a K unstihoones a se t leidnud E esti ra a m a tu 450. a a sta p ä e v a n ä itu s oli ju st sellessam as kujunduses. E sitasin Ülo H abichtile t ä nase juubeli puhul m õned k ü sim used. * * * Tunnen teid kui suurepärast raam atunäituste kujundajat, mis pole sugugi lihtne kunst. Aga te olete ju muudelgi kunstiredelitel tu r ninud!? Ja mitte ainult seal. Mida arvate ise oma looja- teest? S issea stu m iseksa m id tegin a. R iigi K u n sttö ö stu s kooli. Siis ütles N ym an: 62 on teid. eksam itega va stu võetud. Ei taha teid k u rv a sta da. aga lõpetab siit ö 8, ä ä r m isel ju h u l 10. T egutsem a jääb 3 4. Tookord m a n eid sõnu ei u sku n u d. A ga jäid A. E skel, H. K ersna, A. Saldre ja n elja n d a k s m ina. T ä n a p ä e val kestab võ itlu s va id sissea stu m iseksa m iten i... Tolle aja arusaam ade järgi loeti.kõige ra skem a ks d eko - ratsiooniklassi ja 'g ra a fik a t. Et sinna astuda, pidi olem a kas kü lla lt n a iivsu st või h u l lupööra julgust. Siiski, d e koratsiooni võis T allinnas ära õppida, aga m a a lim ist k ü ll m itte. K u ig i õpetasid N ym a n ja Jansen, aga üldsuhtv.m ist kuidas m aalida võis o m andada a inult Tartus. M aalis va lesti õpitu ü m b e rõ p p im i se k e sk p u n k ti m a p idam a jäingi. Kes on teie kui dekoraatori ja sisearhitekti eelkäijad ning õpetajad? M inu õpingute algul ei õpe- ta tu d k i sisea rh itektu u ri k u i sellist. E h k k i kõ ik selleks v a ja lik u d teh n ilised d istsipliinid olid niisa m a tugeval tasem el kui praegu ainult te istsu guste n im etustega. M eie de- koratsiooniõpetuse ajalugu ei u la tu ku ig i kaugele: P. A ren, A. M õtus, R. Pallas, H. V itsur o lidki m u v a h etu d eelkäijad ja õpetajad, õ p p ija ku ju n eb om a m iljö ö ja kaaslaste m e n ta liteed i najal. K õige rohkem koolitu st olen saanud F. K op- pelilt. A. V abbe ei osanud sõnades om a õpetust edasi a n da, aga tem a va im leh vis m eien i ta assistentide kaudu. Siis m u id u g i E. H aam er, E. K its. Ja Leo Soonpää! A ga K oppel oli erakordne p ed a goog, oskas e ksim a tu lt h in n a ta, kellest m idagi saab. Millega alguses välja lähed, selle tegijaks sind pidama h a k a ta k s e... (Nii olete ise öelnud.) Mis olid siis teie esimesed tööd? 1938 tegin iseseisvalt esim e sed aknadekoratsioonid (firma «G in o vkerile»). Töötasin jees dekoraatorina. Missuguseid teie r.äitu- sekujundusi on kõige rohkem hinnatud? S u u ri ja m a h u ka id töid cm olnud väga palju. K õige su u rem a t rahuldust on p a k k u n u d Eesti N S V R ahva m a ja n d u se N õukogu K ergetööstuse n ä itu se nelja p a viljo n i ü ld k u ju n - dus a., m il m in d tugeva oponendina sekundeeris S. V eidenberg. K ohalikus k o n kuren tsis pidasid hästi vastu ka L eningradi M oem aja aken- i de k u ju n d a m in e ja K iievi j K u n sti K esksalongi sisearhi- tektu u r. H ästi on õnnestunud m õnigi raam atu- ja fo to n ä itu s ka välism aal. T eistest enam on kiid etu d V. I. L en in i 100. s ü n niaastapäevale p ü h en d a tu d raam atunäituse ku ju n d u st M oskvas. E. V ilde ju u b elin ä i tus a. oli m eeldejääv nii tööm ahu kui ka enesetunde poolest a. «Kultuur ja Elu» (nr. 10) tõstab aga eriliselt esile Tammsaare-muu- seumi näitusesaalide kujundust... Juba V ild e-n ä itu sest peale sain suureks sõbraks kadunud K. M ihklaga, om a koolipõlve õ p iku te autoriga. Ta oli m iskipärast k u n stn ik e suhtes äärm iselt skep tilin e. K a h ekesi saavutasim e aga hea koostöö. E riti soojalt m een u ta n koostööd P. R um m oga. M ällu jä ä vad pingutused koos E. T reieriga p ika d telefo n ikõ n ed K adrioru ja P ääsküla vahel, kellaaega valim ata. Raamatunäituste kõrval olete kujundanud ka raam a tuid? Muudki? O len teinud k ü m m e k o n d ra a m a tu ku ju n d u st, sealhulgas nii nõudliku autori palvel, n a gu seda on L. P rom et. Esile on tõ stetu d m õnd m u p la ka tit ja kutsekaarti. O lin m aalikateedris ka d e k o ratsiooni õppejõuks. Olete tegev veel mitmel muulgi aial. Ka väljaspool kunsti... O len K o itjä rvel treen in u d Jcorvpalli ra h vu sm eesko n n a m.eeste F utm a keri, Lõssovi jt. E riti käes oli m ul parem haak, m is tõi uilatusi m õnelgi m a t sil. O len olnud ka jalgpalli v ä r a v a v a h t ja Malta Gozo saare tšempion pingpongis! Aga mälu, fabuleerimisoskus...? L. Soonpää k a h tlu sta s algul, et olen tuupija. A ga m ul on lih tsa lt hea m älu ja näiteks a ja lo o fa ktid jäävad iseendast m eelde. O len edukas m ä lu m ängus. A ja lo o eksa m eid soorita ksin m ängides... F abuleerinud olen fö ljeto n e ja n eid on tr ü k itu d k i. E nt sõna kallal n ikerd a m in e tü ü ta b m ind. Mis on teie jaoks õnn? See, m is sülle k u kub. Ig a tahes m itte rä n kra ske töö. O len p ü ü d n u d leida endast targem aid ja andeka m a id sõpru, suhelnud L. Roosaga, A. K eerendiga. Tänu neile p o l nud m a V. A siga koos tö ö ta des enam tü h ja d e kätega. Teie lemmikütlus? K iirusta palju tahad, aga iga n äitus jõuab va lm is alles lindi läbilõikam isel. Palju asju siin ilmas on 1 teile pärikarva. Küllap rede- i lite vahetamine teeb teid rikkam aks... Aga mis on teile vastukarva? R um al põikpäine jonn, lu bajad, hilinejad, o o tam atult tulijad. Palju õnne ja head tervist! Usutlenud TRIVIMI VELLISTE j 3. lk. # nr. 2 (2006) jaanuar a.

9 V ana aasta lõpul =aabus SV toim etusse h u v itav k u ltu u rilooline k iri R ootsist. L id in - gös elav A are R uth M örner k irju ta b Jo h a n n K öleri tu n tu d m aali «K ristus ristil» kolm andast v a ria n d ist. S iiani team e, et «K ristusest ristil» on kaks v a ria n ti. «Eesti kunsti ajaloos» (T allinn, 1977, I kd., 2. osa, lk. 18) k irju tatak se, et aastal sõitis K öler B erliini kaudu P a riisi, sealt tegi ta pikem a õpp ereisi S aksam aale, Šveitsi, H ollandisse ja Belgiasse. «Tag asisaab u n u lt alu stas ta P a riisis pingsat loom ingulist tööd. Ta m aalis tellim ustööna Cesise Ja a n i k irik u a lta rim aali «K ristus ristil» (1858, asub sam as), m ille k av an d i ta v iim istles iseseisva kom positsioonina ( , RKM). Nii a lta rim a a l kui ka k av an d on m aalitu d vene k lassitsism i nõudeid silm as pidades. O n saav u tatu d p ü ram id aalse kom positsiooni, teg elaste ü le v aatlik u gru p eerin g u ning t a gasihoidliku sin ak ash alli ü ld - koloriidi ja m üstilise valguse õ n n estu n u d terv ik lik koosm õ ju. P e te rb u ri K unstide A k a deem ia an d is a. selle töö eest K ölerile akadeem iku tiitli.» Tolle töö ostis ts a a r ja see p aig u tati A leksander III nim elisse kunstim uuseum i (praegune R iiklik V ene M uuseum) aastal k in k is N õukogude v alitsu s «K ristuse ristil» E estile ning sest a ja s t on see T allin n a K u n stim u u seum is. A. R. M örner to etu b a ru tlu ses W. N eum anni aastal R iias ilm unud leksikoni a r tik lile. R oom a-perioodist k ir ju ta b W. N eum ann: «H ier v o l lendete e r ein G rosses B ild d e r K reuzigung C hristi, das er nach P etersb u rg sandte. Die A kadem ie e rn a n n te ih n d a fü r zum A kadem iker. E r w ie d e r holte dieses B ild zw eim al, ein m al im A u fträg e des G ra fen S ievers fü r die St. J o h an n isk irch e zu W enden, zum an d e re n M al fü r die sch w e dische K irche in P etersburg.» (<'Siin viim istles ta ristil K ristuse su u rt pilti, m ille ta P e terb u risse saatis. A kadeem ia nim etas ta selle eest a k ad eem ikuks. T a k o rd as seda pilti k ak s korda, esiteks k ra h v S ieversi tellim usel V õnnu Ja a n i kirikule, teistk o rd selt P e te rb u ri rootsi kirikule.» W. N eum ann, «B altische M aler und B ild h au er des XTX J a h r h u nderts» lk Sam a v äid ab ka H. V ollm eri «A llgem eines L exikon d er B ild en den K ü n stle r von der A ntike bis zur G egenw art», 1927, X X I, lk ) N iisiis r ä ä gib W v N eum ann kolm est pildivariaridist: esim esena nim e ta b ta a a sta l alu sta tu d ja aastal valm in u d tööd, m ille K öler saatis P e te rb u ri A kadeem iale. N im elt selle jä rg i m aalis ta h iljem veel k ak s v a ria n ti: V õnnu k irik u ja P e te rb u ri rootsi k irik u a l tarim aalid. V iim ati n im etatu d m aali saatu sest puudusid senini andm ed. A. R. M örner j k irju tab : «R ootsi kogudusele P eterbu- j ris ku u lu sid om a kirik, kabel, j kogudusem aja jne. P ärast re volutsiooni saadeti koguduse arhiiv ja in ven ta r Rootsi. K o guduse a rhiiv on praegu R ootsi R iig ia rh iivis S tokholm is, osa in ven ta rist, sealhulgas K öleri altarim aal, sattus vä jaanuaril algab Moskvas NSVL K unstnike Liidu VI Näsumi altarimaal enne restaureerimist. Maarja ja Johannes. Detail Näsumi altarimaalist. NÄSUMI KIRIKUS kongress. Täna alustavad j Paul, Harri Pudersell, Enn teed üleliidulise KL juhatuse! Põldroos, Viima Reinholm, praeguse koosseisu liikmed Ilmu r Torn (sekretär), Jaak i niloo, Vive Tolli, Erik-Arne! Mait Sum m atavet, Endel Ta- K;ingilaski, Evald Okas, S ilvia Raudvee, Jaan Vares ja j Viies, sam uti ENSV Kunstnike! Uustalu, Heinz Valk, Edgar Matti Varik ning keskrevisjo- i Liidu revisjonikom isjoni esinaine Oivi Vare, juhatuse sek nikom isjoni liige Riho Kuld. Homme sõidavad M oskvasse retär Urmas Orgusaar, m aalisektsiooni esim ees Jüri Arrak, delegaadid Boriss Bernštein, Mart Eller, Taevo Gans, Jüri ENSV Kunstifondi direktor Hain, Maia Juhkam, H elene Andres Kompus ja peakunstnik Ando Kuma, Enno Ootsing, Illim ar Keskküla. lism in isteeriu m i pööningule. K ui aastal vä lism in isteeriu m i hoonet uuendam a hakati, te h ti pööning tü h ja k s. Sealsed asjad m ü ü d i oksjonil. K o kku ru llitu d lõuendi ostis ü ks S to kh o lm i kaupm ees. Et signatuur puudus, viis ta m aali K u n stim u u seum i uurida. Seal a rvati (etteva a tliku lt küll), et pildi võ iks olla m a a linud A u g u st M alm ström ( )... See oletus tekita s a ja kirja n d u ses peaaegu et väikese sensatsiooni. O m anik pani kirik u le h te kuulutuse, et m ü ü a on «suur u suline maal, sobiv altarile». Just selsam al ajal, 1959, ehitati L õuna-r ootsis üm ber N äsum i k ih e lk o n n a k irik. Uuel kooriseinal puudus altarim aal, K ogudus vastas kuulutusele, m aal m eeldis, oli sobiva suurusega, a rva ta va sti isegi M alm ström i m a alitud ja nii otsustatigi see osta. Lõuend oli pärast a a sta tep ikku st pööningul rullis seism ist m u id u g i väga halvas seisukorras. Ta saadeti a sja tu n d liku le restaureerim isele. N ü ü d kaunistab ta N äsum i k ir ik u t om a ilusa raam i sees...» A. R. M örner lõpetab om a k irju tise: «S ü n d m uste lõnga tagaspidi kerides jõuam e N äsum i kih elko n n a st sa ja n d iva h etu se P eterburisse. Aga sealt edasi ei ole pääsenud. M illal tegi K öler selle m aali va lm is ja kuidas ning m illal on see rootsi koguduse kätte jõudnud? V õib-olla oleks võim a lik tem a jä relejäänud pa b eritest sellele v a stu st leida. R iia leksiko n tõendab, et aastal oli teada, et K ö ler m aalis <<Kristus ristil» m o tiivi ko lm korda. K õigi kolm e n üüdsed kohad oleksid seega teada: V õnnus, T allinnas ja N äsum is Rootsis.» A. R. M ö rn er m ärgib, et te da a je n d a s p ildi sa a tu st lä h e m alt u u rim a eesti k u n sti hea tu n d ja p rofessor S ten K a rlin - gi arvam us: teg u võib olla K öleri m aaliga, igal juhul tuleb u sald ad a k ah e a u to riteetse leksikoni väid et, et K ö- j ler m aalis «K ristusest ristil» i kolm v a ria n ti, sam u ti N euj m anni viidet, et üks neist i läks P e te rb u ri rootsi kirikule. Rootsi koguduse v a ra d e ed aspidisest k äek äig u st aga an n ab A. R. M örner tõ ep ärase ü le vaate. Ilm selt oleks ta rv is kolm e kom positsiooni om a- silm si võrd lem ist auto riteetsel k u n stiteaduslik u l -tasandil. PÕLVA KUNSTI PREEMIA VASTAVALT KUNSTNIKE LIIDU JA PÕLVA RAJOONI KOOSTÖÖLEPINGULE AN DIS PÕLVA KOLHOOS PREEMIA ILME KULLALE KATRIN KARISMA PORT REE EEST. VÕISTLUSE TULEMUSED Lõppes NSV Liidu m oodustam ise 60. aastapäevale pühendatud vokaal-süm fooniliste lühivorm ide võistlus. Esimese preem ia sai Raimo Kangro kantaat «Rahu» segakoorile ja süm fooniaorkestrile. T eise preem ia pälvis René Eespere poeem «Läkitus m aailm a rahvastele» (tekst E. Eespere) segakoorile ja süm fooniaorkestrile ning A lo Põldmäe lühikantaat «Laul maast, m ida nim etan omaks» (tekst R. Rim m el) m eeskoorile ja süm fooniaorkestrile. Kolm andat preem iat otsustati m itte välja anda vajaliku tasem ega teose puudum ise tõttu. Tekstide osas sai esim ese preemia Leelo Tungal kantaadi «Rahu» libreto eest, "teine ja kolm as preem ia jäeti välja andm ata vajaliku tasem ega tekstide-puudum ise tõttu. KOORIÜHINGUS EK juhatuse presiidiumi viimasel koosolekul tehti kokkuvõtteid ühinqu algorganisatsioonide moodustamisest ning linna- ja rajooniosakondade konverentsidest. 1. jaanuari seisuga on meie vabariigis 488 algorganisatsiooni rohkem kui liikmega. Suhteliselt tagasihoidlikumalt edeneb algorganisatsioonide loomine puhkpilliorkestrites ja vene õppekeelega koolides. Koos Üldlaulupeo Bürooga viiakse 23. jaanuaril J. Tömbi nim. Kultuuripalees läbi sega-, nais- ja meeskoorijuhtide seminarnõupidam ine. Seal tulevad arutusele probleemid. mis on seotud a. suvel toimuvate vabariiklike laulupäevadega ning a. üldlaulupeoga. Vastavat repertuaari tutvustavad mitmeil Tallinna koorid. Sam alaadne sem inar puhkpilliorkestrite dirigentidele on 5. veebruaril Tallinna Tuletõrje Majas. Mõlema seminari algus on kell 11. Ühingus toimus kohtumine rajoonide ja linnade kultuuriosakondade juhatajatega, kus aru tati ühingu edasist tööd. Praegu Vladimiris korraldatavale S. Tanejevi nimelisele koorifestivalile sõitsid Kooriühingu lähetusel Kuno Areng. Ants Üleoja, Peeter Perens, Aksel Pajupuu ja Tallinna Kammerkoor. Kauem kui nädal kestvas festivalis osalevad tunnustatud koorid paljudest liiduvabariikidest. Tihedad sidemed on meie Kooriühingul Ülevenemaalise Kooriühinguga. Kooriiuhid-muusikapedagoogid Uno Uiga ja Aleksandra Mustina Tartust ning Natalja Kuzina Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Paleest võtsid osa konverentsist Moskvas, kus arutati laste vokaalset arendamist. AKSEL PAJUPUU, EK osakonnajuhataja ESTICA Budapestis ilmuv kvartaliväljaanne «Interpressgraf ik International Quarterly for Visual Culture» nr a. on pühendatud kirjakunstile. Esindatud on 15 Euroopa tuntum at kirjagraafikut ja selle kunstiala teadlast. Villu Tootsi töödest on kuuel leheküljel esitatud kümme värvilist reproduktsiooni, samuti on ära toodud tema pikem artikkel nüüdisaegse kirjakunsti olem usest ja selle arengusuundadest. Peale ungari- ja venekeelse väljaande on publikatsioonist paralleelselt ilmunud ka inglisja saksakeelne. gg Ajakirja «Iskusstvo» möödunudaastases detsem brinum bris on reprodutseeritud Enn Põldroosi maal «Inimesed ja m asinad». Samas num bris on trükitud A. Korzuhhini artikkel «Ando Keskküla maalid», milles selgitatakse meie aastate noore maalikunsti printsiipe Ando Keskküla loomingu näitel. Artikkel on illustreeritud maalidega «Kreeka motiiv», «Maastik lüpsiaparaadiqa». * Moldaavia NSV Kirjanike Liidu ajakirja «Nistru» NSV Liidu moodustamise 60. aastapäevale oühendatud 11. ja 12. num b ris (1982) esindab eesti kirjandust D. Vaarandi, P.-E. Rummo ja A. Lõhmuse luule. Nr. 12 on avaldatud P. Li ase kirjutis «Oma- Därane proosaantolooqia». Vene keeles ilmunud «Moldaavia jutustuste» (Moskva, 1981) käsitlemine on kirjandusteadlasele andnud võimalusi ka rohkete paralleelide tõmbamiseks eesti ja moldaavia kirjanduses, seda nii autorite kui ka tegelaskujude plaanis. Räägitud oh ka moldaavia kirjanduse tõlkimisest eesti keelde jaanuar a. # nr. 2 (2006) # 9.

