Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne

Transkript

1 NR 24 (68) 14. juuni 2007 Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne Anni talu taks Tito viskab end külalisi nähes rõõmsalt selili ja siputab taeva poole kõigi oma nelja jalaga. Peremees Rando Raik oma rõõmu külaliste saabumise üle muidugi sama innukalt ei väljenda, kuid Rando ütleb, et temale meeldib teenindada ja suurim rõõm on näha rahulolevaid külalisi. Heli Salong Kuid ainult külaliste rõõmuks Rando oma Kihelkonna vallas Tammese külas asuvat isakodu viis aastat tagasi taastama ei hakanud. Ma arvan, et olen siin oma elustiili leidnud ja väga rahul, ütleb 36-aastane mees, kes suure osa oma elust on sõitnud laevadel ja olnud restoranide administraator. Eks sellest ajast on mulle külge jäänud professionaalne kretinism nautida korralikku teenindust ja head sööki, põhjendab mees, miks ta ise kuigi tihti kuskil väljas söömas ei käi, sest esmalt hakkaks ta kohe vigu märkama. Oma talus saab aga kõike teha oma tahtmist mööda ja just sellise kvaliteediga, mis ennast rahuldab. Kui Rando talu taastamise ja turismiga tegelemise mõtteid heietas, oli eriti ema Sirje väga kõhklev, et kes see nii kaugele ja sellise koha peale puhkama tuleb. Eelmise aasta esimene suvi kummutas kõik kõhklused külalisi muudkui vooris ja tuldi nii Lätist kui Sri Lankalt. Isegi jõuludeks oli meil umbes 50 helistamist, ehkki me talvel üldse ei tegutse, on mees ka ise pisut imestunud, et äri nii suure hooga käima läks isegi reklaami polnud vaja teha. Kuid küllap mängisid siin olulist rolli mõned peremehe põhimõtted. Rando tahtis alustada nii, et kõik oleks valmis. Loomulikult saab iga talu lõpmatuseni edasi arendada, kuid see, millega alustada, pidi olema üks valmis tervik. Nii ongi läinud. Kogu kompleksis on 20 magamiskohta, 5 dušši, 4 WC-d, soome ja vene saun ning korralik söögisaal koos moodsa köögi ning suitsuahjuga. Vanast talukohast, kus keegi 10 aastat ei olnud elanud, vääris taastamist vaid vana rehielamu. Ülejäänud kuus hoonet on kõik juurde ehitatud. Tunnistan ausalt, et kui nüüd peaksin ehitama hakkama ja pangalaenu võtma, ei julgeks ma seda riski võtta, sest hinnad on tõusnud ja tasuvusaeg võib olla väga pikk, arutleb Rando. Teine põhjus, miks Anni talu on märgatud ja sinna tulla tahetakse, on ehk see, et peremees püüab külalistele ka tegevust leida ning ehkki nädalavahetuse põhitellijad on väikefirmad, loodab peremees, et ilus koht ei kutsu inimesi vaid läbustama. Ma usun, et Anni ei ole nii jube koht, kus ennast pilvituks juua. Äkki kannatab siin ka kaine peaga olla, on Randol tabavaid ütlusi vaata et igaks elujuhtumiks. Mees teab, mis ohud võivad varitseda turismitalunikku, kes külaliste meeleheaks nendega koos jooma hakkab ja sellepärast ei too Rando ise oma tallu ei koduõlut ega kangemat alkoholi. Alguses mõtles Rando, et elab maal vaid mõned kuud aastas, kuid nüüd on mees aru saanud, et kogu see talu ongi nüüd tema elu ja muud tööd tal enam polegi. Kuid selle üle ta ainult rõõmustab, sest tegu on ju perefirmaga. Ehkki naine Kaja töötab ja tütar Krislin õpib Tallinnas, on nad suvel Anni talus abiks, samuti on abiks Rando isa Arvo ja ema Sirje. Isa aitas ehitusel ja ema küpsetab kooke ning harib peenraid, on talus tööjaotus olemas. Sel kevadel said aga isa ja poeg talus päris omapead hakkama ütle siis veel, et mehed ei oska kodu korras hoida ja hommikusööki teha. Suveks siiski abilisi tuleb. Vaadates Saaremaa turismitalude maastikku, on juhtunud siiski harva, et keegi nii tervikliku ja valmis tootega turule tuleb. Selle eest Anni talule kindlasti maksimumpunktid. Talu tutvustav moto lihtsalt kvaliteetne on aga väga tabav, sest tavaliselt mõeldakse, et kvaliteetne peab olema hirmuhke ja luksuslik. Kuid puhkus Anni talus on just lihtsalt kvaliteetne. Talus on vee saamiseks 25 meetri sügavune puurkaev ja solgivee probleem on lahendatud imbväljakutega. Tubade mööbel on vanas stiilis uus. Väga haruldane saunakütmine, sest puud pannakse ahju ja söed võetakse välja õuest. Tugev töötandem isa Arvo (vasakul) ja poeg Rando ütlevad teineteise kohta vaid kiidusõnu. Vana rehielamu meenutab aega, mil talu esmakordselt mainiti aastat 1890.

