MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames"

Transkript

1 MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik. Sipelgad mesilas Valgevene mesindusest Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

2 ESIMEHE VEERG TEGEVJUHT TEAVITAB Selles osas, kuidas läks meie mesinike ja mesilasperede talv, on praeguseks juba selgus majas. Heameel on neist peredest, kes kenasti kevadesse jõudnud ja praegu juba innukalt pajudel-remmelgatel õietolmu ja nektarit kogumas. Ikka selleks, et mesilaspere rohke värske toidu peal kiiresti kasvada saaks ja tugevana suurde suvesse jõuaks. Miks mõned pered talvel siiski hääbusid ja miks valitseb kevade saabudes mõnes tarus masendav vaikus? Kas on see looduse karm käsi, mis talvekülmades mesilaste elujõu kustutas? Või oleme meie mesinikena midagi valesti teinud või hoopis tegemata jätnud, et mesilaspere toetades neid pikaks ja kurnavaks talveks paremini ette valmistada? Kuuldavasti on mitmes Kesk-Euroopa suures riigis mesilaste talvitamine üsna pahasti läinud. Kui Saksamaal ja Austrias ei ole hinnanguliselt 30 35% talvituma pandud mesilasperedest kevadesse jõudnud, siis on see sealsetele mesinikele üsna masendav tulemus. Ent kus on siis põhjused, mille tagajärjeks on nii suur mesilaste talvesuremus? Teadlaste hinnangul tuleb taas kord süüdistada varroalesta koos rohkete ja aina agressiivsemaks muutuvate viirustega. Sellest võiksime õppida, et mesinike senine kohati leige suhtumine varroatoosi tõrjesse või vähese tulemuslikkusega tõrjevõtete kasutamine on mesilaspere tervisele ja elujõule ohtlik. Uuel hooajal siis tõsisema hoolega varroatoosi vastu! Märtsi lõpus toimus EMLi üldkoosolek, kus arutleti organisatsiooni senise tegevuse, probleemide ja edaspidise tegevuskava üle. Loomulikult räägiti põhjalikumalt ka kogu Eesti mesinduse arengutest ja murekohtadest ning riigi rollist mesinduse hea käekäigu toetamisel. Kõiki mesinikke puudutavad mesilashaiguste seire ja tõrje, kus lisaks mesinike pingutustele on vajalik ka riigipoolne seadusandlus ja tugi. Mesilasi ohustavad ka põldurite eksimused taimekaitsetöödel ja liiga kergekäeline pestitsiidide kasutamine siingi peaks riik tagama tingimused mesilaste tervise kaitseks. Ja lõpuks: tunnustamaks mesilaste kui tolmeldajate olulist rolli ja sellest sündivat suurt kaudset tulu põldudel, aedades ja keskkonnale, peaks riik mesinikke mesilaste pidamisel otseselt toetama. Maaeluministeeriumi juures tegutseva mesindusala ümarlaua ja töögruppide kaudu peavad EMLi esindajad pingutama, et kaitsta mesinike ja mesilaste huve ning saavutada mesinikele vajalikku seadusandlikku seljatagust. Koosoleku käigus tehti mitmeid ettepanekuid, kuidas EML võiks nii seesmiselt tugevneda kui ka Eesti mesinduse edendamisel suuremat kasu tuua. EML on koostööd tegemas mitmete mesinike seltside ja ühendustega, et ühiste jõududega ja koostöös ametkondadega mesinikele ja mesilastele paremaid tingimusi kujundada. Meie liikmete hulgas on nii mõne mesilaspere pidajaid, kelle jaoks mesindus on eelkõige mõnus looduslähedane tegevus, kui ka suurte tootmismesilate mesinikke. On ilmne, et suuremate meetootjate ja väikemesinike huvide- ja probleemidering suures osas kattub (mesilashaigused, taimekaitsetööde ohud jms.). Kuid teatud alal, näiteks ökonoomikas, seadusandluses või meeturu ja turustamise osas, on mõistagi ka erinevusi. Mesinduse ja mesinike ühisprobleemidele otsivad oma ühenduste raames ühtviisi lahendusi nii EML kui ka EKMÜ ja SMÜ. Kõigile oleks abiks, kui edaspidi sünniks rohkem piiriülest koostööd ja vähem mesinduspoliitilist meie-teie-suhet. On oluline, et kõik mesinikud, vaatamata mesila suurusele või organisatsioonilisele kuuluvusele, seisaksid mesilaste ja mesinduse kasu nimel ühisrindes õlg-õla kõrval. See puudutab eelkõige suhtlemist riigi ja ametkondadega, aga ka mesinduse üldist edendamist kõigi mesinike huvides. Rohkem ühistunnet ja ootust meile kõigile, et mesinik olla oleks uhke ja hää! Foto: Ene Fischer. Aleksander Kilk EMLi juhatuse esimees Eelmine Mesinik nägi trükivalgust veebruaris, ja kahe lehe ilmumise vahele on jäänud mitmeid EMLi jaoks olulisi sündmusi. 28. märtsil toimus EMLi üldkoosolek Albus. Sel aastal oli see eriti oluline, sest valiti uued juhtorganid: juhatus ja revisjonikomisjon. Lisaks sellele kinnitati majandusaasta aruanne, täpsustati põhikirja ja arengukava, saadi ülevaade aastaks planeeritud tegevustest ja sumiseti palju ka omavahel. Uue põhimõttelise muudatusena võeti vastu otsus, et juhtide volituste aeg on nüüdsest 3 aastat ja juhatuse esimees valitakse juhatuse esimesel töökoosolekul. Üldkoosolek valis juhatuse liikmeteks seitsme kandidaadi hulgast järgmised viis: Aado Oherd, Aleksander Kilk, Ülo Lippa, Katrin Linask, Andres Tamla. Revisjonikomisjoni liikmeteks kinnitati Erki Naumanis, Ain Seeder ja Ulvi Ajalik. 7. aprillil toimus Tallinnas uue valitud juhatuse esimene töökoosolek. Osa võtsid kõik juhatuse liikmed ja neile lisaks revidendid Erki ning Ulvi. Tegevjuht osales koosolekul seoses oma töökohustustega. Juhatus valis esimeheks Aleksander Kilgi, kes on seda vankrit vedanud alates aastast. Kuna üldkoosoleku ja juhatuse koosoleku vahel oli väga väike ajavahemik, siis mitmes koosolekuks kavandatud punktis otsust veel vastu ei võetud ning osalejatele jäi ülesanne materjal kodus läbi töötada ja esitada ettepanekud 21. aprilliks. 21. aprillil toimus Tallinnas juhatuse erakorraline töökoosolek. Vajadus tekkis mitmetest kiireloomulistest küsimustest, mis pidid kiirelt vastuse saama. Juhatus oli koos täies koosseisus ja arutelu oli konstruktiivne. Kinnitati ka liikmete liikuvuse nimekiri. Hetkeseisuga on liikmeid 571. EMLi liikmed saavad tutvuda juhatuse koosoleku protokolliga meie kodulehel liikmetele mõeldud osas. Liikmemaksudest Liikmemaksude laekumise tähtaeg oli 28. veebruar. Sellest hoolimata on meil võlgnikke. Üldkoosolek võttis vastu otsuse, et kõigile võlgnikele peatatakse kõik liikmesoodustused kuni võlgnevuste tasumisteni. Maamessi kogemus aprill Eesti Mesinike Liit osales esmakordselt Tartus Maamessil. Täname selle võimaluse eest Maamajanduse Infokeskust. Messinädal oli väga töine ja kogemusterikas. Kõrvaltvaatajate arvates esinesime seal väga edukalt, ja me ise oleme ka rahul. Mina omalt poolt tänan väga Ülo Lippat, kellega olime Tartus kohal 3,5 päeva ehk alates juba 15. aprilli päeva teisest poolest. Võin ausalt öelda, et ilma Ülo abita oleks mul olnud EMLi esindamine väga raske. Messil osalemine on tema poolt jäädvustatud ka filmilindile ning sellest ca 9 minutiga saate tutvuda meie kodulehel. Tänusõnad Aivo Sildnikule, kes 3 päeva jooksul oli meie laua taga mesinike nõustajana. Aitäh Astrid Oolbergile, kes laupäeval tuli minule ja Ülole appi Eesti Mesinike Liidu tegevusi tutvustama. Osalesime halli keskosas n.-ö. ringalal koos Maamajanduse Infokeskuse, Põllumajandusameti, Maaelu Arendamise Sihtasutuse, PRIA ja Maaeluministeeriumi esindajatega, naabriks veel Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda. See andis meile head võimalused rääkida erinevate ametkondade esindajatega kõikidel messipäevadel ka mesindusalastest probleemidest. Foto: Jüri Lugus. Rahvusvaheline koostöö märtsil oli EMLi esindus (Aleksander Kilk, Anna Aunap, Marianne Rosenfeld) kutsutud jälle Valgevenesse sel korral juba ühe teise Valgevene rohkearvulise mesindusorganisatsiooni poolt. Kui me novembris olime seal Valgevene Mesinike Liidu kutsel ja nende 20. aastapäeval, siis nüüd mesindusorganisatsiooni Bortnik 25. aastapäeva konverentsil. Sel korral tegid ettekanded nii Aleksander kui Anna. Jällegi väga kogemusterikas kohtumine. 21. märtsil oli EMLi esindajatel (Aleksander Kilk, Marianne Rosenfeld, Aivo Sildnik, Maire 2 MESINIK aprill 2015 MESINIK aprill

