Haridusasutused käesoleval õppeaastal Foto: Toomas Abel

Transkript

1 Nr 10 5 (290) (249) valla valla ajaleht Oktoober Mai KOOLIAASTA ALGAS Haridusasutused käesoleval õppeaastal Foto: Toomas Abel Vallavanem Magnus Mõttus Keskkoolis 1. septembril. vallas alustasid uut õppeaastat Keskkool, Metsapoole Põhikool, Muusikakool ning Lasteaed ja Kabli Lasteaed. Kokku õpib meie haridusasutustes tänavu 351 noort inimest. Keskkoolis alustas septembris õppimist 188 õpilast, neist 27 gümnaasiumi osas; seda on 8 õpilase jagu vähem kui eelmisel õppeaastal. Põhikooli osas on toimunud vähenemine nelja õpilase võrra. Metsapoole Põhikoolis alustas õppetööd 42 õpilast, kaks vähem kui kevadel. Muusikakoolis aga õpilaste arv tõusis kevadise 44 õpilase asemel õpib muusikat nüüd 48 õpilast. Lasteaias on septembrilõpu seisuga 48 last, mida on seitsme lapse jagu vähem kui eelmisel aastal. Kabli Lasteaias on 25 last ja suurenemine on toimunud kahe lapse võrra. Väljaspool valda õpib sellel aastal kokku 216 meie valla elanikku, sealhulgas üldhariduskoolides 48 õpilast. Kui eeltoodud numbreid hinnata, siis esmalt peab muidugi mainima, et aastad ei ole vennad nii nagu kõigub sündivus, nii ka õpilaste arv ja vähenemine ei pruugi olla pidev. Pikemas perspektiivis joonistub siiski välja langustendents. Kõige murelikumaks teeb olukord Keskkooli osas. Nagu juba mõnda aega teada, panustab riik mammutriigigümnaasiumidesse ja vallad on oma kahaneva õpilaste arvu ja piiratud ressurssidega gümnaasiumihariduse andmisel aina raskemas olukorras. Haridusministeeriumi sõnul on gümnaasiumi mõistlikuks õpilaste piirarvuks vähemalt 50 õpilast. Meil on pea poole vähem. Tõsi, meie olukorraga sarnaseid keskharidust pakkuvaid valdu on teisigi. Nii on Tõstamaa Keskkoolis sellel aastal 26 õpilast. Mis puudutab keskhariduse tulevikku l, siis oleme selle kokkuleppel volikogu fraktsiooniga Ühtne Koduvald seni sidunud õpilaste arvuga, olles seda piirmäära küll pidevalt kahandanud. Õpilaste arvust lähtumine keskkooli gümnaasiumiosa saatuse üle otsustamisel tundus kõige mõistlikum ja selgem, et vältida võimalikke poliitilisi vms põhjuseid, mille sisu ja ajendid ei pruugi olla nii selged. Eelmisel aastal sai kokku lepitud, et gümnaasiumiõpilaste arv peaks jääma 35 piiresse. Sellel kevadel otsustasime kahandada piirarvu 30 õpilasele. Selle aasta 1. septembril astus keskkooli 10. klassi aga 5 õpilast ja gümnasistide koguarv jäi paraku mainitud 27 õpilase juurde. Keeruline on prognoosida, kas see arv jääb selliseks, kahaneb veelgi või hakkab kunagi tõusma. Kuidas edasi? Esmalt on plaanis teha täpsem analüüs, milliseid majanduslike näitajate muutusi keskkooli gümnaasiumiosa võimalik sulgemine endaga kaasa tooks. Ilmselge on see, et põhiharidusele jääks rohkem raha, sest käesoleval ajal kulub märkimisväärne osa põhihariduse ressursist gümnaasiumiklasside ülalpidamiseks. Ka see on oluline näitaja. Edasised arutelud peavad andma tulemuse, millises suunas me keskkooliga edasi minna saame. Vallavalitsuse seisukoht on, et keskhariduse omandamine meie vallas on väga oluline ja see peab jätkuma niikaua, kui meil on mõistlik arv õppida soovijaid ja kui see on majanduslikult võimalik. Koolid on loodud kogukondade haridushuvisid arvestades ning eelkõige sõltub eriti gümnaasiumihariduse kohapealne tulevik kogukonna- Valla aukodaniku valimise komisjoni teade Ettepanekuid valla aukodaniku nimetuse andmiseks võib esitada valla aukodaniku valimise komisjoni nimele pidevalt. Igal aastal vaatab komisjon läbi 1. novembriks saabunud ettepanekud. Vastavalt valla põhimäärusele võib ettepanekuid esitada igaüks ja need võetakse vastu vallamajas või vallavalitsuse e-posti aadressil info@ haademeeste.ee. Väljavõte valla põhimäärusest: Valla aukodaniku nimetus võidakse omistada isikule vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse või muus valdkonnas. Ettepanekuid valla vapimärgi andmiseks võib samuti esitada jooksvalt igaüks 1. novembriks. Need ettepanekud esitatakse Vallavolikogu nimele ning võetakse vastu vallamajas või e-posti aadressil info@ haademeeste.ee. Vapimärk antakse vallale osutatud teenete väärtustamiseks isikule, kes on oma töö ja tegemistega hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse või muus valdkonnas oluliselt kaasa aidanud valla arengule ja mainele. Nii aukodaniku kui valla vapimärgi andmise ettepanekus peavad kindlasti sisalduma: kandidaadi täisnimi; põhjendus, milliste teenete eest isikule aukodaniku nimetust või valla vapimärgi andmist taotletakse; kandidaadi esitaja täisnimi ja kontaktandmed. Täielik asjakohane väljavõte valla põhimäärusest on leitav valla kodulehel alajaotuses Aukodanikud ja tunnustus. valla aukodanikud MILVI HELBERG kauaaegne arst ILMAR EINASTE (postuumselt) Treimani külaelu edendaja PEETER SÕRMUS (postuumselt) kauaaegne koolijuhataja ja õpetaja LEIDA KALLAS kauaaegne kooli ajalooõpetaja ENDA LORENTS kauaaegne õpetaja, laulu- ja rahvatantsuentusiast ERAST ENDRIKSON (Inglismaa) ja Suurküla elanike suurtoetaja SULEV KASVANDIK koduloouurimise entusiast ELGI AAS kauaaegne Metsapoole kooli direktor ja õpetaja TIIU PUKK muuseumi looja ja juht ARDALION/ARDO KESKKÜLA ülempreester MAIRE AUNASTE teleajakirjanik EVI PÕRK kultuurielu edendaja MALLE ALUNURM Kabli külaelu edendaja, kauaaegne haridusjuht REIN UUSMA Muusikakooli asutaja ja kauaaegne direktor HELGI LÕHMUS tunnustatud toitlustusettevõtja RAIVO TALTS endine piirkonna teemeister MARIE IIR Massiaru Raamatukogu direktor RAIMU PRUUL Keskkooli direktor LEIDA LILLEMÄE endine meditsiinitöötaja valla vapimärgi omanik ATTE ALFTHAN Massiaru põllumajandusettevõtja Rohkem teavet aunimetustega tunnustatud vallakodanike kohta leiate meie muuseumis väljapanekuna ja vallamajas asuvast auraamatust. liikmete põhikoolilõpetajate, aga ehk veel rohkemgi nende vanemate suhtumisest ja käitumisest: kas jätkatakse kodukoolis või kasutatakse hulgalisi muid haridusvõimalusi kaugemal. Vallavalitsuse allasutuste töö organiseerimist pikemas perspektiivis tuleks kindlasti vaadata ka planeeritava haldusreformi raames, sealhulgas ka meie keskkooli oma. Riigi- ja haldus- reformist tuleb edaspidi kindlasti veel juttu, aga olenemata haldusreformi tulemustest ei näe ma siiski olulist suunamuutust riigi hariduspoliitikas, mis puudutab riigigümnaasiumite keskset lähenemist. Mõeldes võimalikule koostööle meie naabervaldadega keskhariduse korraldamise osas, siis saab olla juttu Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist. järg lk 3

