DETSEMBER. Nr. 12 (33) Detsember Anno Domini Lihtsaid kingituste pakkimise võimalusi poes müügil olevatest kinkepakkematerjalidest:

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "DETSEMBER. Nr. 12 (33) Detsember Anno Domini Lihtsaid kingituste pakkimise võimalusi poes müügil olevatest kinkepakkematerjalidest:"

Transkript

1 Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr. 12 (33) Detsember 2002 LEOLE DETSEMBER Anno Domini 2002 Detsember. Laste jaoks hakkab ometi kord kätte jõudma nii kaua oodatud aeg. Päkapikud käivad akende taga piilumas ja viimane aeg on selgeks õppida salmid, mida jõuluvanale pakkide lunastamiseks lugeda. Varsti täituvad köögid piparkoogilõhnaga. Seejärel juba vorsti- ja paljude muude pühade saabumist tähistavate lõhnadega. Imedega täidetud aeg. Täiskasvanud aga imestavad: jälle üks aasta läinud. Kuidas küll nii kiiresti? Alles ta algas. Tänapäevane elurütm sõltub suhteliselt vähe aastaaegade vaheldumisest. Hommikul tööle, õhtul koju. Muistsed talutööd erinesid aastaajast sõltuvalt suuresti: kevadine maaharimine, suvine heinategu, sügisesed koristustööd ja lõpuks talvised tubased toimetused - ketramine, kudumine, õmblemine, puutöö. Tubaste tööde juures oli rohkem mahti jutte vesta, mõtteid mõlgutada, mõistatusi mõistatada, lapsi lugema õpetada. Talvel oli rohkem aega pidugi pidada. Vaatame, millised on Viljandimaa kihelkondadest ülestähendatud jõulu- ja vana-aasta kombed ning ennustused. Jõululauba ja uueaasta pandi süük laua pääle ja jäi toit laua pääle, et vaimud tulevad. Pärast tuudi õled ja eenad sisse. Sääl võisid lapsed mängida." (Viljandi) Jõululauba üüssi süüdi kolm korda. Hommuku viidi loomadelle kaeru ja leiba. Peremiis tõi kaevust silmapesuvii ja sialt kõik pere pessis. (Kolga-Jaani) Jõululaupäeva õhtul oli võidu koju kihutamine. Kes sai ette, see pidi siis liigutama kodus oma atru, äkkeid ja vikateid, et siis on töödega ka teistest ees. (Kolga-Jaani) Õlut tehti kolm vaati ja sis käidi üksteise juures joomas. Kui pühad said läbi, siis oli õlu ka otsas. Esimesel pühal ei käidud. Mehed käisid külas." (Viljandi) Kolm päevä enne jõulu pea ütstõsele mõestatusi andma, muedu kaose söögiluska ära. (Tarvastu) Vana-aastaga seotud kombed ja ennustamised: Uue-aasta ööse oli veel ka tinast õnne valat. Tina aet sulas ja kallat külma vette, sis mis kuju säält välla tullu, see ollu sis oota. Mehe kuju, lipp, ja auvärat nie tähenden mehelsaamist, sõr mus ja kulp kah. Kirstu kuju tähenden surma. Ja ku ollu pal lu peenikest sammetit, see tähenden raha. Lilli ja roosi hääd, ja laev reisi. (Karksi) Vana-aasta õhtul uus särk selga panna, siis uuel aastal kõik läheb hästi. (Suure-Jaani) Tuleb uueaasta homikul sinna majasse, kus tütarlapsed on, sant, siis võivad seal varsti pulmad saada. Tuleb sel homikul kõige esite peremees majasse seal majas saab tol aastal vilja rohkesti, saab viljaline aasta. (Viljandi) Kõige rohkem tundub aga olevat ennustamisi mehele minemise kohta. Seda mitte ainult Viljandi- vaid kogu Eestimaal. Vana-aasta õhtul võeti laastuhunnikust paariviisi laaste, kui üksikut (üle) ei jäänud, siis said tüdrukud mehele. (Viljandi) Kelle koer näärilauba ööse haugub, sinna tulevad sellel aastal kosilased. (Suure-Jaani) Magamaminekul asetatakse peegel padja alla. Keda siis öösel unes nähakse, saab magajale eluseltsiliseks. (Pärnu-Jaagupi) Kui näärilaupäeva õhtul panna ööseks mõni riie pea alla (näiteks põll või seelik), siis näeb öösel unes seda, kellele saab mehele. (Paide) Vana-aasta õhtul pidi tütarlaps toolile ronima, nööbid lahti võtma ja ilma käte abita riided üle õlgade ja jalgade toolile laskma. Siis ruttu magama. Unes nähtud mees tähendas tütarlapse kosilast. (Põltsamaa) Vana-aasta õhtul söönud tütarlaps kolm soolast silku sabast alates ära ja heitnud magama. Unes joogitooja olnud tütarlapse kosilane. (Pilistvere) Meenub ühe elukogenud inimese suust hiljuti kuuldu. Aastakümneid raadios töötanud Ene Hion rääkis, mis on tema jaoks inimestes tähtis olnud. Algul oli tähtis väline ilu, seejärel tarkus, edukus, oskused. Iga aastaga muutub aga järjest olulisemaks lihtne inimlik headus. Nii lihtne see ongi. Olgu teie kõigi ümber võimalikult palju häid inimesi! Leili Kuusk Foto: Jaanus Siim eriliselt nähtavaks saab, aeg jagada oma sisemist rõõmu, lootust ja armastust. Jälle on see aeg ühekorraga rõõmus, tegus ja Igal aastal väsitav. Igaühe jaoks erinev, sõltuvalt inimese arusaamadest, harjumustest ja jälle ilmavaatest. Aga midagi ühist on selles ajas meie kõigi jaoks. See ei tule meie seest, vaid seisab inimesest väljaspool. Jälle, ka sellel aastal Niisuguste sõnadega algab üks vana on advendi- ja jõuluajal kanda seesama jõululaul. sõnum mis juba aastasadu varemgi: Looja Igal aastal jälle kurdame novembristulnud meie juurde väikese lapsena, et on meid nõnda armastanud, et on ise detsembris pimeda päeva ja veel pimedama öö pärast. Igal aastal jälle valmistume meie, inimesed, kes oleme harjunud jõuludeks, otsime välja ehted, jälle igaühest vaid halba ootama, mõistaksime: poetavad päkapikud kinke sussidesse. ta ei taha meile midagi kurja teha. Jälle on Igal aastal jälle. Seda lauset võib lausuda jõululaps ootamas, et me selle sõnumi oma mitut moodi. Võib rõõmsa ärevusega kõrvadesse ja südameisse laseksime. Kuid mõtelda taas tuleva meeldiva aja peale, ei aita vaid sõnumi kuulmisest, tarvis on laste säravate silmade, hubasuse ja rahu KUULATA. Mitte kõrvadega vaid peale, mida jõuluaeg endaga toob. Seda südamega. Ja ei aita ka lihtsalt lauset võib ütelda aga ka kurva ohkega: jälle kuulamisest, tuleb ka midagi selleks teha, on vaja teha paremat süüa, jälle on vaja et see sõnum meie kaudu edasi leviks, et igaks hommikuks midagi põnevat ja head inimene meie kõrvalgi mõistaks, me oleme leiutada, jälle on vaja nii paljudele kingitusi sõnumit kuulnud ja mõistnud. teha ja kaarte saata. Jälle pole kõigeks aega Advendiaeg annab võimaluse 4 nädalat ja raha. Võib mõelda ka, et jälle on käes see ennast proovile panna ja endalt küsida: kas aeg, kui kõik ootavad, et oleksin rõõmus ja see sõnum jõuab minuni, kas ma üldse õnnelik, aga lihtsalt ei suuda, sest tahan, et ta jõuaks. Või ei vaja ma muud kui elumured ja üksildus rõhuvad hinge. Jälle kuuske ja kingitusi? võib süüdata advendiküünla ja kogeda Jälle on aeg endalt neid küsimusi küsida. sealjuures mitte rõõmu vaid teravat valu Et võisime paremaks ja iseendale armsa inimese kaotuse pärast. Seda lauset arusaadavamaks saada. Igal aastal jälle. võib ütleda ka usu ja armastusega: jälle on käes see aeg, milles Jumala hoolivus Kristi Sääsk Lihtsaid kingituste pakkimise võimalusi poes müügil olevatest kinkepakkematerjalidest: paberist, paeltest, tuttidest, rosettidest, erikujulistest ja tavalistest kinkekottidest. FOTOD: Maidu Jõgiaas PAKID: Leili Kuusk

