SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

Transkript

1 L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell Tulla võib kõigega, mis kodus ülearune. Kohtade broneerimiseks võtta ühendust: Riina Rosin Ootame rohket osavõttu, nii müüjate kui ostjate näol. Ilus ilm on selleks päevaks tellitud! Kohtumiseni Veneveres! Laekvere sümbol iidne mänd Alutaguse metsamassiivid Ettevõtlikud põllumehed Kaunid külad Vesised sood ja rabad Edumeelsed seltsid Rõõmsad ja reipad isetegijad Eestimaa vägevad jahimehed Vanad ja väärikad koolid Arukad tegemised Lahedad sportimisvõimalused Demokraatlik valitsemine See on Laekvere vald A.D. 0 Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur.

2 7 (63) Laekvere Valla Sõnumid Mai 04.a. VALLAVALITSUSE MATERJALID 0. märts, 7. aprill,. aprill Sotsiaalküsimused määrati toimetulekutoetus märtsis 9-le isikule kogusummas 394,0 eurot, aprillis 4-le isikule kogusummas 60,94 eurot; määrati küttepuude toetus 3-le isikule; määrati ravimite, abivahendite, hoolduse kulude katmiseks toetus 7-le isikule; määrati muu ühekordne toetus 5-le perele; keelduti sotsiaaltoetuse eraldamisest 6-le isikule; pikendati sotsiaalpinna lepingut ühe isikuga ning sõlmiti isikuga üürileping; lõpetati ühele isikule koduteenuse osutamise leping; esitati avaldus maakohtule eestkoste seadmiseks täisealisele isikule; Ehitus- ja planeerimisküsimused Väljastati ehitusluba Elektrilevi OÜ-le, (registrikood ), ehitisele Kurme alajaama F rekonstrueerimine püstitamiseks asukohaga Muuga küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa; Väljastati Eesti Energia Võrguehitus AS-le projekteerimistingimused Kaasiksaare küla elektrivõrgu rekonstrueerimise projekti II057 Kaasiksaare alajaama F3 rekonstrueerimine koostamiseks järgmiselt: objekti asukoht Kaasiksaare küla, Laekvere vald; projekteerimistingimused on väljastatud alajaama ja elektriliinide rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks; Väljastati Eesti Energia Võrguehitus AS-le projekteerimistingimused Rohu küla elektrivõrgu rekonstrueerimise projekti II0644 Rohu F3 rekonstrueerimine koostamiseks järgmiselt: objekti asukoht Rohu, küla, Laekvere vald; projekteerimistingimused on väljastatud alajaama ja elektriliinide rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks; Väljastati kasutusluba Orvi Aasumetsale (isikukood kood ), väikeehitise Heitveerajatis (ehitisregistri kood ) kasutamiseks, asukohaga Rajaküla küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa; Väljastati järgmised ehitusload Laekvere Vallale registrikoodiga :. Veetorustiku rekonstrueerimiseks asukohaga Paasvere küla, Laekvere vald;. Veetorustiku rekonstrueerimiseks asukohaga Venevere küla Laekvere vald;.3 Paasvere-Risti pumbamaja-puurkaevu rekonstrueerimiseks asukohaga Paasvere pumbamaja mü katastritunnus 380:00:06 Paasvere küla Laekvere vald;.4 Venevere pumbamaja-veetöötlusjaama rekonstrueerimiseks asukohaga Kooli mü katastritunnus 380:005:450 Venevere küla Laekvere vald;.5 Muuga pumbamaja-puurkaevu rekonstrueerimiseks asukohaga Kaevu mü katastritunnus 380:00:0493 Muuga küla Laekvere vald;.6 Rahkla pumbamaja-puurkaevu rekonstrueerimiseks asukohaga Veetorni mü katastritunnus 380:00:07 Rahkla küla Laekvere vald;.7 Moora pumbamaja rekonstrueerimiseks asukohaga Moora pumbamaja mü katastritunnus 380:00:049 Moora küla Laekvere vald; Väljastati kirjalik nõusolek Laekvere Vallale (registrikood ) puurkaevu rajamiseks Kooli mü, katastritunnus 380:005:450, asukohaga Venevere küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa; Väljastati kirjalik nõusolek Marika Kiremijale (isikukood ) puurkaevu, veetõstesüsteemi ja veetorustiku rajamiseks Maire mü, katastritunnus 380:003:004, asukohaga Salutaguse küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa; Väljastati kirjalik nõusolek Rain Rebasele (isikukood ) puurkaevu rajamiseks Poolmaa mü, katastritunnus 380:00:33, asukohaga Kellavere küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa; Väljastati järgmised kirjalikud nõusolekud Laekvere Vallale (registrikood ):. Puurkaevu rajamiseks Pumbamaja mü, katastritunnus 380:00:049, asukohaga Moora küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa;. Tuletõrje veehoidla rekonstrueerimiseks Mõisapargi mü, katastritunnus 380:00:064, asukohaga Rahkla küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa;.3 Tuletõrje veehoidla rekonstrueerimiseks Kaevu mü, katastritunnus 380:00:0493, asukohaga Muuga küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa;.4 Tuletõrje veehoidla rekonstrueerimiseks Paasvere Mõisa tee mü, katastritunnus 380:00:0509, asukohaga Paasvere küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa;.5 Tuletõrje veehoidla rekonstrueerimiseks Veehoidla mü, katastritunnus puudub, asukohaga Paasvere küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa;.6 Tuletõrje veehoidla rekonstrueerimiseks Töökoja veehoidla mü, katastritunnus puudub, asukohaga Moora küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa;.7 Tuletõrje veehoidla rekonstrueerimiseks Veehoidla mü, katastritunnus puudub asukohaga Moora küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa; Väljastati kasutusluba Elektrilevi OÜ-le, (registrikood ), ehitisele (ehitisregistri kood ) Paasvere 0,4 kv elektriliin asukohaga Paasvere küla, Laekvere vald, Lääne-Virumaa; Väljastada Laekvere Vallale, registrikoodiga , järgmised ehitusload:. Venevere tuletõrje veehoidla ehitamiseks asukohaga Kooli mü, katastritunnus 380:005:450, Venevere küla Laekvere vald;. Rahkla küla veetorustiku rekonstrueerimiseks, asukohaga Rahkla küla Laekvere vald; Kiideti heaks Rajaküla külas Ülase kinnistule katastritunnus 380:00:0433 septiku ja imbsüsteemi (ehitisregistri kood ) paigaldamise projekti aruanne; Sõlmiti töövõtuleping Osaühing Oto Ehitus ega (reg nr ) Viru 7, Kadrina, Lääne-Virumaa Laekvere Rahva Maja remonditööde teostamiseks summas 997,70 eurot koos käibemaksuga; Sõlmiti töövõtuleping Laekvere Raamatukogu omaniku-ja muinsuskaitse järelevalve teostamiseks FIE Jaak Kimmel iga (reg nr 905, asukoht Aiandi 6-7, Tallinn ) summas 3600 (kolm tuhat kuussada ) eurot koos käibemaksuga; sõlmiti Laekvere Raamatukogu ehitustööde teostamiseks leping OÜ Supra Ehitus (registrikood 48099) ja Osaühing Supra Mööbel (registrikood 38648) maksumusega 65 89, 33 eurot, lisandub käibemaks; sõlmiti Laekvere-Moora kergliiklustee ehitustööde teostamiseks leping Aktsiaseltsi Järva Teed (registrikood ) maksumusega eurot, lisandub käibemaks; Korraldada riigihange Laekvere-Moora kergliiklustee valgustuse ehitamine avatud hankemenetlusena, määrati riigihanke korraldamise eest vastutavaks isikuks Andrus Läll; Avalik kord, vallavaraga seotud küsimused Lubati Laekvere Rahva Majas rakendada kollektiivpuhkust 30. juunist kuni 03. augustini 04 (35 kalendripäeva); Lubati Laekvere Lasteaias Rüblik rakendada kollektiivpuhkust 5. juunist kuni 9. juulini 04 (35 kalendripäeva); Kinnitati Laekvere Vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtide puhkuste ajakava 04. aastal järgmiselt: NIMI ja ASUTUS PUHKUSEPERIOOD Vaimar Abel, (8) Muuga Spordihoone juhataja (9) (8) Terje Arro, (0) Laekvere Lasteaia direktor (45) Aive Hanninen, (35) Laekvere Raamatukogu juhataja Arne Labe, (56) Laekvere Põhikooli direktor Õilme Lainesaar, (35) Laekvere Rahva Maja juhataja Maarika Lausvee, (35) Muuga Raamatukogu juhataja Agnes Maasild, (56) Muuga Põhikooli direktor Sirje Raudmäe, (4) Venevere Raamatukogu juhataja (4) (7) Kaarel Šestakov, (4) Venevere Seltsimaja juhataja (4) (7) Kinnitati Laekvere Vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtide kuu töötasumäärad tagasiulatuvalt alates ; Kinnitati sõiduauto Lada, reg nr 46 APG, tehase tähis XTA , otsustuskorras võõrandamine hinnaga 400 (nelisada) eurot; Maaküsimused Nõustuti 559 m² suuruse Aida katastriüksuse, asukohaga Venevere küla, Laekvere vald, ostueesõigusega erastamisega vastavalt plaani- ja kaardimaterjali alusel koostatud katastriüksuse plaanile ehitise omanikule; Aive kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Eha kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Kiviranna kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Mauruse kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Pullipeeru kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Põrsanaeru kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Vahtralehe kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Väljaotsa kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Raini kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise kinitamine; Tikri kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Pargitiigi kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Nõustuti 4,5 ha suuruse Sinilille katastriüksuse asukohaga Alekvere küla, Laekvere vald kasutusvaldusesse andmisega vastavalt katastriüksuse plaanile; Kinnitati Arvo Pass ile Alekvere külas erastatava,35 ha suuruse katastriüksuse nimeks Jõeveere. Erastatava maa sihtotstarve on maatulundusmaa; Nõustuti,0 ha suuruse Pärna katastriüksuse, asukohaga Venevere küla Laekvere vald, ostueesõigusega erastamisega vastavalt plaani- ja kaardimaterjali alusel koostatud katastriüksuse plaanile hoonete omanikule. Erastatava maa sihtotstarve on elamumaa; Nõustuti m² suuruse Nurga katastriüksuse, asukohaga Moora küla Laekvere vald, ostueesõigusega erastamisega vastavalt plaani- ja kaardimaterjali alusel koostatud katastriüksuse plaanile hoonete omanikele 50/038 osas Elmi Sammel ile ja 58/038 osas Helje Müürisepp ale. Ostueesõigusega erastatav maa asub õigusvastaselt võõrandatud Kaasiku A-0 (kinnistu nr 844) talu maadel. Erastatava maa sihtotstarve on elamumaa; Nõustuti maa riigi omandisse jätmisega Laekvere vallas Kaasiksaare külas asuv Rakvere-Luige tee maaüksus, ligikaudse pindalaga 095 m², sihtotstarve transpordimaa (007; T) vastavalt juurdelisatud asendiplaanile; Aia kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Kaupluse kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Madise kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Peetri kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Roosi kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Sauna kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Söökla kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Vikerkaare kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Peti kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Nõustuti katastriüksuse 380:00:044, pindalaga 8,80 ha, asukoht Muuga küla, Laekvere vald, jagamisega kaheks eraldi maaomandiks alljärgnevalt: uue nimega Kõrtsimetsa katastriüksus (pindala 7,66 ha, sihtotstarve maatulundusmaa), asukoht Muuga küla, Laekvere vald ning nimega Kõrtsipõllu katastriüksus (pindala 569 m², sihtotstarve elamumaa), asukoht Muuga küla, Laekvere vald; Allee tee kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Allee tee kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Valeliku tee 5 kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Valeliku tee 9 kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Valeliku tee //3 kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Valeliku tee 5 kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Valeliku tee 7 kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Reinu kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Mäe kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Mäeveeru kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Pukialuse kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Raimo kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Raja kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Sokka kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise Teeveeru kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise kinnitamine. VOLIKOGU MATERJALID 5. märts ja 30. aprill Toetati kinniasja omandamise loa andmist Forest Project Investments OÜ le (äriregistri kood 3809) Alekvere külas asuva 0,90 ha suuruse Lobastiku kinnistu (registriosa 9443, kat.