NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011"

Transkript

1 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra vallavanem Peeter Reimann, Maanteeameti Lääne regiooni juht Enn Raadik ja AS Teede REV-2 ehitusdirektor Jaanus Laanes. Pärnumaa suurima teeremondi lõppu kinnitati piduliku avamisega 14. oktoobril lõikasid asjaosalised Juurikaru koolimaja ees pidulikult läbi laia punase lindi ja kuulutasid seejärel kogu koolipere ja pealtvaatajate tugeva aplausi saatel nii kohalike kui läbisõitjate poolt kauaoodatud teeremondi edukalt lõppenuks ning tee turvaliseks liiklemiseks avatuks. Tänavune Pärnumaa suurim ja kalleim teeremont läks maksma 3 miljonit ja eurot. Maanteeameti Lääne regiooni juhi Enn Raadiku sõnul sai korda üks ohtlikumaid ja kehvemaid tugiteid Eestimaal. 28. märtsil alanud teedeehituse käigus ehitati 6,4 km teelõik Vändrast Suurejõeni, 2,5 km pikkune Vändra-Kalmaru teelõik Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteeni, 4 km pikkune kergliiklustee Vändrast Juurikaru koolini, 700 m kergliiklusteed ja tänavavalgustus Suurejõele. Raadik nentis avamisel, et kui tavaliselt räägitakse tee-ehitusel ehitajast, järelevalvajast, tellijast ja projekteerijast, siis seekord tuleb viimase puhul olla tagasihoidlikum, sest selles valdkonnas esines päris suuri puudujääke, mis põhjustasid ka kevadise liikluskaose tee läbimisel. Seda enam tunnustas Raadik tänavu 50. tegevusaastat tähistavat Teede REV 2 valminud tee kvaliteedi eest. Garantii korras jääb ehitaja teed jälgima veel viieks aastaks. Suurejõe tee on nüüd laiem kumbki sõidurida sai juurde ühe meetri, lisaks järskudel ohtlikel kurvidel 0,8 m. Maantee alla paigaldati pinnase stabiliseerimiseks võrk, selle peale killustikalus, veel üks tugevam katend ja asfaltkate. Kui valmis kergliiklustee Juurikarult Suurejõeni, arvasid vallajuhid, Lastel oli uudistamist küllaga. et selline tee tuleks ehitada Vändrani. Vallavanem Peeter Reimanni sõnul algasid läbirääkimised selles suunas juba a, mil Suurejõe teelõik oli küll vabariigi prioriteetsete tööde nimekirjas, kuid raha puudusel lükkus kõik edasi. Täna tunnistab Reimann, et mõnikord on ka asjade venimine positiivne:,,kui oleks siis alustatud, ei oleks meil kergliiklusteed ega Suurejõel tänavavalgustust koos kõnniteega. Maanteeameti üheks tingimuseks kergliiklustee ehitamisel oli, et Vändra vald on kogu tee alla mineva maa omanik. Läbirääkimiste tulemusena maaomanikega lasi vald välja mõõta tee alla jäävad maatükid ja pärast uuesti kõikide maaomanike kinnistud nüüd juba uutes piirides. Loovutatud maa eest maksti kompensatsioni kr, sõltuvalt kinnistu suurusest. Kogu kergliiklustee läks vallale maksma eurot.,,oleme tänulikud kõikidele, kes oma maa loovutasid: Anu Joost, Maarja Hints, Jannu Holsting, Hintsud OÜ, Mare Pert, Hiie Piirsalu, Raivo Arumäe ja EELK Vändra Martini kogudus, palub Reimann kirja panna tänusõnad maaomanikele. Kergliiklustee tagab eelkõige Juurikaru kooli lastele ohutu koolitee. Suureks ja toredaks kingituseks on see lisaks alevi ja valla tervisesportlastele, sest otse maastikku kopeeritud tõusude-langustega ligi 7km teelõik annab läbimisel paraja koormuse ega muutu üksluiseks. Õhtuti on uut teed testimas nii jalgrattureid, jooksjaid, rulluisutajaid kui tervisekõndijaid. Kogu ettevõtmine muudab kokkuvõttes ka Suurejõe asula senisest elamisväärsemaks paigaks. Pärast tee avamise tseremooniat pidasid õpilased kergliiklusteel maha tõsise teatevõistluse. Tänuväärset ettevõtmist tervitas lõpetuseks ka Suur Loodus ise üle sügavsinise taeva kaardus oma kõige eredamas värvispektris lai vikerkaar. Vooditekstiilide tootja AS Wendre on jätkuvalt nii riigi kui maakonna tipptegijate hulgas. Ettevõtte suuromanik Peeter Hunt võttis eelmisel aastal vastu mitmeid riiklikke tunnustusi erinevates valdkondades. Tänavuse ettevõtlusnädala raames tunnustas Pärnu linn AS Wendret kui linnas suurimat töökohtade loojat. Suurimaks tööandjaks on Wendre tänasel päeval ka Vändra alevis. Wendre tootmisjuhi Aivar Elissaare igapäevane töökoht on Pärnus Wendre peamajas. Vändra tootmistsehhi töö kohapealseks korraldamiseks jääb nädalas üks nn Vändra päev.,,enam sellest ei piisa. Et kõik sujuks, tuleb hommikutest lisa võtta, kinnitab Elissaar tootmise laienemist. Veel paar aastat tagasi nägi Wendre ees asuv autoparkla välja hõreda ja nukrana. Rahvas pelgas, et kogu tootmine koondatakse Pärnusse ja Vändrast töölisi linna viivad bussid lõpetavad ühel päeval sõitmise. Elissaare sõnul oli siis Vändrast töötajaid saja ringis. Täna on parklas juba raske oma sõidukile kohta leida ja kohalikus tootmistsehhis töötab 190 inimest. Lisaks käib Vändrast ettevõtte transpordiga Pärnus Lina tn vabrikus tööl 15 ja Wendre Rääma tootmistsehhis 11 inimest.,,kolisime endisest taftinguosakonnast välja ja renoveerisime täielikult ühe korpuse. Lisaks remontisime tootmisruume, räägib Elissaar.,,Tõime kevadel ühe Rootsi tehase sisustus Vändrasse, sealhulgas täiesti omalaadse seadme, mis ei tepi enam niitidega, vaid sulatab kangale tepingud kõrgsagedusel. Meie tehnika pole just kõige uuem, aga läheb töötades aina paremaks, ja seda tänu meie andeka mehhaanikameeskonna tööle. Praegu on käsil palju projekte erinevate tootmistsüklite automatiseerimiseks. Teeme koostööd ülikoolide, EASi ja mehhaanikafirmadega. Vändras tehakse tekke, vähesel märal ka patju. Erilised on kraasitud looripadjad, mis kannatavad rohkem pesukordi ja on soovitavad väikelastele. Palju tehakse õmblustooteid: padjapüüre, Rääma tsehhi tootmise tarbeks kušetiümbriseid, kattemadratseid jne. Käivitunud on päevatekkide tootmine. Erilisematest toodetest valmistatakse kirstutooteid (linad, voodrid), meditsiinitooteid abivahendeid voodihaigetele ja eritooteid nt raskematele psühhiaatriahaigetele (raskustega tekid). Omaette toodete grupp on hobusetekid ja termoseinad. Viimaseid kasutatakse kõikvõimalike konteinerite kattena, et hoida nende sisu vastavalt sooja või külmana, ka lennunduses. Vändra tootmist korraldavad kohapeal Katrin Tammoja, Külliki Kontus ja Kaja Käärson.,,Terve meie tehase töö planeerimine käib tegelikult Vändrast, kinnitab Elissaar,,selle töö teeb ära Meeli Privits. Kogu materjalide ja kaupade liikumist suunab pealaohoidja Piia Toom.,,Praegu on õhus huvitav projekt, aga kas see tuleb Vändrasse, ei oska hetkel öelda. Kui tuleb, saaks veel 50 inimest tööd, annab Elissaar lootust jätkuvaks laienemiseks. Wendre tootmisjuht Aivar Elissaar tootmistsehhis, kus töö muudab kiiremaks ja mugavamaks lae all kulgev eton-liin, mis automaatselt viib valmistatava toote iga operatsiooni teostaja juurest läbi valmistoodagu pakkijateni.

