RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID

Transkript

1 RÕNGU VALLA INFOLEHT Oktoober (148) Tiraaž 1300 Toimetajalt: Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi. (Tõnu Õnnepalu) Sügis on käes, lehed langevad ning on aeg, mil inimesed metsaande ja aiasaadusi talveks purki panevad. Päevad lähevad järjest lühemaks ja pimedamaks, ilm läheb jahedamaks ja päikesepaistelistest suvepäevadest jäävad alles vaid mälestused. Minu jaoks on see kõige sobivam aeg selleks, et mõelda tulevikule, eelkõige oma töödele ja täita endale võetud kohustused. Võtsin vastu pakkumise teha Rõngulast seetõttu, et otsisin uusi väljakutseid. Veel ajendasid mind teadmisjanu ning tahe midagi uut õppida ning mis veel olulisem võimalus midagi uut pakkuda. Leian, et oma tööd peaks tegema keskendunult, mitte toimima masinlikult. Ei tohiks unustada seda, milleks inimestele on antud mõtlemisvõime seda tuleks hoopis ära kasutada, et teha asju omamoodi. See annab võimaluse jagada oma arvamusi, vaateid ja mõtteid teistega ning eelkõige on see võimalus arenemiseks. Loodan, et saan oma kohustustega piisavalt hästi hakkama ja suudan vähemalt pakkuda väikest vaheldust sombustesse sügisilmadesse uuenenud Rõngulase näol. Mõnusat lugemist! Jana Roosimägi Tartu maavanema soov eakate päevaks aastal kuulutas ÜRO 1. oktoobri rahvusvaheliseks eakate päevaks eesmärgiga tuletada kõigile meelde ühiskonna vastutust eakate inimeste ees. Eakateks loetakse tavaliselt üle 65aastaseid inimesi, Eesti rahvastikust moodustavad nad ligi kuuendiku ning see osakaal on tõusuteel. Ometi kõlavad hääled, et see suur osa ühiskonnast on jäänud vajaliku lugupidamise ning tähelepanuta. Paraku on siin omajagu tõde. Majanduse ja ühiskonna reformimise käigus tundus noortele, et varasematest kogemustest pole uutes olukordades kasu. Majandusedule keskendumine tõi kaasa mõtteviisi, et aktiivsest tööeast väljas olijad on rohkem kuluks kui tuluks. Eesti tormakas teismeiga on ümber saamas ja õnneks on muutumas ka suhtumine eakatesse, keda nüüd tihti nimetatakse lugupidavalt väärikateks. Heaks näiteks on nn väärikate ülikool Tartus. Veel räägitakse seenioridest. Prantsuse keele eeskujul on kasutusele tulnud mõiste "kolmas iga" ei sobi ju kasutada sõna "vanur" inimeste kohta, kes tänapäeval on tihti töötavad, toimetulevad, reipad, aktiivse eluhoiakuga ja õpihimulisemad kui mõnigi aastatelt noor. Ühiskonna küpsedes hakatakse rohkem väärtustama traditsioone. Tarbimise kõrval harrastatakse taas rohkem isetegemist ja nii mõnigi kord läheb selleks vaja just vanaemadevanaisade või isegi vaaremade-vaarisade tarkusi ja nippe. Kui septembris peetav vanavanemate päev on rohkem perekondlik tähtpäev, siis eakate päev on hea võimalus tunnustada kogu vanema põlvkonna tööpanust ja elukogemust, mis aitab meil õigel kursil püsida. Eakate päeval tasub ka noortele meelde tuletada: kui soovid kaua elada ning kõrget iga nautida, pead alustama noorelt. Korrapärased eluviisid, mõtestatud tegevus ning perekonna ja sõprade tugi need lisavad niihästi elule aastaid kui aastatele elu. Soovin rahvusvahelise eakate päeva puhul kõigile väärikasse ikka jõudnud tartumaalastele tugevat tervist, reipust ja optimistlikku meelt. Reno Laidre Tartu maavanem Isikud, kes ei soovi oma sünnipäeva avaldamist valla ajalehes Rõngulane, palun sellest kirjalikult teada anda valla kantseleisse. SÜNDINUD LAPSED STEVE UUSMAA sünd LAURA LUTS sünd ÕNNESOOVID 90 ADELE GREENBERG MAGDA KUKEMELK HELGA-RESEEDE ÕIGE ELFRIEDE ÕIGUS ALEKSANDER LAAN EHA ANIER LIIDIA VILJASTE LEA KRILLO HELMI KUUSK HELI MARTMA TÕNU KIKKAS ENN HURT ÜLO TOMINGAS VIKTOR RÄTTO 5.10 KALJU PUNKAR LILIA SIMSON NEEME ANNOV ENE KIVISTIK NATALJA ŠKIPEROVA ENDEL SOE HELMI JAGOR VAIKE KATTAI LEIDA KÄÄRIK ENDLA LIIVAMÄGI LINDA TÄKKER ILSE KARU ENDLA TALI MARTA FRIEDRICHSON LEIDA TSETSER 1.11 HELJE LUUK LINDA VOSMAN OLEV KRUUSE ELGI KARJUS LEMBIT VATLIK ILME RAJA MARE RENTER 6.11 PEETER AUG RAIMOND URAS 7.11 EEVI MARTOJA OVO HOLTSMEIER LEMBIT TAAVITS HILLAR HÄNILANE AINO RIKK MARIINA LAINESTE 8.11 RIINA ORAS AUGUST LAURITS 28.11

