Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö"

Transkript

1 Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010

2 Sisukord Sissejuhatus Elulugu Lapsepõlv Mälestused Tallinna Reaalkoolist Õpingud Tartu Ülikoolis Sõjaväes Harrastused Suguvõsa Vanemad ja õde Perekond Teadustöö Avaldatud uurimused Teaduslikud ekspeditsioonid Karjäär poliitikuna Töö peaministrina Erakonna Mõõdukad asutamine Töö Europarlamendis ja Riigikogus Kokkuvõte... 23

3 Kasutatud materjalid Lisa 1 Andres Tarand Tõnismäe haiglas augustis Lisa 2 Priit Aimla ja Andres Tarand Paides 1.mail Lisa 3 Vene sõjaväes Lisa 4 Perekond Tarand Lisa 5 Antarktika ekspeditsioon jaanuaris Lisa 6 Andres Tarand telesaadet juhtimas Lisa 7 Tallinna Botaanikaaia seminar Viitnal Lisa 8 Rahvarinde kongressil oktoobris Lisa 9 Perekond Tarand Eesti Üliõpilaste Seltsis Lisa 10 Tallinna Botaanikaaias Konstantin Pätsi sünniaastapäeval Lisa 11 Paavsti külaskäik Lisa 12 Al Gore visiit Eestisse Lisa 13 Seattle' s koos abikaasa Mariga Eesti Vabariigi aastapäeval

4 Sissejuhatus Paljud tunnevad Andres Tarandit kui ühte olulisemat Eesti taasiseseisvumisaegset poliitikut, aga vähesed tunnevad teda kui loodusteadlast, kes on käinud ekspeditsioonidel Antarktikas ja Antarktises. Väga vähesed teavad, et Andres Tarand on käinud keskkoolis just Tallinna Reaalkoolis ja lõpetanud selle kooli 73. lennuna. Pärast head reaalainete omandamist Tallinna Reaalkoolis jätkas ta õpinguid Tartu Ülikoolis, kus ta omandas geograaf- klimatoloogi eriala. Peale teaduse ja poliitika on Andres Tarandil olnud ka hulgaliselt muid huvisid, millega ta oma elu jooksul on tegelenud. Kuigi hobid kooliajal olid Andrese jaoks küllaltki piiratud, tegeles ta siiski lauatennise ja malega. Ülikooliajal huvitus Andres pagulasluulest ning erinevate filosoofide töödest. Mainimata ei saa jätta ka Andrese iseseisvat soome ja saksa keele õppimist. Vaimsete tegevuste kõrval tegeles Andres ka orienteerumisega ning neil tekkis ülikoolis isegi väike orienteerujate seltskond. Käesoleva uurimistööga soovin tutvustada Andres Tarandi elukäiku, mis sai alguse 11. jaanuaril aastal Tallinnas. Uurimistöö teiseks eesmärgiks on Andres Tarandi kui Tallinna Reaalkooli vilistlase mälestuste põhjal täiendada nii Reaalkooli ajalugu kui ka jäädvustada mälestusi tolleaegsetest õpetajatest ja koolielust. Uurimistöö koostamise peamiseks töömeetodiks on autori intervjuud Andres Tarandiga. Tehtud on kaks intervjuud, mis on algselt lindistatud. Lisaks on kasutatud mitmeid raamatuid, ajaleheartikleid, ajakirju ja interneti lehekülgi, mis räägivad Andres Tarandist, tema elukäigust ja tema lähimatest sugulastest. Antud uurimistöö on jagatud neljaks põhiosaks. Esimeses peatükis keskendutakse Andres Tarandi varasele lapsepõlvele ning õpingutele. Teine osa tutvustab Andrese lähimaid sugulasi. Kolmandas peatükis on käsitletud Andres Tarandit tööd teadlasena ja tema mäletusi teaduslikest ekspeditsioonidest. Neljandas peatükis on tutvustatud Andrese poliitilist karjääri. Uurimistöö koostaja tänab juhendajat, Eha Poomanni ja Andres Tarandit.

5 1. Elulugu 1.1. Lapsepõlv Andres Tarand, kes aasta jaanuaris sai 70-aastaseks, sündis 11. jaanuaril aastal Tallinnas haritlaste perekonnas: isa Helmut(h) Tarand, aastani 1935 Takenberg (1911 Tallinn Tallinn), oli filoloog ja luuletaja. Tema pseudonüümiks oli Annus Rävälä. Ema Leida, sünd. Karu ( ), oli ajaloo õpetaja Tallinnas. (Tarand 2009) Andres Tarand elas kuni 2. klassi lõpuni Tallinnas. Ta õppis Tallinna Harjutuskoolis kaks aastat. Kooli sissesaamiseks olid katsed, kus pidi juba oskama lugeda ja ka lihtsamaid aritmeetilisi tehteid sooritada. Tallinna Õpetajate Harjutuskool oli endise Tallinna Pedagoogilise Instituudi ja praeguse Tallinna Ülikooli eelkäija. Pärast teise klassi lõpetamist pidi Andres Tarand sealt koolist isa küüditamise tõttu lahkuma ja ta asus elama Aruküla lähedale emapoolsete vanavanemate tallu, mis asus kolme kilomeetri kaugusel Aruküla jaamast. Seal elas vanaema Annette, vanaisa Hindrek oli surnud aastal. Vanaisalt jäi päranduseks uuri kett, uuri võtsid venelased pärast sissetungi Eestisse ära. (Ibid.:5) Ta asus õppima Aruküla 7-aastasesse kooli, kus õppis viis aastat. Aruküla kool oli linnakoolist mõnevõrra erinev ja alguses naljakas, sest seal oli suuri poisivolaskeid ja ka mõned suured tüdrukud. Nad olid jäänud istuma ning pidid koolis käima kuni 16- aastaseks saamiseni, õppides seal koolis enamasti kuni neljanda klassini. Praegusel ajal oleksid nad ilmselt erikooli saadetud, aga tollel ajal selliseid vahesid ei tehtud. Andres Tarand meenutas, et oli vahepeal nendega ka natuke ninakavõitu ning noris nende kallal sõbralikult. Samas ei olnud nad üldsegi kurjad poisid, vaid lihtsalt kõva peaga. Andres Tarand ise lõpetas Aruküla kooli kiituskirjaga aasta kevadel, kuigi enda sõnul vene keelt tegelikult hästi ei osanud. (Ibid.:5) Lapsepõlvekodusid oli Andres Tarandil mitu. Põhiliseks lapsepõlvekoduks võib siiski pidada Arukülast 3,5 kilomeetri kaugusel asuvat Tõhelgi küla, kus ta kuni üliõpilaspõlveni elas. See talumaja on endiselt alles ning kuulub praegu Andrese sugulastele; ta on seda ka ise hiljuti vaatamas käinud. Maja ümbrus on võrreldes lapsepõlveajaga väga muutunud, vanad tuttavad kohad on praeguseks lausa tundmatuseni muutunud. Talu nimeks oli Loopere talu, mis oli 5

6 olemas juba enne Põhjasõda, ja seal elasid Loorbergid. Selles piirkonnas on üsna haruldane karstimaastik, kus vesi kaob suveks maa alla ning kevadel ja sügisel tekkisid vihmasadude tõttu üleujutused. Andres Tarandi loodusearmastus sai alguse just Loopere talust. (Tarand 2009) 1.2. Mälestused Tallinna Reaalkoolist Tollasesse Tallinna 2. Keskkooli astus Andres Tarand omal soovil aastal ja lõpetas selle aastal. Tal oli tuttavaid kolm ja pool aastat vanema õe klassivendade seas, kes pärast Aruküla kooli lõpetamist astusid Tallinna Reaalkooli. Kooli valides avaldas mõju vanemate poiste eeskuju, sest ta oli juba kursis Tallinna Reaalkoolis toimuvaga ja selle koolimajaga. Kokku võeti keskkooli vastu kolm paralleeli kaheksandaid, katseid kooli sisseastumisel ei olnud, kuid kiituskirjadega õpilasi võeti vastu eelistatult.. Selektsioon toimus töö käigus ning järgmiseks aastaks jäi ainult kaks paralleeli järele, need kaks, A ja B klass, ka lõpetasid kooli 73. lennuna.. Need, kellel õppimine hästi ei sujunud, suunati mõnda teise kooli. Sellel ajal tuli õpingute eest tasuda aastas 200 rubla õppemaksu, kuid Andres oli sellest vabastatud, sest ta ema oli õpetaja. (Tarand 2009) Tallinna Reaalkooli direktoriks oli Aleksei Tšõgankov, keda hüüti Aljošaks või Pašaks. Ta oli värvikas kuju, kes oli olnud Pihkva kandis eestlasest kulaku juures sulaseks. Lisaks direktoriametile õpetas ta Nõukogude Liidu ajalugu. Tema pedagoogiline printsiip oli: kui tarvis, tõstan esile, kui tarvis, löön pea maha. Siiski oli ta objektiivne, sest iga teo eest tuli vastav järeldus ning keegi ei olnud tema jaoks kogu aeg pai. Tal oli omamoodi hea karakter, sest ta võitles oma kooli au eest. Teises maailmasõjas oli ta olnud tõkestusväeosas, mille tegevus ei olnud eriti õilsa iseloomuga. Direktor meeldis õpilastele, sest tema vigase eesti keele arvel sai palju nalja. Sellel perioodil juhtisid Tallinna keskkoole ainult Venemaa taustaga inimesed, keda võib nimetada ka Venemaa eestlasteks, kelle eesti keeles esines palju vigu ja mõned väljendid olid väga koomilised. (Ibid.:6) Tallinna Reaalkoolist on Andres Tarandile meelde jäänud ka värvikaid isamaalisi nn. vana kooliga õpetajaid. Mõned õpetajad olid sõjaaegse suhtumisega. Keskkoolis õpetajad ja õpilased teietasid üksteist. (Ibid.:6) Keemia õpetajaks oli Linda Visnapuu, keda hüüti Hüdraks. Teda peetakse üheks oma aja legendaasemaks õpetajaks. Ta oli hästi range ja isegi mõnitas pedagoogiliselt neid õpilasi, kes 6