2 Koduvald Oktoober 2015 Ametlikud teated Rail Baltic kiirraudtee planeeringu eskiislahenduse avalik väljapanek trassikoridori kohalikes omavalitsustes ja maakonnakeskuses toimub alates 5. oktoobrist Eskiisi avalik arutelu toimub 20. oktoobril kell Seltsimajas ( alevik, Suurküla 4). valla valimiskomisjoni 26. augusti a otsusega nr 1 taastati Marju Aasma volitused Vallavolikogu liikmena alates 01. septembrist a. Sama otsusega lõpetati Vallavolikogu liikme Jüri Hansoni volitused alates 01. septembrist a. Kokkuvõte septembrikuu vallavolikogu istungist 3. septembril toimunud vallavolikogu istungil otsustati taotleda valla munitsipaalomandisse Nissi Luige tee katastriüksuse maa, mis asub Võidu külas; seada isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks elektrimaakaabelliini rajamiseks ja talumiseks katastriüksustel Krundiküla külas, Majaka külas ja alevikus; seada isiklikud kasutusõigused AS VK kasuks Treimani Rahvamaja pumbajaama veetöötluse tehnoloogilise heitvee torustiku kasutamise eesmärgil ja Metsapoole koolimaja kinnistul asuva pumbajaama kasutamise ja hooldamise eesmärgil; kinnitada Kabli külas asuva Mäe katastriüksuse (Kabli endine koolimaja) enampakkumise tulemused ja sõlmida müügi- ja asjaõigusleping võitnud pakkujaga summas ; määrata valla ja majandusaastate aruannete auditeerijaks Assertum Audit OÜ. Seoses Jüri Hansoni volituste lõppemisega volikogu liikmena valiti valla aukodaniku valimise komisjoni esimeheks Andrus Soopalu. Informatsiooni osas teavitati volikogu liikmeid, et seoses valla arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise ajakavaga toimub oktoobrikuus kaks volikogu istungit 1. ja 15. kuupäeval. Nimetatud valla arengustrateegiliselt olulised dokumendid peavad 15. oktoobri seisuga kehtima vähemalt nelja järgneva eelarveaasta ulatuses. Volikogu liikmete küsimused ja neile antud vastused puudutasid veel Keskkooli gümnaasiumiosa tulevikuga seonduvaid plaane ja sellega seotud suhtlemist avalikkusega, hooldamata kinnistute ja hoonete omanikele tehtavate võimalike ettekirjutuste ja sunnimeetmete rakendamise võimalusi, Fibo karjääri ja selle läheduses asuva parkimiskoha ja juurdepääsutee olukorda, SW Energia poolt müüdava soojusenergia hinda vedelkütuste hinnalanguse taustal, Arumetsa külas kraavide puhastamisega seoses ülesvõetud truubi küsimust, Keskkooli direktori valimiseks korraldatud konkursi nurjumise ja kooli edasise juhtimise asjaolusid, sihtasutuse nõukogu või mõne muu vabaneva ametikoha avalikustamise võimalust, valla rannaalade osaüldplaneeringu hetkeseisu. Kohapeal algatatud arutelu tulemusena jäid kõik volikogu liikmed seisukohale, et meie vald pole valmis vastu võtma pagulasi. Vallavolikogu istungite protokollide ja õigusaktidega on võimalik tutvuda valla veebilehel menüüjaotuses Juhtimine > Avalikud dokumendid. NB! Dokumendiregister ei pruugi töötada Internet Exploreriga, valida tuleks mõni teine veebilehitseja (Google Chrome, Firefox). KV Kokkuvõte toimunud vallavalitsuse istungitest 5. augusti istungil väljastati kasutusload üksikelamule Juksi maaüksusel Kabli külas ning õuealale Kabli Looduskeskuse maaüksusel ning ehitusload elamu ja kõrvalhoone püstitamiseks Kirbla maaüksusele Orajõe külas, suvila püstitamiseks Lemmiku maaüksusele Majaka külas, puurkaevude rajamiseks Mängle maaüksusele Võidu külas ja Tõnu maaüksusele Treimani külas ning pesukööklauda ümberehitamiseks Suuremetsa maaüksusel Majaka külas; kooskõlastati rajatava puurkaevu asukoht Kura puhkebaasi maaüksusel Kabli külas; loeti korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks jäätmevaldaja Massiaru külas ning perioodiliselt mitteliitunuks jäätmevaldajad Majaka ja Orajõe külades; määrati Saarikse tee ja Nissi Luige tee maaüksuste teenindamiseks vajalike maade suurused; muudeti katastriüksuste lähiaadresse 18 katastriüksusel; muudeti hajaasustuse programmi ühe projekti eelarvet ja kinnitati aruanne; täiendati vallavalitsuse hankeplaani; otsustati maksta ühekordset lisatasu täiendavate tööülesannete eest asutuse juhile; muudeti SA Luitemaa nõukogu koosseisu (uueks liikmeks nimetati Lembit Künnapas); tehti muudatus Keskkooli direktori valimise komisjoni koosseisus. 11. augusti istungil kinnitati augustikuu vajaduspõhise peretoetuse saajate nimekiri väljamaksmiseks summas 1980 ; täiendati hallatavate asutuste teenuste loetelu ja hindu huvikeskuse telgi rentimise ja muuseumpiletite osas; eraldati vallaeelarvest 1000 EAÕK Issandamuutmise Kogudusele kirikuhoone renoveerimiskulude osaliseks katmiseks. 19. augusti istungil muudeti 6 katastriüksuse lähiaadressid; otsustati teostada hajaasustuse programmist kasutamata toetuse riigipoolse osa tagasimakse summas 162 ; nimetati Keskkooli direktori ametikohale kohusetäitjana Raimu Pruul kuni 30. juunini 2016; kuulutati välja avalik konkurss KK direktori vaba ametikoha täitmiseks alates 1. juulist augusti istungil kinnitati augustikuu toimetulekutoetuste saajate nimekiri väljamaksmiseks summas 2482,20, hooldajatoetuse saajate nimekiri summas 19,17 ning eakate tähtpäeva toetuse saajate nimekiri kogusummas 160 ; otsustati maksta ühekordseid sotsiaaltoetusi kogusummas 270 ; väljastati ehitusluba puurkaevu rajamiseks Pikniku tee 30 maaüksusele Majaka külas; loeti korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks jäätmevaldaja Treimani külas; otsustati teostada hajaasustuse programmist kasutamata riigipoolse osa tagasimakse summas 244 ning kiideti heaks üks toetuse kasutamise aruanne; eraldati vallaeelarve reservfondist Lasteaiale 6580 rekonstrueerimisprojekti omaosaluseks ja 660 riietusruumi põranda remondiks. 