Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI."

Transkript

1 Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja valda Tallinnas Noorte X Lauluja tantsupeol. Tantsuetendused toimusid 29. ja 30. juunil Kalevi staadionil, Kepsutajatel tuli üles astuda ka Lauluväljaku kontserdil 1. juulil. Suurele peole eelnesid aga kuud täis treeninguid ja tantsuproove, kus kaks, kolm, isegi neli tundi nädalas tuli vahel tüdimuseni korrata kombinatsioone ja jooniseid, seda ka koos teiste Võrumaa tantsijatega Parksepas ja Võrus. 18. jaanuaril Võrus toimunud esimene ettetantsimine oli tööpäev, mil kõik rühmad esitasid oma kaks kohustuslikku tantsu ja Tallinnast kohale sõitnud üldjuhid jagasid näpunäiteid, mida ja kuidas veel oma esituses lihvida. Töö jätkus. Teine eelproov 12. aprillil oli otsustav, kuigi siis veel ei öeldud, kes Tallinnasse sõidab. Pinev ootamise aeg lõppes 9. mail. Mõlemad meie rühmad olid ennast Tallinnasse tantsinud! Kohe pärast jaanipäeva, 25. juuni hommikul pärast abivallavanema poolt kaasa öeldud häid soove vuras buss meie tantsijate, juhendajate ja saatjatega Tallinna poole. Meie ööbimiskoht Tallinna Reaalkool pakkus peavarju kõikidele Võrumaa tantsijatele ja võimlejatele. Pisut kitsad meie pesaklassid ju olid, aga häid lambaid mahub palju ühte lauta. Kaera-Jaani räpp Tööpäevad Tallinnas olid pikad ja väsitavad. Tõusta tuli hommikuti enne seitset ja magama saadi enamasti alles südaöö paiku, suuremad enda huvidest lähtuvalt ehk hiljemgi. Harjuda tuli pikkade järjekordadega nii söögikohtades, duširuumis kui ka tualetis, pungil täis linnatranspordiga. Nii mõnelgi pisemal tantsijal tuli kallale koduigatsus, mis tõi pisarad silma, suure emotsionaalse ja füüsilise pingega kaasnesid tervisehädad, mis ühe meie tantsija isegi haiglasse viisid. Sellest hoolimata jõudsid meie lapsed proovidele lisaks tutvuda Tallinna vanalinnaga, sõita Laulu- ja tantsupeo trammiga, käia loomaaias ja Kadriorus jalutamas. Etenduste ajaks sai valmis nii klassi uhke Urvaste tantsijad rongkäigu ajal. Karille Bergmanni foto. suitsev auruvedur ( Rongisõit ) kui ka rannakividest laotud pärlikee, mida emale kinkida.( Tulge siia, poisid-plikad ) klassi hoogne Jõgeveste polka viis vana üldtuntud Kaera-Jaani kokkusulamiseni praegu moes oleva räpiga ( Jaani räpp ) ja jõuti äratundmiseni, et suvi toob kaasa nii vabaduse, sõpruse kui armastuse ( Ja suvi tantsib... ) ning mitte keegi muu kui meie ise vastutame selle eest, mida teeme ja mis meist maha jääb ( Puu on puude kõrgune ). Ühises tantsuringis esitas kogu Kalevi staadion tantsijate hümniks peetava Oige ja vasemba. Sõnulseletamatult võimas tunne on esineda koos sadade omaealistega staadionimurul, joonistada tantsides erinevaid mustreid ja kujundeid mõnusate ja lahedate üldjuhtide käe all. Viimasele päevale kavandatud rongkäigus olime küll üsna väsinud, kuid kilomeetrid Endla tänavalt Lauluväljakuni ei tundunudki pikad, kui tänavate ääres kõiki peost osavõtjaid soojalt tervitati. SUUR TÄNU SUL- LE, TANTSIJA! Suur tänu teile, tublid saatjad Merike Kübar, Ülle Varik, Tiina Liibert, Karille Bergmann, Heli Kuulmets, bussijuht Vahur Laud! Eraldi tänud kolleegidele Kuldre Koolist mõistva suhtumise ja vastutulelikkuse eest ning alati abivalmis Aivo Männistele, kes ikka siis on olemas, kui teda vaja läheb. Kõige ilusa ja ülendava juures on meil alla neelatud kibedad pillid. Õnnetuste ja haiguste eest pole me keegi kaitstud, kuid vanematele tahan küll südamele panna, et ilus tants ei tule ühe või kahe prooviga, sellega nähakse vaeva mitmeid kuid, iga laps harjub ära oma paarilisega ja uue tantsija kaasamine vahetult enne esinemisi toob kaasa lisatööd ja pingeid. Siiralt kahju on inimestest, kes peavad loobuma tantsimisest kaasinimeste kadeda meele ja salvava keele pärast. TIIU KUNGUS

2 2 URVASTE VALLA LEHT Muutusi internetivallas Kõige rohkem kõneainet pakub praegu Eesti Energia Kõu-internet, mis läks mürinaga käima kuskilt juuni keskpaigast. Kõu kogus populaarsust rohkem, kui võrk taluda jõudis. Juuli lõpuks lootsid Eesti Energia omad võrgu tõrgeteta toimima saada, võttes kasutusele täiendavaid kandesagedusi. 20. juulil oli juba paranemist märgata. Enda kogemustest võin öelda, et Kõu kiirus on kõikunud kbits ringis. Kuutasu 295 kr. Sama hinna eest saaks Elionist (kõigi seadmete väljaostmisel) fikseeritud allalaadimiskiiruse 256 kbits. Tõsi küll, soovitatav on siiski seade 150 kr kuu rentida, sest siis on omavastutus väiksem ja kui tekib aasta-paari pärast soov teenusest loobuda, ei ole mõttetut kapitalipaigutust tehtud. Elionil on Urvaste masti saatja paigaldamine endiselt kavas, kinnitas Sairos Hõrak. Kuid ehitajad ei suuda tähtaegadest kinni pidada, liialt palju objekte on kokku krahmatud ja nüüd nad ootavad kenasti järjekorras. Seega esialgselt lubatud 7. juuli lükkub 5 8 nädala jagu edasi. Küllalt soodsa paketi võib saada ka mobiilioperaatoritelt. Mobiiliturul on hinnasõda jõudnud internetivaldagi. Interneti hinnad on paari kuuga mitmeid kordi langenud. Näiteks EMT 500 MB sisaldava paketi kuutasu sadas üleöö 950 kr pealt 199 kr peale. Mobiilinterneti kiirused on ka juba teiste ühendustega konkureerivad, aga... ainult suuremates linnades, kus on 3,5G leviala. Päris korraliku kiiruse saab ka EDGE levialas (u 200 kbits), kuid ka seda on näiteks Võrumaal vaid Võru ümbruses. Igal pool kättesaadav GPRS on pigem hädavariant, kui mitte kuidagi muidu ei saa u 35 kbits. Suures internetituru pärast konkureerimises võib kohata päris naljakaid loosungeid. Näiteks Tele2 hõikab välja, et neil on kõige kallimas paketis piiramatu mahukasutus, aga väike tärn juures tähistab, et eeldab mõistlikku kasutust, muidu tuleb juurde maksma hakata. 3 GB ei ole muidugi väike maht, kuid siiski... Elisa on aga hakkama saanud päris huvitava lausega. Pika jutu lõpetuseks, mis kiidab, et neil on Eesti kõige kiirem internet, lisatakse väike nüanss: tehnilistest piirangutest pakume püsiühendusteenust hetkel Tallinna piires. MARGUS KONNULA URVASTE VALLA LEHT tellimisindeks Postiaadress: Urvaste Võrumaa e-post: Toimetaja: Margus Konnula, tel Trükitud OÜ Tartumaa Trükikojas Volikogus 20. juunil Otsustati: 1. Arvestades asjaolu, et Urvaste Kool on Urvaste külas suurim tööandja, vallavalitsusel sõlmida rendileping Urvaste Kooliga Urvaste endises algkooli (seltsimaja) hoones II korrusel asuva kaminaruumi kasutamiseks. Rendileping sõlmida 1. juulil 2007.a tähtajaga üks aasta. 2. Kinnitada Urvaste valla aasta majandusaasta aruanne ja võtta teadmiseks Audiitorbüroo ELSS AS audiitori järeldusotsus. Aruandega saab tutvuda vallavalitsuse raamatupidamises 3. Muuta Urvaste valla 2007.a. eelarvet tegevusalade ja kululiikide lõikes Kanda projekti Eesti jämedaimate põlispuude seisukorra parendamine omafinantseeringuks krooni krooni projekti Baltic Rural Broadband (internetiprojekt) osaluseks. Urvaste Seltsimaja kulude ümberpaigutus krooni puukuuri remontimiseks. Seltsimaja töö juhtimiseks on eelarves kululiik Eraldised muudele residentidele Jaanuarist aprillini sellelt realt kulutusi ei tehtud, seega on võimalik ülejääki kasutada remonditöödeks. 4. Jätta rahuldamata Voldemar Kulla poolt esitatud vaie Urvaste Vallavolikogu a. otsuse nr 1-1/16 Vaba põllumajandusmaa PM 33 kasutusvaldusesse mitteandmine kehtetuks tunnistamise kohta 5. Eraldada reservfondist Kuldre Koolile krooni järgmiselt: projektis Kuldre Kooli ventilatsioonisüsteemi renoveerimine (ettekirjutise täitmine) omaosaluse finantseerimiseks krooni; söökla elektrikilbi väljavahetamiseks krooni; sotsiaalpedagoogi, pikapäevarühma õpetaja ja ringijuhendaja töötasudeks krooni. 6. Muuta määrust Urvaste valla omavalitsusteenistuse ja asutuste palgakorralduse alused. Vallavalitsuses 20. juuni OTSUSTATI: 1. Maksta kooli lõpetamise puhul toetust vastavalt õpilaste nimekirjadele kokku summas (kolmkümmend viis tuhat) krooni. 2. Eraldada Urvaste valla a eelarvest tegevusala 08102, kululiik 55 alt 9000 krooni Uhtjärve jooksu läbiviimiseks 23.juunil.. 3. Eraldada Urvaste valla a eelarvest tegevusala 08208, kululiik 55 alt 3000 krooni treeningriietuse ostmiseks rahvatantsuringide lastele 4. Kuulutada välja avalik kirjalik enampakkumise vallavara müügiks: Hoonestatud Ristiotsa kinnistu (kat. tunnus 84301:004:0920, pindala 2,3 ha) asukohaga Uue-Antsla küla Urvaste vald Võru maakond, tagatisraha krooni, alghind krooni. Pakkumise avamise aeg ja koht: 25. juuli a kell Urvaste vallamajas volikogu istungite ruumis. Pakkumine peab olema kinnises ümbrikus. Enampakkumise komisjon avab pakkumised nende registreerimise järjekorras. Kui mitu isikut on teinud võrdse pakkumise, loetakse, et enampakkumise on võitnud isik, kelle pakkumine on laekunud esimesena. Enampakkumise võitja loobumisel otsustab vallavalitsus, kas kuulutatakse välja uus enampakkumine või sõlmitakse leping enampakkumisel teiseks jäänud isikuga. 5. Tunnistada Võrumaa hajaasustuse veeprojekt tingimustele vastavaks ja rahuldada taotlused (avaldatud ka eelmises vallalehes)