2 2 LEOLE OMAVALITSUSTES Suure-Jaani Linnavolikogu Otsustati esitada Viljandimaa Kultuur- saunale ja keldrile Lepajõe majavalduse vere ja Viljandi-Suure- Jaani katastri ja kapitalile kultuuri aastapreemia kandi- koosseisus ning Jaak Aabile kuuluvale üksuse riigi omandisse jätmiseks; Valiti Suu re- Jaa ni lin nap eak s Rein daadiks eakate klubi Meelespea ; elamule Oja majavalduse koosseisus; Vaba metsamaa nr 117, Rabanõmme Valdmaa; Otsustati korraldada linna 65-nda aasta Kalle Mäekallega sõlmitud üürilepingut katastriüksus Võlli külas erastatakse OÜ- Kinn itat i Suu re- Jaan i Lin nava lits us päeva ü rituse d 31. ju ulist k uni 2. Sipelga elamus korteri nr 4 kasutamiseks le Ruudi ja vaba metsamaa nr 58, Teele koosseisus: Rein Valdmaa, Leili Kuusk, augustini 2003; pikendati üks aasta; kat ast riü ksu s Jäl eve re kül as Ant ti Raina Subi, Peedu Voormansik ja Tõnu Eraldati reservfondist krooni Sürgavere lasteaed Vembu hoolekogu Läätsale; Siimsoo; Heliloojate Kappide Muuseumi tuletõrje- koo sse isu 200 2/ õpp eaa sta ks Väljastati kasutusluba OÜ-le Suure-Jaani Valiti linnavolikogu a latine revis joni- ja valvesignalisatsiooni I etapi välja- nimetati valla esindajana Arne Miilen ja Vorstitööstusele kuuluvale vorstitööstuse komisjon koosseisus esimees Toomas ehitamiseks; hoolekogu koosseisu kinnitati Lauri Sepp, too tmi sho one le, Vello Mur ume tsa le Henk ja liikmed Robert Ilves ja Adolf Kinn itat i toim etul ekut oetu se saaj ate Tiivi Aidak ja Heli Laja; kuuluvatele saunale ja neljale kuurile Takk; nimekiri 10 perele makstakse kokku Sürgaver e Põhikool i direktor ile tehti Tetsaru majavalduse koosseisus Elmar Valiti linnavolikogu alatiste komisjonide krooni; ettepanek premeerida Eha Seppa, Mare La ug il e ku ul uv al e el am ul e La ug i esi meh ed ja kin nit ati kom isj oni de Muudeti Heliloojate Kappide Majamuu- Miili ja Galina Pähna väga hea töö eest ma jav al du se ko os se is us ja Vass il i koo sse isu d: e ela rv e-, maj and us- ja seumi lahtiolekuaegu, alates 1. novemb- spordilaagrite, -ürituste ja lastelaagrite Šarš ovil e kuu luva le el amul e Vassil i aren guko misj oni esim ees on Peeter rist 2002 kuni 31. märtsini 2003 on toitlustamisel; majavalduse koosseisus; Sadam ja liikmed Rein Valdmaa, Ülo Köst, muuseum külastajatele üldreeglina ava- Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastati Suure- Jaani vallaeelar vesse laekunud Enno Püvi, Eeri Palu, hariduse-, kultuuri tud kell ; eelregistreerimi- Tea Konradi le, Jaan Müilile, Luule vahenditest määrati toimetulekutoetust ja vaba aja komisjoni esimees on Vello sega on muuseum avatud gruppidele kell Õunapuule, Hilja Goldingule ja Mati krooni üksi elevatele isikutele ja Sääsk ja liikmed Riina Mankin, Tiiu ; Tõnissonile; perekonnale, kelle kuu netosissetulek on Savelli, Erla Soots, Uno Jürisson, sot- Kinnitati Suure-Jaani lasteaia Sipsik Kalle Käsperile erastati ostueesõigusega alla kehtestatud toimetulekupiiri; siaalkomisjoni esimees on Priit Toobal ja hoolekogu järgmises koosseisus: Antti Väljaotsa katastriüksus Kabila külas ja Viljandi Tarbijate Ühistu le väljas tati liikmed Tiina Idla, Tiina Olesk, Ly Lääts, Piret Pae ja Raina Subi. Toomas Viilipile Kraasi katastriüksus Vihi kauplemisluba kauplemiseks Reegoldi ja Uuetoa, Eha Lepik ning õiguskomisjoni külas; Sürgavere kaupluses; esimees on Rein Savelli ja liikmed Urve Suure-Jaani Vallavolikogu Vaba põllumajandusmaa nr 46, Ulga Põllu Arvo Antsonile anti kasutamiseks korter Takk, Adolf Takk, Tõnu Siimsoo ja Jaan katastriüksus Ängi külas erastatakse nr. 9 Lõhavere elamus; Hansen; Suu re- Jaa ni Vall avo lik ogu esi meh e Aivar Kundlale; Viljandimaa Omavalituse Liidu vanemate Nimetati Viljandimaa Omavalitsuste Liidu valimisel osutus valituks Jaan Jaska ja Vaba metsamaa nr 27, Järve katastriüksus kogusse valiti Suure-Jaani Vallavalitsuse vanemate kogusse esindajaks volikogu aseesimehe valimisel Arne Miilen; Võhmassaare külas erastatakse Hugo esindajaks vallavanem Maie Käba ja tema esimees Ülo Köst ja asendusliikmeks Võeti vastu Suure-Jaani Vallavalitsuse Leppnurmele, vaba metsamaa nr 17, asendusliikmeks Heli Kralle. volikogu aseesimees Peeter Sadam; lahkumispalve. Haavasalu katastriüksus Jälevere külas Kehtestata kütuselimiidid Suure-Jaani Moodustati alates 8. novembrist 2002 pal er as ta ta ks e He li n Ka lj ur al e, va ba Vallavalitsuse ametiautodele ning valla galine linnavolikogu esimehe ametikoht Suure-Jaani vallavanemaks valiti Maie metsamaa nr 180, Liini katastriüksus ametnik ele mobiilt elefoni kasuta mise kuupalgaga krooni; Käba; Kootsi külas erastatakse Heldur Uusile, limiidid kuus. Anti Rein Valdmaale nõusolek tegeleda Valitsuse tegevuse kontrollimiseks vaba metsamaa nr 200, Hansu katastrifüüsilisest isikust ettevõtjana; moodustati kolmeliikmeline revisjoniüksus Jälevere külas erastatakse Tambet Olustvere Vallavolikogu Muudeti avaliku korra eeskirja, heakorra- komisjon. Revisjonikomisjoni esimeheks Sovale, vaba metsamaa nr 182, Arukase Olustvere Vallavalitsuse liikmete kooseisu eeskirja, kaevetööde eeskirja ning koerte valiti Rein Aidak ja liikmeteks Olavi Udam katastriüksus Kootsi külas erastatakse kinnitati Are Aua, Taivo Teder, Mari-Liis ja kasside pidamise eeskirja preambulaid ja Vahur Vingisaar; Toomas Sovale, vaba metsamaa nr 203, Kõuts, Maire Lomp, Silvi Raudmets; ja vastutuse punkte; Moodustati Suure-Jaani valla majandus- Karjatse katastriüksus Põhjaka külas Majanduskomisjoni koosseisu kinnitati Kehtestati toimetulekutoetuse arvestami- komisjon. Komisjoni esimeheks valiti erastatakse Liidi Ruulile, vaba metsamaa Heiki Saar-esimees, Kaarel Omel, Margus seks uued piirmäärad; volikogu liige Andrus Keerd; nr 161, Kaasiku katastriüksus Vihi külas Lemming, Jüri Sulg, Taivo Teder; Arutati Suure- Jaani linnale järgmisel Moodustati Suure-Jaani valla sotsiaalaastal rahaliste vahendite olemasolul uue komisjon. Komisjoni esimeheks valiti erastatakse Aleksander Leemetile, vaba Sotsiaal komisjon i koossei su kinnit ati metsamaa nr 167, Alasoo katastriüksus Siiri Sonk-esimees, Piret Tiirusson, Mari- sõiduauto soetamist; volikogu liige Eda Nodapera. Võhmassaare külas erastatakse Bruno Liis Kõuts, Tiina Jaeski, Saima Kink, Jüri Loeti esimest korda linna aasta Klettenbergile, vaba metsamaa nr 168, Päeva, Marje Brauer; eelarve III muudatusi Kaselaane katastriüksus Võhmassaare Arengukavakomisjoni koosseisu kinnitati Vallavanem Maie Käba ettepanekul Suure-Jaani Linnavalitsus külas erast ataks e Ain S epale, vaba Matti Zirk-esimees, Arnold Pastak, Are kinnitati 5-liikmeline vallavalitsus , , metsamaa nr 3, Ümarmetsa katastriüksus Aua, Marje Riis, Rein Murik, Viktor Kukk, Suure-Jaani Vallavalitsuse liikmeteks Määrati hooldajad viiele raske puudega Kootsi külas erastatakse Helju Antile; Taivo Teder; kinnitati Elle Tints, Heli Kralle, Mati isikule; Karl Luhtile ja Anne Kaisile tagastatakse Revisjonikomisjoni koosseisu kinnitati Adamson ja Märt Perve; Otsustati õppeveerandi lõpuni tasuta nõudeõiguse osast suurema pindalaga Piret Tiirusson-esimees, Romeo Mukk, Teenistustähtaja möödumise tõttu toitlustada Suure-Jaani Gümnaasiumis õigusvastaselt võõrandatud maad, mille Jaan Hansen; vabastati teenistusest Suure-Jaani vallaõppivaid linna kodanike registris olevaid eest kinnitati neile riigile tasutava võla Kinnitati Olustvere valla esindajateks vanem Ain Olesk ning kolmeteistaastase klassi õpilasi; suurus; VOL-i vanemate kogusse Arnold Pastak teenistusstaazi eest makstakse Ain Väljastati tähtajatud kauplemisload: FIE Saa re kin nis tu jag ami sel te kki vat e (asendajaks Heiki Saar) ja Are Aua Oleskile hüvitist kuue kuupalga ulatuses; Jaanus Siimule tegelemiseks järgmiste katastriüksuste nimedeks määrati Saare (asendajaks Taivo Teder); Suure-Jaani valla majanduskomisjoni teenuste osutamisega: elektroonik a- ja Rebase ning sihtotstarbeks maatulun- Volik ogu esi meh e Ar nol d Past ak' u esimehe Andrus Keerdi ettepanekul seadmete remont, antennide paigaldus ja dusmaa; vastuvõtuajad iga kuu teisel neljapäeval kinnitati komisjoni koosseisu Arne müük, õmblustööd ja fotograafia; OÜ-le Suure-Jaani Vallavolikogule tehti ette- kell vallamajas; Miilen, Vahur Vingisaar, Viktor Vene, Rein Lehola Varahaldus kauplemiseks Suurepanek vaadata uuesti läbi Suure-Jaani Anti Irene Artla'le üürile korter asukohaga Türner, Elle Tints ja Märt Perve; Jaani linnas Pär nu mnt 10 autotar viku- Vallavolikogu a otsus nr. 258 Keskuse 1-24 Olustvere alevikus. Suure-Jaani valla sotsiaalkomisjoni tega, õlidega, tarbe- ja tööstuskaupadega, OÜ Suure-Jaani Ravikeskuse osakapitali esimehe Eda Nodapera ettepanekul Olustvere Vallavalitsus tööriistadega, kinnitusvahenditega ja suurendamine. kinnitati komisjoni koosseisu Maie Käba, Kinnitati toimetulekutoetuse saajate ehitusmaterjalidega ning tegelemiseks Elle Tints, Eda Pulla, Marianne Rajamäe nimekiri; järgmiste teenuste osutamisega: autode ja Mati Adamson; Sürgavere Põllumajandusühistule erasta- Väljastati kasutusluba Verner Tootsile ja tr ak to ri te re mo nt, m et al li tö öd, Seoses volituste tähtajalise lõppemisega takse ostueesõigusega Klubi katastri- kuuluvale Jär ve 19 elumajale ja kuurile; metallkonstruktsioonide müük, ruumide makstakse Rein Tammele hüvitist kolme üksus Sürgavere külas, Kartu lihoidla Olustvere lasteaed Piilu hoolekogu re nt im in e, ni ng eh it us ma te rj al id e kuu hüvitise ulatuses; katastriüksus Kabila külas ja Polli küün koosseisu kinnitati Helmen Uusen, hulgimüük; väljastati Viljandi Tarbijate Reservfondist eraldati krooni ka ta st ri ük su s Ka bi la kü la s, Ree t Carmen Salumäe, Agnes Kurg, Mari-Liis Üh is tu le te ge vu sl ub a al ko ho ol se te vallavalituse ja volikogu kuludesse; Aidakule, Endel Jetsile, Taa Järvikule, Kõuts; jookide jaemüügiks kuni 31. detsembrini Viljandimaa Omavalitsuste Liidu vane- Elmar Kukele, Heini Leitenile, Toomas Anti nõusolek katastriüksuse Venevere ja vä lj as ta ti ka up le mi sl ub a mate kogusse valiti Suure-Jaani Vallajätmiseks riigi omandisse, maakasutuse Lohule, Edvin Luumile, Alvi Märtensile, Tääksi tee suurusega 9,52 ha Ülde külas osaühingule Ilutulestiku Keskus Arnika volikogu esindajaks Jaan Jaska, tema Endel Märtensile ja Aarne Salusaarele kauplemiseks I ja II klassi pürotehniliste asendusliikmeks Arne Miilen; eras tata kse Gara az 1 kat astr iüks us sihtostarve transpordimaa; toodetega kaupluses Järve 1. detsemb- Muudeti Suure-Jaani Vallavolikogu Sürgavere külas; Anti nõusolek maa ostueesõigusega rist 2002 kuni 15. jaanuarini 2003; a otsust nr. 258 OÜ Suurekatastriüksus Olustvere alevikus; Tea Pik ale, Hel ju Veero jal e, Tiiv i erastamiseks Rene Viies'ele Järve 2 Nimetati Viljandimaa Omavalitsuste Liidu Jaani Ravikeskuse osakapitali suurenvanemate kogusse esindajaks linnapea damine. Sooa rul e, Ar ved Mälg andi le, Jane k Määrati Riiassaare külas Altvälja Ai da ku le, He in o Mi kk or il e, Ka le v Rein Valdmaa ja tema asendusliikmeks Maalinnale, Anne Koovitile, Sürgavere maaüksuse erastatav maa vastavalt abilinnapea Peedu Voormansik; Suure-Jaani Vallavalitsus Põllumanadusühistule, Artur Mändulile, piiride kulgemise ettepanekule; Väljastati kasutuluba Viljandi Tarbijate Helgi Valtsonile, Lauri Tammele, Andres Määrati Ülde külas Kivi maaüksuse Ühistule kuuluvale Pärnu tn 3 asuvale Väljastati kasutusluba AS Sakala Kägule, Lembit Bakhoffile, Henn Vungile, erastatav maa vastavalt piiride kulgemise kauplusehoonele, vormistati Lai tn 2 Saeveskile ja Karmen Varesele kuulu- Sirli Leitenile, Gennadi Jänesele, Eero ettepankule; ehitusluba ümber Viivika Rätsepa nimele; vatele sissesöötele, kuivatile, saeveskile, Jänesele. Jüri Müürile, Sinaida Grigorkaarhallile, palgisorteerile ja hakka- jevale ja Tiit Soopale erastatakse erastatava maa suurus 9,0 ha vastavalt Määrati Jaska külas Loimula maaüksuse Anti nõusolek Sangari tn 2 maa enampakkumisega erastamiseks; platsile, Ain Arulele kuuluvale elamule korteriomandi seadmise teel Garaaz 2 piiride kulgemise ettepankule; Otsustati võtta rendile Rein Valdmaa Pärna majavalduse koosseisus, Ulvi katastriüksus Sürgavere külas; Õigusvastaselt võõrandatud vara eest mobiiltelefon krooni eest kuus ja Kikrele kuuluvatele kuurile, aiamajale ja Anti nõusolek Viljandi Teedevalitsuse määrati kompensatsioon L eili Müür- Peedu Voormansiku mobiiltelefon küünile Ojakalda majavalduse koossei- vald uses olev a Jask a-võh ma, Epra - sepp'ale. krooni eest kuus; sus, Madis Lepajõele kuuluvatele aidale, Sürgavere-Klaassepa, Suure-Jaani-Olust- Uuest aastast riigilõivu. Ettevõttele on ehitusloa Praegu võib väikeehitis olla kuni 12 Märkimisväärne muudatus riigilõiv 2000 krooni, pluss viis m², tulevast aastast kuni 60 m². seisneb ka selles, et kui kehtivas kehtima hakkav uus krooni iga ruutmeetri eest. Kasutus- Väikeehitisel ei või olla avalikkusele seaduses on võimalus seadustada ka loa riigilõiv on eraisikul 500 ja suunatud funktsioone. Väikeehitise omavoliliselt püstitatud ehitisi, siis ehitusseadus muudab ettevõttel 1000 krooni. võib oma maale püsti lüüa igaüks, uus ehitusseadus seda võimalust ette ehitus- ja kasutusload Seadus sätestab, et üldjuhul peab üldjuhul ei ole vaja projekti ega ei näe, v.a ehitusloata väikeehitised, ehitaja (ettevõtja) omama tegevus- ehitusluba m² hoonetele on millele võib taotleda ehitus- või tasuliseks luba. Tegevusloata tohib ehitada vaja siiski omavalitsuse kirjalikku k as ut us lu ba a as ta 31. endale üksikelamut, suvilat, aiamaja luba. Ehitusluba on kohustuslik detsembrini. Uus ehitusseadus nõuab 1. jaanua- ja väikeehitisi. Väikeehitise mõiste on nende rajatavate väikeehitiste puhul, rist eraisikult maja ehitusloa eest uuest aastast kehtima hakkavas millele tuleb taotleda kasutusluba - Peedu Voormansik 1000 ja kasutusloa eest 500 krooni seaduses täpsustunud ja muutunud. need on elamu ja suvila.