2 NR juuni 2007 Meie Maa väärtustab iga saarlase sündi! Appi tuleb Mürala Lapsed Müralas mänguhoos. Janne Nurmik Saara Kirs Sünd 12. aprill (sünnikaal 3730 g, pikkus 51 cm) Uus saaremaine toode Teata uuest tootest aadressil või telefonil Kaaluka Kiusatus Algavast nädalast leiab poelettidelt uue toote Ösel Fish OÜlt Kaaluka Kiusatus. Tootja sõnul on tegemist kerge ja maitsva tootega sarjast Saare Hõbe. Kaaluka Kiusatuse valmistamiseks on kasutatud soolatud heeringafileetükke, kodujuustu, hapukoort, hapukurki ja majoneesi. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 430 kj/102 kcal energiat, 14 g valke, 6 g süsivesikuid ja 4 g rasvu. Uus suupiste on pakitud 250 g toosi. Kaaluka Kiusatus on suurepärane suutäis nii salati kui ka värske keedukartuli kõrvale. Ideaalselt sobib see ka leivasaiakatteks. Toote väike kalorsus aitab säilitada head vaimset ja füüsilist vormi. Ösel Fish OÜ uut toodet Kaaluka Kiusatus saab osta kõigist STÜ kauplustest Saaremaal. Orienteeruv ostuhind: 25 krooni. Janne Nurmik janne@meiemaa.ee Veel on jäänud mõned imeilusad suvepäevad ning siis on aeg niikaugel, et lasteaiad jäävad väljateenitud suvepuhkusele. Viimastega koos ka lasteaiaõpetajad ning meie armsad lapsed. See teadmine ei ole aga sugugi loogiline jätk sellele, et samaaegselt ka kõik lapsevanemad suvitama pääseksid. On väga vedanud, kui ajal, mil meie veel korralikult tööl käime, on lahked vanavanemad või naabritädi-onu nõus meie võsukestel silma peal hoidma. Aga kui ei ole? Hea küll, oskuslikult arvestades õnnestub ehk nii töölgi olla, et järelkasv on üksi kodus ja aeg-ajalt teed siis telefonikasvatust, endal süda valutamas, kas kodus on ikka kõik okey. Ent ka sellise suvise kasvatusvormi korral tuleb aeg-ajalt ette juhuseid, mida tõesti on lihtsam ja valutum ületada ilma lasteta. Samas parema enesetunde säilitamiseks on väga vajalik täiskasvanu valvas pilk sirguva põlvkonna üle. Olgu selliseks hetkeks siis käik juuksurisse, maniküürija juurde, uue sobiva suveseeliku otsingud või perele õhtusöögi tarvis toiduainete ostmine. Ja kel ei tule siis tuttavad ette need toidupoodides riiulite vahel looklevad kassajärjekorrad ning värske õhuta riidepoed, kuhu lapse kaasavõtmine on pehmelt öeldes tema sunniviisiline vedamine täiskasvanute maailma kannatustesse. Mis nõu siis aitab? Siinkohal tasub meelde tuletada, et Kuressaares Rohu tänav 5, endistes Carina baari ruumides paikneb mängutuba Mürala, mis pakub laste päevahoiuteenust. Siinne pooleaastane tegutsemisaeg on andnud hoolivatele ja osavõtlikele hoidjatädidele-õpetajatele rohkelt kogemusi ja teadmisi julgustamaks oma järeltulijat nende hoole alla usaldama. Tean seda rääkida ikka oma kogemuste põhjal. Ja mis olulisim, Müralas ei ole minu laps ainult hoitud, pestud, kasitud, vaid temaga ka tegeletakse mängitakse, juhendatakse. Paindlik on ka siinne külastusviis, nimelt küllaminekust ei pea ette teatama. Mürala 108-ruutmeetrisel pinnal jätkub erinevaid mängimisvõimalusi ja tegelusi nii väikelastele kui eelkooliealistele. Tüdrukute jaoks on loodud eraldi toanurgake köögitarvete, nukkude ja nukuvooditega, mis ei tähenda sugugi seda, et seal poistele vähem meeldiks. Veel saab pallimerre liuelda, minipiljardit mängida, joonistada, pusletada, autodega rallida