2 2 OKTOOBER 2011 Vallavolikogus 18. oktoobril *Volikogu hariduskomisjoni liikmeks kinnitati Evelin Kokk. *Muudeti valla eelarvest mittetulundusühingutele ja seltsingutele toetuse andmise korda. *Anti nõusolek hankemenetluse Vallamaja katuse renoveerimine korraldamiseks. Vallavalitsus müüb Vallamaja kinnistu (registriosa nr , pindalaga m²) asukohaga Kaisma küla. Müügihind eurot. Kinnistul asub 2-korruseline endine vallamaja hoone, kasulik pind 196,8 m², garaaži hoone. Olemas tsentraalne vesi- ja kanalisatsioon, puuküte. Ridaelamuboksi suurusega 79,2 m² Kaisma külas asuval Ridaelamu kinnistul (registriosa nr ). Müügihind eurot. Ruumijaotus: keldrikorrus - 3 abiruumi; I korrus - 1 tuba, 1 köök, 1 WC, 2 esikut; II korrus - 3 tuba, 1 WC/duširuum, 1 esik, 1 abiruum. Olemas tsentraalne vesi ja kanalisatsioon, individuaalne keskküte, kelder, aiamaa. Asulas olemas algkool-lasteaed, internetipunkt, raamatukogu, saun, jõusaal, postkontor, rahvamaja, kauplused. Hea bussiliiklus Tallinna, Pärnu, Vändra liinil ja mitte kaugel Viluvere raudteejaam. Ostusooviavaldus esitada vallavalitsusele 30. novembriks Alevivolikogus 20. oktoobril *Kehtestati Pärnu-Paide mnt 26 ja 30 detailplaneering. *Võeti vastu Vändra alevi a esimene lisaeelarve. Tehti muudatused Vändra alevi aasta eelarves, mis olid tingitud kahe lasteaia tegevuse ümberkorraldamisest seisuga *Kuulati Priit Enoki ettekannet Vändra alevi haridusvõrgu arenguvisioonist aastani Konkreetsed arengueesmärgid aastani 2020: Viiel sambal püsiva Vändra alevi haridusvõrgu säilitamine: 1.Jätkusuutlik Vändra kooli gümnaasiumiaste. 2.Tugev Vändra Gümnaasiumi põhikool. 3.Tugev Vändra Muusikakool. 4.Kaasaegse õpikeskkonnaga piirkonnas keskset rolli täitev Vändra Lasteaed. 5.Arenev spordihariduse struktuur. Gümnaasiumiastmes õppesuundade kinnistamine: a. Klassikalise gümnaasiumisuuna järjepidev tugevdamine, reaal- ja loodusainete suuna edasiarendamine; b. Sotsiaalõppesuuna arendamine ja kinnistamine, praktikabaasi väljakujundamine koostöös Vändra sotsiaalvaldkonna asutustega; c. Uute õppesuundade väljakujundamine majandusõppe, spordi- ja muusikaõppe või teiste aja jooksul testitud ja perspektiivi omavate ainete baasil. Muusikakoolis antava muusikalise hariduse integreerimine Vändra Gümnaasiumi õppekavva. * Muusikakooli arendamine muusika- ja kunstikooliks. * Vändra Gümnaasiumi õpilaskodu kaasajastamine ja laiendamine. * Vändra Lasteaias ja Vändra Gümnaasiumi algkooli astmes hariduslike erivajadustega laste tugisüsteemide edasiarendamine. a. Andekate laste loovuse ja ande toetamine täiendava pedagoogilise juhendamise abil; b. Tugiõpet vajavate laste metoodiline toetamine; c. Eripedagoogide süsteemne ja asjatundlik rakendamine. * Spordiõppe terviksüsteemi väljaarendamine, kõigis vanustes laste sporditegevusse kaasamine. Haridusvaldkonna juhtimissüsteemi väljakujundamine ja pidev kaasajastamine. *Kuulati Vändra piirkonna haldusterritoriaalse korralduse komisjoni esimehe Priit Enoki aruannet komisjoni tegevusest. *Tunnistati kehtetuks Vändra Alevivolikogu a otsus nr 16 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise alagatamisega nõustumine ja Vändra Alevivolikogu a otsus nr 14 Haldusterritoriaalse korralduse algatamise ettepanekuga nõustumine. Järvakandi Vallavolikogu tegi a otsusega nr 21 ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks läbi ühinemisettepaneku moodustada Vändra valla, Kaisma valla, Vändra alevi, Tootsi valla ja Järvakandi valla baasil uus haldusüksus. Vändra Alevivolikogu nõustus tehtud ettepanekuga ja võttis a vastu otsuse nr 16 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega nõustumine. Ka Vändra vald, Kaisma vald ja Tootsi vald võtsid Järvakandi valla ettepaneku vastu. Vändra vald ja Kaisma vald ühinesid aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistega a võttis Vändra Vallavolikogu vastu otsuse nr 40 Ühinemismenetluse lõpetamine, kus Vändra vald lõpetab Järvakandi Vallavolikogu a otsusega nr 21 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettepaneku alusel algatatud ühinemismenetluse. Tootsi Vallavolikogu oma a otsusega nr 4 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettepanek tegi Vändra alevile ja Vändra vallale ettepaneku algatada liitumismenetlust haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Ettepaneku kohaselt oleks moodustatud Vändra alevi, Vändra valla ja Tootsi valla baasil uus haldusüksus. Vändra Alevivolikogu nõustus Tootsi Vallavolikogu ettepanekuga ja võttis vastu a otsuse nr 14 Haldusterritoriaalse korralduse algatamise ettepanekuga nõustumine. Vändra Vallavolikogu võttis Tootsi Vallavolikogu ettepaneku suhtes a vastu otsuse Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettepanekust keeldumine. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse 9 lg 5 sätestab, et kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu piiride muutmisega või peab küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse vastav menetlus. Vändra alev tõstis esile OÜ Valleyd OÜ Valley on käsitsi kootud naturaalsete villavaipade tootja aastast Tänaseks on OÜ Valley Vändra piirkonna üks suuremaid tööandjaid ettevõttes töötab 62 inimest, neist Vändras 51. Eestis on avatud kuus esinduskauplust, mis on äratuntavad lustaka reklaamlause Ainult üle minu vaiba! järgi. Ettevõtte moto on Naturaalsus, eksklusiivsus ja ainulaadsus. Paindlik tehnoloogia, erinevad lõnga kõrgused ja lai värvivalik võimaldavad valmistada eksklusiivseid ja ainulaadseid vaipu. Kliendi nägemus on ettevõtte disaineritele loominguliseks väljakutseks iga vaip toodetakse individuaalselt vastavasse interjööri sobivaks. Olgu inspiratsiooniks mustrifragment tapeedilt, tükike mööblikangast või lemmikkunstniku maal - Valley vaipade puhul on võimalused piiritud. OÜ Valley on ainult Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Eksklusiivseid käsitaftingvaipu müüakse peamiselt Skandinaaviamaadesse ja mujale Euroopasse, kaugematest riikidest on tooteid tarnitud näiteks Iraani, Argentiinasse ja Jaapanisse. Muu hulgas on vaipu valmistatud presidendi Kadrioru residentsi, Riigikogu hoonesse, välisriikide saatkondadesse, hotellidesse (näiteks Hyatt Regency hotellis Dushanbes), laevadele ja jahtidele. OÜ Valley seinavaibad kaunistavad Viluvere raudteejaama saab nüüdsest ka bussiga Vändra vallavalitsuse taotluse tulemusena sõlmisid Pärnu Maavalitsus ja AS Mulgi Reisid Maakonna bussiliini nr 97-1 marsruudi Vändra-Viluvere raudteejaam teenindamiseks lepingu, mis kehtib alates 28. oktoobrist. Nüüdsest ei pea valla ja alevi elanikud enam nädalavahetusel rongi peale minekuks või sealt tulekuks kohale sõitma isikliku autoga või otsima muid transpordivõimalusi, vaid kahel päeval nädalas reedeti ja pühapäeviti saab seda teha bussiga, mis väljub Vändra alevist. Info Vändra alevi sõprusvaldade kontoreid: Sala Kommuunis Rootsis ja Evijärvil Soomes. Oma toodangu ekspordiga, rahvusvahelistel messidel osalemisega, riigisisese toodete müügi ja esinduskaupluste kaudu on loodud positiivset tuntust kogu Vändra alevile. OÜ Valley puhul tõstame esile juhtkonna koostöövalmidust omavalitsusasutustega. Ettevõte on andnud oma panuse alevi erinevatesse ettevõtmistesse toetanud noorte- ja sotsiaalprojekte, kultuuri- ja spordisündmusi, spordiklubisid. OÜ Valley kollektiiv on ka ise alati aktiivne osaleja alevi üritustel. Ettevõte on kinkinud meeleolukaid Alevivanem Toomas Sonts andis informatsiooni MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu liikmeks astumise menetlemise käigust. Teema oli üleval ka oktoobri alguses toimunud ettevõtjate päeval. MTÜ Rohelise Jõemaa koostöökogu põhikirja kohaselt iga esindatud omavalitsuse kohta kuulub liikmeskonda vähemalt üks sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutseva ettevõtlussektori esindaja ja mittetulundussektori esindaja. Tänaseni ei ole initsiatiivi keegi üles näidanud. Kui astuda sellel aastal ühingu liikmeks, siis detsembri vooru taotlust esitada ei saa, sest ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus 3 kuu jooksul aprilli voorus, mis on selle EL rahastamise perioodil viimane, saaksime osaleda. Kas tuleb ka edaspidi EL-ist rahastust, seda praegu ei tea. Liikmeks astumisel on liikmemaks sellel aastal üle 2500 euro. *Kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Kristjan Vaino andis ülevaate aasta kultuurikalendri väljaandmisega seonduvast. Kalender peab müüki jõudma detsembri alguses. Sündmusi ja üritusi palju kalendrisse ei pane, kuna võib muudatusi ette tulla. Läbiv teema on Vändra rahvariidemustrite taustal Vändra elu pildis. Kalendri anname välja koos Kurgja Talumuuseumiga. Detailplaneeringu kehtestamine Aadu Juhkentaal Valley vaibapoes. vaipu Vändra lasteaiale, mugavaid susse hooldekodule jne. Abi pakuti ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia aasta diplomand Inna Antsonile, kes valis oma lõputöö praktiliseks osaks,,vändra raamatukogu kujunduse Valley kinkis lõngad töö teostamiseks. Nüüdseks kaunistavad uue raamatukogu seinu Vändra rahvarõivaste ainetel kootud tekstiilpaneelid, Valley kudujate käe all valmis ka Antsoni kavandi järgi suur põrandavaip raamatukogu lastenurka. Anu Sillandi Vändra Alevivalitsuse registripidaja MAAKONNA BUSSILIIN NR 97-1 VÄNDRA VILUVERE RDTJ SÕIDUPLAAN KEHTIV ALATES X XX X XX VÄNDRA ALLIKÕNNU SÖÖRIKE VAKI MASSU ALUSTE VILUVERE RDTJ LIIKLUS TOIMUB REEDETI-XX ja PÜHAPÄEVITI-X LIINI TEENINDAB AS MULGI REISID Vedude eest vastutav isik: Margus Maiste Detsembri alguses ilmub Vändra kalender 2012 Vändra alevi ja Pärnumaa visiitkaardi C. R. Jakobsoni Talumuuseumi koostööl ilmub detsembri algul,,vändra kalender Kalendris kajastub Vändra tänane kultuurielu sõnas ja pildis. Trükist ilmestavad Vändra rahvuslikud mustrid. Kalendrid tulevad müüki Vändra alevi ja valla kauplustes, Vändra raamatukogus, Vändra alevivalitsuses ja Kurgjal. Vändra Alevivolikogu kultuuri- ja spordikomisjon Vändra Alevivolikogu otsusega nr 24 kehtestati Pärnu-Paide mnt 26 ja 30 detailplaneering. Detailplaneeringu alusel ehitatakse Pärnu-Paide mnt 26 kinnistule kauplusehoone. Kehtestatud detailplaneeringus on võrreldes varasema lahendusega tehtud rida muudatusi: muudetud on kavandatava kauplusehoone asukohta, sellega seoses vähenes parkla suurus ja suurenes haljastuse osa. Muudetud on liikluskorraldust ainsaks juurdepääsuks on mahasõit Pärnu-Paide maanteelt. Kehtestatud detailplaneeringuga saab tutvuda Vändra alevi kodulehel Alevivalitsuse maakorraldaja Anne Kangert

