Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht"

Transkript

1 Nr 164 HALINGA VALLA TEATAJA märts 2011 Hind 0,32 Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht 4. detsembrist 2010 kuni 5. märtsini 2011 toimusid Pärnumaa valdade XXXI talimängud. Võisteldi 13 alal: mälumäng, koroona, curling, korvpall, male, kabe, bowling, individuaalne- ja teatesuusatamine, sangpomm, juhtkonna teatevõistlus, lauatennis, ergomeetrisõudmine ja lumelinnaehitus. Viimane ala toimus Pärnu Jääfestivali raames, kus võistkonnad ehitasid lastele vahva Lotte lumelinna. Halinga valla sportlased olid esindatud kõikidel aladel ja püüdsid anda endast maksimumi.

2 2 Kõige edukamad alad ja võistlejad olid: I koht Hiie Laimets- individuaal suusatmine II koht lauatennis (Malle Laks, Madis Koit, Kaidi Oago ja Oleg Safonov), II koht juhtkonna teatevõistlus (Erika Lilleorg, Janno Remmel ja Kaido Kohv), II koht lumelinna ehitus (Mari Kirsipuu, Kertu Tammeleht, Peeter Laur, Elar Endma ja Janno Remmel), II koht curling (Piret Jaanikivi, Taimi Markson, Sergei Kallo ja Arne Kivimägi), III koht korvpall (Rain Kärner, Vahur Kappak, Madis Laanesoo, Janno Remmel, Rait Kasesalu, Mirjo Koit, Siim Viskus ja Veljo Miklas). Suured tänud ka Teile: Agu Annusver, Anti Kiltmaa, Ede Lensment, Hevelin Kärp, Allan Antsmäe, Elar Jaakson, Eda Pipar, Mihkel Marvig, Marve Markson, Kaspar Saar, Veiko Orav, Ave Vainu, Martin Arumäe, Kelli Kukk, Siim Oolim, Ralf Tohv, Jane Vain, Jaanus Mäe, Jüri Kirt, Mati Vallivere, Raiko Allikivi, Linda Pihl, Ott Reppo, Laine Muskat, Arno Maidla, Merko Susik, Katre Kulbok, Tiiu Nööri, Rebeka Vahkal, Anti Bertel, Andre Keerde, Marek Põder, Johannes Eriste, Kevin Kalda, Josep-Mattias Eriste, Karl-Erik Kübarsepp, Martin Oja, Kalev Reimets, Riivo Rand, Kevin- Joosep Krusemann, Taavi Miku ja Anto Merisaar. Tänud Janno Remmel ile võistkondade komplekteerimise ja juhendamise eest! ANNE-MAI TAMMELEHT

3 3 VALLAVALITSUSE OTSUSED Valitsuse istungitel on otsustatud järgmist: sotsiaaltoetuseks on eraldatud 1273,47 eurot, hooldajatoetuseks 1012,18 eurot, toetuseks puudega lapse hooldajale 191,75 eurot, puudega inimeste sotsiaaltoetuseks 1550,68 eurot ja toimetulekutoetuseks on välja makstud 2570,66 eurot väljastati projekteerimistingimused MTÜ Pärnu-Jaagupi Tuletõrjeseltsile Pärnu-Jaagupi terviseraja ehitamiseks väljastati kasutusluba Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le Jussi AJ elektrivarustuse, fiider F2, kasutuselevõtuks aadressil Libatse küla. Ehitise kasutamise otstarve on alla 1 kv jaotusvõrgu elektri õhuliin. väljastati kasutusluba Korteriühistule Libatse 9 katlamaja kasutuselevõtuks aadressil Libatse 9, Libatse küla. Ehitise kasutamise otstarve on muu kolme või enama korteriga elamu. määrati Halinga vallas asuvate, plaanimaterjali alusel moodustatavate katastriüksuste lähiaadressid järgmiselt: Altküla külas asuv maaüksus pindalaga 12,74 ha Rombi; Altküla külas asuv maaüksus pindalaga 4,45 ha Riba; Rukkiküla külas asuv maaüksus pindalaga 8,18 ha Värava. kinnitati sõidukite avaliku suulise enampakkumise tulemus, mille kohaselt kaubik Ford Econovan, ID kood F , registreerimismärk 981AHV, ehitusaasta 1986, müüdi alghinnaga 100 eurot Alan Mägile. Maasturi UAZ (ID kood F , registreerimismärk 675 FAJ, ehitusaasta 1987) suuline enampakkumine kuulutada nurjunuks pakkujate puudumise tõttu. vähendati reservfondi summas 1586 eurot ja eraldati Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamunale artiklile «Trükised ja muud teavikud» 1586 eurot Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna hoolekogu 1. märtsi 2011 taotluse alusel ning lähtudes põhjendusest, et eelarveprojekti koostamisel ei olnud (Jakobi kihelkonna alushariduse 85nda, Pärnu- Jaagupi lasteaia 55nda ja Pesamuna lasteaia 25nda sünnipäevaga seoses koostatava raamatu Pesamunaks saamise lugu ) käsikirja ja hinnapakkumisi ning asutuse juht ei osanud eelarves summasid planeerida. VOLIKOGU OTSUSED 4. märtsi istungil otsustati järgmist: 1. Kuulati Pärnu- Jaagupi konstaablijaoskonna aasta aruannet Kuritegevuse statistika Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonna piirkonnas aastatel : a. oli registreeritud 130 kuritegu, millest avastati 62,3 %; a. oli registreeritud 173 kuritegu, millest avastati 57,2 %; a. oli registreeritud 137 kuritegu, millest avastati 55 %; a. oli registreeritud 114 kuritegu, millest avastati 57 %; a. oli registreeritud 83 kuritegu, millest avastati 43,4 %; a. oli registreeritud 110 kuritegu, millest avastati 54,5 %; a. oli registreeritud 92 kuritegu, millest avastati 65 %; a. oli registreeritud 85 kuritegu, millest avastati 61,2 %; a. oli registreeritud 73 kuritegu, millest avastati 71,2 %; a. oli registreeritud 104 kuritegu, millest avastati 65,4%; a. oli registreeritud 106 kuritegu, millest avastati 54,2%; a. oli registreeritud 171 kuritegu, millest avastati 67,8%; 2010.a. oli registreeritud 95 kuritegu, millest avastati 56,8%; Kuritegevus valdade lõikes aastatel Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonna teenistus piir konnas: aastal registreeritud kuriteod: Are vallas 44, Halinga vallas 65, Koonga vallas 33 ja Lavassaare vallas 29, kokku aastal registreeritud kuriteod: Are vallas 22, Halinga vallas 46, Koonga vallas 14 ja Lavassaare vallas 13, kokku Kinnitati maakonna teemaplaneeringu avalikustamise eelne kooskõlastamine Kooskõlastati Pärnu maakonna planeeringut täpsustav tuuleenergeetika teemaplaneering tingimusel, et Halinga vallas jääb võimalikuks arenduspiirkonnaks ainult Lavassaare turbaraba piirkond. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada tuuleenergeetika arendamise võimalused Pärnu maakonnas. Avaliku planeeringuprotsessi käigus kaalutleti ja selgitati välja maaalad (elektrituulikute arenduspiirkonnad), kuhu tuulikute rajamine on põhimõtteliselt võimalik, sobiv ja otstarbekas. Samuti elektri ülekandeliinide põhimõttelised asukohad ja planeeringu elluviimise võimalused. Planeeringuala hõlmab vaid maismaad ja käsitleb üldisesse elektrivõrku ühendatavaid tuulikuparke, milles elektrituulikud on igaüks võimsusega alates 500kW. Teemaplaneering on aluseks detailplanee-

4 4 ringu, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu või üldplaneeringu koostamisel. Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja 2 kaardist- planeeringukaart ja tsoneeringukaart. Teemaplaneeringu lahendus tugineb keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele, mis sisaldab planeeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kaalutlusi ning olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid. Planeeringumaterjalide juures on kättesaadav teemaplaneeringu koostamise käigus tehtud uuring Läänemaa tuulikuparkide mõjud lähialade inimestele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Teemaplaneeringu materjalid on kättesaadavad teemaplaneeringu portaalis: ee/4_maakonna_tp/kaart1 _planeeringukaart_ zip. ee/4_maakonna_tp/kaart2 _tsoneeringukaart_ zip. Teemaplaneeringut koostatakse samaaegselt Pärnu, Lääne, Saare ja Hiiu maakonnas, planeeringute koostamisel on konsultandiks OÜ Hendrikson & Ko. Halinga vallas on teemaplaneeringusse kantud kaks võimalikku arendusala, millest üks asub Vakalepa külas ja teine Pitsalu külas. Kuna on kavas kehtivaid puhveralasid (mis on hetkel 1 km) laiendada kuni 2 kilomeetrini, siis on otstarbeks jätta planeeringust välja Vakalepa piirkond ja kooskõlastada Pitsalu külas asuv nn Lavassaare turbaraba piirkond. 3. Taotleti maad munitsipaalomandisse Otsustati taotleda Halinga valla munitsipaalomandisse 36 maaüksust. Maa munitsipaalomandisse andmise otsustab volikogu taotluse alusel maavanem. Munitsipaalomandisse antakse maa tasuta. Tegemist on munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste aluse ning neid teenindava maaga. Munitsipaliseeritakse kohalike teede, teeosade, tänavate ja jalgteede alune maa. 4. Tühistati osaliselt Halinga Vallavolikogu 24. märtsi 2004 otsus nr 6 «Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamine» Pärnu maavanem algatas kirjaga nr 2.1-1/2921 järelevalvemenetluse Halinga vallas maareformiseaduse 23 1 ja 23 2 (edaspidi MRS) alusel vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise ja maareformi seaduse 23 3 alusel toimunud põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise õiguslikkuse küsimuse. Halinga Vallavolikogu otsusega nr 6 Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamine kinnitati OÜ Halinga maatükkide nr 101-5,5 ha, nr ,5 ha, nr ,5 ha, nr ,5 ha, nr ha, nr 107-3,8 ha, nr ha, nr ha, nr ,5 ha, nr ,5 ha, nr ha, nr ha, nr ha, kokku 256,8 ha ulatuses. MRS 23 3 lõikest 6 tulenevalt võib üks isik nimetatud paragrahvi alusel kasutusvaldusesse saada kuni 250 ha vaba põllumajandusmaad, mille koosseisu võib maakorraldusnõuetest tulenevalt kuuluda kokku kuni 15 ha metsamaad. Kui sama lõike esimeses lauses sätestatud piirmäära piires ei jätku taotlusi kõigile kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kasutusvaldusesse antavatele vaba põllumajandusmaa maatükkidele, võib vallavolikogu otsusel anda ühe isiku kasutusvaldusesse rohkem kui 250 ha maad, võimaldades kõigil taotlejatel esitada täiendavaid taotlusi. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldus seatakse ühe isiku kasuks. Volikogu otsuses oleks tulnud eraldi fikseerida piirmäära ületava maa saamine. MRS 23 3 lõike 6 1 kohaselt on vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õigust omav isik, kes on taotlenud vaba põllumajandusmaad kasutusvaldusesse nimetatud paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäärast suuremas ulatuses, kohustatud viivitamatult pärast seda, kui talle on saanud teatavaks, et ta on kantud vallavolikogu otsusega kinnitatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ulatuses, teatama sellest kirjalikult vallavolikogule ja loobuma piirmäära ületava vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlemisest. Vallavolikogu on kohustatud kustutama nimekirjast isiku, kes on kantud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ületavas osas. Nimetatud paragrahvi 6. lõikes sätestatud piirmäära ületava vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmiseks sõlmitud tehing on õigustühine. Halinga Vallavolikogu 24. märtsi 2004 otsus nr 6 ei olnud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Otsuse seadusega vastavusse viimiseks kustutas Halinga Vallavolikogu 24. märtsi a otsusega nr 6 Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamine kinnitatud nimekirjast maatükid nr 101 ja 107 kasutusvaldusesse taotleja OÜ Halinga, nüüd jääb OÜ Halinga nimekirja 247,5 ha ulatuses. 5. Võeti vastu Halinga valla aasta eelarve Pärast eelarve esimest lugemist toimus tulude osas suurenemine riigi poolt eraldatavate summade osas 3184 euro võrra. Pärnu-Jaagupi Gümnaasium osales Europarlamendi Euroscola projektis Aitame läbi taaskasutuse, mille raames laekus projektitoetus ,24 eurot. Kokku suurenes eelarve ,24 eurot. Kulude osas tehti järgmised muudatused: Pärnu-Jaagupi Gümnaa-

