Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge"

Transkript

1 NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste liiduga selgitasid välja linna ja maakonna parimad ettevõtted. Esimest korda valiti ka valdade parimad. Pärnumaa Kutsehariduskeskuses toimunud tunnustusüritusel tunnistati MS Balti Trafo OÜ nimetuse Pärnumaa tõusev täht 2010 vääriliseks ja Vändra alevi parimaks ettevõtteks. Ettevõtte sünd jääb aastasse 1996, kui Jaanus Luberg lõpetas oma tegevuse AS Wendres ja alustas OÜ Turmetiga transformaatorite valmistamist.,,meie esimesed töötajad olid Katrin Laks ja Ülle Volt. Mähkisime Kalda 3-s pool aastat soomlastele trafosid, meenutab Luberg nostalgiliselt ja jutustab, kuidas pärast kohtumist sakslastega Tallinnas korraldatud kontaktbörsil suund muutus ja lisaks tulnud kapital pani ettevõtte kiiresti kasvama. Tänaseks on väiketransformaatoreid ja induktiivkomponente valmistav MS Balti Tarfo OÜ üks peakorteriga Saksamaal Baden- Würtembergi liidumaal asuva Manfred Schmelzeri ettevõtete gruppi kuuluvatest tööstustest.,,meie oleme kõige suurem, kinnitab Luberg, pidades silmas mitte ainult ettevõttele kuuluvat 2,5 ha maad ja 3700m² tootmispinda, vaid eelkõige 158 töötajat.,,india ja Tuneesia tehastes on töötajaid kummaski 80, Saksamaal 60. Ettevõtete töö ja tegevus on tihedalt omavahel seotud.,,üks meie töötaja, Kärt Saluäär, viib praegu Tuneesias läbi tootevalmistamise koolitust. Neli tüdrukut on Saksamaal ja õpivad uute toodete valmistamist. Järgmisel nädalal läheb üks inseneridest Saksamaale täiendõppele. Kuu aja pärast läheb Mario Karotam Indiasse õpetama, loetleb Luberg ettevõttes pidevalt toimuvat rahvusvahelist,,õigel ajal tuleb õigeid otsuseid teha, kinnitavad MS Balti Trafo OÜ juhataja Jaanus Luberg ja tootmisjuht Toivo Sillandi liikumist. Töö on keerukas ja vastutusrikas Töötajaid koolitatakse nii kohapeal kui Saksamaal, kuid ennekõike peab töölesoovija olema kiire ja täpne käelises tegevuses. Väike vale liigutus võib maksma minna tuhandeid kroone. Luberg väidab, et tooraine on kallis ja seda tarnitakse täpselt vajalikes kogustes. Vigadest põhjustatud kahjusid pole siiani kelleltki veel sisse nõutud, kuid juhataja kinnitusel tuleb nende arvelt iga päev mingi summa korstnasse kirjutada.,,eelmise aasta kevadel pidime töötajaid koondama, lisaks läksime allesjäänutega osalisele tööajale, meenutab Luberg raskeid otsuseid.,,augustis hakkas tehas jälle täistööajaga tööle ja võtsime töötajaid tagasi või juurde. Sealt edasi on läinud tõusvas joones. Paljud firmad jätsid raskel ajal rasked otsused tegemata ja nüüd ei ole enam suutelised jätkama või on juba lõpetanud. Tänada tuleb kõiki meie töötajaid, kes suhtusid olukorda väga mõistvalt ja kannatlikult. Tasakaal on esmatähtis,,meil on väga professionaalsed kliendid, kes on sundinud meid kogu aeg pingutama, väidab 90% ekspordiks tootva tehase juht ja kinnitab, et just seesama partnerite kompetents välistas buumi ajal ebaõiglaselt kõrge hinna küsimise ja languse ajal ei mindud kaasa palju levinud alapakkumistega toodete turustamisel.,,kriisiaegu on selliste klientidega kergem üle elada. Ükski neist pole tegevust lõpetanud ja me ei pea oma väärtuslikku tööaega ega raha kulutama võlgade sissenõudmisele. Luberg tunneb tunnustusest rõõmu ja näitab kuldset autasu, millel kirjas uhke tunnuslause,,pärnumaa tõusev täht 2010 ja alevi kingitud nägusat nimelist meenet, kuid talle omaselt jääb tasakaal esmatähtsaks:,,ei saa liigsesse eufooriasse sattuda. Läheb küll paremini, aga riske ja ohte on maailmamajanduses palju. Tunnustus kuulub aga eelkõige meie tublidele töötajatele. KIK-i esindajad julgustasid õpetajaid projekte kirjutama 21. oktoobril toimus Vändra Gümnaasiumis keskkonnateemaline õpilaskonverents, mis võttis kokku Vändra Gümnaasiumi ja Juurikaru Põhikooli ühisprojekti,,õuesõpe Eesti ökosüsteemide tundmaõppimiseks: mets, soo, järv ja meri. Projekti toetas Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) krooniga ja juhtis kooli direktor Peeter Putk. Juba konverentsi sissejuhatus oli imekena loodusmees Hendrik Relve jutustab fonogrammil Vändra kandi lugu laulurästast, ekraanil sädistab ja toimetab seesama linnuke oma tegemisi. Seejärel astub ette Hanna Valk ja mängib parmupillil loo lõigu lõpetuseks. Järgnevad slaidiprogrammid vahelduvad loodusluule ja lauludega. Õpilaste etteasteid jälginud KIK-i juhatuse liige Kalev Aun ja Pärnumaa esindaja Piia Eller võtavad nähtu kokku kahe sõnaga:,,kena! ja,,tublid.,,tavaliselt tehakse taotlus ühele tegevusele, aga gümnaasium esitas terve komplekti. Esimene taotlus ja kohe said ka rahastuse, kiidab Aun ja lisab, et alati ei tarvitse nii hästi minna. Taotlusi võetakse vastu kaks korda aastas ja Eller kinnitab, et viimasel ajal on KIK eraldanud õppekavade toetamiseks sadu tuhandeid kroone. Alla saja tuhande jäävad projektid vaatab läbi maakondlik töörühm.,,õpetajaid tuleb julgustada projekte esitama. Aga siin on veel üks tähtis küsimus vallajuhtidele, kas nad on kiitnud ja stimuleerinud täpse ja mahuka lisatöö eest oma haridustöötajaid, astub Kalev Aun õpetajate kaitseks välja.,,kui esimesel korral ei õnnestu, proovige uuesti. Head asjad pole kunagi tegemata jäänud. Loe lähemalt lk 3 Projekti eestvedajad õpetajad Riina Sikkal ja Ille Arumäe konverentsi lõpus parimatele auhindu jagamas. Vändra alevi veeprojektist 18. oktoobril allkirjastasid AS Merko Ehitus juhatuse liige Andres Agukas ja alevivanem Toomas Sonts Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastatava Vändra alevi ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise projekti esimese lepingu, mille kogumaksumuseks on 57,77 miljonit krooni ilma käibemaksuta ning millega anti,,stardipauk trasside ehitustöödele. Kuigi augustikuu,,vändra Teatajas avaldasin arvamust, et hanketulemust ei vaidlustata, tehti seda siiski kahe hankes osalenud ehitusettevõtte poolt ja vaidlustused jõudsid Rahandusministeeriumi juures asuvasse Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO). Meie juristil oli vastaseks kolm advokaadibürood kuue advokaadiga ja tulemus oli see, et ühes vaidlustuses saime õiguse ja teise osas tõstis meie poolt edukaks pakkujaks tunnistatud trasside ehitaja ise käed üles. Nimelt aktsepteerisime meie ehitusettevõttele väljastatud Muinsuskaitse tegevusluba, hiljem aga selgus, et olemasolev luba ei kehti arheoloogilise järelevalve töödele. Seega pidime edukaks tunnistama hinna poolest järgmise, AS Merko Ehitus ja AS Merko Infra ühispakkumuse. Samal nädalal allkirjastasin ka veeprojekti teise tähtsa lepingu AS Telora E-ga summas 2,38 miljonit krooni ilma käibemaksuta, millega ühispakkumuse teinud AS Telora- E ja AS Pöyry Entec spetsialistidel tuleb teostada Vändra alevi veeprojekti kõigi tööde osas omanikujärelevalve ja FIDIC inseneri teenust. Sõlmimata on veel kolmas veeprojekti leping, mille sisuks on reoveepuhasti rekonstrueerimistööd. Pakkumusi laekus kuus ning aluseks võttes eelmise hanke vaidlustusi, tegi komisjon põhjaliku kontrolli kõigi pakkujate vajaminevate tegevuslubade (turvateenuse osutamiseks, arheoloogiliseks järelevalveks, biotsiidiseaduse alusel biotsiididega desinfitseerimist võimaldav registreering jne. ) osas. Peale pakkumuste kvalifitseerunuks ja vastavaks tunnistamist osutus kõigile tingimustele vastavaks AS Merko Ehitus ja AS Merko Infra ühispakkumus, mis komisjoni poolt ka edukaks tunnistati. Pakkumuse hind on 27,88 miljonit krooni ilma käibemaksuta. Ajalehe ilmumise ajaks on ka selle hanke vaidlustamise aeg lõppenud ning alevi kodulehel www,vandra.ee anname rubriigi,,alevi veeprojekt all teada ka selle hanke lõplikud tulemused. Vaatamata ühele sõlmimata lepingule, toimub Vändra alevi veeprojekti esimene ametlik objekti töökoosolek 28. oktoobril kell alevivalitsuses, kus hakatakse juba konkreetselt rääkima tööde tähtaegadest ja kõiki huvitavast teemast millistest alevi piirkondadest ja millal kaevetöödega alustatakse. Hoiame selle infoga teid kõiki kursis ka alevi kodulehel, samuti võite otse ka mulle helistada telefonil Alevivanem Toomas Sonts