3 LEOLE 2+2 Novembri esimesel nädalavahetusel toimus Suure-Jaani Gümnaasiumi saalis võrkpalli turniir 2+2, kus võistkonda kuulusid 2 meest ja 2 naist. Osales viis võistkonda. Paremusjärjestus: 1. Arvo Antson, Hando-Renee Uuetoa, Evi Putrolainen ja Sille Tars; 2. Riho Ots, Indrek Ots, Katrin Ots ja Marleen Silm; 3. Aadu Hommik, Arvi Hindriks, Helle Saega ja Hele Saareoks. Tuleval aastal samal ajal on plaanis samalaadne võistlus. Jaan Jaska Maie Käba Rein Valdmaa Suure-Jaani Suure-Jaani Suure-Jaani Vallavolikogu vallavanem linnapea esimees Maie Käba on sünd- Sündinud praeguse Rein Valdmaa on inud 18. mail Jõgevamaa Saare valla sündinud 30. augustil aastal Jõhvis kaevu- Nautrasi külas metsa aastal. rite perekonnas. Juuvahi perekonnas aastal lõpetas red on aga siinkandis, juulil ta Suure-Jaani Kesk- sest tema isa on pärit Koolitee: Alliku kooli ja aastal Suure-Jaani mailt ja Algkool, Saare 8-kl Kehtna Näidissovhoosema Kabala vallast. Kool. Metsamajantehnikumi. Koolitee algas Adaveduse tehnikum Luual, Keskkooli lõpeta- res ja jätkus tolleaegmisele järgnes aastatel mille lõpetas s e s R ä p i n a Mitmed täienduskoolitused ja kursused sõjaväeteenistus oli Sovhoostehnikumis, mille lõpetas aastal Töökäik: teenistus mereväes. Paala kolhoosi aseesimees, seejärel kuni aiandusagronoomina töötas Järvamaa Metsamajandi aastani Viljandi Autobussi- ja Taksopargi Suure- Töötanud endises Lahmuse sovhoosis üheksa metsapunktis töölisena ja Nõmme metskonna abi- Jaani filiaali juhataja ja siis kuni aastani 1997 ME aastat aiandusbrigadiri ja -agronoomina ja kümme metsaülemana aasta oktoobrist aasta Transport juhataja. Alates aastast 1997 AS aastat ametiühingu esimehena. Täitus ka kümme maini Suure-Jaani Metsamajandi Kaansoo Teskatel tootmisdirektor ja alates aastast 1998 aastat töötamist sotsiaalnõunikuna Suure-Jaani metskonna abimetsaülem, seejärel Kaansoo ja samaaegselt ka füüsilisest isikust ettevõtja. vallavalitsuses. Abielus. Peres tütar ja poeg. Hugo Hommik Suure-Jaani linna spordimetoodik Uued omavalitsusjuhid Vastemõisa metskonna metsaülem aasta Pere on neljaliikmeline. Vanem poeg Siim töötab aprillist Kabala metskonna abimetsaülem. Tallinnas ning lõpetab ka õpinguid Tallinna Abielus. Peres kolm täiskasvanud last. Tehnikaülikoolis. Tütar Liis töötab samuti Hobideks jaht, kalapüük, fotograafia, töö Tallinnas. Pere noorim liige Taavi on Suure-Jaani koduaias. Gümnaasiumi 6. klassi õpilane. Võitsid sõprus, sport jahimees Ilmar Pommer. Räägiti, keda Kuulub kalameeste klubisse Säga. püssimeeste päälikuks oli kogenud mahalangenud puude ning okste vahel ukerdamisest väsinud ajajad ja põdrad lasta, keda mitte, Uno Jürisson ning hoolsalt oodanud püssimehed pu hu s j ah i a lg us e s ig na al i j a Vanaõuele keha kinnitama. Paljud Ühel novembrikuu hommikul, kui suundutigi Hüpassaare poole. olid rõõmsad, et põdrad nii kenasti maad kattis napp öösel sadanud Vaevalt oli kõik see mees autodest välja õppinud olid ning aju eest õiges lumekirme, oli Vanaõue puhkebaasi välja saanud, kui juba nähti kahte suunas putku pista oskasid. Võitsid õu täis sagimist. Suure-Jaani valla ja põtra üle tee minemas. Kogenud sõprus, sport ja põdrad. linna omavalitsejad olid kogune- kütid lootsid siiski, et ajussegi loomi Linnapea Rein Valdmaa lubas valla nud ühisele jahiretkele. Elevust oli jagub. Loomi jagus tõesti. Nähti nii mehi-naisi enne jaanipäeva ühisele võib-olla tavalisest rohkemgi, sest kitsi kui ka põtru. Mõni ajaja sai kalaretkele kutsuda. Ta arvas, et ega enamuse jaoks enam kui kolmest põdraga tõttki vaadata. Oli vahe- kaladki kaotajad taha olla ja õigem on kümnest inimesest oli tegemist maaks siis pakutud 5 ja 2 meetrit või enne õngede vette panemist Võrtsesimese jahile minekuga. Püssi- pisut rohkem, harjumatult lähedalt ja järve äärest läbi käia. mehed olid muidugi ennegi harju- kõhedust tekitavalt ikkagi. Üks pauk Aeg näitab, kas valla ja linna rahva tanud, aga ajajad said suuremalt põdra suunas tehti ka. Päeva silmaga ühistele üritustele lisandub ka jaolt esimese õppetunni. nähtavaks saagiks jäi siiski vaid ühe endisest tihedam koostöö piirkonna Ürituse algataja ja rahva kokku- ajaja poolt esimeses ajus maast leitud elu korraldamisel, hea algus selleks kutsuja oli vallavolikogu esimees põdrasarv. on tehtud. Jaan Jaska. Tema juhtida jäid Pealelõunal kogunesid metsas ringi Leili Kuusk algajad s.t ajajad. Jahi juhiks ja trampimisest, mätastel ronimisest ja Suure-Jaani arengukonverents FOTOD: Jaanus Siim 12. detsembril algusega kell Suure-Jaani linn on ümbritseva Algatatud üldplaneeringu protsessi kasutegur kohapeal kindlasti suurem toimub kultuurimajas valla keskuseks ja tagamaa hõlmab eripäraks on, et me tahame planee- kui tööd mõnelt Tallinna või Tartu Suure-Jaani arengukonverents. endise Suure- Jaani kihelkonna. ringu koostada oma jõududega, firmalt tellides. Suure-Jaani Linnavalitsus kutsub Seosed ümbru skonna ga on pi ka kasutades vaid konsultantide abi. Ootame aktiivset osavõttu! huvilisi osalema ja Suure-Jaani ajaloo jooksul välja kujunenud ja Lisaks raha kokkuhoidmisele on Peedu Voormansik arengu teemadel kaasa mõtlema. peame neid üldplaneeringu koosta- sellisel viisil koostatud planeeringu Suure-Jaani abilinnapea Teatavasti algatas linnavolikogu misel arvestama. Veel sajand tagasi eelmine koosseis oma viimasel piisas Suure-Jaani arengueeldusteks istungil 10. oktoobril linna 4 K olemasolust: kirik, kalmistu, üldplaneeringu koostamise. Arenguglobaliseeruvas kõrts ja kool. Tänapäeva üha konverentsil tahamegi tutvustada maailmas on seosed üldplaneeringu ülesandeid ja mõju palju keerulisemad. kohalikule elule, planeeringu Tänased suurejaanilased on saanud koostamise protsessi ning avalikkuse oma eelkäijatelt päranduseks õigusi ja võimalusi selles osaleda. suurepärase elukeskkonna. Et seda Ettekannetes püüame heita pilgu ka tulevastele põlvedele säilitada ja möödunusse, aga anda ka ülevaate samas kõike olemasolevat oskus- meie tänasest elust ja olemason likult ja heaperemehelikult kasutada, olevatest tulevikuplaanidest. vaja tegeleda probleemide sisulise Vastavalt seadusele kaasatakse analüüsiga, erinevate huvide planeeringu koostamisse planeeeesmärke kooskõlastamisega ja üldisemaid ringuala kinnisasjade omanikud, arvestava planeerimisega, elanikud ja teised huvitatud isikud, millega konkretiseeritakse linna terkoostööd tehakse naaberomavavõimalused. ritooriumi kasutus- ja arengu- litsuste ja maavalitsusega. Suure-Jaani 20-nda sajandi algul FOTO: erakogust 3