3 OKTOOBER Vabariiklik ühekilb Vändra Karu 2011 Ühispildile vaieldamatult nimekaima vändralasega soovisid kõik kohalolnud. Rein Taaramäe käis kodukandi rahvaga kohtumas 15. oktoobril kogunes staadioni kõrval asuvale palliplatsile Cofidise profiratturi Rein Taaramäega kohtuma ratta- ja muidu huvilisi. Meedia kaudu on noore rattasportlase edulugudele, võistlustele ja käekäigule küllap enamus kaasa elanud, aga silmast silma kohtunud ikka rohkem meie Viko jalgrattaklubi poisid. Lubatud oli ka näidistreening. Sõbraliku suhtlejana rääkis Taaramäe esmalt, kuidas temast profirattur sai. Kohalikele rattasportlastele on ta elavaks eeskujuks ja tõestuseks, et ka väikesest kohast võib tõusta suurde sporti ja tubliks tegijas. Praegu võib Taaramäe end siiski pidada rohkem tartlaseks, sest oma teisest kodust Monacost ja Prantsusmaalt koju käima tuleb ta ikka ema juurde Taaralinna,,Tulin Vändrasse elama kolmeaastaselt, varem elasime Vihtras. Kui vahel siiakanti satun, sõidan autoga ka sealt läbi. Lapsepõlvetunne tuleb, selline väike nostalgia. Vändras käisin Mürakaru lasteaias ja läksin viimases rühmas maadlustrenni. Kuus aasta maadlesin, aga rohkem olin selili kui püsti. Paljud 6. oktoobril toimus Pärnumaa Kutsehariduskeskuses tunnustusüritus, kus pärjati linna ja maakonna parimaid ettevõtteid. Teist aastat kuulutas Eesti kaubandus-tööstuskoja Pärnu esindus välja vastutustundliku ettevõtja nimetuse saaja. Tänavu pälvis selle tiitli Vändras tegutseva MS Balti Trafo OÜ juhataja Jaanus Luberg, kes juhib mullu Pärnumaa tõusvaks täheks tunnustatud ettevõtet. Vändra alevivalitsus tunnistas tänavuseks alevi tipptegijaks ligemale 60 töötajaga OÜ Valley, kus valmistatakse naturaalsest villast ja puuvillast käsitöövaipu. Ettevõtte omanik Aadu Juhkentaal paneb sageli õla alla kohalikele noorte- ja sotsiaalprojektidele, kultuuri- ja spordiüritustele. Alevivanem Toomas Sonts andis Pärnumaa Kutsehariduskeskuses toimunud tunnustusüritusel üle tänuplaadi OÜ Valleyle. Suurimaks töökohtade loojaks tunnistati AS Wendre, ettevõte, mis aasta tagasi jõudis pjedestaalile kui Pärnu linna ettevõtluse peaauhinna saanu ja Pärnumaa parimaks ettevõtteks ehk Pärnumaa Karuks tunnistatu. Käesoleval aastal suurenes ettevõtte töötajate arv 88 võrra, neist 64 töökohta lisandus Pärnus ja 24 Vändras. Vooditekstiilide suurtootjale anti Eesti aasta taaskasutaja nimetus, mis kinnitab keskkonnateadlikkuse eeskujulikku taset. Tänusõnu lausuti Eesti parimaks põllumajandustootjaks nimetatud OÜ Vändrale. Tegevjuhi Ilmar Teeveti sõnul kasvas aasta naeravad, et palju kasu sul sellest ei olnud, oled ju jalgrattur. Arvan, et oli küll. Seal said käelihased, põlved ja liigesed kõvasti vatti. Paljudel on põlvedega tõsiseid probleeme, aga arvan, et minul on just tänu maadlusele õnnestunud hullemast hoiduda. Taaramäe meenutab, kuidas ta ühel päeval sattus poolkogemata Erichi korraldatud rattarallile. Ratast tal ei olnud, aga sõber, kes tundis Erichit, pakkus võimalust võistlusi vaadata tagantpoolt, Erichi autost.,,erich on selline tore mees. Nii kui autosse istusin, hakkas kohe juttu rääkima ja paari minuti pärast olime juba käed löönud, et järgmisel päeval lähen trenni. Esimesel päeval võtsin venna ka kaasa. Sõitsime Mädara poole, 10 km sinna ja tagasi. Panime ikka täiega. Kui ma Vändras lõpetasin, tuikusin koju, olin omadega täiesti läbi. Tegin ukse lahti, kukkusin maha ja ütlesin emale, et anna süüa. Aga vaimustus esimesest trennist oli nii suur, et läksin järgmisel päeval tagasi. Kuu aja pärast olid kõik naabripoisid ja nende tuttavad ka trennis. Meil oli 10 poissi, kellega pärast trenni sõitsime veel alevis ja metsas. Nii mänguliselt arenesime edasi. Vändra Keskkooli asemel valis Taaramäe Audentese Spordikooli Otepääl, kuhu lähevad õpppima parimad jalgratturid. Koos Tanel Kangerti ja Silver Schultziga tehti kõvasti trenni.,,esimest korda tekkis seal mõte, et võiks välismaal sõita. Koolist oli juba lihtsam edasi saada. Paljud poisid olid sealt Prantsusmaale läinud. Olingi viimases klassis pool aastat Prantsusmaal, kui tagasi tulin, lõpetasin kooli. Esimesel aastal võitsin viis võidusõitu. Räägiti küll, et mida sa unistad, ega see profiks saamine nii lihtne ei ole. Minu klubis oli kaks eesti poissi, kes polnud kolme aasta jooksul ühtegi sõitu kinni pannud. Aga töötahet oli hästi palju. Olen väiksest peale kõvasti trenni teinud, pole ühtegi päeva vahele jätnud. Prantsusmaal teised vaatasid, et mina olen noorem vend ja teen paljusid asju valesti. Öeldi, et hull, nii trenni ei tehta. Aga mulle olid Erichi õpetused pähe kodeeritud ja nende järgi ma tegutsesin. Kui aasta pärast profilepingu sain, vaadati juba teistmoodi. Sügisesel ettevõtlusnädalal tunnustati tublimaid Vändra vilistlased tagasi koolis Vändra Gümnaasium lõpetas esimese õppeveerandi programmiga Tagasi kooli. Vilistlased tulid oma armsat kooli külastama ja tunde andma. Koolijuht ja poliitik Tarmo Loodus pidas 8. klassides ühiskonnaõpetuse tunni teemal Kodanikuks olemine. Muuseumidirektor Monika Jõemaa ja transpordinõunik Anti Moppel andsid klassides ajalootunde, milles nad meenutasid oma kooliaega. Vandeadvokaat Tanel Kalaus kõneles klassidele hariduse väärtusest karjääriõpetuse tunnis. Terviseedendaja Tiia Pertel (pildil) käsitles 10. klassi inimeseõpetuse tunnis noorte tervise probleeme. Pedagoog Maie Metsla otsis koos 4. klassi käive 3,22 mln euroni, kasum 1,07 mln eurot. Selle aasta prognoos on Teeveti sõnul veelgi parem. Pärnumaa TOP 2010 on Vändra ettevõtetest 9. kohal OÜ Vändra; 10. MS Balti Trafo ja 12. AS Wendre. Ettevõtlusnädala raames kutsus alevivalitsus 4. oktoobril Vändra ettevõtjad tavakohaselt kultuurimajja ettevõtjate päevale. Kasulikku teavet jagas kokkutulnuile Pärnumaa Ettevõtluse ja Arenduskeskusest Peeter Strikholm, LEADER programmi ettevõtlusnäiteid tõi Merle Adams, Tööturuteenustest ja toetustest tööandjatele rääkis Marek Jürgenson ja Vändra Vapruse tegemisi tutvustas Silver Kurg. õpilastega loodusõpetuses seoseid astronoomia ja kehalise kasvatuse vahel. Teadur Arvo Tuvike tutvustas 7. klassi bioloogiatunnis kalade elu ja hääli. Tagasi kooli programm toimus koostöös Vändra Gümnaasiumi vilistlaskoguga, et sisse juhatada kooli juubeliaasta, mis kulmineerub 90. aastapäeva tähistamisega aastal. Peeter Putk 15. oktoobril toimus järjekordne vabariiklik ühekilb Vändra Karu. Kohal oli Eesti paremik Pärnumaalt, Tallinnast, Tartust, Viljandist, Järvamaalt jm. Kokku vastasid 23 kilvarit 50 küsimusele erinevatelt elualadelt loodusest, ajaloost, muusikast, kultuurist, erinevatest teadusvaldkondadest. Küsimused olid jaotatud 2 poolajaks. Esimene poolaeg 25 küsimust loodusest, kultuurist, ajaloost oli naisküsijatelt Mari Nuudilt ja uue küsijana Kadi Rätseppalt. Teine pool teadusvaldkonnad, ajalugu ja muusika oli meesküsijatelt Andrus Üttilt ja Kalle Piirkülalt. Parimad olid: 1. Indrek Salis 56 punkti; 2. Hugo Tang - 55 punkti; Alar Särgava 45 punkti ja Jaan Loide 45 punkti; 5. Jevgeni Nurmla 44 punkti ; 6. Alar Heinaste 42 punkti. Eestis on mälumängus juba aastaid süvenenud 2 probleemi naismägjijad ja -küsijad ning nooremad kui 30-aastased mängijad ja küsijad. Õigemini nende kõigi vähesus. Naistel on vabal ajal sada muud tegemist ja noortel samuti. Ilmselt pole nädalavahetuseti ja õhtuti isikliku transpordi ja oma finantseerimisega mööda Eestit liikuda ning pead vaevata kuigi ahvatlev väljavaade. Pealegi ka auhindu ei jagu ju kõigile. Küll on Mälumänguliidu poolt algatatud väärt ettevõtmine Koolinoorte Kilb. Möödunud hooajal tulid ka Vändra gümnasistid Mailis Mesimas, Adam Erki Enok, Kert Pjatkin ja Sten Pärnik 15. kohale neist eespool olidki vaid Tallinna, Tartu ja Pärnu kallakuga või suurkoolide võistkonnad. Maakonnaski korraldatakse koolidevahelist mälumängu 2 korda aastas nii gümnaasiumide kui põhikooliklasside osas on meie koolidel nii gümnaasiumil kui valla põhikoolidel kenasti läinud. Ka Vändra Gümnaasiumis ja valla põhikoolides toimuvad oma mälumängud mitmel korral aastas. Seekordse Vändra Karu mängujuhid olid Kalle Piirküla ja Mari Nuut, žüriis ka Kädi Pärnoja ning Hiie Piirsalu. Oleme tänulikud Vändra Alevivolikogu Kultuuri- ja spordikomisjonile, kes eraldas raha auhindade ostuks. Mari Nuut Tänavused parimad Vändra Karu kilvarid: Hugo Tang, Indrek Salis, Alar Särgava ja Jaan Loide. Vändra Naisseltsi uus projekt Vändra Naisselts esitas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali mittetulundusühenduste ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi a. vabaühenduste piirkondlike kohaliku demokraatia ja kogukonna edendamise programmi rahataotluse Vändra naiste kodanikuaktiivsuse edendamine. Projekt rahastati ja naisseltsile eraldati ,16 eurot, omaosalus projektis on 1 478,50 eurot. Projekti elluviimise periood on 1. september a kuni 30. september a. Projekti üldeesmärgi saavutamiseks algatame sotsiaalse arutelu Vändra naiste ning kohalike omavalitsuste esindajate vahel osalejate võrdsuse ja vastastikuse lugupidamise põhimõtteid silmas pidades ümarlaudade läbiviimise vormis, korraldame koolitusi kodanikuoskuste, -teadlikkuse ja kogukonnas osalemissuutlikkuse arendamiseks. Laiema avalikkuse ja koostööpartnerite teavitamiseks korraldame teabeseminari projektitulemuste tutvustamiseks. Projekti esimene koolitus on 13. novembril algusega kell 14 naisseltsi majas ja teemaks on,,kodanikuühiskond ja omavalitsus. Lektoriteks on alevivanem Toomas Sonts ja MTÜ Kodanikujulgus liige Astrid Hindrikis. Olete oodatud kuulama ja küsima! Eha Tamm, Naisseltsi aseesinaine Ilmus esimene Vändra Politseiteataja Juba mitmeid kuid ei ole Vändra Teatajal õnnestunud saada teateid seni ilmunud rubriiki,,must kroonika, sest ettevalmistamisel oli politsei oma lehe väljaandmine. Vändra konstaablijaoskond eesotsas piirkonnavanem Janek Zaharenkoga hakkas toimetama ja välja andma oma infolehte,,vändra Politseiteataja. A4 formaadis 4-lk infoleht on tasuta ja kättesaadav konstaablijaoskonna teeninduspiirkonna postkontorites, raamatukogudes ja omavalitsustes. Janek Zaharenko põhjendaab oma lehe vajalikkust:,,olen palju rääkinud inimestega ning paraku pidanud tunnistama, et inimesed küll teavad, mis toimus Tallinnas, Tartus või Saaremaal, kuid kahjuks ei teata eriti midagi kohalikust piirkonnast. Millega kohalik politsei üleüldse tegeleb ehk mis on piirkonnas juhtunud või mis üritusi tulemas? Ka politsei on osa kogukonnast ning on hea, kui kogukond on kursis oma piirkonna juhtumistega. Seetõttu pidasin heaks mõtteks hakata välja andma sellist ajalehte, mis kajastaks kohaliku politsei tegemisi-toimetusi ning sisaldaks ka kõike kasulikku, mida inimesed teadma peaksid. Nagu esimesest lehest näete, on meil erinevad rubriigid: sündmuste, musta kroonika, tagaotsitavate isikute, varastatud ja leitud esemetega. Samuti kirjutavad kohalikud piirkonnapolitseinikud artikleid päevakajalistest teemadest. Lehes hakkab ilmuma ka rubriik noorsootöötajalt. Loodan, et politseiteatajast on inimestele ka kasu ning nad leiavad sellest endale vajalikke kontakte, viiteid ning infot. Kindlasti on oodatud ettepanekud, küsimused, teemade soovitused. Veebiväljaande leiate Vändra alevi kodulehelt,,politseiinfo alt.