2 2 OKTOOBER 2010 Vallavolikogus 19. oktoobril * Umbusalduse algatajate esindaja Andres Sõnajalg esines ettekandega ja andis volikogu esimehele üle umbusaldusavalduse revisjonikomisjoni esimehe Andres Tamme suhtes * Umbusaldusavaldus vallavanem Peeter Reimannile ei leidnud volikogu istungil toetust (poolt 6, vastu 7, erapooletuid 1) * Septembrikuus vastuvõetud arengukava alusel on koostamisel aasta eelarve prioriteedid. * Volikogu kinnitas volikogu ja komisjonide tööplaanid II poolaastaks. * Volikogu esimees Kaido Madisson esitas volikogule avalduse enda vabastamiseks volikogu esimehe kohustustest, jäädes edasi volikogu liikmeks. Volikogu aseesimeheks on Marika Kruusmaa. Sünnitoetuse maksmine vallas Sünnitoetust makstakse, kui on täidetud järgmised tingimused: üks lapsevanem on vahetult enne lapse sündi elanud Vändra vallas vähemalt kaks aastat; lapse kahe-aastaseks saamiseni on elanud mõlemad lapsevanemad Pereregistri andmetel Vändra vallas. Sünnitoetus makstakse kahes osas esitatud avalduse alusel: pool sünnitoetuse summast makstakse lapse sünni registreerimisel; teine pool sünnitoetuse summast makstakse lapse kahe-aastaseks saamisel. Vallavalitsus oma korraldusega võib maksta sünnitoetust erandjuhtudel, võttes aluseks perekonna põhjendatud avalduse. Praegu kehtiv sünnitoetuse täissumma on 6000 krooni. Vallavalitsus Alates 18.oktoobrist 2010 töötab vallas arengunõunikuna Mari Reinfeldt. Alevivolikogus 21. oktoobril *Algatati detailplaneering ligikaudu 1,6 ha maa-alal, mis hõlmab Pärnu-Paide mnt 26 ja Pärnu-Paide mnt 30 maa-ala ning Pärnu-Paide mnt 26 ja Nurme tänava vahele jäävaid jätkuvalt riigi omandis olevaid maid ning Pärnu-Paide maantee Rahu tänava ja Pargi tänava vahelise ala. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuste piiride, maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine. Planeeringualale planeeritakse kauplusehoonet *Võeti vastu otsus, et Vändra alev tagab projekti Vändra võimla ja staadioni rekonstrueerimine EU tulemusena loodud või soetatud vara säilimise viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi, ega tehinguid, mille tulemusena vara rendile andmisel teenib taotleja puhastulu *Muudeti Vändra alevi aasta eelarvet. Vähendati kultuuriosakonna kulusid töötasu ja koos personalikuluga kaasnevate maksudega krooni ulatuses ja sama suure summaga suurendati alevivalitsuse palgafondi a alevivalitsuse eelarve palgafondi oli arvestatud täpselt 12 kuu palk jaanuaris tööl olnud ametnikele võimaluseta maksta tasu täiendavate tööülesannete eest. Lisatööd tekkisid seoses ühtekuuluvusfondi rahvusvaheliste riigihangete vaidlustamisega (koos vaietele väga kiirete vastuste koostamisega) ja alevi esindamisega rahandusministeeriumi juures asuvas riigihangete vaidlustuskomisjonis, kus vaidlustajate esindajateks oli 3 advokaadibürood 6 advokaadiga. Septembris lahkus töölt sotsiaaltööspetsialist. Poolte kokkuleppel tuli tööle tagasi lapsehoolduspuhkusel olev sotsiaalnõunik, kelle palk oli lapsehoolduspuhkusele minnes kõrgem, kui seda oli lahkunud sotsiaaltööspetsialistil. *Majanduskomisjoni esimees Harald Valk esitas komisjoni tööaruande *Katkestati Vändra alevi põhimääruses muutmise esimene lugemine. Info Vändra alevi aasta eelarve täitmisest andis ülevaate alevivanem Toomas Sonts. Töötus on vähenenud. Kui aasta alguses oli töötuid 140, siis septembri lõpus 84. Tulumaksu laekus septembris veidi rohkem. Aasta lõpuks jääb arvestuslikult umbes 1,3 miljonit krooni plaanitud laekumisest saamata. Vabariigi Valitsus on eraldanud omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetust üle krooni. Reservfond on veel kasutamata. Alev ei ole võlgu ja ka alevile ei olda võlgu. Pankades on 2,7 miljonit krooni. Tähtaegselt maksmata arveid ei ole. Kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Kristjan Vaino andis informatsiooni a kultuurikalendri koostamisest. Alevivolikogu kujundas oma seisukohta maavanema ettepanekule kahe Vändra omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise kohta Vabariigi Valitsuse algatusel. Pärnumaa III Maakogu tööst Päriveres võtab osa 8 volikogu liiget. Järgmine volikogu istung toimub 18. novembril a. Tänu Oleme alevivalitsusele tänulikud uue laevalgustuse eest. Vahe varasemaga on suur - eredas valguses näeb kudumitel õigeid värve ja süstikki liigub nobedamini. Aitäh! Kultuurimaja kudumisringi liikmed Ettevõtjate päev on saanud alevis toredaks traditsiooniks 5. oktoobril kogunesid piirkonna etttevõtjad kultuurimajja Pärnumaa ettevõtlusnädala raames Vändra alevi ja Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse korraldatud ettevõtjate päevale. Esmalt kuulati Rahandusministeeriumi esindaja Andres Kuningase ettekannet ettevalmistustest eurole üleminekuks. Margus Randmäe Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskusest tutvustas erinevaid ettevõtlustoetusi ja nende taotlemise korda. Näiteks kohalikule turule orienteeritud teenindusettevõtted võivad taotleda starditoetust, millest kaetakse kuni 80%. Randmäe tunnustas vändralaste ettevõtlikkust PRIA erinevatest meetmetest toetuste taotlemisel. Eesti töötukassa esindaja Marek Jürgenson tutvustas samal teemal töötukassa poolt pakutavaid võimalusi ja rääkis töötukassa hetkeolukorrast. Igal alevi ettevõtluspäeval esitleb üks kohalik ettevõte traditsiooni kohaselt oma tootmist ja toodangut. OÜ Vändra Leib tootmisjuht OÜ Vändra Leib tootmisjuht Ralf Ramot rääkis ja näitas, kuidas valmib Vändras meie igapäevane leib. Ralf Ramot esitles leivatööstuse argipäeva mahejahude jahvatamisest ja pakendamisest kuni leibade küpsetamise ja kogu toodangu turustamiseni. Jutu kinnituseks lõikas Ramot alevivalitsuse poolt kaetud peolauale lisaks vabrikus Kõigis Eesti raamatukogudes tähistatakse Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu algatusel igal aastal oktoobrini raamatukogupäevi. Paljude teiste ettevõtmiste seas on päev,,tuntud inimene raamatukogus, mil kutsutakse raamatukogutööga tutvuma, raamatute laenutamisel kätt proovima ja lugejatele raamatuid soovitama omakandi tuntud inimesi. 22. oktoobril tegeles Vändra raamatukogus külastajatega Vändra Konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Alar Abel.,,See,,tuntud minu kohta küll veel ei kehti, aga loodan noorte hulgas rohkem lugemisharjumust propageerida. Raamatukogu on minu jaoks väga tähtis asutus, kinnitas lugejatele raamatute laenutamisega sujuvalt toime tulnud Abel. Koidu Tammepõld, kes,,uue töötaja tegutsemisel igaks juhuks käsitööna valmistatud maheleiba. Lõpetuseks tutvustas alevivanem Toomas Sonts alevi investeerimisprojekte aastatel ja vastas ettevõtjate küsimustele. Noorsoopolitsei laenutas raamatuid Lp. korraldatud jäätmeveost vabastatud isikud! Alates a on jäätmeseadusesse sisse viidud muudatus, mille kohaselt võib jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada erandkorras vaid juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Antud muudatus hõlmab ka suvilate perioodilist kasutust, kus jäätmete kaootiline tekkimine tekitab vajaduse jäätmeveost vabastamise järele sügisel ja talvel, kui suvekodus ei viibita. Seoses seaduse uue muudatusega tuleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitujal (jäätmevaldajal) esitada iga-aastaselt hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks kohalikule omavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui seda kinnitust 20. jaanuariks elukohajärgsesse omavalitsusse pole saabunud, loetakse jäätmevaldaja alates 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Seetõttu palume kodanikel, kes on käinud alevivalitsuses taotlemas korraldatud jäätmeveost vabastust, jälgida korralduses nimetatud perioodi lõpptähtaega. Juhul kui kinnistul endiselt pidevalt ei elata või kinnistut ei kasutata, esitada enne tähtaja saabumist s.o hiljemalt 20. jaanuariks 2011 alevivalitsusele uus taotlus. Kodanikel saata oma taotlused aadressil Pärnu-Paide mnt 2, Vändra või meiliaadressile: (Taotlustes ära märkida mitteliitumise periood ja põhjendus.) Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Selleks võib omavalitsus nõuda ka kinnistu mittekasutamist tõendavat dokumenti (näiteks elektriarve ehk 0 elektriarve), kui tekib kahtlus, et kinnistut on siiski kasutatud. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus Noorsoopolitseinik Alar Abel laenutab raamatuid Aino Perdile. silma peal pidas, kiitis Abelit kui tublit laenutajat ja väga aktiivset lugejat. Kultuurikalendrit saab täiendada 5. novembrini Alevivolikogu kultuuri- ja spordikomisjon plaanib enne aasta lõppu välja anda seinakalendri formaadis kultuurikalendri, kus oleksid kajastatud kõik järgmisel aastal Vändra alevis ja vallas toimuvad suuremad üritusedettevõtmised, asutuste vm juubelid jne. Iga lehekülge ilmestab foto mõnest aasta jooksul toimunud kultuuriüritusest ja Vändra vanasõnad. Ettevõtjatele pakutakse võimalust reklaamida oma firmade tooteidteenuseid. Teated üritustest on tasuta, reklaami hinnas tuleb kokku leppida koostajatega. Kalendrit on võimalus täiendada kuni 5. novembrini. Info ja reklaamisoovid saata meiliaadressile Detailplaneering Vändra Alevivolikogu otsusega nr 14 algatati detailplaneering ligikaudu 1,6 ha suurusel maa-alal, mis hõlmab Pärnu-Paide mnt 26 ja Pärnu-Paide mnt 30 maa-ala ning Pärnu-Paide mnt 26 ja Nurme tänava vahele jäävaid jätkuvalt riigi omandis olevaid maid ning Pärnu-Paide maantee Rahu tänava ja Pargi tänava vahelise ala. Planeeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuste piiride, ehitusõiguse ja maa sihtotstarbe määramine Planeeringuga muudetakse Pärnu-Paide mnt 26 ja Pärnu-Paide mnt 30 kinnistute piire ja planeeritakse Pärnu-Paide mnt 26 kinnistule kauplusehoone ehitust. Algatamise otsusega saab tutvuda Vändra alevi kodulehel

3 OKTOOBER Hiie Piirsalule avaldati tunnustust 45 töötatud aasta eest Oktoobrikuu viimase päeva keskpäeval avaldati Vändra raamatukogu kauaaegsele juhatajale Hiie Piirsalule tema viimasel tööpäeval uue maja juhatajana tänu ja tunnustust 45 raamatukogus töötatud aasta eest. Pärnu Keskraamatukogu juhataja Saima Andla ja maaraamatukogude peaspetsialist Lenna Eliste meenutasid, et viis aastat tagasi oli Hiie aasta suvel võttis ta vastu Carl Robert Jakobsoni preemia kui populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja, sügisel tunnistas Keskraamatukogu Piirsalu parimaks maaraamatukoguhoidjaks. Alevivanem Toomas Sonts lisas autasude loetelusse aastal antud alevi vapimärgi kohaliku kroonika koostamise ja Vabadussõjas langenute ausamba taastamise eestvedamise eest. Tänavu kevadel kirjutas Piirsalu kogu taastamisloo kokku raamatuks. Viis aastat tagasi tunnistas Hiie 16. oktoobril peeti Vändra Kultuurimajas Eesti mälumängu meistrivõistluste individuaalturniiride sarja lülitatud traditsioonilist igasügisest mälumängu,,vändra Karu küsimust valmistasid mängijatele esitamiseks ette kultuurimaja viktoriiniklubi juht Mari Nuut, Juurikaru ja Pärnjõe põhikooli õpetaja Andrus Ütt ja arvutispetsialist Kalle Piirküla. Punktiarvestust aitasid pidada Kädi Pärnoja ja Hiie Piirsalu. Ligi kolmetunnise mõttetöö tulemused: 1. koht Indrek Salis (62 p); 2. Jaan Loide (45 p); 3. Lembit Ainsoo (42 p); 4. Arvo Kreegipuu, Enn Kauber ja Hugo Tang (41 p); 7. Margus Maiste (40); 8. Jevgeni Nurmla (39 p) ja Andres Kund (39 p); 10. Alar Särgava ja Toivo Kreek (38 p).,,vändra mäng on ehtne Eesti klassikaline mälumäng, siia tuleme alati. Ja siin ei unustata Eestit ära. Kui Tallinna mängudel on Eesti teema juba retro, siis siin on Eestimaa ja eesti kultuur au sees, avaldas korraldajatele tunnustust mitmekordne,,vändra Karu võitja Lembit Ainsoo ja kiitis samas küsimuste koostajaid, mängu ladusat juhtimist ja korraldust. Mari Nuut ja Andrus Ütt olid oma suurt unistus Vändra Teatajale:,,Saaks ometi ükskord uue maja, kus oleks ruumi raamatutele, kohta olemiseks ja õhku hingamiseks nii töötajatele kui külastajatele. Möödunud talvel sai unistus teoks, rohkem ja uhkemgi veel. Juhatajaameti vastutuskoormat on Piirsalu vedanud 36 aastat. Teine, tänuväärseimgi veel, on tulevastele põlvedele Vändra loo kirja panemine nii sõnas kui pildis. Kohalik kroonika on talletatud kümnetesse albumitesse, ajaleheväljalõigete ja koopiatega kaustadesse. Maja võtmed andis Piirsalu üle juhataja kohusetäitjana jätkavale Laine Adamsoole. Pidulikul ja veidi nukral lahkumispäeval kinkis Hiie kolleegidele mälestuseks kaselehekujulise vaagna, et nad minemist mäletaksid, aastaaja järgigi:,,see oli kaselehtede langemise aeg, kaduneljapäev ja kuu oli kaksikutes. mures, et mängul ei osale juba aastaid ühtki naist. Viimati mängis kuus aastat tagasi kaasa Anne-Malle Hallik. Järgmisel aastal täitub veerand sajandit Velli Steinbergi algatatud ja seni järjepidevalt toiminud traditsioonilise Vändra kultuuriürituses algusest. Hiie Piirsalu oma viimasel tööpäeval Vändra raamatukogus. Mälumängueliit võttisvändras mõõtu Eelmise aasta võitja, tänavu III kohale tulnud Lembit Ainsoo; rändkarika vastne omanik Indrek Salis ja II koha pälvinud Jaan Loide. Mängu korraldajad lubavad selleks puhuks välja töötada spetsiaalselt naistele mõeldud küsimusteploki, et naiskilvari algatatud mängust ei puuduks raskete küsimuste kartuses naismängijad. Õuesõppe projekt Juurikaru ja Vändra koolis Ilus sügis on otsa saanud ja lõppenud on Vändra Gümnaasiumi ja Juurikaru Põhikooli koostööprojekt Õuesõpe Eesti ökosüsteemide tundmaõppimiseks: mets, soo, järv ja meri. Kuna õuesõppe tunnid viisime läbi Sagadi metsakoolis, Võrtsjärve Limnoloogiajaamas, Matsalu looduskeskuses ja Soomaal, mis jäävad meie koolidest kaugele, siis toetas meie ettevõtmisi Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) krooniga. 9. sept käisid meie koolide 8. klasside õpilased Võrtsjärve Limnoloogiajaamas, kus tutvuti Võrtsjärve elustikuga, tehti tööd kalamuuseumis ning päev lõpetati kalepurjekaga Paula Võrtsjärvel. 15. ja 16. sept olid meie 5. ja 6. klasside õpilased Soomaal. Seal õpiti lähemalt tundma jõe põhjaloomastikku ja rabaelustikku. 30. sept külastasid 7. klasside õpilased Sagadi metsamuuseumi, looduskooli ja mõisa. Õpiti tundma metsaökosüsteemi, kogeti metsa lõhnasid ja hääli, tutvuti Eesti metsapuudega, vaadati loodust lähemalt ka läbi mikroskoobi. Ja kohtuti põdraga! 14. okt sõideti Matsalu looduskeskusesse Penijõel. 9. klasside õpilased vaatasid imeilusat slaidiprogrammi Matsalu loodusest erinevatel aastaaegadel ja muuseumis koguti teadmisi Matsalu linnustiku ja loomastiku kohta. Keemu linnuvaatlustornist vaadeldi luikesid ning täideti kuuldu ja vaadatu põhjal usinasti töölehti. Kokkuvõte nähtust ja õpitust tehti 21. oktoobril Vändra Gümnaasiumi aulas toimunud õpilaskonverentsil. Köitvate Power Pointi esitluste abil tegid Juurikaru Põhikooli õpilased kokkuvõtted töölehtedest ja Vändra Gümnaasiumi õpilased elukooslustest. Väljapandud stendidelt võis lugeda muljeid õppepäevadest. Õpitu võttis kokku teemakohane viktoriin, mille võitsid klasside arvestuses Vändra Gümnaasiumi 5.b klassi võistkond koosseisus Sille Sempelson, Kertu Sumre ja Rihard Orav klasside võistkondade seast võitis Vändra Gümnaasiumi 8.b klassi võistkond koosseisus Raul Stokkeby, Rauno Kimmel ja Siim Oselein. Parima õuesõppija eriauhinna pälvis Kaabriel Pusi Soomaa looduskeskuse juhendaja ettepanekul. Projekti raames toimus ka õpilaste fotokonkurss. Huvitavamaks fotoks osutus 8.a klassi õpilase Liina Jürisoo töö. Õpilaste kogetust on võimalik osa saada lugedes õuesõppe blogi aadressil Täname kõiki, kes projekti läbiviimisel abiks olid! Riina Sikkal ja Hille Arumäe Kokkuvõtvat viktoriini lahendati pingiridades rõõmuga, sest nähtu ja kuuldu oli enamusele hästi meelde jäänud. Leivapäev Rukkililles Kolmapäeval, 6. oktoobril tähistasime lasteaias leivapäeva. Ettevalmistused algasid septembri lõpus, kui arutati koos vanematega, mida ja kuidas koostöös teha. Leivapäeva hommikul jagus mitmesugust toimetamist igasse rühma, vastavalt laste oskustele ja võimetele. Meie kõige pisemad sõbrad Tibude rühmast kaunistasid hakitud paprikaga õpetajate valmistatud võileivatorti. Puhhide rühma lapsed meisterdasid leivast piparkoogivormidega vahvaid kujundvõileibasid. Krõllid üllatasid aga isemeisterdatud leivasiiliga. Lepatriinude lapsed tegid valiku tikuvõileibasid ning nende rühma lapsevanemad olid valmistanud kaks võileivatorti ning ise küpsetanud leiba. Põnnid pakkusid kõigile peale tavapärase kattega ka kiluvõileibasid. Väikesed sõbrad Päikesejänku rühmast tegid rõõmsaid võileibu, just selliseid nagu nad isegi. Juhtkond koostöös köögi personaliga meisterdas aga tervisliku leivaussi. Päev jätkus saalis laste ja täiskasvanute valmistatu väljanäitusega. Meid külastas OÜ Vändra Leib tootmisjuht Ralf Ramot, kes rääkis tänapäevasest leivateost, uuris lastelt, kelle kodudes ise leiba tehakse ja miks leiba sööma peab. OÜ Vändra Leib oli meile külakostiks küpsetanud imemaitsva lihaleiva, sellist poes ei müüda! ning kaasa pannud valiku kukleid ja leivasorte. Muusikaõpetaja Ene Pärnsein mängis kannelt, mille saatel kõlasid laulud leivast ja leiva tegemisest. Seejärel moodustasime komisjoni, kuhu kuulusid meie kokad Esti Mäe ja Julia Ruus, OÜ Vändra Leib tootmisjuht Ralf Ramot, Puhhide rühmast Andres Nuut ja Kertu Luik ning Põnnide rühmast Birgit Tiismaa ja Annika Jürisaar, kes pidid valima kolm kõige loovamat, värvikirevamat ja tervislikumat leivameisterdust. Kuna vaeva oli nähtud ning tegemisest rõõmu tuntud ja tulemused olid suurepärased, sest imetlust jagus kõigilt, siis otsustas komisjon, et tunnustavad kõiki rukkilille märgiga. Peale seda tuli kõige maitsvam osa, lõigati lahti võileivatordid, lihaleib ja kõik muu, mis oli laudadel, ning algas suur degusteerimine. Sellise ürituse ja enda eeskujuga kujundame lastes oskust märgata kaaslast enda kõrval, teha kaaslasega koostööd, areneb vastutustunne, et minu tegevusest sõltub miski. Sealhulgas saab laps teadmisi tervislikust toidust. Täname kõiki lapsevanemaid, kellega koostöö tulemusel see päev toimus: lapsevanemad Tiia Kaas ja Arvi Riis, toredate võileivatortide valmistamise eest; lapsevanem Küllike Keskla, maitsva porgandi-peekoni-linaseemneleiva küpsetamise eest! Hindamiskomisjon: Ralf Ramot, Esti Mäe, Julia Ruus, Birgit Tiismaa, Andres Nuut, Kertu Lui Täname OÜ Vändra Leib kollektiivi meile küpsetatud suure lihaleiva eest! Üheskoos suudame lapse päeva rikastada ning pakkuda positiivseid emotsioone kõigile! NB! Rohkem pilte vaata meie kodulehelt: Jaana Novikov Rukkilille kollektiivi nimel