üksus 380:00:790) omandamiseks; Määrati huvide deklaratsioonide registrile deklarantide alusandmete ning kontrolli teostajate andmete esitajaks vallasekretär. Anti revisjonikomisjonile õigus kontrollida korruptsiooniseaduse 3 lõike punktis nimetatud ametiisikute deklaratsioone; Lubati võtta ÜF projekti Muuga küla ja Moora küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine ning Rahkla, Venevere ja Paasvere küla ühisveevärgi rekonstrueerimine omaosaluse katmiseks laenu (kolmsada tuhat) eurot, tagasimaksu tähtajaga 0 aastat; Nimetati Laekvere vallas Euroopa Parlamendi valimisteks jaoskonnakomisjonid alljärgnevas koosseisus: - valimisjaoskond nr (Laekvere) esimees Andrus Läll, liikmed Valmi Kuusemets, Evi Talur, Enn Habakuk, Jaanika Leetberg, asendusliikmed Õilme Lainesaar ja Raili Laanemets; - valimisjaoskond nr (Muuga) esimees Maarika Lausvee, liikmed Nadezda Võrno, Heli Allikalt, Hille Meltsas, Elna Tammessaar, asendusliikmed Anu Piirsalu ja Agnes Maasild; - valimisjaoskond nr 3 (Venevere) esimees Terje Arold, liikmed Sirje Raudmäe, Marianne Õunapuu, Kaarel Šestakov, Tõnis Kristmann, asendusliikmed Mare Kriel ja Marju Arold. Kinnitada Laekvere valla 04. aasta eelarve koos lisaga Põhitegevuse tulud kokku 775 Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused tegevuskuludeks 50 4 Muud tegevustulud Põhitegevuse kulud kokku Antavad toetused tegevuskuludeks Muud tegevuskulud Põhitegevuse tulem Investeerimistegevus kokku Põhivara soetus (-) Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) Finantskulud (-) Eelarve tulem Finantseerimistegevus Kohustuste võtmine (+) Kohustuste tasumine (-) Likviidsete varade muutus Kehtestati eelarvest tulenevad määrad ja piirsummad: sünnitoetuse suuruseks on planeeritud 30 eurot; küttetoetuse suuruseks 50 eurot; matusetoetuse suuruseks 00 eurot; ranitsatoetuse suuruseks 3 eurot; põhikooli 5-tega lõpetajatele 30 eurot ning 4-de ja 5-tega lõpetajatele 5 eurot; eakatele sünnipäevalastele vanuses 90 ja enam 30 eurot, vanuses 85 ja 80 aastat 5 eurot ja vanuses 75 aastat 0 eurot; isikliku sõiduki kasutamisel ametisõitudeks kompenseerimise aluseks on planeeritud 0,30 eurot kilomeetri kohta; ametiauto isiklikeks sõitudeks ja muudeks sõitudeks kasutamisel kompenseerimise aluseks on planeeritud 0,30 eurot kilomeetri kohta, elektriautol 0,5 eurot kilomeetri kohta; haridusasutuste õppekoha tegevuskulu õpilase kohta on planeeritud 83 eurot kuus; toidupäeva maksumuseks kinnitatakse Laekvere valla koolides kuni euro õpilastele ja lasteaias kuni,50 eurot lastele ja haridusasutuste personalile ning teistele toitlustatavatele euro. koolilõuna toetusena väljaspool valla territooriumi asuvates haridusasutustes kuni eurot ühe koolipäeva eest; lasteaia kohatasu katmiseks kuni 5 eurot kuus ühe lapse eest; kooli õpilaskodu/ühiselamu kohatasu katmiseks kuni 5 eurot kuus; tugiisiku tunni tasu 3 eurot; jõulupaki toetuse suuruseks kuni 5 eurot ühe paki maksumuseks. Informatsioon 5. märtsi volikogus räägitust: Vallavanema vastus revisjonikomisjoni arupärimisele Vallavolikogu revisjonikomisjon esitas 0. veebruaril vallavanemale arupärimise, milles soovis saada informatsiooni Laekvere valla koolide teavitamisest koolivõrgu reorganiseerimisest. Vastavalt valla põhimäärusele vastas vallavanem arupärimisele kirjalikult 0 päeva jooksul peale arupärimise kättesaamist ja suuliselt nüüd käesoleval istungil. Vallavanem selgitas, et mingit reorganiseerimise algatamist ei ole veel tehtud. 8. veebruaril toimus kokkusaamine haridusasutuste juhtide, volikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete ja koolitajaga. Selle tulemusena saadi koolitajalt kokkusaamisel tehtud grupiintervjuu kokkuvõte, ettepanekud, kuidas arengukava koostamisega edasi minna ja hinnapakkumine hariduse arengukava koostamiseks. Rohkem ei ole antud asjaga tegeletud. Eerik Lumiste tegi ettepaneku kutsuda lähiajal kokku hariduskomisjon ning seal seda teemat edasi arutades jõuda selgusele, kuidas edasi minna ning kes mida peaks tegema; Aarne Laas rääkis VIROLi koosolekust, kus valiti komisjonide liikmed, õppenõustamiskeskuse tööst; Eerik Lumiste rääkis lühidalt PAIKi viimasest koosolekust, kus tehti ettepanek üldkoosolekule juhatuse liikmete valimiseks, arutati aastaaruannet. Informatsioon 30. aprilli volikogus räägitust: Aarne Laas rääkis toimunud VIROLi koosolekust, kus räägiti KOV finantseerimiskeskuse loomise ideest, Maksuamet tutvustas x-tee kasutamist, Targa Maja tutvustus, jagati hariduse raha, arutleti ühisürituste korraldamist, võeti vastu VIROL-i eelarve, muudeti VIROL-i hangete korda; Eerik Lumiste rääkis toimunud VIROLi koosolekust, kus olid kohal Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitseliit, kes tutvustasid oma tegemisi. Tutvustati Lemmikloomaregistrit, kuhu oodatakse liituma ka omavalitsusi; Valla hariduselu teemal rääkis Aarne Laas tehtud tööst koolide andmete kogumisel. Eerik Lumiste tegi ettepaneku kutsuda kokku hariduskomisjon mai keskel, et arutada kuidas edasi minna; Aarne Laas rääkis maakonna kergliiklusteede planeeringust ja uuest maakonna planeeringust. Laekvere valla objektidest maakonnaplaneeringutes, Laekvere valda rajatavatest kergliiklusteedest.

3 Mai 04.a. Maikuu viimasel pühapäeval valib Eesti Euroopa Parlamenti Euroopa Parlamendi valimised toimuvad Eestis 5. mail. Kümme aastat Euroopa Liitu kuulnud Eesti kodanikud valivad kolmandat korda need kuus saadikut, kes järgneval viiel aastal Eesti sõnumi Euroopasse viivad. Euroopa Parlamendi valimiste suurim muutus võrreldes viie aasta taguse ajaga on avatud nimekirjade taaskasutuselevõtt. Teisisõnu, valija annab hääle talle meelepärasele kandidaadile. Kui kandidaadi erakond kogub üldkokkuvõttes samuti nii palju hääli, et nad saavad oma esindaja Euroopasse läkitada, saab mandaadi just see kandidaat, kes kogus kõige enam hääli. Vahet ei ole, kas ta on asetatud partei siseselt nimekirjas esimesele või. positsioonile. Palju on tuntud huvi ka selle vastu, mis saab siis, kui enim hääli kogunud kandidaat loobub oma kohast kas siis lähevad hääled kaotsi? Lühike vastus on, et ei lähe, sest mandaadi saab sellest nimekirjast häälte arvult järgmine kandidaat. Üksikkandidaadid on Euroopa Parlamendi valimistel justkui ühe kandidaadiga erakonnad, kes võistlevad hääle eest kõrvu erakondadega. Näiteks võiks tuua 009. aasta valimised, kus Indrek Tarand oleks võinud häälte arvu järgi veel teisegi mandaadi saada, kuid üksikkandidaadina ei olnud tal mõistagi võimalik kedagi kaasa võtta. Samuti ei saa üksikkandidaat endale määrata asendusliiget. Kui üksikkandidaat loobub, saab koha esimesena mandaadist ilma jäänud erakond või üksikkandidaat. Hääletada saavad Euroopa Parlamendi valimistel Eesti kodanikud ja ka kõik Eestis elavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. Euroopa Parlamendi valimised toimuvad maikuu viimasel pühapäeval. Võrreldes eelmiste kordadega on valimispäev nihutatud varasemaks. Hääletaja jaoks on see mugavam, puhkused ei ole veel alanud, töine ja asine mõtteviis paneb tegutsema ja kaasa mõtlema. Neile, kes aga siiski valimiste pühapäeval jaoskonda minna ei saa, on pakkuda mitmeid teisi võimalusi oma eelistuse väljendamiseks. Kümme päeva enne valmispäeva ehk 5. maist algab elektrooniline hääletamine, mis kestab. maini. Samal ajal saab juba oma hääle anda ka jaoskondades maini toimub hääletamine maakonnakeskustes ning 9.-. maini on avatud kõik jaoskonnad. Valimispäeval saab hääletada vaid oma jaoskonnas ning hääletamiskasti tellida ka koju. Euroopa Liit oma 8 liikmesriigiga on kirju organisatsioon. Kui Eestis saab kandideerida alates -eluaastast, siis näiteks Austrias ja Prantsusmaal tohib kandideerida 8-aastane, Itaalias ja Kreekas alles 5-aastane EL-i kodanik. Eestis valimiskünnis puudub, kuid pooltes EL-i riikides on see olemas, jäädes,8% ja 5% vahele. Belgias, Kreekas, Küprosel ja Luksemburgis on hääletamine kohustuslik. Ja isegi valimispäevad on erinev hollandlased ja ühendkuningriigi elanikud saavad oma valiku teha juba. mail. Meie valimispäev on pühapäev, 5. mai! Alo Heinsalu, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 5. mail Eestist valitakse Euroopa Parlamenti kuus liiget ametiajaga viis aastat. Kokku on Euroopa Parlamendis 75 liiget. Kandidaate Eestis on 88. Laekvere valla territooriumil on 3 valimisjaoskonda. Eelhääletada saab kõigis kolmes jaoskonnas ja. mail. Valimisjaoskond nr hääletamise koht valimispäeval Kesk Laekvere alevik (Laekvere Rahva Maja) hääletamise aeg valimispäeval, so 5. mail eelhääletamine ja. mail (Laekvere Rahva Maja) eelhääletamise aeg saab eelhääletada väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimub hääletamine valijatele, kelle elukoha andmed on Rahvastikuregistrisse kantud valla või linna täpsusega. Valimisjaoskond nr hääletamise koht valimispäeval Muuga küla (Muuga Spordihoone) hääletamise aeg valimispäeval eelhääletamine 9., 0. ja. mail Muuga küla (Muuga Spordihoone) eelhääletamise aeg Valimisjaoskond nr 3 hääletamise koht valimispäeval Venevere küla (Venevere Seltsimaja) hääletamise aeg valimispäeval eelhääletamine 9., 0. ja. mail Venevere küla (Venevere Seltsimaja) eelhääletamise aeg *Hääletamiseks tuleb kindlasti kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument. Kodus hääletamine toimub valimispäeval, so 5. mail. Taotlust kodus hääletamiseks saab esitada kirjalikult kuni kella 4.00-ni ning telefoni teel kell *E-hääletamine algab 5. mail kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni. mai kell Hääletada saab veebilehel: E-hääletamiseks peavad olema ID-kaardi sertifikaadid kehtivad ja PIN-koodid olemas. Kodutoetus lasterikastele peredele Sihtasutus KredEx annab teada, et alustab alates 07. aprillist lasterikaste perede kodutoetuse taotluste vastuvõttu. Taotluste esitamise tähtaeg on Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 9-aastast last ning kelle sissetulek ü he leibkonna liikme kohta viimase aasta tuludeklaratsiooni alusel ei ole suurem kui 355 eurot kuus. Maksimaalseks toetussummaks on 7000 eurot, kui taotleja leibkonnas on 8 või enam last, on maksimaalseks toetussummaks eurot. Taotleja, kes on eelnevalt meetme raames toetust saanud, võib taotleda toetust kuni 5000 eurot. Varasematel aastatel toetust saanud leibkonnad, kes vastavad toetuse taotlemise tingimustele ja kellel on olemas jätkuv vajadus toetuse järele, peavad korduvatoetuse taotlemise hetkeks olema kasutanud eelmist toetust sihtotstarbeliselt, projekti tähtaegselt lõpetanud ja KredExile esitanud toetuse kasutamise aruande. Toetuskõlblikud tegevused: eluaseme pü stitamine, rekonstrueerimine või laiendamine, samuti eluaseme tehnosü steemide või võrkude rajamine, muutmine või asendamine eluaseme renoveerimine ehitusprojekti koostamisega, omanikujärelevalvega ja ehitusloa või ehitamiseks kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku taotlemisega seotud kulude katmine eluaseme soetamine leibkonnale eluasemelaenu põhiosa tagasimakse toetamine Nõuded taotlejale: Taotleja on seaduslik(ud) vanem(ad), lapsendaja(d), kasuvanem(ad), eestkostja(d) või võõrasvanem(ad), kelle leibkonda kuuluvad vähemalt neli kuni 9-aastast last. Leibkonda kuuluvad vanemad esitavad taotluse ühiselt Taotleja on koos laste ja täiendavate ü lalpeetavatega registreeritud rahvastikuregistris toetuse aluseks olevasse eluruumi 7 (63) Laekvere Valla Sõnumid Riik aitab parandada maaperede elutingimusi Lääne-Viru maavanem kuulutas alates. aprillist 04. a avatuks hajaasustuse programmi 04. aasta vooru. Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele lastega peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi esitada Haljala, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Tamsalu, Tapa, Vinni, Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valdade hajaasustuses asuvate majapidamiste alalised elanikud. Taotleja elukoht rahvastikuregistri alusel peab olema sama majapidamine, millele toetust taotletakse ja registrikanne ei saa olla hilisem kui Samuti peab taotleja leibkonda kuuluma taotluse esitamise hetkel vähemalt üks kuni 8-aastane (k.a) isik või kuni 35-aastane (k.a) määratud puudega isik, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri alusel on majapidamine, millele toetust taotletakse ja registrikanne ei saa olla hilisem kui (või alates sünnist, kui see on hilisem). Taotlusel võivad olla kaastaotlejad oma majapidamistega, kellele ei laiene kuni 8-aastase või kuni 35-aastase (k.a) määratud puudega isiku leibkonda kuulumise nõue. Programmist toetatakse järgmisi valdkondi: veesüsteemid kanalisatsioonisüsteemid juurdepääsuteed autonoomsed elektrisüsteemid Hajaasustuse programmi rahastatakse Eesti riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste eelarvetest. Toetuse summast, mis on maksimaalselt 66,67% abikõlblikest kuludest, tuleb 50% riigilt ja 50% kohalikelt omavalitsustelt. Toetuse maksimaalne suurus on 6500 eurot ühe majapidamise kohta. Taotleja ja kaastaotleja rahaline oma- ja kaasfinantseering abikõlblike kulude osas peab olema vähemalt 33,33% ning toetus ei saa olla suurem kui /3 projekti üldmaksumusest, seega taotleja peab Laekvere raamatukogu ehitustöödest Laekvere vallamaja esimesel korrusel algasid paar nädalat tagasi raamatukogu ehitustööd. Töid teostab konsortsium OÜ Supra Ehitus/OÜ Supra Mööbel, objektijuht on Janek Vetik. Esimeses järjekorras tehakse vajalikud lammutustööd, puhastakse olemasolevad seinad vanadest värvi-ja tappedikihtidest. Lähipäevadel alustakse elektritööde 3 Eluaseme soetamise, ehitise pü stitamise või elamiskõlbmatu elamispinna rekonstrueerimise korral on taotleja koos lastega registreeritud rahvastikuregistris samale aadressile Taotleja või tema kuni 9-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluruumi omanik, kaasomanik või saab selle omanikuks või kaasomanikuks enne toetuse väljamaksmist Taotleja omandis ei ole rohkem kui ü ks eluruumina kvaliftseeruv kinnisomand v.a kõrvuti või ü ksteise peal paiknevad korteriomandid või majaosad, mis on omavahel ü hendatud Taotleja leibkonna kahe viimase aasta keskmine maksustatav tulu leibkonna ü he liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot kuus va eelnevalt eraldatud toetus Taotlejaks ei või olla isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus fü ü silise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks või kelle vastu on algatatud täitemenetlusi võlgade katteks ja/või kelle kinnisvara on arestitud Nõutavad dokumendid: taotlus taotleja(te) isikuttõendava dokumendi koopia ü lalpeetavate puhul tõend, mis kinnitab ü lalpeetava vastavust juhendi punktis.3.5 toodud nõuetele koopia lapsendaja, kasuvanema, eestkostja, võõrasvanemaks määramise otsusest taotleja kõigi täisealiste leibkonna liikmete 0 ja 03 aasta tuludeklaratsiooni koopia (pdf formaat internetipangast), täisealiste leibkonna liikmete töötamisel välisriigis tuludeklaratsioonide koopiad kohase välisriigi maksuametist juhul, kui tuludeklaratsioone ei ole esitatud ja/või tulu saadud, siis Maksuja Tolliameti tõend 0 ja 03 aastal saadud maksustatava tulu või selle puudumise kohta Laste sü nnitunnistusi, abielutunnistusi või abielutõendeid ei pea esitama v.a. juhul kui dokumentidele puudub ligipääs rahvastikuregistris. Vastavalt sihtotstarbele esitatakse lisaks järgmised dokumendid: Ehitise pü stitamine, rekonstrueerimine, laiendamine, renoveerimine, tehnosü steemide või -võrkude rajamine, muutmine, asendamine: ehitustööde eelarve hinnapakkumised vähemalt kahelt tööde teostajalt, kui projektis sisalduvate tööde teostamiseks kasutatakse teiste isikute teenuseid hinnapakkumine vähemalt ü helt ehitusmaterjalide mü ü jalt, kui projektis sisalduvad tööd tehakse ise Eluaseme soetamine: soovitava eluaseme kirjeldus, kuhu märgitakse kinnisasja tü ü p, asukoht, suurus, seisukord, sissekolimisvalmidus, remondivajadus ja selle hinnanguline maksumus, kirjeldusele lisatakse fotod või internetiaadress fotode leidmiseks internetist Eluasemelaenu põhiosa tagasimakse taotlemine: krediidiasutuse tõend eluasemelaenu kohta, milles on näidatud laenulepingu number, laenulepingu sõlmimise kuupäev, laenu saaja(d), laenu sihtotstarve, laenu summa, laenuobjekti aadress, laenu põhiosa jäägi summa, igakuise tagasimakse kuupäev ja võimalike laenuvõlgnevuste olemasolu. Taotlus koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil toetused@ kredex.ee või paberkandjal AS Eesti Posti kaudu tähitud kirjana aadressil SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 05. Toetuse täpsed tingimused on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud juhendiga Kodutoetus lasterikastele peredele. Nii juhend kui taotlusvorm koos lisadega on kättesaadavad KredExi kodulehel. Pärast taotlusvooru lõppemist ja laekunud taotluste menetlemist, kü sib KredEx tingimustele vastavate taotlejate elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt hinnangu taotlejale toetuse eraldamise vajaduse, sihtotstarbelise ja jätkusuutliku kasutamisvõimekuse ning leibkonna liikmelisuse kohta. Lisakü simuste korral palume ü hendust võtta järgmistel telefoninumbritel: , , arvestama vähemalt /3 osas oma rahalise panusega. Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse ka aastatel hajaasustuse veeprogrammist saadud toetuse summa. Taotlusi võetakse vastu alalise elukoha järgses kohalikus omavalitsuses. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on. juuni 04. a. Täpsem informatsioon toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude kohta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel. Laekvere Vallavalitsuse programmi kontaktisik on majandusosakonna juhataja Andrus Läll, tel 3374 või , e-post:andrus@laekvere.ee Maakondlik programmi kontaktisik on Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Mari Koppel, tel , e-post mari. koppel@laane-viru.maavalitsus.ee. ja lagede ehitusega. Andrus Läll majandusosakonna juhataja

4 4 7 (63) Laekvere Valla Sõnumid Mai 04.a. Ajame Eesti asja Euroopas! Võib küsida? Mis mõttes? Aga asi on ju täitsa loogiline, sest olgu see kodumaal või Euroopa Parlamendis, siis kõrgem elatustase, julgeolekuküsimused, energeetika ning transpordiküsimused on ikka aktuaalsed. Arutelud Euroopa Liidu tuleviku üle on ju arutelud meie tuleviku üle. IRL-i poliitikutena me arvame, et Euroopa Liidul peab olema voli olla tänasest märksa jõulisem seal, kus sellest on Euroopa rahvastele kasu. Samas peab EL jääma oma liistude juurde, kui tema sekkumist tarvis ei ole. Väga oluline on liikmesriikide suveräänsuse küsimus. Pooldame Euroopa Liidu jäämist riikide ühenduseks, mitte muutumist liitriigiks. Samas peab jätkuma ka suveräänsuse ühendamine ja jagamine teatud valdkondades. Valdkondi, kus vaja liikmesriikide tihedamat koostööd, paremat koordineeritust ja eeskirjade ühtlustamist on mitmeid. Sellisteks võtmevaldkondadeks on välispoliitika, ühtne julgeoleku- ja kaitsepoliitika, ühtne energiapoliitika, Euroopat ühendavate transporditrasside väljaarendamine, teenuste turg, riigirahanduse korrashoid, pangandus. Korruptsiooniteema jõuline sissetoomine võib olla mõne lugeja jaoks arusaamatu, aga Euroopa Komisjoni tellitud värske uuringu kohaselt on korruptsioon finantskriisist räsitud Euroopas süvenenud. See läheb Euroopa majandusele aastas maksma ligikaudu 0 miljardit eurot kaotatud maksutulude, vähenenud majandusaktiivsuse ja ära jäänud välisinvesteeringute tõttu. Ka Venemaa küsimuses peab Euroopa Liit käituma ühtselt ja senisest jõulisemalt lähtudes Venemaaga suheldes väärtuspõhisest poliitikast inimõigustest, õigusriiklusest ja naaberriikide suveräänsusest. Europarlamendi valimisteni pole palju aega jäänud. Üks asi on saada aimu kandideerijatest läbi telereklaamide ja tänavapostrite, teine asi on püüda süveneda Euroopa alasedebati olemusse. Kasvõi natukene. Kindlasti ootab Teid järelejäänud aja jooksul palju läbisegi seisukohavõtte nii eesti asjast kitsamalt ja Euroopa Liidu poliitikasse mitte puutuvalt, kui suurtest teemadest. Me kutsume üles tulla valima ja leida omale meelepärane kandidaat nende IRLi inimeste hulgast: nr 8 TUNNE-VÄLDO KELAM nr 9 ENE ERGMA nr 0 MARKO MIHKELSON nr ANVAR SAMOST nr EERIK-NIILES KROSS nr 3 YOKO ALENDER nr 4 MIHHAIL LOTMAN nr 5 LIISA-LY PAKOSTA nr 6 TÕNIS PALTS nr 7 TARMO KRUUSIMÄE nr 8 LINDA EICHLER nr 9 MART NUTT Ivari Padar: Euroopast tugev tugi Eesti maaelule! Sündinud Võrumaal ja lõpetanud Tartu ülikooli ajaloolasena 995. aastal. Eesti põllumajandusminister (999 00) ja rahandusminister ( ), Riigikogu X ja XI koosseisu liige ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees (00 009). Aastast 009 Euroopa Parlamendi liige, kuulus majandus- ja rahanduskomisjoni ja regionaalkomisjoni ning organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni. Põhikomisjonidele lisaks tegeles süvendatult põllumajanduskomisjoniga. Endine Eesti eurosaadik, praegune Eesti põllumajandusminister ja maaelu edendaja Ivari Padar, miks kandideerite Euroopa Parlamenti? Soovin ka järgmisel viiel aastal seista europarlamendis Eesti ja Euroopa huvide eest ning oma seni tehtud tööga edasi minna. Olles olnud seal majandus- ja rahanduskomisjoni liige, olen tegelenud hästi palju ka põllumajanduskomisjoni teemadega ning olin samuti aktiivne eelarveperioodi kokkuleppimisel. Tänu parlamendis tehtud aktiivsele tööle saab Eesti uueks eelarveperioodiks head rahalised võimalused. Mida see täpsemalt tähendab? Kuigi Euroopa Liidus põllumajandus- ja maaelutoetused algaval perioodil vähenevad, siis Eestile väljamakstavad summad suurenevad eelarves oli Euroopa Liidu toetus Eesti põllumajandusele, miljardit eurot, aga uuel perioodil on see,73 miljardit eurot. Summa on oluliselt suurenenud ja nüüd tuleb Eestil endal otsustada, kui hästi seda raha kasutatakse. Kindlasti tuleb ära märkida see, et kuigi Euroopa raha on rohkem, väheneb uuel perioodil Eesti riigi kaasfinantseerimine. Samuti on europarlamendi saadiku üks olulisi töid ette valmistada uus, 0. aastast järgmiseks seitsmeks aastaks rakenduv eelarveperspektiiv. See puudutab ka põllumajandust, maaelu ja regionaalpoliitikat, mis moodustavad Euroopa Liidu eelarvest lõviosa. Usun, et minu varasemast kogemusest ja tegevusest eurosaadikuna on siin kasu. Kuivõrd olete europarlamendis töötades Eestiga seotud? Euroopa Parlamendi tööd ei saa Marju Lauristin: kavatsen töötada suure kokkuleppe nimel Sotsiaalteadlane, Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor ja Eesti taasiseseisvumise üks liidreid on tuntud