4 4 OKTOOBER 2011 Taas õues õppimas aasta sügisel toimunud õpiprojekt Õuesõpe Eesti ökosüsteemide tundmaõppimiseks: mets, soo, järv ja meri sai sel sügisel teostatud järjeprojektina Õuesõpe Eesti pinnavormide ja kivimite tundmaõppimiseks, projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus 3496 euroga. Tänavu sügisel ellu viidud koostööprojektis osalesid klasside õpilased Vändra Gümnaasiumist ja Juurikaru Põhikoolist. Õpilased said teadmisi omandada järgmistel õpperetkedel: 8. septembril käisid 6. klassid Saadjärve Looduskoolis Vooremaa pinnavorme õppimas, tegutsedes vastavalt õppeprogrammile Eesti pinnamood ja pinnavormid. 14. septembril sõitsid 7. klassid Porkunisse tutvumaks paekiviga Paemuuseumis ja lubjakivi töötlemisega Tamsalu Lubjapargis. 20. septembril olid 8. klassid Kohtla-Nõmmel, Kohtla Kaevandusmuuseumis allmaaekskursioonil ja väliekskursioonil ronimas aherainemägedel. 28. septembril matkasid 9. klassid Karula Rahvuspargis Ähijärve matkarajal, õppides pinnavormide tekkelugu. Kokkuvõte õpitust ja nähtust tehti Vändra Gümnaasiumis 20. oktoobril toimunud õpilaskonverentsil, kus õpilased esinesid järgmiste ettekannetega:,,vooremaa ja Saadjärv ;,,Mandrijäätekkesed pinnavormid voored ;,,Porkuni ja Tamsalu Lubjapark. ;,,Eesti kivimid rahvuskivi lubjakivi ehk paekivi. ;,,Põlevkivi ja selle kaevandamine. ;,,Inimtekkeliste pinnavormide mõju keskkonnale Kohtla-Nõmmel. ;,,Karula kõrgustik. ;,,Mandrijäätekkesed pinnavormid moreenkünkad, mõhnad, oosid. Ettekandeid illustreerisid Power Point`i slaidid, konverentsisaali üles pandud fotostend ja kaunid muusikalised vahepalad õpilastelt. Õpitu võttis kokku teemakohane viktoriin Eesti pinnavormid ja kivimid. Viktoriini I II kohta jäid jagama klasside arvestuses Vändra Gümnaasiumi 6.a ja 7.a klass. 6.a klassi võistkonda kuulusid Jürgen Palmi, Getter Sarapik, Madis Steinberg ja Tiinu-Marii Müllerson ning 7.a klassi võistkonnas olid Jarek Jannait, Jannar Juss, Tanel Tamm ja Rando Tomingas. III koha sai Vändra Gümnaasiumi 6.b klassi võistkond klasside arvestuses kuulus viktoriini I koht Vändra Gümnaasiumi 9.b klassi võistkonnale, kooseisus Raul Stokkeby, Siim Oselein, Rahel Maloverjan ja Miko Pärnoja. II koha sai Vändra Gümnaasiumi 9.a klassi võistkond ja III koha Juurikaru Põhikooli 9. klassi võistkond. Kõik kl arvestuses võitad (I-II koht) 7.a - Rando Tomingas, Jannar Juss, Jarek Jannait, Tanel Tamm. 6.a - Jürgen Palmi, Getter Sarapik, Tiinu-Marii Müllerson, Madis Steinberg kl arvestuses I koht 9.b - Siim Oselein, Raul Stokkeby, Rahel Maloverjan, Mikko Pärnoja. võidukad võistkonnaliikmed said endale valida auhinnalaualt meeldiva loodusteemalise raamatu. Projekti raames toimus ka õpilaste fotokonkurss ja õuesõppe ajaveebi ehk blogisse jutukeste kirjutamine. Õpilaste lugudest jäi kõlama rahulolu õppekäikudest. Parima blogija eriauhinna pälvisid oma huvitavate ja sisutihedate kirjatööde eest Robert Arumäe Juurikaru Põhikooli 8. klassist ja Jarek Jannait Vändra Gümnaasiumi 7.a klassist. Nende ja kõigi teiste õpilaste muljeid õppepäevadest nii sõnas kui pildis saab lugeda koolide koduleheküljelt õuesõppe blogist Õuesõpe Vändra ja Juurikaru koolis Samas blogis on nähtavad ka kaunid loodusfotod, mida esitasid õpilased fotokonkursile. Autasu raamatu näol said kõik noored loodusfotograafid Getter Lindre, Lily Hansen, Martin Viik. Õuesõppe tundide kordaminekule aitasid kaasa Vändra Gümnaasiumi direktor Peeter Putk, kes aitas meid projekti kirjutamisel. Projekti teostamisel olid abiks Vändra Gümnaasiumi õppealajuhataja Tiina Käärmann ja koolide õpetajad. Leivategu Juurikarul Esmaspäeval, 17. oktoobril kogunesid Juurikaru kooli 5. klassi õpilased kööki, kõigil kausid kaenlas. Igaüks mõõtis vajaliku koguse sooja vett kaussi ja lisas juurde rukkijahu ning õpetajalt saadud kõhisevat juuretist. Selleks päevaks oli töö tehtud, leivajuuretis käärima pandud ja kõik tormasid kodu poole. Teisipäeva hommikul juba pool tundi enne koolipäeva algust olid noored pagarid oma kausside juures ja ajasid näpuga retseptis järge. Kõige raskemaks osutus leivateo juures taigna sõtkumine. Igaüks rikastas oma leiba kodunt kaasa võetud lisanditega. Pätsidesse lisati vorsti-sinki-juustu, seemneid-pähkleid-kuivatatud puuvilju ja muud maitsvat. Pätside kuju sõltus ka tegija fantaasiast. Nii valmisid ning kerkisid süda ja auto, madu ja krokodill, põrsas ja rõõmurull, vormi- ja põrandaleivad. Päeva lõpul algas küpsetamine, nii et terve kool oli meeldivat leivalõhna täis. Kolmapäeval kogunes kogu koolipere erinevaid leibasid degusteerima. Allakirjutanu rääkis leiva tähtsusest meie toidulaual. Kõigi silme all valmis ka üks näidisleib. Nii nägid õpilased ja õpetajad, mis täpselt ühest leivast leiva teeb ja kuidas see leivapäts valmis voolitakse. Siis saabus hetk, kus 5. klassi pagarid, seistes igaüks omavalmistatud ja lahti lõigatud leiva juures, hakkasid oma kätetööd pakkuma. Mõnele maitses magusa maitsega puuviljaleib, teisele soolasem vorstileib. Leivatund lõppes multifilmi Jänku-Jussi leivatund ühise vaatamisega. Saadud teadmisi sai kasutada veerandilõpu viktoriinis, kus õpilased oskasid vastata küsimustele, millest leiba tehakse, mis on leivajuuretis, miks leiba peab sööma ning miks pätsile tehakse ristimärk. Parima blogija eriauhinna pälvisid Robert Arumäe ja Jarek Jannait. Konverentsi läbiviimisel aitasid meid Margit Kadak, Liivi Lumijõe, Mari Nuut, Jaak Tarre ning õpilased Kristjan Madisson ja Martin Sempelson. Transporditeenust osutasid bussifirmad WilliamReisid ja Remfakt OÜ. Täname kõiki abi eest! Projekti viisid läbi õpetajad Hille Arumäe ja Riina Sikkal Jasper Nurk on usinalt ametis leivataigna sõtkumisega. Oli lõhnav, maitsemeelt ergutav ja teadmisi jagav leivategu. Juurikaru Põhikooli õpetaja Pille Simral Kaheksandad õppisid Islandil Sellel õppeaastal on Vändra Gümnaasiumi õpilastel taas võimalus osaleda Nordplus i projektis. Seekord osaleb projektis Climate, Nature and Cultural Heritage (Kliima, loodus ja kultuuripärand) kaheksandate klasside üks inglise keele rühm. Töö selle projekti elluviimiseks algas juba eelmise õppeaasta jaanuaris, kui sai vastatud Taani kooli kutsele koostööd teha. Algas tihe, peaaegu igapäevane või -nädalane kirjavahetus, mille tulemuseks oli kevadel toimunud 3-päevane projekti eelkohtumine Taanis Roskildes. Kuna osalevaid riike oli 5, siis otsustasime vastastikuste külastuste asemel praktiseerida ringkülastust, mille käigus oktoobrikuus külastab Eesti Islandit ja Taani Leedut. Talvel külastab Läti Taanit ja kevadel maikuus sõidavad Islandi õpilased Lätisse ja Leedu õpilased Eestisse. Islandi reisiks ettevalmistumine algas juba suvekuudel ja sellesse sai kaasatud ka lapsevanemaid, kellele siinkohal soovin vaid kiidu- ja tänusõnu edasi ütelda. Kuna Nordplus andis meile vaid osalise rahastuse, siis olid just lapsevanemad need, kes aitasid leida meile sponsoreid. Suur tänu AS Balti Trafole ja OÜ Vändra Leivale. Kogu projekti jooksul on Tiina Käärmann teinud ära väga suure töö kogu projekti koolipoolse koordineerimise osas ja mobiilsuste organiseerimisel. Tänu temale said õpilased võimaluse Islandi kohta rohkem teada saada juba aastaid Islandil elanud Krista Sildojalt, kes meil lausa kahel korral tundides külas käis oktoobrini toimuski meie projekti kõige atraktiivsem osa reis Islandile. Tegevused algasid juba saabumispäeva õhtul, kui meil oli võimalus õpetada islandlastele eesti ringmänge ja tutvustada eestipäraseid sööke. Teisipäevahommikusel kogunemisel astusid üles ka Hanna Valk ja Marie-Kristiin Kivisäk, kes olid spetsiaalselt selleks ära õppinud islandipärase muusikapala. Järgnevad hommikupoolikud olid meil töötubade päralt, mille käigus tulid ettekandmisele septembris koostatud slaidikavad erinevatel teemadel. Viimasel päeval sai nauditud ka Mark-Alexander Pitkmani, Toomas Lumi, Rauno Rootsi ja Birger Pajumäe tehtud koomilist filmi Ahjualune, mille abil otsisime ühiseid jooni islandi ja eesti kultuuripärandis. Tänu lastevanemate rahalisele toetusele oli meie lastel võimalus näha ka hingematvalt kaunist ja eripärast Islandi loodust. Kogu grupp käis islandi hobustega ratsutamas, Blue Lagoonis, vaalavaatlusel, mille käigus õnnestus näha ka Islandil haruldasi sinivaalasid, Reikjavikis, geisrite ning Selfossi koskede juures ja rahvuspargis. Islandi reisiga projekt ei piirdu. Palju sisulist tööd on veel ees tutvustamaks oma kooli, kodupaika, riiki, looduse eripära ja meil toimuvaid kliimamuutusi, kasutades selleks erinevaid tehnilisi vahendeid ja koostööd erinevate aineõpetajatega. Nii näiteks on järgmiseks tööks projekti logo kujundamine koostöös kunstiõpetaja Maris Roostiga, millele järgneb video või lühifilmi tegemine ja kliimaga seotud brošüüri koostamine III õppeveerandil. Projekte tehes on kooliaasta küll täis tihedat lisatööd, kuid see tasub end ära, nähes teismeliste õpilaste silmades rõõmu, tänu ja liigutuspisaraid kordaläinud reisi pärast. Külli Lumi, VG õpetaja Reisiseltskond Blue Lagoonis. See kool sind ei riku Sellist pealkirja kannab M. Lüdigi nim. Vändra Muusikakooli laul, mis kirjutatud meie kooli endise direktori Arne Põderi ja Vändra Gümnaasiumi kauaaegse emakeeleõpetaja Hannes Tomingase poolt ja sama pealkiri jääb läbivaks teemaks kogu õppeaasta jooksul Vändra Muusikakooliga seonduvas. Nii otsustas 16. oktoobril esmakordselt kokku saanud Vändra Muusikakooli vilistlaskogu. Kuna Vändra Muusikakoolil on tulemas 50. juubel ja et seda vääriliselt tähistada, see oligi põhjus, miks vilistlasi juba varakult asjasse pühendada, lootes nende abile ja headele ettepanekutele juubeliürituse korraldamisel. Kokku said väga vahvad, teotahtelised ja mis põhiline oma kooli tõelised fännid: Kaja Saar, Kaupo Tiitus, Eve Pärnsalu, Kalev Saar, Merike Paberits, Helen Valk ja Krista Sildoja (valiti vilistlaskogu juhtima). Koolidirektori ja vilistlaste mõtetevahetuse tulemustest toon välja mõned tähtsamad: korraldada läbi aasta juubeliürituste kontsertsari See kool sind ei riku, esinejateks endised lõpetajad, tänased muusikud; uuendada kooli logo; soetada koolile lipp; tähistada kooli juubelit reedel, 17. augustil; vahetada infot ja suhelda läbi kaasaegsete suhtlusportaalide. Oli juhuste kokkulangemine, et samal päeval külastas kooli meie kauaaegne direktor proua Astrid Järvesalu, kellel hiljuti täitus auväärne 80. verstapost. Õnnitluslillede, tänusõnade ja heade soovidega saatsime omaaegse legendaarse koolijuhi koduteele. Küllap on paljudel meeles kahe aasta tagune ettevõtmine muusikakooli perekontsert. Tol korral otsustasime, et sellest üritusest võiks saada traditsioon. Ja nii toimubki laupäeval, 12. novembril kell Vändra raamatukogu kaminasaalis järjekordne perekontsert. Siinkohal kutsun ja julgustan kõiki kontserdist osa võtma. Oodatud on kõik toredad esinemisnumbrid, lubatud on kõik stiilid ja žanrid. Loodame ka rohkearvulist publikut. Kontserdil saab teha annetusi Vändra Muusikakooli lipufondi. Seniks kõigile usinat harjutamist! Imbi Orav Muuskakooli direktor