4 4 OKTOOBER 2010 Avalik pöördumine Hea Vändra valla elanik, on möödunud aasta KOV valimistest ja ajast, millal asusin juhtima Vändra Vallavolikogu. See oli pöördeline aeg, Vändra vallaga liitus Kaisma vald ja tuli majandussurutisest hoolimata koostada ühine aasta eelarve ning uuendada kogu õiguslik regulatsioon. Eelarve oli 10 milj krooni väiksem võrreldes 2009 aasta Kaisma ja Vändra valla eelarvega. Aasta jooksul on volikogu poolt vastu võetud 33 määrust ja 65 volikogu otsust. Tehtud on palju tööd. Palju on olnud vaidlusi ja kokkuleppimisi. Palju on olnud ka teravusi ja murtud piike. Teatan, et a 19. oktoobri Vändra vallavolikogu istungil astusin tagasi Vändra vallavolikogu esimehe ametikohalt. Siinkohal tahangi panna südamele kõigile volikogu liikmetele. Aasta on möödas valimistest, vaadakem korra peeglisse ja tuletagem meelde põhjusi, miks soovisite saada valituks. Ma ei tea, mis olid kellegi huvid: kas põhjuseks olid isiklikud huvid, kellegi käsk või tõsine tahe teha ära midagi vajalikku meie endi küla- või vallaelanike jaoks. Ma usun, et enamus soovis siiski midagi ära teha ja valla arengule kaasa aidata. Me oleme väga head spetsialistid oma põhitöökohal, haritud ja targad inimesed. Me oleme kõik selles vanuses, kus on juba kindlaks kujunenud põhitõed ja eluväärtused. Siis miks me oleme ära unustanud, et meil on demokraatia ja seadused kehtivad kõigile? Las suured poliitikud mängivad suuri mänge, kuid meie siin kohapeal ei pea looma endale kuningaid, sõltuma diktatuurist ega partei,,käsust. Ainult käetõstmine volikogus ei vii meie elu edasi. Läbi arutelude, vaidluste selgub tõde ja sõlmitakse kompromissid. See ei ole koht, kus üksteisest teerulliga üle sõita. Peamine põhjus, miks ma ei näinud võimalust jätkata, on enamuse volikogu liikmete mittearusaamine, et seaduserikkumine ON seaduserikkumine. Ma ei soovi juhtida volikogu, kes arvab, et seadusi võib täita vaid üldjuhtudel... Me saame valda arendada ka läbi seaduskuuleka käitumise ja peame oma otsuste eest vastutama. Jätkan tööd volikogu liikmena. Loodetavasti suudab keegi teine volikogu paremini juhtida. Suur tänu kõikidele, kes on mind toetanud! Püüan enda valijale antud peamisest lubadusest ka edaspidi kinni pidada: Avaliku võimu teostamine toimub alati seaduse alusel. Avaliku võimu teostamisel käib alati kaasa vastutus. Esindaja: Andres Sõnajalg Volikogu-, arengukomisjoni- ja revisjonikomisjoni liige Umbusaldusavaldus a Esitame umbusalduse avalduse Vändra vallavanemale Peeter Reimann`ile. Vallavanemale umbusalduse avaldamise on tinginud vallavanema pikaaegne oskamatu, vastutustundetu, seadusi rikkuv ja korruptiivsele tegevusele kalduv ning ebaaus valla juhtimisstiil. Vallavanem ei ole oma ametiaja jooksul olnud suuteline komplekteerima vajalikku meeskonda tagamaks vallavalitsuse toimimise avalikult, ausalt, pädevalt ja seadustega kooskõlas. Vallavanema juhtimisel ei ole valla tegevus lähtunud kogu piirkonna elanike huvidest, omavalitsusele seadustega pandud ülesannetest ja eesmärkidest arvestades valla tasakaalustatud arengut. Valla raha ei ole kasutatud otstarbekalt ja õiguspäraselt. Umbusaldusavalduse asjaolud: 1) Valla eelarvevahendeid ei ole vallavanema ametisoleku ajal kasutatud otstarbekalt. EAS-i rahastuse reeglite mittetundmine ja taotluse osas tahlikult valeandmete esitamine tõi Vihtra Külakeskuse ehituse näol valla eelarvele 10 miljoni krooni suuruse lisakohustuse. 2) Hangete läbiviimisel ei ole kinni peetud RHS-e 3 tulenevatest põhimõtetest ehk puuduvad osaliselt või täielikult võrdlevad hinnapakkumised, millega tagatakse seaduses nõutud läbipaistvuse ja kontrollitavuse kriteeriumi täitmine ja omavalitsuse rahaliste vahendite säästlik, majanduslikult otstarbekas ja efektiivsem kasutus. Vastava rikkumise eest on vallavanemat ka varem karistatud Riigihangete ameti poolt väärteo korras, millega on igati tõendatud rikkumiste toimepanek, kuid nimetatud rikkumised jätkuvad. 3) Vallavanema poolt on senini oma kriteeriumite järgi MTÜ-dele antud tegevustoetusi, rikkudes sellega KOKS-ist tulenevat nõuet, mis eeldab toetuste eraldamiseks volikogu poolt kehtestatud vastava korra olemasolu. 4) Kadjaste MTÜ-le on vallavalitsus rahaliste vahendite laenamisega rikkunud KOKS 38 lg 2, mis keelab kohalikul omavalitsusel sellise tegevuse. 5) Hajaasustuse veeprogrammist on a vallavanem endale puurkaevu seadmete paigalduseks finantseerimisvahendite taotluse menetlusega eiranud Korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid toimingupiirangu sätteid, olles Lugupidamisega Kaido Madisson Vändra Vallavolikogule samal ajal taotleja, taotluste hindamiskomisjoni liige ja hindamiskomisjoni tulemusi kinnitava valitsuse juht. 6) Vallavanema tegevusaja jooksul on erateede avalikku kasutusse võtmisega rikutud Teeseaduse 4 tulenevat nõuet, mis eeldab selleks teeomanike nõusolekut. 7) Vändra valla kodulehel on avaldatud valeandmed Vändra Vallavalitsuse ametiisikute aasta palgaandmete kohta, rikkudes sellega Korruptsioonivastase seaduse sätteid. 8) Seadusest tuleneva üldplaneeringu kehtestamise kohustuse täitmata jätmisega on vallale kaasnenud oluline rahaline kahju, mis seisneb EL struktuurfondide vahendite sulgumises Vändra valla jaoks. 9) Seadusest tuleneva Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) vastu võtmata jätmisega on vallale sulgunud ka võimalus saada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahalisi vahendeid. 10) Vallavanema ja revisjonikomisjoni esimehe omavahelistes suhetes on tugevalt tuntav korruptiivne tegevus ja ilmnenud on huvide konflikt. 11) Vallavanem mõjutab jõuliselt neid volikogu liikmeid, kes töösuhetes on samal ajal ka tema alluvuses hääletama otsuseid temale sobival moel, kuritarvitades sellega oma ametiseisundit 12) Vallavanema poolt on rikutud valla- ja linnaeelarve seaduse 14 sätestatut, sõlmides a,,vändra valla koolivõrgu korralduse analüüs käsunduslepingu nr 8, millega võeti vallale uus kohustus enne valla a eelarve vastuvõtmist. 13) Järjekindlalt leiab aset Vändra valla põhimääruse 16 lg 1 rikkumine, kus sätestatakse, et volikogu istungite ja komisjonide koosolekute protokollide avalikustamine valla kodulehel on kohustuslik. 14) Vallavanema isikliku sõiduauto kasutusvalduse lepingu ja selle hilisem muutmine vara tasuta kasutamise lepinguks ning seeläbi vallavanema isiklikus kasutuses oleva sõiduauto kulude tasumine valla eelarvest ei ole olnud õiguspärane ning vastab meie arvates kuriteo tunnustele. Eelpooltoodu põhjal ei pea me võimalikuks P. Reimanni jätkamist vallavanemana. Lugupidamisega umbusalduse avalduse toetajad: 1.Andres Sõnajalg 2.Maarja Hints 3.Ain Pertel 4.Marika Kruusmaa 5.Vassili Padumäe 6.Kaido Madisson Lõpetuseks vallavalitsuse arvamus: A. Sõnajala,,Revisjonikomisjoni liikme tähelepanekud ja märkused Vändra ja Kaisma vallas läbi viidud sisekontrollile ja selle käigus avastatud puudused on olulises osas koostatud subjektiivse arvamuse põhjal. Väide,,Olen isiklikult tutvunud Vändra valla raamatupidamisdokumentatsiooniga ei vasta tõele. Ta on tutvunud õigusaktidega, majandusaasta aruandega, lepingutega, aga mitte raamatupidamisdokumentatsiooniga. Kinni ei ole peetud Vändra valla põhimääruse paragrahvi 13 punktist 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 48 lõikest 5. Vallavalitsusele ei ole esitatud ühtegi revisjonikomisjoni akti, ei ole küsitud selgitusi. Süüdistustega on A. Sõnajalg esinenud volikogu istungitel, meedias ja mujal avalikes kohtades (nt revisjonikomisjoni liikmete koolitusel). Ei ole eetiline kritiseerida tunnustatud audiitorit. Audiitoritel on omad seadused ja reeglid, nende VASTULAUSED tööd läbivad kontrollauditeerimise. Ükski audiitor ei hakkaks oma mainet rikkuma ja valesid andmeid andma. Ellen Asumets on teadlik kõikidest A. Sõnajalale rikkumisena tunduvatest probleemidest. Tal on oma arvamus ja see on oma ala spetsialisti arvamus. Ning väide, et volikogu ei teadnud, kes auditeerima tuleb, on samuti vale. Seda küsiti ja küsijad said vastuse, et auditeerib teine firma, aga inimene on sama. Vallavalitsuse tegevus on alati lähtunud kohalike elanike huvidest, olemasolevat vähest raha on kasutatud olusid arvestades otstarbekalt. Lisaks igapäevasele tegevusele on suudetud investeerida nii haridus- ja kultuuriasutuste korrashoiuks kui ka remondiks. On renoveeritud reoveepuhasteid ja pumbamaju, sildu, teostatud teede remonti, rajatud Juurikaru-Suurejõe kergliiklustee, mis jõuab aastal Vändra alevini välja, toetatud puurkaevude rajamist. Aastatel 1. Pole arusaadav, miks just 10 milj suurune lisakohustus? Vändra vald ei ole EAS-ile valeandmeid esitanud. Struktuurifond avanes aasta lõpus, taotluste esitamise tähtaeg oli detsembris. Vihtra Külakeskuse projekteerimist alustati juba aasta sügisel ja ehituse riigihanget alustati mais 2007, mille alusel algas ehitus aasta septembris. Põhiprojekti, mille maksumus oli 53 tuhat krooni, koostas Vändra valla elanik FIE Rutt Kleband ja ventilatsiooniprojekti maksumusega 31,8 tuhat krooni OÜ Variax. Projektid maksid kokku 84,8 tuhat krooni ja kuna summa oli alla 100 tuhande krooni, siis hanget ei olnud vaja korraldada. Võrdluseks Kaisma Külakeskuse projekt maksis 189, 6 tuhat krooni. Et aasta lõpus ehitus juba käis, oli võimalik KOIT-kavast toetust taotleda alles II etapi jaoks ja sellekohane taotlus esitati juunis. Ehitusel tuli teha vaheakt, kuna oli mõningaid eriarvamusi ehitaja ja EAS-i ehitusspetsialisti vahel. Kompromissi saavutamine võttis aega ja selleks ajaks ehitus seiskus. Edasi tuli ehituse teine etapp, mille projektijärgne maksumus oli 6,44 miljonit krooni, aga tegelik kulu oli 6,03 miljonit krooni, millest EAS eraldas 4,72 miljonit krooni. Täpsustuseks niipalju, et jutt on ainult ehitusest. Lisaks sellele osteti ka sisustus. Kokku kulus aastatel Vihtra Külakeskuse rajamiseks 15,0 miljonit krooni, toetusi saadi 5,1 miljonit, omavahendid koos laenuga 9,9 miljonit (sh laen 9,0). 2. Üldjuhul on hangete läbiviimisel kinni peetud riigihangete seaduse paragrahvist 3 tulenevatest põhimõtetest. Pakkumisi on küsitud erinevatelt firmadelt (kui on võimalik). Trahvi on tehtud Riigihangete Ameti poolt ja aastal aastal seoses kütte muretsemise, transpordi tellimise ning IT hoolduslepingu sõlmimise hangete mittekorraldamise pärast ja aastal laenu saamise hanke mittekorraldamise pärast. Olen ka varem oma eksimusi tunnistanud, trahvid tasunud (lisatud koopiad maksekorraldustest) ning vältinud sarnaste olukordade kordumist. 3. MTÜ- de rahastamise kord on tänaseks koostatud ja esitatud volikogu komisjonidele läbivaatamiseks. Senini toetati MTÜ-de koostatud projekte, mis said väljaspool MTÜ ja/ või vallavalitsuse eelarvet koostatud ja heaks kiidetud projektide alusel rahastuse. MTÜ-le antud toetuse suuruseks oli projekti omaosaluse summa, mis oli vallaeelarvesse MTÜ-de toetusteks planeeritud. MTÜ-sid, kes ei tegutsenud, polnud võimalust ega vajadustki toetada. Vallavalitsus leiab, et MTÜdele eraldatud toetus pole raha mitteotstarbeline kasutamine, veel vähem on see olnud raiskamine. 4. Kadjaste MTÜ-le ei ole raha laenatud. Anti toetust, mis kuulus osalisele tagastamisele 5 kuu pärast. PRIA projektid nõuavad omavahenditega kulutuste tegemist ja peale lõpparuande esitamist saab raha tagasi. Kuid kahjuks seadmeid tarninud Firma Blueground OÜ ei täitnud lepingut õigeaegselt ning seega ei saanud MTÜ Kadjaste PRIA-le lõpparuannet esitada aasta lõpuks saadi siiski dokumendid korda, PRIA maksis toetuse osaliselt välja ja MTÜ maksis vallale 132,5 tuhat krooni tagasi. Jõusaali seadmed, mis selle eest muretseti, asuvad Kadjaste Vabaajakeskuse ruumides ning on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Juhul, kui MTÜ tegevuse lõpetab, jäävad seadmed vallale a. rahastati PRIA poolt Kadjaste Vabaajakeskuse hoone välisseinte soojustamist ja katuse vahetamist 289,3 tuhande krooni ulatuses. MTÜ liikmed võtsid laenu, pannes tagatiseks isikliku vara ning teostasid projekti. Valla hoone, mis asub tiheda liiklusega maantee ääres, välisilme parandamiseks ja säilitamiseks kulutati kokku 32,1 tuhat krooni. Kokku on Kadjaste Vabaajakeskuse hoone renoveerimiseks kulutatud aastatel ,98 miljonit krooni, millest 1,96 miljonit toetuste arvelt ja omavahendeid 2,2 miljonit (sh laen 2,0 miljonit). 5. Hajaasustuse veeprogrammi aasta taotlusvoorust toetuse saajaid otsustas vallavolikogu maaelu- ja ehituskomisjon, mille liikmete hulgas mind ei olnud, samuti ei osalenud ma taotluste hindamisel ega otsustamisel. Mina ainult tutvustasin komisjonile laekunud avaldusi ning vallavanema, valla ja vallavalitsuse kui täidesaatva organi esindaja ülesandeks oli toetuse saajate teavitamine ning lepingute sõlmimine. 6. Erateede avalikuks kasutuseks on praeguseks ajaks koostatud 89 lepingut, millest mõningaid ei ole erateede omanikud tagastanud. Seega ei saa neid arvata avalikuks kasutamiseks teede nimekirja, samas on vald ka neid aasta ringi hooldanud. 11 tee (need teed, kus kasutatavus on väga väike üks, kaks inimest) kohta ei ole volikogu otsustanud, mida nendega teha, kas võtta avalikku kasutusse või jätta erateeks. Kokku on Vändra piirkonnas 64 teed, kus oleks siis vaja 100 lepingut sõlmida, mitte 128 nagu väidetud. 7. Kodulehel ei ole avaldatud valeandmeid ametiisikute palgaandmete kohta. Kuigi avaliku teabe seaduse paragrahvi 28 lõige 1 ei nõua palgaandmete avalikustamist, oleme meie lähtunud korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 151 lõikest 1 mis ütleb, et palgaandmeteks on ametiisikule makstav palk, töötasu ja muud sotsiaalmaksuga maksustavad tasud. Samadel põhimõtetel on palgaandmed esitatud ka Statistikaametile ( Lisatasudeks loetakse ühekordsed lisatasud (nt puhkusetasu, jõulutoetus), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Nimetatud ühekordseid lisatasusid ei ole kellelegi ja aastal valla eelarvest makstud. Küll aga makstakse lisatasusid täiendavate tööülesannete eest, kuid neid loetakse palga osaks ja avalikustatakse põhipalgana. Lisatasusid täiendavate ülesannete eest on makstud ja makstakse ka täna paljudele valla eelarvest palka saavatele inimestele. Peatatud on ühekordsete lisatasude maksmine. Seda olen mina ja samuti raamatupidamise juht eelarve menetlemisel öelnud. 8.Vändra piirkonna üldplaneering kehtestati volikogu istungil. 9. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonikava on tutvustatud volikogu istungil, esitatud ettepanekuid on arvestatud ning kava on saadetud Tervise- ja Keskkonnaametitele kooskõlastamiseks. Tänaseks on Terviseamet andnud kavale oma kooskõlastuse. 10. Pakkumisi küttepuude ostmiseks ja lumetõrjeks on esitatud A. Tammele samadel tingimustel kui teistele. Kaisma piirkonnas on olnud need soodsamad. Tõestuseks on lisatud pakkumuste protokollid ja maksumused. Selgituseks veel, et kuuel eelneval aastal on Kaisma piirkonnas lumetõrjetöid teostanud A. Tamm. 11. Ühtegi volikogu liiget ei ole mõjutatud. 12. Käsundusleping nr. 8 sõlmiti eelarve menetlemise ajal ning volikogu eelarve- ja majanduskomisjon oli sellest teadlik. Lisaks nimetatud analüüsi tegemisele on M. Privits osalenud mitmetel volikogu komisjonide koosolekutel ja teinud ka ettekande volikogule (märts 2010), esindanud valda Vändra Muusikakooli koosolekutel ja POL-is, mille tulemusel vähenes valla kulu õpilasvedude kompensatsiooniks 57 tuhande krooni võrra, ning teinud järelpärimisi mujal lasteaias ja koolis käivate laste kohta. M. Privits töötas välja,,huvihariduse toetamise kord Vändra valla eelarvest ja,,vändra valla haridustoetuste andmise kord. 13. Volikogu ja volikogu komisjonide ning vallavalitsuse istungi protokollide avalikustamiseks loetakse muuhulgas ka seda, kui need on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. Tänaseni ei ole keegi nende vastu huvi tundnud ega palunud tutvuda. Mida ei avalikustata, on sotsiaalkomisjoni protokoll ja sellised protokollid, kus andmed on kaitstud isikuandmete seaduse alusel. Tunnistan, et ei ole kontrollinud vallasekretäri tööd protokollide avalikustamise osas valla kodulehel, kuid alates septembrist 2010 on volikogu ja valitsuse istungite protokollid kättesaadavad valla kodulehel olevas dokumendiregistris. 14. Minu auto kasutamist on analüüsitud alates oktoobrist 2009, volikogu järelpärimistele on esitatud aruandeid. On olemas vandeadvokaat Ludmilla Tamari arvamus (lisatud). Asi peaks olema igati läbi analüüsitud ja selge. Peeter Reimann Vallavanem on investeeritud 26,2 miljonit krooni, sellest toetuste arvelt 41,8 %. (lisatud tabel,,vändra valla poolt teostatud investeeringud perioodil ) See tabel on avaldatud ka vastuvõetud arengukavas. Seda kõike on märganud ka valla tavaelanik, sest ega muidu ei oleks P. Reimannile antud valimistel nii palju hääli ja seda teist korda. Meie loeme siit välja, et vallarahvas on rahul praeguse vallavalitsuse töö ja tegemistega. Kõike seda on tehtud vallamaja töötajate minimaalse koosseisuga. Teistes samasuurtes Pärnumaa valdades on 3-4 töötajat rohkem. Isegi kahe valla keerulise liitumisprotsessi käigus ei ole võetud tööle uusi töötajaid ja ei ole makstud täiendavaid tasusid. Alusetu on A. Sõnajala arvamus, et,,vallavanem ei ole kogu oma tegutsemise aja jooksul olnud suuteline komplekteerima vajalikku meeskonda, mis oleks pädev tegutsema valla stabiilse arengu huvides.

