1. Kinnitada Rae valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale.

Transkript

1 Eelnõu MÄÄRUS Jüri.... november 2010 nr... Rae valla põhimääruse kinnitamine Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla- ja linnaeelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest, planeeringuseadusest, avaliku teenistuse seadusest, teistest seadustest ja õigusaktidest ning Rae valla põhimäärusest, Rae Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rae valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu määruse nr 44 Rae valla põhimääruse kinnitamine punkt 1, Rae Vallavolikogu määrus nr 78 Rae vallavapi teeneteplaadi statuudi kinnitamine, Rae Vallavolikogu määrus nr 67 Rae valla aleviku- ja külavanema statuut kinnitamine, Rae Vallavolikogu määrus nr 38 Munitsipaalmaa hoonestusõigusega koormamise ja rendile andmise korra kinnitamine. 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis ja Rae valla kodulehel. 4. Käesolev määrus jõustub 01. jaanuarist Agu Laius Vallavolikogu esimees

2 SELETUSKIRI Rae Vallavolikogu määruse eelnõu Rae valla põhimääruse kinnitamine juurde Käesolevaga esitavad volikogu liikmed Agu Laius ja Tarmo Klaar Rae vallavolikogu määruse Rae valla põhimääruse kinnitamine ja põhimääruse eelnõu. Esitatud eelnõu eesmärgiks on võttes arvesse volikogu liikmete poolt väljaöeldud märkusi valla kehtiva põhimääruse kohta, korrastada ja konkretiseerida ja esitada üheselt mõistetavalt Rae valla põhimääruse sätted ning kõrvaldada sealt vastuolud, viia sisse muudatused tulenevalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest ja Eesti üleminekust eurole. Arvestades vajalike muudatuste hulka ei ole otstarbekas teha muudatusi kehtiva põhimääruse teatud paragrahvides ja sätetes, vaid uuendada põhimäärus täies ulatuses. Valla põhimääruste koostamisel on kaks võimalikku põhimõtet: sätestada põhimääruses vaid see, mis ei ole seadustega sätestatud või sätestada põhimääruses ka olulisem seadustes sätestatu ja konkretiseerida seda valla jaoks. Kumbagi neist põhimõtetest ei ole võimalik täies ulatuses järgida. Ikka on vaja midagi seaduses sätestatut ka põhimääruse teksti kirjutada ning kõiki seadusi, millest vallas on vaja juhinduda ei ole võimalik põhimäärusesse ümber kirjutada ning tuleb teha mingi valik. Eelnõu puhul, on lähtutud teisest põhimõttest kajastada seal ka olulisemad seadusesätted andmaks nii tervikliku ülevaate vallavõimu toimimisest. Sellest tulenevalt on lisandunud mitmed põhimääruse paragrahvid. Eelnõus on püütud mõisted võimalikult selgelt määratleda ja selle tulemusel on korrigeeritud paljusid sätteid. Näiteks: senine Valla elanik: Rae vallaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Rae vallas. Uues redaktsioonis: Valla elanik on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris on Rae vallas. Mõiste püsiv elukoht ei ole määratletud seadustega ja see ei tulene rahvastikuregistrist. Mõistete süsteemi on püütud korrastada läbivalt kogu eelnõu tekstis.. Näiteks senises redaktsioonis Taotlusi teeneteplaadi andmiseks on õigus esitada kõigil valla kodanikel,.... Valla kodanik on seal aga defineerimata ja puudub vajadus lisaks valla elanikule võtta kasutusele ka mõiste valla kodanik. Eelnõu puhul on lähtutud ka põhimõttest, et teatud olulisi teemasid käsitleda terviklikult põhimääruses ja nii vabaneda mitmetest volikogu poolt vastuvõetud kordadest. Seni oli osa juhendeid põhimääruses ja osa vastavas volikogu kehtestatud täiendavas määruses. Sellisteks teemadeks on vallavapi teeneteplaadi statuut, aleviku- ja külavanema statuut ning hoonestusõiguse eeskiri. Eelnõus on võrreldes senise põhimäärusega vähendatud ülereguleerimist mõningates sätetes: näiteks vallalipu heiskamise aeg, eriti aga paragrahvis Vallavalitsuse töökord. Eelnõus on volikogu peatükis lähtutud põhimõttest, et volikogu liige leiaks suure osa oma töös vajalikest regulatsioonidest valla põhimäärusest. Ülevaatlikult ja põhjalikumalt on esitatud vallavolikogu liikme staatusega seonduv ning oluliselt täpsemalt on esitatud vallavolikogu pädevus ja vallavolikogu töö korraldamise paragrahvid. Põhimäärusega sätestatakse volikogu eelnõude senisest oluliselt pikem menetlemise aeg, mis võimaldab saada kvaliteetsemad otsustused. Üksikasjalikult on sätestatud alatiste komisjonide ning alatise komisjoni kui juhtivkomisjoni rollid ning suurendatud komisjonide rolli volikogu töös. Nii suurenevad volikogu töös ka volikogu liikmete ja fraktsioonide rollid. Samas on selgelt sätestatud, et volikogu istungil ei saa teha arutatavasse eelnõusse täiendus- või muudatusettepanekuid. Kõik asjakohased ettepanekud peavad olema käsitletud juhtivkomisjoni poolt ning volikogu istungil hääletatakse vajadusel vaid erinevate ettepanekute vahel. Suureneb volikogu töö avalikustamine.