5 OKTOOBER Olev Siinmaa (kuni aastani 1936 Oskar Siiman) oli eesti arhitekt ja sisekujundaja. Ta sündis Pärnus 12. nov a. läks Saksamaale arhitektuuri õppima. Töötas Lübeckis mööblikujundaja ja sisearhitektina a. tuli Eestisse tagasi ja a. sai temast Pärnu linnaarhitekt. Tema tuntuimad tööd Pärnus olid mudaravila (1927), kõlakoda (1936), rannahotell koostöös Anton Soansiga. Ta oli Toila Oru lossi sisekujundaja ja tema jooniste järgi valmistati a Kadrioru lossi mööbel.tema projekteeritud on mitmed majad Tallinnas ja mujalgi Eestis, nagu seegi Pärnu Majanduse Ühisusele kuuluv hoone Vändras. Olev Siinmaa suri 29. märtsil a. Rootsis. /Allikas: vikipeedia/ HIIE AJALOOVEERG Olev Siinmaa on Eesti tuntuim arhitekt ja sisekujundaja See unustatud ja lagunemisohus maja Vanal tänaval on Olev Siinmaa projekteeritud. Ammuste aegade Vändra SÜDAMELT ÄRA Võidula elanike suurim mure on vilets tee Mulle meeldib sügis. Millised kollased-punased värvid looduses, lausa imeline! Ärkan hommikul üles ja asun rõõmsalt läbi hommikuse udu autoga tööle minema Pärast paari kuiva päeva oli Käru tee juba selle tee kohta normaalselt läbitav, st et kannatas sõita juba 50-nega. Ei saa pikalt minna, kui juba kallur vastu tuleb ja keset teed märga kruusa hakkab poetama. Jään hämmastunult seisma. Mulle näidatakse, et tagurdaksin. Hea küll, ega mul muud ju üle jäägi. Arvasin varem, et tee on hööveldatud, kuigi see aeg-ajalt näeb välja kui küntud põld. Kui veab ja vihma paar päeva ei saja, jõuavad autod sinna sõidurajad sisse sõita ja hoian siis pöialt, et kedagi vastu ei tuleks, sest sellelt rajalt kõrvaleminek võib lõppeda kraavis või Käru jões. Mudane kruusatee on tõesti libe. Aga ega mina ju targast teedepoliitikast midagi tea, vähemalt aru küll ei saa! Mina loodan, et minu maksuraha kasutatakse kenasti ja mõistlikult kõige paremal viisil kogu rahva hüvanguks. Mitu korda aastas seda Rõusa-Võidula teelõiku hööveldatakse ja pinnatakse, ei oska ära arvata. Igatahes on mehed ja masinad kõvasti tööd saanud teha ja aega ning raha on kulunud. Sellest, et siia ükskord ka asfalt või vähemalt mustkate pannakse, ei julge külarahvas unistadagi. Ise ka imestan, miks ma ometi lõhun iga päev oma autot sellel auklikul ja enamuse aastast sopasel ning libedal kruusateel. Kõik Vändra autoremondifirmad tunnevad minu masinaid juba põhjalikult. Just nimelt mitmuses, sest autod lagunevad sellisel teel kiiresti! Kevadel olime enne jääminekut kaks päeva muust maailmast ära lõigatud, sest tee oli vee all. Siis jäi töölegi minemata. See oli küll looduse kapriis, aga praegu tahaks teada, kelle otsus oli nüüd sügisesel vihmasel ajal hakata teed pindama!? No nii, lõpuks mulle viibatakse, et võin minema hakata. Võtan vapruse kokku ja surun auto siis läbi vedela sopa Rõusa suunas, nii 25 km tunnis. Ei suuda masin kiiremini sõita ega julge ka aeglasemalt minna, võib hoopis kinni jääda. Kui lõpuks asfaldile jõuan, olen õnnelik, et sealt sopast välja sain. Kahjuks pean aga seda teed sõitma vähemalt 2 korda igal tööpäeval. Pääsu pole kuhugi ja lootust paremusele pole samuti. Andke siis nõu, kas osta helikopter või kolida ära või loobuda tööst ja kasvatada kõik toidukraam kodus ise või loota lotoga võita 4 miljonit, et see 4 km teelõik mustkatte alla saada? Marju Härma-Epäilys Aasta Alevi keskus (praegune Konsumi parkla). Paremal õllekas,,roheline Konn, vasakul bussijaam ja telefoniputka. Vana tn 66 Maja Jakobsoni ja Vana tn nurgal. Hävis tulekahjus 1949.a. Rõusa teeristist 150 m Võidula suunas. Selline pilt oli kevadel kaks päeva, kui ka liinibussid Võidula poole ei pääsenud. Vastuseks Võidula tee on riigi tee ja selle hooldamise ja korrraldamisega tegeleb AS Pärnumaa teed. AS Pärnumaa teed teemeister Raivo Tikas tunnistab kriitika õigeks.,,tegime remonti ja aeg polnud tõesti kõige õigem, sest peale tuli vihmasadude periood. Praeguseks on tee sõidetav, aga midagi hiilgavat seal tõepoolest ei ole. Tikas kinnitab, et mustkatte alla ei ole seda teelõiku plaanis vähemalt lähema 5 aasta jooksul panna.,,selliseks investeeringuks on seal liiklusintensiivsus liiga väike. Parim, mida teha saime, oli koos silla remondiga pikendada 400 m mustkatet Võidula küla vahelisel teelõigul. TÄDI MAALI LOOD Heal lapsel öeldakse olevat mitu nime, ent ega halvalgi neist puudust pole! Üks neist on oktoobrikuu, mida nimetatakse ka vihma- ja porikuuks, kuid paraku ka viinakuuks. Olen ise võtnud 2 laua abil kartuleid, sest viimased 2 vagu olid otsekui porimülgas ja vao vahelt jalgu edasi tõsta raske. Nii ma tõstsin laudu edasi ning muudkui konksutasin. Olin ise kui poriorikas! Muidugi võinuks nad võtmata jätta, kuid saak oli ilus ja võtjal parasjagu eestlasele omast jonni. Loomad said siit ka oma osa, sest jõusööt oli rangelt limiteeritud. Siis olid veel loomad ja maaelu toimis. Nüüd pole enam ei ühte ega teist, kuigi siis, kui me end vabaks laulsime, said maakad talud ja kolhoosi võetud loomad arvuliselt tagasi. Küla ärkas ellu, noored tulid linnast tagasi. Nüüd tahavad nad taas linnakive... Läbi löövad vaid suurfarmid. Kuulsin kunagi, kui üks tänapäeva suurmees ütles raadios, et meie klimaatilisi tingimusi arvestades ei tasu põllumajandus end ära. Lihtsam on sisse osta, mis vaja. Eks siis ostame! Nüüd siis eurode eest, mis on kaalult raudrasked, kuid tänapäeva hinnatõuse arvestades kergesti käest libisevad. Taskupankrot kummitab pensipäevast järgmiseni. Ju siis niisugune ongi tee 5 rikkama riigi hulka jõudmiseks. Oktoober olevat ka viinakuu. Napsulembelistele on kõik kuud viinakuud. Öeldakse võta pits ja pea aru! Pitsist saavad pitsid, mis hoopis viivad aru. Lõpuks tulevad mängu pudelid. Siis istutakse autorooli. Tagajärjeks avarii, heal juhul aitab haigla, vahel ka haud. Üsna noorukesed lähevad seda teed. Haigla õueski näen vahel võimsat autot, mille külgedel ilutseb kiri Taksi Vodka.Vaevalt, et see siia kartuleid toob. Eks siingi ole ju puhvet ja mis puhvet see ilma alkoholita on. Ent siin on see eelis et tagajärgede ravi on kohe käepärast võtta. Kuid oktoobris on ka head - VANANAISTE SUVI. Meie, vanaeided, kingime rahvale mõned ilusad suvised päevad. Energilisest põetajast Mallest on nüüd saanud tegevusjuht. Eakate päeva raames üllatas ta oma toonaste päkapikkudega, kes nüüd olid kehastunud laululasteks. Oli ilusat laulu, flöödimängu, eidekese tänupisaraid, kõike oli. Ka sünnipäevapeo organiseeris ta oktoobris sündinuile ja näituse kastanimunadest ja tammetõrudest valmistatud taiestest ning naiste tehtud käsitöödest. Vihmastel päevadel mängitakse koridoris palli. Oktoobris saime käia Toris, kus toimus erivajadustega inimeste teabepäev. Oli tore üritus olnud, kinnitavad nii Malle kui Marje. Kahju, et Joonase tervis alt vedas. On ju tema häält ilus kuulata. Ise ma istun mõnusas soojas palatis. Olen tänulik Vändra Alevivalitsusele, hooldajatele, õdedele, arstidele, sotsiaaltöötaja Enele ja korvitädi Eevi Maagerile, kes määrib millegagi mu jalatompe, mis on mõõtnud elus arutu arvu kilomeetreid. Endise ämmaemandana on ta töötanud üle 20 aasta, on sõbralik ja abivalmis. Hilja Mardiste elurõõmsat käbedust olen aina imetlenud. Mirme ja Tiina Lehtemaa on kaua haiglas töötanud, samuti õde Maie. Südamest tänu teile! Elle Eha Are on Pärnjõe koolile pühendanud värsiread:...seal keegi ju minule lausus: elus mõndagi juhtuda võib. Pea meeles, et tarkus ja ausus on kallim kui raha ja võim... Mina riputaksin selle Riigikogu saali seinale motoks! Jaksu ja jõudu teile kõigile! Lilian Heinsoo Vändra Haiglast