2 2 Võimu veerud Vallavalitsuses otsustati - määrata Rõngu valla volitatud esindajaks Rõngu Keskkooli, Valguta Lasteaed-Algkooli ja Rõngu Lasteaia Pihlakobar pedagoogide atesteerimiskomisjoni Marina Lehismets; - anda nõusolek konteineri ühiskasutuseks ühel juhul; - lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks nelja kinnistu omanikud; - eraldada MTÜ Raigaste Vesi avalduse alusel MTÜle Raigaste Vesi veeavarii likvideerimise kulude katteks 250 eurot; - jagada Suti katastriüksus kolmeks eraldi katastriüksuseks; - määrata Lossimäe külas Tauri-Valli kinnistu ja Sangla-Rõngu tee vahele jääva maa-ala aadressiks Nurga, sihtotstarbeks maatulundusmaa ja maa maksustamishinnaks 116 eurot; - anda nõusolek erastada Nurga maaüksus suurusega 4323 m² liitmiseks Tauri-Valli kinnisasjaga; - viia seadusandlusega vastavusse katastriüksuste lähiaadressid; - sõlmida ASga MTG koostööleping õpilaste sõidu doteerimiseks; - sõlmida võrgu- ja elektrileping Eesti Energia Jaotusvõrk OÜga (Teedla tänavavalgustus); - sõlmida MTÜga Mängiv Kass leping perepäeva hoiuteenuse osutamiseks; - väljastada järgmised kirjalikud nõusolekud: - korteriühistu Aia 1 elamu katusekatte vahetamiseks Rõngu alevikus Aia tn 1 maaüksusel; - OÜle BioMari puurkaevu ehitamiseks Piigandi külas Marja maaüksusel; - elamu tehnosüsteemide muutmiseks Rõngu alevikus Kitsas tn 1 maaüksusel. - väljastada järgmised ehitusload: - ASle Promens valmistoodangu lao ehitamiseks Rõngu tehase maaüksusel; - ASle Teedla Mõis silohoidla püstitamiseks Teedla külas Farmi maaüksusel; - kõrvalhoone rekonstrueerimiseks puhkemajaks Kalme külas Mällona maaüksusel; - sauna rekonstrueerimiseks Kalme külas Mällona maaüksusel; - rehielamu renoveerimiseks rehielamu-muuseumiks ja osaliseks taastamiseks Rannaküla külas Jassi maaüksusel; - Rõngu vallavalitsusele Valguta Lasteaed-Algkooli katuse renoveerimiseks. - väljastada järgmised kasutusload: - püstitatud ehitisele - mänguväljak kasutamiseks Uderna külas Laskespordibaasi maaüksusel; - püstitatud ehitisele Lossa alajaama - väliselektrivõrgud kasutamiseks Lossimäe külas. - võtta vastu määrus A- ja B-kategooria mootorsõidukijuhi esmakoolituse kulude hüvitamine ; - eraldada aasta vallaeelarve reservfondist ettenägematute kulude katteks raha summas 250 eurot; - muuta Rõngu valla aasta eelarvet sihtotstarbeliselt laekunud summadega summas 1 798,74 eurot; - sõlmida lepingu lisa OilTerm OÜga kütteõli ostuks; - väljastada Rõngu Vallavalitsusele projekteerimistingimused Rõngu Lasteaed Pihlakobar hoone renoveerimisprojekti koostamiseks Rõngu alevikus Nooruse tn 5 maaüksusel; - korraldada lihtmenetlusega hange Rõngu lasteaia hoone renoveerimisprojekti koostamiseks; - moodustada Valguta Lasteaed-Algkooli hoolekogu järgmises koosseisus: Kalju Pennar, Kaja Lepik, Aili Tikk, Jaanus Kelner, Inga Pehter, Airi Tuulemets, Liina Lehis; - moodustada Rõngu Lasteaia Pihlakobar hoolekogu järgmises koosseisus: Heleri Levin, Kristel Peri, Liina Kuusk, Kristina Ruder, Virve Luts, Priit Pramann; - sõlmida lapsehoiuteenuse osutamise leping Otepää Ravikeskus OÜga ja T. L.-ga; - maksta valla eelarvest ühekordset toetust seitsmele isikule ja toimetulekutoetust neljale isikule; - kinnitada Riskitaseme vähendamiseks kasutuselevõetavate abinõude ja meetmete plaan aastaks Vallavolikogus 15. septembri 2011 istungil oli kohal 12 volikogu liiget, puudusid Hellat Mõttus, Eve Pehter, Ants Prüüs. Otsustati: - võõrandada elektriliin Tammiste külas kui maaomandist sõltumatu vallasasi tasuta OÜ-le Eesti Energia Jaotusvõrk; - võõrandada Rõngu vallale kuuluvad korteriomandid Uderna külas Ravila elamus. Võeti vastu määrused: - Käärdi aleviku kaugküttepiirkonna määramine; - Rõngu Vallavolikogu 15. märtsi a määrusega nr 6 vastu võetud Rõngu valla arengukava muutmine; - Rõngu valla avalikult kasutatavate teede nimekirja muutmine. Kuulati ära: - vallavanem Priit Pramanni informatsioon. Teade