oma selgete ja jõuliste väljaütlemiste poolest. Ta on veendunud, et hea meeskonnatööga saab lõhed vanade ja uute liikmesriikide vahel kaotada ja tagada eestlastele paremad elu- ja töötingimused. Olete kümme aastat Eesti suurest poliitikast kõrvale hoidnud. Miks otsustasite just praegu kandideerida? Tõepoolest, viimati olin Riigikogus aastal 003, praegu olen Tartu linnavolikogus. Võib öelda, et olen järjekordses murdeeas, kus mingid asjad on hakanud ammenduma, ja pealegi vajab inimene uusi proovikive. Olen aastaid olnud Euroopa Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja ÜRO ekspert. Tunnen, et olen kogunud rahvusvahelist sisu, millega Eestil on midagi peale hakata. Millisesse komisjoni europarlamendis kuuluksite? Kindlasti sotsiaalkomisjoni, sest sotsioloogina on mul südamel Euroopa sotsiaalpoliitika ühtlustamine. Kui teatud valdkonnad, nagu näiteks tervisekaitsealased regulatsioonid või programmid tööhõive alal, on ELis reguleeritud, siis sotsiaalkaitse ja sotsiaalne turvalisus on üldiselt jäetud riikide endi otsustada. Praegu, kus ELis on avatud tööturg, pole see mõistlik. Näiteks on vanade olijate jaoks väga tõsine probleem, et nö vaeste uute liikmesriikide töötajad liiguvad Inglismaale või Prantsusmaale. Suhtumist on vaja muuta nii, et ka suuremad ja tugevamad tunnevad, et peavad võrdselt panustama. Üks võimalus on ühtlustada mõningal määral pensionisüsteeme. Kindlasti tahan, et muudatused puudutaksid ka lastekaitse printsiipe. Töötajate liikumise tõttu kaob lapsel turvaline ümbrus või on tal koos vanematega uude riiki rännates keeruline hakkama saada. Siin on riikidel selgelt vaja aru saada, et need lapsed on ühised Euroopa lapsed. Kõigele muule lisaks on ELi jaoks ühine ka iibe ja sündimise probleem, mis on muule maailmale täiesti võõras. Samal ajal kui Aasia ja Aafrika võitlevad liigse sündivuse vastu, peab Euroopa tegutsema sündivuse tõusu nimel. Palun rääkige elukestva õppe võimalustest veidi lähemalt. Praegune ELi elukestva õppe programm pole niivõrd suunatud vananeva tööjõu erialasele ümberõppele vaid pigem enesetäiendamisele juba õpitud eriala raames kursuste ja koolituste kaudu mõnes kitsamas valdkonnas. Uuringud näitavad, et neid võimalusi kasutatakse vanemate töötajate ümberõppeks väga vähe. Meil on vaja jõuda niikaugele, et erialane ümber- ja täiendõpe oleks ka üle 45-aastastele tasuta ja seda saaks soovi korral omandada ka Euroopa Liidu rahastatud täiskasvanuõppe programmide kaudu teistes riikides. Näiteks soovib üks prantsuse insener tulla vanemas eas Eesti kooli ja õpetada eesti lastele prantsuse keelt ja ajalugu. Või tunneb kuldsesse keskikka jõudnud ja õpetajaks õppinud eestlane, et tahab olla disainer. Praegu saab küll võtta avatud ülikoolis kursusi, aga riik seda ei toeta. Sellise täiendõppega võidavad kõik riigid väga suure hulga uut tööjõuressurssi ja inimene saab oma tegevuse suunata aladele, mis on talle olulised. Kui ELis oleks sarnane ühine koolitussüsteem, nagu praegu on tudengitel, siis oleks sellest palju abi. Mida soovitada eesti valijale? Praegu on Euroopas üldiselt toimuva taustal vanade riikide hoiak Eesti jaoks ehk liiga kõhklev ja passiivne. Me tahaksime, et teatud asju otsustataks üksmeelsemalt ja kiiremini. Tugevat Euroopat on just praegu väga vaja. kindlasti nii teha, et ei tea, mis koduriigis toimub. Olen kogu aeg olnud väga informeeritud ja huvitatud Eesti sündmustest. Mis vajab hetkel teie hinnangul Eestis kõige rohkem käte külgepanekut? Kõige olulisem ülesanne ongi eespool räägitud Euroopa Liidu rahaplaneerimine. Sellega peab kohe tegelema, sest selleks, et raha hiljemalt 05. aastast kasutama hakata, peame kohe plaanid paika saama ja rahakasutust kontrollivad õigusaktid vastu võtma. Niisiis olen üsna omapärases olukorras: Euroopas kokku lepitut saan tänavu kevadel Eesti põllumajandusministrina rakendada. Kui palju aega veedate Võrumaal? Nii kui võimalus tekib, sõidan Võrumaale, kus mul on oma elamine. Praegu on väljas kevad, ja kevad põldude vahel meeldib mulle väga. Seepärast on äärmiselt oluline, et kõik eestlased tuleksid valima ja valiksid europarlamenti niisuguse Eesti esinduse, kes oleks võimeline olema eestvedajaks Euroopa ühtsuse tugevdamisel. Iga Eestis antud hääl on sama oluline kui ükskõik, milline teine Euroopa riigi hääl. Tulge valima, sest teie hääl võib olla otsustav, kas me saame endale sellise Euroopa, mida vajame. Sellise, kus Euroopa Komisjoni uus juht on sotsiaaldemokraat.

5 Mai 04.a. PIIRKIIRUSEL ON PÕHJUS! 7 (63) Laekvere Valla Sõnumid 5 Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ministri käskkirjale. aprilli 04 nr 77 toimuvad Väike-Maarja Õppekeskuses Euroopa Sotsiaalfondi programmi Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused raames täiskasvanud elanikkonnale järgmised tasuta kursused: Kursuse nimetus Tundide arv Toimumise aeg Grupi suurus Arvutiõpe vanemaealistele tundi Arvutiõpe vanemaealistele tundi Pärmitainast küpsetised toidulaual (tervisetõend nõutud) Kaupade paigutus ja väljapanek kaubandusettevõttes Kaubandusseaduste baaskoolitus müügi- ja teenindustöötajatele 4 tundi 06.06,.06 ja tundi 04.06,.06 ja tundi 03.06,0.06 ja Õppetöö toimub kell Info ja registreerimine: e-post: vmok@v-maarja.ee Kodulehekülg: (õppetöö/täiendõpe/tasuta kursused) Talvised teeolud on selja taga ja unustatud. Ees on suvi, puhkusteperiood, vabadus, rohkem liikumisi ja kohtumisi sõpradega. Teeolud on oluliselt paremaks muutunud ja autosõit sujuvam. Tänapäeva inimesena tean, et püüdes palju teha ja mitmele poole jõuda, kaasneb sellega paratamatult liigne kiirustamine. Kes meist ei oleks hommikul kiirustanud lapsi kooli ja lasteaeda viies, et ka ise õigel ajal tööle jõuda. Ometi hoolime kõik ju autoroolis olles oma tagaistmel olevast lapsest samapalju, kui ükskõik kus mujal. Kummaline on, et kiiruseületamisest tulenevad riskid ei tundu siiski piisavalt reaalsed, et mõelda: mis siis, kui... ja vähendada kiirust.. aprillil algas Maanteeameti kampaania Piirkiirusel on põhjus! Tänases ruttavas elutempos tuleb osata võtta aeg maha, nautida hetke ning mõelda rohkem hoolimisele. Liikluses osaledes ei ole me autokeresse varjunud anonüümsed isikud, vaid ikka seesama tubli ja meeldiv Mari või Jaan. Ka liikluses tuleb üksteisega suhelda, et edukalt hakkama saada. Hea autojuht ei pruugi olla see, kellel on rohkem kogemusi, vaid see, kes heatahtlikumalt suhtleb liikluses teiste teelistega, on arvestav ning hooliv. Kiiruskäitumise uuringute tulemused Eelmisel aastal läbiviidud kiiruskäitumise küsitlusuuringu järgi on ikka veel suur nende juhtide arv (7%), kes arvavad, et kiiruse ületamine kuni 0 km/h on üldiselt aktsepteeritav. Juhid ületavad piirkiirust sageli ja seda ei peeta oluliseks rikkumiseks. Keskmiselt võib öelda, et vastusõitnud 00-st sõidukist 7 ületavad kiirust -0 km/h, 0 juhti veel enam kui 0 km/h võrra. Ometigi enamus juhtidest teab, et liiga kiire sõit on joobes juhtimise kõrval üks peamiseks liiklusõnnetusi põhjustavaks faktoriks. MÜÜT NR Kiiruse ületamine kuni 0 km/h annab juurde olulise ajavõidu Autojuhil, kes ületab maanteel piirkiirust, suureneb vajadus teha möödasõite eesliikuvatest sõidukitest, kiirendades ja aeglustades, otsides võimalusi möödasõiduks. Reaalsuses on möödasõidu sooritamiseks kiirused suured ja vastutuleva auto eest põikavad juhid autode kolonni vahele tagasi. Pikivahed maanteedel on pigem lühikesed ning tagasireastuv autojuht lühendab pikivahesid veelgi. Paraku on enamus Eesti teid mõlemas suunas ühe sõidureaga ja ohutuks möödasõiduks sobivaid pikalt ettepoole nähtavaid teelõike (ligikaudu,5 km) on väga vähe. Möödasõitev autojuht ei taha halba, ent sel moel möödasõite sooritades tekib ohtlik olukord kõigi teiste kaasliiklejate jaoks. Üks kurvemaid õnnetusi toimus möödunud aasta detsembris Ida-Virumaal, kus autojuht möödasõitu tehes ja tagasi reastudes riivas auto taganurgaga sõiduautot, millest ta möödumas oli. Sellest löögist kaotas juhitavuse auto, millest mööda sõideti ja põrkas kokku vastutuleva veoautoga. Õnnetuse tagajärjel hukkus kaks täiskasvanut ja üks laps, veel üks täiskasvanu ja laps viidi haiglasse. Sajakilomeetrisel distantsil on kiirust ületades maksimaalne ajavõit vaid 5-6 minutit. Kas me mõtleme seda pisikest ajasäästu taga ajades, mis võib olla nende võidetud mõne minuti väärtus? Aga kui see on võtnud meie enda, meie lapse või kellegi teise elu või tervise? Oluliselt pingevabam on sujuv sõit, lisaks on see ka auto- ja kütusekulusid arvestades säästlikum. Kui tihti küsid endalt autorivis sõites, kuhu sul kiire on? Tähtis on ju, et sa kohale jõuad. MÜÜT NR Kiiruse ületamine kuni 0 km/h ei kätke eriliselt suuremat ohtu Kui autojuht märkab takistust kiirusel 90 km/h, siis ainuüksi ühesekundilise reageerimisaja jooksul läbib auto juba 5 meetrit, alles siis suudab juht hakata tegutsema ja auto peatub meetri pärast. Mida kiiremini auto liigub, seda vähem on võimalusi ja aega on juhil üldse midagi enda või teiste kaitseks ette võtta. Kiirus mõjutab õnnetuste tagajärjel tekkinud vigastuste raskusastet. Sõiduautosid testitakse pidevalt, et saavutada laupkokkupõrke korral autosviibijate maksimaalne turvalisus. Suurtel kiirustel liiklusõnnetustesse sattudes ei pruugi turvapadjad, -vöö ja kõikvõimalikud muud turvameetmed autos meid piisavalt kaitsta a tehtud statistika järgi umbes /3 kõigis liiklusõnnetustes hukkunutest surid just laupkokkupõrgetes saadud vigastustesse. Igal aastal jääb liiklusõnnetuse tagajärjel ratastooli lühemaks või pikemaks ajaks ligikaudu 00 inimest. Kiiruse kasvades muutub ka auto juhitavus. Eesti Autospordi Liidu peasekretäri Martin Haraki sõnul pole tänavasõiduautod disainitud sedasi, et kiirusel 0 km/h auto külglibisemise kontrollimisega tavajuht hakkama saaks. Paraku on meie teedel väga palju õnnetusi, kus möödasõidul juhitavuse kaotamise tõttu sõitis auto teelt välja. Aastaga on suurenenud ka ühesõidukiõnnetuste arv, mille peamiseks põhjuseks lisaks autojuhi seisundile on teeoludele sobimatu kiirusevalik. Kas teadsid, et: Ka asulas on piirkiirusel 50 km/h põhjus. Tänapäeva sõidukid tehakse võimalikult turvalised autosviibijate jaoks. Ent mis juhtub teistega? Asulakiirusel kuival asfaldil sõites on peatumisteekond 9 m ja see on piisav, kui jalakäija või jalgrattur ilmub teele 30 m eespool. Sõites 0 km/h kiiremini, on pidurdusteekond umbes 0 m pikem ja kokkupõrkel jalakäijale on auto kiirus veel ca 40 km/h. Kui autosviibijad ei saa suuremaid vigastusi, siis jalakäijale lõpeb see reeglina raskete vigastustega. Kui jalakäija astub ootamatult teele, siis kokkupõrkel kiirusel 64 km/h on jalakäija hukkumise tõenäosus 85%. Joonistel on välja toodud auto peatumisteekond erinevatel kiirustel kuival teel ning autoga kokkupõrkel hukkumise oht jalakäijale (õppeprogrammist Lasterühmaga liiklemine tänaval, RoadService OÜ, RooliVõim, Maanteeamet). Minu jaoks on kiiruse valik autojuhi teadlik otsus, mis peab tuginema konkreetsetele oludele. Autojuht peab oskama hinnata otsusest tulenevaid riske ja tagajärgi. Mina ju hoolin oma lapsest tagaistmel ja mõistan, et piirkiirus on seatud iga liikleja ohutust silmas pidades. Loodan, et hoolimata kiirustamisest meie ümber, suudame liikluses aja maha võtta, liigelda ennastsäästvalt ja teistega arvestavalt, liigseid riske võtmata. Eestlasi on maailmas nii vähe, igast mõttetult kaotatud elust on kahju. Ka kõigile neile, kes teid kuhugi ootavad, on peamine, et te ohutult kohale jõuate ja pole vahet, kas viis minutit varem või hiljem.