5 5 siumi eelarvele lisati 2000 eurot küttele, 3803 eurot koolile spordivahendite ostmiseks ja 51 25,24 eurot projektis osalemise kulude katteks. Vallavalitsuse poolt kirjutati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi Libatse Lasteaiaalgkooli võimla katuse rekonstrueerimise taotlus. Selle eeltingimuseks oli rekonstrueerimisprojekti olemasolu. Libatse Lasteaed-algkooli eelarvele lisati 1080 eurot hoone katuse rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Koolitusteenustele lisati 88 eurot osaluseks teiste valdade eelarvetes. Sotsiaalhoolekandele lisati riigi poolt 874 eurot toetuseks puuetega lastele. Reservfondi lisati eurot. Kokku on kulude suurenemine ,24 eurot. Täiendavalt tehti eelarveprojektis järgmised muudatused: Vallavalitsuse eelarves vähendati info-ja PR teenuseid ja suurendati artiklit Arvestus- ja auditeerimisteenused 320 euro võrra suurenenud nõudmiste tõttu auditeerimisele, mis on lisandunud lähtudes eurodirektiividest. Suurenenud on ka kontrollimisele kuluva aja hulk ning seoses sellega ka auditeerimise hind. Vallateede eelarves vähendati artiklit Korrashoiuteenused 785 eurot, suurendati artiklit Lepinguliste töötajate töötasu 354 euro võrra, artiklit Sotsiaalmaks 117 euro võrra ja artiklit Töötuskindlustusmaks 5 euro võrra. Moodustatud on täiskoormusega ametikoht nelja bussijaama: Pärnu-Jaagupi, Libatse, Uduvere ja Vahenurme hooldamiseks ning suveperioodil avalike lillealuste hooldamiseks Pärnu-Jaagupi alevis. Sotsiaalhoolekandes on riigi poolt vähendatud toimetulekutoetust 2820 euro võrra ja sotsiaalteenuste korraldamise toetust 229 euro võrra. Suurendati toetusi puuetega lastele 3358 euro võrra aasta eelarve kogumaht on planeeritud summas eurot ja tulud ning kulud on tasakaalus. 6. Kinnitati puudega lapsega perele tugiisiku teenuse osutamise kord Antud kord reguleerib rahvastikuregistri andmetel Halinga vallas alaliselt elavatele puudega lapsega peredele tugiisiku teenuse osutamist. Tugiisiku teenuse saajad on puudega lapsega pered, kes vajavad kõrvalist abi igapäevase eluga toimetulekuks ja suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga. Teenus on vajalik: * peredele, kus erivajadusega lapse hoolduskoormus on jäänud ühe lapsevanema kanda; * peredele, kus kasvab erivajadusega laps ning on ilmnenud pereliikmete sotsiaalsest, institutsionaalsest (ligipääsu puudumine avalikele teenustele) ja/või tervisega seotud (sh psühholoogiliselt) tõrjutusest; * peredele, kus vanematel puuduvad teadmised ja oskused (intellektipuue, sotsiaalne mahajäämus) erivajadusega lapse eest hoolitsemiseks ja lapse arengu toetamiseks. Teenuse eesmärk on jõustada puudega lapsega peresid kõikide pereliikmete eest hoolitsemiseks, pere toimetuleku tagamiseks ja igapäevaelus aktiivseks osalemiseks. Tugiisiku teenuse sisuks on koostöö pereliikmetega, et tagada puudega lapsele tingimused võimetekohaseks arenguks, hoolduskoormuse jagamisel, sotsiaalsete võimete arendamisel. Oluline on pereliikmetele pakkuda emotsionaalset ning psühhosotsiaalset tuge. Teenuse osutamise alustamisel koostatakse koos perega tegevuskava ning seatakse eesmärgid perekonna parema toimetuleku tagamiseks. Teenuse osutamise koht on pere juures kodus ja/ või koos pereliikmetega kodust väljas, et toetada pereliikmete aktiivset osalemist sotsiaalses elus (vaba aeg, huvitegevus). Teenuse osutamise kestvus ja maht määratakse kindlaks kolmepoolses lepingus (pere, tugiisik ja vallavalitsus). Teenuse osutamise periood sõltub konkreetse pere vajadustest ning tugiisiku perega kohtumise kestuseks arvestatakse üldjuhul 1,5 kuni 2 tundi. Tugiisik esitab nädalas korra tugiisiku protokolli perele teenuse osutamise kohta ja teenuse lõppemisel koostab tugiisik teenusest kokkuvõtte. 7. Kinnitati revisjonikomisjoni tööplaan Revisjonikomisjoni ettepanekul kinnitati, et revisjonikomisjon kontrollib aastal kolme asutust: vallavalitsus, Libatse Lasteaed-algkool ja raamatukogu. Komisjon peab «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» järgi kontrollima: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. 8. Kinnitati projektlaagri pidamise kord 1. septembril a jõustunud «Noorsootöö seaduse» 8 punkt 5 sätestab, et valla haldusterritooriumil projektlaagri pidamise tingimused ja korra ning projektlaagri pidamise loa väljastamise korra kehtestab vallavolikogu. Eelmine redaktsioon andis sama volitusnormi vallavalitsusele. Vastav kord on vallavalitsuse poolt kinnitatud 12. juunil 2006 määrusega nr 6. Noorte projektlaagri all mõistetakse äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalikõigusliku juriidilise isiku (projektlaagri pidaja) laagrit, mida peetakse vallavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva.

6 6 Määruses on üles loetletud andmed, mis peavad olema projektlaagri läbiviija poolt esitatud taotluses, samuti dokumendid, mis peavad olema koos taotlusega esitatud. Laagri juhataja ja kasvatajad peavad andma kirjalikud nõusolekud ning nad peavad vastama haridus- ja teadusministri määruse nr 57 «Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise kord» nõuetele. Vallavalitsuse ametnik vaatab loa taotluse läbi kümne päeva jooksul, kui taotluse või esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, teavitab ametnik puudustest taotlejat kümne päeva jooksul ja täiendavate dokumentide esitamiseks ja/või puuduste kõrvaldamiseks antakse aega kuni viis päeva. Vallavalitsus annab loa oma korraldusega, samuti juhul, kui vallavalitsus teeb otsuse luba mitte väljastada, väljastatakse korraldus 20 päeva jooksul arvates loa taotlemiseks viimase dokumendi saamise päevast. Määruses on loetletud juhud, millal valitsus keeldub projektlaagrile luba väljastama. Korralduse loa väljastamise või väljastamata jätmise kohta edastatakse taotlejale viie tööpäeva jooksul peale otsuse tegemist. 9. Kinnitati koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» 42 lg 2 kohaselt nähakse riigieelarves ette toetus koolilõuna kulude katmiseks statsionaarses õppes põhiharidust omandavatele õpilastele ning lõike 5 kohaselt peab koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestama vallavolikogu. Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse valla haldusterritooriumil asuvates munitsipaalkoolides statsionaarses õppes põhiharidust omandavate õpilaste arvust ja arvestuslikult koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta. Kodu- või haiglaõppel olevate õpilaste eest koolilõuna toetust ei arvestata. Määrus sätestab, et koolilõuna toetust eraldatakse riigieelarvest statsionaarses õppes põhiharidust omandavatele õpilastele. Statsionaarne õpe on koolikohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel. Koduja haiglaõppel olevate laste eest koolilõuna toetust ei arvestata. Riigi poolt eraldatavate vahendite planeerimisel on lähtutud eesmärgist katta toetusega koolilõuna toiduainete kulu osa. Seega peab igale lapsele tagama ühe toiduportsjoni ühel õppepäeval. Muud toitlustamisega seotud kulud (töötasud, majandamiskulud) on kooli pidaja katta. Koolilõunast on õpilasel õigus ka loobuda. Koolilõuna toetust võib kasutada ka üldkeskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks juhul, kui valla haldusterritooriumil asuvates koolides põhiharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulud on kaetud. Kool peab arvestust toitlustamiskulude üle ja esitab iga kuu lõpus vastava aruande vallavalitsusele. Arvestuslikuks koolilõuna maksumuseks aastal on Vabariigi Valitsus kinnitanud 0,78 eurot õpilase kohta (2010. a. oli aasta keskmine maksumus 0,75 eurot õpilase kohta). Riigieelarvest on Halinga vallale koolilõuna kulude katmiseks aastaks eraldatud 301 statsionaarses õppes põhiharidust omandavale õpilasele 175ks õppepäevaks kokku eurot. 10. Kinnitati koolitöötajate koosseisu kinnitamise kord Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 74 lõike 3 kohaselt kinnitatakse koolitöötajate koosseis kooli pidaja (volikogu) kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu. Sama seaduse 74 lõige 1 defineerib koolitöötajate mõiste - koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad. Kinnitati järgmised põhimõtted: Kooli direktori kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul vallavalitsus vastavalt Halinga Vallavalitsuse 9. oktoobri 2007 määrusele. Vallavalitsus kinnitab koolitöötajate koosseisu, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud miinimumkoosseisu ja kooli direktori ettepanekut. Kooli direktor peab oma ettepanekut tehes lähtuma palgafondist. Kooli direktor peab koolitöötajate koosseisu kinnitamise või muutmise ettepaneku esitama vallavalitsusele koos eelarvetaotlusega hiljemalt 1. oktoobriks. Seejärel toimuvad läbirääkimised ja vallavalitsus kinnitab korraldusega koolitöötajate koosseisu enne eelarveprojekti esitamist volikogule. Kui võrreldes eelneva aastaga koolitöötajate koosseisus muudatusi ei ole, ei pea kooli direktor esitama vallavalitsusele koolitöötajate koosseisu kinnitamise ettepanekut. Kui kooli direktor teeb ettepaneku eelarveaasta jooksul koolitöötajate koosseisu muutmiseks, peab esitama ettepaneku koos seletuskirjaga vähemalt kaks kuud enne planeeritud muudatuste sisseviimist, kuna see on seotud eelarve muutmisega. Koosseisu suurendamisel peab kooli direktor ära näitama ka eelarves vahendid, millest kaetakse täiendav personalikulu. 11. Toimus arutelu teemal «Kuhu lähed Halinga valla haridus?» Kuulati vallavanem Ülle Vapperit, kes andis ülevaate kooli minevatest prognoositavatest laste arvust, tutvustas valla eelarve haridussummade võrdlusgraafikut ja kolme õppeasutuse eelarveid riigieraldiste osas. Haridus- ja kultuurinõunik andis ülevaate uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (edaspidi PGS), millised tingimused see seab gümnaasiumi pidamiseks. Miinimumnõuded koolitöötajate osas on vallal täidetud. Olemas on psühholoog ja logopeed, nõutud on ka eripeda-

7 7 googi ja sotsiaalpedagoogi ametikohtade olemasolu, tingimuseks on teenuse pakkumine koolis. Seega võib teenust sisse osta. Kasutada saab Pärnu Õppenõustamiskeskuse tasuta pakutavaid teenuseid. Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumil on eraldi põhikooli õppekava ja gümnaasiumi õppekava. Uued õppekavad hakkavad rakenduma aastaaastalt, st, et a. sügisel 10. klassis alustavad õpilased õpivad juba uue õppekava alusel. Kooli õppekava koostab riikliku õppekava alusel kool ja kehtestab kooli direktor. Gümnaasiumis peab olema võimalus õppida kolmel erineval suunal. Kõikidel suundadel on nn baaskursused (63 tundi) ja lisaks suunapõhised ained ja vastavalt harule ka valikained (riigikaitse, usundiõpetus, majandus, keskkond, psühholoogia, C-keel, karjääriõpetus). Kindlasti peavad olema loodusainete suund (bioloogia, geograafia, keemia, füüsika) ja sotsiaalainete suund (ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, geograafia). Lisaks nendele peab olema kooli enda valik, Pärnu- Jaagupi Gümnaasium pakub välja kolmandana ettevõtlikkuse ja ettevõtluse suuna, milles nn suunakursused on majandus, karjääriõpetus, õpitakse majanduse võõrkeelt ja eesti keele kursus keskendub ametikeelele ja asjaajamise oskuse kujundamisele. Majandusõpetust on nõus õpetama Pärnu Kolledž ja sel juhul saaksid ka selle kursuse lõpetajad Pärnu Kolledži tunnistuse. Teatud aine kursusi võib läbida ka väljaspool kooli õppides, nt õpilaste puhul, kes õpivad juba muusikakoolides, spordikoolides, kunstikoolides või ka keeltekoolides. Koolide omavahelisel kokkuleppel määratakse ära pädevused, mis peavad kursuse lõpuks olema täidetud ja sel juhul ei pea õpilane seda kursust oma koolis läbima. Jääb loota, et kooli poolt välja pakutud suund on atraktiivne ja õpilased tunnevad selle vastu huvi. Füüsilist keskkonda kujundades jälgib gümnaasium, et: 1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas; 2) õppes on võimalik kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada raamatukogu; 3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; 4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega; 5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid; 6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt. Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas a sügisel andis riik lisaraha õppevahendite soetamiseks. Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on üle 50% klassides olemas esitlustehnika ja kõiki tunde saab läbi viia ka arvutiklassis. Klasside füüsiline keskkond on nõuetekohane. Küll aga määrab riiklik õppekava igas ainekavas ära vahendid, mis on vajalikud ainekava läbimiseks. Kõige rohkem kulutusi kaasneb muusika ainekavaga: vajalikud on naturaalklaver, süntesaator, akustiline kitarr, noodistusprogramm ja MIDI salvestusprogramm. Lisaks plokkflöödid, väikekandled, akustilised kitarrid õpilastele musitseerimiseks ja kunsti ainekava läbiviimiseks: tööde tegemiseks töövahendid ja materjalid peab kindlustama kool. Kooli sisustusele, ruumidele, hoonetele ja maa-alale esitatavad tervisekaitsenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. PGSi järgi pidi olema see kehtestatud 31. detsembriks 2010, aga siiani on kehtestamata. Seega ei ole teada, millised nõuded kehtestatakse ja kas see nõuab ka vallalt lisakohustusi. Lõpetuseks teoretiseeriti selle üle, et kui näiteks sulgeda Vahenurme Lasteaed- algkool. Millist kokkuhoidu sellega saavutatakse/ei saavutata. Millised sotsiaalsed probleemid võivad tekkida. Mingeid konkreetseid otsuseid volikogus ei langetatud. AMETLIKUD TEADAANDED Maanteeamet projekteerib Kergu maanteed Maanteeametil on käsil riigimaantee nr Pärnu-Jaagupi Kergu projekteerimine, mille kohaselt saab kogu tee kuni Kerguni mustkatte. Tallinn-Pärnu-Ikla maanteest kuni Uduvere poeni projekteeritakse kõnnitee, valgustus, uued elektri ja sideühendused. Siia lisanduvad veel hoopis teisest allikast, nimelt Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatavad vee- ja kanalisatsioonitrassid, mille projekteerimisega loodame veel sellel aastal alustada. Seoses esimeste eskiiside valmimisega on kerkinud hulga küsimusi, kuidas mahutada kõik vajalikud kommunikatsioonid kenasti üksteise kõrvale. Lähemal ajal on teeprojekti koostajal plaanis ühendust võtta Kergu maantee kinnistu omanikega, et arutada ettepanekuid edaspidiseks projekteerimiseks. TIIT TALTS Halinga valla majandusnõunik Lugupeetud lapsevanemad! Uus perekonnaseadus näeb ette, et lapse sündi registreerides peab abielus oleval vanemal kaasas olema teise vanema nõusolek (vabas vormis) lapsele pandava eesnime kohta (kui sündi tuleb registreerima üks lapsevanem). Lapsevanemad peavad olema ühel nõul lapsele pandava nime suhtes.