3 Revisjonikomisjonile on antud mõned võimalused juurde ning iga kontrollimise esitamisel volikogu istungile aruandena lahendab ka KOKS-is sätestatud vajaduse vähemalt kord aastas volikogu istungil aru anda. Uues redaktsioonis on välja jäetud mitmed seadustega vastuolus olevad sätted. Näiteks: - Senise põhimääruse 53 lõikes 1 ja teistes lõigetes sätestatud Eelarve projekt esitatakse majandus- ja eelarvekomisjonile. on vastuolus KOKS-is määratletud vallavolikogu pädevusega volikogu komisjonide moodustamise kohta. Igal volikogu koosseisul on õigus otsustada, millised komisjonid ta moodustab. - Senises põhimääruses ei ole korrektselt sätestatud isikuvalimiste läbiviimise kord. Selle alusel koostatud hääletamissedel suunab, ja nii on see olnud praktikas, andma hääli sama palju, kui on kandidaate, kuigi on sätestatud et volikogu liikmel on isikuvalimistel üks hääl. Uues redaktsioonis on isikuvalimistel võimalik anda vaid poolthääl. Mõistet poolthääl kasutatakse läbivalt uues redaktsioonis, kuna seni osaliselt kasutatud mõiste hääl ei ole täpne. - Kõrvaldatud on vastuolu KOKS-iga volikogu aseesimeeste valimise sätetes, kus kehtivas põhimääruses väga sümpaatne lahendus on paraku vastuolus KOKSis sätestatuga. Läbivalt on korrastatud põhimääruse keelelist redaktsiooni. Oluliselt põhjalikumalt on võrreldes senise põhimäärusega esitatud valla arengukava koostamise, arutamise ja volikogus menetlemise protsess. Ühitatud on majandusaasta aruande ja arengukava arutamine volikogu poolt, mis nüüd vajadusel jätab ka aja arengukavas muudatuste tegemiseks enne eelarve menetlemise algust. Kuna alates a. hakkab Eestis kehtima euro, siis on vajalikes paragrahvides esitatud rahasummad eurodes. Agu Laius Volikogu liige Tarmo Klaar Volikogu liige

4 RAE VALLA PÕHIMÄÄRUS SISUKORD I ÜLDSÄTTED 1 Rae valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 2 Valla piir 3 Valla elanik 4 Valla omavalitsusorganid 5 Rae valla elanike küsitluse läbiviimine 6 Asjaajamiskeel II VALLA SÜMBOLID, NENDE KASUTAMISE KORD 7 Valla sümbolid 8 Valla sümbolite kasutamise kord III VALLA TUNNUSTUSAVALDUSED 9 Vallavapi teeneteplaat 11 Valla tänukiri IV VALLA ÕIGUSAKTID 11 Valla omavalitsusorganite õigusaktide kehtivus 12 Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid 13 Valla õigusaktidele esitatavad nõuded 14 Vallavolikogu õigusaktide jõustumine ja avalikustamine 15 Vallavalitsuse õigusaktide jõustumine ja avalikustamine 16 Õigusaktide täitmise kontrollimine V RAE VALLAVOLIKOGU 17 Valla esinduskogu 18 Vallavolikogu liige 19 Vallavolikogu pädevus 20 Vallavolikogu töökorraldus 21 Vallavolikogu kokkukutsumine 22 Eelnõude lugemine vallavolikogus 23 Küsimuste arutamine vallavolikogus 24 Vallavolikogu õigusaktide algatamine 25 Vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemine 26 Isikuvalimiste hääletamise läbiviimise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord 27 Vallavolikogu esimees 28 Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 29 Vallavolikogu komisjon 30 Juhtivkomisjon 31 Vallavolikogu komisjoni esimehe ülesanded 32 Vallavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord 33 Vallavolikogu revisjonikomisjon 34 Vallavolikogu revisjonikomisjoni moodustamine 35 Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord 36 Vallavolikogu fraktsioon 37 Arupärimine 38 Vaba sõnavõtt

5 39 Vallavolikogu liikme enesetaandamine 40 Umbusalduse avaldamine 41 Volikogu istungi salvestus 42 Vallavolikogu tegutsemisvõimetus VI VALLAVALITSUS 43 Vallavalitsus 44 Vallavalitsuse pädevus 45 Vallavalitsuse moodustamine ja koosseis 46 Vallavalitsuse volituste tähtaeg 47 Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 48 Vallavalitsuse uute liikmete kinnitamine ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine 49 Vallavanem 50 Vallavanema valimise kord 51 Vallavalitsuse töökord 52 Vallavalitsuse tööorganid 53 Vallavalitsuse komisjonid 54 Valla ametiasutused ja valla asutused 55 Vallasekretär 56 Valla teenistus VII ALEVIKU- JA KÜLAVANEM 57 Aleviku- ja külavanem 58 Vanema ja abivanema valimise kord 59 Vanema õigused ja kohustused 60 Vanema volituste lõppemine VIII VALLA ARENGU KAVANDAMINE 61 Valla arengukava 62 Valla arengukava koostamine 63 Arengukava menetlemine 64 Arengukava muutmine 65 Arengukava avalikustamine ja jõustumine 66 Valla planeerimine ja ehitustegevus IX VALLA EELARVESTRATEEGIA, EELARVE JA FINANTSJUHTIMINE 67 Valla eelarvestrateegia 68 Valla finantsjuhtimine ja eelarve koostamine 69 Kohalikud maksud 70 Koormised 71 Laenude võtmine 72 Eelarve eelnõu koostamine 73 Rae valla eelarve eelnõu menetlemine, vastuvõtmine ja jõustumine 74 Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve 75 Lisaeelarve 76 Eelarve täitmine 77 Valla reservfondi kasutamise kord 78 Majandusaasta aruanne X VALLA VARA 79 Valla vara mõiste 80 Valla vara arvestus 81 Valla vara omandamine