6 6 7 (63) Laekvere Valla Sõnumid Mai 04.a. RAHVA MAJA UUDISED Maikuu 9. mai kell 8.00 Laekvere Põhikooli KEVADPIDU 9. mai kell 9.30 DISKO, DJ Tavey 4. mai kell.00 Eakate klubi Meenutus esinemine Avinurme Elulaadikeskuses 3. mai MUUGA MÕISA PÄEV kell 4.00 külateatri Eedi esietendus Armastuse pankrott ; kell 6.30 sünnimedalite kätteandmine, vallavanema vastuvõtt gümnaasiumi ja kutsekooli lõpetajatele; kell 8.00 Rakvere teatri meesansambli RAMM kontsert; kell 0.00 tantsuõhtu ansambliga Pärgment ; tantsupauside ajal esineb Muuga estraadiring. Lemmikloomade pidamisest Laekvere Vallavolikogu poolt 6. veebruaril 03 kehtestatud Koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskirja 4 lõige 6 sätestab, et lemmiklooma omanik on kohustatud avalikes kohtades järgima veterinaar-, sanitaar- ja hügieeninõudeid, sealhulgas koristama oma lemmiklooma tekitatud reostuse. Kahjuks ei järgi paljud koera omanikud seda nõuet ning jalutavad oma koeraga avalikes kohtades näiteks kortermajade juures, kus koer rahuldades oma ihuhäda reostab ka ümbrust. Kortermajade juures jalutavad ka lapsed, kes leides põneva hunniku hakkavad seda ka uurima. Kes küll tahaks näha last sellega mängimas või veelgi hullem seda suhu toppimas. Ka ise jalutades majast välja ei tahaks sattuda koera või kassi väljaheidete otsa. Kallid koera omanikud olgem sallivamad teiste kaasinimeste suhtes, korjake palun oma koera tekitatud reostus ära, et keegi teine ei astuks sinna sisse. Irina Kuhlbach Laekvere valla maakorraldaja Kõrgema Sõjakooli külastamine Laglepesa OÜ Avatud: E-R aprillil külastasime Muuga ja Avinurme kooli noorkotkaste ja kodutütarde rühmaga Tartus asuvat Kõrgemat Sõjakooli. Sel päeval oli seal avatud uste päev, kus paljud noored käisid tutvumas kooli õppimisvõimalustega. Meie poisid ja tüdrukud olid veel liialt väikesed, et sinna kandideerida, aga nii mõnigi mõlgutas ehk mõtteid kunagi tulevikus sinna minekust. Uksel võtsid meid vastu kaks maaväe esimese kursuse kadetti, üks neiu ja teine noormees. Kõigepealt külastasime seal samas asuvat muuseumi, kus olid pandud välja sõdurielu kajastavad eksponaadid alates vabadussõjast kuni tänapäevani. Oli väga huvitav ja õpetlik ringkäik. Seejärel suundusime kadettide õpilaskodusse, kus näidati meile õppurite elamistingimusi, mis olid üllatavalt head. Elati kahe inimese tubades, mis olid piinlikult korras ja muideks elamine oli seal tasuta. Minu küsimuse peale palju on kursusel poisse ja tüdrukuid, vastas meiega kaasas olnud nääpsuke naiskadett, et on ainuke omal kursusel. Õpilaskodust suundusime edasi keldrikorrusel asuvasse spordi- ja jõusaali ning lasketiiru, kus on igal õppuril võimalik oma füüsilisi võimeid proovile panna. Kõrvalruumis tutvustati meile ka sõjavarustust käsirelvast miinipildujani, mida sai oma käega katsuda. Väljas oli ka kogu varustus mida sõjaväelane väliõppustel kaasas kannab ning mis kaalus 0 kilogrammi. Avinurme kodutütred proovisid ka omal nahal seda koormat, mida sõdurid kandma peavad pannes kogu varustuse selga. Edasi suundusime kohvikusse, kus on kadettidel mõnus õhtuti aega veeta. Küsisin ka alkoholi kohta, kas ka seda siin müüakse, vastuseks oli, et ainult õlu. Igal kooli lõpetanud kadetil oli riiulis oma nimega õllekruus, mida ta sai kohviku külaskäigul kasutada. Seal samas tehti meile ka väike videotutvustus Päevaseks toitlustuseks Avatud igal Teile sobival ajal: Kulinaaria tellimusteks ja peo- ja peielaudadeks. Nüüd on võimalik tellida ka Käsitöö trühvleid ja täidisega šokolaadi kompvekke. Jaana Karoliine kooli õppimisvõimalustest. Kõrgemas sõjakoolis saab hea juhtimisalase kõrghariduse kolmel põhisuunal: maavägi, õhuvägi ja merevägi ning magistriõppes sõjaväelise juhtimise erialal. Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti lennuakadeemiaga kolm aastat ning mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat. Sisseastumisel tuleb sooritada ka kehalised katsed ning pärast kõrgkooli sissesaamist läbida väliõppus metsas, kust saab tagasi tsivilisatsiooni alles 5 nädala möödudes. Kes aga soovib lähemalt õppimisvõimalustega tutvuda, mingu sõjakooli kodulehele Peale ligi,5 tunnist huvitavat ringkäiku istusime taas bussi ning võtsime suuna kodu poole. Muljed pani kirja kodutütarde toetajaliige Irina Kuhlbach OSTAME: kasvava metsa raieõigust metsamaterjali PAKU ME: head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust Margus Ritson, tel margus@artiston.ee O S T A OSTAME: metsakinnistuid põllukinnistuid Taavi Saar, tel taavi@artiston.ee

7 Mai 04.a. Laekvere Kooli õpilaste sportlikust tegevusest 7 (63) Laekvere Valla Sõnumid Eesti Energia avab sünnipäevakuul oma ettevõtete uksed 7 7. märtsil 04 toimus Simunas kihelkonnakoolide rahvastepalli võistlus..-5.klassi segavõistkond saavutas I koha. Võistkonda kuulusid Kert Alliksoo, Erki Markus, Edmond Aru, Sten Karu, Steve Reest, Sirli Pudel, Kaisa Maidla, Evelyn Kala ja Kristi Maas klassi tüdrukute arvestuses saavutas võistkond III koha. Võistkonnas Kaunis kontsert Muuga mõisas mängisid Marit Pudel, Relika Anier, Eleriin Kala, Kelli Rihm, Andra Õun, Laura Karu, Marian Eigi ja Kelli Maidla. 7. aprillil 04 toimus Võsul Lääne-Virumaa maapõhikoolide 4. klasside rahvastepalli võistlus. Võistkond esines väga tublilt saavutati I koht! Tagumises reas vasakult paremale Alehandra Roosipuu, Kairit Kala, Kaisa Maidla, Sirli Pudel. Esimeses reas vasakult paremale Erki Markus, Karl Martin Lepa, Edmond Aru, Kert Alliksoo ja Martin Lepp. Võistkonda juhendas õpetaja Iivi Maidla. Foto: Meelika Villers LAEKVERE PÕHIKOOLI 9. klassi lõpuaktus toimub 4. juunil Laekvere Rahva Majas algusega kell 4.00 MUUGA PÕHIKOOLI 9. klassi lõpuaktus toimub 3. juunil Muuga mõisas algusega kell aprillil toimus Muuga mõisas Maanaisteseltsi korraldatud kevadpidu. Külas olid meil Estonia teatri solistid Heli Veskus ja Rauno Elp. Kontsertmeister Jaanika Sirp-Rand mängu saatel kõlasid mõisa saalis kaunid laulud. Maanaisteseltsi näitering esitas näidendi Ilusalong ning estraadipala Blondiinid jahil. Jalga sai keerutada pillimees Kalevi muusika saatel. Täname Eesti Kultuurkapitali Virumaa ekspertgruppi, kes toetas meie kontserti osaliselt ning seetõttu said põhikooli õpilased kontserti kuulama tasuta. Tore oli näha, et peaaegu pooled Muuga kooli õpilased sellest võimalusest kinni haarasid ning kontserti kuulama tulid. Täname ka Laekvere Vallavalitsust, kes toetas meie kevadpeo läbiviimist. Ilma Lausvee Eesti Energia tähistab mais oma 75. sünnipäeva ja esmakordselt avab energiakontsern oma ettevõtete uksed kõikidele huvilistele. Eesti Energia kutsub oma sünnipäevakuul inimesi tutvuma Eesti energeetikaga lähemalt ja korraldab ekskursioone oma ettevõtetesse Tallinnas, Narvas ja Jõhvis. Pakume oma juubeli puhul unikaalset võimalust külastada Eesti Energia ettevõtteid, kuhu tavainimene reeglina ei pääse. Külla on oodatud kõik, kes tahavad oma silmaga näha kuidas põlevkivi kaevandatakse ja kaevandatud alasid korrastatakse, kust tuleb elekter ning kuidas saadakse põlevkivist õli, tutvustas projekti Eesti Energia kommunikatsioonidirektor Merlis Nõgene. Mai jooksul saab külastada Eesti ja Balti elektrijaama, Eesti Energia õlitööstust, Narva põlevkivikarjääri, Narva ja Paldiski tuuleparke, Iru elektrijaama ja jäätmeenergiaplokki, Eesti Energia Tehnoloogiatööstust ning Linnamäe hüdroelektrijaama. Lisaks on võimalik osaleda veematkal endises Aidu põlevkivikarjääris, kus on rajamisel kaasaegne veespordi- ja vabaajakeskus. Avatud uste päevast osavõtmiseks tuleb registreeruda Eesti Energia kodulehel aadressil Osalejatele on Eesti Energia organiseerinud ka bussitranspordi. Ekskursioonidel osavõtjate arv on piiratud, seetõttu tasub tõsistel huvilistel end soovitud ekskursioonile võimalikult kiiresti kirja panna. Eesti Energia pakub huvilistele järgmisi ekskursioone: 3. mai kell 0.40 Balti elektrijaam ja Narva tuulepark. Väljumine Narvast (vene keeles) Balti soojuselektrijaam alustas tööd 959. aastal ja tänavu tähistab jaam 55. sünnipäeva. Kuigi osa vanadest Balti elektrijaama plokkidest on tänaseks töö lõpetanud ja demonteeritud, toodetakse jaamas elektrit tänaseni. Lisaks Balti elektrijaama külastusele viime ekskursioonil osalejad ka endisele tuhaväljale. Balti elektrijaama tuhaväljale pumbati tuhapulpi 987. aastani. Aastatel tuhaväli suleti ja haljastati ning möödunud aastal avas Eesti Energia seal 7 tuulikuga Narva tuulepargi, mis toodab elektrit Eesti perele. 4. mai kell 0.30 Eesti Energia Õlitööstus Auveres. Väljumine Narvast (vene keeles) Eesti Energia toodab igal aastal põlevkivist enam kui miljon barrelit põlevkiviõli. Põlevkivist saadav õli on sisuliselt sünteetiline nafta, mille kättesaamiseks tuleb põlevkivi kuumutada. Eestis on seda tehtud juba ligi 00 aastat ning samal ajal tehnoloogiat pidevalt edasi arendatud. Kuidas põlevkivist õli kätte saadakse? Seda ekskursioonil osalejad näevad. 4. mai kell 3.30 Eesti Energia Linnamäe hüdroelektrijaam Jõelähtme vallas. Väljumine Tallinnast (eesti keeles) Linnamäe hüdroelektrijaam alustas elektri tootmist 94. aastal. Eesti Vabariigi tolle aja kauneimaks tööstusehitiseks tunnistatud jaamakompleksi projekteeris Helsingi ülikooli professor Axel Werner Juselius. Linnamäe hüdroelektrijaama kompleksi tabas aga kurb saatus 94. aastal, kui taganevad Nõukogude väed selle elektritootmise osa õhku lasid. Eesti Energia taastas Linnamäe hüdroelektrijaama 00. aastal. Lisaks kaunile tööstusarhitektuurile ja võimsatele loodusvaadetele näitame kuidas toodetakse vee jõul elektrit Eesti perele. 5. mai kell 0.30 Eesti elektrijaam Auveres. Väljumine Narvast (eesti keeles) Eesti elektrijaam on Eesti ja ka maailma suurim põlevkivil töötav elektrijaam ning Eesti olulisim elektritootja. Eesti elektrijaamas on kokku kaheksa energiaplokki, sh ka 004. aastal ehitatud keevkihttehnoloogial põhinev energiaplokk. Balti ja Eesti elektrijaamad toodavad kokku umbes 9 teravatt-tundi elektrit aastas, millest jaguks 7,5 miljonile inimesele, arvestades, et keskmiselt tarbib üks inimene aastas 00 kwh elektrienergiat. Ekskursioonil osalejad tutvuvad Eesti olulisema elektritootjaga ja saavad ülevaate erinevatest põlevkivi põletamise tehnoloogiatest. 3.,., 9. mai kell 4.30 Iru elektrijaam ja jäätmeplokk. Väljumine Tallinnast (eesti keeles) Iru elektrijaam on Eesti suurim elektri ja soojuse koostootmisjaam see varustab soojusenergiaga Tallinna ja Maardut. 03. aastal alustas Iru elektrijaamas tööd Eestis ainulaadne jäätmeenergiaplokk, mis kasutab elektri ja soojuse tootmiseks segaolmejäätmeid. Ekskursioonil osalejad saavad vaadata kuidas toodetakse kodus tekkinud jäätmetest elektrit ja soojust. 