10 ui oleksin pid an u d selle M m.arv u stu se k irja panem a «Faehlm anni» esietenduse m u ljetel, oleks tu ln u d tõ deda, et eten d u s oli tü k a ti (ja ü sna su u rtes tükkides) lõtv ja seega väsitav, et m õned liinid selles n äitek s av astseen ist al^av inim ese elu a sja lik k u st rõ h u tav teem a ei h ak an u d kaasa m ängim a, et kolm te a t ri? istu tu d tu n d i tundusid seek o rd ülepea liiga pik k ad en a. Ü m m arguselt kuu aeea h iljem m än g iti «F aehlm anni» viies etendus. M uljed on te i sed ja teistsugused D eaksid tu lem a ka järeldused. L a v a s tu s on v alm is saan u d või m is igati tõenäolisem "v alm issaam isele k ü lla lt lähedale jõudnud. See aga tähendab, et te a te r on ta v a tu ja k eeru k a k irja n d u slik u alu sm aterjalig a toim e tulnud. M itte ain u lt et suudetakse n ä id a ta selle rik kust ja aktuaalsust. v a a ta ja n an n ak se k aasa elam a, tõm - m ataksp elam usitsi pro b leem i de k esk ele, m is m õtestavad m itte ain u lt F aeh lm anni ajas. J N õnda võiks, alu stav ad read esietenduseks v alm issaam ata lav astu sest ehk hoopis m aha tõ m m ata? Jä ta m e need siiski Daigale. V õib-olla saab s iitkaudu m idaei selgem aks neile,.ke*' v a a ta sid «F aehlm anni» kõige esim esi eten d u si ja kelle s as oli k o n tro llitu d an d m ete jä rg i oeale a rv u s ta ja teisigi D ettunuid. V õib-olla leidub neid. kes läh ev ad u u esti te a t risse? P ä ris k in d lasti on enne sobivat aega toim unud e sieten duses a?a m idagi m eie aiale ja Daigale iseloom ulikku. M is ei täh en d a m uidugi. n a au ei p eak s te a te r h ü ü d m a raiisupure ct aja m ä rg iü su se st üle olla, sellele om a tcös v astu h ak ata. N iisiis lav astas E. H e rm a k ü la «V anem uises» V V ahingu ja M. K õivu uue. TRÜ 350. a a sta - o äevale DÜhen^atud n äid en d i- djloogia põhjal sam ale ju u b e lile p ü h en d atu d etenduse «Faehlm ann. K eskpäev. Õ htuselgus». Selle rask e astu m isega lause tag a on tav alisest m õ n ev õ rra k eeru k am asjakäik, i m ida h ästi k o ostatud k av ale h t v a a ta ja le küll k en asti selg itada aitab. K aks n äid en d it üks lav astu s? L a v a sta ja on diloogia m õlem ast osast (kokku 250 lk. teksti) v alinud, m ida õigeks ja v a ja lik u k s pidas. See ei ole olnud v äik e töö, kuid ühes tähenduses siiski lihtsam kui diloogia tek sti tu n d m a ta a rv a ta võib. Asi on selles, et «F ath lm anni» k ah ek s n ä id e n diks jagam ine, nii nagu k ir ju ta ja d seda on teinud, jääb k ü lla lt tin g lik u k s ja v o rm iliseks. «K eskpäevas» ei ole o m a e tte lõ p etatu d sü n d m u stik k u, ei ku ju tle, et seda saaks e sita da «Õ htuselgusest» lahus. Ei ole sü n d m u stik u list in triig i k um m aski o san äid en d is ega terv es diloogias. O n ühe elu p u n k tiir, m ida tä ien d avad, laien d av ad, a ita v a d m õtestada m itm esugused to llasest a ja - ning k u ltu u rilo o st v alitu d seigad. «F aehim ann» on tõepoolest «näidend stseenides», n a gu ü tlev ad au to rid ise (kokku üle k u u ek ü m n e stseeni!). S isuliselt ja ü leseh itu slik u lt on te gem ist ikkagi ü h e n ä id e n d i ga, m is u m bkaudu k o lm ek o rd selt ületab terv ik u lisek s e tte kandm iseks m õeldud näid en d i tavalise m ahu. Diloogia teksti niisugune «määramatus» andis lavastajale valiku tegemisel suhteliselt vabad käed. Ta on seda vabadust tulemuslikult kasutanud <a tundub küll. (et suutnud hoida alematerjali vaimu ning taotlusi. Paratama- Faehlmann (Evald Hermaküla). tult tuii muidugi lavale ka alusteksti heitlik, järskude ülemineku tega laad. Niiviisi on see etenduse algusest peale. Irreaalsusse kallutatud avastseenile järgneb dokumentaalpublitsistlik kõnelus Nolckeni juures. Edasi tulevad pildid talurahva elust jne. Selle kireva rea sidumine, etenduse rütmi tabamine oli esietenduse ajaks veel valdavalt puudu. Lavastaja teadis aga ilmselt, mida on vaja teha. ning publiku ees on etendus väga kiiresti edasi läinud. On retušeeritud mõnda algul ülepakkuvalt esitatud m o tiivi (näiteks Faehlmanni könimine, s. o. haigus). Kas ei pääseks ka lavastaja poolt etendusse toodud troska veel paremini mõjule, kui selle rakendam ist m õnevõrra piirataks? On mõleldud etenduse mõistetavusele ning tehtud selles suunas olulisi korrektiive (näiteks tekstitäiendus. millest selgub, et Faehlmanni surm a järel lavale ilmuv noor mees on samuti Faehlmann): Selle ootamatu stseeni tekst on sisuliselt Oluline. Jääb aga küsitavaks, kas ikka On täpne selle praegune paigutus ja kas teise Faehlmanni (J. Lumiste) lavaletulek on vajalik? Kas ei oleks siiski õigem, nii stseenide ja näitlejate erinevat m õjukust silmas pidades kui ka lihtsalt etenduse mõistetavuse pärast järsk lõpp Faehlmanni surm, mida mõne hetke võrra on pandud ennetama eluaegse probleemi lahend u s ' oma rahvusliku kuuluvuse selge äratundm ine. Siin kulm ineerib ja laheneb Faehlmanni elu- ja isikudraam a kõige süeavam motiiv rahvusliku identsuse kaotsisolek. eestlasena ja eestlaseks sündinud mehe sakslasena elamine, tolleaegsetes oludes nii üldine ja loomulik (rahvusliku arengu vaatekohast lausa vajalikki?) ning samal atal ometi loomuvastane. Selle ra h vusliku liikumise eelaja tüüpilise sisekonflikti teadvustam ine k u u lub «Faehlmanni» kõige kandvamate motiivide hulka. M illest k irju ta v a d, m ida k u ju ta v a d V. V ahing ja M. K õiv om a näid en d is ja m illest k õ neleb selle la v a stu s «V anem uises»? K ü llap on k irja n d u slik u a lu sm a te rja li ja lav astu se v a hel ka erin ev u si (juba e rin e v ast m ah u st tin g itu lt). Need ei ole aga suured ja k in d lasti m itte p õ h im õ ttelist laadi, nii et v a sta ta p ü üdes võib n ä id e n dist ja lav astu sest koos k õ n elda. E ks iseloom usta näidendi a u to rite ja la v a s ta ja m õ tteü h tsu st n äiteks seegi, kuidas la v a sta ja suure pingutusega k ä iv ita b teem at inim ese elu ü ld ista v a lt k äsitlev a liini (K u t sar S u rn u m a tja, F aehlm ann), m ille jao k s m a te rja li ja teksti on liiga napilt. K in d lasti ei ole m eil teg e m ist b iograafilise näid en d ig a selle m õiste tav alisem as tä h e n duses. K ui inim ese elu ja elu k äik ongi siin teose m õõt, siis hoopis ro h k em ü ld istav as, võiks ehk kogunisti ü teld a et filosoofilises kui k o n k reetseseluloolises m õttes. F aeh lm an n i k u ju ta m in e diloogias ja la v a s tuses on rohkem probleem ne kui k a ra k te rilin e ja b io g raafiline. E siplaanile tõusevad F a e h l m an n i k eeru k ad ro llik o n flik - tid (eestlane-sakslane, a rs t- k irja n ik -te a d la n e, «põgeneja»- p a ig a le jä ä ja ) ja ted a ü m b ritsevad konflik tsed ü h isk o n d likud o lu k o rrad. Jä ä b üsna la h tiseks, m issugune oli see m ees inim esena (allik m aterjal lu b an u k s k a ra k te ri v ä lja jo o n istam isel hoopis kaugem ale m inna). N äidendi k irju ta ja d ei ole p ü ü d n u d om a k u ju tlu si ja järe ld u si inim ese k o h ta peale suruda. E. H erm ak ü la on olnud nen d eg a so lidaarne, k u i v õrd niisugune läh en em in e n äitlejalo o m in g u s võim alik (ja tavalises täh en d u ses re s u lta tiivne) saab olla. T undub küll, et ju st H erm ak ü la on see n ä itleja, kes võib rollile ja la v a s tusele k a h ju k a rtm a ta lu b ad a niisugust, k a ra k te ris t m öödam in ev at rollik äsitu st. V a a ta ja ees ei ole F a e h lm a n n a ja lo o liste o lu k o rd ad e ja sü n d m u ste taustal, v aid nende keskel, m õjudes, ristlain etu ses. A lles etenduse lõpupoole ring a h e neb. peategelane tõuseb esip laanile. sisekriis tera v n e b ja iõuab lahenduseni. Siin on H e rm a k ü la -n ä itle ja seekordne suur šanss ja ta ei jä ta seda k asu tam ata. F in aalh etk ed on H e rm a k ü la -p ä ra lt ja ta tõ stab need elam u slik u lt kõrgele (sellele järg n ev a stseeni v a ie ld a vusest oli juba juttu). Mis eespool üteldud F a e h l m anni k u ju tam ise isepära p u hul, k ehtib m u ta tis m u ta n d is terv e näid en d i ja lav astu se kohta. E nam ik selle osalisi m ärg istab eelkõige m ingit a ja - või k u ltu u rilo o list n äh tu st, ten d en tsi, ideoloogiat. In im e ne, kes n äh tu st, ten d en tsi, ideoloogiat k annab, jääb ise seeju u re s teisele plaanile. K re u tz w ald i te k st ja selles av ald u v m õtteviis on siin h u v itav am kui K reu tzw ald ise. See ei ole öeldud R. A dlase laituseks, p i gem ikka kiituseks. N ä itle ja - loom ingu niisugune lähtek o h t tu leneb otseselt n äid en d ist n ing esitab n ä itle ja te le erilisi nõudm isi, v a ja b rolli pealisülesande tav alisest täp sem at ning k itsa m a t piiritlem ist. N i m elt sellest v aate k o h ast võib R. A dlase K reu tzw ald i k õ rg e m alt h in n a ta kui n äitek s H. H arav ee N olckenit. kuigi v iim ase d ü n aam ilisu s hästi m a k s vusele pääseb ja m eelde jääb. Ü ldreegli a lt v ä lja k ip u b ka A. A llikvee E. L ö n n ro t om a v ärv ik u se ja isikupärasusega noore n ä itle ja kena k o rd a m inek igatahes. «F aehlm annis» on v äh e eeldusi tip p ro llide loom iseks ja sünniks. T u n dub, et k a nim iosa ei tõuse p ä rise lt E. H erm ak ü la v iim aste a a sta te kõige p arem ate n ä itlejatööde tasem ele. H ästi m ä n gida saab siin k in d lasti, ja ü ld m u ljes seda tehaksegi, ka e riti olulist täpsu sen õ u et k riteeriu m ik s võttes. S tseeni võim alik, «ideaalne» m a h u ta v u s selles etenduses on e n a m asti väga su u r, sellesse p eavad m ah tu m a erin ev ad tä h e n - dusvõim alused. Olgu n äiteks stseen n im etu k s jääv a D aam i ga (L. O rlova), kes soovib jä ä da F aeh lm an n i viim aseks p a t siendiks ja k eelitab ted a S a k sam aale sõitm a. R eaalse d ia loogi kõ rv al võiks tegem ist olla ka F aeh lm an n i k u ju tlu s pildiga, m is n ä ita b siia paig a- E esti d ra a m a k u n sti ü leliid u lin e m aine on p ra e gu väga kõrge. Igas N õukogude L iidu n u rg as tu n nevad te a tra a lid h ästi selliste m eistrite nim esid nagu (kahiuks v a ra la h k u n u d ) V Panso. K. Ird. M M ikiver. J. Toom ing K. K cm issarov, E. H erm aküla. Ja m itte ain u lt nim e sid vaid ka nende tööd: la v astusi. raam atu id, k irju tisi. Eesti te a tri iga u u t lav astu st oodatakse m u u tu m a tu huviga. A eg -ajalt h a k k a b M oskva L e n in g rad i jt. lin n ad e te a trira h - va hulgas ringlem a k u ü ld u s uue noore teatrig een iu se ilm um isest Eestis. T eada on seegi, et eesti lav a stu sk u n st on tu g ev iust kod u sein te vahel, on võidukas em a m eeskonnaga. Seevastu Dole aga laiem alt tead a ü h te gi eesti la v a sta ja aja lu k k u läin u d tööd m õnes teises v a bariigis. See tõsiasi ei kisu aga sugugi alla E esti te a tr i k u n sti ta se t ega au to riteeti. V õib-olla ilm neb nõnda Eesti te a tri p õ h jalik k u s ja k iiru sta - m atus. O lgu nii või naa. selge oli: M ikk M ikiver riskis, võttes v a stu M oskva M alaja B ronn a ja d ra a m a te a tri k u tse la v astada seal m õni eesti n ü ü - d isnäidend. R isk k ahekord istus, k u i ta valis selleks tü k ik s tollal kodum aal veel m än g i m a ta M. T raad i näidendi «P äike näkku». M uidugi, lav astaja teadis, ; et m u llu n e T allin n a D ra a m a te a tri m enu M oskvas on k in d lu stan u d ta lle te a ta v a tu g e v u sv aru. Sest m oskvalased m äletav ad veel tolle te a tri täh ted e ansam bli võlu, eten duste nagu «T uulte pöörises» ;'i «Bingo* h arm o o n iat. P eale- <PÄIKE NÄKKU* M. TRAADI NÄIDEND MOSKVA LAVAL gi k aitses M ikiveri kui la v a s ta ja rep u tatsio o n i tem a n ä itlejam aagia. E nt te a trira h v a s teab, kui k iire on sa a v u ta tu d edu h aih tu m a, kui h a la s ta m a tu d võivad olla eilsed a u sta jad ja im etlejad. L a v a sta ja riskis veel selleski m õttes, et läks püsim ainega teatrisse, keda on h e llita nud edu. kus on am etis v ilu nud m eistrid, e n t kus v iim astel hooaegadel pole olnud silm ap aistv aid kordam inekuid. V äita, et «Päike näkku» on m en u tü k k, m is m u u d ab tru p i seisu n d it või k u tsu b v a a ta ja is esile p iiritu elevuse, oleks liialdus. K uid see lav astu s lä heb täissaalile (seda ei ju h tu M oskvas nüüd enam nõnda k ergesti kui kaks-kolm a a sta t tagasi) ja m is pole sugugi vähem tä h tis k u tsu b sü g a va, isiksusele k esk en d u v a te a t Stseen lavastusest: dr. Lundelin (G. Korotkov) ja Evelin (J. Smirnova). rik u n sti n ä ite n a esile p ro fessionaalide eh tsa huvi. D oktor L u n d elin i (G. K orotkov) lugu (ta on p ä ra st a u to õ n n etu st ah eld a tu d haiglavoodisse) h arg n eks ju stk u i m elod ia a m a reeglite järgi: n ain e (T. K retšeto v a) h ü lg ab ta, sest ta h a b saad a lapsi; lõpus ü h en d ab doktoriga om a sa a tu se m editsiiniõde E velin (J. S m irnova), kes, nagu selgub, on ted a ju b a am m u a rm a s ta nud ja kes nüüd on valm is elam a sandiga, loobudes heal jä rje l olevast insen er V irgost (1 S abaltas) E nt nii näid en d i au to r kui ka lav astu se loojad p ü ü avad seda sentim e n ta a lse t skeem i tä ita hoopiski av a ra m a sisu ga, k u i seda on isiklikud kokkupõrked. «D oktor L u n d elin loodab p a ran eda k ahhelk iv id est s ä ra vas uues m u d arav ilas, m ida tem a noore p e a a rstin a seitse a a sta t eh itas (ega jõ u d n u d k i lõpuni ehitada), pan n es sellesse kogu om a jõu, u n u stad es kodu, p erekonna, isikliku h e a olu. A lles noor m ees tu n n e b end ü ritu se o hvrina, m illele ta nii a n d u n u lt oli p ü h e n d u nud. S est õ n n etu s ju h tu s teel defitsiitse e h itu sm a te rja li jä rele. K as ka uus p e a a rst R iik (A G ratšev )' võib m u u tu d a selle. h aigla ehitam ise orjak s? T ugev ja ta h te jõ u lin e L u n delin ei ü rita lõ p p arv et e lu ga m itte õnnetu arm astu se p ä ra st, vaid ta lööb v iiv u k s k ahtlem a: kas tasu s uue h a ig la eest n õnda k allilt m aksta! L a v a sta ja a n n a b etendusele pingsa, kuid n ä itle ja id sugugi m itte ah eld av a rütm i: v aik u - sehetked (pause on tü k is p a l ju) tä id a b ta n ä itle ja te tu m - m ade m onoloogidega, m ida v a a ta ja saalis om eti ta ju b. M o skva-lavastuses seab M. M ikiver enesele eesm ärgi, m illiseid kodus ei saak s te k k i dagi: ta l on tä h tis av ad a eestlaste rah v u slik iseloom, su n d i da n ä itle ja d rü tm o p lastik asse, m is on om ane eesti rahvale. J u s t seetõ ttu p u u d u b n ä itle ja töös avali tu n d m u slik k u s kõik on seespidine. A ga e te n duse p arim ail h etk il on p sü ü h ilin e pinge selgesti ta ju ta v. L av astu se kulm inatsiooni, doktor- L u n d elin i e b a õ n n e stu nud en esetap u k atse ju h a ta b sisse G eorg O tsa viim ane helisalvestis. S u u rep ärase eesti la u lja h ääl tä id a b saali A. P ahm u to v a «M eloodia» h e lidega. S am al a ja l ju h ib p in g salt m u u sik a t k u u lav G. K o rotk o v k an g elast m eeleheiteteo poole. Siiski, püüd ed astad a d r a m aatilise sisekonflikti ra h v u s likke jooni pole o m aette eesm ärk. M ikiver on lav astan u d teose, m is kõneleb in im liku hoolivuse elu stav ast ja p ä ä stv ast jõust. M ehisusest elada ja loovutada osa iseendast teistele. Ja finaalis, otsekui E velini a im a stu se jõul ü m b ersü n d i- n u n a m u u tu b T õnu V irve ehe k u ju n d u s (mis on k ah tlem ata m eistriteos) võluvaks õhulossiks. m ille h aih tu m ise järel jääv a d lavale v aid kaks p ä i kesevalguse poole s iru ta v a t liib u n u d in im e s t... H aleda loo asem el on v õ lu m u in asju tt, ilm a m illeta k ärb u k s m eie hing. Moskva MIHHAIL SVÖDKOI ft* ^ nr. 2 (2006) jaanuar a. %