5 OKTOOBER 2010 Avalik pöördumine Vändra Teataja toimetaja poole Palume Vändra Teataja vahendusel avalikku selgitust Vändra Teataja toimetajalt Õie Kuuselt alljärgnevatele küsimustele: 1. Millest tuleneb lehetoimetaja õigus valida oma suva järgi, milliseid vallavolikogu poolt edastatud uudiseid, teateid või artikleid ta Vändra Teatajas avaldab ja milliseid mitte? 2. Kelle käsul keeldus avaldamast ja millistel konkreetsetel põhjustel ei võtnud lehetoimetaja 1.Vallavolikogu ja -valitsuse poolt lehes avaldamiseks edastatud teated, vastu võetud otsuste selgitused, määrused jne on alati olnud leheruumi planeerimisel eelisjärjekorras. Ka mahukamate materjalide korral (eelarve, arengukava jne). Seetõttu on pigem mõne sündmuse kajastamine või mõni muu artikkel lükkunud järgmisesse lehenumbrisse. Ootan huviga vallavolikogu poolt lehele saadetud, kuid avaldamata jäänud otsuste, määruste jne loetelu meilile 2. Vallavolikogu esindaja Andres Sõnajalg ei väljendunud vallavanem Peeter Reimanni umbusaldamise kohta koostatud materjalide üleandmisel konkreetselt, kas need on lehetoimetajale tutvumiseks või avaldamiseks. Eeldades, et avaldamiseks, palusin vallavanemalt vastulauset. Kuna tegemist on mahuka materjaliga, siis lehe küljendusse saatmise ajaks Esindaja: Andres Sõnajalg Volikogu-, arengukomisjoni- ja revisjonikomisjoni liige Umbusaldusavaldus a septembrikuu 2010 Vändra Teatajas avaldamiseks vastu Vändra vallavolikogu esindaja materjali vallavanem Peeter Reimann`i umbusaldamise asjaolude kohta? 3. Miks väljendas lehetoimetaja septembrikuu 2010 Vändra Teatajas, nagu Vändra vallavolikogus esitas vallavanemale umbusaldusavalduse Andres Sõnajalg üksi ega maininud kordagi, et umbusaldusavaldus kandis tegelikult kuue vallavolikogu liikme allkirja? VASTUSEKS AVALIKULE PÖÖRDUMISELE Vändra Vallavolikogule Esitame umbusalduse avalduse revisjonikomisjoni esimehele Andres Tamm`le. Revisjonikomisjoni esimehele umbusalduse avaldamise on tinginud komisjoni esimehe pealiskaudne töösse suhtumine, mille tulemusena ei ole täidetud terve aasta vältel seadusega komisjonile pandud kohustusi (KOKS 48 lg 3, lg 4, lg 5, Vändra valla põhimäärus 13 lg 1, lg 2). Komisjoni töö korraldamatusest tingituna on ka volikogule esitamata revisjonikomisjoni kui kollegiaalse organi poolt seadusest tulenev arvamus Vändra valla a majandusaasta aruandele. Täitmata on I poolaasta tööplaan. Volikogule on esitamata II poolaasta tööplaan. Rikutud on Vändra Vallavolikogu määrust 16.märts 2010 nr 6,,Volikogu töökorra kehtestamine 24 lg 2, mis ütleb, et komisjoni koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord kahe kuu jooksul. Viimane teadaolev komisjoni koosolek toimus 20. mail a. Esitatud umbusaldusavaldusest kuni tänaseni järeldusi tehtud ei ole olenemata sellest, et komisjon on võimeline täies koosseisus tööd tegema. Revisjonikomisjoni esimehe ja Vändra vallavanema vahel sõlmitud tehingute põhjal on kaheldav VASTULAUSE UMBUSALDUSAVALDUSELE Umbusaldusavaldajate väited on kontekstist välja rebitud. Küttepuude hinnapakkumine sai tehtud hinnaga 400 kr/m³. Et lepingus on ekslikult hinnale lisatud käibemaks, on viga, mis on lepingus ka parandatud. Hetkel, mil A.Sõnajalg,,avastas lepingu, mis on tema väitel,,eriti soodus ja,,kõrgeim piirkonnas, oleks olnud mõttekas võrrelda hinnapakkumist ja tegelikult makstud arvet, aga mitte paisata avalikkuse ette kontrollimata fakte. Samamoodi kontrollimata on ka väidetava minu eraettevõtte Ühtlasi nõuame selle eelmisel kuul avaldamata materjali avaldamist oktoobrikuu Vändra Teatajas. Vändra vallavolikogu liikmed Kaido Madisson, Marika Kruusmaa, Vassili Padumäe, Maarja Hints, Andres Sõnajalg, Ain Pertel (allkirjad) seda toimetusse ei jõudnud. Alevi- ja vallavanemaga sõlmitud lepingus Vändra Teataja väljaandmise korra kohta sätestab punkt 2. Probleemartiklite korral peab kajastama lehes kõikide osapoolte arvamused. Sama ütleb ka Eesti ajakirjanduseetika koodeks 5.1 Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleb talle pakkuda kommentaari võimalust samas numbris ja soovitavalt samal leheküljel esitatud süüdistustega. 3.Vallavolikogu istungi materjalid, teated jne saadab kokkuleppe kohaselt lehetoimetusele vallasekretär, tema äraolekul vallasekretäri asetäitja. Lehetoimetaja ei korrigeeri edastatud teadete sisu. Nimetatud juhul oli vallasekretär Aili Laprik puhkusel ja teda asendas Kerstin Sempelson. Toimetusele tema poolt saadetud materjal 21. septembril toimunud vallavolikogu istungi kohta on kajastatud septembrikuu Vändra Teatajas. Lugupeetud avalikule pöördumisele allakirjutanud vallavolikogu liikmed. Loodan väga meie edaspidisele mõistvamale koostööle. Kõik need esitatud kolm punkti mahuksid ju tegelikult ühte küsimusse:,,miks ei avaldatud Peeter Reimannile esitatud umbusaldusavalduse teksti? Vastasin sellele punktis 2 ja arvan endiselt, et kui on tegemist tõsiste seaduserikkumistega, siis tegelegu sellega õiguskaitseorganid. Sõna on kõige ohtlikum relv. Sellega peab hoolikalt ümber käima. Soovin siiralt, et meie väikesest kodukandi lehest ei õhkuks vaenu, vaid räägitakse rohkem headest inimestest, alevi- ja vallarahva heaolu parandamiseks ellu viidud projektidest, meie igapäevategemistest ja argipäevamuredest. Vändra Teataja toimetaja revisjonikomisjoni esimehe sõltumatus, kus tehingud on kantud isikliku kasu saamise eesmärgist (nt küttepuude ostu-müügileping, kus pakutud hind on 400 krooni/m³, kuid leping sõlmitud,,eriti soodsa hinnaga 480 krooni/m³, mis on kõrgeim hind piirkonnas, ja vallavanema poolt valla arvelt võetud õigusabiteenus A. Tamme eraettevõtte huvides summas krooni). Eelpooltoodu põhjal ei pea me võimalikuks A. Tamme jätkamist revisjonikomisjoni esimehena. Lugupidamisega umbusalduse avalduse toetajad: 1.Andres Sõnajalg 2.Kaido Madisson 3.Maarja Hints 4.Ain Pertel 5.Vassili Padumäe 6.Marika Kruusmaa huvides võetud õigusabiteenus. Kohtuprotsess antud küsimuses pole lõppenud, aga on edasi kaevatud. Õigusabi võttis vallavalitsus saamaks selgust asjade käigu kohta. See oleks lühidalt selgituseks. Andres Tamm PISUT AJALUGU TÄDI MAALI KIRJAPANDUNA See valu ja vaevade maja, kus varjul nii palju lootusi, vahel terveks saamise rõõme, ent sageli alatiseks jäämisi. Selle juhtkond koos töötajatega tähistas oktoobris sissekolimise esimest aastapäeva. Juubilare õnnitles alevivanem hr Sonts, Koduköök ja perearstid. Südamlikke Valgre viise esitasid Luule Põder ja Tiiu Vaino, kes töötab Muusikakoolis klaveriõpetajana, kooli vaheaegadel haiglas tegevusjuhina. Ei ole lihtne suure ehitusvõlgadega asutuse juhtimine. Ei ole kerge suure territooriumiga hoones kesise palgaga töötamine. Kui vanas haiglas jäi õdedel ja põetajatel aega haigetega sageli ka vestelda, siis siin pole muud kui kiirus-kiirus ja õhtuks tüdimus ja väsinud jalad. Kuid toime tullakse ja hoolealuste vastu ollakse abivalmis ja lahked. Haigla ajalugu sirvides leiame esimesi märkmeid juba aastast, mil saksa päritoluga hr Jürgens Kaerasmaal, veidi maad Vändrast väljas, võttis vastu ümbruskonna abivajajad. Seal oli tal korter ja seal oli avatud ka mõnekohaline haigla. Üle tee punases kivimajas oli tal apteek a tegutses praeguses keskkooli hoones ka sõjaväelaatsaret a tuli Vändrasse Magnus Jürgensi poeg Edgar Jürgens a töötas Vändras arstina Kärner a organiseeriti 2-toaline haigla Kingissepa tn 71. Mõni aasta hiljem viidi see üle Kingissepa 93, kus 1958.a lõpuks oli juba 35 voodikohta alustati Vändra Rajooni haiglana ja juhatajaks sai Vello Tamra. Rajooni likvideerimisega Vanal tn vabanenud EPK hoone kohandati ümber haiglaks. Endises jõeäärses majas avati tuberkuloosihaigla a töötas Vändra Haiglas sanitarina J. Luts. Voodikohti oli 15 ja ravi oli tasuline, 2 kr 75 senti. Sellest pidi jätkuma ravimiteks, toiduks ja palkadeks. Töötasid arst, õde ja sanitar, kes täitis ka koka kohustusi. Aeg on edasi läinud. Oleme ühest liidust teise saanud, kus elu käib laiema joonega ja rangemate nõuetega. Vana hoone nende nõuetele enam ei vastanud. Kunagi nii vihatud ja kardetud maja oli haiglana nii omaseks ja koduseks saanud. Ilus maja eeskujulikult korrashoitud ümbrusega, mille eest hoolitses Ain Silbaum, hooldushaigla majahoidja ametis aastast. Veterane on siin teisigi. Hilja Mardiste töötab siin juba 1961.a alates. Vahepeal on haigla alluvust muudetud, aga kui Hilja käest küsida, kaua veel, vastab ta:,,nii kaua, kui jaksu jätkub. Nii kui olen ettenähtud 2 päeva kodus puhanud, ootan kolmandat, millal saan jälle tööle tulla.. Eevi Maager ja Virve Jürgenson on samuti haiglas tööl olnud 1961.a. alates. Virve on tänaseks pensionile jäänud ja lahkunud medõe ametist, kuid Eevi, kes alustas ämmaemandana, on meie juures siduja ja määrijana ehk siis meie keeli Korvitädi. Nooruslik Tiina Lehtemäe - ei uskunud alul, kui ütles, et on 20 aastat haiglas töötanud. Mõtlesin, et tögab vana inimest. Ega ta siis ise mähkmetes saanud haigete mähkmeid vahetada. Mirme Liibert, lahke ja abivalmis põetaja, ka haiglas tööl olnud aastast Pikaajalised haigla töötajad on ka Maila Guljajeva ja Maie Mätnikov, töötavad mõlemad ka kiirabis. Raamatupidaja Ülle Feldmann töötab aastast 1991, teda peaksid teadma kõik meie maja palgasaajad. Õde Mare Põder aastast aastast töötab siin sekretär Ludmilla Nikolajeva. See kardetud ja vahel kirutud Margot Peterson aastast Aastal 2001 sai temast haigla juhataja. Kes virisevad, eks tulgu ja proovigu ise korra juhataja olla, küll siis näevad, kui kerge see au on. Kui ma alul ei tahtnud sugugi siia majja üle kolida, siis nüüd on siin kõik koduseks saanud. Süüa saab hästi, kokk Vaike Blumenfeldt, tööl aastast 2001.a. Alul oli üksinda nüüd, mil vanadekodu ja väljast süüa soovijad rohkem, on ka kokkasid rohkem. Aitäh neile ja ka aitäh neile, kes hoolitsevad, et maja soe oleks! Kui ainult tervist oleks ja muret päriskodu pärast poleks aga lõpetame poeedi sõnadega:,,kes südamega elab sellel elada on valus... Lilian Heinsoo, Maali tädi Vändra haiglast. SÜDAMELT ÄRA Vändra turuplatsil asuva väikepoe omanik avastas laupäeva hommikul tööle tulles, et hoole-armastusega valmistatud lillepostament oli öö jooksul lõhutud ja lilled laiali loobitud. Arvan, et need soovid, mis õnnetu ilutaotleja ajuvaba lõhkuja suunas teele läkitas, on ütlematagi kohale jõudnud ja siinkohal jätan need kirja panemata. Öövarjus lõhutakse pinke, prügikaste, liiklusmärke. Need on palju hinnalisemad ja viimase puudumine võib maksta kellegi elugi, aga lilled... Kes ja miks? Kirjanik ja ajakirjanik Juhani Püttsepp, kes rändab koos fotograafi ja ajakirjaniku Ingmar Muusikusega Eesti ühest otsast teise, et teha lugusid ajakirjale,,loodusesõber, kirjutas Vändra Teatajale:,,23. septembril sõitsime ratastega Vändrast Kergu poole. Kärneri ja Pärnjõe vahel sattusime jubedale teeäärsele prügimäele, kuhu ilmselt alles hiljuti on midagi veel juurde kallatud. Oleme astunud Eestimaal mitu miljonit sammu, aga sellist ladustamist tee ääres pole veel näinud. Valla kommunaalasutuse juhataja Taivo Himmaste otsis foto järgi prügimäe kiiresti üles ja asus tegutsema. Lõpetuseks mitte südamelt ära, vaid südamele looduse puhtuse eest muretsenud Püttsepp ja Muusikus käisid Leili Mihkelsoni talumaadel perenaisest ja tema metsadest lugu tegemas, viimases Loodusesõbra numbris on see lugu sees. 5 Päästeamet kutsub osalema projektikonkursil Päästeamet kutsub kodanikeühendusi osalema projektikonkursil, millega antakse raha õnnetuste ennetamiseks. Projektide teemad on tulekahjude ennetamine, veeõnnetuste ärahoidmine ning tuletõrjespordi populariseerimine. Samuti oodatakse projekte tuletõrjeajaloo tutvustamiseks noortele ning hädaabinumbri 112 meeldetuletamiseks vanuritele. Projektikonkursiga toetab Päästeamet häid ideid ja tegevusi kokku krooniga. Ühe projekti toetuse ülempiir on EEK/ 5112,93 EUR. Projekti oma- ja/või kaasfinantseerimine peab moodustama vähemalt 10 % projekti kogumaksumusest. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember Projektid võivad kesta kuni 12 kuud. Projektikonkursi täpsem juhend ja dokumendid Iga-aastase projektikonkursi eesmärgiks on kaasata kodanikeühendusi uute ideede ja tegevuste leidmiseks õnnetuste vähendamise nimel. Projektikonkursi Lääne-Eesti piirkonna teabepäev toimub 29. oktoobril algusega kell Lääne- Eesti päästekeskuses aadressil Pikk 20a, Pärnu. Info Kristi Tekko, tel , e-post: Sirle Matt avalike suhete büroo Lääne-Eesti päästekeskus , Ajavahemikul 24.sept kell sept oli Kaansoo külas sisse murtud kõrvalhoonesse. Varastati elektriline lauakäi, puurmasin ja ketaslõikur. Ajavahemikul 7.-8.okt tungiti Kaisma külas OÜ Kaismale kuuluvasse garaaži. Lõhuti veoauto GAZ-53 kütusepaak ja varastati 60 liitrit bensiini. Vändra Konstaablijaoskonna politseinik, komissar Lennart Kuldkepp. 18. oktoobri hommikul kontrolliti Vändras sõidukijuhtide kainust Hommikul kell 7 10 kontrolliti alevis kokku 424 sõidukijuhti. Tulemus oli võrdlemisi rahuldav, sõidukiroolist tabati kaks joobes juhti, kellest ühe puhul algatati kriminaalmenetlus. Veel tuvastati üks turvavööta sõitnu ning üks sõiduki tehnoseisundi nõuete vastu eksimine. Hedy Tammeleht, pressiesindaja kommunikatsioonibüroo Politsei- ja Piirivalveamet