6. mai kell 4.00 Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse tehas Jõhvis (vene keeles) Eesti Energia Tehnoloogiatööstus tegeleb metallkonstruktsioonide, energeetika- ja tööstusseadmete valmistamisega. Eesti Energia kontsernis on Tehnoloogiatööstus ka elektrijaamade ja õlitehaste tehnoloogialahenduste peamine arendaja ja valmistaja. Ekskursiooni käigus külastatakse Tehnoloogiatööstuse tootmistsehhe Jõhvis, mille toodang on tänaseks jõudnud üle 40 riiki üle maailma!. mai kell 0.00 Eesti Energia Narva karjäär. Väljumine Jõhvist (eesti ja vene keeles) Narva karjäär asub Ida-Virumaal Vaivara vallas. Põlevkivi kaevandatakse seal 970. aastast ning mööda raudteed viiakse see Eesti Energia elektrijaamadesse ja õlitehastesse. Ekskursioonil osalejad saavad teada kuidas põlevkivi maa alt kätte saadakse ja kuidas kaevandatud alad korrastatakse. Vaatamist väärt on ka karjääris kasutatavad võimsad kaevandusmasinad. 3. mai kell 3.00 Eesti Energia Paldiski tuulepark ja looduskaunis Pakri poolsaar. Väljumine Tallinnast (eesti ja vene keeles) Pakri poolsaarel toodetakse keskkonnasõbralikku elektrienergiat alates 004. aastast. Tänaseks on Pakri poolsaarel kokku 6 elektrituulikut, millest üheksa kuuluvad Eesti Energiale. Ekskursioonil osalejad saavad näha tuulikut ja tuulepargi alajaama seestpoolt ning külastatakse ka looduskaunist Pakri poolsaart, kust avanevad lummavad vaated. 7. mai kell 0.00 ja kell 4.00 Veematk endises Aidu põlevkivikarjääris, tulevases veespordikeskuses (eesti ja vene keeles) Endisesse Aidu põlevkivikarjääri on rajamisel kaasaegne veespordi- ja vabaajakeskus koos rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudekanali, veeslaalomiraja ning tuuletunneliga. Aidusse jäävad alles ka aastate jooksul metsastatud alad, kuhu on istutatud üle 4 miljoni puu ning kus elutsevad metsloomad jänestest karudeni. Keskuse esimese objektina valmis eelmise aasta augustis,3 km pikkune, 6 m laiune ning 3,5 meetri sügavune sõudekanali süvis, mis on täitunud loodusliku veega. Ekskursioonil osalejatele avaneb unikaalne võimalus näha endise tööstusala muutumist vabaajakeskuseks otse värskelt sõudekanalilt, sest külastajad viiakse Aidu vaateid nautima mootorpaadiga. Eliis Vennik Eesti Energia Pressiesindaja eliis.vennik@energia.ee Veemajandusprojekti ehitustöödest Algasid Laekvere valla asulate veemajandusprojekti ehitustööd, mille käigus uuendatakse Moora, Rahkla,Muuga, Paasvere ja Venevere külade veevärk. Tööde käigus puuritakse Venevere külasse uus puurkaev, ehitatakse uued veetorustikud ja puurkaev-pumbamaja. Venevere pumbamaja lähedale ehitatakse tuletõrje veehoidla, mis siiani külas üldse puudus. Paasvere külasse ehitakse uued veetorustikud ja rekonstrueeritakse olemasolev puurkaev-pumbamaja, rekonstrueeritakse kaks olemasolevat tuletõrje veehoidlat. Muuga külas võetakse kasutusele reservis olnud aiamaade ääres asuv puurkaev, mille juurde ehitakse pumbamaja hoone, rekonstrueeritakse kaevu juures asuv tuletõrje veehoidla. Veel ehitatakse Muuga külasse uued vee-ja kanalisatsioonitorustikud ja üks reovee pumpla Alekvere tee eramute ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Rahkla külas rekonstrueeritakse olemasolev puurkaev-pumbamaja ja ehitakse uued veetorustikud, rekonstrueeritakse Rahkla pargis asuv tuletõrje veehoidla. Moora külasse puuritakse uus puurkaev,ehitatakse uued vee-ja kanalisatsioonitorustikud ja uus puurkaev-pumbamaja, rekonstreeritakse kaks olemasolevat tuletõrje veehoidlat. Moora külas tekkivat reovett hakatakse edaspidi pumpama Laekvere reoveepuhastisse, selleks ehitakse kaks reoveepumplat ja survekanalisatsioonitorustik. Amortiseerunud Moora reoveepuhasti lammutakse ja selle territoorium korrastatakse. Töid teostab peatöövõtjana AS Viimsi Keevitus, objektijuht on Laura Kasak tel Kõik tööd on planeeritud lõpetada käesoleva aasta oktoobrikuus. Eelpool nimetatud taristu uuendamine tagab Laekvere valla elanikele kvaliteetse vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamise pikkadeks aastateks. Tööde teostamise ajal võib esineda lühiajalisi veega varustamise katkestusi ja teisi ehitustegevusest tulenevaid ebamugavusi. Palume mõistvat suhtumist ja kannatlikust. Lugupidamisega Andrus Läll Majandusosakonna juhataja

8 8 7 (63) Laekvere Valla Sõnumid Mai 04.a. 8. aprillil toimunud Munadepüha Kossuturniiritabel: Simuna SK Roela Muuga Avinurme Rakvere Veskimäe LM punkte koht Simuna SK Roela Muuga Avinurme Rakvere Veskimäe LM 33:38 0:30 6:33 35: 8: 38:33 0:9 9:3 34:6 7:0 30:0 9:0 9: 35: :6 3:9 :9 3:8 6:30 :35 6:34 5:5 8:3 35:3 :8 0:7 :35 30:6 3: KOSSUÄSS toimub 3. mail 04 kell 0.00 Muuga välikorvpalliväljakul Registreerimine kohapeal lõpeb 9.45 Juhend: Osavõtjad: Võistkonnad 4-liikmelised, mängib 3. Mängitakse ühe mänguväljaku poolel kuni punktini, mänguaeg 0 min, Streetball i reeglite järgi. Võistlussüsteem koostatakse vastavalt osavõtjate arvule. Vanuseklassid: M kuni 7 aastased noormehed M 7 ja vanemad mehed N naised ja neiud Osavõtutasu 5 võistkond. Registreerimine: Saada osalemissoov le: sport@laekvere.ee See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud või helista telefonil: või võistluspäeval kohapeal.. SIMUNA LAEKVERE RAHVAJOOKS 8. SIMUNA LAEKVERE KÄIMISRETK 8. JUUNIL 04 Start Simuna kooli eest kell.00. Lõpp Laekvere kooli staadionil Distants 0 km Kõigi osalejate vahel loositakse välja maastikujalgratas TREK RADEMARIST Kõiki osalejaid autasustatakse diplomitega. Vanuseklassid jooksjatele: M - kuni 6 N - kuni 8 M N M N3 - ALATES 35 M4 - alates 45 Stardimaks: 5, 3 noored. Registreerimine lõpeb 0 minutit enne starti kohapeal. Info: sport.laekvere.eu või Peale põhijooksu lastejooksud kõige pisematele Laekvere staadionil. Buss stardipaika väljub Laekverest.00 Pärast jooksu sõidab buss Laekverest Simunasse.

9 Mai 04.a. TEEME ÄRA VENEVERES Oleme Veneveres juba üle kümne aasta talguid korraldanud ning alati lisaks ka Teeme ära kampaaniast osa võtnud. See tähendab, et meie inimesed on pühendanud kevadel kaks laupäeva, et Veneveret ilusamaks muuta. Nii ka sel aastal. 6. aprillil osales 30 inimest pargi koristusel see on väikseim inimeste arv, mis siiani olnud, kuid ületamatu väga paljudele küladele ja asulatele. 03. mail võtsime ette ja tegime ära lastele mänguväljaku. See tähendab, et väikelastel on nüüd liivakast, kaalukiik ja kohe-kohe ka tavaline kiik. Mõte tekkis meie noortel, kes arvasid, et väikseid lapsi on suviti päris palju Veneveres (eks mõned on ikka ka meie külla sündinud) ja võiks olla neil siis koht, kus kokku saada ja mängida. Talgupäeval osales 0 inimest ning saime oma töö valmis. Kui kõik hästi läheb, saame maikuus lastele ka liumäe. Mõlemad heakorra päevad lõppesid ühise laua taga maitsvat suppi süües ja juttu ajades. Oleme uhked oma küla ja külas toimuva üle. Tekst ja fotod Eerik Lumiste KIRJANDUSÕHTUD VENEVERES Oleme kaks hooaega korraldanud kirjandusõhtuid. Sellel aastal olid meie külalisteks: Mait Vaik, Hinge Kaljund, Rein Sikk, Andrus Kivirähk, Urmas Lennuk, Tuuli Velling ja Indrek Hargla. Kõik nad on väga huvitavad inimesed ja pakkusid osalejatele meeldejääva õhtupooliku. Väikeses kohas on sellise ürituse korraldamine päris keeruline. Kui inimene on väga tuntud, siis tuleb kohale ka naaberküladest huvilisi, kui aga nimi igapäevaselt ajakirjanduses ei figureeri, siis isegi oma küla inimesed leiavad vabanduse, miks ei saanud tulla kohtumisele. Kõik Veneveres käinud külalised on väga põnevad persoonid, kes on jätnud tugeva jälje Eesti kultuurilukku. Huvitavat ja põnevat rääkimist oli palju. Meil oli au olla Mait Vaigu esimese raamatu esmaesitluse läbiviijad. Tore oli võõrustada Hinge Kaljundit ja kuulata tutvustust mälestusteraamatust Luusika külast. Hariv oli Rein Sikuga arutelud ajakirjanduse teemadel. Andrus Kivirähu loomingut tulid kuulama inimesed lähedalt ja kaugelt. Urmas Lennuk rääkis põnevalt Õnne 3 tegemistest ja paljastas seriaali telgitaguseid. Väga ilusad olid Tuuli Vellingu luuletused ja muusika, mis vaheldumisi kõlasid. Lõpuks kuulsime Indrek Harglalt endalt kogu tõde apteeker Melchiorist. Need olid kohtumised, mis jäävad meile toredateks mälestusteks. Nende korraldamiseks saime toetust Kultuurkapitalilt ning see aitas meid palju. On küsitud, kas me jätkame sügisel? Praegu kahtleme, kuid... jätame lause lõpetamata. Eerik Lumiste MTÜ TEEKOND RAKVERE JA LÄÄNE-VIRUMAA SÕLTUVUSPROBLEEMIDEGA INIMESTE JA NENDE LÄHEDASTE NÕUSTAMISTEENUSED Rakvere, Rohuaia - PSÜHHOLOOGILINE NÕUSTAMINE SOTSIAALNÕUSTAMINE KOGEMUSNÕUSTAMINE E-T: ja K-N Nõustamised toimuvad ka kokkuleppel väljaspool eelnimetatud aegasi! Nõustamisteenuseid rahastab ESF ja koordineerib Tervise Arengu Instituut. Kõik nõustamisteenused on abivajajaile TASUTA! Info ja registreerimine: ja ; e-posti aadressil: eneseabi(ät)gmail.com või kodulehel facebook: MTÜ Teekond 7 (63) Laekvere Valla Sõnumid Pakume lähisuhte vägivalla ohvriks langenud naistele järgnevaid tasuta teenuseid: Juhtumipõhine nõustamine Õigusabi Psühholoogiline nõustamine Turvakodu teenus Tagame naisele konfidentsiaalsuse. Helista 4/7 telefonil või kirjuta virunaistekeskus@gmail.com. Vägivallast on väljapääs. Aitame sul seda leida. SA Tuletorn Fond 9 SA Tuletorn Fondi põhitegevuseks on käitumis- ja tundeeluprobleemidega laste ja noorte juhendamine ja kasvatamine. Juba 4 aastat osutatakse Eestis individuaalset noorteabi raskustesse sattunud lastele ja noortele, pakkudes neile turvalisi inimsuhteid ja uut kodu. Töö kirjeldus Otsime kasvatajaid, kes on valmis pakkuma ülalnimetatud lastele ja noortele turvalist kasvukeskkonda oma kodus. Kasvataja ja laps elavad kokkulepitud ajaperioodil (vahemikus 6-4 kuud) koos ühe katuse all, kus kasvataja rolliks on pakkuda oma kasvandikule toimivate suhete ja pereelu mudelit ning suunata teda sobivama käitumise poole. Kasvataja teeb ühelt poolt kõike seda, mida teeb lapsevanem: toetab tema kooliskäimist (suunab kooli, õppima), toidab, aitab murede puhul, kaasab kodustesse toimingutesse ning vaba aja tegevustesse; teisalt aga seab piirid ja rakendab teadlikult kasvatusvõtteid probleemkohtade lahendamiseks. Nõudmised kandidaadile vähemalt keskharidus paindlik, hea konflikti talumise võimega ning eneses ja oma eesmärkides kindel elukoht maal (soovitavalt oma majas, talus) soov töötada kodus, oma igapäeva tegemiste kõrval soov pakkuda kaitstud ja toetatud kasvu- ja elukohta lapsele või noorukile, kes vajab erinevatel põhjustel keskonna muutust. Kasuks tuleb Pedagoogiline või sotsiaaltöö alane haridus. Varasem kokkupuude pedagoogilise või sotsiaaltööga. Pakume Võimalust töötada oma kodus. Võimalust pakkuda turvatunnet ja sooje inimsuhteid nendele, kes seda enim vajavad. Tööga toimetulemiseks vajalikke koolitusi ning koordinaatori tuge ja supervisooni. Töö iseloom Asukoht: oma kodus Tööle asumise aeg: kokkuleppel Kontaktisik: Angela Loot Aadress: Lahe 3 / A. Alle, 050 Tallinn Telefon: ; Koduleht: Täpsem info ülaltoodud telefonidel või meilil info@tuletorn.ee.