3 Valtin) kohtumine Läti Mesinike Liidu juhtidega Riias. Saime väga põhjaliku ülevaate sellest, kuidas lätlased viivad ellu riikliku mesindusprogrammi, kuidas toimuvad nende koolitused ja millised on Läti mesinike suhted põllumeestega. Samal päeval toimus ka Läti mesinduslaat koos teabepäevaga. See erineb meie teabepäevadest, aga nii mõndagi oli sellest kõrva ja silma taha panna. Koolitused Koolituste vastu suureneb huvi jätkuvalt. Seetõttu alustame järgmiste kursustega juba oktoobris, ja need toimuvad aastaringselt. Muudatusena tuleb gruppidesse jagamine eelteadmiste alusel: 1) alustajad ehk need, kel eelteadmised täielikult puuduvad, 2) väikese mesindusalase kogemusega ehk need, kel on mesindusega kokkupuude kuni 3 aastat, 3) edasijõudnud ehk need, kes on eelnevalt läbinud meie algkursuse või kel on seljataga pikem kui 3-aastane praktiline kogemus. Kursused on kavandatud Eestimaa eri paigus: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Rakveres, Haapsalus. Õppetöö hõlmab nii loenguid kui ka praktilisi õppepäevi mesilates. Kursused on tasulised, kuid kuna meie koolituskeskusel on HTM koolitusluba, saab seadusega ettenähtud korras osa tulumaksust tagasi. Huviliste eelregistreerimine kursustele on alanud. Grupid hakkavad tööle, kui osalejate miinimumarv on koos. Hetkel õpib meie tasulistel kursustel Tallinnas 38 (ootelehel veel huvilisi) ja Tartus 20 inimest, mesindusprogrammi rahastusega kursustel Põlvas ja Pärnus samuti üle 30 inimese. Mesindusprogrammi rahastusega korraldab EML kaks mesindusalast ABC kursust. Need toimuvad Ida-Virumaal Jõhvis ja Võrumaal (koht täpsustamisel). Kõikidel huvilistel on võimalik juba praegu registreeruda. Mesilasemade kasvatuse praktiline õppepäev. Kuna huvi selle õppe vastu on üle ootuste suur, avame nii Ülle ja Vahur Talimaa kui ka Maire Valtini juures 2 õppegruppi. Tartumaal Janek Saarepuu juures on õpe ühel päeval. Grupid on täitunud, kuid registreerime ootelehele veel huvilisi, juhuks kui keegi loobub. Kavandamisel on perede koondamise ja sügisese ravi praktilised õppepäevad. Kuupäevad ja mesilad on täpsustamisel. Õpihimulistel aga soovitan juba nüüd huvi üles näidata, sest siis tean, millises piirkonnas on huvi kõige suurem ja saan kursusi paremini planeerida. Õppereisid mail toimub õppereis Valgevenesse. Sõidumuljeid saab lugeda reisile järgnevalt meie kodulehelt. Meil on kaasas ka kaks tublit mesinikku-filmimeest, kes meie käigud üles võtavad. Sel perioodil ma telefoniga üldjuhul ei suhtle, kuid püüan e-kirju lugeda ja neile vastata juulil toimub õppereis Soome. Mesindusega seotud kohad, mida külastame, on järgmised: Aimo Nurminen ja tumemesilate mesila, Hunajayhtymä keskus ja mesinduskauplus ning mesila Ypäjäs, Mustiala põllumajanduskool ja nende õppemesila ning moodne meekäitlemisruum, Jyrki Parikka mesila Nummi-Pusulas. Võimaluse korral kohtume Mustialas ka Lauri Ruottineniga. Osalustasu on täpsustamisel. Huvilistel palun pöörduda otse minu poole või jälgida meie kodulehte. Täpsustatud kava avaldatakse kodulehel hiljemalt 15. mail ja registreerimine lõpeb 15. juuniks. Sõidul on koolitajaks ja tõlgiks Aleksander Kilk juulil toimub õppereis Lätti, kus külastame mesilaid ja osaleme Läti mesindusfestivalil. Sõidul on koolitajaks ja tõlgiks Aivo Sildnik. Sõidame 25-kohalise mugavustega reisibussiga. Mesindusfestival toimub Lätimaal Talsi piirkonnas. Täpsustatud kava avaldatakse kodulehel hiljemalt 15. maiks ja registreerimine lõpeb bussikohtade täitumisega. 31. juulist 2. augustini toimub Leedus traditsiooniline meefestival (sel korral Poola piiri lähedal). Sõidame 25-kohalise mugavustega reisibussiga. Täpsustav info meie kodulehel hiljemalt 15. juuniks ja registreerimine lõpeb bussikohtade täitumisega. 26. septembrist 4. oktoobrini toimub õppereis Saksamaale tutvuma sealse mesindusega. Programm on täpsustamisel. Koolitajaks ja tõlgiks õppereisil Astrid Oolberg. Eesti Mesinike Liidu suvepäev Juba kolmas aasta järjest toimub mesinike suvise teabepäeva eelõhtul EMLi suvepäev. Sel aastal on see 10. juulil ja Olustveres. Suvepäeva tegevuste kavas on ühe mesila külastus, mesindusalases töögrupis arutelu ja muud suvepäevale iseloomulikud tegemised. Täpsustatud kava meie kodulehel alates 1. juunist ja registreerimine kuni 1. juulini. Ilusat jätkuvat kevadet kõigile! Marianne Rosenfeld EMLi tegevjuht MESILASTE KÄRJEVAHAS JA SUIRAS LEITI PESTITSIIDIJÄÄKE Mesindus on viimastel aastakümnetel olnud intensiivse põllumajandusega piirkondades langustrendis. Nii on möödunud kolmekümne aasta jooksul mesilasperede arv Euroopas vähenenud 27% ja Põhja Ameerikas koguni 37%. Samas aga on mesilasperede arvukus ekstensiivsema põllumajandusliku tootmisega piirkondades (Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas) suurenenud vastavalt 78, 120 ja 150%. Ka Eestis on mesilasperede arvukuses toimunud viimastel aastakümnetel suured muudatused, kusjuures rekordaastad (üle pere) jäävad eelmise sajandi kolmekümnendatesse ja seitsmekümnendatesse aastatesse aastal loendati Eestis mesilasperet; aastal ja aastal peret. Praegu arvatakse Eestis olevat hinnanguliselt mesilasperet. Meie mitmekesise floora säilitamiseks peaks meil olema vähemalt üks mesilaspere ruutkilomeetri kohta. Väiksema mesilasperede arvu juures riskime sellega, et paarikümne aasta jooksul mõned haruldasemad putuktolmlevad taimeliigid lihtsalt kaovad. Mitme liigi kadumise oht on seda tõenäolisem, et ka looduses elunevate tolmeldajate arvukus aasta-aastalt kahaneb. Varakevadiste looduslike tolmeldajate aedkimalaste (Bombus hortorum L.) loendamine karusmarjapõõsaste õitsemise ajal näitab, et viimase 17 aasta jooksul on aedkimalaste arvukus ligi 6 (loe: kuus) korda vähenenud. Samas kinnitavad ka mesinike küsitluse teel saadud andmed, et meil hukkub igal aastal mesilasperet. Selline suur mesilasperede arvukuse vähenemine mõjutab kindlasti ka paljude aiaja põllukultuuride saagikust ning selle kvaliteeti. Mesilasperede hukkumise uurijad paigutavad selle põhjustest esikohale varroalesta Varroa destructor'i kahjustused ja sellega kaasnevad viirushaigused. Teisele kohale paigutatakse pestitsiidid ja nende järelmõju. Kolmandale kohale paigutuvad mitmesugused mesilaste haudmehaigused. Ja neljandale mesilaste pidamisel ja hooldamisel tehtavad vead. Nagu näeme, on probleeme palju, ja nende lahendamisele võib kuluda aastakümneid. Koostöös Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute keskusega võeti Viljandimaa Mesinike Seltsi paarist mesilast kärjeproovid, millest määrati Sakus Põllumajandusuuringute keskuse laboratooriumis pestitsiidijääkide sisaldus. Selgus, et ühes proovis, mis oli võetud samal suvel ülesehitatud kärjest, taimekaitsejääke ei leidunud, teises proovis, mis oli võetud kaks aastat kasutusel olnud kärjest, tuvastati vahas taufluvalinaati 0,144 mg/ kg. Taufluvalinaat on taimekaitsevahendi Mavric 2F toimeaine, mille sisaldus ühes kilos preparaadis on 240 g. Mavric 2F leiab kasutamist kahjurputukate tõrjel ning seda on lubatud osta ja kasutada ilma taimekaitsetöötaja tunnistust omamata. Nimetatud preparaati kasutatakse ristiku ja lutserni seemnepõldudel, kapsa ja teiste köögiviljade, rapsi, puuvilja- ja marjakultuuride, kuid ka aialilledel elunevate kahjurite tõrjumiseks. Mitteõitsevate köögiviljapõldude taimekaitsepritsimisel võib pestitsiid sattuda põllu ääreribadel õitsvatele taimedele ja puutuda sel teel kokku ka mesilastega. Mesilaste otsest kokkupuudet pestitsiidiga ei saa välistada ka teiste kultuuride puhul. Hernemähkuri tõrjeks kasutatakse Mavricut herne õitsemise ajal kulunormiga 0,2-0,4 kg/ha. Lubatud pritsimiskordi on kaks, ooteaeg 30 päeva. Rapsi kõdra peitkärbese tõrjeks soovitatakse pritsida põldu enne õitsemise algust. Õunapuud-, sõstra-, vaarika- ja maasikakahjurite tõrjeks soovitatakse Mavricut kasutada enne ja pärast õitsemist kulunormiga 0,4-0,6 kg/ha. Köögiviljadest pritsitakse kurki ja lillekultuure kahjurite (karilased, kedriklestad, lehetäid, ripslased) esinemisel. Kulunormiks on 0,5-0,7 kg/ha, töölahuse kontsentratsioon 0,02-0,07%, ooteaeg 3 5 päeva. Tebukonasooli jääki leiti kahe aasta vanuse kärje vahas 0,015 mg/ kg. Tebukonasooli esineb taimekaitsevahendites Falcon 460 EC ja Folicur. Nimetatud preparaatide kasutamine Eestis lõpetati a. Käesoleval ajal kasutatakse tebukonasooli sisaldavat fungitsiide Mystic, Orius 250 EW ja Riza 250 EW teraviljade ning ristõieliste haiguste tõrjel. Suvirapsi kuivlaiksuse, ristõieliste ebajahukaste ja fomoosi tõrjeks soovitatakse kasutada Orius 250 EW, mis sisaldab 250 g/kg toimeainet tebukonasooli, õitsemise lõpus, kui esimesed kõdrad hakkavad välja kujunema. Eriti suur risk suira saastumiseks on talirapsi puhul. Talirapsi valgemädaniku tõrjel soovitatakse kasutada Orius 250 EW kulunormiga 0,5-1,0 kg/ha ja pritsida talirapsi põldu õitsemise algusest kuni esimeste õielehtede langemiseni. Tõrjet tehakse üks kord ja ooteaeg on 56 päeva. Riza 250 EW sisaldab tebukonasooli 250 g/ kg. Kasutatakse suvi- ja talirapsi pritsimisel mitmesuguste haiguste tõrjeks. Soovitatakse kasutada 4 MESINIK aprill 2015 MESINIK aprill