7 keemiat ei osanud. Kui keemiat hästi oskasid, siis ei olnud probleemi. Visnapuu hoidis vanamoodi korda, näiteks pintsakunööbi puudumisel võis ka kahe saada. Mõnikord ei olnud ka Andres Tarandil pintsakunööpi, sest ta elas maal, kus tuli kolm kilomeetrit jalgsi Aruküla jaama kõndida. Selle tõttu oli kodusolemise aeg sageli väga lühike ning olukorra keerulisuse tõttu ema ju ka ei olnud. Praegu ta Visnapuu tolleaegset käitumist isegi ülekohtuseks ei pea, vaid hindab head aine omandamist ning nõudlikkust käitumises ja korralikkuses. (Tarand 2009) Matemaatika õpetajaks oli alguses Ain Arulaane, keda hüüti Kõrvaks, sest tal olid suured kõrvad. Samuti kutsuti teda ka arust lagedaks. Tema tunni ajal mängis Andres peamiselt ühe klassivennaga malet. Peale Arulaanet tuli matemaatika õpetajaks Kalju Kallaste ning siis hakkas ta tõsisemalt matemaatikaga tegelema. Kallaste oli keskmise rangusega õpetaja, kes austas väga nii oma õpilasi kui ka kooli. Õpetaja Kallaste suhtleb nende klassiga siiamaani ning käib kõikidel kokkutulekutel. (Ibid.:7) Kirjandusõpetajaks oli Elisabeth Saarkivi, kellel oli kirjandusring. Tema juhendatavas kirjandusringis käis umbes neli või viis poissi. (Ibid.:7) Andrese esimeseks klassijuhatajaks 8. klassis oli Rene Rekand, kes oli füüsika õpetaja. Rekand oli natuke laisavõitu ning ei kontrollinud eriti kiiresti tunnikontrolle ära. Keegi sai aga kuskilt füüsikakabineti võtme ning Andres käis seal koos klassikaaslastega töid tagantjärele parandamas. Tänu sellele olid nende klassi hinded suhteliselt head, aga füüsika õppimisele see kindlasti kasuks ei tulnud. (Ibid.:7) Keskkooli teisel poolel oli Andrese klassijuhatajaks Voldemar Vahar, kes andis joonestamist. Vahar oli olnud Eduard Viiralti pinginaaber ning Günther Reindorfi sõber. Ta oli omamoodi huumorimeelega mõnus mees. Paraku oli Vahar (sünd. 1901) sel ajal küllalti vana, ta suri aastal. Vahariga käis nende klass meeldejääval lõpuekskursioonil Moskvas, kusjuures poisid avaldasid soovi minna Moskvasse ja tüdrukud Peterburgi. (Ibid.:7) Inglise keele õpetajaks oli Renata Virkhaus, kes Andrest vahepeal ka klassist välja saatis. Virkhaus oli range vana kooli õpetaja, kes oli isamaaliste vaadetega ning hindas protesti Nõukogude korra vastu. Tollane inglise keele õppekava peab Andres tagant järele mõeldes üsna elukaugeks ja mõttetuks. Õpetajad olid ise küll heal tasemel, aga nõukogulikud õppekavad olid jäigad üleliidulised dogmad, millest tuli kinni pidada. (Ibid.:7) 7

8 Kehalise kasvatuse õpetajaks oli Harri Tempel, kes läks pärast Reaalkoolist lahkumist Türile ja tegi seal jalgpallimeeskonna. (Tarand 2009) Lauluõpetajaks oli Voldemar Toomingas, kes oli vanamoeline, õpetas palju isamaalisi laule, kuid tal oli koolis suur autoriteet. Ta juhatas kooli suurt segakoori, kus ka Andres kaks aastat laulis. (Ibid.:8) Õppurina oli Andres Tarand suhteliselt universaalne: talle meeldisid väga paljud asjad. Õppeainetest meeldisid talle kõige enam ajalugu, mida õpetas Olev Maas ja geograafia, mida õpetas väga soliidne õpetaja Anton Lipping. (Ibid.:8) Andres Tarandi põhiveaks oli tunnis vahelerääkimine, targutamine ja kommenteerimine. Seda hakkas ta harrastama juba enne Reaalkooli astumist ning jätkas seda ka siin. Teda saadeti aegajalt klassist välja, aga sellele vaatamata ei olnud tema vahekord ühegi õpetajaga püsivalt halb. Praegu arvab ta, et teda karistati asja pärast ning hiljem anti talle ka andeks. Vahepeal langetati tal käitumishinnet ja korraliku käitumise puhul seda jälle tõsteti. Tal oli koos sõpradega koolitädi Mariga kokkulepe, et klassist väljasaatmise korral käisid nad läbi tema ruumi koridoris suitsu tegemas, praegu on Andres suitsetamise maha jätnud. Koolitädi Mari oli samas ise koolis väga autoriteetne ja soositud isik (Ibid.:8). Üritusi ja erinevaid ringe koolis oli, aga Andres ei saanud neis eriti osaleda, sest ta käis maalt koolis ning pidi arvestama rongide sõiduplaaniga. Ürituste ja ringide läbiviimist takistas ka see, et kool töötas kahe vahetusega, seejärel tuli majja veel õhtukool. Suvel olid kohustuslikud direktor Tšõgankovi algatatud töölaagrid, mis olid tegelikult õpilasmalevate eelkäijad. (Ibid.:8) 1.3. Õpingud Tartu Ülikoolis Pärast keskkooli lõpetamist oli edasiste õpingute osas valiku tegemine Andres Tarandile üsna raske, sest talle pakkusid huvi nii humanitaar- kui ka reaalained. Otsust tehes mõtles ta praktiliselt ja leidis, et loodusteadustes on kontroll inimese üle väiksem. Otsustamisel sai määravaks suurem vaimne sõltumatus aastal astus Andres Tartu Ülikooli Matemaatikaloodusteaduskonda, samal aastal saadeti ta kolhoosi, kus ta tutvus uute inimestega. Vabas õhus oli tore, sai palju nalja, aga tehti ka palju tööd. Pärast värskes õhus töötamist oli Andres Tarand söönud kohutavalt suure portsjoni kartulit ja sousti, millele järgnes piimajoomisvõistlus. Kui nad olid seal juba mitu nädalat olnud, siis tuli üks noor õppejõud ja 8