4 4 LEOLE 30 g riivjuustu Verikäki tšipsid tipi- hustada ja segada viimasena 10 g võid kastmega taignasse. Küpsetada Olustvere TMK soovitab 190 C juures minutit. soola Lõika verikäkist väga õhukesed viilud ja kuivata ahjus Jahutatud koogi ühele tükile tilli temperatuuril 120ºC kuni määri suhkruga keedetud sidrunipipart, musta pipart nad on kuivanud. Paku puuviljatäidis, teine tükk erinevate külmade kasttõsta peale, kata suhkrust ja Lõika lehttaigen kalakujuveest keedetud võõbaga. metega. listeks portsjoniteks. Küp- 0 seta ahjus 200 C juures, kuni ta on kerkinud. Kaerahelbeküpsised Kalafilee maitsesta soola ja 200 g kaerahelbeid tilliga ning aseta taignale. 100 g jahu Fileele lisa võitükikesed. 0 Küpseta umbes 5 min 220 C 2 munavalged juures. 1 tl küpsetuspulbrit Sega koor, riivjuust ja maitseained (sool, till, sidruni- võib lisada apelsini sukaadi 100 g võid/margariini Puding pipar, must pipar) ning vala Klassikaline jõulupuding või rosinaid. kalale. Küpseta kuldpruuniks. 100 g mandleid või pähkleid Sega kõik ained (v.a muna- 300 g korinte valged) kokku. Või eelnevalt sulatada. Vasakult: Sünne Remmer, Heldi Kirik, Lea Seerman, Mari Kuivatatud puuviljadega 300 g rosinaid Vahusta munavalged ja sega Kukerman, Ketli Järve, Karin Loite täidetud seakülg (4-le) 100 g apelsini või sidruni ettevaatlikult taigna hulka. FOTOD: Elli Vendla sukaadi 1-1,5 kg kamaraga seakül- Küpseta sobivas suuruses koos õpetajaga pakuvad oma jetükki 150g kuivatatud aprikoose koogikesed/küpsised ahjus 0 Jõulupühad nägemusi jõulutoitudest. Täidis: 100 g konjakit brändit või 230 C ~ 10 minutit. Elli Vendla liköör 100 g hakkliha Jõulupühi võib nimetada 1,5-2 kl jahu Martsipanitrüfflid Olustvere TMK 1-2 õuna ka puhtuse, headuse, armas- Toitlustusteeninduse 1 tl söögisoodat aprikoosi Lõika martsipanimassist tuse ja valguse pühadeks. eriala vanemõpetaja 100 g võid piparkoogivormidega trüfflid. Kõige rohkem tunnevad rosinaid sellest rõõmu meie lapsed. 0,5 kl suhkrut Puista kakaopulbriga üle või musti ploome Jõuluõhtu sööbib lapsemällu 4 muna kata šokolaadi glasuuriga. ja kandub läbi elu kui ime- 1-2 sibulat ¼ kl hapukoort Pane keskele pähkel kaunis muinasjutt, millest on soola, pipart kaneeli, nelki, muskaatsaanud tõelisus. Kamarullikesed kookos- Lõika õunad kuubikuteks. pähklit, ingveri, natuke soola Mis teeb selle imekauni helvestega ( Kamaello ) Aprikoosid ja must ploom muinasjutu tegelikkuseks? tükelda rosina suurusteks Tükelda aprikoosid, mustad 1 pk kamajahu Meie puhtusest särav ja tükkideks. Prae pannil õlis, ploomid ja apelsini sukaad ning pane koos rosinatega g võid lõhnav kodu; kuni õun on juba veidi pehtunniks konjakisse mait- 200 g suhkrut me. Jahuta, lisa hakklihale ja küünalde sära, kaunilt kaemaitsesta. sestuma. tud laud; Kana marokopäraselt 200 g koort (35%) Lõika küljetükil kamar ruuimeliselt aromaatsed ja 200 g hapukoort või jogurtit Puhasta mandlid. Selleks tudeks ja tee küljetükki filee- keeda mandleid mõni minut maitsvad toidud; vees ja eralda pruun koore g kakaopulbrit Kana marokopäraselt (4-le) eriliste tikanditega laudnoaga tasku moodi lõhe. Täi- da see puuvilja-hakkliha osa. Tükelda. kookoshelbeid linad; 4 kanakoiba või 8 kanakintsu seguga; kinnita lahtine ots, et Vahusta või suhkruga, lisa jõhvika- või mõnd muud kingitused kuuse all või 1 suur sibul täidis ei valguks välja. ükshaaval munad, siirup, ha- hapukat keedist või dþemmi koguni jõuluvana ootamine; 1 tl peenestatud koriandri Küpseta ahjupannil nagu pukoor, maitsestunud apri- rosinaid üldine rõõm ja elevus. seemneid ahjupraadi, üle valades või ka koosid, mustad ploomid, ro- Kõik see on käinud läbi küpsetuskotis. sinad, maitseained ja küpse- Sega kamajahu, sulatatud 1-2 spl oliiviõli sajandite, põlvest põlve, tuspulbriga segatud jahu. või, koor, hapukoor ja suhkur 1 tl kuivatatud või toorest Juurde paku keedu- või omandanud teatud eetilise, Pane saadud segu ettevalmis- nii, et saaksid segu laiali hakitud peterselli ahjukartuleid ja prae- või esteetilise ja kultuuriloolise tatud vormi ja keeda kuuma- rullida. Arvesta, et seistes ja hapukapsast ning praeleeväärtuse. veidi kaneeli ja suhkrut veevannil 2 tundi, siis ahjus kamajahu paisudes muutub mest tehtud kastet. 130ºC juures fooliumiga mass pisut kuivemaks. Rulli Vana kombe järgi istuti Sulata ja puhasta kana- kaetult kuni 1 tund. Seejärel segu umbes 10 cm laiuse jõululaupäeval söögilauda koivad, kuid ära eemalda eemalda foolium ja küpseta ribana fooliumile või pärga- hämariku saabudes, kui esi- nahka. Hakitud sibulast, pee- veel 0,5 tundi. mendile. Pane pikisuunas mene täht taevasse ilmus. nestatud koriandri seem- peale üks triip keedist ja Siis algas ka jõuluvana oota- netest, õlist ja vähesest aseta sellele üksteise kõrvale mine, milles kogu pere kaasa soolast tee marinaad. Hõõru Täidisega meekook (1 kg) rosinad. Keera rulli ja jäta mängis. Iga täiskasvanu sellega koivad sisse ja jäta 4 muna mõneks ajaks seisma. Eemal- hinges ärkab laps, meenub vähemalt 12 tunniks külma da foolium või paber ja lõika lapsepõlvekodu, selle lõhnad laagerduma. Enne valmisja sära, lähedased inimesed tamist võta 1-1,5 tunniks 150 g suhkrut (~2cm) viilud. Kata saadud 250 g jahu rullist paraja paksusega see ongi see, mis säilitab toatemperatuurile. Täidetud seakülg 120 g mett rullikesed igast küljest koo- mineviku ja ehitab silla Võta äärtega ahjupann, pane 100 g margariini koshelvestega. tulevikku. sinna veidi vett ja lao kana- 2 tl küpsetuspulbrit Serveerides torka igasse Me kõik tuleme oma lapse- tükid sellele (eelnevalt pruupõlvemaalt ning läheme oma nista või rösti mõlemalt Sidruniräime-tikusuu- 2 tl kakaod rullikesse võileivatikk. laste ja lastelaste lapsepõlve. poolt). Hauta ahjus ~0,5 pisted maitseaineid ( kaneeli, nelki, Suvine jõulujook Ei tohi olla juhuslik ega täht- tundi, 10 minutit enne vürtsi, pipart, muskaati, susetu, milline on lapse hautamise lõppu kata kanad 600 g räimefileed kardemoni, ingverit) ½ liitrit vett jõuluõhtu või tähtpäev. pealt kaneeli- ja suhk- 1,5 dl sidrunimahla Täidis: 1 tl kaneeli Jõulutraditsioonide hulka ruseguga. Küpseta, kuni na- meresoola, peterselli 150 g haput õunakeedist 3 tervet nelki kuulub kogu maailmas hea hale moodustub kena glaoliivõli toiduga maiustamine ning suurjas kate. Võõp: 3 sl kuivatatud purustatud igal rahval on oma jõuluroad 50 g suhkrut kaselehti Juurde võib pakkuda sõja -joogid, mis kindlasti merat riisi, mis on mait- pane soola ja veidi sidruni- 5 tl vett Marineeri fileed kihiti, vahele 1 sidruni mahl paljudele meeldivad. On asju, sestatud safrani või kurmille meenutamine või tun- kumiga (viimane on odavam). kuni liha on valge. Raputa Munakollased vahustada mahla. Lase ½ tundi seista, 2 sl mett netamine seostub tingimata Lisandiks hiina kapsa salat lihale purustatud küüslauku suhkruga, lisada soojendatud Keeda vesi k oos ma itse- ainult jõuludega. Näiteks rosinate ja mandariini või ja maitseaineid. Keera rulli mesi, maitseained ja küpse- ainetega, kalla kaselehtedele piparkoogi lõhn. Päeva täht- apelsini viiludega. (saba poolt alustades) ning tuspulbriga segatud kakao- peale. Lase 5-10 minutit tõm- saim toiming on jõuluprae lao anumasse püsti. Nõrista jahu segu. Munavalged va- mata ja kurna. Lisa sidruni- valmistamine, mis samuti PS! Koivaotsad võid enne peale ülejäänud sidrunimahl mahl, soovi korral kuumuta toob tuppa jõululõhnad. serveerimist kaunistada ja õli. Seejärel pane 12 veel kord. Enne serveerimist hõbe- või küpsetuspaberist Jõulumenüü paneb igaüks tunniks külma seisma. maitsesta mee ja sidrunirosetiga. kokku vastavalt oma soo- Serveeri röst- või täisteravidele ja võimalustele. Olustkoorega. Kala lehttaignal (2-le) leivaviilul. Kaunista sidruvere TMK toitlustustee- Kana marokopäraselt ja nilõigu ja peterselliga. ninduse õpilased Sünne täidetud seakülje valmistas 140 g kalafileed (hõbeheik) Remmer, Heldi Kirik, Lea Sobib cl jääkülma valge Heldi Kirik, pudingi Lea Seerman, Mari Kukerman, 140 g lehttaignat viinaga. Seerman ja meekoogi Karin Ketli Järve ja Karin Loite 40 g rõõska koort Meekook Loite.