10 0 7 (63) Laekvere Valla Sõnumid Mai 04.a. Ohte peitvad keldrid Ei ole tavaline, et päästjatel tuleb minna suitsu täis keldrisse, et leida tulekolle ja see võimalikult kiiresti kustutada. Kujutage endale ette suitsune ruum, seljas 0 kilone hingamisaparaat, suur kuumus ja teadmatus, teadmatus sellest, mis kõik teel ees on. Mõnes keldris on ka päevavalguses raske liikuda, rääkimata siis pilkasest pimedusest ja võõrast keskkonnast. Tulekahju korral mõjutab keldris oleva põlevamaterjali maht põlemistemperatuuri, mida rohkem põlevmaterjali seda kuumem. Põlemistemperatuur omakorda mõjutab paneelide vastupidavust. Lisaks võib põlemissuits olla väga mürgine, kuna keldrisse koguneb ajajooksul erisuguseid asju. Keldritesse viiakse ehitusmaterjale (sh värvid, lakid), vanu majapidamismasinaid (nt külmik), vanad gaasimahutid, isegi lõhkematerjali. Selliste materjalide süttimine või plahvatamine on majaelanikele äärmiselt ohtlik. Päästjad pöörduvad inimeste poole palvega, et saabunud kevadel koristaksid majaelanikud ühiselt keldrid ja trepikojad. Sellel on mitu olulist väärtust puhtam keskkond, väiksem võimalus tulekahju tekkeks ja kasvõi taaskasutus. Prahi koht on prügimäel ja väärtuslik ei tohi tolmuses keldris passida! Lili Lillepea Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht Päästeamet, kommunikatsiooniosakond e-post: lili.lillepea@rescue.ee tel. nr MÄRKA ULUKIT See aasta on Eesti Jahimeeste Seltsi poolt väljakuulutatud Märka ulukit aastaks. 6. aprillil sõitsime kogu kooliga Vassivere lasketiiru. Seal ootas meid kohalik jahimees ja meie kooli õpetaja Argo Veskilt. Esmalt vestlesime loomadest ja jahil käimisest. Pärast õues kuuldut ja nähtut läksime vaatama jahitrofeesid. Iga sarvepaari ja loomatopise juures jätkus meil uudistamist ja äratundmisrõõmu lõputult. Õues olid välja pandud erinevad jahirelvad, millest nii mõndagi sai ise katsuda ja vaadata. Lõpuks läksime lasketiiru, kus soovijad said lasta märki. Esmalt plaanitud matk metsaradadele, aga jäi ajapuudusel poolikuks, niipalju oli lastel küsida ja vaadata koha peal. Päris matkamata ka ei jäänud, väike jalutuskäik lasketiirust Arukse bussijaama ikka toimus. Oli väga meeldejääv pärastlõuna. Täname Argo Veskiltit meeldiva õppepäeva eest. Muuga koolipere OÜ Kesto kogub Laekvere vallas, laupäeval 0. mail ohtlikke jäätmeid ja koduelektroonikat järgmiselt: Rohu (bussipeatuse juures) Rahkla (bussipeatuse vastas asuvas parklas) Laekvere (Salutaguse tee, ohtlike jäätmete kogumispunkti juures) Venevere (kaupluse juures) Paasvere (külamaja juures) Muuga (kaupluse juures) Ohtlike jäätmete nimekiri, mida vastu võetakse: Pliiakud; patareid; värvijäätmed; õlijäätmed; õlifiltrid; ohtlike ainete jääke sisaldavad pakendid; luminestsentslambid; elavhõbe; vanad ravimid; kemikaalid; taimekaitsevahendid; happed; komplektsed elektroonikaseadmed ja külmikud. Muid jäätmeid (nt rehvid, eterniit, ehitusjäätmed, vana mööbel) vastu ei võeta! NB! Kellaajad võivad nihkuda, seega peaks varuma veidike aega ja kannatust. Palume kogumisringil jäätmed isiklikult üle anda, mitte varem kogumiskohta kokku viia! Mihkel Krusberg INFO projektijuht Tel või e-post: andrus.lall@laekvere.ee HEATEGEVUSTUBA AVATUD MAIS, JUUNIS 5. mai, 8. mai,. juuni Asume aadressil Vassivere põik 4-4 Saad meid külastada kell NB! HEATEGU HEATEO VASTU! HEA INIMENE, kui sul on soovi ja võimalust, siis saad annetada raha Avinurme, Väike-maarja ja Simuna kogudustele, kelle kaudu meile sotsiaalabi Soomest saabub! Kogumiskast on avatud heategevustoa lahtioleku aegadel! NB! Alati on võimalik ka teistel päevadel heategevustuba külastada, selleks võta ühendust Eda või Silviga.

11 Mai 04.a. Talgupäev Rohu mõisapargis Kasutatud sõiduki ostja kümme käsku 7 (63) Laekvere Valla Sõnumid Seekord osales Rohu mõisapargis 3. mai talgupäeval 33 inimest. Koos riisuti külaplatsil lehti, koristati ja põletati langenud oksi. Päikesepaistele tuli sekka vaid pisut vihmapiisku ja raheteri. Töö Virumaa Noortebänd tuleb taas! Virumaa Noortebänd ei jää sellelgi aastal vahele ning ootab osalema noori muusikasõpru vanuses kuni 6 Virumaa suurimal bändide lahingul 3. mail Rakveres Art Cafe hoovis. Eelmisel aastal alguse saanud ülevirumaaline noortebändide lahing on mõeldud noortele muusikutele, kel on konkursil võimalik saada esinemiskogemus ning ennast ja oma loomingut laiemale publikule tutvustada. Piiranguid bändide muusikastiilide osas pole osaleda võivad nii metal, rock, reggae, dzäss jm muusikastiili esindajad. 03. aastal osales noortebändide konkursil 7 noortebändi, kelle seast osutus võitjaks Rakvere bänd Tuli. Korraldajad loodavad, et sellel aastal on osalejate arv veelgi suurem ning osa võtavad mitmesuguste erinevate muusikastiilide esindajad. Virumaa Noortebänd teeb koostööd üle-eestilise noortebändide konkursiga ning sellelgi aastal valitakse osalevate noortebändide seast välja just see, kes saab en- lõppedes söödi ühiselt suppi ja kringlit ning kiideti ilmataati. Talguline Külli Seppa dale Noortebänd 04 esinemiskutse. Peale selle jagatakse välja mitmesuguseid eripreemiaid, nende seas ka publiku lemmiku tiitel. Virumaa Noortebändi konkursil saavad osaleda kõik ansamblid ja kollektiivid, kes tegutsevad Lääne- või Ida-Virumaal, kuhu kuulub vähemalt liiget ning kelle liikmed on konkursi toimumise ajal 6-aastased või nooremad. Registreerumiseks saada oma bändi demo ja registreerimisankeet aadressile rakverenoortekeskus@gmail.com hiljemalt 6. maiks. Rohkem informatsiooni konkursi kohta leiate kodulehelt virumaanoorteband.tumblr.com. Virumaa Noortebänd 04 korraldajad on Rakvere Kultuurikeskus ja Rakvere Avatud Noortekeskus. Toetajateks on Virol, üle-eestiline Noortebänd, Art Cafe, Stanford Music ning Ajakiri Kitarr. Virumaa Noortebänd 04 ootab nii osalejaid registreerima konkursile kui ka pealtvaatajaid, kes meie noortele tulevikulootustele kaasa elaksid! Tarbijakaitseamet koostöös maanteeameti ning maksu- ja tolliametiga on koostanud kasutatud sõiduki soetajate tarvis nõuanded, mida tasub jälgida, kui on plaanis autoost. Kuigi kasutatud asjadele ei ole kehtestatud teistsuguseid tingimusi kui uutele asjadele ning seega kehtib ka komisjonimüügi puhul kaheaastane pretensiooni esitamise õigus, tuleb kasutatud auto ostmisel arvestada, et see pole enam uus. Seega tarbija ei saa eeldada, et autol ei ilmne pärast ostu ühtegi viga, ja tegemist ei pruugi olla tootmisvigadega. Tee ratsionaalne, mitte emotsionaalne ostuotsus. Emotsiooni ajel tehtud otsus ei pruugi olla kõige adekvaatsem. Isegi kui müüja käib peale ja ütleb, et sellele autole on veel soovijaid ja on vaja kiiresti otsus langetada. Peamine on ikkagi see, mida inimene ise soovib. Kontrolli müüja tausta. Eraisiku käest ostes võib auto hind olla küll soodsam, kuid probleemide ilmnemisel on vaidlusi võimalik vaid kohtu kaudu lahendada. Ka juriidilise isiku käest autot ostes varitsevad mõningad ohud. Igaks juhuks tasub kontrollida ettevõtte tausta, et see ei oleks äsja tegevust alustanud ja et tal poleks maksuvõlgu. Ohumärk võib olla ka madal põhikapital või ilma selleta asutatud ettevõte. Eraisiku puhul tasub vaadata, kas ta pakub ühte või mitut autot. Mitme auto müügi korral võib tegu olla varjatud ettevõtjaga ning sellisel juhul tasub samuti olla ettevaatlik. Sõlmi alati kirjalik ostu-müügileping ning soovitavalt tasu pangaülekandega. Leping peab olema alati kirjalik ja kahes eksemplaris. Turvalisem on maksta ka pangaülekandega, kuna see jätab rahalisest tehingust ning makse saajast jälje. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik andmed: hind, läbisõidumõõdiku näit, lisavarustus, sõiduki muud andmed. Ning loomulikult peavad lepingus kirjas olema kõik kokkulepped. Tasub nõuda ka üleandmisvastuvõtmisakti. Sõiduki eest tasudes jälgi, et saaja ja müüja on üks ja sama isik. Erisikult ostmisel ei laiene tarbijakaitsereeglid, kuna tegemist on kahe eraisiku vahelise tehinguga. Kui ikkagi maksta sularahas, tuleb küsida ostu eest tasumist tõendavat dokumenti. Kontrolli sõiduki päritolu ja ajalugu. Kõik sõidukiga kaasa antavad dokumendid peavad olema originaalid. Ühtlasi võiks vaadata, kui kaua on auto müügis olnud. Kui kuulutus on väga ammu üleval, siis võib autol midagi ikkagi viga olla. Vahendaja kaudu välismaalt ostmisel tee enne ostu kindlaks, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ning kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel. Eestist ostetud kasutatud auto puhul on suureks abiks maanteeameti e-teeninduses hiljuti avatud võimalus kontrollida sõiduki andmeid ja ajalugu. Selle jaoks on vaja teada sõiduki VIN-koodi ja registreerimismärki, kuna nende koos kasutamisel näeb lisaks sõiduki andmetele ja piirangutele ka kindlustusjuhtumeid ning seda, kui palju on sõidukil omanikke olnud. Selle toimingu kasutamine e-teeninduses annab tulevasele autoostjale ka võimaluse kontrollida, kas auto VIN-kood ja registreerimismärk üldse kattuvad. Müüjalt tasub kindlasti nõuda ka registreerimiseelse ülevaatuse akti, mis Elektrilevi kaitsevööndi järelvalve sektori juhtaja Andrus Kraht kirjutab Elektrilevi blogis, et käesoleva aasta kolme kuuga on kaeve-, metsa- ja teiste välitööde käigus lõhutud elektriliine 59 korral. Hooletud töövõtted on tänavu põhjustanud elektrikatkestuse 3506 annab ostjale juurde kindlustunnet, kuna maanteeamet on sõidukit kontrollinud ning sellega on mitmed riskid juba maandatud. Kui akti kohaselt vastab sõiduk nõuetele ning sellel muud märkused puuduvad, saab minna sõidukit kohe registreerima. Probleemivabam on soetada sõiduk, millel on juba Euroopa sõiduki tüübikinnitus. Auto algset päritolu või sihtturgu saab kontrollida näiteks müügipaiga kohalik margiesindus. Tüübikinnituse numbri leiab sõiduki andmesildilt, mis peab alati välja