2. septembri istungil võeti vastu alaealisega ja hooldekodu kohamaksuga seotud otsused; väljastati kasutusluba üksikelamule Merelaane tee 2 maaüksusel Kabli külas ja tuletõrje veehoidlale Pihlaku maaüksusel Majaka külas; kooskõlastati rajatava puurkaevu asukoht Käbala maaüksusel Pulgoja külas; loeti korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks jäätmevaldaja Krundiküla külas; kiideti heaks üks hajaasustuse programmi projekti aruanne; muudeti katastriüksuse lähiaadress; otsustati maksta lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest asutuse juhile; anti tänukiri Merike Pruulile pikaajalise kohusetundliku töö eest. 7. septembri istungil eraldati vallaeelarve reservfondist 650 Lasteaia välisvalgustuse parandamiseks, 6400 muusikakooli hoone renoveerimiseks ja 2000 OÜ-le Õuetuba teleprojekti kuhu minna Kodutunne raames kodu remontimiseks; otsustati maksta täiendavalt eakate tähtpäevatoetust kogusummas 32 ; kinnitati ja väljastati projekteerimistingimused Kabli looduskaitseala külastust suunava taristu rekonstrueerimisprojekti koostamiseks Kabli Looduskeskuse ja Kabli Linnujaama maaüksustel. 15. septembri istungil kinnitati septembrikuu vajaduspõhise peretoetuse saajate nimekiri väljamaksmiseks summas TERVISEPÄEV 7. novembril Seltsimajas 8.30 Analüüsituba veresuhkru, vererõhu, kolesterooli mõõtmine 9.30 Loeng Positiivne vaimne tervis. Lektor psühholoog Indrek Linnuste Loeng Toitumise mõju kehakaalule ning käitumisele *Ülekaalulisus *Suhkrute mõju kehakaalule ja käitumisele *Süsivesikud ja glükeemiline koormus *Veresuhkrut tasakaalustav toitumine = kaalulangus *Puuviljad ja marjad süsivesikute allikatena. Lektor toitumisterapeut Ülle Niilisk Lühietendus Kuulsa lese monoloogid e arstid ei tea mitte midagi. Nimiosas Saima Jakobson Info: , Aire Koop Kohal Selma Pagar Ürituse korraldamist toetavad: Vallavalitsus, Apteek OÜ, Pärnu Maavalitsus, Rannametsa Külaselts Tule meiega jõulureisidele: detsember Krakow ja Zakopane (soodushind kuni 20. oktoobrini) detsember Riia ja Jurmala. Buss väljub Pärnust. Vaata täpsemalt või helista telefonil KV

3 Oktoober 2015 Koduvald PLANEERINGUTEADE Pärnu Maavalitsus teatab Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamisest. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering võeti vastu Pärnu maavanema korraldusega nr 1-1/15/409 ja suunati avalikule väljapanekule koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandega. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (mereplaneering) koostamise eesmärgiks on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis arvestab tasakaalustatult merel esinevaid erinevaid huvisid. Planeeringu ajahorisondiks on aasta 2030+, planeeringus sätestatud tegevusi jätkatakse ka pärast aastat Planeeringuala hõlmab Pärnu maakonnaga piirnevat mereala, mille suurus on 2597 km 2. Mereplaneeringus käsitletud peamised valdkonnad on kalandus, meretransport ja sellega seotud taristu, taastuvenergeetika, riigikaitse, mereohutus, meretranspordiväline taristu, loodusväärtused, puhkemajandus ja turism. Näidatud on funktsionaalsed seosed maismaa ja mere vahel. Tehtud on ettepanek seaduste muudatusteks, et kohalikele omavalitsustele tulevikus laieneks õigus tegutsemiseks rannast ühe meremiili kaugusel merealal. Mereplaneeringu koostamise käigus analüüsiti rahvusvahelisi trende, strateegilisi dokumente ja kaaluti erinevaid arengustsenaariumeid. Erinevate valdkondade integreerimise tulemusel leiti tegevustele ja objektidele parimad võimalikud asukohad. Mereplaneering on koostatud koostöös erinevate osapoolte ja huvigruppidega. Mereplaneering koosneb seletuskirjast ja kahest joonisest: põhijoonis mõõtkavas 1: ja täpsemast joonisest Pärnu lahe osas, mõõtkavas 1: Planeeringu koostamise käigus on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis sisaldab mereplaneeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kaalutlusi ning meetmeid olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. Mereplaneeringu puhul on tegemist piiriülese keskkonnamõjuga Läti Vabariigile. Mereplaneeringu ja selle KSH aruande avalik väljapanek toimub 5. oktoobrist kuni 23. novembrini aastal. Planeeringumaterjalid on kättesaadavad planeeringuportaalis parnumeri.hendrikson.ee/ ja Pärnu Maavalitsuse veebilehel maavalitsus.ee/. Avaliku väljapaneku ajal saab paberkandjal planeeringumaterjalidega tutvuda tööpäeviti Pärnu Maavalitsuse viienda korruse koridoris (Akadeemia tn 2, Pärnu), Pärnu Keskraamatukogu (Akadeemia tn 3) esimese korruse perioodika saalis, Kihnu Vallavalitsuses (Linaküla küla), Varbla Vallavalitsuses (Varbla küla), Tõstamaa Vallavalitsuses (Sadama tee 2, Tõstamaa), Audru Vallavalitsuses (Pärna allee 7, Audru), Pärnu Linnavalitsuse (Suur-Sepa 16, Pärnu) esimese korruse planeeringute saalis, Tahkuranna Vallavalitsuses (Uulu küla) ja Vallavalitsuses (Pärnu mnt 13, ). Paberkandjal planeeringumaterjalid on kättesaadavad alates mereplaneeringu avalikust väljapanekust. Mereplaneeringu ja selle KSH aruande avalik arutelu toimub 10. detsembril 2015 algusega kell Pärnu Keskraamatukogu saalis. Kogu avaliku väljapaneku kestel (kuni ) on igal isikul õigus esitada kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid planeeringulahenduse ja KSH aruande kohta aadressile: Pärnu Maavalitsus, Akadeemia tn 2, Pärnu või elektronpostiga aadressile: Mereplaneeringu koostamise algataja on Vabariigi Valitsus, planeeringu koostamise korraldaja ning kehtestaja on Pärnu Maavalitsus (Akadeemia tn 2, Pärnu), kontaktisik Raine Viitas, tel , e-post: Mereplaneeringu koostaja ja KSH ekspert on Hendrikson & Ko OÜ (Raekoja plats 8, 51004, Tartu), kontaktisik ekspert Kuido Kartau, tel , Täiendav info Pärnu Maavalitsuse planeeringute talitusest, planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn, tel , ja planeeringunõunik Raine Viitas, tel , KOOLIAASTA ALGAS Haridusasutused