4 2 või 3 korda taimede 4-lehe faasist kuni täisõitsemiseni. Üllatavalt suur oli kahe aasta vanuse kärje vahas glüfosaadi sisaldus 130 mg/kg. Glüfosaati sisaldavatest herbitsiididest on enamtuntud Roundup. Roundup on põllumajanduses umbrohtude tõrjeks kõige laialdasemalt kasutatav herbitsiid. Eestis kasutamiseks lubatud herbitsiidide nimekirjas on ligi 150 nimetust, neist glüfosaate sisaldavaid preparaate a. müüdi neid 168 tonni, a. 221 tonni ja käesoleval ajal hinnanguliselt tonni. Tuntumat glüfosaati sisaldavat herbitsiidi Roundup toodab keemiakontsern Monsanto. Glüfosaadid on taimesisese toimega, takistades valgu sünteesi ja põhjustades taimede hävimist. Glüfosaadijäägid püsivad mullas 1-3 aastat ja liiguvad vees lahustunult veekogudesse. Glüfosaate kasutatakse mitteharitaval maal kogu taimestiku hävitamiseks. Preparaadikogused küündivad kiloni hektari kohta. Lühija pikaealiste umbrohtude hävitamiseks viljapuu- ja marjaaedade reavahedes, kui umbrohud on cm kõrged, kasutatakse herbitsiidi Roundup Classic kulunormiga 3 5 kg/ha. Glüfosaati sisaldavad preparaadid leiavad kasutamist teravilja-, rapsi- ja linapõldudel. Umbrohtunud põlde soovitatakse pritsida herbitsiidiga, et hävitada umbrohud ja kergendada kombainide tööd. Sel juhul on ooteaeg 10 päeva. Glüfosaate kasutatakse rohumaade ümberkünnita uuendamisel, kuid ka ümberkünnile minevatel põldheinapõldudel. Nii laia kasutusalaga taimekaitsevahendi puhul on mesilaste kokkupuute vältimine glüfosaadiga tõenäoliselt võimatu. Suira analüüsiti kahes proovis a. võetud suiraproovis pestitsiidijääke ei leitud, kuid a. suiraproovis tuvastati kahe pestitsiidi jääke: tebukonasooli esines 0,036 mg/kg ja glüfosaati 10 mg/kg. Glüfosaati peetakse mesilastele madala ohtlikkusega taimekaitse vahendiks. Surmav doos (LD50) on 100 μg mesilase kohta. Kuigi väidetakse, et glüfosaadid lagunevad õhu ja päikesevalguse toimel kiiresti (vt. eespool: teraviljade pritsimisel enne koristamist on ooteaeg 10 päeva), on see maailma eri paigus erinev ja sõltub nähtavasti päikesevalguse intensiivsusest ja õhutemperatuurist. Nii poolestuvad glüfosaadid Texases keskmiselt 3 ööpäevaga, Iowas 141 päevaga, kuid Rootsis kestab glüfosaatide poolestumine ligi 3 aastat. Glüfosaatide jäägid akumuleeruvad taimede algkudedes, lehtedes, juurtes, seemnetes ja generatiivorganites. Siinkohal tuleb märkida, et pestitsiidide ja muude saasteainete sattumist inimtoiduks kasutatava mee hulka takistavad suurel määral mesilased, kes talletavad enamiku saasteainetest oma rasvkehas. Samal ajal mõjuvad pestitsiidid ja teised saasteained mesilase rasvkeha arengule pärssivalt. Selle tagajärjel lüheneb mesilase eluiga, mis on eriti oluline talvituma minevate mesilaste puhul. Saastunud keskkond muudab ka mesilaste käitumist. On täheldatud, et saastunud keskkonnas koguvad mesilased kuni 50% vähem õietolmu, mitmete pestitsiidide (Mavric) ka väga väikesed kogused põhjustavad mesilastel orienteerumishäireid, mistõttu korjele lennanud mesilased ei oska enam koju tagasi pöörduda, jne. Kokkuvõttes võib öelda, et pestitsiidid ja nende jäägid avaldavad mesilastele kahesugust mõju: a. otsest, mis johtub sellest, kui mesila läheduses töödeldakse mesilaste lendluse ajal pestitsiididega põlde või aedu, kus esineb õitsvaid taimi (ka umbrohte), b. kaudset, kui pestitsiidid ja nende jäägid satuvad väikeste (mitteletaalsete) kogustena mesilaste organismi või tuuakse saastatud õietolmu näol tarru. Otsese pestitsiidimürgistuse korral näeme taru ees ja põhjal hulgaliselt surnud, väljasirutatud suistega, või uimaseid ja tuigerdavaid mesilasi. Kui ilmneb selline mesilaspere kahjustus, on võimalik koostöös taimekaitse ja veterinaartöötajatega kahju suurust hinnata ja alustada menetlust süüdlastelt (kui need leitakse) kahjude väljanõudmiseks. Kaudne kahju avaldub peamiselt nooremas arengujärgus (3 6 päeva vanuse) haudme hukkumisena suve lõpu poole (nooremast haudmest võib hävida 50 75%) ja mesilaste eluea lühenemisena, millest annab tunnistust mesilaste suremuse suurenemine augustisseptembris (tarupeeglilt on nädalas loendatud surnud mesilast). Loomulikku surma surevad mesilased püüavad lennata tarust kaugemale, kuid kahjustatud rasvkehaga (noored) mesilased kaugele lennata ei suuda ja kukuvad maha tarust juba 2-4 meetri kaugusele. Vene uurijate L.A. Moreva ja A.A. Jefimenko andmetel suureneb kärjevaha saasteainete sisaldus kolme aastaga 9,4 korda!!! Võib arvata, et kärjevahas ja suiras sisalduvad pestitsiidide ja muude saasteainete jäägid on varroalesta kahjustuse kõrval teiseks mesilasperede hääbumise põhjuseks juba sügisel, enne pere talvituma minekut. Nagu eespool nägime, on pestitsiidijääkide sisaldus suurem vanemate kärgede vahas. Sellepärast võib üheks kahjustuste vähendamise võimaluseks olla kärgede kiirem väljavahetamine. Seda kinnitavad ka mesinike tähelepanekud, et mesilates, kus kärgi Antu Rohtla vanemteadur emeritus Valgevene mesinike organisatsioon, ühistu Bortnik, on Soligorski rajoonidevaheline mesinike ühiskondlik organisatsioon. Selle juhiks on olnud asutamisest alates Vassili Mihhailovitš Kovalets, kes valiti konverentsil juhatajaks tagasi. Tema ettepanekul kinnitatakse ametisse ka ülejäänud juhatuse liikmed. Kovalets oli nõukogude ajal rajooni mesindusagronoom kutsuti ta rajooni parteikomiteesse ja öeldi: Tee mesinike kooperatiiv. Kovalets tegigi, ja nii sündis aastal 1990 Bortnik. Kooperatiivi avakoosolekul oli 200 mesinikku. Bortnik olevat valitsuse seisukohtadega opositsioonis ja pidavat kritiseerima valitsuse tegevust, eriti mesinduse valdkonnas aastal ühendas Bortnik juba 850 liiget, kuid palju oli surnud hingi, mistõttu tehti ridade puhastus a. lõpuks oli järel 650 liiget, kellest osales konverentsil üle 400. Koos külaliste ja mitteliikmetega oli konverentsil kokku ca 800 inimest. Kovaletsi arvamus oli: pigem kvaliteet kui kvantiteet. Ja neid mesinikke, kes tahtsid tulla Bortniku liikmeks ainult selleks, et ühistu kaudu oma mett müüa, vastu ei võetud. regulaarselt välja vahetatakse, on perede väljalangemine (hääbumine) väiksem. Samal ajal kerkivad päevakorrale uued probleemid: kuidas kõrvaldada saasteaineid või vähendada nende sisaldust vahatööstusse minevas vahas, millest valmistatakse kärjepõhja, kui palju saasteaineid leidub juba kärjepõhja tooraines ning kustkohast jookseb piir, kus saasteainete tase vahas hakkab mõjutama mesilaste järeltuleva põlve (haudme) üleskasvatamist. Toivo Univer Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse projektijuht VALGEVENE MESINDUSKONVERENTSIST EMLi delegatsioon osales märtsil Valgevenes Soligorskis toimunud mesinduskonverentsil ja mesindusorganisatsiooni Bortnik 25. sünnipäeval a. müüdi Soligorskis kokku 50 tonni mett, kusjuures linnas elab elanikku. Umbes 100 meepakkumist lükati tagasi mee kvaliteedi pärast lõhn, värv, maitse, kihistumine. Üks 150 pere pidaja kurtis meile, et temal seisab ca 4 tonni mett kodus, sest see on kogutud sosnovi karuputkelt ja on erilise lõhnaga. LIIKMEMAKSUD 2015 Sisseastumismaks (ühekordne): BYR (kui maksta I, II või III kvartalis) või BYR (IV kv). Kurss : 1 euro = ca BYR Harrastusmesiniku liikmemaks (I kv. makstes BYR; II, III või IV kv makstes BYR; selle eest 10% hinnasoodustust inventarile ja aastane tellimus ajalehele "Навіны пчалярства"). Elukutselise mesiniku liikmemaks (I kv. makstes BYR, II, III ja IV kv BYR; selle eest 10% hinnasoodustust inventarile, ajalehetellimus, kärjepõhjavahetus soodushinnaga 0,95 kg 1,0 kg vaha vastu, soodushind konkursi korras mee kokkuostul). Bortniku mesinikust liikme pereliikmetele liikmemaks I kv BYR, II-IV kv BYR. LÜHIKOKKUVÕTE KONVERENTSIL KUULDUST V. M. Kovalets rääkis, et Valgevenes on kavas vastu võtta mesindusseadus. Aga ettepandud kujul on see mesindusele ja mesinikele kahjulik, kuna püüab mesinikke maksustada. Näiteks peaksid mesinikud tulevikus maksma riigile maksu, kui nad viivad oma mesilaspered metsa korjele. Selle vastu tuleb protestida. Bortnik nõuab seaduseelnõu tagasivõtmist ja koos mesinikega ümbertegemist. Dmitri (Dima) Konstantinovitš Rahmatullin tegi ettekande taruseina paksuse ja materjali (puittaru või vineerikihtide vahel täidisseinaga plasttaru) võrdlevast mõjust mesilaspere talvesööda kulule, kevadisele arengule ja keskmisele meesaagile. Võrreldi puittarusid seinapaksusega 15 mm, 25 mm, 35 mm, 45 mm ja vineerist seinaga tarusid. Täidisseinaga plasttaru seinapaksus oli 38 mm. Puittaru imab niiskust ja mesilaspere kulutab kevadel täiendavalt sööta taru kuivatamiseks. Plasttaru on parem nii talvitumisel kui annab ka suurema meesaagi. Kevadine haudmekasvatus oli täidisseinte- 6 MESINIK aprill 2015 MESINIK aprill