3 JUULI 2007 UUDISED juuni OTSUSTATI: 1. Eraldada valla a eelarvest tegevusala kululiik 55 alt 5000 kr Tallinnas koolinoorte laulu-ja tantsupeol osalenud õpilaste ja nende juhendajate-saatjate vastuvõtuks. 2. Tunnistada Kuldre-Keskuse teeosa 1, teeosa 2 ja parkla remondi parimaks pakkumuseks OÜ Valga Teed pakkumus ja sõlmida hankeleping võttes aluseks pakkumuses olevad ühikuhinnad. 3. Tunnistada Urvaste valla kruusateede remondi parimaks pakkumuseks OÜ Aigren pakkumus ja sõlmida hankeleping võttes aluseks pakkumuses olevad ühikuhinnad. Pokukoda sai nurgakivi 13. juulil kell 13 oli Pokumaale Pokukoja ehituse juurde kogunenud igasugust prominentset rahvast. Suurematest riigitegelastest oli kohal rahandusminister Ivari Padar, kes ka Riigikogu valimistel Urvaste vallast enim hääli kogus. Külli Leppik luges ette tuntud pokufänni Ene Ergma läkituse. Päeva juhtis pokude suur sõber lavastaja Margus Kasterpalu. Ivari Padar surub vee- ja tulekindla kapsli kinni. Ivari Padari toodud vee- ja tulekindlasse kapslisse pandi Edgar Valteri joonistatud Pokukoja kavandiga kujundatud leht, millele olid alla kirjutanud idee algataja, projekteerija, arhitekt, ehitaja ja tellija. Lisati veel sama päeva Postimees, kus juba nurgakivi paneku eellugu sees. Vallavanem Luts pistis torusse vast üle vabariigi kõige tuntuma Urvaste pildikese 10-kroonise Tamme-Lauri tammega. Lisandusid poku lauamäng, Pokumaa voldik, Pokukoja ehitaja Valmap Grupp OÜ tutvustus. Presidendi esseevõistlusel laineid löönud Grete Helena Kütt luges ette oma kirja Edgar Valterile ja seegi lisati teiste oluliste asjade juurde.. Kõige lõpuks, aga kindlasti mitte kõige vähemtähtsana, pani väike Mari Ann Tartu Poku lasteaiast torusse pisikese pokunuku. Esimesed kellutäied segu saatis igaviku infokandjale järele Ivari Padar, järgnevalt asus tööle Lembit Luts, kes seejärel tõstis pilgu ja soovitas ka abivallavanemal Rene Kütil pintsak ära määrida. Pokukoda tuleb kahe kõrvutiseisva suure ja väikese Poku kujuline. Valmimistähtaeg tuleva aasta veebruar. MARGUS KONNULA Samast sündmusest saab juurde lugeda: Uue-Antslas elustusid vanad jaanikombed Päev enne päris jaani kutsusid Uue-Antsla vanaemad rahvast vanaaja jaanipeole. Hakatuseks mängisid Varov Ellen, Põldsepp Vaike, Kukker Varje, Ermel Loore ja Männiste Aivo kultuurimaja laval maha eitede kahekõne ja suuremat sorti külajandi 200 tuhande margaline peigmees. Selle autor Kivilombi Ints on vanaemade näitetrupi jaoks juba tuttav kirjamees. Edaspidigi on kavas mõni tema tükk kirjandusmuuseumist lava peale tuua. Vallavanem Lembit Luts andis üle vabariikliku kodukaunistamiskonkursi mastivimplid ja peaministri tänukirjad Tiiu ja Mati Kaseväljale, Lonelle ja Hillar Aasmaale, Ants Paluojale ja Urvaste kogudusele. Pidu jätkus pargi all vabamas vormis väga hea kapellimuusika saatel. Ellenil õnnestus rahva seast leida ka üks Jaan (Marits), kellele köideti kaela pisike punutis. Vana kombe kohaselt nimelt tuleb Jaanidele sel päeval kingitus külge siduda. Teine tava on see, et jaanipäeva hommikul seotakse Jaanide jalad kinni ja enne valla ei päästeta, kui Jaan viina annab. Seda vist tänavu ei proovitud. Kõik, kel õnne vaja läheb, said seda taga nõuda villatuusti lõkkesse visates. Soovide täitumist sai proovida kasevihalt peoga lehti tõmmates. Kui pihku jäi paarisarv lehti, läheb soov täide. Muidugi ei puudunud peolt jaaniõlu ja -kali. Head ja paremat Võrumaa toitu pakkusid vanaemad romantilise heinavankri peal. See mõte tuli meil paar päeva enne pidu. Siili Milvi Ruhingust oli kunagi muuseumile vankri lubanud ja kui nüüd küsisime, siis kohe saime ka! rääkis Ellen. Pool päeva kulus naistel vankri heledamaks nühkimisele, aga asi oli seda väärt. Keskealistelt ja vanematelt inimestelt on Ellen peo kohta vaid head kuulnud. Nooremalt rahvalt vastukaja eriti ei ole, kuid päris lapsed olid küll vaimustunud. Seda võis näha innukast koti- ja muidu jooksus osalemisest. Täiskasvanud katsusid jõudu sangpommi eelkäija graniitkivi tõstmisega. AIRI HALLIK-KONNULA (14. juuli) (13. juuli) (14. juuli) (17. juuli) Jaan sai kaela väikese linnupesa.

4 4 UUDISED URVASTE VALLA LEHT Lustlikud külalised Setumaalt Juunikuu viimasel päeval väisas Urvastet Karisilla külaselts Setumaalt. Võõrustajateks olid Urvaste naisteklubi, Kuldre käsitöötare ja Uue-Antsla vanaemade esindajad. Ehkki külalised hilinesid tervelt neli tundi, ei teinud nad sellest suurt numbrit. Buss oli täis igas vanuses vahvaid inimesi, nende seas päris palju mehi. Ka pillimees oli iga hetk mänguvalmis. Tamme-Lauri tamme juures esitasid külalised esmalt äsjavalminud Karisilla laulu ning tamme laul sai ka maha lauldud. Urvaste seltsimajas pakuti vastastikku kooki ja jooki. Räägiti oma tegemistest ja nii ühistest kui erinevatest muredest. Vahepeal kadus üksjagu mehi ära. Selgus, et käisid mööduvale pulmarongile väravat tegemas. Mälestuseks kinkisid setud meile lapitehnikas vimpli ja mehed tõid maitsta koduõlut. Mõistagi ei saanud lahku minna ilma imeilusa ja alati nukraks tegeva setu hümni ega sellele järgnenud hoogsa valge jänese lauluta. Setud tegid enda rahvakillule igatahes toredat reklaami ning andsid mõtteainet, kuidas meiegi võiksime oma kanti kaugemal tutvustada. AIRI HALLIK-KONNULA Urvaste toit jõudis põllumeeste päevale Urvaste Naisteklubi käis 14. juulil Vana-Vastseliinas põllumeeste päeval. Osalesime koos Tiiu Jõgiste ja Aili Raidlaga parima maatoidu konkursil. Kaasatulijaid andis küll tikutulega otsida, aga eks järgmistel kordadel on vast juba lihtsam. Seevastu nõu ja jõuga toetajaid oli parasjagu. Erilised tänud Siili Milvile kohupiima ja koore eest, Külaots Ainole leiva ja veini ning Karu Silvile juustu eest. Veel tahan tänada Mariinat ja Ailit, kes annetasid kõik meie ühiselt korjatud kukeseened Põllumeeste päeva hüvanguks, Konnula Evit odra- ja rukkijahuküpsetiste ning kõrvitsahoidiste eest ning Jõgiste Tiiut, kes valmistas eriti hõrgu seenekastme ja karastava mõdu. Kohapeal sai testitud vast nii paarisaja inimese maitsemeelt ning loodud või üles soojendatud mitu kontakti, millest võib külatoodete pakkumisel edaspidi abi olla. Ometi olime tänavu rohkem õpipoisi rollis. Plaanis on veel sel aastal kokku saada kamp huvilisi, kellega oma külatooteid ja nende eksponeerimist edasi arendada. Üht-teist oli õppida Haanja rahvalt. Võitja Ester Mängli Jõeniidu turismitalust oli valmistanud erinevaid tooteid kitsepiimast ja -lihast. Usaldusväärsust lisas lihtne põll talu nimega. Haani söögitarel, mille on rajanud kohalikud talunikud, oli pisiasjadeni läbimõeldud kujundus ning läbinisti omakeelne menüü ja tutvustus. AIRI HALLIK-KONNULA Rannus mustikatega tutvumas Rannu valla mustikakasvataja, Marjasoo talu peremees Toomas Jaadla kutsus suve alguses seltsingu Roheline Urvaste rahvast endale külla, vaatama, mida kultuurmustikakasvatamine endast kujutab. Kui mustikad olid valmis saanud, siis mindi ja võeti veelgi rahvast kaasa. Jaadla on juba 15 aastat mustikakasvatamisega tegelenud ja kogu selle aja mõelnud ka Ess-soo vana turbamaardla peale. Konkreetselt on Ess-soos mustikakasvatamisest huvitatud üks metsamarjade turustamisega tegelev ettevõte, kuna inimesed toovad kokkuostu aasta-aastalt vähem mustikaid, ent nõudlus Euroopas on suur. Jaadla hinnangul saaks vana turbamaardla 55 hektarist umbes 30 peal mustikaid kasvatada. Ei oota teiepoolset seisukohavõttu, tahan, et kohalikel oleks teada, millest jutt käib, rõhutas ta külalisi vastu võttes. Et ameerika mustikas on Eestis võõrliik, see Jaadlat ei häiri. Võõrliik on ju tegelikult ka kõige tavalisem kartul. Jaadla ise püüab aretamise teel leida Eesti kliimasse sobivaimat liiki. Massilisemalt kasvatab ta aga ameerika metsadest korjatud looduslikku mustikat, mis on meie omast magusam, suurem ja seest valge. Tõepoolest, kui palju me ka mustikaid enda näppude vahelt läbi ei lasknud, näpud jäid täpselt sama puhtaks. Rohelisi tegi küll kurvaks see, et ilma väetisteta mustikakasvatamises siiski läbi ei saa. Igale põõsale eraldi ja üldse mitmeid kordi vähem kui viljale, rõhutas Jaadla. Muidu jäävat saak kolmveerandi jagu väiksemaks. Aga ta lohutab ka, et turvas seob võimalikke kahjulikke aineid hästi ja neid vette ei lase. Mustikakasvatamisäriga alustamiseks soovitab Jaadla ennekõike kannatlikku meelt, sest alles neljandal aastal pärast mahapanekut hakkab saaki saama. Investeeringud teevad ennast tagasi vast järgneva kahe aasta jooksul, siis hakkab kasum tulema. Investeeringud on aga krooni hektarilt. Lihtne arvestus näitab, et Ess-soos oleks vaja stardikapitali 1,8 miljonit eesti krooni. Risk on päris suur, sest kui riik annab maa kasutusrendile, võib ta ka Jaadla sõnul iga kell lepingu üles ütelda. Riik rendib põllupidajale nagu vaenlasele, nentis ta. Samas turba kaevandamiseks tehakse rendileping nagu naksti 25 aastaks. Praegu on Jaadlal mustikad hektaril, parimal juhul võib aastasaak olla 4 5 tonni aastas. Mustikad viib Tallinna turgu kokkuostja. MARGUS KONNULA