8 8 Elukohajärgse munitsipaalkooli määramine Halinga Vallavalitsuse 22. märtsi 2011 a. määrus nr 3 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» 10 lg 1 alusel. 1. Määruse reguleerimisala Määrusega sätestatakse koolikohustuslikule isikule ning 17-aastasele või vanemale isikule põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse Halinga valla munitsipaalkooli (edaspidi munitsipaal-kooli) määramine. 2. Elukohajärgse munitsipaalkooli määramine (1) Igale koolikohustuslikule õpilasele, kelle elukoha aadress on rahvastikuregistri andmetel Halinga valla Anelema, Mõisaküla, Tühjasma, Lehu, Soosalu, Eametsa, Valistre, Halinga, Kangru, Tõrdu, Tarva, Ertsma, Loomse, Salu, Pööravere, Kodesmaa, Enge ja Eerma küla ning Pärnu-Jaagupi alev, on elukohajärgseks kooliks klassini Pärnu-Jaagupi Gümnaasium. (2) Igale koolikohustuslikule õpilasele, kelle elukoha aadress on rahvastikuregistri andmetel Halinga valla Libatse, Arase, Oese, Langerma, Pallika, Aasa, Kaelase, Rukkiküla, Altküla ja Lehtmetsa küla, on elukohajärgseks kooliks klassini Libatse Lasteaed-algkool ja klassini Pärnu-Jaagupi Gümnaasium. (3) Igale koolikohustuslikule õpilasele, kelle elukoha aadress on rahvastikuregistri andmetel Halinga valla Roodi, Kuninga, Vahenurme, Eense, Mäeküla, Maima, Sepaküla, Pitsalu, Vee, Pereküla, Naartse, Vakalepa, Kablima, Sõõrike ja Helenurme küla, on elukohajärgseks kooliks klassini Vahenurme Lasteaedalgkool ja klassini Pärnu-Jaagupi Gümnaasium. (4) Vabade kohtade olemasolul võetakse vastu õpilased, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Halinga vald. 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01. aprillil 2011.a Vallavanem ÜLLE VAPPER ja Vallasekretär RIINI ÕIGE Pärnu-Jaagupi vee- ja kanalisatsiooniprojekt Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) jõudis lõpule veemajanduse infrastruktuuri taotluste hindamine ning rahastusotsused tehti 14 projektile kogusummas 43 miljonit eurot. Teiste hulgas sai positiivse otsuse ka Pärnu-Jaagupi alevi vee- ja kanalisatsiooniprojekt, mida rahastatakse 3 miljoni euroga lisaks AS Mako omaosalusele ja vallapoolsele kaasrahastamisele. Projekti kogumaksumus ulatub ligi 4 miljoni euroni. Plaanitud tööde maht on suur ja tegemist on küllaltki keerulise tehnilise projektiga. Kuna käesoleval ajal käib Maanteeameti eestvõttel Kergu maantee rekonstrueerimisprojekti koostamine, siis tõenäoliselt on esimeseks tööks peale hangete läbiviimist Tallinn- Pärnu-Ikla maanteest Uduvere poeni torustiku projekteerimine. Koos Kergu maantee ümberehitusega võiks need tööd teoks saada aastal. Koostöös erinevate osapooltega on sellel lõigul plaanis rajada vee- ja kanalisatsioonitorustikud, uuendada side- ja elektriühendused, sõidutee kate ning rajada kõnnitee koos valgustusega. Järge ootavad torustike rajamine Männi teele ja Kalli maanteele ning olemasolevate torustike osaline väljavahetamine. Suuremateks töödeks on veel reoveepuhasti uuendamine ja uue veehaarde rajamine. Ehitustööde järjekord selgub täpsemalt alles peale ehitusprojekti valmimist, milleks võib kuluda ligikaudu aasta. TIIT TALTS Halinga valla majandusnõunik LUGUPEETUD HALINGA VALLA ELANIK! Tule anna oma panus valla arengusse! Aprillikuus toimuvad koosolekud valla arengukava ülevaatamiseks ja täiendamiseks. Koosoleku päevakorras on arengustrateegia täiendamine. Olete oodatud kuulama ja kaasa rääkima koosolekutel, mis toimuvad alljärgnevalt: maa-ja keskkonnaalane koosolek teisipäeval, 5. aprillil. majandus-ja ettevõtlusalane koosolek teisipäeval, 12. aprillil. sotsiaal-ja tervishoiualane koosolek teisipäeval, 19. aprillil. haridus-ja noorsooalane koosolek teisipäeval, 26.aprillil. kultuuri-ja spordialane koosolek neljapäeval, 28. aprillil. Kõik koosolekud toimuvad Halinga vallamajas, volikogu saalis ja algavad kell Koosoleku kestus ligikaudu 1-1,5 tundi. Täiendav informatsioon telefonil Rita Reppo, keskkonnanõunik. RITA REPPO keskkonnanõunik

9 9 KORVPALL Minikorvpall SPORDIUUDISED KORVPALLIKLUBI PÄRNU-JAAGUPI Meie klubi noorim järelkasv osales Pärnus toimunud KK Pauluse rahvusvahelisel Märtsiturniiril. Kuna meil omal võistkonnajagu poisse napib, siis otsustasime seegi kord ühise võistkonna kokku panna koos Kilingi-Nõmme poistega. Alagrupiturniiri esimeses mängus esitasime suurepärase partii, võitsime tugevat Tallinna BC RIM võistkonda 19:16. Samale vastasele kaotasime eelmisel turniiril 30 punktiga. Järgmistes mängudes jäime alla lätlaste Cesisele 41:52 ja Tartu Rock I võistkonnale 27:74. Meie alagrupis kujunes seis segaseks, kuna BC RIM alistas üllatuslikult Tartu Rock I võistkonna ja võitis alagrupi, meil tuli alagrupis leppida viimase kohaga vaatamata sellele, et alagrupi võitja alistasime. Kohamängudes kohale kaotasime põnevas kohtumises Tartu Rock II võistkonnale 44:47 ja võitsime Moskva Orbitat tulemusega 30:21, seega platseerusime 12 võistkonna konkurentsis 11. kohale. Kokkuvõttes võib poiste mänguga igati rahule jääda, kuna meie võistluspraktika, võrreldes vastaste omaga, on tunduvalt väiksem. KK Pärnu-Jaagupi/ Kilingi-Nõmme võistkonna koosseisus mängisid: Laur Tõnismaa, Raido Peit, Siim Pärnala, Raido Juss, Marco Lusik, Erich Eermann, Reimo Ruul- KK P-Jaagupist ning Martin-Jüri Soomets, Romet Leets, Ewert Ubaleht, Madis- Markus Lind, Sander Kuningas - treener Arko Kase kasvandikud Kilingi- Nõmmest. Võistkonna suurimaks skooritegijaks ja lauapallide hankijaks oli Laur Tõnismaa. Parimaks mängijaks valiti Raido Peit, kes mängis tublilt nii kaitses kui rünnakul. KK Pauluse Märtsiturniir 2011 kolm paremat olid : 1. Riia Ridzene Sport 2000 I 2. KK Paulus I 3. Tallinna BC RIM Suured tänud klubi poolt Veljo Miklasele, kes aitas võistkonda mõlemal võistluspäeval transpordiga. Pärnu Meeste Korvpalliliiga (PMKL) Põhiturniiri viimaste mängude tulemused : KK Pärnu-Jaagupi - Stegerdon 67 : 55 KK Pärnu-Jaagupi - Saarde vald 77 : 60 Mirjo Koit 16 punkti, Vahur Kappak 15 punkti KK Pärnu-Jaagupi - Vändra 63 : 100 See mäng oli meie kõigi aegade kehvim esitus ( õudus kuubis ) väga olulise tähtsusega kohtumises. Pole meie võistkonda kunagi nii halvasti mängimas näinud ja loodan, et rohkem sellist õudusunenägu ei näe. Selle mängu võit oleks meid viinud põhiturniiri järel kolmandale kohale. Janno Remmel 22 punkti, Mirjo Koit 17 punkti. KK Pärnu-Jaagupi- Stormel/Kimask 83 : 66 Õnneks suutsime oma eelmise vooru paha päeva unustada ja mängisime jälle korraliku partii tugeva Stormeli satsi vastu. Janno Remmel 17 punkti, Rain Kärner 16 punkti. Meie klubi esindusvõistkond lõpetas PMKL põhiturniiri 7 võidu ja 5 kaotusega 6. kohaga. Nüüd on algamas playoff turniir, kus mängitakse süsteemis kas käsi kullas või pepu mullas. Alustame play-off mänge kolmandast ringist, vastane pole veel teada ning mängida tuleb kahe võiduni. Võitja jätkab karika poole püüdlemist, kaotaja langeb konkurentsist. PRIIT PIHELGAS KK P-Jaagupi treener RAHVASPORT 19. märtsil kogunesid Koongasse nelja valla: Halinga, Are, Sauga ja Koonga rahvaspordi harrastajad, kus toimusid XXXV Koonga mängud. Osavõtjate poolest ei olnud seekordsed võistlused rohkearvulised, kuid see ei alandanud kuidagi võistluspinget. Oma koha eest võitlesid kõik võistkonnad ja võtsid asja tõsiselt.üldkokkuvõttes saavutasid Halinga valla võistlejad 110 punktiga I koha, järgnesid Sauga 101, Koonga 90 ja Are 49 punktiga. Halinga valla võistlejad, kes saavutasid võistkondlikult erinevatel aladel I-III koha: Sops I koht Eliise Algo, Sten Aron Õige, Janno Remmel (võistkond Halinga I). II koht Sille Sisas, Vahur Kappak, Marek Põder (Halinga II). Trepijooks I koht - Mari Kirsipuu, Vahur Kappak. Sangpomm I koht Anti Bertel, Andre Keerde, Assar Tallo, Eda Pipar. Kabe I koht Jaan Pähkel, Janek Pähkel, Merilyn Pähkel, Anti Bertel. Lauatennis I koht Oleg Safonov, Madis Koit, Liisi Koit, Ketrin Salumaa. Male I koht Janek Pähkel, Madis Koit, Merilyn Pähkel, Anti Bertel. Ergomeeter II koht Mihkel Marvig, Assar Tallo, Eda Pipar, Mari Kirsipuu, Sten-Aron Õige. Naiste võrkpall II koht Eliise Algo, Urve Indermitte, Marge Pähkel, Sille Sisas, Vilja Raadik, Kait Arenberg. Meeste võrkpall III koht Jürgo Krikuhhin, Taivo Kalden, Arvi Lensment, Priit Blande, Tauno Õige, Reimo Krikuhhin, Tambet Anso. Mälumäng III koht Aare Adams, Katri Kotkas, Agu Annusver. Tänan ka kõiki teisi võistlejaid, kes ei pidanud paljuks puhkepäeval rahvaspordis mõõtu võtta. Samuti tahan tänada Halinga Vallavalitsust ja Janno Remmelit. ANNE- MAI TAMMELEHT