11 lisena, töö ja p erek o n n a k ü ir ge seo tu lt elanud m eest kui «põgenejat». N agu H erm aküla lavastuste p u h u l m itm el k o rra l varem gi, on režissöör ise ka lavastuse k u n stn ik. E tendus toim ub p ra k tilise lt tü h ja l laval, su u rem osa k u ju ndusprobleem e lah en d a tak se valguse abil. N iisugune talitu sv iis te k ita b ilm selt erinevaid suhtum isi, tu n dub aga hästi v a sta v a t n ä id e n di laadile ja ülesehitusele. K ui veel kord selle lavastuse a lu sm a te rja li ju u rd e tu lla, siis paistab, et oht illu stratiiv seks jä ä d a oli olem as ning pealegi k ü lla lt suur. L äbi eten d u se esim ese osa h a a ra ta k se laiu ti, la val ei ole p iltid e ja stseenide järg n ev u s, vaid galerii pilt pildi kõrvale. Illu s tr a tiiv s e t aga ei tule, ei saa tu lla, sest m osaiik on täis m otiive ja probleem e, m ille tä h endus u la tu b ä ra tu n ta v a lt üle tolle a ja elu. Selle m osaiigi kau d u a v a neb uudne vaade inim ese ellu, m õneti h a rju m a tu, aga e riti sisukas. D ünaam ilise sotsiaalse p a n o raam in a elustub ja a k tu a liseerub aeg F aeh lm an n i üm ber. PS. Mis p u u tu b d ilo o g ia tekstisse, siis tä h e n d a k s selle t r ü k k im a ta jä ä m in e m itte lih tsa lt k u ltu u riv a r a g a lo h a k a t ü m b e r k ä im ist, v a id la u sa ra isk a m is t. K ui k a v õ tta a s ja nii. e t «K eskpäev» ja «ö h tu se lg u s» on k ir ju ta tu d te a tri jao k s, siis tu leb o m eti tä h e le p a n n a, e t te a tris s e m a h u b d ilo o g ia ik k a g i ü k sn e s lü h e n d a tu d k u ju l n in g e t tu le m u se k s on m id a g i n ä id e n d is t en am at, seda, m is p ak u b nii iluk irja n d u s lik u lt k u i k a k u ltu u r i lo o liselt p ü siv a m a t h u v i. O lem e p a lju p o n n ista n u d TRÜ ä s ja se s u u rju u b e li h e a k s ja a u k s. se e p ä r a s t ei ole k ü ll ü le a ru n e m e e n u ta d a, e t te g e m ist on te a d a o le v a lt a in u k e s e u la tu slik u m a ilu k irja n d u s lik u teo seg a, m ille k i r ju ta m ise k s ülik o o li se e k o rd n e tä h tp ä e v im p u lsi ja ülik o o li m i n e v ik a in e t a n d n u d. T eisal olen ju b a esile tõ s tn u d teise TRÜ ju u belile p ü h e n d a tu d u u sla v a s tu s e M. M ikiveri la v a s ta tu d A. U n d la-p õ ld m ä e «V iru la u lik u ja K oidula» k u n s tilis t õ n n e s tu m is t ja k õ rg e t ju u b e liv ä ä rtu s t. T allin la ste ja ta rtla s te p ü h e n d u sla - v a s tu ste o m a v a h e lin e v õ rd le m in e õ le k s k ä s itle tu d a in e te o lu liste s t p u u te p u n k tid e s t h o o lim ata ü s n a k ü sita v a v ä ä r tu s e g a e tte võte. L iiak s e rin e v on la v a s tu ste k u n s tilin e laad (k õ rv u ta ta g u h e t k e k s m õ tte s k a s v õ i H. M a n d ri ja R. A dlase K reu tzw ald e). K oos v õ e tu n a a n n a v a d need k a k s te a triõ h tu t a g a p õ h ju st v ä ita, et te iste k u n stid e h u lg a s re a g e e ris n im e lt te a te r sellele r a h v u s lik u le s u u rp ä e v a le k õ ig e v ä ä r ik a m a lt ja sisu k a m a lt. V õim alu se se lle k s a n d sid A. U n d la-p õ ld m ä e v a re m v a lm in u d d o k u m e n ta a l- n ä id e n d n in g V. V ah in g u M. K õivu k o rd a lä in u d u u d islo o m in g. ÜLO TÖNTS XX TEATRIKUU Ka aasta m ärts on traditsiooniline teatrikuu, üldjärjestuses juba kahekümnes. Äsja teatavaks saanud Eesti NSV kultuurim inistri käskkirja kohaselt toimub seekordne teatripropaganda suurüritus deviisi all «Nõukogude rahvaste vennalikus peres» ja seab eesm ärgiks võim alikult paljude kaasahaaram ise teatrikunsti mõjusfääri. Teatrikuu vabariiklikud üritused on otsustatud koondada Jõgeva rajooni. Selle suurürituse raames korraldatakse 20. m ärtsist 31. m ärtsini dekaad «Teater ja lapsed». ESTICA Ajakirjas «Oqonjok» (nr. 40, 1982) on avaldatud O. Nemirovskaja lühiretsensioon «Skandaal kodanlikus perekonnas», milles vaadeldakse hiljuti Kesktelevisiooni ekraanil esitatud «Eesti Telefilmis» valminud «Pisuhända» (linastus üleliidulise vaataja ees pealkirjaqa «Matilde ultim aatum ehk Kes kirjutas «Pisuhänna»»). Retsensent rõhutab kohe näitlejate E. Kulli, A. Paluveri, U. Kibuspuu, J. Krjukovi ja A. Üksküla head mänqu, mis ilmekalt avab kodanliku perekonna elulaadi, nende moraali. «Liqi 70 aastat taqasi, aastal kirjutatud konöödia naerab välja meile küll kauqele jäänud ühiskonna moraali ja pahesid, kuid kirjaniku talent, õnnestunult loodud stsenaarium ja režissööri Aqo-Endrik Kerqe lavastajakäekiri terav, qroteskne, dünaamiliselt rütmikas vorm. mis läheneb vodevillile, teeb lavastuse eredaks ja huvitavaks,» nendib arvustaja. «SLAAGER», «Tallinnfilm», Stsenarist Teet Kallas, re- j žissöör Peeter Urbla, kunstnik i Rein Tammik, helilooja Rein Rannap. Osades Els Himma, Martin Veinmann, Ain Lutsepp, j Peeter Lilje jt. M eie film jookseb te ist n ä d a la t ja saalid (vähem alt õ h tu ti) ik k a p u u p ü sti täis! T u b li! K uid eks ole peale m u u lin a sta ja d k i v aev a n äin u d lin a stu s sa ttu s koolivaheajale, film i kahe tip p h etk e m õjuv re k la a m «Sooviekraanis», m eelita v eelsoo j endus A nne Veski, «V itam iini» ja «Ruja» seltsis selgitusega: Eesti p o plauljad ja -an sam b lid ekraanil. P e a lk iri «Slaager» h äälestab k in n o tu lija lööklaulu k ä iv ita v ate m ehhanism ide m õ testam isele: olgu siis satiirilise ko m öödia või, rn k s m itte, k la s sikalise tragöödia vaim us. On ju sel lööval sõnal üsna m itm etäh en d u slik k e v arju n d eid. Sotsioloogiliselt e lu tru u s ta r di jä re l n äib lu b a tu teo stu v at. (R u jalin e roostevabadus h e l ju m as tu ld sü lita v a h iigeltsehhi lae all.) P ildi, heli ja m õ t- j te sugestiivsus ä rrita b nii n a gu «K arge m ere» alg u sk aad rid V. T orm ise m u u sik ag a hin g jä ä b kinni, m u u tu d e riti tu n d likuks, ootad... J a siis ei jä rg n e (oodatust) s u u rt m id a gi. F ilm k estab veel tü k k aega ja m e näem e küll ka m õ n d a gi, m ida koi ei rik u. N audim e režissööri ja o p eraato ri silm a p a istv a lt hea rü tm i- ja fra a situ n n e tu se g a lavastatu d, film i tu d ja lõigatud m u u sik ap alu, ü llatu m e m õnes stseenis n ä itle ja Els H im m a ehedusest, h in d am e k u n stn ik e stiilseid kostüüm e ja in terjö ö re, v aim ustum e Tõnis M ägi talen d ist, olem e ra h u l m itm ete teistegi levim u u sik u te objektiivse jäädvustam iseg a jne. T erv ik u t, lugu e n n a st aga ei ole. O n ilu said sõnu, jõulisi fraase k u id lau set pole. A im an a sja osaliste, film itegijate kom prom issplatvorm i süžee k in n ita m isel sa m a stu v a t ühe p e a te gelase (M. V einm ann) sõ n ad e ga levim uusikast: «M illeks sellise kerge asja p u h u l seesu g u ne m aksim alism?» L ev im u u sikaga tehakse o h tra lt k assat ja 28. d etsem b ril oli E esti NSV > T eatriü h in g u VI kongressil va- litu d ühin g u nõukogu koos- j olek. ETÜ esim ehe J ü ri J ä r - j v eti avasõna jä re l k u u la ti ä ra, aseesim ehe H ärm o S aarm i j a ru a n n e ü h in g u ettev õ tm istest p ä ra st kongressi. A ru an d es tõ ste ti su u rem ate k o rd am in e k u te n a esile d raam asek tsio o n i päevi - U ulus, te a trite v a h e lis t sp a rta k ia a d i K äärik u l, B alti liid u v ab ariik id e ja V algevene NSV n u k u te a trite festiv ali ja ka M. S aare 100. ju u b elile p ü h en d a tu d lau lu k o n k u rssi. H ästi läks k orda ooperi- ja operetisektsiooni k o k k u tu lek P ä r nus, võeti v a stu h u lk külalisdelegatsioone jne. A ru a n d ja m ärk is ka seda, et v a sta v a lt kongressi otsusele on ETÜ ju h atu se töö p ü ü tu d m u u ta süsteem ik in d lam ak s m öödunud k ah ek sa kuu jooksul on koos k äid u d kuus korda. O n kõneldud m itm etest loom ingulistest probleem idest. O n a ru ta tu d te a trila v a stu ste ülek an d m ist TV-s, n en d el lindistam ise ning säilitam ise põhim õtteid, kõne Katrin Pruun (Els Himma) ja Vello Pruun (Martin Veinmann). ILUPILLI EBAKÕLA «T A L L IN N F IL M I» «Š L A A G E R» E K R A A N IL näib, et erilise v aev ata. Ei m in g it riski! E riti kui k ä e p ä ra st üleliidulise särag a T õnis M ägi, G u n n a r G rap s ja Ja a k Jo ala (viim ane k ü ll loobus, sest laul ei o su tu n u d s u u p ä ra seks). Ja nii saab tead lik kom prom iss, v aev u m a tu s peale teh n ilise käeproovi ka veel m i dagi öelda endale seljataguse. L a u lja ta ri stse n a a rselt n a iiv ne a in u lt enesele lootm ine k o o p ereeru n u d b ändide v õitlusm öllus tu n d u b tolm upilve k ad u v a ja lg ra tta m eelekibedusena ra llia rm a a d a m öödalennul. L eidub siiski ka m o m en te, m ida võib tõlg en d ad a šabloonivabam alt. N äitek s «Kookose» altm inek. L ootnud osava solistivalikuga tõ m m ata enese poole ka k esk ealist publik u t, saab an sam b el hoopis p a ra ja k õ rvakiilu, sest k u ld v asik ak s m õeldud lu u lelin e ja v an am o e line la u lja ta r osutub n eistk i kü ünilisem aks: ei ilm u p roovile, ei keskendu, jä ta b k o n t- serdilegi tu lem ata, an sam b list ei hooli k a rv a v õ rd k i... Ü llatav, kuid o o tam atu lt eb ak ü p s on la u lja ta ri õrnuse m o tiv a t sioon: läbi lain ete tu u sla rile m ehele m innes a rv a b ta end b än d id e jõ h k ru se eest p ääsevat. R ežissööri ta h te l ü tleb üks in te rv ju e e rita v (n äitleja P. V olkonski) ilm se o satava targ u tu seg a : sõ n u m it jääb v a jak a, sõ n u m it jä ä b v a ja k a... T eg ijate aus k ain u s on m u i dugi te rv ita ta v, k u id m ingi lootuskiir, otsim issoov võiks siiski olla. F ilm i venekeelne v a ria n t k an n ab nim e «Selle suve šlaager», m is n eu tra a lse m ja loole lähedasem. D ublaaž ü m a r- d ab m itm eid repliike ja an n ab laulu d est reaalu se kokkuvõtte ETÜ NÕUKOGUS all on olnud ETÜ senine p re e m iate süsteem, ETÜ k irja s tu s tegevuse ja te a tritö ö ta jä te loom etöö jä ä d v u sta m in e (lav astu ste stereofoonilised ülesvõtted, h elip laad id n ä itle ja te esinem istest jne.). K in n ita ti ETÜ ju u re s tö ö tav a noorte te a trik riitik u te sem in arlaborato o riu m i põhialused (kursu s on p lan ee ritu d kah e aasta peale) ja selle eelarve. ETÜ ju h atu ses on ä ra k u u la tu d ooperi-, o pereti-, b a lle ti- ja o rk estrisek tsio o n i esim eeste aru anded te h tu st ja plaan id järgm iseks aastaks. On a ru ta tu d ka ühin g u tegevuse põh isu u n d i ja aasta põhiü ritu ste plaani. Ü he olulise m om endina toodi esile, n ä itle ja te o m aalgatuslike e tte v õ t m iste toetam ist, m illeks p ü ü tak se lu u a v astav aid esinem istin g im u si (üheks k o nkreetseks kohaks on A n d res S ärev i korterm u u seu m, m is sobib vägagi spetsiifiliste p rogram m ide esitam iseks). ETÜ ju u rd e on o t su sta tu d lu u a lavakõne konsu lta tsio o n ip u n k t ja logopeedi am etikoht. H. S aarm tu tv u sta s om a kõnes ka aastak s k a v a n d a tu d põhiü ritu si. Ja a n u a risse on p la n e e ritu d d ra a m a se k t siooni talv ep äev ad T üril, v eeb ru aris toim ub T allin n as U sbeki NSV te a trik u n stn ik e tööde n ä itu s ja kohtu m in e u s beki n ä itle ja te, la v a sta ja te ja k riitik u teg a. M ärtsis ollakse seotud te a trik u u ü ritu steg a Jõgeva rajo o n is ja m u jal, a p rillik u u sse on k av an d atu d ülevab ariig ilin e n ä itle ja te õ p UUSLAVASTUSI Nukuteatris said uue aasta künnisel lavaküpseks kaks lastelavastusi Esimese neist «Okasroosikese» (Piret Sikkeli töötlus vendade Grimmide muinasjutust) on lavastanud teatri peanäitejuht Rein Aqur. Muusika on kirjutanud Tõnu Raadik, laulutekstid on Leelo Tunqlalt, kujundusliku lahenduse autor on Lembit Roosa. Ka Harri Jõqisalu «Näärisõit» on valminud Rein Aquri lavastajakäe all. Isa ja kolme lapse saaniretkel lumisesse metsa kõneldakse väikesele vaatajale esivanemate nääriennustustest ja -kommetest, lauldakse mitut kena näärilaulu. Parempoolsel pildil: Piret Sikkel ja Tõnu Raadik Tseremooniameistri. Okasroosikese ja Kuninqaqa. Vasakpoolsel pildil: stseen H. Jõqisalu «Näärisõidust». (välja a rv a tu d lõpulaul), m is fa n ta a sia t su u re m a t ei eru ta. On iseenesest m õ istetav, et T. M ägi, P. V olkonski, J. N õgisto, J. S tein feld ti ja R. R an n a- pi ilm um ine e k ra a n ile toob e a k aaslaste k u ltu u rim ä lu s esile erilisi assotsiatsioone, a n n a b pildile lisatähenduse, r u s k a u gem alt v a a ta ja l saarnau? jääb. K ah ju, k ui tõlkelise pealisk audsuse tõ ttu «R uja» ja T. M ägi ekspressiivsus n ing R. R an n ap i andek as kitš «Q uando, quando, I love You>; ei läheks täie eest. Eeln^isel n ä d a la f oli te le rie k raan id el «K arnevaliöö» (1956), jä rje k o rd se lt lau sa eh m atad es om a aegum atusega. V astav alt a a sta l 2008 m e e n u tak s «Slaager», et k u n ag i tu n ti m õ n u, vid eo efek tid est ja v alg usobjektidest, ning oli b ändide a jastu. A si seegi. K u i gi m õni bänd oleks võinud ju ühe om a o tsu sek in d lam a a d m in istra a to ri «T allinnfilm ile» laen ata, kes oleks «Slaagrit» veel veidike kõpitsen u d k ü ü n d im a tu ja kõhkleva süžee v ä lja visanud, film i ilu - ja v o rm irik k u se m õ testan u d, k o- g u m u u sik a k v aliteetselt sa l v estanud, uue, v äga h u v ita v a n ä itle ja ra k e n d a n u d kas või (sise)monolooge lugem a, sillaks järg m istele lugudele. T egelikkuses, tä n a ongi aga kõik kenasti. S eanss v ä lja j m üüdud. K assa ees ro h k elt : teism elisi, m u u sik u id... M õ- ' nigi pillim ees T allin n as, V ii-! niuses, G orkis ohkab k u i j saak s om a ansam b li lugudele sellise p ildi tah a! V ideotehni- i k a a re n g n äib se d a p e a tse lt lu b av at. Järelepro o v itu d, k a u - 'j b aks m in ev aid ta u stu g i on k i- j no- ja telem eestel p a ra ja lt: j k o d u m aa k au n is loodus, iidse! v a n a lin n a v aated, laulupeod jne. Õ nneks pole «Slaagri» te g ija il selle kõrvalepõikega m in g it pistm ist. K üll aga on loogiline loota, et pooleli jä ä n u d m õte järgm ises töös lõpetatak se. T õ tt öelda, m eid k õ i ki h u v itab, m is T oropi tü tre s t saab! PEETER TOOMA pepäev, la v a sta ja A. E frose sem in arlaborato o riu m T a llin nas. M aikuus v iiakse läbi te a trite sp a rta k ia a d ja ra h v a -! te a trite «T eatrik ev ad 83». ; Ju u n isse on p la n e e ritu d n ä it- i lejate suvepäevad V iitnal, ok- i toobris ta h e ta k se läb i v iia j n ä itle ja te o m aalgatuslike prog- ' ram m id e ü lev aatu s ja aasta j lõpul k o rra ld a ta k se te o re e tiline k o n v erents «Tööst rolliga», k u h u k u tsu ta k se osalem a ka v e n n asv abariik id e lav astajaid, n ä itle ja id ja k riitik u id. U ue teg ev u saasta e ela rv et tu tv u sta s ETÜ nõukogule aseesim ees Toom as A ndo. N õukogu koosolekul to im u sid ju h a tu se tü h ja k sjä ä n u d k o htadele liik m ete valim ised. ETÜ nõukogu valis T e a triü h in g u ju h a tu se liik m etek s «Estonia» b a lle tire p e rtiito ri H elm i P u u ri, T allin n a R iik lik u K o n serv ato o riu m i lavak u n stik a te e d ri ju h a ta ja 'r E d u ard T in n i ja R ak v ere j T e a tri p e a n ä ite ju h i R aivo T rassi.