5 JUULI 2007 REIS 5 Roosi ja klaasi päev URVASTE RAHVA REIS suvisel Eestimaal sai teoks reedel, 13. juulil. Taustaks kaunid maastikud, läbisime peatusteta Võrumaa, Valgamaa, Tartumaa, Jõgevamaa. Kohvipausi tegime alles Kükital. Tallinna maanteelt 7 km Kolu mõisa poole asub perekond Ojasalude kaunis roosiaed Rosmakor. Juba reisi alguses andis Evi Zirk bussiseltskonnale tutvumiseks Mart Ojasalu a ilmunud rikkalikult illustreeritud raamatu roosidest. Kirjutasime sealt üles roosisorte, et saaks istikuid küsida. Sama raamat oli Urvaste valla eelneva aasta kaunimate kodude auhinnaks. Ojasalude abielupaar tegi meile põhjaliku ringkäigu rooside maailma. Valik oli suur ja kõik, kes tahtsid, said osta istikuid. Välja arvatud hiljuti aretatud Mati Nuudele pühendatud kollast roosi Mati, millest veel istikuid ei olnud. Roosiaed oli leidlikult kujundatud valgete sõrestike, kaarväravate, pinkide ja amplitega peenarde vahel. Järgmine koht, kuhu suundusime, oli Kivi-Lillemäe talu Harjumaal, Tallinnast 20 km Viljandi poole. Ahto Ruudu rajatud kiviktaimlaga ümbritsetud kodu olime külastanud mõned aastad tagasi. Nüüd võisime näha, kuidas kõik on arenenud. Oli palju uusi taimi, padjandid katsid värviliste laikudena varem lagedaid kohti, okaspuunoorikutel olid juba käbid. Eriti ilus oli üks helesiniste käbidega vorm. Kividele rajatud aed oli väga kaunis, eriline suur taimekogu mahutatud kivide vahele, mis jättis mulje eksootilisest mägismaast. Peremees jutustas meile aia rajamisest, jagas nõuandeid, pakkus istikuid ning pärast vihmahoogu kostitati veel kuuma kohvi ja küpsistega. Läbi puhastustule Pärast lõunasööki Arturi trahteris Rapla külje all hakkasime sõitma Vändra suunas ning paarikümne kilomeetri järel ilmusid silmapiirile üks lühem ja teine pikem korsten ja tuli nähtavale tehase siluett Järvakandi klaasitööstus a avatud klaasimuuseumi peamajaks oli kohale veetud viimane allesjäänud tööliste elamu, palkmaja aastast Neli endist kööktuba on jaotatud kaheks põhiosaks klaasitööstus ja Järvakandi ajalugu. Esimene on kujutatud keskaegse klaasikojana, kus tutvustatakse käsitsi klaasi keetmist ja klaasesemete valmistamist. Giid näitas ahju maketi peal töö protsessi. Teise ruumi pääsesime läbi puhastustule, st läbi suure ukseavasse ehitatud ahjumaketi. Siia olid välja pandud toodangu näidised. Aja jooksul on Järvakandi tehased andnud välja eriilmelist toodangut klaasnõud, akna-, jäälill- ja mattklaas, isolaatorid, valgustite kuplid. Giid tutvustas aknaklaasi vertikaalse tõmbamise meetodit. Suur rauakolakas-masin seisis sealsamas väljapanekuna. Tänapäeval tehtavat aknaklaasi horisontaalse tõmbemeetodiga. Kahjuks mitte enam Järvakandis ja isegi terves Eestis mitte. See tööots on Inglise firma käes, tehased on laiali mitmel pool Euroopas. Järvakandi ajalugu on samuti kahes toas, ühes on stendinäitus ajaloost ja tänapäevast. Teine kööktuba on sisustatud tööliskorterina nagu see oli siin 1920ndatel: pliit, laud, voodid, puukingad voodi all, laual kärbsepüüdjad-klaasnõud ja muu olmeks vajalik. Luige lühike eluiga Hoovipealses näitusemajas oli Kunstiakadeemia tudengite klaasimaalide näitus Maalitud muinaslood. Klaasikojas näidati meile, kuidas sünnib klaasist luik. Lõõmasid kaks ahju, ühes 1100 ºC ja teises 500 ºC. Noor naine võttis piibuotsaga ahjust paraja tombu kuuma klaasimassi, asetas piibu tööpingile, keerutas seda, surus märja puukühvliga lapikuks. Pintsettidega väänas ja venitas jahtuvast klaasist luige saba ja pea. Lõpuks hoidis pintsettidega kaelast kuni klaasi jahtumiseni. Kolm minutit ja valmis. Meie ahhetamise saatel laskis luike piibu otsas veidi imetleda ja heitis selle kildudeks prügikasti. Kauem ei saa hoida, siis ei tule luik enam piibu otsast ära ning puruneb pingetest niikuinii. Klaasikojas oli ka müügipunkt ilusate klaasiasjadega. Õhtul Viljandis lühike peatus marketis kodupoolise ostmiseks ja viimane külastus Tarvastu vallas asuv Lusika talu. Selle iluaia ja kauni kodu kirjeldust võiks lugeda Airi sulest ilmunud artiklist Maakodu a augustikuu numbrist. Pererahvas Sirje ja Heino Kurvet on nõgestesse kasvanud laudast teinud kodu ja rajanud selle ümber ligi hektari suuruse iluaia. Lusika (Luska) talu (1878) olevat saanud nime külalislahke pererahva järgi, kel alati oli midagi pakkuda. Vabakujulised peenrad, ääristatud suur tiik, koduvaim-puuskulptuur, ravimtaimed. Korraliku muru taustal tulevad kõik kaunid lillegrupid esile, ka puudel-põõsastel ja kividel on oma roll kauni aia kujunduses. Paar nädalat tagasi on valmis saanud saun paastulaagriliste rõõmuks. Talus korraldatakse regulaarselt paaste, hingamistöö seansse, matkasid. Allikavesi pumbatakse üles ja juhitakse mööda kivikanaleid alla. Täname Evi Zirki ja Valdur Rootsi, kes mis eriti oluline võttis reisilisi peale ja laskis maha soovikohaselt koduteeotstes. Lõpetuseks Saalomoni sõnad, graveeritud ühele Järvakandi suurele klaasvaagnale: MIS ON OLNUD, SEE SAAB OLEMA JA MIS TEHTUD, SEDA TEHAKSE VEEL. MALL ELBING Mart Ojasalu tutvustab roosiaeda. Mall Elbingu foto.