MTÜ Rõngu vilistlaskogu teatab: 28. septembril asutasid 5 Rõngu kooliga seotud olnud inimest mittetulundusühingu Rõngu kooli vilistlaskogu. MTÜ eesmärgiks on koondada kokku need endised vilistlased, õpetajad, koolis õppinud või töötanud, kes on nõus toetama ja panema õla alla Rõngu Keskkooli paremaks käekäiguks. Vilistlastele on see kool andnud oma maailmavaate, teadmised ning platvormi elus edasijõudmiseks, seetõttu on neil, kes sooviksid kuidagimoodi anda midagi koolile tagasi, võimalus seda teha läbi loodud mittetulundusühingu. Õpetajatel ja kooliga seotud olnutel on kindlasti meenutada palju sellist, mis ajendaks neid ka edaspidi oma panusega kaasa lööma kooli arengus. MTÜ Rõngu vilistlaskogu soovib oma kogutud vahenditega aidata koolil võimaluste piires motiveerida neid õpilasi ja sportlasi, kes oma tegevusega aitavad kaasa Rõngu kooli hea nime ja maine kujundamisel. Vilistlaskogu liige saab oma arvamusega selles protsessis kaasa lüüa. Ootame kõiki, kes on nõus panustama oma osa Rõngu Keskkooli paremasse käekäiku, liituma vilistlaskoguga. Rohkem informatsiooni MTÜ Rõngu vilistlaskogu interneti koduleheküljel MTÜ Rõngu vilistlaskogu juhatus

3 Väärikad 3 Koduõendusteenus Koduõendusteenuse patsiendiks on kodus olev õendusteenust vajav isik. Teenuse saajale on kodus viibimine parim võimalus elukvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. Teenust osutavad õed, kes on läbinud koduõe koolituse. Koduõeteenuse põhieesmärk on õpetamise ja juhendamise teel saavutada patsiendi ja tema perekonna iseseisev toimetulek. Koduõde osutab õendusteenust oma teeninduspiirkonnas suunamiskirja alusel. Koduõendusteenusele suunab arst (pere- või eriarst). Ravikindlustust omavatele patsientidele on teenus tasuta. Koduõde teostab arsti poolt määratud protseduure ja õendustoiminguid, nõustab ja õpetab patsienti ja tema omakseid. Koduõendusabi sihtgruppi kuuluvad: patsiendid, kelle ägedast haigestumisest tingitud seisund on stabiliseerunud ja nad ei vaja enam aktiivravi, kuid kelle tervislik seisund ei võimalda iseseisvalt toime tulla; eakad ja kroonilisi haigusi põdevad ning piiratud funktsionaalse võimekusega patsiendid raviks ja efektiivsemaks toimetulekuks koduses keskkonnas; terminaalses seisundis patsiendid, kes vajavad õendushooldust ning kelle lähedased vajavad tuge ning juhendamist patsiendi hooldamisel. Koduõendusteenuse käigus vajaminevaid ravimeid ostab patsient ise, ravi osutamiseks vajaminevad vahendid aga on koduõendusteenuse osutaja poolt. Infot koduõenduse kohta saab telefonil Rõngu vallas koordineerib koduõendusteenust Anne- Ly Varuson. Rõngu raamatukogu ekskursioon lugejatele RÕNGU esmamainimisest saab tänavu 600 aastat. Sellest tulenevalt uudistasime lõunapoolse Rõngu kihelkonna vaatamisväärsusi. Ekskursiooni korraldas Rõngu raamatukogu oma lugejatele eesmärgiga nautida ja mõista oma Rõngu kihelkonna ajalugu. Marsruut oli: Rõngu-Raigaste-Rebaste- Aakre - Vooremägi Pühaste Koruste -Paaslangi-Lõve-Polder- Haani- Rannaküla -Vehendi kalmed- Piigandi- Tulimägi- Valguta mõis- Lossimägi-Rõngu kalmistu. Muljed olid nii vägevad, et kohe oleksid osalejad teinud veel mõne ringi vallale peale, et teada ja tunda oma kodu ümbrust. Nõnda palju oli soovijaid, et osa jäi hommikul mahagi. Teeme teise ja vist kolmandagi ringi vallale peale, aga seda juba aastal. Giidiks Rõngu surnuaias Ivar Ivaski kalmul. Foto: P. Terve palusime Tartumaa muuseumist Anneli Aani, kes on Rõngu juurtega. Laine Meos Sikamäe kalmistu korrastamisest Tarmo Ruderi ja tema abikaasa Kristina Ruderi eestvedamisel on juba aastaid korrastatud Rõngu lähistel asuvat Sikamäe kalmistut. Kalmistu korrastamist on toetanud Eesti Muinsuskaitse Selts, kes andis käesoleva aasta 14. oktoobril tänukirja Sikamäe kalmistu eest hoolitsejatele. Erinevate sponsorite abiga on Tarmo ja Kristina initsiatiivil Sikamäe kalmistul korda loonud ka külarahvas rohtu kasvanud hauaplatsidelt on riisutud lehti, maha raiutud võsa ning surnuaeda on rajatud isegi