FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi"

Transkript

1 FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération Equestre Internationale Reproduction strictly reserved Fédération Equestre Internationale t HM King Hussein 1 Building f Chemin de la Joliette Lausanne Switzerland Tõlkinud FEI rakendispordi määrustiku 10. väljaande (tõlkija Malle Einaste) ja FEI rakendispordi määrustiku ja para-rakendispordi määrustiku 11. väljaande põhjal aasta muudatused tõlkis Karl Markus Villemson 1

2 Sisukord Eessõna... 6 FEI tegevusjuhend hobuste heaolu tagamiseks Peatükk I Üldiselt... 9 Artikkel 900 Rahvusvahelised reeglid... 9 Peatükk II Võistluse struktuur Artikkel 901 Kategooriad ja võistlusklassid Peatükk III Paremusjärjestus Artikkel 902 Võistlusalad Artikkel 903 Võistlused Artikkel 904 Võrdne tulemus Artikkel 905 Võistkondade paremusjärjestus tšempionaatidel ja CAIO Artikkel 906 Võistkondade paremusjärjestus ponide tšempionaatidel Artikkel 907 Võistkondade paremusjärjestus noorte tšempionaadil Artikkel 908 Hobuste nimed Artikkel 909 Protestid ja Kaebused Artikkel 910 Ametlikud tulemused Artikkel 911 Printsiibid Peatükk IV Osavõtu tingimused (sportlase vanus, võistlusklassid) Artikkel 912 Sportlaste ja groomide vanus vastavalt võistlusklassidele Artikkel 913 Osavõtu- ja kvalifikatsioonikriteeriumid Artikkel 914 Tšempionaadid/tšempionaatidelt osavõtutingimused Artikkel 915 Väljaspool arvestust (Hors Concours) Artikkel 916 Ülesandmised Artikkel 917 Võistlusjuhend Artikkel 918 Ülesandmised: CAI-le Artikkel 919 Ülesandmised: Tšempionaatid ja CAIO-d Artikkel 920 Ülesandmine: Maailma ja Kontinentaalne tšempionaat nelja hobuse rakenditele Artikkel 921 Maailma tšempionaat hobuste paarisrakenditele Artikkel 922 Maailma tšempionaat ühe hobuse rakenditele Artikkel 923 Maailma tšempionaat rakendispordis ponidele Artikkel 924 Ülesandmine Noorte rakendispordi tšempionaadile Artikkel 925 Ülesandmine ühese rakendi para-rakendispordi (PE) tšempionaadile Artikkel 926 Kulud ja privileegid Peatükk V Sportlased Artikkel 928 Riietus, turvalisus ja piitsad

3 Peatükk VI Hobused Artikkel 929 Hobuse vanus Artikkel 930 Hobuse kõrgus Artikkel 931 Hobuse arv Artikkel 932 Spetsiaalsed tingimused Artikkel 933 Hobuste heaolu (hobuste väärkohtlemine ja dopingud) Artikkel 934 Talli turvalisus Artikkel 935 Hobuste ülevaatus Peatükk VII Vankrid ja rakmed Artikkel 936 Lubatud vankrid Artikkel 937 Vankri kaal ja mõõdud Artikkel 938 Varustus Artikkel 939 Rehvid Artikkel 940 Rakmed, vanker ja hobused Artikkel 941 Reklaamid vankril, rakmetel ja riietel Artikkel 942 Ohutus Peatükk VIII Osalemistingimused Artikkel 943 Osalemine Artikkel 944 Identifitseerimisnumber Artikkel 945 Väline abi Peatükk IX Asendamised Artikkel 946 Asendamised Peatükk X Startijate deklareerimine ja stardijärjekord Artikkel 947 Startijate deklareerimine Artikkel 948 Stardijärjekord Peatükk XI Koolisõit Artikkel 949 Üldiselt Artikkel 950 Võistlusväljak Artikkel 951 Rakendiga koolisõidu testid Artikkel 952 Tingimused Artikkel 953 Hindamine Artikkel 954 Liikumised ja nende kirjeldus Artikkel 955 Üldmulje Artikkel 956 Punktiarvestus Artikkel 957 Rakendiga koolisõidu karistuspunktide kokkuvõte Artikkel 958 Paremusjärjestus Peatükk XII Maraton Artikkel 959 Üldiselt

4 Artikkel 960 Trass Artikkel 961 Takistused sektsioonis B Artikkel 962 Trassi Ülevaatus Artikkel 963 Ajad Artikkel 964 Karistuspunktid maratonil Artikkel 965 Karistuspunktid takistustel Artikkel 966 Kohtunikud Artikkel 967 Ametiisikud Artikkel 968 Paremusjärjestus Artikkel 969 Maratoni ja kombineeritud maratoni karistuspunktide kokkuvõte Peatükk XIII Täpsussõit Artikkel 970 Üldiselt Artikkel 971 Võistlusalad Artikkel 972 Trass Artikkel 973 Takistused Artikkel 974 Täpsussõidu kokkuvõte Artikkel 975 Täpsussõidu hindamine Artikkel 976 Võistlusala vigadele Artikkel 977 Ümbersõit Artikkel 978 Võistlusala ajale Artikkel 979 Võistlusalad kahe vooruga Artikkel 980 Võistlusala võitjate vooruga Artikkel 981 Täpsussõidu karistuspunktide kokkuvõte Peatükk XIV Ametiisikud Artikkel 982 Kulud Artikkel 983 Transport võistluse vältel Artikkel 984 Huvide konflikt Artikkel 985 Fei rakendispordi ametiisikute tärni klassifitseerimine Artikkel 986 Kohtunikud Artikkel 987 Kohtunike kogu koosseis Artikkel 988 Tehniline delegaat (TD) Artikkel 989 Rajameistrid (RM) Artikkel 990 Ülemkorrapidaja (ÜKP) Artikkel 991 Appellatsioonikommitee (APK) Artikkel 992 Veterinaariadelegaat ja komisjon Artikkel 993 Veterinaarteenuste juht/töötav veterinaar Artikkel 994 Pararakendispordi klassifikaatorid Lisa 1 Koolisõidu väljak TEST 8a ja 11 jaoks

5 Lisa 2 Koolisõidu väljaku diagramm Lisa 3 Väikese koolisõiduväljaku diagramm Lisa 4 Täpsussõit: kinnine mitmest osast koosnev takistus Lisa 5 Täpsussõidu takistused: avatud mitmest osast koosnev takistus Lisa 6 Täpsussõidu takistused: Sild Lisa 7 Täpsussõidu takistused: Alternatiivsed võimalused Lisa 8 Täpsussõidu takistused: Okser Lisa 9 Koonuste tehnilised nõuded Lisa 10 Para-rakendispordi lisamärkused Lisa 11 Aumärk Lisa 12 Definitsioonid

6 Eessõna Käesolev FEI rakendispordi määrustiku 11. väljaanne jõustub alates 1. Jaanuarist Alates eelmainitud kuupäevast kõik eelmised sama teemalised määrustikud (eelnevad väljaanded ja kõik teised ametlikud dokumendid) muutuvad kehtetuks. Kuigi 11. väljaandes käsitletakse detailselt FEI rahvusvaheliste rakendispordi võistluste reegleid, tuleks seda siiski lugeda koos järgnevate FEI määrustikega: Üldmäärustik, Veterinaarmäärustik ning samuti viia ennast kurssi teiste FEI reglementide ja reeglitega. Kuna kõiki juhtumeid ei ole võimalik vastavas määrustikus käsitleda, siis käib käesoleva määrustiku juurde määrustiku lisa dokument, mida avaldatakse ja kaasajastatakse FEI veebilehel. Reegleid tõlgendades peab lisaks käesolevale määrustikule arvestama ka määrustiku lisa ettekirjutusi. Kõikide ettearvamatute olukordade ning erandite korral, kohustub võtma vastu otsuse kohtunike kogu, võttes arvesse head tava ning juhindudes FEI rakendispordimäärustikust ning FEI üldmäärustikust. Selles väljaandes tähendab sõna "hobune" hobust ja/või poni ning ainus tähendab ka mitmust, kui vastavas määrustikus ei ole teisti sätestatud. 6

7 FEI tegevusjuhend hobuste heaolu tagamiseks. FEI nõuab, et kõik isikud, kes on seotud rahvusvahelise ratsaspordiga, peavad kinni FEI tegevusjuhendist (FEI Code of Conduct) ning teadvustab ja aktsepteerib nõuet, et alati on esikohal hobuse heaolu. Hobuste heaolu ei tohi muutuda teisejärguliseks võistluste- ning kaubanduslike mõjutuste tõttu. Järgida tuled järgmisi punkte: 1. Üldine heaolu: 1.1. Heaperemehelik käitumine: Hobuse majutamine ning sööt peavad olema kvaliteetsed. Puhas sööt ning joogivesi peab alati olema kättesaadav Treenimismeetodid: Hobuste treenimismeetodid peavad vastama hobuse füüsilistele võimetele ning küpsusastmele. Kasutada ei tohi meetodeid, mis on kuritahtlikud või hirmu põhjustavad Rautus: Hobuse kabjad peavad olema hooldatud. Rautamisel kasutatav raud peab sobituma hobuse kabjaga, et vältida valutekitamist ning vigastusi Transport: Hobuse transport peab olema ohutu. Hobuveo sõiduk/treiler peab olema hea õhutusega, hooldatud ning regulaarselt desinfitseeritud. Autojuht peab omama vastavaid juhilube. Pikkade sõitude korral peab sõiduplaan olema planeeritud nii et hobustel oleksid regulaarsed puhkeperioodid, mil neil oleks vaba ligipääs söödale ning veele. 2. Konkureerimisvalmidus 2.1. Kompetents: Võistlustel osavõtt peab olema piiratud vastavalt võistlusklassidele. Hobustele peab võimaldama treenimise ja võistlemise vahepealseid puhkeperioode; koheselt pärast hobuste transporti peavad olema lubatud lisa puhkeperioodid Doping ning ravimid: Dopingu ning ebaseadusliku ravimi kasutamine kujutab endast suurt tervislikku ohtu ning seda ei tolereerita. Pärast igasugust veterinaarravi, peab enne võistlustel osalemist varuma piisavalt aega hobuse täielikuks paranemiseks Kirurgilised protseduurid: Kõik kirurgilised protseduurid, mis mõjutavad hobuse heaolu ning teiste hobuste ja/või võistlejate ohutust ei ole lubatud Tiinus: Võistelda ei tohi hobusega, kes on olnud 4 kuud tiine või kellel on võõrutamata varss Abivahendite väärkasutamine: Hobuse väärkohtlemine, kasutades abivahendeid (sh piitsad, kannused jne), ei tolereerita. 3. Võistlused ei tohi piirata hobuse heaolu tagamist 3.1. Võistlusala: Hobuste treenimiseks ning võistlemiseks peab olema tagatud sobiv ning turvaline pinnas. Kõik takistused ja võistlustingimused peavad olema planeeritud nii et need oleksid ohutud hobustele ning sportlastele Aluspinnad: Kõik pinnad, millel hobused kõnnivad, treenivad või võistlevad peavad olema hooldatud, et vähendada tegureid, mis võivad põhjustada vigastusi Ekstreemsed ilmastikutingimused: Ekstreemsete ilmastikuolude korral, mis võib hobuseid ohustada, võistlusi ei peeta Hobuste majutus: Hobumajutuseks kasutatavad tallid peavad olema turvalised, puhtad, mugavad ning hea ventilatsiooniga. Tagatud peab olema võimalus hobuse pesemiseks ning juurdepääs veele. 7

8 4. Hobuste humaanne käitlemine 4.1. Veterinaarravi: Igal võistlusel peab olema võimalus veterinaar ekspertiisile. Kui võistluse käigus on hobune saanud vigastada või on kurnatud, peab sportlane koheselt lõpetama võistlemise ning tuleb läbi viia veterinaar ülevaatus Veterinaarkeskus: Millal iganes on vajalik tuleks hobused viia lähimasse veterinaarkeskusse, kus oleks võimalik anda vajalikku abi või teha põhjalikumat ülevaatust. Enne transportimist teha esmaabi protseduurid Vigastused: Võistluste vältel tuleb jälgida vigastuste esinemissagedust. Vähendamaks vigastuste tekkimist tuleb arvestada kõikide riskifaktoritega (pinnase seisukorda, võistlejate starti minemise sagedust jne) Eutanaasia: Kui on tegemist väga tõsise vigastusega tuleb veterinaari poolt sooritada hobuse eutanaasia, võimalikult kiiresti ning inimlikult, Pärast võistlemist: Pärast võistlusi tuleb hobuste eest hoolt kanda. 5. Haridus FEI innustab kõiki ratsaspordiga seotud isikuid, omandama kõrgeimat võimalikku haritust, mis on seotud hobuste hooldamise, käsitlemise ning heaoluga. Määrustiku peatükki Hobuse heaolu võidakse aeg-ajalt muuta. Erilist tähelepanu pööratakse viimastele teadustulemustele ning FEI toetab ja julgustab edasisi heaolu/tervise uuringuid. 8

9 Peatükk I Üldiselt Artikkel 900 Rahvusvahelised reeglid Järgnevad reeglid on kavandatud standardiseerimaks rahvusvahelisi rakendispordi võistlusi nii et tingimused oleksid võrdsed ja ausad kõikide osavõtjate suhtes. Rakendispordi võistlus algab üks tund enne esimese hobuse ülevaatust ning lõpeb pool tundi pärast lõplike tulemuste avalikustamist. 9

10 Peatükk II Võistluse struktuur Artikkel 901 Kategooriad ja võistlusklassid 1. Võistlusklassid Samal võistlusel võivad olla avatud kõik või üks alljärgnevatest võistlusklassidest, kuid paremusärjestus peab olema klassiti eraldi. Hobune: Ühene- (H1), Paaris- (H2) ja nelja hobuse rakend (H4) Ponid: Ühene- (P1), Paaris- (P2) ja nelja hobuse rakend (P4) 2. Kategooriad Seenior CAI1*, CAI2*, CAI3*, CAIO4* Noored CAIY1*, CAIY2* Juuniorid CAIJ1*, CAIJ2* Lapsed CAICh1*, CAICh2* Para-ratsaspordi rakend: CPEAI1*, CPEAI2* Noorhobused CAIYH1 3. Raskusastmed Raskusastmed on märgistatud suureneva tärniarvu süsteemiga, madalaim tase 1* ning kõrgeim tase 4* Seenior sportlased peavad edukalt läbima FEI võistlused, et progresseeruda raskusastmetel (tärni süsteemil) vt artikkel CAI 1* Võistlused võivad väldata, kas 1 või 2 päeva 4.1 Organiseerida võib järgnevaid võistluste formaate: Formaat 1 Formaat 2 Formaat 3 Formaat 4 1 Päev 1: koolisõit Päev 1: koolisõit või täpsussõit Päev 1: koolisõit ja täpsussõit Päev 1: kombineeritud maraton Päev 2: täpsussõit Päev 2: kombineeritud maraton või täpsussõit 4.2 Auhinnaraha: Valikuline 4.3 Avatud 1*, 2* ja 3* sportlastele 1 Võib korraldada siseruumides 10

11 5. CAI 2* Võistlused võivad väldata 2 kuni 3 päeva 5.1 Organiseerida võib järgnevaid võistluste formaate: Formaat 1 Formaat 2 Formaat 3 Formaat 4 Päev 1: koolisõit Päev 1: koolisõit Päev 1: koolisõit ja täpsussõit Päev 1: kombineeritud maraton Päev 2: maraton Päev 2 täpsussõit Päev 2: maraton Päev 2: kombineeritud maraton Päev 3: täpsussõit Päev 3: maraton 5.2 Auhinnaraha: Valikuline 5.3 Avatud 2* ja 3* sportlastele 6. CAI3* ja CAIO4*: Peavad vältama 3 päeva 6.1 Organiseerida võib järgnevaid võistluste formaate: Formaat 1 Formaat 2 Päev 1: koolisõit Päev 2: maraton Päev 3: täpsussõit Päev 1: koolisõit Päev 2 täpsussõit Päev 3: maraton 6.2 Auhinnaraha: Nõutav 6.3 Avatud 3* sportlastele 6.4 FEI Maailmakarika võistlusreeglistiku kohaselt laienevad FEI Maailmakarika kvalifitseerimisvõistlustele järgmised kriteeriumid: a) FEI Maailmakarika kvalifitseerimisvõistluste osalemistaotluse tähtajaks on 1. märts. Hilinenud taotlusi arvesse ei võeta. b) Auhinnaraha neljahobuserakendi klassis Auhinnaraha neljahobuse rakendi võistlusklassis peab olema minimaalselt 8500, mis jagatakse kõigi võistluse osade vahel, nii, et suurim summa läheb kombineeritud tulemusele c) võistlusala läheduses peab olema vähemalt sama suur soojendusala mõõtmetega 40m x 100m d) enamus žüriist peab olema rahvusvaheline. e) Koolisõidu stardijärjekorra loosimine peab olema Kohtunike Kogu presidendi juuresolekul füüsilisel kujul läbi viidud loosimine. f) Abiliste (groomide) akrediteeringuid peab olema neli. 11

12 7. Tšempionaat Individuaalsed ja võistkondlikud meistrivõistlused (vt Lisa D, ÜM): FEI Maailmamängud (Horses Four-in-hand) FEI Tšempionaat neljase rakendiga (Four-in-Hand Horses) / CH-M-A4 FEI Tšempionaat paarisrakendiga (Pair Horses) / CH-M-A2 FEI Tšempionaat ühese rakendiga (Single Horses) / CH-M-A1 FEI Tšempionaat poni rakendiga / CH-M-A-P1,2,4 FEI Kontinentaalsed rakendispordi tšempionaat neljase rakendiga (Four-in-Hand Horses) /CH-EU-A4 FEI Kontinentaalsed rakendispordi tšempionaat Noortele /CH-EU-A Youth FEI Tšempionaat para-rakendispordis ühese rakendiga (Singles) / CH-M-PEA1 Tšempionaatideks peab organiseerima järgneva võistluse formaadi: Päev 1: koolisõit Päev 2: maraton Päev 3: täpsussõit Auhinnaraha: Nõutav 8. Korraldamine Paaris aastatel, kutsutakse FEI poolt NF organiseerima CH-M-A4, CH-M-A1 ja CH-EU-A- Youth. Paaritutel aastatel kutsutakse FEI poolt NF organiseerima CH-M-A P1,2,4 ja CH-M- A2. Samaaegselt Maailma tšempionaadiga ei tohi toimuda samasse klassi kuuluvaid kontinentaalse tšempionaadiga. Igal aastal võib korraldada CH-M-PEA1 ja CH-M-A1 YH. Vt FEI ÜM Lisa D. 9. Lisavõistlused Tšempionaatide ajal võib korralduskommitee korraldada teisi CAI ja CAIO võistlusi. Ka nende võistluste reeglid peavad vastama käesolevale määrustikule. 12

13 10. Ülevaade võistlustest ja kategooriatest Kategooria Rahvusvahelised meeskonnad Koolisõit Maraton Täpsussõit Kombineeritud maraton Tšempionaadid Jah Jah Jah Jah Ei CAIO4* Jah Jah Jah Jah Ei CAI 3* Ei Jah Jah Jah Ei CAI 2* Ei Jah Jah Jah Jah CAI 1* Ei Jah Ei Jah Jah CAI 1* siseareenil Ei Ei Ei Ei Jah 13

14 Peatükk III Paremusjärjestus Artikkel 902 Võistlusalad 1. Võistlusala kokkuvõtteks järjestatakse võistlejad vastavalt kogutud karistuspunktide summale. 2. Võistlusala võitjaks on sportlane, kellel on kõige väiksem karistuspunktide summa. Punktid arvutatakse kaks kohta pärast koma. Artikkel 903 Võistlused 1. Lõplik paremusjärjestus saadakse, summeerides kõikide võistlusalade karistuspunktid. Võitjaks on sportlane, kellel on kõige väiksem karistuspunktide summa. 2. Sportlast, keda on üks kõik millisest võistlusalast eemaldatud, diskvalifitseeritud või on loobunud võistlemast, paremusjärjestusse ei arvestata. Sellised sportlased loetletakse tulemuslehel kui: Elimineeritud/kõrvaldatud (E), Diskvalifitseeritud (D), Loobunud (R), Maha võetud (W). Artikkel 904 Võrdne tulemus Kui kõikide võistlusalade lõpuks on sportlastel võrdne tulemus, siis arvestatakse paremusjärjestuses ette sportlane, kellel on kõige vähem karistuspunkte maratonil. Kui pärast sellist korrektuuri on endiselt võrdne tulemus, siis arvestatakse järgmisena koolisõidu tulemusi. Artikkel 905 Võistkondade paremusjärjestus tšempionaatidel ja CAIO Paremusjärjestuse koostamine: rahvusmeeskonnast valitakse kaks sportlast, võistlusalade karistuspunktide tulemuste põhjal ning need tulemused summeeritakse. Lõplikuks meeskonna tulemuse summeerimiseks, saab kasutada vaid nende sportlaste karistuspunkte, kes on läbinud ja lõpetanud kõik 3 võistlusalad. Artikkel 906 Võistkondade paremusjärjestus ponide tšempionaatidel Võistkondliku paremusjärjestuse koostamine: summeeritakse parimad tulemused ühese-, paaris-ja neljase rakendi võistkondade tulemustest. Lõplikuks meeskonna tulemuse summeerimiseks, saab kasutada vaid nende sportlaste karistuspunkte, kes on läbinud kõik 3 võistlusalad eliminatsioonita. Artikkel 907 Võistkondade paremusjärjestus noorte tšempionaadil Võistkondliku paremusjärjestuse koostamisel summeeritakse iga sportlase iga osavõistluse madalaimad karistuspunktid kõigis klassides. Lõplikuks meeskonna tulemuse summeerimiseks, saab kasutada vaid nende sportlaste karistuspunkte, kes on läbinud kõik 3 võistlusalad eliminatsioonita. Artikkel 908 Hobuste nimed Hobuste nimed peavad olema lisatud kõikidele tulemuslehtedele sh varuhobuse nimi. 14

15 Artikkel 909 Protestid ja Kaebused Protestid: Vt ÜM Kaebused: Vt ÜM Artikkel 910 Ametlikud tulemused Tulemused on ametlikud koheselt, pärast kohtunike kogu presidendi tulemustelehe allkirjastamist (Vt ÜM). Artikkel 911 Printsiibid 1. Karistused Kohtunike kogu peab jälgima iga võistluse ja võistlusala reeglitest kinnipidamist. Sportlast, kes ei pea vastavatest reeglitest kinni võib diskvalifitseerida või võistlusest kõrvaldada. 2. Kollane hoiatuskaart Kollast hoiatuskaarti võib anda kohtunikekogu president, kaebustekomitee president, FEI peakorrapidaja, juhul kui võistleja väärkohtleb hobust, ei käitu lugupidavalt mõne võistluse ametniku suhtes või käitub mittevastavalt rakedispordi reeglistikule. 3. Diskvalifitseerimine (D) Sportlast ja hobust võib diskvalifitseerida juhul kui võistluse vältel eiratakse rakendispordi reegleid. Sportlasel või hobusel, kes on diskvalifitseeritud on keelatud edasine osavõtt võistlustest ning ei osaleta paremusjärjestiku koostamises. Järgnev distsiplinaarkaristus võidakse kehtestada NF või FEI poolt, kui intsidendist on FEI-le teatatud välis-kohtuniku või apellatsioonikomisjoni poolt või juhul kui on väljastatud kollane kaart. 4. Võistluselt kõrvaldamine (E) Sportlane kõrvaldatakse võistlusalalt võistlusreeglite rikkumise tulemusena. Sportlased, kes on kõrvaldatud võistlusalalt võivad võtta osa järgnevast võistluse võistlusalast. 5. Võistlusala osalemisest loobumine (retire)(r) Juhul kui sportlane soovib võistluse jooksul võistlusalast ükskõik, millise põhjusega pooleli jätta, võib sportlane osaleda järgneval võistlusalal. 6. Maha võtmine (withdrawn) (W) Sportlane loetakse maha võetuks, juhul kui mistahes põhjusel ei õnnestu võistlusalal startida. Enne põhjuse väljaselgitamist ei tohi sportlane järgneval võistlusalal osaleda. 7. Loid või sobimatu hobune Kui otsustatakse, et hobune on loid või halvas füüsilises vormis: o Koolisõidukohtunik positsioonil C, siis hobune diskvalifitseeritakse ning ei tohi järgnevatel võistlusaladel osaleda. Sportlane kõrvaldatakse. o Kohtunikekogu liikme poolt täpsussõidu või maratoni vältel, siis nii sportlane kui ka hobune kõrvaldatakse võistluselt. 8. Paremusjärjestus ning auhinnaraha Sportlased, kes loobuvad või kõrvaldatakse võistlusalalt ei lisata paremusjärjestikku ei võistlusala ega ka lõppkokkuvõtte paremusjärjestuses. Sportlastele võib anda auhinnaraha vaid võistlustel, milles nad ei loobunud, ei olnud diskvalifitseeritud ega kõrvaldatud. 15

16 Peatükk IV Osavõtu tingimused (sportlase vanus, võistlusklassid) Artikkel 912 Sportlaste ja groomide vanus vastavalt võistlusklassidele 1. Seenior võistlusklassid Võistlusklass Sportlase minimaalne vanus Neljane rakend 18 a. Paarisrakend 16 a. Ühene rakend 14 a. Kõik ponirakendid 14 a. 2. Noorte võistlusklassid Võistlusklass Sportlase minimaalne vanus Neljane rakend a. Paarisrakend a. Ühene rakend a. Kõik ponirakendid a. 3. Juuniorite võistlusklassid Võistlusklass Sportlase minimaalne vanus Paarisrakend a. Ühene rakend a. Kõik ponirakendid a. 4. Laste Võistlusklass Võistlusklass Sportlase minimaalne vanus Ühene ponirakend a. 16

17 5. Vanus Vanus määratakse kalendriaasta järgi. 6. Groomid 6.1 Kõik võistlusklassid 6.2 Lapsed Alla 18a sportlaste groom(d) peavad olema vähemalt 18a või vanemad Täisealised ( 18a) sportlaste groomid peavad olema vähemalt 14a. või vanemad. Groom peab olema üle 18aastat vana. NF peab tagama, et groom omad kogemusi rakendispordist. 6.3 Para-rakendisporti sportlased Groom peab olema üle 18aastat vana. NF peab tagama, et groom omad kogemusi rakendispordist. 7. Üldiselt Artikli 912 ükskõik millise punkti rikkumise eest sportlane diskvalifitseeritakse. Artikkel 913 Osavõtu- ja kvalifikatsioonikriteeriumid Raskusastmete süsteem (tärni süsteem) on määratud vastavalt FEI andmetele ning kinnitatud NF poolt. Seenior sportlased peavad edukalt läbima FEI võistlused, et progresseeruda raskusastmetel nagu on kirjeldatud allpool. Seenior sportlase raskusastmete tärni süsteemi kvalifikatsioon säilitatakse ning on rakendatavad läbi võistlusklasside. Kategooria CAI 1* CAI 2* CAI 3* CAIO 4* Noorte klass Pararakendispordi klass Kvalifikatsioonikriteeriumid Minimaalseid osalemiskriteeriume ei ole Avatud sportlastele, kes on kaks korda edukalt läbinud CAI 1* võistluse ilma kõrvaldamise, loobumise või diskvalifitseerimiseta. Alternatiivina edukalt läbinud ühe CAI- B või kolm CAN võistluse koolisõidu, maratoni ja täpsussõidu võistlusala. Avatud sportlastele, kes on kaks korda edukalt läbinud CAI 2* (formaat 1, 2 või 3) võistluse ilma kõrvaldamise, loobumise või diskvalifitseerimiseta. Alternatiivina edukalt läbinud ühe CAI-A või kolm CAI-B võistlust, mis vastavad FEI rakendispordi määrustikule. Avatud CAI 3* sportlastele. Minimaalseid osalemiskriteeriumid puuduvad lastele, juunioritele ning noortele. Osalemiskriteeriumid puuduvad. 17