9 ütles, et nüüd peab spetsialiseeruma. Pärast piimajoomisvõistlust ei jaksanud Andres ja ka teised võistlusel osalenud enam eriti püstigi seista. Õppejõud pani nad siis valiku ette ja andis natuke mõtlemisaega. Valida sai kolme variandi vahel: esimene oli füüsiline geograafia, mida õppides sai õpetajaks, teine oli majandusgeograafia, mille lõpetajad asusid tööle plaanikomiteedesse ja erinevatesse majandusasutustesse, kolmas oli õpetus kliimast ehk klimatoloogia. Klimatoloogias oli kolm semestrit matemaatikat ja füüsikat. Andresele tundus, et ta peaks neid veel õppima: ta ei tahtnud ka õpetajaks saada ning klimatoloogi elukutse näis olema kõige huvitavam. Tollel ajal ei olnud Andresel veel õrna aimugi, et kunagi saab ülemaailmne kliimasoojenemine kogu maailmas nii tähtsaks probleemiks. (Tarand 2010) Andrese juhendajaks ülikoolis oli geofüüsik Herman Mürk, kes lasi kõik eksamid konspektist maha kirjutada, aga pärast hakkas uurima, kas üliõpilane tegelikult asjast aru oli saanud ning see oli põhiline. Seda meetodit peab Andres väga tõhusaks, sest kõige pähe õppimine oleks olnud tarbetu. (Ibid.:9) Ülikoolist on Andresele hästi meelde jäänud ka keeleteadlane Villem Ernits, kes tegelikult õppejõuna siis ei töötanud, aga ta oli kohal igal tähtsamal loengul ja kaitsmistel ning esitas küsimusi. Andres kohtus temaga viimati aastal, kui ta kaitses oma kandidaadikraadi. Andres meenutab, et Ernitsale tegi muret, et ta ei kasutanud oma töös mõistet raudkülm. Ülikoolis oli Andresel kahju sellest, et kadus järjepidevus õppejõududega, mis kõige ilmekamalt väljendus just geograafias. Sealt lahkusid akadeemik Edgar Kant, geograaf ja majandusteadlane, kes oli Saksa ajal olnud Tartu Ülikooli rektoriks ning temast ei tohtinud Nõukogude ajal üldse rääkida, aastal siirdus ta Rootsi. Loodusgeograafiast lahkus professor August Tammekann, kes siirdus aastal Soome. Terves ülikoolis oli tuntud inglise filoloog Arthur Hone, kes oli ka rahvuselt inglane. Ülikoolis hoiduti kõrvale Vene poliitiliste ainete loengutest, mida juba keskkoolis oli õpitud, kuigi õpilaste osalemist loengutel jälgiti teraselt. Andres meenutab, et ta neid aineid uuesti ei õppinud, vaid kasutas neid paari Lenini teost, mida ta juba enne lugenud oli ning põimis need osavalt nende teadmistega, mida ta oli omandanud Tallinna Reaalkoolis Tšõgankovi tundides. (Tarand 2010) Andres Tarand sai eksamisessioonid alati enam- vähem normaalselt tehtud, alati oli muidugi enne eksameid ärevus, aga see olevat isegi natuke kasuks tulnud. Kui ärevust ei oleks olnud, siis oleks ta olnud tuim nagu nui ning ei oleks soovitud tulemust saavutanud. Esimese kursuse lõpus sai Andres sõjalise eksami kolme ja sellega võeti stipendium ära. Peale seda saadeti 9

10 Andres Valgjärvele praktikale ning suvel pidid vanemad teda rahaliselt toetama. Hiljem sai ta kogu aeg stipendiumi. (Tarand 2010) Esimesel suvel oli üldine tutvumine Eesti looduse asjaoludega ning kaardistati ka muldasid. Väga põnevaks peab Andres ka aasta Taevaskoja kaardistamispraktikat, kus nad kaardistasid Nõukogude Liidu esimest maastikukaitseala. Andresele meeldis, et tal oli seal juhtroll, sest kõik teised olid tüdrukud, kes ise initsiatiivi ei haaranud. Sellele järgnes tutvumine meteoroloogiaga, mis toimus Endla rabas. Seal pakkusid Andresele rohkem huvi linnud ning ta tegeles linnuvaatlustega. Kahe viimase kursuse praktikal tegeles Andres Tallinnas ilmaennustamisega. Sellel ajal valdas Andres juba üsna hästi soome keelt ning sai hästi oma ilmaennustust soome raadio ilmaennustusega võrrelda. Teised, kes temaga seal koos töötasid, soome keelt ei osanud ning seega oli Andresel teiste ees eelis. Andres pidi ilmaennustajana töötades joonistama kõik kaardid käsitsi ja isobaarid ehk samakõrgusjooned käsitsi kaardile kandma. (Ibid.:10) Ülikooli ajal oli tudengitel plaanitud teha matk Kesk- Aasiasse ja Kaukaasiasse ning kuna ülikool seda ei kompenseerinud, siis oli vaja lisaraha teenida. See raha teeniti peamiselt vaguneid laadides ning sõideti koos mullikatega Kesk- Aasiasse. Seal olid väga huvitavad ning hästi säilinud idamaised mošeed ja ajaloolised linnad Buhharaa, Hiiva, Taškent ja Samarkand. Enne seda olid nad käinud matkadel Karjalas ja Poolas, mis oli samuti väga huvitav. Karjala matk oli huvitav seetõttu, et Andres ei olnud varem nii kaugel põhjas käinud. (Ibid.:10) Ülikooli lõpus tegi Andres diplomitöö atmosfääri läbipaistvuse kohta, selleks pidi ta leidma absoluutselt selged päevad, sest muidu ei ole võimalik atmosfääri läbipaistvust mõõta. Diplomitöö juhendajaks oli Herman Mürk. Pärast ülikooli lõpetamist sai Andres Tarandist diplomeeritud geograaf- klimatoloog. Andresega samal kursusel alustas 16 inimest, kellest mõned välja langesid, aga samas tuli osa teiselt kursuselt neile ja kokku lõpetas 15 inimest. Andresega samalt kursuselt on tulnud nimekatest teadlastest veel Ott Kurs, geograaf, etnoloog, turkoloog ehk türgi- tatari keeli uuriv teadlane, fennougrist ehk soome- ugri keelte uurija. Kursi huvitasid erinevate rahvaste kujunemised, aga ta sai õppida ainult majandusgeograafiat ehk praegust inimgeograafiat. Kurs töötas Helsingi Ülikoolis ja on ka Helsingi Ülikooli audoktor. Praegu elab Kurs Tartus ning tegeleb endiselt teadustööga. (Ibid.:10) 10

11 1.4. Sõjaväes Andres lootis, et baaslaevale Vares Barbarus suunamisega pääseb ta sõjaväest. Tegelikult tegeles mõlema asjaga kaadriosakond ning seetõttu sattus ta pärast uurimisreisi sõjaväkke. Ta teenis aega Kaliningradi oblastis endises Tilsiti linnas, mis aastal nimetati ümber Sovetskiks. Seal olid Preisi kasarmud, mis olid väga heas korras. Linn ise asus omaaegse Ida- Preisimaa territooriumil. Ta sattus meteoroloogiks kahurväkke. Tema ülesandeks oli õhupallid vesinikku täis panna ja saata välja sondpalle, mis on mehitamata õhupallid atmosfääri uurimiseks. Samuti pidi Andres välja arvutama, kuidas tuuled atmosfääris puhuvad. Sõdurid pidid seal "sõda pidama" ja kahureid laskma, Andres mängis samal ajal tihti ohvitseridega malet. Sõjaväeteenistus Tilsitis kestis kokku kaks aastat. Peale seda suunati ta edasi õppustele Aegviidus. Tol ajal üüris Tarandite pere Aegviidus korterit, sest selleks ajaks oli juba sündinud poeg Indrek. Andres üritas igal võimalikul juhul koju minna. Laagri ja kodu vahemaa oli seitse kilomeetrit. Ainsaks ohuks oli vesinikuballoonide otsas sõitmine, aga muidu oli tegevus ohutu. Lekkiva ballooni korral oleks võinud toimuda traagiliste tagajärgedega plahvatus (Tarand 2009) Harrastused Hobid kooliajal olid Andrese jaoks väga piiratud. Põhiliselt harrastas ta lauatennist ja malet mängida, ta laulis kooli laulukooris. Koolipidudel käis Andres kümnendas ja üheteistkümnendas klassis, kui ta oli läbinud üheksandas klassis tantsukursused. Tantsuõpetajaks oli koolis härra Rosin, galantne ja hea figuuriga mees. Andres möönab, et ta väga andekas tantsija ei ole, aga samas vastuvõttudel on ta tantsimisega alati hästi hakkama saanud. (Ibid.:11) Ülikooli ajal õppis Andres iseseisvalt keeli: peamiselt saksa keelt ning soome keelt. Praegu on ta võimeline lugema saksakeelseid tekste, kuid ise ta eriti saksa keelt ei räägi. Soome keelt õppis Andres peamiselt raadiost uudiseid kuulates. Uudistest sai ta küll aru, aga sõnavara jäi natuke piiratuks.(ibid.:11) Geograafide tegevus ülikoolis oli teistest erialadest mõnevõrra erinev. Kevadel hakkasid praktikumid väljas ning juba maikuus lõppesid loengud. Toimusid erinevad mullauuringud ja tegeleti ka botaanikaga. Andres Tarand saadeti kolmeks päevaks botaanikaaeda, kus taimede ladinakeelsed nimed kulusid isegi paremini pähe, kui ülikoolis õppides. Andres on ka käinud koos teiste tudengitega uurimisreisil laevaga Vares Barbarus, mis oli baaslaev ja seilas Põhja- 11