5 ga plasttarus keskmisest 35 mm paksuse seinaga puittarust 15% suurem ja suvine keskmine meesaak vastavalt 29% suurem. Algirdas Amšejus rääkis tõuparandusest, mis on mesinikele ja mesindusele olulise tähtsusega. Ta rõhutas vajadust hinnata olemasolevat mesilaste populatsiooni nii nende väliste omaduste ja mesinduslike-tehnoloogiliste näitajate (meetoodang, haiguskindlus, rahulikkus, sülemlemiskainus, talvekindlus) kui ka morfoloogiliste tunnuste põhjal. Nii näiteks aitavad mesilaste geneetilist tüüprassi määrata nii mesilaste tiivamustri suhtelistest proportsioonist arvutatav kubitaalindeks kui ka iminoka pikkus. Selle teadmise alusel saab hakata tõuparandustöö vajaduseks tooma mesilasse vastava rassi tõuemasid, neid paljundama ja sel viisil mesilaste tõulisust parandama. Mesilasemade vahetus on lihtsam varasuvel, kui peres on palju noori mesilasi need võtavad ema hästi vastu. Kesksuvel (juulis) on emavahetuse edukus kesisem, vanemad mesilased on uue ema suhtes pahuramad. Suhteliselt hea on mesilasema vahetada talvemesilaste kasvatamise ajal. Ka leskede olemasolu ja arvukus mõjutab ema vastuvõtmist. Sülemlemismeeleolus perele on raskem uut ema anda. Samas on sülemist hea teha uus pere ja anda sinna uus ema. Praktilistest mesindusvõtetest tutvustas Algirdas Amšejus näiteks madalate kärgedega mesindamist, mis vähendab meekorpuste kaalu ja säästab mesiniku tervist. Sealjuures kasutab ta meekärgede pinna paremaks ärakasutamiseks ja ka paremaks talvitamiseks kärjeraamidel kitsaid alumisi liiste. Nii ehitavad mesilased kogu raamipinna kärge täis, laia liistu korral aga jätavad mesilased alumise liistu ja meekärje vahele sageli käigutee-laiuse prao. Lisaks soovitas ta kasutada ka mesila piires raskuste teisaldamiseks abivahendeid, näiteks tavalist aiakäru. Meekärgi täis kärjekasti transportimine tarude juurest meevurritamise ruumi on käru abil ilmselt oluliselt kergem, kui kaste käe otsas tassides. Sigitas Uselis rääkis varroatoosi ja viirushaiguste oskuslikust tõrjest, mis aitab tunduvalt vähendada talvekadusid mesilas ja mesilasperede üldist hukkumist. Varroalestade arvukuse monitooring hooaja erinevatel perioodidel võimaldab varroalesta õigeaegselt tõrjuda. Varroalestade arvukus suureneb loomuliku paljunemise tõttu märtsist kuni oktoobrini ca 12 korda: oli 50 sünnib 600 (ei ole talvemesilaste kasvatamise ajal veel ohtlik); oli 200 oktoobris on 2400 (peret võiks augusti alguses ravida), märtsis oli 500 oktoobris on 6000 (vajalik tugev ravi juulis või augusti alguses suure viiruskoormuse tõttu, ilma ravita on pere kriitilisel piiril ja tõenäoliselt hukkub); kevadel oli 700 oktoobris 8400 (pere hukkub, varane ehk kevad-suvine ravi võiks aidata). Koos varroalestaga kujutab endast suurt probleemi deformeerunud tiibade viirus DWV, mille tugeva nakkuse korral võib peres märgata moondunud või rudimenteerunud tiibadega mesilasi see on mesinikule ohumärk. Poola mesindusinstituudi teadlane rääkis, et haudme piiramine juuni lõpus näiteks kolmeks nädalaks (ema paigutamine koos kärjega isolaatorisse) annab juulis hea võimaluse teha varroatõrjet, kuna lest on valdavalt mesilastel. Võib teha ka sanitaarpered, kuhu koondatakse perede haudmekärjed, ja teha siis põhiperes oblikhappega pihustades lestatõrjet. Siis on juuli lõpus, kui algab talvemesilaste kasvatamine, peredes lesta võimalikult vähe. Samas arvatakse, et meevõtmine on mesilaspere jaoks stress (kas ees ootab näljaoht?) ja see võib nõrgestada mesilaste immuunsüsteemi kaitsevõimet viiruste vastu. Tšehhi Mesinike Liidu asepresident andis ülevaate Tšehhi mesinduse viimase paarikümne aasta arengutest ja Tšehhi Mesinike Liidu organisatsioonilisest struktuurist, liikmeskonnast ja tegevustest. Tšehhi Vabariigis oli aastal mesinikku (Tšehhi MLi liikmeid ) ja mesilasperede arv (Tšehhi MLi liikmetel ) aastaks need näitajad suurenesid: mesinikke oli (51 466) ja mesilasperesid ( ). Tšehhi mesinduse traditsioonilist tugevust iseloomustab ka mesilasperede keskmine tihedus riigi pindala suhtes (9,7 peret/km 2 ), mis jääb alla vaid Kreekale (11,4 peret/km 2 ). Mesinikel võib nende tegevuses ette tulla ootamatuid kahjusid või õnnetusi, mis nende mesindustegevust tugevasti pidurdavad või teevad jätkamise võimatuks. Et mesinikele selliste õnnetuste korral abi osutada, otsustasid Tšehhi MLi liikmed asutada mesinike vastastikuse abistamise fondi. Mesinikud maksavad fondi iga mesilaspere kohta 7 krooni aastas, mis näiteks a. tõi fondi 3,7 miljonit kr. Aastas tehakse mesinikele väljamakseid keskmiselt 1,5 2 miljonit krooni. Praeguseks on selle fondi käsutuses kokku 20,5 miljonit kr., mis annab mesinikele tugeva turvatunde. Mesilashaigustest on põhiliseks probleemiks varroatoos koos mitmete viirushaigustega, nosematoos ja kohati ka ameerika haudmemädanik. Varroatoosi tõrjeks on registreeritud kokku 5 ravipreparaati: Gabon, Formidol, Apiguard, Varidol, Aerosol. Nosematoosi korral erilisi ravimeid ei kasutata, vaid rakendatakse otstarbekaid mesindustehnilisi võtteid. Ameerika haudmemädaniku korral otsest ravi ei kasutata. Kui ameerika haudmemädaniku eoseid leitakse vähem kui 20% mesilasperedest ja kliinilist haigestumist ei tuvastata, siis rakendatakse mesindustehnilisi võtteid (eostega peredest haudmekärgede väljapraakimine ja sulatamine, mesilaste hügieenilise käitumise hindamine ja arvestamine). Ameerika haudmemädaniku tugeval avaldumisel võidakse haiged pered ja inventar hävitada, mesinikule kompenseeritakse nende väärtus. Valgevene veterinaarteenistuse mesilashaiguste peaspetsialisti ettekanne keskendus varroatoosi ja viirushaiguste ning amöboosi teemadele. Just varroatoos koos viirushaigustega on Valgevenes suurte talvekadude põhjuseks, mis toob igal aastal kaasa kuni 25% mesilasperede kaotuse. Peamiseks varroatoosiga kaasnevaks ja noorte mesilaste elujõudu nõrgestavaks viiruseks on DWV ehk deformeerunud tiiva viirus. Eriti tugeva nakkuse korral on tarumesilaste hulgas või lennulaua ees maas näha tiivarudimentidega lennuvõimetuid mesilasi. Sealjuures on leitud DWV erineva agressiivsusega genotüüpe. Kuid sageli esineb DWV varjatult ega ole mesilaste vaatluse abil märgatav. Valgevene mesilates on üsna levinud kotthaudme viirus, mis ei ole oma patogeense toime poolest tavaliselt eriti letaalne ega ka väga levimisohtlik. Viirus võib säilida mesilasperedes pikka aega ja avaldub pere haigestumisena alles siis, kui mesilaspere on tugevas stressis või teiste haigustekitajate poolt nõrgestatud. Paljude piirkondade mesilasperedes on ilmnenud BQCV ehk musta emakupu viirus, mis on DWV järel levikutiheduse poolest teisel kohal. On tuvastatud, et BQCV-sse ja nosematoosi nakatumise vahel on otsene seos, ja seda kinnitavad ka välikatsed. Siinjuures peetakse võimalikuks, et eelkõige BQCV virulentset toimet suurendab aasia mesilase nosematoosi tekitaja Nosema ceranae esinemine ja üha laialdasem levik varasema Nosema apis'e tüve kõrval. APV (akuutse paralüüsi viirus) ja SPV (kroonilise paralüüsi viirus) nende viirustega nakatumine on enamasti puhanguline ja sageneb suve teisel poolel. Rohkem on täheldatud kroonilise paralüüsi viirust, mille puhul mesilased on musta värvi, vähearenenud karvkattega ja tuiguvad või roomavad nii taru sees kui ka ees ning surevad kramplikes asendites. Veel on märgatud kašmiiri viiruse KBV ja iisraeli akuutse paralüüsi viiruse IAPV esinemist, kuid suurt kahju pole need siiani tekitanud. Samas on eelmisel aastakümnel teada mitmed maakera piirkonnad, kus nende viiruste agressiivsemad tüved koos teiste stressorite ja haigustekitajatega põhjustasid mesilasperede massilist hukkumist ja kollapsilaadseid nähtusi. Esinemisvõimalust pakuti ka meie mesinikele. Aleksander Kilk tegi põhjaliku slaidiettekande eesti mesindusest ja selle probleemidest, Anna Aunap rääkis meekvaliteedi kontrollimisest ja analüüsimisest. Meie jaoks oli Valgevene mesinike küllakutse väga meeldiv ja andis olulist infot. Lisaks mesindusinfole saime väga palju teada nende organisatsiooni igapäevasest elust. Näiteks sedagi, et ka valgevenelased armastavad käia palju õppereisidel. Selles osas annavad nad meile silmad ette, sest nemad käivad aasta jooksul piiri taga 6 kuni 8 reisil. Valgevene noormesinikud osalevad edukalt ka kutsevõistlustel. Kohe-kohe on mesinikud avamas oma esinduskauplust Minskis. Kirsiks tordi peal oli seegi, et kohtusime Valgevene Mesinike Liidu esindajatega, kelle konverentsil me viibisime aasta novembris ning kellega koostöös toimub meie maikuine õppesõit Valgevenesse. Ühine tõdemus oli: õppesõidud, kohtumised mesinikega ja koostöö on väga vajalik. Loodame, et nemadki saavad oma viisad korda ja tulevad meie mesindusega tutvuma. Bortniku konverentsil viibisid küllakutsega Aleksander Kilk, Anna Aunap ja Marianne Rosenfeld. Kokkuvõtte tegi Anna Aunap 8 MESINIK aprill 2015 MESINIK aprill