12 B oris P a rs a d a n ja n i nim i ei v a ia m eie m u u sik ah u v ilisele tu tv u sta m ist on ju tegem ist m itm ete teostega tu n tu d võim eka süm fonistiga. h u v ita v a te in s tru m e n ta a l-k a m m e r- su u rv o rm id e au to rig a, kellelt ka ooper «Sool» «V anpm uises» lavastatu d. P ä ra st M oskvaõoinguid sai B oris P a rs a d a n - ian hpliloo.iam pisterlikkuse viim ase lihvi T allin n as prof. H eino E lleri käe all. N i siis on eesti m u u si^ aea olnuh ^ P arp a d a n ia n il k ü l laltki r.'k» aialin e a k tiiv n e sid e T öötades v iiu ld a ja n a om a- aeesps Eesti R aadio süm foon iaork estris ( "* pai +a nm a käpea läbi m ängida pesti m uusika kõik uued or- Vpc+riteoseH m eie locm ineu tõelistel pöördelistel aastatel. H iliem nn ta teg u tsen u d k o n su ltandin a H e lilro ia te L iibus viim astel aastatel R iikliku F ilharm oonia kunstilise iu h i- n a ' ikka e e s ti u u em ate oonus- +ppa aina knkku puutudes. H elilooja ise ütleb: «.Tub«en=m kui küm m e a a s ta t tag asi kõneles eesti sü m foonilise m u u sik a u u riia O felia T uisk m ulle et peaksin k atsp tam a süm foonilise teosega ka ees+i tem aatik al. Eks on seda öelnud m ulle ka m u e estlan n ast ab ik aa sa ia m u nccrpõlvpsõber d irig en t Je v geni S vetlanov juba. nagu m i nu k o h ustusena selle k u ltu u ri pes. m illeffa olen Dikka aeea koos sam m unud V eljo T orm is soovitas m ul elada eesti ra h - v alau lu ilm a sisse H. T am pere viie Hxulsa rah v alau lu k o g u m i- abil H eliloöjakogem usi o r k estrim u u sik as m ul iu oli n ing v õ inuksin «Eesti süm foonia» k irju ta d a aastaid v a rem. O m eti tu n d u s m ulle, et niisuguse tõsise ja v a s tu tu s rikka loom inguülesande jaoks olen eestlaste hulgas veel liiga vähe elan u d ja et m u l polnud veel nii p een t k õrva E estim aa m u u sik alise o m ap ära tabam iseks. O felia T uisk oli aga jä rje k in d e l ning. lõpuks v alin u d ise v ä lja H. T am pere kogudest 36 viisi, saatis need kord m ulle loom ingulisse m a j ja D iližani. T egingi seejärel süm fooniaga algust. Jõudsin O felia T uisule v alm in u st ja k a v a n d a ta v a st m õndagi ju b a ette m ängida, aru tlesim e te o se üle... K ui om a K ah ek sandale, süm fooniale a a s ta sep tem b ris p u n k ti panin, polnud O felia T uisku enam elav a te hulgas. P ü h endasin süm foonia tem a m älestusele. S am as poleks m a om a «Eesti süm fooniaga» toim e tu ln u d, tu n d m a ta E d u ard T u b in a süm fooniaid. V eljo T orm ise n.-ö koorisüm fonism i ja eesti! klassikat.» j Selle su u rteo se sünniga 1 k aasnes kaks tä h e n d u slik k u i fakti eesti m uusikaloos: m itte-eestlasest helilooja oli k irju ta n u d «Eesti süm foonia» ja E estim aal elav helilooja oli p ü h endanud om a süm foonia E estim aal elan u d m u u sik a teadlasele! V iim ane fa k t ei om a ju sisu list tä h e n d u s t eesti m uusika üldpildis, küll aga esim ene: m issugusena tu li v ä lja arm een ia helilooja k ir ju ta tu d «Eesti süm foonia»? A u to r arv ab, et ega see süm foonia A H a tša tu rja n ile p ü h en d atu d S eitsm en d ast j süm fooniast (1981) nii väga erinegi peaksin S eitsm endat j.u seni P a rs a d a n ja n i süm fonism i tip u k s... Võib heliloojaga olla tä ie sti nõus, ja m isp ä ra st ka uue teose 1 v aield am atu k s k v aliteed im ärgiks on süm fooniline sisukus, v ä lje n d u slik siiru s ja h a a r a vus, m eistrik äeg a seatu d o r- k e strip a rtitu u r. Esim ene osa. M aestoso. R a- benev akord, m is lööb lah ti süm foonia, ta a n d u b p eatselt ja jä ä b sellele vaid süm boolseks alu sp õ h jak s, andes ru u mi k u tsu v ale «leelo»-signaalile. Selle rah v am o tiiv i lõpunoot saab esim eseks foon-p ed aalik s p artitu u ris. P ed aale lisandub teisigi, helilooja om a teem at (rah v alau lu aineil) v eeretav ad inglissarv, fagotid, trom boonid k o rd a ja te n a, lisaks k la rn e t arm sak õ la lin e p asto raaln e e p i sood o m ap äraste,-u n iso o n i lä h en evate (kas am eerikalikegi?) k ad entsidega. P asto raalm u lje viib eem ale tõsisem at toom koguv eepilisus väljenduses, m ille m õ ju k asv ab veelgi p eateem a (ra h v a la u l «K arske neiu» S angastest) ja selle v a riatsio o n ilise läbitöötluse algos&des (A llegretto). F oonilisut-se k u lgevad rah u n em ised sam as sealt lä h tu v a d k iired d ram aatilised p u h angud (vt. e riti «K arske neiu» põhiint.onatsioonil. nootidel e -f-g -a -f-e e h ita tu d fooni, kus iga noot jä ä b p ä ra s t sissetulekut p e d aalin a pidam a, jt.) v a h e ld u vad elav am ate, nagu ra h v a - pilliviisilõikudega, m illes eesti rah v alau lu teern a v a ria n d id k o n tra p u n k te e riv a d helilooja loodud rah v a v iisilä h e d a ste j teem adega. A lleg retto 's le ia k sim e nagu lõbusat ü h istan tsu, selle «külapeo» kohm ak aid - koom ilisigi hetki, m eeleoluk at ra h v a lik k u «pillim ängu», m illes võlub ju b a ain u ü k si seegi, k u id as üks m u u sik a- k ih t väga loom ulikuna teise 1 sujub. T em aatilise polüfoonia k õ rv al on k ü lla ltk i m ä rg a ta v (nii esim eses osas k ui ka kogu süm foonias) p o lü rü tm ia k u ju n d u slik tä h tsu s v a h e l d u v a tak tim õ õ d u ja rü tm iliste lü h enduste-p ik en d u ste h o riso n taalsu se k õ rv al eri m eetru m ite ja rü tm id e h u v ita v a d kooslused (ju st p õ h item aatilise m a te rja li puhul) v e rtik a a lita See v ah eld u srik k u s on ü lla ta v a lt p äris-eestilik om a o lu stik u - ja rah v ap illim än g u - ja -ta n tsu tra d itsio o n i isep ära tab am iseg a... nin g kas seda m itte ka läbi m aestro H eino E lleri õpetuse ja tem a enda m u u sik a? Ju b a esim ene süm fooniaosa (ca 11-m in u tises kestuses) võiks üksi an d a v ä lja te rv e süm foonia k a a lu seda lu bab k in n ita d a B oris P a rs a - d a n ja n i süm fooniliste pan n o o de h aare, n ende ü h isk o n d lik u lt sisuline suurejoonelisus, m ille p u h u l on a lati tu n ta v, et a u to r ei kõnele ü k sik isik u st või endast, v aid kogu rah v a aateist. A -B -A -v o rm is teise osa A~ osa (A ndante) 011 üles e h ita tu d v ariatsio o n ilisen a pikale tõusule, v a riatsio o n iteem ak s rah v alau lu v iis «H ea häll» K ih n u st om c k u rb lik u lt la s k u v a «tooniga». T raag ilisu senoot on eelm ise osaga v õ rre l des siin tugevam, m is v een v a lt m u lje sta tu d keelpillide v äljen d u slik u m a k asutam isega (eelm ises osas oli see sih ilik u lt piinatum ). S isuliselt tä h e n d u s lik on «Meil a ia ä ä rn e tä n a vas» m otiivi v aevu m ä rg a ta v sissetoom ine. B -osa (A llegro sostenuto) teem a on läh ed ane Setu viisile, helilooja enda om a. Kogu selles (peam iselt soprano ostinato) v a ria tsio o nilises poeem is on tu n d a E estim a a tra a g ilise ajaloo käik u a a sta k ü m n e te ja -saja n d ite ta g a n t. See m u u sik a on p a l ju p a k k u v ju s t em otsionaalses ja elam u slik u s m õttes, silm a paistev om a «tunde k o m p a k t susega» (Jaan R äätsa h in n a n gust aru tlu sk o o so lek u lt H eliloojate L iidus). R ondotaolises vorm is kolmas osa põhineb lau lu «Kui m in a alles noor veel olin» tu n tu d teem al. Ju b a tem po A llegro con fuoco tõ ttu kõlab rah v av iis teisen en u lt, põnev on helilooja kogu «o rk estrim äng» teem ale a ren d u slik e I jätk u d e, teisen d ite leidm isel, m eeleolurõhkude ü m b erp aig u tam isel, rü tm ilisel v a rie e rim i sel. S ellest teem ast läh tu v ad peaaegu kõik tõusud, soolode (kuni tu u b an i) vaheldum ised jä rsk u d e tu tti dega, an d es kokku tõelise «etendusliku süm fonism i» m u lje, m illes ühe pild in a ka klassik alin e fu g aato, osalistena veel m e e n u tu sed süm foonia v a ra se m a te st teem adest. F in aali senise k i rev a kogum ise ja pinge m a a n dab o rig in aalselt vokaliis m e t sosopranile rondo keskepisoodina, m is eh tsa ja om ase lood u sh äälen a sobib ted a ü m b ritsevasse puupillilisse m iljöösse. E ri laad i teem ad e v as- I tak u s, crescendo-efektid, kus ka alguse «leelo»-kutsung kolm ekordses kaanonis, k aanonis ka teise osa aeglane teem a, jõulised k v artsig n aalid finaali p eateem ast kõik see k u ju n dab. süm fooniale dünaam ilise, järsu lõ p u lise repriisi. N üüdissüm foonia kohta on «Eesti süm foonia» (kui k eeru k as loom ingulises m õttes sü n d id a sellisena m itte või a., vaid a a sta eesti m u u sikasse!) su h teliselt m ahukas, kestes ligi pool tu n d i. J. S vetlanov ütles helilooja V II sü m foonia puhul, et arm een ia noored heliloojad peaksid selle p a rtitu u ri järg i õppim a, kuid as ü h t eh tarm een ialik k u teost o rk estreerid a. A rv an, et «Eesti süm fooniast» on ka m eie noortel h elilo o jatel ü h t te ist õppida sep tem b er 1981: «Eesti süm foonia» lõpetam ine p a r titu u ris, tookord veel O felia T uisu soovitatud p ealk irjag a «Eesti k ü lasüm foonia «Ratas»» (m ärk im ak s rah v alau lu lo o jate ja helilo o jate v a h e list loom ing u list «ringlust») dets. 1981: süm foonia raadiosalvestu s E R S O -lt P e e te r L ilje ju h atu sel jaan. 1982: te o se a ru te lu H eliloojate L iidus ap rill 1982: esiettek an n e E esti R aadios need on süm foonia senise eluloo d aatu m id. N üüd on aga ees teose tõeline sü n n ih etk «Eesti süm foonia» avalik esiettekanne «Estonia» kontserdisaalis neljapäeval, 20. jaanuaril ERSO-lt Peeter Lilje käe all. PRIIT KUUSK TAGASIVAADE L00MEAASTALE Helvi Raamat: # Suurim sündm us möödunud aastal? K in d la sti see, et sain end täiendada M ilano «La Scala» laulukoolis G iulietta Sim iönato juures. Läinud aastal tulite «Estonias» välja peaosaga Verdi ooperis «Luisa Miller»? Jah, Luisa osa va lisin V erdi «R e e k v ie m i» kõrval endale Itaalias ü h eks p ea m iseks õpy-iiülescndeks, sest see roll oli m ulle m ä äratud juba enne sinnasõitu. S im ionato tundides võ tsim e läbi «R e e k v ie m i», «Luisa M illerit» laulsin talle x>aid paaril korral, sest ta ü t les, et seda ooperit tu n n eb ta halvasti. Luisa p u h u l oli su u rem kasu k o n tsertm eistritest, sest n em ad tegelesid te h n ik a ga. K õige ro h kem noriti h ä ä l dam ise ja fraseerim ise kallal, ku sju u res suur abi oli m a e stro M antovanist, V erdi m u u sika heast tu n d ja st. Peale selle tu tvu sta s ü ks Itaalia lavastaja ü k sik a sja likult, m illine nägi vä lja «L u i sa M illeri» «La Scala» la va s tus. Ü htlasi sain läbi teha 11 vaatuse, m ida m ul T allinnas! ei õ n n estu m id enne etendust koori ja orkestrig a proovida. M uu hulgas olgu öeldud, et nii «La Scalas» ku i ka üldse Itaalia tea trites m uudab töö palju lih tsa m a ks, et lava taga on palju televiisoreid, nii et peaaegu igal pool on näha, m is laval toim ub. H ä m m astav oli,' et lavatöölised tundsid nooti ja su htusid ku n stisse suure lugupidam isega. L uise roll m eeldib m ulle v ä ga omu traagika ja d ra m a tism i poolest ning ka seetõttu, et osa on tessitu u rilt m ulle üsna sobiv. O len väga tä n u lik Vallo Järvile, kes käis k õ ik i des proovides enne m in u esietendust, v õ ttis p õ h ja liku lt lä bi kõik tem pod, andes sellega m ulle esin em isju lg u st juurde. Kalle Randalu: Aasta 1982? R aske on praegu ted a v a ra sem ate a a sta te selginenud r itta p anna. Selleks on m u ljed liiga värsked, m u llu n e sü n d m u ste rid a liiga p ikk ja kirev A asta algas k ib ek iire v a l m istum isega T šaikovski-nim. k o n k u rsi eelvooruks m õte sellest osa v õ tta tek k is aasta lõpupoole. M eelde on jä ä n u d eelvooru o m ap äran e õ hkkond M oskva k o n serv ato o riu m i väikeses saalis rõdul peatse k o n k u rsi N õukogudepoolne žürii osav õ tjaid v a lim as, saalis p u b lik om a o tsu seid tegem as. M ängisin v õ rd lem isi tu g ev a n ärv ig a, aga ka su u re rõõm uga. Z ürii m ärk is koolilist ja m aitselist erip ära, k o n k u rsile lu b ati m ind ilm a v aid lu steta, nagu hiljem, öeldi., Siis m eenub, et v astu kev a d et tü d isin k o n k u rsi k a v a st ja õppisin «Estonia» k o n tserd i- saali soolokontserdiks uusi te o seid S chum anni «K reislerian a» ja C hopini so n aad i h-m oll. K o n k u rsi k avale tu li see kõrvalepõige k in d lasti k a suks. O m aette ere m älestu s on elu en n e konkurssi M oskva lähedal H eliloojate L iidu p u h kekodus R uzas. H a rju ta sin k a va peaaegu h o m m ik u st õhtuni, selle tööhulga ja n ärv ilise olek u tõ ttu tu n d u sid ab su rd se ja k o h atu n a m ind ü m b ritsev m ugavus, m ets ja lin n u lau l, jõgi ja vaikus. T a g a n tjä re le m õeldes ei k u ju ta aga selletaoliseks k o n k u rsik s v a lm istu m ist teisiti ette. V õistlus algas 10. ju u n il ja lõppes m in u jaoks esinem isega la u re a a tid e lõppkontserdil 1'.. ju u lil. K o n k u rsist on p a lju rääg itu d, k irju ta tu d ; praegu tu n d u b, et sain to h u tu l hulgal kogem usi nii m u usikalisi kui ka elulisi. M eeles on T šaikovski E sim e se k lav erik o n tserd i m ängim ine fin aalis k ü llap on ju s t see üks m öödunud aasta s u u re m aid k o rd am in ek u id. S u u r te e ne oli selles d irig e n t V ladim ir Fedossejevil, kes T šaikovski m u u sik a t su u re p ä ra se lt tu n n e tab. M eie koostöö jä tk u s p ä ra st k o nkurssi H elsingi ra h v u sv a helisel festivalil «Ju h lav iik o t», kus esitasim e B eethoveni N elja n d a klav erik o n tserd i. S iit ka üks aasta su u rim aid elam usi kuulus F inlandia-ialo k o n t serdisaal. publik kuulam as h ard u se ja täh elepanuga, m illist polegi vist en n e kohanud. E riliselt on m eeles saali v a i kus tä id e tu d vaid m u u sik ast ja kuulam isoingest. L õ p p tu lem us m ind siiski ei ra h u ld a - nüd. K a koostöö dirigendiga ei olnud seekord nii ideaalne, kui lootsin. A Mida võiks veel m eenutada? K in d lasti k ah tk ü m m en d soolo- ja o rk estrig a k o n tserti okto obris-novem bris. N eed p in gelised k u u d olid väga k asu lik u d enese tundm aõppim isel, p an in end proovile nii v aim selt kui ka füüsiliselt. Siia jääv a d sooloõhtud L en in g rad i F ilh arm o o n ia su u res saalis ja endises Ju ssupovi lossis, m een uvad k o n tserd id A lm a-a tas koos P e e te r L iljega, S verdlovskis. M inskis, aga ka k o n tsefd id -k o h tu m ised K ingissepas, Jõhvis, Kosel, R akveres, P ä r nus, T allinnas, T artu s. A asta. lõppes m ul ^ M ozarti K lav erik o n tse rd ig a B -d u u r KV 595, m ida olin ju b a k au a ta h t nud m ängida. O n suur õnn, et sellist m u u sik at üldse k la v e ril m än g id a saab ja veel aasta viim asel päeval!