6 82 Varaliste kohustuste võtmine 83 Valla vara valitsemine 84 Valla vara kasutamine 85 Valla vara tasuta kasutusse andmine 86 Põllumajandusliku kinnisasja rendile andmine 87 Valla vara võõrandamine 88 Valla vara võõrandamise viisid 89 Valla vara müük enampakkumise korras 90 Valla vara erastamine 91 Valla vara koormamise mõiste 92 Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine 93 Kinnisasja ostueesõiguse teostamine 94 Isikliku kasutusõiguse seadmine ja tasu määramine 95 Hoonestusõiguse seadmine 96 Valla vara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine 97 Valla vara kasutamine majandustegevuses 98 Kultuuriväärtuste kaitse 99 Keskkonnakaitse XI VÄLISSUHTED JA VALLA ESINDAMISE KORD 100 Valla välissuhete korraldamise alused 101 Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega ning muude asutuste ja organisatsioonidega 102 Valla esindamise kord XII PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, MUUTMINE, JÕUSTAMINE JA AVALIKUSTAMINE 103 Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 104 Põhimääruse jõustamine ja avalikustamine

7 I ÜLDSÄTTED 1 Rae valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Rae vald (edaspidi vald) on haldusterritoriaalne kohalik omavalitsusüksus, mis juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS), seadustest, käesolevast põhimäärusest, teistest riigi ja valla õigusaktidest ning rahvusvahelistest lepingutest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste, nende liitudega, äriühingute, asutuste, organisatsioonide ja nende liitudega. (2) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult valitud ja/või moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. (3) Vald otsustab õigusaktide vastuvõtmise kaudu talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (4) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik. 2 Valla piir (1) Valla piiri skeem on esitatud põhimääruse lisas 1. (Lisa 1 vaja üle vaadata ja korralik kaart lisana esitada 29.07) (2) Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (3) Valla piiri muutmise algatab seaduses sätestatud korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus. 3 Valla elanik Valla elanik on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris on Rae vallas. 4 Valla omavalitsusorganid (1) Valla omavalitsusorganisteks on vallavolikogu (edaspidi ka volikogu) ja vallavalitsus. (2) Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike valla elanike poolt valitav esinduskogu. (3) Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. 5 Rae valla elanike küsitluse läbiviimine (1) Vallavolikogul on õigus korraldada valla territooriumil valla elanike küsitlusi. (2) Vallavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse volikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike valla elanike algatusel. (3) Küsitluse läbiviimise otsustamisel otsustab volikogu ka küsitluse läbiviimise korra. 6 Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II VALLA SÜMBOLID, NENDE KASUTAMISE KORD

8 7 Valla sümbolid (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Rae vallavapi (edaspidi vallavapp) keskmes on hõbedane rist, mis jagab vapi kilbi nelja ossa. Kilbi ülemine vasak ja alumine parem väli on mustad. Ülemine parem ja alumine vasak väli on punased. Mustadel väljadel on hõbedane stiliseeritud tammeleht. Hõbedane rist koos punaste väljadega tähistab Rae valla asumist Harjumaal, koos mustade väljadega aga valla ajaloolist seost esimese eestikeelse piibli ilmumisega ja valla talupidamise traditsioonidega. Hõbedased tammelehed tähistavad kohalikku legendi pruudi-peiu tammedest ja on seotud Lehmja tammikuga. Vallavapi etalonkujutis on esitatud põhimääruse lisas 2. (Lisa 2 vaja lisada PM juurde) (3) Rae vallalipuks (edaspidi vallalipp) on valge lipukangas vallavapi kujutisega. Lipukanga laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11, vallalipu normaalsuurus on 105 x 165 sentimeetrit. Vallalipu etalonkujutis on esitatud põhimääruse lisas 3. (Lisa 3 vaja lisada PM juurde) 8 Valla sümbolite kasutamise kord (1) Vallavappi kasutatakse: 1) vallavolikogu, vallavalitsuse, Rae Vallavalitsuse kui ametiasutuse ja tema ametite, valla hallatavate asutuste ning äriühingute, mille ainuaktsionäriks või ainuosanikuks on vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ametimärkidel, samuti punktis 1) nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) Rae Vallavalitsuse hoonetel ja hoonetel, kuhu vallavapp ajalooliselt kuulus, valla piiritähistel ning valla ametiasutuste siltidel. (2) Vallavapi reljeefkujutisega tooteid (meened, laualipud, kleebised jms) võib valmistada ja müüa ainult vallavalitsuse loal. (3) Vallavappi või vallavapi reljeefkujutist ei ole lubatud kasutada erakondade või nende struktuuriüksuste ja valimisnimekirjade reklaamikandjatel ning toodetel koos erakondade sümbolitega. (4) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 3, võib vallavappi kasutada vallavalitsuse loal. (5) Vallalipp heisatakse: 1) alaliselt Rae Vallavalitsuse hoonel; 2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (6) Vallalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Kolmandatele isikutele on need otsused või korraldused soovitusliku iseloomuga. (7) Vallalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (8) Vallalipu võivad heisata kõik valla elanikud eramajadel, valla haldusterritooriumil asuvad ettevõtted ja organisatsioonid oma haldushoonetel lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. Heisatav lipp peab vastama käesoleva põhimääruse 7 lõikes 3 toodud kirjeldusele. (9) Lipumasti kõrgus peab olema ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipu varda pikkus peab olema ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. (10) Heisatud lippudel peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