12 Atlandil. Sinna tõid traalid kokku heeringaid. Laeval olid naised, kes kalasid rappisid ja neljaliikmeline meteoroloogide seltskond. (Tarand 2009) Ülikooli ajal tegeles Andres Tarand koos ülikoolikaaslastega orienteerumisega ning neil tekkis lausa orienteerujate seltskond. Tol ajal oli kaartidega veel suuri raskusi, aga siiski kasutati erinevaid maakasutusplaane. Nende orienteerujad olid märksa nupukamad, sest nad pidid paremini vana kaardi järgi ette kujutama, mis kahekümne aastaga on muutuda võinud. (Ibid.:12) Andres Tarand paljundas koos ülikoolikaaslastega pagulasluulet, millega tegeleti samuti väikeses seltskonnas, sest see tegevus oli karistatav. (Ibid.:12) Andres luges ka üsna palju erinevate filosoofide teoseid. Talle meeldis see, et need ei koosnenud parteiajaloost, mida tuubiti igal aastal mingi aine nime all. (Ibid.:12) Ülikooli ajal elas Andres ühiselamus. Igal aastal plaanis ta eraldi toa üürida, aga seda ta lõpuks ikkagi ei teinud. Seda põhjustas üksiktubade vähene arv ja ka raha nappus. Kui raha enne õiget aega ära kulus, siis tegeles ta raudteejaamas vagunite laadimisega, mis ei olnud eriti mõnus töö. Vahepeal õnnestus ka kanamune laadida, mis oli võrreldes vagunite laadimisega lausa paradiislik töö. (Ibid.:12) Ülikooliajal laulis Andres Tartus Üliõpilassegakooris, mida juhatas Valdar Viires (Ibid.:12). 12

13 2. Suguvõsa 2.1. Vanemad ja õde Ema Leida Karu õppis Tartu Ülikoolis ajalugu ning kuulus Andres Tarandi isaga samasse üliõpilasseltsi Veljesto. Ema oli ajaloo ja ka majandusteaduse õpetaja tollases Tütarlaste Kommertskoolis, kus praegu asub Inglise Kolledž. Tegemist oli üsna vana kooliga. Enne isa küüditamist, aastal vallandati ematöölt. Peale seda oli tal tööd õige napilt, ainult mõni tund ühes koolis. Hiljem jäi ema täielikult töötuks. Antud periood oli Andres Tarandi emale väga raskeks katsumuseks. Õnneks oli külas inimesi, kellel oli püsiv töö ja kindel sissetulek, kes aitasid Tarandi perekonda rasketel aegadel. Ilma nende abita oleks perekond nälga jäänud. Samuti andis külarahvas ka nende perele riideid. Palju aitasid ka tädid. Isa vangis istumise ajal oli emal mitu korda raskem tegutseda aastaks, kui oli selge, et küüditamisest pääsenuid üldjuhul Siberisse järele ei saadeta, julges Andrese ema Leida taas tööle asuda. Alguses töötas ta sanitarina, hiljem jälle õpetajana. (Tarand 2009) Isa Helmut(h) Tarand lõpetas Tallinnas Kaarli gümnaasiumi, õppis Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, rahvaluulet ja filosoofiat. Akadeemiliselt liitus ta üliõpilasseltsiga Veljesto. Isa toimetas ajakirja Eesti Noorus, töötas veel Riiklikus Ajaloomuuseumis. Andres Tarandi isa arreteeriti kommunistide poolt aastal, kuna ta oli olnud Harjumaa Omakaitses. Isa süüdistati natsionalismis ja talle määrati 10 aastat vangilaagrit Vorkuta söekaevanduses. Ta vabanes aastal, kuid pidi jääma asumisele. Sealt suunati ta Gorki haiglasse maovähi diagnoosiga. Teel Gorkisse tegi ta kõrvalepõike Tallinna, et pärast kümne aasta pikkust lahusolekut näha oma lapsi ja sugulasi. Ema tegi reisi Vorkutasse aasta suvel. Pärast haiglat ja seal välja tulnud tõde, et magu kannatab hoopis haavandtõve käes, lahkus ta omavoliliselt asumiselt Vorkutast ja saabus ilma ühegi dokumendita 1956.aasta kevadel Tallinnasse aastal avaldati Rootsis Annus Rävälä varjunime all tema luulekogu "Vorkuta värsse". Kaarel Tarand avaldas postuumselt Helmut(h) Tarandi luulekogu "Epitaaf", aastal. Mälestusteraamatu "Cassiopeia" koostas Andres Tarand isast aastal, avaldades oma vanemate Siberi-kirjavahetust aastail

14 1956. Raamat ilmus alapealkirjaga Kirju kolmnurgast Vorkuta-Eesti-Krasnojarski krai. (Tarand 2009) Õde Kristi on Andresest kolm ja pool aastat vanem. Ta on olnud eluaegne õpetaja. Alguses suunati Andrese õde Turbasse õpetajaks, põhilise osa oma karjäärist õpetas ta Tallinna 7. Keskkoolis inglise keelt. Ta mõtles välja Country Study süsteemi. Praegu on ta pensionär, kuid ta töötab ameeriklaste giidina ning tutvustab neile Eestit ja Tallinna. Kooliajal oli õde Andresele ema eest. Tavaliselt käis just õde koolis, kui vennal seal pahandusi oli, sest Andres tahtis oma ema neist probleemidest säästa. Tegelikult oli neid kordi ainult paar tükki, aga Andres hindab oma vanema õe tollast teguviisi endiselt kõrgelt. Ta on oma õega alati hästi läbi saanud. Hiljem on õde abistanud teda inglise keelsete tekstide tõlkimise ja parandamisega. Õde on sageli parandanud ka Andrese poolt kirjutatud artikleid. (Tarand 2009) 2.2. Perekond Abikaasa Mari Tarand (Viiding) on Paul ja Linda Viidingu tütar, näitleja ja luuletaja Juhan Viidingu õde. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogia žurnalistide eriharu. Tuntud on ta raadioajakirjanikuna: keskööprogrammi luulesari ja saatesari "Keelekõrv". (Eesti Elulood,2000) Pojad Indrek ja Kaarel õppisid Tallinna 21. Keskkoolis, sest Andrese naine Mari töötas tollel ajal Eesti Raadios ning 21. Keskkool asus selle kõrval ning kõik raadiomaja töötajad panid oma lapsed sinna kooli. Nii oli lihtsam neil algklassides silma peal hoida ja hiljem nad jätkasid seal õppimist. (Tarand 2009) Vanem poeg Indrek Tarand sündis 3. veebruaril aastal Tallinnas. Indrek Tarand on eesti poliitik, riigiametnik, ajaloolane ja saatejuht aastal abiellus Indrek Kadiga, kellega tal on kolm last: vanemad pojad Julius ja Konrad ning noorem tütar Helmi. Indrek peab ennast väga perekeskseks inimeseks ning perest eemal elamine ei ole tema jaoks kerge. Indrek õppis aastatel Tallinna 21. Keskkoolis inglise keele eriklassis. Pärast seda õppis ta Tartu Ülikoolis ajalugu, omandades aastal ajalooõpetaja kutse. Aastatel täiendas Indrek end välismaal. Ta teenis aastatel sundaega Nõukogude armees. Hiljem on Indrek olnud aktiivne reservohvitseride õppustest ja Reservohvitseride Kogu tegevusest osavõtja. Indrek Tarandi poliitiline tegevus algas aastal 1993, mil ta oli Eesti valitsuse 14

15 eriesindaja Narvas, seejärel oli ta peaminister Mart Laari nõunik. Viimase tagasiastumise järel asus Indrek tööle välisministeeriumi kantslerina. Selles ametis oli ta aastani, mil ta pidi kohast loobuma erimeelsuste tõttu välisministri Kristiina Ojulandiga. Pärast Välisministeeriumist lahkumist oli Tarand kuni aastani Eesti Panga personalijuht, seejärel on ta olnud vabakutseline ajakirjanik, tele- ja raadiosaadete juht, sealhulgas TV3 saate "Targem kui 5b" saatejuht aasta lõpus osales Indrek Kanal 2 saates "Tantsud tähtedega". Hoolimata aktiivsest tegutsemisest poliitikas pole Tarand kuulunud ühtegi erakonda. Alates aastast oli ta ka Kindral Laidoneri Muuseumi direktor aastal oli ta Gruusia presidendi administratsiooni reformi nõustaja.19. augustil 2009 teatati, et Tarand esitas kaitseminister Jaak Aaviksoole avalduse muuseumi direktori ametikohalt lahkumiseks sama aasta 1. septembrist seoses tööleasumisega Euroopa Parlamendi saadikuna. Kaitseminister rahuldas Tarandi avalduse ja nimetas ta alates septembrist 2009 muuseumi nõukogu liikmeks aastal Euroopa Parlamendi valimistel astus Tarand üles üksikkandidaadina ja ta osutus valituks, kogudes 25,81% häältest. Ta sai rekordilise valija toetuse ning jäi vaid 1016 häälega alla enim hääli saanud Keskerakonnale. Sügisest asus Indrek Euroopa Parlamendis tööle ja liitus Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooniga. Ilma abikaasa Kadita ei oleks Indrek Tarand Europarlamenti kandideerinud aastal tunnustati Indrek Tarandit Valgetähe III klassi teenetemärgiga. (Vikipeedia kodulehekülg) Noorem poeg Kaarel Tarand on sündinud 20. septembril aastal. Kaarel Tarand on eesti ajakirjanik. Ta lõpetas aastal Tallinna 21. Keskkooli ja õppis aastatel Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning sotsioloogiat. Kaarel on töötanud toimetajana Rahva Hääles ja Eesti Päevalehes, ajakirjanikuna ajakirjas Luup, kirjutanud kolumne Eesti Päevalehes. Ta on olnud haridusministeeriumi nõunik ja Mart Laari valitsuse pressibüroo direktor. Alates aastast on Kaarel kultuurilehe Sirp peatoimetaja. 22. oktoobril aastal valiti ta Sirbi peatoimetajaks ka järgmiseks viieks aastaks. (Vikipeedia kodulehekülg) 15