6 Koostöös Maamajanduse Infokeskusega käisid seekordsel Maamessil ka EMLi esindajad tegevjuht Marianne Rosenfeld ja juhatuse liige Ülo Lippa. Kuna oli arvata, et messi külastajate seas on ka mesinikke, siis kaasasime oma tegevusse atesteeritud mesinduskonsulendi Aivo Sildniku. Kõige tihedamal tööpäeval laupäeval käis meid abistamas ka Astrid Oolberg. Peamisi eesmärke oli kaks: Mesinike Liidu kui suurima mesinike organisatsiooni tutvustamine ja meetarbijale Eesti mee promomine. Vähemalt meie hinnangul said mõlemad eesmärgid edukalt täidetud. Kõik, kes vähegi huvitusid, said näpu vahele Mesinike Liitu tutvustavad voldikud, ning paljud väikemesinikud kirjutasid kohapeal avalduse EMLiga liitumiseks. Võib-olla tulenes see liigsest enesekindlusest, aga meie jaoks oli üsna üllatav, et mitmed mesilasepidajad polnud kuulnudki sellest, et on olemas Mesinike Liit, rääkimata väiksematest mesinike ühendustest. Teine üpris levinud arvamus oli, et mul on ainult peret, mis ma sinna suurte ja kuulsate mesinike ridadesse ikka kipun. Meie vastuargumendile vaatamata, et on ka null perede arvuga liikmeid, kes alles plaanivad mesindusega tegelema hakata, jättis mitukümmend väikemesinikku kohapeal liitumisavalduse täitmata, lubades järgi mõelda. See eelnev oli suures osas Marianne tööpõld, järgmisena EML MAAMESSIL astusid mesindusest huvitatud Aivo juurde, kes jagas vahetpidamata nõuandeid taru juures toimetamiseks. Ja nagu viimastel aastatel tavaks, olid peamisteks probleemideks mesilaste kadumine tarudest ja põllumürgitamistega seonduvad probleemid. Siinkirjutaja peamiseks ülesandeks oli Aivot ja Mariannet vastavalt vajadusele aidata ja Eesti mett promoda. Peamine meepromo seisnes selles, et laual oli kolm erineva meega purki, mille sisu huvilised said maitsta. Vaieldamatuks lemmikuks osutus tatramesi, Eesti päritoluga muide! Kreemja ja sulatatud mee suhtes jagunesid arvamused üsna võrdselt kaheks: üks osa eelistas vedelat, teine osa kreemjat mett. Degusteerijate hulgas oli päris palju teadlikke inimesi, kes söövad ilmselt rohkem mett. Samas ei tulnud puudust ka neist, kes pidasid kreemjat mett suhkruga segatuks, ja mõned pidasid tatramett rapsimeeks. Üldmulje tarbijaskonnast jäi selline, et suure osa inimeste teadlikkus meest on üsna tagasihoidlik ja tarbijaskonna harimisega tuleb hakata tõsiselt tegelema. Kõigil kolmel päeval toimus mesindusteemaline viktoriin. Valikvastustega küsimuste koostamisel oli lähtutud inimestele põneva informatsiooni andmisest. Kes maldas küsimustiku kontrolli kohapeal ära oodata, sai teada, et mesilaspere sööb vähemalt 100 kilo mett ise ära ja lehemesi ei ole mitte lehekuus ehk mais kogutud mesi. Loomulikult on iga võistluse võitjale ette nähtud auhind, meil tuli neid välja anda kolm, iga päeva kohta üks. Eesti Meeraamatu võitsid Illimar telefoninumbri lõpuga 563, Taavi 803 ning Taivo 283. Palju õnne! Kolmanda messipäeva lõpuks olime päris väsinud ja hääled kähedaks rääkinud, aga rahulolevad. Sest kui isegi kõrvalboksides toimetavad firmade esindajad peavad meid professionaalseteks messidel käijateks, siis on enam kui kindel, et saime juba esimesel katsel päris hästi hakkama. Kokkuvõtte tegi Ülo Lippa Südamlikud õnnesoovid! Mai Endla 75 Oma esimesele kohtumisele Maiga mõtlen siiani suure tänutundega. Tal on oskus aidata huvilisel avastada mesilaste maailma justkui märkamatult ja lihtsalt mõistetaval viisil. Tänu Maile innustusin mesilastest ja läksin õppima. Kooli ajal praktikal said Mai juhendamisel ruttu tuttavateks Titovi puur, kupumoor, emapiip jpm, siiani tulevad mesilas askeldades meelde Mai õpetussõnad mesilaspere läbivaatamisel või ema otsimisel. Mai on üks väheseid kõrgharidusega mesinikke Eestis, kes sai koolituse tolleaegses Üleliidulises Mesinduse Instituudis Rõbnoje linnas Rjazani oblastis. Lisaks osales ta kahekuulistel tõuaretuse kursustel Moskvas Timirjazevi Akadeemias. Mai rakendas saadud teadmisi Harku-Järvele rajatud Mesilasemade Kasvatuse ja Tõuaretuse Katsepunktis, kus väga paljud Eesti mesinikud on käinud kraini mesilasemasid ostmas, saades boonusena kaasa ka head mesindusnõu. Keerulisel sideajastul tuli mõnigi mesinik kohale ka ette teatamata, kuid Mai püüdis alati lahenduse leida, kui emakasvatuse aeg selleks vähegi sobis. Mai kasvatab koos tütre Kadriga koduses Hüüru tõumesilas endiselt Austriast tellitud Carnica Singeri järglasi. Oma siira ja otsekohese olemisega, sooja ja lahke südamega ning väga meeldiva vestluskaaslasena on Mai inimene, kellele on alati hea külla minna ja keda kaugetele külaliselegi soovitada. Lõpetuseks kasutan Mai enda sõnu: Mesindus on nii nagu enamik töid ikka meeskonnatöö. Millise meeskonna keegi endale valib, on sageli suur juhus. Kindlasti peab aga mesinik olema väga suur entusiast, sest vastasel korral ta väsib ja tüdineb. Mesinik, kes eelkõige unistab ärist ning sellest saadavast rahast, ei ole kunagi suuteline mesindusele tervikuna kasu tooma. Kallis Mai! Palju õnne, tervist ja rõõmu nii sulle kui sinu perele ja mesilastele! Meie Eesti Mesinduse Marje! Endiste ja praeguste õpilaste, sõprade ning kolleegide nimel Aivar Raudmets Marje Riis on tuntud nimi kõigile, kes on tema juhendamise all saanud oma teadmised mesilaste ja mesindamise kohta. Marje viimaste aastate suurim tegu on Mesiniku Aabitsa kirjutamine, mis on jõudnud kasuliku lugemisvarana paljudesse kodudesse. Marje on andnud hindamatu panuse sellesse, et taastada üle pikkade aastate Olustvere Teenindus ja Maamajanduskoolis mesiniku eriala õpetamine. Raske on üle hinnata selle algatuse tähtsust Eesti mesinduse jätkusuutlikusele ja arengule. See ettevõtmine nõudis palju eeltööd ja päevani, mil rühm soovijaid kooli vastu võeti, kulus kolm aastat. Marje panustas oma aega, oskusi ja teadmisi kutsestandardi, seejärel riikliku õppekava ning kooli õppekava koostamisse. Alati abivalmis Marje leiab ikka ja jälle aega ja tahet Eesti mesinduse hüvanguks kaasa lüüa, olles kutsekomisjoni liige, õppepäevade koordineerija, mesinike koolitaja, Eesti riikliku mesindusprogrammi juhtkomisjoni liige jne jne. Kõige selle kõrval leiab Marje alati aega oma perele, lastelastele ja mesilastele. Marje teeb palju ja jõuab palju. Kallis Marje, jätkugu sul ikka tahet, tervist ja rõõmsat meelt! Soojad ja südamlikud kallistused mesinikelt 10 MESINIK aprill 2015 MESINIK aprill

