Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN"

Transkript

1

2

3 Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Kirjastus Varrak Tallinn, Printon Trükikoda AS

4 SISUKORD Inimesed asuvad Eestimaale 10 Soomeugrilaste tulek 12 Kaali kraater 14 Rauaaja algus 16 Tartu tagasivallutamine 18 Piiskop Fulco 20 Sigtuna hävitamine 22 Muistse vabadusvõitluse algus 24 Ümera lahing 26 Madisepäeva lahing 28 Lindanise lahing 30 Tartu langemine 32 Paavstiriigi lõpp Tallinnas 34 Jäälahing 36 Hansa Liiduga ühinemine 38 Lahing Tallinna all 40 Plettenbergi võit Smolino all 42 Usupuhastus 44 Esimene raamat 46 Venemaa rünnak, Liivi sõja algus 48 Põhja-Eesti ja Tallinn alistuvad Rootsile 50 Tallinna piiramised 52 Tartu kolleegiumi asutamine 54 Tallinn alistub Karl IX-le 56 Tartu ülikooli asutamine 58 Forseliuse seminari loomine 60 Narva lahing 62 Tartu ja Narva langemine Vene vägede kätte 64 Tallinna langemine, Balti erikord 66 Hernhuutlaste saabumine Eestisse 68 Piibel 70 August Wilhelm Hupel 72 Tartu ülikool 74 5

5 6 Talurahva vabastamine pärisorjusest 76 Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache 78 Marahwa Näddala-Leht 80 Õpetatud Eesti Selts 82 Usuvahetus 84 Talurahvareformid ja talude päriseksostmise algus 86 Kalevipoeg 88 Pärnu Postimees 90 Aleksandri-kool 92 Esimene üldlaulupidu 94 Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine ja ühtne kirjakeel 96 Valga sinod mõistab rahvusliku liikumise hukka 98 Sakala 100 Rahvusliku liikumise lõhestumine 102 Eesti lipp 104 Venestamise algus 106 Rahvaluule suurkogumine 108 Eesti kirjameeste seltsi sulgemine 110 Postimees läheb Tõnissoni kätte. Tartu renessanss 112 Eestlased saavad Tallinnas võimule 114 Noor-Eesti aasta revolutsioon 118 Eestikeelne gümnaasium 120 Autonoomia kättevõitmine 122 Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks 124 Saksa armee vallutab Eesti 126 Eesti iseseisvumine 128 Ajutine Valitsus saab võimule 130 Valitsus otsustab sissetungijatele vastu hakata 132 Inglise laevastiku saabumine Tallinnasse 134 Murdelahingud 136 Tartu vabastamine 138 Paju lahing 140 Asutav Kogu ja maareform 142 Võit Võnnu all 144 Tartu rahu 146 Detsembrimäss 148 Uus majanduspoliitika 150 Põhiseaduse uuendamise läbikukkumine 152 Konstantin Pätsi riigipööre 154 Baaside leping 156

6 Alistumine 158 Vastaskandidaatide esitamine riigivolikogu valimistel 160 Juuniküüditamine 162 Saksa vägede pealetungi peatumine Märjamaa all 164 Ülestõus Tartus 166 Eesti Vabariigi Rahvuskomitee moodustamine 168 Eesti läheb kaasa üldmobilisatsiooniga 170 Narva ja Sinimägede lahingud 172 Soomepoiste kojutulek 174 Otto Tiefi valitsus 176 Suur põgenemine 178 Märtsiküüditamine 180 Beria eksperiment Baltikumis 182 Tartu üliõpilaspäevad 184 Pöördumine ÜRO poole 186 ESTO festival Torontos 188 Neljakümne kiri 190 Fosforiidisõda 192 Hirvepargi meeleavaldus 194 Laulev revolutsioon 196 Balti kett 198 Kodanike komiteede liikumine 200 Taasiseseisvumine 202 Rahareform 204 Lennart Meri valimine presidendiks 206 Vene vägede väljaviimine 208 Astumine NATO-sse ja Euroopa Liitu 210 Isikunimede register 212 Kohanimede register 217 Fotode allikad 221 7

7 PANNA KOKKU RAAMAT 101 olulisemast sündmusest ühe maa ja rahva ajaloos on raske ülesanne. Kui palju ka ei pingutaks, valik jääb ikkagi subjektiivseks. Ilmselt on igal eestlasel olemas oma nimekiri 101 tähtsamast sündmusest Eesti ajaloos, ent vaevalt see mõne teise eestlase analoogse nimekirjaga täielikult kokku langeb. Seetõttu on ka järgnev nimekiri subjektiivne ning koostaja hoiakutest-arvamustest sõltuv. Teatavaid printsiipe on koostamisel siiski järgitud. Esiteks on raamatusse koondatud sündmused, milleta Eesti ajalugu oleks võinud kulgeda suuremal või vähemal määral teist rada pidi, kui see tegelikult läks. Seetõttu on nimekirjast välja jäänud mitmed iseenesest olulised sündmused, mis on meile armsad ja lähedased, kuid mille toimumata jäämine poleks Eesti ajalugu suuremat muutnud. Eestlaste võit Lihula lahingus aastal on meile oluline, ent Eesti ajaloo käiku see paraku otsustavalt ei mõjutanud. Sama kehtib ka arvukate talurahva vastuhakkude ja ülestõusude kohta, nagu näiteks Mahtra sõda. Eestlaste eneseteadvusele on see küll ülimalt tähtis, Eesti ajalugu mõjutasid aga rohkem aasta enne seda ilmunud Kreutzwaldi Kalevipoeg ja papa Jannseni Perno Postimees. Erand on siin tehtud ainult mõne sündmuse puhul, mis ei kajanud vastu mitte ainult Eestis, vaid ka tunduvalt kaugemal, nagu näiteks Narva lahing aastal. Eesti ajaloost rääkides tuleb seejuures meeles pidada, et seda ei mõjutanud mitte ainult Eestis või selle vahetus läheduses aset leidnud sündmused, vaid ka palju kaugemal toimunu. Rahvasterändamine (IV VI sajand), Saksa ordu teke (1190), Tannenbergi lahing (1410), Stefan Batory sõjaretked Venemaale ( aastad), Poltaava lahing (1709), Krimmi sõda ( ), Molotovi-Ribbentropi pakt (1939) olgu siin vaid mõneks näiteks. Raske südamega otsustasin need siiski nimekirjast välja jätta, keskendudes Eestis endas aset leidnud sündmustele. Samas on nimekirja kantud neidki Eesti ajalugu mõjutanud sündmusi, mis toimusid küll Eestis, kuid mille juures eestlaste enda osa puudus või minimaalseks jäi. Nii ei mänginud eestlased suuremat rolli mitmetes olulistes Eestis peetud lahingutes ega ka näiteks otsuste juures avada ning hiljem taasavada Tartus ülikool. 8

8 Kokkuvõttes on nimekirjas siiski rohkem tegemist eestlaste endi valikute ning otsustega. Sest nii nagu inimese elu, koosneb ka rahvaste elu pidevatest valikutest, mis vahel võivad osutuda õigeks, vahel valeks. Tihti sõltub ajaloo käik saatuslikest juhustest, millest oleneb, kuhu suunda areng pöördub. Võib vaid ette kujutada, millise suuna oleks Eesti areng võinud võtta, kui ühel aasta valgel suveööl oleksid eestlaste maakuulajad märganud Taani kuningas Valdemar II pealaagrist eraldunud väikest laagrit ning ka selle sisse piiranud. Euroopa uhket rüütliväge tabanud kaotus oleks võinud mitte ainult siinse, vaid kogu piirkonna ajaloo sootuks teises suunas liikuma lükata. Või milliseks oleks võinud kujuneda Vabadussõja lõpptulemus, kui Eesti soomusrongid oleksid aasta jaanuaris kuulanud neile antud käsku ning jätkanud edasitungi Narva, mitte Tartu peale. Samalaadseid näiteid võime Eesti ajaloost arvukalt tuua. Sedalaadi õnnelikud või õnnetud juhused ei vabasta aga rahvaid kohustusest valida. Valikud võivad olla õiged või valed, neid on suhteliselt mõttetu kritiseerida. Tagantjärele oskame kõik targad olla. Küll näib tõele vastavat arvamus, mille kohaselt kõige halvem valik on valimata jätmine. Sest sellisel juhul ei teki rahval isegi ühist ajalookogemust, seda nähtamatut sidet, mis tema vaimset selgroogu ning kultuuriruumi üleval hoiab. Nii sõltub ühe rahva kadumine või püsimine sellest, kas ja kuidas suudetakse ära kasutada need võimalused ise oma tulevikku määrata, mida ajalugu talle ette mängib. Vahel on saatus selleks rahvastele kätte jaganud väga viletsad kaardid ning katse ebaõnnestub. Samas võib end vahel ka nõrkade kaartidega hiilgavalt välja mängida. Eesti ajaloos on tegelikult esinenud kõike võite ja kaotusi, aga ka otsustamatust, mille eest oleme pidanud eriti kallilt maksma. Kõigele vaatamata on meil kokkuvõttes siiski hästi läinud maailmas on vähe ühemiljonilisi rahvaid, kel kõigi katsumuste kiuste on õnnestunud püsima jääda ning ise oma saatuse peremeheks tõusta. Saatuslikel hetkedel oleme suutnud olla meile esitatud väljakutsete kõrgusel. See on ühe rahva jaoks ajaloos aga kahtlemata kõige olulisem. Mart Laar 9

9 1 INIMESED ASUVAD EESTIMAALE aastat ekr Võrgukivi, ahinguots ja võrgukäba Siivertsi rabast Narva linna juures. Kivi ümber niinekiududest nööri jäänuseid. Ta hoiab käes lühikese varrega oda. See on hoolega lihvitud. Ta näojooned on kummalised, nukilised. Ta on pisut hirmul. Metsa hääled ei jäänud vähemaks, kuid nad vajuvad kuhugi seljataha, jätavad ta silmitsi vaikusega, mis luurab eespool. Tühjust hakkab tasahilju täitma kauge müha. Ta ei ole seda varem kuulnud. Linnukisa. Nii heledat ei ole ta varem kuulnud. Tõuseb tuul, mehe ninasõõrmed tabavad erutavat lõhna; ta ei ole seda varem tundnud. Keelena pingul, lükkab ta kõrvale viimase sarapuuoksa. Ta ootas midagi, aga seda? Tema ees häilib mere ääretu süli, ühtaegu vaenulik ja lahe, tõrjuv ja kutsuv, metsast salapärasem, tähistaevast kodusem, ühe maailma lõpp ja veel suurema algus. Nii kirjeldab Eesti esimeste asukate jõudmist mereni Lennart Meri. Eestimaa tekkimisest on tänaseks möödunud ligikaudu aastat. Jääkate, mis oli ulatunud Läänemere lõunakaldale ja Valdai kõrgustikuni, oli hakanud taganema ja vabastanud Võru- ja Setumaa esimesed lõunapoolsed maanurgad. Jää sulamine Eesti pinnalt kestis ligi kaks tuhat aastat. Ligi kümne tuhande aasta eest murdsid taanduva jääkilbi serva taha kogunenud Balti jääpaisjärve hiigelveed endale Kesk-Rootsi kohal väljapääsu maailmamerre. Veetase langes korraga kümnete meetrite võrra. Jää alt vabanenud maale tõi tuul lõuna poolt seemneid, edasi hakkas rühkima kidur taimestik, mis kliima soojenedes lopsakamaks muutus. Taimestiku ja loomade kannul liikusid põhja poole ka inimesed. Esimesed inimesed saabusid Eesti aladele jää taandumise ajal või õige varsti pärast seda. Vanimad inimasustuse jäljed Eestis ulatuvad viimaste uuringute kohaselt aasta taha. Inimeste asumiseks karmidesse loodusoludesse andsid põhjust põhja poole liikuvad põhjapõdrakarjad, kes jää-äärses jahedas kliimas otsisid varju sääskede eest. Pikka aega peeti kõige vanemaks asulaks Lääne-Eestist Sindi lähedalt Pulli juurest avastatud asulakohta, aastal samast piirkonnast Reiu jõe suudmest leitud asulakoht aga võib sellest veidi vanemgi olla. Mõlemas asulakohas on elanud nn Kunda kultuuri rahvas, kes on oma nime saanud varem avastatud asulakoha järgi Kunda lähedal Lammasmäel. Kunda kultuuri rahvas ei asustanud seejuures mitte ainult Eestit, vaid kogu Läänemere idakallast Poolast kuni Soomeni. Eestis tollal elanud inimesi polnud ilmselt rohkem kui tuhatkond. Kes need esimesed inimesed olid ning milline on tänaste eestlaste seos nendega, on raske öelda. Keeleteadlaste ning arheoloogide kõrval on sedalaadi küsimustele vastamisel järjest suuremat rolli 10

10 hakanud mängima geeniteadlased. Teadlaste arvates asusid protoeurooplased jääajal talvekorteris Loode-Prantsusmaal või Dnepri-Doni keskjooksul, hakates siit jää taandudes liikuma põhja ning itta. Geeniteadlaste kinnitusel identifitseeruvad eestlaste ja teiste soomeugri rahvaste geneetilised emaliinid kui tüüpiliselt lääne-euraasialikud. Selle tunnuse järgi on eestlaste näol tegemist tüüpiliste indoeurooplastega. Siiski eristab soomeugrilasi teistest eurooplastestest isaliini haarav geenivariant, omalaadne mutatsioon, mis puudub Aafrikas, Euroopa lääneosas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. Slaavlastest on erandiks ukrainlased ja venelased, kelle geenides soomeugrilik mutatsioon moodustab umbes seitsmendiku. Samas on see mutatsioon laialt levinud enamiku Siberi rahvaste juures. See näiks otsekui kinnitavat laialt levinud väidet, mille kohaselt soomeugrilaste ürgkodu asus Siberis, kust nad läände liikudes segunesid indoeuroopa rahvastega. Geeniteadlaste kinnituse kohaselt pole asi siiski nii lihtne. Nimelt näib hoopis, et nimetatud arktiline isaliin on rännanud pigem Ida- Euroopast Siberisse kui vastupidi. Ilmselt liikus osa indoeurooplasi Dnepri-Doni piirkonnast põhiliste saakloomade mammutite ja karvaste ninasarvikute järel Siberisse, pöördudes siit teatud aja pärast tagasi läände. Kontrastina eestlaste paneuroopalikele emaliinidele on enamik Põhja-Euroopa soomeugri rahvaid isaliinide kaudu seotud Siberi rahvastega, kuid mitte mongolite põhihõimudega, kellel vastav isaliin puudub. Samas haarab soome-eesti ema- ja isaliinide geneetiline identiteet endasse ka lätlased ja leedulased. Keeleteadlased seevastu on Kunda kultuuri rahva pärandusena eesti keelde avastanud vaid üksikuid sõnu mets, mägi, soo, kalanimesid ning kehaosade nimetusi, aga ka kohanimesid nagu Peipsi ja Võrtsjärv. Tänases eestlases etendavad Kunda kultuuri inimeste geenid igal juhul suuremat osa, kui pikka aega arvatud. Kondist ja sarvest leide Eestist. 11

11 2SOOME- UGRILASTE TULEK 3300 aastat ekr Kammkeraamiline savinõu kiviaja asulakohast Jägalas. Nendes kontrastides ep kulmineerubki üle kahe tuhande aasta kestnud visa kultuurivõitlus uraali ja aaria maailma elutunde ja suhtlemise vahel eestlaste rahvahinge üla- ja alateadvuses, nagu seda eesti rahvahing veel siiamaani nii raskesti põeb: kumbki maailm pole suutnud teineteist lõplikult võita, kuid ka vastuolusid pole suudetud kõrvaldada, vaid maailmavaatelised, elutundelised ja eetilised kontrastid on lõhestand eesti rahvahinge kõikuma kahes suunas. Nii kirjeldab tuntumaid eesti rahvaluuleteadlasi Oskar Loorits indoeuroopaliku (aaria) ning soomeugriliku (uurali) elutunde võitlust eestlase hinges. Umbes 6000 aastat tagasi rändas Eestisse sisse inimrühm, sisserändajad kõnelesid soomeugri keelt ja kandsid kultuuri, mille üheks tunnuseks oli nn kammkeraamika levik. Kuigi kammkeraamika kasvas paljuski välja kohalikust Narva kultuurist, on siin tunda tugevaid välismõjusid ja tihti seostataksegi seda just soomeugrilaste saabumisega Läänemere rannikule, mille tulemusel kohalikud rahvad võtsid üle ka tulijate keele. Mingit suuremat vapustavat kokkupõrget seniste põliselanike ja sisserändajate vahel ilmselt siiski ei toimunud, pigem oli tegemist erinevate kultuurimõjude aeglase kokkukasvamisega. Kammkeraamika ajajärk oli püügimajanduse, s.t küttimise ja kalapüügi kõrgaeg. Tollest ajast ehk aastast ekr pärinevad siiski ka esimesed andmed põlluharimisest Eestis. Kuigi tegemist polnud ühe kultuuri ülevõtmisega teise poolt, vaid pigem segunemisega, ei saa eitada fakti, et tollal Eestisse toodud soomeugri algkeelest arenes aja jooksul välja eesti keel. Ning just keelest sõltub suuresti viis, kuidas üks kui või teine rahvas maailma vaatab. Soomeugrilaste algkodu on keeleteaduse andmetel paiknenud kusagil Ida-Euroopa metsavööndis Volga-Okaa vahelise piirkonna ja Uurali mägede vahel. Sealt läände liikudes asusid soomeugri rahvad laiale territooriumile Uurali mägedest Balti mereni, jagunedes omakorda veel mitmeteks gruppideks. Kammkeraamika kultuuri elanikke on peetud hilisemate läänemeresoome rahvaste (eestlased, soomlased, liivlased, karjalased, vepslased, isurid ja vadjalased) eelkäijateks. Teataval määral kinnitab seda kammkeraamika kultuuri kalmistute materjal, kust saadud koljude rekonstruktsioonidel on näha laia näo, kõrgete põsesarnade ja mandlikujuliste silmadega meest, kes meenutab Siberis elavaid soomeugrilasi. Pealegi on kammkeraamika ainus tuntud kultuur, mis katab läänemeresoomlaste asustusala. Umbes 2500 aastat ekr jõudsid Eestisse lõuna poolt nn venekirveste (vene- ehk paadikujuline kirves) kultuuri 12

12 esindavad hõimud. Tegemist oli indoeurooplastega, algeliste karjakasvatajatega, kes samuti andsid oma panuse eestlaste kujunemisse. Nagu näha, on arheoloogide, keeleteadlaste ja geeniteadlaste uuringud eestlaste päritolu kohta andnud vastukäivaid andmeid. Nii ei jää meil üle muud, kui oma lõhestatusega leppida ning üritada seda kahe mõtteviisi vahel kõikuvat seisundit iseenda huvides maksimaalselt ära kasutada. 13

13 3 Kaali KAALI KRAATER 1500 aastat ekr peakraatri kujundanud meteoriidi energiast kuni 60% kulus pinnakihi purustamiseks, kivimite deformeerimiseks ning kraatrist plahvatusmaterjali väljapaiskamiseks. Kõrvulukustava mürinaga lendas üle taevalaotuse pika hännaga päike, niites metsa, süüdates puid, hävitades linnuse. Plahvatuse hele leek pani vappuma Läänemere rannad ja paistis ülemere kallastele. Ja siis tuli hauavaikus, võib-olla kottpimedus, ja põlevate metsade kauge kuma. Päike oli taevast alla kukkunud ja hävinud. Teisiti me seda seletada ei osanud. Kuid järgmisel päeval oli päike uuesti taevas. Senine maailmapilt oli hävinud, selle varemeist pidi sündima uus mõtlemisviis, uus sümbolite keel. Nii kirjeldab Lennart Meri Kaali meteoriidi langemist Saaremaale. Kuigi tegemist on kirjanduslikult ilustatud käsitlusega, pole muinasajal Saaremaal Kaali kraatri juurde tekkinud pühapaiga tähenduses kahtlust. Kaali meteoriidikraatrid tekkisid umbes 3500 aastat tagasi plahvatuse tagajärjel, kui Saaremaale langes ida suunast raudmeteoriit, kuigi kraatrite tekkeaega on üritatud kas varasemaks või hilisemaks nihutada. Tegemist oli sündmusega, mis ei jätnud jälge mitte ainult Põhjala, vaid ka kaugemate rahvaste mällu. Sellele viitavad mitmed värsid soome eeposes Kalevala, germaani Vanemas Eddas, samuti Eesti ja teiste maade rahvaluules, kus räägitakse näiteks päikesest, kes merre magama heitis. Taasiseseisvunud Eesti esimese presidendi Lennart Meri teooria kohaselt andis taevast maale laskunud päike algtõuke legendidele Ikarosest ning pani aluse kogu Põhjala rahvaste mütoloogiale. Lennart Meri arvates kujunes legendaarse ilmasamba asukoht muinasajal ulatuslike palverännakute kohaks ning just siin asus müstiline Ultima Thule saar, mida umbes 325. aastal ekr olevat külastanud kreeka reisimees Pytheas. Meri teooriat näib kinnitavat asjaolu, et Kaali meteoriidikraatrisse moodustunud järve ümber tekkis VII VI sajandil ekr kindlustatud asula, mis võis tegutseda ohverduskoha ning pühamuna. Hiidmeteoriidi langemine oli kahtlemata meeldejääv sündmus, millega võisid kaasneda suured purustused ja tulekahjud. Taevase tule langemine, plahvatus, suitsu- ja tolmupilved ning tundmatuseni muutunud maastik tekitasid toonastes asukates kindlasti esiotsa hirmu ja õudu, hiljem aukartust. Pole teada, kui kaua püsis paik tabuna, kuid väga tõenäoline on, et nii eripärane koht võis kujuneda ohvripaigaks juba enne seda, kui selle veerele asula rajati. Sedavõrd uhkeid teooriaid on püütud küll kahtluse alla seada, küll arheoloogiliste kaevamiste abil põhjendada viimased pole paraku andnud erilisi tulemusi, kaevamist takistab kraatri põhjas asuv paks mudakiht, mida sealt on raske eemaldada. Selgust pole asjasse toonud ei pessimistid ega optimistid, 14

14 kuigi toimunu kohta on lisandunud arvukalt uusi andmeid. Igal juhul on selge, et pühaks on seda paika peetud, millele viitab lisaks eelpooltoodule kohaliku kirikukihelkonna nimi Püha, ning seegi, et ka pärast ristiusustamist käidi Kaali kraatri juures palverännakul. Igal endast vähegi lugupidaval rahval peab olemas olema oma müstiline Stonehenge eestlaste jaoks on selleks Kaali kraater. Kaali kraater Saaremaal. 15

15 4RAUAAJA ALGUS 500 aastat ekr Araabia päritolu kokkupandavad kangkaalud kapsli ja vihtadega müntide ning väärismetallide kaalumiseks Eestis nooremal rauaajal. Ei sa siis veel suuri olnud / ei veel suuri, ei veel uhke, kui sa ääsilla ägasid / vingusid vasara alla, lauldakse Veljo Tormise Raua needmises. Teadlased on paigutanud Eesti ja selle lähimate naabrite rauaaja alguse umbes samasse aega, mil Sparta kuningas Leonidas koos oma 300 sõdalasega Termopüülide * mäekitsuses Pärsia kuninga Xerxese hiigelväe vastu võideldes kangelassurma suri aega umbes 500 aastat ekr. Raud on eestlase jaoks läbi aegade olnud maagilise tähendusega et selles veenduda, maksab vaid kuulata rauale pühendatud rahvalaule, mis Tormise käe all uue kuue saanuna ka tänapäeval vägevalt kõlavad. Ulatuslikumalt hakkas rauast esemeid Eestisse jõudma siiski I aastatuhande esimesel poolel, Rooma impeeriumi õitseajal, mistõttu vaadeldavat perioodi ongi hakatud nimetama Rooma rauaajaks. Kesk-Euroopas asuvatest Rooma provintsidest lähtuvad kultuurimõjud jõudsid Eestisse eeskätt lõunapoolsete balti hõimude vahendusel. Rauasulatamise oskus näib aga olevat Eestisse jõudnud Skandinaavia kaudu. Igal juhul õppisid eestlased sellel perioodil ära tundma soomaaki, ehitama sulatusahje, põletama sütt ning valmistama lõõtsa, mis oli vajalik raua töötlemiseks. Sepast sai muistses Eestis tähtis ametimees. Näib, et Rooma rauaaeg oli Eestile rahuliku arengu ajaks. Jõukus kasvas, kuid linnuseid peaaegu ei ehitatud. Ümmarguste kivikirstkalmete asemel hakati ehitama nelinurkseid tarandkalmeid, mille levikuga muutus valdavaks ka surnute põletamise komme. Selgesti eristuvate üksikmatuste puudumine näib viitavat inimeste võrdsusel põhinevale ühiskonnakorraldusele, mille aluseks oli pidev ühine töö põldude rajamisel ja harimisel. Põlluharimise tegi raua kasutuselevõtt igal juhul oluliselt tõhusamaks. Selle juures oli suur tähtsus raudkirvestel, mis võimaldasid ulatuslikult alet teha ning uusi viljakaid maid hõlvata. Kiirelt kasvas kariloomade hulk. Kariloomade tähtsus ei seisnenud mitte ainult lihas, vaid ka selles, et nende * Termopüülide lahing toimus 480. aastal ekr Termopüülide kitsasteel Kreekas. Umbes 7000 kreeklast kaitsesid Sparta kuningas Leonidase juhtimisel Termopüülide kitsasteed mitu korda suurema Pärsia väe vastu, et tõkestada sissepääsu Kreekasse. Pärast seda, kui reetur Ephialtes oli pärslastele näidanud salateed kreeklaste selja taha, lubas Leonidas ülejäänud kreeklastel lahkuda ja jäi 300 spartalase ja umbes 1000 mujalt pärit kreeklasega kaitsele, et katta lahkujate taganemist. Suurem osa paigale jäänud kreeklastest langes. 16

16 sõnnikuga väetati põlde, taastades niimoodi mullaviljakust. Lisaks alemaadele omandasid seetõttu järjest suurema tähenduse põlispõllud, mida vaheldumisi hariti ja puhata lasti. Odra, kaera ja nisu kõrval hakati laiemalt kasvatama rukist. Kui viljakasvatus sai peamiseks elatusalaks, teisenesid ka usukombed. Senisest tähtsamaks muutusid maagilised toimingud ilmastiku mõjutamiseks. Päikesekultuse tõusule viitab tollaste ehete kujundus, kus sageli kasutati eluandva taevakeha märke ratta- ja ristimotiivi. Tõenäoliselt ulatub Rooma rauaaega ka jaanitule tegemise komme, mille uskumuslikuks tagamaaks on arvatavasti olnud soov suurendada päikese väge. Sellel perioodil jõuab Eesti nimi esmakordselt ka ajalooannaalidesse. 98. aastal nimetas Rooma ajaloolane Tacitus teiste põhjarahvaste kõrval rahvast nimega aestii. Ilmselt ei pidanud ta sellega silmas küll mitte eestlasi, vaid lõunapoolsemaid balti hõime, kuid tõsiasjaks jääb, et esmakordselt kasutati Läänemere piirkonnas ühe rahva kohta nime, mis hiljem kinnistus eestlastele. Midagi asjalikumat kohalike rahvaste elust me Tacituselt teada ei saa, tema kirjeldused on üsna fantastilised ja ülepakutud. Peamine, mis roomlasi Läänemere piirkonnas huvitas, oli merevaik, mille peamised leiukohad asuvad Leedu ja Preisimaa rannikul, kuigi merevaigust ehteid ja amulette leidub ka Eestis. Keskmise rauaaja raudriistu Eestist. 17

17 19 ESIMENE RAAMAT 1525 Wanradt-Koelli katekismuse vanima eestikeelse raamatu säilinud leht. Millal ilmus trükist esimene eestikeelne või eesti keelt sisaldav raamat, on ikka veel lahtine. Ebamäärasuse põhjus on selge kohe, kui rahvakeelsed raamatud hakkasid ilmuma, taipasid ideoloogilised ringkonnad ja võimud, kui tähtis ja ka ohtlik see võib olla, ja võimule mittesobivaid raamatuid hakati taga kiusama ja hävitama. Nii on eestikeelse kirjasõna algust kirjeldanud Voldemar Miller. Lutheri õpetuse üheks osaks oli pühakirja viimine iga inimeseni, mis omakorda tõi kaasa kohustuse arendada rahvuskeeli ja haridust. Esimeseks sellest perioodist säilinud terviklikuks eestikeelseks tekstiks peetakse katoliku perioodist pärinevat nn Kullamaa käsikirja ( ) ehk katekismust, mis koosneb Meie Isa palvest, Ave Maria palvest ning usutunnistusest. Neist kaks esimest on üles kirjutanud Kullamaa preester Johannes Lelow. Ent selleks ajaks olid juba ilmavalgust näinud ka esimesed eestikeelsed trükised aastal trükiti Lübeckis teadaolevalt esimene eestikeelne raamat, ilmselt luterliku jumalateenistuse käsiraamat, mille kogu tiraaž aga hävitati. Kuid aastal ilmunud eesti- ja alamsaksakeelsest nn Wanradt- Koelli katekismusest on mõned lehed säilinud. Selle Wittenbergis välja antud trükise koostajateks olid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Johann Koell, kelle tõlgitud on katekismuse eestikeelne tekst ja kes ise võis olla eesti päritolu. Raamatu kogumaht oli umbes 120 lk, säilinud on sellest 11 lehekatket, mis avastati alles aastal. Esimene eestikeelne raamat hävitati täielikult, ent kerge polnud ka teise saatus. Nimelt keelati Wanradt-Koelli katekismuse levitamine Tallinna rae otsusel põhjendusega, et leiti mitte vähe vigu. Ajaloolaste oletuste kohaselt võisid katekismusele saatuslikuks saada keelelised parandused äärel, sisulised isikupärased erijooned Wanradti katekismuse tekstis ning lõpuks ka Wanradti vaated ja tema isik. Igal juhul keelustati katekismus varsti pärast eksemplaride Tallinna jõudmist, juba enne aastat aastal trükiti Hamburgis ka Tartu pastori Franz Witte koostatud lõunaeesti murdes katekismus, mis paraku pole samuti säilinud. Tasapisi hakkas edenema ka eestlastele parema hariduse andmine. Oluliseks sündmuseks oli nn vaeste koolipoiste rahastu asutamine Tallinnas. Tegemist oli fondiga, mille kaudu aidati kehvadest 46

18 oludest pärit, kuid andekatel poistel kirikuõpetajaks õppida. Reformatsiooniperioodist ongi teada mitmeid eestlastest vaimulikke, nende seas on ilmselt kuulsaim Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, Liivimaa kroonika autor Balthasar Russow. Reformatsiooni järel tehti ka esimesed katsed tõlkida lauluraamatut ja isegi Piiblit. Ning kuigi sedalaadi ettevõtmistest on seniajani andmeid vähevõitu, pole kahtlust, et nende trükiste näol pandi alus eestikeelsele raamatukultuurile. Loomulikult pole emakeelse raamatu sünd ühelegi rahvale püsimajäämise tagatiseks. Preislased on rahvana kadunud vaatamata sellele, et nendelgi tekkis XVI sajandil omakeelne kirjavara. Samas pole õigupoolest teada rahvast, kellel oma kirjakultuurita oleks õnnestunud rahvuseks tõusta. Sellel taustal on esimese eestikeelse raamatu sünd Eestile kahtlemata tähenduslik sündmus. Lambert Glandorp. Mustpeade vennaskonna epitaaf. Detail,

19 25 Gustav TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE 1632 II Adolfi ausammas Tartus. Ülikooli asutamine Eestisse oli Rootsi suurvõimu sajandil eriti oluline kultuuriajalooline sündmus, kuigi selle tegevus oli katkeline ja suhteliselt lühike, ja kuigi kohalikud pärisrahvad selle hariduskolde tegevusest aktiivselt osa ei saanud võtta. Nii kirjutab oma raamatus Eesti kultuurilugu Ilmar Talve. Arvestades Euroopas katoliiklaste ning luterlaste vahel möllavat sõda, on arusaadav, et Rootsi riik pidas üheks oma tähtsaimaks ülesandeks luteri usu ja luteri kiriku positsioonide tugevdamist Eestis. Kui Tallinn oli luteri usu keskuseks kujunenud juba Rootsi võimu algusest alates, siis Lõuna-Eestis oli katoliku usk suutnud Poola võimu ajal end uuesti maksma panna. Et Tartus asunud katoliikliku keskuse järelmõjusid välja juurida, otsustasid Gustav II Adolf ja tema õpetaja ning nõuandja Johan Skytte kujundada Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse kogu Liivimaa jaoks. Teatud rolli mängis siin Tartu linna suhteline nõrkus, võrreldes näiteks Riiaga, mis oli Rootsile alistunud enda seatud tingimustel ning suutis seetõttu oma huve keskvalitsuse ees kaitsta. Tartu nõrk positsioon andis Rootsi keskvõimudele võimaluse seal oma plaane vabamalt teostada aastal Liivimaa kindralkuberneriks saanud Skytte eestvõttel rajati aastal Tartusse gümnaasium, millest pidi saama tugipunkt kõrgema õppeasutuse asutamiseks. Uppsala ülikool oli aastaks taas elujõuline ning Rootsi keskvõimu plaanide kohaselt asutati selle lähikonda lisaks veel rida ülikoole Turu (1640), Lund (1666) ja Tartu, samuti soositi juba olemasolevaid Greifswaldi ülikoolile oli Rootsi aeg oluline tõusuperiood. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632, vahetult enne hukkumist Lützeni lahingus kirjutas kuningas Gustav II Adolf ametlikult alla ülikooli asutamisürikutele. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril Aktusel pidas Liivimaa kindralkuberner ja ülikooli kantsler Johan Skytte kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis ei pea saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. Kõik üliõpilased alustasid õpinguid filosoofiateaduskonnas, mis andis üldisema kõrghariduse ja oli baasiks mingile erialale. Pärast seda järgnes spetsialiseerumine ja veel kolm aastat õpinguid samas või mõnes muus teaduskonnas. Kuna kohalik õppejõudude kaader puudus, siis kutsuti Tartusse mujalt professoreid, kes säilitasid oma senised teaduskontaktid ning seetõttu kujunes ja arenes ka Tartu ülikooli õppetegevus ühises Eu- 58

20 roopa kultuuriruumis. Õppetegevuse aluseks oli Petrus Ramuse õpetus, kes võitles selle eest, et teadus vabaneks teoloogia ja Aristotelese autoriteedist. Täppisteaduste alal oli Tartu ülikool silmapaistev eriti selle poolest, et see oli esimene ülikool, kus süstemaatiliselt hakati pidama loenguid Newtoni õpetusest. Olulist osa kultuuriloos etendas ka ülikooli trükikoja asutamine. Ülikoolis oli neli teaduskonda, õppetöö toimus ladina keeles. Academia Gustavianas õppinud tuhatkonna üliõpilase seas on mitmeid Rootsi ja Soome kultuurilukku läinud isikuid, näiteks hilisem Turu piiskop Johannes Gezelius. Ülikooli avamisel rõhutati, et see on mõeldud kõigi siinsete rahvaste jaoks, kuid teadaolevalt polnud üliõpilaste hulgas ühtegi eestlast. Samas ei saa eitada, et ülikooli asutamine aitas oluliselt kaasa eesti keele arengule. Nimelt pidid Baltimail riigiametit taotlevad kandidaadid kuningavõimu korraldusel õppima vähemalt kaks aastat Tartus, et omandada elementaarne keeleoskus. Kohaliku keele õppimine oli õppestipendiumi saamisel soodustavaks asjaoluks. Eesti keele oskus oli õppejõududele vajalik selleks, et nad suudaksid otsustada, kas üliõpilase keeleoskus on nõutaval tasemel kirikuõpetaja või riigiametniku kohale asumiseks ja Tartus õppides ka suhtlemiseks Tõrvandi küla talupoegadega see küla oli professorite vahel ära jagatud, et suurendada nende sissetulekuid. Paraku polnud rahutud ajad lõppenud aastal kolis ülikool Vene vägede rünnaku eest Tallinnasse, kus ülikooli tegevus aastal soikus aastast jätkas ülikool tegevust taas Tartus ning siirdus aastal enne Põhjasõda siit Pärnusse. Keerulised olud takistasid õppetegevust ülikoolis, ent kõrgema hariduse traditsioon Eestis oli sellele vaatamata loodud. Ülikooli rajamine just Tartusse kujunes Eesti tuleviku arengu seisukohast ülimalt oluliseks sammuks. Tartust sai tähtis hariduskeskus, mis põlisrahvaste hariduselu arusaadavalt kohe alguses mõjutada ei suutnud, pikemas perspektiivis aga küll. Ülikooli Tartus tegutsemise fakt oli aga mõjukaks teguriks, mis aitas kaasa, et aastal taasavati ülikool just Tartus. Ülikooli osa eestlaste ja lätlaste rahvuslikus ärkamises on aga võimatu alahinnata. Tartu ülikooli peahoone, ehitatud

21 43 Esimese ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869 eesti üldlaulupeo rinnamärk. Läikivad vihmavarjud ujusid nagu ümmargused sakilised pajad, kõhud ülespidi, vihmasorina sees, rennid ja torud muudkui laulsid ja rentslid sulisesid. Kuid rahvas seisis, rahvas ei liikunud, vaid pressisid oma ilusad, puhtad ja jõurikkad helid valgest veesirast läbi. Ja hõisked kostsid läbi vihmaniitide, jõurikas hoog hüüdis välja oma võitu ja elaguhüüded kajasid üle plankude soriseva vee all seisva rahva kõrvu, kes oli kraed üles löönud ja laskis tulla, mis tuleb, aga tahtis vastu pidada rõõmsas ja võidukas kangekaelsuses. Nii kirjeldab I üldlaulupeo võidukat kontserti Karl August Hindrey oma romaanis Aovalged aknad. Iga rahvuslik liikumine vajab suurüritusi, mis toovad kokku rahvuse esindajad kogu maalt ning liidavad nad vähemalt hetkeks üheks tervikuks. Mitmetes Euroopa maades, eriti Saksamaal ja Šveitsis, täitsid seda rolli laulupeod. Eestis taheti rahvapidu korraldada eelkõige selleks, et tähistada väärikalt talurahva vabastamist pärisorjusest aastal. Jannsen pakkus välja idee korraldada laulupidu, mis tooks kokku inimesi kogu Eestist, pakuks võimalusi omavaheliste tutvuste loomiseks ning ühistunde arendamiseks. Jannsen teadis, et sellised peod olid rahvusliku kokkukuuluvustunde loomisel kõikjal tähtsat rolli etendanud ning lootis, et ka eesti rahvas suudab laulupeole kokku tulles ühtseks tervikuks muutuda. Üldlaulupeo korraldamine oleks olnud võimatu laulu- ja muusikakooride tegevuse hoogustumiseta Eestis aastate teisel poolel. Baltisakslased toetasid eestlaste koorimuusika harrastust ning see aitas üldlaulupeo korraldamiseks hõlpsamini luba saada. Lisaks kaasas Jannsen peotoimkonda mitmeid nimekaid baltisaksa tegelasi, nagu näiteks pastor Adalbert Hugo Willigerode, lootes sel teel vähendada kohalike ülemkihtide vastuseisu laulupeo korraldamisele. Siiski osutus loa saamine keeruliseks, sellega venitati teadlikult, lootes ilmselt, et kui ettevalmistusaeg jääb lühikeseks, kukub pidu läbi. Selliseks asjade käiguks olid aga valmis nii Jannsen kui ka ametlikult pidu korraldav Wanemuise selts. Rahapuudusele vaatamata asus peokomitee energiliselt tööle. Ettevalmistuste põhiraskus lasus laulupeole saabuvatel kooridel, kellel tuli lühikese ajaga ära õppida üsnagi nõudlik laulupeokava. Kuigi laulupeo vajalikkuses kahtles ka osa rahvuslikke tegelasi, viidi selle ettevalmistustööd edukalt lõpule. 17. juunil aastal hakkasid koorid Tartusse kogunema. Enamik kasutas hobutransporti, kuid laulupeole tuldi ka jalgsi. Probleemidele vaatamata olid laulupeole tulijad kõrgendatud meeleolus ning vaimustust täis. 94

22 Kokku kogunes peole 44 (on mainitud ka arvu 46) meeskoori üle 800 liikmega ning viis puhkpilliorkestrit ehk mängukoori 56 mängijaga, kellest enamik pärines Lõuna-Eestist aasta 18. juuni hommikul kogunesid laulupeol osalejad rongkäiguks ning siirdusid Wanemuise seltsimaja juurest Tähe tänaval läbi linna jumalateenistusele Toomeorus. Sama päeva pärastlõunal toimus Emajõe teisel kaldal Ressource i seltsi aias vaimuliku muusika kontsert ning teisel päeval samas kohas ilmalik kontsert. Kontserdil kõlanud Jannseni Fredrik Paciuse viisile seatud Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ning Aleksander Kunileid-Saebelmanni algupärased laulud Lydia Koidula sõnadele tõstsid vaimustuse haripunkti. Seda ei suutnud segada ka tugev vihmasadu, mis teisel peopäeval pidulisi tabas. Peakõne pidas laulupeol Jakob Hurt, kes oma programmilises Kolmes soovis kutsus rahvast üles oma rahvusele truuks jääma, rahvuslikke ettevõtmisi ja eesti seltse edendama ning emakeelse hariduse eest hoolitsema. Hurda esinemine võeti eestlaste poolt vaimustusega vastu, baltisakslaste seas äratas see aga kriitikat. Kolmanda peopäeva hommikul toimusid kooride üksikesinemised ning päeva teisel poolel võistulaulmine. Järgnes kooride lahkumine Tartust, mis kujunes omalaadseks võidumarsiks läbi maa. Laulupeol rahvast haaranud vaimustus levis osavõtjate kaudu laiematesse rahvakihtidesse ning aitas levitada rahvuslikke ideid üle kogu Eesti. Laulupeo mõju näitab ka see, et Pacius-Jannseni Mu isamaa, mu õnn ja rõõm kujunes mitteametlikuks rahvushümniks. Kokkuvõttes võib I üldlaulupidu pidada murranguliseks sündmuseks rahvusliku liikumise arengus. On küll liialdus väita, nagu oleks Tartusse kogunenud eesti rahvas end üldlaulupeol rahvuseks laulnud, kuid teatav tõetera siin on. Esimese eesti üldlaulupeo kuulutus. 95

23 55 REVOLUTSIOON 1905 See Vene riigi seadus on ropp ja roojane ja mõisnikute kurjus see rõhub rängasti, lauldi Eestis aasta vastuhaku päevil, rahva pahameele sihtmärke üsna tabavalt kokku võttes aasta võitlusepäevad muutsid järsult Eesti ühiskonda, tuues kaasa nii joovastavat võidurõõmu kui valusat kaotuskibedust. Vene tsaaririik oli aasta alguseks jõudnud raskesse kriisi. Lüüasaamine sõjas Jaapaniga, kus osales arvukalt ka eestimaalasi, kahandas oluliselt tsaarivõimu autoriteeti. Ühtäkki avastas järjest rohkem inimesi, et kuningas on alasti, see tähendab, et tsaari-venemaa on mahajäänud maa ning vajab hädasti reforme. See kõik lõi pinna vasakpoolsuse tugevnemiseks, mille märgiks Eestis oli koos ajalehega Uudised tekkinud sotsiaaldemokraatia. Nii nagu mujal Venemaal, sai ka Eestis revolutsioon alguse rahumeelse töölisdemonstratsiooni tulistamisest 9. (22. ukj) jaanuaril aastal Peterburis. Eestis algasid streigid, mis haarasid peagi suure osa ühiskonnast. Ühiskond radikaliseerus, ajakirjandus läks sellega kaasa. Kui aasta oktoobris algas Venemaal raudteelaste streik, ühinesid sellega ka Tallinna töölised, linnas puhkesid korratused. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ning sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. Nõudmiste toetuseks korraldati 16. (29. ukj) oktoobril Uuel turul suurem rahvakoosolek. Kuigi kuberner polnud kogunemist keelanud, avas kohale ilmunud sõjaväeüksus rahva pihta hoiatuseta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid oli üle 200. Pahameel Tallinna veresauna üle oleks ilmselt viinud Eestis üldise vastuhakuni, kui Nikolai II poleks oma impeeriumis toimuva pärast kohkununa vaevalt et Tallinna sündmused teda selleks sundisid 17. (30. ukj) oktoobril kirjutanud alla manifestile, millega kutsus kokku ülevenemaalise rahvaesinduse Riigiduuma ning kindlustas rahvale kodanikuvabadused. Eestlased kasutasid olukorda ära, organiseerusid kiiresti ning Jaan Tõnissoni eestvedamisel alustas tegevust esimene eestlaste erakond Eesti Rahvameelne Eduerakond. Sellega olid revolutsiooni esimesed eesmärgid saavutatud ning esile kerkisid vastuolud alalhoidlike ja radikaalide vahel. Postimehe ringkond leidis, et Eesti ei peaks ennast unustavalt Venemaal toimuvasse viskuma, vaid rohkem oma huvide eest seisma. Radikaalsemalt meelestatud tegelased pidasid seda seisukohta liiga tagasihoidlikuks. Erinev suhtumine sai füüsiliselt tajutavaks aasta 19. oktoobril (1. novembril ukj) Tartus korraldatud rahvuslikul meeleavaldusel, kus esimest korda avalikul üritusel kanti EÜS-i sinimustvalget lippu. Vene üliõpilased ründasid lippu kui tagurluse sümbolit. Puhkes kaklus, ent lipp jäi siiski eestlaste kätte. Plahvatusohtliku olukorra rahustamiseks kutsuti Jaan Tõnissoni algatusel novembris kokku ülemaaline rahvaasemikkude kongress. 800 esindaja seas pääses aga võimule hoopis radikaalsem suund ning koosolek lõhenes. Segadus Eestis suurenes veelgi. Mitmel pool tekkisid uued võimustruktuurid Velise vabariik ja Mõisaküla vabariik. Võimud kuulutasid Tallinnas välja sõjaseisukorra, kuid see 118

24 ajas rahva veel enam vihale. 12. detsembril (25. ukj) suundusid tööliste relvastatud salgad Tallinnast maale ning alustasid mõisate põletamist. Põhja-Eestis, aga ka Pärnumaal rüüstati kokku 160 mõisat. Korratuste lõpetamiseks kehtestas keskvalitsus Balti kubermangudes sõjaseisukorra, tegevust alustasid karistussalgad, kes lasid eeluurimise ja kohtuta maha üle 300 inimese. Lisaks mõistsid sõjakohtud surma üle 500 inimese nende seas ka Konstantin Pätsi kellest paljudel õnnestus aga põgeneda. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglasse või asumisse. Postimehe ringkond eesotsas Tõnissoniga saatis karistussalkade terrori vastu Vene lehtedele protestiavalduse. See aktsioon oleks Tõnissoni jaoks võinud lõppeda sõjakohtu kätte sattumisega. Siiski lahenes kõik õnnelikult ja karistussalkade tegevus lõpetati aasta I Riigiduuma valimistel saavutasid Eestis võidu Eduerakonna kandidaadid eesotsas Jaan Tõnissoniga, saades üle poole kohtadest. Nikolai II otsustas Duuma allumatuse tõttu laiali saata. Ka Tõnisson kuulus selle otsuse vastu protestinud saadikute hulka ning sai seetõttu samuti vanglaleiba maitsta. Vene impeeriumis pääses võimule reaktsioon, suur osa antud vabadustest tühistati. Kõike saavutatut rahvalt aga võtta ei õnnestunud. Eesti oli hetkeks saanud maitsta vabaduse lõhna ja seda nii lihtsalt ei unustatud aastal Riia vanglast vabastatud poliitvangid. Skubin, Emilie Kalnin, Alma Ani, Karl Ast, Lilly Ibrus, Olga Liebert ja Karl Türna. 119

25 EESTI 80 VABARIIGI RAHVUSKOMITEE MOODUSTAMINE 14. veebruar 1944 Otto Tief. Kunagi pole Eesti rahvas tunnustanud ega tunnusta ka praegu ei võõrale relvajõule ja terrorile tuginevat nn Nõukogude Eesti Valitsust ega praeguste okupatsioonivõimude käsilastest, osalt isegi võõra riigi kodanikest koosnevat nn Eesti Omavalitsust. Eesti rahva vankumatu tahe on, et sõltumatu demokraatliku Eesti Vabariigi seaduslikud organid tegevusse astuksid. Nende sõnadega kuulutas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee end 1. augustil 1944 sisuliselt kõrgeimaks võimuks Eestis. Eestlased olid aastal lootnud, et Punaarmee väljatõrjumise käigus õnnestub taastada iseseisev Eesti Vabariik, ent peagi selgus, et neil lootustel polnud määratud täituda. See tõi kaasa Atlandi harta põhimõtetele tugineva rahvusliku vastupanuliikumise tekke, millele aitasid kaasa lääneriikides tegutsevad Eesti diplomaadid. Viimastega kujunes erinevatel vastupanuorganisatsioonidel välja tihe kontakt. Kui esialgu keskendus see peamiselt informatsiooni vahetamisele, siis aastal asuti teostama ka poliitilisi aktsioone nagu lendlehtede levitamine jms. Kuigi vastupanuliikumine hoidus sõjalistest aktsioonidest, soovimata Saksa rinnet idas nõrgestada, loodi ometi oma luureteenistus ning tihedad sidemed Omakaitsega, mille sisse tekkis põrandaalune organisatsioon. Eesmärgiks oli relvade kogumine ning võrgustiku loomine, et vajalikul hetkel, analoogiliselt aastaga, võim kas või hetkeks enda kätte haarata. Eesti iseseisvuse taastamisel koondus kõige suurem tähelepanu peaminister Jüri Uluotsale, kes põhiseaduse kohaselt pidi nüüd asuma täitma presidendi ülesandeid. Legaalselt oli vaid Uluotsal võimalik uus valitsus ametisse panna aasta alguses jõuti Uluotsaga kokkuleppele, et ta moodustab põrandaaluse parlamendi, mis võttis enda vastutusele Eesti taasiseseisvumise korraldusliku poole. Esimesel kogunemisel Tallinnas 14. veebruaril 1944 olid esindatud kõik Eesti erakonnad ja kaks suuremat põrandaaluse vastupanu rühma. Rahvuskomitee kokkutulek tähendas ühtlasi Eesti paljuparteilise demokraatia taastamist. 23. märtsil 1944 peeti Tartus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee teine koosolek, kus kinnitati Rahvuskomitee põhialused ja valiti juhatus. Rahvuskomitee kuulutas end riikliku võimu teostajaks kuni põhiseaduslike organite tegevusseastumiseni. Esimehed oli Kaarel Liidak (varjas end tagaotsitavana alates aprillist) ja Otto Tief (alates juulist asendas esimeest, alates augustist esimees), sekretär Juhan Reigo, liikmed Artur Ekbaum, Oskar Gustavson, Ernst Kull, Oskar 168

26 Mänd. Rahvuskomitee arendas aktiivset tegevust, sõlmides ühtlasi kontaktid Läti ja Leedu samalaadsete organisatsioonidega. Rahvuskomitee loomine ei saanud jääda märkamatuks Saksa julgeolekule, kes otsustas mis tahes vastupanumõtted juba eos maha suruda aprillil 1944 arreteerisid Saksa julgeolekupolitsei ja SD * ligi 400 rahvuslast, sealhulgas suure osa Eesti Rahvuskomitee liikmeist. Kuigi Rahvuskomitee sai tõsise löögi, ei lõpetanud ta tegutsemist ning suutis end taas üles ehitada. Pool aastat hiljem, aasta 1. augustil, kuulutas Rahvuskomitee enese kõrgema riigivõimu ajutiseks teostajaks okupeeritud Eestis. Rahvuskomitee andis välja ka mitu korraldust, kus kutsuti rahvast üles võitlusse sisse tungiva punaväe vastu. Rahvuskomitee peamine eesmärk oli valmistada ette Eesti vabariigi seadusliku valitsuse ametisseseadmine, koostöös Jüri Uluotsaga pandi paika valitsuse koosseisu. Rahvuskomitee üritas sisse seada ka kontakte Eesti sõjaväeüksustega, et need vajadusel enda juhtimise alla koondada. Paraku olid kõik need ettevalmistused alles pooleli, kui Hitler aasta septembris otsustas Eesti Punaarmeele loovutada. Vabariigi valitsus kuulutati küll välja, kuid tema tegevus jäi lühiajaliseks ning Punaarmee okupeeris Eesti uuesti. Kuigi Rahvuskomitee ei suutnud endale püstitatud eesmärke saavutada ning suur osa tema liikmeid kannatas kas Saksa või Nõukogude okupatsioonivõimude või mõlema repressioonide all, hukati või hukkus vangilaagrites, oli juba ainuüksi tema olemasolul suur tähendus. See näitab üheselt, et Eesti võitles II maailmasõjas mõlema totalitaarse suurvõimu nii natsismi kui kommunismi vastu orienteerudes lääneriikidele ning üritades nende toel Eesti iseseisvust taastada. Juhan Reigo.Oskar Ernst Kull. Gustavson. * SD Sicherheitsdienst, julgeolekuteenistus Hitleri Saksamaal. 169

27 1960. aastaid Eestis iseloomustab vastupanu- või protestitahte kanaliseerumine legaalse opositsiooni vormi. Kukutamise asemel üritati nõukogude süsteemi muuta või uuendada, suhtumise muutumisele aitas kaasa ka vasakpoolsuse võidukäik Läänes ning noorte protestiliikumine. Poliitiline protestiliikumine asendus Eestis paljuski kultuurilise protestiga levis hipiliikumine, kunstis, kirjanduses ja muusikas üritati end lahti murda võõrvõimu kontrolli ahelatest ning jõuti mitmel alal maailma tipptasemele. Rahvusliku kultuurielu elavnemine iseloomustas aastatel kõiki Balti riike, leides eriti selge väljenduse avalikku ellu astuva noorema põlvkonna tegelaste loomingus. Uueks nähtuseks okupeeritud Eestis kujunes omakirjastuslike almanahhide väljaandmine, mis kujutas endast avalikku väljakutset ametlikule kirjastus- ja kultuuripoliitikale. Almanahhide ümber koondunud noored kirjanikud ja kunstnikud lõid sidemed üksteisega, seejärel aga ka nende vanema põlvkonna kultuuritegelastega, kes olid ametlikult jätkuvalt põlu all, ning endiste poliitvangidega. Mõned käsikirjad toimetati avaldamiseks ka Läände. Nõukogude võim nägi omakirjastuslikes almanahhides õigustatult ohtu kehtivale süsteemile ning apoliitilisele sisule vaatamata tabasid almanahhide koostajaid mitmesugused repressioonid. Lisaks kultuurilist kokkukuuluvust kuulutavatele ettevõtmistele väljendus noorte meelsus mitmetes stiihilistes väljaastumistes, milles osalejaid üsna karmilt karistati. Paralleelselt kultuurielu aktiviseerumisega asus Tartu Riiklikus Ülikoolis aastate teisel poolel tegevusse rühm ülikooli komsomolikomitee ümber koondunud noori, keda on nimetatud kuuekümnendate aastate põlvkonnaks või komsomoliopositsiooniks. Üritades end nõukogude süsteemile avalikult mitte vastandada, katsuti seda seestpoolt uuendada. Paljuski oli selline tegevus kantud Praha kevade inimnäolise sotsialismi loosungist. Üliõpilaskonnas valitsev vastumeelsus nõukogu- ÜLIÕPILAS- PÄEVAD 88TARTU 1968 Praegu sellesse aega tagasi vaadates leian ma eest noore tüdruku, kelle pea oli uskumatult tohuvabohu täis. Mul ju ei olnud püstolitoru meelekohal ja keegi ei sundinud mind sel viisil hakkama komsomolisekretäriks, see oli mu enda vaba valik. Olgu pealegi, et teisiti mõtlev sekretär, aga ikkagi komsomolisekretär. Ka nüüd, aastate järel, ei tekita see tõsiasi minus mingit kahetsust, pigem hoopis veidrat uhkust, nagu on eriülesandega luurajal vaenlase tagalas. Nii on nn kuuekümnendate põlvkonda meenutanud Sirje Endre. 184

28 de süsteemi vastu osutus aga suuremaks, kui komsomoliopositsioon oli eeldanud. Omalaadseks meelsusdemonstratsiooniks kujunesid üliõpilaspäevad Tartus aasta sügisel. Üliõpilasrongkäigust praktiliselt puudus kohustuslik parteiatribuutika, punalipud ja nõukogulikud loosungid. Kanti omaloomingulisi loosungeid nagu Jänkid, kasige Peipsi taha ja Metsameeste veri ei värise Kaks Eesti Põllumajanduse Akadeemia üliõpilast Rain Roomet ja Jüri Süldre olid eelnevalt kõrvaldanud ametlikud loosungid ja plakatid, mille eest neid hiljem karistati kahe ja poole aastase vangistusega. Praha kevade vägivaldne lõpetamine ning Tšehhoslovakkia okupeerimine aastal andsid usule inimnäolisesse sotsialismi raske hoobi. Kogu Nõukogude impeeriumis asus pealetungile reaktsioon ning kuigi komsomoliopositsiooni aktiivsust ei õnnestunud ühe aastaga maha suruda, viidi Tartu ülikooli komsomolikomitees paari aasta jooksul läbi põhjalik puhastus. Osa komsomolipõlvkonnast läks koostööle nomenklatuuriga ning asus tegema karjääri nõukogude süsteemis, teised pettusid ning tõmbusid avalikust elust tagasi, kolmandad liitusid vastupanuliikumisega. Eesti arengus oli tegemist teatavas mõttes pöördepunktiga kadus usk sellesse, et nõukogude süsteemi on võimalik seesmiselt reformida. Tõrvikurongkäik Tartu üliõpilaspäevadel aasta novembris. 185

29 ISIKUNIMEDE REGISTER A Aare, Juhan 192 Aavik, Johannes 116 Abovjan, Hatšatur 75 Adams, Jüri 194 Adamson, Jaan 102 Ahonen, Heiki 194 Albert, piiskop 24, 30, 32, 34 Alebrand, preester 24 Aleksander I, Vene keiser 68, 74, 77, 92 Aleksander II, Vene keiser 66 Aleksander Nevski, vürst Alle, August 116 Anna, Poola-Rootsi kuninganna 56 Anvelt, Jaan 133 Aristoteles 59 Arvidsson, Adolf Ivar 79 B Baer, Karl Ernst von 75 Balduin Alnast, paavsti legaat Eesti- ja Liivimaal 34 Balzer, kindralleitnant 164 Batory, Stefan 8, 53 Bauer, Rudolf Felix 66 Beermann, Emilie 104 Benninghoven, Friedrich 30 Berg, Jakob Georg von 76 Bergmann, Ernst 75 Beria, Lavrenti Berthold, Võnnu orduvendade pealik 24 Bildt, Carl 208 Bornhöhe, Eduard 144 Botškarjov, Vladimir 162 Brockmann, Reiner 60 Broele, Johann von dem 43 Busaeus, Thomas 55 C Claus, Carl Ernst 75 D Day, Donald 148 Dolgoruki, vürst 63 E Eisenschmidt, Aleksander 99 Ekbaum, Artur 168 Emme 21 Endre, Sirje 184 Ephialtes 16 Epler, Antonie 120 Erik XIV, Rootsi kuningas 50 Erik, Norra prints 22 Estam, Jüri 172 F Faehlmann, Friedrich Robert 82 84, 88 Forselius, Bengt Gottfried Fremantle, Sydney Robert 134 Fulco, piiskop 20 Fölkersahm, Hamilkar von 86 G Ganander, Christian 78 Gehewe, Carl Heinrich 82 Gezelius, Johannes 59 Glasenap, Kurt von 166 Goltz, Rüdiger von der 144 Gorbatšov, Mihhail 192, 194, 198, 203 Grenzstein, Ado Grünthal-Ridala, Villem 116 Gustav I Vasa, Rootsi kuningas 50 Gustav II Adolf, Rootsi kuningas 58 Gustavson, Oskar , 176 Gutsleff, Heinrich 70 H Hannula, Erkki 141 Hellat, Georg 120 Hellat, Peeter 105 Helle, Anton Thor 70 Henrik, kroonik 20, 24, 27 28, 32 Herder, Johann Gottlieb 72, 98 Herlinus, Gabriel 60 Hermann, Karl August 104, 110, 112, 213 Hermann, Paula 104 Hermann, piiskop 32, Hiatsintov, Erast 115 Hildebrand, Michael 43 Hiltinus, piiskop 20 Hindrey, Karl August

30 Hitler, Adolf 156, , , 194 Holberg, Johan 176 Horn, Claes 51 Horn, Henrik 50 Hueck, Alexander von 83 Hupel, August Wilhelm Hurt, Jakob 92 93, , , I Ignatsi Jaak 60 Ilves, Toomas Hendrik 202, 210 Inglist, Endel 176 Izjaslav, Jaroslav Targa poeg Ivan IV (Julm) 36, 48, 52 J Jakobson, Carl Robert 23, 68, 96, , 110 Jampol, Juri 192 Jannau, Heinrich Georg von 78 Jannsen, Johann Voldemar 8, 90 91, 94 95, 100 Jaroslav Tark, Kiievi vürst 18 Jelizaveta, Vene keisrinna 68 Jeltsin, Boriss 203, 209 Joffe, Adolf 146 Johan III, Soome hertsog, Rootsi kuningas 50 Johannes, preester 21 Juhkam, Mihkel 126 Juškevitš, Artjom 186 K Kaarlimäe, Juhan 176 Kallas, Aino 116 Kallas, Oskar 120 Kallas, Rudolf 104 Kalm, Hans 140 Kalmus, Ain 20 Kaplinski, Jaan 191 Karl XI, Rootsi kuningas 60 Karl XII, Rootsi kuningas 62 63, 66 Karl IX, Södermanlandi hertsog, Rootsi kuningas 56 Karlson, Karl Ferdinand 115 Karotamm, Nikolai 180 Kaupo, liivlaste vanem 26 Kelam, Tunne , 200 Kettler, Gotthard 50 Kiirend, Mati 186 Kitzberg, August 100 Klesment, Johannes 176 Klinger, Friedrich Maximilian von 75 Koell, Johann 46 Koidula, Lydia 95 Konik, Konstantin 128 Kool, Ott 192 Kreem, Robert 188 Kreitsberg, Taimi 180 Kreutzwald, Friedrich Reinhold 8, 84, 88, 96, 102 Kross, Jaan 70 Kukk, Jüri 191 Kull, Ernst Kumm, Boris 162 Kunileid-Saebelmann, Aleksander 95 Kuperjanov, Alice 121, 138 Kuperjanov, Julius 121, 138, , 144 Kurg, Friedrich 167 Kõpp, Johan 112 Kõrb, Jan 194 Kõrv, Jakob 110, 112 Käsu Hans 64 Käärik, Theodor 128 Köler, Georg 115 Köler, Johann 96, 110 Küchler, Georg von 164 L Laaman, Eduard 85 Laar, Mart 207 Laidoner, Johan 134, , 146, 154, Larka, Andres 154 Lauri, August 154 Leesment, Jüri 193, 196 Leets, Georg 144 Lelow, Johannes 46 Lembitu, Sakala vanem 28, 29 Lender, Voldemar 115 Leonidas, Sparta kuningas 16 Liidak, Kaarel 168, 176 Linde, Bernard 116, 214 Linkhorst, Aksel 178 Lippus, lipnik 128 Loorits, Oskar 12 Loosaar, Evald 158 Luce, Johann Wilhelm Ludwig von 78 Lukas, Tõnis

31 KOHANIMEDE REGISTER A Aafrika 11 Abja 86 Afganistan 190 Ambla 120 Ameerika 148, 179 Antsla 180 Ao 82 Araabia kalifaat 18 Armeenia 75 Audru 165 Austraalia 179 Auvere 173 B Babino 163 Balkani poolsaar 42 Balti jääpaisjärv 10 Balti meri 12 Baltimaad 59 Baltimore 188 Berliin 202 Beverin 26 Bremen 20 Bulgaaria 148 D Dnepr 11, 18 Don 11 Dresden, Saksamaa 62 G Gotland 178 Greifswald, Saksamaa 58 H Haapsalu 40, 57, 126, 128, 153 Halliste 137 Hamburg, Saksamaa 46 Harjumaa 19, 30, 40 41, 108, 153 Harju-Madise 60 Harku 66 Harudevahe 177 Helsingi, Soome 174, 188 Herrnhut, Saksamaa 68 Hiina 11 Hiiumaa 120, 126, 134 Hirvepark 194, 195 Holland 55 Härgmäe, Läti 49 I Ignatsi 60 India 11 Inglismaa 130 Irboska, Venemaa 36, 163 Itaalia 130 Ivangorod 42, 65 J Jaanilinn vt Ivangorod Jaapan 11 Jena 72 Jurjev, praegune Tartu 18 Jõelähtme 13 Jõepera 172 Jõgeva 138 Järvamaa 34, 82, 108, 136 Järva-Madise 74 Jüri 70 K Kaali 14, 15 Kaasani khaaniriik 48 Kadrioru 190 Kambja 60 Kanada 179 Kanavere 40 Kastre 64 Keava (Kedepiv) 19 Kehra 136, 174 Keila 175, 177 Kiel, Saksamaa 70 Kiiev 18 Kiisa 164 Kilingi-Nõmme 164 Kirov, Venemaa 163 Kivijärve 63 Koiva, Läti 26 27,

32 Kolga-Jaani 60, 164 Konstantinoopol, Türgi 18, 42 Kopenhaagen, Taani 62, 134 Koporje, Venemaa Kose 175 Kreeka 16 Krimm, Venemaa 8 Kullamaa 46 Kunda 10, 11 Kuopio, Soome 88 Kuradimuna 135 Kuramaa 74, 127 Kuressaare 66, 77, 79 Kurgja 101 Kärevere 174 Kärstna 137 L Laagri 175 Laiuse 60, 63 Lammasmägi 10 Lammijärv 37 Leedu 17, 42 43, 48, 53, 57, 127, 158, 180, 182, Leningrad 157, 164, 170, 186 Lihula 8, 165 Liibavi 134 Lindanise 30 Liivimaa 24, 31 34, 36, 39, 42 45, 47 56, 58, 61 62, 66, 72, 74, 76, 86, 106, 130 Loo 136 Loode 144 Lund, Rootsi 20, 58 Lämmijärv 37, 172 Läti 18, 55, 66, 68, 75, 84, 99, , , 140, , , 164, 175, 180, 199, , 209 Läänemaa 34, 40 Läänemeri 10, 12, 14, 17, 19, 30, 38 39, 48, 51, 56, 61 Lübeck, Saksamaa 38, 41, 46 Lützen, Saksamaa 58 M Maardu 175 Mahtra 8, 86 Meerapalu 172 Mehikoorma 37 Meriküla 172 Miitavi, Läti 74 Modena, Itaalia 34 Moldaavia 162 Mooste 36 Moskva, Venemaa 42 43, , , 180, 186, , , , 209 Muhu 84 Muhumaa 165 Mõigu 40 Mõisaküla 137 Mälaren, Rootsi 22 Märjamaa , 177 N Narva 8 9, 11, 39, 42, 48, 53, 57, 62, 63 65, 120, , , , 158, , , 176 Narva-Jõesuu 146 Navesti 28, 164 Neeva, Venemaa 36 Nikaraagua 197 Norra 18, 20, 22, 51 Novgorod, Venemaa 18, 22, 24, 32 33, 36, 39, 42 Novosibirsk, Venemaa 163 Nõo 60 O Ojamaa, Rootsi 20 Okaa, Venemaa 12 Otepää 28, 60, 98 99, , 120 P Padise 40 Paide 40 41, 49, 57 58, 74, 128, 136 Paju 140 Pakri 60 Paldiski 174, 186, 208 Papimõisa 60 Peipsi 11, 36 37, 64, 172 Perm, Venemaa 180 Peterburi (Petrograd) 85, 118, 122, 124, 128, 133, 146 Petserimaa 146 Pihkva, Venemaa 19, 24, 32, 36 37, 40, 42, 146, 164, 203 Piiskopimõisa 60 Pilistvere 60 Poltaava, Venemaa 8, 66 Poola 10, 42, 45, 48, 50 51, 53 54, 56 57, 58, 62 63, 5, 156,

33

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer

1. I KURSUS ÜLDAJALUGU"

1. I KURSUS ÜLDAJALUGU AJALUGU 1. I KURSUS ÜLDAJALUGU" 1.1. ÕPITULEMUSED Kursuse lõpus õpilane: mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemuslikku seost antiikaja näidete põhjal; selgitab antiiktsivilisatsioonide tähtsust maailma

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Mul kogu küla sugulasi täis

Mul kogu küla sugulasi täis Mul kogu küla sugulasi täis Sugulussõnadest ja nende päritolust Huno Rätsep Tartu ülikooli emeriitprofessor Kas sa oma küdi ja nadu oled näinud? Kuidas su käli elab? Kas sul on näälusid? Kui teie käest

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar.

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar. HUMMULI LÄBI AEGADE Hummuli läbi aegade Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar Fotod: Fototöötlus: Rein Mikk Raamatu ilmumist toetasid: Esikaanel:

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

(Ny uendra utgave med nye sidetall, )

(Ny uendra utgave med nye sidetall, ) Ivar Utne Kumulerte fornavn. Bergen 1991 (Mannsnavn-delen) Bygger på folkeregisteret i oktober 1982 (Ny uendra utgave med nye sidetall, 3.2.2014) Ivar Utne: Kumulerte fornavn, utg. 1991 (mannsnavn, klipp

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS Viljandi osakonna kavatsusest tähistada Seltsi juubeliaastat ka Viljandis oli juba pikka aega ette teada. Nii toimuski laupäeval 15. aprillil k.a. Viljandi Kultuurikolledžis genealoogialalane

Detaljer

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsikalise looduskäsitluse alused Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud.

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud. The Baltic Guide ajalehe mitmekülgne igakuiselt vahelduv sisu hõlmab kultuurisündmusi, Soome lahe juhtiv turismialane ajaleht aastast 1993 Soomekeelne Ilmub igakuiselt, 12 korda aastas Tasuta Trükiarv

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

RELIGIOOSSED MOTIIVID EESTI LÜÜRIKAS 1. Õnne Kepp. I. Vaimuliku joone kujunemine ja areng eesti luules 19. sajandi keskpaigani

RELIGIOOSSED MOTIIVID EESTI LÜÜRIKAS 1. Õnne Kepp. I. Vaimuliku joone kujunemine ja areng eesti luules 19. sajandi keskpaigani RELIGIOOSSED MOTIIVID EESTI LÜÜRIKAS 1 Õnne Kepp I. Vaimuliku joone kujunemine ja areng eesti luules 19. sajandi keskpaigani Meie kirjanduslugu ja vaimuelu tervikuna on siiani jälgitud peamiselt vaimulikust

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

evangeeliumi wõidua paganamaailmas.

evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Kolmas anne. hind 30 marka. evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Coimetanfl b. Cuttar endine Aafrika misionäär. K.*U. Mlwaja" trükk, Keilas 1925. 65 g= _ r j 7. Christian Friedrich Schwartz ja Taani-Hallc

Detaljer

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon - 281. Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

Armsad hingamispäevakooli liikmed!