9 (11) Vallalipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa mm laiune must lint, mille mõlemad otsad peavad ulatuma kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti. (12) Vallalipp heisatakse 1. maist kuni 30. septembrini (kaasa arvatud) kell 8:00 ja 1. oktoobrist kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) kell 9:00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22:00. Rae Vallavalitsuse ja vallaasutuste hoonetel võib vallalipp olla heisatud ööpäevaringselt. (13) Vallalipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga, maakondade, linnade ja/või valdade lippudega asetseb lippude poolt vaadates paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsusekeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade tähestikulises järjekorras, seejärel linnade ja valdade lipud nende tähestikulises järjekorras ja viimasena Rae vallalipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. Vallalipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid (14) Vallalipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. (15) Kasutamiskõlbmatuks muutunud vallalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. III VALLA TUNNUSTUSAVALDUSED 9 Vallavapi teeneteplaat (1) Vallavapi teeneteplaat (edaspidi teeneteplaat) on valla autasu ning see antakse füüsilisele isikule auavaldusena vallale pikaajaliselt osutatud väljapaistvate teenete eest. Teeneteplaat on valla kõrgeim autasu ja teeneteplaadi saaja loetakse valla aukodanikuks. (2) Teeneteplaati võib omistada isikule ühel korral. Ühel aastal ei omistata rohkem kui kolm teeneteplaati. Vallavolikogul on õigus jätta teeneteplaat välja andmata ka siis, kui kandidaate esitati. Vallavolikogu ei aruta teeneteplaadi omistamist volikogu sama koosseisu liikmele, vallavanemale ega vallavalitsuse liikmele. (3) Teeneteplaati võib omistada ka postuumselt. (4) Teeneteplaat antakse üle valla aastapäeva pidulikul üritusel. (5) Taotlusi teeneteplaadi andmiseks on õigus esitada kõigil valla elanikel, organisatsioonidel ja asutustel. Taotlused esitatakse kirjalikult vallavalitsusele 1. septembriks. Taotluses esitatakse teeneteplaadi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö- või teenistuskoht, kodakondsus ning teenete kirjeldus. Taotluse esitaja võib esitada ühe kandidaadi. (6) Teeneteplaat omistatakse vallavalitsuse esildise alusel vallavolikogu otsusega. Vallavalitsus arutab läbi teeneteplaadi omistamiseks esitatud taotlused ja esitab ettepanekud vallavolikogule hiljemalt 1. oktoobriks. (7) Teeneteplaadi juurde kuulub tänukiri ja kaasneb ühekordne rahaline tunnustus, mis on viiekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Vallavalitsus tasub lisaks nimetatud summale õigusaktides ettenähtud maksud. (8) Teeneteplaadi saanute nimed koos teeneteplaadi andmise otsuse äranäitamisega kantakse vastavasse registreerimisraamatusse, mida hoitakse vallakantseleis ning avalikustatakse valla veebilehel. (9) Teeneteplaadiga autasustatutele saadetakse kutsed vallavolikogu ja valitsuse pidulikele vastuvõttudele. (10) Teeneteplaadid ei kuulu asendamisele ning neid ei nõuta tagasi.

10 (11) Teeneteplaadid on nummerdatud. Teeneteplaadi etalonkujutis ja kirjeldus on esitatud põhimääruse lisas 4. (Vaja lisada!!!) 11 Valla tänukiri (1) Tänukiri antakse füüsilisele või juriidilisele isikule vallale osutatud teenete eest. (2) Taotlusi tänukirja andmiseks on õigus esitada vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetel ning valla asutustel. Taotluses esitatakse tänukirja andmiseks esitatud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukoht, elukutse või amet, töö- või teenistuskoht ning teenete kirjeldus. Juriidilise isiku korral esitatakse tema täpne nimi, tema esindusõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed ning osutatud teenete kirjeldus. (3) Tänukiri omistatakse üldjuhul vallavalitsuse esildise alusel vallavolikogu otsusega. Erandkorras, kui tänukirja üleandmise ajani ei ole kavandatud volikogu istungit, omistatakse tänukiri vallavalitsuse korraldusega, millest vallavalitsus informeerib volikogu järgmisel istungil. (4) Tänukirja annab üle volikogu esimees ja/või vallavanem riiklikel, valla ja muudel pidu- ja tähtpäevadel. (5) Füüsilisele isikule antud tänukirjaga kaasneb ühekordne rahaline tunnustus, mis on kahekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Vallavalitsus tasub lisaks nimetatud summale õigusaktides ettenähtud maksud. (6) Tänukirja saanute nimed koos tänukirja andmise korralduse äranäitamisega kantakse vastavasse registreerimisraamatusse, mida hoitakse vallakantseleis ning avalikustatakse valla veebilehel. (7) Tänukirja etalonkujutis ja kirjeldus on esitatud põhimääruse lisas 5. (lisa on vaja luua ja vajab uut kujundust.) IV VALLA ÕIGUSAKTID 11 Valla omavalitsusorganite õigusaktide kehtivus Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Rae valla haldusterritooriumi. 12 Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogu võtab üksikaktidena vastu otsuseid. (3) Vallavalitsus annab üksikaktidena korraldusi. (4) Vallavanem annab oma volituste piires käskkirju. (5) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning käesolevas põhimääruses sätestatud alustel ja korras. (6) Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse õigusaktide muutmiseks või tühistamiseks on volikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. (7) Seaduste ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavolikogu õigusaktide muutmiseks või tühistamiseks võivad volikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid ning vallavalitsus ja huvitatud isikud taotleda kirjalikult volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse läbivaatamist näidates ära, milles ja millise õigusaktiga on vastuolu. 13 Valla õigusaktidele esitatavad nõuded