kruusatee, mille ääres on viis puidust pinki, kus lahkunute omaksed saavad kalme külastades jalgu puhata. Tulevikus on Tarmo soov kaardistada kalmistu, et märgistada unustatud hauad ning taastada surnuaia kunagine ilme. Üheks eesmärgiks on taastada ka surnuaia väravad. See kõik aga nõuab raha ja aega, sellepärast on igasugune abi alati teretulnud, plaanis on koostada projekte raha taotlemiseks ning jõudumööda on aidanud kohalik omavalitsuski. Erilist tänu väärivad Tarmo sõnul OÜ Melior M kruusatee rajamise abistamise eest, RPM puidust pinkide eest ning muidugi külarahvas, kes on osa võtnud talgutest. Küsides Tarmo käest, miks ta on Sikamäe kalmistu Korrastustööde eestvedaja Tarmo Ruder Sikamäe kalmistul korrastamise oma südameasjaks võtnud, tuleb vastus: See koht on minu jaoks hindamatu väärtusega, võrreldes linnakalmistutega on siin tõesti rahulik. Sikamäe surnuaed on maaliline koht, kus valitseb pühalik vaikus.vähe on inimesi, kes oma vaba aega sisustavad ümbruse eest hoolitsemisega, seetõttu peaks tunnustama neid, kes väärtustavad Eesti kultuuripärandit ning hoiavad korras kodukanti. Suured tänud tegijatele! Jana Roosimägi

4 4 Juku Juhaniks Norra sõpruskooli külaskäik Rõngu keskkoolis septembril leidis Rõngu keskkoolis aset järjekordne sõpruskohtumine Norras Knapstadis asuva HobØl Ungdomsskole koolidirektori AsbjØrn Hjorthaugi, õpetajate Tor Venni ja Hege Riiseri ning põhikooli õpilastega. Peale väikese ringreisi Lõuna-Eestis ning mitmete muuseumide külastamise tähistati taaskohtumist kontserdiga 26. septembril ja diskoga 27. septembril, millest võtsid osa õpilased Norrast, Rõngust, Paluperast ja Rannust. Enne diskot esitasid õpilased mitmeid muusikapalu ja näidendi, direktorid pidasid kõnet ning Norra kooli esindajatele anti üle kingitused. Veel õpetas Rõngu keskkooli huvijuht Eha Päiviste kõigile huvilistele rahvatantsu kaerajaani. Et uurida Rõngu keskkooli ja HobØl Ungdomsskole kooli vaheliste sõprussuhete minevikku, olevikku ja tulevikuplaane, küsisime direktor AsbjØrn Hjorthaugi käest mõned küsimused. Kui kaua te olete olnud sõprussuhetes Rõngu keskkooliga? Sõprus Rõngu keskkooli ja Norra HobØl Ungdomsskole kooli vahel sai alguse aastal. Esimest korda, kui mina Rõngu tulin, oli aasta 1996, peale seda olen käinud siin veel 12 või 14 korda. Kuidas te selle kooli leidsite? Tegelikult sai kõik alguse Rõngu ja Norra farmerite omavahelisest suhtlemisest. Rõngu valla talunikel oli vaja talutehnikat, meie kogukonna talumehed kogusid vajaminevaid masinaid ning saatsid Rõngu. Peale seda hakkasid talunikud omavahel suhtlema, Rõngu valla talunikud käisid Norras külas, meie aga saatsime ühe õpetaja ja kaks õpilast Rõngu. Sellest sai alguse koolidevaheline sõprus, mis kestab siiani. Kui kaua te plaanite koolidirektorina töötada? See on viimane aasta, mil ma tulen Rõngu direktorina, sest ma olen töötanud kooli juhtkonnas juba 25 aastat ning arvatavasti on aeg pensionile minna. Mis saab koolide sõprusest siis, kui teie enam direktorina ei tööta? Selle pärast pole vaja muret tunda, sõprus jääb ikka kestma. Meil on nii palju õpetajaid, kes tahavad sellega jätkata ning ma Pildil AsbjØrn Hjorthaug ja Rõngu kooli direktor Ene Paks ise jään küll tagaplaanile, kuid plaanin siiski ka järgnevatele sõpruskohtumistele kaasa tulla. Mulle siin väga meeldib, oleme käinud siin oma kooliga, kuid ka niisama puhkamas ja vaba aega veetmas. Kas soovite midagi öelda Rõngu elanikele? Ma väga soovin, et siin oleks rohkem elanikke ja et töökohti oleks piisavalt. Kui me esimest korda siia tulime, oli Rõngu vallas umbes 3400 elanikku, aastatega on see arv langenud u 2800ni. Seega on väga tähtis, et teil on uus koolimaja ning hooldekodu vanuritele, piisavalt töökohti, et inimesed siia elama jääksid ja kool oma tööd jätkata saaks. Rõngu piirkonnas on paljutki, mille eest hoolt kandma peaks. Ma olen käinud ka mujal Lõuna-Eestis, näiteks Piusa koobastes ning erinevates muuseumites ning näen, et kogu Lõuna-Eesti piirkonnas on palju