10 10 Pärnu-Jaagupis toimusid võistlused ergomeetrisõudmises 16. märtsil toimusid Pärnu-Jaagupi Spordikeskuses III Pärnumaa koolinoorte meistrivõistlused ergomeetrisõudmises, kus osales 95 õpilast Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumist, Audru Keskkoolist, Tõstamaa Keskkoolist, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist, Sauga Põhikoolist, Surju Põhikoolist ja Jõõpre Põhikoolist. III maakondlikud meistri- võistlused olid seekordselt osavõtjaterohkeimad, kuna varasematel aastatel on olnud võistlejaid vastavalt 69 ja 72. Põhikoolide arvestuses tuli üldvõitjaks Sauga Põhikool, gümnaasiumide osas aga Kilingi- Nõmme Gümnaasium. Võistluse toetaja Penteer OÜ pani 5-7, 8-9 klasside võistkondlikus arvestuses parimale koolile auhinnaks välja sõudeergomeetri kasutusõiguse kuni kooliaasta lõpuni. Ergomeetri kasutusõiguse võitis seekord Audru Keskkool. Võistluse toetajad olid Penteer OÜ, Eesti Kultuurkapital, Pärnu-Jaagupi Spordikeskus, Pärnu Maakoolide Spordiliit, Halinga Vallavalitsus ja Pärnu Sõudeklubi MTÜ. Suured tänud abilistele, tänu kellele võistlus teoks sai: Vahur Mäe, Anne- Mai Tammeleht, Tiia Kallastu, Ene Saagpakk, Ele Jaanimägi, Mihkel Klementsov ja Janno Remmel. Võistluse pildid: JAANUS MÄE võistluse korraldaja Kiitus Libatse Lasteaiale-algkoolile ja eriti õpetaja Erika Lõõbasele. Olen Libatse Lasteaed-algkooli vanema rühma lapsevanem ja tahan kiitust avaldada. Nimelt minu suureks üllatuseks, käivad meie lapsed liikumiskasvatuse tunnis suusatamas. Selge see, et nad ei jõua seda teha igas tunnis, kuid müts maha õpetaja ees, kes võtab vaevaks neile üldse suuski tutvustada. Nad on küll juba suure rühma lapsed, kuid sellegi poolest on see üks paras ettevõtmine. Saada neile suusad alla ja siis veel õpetada, kuidas nende asjadega liikuda ning seda kõike üsna lühikese aja jooksul, sest lasteaia tunnid on lühikesed. Samuti väärib kiitust see, et kuskilt on lastele suusad muretsetud. Rühma õpetajalt uurides selgus, et tegemist on humanitaarabiga. Suusatamas käivad Libatses, minu andmetel, terve kooli lapsed. Täiesti tavaline on pilt suuskadel õpetaja Erikast ja laste sabast tema järel. Lõpetuseks veel üks suur aitäh õpetaja Erikale ja teistele lasteaia õpetajatele, et te minu/meie lapsi nii hästi õpetate. Jaksu, kannatlikust ja rõõmsameelsust! Tänulike lastevanemate nimel MARI KIRSIPUU

11 11 KULTUURI UUDISED Loomingutuba kutsub! Saame aprillikuus kokku kahel korral: 12. aprill- savi Saame kokku Meisterdamiskojas (raamatukoguga ühes majas) ja teeme savist kruusi ning taldriku. Kaasa tuleks võtta mõni hea idee, savi on kohapeal olemas. Kui on, võib kaasa võtta voolimispulkasid või üleliigse taignarulli kuid mingid töövahendid on ka kohapeal olemas. 26. aprill- polümeersavi Saame jällegi Meisterdamiskojas kokku ja lihvime ning viimistleme enne ahjupanekut oma eelmisel korral valmistatud savist esemeid (ca 30min). Peale seda saame tegelema hakata polümeersaviga. Üks tuntumaid selle savi esindajaid on FIMO, mida kiputaksegi tihti polümeersavi asemel ütlema. Tegelikult on erinevaid marke päris mitmeid. Kellel on, võib savi kodust kaasa võtta, kohapeal on ka savi saadaval. Proovime teha mustriga ümmargust vorstikest ja sellest omakorda pärleid ja ripatseid. Polümeersavi töötlemiseks on vajalik hästi terav ja õhuke nuga. Võimalusel võiks selle ise kaasa võtta. Ka üks sile rull ei teeks paha. Ühe õpitoa hind endiselt 3,20 EUR + vajadusel materjal (max 3 EUR). Algusaeg ja asukoht seekord Meisterdamiskoda Kõik küsimused ja ettepanekud on endiselt oodatud e-posti aadressile: gmail. com või telefonil: Külastage kindlasti ka loomingutoa blogi, mis asub aadressil: www. pjloomingutuba. blogspot.com Juba toimunud Loomingutoa koosviibimistest saab ülevaate ühe liikme, Arma, blogist, kes kajastab seda oma vaatenurgast. Alati on juures ka ilusad pildid. Siinjuures ütlen ka suure aitäh Armale! Blogi asub aadressil: t e e m e k o o s a r m a g a. wordpress.com Oodatud on nii vanad olijad kui uued tulijad. Olgem ikka loovad ja lennukad! ANNE SULGER Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi õpilaste debüüt Estonia laval märtsil toimus Rahvusooperis Estonia projekti Täna teeme ooperit raames noorte teatrihäppening Armastus salakaubaks. Armastus salakaubaks oli klassikalise ooperi- ja balletimuusika hittidel põhinev lavastus, mis otsis lahendust praeguse aja probleemidele: rahapuudus, pangalaenud, majanduslangus ja võimalik maailma lõpp. Kas selle kõige keskel on kohta unistustele ja lootusele? Kas armastus päästab maailma või on see tänapäeval muutumas salakaubaks? Projekti Täna teeme ooperit kaasati üle 300 Eestimaa kooliõpilase, kes kehastusid lauljateks, tantsijateks, pillimeesteks, dekoraatoriteks, õmblejateks, grimeerijateks, lavameistriteks või dramaturgideks - esindatud olid enamik ooperimaja ametitest. Ka meie gümnaasiumi ja muusikakooli õppurid said sellest suurepärasest üritusest osa võtta. Meid oli kokku 25 (4. 9. klassi õpilast). Meid juhendasid ja kantseldasid Elena Mägi ja Anne Alus. Juba enne väljasõitu olime täis entusiasmi ja tahet midagi suurt korda saata. Kui Estoniasse jõudsime, võeti meid avasüli vastu. Kuna ooperimajja oli kogunenud palju rahvast, läks meil enne aega, kui saime end registreeritud. Seejärel saadeti meid kammersaali, mis asub viiendal korrusel. Paigutasime oma asjad ära ning jäime ootama, mis edasi juhtuma hakkab. Juba õige pea olid kõik noored kenasti saali jõudnud. Meile jutustati veel korra loo sisu. Lugu kuulatud, jaotatigi meid erinevatesse rühmadesse. Kõik rühmad saadeti eri kohtadesse laiali. Mina isiklikult olin grimeerija, aga kuna töö meie rühmas algas alles peale lõunasööki, saadeti meid algselt dekoratsioonituppa, kus me saime kleite disainida. Hiljem aga juhatati meid grimmituppa, kus ootasid juba juhendajad. Kõigepealt räägiti meile mis see grimm üldse on ja kuidas seda teha. Tutvusime ka etiketiga, mida peab iga grimeerija teadma. Meid jaotati paaridesse ning me pidime oma kaaslasele grimmi tegema. Teemasid, mida me joonistasime, oli palju: inimlind, mets, printsessid, beibed, higised sportlased, kummitused ja põrguelanikud. Kuna aeg oli piiratud, pidime olema kiired ja väledad. Hiljem aga avanes meil võimalus vaadata, kuidas tehakse päris ooperisolistile grimmi. Nimelt jälgisime, kuidas seda tehti ooperi Boheem osalistele. Õhtul tuli meile külla Kirsside perekond. Nende pereansambel koosnes kolmest liikmest: isa Jaan Kirss, poeg Ian Mikael ning tütar Helena Victoria. Nad esitasid meile väikese kava, millest oli võimalus ka meil osa võtta. Sellele järgnesid disko ja öörahu. Järgmisel päeval olid

12 12 kõigil närvid püsti, sest grimmitüdrukuid oli väga vähe, aga esinejaid nii palju. Meil kõigil oli pabin sees, et kas me ikka jõuame kõik 150 inimest ära grimeerida. Kõik aga rahunesid, kui töö kenasti tehtud sai. Mul on ülimalt rõõmus meel, et ma sellest projektist osa võtsin ja kui võimalik, teeksin seda veel. Loodan, et kõik jäid nende kahe päevaga väga rahule. Pirgit Tamm (9. klass) Kui meid dekoratsioonituppa viidi, jaotati ära, kes mida tegema peab. Mina pidin värvima ühte suurt tassi, mis etenduse ajal laval rippus. Mulle tuli appi värvima ka üks väike tüdruk. Kui tassi valmis saime, hakkasime enda kooli poistega igasuguseid kostüüme kokku panema. Saime palju naerda. Panime ühte kostüümi kokku erinevaid asju, mis nägid lõpuks väga naljakad välja. Näiteks liimisime ühe rannapalli peakatte peale ja teine rannapall aidati meil pükste külge õmmelda. Tegime paar nii-öelda poksijakostüümi, mis ei näinud tegelikult üldse selle moodi välja. Ühed kostüümid pidime aerosoolvärvidega üle värvima, mis oli päris huvitav. Panime veel omavahel kokku erinevaid pintsakuid ja pükse ning mõnedele kleitidele lisasime ka väikseid detaile juurde. Kui kostüümid valmis, viisime need riidepuudega garderoobi rippuma. Kui etenduse päev käes oli, ei olnud meil enam midagi teha. Vaatasime ainult etenduse proove. Kui viimane etendus lõppes, hakkasime peaaegu kohe ka kodu poole sõitma. Iiris Prosa (8. klass) Mina olin Estonia teatris tantsija. Alguses jagati meid koos näitlejatega 10 grupiks ja iga grupp pidi välja mõtlema mingi põneva liigutuse. Mulle meie grupi liigutus ei meeldinud, sest see ajas pea valutama, kuid aega oli vähe ning midagi paremat pähe ei tulnud. Kõikide gruppide mõeldud liigutused pandi etendusse sisse. Etendus algaski laste mõeldud liigutustega. Peale seda hakkasime kõike muud läbi tegema, kuidas etendus välja pidi nägema. Mina pidin olema mets. Metsal ei olnud suur roll, kuid sain kogu aeg laval olla ja siiski tegevuses kaasa lüüa. Tantsuga seal küll midagi pistmist polnud. Esimesel päeval olid väga kaua aega proovid ja meil ei olnud üldse vaba aega, sest kogu tegevus oli vaja selgeks saada. Kuid õhtul oli juba väga põnev, sest siis oli disko ja sai end lõdvaks lasta. Pühapäeval algasid hommikul kohe peaproovid ning kell kaks oli juba etendus. Teine etendus oli kell viis ja see tuli juba päris hästi välja. Mina jäin selle üritusega väga rahule ning tahaksin veel sinna minna. Mul on hea meel, kuna saan öelda, et ma olen Estonia laval esinenud. Rebeka Vahkal (8. kl) Kutsume kõiki üles osalema valla juubeliaastal FOTOKONKURSIL HALINGA VALD 20 Teemad: valla loodus inimesed ja nende töö tegevused, üritused jms Head silma ja kindlat kätt kõikidele fotohuvilistele! Konkursi tingimused: Fotode suurus peab olema 13x18 cm. Esitatud fotod jäävad valla kroonikasse talletamiseks ja neid ei tagastata. Fotode esitamise tähtaeg on 15. september aaasta, Fotosid hindab komisjon. Konkursil osalejaid ootavad autasud: I koht 200 eurot; II koht 135 eurot; III koht 75 eurot Komisjon võib välja anda ka eripreemiaid. Fotodest koostatakse valla aastapäeva ürituste raames näitus. Halinga valla IV Laste ja noorte laulupäev Kuldne Hääl toimub 16. aprillil algusega kell Pärnu-Jaagupi rahvamajas. Laulupäeval esinevad kõigi Halinga valla koolide ja lasteaedade lapsed 4 erinevas vanusegrupis.