13 Olav Ehala: H elilo o jat ja tem a tööd seo statak se sageli ülem äärase poeesiaga. M uusad, v aim u t u lek, in spiratsiooni ootav t e gevusetus jne. K ah ju k s on see siiski töö nagu iga te i negi. T ihti k ellast k ellani (eriti k u i tä h ta e g läheneb). S u u r tä h e n d u s on, v äh em a lt levim u u sik as, m u u sik u teg a lä v i m isel, nende võim ete ja võim alu ste tundm isel. E t m u töök o h t on te a tris n in g e t seal v a ja ta v m u u sik a ü lla ta v a lt erip alg elin e ja k irev, on elu m in d ju h a ta n u d m u u sik u te ju u rd e, kes ühegi stiili ees e riti k a rtm a e i löö. V iim ase a ja k en as koostöös an sam b liga «K aseke» olem e su u tn u d la v a s ta ja te m uusikavisioone ü p ris tä iu slik u lt tä ita. N äite m än g u d e sü n d m u sp aig ad ja te g e v u sa ja d on n iiv õ rd erin e vad, et p a ra ta m a tu lt tu leb m õelda, u u rid a, õppida, en n e kui neile m u u sik at k irju ta m a h ak k an. V ahel tu n d u b see ettevalm istu s h u v in a, v ah el su n n in a lõpptulem us aga on m u lle a la ti h u v itav, m õ n i k o rd isegi o otam atu. S est k u i gi m u u sik a jä ä b enda om aks, v õ tad o rk estratsio o n i põhim õtte, k õlavärvid, harm o o n iad n in g laad id tih tip e a le ajastu st, m is sisseelam ispüüdest hoolim a ta jä ä b siiski v äh ek e sa la pärasek s, k a u g e k s. Tööside N oorsooteatriga a l gas k u u eküm n endate aasta te lõpul, m il te a tril veel om a o r k ester oli. T ollane te a tri m u u sik aala ju h a ta ja V iive E rn e- saks õ h u tas m in d ka helilooja n a k ä tt proovim a. V õtsin k u u ld a. K ui V. E rn esak s D raam ateatrisse üle kolis, asu sin tem a kohale. S ellest peale on o rig in aalm u u sik at tu ln u d k irju ta d a um bes 30 la vastusele, k u ju n d a d a m u idugi m ä rk sa rohkem. L av astu se sü n d on kum m alin e protsess. R iia la v a sta ja A dolf Sapiro proovides olen u n u sta n u d a ja ja ruum i. K aheteistk ü m n ele tem a lav astu sele seatu d m u u sik a on m eil siia n i sü n d in u d ik k a h eas poleem ilises tööm eeleolus, v ahel otse lav a- proovidel. T em a neli T šehho- v it («Ivanov», «K irsiaed», «K olm õde», «M etsavaim»), «Romeo ja Julia» (m uusika m ängis sisse «H ortus M usi- cus») n ing «Peer G ynt» p a k k usid m u lle s u u r t ra h u ld u st m itte üksi neile m u u sik a t k irju tad es, v aid k a h ilje m v a a ta ja n a, saalis istudes... T ä- n ap äev astk i rääk id es ei jä ä Sapiro jän n i. T em a A rbuzovi lav astu sed «Julm ad m ä n gud», «V õitja» on h ea m a i nega. K uigi koostöö viim asega (m uuseas esm alav astu s N õukogude L iidus) alles äsja lõppes, o n järg e ootam as u u s tee R iiga h a k k a b ju b a päh e k u lu m a... T e a trist rääkid es peab m een u ta m a «Johnny» k eeru list lav asaatu st. O lim e tü k k i m ä n g inud v a id 7 8 korda, kui «R uja» koosseisu m uutuse tõ ttu tek k is sundpau s. H akkasim e ta s a h ilju m u u sik a t raadios lin ti m än g im a tu li ü h tla si uusi m õtteid, k asu tasim e s ü n tesaato reid jne., n ing n ii sai eten d u s tiiv ad, lah ti, n ü ü d ju b a lin d im uusikaga, alles kaks a a sta t p ä ra s t esieten dust. P raeg u m än g iv ad p e a osas kordam ööda A ndres O ts ja U rm as A lender. K o n tse rteten d u se m u u sik a o n J. N õ- gisto, P. V olkonski, J. K appeli ja m in u ü h in e töö. E t see sisuliselt m õ n ev õ rra k irju k s jäi, ei sö an d an u d m e sed a rockooperiks ristid a. S tiilselt ü h t lase stsen aariu m ig a film ina m õ ju k s loodud m u u sik a k a h t lem ata kõige parem in i. Ise o len m a otse film ile k ir ju ta n u d um bes 15 n im etu se jagu. E sim ene töö (koos A rn e O idi- ga), m ida oleks p raeg u vist ü p ris n a lja k a s v a a d a ta, oli te lefilm «V õtm eke» E ri K lasi stse n a a riu m i ja E lm o Lööve režiiga. H iljem on lisandunud k o n tsert- ja d o k u m e n ta a lfilme, te le - ja m u ltifilm e, m õni kunstilinegi. O n neid, m ida e riti m e e n u ta d a ei ta h a k s («Don J u a n T allinnas»), kuid n ä h ta v a sti peab, sest v itsad neist kõige v alu sam ad, kõige õ p e tlik u m a d... J a neidki, kus n äiliselt lõ p u tu pusim ine (P riit P ä rn a «H a rju tu si iseseisvaks eluks») m u u tu b lõppkokkuvõttes k o rra g a re s u lta a diks, m is te g ija il tõepoolest k u n ag i m eeles m õ lkunud. «N ukitsam ehe» jä re l on «T allinnfilrp» risk in u d teisegi tä isp ik a m uusik alise lasteloo k allale asuda n in g töö sellega (o rien teeriv p e a lk iri «M ets- luiged») n äib m u u tv a t m u kevade väga k o nkreetseks n in g ajavaeseks. A rstitead u ses, p o liitik as ning levim uusikas arv a v a d end kõik a sja tu n d ja k s. M inu kõhklused nin g k a h tlu sed a i netu n d m ises algasid ju b a tu dengipõlves, k u i õ h tu ti resto ra n is stip en d iu m ile lisa te e n i des ta h tm a tu lt k õ rv u ta sin m ä n g ita v a t p äev al K o n serv a to o riu m is õpituga. K üsim us, kas on lev im u u sik as üldse s ü g avam aid k u n stilisi v ä ä rtu si või, n ag u sed a tän ases k ir ja sõnas fo rm u leerib P e e te r L as- ting, k as b an aalse k õ rv a l on levim uusikas k a m idagi m uud, rip u b tä n in i õhus. K auase v ilje le ja n a olen k ü ll p ü ü d n u d leida (ja en d a jaoks leidnudki) m itm eid ala tu g e v am aid külgi, k u id on ka tõ si, et m assim eedium eis n ing m assiü ritu ste l (kas või v õ ist- lu sk o n tsert) on m u u tu m a tu lt au k o h al šabloonne k u ju n d ite rin g n in g v a sta v lugude ülesehitus, ik k a salm, re frä ä n ja m odulatsioon tu n tu d sid esõ n a de ta u s ta l... O n ' ta v a k s sa a n u d re p e r tu a a r ipõuda k u rte s k u tsu d a professionaalseid heliloojaid üles loom a laule, m is oleksid keskm isest m aitsest ees, k u n s tiliselt küpsed n in g m is isegi k asv atak sid. Sam as aga on ju h tu n u d, e t ju st need v ä lja - h õ ik ajad (enam asti k a uue m uusika tellijad ) o su tu v ad ise keskm ise m assik au b a k u m - m a rd a ja ik s n in g kes sellele v a sta v a lt leiavad, et üks või tein e lugu «ju st n a g u ei lähe, éi käi n ag u k ü llald aselt m oega kaasas, ju s tk u i m obiliseerib v äh evõitu, ei v a sta päris sta n d a rd ile...». Tõepoolest, u u t lev im u u sik at sü n n ib teg elik u lt v ähe (kuigi m u u sik a te g ija id on jä rje s t rohkem ). O n tu n d a,, e t k irju ta ta k s e ro h k em stiili m itte aga k o rd u m a tu t,. isik u p ärast, hinge e ru ta v a t lugu. J a 'e t stiile n ing te h n ik a tk i tu n ta k se ü p ris hästi, siis on. k esk m ist, «a ja b -a sja -ä ra» m u u sik a t la h k e lt saadaval. L astele on loodud m u u sik at om ajagu. E n am asti V okaalloo- m in g u t. S a a te p a rtiid neis on aga tih tip e a le ü k slu iselt est- ra adlik u d. E hk võiks saade (väh em alt raad io lin d istu stes) olla siiski n õ udlikum? K asu tad es ro h k em v ärv e, erin evaid pille, k ülvam e ehk seem ne, m is su u d a b m õ n ev õ rra ta s a k a a lu sta d a lev im u u sik a rü tm i- tu lv a p a ra ta m a tu t ja ü h a v a rasem at sissetungi laste ellu. E lam use on m ulle a n d n u d R e né E espere lastelau lu d. N eed on k ü ll lihtsad, k u id m itte p rim itiiv sed nen d e p u h u l on see v ahe e riti m ärg atav. Ü ks ja tein e on küsinud, m ik s m a (väljaspool te a trit) k am m erm u u sik at ei k irju ta? V õiks k o sta nii: en am ik m u v ä ljen d u sv ah en d eist on p ä rit levim uusikast, e n t seda kogem u st olen jä rje s t enam p ü ü d nud tä ie n d a d a sü v am u u sik a v a h e n d ite n ing vorm ivõtetega. Vahendanud PEETER TOOMA P.S. Telefonikõne Riiast teatas toimetusele, et Läti NSV Teatriühingu aastapreem ia saanute hulgas on ka Olav Ehala., V iiu ld aja Andres Laane n i m i seisab igal a a sta l k o rra kontserd iafišil, andes m ä rk u a. H. L aan e ja H. A asa ju u re s õpingud lõ p etan u d ja R A T «Estonia» o rk estris tööta v a noore m u u sik u enese- a re n d u sp ü ü u st, soovist öelda om a sõna so listin a-an sam b lis- tin a. 25. detsem b ril m ängis ta kaks so n aati M atti R eim an n i- ga. ü h e Ivo Ju u lig a, p an i end h u v ig a k u u lam a ja tä itis k u u la ja te ootusi. S u u rim a rahuld u se sai kava lõ p etan u d B. B artõ k i «U ngari viisidest» J. Szigeti töötluses. Ilm a liigse agressiivsuse ja forsseerim iseta sa a v u ta ti m a k - sim um kõla ja k aasak isk u v hoogsus, rü tm ik u ju n d ite, a k t sen tid e ja d ü n aam iliste n ü a n s side ta sa k a a l. A nti k o h ta ka tu n d lik ele m eeleoludele (A n dante sostenuto ja A n d a n te) e h tu n g a rlik u le sünkoopsele n u k ru sele. Ü h tlasi oli siin k õige p arem in i läbi tu n n e ta tu d p a rtn e rite koosm äng. J. S. B achi k u u est so n aad ist v alisid m uusikud A -duurse, tolle im ekauni k aan o n ig a A n dante u n poco s. P a ra k u lasti m eloodia ta k tiv õ rra n ih u ta tu d im itatsiooni vähe n a u tid a kas k la v e ri kan tileen iv aeg u se või alu m ise h ääle ü letäh tsu stu se tõ ttu. E elnev A llegro assai oli aga üles e h ita tu d en erg iliselt k u lm in atsio o n i p ü rg iv an a, et siis sih isa a v u tu n u n a lausa ju u b eld ad a. K eni tõ lgitsuslei- de sisaldas ka esim ene osa, fin a a l aga näis m õ n eti v äsin u n a. R. S ch u m an n i so n a a t la- m inoor on rom antilises viiu ii- m u u sik as k ü llap üks problee- m ik am aid om a te m p o -fa k tu u ri vastuoluga, su u rte agoogiliste v ab ad u ste nõudm isega, ka in te rp re e d ilt viim astegi em o t sio n aalsete v aru d e võtm isega. L a a n R ein m an n m ängisid son a a ti h ä sti toim ekalt, en n a st säästm ata, siit ka h in g e tu e d a siru tta m ise m ulje, m is õ i gustas end tä ie lik u lt finaalis, osalt k a I osas, kuid jä ttis A llegrettos v äh e m a h ti h in g e tõm m etele, m editeeriv am ale käsitu sele on ju noodis nii KOOTSERDISAAUS p a lju riten u to ' sid, ferm aate, k a rak teriv ah eld u si. B. P a rs a d a n ja n i S o n aat v iiu lile ja tšellole leidis L a a n e lt J u u lilt a ru k a t ja m õ istv a t su h tu m ist, toom aks esile teose aren g u liin id, d ife re n t- seerim a k s p a rtiid ja loom aks lah en d u s v ariandi, m is v a p ra lt võistleb eelnenutega. Jä ä b veel m a in id a la d u s a lt m än g itu d E. O ja «H ällilaul» ja jä ä d a o otam a A. L aane üha m en u k am aid ü lesastu m isi kontserd ilav al. INES RANNAP M öödunud a a sta üks v iim a seid m u u sik asü n d m u si oli Läti NSV R iikliku A kadeem ilise Koori k ü lask äik Eestisse. A cappella kontserd i te rv e tein e pool oli p ü h en d atu d Veljo Torm ise loom ingule. Ju b a k o n tserd i esim esel poolel, m il lau ld i lä ti m u u sik at, te k k is tu n n e, e t v a a ta m a ta m eie geograafilisele ja k u l tuurilo o lisele lähedusele on lä tla ste koorilau lu s m ingi sõ n u lseletam atu ra h v u slik e rinevus. K as on see h ä ä le a n d - m ism aneer, dünaam ilise sk a a la ro m antilin e av aru s, tu n g tu g ev am ate n ü an ssid e poole või veel m ingid m ä rk a m a tu d p aram eetrid, ei o sk a öelda. O lgu selle o m ap ära m e e n u tam isek s m a in itu d k as või lisa p a la n a esitatu d, m eilgi h ä s ti tu n tu d läti ra h v a la u l «L auldes üles kasvasin», m id a m eil esitatakse hoopis pehm em a m aneeriga. See erilise tõ lg itsuse tu n n e süvenes veelgi V eljo T orm ise loom ingut k u u lates. K u i a a sta te «K a- lev ip o ja» -tsü k li lau lu s «Oh, m u h ella eidekene» tu n d u s te a ta v ro m an tilin e p aisu tu s om al kohal olevat, siis ra h v a - lau lu tsü k lites h a k k a s see v e i dike segam a. «Ingerim aa õhtud» on T õ n u K alju ste koor m eile väga om aseks lau ln u d. K a keeleb a rjä ä r on siin väiksem k ui m u id u m u u k eelsete lau lu d e puhul. O n tore, et lätlased olid leidnud tsü k li e tte k a n d m iseks om ad lav astu slik u d n i pid ja ei m a tk in u d m eie koori lav astu st, n a g u seda k u u lu jä rg i üks soom e koor o levat tein u d. T ek stid olid tõ lg itu d lä ti keelde ja m u id u g i oli see hea lä ti k u u la ja seisukohalt. K ui ag a ju b a tek stid e tr ü k k i m in e käsil oli, e i oleks segan u d k a selle tsü k li p u h u l eestik eelsete tõlgete lisam ine k a valehele. N eis lau lu d es peab te k s tist a ru saam a. M is p u u tu b e ttek an d em a- neerisse, siis nägim e veel kord, k u iv õ rd rask e on k u tselisel la u lja l end külapeo o lu k o rd a lo o m u lik u lt sisse laulda. Oli küll tu n d a, e t teh ak se p ü ü d lik u lt a u to ri n äp u n äid e te järgi, aga k u i too õpetab, et proovige kogu olem usega k a a sa elada, siis ei tä h e n d a see a in u lt k u n stn a e ra tu st, im es- tam isg rim asse ja k ä te la iu ta - m ist. K a jä i v a ja k a loom ulik u st kooslaulm ise pulsist, m is ingeri k ü lalau lu d e p u h u l võiks isegi p ü ü d lik u d irig eerim iseta v ä lja tulla. K õike eeln ev at arv estad es ei ta h a m a su g u g i väita, et ette k a n n e oleks eb aõ n n estu nud. T ah tsin v aid esile tu u a need m om endid, m is e tte k a n tu d tsü k li o rig in aalsest k ü la la u lu st eem ale viisid. A u to ri eesm ärk on o ln u d orig in aali lähendam ine, tä n a p ä e v a l m õiste ta v a k s tegem ine. O m ad v a n a d ra h v a la u lu d on V. T orm is m eile ju b a tu n d u v a lt lähem ale lau ln u d. L ä t lastel, kel see ra h v a la u lu d e av astam isp ro tsess alles v iim a sel p a a ril aastal hpogu sa a nud, on küll ju b a om a ra h v a lau lu an sam b lid ja ü sn a u la tu slik u d rah v am u u sik a p id u s- tused, kuid neil pole veel om a T orm ist. E sim est k o rd a u latas V. T orm is a b ista v a sõ b rak äe lõ u n an aabritele ro h k em k ui küm m e a a s ta t tagasi, k irju ta d e s L ätis teg u tsev ate lii- vi ta id lu sk o llektiiv id e jaoks m en u k a ts ü k li «L iivlaste päran d u s», m is m eil k o n t- sertk o o rid ele m õeldud re d a k t sioonis tu n tu k s sai. N üüd siis on koostöös lä ti fo lk lo ristid e ga teoks sa a n u d tsü k k el «L äti bu rd o onlaulud», m ille esiettek a n n e R iias ä ra ta s s u u rt t ä helep anu. O n iseloom ulik, e t V. T orm ise ja fo lklorist V. B endorfsi v alik langes ju st burd oonlauludele. See on üks v anem aid lau lm ism an eere L ä tis, m is om a e rip ä ra se k ah e- häälsu seg a ei sobi kooriseade tegem iseks k lassik alise h a r m oonia sead u ste järgi. V. T o r m ise kogem used ja au stav su h tu m in e ra h v a la u lu o m a pärasse lubasid ü lesande la hen d ad a. V alitud on k u u s k o n tra stse m eeleoluga rah v a la u lu. L ä ti lau lu d e üks om ap ära, v õ rre l des n äiteks m eie reg ilau lu d e ga, on n en d e frag m en taarsu s. K ui reg ilaulu trad itsio o n is (V. T orm ise k a su ta tu d eesti, v ad - ja, isuri, soom e, osalt ka liivi ja ingeri rah v alau lu d es) üks v ärss k asv ab v ä lja teisest, üks m õte on eelm ise p o eetiline üm berü tlem in e, süžee te kib n ende poeetiliste elem entid e k a tk e m a tu st järgnevusest, siis läti lau lu d es on p o eetiline k u ju n d k o o n d atu d m õne- realisse su letu d vorm ig a lu u lepilti. Ü ks p ilt järg n eb te ise le ja n en d e v ah el p u u d u v ad tu g ev ad süžeelised ü h en d u s niidid. S elline lau lu v o rm on om ane p alju d ele la u lu k u l tu u rid ele, n äitek s vene tša s- tu šk ad ele, m itm etele ingeri rö n tü šk atele, k a m a ri ta n ts u lauludele. S iin ongi a u to r seisn u d uutm oodi ülesan d e ees. Süžee fra g m e n ta a rsu st peaks k o m penseerim a ü h endav m u u sika. S eda oh aga rask e s a a v u tad a. k u i e sita ja d saavad k ü ll te k s tist aru, ag a ei ole o rig in aalig a te g e lik u lt kokku p u u tu n u d. Ü h e-k ah e la u lja õigest tu rin etu sest on v äh e ja sed a ei õ pi ä ra k u u või p a a riga, olgugi ju h e n d a ja d sellised, n ag u V. T orm is ja V. B endorfs. O m eti võib loota, e t kõnesolev tsü k k e l tõ i lä ti b u rd o o n lau lu d n ii k u u la ja te k u i k a k o o rila u lja te h u v io rb iiti. N ii oli ju k a m eil. «K alend- rilaule» k ü ll esitati, k u id esialg u ei ta h e tu d tu n n ista d a sedagi, e t need la u lu d eestlaste le om ased on. M õistm ine t u li a ja p ik k u ja kas ta tä ie lik u lt käes ongi? J u s t etteto o d u d p õ h ju stel jä i lä ti lau lu d e tsü k k e l terv ik u k s k u ju n e m a ta. Ei jõ u d n u d veel end k u u lam a sä ttid a, k ui tsü k k e l läbi. H äid võim alusi kaasaelam isek s ja k a la v a stu seks võiks p ak k u d a «Pulm a võistulaulm ine». S eekord te h tu oli siiski v aid fo rm aaln e k ah ek s kooriks jaotum ine. V ajak a jä i sp o n taan su sest, m i da ta ju s in R iias ü h el ra h v a - m u u sik ak o n tserd il, kus k ü la- lau lik u d lin n aan sam b liteg a v a sta stik k u ü sn a p õ h jalik u lt sõim lesid. M iks ei võiks ka T o rm ist esitad es te k s ti im proviseerida? M uidugi peaksid siis im proviseerim isvõim elised eeslau ljad olem a. O o tam atu lt em otsionaalne oli «L einalaul». T sükli lõpulaul, «Liigolaul» ei saan u d aga selliseks k u lm in atsio o niks, n ag u on analoogiline «Jaan ilau lu d e» lõpulaul. T eiste st o sadest ei saan u d ü h e kordsel k u u lam isel õiget m u l jet. L oodan seda sa a d a tu le vikus, k u i lätlastel om a b u r- d o cn iau lu d om aseks o n la u l dud. V õib-olla ju lgevad ka eesti koorid tu levik u s seda u u t ts ü k lit proovida. JAAN SARV # 14. jaanuar a. # nr. 2 (2006) #13. lk.