nägema selline: Suurbritannia päritoluga sõiduki puhul on äärmiselt oluline kontrollida VIN-koodi, kuna VIN-kood sisaldab enamikul sõidukitel infot nende päritolu kohta. Võib esineda juhtumeid, kus sõiduki juhtimisseadmed on omavoliliselt ümber ehitatud ning müüja esitleb sõidukit Mandri-Euroopa päritolu sõidukina. Sellist sõidukit saab Eestis registreerida üksnes juhul, kui ametlik margiesindus on kinnitanud kõigi ümberehituste vastavust tootjatehase nõuetele. Sellise kinnituse väljastamine on aga üsna põhjalik ja kulukas protsess ning kõik siinsed margiesindused ei ole seda alati valmis tegema. Veendu, et sõidukit ei ole ümber ehitatud. Sõidukid peavad vastama tootja poolt ettenähtule. Oluline on pöörata tähelepanu tulevase sõiduki valgustusseademetele, väljalaskesüsteemile, istmetele, turvavööle jms. Selline kontroll annab kindlustunde, et autot pole muudetud määral, mil see ei vasta enam Eesti tehnonõuetele. Siinkohal võib jällegi nõuda registreerimiseelse ülevaatuse akti. Veendu dokumentide õigsuses. Dokumentide kättesaamisel tuleb kindlasti kontrollida, kas ostetav sõiduk on tõepoolest sama, mille dokumendid tarbijale ulatatakse. Ebaausad automüüjad on ostnud kokku hulgaliselt autode teenindusraamatute blankette ja lasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid, millest sünnib kokku võltsitud teenindusraamat. Seega ei tasu usaldada teenindusraamatut, vaid auto läbisõitu võiksid tõendada erinevad kuluarved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta. Põhiline kontroll tuleks teha ikkagi margiesinduses. On vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on kilomeetrit. Kontrolli infot sõiduki võimalike tagaotsimiste kohta. Sõiduki päritoluriigi vastavate võimukandjate käest on võimalik saada informatsiooni sõiduki tagaotsimiste kohta. Hinda sõiduki tehnilist seisukorda. Kui auto läigib nagu kuldmuna, võib sellel esineda silmaga mittenähtavaid puudusi. Avariiline kere võib küll terve välja näha, kuid mõned silmale peidetud komponendid ei pruugi enam korralikult töötada. Kindlasti tuleb nõuda proovisõitu. Kui müüja üritab kindlustamatuse taha pugeda, siis on tõenäoline, et autol on teatavaid puudusi ning tasub endale uus lemmik leida. Proovisõitu tehes on oluline jõuda ka maanteele, kuna siis saab teada, kas auto kisub, ujub, undab vms. Auto korrasolekut saab kontrollida lähimas margiesinduses. Kui müüja ise majapidamisele, kuid möödunud aasta kokkuvõttes jäi hooletute töövõtete tõttu elektrita ligi majapidamist. Elektrita jäänud pahastest klientidest ja materiaalsest kahjust veelgi tõsisem on oht tööde tegijate elule ja tervisele. mõnda kohta soovitab, võib see viidata võimalikule kokkumängule. Kõige ohtlikum kasutatud autode puhul on peidetud avariilisus. Selle avastamiseks peaks kontrollima tihendite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsima plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Veel tasub kontrollida, kas uste ja muude keredetailide vahed on ühtlased. Raskele avariile ja selle tagajärgede kõrvaldamisele viitab nahaga kaetud armatuurlaud, mida automüüja võib esitleda lisavarustusena. Nahast armatuurlaud võib kõne alla tulla Maserati ja Porsche mudelitel, aga kindlasti mitte laiatarbeautodel. Armatuurlaud kaetakse pärast avariid tehtud ebakorrektse remondi käigus õhukese nahaga, et varjata avanenud õ hkpatjade luuke. Kogu teave auto tehnilise seisukorra kohta tuleb müüjalt küsida kirjalikult. Paberite järgi kehtiv tehnoülevaatus ei tähenda alati, et sõiduk on ka ostuhetkel tehniliselt korras. Kui milleski tekib kahtlus, siis parem ära osta! Isegi kui kõik näib olevat korras, tuleks kokkuleppel müüjaga viia auto vastava margi esindusse kontrollimisele. Kui tarbijal on tuttav autoasjatundja, võiks ka tema ostu-müügiprotsessi kaasata. Suhtu skeptiliselt müüja juttu auto endise omaniku kohta, kes reeglina on naisterahvas või pensionär ning on autoga ainult pühapäeviti kirikus käinud jne. Ostes auto korralikult automüügifirmalt, leiab müüja mõne tõsisema probleemi ilmsikstulekul mõistliku lahenduse kuni auto tagasivõtmiseni. Eraisikust müüjalt või kahtlaselt automüügiplatsilt pole mõtet sellist suhtumist oodata. Konsulteeri asjatundjatega. Autoturul püüavad autokaupmehed tihti olla targemad kui kõigi Euroopa riikide seadusandjad kokku. Siiski tasub olla ettevaatlik väidetega, nagu käiks sõidukite registreerimine ja tehnonõuete kontroll igal pool Euroopa Liidus ühtmoodi. Täpselt samuti nagu Soomes on tulumaks astmeline ja Inglismaal liiklus n-ö valel pool, on ka nõuded sõidukitele riigiti siiski pisut erinevad. Reegleid on ühes riigis palju ning need on kohati keerulised, seetõttu võiks autoostja enne tähtsa otsuse tegemist pöörduda maanteeameti tehnoosakonna poole. Kõiki peensusi pole ilma autot ja dokumente nägemata võimalik lahata, kuid nõu oskab amet ikka anda. Kasulikku Sõiduki taustakontroll maanteeameti e-teeninduses Äriregistri koduleht EL-i suurte autoturgude portaalid: Auto4.ee Maksuvõlglaste päring: apps.emta.ee/e-service/doc/i030.xsql Eesti Liikluskindlustuse Fondi koduleht Tehnoviidete rubriik ning margiesinduste nimekiri Maanteeameti kodulehel Liiklusregister Kasulikud näpunäited kasutatud auto ostjale Loe lähemalt blogipostitusest Tervitades, Kaarel Kutti Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Tel:

12 7 (63) Laekvere Valla Sõnumid Mai 04.a. Eesti Põllumajandusmuuseum koostöös Sillaotsa talumuuseumiga ja Näkiallika taluga kutsub kõiki vanatehnika huvilisi osalema Üleriigilisel masinapäeval, mis toimub 4. juunil 04 algusega kell 0 Eesti Põllumajandusmuuseumis (Ülenurme, Tartumaa). Ootame osalema tehnikahuvilisi Eestist ja väljaspoolt Eestit koos oma aurumasina, maamootori, vana traktoriga samast ajaperioodist või omavalmistatud traktoriga hilisemast ajast. Samuti ootame kõiki oma vanatehnikat (autod, mootorrattad, võrrid, jõumasinad jm tehnika) eksponeerima. Kohapeal töötab aurumasin Marshall (Colonial). Toimub vanatehnika restaureerimise ja töökorda seadmise ÕPITUBA. Juhendavad kogemustega praktikud. Simman, maarahva laat, avatud Eesti Põllumajandusmuuseumi näitused ja töötoad. Täiendav info ja osalejate registreerimine: vabariiklik-masinapaev/ või või katrin.vask@epm.ee Lehe pani kokku Silvi Sirelpuu Trükitud: Trükikoda TRÜKIS AS, Pargi 7F, Jõhvi, Tel: , Tiraaž 750 tk. Tasuta Laekvere uudised ka laekvere-vald/ TEATED Teostan sõidukite remonti Rahklas. Info telefonil (Ardo) või ardo99@outlook.com Küttepuud Simunast! Mõõdud 30, 40, 50 cm. Okas-, sega- ja lehtpuu, märg ja kuiv. Hinnad alates 30 /rm. Info telefonil Küttepuud! 3 m pikkused hind 8 /rm. Mü ü a ka 40, 50 cm lõhutuid kü ttepuid (nii kuiva kui märga). Hind alates 30 /rm. Info telefonil Korstende ja kü ttekollete hooldus info või peep.olvi@ mail.ee Müüa KÜTTEPUID lepp, sanglepp.kask). Kuivad kasepuud võrgus. Info telefonil Veiko INVATRANSPORDITEENUS OÜlt Sõiduabi Rein Sula, juhatuse liige Info telefonil või rein. sula@mail.ee Müüa lõhutud küttepuid (kuiv, märg), hinnad algavad 9 eur ruum. Info telefonil Noored inimesed võtavad korda tegemise või korras hoidmise eest rendile vana talu. Info telefonil Müüa odavalt uus Itaalia veepump NOCCHI. Telefon Müüa soodsalt 3-toaline Rakkes Staadioni tn 6-. Hind kokkuleppel, info telefonil Müüa keemiavaba toidukartulit GALA ja PIRET 0,30 senti kg (Paasveres). Info telefonil TÄNAME! Lapsevanem Margo Klaasmägi, kelle abiga saime lasteaiale ilusad jalgrattahoidjad. Tänab Laekvere Lasteaed Rü blik Mü ü a 3 toaline km korter Rakkes, Lääne Virumaal, korrusel 3-kordses majas, 30m staadion, 00m laululava, suusarajad, maja lähedal ü mber on lastele mänguväljakud, garaaž, aiamaa, keldriboksid tk., rahulik ja looduskaunis koht. Olemas raudteeliikluspunkt, bussiliiklused, Rakke Gü mnaasium, lasteaed, vanadekodu, perearstipunkt, vallamaja, aktiivsed liikumised nii noortele kui pensionäridele, raamatukogu, erinevaid kauplusi, lillepood, noortekeskus, kultuurikeskus, rahvatants, laulukoorid. rõdu, mööbliga, toad eraldi, esikus parkett, sisse ehitatud seinakappe, sahver, riidehoiuruum soojustatud, veearvesti, 00l veeboiler, tariifne voolumõõtja, pesumasin, autode parkimine ü mber maja tasuta, lisaks oma ehitatud garaaž, mööbel. php?id=9 hind Raili Reinvek ÕNNITLEME! Simuna koguduses jumalateenistused pühapäeviti kell Koguduse õpetaja on Enn Salveste. EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3, 4640 Simuna. Tel või tel/fax 33 80, e-post: enn.salveste@eelk.ee Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell -5, pühapäeval tund enne jumalateenistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga võimalik kohtuda teistel aegadel. MÄLESTAME Aeg möödub ja riivab nii mõnda, elu viib paljugi käest. Aja õigus on võtta ja anda, kuid mälestus Sinust on jääv. Aleksander Saško Asta Kintsel Ants Mägi Veronika Lehis Soovime Te ellu kevadist värskust, suvist soojust ja südamesse õnnehetki ilusaid! MAI 60 Vassilina Lukatš. mai Paasvere Maie Padrik. mai Moora Peeter Pilt. mai Muuga Maie Kristmann 7. mai Vassivere Ene Valliste 8. mai Muuga 65 Andi Larionov. mai Laekvere Malle Habakuk 5. mai Laekvere 75 Leida Remeküll. mai Laekvere 80 Vaike Lehtmaa. mai Ilistvere 8 Vilma Benga 6. mai Muuga 8 Elvi Harjo 5. mai Sirevere Silvi Kasak 6. mai Rohu 83 Kalle Aru 6. mai Rahkla 85 Endel Väljaots 9. mai Venevere 86 Olga Lepp 0. mai Laekvere 87 Uno Kaja 8. mai Rajaküla 90 Milda-Anette Tieck 5. mai Rajaküla Linda Õunapuu 6. mai Venevere Soovime õnne ja tugevat tervist! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, teatada sellest telefonidel: või Lp lapsevanem Kui soovite oma lapsele lasteaiakohta, palume maikuu jooksul tulla kirjutama avaldust. Mängurühma ootame,5 3-aastaseid lapsi. Info telefonil Muuga Salutaguse Moora Laekvere