13 Halinga Vallavalitsus õnnitleb Heiti Tõnissoni Eesti Vabariigi presidendi autasu, Riigivapi V klassi teenetemärgi, saamise puhul Õnnesoovid puhkpilliorkestri dirigent Jakob Sinikas ele 80. juubeli puhul Tervist ja jõudu edaspidiseks! Halinga Vallavalitsus 13

14 14 HARIDUSASUTUSTE UUDISED Vastlad Kaelasel Kaelase koolirahvas tähistas vastlapäeva sportlikult ja lõbusalt. Ilm soodustas igati väljas olemist ning seetõttu toimusid sportlikud mängud ja võistlused õues. Võisteldi kahes võistkonnas, kus pidi kaaslast kelgul vedama, läbima slaalomiraja, kelgutama läbi võimlemisrõnga ja ühe jala peal kelguga suusatama. Kilkeid ja elevust tekitas kelgurongisõit. Tugevamad poisid vedasid neljast järjestikusest kelgust koosnevat rongi. Pikem ja väsitavam võistlus oli aga teatejooks 500 m pikkusel lumerajal. Ega polegi nii kerge joosta lumes ja kelku koos väikese sõbraga taga vedada. Kiitus kõikidele, kes võistlusmängudest aktiivselt osa võtsid! Nagu vastlapäevale kohane, tuli ka vastlaliugu lasta ja seda jällegi võidu peale, et kes ikka kõige pikema liu laseb. Peale oodet sättisime suusad jalga, sest ees ootas pikk suusamatk. Giidiks oli õpetaja Bruno, kes rääkis toredaid jutte kobraste elust, näitas loomajälgi lumel ja õpetas märkama, kuidas märtsipäike sulatab puude ümbert lund. Nii mõnigi õpilane avastas, et ka matkal olles võib koolitarkust saada. Õuesõpe annab paremaid tulemusi, sest õpitut saab käega katsuda ja lähemalt uurida. Matk kulges mööda Enge jõge kuni Salu külani. Vahepeal põikasime ka metsa, sest meie giid teadis näidata ühte vana hobuseteed. Aastakümneid tagasi sõideti seal talvisel ajal üksnes ree või saaniga, mille ees kappas hobune. Kuna tänaseks päevaks oli see kahjuks kinni kasvanud, puud risti-rästi ees, ei pääsenud me suuskadel hobuseteed mööda kuidagi edasi liikuma. Mööda jõge oli aga vahva sõita ja ainult mõned üksikud puuoksad takistasid kiiremat edasiliikumist. Tegime paar puhkepausi, jõime auravat teed ning meenutasime varasemaid suusamatku. Nägime, kuidas vesi, mis oli jää alt vabadusse pääsenud, kees ja ajas kollakat vahtu jää alt välja. Justkui õlletegu käiks, vesi mulises ja vahutas. Imekena vaatepilt avanes avarale lagendikule, kus päike juba vajus metsa taha ja joonistas meist- suusatajatest pikad sinised varjud lumele. Parim osa päevast hakkas lõppema. Pöörasime suusad jälle koolimaja poole tagasi ja kodutee algas. Matka lõpus olid kõik tänulikud matkajuhile mõnusa õhtu eest. KRISTA TAMMIK Huvijuht

15 15 PÄRNU-JAAGUPI LASTEAED PESAMUNA Pidu pesamunas Lõbus pidu Spordikeskuses oli alles hoogu võtmas kui saabusid tundmatud külalised. Hiigelsuur karu veoauto kastitäie kommidega järel vuramas ja jänes, kelle titekäru oli samuti pungil igasugu sorti kompvekke. Tulid ja küsisid, kas saba keerutada oskate ja kas jänese haagid selged on ja kuidas sünnipäevapidu edeneb. Karule ja jänesele küll kutset saadetud polnud, kuid vallavanem Ülle Vapper ja haridusnõunik Tiia Kallastu olid küll oodatud ja nii nad ootamatul kujul saabusidki. Ka õpetajaid polnud nad unustanud. Kui maja remondi pärast meel kurvaks läheb, siis lubati suurt ja ilmselt üsna magusat šokolaadist jänest kõrvast naksata ja karu käppa imeda. Spordikeskusesse olid aga kõik need 300 kohalolijat kogunenud seepärast, et oma majja poleks me ära mahtunud. Tegelikult oli tegemist Lasteaed Pesamuna 25nda sünnipäevaga, Pärnu- Jaagupi lasteaedade 55 juubeliga ning alushariduse algusest Jakobi kihelkonnas on möödunud 85 aastat. Olulisi daatumeid tähistati laste tööde näitusega Pesamunas ja kogu eelnev ajalugu sai kirjutatud raamatusse Pesamunaks saamise lugu. Raamatu koostamisel on kasutatud seni avaldamata Tiiu Kaasiku (kaua aegne Jänesselja lasteaia juhataja) uurimistöö materjale Pärnu Maakonna lasteaedade kohta aastani, samuti M. Riidametsa kodu-uurimusliku töö materjale aastast 1975, avaldatud artikleid, pildimaterjali lõpetajatest, töötajatest, kordaläinud ettevõtmistest ja laste loomingut. Oma mõtteid on kirja pannud nii endised kui tänased Pesamuna lasteaia töötajad. Mälestused jõudis kirja panna lasteaia esimene juhataja Emmi Kirsipuu. Kaante vahele said ka esimese õppinud pedagoog/kasvataja ja hilisema lasteaia juhataja Helve Pormanni peokõne lasteaia 20ndal sünnipäeval ja mõtted Vabandus! Meida Valliveerelt, kes alustas meditsiiniõena, jõudis tegutseda juhatajana ja veel mitmetel ametikohtadel, kuid kõige kauem õppealajuhatajana. Elust Pesamunas kirjutasid endised juhatajad Aime Jaaniste ja Ene Ilves. Et see kõik raamatu moodi saaks, aitasid kaasa Ave Vainu, Viive Miilimäe ja Anne Sulger. SIRJE MÖLDER Vabandan Ilse Lempu ees, sest tema nimi on ekslikult välja jäänud raamatu Pesamunaks saamise lugu kasvatajate nimekirjast. Sirje Mölder

16 16 KÜLALIIKUMINE Tore päev lastega liumäel Vastlatralli peeti Uduvere nn Kivipurustaja mäel sel aastal 6. märtsil. Päev algas laste kogunemisega mäe jalamil ja tehti esimesed prooviliud. Liugu lasid nii lapsed kui ka lapsevanemad, lusti ja naeru oli nii lastel kui emadel-isadel. Sellele järgnes võistkondadeks jagunemine ja algasid naljakad teatevõistlused, kus osalesid lapsed võrdselt vanematega. Kõik lapsed said autasuks tubli lapse tunnistuse. Päev lõppes vastlasupi söömisega, kuuma tee, küpsiste ja kommidega. Aitäh Enele, kes keetis maitsva vastlasupi, suured tänud Jüri Reimetsale, kes aitas ette valmistada võistlusplatsi ja autodele parkla. Suur tänu Janor Aasale, kes aitas kelgumäe ära siluda, et oleks ohutu mäest alla lasta. ERIKA LILLEORG Lahe päev Pärnjõel Päeva korraldajad olid Kodukandi noortekoda ja Pärnjõe noored. Üritusele olid oodatud kõik aastased noored. Kaasa sai lüüa kümnes töötoas. Toimus Halinga ja Vändra valla noorte teatevõistlus, mille võitsid meie valla lapsed. ERIKA LILLEORG

17 17 TERVISHOID JA SOTSIAALVALDKOND Südamenädal kutsub kõiki liikuma! Traditsioonilise südamenädala avab sel aastal üle-eestiline liikumispäev Sinu sammud loevad, et tuletada kõigile meelde kui oluline on liikumine ja füüsiline aktiivsus südamehaiguste ärahoidmisel. Pühapäeval, 17. aprillil on üle-eesti avatud liikumisrajad ning toimuvad erinevad liikumist propageerivad üritused kuhu kõik on oodatud kas kõndima, jooksma, rattaga sõitma või kepikõndi tegema. Üritustel osalemine on tasuta ning kõik lõpetajad saavad kaasa väikese liikumispäeviku. Kõikide liikumispäeval osalejate läbitud kilomeetrid pannakse kirja ning arvutatakse kokku ning nii saab vaadata, kus asuvad Eesti aktiivseimad tervisesõbrad. Liikumispäeva korraldavad Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium ja Kultuuriministeerium koos terviseprojektiga Mehed Liikuma ning sihtasutusega Eesti Terviserajad. Täpsem info erinevate ürituste ja südametelkide kohta on peagi veebilehel Eestimaa erinevate terviseradadega, mida saab kasutada aastaringselt ja tasuta, on huvilistel võimalus tutvuda veebilehel Kasulikke nõuandeid enda paremasse vormi saamiseks pakuvad ka liikumisharrastajate portaal ja meestele suunatud tervise- ja liikumisportaal www. mehedliikuma.ee. Kõik nimetatud veebilehed pakuvad ka e-trennipäeviku pidamise võimalust. Südame-veresoonkonna haigused on jätkuvalt Eestis surmapõhjus number üks. Peamised südamehaiguste riskitegurid on suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene liikumine ning puu- ja köögiviljade tarbimine. Liigvähene liikumine on lisaks südamehaigustele seotud enamiku tänapäeva levinumate haigustega. Viimane Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 33% inimestest harrastab vabal ajal tervisesporti vaid mõned korrad aastas või üldse mitte. Oluline on aga teada, et regulaarse füüsilise aktiivsusega inimestel on poole väiksem südame isheemiatõppe haigestumise risk ning veerandi võrra väikesem risk saada insult. Südamenädalt tähistatakse iga aasta aprilli kolmandal nädalal. Eestis on seda korraldatud juba aastast. Südamenädala läbiviimist toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi Tervislikke valikuid toetavad meetmed raames. Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituut, avalike suhete nõunik, , Igal kevadel tõuseb päevakorda puukidega seonduv temaatika. Alljärgnev artikkel juhib tähelepanu puugihammustusega levivatele haigustele ja vaktsineerimisele. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Haiguse tunnused puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad 1-2 nädalat pärast puugiham- Puukidega levivad haigused ja kuidas end kaitsta mustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi tervistub. Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Loomulikult peab sellisel juhul viivitamatult arsti poole pöörduma. Mingit spetsiifilist ravi puukentsefaliidi vastu ei ole. Nakatunud võivad end lohutada sellega, et haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuniteedi, st haigestutakse ainult kord elus. Täielik vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta pärast. Immuunsus pärast esimest kahte süsti on hea, aga kestab ainult ühe hooaja, seepärast peab tegema veel kolmanda, et immuniteeti pikendada. Umbes 95% vaktsineeritutest on puukentsefaliidi vastu täielikult kaitstud. Lisaannus vaktsiini süstitakse seejärel iga kolme aasta tagant, et omandatud immuunsust säilitada. Eelkooliealistel lastel kulgeb haigus reeglina kergemate haigusnähtudega kui täiskasva-

18 18 nutel. Täpsemaid soovitusi küsige oma perearstilt. Täisealise inimese ühe vaktsiini maksumus on ca 24,53 eurot ja laste vaktsiini maksumus on ca 23,20 eurot. Kõige tavalisem borrelioosi nakkuse sümptom on nahalööve, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem lööve kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames. Need sümptomid on märgiks borrelioosi nakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahalöövet. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödumisel nakatumisest. Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamasti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vanale külmakahjustusele. Puukborrelioosi diagnoos pannakse haigusloo ja analüüside põhjal. Kui arst kahtlustab borrelioosi nakkust, tehakse vereproov ja mõnikord tuleb analüüsiks võtta ka seljaajuvedelikku. Kindlaks tehtud borrelioosi nakkust ravitakse antibiootikumidega. Kui pärast puugi- hammustust tekib tüüpiline nahalööve või ilmneb muid sümptomeid, tuleks alati arsti poole pöörduda! Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis veel ei ole. Puugid võivad levitada bakterit, mis põhjustab lisaks loomadele ka haigusi inimestel. Erlihhioosi diagnoos pannakse vereproovi põhjal. Inimestel tekivad tavaliselt nõrgalt väljendunud haigusnähud (palavik, peavalu, lihasvalud), mis kaovad iseenesest, kuid haigus võib mööduda ka ilma haigusnähtudeta. Haigust ravitakse antibiootikumidega, vaktsiini selle vastu ei ole. Kuidas end puukide eest kaitsta? Kindlat kaitset puukide eest ei ole. Aga siiski on võimalik puugihammustuste vältimiseks mõndagi teha. Tähelepanu peaks pöörama õigele riietusele. Kanda tuleks kinnist, pikkade varrukatega riietust ja pikki pükse. Kuna puugid viibivad peamiselt alusmetsas ja rohus, on otstarbekas tõmmata sokid püksisäärte peale. Heledad riided on tumedatest soovitatavamad, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada. Pärast puukide levikuterritooriumil õues viibimist tuleks kogu keha puuke otsides üle vaadata. Enne hammustamist otsivad puugid endale tavaliselt sobivat kohta ja ronivad enamasti tükk aega mööda keha ringi. Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe. Kasutama peaks putukatõrjevahendeid. Need aitavad vähemalt mõnda aega. Aga ka need ei kujuta endast siiski kindlat kaitset puukide eest. Kuidas puugitõrjevahendid toimivad? Puugid otsivad ohvreid lõhna järgi: Halleri elundiga haistavad nad teatud aineid, mida nad tajuvad atraktiivsetena. On aga olemas ka teatud lõhnaained, mis puukidele ei meeldi. Eesti, Läti ja Leedu on kõrge riskiga piirkonnad. Eestis registreeritakse aastas ligi puukentsefaliidi juhtu. Puukentsefaliidiohu piirkonnad Eestis on põhjarannik, Pärnu ümbrus, Kirde- Eesti, Tartu ümbrus ja Kagu-Eesti. Kasutatud allikas: Refereerisid: ANNELI KALJUR Sotsiaalnõunik MARINA SIMM Perearst ning sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esinaine