14 NEEME LAANEPÕLD, Teatri- ja Muusikamuuseumi vanemteadur, taidlushelilooja. Sai 11. jaanuaril 70-aastaseks. ESTER ROODE, maalikunstnik. Saab 1S. jaanuaril 60-aastaseks. HELDUR LARETEi, graafik ja raamatuillustraator. Sai 13. jaanuaril 50-aastaseks. «TÄHEKESE» kirjandusvõistlus Ajakiri «Täheke» kuulutab välja oma järjekordse kirjandusvõistluse. Võistluse eesm ärgiks on saada mudilastele ja nooremale koolieale mõeldud proosapalu, mis tutvustaksid ja õpetaksid arm astam a Nõukogude kodumaad, räägiksid aususest, töökusest, sihikindlusest ja vaprusest, jutustaksid lasteaia- ja koolielust, oktoobrilaste ia pioneeride tegevusest. Mõistagi on teretulnud ka lood loodusest ja loomadest, samuti muinasjutud. Võistlustööde pikkus ei tohi ületada 2,5 m asinakirjalehekülje. Märgusõnaga varustatud tööd tuleb esitada masinal kirjutatult kolmes eksemplaris. Igale saadetisele peab olema lisatud m ärgusõnaga kinnine üm brik autori täieliku nime ja aadressiga. Tööd tuleb saata hiljemalt 1. aprilliks a. aadressil: Tallinn , Pärnu mnt. 67a, «Tähekese» toimetus. Võistlusel antakse preemiad: üks esimene preemia 100 rbl., kaks teist preemiat ä. 75 rbl., kolm kolmandat preemiat ' ä 50 rbl. ja j kolm ergutuspreem iat k 35 rbl. Võistluse žüriil on õigus vas- ; tavate tööde puudumisel jätta mõni preemia välja andm ata või ji m uuta preemiate arvu. AJAKIRJA «TÄHEKE» TOIMETUS N iisugune on nüüd, käesoleva aasta esim esest numbrist alates «Sirbi ja Vasara» trükiarv, mis tehakse teatavaks ka ajalehe im pressum is. Kasv m ullusega võ rreld es on tervelt 4000 eksem plari ehk kuus ja pool protsenti. See on tõhus lisa m eie kultuurilehe levikule ja m eeldiv uusaastakingitus nii toim etusele kui ka lugejatele. Sest kuulub ju SV väljaannete hulka, m ille senisest tiraažist pole p iisanud kõ igi soovijate rahuldam iseks. Trükiarvu seekordne suurendam inegi ei suuda ilm selt veel kustutada m eie ajalehte defitsiitsete väljaannete lo etelust. Toim etuse ettevõtm isel korraldatud so tsio lo o giliste vaatluste andm eil on teadlased pakkunud S V optim aalse tiraaži, m illest jääb ikka veel viis kuni kümme tuhat ek- RAT «ESTONIA» L aup., 15. I kl. 19 «Luisa Miller»; p ü h a p., 16. I kl. 12 «Pipi Pikksukk», kl! 19 «Kadunud poeg. Tulilind»; e sm a sp I kl 19 «Rügemendi tütar»; k o lm ap., 19. I kl. 19 «Savoy ball»; n eljap I kl. 19 «Carmen» (n im io sas M ajda S v a g a n Ju g o sla a v ia st); re e d e l, 21. I kl. 19 Tiit Härmi romantiline balletiõhtu. V. KINGISSEPA NIM. TRA DRAAMATEATER Reedel, 14. I kl. 19 «Maailmareis» (v äik eses saalis); lau p., 15. I kl «Päikesepoisid» (R akv e re T eatris), kl. 19 «Viru laulik ja Koidula» (v äik eses saalis); p ü h a p., 16. I kl. 12 «Polkovniku lesk» (Vene D ra a m a te a tris). kl. 19 «Pooleldi minu maja» (Vene D ra a m a te a tris); teisip., 18. I kl 19 «Päike näkku» (v äik eses s a a lis); k o lm ap., 19. I kl. 19 «Päike näkku» (v äik eses saalis); n el.jap I kl. 19 «Päike näkku» (väik e se s saalis); re e d e l, 21. I kl. 19 «Päikesepoisid» (P ä rn u D ra a m a te a tris); lau p., 22. I kl. 19 «Lesed» (Vene D ra a m a te a tris), kl. 19 «Vedelvorst» (v äik eses saalis); p ü h a p., 23. I kl. 12 «Polkovniku lesk» (Vene D ra a m a te a tris), kl. 19 «Laul armastusest» (Vene D raa m a te a tris). EESTI NSV RIIKLIK NOORSOOTEATER Etendused suures saalis, Salme t. 12 R eedel, 14. I kl. 19 «Armas õpetaja» (a la te s 16. e lu a a s ta st); k o lm a p., 19. I kl. 19 «Johnny»; n e lja p., 20. I kl. 18 «Olen 13-aastane». Etendused väikeses saalis. Lai t. 23 R eedel, 14. I kl. 20 «Rästiku pihtimus»; la u p., 15. I kl. 20 «Seda teed...»; e sm a sp., 17. I kl. 20 «Neli aastaaega»; teisip.. 18 I kl 20 «Rästiku pihtimus»; k o lm a p., 19. I kl. 20 «Ma arm astasin sakslast»; n e lja p I kl. 20 «Torguato Tasso»; re e d e l, 21. I kl. 20 «Silmast silma kõigiga». Külalisetendused RAT «Vanemuises» T eisip., 18. I kl. 14 «Tare-tareke», kl. 19 «Seda teed.. EESTI NSV RIIKLIK NUKUTEATER Etendused MÄNGUDE MAJAS, Vilde tee 124 L au p I kl. 12 ja kl. 15 «Tõeline elevanchpoeg»; p ü h a p., 16. I kl. 12 ja kl. 15 «Muumimuinasjutt». «VANALINNA STUUDIO» R eedel, 14. I kl. 19 «Toimik»; lau p I kl. 19 «Füüsikud»; p ü h a p., 16. I kl. 12 ja kl. 19 «Kes aevastas?». V. Majakovski 90 NSV L iidu K irja n ik e L iidu ju h a tu se se k re ta ria a d i otsusel m o o d u stati juubelik o m isjo n V ladim ir M ajak o v sk i 90. sü n n iaastap äev ale p ü h e n d a tu d üleliid u liste lu u lep id u stu ste ettev alm istam isek s ja läb iv iim iseks. V. M ajak o v sk i sü n n i aastap äev on 19. juulil. Meie v ab a riik i e sin d ab ju u b elik o - m isjonis ra h v a k irja n ik P aul K uusberg sem plari vajaka. Ent selles suunas m innakse ja küllaltki jõudsal sammul. Meenutam e, et eelm ine aastavahetus lisas varasem ale trükiarvule 2000 eksem plari. Selline kasvutempo laseb küll päris suure tõenäosusega arvata, et S V optim aalne trükikogus on käeulatusse jõudmas. Sündmuse teeb vee lg i kaalukam aks see, et ei suurenenud mitte ainult S V trükiarv, vaid tõsteti vald ava enamiku vabariigis ilm uvate, p erio o d i kaväljaannete tiraaži. K ä e s oleval aastal trükitakse rohkem «Loom ingut», «Kultuuri ja Elu», «Horisonti», «N oorust» jt. ajakirju ning ka p äevalehti. K õ ig e suurem- on kasv ajakirjal «Sotsialistlik Põllum ajandus», m ille järele on nõudm ine väga suur. Selle ajakirja iga numbrit saavad h a p., 23. I kl. 12 «Punamütsike», kl. 19 «Koduõpetaja». KONTSERDISAALIS: reed el. 14. I kl. 20 «Rändaja õhtulaul» (rõ d u saalis); laup., 15. I kl «Mimeskid»; p ü h a p., 16. I kl «Lahtihüpe»; e sm a sp., 17. I kl «Unetuma laul»; nel.jap., 20. I kl r e s e rv e e ritu d ; r e e del. 21. I kl «Silva». KÜLALISETENDUSED: reed el. 14. I kl. 20 «Ülem-Austria» (Tam sa lu k u ltu u rim a ja s ); e sm a sp I kl. 20 «Laudalüürika» (P õ lts a m a a k u ltu u rim a ja s ); n e l jap., 20. I kl. 19 «Ülem-Austria» (V õru k u ltu u rim a ja s ); la u p., 22. I kl. 19 «Mimeskid» (J. T öm bi nim. K u ltu u rip a le e s), kl. 19 «Kadunud isa» (ENSV R iik lik u N o o rso o te a t ri v äik eses saalis). L. KOIDULA NIM. PÄRNU DRAAMATEATER R eedel. 14. I kl. 19 «Saun»; lau p. 15. I kl. 19 «Superdiskor»; p ü h a p., kl. 12 «Lumekuninganna», kl. 18 «Truuduse m a gus koorem»; esm a sp., 17. I kl. 19 «Superdiskor»; teisip I kl. 19 «Saun»; k olm ap., 19. I kl. 19 «Superdiskor»; n e l jap., 20. I kl. 19 «Kutse m õrvale»; lau p., 22. I kl. 19 «Tantsuõpetaja», kl. 19 «Kutse mõrvale» (RAT «E stonias»); p ü h a p., 23. I k l. 18 «Näete, kes tuli!», kl. 18 «Mees ja naised» (v äik eses s a a lis), kl. 15 ja kl. 18 «Lumekuninganna» (RAT «E stonias»). VILJANDI DRAAMATEATER «UGALA» L au p., 15. I kl. 19 planeeritud esietendus; p ü h a p., 16. I kl. 19 Dlaneeritud esietendus;,- e s m a sp ^ 17. I kl «Maa ja päikese nimel»; te isip., 18. I kl «Jane Eyre»; k o lm ap I kl «Suveõhtu valss». RAKVERE TEATER P ü h a p., 16. I kl. 18 «Rakvere romanss», kl. 19 «Ja katkeb hõbedane pael» (Türi kultuurima-. jas); esmasp., 17. I k'l «Jeannette»; teisid., kl «Rakvere romanss», kl. 19 «Ja katkeb hõbedane pael» (RAT «E s tonias»); kolmap I kl «Jeannette»; neljap., 20. I kl. 20 «Jeannette» (M ustvee kultuurimajas). RAADIOTEATER L au p., 15. I kl. 15 «Koidu ajal», k u u ld e m ä n g E. V ilde ju tu s tu sest; p ü h a p., 16. I kl. 15 k u u ld e m ä n g la ste le «Vanake Hottabõtš»; n e lja p., 20. I kl. 20 R. K a u g v e ri k u u ld e m ä n g «Seersant Aavekuke reetmine». V. I. LENINI NIM. TALLINNA KULTUURI- JA SPORDIPALEE Tallinna vokaal-instrumentaalansamblite ülevaatuse lõppkontserdid «Jaanuarist detsembrini»: re e d e l, 14. I kl e s in e v a d M u u sik ak o o li b ig b ä n d, «K apell», «N em o» «K aleidos», «K aseke». «V itam iin»; lau p., 15. I kl e sin e v a d «In Spe», «K rõll». «H ü b riid», e s tra a d io r k e s te r A. R üütli ju h a tu se l, «R a ster», «Rock-H otel»; p ü h a p., 16. I kl e sin e v a d : e s tra a d io r k e s te r H. Z eig eri ju h a tu se l, «E ufonia», «K u k erp iilid». Siidtuttide ja kuljustega ehitud ruigav põrsas on juba enda Osaka linna lähedal asuvas Tennodzi templis perem ehe kombel sisse seadnud. Ta on Jaapanis ametlikult tunnistatud aasta sümboliks, sest see on m etssea-aasta. Jaapanis praegusajani käibel olev iidne kuukalender rajaneb 12-aastastel tsüklitel. Tsükli igale aastale on antud mõne looma või müütilise eluka nimi: on olemas tiigri-, küüliku-, draakoni-, metssea-aasta jne. Möödunud, aasta oli koera-aasta. nüüd lu gejad võrra rohkem. Lu ge ja ile nood muutused ehk esialgu nii väga silma e' torkagr. Reedeti ei jätku kioskites «Sirpi ja Vasarat» endistviisi. N ii m õnedki so o vijad jäävad ikka ilma. Ent teame kindlalt, et tänane SV number nagu e elm inegi jõuab käesoleval aastal 4000 Eestimaa kodusse rohkem kui m ullu. 4C00 kodu aga on juba kui tilluke linn, m ille täie lu gejaid «Sirp ja Vasar» tänavu juurde sai. See teadm i ne teeb rõõmu. N ing rõõmust terendub vastu tein egi tead mine, mis ei kõnele mitte üksnes meie rahva püsivast, üha kasvavast ja süvenevast huvist kultuurielu vastu, vaid ka üha avaramatest võim alustest kultuurielu edenem iseks ja üha laiem ate hulkade osasaamisest sellest. Metssea-aasta RAT «VANEMUINE» TEATRISAALIS: reed el, 14. I kl. 19 «Raha paneb rattad käima»; la u p., 15. I kl. 19 «Koduõpetaja»; p ü h a p., 16. I kl. 12 «Punamütsike», kl. 19 «Naistelaulud», «Kodalased»; e sm a sp., 17. I kl. 19 «Benefiss»; k o lm a p., 19. I kl. 19 «Vana daami külaskäik»; nel.jap., 20. I kl. 19 «Laudalüürika»; re e d e l, 21. I k!. 19 «Jegor Bulõtšov ja teised»; lau p. 22. I kl. 19 «Ülem-Austria»; püst o rn aad o», «K ontor». RAEKOJA SAAL R eedel, 14. I kl e sin e b Inglise keelpillikvartett «Allegri». «ESTONIA» KONTSERDISAAL L au p., 15. I kl e sin e b Hispaania kitarrist José Henriguez; p ü h a p I kl vab a riik id e v a h e lise k o n k u rs i la u re a a d i Janina Kudliku klaveriõhtu; e sm a sp., 17. I kl. 20 ja te i sip., 18. I kl ü le liid u liste ja ü le m a a ilm se te d ž ä ssfe stiv a lide la u re a a d i ansambli «Arsenal» kontsert (18. I k o n ts e rt a b o n e m e n d ile n r. 22); k o lm a p., 19.'I kl Tuula kam m erorkestri «Ricercare» kontsert; n e lja p., 20. I kl a b o n e m e n d ile n r. 2 sümfooniakontsert, d irig e n t P e e te r L ilje, so listid E d u a rd G ra tš (alt), Je v g e n i G ra tš (viiul), k a v a s W a g n e ri «Ju m a la te h u k k», P a r- s a d a n ja n i S ü m fo o n ia n r. 8 (esie tte k a n n e ), M o z arti K o n tse rt v iiu lile, a ld ile ja o rk e s trile. TEATRI- JA MUUSIKAMUUSEUM L au p., 15. I kl Tallinna Muusikakeskkooli õpilaste kontsert, e sin e v a d Ell S a v ia u g u õ p i lased. KiEK IN DE KÖK P ü h a p., 16. I kl. 17 Tallinna Muusikakeskkooli õppejõudude ja õpilaste kontsert. E sin e v a d V a h u r V u rm (k la rn e t), M e rik e B ü r g er- (k la v e r), J ü r i L eiten (tro m pet). K av as B ra h m s, V assilen k o. H idas. A. H. TAMMSAARE MEMORIAALMUUSEUM Kadriorus, Koidula 12-a Humaniseeritud pilte Eesti parnassi kangelaslikest naistest ja meestest üles joonistanud Heinz Valk. E. VILDE MEMORIAALMUUSEUM Kadriorus, Roheline aas 3. E k sp o n e e ritu d k ir ja n ik u v iim an e k o r te r ü h e s p ü s in ä itu s e g a tem a e lu st ja loom ingust. NÄITUSESAALID KUNSTIMUUSEUM: n äitu se d «Eesti kunst», «Vanad meistrid», «Nõukogude Eesti maal», «Miervaldis Polise ja Liga Purm ale (L äti NSV) teoste näitus, Jüri A rraku maalid. T e isip ä e v a l s u letu d. RAEMUUSEUM: «Leiud Proosa tarandkalm est», «Tallinna tündersepad läbi sajandite». LINNAMUUSEUM: Tallinnas XVI XX «Ehisnahk sajandil», «Vana Tallinn Nikolai Kulli m aalidel». TARBEKUNSTIMUUSEUM: Eesti tarbekunst, Leo Rohlini keraam i ka. E sm a sp ä e v a l ja te isip ä e v a l su le tu d. KUNSTIINSTITUUT: valiknäitus disainikateedri üliõpilaste töödest. TARTU KUNSTIMUUSEUM: aastate eesti nõukogude kunst. TARTU KUNSTNIKE Tiit Pääsukese maalid. MAJA: K1EK IN DE KÖK: Rahvafotostuudio TFK Tallinna aruandenäitus KUNSTISALONG: Maara Vint joonistused, Armilde Orno maalid. Sümboolsete looma-aastatega seondub Jaapanis hulgaliselt vanasõnu, kõnekäände ja uskum u si. Näiteks arvatakse, et metsseaaastal sündinud inimesed paistavad silma sirgjoonelisuse, mehisuse ja tõearm astuse poolest, valmisolekuga kõikide raskuste kiuste visalt oma eesmärgile truuks jääda. Seejuures m u rra vad nad endale teed tihtipeale toore jõuga, mistõttu neile saab osaks kõikvõimalikke ebameeldivusi. Ent isegi Jaapani kõige populaarsem ennustaja Hoko Sonoka võtab õigeks, et kõik need omadused võivad sam avõrra olla ka neil, kes on sündinud näiteks mao- või rotiaastal. AUTASUSTAMISI % NSV Liidu moodustamise 60. aastapäeva auks peetud sotsialistlikus võistluses saavutatud edu eest pälvisid Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu aukirja paljud tallinlased, sealhulgas trükikoja «Oktoober» lametrükkija Tavi B e r km a n, kirjastuse «Eesti Raamat» peatoimetaja Georg Grünberg, kirjastuse «Valgus» teadustoimetaja Helje Heinoja, raamatukaupluse «Rahva Raamat» juhataja Leida L a a s t ja EKP Keskkomitee Kirjastuse fotograaf Olev Paju. 9 Kauaaegse kohusetruu töö eest ja seoses pensioniikka jõudmisega pälvisid TÖ Ö V E TERANI medali Eesti NSV TA Ajaloo Instituudist Lilian K a I v e, Selma Loorberg ja Marino T a I f e 11; Tallinna kinost «Kosmos» Lehti Sild; ajakirja «Pioneer» toimetusest Eino Tali; Nõmme Lastemuusikakoolist Harald Aasa; Tallinna RSN Täitevkomitee Arhitektuuri ja Planeerimise Peavalitsusest Erich Toms o n; ENSV Riiklikust Kinokomiteest Endel A 11 o j a ja Rudolf T o m s o n; ajakirjast «Kehakultuur» Juhan Mandr e; ENSV Ehituskomitee Kultuurimälestiste Riiklikust Projekteerimise Instituudist Aino A I u v e; ENSV Riiklikust Loodusmuuseumist Renata G I ü c k. Ella Kask, Adele Neemekuru, Therese P a- j u m ä g i ja Laine R e p n a u; stuudiost «Tallinnfiim» Ethel Nurme; Fr. R. Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riiklikust Raamatukogust Leida Sukk; Projekteerimise Instituudist «Kommunaalprojekt» Laine J ö g a r; Tootmiskoondisest «Eesti Trükitööstus» Isaak V s e v i o v; trükikojast «Punane Täht» Lembit K e s k I a, Leili M o- r e l ja Tea Tõeväli; Tartu Riiklikust Ülikoolist Laine A a v i k s o o, Arved Ilves, Sergei N i k i f o r o v ja Gloria T a m m; Tartu Keskraamatukogust Leili Kang ro; Haapsalu Raiooni RSN Täitevkomitee kultuuriosakonnast Alma Anissimova ja Lidia V i r k i; Võru Rajooni RSN Täitevkomitee kultuuriosakonnast Koidula N e e d o ja Liidia S i n i p a I u. % Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukirja pälvisid: seoses viiekümnenda sünnipäevaga ja kauaaegse kohusetruu töö eest V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri bussijuht Endel S o o b e r g; kohusetruu töö eest ja viiekümnenda sünnipäeva puhul ENSV Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teadusliku Metoodikakeskuse vanemmetoodik Signe R e i m a n. Eesti NSV Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee aukirja sai: teenete eest raamatunäituste kujundajana kunstnik Ülo H a b i c h t. 0 Eesti NSV Riikliku Kinokomitee aukirja said: kauaaegse hea töö ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest Viljandi Rajooni Kinovõrgu Direktsiooni kunstnik Ilmar Andra; kohusetruu töö eest ja viiekümnenda sünnipäeva puhul Jõgeva Rajooni Riikliku Kinovörgu Direktsiooni filmilevi toimetaja Juta Saare. % Eesti NSV Riiklik Kutsehariduskomitee autasustas viljaka koostöö eest ja seoses 60. sünnipäevaga kunstnik-konsultant Olo H a b i c h- t i t oma aukirjaga. E ST IC A Ungari RV päevaleht «Magyar Hlrlap» (8. dets. 1982) on avaldanud Ivän Földeäki artikli «Meie kirjanduse sõber Tallinnas», mis on pühendatud ungari kirjanduse eestindajale Edvin Hiedelile. Antakse ülevaade E Hiedeli tõlgitud kirjandusest. Intervjuus E. Hiedeliga heidetakse pilk ka ungari kirjanduse eestindamise ajaloole üldse.