18 18

19 Artikkel 914 Tšempionaadid/tšempionaatidelt osavõtutingimused 1. Tšempionaatidelt võivad osa võtta sportlased, kes vastavad FEI reglementidele. 2. Kvalifikatsioon tulemusi saab koguda CAIO4*, CAI3* ja CAI2* (vt artikkel 913) 3. Sportlased peavad kvalifitseeruma samasse klassi, kus nad tahavad konkureerid tšempionaatidil. 4. FEI avaldab ka tšemp. jaoks koolisõidus lubatud maksimaalse karistuspunktide arvu, mille alusel loetakse kutsar kvalifitseerunuks, et jätkata täpsussõidus ja maratonil. See max. punktide arv sõltub peamiselt liikumiste esitamisest. Võttes arvesse kõiki asjaga seotud faktoreid, otsustab kohtunike kogu lõplikult, kas võistleja võib jätkata täpsussõidus ja maratonil. Seda otsust ei saa apelleerida. 5. NF vastutab selle eest, et FEI maailma tšemp.-dele üles antud võistlejad vastavad sobivuse nõuetele. Võimekuse sertifikaadid ja tulemused tuleb NF poolt saata OC-le koos täpsustatud ülesandmistega (Nominated Entries). Ilma nendeta pole ülesandmine kehtiv. Vt. ÜM 6. NF, kes annavad valeinformatsiooni, kantakse ette FEI Õiguslikule komiteele. Artikkel 915 Väljaspool arvestust (Hors Concours) Ühelgi rahvusvahelisel võistlusel ei tohi ükski võistleja osa võtta väljaspool võistlust arvestust. 19

20 Artikkel 916 Ülesandmised 1. Üldine 1.1. Võistlusele ülesantavate hobuste arv peab olema kooskõlas juhendiga Võistlejad neljase rakendi klassis võivad üles anda viis (5) hobust lõplikul ülesandmisel. Nad võivad alustada igat võistlust ükskõik millise nelja (4) hobusega oma viiest (5) üles antud hobusest Võistlejad paarisrakendi klassis võivad üles anda kolm (3) hobust lõplikul ülesandmisel. Nad võivad alustada igat võistlust ükskõik millise kahe (2) hobusega oma kolmest (3) üles antud hobusest Võistlejad ühese rakendi klassis võivad üles anda ühe (1) hobuse lõplikul ülesandmisel. Nad peavad alustama igat võistlust nende ühe üles antud hobusega Kõik kutsutud või ülesantud võistlejad peavad rahvusvahelisele võistlusele olema üles antud nende NF poolt. OC peab aktsepteerima kõiki välisvõistlejaid, keda nende NF on välja valinud. OC ei tohi vastu võtta teisi ülesandmisi Ülesandmiste vormil peavad olema kirjas: hobuste nimi/nimed, tõug, sugu, vanus, värvus, sünnimaa, praegune kuuluvus (riik), hobuse passi number ja kui vajalik, kvalifikatsioonid Võistlustel võib võistleja võtta ükskõik millise oma hobustest või kõik hobused võistlusalalt maha, kuid ta ei või lisada võistlusalale hobust, keda ei ole eelnevalt selleks võistlusalaks üles antud, ilma OC ja kohtunike kogu loata 1.8. Võistkondadest või individuaalvõistlejatest, kes on oma NF poolt lõplikult üles antud, kuid kes ei võta võistlustest osa ilma mõjuva põhjuseta, peab väliskohtunik/td raporteerima FEI peasekretärile, kes annab asja arutamiseks FEI tribunalile. Osalemine samal ajal mujal toimuvatel võistlustel ei ole piisavaks põhjenduseks võistlustel mitteosalemise kohta NF ei saa teha lõplikku ülesandmist samale võistleja/hobuse paarile rohkem kui ühele OC-le. Karistuseks võib olla kõne all oleva (võistleja/hobune) paari diskvalifitseerimine võistluselt, millest nad tegelikult osa võtavad Maha võtmised või mitte tulemised peale lõplikke ülesandmisi võivad tuua kaasa kohustuse kompenseerida OC-le rahalised kulutused, mida OC on pidanud kandma (näit. talli kulud, hotelli kulud) hiliste mahavõtmiste või tulemata jäämiste tõttu. 2. Ülesandmised FEI tšempionaatidele ja mängudele 2.1 Ülesandmised tšempionaatidele: Ülesandmised FEI tšempionaatidele ja FEI Maailmamängudele peavad olema tehtud vastavuses FEI üldreeglitele, artikkel NF võib FEI Maailma tšemp.-le üles anda vaid võistlejaid, kes on kvalifitseerunud vastavalt tingimustele, mis on vastu võetud vastava ala tehnilise komitee poolt. 2.3 FEI tšemp-del ei tohi OC mingitel tingimustel piirata sobivate sportlaste või võistkondade ülesandmiste arvu. 2.4 Kui NF peaks saatma rohkem võistlejaid ja/või hobuseid kui oli kirjas täpsustatud ülesandmistes, siis pole OC kohustatud neid majutama ega ole kohustatud neid lubama võistlustest osa võtma. 2.5 Kui NF on teinud täpsustatud ülesandmise võistkonnale ja leiab, et tal ei ole võimalik võistkonda saata, siis peab ta sellest viivitamatult OC-d teavitama. 20

21 3. Ülesandmised CAI ja CAIO võistlustele 3.1 Lõplikud ülesandmised CAI ja CAIO võistlustele peavad olema tehtud hiljemalt neli (4) päeva enne võistluste algust. Need näitavad ära võistlejate ja hobuste lõpliku valiku, kes võivad võistlustel osaleda. Võistlejaid ja/või hobuseid võib asendada ainult nendele reeglitele vastavalt. 3.2 Kutsed: CAI2* või kõrgemas klassis: kutsed peavad olema minimaalselt neljale rahvuslikule alaliidule ja minimaalselt kaks sportlast igast rahvuslikust alaliidust. Artikkel 917 Võistlusjuhend FEI poolt heakskiidetud võistlusjuhend, mis avalikustatakse OC poolt kõikide CAI võistluste korral. FEI üldreegleid ei ole vajalik korrata FEI rakendispordi reeglites. Kõik informatsioon, mis lisatakse juhendisse peavad olema detailsed kinnitamaks, et sportlased, ametnikud ning kõik asja puutuvad isikud oleksid põhjalikult informeeritud. Artikkel 918 Ülesandmised: CAI-le 1. CAI on eelkõige individuaalvõistlejatele ning ei ole piirangut võistlejate või rahvuste arvule, keda võib üles anda. 2. CAI1* ja CAI2* võistlustest võivad osa võtta välisvõistlejad, kes elavad võõrustavas riigis ning seda juhul kui võõrustava riigi NF nad üles annab, vastavalt artiklile Artikkel 919 Ülesandmised: Tšempionaatid ja CAIO-d 1. Ts. Ja CAIO-d on avatud rahvuslikele võistkondadele. Rahvuslik võistkond koosneb kolmest samasse rahvusesse kuuluvast võistlejast. Kui üks rahvus saab saata vaid kaks võistlejat, siis tuleb nad üles anda võistkonnana. Ülesandmist rahvuselt, kes saab saata vaid ühe võistleja, loetakse individuaalvõistleja ülesandmiseks. 2. Poni tšempionaadiks ülesandmisel palun vaadake artiklit 906 ja 924. Artikkel 920 Ülesandmine: Maailma ja Kontinentaalne tšempionaat nelja hobuse rakenditele 1. Iga NF võib täpsustatud ülesandmistes võistlustele üles anda max. kuus võistlejat koos max. kümne hobusega rakendi kohta. Lõplikes ülesandmistes võib olla max. 3 võistlejat koos max. 5 hobusega rakendi kohta. 2. Kui NF saab saata vaid 2 võistlejat, siis tuleb nad üles anda kui võistkond. 3. Lisaks võib NF saata võistkonna esindaja ja veterinaari, mõlemad peavad saama samad privileegid, mis võistlejad. 4. NF, kes ei saa saata võistkonda, võib üles anda ühe võistleja kui individuaalvõistleja Artikli 919. alusel. 21

22 Artikkel 921 Maailma tšempionaat hobuste paarisrakenditele 1. Iga NF võib täpsustatud ülesandmistes võistlustele üles anda max. kuus võistlejat koos max. kuue hobusega rakendi kohta. Lõplikes ülesandmistes võib olla max. 3 võistlejat koos max. 3 hobusega rakendi kohta. 2. Kui NF saab saata vaid 2 võistlejat, siis tuleb nad üles anda kui võistkond. 3. Lisaks võib NF saata võistkonna esindaja ja veterinaari, mõlemad peavad saama samad privileegid, mis võistlejad. 4. NF, kes ei saa saata võistkonda, võib üles anda ühe võistleja kui individuaalvõistleja 5. Artikkel 919 alusel. Artikkel 922 Maailma tšempionaat ühe hobuse rakenditele 1. Iga NF võib täpsustatud ülesandmistes võistlustele üles anda max. kuus võistlejat koos max. kahe hobusega rakendi kohta. Lõplikes ülesandmistes võib olla max. 3 võistlejat koos max. 1 hobusega rakendi kohta. 2. Kui NF saab saata vaid 2 võistlejat, siis tuleb nad üles anda kui võistkond. 3. Lisaks võib NF saata võistkonna esindaja ja veterinaari, mõlemad peavad saama samad privileegid, mis võistlejad. 4. NF, kes ei saa saata võistkonda, võib üles anda ühe võistleja kui individuaalvõistleja artikkel 919 alusel. 5. Ühe hobuse klassi võib üles anda tagavara hobuse. Võistleja, kes kasutab tagavara hobust, võib võistelda nii indiv. kui ka võistkonna arvestuses. Tagavara hobust võib kasutada asenduseks vaid üks kord ja mitte hiljem kui 1 tund enne koolisõidu algust ja asendus tuleb organisaatorile esitada kirjalikult. Artikkel 923 Maailma tšempionaat rakendispordis ponidele 1. Rahvuslik võistkond koosneb vähemalt ühest 1 poni, ühest 2 poni ja ühest 4 poni rakendist ja iga rahvus võib saata maksimaalselt 9 sportlast ( kolm 1 poni, kolm 2 poni ja kolm 4 poni rakendit). 2. Rahvus, kes saadab võistlema 3 sportlast 4 poni rakendi klassi, peab teadustama võistlevatest sportlasest kahe nimed vähemalt tund enne esimest veterinaarkontrolli. 3. Kui NF ei saa võistkonda saata, siis võib ülesanda kuni 2 sportlast igasse võistlusklassi. 4. Ühe hobuse klassi võib üles anda tagavara poni. Võistleja, kes kasutab tagavara poni, võib võistelda nii indiv. kui ka võistkonna arvestuses. Tagavara poni võib kasutada asenduseks vaid üks kord ja mitte hiljem kui 1 tund enne koolisõidu algust ja asendus tuleb organisaatorile esitada kirjalikult. 5. Lisaks võib iga NF saata võistkonna esindaja ja veterinaari, mõlemad peavad saama samad privileegid, mis võistlejad. 22

23 Artikkel 924 Ülesandmine Noorte rakendispordi tšempionaadile 1. Rahvuslik võistkond koosneb vähemalt ühest Lapsest, ühest Juuniorist ja ühest Noorest rakendispordi sportlasest. Iga rahvus võib saata maksimaalselt 6 võistlejat (sealjuures maksimum 2 võistlejat iga vanuseklassi kohta). Kui NF ei saa võistkonda saata, siis võib ülesanda kuni 4 sportlast kui individuaalvõistlejat (sealjuures maksimum 2 võistlejat iga vanuseklassi kohta). 2. Üles võib anda ühe tagavara hobuse/poni. Võistleja, kes kasutab tagavara hobuse/poni, võib võistelda nii indiv. Kui ka võistkonna arvestuses. Tagavara hobuse/poni võib kasutada asenduseks vaid üks kord ja mitte hiljem kui 1 tund enne koolisõidu algust ja asendus tuleb organisaatorile esitada kirjalikult. 3. Lisaks võib iga NF saata võistkonna esindaja ja veterinaari, mõlemad peavad saama samad privileegid, mis võistlejad. Artikkel 925 Ülesandmine ühese rakendi para-rakendispordi (PE) tšempionaadile 1. Iga NF võib üles anda max. kuus võistlejat koos max. kahe hobusega rakendi kohta. Lõplikes ülesandmistes võib olla max. 3 võistlejat koos max. 1 hobusega rakendi kohta. 2. Iga meeskond peab sisaldama vähemalt ühte aste I sportlast. Võistkonnad ei pea sisaldama rohkem kui kahte sportlast ükskõik millisest astmest. 3. Kui NF saab saata vaid 2 PE võistlejat, siis tuleb nad üles anda kui võistkond. 4. Lisaks võib iga NF saata võistkonna esindaja ja veterinaari, mõlemad peavad saama samad privileegid, mis võistlejad. 5. NF, kes ei saa saata võistkonda, võib üles anda ühe PE võistleja kui individuaalvõistleja artikkel 919 alusel. 6. Üles võib anda ühe tagavara hobuse meeskonna kohta. PE võistleja, kes kasutab tagavara hobust, võib võistelda nii indiv. Kui ka võistkonna arvestuses. Tagavara hobust võib kasutada asenduseks vaid üks kord ja mitte hiljem kui 1 tund enne koolisõidu algust ja asendus tuleb organisaatorile esitada kirjalikult. Artikkel 926 Kulud ja privileegid Kulud ja privileegid on kirjas ÜM-s 1. Maailma- ja kontinentaalse meistrivõistluste OC võib vastu võtta vastutus täita: reisimise ja elamiskulud sportlasele, hobusele, groomidele ja võistkondade esindajatele (võistkonna esindajatele ja veterinaarid), vastavalt reeglitele päev enne esimest hobuste ülevaatust kuni päev pärast tšempionaati. See peab olema avaldatud ajakavas. 2. World Equestrian Games OC peab vastu võtma vastutuse ning katma reisimise ja elamiskulud sportlasele, hobusele, groomidele ja võistkondade esindajatele (võistkonna esindajatele ja veterinaarid), vastavalt reeglitele päev enne esimest hobuste ülevaatust kuni päev pärast tšempionaati. See peab olema avaldatud ajakavas. 23

24 Artikkel 927 Täiendavad individuaalsed ülesandmised 1. OC äranägemisel võivad kõik NF-d, kes on teinud täpsustatud ülesandmise võistkonnale, anda lisaks üles täiendavaid individuaalvõistlejaid tšempionaadidele ja CAIOdele. 2. Juhul, kui OC otsustab kutsuda NF-i täiendavale ülesandmisele, määratakse selleks järgmine ülesandmise kuupäev. 3. Korraldaja võib üles anda kuni 3 täiendavat ind. võistlejat. Kombineeritud poni tšemp.- dele 2 võistlejat klassi kohta. Erandeid võib lubada FEI rakendispordi komitee kooskõlastatult TD-ga Multidistsiplinaarsetel Meistrivõistlustel ja Mängudel, kui rakendisport viiakse läbi koos teiste aladega, siis on ka võõrustaval riigil lubatud sama arv Sportlasi ja Hobuseid, mis on ka teiste osalevate riikide maksimum. 4. Täpsustatud ülesandmistes kirjas olevate võistlejate arv võib olla kaks korda suurem kui lõplikes ülesandmistes nõutud. Vt artikkel

25 Peatükk V Sportlased Artikkel 928 Riietus, turvalisus ja piitsad 1. Riietus kooli- ja täpsussõidus 1.1 Võistlejate ja groomide riietus peab kokku minema kasutatavate sõidukite ja rakmete stiiliga. 1.2 Pintsakud või rahvuslik riietus, sõidupõlled, müts (hats) ja kindad on võistlejatele kohustuslikud. 1.3 Groomid peavad kandma pintsakuid või rahvuslikku riietust, mütsi ja kindaid. 1.4 Peakohtunik võib otsustada, et : Pintsakud võib väga kuuma ja niiske ilmaga ära võtta Spetsiaalsetel juhtudel pintsakuid ei nõuta Võidakse kanda märja ilma riietust ning põllesid ei nõuta eriti märja ilmaga. 1.5 Karistused ebakorrektse riietuse eest on kirjas Art 957 ja Riietus maratonil 2.1 Maratonil aktsepteeritakse võistleja ja groomi(de) vähem formaalset riietust. Lühikesed püksid ei ole lubatud. Eksimine toob kaasa 10kp iga isiku kohta. 2.2 Maratonil peavad sportlased ja groomid kasutama kindlalt kinnitatud turvakübarat ja turvavesti, mis on vastavuses rahvusvaheliste katsestandarditega. Eksimine toob kaasa kõrvaldamise. 2.3 Kui sportlane ei ole võimeline pärast esimest ametlikku korralekutsumist selleks ette nähtud kohal ja ajal puuduvat turvakübarat või turvavesti kandma, määratakse talle kollane kaart. 3. Riietus alla 18 aastastele võistlejatele ja groomidele 3.1 Alla 18 aastased võistlejad ja groomid peavad vankril olles alati kandma korralikult kinnitatud turvakübarat ning turvavesti. Eksimine toob kaasa kõrvaldamise. 3.2 Kui sportlane ei ole võimeline pärast esimest ametlikku korralekutsumist selleks ette nähtud kohal ja ajal puuduvat turvakübarat või turvavesti kandma (mis vastavad rahvusvahelistele katsestandarditele), määratakse talle kollane kaart. 3.3 Hobuse ülevaatusel on rangelt soovituslik kasutada alla 18 aastastel võistlejatel ja groomidel korralikult kinnitatud turvakübarat. 25

26 4. Piits kooli- ja täpsussõidus 4.1 Võistleja peab kandma piitsa traditsioonilises stiilis. Piu, mis võib olla kepi külge kinnitatud, peab saama vabalt liikuda ja olema piisavalt pikk, et ulatuda kõikide hobusteni. 4.2 Võistleja peab alustama võistlust piits käes vastasel juhul kaasneb 10kp. 4.3 Kui võistleja stardi ja finiši vahel pillab või paneb piitsa maha või kui ta ei hoia seda käes, siis kaasneb 10kp 4.4 Kui piits kukub maha, siis ei pea seda asendama ja võistleja võib ilma piitsata lõpuni sõita. Siiski võib groom ulatada kutsarile tagavarapiitsa ning edasist karistust ei järgne. 5. Piits maratonil Piitsa võib kasutada vaid võistleja (kutsar). Selle punkti vastu eksimine toob kaasa 20kp. 26

27 Peatükk VI Hobused Artikkel 929 Hobuse vanus Kõik CAI1* võistlustelt osavõtvad hobused peavad olema vähemalt viie (5) aastased. CAI2* võistlustelt osavõtvad hobused peavad olema vähemalt kuue (6) aastased. Selle punkti vastu eksimine toob kaasa hobuse diskvalifitseerimise. Artikkel 930 Hobuse kõrgus 1. Rakendispordi ponide max. kõrgus on 148cm ilma raudadeta või 149cm raudadega. Kõik ponid, kes on nendest mõõtudest kõrgemad, klassifitseeritakse hobusteks. 2. Rakendispordi ponid, keda kasutatakse kahestes või neljastes rakendites, ei tohi olla madalamad kui 108 cm ilma raudadeta või 109cm raudadega. Rakendispordi ponid, keda kasutatakse ühestes rakendites ei tohi olla madalamad kui 120cm raudadeta või 121cm raudadega. 3. Selle eest, et ponid vastaksid eelpool toodud kriteeriumitele, vastutab võistleja NF. Artikkel 931 Hobuse arv 1. Võistlusklassis tuleb terve võistlusala vältel sõita selle klassi jaoks määratud arvu hobustega. Võistleja ei tohi võistlusala ajal ühte hobust või mitut hobust rakendist eemaldada ning jätkata väiksema arvu hobustega, kui selle klassi jaoks ette nähtud. 2. Iga hobune võib igast võistlusalast osa võtta vaid ühel korral. 3. Käsitletava artikliga vastuollu minek toob kaasa diskvalifitseerimise. Artikkel 932 Spetsiaalsed tingimused Märad ei tohi võistelda, kui nad on neli kuud tiined ega tohi võistelda, kui neil on varss kaasas. Kui mära on võistelnud eelpool toodud olukordades, siis tulemuseks on diskvalifitseerimine kõigilt võistlustelt, kus sellises olukorras on võisteldud. Peasekretärile esitatakse kaebus vastutava isiku kohta ning juhtumit arutatakse õigusliku komitee poolt. Artikkel 933 Hobuste heaolu (hobuste väärkohtlemine ja dopingud) 1. Hobuse väärkohtlemise definitsioon Igasugune tegevus või tegevusetus, mis on suunatud hobusele, mis põhjustab või võib põhjustada valu või tarbetut ebamugavust hobusele nimetatakse hobuse väärkohtlemiseks. Sealhulgas arvestatakse ka järgnevat loetelu: a) Liigne sundimine b) Liigne piitsa kasutamine c) Liiga karm-, halvasti sobiv-, katkine- või lõhutud suuline d) Halvasti sobivad rakmed e) Katkine vanker, mis võib vigastada hobust 2. Haavad ja rebendid hobusel 1.1. Hobusel olev veri võib viidata hobuse julmale kohtlemisele ning kohtunike kogu peab uurima (igat juhtumit eraldi) 1.2. Väiksematel juhtumitel, kui hobuse suu ümbruses on näha verd, juhul kui hobune on hammustanud keelde/huulde või väiksemad veritsused jäsemetel, lubatakse pärast juhtumi uurimist sportlasel jätkata. 27

28 Artikkel 934 Talli turvalisus 1. Tšempionaatidel, CAIO (vt VR Artikkel 1023.) 2. CAI 2.1 vt VR, artikkel VR kirjeldatud talli turvalisus ei ole nõutud, keskse talli olemasolu ei ole nõutud, kuid OC peab vastutama tallide ala kontrolli eest ja selle eest, et oleks kindlustatud järgnevad minimaalse valve nõuded: 2.3 esimeseks prioriteediks on hobuste heaolu 2.4 tallide ala(de) 24h valve ja jälgimine peab olema tagatud igal ajal, kui talle kasutatakse 2.5 turvapiirded ei ole kohustuslikud, kuid aiad ja väravad võivad olla, OC äranägemisel, pandud parema ohutuse ja valve pärast 2.6 tallide ala peab olema TD poolt heaks kiidetud koostöös FEI rakendispordi ülemkorrapidajaga. 2.7 Ühtegi hobust ei või majutada üle öö hobuveoautos või treileris. Ainult TD võib teha erandeid, seda konsulteerides pea korrapidaja ja FEI veterinaaria delegaadiga, juhul kui talli piirkonnas on äärmuslikud olud. Artikkel 935 Hobuste ülevaatus vt VR, Artikkel Hobuse ülevaatus saabumisel (Examination) 1.1 Peab leidma aset kõikidel võistlustel ja toimub võistlushobuste saabumisel, igal juhul enne, kui nad sisenevad tallidesse 1.2 Selle ülevaatuse eesmärgiks on kontrollida hobuse identiteeti, kontrollides hobuse passi ja kõiki teisi sarnaseid dokumente, et saavutada ülevaade hobuse üldisest tervislikust seisundist. 1.3 Esimese läbivaatuse teostab veterinaardelegaat või kohalikust rahvusest tegutsev veterinaar 1.4 Kõik identiteeti või tervislikku seisukorda puudutavad kahtlased juhtumid tuleb anda vet. delegaadile (kui ta ei teosta esimest läbivaatust ise) või vet. komisjonile nii ruttu kui võimalik. Igal juhul enne esimest hobuste ülevaatust. 2. Esimene hobuse ülevaatus (Inspection) 2.2. Esimene hobuse ülevaatus peab leidma aset igal võistlusel enne koolisõidu algust. See peab toimuma peakohtuniku kohalolekul koos vähemalt ühe kohtunike kogu liikmega, veterinaardelegaadiga ja/või veterinaarkomisjoni presidendiga. Detailideks vt. VR ja juhised korraldajatele ja ametnikele. 28

29 2.3. Ohutuse huvides tuleb hobuseid esitleda valjastega ning näidata neid vaba ratsme või ohelikuga. Iga hobune peab kandma identifitseerimisnumbrit (vt Artikkel 944.2) Hobuseid ei kohi kanda pindesid ega tekke Ühtegi hobust ei tohi esitada nii, et tema identiteet oleks mingil moel varjatud kas värvimise või toonimise läbi Kohal peab olema üks FEI rakendispordi korrapidaja koos piitsaga. Tema on ainuke isik, kes võib hobust ergutada, kui hobune keeldub traavi jooksmast. Hobuste esitajad ei tohi hobuste esitamisel piitsa kanda. Lühikese piitsa kandmise luba täkkude ja raske iseloomuga hobuste korra all hoidmiseks võidakse anda ülevaatust teostava komisjoni poolt, kui vastavat luba neilt küsitakse.(vt VRs, Artikkel 1033) Ülevaatus koosneb esialgsest üle vaatamisest, kui hobune seisab paigal. Seejärel tuleb teda sammus inspekteeriva komisjoni ees jalutada ja siis traavida komisjonist ca 30m eemale ja tagasi Veterinaaril on lubatud katsuda hobuse jalgu või teisi kehaosi, kuid ta ei tohi teha mingeid muid kliinilisi teste (näiteks: jalgu painutada, jalutada või traavitada hobust ringi peal) vt. VR Artikkel Erandlikel või kahtlastel juhtudel võib inspekteeriv komisjon anda korralduse hobuse paigutamiseks ametlikult jälgitavasse hoidmisalasse hilisemaks täiendavaks ülevaatuseks. Viimane võib toimuda sobival momendil ülevaatuse toimumise ajal või järgneval päeval Täiendav ülevaatus on võimalik vaid juhul kui esimesel ülevaatuse päeval otsuseni ei jõutud. Täiendaval ülevaatusel peab hobust esitlema sama isik, kes eelmisel korral. Kõikidel täiendavate ülevaatuste juhtudel antakse kõigile kohtunike kogu liikmetele ja Veterinaardelegaadile valimissedelid, milledele nad peavad "x"- ga märkima kas "Jah" või "ei" vastavalt sellele, kas nende arvates on hobune võistlemiseks sobiv või ei. Need sedelid antakse siis peakohtuniku kätte, kes siis teeb teatavaks enamuse otsuse kohta, kas hobune võib võistelda või ei. Kui komisjoni liikmeid on paarisarv, siis otsustavad peakohtuniku, väliskohtuniku ja veterinaardelegaadi hääled. Selle otsuse vastu ei saa apelleerida Igalt hobuselt, kes on määratud kordusülevaatusele järgmisel päeval ja kes siis selle läbib, võib võtta dopinguproovi Vaid kohtunike kogu liikmel on õigus diskvalifitseerida hobune, kes leitakse olevat võistlustest osavõtuks ebasobiv (selge longe, tõsine vigastus või üldine halb seisukord). Veterinaaril pole õigust hobust diskvalifitseerida, välja arvatud juhul, kui on küsitavuse all hobuse heaolu Sportlane või abiline, kes esitab hobust, peab olema viisakalt riietatud. 3. Rakmetes hobuse esimene ülevaatus (Inspection) 3.1 Peab toimuma igal võistlusel enne maratoni starti 10 minutilise kohustusliku puhkepausi ajal ja selle pausi toimumise kohas. Ülevaatuse eest vastutavad üks kohtunike kogu liige ja veterinaar. Ülevaatus tuleb teha hoolikalt, kuid kiiresti, et võistleja saaks hoolitseda oma hobuste eest enne maratoni sektsioon B starti. 29