6 6 OKTOOBER 2011 Koostöö Taani kooliga Septembri viimasel nädalal toimus Vändra Gümnaasiumis Nordplus Junior projekti Noorte kultuur ja Cloud Computing kohtumine, millel osalesid 26 õpilast, 3 õpetajat ja koolidirektor Taanist Odense linnast ning 21 õpilast kodukooli klassist. Eestipoolseks projektijuhiks on inglise keele õpetaja Irina Lõõbas. Projektipäevadel juhendasid õpilasi inglise keele õpetaja Sünne Külvi ning kunstiõpetaja Maris Roost. Viie päeva jooksul toimusid noorte kultuurialased töötoad. Eesti ja taani noortest moodustati segarühmad, mis jätkavad sel teemal tööd kevadeni. Lisaks tutvumisele Cloud Computing arvutiprogrammidega ja töörühmade kodulehtede loomisele kujundati noortepärane vaip, mille kavand anti üle Vändra vaibatehase Valley esindajale. Samuti tehti grafitit, õpiti eesti ning taani keelt, koostati 3-keelset sõnaraamatut, toimus moedemonstratsioon ja ajurünnak teemal Kuidas muuta kohalikku elu paremaks, pidades silmas noorte huve ja vajadusi. Külalised käisid ka ekskursioonil Tallinna vanalinnas, Soomaal, Kurgjal ning külastasid Balti Trafot ja Valley vaibavabrikut Vändras. Meie õpilasi ja õpetajaid ootab ees vastukülaskäik Taani Odensesse aprillis Irina Lõõbas Filmitalgute rahvafilm,,täitsa lõpp esilinastub 111 kinos üle Eesti kuupäeval kell Eelmüügi piletid lähevad Piletilevis müüki 11. oktoobril Rahvafilm räägib eestlaste tegemistest 1 päev enne maailma lõpu tulekut ja seda filmi aitas teha üle 1500 inimese. Talgulised sooritasid filmi põhitegevused professionaalide juhendamisel igas filmitegemise etapis. Käes on Detsembrikuumus ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab kohe saabuvat maailma lõppu ja eestlased on sattunud justkui Hukkunud Alpinisti Hotelli kes proovib kavalusega pääseda, kes allub Hullumeelsusele ja laseb sel end lõpuni kanda. Mõni otsustab saatusele vastu sammuda ja oma elu armastusele südant puisata nagu Rait, kelle silm on lauljatari, Viimse Reliikvia Lenna Kuurmaa peale langenud. Aga tema parim sõber Mihkel, nagu Tulnuka-Valdis, saab obaduse vastu pead ja kuuleb kahelt päikeselt, et õige tee maailma päästa on hoopis seesama Lenna jumalatele ohverdada. Siseneb Somnambuulne Brenda. Mõtlik tütarlaps, kes peidab endas hullumaja minevikku ja keerulist suhet emaga. Noored tahavad suunduda igaüks oma teed, aga saatus ja maailma lõpu ootusest tulenev segadus viivad neid vaid ühes suunas Tuhamägedesse! Nagu Toots ja Teele, ei mõista ka Mihkel ja Brenda kohe, et nad on loodud teineteise jaoks. Ja nagu Nipernaadi, ei taju Rait, et keegi otsib ka teda taga. Ent lootus sureb viimasena ning õnneks saabub ka lõpp... Tulekul on Eesti taasiseseisvusaja suurejoonelisim esilinastus: ühel kuupäeval ja ühel kellaajal esilinastub film 111-s kino näitamise kohas ja igas Eesti nurgas. Iga eestlane saab minna kell vaatama filmi,,täitsa LÕPP oma kodukandis. Esilinastuse laiahaardelisuse eesmärk on propageerida eesti kinokultuuri ja lähenevat eesti film 100. juubelit. Esilinastuste piletid on müügil Piletilevis või kinode eelmüügis alates 11. oktoobrist. Duatlonil oli rekordarv osalejaid Seekordsele duatlonile lisas värvi Cofidise profiklubi ratturi Rein Taaramäe osalemine üle mitmete aastate kodusel jõuproovil. Arvan, et see aitas kaasa nii osalejate kui ka pealtvaatajate huvi kasvule. Stardi- ja finišipaigas oli terve õhtupooliku päris vilgast sagimist. Esimeses stardis alustasid Reinu stardipaugu järel võistlust kuni 10-aastased tüdrukud ja poisid. Neil tuli läbida 500 m joostes, seejärel pargiring (1,1 km) rattal ning lõpuks jällegi 500 m jooksuring. Selle võistluse kolm kiiremat tüdrukut olid Reesi Orupõld, Kadi-Katre Kõpper ja Andra Ailjama. Poistest võidutses Kristofer Tehver, kellele järgnesid Marcus Vist ja Valdek Meier. Järgmises stardis oli võistlusmaa pikkuseks juba 1 km jooksu, 9,3 km jalgrattal ja 500 m jooksu. Sellel distantsil võistlesid a vanuses tüdrukud ja poisid, a vanused noormehed, a vanused naised ja mehed ning üle 40 a vanused nais- ja meesveteranid. Paljud ennustasid sellel jõuproovil võitjaks Rein Taaramäed. Võidu ta ka sai, kuid seda mitte kergelt ja kahasse noore konkurendi Kristen Kivistikuga. Mõlemad viskusid finišijoonele nii üheaegselt, et meeste põhiklassi esikoht läks jagamisele uue rajarekordiga 18 min ja 41 sek, Jalgratturid lõpetasid hooaja sügiskrossidega. Karikavõistluste arvestuses sõideti 5 etappi. Viimane kross Otepääl enam karikasarja arvestusse ei läinud ja tähistas juba hooaja lõpetamist. Etteandevõistlusena sõidetud mägine ning raske krosss oli ca 15 km pikkune ja ühises sõidus startisid väikeste intervallidega M-16, M-18, M-eliit ja seenioride klassi võistlejad. Kristen Kivistik startis teises grupis ning tõusis peagi paremate hulka ja lõpetas hooaja viimase võistluse kolmanda kohaga. Samas sõidus esimesest grupist startinud Gert Kivistik oli 13-nes. Ühtlaselt tublilt 4. oktoobril toimus Paide-Türi 30. rahvajooks. Osaleda võis Paide-Türi 13,5 km; Kirna-Türi 6,5 km jooksul ja viimase distantsi tervisekõnnil. Jooksul osales kokku 2648 sportlast. Vändralasi jagus kõikidele distantsidele. Täispikale distantsile andis avastardi Soome jooksukuuulsus, 1972.a. Müncheni olümpiavõitja Pekka Vasala. Paide-Türi 13,5 km jooksu tulemused: 149. Margus Tõkke M 35/50 (59.45,2); 194. Teet Eier M 21/71 ( ,3); 234. Margit Perner N 35/5 ( ,0); 401. Merike Tohv N 45/10 ( ,9). Kirna-Türi 6,5 km jooksu tulemused: pronksise karikaga tuli koju Jan Õiglane M 18/3 (21.22,7); 85. Lauri Lossmann M 18/39 (30.18,7); 313. Ene Tõnisoja N 18/46 (37.26,7); 330. Magdaleena Põder N 18/ 52 (37.56,3); Karin Sturm N 18/112 (43.01,3). 8. okt toimusid Tallinnas Põhistart ületades senist rekordit enam kui minutiga. Meesteklassi kolmas Raivo Nõmm oli samal kohal ka üldarvestuses ajaga 20,55. Ülejäänud vanuseklassides olid alates noorematest võidukad Airiki Rebane, Mart-Anton Vendelin, Martin Viik, Margit Perner, Eda Vaino ja Jaak Kanniste. Hõbe- ja pronksmedalid võitsid Ethel-Brigita Tigane, Hanna Köster, Jannar Juss, Rando Tomingas, Elar Mitt, Sven Lumi, Keily Lepikmäe, Thea Raap, Merike Tohv, Erika Neiman, Margus Tõkke ja Jüri Mets. Ratturid lõpetasid hooaja sõitsid mõlemad noormehed ka sügiskrosside karikasarja etappidel. Kristen sai M-18 klassis kokkuvõttes II koha. Võitjana lõpetas ta Elva krossi, teise kohaga Sindi sügiskrossi ning oli kolmas Viljandis ja Karksis. Esimesel sügiskrossi etapil Tartus tuli lepppida neljanda kohaga. Gert Kivistik sai aga M-16 klassis kokkuvõttes neljanda koha. Neljas oli ta ka Viljandi ja Karksi krossil. 5. koha sai Sindis ning 6. koha Tartu sügiskrossil. Elva etapil pidi ta leppima 7-nda kohaga. Ühel etapil jõudis poodiumile veel Karl-Arnold Vendelin, saades Karksi sügiskrossil samas vanuseklassis III koha. Viljandis oli Aktiivsema klassi eriauhind kuulus Vändra Gümnaasiumi 7.a klassile. Kaks Reinu poolt välja pandud loosiauhinda läksid sama klassi poistele Jannar Jussile ja Reivo Järvele. Auhindade ja medalitega toetasid duatloni korraldust Vändra Alevivalitsus, Vändra Vallavalitsus ja WACO HV OÜ. Tänusõnad kuuluvad ka kõigile abilistele, osavõtjatele ja kaasaelajatele, kelle ladus koostöö tagas võistluse tõrgeteta läbiviimise. Erich Perner Jalgrattaklubi Vico treener ta seitsmes ning Sindis kaheksas. M-14 klassis teenis Mart-Anton Vendelin ühel etapil viienda ning kahel korral 6-nda koha. Jannar Juss sai samas vanuseklassis Viljandi krossil 8-nda koha ning oli veel kolmel korral 10-nes. Priit-Karmo Orupõld lõpetas viimasel etapil Karksis M-12 klassis 7-nda kohaga. Kokkuvõttes võib lõppenud hooajaga rahule jääda, kuid samas tuleb tõdeda, et arenguruumi veel on. Ühtlasi tänan kõiki sponsoreid ning loodan, et toetamist jätkatakse ka järgnevatel aastatel. Erich Perner Jalgrattaklubi Viko treener Vändra jooksusõbrad käivad sageli võistlemas Lillepi pargis Eesti meistrivõistlused ekidenis. Ekiden on teatejooks, kus võistlejatel tuleb läbida ( ,195) km ehk maratonidistants. Meeskondadest võitis TÜ ASK ajaga 2.15,27, teine SK Stamina ja pronksmedali teenis Eesti Maaülikooli spordiklubi võistkond, kus kolmandat vahetust jooksis Jan Õiglane. Meeskonda treenib tuntud endine jooksumees Enn Sellik. Ühtlasi oli see Janile esimene täiskasvanute Eesti meistrivõistluste medal okt toimus Saaremaal 38. iga-aastane 3 päeva jooks, kus nende päevade raames joostakse 42,195 km: 1 päev 10 km; 2 päev 16,195 km ja 3 päev 16 km. Järjepidevalt on sellel jooksul osalenud Tõnu Pullerits, kellele tänavune oli 35ndaks, ehk märkimisväärseks juubelijooksuks (aeg ,3). 15. oktoobril toimus Tõstamaa jooks, mille kogupikkuseks oli 7,5 km. Võidukas sellel distantsil oli ajaga 24.43,5 Jan Õiglane, edestades Rapla jooksjat Arvi Alamaad 18,4 sekundiga. Tõstamaa jookult on ka minevikust ette näidata kahel aastal (1989, 1990) naiste üldvõitja medal Ene Reieril. 23. oktoobril toimus taas jooksusõpradele Pärnus 5 km pikkune 2 staadioni jooks, kus kokku osales 291 jooksjat. Jooksmisrõõmu nautisid ka vändralased. Tulemused: poodiumikohast jäi seekord esimesena välja Jan Õiglane, kes lõpetas jooksu neljandana, aeg 17.00,4. Teet Eier sai üldjärjestuses 85. koha ning meeste arvestuses 36. koha. Aeg oli Eieril 20.45,9. Merike Tohv saavutas üldjärjestuses 177. koha ning ühtlasi 3. koha naisveteranide 45 a.vanusegrupis ajaga 24.25,6. Alevi Kultuuri- ja spordikomisjoni liige Terje Õiglane Medalitesadu sügiskrossil Reede, 30. september väga soe ja medaliterikas päev. Sel päeval toimusid Jõulumäel (Võistes) Pärnu maakoolide krossiteatejooksud. Vändra Gümnaasiumi võistkonda pääsemiseks pidi eelnevalt koolis pingutama, et olla klassi parimate hulgas ja sel moel võidukasse võistkonda saada. Kokku osales sügiskrossil 17 kooli ja 448 õpilast. Vändra Gümnaasium tõi ära kümnest kuldmedalikomplektist viis, hõbemedali- ja pronksikomplekte vastavalt 1 ja 3. I kohale võitlesid end klassi poiste võistkond (kokku 20 võistkonda) Marlon Kivisild, Dago Jürisaar, Raiko Konrad; klasside tüdrukud (kokku 16 võistkonda): Katrina Põhhako, Andra Tammekand, Heili Jaakson; klasside poisid (kokku 18 võistkonda): Ronaldo Tiismaa, Armin- Marlon Mängel, Jan Erik Enok; klasside tüdrukud (kokku18 võistkonda): Triin Pärnoja, Ireen Kuldkepp, Marike Mangusson; klasside poisid (kokku 14 võistkonda): Gert Kivistik, Marco Lukka, Karl-Arnold Vendelin. II koha saavutasid: klasside tüdrukud (5 võistkonda): Laura Roots, Geili Pais, Krista Soosaar. III koha: klasside tüdrukud (19 võistkonda): Marleen Aluste, Mari-Ann Päärnamets, Sandra Väliste; klasside poisid (17 võistkonda): Mart-Anton Vendelin, Jannar Juss, Rando Tomingas; klasside poisid (5 võistkonda): Siim Jürgenstein, Taavi Kangro, Indrek Värva. Ja ainult ühe vanuseklassi, s.o klasside tüdrukute võistkond pidi leppima kohaga väljaspool esikolmikut, saavutati tubli 8. koht (Annika Rahuoja, Edita Belskite, Kathleen Abel). Anne Ojala Vändra Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Suure Karu Pojad käisid võistlemas Laupäeval,15. oktoobril toimus Tapa maadluspäev. Osa võtsid Lätist, Leedust Soomest ja Eestist 122 noort maadlejat. Kehakaalus -84 kg võitis Vahur Steinberg hõbemedali. -96 kg kehakaalus võitis 11 võistleja ees Alo Toom kuldmedali. Kehakaalus -58 kg tuli Mario Mägisalu 5. kohale ja Kristjan Madisson -76 kg 5. kohale. Karol Pert -60 kg kehakaalus jäi neljandale kohale. Laupäeval, 22. oktoobril Jõgeval toimunud Vooremaa auhinnavõistlustel kreeka-rooma maadluses tulid Helary Mägisalu ja Mario Mägisalu mõlemad oma kehakaalus hõbemedalile. Pühapäeval võisteldi samas vabamaadluses. Vooremaa auhinnavõistlusel Nublust Nabiks V etapil võitis Mario Mägisalu kuldmedali oma kehakaalu 12 võistleja ees. Treener Karl Pajumäe TULE TALGUTELE! 12. novembril kell 11 koguneme Kirikumäele. Võta kaasa reha ja mõnus tuju! Riisume lehti kalmistul ja selle ümbruses. Töö lõpetame talgusupi, kringlite ja kuuma teega.