6 6 UUDISED URVASTE VALLA LEHT Must kroonika 16. juulist asus vallamajas MTÜ Partnerlus projekti Töö tugi Kagu-Eestis 2. Tööklubidest töötubadeni raames tööle uus töö tugiisik Silvi Paluoja (vasakul). Silvi on töötanud Antsla hooldekodus hooldustöötajana, sealt jäi lapsepuhkusele. Ühel hetkel aga hakkas tulema tunne, et on tahtmine midagi muudki teha. Silvi tuligi töö tugiisiku Helina Kärgenbergi (paremal) juurde kliendina: osales tööklubis, eneseregulatsiooni koolitusel ja tööjuhendajate koolitusel. Kui lapsepuhkusele minev Helina tegi ettepaneku uue töö tugiisikuna tööle asuda, võttis Silvi pisut mõtlemisaega ja nõustus. Tööga tutvumise järel tundub Silvile paberimajandus ja aruandlus päris keeruline. Eelmise tugiisiku Helina sõnul on Euroopa Sotsiaalfondi poolt finantseeritavate töötoe projektide käigus toimetulekutoetuse taotlejate arv Urvaste vallas tunduvalt vähenenud. Silvi põhiliseks tegevuseks peale klientide individuaalse nõustamise jääb kontakti loomine nende pikaajaliste töötutega, kes ei ole tööhõiveameti suunamise peale töö tugiisiku juurde tulnud; ja tööharjutuse käima lükkamine.. Helina Kärgenbergi sõnul on mitu tema klienti saanud tööd näiteks müüja või puhastusteenindajana, ka on sealt välja kasvanud uus füüsilisest isikust ettevõtja. UVL vt ka kuulutust lk kell juhtus liiklusõnnetus Antsla Vaabina tee 7. kilomeetril, kus sõiduauto BMW, mida juhtis Ago (s.1932) sõitis tagant otsa eesliikunud sõiduautole VW Passat. Sõiduautos BMW viibinud Angela (s. 1973) lubati pärast esmaabi kodusele ravile Ööl vastu on sisse murtud Kassi külas asuvasse tallu, kust on varastatud murutraktor Husqvarna, murutrimmer Oleo-Mac ja mootorsaag Partner Vargusega tekitati kahju krooni kella ajal teatas kodanik, et Kuldre külas asuva maja trepikojast on varastatud lukustamata naiste jalgratas. Spordist juulil toimusid Valgas Eesti XII Maaspordimängud. Urvaste valla võrkpallinaiskond tagas aprillis eelturniiril pääsu finaali ja saavutas nüüd 16 võistkonna hulgas 10. koha. Naiskonnas mängisid: Triin Meier, Marta Tammoja, Kerli Onno, Riina Rõõm, Hanna Haring, Loore Jõela ja Anneli Meier. 21. juulil toimus Lasvas Palo turniir võrkpallis, kuhu olid kutsutud ka Urvaste naiskond ja meeskond. Peale Urvaste võistkondade olid veel Tarvastu, Aluksne, Soome, Lasva nais-ja meeskonnad ning Põlva naiskond ja Võru Elioni meeskond. Urvaste naiskond võitis Aluksne, Soome ja Põlva naiskondi tulemusega 2:0, kuid kaotus tuli vastu võtta Lasvalt 1:2 ja Tarvastult 0:2. Lõpptulemuseks III koht. Naiskond mängis kooseisus: Triin Meier, Anita Tretjak, Marta Tammoja, Kerli Onno, Tiina Kodu, Loore Jõela ja Anneli Meier. Meeskond suutis võita kõiki vastaseid ja seega ka I koht. Meeskond mängis koosseisus Gunnar Sarapuu, Janno Jõela, Margus Kodu, Tarmo Vaher, Taavo Vaher, Raul Rehe, Margus Ingver. Margus Ingver tunnistati turniir parimaks mängijaks. Rahvusvaheline ralli Otepää 2007 läbis ka meie valda. Ühe kiiruskatse finiš oli Koigus, järgmine alustas Urvastest ning sõitis läbi Lümatu ja Ruhingu Linnamäele. Hiljem tuldi ringiga tagasi ja läbiti sama marsruut. Urvaste Lümatu lõigul oli nähtud rajalt väljasõite ja ka üle katuse rullumist. Ralli kõik 12 kiiruskatset võitsid maailmameistrivõistlustel osalevad Urmo Aava - Kuldar Sikk Mitsubishi Lanceril. Esmaspäeval käisid teehöövlid ning silusid kohati korralikult üles songitud teed taas ilusaks. UVL

7 JUULI 2007 VANA HEA 7 Foto: Marko Liiv. Vaabina pargis mänguplatsi juures murdus 10. juulil kella 13 paiku põlise pärna haru ja lömastas kiige. Kõrvalmaja elaniku Marko sõnul olid külalapsed vahetult veidi enne õnnetust kiigel kiikunud. Marko kinnitas, et tegu ei olnud hetkel üldsegi mitte tormi, vaid päris mõõduka tuulega oli kogutud allkirju, et vanad pargipuud võivad olla majadele ohtlikud, kuid siis tunnistasid spetsialistid need ohutuks. UVL Siiriuse kask sai hingamisruumi Koigu külas toimus kolmapäeval kümnekonna, peamiselt seltsingusse Roheline Urvaste kuuluva inimese kaasalöömisel Eesti jämedaima, Siiriuse kase ümbruse võsast puhastamine. Lisaks kaevati maasse seni puu najale toetunud kaske tutvustav LK märk. Talgud said teoks KIK-i poolt finantseeritava Urvaste Vallavalitsuse projekti Eesti jämedaimate põlispuude seisukorra parendamine raames, mille eesmärgiks on Urvaste vallas asuvatele puuhiiglastele rohkem tähelepanu pöörata ning teostada vajalikud eksperttööd. Siiriuse Otepää tee ääres asuva juba enne a LK alla võetud kase ümbermõõduks on mõõdetud 1,3 m kõrguselt 390 cm ja puu kõrgus on 26 m. Tunnike tööd kase juures oli ühtlasi sissejuhatuseks seltsingu Roheline Urvaste koosolekule Kärgulas, kus võeti muuhulgas vastu ka kaks uut seltsingu liiget. UVL Briljantleeris käis veerand lõpetajatest 8. juunil tähistas Urvaste kogudus briljantleeri püha. Osalejate arv 35 ületas kõiki koguduse õpetaja Üllar Salumetsa ootusi. Koos Karula õpetaja Enno Tanilasega viis ta läbi umbes 2 tundi kestnud teenistuse leerilaste õnnistamise ja armulauaga. See oli Üllari 12 Urvaste koguduse teenimisaasta esimene briljantleer. Üks põhjus, miks just tänavu briljant- ehk teemantleeri tähistati, on see, et ja aasta leerid olid väga rahvarohked. Mitmed noored ei olnud saanud keerulistel aegadel leeris käia, kardeti ka seda, et edaspidi keelatakse leeriskäik ära. Urvaste 117 toonasest leeritunnistuse saajast oli tulnud tervelt 28 inimest, suurem jagu neist tegi vapralt kaasa rongkäigugi. Veel seitse inimest oli varasematest lendudest. Kõige vanem neist oli aasta leerilaps Emma- Alvine Mölder Sõmerpalu vallast. Samast kandist pärit Els Hellamaa rääkis, kuidas ta koos teiste noortega 10 km kauguselt jalgsi kihelkonnakirikusse 3-nädalasele leeriõppusele käis. Toona pandi pühakirja õppimise kõrval palju rõhku töötegemisele. Leerilapsed pesid kiriku põrandaid, kõplasid puhtaks pastoraati viiva kõnnitee jne. Aga see ei olnud mingi töö! Palju noori oli koos, kõik käis lõbuga, ütles Els Hellamaa. 84-aastane Erna Kõivisto on üks väheseid briljantleerilisi, kes Urvaste kihelkonda elama jäänud. Suurem jagu rahvast on laiali Tallinnas, Raplas, Kohtla-Järvel... Meie kokkusaamiste eestvedaja Leili Murelgi elab Tallinnas. Erna sõnul oli suur rõõm leerikaaslastega veel kord pärast kuldleeri kokku saada. Erna ise ei olnud leeriskäigu ajal enam teps mitte tüdruk. Ta oli juba mehe leidnud ja lapsegi saanud. Olin jah meheleminekuga nii kärmas, et ei jõudnud leeri ära oodata! Hiljem on Erna pea kõigist koguduse üritustest osa võtnud. Koristustalgutel enam käia ei jõua, aga laulmas ikka, rääkis ta. AIRI HALLIK-KONNULA 80 aastat tagasi Võru Teataja 28. juuli 1927 Urvaste kirikumägi sõiduks hädaohtlik Paremini ehitada ei ole võimalik rahapuudusel Urvaste kirikumäel on praegu käimas mäe reguleerimise tööd. Nagu tagajärgedest näha, on aga mäe tõusu ainult osalt vähendatud ja kohati jääb see ikkagi veel küllalt järsuks. Selle võrdlemisi suure tõusu juures on mäed iseenesest veel kaunis pikad. Kohalikkude elanikkude seas ongi kartus tekkinud, et koormatega allasõit mägedelt sõiduriistadel, millel pidureid ei ole, kardetavaks võib minna, iseäranis sel ajal, kui teepind libedaks muutub. Asjaga kohapeale tutvunema sõitsid teedeministeeriumi ehitustehnika osakonna insener ja maavalitsuse tehnikaosakonna juhataja. Tööde ülevaatuse järel tulid nad otsusele, et õnnetusjuhused teatud tingimustel ette võivad tulla, kuid tehniliselt on väga raske praeguse olukorra juures kasutada olevate krediitide abil nende kõrvaldamiseks midagi ära teha. Tõususid vähendada ei saa, sest see tooks suured mullatööd kaasa ja nõuaks mitmemiljonilisi kulusid. Tee sihti ka ei saa muuta, sest situatsioon ei luba seda ja suurem tee sihi muutus nõuaks jälle liiga suuri summasid. Et tee võrdlemisi kitsas on, siis pole võimalik sillutatud osa kõrvale sillutamata suveteed jätta, muidu rikkuksid praegu tehtud tööd suurte vete läbi varsti. Nõnda on siis praeguse asjade seisukorra ja krediitide puuduse juures tehniliselt võimatu nimetatud pahede kõrvaldamiseks midagi ette võtta. Et aga siiski võimalikke õnnetusi ära hoida, tahetakse tarvitusele võtta järgmised abinõud: Mäe juurde muretsetakse valmis tarvilik hulk liiva, mis sel ajal, kui tee libe, teepinnale riputatakse. Elanikkudele tehakse hoiatustahvlite kaudu teatavaks, et ilma piduriteta raskete koormatega mäest alla liikumine kardetav on. Äärmisel juhul võõrandatakse kirikupoolsel mäenõlvaku tipul suvetee, kus tarbekohal sõita võib.