30 3.2 Hobuste tervislik seisund tuleb kindlaks teha kliinilise vaatluse teel. See võib sisaldada: südamelöökide arvu mõõtmist, hingamissageduse mõõtmist ning temperatuuri mõõtmist vastavuses VR-ga. Vaatlused tuleb kirja panna. 3.3 Kohtunike kogu liige peab võistleja kõrvaldama, kui ta hobune ilmselt lonkab, on vigastatud või liigselt vaevatud ning pole võimeline võistlusala jätkama. 4. Rakmetes hobuse teine ülevaatus (Examination) See toimub kõigil võistlustel maratoni sektsioon B finišis. See peab toimuma võistluste veterinaari kontrolli all juhuks, kui mõni hobune vajab kohest abi. Veterinaaril ei ole õigust hobust diskvalifitseerida. Ta peab oma leidudest teatama veterinaardelegaadile ja peakohtunikule nii ruttu kui võimalik pärast seda, kui viimane võistleja on lõpetanud maratoni. 5. Rakmetes hobuse ülevaatus enne täpsussõitu 5.1 Rakmetes hobuse ülevaatus tuleb läbi viia enne esimest startijat täpsussõidus, seda juhul kui täpsussõit järgneb maratonile. Ülevaatuse teostab komisjon koosseisus: üks kohtunike kogu liige ja veterinaardelegaat või veterinaarne komisjon. Ülevaatus on kohustuslik kõigil võistlustel, kui täpsussõit järgneb maratonile. Hobust peab esitlema sportlane ise. Hobuse ülevaatuseks esitlemata jätmisele järgneb eliminatsioon. 5.2 Hobuseid vaadeldakse ette rakendatutena. Jalasidemed ja jalakaitsmed on lubatud, kuid veterinaarkomisjoni liikme nõudmisel tuleb need ära võtta. 5.3 Vaid kohtunike kogu liikmel on õigus hobust diskvalifitseerida, kui hobune leitakse olevat võistluse jätkamiseks ebasobiv. 6. Hobuse eelmaldamine võistlustelt 6.1 Igal kohtunike kogu liikmel on õigus ja kohustus kõrvaldada ükskõik milline hobune ükskõik mis võistlusala toimumisel, kui hobune ilmselgelt lonkab, on vigastatud või pole võimeline jätkama. Selle art. alusel tehtud otsuseid ei saa apelleerida. 6.2Võistleja võib loobuda igal hetkel. 7. Dopingukontroll (medication control) See tuleb läbi viia vastavuses ÜM ja VR. 8. Passid Vt ÜM 30

31 Peatükk VII Vankrid ja rakmed Artikkel 936 Lubatud vankrid Kategooria Koolisõit Maraton Täpsussõit Kombineeritud maraton Tšempionaadid Koolisõiduvanker või maratonvanker 1 Maratonvanker Koolisõiduvanker või maratonvanker 1 - CAIO 4* Koolisõiduvanker või maratonvanker 1 Maratonvanker Koolisõiduvanker või maratonvanker 1 - CAI 3* Koolisõiduvanker või maratonvanker 1 Maratonvanke Koolisõiduvanker või maratonvanker 1 - CAI 2* Koolisõiduvanker või maratonvanker 1 - Maratonvanker Koolisõiduvanker või maratonvanker 1 Maratonvanker CAI 1* Koolisõiduvanker või maratonvanker 1 (täiskumm- või õhkrehvid) - Koolisõiduvanker või maratonvanker 1 Maratonvanker (täiskumm- või õhkrehvid) CAI 1* Indoor Maratonvanker (täiskumm- või õhkrehvid) 1 kasutatav vanker peab olema koolisõiduvankri laiusega. Artikkel 937 Vankri kaal ja mõõdud 1. Üldine 1.1. Kõikides klassides, kus sõidukil ei ole pidureid, on leid kohustuslikud. Selle vastu eksimine toob kaasa eliminatsiooni. Ühene hobuse või poni rakendi klassides on leid kohustuslik Sõiduki ükski osa ei tohi olla laiem kui välimise jälje laius v.a. rattarummu ots (Hub Caps), kolk (Splinter Bar), pritsmekaitse seda vankritel, mida kasutatakse kooli- ja täpsussõidus Kõikide sõidukite jälje laiust mõõdetakse maapinnal tagarataste kõige laiemast kohast Võistlejad, kelle sõidukid ei vasta nõutud kaalule või mõõtudele, kõrvaldatakse vastavalt võistlusalalt. 31

32 2. Para-rakendispordis kasutatavad vankrid 2.1 Kasutama peab puudega sportlasele mõeldud vankrit. Para-rakendis võib ühese rakendi korral kasutada nii 2- kui ka 4-rattalisi vankreid. 2.2 OC või TD võib keelduda lubamast vankri kasutamist, kuid peab seda põhjendama. 3. Koolisõiduvankrid peavad vastama järgnevatele kriteeriumidele: Klass Rehvid Groom Min. laius Neljane hoburakend Neljane ponirakend Paaris hoburakend Paaris ponirakend 4 2 (taga) 4 1 (taga) 158cm 138cm 148cm 138cm Ühene hoburakend Ühene ponirakend 2 või 4 1 (taga või kõrval) 138cm 3.1 Kooli- ja täpsussõidus tuleb kasutada sama sõidukit CAI3* ja kõrgemate võistluste korral (vt artikkel 936). 3.2 Kunstlikud laiendused mõõdetud sõiduki laiuse suurendamiseks ei ole lubatud täpsussõidus. 3.3 Kõiki vankreid tuleb mõõta kohe kui võistleja on lahkunud võistlusareenilt. 4. Maratonvankrid peavad vastama järgnevatele kriteeriumidele: Klass Rehvid Min. kaal Groom Min. laius Neljane hoburakend Neljane ponirakend kg 300 kg 2 (taga) 125cm Paaris hoburakend Paaris ponirakend kg 225 kg 1 (taga) 125cm Ühene hoburakend Ühene ponirakend kg 90 kg 1 (taga) 125cm 32

33 4.1 Kõik sõidukid mõõdetakse üle enne maratoni sektsioon B, sama vankriga peab läbima kõik takistused 4.2 Peakohtunik otsustab, millised sõidukid tuleb pärast maratoni üle kaaluda- kas kõik või teatud arv juhuslikult valituid. Artikkel 938 Varustus Koolisõiduvanker peab olema varustatud ettepoole suunatud lampidega ja tagumiste lampidega või helkuritega (karistused vt artikkel 957). Lambid ja helkurid ei ole kohustuslikud täpsussõidus. Artikkel 939 Rehvid 1. Pneumaatilised või õhuga täidetud rehve võib kasutada vaid CAI1* võistlustel (vt Artikkel 936) 2. Kõikidel võistlustel peavad vankrid olema varustatud kas rauast või täiskummist rehvidega. Rehvi välimine pind peab olema sile. (smooth) eksimine toob kaasa väljalangemise. 3. Pneumaatilisi rehve võib kasutada para-rakendispordis. Artikkel 940 Rakmed, vanker ja hobused 1. Rakmed Hobuse/poni ja vankrivaheline distants ei tohi kunagi olla vähem kui 50cm veoalad (fender rolls) 40cm. 1.1 Koolisõiduvanker Hobused: trengide vahele peab jääma min 55cm (Ponid: min 45cm) Ketid või treng ei tohi teineteist ületada. Kolgid (Swingle trees) ei tohi ületada vankri keskjoont. 1.2 Maratonvanker Lisaks: Hobused: trengide vahele peab jääma min 55cm (Ponid: min 45cm) Ketid või treng ei tohi teineteist ületada. 1.3 Tiisli kanderihmad (Pole Straps) pikkus: min. pikkus 30cm kaasa arvatud kiirlukk. Mõõta tuleb tiisli keskelt. 1.4 Rangide (Horse Yoke) laius: täispikkuses minimaalselt 60 cm kaasa arvatud kiirlukud. Mõõtes tiisli keskelt peavad olema rangi min. 30cm kaasa arvatud kiirlukud. 1.5 Rangid (Yoke) ei tohi olla tagapool ühestki õla osast. 1.6 Tiisel ja tiislirihmad peavad olema sobiva pikkusega, et võimaldada hobustele vaba liikumist. 1.7 Neljahobuse rakendil peab juhtpaari kolk (lead bar) olema vähemalt 1m pikkune ja veorihmad vaheline kaugus vähemalt 45cm. 33

34 1.8 Neljaponi rakendil peab juhtpaari kolk (lead bar) olema vähemalt 85cm pikkune ja veorihmad vaheline kaugus vähemalt 35cm. 1.9 Rangid (Yoke) või kanderihmad (pole straps) peavad olema sellise laiusega, et need ei segaks poni või ponide vaba liikumist Kooli- ja täpsussõidus ei pea kasutama samu rakmeid, kuid mõlemal võistlusalal peavad rakmed olema ohutud, puhtad ja väljanägemiselt korrektsed ning olema kooskõlas esitatava stiiliga Hobused peavad olema korralikult sõiduki ette rakendatud, k.a ohjad Vastuollu minek mõne punktiga toob kaasa, kas suulise hoiatuse või kollase hoiatuskaardi Kohtunike Kogult. Järgnevad eksimused samal võistlusel toovad kaasa kas teise kollase hoiatuskaardi või elimineerimise Ühese poni või hoburakendi vankri ette rakendamisel on lei kohustuslik. Selle reegli vastu eksimine toob kaasa eliminatsiooni Kui kasutatakse keelatud seadet või tehakse kindlaks raske eksimus hobuse heaolule on karistuseks võistlustelt eemaldamine või diskvalifitseerimine (vt Artikkel ). 2. Pinded ja jalakaitsmed 2.1 Pinded ja jalakaitsmed ei ole lubatud koolisõidus. Eksimine toob kaasa 10 kp. 2.2 Kui p.2.1 alusel on määratud karistus, siis tuleb pinded ja jalakaitsmed peale võistlusväljakult lahkumist koheselt ära võtta ja hobune tuleb ka vet. arsti või FEI korrapidaja poolt üle vaadata, kes siis teatab leidudest Peakohtunikule. 3. Ühendusrihmad 3.1 Ühendusrihmad kaela või rindrihmade vahel võivad olla kasutusel kõigil võistlusaladel. Neljahobuse rakendi juhthobused ei tohi olla teineteise külge kinnitatud mingil muul moel (v.a. ohjade kaudu). 4. Abiratsmed Abiratsmed või ohjad (kaasa arvatud ükskõik millist tüüpi kontrollohjad) ei ole rakendis olles lubatud. 5. Sabad Sabad ei tohi olla seotud või kinnitatud mitte ühegi rakmete osa ega sõiduki külge v.a. aktsepteeritud sabakaitsed. Mingid muud lisandid (seadeldised, abivahendid), mis takistavad hobuse saba vaba liikumist, ei ole lubatud. 6. Mõjutavad lisandid (leverage devices) Kõik rõngad, sedelrõngad ja/või teised abivahendid, millel on kangijõu efekt, kas ohjadele või suulistele, on keelatud rakendispordi võistluste toimumise territooriumil. 34

35 7. Suulised 7.1 Suulised ei pea olema identsed 7.2 Suulisteta valjad ei ole lubatud, kui hobune on sõiduki ette rakendatud. 8. Keeled Keeleklapid või keelejuhid suulistel ei ole lubatud ning keel ei tohi olla mingil moel kinni seotud. 9. Halvendatud nägemine Mingid lisandid või täendavad rakmed juhthobuste ja tiislihobuste vahel ei ole lubatud sellisel moel, et nad segaksid ükskõik kumma tiislihobuse nähtavust. 10. Lisandite, seadmete, vahendite jms. lisamine või kasutamine Kinnitused tiisli külge, trengi või aisa külge, igasuguse lisandite, seadmete ja vahendite lisamine või kasutamine, mis võiksid hobust ärritada või talle ebamugavust põhjustada, on keelatud Rakendispordi võistluste toimumise territooriumil. 11. Karistused 11.1 Ükskõik, millise selle artikli punktiga vastuollu minek võistluste ajal, toob kaasa võistleja kõrvaldamise. Erand: vt. artikkel kuni Artikkel 941 Reklaamid vankril, rakmetel ja riietel 1. Reklaamid kooli- ja täpsussõidus 1.1. Rakmete valmistaja (harness maker) nimi võib esineda üks kord igal rakmel (harness) Märgis (või silt) ei tohi olla laiem, kui rihm (strap), mille peal ta esineb ning ei tohi olla pikem kui 10cm Sponsori nimi või "logo" või võistleja "kuuluvus" võib olla sõiduki igal küljel. Selle suurus piiritletuna (kui märgis piiritleda) ei tohi olla suurem kui 400cm Sõiduki valmistaja nimi võib esineda sõidukil, märgis (silt) ei tohi olla suurem kui 50cm2. Riietuse tootja identifikatsioon võib esineda üks kord igal esemel, nähtaval pinnal ei tohi selle suurus ületada 3cm Kui viibitakse võistlusväljakul: individuaalvõistleja ja võistkonna sponsori(te) nimi ja/või logo(d) võivad olla nähtaval pinnal suurusega mitte üle 80cm2- vaid üks kord võistleja pintsakutel või üleriietel ja olema rinnatasku kõrgusel Kui viibitakse võistlusväljakul: individuaalvõistleja ja võistkonna sponsori(te) nimi ja/või logo(d) võivad olla nähtaval pinnal suurusega mitte üle 16 cm2- mõlemal pool võistleja särgikrae nurkadel. 2. Reklaam Maratonil 2.1. Reklaamid on lubatud sõidukitel ja kogu riietusel. Rakmete valmistaja nimi võib esineda ühel korral igal rakmel (harness). Märgis ( või silt) ei tohi olla laiem, kui rihm (strap), mille peal ta esineb ning ei tohi olla pikem kui 10 cm. 3. Karistused 3.1. Ülalpool toodud reklaame puudutavate punktidega vastuollu minek toob kaasa kollase kaardi, mis väljastatakse peakohtuniku või pea korrapidaja poolt. 35

36 Artikkel 942 Ohutus 1. Võistlusalal, miliganes on hobused täies rakendis või rakendatakse vankri ette peab groom olema kohal ning vajadusel abistama. Miliganes hobustega sõidetakse peab groom olema vankril, juhul kui groomi jaoks puudub iste peab groom olema väljakul kättesaadav ning vajadusel abistama. 2. Sportlane võib lahkuda vankrilt vaid juhul kui groom hoiab hobust või kui ohjad antakse teisele vankril olevale vastutavale isikule. 3. Liikuva vankri kõrvalt ei tohi ühtegi hobust kättpidi juhtida 4. Ülalpool toodud ohutust puudutavate punktidega vastuollu minek toob kaasa esimesel korral kollase kaardi, mis väljastatakse peakohtuniku või pea korrapidaja poolt. Samal võistlusel järgnevad ohutuse eksimused toovad kaasa teise kollase kaardi või karistuse kuni kõrvaldamiseni, otsuse võtab vastu kohtunike kogu. 36

37 Peatükk VIII Osalemistingimused Artikkel 943 Osalemine 1. Sõitmismeetod Sportlane võib kasutada kõiki rakendisportisõitmise meetodeid ja stiile. 2. Sportlaste ja groomide osalemine Sportlased Ühe sama võistluse raames Lubatud startide arv Lubatud võistelda sportlasena teises kategoorias Lubatud olla groom samas kategoorias Lubatud olla groom mõnes teises kategoorias CAIO Tšempionaadid 1 Ei Ei Ei CAI3*, WCQual 1 Jah Ei Ei YH tšempionaadid CAI3* (mitte WCQual) Mitu Jah Ei Ei Kuni 2 Jah Ei Ei CAI2* Kuni 2 Jah jah (CAI1* või CAI2*) CAI1* Kuni 2 Jah jah (CAI1* või CAI2*) jah (CAI1* või CAI2*) jah (CAI1* või CAI2*) 37

38 Groomid Ühe sama võistluse raames Lubatud startide arv Lubatud võistelda groomina teises kategoorias Lubatud võistelda sportlasena mõnes teises kategoorias CAIO Tšempionaadid Mitu (Maratonil 1) Jah (v.a. maratonil) Ei CAI3*, WCQual Mitu (Maratonil 1) Jah Ei YH tšempionaadid Mitu Jah, igas kategoorias: a. Ei CAI3* (mitte WCQual) Mitu Jah Ei CAI2* Kuni 2 Jah jah (CAI1* või CAI2*) CAI1* Kuni 2 Jah jah (CAI1* või CAI2*) 2.1 Sportlane peab kõikidel võistlusaladel sõitma sama(de) hobus(t)ega v.a. siis, kui on tehtud seaduslik asendamine. Art World Cup kvalifitseerumisel, CAIO ja tšempionaatidel: Sportlane jääb sportlaseks ja groom groomiks, võistluse vältel rolle ei vahetata. 3* sportlane ei tohi osaleda groomina võistlusel, millel sportlasena osaleb CAIO ja tšempionaatidel või sportlane ja groom võistelda vaid korra, v.a. noorhobuste tšempionaatidel Sportlased ja groomid, kes võistlevad CAIO ja tšempionaadil ei või võtta osa teisest maratonvõistlusest, mis toimub samaaegselt CAIO ja tšempionaadiga samal võistlusalal. 2.3 Olenevalt võistluskavast CAI1* ja CAI2* võistlustel võib sportlane võistelda kaks korda ning ta võib osaleda kui groom ainult nendes kahes raskusklassis. CAI3* võistlustel ei tohi sportlane võistelda kaks korda, samuti ei või osaleda groomina. 2.4 Groomid võivad osaleda ühel võistlusel mitmeid kordi v.a CAIO-l ja tšempionaatidel. Groomid võivad osaleda mitmeid kordi noorhobuste tšempionaadidel. 2.5 Võistleja on ainus isik, kes tohib iga võistlusala toimumise ajal käsitleda ohje, piitsa ja pidureid. Iga vastuollu minek selle reegliga, isegi õnnetuse ärahoidmiseks, toob kaasa 20 karistuspunkti. Siiski võib groom käsitleda kõikide võistlusalade käigus ohje ja piitsa ilma, et järgneks karistust, kuid eeldus on, et sõiduk jääks statsionaarseks. 38

39 2.6 Võistlusalade toimumise ajal ei tohi mitte ükski isik olla mitte mingil viisil sõiduki külge seotud. Võistlejal võib olla julgestuseks köis, pael (webbing) või vöö eeldusel, et selle teine ots on groomi käes ega ole mingil viisil kinnitatud või mähitud sõiduki külge. Eksimus toob kaasa võistlustelt kõrvaldamise Para-rakendisportlased vt lisa Groomi asendamine maratoni stardi ja finiši vahel ei ole mitte mingil tingimusel lubatud, kui seda tehakse, toob see kaasa võistleja kõrvaldamise. 2.8 Kooli- ja täpsussõidus peavad võistlejad tervitama kohtunikke v.a. juhul, kui aeg või trassi paigutus selle välistavad. 2.9 Võistlusalade toimumise ajal ei tohi sõidukitega kaasa sõita reisijad Iga kord kui võistleja lahkub sõidukilt toob see kaasa 20 karistuspunkti Sportlane saab lisa karistuspunkte kui üks või mõlemad groomid tulevad vankrilt maha. Esimesel juhtumil 5kp, teisel juhtumil 10kp. Kolmandal juhtumil sportlane kõrvaldatakse. Erandid maratonil vt artikkel Lubatud Groomide arv 3.1 Neljane rakend: kuni neli (4) 3.2 Paarisrakend: kuni kolm (3) 3.3 Ühene rakend: kuni kaks (2) 4. Invasportlastel on lubatud võistelda FEI rakendispordi võistlusel, kasutades abivahendeid, mis vastavuses nende puude astmega, lähtuvalt FEI Masterslisti klassifikatsiooniga rakendispordis osalevatele invasportlastele. Artikkel 944 Identifitseerimisnumber 1. Võistleja Võistlejatele antakse saabumisel võistluse number ja nad kannavad seda numbrit kogu võistluse ajal. Number peab olema iga sõiduki peal, mida võistlusalal kasutatakse ning number peab olema sõidukil ka harjutamise või soojenduse ajal. 39

40 2. Hobune Võistlustele saabumisel tuleb hobustele anda identifitseerimise täht A kuni F, mis järgneb ka sportlase identifitseerimisnumbrile. See täht tuleb kinnitada hobustele vasakule poole (paarisrakenditel ja neljastel peaksid need olema väljaspool ja nähtaval, kui hobused on rakendis). Hobused peavad kandma numbrit igal ajal võistluste territooriumil, kui nad on väljapool talli. 3. Karistused Kui Võistluste ajal ei ole sportlasel ja/või hobustel identifitseerimisnumbrit, siis esimesel korral toob see kaasa hoiatuse. Korduva rikkumise korral annab kas peakohtunik või ülemkorrapidaja välja kollase hoiatuskaardi. Artikkel 945 Väline abi Definitsioon Kõrvaliseks abiks nimetatakse igasugust vahelesegamist kolmanda osapoole poolt, kes ei sõida sõidukiga, hoolimata sellest, kas seda vahelesegamist on palutud või ei ja kui selle sekkumise eesmärk on kergendada võistlejal ülesande täitmist või aidata tema hobuseid. Keelatud kõrvaline abi 2.1 Kooli- ja täpsussõit Igasugune kolmanda osapoole poolt, tahetud või mitte tahetud sekkumine, mille eesmärk on lihtsustada sportlase sooritust või aidates tema hobust, peetakse kõrvaliseks abiks. Kohtunike kogu võib kõrvaldada võistlustelt sportlase, keda on kolmanda osapoole poolt aidatud Kooli- ja täpsussõidu vältel peavad groom'id jääma istuma, võistlusväljakule sisenemisel ja lahkumisel, oma ettenähtud kohtadele. Neil ei ole lubatud kasutada ohje, piitsa või pidureid (eksimine toob kaasa 20kp), nad ei tohi Sportlasele ette öelda või näidata rada (eksimine toob kaasa 10kp). Siiski võib groom käsitleda ohje, piitsa ja pidureid ilma karistuseta eeldusel, et sõiduk jääb statsionaarseks ( on paigal) Erand: kui peakohtunik on andnud kella ja sportlane seda ei kuulnud, siis groom võib sportlasele öelda, et kell on antud Sportlane ja groom'id ei tohi võistlusalade trassidel võisteldes kasutada mingeid elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid. 2.2 Maraton Takistuste vaatlejad, trassi vaatlejad, ajamõõtjad või teised ametnikud ei tohi anda võistlejale tema abistamiseks juhiseid, nõuandeid või informatsiooni sellel ajal, kui ta on maraton trassil. Erand. Vt. Art

41 2.2.2 Sportlast, kes on saanud välist abi isiku poolt, kes ei sõida vankril, võidakse võistlustelt eemaldada, karistuse otsustab kohtunike kogu. 2.3 Karistused: vt Artikkel 969. Lubatud abi Järgnevat peetakse lubatud väliseks abiks: Abi kohustuslikel pausidel ja sektsioonide vahelistel neutraalsetes tsoonides. Abi vältimaks õnnetusi Hobuste aitamine, kui takistuse sees on juhtunud õnnetus, sealjuures groom'id peavad olema sõidukilt maha tulnud. Abi groom'ide poolt, kui hobust juhitakse läbi takistuse hobust suu kõrvalt ohjadest kinni hoides, kas maratonil või täpsussõidus, toob kaasa 20kp karistuseks aitamise eest, lisaks täiendavad karistuspunktid groomi sõidukilt maha tulemise eest. 41

42 Peatükk IX Asendamised Artikkel 946 Asendamised 1. Asendamised enne võistlusi 1.1 Juhul kui veterinaarkomisjon/ TD soovitab ja kohtunike kogu on nõus, et hobune ei ole vormis, hobuse/võistleja haiguse korral (tõend ametlikult arstilt ja/või veterinaararstilt) või hobuse/võistlejaga on enne võistlust juhtunud õnnetuse, võib teha asendamisi alljärgnevatel tingimustel, eeldusel, et OC annab selleks nõusoleku enne esimest veterinaarkontrolli. 1.2 Hobust või võistlejat või nende paari võib asendada ainult hobuse ja/või võistlejaga, kes on samast klassist ning täpsustatud ülesandmiste lehel olevast nimekirjast. 2. Asendamine võistluste ajal 2.1 Võistlusala toimumise ajal ei tohi hobuseid või võistlejaid asendada. Eksimine toob kaasa diskvalifitseerimise. 2.2 Nelja hobuse rakenditega sportlased võivad startida igal võistlusalal ükskõik, millise 4 hobuse kombinatsiooniga üles antud 5 hobuse hulgast. 2.3 Paarisrakendig sportlased võivad startida igal võistlusalal ükskõik, millise 2 hobuse kombinatsiooniga üles antud 3 hobuse hulgast. 2.4 Ühese rakendiga sportlased peavad startima üles antud hobusega. 2.5 Ühte hobust võib kasutada teine sportlane samas võistlusklassis, pärast esimest hobuse ülevaatust, juhul kui sportlane ei ole üles andnud varuhobust ning arvestades, et laenatav hobune ei ole juba võistelnud. Laenatud hobune jääb võistluste lõpuni sama sportlase kasutada. CAIO ja tšempoinaatide ajal, peab laenatav hobune olema üles antud sama NF poolt, kes andis üles hobust laenata sooviva sportlase. 42

43 Peatükk X Startijate deklareerimine ja stardijärjekord Artikkel 947 Startijate deklareerimine 1. CAIO ja tšempionaatidel peab võistkondade esindaja kirjalikult kinnitama võistkonna koosseisu ja kinnitama individuaalsportlaste nimekirja, hiljemalt üks tund pärast esimest hobuste ülevaatust. 2. Enne esimese hobuse ülevaatuse lõppu ei tohi startijaid deklareerida. 3. Võistkondade esindajad (CAI-del võistlejad) peavad vähemalt üks tund enne juhendis märgitud võistlusala algust kirjalikult teatama võistlejate hobused, kes sellel võistlusalal stardivad. Hobused peavad olema valitud lõplikult üles antute seast ning olema hobuste esimesest ülevaatusest osa võtnud ja seal kõlblikuks tunnistatud. 4. Kõikidel CAI võistlustel võidakse tuua hobused, OC loal, rakendispordi võistluste toimumise territooriumile, eeldusel, et nad on korralikult identifitseeritavad: värvilise identifitseerimisnumbri abil, mis peab alati olema kinnitatud rakmete külge, kui hobune viibib väljaspool talli. Hobused peavad vastama kõigile vet. reg. nõuetele. Tagavarahobune esitatakse ja identifitseeritakse samuti hobuste esimesel ülevaatusel, kus FEI rakendispordi ülemkorrapidaja värvib hobuse ühe kabja vastavat värvi ning kindlustab, et värviline märk püsiks nähtav kogu võistluse toimumise ajal. 5. Sportlaste erisoovid, mis puudutavad nende stardijärjekorda, peavad olema edastatud kirjalikult tehnilisele delegaadile 1 tunni jooksul pärast veterinaarkontrolli. Taotlusi, mis selle aja sisse ei mahu, ei pea võtma arvesse. Artikkel 948 Stardijärjekord 1. CAI stardijärjekord 1.1 CAI esimese võistlusala stardijärjekord Stardijärjekord tekitatakse arvuti abil või manuaalselt (manuaalne stardijärjekord on kohustuslik World Cup kvalifikatsioonil), mõlema stardijärjekorra koostamine toimub kohtunike kogu juuresolekul Stardijärjekord CAI võistluste teise ja kolmanda võistlusala jaoks. Sportlased järjestatakse vastupidises järjekorras, arvestades eelnenud võistlusala paremusjärjestust. Stardijärjekord: 1. Loobunud ( ret. ) võistlejad, nende järel 2. Välja langenud ( elim) võistlejad, seejärel 3. Sportlased, kes võtsid osa kahe ekipaažiga nende madalaima paremusjärjestuse kohaga ekipaaž, seejärel 4. Pööratud paremusjärjestuses järelejäänud võistlejad, kõrgemate karistuspunktidega. st sportlane, kellel on väikseim karistuspunktide arv ja kes ei ole diskvalifitseeritud ega ka võistlustelt kõrvaldatud, võistleja stardib viimasena. 43