5 LEOLE 5 Kas 10-aastane on vana või noor? Kui räägime 10-aastasest inimesest, siis on tegemist alles lapsega, kui aga näiteks koerast, siis võime teda võrrelda raugaea künnisele jõudnuga. Aga kui vana on tegelikult 10-aastaseks saanud kollektiiv? See sõltub ilmselt selle aja jooksul korda saadetust. Suure-Jaani kultuurimajas tegutsev segarahvatantsurühm Loits loodi 6. oktoobril aastal kell kultuurimaja väikeses saalis. Ülim täpsus, millega vaid vähesed kollektiivid kiidelda saavad, mis aga iseloomustab rühma kõiki tegemisi. Mitu tantsijat, mitu tantsu õpitud, mitu esitatud, kus, millal, kellega. Alguses oligi vaid 4 tüdrukut ja 1 poiss. Neist Imbi, Merike ja Jüri tantsivad veel tänagi. Teiseks prooviks lisandus juba 3 poissi. Nii oligi nelja paariga rühm sündinud. Enne seda oli aga üks septembripäev, kui Arvi Ruusakink Tiiu Siimule kultuurimaja vastas apteegi nurgal vastu tuli, kinni pidas ja ütles, et ta on kuulnud, et Tiiu enam Metsamajandis ei tööta ja kas ta ei tahaks kultuurimajas tantsuringi teha. Tiiu tahtis, aga ainult mitte naisrühma. Vestluskaaslane arvas küll, et vaevalt mehed tantsima tulevad, sest polnud siin ju kolmkümmend aastat peale lasterühmade muud olnud. Õnneks ei pidanud kahtlused paika. Peagi ühinesid rühmaga veel Pille ja Olavi. Esimene esinemine sai teoks 19. detsembril kultuurimaja jõulupeol. Tantsiti Ullo Toomi Oiget ja vasembat ja Kaera-Jaani. Järgmise aasta juunis oli esimene ülesastumine Viljandimaa laulu- ja tantsupeol. Rahvatantsijate unistuste hulka kuulub enamasti soov pääseda Tallinna tantsupeole. Loitsu teise hooaja sihiks oligi aasta tantsupidu. Tagantjärgi peab Tiiu seda hulljulgeks plaaniks, aga hakkama nad said: Vastemõisa rühmast laenati üks poiss juurde ja nelja paariga käidi suurel peol ära. Sellel peohooajal sai Loits endale ka nime. Tantsupeo kavas oli Mait Agu Tantsuloits. Harjutatud sai nii palju, et lõpuks põrisesid trummid kogu aeg kõrvus ja igalt poolt kostus: Oma tantsu hoidigeme Viru tantsu tantsigeme Järva tantsu veeretige Tantsigeme, tantsigeme, Tantsigeme Loitsu" kümnes sünnipäev "Loits" aasta tantsupeol: Imbi, Kalle, Pille, Olavi, Eha, Merike, Jüri, Anu, Tiiu ja üks Vastemõisast laenuks võetud poiss FOTO: erakogust Nii see loits neile pähe hakkas. Rühma ristiisaks peavad tantsijad Mait Agu, aga nimepanijad-ristiemad on Anu Toomsalu ja Eha Valk. Viiendaks aastapäevaks oli rühmas juba 14 tantsijat ja selgeks oli õpitud 48 tantsu. Esimene välisreiski oli toimunud. See oli aasta juulis Suure-Jaani sõpruslinna Ulvilasse Soomes. Kaugemaid esinemisi on olnud veelgi. Aastal 2000 osales Loits rahvatantsufestivalil Portugali Vabariigis ja 2001 Soomes Pori II Rahvatantsufestivalil. Rääkimata ei saa jätta ka esinemistest Eestimaal: Viljandis, Sürgave re s, Sa ar ep ee di l, Ol us tv er es, Vast em õi sa s, Ka ba la s, Pä rn us, Vastse lii nas ja mui dug i Suu rejaanis aasta suurel peol Tallinnas käis Loits juba normikohase 8 paariga. 2 tüdrukut saadi juba teistelegi laenata. Tänase seisuga on rühmas 25 tantsijat. Nende hulgas on kaks peret: Pille ja Olavi on tantsima toonud ka oma tütre Jaanika ning Merike ja Jüri poja Madise. Viimati nimetatud perest on rühmas omal ajal tantsinud ka tütred Maiu-Liisa ja Liina-Karina. Suurimaks väljakutseks rühmale oli Tiiu Siimu arvates selle aasta V Suure-Jaani Muusikapäevadeks valmistumine. Ühtäkki sattusid tantsijad 19. sajandisse. Rühma käis aitamas tantsupedagoog Virve Kurbel. Kerge see ei olnud: jalad väljapoole, selg sirge, kael kui luigel ja naeratus suul. Hakkama saadi! Naera tus. Naera tus peab alati olema, ka siis kui jalad krampis ja enam teha ei jõua. Tiiu ütleb: Tants peab tulema tantsija seest, tunnetades keha ja hi ng e, tu nn et ad es pa rt ne ri t j a rühma. Millised on rühma argipäevad? Ka ks ko rd a nä da la s 2 tu nd i. Soo jen dus, põh isa mmu d, lii kumised, kompositsioonid. Tantsu I, II, III jne tuur ja ongi tantsu karkass valmis. Tiiu ütleb, et siis algab liha ümberkasvatamine. Täpne käte hoid ja õige jalatõste. Ja heaks koostööks peab olema partnerite vahel säde. Ning lõpuks tuleb kõik need üksikud paarid kenasti kokku tantsima panna. Nii lihtne see ongi. Vähem argistesse päevadesse jäävad ühised sünnipäevad, perereisid Saaremaale, Võrumaale, KirdeEestisse, teatri ühiskülastused ja kohtumised sõprusrühmaga Upsijad Tartust. Kes on keskmine loitsija? Kui keskmine, siis on ta enam-vähem kesksoost. Keskmisest vanusest on juba raskem rääkida. Noorimad FOTOD: Jaanus Siim käivad alles koolis, vanim jõudis hiljuti esimese juubelini. On kahekümn esei d, kolm eküm nese id ja neljakümneseid. On kõrgema ja kesk-eri haridusega inimesi. On pe re ar st, ra di ol oo g, õp et aj a, tee mei ste r, ope raa tor, tel eme hhaanik, turismikorraldaja, raamatukoguhoidja, kokk, sekretär õpilane. Üsna kirju seltskond. Mitmed on eelnevalt lasterühmades rahvatantsuga tegelenud, aga on ka neid, kes alustasid alles Loitsus. Kuid ühes on peaaegu kõik ühel meelel: aega tantsimiseks tuleb lihtsalt võtta. Kokku võiks need mõtted võtta Pille sõnadega: Kõige jaoks, mis on sinu jaoks oluline, on oma aeg. Aga mida tantsimine annab, et siia ikka ja jälle tullakse? Sagedamini korduvad vastused: füüsilise koormuse, hea tuju, toreda seltskonna, lõõgastumise päeva pingetest, oskused, rõõmu liikumisest. Kõige kõigem ongi tantsijate arvates just toredad inimesed, ühtekuuluvustunne ja kihelkonna parim tantsujuht. Veel küsin, mida soovitavad tantsijad neile, kes ei ole veel rahvatantsu leidnud. Soovitati vähemalt proovida - äkki hakkab meeldima. Kunagi pole hilja alustada ja kui pisik küljes, siis on raske loobuda. Sest tuleb võtta aeg maha ja kuulata kuidas tantsides hing laulma hakkab. Õnne sünnipäevaks loitsijad Tiiu, Merike, Jüri, Imbi, Pille, Olavi, Lembit, Anu, Mikk, Jaanika, Kalle, Heino, Külliki, Reiko, Kärt, Allan, Merle, Annely, Piret, Eero, Indrek, Elina, Kati, Priit, Madis ja Jaanika! Leili Rahvatantsija alates aastast 1966 Arvamus " L o i t s u " elujõuline tegutsemine annab lootust, et ka Viljandimaal on rahvatantsul jätkuvalt poolehoidjaid. Kindlasti olete momendil maakonna edumeelseim rahvatantsuseltskond - ajal, mil tantsuõpetajad kurdavad tantsijate nappuse üle, on teil lausa "ülepakkumine" - ühte rühma ei mahu enam äragi. Tantsulembuse tagamaid tuleb ilmselt otsida siit nurgast ja sealt nurgast... aga keskpõrandale kokku tulevad kõik TIIU ümber! Ilma särtsaka sõnata asi vaevalt nii jõudsalt edeneks. Tore, et olete ka lapsed oma tegevusse kaasanud. Mul on hea meel, et mu kodukandi rahvatantsuelu on tõusuteel, et argised ja vähem argised päevad on kujundanud mõnusa ja ühtehoidva tantsupere. Jõudu ja särtsu edaspidiseks! Tiia Kadalipp rahvatantsuspetsialist