8 8 KODUVEIN URVASTE VALLA LEHT Käes on veiniteo aeg Uue-Antsla Kaku talu perenaine Vaike Põldsepp ütleb, et veini on siin tehtud niikaua kui tema teab. Vana sauna juures olevat sellega maiustamas käinud nii kolhoosi esimees kui lihtsad töölised. Nii on paarikümne aasta eest Kaku tallu asunud Põldsepa pere siinse koduveini valmistamise traditsiooni edasikandja. Vaike on koduveinide valmistamist õppinud Räpina aianduskoolis Jaan Kivistiku käe all see oli osa säilitamisõpetusest. Vaike meelest ei ole siin suurt kunsti, kuid tüütut mässamist on palju. Ainuüksi kurnamine võtab terve päeva ära! kurdab ta. Ja tunnistab, et ega ta ise magusatest koduveinidest enam nii väga ei hooli, kvaliteetveinid viinamarjast maitsevad palju rohkem. Tegelikult on mul paaril viimasel korral oma veinid ka juba eestimaiste poeveinide moodi välja tulnud, tunnistab ta hetk hiljem. Ja lisab kohe juurde, et karusmarjavein on tegelikult päris hea. Ja et sel aastal kavatseb ta õunaveini teha. Urbanipäeval paistsid Vaike veinid kaugelt silma tänu kaunitele siltidele, mis on tütar Annika kujundatud. Kui harilikult lähevad koduveinid käiku juba valmistamise aastal, siis Vaike meelest on isegi möödunud aasta veinid pisut toore maitsega. Sestap tarvitab ja kingib tema pere sõpradele tavaliselt vähemalt kahe aasta vanuseid veine. Lapselaste jaoks aga hoiab Vaike veine igast aastakäigust. Korgib kinni ning kastab pudeliotsa veel vedela vaha sisse, et vein ikka paarkümmend aastat õhukindlalt püsiks. Oma 20 aasta pikkusest veinivalmistamisest mäletab Vaike vaid üht korda, mil vein aia taha läks. Ta ei raatsinud suhkrut raisata ning tegi veini hästi magusatest õuntest. Aga sedasi jäi happesust väheks ning käivitus veinimeistrite õudusunenägu piimhappeline käärimine. Igatahes on Vaike Põldsepp jäänud truuks puhtale veinile ei aja seda pärmiga käima, ei lisa kunstlikke seiskamis- ega selitamispreparaate. Veinivalmistamise Piibel on tal kirjas pisikeses märkmikus, koos paljude teiste tähtsate asjadega. Seal on öeldud, kui palju tuleb mingile viljale vett lisada, et tekiks sobiv happesus 0,6 0,8%. Nii tuleb punasõstra 1 l mahlale lisada 3 l vett, jõhvika mahlaliitrile 4 l vett. Õuna-, mustika- ja Vähesed teavad, et Vaike valmistas Uue-Antsla jaaniõlle ja -kalja. Pildil kohendab ta jaanipeo toidukäru. vaarikamahlale aga ei tohi üldse vett lisada. Vaike teeb veini ka aurutamisjääkidest. Siis lisab ta vett nii palju, et vedelikul oleks kange morsi maitse. Ometi on ta kangesti häbelik oma veine välja pakkuma ja kui kellelgi õnnestub ta nõusse saata, pabistab ta mitu päeva ette. Muide, kõige põhjalikumalt on veinitegu õppinud hoopis Vaike poeg Anari. Nimelt valis ta Õisu toiduainetetööstuse koolis enda erialaks just jookide valmistamise. Praegu töötab Anari hoopis ehitusel. Kuidas valmib Vaike lemmikvein Tikerberi Ajan karusmarjad läbi treipingi või drelli külge ühendatud hakklihamasina meil ei viitsi keegi enam käsitsi vändata! Lisan umbes samapalju vett ja pool klaasi suhkrut. Jätan pangega õue käärima, kuni paks pinnale kerkib umbes nädalaks. Siis koorin kestasodi pealt ära ja kurnan läbi riide pudelisse. Hoian pudeleid saunas või toas päikese eest kaitstud kohas. Suhkrut kulub 10 liitri peale 3 kg, selle lisan 3 jaos. Esimese kilo panen kohe pärast kurnamist. Siis ei pane ma pudelit veel mulksuma, vaid panen lehtri peale, et käärimisel tekkiv vaht sinna sisse koguneks. Läbi marlikiudude veini sisse sattunud viljaliha koguneb uuesti põhja. Mõne aja pärast tõmban voolikuga puhta vedeliku sagu pealt ära, lisan sellele jälle 1 kg suhkrut ja panen mulksuma. Korki ma ei kasuta. Mätsin vooliku ümber käntsaka plastiliini ja vajutan selle otsapidi pudelikaelast sisse. Jõulude paiku kurnan kolmandat korda (ikka vooliku abil), lisan viimase suhkru ja panen jälle mulksuma. Kui vein on selginenud ja mulksumine lõppenud, on paras aeg see pudelisse villida ja õhukindlalt sulgeda. AIRI HALLIK-KONNULA

9 JUULI 2007 SPORT 9 Uhtjärve jooksul uus võitja 14. ümber Uhtjärve jooks oli algselt väljakuulutatud distantsil Nõiariiki ja tagasi. Mis tähendanuks, et järvele tiiru peale ei saagi teha, välja jäänuks ka Uhtjärve jooksu visiitkaart nn alpinistitõus (pärast Nõiariigi juurest alla orgu laskumist). Algselt takistuseks olnud maaküsimused lahenesid viimaks siiski õnnelikult. Jooksjaid tuli lisaks Urvaste ja Antsla kandi rahvale ka Tallinnast, Viimsist, Võrust. Osavõtjate arv on jõudnud pärast vahepealset allakäiku (2002 vaid 10 jooksjat) tasapisi hiilgeaegade tasemele a pärinevast rekordist (65 osalejat) jäi seekord napilt puudu. 63 jooksja hulgas olid, nagu ikka, mitmed pered kahe põlvkonnaga esindatud. Neljakordse võitja Sixten Silla ( ) poeg Timol jäi seekord võidust puudu vaid 8 sekundit, mis peaks olema kõige napim kaotus võitjale Uhtjärve jooksu ajaloos. Jooksu võitis esmakordselt osalenud Võru mees Ivar Ivanov. Ivar Ivanov tõstab võidukalt käed. Ivanov tunnistas, et pidi võitmiseks kõvasti pingutama. Jooksu ajal käis peast läbi mõte, et esimest ja viimast korda jookseb siin, niivõrd metsikud tõusud. Aga pärast oli mõnus tunne ja kindlasti tahab ta siia veel jooksma tulla. Võitja saatus otsustati ilmselt just alpinistitõusul, kus põhikonkurent Timo Sild oli Ivanovist pikemalt maha jäänud. Naistest oli teist aastat järjest parim Rõuge orienteerumistüdruk Kristiina Kriisa, kelle vanus (14) jooksu järjekorranumbriga kenasti kokku läheb. Ja taas saatis tüdrukut mitmekordne veteranide maailmameister suusatamises Karin Laine, kes nautis looduses kulgevat jooksurada lihtsalt väikese jalutuskäiguga. Nagu viimastel aastatel tavaks, jagati Nõiariigis vahefi n išite karikaid. Nii meeste kui naiste võitja olid tolleks hetkeks juba juhtima pääsenud. Põhijooksu ajal käisid võidu jooksmas ka lapsed, iga lõpetaja teenis välja jäätise. Jooksule järgnesid tavapärased rammukatsumised. Kõige rohkem tõstis 24-kilost pommi minuti jooksu sirgele käele Rain Lees. Köieveo võistkonnad koosnesid 3 mehest ja 2 naisest, võitis Urvaste jaaniõhtutel juba legendaarseks saanud Koomakliinik. 24 õllepurki sai endale Margus Hellenurm, kes hoidis kandamit sirgetel ettesirutatud kätel üle pooleteist minuti, teised jäid enam-vähem 1.10 kanti. Õhtu jätkus jalakeerutusega oma valla ansambli Part y saatel. MARGUS KONNULA Tulemused: 14. Uhtjärve jooks 23. juuni 2007 koht N koht Nimi Nr Aeg 1. Ivar Ivanov Timo Sild Uku Vislapuu Martin Simpson Ago Veilberg Silver Koit Rein Valdmaa Sixten Sild Kalju Ojaste Kaimo Saar Taavi Ojaste Kaarel Kure Sven Maschorov Valmer Kolk Erik Saarts Kaido Saar Kristiina Kriisa Risto Haller Kain Saar Aigar Saarnits Taivo Heinmann Renee Kilter Hillar Irves Aivar Väärtnõu Allan Oja Andrus Jakobson Ülar Morel Janek Aader Eleri Hirv Peeter Kaljurand Lauri Proskin Janek Kivilo Raini Kilter Kris Koosar Kristi Rosenberg Vahur Pindma Karlo Rist Tähve Milt Inge Joonas Lauri Lihten-Haavel Urmo Almar Sandra London Kevin Veske Peeter Pihelgas Siim Kolga Kristo Kaelep Merilin Irves Rauno Uibopuu Contra Monika Irves Kreete Kase Kert Kaelep Anu Rebane Kristiina Jakobson Margus Klaar Tauri Samodelkin Liina-Grete Uibopuu Mirjam Tamme Rait Tamme Toomas Kaljumaa Paula Pihelgas 50 1: Iris-Elisabeth Pihelgas 59 1: Anna- Liis Kulpas 62 1:06.40 Lähemalt vanuseklasside kaupa saab protokolliga tutvuda: või