käesoleval õppeaastal algus lk 1 Kaldun aga arvama, et kui meie õpilased on kord juba otsustanud haridustee kasuks väljaspool valda, siis võetakse suund ilmselt ikka Pärnu poole, mitte naabervalda, olgu see siis vaadatuna Kilingi-Nõmme või poolt lähtuvalt. Haridusasutuse tuleviku planeerimine on keeruline ja sulgemisotsused tavaliselt pöördumatud. Mõneti lihtsam oleks ebamugavaid arutelusid viimse hetkeni vältida ja seejärel otsus lihtsalt ära teha, aga see ei ole tänapäeval enam vastuvõetav lähenemine. Seega on vallajuhtidele väga oluline teada kogukonnaliikmete lapsevanemate ja õpilaste tegelikest kavatsustest juba arutelude alguses. Praegu oleme seisus, kus meie põhikoolide lõpuklasside õpilased oma vanemate ja õpetajatega peaksid üheskoos jõudma selgusele, milline haridustee suund põhikooli lõpetamise järel vastab kõige paremini noore inimese tuleviku kindlustamise eesmärgile, olgu siis otsus kodukooli kasuks või kahjuks. Kui meil on alust arvata, et õpilaste arvu langustendents on ajutine ja tulevikus hakkab see siiski kasvama, siis on keskkooli jätkamiseks olemas tugev vundament. Vallavalitsus soovib algaval õppeaastal edu kõigile õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele! Magnus Mõttus vallavanem Metsapoole koolipere õppeaasta avaaktusel. kroonika Euroopa koostööpäev Treimanis 19. septembril kogunes Treimanisse üle saja inimese Eestist ja Lätist Euroopa koostööpäeval toimuvale rannakoristustalgule. Kesk-Läänemere programmi raames koristati samaaegselt randasid ka Lätis Ainažis, Soomes Yyteris, Rootsis Oxelösundis ja Ahvenamaal Mariehamnis. Koos kohalike töömeestega võeti ette Treimani randa avaliku juurdepääsutee rajamine. Rohkearvuliste töökäte abil puhastati randa pilliroost ja võsast ning täideti sellega raja põhja. Edaspidi jääb sinna vedada veel täitepinnast. Talgulisi kostitati kohvi ja suupistete ning päevakohaste meenetega. Palju elevust tekitas seiklusmatk tõukeratastel Treimanist Ainažisse, kus toimus liivaskulptuuride võistlus ja söödi ühist talgusuppi. Toreda talgupäeva lõpetas meie muusik Silver Sepp oma kontserdiga fantaasiapillidel. Viljar Soomre Talgulised Treimanis. Foto: Raefoto Foto: Facebook

4 Koduvald Oktoober 2015 Põgusalt pagulastega seonduvast PÄEVAKAJALIST Pagulasteema on nüüdseks Eesti meedias pea igapäevane rutiin ja vaidlusobjekt. Pigem on see teema juba nii pikalt ja läbinisti lahatud, et suuremad kired hakkavad taanduma ja peale tulevad värskemad probleemid, nagu ikka. Tundub, et see teema vajab siiski väikest kokkuvõtvat kajastamist ka meie ajalehes, sest reaalne immigrantide vastuvõtt pole ju veel alanudki ja pole siiski teada, millega kõik see meie jaoks lõpeb. Arvamused sõjapõgenikeks tituleeritud, peamiselt Lähis- Ida ja ka Aafrika riikide immigrantide integreerimisest Euroopa riikidesse varieeruvad seinast seina ning on läbi põimitud väga erinevate vaatenurkade ja tõekspidamistega. Räägitakse nii aiast kui aiaaugust ja millest iganes veel kõik oskavad midagi arvata ja enamus soovivad, et nende arvamusi võetaks ainutõdedena. valla jaoks läks õhus olnud pagulasteema konkreetsemaks 22. juulil, kui Pärnu Keskraamatukogus toimus vastav kohtumine siseminister Hanno Pevkuriga ja sotsiaalminister Margus Tsahknaga. Kohtumise peaeesmärgiks oli anda ülevaade riigi pagulaspoliitikast ja võtta maha pagulasteema osas kerkinud põhjendatud kired ning selgitada omavalitsustele pagulaste vastuvõtmise põhimõtteid. Peatuti pagulastele antavatel ühekordsetel toetustel ja olulise argumendina toodi välja, et Eesti riik on saavutanud senise pagulaskvoodi osas olulise kompromissi üle tuhande pagulase vastuvõtmise kvoodi asemel saavutati olukord, kus riigid ise teatavad, kui palju inimesi nad on valmis vastu võtma. Eesti kokkuleppeks Brüsseliga jäi pagulast kahe aasta jooksul senise tuhande asemel, mis tunduski märkimisväärne saavutus, sest selline koormus on isegi meie väikeriigi jaoks tagasihoidlik. Kohtumisele järgnes juba ametlik järelpärimine sotsiaalministeeriumist, kus sooviti teada meie esialgsest valmidusest pagulaste vastuvõtmiseks ja nendele sobivate elukohtade olemasolust meie vallas. Vallavalitsuse poolt 9. septembril saadetud seisukohas kirjutasime, et sotsiaaleluruumid on käesoleval ajal kasutuses vähekindlustatud isikute eluruumidena, vabu eluruume Vallavalitsusel võimalike pagulaste paigutamiseks pakkuda ei ole ning meie hõre asustus raskendab pagulastel ligipääsu avalikele teenustele. Samuti leidsime, et meie vallas on probleemne leida töökohti, mis aitaks pagulastel edukamalt integreeruda meie kogukonda. Seega, pagulaste vastuvõtmisest meie vald loobus. Käesolevaks ajaks pole vallavalitsuse seisukoht muutunud. See, et pagulaste arvu osas saavutatud kaheaastane kokkulepe enam ei kehti ja hetkeseisuga on riik andnud nõusoleku juba kordades suurema arvu pagulaste vastuvõtuks, seda otsust ei muuda. Tahan rõhutada, et küsimus on siin tõepoolest eelkõige meie võimalustes. Ma tean, et enamus valla elanikke on selle poolt, et hädasolevat inimest tuleb aidata. Aga mida me neile pakume? Minul vastus puudub. Kui edaspidi tekib kellelgi häid ettepanekuid ja ideid, siis oleme nende osas loomulikult avatud ja kaalume neid kindlasti. Näiteks, kui meie vallas on ettevõtjaid, kes näevad siinkohal mingeid võimalusi meie valla tööturu võimalike niššide täitmiseks, siis on need mõtted teretulnud. Mis puudutab aga võõrast kultuurist tulnud inimese integreerumist, siis ma leian, et see on märgatavalt edukam linnapiirkonnas, kus ollakse nagunii rohkem harjunud suurema multikultuurse taustaga ning kus neile inimestele on võimalused ühiskonda integreeruda igas mõttes paremad olgu siis juttu vajalikest õppimisvõimalustest või sobilikest töökohtadest. Järgmise etapina, kui esmane integreerumine on toimunud, võiks siis juba mõtelda maapiirkonda tulemisele. Peab märkima, et ühiskonnas olev instinktiivne vastuseis ja umbusk pagulaste osas tundub olevat tingitud ikka eelkõige asjaolust, et selle protsessi osas ei ole