6 6 LEOLE koobastesse küünalde valgel. Aimu sõbralikke kommentaare, kuidas maakondlike koor dinaatorite Kuhjavere saadi Meremäe Raam atukogu- kellelgi õnnestus. Sellele lisandusid seminari, mille organiseerijaks oli sõprade Seltsist, mida juhib raamatu- veel erinevad õpetused hea artikli juhatuse liige Romeo Mukk. sügiskillud kogu juhataja ja vallavolikogu esi- kirjutamiseks ning rollimäng Riiginaine Anni Lahe, tänu kelle ette- kogu liikmete pressikonverents Lõpetuseks kõige värskemad Aastalõpp läheneb kohutava võtlikkusele meie vastuvõtt nii suure- eesseisvate valimiste eel. Päeva muljed kadritrallist Kuhjaveres. 24. kiirusega ning on aeg hakata otsi päraseks kujunes. Õhtune vestlus- lõpuringis väljaöeldud mõtetest jäi novembril oli Kuhjavere Kadride kokku tõmbama. Kuhjavere Küla ring kujunes kogemusterohkeks ja kõlama, et oma tulekut ei kahtsenud päralt. Lisaks kuhjaverelastele olid Seltsil on käsil kolm lõpetamist setu naiste laulud kõlasid kõrvus veel keegi ja osalejaid valdas mõnus vana rahvakommet tulnud ausse vajavat projekti. Et üks suur on kaua. Kontaktid said alguse mere- meeleolu ning soov edaspidigi süve- tõstma tosin professionaalset tegusam kui mitu väikest, oleme mäelaste käigust Olustvere valda, kus neda hea ajalehe tegemisse. Kadri Viljandi Kultuurikoledzist koos külaelu vaheldusrikkamaks võõrustajateks olid maanaiste seltsi kursusejuhendaja Ene Lukkaga ning muutnud oma jõudusid teiste liikmed. Reisikulud kaeti projekti Nende k ahe sündm use vahel e Vastemõisa, Olustvere ja Koksvere seltsidega ühendades. Kuhjavere Koolitused rahadest. mahtusid veel mitmed tegemised. kaunitari d - kokku tubli sti üle Vastemõisa Naiste Ühendus oli sel kolmekümne inimese. Taas sai teoks Ühel oktoobrikuu laupäevahom- Nõndapalju ajakirjanikke kui 14. aastal rahvusvahelise maanais- ühine mõnus VOKK-i õhtupoolik. mikul veeres bussitäis VOKK-i novembril Tire tallu saabus, pole tepäeva maakonnaürituse läbiviijaks. Tervist ja õnne viidi pea igasse liikmeid Setumaa poole. Vastemõisa enne Kuhjaveres nähtud. Paremat Päev oli sisukas ning teised VOKK-i Kuhjavere tarre, kus lahke pere- Naiste Ühenduse, Olustvere ajalehte koostama ja meediaga liikmed olid toeks. rahvas vastas oli. Hiljem istuti Maanaiste Seltsi, Kuhjavere Küla suhtlema õppima olid oodatud küla- 20. oktoober oli kohalike voliko- küla maja s ühis e pika, andi dest Seltsi ja Koksvere Maanaiste Seltsi ja vallalehtede tegijad. Tulijaid oli gude valimise päev. Kampaania oli rikkaliku laua äärde keha kinnitama. esindajad sõitsid sealsete mõtte- Olu stv ere, Vast emõ isa, Viirat si, aktiivsem kui kolm aastat tagasi ning Üks nimepäevalistest Katrin Sillaste kaas lastega kogemusi vahetama. Saarepeedi ja Pärsti vallast ning konkurents tugevam. Siinjuure oli pirukat ja korpi ligi toonud ning Päeva tegi meeldejäävaks Meremäe Suure-Jaanist Leole toimetusest. täname kõiki, kelle toel Kuhjavere kaasa Vello võlus pillist lugusid. valla arendusnõunik Aare Hõrni Koolitajateks olime palunud külavanem Olustvere Vallavolikokku Vahelduseks kõnelesid tudengineiud setukeelne juhatus mööda kodu- Sakala peatoimetaja Eve Rohtla, valiti. Loodetavasti on sellest kasu k ad ri pä ev a k om me te st, o sa le ti kandi vaat amis väär susi. Nägi me kes rääkis kenasti lahti hea aja- kogu külaliikumisele. laulumängudes ja ennustamistes Vastseliina piiskopilinnuse varemeid, lehetegemise nõuded. Kommentaare Veel lausume tänusõnu Tiiu ja Arvi ning akordionimängu saatel sai nii Obinitsa kirikut, kalmistut, muuseu- lisas uudistetoimetaja Helgi Kaldma. Kotsarile ning Ilmar Tikutile ja Kati laulda kui tantsu lüüa. mitare, Mäealodsõ turismitalu. Huvi- Teise osa päevast täitsid Kodaniku- Mehele Olustverest, Tiit Kuusikule ja Jääb vaid tänada kõiki, kes pakkuvaim oli ehk 150-aastane tare koolituse lektorid Ene Hion ja Külli perekond Reinerile Kuhjaverest, kes Kadrisid vastu võtsid, kes end Tobrovo küla s, mis näeb välj a Vollmer Tallinnast. Õppe aktiivsem majutasid oma kodus vabariiklikust Kadrideks tegid ja oma heade mõtete ehtsetulik just oma kõrge värava osa koosnes videotreeningust. Part- koolitusest osavõtjaid oktoobrikuu ning tegudega mõnusa õhtupooliku poolest, mis moodustub kinnise õue. nerid olid intervjueerija ja vastaja viimastel päevadel. Nimelt viidi sisustasid Elamuslik oli ka väike matk Piusa rollis ning hiljem jagas Ene Hion Olustvere lossis läbi Kodukan di Urve ja Romeo Mukk Seltsimajas detsembril saab Olustvere seltsimajast jõuluvana kodu. Praegu käib seltsimajas vilgas tegevus, tegutsevad töötab aktiivselt kangakudumise ring, päkapikud sest jõuluvana kodu peab olema Olustvere Maanaiste Seltsil täitub hubane ja vaipadega kaetud. Kolmel 14. detsembril 5 aastat seltsi päeval elavad ja tegutsevad siin asutamisest. Selle aja jooksul oleme päkapikud. 15.detsembril kell leidnud palju sõpru ja koostööet koos lõbutseda. Eelnevalt palun kutsume külla kõige paremad sõbrad, partnereid. Ühistegevus on liitnud seltsi ja alevi inimesi. Sügisel osavõtust teatada. Kohtumiseni korrastasime ühiselt seltsimaja ees jõuluvana kodus! oleva platsi, riisudes selle lehtedest ja Tiiu Kotsar muutes seega kodualevi kaunimaks. Seltsi esinaine Advendiaeg Paala Rahvamajas Jõulumeisterdamised Jõuluseaded küünaldega kaasa võtta: küünal või küünlaid oaasis oksi (raagus, männi, kuuse jne) kuivatatud taimi, käbisid, väikeseid õunu, marju jne traati seade alus (vaagen, lillepott jne) tugevat paela Uksepärjad kaasa võtta: peotäis kaseoksi kuuseoksi, männioksi põhku sidumismaterjali kaunistusmaterjali punast linti (riidest) Päkapikud (7 erinevat nukku) Kingipakid ja kaardid Piparkoogimajad ja mehikesed Jõulupeod Mudilaste jõulupidu Jõuludisko mürsikutele Aastalõpuõhtu täiskasvanutele Pensionäride koosviibimine Päkapikumaa ja 14. detsembril lähevad päkapikud metsa. Viiakse loomadele toitu ja võib-olla õnnestub kohtuda ka Jõulukuusk 2002 metsapäkapikkudega. 15. detsembril kell toimub Suure-Jaani kultuurimajas on Suure-Jaani keskväljakul jõulu- Päkapikumaa sel aastal det- kuuskede ehtimise võistlus sembril. Kell töötavad käsi- Jõulukuusk Esinevad töökoda, kunstikoda, pagarikoda, puhkpilliorkester ja laulukoorid fotonurk, teetuba, loterii ja muud Koit ning Ilmatar. Kõik on kojad. Käsitöökojas saab kangas- oodatud osa võtma. telgedel päkapikuvaipa kududa. Kell mängud ja karaoke. Suure-Jaani kultuurimaja Jõulukuuse ehtimiseks on mitmeid võimalusi. Võib poodi minna ja rikkalikus valikus pakutavaid kuusekaunistusi osta, aga võib ka kodus olemasoleva hulgast üht-teist sobivat leida või hoopis mõnest käepärasest materjalist toredad kaunistused meisterdada. Olen võistlustööna valminud kuusel rippumas näinud isegi kilekotikesi erinevate kalakonservi lusikatäitega. Päris tore vaatepilt oli! Kodu kaunistama sobiksid aga kindlasti õunad, piparkoogid, kringlikesed, kommid, õlest, kõrtest või lõngast tehtud kaunistused, heegeldatud motiivid, värvilistest kommipaberitest tehtud ehted või lihtsad valgest paberist lõputus mitmekesisuses välja lõigatud lumeräitsakad. Või tuhat muud veel toredamat võimalust. Põhiline kuluartikkel on fantaasia, hea pealehakkamine ja näpuosavus. Viimased on maksa aga midagi, sest on hindamatud. Eelmisel aastavahetusel olid Suure-Jaani käsitöönaised oma kuuse ehtinud kaunite pitsidega. FOTO: Jaanus Siim JÕULU- JA UUSAASTAPEOD Olustvere lasteaia jõulupidu 17. detsembril kell Olustvere lossis Olustvere Põhikooli jõulupidu 18. detsembril kell Koolimajas Tääksi Põhikooli jõulupidu 19. detsembril kell Koolimajas Pensionäride jõulupidu 20. detsembril kell Olustvere sööklas Mudilaste jõulupidu 22. detsembril kell Olustvere lossis Sürgavere mudilaste jõulupidu 23. detsembril kell Spordihoones Uusaasta trall 1. jaanuaril 2003 kell Olustvere lossis

7 LEOLE 7 Meenutusõhtu Paala (Reegoldi) Rahva- (kooli-) majas Selle aasta novembri kuueteist- hoone korraliku kaasajastamise ja oli Paala koolis pioneerijuhiks ja har idu se Paala koo lis ja tem a kü mn en da pä ev a õh tu po ol ik ul hooldamise eest. õpetajaks. Sellele tööle tuli ta otse muusikaõpetajaks oli Aita Tammkogunesid Paala Rahvamajja selles Kunagine koolijuht Kaljula Koppel Suure-Jaani Keskkooli pingist. pere. hoones kunagi töötanud inimesed. meenutas aega ( ), mil Soo jal t võ eti vas tu O lus tve re K. A. Hermanni laule Kevadine Tähistati maja sajandat aastapäeva. kohalik kooli- ja külarahvas oma- se ga ko or i es in em in e st aa zi ka püha ja Oh laula ja hõiska juhatas Saalis püüdsid saabunute pilku algatuslikul teel koolimajale juur de- koorijuhi Aita Tammpere ja tema Agnes Kurg. G. Linseni laulu Unisvälja pandud materjalid, mis mee- ehitust tegid, et ennetada kooli sulge- nooremate abiliste Maret Mölderi ja tus ja šoti rahvaviisil põhinevat nutasid kirjanik Albert Kivikase mis t ruum ipu udu sel ja k uid as Agnes Kure dirigeerimisel. Suure Teid täname sõbrad juhatas oma õpp imi st Reeg old i ko oli s ma ja t olleaegsed võimumehed (ja k a tähelepanuga kuulati Maret Mölderi ala tugev käsi Aita Tammpere. Maret algusaastatel. nais ed) ette võtm ise koda rate sse poolt loodud laule Üks rahvas sai Mölderi juhatamisel kõlas veel Mart Rahvamaja juhataja Tiiu Sepp kaikaid torkasid. kord laulule, Merevahuneitsi ja Saare Hällilaul. jutustas küla haridustempli tänastest Meele olu kõrge ndav oli Maret Üks laululaev läks merele autori Mart Saar oli noores eas isiklikult toimetustest ja tulevikuplaanidest. Merila (Ottas) humoorikas sõnavõtt juhatusel. seotud Reegoldi ümbruse kultuuri- Suure-Jaani vallaisad said kiita kooli töötajate tegemistest ajal, mil ta Mar et M öld er o man das põh i- eluga, olles sageli koolijuhataja ja Suure-Jaani kihelkonna ühiskonnategelase Aleksander Pajuri külaliseks. Järgnevates omavahelistes vestlustes selgus, et selles majas on kõige kauem - 37 aastat -töötanud pedagoog ja koolijuht Maire Rusi. Kõige kauem on saja aastases majas töötanud ja elanud Ellen Kõverik, kes oli õpetaja ja hiljem majahoidja. Aastaid saab tal kokku 47. Üritus lõpus hakkas liikuma mõte korraldada aasta suvel järjekordne Reegoldi (Paala) kooli kokkutulek tähistamaks 175 aasta möödumist laste õpetamise algusest selles ümbruskonnas. Kaljula Koppel Olustvere segakoor eelmise sajandi algul Reegoldi koolimaja taustal. Ees keskel Mart Saar ja temast vasemal Aleksander Pajur. FOTO: erakogust RISTSÕNA Kihelkonna kamm Meie lihtne ristsõna, mille vastuseid tuleb otsida Suure-Jaani-Olustvere piirkonnast, on eelmisest korrast möödunud aja jooksul ära ristitud. Seekord on koostamisel kasutatud 9 kihelkonnast üles kirjutatud mõistatusi. Õigesti vastanute vahel loosime välja Uno Sikemäe luuleraamatu Lembitu Paremale: 4. Ei ole puust, ei ole luust, anna tal käin ma käpakille, lõuna ajal, kui ma maa. Raamatust leiate Mees mind ajab küll ära, aga mida juua, käib jäljed järel? kõige tugevam ja suurem olen, käin luuletusele lisaks ka 24 Jaanus Siimu enam ta ajab, seda ligemale ma tikun? 5. Käib ööd, käib päevad, siiski ma kahe jalaga ja õhtul, kui ma fotot. Kaks tõrt mädand rasva täis? paigast ei saa? jõuetuks olen jäänud, käin ma Lahendusi ootame hiljemalt 23. Mustem kui süsi, hallem kui rott, 6. Lipitud, lapitud, ilma nõela kolmega? detsembriks Suure-Jaani linnavalit- kallim kui kuldrahakott? pistmata? 14. Ei ole tuas ega välläs? susse. Postiaadress: Leole ristsõna, Kanda jõuab, lugeda ei jõua? 7. Hall härg, allikas seljas? 15. Lagi all, lagi peal, kullatera Suure-Jaani Linnavalitsus, Lembitu Hark all, paun peal, pauna peal rist, 8. Auka änäm maas kui tähta taevas? keskkohal? pst 42, 71502, Suure-Jaani. Vastuse risti peal nupp, nupu peal mets ja 9. Alt all haavikus, tammelukud ees, 16. Kaks neitsit ühe vööga seotud? võite ka isiklikult kohale tuua või metssead metsas? soome litred sees? 17. Hall härg, hangud sarved, võtab linnavalitsuse esimesel korrusel Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse? 10. Keedetas, küpsetas, laua peal saunad sarvile ja kihelkonnad kukile? asuvasse postkasti lasta. Ärge Alla: pantas, süia ei sünni? VASTUSE saate ruutudest numb- unustage märkimast oma nime ja 2. Mida külmem väljas, seda soem 11. Kui tuleb, siis kuningas, kui käes, ritega 11, 1, 2, 9, 4, 7, 6, 16, 23, 6, - kontaktandmeid, et saaksime teiega mina, mida soem väljas, seda külmem siis saks, kui läheb, siis sant? 19, 20, 9, 6, 13, 1, 3, 12, 20, 14, 4, 6, loosiõnne naeratamise korral mina? 12. Isa alles ilma sündimata, lapsed 6, 7, 14, 19, 10, 8, 19, 7, 14, 1, 14, 4, ühendust võtta. luhtas laiali? 7, 6, 16, 15, 17, 6, 7, 9, 18, 2, 1, 5, Edukat lahendamist! 3. Ei mind sööda, ei mind jooda, siiski 13. Hommikul, kui olen kõige väetim, 14. sünnin mehele?

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

2. Å R S B E R E T N I N G O G R E G N S K A P F O R A ) Å r s b e r e t n i n g o g r e g n s k a p f o r

2. Å R S B E R E T N I N G O G R E G N S K A P F O R A ) Å r s b e r e t n i n g o g r e g n s k a p f o r I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R G E N E R A L F O R S A M L I N G 2 0 1 0 O r d i n æ r g e n e r a l f o r s a m l i n g i, a v h o l d e s m a n d a g 3. m ai 2 0 1 0, k l. 1 8 0 0 p å T r e

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g e t s å r s b e r e t n i

Detaljer

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E 2 0 0 9 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S am e i e t W al d em a rs H a g e, a v h o l d e s t o rs d a g 1 8. j u n i 2 0 0 9, k l.

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

S T Y R E T G J Ø R O P P M E R K S O M P Å A T D Ø R E N E S T E N G E S K L

S T Y R E T G J Ø R O P P M E R K S O M P Å A T D Ø R E N E S T E N G E S K L K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

I N N K AL L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E

I N N K AL L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E I N N K AL L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E 2 0 0 9 O r d i næ r t s am e i e rm ø t e i S am b o b o l i g s a m ei e fi n n e r s t e d t o r s d ag 3 0. 0 4. 2 0 0 9 K l. 1 8. 3 0

Detaljer

Innhold. Ka pit tel 1 Inn led ning Barn og sam funn Bo kas opp byg ning... 13

Innhold. Ka pit tel 1 Inn led ning Barn og sam funn Bo kas opp byg ning... 13 Innhold Ka pit tel 1 Inn led ning... 11 Barn og sam funn... 11 Bo kas opp byg ning... 13 Ka pit tel 2 So sia li se rings pro ses sen... 15 For hol det mel lom sam funn, kul tur og so sia li se ring...

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D e t t e e r i n n k a l l i n g e n t i l å r e t s g e n er a l f o r s a m l i n g. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g e t s å r s m e l d i n g o g r e g n s k a

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! 1 H o v i n B o r e t t s l a g K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s

Detaljer

FAGKONFERANSE KONTROL L OG TILSYN GARDERMOEN JUNI A RSMØTE I FORU M FO R KONTROLL OG TILSYN 5. JUN I 2013

FAGKONFERANSE KONTROL L OG TILSYN GARDERMOEN JUNI A RSMØTE I FORU M FO R KONTROLL OG TILSYN 5. JUN I 2013 FAGKONFERANSE KONTROL L OG TILSYN GARDERMOEN 5.- 6. JUNI 201 3 A RSMØTE I FORU M FO R KONTROLL OG TILSYN 5. JUN I 2013 09. 0 0 1 0. 0 0 R E G I S TR E R I NG N o e å b i t e i 10. 0 0 1 0. 15 Å p n i ng

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! 1 K e y s e r l ø k k a Ø s t B o r e t t s l a g K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n n k a l l i n g e n t i l år e t s g e n e r a l f o rs am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i n

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n n k a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s a m l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i

Detaljer

HOTELS DESIGNED TO SAY YES!

HOTELS DESIGNED TO SAY YES! HOTELS DESIGNED TO SAY YES! 3-KÄIGULINE JÕULUMENÜÜ EELROOG Kergelt soolatud lõhe, jõulusink ahjus küpsetatud peediga, põdrasink punase sibula moosiga, räimevõie, krevetisalat võisaial sidruni ja siiamarjaga

Detaljer

Üldkoosoleku protokoll nr. 24

Üldkoosoleku protokoll nr. 24 MTÜ Hiiukala registrikood 80267964 Üldkoosoleku protokoll nr. 24 11. mai 2017. Kärdla, Vabrikuväljak 1, Tuuru maja saal Koosoleku algus kell 18 05, lõpp kell 19 00. Osavõtjad: kohal viibis 34 ühingu liiget

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e i S / E S o r g e n f r i g a t e n 3 4, a v h o l d e s o ns d a g 1 0. m a rs 2 0 1 0 k l. 1 8. 0 0 i K l u b b r o m m

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S am B o B o l i g s am e i e, a v h o l d es o ns d a g 2 8. 04. 2 0 1 0, k l. 1 8. 3 0 i G r ef s e n m e n i g h e t s s

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2009

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2009 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2009 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i R u d s h ø g d a V B / S, a v h o l d e s m a n d a g 1 6. m a r s k l. 1 8 : 0 0 p å L o f s r u d s k o l e, L i l l e a

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: Valla 23. aastapäeva tähistati Triigi spordihoones Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5

Detaljer

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE Innhold Ka pit tel 1 Etablering, drift og avvikling av virksomhet...................... 13 1.1 Ut meis ling av for ret nings ide en i en for ret nings plan................13 1.2 Valg mel lom en kelt per

Detaljer

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR EFPIA Raporti aasta :2015 Raporti valuuta :EUR Leheülg 1 / 5 -d: peamise asuorii asuorii aadress O-de oetus ürituse ulude attes grantid Odele Registreerimistasud asu teenuste ja e asud Individuaalne nimeline

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

100 sõna sünnipäevaks

100 sõna sünnipäevaks Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda

Detaljer

TRIATLONIKALENDER 2014

TRIATLONIKALENDER 2014 TRIATLONIKALENDER 2014 nr. kuupäev spordiala ürituse nimetus 1. L 22.02.2014 talitriatlon Keila talitriatlon 2. P 23.02.2014 talveduatlon Jõulumäe talveduatlon 3. E 24.02.2014 talitriatlon Talitriatloni

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

Sk ie n ko mm une. R EG UL E R I N GS B ES T E MM E L SER T I L D eta ljr e gu l e ri n g

Sk ie n ko mm une. R EG UL E R I N GS B ES T E MM E L SER T I L D eta ljr e gu l e ri n g R EG UL E R I N GS B ES T E MM E L SER T I L D eta ljr e gu l e ri n g K j ø r b ekk d a l en 12 D 220 / 211 m. fl R e g u l e r i n g s be s te mm e ls e r sist date r t 27.09.17. P l an k a r t sist

Detaljer

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht Elva linn tunnustab» lehekülg 3 Konguta näitetrupp võitis peapreemia Infoleht Elva valla infokandja» lehekülg 4 Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5 Rannus valmis discgolfi rada» lehekülg 5 Hind: 0,50 VALLA

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

Kus on Saku valla kaunimad kodud?