ilusat, inimesed hoiavad ümbrust korrastavad parke, hoolitsevad oma elamute ja teiste hoonete eest, kõik näeb parem välja kui varem. Siin on nii palju kohti, mida külastada ning palju ilusat, mida vaadata haruldaselt ilus kant. Vanavanemate päev Rõngu lasteaias Üheksandal septembril tähistas Rõngu Lasteaia Lepatriinude rühm vanavanemate päeva. Mängisime ja tantsisime koos lastega. Isegi kübarad, kaabud, sallid, korvid ja põll tulid mängu! Nalja ja naeru oli küll ja veel! Vahepeal istusime pidulauda puhkama ja maitsesime head ja paremat. Saime kasvatajate käest teada, kuidas Mihklipäeva talgupäev lasteaias Mihklipäeval, 30. septembril toimus Rõngu Lasteaia õuel pereüritus ühine talgupäev. Suurepärane päikeseline ilm soosis ettevõtmist igati. Kohale oli tulnud palju emasid-isasid lastega, kes kõik koos rõõmsalt tööle asusid. Vahetati välja osa vanast aiavõrgust, langetati ja kärbiti puid, riisuti lehti ning korjati oksi. Uue värvikihi said mitu mänguväljaku atraktsiooni. Üheskoos tegutsedes said eesmärgid täidetud lausa üllatava kiirusega juba tunni aja pärast oli tehtud kõik, mis õue peal tegemist ootas. Töö lõppedes suundusid kõik seltsis pika laua taha kosutavat talgusuppi ja maitsvaid küpsetisi sööma. Oli suur rõõm näha nii paljude laste vanemaid üheskoos sellel ilusal päeval lasteaia õuel toimetamas. Kasu oli muidugi sellest, et tegime lasteaias midagi ühiselt korda, kuid ma arvan, et veel suurem oli rõõm selle üheskoos tegutsemise ja ühtekuuluvustunde üle! Talgupäev võiks saada traditsiooniks lasteaias, et lapsevanemad saaksid tunda seda head tunnet me oleme oma lasteaia heaks oma kätega midagi head teha saanud! Suur tänu kõigile osalejatele. Kohtumiseni järgmisel korral! Katrian Vismann, Aleksandri ja Hugo ema direktori AsbjØrn Hjorthaugiga vestles Jana Roosimägi meie päikesekiired lasteaiaga harjunud on. Kahju ainult, et Lepatriinude rühma lastel nii vähe vanaemasid ja vanaisasid on. Igatahes au ja kiitus Maimule, Helile ja Aalile, et nad korraldasid sellise vahva peo vanavanemate rõõmuks! Oliveri vanaema Riina Oras

5 Töörahvale 5 Kui palju võib tööandja huvi tunda töötaja terviseseisundi vastu? Tegemist on hella teemaga, sest andmed tervise kohta on eraelulised ning liigitatud delikaatsete isikuandmete alla. Töölepingu seadus (TLS) sätestab, et tööandja ei tohi lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist ette valmistades nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Selle all mõeldakse eelkõige küsimusi, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija tervist ja eraelu või ei ole vajalikud, et hinnata töötaja sobivust pakutavale töökohale. Kui peetakse lepingueelseid läbirääkimisi, tuleb siiski arvestada, et pooled (töölesoovija ja tööandja) on kohustatud teatama üksteisele kõikidest asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Näiteks tunneb tööandja loomulikult huvi töötaja füüsilise vastupidavuse vastu, kui see on töö tegemise üks eeldusi. Teatud juhtudel (päästeteenistujad, turvatöötajad) võivad kaasneda isegi kehalised katsed. Tööandja peaks teadma ka haigusest, mille avaldumine töökohal võib viia nii töötaja enda kui teiste töötajate ohustamiseni. Meenub juhtum epilepsiahaige kraanajuhiga, keda haigushoog tabas keset suure konstruktsiooni teisaldamist ning vaid ime läbi jäi juhtumata raske õnnetus. Miks töötaja ei olnud oma diagnoosi tööandjale avaldanud? kartis, et siis ei võetagi tööle, ja lootis, et regulaarselt rohtusid võttes suudab haigushoogu eemal hoida. Viirusekandja ei ohusta tavapärases töökeskkonnas kaastöötajaid ja kolmandaid isikuid. Kuid võttes sellise inimese tööle tervishoiuasutusse, on olemas reaalne oht, et mingit protseduuri läbi viies vigastab töötaja oma kummikinnast ja ennast, patsiendi haavad puutuvad kokku viirusekandja verega ning ta võib nakatuda. Seadus näeb ette pikendatud 35-päevase põhipuhkuse töövõimetuspensioni saavale töötajale, kelle töövõime on üldhaigestumise, töövigastuse või kutsehaiguse tõttu