selgust, kas kuskil üldse on selle süveneva kriisi osas mingi plaan olemas või mitte. Praeguseks on selge, et kõikide piiriületajate integreerimine Euroopa riikidesse ei ole lihtsalt võimalik, rääkimata kõigi majanduspagulaste vastuvõtmisest, kelle osakaal sisserännanutest tundub olevat kõige suurem. Vastuseis tekib ebamäärasusest, prognoosimatusest, üldisest teadmatusest ja peataolekust, mitte aga Eesti rahva võõravihast, mida sageli lihtsustava üldistusena on noomimiseks välja toodud. Sõjakoldeid Euroopat ümbritsevates riikides on olnud, rohkem või vähem, kogu aeg ning praeguseks ei ole päris selge, millised protsessid on tinginud pagulaste ja nendega seotud inimkaubanduse sellise võimendumise ja seda just käesolevaks ajaks. Põhjuseid on ilmselt mitmeid, mida siinkohal lahata pole ruumi. Sotsiaalministeeriumi kodulehel on kirjas, et pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. Millised on üldse võimalused, et selliseid hädasolijaid kõigi teiste hulgast välja selgitada, et neid kriteeriume mitte rikkuda, pole selgelt teada. Mõistan ka meie valitsust, kes on meie riigi esindajana olukorras, kus jällegi tuleb valida: kas olete meiega ja panustate või mitte, kas kuulute Euroopa kultuuriruumi või mitte. Ollakse olukorras, kus on sageli vähe kompromisse ja ainsaks võimaluseks on valida pooli, mis aga ei tähenda valikut ideaalse ja puuduliku vahel. Valikud kipuvad olema ikka halva ja vähem halva vahel. Ma ei ole aga kindel, et teeksime sellele olukorra mõistlikule lahendamisele teene, kui voolaksime kaasa poliitikaga, mille tegijad on ise parajas kimbatuses. Kas selline käitumine aitaks, ükskõik millist osapoolt? Kahtlen selles. Niisiis, juhul kui võtame positsiooni, et pagulased on probleem, siis võime mõningase eneseirooniaga nentida, et oleme olukorras, kus enamus majanduspagulasi siia ilmselt pidama jääda ei soovigi (kui nad mingil põhjusel peaksid siia ka sattuma), sest miks peaksid nad hakkama õppima võõrast keelt ja nägema vaeva kohanemisega kultuuriruumis, millega nö tõelistes heaolumaades midagi peale hakata pole? Esimesel võimalusel liigutaksegi siit ilmselt edasi Skandinaaviamaadesse või mujale hoolekanderiiki, kus sotsiaaltoetused on märkimisväärselt suuremad. Niisiis tundub, et meie ühiskonnal pole suurt vajadust muretseda üle pea kasvavate pagulasmasside osas siseriiklikult, sest siinkohal oleme oma jõukamatest naabritest oluliselt paremas olukorras. Ei soovita ka väga palju lasta ennast kõigutada võimalikel paanikakülvajatel, kel on sageli poliitilised ambitsioonid ning kes loodavad igasugu segadustest profiiti lõigata. Neile pole olulist vahet, millises suunas probleemi võimendada. Rusikareegel on, et negatiivses suunas on lihtsam. Hirm ja muud ürgsed instinktid on kindlapeale minek. Kes soovib siiski muretseda, siis võib seda teha olukorra üle Euroopas tervikuna, sest sealsed olulisemad protsessid ja muutused jõuavad, varem või hiljem, järellainetena ka siia. Kui palju meie neid protsesse mõjutada saame, on iseküsimus. Ka selles osas leian siiski optimistliku joone, sest minu hinnangul annab käesolev šokk äratuskellana edasiseks tegutsemiseks ja valmisolekuks palju parema impulsi, võrreldes sellega, kui rahvaste ränne toimunuks jätkuvalt stabiilsemas tempos. Hetkeks on ilmselt ka kõige bürokraatlikumatele Brüsseli ametnikele kohale jõudnud, et vanaviisi enam jätkata ei saa, olgu nende ametlik retoorika milline tahes. Eeltoodu kehtib muidugi tingimusel, et probleemidega tegeletakse targalt ja sisuliselt ning neil ei lasta eskaleeruda millekski kontrollimatuks. Kokkuvõttes peab ütlema, et pagulaste osas on olnud palju kirglikke vaidlusi, kuhu mahub tohutult palju erinevaid mõtteid, kuid siseriiklikult pole see hetkel kindlasti meie probleemide esireas. Palun arvestada ka seda, et ühes artiklis nii mahuka teema lahkamine on paratamatult väga üldistav ja ilmselgelt ka ühekülgne. Kõigil on aga võimalus selle temaatikaga laiemalt tutvuda ja ilmselgelt jääb ka õigus võimalikele eriarvamustele. Olen siiski veendunud, et tõelist hädasolijat abistame me vajadusel ilma igasugu käsuta, see on loomulik. Oleme sallivad ja abivalmis, kaotamata selle juures oma elutervet talupojamõistust. Ilmselt ei ole see teema meie jaoks veel läbi ja vallavalitsus annab kindlasti teada, milliseid valikuvõimalusi tulevik meile toob. Magnus Mõttus vallavanem HEATEGEVUS Lions-klubide heategevusretk septembrini toimus rahvusvaheline heategevuslik Lions-rattamatk, kus osalesid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Ukraina Lionsid. Matka eesmärgiks oli koguda paljulapselistele peredele Nike spordijalatsite ostmiseks raha. Eesti Lionsklubi liikmed koos piirkonna kuberneri Heikki Koortiga väisasid ka t. koolilapsed koos õpetajatega said LC eestvedamisel osa toetavast rattamatkast. Siinkohal fotomälestus osast osalejatest ning suur tänu kooli pedagoogidele ja lastele ühisel üritusel osalemisel. Mihkel Vainula LC president Fotomälestus osalejatest.

5 Oktoober 2015 Koduvald 5 HUVIHARIDUS Klaveriaasta start pianistide suvelaager 2015 Tallinna Muusikakeskkool kutsus juba seitsmendat korda klaveriõppureid ja õpetajaid üle vabariigi osa võtma pianistide suvekoolist, mis toimus sel aastal augustini. Ka meie (õpetaja Vaike Väljamäe ja Elsbet Muhu) otsustasime tänavu sellest üritusest osa võtta ja olime väga vaimustatud. Kõikjal valitses soe ja töine meeleolu, samas aga vaba ja lahe olemine. Seda kõike soosis ka suviselt palav ilm. Suvelaagri peakorraldaja oli Kai Ratassepp ja kogu hingega olid talle abiks TMKK õpetajad Mati Mikalai, Marja Jürisson, Kersti Sumera, Reet Ruubel, Marju Roots, Martti Raide ja Toivo Nahkur, kes kõik viisid läbi lahtisi tunde. Oli võimalus osa võtta ka aleksander-tehnika ja improvisatsioonitundidest, kui need olid eelnevalt soovitud. Meie klaveriõpetajaks oli Kersti Sumera. Olime teinud suvel ka eeltööd. Saime tundide tegemiseks kokku minu juures ja koolis mitmeidki kordi. Ega see nii lihtne ja harjumuspärane olnudki ennast suvel