Kus on Saku valla kaunimad kodud? www.sakuvald.ee/ss Läbi r o helise akna S A K U VA L L A L E H T Mida uus SAKU hooaeg toob? VALLA Selgitusi annavad vallasiseliinide raamatukogu, Saku huvisõidukeskuse, Kiisa rahvamaja, noortekeskuse,

Detaljer

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e 2 0 1 1 O r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e i L i s a K r i s t o f f e r s e n s P l a s s S E, a v h o l d e s o ns d a g 9. m a r s

Detaljer

ffi,\ii o åffi{ffi i * Åmsp[hruen 5.-7"TRINN I FAGoP Pt ÆRING på MonsnnÅu NATURFAG SAMFUNNSFAG TIL HJELP OG M ED TREKANTSAMARBEI DET ffi

ffi,\ii o åffi{ffi i * Åmsp[hruen 5.-7TRINN I FAGoP Pt ÆRING på MonsnnÅu NATURFAG SAMFUNNSFAG TIL HJELP OG M ED TREKANTSAMARBEI DET ffi i i,\ii Åsp[hue NATURAG OG SAMUNNSAG.7"TRNN TL HLP AGP Pt ÆRNG på MsÅu i * OG M D TRKANTSAMAR DT AV.ÆRRN på z.u vtntrn HALSN SKOL åi{i i .D, 0Q tl L U' 0l ;t t T 0, t O t å O t' < 0, O t.

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n n k a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald » Ütleme rohkem tere!» lehekülg 2 lehekülg 3 Kes on Elva valla volikogus?» Korteriühistud kohustuslikuks! lehekülg 5 Infoleht» Hind: 0,50 Rattaparklad koolide juurde lehekülg 6 Elva valla infokandja VALLA

Detaljer

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht PAIDE - EESTIMAA SÜDA Linnaleht nr. 8 (245) Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht september 2017 Paide linna aukodanik 2017 on Andres Jalak Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse suure panuse

Detaljer

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e 1 S a m e i e t G o t a a s g å r d e n I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e 2 0 1 1 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S am e i e t G o t a a s g å r d e n, a v h o l d e

Detaljer

ENSV TEATAJA LISA. ENSV Teataja tellimishind ühes lisadega:

ENSV TEATAJA LISA. ENSV Teataja tellimishind ühes lisadega: Hind 15 senti, ENSV TEATAJA LISA Toimetus ja talitus: Riigi Trükikojas, Niine tän. 11. Kontor õn avatud kella 8 14. Sealsamas lehe tellimiste vastuvõtmine. Kodukeskjaam 477-80: kontor 30, toimetus 62,

Detaljer

Innhold. For br u ker k jøps lo vens omr åde. Prin sip pet om yt el se mot yt el se sam ti dig hets prin sip pet. Selgers plikter.

Innhold. For br u ker k jøps lo vens omr åde. Prin sip pet om yt el se mot yt el se sam ti dig hets prin sip pet. Selgers plikter. Innhold Kapittel 1 For br u ker k jøps lo vens omr åde 1.1 Innledning...15 1.2 For bru ker kjøps lo vens vir ke om rå de. Hva lo ven gjel der for el ler re gu le rer...17 1.2.0 Litt om begrepet «kjøp»

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

REVISIONSFIRMAET ERIK CHRISTENSEN STATSAUTORISEREDE REVISORER I/S VESTER VOL DG ADE 1 0 6, 1 5 5 2 K Ø B EN H AVN V TL F : 3 3 1 3 2 9 1 2. F AX : 3 3 3 2 0 2 1 2. E-M AIL : EC @ REVEC. DK AN SVARL IG

Detaljer

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5. NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;

Detaljer

Sügislillede kevadisel sünnipäeval

Sügislillede kevadisel sünnipäeval VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT NR 5 (222) 29. mai 2015 Selgusid konkursi Värvid Vändra valda parimad Nagu eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal vaatas Vändra vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon

Detaljer

Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16. For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva er så ef fek tiv HR?...

Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16. For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva er så ef fek tiv HR?... Innhold Ka pit tel 1 Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16 Del 1 HR som kil de til lønn som het... 21 Ka pit tel 2 For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2009

Tariifikvootide ja seire statistika 2009 Tariifikvootide ja seire statistika 2009 1. Kehtinud tariifikvootide arv kokku 2 2. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes 2 3. Tariifikvoodi taotluste arv riikide lõikes 3 4. Tariifikvoodi

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI. EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,

Detaljer

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste

Detaljer

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R G E N E R A L F O R S A M L I N G

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R G E N E R A L F O R S A M L I N G I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R G E N E R A L F O R S A M L I N G 2 0 1 0 O r d i n æ r g e n e r a l f o rs am l i n g i, a v h o l d es o ns d a g 2 8. a p r i l 2 0 1 0, k l. 1 8. 0 0 i 1. e

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2008

Tariifikvootide ja seire statistika 2008 Tariifikvootide ja seire statistika 2008 1. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 64 59 63 59 34 39 38 35 32 57 30 37 Kokku:

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht

Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht Nr 164 HALINGA VALLA TEATAJA märts 2011 Hind 0,32 Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht 4. detsembrist 2010 kuni 5. märtsini 2011 toimusid Pärnumaa valdade XXXI talimängud. Võisteldi 13 alal:

Detaljer

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID RÕNGU VALLA INFOLEHT Oktoober 2011 9 (148) Tiraaž 1300 Toimetajalt: Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi. (Tõnu Õnnepalu) Sügis on käes, lehed

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer

KEHTNA VALLA AJALEHT. Täname. Teade. Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001

KEHTNA VALLA AJALEHT. Täname. Teade. Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 Allee kohal nutused pilved, silmapiir päikest peidab, lompidel päikesesiller viimase sügise leinas. Päikesel ununend hommik loojangupunases valus. Pead

Detaljer

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e 1 S a m e i e t S o l h a u g e n I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e 2 0 1 1 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S am e i e t S o l h a u g e n, a v h o l d e s o n s d a

Detaljer

Kommer tid, kommer rεd

Kommer tid, kommer rεd olist (evt mannsgruppe) c Mel: Iver Kleive elst: Erik e rr: Nils raftεs Det oprano lt c enor ass c Piano/gitar Percussion - gitar c c P isper el c P - - - - ol (gr) ren- ner i et tom - fat i u-cum-ca -

Detaljer

III ALA aeg. II ALA aeg. I - II ala koguaeg

III ALA aeg. II ALA aeg. I - II ala koguaeg PRITSUMEES 2014 TULEMUSED Tõrva, 9.08.2014 Võistleja nimi asutus Vanuserühm I ALA II ALA I - II ala kogu III ALA I - III ala kogu IV ala Võistluse kogu Üld järjestus Alor Kasepõld Tõrva PK I M30 01:20,0

Detaljer

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu NR 9 (250) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. september 2017 Muusikakool alustas õppeaastat uue koolijuhiga Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu Garaažiosa on kuu ajaga jõudsalt edenenud. Allikõnnu

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud.

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud. The Baltic Guide ajalehe mitmekülgne igakuiselt vahelduv sisu hõlmab kultuurisündmusi, Soome lahe juhtiv turismialane ajaleht aastast 1993 Soomekeelne Ilmub igakuiselt, 12 korda aastas Tasuta Trükiarv

Detaljer

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL- DETSEMBER 2003 NR. 4 (36) Järelevalvet teeb Soome firmast Finnroad OY ning kohalikest konsultantidest AS Taalri Varahaldusest ja AS Teede Tehnokeskusest moodustunud meeskond. Lepingu hind on 13,9 mln krooni.

Detaljer

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Narva-Joesuu JUULI 2013 NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Sel aastal tähistab Narva-Jõesuu korraga mitut ümmargust tähtpäeva: 510 aastat kaluriküla esmamainimisest ajalooürikutes,

Detaljer

REVISIONSFIRMAET ERIK CHRISTENSEN STATSAUTORISEREDE REVISORER I/S VESTER VOL DG ADE 1 0 6, 1 5 5 2 K Ø B EN H AVN V TL F : 3 3 1 3 2 9 1 2. F AX : 3 3 3 2 0 2 1 2. E-M AIL : EC @ REVEC. DK AN SVARL IG

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Innhold 1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Gre te Rus ten, Leif E. Hem og Nina M. Iver sen 13 Po ten sia let i uli ke mål

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i U l l e r n s k og e n B o l i gs am e i e, a v h o l d e s t i rs d a g 2 7. a p r i l 2 0 1 0, k l. 1 8 : 3 0 p å B j ø r

Detaljer

Mati Õun Indrek Otsus

Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Hea lugeja! Paar rida selle raamatu saamisloost. Mõte panna kirja Eesti kulturismi ajalugu sai teoks aastal 2007 ja tulemus kandis pealkirja Eesti kulturism

Detaljer

Koolinoorte taimeseade konkurss

Koolinoorte taimeseade konkurss Nr. 5 (259) 5. oktoober 2005 Teated Teavikute müük KG Sihtasutuse raamatukogu müüb liigses eksemplaarsuses olevaid teavikuid hinnaga a` 10.-EEK-i. Alus: Teavikute müügi kord Kultuuriministri 4. märtsi

Detaljer

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava Maksimarketi detailplaneering lõpetati Infoleht Elva, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu infokandja» lehekülg 2 Helletajad Europeadil» lehekülg 4 Puhja aleviku soojamajandusest Püha Martini kirik

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i J o h a n n es B r u n s g at e 1 2 C S am e i e, a v h o l d e s T i r s d a g 2 3. m a r s 2 0 1 0, k l. 1 9 : 0 0 i l ok

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

Toetuse saajad II+III kv 2012

Toetuse saajad II+III kv 2012 Toetuse saajad II+III kv 2012 Jrk nr Taotleja Kliendi aadress Linn/vald 1 KÜ Liivalaia 25 Liivalaia 25 Tallinn 2 KÜ Vana-Tartu mnt 37 Vana-Tartu mnt 37 Vaida alevik, Rae vald 3 KÜ Soo 54 Soo 54 Tallinn

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g e t s å r s b e r e t n i

Detaljer

Innledning...16 Kapitlene Ano ny mi tet... 18

Innledning...16 Kapitlene Ano ny mi tet... 18 Innhold Innledning...16 Kapitlene... 17 Ano ny mi tet... 18 Del I Innledning til mentoring KapIttel 1 Introduksjon til mentoring...20 Bak grunn...20 Be gre pe ne...22 Sponsorship og ut vik len de mentoring...23

Detaljer