6 6 OKTOOBER 2010 Idamaade muinasjutus mängivad Roman Sang, Aino Erm, Riika Paane ja Krista Käver. Erivajadusega inimesed kohtusid laval 8.oktoobril kogunes Vändra kultuurimajja vabariiklikule erivajadustega inimeste teatripäevale ligi 130 inimest igapäevaelu toetamise teenust pakkuvatest asutustest ja mittetulundusühingutest (sh kliendid ja spetsialistid) üle kogu Eesti. Päeva viis läbi MTÜ VÄLK koostöös Vändra Alevivalitsuse ja Vändra Alevi Sotsiaalmajaga. Teatripäeva korraldamise traditsioon sai alguse aastal, mil Raplas toimus esimene üleeestiline erihoolekandeteenuseid pakkuvate asutuste klientide teatripäev aastal toimus samalaadne üritus Pärnus. Kultuurimaja teatrisaali laval üles astumiseks olid valmistunud Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku Päevakeskus, Rapla Hooldekeskuse tugikeskus Vahtra, Pärnu Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus, SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, MTÜ Iseseisev Elu, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tori Hooldekodu, Türi Päevakeskus, Tori Sotsiaalmaja, SA PJV Hooldusravi Vändra osakond ja Vändra Alevi Sotsiaalmaja. Vabariikliku ürituse võõrustamiskulud tuleb kanda korraldajatel. Teatripäeva projekti autorid ja elluviijad Kersti Tilk, Kristel Jaakson ja Elvi Kalm moodustasid MTÜ, et leida külalistele meeldejääva päeva korraldamiseks projektile rahastust. Kõiki saabujaid tervitas uksel Vändra karu heade soovide ja karukalliga. Fuajeesse sättisid mõned osalejad laudu, et näidata ja müüa omavalmistatud käsitöid. Päeva avas alevivanem Toomas Sonts ja tutvustas esmalt fotomaterjali esitlusega kokkutulnuile alevit. Osalejaid tervitas Pärnu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster. Esimeseks ja üheks meeldejäävaimaks esinejaks oli Vändra Sotsiaalmaja näitetrupp, kes astus üles Marju Härma Epäilyse kokku pandud näitemänguga,,kolmed kosjad. Vene, eesti ja idamaade muinasjuttude põhjal oli ette valmistatud terviklik lugu, milles said esineda kõik Sotsiaalmaja juurde koondunud erivajadustega inimesed. Sõnalist osa täiendasid rahvuslikud kostüümid, atraktiivne ja sobiv lavakujundus. Terje Õiglase õpetatud ja kaasa tantsitud tantsud kutsusid saalis esile tugeva aplausi. Esitati lühinäidendeid, tantsuja laulukavasid, käpiknukkudega sirmiga nukuteatrit jne. Juhendajate sõnul aitab näitemängus osalemine kõikidel ka igapäevaelus paremini toime tulla - parandab kõnet, annab suhtlemisjulgust, õpetab kaaslastega arvestama ja lisab elurõõmu. Kõikidele teatripäeval osalenud asutustele andsid korraldajad tänutäheks lilled, tänukirjad ja kingitused. Päeva lõpetas ühine pidu Vändra Kultuurimaja väikeses saalis. Joel Lumi lauluviisid ja pillilood meelitasid kõiki nii tantsupõrandale kui ka uute tuttavatega sõprust sobitama, jäädes veel Katkend vene muinasjutust Roman Sang ja Aino Erm hilistel õhtutundidel lahkujaid teele saatma ja neile vaheldusrikast päeva meenutama. Järgmise vabariikliku erivajadustega inimeste teatripäeva korraldab tuleval aastal Tori Sotsiaalmaja. MTÜ VÄLK tänab kultuurimaja töötajaid, Kädi Pärnojat, Jaanus Selmetit, Ita Mangussoni, OÜ Bussijaama, Joe Lumi` ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa teatripäeva läbiviimisele. Üritust toetasid rahaliselt Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuurkapital ja Vändra Alevivolikogu kultuurikomisjon. Õpetajate nädal Juurikaru Põhikoolis oktoobrini viidi Juurikarul läbi õpetajate nädala üritusi. Teisipäeval kolmanda tunni ajal paluti koguneda muusikaklassi ja toimus üllatuskontsert, mis oli pühendatud õpetajatele, kuid millest sai osa kogu koolipere. Esinesid Airi Allvee, Tõnu Raadik (pildil) ja Tiit Saluveer. Kontsert oli väga ilus ja südamlik. See oli tõeliselt hea üllatus. Veel käis meie õpetajaid tervitamas Vändra vallavolikogu esimees Kaido Madisson. Neljapäeval esimesel ja teisel vahetunnil tantsis kogu koolipere: 2. ja 4. klassi õpilased koos juhendaja Pille Simraliga õpetasid line-tantsu. Jätkus ka neid, kes seina ääres seistes lustijaid lihtsalt pealt vaatasid ja tantsijate rõõmu jagasid. Tantsides möödusid vahetunnid imekiiresti ja hea tuju oli garanteeritud. Kõige põnevam oli reedene päev, sest siis olime meie, üheksandikud, ise õpetajad ja päris õpetajad olid õpilase rollis. Tähtis tunne oli endast noorematele tunde anda. Päris õpetajad võisid sel päeval kooli tulla alles 5. tunniks. Siis toimus avalik tund neile kogu koolipere ees. Küsiti vastama ja edastati Juurikaru libauudiseid. Nalja oli kõigil palju, sest õpetajad olid sel päeval riides nagu meie tavaliselt, käitusid lapsikult ja tegid nalja. Meil, noortel õpetajatel, oli tegemist, et neid vaos hoida. Päev lõppes päris- ja noorte õpetajate ühise pildistamisega ja meie klassijuhataja küpsetatud ülimaitsva koogi söömisega. Päeva jääb igale õpetajale meenutama meie klassi tüdrukute valmistatud rinnaehe väike karvane karu. Juurikaru Põhikooli üheksandikud Tekstiilitööstuse juurte jälgedes (6) Konstrueerimisbüroo. Algusaastad Kergetööstuse s.o peamiselt tekstiili-, rõiva- ja nahatööstuse ettevõtteid leidub igas Eesti maakonnas. Selle tööstusharu juhtimine allus nõukogude aastate eri aegadel vastavale valitsusele või ministeeriumile. Kergetööstuse ettevõtete igakülgseks tehniliseks abistamiseks moodustati Eestis aastal ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Kergetööstuse Valitsuse koosseisus Tallinnasse Konstrueerimise Büroo. Esimeseks juhatajaks määrati Ülo Tarmisto ja peainseneriks Argo Sillaots. Alates aasta juunist alustas juhataja tööpostil Ado Luik. Esimestel aastatel polnud palgad büroos eriti mainekad. Oli see siis süsteemipärane nõmedus või mõne kõrgema tegelase alahindav suhtumine uut tüüpi asutuse perspektiivikusse, aga reaalseks väljundiks büroos oli kõrge tööjõu voolavus. Nelja aasta jooksul võeti tööle 205 ja lahkus 104 töötajat. Kuni polnud veel välja pakkuda silmapaistvaid tulemusi, polnud ka erilist lootust rohelise tee saamiseks palga tarifitseerimisgruppide tõstmiseks. Selle mure lahendas büroo enda vajalikkust põhjendav kiire areng. Ja Konstrueerimisbüroo ning hiljem teadus-tootmiskoondis,,mistra kujunes üheks paremate palkadega majapidamiseks kogu kergetööstuse harus. Pole ülearune meenutada, et taotledes palgatariifide tõstmist oli tol ajal mõttekas rõhutada tegevuse eksperimentaalset iseloomu. Vahel isegi topelt. Nii antigi Vändras asuvale üksusele nimeks Vändra katse-eksperimentaallaboratoorium. Kuue aasta jooksul suurenes tööde maht büroos peaaegu kümnekordseks ja insener-tehniliste töötajate arv neljakümnelt saja seitsmekümneni. Peatselt kasvas tegevus välja pelgalt ettevõtete tehnilise abimehe rollist. Sellele lisandus ja üha tähtsamaks sai teaduslik-uurimistööde roll. Üheks veenvaks näiteks sellest oli nõeltöötlemismasina IM-1800 konstrueerimine ja tekstiili tootmise juurutamine nõeltöötlemismeetodil Vändras, esmaselt Eestis ja Nõukogude Liidus. Büroo kiire arengu üheks eelduseks oli kindlasti selle mitmetahuline struktuur. Nimejärgne tegevus käis kahes seadmete konstrueerimise osakonnas ( juhatajad Aado Rulli ja Nikolai Kuuse), kus aastal töötas 22 konstruktorit. Ehituskonstruktsioonide 15-liikmelisel osakonnal oli tähtis koht kergetööstuse ettevõtete ehitustegevuses. Ühes normide uurimis- ja tehnoloogia osakonnas (Salman Beltšikov) olid õmblus-, tekstiili- ja õmblustööstuse tehnoloogia sektorid, teises naha- ja jalatsitööstuse, standardiseerimise ning majandusõiguse ja lepingute sektorid. Tootmisökonoomika osakonnas tegeldi majandusküberneetika ja ettevõtte ökonoomika probleemidega. Eraldi osakondades konstruktsioonide ja tehnoloogia uurimise ning toodete sortimendi ja kvaliteediküsimustega. Eriline koht büroos oli laboratooriumidel, neid oli kuus: tööpsühholoogia ja füsioloogia, mittekootud materjalide (Jüri Köhler), eksperimentaalmehaanika (Rein Liik), keemia naha- ja tekstiilisektoriga, elektriliste mõõtmiste ja Vändra katse-eksperimentaallaboratoorium. Peale nende tegutses veel insenertööde mehhaniseerimise grupp. Arvestatava tekstiiliettevõtte sünd Vändras poleks tollases ühiskonnas olnud mõeldav mitmekülgse büroo taustata - tehnilised probleemid sündisid ja lahenesid kiiresti. Vahest vajaksid taolist tuge kergetööstuse firmad praegugi? Vello Kutsar Teeme koos Kurgjal Talukultuurikoolis jõulukaunistusi Pane kännu ümber ehted, siis on känd ilus... Harjumuspäraste argipäevade hulgas on olemas koht ilu ja rõõmu hetkedele. Üks neist perioodidest aastas on jõuluaeg, mil lisaks heale-paremale toidulaual on juba vanadel aegadel eluruume kaunimaks tehtud. Eestis muutus tavaks jõulupuu tuppa tuua ning ehtida 19. sajandi viimasel veerandil. Talukultuurikooli ühe osana ongi võimalik tutvuda vanade ehtimistavadega mil moel ruume tervikuna muudeti pidulikuks, kuidas on küünlaid kuusele kinnitatud ning millised olid selle aja kuuseehted. Lisaks on osalejatel võimalus õppida tegema jõulupärga uksele või küünaldega lauaseadet. Huvilistel on võimalik lisatasu eest osta vajalikke materjale kohapealt. Talukultuurikooli ilu looma saab tulla pühapäeval, 21. novembril algusega kell (osalemistasu 50 krooni). Kohtumiseni! Inna Raud C. R. Jakobsoni Talumuuseumi peavarahoidja Radza-Buddhi ja Chi Kung ravijooga treeningud ka Vändras, mida suudavad kõik teha, kes tahavad terved olla või end ise ravida. Hingamisteraapiad, meditatsioonid, haiguste ravimine ja blokeerimine (ka ravimatute), hingelise, vaimse ja füüsilise maailma tasakaalustamine, eetika ja armastuse õpetus, sensitiivsete oskuste tõstmine Bioenergeetiline ravimassaaž, refleksoloogia Vändras Hiina meditsiini ravi, konsultatsioonid ja loodusteraapiad erinevate haiguste osas (peavalud, seljavalud, halvatus, allergiad jpt), lisaks immuunsuse tõstmine Terapeut Tarmo Metsar Tel ,