vähenenud. Et tööandja saaks oma kohustust täita ning töötajale õige pikkusega puhkus tagada, tuleb töötajal sellest asjaolust tööandjat informeerida. Lisaksin ka seda, et kui tööandja poolt korraldatud perioodilise kutsehaigusi ennetava profülaktilise arstliku läbivaatuse või muu tervisekontrolli käigus selgub töötaja haigestumine üldhaigustesse, mis võib segada töötamist töölepingu järgsel ametikohal või soodustada kutsehaigestumist, on arukas tööandjat sellest koheselt informeerida. Töötaja ei peaks arvama, et see on tööandjale signaaliks talle tööleping erakorraliselt üles öelda, vaid ka ise muretsema oma tervise ning töövõime säilimise pärast. Õigeaegne informatsioon annab tööandjale teada vajadusest mõistlikult muuta tööülesandeid või kohandada töötingimusi töötajale töö jätkamiseks sobivateks töötajal on õigus oodata töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavat töökeskkonda. Milles seisneb tööandja kohustus tagada töötaja tervise kontrollimine? Üldiselt teatakse, et tööandjal on õigus mõnele ametikohale asujalt nõuda tervisetõendit, teisel puhul aga peab ta ise suunama töötaja tervisekontrollile. Kuidas teha vahet, mis on mis? Tegemist on kahest erinevast seadusest tulenevate kohustustega ning üks tervisetõend ei asenda teist, kuid sageli peab töötaja läbima mõlemad tervisekontrollid. Esmalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, mille eesmärk on vältida olukordi, kus töötaja mingi haiguse tõttu võib ohustada ümbritsevat elanikkonda, teenindatavaid kliente jms. Näiteks kui otsitakse töötajaid toitlustusse, toidukaubandusse või toiduainete tööstusesse, laste- või haridusasutusse, on harilikult juba töökuulutuses kirjas, et töölesoovijal peab olema kehtiv tervisetõend ning tööandja võib seda keerutamata ka küsida. Esmase tervisetõendi võtab töölesoovija ise kaasa oma perearstilt, seal peaks olema kirjas, et tööle kõlbulik vms. Edaspidi rahastab seda kui perioodilist tervisekontrolli tööandja, seega peaks ta ka ise järge pidama, et tervisetõend ikka kehtiv oleks ning õigeaegselt töötajale meelde tuletama, et ta kontrollil käiks. See korraldus on töötajale täitmiseks kohustuslik. Teiseks sätestab töötervishoiu ja tööohutuse seadus, et kui töötaja tervist võib mõjutada mõni töökeskkonna ohutegur või töö laad, on tööandja kohustatud suunama töötaja tervise kontrollile töötervishoiuarsti juurde. Tegemist on vastavat litsentsi omava eriarstiga, kes enne tervisekontrolli külastab ka töö tegemise kohta, perearstist siin ei piisa. Kuidas töö võib kahjustada töötaja tervist, mis ohutegurite alusel töötajat kontrollida, selgitab tööandja eelnevalt välja riskianalüüsiga, mida tuleb töötajatele tutvustada. Tervisekontroll toimub tööandja kulul ja üldjuhul tööajal. Esmane tervise kontroll töötervishoiuarsti juures peab toimuma töötaja tööle asumise esimese kuu jooksul ja edaspidi töötervishoiuarsti määratud ajavahemike järel, kuid mitte harvemini kui kord kolme aasta jooksul. Mõlema tervisekontrolli korral tohib arst kirjutada oma otsuses vaid seda, kas inimene on sobilik/kõlbulik seda tööd tegema või mitte või nähakse ette mõningaid piiranguid töötingimuste või töökeskkonna osas. Viitaksin ka tööinspektsiooni kodulehele, kus töötajate tervise kontrollist on pikemalt kirjutatud: page=972& Neenu Pavel tööinspektor-jurist EELK RÕNGU MIHKLI KOGUDUSE TEATED JUMALATEENISTUSED OKTOOBRIS JA NOVEMBRIS kl jumalateenistus kl usupuhastuspüha jumalateenistus armulauaga kl hingedepäeva jumalateenistus armulauaga kl jumalateenistus kl igavikupühapäeva jumalateenistus armulauaga Kantselei kogudusemajas, Tehase 1, on avatud neljapäeviti kl ja reedeti kl Rõngu pühapäevakooli tunnid toimuvad neljapäeviti kl kogudusemajas, Tehase 1.Tunde viib läbi Valga praostkonna pühapäevakooli õpetaja Imbi Tanilsoo. Pühapäevakooli rühmaga on võimalik liituda uutel tulijatel ka keset õppeaastat. Novembris on kaks tähtpäeva, kus on traditsiooniliselt mälestatud igavikku lahkunuid. Sel aastal on seda võimalik teha hingedepäeva jumalateenistusel, 6. novembril ja igavikupühapäeval ehk surnutemälestuspühal, 20. novembril. Matuste, ristimiste või teiste kiriklike talituste osas võib pöörduda info saamiseks: Lea Kärson, õpetaja, tel Vallo Ehasalu, praost, tel Helve-Sirle Päid, organist, tel Ülla Hunt, sekretär, tel