15 In m em oriam Meie seast on p ä ra st pik k a ning ra s ket haig u st lah k u n u d k irja n d u ste a d la ne ja TRÜ k au aaeg n e v älisk irjan d u se õppejõud ALBERT TRüMMAL, S ü n d i nud 19. ja a n u a ril 1920 E stonka külas S araato v i oblastis, alu stas ta h a rid u s teed sealses eesti algkoolis, lõpetas 1940 e k ste rn in a keskkooli, jä tk a s õpinguid V. I. L enini nim elises M oskva R iiklikus Pedagoogilises In stitu u d is ja M oskva R iikliku Ü likooli filosoofiateaduskonnas. A astail võitles A lb ert T ru m - m al E esti lask u rk o rp u se ridades, astus p ärast S u u re Isam aasõ ja lõppu T a rtu R iik lik k u Ü likooli, m ille lõpetas a. p ran tsu se keele ja k irja n d u se erialal. A astail oli ta T R Ü -s v älisk irja n d u se õppejõud ja esim ene m eie vabariigis, kes kaitses k a n d id a a d iv ä ite k irja v älisk irjan d u ses, teem ak s «F lau - b e rt i ro m aan «B ouvard ja Pécuchet» vene ja välism aa kriitik as» (1965). A l bert T ru m m al oli tu n tu d põhjalik e teadm istega, nõudlik u ning p rin tsip ia a l se õppejõuna sai tem ast N L K P liige. Jä tk u s uurim istöö flo b ertistik a v a l las: a rv u k a d a rtik lid ja doktoritöö p eatü k id TRÜ toim etiste seerias «Töid ro- m aani-g e rm a a n i filoloogia alalt», m ille to im e ta ja k s A lb ert T ru m m al oli pikki aastaid. Ü ha h alv en ev terv is sundis te da ülikoolitööst loobum a. L ahkunud a ju tise lt T a rtu st, töötas ta L en in g radi k irjastu ses «H udožestvennaja L ite ra tu ra» ning pidas veel invaliidsuspensio- n ä rin a g i loenguid H erzeni nim. P e d a googilises Institu u d is. O m a viim aseil elu aastail jä tk a s A lb ert T ru m m al v isalt tööd v ä ite k irja kallal, av aldades sam al a ja l p o p u laarsem at laad i a rtik leid «S irbis ja V asaras», «Edasis», «Loom ingus», «K eeles ja K irjanduses», koostas p ik e m a raad io saate F la u b e r fi ja G eorge S andi k irja v a h e tu se st. S u rm k atk estas v äsim atu tööm ehe elutee 5. ja a n u a ril K õigile neile, kes te d a tu n d sid, jääb A lb ert T ru m m alist alatisek s m ä lestus k u i töökast, sirgjoonelisest ning k o m p ro m issitu st inim esest, sü g av alt e ru d e e ritu d ning om a erialale p iiritu lt an d u n u d tead lasest, kes esim ese eesti flo b ertistin a on jä tn u d jä lje m eie k u l tu u rilu k k u. OTT OJAMAA jaanuaril toimus vabariigis järjekordne ühtne poliitpäev teemal «Partei plaanid on rahva plaanid». Poliitpäeva raam es kohtus EKP Keskkomitee esimene sekretär K. Vaino Tallinna õppeasutuste õpetajate ja õppejõududega. Ka teistel EKP Keskkomitee büroo liikmetel olid kohtumised ja vestlused. Nii kohtus EKP Keskkomitee sekretär R. Ristlaan Kohtla-Järve ideoloogiaaktiivi ning Kohtla-Järve 1. keskkooli õpilaste ja pedagoogidega. EKP Keskkomitee büroo liikmekandidaat, partei Tallinna linnakomitee esimene sekretär M. Pedak vestles Fr. R. Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riikliku Raamatukogu töötajatega. 0 On valminud Viljandi 700. aastapäeva embleem. Pitserikujulise embleemi keskel on roosiõis, ülal kaks viljapead, mis sümboliseerivad Viljandi nime tekkimise oletatavat põhjust ning allpool ümarati tekst « Viljandi. 700». Juubeli- embleemi on kujundanud Viljandi raam atukaupluse «Sõprus» kunstnik Jüri Müürisepp. kes juhib ka juubeli puhuks moodustatud kunstnikenõukogu. Valmis on ka Viljandi juubeli medal, mis lasti punasest vasest stantsida Tallinnas ALMAVÜ Eesti NSV Eksperimentaalses Tootmiskombinaadis «Vihur», sealse kunstniku Valeri Kru- tovi kavandi järgi. Viiesentimeetrise läbimõõduga medal on- asetatud puust karpi. Medaleid valmistati tuhat tükki jaanuaril avati Soomes, Oulu kujutava kunsti muuseumis Kaisa Puustaku ja Marje Üksise teoste näitus. Välja on pandud 25 graafilist lehte. 0 Üleliidulises sotsialistlikus võistluses saavutatud tulemuste eest pälvis Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut NSV Liidu Haridusministeeriumi ning Kõrgkoolide ja Teadusasutuste Töötajate Ametiühingu Keskkomitee rändpunalipu. Selle andis teadusasutuste kollektiivile üle haridusm inister E. Gretškina. Tseremoonial viibisid ministri asetätjad F. Oper, K. Luts ja A. Tükk Vastussõnavõtuga esines instituudi direktor O. Nilson. 0 Kasutades õpilaste talvevaheaega, viibis aastavahetusel kodus NSV Liidu rahvakunstnik Tiiu Randviir, kes m öödunud aasta sügisest on Viini Riigiooperi balletikoolis klassikalise tantsu pedagoog. Baleriini juhendada on kaks klassi: III klassi poisid neid on kümme ja V klassi tüdrukud, keda on seitse. 0 Leedu linnaehituse- ja projekteerimisinstituudi Kaunase filiaalis on avatud Leedu, Läti ja Eesti NSV noorte arhitektide tööde näitus. Esitatud on 160 projekti 100 autorilt. Eestist on näitusel 20 projekti Andres Alverilt, Ignar Fjukilt, Vilen Künnapult, Leonhard Lapinilt, Marika Lõokeselt, Jüri Okkalt, Ain Padrikult jt. Kaunasest saadetakse näitus Vilniusse, sealt Riiga ning lõpuks Tallinna. 0 Eesti NSV Ajakirjanike Liidu keele- ja tõlkesektsiooni aastaülevaatekoosolek on teisipäeval, 18. jaanuaril kell 15 Tallinnas Ajakirjandusm aja (Pärnu mnt. 67a) konverentsisaalis. Möödunud aasta ajakirjanduskeelest teeb juttu Henno Meriste. 0 Kiek in de Köki kuuendal korrusel võib 10. veebruarini tutvuda Tallinna Rah- vafotostuudio TFK a. aruandenäitusega. Eksponeeritud on 120 fotot 37 autorilt: 2ürii tunnistas parim ateks Harald Leppiksoni, Jaan Rõõmuse, Jaak Veiderma, Eino Pärnam etsa, Ann Tenno, Madis Eelmaa ja Lembit Kitseli tööd. Parim debütant oli Jaak Künnap. Lisapreemia Riia teeneliselt rahvafotostuudiolt «RIga» pälvis Ann Tenno ja Tšeljabinski fotoklubilt Harald Leppikson. 0 Meie vabariigi noorsooajakirjanikud koostasid seitsm endat korda aastavahetuseks levimuusika edetabeli. Möödunud aasta popsolistiks hinnati Leila Miller, kellele järgnesid Ivo Linna, Tõnis Mägi, Anne Veski, Silvi Vrait. Aasta populaarsem aks ansambliks tunnistati «Rock-Hotel», seejärel «Ruja», «Fix», «Magnetic Band», «Radar» jt. Pressifotoklubi a. fotokirjutiste võistlusele laekus 22 tööd. Žüriisse kuulusid Peeter Tooming (esimees). Jaak Allik, Leo Gens, Ülo Kraan ja Enn Kärmas. I koha peapreem ia sai Ilmari Karro «Avalik kiri Venusele», II koha, «Noorte Hääle» preemia Mart Randlase «Dokumentaalne ja kunstiline». III koha, Eesti NSV Kunstnike Liidu preemia Arne Kiini «Pilt ja allkiri». «Eesti Reklaamfilmi» eripreemia pälvis Anne-Malle Hallik, Pressifotoklubi eripreemia Peeter Langovitsi ja ENSV Noor- soo-organisatsioonide Komitee eripreemia Velda Sibula võistlustöö. Tartu linna täitevkomitee ja Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakond kuulutasid a. alqul välja võistluse «Tartu Riiklik Ülikool kunstis». Nüüd on kokkuvõtted tehtud. Graafikast väärisid preemia Olev Möldri «Academia Gustaviana» ja Laine Puki «Tartu kesklinn», «Tartu Riiklik Ülikool» ka «Tartu Tähetorn»; maalidest Lembit Saartsi «Professor A. I. Oettingen», Efraim Allsalu «Professor G. Kingisepp» ja Ilmar Malini «G. Suits»; skulptuuridest Aulin Rimmi «Naisüliõpilane» ja Tõnis Paberiti «V. Ernits»; tarbekunstist Indrek Hirve dekoratiivsed taldrikud. 0 Selqunud on Haapsalu Fotoklubi ja Matkaklubi teise ühise ülevabariigilise konkursi «Fotoränd» tulemused. Mustvalgeist fotodest auhindas žürii (esimees Jüri Vendelin) esimese preem iaga Mall Väljani (Tallinn) seeriat Mägi-Altaist Ja haapsal- lase Harles Piiteri pilte Usbekimaalt. Värvifotodele ettenähtud auhind anti Toomas Nõlvakule (Haapsalu). Paala kolhoosi, Eesti NSV Raamatuühingu Viljandi rajooniosakonna ja ajalehe «Tee Kommunismile» lühijutuvõistlusel said esimese peaauhinna ja kolmanda preemia lvi Kaalepi, teise paauhinna Siim Kärneri ning teise preemia Ants Aamani ja Rannar Susi jutud. 0 Tallinna Polütehnilise Instituudi III õppehoone fuajees on jaanuari lõpuni näitus Moskva graafiku Juri Jegorovi töödest. Kohtla-Järvel, Põlevkivimuuseumis on avatud Mordva rahvakunstinäitus. 0 Piduliku aktusega alustas 7. jaanuaril oma 18. tegutsem isaastat Kirjakunsti Kool. Seekord oli õppida soovijaid eriti rohkesti umbes 500 inimest. Proovitööde põhjal võeti vastu 138 õpilast, kes kolme aasta jooksul töötavad viies rühm as. Nende seas on 45 kutselist kunstnikku ja 14 kunstiõpetajat. ERKI ning TPedl joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse eriala lõpetanute kõrval on õppijaid veel teistest kõrgkoolidest ja neid, kes kunstilise hariduse on saanud väljaspool meie vabariiki. Tartu Kunstikooli lõpetanuist täiendavad end 22 õpilast. Kooli asutajat Villu Tootsi hakkab sel aastal abistama üks lõpetanuist, Heino Kivihall. 0 Viljandi raamatuklubi kahel viimasel kokkutulekul m. a. lõpul kõneles Karl Ristikivi elust ja loomingust Arno Oja Tallinnast. Kokkupuuteid K. Ristikiviga meenutas kirjaniku kodukandist, Läänemaalt pärit Harry Raudkivi. Viljandi näidissovhoosi direktori asetäitja. «Ugala» teatri muusikaala juhataja Mikk Sarv tegi juttu eesti rahvakalendritest ja arhitekt Ülo Stöör sirvilaudadest. PALUME VABANDUST möödunud numbri «Oli ja on» rubriiki lipsanud vea pärast, õige tekst: Kingissepa rahvateatri pidulik õhtu on 28. jaanuaril. SOTSIALISTLIKU MAJANDUSE ARENDAMISE PROGRAMM. K o g u m ik k u on k o o n d a tu d m a te rja lid. m is k õ n e le v a d to itlu s p ro g ra m m i e llu v iim i se st E esti NSV-s. NSV L iidu to itlu sp ro g ra m m is m eie v a b a riig i e tte se a tu d p õ h iü les- a n n e te s t, n e n d e tä itm ise te e d e st ja v a h e n d ite s t a n n a v a d ü le v a a te EKP K esk k o m ite e e sim e se s e k re tä r i K arl V aino e tte k a n d e d EKP K esk k o m itee VII ja V III p le e n u m il, EKP K e sk k o m ite e s e k r e tä r i A rtu r- B e rn h a rd U psi ja E esti NSV M in istrite N õ u kogu esim e h e a s e tä itja. E esti NSV R iikliku P la a n ik o m ite e e sim e h e G u s ta v T õ n sp o ja k irju tis e d. Maa- Ene Lamp. OLGA TERRI / O lga T e rri (sü n d. 1906) k u u lu b n ü ü d is a ja p a rim a te eesti p o rtre e m a a lija te h u lk a. R a a m a t a n n a b ü le v a a te te m a loom in g u st, m illes dom ineerivad lü ü rilis e ja v a r ju rik k a k o lo riid ig a p o rtre e - ja m a a s tik u m aalid. S isa ld a b ü m m a rg u se lt Doolsada m u stv a lg e t ja v ä r v i list re p ro d u k ts io o n i. R e sü m eed v e n e ja in g lise k eeles. K u ju n d a n u d O. T e rri, fotod: T. K ohv. K irja stu s «K unst». T rü k itu d 4500 ek s. 64 lk. H ind 1.30 rbl. ra h v a tä n a s te s t ja h o m se te st te g u d e s t ju tu s ta v a d EKP P a i d e R a jo o n ik o m itee e sim e n e s e k r e tä r V älde R oosm aa. EKP H iiu m aa R a jo o n ik o m itee esim e n e s e k r e tä r H illar E lle r ja EKP V alg a R a jo o n ik o m i tee e sim e n e s e k r e tä r Vello V ilim aa n in g lin la ste e tte v õ t m iste s t EKP T allin n a L in n a k o m itee e sim e n e s e k re tä r M ati P e d a k ja EKP T a rtu L in n a k o m ite e e sim e n e s e k re tä r In d re k Toom e. K o o sta n u d E. Kalle, k aas: A. Tali: K irja stu s «Eesti R aam at». T rü k i tu d ek s. 112 lk. H ind 25 kop. Stefan Žeromski. USTAV JÕGI. P oola k irja n d u s e k la ssik u S tefan Z e ro m s k i ( ) lo o m in g u st on v a re m eesti k e e le s ilm u n u d a ja lo o line ro m a a n «T u h as ja p õ r m us», a u to b io g ra a filin e r o m a a n «V õõra ik k e a'll» (1938) ia ro m a a n «K odutud» (1960). S. Z e ro m sk i oli ü k s P o o la K irja n d u se A k ad e e m ia r a j a m ise in itsiaato reid. Poola K irja n ik e L iidu e sim e n e e sim e es, esim e n e P o o la riik lik u p r e e m ia la u r e a a t k irja n d u s e alal (1925). L ü h iro m a a n «U stav jõgi» on lu g u k a h e n o o re in i m ese a rm a s tu s e s t a a s ta ü lestõ u su päevil. Teoses h eid e ta k s e v a lg u s t k a tolle a ja s tu sü g a v a te le v a s tu o lu d e le ü o o la ü h isk o n n a s. P o o la k e e le s t tõ lk in u d G u n n a r Kaa- re n d ja H elgi L oik. s a a te s õ n a k irju ta n u d H. L oik. K u ju n d a n u d M ati P ä rk. K irja stu s «E esti R aam at». T rü k itu d ek s. 168 lk. H ind 65 kop. Aime Hansen. KODUAJA TUUL. TRÜ eesti filoloogia ü liõ p i lase v ärsiv alim ik. V äike ta r k k a r ik a k a r P a lu n õ p e ta m u lle o le m ist ü h e n a p a lju d e s t ja o m eti ise e n d a n a ja k u id a s sa p e id a d om a v a lg e te k ro o n le h te d e v a h e le ja k u id a s ta r v ita d a P ä ik e se a r m a s tu s t n õ n d a, e t se d a k õ ig ile jä tk u k s. K u ju n d a n u d R aoul K oik. K irja stu s «E esti R aam at». T rü k i tu d 3500 ek s. 48 lk. H ind 20 kop. Avo Paistik. KLAABU. «T allinnfilm i» sa m a n im e lisel m u ltifilm il p õ h in e v ju tu k e is e v ä rk i o le n d i K laabu te k k im ise s t, te m a p õ n e v a te s t s e ik lu s te s t ja to re d a s õ b ra N ipi le id m ise st. R a a m a t k o o lieelik u tele ja k o o liealiste noore m a le astm e le. Illu s tre e ri n u d K. K u rism a a. K irja stu s «P e rio o d ik a». T rü k itu d eks. 28 lk. H ind 40 kop. RAAMATUKOGUHOIDJA KUTSE EETIKA JA SUHTLE- MISETIKETT. M etoodilise k i r ja on k o o s ta n u d H an s J ü rm a n ja A nti K id ro n. F r. R. K re u tz w aldi nim. E esti NSV R iikliku B ro šü ü ris a n ta k s e ü le v a a d e m u u se u m i k u ju n e m islo o s t, se lle sis e m ise s t s tr u k tu u r is t, ta lle ta ta v a te s t v a r a d e s t n in g n e n d e k a s u ta m is e v õ im a lu s te st. m u u se u m is te h ta v a s t te a d u s lik u s t tö ö st ja se lle te g ija te st. L õ p u k s b ib lio g ra a fia m u u se u m i v ä lja a n n e te s t I llu s tre e ritu d fo to d e ga. K o o sta n u d R. V eid em an n ja P. O lesk, b ib lio g ra a fia : M. K ahu. K aan e k u ju n d a n u d R. T am m ets-v alk. E esti NSV TA v ä lja a n n e. K irja stu s «E esti R a am at». T rü k itu d 1500 eks. 64 lk. H ind 25 kop. «TAJ1J1HH» nr. 6. E elm ise a a s ta viim aises n u m b ris v õ ta b NSV L iidu m o o d u sta m ise 60. a a s ta p ä e v a p u h u l sõ n a E esti NSV Ü lem n õ u k o g u P re siid iu m i s e k re tä r V. V aht. S e e jä re l on a v a l d a tu d u la tu slik lu u le v a lik o e a lk irja all «S õ p ra d e h ä ä led». Need on ee sti luu le v e ne k eeld e v a h e n d a ja te v ä r sid. E sin d a tu d on L e n in g ra d, M oskva, V oro n ež, Riia, T šita. S am as n u m b ris on v eel A. Siia v ä rs ik im p, m ille on v e ne k e e ld e tõ lk in u d M. T ervo- nen, A. Z orin ja L. O zerov. P ro o s a le h e k ü lg e d e l on se e k o rd A. V alto n i ju tu d, m is p ä rin e v a d m itm e st k o g u m i k u st. T õ lk in u d on O. S am m a ja N. J a v o rs k a ja. L u g e d a on v eel I. V iid in g u «R e p ö rta a ž o p e ra tsio o n ila u a lt» (tõ lk in u d T. T eppe) ja k a tk e n d R. Tito- v i re is ira a m a tu s t, m is p e a t selt ilm u b «E esti R a am atu s». N u m b ris v õ ta b sõ n a k a NSV L iidu r a h v a k u n s tn ik K. Ird. A v a ld a tu d on k riitik a t, r e t se n sio o n e jm. 136 lk., h in d 60 kop. «TEATER. MUUSIKA. KINO» nr. 9. D e ts e m b rin u m b ri av av ee- ru l on sõ n a NSV L iidu r a h v a k u n s tn ik u l K a a re l Ird il, «D ialo o g i» -v eerg u d e l v e s tle v a d a ja k ir ja p u b litsistik a o s a - k o n n a ju h a ta ja S. E n d re ja NSV L iidu r a h v a k u n s tn ik A nu K aal, «M õ tte v a ra m u s» on a n tu d A n ato li L u n a tš a rsk i «M oni s õ n a õ ig lu se s t se o se s m õ tte v a h e tu se g a «R evidendi» üle». E dasi sis a ld a b n u m b e r m a te rja le a ja k ir ja p o o lt ENSV riik lik u p re e m ia sa a m ise k s e s ita tu d k u n s tim e is trite s t ja n e n d e lo o m in g u st, te a tria n - k e e d i, k u s a rv a m u s t a v a ld a v a d 17 k riitik u t, r u b riig i «Kes?» k õ n e lu s e g a R o b e rt S tu ru a s t, A le k s a n d r K arag a- n o v i k irju tis e v e n n a s v a b a r iik id e film ik u n s tis t («V iisteist film im aad» ) ja P e e t V ä in salu k ir ja p a n e k u «F ilm ik a a m e ra g a ta e v a la o tu sse». K a sah h i r a h v a m u u s ik a le h e id a b p ilg u K u ld a r S in k («K üü tra d its io o n id e s ja p ra e g u» ), V ald ek o T o b ro a rtik lite v a lim ik u le «T e a te r ja film» a g a M ati U nt. L õ p u k s le h e k ü lg i u n g a ri h e lilo o ja Z oltän K odäly 100. sü n n ia a s ta p ä e v a k s, A u r o r a S e m p e rile p ü h e n d a tu d k ir ju tis «Ü h est h a rm o o n ilis e s t o le m ise te rv ik u st» (H elju Tauk) jm.' 96 lk. H ind 75 kop. «SILUETT». Kevad K ev ad isi m o e u u d ise id tu t v u s ta v a d le h e k ü lje d «K evad- m a n ti id». «S p o rtlik jo p p», «K om plekte», «L em m ikm u- del», «P e h m e st lõ n g ast», «N oortele», «R o m an tilin e n o o rte m o o d», «M eestele», «P id u lik u lt» ja «K ogu m a a ilm ast». A lb u m ist leiam e re - p o rta a ž i E esti NSV R iikliku K u n s tiin s titu u d i e sim e se st ü liõ p ila ste m o e d e m o n s tra t sio o n ist, k õ n e lu se k u n s tn ik K ai S a a re lt, k e s so o v ita b te g e m isrõ õ m u ja n u p u ta m is- k u n s ti v a n a d e k ä sitö ö e se m e - te k a s u ta m is e l, ru b riig id «Teem e ise» ja «õ p im e õ m b lem a» n in g «K irja k a sti» v e e ru d.