kokku võtta, klaverit harjutada ja õpetada. Aga vaev tasus ennast ära. Kuigi sõitsime väikese ärevusega tundmatusse olukorda Tallinnas, kadus see kõik siis, kui esimene tund oli selja taga. Tunni lõpus tegi Kersti Sumera meile ettepaneku lõppkontserdil esinemiseks, mis eeldas kahe päevaga pala selgeksõppimist. Võtsime ettepaneku vastu ja harjutamisel töötasime repertuaari kallal tema näpunäidete järgi. Nii toimus iga päev kuni suvelaagri lõpuni. Õppisime juurde kõike seda, milleni me ise veel polnud jõudnud õppimise protsess toimus kiirendatud korras. Ja saimegi hakkama! Pala sai pähe ja nüansid korda! Kersti Sumera kiitis meid mõlemaid, sest kontserdil õnnestus kõik nii nagu vaja. Mind kui õpetajat kiideti selle eest, et ma üldse õpilase välja tõin, ja Elsbeti kui eriliste võimetega last. Meid innustati edasi töötama ja konkurssidel esinema. Suvelaager kestis kokku 4 päeva. Kolm esimest olid õppimiseks, tundideks, kohtumisteks, kontserdiks ja viimane päev lõpetamiseks. Viimase päeva esimene pool möödus saaliproovides ja esinemise ettevalmistuses ning kell algas suvelaagri pidulik lõpetamine. Seal tunnustati laagri korraldajaid ja tänati õpetajaid, kes andsid lahtisi tunde ja õpilaste õpetajatele anti kätte tunnistused. Seejärel algas lõppkontsert, kus esines enamus laagrist osavõtjaid ja mis kestis ligi kaks tundi. Sellele järgnes Õpetaja Vaike Väljamäe ja Elsbet Muhu. bankett ning õhtuks jõudsime koju. Suvelaagrist võttis osa 44 õpilast ja 18 õpetajat üle Eesti (Laulasmaa, Ahtme, Orissaare, Rae, Otepää, Viljandi, Saku, Pärnu,, Kiili, Tallinna Muusikakeskkool, Narva, Jõhvi, Keila, Lasnamäe, Vabahariduskeskus). Mati Mikalai märkis, et osavõtjaid oli umbes 3% kogu klaveriõpilaste arvust ja hindas seda enam kohaletulnute entusiasmi. Foto: Kaire Käära Kokkuvõtteks oleme õnnelikud, et õppeaasta nii toredasti algas. Olen tänulik meie koostööle Elsbeti vanematega, kellega see on väga edukalt toimunud ja toiminud ning loodetavasti jääb see nii ka edaspidi. Kõigile päikeselist energiat õppeaasta alguseks! Vaike Väljamäe Muusikakooli klaveriõpetaja Toidupäev Massiarus 20. septembril 2015 korraldasid MTÜ Massiaru Külade Ühendus ja raamatukogu Massiarus Toidupäeva. Vahvad naised need Massiaru omad kaasa paluti võtta keldrisse talletatu, aga kus sa sellega. Tullakse suurte lillebukettide ja sülemitega, üks uhkem kui teine. Milline liigirohkus, värvikirevus ja lõhn. Keegi piiksatab arglikult on siis täna hoopis lillenäitus?! Teadjam seletab rahu, rahu, üks ei varja teist ja kõik tuleb omal ajal. See näitab, et eesti naine armastab ilu ja näeb ka selle nimel vaeva, rajades oma koduaeda lillepeenraid ja tore, et veel algaval kalendrisügisel on, mida võtta ja tuua sätituna kauniks kimbuks. Eriti uhke ja liigirohke oli Elli lillekimp, kuhu oli oskuslikult sätitud ka maitsetaimi. Mare tutvustas oma võõrapärase nimega lille, mille omapära seisis selles, et esialgne punane keskelt alates järk-järgult taandus, ainult äärtele püsima jäädes. Kõiki võlus Karini erkoranžide täidisõitega saialillede kimp. Aga nukrust hinge tõi väike helelilla sügiskrookuste kimp Sirje peos, öeldes teadjana viimased õied meie KOOLIMAJAST. Puhuvad selle maja ümber ju uued tuuled. Kadi, Ülle, Aldur, Valdur jt on hoolitsenud ka keskuse välise lilleilu eest. Au neile! Esialgses tuhinas jäi tähelepanuta, et naistel on käeotsas ka korv või kott ja nii nad hakkasidki oma üllitisi laduma päevateemalise pealkirjaga laudadele. Sügis aias, peenramaal ja keldris Hoidiste loetelu oli muljetavaldav ja sisu hilisema maitse põhjal õnnestunud. Silma jäid järgmised hoidistepurgid: soolane pipra-tikrimoos, alõtša-õunamoos, õun pohladega, kibuvitsamoos, puhas lisanditeta pohlamoos, punase tikri moos pirniga, mustika-vaarikamustsõstra moos, hapendatud oad, alõtša-arooniamahl viljalihaga, letšo, kirsstomat tarretises, sinepikurk, mesi. Esindatud olid ka Aita ja Jaani kalaroad: suitsuräim, marineeritud räim, Leoki kalakasvandusest ostetud ja Aita marineeritud angersäga. Mari koduleib oli muidugi ületamatu. Sirjel oli välja pandud kirev ja uudsete maitsetaimedega vaagen, hiid valge sibula, tomatite ja paprikaga kompositsioon. Jutal suured, kõvad kollased tomatid Merevaik ja sinepikurgid. Esile tõsteti Airi hapendatud põlduba uudse maitse tõttu ja ületamatu oli tema kibuvitsamoos erkpunane, imemaitsev ja ülitervislik. Aga milline töö, et eemaldada marjast seemned. Aili pohlamoos oli ülimalt naturaalse maitsega. Peale läksid ka minu valmistatud kirsstomatid tarretises, valmistatud Kristjan Jõekalda retsepti järgi. Ülo poolt oli meepurk. Uudishimu äratas Ülle moosipurk nipika sildiga Mu-Va-Ms (lahtiseletatult mustikas, vaarikas, mustsõstar). Meel- KÜLAELU de võis tuletada meie aedade erinevaid õunasorte. Pisut väsinud välimust hüvitab nende naturaalsus. Loomulikult jätkus päevateemaline arutelu kohvilauas. Igaüks valis hoidistest selle maitsmiseks, mis talle huvi pakkus. Lisaks oli Kai toidupäevale valmistanud hõrgutava õunakoogi, väikesi kotlette ja õuna-porgandi salati. Koos koduleivaga maitses kõik hästi. Üldiselt läks toidupäev korda. Oli kasulik nii toidulaua mõttes kui argirutiinist väljatoov. Vaba õhkkond päikeselisel sügispäeval. Hea oli tunda, et oled oma. Tänud korraldajale eeskätt optimistlikule Marie Iirele. Jõudu ja energiat kõigile aktiivsetele perenaistele edaspidisteks ühisteks ettevõtmisteks. Laulaste juurtega suvitaja Aita häädemeeste seltsimaja Seltsimajas jätkavad tegevust Teisipäeviti kell noorte line-tants, juhendaja Eve Koppel, tel Teisipäeviti kell täiskasvanute line-tants, juhendaja Eve Koppel Kolmapäeviti kell kunstiring, juhendaja Kersti Ristmäe, tel Osalustasu 3 Kolmapäeviti kell keraamikaring, juhendaja Margit Eichen, tel Osalustasu 3 Neljapäeviti (alates 15. oktoobrist) kell täiskasvanute segarahvatants, juhendaja Enda Lorents, tel Pühapäeviti kell laste showtants 7 13aastastele, juhendaja Anneli Kondrad, tel Pühapäeviti kell laste showtants 14 16aastastele, juhendaja Anneli Kondrad Kõik ringid ootavad oma ridadesse nii vanu kui ka uusi liikmeid. Anneli Lehtla seltsimaja juhataja tel