44 2. Stardijärjekorrad CAIO ja tšempionaatidel 2.1 CAIO ja tšempionaatide koolisõidu stardijärjekord Individuaalvõistlejate stardikohtade loosimine a) loositakse võistleja nimi b) loositakse stardikoht (loosija on peakohtunik või väliskohtunik) c) lisatakse nimi stardijärjekorda. Protseduuri korratakse kõikidele ind. võistlejatele Võistkondadega rahvuste loosimine a) loositakse rahvus b) võistkonna esindaja loosib rahvuse stardinumbri c) pannakse kirja rahvuse stardinumber d) võistkonna esindaja nimetab esimese võistkonnaliikme nime e) võistkonna esindaja loosib positsiooni A, B või C-s f) võistleja nimi sisestatakse vastavale kohale g) sama protseduuri korratakse teistele võistkonnaliikmetele h) protseduuri korratakse kõikidele rahvustele a) võistleja A rahvusest 1 pannakse esimesele vabale stardikohale b) võistleja A rahvusest 2 pannakse järgmisele vabale stardikohale c) protseduuri korratakse kõigile järelejäänud rahvustele Protseduuri korratakse kõikide rahvuste B ja C positsiooni sportlaste. 2.2 Maratoni stardijärjekorra koostamine CAIO ja tšempionaatidel Sportlased järjestatakse vastupidises järjekorras, arvestades koolisõidu tulemuste paremusjärjestust. st sportlane, kellel on suurim karistuspunktide summa stardib esimesena ning väikseima karistuspunktide summaga sportlane stardib viimasena. Võrdsete karistuspunktide korral loosib peakohtunik sportlaste stardikohad. Stardijärjekord: a) Loobunud ( ret.) võistlejad, nende järel b) Välja langenud (elim) võistlejad, seejärel c) Sportlased, kes võtsid osa kahe ekipaažiga nende madalaima paremusjärjestuse kohaga ekipaaž, seejärel d) Pööratud paremusjärjestuses järelejäänud võistlejad, kõrgemate karistuspunktidega. st sportlane, kellel on väikseim karistuspunktide arv ja kes ei ole diskvalifitseeritud ega ka võistlustelt kõrvaldatud, võistleja stardib viimasena. 44

45 2.3 Täpsussõidu stardijärjekorra koostamine CAIO ja tšempionaatidel Sportlased järjestatakse vastupidises järjekorras, arvestades koolisõidu ja maratoni tulemuste karistuspunktide summat. St sportlane, kellel on suurim koolisõidu ja maratoni karistuspunktide summa stardib esimesena ning väikseima karistuspunktide summaga sportlane stardib viimasena. Võrdsete karistuspunktide korral loosib tehakse otsus maratonil saadud karistuspunktide põhjal. Stardijärjekord: a) Loobunud ( ret.) võistlejad, nende järel b) Välja langenud (elim) võistlejad, seejärel c) Sportlased, kes võtsid osa kahe ekipaažiga nende madalaima paremusjärjestuse kohaga ekipaaž, seejärel d) Pööratud paremusjärjestuses järelejäänud võistlejad, kõrgemate karistuspunktidega. St sportlane, kellel on väikseim karistuspunktide arv ja kes ei ole diskvalifitseeritud ega ka võistlustelt kõrvaldatud, võistleja stardib viimasena. Võrdsete karistuspunktide korral rakendatakse Art kirjas olevat protseduuri. Kõikide täpsussõidus osalevate sportlasete stardijärjekord, kes osalevad väljaspool kombineeritud võistlust, koostatakse loosimise teel. 45

46 Peatükk XI Koolisõit Artikkel 949 Üldiselt Rakenditega koolisõidu testi eesmärk on hinnata allüüride vabadust, regulaarsust, harmooniat, impulssi, nõtkust- ja kergsust-, liikumiste kergsust- ja hobuste korrektset painet liikumistel. Võistlejatel hinnatakse stiili, korrektsust ja üldist kontrolli hobuste üle, samuti riietust, rakmete ja sõiduki seisukorda ning kogu ekipaaži üldist esitust. Artikkel 950 Võistlusväljak 1. Koolisõidu võistlusväljak peab olema 100m x 40m ning peab olema rajatud vastavuses kehtivate lisadega kõikide klasside jaoks CAIO-del ja tšempionaatidel ning CAI võistlustel nelja hobuse rakendite jaoks. 2. CAI-del võib väiksemat väljakut, 80m x 40m, mis on rajatud vastavuses kehtivate Lisadega, kasutada kõikide ühe hobuse rakendite ja raarisrakendite klasside jaoks, kusjuures serpantiini aasade arvu tuleb vähendada viielt kolmele. 3. Noorteklassi koolisõidu võistlusväljak peab olema 80m x40m. Korraldaja peab tagama, et võistlusväljak oleks piiratud/suletud. 4. Korraldajad peavad tagama selliste piirete olemasolu, et pealtvaatajad ei saaks tulla võistlusväljakule lähemale kui 5m. Artikkel 951 Rakendiga koolisõidu testid Kinnitatud testid FEI poolt kinnitatud rakenditega koolisõidu testid on üleval FEI kodulehel. Võistlusjuhendis peab olema selgelt kirjas, millist testi antud võistlusel kasutatakse. Artikkel 952 Tingimused 1. Sisenemine võistlusväljakule Sportlane, kes siseneb võistlusväljakule enne stardisignaali või kes ei jõua võistlusväljakule 90sek jooksul, pärast stardisignaali, võidakse kohtunike kogu otsusel võistlusalalt kõrvaldada. 2. Mälu Rakenditega koolisõidu testi tuleb sõita mälu järgi (peast). Groomi rääkimine või testi etteütlemine toob kaasa 10kp (10kp ühe testi sooritamise kohta). 3. Lonkamine 3.1 Kui peakohtunik näeb hobusel selget longet, siis peab ta hobuse diskvalifitseerima (D) ja Võistleja kõrvaldama (E). Seda otsust ei saa apelleerida. 3.2 Vaieldavatel juhtudel, pärast sportlase sooritust, võib peakohtunik lasta veterinaardelegaadil väljaspool võistlusväljakut hobune koheselt üle vaadata. Hobune vaadatakse üle rakmetes ja vankri ette rakendatult. Juhul kui VD kinnitab hobuse lonkamist, hobune diskvalifitseeritakse ning võistleja kõrvaldatakse võistlustelt. 3.3 Võistlustel, kus kasutatakse mitut koolisõidu väljakut, siis eespool punktis 3.1. ja 3.2. toodud peakohtuniku ülesanded on vastava väljaku tähes C istuva kohtuniku ülesanded. 46

47 Artikkel 953 Hindamine 1. Kohtunike asukohad Kui viis (5) kohtunikku hindavad testi, siis võib nad paigutada tähtedesse CRSVP, juhul kui on kolm (3) kohtunikku, siis paigutatakse kohtunikud, kas CBE või CEP positsioonidele või ükskõik millise tähe juurde arvestades sooritatavat testi ja seejuures kohtuniku paremat vaatevälja. Peakohtunik otsustab kohtunike positsioonid võistlusväljakul. CAI1* võistlustel, juhul kui on kaks (2) hindavat kohtunikku, võib kohtunike positsioon olla C ja B või C ja E tähtede juures. 2. Hindamine Kõik kohtunikud panevad oma hinded iseseisvalt ning kohtunike vahel ei toimu mingit konsulteerimist pärast seda, kui võistleja on testiga alustanud. 3. Mitme hobuse ekipaažid (multiple turnouts) Paarisrakendeid ja nelja hobuse rakendeid hinnatakse tervikuna ja mitte hobuseid ühekaupa. 4. Allüür (pace) Allüüride definitsioon- liikumised kehtivad kõikidele hobusetõugudele ja tüüpidele. 5. Start ja finiš Test algab, kui võistleja siseneb väljakule tähes A, kui ei ole teisiti sätestatud, lõpeb lõputervitusega. Testidel ei mõõdeta aega. Võistleja lahkub väljakult traavis. Artikkel 954 Liikumised ja nende kirjeldus 1. Peatus Hobune peab seisma korrapäraselt ja sirgelt, kaal peab olema jaotatud ühtlaselt kõigile neljale jalale, mis moodustavad kõrvuti paarid. Hobune peab jääma tähelepanelikuks ja liikumatuks, valmis edasi liikuma võistleja kergeimagi märguande peale. 2. Samm Ühtlane, sundimatu ja vaba mõõduka pikkusega samm. Hobune, hoides suulistega kerget kontakti, astub edasi energiliselt, kuid rahulikult, ühtlaste ja mõõdetud sammudega. Tagumine jalg puudutab maad esijala jäljest eespool. 3. Vaba samm Sama definitsiooniga nagu samm, kuid astudes peaks hobune haarama nii palju maad kui võimalik, selge raami pikendus ning venitus ette alla. 4. Töötraav Edasiliikuv, aktiivne traav, hobune hoiab suulistega kontakti, kannab ennast tasakaalus olles ja liigub edasi rütmiliste, ühtlaste, elastsete sammudega ning aktiivse tagaotsa tööga. Tagumised jalad peavad puudutama maad vähemalt esimeste jalgade jälgedes. 47

48 5. Koondtraav Hobune hoiab suulistega kontakti ja liigub energiliselt edasi. Koondtraavis võtavad tagajalad rohkem kõverdatud liigestega enam raskust kanda, andes esiotsale kergust ja õlgadele suuremat vabadust. Seeläbi lüheneb maa haaramine ilma aktiivsuse ja impulsi vähenemiseta. Hobune, olles ratsmes, liigub edasi tõstetud ja kaardunud kaelaga, kukal on kõrgeim punkt, nina ei tohi olla vertikaalist tagapool või kaela liikumine takistatud. 6. Pikendatud traav 6.1 Hobune pikendab sammu haarates, tagaotsa suurema impulsi tulemusena, nii palju maad kui võimalik. Sportlane võimaldab hobusel, kes on "ratsmes" ilma sellele toetumata, oma raami pikendada ja rohkem edasi liikuda (maad haarata). Nina on kergelt vertikaalist eespool. Hobuse tagajalad astuvad selgelt üle esijalgade jälgede. 6.1 Hobune peab jääma tasakaalu ning säilitama sama rütmi, liikudes ühtlase pikkusega sammudega. Kiirustamist ei nõuta ja see on suur viga. 7. Keskmine traav Defineeritud töö- ja pikendatud traavi vahepealne traav. Hobune pikendab oma sammu ning tagaosa suurenenud impulsi tulemusena haarab vähem maad kui pikendatud traavil kui rohkem maad kui töötraavis. Sportlane võimaldab hobusel, kes on " ratsmes" ilma sellele toetumata, oma raami pikendada ja rohkem edasi liikuda (maad haarata). Nina on kergelt vertikaalist eespool. Hobuse tagajalad astuvad esijalgade jälgedesse. Hobune peab jääma tasakaalu ning säilitama sama rütmi, liikudes ühtlase pikkusega sammudega. Kiirustamist ei nõuta ning seda käsitletakse kui viga. 8. Töögalopp 8.1 Edasiviiv, aktiivne kolmetaktiline allüür. Heas tasakaalus hobune hoiab kontakti ilma sellele toetumata ja liigub edasi kergete kadentsete sammudega ja hea tagaotsa tööga. 8.2 Galopil paremast jalast järgnevad sammud üksteisele nii: kõigepealt puudutab maad vasak tagumine jalg, siis ühekorraga vasak esimene ja parem tagumine ning seejärel parem esijalg; sellele järgneb õhufaas, kus kõik neli jalga on korraga õhus, enne kui algab järgmine galopisamm. 8.3 Galoppi hinnatakse üldmulje järgi, sammude regulaarsuse ja kolmetaktilise liikumise kerguse järgi. Hobune peab olema "ratsmes", tagaots on kaasa haaratud ja kannaliigesed töötavad aktiivselt, hobune peab suutma säilitada sama rütmi ja loomuliku tasakaalu kogu liikumise vältel ja üleminekutel hobune peab sirgjoonel liikudes jääma otse ning kaarsõitudel olema korrektselt painutatud. 9. Koondatud galopp Hobuse fulee on lühem kui töögalopis, hüppeliigesed säilitavad selge impulsi ja keharaskus liigub rohkem tagajalgadele; raskuskese liigub tahapoole, kael ja kukal tõusevad kõrgemale, samal ajal on hobuse nina alati natuke vertikaalist eespool, näidates selget ülesmäge liikumist ja enese kandmist; oluline on liikumise selge kolmetaktilisus, kerge ühtlane kontakt ja paindlikkus ning elastsus. 48

49 10. Pikendatud galopp Pikendatud galopis haarab hobune maad nii palju kui võimalik, fulee ja raam on selgelt pikenenud; samas ei tohi olla kiirustavaid samme, nina peab koguaeg olema vertikaalist eespool, ilma kaotamata tasakaalu ja ülesmäge tendentsi. Kindlasti peavad olema selged üleminekud nii pikendamisele minnes kui tagasi tulles. 11. Taandamine 11.1 Hobune peab liikuma tagasi mööda sirgjoont, hobuse jalad tõusevad ja astuvad diagonaalsete paaridena. Hobune peab säilitama kontakti, jääma otseks ja ei tohi kontaktile vastu hakata ega püüdma seda vältida Üleminek järgmisele liikumisele peab olema kohene ja sujuv. 12. Õlad sees 12.1 Seda harjutust tehakse rakendihobustega koondtraavis. Juhthobused on asetatud nii, et välimise juhthobuse saba on tiisli otsa ees (in front of the head of the pole). Juhthobuste õlad on kogu harjutuse sooritamise ajal pööratud sissepoole umbes 30 kraadilise nurga all ja kael on kergelt, kuid kogu aeg painutatud. Hobuse sisemine tagajalg astub edasi välimise esijala jälge, nii et hobune liigub kolmes jäljes. Impulss, rütm ja edasipürgimine peab säilima kogu harjutuse sooritamise ajal Liigne kaela painutamine toob kaasa rütmi ja nõtkuse kadumise. Tiislihobused peavad jääma otseks ilma vastupidise painutuseta. 13. Küljendamine Hobune peaaegu paralleelne keskliiniga, ristab jalgu diagonaalselt, tagumine ja sellega diagonaalne esimene jalg astuvad korraga, kerge paine sisse. 14. Raami pikendamine (Stretching the frame) Hobusel lubatakse võtta ohjad, sirutades kaela pikalt alla- ette ja alla kuni õlgade kõrguseni samal ajal hoides rütmi ja impulssi. Sportlane peab hoidma ohjadega kontakti ning võtma hobuse tagasi pärast pikendamise näitamist. 49

50 15. Üleminekud Allüüride muutused peavad olema tehtud sujuvalt, kuid ruttu, hobune peab säilitama tasakaalu ja kontakti. Üleminekud tuleb teha siis, kui hobuse nina jõuab kirjeldatud tähiseni v.a kui on teisiti sätestatud. 16. Allüüride ja liikumiste muutmine Allüüride ja liikumiste muutmised tuleb teha hetkel, kui juhthobuste pead jõuavad testis märgitud kohani. 17. Terminoloogia Rakenditega koolisõidus tuleb liikumiste hindamisel juhinduda alljärgnevast: 1. Allumine ja kergsus- tahe vastata juhtimisvõtetele ilma vastupanuta ja painutuse korrektsus 2. Regulaarsus- hobuse sammude regulaarsus, ühtlus ja rütm kui hobuse jalad maad puudutavad 3. Kontakt- pinge/kontakt ohjades võistleja käe ja hobuse vahel. See peab olema kerge ja järeleandlik ning see peab säilima kogu aeg. 4. Impulss- hobuse tahe liikuda kogu aeg energiliselt edasi ning ta peab vastama kiiresti ja ühtlaselt allüüride muutustele. Hobune peab jääma tasakaalu ja säilitama sama tempo, sammud peavad olema ühtlase pikkusega. 5. Sirgjoonelisus (otsesus)-liikumisel on hobuse pea, kael ja keha sirgjoonel ning kaal on jaotunud jalgade peale ühtlaselt 6. Koondus- kumerus, tagaotsa hea töö ja kaasahaaramine, tõstetud kukal lubab õlgadel kergelt liikuda. Hobuse energia koondub "rohkem mõõdetud" e. "kaalutletud" sammudesse kui töötraavis. Tagaots on rohkem ette toodud, laudjas on madalamal ja esiots samavõrra tõusnud. Samm on lühem, kuid jõulisem kui töötraavis, esijalad liiguvad rohkem õlast, tulemuseks on liikumise suurem kergus ja mobiilsus. Kael peab olema rohkem kaardus. Raami lühenemine ei tohi kunagi olla saavutatud (eest) tagasi hoidmisega, vaid peab olema saavutatud nii, et hobuselt nõutakse ja talle võimaldatakse edasi liikumist sportlase "käe peale". 7. Täpsus- täpsus pööretel, ringidel, serpantiinidel, otse liikumistel. Artikkel 955 Üldmulje 1. Üldmulje hinnete jaoks on kohtunike hinnete lehtedel viis lahtrit. 2. Allüürid Vabadus ja regulaarsus (kui tegu on nelja hobuse rakendite, paarisrakendite või tandemitega, siis allüüride säilitamine kõigi hobuste puhul). Allüüride kvaliteet iga harjutuse ajal märgitakse vastava harjutuse (liikumise) alla. Hinne üldmulje eest peaks olema koondhinne allüüride ja üleminekute eest kogu testi vältel. 3. Impulss Edasi liikumine, tagajalgade aktiivne töö (kui tegu on nelja hobuse rakendite või paarisrakendite, siis kõikide hobuste töö). Impulsi tase võib liikumiste ja allüüride lõikes varieeruda, aga koondhinne impulsi eest peaks kajastama hobuste liikumist kogu testi vältel. 4. Kuulekus ja kergus 50

51 Vastuvõtlikkus juhtimisvahenditele, soov seda teha ilma vastuhakuta. Painutuste korrektsus, nõtkus, suulise aktsepteerimine. 5. Võistleja Juhtimisvahendite kasutamine, ohjade ja piitsa käsitlemine, positsioon, harjutuste täpsus. Hinne peaks väljendama üleminekute täpsuse ja kvaliteedi sisulist taset. 6. Presentatsioon Võistleja ja groom'ide väljanägemine, puhtus, korrektsus, hobuste sobivus ja konditsioon, sõiduk ja rakmed. Artikkel 956 Punktiarvestus 1. Hinded 1.1. Hindeid antakse 10 palli süsteemis iga nummerdatud harjutuse ja üldmulje eest (iga alajaotus) alljärgnevast lähtudes: 10 suurepärane 4 ebapiisav 9 väga hea 3 suhteliselt halb 8 hea 2 halb 7 suhteliselt hea 1 väga halb 6 rahuldav 0 harjutus täitmata 5 piisav 1.2. Kasutada võib ka poolpunkte 2. Eksimine testis (error of test) Kui võistleja proovib esitada nõutud liikumist või püüab säilitada nõutud allüüri ja tal see ei õnnestu, kuid ta ei kaldu ka marsruudilt (rajalt) kõrvale, siis võib peakohtunik seda käsitleda kui "eksimist marsruudil" (error of course- vt. p. 3 allpool) või ta võib lubada kohtunikel anda selle liikumise eest vastav hinne. Kui võistleja ei üritagi esitada testis nõutud liikumist, siis võib seda vastavalt peakohtuniku otsusele tõlgendada kui eksimist testis (error of test) või eksimist marsruudil (error of course) 51

52 3. Eksimine marsruudil (error of course) 3.4 "Eksimine marsruudil" on siis, kui võistleja kaldub ettenähtud rajalt kõrvale või kui esitatud liikumine on vales allüüris või kui mõlemad eksimused esinevad koos. 3.5 Kui võistleja eksib marsruudilt, siis annab peakohtunik võistleja peatamiseks kella. Võistleja peab siis jätkama testi selle harjutuse algusest, kus eksimine toimus. Kui võistleja kõhkleb (ei tea, mida teha), siis võib ta küsida peakohtunikult juhiseid ilma, et see tooks kaasa karistust. 4. Lahti tulnud või katki läinud rakmed Kui ohjad, tiisli kanderihmad (pole straps), ketid või treng (trace) lähevad lahti või purunevad, või kui hobuse jalg satub üle tiisli, trengi või aisa, siis peab peakohtunik andma kella, groom(id) peavad (sõidukilt) maha tulema ning rakmed uuesti ühendama või parandama nii, et nad oleks korras. Võistlejat karistatakse groomi(de) sõidukilt maha tulemise eest. 5. Mitteallumine Igasugune vastuhakk edasiliikumisel, löömine või püsti ajamine loetakse mitteallumiseks ning seda karistatakse tähes C istuva kohtuniku poolt alljärgnevalt: Esimene intsident...5 kp Teine intsident...10 kp Kolmas intsident... väljalangemine 6. Vankri ümber kukkumine Kaasneb võistlustelt eemaldamine 52

53 Artikkel 957 Rakendiga koolisõidu karistuspunktide kokkuvõte Võistlejad võivad saada järgmisi karistuspunkte Kirjeldus Viidatav artikkel Karistuspunktid Ekipaaži osa lahkub võistlusväljakult liikumise sooritamise ajal Märge ebakorrektsuse Terve ekipaaž lahkub Väljalangemine võistlusväljakult eest Võistleja mahatulek sõidukilt & 20kp Sisenemine võistlusväljakule piitsata kp Piitsa maha pillamine või maha kp panemine Puuduvad leid kui sõidukil ei ole pidureid Väljalangemine Puuduv leid ühesel rakendil Väljalangemine Pindede või jalakaitsmete kasutamine kp (hobust peab peale testi kontrollima) Reklaami eeskirja rikkumine 941 Kollane hoiatuskaart Isiku vankri külge kinnitamine Väljalangemine Groom kasutab pidureid, piitsa või ohje kp Groom räägib või ütleb sportlasele kp (ühekordne) testi ette Füüsiline kõrvaline abi Väljalangemine Groomi(de) mahatulek sõidukilt Esimene intsident Teine intsident Kolmas intsident 5 kp 10 kp Väljalangemine 53

54 Varane või hiline start Võimalik väljalangemine Lonkav hobune Hobuse Diskvalif. ja võistleja väljalangemine Puudulik esitus (Sportlane, Groom, 928 5kp Vanker) Marsruudilt eksimine Esimene kord Teine kord Kolmas kord 5kp 10kp Väljalangemine Mitteallumine Esimene intsident Teine intsident Kolmas intsident 5kp 10kp Väljalangemine Vankri ümberminek Väljalangemine Artikkel 958 Paremusjärjestus 1. Punktid kokku 1.1. Kõikide kohtunike poolt antud hinded iga harjutuse eest ja üldhinded liidetakse kokku ja jagatakse kohtunike arvuga, et saada keskmist punktide arvu Selleks, et kohandada koolisõidu tulemuse mõju tervele võistlusele, tuleb siis, kui testis kogutavate maksimaalsete punktide võimalik arv on suurem kui 160, korrutada keskmist saadud punktide arvu testi lehel oleva koefitsiendiga ning selle tulemusena saadakse see keskmine punktide arv, mis tulemusena kirja läheb Karistuspunkte annab vaid peakohtunik tähes C. Kõik karistuspunktid arvestatakse keskmisest punktide arvust maha. Seejärel lahutatakse järelejäänud punktid (kogutud punktid miinus karistuspunktid) 160-st maha ja saadakse karistuspunktid testi sooritamise eest Tulemused arvutatakse kahe komakoha täpsusega Võistleja, kellel on kõige vähem karistuspunkte, on täpsussõidu võitja. 54

55 Peatükk XII Maraton Artikkel 959 Üldiselt Maratoni eesmärk on testida hobuste sobivust, vastupidavust ja treenitust ning sportlase rakendiga sõitmise oskusi, allüüride kontrolli ning võistleja üldist hobustega ümberkäimist. Artikkel 960 Trass Üldiselt 1.1 Maksimaalset rajapikkust ja läbimisaega ei tohi ületada 1.2 TD ja kohtunike kogu president, halbade ilmastikutingimuste korral, võib trassi läbimisaega vähendada 1.3 CAI2* ja 3* võistlustel peab trass koosnema kahest (2) või kolmest (3) sektsioonist. CAIO4* ja edasi peab trass koosnema kolmest (3) sektsioonist. Tšempionaatidel peab trassi pikkus olema võimalikult lähedale maksimaalsele trassi pikkusele. 1.4 Ülemineku sektsiooni tegeliku pikkuse ning aja kinnitatakse TD ja kohtunike kogu presidendi poolt. 1.5 B sektsiooni ühe takistuse kogupikkus võib olla ligikaudu 1km takistuse kohta ning kahe takistuse vahe eelistatavalt mitte vähem kui 700m. Sektsiooni B kogu distantsi pikkuse hulka peab kuuluma ka distants "läbi takistuste". 1.6 Distantse ühe sektsiooni finiši ja järgmise stardi vahel ei arvestata distantsi kogupikkuse ja selle läbimise aja sisse. Maratoni sektsioonid 2.1 CAIO4* ja üles Sektsioon Max. distants Min.distants allüür Kiirus Km/h Kiirus km/h Hobune Poni A 8000 m 5000 m vaba Üleminek 1500 m 800 m vaba B 9000 m 6000 m vaba

56 2.2 CAI3* Võimalus nr 1: kolme osaline maraton Sektsioon Max. distants Min.distants allüür Kiirus Km/h Kiirus km/h Hobune Poni A 8000 m 5000 m vaba Üleminek 1500 m 800 m vaba B 9000 m 6000 m vaba Võimalus nr 2: kahe osaline maraton Sektsioon Max. distants Min.distants allüür Kiirus Km/h Kiirus km/h Hobune Poni A 9000 m 6000 m vaba Max. 13 Max. 12 Min. 11 Min. 10 B 9000 m 6000 m vaba CAI2* Võimalus nr 1: kolme osaline maraton Sektsioon Max. distants Min.distants allüür Kiirus Km/h Kiirus km/h Hobune Poni A 8000 m 5000 m vaba Üleminek 1500 m 800 m vaba B 7500 m 5000 m vaba

57 Võimalus nr 2: kahe osaline maraton Sektsioon Max. distants Min.distants allüür Kiirus Km/h Kiirus km/h Hobune Poni A 9000 m 5800 m vaba Max. 13 Max. 12 Min. 11 Min. 10 B 7500 m 5000 m vaba Võimalus nr 3: kombineeritud maraton-täpsussõit Lubatud on maksimaalselt kaks Maraton tüüpi takistust ja 8-12 täpsussõidu takistust. Max. distants Min.distants allüür 800 m 600 m vaba 2* kombineeritud maraton-täpsussõit on võistlusala aja peale (artikkel ja ). Normiaeg arvutatakse võttes keskmiseks kiiruseks 240 m/min. 2.4 CAI1* Kombineeritud maraton-täpsussõit Lubatud on maksimaalselt kaks Maraton tüüpi takistust ja 8-12 täpsussõidu takistust. Max. distants Min.distants allüür 800 m 600 m vaba 1* kombineeritud maraton-täpsussõit on võistlusala vigadele normiajaga. Paremusjärjestus arvutatakse karistuspunktide ja sõiduaja järgi. Keskmine kiirus on 230m/min. Karistuspunktide reeglistik artikkel CAI-CH (Lapsed) Võimalus nr 1: kolme osaline maraton Sektsioon Max. distants Min.distants allüür Kiirus km/h Poni A m 3000 m vaba 14 Üleminek 1000 m 800 m B m 3500 m vaba 13 57