jne. Mürala on ka suurepärane viis harjutada oma last enne lasteaeda minekut sotsiaalselt teiste lastega lävima, nendega arvestama. Koht, kus saab õpetada mänguasju jagama ning võõrale täiskasvanule kuuletuma. Samas osutab MTÜ Saarpiko ka laste koduhoiuteenust ja pakub võimalust pidada lapse sünnipäeva. Uue teenusena on lisandunud lastega tegelemine väliüritustel. Lõpetuseks väljavõte ühe Mürala külastaja arvamusest internetiportaalist saarlane.ee Mürala on selline väike ja rahulik kohake, kus pakutakse isegi kohvi ja morssi :) Endale meeldib Müralas/.../, sest ei armasta suurt sagimist ja pidevalt ühest saali otsast teise jooksmist. meritsi Laste mängutuba Mürala asub Kuressaares Rohu tn 5. Mängutuba on avatud tööpäeviti 9 18 ja laupäeval (varasemal kokkuleppel ka hilisemad kellaajad). Info tel Osalen Löfbergs Lila kohvi loosimisel. (Märgi ära kuupäev ja Meie Maa lehekülg, millelt leidsid vastava ostukorvi). Ostukorvid 25. nädala ( ) lehtedes: Päev/lk päev/lk Nimi Telefon Aadress Eelmise nädala võitjad: Löfbergs Lila kohvi võitsid: Naima Meister Tamsalu k. Kaarma vald Vikenti Kauber Panga k. Mustjala vald Salme Saagpakk Väike-Sadama 9 Kuressaare linn Keidi Rand Kaunispe k. Torgu vald Salme Mölder Riksu k. Lümanda vald Meie Maa ekstra! OSALE LOOSIMISES Leia ostukorvid Osale ostukorvide otsimise mängus viiele õigesti vastajale loosime auhinnaks Löfbergs Lila Kohvi. Asi on lihtne tuleva nädala Meie Maa erinevates numbrites trükime ära kaupluste logoga ostukorvid. Sul tuleb need üles leida ja kupongile märkida vastava ostukorvi avaldamise päev ja Lehekülg. NB! Igas lehes ei pruugi ostukorvi olla, mõnest võib neid leida aga mitu. Auhinnad saab kätte kuu aja jooksul Meie Maa kuulutuste osakonnast (E-R kl 9-17). Kupong ei vanane. Need, mis ei jõudnud kohale, osalevad järgmisel loosimisel. Kupong anna mängus osalevasse kauplusse või too Meie Maa postkasti, Komandandi 1. Loosimises ei osale OÜ Saaremaa Raadio töötajad. TOIMETUS: Meie Maa Ekstra toimetaja Tiia Pulk, tel , tiia@meiemaa.ee Kuressaare Sõnumid toimetaja Oliver Rand, tel , oliver@meiemaa.ee REKLAAM: Reklaamitoimetaja Kujundaja Küljendaja Helen Rauk tel/faks , helen@meiemaa.ee, Valmar Voolaid valmar@meiemaa.ee Merike Kuusk merike@meiemaa.ee Ilmub igal neljapäeval. Trükiarv Trükk Kroonpress. Väljaandja OÜ Saaremaa Raadio, Komandandi 1, Kuressaare

3 NR juuni 2007 Rabarberi kiirmoos 1 l rabarberitükke 2 dl valget või pruuni suhkrut 1 kaneelipulgake Pane väikesed noore rabarberi tükid koos suhkru ja kaneeliga paksupõhjalisse keedunõusse, aja väikesel kuumusel aeglaselt keema ja hauta segades 5 minutit. Juba veidi kiuliseks muutunud varsi peab hautama kauem. Lase jahtuda ja kasuta küpsetiste katmiseks, pannkookide lisandiks või jäätise kõrvale. A N Ä T T L U N I VEEL A BALTIMAADE JUHTIVA KINNISVARAKONTSERNI ARCO VARA aktsiate avalik pakkumine Nüüd on Sul esmakordselt võimalus oman Korraldusi aktsiate märkimiseks saab esi dada osalus Baltimaade juhtivas kinnisva tada kõigi Eesti väärtpaberite keskregistri rakontsernis, mis areneb jõuliselt ka Ukrai kontohaldurpankade kaudu. nas, Bulgaarias ja Rumeenias. Ettevõtet ja pakkumist tutvustava pros pektiga saab tutvuda Finantsinspektsiooni kodulehel PAKKUMISPERIOOD KESTAB KUNI KL Lisainformatsioon ning telefonil 1221, kust saab ka prospekti endale soovitud aadressile tellida. Rabarberikompott Valmistusained 200 g rabarbrivarsi 50 g suhkrut 4 kl vett 8 g sidrunikoort Valmistusviis 1. Pese varred soojas vees ning koori alates jämedamast otsast. 2. Tükelda varred umbes 23 cm pikkusteks ning pane keedunõusse, kalla peale külm vesi ja jäta 15 minutiks seisma. 3. Keeda suhkrusiirup ja vala rabarbritükid keevasse siirupisse, lisa sidrunikoor ning keeda minutit. Allikas:

4 NR juuni 2007 Käpuli käppade kannul Möödunud päikseline pühapäev kulges rühmale looduslembidele ja nende lastele orhideede otsinguil. Koguneti Kihelkonna kaupluse ette, kus üks meie parimaid käpaliste (ehk nagu ta ise ütleb käppade) tundjaid Tiina Ojala rahva enda ümber kogus ja esmase sissejuhatuse sellesse looduse imesse tegi. Mina küll ei teadnud, et käpaliste e. orhideede (Orchidaceae) sugukond on üks liigirikkamaid maailmas neid leidub erinevatel andmetel koguni liiki! Euroopas kasvab üle 100 liigi ja Eestis teatakse praegu olevat 36 looduslikku liiki. Saaremaa lääneosas võib käppasid kohati lausa massiliselt leida, kuid Euroopa on oma maade kuivenduse ja muu arendustegevusega juba suure osa nende kummastavate sümbioostaimede elupaikadest hävitanud. Kas teate, miks eesti keeles kutsutakse orhideesid käpalisteks? Aga vat sellepärast, et nende juuremugulad on tõepoolest käpa ja sõrmedega käpa moodi! Siinkohal peab mainima, et selle teadmise saime pildi, mitte otse taime uurimisel. Muide, metssiga armastab väga käpakeste juuremugulaid need on mahlased ja hääd, notsudele kangesti kärssamööda. Lisaks pidid orhidee mugulad tõstma ka metsanotsude potentsi. Muide, pole mingit mõtet proovida käpalisi koduaeda viia. Ja seda mitte halva hooldamise pärast. Orhideed saavad elada vaid koos teatud seente ja putukatega, kes neid toidavad ja tolmeldavad! Käpalisi otsides ei pidanudki me pikki maid kõndima sõitma, mitmes peatuspaigas näitas Tiina meile üsna mitut orhideeliiki ligistikku kasvamas. Ise poleks me kindlasti osanud neid kõiki leida, sest osa olid tillukesed ja osa oma rohelise värvi tõttu muust heinast raskesti eristatavad. Kui paljud meist on rohumaal või heinamaal jalutades võtnud kummardada ja uurida, et mille peal me siis tallame, et misasjast see heinamaa koosneb. See liigirikkus on vähemalt Tagamõisas hämmastav! Ja nii me roomasimegi kaameraga ja ilma aasal otsides ja leides käpakesi. Lisaks käpalistele kohtasime ka üht vähestest Eesti taimtoidulistest taimedest harilikku võipätakat (vt.pilti). Ja siis niiskel metsarajal särjesilma, mis nägi välja nagu miniatuurne praemuna. Just nii kontrastsed olid tema kollane ja valge. Lisaks lilleilule avastasime, et metsaelanike jälgi saab uurida ka suvel porisel metsarajal olid enne meid käinud rebane, põder, ja suur emis tillukeste põrsastega, metsajärvel kohatsime pesitsevaid sookurgi. Milliseid liike kohtasime? Valge tolmpea, kaunis kuldking(see kõige suursugusem!), soo-neiuvaip (Eesti orhideeklubi vapilill), suur käopõll (no ei jää mulle selle lille nimi ja nägu meelde!), väike käopõll, harilik käoraamat, rohekas käokeel, kahelehine käokeel (ehk ööviiul, meie populaarseim, suurepäraselt lõhnav liik), kärbesõis (vaata pilti, on ju kärbes!), hall käpp (tegelikult täitsa lilla, kujult