6 Koduvald Oktoober 2015 sport XV külade suvemängud 8. augustil toimusid staadionil valla külade 15. suvemängud. Kokku võisteldi neljal võistkondlikul alal ja viiel individuaalsel spordialal. Lisaks toimusid veel lastevõistlused 4 10aastastele. Võistkonnaaladel saavutas kaks alavõitu Treimani küla, kelle eestvedajaks oli Reet Ristkok. Võistlusi aitasid läbi viia Sale Leppik, Saima Kangur, Tiiu Pukk, Vahur Reimann, Gennadi Ennok, Age Ein. Lõunasuppi pakkus trahter Magic. Päeva lõpuks jagati parimatele välja 129 medalit ja diplomit. Pilk protokolli: Võrkpall (4) 1. Massiaru (Valdur Sepp, Heldur Sepp, Martin Ruul, Tiina Türn, Priit Iir), 2. Padina (Hendrik Pajuväli, Carl Hakan Ericson, Marten Kose, Triin Liivaru, Anett Kentauria Liiva), 3. Treimani (Sander Rebane, Rain Ristkok, Sander Sarapik, Reet Ristkok, Marno Laarents). Pendelteatejooks (4) 1. Treimani 1.01,26 (Mario Pokassaar, Mati-Evert Algpeus, Taavi Vesiaid, Sander Sarapik, Kristiine Algpeus, Hanna Kitt, Karoliine Algpeus, Tiina Algpeus), 2. Massiaru 1.05,13 (Raigo Kroll, Valdur Sepp, Heldur Sepp, Martin Ruul, Heleryn Tšetsin, Gerlin Tšetsin, Liisbet Sepp, Aile Kull), 3. Krundiküla 1.08,06 (Andres Kaskla, Andres Raev, Kaspar Kaskla, Herbert Muhu, Heli Kaskla, Kaisa Kaskla, Meribel Born, Helen Vaik). Kombineeritud teatejooks (5) 1. Treimani 0.57,83 (Urmas Algpeus, Karoliine Algpeus, Sander Sarapik, Tiina Algpeus, Reet Ristkok, Hanna Kitt, Taavi Vesiaid, Mati-Evert Algpeus), 2. Krundiküla 0.59,7 (Heli Kaskla, Aarne Raev, Eha Käis, Kaur-Kevin Kivimurru, Kaisa Kaskla, Andres Kaskla, Gunnar Ein), 3. Ikla 1.00,32 (Meribel Born, Piret Born, Kimberly Born, Helen Vaik, Anti Vaik, Kaarel Born, Cristo Ilves, Kaido Vaik). Köievedu (4) 1. Krundiküla (Aarne Raev, Andres Kaskla, Kalle Kaskla, Gunnar Ein, Heli Kaskla, Enn Hanson, Eha Käis), 2. Rannametsa (Rein Laagus, Gerli Burak, Kaja Linkmann, Tiit Väli, Agor Näär, Gert Veverson, Toomas Lips), 3. Massiaru (Valdur Sepp, Heldur Sepp, Tiina Türn, Aile Kull, Raigo Kroll, Priit Iir). Noolevise: lapsed 10a (14) 1. Cristo Ilves 400 p (Rannametsa), 2. Endrik Seljak 350 p (Treimani), 3. Kaspar Kaskla 340 p (Krundiküla); 15a (7) 1. Kaur- Kevin Kivimurru 240 p (Krundiküla), 2. Rainis Vesik 190 p (Rannametsa), 3. Heleryn Tšetsin 170 p (Massiaru); naised (18) 1. Piret Born 150 p (Ikla), 2. Anne Ilves 130 p (Rannametsa), 3. Sale Leppik 110 p (); mehed (35) 1. Priit Iir 340 p (Massiaru), 2. Peep Tšetsin 220 p (Massiaru), 3. Ala- Treimani küla võistkond suvemängudel. Foto: erakogu ri Targem 200 p (Krundiküla). Perekonnavõistlus: 8a laps (5) 1. perekond Kaskla (Krundiküla), 2. perekond Kiiver (Suurküla), 3. perekond Vaik (Ikla); 14a laps (7) 1. perekond Vesik (Rannametsa), 2. perekond Born (Ikla), 3. perekond Seljak (Treimani). Vankriratta veeretamine: naised (12) 1. Helve Künnapas 7.60 (Rannametsa), 2. Heli Kaskla 7.53 (Krundiküla), 3. Anne Ilves 6.82 (Rannametsa); mehed (28) 1. Mario Pokassaar 27,68 (Treimani), 2. Hendrik Pajuväli 18,92 (Padina), 3. Marko Laarents (Treimani). Saapavise: tüdrukud 15a (5) 1. Heleryn Tšetsin (Massiaru), 2. Kimberly Born (Ikla), 3. Kerlin Tšetsin 8.20 (Massiaru); poisid 15a (19) 1. Kaspar Kaskla 12,40 (Krundiküla), 2. Herbert Muhu (), 3. Sten Linkmann (Arumetsa); naised (11) 1. Heli Kaskla 17,85 (Krundiküla), Reet Ristkok (Treimani) ja Piret Born (Ikla); mehed (31) 1. Taavi Vesiaid (Treimani), 2. Mario Pokassaar (Treimani), 3. Alari Targem (Krundiküla). Kotisjooks: lapsed 15a 1. Kimberly Born 12,18 (Ikla), 2. Rainis Vesik 12,47 (Rannametsa), 3. Kerlin Tšetsin 14,25 (Massiaru); naised (11) 1. Anne Ilves 14,14 (Rannametsa), 2. Aile Kull 14,77 (Massiaru), 3. Karoliine Algpeus 16,07 (Treimani); mehed (19) 1. Raigo Kroll 9,68 (Massiaru), 2. Sander Sarapik 9,81 (Treimani), 3. Valdur Sepp 10,04 (Massiaru). Ammulaskmine 19. septembril toimusid staadionil valla lahtised võistlused ammulaskmises. Võistlustel osales 19 eesti ja 5 soome ammulaskjat. Võitjateks tulid meestest Teet Tagapere 818 p, seenioridest Aleksander Karama 829 p, naistest Merike Kahk 821 p ja kadettidest Reio Rull 741 p aasta parimateks amburiteks tunnistati AK meestest Teet Tagapere ja seenioridest Aleksander Karama. Foto: erakogu Tennis a Eesti meistrivõistlustel tüdrukutele 14a paarismängus saavutas Pärnu Kalevi tennisekooli mängija Triin Ruul koos Lissi Kubrega pronksmedali. 16a tüdrukute paarismängus tuli pronksmedalile Pärnu Kuupalli tennisekooli esindajana Kärt-Triin Laagus koos Lissi Kubrega. Aleksander-Tõnis Joarand Silvia Einaste 90 kroonika Foto: Viljar Soomre Ammulaskmisvõistlustel osalejad. Heitjate päev 20. augustil toimus staadionil järjekordne heitjate päev. Esmakordselt võisteldi kuuli, ketta, oda ja kuuli viievõistluses a. Kolm alavõitu saavutas mitmevõistluses Sander Rits. Teise võidukarika saavutas Sander kuuli viievõistluses, edestades 23 cm Valdur Seppa. Võistluste vanim osavõtja oli 77a Ülo Paulus Võistest. Pilk protokolli: Mitmevõistlus (10) 1. Sander Rits 2105 p, 2. Karel Merisaar 1629 p, 3. Valdur Sepp 1480 p. Kuuli viievõistlus (8) 1. Sander Rits 60.53, 2. Valdur Sepp 60.30, 3. Karel Merisaar 56.22, 4. Rivo Pinta 53.81, 5. Kalle Jänes oktoobril tähistab oma 90 aasta juubelit meie tuntud haridus- ja kultuuritegelane Silvia Einaste. Silvia Einaste töötas aastatel Metsapoole koolis pedagoogina. Põhitöö kõrvalt tegeles ta aktiivselt rahvatantsuga. Kooli rahvatantsurühmi juhendades saavutas ta häid tulemusi. Korduvalt osalesid tema õpilased kohalikel ja piirkondlikel rahvakunstiüritustel, alates aastast ka üleriigilistel tantsupidudel. Teda võib pidada Metsapoole kooli rahvatantsutraditsiooni rajajaks. Rahvatantsu alal tegutses Silvia Einaste ka Treimani Rahvamajas. Ta juhendas siin koos Valter Soomrega tantsurühma, olles samal ajal ka tantsija. Treimani tantsijad osalesid paljudel tantsupidudel. Sellest rühmast on võrsunud praegu kohapeal aktiivselt tegutsevad tantsujuhid Antonina Lepp, Heidi Müürisepp ja Tiina Laidla. Silvia Einaste aastal lõi Silvia Einaste Treimani pensionäride tantsurühma. Peale tantsuringide juhendamise on Silvia tunnustuse leidnud rahvatantsude looja ja seadjana. Südamlikud õnnitlused juubeliks ja suur tänu tehtud töö eest! Metsapoole Põhikool, Treimani Rahvamaja ja Treimani tantsumemmed-taadid