16 3. Teadustöö Pärast sõjaväge võttis Andres Tarandi noor õppejõud Ants Raik Tartust ühendust Tarandi abikaasaga. Ta ütles, et Botaanikaaial on aspiranti vaja. Maastikuarhitektuur vajas loodustunnetust. Botaanikaaed oli Nõukogude Liidus ainuke koht, kus maastikuarhitektuuriga tegeldi. Botaanikaaias maastikuarhitektuur koguaeg arenes ja laienes. Sel perioodil tegi Andres Tarand endale nii suure plaani, mida ta ei ole siiamaani täitnud. Hiljem sai Andres Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna Botaanikaaia direktoriks. (Tarand 2009) Hetkel tegeleb ta Rahvusraamatukogus ajaloolise kliimaga. Ta uurib Vene kroonikatest, kuidas Novgorodi või Pihkva kroonika meie maast räägib. 13. sajandist algab Eesti enda kirjutatud ajalugu alates Läti Henrikust, Tallinna arhiivist, kust leiab andmeid laevaliikluse kohta ning saab järeldada ka jää olemasolu. Kogu see andmepank, mis ulatub umbes tuhande aasta kaugusele, oli Andres Tarandil koos, aga siis tuli poliitika vahele ja see jäi 20 aastaks natuke lohakile. Ta ei suutnud kontrollida kõiki inimesi, keda ta ärgitas sellega tegelema. (Tarand 2009) 3.1. Avaldatud uurimused Andres Tarand on kirjutanud hulgaliselt erinevaid teaduslikke artikleid kliima ajaloo ja mesokliima alalt, samuti publitsistikat, aga pikemat teaduslikku teost ei ole ta veel välja andnud. Praegu üritabki ta teha põhjalikumat teost. Selleks on Andresel ka abilisi, kes aitavad tal andmepanka kontrollida ning materjale arvutisse sisestada. Andmed on Andresel perfokaartidel, sest ta alustas oma uurimistööga juba aastal. Andres on andmepanga ja perfokaardid peaaegu jõudnud läbi vaadata, aga ta arvab, et puuduste kõrvaldamiseks kulub tal veel aega kuni märtsi lõpuni. Andres usub, et korrastatud andmetega on lihtsam ja mugavam kirjutada ning möönab, et mitmed osad uurimistööst on ta juba paarkümmend aastat tagasi valmis saanud. (Andres 2010) 16

17 3.2. Teaduslikud ekspeditsioonid Andres Tarand on osalenud mitmetel teaduslikel ekspeditsioonidel ning on endiselt Eesti Polaarklubi liige osales ta 14. Nõukogude Antarktika ekspeditsioonil nooremteadurina. Andres on käinud ka uurimisreisidel Antarktises, kus ta talvitus meteoroloog- aktinometristina aastal polaarjaamas Molodjožnaja. Lisaks sellele käis ta aastal Taimõril. (Eesti Elulood,2000) Üheks eredamaks mälestuseks Antarktika ekspeditsioonist oli Andresele 30. aprilli ööl juhtunu. Liustikutuul oma tavalisest 150- kraadisest suunast, muutus kella poole kolme ajal kagutuuleks, andes koos õhurõhu langusega mõista, et tsüklon on tulemas. Kella kuueks õhtul kasvas kagutuul keskmiselt 25 m/s ja rõhutendents oli juba 8,7 mb. Pärast kella 21 pani Andres tähele, et Punane maja värises sedavõrd, et kõik asjad kabinetis tudisesid silmnähtavalt ja see tundus olema tingitud pigem maavärinast kui tuulest. Andres heitis õigeaegselt pilgu puhangumõõtjale, osuti liikus 35, siis 38-le. See torm sünnitas halbu eelaimdusi teiselpool poolenisti kinnituisanud jõesängi, nii et poolakad kartsid maja võimaliku purunemise pärast. Andres suhtles nendega telefonitsi ja märkas kõne lõpus, et osuti liikus puhangulugejal juba 45-le ja mõni hetk hiljem koguni 48-le. Kolin, mürin ja vile, mida tekitas tuul, mille keskmine kiirus oli 33 m/s selle 48-meetrise puhangu ajal, mõjus talle kuidagi ergutavalt-meeliülendavalt nagu looduse vägevus ikka, kui ta just liiga ei tee. Jaamas oli mehi, kes selles möllus, kus nähtavus oli umbes üks meeter, koju kõndisid või ronisid. Öösel, kui Andres rappuvas voodis magas, vaibus torm vähehaaval ning keskpäeval võis näha juba natuke pilves taevastki. Kahjud, mida jaamas näha võis olid minimaalsed, sest peaaegu kõigeks oldi valmis ja puid seal ei kasvanud. Pärast seda tsüklonit hakkas Andres Arktika nn. sügavate tsüklonite, mida iseloomustavad hästi madal õhurõhk ja väga järsud rõhu langused ning tõusud, kogujaks. Tema õnneks oli neid sellel talvel varuks rohkem kui kunagi varem. Esimene hiigeltsüklon oli 1. mail, järgnes möll 25. juunil, siis 15. augustil ja 7. septembril oli viimane Andrese poolt nähtud supertsüklon. 7. septembri tsüklonit võib kindlasti pidada supertsükloniks, sest hommikul kukkuma hakanud rõhk jõudis südaööks 936,3 millibaarini, seega langes 18 tunniga 35,9 mb. Antud rõhk oli uueks Molodjožnaja jaama absoluutseks miinimumiks ja purustas senise 10. septembrist 1965 pärineva rekordi tervelt 2,5 millibaariga. Tegemist oli ühe madalaima rõhuga maailmas. Suur möll pääses lahti veidi enne keskpäeva tiheda tuisuga. Kell viis õhtul kadus kõik keerisesse ja pool üksteist õhtul oli seekordse tormi tipp, tuule kiirus oli puhanguti ainult 41 m/s. Vaatamata sellele oli Andresel piisavalt tegemist 17