7 Mesilasperede suremuse küsimustik COLOSS 2015 täidetav alates 1.maist! Üle-euroopalise COLOSS võrgustiku koostöö raames toimus Taanis Kopenhaagenis jaanuaril 2015 mesilasperede talvekadude jälgimise töögrupi koosolek. Kohtumisel osales 40 esindajat 24 riigist, sealhulgas osa päris uued, kes soovivad osaleda järgmises, aasta küsimustikus. Seega on küsimustik hõlmamas peaaegu kogu Euroopat. Selline koostöö annab võimaluse näha, kuidas mesilased Euroopa eri paigus hakkama saavad. Küsimustike tulemused esitatakse erinevate kanalite kaudu riikide siseselt ning iga paari aasta järel tehakse rahvusvaheline kokkuvõte osalenud riikidest laekunud andmete põhjal, et leida selgitusi erinevustele (variatsioonidele) mesilaste talvitumisel. Suur töö on jõuda üksmeelele, millised tegurid uuringusse lähevad, et see oleks kõige tulemuslikum. Viimane, COLOSS BEEBOOKi I ja II osa ilmus aastal. Selleaastasel kohtumisel olid arutluse all aastal tehtud töö tulemused ning sellest tulenevalt diskuteeriti (innukalt) ka muudatuse üle aasta küsimustiku koostamisel. Üks väga oluline eesmärk on küsimustike korrigeerimine, et vältida mitteasjakohaseid vastuseid ning saada võimalikult vajalikku ja tõest informatsiooni. Pole lihtne arvestada ühes küsimustikus nii erinevate tingimustega, milles eri maade mesinikud töötavad. Üheks palju diskussioone põhjustanud teemaks, eriti Lõuna- Euroopa riikide soovil, oli mesilasperede suvine hukkumine. Arutelu tulemusena otsustati teha küsimustiku lisa, pilootuuring, mille abil testitakse uusi küsimusi, mis aitavad arvestada talvekadusid, hooajaliselt ja kogu aasta kohta. See suurendaks oluliselt mesilasperede hukkumise põhjuste globaalset võrreldavust. Kui pilootuuring osutub tulemuslikuks, jätkatakse selles olevate küsimustega ka järgmisel aastal. Kopenhaageni kohtumisel keskenduti peamiselt küsimustiku lihtsamaks muutmisele, nii palju kui võimalik, kuid samas püüti sõnastustes jääda võimalikult selgeks ja täpseks, et oleks aru saada, mida küsitakse aasta veebruarikuu Mesinikus saite tutvuda COLOSSi aasta küsimustikuga, et end ette valmistada, mille kohta andmeid kogutakse. Loodan väga, et ka Coloss küsimustik mesilaste hukkumise kohta 2014/2015 Eelmises Mesinikus tutvustasime küsimustikku, mis käsitles ainult mesilaste talvekadusid. Nüüd oleme käivitanud pilootprojekti, et uurida eri maades mesilasperede hukkumise põhjusi talvel, hooajaliselt ja kogu aasta lõikes. See parandaks oluliselt nende põhjuste globaalset võrreldavust. Palume teie abi uue küsimustiku testimisel. Küsimustik ise pannakse maikuus üles internetti. Mesilasperede hukkumise põhjuste uuringu 2015 pilootprojekt Eesti mesinikud ilmutavad head tahet küsimustiku aktiivselt täitmisel ja annavad oma panuse rahvusvahelisse uuringusse. Aprilli lõpuks tõlgitakse küsimustik osalevate maade keeltesse ja sisestatakse TricTrac programmi. Küsimustikku saab hakata täitma alates 1. maist 2015 ja selle lingi leiate kodulehtedelt www. mesindusprorgamm.eu ja www. mesinikeliit.ee. Kui te küsimustiku linki mingil põhjusel ei leia, siis palun saatke oma e-posti aadress meilile saadame vajaliku lingi teile otse. Küsimustikku täitma asudes võtke kindlasti käeulatusse materjalid, kust vajadusel kontrollida andmeid möödunud hooaja mesilasperede, mesilasemade ja ravi kohta. Küsimustik suletakse 1. juunil Teie privaatsuse kaitseks teie isikuandmed kodeeritakse ja neid ei edastata kolmandatele isikutele. Ette tänades Aivar Raudmets Mesindusprogrammi projektijuht PILOOTUURINGU KÜSIMUSED, SEALHULGAS HOOAJALISED KAOD: Palun arvestage talve kui perioodi, mis jääb mesilasperede talveks ettevalmistamise lõpetamise ja uue hooaja alguse vahele. Palun arvestage kevadet kui uue hooaja algust. 1 Mitu põhiperet (tootmis-mesilasperet) teil oli aasta kevade alguses (möödunud aastal)? 2 Kui suur oli põhiperede (tootmisperede) arv, kaasa arvatud juurde tehtud peredˇ keda te hooldasite suvel 2014? Palun arvestage ainult neid mesilasperesid, keda te hooldasite vähemalt 1 kuu. (Näide. Teil oli pärast möödunud talve suvisele hooajale vastu minemas 2 põhiperet, kellest 1 hukkus. Te tegite enne suve lõppu juurde 4 põhiperet, kuid andsite 1 neist ära. Teil jäi järele 3 uut peret. Kui arvata välja see pere, mille te ära andsite, siis te hooldasite 4 peret. Kuid mingil ajal hooldasite te maksimaalselt 5 (2+3) peret. Seega teie vastus küsimusele on 5.) 3 Mitu põhiperet (tootmisperet) teil hukkus suvel 2014? (Näite 2 põhjal oli hukkunud peresid üks.) 4 Mitu põhiperet (tootmis-mesilasperet) teil oli talve alguses? 5 Kui suur oli põhiperede (tootmisperede) arv, kaasa arvatud juurde tehtud pered, keda te hooldasite talvel 2014? Palun arvestage ainult neid mesilasperesid, keda te hooldasite vähemalt 1 kuu. (Näide. Teil läks talvituma 3 põhiperet, kellest 2 hukkus. Te tegite enne talve lõppu 1 pere juurde. Rohkem teil kadusid ei olnud. Teil oli 3 peret, kuid mingil hetkel hooldasite te maksimaalselt 4 peret. Seega teie vastus küsimusele on 4.) 6 Mitu põhiperet (tootmis-mesilasperet) teil hukkus talvel ? (näite 5 põhjal oli hukkunud perede arv 2.) 7 Kui suur oli põhiperede (tootmisperede) arv kokku, keda te hooldasite kogu möödunud aasta (suvel ja talvel)? Palun arvestage ainult neid mesilasperesid, keda te hooldasite vähemalt 1 kuu. (Näide. Teil oli kevadel 2 põhiperet. Suve jooksul hukkus 1 pere ja te tegite enne suve lõppu 2 uut peret juurde. Rohkem teil kadusid ei olnud. Te panite talvituma 3 peret. Kui lisada siia 1 hukkunud pere, oli teil neid aasta jooksul kokku 4. Seega teie vastus küsimusele on 4.) 8 Kui teie jaoks oli küsimustikule vastamine keeruline, siis palun märkige küsimuse (küsimuste) number (numbrid), millele vastamine valmistas raskusi. Kuidas hindate eelnenud küsimustest arusaamist ja neile vastamist? 1 = väga lihtne ja täpne (arusaadav); 10 = väga raske ja ebatäpne (arusaamatu) Täname teid väga testküsimustikus osalemise eest, sh talvekadude hindamisel alternatiivsel meetodil, talvel, hooajaliselt ja terve aasta kohta. See suurendab oluliselt mesilasperede hukkumise põhjuste globaalset võrreldavust. Tulemused avaldatakse mesindusalastes väljaannetes. Kui asute veebis küsimustikku täitma, ärge unustage palun vastuseid kinnitamast, sest vastasel juhul jäävad need registreerimata. Heade soovidega Aivar Raudmets Eesti aasta riikliku mesindusprogrammi projektijuht 12 MESINIK aprill 2015 MESINIK aprill