10 10 LAPSED JA NOORED URVASTE VALLA LEHT Hingelt Urvaste tüdruk võitis esseekonkursi Grete Helena Kütt: Raamatud on mu lemmikud. Väga põnevate raamatute tagant pole aega söömagi minna. Kõige rohkem loen juturaamatuid loomadest, ajalooraamatuid ja teatmeteoseid. Eriti palju raamatuid on mul lindudest, sest olen juba mitu aastat tegelenud ornitoloogiaga. Kõik raamatud mu riiulis on mu lemmikud. Eriti meeldivad A. Ader Lugusid lindudest ja Väike Prints. Varsti peangi endale uue raamaturiiuli muretsema, vana laguneb raamatute raskuse all ära! Kelleks tahaksin saada? Kindlasti midagi seoses loodusega. Ornitoloog, loodusfotograaf, delfiinide dresseerija, loodusloolane või looduskirjanik. Grete Helena Pokumaa nurgakivi tseremoonial. Kadriorus presidendilossis anti 22. juunil kätte presidendi esseevõistluse Missuguses Eestis ma tahan elada? auhinnad vanuseklasside kolmele paremale. Noorimas vanuseklassis (kuni 9. klassini) sai 114 võistlustöö hulgast esikoha Grete Helena Kütt Rocca al Mare kooli 4. klassist. Väike katkend tema esseest. Unistan sellest, et ka maalapsed saaksid käia sporditrennides, muusikakoolis, kunstiringides ja tantsimist õppimas. Praegu on see enamustel maalastel vaid helesinine unistus, kas võimaluste või rahapuuduse tõttu. Rääkimata meelelahutustest: käia kinos, kohvikus Tegelikult on ju küll kuskil lähedal mõni linn või asula, kus saaks aega veetmas käia, aga jälle jõuame välja ühistranspordini, mida maakohtades üldse pole. Minagi püüan oma vanematele auku pähe rääkida, et läheksime Urvastesse elama. Nemad vastavad, et siis sa ei saaks ju käia muusikakoolis, õppida prantsuse keelt ja vanematel poleks tööd Ja tegelikult on neil ju õigus! Samas ei saa ma oma huvialadest loobuda. Maalastel on aga jällegi see õnn, et nad elavad nii heas keskkonnas, kus inimesed on lahked, autod ei saasta õhku, metsloomi näed oma koduaknast, sööd oma kodu leiba Tartu ülikooli eetikakeskuse, presidendi mõttekoja, ajakirja Akadeemia ning haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud konkursi kuulutas president välja veebruaris. Grete Helena juhtus sellest ajalehest lugema täpselt viimasel hetkel, kirjutamiseks jäi aega napp nädalavahetus, nii ei jõudnud ta isegi emakeeleõpetajaga konsulteerida. Aga teda ahvatles niivõrd võimalus otse presidendile rääkida, millisest Eestist ta unistab. Grete Helena Kütt, kes elab Harjumaal, tunnebki ennast siiski pigem urvastelasena. Ta on igal suvevaheajal suurema osa ajast maal vanavanemate ja tädi juures. Möödunud sügisest on tema side Urvaste kandiga veelgi tihenenud, sest siis asus Urvaste abivallavanemana tööle tema isa Rene Kütt, kes on iseenesestmõistetavalt praegu ka meie valla kodanik. MARGUS KONNULA Vikerkaareklass lõpetab kooli Tänavune koolikevad Eestis oli eriline ja jääb aasta lõpetajatele meelde igaveseks, sest ilmajaamaarhiivi andmetel oli tänavune kevad Euroopas 200. aasta jooksul kõige soojem. Sellesse mahtusid ka lähiajaloo suurimad segadused Tallinnas /2007. õppeaastal õppis Kuldre Kooli IX klassis 22 õpilast. Kooliaastate jooksul on siia klassi tulnud õpilasi juurde ja läinud ära. On ka neid, kes tänavu lõpetavad selle klassi erinevalt teistest veidi hiljem. Tänavused lõpetajad on nagu värvikas vikerkaareklass täis särtsakust ja elujõudu. Ja me ei imesta üldse, kui nende hulgast sirguvad üliandekad leidurid mistahes alal, andekad näitlejad, disainerid, lendurid, arstid või juristid... Piisab ju vaid sellest kui viia kindlalt täide oma unistused. Tuult tiibadesse, lõpetajad! Klassijuhataja TIINA RUUSMAA Kuldre Põhikooli lõpetajad 2006./2007. õppeaastal: Janek Ader, Andrea Alström, Janar Jauk, Kert Kaelep, Kätlin Kahk, Kaarel Kallion, Kaupo Kangro, Kadri Kaur, Elis Kroon, Raiko Lillma, Kert Mõttus, Triin Oja, Martti Piigli, Ranno Rannamäe, Tively Rämman, Roman Tretjak, Ruslan Tsaregorodtsev, Ljudmilla Tsaregorodtseva, M äidu Täär, Josepha-Kadri Vahtel, Rainer Vernik, Kevin Veske. Kuldre Kooli lõpetanute mõtteid teemal Kooli mitu nägu Koolil on mitu nägu. Mõne jaoks on kool koht, kus ta saab olla eemal igasugustest häirivatest probleemidest, teiste jaoks on aga kool mingi masendav koht, kust tahaks iga hinna eest minema saada ning enam mitte kunagi tagasi tulla. /---/. Õpilased oskavad olla julmad ning seepärast on igas koolis olemas oma kaklejad, vägivallatsejad ja muud sellised ajuvabad lollid. Samuti on koolides olemas sellised õpilased, kes aina õpivad ja õpivad. Me nimetame

11 JUULI 2007 LAPSED JA NOORED 11 neid tuupuriteks. Raske uskuda, aga just nendel tuupuritel on palju rohkem sõpru, kui eales arvata oskad. Ruslan Tsaregorodtsev Igal asjal siin ilmas on vähemalt kaks külge: see, mida näeb avalikkus, ja see, kes või mis päriselt ollakse. Kui heita pealiskaudne pilk meie koolielule, siis võib näha õpilasi ja õpetajaid, kes omavahel hästi läbi saavad ja oma kooli paljudel aladel esindavad. See kõik on aga pahatihti fassaad, sest tegelikkuses on asjad palju keerulisemad. Inimesed näevad ainult raske töö tulemusi ja seda, mida nii õpilased kui ka õpetajad välismaailmale esitavad. /---/. Õnnelik ja naeratav nägu on justkui kooli vaim, mis hoiab meid kõige kiuste koos ja ühtsena ning tuletab aeg-ajalt meelde, et meie kool ja sellega seonduv on meile tähtis. Kadri Kaur Alati on võimalus õppimiseks, ole, kes sa oled, milline sa oled. Kurtidel on võimalus õppida ja pimedatel, tummadel ja ratastooliinimestel. Ole kasvõi väikese lapsega kodus, ikkagi on sul võimalus õppida ja ennast täiendada. /---/ Kooli nägu on justkui vaade peeglisse. Kui ärkad hommikul rõõmsana ja tahad oma rõõmu teistega jagada, lähed hea meelega kooli, nii maja kui kaasõpilased naeratavad sulle. Kuid kui oled pahas tujus, ega siis koolis olla ja klassi kinnises ruumis mingit õpetaja juttu kuulata ei taha, koolimaja ja kõik sellega seonduv tundub vaenulikuna. Elis Kroon Kooli nägu oleneb väga paljudest asjaoludest. Kooli välisilme sõltub kooli või valla majanduslikust jõukusest ja koolis õppivatest lastest. Õpilastest oleneb kooli nägu just kõige rohkem, nii väline ilme kui ka see, mille järgi kooli tuntakse. /---/ Õppimine ja õpiedukus näitavad kooli heas valguses. Lapsed omandavad teadmisi hästi ja käivad meeleldi koolis, kui neid juhendab hea ja sõbralik pedagoog. Õpetajate omavaheline läbisaamine mõjutab nii õpetajaid endid kui ka õpilasi. Omavahelised konfliktid muudavad õpetajaid närviliseks. /---/ Kool on koht, kus ennast arendada, sõprust luua ja paljude asjadega tegeleda. Mida rohkem on koolis võimalusi ennast arendada ja mida paindlikum on kool, seda meeldivam koht on ta õpilaste jaoks. Raiko Lillma Kool võib sarnaneda kameeleoniga, näidata ennast mitmest küljest. Kooli nägu muutub igal aastal. Vanad õpilased lahkuvad ja asemele tulevad uued, kes muudavad kooli oma näo ja tahtmise järgi. Kooli väljanägemine võib olla nii- öelda seinast seina. Mõni põlvkond muudab näo pahaks ja paheliseks ning siis peavad järgmised kõvasti püüdma, et see nägu taas pilkupüüdvaks muuta. Kaarel Kallion Missugune näib kool erinevate inimeste jaoks? Koolist mõeldes meenub kindlasti kõikidele täiskasvanutele nende lapsepõlv ja see, kui hea ja tore oli koolis käia. Lasteaialaps ei mõtle veel koolile, sest ta pole sellega kokku puutunud, kool on selline koht, kus suured käivad. Esimese klassi õpilased usuvad, et kool on sama palju õppimise kui mängimise koht, sest neil on vähe tunde ja palju igasuguseid ringe, kus nad saavad oma vaba aega veeta. Keskmine neljanda klassi laps on samuti nii-öelda rikkumata, kuigi õppida on palju rohkem. Enam ei saa ema ja õpetaja kõiki muresid lahendada ja välja võivad hakata Ka niimoodi saab toreda lõpupildi. lööma teismeea probleemid, kool ei pruugi enam nii lõbusana paista kui varem. Vanemaks saades tundub kool kindlasti tähtsamana kui nooremas eas, kuid samas tuleb tüdimus. /---/ Võib-olla ongi nii, et mida kauem sa koolis oled käinud, seda igavamaks kõik muutub ja kui sa äkki seda enam ei saa, hakkad teda meeletult taga igatsema... Kert Mõttus Aastakümneid tagasi võisid koolid näida väsinud, vanad ja räsitud näoga. Praegusel ajal näevad koolid väliselt ehk palju ilusamad välja, sest nad on arhitektuurselt huvitavalt lahendatud. Välist ilmet näevad kõik möödujad, aga sisemist ja palju olulisemat need, kes selle kooliga seotud on, õpilased ja õpetajad. Tänapäeva kooli sisemine ilme on nukker, sest paljud õpilased ei ole huvitatud hariduse omandamisest ja kooliskäimisest. Neile meeldib rohkem sõpradega linnas ringi uidata ja arvutimänge mängida. Aastatetaguse kooli sisemine ilme oli paljuski rõõmsam, kuna õpilastel ei olnud nii palju segavaid ahvatlusi ning kooliskäimine oli au sees. Tively Rämman Koolis on erinevad inimesed ja kõigil neil on oma arusaam kooli olemusest. Õpilased, õpetajad ja personal kujundavad kooli näo. Kuid need inimesed on muutuvadmõned lähevad ja uued tulevad asemele, mõni muudab oma suhtumist. Kõik see annabki koolile erinevad näod. Kert Kaelep