18 sööklast kodu poole minemisega. Ta alustas teed kolmekesi koos Kristowi ja Ženjaga, kuid juba 50 meetri läbimise järel kaotas Andres tuttavad silmist. Selg ees liikudes märkas Andres, et Ženja kaldus liialt paremale ning Kristow vasakule. Andres teadis, et paremalt piirab teed staabimaja ja vasakult köis ning ta ei tundnud rahutust. Varsti märkas Andres ukerdavat poola poissi, kes oma vähikäigul püüdis istmikuga kive lõhata. Kuigi nende vahekaugus oli kõigest 5 meetrit, ei teadnud Kristow, et Andres teda jälgis, sest vastu tuult vahtimist takistas valus tormilumi. Pärast mõnekümne meetri läbimist tehtud peatust ilmus tuisust nähtavale ka Ženja ja Andresel jäi veel läbida lühike laternateta teeosa tuntud kivide järgi. Oma viimase, kella üheksase vaatluse tegi Andres õnnelikult ja sattus hiljem taas rõõmsasse elevusse, nagu see tormi puhul sageli tavaks on. Ta leidis kinnitust Borchgrevingki tähelepanekule, mille kohaselt enne tugevaid torme on näha virmalisi. 6. septembril oli Andres üle hulga aja märganud heledaid virmalisi ja samal ööl ning hommikul ei töötanud ka raadio, mis on põhjustatud magnettormidest, mis summutavad raadioside ja on virmaliste esinemisega tõepoolest põhjuslikult seotud. (Nabakirjad,1992) Andresel oli pikki aastaid mulje, et eemalseisjad kipuvad kaugete ekspeditsioonide ohtlikkust ülehindama, milles on oma osa ka käinute värvikatel kirjeldustel, mis on vahel nn. meremehejutu piiril. Paraku on ka Antarktikas juhtunud väga kurbi sündmusi. Seekord lõppes siin Antarktikas Andrese esimese tuttava mehe, noore sakslase Klaus Diedrichi elu. Jaama ülem Bunjak tegi õhtul kurva loo kogukonnale teatavaks. Bunjakil oli lisaks muule veel ülemamure, et kahele Nõukogude Arktika Ekspeditsiooni surnule ei tuleks hooletusest lisa. Ta ei põlanud ka kurbade piltide maalimist raudkastist kõledal kaljunukil Mirnõi lähistel ja meheta kohvrist, mis antakse sadamasse vastu tulnud omastele. Klaus oli "Professor Zubovil" kõige noorem ja kõige rõõmsam sakslane. Klausi vene keel oli esialgu sama vilets nagu Andrese saksa keel ja sellepärast sõitsid nad poolteist kuud paari kajuti kaugusel suuremat sõnamata. Andres ja Klaus niisama teretasid ja naeratasid üksteisele viisakalt. Juba vana aastat minema saates said nad mõneks tunniks keelebarjäärist üle. Klaus, kelle töö Mirnõis oli ülikaasaaegsete sputnikute jälgimine täiskaasaaegse tehnikaga, oli vist natuke kaasaegselt loodusest kaugenenud. Klaus võttis suusad ja läks liugu laskma Komsomolskaja sopkale, mille nõlv lõppes paarikümne meetri kõrguse barjääriga. Merd kattis sellel hetkel vähemalt meetri või paarimeetri paksune jää, kuid ega lahtinegi vesi nii kõrgelt kukkumisel palju pehmem ei oleks olnud. Klaus elas veel ühe päeva ning suri siis. Tema matused olid Mirnõis juba kaheksateistkümnendad. (Ibid.:18) 18

19 Antarktise jääga on seotud väga palju küsimusi. Kui palju seda jääd täpselt võiks olla, ei ole keegi veel julgenud öelda, sest seda on nii palju. Nii paljud küsimused, mille mandri pioneerid tel püstitasid, pole veel vaieldamatut vastust saanud. Paljudele küsimustele vastamiseks on koostatud mitmeid aastaid hõlmavaid uurimisprogramme, töötatud välja hulk uusi uurimisvõtteid ja aparaate, aga niipea kui keegi pärast pikka vaevanägemist vastuse pakub, leidub kohe teine, kes argumenteeritult vastupidist kinnitab aastal jõuti seisukohale, et Antarktika jäähulk on umbes 24 miljonit kuupkilomeetrit, kuigi Antarktika põhjalikuma uurimise alguses pakuti Antarktika jää koduhulgaks koguni 36 miljonit kuupkilomeetrit. Paksema jää uurimine oli Andrese jaoks huvitavam, sest seda oli palju põnevam läbi puurida ja jäätüki tüseduse mõõtmine jäi seejuures hoopis kõrvaliseks. Süvaproovidest järeldub olulist infot minevikust kuni või rohkemgi aastat tagasi. Jäässe on talletunud ülemaailmsete katastroofide jäljed, maa atmosfääri koostis ja sademete iseloom vastavatel perioodidel ning aasta keskmine õhutemperatuur. Jääproovide järgi saab kindlaks teha jää füüsikalised omadused sügaval suure rõhu all, otsustada liustiku liikumise ja ka selle üle, kas Antarktise jää kahaneb või kasvab. Arvatakse, et ebatäpne sademete mõõtmine on suurim süüdlane selles, et jääkupli kasvu kohta on saadud vastukäivaid andmeid. (Nabakirjad,1992) 19

20 4. Karjäär poliitikuna Andres Tarand on poliitika vastu huvi tundnud eluaeg. Ajaloo õpetajast ema rääkis Andresele palju poliitikast ja just sealt sai ka huvi alguse. Pikka aega oli Andres Tarand parteitu poliitik, sest ta kartis teadlasena parteis oma mõttevõimet kaotada. (Tarand 2009) Isamaalise koduse kasvatuse ja mõttelaadiga Andres Tarand oli üks neljakümnest julgest Eesti kultuuriinimesest, keda esindasid kirjanikud, teadlased, näitlejad, muusikud jt, kes allkirjastasid aastal 40 kirja nime all tuntuks saanud avaliku kirja ajalehtedele Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonia venestamispoliitika vastu aastal ilmus "40 kirja lugu", mille autorid on Sirje Kiin, Rein Ruutsoo ja Andres Tarand. (Tarand 2010) Sotsiaaldemokraatidega ühines ta selle pärast, et tema mõlemad vanaisad olid sotside pooldajad, sest nad olid vabrikus töölised. Pika palumise peale hakkas ta Sotsiaaldemokraatide esimeheks. Praegu on Andres Tarandi suhted sotsidega hõrenenud, sest ta on aktiivsest poliitikast eemaldunud. (Tarand 2009) 4.1. Töö peaministrina aastal tekkisid koalitsioonis tõsised lahkhelid ning teistest natuke vanema ja elukogenuma mehena püüdis Andres nooremaid poliitikuid omavahel lepitada, aga Andrese tegevus ei kandnud vilja, sest kevadeks olid nad ikkagi omavahel tõsiselt tülli pööranud. Sügiseks olid vastuolud jõudnud juba sinna staadiumisse, milles enam lepitust ei leitud. Sellel ajal olid Andrese poliitilised ambitsioonid üsna tagasihoidlikud ning erakorraliste valimiste vältimiseks enne jõule, saigi Andres peaministriks. Andres Tarand oli Eesti Vabariigi peaminister aastatel Tema valitsust nimetati jõulurahuvalitsuseks, sest selle põhieesmärk oli püsida pool aastat, kuni järgmiste valimisteni ning ta ei viinud läbi suuri muudatusi. Nimi tuleneb ka sellest, et Andres sai peaministriks vahetult enne jõule ning püüdis olukorda rahustada. Peaministri tööd peab Andres küllaltki kurnavaks, sest erinevate ametite vahel oli üsna palju segadust. Samas peab ta tollast tööõhkkonda isegi mõnevõrra paremaks kui praegust, sest partneritega tehti tõhusamat koostööd ja partnereid austati ning toetati rohkem. Andres meenutab, et ka aastal oli eelarve tasakaalus hoidmisega kõvasti tegemist ning ta peab antud perioodi oma poliitilises karjääris kõige stressirohkemaks, 20

21 sest vastutus kogu ühiskonna ees oli väga suur. Samas ei ole Andres peaministrina töötades kunagi unehäirete all kannatanud. Eneseteostuse seisukohast peab Andres peaministri tööd ideaalseks. (Tarand 2010) 4.2. Erakonna Mõõdukad asutamine Andres Tarand oli vahemees aastal, kes liitis Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei ja Eesti Maa-Keskerakonna Mõõdukateks. Aastatel oli ta Mõõdukate esimees. Aastatel oli ta Rahvaerakonna Mõõdukad esimees. Aastal 2001 oli Andres Tarand Eesti Vabariigi presidendikandidaat. (Vikipeedia kodulehekülg) 4.3. Töö Europarlamendis ja Riigikogus aasta Euroopa Parlamendi valimistel valiti Andres Tarand Euroopa Parlamendi liikmeks. Andres kuulus Euroopa Parlamendis töötades Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, Delegatsiooni Valgevenega suhtlemiseks ning Kliimamuutuste ajutisse komisjoni. Lisaks eelnevale oli ta ka asendusliige Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis ning Delegatsioonis Austraalia ja Uus-Meremaaga suhtlemiseks aastal lõppes Andres Tarandi ametiaeg ja ta lahkus Euroopa Parlamendist. Andres on kuulunud nelja Riigikogu koosseisu: VII, VIII, IX ja X. Euroopa Parlamenti ja Riigikogu peab Andres võrreldavateks, sest mõlemad parlamendid panevad inimesed ühes stiilis tööle. Mõlema töökoha juures peab Andres kõige tähtsamaks rääkimist, mis toimub eelkõige koridorides. Riigikogu ja Euroopa Parlament on suuruselt väga erinevad, sest Riigikogus on 101 liiget, aga Euroopa Parlamendis on 765 liiget. Riigikogus tuntakse ja suheldakse kõigiga, aga Euroopa Parlamendis suhtles Andres endaga samades komisjonides töötavate saadikutega ning lisaks sellele veel umbes 100 inimesega, seega umbes kolmandikuga saadikutest. Euroopa Parlamendi suuruse tõttu ei ole võimalik seal kõigiga suhelda. Erinevuseks on ka Euroopa Parlamendi hierarhilisus, mille tõttu toimub läbirääkimine erinevatel tasemetel. Kui tipus omavahel milleski kokku lepitakse, siis selle muutmine on praktiliselt võimatu. Töö eesmärgiks on kokkulepped, mille saavutamine 765 saadikuga on raske. Seetõttu toimub töö peamiselt komisjonides ja fraktsioonides, kus saavutatakse peamiselt kokkulepped. Ülemuste üleandeks on oma fraktsiooni veenmine, mis mõnikord õnnestub ning vahel ka ebaõnnestub. Eestis on opositsioon tihti kõrvale jäetud ning nende arvamusega eriti ei arvestata. Samas on ka küsimusi, kus saavutatakse kokkuleppeid, aga võrreldes Euroopa Parlamendiga on proportsioon vastupidine. Andres leiab, et Riigikogus on suurem võimalus protsesse 21