58 Võimalus nr 2: kahe osaline maraton Sektsioon Max. distants Min.distants allüür Kiirus km/h Poni A m 3800 m vaba Max. 12 B m 3500 m vaba 13 Min Sektsioon A võib korraldada kinnisel väljakul. Sellisel juhul peab ekipaaži soojendus kestma minimaalselt 20min ning seda korrapidaja juuresolekul. 2 vähemalt 1km takistuse kohta 2.6 Para-rakendisportlased- CPEAI Võimalus nr 1: kolme osaline maraton Sektsioon Max. distants Min.distants allüür Kiirus Km/h Kiirus km/h Hobune Poni A 6000 m 3000 m vaba Üleminek 1000 m 800 m B m 3500 m vaba Võimalus nr 2: kahe osaline maraton Sektsioon Max. distants Min.distants allüür Kiirus Km/h Kiirus km/h Hobune Poni A 7000 m 3800 m vaba Max. 13 Max. 12 Min. 11 Min. 10 B m 3500 m vaba vähemalt 1km takistuse kohta Enne maratoni starti ning 10 minutilise pausi lõppu tuleb kontrollida rakendi turvalisust. Kohustuslik puhkepaus. 3.1 Enne sektsiooni B starti peab olema vähemalt 10 minuti pikkune kohustuslik puhkepaus selleks määratud puhkamise alas. 3.2 Kohustusliku puhke ala peaks võimalusel pakkuma varju ning olema piisavalt suur selleks, et mahutada korraga kolm ekipaaži ning ruumi peaks jätkuma ka täiendavatele mootorsõidukitele. 3.3 Puhkealal peab olema vesi, hobuste tarbeks, kättesaadav. 3.4 Puhkealal peab sepp olema kättesaadav. Juhul kui sportlane peab ootaba seppa sportlasest sõltumatul asjaoludel, siis antakse sportlasele vajaminev lisaaeg puhkealas. 58

59 3.5 Erandjuhtudel võib puhkepausiks ette nähtud minimaalselt aega pikendada kohtunike kogu otsusel. 3.6 Kui puhkealas oleva hobune ei läbi veterinaarkontrolli, pärast kohustuslikku 10. Minutilist puhkepausi, kõrvaldatakse hobune ja sportlane võistluselt. 3.7 Puhkealas võivad ekipaažis kas seista või kõndida. Sektsiooni- ja suunatähised 4.1 Iga sektsiooni algus ja lõpp peab olema tähistatud punaste ja valgete lippudega. 4.2 Kogu trass peab olema selgelt märgistatud kollaste suunaviitadega, mis on võimalusel pandud nii, et nad jääksid trassist paremale poole ja oleksid lähenevale võistlejale selgelt nähtavad. Pärast iga märkimisväärset käänakut (pööret) peaks olema kinnitav suunda näitava noolega viit 4.3 Sektsioonidel A ja B peavad olema kilomeetri tähised iga kilomeetri peal. Sektsioonis B peab kilomeetrite lugemisel arvesse võtma ka distantsi läbi takistuste. 4.4 Kui kilomeetritähis satub takistuse kohale (sisse), siis tuleb märgis panna selle posti külge, mis kannab väljasõitu tähistavat punast lippu. Kohustuslikud pöördelipud 5.1 Trassile tuleb paigutada sobivad punased ja valged kohustuslikud pöördelipud kindlustamaks, et kõik võistlejad järgiksid ettenähtud trassi sellelt kõrvale kaldumata. Võistlejad peavad jätma punased lipud endast paremale ja valged lipud vasakule. Kohustuslikud pöördelipud tuleb igas sektsioonis nummerdada (järjekorras) ning paigutada nii, et nad oleksid võistlejatele normaalsest kaugusest nähtavad. 5.2 Lippude asukohad, koos lippude numbritega, tuleb märkida trassikaardile, et määratleda täpset teed, mida mööda tuleb sõita ümber kohustuslike pöördelippude enne ja pärast iga takistust. Lisaks tuleb võistlejatele ja ametnikele anda nimekiri, kus on näidatud kohustuslike pöördelippude ja takistuste sõitmise järjekord. 5.3 Trassivaatlejad peavad sportlase teekonna, läbi kohustuslike pöördelippude, kirja panema; kui mõni kohustuslik pöördelipp jäetakse vahele või sõidetakse neist mööda valelt poolt, siis tuleb eksimustest teatada peakohtunikule nii kiiresti, kui võimalik. 59

60 Allüürid 6.1 Sektsioon B finiš ei tohi olla kaugemal kui 300m viimase takistuse väljumiskohast, kui TD ei tee erandit. Kui viimane takistus jääb eelpool mainitud 300m sisse, siis sportlane võib peatuda takistuse väljumiskohast 30m raadiuses, parandada katki või lahti läinud rakmeid ning seda ilma järgneva karistuseta. 30m markeering pannakse teele, mis näitab seda punkti kui viimane takistus on 300m sees enne finišit. 6.2 Viimase takistuse (või 300m) ja finiši vahel peab sooritama, kas traavis või sammus. Selle vastu eksimine toob kaasa 1 karistuspunkti iga 5sekundi kohta, kus ekipaaž ei tee traavi või sammu. Artikkel 961 Takistused sektsioonis B Takistuste arv 1.1 Maksimaalne takistuste arv (looduslikud või tehislikud) on kaheksa (8) CAI3* ja CAIO võistlustel ning CAI2* võistlustel seitse (7). Minimaalne takistuste arv on CAI3*ja CAIO kuus (6) ning CAI2* viis (5). 1.2 Seenior tšempionaatidel kaheksa (8) takistust ning Juunior ja Noorte tšempionaatidel maksimaalselt kuus (6) takistust. 1.3 Laste rakendispordivõistlustel maksimaalne takistuste number on viis (5) nelja väravaga (ainult A,B,C,D). 1.4 Pararakendispordis maksimaalne takistuste number on kuus (6). Takistuste joonised (kavandid) Võistlejate, võistkondade ametiisikute ja võistluste ametiisikute jaoks peavad enne esimest trassiga tutvumist olema kättesaadavad takistuste korrektsed joonised, mis näitavad ära kohustuslike väravate asukohad, paigalt nihutatavate elementide asukohad ning sisse- ja väljasõidu lippude asukohad. Takistuste disain ja konstruktsioon 3.6 Iga takistuse number peab olema selgelt nähtaval punase sissesõidu lipu varda küljes. 3.7 Iga takistuse sisse- ja väljasõit tuleb tähistada punaste ja valgete lippudega (punased paremal ja valged vasakul), mis peavad olema mitte vähem kui 20 m kaugusel lähimast nummerdatud väravast v.a. juhul, kui TD lubab teha erandit. 3.8 Kitsaim sõidetav 2,5 meetrine rada läbi takistuse ei tohi olla pikem kui 250m. St, et rada ei tohi sisse- ja väljasõidu lippude vahel olla üheski kohas kitsam kui 2,5m. Rada võib olla pikem kui 250m vaid erandjuhtudel ja TD otsuse põhjal. 3.9 Takistused peavad olema üksteisest vähemalt 700m kaugusel Takistused peavad olema selgelt nummerdatud selles järjekorras, millises sportlased peavad neid sõitma Takistuste juures ei tohi olla midagi, mis võiks hobuseid vigastada. 60

61 3.12 Tehislikud takistused peavad olema kindlalt ehitatud ja korralikult kinnitatud, nii et neid poleks võistlusala käigus võimalik liigutada või lõhkuda Kui rajameister on mõne takistuse juures kasutanud mõnda elementi, mis peakohtuniku või TD arvates võiks hobuseid hirmutada, siis tuleb takistuse sees võimaldada alternatiivne rada Kui takistuse sisse on konstrueeritud veest läbisõit, siis ei tohi vee sügavus olla üle 30cm. Kui kasutatakse looduslikku vett, siis võib TD lubada vee sügavust kuni 50cm. Veest läbisõidu põhi peab olema kindel (kõva). Kui vee sügavus on üle 50cm, siis peab (selle koha ette) olema paigaldatud korralikult kinnitatud aed, et hobused ei saaks minna sügavasse vette Rahvast eemale hoidva barjääri olemasolul, kas kohalikest oludest lähtuvalt või korraldajate poolt nõutud, ei tohi see olla lähemal kui 20m takistuse lähimale elemendile, v.a. juhul kui TD lubab teha erandi. Kohustuslikud väravad 4.1 Takistused, mis sisaldavad kohustuslike väravaid peavad olema tähistatud punaste ja valgete tähtedega. Tähed on märgitud A-F selles järjekorras, millises neid tuleb läbida. 4.2 Alternatiivse võimalusena võib maksimaalselt kahte tähte kasutada kaks korda sama takistuse juures. 4.3 Kohustusliku värava kõrgus ei tohi olla vähem kui 1.30m. 4.4 Kohustuliku värava minimaalne laius on 2.50m. Paigalt nihutatavad elemendid 5.1 Rajameister võib kasutada ükskõik millise nihutatavaid/eemaldatavaid elemente, eelistades pale, mida kasutatakse täpsussõidus. 5.2 Nihutatavaid/eemaldatavaid element ei tohi nihkudes vigastada rakendit ega hobust. 5.3 Tops, mis hoiab nihutatavat palli täpsussõidus, peaks olema standardne 45-55mm koonus, sealjuures piisava sügavusega, et pall ei jääks koonusesse kinni, ega kukuks ise maha. 5.4 Nihutatavaid/eemaldatavaid elementide koguarv ei tohi ületada 24. Juhul kui kasutatakse liigutatavaid elemente võib koguarvu muuta. 5.5 Sportlased saavad 2kp iga paigalt nihutatud elemendi eest. 5.6 Paigalt nihutatav element on "elav" kogu aeg, kuni ta paigalt nihutatakse. 5.7 Sportlane või groom, kes püüab vältida paigalt nihutatava elemendi nihkumist, toob kaasa 10kp 61

62 Takistused kombineeritud maratoni rajal: 6.1 Koonuste laius - kehtivad järgmised ettekirjutused: Kategooria Koonuste laius: Neljahobuserakend 1.8m - 1.9m Paarisrakend 1.7m - 1.8m Üksikrakend 1.5m - 1.6m Poni nelikrakend 1.7m - 1.8m Poni paarisrakend 1.5m - 1.6m Poni üksikrakend 1.4m - 1.5m 6.2 Maratoni takistuste laius kehtivad järgmised ette Kategooria Neljahobuserakend Paarisrakend Takistuste laius 3,5m 4m 3.5m 4m Üksikrakend 3m 3.5m Poni nelikrakend 3m 3.5m Poni paarisrakend 3m 3.5m Poni üksikrakend 3m 3.5m 62

63 Artikkel 962 Trassi Ülevaatus Tehnilise Delegaadi visiit Vähemalt 5 päeva enne võistlusala B algust peab kogu trass koos takistustega olema TD, et ta saaks selle üle vaadata ja heaks kiita. Briifing sportlastele ja ametnikele 2.1 TD peab korraldama briifingu kohtunike kogu liikmetele ja võistkondade esindajatele (CAI võistlustel võistlejatele) enne trassi ametlikku avamist. 2.2 Trassi vaatlejad, takistuste vaatlejad ja ajamõõtjad peavad saama enne maratoni starti lühiinstruktaaži TD-lt või TD poolt määratud isikult. 2.3 Briifingul peavad saadaval olema kogu trassi kaartide koopiad kõigi jaoks, kes neid nõuavad. Kaardid peab näitama iga sektsiooni, kõikide takistuste asukohta ja nummerdatud kohustuslikke pöördelippe, kilomeetrite tähiseid, ning kõiki alasid trassil, mis on mootorsõidukitele suletud. 2.4 Takistuste joonised peavad briifingul olema saadaval: võistkondade esindajatele, võistlejatele ja ametnikele. 2.5 Samuti peab olema saadaval nimekiri, mis näitab ära takistuste ja kohustuslike pöördepunktide läbimise järjekorra. Trassiga tutvumine sportlaste poolt 4.1 Vähemalt 48 tundi enne esimese sportlase starti maratonil, peab kogu trass olema võistlejatele tutvumiseks avatud v.a. erandlikel juhtudel, kui korraldajatel on TD kokku lepitud, et sektsioone A ja üleminekuala tutvumiseks ei avata. 4.2 TD võib kehtestada piirangud teatud trassi osadele juurdepääsuks. 4.3 Trass on tutvumiseks suletud alates hetkest, kui esimene võistleja stardib sektsioonis A. Takistused sektsioonis B võivad jääda avatuks hetkeni, kui esimene võistleja stardib sektsioonis B. 4.4 Mootorsõidukeid kasutavad võistlejad peavad jääma nendega TD poolt määratud teedele ja radadele. 4.5 Takistustega võib tutvuda vaid jalgsi. Mitte ühesegi takistuse alasse ei tohi siseneda mootorsõidukite või jalgratastega. Selle vastu eksimine toob esimesel korral kaasa hoiatuse ja teisel korral kollase kaardi. Puuetega inimesed (kellel on õigus või vajadus trassiga tutvuda), peavad korraldajalt saama vabastuse selle punkti täitmisest ning nende sõidukid peavad olema selgelt identifitseeritavad. 63

64 Artikkel 963 Ajad Ajakava 1.1 OC peab koostama ajakava kohtunike kogu ja TD jaoks, kus on näidatud sektsiooni A stardiaeg ja ajakava iga sektsiooni jaoks, k.a kohustuslike puhkepauside ajad. Kui ilmnevad ettenägematud asjaolud, siis tuleb seda ajakava kohendada ja ajad muuta. 1.2 Ajakava, mis näitab ära iga võistleja stardiaja koolisõidus, tuleb anda sportlastele ja sektsioon A stardi ajamõõtjatele. Jooksvad stardijärjekorrad tuleb anda kõigile ajamõõtjatele, trassi vaatlejatele ja takistuste vaatlejatele. Ajad sektsioonides 2.1 Iga sektsiooni normiaeg tuleb arvutada lähtudes iga sektsiooni jaoks valitud keskmisest kiirusest. 2.2 Minimaalne aeg sektsioonis A on kaks minutit väiksem kui normiaeg. 2.3 Minimaalne aeg sektsioonis B on kolm minutit väiksem kui normiaeg. 2.4 Piiraeg sektsioonis A ja ülemineku sektsioonis on normiaeg + 20 %. Piiraeg sektsioonis B on kahekordne normiaeg. 2.5 Sportlane, kes ületab piiraja ükskõik, millises sektsioonis, langeb võistlusest välja. Aja mõõtmine 3.1 Kus iganes võimalik, tuleb sportlase sooritusaja mõõtmiseks, igas sektsioonis ja takistustel, kasutada elektroonilist ajavõtusüsteemi. 3.2 Ajamõõtjad (iga sektsiooni stardis ja finišis) peavad registreerima iga võistleja startimise ja finišeerimise ajad sektsiooni ajamõõtmise protokollis ja kandma aja sportlase maratoni (rohelisele) ajakaardile. 64

65 Start ja finiš 4.1 Võistlejad peavad olema sektsiooni A stardi juures vähemalt 10 minutit enne nende väljakuulutatud stardiaega. 4.2 Kui võistleja ei ole valmis startima sektsioonis A oma väljakuulutatud stardiajal, siis laseb ajamõõtja tal startida esimesel võimalusel ja registreerib tegeliku stardiaja. See tegelik stardiaeg tuleb niipea kui võimalik edastada TD ja peakohtunikule edasiandmiseks tulemuste arvestajale. Võistlejale arvestatakse 0,2 kp iga ületatud sekundi eest, mis jäi tema väljakuulutatud stardiaja ja tegeliku startimise aja vahele. Samuti ei või hilinenud sportlast starti lasta vähem kui kaks (2) minutit enne järgmise sportlase stardiaega. Võistlejaid ei karistata, kui sektsiooni A start hilines organisatoorsetel põhjustel. 4.3 Võistlejad peavad startima igas sektsioonis peatuselt, juhthobune peab seisma joonel enne stardiliini. Ajamõõtja loeb aega tagasi kuni stardihetkeni. Kui võistleja stardib enne, kui ajamõõtja talle selleks loa annab, siis võistleja kutsutakse tagasi, talle antakse uus stardiaeg ja maratoni ajakaarti parandatakse vastavalt. Kui võistlejal ei õnnestu peatuda tagasikutsumise järel, siis ta võidakse võistlusalalt kõrvaldada. Peakohtunikku tuleb kõigist asjaoludest teavitada nii kiiresti, kui võimalik. 4.4 Sektsiooni ajavõtmine lõpeb kui juhthobuse nina läbib finišiliini. Sektsiooni karistuspunktid arvestatakse kogu ekipaaži finišiliini läbimisajast. Sektsioonides antavad karistuspunktid 5.1 Kõikides sektsioonides antakse ületatud normiaja iga sekundi eest 0,2kp. 5.2 Sportlased, kes lõpetavad sektsioonid A ja B kiiremini miinimumajast, saavad 0,2kp iga miinimumajast kiiremini sõidetud sekundi eest. Artikkel 964 Karistuspunktid maratonil Piitsad Kui kantakse piitsa, siis tohib seda kasutada vaid sportlane (Kutsar). Selle vastu eksimine toob kaasa 20kp Trassil eksimine (error of course) Kui võistleja läbib kohustuslikud pöördelipud (Compulsory Turning Flag- CTF) valelt poolt, siis võib ta tagasi pöörduda ja läbida CTF uuesti, eeldusel, et ta ei ole läbinud järgmisi CTF ega takistust. Sportlane, kes ei läbi CTF, avaldatud järjestuses ja suunas, kõrvaldatakse võistluselt (v.a juhul kui on tegemist mitmekordselt läbitava CTF-ga). Kõrvalekalle trassil 3.1 Sportlased ei või kõrvale kalduda trassi viimasel 300m. Sportlase peatumine, volt/ring, sik-sak või trassilt väljumine toob kaasa 10kp. 3.2 Erandid vt Artikkel

66 Vale allüür Kui üks või rohkematest hobustes galopi viimase 300m sees enne finišit ja seda ei korrigeerita viie sekundi jooksul, saab sportlane iga eksimuse korra eest 1kp. Juhul kui vale allüür jätkub kauem kui viis sekundit lisandub sportlasele iga viie sekundi eest 1kp. Mahatulek (dismounting) 5.1 Väljaspool takistusi sektsioonis B ei ole sportlasel ega groomil lubatud vankrilt maha tulla, v.a juhul kui vanker seisab. Kui vanker ei seisa ja üks või mõlemad groomid tulevad vankrilt maha, siis kaasneb 5kp. Kui sportlane tuleb vankrilt maha, siis toob see kaasa 20kp. 5.2 Läbides stardi- ja finišiliine ning iga sektsiooni kohustuslikke pöördelippude ajal peavad nii võistleja kui ka kõik groomid olema vankril. Selle vastu eksimine toob iga kord kaasa 10kp groomi(de) korral ja 20kp sportlase korral. 5.3 Kui maastik seda tingib, siis võivad TD ja peakohtunik lubada ponide- ja ühese hoburakendite võistlusel lubada groomidel trassi teatud lõikudel sõiduki taga joosta. Peatumine 6.1 Sportlane võib peatuda kp saamata, vankri või rakmete paranduse eesmärgil või juhtudel, mis ei ole sportlase kontrolli all, kõikjal trassil v.a takistuse läbimise ajal. Erandjuhud vt artikkel Sportlasele, kes peatub sektsioonis B (teistel põhjustel, kui eelpool mainitud) rohkemaks kui 10 sekundiks, lisandub iga seistud 10 sekundi kohta 1kp. 6.3 Juhul kui viimane takistus on paigutatud 300m finiši liinile, võib sportlane karistamatult peatuda sõiduki ja rakmete juures vajalike paranduste tegemiseks, juhul kui peatus toimub 30m pärast viimasest takistusest lahkumist. Ükskõik millisel teisel põhjusel peatumine viimase takistuse ja 300m märgi vahel (sõltuvalt sellest, kumb on sektsioonis B finišile lähemal), toob kaasa 10kp igal korral. Lõhutud vanker/rakmed 7.1 Sektsiooni B finišis toob iga puuduv või ühendusest lahti läinud treng (trace) või tiisli kanderihm (pole strap) kaasa 10kp. 7.2 Sektsiooni B finišis toob purunenud või ühendusest lahti läinud tiisel (pole), ais (shaft) või suuline kaasa võistlusalalt kõrvaldamise. 7.3 Sõidukid peavad läbima sektsiooni B finišiliini nii, et vankri ees on selleks klassiks ette nähtud arv hobuseid ja vankril on all ettenähtud arv rattaid. Selle punkti vastu eksimine toob kaasa võistlusalalt kõrvaldamise. Katkised või puuduvad rehvid on lubatud. 7.4 Vankri kummuli kukkumine (takistusel või trassil) toob kaasa võistlustelt kõrvaldamise. Artikkel 965 Karistuspunktid takistustel Allüür takistuste sees Takistuste sees võivad võistlejad kasutada ükskõik millist allüüri. 66

67 Takistuse sees trassil eksimine 2.1 Kui sportlane siseneb takistusse läbimata sissesõidu lippe või takistusest lahkudes läbimata väljasõidu lippe ning ei korrigeeri tehtud viga toob see kaasa võistluselt kõrvaldamise. 2.2 Kohustuslikud väravad takistuse sees on "vabad" pärast seda, kui võistleja on need läbinud õiges suunas ja õiges järjekorras. Läbitud kohustuslikke väravaid võivad sportlased neid uuesti läbida igal ajal ja igas suunas (Näiteks: Võistlejad peavad läbima värava A õiges suunas enne seda, kui nad läbivad värava B. Kui A on õiges suunas läbitud, on ta "vaba" ja võistlejad võivad sellest väravast uuesti läbi sõita ükskõik mitu korda ja ükskõik millises suunas). 2.3 Sportlane, kes sõidab läbi kohustuslikust väravast vales järjekorras või vales suunas enne värava "vabaks" saamist ning kui viga ei parandata enne väljasõidu lippude vahelt välja sõitmist, siis toob see kaasa võistlusalalt kõrvaldamise. 2.4 Selleks, et trassilt eksimist parandada, peab sportlane tagasi pöörduma selle kohustusliku värava juurde, mille valesti läbis ja läbima selle õigesti enne, kui ta jätkab sõitu läbi järjekorras järgmise kohustusliku värava. (näiteks: võistleja sõidab läbi kohustuslike väravate A ja B ning seejärel D, jättes vahele C.) Et seda viga parandada, peab võistleja minema tagasi värava C juurde ja läbima selle enne väravat D jne; kõik väravad on neutraliseeritud ajani, mil ta selle väravani jõuab. Iga parandatud eksimus toob kaasa 20kp. 2.5 Sõitmine läbi takistuse väljasõidu värava enne kui on läbitud õiges järjekorras kõik kohustuslikud väravad, toob kaasa võistlusalalt kõrvaldamise. 2.6 Võistleja ei ole läbinud kohustuslikku väravat enne, kui terve ekipaaž on sõitnud läbi väravat tähistavate lippude vahelt. Vankrilt maha tulemine 3.1 Iga kord, kui üks või mõlemad groomid panevad takistuse sees mõlemad jalad maapinnale kaasneb 5 kp. 3.2 Kui groomid on vankrilt maha tulnud, siis ei pea nad uuesti vankri peale minema ega järgnema sportlasele, kui sportlane läbib järgnevaid kohustuslikke väravaid. Groomid ei pea olema vankril, kui sportlane lahkub takistuselt. Groomid võivad vankrile naasta väljaspool takistust. 3.3 Iga kord, kui sportlane tuleb vankrilt maha takistuse sees, kaasneb 20kp. Sportlane peab olema vankril, kui vanker takistusest välja sõidab. 3.4 Kõikide juhtumite korral (N: treng, ohjad jne. on üle takistuse) peab groom tulema vankrilt maha ning probleemi lahendama (ei tohi ronida üle hobuse ega tiisli). Selle punkti vastu eksimine toob kaas 20kp. 3.5 Sportlane ja/või groom võib panna ühe jala takistuse ükskõik millise osa pihta, karistuspunkte ei lisandu. Selle punkti vastu eksimine toob kaasa 5kp. 3.6 Groom võib aidata sportlast, juhtides hobust suu kõrvalt, hoides kinni ohjadest, läbi takistuse. Vaata artiklit 969 ja Võistleja saab 25kp. 67

68 3.7 Groom(id) peab olema vankril hetkel, mil sportlane takistusele siseneb. Eksimine toob kaasa 5kp. Lahti rakendamine (disconnecting) Ühe või mitme hobuse tahtlik lahtirakendamine ja nende juhtimine läbi ükskõik millise takistuse osa toob kaasa võistlusalalt kõrvaldamise. Välja langemine takistuse sees Sportlase välja langemine on täielikult kohtunike kogu otsustada. Hobuse heaolu 6.1 Sportlasel on kohustus koheselt peatuda ja lasta groom(id) sõidukilt maha, kui hobune on pannud jala üle tiisli (Pole), peakolgi (Lead Bar), aisa (Shaft) või kui hobune on maas ja ei tõuse. Sportlane peab peatuma ka siis, kui takistuse vaatleja või kohtunike kogu liige nõuab sportlaselt vajalike parandustööde tegemist. Vajalikud parandused tuleb teha takistusest väljumata. Paranduse vältel ajavõtmist ei peatata. 6.2 Kui sportlane ei peatu ja ei lase groomi maha (probleemi lahendamise eesmärgil) enne takistusest lahkumist toob see kaasa võistlusalalt kõrvaldamise. 6.3 Sportlasel on kohustus koheselt peatuda ja lasta groom(id) vankrilt maha, kui hobune on pannud jala üle trengi (Trace). Ta peab peatuma ka siis, kui takistuse vaatleja või kohtunike kogu liige nõuab sportlaselt situatsiooni parandamist. Kui sportlane ei peatu ja ei lase groomi maha, et situatsioon enne takistusest lahkumist parandada, toob see kaasa 30kp. Aeg jookseb edasi. Ajavõtmine 7.1 Sportlase aega võetakse alates hetkest, kui juhthobuse nina läheb sissesõidu lippude vahele, hetkeni kui juhthobuse nina läheb väljasõidu lippude vahele. Ülejäänud karistusi takistusel võib saada nii kaua, kuni terve ekipaaž ei ole veel väljasõidu lippude vahelt läbi sõitnud. 7.2 Võimalusel kasutada sportlase takistuse läbimisaja mõõtmisel elektroonilisi ajavõtusüsteeme. Kohustuslik tšempionaatidel, CAIO ja CAI3* võistlustel. 7.3 Takistuse läbimise piiraeg on viis minutit. Juhul kui sportlasel ei õnnestu läbida tervet takistust ja läbida väljasõidu lippe piiraja piires annab takistuse vaatleja kahe vilega sportlasele märku, et piiraeg on ületatud. Pärast märguannet peab sportlane vabastama takistuse nii ruttu kui võimalik (võib kasutada abi ning võistlusala katkestatakse). 7.4 Sportlase takistuse läbimise aeg mõõdetakse sajandiksekundi täpsusega, kas käsitsi- või elektroonilise ajavõtuga. 7.5 Individuaalsetel takistustel ei ümardata aega ega konverteerita seda karistuspunktideks. Peatamised (hold-ups) 68