12 12 URVASTE VALLA LEHT Palju õnne! August Häälme Vaabina Helju Kala Uhtjärve Leo Vilt Vaabina Erna Juks Vaabina Eha-Armilda Saar Kirikuküla Haller Kurvits Vaabina Eha Muruoja Lümatu Darja Haidla Kassi Meinhard Lokk Vaabina Vello Kõrgekivi Kuldre Rein Paloots Urvaste Enno Kontse Uue-Antsla Maimu Kõller Kirikuküla 70 Uued ilmakodanikud KAROLIINA ULMAND ema: Anne Klaar isa: Ago Ulmand NELELI TEDER ema: Irje Teder isa: Riho Teder MARKUS HELLENURM ema: Kristiine Hellenurm isa: Margus Hellenurm Kirikuteated 27. juulil (reede) kell 15 Urvaste kirikus Urvaste kihelkonnapäevade avamine. Kirikus Uue-Antsla naisseltsi käsitöötare vitraažide näitus. 29. juulil kell 11 Urvaste kirikus kontsertjumalateenistus. Külas Laiuse koguduse segakoor. Jutlustab Raino Kubjas. 5. august pühapäev kell 11 Urvaste kirikus. Kaetud on armulaud. 11. august (laupäev) kell 16 Urvaste kirikus orelikontsert Tuuliki Jürjo 12. august kell 11 Urvaste kirikus leeripüha 19. august kell 11 Osula II surnuaiapüha. Urvaste kirikus jumalateenistust ei toimu 26. august kell 11 Urvaste kirikus laste õnnistamine uueks kooliaastaks. Teated Veel tantsust Kuigi eelneva õppeaasta märksõnaks oli Laulu- ja tantsupidu, esinesid meie laste ja täiskasvanute rühmad mujalgi. Oktoobris astusid meie tantsijad üles Urvaste valla 15. aasta sünnipäevakontserdil, esineti ka valla isade- ja emadepäeval, Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel, 30. mail tantsisid meie lasterühmad Antsla piirkonna koolide kevadpeol ning 2. juunil näitasid kõik valla rahvatantsurühmad oma oskusi Võrumaa Laulu- ja tantsupeol Kubjal. Ees on ootamas esinemine Urvaste kihelkonna rahvapeol 29. juulil Osula Harjumäel. Veebruarikuus said Urvaste Seltsimajas kokku need inimesed, keda huvitavad vanad seltskonna- ja seeniortantsud. Koguneme neljapäeva õhtuti kaheks tunniks. Läbi on tantsitud ja selgeks saadud tantse nii mujalt maailmast, Eestist kui ka siitsamast Urvaste kandist, mis tantsijatel endil kusagil mälusopis ja jalgades alles püsinud. Esialgsest Urvaste memmede rühmast on saanud Tammõ tüdriku, sest tants viib aastate koorma nii õlult kui jalgadest. Oma rõõmsameelsust ja jalgade kergust on näidatud publikule kaks korda Urvaste pastoraadi pargis: 26. mail Urbanipäeva laadal ja koos segarühmaga 24. juunil külalistele Saksamaalt. Tähtsaim esinemine toimus 9. juunil Võrumaa Memme- taadi Laulu- ja tantsupeol Osula Harjumäel. Rahvast tantsuringi meelitama on meid kutsutud ka 19. augustil Põlvamaale Mesipuu tallu Rehepapi päevale. Esitan siinkohal üleskutse kõigile, kes mäletavad oma noorusajast Urvaste kandi tantse, mänge, laule ja pillilugusid, neid jagama ja talletama tulevastele põlvedele. Minu telefon on TIIU KUNGUS Alates alustab tööd tööhõive tugiisik Silvi Paluoja. Kõik vanad ning uued kliendid on oodatud. Töö tugiisiku vastuvõtt toimub vallamajas: Esmaspäeval 8 16 Teisipäeval 8 16 Kontakt: või E-post: Lugupidamisega SILVI PALUOJA Tööhõive tugiisik Urvaste vallas 2. augustil avatakse Urvaste postipunkt. Lahtiolekuaeg on tööpäeviti kl Soodsalt müüa mustsõstra istikuid Moka. Istutusaeg august-september. Tel , Juta Eelmise numbri parim lugu on Mall Elbingu jutt Läti-reisist. Järgmine vallaleht ilmub 25. augustil. Lugusid ootame 17. augustiks.

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

Koolinoorte taimeseade konkurss

Koolinoorte taimeseade konkurss Nr. 5 (259) 5. oktoober 2005 Teated Teavikute müük KG Sihtasutuse raamatukogu müüb liigses eksemplaarsuses olevaid teavikuid hinnaga a` 10.-EEK-i. Alus: Teavikute müügi kord Kultuuriministri 4. märtsi

Detaljer

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

Üldkoosoleku protokoll nr. 24

Üldkoosoleku protokoll nr. 24 MTÜ Hiiukala registrikood 80267964 Üldkoosoleku protokoll nr. 24 11. mai 2017. Kärdla, Vabrikuväljak 1, Tuuru maja saal Koosoleku algus kell 18 05, lõpp kell 19 00. Osavõtjad: kohal viibis 34 ühingu liiget

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

Sügislillede kevadisel sünnipäeval

Sügislillede kevadisel sünnipäeval VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT NR 5 (222) 29. mai 2015 Selgusid konkursi Värvid Vändra valda parimad Nagu eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal vaatas Vändra vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

100 sõna sünnipäevaks

100 sõna sünnipäevaks Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5. NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

Mati Õun Indrek Otsus

Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Hea lugeja! Paar rida selle raamatu saamisloost. Mõte panna kirja Eesti kulturismi ajalugu sai teoks aastal 2007 ja tulemus kandis pealkirja Eesti kulturism

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016

Kõne leinatalitusel Nõo Püha Laurentsiuse kirikus 12. augustil 2016 EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Ra h u t e g i j a NR 40 SEPTEMBER 2016 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Mä l e s t a d e s Ag n e s-as t a Ma r a n d i

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID RÕNGU VALLA INFOLEHT Oktoober 2011 9 (148) Tiraaž 1300 Toimetajalt: Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi. (Tõnu Õnnepalu) Sügis on käes, lehed

Detaljer

KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE

KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE KALEV LASTE JÕULUVÕISTLUS 20.DETSEMBER 2014, TARTU ÜLIKOOLI SPORDIHOONE POISID 2004 1 Oskar Muru 2004 Mart Reiniku Kool 3,11 3,38 4,45 4,45 2 Martti Sarv 10.02.2004 Otepää Gümn 3,72 3,71 3,81 3,81 3 Sten

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

TRIATLONIKALENDER 2014

TRIATLONIKALENDER 2014 TRIATLONIKALENDER 2014 nr. kuupäev spordiala ürituse nimetus 1. L 22.02.2014 talitriatlon Keila talitriatlon 2. P 23.02.2014 talveduatlon Jõulumäe talveduatlon 3. E 24.02.2014 talitriatlon Talitriatloni

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: Valla 23. aastapäeva tähistati Triigi spordihoones Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes! Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 32 SEPTEMBER 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Jumal on lähedal, ka Nõos Sel suvel külastas meie koguduse

Detaljer

Tallinna osakonna uued liikmed aprill-oktoober 2002

Tallinna osakonna uued liikmed aprill-oktoober 2002 Jälle on laualehel Põlvnemislugu ümmargune s.o. 30.number. Kui esimene number ilmus 1997.a. novembris, 10.number 1999.a. aprillis, 20.number 2000.a. detsembris ja nüüd 30.number 2002.a. novembris, siis

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht PAIDE - EESTIMAA SÜDA Linnaleht nr. 8 (245) Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht september 2017 Paide linna aukodanik 2017 on Andres Jalak Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse suure panuse

Detaljer

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid

Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Nr 3 (226) Märts 2016 TABIVERE VALLA LEHT Vabariigi aastapäeval jagati autasusid Eesti Vabariigi loomisest möödus tänavu 98 aastat. Iseseisvuspäeva eel andis president Toomas Hendrik Ilves riiklikud teenetemärgid

Detaljer

Armsad hingamispäevakooli liikmed!