- T a llin n a M o em aja a ja k i ri. K u n stn ik K riste l Hmel- n itsk i, fotod: J ü ri V endelin. T rü k ia rv e e sti k e e le s ja v e n e k e e le s lk. 4- lõikeleht. H ind 2.80 rbl. K. Marx. MAJANDUSTEA- DUSLIKUD JA FILOSOOFILI SED KÄSIKIRJAD AAS TAST. EKP K esk k o m ite e P a rte i A jaloo In stitu u d i. NLKP K esk k o m itee M a rk sism i-l e n in ism i In s titu u d i F iliaali v ä lja a n n e. K u ju n d a n u d A. M e sik äp p. K irja s tu s «E esti R a am at». T rü k itu d 2000 eks, 136 lk. H ind -10 kop. NLKP KESKKOMITEE AASTA NOVEMBRI PLEENU Ml- TE MATERJALID. 12. ja 22. n o v e m b ril ETA tõlge. K irja stu s «E esti R aam at». T rü k itu d 6000 ek s. 32 lk. H ind 10 kop. EESTI NSV RAHVAMAJAN DUS AASTAL. Statistika aastaraam at. T ek st e e s ti ja v e n e k eeles. K aane k u ju n d a n u d T. A ru. E esti NSV S ta tis tik a K e sk v a litsu se v ä lja a n n e. K irja stu s «E esti R a am at». T rü k itu d 2000 eks. 304 lk. H ind 1.70 rb l. 3X0-81. ria H o p a M a Hy/ibTy- pbl 3 c t o h m h. R a a m a tu s «K aja» on a n tu d E esti NSV tä h ts a m a te k u ltu u ris ü n d m u s te k ro o n ik a a a s ta l n in g ü le v a a te id k i r ja n d u se st, te a tris t, film ik u n s tist, k u n stis t, m u u sik a s t, te lev isio o n ist, a r h ite k tu u ris t ja fo to g ra a fia s t. I llu s tre e ritu d fo to d eg a. K o o sta n u d E.-M. A n u p õ ld, v e n e k e e ld e tõ lk i n u d G. D iom idova. k u ju n d a n u d T. Tall. K irja s tu s «P e rio o d ik a». T rü k itu d 1500 eks. Hans Purje, p ed agoogikakandidaat. ARUKA SUHTLE MISE MEELESPEA. T o o tm isju h tid e le, k a a d ritö ö : ta ja te le jt. a d r e s s e e r itu d r a a m a tu s k ä s itle ta k s e tö ö ta ja te k o m m u n istlik k u k a s v a tu s t in im su h e te a n a lü ü s im is e n in g in im e ste te g e v u se ja k ä itu m i se k a u d u. K aas: H enn K ask. E esti NSV K e rg e tö ö stu sm in is- te e riu m i ö p p e k o m b in a a d i v ä l ja a n n e. K irja stu s «V algus». T rü k itu d 500 ek s. 232 lk. H ind 70 kop. Paul Sarv. UMBROHUD VAIKEAIAS. B ro šü ü ris k irje ld a ta k s e väi- k e a e d a d e ise lo o m u lik u m a id u m b ro h tu s id, v a a d e ld a k s e n e n d e e s in e m is t p e e n a rd e l, m u ru d e s, m a r ja k u ltu u r id e s ja a ia te e d e l. U m b ro h u d n in g n e n de tõ rje v õ tte d on b ro š ü ü ris jä r je s ta tu d v a s ta v a lt u m b ro h tu d e k a s v a m is e a ja le ja k iiru se le. T ek sti tä ie n d a b 33 jo o n istu s t. K u n stiliselt k u ju n d a n u d D. P a a la m ä e. K irja stu s «V algus». T rü k itu d eks. 64 lk. H ind 30 kop. P. Kasemaa, A. Lind. MA TEMAATIKA KÄSIRAAMAT. IV VIII klassile. R a a m a t on m õ eld u d e e s k ä tt IV VIII kl. õ p ila ste le, k u id so b ib k a s u ta m ise k s k a v a n e m a te k la ssid e õ p ila ste le, m a te m a a tik a õ p e ta ja te le ja ü liõ p ila sk a n d id a a ti- d ele. K aan e k u ju n d a n u d B. G ro d in sk i. K irja s tu s «V alg u s». T rü k itu d ek s. 368 lk. H ind 70 kop. TARTU TÄHETORNI KALEN DER AASTAKS. LIX aastakäik. P e a le ta v a p ä r a s e k a le n d a a - riu m i sis a ld a b k a le n d ri lisa m itm ed k irju tis e d, s e a lh u lg a s H R a u d sa a re k õ n e lu se v äik e- p la n e e tid e s t, E. K a sak a «Täh- te d e v a h e lin e k e s k k o n d G a la k tik a s (ehk tü h in e e rin e v u s tü h ju se s t)» jm. K o o sta n u d M. Jõ e v e e r. Illu s tre e ritu d fo to d e ga. K aas: O. M ellov. Eesti NSV TA' A s tro fü ü s ik a ja A t m o s fä ä rifü ü s ik a In stitu u d i W. S tru v e nim. T a rtu A s tro fü ü s i k a O b serv a to o riu m i v ä lja a n ne. K irja stu s «V algus». T rü k i tud 3000 ek s. 108 lk. H ind 40 kop. A. TaMMHCTe. KAJlEHflAPb m jia a e h u a. A. T am m iste b ro š ü ü r i «Im i k u k a le n d e r. M eelesp ea te rv e im iku v a n e m a te le». V ene k e e ld e tõ lk in u d S. G reino- m an, k a a n e k u ju n d a n u d R. E ilsen. illu s tre e rin u d I. Rem- m e. K irja s tu s «V algus». T rü k itu d 7000 ek s. 48 lk. H ind 15 k op. «MEIE REPERTUAAR» nr. 12 Ȧ v a ld a b m u u s ik a v e e rg u d e l ü le p a a rik ü m n e la s te la u lu, s e a lh u lg a s m eie v a b a riig i h e lilo o ja te lt B. K õ rv e rilt, T. K õ rv itsa lt, P. T o o m alt ja F. M a n d re lt. D ra m a tu rg ia le h e k ü lg e d e l o n to o d u d H. K a rro k o lm e v a a tu s e lin e n ä id e n d la s tele «P o iss ra n n a liiv a l» n in g k o re o g ra a fia o sa s n a is rü h m a - le m õ e ld u d v e n e ta n ts u «R ing- ta n ts» k ir je ld u s (se a d n u d L ju b o v P o ljak o v a). 64 lk. H ind 40 k op. «EESTI TELEFILM» (Filmograafia). S isa ld a b p eale a a s ta film o g ra a fia lisad : «E esti te lefilm ü leliid u lise l e k ra a n il», «E esti telefilm v ä lism a a l» ja ««E esti T elefilm i» a u h in n a tu d film id». K o o sta n u d M.-A. P ih la k, k u n s tilis e lt k u ju n d a nud E. V ah er. E esti T elevisio o n i v ä lja a n n e. T rü k itu d 150 eks. 110 lk. T asuta. R a am attik o g u v ä lja a n n e. T rü k itu d 1200 eks. 12 lk. T asuta FR. R. KREUTZWALDI NIMELINE KIRJANDUSMUUSEUM. TEATMIK.

16 'WWwWWWWWWW^WWWWwWWWWWWWWWWW A l o T a a v i k Jüri Tuulikuga Kuressaares M iks ju st K uressaares? M iks m itte Tallinnas, K ingissepas või siis A b ru kal, kus ta o m eti on lapsepõlve ve e tn u d ja tä ism eh eks sirgunud? M a ei tea, m a ei viõista seletada. O n m isk it, m is on su u rem k u i m eie, suurem e h k k o guni ku i m eie saatus, (las Schicksal ja see on das W e sen, m eie ju m a lik olem us, m is ei lase enesega siksakitada, va id kordab visalt, v iisa ka lt ja a in u võ im a liku lt: «Das ist u n m öglich!» Või nagu ü tlevad saarlased, siinsed päriselanikud: «M a'p tea m ette!» A ga ju st siia, K uressaare lossi lo h u tu st ja rahu p a k k u vate m ü ü rid e v a rju pöördub M aestro ik k a ja jälle tagasi. Ü levalt tornist, paksude keska eg sete m ü ü rid e vahelt, paistab kä tfe A b ru ka, p a ista vad R oom assaare sadam a ü k siku d h a rvad kraananokad ja ku i silm itseda terasem alt, silm i kissitades aim ub k u sa gil uduses kauguses ka K oguva om a kitsaste, häm arate ta n u m ate ja sa m m a ld u n u d k iv ia e dadele tõ stetu d paatidega. K eskaeg h ä irim a tu lt segi tä napäevaga, k iv ik a tu s te ookerp unane pargipuie m õ tliku s sü gavrohelises ja ei ku sa g ilt tilg a k e stk i nn. m ereväesinist! Ü ksnes väinade u ltra m a riin loksum as ra h u sta va lt heleda ja rõõm sa ta eva all. A stu n bussist välja, klopin kin g a d to lm u st p u h ta ks, seisatun. K eegi eideke, die alte G ro ß m u tter, pahandab koerakesega, sest see on ära põlanud vä rske tursapea. N icht! Nein! N iem als! Ei, see pole N ässu, sest N ässu n iim oodi ei teeks. N ie u n d n im K õ n eta n eidekest, aga ta ei tee väljagi. Ei olegi siis M alli, m er! N ässu U putaks saba, ta p ilk selgiks tänum eeles, sest zum D o n n erw etter noch e in m al! N ässu on inim ese sõber. KULTUURI- MÄLESTUSKIRI kes on tu ln u d om a L iiv ik e st vaatam a? M õni patisaks, b ü r ger või eh k G astarb eiter, nagu n eid n ü ü d ku tsu ta kse? Jah, õigus on kirja n ik u l, ku i ta ü t leb: «Südam est palge oo lü h i ke tee!» P alged aga on sel m u tik e se l kortsus, oi ku i k o r t sus! B ürger m is bürger. (K ui ta ju st p ü rje l ei ole, a rutlen m õ ttes endam isi.) Ma ei arm asta m uuseum e, ku n stih a ru ld u sed m in d ei k ö i da, sa m u ti ka ajaloo- ja a rh i tektu u rim ä lestised. K õrtsis on parem. S iird u n restorani, seda enam, et olen siin varem gi kä in u d ja šveitser peaks m in d m äletam a. Ja ku i ei m ä leta g i, v iita n M aestrole. Teda ikka tu n ta kse. E ks a rm astanud ju tem agi m aailm aasjadest rä ä k i da heades söögikohtades, lips ees, vaba õelusest, irooniast ja ka h ju rõ õ m u st, va im ses kõ rg vo rm is nagu alati m e re ta gune m ees, aga T artu ko o liga!, m õte u itlem a s ku i k õ rg m ä estiku s, ku st ülespoole, ed a si, nach dem P arad ies. on veel vaid üksa in u s sa m m u ke... A stu n sisse, süda ärevusest tukslem as. Jah, siin pidas ta om a m itm e d laialt tu n tu d p eo kõned, m albed om a otsatus rahus, sam astades end k u u la jatega, en t m itte järele andes lih tsu relike igapäistele arusaam adele ajast, in im estest ja K U N S T IS T ; elav klassik, kes ü tleb k a rm ilt, ku id selgelt v ä l ja om a su h tu m ise kaasm aalasetesse ja kodulin n a sse. Ja n ü ü d võ in ka m in a öelda: «Auch ich b in hier!» E nt m is see siis on la udade ü m b er ei a in sa tki tooli, kõ ik pikas reas a kende all nagu m aaväringu või m õne suurem a lie d e rtra llin g u ootel?! Ja k e l ner n õ ja tu m a s laisa h o o lim a tusega baariletile, o tseku i k o gu om a olekuga rõhutades: «Olge kena, n ih u ta g e endale tool ise ta g u m iku alla!» Ei, m a n d ril jo o kseks iga kelner ennast poolsurnuks, a va ks a u p a k lik u lt ku m m a rd u d es m e- n ü ü ka a rd i «B itte!», «D anke!», «M ahlzeit!», «S ehr angenehm, w ir tre ffe n uns noch!», aga siin, kirja n ik u kodusaarel, ajaloolise K u re s saare südam es, linnas, m is on nii p a lju näinud, kus iga n u r gake on saanud tü k ik e se k s kirjandusloost, M aestro sü n n i linnas, ku h u ta ik k a ja jälle tagasi pöördub, jah, siin n õ ja tub keln e r laisalt letile, sügab end tuhara te kohalt ja h a igutab igavusest. P öördun viisa ka lt ü m b er ja la h ku n. V a ikselt, a listunult, m õ tlik u lt.. Ja m a m õistan, m ida tu n d is kirja n ik, suur hum a n ist, v a l gustaja ja laste sõber, ku i ta, paberile pannes «Varest», ü h t om a tu n tu m a t rom aani, v a lu lise äratundm isega kirjutas: «M aidu ärkas va stu h o m m ik u t h irm sast unenäost. Ta nägi, kuidas põleb vana ka ku a m i- paat, kuidas selle ribid oigavad tules ja vä ä n levad valus, paadi ü m b er aga ta n tsiva d ning h õiskavad inim esed, kes sa m u ti põlevad, nii et ribid leegitsevad. In im este kohal aga lendab põlev vares, kes kra a ksu b valust, siputab k õ r benud varbaid ja röögib ko ledal häälel: «M ina olen teie vä ike vend! M ina olen teie vä ik e vend! M iks te m in d põlem a p a n i te?»» K õ m b in tagasi bussijaam a poole. R estorani kohal kra a k- levad hakid. Ja ei a in sa tki va rest nende seas! A ga ei tea hakid, m ida tu n neb vares põleva m ere kohal hõljudes... K irja n d u slik u lt töödelnud KAIDO LIIVA PÄftAfS 3 ARVUSTUSE ASEMEL P eaaeg u igal a a sta l on «Sirbis ja V asaras» ilm unud a rv u stu s E esti T elevisiooni v a - n a -a a s ta õ h tu k av a kohta. P a h a tih ti on neis arv u stu stes heid etu d T V -rah v ale e tte leidlikkuse vähesust, k ü sita v a t m aitset n in g v a a ta ja te soovide eiram ist. T av aliselt on a a sta - lõ p u k av ad k a n n a ta n u d ju st selle all, et on p ü ü tu d v ä lja m õelda m idagi erak o rd set, ta v a p ä ra se st erin ev at, ja la n getud seeju u res iseendalegi täiesti o o tam atu lt stam pi. N äitlejad, keda m u id u tu n tak se terav m eelsein a, kip u v ad ju st v a n a -a a s ta õ h tu l n äitam a om a nõrgim aid külgi, olem a saam atu d ja isegi tü ü tu d. E riti p u u d u ta b see saateju h te: neid, a ru k a id ja igati võim e kaid loom einim esi kam m itseb v a n a -a a s ta õ h tu l ju stk u i ra m bipalavik. M u u sik av alik on v a n a -a a s- ta k a v a d e s o lnud a la ti o rien te e ritu d väga laia publik u m aitsele, k aotades sedaviisi peaaegu igasuguse m aitse. K avadesse sissetoodud tu n tu d -te a tu d inim esed lähevad sa a te te g ija te käes tih tilu g u skeem ideks, isegi iseenda p a roodiaks. E riti on üle p a k u tu d kõikvõim alike T V -efek tidega, ta v a tu te in terjö ö rid e, k allite kostüüm ide jm s. snoobitsem isega, m ille kõ rv al igapäev an e elu om a arg im u red e ja pisikeste rõõm udega võiks tu n d u d a tü h in e n ing hall. Sellegipoolest on ju st v an a- a a sta õ h tu n e T V -kava v õ r reldes reaalse, täisv erelise eluga jä ä n u d v äheü tlev ak s om a pom poosse sära ja m ah - lä tu «seltskonnahuum origa», m illes võib aim ata kulunud klišeesid. H oolim ata a a sta st aastasse kestn u d k riitik a st on vead visad k ad u m a ning sa a n u d pigem om am oodi m alliks, m illest läh tu tak se ü h a u u te ja uute aastalõ p u k avad e koostamisel. L õpuks peab ütlem a, et 31. d etsem b ril 1982 k avas olnud «Teleball» oli kõigist neist v a rasem atest p u u d u stest täiesti vaba. VIDEOFIIL VLADIMIR UBOREVITS-BOROVSKI (NSVL) Sellisele m otole vastavaid töid oodatakse Bulgaaria lin nas Gabrovos korraldatavale huum ori- ja satiiribiennaalilc «Gabrovo 83». Tänavune on arvult kuues. M eenutagu ju u resolevad pildid eelm ist biennaali. JEAN- FRA NgO IS BATELLIER (Prantsuse) T Ä I E L IK U S A L D U S E g a k u n s tim u u s e u m g i ole Tõn u K ailjustet ja te m a k o o ri u m b u s a ld a n u d. k u n s ti muusade u s a ld u s ja s õ p ru s on a g a tä ie lik. V iim ast ta h tisk i öelda H. V alk, k u i ta tä n a v u s s e e sim e sse «S irb i ja V a sara» n u m b ris se k õ n e a lu s te st p ild i jo o n ista s. L u g u n ä ita b se d a, e t trü k iv e a - 1 k u r a t n ä ä riö ö lg i ei tu k u H h A c k c («Cepu H MOJIOT») «C'MPII H BA3A P«TOIMETAJA L. LAKS. TOIMETUSE KOLLEEGIUM: E. ANUPÖLD (toim etaja asetäitja), V. il ERK KL, J. KANGI- LASK I, K. KIISK, M. MIKIVER, I. MOSS, L. REMMELGAS, J. RÄÄTS, A. TAMM,!. TORN. P. UUSM AN, D. VAARANDI. T oim etus: T allinn, P ik k t. 40, p o stk a st 388. T elefonid : to im etaja to im e ta ja a s e tä itja , v a s tu ta v s e k r e tä r , p u b litsis tik a - ja k u ltu u ritö ö o sa k o n d n in g k u n s tio s a k o n d , k ir ja n d u s o s a k o n d , m u u sik a o s a k o n d , te a trio sa k o n d «S irp Ja V asar» ilm u b k o rd n ä d a la s. T ellim ish in d k o lm e k s k u u k s 1 r u b la ja 29 k o p. Ü k s ik n u m b ri h in d 10 k op. V ä lja a n d ja k ir ja s tu s «P e rio o d ik a». T allinn. P ik k t. 73. «C npn b Ba3ap» («C epn h mojiot*> oprah MHHHcTepcTBa KyjibTypui h TBopnecKHX C0I030B actohckoft CCP. H3naTeJIbCTBO «IlepHOflHKa» TaJIJIHH. yjl. rihkk, 73. EKP K e sk k o m ite e K irja s tu s e trü k ik o d a. T allin n. P ä r n u m nt. 67-a MB M aht 4 tr ü k ip o o g n a t. T ira a ž Teil. n r ^