19 19 LUGEJA KIRJUTAB Tänu Sulle, oo Jumal, et ma olen võinud täna ärgata koos elu enda ärkamisega mu ümber; tulgu see auks Sinule, Sa kõigi andide Jumal, ja tulgu see auks ka minu enda hingele. (Keldi palve) 2. päev Ärkame jõekaldal linnukeste vidina saatel. Hommikune puder, kohv, pakkimine, hambapesu jõe ääres, õnnistussõnad lahkele nõlvakule ja teele. Võtame suuna Valgu poole. Oleme kõmpinud tunnikese jagu, kui tagant liginev auto peatub. Habetunud ja ähmi täis onu teeb autoukse lahti ja vuristab: Kjuulge tjudrukud. Kuhu teel? Ma kjäisin talitasin ruttu loomad ära, et teid peale võtta ja viia kuhu tahate? Märjamaa poole või teisele poole? Tulge peale, ma viin teid edasi Oleme kohmetud tähelepanust ja mehe heatahtlikusest aga me ei saa ju auto peale minna. Püüame selgitada, onu jääb silmnähtavalt nukraks ja meie natuke ka. Täname lahkelt, soovime õnnistust ja Opeliga Lahke Onu tolmutab edasi head tegema. Enne Valgu külakeskust jalutame mööda endistest lehmalautadest. Asfalt on rohtunud ja hooned konutavad tühjalt. Külakesksel ristmikul tuiskab meist mööda jalgratas. Proua rattal äkki pidurdab ja naeratab Janele laialt. Selgub, et nad on endised töökaaslased. Reet püüab aru saada, et mida me pusime mööda külasid. Tuleb juttu ka kirikust. Milline liturgia teil praegu on? Seletame. Naispreesterluse küsimus? Seletame jälle. Epp itsitab südames, et vaat kus ikka lugu: elu nagu keskajal, kus turul arutati kolmainsuse küsimust turusabas seistes. Nüüd saad ka suvalises teeristis kokku ja kohe liturgia ja muu üle piike murdma. Jutu sees kerkib esile meie plaan pühapäeval Rapla kirikusse missale minna. Reedakene lubab, et ta tuleb ka ja kohtume seal. Lehvitame ja longime poe poole. Poodlemine on tähtis osa palverännust. Peame plaani, mida on vaja. Kindlasti topsijäätist ja midagi lõunaks ja õhtuks. Ukse ees tervitavad meid kaks kohalikku onu. Igal külapoel ju oma valve onud. Jätame oma rasked seljakotid õue ja astume poodi. Üks jutukas külamees järgneb, tutvustab meid poemüüjale ja soovitab kaupu. Kui me siis õnnelikult oma jäätist limpsime, uurib Boriss meie rännu sihti ja eesmärki. Tehku me selgeks, miks oleme selle tee ikka ette võtnud ja muretseb meie turvalisuse pärast. Inimesi olevat igasuguseid Jumal ütleme. No ja mis siis, et Jumal. Mina usun Jumalat küll, aga ikkagi, miks te kõnnite? Seletage mulle ära. Nii otseste küsimuste tule all Jaakobitee päev hakkame kokutama. Ise ju teame, et peame, aga katsu sa seda seletada. Igatahes saame teada, et Borissile meeldib ka kõndida mööda metsi ja et kui me peaks veel kunagi sellist asja ette võtma, siis peaksime teda ka kaasa kutsuma. Mees nuiab telefoninumbrit. Janel tuleb meelde meie salajane soov palverändurite kokkutulekut teha järgmisel suvel ja lubame Borissile, et kui kokkutulek tuleb, siis kutsume teda ka. Tema naisele ka meeldivat matkata. Tore, võtame telefoninumbri ja kinnitame, et nad naisega lahkesti kutsutud, kui üritus peaks toimuma. Jätkame teekonda Raikküla poole. Jalgrattaga kihutab mööda noorepoolne mees ja hõikab südamest Head teed! Mõned kilomeetrid hiljem vuhiseb Raikküla suunas veel teinegi onku jalgrattal ja soovib sama. Sõbralik on see Raikküla kant. Küpsed viljapõllud ja tasane maastik. Onku nr. 1 kiirustab tagasi ja soovib silmade särades jälle Head teed! Meid ootab Paka mägi kuulus muistsete Raikküla kärajate pidamise paik. Mäenõlval on lõkke- ja telkimisplats. Väli on rohtunud ja võsagi hakkab pead tõstma. Paneme laagri püsti, siis võtame aega poereisiks ja mäel ringi vaatamiseks. Võiks arvata, et kärajate mägi, pealt selline lapik, ongi lage plats keset metsa, aga tegelikult on see kaetud tiheda kuusikuga. Kujutame ette, et kui seda metsa ees ei oleks. Õhtusöök on gurmee. Epp leiab kotist haisva nutsaku. Talle meenub, et haaras külmkapist hallitusjuustu kaasa. Ostame paar pirni lisaks ja väega peen maius ongi valmis. Naudime õhtusööki ning ümiseme rõõmust, et päev seljataga. Ei pea enam ühtki sammu astuma ega kotte tarima. Peesitame nõnda telgiuksel õhtupäikeses, kui Epu jalale lendab hiigelsuur kiil. Istub ja ei kavatsegi lahkuda. Täpselt selle hetkeni, kuni Jane fotokaamera kotist kätte saab. Loeme õhtupalve ja natuke Kempise Toomast ka. 3. päev Hommik on kauniskaunis, kaste sädeleb rohukõrtel, üleüldse on pühapäev ja meie läheme Raplasse missale. Umbes 8 kilomeetrit on minna. Autoga oleks seda teed vaevalt kümne minuti jagu, hea eurotee veel pealegi. Jalgsi aga annab mõnusalt astuda. Linna jõudes on meil parasjagu aega, et astuda sisse kohalikku ketipoodi. Jane leiab poeriiulilt Taani ökolimonaadi ja otsustab seda proovida. Epp eelistab väljas ukse kõrval asuvalt turuletilt värsket hapukurki. Kirikuukse ees on hulganisti ilusas riides rahvast liikumas. Läheme sisse, sätime oma kolakad kotid sammaste

20 20 kõrvale ja seame end pingile. Rapla kirik on äsja renoveeritud, hele ja roosa. Nõnda ilus, et häämeelega võtaks endalgi kodus pintsli kätte ja Täna on imeilusa 7-aastase tütarlapse ristimine. Terve teenistus on selle peale üles ehitatud. Läheme ka armulauale tundes end veidi kohmetuna pidulikult riietatud inimeste vahel. Pärast jumalateenistust pargime end Meie pubisse. Pärislõuna prae, magustoidu ja korraliku kohviga purgisuppidele ja turbomakaronidele vahelduseks. Mõnuleme ja lebotame ja peame pühapäeva. Varsti on aga pidu läbi ja jätkame teekonda. Tee Tallinna poole on tõesti hea, ent tüütu asfalt, asfalt asfalt Haimres keerame magistraalilt ära paremale. Hämmastav, kuidas üks pööre suurelt maanteelt maha viib sind teise maailma. Kiiruse, anonüümsuse ja asfalti asemel on korraga aed, kruus, puud, inimesed, rahu Purilas seisame silmitsi probleemiga, et pole kuigi altid inimeste käest abi küsima. Seisame nõutult keset silda, kõnnime läbi jõekaldad, pöörame vanade töökodade vahele, silmame poollagunenud mõisahooneid. Teeveerel seisab auto ja vestlev seltskond koerakesega. Ikka ei saa me sõna suust ja kõnnime edasi. Selja tagant kostub küsimus: Mis teete siin, mingi mure on või? Kaks meest on meile järele jõudnud. Epp ütleb: Jah, oleme matkajad, aga ei leia kohta, kuhu pead panna. Koerakese omanik seisma ei jää, kiirendab sammu. Jalgrattaga onku teeb käega laia kaare: Siin mõisapargis ruumi küll, pange kasvõi sinna puude alla. Koeraomanik heidab üle õla: Mis sa neist sinna juhatad, seal on nii kõrge hein. - Kuhu siis, enda õuele või? Vastust enam ei kuule, sest koeraomanik on pooljoostes nurga taha kadunud. Jalgrattaga onku läheb järele. Meie seisame ja mõtleme, et mis see siis nüüd oli? Et jumala eest, kellelgi on vaja abi, et igaks juhuks jooksen ära, äkki pean muidu aitama? Paneme kodu püsti ja õhtustame mõisakuuri otsa juures metsistunud pargi veeres. Seejärel läheme jõe äärde. Jõele on ehitatud vanadele varemetele uus sild. Ühel pool on veskihoone, millel paistab hoolitsevat kätt, teisel uhke mõisakompleks, mida hetkel ilmestavad küll kinnilöödud aknad ja toonekurepesa korstna otsas. Puud mõisa ette viiva ringtee ümber on muljetavaldavalt vanad. Vetevool on kannatlikult endisest paisust kive allavoolu vedanud ning tulemuseks on suurepärane päikeseloojangul vaikimise koht. Paneme kuumavad jalad jahedasse vette ja mõtiskleme möödunud aegade hiilgusest. Hämardub. Päev lõpeb. Aamen. Nurtu-Nõlva Raikküla- Purila u 47 km. Täismahus tekst avaldatud blogis jakobitee.wordpress.com EPP SOKK & JANE VAIN järgneb...

21 21 Emaarmastus, tarviline vara Demokraatlikus riigis on igasugune äritsemine lubatud, erandit ei tehta vanima elukutse pidajatele. Harimatu suuga rahvas nimetab selle ameti pidajaid lihtsalt l...deks, peenem rahvas lõbutüdrukuteks, olmeneiudeks, ajaviitenukukesteks. Lusti pakuvad nad igal juhul nii maal kui linnas, nii avalikult kui salaja, nii organiseeritult kui eraviisiliselt. Kuidas ka on, mõnikord saab sellist rahateenimisviisi koguni õilsaks pidada. Hiljuti tunnistas üks niisugune neiuke näiteks ausalt(?), et teeb rasket tööd ainuüksi lapsukese helge tuleviku nimel. Nimelt ei jätkunud tal oma jutu järgi raha järeltulijale kooliõpikute ostmiseks ning oma silmatera tuleviku nimel lubavatki tüdruk oma keha ekspluateerida. Ega s midagi, emaarmastus on ikka üle kõige. HENN LAHESAARE Kevad õues, sügis südames Inimese elutee on ettearvamatu - mis tulema peab, see ka tavaliselt tuleb. Tihtipeale tuleb aga sellist elusaasta, et... Sain kokku oma kunagise koolivenna pojaga. Mehel on taskus kaks kõrgharidust tõendavat diplomit. Ta on töötanud juhtivatel kohtadel pikemat aega ja edukalt, nüüd aga aastane spetsialist on töötu. Kuidas saab see võimalik olla, küsite õigustatult teie, lugejad? Kaks kõrgharidust ja töötu staatus samal ajal, kui tutvuste kaudu kõrgele kohale saanul on kuus klassi ja koridor (piltlikult öeldes). Nii see kahjuks on. Kõrgetest pultidest pläkutatakse üht, elu näitab aga teistsugust palet. Nii ongi haritul, 42- aastasel inseneril Valdol ilusal saabuval kevadajal sügis südames. Jälle kerkib äraleierdatud küsimus - kas sellist Eestit... HENN LAHESAARE Enne mõelgem... Eestlasi on alati hinnatud ja tuntud kui nalja-, lauluja töörahvast. Tundub aga, et viimasel ajal tuleb nii mõndagi selles osas korrigeerida. Seda nõuab elu ise. Võtame alguseks laulu. Meie laulu- ja tantsupeod on ammu jõudnud oma ainulaadsusega laia maailma. Meid tuntakse kui kõrge laulukultuuriga rahvast. Viimasel ajal me nagu häbeneks seda, et oleme eestlased. Miks? Eks ikka sellepärast, et eestikeelset laulu kuuleb vähe, koorid seisavad püsti veel tänu entusiastidele, orkestrid (mõtlen siin puhkpilli- ja sümfooniaorkestreid) virelevad elu ja surma vahel. Tööd on eestlane alati teinud ja teeks ka nüüd, aga ei saa. Tööpuudus, see kapitalistlik igand kollitab. Kollitab küll, aga just neid, kes tahaks ausalt leiba ja selle kõrvast teenida. Iga liiki mahhinaatoritel seda hirmu ei ole. Ja lõpetuseks naljast. Paistab, et ka nalja mõistmisel on meil kõigil omad arusaamised. Raske on aru saada sellisest naljast, mida võib lugeda meie kriminaalkroonika veergudel. Nagu näiteks:...mehelt võeti ära nahktagi ja anti igaks juhuks veel kerepeale ka... Või siis:...lõbusas tujus baarist väljunud mehele tehti tuul alla, ärgates olid tuulesellid ta saja euro võrra vaesemaks teinud.... Ajab ju naerma, eks? Tahaks ainult küsida - kui selliste pärlite kirjutajale antaks keretäis, võetaks ära rahakott või riided, ehk vägistataks igaks juhuks tütar või abikaasa, kas ka siis saaks sellest naljatoonil kirjutada? Nii, et enne mõelgem, siis öelgem. HENN LAHESAARE TÄNA 25 AASTAT TAGASI Märts märts 1986 Kirikuõpetajatega oli probleeme ja neid jätkub tänaseni. Õpetajaid oli vähe. Meie auväärt õpetaja Ernst Rosensteini vanus tõusis. Järeltulijat polnud. Aga vaatamata takistustele ja aktiivsele ateistlikule tööle, mida tol ajal tehti, oli koguduses kuni seitsesada liiget. EELK konsistooriumi täiskogu arutas täna Pärnu-Jaagupi koguduse juhatuse avaldust 9. veebruarist ja E. Rosensteinil lubati edasi töötada kuni 75. aastaseks saamiseni. 12. märts 1986 Pärnu-Jaagupi Alevi Täitevkomitee hoonest (praegune pastoraat) olid lasteaialapsed Ülase tänava uude lasteaeda kolinud, mis avatati pidulikult 18. märtsil. Tänaseks oli vabanenud ruumid Pärnu teeninduskombinaat Säde oma kasutusse saanud ja neid käis peainsener sm Tamse üle vaatamas. Peale remonti said juuksurid siia töökohad. 14. märts 1986 Parteiboss Valter Udami sõnavõtt (lühendatult): Praegu häbistatakse Pärnumaad. Pärnu rajoon on peale parteikongressi hädaohus. Me olime 12. märtsil keskkomitees. Esimene sõnavõtt oli hea, aga teine õige karvane Pärnu rajooni suhtes. Öeldi, et Udam ei tegele, parteiorganid ei tegele põllumajanduse tõstmisega. Asi pidi toimuma XXVII kongressi vaimus, aga toimus meie arusaamiste järgi hoopis vastupidi. Bürool ladusin välja, kuidas läks X ja XI viisaastakul. Öeldi, et Udam, see on vale mõtlemine. Kui piim läheb alla, siis saate vitsu. Öeldi, et keskkomitees tehakse