22 mõjutada, sest seal saab kiirema ülevaate, mida fraktsioonid arvavad, sest koridoris jõuab tähtsamate arvamusliidritega suhelda. Euroopa Parlamendis pole võimalik kõigile arvamusliidritele individuaalselt läheneda. Riigikogu eristab Euroopa Parlamendist ka see, et Riigikogus võib rääkida kõikidest riikidest ja rahvastest, Euroopa Parlamendis seevastu välditakse Euroopa Liidu liikmesriikidest rääkimist. Euroopa Parlamendis on kaks ametlikku töökeelt, milleks on inglise ja prantsuse keel, kusjuures uute liikmete tulekuga on inglise keele tähtsus palju suuremaks muutunud. Euroopa Parlamendi saadikud kasutavad väga palju ka tõlke, mille tõttu Euroopa Parlamendi eelarvest kolmandik kulub tõlkidele. (Tarand 2010) 22

23 Kokkuvõte Selle uurimistöö lugeja võib kindlalt väita, et on tutvunud taasiseseisvunud Eesti ühe tähtsama poliitiku ja loodusteadlasega, kes Nõukogude ajal osales ekspeditsioonidel Arktikasse ja Antarktikasse. Andres Tarandi puhul on tegu ääretult mitmekülgse isiksusega. Juba kooliajal huvitasid teda väga paljud erinevad asjad ning ta oli õppurina universaalne, osates hästi nii reaal- kui ka humanitaaraineid. Palju uusi huvisid tekkis Andresel juurde ka ülikooliajal. Ülikooli kõrvalt tegeles ta iseseisvalt võõrkeele õppimisega, luges filosoofide teoseid, paljundas ning luges pagulasluulet ja tegeles ka orienteerumisega. Andres Tarandi teaduslik ja poliitiline karjäär on ilmekalt tõestanud, et ta suudab väga erinevate olukordadega väga hästi toime tulla. Ei saa mainimata jätta, et käesolev uurimistöö ei sisaldaks sellisel määral kirjeldusi Andres Tarandi elu erinevatest külgedest, kui Andres ei oleks nii sisukaid intervjuusid andnud. Samuti aitasid juhendaja Eha Poomann ja Andres Tarand leida ka erinevaid kirjalikke allikaid, kus oli palju huvitavat informatsiooni Andres Tarandi elu kohta. Andresega kohtudes ja intervjuusid tehes avardus uurimistöö koostaja pilt Andres Tarandi elust, kuna varasemad kättesaadavad kirjapanekud loodusteadlase ja poliitiku elust oleks jätnud mulje sellest mõnevõrra kitsamaks. Tuleb loota, et ka tulevikus leidub selliseid entusiaste, kes on valmis vastu võtma selliseid väljakutseid nagu see uurimistöö, rikastades töö teostaja maailmanägemust ja Tallinna Reaalkooli vilistlastest tehtud uurimistööde kollektsiooni. 23

24 Kasutatud materjalid Andres Tarandi kodulehekülg. Kättesaadav: Eesti Päevalehe kodulehekülg. Kättesaadav: Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis kodulehekülg. Kättesaadav: Indrek Tarand läheb Europarlamenti kodulehekülg. Kättesaadav: Kaevats, Ü. (2000) Eesti Entsüklopeedia 14 Eesti Elulood. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Kaivo, T. ja Kaup, E. (1992) Nabakirjad. Tallinn: kirjastus Olion. Kiin, S., Ruutsoo, R., Tarand, A. (1990) 40 kirja lugu. Tallinn: Olion. Paluots, A. (2001) Andres Tarandi suguvõsa. - Eesti Päevaleht 18.mai Serman, I. (2008) Mari ja Andres Tarand. - Elukiri jaanuar 1. number. Tarand, Andres. Autori intervjuu. Helisalvestis: Tallinn Tarand, Andres. Autori intervjuu. Helisalvestis: Tallinn Tarand, A. (1992) Cassiopeia. Tallinn: AS Hiiukoda. Pärnutrükk. Vikipeedia kodulehekülg. Kättesaadav:

25 Lisa 1. Andres Tarand Tõnismäe haiglas augustis Allikas: Andres Tarandi erakogu 25

26 Lisa 2. Priit Aimla ja Andres Tarand Paides 1.mail Allikas: Andres Tarandi erakogu 26

27 Lisa 3. Vene sõjaväes Allikas: Andres Tarandi erakogu 27

28 Lisa 4 Perekond Tarand Allikas: Andres Tarandi erakogu 28

29 Lisa 5. Antarktika ekspeditsioon jaanuaris Allikas: Andres Tarandi erakogu 29

30 Lisa 6. Andres Tarand telesaadet juhtimas Allikas: Andres Tarandi erakogu 30

31 Lisa 7. Tallinna Botaanikaaia seminar Viitnal Allikas: Andres Tarandi erakogu 31

32 Lisa 8. Rahvarinde kongressil oktoobris Allikas: Andres Tarandi erakogu 32

33 Lisa 9. Perekond Tarand Eesti Üliõpilaste Seltsis Allikas: Andres Tarandi erakogu 33

34 Lisa 10. Tallinna Botaanikaaias Konstantin Pätsi sünniaastapäeval Allikas: Andres Tarandi erakogu 34

35 Lisa 11. Paavsti külaskäik Allikas: Andres Tarandi erakogu 35

36 Lisa 12. Al Gore visiit Eestisse Allikas: Andres Tarandi erakogu 36

37 Lisa 13. Seattle' s koos abikaasa Mariga Eesti Vabariigi aastapäeval Allikas: Andres Tarandi erakogu 37

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

100 sõna sünnipäevaks

100 sõna sünnipäevaks Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

Koolinoorte taimeseade konkurss

Koolinoorte taimeseade konkurss Nr. 5 (259) 5. oktoober 2005 Teated Teavikute müük KG Sihtasutuse raamatukogu müüb liigses eksemplaarsuses olevaid teavikuid hinnaga a` 10.-EEK-i. Alus: Teavikute müügi kord Kultuuriministri 4. märtsi

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

Mati Õun Indrek Otsus

Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Hea lugeja! Paar rida selle raamatu saamisloost. Mõte panna kirja Eesti kulturismi ajalugu sai teoks aastal 2007 ja tulemus kandis pealkirja Eesti kulturism

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsikalise looduskäsitluse alused Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu Oma tee otsingul 4 (57) 26. mai 2011 Kui aasta tagasi ilmus Merit Raju sulest Hingele pai, saatis seda suur menu. Nüüd on igapäevaelus joogatreeneri ja väikeettevõtjana tegutsev Raju pannud kokku veel

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

Tallinna osakonna uued liikmed aprill-oktoober 2002

Tallinna osakonna uued liikmed aprill-oktoober 2002 Jälle on laualehel Põlvnemislugu ümmargune s.o. 30.number. Kui esimene number ilmus 1997.a. novembris, 10.number 1999.a. aprillis, 20.number 2000.a. detsembris ja nüüd 30.number 2002.a. novembris, siis

Detaljer

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5. NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Armsad hingamispäevakooli liikmed!