7 OKTOOBER TEATED Lääne-Eesti Päästekeskus ootab kõiki korteriühistuid osalema TEABEPÄEVAL 11. novembril algusega kell Vändra Alevivalitsuses (Pärnu-Paide mnt. 2) Eelnevalt palume registreeruda meilitsi või telefonil hiljemalt 9. novembriks Rajale startis korraga 39 osalejat. Seekordne duatlon toimus oktoobri algul ja peab ütlema, et ilmataadiga oli hea klapp saavutatud. Päike säras taevas ja külma üle kurta ei saanud. Esimeses stardis oli distantsiks 500 m jooksu, 1 km jalgrattal ning 500 m jooksu. Rajale tulid kuni 10 a tüdrukud ja poisid. Kuigi osalejate arv oli oodatust väiksem, siis tase jälle sellevõrra kõrgem. Eelmiste aastate võitjate tulemused said nii tüdrukute kui poiste osas ületatud. Tüdrukutest olid kolm kiiremat Mari-Ann Veermäe (6 min. 51 sek), Katrina Põhhako ja Hanna Köster. Poistest võitis Rasmus Rahuoja (6 min. 43 sek), Sten Lehemetsa Viko jalgrattaklubi poisid ja noormehed esinesid edukalt Saaremaal toimunud eesti meistrivõistlustel duatlonis. Noormeeste A klassis, kus võistlusmaa pikkuseks oli 5 km + 20 km+2,5 km, võitis kuldmedali Kristen Kivistik. Noormeeste B klassis (2km +5 km+1km) teenis oma neljanda hõbemedali Eesti meistrivõistlustelt sel hooajal Karl Arnold Vendelin. Janar Juss lõpetas samas vanuserühmas 6. kohaga. Poiste C klassi jõuproovil sai Mart-Anton Vendelin pronksmedali ning Jannar Juss 6. koha. Vastavalt hõbe- ja pronksmedali võitlesid poiste D klassis välja Priit-Karmo Orupõld ja Rasmus Rahuoja. 6. kohaga pidi selles vanuseklassis leppima Kaur Tõkke. Eesti meistrivõistlustel teatekrossis noortele saadi 6. koht. Võistkonda kuulusid Priit-Karmo Orupõld, Karl-Anton Vendelin, Siim Lehemets ja Kristen Kivistik. XI Vändra duatlon ja Kevin Longe ees. Järgmises stardis oli võistlusmaa pikkuseks juba 1 km jooksu; 9,5 km jalgrattal ja 500 m jooksu. Sellel distantsil võistlesid a vanused poisid, a vanused noormehed, a vanused mehed ja naised ning üle 40 a vanused mees- ja naisveteranid. Siin oli stardis juba lõbusat elevust tunda, kuna korraga asus rajale 39 osalejat. Alates noorematest olid eeltoodud vanuseklasside kolm kiiremat: Karl-Arnold Vendelin (üldarvestuse kolmas aeg 21 min. 34 sek), Robert Arumäe, Mart-Anton Vendelin, Gert Kivistik (üldarvestuse teine aeg 21 min. 28 sek). Janar Juss, Ergo Veskilt, Karl Klein, Indrek Oja, Ranet Lepik, Kerti Keskküla, Kristina Saar, Margit Perner, Jaak Kanniste (üldarvestuse kiireim aeg 20 min 50 sek), Jaan Kesküla, Jüri Mets ja Eda Vaino. Aktiivsema klassi auhinna pälvis Vändra Gümnaasiumi 8. A klass. Esile tahaks tõsta veel JK,,Vändra Vaprus aktiivset osalemist duatlonil. Sponsoritena toetasid võistluse läbiviimist Vändra Alevivalitsus, Vändra Vallavalitsus ja WACO HV OÜ. Tänusõnad kuuluvad ka kõigile vabatahtlikele abilistele ning osalejatele, kes ürituse kordaminekule õla alla panid. Erich Perner Viis medalit eesti meistrivõistlustelt duatlonis Lõpule jõudis ka Elion Estonian Cup rattamaratonide karikasari. Viimasel etapil Jõulumäel sai M-16 klassis kindla võidu Kristen Kivistik ning M-14 klassis oli Karl-Anton Vendelin kolmas. Kolmanda koha sai ta ka sarja kokkuvõttes. Jüri sügiskrossiga tõmmati joon alla igaaastasele jalgrattakrosside karikasarjale, mis sel aastal koosnes 6 etapist. Paremini läks meie poistel Elva ja Jüri krossidel, kus Kristen Kivistik sai M-16 klassis mõlemal korral teise ja Karl-Arnold Vendelin M-14 klassis kolmandad kohad. Kolmanda koha teenis Karl-Arnold Vendelin ka Karksi-Nuia ja Tartu sügiskrossil. Kristen Kivistik oli Tartus neljas ning Viljandis viies. Robert Arumäe sai 8. koha Jüril ja 10. koha Karksi-Nuias. 8. koha sai ka M-12 klassis Sindi krossil Priit Karmo Orupõld. Janar Juss lõpetas Jüri krossi 10. kohaga ja oli Sindis üheteistkümnes. Sarja kokkuvõttes pidid nii Karl- Arnold Vendelin kui Kristen Kivistik leppima 4. kohaga. Lisaks kodukamaral peetud jõuproovidele tegid kaks Viko klubist tuule tiibadesse saanud ratturit kaasa ka Austraalias toimunud maanteeratturite MM-il. Tanel Kangert võistles M-eliit klassi tempo- ja grupisõidus ning Silver Schultz U-23 klassi grupisõidus. Kõrgete kohtade jagamisel seekord veel kaasa rääkida ei suudetud, kuid mõlemad tegid raske katsumuse grupisõidu rajal lõpuni ning temposõidus sai Tanel 33. koha. Lootused olid kindlasti kõrgemad. Eriti pärast seda, kui Tanel võitis selge ülekaaluga paar nädalat varem väga rasketes oludes sõidetud Tartu Rattamaratoni. Nüüd seisab ratturitel ees mõnenädalane puhkus ning pärast seda algab juba ettevalmistus uueks hooajaks. Erich Perner Jalgrattaklubi VIKO treener Vändra Raamatukogu kaminasaalis teisipäeval, 2. nov kell 13 Üle-eestilise kirjanike tuuri,,eesti kirjanikud raamatukogudes raames kohtuvad lugejatega Teet Kallas kirjanik, teleseriaali,,õnne 13 stsenarist; Tarmo Teder kirjanik, kultuuriajakirjanik; Vahur Afanasjev kirjanik, muusik; Kai-Mai Olbri akvarellist, luuletaja. Vändra Gümnaasiumi lastevanemate üldkoosolek toimub neljapäeval, 11. novembril kell 18 gümnaasiumi aulas. Direktor Peeter Putk tutvustab uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Külaliseks on kolme lapse isa, koolitaja ja arvutiasjatundja Kalev Pihl, kes kõneleb interneti turvalisusest. Vändra Gümnaasium korraldab neljapäeval, 18. novembril ETTEVÕTJATE PÄEVA Kell 9.00 kohtuvad ettevõtjad õpilastega klassides Kell toimub ettevõtjate ja pedagoogide ümarlaud Vajalik eelregistreerimine tel või e-post 12. nov. kell Läti diivanite müük Vändra kultuurimajas. Müüa 3 rattaga jalgratas (punane). Hind 4500 kr Tel Kadjaste vabaajakeskuses oodatakse vastremonditud juuksuriruumidesse juuksurit. Huvilistel helistada tel Üürile anda 2-toaline ahjuküttega korter Vändra alevis. Tel Müüa garaaž Turu tn. Tel MITMESUGUST KINNISVARA Müüa Vändras soodsalt 1-toaline korter Uus tn 11. Tel Müüa 2-toaline renoveeritud mugavustega korter Vändras Tuule 2-1. Helgi Parvelo tel Müüa hoonestatud kinnistu Vändras C.R.Jakobsoni 35. Hind kr. F. Rohula tel aastane korralik noormees soovib üürida Vändras 1-2 toalise korteri või ühe toa suuremast korterist või eramajas. Tel Aune Müüa väga heas korras 3-toaline keskküttega korter. Uksed-aknad vahetatud. Hind kr. Tingi! Tel Ostame metsakinnistuid ja raieõigust kuni krooni hektar raieküpse ja kõrge okaspuumetsa ning kaasiku eest. Pakkuda võib ka igasugust muud metsa, ka looduskaitsealust.tel või OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile põllumaad Vändra vallas Müüa garaažiboks Jaama tn. Tel Müüa 3-toaline heas korras korter Tuule tn. Tel Suure Karu Pojad käisid võistlemas 25. septembril Võhmas toimunud maadlusvõistlustel,,nublust Nabiks III etapil vabamaadluses tõid Vändra maadlusklubi maadlejad koju mitu medalit: kehakaalus 23 kg saavutas II koha Miko Mägisalu ja -32 kg kehakaalus võitis Helary Mägisalu. Tublilt võistlesid ka 38 kg Mattias Kapral, kes tuli 5-ndaks ja talle järgnes Margus Kapral. Kehakaalus 53 kg saavutas III koha Mario Mägisalu ja 85 kg võitis Sander Silling. Järvamaa lahtistel noorte meistrivõistlustel vabamaadluses Türil saavutas III koha Miko Mägisalu, -42 kg kehakaalus III koht Norbert Aunapuu, V koht Mayrold Ivaste ja 33 kg III koht Helary Mägisalu; -54 kg saavutas I koha Mario Mägisalu. Tapa maadluspäeval tuli kadettidest II kohale Mario Mägisalu ja kehakaalus 96 kg võitis täiskasvanutest Alo Toom, kes osales ka Irkutskis toimunud A.Võrupajevi turniiril, kus saavutas tugevas konkurentsis III koha. Maadlustreener Karl Pajumäe Mälestame head majanaabrit ADO MARDISTET ja avaldame kaastunnet Hiljale abikaasa surma puhul. Korteriühistu Vana 43 Üksnes mälestusi helgeid unedes veel kaua näed... Südamlik kaastunne Sulle, Hilja, kalli abikaasa ADO MARDISTE surma puhul. Hooldushaigla pere EAÕK Vändra kogudus korraldab laupäeval, 27. novembril kell Vana tn 92 SELGITAVA SEMINARSARJA ÕIGEUSK JA EESTI ÕIGEUSK I. Seminar: vestleb Isa Sakarias Leppik EELK Vändra Martini kirikus Jumalateenistused igal pühapäeval kell nov peale jumalateenistust kell on oodatud kõik lapsed, kes soovivad osaleda Pühapäevakoolis. Eelkooliealised lapsed koos vanematega. (Sellel aastal hakkavad Pühapäevakooli tunnid toimuma soojades ruumides.) 14. nov pidulik kontsert-jumalateenistus teelauaga. Tähistame meie kiriku aastapäeva ja isadepäeva. 28. nov I advendi kontsert-jumalateenistus. Igal esmaspäeval kell 19 EELK,,Rõõmusõnumi ring Vana 48. Olete oodatud! Väga on oodatud aasta eest liikmeannetused igal pühapäeval peale jumalateenistust Vändra Martini Kirikus. Õpetaja Ants Kivilo tel , organist Merle Maanus tel Sügav kaastunne Kaljule kalli abikaasa, Peetrile, Kaljole, Terjele ja Sirjele peredega kalli ema ja vanaema LUULE JÕEÄÄRE surma puhul. Maie, Lea, Valdur ja Gunnar peredega. LUULE JÕEÄÄR JAAN UNT ALIDE JANTSON ELSA JANUŠKEVITŠ ADO MARDISTE LINDA-MARIE RULL