6 Koostaja Kunnar Lätti 6 Ajaviide Järjejutt Viivi Luik Seitsmes rahukevad Suurtes ja hallides teeäärsetes taludes olid elanud kulakud ja raudsängijalgadesse kulda peitnud. Ühe talu perenaine oli aga ennast koguni sängijala külge ära poonud. Mõned lagunenud sängid vedelesid veel praegugi nõgestes. Ema käes kolksus pang; läksime pihlakamarju korjama. Ema tahtis pangetäie pihlakamarju korjata ja nendest talveks moosi keeta. Isegi Orri- Antsu Mann keetis! Kõik keedavad! Iga maanaine varub eelolevaks talveks vitamiinirikast pihlakakeedist ja kombineerib oma vanast aluskleidist viie- kuni kaheksa-aastasele tütarlapsele uue särgi! Teerajad olid vett täis nagu kraavid ja läbi selge vee paistis rohi, iga lible ning lehe küljes õhumull. Põllul kaera sees kasvas herneid, korjasime kaunu pangepõhja ning sõime neid aplalt kogu tee ja kogu tee ma nurusin: Ema, anna ometi viil üks kaun! Kohad muutusid võõraks, mulle tundus, et me oleme kodust juba väga kaugel ja millal tagasi saab, ei tea. Ühtepuhku tuli okastraadi alt läbi ronida. Kui kusagil õues mõni inimene midagi tegi, siis jättis ta meid nähes töö pooleli ja vaatas meile järele. Võõrad lehmad puhisesid meie peale, võib-olla olid need koguni kurjad pullid. Ka koeri nägime. Mõned nendest olid koerad nagu koerad ikka haukusid larinal ja liputasid samal ajal saba, nende läheduses seisis alati mõni inimene või lehm. Teised aga lasid võsas sörki, sabad jalge vahel, ja kõõritasid meid valgete silmadega. Võsade vahel oli päise päeva ajalgi videvik. Vihm kahises lepalehtedes, pori imes valguse ära, maas ei olnud mitte rohi, vaid muld, pori ja lehmapask. Madalad pilved sõitsid lepaladvus, vihm ei olnud külm, aga hall, peenike ja tihe. Kanad olid ennist vihmaga väljas ja kukk laulis nüüd ta vihmale jääbki. Mets paistis nii tihe ja imelik, nagu toimuks seal kogu aeg midagi. Kitsas teerada läks läbi võsa ja padriku. Raja kõrval seisid nõgestesse ja vaarikavartesse kasvanud seenetanud puusüllad ning pehkinud haohunnikud. Nende alla võis olla maetud püss või inimene. Lähedal tegi üks: Ku-kuu-kuu-ku ja kaugel vastas talle teine: Kuu-kuu -kuu-ku. Minul kuus kullast muna, varesel viis verist väntsu! Need olid suured metsalinnud, õõnetuvid ehk kuutajad, ja kõigist padrikutest kostis nende mahe kurblik hääl, justkui huikaksid nad ammumöödunud suve tagasi. Nagu oleksid mõlemad maailmasõjad olemata, on ainult tugevad jalgrattad, Jänese kaubahoov ja usk uude sajandisse. Kes kartis siis haohunnikut! Minul aga hakkab veel nüüdki hirm, kui näen metsas vana oksahunnikut. Mis seal all on? Mets mustendab ja kohiseb, üle selja jookseb judin, lähen ära ja ei vaata tagasi, meeles Johannes R. Becher: Tume ingel minu samme juhib, võimas vari neetud sajandil... Haohunniku juures noorte kuuskede all kasvas ilusaid seeni, ma hõiskasin: Ema, tule siia! ja kükitasin maha. Äkki nägin kaharate okste all, päris varjus, keedupotti. See oli eeritud ja läikiv, meil niisugust polnudki. Kui ema lähemale tuli, ütlesin tasakesi: Ema, ma leidsin ühe asja! Ema kükitas minu kõrvale maha ja püüdis ka kuuse alla vaadata. Tal oli valge rätik kuklasse sõlme seotud, sitskleit seljas nagu mullu ja muistegi, selle peal aga must läikiv saksa nahkkuub. Ta ei tahtnud muud, kui pihlakamarju korjata, pangetäie marju, ja siis nendest õhtul moosi keeta. Ta oli taludes karjas käinud ja orgi varbavahele astunud, ta ei olnud tohtinud oma kringlit korraga ära süüa ja rukkis oli ta salaja kõik tagavaraks pandud Kawe šokolaadi ära söönud ja pärast naha peale saanud. Sudoku on Jaapani päritolu loogikamõistatus, millel on ainult üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita nii, et üheski reas, veerus ega tumedama