Armsad hingamispäevakooli liikmed! Armsad hingamispäevakooli liikmed! Sellel kvartalil on tähelepanu keskmes Euro-Aasia divisjon, mis hõlmab 11 ajavööndit ja 13 riiki Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Sellesse divisjoni kuuluvad riigid on: Afganistan,

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I 2010-1 1. Tema nime me ei küsi. See on Brabanti hertsog Jan I (valitses aastatel 1267 94). Küsime hoopis, millise tähtsa tegelase prototüübiks teda

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

Viimsi aasta naine 2011

Viimsi aasta naine 2011 Näiteringi EKSPERIMENT kevad >>Loe lk 8-9 v Tiraaz 7490 nr 9 (342) 11. mai 2012 Lauluvõistlused Viimsi Laululaps 2012 ja Harjumaa Laululaps 2012. Loe lk 3 Valla raamatukogude uuring 11. mail 2012 algab

Detaljer

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID RÕNGU VALLA INFOLEHT Oktoober 2011 9 (148) Tiraaž 1300 Toimetajalt: Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi. (Tõnu Õnnepalu) Sügis on käes, lehed

Detaljer

Sügislillede kevadisel sünnipäeval

Sügislillede kevadisel sünnipäeval VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT NR 5 (222) 29. mai 2015 Selgusid konkursi Värvid Vändra valda parimad Nagu eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal vaatas Vändra vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht PAIDE - EESTIMAA SÜDA Linnaleht nr. 8 (245) Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht september 2017 Paide linna aukodanik 2017 on Andres Jalak Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse suure panuse

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI. EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,

Detaljer

TALLINNA OSAKONNAGA LIITUNUD UUSI LIIKMEID

TALLINNA OSAKONNAGA LIITUNUD UUSI LIIKMEID Eesti Genealoogia Seltsi juhatus kogunes laupäeval 20. jaanuaril Tallinna Kultuurirahvaülikooli ruumidesse järjekordsele koosolekule. Eelmine toimus eelmisel aastal Tartus. Koosoleku päevakorras oli: 1.

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

Mormooni kiriku esindajate poolt kaasavõetud tutvustus:

Mormooni kiriku esindajate poolt kaasavõetud tutvustus: Nüüd, aastakoosoleku eel, tuleks loetleda Tallinna osakonna uue noorenenud juhtkonna saavutusi. Ja need on tõesti olemas, osa küll saavutatud seltsi juhatusega kahasse. Suuremaks nendest tuleks lugeda

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

ÕHUKAITSE SUURTÜKIVÄEGRUPP

ÕHUKAITSE SUURTÜKIVÄEGRUPP ÕHUKAITSE SUURTÜKIVÄEGRUPP 1928 1940 1. Sissejuhatus. Õhutõrje areng pärast Esimest maailmasõda Õhukaitse suurtükiväegrupp (edaspidi ÕSG) loodi ajal, mil enamikus Euroopa riikides oli vastavasisulise relvaliigi

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2008

Tariifikvootide ja seire statistika 2008 Tariifikvootide ja seire statistika 2008 1. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 64 59 63 59 34 39 38 35 32 57 30 37 Kokku:

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

Üldkoosoleku protokoll nr. 24

Üldkoosoleku protokoll nr. 24 MTÜ Hiiukala registrikood 80267964 Üldkoosoleku protokoll nr. 24 11. mai 2017. Kärdla, Vabrikuväljak 1, Tuuru maja saal Koosoleku algus kell 18 05, lõpp kell 19 00. Osavõtjad: kohal viibis 34 ühingu liiget

Detaljer

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald » Ütleme rohkem tere!» lehekülg 2 lehekülg 3 Kes on Elva valla volikogus?» Korteriühistud kohustuslikuks! lehekülg 5 Infoleht» Hind: 0,50 Rattaparklad koolide juurde lehekülg 6 Elva valla infokandja VALLA

Detaljer

evangeeliumi wõidua paganamaailmas.

evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Kolmas anne. hind 30 marka. evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Coimetanfl b. Cuttar endine Aafrika misionäär. K.*U. Mlwaja" trükk, Keilas 1925. 65 g= _ r j 7. Christian Friedrich Schwartz ja Taani-Hallc

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile Mare Kitsnik Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile Tallinn 2008 Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon - 281. Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS Viljandi osakonna kavatsusest tähistada Seltsi juubeliaastat ka Viljandis oli juba pikka aega ette teada. Nii toimuski laupäeval 15. aprillil k.a. Viljandi Kultuurikolledžis genealoogialalane

Detaljer

Kus on Saku valla kaunimad kodud?

Kus on Saku valla kaunimad kodud? www.sakuvald.ee/ss Läbi r o helise akna S A K U VA L L A L E H T Mida uus SAKU hooaeg toob? VALLA Selgitusi annavad vallasiseliinide raamatukogu, Saku huvisõidukeskuse, Kiisa rahvamaja, noortekeskuse,

Detaljer

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar.

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar. HUMMULI LÄBI AEGADE Hummuli läbi aegade Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar Fotod: Fototöötlus: Rein Mikk Raamatu ilmumist toetasid: Esikaanel:

Detaljer

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL- DETSEMBER 2003 NR. 4 (36) Järelevalvet teeb Soome firmast Finnroad OY ning kohalikest konsultantidest AS Taalri Varahaldusest ja AS Teede Tehnokeskusest moodustunud meeskond. Lepingu hind on 13,9 mln krooni.

Detaljer

KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE

KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE 147 KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE 1995 1998 APS alustas taas 1989. aastal. Seega on seltsitegevus kestnud 9 aastat. Alustati laulva revolutsiooni päevil, kuid APS leidis

Detaljer

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Peremeditsiini õppetool Dr. Heli Tähepõld/peremeditsiini praktika üldkoordinaator Liis Põld/õppekorralduse spetsialist Sisukord

Detaljer

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Laura Berta Vahtra KUNSTNIKUPOSITSIOON Maalimise jaoks võtan aega, et olla ja mõelda ning

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring (Koostatud projekti Postitee perspektiivse väljaarendamise kava ja sotsiaalmajandusliku tasuvuse analüüsi koostamine raames) Koostanud: Marge Rennit, Eesti

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik.

Detaljer

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016 EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Ra h u t e g i j a NR 40 SEPTEMBER 2016 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Mä l e s t a d e s Ag n e s-as t a Ma r a n d i

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: Valla 23. aastapäeva tähistati Triigi spordihoones Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht Elva linn tunnustab» lehekülg 3 Konguta näitetrupp võitis peapreemia Infoleht Elva valla infokandja» lehekülg 4 Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5 Rannus valmis discgolfi rada» lehekülg 5 Hind: 0,50 VALLA

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID EESTI TENNISEAJAKIRI NR. 1 (32) / 4 / 2015 KEVAD MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN KEVADISED TOITUMISNIPID PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS PILATESEST

Detaljer

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar ALUTAGUSE valla leht Nr 1 Jaanuar 2018 Tasuta www.alutagusevald.ee Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar 2 Alutaguse valla leht Alutaguse Vallavolikogu I koosseisu istung Ülevaate koostas

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

14. JAANUAR XLIII AASTAKÄIK KOIGI MAADE PROLETAARLASED, QMINEGEI. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja loominguliste liitude häälel gunste.

14. JAANUAR XLIII AASTAKÄIK KOIGI MAADE PROLETAARLASED, QMINEGEI. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja loominguliste liitude häälel gunste. 14. JAANUAR XLIII AASTAKÄIK KOIGI MAADE PROLETAARLASED, QMINEGEI Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja loominguliste liitude häälel gunste kandja EESTI NSV KUNSTNIKE UIT 7. ja a n u a ril tä h is ta ti K

Detaljer

Mul kogu küla sugulasi täis

Mul kogu küla sugulasi täis Mul kogu küla sugulasi täis Sugulussõnadest ja nende päritolust Huno Rätsep Tartu ülikooli emeriitprofessor Kas sa oma küdi ja nadu oled näinud? Kuidas su käli elab? Kas sul on näälusid? Kui teie käest

Detaljer

Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje

Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje Toimetas Ja talitas: Tallinn, Pikk 2 KoOtma eetefioajkeäkjaasa 435-B TeJÜiulsie ja äuulsteista 1 vaäkftttt Eataskaevu tea. & telefion «t-e? Tarritamatei fcäaüclrjo e 4 säilitata TO!aaeutise JcCaetunoid

Detaljer

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92%

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92% Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee 06.11.2003 ÄP indeks 822,72-0,33% 822,72 06.11.2003 HEX indeks 6319,26 +1,92% Tänases Puhkepäevas: Ansambel FIX jätab hüvasti reede 7. november 2003 nr 202 (2507)

Detaljer

aastapäeva ilutulestik

aastapäeva ilutulestik Trükiarv 27 000 www.tallinn.ee/pohja Veebruar 2016 Eesti vanim inimene elab Põhja-Tallinnas Head tallinlased! 2. veebruaril möödus 96 aastat Tartu rahulepingu allakirjutamisest ning juba 24. veebruaril

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall Loe 4. lk Loe 6. lk Loe järgmisest Koidust Põlgaste kool väärtustab vana ja vaatab tulevikku. Kust saab koolilaps puudumistõendi? Nr 123 Laupäev, 27. oktoober 2007 Süvahavval pääseb taas üle Võhandu mööda

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2009

Tariifikvootide ja seire statistika 2009 Tariifikvootide ja seire statistika 2009 1. Kehtinud tariifikvootide arv kokku 2 2. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes 2 3. Tariifikvoodi taotluste arv riikide lõikes 3 4. Tariifikvoodi

Detaljer