7 OKTOOBER Vändra õigeusu kiriku naiskoor esines Tallinna Kaarli kirikus. Kuidas me sinna sattusime? Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada augustikuu pühapäevast, kui Vändras esines 18. rahvusvahelise õigeusu muusikafestivali meesansambel Credo. Tänuks kinkisime neile meie koori CD-plaadi. Ilmselt sai see otsustavaks, et meid kutsuti festivalile osalema. Et see esinemine langes kokku ka rahvusvahelise muusikapäevaga, oli lisaboonus. Meie kooriga koos esinesid veel vokaalansambel Eleegia, kammerkoor Raduga ja Kiviõli segakoor Poolkuu. Nii suure publiku ees pole me varem esinenud. Kuna festival on väga oodatud, siis oli kogunenud kirikusse väga palju kuulajaid. Loodame, et suutsime neid rõõmustada, sest ise saime unustamatu muusikaelamuse. Koori nimel dirigent Maria Mahlapuu November hingedeaeg Allpool nukrat taevalaotust, allpool nukrat lehemulda, allpool muru musta mulda on koht, kust tagasi ei tulda... Rahvakalendri järgi on hingedepäev teisel talvekuu päeval. Üha enam võetakse seda päeva omaks ja peetakse pühaks. Sügistalvine hingedeaeg on aeg, mil uskumuse järgi udune ja sombune õhk on,,hingekesi täis. Rahvakalendri järgi loeti hingedeajaks seda aega, mis algas mihklipäeval ja lõppes mardipäevaga. Uskumuse järgi pidi kõiki toimetusi sel ajal tegema rahulikult, ilma suurema müra ja kolistamiseta. Akendel süüdati küünlad, et lahkunud lähedaste hinged leiaksid kodutee. Hingedele anti õigus käia vaatamas, kuidas toimetavad elavad siin maa peal. Kas kõik on talveks valmis aitades salved täis, loomasööt varutud. Vanal Läänemaal usuti, et hingedeajal olid hinged tua pääl, aga hingedepäeval lahkusid läksid surnuaiale tagasi. Hingedeajal süüdatakse küünlaid kalmistul, kodudes, töökohtadel. Mõeldakse heldimusega neile, keda meie hulgas enam ei ole. Iga inimene on ju tahtnud oma elu elada siinilmas väärikalt, kaitsta oma tõekspidamisi, olla õnnelik. On tahtnud kõndida mööda loomulikku ja tasast teed. Kuid elust ei puudu ka hingevalu ja lein. Surmale mõtleme ikka alles siis, kui meie kõrvalt keegi lahkub kas halva tervise tõttu või mõnel muul põhjusel. Lahkuja sulgeb vaikselt enda järel eluvärava, jättes meile valu ja vaikuse tee. Kuid sellesse tuleb suhtuda õigesti. On olemas sünd ja surm algus ja lõpp. Need armsad, kellest me ilma jääme, on tegelikult alles meie südametes, mälestustes, on meiega alaliselt kaasas. Usun, et iga lahkunu tahaks tänada neid, kes ta kõrval elasid ja temaga kokku puutusid, paluda andeks neilt, kellele võib-olla hingevalu valmistasid... Nad tahaksid öelda:,,armastage üksteist, kes te elate, ja ma olen rahul, sest mälestus meenutab elu. Küllap me hinged veel kunagi kohtuvad lõpmatus ruumis ja ajas. Lein ja kurbus on erandlik seisund meie tundemaailmas. Lähedase inimese kaotuse korral halvab kaotusevalu nii mõtte- kui tegutsemisvõime. Siin ongi vaja inimest, kes võtab enda kanda kõik mured, mis on seotud meile kalli inimese väärika lahkumise korraldamisega matusekorraldajat. Matuseteenus on teenus, mida ei ole sünnis igal pool reklaamida. Mõistlik oleks, kui kogu leinatalituse korraldaja oleks hea suhtleja ja omaks sellel alal suuri kogemusi. Leinatalituse korraldaja võib võtta oma õlgadele kõik lahkunu viimsele teekonnale saatmisega seotud mured, jättes lahkunu lähedastele aega mälestuste korrastamiseks ja esmasest valust toibumiseks. Helle Juhkentaal Leinatalituste korraldaja tel TÄNU Viieaastane Sten Vändra Alevi Lasteaia Rukkilille majast tänab Vändra politseinikke kiire töö eest lastaiast näpatud tõukeratta leidmisel. Jõudu ja jaksu edaspidises töös. TEADE Vändra kultuurimaja fuajees 18. novembril kell Diivanite ja kvaliteetsete (Saksa firmade) puhastusvahendite müük. TÖÖPAKKUMINE C. R. Jakobsoni Talumuuseum otsib museoloogilise osakonna juhatajat. Vajalik vähemalt keskharidus, hea suhtlemis- ja organiseerimisoskus, valmisolek giiditööks ja tööks graafiku alusel. Töötamissoovist koos CV-ga palun teatada kuni 15. novembrini info tel KINNISVARA Üksik vanem maal elav naine üürib talvekuudeks Vändras 1-toalise korteri või tuleb kaasüüriliseks (olen nõus ka pikemaajalise üürilepinguga). Tel Vihtra Mõis OÜ ostab ja võtab rendile põllu- ja metsamaad. Tel: Müüa Vändras kahetoaline ahjuküttega korter koos kasvuhoone ja aiamaaga. Soovi korral võib mööbel sisse jääda. Telefon: MITMESUGUST Müüa soodsa hinnaga sealiha kojutoomisega (min kogus 10 kg) Tel: Ostan ära teie vana seisma jäänud auto. Viin ise ära.dokumentide vormistamine ja raha maksmine toimub kohapeal.arvelt mahavõtmine ARK-ist. Tel Müüa pakitud Sangla turbabriketti. Info tel , OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile põllumaad Vändra vallas Vändra OÜ ostab ja rendib põllumaad. Hind kokkuleppel. Tel , EELK VÄNDRA MARTINI KIRIKUS Jumalateenistused igal pühapäeval algusega kell 11.Kord kuus jumalateenistus Vändra Hooldekodus pühapäeviti algusega kell Õpetaja Ants Kivilo tel , , organist Merle Maanus tel Oodatud on liikmeannetused Swedbank ja remonditoetused Swedbank Päev õhtule laskus ja lõppes elutee.. Mälestame treenerit KALJU KOLLOMIT ja avaldame kaastunnet omastele. Vändra tsirkuse ja akrobaatikaringi,,varia endised liikmed Südamlik kaastunne Jaanus Lubergile perega isa ARVO LUBERGI surma puhul. OÜ Vemet, OÜ Vesaro Mälestame head naabrimeest JAAN VALTENBERGI Siiras kaastunne Pillele ja Hellele perega. Koidula, Valter, Maimu, Toomas ja Õilme. Avaldame siirast kaastunnet Üllele ja Kenile RAIVO VIIGIPUU Helja, Elle, Viivi, Liisa, Sirje, Angelika, Ülo ja Priit. Avaldame südamlikku kaastunnet Sirje Kimmelile kalli poja VARBO Linda, Hilja, Sirje, Vaike, Agnes, Lily, Eevi, Leili, Maimu ja Mari. Mälestame alati sõbralikku ja heatahtlikku kunagist töökaaslast T ja avaldame kaastunnet omastele. Endine Vändra EPT tuhabrigaad. Südamlik kaastunne Arvo ja Urve Sepale kalli isa ja abikaasa Vändra Alevi Sotsiaalmaja pere Südamlik kaastnne Veronika Kimmelile venna VARBO KIMMELI ootamatu surma puhul. Vändra Alevi Sotsiaalmaja pere RAIVO VIIGIPUU JAAN VALTENBERG VARBO KIMMEL KALJU KOLLOM HEINO ESKO Südamlik kaastunne Urvele ja Arvole abikaasa ja isa Inge ja Vello Avaldame südamlikku kaastunnet Sirje Kimmelile perega kalli poja ja venna VARBO Tanja, Maire, Endla, Margit, Mare, Meeri ja Ilze. Lein ei mahu sõnadesse, lein jääb alati südamesse... Mälestame alati kallist sõpra VARBO KIMMELIT Südamlik kaastunne ema Sirjele ja isa Sulevile kalli poja Sõbrad Eda, Marko, Üllar, Agris, Kristel, Einari, Rivo ja Bianka. Mälestame alati meeldivat endist töö- ja jahikaaslast T Avaldame kaastunnet Urvele ja Arvole abikaasa ja isa Arvo Jürissaar, Mart Laas ja Jaan Jaaniste Avaldame südamlikku kaastunnet Urve Sepale abikaasa Vändra Pensionäride Ühendus ja tantsurühm Värten Avaldame südamlikku kaastunnet Urvele ja Arvole kalli abikaasa ja isa Mälestavad perekonnad Tiismaa, Saar ja Sang.

8 8 OKTOOBER 2011 Õnne ja tervist, sünnipäevalapsed! Renata Joa Leida Reiter Valve Soopere Salme Mägi Eduard Toobal Helgi Ringenberg Alli-Mari Järvik Jannu Holsting Hans Pärtel Linda Sõrmus Helja-Regina Kaar Meida Lang Lilli Siimula Jekaterina Pärt Kaisa Kivissaar Maria Lind Maria Jürimäe Õilme Konno Julius Morgen Loreida Sutt Maimu Lillemäe Evi Krimm Vaike Reier Leida Põldoja Laine Männik Hilja Valgelin Allan Allikas Leida Anderson Valli Rõõmusaar Kalju Liinsoo Sven Peterson Ado Künnapuu Tõnis Uulimaa Õnnitleme! Sündis maailma väikene ime, sai endale päris nime, oma päikese, tähe ja tee, paikse paiga kahe südame sees... Edi ja Villu Viirna perre sündis 19. septembril poeg JASS VIIRNA. Deelia ja Andres Pilve perre sündis 22. septembril poeg ARDON PILVE. Lily Aasalaid`i ja Simo Eibaku perre sündis 1. oktoobril poeg KEN-MARTEN EIBAK. Karin Kruusimaa ja Raimo Laidi perre sündis 6. oktoobril poeg JANARI LAID. Sirly Pihlaku ja Rain Milveki perre sündis 13. oktoobril poeg KASPAR MILVEK. Tiina Salong! Pärnu-Paide mnt 19 KÜÜNETEHNIK tel MASSAAŽ (klassikaline ja kupumassaaž) tel KOSMEETIK tel MÜÜGIL KINKEKAARDID KUULUTAB LAUPÄEVAL, 26. novembril kell 9-15 SAAB PRILLE TELLIDA KOOS NÄGEMISE KONTROLLIGA VÄNDRA TERVISHOIUKESKUSES VIHTRA TEE 4 Registreerida tel prillitellijale nägemise kontroll TASUTA prilliklaasid alates 26 eur paar plastikraamid alates 12 eur, metallraamid alates 42 eur prillid saadame postiga koju TASUTA NOVEMBRIS KÕIK PRILLIRAAMID -50% TULE UUDISTAMA! 4. novembril kell Vana Baskini teatri etendus KIHLUSPIDU. Piletid müügil kultuurimajas 8 (sooduspilet) ja novembril kell esilinastub ilmitalgute ilm Täitsa lõpp. Piletid 2 ja 3 Pärast ilmi, algusega kell on Vändra kultuurimaja kinosaalis võimalik ühiselt jälgida suurel kinoekraanil jalgpallimängu otseülekannet A. Le Coq Arenalt Eesti ja Iirimaa koondiste vahel Euroopa MM playoff mängude sarjas. 15. novembril on taas Vändra kinos võimalus jälgida Eesti-Iirimaa jalgpallimatši otseülekannet algusega kell MÕLEMAD JALGPALLI OTSEÜLEKANDED KINOS ON PEALTVAATAJATELE TASUTA! 24. novembril kell klubi Elurõõm PEOÕHTU. Pääse novembril Vändra Kultuurimajas Vändra Gümnaasiumi õpilaste muusikaüritus PLAYBOX 27. novembril kell süütame jõulutuled Vändra alevi jõulupuul * TULEKUSTUTITE KONTROLL *Traktorite, veo- ja sõiduautode remont *Autoelektrik *Käivitusakude müük *Veo- ja sõiduautode klaaside vahetus *Veokonksude müük ja paigaldus *Hinnad soodsad, järjekorrad lühikesed Tel Teostame masinaga võsastunud põllumaade, tee-äärte ja kraavikallaste raiet. Ostame 3m küttepuid, paberipuid, palke ja raieõigust.tel , e-post: Veberg Grupp OÜ Tegeleme üldehitusega, põhiliselt katused, fassaadid, vihmaveesüsteemid, plekitööd jms. Teostame ka väiksema mahuga ehitustöid. Vana 60, Vändra, Pärnumaa E-post: GSM: Koduleht: SÜGISEKS SILMARÕÕMU Silmade kontroll ja prillide müük 11. novembril kella 10-st Vändra vallamajas. Nägemisteravuse kontroll maksab 6.40 EUR Prillitellijale on kontroll TASUTA Info ja etteregistreerimine tel novembril kell Vändra Raamatukogus KOHTUMINE KIRJANIK AIDI VALLIKUGA Kaisma rahvamajas 1. novembril kell VILTIMISE TÖÖTUBA. Juhendab Anne Sulger. Omaosalus novembril SANDI PIDU Tantsuks mängib ansambel Galerii.,,Sandid saavad peole 3 Kostümeerimata piduline novembril kell näitemäng J. Tuuliku,,Anderson esitab Võhma näitering,,rassijad Pilet: novembril kell Kergu teeristis kuusetulede pidulik süütamine. Vihtra Külakeskuses laupäeval, 12. novembril kell TANTSUÕHTU Esineb meesansambel,,pangepoisid Suure-Jaanist. Pidu laudadega. Pilet 4. Töötab baar, tantsuks mängib ansambel,,oki-toki. Laudade ettetellimine telefonil Reelika 5. novembril kell Kadjaste Vabaajakeskuses 50+ PEOÕHTU pidu laudadega plaadimuusika osavõtust teatada 3. novembriks tel osavõtutasu 2 Vändra Kultuurimajas 14. nov kl Eesti-Soome jalatsivabriku naturaalnahast SÜGIS- JA TALVEJALATSITE MÜÜK Talvejalatsid lambavilla voodriga. Väga soodsad hinnad! Westi Produce OÜ MÜÜA TOIDUKARTULEID palju erinevaid sorte Võimalik tellida ka suurtes kogustes. Kohapeal Sürgavere külas Suure-Jaani vallas hind 0,24 senti kg, kojutoomisega 28 senti kg Vaata ka kodulehelt Tel Silver Järgmine Vändra Teataja ilmub 30. novembril. Materjalid, reklaamid, teated jne palun tuua toimetusse alevivalitsuse II korrus tuba 5 alates 17. novenbrist 24. novembrini (tel ) või edastada elektronpostiga Toimetaja, küljendus Anneli Kenk, trükk AS Pajo.

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

TRIATLONIKALENDER 2014

TRIATLONIKALENDER 2014 TRIATLONIKALENDER 2014 nr. kuupäev spordiala ürituse nimetus 1. L 22.02.2014 talitriatlon Keila talitriatlon 2. P 23.02.2014 talveduatlon Jõulumäe talveduatlon 3. E 24.02.2014 talitriatlon Talitriatloni

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud.

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud. The Baltic Guide ajalehe mitmekülgne igakuiselt vahelduv sisu hõlmab kultuurisündmusi, Soome lahe juhtiv turismialane ajaleht aastast 1993 Soomekeelne Ilmub igakuiselt, 12 korda aastas Tasuta Trükiarv

Detaljer

ÜHINEVA VÄNDRA VALLA HALDUSMUDEL Analüüs ja ettepanekud hallatavate asutuste juhtimise ja töö optimeerimiseks. Ühineva valla haldussüsteem

ÜHINEVA VÄNDRA VALLA HALDUSMUDEL Analüüs ja ettepanekud hallatavate asutuste juhtimise ja töö optimeerimiseks. Ühineva valla haldussüsteem Analüüs ja ettepanekud hallatavate asutuste juhtimise ja töö optimeerimiseks. Ühineva valla haldussüsteem SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Olukorra kirjeldus 2.1. alev 2.2. 2.3. Kaisma 2.4. Tootsi 2.5. Järvakandi

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID EESTI TENNISEAJAKIRI NR. 1 (32) / 4 / 2015 KEVAD MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN KEVADISED TOITUMISNIPID PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS PILATESEST

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE

KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE POISID 2004 1 Oskar Muru 2004 Mart Reiniku Kool 3,11 3,38 4,45 4,45 2 Martti Sarv 10.02.2004 Otepää Gümn 3,72 3,71 3,81 3,81 3 Sten

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell.00 5.00. Tulla

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

Armsad hingamispäevakooli liikmed!