69 8.1 Kui sportlane jõuab takistuse juurde enne eelmise võistleja takistusest lahkumist või kui takistus ei ole läbimiseks korras, siis sportlane peetakse trassil kinni ca 50m enne sissesõidu lippe. 8.2 Takistuse abivaatleja peab sportlase 50m enne sissesõidu lippe kinni ning käivitab stopperi. Niipea, kui eelmine sportlane on takistusest väljunud ja takistuse vaatleja annab loa jätkamiseks, laseb takistuse abivaatleja kinni peetud sportlasel uuesti startida, informeerides sportlast kinnipeetud ajast. Aega arvestatakse täisminutites või poole minuti täpsusega. Takistuse videosalvestus Kõikidel võistlustel on soovituslik takistuste videosalvestus. Selline videosalvestus on kohustuslik CAI World CupTM Qualifiers, CAIO ja tšempionaatidel. Artikkel 966 Kohtunikud Positsioon 1.1 Üks kohtunike kogu liige peab olema enne sektsioon B kohustusliku puhkepausi kohta. Vastav kohtunik tegutseb Veterinaardelegaadi soovitusi järgides ja otsustab, kas hobused on piisavalt heas konditsioonis võistlusala jätkamiseks. Kohtunik jälgib ka vankri mõõtmist ja rakmete korrektsust. Vt art. 937 & Üks kohtunike kogu liige peab olema ppärast sektsioon B. Kohtunik jälgib vankrite, rakmete ja maratoni ajakaartide kontrolli. Vajadusel, jälgib ka vankrite kaalumist. Sportlane, kelle vanker on minimaalsest lubatud kaalust kergem, kõrvaldatakse võistlusalalt (vt art 969). 1.3 Ülejäänud kohtunike kogu liikmete asukoha määrab peakohtunik. Artikkel 967 Ametiisikud Trassi vaatlejad 1.1 Trassi vaatlejad paigutab kohtadele TD. Trassi vaatlejad peaksid saama jälgida kõige kriitilisemaid kohustuslikke pöördelippe. 1.2 Trassi vaatlejatel peab olema stardijärjekord, instruktsioonide koopiad, trassi vaatlejate raport ja kontrolllehed. 1.3 Trassi vaatlejad peavad perioodiliselt edastama kohtunike kogule teavet kõikidest intsidentidest, mille eest sportlane võib saada karistuspunkte ning ühtlasi edastama kogu muu vajaliku informatsiooni. Sama peavad nad tegema ka siis, kui nende kohustuste täitmise aeg on lõppenud. 1.4 Trassi vaatlejad ei saa sportlast võistlusalalt kõrvaldada ega teda mingil muul viisil karistada. Vastavate karistuste määramine on kohtunike kogu ülesanne. 1.5 Pärast võistlusala lõppemist peavad trassi vaatlejad jääma sekretariaadi lähedusse, kuni peakohtunik nad vabastab. 69

70 Aja võtjad 2.1 Kõiki ajamõõtjaid varustatakse kronomeetriaga, kus on kirjas "võistluspäeval kehtiv aeg" kasutus instrueerib TD või ajamõõtjate juht. TD või tema assistent vastutavad kõikidele ametiisikutele väljajagatavate kronomeetrite "võistluspäeval kehtiva aja" sünkroniseerimise eest. 2.2 Sektsiooni A stardis oleval ajamõõtjal peab olema stardiaegade nimekiri ning ta peab kontrollima kõikide sportlaste maratoni ajakaardi olemasolu. (Roheline kaart- Green Card) 2.3 Kõikide sektsioonide stardi ja finišisi ajamõõtjatel peab olema täielik võistlejate nimekiri ja nende jooksev järjekord. 2.4 Ajamõõtjad peavad registreerima oma sektsioonide stardi ja finišeerimise ajad, kandma need sportlase maratoni ajakaardile ja sektsiooni ajamõõtmise protokolli. 2.5 Hobused peavad startima peatuselt, juhthobune peab seisma stardiliini taga. 2.6 Finišeerimise aeg võetakse hetkel, kui juhthobuse nina läbib finišiliini. Sektsioon loetakse lõppenuks, kui vankri tagatelg läbib finišiliini. 2.7 Pärast võistlusala lõppemist peavad ajamõõtjad jääma sekretariaadi lähedusse, kuni peakohtunik nad vabastab. Takistuste vaatlejad 3.1 Igal takistusel peab olema üks takistuse vaatleja. Igal takistuse vaatlejal peab olema vähemalt kaks assistenti (abi). Takistuse vaatlejal peab olema vile ja kaks stopperit nende kasutamist istrueerivad TD või TD abi. Takistuse vaatlejad peavad ühe sajandiksekundi täpsusega mõõtma aega, mis kulub igal võistlejal takistuse läbimiseks. 3.2 Takistuste vaatlejatel peab olema stardijärjekord, kus on kirjas kõik sportlased, samuti peab neil olema vajalik arv takistuste raporteid ja diagramme selleks, et nad saaksid registreerida kõikide sportlaste takistuste läbimise ajad ja teekonnad. 3.3 Vale tee korral tuleb see märkida raja diagrammile. 3.4 Takistuste vaatlejad peavad üles märkima kõik intsidendid, mille eest sportlane võib karistuspunkte saada ning teatama neist kohtunike kogule nii kiiresti kui võimalik pärast intsidendi toimumist. 3.5 Pärast võistlusala lõppemist peavad takistuste vaatlejad jääma sekretariaadi lähedusse, kuni peakohtunik nad vabastab. 70

71 Artikkel 968 Paremusjärjestus Aja konverteerimine karistuspunktideks 1.1 Võistleja poolt takistuste läbimiseks kulutatud aeg mõõdetakse 1/100 täpsusega ja karistuspunktid arvutatakse kahe komakohaga. Kõikides sektsioonides üle normiaja sõidetud ajad liidetakse kokku ning korrutatakse 0,2-ga. Kõik ajad, mis on sektsioonides A ja B sõidetud minimaalsest ajast kiiremini, liidetakse kokku ja korrutatakse 0,2-ga. Aegu ei ümardata. Karistuspunktid miinimumajast kiiremini sõitmise, normiaja ületamise ning takistuste läbimise eest liidetakse kokku kõikide teiste sõitmise käigus saadud karistuspunktidega, et saada iga sportlase maratoni lõplik tulemus. 1.2 Võistlejad, kes on välja langenud või loobunud. Vt. Art Võistlusala võitja on sportlane, kellel on kõige vähem karistuspunkte. 1.4 Võrdsete karistuspunktide korral asetatakse sportlased võrdsele kohale. Artikkel 969 Maratoni ja kombineeritud maratoni karistuspunktide kokkuvõte Sportlased võivad saada järgnevaid karistusi maratonis: Definitsioon Ref. Artikkel Karistuspunktid Sportlane või groom kp inimese kohta kannab lühikesi pükse Maratonil ei kanta Võistlusalalt turvakiivrit, seljakaitset kõrvaldamine ja kollane ega turvavesti. hoiatuskaart Sektsioon B lõpetamine 931 Diskvalifitseerimine võitlusklassile mittevastava hobuste arvuga. Lei puudumine 937 Võistlusalalt piduriteta vankri kasutamise korral. kõrvaldamine Lei puudumine ühese 940 Võistlusalalt hoburakendi korral. kõrvaldamine Reklaaminduse 941 Kollane kaart reeglitega vastuollu minek. Groomi asendamine Võistlusalalt kõrvaldamine Groom kasutab ohje, kp piita ja pidureid mitte statsionaarsel vankril. Isik on vankri külge Võistlusalalt seotud. kõrvaldamine Kõrvaline füüsiline abi Võistlusalalt kõrvaldamine 71

72 Groom juhib hobuse kp takistusest läbi. Vale allüür & kp iga 5sek kohta Nihkuva elemendi kp juhtumi kohta nihutamine Nihkuva elemendi kp nihkumise tõkestamine Motoriseeritud sõidukite ja ratta kasutamine takistustes. Esimene intsident Hoiatus Teine intsidents Kollane kaart Vanker on alakaalus, kas 937 & Võistlusalalt enne või pärast sektsioon B kõrvaldamine Normiaja ületamine kõigis kp/sek sektsioonides Alla miinimumaja kp/sek sõitmine sektsioonis A ja B Takistuste läbimise kp/sek piiraeg Sportlane ei peatu tagasi Võistlusalalt kutsumisel. kõrvaldamine Sportlane pole valmis kp/sek startima sektsioon A. Piitsa kasutuse reegli kp vastu eksimine. Iga kõrvalekalletrassil, kp mis toimub pärast viimast takistust. Nõutud isikud ei ole kp vankril, kui viimane läbib kohustuslikke pöördelippe, iga sektsioooni stardi- ja finišiliine. Kp iga juhtumi kohta. Groom tuleb sektsioonis kp B liikuvalt vankrilt maha. Sportlane tuleb kp sektsioonis B liikuvalt vankrilt maha. Sektsioon B lõpetamine kp kadunud või lahtise tiislirihma, trengi või ohjadega. Kp iga juhtumi kohta. 72

73 Ebaõnnestumine Võistlusalalt kohustuslike kõrvaldamine pöördelipppude-ning takistuste õiges järjekorras ning suunas läbimisel. Sektsioon B lõpetamine Võistlusalalt puuduva rattaga. kõrvaldamine Sektsioon B lõpetamine Võistlusalalt katkise või lahtise tiisli kõrvaldamine või aisaga. Ebaõnnestunud Võistlusalalt takistuste kõrvaldamine sissesõidulippude läbimine. Ebaõnnestunud Võistlusalalt takistuste kõrvaldamine väljasõidulippude läbimine 5min jooksul. Trassi takistuses tehtud kp eksimuste parandamine. Väljasõidulippude Võistlusalalt läbimine enne takistuse kõrvaldamine lõpetamist. Groom tuleb takistuse kp sees vankrilt maha. Kp iga juhtumi kohta. Sportlane tuleb takistuse kp sees vankrilt maha. Kp iga juhtumi kohta. Sportlane või groom kp paneb kaks jalga takistuse elemendi vastu. Groom ronib takistuse kp sees üle hobuse või tiisli. Hobuse tahtlik Võistlusalalt lahtirakendamine ja kõrvaldamine juhtimine läbi takistuse Ei peatuta, kui hobuse Võistlusalalt jalg on üle tiisli, kõrvaldamine peakolgi (lead bar) või aisa. Ei peatuta, kui hobuse kp jalg on üle trengi. Vankri kummuli Võistlusalalt paiskumine kõrvaldamine Takistuse läbimise Võistlusalalt piiraja ületamine (5 kõrvaldamine min). 73

74 Hobune ei ole võimeline Võistlusalalt võistlust jätkama. kõrvaldamine Kõikide sektsioonide Võistlusalalt piiraja ületamine. kõrvaldamine 2. Sportlased võivad saada järgnevaid karistusi kombineeritud maratonis: Definitsioon Ref. Artikkel Karistuspunktid Ühe või enama palli kp kohalt liigutamine täpsussõidus. Maratoni takistuse 3kp elemendi üle või maha ajamine. Eksimine marsruudil: kp ja 10 sek Ajades maha mõne takistuse elemendi enne sellesse sisenemist, annab peakohtunik kella, aeg peatatakse ja takistus ehitatakse uuesti üles. Marsruudilt eksimine kp maratoni takistusel (korrigeeritud) Marsruudilt eksimine Võistlusalalt maratoni takistusel kõrvaldamine (parandamata) Groom kasutab pidureid, & 2 20kp piitsa või ohje kui vanker liigub. Groomi mahatulek WC Rules 5kp iga intsidendi kohta sõidukilt esimest või teist korda (kell ei peatu) Juhi mahatulek sõidukilt. WC Rules 20kp Groomi või juhi WC Rules Võistlusalalt mahatulek sõidukilt kõrvaldamine kolmandat korda. Esimene või teine WC Rules ei järgne karistuspunkte mitteallumine. Kolmas mitteallumine. WC Rules Võistlusalalt kõrvaldamine 74

75 Kui ohjad, tiisli & kp groomi sõidukilt kanderihmad (pole maha tuleku eest straps), ketid või treng (trace) lähevad lahti või purunevad, või kui hobuse jalg satub üle tiisli, trengi või aisa, siis peab peakohtunik andma kella, groom(id) peavad (sõidukilt) maha tulema ning rakmed uuesti ühendama või parandama nii, et nad oleks korras. (kell peatatakse) Sportlase suutmatus Võistlusalalt katkestada peale korduvat kõrvaldamine korduvat kella andmist. Täpsussõidu takistuse maha kp ajamine kui see on juba läbitud. Sportlasel ja/või groomil Võistlusalalt puudub turvakübar ja kõrvaldamine turvavest Vale marsruut üksikul Võistlusalalt takistusel (järjekord & kõrvaldamine suund) Puudub lei üksikhobusel Võistlusalalt kõrvaldamine Puudub lei piduriteta Võistlusalalt vankril. (paaris- & kõrvaldamine neljahobuserakend) Ei läbi stardi ja finiši lippu Võistlusalalt kõrvaldamine Vankri ümber kukkumine & Võistlusalalt kõrvaldamine Füüsiline assisteerimine 945 Võistlusalalt kõrvaldamine väljastpoolt. Groomi pole vankris finišilipu Võistlusalalt kõrvaldamine ületamise hetkel. Normiaja ületamine & Ületatud aeg (sekundites) korrutatud 0,5 Piiraja ületamine Võistlusalalt kõrvaldamine 75

76 Peatükk XIII Täpsussõit Artikkel 970 Üldiselt Täpsussõidu eesmärk on kontrollida hobuste füüsilist taset, painduvust ja allumist ning võistlejate osavust ja kompetentsust. Artikkel 971 Võistlusalad Võistlusala vigadele kasutatakse kombineeritud rakendispordi võistlustel. (The Fault Competition). 1.1 Võistlusala vigadele baseerub pallide mahaajamise- ja normiaja ületamise eest saadavatel karistuspunktidel. Sellest sõidust saadavat tulemust kasutatakse kõikide võistluste lõpliku paremusjärjestuse koostamisel. St. see tulemus läheb lõpp-protokolli. 1.2 Sportlaste vahel, kelle tulemuseks on null karistuspunkti, võidakse teha ümbersõit, et selgitada täpsussõidu võitja. Võistlusala ajale Võistlus aja peale baseerub sportlaste poolt raja läbimiseks kulunud sekunditel, kusjuures karistuspunktid vigade eest konverteeritakse lisasekunditeks. Võistlusalasid ajale kasutatakse ainult täpsussõidu kohtade määramiseks. Võistlusalad kahe vooruga Esimese sektsiooni tulemus võib ülekanda kombineeritud rakendispordi võistluste lõptulemusele. Võistlusala võitjate vooruga Võistlusala, kus esimene voor sõidetakse karistuspunktidele ja ajale ning tulemus läheb kombineeritud rakendispordi võistluse lõppprotokolli. Võitjate voorus selgitatakse täpsussõidu võitja. 76

77 Artikkel 972 Trass Raja ehitamine ja mõõtmine 1.1 Rajameister on vastutav, TD järelvalve all, raja koostamise-, tähistamise-, mõõtmise- ning takistuste ehitamise eest. Kohtunike kogu president vastutab, et trassi pikkus oleks mõõdetud korrektselt. 1.2 Võistlusväljak ei tohi olla väiksem kui 70x120m või peab olema sama suure pindalaga väljak. Kui see ei ole võimalik, tuleb takistuste arvu vastavalt vähendada v.a. juhul, kui TD lubab teha erandi. 1.3 Stardi- ja finišiliinid ei tohi olla rohkem kui 40m ega vähem kui 20m kaugusel vastavalt esimesest ja viimasest takistusest. 1.4 Takistuste arv ei tohi olla suurem kui 20. (Erandid vt. Art ) ning Laste rakendispordi võistlusel 15 takistust. 1.5 Raja pikkus peab jääma 500 ja 800 m vahel, Laste võistlustel võib see olla lühem. 1.6 Rada peab olema selline, et võistlejatel oleks võimalik raja valdavas ulatuses säilitada mõistlikult kiiret allüüri. Teatud takistused ja takistuste kombinatsioonid vähendavad paratamatult kiirust, kuid selline raja planeerimine peaks olema tehtud võimalikult väikese osa jaoks kogu rajast. 1.7 Kõiki takistustused peavad olema nähtavad kohtunike kogu alast. 1.8 Kohtunike kogu president peab läbima võistlustrajektoori ja selle enne esimest starti üle kontrollima. Võistlustrajektoori all mõeldakse rada, mida mööda peaks sportlane liikuma stardist õiges suunas kuni finišini. Võistlustrajektoori pikkus peab olema mõõdetud korrektselt, võttes arvesse pöördeid ning hobuse normaalset trajektoori. Viimati mainitud normaalne trajektor peab läbi takistusi keskelt. Artikkel 973 Takistused Koonused 1.1 Takistusi moodustavad koonused peaksid olema vähemalt 30cm kõrged ning tehtud mitte purunevast plastilisest materjalist. Raskem (kaaluga) pall peab olema paigutatud koonuse tipus olevasse õnarusse, nii et see kukuks maha vaid siis, kui koonust puudutatakse. 1.2 Takistused, mis koosnevad vaid ühest koonuste paarist nimetatakse üksikuks takistuseks. 1.3 Takistuse juurde kuuluvad: koonused, punased ja valged tähised, numbrid ja tähed. 1.4 Paaris olevatest koonustest ühe asukoht peab olema maapinnale märgitud selliselt, et takistus jääks terve võistlusala vältel samasse kohta. Kui vajalik, tuleb tõmmata ka joon kindlustamaks, et sama paari teine koonus jääks õige nurga alla. 1.5 Taandamist nõudvad takistused ei ole lubatud. Mitmest osast koosnevad takistused 77

78 2.1 Mitmest osast koosnevad takistused peavad vastama projekteerimise põhimõtetele. Vt Lisa. 2.2 Variatsioonid või uued kavandid peavad olema eelnevalt FEI rakendispordi komitee poolt kinnitatud ja olema avaldatud võistluste juhendis 2.3 Mitmest osast koosnev takistus võib olla konstrueeritud tähistest või horisontaalsetest lattidest, mis on tõstetud min 40cm ja max 60cm kõrgusele. 2.4 Iga koonuste või elementide grupp peab olema selgelt eraldatud ja seotud ühe mitmest osast koosneva takistuse sektsiooniga. 2.5 Mitmest osast koosnev takistus, mis ei ole "Serpantiin", "Sik-Sak", "Kahene boks" (Double box) või "Kahene U", ei tohi koosneda rohkem kui kolmest paarist koonustest või paigalt nihutatavatest elementidest. 2.6 Teised mitmest osast koosnevad takistused, mis ei ole Serpantiinid, Sik-Sakid, Kahesed boksid või Kahesed U-d, ei tohi olla pikemad kui 30m mõõdetuna mööda takistust läbivat keskliini. 2.7 Ühel rajal ei tohi olla rohkem kui 3 mitmest osast koosnevast takistust. 2.8 Mitmest osast koosnevatel takistustel võib sportlane saada maksimaalselt 6kp kahesel (A&B), 9kp kolmesel (A,B&C) ja 12kp serpantiinis, sik-sakis, kaheses boksis või kaheses U-s (A,B,C&D) iga katse eest pluss karistuspunktid uuesti ehitamise ja mitteallumise eest. 2.9 Ümbersõidus ei tohi kasutada mitmest osast koosnevaid takistusi. (Vt artikkel 977 Ümbersõit ja Artikkel 981 Karistuspunktide kokkuvõte). Serpantiin, sik-sak, kahene boks, kahene U 3.1 Serpantiin koosneb 4-st sirgjoonel asuvast koonusest, mis on keeratud alternatiivsetesse suundadesse ja tähistatud tähtedega A,B,C ja D. (Vt. Lisa) 3.2 Sik-sak koosneb mitte rohkem kui 4-st paarist sirgjoonel asuvatest koonustest koos alternatiivsete vasak ja parempoolsete koonustega. (Vaadake veebilehte. Kõik keskjoone koonused tuleb panna sirgelt kas koonuse ette, keskele või taha.) 3.3 Kahese boksi ja kahese U joonised on lisas. Vesi ja sillad 4.1 Kui võistlusrajal on vee- ja sillaga takistusi tuleb võistluste juhendisse teha vastav märge. 4.2 Veetakistused peavad olema vähemalt 3m laiad, laugete külgedega ja sügavusega 20-40cm vahel. Üks paar koonuseid peab olema sissesõidul (lipp tähega A) ja väljasõidul (lipp tähega B), koonuste vahe peab olema vähemalt 2m. 4.3 Kui A-s või B-s olevad pallid (või pall) kukuvad maha, siis selle eest karistatakse 3kp iga koonuste paari kohta. 78

79 4.4 Puust sillad või sarnase sobiva konstruktsiooniga sillad peavad olema heaks kiidetud TD poolt. Nõuded sildadele: lehvikukujuliselt hargnevad külgväravad sissesõidul, sild ei tohi olla maapinnast kõrgemal kui 20cm, kasutatav laius 3m, maksimaalne pikkus 10m, olulised on külgmised seinad või piirded. TD võib lubada erandeid, kui sild on statsionaarne, tugeva konstruktsiooniga ja tugevate külgmiste piiretega. Üks paar koonuseid peab olema sissesõidul (lipp tähega A) ja väljasõidul (lipp tähega B), koonuste vahe peab olema vähemalt 2m. Tähised 5.1 Iga takistus on piiritletud tähiste paariga. Kui sportlane läheneb takistusele, siis punane tähis peab jääma paremat kätt ja valge tähis peab jääma vasakut kätt. Tähised on väljaspool elemente, mille moodustavad üksukud või mitmest osast koosnevad takistused, mitte kaugemal kui 15cm. 5.2 Kogu ekipaaž peab nende tähiste vahelt läbi sõitma. Selle vastu eksimist arvestatakse kui mitteallumist (Vt Art ja ). 5.3 Pöörde postid, dekoratsioonid ja tõkked tuleb paigutada rajale enne ametlikku trajektoori kontrolli. Karistuspunkte ei lisata, kui võistluse käigus puudutatakse, paisatakse ümber või paigutatakse ümber eelpool mainitud konstruktsioone. 5.4 Kõik rajal olevad takistused peavad olema nummerdatud selles järjekorras, millises need tuleb läbida. Iga takistuse number peab olema kirjas tahvlil, mis on asetatud iga üksiku ja mitmest osast koosneva takistuse sissesõidu juurde. 5.5 Iga mitmest osast koosneva suletud takistuse (L-id, U-d ja Boksid) sektsioon peab olema selgelt tähistatud erinevate värvidega (vt Lisa). Kogu ekipaaž peab nende tähiste vahelt läbi sõitma, läbides tähiseid õiges alfabeetilises järjekorras. 5.6 Punased ja valged tähised, numbrid ja tähed võivad olla kas kõik eraldi tahvlitel (postidel, siltidel) või on vastav tähis, number ja täht koondatud ühele tahvlile (postile). Võimaluse korral peaksid numbrid olema paigutatud nii, et võistleja näeks järgmise takistuse numbrit siis, kui ta eelmisest takistusest lahkub. Raja plaan Vähemalt 1,5h enne võistlusala esimest starti, peavad sportlased saama raja plaani, mis on allkirjastatud rajameistri ja kohtunike kogu presidendi poolt. Samuti peab olema rajaplaan ülesse pandud kogunemiskohta ning plaanil peab olema märgitud vastava klassi raja pikkus, kiirus m/min ja normiaeg. Kohtunike kogu poolt tehtud normiaja muudatud teatakse komentaatori poolt. Rajaga tutvumine 7.1 Rada peab olema tutvumiseks avatud vähemalt 1,5h enne võistlusala algust. Ainult sportlased, võistkondade esindajad ja treenerid võivad minna rajaga jalgsi tutvuma, seejuures korrektselt ja elegantselt riietatud. Esimene eksimus toob kaasa hoiatuse ning teine kollase kaarti. 7.2 Vaid rajameister ja tema meeskond võivad muuta mõnda raja osa või selle kallal töötada. Kui võistleja või mõni temaga seotud isik muudavad rada ükskõik millisel moel, siis võistleja kõrvaldatakse võistlusalalt. 79

80 Artikkel 974 Täpsussõidu kokkuvõte Ühesed ja mitmest osast koosnevad takistused Võistlusklass m/min Koonuste Serpetiin Sik-sak Laine Takistuste vahe (cm) (m) (m) vahemaa (m) Hobune Neljane Paaris Ühene Pararatsutamine Poni Neljane Paaris Ühene 260 (Lapsed: 20cm (Lapsed) (220) vaba liikumisruumi) Pararatsutamine Kinniste mitmest osast koosnevate takistuste mõõtmine vt Lisa. 1.2 Vähendatud koonused: Kahe üksiku takistuse vahe võib vähendada 5cm võrra. Sellised takistused tuleb erinevalt märgistada (N: koonuste värv). 1.3 Alternatiivsed võimalused: Maksimaalselt kahele üksikule takistusele võib teha alternatiivseid võimalusi vt Lisa Erandjuhtudel ning turvalisuse küsimuste korral võib kohtunike kogu koos rajameistri ja TD-ga vähendada raja läbimiskiirust. 1.5 Ümbersõidud ja võitjaringid: Taakistuste vahemaad võib lühendada 10cm võrra. Artikkel 975 Täpsussõidu hindamine Võistlusala alustamine 1.1 Kui TD leiab, et rada on täielikult ettevalmistatud, siis teatab ta sellest peakohtunikule, kes seejärel annab loa võistlusala stardiks. 1.2 Kui võistlusala on alanud, siis ainult kohtunike kogu president, sealjuures konsulteerides rajameistri ja TD-ga, võib otsustada, et rajamõõtmisel on tehtud viga. Sellise otsuse võib täide viia pärast kolmandat sportlast, kes on läbinud raja puhtalt ning enne järgmise sportlase starti. Sealjuures eeldades, et kõnealused kolm sportlast on startinud enne 45sekundi allalugemise lõppu. Sellisel juhul on kohtunike kogul õigus muuta raja läbimise normiaega. Juhul kui normiaega on tõstetud, muudetakse vajadusel eelnevalt raja läbinud sportlaste tulemusi. Normiaega võib vähendada vaid juhul kui eelnevalt raja läbinud sportlastele ei lisandu muudatuste tõttu normiaja ületamise eest karistuspunkte. 80

81 1.3 Tõstetud normiaeg ei tohi ületada vastava raja maksimaalse trajektooripikkuse piiraega. Karistuspunktid Sportlane, kes on tulnud võistlusväljakule, kuid ei sõida pärast stardisignaali 45 sekundi jooksul stardilippude vahelt läbi (st. ei stardi), alustatakse automaatselt ajamõõtmist. Kui rada on valmis ja sportlane ei ole võistlusväljakule tulnud, annab peakohtunik kella, et teha sportlasele start teatavaks. Juhul kui sportlane ei saabu, pärast esimest kella 45 sekundi jooksul võistlusväljakule, siis antakse uuesti kella ning võistleja kõrvaldatakse võistlusalalt. Sportlasele, kes stardib ning läbib takistuse enne stardisignaali, kaasneb 10 kp ning uuesti startimine. Stardiliini läbimise hetkest on stardi- ja finišiliinid läbi sõitmiseks "avatud", seda kuni viimase takistuse läbimiseni. Kui üksiku takistuse üks või mõlemad aetakse maha või mitmest osast koosneva takistuse pall või element aetakse maha, siis toob see igal korral kaasa 3kp. Kui veetakistusel või sillal aetakse maha üks pall või mõlemad pallid kas A-s või B-s, siis toob see kaasa 3kp iga koonuste paari kohta. Stardi- ja finišiliini vahel peavad groomid oma ettenähtud kohtadele istuma jääma. Groom ei tohi sprtlast juhatada rajal ega rääkida, juhul kui nad ei ole sõidukilt maha tulnud. Karistusi vt artikkel 981. Pärast viimast takistust peab sportlane läbima finišiliini, punane lipp jääb paremale ja valge lipp vasakule. Sportlane võib läbida avatud mitmest osast koosnevat takistust, kaasnevate karistusteta. Juhul kui osa takistusest lükatakse ümber vt artikkel 981 Vankri ümberminek toob kaasa kõrvaldamise. Rajal eksimine 3.1 Sportlane loetakse takistuse väravast läbi sõitnuks, kui kogu ekipaaz on tähiste vahelt läbi sõitnud. 3.2 Kui sportlane alustab sõitu läbi takistuse vales suunas või vales järjekorras, peab peakohtunik enne kella andmist ootama, kuni kogu ekipaaž on täielikult valest takistusest läbi sõitnu. Sportlane kõrvaldatakse võistlusalalt. 3.3 Kui sportlane ajab maha või nihutab paigalt mõne eelnevalt läbitud takistuse osa, siis kaasneb 3kp. 3.4 Kui aetakse maha või nihutatakse paigalt järgmisena läbitav takistuse osa, annab peakohtunik kella ja takistuse ülesehitamise ajaks ajamõõtmine peatatakse. Sportlasele lisandub 3kp ning tema läbimisajale lisatakse 10 sekundit. Sportlasele antakse startimise märguandeks kella ning ajamõõtmine käivitatakse, kui sportlane on jõudnud järgmisena läbitava takistuseni. 81