Armsad hingamispäevakooli liikmed! Armsad hingamispäevakooli liikmed! Sellel kvartalil on tähelepanu keskmes Euro-Aasia divisjon, mis hõlmab 11 ajavööndit ja 13 riiki Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Sellesse divisjoni kuuluvad riigid on: Afganistan,

Detaljer

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu Oma tee otsingul 4 (57) 26. mai 2011 Kui aasta tagasi ilmus Merit Raju sulest Hingele pai, saatis seda suur menu. Nüüd on igapäevaelus joogatreeneri ja väikeettevõtjana tegutsev Raju pannud kokku veel

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR EFPIA Raporti aasta :2015 Raporti valuuta :EUR Leheülg 1 / 5 -d: peamise asuorii asuorii aadress O-de oetus ürituse ulude attes grantid Odele Registreerimistasud asu teenuste ja e asud Individuaalne nimeline

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar ALUTAGUSE valla leht Nr 1 Jaanuar 2018 Tasuta www.alutagusevald.ee Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar 2 Alutaguse valla leht Alutaguse Vallavolikogu I koosseisu istung Ülevaate koostas

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht

Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht Nr 164 HALINGA VALLA TEATAJA märts 2011 Hind 0,32 Pärnumaa valdade talimängudel Halingale neljas koht 4. detsembrist 2010 kuni 5. märtsini 2011 toimusid Pärnumaa valdade XXXI talimängud. Võisteldi 13 alal:

Detaljer

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI. EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,

Detaljer

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID

POS TER. MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS KEVADISED TOITUMISNIPID EESTI TENNISEAJAKIRI NR. 1 (32) / 4 / 2015 KEVAD MEISTRIKLASS: EKATERINA MAKAROVA ja ANDREAS SEPPI LUGEJAID NAERUTAB SEPO SEEMAN KEVADISED TOITUMISNIPID PSÜHHOLOOG: VÕISTLEMISEST NOORES EAS PILATESEST

Detaljer

TALLINNA OSAKONNAGA LIITUNUD UUSI LIIKMEID

TALLINNA OSAKONNAGA LIITUNUD UUSI LIIKMEID Eesti Genealoogia Seltsi juhatus kogunes laupäeval 20. jaanuaril Tallinna Kultuurirahvaülikooli ruumidesse järjekordsele koosolekule. Eelmine toimus eelmisel aastal Tartus. Koosoleku päevakorras oli: 1.

Detaljer

Viimsi aasta naine 2011

Viimsi aasta naine 2011 Näiteringi EKSPERIMENT kevad >>Loe lk 8-9 v Tiraaz 7490 nr 9 (342) 11. mai 2012 Lauluvõistlused Viimsi Laululaps 2012 ja Harjumaa Laululaps 2012. Loe lk 3 Valla raamatukogude uuring 11. mail 2012 algab

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2008

Tariifikvootide ja seire statistika 2008 Tariifikvootide ja seire statistika 2008 1. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 64 59 63 59 34 39 38 35 32 57 30 37 Kokku:

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused 1 (5) Kampaania kestab 01.nov 2014.a - 31.jaan 2015.a. Kampaanias saavad osaleda 1.-6.klassid (k.a) üle Eesti. Kampaanias osalemiseks tuleb klass registreeruda saates e-mail aadressil: mari-liis.kallismaa@kuusakoski.com.

Detaljer

Mormooni kiriku esindajate poolt kaasavõetud tutvustus:

Mormooni kiriku esindajate poolt kaasavõetud tutvustus: Nüüd, aastakoosoleku eel, tuleks loetleda Tallinna osakonna uue noorenenud juhtkonna saavutusi. Ja need on tõesti olemas, osa küll saavutatud seltsi juhatusega kahasse. Suuremaks nendest tuleks lugeda

Detaljer

KEHTNA VALLA AJALEHT. Täname. Teade. Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001

KEHTNA VALLA AJALEHT. Täname. Teade. Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 6 (67) 18. oktoober 2001 Allee kohal nutused pilved, silmapiir päikest peidab, lompidel päikesesiller viimase sügise leinas. Päikesel ununend hommik loojangupunases valus. Pead

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I 2010-1 1. Tema nime me ei küsi. See on Brabanti hertsog Jan I (valitses aastatel 1267 94). Küsime hoopis, millise tähtsa tegelase prototüübiks teda

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

DETSEMBER. Nr. 12 (33) Detsember Anno Domini Lihtsaid kingituste pakkimise võimalusi poes müügil olevatest kinkepakkematerjalidest:

DETSEMBER. Nr. 12 (33) Detsember Anno Domini Lihtsaid kingituste pakkimise võimalusi poes müügil olevatest kinkepakkematerjalidest: Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr. 12 (33) Detsember 2002 LEOLE DETSEMBER Anno Domini 2002 Detsember. Laste jaoks hakkab ometi kord kätte jõudma nii kaua oodatud aeg. Päkapikud

Detaljer

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL- DETSEMBER 2003 NR. 4 (36) Järelevalvet teeb Soome firmast Finnroad OY ning kohalikest konsultantidest AS Taalri Varahaldusest ja AS Teede Tehnokeskusest moodustunud meeskond. Lepingu hind on 13,9 mln krooni.

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

LASKESUUSATAMISE NOORTESARI INDIVIDUAAL Tehvandi suusastaadioni lasketiir

LASKESUUSATAMISE NOORTESARI INDIVIDUAAL Tehvandi suusastaadioni lasketiir Otepää, 15.03.2015 LASKESUUSATAMISE NOORTESARI INDIVIDUAAL Tehvandi suusastaadioni lasketiir N13** 4 km (1,5+1,5+1,0) L***L trahv 30 s Koht Nr. Nimi Sünd. Klubi L*** L K Sõiduaeg Aeg Kaotus 1 2 ZOLKINA

Detaljer

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste

Detaljer

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht Elva linn tunnustab» lehekülg 3 Konguta näitetrupp võitis peapreemia Infoleht Elva valla infokandja» lehekülg 4 Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5 Rannus valmis discgolfi rada» lehekülg 5 Hind: 0,50 VALLA

Detaljer

Kus on Saku valla kaunimad kodud?

Kus on Saku valla kaunimad kodud? www.sakuvald.ee/ss Läbi r o helise akna S A K U VA L L A L E H T Mida uus SAKU hooaeg toob? VALLA Selgitusi annavad vallasiseliinide raamatukogu, Saku huvisõidukeskuse, Kiisa rahvamaja, noortekeskuse,

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

PÄRNU LINNA KOOLINOORTE AASTA SISEKERGEJÕUSTIKU MV Hansagümnaasiumi Spordihallis 6. märts a.

PÄRNU LINNA KOOLINOORTE AASTA SISEKERGEJÕUSTIKU MV Hansagümnaasiumi Spordihallis 6. märts a. PÄRNU LINNA KOOLINOORTE 2008. AASTA SISEKERGEJÕUSTIKU MV Hansagümnaasiumi Spordihallis 6. märts 2008. a. B klass poisid 60 m jooks Eesnimi Perekonnanimi Sünniaeg Kool Eeljooks Finaal Koht 1 Martin Pulst

Detaljer

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald » Ütleme rohkem tere!» lehekülg 2 lehekülg 3 Kes on Elva valla volikogus?» Korteriühistud kohustuslikuks! lehekülg 5 Infoleht» Hind: 0,50 Rattaparklad koolide juurde lehekülg 6 Elva valla infokandja VALLA

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

evangeeliumi wõidua paganamaailmas.

evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Kolmas anne. hind 30 marka. evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Coimetanfl b. Cuttar endine Aafrika misionäär. K.*U. Mlwaja" trükk, Keilas 1925. 65 g= _ r j 7. Christian Friedrich Schwartz ja Taani-Hallc

Detaljer

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme

Detaljer

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile

Mare Kitsnik. Eesti keele õpik. vene õppekeelega koolile Mare Kitsnik Eesti keele õpik vene õppekeelega koolile Tallinn 2008 Õppekomplekt on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides raames

Detaljer

Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta

Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta Albu valla ajaleht Nr. 7 (241) 5. juuli 2012 Tasuta Albu mõisa XIV kunstisuvi 17. juunil avas uksed külastajaile Albu mõisa XIV kunstisuvi. Sel aastal saab vaadata kahe tuntud klaasikunstniku näitust.

Detaljer

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne NR 24 (68) 14. juuni 2007 Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne Anni talu taks Tito viskab end külalisi nähes rõõmsalt selili ja siputab

Detaljer

Tartumaa koolinoorte 2015.a. meistrivõistlused kergejõustik

Tartumaa koolinoorte 2015.a. meistrivõistlused kergejõustik Tartumaa koolinoorte 2015.a. meistrivõistlused kergejõustik Ülenurme, 22.mai 2015 C-kl.endelteatejooks 1. Ülenurme Gümnaasium Anette Taivere Kaspar Arvi 56,7 Laura Liis Hallik Patrik Ehaste Kaisa Vau Elvis

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

Toetuse saajad II+III kv 2012

Toetuse saajad II+III kv 2012 Toetuse saajad II+III kv 2012 Jrk nr Taotleja Kliendi aadress Linn/vald 1 KÜ Liivalaia 25 Liivalaia 25 Tallinn 2 KÜ Vana-Tartu mnt 37 Vana-Tartu mnt 37 Vaida alevik, Rae vald 3 KÜ Soo 54 Soo 54 Tallinn

Detaljer

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava Maksimarketi detailplaneering lõpetati Infoleht Elva, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu infokandja» lehekülg 2 Helletajad Europeadil» lehekülg 4 Puhja aleviku soojamajandusest Püha Martini kirik

Detaljer

Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41

Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41 Aprill AD 2011 Nr 3/174 Jürikuu Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Mt 26: 41 PAASTU- JA PALVEPÄEV VAIKSEL LAUPÄEVAL Nii nagu meie igapäevane elu on täidetud erinevate toimetuste ja tegevustega,

Detaljer

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon - 281. Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall Loe 4. lk Loe 6. lk Loe järgmisest Koidust Põlgaste kool väärtustab vana ja vaatab tulevikku. Kust saab koolilaps puudumistõendi? Nr 123 Laupäev, 27. oktoober 2007 Süvahavval pääseb taas üle Võhandu mööda

Detaljer

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar.

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar. HUMMULI LÄBI AEGADE Hummuli läbi aegade Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar Fotod: Fototöötlus: Rein Mikk Raamatu ilmumist toetasid: Esikaanel:

Detaljer

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud.

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud. The Baltic Guide ajalehe mitmekülgne igakuiselt vahelduv sisu hõlmab kultuurisündmusi, Soome lahe juhtiv turismialane ajaleht aastast 1993 Soomekeelne Ilmub igakuiselt, 12 korda aastas Tasuta Trükiarv

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer