Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "Kesklinna lasteaed taandub tamme ees"

Transkript

1 Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on kraadi. Päike tõuseb Viljandis kell 4.45 ja loojub kell VILJANDIS Nukuteatrite festival Täna algab pühapäevani kestev X rahvusvaheline nukuteatrite festival «Teater kohvris». Kella on Arkaadia aias (vihma korral kultuurimajas) nukuetenduste laat. Muuseumisse saab tasuta Täna on rahvusvaheline muuseumipäev. Sel puhul on Viljandi Muuseumi võimalik külastada tasuta. Täiskasvanute mängutuba Täna kell 18 algab täiskasvanute mängutuba, kus õpitakse laste õuemänge. Ilusa ilmaga ollakse lossivaremetes, saju korral Viljandi Linnaraamatukogu galeriis. Kontsert Ugalas Täna kell 19 algab Ugalas Lauri Saatpalu ja Peeter Rebase kontsert «Säsi». Püffeli vabaõhukonsert Täna kell 21 algab Viljandi kultuurimaja hoovis ansambli Püffel kontsert. MAAKONNAS Lapsed saavad teadmisi loodusest Täna kell 10 saavad Ökokrati keskkonnaprojekti «Kes elab vees?» raames Kopra talus kokku lasteaialapsed Karksi-Nuiast, Karksist, Pollist ja Lillist ning lasteaedade personal, et täiendada ühiselt teadmisi loodusest. NIMEPÄEVAD Tänased nimepäevalised on Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko ja Erki. «Sakala» veebileht: UUDISED: Võrtsjärve veetase on tänavu taas madal / lk. 4 MAJANDUS: Arendajad rajavad usinalt elamurajoone / lk. 6 LOODUS: Sipelgariik sarnaneb inimeste omaga nii heas kui halvas / lk. 7 SPORT: 45. laste ümber Paala järve jooksu protokoll / lk. 10 Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Ehkki eeltööd on neelanud üle miljoni krooni, lükkub Viljandi kesklinna lasteaia ehitus teadmata ajaks edasi, sest krundi servas mahavõtmisele kuulunud puud osutusid linnajuhtide üllatuseks looduskaitsealusteks objektideks. Rannar Raba Linnapea Peep Aru tunnistas eile, et ehituse ligi kaks aastat väldanud ettevalmistamine tundub olevat asjatu töö. «Terve selle aja jooksul ei rääkinud keegi sõnagi, et need puud võiksid looduskaitse all olla, ja see ei tulnud välja ka ühestki paberist. Vastasel juhul oleks asjale hoopis teisiti lähenetud,» selgitas ta. Selgus saabus teisipäeval, kui keskkonnateenistusest jõudis linnavalitsusse kiri, milles seisis, et viljandlastele viimastel kuudel palju kõneainet pakkunud tamm, kastan ja pärn on juba üle 40 aasta looduskaitse all olnud. «Ma ei oska öelda, mida mõni ametnik tegelikult teadis, kuid see on kindel, et otsustajate kätte info õigel ajal ei jõudnud,» lausus Aru. Süüdlast ei otsita Konkreetse süüdlase tuvastamine pole Aru sõnul võimalik, sest teemaga on tegelnud väga palju inimesi. Tema arvates võib juhtunut nimetada kollektiivseks möödalasuks. Eilseks oli linnavalitsus otsustanud mitte hakata taotlema puude kustutamist looduskaitsealuste objektide nimekirjast. Selle asemel asub ta võimalikult kiiresti lasteaiale uut lahendust otsima. Kindlasti pole enam mõeldav alustada ehitustöid käesoleval aastal. Linnapea ei osanud eile öelda, kui suurt rahalist kahju omavalitsusel segaduse tõttu kanda tuleb, kuid möönis, et see on olemas. «Kõik sõltub edasistest valikutest. Kui meil õnnestub olemasolevat projekti kohandada, võib kahju olla üsna väike. Palju tõsisem on lugu siis, kui lasteaiale tuleb hoopis uus koht otsida.» Detailplaneeringu koostamisele ja projekteerimisele ning varem linnavolikogu liikmele Viktor Naanurile kuulunud vana kinohoone ostmisele on linn kulutanud üle miljoni krooni. Sellele lisanduvad hoomamatu hulk ametnike töötunde ja oht jääda ilma lasteaia ehituseks välja kaubeldud 5,8 miljoni kroonisest euroabist. Posti tänava ääres kõrguv eakas tamm võeti looduskaitse alla juba aasta jaanuaris, kuid praegused otsustajad said sellest teada alles käesoleva nädala algul. PEETER KÜMMEL (Montaaž) Maja rajamine nii, et puud säilivad, on võimalik vaid sellisel juhul, kui hoonet nihutatakse seni ettenähtud kohast mitme meetri võrra krundi sisemusse. Sellele on aga vastuseisu avaldanud Muinsuskaitseamet, kelle arvates peaksid kõigi Posti tänava hoonete esifassaadid kõrguma kõnnitee servas. Info oli tegelikult olemas Viljandimaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialisti Hille Lapi sõnul oli linnavalitsusel tegelikult kõnealuste puude staatuse kohta informatsioon kogu aeg olemas, kuid ilmselt ei osatud seda üles leida. Lapp rääkis, et tal oli sellest juttu ka nüüdseks linnavalitsuse palgalt lahkunud haljastusarhitekti Ursula Mikkoriga. «Ma ei osanud arvata, et neil on asi segane,» ütles ta. Mikkori sõnul oli ta veendunud, et keskkonnateenistus on asunud tegutsema selle nimel, et kõnealused puud saaks looduskaitsealuste objektide nimekirjast välja arvata. «Rääkisime Lapiga sellest pärast seda, kui dendroloogia seltsist oli tulnud ekspertarvamus, mis ei pidanud nende kaitse all hoidmist tingimata vajalikuks. Meil oli suusõnaline kokkulepe ja kui ma ei eksi, siis saatis ta linnavalitsusse ka sellekohase kirja. Et asjad on kuidagi teisiti, on minu jaoks uskumatu!» Kesklinna lasteaia kavandamine Posti tänava äärsele haljasalale on linlaste hulgas suurt poleemikat tekitanud. Lisaks sellele, et paljud pidasid valeks põlispuude langetamist, leidis mitu «Sakala» arvamusleheküljel esinenud linlast, et krunt on lasteaiale liiga väike ja seal levib lubamatult palju autode heitgaase. SELGITUSED Peep Aru, linnapea Minul tekkis küsimus, kas need puud võiksid looduskaitse all olla, alles eelmisel nädalal, kui «Sakala» kirjutas looduskaitsjate tellitud eksperthinnangust. Kuna artikli tonaalsus oli selline, et need puud on kaitse all, pidasin vajalikuks teha keskkonnateenistusele järelepärimise. Hea, et asi nüüdki ilmsiks tuli, sest vastasel juhul oleksime võinud suuri lollusi teha. Hille Lapp, looduskaitse peaspetsialist Keskkonnateenistus oli kõik teinud. Me ei pea vajalikuks kogu aeg linnavalitsusele fakte meelde tuletada. Võimalik, et segadus tekkis Aino Aaspõllu koostatud ekspertarvamusest, milles ta leidis, et neid puid pole tingimata tarvis looduskaitse all hoida. Aga see oli ainult arvamus, mitte otsus.

2 2 Sakala ARVAMUS ASUTANUD C.R. JAKOBSON 1878 Vastutav väljaandja Peep Kala Peatoimetaja Eve Rohtla PRÄÄNIK Viljandi värviline purskkaev pakub taas õhtuti jalutajatele silmailu. PIITS Üleeile parkis Grand Hotel Viljandi ees tume Jeep otse kõnniteel. Sarnast ülbitsemist on seal varemgi näha olnud. Maigutame suud ja laiutame käsi Kõige valutum tee oleks muuta olemasolevat planeeringut ja projekti nii, et lasteaed kerkiks ikkagi kohtumaja kõrvale. R ohkem kui aasta on «Sakala» veergudel murtud piike selle üle, kas Viljandi kohtumaja kõrval kasvavaid põlispuid võiks uue lasteaia ehituse nimel langetada või mitte. Räägitud on palju ja emotsionaalselt. Seda on teinud nii lihtsad linnakodanikud, looduskaitsjad kui ametnikud. Nüüd selgub nagu välk selgest taevast, et tegelikult oli kogu arutelu asjatu. Puud on juba aastast looduskaitse all! Esimese hooga on sellise uudise peale raske kuidagi teisiti reageerida kui lihtsalt käsi laiutada või suud maigutada. Raske on uskuda, et praegusel paljukiidetud infoajastul võivad kümnete inimeste mitme aasta vältel tehtud töö ja sajad tuhanded kroonid vastu taevast lennata puhtalt seetõttu, et ametnikel pole piisavalt adekvaatset informatsiooni. Puu kas on kaitse all või mitte. Mida keerulist selles saab olla? Nagu näha, võivad aga inimesed, praegusel juhul ametnikud, mõnikord üksteisest niimoodi mööda rääkida, et ka kõige lihtsamast asjast kasvab totaalne segadus. Konkreetseid süüdlasi on käesoleval juhul siiski väga keeruline tuvastada, sest väiksemaid või suuremaid etteheiteid võiks teha paljudele, alustades haljastusarhitektist ja lõpetades linnapeaga või koguni keskkonnaministriga. E riti kurioosseks muudab juhtunu see, et alates läinud sügisest on linnavalitsuse liikmena lasteaia ehitust ja kõnealuste puude mahavõtmist planeerinud Kaido Kansi, kelle põhitöö on juhtida Viljandimaa keskkonnateenistust. Just tema otsesest alluvusest jõudis käesoleva nädala algul linnavalitsusse kiri, milles tõdetakse kolme puu kuulumist kaitstavate objektide nimekirja! Miks see info ei teinud tema abiga samasugust teekonda läbi juba palju varem? Nüüd seisneb peamine küsimus selles, mis saab kesklinna lasteaia ehitamise plaanist edasi. Kõige valutum tee oleks muuta olemasolevat planeeringut ja projekti nii, et lasteaed kerkiks ikkagi kohtumaja kõrvale, kuid jätaks põlispuud püsti. Täiesti uue krundi ja projekti juurde asumine tähendaks vähemalt miljoni juba kulutatud maksumaksja krooni korstnasse kirjutamist ja seda võiks vabalt võrrelda kuriteoga. See, et suured puud, eeskätt väärikas tamm, Posti tänava serva kasvama jäävad, on iseenesest muidugi väga tore. TSITAADID «Nende häbiväärsete kaotuste taustal tekib küsimus: kas viljandlased vajavad ikka sellist Tulevikku?» Jalgpallisõber Egon Valdaru jalgpallimeeskonnast Viljandi Tulevik «Sakala», 17. V 16. MAIL saabus Viljandi Linnavalitsusse kiri Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistuselt. Selles öeldakse, et Posti tänav 22 maja juures asuv puude grupp (tamm, hobukastan ja vaher) on aasta 17. jaanuaril Viljandi Rajooni TSN Täitevkomitee otsusega looduskaitse alla võetud kui kohaliku tähtsusega objektid. Sellised objektid nimetati hiljem ümber riikliku tähtsusega objektideks. Kõnealune puude grupp kinnitati selleks Viljandi Maavalitsuse 19. aasta 21. augusti määrusega ja koos uuendatud kaitserežiimiga Viljandi Maavalitsuse aasta 21. jaanuari määrusega. Viljandi Linnavalitsusele teatati objekti riiklikust kaitsestaatusest 9. aprillil aastal loodushoiulepinguga number 48. Tamm jääb kasvama Viljandi linnapea Peep Aru NEED PUUD on endiselt looduskaitse all ja vastavalt looduskaitseseadusele on keelatud neid raiuda või kahjustada. Ühesõnaga sai linnavalitsus toreda sisuga kirja, mis annab puudele elamisgarantii. Linnavalitsus ei lähe mingil juhul sõtta, et puid kesklinna lasteaia ehitamise tõttu kaitstavate objektide nimekirjast maha võtta. Tunnen rahulolu selle üle, et ma ei andnud luba kibelejatele, kes soovisid saed tööle panna kohe pärast jaanuarikuus linnavolikogus aset leidnud arutelu. Lasteaia ehituse algus lükkub nüüd määramatuks ajaks edasi. Otsuse ehituse uute tingimuste kohta sellel kinnistul või kusagil mujal peab langetama volikogu. Tõenäoliselt teeb ta seda juunis. Seejärel tuleb korraldada uue detailplaneeringu koostamine, projekteerimine ja ehitamise vähempakkumine. KINDLASTI ALUSTAME läbirääkimisi Siseministeeriumiga, et kaduma ei läheks meile lubatud euroraha. Ma pean tõenäoliselt sööma oma sõnu, et uus lasteaed avatakse 1. septembril Palju oleks võinud olla teisiti ning hulk võitlusi ja emotsioone olemata, kui linnavalitsuses oleks korralikult säilitatud 15 aastat vana teatist, et puud on looduskaitse all. Abi olnuks sellestki, kui niisuguse sisuga kiri oleks keskkonnateenistusest saabunud kaks aastat tagasi. Käesoleva aasta jaanuariski oleks selle teadmine kasuks olnud. ON SELGE, et teadmatus oli üldine, sest ka Eesti Looduskaitse Seltsi Viljandi osakonna esindajad rääkisid minu jutul käies miljööväärtuslikkusest ja põlispuudest, mitte looduskaitse all olevatest objektidest. Linnavolikogu kinnitas jaanuaris oma vastuses looduskaitsjatele, et igati demokraatlik ja seaduslik planeeringu menetlemine andis lasteaiale eelistuse tamme ja kastani ees. Pika kaheaastase protsessi ajal langetati otsuseid, ilma et oleks olnud täielikku, täpset ja olulist informatsiooni. Lasteaia asukoha valik, detailplaneering ja kohe planeeringu kinnitamise järel alanud diskussioon puude üle jõudsid hästi avalikkuse ette. Paraku ei aidanud see olulisel faktilisel teabel otsustajateni jõuda. ANALÜÜSIDES tekkinud olukorda ja selle põhjusi, selgus, et ametnikud küll uurisid looduskaitse all olemise aspekti, ent seda kinnitavat infot ei saanud. Järelepärimise esitamise peale nad ei tulnud. Selle põhjal järeldan, et Eestis puudub ühemõtteline selgus looduskaitse all olevatest objektidest. Ma ei ole leidnud hästi kättesaadavat nimekirja, kus oleksid üles loetud kõik looduskaitse all olevad üksikobjektid aasta 1. detsembril andis keskkonnaminister välja määruse number 73 «Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine». Selle järgi ei ole kõnealused puud Viljandimaa keskkonnateenistusele valitsemiseks antud objektide hulgas. Kes on siis valitseja? KESKKONNAMINISTRI aasta 2. aprilli määruse number 27 «Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri» esimese paragrahvi neljas lõige ütleb, et üksikobjekt ja seda ümbritseva piiranguvööndi ulatus kantakse maakatastrisse. Määruse vastuvõtmisest möödunud kolme aasta jooksul Posti tänava puid sinna kantud ei ole. Kokkuvõtteks võiks öelda, et parem hilja kui mitte kunagi. Loodan, et see lause käib ka lasteaia saatuse kohta. Saksa keel ei tee Austriast Saksamaad HILJUTI AASIS «Sakala» ajakirjanik Aivar Aotäht oma repliigis väljendit «noored tütarlapsed», mida viimasel ajal palju kasutatakse. See pani mind kirjutama nendest asjaoludest, mis mind juba pikemat aega meie keelekasutuses häirinud on. Nii kirjalik ja suuline meedia kui tõlkekirjandus kubisevad grammatilistest ja sisulistest vigadest. Kõiki ei jõua loetleda, kuid kahte eriti kõrva riivanud lauslollust tahaksin siiski esile tõsta. Esiteks väga moodi läinud liitsõnu «tüdruksõber» ja «poisssõber». Inglise keeles puudub vaste eestikeelsele sõnale «sõbratar», on vaid «friend». Selle pärast eristataksegi seal kahte sugu vastavalt «girlfriend» ja «boyfriend». Eesti keeles on aga «sõbratar» ja «sõber» olemas ning sobivad igati kasutada. Kirjandust tõlkivad inimesed peaksid arvestama sellega, et argood ei saa tõlkida sõnasõnalt, vaid peab tundma ja kasutama keelele omaseid sõnu ning väljendeid. pensionär Eva Ganitševa MIND ON HÄIRINUD ka väljend «kurjategija läks lõhki». Vene keeles on tõepoolest selline ütlus kasutusel neil puhkudel, kui uurimisalune hakkab midagi üles tunnistama. Eesti keeles öeldakse aga «hakkas laulma». Olen kindlalt seda meelt, et keeled peavad säilitama omapära, mistõttu on oluline, et tõlkides jälgitaks keelte spetsiifikat. Tundma ei pea üksnes kirjakeelt, mida koolis õpetatakse, vaid ka keskkonda ja eriala, millest parasjagu käes olevas teoses räägitakse. Ka geograafiaga ei ole meil kõik paigas. Mõnes mõttes oleme sarnased noorte ameeriklastega, kes hiljutise uuringu tulemuste järgi ei oskavat maakaardilt leida Iraaki, Afganistani ega isegi oma kodumaa osariike. TELEKAVAD TEATAVAD pidevalt, et «Komissar Rex» on Saksa film. See peegeldab samasugust ebakompetentsust! Ma imestan, kuidas sellised vead alatasa läbi lähevad. Kuigi Austrias räägitakse saksa keelt, jääb Austria ikkagi Austriaks ja ka nimetatud film on Austria, mitte Saksamaa toodang. SAMA HÄSTI VÕIKS kõiki Ameerika Ühendriikides ja Austraalias tehtud filme nimetada Inglise filmideks, sest neis räägitakse peaasjalikult inglise keeles. Need on vaid üksikud näited alatasa korduvatest vigadest meie kirjanduses, ajakirjanduses ja meelelahutusmeedias. Ma leian, et oma ametisse täie tõsidusega suhtuvad inimesed ei tohiks endale selliseid eksimusi lubada, sest nad ei tööta pelgalt iseendale, vaid väga paljudele inimestele. «Tegelikult pole korrektne rääkida kahest okupatsioonist, sest sakslased olid meile vabastajad.» Viljandlane Jaanika Kressa «Sakala», 17. V «Mina olen rahulik maailmameister, keskmise välimusega. Minust on ka kümme korda ilusamaid mehi.» Odaviskaja Andrus Värnik «SL Õhtuleht», 16. V «See on minu töö. Keegi ju ei küsi poes kassapidajalt, miks ta kõiki kliente teenindab.» Muusik Lea Liitmaa oma tihedast ajakirjanduses figureerimisest «Sakala», 16. V TITETANTS

3 UUDISED Sakala 3 Ehituskauplus kutsub lapsi meisterdama 20. mail kell 12 ootab Viljandi Ehitus Service kõiki lapsi kauplusesse pajupilli meisterdama. Kohale võiks minna pisut varem, et endale materjalid välja valida. Pilli valmistamiseks pakub Ehitus Service lastele meisterdamismaterjale ja tööriistu. Noori pajupillitegijaid aitab töö juures juhendaja. Aprillis oli kaupluses võimalik meisterdada kilgipilli. Huvilistel palutakse ennast registreerida kodulehel www. ehitusmaterjalid.ee, kust võib leida ka pillide valmistamise juhendid. («Sakala») KOHALIK INFO Südameliidu tervisetund Täna kell 16 on Posti tänav 20 südameliidu liikmete tervisetund. Ekskursioonid Alam-Pedjal 20. ja 21. mail kutsub Viljandimaa keskkonnateenistus kõiki huvilisi tasuta ürituse «Perega loodusesse» matkale Alam- Pedja looduskaitsealal. 20. mail läbitakse 7,5-kilomeetrine Kirna matkarada ja 21. mail 4,5-kilomeetrine Selli-Sillaotsa õpperada. Mõlemal päeval sõidab buss Viljandist Vabaduse platsilt välja kell 10. Eakate kevadpidu 21. mail kell 15 on Viljandi kultuurimajas eakate kevadpidu. Esinevad ansambel Rukkilill ja noored akordionistid, tantsuks mängib Kondor. Aastapäevapidu Tänassilmas 21. mail tähistab Tänassilma rahvamaja oma 80. aastapäeva. Kontsert algab kell 16, kell 19 on tantsuõhtu. Laste raamatuklubis 21. mail kell 12 kogunevad Viljandi Linnaraamatukogu ette laste raamatuklubi liikmed, et minna hooaja lõpetamiseks Karlssoni peole. Laste lauluvõistlus 25. mail kell 13 algab Vastemõisa rahvamajas laste lauluvõistlus «Kildu ööbik». Noortekogu koosolek 26. mail kell 16 algab Viljandimaa Noortekogu üldkoosolek Viljandi Maavalitsuse väikeses saalis. Kunstinäitus Ramsil ja Heimtalis Ramsi raamatukogus ja Heimtali rahvamajas on juuni lõpuni avatud Ruudi Treu akvarellide näitus. Ruudi Treu on õppinud kunstiinstituudis ja esinenud näitustel Eestis, Soomes ja endise NSV Liidu linnades alates aastast. Tema töid on ka paljudes erakogudes. Viljandi linna ning Viiratsi ja Paistu valla peale on praegu suurim hooldekodu Viiratsis. PEETER KÜMMEL Hooldekodu ehituse alguseni läheb aega Viljandi linna ning Viiratsi ja Paistu valla juhtide nõupidamisel kinnitasid osalised kavatsust ehitada kolme omavalitsuse ühine hooldekodu, kuid tärmineid paika ei pannud. Aivar Aotäht Mullu kevadel pani toonane linnavalitsus ette, et hooldekodu võiks valmis ehitada järgmisel ehk sel aastal. Pärast valimisi ja võimuvahetust lükkas linn mõtte teostamise edasi. Üleeile Viiratsi ja Paistu vallavanemaga ideed arutanud Viljandi linnapea Peep Aru ütles, et nõupidamisel nad detailidesse ei laskunud, kuid kõik osapooled andsid teada oma jätkuvast huvist uus hooldekodu valmis ehitada ja seda koos majandama hakata. «Oleme kolmekesi ühel meelel ka selles, et hooldekodu võiks ehitada Viljandisse,» lausus linnapea. «Välja on vaadatud kaks võimalikku asukohta: kas Reinu tee ääres Ugala teatri taga või Riia maantee lõpus Jakobsoni kooli ja lasteaia vahel asuv ala. Kui oleme parima paiga välja valinud, anname teistele teada.» Kes maksab? PRAEGU Viljandis on 32 kohaga hooldekodu, kus kõik kohad on viljandlastega täidetud. Lisaks ostab linn 76 inimese tarvis hoolekandeteenust teistelt omavalitsustelt. Viiratsi hooldekodus on 40 kohta, millest paar on vabad. Viiratsi valla elanikke on seal 14. Paistu vald rendib hooldekoduna Paistu koguduse pastoraadihoonet, kus on 20 kohta, millest kaks on vabad. Paistu valla elanikke on seal 11. Allikas: omavalitsused Linnapea hinnangul vajab kõige tähtsama küsimusena vastust see, kuidas mõte teoks teha. Käesoleva aasta lõpuks peaks selguma riigi lähituleviku eelarvestrateegia, samuti see, kas ja kuivõrd saab toetust Euroopa Liidu fondidest. Kui praegu mõtteis terendav hooldekodu saab riigilt ja euroliidult abi, siis on Aru sõnul Viljandil ja naabritel plaanis hooldekodu prioriteediks seada. «Kui neid võimalusi aga ei avane, peame otsustama, mis saab,» ütles ta. «Suure tõenäosusega tuleb siis leida ehitaja ja finantseerija, kelle käest hoone pikemaks ajaks rendime. Sest on päevselge, et hooldekodu rajamiseks kuluvat summat omavalitsuse eelarvest võtta ei ole.» Aru lisas, et ühtki konkreetset tärminit pole seega praegu võimalik öelda, kuid järgmisel aastal hooldekodu veel ehitama ei hakata. «Täiesti loogiline protsess,» hindas ta. «Kiireid otsuseid saaks langetada, kui rahahunnik oleks nurgast võtta. Tuleb elada oma võimaluste piires.» Mis maksab? Eelmisel kevadel pakkus toonane abilinnapea Helmen Kütt, et 120 kohaga hoolekandekeskuse ehitus läheb maksma miljonit krooni. Nüüd linnavalitsuse sotsiaalameti juhatajana nentis ta, et summa kasvab, sest hinnad tõusevad. «Aga ma ei tahaks rohkem kommenteerida, sest see oli omavalitsusjuhtide kohtumine,» lausus Kütt. «Varem olin abilinnapea, nüüd on mul teine amet. Niipalju siiski lisan, et juba praegu on Viljandis hooldekodusse pääsemiseks järjekord.» Linnapea Peep Aru ei tahtnud hooldekodu maksumusest kõnelda. Ta sõnas, et hinnast saab rääkida siis, kui on kokku lepitud, mida täpselt ja millisel kujul ehitada. Viiratsi vallavanem Väino Luik oli siiski nõus avaldama, et nõupidamisel räägiti juba 70 miljonist kroonist. Ta lisas, et loodetavasti õnnestub ikkagi eurofondidest abi saada. Paistu vallavanem Ene Saar lausus, et loomulikult on uue hooldekodu rajamise edasilükkumine kurb, aga õnneks on see kõigil kolmel omavalitsusel endiselt plaanis. Saar nentis, et samas on tõesti mõtet oodata, sest järgmiseks seitsmeks aastaks kokku pandav riikliku eelarvestrateegia kava sisaldab erinevalt varasematest kuuldavasti ka toetusi sotsiaalhoolekandele. Mõisaküla Keskkool sai oma almanahhi Siiri Meidla, Mõisaküla Keskkooli emakeeleõpetaja Mõisaküla Keskkooli trükilõhnaline almanahh kannab nime «Öökulli lend». Seda on hea käes hoida ja sirvida. Selle nime pakkus kooli esimesele väljaandele neljanda klassi õpilane Riho Saks, tema soovitatu osutuski nimevõistlusel võitjaks. Tarkuselinnuks peetav öökull on mõisakülalastele armas. 72 leheküljest koosnev koguteos on koolil esimene niinimetatud päris almanahh. See on üles ehitatud rubriikide kaupa. Nendest leiab luuletusi ja mõtisklusi koolist ning kodust, ilusast eesti keelest, aastaaegade võludest, vanarahva kommetest, lemmikloomadest ja armastusest. Kogemuste ja nõuga oli almanahhi koostamisel abiks Viljandi Maagümnaasiumi eesti keele õpetaja, Mõisaküla kooli vilistlane Alli Lunter. Hea meel on ka selle pärast, et Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp trükise valmimist toetas. Luuletusi ning mõtisklusi koolist ja kodust Almanahhi juhatab sisse peatükk «Tulen su juurde, mu kool». See on esirida pühendusest, mille on oma endisele koolile kirjutanud Alli Lunter. Liisi Närep aga arutleb, miks on Mõisaküla kool talle armas ja miks ta tahab just seal õppida. Liisi Närep on üks neist, kes peagi Mõisaküla Keskkooli lõpetavad. Järgnevad rubriigid «Inimhing, kodu, pere», «Mu emakeel, mu oma keel», «Sügis, talv, kevad», «Kes olen ma, kes olen» ja «Sinu silmad minu silmades». Omaette pealkirja all kirjutatakse veel vanarahva kommetest ja loomadest. Koguteose lõpetab rubriik «Mälestuste mälestused», milles on emade ja isade ning vanaemade ja vanaisade meenutused kooliajast. Mida tähendab loomine? Almanahhis moodustab omaette peatüki lõpuklassi tüdrukute Liisi Närepi, Merje Tamme ja Tiiu Variku looming. Noored kirjutavad, mida tähendavad neile loomine ja looming. Merje Tamm talletab oma sõnul loomingusse kõik, mis on talle tavaelus kättesaamatu. «See on tükike ideaalsest ja kaunist maailmast. See on midagi minu südamest ja mõtetest, see on isiklik ja tihti ei mõista seda keegi peale minu enda,» kirjutab ta. Koguteoses on ära trükitud tema luuletus «Täiuslik sadu», mille eest neiu sai omaloomingupreemia. Esitlusel aga luges Merje Tamm ette ühe teise almanahhis leiduva luuletuse «Kes on see haldjas?». Kildu kooli õpilased käisid Inglismaal Tänavu sügisel lõpeb Kildu Põhikoolil teine Comeniuse aasta, mille käigus said tublimad õpilased aprillis osa võtta nädalasest reisist Inglismaale. Direktor Enn Siimeri sõnul on Kildu kooli teise Comeniuse aasta teemad kohalik maaturism ja ettevõtlus. Lapsed tutvusid mitme kohaliku turismitaluga ja kirjutasid uurimistöid nende arengust. 17. märtsil peeti koolis Comeniuse õpilaskonverents, kus uurimused ette kanti. Tublimad õpilased said võimaluse võtta aprilli lõpul osa nädalasest reisist Inglismaale, kus külastasid kooli partnereid Cumbria krahvkonnas Appleby linnas. Õpilased elasid peredes ja neil tuli seal oma inglise keele oskusega hakkama saada. Enn Siimeri selgitusel asub Appleby Grammar School samamoodi maapiirkonnas nagu Kildu kool. Enamik õpilasi saabub sinna Üks omaloominguliste tööde autoreid Merje Tamm, kes lõpetab tänavu Mõisaküla Keskkooli. ERAKOGU hommikuti bussidega ümberkaudsetest küladest ja seetõttu on õppeasutuste demograafilised mured sarnased. «Ajalooline väikelinn oli väga huvitav. Saime kogemuse vanast heast Inglismaast pisikeste hästi korrastatud majakeste, kitsaste maanteede ja lahkete inimestega,» meenutas direktor. «Tegemist on üsna pisikese kohaga, kus elanikke on sama palju kui Suure-Jaanis. Käisime ka linnapea vastuvõtul ja nägime, et Appleby kolme lõviga vapp on sarnane Eesti vapiga.» Siimeri sõnul on linnakese ja kooli ajalugu aukartustäratavad. Kool püsib aastast 1478 ja rahvas teab rääkida, et seal on õppinud Ameerika presidendi Georg Washingtoni isa. Koos oma partneritega Austriast tutvusid Kildu kooli õpilased mitme läheduses paikneva turismiobjektiga ning imetlesid mägesid ja järvi, mille poolest piirkond kuulus on. («Sakala»)

4 UUDISED 4 Sakala Koolieelikud õpivad liikluses õigesti käituma Linn tõrjub tänavatelt suuri veoautosid Mai viimasel esmaspäeval on Männimäe lasteaias liiklusteemaline päev sügisel kooliteed alustavatele Viljandi lasteaedade mudilastele. Viljandi Linnavalitsuse pressiesindaja teatel on 29. mail kella 9 12 aset leidva liikluspäeva eesmärgid selgitada 6 7-aastastele lastele, kuidas liikluses ohtlikud olukorrad tekivad, ja õpetada, kuidas seal iseseisvalt hakkama saada. Lastele tuletatakse meelde õiget käitumist tänaval eri (ohu)olukordades, põhjendatakse jalgrattakiivri kasutamise vajalikkust ja räägitakse muustki. Korraldajate sõnul saabuvad lasteaiarühmad liikluslinnakusse ja lahkuvad sealt mööda linna jalutades või ühistranspordiga, tehes nii liikluse ja sõiduvahenditega lähemalt tutvust. Lapsed ja neid saatvad õpetajad kannavad erkkollast vesti, mis on kõigile juba kaugelt nähtav. Kokku võtab liikluspäevast osa 1 last 17 lasteaiarühmast. Pärast liiklustundi, vestlust ja praktilist tegevust saavad lasterühmad kodus avamiseks ümbriku. Seal on igale kooliminevale lapsele mõeldud kleebised «Pea asi kiiver» ja «Kinnita turvavöö ka tagaistmel» ning liiklusteemaline ristsõna. Lastele jagatakse helkurit meenutavaid šokolaadimedaleid ja iga rühm saab tunnistuse. Liikluspäeva korraldab Pärnu Teedevalitsuse liiklusohutuse osakonna liikluskasvatuse spetsialist Sirli Leier (pildil) koostöös Viljandi haridus- ja kultuuriameti, politsei ning lasteaedade õpetajatega. («Sakala») Linnas liikuvad või tänavaservas parkivad veoautod häirivad sageli elanikke ja firmasid sedavõrd, et neile jääb nii mõnigi paik suletuks. Koolitus õpetab vana maja soojustama Viljandi Säästva Renoveerimise Infokeskus korraldab tuleval nädalal vana maja soojustamise koolituse. Üritus leiab aset kolmapäeval, 24. mail kell 18 Viljandi Linnavalitsuse saalis aadressil Laidoneri plats 5. Vanadele majadele sobivatest soojustusviisidest kõnelevad professor Jaan Miljan ja Villu Leppik Eesti Maaülikoolist, võimaluse korral osaleb külalisprofessor Kanadast. Üritusele saab ennast registreerida ja selle kohta infot küsida meiliaadressil («Sakala») Jüri E. Kukk Pildil oleva toru kaudu mõõdetakse Jõesuus ka Võrtsjärve veetaset. PEETER KÜMMEL Võrtsjärve veetase on tänavu taas madal Et sel aastal ei jõudnud Võrtsjärve eriti palju lumesulamisvett, suurvett polnud ja ka sademeid on kevadel vähe olnud, on veetase järves taas madal. Jüri E. Kukk VEETASE Aprillis oli veetase kuu keskmisest 70 sentimeetrit madalam aasta aprillis oli veetase 40 sentimeetrit praegusest madalam. Allikas: limnoloogiajaam Võrtsjärve Limnoloogiajaama andmetel täitub järv kevaditi kiiresti 3104 ruutkilomeetri suuruselt valgalalt kokku voolava veega, kuid mõnikord juhtub, et suurvett polegi ja veetase jääb juba kevadel madalaks. Kui järgneb kuiv ja palav suvi, võib vee hulk väheneda sedavõrd, et see mõjutab ebasoodsalt nii järve elustikku kui järveäärsete inimeste, eriti kalurite elu. «Veetaseme alanemine järves algas möödunud aasta mai lõpul ja kestis kümme kuud, märtsi lõpuni. Aprillis tõusis tase küll ligi 60 sentimeetri võrra, kuid saavutas siiski tulemuse, mis on 70 sentimeetrit vähem kui aprilli lõpul keskmiselt. Mai algusest on veetase taas langenud,» rääkis limnoloogiakeskuse vanemteadur Lea Tuvikene. Tuvikese sõnul ei saa veel öelda, et tegemist on ekstreem- se olukorraga, sest Võrtsjärv on üle elanud madalamaidki kevadisi veetasemeid. Näiteks aasta kevadel oli see tervelt 40 sentimeetri võrra madalam kui praegu. Ometi on tema arvates tegemist ohuolukorraga kuiva suve ja sügise korral väheneb vee hulk enamgi ja kui mitte suvel, siis järgneval talvel on karta ökoloogilist katastroofi. Kalurid ja paljud järveäärsed elanikud saatsid 24. aprillil kirja 27 riigiasutusele, omavalitsusele ja erakonnale, sealhulgas peaministrile ja viiele ministeeriumile. Nad leiavad, et riik ei ole piisavalt hoolitsenud oma suurima sisejärve seisundi ja majandamise eest. Madala veetaseme tõttu jätavad purjelaudurid ära eelseisvale nädalavahetusele kavandatud Tondisaare maratoni. Edukaim firma on Flint Kaubandus Majandusleht «Äripäev» kuulutas eile õhtul Viljandi kultuurimajas Viljandimaa edukaimaks ettevõtteks Kõos tegutseva osaühingu Flint Kaubandus. Peamiselt põllumajandustehnika müügiga tegelev Flint Kaubandus edestas teiseks tulnud Leviehitust seitsme punktiga. Võitja eelmise aasta müügitulu ulatus peaaegu 40 miljo- ni kroonini ja maksustamiseelne kasum 7,6 miljonini. Kolmandale kohale platseerus Hanval Metall, kelle punktisumma oli küll sama, mis neljanda koha pälvinud Print Best Trükikojal, kuid tänu parematele kohtadele alatabelites tunnistati pronksivääriliseks metallifirma. Eelmise aasta võitja Ekseko oli tänavu langenud 19. posit- sioonile. Kokku osales võistlusel 68 Viljandimaa ettevõtet. «Äripäev» seadis firmad pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvesse võeti aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes aastaga, aasta maksueelset kasumit, kasumi kasvu võrreldes aasta varasema ajaga ning rentaablust ja omakapitali tootlikkust möödunud aastal. («Sakala») Aktsiaseltsi KEK Trading International tütarettevõte Vivikoop sulges veoautodele Männimäel oma kinnistul paikneva parkla. Aktsiaseltsi Vivikoop projektijuht Urmas Suik selgitas, et varem võisid seal peatuda tollipunkti saabuvad sõidukid. Nüüd töötavad tolliametnikud Lossi tänavas ning Maksu- ja Tolliamet on lõpetanud parkla rentimise. «Suured autod käisid endiselt parklas, et küsida, kus tollipunkt nüüd asub,» rääkis Suik. Projektijuhi sõnul pandi kevadise teedelagunemise alates sissesõiduteele ette keelumärk, kui aga sellest kinni ei peetud, ka takistavad ketid. «Suured kolmeteljelised rekkad lõhkusid parklasse keerates asfaldikihi ära,» nentis Suik. «Asfaldi panek on kallis, seega jääb plats vaid majas käivate inimeste sõidukitele,» lisas ta. Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja Liis Plakk üt- les, et tollipunkti vajadus parkla järele oli varemgi minimaalne, Lossi tänavale kolimise tõttu pole seda enam tarvis. «Tolliametnikud kontrollivad välismaalt saabuvaid autosid mahalaadimiskohtades, ettevõtetes ja ladudes,» selgitas Plakk. Linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri kinnitusel on linnas mureks mõne väikeettevõtja veoautod, mis parklate puudumise tõttu tänavaserva pargitakse, kuid keelata seda ei saa. «Me oleme keelanud veoautodel kesklinna siseneda, kuid kui ettevõtja loa ostab, tohivad nad seda teha,» ütles Vihuri. Juhataja lisas, et aastal linnavolikogu liikluskomisjonis arutusel olnud ärimees Tauno Tuula idee rajada linnaserva veoautode logistikakeskus on soikunud, sest ettevõtjad kaotasid selle vastu peagi huvi. «Sakala» andmetel on elanikud Männimäel majade vahel suurte veoautode tõkestamiseks mitmesse kohta takistusi paigaldanud, et need elamurajoonist eemal hoida. Ringtee ääres asuva Favora tankla töötajate sõnul on bensiinijaamatagune plats alatasa suuri veoautosid täis, sest seal saavad juhid ka einestada. Mõni juht ootab linnapääsu mitu päeva. Niinimetatud KEK-i maja juurde enam suure veoautoga ei pääse. Sinna on nüüd asja vaid sõiduautoga saabuval inimesel. PEETER KÜMMEL Orelipäev Pauluse kirikus 19. mail kell 10 peab Sibeliuse Akadeemia õppejõud ja tunnustatud organist Markku Mäkinen Viljandi Pauluse kirikus loengu «Georg Muffat ja tema aeg orelid, heliloojad, registratsioonid». Soomekeelne ettekanne tõlgitakse eesti keelde. Georg Muffat ( ) on tunnustatud austria helilooja, keda tema uuenduslikkuse ja rikkaliku helikeele tõttu on võrreldud Mozartiga. Kella annab Markku Mäkinen meistriklassi Georg Muffati loomingust. Päeva jooksul räägitakse osalejatele Georg Muffati elust ja isiksusest ning tema tähendusest orelimuusika ajaloos. Üldkultuurilise tausta ning selle ajastu LõunaSaksa ja Austria orelitüüpide esitluse kõrval on võimalik tutvuda seal piirkonnas säilinud registratsiooni nõuetega ja nende rakendusega Muffati loomingus eri tüüpi pillidel. Kell 18 annab orelikunstnik Markku Mäkinen Pauluse kirikus kontserdi «Muusikat XVII XVIII sajandi Salzburgist ja Viinist». Kultuuriakadeemia kirikumuusika õppetooli korraldatud päevale on oodatud muusikaõpetajad ja teised huvilised. Üritused on tasuta. («Sakala»)

5 Sakala 5 REKLAAM Pakkumised kehtivad Rakvere Sea s as lõkk keefiri marinaadis, Leibur Kuldne täisteraröstsai, 500 g (54.24/) 7 50 (15.00/) 59 Farmi Lahe juust võileivale, Rannarootsi Hirve grillvorst, 330 g (91.60/l) Garnier s ampoon Color Resist värvitud juustele, 250 ml 74 (79.60/l) Palmolive dus igeel Aroma Creme Exotic, 250 ml 8 (24.97/l) (0.36/tk) (53.00/l) Chill Out Austraalia lauavein Sunset Cabernet Sauvignon, 13,5%, 300 cl 39 (6.65/rull) Lambi tualettpaber Satin, 6 rulli/pk Smile papptaldrikud Picnic, 25 tk/pk Vanish plekieemaldaja, 2 l+1 l Uudistooteid Selveri Köögilt soodushinnaga! Selveri Köök, Vitamiinisalat, 8 24 Selveri Köök, Saleneja köögiviljatarrend, Riputatav keraamiline lihavõttemuna, 6 cm 8 32 Jänes lilledega, dekoratiivne Selveri Köök, Selveri Köök, Muhu salat Kerge riisisalat, kodujuustuga, Selveri Köök, Kama magustoit, Selveri Köök, Kohupiimavaht astelpajuga, Selveri Köök, Üleküpsetatud kartul seentega, Selveri Köök, Taimetoitlase risotto, Karvane keraamiline jänes, 7 cm Selveri Köök, Selveri Köök, Rabarberikook, Saleneja maasikasojajogurtikook, Viltümbrisega Pehme küünal prääksuv klaasis, part, 7 cm 9,5 cm Püsikliendile Partnerkaardiga! (79.80/) Rakvere Graanatõunamarinaadis grill-liha sea kaelakarbonaadist, 500 g 29 (119.60/l) Taft juukselakk läikega, ultratugev, 250 ml (77.78/) Tallegg Mahe kanas as lõkk, 1,8 / neto 1,35 3 (33.11/) Hellmann s mahedamaitseline kets up, 450 g 21 (43.80/l) Mini Risk nõudepesuvahend, 500 ml Huggies püksmähkmed Pull-Ups Boy, M 9-15, 17 tk/pk 79 (4.70/tk) (26.00/) Gefilus Metsmaasikajogurt, 150 g 21 (1.00/tk) 18 (94.50/) Lu küpsised Domino Choco, 200 g Eres süütetabletid, 32 tk/pk 16 (0.53/tk) Libresse pesukaitsed Micro, 22 tk/pk Järve Selver - Pärnu mnt 238; Tondi Selver - Tammsaare tee 62; Pirita Selver - Rummu tee 4; Kadaka Selver - Kadaka tee 56A; Punane Selver - Punane 46; Pelgulinna Selver - Sõle 51; Merimetsa Selver - Paldiski mnt 56; Torupilli Selver - Vesivärava 37; Mustakivi Selver - Mustakivi tee 3A; Mai Selver - Pärnu, Papiniidu 42; Suurejõe Selver - Pärnu, Suur-Jõe 57; Krooni Selver - Rakvere, F.G.Adoffi 11; Männimäe Selver - Viljandi, Riia mnt 35; Vilja Selver - Võru, Vilja tn 6; Valga Selver - Valga, Raja 5; Jõhvi Selver - Jõhvi, Narva mnt. 4 A; Saare Selver - Kuressaare, Tallinna tn 67; Anne Selver - Tartu, Kalda tee 43; Ringtee Selver - Tartu, Ringtee 78; Sõbra Selver - Tartu, Sõbra 56; Veeriku Selver - Tartu, Vitamiini 1. Fotodel on illustreeriv tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub.

6 MAJANDUS 6 Sakala Üle saja eramukrundi ootab omanikku Tallinna kinnisvarabuumi järellainetusena on Viljandis arendustegevus suure hooga lahti läinud ning linnas ja selle ümbruskonnas on rajamisel vähemalt kümme eramurajooni. Hans Väre Täpselt pole teada, kui palju krunte uusrajoonidesse kokku tuleb, sest osa neist on alles planeerimisel. Nii on kruntide suurus ja hulk määramata. Lahtisi otsi jätab seegi, et mõni arendaja on käsile võtnud mitu kõrvuti asuvat kinnistut ja ootab esimesed müügitulemused enne ära, kui uuega pihta hakkab. «Sakala» vaadeldud kümmekonnas eri valmidusastmes uuselamute piirkonnas saaks tagasihoidliku arvutuse järgi püsti panna 148 maja, optimistlikuma stsenaariumi korral isegi 173. Seejuures on käsitlemata jäänud kinnisvaraprojektid, mille tarvis maad veel otsitakse, ja enamik niinimetatud teistest järkudest, millele hakatakse tõsiselt mõtlema alles siis, kui esimesed majad hästi kaubaks lähevad. Kui liita nimetatutele ka Männimäe 2 linnaosa, mille kohta pole isegi üldplaneeringut loota enne järgmise aasta esimest kvartalit, võiks potentsiaalsete kruntide arv olla mitu korda suurem. Viiratsi varsti valmis Kõige kaugemale on jõutud Viiratsi uue osa ehitusega nii mõnigi maja ootab vaid haljastust ja korralikku tänavat. Vald pakkus seal hoonestamiseks 49 krunti ja vähemalt paarikümnel neist on majad juba kerkimas. Pärsti valla müüdud neli Kutsari kinnistut on samuti ehitusmeeste hoole all. Kolmel majal on seinad püsti ja katus peal, neljanda juures käivad vundamenditööd. Paberimajandusest on kaugemale jõutud Ranna elurajoonis Viljandi järve kaldal. Linnalt enampakkumise korras kinnistu hoonestusõiguse ostnud osaühing Rovertsen teeb 13 krundist koosneval maatükil praegu mullatöid. Kuigi arendajate kinnitusel tulevad sinna suhteliselt eksklusiivsed ja kallid majad, mille hind jääb vahemikku 1,8 2,8 miljonit, ei ole soovijatest puudus. Markee Kinnisvara juhataja Reigo Rannu sõnul broneeriti kõik krundid kiiresti ja mitu inimest on jätnud oma kontaktandmed, et astuda asemele, kui mõni kinnipandud krunt vabanema peaks. Rannu hinnangul on kinnisvaraturul eelmise aasta viimaste kuudega võrreldes hoog veidi raugenud, kuid see ei tähenda, et äri enam hästi ei läheks. «Seda, kui korter paari päevaga ära ostetakse, ei saagi ju normaalseks pidada,» leidis ta. Edukas on ka Vana-Võidu ringraja ääres asuv Kõrgepõllu elamurajoon, mida arendab Vestman Kinnisvara. Maakler Tõnis Volt ütles, et kümnele eelmisel suvel müüki tulnud krundile on tänaseks huvilised olemas ja suurem jagu neist broneeringu teinud. «Lõpus läks sooviavalduste sadu päris tihedaks, pidime hakkama ära ütlema,» teatas ta. «Müügini pole veel jõudnud sellepärast, et kinnistu jagati alles äsja tükkideks. Nüüd käivad kommunikatsioonide paigaldajatega läbirääkimised ja märgitakse maha teid.» Mõtet põllul ei aima Musta teelt Karulasse viiva tee ääres, otse Karula ürgoru kaldal, asub järgmine elamurajoon, mida linna piiri taha plaanitakse. Oja nime kandva asumi kaheksa krunti on kavas müüa koos valmis majakarpidega, millele vajadusel saab tellida siseviimistluse. «Mõni krunt on broneeritud, aga et on veel lahtisi otsi, siis ei ole lepinguid tehtud,» rääkis Oja müügiga tegelev Reigo Rannu. «Koht on üsna põnev, osa kruntidest piirneb oruga, mille põhjas voolab oja.» Ojadele ja reljeefsele pinnavormile juhib tähelepanu ka kinnisvarabüroo Uus Maa Viljandi juht Reet Raudsepp, kelle pakutav kinnistu asub teisel pool linna. 20-hektarine maaüksus, kuhu 5000-ruutmeetrisi krunte mahub ligi 35, asetseb paralleelselt ringteega Kutsari teeotsast Tallinna poole. «Samal tallinlasest omanikul on seal ligidal veel kaks kinnistut, mida ta mõtleb kruntideks jagada, aga eks aeg näita, kuidas esimeste osas nõudlust on,» sõnas Raudsepp. «Krunte on seal küll üsna palju, ent tema projekt ei olegi mõeldud kiireks realiseerimiseks. Ta on arvestanud, et see võib võtta mitu aastat.» Maalahmakas on alles välja mõõtmata ja noorte kaskedega põllul ei lase miski aimata, et sinna hakkaksid kerkima elamud. Sama lugu on Uue Maa teise töös oleva projektiga Viljandi haigla juures lasteabikeskuse vastas. Seal on algatatud detailplaneering kuue kuni seitsme eramu ehitamiseks, kuid büroo müüb 1,5 hektarist Õuna maatükki tervikuna arendamiseks, mitte krunthaaval. Et linn on vaid kiviviske kaugusel, pole seegi põllulapp huvilisteta. «Praegu läheb kõik ülesmäge ja see meelitab arendajaid kiiresti tegutsema,» ütles Raudsepp. «Kõik liigutavad oma mõtteid selles suunas, et rutturuttu midagi tegema hakata.» Viiratsi laiendus, mille krundid müüdi soovijatele alles möödunud suvel, on juba päris elurajooni nägu. Poolesajast majast on vähemalt paarkümmend püsti ja mõnes elatakse isegi sees. 6 x ELMO RIIG Karula ürgoru nõlvale peaks kerkima vähemalt kaheksa maja. Vana-Võidu ringraja äärne Kõrgepõllu maaüksus on kinnistuteks jagatud ja lähiajal algab seal infrastruktuuri ehitus. Viljandi haigla juures ootab arendamist kuni seitse maja mahutav Õuna kinnistu. Linnas lisandub kaks kvartalit Uusi eramukvartaleid on oodata ka Viljandis eneses. Otse eespool mainitud Ranna rajooni kõrval müüs linn hiljuti kaheksale majale mõeldud Karja 2 kinnistu hoonestusõiguse, kuid sealsete tööde algus on takerdunud kohtuvaidlustesse. Viljandi peaarhitekti Marko Männiku sõnul peaks sügisel valmima planeering uuele Kanepi tänava rajoonile, mille 3,65 hektarile tuleb krunti. Selle ala enampakku- Ranna elurajoonis Viljandi järve kaldal käivad mullatööd. miseni peaks linn jõudma järgmise aasta kevadel. Millal võiks hakata lootma elamupinda perspektiivikas Männimäe 2 rajoonis, ei osanud Männik ennustada. Tema selgitust mööda on tegemist poliitilise otsusega, sest linnal tuleb arvestada oma võimalustega linnaosa infrastruktuuri väljaehitamisel. «Juba järveäärsete tänavate ja Rohelise tänava rajamist elab linn üsna valulikult üle, aga need on ju vaid väikesed jupid. Kes seda teab, kui palju uuele Männimäele teid tuleb teha,» arutles Männik. «Samas kui poliitiline tahe on olemas, võidakse võtta laenu ja tänavad paari aastaga valmis ehitada.» Ringtee lähedasel 20-hektarisel põllul jagub maad 35 suurele krundile.

7 LOODUS Sakala 7 Sipelgas kuue jalaga ühiskonnategelane Jumal olevat loonud inimese oma näo järgi. Kahjuks pole piiblis öeldud, kelle välimust kopeerivad sipelgad, kuid vähemalt nende elukorraldus on paljuski otsekui inimühiskonna pealt maha viksitud. Hans Väre Õigupoolest on vale lähtuda selles võrdluses inimese seisukohalt. Et sipelgad on Maal elanud juba 100 miljonit aastat, inimesed aga heal juhul vaid paar miljonit, võib üsna kindlalt väita, et kui keegi kelleltki midagi õppis, siis inimesed sipelgatelt. Igatahes on tõsi see, et sipelgad ja inimesed on väga paljus sarnased. Lähemal vaatlemisel tundub üsna suur osa nende maailmast tuttavana ja isegi mõni pahe on meil ühine. Maailma tunnustatumad sipelgauurijad Bert Hölldobler ja Edward O. Wilson leiavad, et nii, nagu inimest peetakse selgroogsete loomade hulgas kõige kõrgemale arengutasemele jõudnud olendiks, on sipelgad saavutanud kõrgeima taseme selgrootute evolutsioonis. Neil on tõelised sotsiaalsed struktuurid ja ühiskondlik eluviis. Eesti tuntuima sipelgauurija Ants-Johannes Martini hinnangul on sipelgad isegi tähtsamad kui inimesed. «Kui inimene Maalt kaoks, paneks see õitsema kogu looduse. Kui aga häviksid sipelgad, oleks see kõikidele elukooslustele suur katastroof,» kinnitab ta. Sipelgad segavad mulda, levitavad seemneid, tolmeldavad taimi ja võitlevad metsakahjuritega. Metsakuklaste pesatäis, kelle Martin näiteks toob, suudab ühe suve jooksul nahka pista kuni 80 kilo putukaid, valdavalt kahjureid. «Metsakuklane on kõige odavam ja efektiivsem biotõrje viis,» teab doktorikraadiga mürmekoloog. «Mõelge ise, mis juhtuks, kui hektari pealt jääks selline kogus kahjureid kokku korjamata!» Kui suruda kõrv vastu pesa ja hoolega kuulatada, on ainus tulemus peas sibavad ja valusalt hammustavad putukad. See, et nende juttu kuulda pole, ei tähenda kõnevõime puudumist. Muidugi ei räägi sipelgad nii nagu meie. Nende keel pole isegi akustiline, vaid keemiline ja taktiilne. Sõnum edastatakse lõhna ja üksteise puudutamise teel ning suu ja kõrvade asemel on sipelga olulisim suhtlusorgan tundlad. Teed farmi teab vaatleja Just tänu suhtlussüsteemile toimib sipelgate ühiskond nii kõrgel tasemel. Näiteks suudavad kuklased pidada ehtsaid farme, kus lehmade asemel on lehetäid. Nonde tagakeha masseerides lüpsavad sipelgad nestet, mis moodustab suure osa nende toidulauast. «Kui lehetäi viimaks tilgakese välja laseb ja sipelgas selle alla neelab, on tal silmad mõnust lausa kissis,» räägib Martin. «Ühe suve jooksul kogub kuklasepere terve tonni lehetäide nestet.» Lüpsmisega tegelevad töösipelgad ei ole just väga arukad ja käsu neste järele minna annab neile kohusetunne või mõni vana tark vaatlejasipelgas. Vaatlejatel on teada nii farmide asukohad, tee nende juurde kui see, mis kusagil pesas asub. Sipelgateadlase jutu järgi orienteeruvad töölissipelgad lõhna järgi, millega vaatlejad jahialasid, lehetäipuid ning pesade- ja kolooniatevahelisi «kiirteid» märgistavad. Kui liikumisrada katkestada, kas või seda näpuga veidi pühkides, on varsti näha, kuidas putukad sellest segadusse satuvad. Mõlemasse teeotsa koguneb hulk sipelgaid, kes enam edasi ei oska minna. Olenevalt rikutud teelõigu pikkusest ja sipelgaliigi arukusest võivad mõned sipelgad raja taastamisega ise toime tulla. Rumalamatel, näiteks mullamurelastel, ei jää üle muud kui jääda ootama, millal vaatleja häda märkab ja tee uuesti korda teeb. Lisaks vaatlejatele on sipelgatel teisigi spetsialiste. Näiteks ämmaemand-sipelgad on järglaste saamiseks sama vajalikud kui emad ise. AntsPesa on ühiskonna Johannes Martin kirjeldab ühalgrakuke te laborikatset, milles nukud ei Iga sipelgapesa on nagu tahtnud küpsusele vaatamata linn koos oma tänavate ja ladukuidagi enne kooruma hakata, de, lasteaedade kui ta neile mõne ning eluruumidega. ämmaemanda kõrkuklastel, keda vale pani. «Need tabasid peetakse kõrgeikiiresti ära, et siin malt arenenud sipelglasteks, annaon nii palju hiljaks vad pesad suuruse jäädud, ja asusid kohe keisrilõikeid poolest enamikule tegema,» naerab pärislinnadest iseta. gi silmad ette. Miljoniliste populatsamuti on olesioonidega pesamas tegelased, kedest moodustuvaid Ants-Johannes Martin da kutsutakse ammasurkondi võiks aga töölisteks. Nende võrrelda üsnagi ülesanne pole mitrahvarohkete riikidega. te ainult vastsündinute, vaid ka emade ja vastsete toitmine. RaInimese jaoks kaootilisele huajal käib pesast väljas vaid sagimisele vaatamata teab iga protsenti sipelgatest, sipelgas selles riigis täpselt, ülejäänud on hõivatud tubaste kus on tema koht ja milline toimetustega ja ise söögi järeülesanne tal tuleb täita. Selle le ei pääse. tagamiseks on neil oma keel, Lisaks lehe- ja juuretäide mis on iga ühiskonna tekkiminestele toituvad sipelgad taiseks esmatähtis. Akste looduskaitseala 153 hektaril leidub paar tuhat metsakuklaste pesa. Mõne aasta eest oli neid uudistamas käivate inimeste arv juba nii suureks kasvanud, et sipelgad hakkasid pesi maha jätma, ja looduskaitsjad panid turismile piiri peale. MARGUS ANSU («Postimees») meosadest ja putukatest. Isegi suured kiilid tassitakse mitme sipelga jõudu ühendades pessa. Lahingus hukkunud jõuavad surnuaeda Ärasöödud ohvritest üle jäävad kitiinosad viivad nad spetsiaalsetele prügimägedele ehk surnuaedadele, kuhu jõuavad ka maise teekonna lõpetanud sipelgad ise. Sellised kalmistud võivad Martini sõnul olla üsna suured. Oma silmaga on ta näinud 15 meetri pikkust ja 30 sentimeetri laiust ühishauda, kus puhkasid miljonid sipelgad, kes omavahelistes lahingutes hukka olid saanud. Sipelgate sõjad ei jää inimeste omadele millegi poolest alla. Nad vallutavad võõraid pesasid ja osal liikidel on isegi oma relvad välja arenenud. Mõne liigi valvursipelgad on varustatud spetsiaalse kantpeaga, millega saab pesa sissekäigu kindlalt sulgeda, teised jälle lasevad kallaletungijale mürki peale. Käiku lähevad isegi pisikesed kivikesed, mida teistele pähe loobitakse. Juhul kui ründajateks on röövkuklased, järgneb nende võidule pesuehtne orjapidamine. Olles vallutanud raudkuk- lase pesa, asendavad nad sealse ema enda omaga. Et täiskasvanud raudkuklased nende heaks tööle ei hakka, kasutavad nad orjadena äsja nukkudest koorunud sipelgaid ja käivad aeg-ajalt teistes raudkuklaste pesades mune röövimas, et töölisarmeele täiendust tuua. Märkimisväärne vanusevahe Kui kuklase-emand just röövkuklaste või mõne teise looma ohvriks ei lange, võib ta elada tervelt veerand sajandit. Martini arvates pole see siiski suurem asi elu, sest kõik need pikad aastad tuleb tal kusagil pimedas käigus ühtejutti muneda nagu masin. Ega isase saatus kuigivõrd parem ole. Elu on tal küll ilus, kuid ääretult lühike: kohe pärast paaritumist, vaevalt paari nädala vanusena, pannakse ta lihtsalt nahka. Kõige õnnelikumad on ilmselt hoopis tavalised töösipelgad, kelle kaheaastane eluiga jääb parajalt emaste ja isaste oma vahele. Hea ameti korral võivad nad selle aja jooksul näha nii ilma kui inimesi. Inimeste vaatamine pole sipelgatele muidugi eesmärk, küll aga vastupidi. Martin kurdab, et Eesti üks tuntumaid kuklaste asurkondi, Akste sipelgariik, on huviliste suure hulga tõttu suisa ohtu sattunud. Nimelt kipuvad turistide hordid, kes sealseid tohutuid kuhjatisi näha ihkavad, metsaalust tallama ja astuvad sodiks lugematu arvu sipelgaid. Sandistatud putukaid tuleb pesast üles putitama kiirabi, kuid sageli hukkuvad aitajad ka ise inimeste jalge all ja ohvrite arv aina kasvab. Diiler kostiliseks Veelgi suuremat ohtu kui ülemäärane turism kujutavad endast sipelgatele hoolimatu metsaraie ja reostus. Siiski ei saa öelda, nagu oleksid inimesed ainsad, kes sipelgatele liiga teevad. Mitu looma- ja linnuliiki, näiteks karu ja rähnid, kasutavad neid söögiks. Suure metsaoti toidulauast võivad pisikesed sipelgad moodustada tervelt 30 protsenti ja see tähendab, et mesikäpal tuleb neid ära süüa lausa astronoomiline arv. Ent nagu inimesedki, teevad sipelgad endale suurt kahju ka ise. Nimelt pole neile põrmugi võõras see, mida inimeste SIPELGAD Maailmas on kindlaks tehtud 8800 sipelgaliiki, kuid neid arvatakse olevat Euroopas on teada 180 liiki sipelgaid, kellest 50 elab Eestis. Maailma kõrgeim sipelgapesa on 2,3-meetrine, Eesti rekord on 2,09. Allikas: Ants-Johannes Martin maailmas nimetatakse XXI sajandi katkuks narkomaania. Sipelgate diileriteks on mitmesugused parasiidid, keda elab nende pesades lausa massiliselt. Nad poevad sinna, saamaks osa ammsipelgate jaotatavatest toiduannustest, ja et ennast peremeestele vastuvõetavaks teha, eritavad mõnuaineid. Tuntumateks narkokaupmeesteks võib pidada soomuklast ja kuldpõrnikat, täpsemalt viimati nimetatu vastseid. AntsJohannes Martin nendib, et nii nagu inimestelegi, ei tähenda mõnuained sipelgatele midagi head. Pesad, kus on narkootikume pakkuvaid parasiite liiga palju, hakkavad alla käima ja kasvavad peagi rohtu.

8 EESTI/VÄLISMAA 8 Sakala EESTI VÄLISMAA Internetis saab ÕS-i vabalt kasutada Euroliit kinnitas ühenduse eelarve Uusimat «Eesti keele sõnaraamatut», mida tuntakse ka ÕS-i ehk õigekeelsussõnaraamatu nime all, saab eilsest internetis tasuta kasutada aastal välja antud ÕS asub aadressil Keelevara tegevjuhi Kai Vahe sõnul on Keelevara kogu aeg jaganud seisukohta, et ÕS peab olema kõigile vabalt kättesaadav. Seni maksis see 50 krooni aastas. «Nüüd leidsime tasuta võimaluse tõlkesõnaraamatute müügi arvelt,» nentis Vahe. Euroopa Liidu tähtsamad institutsioonid leppisid eile kokku ühenduse eelarves aastateks , lõpetades pikaleveninud protsessi, mis eelmisel aastal liikmesriikide vahel pingeid tekitas. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja euroliidu eesistujamaa Austria jõudsid üksmeelele eelarves, millega eraldatakse seitsmeaastaseks perioodiks 864,4 miljardit eurot (üle 13,52 triljoni krooni). Eesti rannikumerre võib tulla tuulepark Tervishoiuasjatundjad hoiatavad, et suvel Saksamaal peetav jalgpalli MM-i finaalturniir võib ohtu seada inimeste tervise, vähemalt mõne matši puhul. Infarktid, purjuspäi sõitmine, jalgpallihuligaanide vägivald, abikaasa peksmine, alkoholi ja rasvaste suupistete liigtarbimine ilma füüsilise koormuseta, isegi enesetapud kõik need ilmingud võivad maailma vaadatuima spordisündmuse ajal reaalsuseks osutuda. Näiteks aasta MM-i finaalturniiri ajal, kui Inglismaa kaotas Argentinale penaltite seerias, kasvas Suurbritannias infarktide arv 25 protsenti, oli kirjas ajakirja «British Medical Journal» uurimuses. (BNS) Tuuleparkide operaatorfirma osaühing Nelja Energia on esitanud vee erikasutusloa taotluse, et rajada Loode-Eesti rannikumerre avamere tuulepargid. Nelja Energia juht Martin Kruus ütles, et ettevõtet huvitab võimalus püstitada tuulikud Hiiumaa Tahkuna ja Ristna poolsaare tippe ühendavast mõttelisest joonest avamere poole jäävatele madalikele kuni 20meetrisesse vette. Projekt on algstaadiumis ja enne investeerimisotsust on vaja teha mitu uuringut ning uurida keskkonnamõjusid. (BNS) Jalgpalli MM-i võib olla ohtlik vaadata Praeguse palgaga tööd tegevad päästjad-tuletõrjujad, aga ka politseinikud ja piirivalvurid võivad rahandusministri kinnitusel loota töötasu kasvule. PEETER KÜMMEL Päästjatele paistab palgatõus Rahvaliitlasest rahandusminister Aivar Sõerd lubas eile Riigikogus esinedes palgatõusu nii politseinikele, päästjatele kui piirivalvuritele. Selleks on nelja aasta jooksul ette nähtud miljard krooni. Sõerd kinnitas Riigikogu infotunnis, et järgmisel aastal peaks Siseministeeriumi valit- semisala saama palgatõusuks umbes 250 miljonit krooni. Tema sõnul antakse sada miljonit krooni politseinike, teist sama palju päästetöötajate ja 50 miljonit piirivalvurite palgatõusuks. Minister lisas, et eelarvestrateegia järgi saavad need valdkonnad aastani 2010 nelja aasta jooksul igal aastal 250 miljonit krooni palkade suurendamiseks. Järgmisel aastal politseile antavast rahast oleks ministri hinnangul otstarbekas suunata umbes 60 protsenti kõige madalama taseme ja 30 protsenti keskmise taseme politseitöötajate ning kümme protsenti juhtkonna palgatõusuks. Politseinike keskmine palk peaks järgmisel aastal suurenema 15 protsenti. (BNS) POLITSEI Tuleval aastal politseile antavast rahast oleks ministri hinnangul otstarbekas suunata umbes 60 protsenti kõige madalama taseme politseitöötajate palgatõusuks. Allikas: BNS

9 MEELELAHUTUS Sakala 9 HOROSKOOP JÄÄR (21. III 20. IV) Tegutse täna valdkondades, kus läheb vaja intuitsiooni. Sinu tunnetus on praegu eriti terav. Esile kerkivad filosoofilised teemad. SÕNN (21. IV 20. V) Hea aeg teha oma elus muudatusi ja uuendusi. Inspiratsiooni peaks jätkuma mitme uue ettevõtmise kavandamiseks, eelkõige kunsti vallas. KAKSIKUD (21. V 21. VI Oled läbinägelik asjade suhtes, mis on sulle tavaliselt varjatuks jäänud. Hea võimalus arendada eneseusaldust. VÄHK (22. VI 22. VII) Šokeerid ümbritsevaid inimesi otsekoheste ja teravmeelsete sõnavõttudega. Sõbrad hakkavad sind rohkem hindama. LÕVI (23. VII 22. VIII) Tunned vajadust ennast liigutada ja teha midagi füüsilist. Sinu energia lausa otsib väljundit, ära hoia ennast tagasi. NEITSI (23. VIII 22. IX) Soodne aeg juriidilisi probleeme lahendada, kaaslasi mõjutada, õpetada ja avalikkuse ees esineda. Väldi liigset nõudlikkust. KAALUD (23. IX 23. X) Tänane päev võib sulle materiaalses mõttes väga soodsaks kujuneda. Võimalikud on ootamatud pakkumised ja sponsorlus. SKORPION (24. X 22. XI) Tänased sündmused võivad su harjumuspärase päevaplaani segi lüüa. Ole valmis ootamatusteks ning suhtu ellu dünaamilisemalt. AMBUR (23. XI 21. XII) Oled aldis ahvatlustele ja unustad seetõttu oma kohustused. Kui tahad pidutseda, võta selleks eraldi aega. KALJUKITS (22. XII 20. I) Oskad hinnata ilusaid asju ja püüad luua enda ümber meeldivat atmosfääri. Hea aeg kodu kaunistada ja finantstehinguid teha. VEEVALAJA (21. I 18. II) Väldi mõttetutesse vestlustesse astumist, isegi juhul, kui sind provotseeritakse. Need võtavad sinult energiat ja kasulik jääb tegemata. KALAD (19. II 20. III) Muutud julgemaks, aga ka halastamatumaks nende suhtes, kes on nõrgad või saamatud. Allikas: Delfi Lõpp head hinnad nädalalõpuks Ribi 1,2 Grillsalat Wõro / 31.93/ Maksi Köök Kommikarp Kannel 280 g Küpsetusmargariin HEA / / 60% 500 g / 15.-/ Laagri Maksimarket: Pärnu mnt 558a, Saue vald, Harjumaa Paide Maksimarket: Ringtee 2, Paide Lasnamäe Maksimarket: Peterburi tee 62a, Tallinn Viljandi Maksimarket: Lääne 2, Viljandi Tartu Maksimarket: Lõunakeskuses Ringtee 75, Tartu Võru Maksimarket: Jüri 83, Võru MAKSIMARKETID AVATUD IGA PÄEV Rahva rõõmuks! Piltidel on illustratiivne tähendus. Pakkumised kehtivad maini või kuni kaupa jätkub.

10 10 Sakala SPORT 45. laste ümber Paala järve jooks TÜDRUKUD 6-aastased 1. Marit Tõnisson (Midrimaa) Piret Mäe Anette Suigussaar (Karlsson) Mai Triin Kaseoja Merit Tõnisson (Midrimaa) Helena Posti (Midrimaa) Geidi Õunap (Midrimaa) Helin Toom (Ramsi) Anne Marie Vaabel (Midrimaa) Laura Liisa Jaansoo (Midrimaa) Kärt Tambet (Mesimumm) Kristin Lepik (Männimäe) Saskia Ježov Deivi Tobreluts (Mesimumm) Laura Teor Gerli Kink (Krõll) Kristin Lass (Leie) aastased 1. Kati Kristella Kivisild (Midrimaa) Reelika Varblane (Midrimaa) Kelina Lillemets (MG) Kerstin Soolo (Saarepeedi) Smilla Sangernebo (Viiratsi) Ketter Kärp (Tarvastu) Kärolin Neering (Männimäe) Kristiina Velleste (Männimäe) Kris Katry Aasna (MG) Tiina Braun (MG) Marjut Auksmann (Viiratsi) Joanna Ausmees (Tallinn) Sirli Jõgis (Karlsson) Marta Lotta Kukk (Saarepeedi) Karina Gorškova (Mängupesa) Elene Arutjunjan (Karlsson) Birgit Paberit (MG) Kristin Põder (MG) aastased 1. Merili Sammel (JG) Laura Kallas (Rakvere) Kristina Simenson Marleen Kukk (MG) Sitsiilia Bergmann (PG) Eneken Kukk (PG) Kertu Kaarmäe (PG) Kaisa Mürk (PG) Berit Terras (PG) Kristi Tirmaste (MG) Annika Vendla (PG) Karmel Ritson (MG) Mari Liis Kaseoja (PG) Renate Pikk (MG) Reelika Kimmel (MG) Kätlin Karpovski (MG) Anette Talvik (MG) Birgit Piiroja (Valuoja) Johanna Kristiina Jaansoo (JG) Kristiina Saar (Valuoja) Liisu Siimer (Valuoja) Gerthrud Tarto (Valuoja) Katariina Kalda (Paistu) Annabel Liinsoo (JG) Jette Leen Kelner (MG) Meeri Soldatenko (VG) Kirke Aller (Jõhvi) Gerda Ustimenko (JG) aastased 1. Šerelin Zverev (JG) Kärolin Varblane (MG) Gerli Jaanov (MG) Elts Maria Metsmaa (PG) Kaidi Toom (PG) Mari Helen Prinzmann (JG) Kelly Raud (PG) Renate Lend (PG) Merili Peltser (MG) Hanna Liina Tirgo (MG) Maris Pukk (JG) Mari Teder (MG) Meril Mädamürk (MG) Laura Karu (PG) Sharon Põder (Tallinn) Kristiine Miilen (PG) Marite Juurik (MG) Laura Rahnu (MG) Mari Anna Marttila (MG) Marilin Kotsar (MG) Helen Suurkask (MG) Ketlin Liir (MG) Kristiina Põdra (Valuoja) Helis Marleen Vahtra (MG) Laura Vassar (MG) Laura Hunt (PG) Kaisa Hunt (MG) Maria Elisabeth Uus (MG) Maarja Ralja (MG) aastased 1. Getter Kristen Rang (JG) Teele Toomsalu (Tääksi) Laura Erm (MG) Eleryn Tiit (JG) Eve Liis Teder (MG) Brita Tuvi (MG) Lisann Posti (PG) Katariina Talts (MG) Merlin Kuld (JG) Kristina Muri (JG) Pille Triin Borgmann (PG) Janette Kravets (PG) Kairi Kangro (Saarepeedi) Merili Lellep (MG) Kadri Rannala (MG) Anni Rada (MG) Katriin Kull (JG) Krete Koovit (MG) Kamilla Lepik (MG) Helle Riin Sõmer (JG) Marelle Sillaste (Karksi-Nuia) Kertu Pikk (MG) laste ümber Paala järve jooksul osales 443 last. Nende seas oli 118 alla kuueaastast, kes läbisid tillujooksu, kus paremust ei määratud. ELMO RIIG 23. Marilin Sepp (PG) Gätlin Nurk (MG) Anette Alver (MG) Birgit Karu (Pärsti) Meri Liis Pavlova (Valuoja) Evija Lannajärve (VG) Kati Saar (VG) Elis Meryl Tiido (PG) Reta Poolak (PG) Kristel Lepik (MG) Anu Sein (MG) Maarja Liis Reede (MG) Elke Jaakson Karmen Põder (MG) Marje Sepp (MG) Lembi Nohrin (JG) Silja Kerge (MG) aastased 1. Kadri Siro (Valuoja) Maarja Lee (MG) Jaanika Joandi (Saarepeedi) Sandra Roosimaa (JG) Terje Lend (PG) Leeni Luhakooder (JG) Anne Liis Borgmann (PG) Laura Orumets (JG) Monika Jaanov (MG) Triinu Toomsalu (Tääksi) Merily Bremet (Valuoja) Mari Liis Rikkinen (Saarepeedi) Lisell Pruul (MG) Annika Kaarmäe (PG) Evelin Urbel (MG) Liis Malin (MG) Sandra Linn (PG) Merlin Pulk (PG) aastased 1. Iiri Tera (JG) Els Heile (MG) Kristel Raba (MG) Natalja Zolotova (VG) Mesike Männik (Saarepeedi) Kertu Kipper (Saarepeedi) Jane Napritson (Kärstna) Triinu Tirmaste (MG) Kerli Suurkask (MG) Heleene Tambet (MG) Aigi Parker (MG) Kalli Mari Mühlberg (MG) Kärt Käärik (PG) Ketlin Muttel (MG) Merilin Takk (Valuoja) Liina Rõigas (PG) 6.26 POISID 6-aastased 1. Renee Razumov (Midrimaa) Krister Kansi (Midrimaa) Marko Kirt (Midrimaa) Siim Saar (Männimäe) Margus Kikkatalo (Tartu) Frederik Roosimägi (Päri) Kert Hunt (Männimäe) Kevin Vaher (Midrimaa) Aaron Kants (Krõll) Kenno Kalda (Kõpu) Mikk Mikkor (Männimäe) Mait Makejev (Olustvere) Ergo Hünerson (Karlsson) Martin Aller (Jõhvi) Matthias Märka (Mängupesa) Markus Lehemets (Männimäe) Raiko Vahtra (Karlsson) Fredy Sten Kalinin-Kivisild (Vana-Võidu) Rene Teedla Silver Toomla (Puiatu) aastased 1. Vahur Mäe (Jõõpre) Martin Lõiv (MG) Reinhard Reimaa (Männimäe) Sten Tuvi (MG) Kenert Tamm (Kolga-Jaani) Mihkel Teder (MG) Kerdo Soolo (Saarepeedi) Mikk Teras (PG) Erik Uba (Karlsson) Jan Põder (Mängupesa) Mark Sten Jakobson (Valuoja) Jüri Kallaste (Sinilind) Künter Grünbaum (Midrimaa) Erko Sild (Heimtali) Meelis Kobin (Männimäe) Raiko Roosna (Karlsson) Veiko Hommik (Tallinn) Karl Erik Pikk (Karlsson) Keit Roland Lepik (Männimäe) Ants Vaks (Kolga-Jaani) Sander Neering (PG) Tevon Kiivikas (Karlsson) Sten Marek Linn (Karlsson) Rasmus Lukka (Männimäe) Martin Printsmann (Männimäe) Henn Hendrik Sepp (Männimäe) Reimo Saar (Vana-Võidu) aastased 1. Eero Pärn (Tartu) Rauno Loit (JG) Kaur Koppel (JG) Tobias Tammearu (Viiratsi) Karl Romet Nõmm (PG) Hans Noormets (Viiratsi) Erik Kalda (Kõpu) Egert Adrat (MG) Sander Luik (Valuoja) Joosep Kivilaan (Valuoja) Alex Prantsen (JG) Kristjan Luik (MG) Rait Viskov (PG) Marko Šults (PG) Kristo Mürk (Valuoja) Aaron Kais (Viiratsi) Venno Austrin (Viiratsi) Harri Oras (MG) Tenno Keerig (PG) Alari Hommik (JG) Kevin Peek (PG) Geimo Saar (Viiratsi) Toomas Erik Arujärv (MG) aastased 1. Kristjan Johanson (JG) Kermo Randmäe (Tääksi) Rando Kaspar Sepp (PG) Rihard Reimaa (MG) Rainer Sillaste (Karksi-Nuia) Deno Lippand (PG) Oskar Ilves (JG) Sander Soans (PG) Tauri Hussar (Karksi-Nuia) Mikk Küttim (Võhma) Tambet Olev (PG) Tõnu Lippo (JG) Toomas Sokk (Valuoja) Karl Roosna (PG) Jaanus Tasane (PG) Indrek Ojamets (PG) Hans Erik Atonen (Tallinn) Gerry Objartel (Valuoja) Marcus Kais (Viiratsi) Rainis Koovit (MG) Rait Rimmel (PG) Kaarel Kolga (MG) Riho Kimmel (MG) Reigo Tõnnov (PG) Mihkel Jordan (Lahmuse) Timur Soldatenko (VG) Eduard Gorškov (JG) aastased 1. Tanel Lang (JG) Ott Jaanus Heile (MG) Kristo Mikkor (MG) Juhani Lumera (MG) Raul Urbel (MG) Reigo Võip (Puiatu) Raivo Rohtla (Saarepeedi) Risto Rohtlaid (Pirita) Kaarel Siimer (Valuoja) Silver Soonik (PG) Jan Martinson (MG) Raido Üts (PG) Indrek Pikk (PG) Sander Randaru (PG) Steven Peebu (JG) Joonas Alliksaar (MG) Jaagup Lember (PG) Steven Saaremets (MG) Marko Golovin (PG) Marten Visnap (JG) Martin Juurik (MG) Luis Abermann (Paistu) Kristjan Vool (PG) Roger Ote (Saarepeedi) Siim Särev (JG) Aivar Braks (Kildu) Martin Kivisild (Valuoja) Martin Kuusik (PG) Mihkel Braun (MG) Viktor Tund (PG) Sulo Hipponen (MG) Siim Saar (PG) Mikael Hytonen (MG) Rauno Kink (MG) Jaanus Kallaste (Tallinn) Bert Tšapov (Valuoja) Toivo Tobreluts (MG) Egon Raasild (VG) aastased 1. Joel Alliksaar (MG) Evon Mägi (JG) Chris Lepp (MG) Aimur Allik (Viiratsi) Keiro Usin (Raudna) Reio Sild (Raudna) Johannes Nõges (MG) Taavet Kutsar (MG) Keio Nõgel (Raudna) Sören Õunap (PG) Kait Küttim (Võhma) Mikk Mihkel Vaabel (PG) Jaan Oras (MG) aastased 1. Germo Simenson (JG) Andres Rikkinen (Saarepeedi) Juss Pärnaku (PG) Taimo All (Puiatu) Simon Lukka (JG) Tauri Alp (Kosksilla) Sander Soonik (PG) Sten Mark Sillamägi (MG) Dmitri Sidorov (VG) Ragnar Lään (PG) Gert Juhan Sumeri (MG) Riho Tomson (MG) VILISTLASTE JOOKS Naised 1. Anneliis Vahtramäe Kris Rohtla Liis Org Riina Liiv Hannela Kurvits Gaide Mikkor 5.51 Mehed 1. Raivo Nõmm Keio Kits Alar Kaar Raul Metsva Olav Paris Kaarel Kuusik Marko Liiva Priit Sihver Margus Terras Jaanus Johanson Priit Hiob Kasutatud lühendid: JG Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium PG Viljandi Paalalinna Gümnaasium MG Viljandi Maagümnaasium VG Viljandi Vene Gümnaasium Männimäe Männimäe lasteaed Karlsson lasteaed Karlsson Midrimaa lasteaed Midrimaa Krõll lasteaed Krõll Mängupesa lasteaed Mängupesa Allikas: Tervisespordiklubi Joosu Tartu t. 9, Viljandi Üldtelefon Faks Internet: e-post Reklaam Faks e-post Sekretär Anu Teder Peatoimetaja Eve Rohtla Toimetaja Maarja Möldre Arvamustoimetaja Rannar Raba Tarbijatoimetaja Gert Kiiler Uudistetoimetaja Marko Suurmägi Reporterid Aivar Aotäht (uudised) Margus Haav (kultuur) Henrik Ilves (majandus) Helgi Kaldma (uudised) Jüri E. Kukk (uudised) Madis Luik (sport) Tiina Sarv (kultuur) Liisi Seil (uudised) Kristiina Vaarik (uudised) Hans Väre (majandus) Fotograaf Elmo Riig Korrektorid Ülle Mällmann, Kadri Soon Küljendus Ain Kivilaan, Tõnu Kukk Veiko Koiksaar Pearaamatupidaja Kaie Liiv Reklaamijuht Eve Kaju Reklaamitoimetajad Merle Aasna Malle Salupalu Eve Kavak Kuulutuste vastuvõtjad ja lehetellimuste vormistajad Meeli Eismann, Andra Tetsmann Autojuht Peeter Kümmel Kuulutuste vastuvõtt tööpäeviti kella «Sakala» ilmub viis korda nädalas. Väljaandja Sakala Kirjastuse AS. Vastutav väljaandja Peep Kala. Toimetus käsikirju ei tagasta ja võtab endale õiguse neid lühendada. Välisautorite honorarid kantakse üle pangaarvele üks kord kuus järgmise kuu 5. kuupäeval. Kõik ajalehes «Sakala» avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud teosed, mille reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Sakala Kirjastuse AS-i kirjaliku nõusolekuta keelatud. Trükitud Kroonpressi trükikojas. Tiraaž Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, või tel Teisipäeval Viljandis lapsi ei sündinud. aastat tagasi. «Sakala», 18. V 1916 Oma riigist. 10. mail avati pealinnas teine nahavabrikantide kongress, mille ülevenemaaline nahavabrikantide selts kokku kutsus. Esimesel kongressi päeval arutati seltsi esimese aasta tegevuse aruannet. Seltsil on korda läinud nahatööstuses nahaparkimiseks vaja minevaid aineid nõnda palju tagavaraks osta, et neid kuni a kevadeni jätkub. Lõpukoosolekul arutati jalanõude hindasid...

11 Sakala 11 KUULUTUSED KINNISVARA Võtame omanikult müüki kinnisvara. Tel Ostan maakodu või suvila. Tel Müüa 2-toal. mug. korter Paalalinnas. Tel Müüa talu Abja vallas, 2,3 ha. Tel Ostan väikese maja Viljandis, omanikult. Tel Ostan maja linnas või kuni 15 km Viljandist. Tel Müüa kesklinnas 1-toal. ahik. korter. Tel SÕIDUKID Müüa Ford Sierra Universaal 2,0. Tel Müüa varuosadeks Volvo 340 ja VAZ-2106 (töökorras mootor). Samas müüa töökorras ekskavaator JuMZ EO2621. Tel Jüri Müüa traktor T-16 koos vikatiga. Tel TEENUSED Takso tellimine tel Kolimisteenus. Tel Veoteenus. Tel Hauakivide valmistamine. Tel Kaardid ennustavad. Tel Ennustajad 24 h. Hind 17 kr/min. Metsavedu Scaniaga. Vajadusel materjali ost. Tel Balloonigaasi tellimine E P tel Kalluriteenus. Tel On elu lühike, on ainult viiv, kesk maiseid askeldusi tõuseb iil ja luba küsimata ta askeldaja viib. Teatame kurbusega, et on lahkunud kallis AARE HANNUS 13. VIII V 2006 Leinab poeg Arvet ema ja oma perega. Kaeve- ja planeerimistööd roomikekskavaatoriga. Tel Takso UnoX tel Tele2 klientidele tel Fassaadide värvimine. Hind kokkuleppel. Tel Veoteenus suure kaubikuga (13,4 m³). Tel PAKUN TÖÖD Kinnisvaramaaklerile. Vajadusel koolitus. Tel Norras. Vajalik puidu- või akna/ uksetööstuse kogemus. Info tel või saata CV e-postiga Pakume tööd puitmajade ehitajatele. Tel OÜ vajab remondilukkseppa. Helistada tel Pakume tööd kokale, koka abile ja baaritöölisele. Tel või Barona Eesti OÜ otsib Soome manuaal- ja CNC metallitöötluspinkidele treialeid, freesijaid ja painutajaid. Vajalik töökogemus tehastes ja kasuks tuleb soome keele oskus. CV saata e-postiga Tel , Peeter. Mööblitootja AS Eerung Sürgaveres võtab tööle meespingitöölisi. Võimaldame väljaõppe. Transport Viljandi, Vastemõisa, Suure-Jaani ja Olustvere piirkonnast firma poolt. Helistada tel E-post AS Nuia PMT vajab lukkseppa, soovitav joonise lugemise oskus. Info tel Tallinnasse vajatakse elekter- ja gaaskeevituse oskustega mehaanikut (elamispinna võimalus) ja remondivõimelist veoautojuhti (Scania). Kontakttel Kõikjal jälgi su töödest ja tegudest, mida loonud sa aastate reas. Elad edasi meeltes ja mõtetes, elad edasi omaste seas... Lahkus kallis poeg, isa, vanaisa ja äi PAUL KULL 30. IX V 2006 Leinavad omaksed. Ärasaatmine reedel, 19. mail kell 13 Riia mnt. kabelist Metsakalmistule. Pakume tööd Tallinnasse personalispetsialistile. Nõutav hea vene keel. Aitame ka majutusega. Info tel , Uhtna Talutehnika vajab Viljandis avatavasse tehnika- ja varuosade kauplusesse müüjat ja tehnohoolde meistrit. Tel OÜ Ligur Motors Karksi-Nuias otsib autoremondilukkseppa. CV-d ootame aadressil Ettevõtluse t. 4-a, Karksi-Nuia või saata e-postiga Tel GAZ-53 kalluri ja JuMZ-kopa juhile linnas. Tel Akende paigaldamisega tegelev firma võtab tööle filiaalijuhi, vajalik autojuhiluba. Tel Pakun tasuvat tööd Rootsis kogemustega metsaveoauto Volvo FH12 juhile. Tel Haritud mehele äris, kr. Tel Võtame tööle autojuhte rahvusvahelistele vedudele. Info tel AS-i Falck Lääne-Eesti Viljandi esindus võtab tööle turvatöötajaid. Pöörduda Tallinna t. 3, Viljandi. Tel OÜ Repston võtab tööle TIG keevitaja-lukksepa roostevabade mööblidetailide valmistajana. Asume Tallinna külje all Vana- Narva mnt. lõpus. Tel OÜ Repston võtab tööle RST lihvija-poleerija. Asume Tallinna külje all Vana-Narva mnt. lõpus. Tel Pakume tööd aknapaigaldajale. Soovitav oma transport. Tel , Firma vajab sekretäri-asjaajajat. Vajalikud saksa ja vene keele oskus. Info tel , Uinus vaikselt meie kallis ema ja vanaema ENDLA-MIRALDA RAUDSEPP 18. X V 2006 Leinab poeg perega. Ärasaatmine esmaspäeval, 22. mail kell 11 Riia mnt. kabelist tuhastamisele. VilurTrans OÜ Karksi-Nuias otsib rahvusvaheliste vedude autojuhti. Töö sisu: rahvusvahelised veod Viljandist Saksamaale ja tagasi Eestisse. Auto FA 12. Kontakttel Männimäe Selver pakub tööd transporditöölisele. Info tel , OTSIN TÖÖD Maniküür-küünetehnik SOOVIN ÜÜRIDA Tel. Korralik noormees üürib 1 2- toalise korteri või toa eramajas pikemaks ajaks. Kõik pakkumised on teretulnud. Telefon Soovin üürida või osta korteri või maja Viljandis. Tel , Neljalapseline pere otsib üüripinda korteris või eramajas Viljandis või selle lähiümbruses. Kiire! Tel toal. korterit. Kiire! Tel , toalise korteri Viljandis. Kiire! Tel Soovin üürida 2-toal. korterit. Kiire! Tel PÕLLUSAADUSED Müüa otra. Tel , Toidukartul. Tel Müüa toidukartuleid ja seemnesuurusi kartuleid. Kohalevedu. Tel Müüa varajase kartuli «Latona» seemet. Tel Kartul (seemnesuurus). Tel Südamlik kaastunne Tõnule ja Svenile ema ja vanaema ENDLA RAUDSEPA kaotuse puhul. Maret ja Priit perega Sügav kaastunne Ilmele perega kalli isa ALFRED JAKOBSONI surma puhul. Võhma AMS-i Aed ja Kodu kaupluse pere LOOMAD Müüa taksikoera kutsikad. Kutsikad on EKL-i tunnistusega, kiibistatud ja vaktsineeritud. Hind 4000 kr. Tel Ostan noorveiseid lihaks. Tel Müüa kanu ja soodsalt kanamune. Õ. tel METSAMATERJAL OÜ Interfor Group ostab palke (840 kr/tm), paberipuid (400 kr/tm), raieõigusi ja metsakinnistuid. Ülestöötamine. Tel AS Textuur ostab Karksi-Nuias tooreid männipalke läbimõõduga alates 12 cm. Hind kokkuleppel. Info tel või Ostame kasvavat metsa ja metsamaad. Tel , Ostan 3-m lehtpuukütust ja kasepaberipuid. Tel , Ostame kasvavat metsa ja metsamaterjali. Tel Ostame küttepuid (lehtpuu, 3-m). Metsaveoteenus. Tel Ostan palke, paberipuid, kütust, praak- ja metsakuivi palke. Tel MUUD Müüa küttepuid, lõhutud lehtpuu. Tel Müüa voodri- ja põrandalaudu. Veovõimalus. Tel Müüa puitbriketti. Tel Müüa kruusa. Tel Müüa põranda-, voodri- ja ehituslaudu. Eri laiused, vedu tasuta. Tel Müüa voodri- ja põrandalaudu. Eri laiused, vedu. Tel Laenud alates kr. Tel Müüa 50-cm saarehalud, 400 kr. Tel , Müüa kuivi pakitud kütteklotse 40- ja 1000-l võrkkotis ning turbabriketti. Vedu. Tel , Müüa kuivad pakitud kütteklotsid 40-l võrkkotis. Kohalevedu. Tel Ostan vanarauda. Raha kohe. Vedu meilt. Tel Kallid Ilme ja Riina peredega! Oleme teiega sel raskel tunnil, mil jätate hüvasti oma armsa isa ALFRED JAKOBSONIGA Ly lastega Müüa musta mulda, kana- ja loomasõnnikut veoga nii linnas kui maakonnas. Tel Müüa külmkapp Saratov, hele söögilaud ja sõudepaat, vajab remonti. Tel Müüa korralikke välisvoodrilaudu, ka värvitult. Tel Aiandushuviline otsib kastmisvõimalusega peenramaad linnas. Renditasu kokkuleppel. Männimäe tee 28, postkast 18, Viljandi. Sisevoodrilauad (lepp) otse tegijalt. Tel Ostan dekrat. Müüa odavalt köögikapid, gaasipliit ja kassettmagnetofon Vesna. Tel Ostame ja koristame vanarauda. Lõikamine. Tel Koristan ja ostan vanarauda. Raha kohe. Tel Küttepuud. Tel Küttepuud: lepp, saar, kuusk, must lepapind võrkkotis, sobib grillimiseks, ja 4-a. kuuseistikud. Tel Müüa küttepuid. Tel Ehituslik saematerjal otse tootjalt. Vedu. Tel Ostan autoromusid ja vean ära vanaraua. Tel Toores lepakütus, 50-cm. Veovõimalus. Tel Raamatute ost. Tel Müüa musta mulda ja loomasõnnikut, veoga. Tel Müüa uus metsakoondamise käru Kronos 120 4WD koos tõstukiga Kronos Hind soodne, küsi hinda! Info tel või Müüa 600-l mürgiprits Hardi. Tel , Müüa revolver Taurus, kaliiber 38, relvaluba vajalik. Tel Kasutatud rõivaste kaupluses Tallinna t. 11-a uus kaup! Sissepääs Turu tänava poolt. Ostan täitemulda koos kohaletoomisega. Tel TEATED Pärsti Vallavalitsus kehtestas 3. mai korraldusega nr. 185 Jämejala külas Viljandi Lasteabi Keskuse kinnistu detailplaneeringu. LEITUD Must 2-kuune kutsikas. Tel Südamlik kaastunne Viivu Arnimile armsa õe ENE LIIVASTE kaotuse puhul. Sõbrannad Mälestame ALDO SALUSTET Avaldame kaastunnet Maiele lastega. Jaak ja Ave Südamlik kaastunne Annelyle perega kalli isa, vanaisa ja äia PAUL KULLI kaotuse puhul. Leinavad Anne perega, Airi lastega ja Malle Tema rahu sügav uni hoidku, öö ta üle pangu käed... Mälestame kallist ENDLA RAUDSEPPA Sügav kaastunne Tõnule ja Svenile. Merle ja Margus Südamlik kaastunne omastele kalli ALFRED JAKOBSONI kaotuse puhul. Viktor, Tiina, Gunnar, Elle, Aare ja Mare Avaldame kaastunnet Raunole ema ENE KILBI sünd. Visnapuu traagilise surma puhul. Õpetaja Kriisa tüdrukute klass Avaldame kaastunnet Marekile armsa isa VIKTOR NÕMMIKU kaotuse puhul. Paistu kooli pere

12 12 Sakala REKLAAM

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

TRIATLONIKALENDER 2014

TRIATLONIKALENDER 2014 TRIATLONIKALENDER 2014 nr. kuupäev spordiala ürituse nimetus 1. L 22.02.2014 talitriatlon Keila talitriatlon 2. P 23.02.2014 talveduatlon Jõulumäe talveduatlon 3. E 24.02.2014 talitriatlon Talitriatloni

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall Loe 4. lk Loe 6. lk Loe järgmisest Koidust Põlgaste kool väärtustab vana ja vaatab tulevikku. Kust saab koolilaps puudumistõendi? Nr 123 Laupäev, 27. oktoober 2007 Süvahavval pääseb taas üle Võhandu mööda

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

Armsad hingamispäevakooli liikmed!

Armsad hingamispäevakooli liikmed! Armsad hingamispäevakooli liikmed! Sellel kvartalil on tähelepanu keskmes Euro-Aasia divisjon, mis hõlmab 11 ajavööndit ja 13 riiki Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Sellesse divisjoni kuuluvad riigid on: Afganistan,

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne NR 24 (68) 14. juuni 2007 Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne Anni talu taks Tito viskab end külalisi nähes rõõmsalt selili ja siputab

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Narva-Joesuu JUULI 2013 NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE Narva-Jõesuu linnapäevad 2013 Sel aastal tähistab Narva-Jõesuu korraga mitut ümmargust tähtpäeva: 510 aastat kaluriküla esmamainimisest ajalooürikutes,

Detaljer

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92%

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92% Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee 06.11.2003 ÄP indeks 822,72-0,33% 822,72 06.11.2003 HEX indeks 6319,26 +1,92% Tänases Puhkepäevas: Ansambel FIX jätab hüvasti reede 7. november 2003 nr 202 (2507)

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 9 (309) X aastakäik Reede, 3. mai 2013 Tasuta infoleht 8. mai päev, mil Kuressaare linnaks sai Kuressaare

Detaljer

Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41

Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41 Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41 PAASTU- JA PALVEPÄEV VAIKSEL LAUPÄEVAL Nii nagu meie igapäevane elu on täidetud erinevate toimetuste ja tegevustega,

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016 EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Ra h u t e g i j a NR 40 SEPTEMBER 2016 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Mä l e s t a d e s Ag n e s-as t a Ma r a n d i

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar.

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar. HUMMULI LÄBI AEGADE Hummuli läbi aegade Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar Fotod: Fototöötlus: Rein Mikk Raamatu ilmumist toetasid: Esikaanel:

Detaljer

1 x nädalas , 2 x kuus al Eesti Ekspress TLÜAR RR Eesti Elu (Kanada) TLÜAR 1 x nädalas reedeti 2002-

1 x nädalas , 2 x kuus al Eesti Ekspress TLÜAR RR Eesti Elu (Kanada) TLÜAR 1 x nädalas reedeti 2002- seisuga 4.08.2015 AJALEHED valik - Raamatukogud bibliografeerivad valikuliselt, lähtuvalt teemavaldkondadest TABEL 1 bibliografeeritavad ajalehed TABEL 2 mitte-bibliografeeritavad ajalehed TABEL 3 ilmumise

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud.

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud. The Baltic Guide ajalehe mitmekülgne igakuiselt vahelduv sisu hõlmab kultuurisündmusi, Soome lahe juhtiv turismialane ajaleht aastast 1993 Soomekeelne Ilmub igakuiselt, 12 korda aastas Tasuta Trükiarv

Detaljer

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on

Detaljer

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik.

Detaljer

Nõmme tähistas juubelit

Nõmme tähistas juubelit Linnaosa tunnustuse pälvisid Piret Loide ja Mart Poom LK 2 25. november 2016 Nõmme Sõnumid nr 21 (521) Järgmine number ilmub 9. detsembril 2016 LÜHIDALT Nõmme tähistas juubelit Nõmme Kevade kevadlaat toimub

Detaljer

Toetuse saajad II+III kv 2012

Toetuse saajad II+III kv 2012 Toetuse saajad II+III kv 2012 Jrk nr Taotleja Kliendi aadress Linn/vald 1 KÜ Liivalaia 25 Liivalaia 25 Tallinn 2 KÜ Vana-Tartu mnt 37 Vana-Tartu mnt 37 Vaida alevik, Rae vald 3 KÜ Soo 54 Soo 54 Tallinn

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed arh. 01/09 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised A2 A3 A11 > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon - 281. Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile Mare Kitsnik Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile Tallinn 2008 Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames

Detaljer

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS Viljandi osakonna kavatsusest tähistada Seltsi juubeliaastat ka Viljandis oli juba pikka aega ette teada. Nii toimuski laupäeval 15. aprillil k.a. Viljandi Kultuurikolledžis genealoogialalane

Detaljer

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI. EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,

Detaljer

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID EESTI TENNISEAJAKIRI NR. 1 (32) / 4 / 2015 KEVAD MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN KEVADISED TOITUMISNIPID PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS PILATESEST

Detaljer

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell.00 5.00. Tulla

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

ülevaade Eesti rõiva- ja tekstiilitööstusel läheb Euroopa Liidu keskmisega võrreldes paremini

ülevaade Eesti rõiva- ja tekstiilitööstusel läheb Euroopa Liidu keskmisega võrreldes paremini erileht Tekstiilitööstuse TOP Rõivatööstuse TOP 16. oktooberr 2002 Edu ilma allhanketa Lasterõivaid tootva OÜ Lenne on teinud rõivatööstuse edukaimaks firmaks omanike Meeli Leemani (keskel) ja Urmas Leemani

Detaljer

HOTELS DESIGNED TO SAY YES!

HOTELS DESIGNED TO SAY YES! HOTELS DESIGNED TO SAY YES! 3-KÄIGULINE JÕULUMENÜÜ EELROOG Kergelt soolatud lõhe, jõulusink ahjus küpsetatud peediga, põdrasink punase sibula moosiga, räimevõie, krevetisalat võisaial sidruni ja siiamarjaga

Detaljer

Helsingisse

Helsingisse Helsingisse 1.01.-30.04.2005 E-L Tallinn 18.00-2130 Helsinki P Tallinn 16.00-19.30 Helsinki Helsinki 8.00-11.30 Tallinn Helsinki 10.00-13.30 Tallinn Hinnad 1.01.-30.04., Eesti kroonides Tekipiletid Täiskasvanud

Detaljer

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR0030 Sessejuhatus Robotitehnikasse Kodutöö Tööstusroboti Kinemaatika ja Juhtimine Mitsubishi RV-3S Koostanud: Sergei Astapov 0987

Detaljer

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG GARAAŽIUKSED GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN KATALOOG 2016 1 GARAAŽIUKSED seeria Wayne Dalton Wayne Dalton 9100 Comfort... 4-5 Wayne Dalton 9600 Classic... 6-7 seeria KRONway KRONway K-4 Thermo Plus... 8-9

Detaljer

1=2. Maamajandus. 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada.

1=2. Maamajandus. 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada. Oktoober 2010 Hind 44.- / 2.81 Maamajandus Tootmine Ökonoomika Teadus 1 ahi ja 2 kuivatit annavad sulle garanteeritud kvaliteedi ja vabaduse pidevalt kuivatada. 1=2 Kui esimeses kuivatis toimub jahutamine,

Detaljer

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring (Koostatud projekti Postitee perspektiivse väljaarendamise kava ja sotsiaalmajandusliku tasuvuse analüüsi koostamine raames) Koostanud: Marge Rennit, Eesti

Detaljer

TALLINNA ARENGUKAVA

TALLINNA ARENGUKAVA TALLINNA ARENGUKAVA 2009 2027 1 2 TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS Tallinn 19. juuni 2008 nr 129 Tallinna arengukava 2009 2027 kinnitamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 7, 37 lõike

Detaljer

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsikalise looduskäsitluse alused Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja

Detaljer

E-kursuse "Filosoofiline kirjutamine" materjalid

E-kursuse Filosoofiline kirjutamine materjalid Nelli Jung (Tartu Ülikool), 2012 E-kursuse "Filosoofiline kirjutamine" materjalid Aine maht 3 EAP Nelli Jung (Tartu Ülikool), 2012 FILOSOOFILISUS JA ARGUMENTATIIVSUS INTUITSIOONIDEST EDASI Kuigi f ilosoofia

Detaljer

Kruusa tn 34 kinnistu DETAILPLANEERING

Kruusa tn 34 kinnistu DETAILPLANEERING Kruusa tn 34 kinnistu DETAILPLANEERING Elva linn, Tartumaa Töö nr DP 2015/534 Tellija: Myland OÜ Planeerija: PB Dialoog OÜ Registrikood: 12387582 Aadress: Laki tn 14a, Tallinn 10621 GSM: + 372 52 433 77

Detaljer

kambakesi koos. - voistlustoo

kambakesi koos. - voistlustoo L F tt T L-" oo Tartu ulikooli eetikakeskus Sdnad iiksi ja T T kambakesi koos. - voistlustoo Eesti keele 6petamise kogemuste v6istlus lasteaia6petajatele T T t P61va, oktoober 2012 Sirje Jiirgenson vanempedagoog

Detaljer

evangeeliumi wõidua paganamaailmas.

evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Kolmas anne. hind 30 marka. evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Coimetanfl b. Cuttar endine Aafrika misionäär. K.*U. Mlwaja" trükk, Keilas 1925. 65 g= _ r j 7. Christian Friedrich Schwartz ja Taani-Hallc

Detaljer

EESTI KINNISVARATURG AASTAL

EESTI KINNISVARATURG AASTAL EESTI KINNISVARATURG 216. AASTAL Tallinn 217 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 ÜLDINE STATISTIKA 5 REGIONAALNE STATISTIKA 13 I ELAMUMAA 13 Hoonestamata elamumaa 13 Hoonestatud elamumaa 2 II MAATULUNDUSMAA 26 Hoonestamata

Detaljer

Kinnisvara. v Kinnisvara haldamine ja hooldamine V Heakorrateenus V Raamatupidamisteenus V Avariiteenus 24 h V Väiksemahulised remonttööd

Kinnisvara. v Kinnisvara haldamine ja hooldamine V Heakorrateenus V Raamatupidamisteenus V Avariiteenus 24 h V Väiksemahulised remonttööd Kinnisvara KINNISVARAHALDAJATE JA-HOOLDAJATE TOP september 2014 nr7 (71) ITATOIJS Müügiinfo: andero.mardo@bcghaldus.ee + 372 581 39 639 www.bcghaldus.ee v Kinnisvara haldamine ja hooldamine V Heakorrateenus

Detaljer

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht

Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht Puhja Valla Leht Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht... ja põhjust oli küllaga. Täitus ju sellel vanal ja väärikal majal 110 aastat

Detaljer

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Semiootika osakond Marit Hansen REAALIDE TÕLKIMINE NORRA KEELEST EESTI KEELDE KETIL BJØRNSTAD ROMAANI MUUSIKALE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad: Terje Loogus, Anu Laanemets

Detaljer

PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST Arvo Krikmann

PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST Arvo Krikmann KEEL JA PÄRIMUSKULTUUR PÄRNUMAA VANASÕNADEST JA MÕISTATUSTEST Arvo Krikmann Praeguse Pärnumaa piirid kattuvad ligikaudu etnilise Põhja-Pärnumaa piiridega, seepärast tuleb siinses kirjutises juttu tegelikult

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Mai 2005 Mõtteid Prahikolli päevast Volbripäeva hommik oli tuuline ja tibutas vaikselt vihmagi. Polnud just kõige me

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Mai 2005 Mõtteid Prahikolli päevast Volbripäeva hommik oli tuuline ja tibutas vaikselt vihmagi. Polnud just kõige me Nr.5 (49) Mai 2005 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Klaveri eluiga on pikk, tihti pikemgi kui inimesel. Kallis on ta ka, nii hinge kui ihu poolest. Kohelda tuleb teda õrnalt, teadjad lavamehed panevad klaveri

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje

Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje Toimetas Ja talitas: Tallinn, Pikk 2 KoOtma eetefioajkeäkjaasa 435-B TeJÜiulsie ja äuulsteista 1 vaäkftttt Eataskaevu tea. & telefion «t-e? Tarritamatei fcäaüclrjo e 4 säilitata TO!aaeutise JcCaetunoid

Detaljer

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra.

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra. Rahvastikuregistri andmeil elas 1. veebruari seisuga Lasnamäel 119 211 inimest. Võrreldes jaanuarikuuga suurenes elanike arv 31 inimese võrra. Lasnamäe Leht Lasnamäe Linnaosa Valitsuse infoleht Veebruar

Detaljer

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération

Detaljer

UNIVERSITETET I TARTU Avdeling for skandinavistikk College for fremmede språk og kulturer. Getter Kallastu

UNIVERSITETET I TARTU Avdeling for skandinavistikk College for fremmede språk og kulturer. Getter Kallastu UNIVERSITETET I TARTU Avdeling for skandinavistikk College for fremmede språk og kulturer Getter Kallastu SAMMENLIGNING AV TO MASKINOVERSETTELSESPROGRAMMER GOOGLE TRANSLATE OG BING TRANSLATE BASERT PÅ

Detaljer

2x ARVO SAAL. Baltikumi suurima rattavõistluse, 11. Tartu rattamaratoni võitis taas tartlane Jaan Kirsipuu

2x ARVO SAAL. Baltikumi suurima rattavõistluse, 11. Tartu rattamaratoni võitis taas tartlane Jaan Kirsipuu ILMUB 2 KORDA KUUS! Asutatud 1932 P U K A vald P A L U P E R A vald Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja Reede, Nr 16 (261) SANGASTE vald O T E P Ä Ä vald Otepää vallavalitsus jätkab

Detaljer

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * Kohtuasjas 9/70, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Finanzgericht München i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta

Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta Albu mõisa XIV kunstisuvi 17. juunil avas uksed külastajaile Albu mõisa XIV kunstisuvi. Sel aastal saab vaadata kahe tuntud klaasikunstniku näitust.

Detaljer