Armsad hingamispäevakooli liikmed! Armsad hingamispäevakooli liikmed! Sellel kvartalil on tähelepanu keskmes Euro-Aasia divisjon, mis hõlmab 11 ajavööndit ja 13 riiki Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Sellesse divisjoni kuuluvad riigid on: Afganistan,

Detaljer

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * Kohtuasjas 9/70, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Finanzgericht München i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Detaljer

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI. EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,

Detaljer

Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje

Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje Toimetas Ja talitas: Tallinn, Pikk 2 KoOtma eetefioajkeäkjaasa 435-B TeJÜiulsie ja äuulsteista 1 vaäkftttt Eataskaevu tea. & telefion «t-e? Tarritamatei fcäaüclrjo e 4 säilitata TO!aaeutise JcCaetunoid

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR0030 Sessejuhatus Robotitehnikasse Kodutöö Tööstusroboti Kinemaatika ja Juhtimine Mitsubishi RV-3S Koostanud: Sergei Astapov 0987

Detaljer

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring (Koostatud projekti Postitee perspektiivse väljaarendamise kava ja sotsiaalmajandusliku tasuvuse analüüsi koostamine raames) Koostanud: Marge Rennit, Eesti

Detaljer

MAKE MAKE Arkitekter AS Maridalsveien Oslo Tlf Org.nr

MAKE MAKE Arkitekter AS Maridalsveien Oslo Tlf Org.nr en omfatter 1 Perspektiv I en omfatter 2 Perspektiv II en omfatter 3 Perspektiv III en omfatter 4 Perspektiv IV en omfatter 5 Perspektiv V en omfatter 6 Perspektiv VI en omfatter 7 Perspektiv VII en omfatter

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

1 x nädalas , 2 x kuus al Eesti Ekspress TLÜAR RR Eesti Elu (Kanada) TLÜAR 1 x nädalas reedeti 2002-

1 x nädalas , 2 x kuus al Eesti Ekspress TLÜAR RR Eesti Elu (Kanada) TLÜAR 1 x nädalas reedeti 2002- seisuga 4.08.2015 AJALEHED valik - Raamatukogud bibliografeerivad valikuliselt, lähtuvalt teemavaldkondadest TABEL 1 bibliografeeritavad ajalehed TABEL 2 mitte-bibliografeeritavad ajalehed TABEL 3 ilmumise

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik.

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID EESTI TENNISEAJAKIRI NR. 1 (32) / 4 / 2015 KEVAD MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN KEVADISED TOITUMISNIPID PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS PILATESEST

Detaljer

Ajalooõpetuse ainekava Valikkursus Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat. I teema. Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke (3 tundi) Õpitulemused

Ajalooõpetuse ainekava Valikkursus Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat. I teema. Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke (3 tundi) Õpitulemused Ajalooõpetuse ainekava Valikkursus Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Valikkursus Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat koosneb üheksast teemast. Kursust võib õpetada ülevaatena kõigist teemadest või

Detaljer

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016 EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Ra h u t e g i j a NR 40 SEPTEMBER 2016 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Mä l e s t a d e s Ag n e s-as t a Ma r a n d i

Detaljer

VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia

VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia VÄÄRT ELU HARITUD MAAL Tartu maakonna arengustrateegia 2014 2020 Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Tartu 2012 Sisukord 1 Strateegia taotlused ja sisu... 8 1.1 Taotlused... 8

Detaljer

UNIVERSITETET I TARTU Avdeling for skandinavistikk College for fremmede språk og kulturer. Getter Kallastu

UNIVERSITETET I TARTU Avdeling for skandinavistikk College for fremmede språk og kulturer. Getter Kallastu UNIVERSITETET I TARTU Avdeling for skandinavistikk College for fremmede språk og kulturer Getter Kallastu SAMMENLIGNING AV TO MASKINOVERSETTELSESPROGRAMMER GOOGLE TRANSLATE OG BING TRANSLATE BASERT PÅ

Detaljer

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 32 SEPTEMBER 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Jumal on lähedal, ka Nõos Sel suvel külastas meie koguduse

Detaljer

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed arh. 01/09 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised A2 A3 A11 > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Semiootika osakond Marit Hansen REAALIDE TÕLKIMINE NORRA KEELEST EESTI KEELDE KETIL BJØRNSTAD ROMAANI MUUSIKALE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad: Terje Loogus, Anu Laanemets

Detaljer

Toetuse saajad II+III kv 2012

Toetuse saajad II+III kv 2012 Toetuse saajad II+III kv 2012 Jrk nr Taotleja Kliendi aadress Linn/vald 1 KÜ Liivalaia 25 Liivalaia 25 Tallinn 2 KÜ Vana-Tartu mnt 37 Vana-Tartu mnt 37 Vaida alevik, Rae vald 3 KÜ Soo 54 Soo 54 Tallinn

Detaljer

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 9 (309) X aastakäik Reede, 3. mai 2013 Tasuta infoleht 8. mai päev, mil Kuressaare linnaks sai Kuressaare

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall Loe 4. lk Loe 6. lk Loe järgmisest Koidust Põlgaste kool väärtustab vana ja vaatab tulevikku. Kust saab koolilaps puudumistõendi? Nr 123 Laupäev, 27. oktoober 2007 Süvahavval pääseb taas üle Võhandu mööda

Detaljer

TALLINNA ARENGUKAVA

TALLINNA ARENGUKAVA TALLINNA ARENGUKAVA 2009 2027 1 2 TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS Tallinn 19. juuni 2008 nr 129 Tallinna arengukava 2009 2027 kinnitamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 7, 37 lõike

Detaljer

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92%

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92% Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee 06.11.2003 ÄP indeks 822,72-0,33% 822,72 06.11.2003 HEX indeks 6319,26 +1,92% Tänases Puhkepäevas: Ansambel FIX jätab hüvasti reede 7. november 2003 nr 202 (2507)

Detaljer

Nõmme tähistas juubelit

Nõmme tähistas juubelit Linnaosa tunnustuse pälvisid Piret Loide ja Mart Poom LK 2 25. november 2016 Nõmme Sõnumid nr 21 (521) Järgmine number ilmub 9. detsembril 2016 LÜHIDALT Nõmme tähistas juubelit Nõmme Kevade kevadlaat toimub

Detaljer

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile Mare Kitsnik Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile Tallinn 2008 Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Narva-Joesuu JUULI 2013 NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Sel aastal tähistab Narva-Jõesuu korraga mitut ümmargust tähtpäeva: 510 aastat kaluriküla esmamainimisest ajalooürikutes,

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

Füüsikaline maailmapilt (II osa)

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus... 2 3. Vastastikmõjud... 2 3.1. Gravitatsiooniline vastastikmõju... 3 3.2. Elektromagnetiline vastastikmõju... 4 3.3. Tugev ja nõrk vastastikmõju... 8 4.

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Mai 2005 Mõtteid Prahikolli päevast Volbripäeva hommik oli tuuline ja tibutas vaikselt vihmagi. Polnud just kõige me

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Mai 2005 Mõtteid Prahikolli päevast Volbripäeva hommik oli tuuline ja tibutas vaikselt vihmagi. Polnud just kõige me Nr.5 (49) Mai 2005 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Klaveri eluiga on pikk, tihti pikemgi kui inimesel. Kallis on ta ka, nii hinge kui ihu poolest. Kohelda tuleb teda õrnalt, teadjad lavamehed panevad klaveri

Detaljer

Eesti Kontserdi aastaraamat 2011

Eesti Kontserdi aastaraamat 2011 Eesti Kontserdi SISUKORD Toomas Velmet 3 Svea Ideon-Marks 5 Tuuli Metsoja 8 Neeme Punder 13 Festival NYYD 18 Eesti Rahvusmeeskoor 24 Hortus Musicus 25 Kontserdiosakond 26 Maakonnad 27 Vanemuise kontserdimaja

Detaljer

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra.

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra. Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel 119 211 inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra. Lasnamäe Leht Lasnamäe Linnaosa Valitsuse infoleht Veebruar

Detaljer

E-kursuse "Filosoofiline kirjutamine" materjalid

E-kursuse Filosoofiline kirjutamine materjalid Nelli Jung (Tartu Ülikool), 2012 E-kursuse "Filosoofiline kirjutamine" materjalid Aine maht 3 EAP Nelli Jung (Tartu Ülikool), 2012 FILOSOOFILISUS JA ARGUMENTATIIVSUS INTUITSIOONIDEST EDASI Kuigi f ilosoofia

Detaljer

Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41

Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41 Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41 PAASTU- JA PALVEPÄEV VAIKSEL LAUPÄEVAL Nii nagu meie igapäevane elu on täidetud erinevate toimetuste ja tegevustega,

Detaljer

14. JAANUAR XLIII AASTAKÄIK KOIGI MAADE PROLETAARLASED, QMINEGEI. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja loominguliste liitude häälel gunste.

14. JAANUAR XLIII AASTAKÄIK KOIGI MAADE PROLETAARLASED, QMINEGEI. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja loominguliste liitude häälel gunste. 14. JAANUAR XLIII AASTAKÄIK KOIGI MAADE PROLETAARLASED, QMINEGEI Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja loominguliste liitude häälel gunste kandja EESTI NSV KUNSTNIKE UIT 7. ja a n u a ril tä h is ta ti K

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

K. L. Tallinna 4 Maleva. Teated

K. L. Tallinna 4 Maleva. Teated K. L. Tallinna 4 Maleva Toimetas Ja talitu» Kaarli t. 10, Tallinna maleva staap. Telef. 9-98. Kuulutuste hind: Kuulutuste küljel 8 s. mm. 1 veerul. Teksti ees 10 s. mm. 1 veerul. Tekstis 20 s. mm. 1 veerul.

Detaljer

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht Puhja Valla Leht Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht... ja põhjust oli küllaga. Täitus ju sellel vanal ja väärikal majal 110 aastat

Detaljer

EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE

EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE November 2013 Uudiseid elektribörsilt ja -turgudelt Novembri elektrihindu mõjutas tavapärasest soojem õhutemperatuur Eestis langes novembri keskmine elektri börsihind

Detaljer

kaaser Otsite sobivat eesti sõna just rahvusvahelises kontekstis esinevale mõistele

kaaser Otsite sobivat eesti sõna just rahvusvahelises kontekstis esinevale mõistele Vt ka Tulemused ACTOR/PLAYER Rahvusvaheliste suhete actor süsteemis tegutseja, nt või riik, rahvusvaheline org Otsime sobivat eesti sõna just rahvusvahelises kontekstis esinevale mõistele. Väljapakutud

Detaljer

1=2. Maamajandus. 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada.

1=2. Maamajandus. 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada. Oktoober 2010 Hind 44.- / 2.81 Maamajandus Tootmine Ökonoomika Teadus 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada. 1=2 Kui esimeses kuivatis toimub jahutamine,

Detaljer