11 (1) Vallavolikogu ja vallavalitsuse määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (2) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja volikogu istungil. (3) Vallavalitsuse määrusele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendanud isikud. 14 Vallavolikogu õigusaktide jõustumine ja avalikustamine (1) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. (2) Vallavolikogu otsused tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele ja nad jõustuvad adressaatidele teatavakstegemisest. (3) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. (4) Vallavolikogu õigusaktid ja volikogu istungite protokollid sisestatakse valla elektroonilisse andmebaasi ning avalikustatakse valla veebilehel ja vallakantseleis. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse valla infolehes Rae Sõnumid. (5) Määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Määruse eelnõu ja määrus loetakse avalikustatuks pärast väljapanekut vallakantseleis. (6) Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse avaldamiseks Riigi Teatajas. (7) Vallavolikogu õigustloovate aktide ärakirjad saadab vallakantselei pärast nende allkirjastamist õiguskantslerile. 15 Vallavalitsuse õigusaktide jõustumine ja avalikustamine (1) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Vallavalitsuse korraldus jõustub täitjatele ja asjaosalistele teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused sisestatakse valla elektroonilisse andmebaasi ning avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel. Üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused avaldatakse valla infolehes Rae Sõnumid. (4) Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis. (5) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab vallakantselei. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. (7) Vallavalitsuse määruste ärakirjad saadab vallakantselei pärast nende allkirjastamist õiguskantslerile. 16 Õigusaktide täitmise kontrollimine (1) Seaduste ja valla õigusaktide täitmist kontrollivad vallavolikogu ja vallavalitsus seadustes ning käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

12 (2) Valla õigusaktide tähtajalise täitmise ja õigusaktis sätestatud normide täitmise üle järelevalve teostamise eest vastutavad Rae Vallavalitsuse struktuuriüksuste, valla asutuste, äriühingute ja sihtasutuse juhid vastavalt oma ametiülesannetele. (3) Valla õigusaktides sätestatud normide täitmist valla territooriumil elavate ja/või tegutsevate isikute poolt kontrollivad vastavad ametnikud, kellele on antud järelevalve teostamise ja/või väärteomenetluse läbiviimise õigus. V RAE VALLAVOLIKOGU 17 Valla esinduskogu (1) Vallavolikogu on valla esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub vallavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või üks volikogu esimehe poolt määratud aseesimeestest või nende äraolekul vanim volikogu liige. 18 Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ja kes osaleb hääleõigusega volikogu otsustuste vastuvõtmisel. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest volikogus või selle tööorganites, ta juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike üldistest huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. (4) Vallavolikogu ja tema komisjonide tööst osavõtt ja ülesannete täitmisel tehtud kulutused hüvitatakse volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada vallavolikogu õigusaktide eelnõusid ja teha kirjalikke ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste ja eelnõude kohta; 2) esineda volikogu istungil avalduse, sõnavõtu ja repliigiga, esitada küsimusi ning kommenteerida hääletatavaid muudatusettepanekuid; 3) seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) esitada kirjalikult volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 5) kuuluda fraktsiooni ja komisjonide koosseisu; 6) saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale, abivallavanematele ja vallavalitsuse liikmetele; (6) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad volikogu liikme valimisel vallavanemaks, kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks, isikliku avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem, kui 3 kuud, kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud või muudel seadusega sätestatud juhtudel. (7) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega, tagasiastumisega isikliku avalduse alusel, püsiva elukoha muutusega väljapoole valda, nimetamisega valla ametnikuks ja teistel seaduses sätestatud juhtudel.

13 (8) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul asjakohase dokumendi volikogu liikme volituste peatumise või volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise kohta. (9) Valla valimiskomisjon teeb otsuse volikogu liikme volituste peatumise või ennetähtaegse lõppemise korral asendusliikme määramise kohta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alusel ja korras. (10) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud alusel ja korras. (11) Vallavolikogu liige taandab ennast volikogu üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. 19 Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel ning otsuste vastuvõtmiseks on vajalik kas häälteenamus või volikogu koosseisu häälteenamus. (2) Vallavolikogu ainupädevuses, mille kohta otsustuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus, on: 1) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) valla arengukava ja arengukava investeeringute kava vastuvõtmine ja muutmine; 3) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 4) koormiste määramine; 5) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine; 7) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 8) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 9) vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 10) vallavanema valimine; 11) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, aseesimehele, komisjoni esimehele, komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 12) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 13) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 14) Riigikohtule taotluse esitamine tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega. (3) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad poolthäälte enamusega otsustatavad küsimused: 1) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja nende tegevuse lõpetamine. 2) komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ning komisjonide koosseisu kinnitamine; 3) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 4) kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 5) valla avalike teenuste hindade kehtestamine; 6) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

14 7) valla üldplaneeringu (sh osaüldplaneeringute ja teemaplaneeringute) algatamine, kehtestamine ja muutmine; 8) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 9) heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 10) kaevetööde eeskirjade 11) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 12) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 13) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine ning jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 14) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 15) kohaliku tähtsusega kaitsealade moodustamine ja ettepanekute tegemine objektide riikliku kaitse alla võtmiseks; 16) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, millega muudetakse üldplaneeringut (sh osaüldplaneeringut ja teemaplaneeringut) või mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 17) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 18) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine. 19) vallavalitsuse liikmete arvu ja Rae Vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 20) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest; 21) vallavanema kohusetäitja määramine vallavanema tagasiastumisel või umbusaldamisel; 22) vallavolikogu esimehe ja/või ühe aseesimehe töötasu või hüvituse ja preemia otsustamine; 23) vallavanemale ja abivallavanematele ning teistele palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu ja preemia määramine ning transpordi-, mobiiltelefoni jt kulude maksmise otsustamine ja nende suuruste määramine; 24) vallavolikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu ja ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest tasu ja/või hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 25) valla osalemise äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) valla ametiasutuste ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuste põhimääruste kinnitamine; 29) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 30) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) kinnisasjale sundvalduse seadmine, kui tema pädevuses on planeeringu kehtestamine, millega kavandatakse vastavate tehnovõrkude või -rajatiste rajamine; 33) muud seadusega või valla põhimäärusega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi ei või vallavolikogu delegeerida vallavalitsusele, kohaliku omavalitsuse üksuste koostööorganitele ega erasektorile.