8 Kuuldused, et lätlastel läheb mesinduse rindel meist paremini, sundis meid nende tegemiste vastu huvi tundma. 21. märtsil toimus Riias Läti Mesinike Liidu kevadkoosolek koos suurejoonelise loenguteprogrammi ja laadaga, kus oli võimalik soetada mesindamisperioodiks kõik vajalik. Meie poolt olid kohal luuret tegemas Aivo Sildnik, Marianne Rosenfeld, Aleksander Kilk ja Maire Valtin. Kuna läti keele oskajaid meie seas ei olnud, olid meile tõeliseks abiks Läti MLi eestvedajad Juris Šteiselis ja Armands Krauze, kes korraldasid meeldiva vastuvõtu ja vastasid lahkelt kõikidele meie küsimistele. Üle kõige huvitas meid see, kuidas mesinikud ja põllumehed omavahel hakkama saavad pidades silmas pritsimisi intensiivse põllumajandusega piirkondades. Tuli välja, et ka seal on suured probleemid. Eriti ulatuslik mesilaste hukkumise juhtum oli a. Limbaži rajoonis, kus põllumees pritsis Dinadimiga keset päeva rapsi. Selle tagajärjel kaotas 19 mesinikku kokku umbes 400 mesilasperet. Põllumehelt võeti ära 100% toetustest. Mesinikele kahjude väljamõistmiseks läks asi kohtusse, ja on jõudnud praeguseks pärast põllumehe poolt vaidlustamist Läti Ülemkohtusse a. oli juhtum, kus põllumees pritsis õitsvat rapsi insektsiididega ja mesinikud kaotasid 60 peret. Põllumees maksis kahjud vabatahtlikult kinni. Tuleb välja, et nii mõnigi põllumees kalkuleerib, mis on odavam: kas jätta pritsimata ja kaotada osa saagist, või pritsida ning maksta mesinikele kahjud kinni. Kui tegemist on mürgitamise tagajärjel surnud mesilastega, EI SAA ME LÄBI LÄTITA kutsutakse Lätis kohale taimekaitseinspektor (mitte vetarst nagu Eestis), ja tema menetleb asja edasi. Põllumehel on kohustus teha oma põlluraamatusse sissekanne taimekaitsetööde tegemise päeval, mitte 10 päeva jooksul, nagu meil Eestis praegu. Need sissekanded võiksid olla tehtud digitaalselt, siis ei saa olla hiljem mingeid valestimõistmisi. Meil on, mida lätlastelt õppida. Lätis on kokku ca 5000 mesilat. Tuhandeperelisi mesilaid on kaks-kolm, profimesilaid (üle 150 perega) on umbes 60. Läti MLil on praeguse seisuga 3000 liiget. Läti MLi kõrgeim esindusorgan on nõukogu (esimees Juris Šteiselis), mille koosseisu kuulub igast rajoonist üks esindaja. Mõned rajoonide organisatsioonid on suured ja hästi organiseerunud suurimas on ca 400 liiget. Läti MLi juhatusse kuulub 8 liiget, esimees on Armands Krauze. Paariasarv liikmeid pole probleem võrdse häälte arvu korral otsustab esimehe hääl. Juhatuse ametisoleku aeg ei ole piiratud, ja nii pole seda juba mitmeid aastaid ümber valitud. Täiskohaga tegevjuht, kaks kontoritöötajat ja raamatupidaja, lisaks kaks osalise koormusega uurijat-nõustajat selline on juhatuse abijõud. Just tegevjuht on teinud väga palju tööd liikmete arvu suurendamiseks. Liikmemaksu suurus on 5 eurot + lisa sõltuvalt mesilasperede arvust. Läti ML juhib ja kasutab kogu mesindusprogrammi raha ( eurot aastas). Tänu kogemustele ja oskuslikule juhtimisele kasutati Lätis 2014.a. ära 99% mesindusprogrammi rahalisest mahust. Lätis saavad vastavalt siseriiklikule otsusele mesindusprogrammi raha eest üritusi ja teenuseid kasutada ainult Läti MLi liikmed kui organiseerunud mesinikud, teised mitte. Suurima mahuga on tehniline abi ( ), edasi varroatoositõrje toetus (ca ). Alates aastast on tasuta jagatud BeeHiveCleani, kuid ettevõtmise vähese efektiivsuse tõttu see varsti lõpetatakse ja hakatakse jagama happeid (pudelites, milles 80% sipelg- ja oblikhapet). Sünteetilisi ravipreparaate mesinikele ei jagata. Mesindusprogrammi teadusuuringute meetmeks on eraldatud ca eurot aastas. See meede tegeleb eelkõige pehmete varroatoosiravimite (näiteks BeeHiveCleani) efektiivsuse uuringutega. Tõuaretustööks on programmist eraldatud kokku ca EUR, ja seda meedet juhib Juris. Tema sõnul ei toimu programmi raames sügavat sihipärast tõuaretustööd seda teevad mesinikud ise. Juris juhib teatud ulatuses tõumaterjali paljundamist ja müüki liikmetele. Läti tumemesilase populatsioon viidi Jelgavast ära ühte maastikuala reservaati ja see tegutseb seal edasi. Vahepeal toodi tumemesilasi verevärskenduseks Norrast sisse. Mesinduskursused on 2-aastased, kokku 286 tundi, sellest umbes kolmandik praktikat. Praegu on I kursusel ca 100 ja II kursusel ca 80 kuulajat. Juris lubas saata meile kursuste õppekava sealt saame ka EMLi koolituskeskuse tarvis ideid ammutada. Kursusest osavõtjad peavad maksma iga päeva eest osalist tasu 7,50 eurot seega kursus tasuta ei ole! Ülejäänud kulud tasutakse programmist. Läti ML võttis a. vastu otsuse, et mesindust saavad õpe- tada vaid need, kellel on mesiniku või agronoomi haridus, kuid suure mesindamiskogemuse korral on tehtud õpetajatele erandeid. Mesindusõppest veel. Endise tehnikumiõppe asemel toimub 1-aastane e-õpe, mille läbib aastas keskmiselt mesinikku. E-õpe on tasuline, kogu tsükli hind on 400 eurot. Kursuse edukalt läbinud saavad lõpudiplomi. Registrisse kantud mesilasperede arv on praegu ümmarguselt Kui a. oli Lätis Saagem tuttavaks Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist. Mesinikku võib kevadel mesilas oodata nii mõnigi ebameeldiv üllatus. Näiteks on mesitarru lisaks mesilastele toiduraja tallanud mesilaste kauged sugulased sipelgad. Uurisin järjekordselt kodust erialakirjandust, ja enamikus väljaannetest viidatakse sipelgate tõrjumise vajadusele. Vanemas mesinduskirjanduses on sipelgad liigitatud koos herilaste ja meil haruldase tontliblikaga meeröövijate alla. Viimast olen korra oma mesinikutee alguses mesilas mett maiustamas ka näinud, vähemalt liigitasin ta selleks! Herilaste osas on veel vara muret tunda, sest nende elutegevus ja mesilasperede ründamine aktiveerub oluliselt hiljem. Nende elu on sesoonne ja arvukus sõltub suuresti talvitunud emasisenditest. Varasem kirjandus enamikul juhtudel sipelgatest pikka juttu ei SIPELGAD tee, viidatakse peamiselt metsakuklase ja mullamurelase tegevusele mesilas. Soovitused on lihtsad, kuigi mõned varasemad on tänapäeval üpris küsitavad. ametlikult mesilasperet, siis pärast toetuse sisseviimist (nii maa kui mesilasperede eest) hakkas a. perede ametlik arv kiiresti kasvama. Kui mesinikul on 30 peret või üle selle, saab ta aastas ühe pere kohta 17 eurot toetust. Apiteraapia ei ole Lätis eriti arenenud. Sellega tegeleb Cesises arst-apiterapeut Ilona Radzińa Peale tema on teada veel mõned harrastus-apiterapeudid. Kui rääkida veel laadast, mis oli üks osa Läti mesinike kevadkoosolekust, siis müüdi seal üsna palju kõikvõimalikku inventari, sealhulgas isevalmistatud tarusid, kärjekandekaste jms. Müüdi ka meetaimede seemneid (peamiselt keerispead, ka sinist mesiohakat, kollast mesikat ja üks müüja ka valget sinepit). Oli erinevaid meemüüjaid, mitmetel kanarbikusegune mesi, pakuti ka tatramett. Müüdi kirjandust ja meepurgi turvakleepse (à 6 senti), mida väljastab Läti ML. Turvakleepsud on nimelised ja nummerdatud. Tõrje. Sipelgate leidmisel tarus tõstetakse mesilased teise tarru ning vabaks jäänud taru puhastatakse sipelgatest. Taru jalgu määritakse autooli, nafta või vankrimäärdega, millesse on lisatud 5-10-protsendilist DDTd või heksakloraani. Veidi varasem, aastal välja antud Mesindus Murelane lamavtaru pesaruumi lael õpetab väga põhjalikult, Näide paksust mesindusraamatust, mis antud eesti keeles Kusjuures parim aeg on kevad, kuidas mesilasperet hävitada! välja aastal: sipelgad tungivad mesilaspessa ja kannavad eriti palju. Kaitseks sipelgate eest kui pesades ei ole sipelgaid veel tihti ära palju mett. Vahel ehitavad nad oma pesa taru toppema- mässida takuga ja immutada rat- soovitatakse tarude alusvaiad terjalidesse. Mõned sipelgaliigid tamäärde või tõrvaga. püüavad lennulaual mesilasi ja Nüüd, kaks inimpõlve hiljem, hävitavad neid. on seda lihtne lugeda, aga raske Ärahoie. Sipelgate pesad hävita- mõista. Nii DDT kui ka heksaklo- takse m raadiuses ümber mesila. Pesadesse kaevatakse labidaga augud, millesse valatakse naftat või petrooleumi; nendesse võib puistata kustutamata lupja. Raamatu tõlkija lisab, et sipelgate tõrjeks võib kasutada ka DDTd. 14 MESINIK aprill 2015 MESINIK aprill

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

Koosoleku päevakord pandi koos täienduste ja muudatustega hääletusele. Päevakord kinnitati ühehäälselt.

Koosoleku päevakord pandi koos täienduste ja muudatustega hääletusele. Päevakord kinnitati ühehäälselt. MTÜ Lümanda Jahimeeste Selts Üldkoosoleku Protokoll Toimumise aeg ja koht: 2.aprillil 2011 a., kell 13.00 Lümanda vald, Lümanda alev, Lümanda Söögimaja Kohal viibis 27 seltsi hääleõiguslikku liiget 46-st

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

1=2. Maamajandus. 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada.