7 Oktoober 2015 Koduvald Ostab O metsakinnistuid ja põllumaid kogu Eestis. Tel janno@tartumets.ee kroonika Pärnumaa tantsumuusika ansamblid kohtusid Treimanis 12. septembril kogunesid Pärnumaa pillimehed Treimani Rahvamajja 21. Pärnumaa bändide päevaks. Esines 12 ansamblit alates ühe-ja kahemehebändidest ning lõpetades 8-liikmelise lõõtsaorkestriga. Žürii, kelle moodustasid tuntud muusik ja pedagoog Evald Raidma ning pillimees ja multimeedia õppejõud Kalle Kivistik, valis oma lemmikuks ansambli Seljanka. Tunnustuse pälvisid ka Treimani kollektiivid: publik hääletas oma lemmikuks ansambli The Silence, mille solist Rait Sohkin tunnistati ka parimaks meeshääleks, peotantsijate auhind läks Treffunxile tantsitavama muusika eest. Jaak Joala laulude parimaks esitajaks valis žürii Ahto Juhkami. Eripreemiaid jätkus teistele kollektiividelegi ning enam silma paistnud muusikutele. Toredast pillimeeste laulupeost võttis lisaks kohalikule publikule osa hulgaliselt tantsurahvast Pärnust ja kaugemaltki. Õhtu lõpuks jäi kõlama mõte kohtuda taas aasta pärast ja jällegi Treimanis. Korraldajad tänavad südamest toetajaid, kes oma õla toredale traditsioonile alla panid: Eesti Kultuurkapital, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, vald, Mineraalvesi, PVX AS kauplus Muusik, Teater Endla, Pärnu Kontserdimaja, OÜ Helgi & Pojad, Baum OÜ, OÜ Ahi, Ikla Kantiin, Kabli Pagar, Tuisuliiva Puhkemaja, Lemme Õllekas, Jõumees Aare Mesila ja Andres Hirvela. Viljar Soomre kuulutused PROMETS OÜ ostab METSAKINNISTUID ja RAIEÕIGUST. Info tel Rainer Raud NB! Vallavalitsus ei vastuta tasuliste kuulutuste sisu ning pakutavate kaupade ja teenuste kvaliteedi eest. kogudused kuhu minna EELK Püha Miikaeli kirikus: 4. oktoobril kell Püha peaingel Miikaeli püha, kiriku nime- ja aastapäev 11. oktoobril kell Palvus hooldekodus 11. oktoobril kell pühapäev pärast nelipüha, lõikustänupüha 18. oktoobril kell Evangelist Luuka püha (luukapäev) 25. oktoobril kell pühapäev pärast nelipüha 28. oktoobril kell Apostlite Siimoni ja Juuda püha (simunapäev) 31. oktoobril kell Usupuhastuspüha 1. novembril kell Kõikide pühakute päev TREIMANI PÜHA MATTEUSE KIRIKUS: 18. oktoobril kell Luukapäev JUMALATEENISTUSED ÕIGEUSU KIRIKUTES HÄÄDEMEESTEL: 10. oktoobril kell Lõikustänupüha liturgia 25. oktoobril kell Õhtune jumalateenistus Võimalus maksta liikmemaksu pankade kaudu: Swedbank a/a EA-õigeusu kiriku Issandamuutmise kogudus; SEB a/a EAÕK kogudus Urissaares: 11. oktoobril kell Lõikustänupüha Treimanis: 17. oktoobril kell Lõikustänupüha liturgia Rannakiriku Jumalateenistused pühapäeviti kell Leivakirik neljapäeviti kell 18.00, aadressil Pärnu mnt 23,. Olete kõik südamest oodatud. Pühapäeval, 4. oktoobril kell Miikaeli kiriku 141. aastapäeva ja põhjaeestikeelse Uue Testamendi 300. aastapäeva pühitsemine: kell kell jumalateenistus Miikaeli kirikus konverents Eesti keel ja Piibel Seltsimajas Ettekanded: Mart Rannut (keeleteadlane) Eesti kirjakeele kujunemislugu Jaan Bärenson (Eesti Piibliseltsi peasekretär) Piibli ja vaimuliku kirjanduse levikust 18. ja 19. sajandil. Dokumentaalfilm Piibel Eestis. Eesti Piibliselts 200 Avatud näitus eestikeelse Piibli ajaloost. õnnitlused Õnnitleme noori peresid PEEDU SIIM ema: Piia Teetsmann Urissaare küla isa: Maidu Siim LIISA ALLIKAS ema: Keit Kolga Majaka küla isa: Lauri Allikas KOOSTÖÖPARTNER kuulutused Müüa 2toal korter (67m 2 ) aadressil Pärnu tn Vajab remonti. Aknad vahetatud. kirti60050@yahoo.com

8 Koduvald Oktoober 2015 Õnnitleme oktoobrikuu sünnipäevalapsi Helmi Lään Feodor Leinasaar Mihkel Talts Silvia Einaste Hilda Lainevoog Salme Terrepson Ilse Kesküla Juta Talts Linda Kukk Leili Tähtse Juhan Veverson Elvi Vaik Peeter Leppik Kalle Orav Astrid Juhanson Harri Kuusik Jüri Kurm Meeli Hanson Treimani Jaagupi Massiaru Treimani Võidu Treimani Massiaru Orajõe Soometsa Ikla Kabli Majaka Pangabuss Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! Pangabussi peatus: Tervisekeskuse juures kell IV kvartalis 8. oktoobril Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. Vallaelanikud, kes ei soovi oma sünnipäeva avaldamist lehes, peaksid sellest teatama e-posti aadressil või telefonidel või hiljemalt eelneva kuu 15. kuupäevaks. Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt kuulutused kuulutused Treimani Rahvamajas 12. oktoobril ( ) Seltsimajas 12. oktoobril ( ) Rahvusliku motiiviga tuunikate, retuuside, kleitide, pükste, kardiganide SOODUSMÜÜK! Tooted ja täpsem info Lisaks puuvillased/bambus dressipüksid (9 ), Retuusid (8 ), aluspüksid (2,5 ), sokid (1 )! OÜ Mardi Metsatalu müüb * LÕHUTUD KÜTTEPUID * EHITUSLIKKU SAEMATERJALI * HÖÖVELDATUD PÕRANDA-, VOODRIJA KÄMPINGULAUDA Telefon Ostan vanu postkaarte, dokumente, münte, märke, saksa sõjaväe ja merendusega seotud esemeid ning muud vanavara. Kalle Kaskla, tel E.E.Forest müüb lõhutud pliidi- ja ahjupuid (lepa- ja kasepuu). Teostame teenustööna võsa- ja metsaraiet, palkide saagimist ehitusmaterjaliks saeveskis. Tel OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , , info@est-land.ee. KAARDID ENNUSTAVAD Tel Suhted, töö, raha, õnn ja armastus... Kogenud ennustajad Eesti vanimal ja parimal ennustusliinil 24 H. H 1,09 /min, vt ka sooduspakkumist: Mälestame LAINE MAIDO Rannametsa küla d l a v u d o K Väljaandja: Vallavalitsus / Toimetaja: Toomas Abel Telefon / e-kiri: toomas.abel@haademeeste.ee Postiaadress: Ajaleht Koduvald Pärnu mnt 13, alevik 86001, Pärnumaa Küljendus: Armar Paidla / OÜ Rajakaar Trükk: AS Pajo / Tiraaž 1100 eks VALLAMAJA: ja , info@haademeeste.ee Järgmise lehe materjalid peavad toimetajani jõudma hiljemalt 20. kuupäevaks.