8 8 OKTOOBER 2010 Õnne ja tervist, sünnipäevalapsed! Vändra Gümnaasiumi matemaatikaõpetajal kui lapsega.,,mul on hea meel, kui nad Maret Pernikul on käsil saavad hiljem oma eluga hakkama, olgu Renata Joa õppeaasta. Kirkaid ja nostalgilisi juhi või lihtsa töömehena. Leida Reiter mälestusi pakuvad neist kõige enam,,huvijuhi töö oli huvitav. Puutusin kokku kogu kooliga. Vilistlasi tun- Valve Soopere huvijuhi ametis oldut. Salme Mägi Viimased 11 aga matemaatikaõpetajana, nen ikka kõiki ja nemad mind. Ainult Helgi Ringenberg vedades lõputunnistuseni kolm õpetajana enam ei tunne... Huvitegenen Eduard Toobal õpi- ja käitumisraskustega klassi. vus annab ju koolile näo, kõik tantsurühmad, koorid jne, meenutab Pernik Aino Pihlak ,,Maret Pernikust peab kindlasti kirjutama, kas või sellepärast, et noorematel ei tekiks hirmu aastate ees, ja Vändra kooli teati tugevate taidlus- aastaid, kus tööaega tundidega ei loetud Alli-Mari Järvik Jannu Holsting ärgitasid Perniku koleegid.,,ja sellest, kollektiivide järgi. Viimasel laulupeolgi Hans Pärtel kuidas ta oma raskete klassidega nii käis ta lastega kaasas. Valve Štšetinina hästi toime tuleb, ja sellest, et ta on selline rahulik ja soe inimene... -,,Ega ma Vändrasse, mitte mõnda väiksesse koo-,,mul on hea meel, et sattusin Linda Sõrmus Helja-Regina Kaar ennast vanana ei tunne küll, muheleb li. Siin on nii palju õppimisvõimalusi olnud. Kaisa Kivissaar Pernik.,,Kahekümnesena ka mitte, aga Tollase Tallinna Pedagoogilise Ins- Meida Lang tervisega õnneks probleeme ei ole. Loen tituudi lõpetasin a pedagoogika Lilli Siimula ilma prillideta, käin kõndimas, sõidan ja algõpetuse erialal. Täiendkoolitusel rattaga, võimlen. Kui paljud räägivad, olen omandanud matemaatikaõpetaja Jekateriina Pärt et aega ei ole, siis minul on aega kõigega kutse ja läbinud palju igasuguseid kursusi, räägib Pernik, kellele veidi enne 60. Maria Lind tegeleda lugeda, teatrites ja spaades Maria Jürimäe käia. juubelit anti Viljandi Kultuurikoolis üle Õilme Konno Perniku delikaatsus probleemsete huvijuhi kutsetunnistus.,,ennast peab Julius Morgen olukordade lahendamisel on koolis üldteada harima pidevalt, muidu ei saa ju noor- Loreida Sutt ja tunnustatud.,,kõige suurem test aru. Kas või ansambleid tundma, Eino Sepa mure, kui õpilane ei käi koolis ja tal ei naerab juubilar, kes on järjepidevalt, algul oma laste, siis lastelaste sirgumisega Maimu Lillemäe ole kodus mingeid piire seatud. Lapsel Elvi Krimm on siis raske ja koolirõõm kaob ära. Kui ajas päev-päevalt kaasas käinud.,,tänu Õnnitleme 70. juubelsünnipäeval! enam hakkama ei saa, ei taha ju kooli sellele olen osanud ka lapsevanema pilguga olukordi hinnata. koormust 0,27 et saaksin kojujäämist Jaan Valtenberg tulla, räägib Pernik. Kõikide oma nn Vaike Reier ,,raskete õpilastega on ta individuaalselt tegelenud ja nende pärast muretse- kenas metsaäärses kodus ja on õnnelik, ja ajaga ühte sammu astudes lähevadki Maret elab koos tütreperega oma harjutada, naerab Pernik. Ajas elades Jüri Rõõmusaar Linda Viies nud. Kirjutanud hulga projekte, et lapsi et lapsed saavad oma eluga ise hakkama ja nende pärast ei pea muretsema. vist aastad lihtsalt mööda, kogudes ainult numbreid. Helvi Pern tasuta ekskursioonidele, muuseumisse Elma Toomsalu või teatrisse viia. Ja mõnikord on vanematega ühise keele leidmine raskemgi leegid koolis samuti. Sel aastal on mul,,pere on mind alati toetanud. Ja kol- Hilja Jürisson Juta Tekku Eevard Lindre Kalju Suurkask Laupäeval, 13 nov kell 17 Suurejõe Õnnitleme! Sündis maailma väikene ime, sai endale päris nime, oma päikese, tähe ja tee, paikse paiga kahe südame sees oktoobril sündis Katrin Sempelsoni ja Mikk Mäesalu perre tütar MIIA MÄESALU Kadjaste Vabaajakeskuses 19. novembril kell MARDI-KADRI PIDU Tantsuks Urmo Annus Pilet 50 kr (kohv on hinna sees) Lauad ettetellimisel tel Ajas elades ja ajaga kaasas käies Vändra Kultuurimajas NOVEMBRIS 4. novembril kell Vändra kultuurimajas Teater D etendusega Armastuse edetabel pilet eelmüügist 90 kr (õpil ja pens) ning 125kr Samal päeval 100kr ja 135kr Vändra Gümnaasiumi õpilasesindus JATS ootab kõiki 12. novembril algusega kell Vändra Kultuurimajja kaasa elama uutele superstaari otsingutele. CSI agendid selgitavad välja aasta superstaari. Meeleolukat vahepala pakuvad Hip-Hop tantsijad. Hiljem disko, kus parimad tantsulood toob teieni Tre.ee DJ Karli. PILET ainult nov kell Eakate klubi tantsuõhtu 28. nov. kell 17 süütame alevi jõulukuusel küünlad. Kontsert Vändra kultuurimajas esinevad naisrahvatantsurühm Vändrikud ja ans Linnutaja. 8. detsembril kell Vana Baskini teatri etendus,,üllatuskülaline Peaosas Helgi Sallo. Piletid ja rahvamajas Võhma näiteringi Rassijad esituses Juhan Smuuli,,Polkovniku lesk Pääse 25 kr. Info tel Heldi AUTOJUHTIDE KOOLITUS! Aide Autokool alustab taas mootorsõidukijuhtide koolitamisega Vändras. B ja BC1 kategooria kursusega alustatakse 13.novembril algusega kell Autokoolis õpetatakse kõiki mootorsõiduki kategooriaid ning viiakse läbi lõppastmekoolitust. Esimesel kohtumisel jagatakse infot kõigist Aide Autokooli pakutavatest võimalustest. Oodatud on kõik juhilube soovivad alevi- ja vallakodanikud! Registreerimine ja info tel GSM või Täiendav info telefonil (Jaan Luberg). Westi Produce OÜ Müüa toidukartuleid (Secura, Laura jt). Võimalik tellida ka suurtes kogustes. Kohapeal 3.20 kg ja kojutoomisega 4 kr kg. Sürgavere küla, Suure-Jaani vald. Vaata ka kodulehelt Tel Vana 55 Vändra tel: , e-post: Sõidu- ja pakiautode remont Alusvankri kontroll Diagnostika (veakoodide lugemine) Tulekustuti kontroll Rehvide müük ja vahetus Jalgrataste müük, remont ja hooldus Tulede reguleerimine Lai valik autokaupu MTÜ SAARTE NÕUANDEKESKUS maakondlik infopäev Vändra Raamatukogus Vändras, Pilve 2 neljapäeval a. teemal: Investeerimisvõimalustest ja investeeringute tasuvusarvestusest põllumajanduses Päevakava: Investeerimisvõimaluste ja investeerimisvajaduste tasakaalustamisest ,00 Investeeringute tasuvusarvestusest Kohvipaus Erinevate investeeringutoetuste nõuded taotlejale, objektile ja dokumentidele Lektorid Mai Vaher ja Epp Petrov MTÜ SAARTE NÕUANDEKESKUS maakondlik infopäev Vändra Raamatukogus Vändras, Pilve 2 neljapäeval a. teemal: Töötervishoid ja tööga seotud haigused põllumajanduses Päevakava: Töötervishoiualane seadusandlus Nõuded riskianalüüsi koostamiseks Lõuna Töötervishoiu nõuded taimekasvatuses Töötervishoiu nõuded loomakasvatuses Lektor Varju Vaher Järgmine Vändra Teataja ilmub 30. novembril. Materjalid, reklaamid, teated jne palun tuua toimetusse alevivalitsuse II korrus tuba 5 alates 12. novembrist (tel ) või edastada elektronpostiga Toimetaja, küljendus Anneli Kenk, trükk AS Pajo.