15 (5) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kuid võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (6) Vallavolikogu võib võtta lisaks käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatutele päevakorda teiste kohaliku elu küsimuste otsustamise, mis pole seadusega või volikogu poolt antud kellegi teise otsustada või korraldada. 20 Vallavolikogu töökorraldus (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. Volikogu täiskogu istungid on reeglina avalikud (2) Istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Volikogu liikme hilinemine istungile või lahkumine istungilt enne selle lõppu, kantakse protokolli nii, et oleks tuvastatavad päevakorrapunkt(id), mille arutamisel ta osales. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse vahelise informatsiooni liikumise, volikogu ja tema komisjonide töö, volikogu asjaajamise korraldamise ja majandusliku teenindamise tagab vallakantselei. 21 Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu töövorm on istung, mis toimub üldjuhul kuu teisel teisipäeval. (2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 52 lõike 2 alusel kokkukutsutava istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees. (3) Volikogu istungi kutsub vajadusel kokku volikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige või vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kutse väljasaatmisega volikogu liikmetele ühe kuu jooksul. (4) Kutse istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused, saadetakse vallavolikogu liikmetele vallakantselei poolt vähemalt 6 päeva enne istungi algust. (5) Istungi kutse edastatakse volikogu liikmetele e-posti teel ning avaldatakse valla veebilehel. E- kirja teel edastatavale kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud koos muudatusettepanekutega, eelnõude seletuskirjad ja muud materjalid. Volikogu liikme kirjaliku avalduse alusel saadetakse talle kutse paberkandjal, materjalide saamiseks paberkandjal tuleb volikogu liikmel pöörduda vallakantseleisse. (6) Kiiret otsustamist vajava õigusakti (edaspidi kiireloomuline küsimus) arutamiseks on volikogu komisjonil, vähemalt 1/4 volikogu liikmetel või vallavalitsusel õigus esitada kirjalik põhjendatud ettepanek ja algatatud eelnõu volikogu esimehele või tema asendajale. Kiireloomulise küsimuse korral edastatakse kutse volikogu liikmetele vähemalt 4 päeva enne istungi algust. (7) Küsimuse kiireloomulisuse otsustab esitatud põhjenduse alusel volikogu esimees või tema asendaja. (8) Kiireloomulise küsimuse arutamiseks kokkukutsutava istungi ettevalmistamisel ei pea küsimust arutama komisjonis ning muudatusettepanekuid võivad volikogu liikmed ja fraktsioonid esitada volikogu esimehele vallakantselei kaudu volikogu istungi päeva kella 12-ni. 22 Eelnõude lugemine vallavolikogus (1) Määruse eelnõu arutab vallavolikogu üldjuhul kahel lugemisel. Juhtivkomisjoni ettepanekul ja volikogu liikmete nõusolekul võib eelnõu vastu võtta ühe lugemisega. Volikogu liikmel on õigus taotleda eelnõu ühel lugemisel vastuvõtmise hääletamist.

16 (2) Valla põhimääruse, arengukava ja eelarve eelnõu arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel. Juhtivkomisjoni ettepanekul ja/või volikogu otsusega võib põhimääruse ja arengukava muutmise ja lisaeelarve eelnõu vastu võtta ühe lugemisega. (3) Eelnõu iga lugemist on võimalik katkestada ja lugemise jätkamisel arutatakse seda sama lugemise numbri all. (4) Otsuse eelnõu arutab vallavolikogu üldjuhul ühel lugemisel. 23 Küsimuste arutamine vallavolikogus (1) Istungit, välja arvatud uue koosseisu esimest istungit ja KOKS-i 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit kuni vallavolikogu esimehe valimiseni, juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja vastavalt käesolevale põhimäärusele. (2) Istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees või tema asendaja. Projekti kantakse nõutavas korras ettevalmistatud küsimused. (3) Volikogu kinnitab päevakorra istungi alguses. Päevakorra projekti arutamise käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid projektis esinevate vigade kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorrast väljajätmiseks. (4) Küsimuse päevakorrast väljajätmise ettepaneku võib teha volikogu alatine komisjon, vallavolikogu liige või fraktsioon. Ettepanek koos põhjendusega esitatakse istungi juhatajale kirjalikult, alatine komisjon protokollilise otsusena päevakorra projekti arutamise ajal. (5) Istungil käsitletakse päevakorraväliselt: 1) volikogu liikmete poolt eelnõude üleandmist, nende avaldusi ja teateid enne päevakorra kinnitamist vaba sõnavõtuna; 2) vallavanema informatsioone ja avaldusi; 3) istungi kodukorda puudutavaid ning päevakorraküsimuste arutamise järjekorra muutmise ettepanekuid; 4) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta. (6) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Selle järel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. (7) Ettekandeks antakse aega kuni 10 ja kaasettekandeks kuni 5 minutit. Vajadusel võib istungi juhataja ettekande ja kaasettekande aega pikendada. (8) Päevakorraküsimuse arutelul arvamuse avaldamise viisid on: 1) küsimuse esitamine ettekandjale kestvusega kuni üks minut; 2) sõnavõtt küsimustele vastamiste järel kuni kaks minutit; 3) repliik kuni pool minutit sõnavõttude ajal, kui volikogu liige on juba sõna võtnud; 4) ettekandjate lõppsõna nende soovi korral kuni üks minut; 5) enne muudatusettepaneku hääletamisele panemist selle kommenteerimine kuni 1 minut: (9) Volikogu liige võib arvamuse avaldamiseks selleks ettenähtud ajal, mille teeb teatavaks istungi juhataja, eelnõu ettekandjale ja kaasettekandjale esitada kokku kaks küsimust, esineda ühe sõnavõtuga ja ühe kommentaariga iga hääletatava muudatusettepaneku kohta. (10) Arvamuse avaldamiseks annab istungi juhataja sõna registreerimise järjekorras. (11) Istungi juhataja lõpetab arutatavasse päevakorrapunkti mittepuutuvad küsimused, sõnavõtud ja kommentaarid. (12) Istungil on sõnaõigus vallavalitsuse liikmel ja tema poolt volitatud isikutel, vallasekretäril, aleviku- või külavanemal, kui teavitab istungi juhatajat enne istungi algust oma soovist päevakorra