1=2. Maamajandus. 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada. Oktoober 2010 Hind 44.- / 2.81 Maamajandus Tootmine Ökonoomika Teadus 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada. 1=2 Kui esimeses kuivatis toimub jahutamine,

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

Kinnitatud ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1.

Kinnitatud ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Kinnitatud 19.03.2010 ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda (1) Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite

Detaljer

Armsad hingamispäevakooli liikmed!

Armsad hingamispäevakooli liikmed! Armsad hingamispäevakooli liikmed! Sellel kvartalil on tähelepanu keskmes Euro-Aasia divisjon, mis hõlmab 11 ajavööndit ja 13 riiki Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Sellesse divisjoni kuuluvad riigid on: Afganistan,

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I

TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I I ÜLDSÄTTED 1.1. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO (edaspidi "TALO") on Eesti Vabariigis kutseala spetsialistidena töötavate

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR0030 Sessejuhatus Robotitehnikasse Kodutöö Tööstusroboti Kinemaatika ja Juhtimine Mitsubishi RV-3S Koostanud: Sergei Astapov 0987

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud.

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud. The Baltic Guide ajalehe mitmekülgne igakuiselt vahelduv sisu hõlmab kultuurisündmusi, Soome lahe juhtiv turismialane ajaleht aastast 1993 Soomekeelne Ilmub igakuiselt, 12 korda aastas Tasuta Trükiarv

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération

Detaljer

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon - 281. Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed arh. 01/09 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised A2 A3 A11 > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated

Detaljer

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall Loe 4. lk Loe 6. lk Loe järgmisest Koidust Põlgaste kool väärtustab vana ja vaatab tulevikku. Kust saab koolilaps puudumistõendi? Nr 123 Laupäev, 27. oktoober 2007 Süvahavval pääseb taas üle Võhandu mööda

Detaljer

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne NR 24 (68) 14. juuni 2007 Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne Anni talu taks Tito viskab end külalisi nähes rõõmsalt selili ja siputab

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI. EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,

Detaljer

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Narva-Joesuu JUULI 2013 NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Sel aastal tähistab Narva-Jõesuu korraga mitut ümmargust tähtpäeva: 510 aastat kaluriküla esmamainimisest ajalooürikutes,

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Montelukast Portfarma 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Täiskasvanutele ja alates 15-aastastele noorukitele Montelukast Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt

Detaljer

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell.00 5.00. Tulla

Detaljer

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on

Detaljer

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra.

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra. Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel 119 211 inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra. Lasnamäe Leht Lasnamäe Linnaosa Valitsuse infoleht Veebruar

Detaljer

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * Kohtuasjas 9/70, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Finanzgericht München i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Detaljer

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND Majandus- ja taristuministri 03.oktoobri 2014.a määrus nr 85 Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020 LISA TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND 2014-2020 [Projekti nimi] Prioriteetne suund:

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

Sisukord. 1. Koguduse usutunnistus Kohila Baptistikoguduse vaimulikud, juhatus ja tööharud Pastori läkitus... 6

Sisukord. 1. Koguduse usutunnistus Kohila Baptistikoguduse vaimulikud, juhatus ja tööharud Pastori läkitus... 6 Kohila Baptistikoguduse aastaraamat 2011 Sisukord 1. Koguduse usutunnistus... 3 2. Kohila Baptistikoguduse vaimulikud, juhatus ja tööharud... 4 3. Pastori läkitus... 6 4. Juhatuse tegevusaruanne... 7 5.

Detaljer

evangeeliumi wõidua paganamaailmas.

evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Kolmas anne. hind 30 marka. evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Coimetanfl b. Cuttar endine Aafrika misionäär. K.*U. Mlwaja" trükk, Keilas 1925. 65 g= _ r j 7. Christian Friedrich Schwartz ja Taani-Hallc

Detaljer

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS Viljandi osakonna kavatsusest tähistada Seltsi juubeliaastat ka Viljandis oli juba pikka aega ette teada. Nii toimuski laupäeval 15. aprillil k.a. Viljandi Kultuurikolledžis genealoogialalane

Detaljer

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92%

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92% Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee 06.11.2003 ÄP indeks 822,72-0,33% 822,72 06.11.2003 HEX indeks 6319,26 +1,92% Tänases Puhkepäevas: Ansambel FIX jätab hüvasti reede 7. november 2003 nr 202 (2507)

Detaljer

K. L. Tallinna 4 Maleva. Teated

K. L. Tallinna 4 Maleva. Teated K. L. Tallinna 4 Maleva Toimetas Ja talitu» Kaarli t. 10, Tallinna maleva staap. Telef. 9-98. Kuulutuste hind: Kuulutuste küljel 8 s. mm. 1 veerul. Teksti ees 10 s. mm. 1 veerul. Tekstis 20 s. mm. 1 veerul.

Detaljer

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Sobivad materjalid ja lahustid Ideaalsed materjalid ja lahustid on sellised, mis ei neela märkimisväärselt IR kiirgust 4000-400 cm - vahemikus

Detaljer

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile Mare Kitsnik Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile Tallinn 2008 Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016 EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Ra h u t e g i j a NR 40 SEPTEMBER 2016 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Mä l e s t a d e s Ag n e s-as t a Ma r a n d i

Detaljer

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Montelukast Orion, 10 mg tabletid Montelukast Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Montelukast Orion, 10 mg tabletid Montelukast Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Montelukast Orion, 10 mg tabletid Montelukast Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke

Detaljer

TALLINK GRUPP AS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2016

TALLINK GRUPP AS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2016 TALLINK GRUPP AS KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2016 Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp Registrikood Aadress 1. jaanuar 2016 31. detsember 2016 10238429 Sadama 5/7 10111, Tallinn Eesti Vabariik

Detaljer

EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE

EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE November 2013 Uudiseid elektribörsilt ja -turgudelt Novembri elektrihindu mõjutas tavapärasest soojem õhutemperatuur Eestis langes novembri keskmine elektri börsihind

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID EESTI TENNISEAJAKIRI NR. 1 (32) / 4 / 2015 KEVAD MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN KEVADISED TOITUMISNIPID PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS PILATESEST

Detaljer

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG GARAAŽIUKSED GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN KATALOOG 2016 1 GARAAŽIUKSED seeria Wayne Dalton Wayne Dalton 9100 Comfort... 4-5 Wayne Dalton 9600 Classic... 6-7 seeria KRONway KRONway K-4 Thermo Plus... 8-9

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

Aadress residendiriigis Riik Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn Riigi kood (täidab Maksu- ja Tolliamet)

Aadress residendiriigis Riik Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn Riigi kood (täidab Maksu- ja Tolliamet) Rahandusministri 04.04.2017. a määrus nr 21 Mitteresidendi Rahandusministri ja investeerimisfondi 04.04.2017. deklaratsioonide a määruse nr 21 Mitteresidendi ning füüsilise isiku ja investeerimisfondi

Detaljer

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar.

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar. HUMMULI LÄBI AEGADE Hummuli läbi aegade Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar Fotod: Fototöötlus: Rein Mikk Raamatu ilmumist toetasid: Esikaanel:

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

Nõmme tähistas juubelit

Nõmme tähistas juubelit Linnaosa tunnustuse pälvisid Piret Loide ja Mart Poom LK 2 25. november 2016 Nõmme Sõnumid nr 21 (521) Järgmine number ilmub 9. detsembril 2016 LÜHIDALT Nõmme tähistas juubelit Nõmme Kevade kevadlaat toimub

Detaljer

Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41

Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41 Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41 PAASTU- JA PALVEPÄEV VAIKSEL LAUPÄEVAL Nii nagu meie igapäevane elu on täidetud erinevate toimetuste ja tegevustega,

Detaljer

VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia

VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia VÄÄRT ELU HARITUD MAAL Tartu maakonna arengustrateegia 2014 2020 Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Tartu 2012 Sisukord 1 Strateegia taotlused ja sisu... 8 1.1 Taotlused... 8

Detaljer

KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI A.

KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI A. KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI 2005. A. KORRALDA- JAD (NAGU DEFINEERITUD OSAS ÜLDINE INFORMATSIOON

Detaljer

Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje

Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje Toimetas Ja talitas: Tallinn, Pikk 2 KoOtma eetefioajkeäkjaasa 435-B TeJÜiulsie ja äuulsteista 1 vaäkftttt Eataskaevu tea. & telefion «t-e? Tarritamatei fcäaüclrjo e 4 säilitata TO!aaeutise JcCaetunoid

Detaljer

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht Puhja Valla Leht Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht... ja põhjust oli küllaga. Täitus ju sellel vanal ja väärikal majal 110 aastat

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

E-kursuse "Filosoofiline kirjutamine" materjalid

E-kursuse Filosoofiline kirjutamine materjalid Nelli Jung (Tartu Ülikool), 2012 E-kursuse "Filosoofiline kirjutamine" materjalid Aine maht 3 EAP Nelli Jung (Tartu Ülikool), 2012 FILOSOOFILISUS JA ARGUMENTATIIVSUS INTUITSIOONIDEST EDASI Kuigi f ilosoofia

Detaljer

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring (Koostatud projekti Postitee perspektiivse väljaarendamise kava ja sotsiaalmajandusliku tasuvuse analüüsi koostamine raames) Koostanud: Marge Rennit, Eesti

Detaljer

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 9 (309) X aastakäik Reede, 3. mai 2013 Tasuta infoleht 8. mai päev, mil Kuressaare linnaks sai Kuressaare

Detaljer

Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis

Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2004-2007 KESKKONNAMINISTEERIUM Tallinn 2008 Keskkonnaministeeriumi veeosakond Info-

Detaljer