82 3.5 Kui sportlane on rajal ja kohtunike kogu president annab kella/vilistab, peab sportlane viivitamatult peatuma. Kui sportlane ei peatu, annab kohtunike kogu president teist korda kella/vilistab. Kui sportlane jätkab, siis ta kõrvaldatakse võistlusalalt. Groom võib sportlasele öelda, et anti kell/vilistati. 3.6 Kui kohtunike kogu ei ole kindel, kas takistus läbiti korralikult või ei, peab ta lubama sportlasel raja lõpuni sõita ning seejärel langetab kohtunike kogu otsuse. Takistuse parandamine (uuesti üles panemine) 4.1 Juhul kui tõrkumise või mitte allumise tõttu aetakse takistuse mõni osa maha, siis antakse kella ning ajamõõtmine peatatakse takistuse korrastamise ajaks. Sportlase ajale lisandub 10 sekundit, sealjuures lisatakse karistuspunktid allumatuse eest (v.a. allumatuse tõttu mahakukkunud elementide eest). 4.2 Pärast takistuse korrastamist antakse uuesti kella ning sportlane peab terve takistuse uuesti läbima ja jätkama sõitu. Ajamõõtmine käivitatakse, kui sportlane on jõudnud läbitava takistuseni. Enne kella startimine toob kaasa sportlase kõrvaldamise. 4.3 Kui sportlane läbides mitmest osast koosnevat takistust ajab maha vastava takistuse järgmisena sõidetava elemendi või kui ta sõidab mitmest osast koosnevast takistusest välja (läbi elementide), siis antakse kell, ajamõõtmine peatatakse ning takistus korrastatakse. Sportlase ajale lisandub 10 sekundit ning karistuspunktid mitteallumise eest, kuid mitte mitteallumise käigus maha aetud elementide eest. Purunenud rakmed Kui pärast starti läheb sportlasel lahti kas tiisel (pole), ais (shaft), ohjad, treng (trace), tiisli kanderihmad (pole straps), ketid või kui hobune paneb jala üle tiisli (pole), trengi (trace), aisa (shaft) või peakolgi (leader bars), siis annab peakohtunik kella ja peatab aja mõõtmise. sportlane peab laskma groomi(d) maha, et probleemi lahendataks. Sportlast karistatakse groomide maha tuleku eest. Pärast probleemi kõrvaldamist ja kui groom(id) on tagasi sõidukil, siis annab peakohtunik uuesti kella ja paneb aja käima. Rakendist maha tulev sportlane ja groom 6.1 Igakordsel sportlase vankrilt mahatulekuga lisandub 20kp. 6.2 Igakordsel groomi/groomide maha tulekul lisandub sportlasele esimesel groomi maha tuleku korral 5kp, teisel korral 10kp ning kolmandal korral sportlane kõrvaldatakse võistlusalalt. 6.3 Takistusi läbides peavad groomid vankril olema. Siiski võib groom vankrilt maha tulla, et aidata takistusest läbimist, hoides etterakendatud hobust suu kõrvalt ohjadest. Lisanduvate karistuspunktide informatsiooni vt. Art Groomid peavad enne järgmist takistuse läbimist olema vankril. 82

83 Mitteallumine 7.1 Mittealumiseks nimetatakse järgnevaid juhte: Kui sportlane üritab läbida takistust ning tema hobune tõmbab viimasel hetkel takistuse ees kõrvale ning seejuures ei puutu ühtegi takistuse osa. Kui hobused jooksevad ära või kui peakohtuniku arvates on võistleja hobuste üle piisava kontrolli kaotanud. Kui hobused ja sõiduk jäävad täielikult seisma, tagasi astumisega või astumiseta ükskõik millise trassi osa ühese- või mitmest osast koosneva takistuse ees või sees, sealjuures mitte ajades või ajades takistuse elemente maha. Kui terve ekipaaž ei läbi takistust või kui mitmest osast koosneva takistuse seest joostakse välja,ringitatakse mitmest osast koosneva takistuse seest või taandatakse stardi ja finiši liinil. 7.2 Mitteallumine toob esimesel korral 5kp, teisel korral 10kp ning kolmandal korral võistleja väljalangemise. Karistuspunktid mitteallumise eest summeeritakse, ükskõik millisel trassi osal mitteallumine esineb. 7.3 Kui mitteallumine esineb üheses takistuses sh kui terve ekipaaž ei läbi markeeringuid peab sportlane takistuse uuesti läbima. Kella antakse vaid juhul kui takistust peab korrastama. (Vt artikkel 975.4) 7.4 Kui mitteallumine toimub mitmest osast koosneva takistuse sees, sealjuures ühtegi takistust maha ajamata, peab sportlane jätkama ning talle lisanduvad kp mitteallumise eest. (Vt eespoolt) 7.5 Juhul kui mitteallumise tõttu aetakse takistuse element maha (sh platsilt tähe juurest C välja jooks ja palli mahakukutamine), annab kohtunik kella, raja läbimist takistatakse, ajavõtmine peatatakse ning takistus korrastatakse. Kohtunike kogu president annab uuesti kella, sportlane peab alustama mitmest osast koosneva takistuse tähest A ning ajamõõtmine taastatakse kui juhthobuse nina läbib A väravat. Takistuse korrastamise eest lisatakse sportlasele 10kp. 7.6 Kui sportlasel on mõne takistuse juures mitteallumine ja ta ajab selle käigus takistuse mõne osa maha, siis talle lisanduvad kp mitteallumise eest ning tema ajale liidetakse takistuse korrastamise eest 10 sekundit. Vastuhakk Hobuse käitumist loetakse vastuhakuks siis, kui ta ükskõik mis hetkel ja põhjusel keeldub edasi minemast (seejuures kas tagasi liikudes või ei), keerab ümber või ajab püsti. Sellisel juhul karistatakse seda kui mitteallumist. (Vt artikkel 975.7) 83

84 Aja mõõtmine 9.1 Iga sportlase aega mõõdetakse stopperi või elektroonilise ajavõtusüsteemiga. Aeg läheb käima hetkel, kui juhthobuse nina jõuab stardiliini vahele ja läheb kinni hetkel, kui juhthobuse nina jõuab finišiliini vahele. Kp võivad lisanduda kuni terve ekipaaž on läbinud finišiliini. 9.2 Elektroonilist ajavõtusüsteemi peab kasutama tšempionaatidel ja CAIO-del ning võimalusel kasutada elektroonilist tablood, mis oleks sportlasele nähtav. 9.3 Aegu tuleb mõõta sajandiksekundi täpsusega. 9.4 Piiraeg on kahekordne normiaeg. Piiraja ületamine toob kaasa väljalangemise. 9.5 Normiaega arvestatakse kasutades järgmiseid kiiruseid, mis on näidatud meetrit/minutis. ( v.a kiirusvõitslustel, artikkel 978 ja laste klassis): Klass Esimene voor Klass (Ponid) Esimene voor (Hobused) Neljane 240 Neljane 240 rakend rakend Paaarisrakend 250 Paaarisrakend 250 Ühene rakend 250 Ühene rakend Karistuspunktid ületatud normiaja eest arvutatakse: sportlase aeg võetud sajandiksekundi täpsusega, iga aeg üle normiaja korrutatakse 0,5-ga. Karistuspunktid arvestatakse kahe komakoha täpsusega. Artikkel 976 Võistlusala vigadele Definitsioon Võistlusala vigadele baseerub koonuste mahaajamise- ja normiaja ületamise eest saadavatel karistuspunktidel. Paremusjärjestus Paremusjärjestus koostatakse aja ja karistuspunktide põhjal. Kui võistluskava võimaldab, siis esimese koha võrdse tulemuse korral võib teha ümbersõite. 84

85 Artikkel 977 Ümbersõit Definitsioon Ümbersõitu võib korraldada vaid võistlusala vigade korral, et selgitada täpsussõidus viigi puhul välja võitja. Paremusjärjestus 2.1 Kui esimesele kohale pretendeerijatel on võrdne arv karistuspunkte, siis vastavalt juhendis sätestatule võidakse läbi viia ümbersõit kiirusele kas samal rajal või lühendatud rajal. (maksimaalselt 50% lühem) 2.2 Kohtunike kogu, TD ja rajameistri otsusega võib koonustevahelist laiust vähendada 10cm võrra. 2.3 Kui juhendis ei ole märget ümbersõidu kohta, siis kõik võistlejad, kellel on ükskõik millise koha peale pretendeerimiseks võrdne arv karistuspunkte, pannakse paremusjärjestusse raja läbimise aja põhjal. Kui nii kp-d kui aeg on võrdsed, jäävad võistlejad kohta jagama. Mitmest osast koosnev takistus Ümbersõidul ei ole mitmest osast koosnevad takistused lubatud. Stardijärjekord Ümbersõidu stardijärjekord on sama, mis oli võistluse algne stardijärjekord. Artikkel 978 Võistlusala ajale 1. Definitsioon Võistlus aja peale kõik karistuspunktid (sh maha ajamised, normiaja ületamised, mitteallumised jne) konverteeritakse karistus sekunditeks. 2. Takistused Reeglid, mis kehtivad kasutatavatele takistuste numbrile, tüübile ning raja pikkusele peavad olema samad, mida kasutatakse võistlusalal vigadele. 3. Allüürid Hobused Ponid Klass Esimene voor Klass Esimene voor Neljane rakend 240 m/min Neljane rakend 240 m/min Paarisrakend 250 m/min Paarisrakend 250 m/min Ühene rakend 250 m/min Ühene rakend 260 m/min 4. Paremusjärjestus 4.1 Paremusjärjestus koostatakse summeerides sportlase raja läbimisaja ja karistus sekundid. 85

86 4.2 Kui esikohale pretendeerijatel on võrdne tulemus, siis võidakse paremus määrata kas väikseima arvu karistussekundite alusel või tehakse ümbersõit. Kui ümbersõit on juhendis kirjas, võib selle teha kas samal või lühendatud rajal. Artikkel 979 Võistlusalad kahe vooruga Definitsioon 1.1 See võistlusala koosneb kahest sektsioonist, mis sõidetakse vahetult teineteise järel. Mõlemas sektsioonis võib kiirus olla kas sama või erinev. Esimese sektsiooni finišiliin on teise sektsiooni stardiliiniks. 1.2 Järgnevate tingimuste (ja selle määrustiku) alusel läbiviidavat kahe sektsiooniga võistlusala võib kasutada kõigil täpsussõidu võistlustel. Võistlusala tingimused 2.1 Esimene sektsioon tuleb läbi viia kui võistlusala vigadele ja normiajaga ning teine sektsioon tuleb läbi viia kui võistlusala ajale. 2.2 Karistuspuntki informatsiooni vt artikkel 981. Takistused 3.1 Esimeses sektsioonis on rajal 14 kuni 16 takistust. Teine sektsioon viiakse läbi 7 kuni 9 takistusel ning mitmest osast koosnevaid takistusi ei tohi kasutada (takistuste arv kokku ei tohi olla suurem kui 23). 3.2 Takistuste laiuse informatsiooni vt artikkel 974. Karistuspunktid 4.1 Sportlased, kes saavad esimeses sektsioonis karistuspunkte, peatatakse kellaga pärast seda, kui nad on läbinud viimase takistuse. Kui nad ületavad esimeses sektsioonis normiaja, siis peatatakse kellaga pärast esimese sekstiooni finišiliini ületamist. Sportlasede peavad peatuma pärast esimese finišiliini ületamist, kui neile on kell antud. 4.2 Sportlased, kes ei ole saanud esimeses sektsioonis karistuspunkte ja ei ole ületanud normiaega, jätkavad rada, mis lõpeb pärast teise finišiliini läbimist. 4.3 Teine sektsioon sõidetakse nagu võistlusala ajale. Paremusjärjestus 5.1 Sportlased pannakse paremusjärjestusse järgnevalt: Vastavalt teise sektsiooni ajale ja ajale liidetud karistussekunditele. 5.2 Järgnevalt esimese sektsiooni sportlased vastavalt karistuspunktidele ja läbimisajale. 5.3 Esimesele kohale pretendeerijate võrdse tulemuse korral võidakse vastavalt juhendis sätestatule läbi viia ümbersõit. See võib toimuda kiirusele kuuel esimese ja/või teise sektsiooni takistusel. 86

87 5.4 Sportlased, kes on pärast esimest sekstiooni peatatud, saavad olla paremusjärjestuses vaid kohtadel, mis jäävad pärast mõlemast sektsioonist osa võtnute järel. 87

88 Artikkel 980 Võistlusala võitjate vooruga Definitsioon Võistlusala koosneb kahest erinevast voorust, mida hinnatakse erinevalt. Esimest vooru võidakse kasutada kõikidel kombineeritud rakendispordi võistlusel. Võistlusala tingimused Esimene sektsioon tuleb läbi viia kui võistlusala vigadele ja normiajaga ning teine sektsioon tuleb läbi viia kui võistlusala ajale. Takistused 3.1 Esimene sektsioonis on tavaline rada vastavalt reeglitele 3.2 Teine sektsioon võib olla lühem, kuid mitte rohkem kui 50%. 3.3 Teise sektsiooni rada (võitjate voor) võib üles panna N: teisel päeval ja seda teisele platsile ning teise disaiiniga. 3.4 Võitjate vooru ei peeta kui ümbersõitu. Sportlased 4.1 Võitjate voorus osalevate sportlaste arv on märgitud võistlusjuhendis. 4.2 Võitjate vooru stardijärjekord vastab algsele stardijärjekorrale. Karistuspunktid 5.1 Esimene võimalus: Sportlased kannavad esimese sektsioonis saadud karistussekundid üle võitja vooru 5.2 Teine võimalus:sportlased alustavad teist sektsiooni karistussekunditeta. Paremusjärjestus 6.1 Esimene võimalus: Sportlased järjestatakse nende kogu aja põhjal; st raja läbimisaeg summeeritud karistussekunditega ning võitjate vooru normiaja ületamise eest. Tegelikel karistuspunktidel st esimese sektsiooni karistussekundid lisatakse võitjate vooru normiajale. 6.2 Teine võimalus: Sportlased järjestatakse arvestades nende sõiduaega pluss karistussekundeid maha aetud elementide eest ja võitjate vooru ületatud normiaja eest. 6.3 Viigi puhul jäetakse kohta jagama. 88

89 Artikkel 981 Täpsussõidu karistuspunktide kokkuvõte Sportlased võivad saada karistuspunkte järgnevate vigade eest: Kirjeldus Ref. Art. Võistlusala vigadele Võistlusala ajale Sportlane siseneb 928 5kp 5sek võistlusväljakule peakatteta, jakita, kinnasteta või põlleta Groom siseneb 928 5kp 5sek võistlusväljakule peakatteta, jakita, kinnasteta Võistlusväljakul ilma kp 10sek piitsata sõitmine Piitsa maha pillamine kp 10sek või maha panek Piduriteta vankri Kõrvaldamine Kõrvaldamine korral puuduvad leid Puuduv lei ühesel Kõrvaldamine Kõrvaldamine rakendil Kui groom kasutab kp 20kp pidureid, ohje või piitsa enne kui on läbitud finišiliin Inimene on vankri Kõrvaldamine Kõrvaldamine külge seotud Kui groom räägib või kp 10sek ütleb sportlasele rada ette Keelatud kõrvaline Kõrvaldamine Kõrvaldamine abi Ebaõnnestunud start Algab ajamõõtmine Algab ajamõõtmine 45sek pärast kella andmist Enne stardikella kp ning uus start 10sek ning uus start andmist startimine või takistusest läbimine Ebaõnnestunud Kõrvaldamine Kõrvaldamine stardi- või finišiliini läbimine 89

90 Ühe takistuse kas kp 3sek mõlema või ühe palli maha ajamine Mitmest osast kp 3sek koosneva takistuse elemendi maha ajamine Juba läbitud takistuse kp 3sek elemendi maha ajamine Vankri kummuli Kõrvaldamine Kõrvaldamine paiskumine Järjekorras järgmisel kp ning lisa 10sek 3sek ning lisa 10sek takistusel maha aetud element. Antakse kella ning takistus korrastatakse enne selle läbimist Vale takistuse Kõrvaldamine Kõrvaldamine läbimine Ei peatuta pärast Kõrvaldamine Kõrvaldamine kella teistkordset andmist Tekitamast kp ning lisa 10sek 3sek ning lisa 10sek situatsiooni, mistõttu peab takistuse või mitmest osast koosneva takistuse ühe osa uuesti üles ehitama Startimine enne kella Kõrvaldamine Kõrvaldamine ja enne takistuse korrastamist Sportlane tuleb kp 20kp vankrilt maha Groom(d) tuleb vankrilt maha Esimene juhtum 5kp 5sek Teine juhtum 10kp 10sek Kolmas juhtum Kõrvaldamine Kõrvaldamine Groom juhib hobust kp 25sek läbi takistuse 90

91 Mitteallumine Esimene juhtum 5kp 5sek Teine juhtum 10kp 10sek Kolmas juhtum Kõrvaldamine Kõrvaldamine Normiaja Ületatud aeg Ületatud aeg ületamine korrutada 0.5 korrutada 0.5 Piiraja ületamine Kõrvaldamine Kõrvaldamine Groom seisab stardi ja finiši vahel kp 5sek 91

92 Peatükk XIV Ametiisikud Artikkel 982 Kulud OC on vastutav kohtunike kogu, apellatsioonikomitee, veterinaarkomisjoni, tehnilise delegaadi, tehnilise delegaadi abi, FEI rakendispordi ülemkorrapidaja ja rajameistri reisi-, majutuse- ja toitlustamiskulude eest. Artiklis mainitud ametiisikutele peab tagama päevaraha (soovituslik min summa on sada (100) päev)fei Veterinaariakomisjoni/delegaati informatsioon vt FEI veterinaaria regulatsioonid. Artikkel 983 Transport võistluse vältel Vajadusel peab OC kindlustama Kohtunike Kogu liikmete, Apellatsioonikomitee, Veterinaarkomisjoni, Tehnilise Delegaadi, ja Rajameistri transpordi. Artikkel 984 Huvide konflikt FEI ametiisikud ei tohi ametikohustusi täita ja võistelda samal FEI võistlustel samas klassis,- kontinendi ning kalendriaastal. 2. Ükski isik ei saa olla võistlustel ametiisik, kui tema kohustused võivad kaasa tuua huvide konflikti. Järgnevad isikud ei tohi olla kohtunike kogu- või apellatsioonikomitee liikmed ega võistluste ametiisikud: Sportlased ja võistlustest osa võtvate hobuste omanikud: Võistkonna esindajad, võistkondade ametiisikud, regulaarsed treenerid (regular trainers), sportlaste tööandjad ja töövõtjad. Märkus: "regulaarsed treenerid " tähendab : hobuse/võistleja treenimine rohkem kui kolmel päeval võistlustele eelnenud kuuekuulise perioodi jooksul või treenimine võistlustele eelnenud viimase kolme kuu jooksul. Hobuste omanike, sportlaste, võistkonna esindajate või võistkondade ametiisikute lähisugulased. 3. Isikud, kellel on võistlustest osa võtva hobuse või sportlase suhtes isiklik või finantsiline huvi. Person acting as Chef d Equipe of national teams in the same class in the current year. Artikkel 985 Fei rakendispordi ametiisikute tärni klassifitseerimine FEI tase 4 enne: FEI Ametlikud rahvusvahelised FEI tase 3 enne: FEI rahvusvahelised FEI tase 2 enne: FEI kandidaat 92

93 Artikkel 986 Kohtunikud Igal rahvusvahelisel võistlusel peab olema vähemalt kolm kuid mitte rohkem kui viis kohtunikku iga võistlusklassi kohta. Kollektiivselt moodustavad kohtunikud kohtunike kogu. Artikkel 987 Kohtunike kogu koosseis Kohtunike Kogu miinimumnõuded Kategooria Kohtun Kohtunike Väliskohtunik Kohtunike kogu ikke kogu president Tšempionaat 5 Tase 4 Tase 4 Üks kohtunik tasemel 4 (FEI poolt ja kaks tasemel 3 või määratud) kõrgem CAIO 5 Tase 4 Tase 3 või Üks kohtunik tasemel 4 kõrgem (FEI ja kaks tasemel 3 või poolt määratud) kõrgem CAI 3* 5 Tase 3 või Tase 3 või Üks kohtunik tasemel 3 kõrgem kõrgem ja kaks tasemel 2 või kõrgem CAI 2* Min 3 Tase 3 või Tase 2 või Üks seenior tasemel kõrgem kõrgem kohtunik rahvusvahelikult või kõrgemal CAI 1* Min 2 Tase 2 või N/A Üks seenior tasemel kõrgem kohtunik 1.1 Kohtunikud määrab OC, v.a. tšempionaatidel, kui seda määrab FEI. OC võib edastada oma nimekirja ettepaneku FEI-le võõrustamislepingu sõlmimisel.1.2 Seenioride tasemel rahvuslikud kohtunikud on need, kellel on vähemalt 5 aastane kogemus. 1.3 CAI1* võistlustel kohtunik, kellel on ka TD (tehniline delegaat) kvalifikatsioon või samal võistlusel paralleelselt täita TD kohustusi. (Vt artikkel 988 TD min. Kvalifikatsiooninõudeid) 1.4 FEI määrab tšempionaatidele reservkohtuniku. Tal on samad õigused kui Kohtunike Kogu liikmetel ning talle laienevad samad õigused ja privileegid. Ta ei võta siiski osa kaebuste ja protestide lahendamisest. Pararakendisport Kohtunike kogu üks kohtunikest peab omama pararakendispordi hindamise kvalifikatsiooni. Kohtunike kogu kohustused 3.1 Kohtunike Kogu õigused ja kohustused on kirjas ÜM-s. 3.2 Igal kohtunike kogu liikmel on õigus ja kohustus vastavalt Art. 903, kas võistlustelt kõrvaldada või diskvalifitseerida hobune, kes tema arvates lonkab või pole võimeline võistlusala jätkama. 93

94 3.3 Kohtunike kogu President koos TD-ga on vastutav terve võistluse juhtimise eest. 3.4 Peakohtunikul on kogu võistluse toimumise ajal kontroll kohtunike kogu liikmete kohustuste ja vastutuse üle. 3.5 Kõik kohtunike kogu liikmed hindavad võistlusala A. Normaalselt ei peaks kohtunike kogu hindama rohkem kui 45 võistlejat päevas. Erandjuhtudel võib seda numbrit suurendada peakohtuniku otsusel. 3.6 Peakohtunik on vastutav nii võistlusalade kui kogu võistluse tulemuste kontrolli ja avalikustamise eest. Artikkel 988 Tehniline delegaat (TD) Määratlemine Tehniline delegaat tuleb valida vastavalt järgnevale tasemele: Kategooria Tšempionaat (FEI poolt määratud) CAIO CAI 3* CAI 2* CAI 1* Valimine Tehniline Delegaat Tase 4 (Peab olema välismaine) Tase 3 või üle (Peab olema välismaine) Tase 3 või üle Tase 2 või üle Rahvuslik seeniori tase 2.1 Tšempionaadid. FEI rakendispordi komitee määrab välis TD, kes on valitud tase 4 TD-de nimekirjast. OC võib edastada oma ettepaneku FEI-le võõrustamislepingu sõlmimisel. 2.2 CAIO võistlustel peab olema välis TD. Vastutus ja kohustused 3.1 Tšempionaatidel ja CAIO-del peab ta heaks kiitma kõik administratiivsed ettevalmistused. Seda määramise hetkest kuni võistluse lõpuni. 3.2 TD peab jääma rahule hobuste, võistlejate ja tallimeeste majutuse ja toitlustamisega, treening- ja harjutusväljakute ja -aladega ning leidma, et et need on piisavad ja sobivad kõikidest aspektidest lähtudes. 3.3 TD peab inspekteerima kõiki väljakuid ja trasse kindlustamaks, et tehnilised võimalused, nõuded ja korraldus on vastavuses FEI Rakendispordi Määrustikuga ning asjassepuutuvate teiste määrustikega. 3.4 TD peab kindlustama, et trassid ja takistused on erapooletud ja ohutud ning et kohalike tingimuste hea tundmine ei anna korraldavast rahvusest võistlejatele eelist. 94

95 3.5 TD peab instrueerima OC-d ja rajameistrit kui on tarvis teha muudatusi, mida peab vajalikuks. 3.6 TD peab veenduma, et ajamõõtjad, vaatlejad, takistuste kohtunikud ja punktiarvestajad on saanud oma kohustuste osas piisava instrueerimise, kaasa arvatud ajamõõtjate ja stopperite kasutamine ja lugemine. 3.7 TD peab peakohtunikule ette kandma, et vastav trass on võistlusala läbiviimiseks valmis. 3.8 Pärast võistluse juhtimise ülevõtmist peakohtuniku poolt peab TD jätkama võistluste tehnilise läbiviimise jälgimist, sh. andmete edastamist punktlugejatele. Huvide konflikt Vt artikkel 158 ÜM ja artikkel 984 rakendispordi määrustikust. Artikkel 989 Rajameistrid (RM) Määramine 1.1 Maailma tšempionaadil peab RM olema FEI ametlike rahvusvahelise RM-te nimekirjast ning määratakse OC ja korraldava NF poolt sealjuures peab olema heaks kiidetud FEI rakendispordi komitee poolt. ( vt. ÜM artikkel 151 ) 1.2 RM tasemed: Kategooria Rajameister Tšempionaat Tase 4 (FEI poolt määratud) CAIO Tase 4 CAI 3* Tase 3 või kõrgem CAI 2* Tase 2 või kõrgem CAI 1* Tase 2 või kõrgem Rajameistri valimine 2.1 Tšempionaatidel peab rajameister olema valitud tase 4 rajameistrite listist, sealjuures määratakse ta FEI poolt. OC võib edastada FEI-le ettepaneku rajameistri kohale võõrustamislepingu sõlmimisel. 2.2 Iga võistlusala jaoks võib kasutada sama RM või iga võistlusala jaoks erinevat RM. 2.3 RM(te) nimed peavad olema kirjas võistluste juhendis. 2.4 Vaid võistluste RM ja tema meeskond võivad töötada või teha muudatusi koolisõiduväljaku, maratoni trassi ja täpsussõidu väljaku osas või osa juures. Sportlane või sportlasega seotud isikute tabamisel väljakute või trasside muutmisel, diskvalifitseeritakse asjassepuutuv sportlane. 95