joonega piiratud ruudus poleks korduvaid numbreid. Vastus on hallides ruutudes. SEPTEMBRIKUU SUDOKU LAHENDUS 361 OKTOOBRIKUU SUDOKU Ristiema näitas talle ilusat mako-pesu ja lubas selle talle, kui ta ära arvab, kes oli Sebedeuse poegade isa. Tema ei teadnud ja ristiema pinnis: Kes on sinu ema tütarde ema? Ema ei teadnud seda ka, pistis kõva häälega röökima ja läks röökides koju. Kodus küsis ta oma ema käest: Kis on minu ema tütarde ema? Tema ema pahandas: Kas mina pian kõiki ilma-asju täädma! Mina ei tää! Sellest oli kakskümmend aastat möödas ja nüüd teadis ema väga hästi, et see on metsavendade keedupott, mida ta kuuse all näeb. Ta nägi ka valget kirvesälku suure kuuse tüves ja teadis, et see on märk. Ta aimas metsavendade nimesid ning teadis ka, kelle pojad nad on. Nüüd oleks ta võinud oma mako-pesu saada! Nüüd oleks see talle aga väike olnud, ta oleks pidanud selle mulle andma. Tal oli hirm, ta oli uusmaasaaja tütar. Ta polnud seda potti näinud. Mina leidsin selle. Edasi loe novembrikuu Rõngulasest

7 Info aasta septembrikuu keskmine õhutemperatuur oli 15,7 kraadi, mis on 3 kraadi enam kui möödunud aastal. Kõige kõrgem õhutemperatuur oli 30. septembril, mil termomeeter näitas keskpäeval 19 kraadi. Ka kõige külmematel öötundidel termomeeter alla 0 kraadi ei liikunud. Sademete hulk oli sellel kuul aga suhteliselt kesine, vaid 40 mm, mis on pea kolm korda väiksem kui eelmisel aastal (111 mm). Ilmateadustajad hoiatasid korduvalt ka tormituulte eest, kuid õnneks tugevad tormid Rõngu ei jõudnud. Mitmel korral ilustas taevast hoopiski vikerkaar. Seega pakkus esimene sügiskuu väga sooja ja mõnusat ilma. Kokkuvõtte koostasid globelased! 7 MÄLESTAME! TÕNU RETSNIK Rõngu alevik PAVEL DMITRIJEV ARTUR SÖÖT TÕNU TOOMSALU Krimi Rõngu vallas kella ajal Palu kaupluse juures varastatud umbes 30 minuti jooksul lukustamata noorte jalgratas CROSS SPEIDER 24. Jalgratas oli valget värvi sinisega. Kahju180 EUR kella ajal viibis 31- aastane mees Rukki 3 Käärdi aleviku koridoris, lärmas ja sõimas kõiki ebatsensuursete sõnadega, olles ise alkoholijoobes, millega rikkus avalikku korda. Alustatud väärteomenetlus. Korstnapühkimine, kaasaegsed töövahendid. tel Müüa lõhutud küttepuid. Tel , Respom Auto OÜ pakub tööd kogemustega autoremondilukksepale ning autoelektrikule Elvas tel Ostame metsamaad ja metsa raieõigust! Info: Ostame ja viime ära vanametalli! Vajadusel võtame raskesti äraveetavad/kättesaadavad konstruktsioonid osadeks. Samuti aitame ära viia vanu autoakusid. (Transport tasuta) Info: Otsin kahele väiksele poisile paaril korral nädalas lapsehoidjat. Piret Katuste ehitus ja remont tel

8 8 Info Eesti Erametsa EhitusEST OÜ Pottsepatööd Üldehitus- ja remonditööd, maalritööd, Pliidid, ahjud, kaminad. Ehitus ja remont. Tel Hannes plaatimistööd, sanitaartehnilised tööd. OÜ Ehituse omanikujärelevalve. ostab metsakinnistuid. Tel Tel e-post JUUKSUR Head TILGA KÜLA inimesed! Valga mnt 9 Valmimas on Tilga küla seltsimaja. Ootame mõtteid/ettepanekuid tegevuste kohta, mis võiksid hakata majas toimuma. Ettepanekute juures palun mõtle ka oma panusele tegevuse võimalikkuse juures ja loomulikult ka osalussoovi. ETTETELLIMISEL Tel Tea Mõtteid ootan e-postile koopaaru@hot.ee ja 4. detsembril toimuval külakoosolekul. Info: Kristina Ruder, tel Müüa lõhutud küttepuud (lepp 28 eurot/rm, kask 36 eurot/rm). Hind koos veoga, koorem 6 rm. Tel HEAD INIMESED! 29. oktoober, kell Tilga külas asuva SIKA (TÕNISE) KALMISTU HEAKORRATÖÖD Ootame abistavaid käsi Sika (Tõnise) kalmistule. Võimalusel kaasa võtta kas trimmer, saag või reha. Palun soojalt riidesse ja kindad kätte. Talgulisi kosutame sooja tee ja pirukatega. Info: Tarmo Ruder, tel Kristina Ruder, tel Järgmine ajaleht ilmub novembri viimasel reedel. Rõngulane ootab kaastöid ja materjale 10. novembriks, oodatud on ka ettepanekud ja arvamused ajalehe mitmekesisemaks muutmiseks! Toimetaja: Jana Roosimägi e-post: rongulane@rongu.ee tel Trükk: OÜ Dominor Baltic alfaprint@alfaprint.ee tel , faks