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Üldkoosoleku protokoll nr. 24

Üldkoosoleku protokoll nr. 24 MTÜ Hiiukala registrikood 80267964 Üldkoosoleku protokoll nr. 24 11. mai 2017. Kärdla, Vabrikuväljak 1, Tuuru maja saal Koosoleku algus kell 18 05, lõpp kell 19 00. Osavõtjad: kohal viibis 34 ühingu liiget

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

100 sõna sünnipäevaks

100 sõna sünnipäevaks Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2008

Tariifikvootide ja seire statistika 2008 Tariifikvootide ja seire statistika 2008 1. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 64 59 63 59 34 39 38 35 32 57 30 37 Kokku:

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

Jõuluvana, kes sa oled?

Jõuluvana, kes sa oled? Jõuluvana, kes sa oled? Pööripäevad on inimkonna tähtsaimad pühad juba aegade algusest. Vähemalt niikaua, kui inimesed taevakehade iseäralikku käitumist on jälginud. Janek Šafranovski Rebala muuseum Suurte

Detaljer

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu NR 9 (250) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. september 2017 Muusikakool alustas õppeaastat uue koolijuhiga Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu Garaažiosa on kuu ajaga jõudsalt edenenud. Allikõnnu

Detaljer

Sügislillede kevadisel sünnipäeval

Sügislillede kevadisel sünnipäeval VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT NR 5 (222) 29. mai 2015 Selgusid konkursi Värvid Vändra valda parimad Nagu eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal vaatas Vändra vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon

Detaljer

1. Kinnitada Rae valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale.

1. Kinnitada Rae valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale. Eelnõu MÄÄRUS Jüri.... november 2010 nr... Rae valla põhimääruse kinnitamine Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla- ja linnaeelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise

Detaljer

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht Elva linn tunnustab» lehekülg 3 Konguta näitetrupp võitis peapreemia Infoleht Elva valla infokandja» lehekülg 4 Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5 Rannus valmis discgolfi rada» lehekülg 5 Hind: 0,50 VALLA

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald » Ütleme rohkem tere!» lehekülg 2 lehekülg 3 Kes on Elva valla volikogus?» Korteriühistud kohustuslikuks! lehekülg 5 Infoleht» Hind: 0,50 Rattaparklad koolide juurde lehekülg 6 Elva valla infokandja VALLA

Detaljer

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL- DETSEMBER 2003 NR. 4 (36) Järelevalvet teeb Soome firmast Finnroad OY ning kohalikest konsultantidest AS Taalri Varahaldusest ja AS Teede Tehnokeskusest moodustunud meeskond. Lepingu hind on 13,9 mln krooni.

Detaljer

ÜHINEVA VÄNDRA VALLA HALDUSMUDEL Analüüs ja ettepanekud hallatavate asutuste juhtimise ja töö optimeerimiseks. Ühineva valla haldussüsteem

ÜHINEVA VÄNDRA VALLA HALDUSMUDEL Analüüs ja ettepanekud hallatavate asutuste juhtimise ja töö optimeerimiseks. Ühineva valla haldussüsteem Analüüs ja ettepanekud hallatavate asutuste juhtimise ja töö optimeerimiseks. Ühineva valla haldussüsteem SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Olukorra kirjeldus 2.1. alev 2.2. 2.3. Kaisma 2.4. Tootsi 2.5. Järvakandi

Detaljer

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar ALUTAGUSE valla leht Nr 1 Jaanuar 2018 Tasuta www.alutagusevald.ee Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar 2 Alutaguse valla leht Alutaguse Vallavolikogu I koosseisu istung Ülevaate koostas

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2009

Tariifikvootide ja seire statistika 2009 Tariifikvootide ja seire statistika 2009 1. Kehtinud tariifikvootide arv kokku 2 2. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes 2 3. Tariifikvoodi taotluste arv riikide lõikes 3 4. Tariifikvoodi

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: Valla 23. aastapäeva tähistati Triigi spordihoones Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5

Detaljer

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID RÕNGU VALLA INFOLEHT Oktoober 2011 9 (148) Tiraaž 1300 Toimetajalt: Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi. (Tõnu Õnnepalu) Sügis on käes, lehed

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht PAIDE - EESTIMAA SÜDA Linnaleht nr. 8 (245) Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht september 2017 Paide linna aukodanik 2017 on Andres Jalak Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse suure panuse

Detaljer

RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE - EHITUSTÖÖ nr Hankedokumendid

RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE - EHITUSTÖÖ nr Hankedokumendid Hankija nimi: PALUPERA VALLAVALITSUS KINNITATUD Palupera vallavalitsuse 11.veebruari 2016.a. korraldusega nr 21 RIIGIHANKE NIMETUS: PALUPERA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMINE -

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht

Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht Nr 164 HALINGA VALLA TEATAJA märts 2011 Hind 0,32 Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht 4. detsembrist 2010 kuni 5. märtsini 2011 toimusid Pärnumaa valdade XXXI talimängud. Võisteldi 13 alal:

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

Koolinoorte taimeseade konkurss

Koolinoorte taimeseade konkurss Nr. 5 (259) 5. oktoober 2005 Teated Teavikute müük KG Sihtasutuse raamatukogu müüb liigses eksemplaarsuses olevaid teavikuid hinnaga a` 10.-EEK-i. Alus: Teavikute müügi kord Kultuuriministri 4. märtsi

Detaljer

Täna lehes: Miks bussid ei sõida? Kui ohtlik on happepilv? Koolide liitmine ei too kaasa suuri muudatusi Nr 4 aprill 2005

Täna lehes: Miks bussid ei sõida? Kui ohtlik on happepilv? Koolide liitmine ei too kaasa suuri muudatusi Nr 4 aprill 2005 RAE sõnumid Täna lehes: Miks bussid ei sõida? Kui ohtlik on happepilv? Koolide liitmine ei too kaasa suuri muudatusi Nr 4 aprill 2005 Viimastel aastatel on Jüripäeva teatejooksul olnud võitmatu Rae Noorte

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

ENSV TEATAJA LISA. ENSV Teataja tellimishind ühes lisadega:

ENSV TEATAJA LISA. ENSV Teataja tellimishind ühes lisadega: Hind 15 senti, ENSV TEATAJA LISA Toimetus ja talitus: Riigi Trükikojas, Niine tän. 11. Kontor õn avatud kella 8 14. Sealsamas lehe tellimiste vastuvõtmine. Kodukeskjaam 477-80: kontor 30, toimetus 62,

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I

TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I I ÜLDSÄTTED 1.1. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO (edaspidi "TALO") on Eesti Vabariigis kutseala spetsialistidena töötavate

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

Kus on Saku valla kaunimad kodud?

Kus on Saku valla kaunimad kodud? www.sakuvald.ee/ss Läbi r o helise akna S A K U VA L L A L E H T Mida uus SAKU hooaeg toob? VALLA Selgitusi annavad vallasiseliinide raamatukogu, Saku huvisõidukeskuse, Kiisa rahvamaja, noortekeskuse,

Detaljer

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell.00 5.00. Tulla

Detaljer

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 9472201, aadressil Smuuli 11, Töö nr 0601-3209/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Kinnitatud ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1.

Kinnitatud ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Kinnitatud 19.03.2010 ameti- ja kutsekogu otsusega KOHTUTÄITURITE JA PANKROTIHALDURITE KOJA PÕHIKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda (1) Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE

KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE 147 KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE 1995 1998 APS alustas taas 1989. aastal. Seega on seltsitegevus kestnud 9 aastat. Alustati laulva revolutsiooni päevil, kuid APS leidis

Detaljer

KEHTNA VALLA AJALEHT. Täname. Teade. Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001

KEHTNA VALLA AJALEHT. Täname. Teade. Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 Allee kohal nutused pilved, silmapiir päikest peidab, lompidel päikesesiller viimase sügise leinas. Päikesel ununend hommik loojangupunases valus. Pead

Detaljer

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 377201, aadressil Smuuli 9, Töö nr 0601-3208/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

Haridusasutused käesoleval õppeaastal Foto: Toomas Abel

Haridusasutused käesoleval õppeaastal Foto: Toomas Abel Nr 10 5 (290) (249) valla valla ajaleht Oktoober Mai 2012 2015 KOOLIAASTA ALGAS Haridusasutused käesoleval õppeaastal Foto: Toomas Abel Vallavanem Magnus Mõttus Keskkoolis 1. septembril. vallas alustasid

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Narva-Joesuu JUULI 2013 NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Sel aastal tähistab Narva-Jõesuu korraga mitut ümmargust tähtpäeva: 510 aastat kaluriküla esmamainimisest ajalooürikutes,

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava Maksimarketi detailplaneering lõpetati Infoleht Elva, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu infokandja» lehekülg 2 Helletajad Europeadil» lehekülg 4 Puhja aleviku soojamajandusest Püha Martini kirik

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

TRIATLONIKALENDER 2014

TRIATLONIKALENDER 2014 TRIATLONIKALENDER 2014 nr. kuupäev spordiala ürituse nimetus 1. L 22.02.2014 talitriatlon Keila talitriatlon 2. P 23.02.2014 talveduatlon Jõulumäe talveduatlon 3. E 24.02.2014 talitriatlon Talitriatloni

Detaljer

Mati Õun Indrek Otsus

Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Hea lugeja! Paar rida selle raamatu saamisloost. Mõte panna kirja Eesti kulturismi ajalugu sai teoks aastal 2007 ja tulemus kandis pealkirja Eesti kulturism

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused 1 (5) Kampaania kestab 01.nov 2014.a - 31.jaan 2015.a. Kampaanias saavad osaleda 1.-6.klassid (k.a) üle Eesti. Kampaanias osalemiseks tuleb klass registreeruda saates e-mail aadressil: mari-liis.kallismaa@kuusakoski.com.

Detaljer

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud.

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud. The Baltic Guide ajalehe mitmekülgne igakuiselt vahelduv sisu hõlmab kultuurisündmusi, Soome lahe juhtiv turismialane ajaleht aastast 1993 Soomekeelne Ilmub igakuiselt, 12 korda aastas Tasuta Trükiarv

Detaljer

2010. aasta Saue valla eelarve löödi lukku

2010. aasta Saue valla eelarve löödi lukku s a u e v a l l a l e h t A P R I L L 2 0 1 0 N R 3 Finants 2010. aasta Saue valla eelarve löödi lukku kommenteerivad Eesti tuntud majandusspetsialistid t a s u t a Radioaktiivse lastiga veok kaldus Püha

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR EFPIA Raporti aasta :2015 Raporti valuuta :EUR Leheülg 1 / 5 -d: peamise asuorii asuorii aadress O-de oetus ürituse ulude attes grantid Odele Registreerimistasud asu teenuste ja e asud Individuaalne nimeline

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

ISTUNGI PROTOKOLL. Jüri 31.10.2002 nr 1

ISTUNGI PROTOKOLL. Jüri 31.10.2002 nr 1 ISTUNGI PROTOKOLL Jüri 31.10.2002 nr 1 Algas kell 14:00, lõppes kell 15:45. Istungit juhatas Rae valla valimiskomisjoni esimees Erika Luks ja volikogu esimees Endel Lepik. Protokollis volikogu sekretär

Detaljer

Aadress residendiriigis Riik Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn Riigi kood (täidab Maksu- ja Tolliamet)

Aadress residendiriigis Riik Sihtnumber, maakond Vald, asula või linn Riigi kood (täidab Maksu- ja Tolliamet) Rahandusministri 04.04.2017. a määrus nr 21 Mitteresidendi Rahandusministri ja investeerimisfondi 04.04.2017. deklaratsioonide a määruse nr 21 Mitteresidendi ning füüsilise isiku ja investeerimisfondi

Detaljer

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini õppetool Dr. Heli Tähepõld/peremeditsiini praktika üldkoordinaator Liis Põld/õppekorralduse spetsialist Sisukord

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu Oma tee otsingul 4 (57) 26. mai 2011 Kui aasta tagasi ilmus Merit Raju sulest Hingele pai, saatis seda suur menu. Nüüd on igapäevaelus joogatreeneri ja väikeettevõtjana tegutsev Raju pannud kokku veel

Detaljer

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND Majandus- ja taristuministri 03.oktoobri 2014.a määrus nr 85 Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020 LISA TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND 2014-2020 [Projekti nimi] Prioriteetne suund:

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

aastapäeva ilutulestik

aastapäeva ilutulestik Trükiarv 27 000 www.tallinn.ee/pohja Veebruar 2016 Eesti vanim inimene elab Põhja-Tallinnas Head tallinlased! 2. veebruaril möödus 96 aastat Tartu rahulepingu allakirjutamisest ning juba 24. veebruaril

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5. NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;

Detaljer

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * Kohtuasjas 9/70, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Finanzgericht München i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Detaljer

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92%

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92% Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee 06.11.2003 ÄP indeks 822,72-0,33% 822,72 06.11.2003 HEX indeks 6319,26 +1,92% Tänases Puhkepäevas: Ansambel FIX jätab hüvasti reede 7. november 2003 nr 202 (2507)

Detaljer

Tallinna osakonna uued liikmed aprill-oktoober 2002

Tallinna osakonna uued liikmed aprill-oktoober 2002 Jälle on laualehel Põlvnemislugu ümmargune s.o. 30.number. Kui esimene number ilmus 1997.a. novembris, 10.number 1999.a. aprillis, 20.number 2000.a. detsembris ja nüüd 30.number 2002.a. novembris, siis

Detaljer

EUROOPA PARLAMENT. Istungidokument

EUROOPA PARLAMENT. Istungidokument EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0017/2006 2003/0262(COD) 19/01/2006 Ühisseisukoht Nõukogu 8. detsembri 2005. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

Detaljer