17 küsimuse arutamisel sõna saada, volikogu esimehe või tema asendaja poolt kutsutud isikutel. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (13) Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud, või kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid, kui vastu. (14) Päevakorrapunkti arutamine istungil lõpeb eelnõu saatmisega järgmisele lugemisele juhtivkomisjoni või istungi juhataja ettepanekul, küsimuse arutamise katkestamisega, eelnõu tagasivõtmisega, otsustamisega hääletamise teel või protokollilise otsusega mitte õigustloovate küsimuste korral. Hääletamine vallavolikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimise korral. (15) Eelnõu järgmisele lugemisele saatmisel määratakse ettepanekute esitamise tähtaeg juhtivkomisjoni või juhtivkomisjoni esindaja ettepanekul, mis üldjuhul on 2 nädalat. (16) Vallavolikogu otsustused võetakse vastu istungil viibivate volikogu liikmete poolthäälte enamusega. Seadustes ja käesoleva põhimääruse 19 lõikes 2 ettenähtud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu poolthäälte enamus. (17) Vallavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, mille tulemused kantakse volikogu istungi protokolli. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui ettepanekuga nõustub istungi juhataja, või kui selle poolt hääletab vähemalt ¼ kohalolevatest vallavolikogu liikmetest. (18) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel koheselt samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (19) Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja sümboolselt haamrilöögiga. (20) Istungi kohta koostatakse protokoll. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Vallakantselei avalikustab istungi protokolli. (21) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, päevakord, arutatud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, protokollilised otsused küsimuste kohta, mis ei eelda või mille kohta ei saa vastu võtta õigusakti, hääletustulemused ning vallavolikogu liikmete või eelnõu algatajate kirjalikult esitatud ettepanekud ja eriarvamused. (22) Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja - volikogu istungi juhataja. 24 Vallavolikogu õigusaktide algatamine (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel üksi või mitmekesi; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel, keda eelnõu menetlemise käigus esindab vallavanem või tema asendaja; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Vallavolikogu õigusakti algatamisel: 1) esitab algataja vallavolikogu esimehele haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele vastava õigusakti eelnõu (edaspidi eelnõu) volikogu istungi alguses enne päevakorra kinnitamist või vallakantselei kaudu; 2) eelnõule peab olema lisatud seletuskiri ja muud eelnõu põhistavad dokumendid. 3) eelnõu seletuskiri peab selgitama õigusakti vajadust, seda põhjendama, kehtiva õigusakti muutmise korral selgitama muudatuste vajalikkust ja sisaldama viiteid küsimust reguleerivatele õigusaktidele. 4) vallavolikogu liikmed ja fraktsioonid esitavad eelnõu koos kaaskirjaga eelnõu algatamise kohta.