96 Kohustused 3.1 RM on TD järelvaatamise all vastutav: Koolisõidu väljaku mõõtmise ja valmis tegemise eest Maratoni trassi ettevalmistamise, mõõtmise ja takistuste konstrueerimise eest Täpsussõidu trassi kavandamise, valmis ehitamise ja mõõtmise eest 3.2 Peakohtunik võib võistlusala stardiks loa anda vaid siis, kui TD on teatanud vastava trassi valmisolekust. Huvide konflikt Vt artikkel 158 ÜM ja artikkel 984 rakendispordi määrustikust. Artikkel 990 Ülemkorrapidaja (ÜKP) Määramine 1.1 Kõikidel tšempionaatidel määrab FEI ÜKP, kes valitakse FEI korrapidajate nimekirjast. ÜKP ei tohi olla ega olnud olla korraldava maa resident. OC võib edastada ettepaneku ülemkorrapidaja kohale FEI-le võõrustamislepingu sõlmimisel. 1.2 Kõikidel rahvusvah. võistlustel peab OC määrama ÜKP, kes valitakse FEI korrapidajate nimekirjast. 1.3 Ülemkorrapidaja tuleb valida vastavalt järgnevale tasemele: Kategooria Ülemkorrapidaja Tšempionaat Tase 3 (FEI poolt määratud) CAIO Tase 3 CAI 3* Tase 2 või kõrgem CAI 2* Tase 2 või kõrgem CAI 1* 1.4 Korrapidajad: Tase 2 või kõrgem Olenevalt suurusest (sportlaste üldarv võistlustel) ja võistluse tüübist, peab osalema võistlustel ka piisav arv OC poolt määratud peakorrapidajaga kooskõlastatud korrapidajaid. Kõik rahvusvaheliste võistluste abikorrapidajad peaksid soovituslikult omama esimest taset. Kui neil tase puudub, peavad neil olema ametlikud peakorrapidaja juhised täpsete ülesannetega. 96

97 Kohustused 2.1 ÜKP on vastutav: Kõigi vankrite kontrollimise ja üle mõõtmise eest pärast kooli-ja täpsussõitu. Samuti tegema mõõtmised maratonil enne sektsiooni B ning vajadusel ka pärast sektsiooni B. Kontrollima kõikide hobuste suuliseid peale kooli- ja täpsussõitu, samuti enne ja pärast maratoni. Sobimatutest suulistest tuleb teatada peakohtunikule. Kontrollima, et sportlased on järginud määrustiku punkte, mis puudutavad reklaame. Kandma peakohtunikule ette kõikidest määrustiku vastu eksimistest, mis puudutavad vankreid, lampe, rattaid, rakmeid, suulisi või reklaame. Teised kohustused on kirjas ÜM-s 2.2 Korrapidajad ja kõik teised ametiisikud peavad kõikidest hobuse julma kohtlemise juhtudest teatama peakohtunikule nii kiiresti kui võimalik. 2.3 ÜKP peab olema selgelt identifitseeritav kogu võistluse toimumise ajal. Huvide konflikt Vt artikkel 158 ÜM ja artikkel 984 rakendispordi määrustikust. Artikkel 991 Appellatsioonikommitee (APK) Koostamine 1.1 Ap.Kom., mis koosneb presidendist ja vähemalt kahest teisest liikmest, peab olema määratud kõigile tšempionaatidele ja CAIO-le. CAI3* võib APK OC äranägemisel koosneda vaid presidendist. CAI1* ja CAI2* võistlustel ei ole APK kohustuslik. Ülaltoodu peab olema kooskõlas ÜM-ga. 1.2 Tšempionaatidel ja CAIO-l peab president- või üks liige olema välisriigist. 1.3 Vet. delegaat peab olema kohal, nõuandja rollis, kõikide juhtude arutamisel, mis puudutavad veterinaariat sh. hobuse julma kohtlemist puudutavatel juhtudel. Määramine 2.1 Maailma tšemp. ja maailmamängud. FEI büroo määrab APK presidendi ja liikmed. Teistel maailma tšempionaatidel määrab FEI rakendispordi komitee APK presidendi ning OC määrab APK teised liikmed. 2.2 Teised tšemp-d ja rahvusvahelised võistlused määrab OC kooskõlastatult NF-ga APK liikmed. Kvalifikatsioon 3.1 APK president ja -liikmed peavad olema tehniliselt kvalifitseeritud ning peavad olema valitud vastavalt ÜM-le järgnevate hulgast: 97

98 3.2 FEI rakendispordi komitee liikmed 3.3 Isikud FEI ametiisikute nimekirjadest, aktiivsed või erru läinud kohtunikud, ülemkorrapidajad, tehnilised delegaadid, rajameistrid ja võistluste veterinaarid. 3.4 Rahvuslikud seeniori tasemel kohtunikud 3.5 Tšemp. Ja CAIO-d - vähemalt 1 liige peab olema või olema olnud akrediteeritud FEI kohtunik. 3.6 CAI võistlused - tegutsevate või erru läinud rahvuslike seeniori tasemel kohtunike nimekirjadest 3.7 Korraldava maa NF seenioridest ametnikud. Koosolekud 4.1 Apellatsioonide arutamisel peavad kõik liikmed koos istuma. President otsustab koosoleku toimumise aja ja koha. 4.2 Komitee peab ära kuulama mõlemad pooled, kui tegemist on apellatsioonidega üksikute kohtunike või ametiisikute otsuste vastu ja juhtudel, millele vastavalt ÜM-le viitab kohtunike kogu. (ÜM artikkel 160 ja 165) Otsused APK otsused on lõplikud v.a. juhtudel, kui on määratud rahalised karistused. Huvide konflikt Vt artikkel 158 ÜM ja artikkel 984 rakendispordi määrustikust. Artikkel 992 Veterinaariadelegaat ja komisjon Tšempionaadid ja CAIO Nendel võistlustel on kohustuslik Vet.komisjoni koosseis ning presidendi ja liikmete määramine peab olema vastavuses veterinaarmäärustikuga (VR) CAI võistlused OC peab määrama veterinaardelegaadi, kes on valitud võistluste veterinaaride nimekirjast vastavuses VR-ga. Artikkel 993 Veterinaarteenuste juht/töötav veterinaar CAI võistlustel määratakse veterinaarteenuste juht/töötav veterinaar OC poolt kooskõlastatult kohtunike kogu presidendiga ning peavad olema kättesaadavad kohtunikele. Tšempionaatidel ja CAIO-l peavad nad olema alati kättesaadavad 98

99 Artikkel 994 Pararakendispordi klassifikaatorid Tšempionaadid Vähemalt kaks eri rahvusest rahvusvahelist FEI klassifikaatorit määratakse FEI poolt. CPEAI Rahvusvaheliste võistluste jaoks OC kooskõlastatult FEI-ga, määrab vähemalt kaks erinevate rahvustega klassifikaatorit ning vähemalt üks neist peab olema rahvusvahelise FEI staatusega. 99

100 Lisa 1 Koolisõidu väljak TEST 8a ja 11 jaoks 100

101 Lisa 2 Koolisõidu väljaku diagramm 101

102 Lisa 3 Väikese koolisõiduväljaku diagramm 102

103 Lisa 4 Täpsussõit: kinnine mitmest osast koosnev takistus (Elemendid peavad olema üksteisest 20cm 40cm kaugusel ) Üksik L Konstruktsioon Toed - 40 cm kuni 60 cm maapinnast lati ülaservani Elemendid- peavad vabalt seisma, paralleelsed või risti Üksikud või sektsioonidest latid, eraldatud 20cm-40 cm vahedega Tähised - paar valgeid ja punaseid tähiseid, asetatud mitte kaugemale kui 15 cm Elemendid. "A" on "SISSE" väravas ja "B" on "VÄLJA" väravas Hobune (minimaalsed mõõdud) Sisenemine A1 A2 B1 B2 Väljumine (IN) (OUT) Ühene Paaris Neljane Ponid (minimaalsed mõõdud) Sisenemi A1 A2 B1 B2 Väljumin ne(in) e (OUT) Ühene Paaris Neljane

104 Kahene "L" Konstruktsioon Toed - 40 cm kuni 60 cm maapinnast lati ülaservani Elemendid- peavad vabalt seisma, paralleelsed või risti Üksikud või sektsioonidest latid, eraldatud 20 cm-40 cm vahedega Tähised - näitavad iga sektsiooni alljärgnevalt - 15 cm piires "SISSE" väravas - värvitud või mähitud latid või tähised maapinnal - 15 cm piires "VÄLJA" väravas Hobune (minimaalsed mõõdud) Sisse A1 A2 B B1 B2 C C1 C2 Välja (IN) (OUT) Ühene Paaris Neljan e Ponid (minimaalsed mõõdud) Sisse A1 A2 B B1 B1 C C1 C2 Välja (IN) (OUT) Ühene Paaris Neljane

105 Üksik "U " Konstruktsioon Toed kuni 40cm kuni 60cm maapinnast lati ülaservani Elemendid- peavad vabalt seisma, paralleelsed või risti Üksikud või sektsioonidest latid, eraldatud 20cm-40 cm vahedega Tähised - näitavad iga sektsiooni alljärgnevalt - 15cm piires "SISSE" (IN) väravas - värvitud või mähitud latid või tähised maapinnal - 15cm piires "VÄLJA" (OUT) väravas Hobune (minimaalsed mõõdud) IN A1 B B1 B2 C1 OUT Ühene Paaris Neljane Ponid (minimaalsed mõõdud) IN A1 B B1 B2 C1 OUT Single Pair Four in Hand 105

106 Kahene "U" Konstruktsioon Toed - 40cm kuni 60cm maapinnast lati ülaservani Elemendid- peavad vabalt seisma, paralleelsed või risti Üksikud või sektsioonidest latid, eraldatud 20cm-40cm vahedega Tähised - näitavad iga sektsiooni alljärgnevalt - 15cm piires "SISSE" väravas (IN) - 15 cm piires "VÄLJA" väravas (OUT) Hobune (minimaalsed mõõdud) IN A B B B C C C D OUT Ühene Paaris Neljane Ponid (minimaalsed mõõdud) IN A B B1 B C C C D OUT Ühene Paaris Neljane

107 5. Boks Konstruktsioon Toed - 40cm kuni 60cm maapinnast lati ülaservani Elemendid- peavad vabalt seisma, paralleelsed või risti Üksikud või sektsioonidest latid, eraldatud 20cm-40cm vahedega Tähised - näitavad iga sektsiooni alljärgnevalt - 15cm piires "SISSE" väravas - värvitud või mähitud latid või tähised maapinnal - väljaspool, kuid 15cm piires "VÄLJA" Hobune (minimaalsed mõõdud) IN A1 A2 B B1 B2 C1 C2 OUT Ühene Paaris Neljane Ponid (minimaalsed mõõdud) IN A1 A2 B B1 B2 C1 C2 OUT Ühene Paaris Neljane

108 6. Kahene boks Konstruktsioon Toed - 40cm kuni 60cm maapinnast lati ülaservani Elemendid- peavad vabalt seisma, paralleelsed või risti Üksikud või sektsioonidest latid, eraldatud 20cm-40cm vahedega Tähised - näitavad iga sektsiooni alljärgnevalt - 15cm piires "SISSE" väravas (IN),C - värvitud või mähitud latid või tähised maapinnal -15cm piires "VÄLJA" väravas (OUT) Hobune (minimaalsed mõõdud) IN A1 A2 B B1 B2 C C1 C2 D1 D2 OUT Ühene Paaris Neljane Ponid (minimaalsed mõõdud) IN A1 A2 B B1 B2 C C1 C2 D1 D2 OUT Ühene Paaris Neljane

109 109

110 Lisa 5 Täpsussõidu takistused: avatud mitmest osast koosnev takistus 1. Serpantiin Miinimum distants koonuste vahel Keskelt Keskele Hobused Ponid Nelja hobuse rakend 10-12m 8-10m Paarisrakend 6-8m 6-8m Ühe hobuse rakend 6-8m 6-8m Koonused peavad olema sirgel joonel, tähised on vastaspoolel 110

111 2. Sik-Sak Miinimum distants koonuste vahel Keskelt Keskele Hobused Ponid Nelja hobuse 11-13m 9- rakend 11m Paarisrakend 10-12m 9-11m Ühe hobuse rakend 10-12m 9-11m Keskmisel liinil olevad Koonused peavad olema sirgel joonel, kas koonuse ees, keskel või taga (nii nagu joonisel näidatud), tähised peavad olema 15cm sees Keskliinil asuvad koonuseid ei reguleerita, välimised koonused pannakse nõutavale kaugusele arvestades raja laiust 111

112 3. Laine Minimaalne Min 10m Min 8m Min 8m koonuste vahe Max 12m Max 10m Max 10m Keskmisel liinil olevate koonuste ca. 45 ca. 45 ca. 45 nurgad 112

113 Lisa 6 Täpsussõidu takistused: Sild Mõõdud 10m x 3m, maksimaalselt 20cm kõrge, lehvikukujulised külgväravad Koonused peavad olema mõlemal pool silda, punane ja valge täht "A" pealesõidul ja täht "B" mahasõidul, kõikide klasside jaoks ühesugusel kaugusel 2.0m 113

114 Lisa 7 Täpsussõidu takistused: Alternatiivsed võimalused 114

115 Lisa 8 Täpsussõidu takistused: Okser Okser koosneb kahest koonuste paarist, mis asetsevad otse üksteise taga. Paaridevaheline kaugus võib olla 1,5 kuni 3 meetrit, vastavalt rajameistri otsusele. Okser loeb ühe takistusena ja kuni 4 palli mahaajamise eest võib kokku saada maksimaalselt 3 karistuspunkti. Esimene koonuste paar peab olema tähistatud takistuse numbriga ning punase ja valge lipuga, teine koonuste paar peab olema tähistatud punase ja valge lipuga. Koonuste paari vaheline kaugus: minimaalselt 1,5 meetrit, maksimaalselt 3 meetrit. 115

116 Lisa 9 Koonuste tehnilised nõuded FEI poolt on lubatud kasutada järgnevate näitajatega koonuseid (sise- ja välistingimustes) Koonused Materjal: plastik Kõrgus: 30-50cm Alus: ca 400 x 425mm Kaldenurk: 60 Koonuse tipus oleva pallipesa diameeter: 40mm Värv: piirangud puuduvad. Kitsendatud takistused peavad olema teist värvi. (Artikkel ) Kaal*: minimaalselt 2,5kg Pall Diameeter: 72mm Kaal*: 200g Punased ja valged lipud Välitingimustes: soovituslikult piisavalt stabiilsed, et neid kasutada Suurus: 330 x 330mm Sisetingimustes: võib kasutada katet *Kaalude juures on lubatud +/- 5% erinevus ettenähtust. 116

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

MAKE MAKE Arkitekter AS Maridalsveien Oslo Tlf Org.nr

MAKE MAKE Arkitekter AS Maridalsveien Oslo Tlf Org.nr en omfatter 1 Perspektiv I en omfatter 2 Perspektiv II en omfatter 3 Perspektiv III en omfatter 4 Perspektiv IV en omfatter 5 Perspektiv V en omfatter 6 Perspektiv VI en omfatter 7 Perspektiv VII en omfatter

Detaljer

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * Kohtuasjas 9/70, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Finanzgericht München i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

SÕIDUKIKINDLUSTUSE TINGIMUSED

SÕIDUKIKINDLUSTUSE TINGIMUSED Käesolevad kindlustustingimused sätestavad kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel sõlmitud sõidukikindlustuse lepingus märgitud kaitse ulatuse ja tingimused. Kindlustuslepingus reguleerimata küsimustes

Detaljer

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Montelukast Orion, 10 mg tabletid Montelukast Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Montelukast Orion, 10 mg tabletid Montelukast Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Montelukast Orion, 10 mg tabletid Montelukast Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Kinnitatud ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1.

Kinnitatud ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Kinnitatud 19.03.2010 ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda (1) Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite

Detaljer

Helsingisse

Helsingisse Helsingisse 1.01.-30.04.2005 E-L Tallinn 18.00-2130 Helsinki P Tallinn 16.00-19.30 Helsinki Helsinki 8.00-11.30 Tallinn Helsinki 10.00-13.30 Tallinn Hinnad 1.01.-30.04., Eesti kroonides Tekipiletid Täiskasvanud

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Montelukast Portfarma 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Täiskasvanutele ja alates 15-aastastele noorukitele Montelukast Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt

Detaljer

III ALA aeg. II ALA aeg. I - II ala koguaeg

III ALA aeg. II ALA aeg. I - II ala koguaeg PRITSUMEES 2014 TULEMUSED Tõrva, 9.08.2014 Võistleja nimi asutus Vanuserühm I ALA II ALA I - II ala kogu III ALA I - III ala kogu IV ala Võistluse kogu Üld järjestus Alor Kasepõld Tõrva PK I M30 01:20,0

Detaljer

TOIMIVUSDEKLARATSIOON

TOIMIVUSDEKLARATSIOON ET TOIMIVUSDEKLARATSIOON kooskõlas lisaga III määrusest (EL) nr 305/2011 (Ehitustoodete määrus) Hilti tulekindel vaht CFS-F FX Nr Hilti CFS 0843-CPD-0100 1. Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood:

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR0030 Sessejuhatus Robotitehnikasse Kodutöö Tööstusroboti Kinemaatika ja Juhtimine Mitsubishi RV-3S Koostanud: Sergei Astapov 0987

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

Aadress residendiriigis Riik Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn Riigi kood (täidab Maksu- ja Tolliamet)

Aadress residendiriigis Riik Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn Riigi kood (täidab Maksu- ja Tolliamet) Rahandusministri 04.04.2017. a määrus nr 21 Mitteresidendi Rahandusministri ja investeerimisfondi 04.04.2017. deklaratsioonide a määruse nr 21 Mitteresidendi ning füüsilise isiku ja investeerimisfondi

Detaljer

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG GARAAŽIUKSED GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN KATALOOG 2016 1 GARAAŽIUKSED seeria Wayne Dalton Wayne Dalton 9100 Comfort... 4-5 Wayne Dalton 9600 Classic... 6-7 seeria KRONway KRONway K-4 Thermo Plus... 8-9

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND Majandus- ja taristuministri 03.oktoobri 2014.a määrus nr 85 Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020 LISA TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND 2014-2020 [Projekti nimi] Prioriteetne suund:

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE - EHITUSTÖÖ nr Hankedokumendid

RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE - EHITUSTÖÖ nr Hankedokumendid Hankija nimi: PALUPERA VALLAVALITSUS KINNITATUD Palupera vallavalitsuse 11.veebruari 2016.a. korraldusega nr 21 RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE -

Detaljer

User Guide. Eesti. Nasal Pillows System

User Guide. Eesti. Nasal Pillows System User Guide Eesti Nasal Pillows System Fitting / Tillpassning / Tilpasning / Tilpasning / Sovittaminen / Paigaldamine 1 2 3 Adjustment / Justering / Justering / Justering / Säätäminen / Kohendamine Removal

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste

Detaljer

TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I

TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I I ÜLDSÄTTED 1.1. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO (edaspidi "TALO") on Eesti Vabariigis kutseala spetsialistidena töötavate

Detaljer

) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet

) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet 1. I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

2. VASTUVÕTT 1. KLASSI

2. VASTUVÕTT 1. KLASSI Tallinna 2. Kooli vastuvõtu tingimused ja kord. ÜLDSÄTTED.. Käesolev õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib õpilaste vastuvõttu Tallinna 2. Kooli..2. Vastuvõtt Tallinna 2. Kooli toimub koolikatsete

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED Kalju Loorits Ivar Talvik Tallinn 2007 2 Eurokoodeksite programmi tagapõhi 1975 aastal alustas Euroopa Ühenduse Komisjon, toetudes riikide vahelisele lepingule

Detaljer

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik.

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

SISSEJUHATUS SISUKORD

SISSEJUHATUS SISUKORD Vau, tööle! SISSEJUHATUS Teatmik Noored ja töö on noortele suunatud tööteemaline infoteatmik. Käesolevas teatmikus jagatakse nõuandeid CV-de ja avalduste kirjutamise, tööseadusandluse, tööalaste mõistete,

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

K. L. Tallinna 4 Maleva. Teated

K. L. Tallinna 4 Maleva. Teated K. L. Tallinna 4 Maleva Toimetas Ja talitu» Kaarli t. 10, Tallinna maleva staap. Telef. 9-98. Kuulutuste hind: Kuulutuste küljel 8 s. mm. 1 veerul. Teksti ees 10 s. mm. 1 veerul. Tekstis 20 s. mm. 1 veerul.

Detaljer

KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI A.

KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI A. KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI 2005. A. KORRALDA- JAD (NAGU DEFINEERITUD OSAS ÜLDINE INFORMATSIOON

Detaljer

Vi hoppas att ni ska få mycket glädje av er nya TJEP pistol. Med korrekt hantering och underhåll kommer ni att kunna nyttja pistolen i många år.

Vi hoppas att ni ska få mycket glädje av er nya TJEP pistol. Med korrekt hantering och underhåll kommer ni att kunna nyttja pistolen i många år. TJEP CO-15 DK Vi ønsker Dem tillykke med Deres nye TJEP trykluftpistol. Ved korrekt behandling og vedligeholdelse vil De have glæde af Deres pistol i mange år fremover. SE Vi hoppas att ni ska få mycket

Detaljer

Füüsikaline maailmapilt (II osa)

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus... 2 3. Vastastikmõjud... 2 3.1. Gravitatsiooniline vastastikmõju... 3 3.2. Elektromagnetiline vastastikmõju... 4 3.3. Tugev ja nõrk vastastikmõju... 8 4.

Detaljer

II eesti hobuse päev Kurgja 12. august 2012

II eesti hobuse päev Kurgja 12. august 2012 Eesti HOBUNE II eesti hobuse päev Kurgja 12. august 2012 Eesti hobune 2011 Artiklite kogumik Tallinn 2011 Väljaandmist toetas Esikaanel: võik mära Veluuna (i Veksel, e Visbi) Tagakaanel: hall sugutäkk

Detaljer

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell.00 5.00. Tulla

Detaljer

H30. BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje USER GUIDE. Print # 62251 040708

H30. BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje USER GUIDE. Print # 62251 040708 H30 BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje Kasutamisõpetus USER GUIDE Print # 62251 040708 1 5 2 3 4 6 7 1 Dag (A) Dag (A) Päivä (A) Päev (A) Day (A) 2 Ønsket (innstilt) temp. Ønsket (indstillet)

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

Armsad hingamispäevakooli liikmed!

Armsad hingamispäevakooli liikmed! Armsad hingamispäevakooli liikmed! Sellel kvartalil on tähelepanu keskmes Euro-Aasia divisjon, mis hõlmab 11 ajavööndit ja 13 riiki Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Sellesse divisjoni kuuluvad riigid on: Afganistan,

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Narva-Joesuu JUULI 2013 NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Sel aastal tähistab Narva-Jõesuu korraga mitut ümmargust tähtpäeva: 510 aastat kaluriküla esmamainimisest ajalooürikutes,

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

KIRJALIKE TÖÖDE JUHEND

KIRJALIKE TÖÖDE JUHEND KIRJALIKE TÖÖDE JUHEND Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. TÖÖ KOOSTAMINE... 4 1.1 Üliõpilastööde liigid... 4 1.2 Teema valik... 5 1.3 Uurimistöö kava koostamine... 6 1.4 Uurimistöö ülesehitus...

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID

MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Üldfüüsika kateeder MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID Teine, parandatud trükk Koostanud J.Salm T A R T U 198 8 Kinnitatud

Detaljer

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed arh. 01/09 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised A2 A3 A11 > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Semiootika osakond Marit Hansen REAALIDE TÕLKIMINE NORRA KEELEST EESTI KEELDE KETIL BJØRNSTAD ROMAANI MUUSIKALE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad: Terje Loogus, Anu Laanemets

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

Koosoleku päevakord pandi koos täienduste ja muudatustega hääletusele. Päevakord kinnitati ühehäälselt.

Koosoleku päevakord pandi koos täienduste ja muudatustega hääletusele. Päevakord kinnitati ühehäälselt. MTÜ Lümanda Jahimeeste Selts Üldkoosoleku Protokoll Toimumise aeg ja koht: 2.aprillil 2011 a., kell 13.00 Lümanda vald, Lümanda alev, Lümanda Söögimaja Kohal viibis 27 seltsi hääleõiguslikku liiget 46-st

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

ECO601 KASUTUSJUHEND ME04

ECO601 KASUTUSJUHEND ME04 RAK 72.4 9.11.2010 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 # ECO601 KASUTUSJUHEND ME04 TUTVUSTUS ECO601 on mõeldud maja kütte- ja valvesüsteemide lihtsaks juhtimiseks. Seadet saab juhtida koha pealt kasutades juhtnuppu või

Detaljer

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon - 281. Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn

Detaljer

06/2009. Komplektalajaamad HEKA

06/2009. Komplektalajaamad HEKA Komplektalajaamad HEKA HEKA komplektalajaamad on tüüpkatsetatud tehasetootelised alajaamad, mis koosnevad kaitsekestas paiknevatest trafodest, madalpinge- ja kõrgepingejaotlast, ühendustest ja abiseadmetest.

Detaljer

EL Im. Tallinna A Maleva. Nr. 34 (381) Neljapäeval, 10. novembril a. Xf aastakäik. Jtastapäe vaks.

EL Im. Tallinna A Maleva. Nr. 34 (381) Neljapäeval, 10. novembril a. Xf aastakäik. Jtastapäe vaks. EL Im Tallinna A Maleva Telmetee Ja talita» Kaarti t 10 Talli naa maleva staap. Tolef. 461-91 Earalatnste hind Boal eituste kfiijol 8 * mm i veeral.. Taltsil eos 16 s. mm. i veerul. Takcüa 0 s. mm. 1 vesrul

Detaljer

EE5094. Notebook PC kasutusjuhend

EE5094. Notebook PC kasutusjuhend EE5094 Notebook PC kasutusjuhend Jaanuar 2010 Sisukord Sisukord... 2 Ettevaatusabinõud... 3 Sülearvuti ettevalmistamine... 5 Puuteplaadi kasutamine... 7 Osade tundmine... 8 Parem külg... 8 Vasak külg...10

Detaljer

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile Mare Kitsnik Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile Tallinn 2008 Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames

Detaljer

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Sobivad materjalid ja lahustid Ideaalsed materjalid ja lahustid on sellised, mis ei neela märkimisväärselt IR kiirgust 4000-400 cm - vahemikus

Detaljer

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 9 (309) X aastakäik Reede, 3. mai 2013 Tasuta infoleht 8. mai päev, mil Kuressaare linnaks sai Kuressaare

Detaljer

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall Loe 4. lk Loe 6. lk Loe järgmisest Koidust Põlgaste kool väärtustab vana ja vaatab tulevikku. Kust saab koolilaps puudumistõendi? Nr 123 Laupäev, 27. oktoober 2007 Süvahavval pääseb taas üle Võhandu mööda

Detaljer

Wilo-SiBoost Smart (FC)... Helix V/... Helix VE/... Helix EXCEL

Wilo-SiBoost Smart (FC)... Helix V/... Helix VE/... Helix EXCEL Pioneering for You Wilo-SiBoost Smart (FC)... Helix V/... Helix VE/... Helix EXCEL et Paigaldus- ja kasutusjuhend 2 535 457-Ed.03 / 2015-11-Wilo Fig. 1a: Fig. 1b: Fig. 1c: Fig. 2a: Fig. 2b: Fig. 3: Fig.

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

VANEMAHARIDUSPROGRAMM SUVEPÄEV PEREGA

VANEMAHARIDUSPROGRAMM SUVEPÄEV PEREGA Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledž Grete Raspen Masing, Ene Lill, Selestin Vaiksaar, Lee Press Salmar Saar, Enri Paumets, Vladimir Sillaste VANEMAHARIDUSPROGRAMM SUVEPÄEV PEREGA ELU-projekt Juhendaja: Arvo

Detaljer