22 22 eraldi büroo, kes hakkab sinusuguseid nuhtlema. Mina olen 30 aastat parteis olnud, aga esimest korda läksin portsu otsa. Võtsin tabletti. Kord tegin plaani, et tõusen ja lähen minema. Mul hakkas hale meel Kallaste Mihkli pärast (põlluvalitsuse juhataja). Ta ei tule viimaks järgi. (Mihkel Kallaste ütles pärast, et oleks küll järgi tulnud). Sain lõpuks kell 1.30 öösel koju. Magasin. Tõusin öösel kell kolm üles ja mõtlesin sellest kõigest kirjutada loo pealkirjaga Saun. Mul oli sünnipäev. Võtsin klaasi kuiva veini. Ja kirjutasin: Siis tuli üks mees laua taha. Ei tea, kus ta selle julguse võttis! See oli Rüütel. Tema põllumehe vaist hakkas vastu. Ta ütles, et oli vihmane aeg, olukord on raske. Ma käisin ise vaatamas. Oma pooliku kirjatöö lõpetan ära. Kirjandus tegevusega hakkan siis tegelema kui piim on plussis. 21. märts 1986 Inimesed olid tõsiselt pahased, et alevis polnud müüa liha, piima koort. Maapoodidest ei maksa üldse rääkida. Pärnust ikka suure otsimise peale midagi sai. Liha ei saanud aga mõnikord kanu oli. Bussisõiduhinnad olid odavad ja rahvas muudkui sõitis. Inimestel oli raske raha ära anda. Inimestele sisendati, kui õnnelik ja hea saab elu olema tulevikus. Oleviku puudused pole puudused. vaid väikesed kapitalismist järgi jäänud ebameeldivused. Katsu seda praegusele inimesele rääkida. Vana inimene ei taha seda kaubakülluses meenutada. Aga ikka oli enne hea. Noor inimene ei saa aru millest räägitakse. Kuidas saab üldse olla, et kaupa ei ole? 24. märts 1986 Rahva hulgas levis karskusseltsidest tulnud jutt, et suvest alates saab Pärnu alkoholi vabaks linnaks. Alkoholi müümine ja tarbimine lõpetatakse täielikult. Esimene pääsuke terves maailmas! 27. märts 1986 Täna öösel murti Pärnu -Jaagupis Soo tänava piirkonnas auto garaažidesse. Viidi ära autokumme ja üks auto tehti täitsa lagedaks. Märts Veel sai Pärnu rajoon pähe selle eest, et Rahufond oli raha hädas. Kuidas te mõtlete roiskuva kapitalismi pealetungile vastu seista, kui te ei toeta rahufondi! Vabariigi keskmisena oli Rahufondi laekunud keskmiselt 64 kopikat iga inimese kohta, Pärnu rajoonis aga ainult 39 kopikat. Häbi teile! Ajalukku kirjutanud ELMU RUKKI TULE TAEVAS APPI!!! 1950-ndatel aastatel olid Uus Pere kolhoosis Sõõrike küla kolmes laudas lehmad ja nende talitajateks Juuli Adams, Liisa Rukki ja Aliide Levandi. Sügisel käisid nad kolmekesi looduslikel heinamaadel lehmi söötmas. Päevade viisi aeti juttu. Õhtuti tormasid loomad külavahel allikale janu kustutama. Peale joomist meeldisid neile ümberkaudsete perede kapsapeenrad. Seal oli neil alles mõnu. Magustoiduna saadi ka mõned porgandid. Naiste jutt lõppes alles siis kui kostus peremeeste kurja kärkimist. Nüüd oli jutul kiire lõppmäng ja lehmad said sealt kirudes välja aetud. See polnud lõpp. Söödud kapsad tulid asendada oma kapsastega. Naised tundsid oma andeid ja järgmistel aastatel istutati oma aiamale spetsiaalselt selleks otstarbeks kümneid kapsataimi. Aga tihti tuli sügiseti neist ikka puudus. See olenes sügiseste külmade tuleku ajast. * * * Ma käisin detsembri lõpul Virumaal ja sain kokku hr S. Metsa ja teistega. Meie jutt oli arukas ja pikk. Hea oli rääkida Virust, Tartust või kodukohast. Aga ärasõidu aeg tegi kahepäevasele jutule järsu lõpu. Isegi laused jäid pooleli. Jõudsime veel vaid täielikus üksmeeles kokku leppida selles, et järgmine kord räägime pikemalt. * * * Sõõrike Mihklil sündinud ja praegu Floridas elav emeriitprofessor Oskar Levand on mõne uue mõiste kasutamises eesti keeles arusaamatuses. Ta rääkis: Ma jälgin pidevalt Eestimaad kui oma kodumaad ja tunnen rõõmu teie kiirest arengust. Ma ei saa aga aru, mis tähendab turvakodu? Kas selles edukas riigis elab siis veel inimesi turba mätastest tehtud onnides? Nii on meie uute sõnadega lood. Meil sai suure tunnustuse uus sõna taristu (infrastruktuur). Minu mõttes kõlab taristu rohkem taarapunktile või veel rohkem tühjade pudelite maha puistatud hunnikule kusagil metsaääres või kraavi pervel. Mina küll ei usu, et selle sõna võtab rahvas omaks. Infrastruktuuri rahvapärasemaks sõnaks kõlbaks minu mõttes paremini mõni teine sõna lühend näiteks intur. Mida teie arvate? ELMU RUKKI

23 23 HALINGA VALLA LAHTISED LAUATENNISE VÕISTLUSED HALINGA VALLA JA VALICECAR AUHINDADELE 16. APRILL 2011 KELL PÄRNU-JAAGUPI SPORDIKESKUSES Põhiturniiri parimatele rahalised auhinnad ValiceCar`ilt: I 40 eurot; II 25 eurot; III 10 eurot Naised I 15 eurot; II 10 eurot; III - 5 eurot Halinga valla parimatele auhinnad valla poolt. Välja selgitatakse parim tüdruk-poiss ja naine-mees. Lisaks selgitame parima mees- ja naispaari. Parim meespaar 15 eurot ja naispaar 10 eurot Osavõtumaks: täiskasvanud 2 EUR noored 1 EUR (v.a Halinga valla võistlejad) Eelregistreerimine: 04. aprilliks 2011 Info: telefon: Anne-Mai Tammeleht Tulge osalema ja kaasa elama! NB! Spordikeskuse saali lubatakse ainult puhaste spordijalanõudega! Pärnu-Jaagupi Rahvamajas 10. mail kell DOONORIPÄEV Doonorile toidupakk. Halinga valla Jüriööjooks aprill algusega kell start Pärnu-Jaagupi Staadionil Võistlema on oodatud Halinga valla lasteaedade rühmad, koolide klassikollektiivid, asutused, ettevõtted spordiklubid, külaslisvõistkonnad jt. Eelregistreerimine hiljemalt 19. aprill info: Anne-Mai Tammeleht Urve Indermitte Juhendiga saab tutvuda Halinga valla koduleheküljel: aprillil 2011 Pärnu-Jaagupi Spordikeskuses võrkpalliturniir KOBAKÄPP 2011 Mängud algavad kell 9.30, autasustamine ja võistluste järgne pidu Pärnu-Jaagupi Rahvamajas kell Osalevate võistkondade arv piiratud, 8 naiskonda ja 8 meeskonda

24 24 ÄRIKUULUTUSED Kohvik Mõisa Köök Avatud E-R Võtame vastu tellimusi peo- ja peielaudadele Katame laua teile sobivas kohas Kui soovite tähtpäeva tähistada kodus või mujal oma valitud ruumides, siis toome toidu kohale ja katame Teile laua. Valmistoitude tellimine Võtame vastu tellimusi menüüsolevatele toitudele. Sooja toidu väljastame Teile termostes. Küsi pakkumist! Tel , Ärimaja avatud järgmistel aegadel: E-R L Pakume järgnevaid teenuseid: Juuksuriteenused (lõikus, värvimine, lokk, soengud) Maniküür, pediküür, kulmude ja ripsmete keemiline värvimine, parafiin kätele, ripsmepikenduste ja geelküünte paigaldamine ja hooldus, depilatsioon Ootame oma praegusi ja tulevasi kliente! Ärimaja telefon: LUGUPEETUD SPORDIKESKUSE KÜLASTAJAD! SAUNAPÄEV Reede kell SOLAARIUM E-R kell P Info: ja

25 25 A&M AUTOPESULA ALATES APRILLI KUUST PAKUME KA ISEPESU (Reede,Laup,Pühap). SEE TÄHENDAB, ET KÕIGIL SOOVIJATEL ON VÕIMALIK TULLA JA OMA AUTO ISE PUHTAKS PESTA. Klientide kasutada on autopesu vahendid, survepesur ja tolmuimeja. Välipesu hind 7 EUR, tolmuimeja 3 EUR. Pärnu-Jaagupi Pargi tee 2 Tel: aprill Paastuaja 4. pühapäev. Missa kell aprill Missa kell aprill Paastuaja 5. pühapäev. Missa kell KOGUDUSE TEATED Raske haigus viis Sind meilt ülekohtuselt vara... EDMUND MÖLLA Kallist isa mälestavad 85. sünniaastapäeval tütred Pille ja Eve 13. aprill Missa kell aprill Palmipuudepüha. Missa kell Algab Suur e. Vaikne nädal. 18. aprill Suure nädala esmaspäev. Missa kell aprill Suure nädala teisipäev. Missa kell aprill Suure nädala kolmapäev. Missa kell aprill Suur Neljapäev. Missa kell aprill Suur Reede. Jumalateenistus kell aprill KRISTUSE ÜLESTÕUSMISE PÜHAPÄEV. SUURPÜHA. 27. aprill Missa kell Koguduse kantselei on avatud teisipäevast neljapäevani ja MÄLESTAME LAHKUNUID HELGO ADAMS LINDA VELLO SALME VIRULA IVAN LEHMUS ERKI NIINEMÄE

26 26 ÕNNITLEME LAPSEVANEMAID! Ülle ja Aivar Utsalil sündis 24. veebruaril tütar TRIINE-ELIISE Anneli ja Marek Sõõrdil sündis 3. märtsil tütar EMMA Maret Jõeäärel sündis 12. märtsil tütar ADELII-MARII Erika ja Meelis Pärnalal sündis 15. märtsil poeg MATTIAS nr 164 toimetaja: Ave Vainu Telefon: , faks , Valla veebilehe aadress: Lugupeetud Halinga kaasautor! Et tagada valla lehe tõrgeteta ilmumine kuu lõpuks, ootan materjale aprillikuu 15. kuupäevaks aadressile: NB! Tekstid palume koostada Wordi-dokumendina, kirjastiiliga NORMAL ja fondiga Times New Roman. Saata elektronposti teel. Toimetus jätab endale õiguse selguse huvides tekste redigeerida. ÕNNITLEME APRILLIKUU SÜNNIPÄEVALAPSI Linda Linnam Elvi Lillemaa Ella Maripuu Ellen Laks Viivi Liiv Heldur-Johann Allikivi Aino Karits Lehte Rein Matti Levandi Vello Oras Raimond Kliimann Kalju Lill Jaan Kruusma Lilia Saard Erich Reinson Ants-Juhan Rähk Rein Mikson Milvi Lillemägi Elmu Rukki Valve-Regita Poolen Evald Lelov Tõnis Uring Helli Figol Eeri Tamm Elisabet Soosalu Valve-Viive Lepp Jaan Pihelgas Ellen Mändaru Luule Varner Tiiu Rukki Saima Salom Asta Alev Hille-Mai Saagim Olev Ebrok Albert Teppand Heino Raidma Kalju Kera Virve Sulg Asta Sander Silvi Kruusa Ilse Nõmmeste Linda Umalas Jaan Veverson Sulev Kattago Ain Kuusaru Jaan Levant

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Üldkoosoleku protokoll nr. 24

Üldkoosoleku protokoll nr. 24 MTÜ Hiiukala registrikood 80267964 Üldkoosoleku protokoll nr. 24 11. mai 2017. Kärdla, Vabrikuväljak 1, Tuuru maja saal Koosoleku algus kell 18 05, lõpp kell 19 00. Osavõtjad: kohal viibis 34 ühingu liiget

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2008

Tariifikvootide ja seire statistika 2008 Tariifikvootide ja seire statistika 2008 1. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 64 59 63 59 34 39 38 35 32 57 30 37 Kokku:

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

Sügislillede kevadisel sünnipäeval

Sügislillede kevadisel sünnipäeval VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT NR 5 (222) 29. mai 2015 Selgusid konkursi Värvid Vändra valda parimad Nagu eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal vaatas Vändra vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2009

Tariifikvootide ja seire statistika 2009 Tariifikvootide ja seire statistika 2009 1. Kehtinud tariifikvootide arv kokku 2 2. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes 2 3. Tariifikvoodi taotluste arv riikide lõikes 3 4. Tariifikvoodi

Detaljer

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL- DETSEMBER 2003 NR. 4 (36) Järelevalvet teeb Soome firmast Finnroad OY ning kohalikest konsultantidest AS Taalri Varahaldusest ja AS Teede Tehnokeskusest moodustunud meeskond. Lepingu hind on 13,9 mln krooni.