18 5) eelnõu, eelnõu seletuskiri ja kaaskiri peavad olema algataja poolt allkirjastatud. Paberkandjal esitatud eelnõu korral peab algataja esitama eelnõu vallakantseleisse ka elektrooniliselt. 6) vallavalitsuse ja volikogu komisjoni seisukoht volikogu õigusakti eelnõu algatamise kohta vormistatakse vallavalitsuse istungi või komisjoni koosoleku protokollilise otsusena ning sellele viidatakse õigusakti eelnõu seletuskirjas. (3) Vallavolikogu esimees või tema asendaja kontrollib algatatud eelnõu vastavust õigusakti algatamise nõuetele ja määrab korrektselt esitatud eelnõule hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul juhtivkomisjoni ning saadab eelnõu vallakantselei kaudu volikogu alatiste komisjonide esimeestele komisjoni koosoleku päevakorra koostamiseks ja kokkukutsumiseks. Kiireloomulise küsimuse korral võib juhtivkomisjoni mitte määrata. (4) Volikogu liikme, komisjoni või fraktsiooni algatatud eelnõu saadab volikogu esimees või tema asendaja ka vallavalitsusele seisukoha võtmiseks. (5) Eelnõu on vallavolikogu menetluses, kui sellele on määratud juhtivkomisjon, volikogu on vastava ülesande andnud volikogu ajutisele komisjonile või kiireloomulise küsimuse korral istungi kutse väljasaatmisega. (6) Eelnõu algatajal või tema esindajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu volikogus menetlemise ajal, välja arvatud eelarve ja umbusaldusavalduse eelnõu, igal etapil tagasi võtta, mille tagajärjel see eelnõu langeb volikogu menetlusest välja. Eelnõu tagasivõtmise teeb algataja teatavaks volikogu esimehele, tema asendajale, millest teavitatakse volikogu liikmeid järgmisel istungil või volikogu istungil. 25 Vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemine (1) Eelnõusid menetlevad volikogu ja komisjonid. (2) Volikogu menetluses olevad küsimused, kus on näidatud järgmise volikogu istungi esialgne aeg, eelnõu menetlev juhtivkomisjon või ajutine komisjon või menetlemine kiireloomulise küsimusena, ning vastavad eelnõud, saadab volikogu esimees vallakantselei kaudu kõigile volikogu komisjonidele ja avalikustatakse valla veebilehel. (3) Eelnõude kohta tehtavad ettepanekud ja muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult või e-kirjaga käesolevas paragrahvis sätestatud korras ja tähtaegadel ning neid võivad esitada volikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid juhtivkomisjonile vallakantselei kaudu. Volikogu istungile, välja arvatud kiireloomulise küsimuse korral, ja istungi ajal muudatusettepanekuid ei saa esitada. (4) Eelnõu muudatusettepanekus esitatakse selgelt, millist eelnõu sõnastust soovitakse muuta ja antud tekstiosa uus sõnastus. Kui eelnõusse soovitakse lisada sätteid või lisaselgitusi, siis esitatakse uus sõnastus näidates ära, kuhu muudatus soovitakse lisada. (5) Esimesel lugemisel oleva eelnõu kohta võivad volikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada ettepanekuid ja muudatusettepanekuid, vajadusel koos põhjendusega, juhtivkomisjonile vallakantselei kaudu kuni 1 tund enne juhtivkomisjoni koosoleku algust. (6) Volikogu alatise komisjoni liige võib teha ettepaneku komisjoni esimehele või aseesimehele õigusakti eelnõu komisjonis arutada ka juhul, kui komisjon ei ole määratud juhtivkomisjoniks. Eelnõu võtmise komisjoni koosoleku päevakorda otsustab komisjoni esimees või aseesimees. (7) Volikogu istungil järgmisele lugemisele saadetud eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaja määrab juhtivkomisjon või juhtivkomisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, mis maksimaalselt on 2 nädala pärast kolmapäeval kella 12-ni. (8) Juhtivkomisjoni liikmed võivad kirjalikult vormistatud muudatusettepanekuid esitada ka komisjoni koosoleku ajal, kui eelnõu arutatakse. Redaktsioonilisi ja fakte täpsustavaid muudatusettepanekuid ei ole vaja esitada kirjalikult.

19 (9) Juhtivkomisjon arutab läbi kõik esitatud muudatusettepanekud, annab arutelu tulemusel otsustatu alusel vallakantseleile või eelnõu algatajale ülesande eelnõu uue teksti ettevalmistamiseks, vallavalitsusele seisukoha kujundamiseks ning vallakantselei kaudu volikogu esimehele või tema asendajale istungi päevakorra eelnõu koostamiseks. (10) Eelnõu uues tekstis peavad juhtivkomisjoni poolt tehtud muudatused olema algsest tekstist eristatud. Juhtivkomisjoni toetust mittesaanud muudatusettepanekud esitatakse samuti eristatavalt algse või muudetud teksti järel kohas, mida need käsitlevad. (11) Volikogu istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Enne muudatusettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal, vallavanemal või tema asendajal, juhtivkomisjoni esindajal ja volikogu liikmel õigus ettepanekut kommenteerida. Konkureerivaid muudatusettepanekuid hääletatakse nende hääletamisele esitamise järjekorras. (12) Eelnõu loetakse muutunuks, kui muudatusettepanek sai istungil osalevate volikogu liikmete poolthäälte enamuse. Kui kaks ettepanekut saavad võrdselt hääli, võib istungi juhataja eelnõu arutelu katkestada või kuulutada välja vaheaja, mille järel vallavolikogu otsustab, kas viib nende kahe ettepaneku vahel läbi uue hääletusvooru. (13) Volikogu päevakorrapunkti menetlemise katkestamise ettepaneku võib teha eelnõu algataja, istungi juhataja, juhtivkomisjoni esimees või aseesimees. Menetlemine katkestatakse hääletamata. (14) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist või hääletamist paneb istungi juhataja eelnõu muudetud kujul lõpphääletusele. (15) Volikogu liikme, komisjoni või fraktsiooni nõudmisel tehakse enne eelnõu lõpphääletust üks vaheaeg kuni 10 minutit. (16) Protseduurilised täpsustused ja ettepanekud esitatakse istungi juhtajale enne eelnõu lõpphääletamisele panemist. 26 Isikuvalimiste hääletamise läbiviimise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord (1) Isikuvalimistel esitatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt esitamise järjekorrale. Nimekiri sulgub, kui rohkem kandidaate ei ole või sulgemise otsustab vallavolikogu hääletamisega. (2) Isikuvalimistel kandidaatide nimekirja kandmise eelduseks on kandidaadi nõusolek. Vastavalt käesoleva põhimääruse 28 lõikele 2 peab vallavolikogu esimehe kandidaat osalema volikogu esimehe valimise istungil ja vastavalt 51 lõikele 5 peab vallavanema kandidaat osalema vallavanema valimise istungil. Teistel isikuvalimistel kandideerijad, kes ei viibi valimiste juures peavad esitama istungi juhatajale vallakantselei kaudu kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. (4) Igal kandidaadil on enne hääletamist õigus esineda enesetutvustusega kuni 3 minutit (5) Hääletamissedel vormistatakse nii, et seal on selgelt kirjas, millise valimisega on tegemist ja hääletamissedelile kantakse esitamise järjekorras kõigi kandidaatide nimed, iga kandidaadi nime järele lahter poolthääle andmiseks ja hääletamiskomisjoni esimehe allkirja koht. (6) Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. (7) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab hääletamiskomisjon vallavolikogu liikmetele hääletamise ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. (8) Hääletamise ja selleks ettenähtud aja kuulutab välja istungi juhataja.