Armsad hingamispäevakooli liikmed! Armsad hingamispäevakooli liikmed! Sellel kvartalil on tähelepanu keskmes Euro-Aasia divisjon, mis hõlmab 11 ajavööndit ja 13 riiki Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Sellesse divisjoni kuuluvad riigid on: Afganistan,

Detaljer

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed arh. 01/09 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised A2 A3 A11 > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall Loe 4. lk Loe 6. lk Loe järgmisest Koidust Põlgaste kool väärtustab vana ja vaatab tulevikku. Kust saab koolilaps puudumistõendi? Nr 123 Laupäev, 27. oktoober 2007 Süvahavval pääseb taas üle Võhandu mööda

Detaljer

III ALA aeg. II ALA aeg. I - II ala koguaeg

III ALA aeg. II ALA aeg. I - II ala koguaeg PRITSUMEES 2014 TULEMUSED Tõrva, 9.08.2014 Võistleja nimi asutus Vanuserühm I ALA II ALA I - II ala kogu III ALA I - III ala kogu IV ala Võistluse kogu Üld järjestus Alor Kasepõld Tõrva PK I M30 01:20,0

Detaljer

Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta

Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta Albu mõisa XIV kunstisuvi 17. juunil avas uksed külastajaile Albu mõisa XIV kunstisuvi. Sel aastal saab vaadata kahe tuntud klaasikunstniku näitust.

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Narva-Joesuu JUULI 2013 NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Sel aastal tähistab Narva-Jõesuu korraga mitut ümmargust tähtpäeva: 510 aastat kaluriküla esmamainimisest ajalooürikutes,

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016 EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Ra h u t e g i j a NR 40 SEPTEMBER 2016 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Mä l e s t a d e s Ag n e s-as t a Ma r a n d i

Detaljer

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht Puhja Valla Leht Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht... ja põhjust oli küllaga. Täitus ju sellel vanal ja väärikal majal 110 aastat

Detaljer

Nõmme tähistas juubelit

Nõmme tähistas juubelit Linnaosa tunnustuse pälvisid Piret Loide ja Mart Poom LK 2 25. november 2016 Nõmme Sõnumid nr 21 (521) Järgmine number ilmub 9. detsembril 2016 LÜHIDALT Nõmme tähistas juubelit Nõmme Kevade kevadlaat toimub

Detaljer

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92%

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92% Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee 06.11.2003 ÄP indeks 822,72-0,33% 822,72 06.11.2003 HEX indeks 6319,26 +1,92% Tänases Puhkepäevas: Ansambel FIX jätab hüvasti reede 7. november 2003 nr 202 (2507)

Detaljer

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik.

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

PÄRNU LINNA KOOLINOORTE AASTA SISEKERGEJÕUSTIKU MV Hansagümnaasiumi Spordihallis 6. märts a.

PÄRNU LINNA KOOLINOORTE AASTA SISEKERGEJÕUSTIKU MV Hansagümnaasiumi Spordihallis 6. märts a. PÄRNU LINNA KOOLINOORTE 2008. AASTA SISEKERGEJÕUSTIKU MV Hansagümnaasiumi Spordihallis 6. märts 2008. a. B klass poisid 60 m jooks Eesnimi Perekonnanimi Sünniaeg Kool Eeljooks Finaal Koht 1 Martin Pulst

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

evangeeliumi wõidua paganamaailmas.

evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Kolmas anne. hind 30 marka. evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Coimetanfl b. Cuttar endine Aafrika misionäär. K.*U. Mlwaja" trükk, Keilas 1925. 65 g= _ r j 7. Christian Friedrich Schwartz ja Taani-Hallc

Detaljer

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsikalise looduskäsitluse alused Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja

Detaljer

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 32 SEPTEMBER 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Jumal on lähedal, ka Nõos Sel suvel külastas meie koguduse

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41

Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41 Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41 PAASTU- JA PALVEPÄEV VAIKSEL LAUPÄEVAL Nii nagu meie igapäevane elu on täidetud erinevate toimetuste ja tegevustega,

Detaljer

2x ARVO SAAL. Baltikumi suurima rattavõistluse, 11. Tartu rattamaratoni võitis taas tartlane Jaan Kirsipuu

2x ARVO SAAL. Baltikumi suurima rattavõistluse, 11. Tartu rattamaratoni võitis taas tartlane Jaan Kirsipuu ILMUB 2 KORDA KUUS! Asutatud 1932 P U K A vald P A L U P E R A vald Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja Reede, Nr 16 (261) SANGASTE vald O T E P Ä Ä vald Otepää vallavalitsus jätkab

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon - 281. Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn

Detaljer

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI. EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,

Detaljer

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 9 (309) X aastakäik Reede, 3. mai 2013 Tasuta infoleht 8. mai päev, mil Kuressaare linnaks sai Kuressaare

Detaljer

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne NR 24 (68) 14. juuni 2007 Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne Anni talu taks Tito viskab end külalisi nähes rõõmsalt selili ja siputab

Detaljer

Lääne-Virumaa kõigi aegade top 10 kergejõustikus

Lääne-Virumaa kõigi aegade top 10 kergejõustikus Lääne-Virumaa kõigi aegade top 10 kergejõustikus Mehed 100 m 10,48 +0,5 Kristjan Rahnu 29.08.79 Kadrina 10.05.2002 Arlington 10,81 +0,2 Mikk Joorits 12.02.81 Rakvere / EPMÜ 08.06.2002 Olofström 10,90-0,6

Detaljer

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile Mare Kitsnik Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile Tallinn 2008 Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames

Detaljer

ülevaade Eesti rõiva- ja tekstiilitööstusel läheb Euroopa Liidu keskmisega võrreldes paremini

ülevaade Eesti rõiva- ja tekstiilitööstusel läheb Euroopa Liidu keskmisega võrreldes paremini erileht Tekstiilitööstuse TOP Rõivatööstuse TOP 16. oktooberr 2002 Edu ilma allhanketa Lasterõivaid tootva OÜ Lenne on teinud rõivatööstuse edukaimaks firmaks omanike Meeli Leemani (keskel) ja Urmas Leemani

Detaljer

Toetuse saajad II+III kv 2012

Toetuse saajad II+III kv 2012 Toetuse saajad II+III kv 2012 Jrk nr Taotleja Kliendi aadress Linn/vald 1 KÜ Liivalaia 25 Liivalaia 25 Tallinn 2 KÜ Vana-Tartu mnt 37 Vana-Tartu mnt 37 Vaida alevik, Rae vald 3 KÜ Soo 54 Soo 54 Tallinn

Detaljer

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS Viljandi osakonna kavatsusest tähistada Seltsi juubeliaastat ka Viljandis oli juba pikka aega ette teada. Nii toimuski laupäeval 15. aprillil k.a. Viljandi Kultuurikolledžis genealoogialalane

Detaljer

1 x nädalas , 2 x kuus al Eesti Ekspress TLÜAR RR Eesti Elu (Kanada) TLÜAR 1 x nädalas reedeti 2002-

1 x nädalas , 2 x kuus al Eesti Ekspress TLÜAR RR Eesti Elu (Kanada) TLÜAR 1 x nädalas reedeti 2002- seisuga 4.08.2015 AJALEHED valik - Raamatukogud bibliografeerivad valikuliselt, lähtuvalt teemavaldkondadest TABEL 1 bibliografeeritavad ajalehed TABEL 2 mitte-bibliografeeritavad ajalehed TABEL 3 ilmumise

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Mai 2005 Mõtteid Prahikolli päevast Volbripäeva hommik oli tuuline ja tibutas vaikselt vihmagi. Polnud just kõige me

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Mai 2005 Mõtteid Prahikolli päevast Volbripäeva hommik oli tuuline ja tibutas vaikselt vihmagi. Polnud just kõige me Nr.5 (49) Mai 2005 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Klaveri eluiga on pikk, tihti pikemgi kui inimesel. Kallis on ta ka, nii hinge kui ihu poolest. Kohelda tuleb teda õrnalt, teadjad lavamehed panevad klaveri

Detaljer

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * Kohtuasjas 9/70, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Finanzgericht München i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Detaljer

NÕO VALLA LEHT VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NR 3 (189) MÄRTS 2013. on välja panna nii tasemel näitetrupp.

NÕO VALLA LEHT VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NR 3 (189) MÄRTS 2013. on välja panna nii tasemel näitetrupp. VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NÕO VALLA LEHT NÕO VALD NR 3 (189) MÄRTS 2013 Nõo näitetrupp tähistas oma 15. tegevusaastat Meie valla üks populaarsemaid publikumagneteid, Nõo näitetrupp tähistas

Detaljer

Helsingisse

Helsingisse Helsingisse 1.01.-30.04.2005 E-L Tallinn 18.00-2130 Helsinki P Tallinn 16.00-19.30 Helsinki Helsinki 8.00-11.30 Tallinn Helsinki 10.00-13.30 Tallinn Hinnad 1.01.-30.04., Eesti kroonides Tekipiletid Täiskasvanud

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar.

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar. HUMMULI LÄBI AEGADE Hummuli läbi aegade Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar Fotod: Fototöötlus: Rein Mikk Raamatu ilmumist toetasid: Esikaanel:

Detaljer

Sisukord. 1. Koguduse usutunnistus Kohila Baptistikoguduse vaimulikud, juhatus ja tööharud Pastori läkitus... 6

Sisukord. 1. Koguduse usutunnistus Kohila Baptistikoguduse vaimulikud, juhatus ja tööharud Pastori läkitus... 6 Kohila Baptistikoguduse aastaraamat 2011 Sisukord 1. Koguduse usutunnistus... 3 2. Kohila Baptistikoguduse vaimulikud, juhatus ja tööharud... 4 3. Pastori läkitus... 6 4. Juhatuse tegevusaruanne... 7 5.

Detaljer

EESTI KINNISVARATURG AASTAL

EESTI KINNISVARATURG AASTAL EESTI KINNISVARATURG 216. AASTAL Tallinn 217 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 ÜLDINE STATISTIKA 5 REGIONAALNE STATISTIKA 13 I ELAMUMAA 13 Hoonestamata elamumaa 13 Hoonestatud elamumaa 2 II MAATULUNDUSMAA 26 Hoonestamata

Detaljer

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on

Detaljer

Koosoleku päevakord pandi koos täienduste ja muudatustega hääletusele. Päevakord kinnitati ühehäälselt.

Koosoleku päevakord pandi koos täienduste ja muudatustega hääletusele. Päevakord kinnitati ühehäälselt. MTÜ Lümanda Jahimeeste Selts Üldkoosoleku Protokoll Toimumise aeg ja koht: 2.aprillil 2011 a., kell 13.00 Lümanda vald, Lümanda alev, Lümanda Söögimaja Kohal viibis 27 seltsi hääleõiguslikku liiget 46-st

Detaljer

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra.

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra. Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel 119 211 inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra. Lasnamäe Leht Lasnamäe Linnaosa Valitsuse infoleht Veebruar

Detaljer

VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia

VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia VÄÄRT ELU HARITUD MAAL Tartu maakonna arengustrateegia 2014 2020 Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Tartu 2012 Sisukord 1 Strateegia taotlused ja sisu... 8 1.1 Taotlused... 8

Detaljer

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND Majandus- ja taristuministri 03.oktoobri 2014.a määrus nr 85 Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020 LISA TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND 2014-2020 [Projekti nimi] Prioriteetne suund:

Detaljer

Lääne-Viru maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2015

Lääne-Viru maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2015 1 Lääne-Viru maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne 2015 Tabel 1 Üldkasutatavate raamatukogude arv Maakonna/linna Elanike arv Üldkasutatavate Harukogude arv Kokku nimi (01.12.14) raamatukogude arv Lääne-Virumaa

Detaljer

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring (Koostatud projekti Postitee perspektiivse väljaarendamise kava ja sotsiaalmajandusliku tasuvuse analüüsi koostamine raames) Koostanud: Marge Rennit, Eesti

Detaljer

PARANDUS NR 1 DOKUMENDIS AVATUD HANKEMENETLUS NR EESC/COMM/01/2011

PARANDUS NR 1 DOKUMENDIS AVATUD HANKEMENETLUS NR EESC/COMM/01/2011 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Brüssel, 3. august 0 PARANDUS NR DOKUMENDIS AVATUD HANKEMENETLUS NR EESC/COMM/0/0 Abi erinevatele teabevahetus- ja teavitusalgatustele ning teabevahetus- ja teavitustegevustele

Detaljer