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar ALUTAGUSE valla leht Nr 1 Jaanuar 2018 Tasuta www.alutagusevald.ee Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar 2 Alutaguse valla leht Alutaguse Vallavolikogu I koosseisu istung Ülevaate koostas

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: Valla 23. aastapäeva tähistati Triigi spordihoones Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste

Detaljer

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht Elva linn tunnustab» lehekülg 3 Konguta näitetrupp võitis peapreemia Infoleht Elva valla infokandja» lehekülg 4 Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5 Rannus valmis discgolfi rada» lehekülg 5 Hind: 0,50 VALLA

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu NR 9 (250) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. september 2017 Muusikakool alustas õppeaastat uue koolijuhiga Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu Garaažiosa on kuu ajaga jõudsalt edenenud. Allikõnnu

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

100 sõna sünnipäevaks

100 sõna sünnipäevaks Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda

Detaljer

Kus on Saku valla kaunimad kodud?

Kus on Saku valla kaunimad kodud? www.sakuvald.ee/ss Läbi r o helise akna S A K U VA L L A L E H T Mida uus SAKU hooaeg toob? VALLA Selgitusi annavad vallasiseliinide raamatukogu, Saku huvisõidukeskuse, Kiisa rahvamaja, noortekeskuse,

Detaljer

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht PAIDE - EESTIMAA SÜDA Linnaleht nr. 8 (245) Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht september 2017 Paide linna aukodanik 2017 on Andres Jalak Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse suure panuse

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald » Ütleme rohkem tere!» lehekülg 2 lehekülg 3 Kes on Elva valla volikogus?» Korteriühistud kohustuslikuks! lehekülg 5 Infoleht» Hind: 0,50 Rattaparklad koolide juurde lehekülg 6 Elva valla infokandja VALLA

Detaljer

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5

Detaljer

Koolinoorte taimeseade konkurss

Koolinoorte taimeseade konkurss Nr. 5 (259) 5. oktoober 2005 Teated Teavikute müük KG Sihtasutuse raamatukogu müüb liigses eksemplaarsuses olevaid teavikuid hinnaga a` 10.-EEK-i. Alus: Teavikute müügi kord Kultuuriministri 4. märtsi

Detaljer

1. Kinnitada Rae valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale.

1. Kinnitada Rae valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale. Eelnõu MÄÄRUS Jüri.... november 2010 nr... Rae valla põhimääruse kinnitamine Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla- ja linnaeelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava Maksimarketi detailplaneering lõpetati Infoleht Elva, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu infokandja» lehekülg 2 Helletajad Europeadil» lehekülg 4 Puhja aleviku soojamajandusest Püha Martini kirik

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

Täna lehes: Miks bussid ei sõida? Kui ohtlik on happepilv? Koolide liitmine ei too kaasa suuri muudatusi Nr 4 aprill 2005

Täna lehes: Miks bussid ei sõida? Kui ohtlik on happepilv? Koolide liitmine ei too kaasa suuri muudatusi Nr 4 aprill 2005 RAE sõnumid Täna lehes: Miks bussid ei sõida? Kui ohtlik on happepilv? Koolide liitmine ei too kaasa suuri muudatusi Nr 4 aprill 2005 Viimastel aastatel on Jüripäeva teatejooksul olnud võitmatu Rae Noorte

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell.00 5.00. Tulla

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID RÕNGU VALLA INFOLEHT Oktoober 2011 9 (148) Tiraaž 1300 Toimetajalt: Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi. (Tõnu Õnnepalu) Sügis on käes, lehed

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta

Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta Albu mõisa XIV kunstisuvi 17. juunil avas uksed külastajaile Albu mõisa XIV kunstisuvi. Sel aastal saab vaadata kahe tuntud klaasikunstniku näitust.

Detaljer

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht Puhja Valla Leht Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht... ja põhjust oli küllaga. Täitus ju sellel vanal ja väärikal majal 110 aastat

Detaljer

ÜHINEVA VÄNDRA VALLA HALDUSMUDEL Analüüs ja ettepanekud hallatavate asutuste juhtimise ja töö optimeerimiseks. Ühineva valla haldussüsteem

ÜHINEVA VÄNDRA VALLA HALDUSMUDEL Analüüs ja ettepanekud hallatavate asutuste juhtimise ja töö optimeerimiseks. Ühineva valla haldussüsteem Analüüs ja ettepanekud hallatavate asutuste juhtimise ja töö optimeerimiseks. Ühineva valla haldussüsteem SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Olukorra kirjeldus 2.1. alev 2.2. 2.3. Kaisma 2.4. Tootsi 2.5. Järvakandi

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Laura Berta Vahtra KUNSTNIKUPOSITSIOON Maalimise jaoks võtan aega, et olla ja mõelda ning

Detaljer

2. VASTUVÕTT 1. KLASSI

2. VASTUVÕTT 1. KLASSI Tallinna 2. Kooli vastuvõtu tingimused ja kord. ÜLDSÄTTED.. Käesolev õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib õpilaste vastuvõttu Tallinna 2. Kooli..2. Vastuvõtt Tallinna 2. Kooli toimub koolikatsete

Detaljer

III ALA aeg. II ALA aeg. I - II ala koguaeg

III ALA aeg. II ALA aeg. I - II ala koguaeg PRITSUMEES 2014 TULEMUSED Tõrva, 9.08.2014 Võistleja nimi asutus Vanuserühm I ALA II ALA I - II ala kogu III ALA I - III ala kogu IV ala Võistluse kogu Üld järjestus Alor Kasepõld Tõrva PK I M30 01:20,0

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

KEHTNA VALLA AJALEHT. Täname. Teade. Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001

KEHTNA VALLA AJALEHT. Täname. Teade. Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 Allee kohal nutused pilved, silmapiir päikest peidab, lompidel päikesesiller viimase sügise leinas. Päikesel ununend hommik loojangupunases valus. Pead

Detaljer

DETSEMBER. Nr. 12 (33) Detsember Anno Domini Lihtsaid kingituste pakkimise võimalusi poes müügil olevatest kinkepakkematerjalidest:

DETSEMBER. Nr. 12 (33) Detsember Anno Domini Lihtsaid kingituste pakkimise võimalusi poes müügil olevatest kinkepakkematerjalidest: Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr. 12 (33) Detsember 2002 LEOLE DETSEMBER Anno Domini 2002 Detsember. Laste jaoks hakkab ometi kord kätte jõudma nii kaua oodatud aeg. Päkapikud

Detaljer

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND Majandus- ja taristuministri 03.oktoobri 2014.a määrus nr 85 Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020 LISA TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND 2014-2020 [Projekti nimi] Prioriteetne suund:

Detaljer

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération

Detaljer

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 9472201, aadressil Smuuli 11, Töö nr 0601-3209/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Narva-Joesuu JUULI 2013 NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Sel aastal tähistab Narva-Jõesuu korraga mitut ümmargust tähtpäeva: 510 aastat kaluriküla esmamainimisest ajalooürikutes,

Detaljer

Haridusasutused käesoleval õppeaastal Foto: Toomas Abel

Haridusasutused käesoleval õppeaastal Foto: Toomas Abel Nr 10 5 (290) (249) valla valla ajaleht Oktoober Mai 2012 2015 KOOLIAASTA ALGAS Haridusasutused käesoleval õppeaastal Foto: Toomas Abel Vallavanem Magnus Mõttus Keskkoolis 1. septembril. vallas alustasid

Detaljer

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 377201, aadressil Smuuli 9, Töö nr 0601-3208/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

EESTI SPORDIREGISTER 2009

EESTI SPORDIREGISTER 2009 EESTI SPORDIREGISTER 2009 Koondaruanne Spordikoolituse ja Teabe SA SISUKORD EESTI SPORDIREGISTER...2 EESTI SPORDIKLUBIDE JA KOOLIDE REGISTER 2009...3 MÕISTED...3 EESTI SPORDIREGISTRI 2009.A LÄBIVIIDUD

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

2010. aasta Saue valla eelarve löödi lukku

2010. aasta Saue valla eelarve löödi lukku s a u e v a l l a l e h t A P R I L L 2 0 1 0 N R 3 Finants 2010. aasta Saue valla eelarve löödi lukku kommenteerivad Eesti tuntud majandusspetsialistid t a s u t a Radioaktiivse lastiga veok kaldus Püha

Detaljer

Mati Õun Indrek Otsus

Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Hea lugeja! Paar rida selle raamatu saamisloost. Mõte panna kirja Eesti kulturismi ajalugu sai teoks aastal 2007 ja tulemus kandis pealkirja Eesti kulturism

Detaljer

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused 1 (5) Kampaania kestab 01.nov 2014.a - 31.jaan 2015.a. Kampaanias saavad osaleda 1.-6.klassid (k.a) üle Eesti. Kampaanias osalemiseks tuleb klass registreeruda saates e-mail aadressil: mari-liis.kallismaa@kuusakoski.com.

Detaljer

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5. NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;

Detaljer

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID EESTI TENNISEAJAKIRI NR. 1 (32) / 4 / 2015 KEVAD MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN KEVADISED TOITUMISNIPID PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS PILATESEST

Detaljer

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR EFPIA Raporti aasta :2015 Raporti valuuta :EUR Leheülg 1 / 5 -d: peamise asuorii asuorii aadress O-de oetus ürituse ulude attes grantid Odele Registreerimistasud asu teenuste ja e asud Individuaalne nimeline

Detaljer

KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE

KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE POISID 2004 1 Oskar Muru 2004 Mart Reiniku Kool 3,11 3,38 4,45 4,45 2 Martti Sarv 10.02.2004 Otepää Gümn 3,72 3,71 3,81 3,81 3 Sten

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

TRIATLONIKALENDER 2014

TRIATLONIKALENDER 2014 TRIATLONIKALENDER 2014 nr. kuupäev spordiala ürituse nimetus 1. L 22.02.2014 talitriatlon Keila talitriatlon 2. P 23.02.2014 talveduatlon Jõulumäe talveduatlon 3. E 24.02.2014 talitriatlon Talitriatloni

Detaljer

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * Kohtuasjas 9/70, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Finanzgericht München i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Detaljer

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini õppetool Dr. Heli Tähepõld/peremeditsiini praktika üldkoordinaator Liis Põld/õppekorralduse spetsialist Sisukord

Detaljer

aastapäeva ilutulestik

aastapäeva ilutulestik Trükiarv 27 000 www.tallinn.ee/pohja Veebruar 2016 Eesti vanim inimene elab Põhja-Tallinnas Head tallinlased! 2. veebruaril möödus 96 aastat Tartu rahulepingu allakirjutamisest ning juba 24. veebruaril

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE - EHITUSTÖÖ nr Hankedokumendid

RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE - EHITUSTÖÖ nr Hankedokumendid Hankija nimi: PALUPERA VALLAVALITSUS KINNITATUD Palupera vallavalitsuse 11.veebruari 2016.a. korraldusega nr 21 RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE -

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I 2010-1 1. Tema nime me ei küsi. See on Brabanti hertsog Jan I (valitses aastatel 1267 94). Küsime hoopis, millise tähtsa tegelase prototüübiks teda

Detaljer

Aadress residendiriigis Riik Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn Riigi kood (täidab Maksu- ja Tolliamet)

Aadress residendiriigis Riik Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn Riigi kood (täidab Maksu- ja Tolliamet) Rahandusministri 04.04.2017. a määrus nr 21 Mitteresidendi Rahandusministri ja investeerimisfondi 04.04.2017. deklaratsioonide a määruse nr 21 Mitteresidendi ning füüsilise isiku ja investeerimisfondi

Detaljer

Peremeditsiini residentuuri praktikabaasid

Peremeditsiini residentuuri praktikabaasid Peremeditsiini residentuuri praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini õppetool Liis Põld Eessõna Juba aastaid on paljud perearstikeskused Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli

Detaljer

KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE

KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE 147 KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE 1995 1998 APS alustas taas 1989. aastal. Seega on seltsitegevus kestnud 9 aastat. Alustati laulva revolutsiooni päevil, kuid APS leidis

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

15.SPORT HARIDUS Läänemaa koolieelsed lasteasutused Läänemaa koolid Vidruka kool...62

15.SPORT HARIDUS Läänemaa koolieelsed lasteasutused Läänemaa koolid Vidruka kool...62 SISUKORD 5.SPORT...3 6.HARIDUS...48 6..Läänemaa koolieelsed lasteasutused...48 6..Läänemaa koolid...49 6.3.Vidruka kool...6 6.4.Haapsalu Sanatoorne Internaatkool...65 6.5.Haapsalu Kutsehariduskeskus (HKHK)...68

Detaljer

Kinnitatud ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1.

Kinnitatud ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Kinnitatud 19.03.2010 ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda (1) Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite

Detaljer