meenutab üksik õis kiivriga sõdalast. Seda on märgatud ka mujal lille levikualadel sest ta ladinakeelne nimetus on Orchis militaris), jumalakäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp (nägime, muide, ka albiinovormi, s.t. valget kahkjaspunast sõrmkäppa!), harilik muguljuur, soohiilakas, täpiline sõrmkäpp. Need olid need, mis meelde jäid aga seal oli neid veel! Kui nüüd kellelgi huvi tekkis, siis on olemas selline koduleht nagu kus on kenasti näha kõik Eesti käpalised. Vaadake ja imetlege! Kuid üks, mis kindel pilt on kena küll, kuid looduses on see kõik veel palju kaunim. Järgmised retked viivad meid Abula kanti. 30.juunil matkame Pidula mõisa ümbruses ja Abulas. Muuhulgas vaatame Eestis haruldasi belgia piimalambaid. Kohtume metsamooriga, kes juhatab meid taimedega värvimise saladustesse. Juulis on plaanis rattamatk ja Vilsandi dessant. Pärimuskohtumisteni! Maarika Toomel

5 NR juuni 2007 Saarte Viss 2007 tulekul Saarte kauneim lehm valitakse sel aastal 13. korda. Üritus toimub reedel, 15. juunil algusega kell 10 Upal, Kuressaare ametikooli juures. Aastatega on üritus muutunud meie karjakasvatajate-tõuaretajate hulgas populaarseks. See üritus on loomaomanike jaoks tähtis eelkõige kokkusaamisena, kus vahetatakse kogemusi, vaadatakse kauneimaid loomi, saadakse ülevaade aretustööst. Saare maakond on ainuke vabariigis, kus taolist üritust korraldatakse ja siin on esindatud kõik piimlehma tõud. Valitakse kauneim eesti punast tõugu, eesti holsteini tõugu ja eesti maakarja lehm. Holsteini lehmi hindab Ilmar Kallas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistust(ETKÜ), eesti punased lehmad seab paremusjärjestusse Rein Hallik, samuti ETKÜ-st. Maakarja lehmi tuleb sel aastal hindama kohtunik Juha Kantanen. Ta töötab Soomes Põllumajanduse Uuringute Keskuses loomade aretuse geneetilise mitmekesisuse alal. Kohtunikud hindavad looma välimust funktsionaalsete tunnuste alusel. Toodang konkursil rolli ei mängi. Järjest rohkem pööratakse aga tähelepanu looma ettevalmistusele ja esitlusele. Osavõtjaid on tänase päeva seisuga Saarte Vissile registreerinud 14 loomaomanikku kokku rohkem kui 40 lehmaga. Üle pika aja on oodata näitusele lehma Hiiumaalt. Hiiu Õunakasvatuse OÜ toob näitusele eesti punast tõugu lehma. Lehmad astuvad esitlusringil Sulev Mägi lõõtspilli järgi. Saarte Vissi 2007 pärjab publik kolme tõu võtjate hulgast. Kohe pärast Saarte Vissi valimisi algusega kell 15 korraldavad Eesti Lihaveisekasvatajate juhatus ja ETKÜ Upal, ametkooli õppehoone 2. korruse seminariruumis õppepäeva lihaveisekasvatajatele. Õppepäevale ootame kõiki huvilisi. Aive Sonets ETKÜ kontakttel aasta Vissikonkursil osalenud lehm. Irina Mägi Vorsprung durch Technik Audi suvepäevad Saaremaal! Reval Auto Kuressaare kutsub juunil osa saama sõiduelamusest Audi roolis. Audi proovisõidunädalavahetusel on Saaremaa Audi keskuses võimalik näha ja proovida Audi mudelite paremikku. Laupäeval, 16. juunil toimuvale Audi perepäevale tasub aga tulla koos perega. Proovisõiduaja broneerimiseks on vajalik eelregistreerimine telefonil või meiliaadressil Lisainfot Audi Saaremaa suvepäevade kohta leiab ka internetist Audi Eesti veebilehel Kohtumiseni proovisõidul! Reval Auto Kuressaare Tallinna mnt 61a, Kuressaare Üldtelefon: