Revidert veiledning: Samisk som andrespråk, samisk 2, 3 og 4

Transkript

1 1. Álggahus Oahppoplána ohppiide geain lea sámegiella nubbingiellan gusto 2013/2014 skuvlajagi rájes, ja čalmmustahttá fága vuođđogálggaid. Dat galgá ovttas dárogiela oahppoplánain leat vuođđun oahppi doaibmi guovttegielatvuođa ovdáneapmái. Oahppoplána bagadus čájeha mot gálggaid sáhttá čatnat oahpahussii. Das leat seammás maid ovdamearkkat mot gelbbolašvuođamihttomeriid sáhttá hábmet báikkálaš plánii. Das leat maid ovdamearkkat mot sáhtát bargat dađistaga árvvoštallamiin ja ráhkadit dovdomearkkaid gelbbolašvuođamihttomeriide báikkálaččat. Bagadeaddji našunála dovdomearkkat 10. ceahki maŋŋel sáhttet leat doarjjan oppalaš árvvoštallamis ja sáhttet addit inspirašuvnna dađistaga árvvoštallamii. (Bagadeaddji dovdomearkkat sámegiella nubbingiellan). Bagadus galgá lasihit reflekterema oahppoplána báikkálaš barggu ja sámegielfága fágalaš sisdoalu hárrái. Bagadusa geavaheapmi lea eaktodáhtolaš, iige dat sáhte buhtadit sámegiella nubbingiellan oahppoplána iige dainna buohtalastit. Oahpahusdirektoráhtas lea ovddasvástádus bagadusa sisdollui, mii lea ráhkaduvvon ovttas oahpaheddjiiguin, relevánta fágabirrasiiguin ja fágaolbmuiguin. Bagadusas leat njeallje oasi. 2. oasis lea fága birra čilgehus ja mat oahppoplána oasit bagadusas leat. 3. oasis leat praktihkalaš ovdamearkkat mot oahpaheaddji ja oahppit sáhttet bargat sámegiella nubbingiellan fágas vuođđogálggaiguin. 4. oasis leat gielladomeanat, ja 5. oasis leat resurssat ja idéat. 2. Fága iešvuođat Sámegiella nubbingiellan lea sihke oahppahábmenfága ja gálggaid fága. Dat mearkkaša ahte fága galgá addit ohppiide máhtu ja gálggaid mat nannejit sin gielalaš oadjebasvuođa ja identitehta, ja dagahit ahte sii aktiivvalaččat servet kultur- ja servodateallimii. Seammás galgá 1

2 sámegiella nubbingiellan ovttas dárogiela oahppoplánain ovddidit dihtomielalaš ja gealbovuđot ipmárdusa das makkár seammaláganvuođat ja erohusat leat dárogielas ja sámegielas ja dáža-ja sámekultuvrrain. Sámegiella nubbingiellan fágas lea erenoamáš ovddasvástádus ovdánahttit ohppiid vuođđo giellagálggaid. Buorit giellagálggat leat sihke sámegielfágalaš mihttomearit ja maid dárbbašlaš vuođđun buot fágaid oahppamii. Sámegiella nubbingiellan oahppoplánas leat vuođđogálggaid gelbbolašvuođamihttomearit biddjon oktilis progrešuvdnan olles skuvlamannolahkii. Bagadusas leat ovdamearkkat mot systemáhtalaččat sáhttá bargat vuođđogálggaiguin, vai oahppit ohppet geavahit oahppanstrategiijaid olles eallima bisti oahppama váras. Ovdamearkkat ovttastahttet gelbbolašvuođamihttomeriid máŋgga váldooasis, mat nannejit ohppiid guldalan-, lohkan-, čállin- ja digitála- ja njálmmálaš gálggaid. Don sáhtát heivehit ovdamearkkaid go válljet gelbbolašvuođamihttomeriid agi, dási, joavkku, oahppoprográmma, ohppiid ovdamáhtu ja kulturduogáža mielde. Dát mearkkaša ahte vaikko ovdamearkkat leat biddjon dásiid mielde, de sáhtát válljet eará dási gelbbolašvuođamihttomeriid ja daid heivehit iežat jovkui. 3. Praktihkalaš ovdamearkkat Dán oasis leat geavatlaš ovdamearkkat mot oahpaheaddjit ja oahppit sáhttet bargat sámegiella nubbingiellan fágas vuođđogálggaiguin. Ovdamearkkat čájehit mot gelbbolašvuođamihttomeriid iešguđet váldooasis sáhttá ovttastahttit, ja mot oahpaheaddji ovttas ohppiiguin sáhttá hábmet oahppomihtuid. Don sáhtát maid ovdánahttit mihttomeriid juksama dovdomearkkaid dárbbu mielde. 2

3 Teavsttat mat leat vuođđogálggaid birra sámegiella nubbingiellan plánas, eaktudit ahte oahppit barget systemáhtalaččat iešguđet strategiijain, vai nannejit lohkan-, čállin- ja njálmmálaš gálggaid oahppama. Dan dihte čájehuvvo ovdamearkkain mot strategiijat sáhttet integrerejuvvot konkrehta oahpahuslážuide. Ovdamearkkain leat konkrehta evttohusat oahppandoaimmaide ja variašuvdnii oahppohivvodaga geavaheamis, bargobihtáin ja bargovugiin, ja dat čájehit mot don sáhtát lágidit oahpahusa máŋggalágan ohppiide, geaid váste oahppoplána lea. Reflekšuvdna Modealla vuollelis lea vuođđun iešguđet ovdamerkii, ja don sáhtát geavahit dan reflekšuvdnareaidun ovdánahttit, plánet, čađahit ja árvvoštallat oahpahuslážuid. Eai visot reflekšuvdnagažaldagat heive buot lážuide. Fáddá Plánen Movttiidahttin Reflekšuvdnagažaldat Maid galget oahppit oahppat lážus? Maid gelbbolašvuođamihttomeriid/váldoosiid sáhtán ovttastahttit? Mot sáhtán sátnádit oahppomihtuid vai oahppit ipmirdit maid sii galget oahppat, ja mii sis vurdojuvvo? Mat vuogit heivejit buoremusat olahit mihttomeriid? Mot sáhtán movttiidahttit ja boktit beroštumi oahppanbargui? Mot sáhtán aktiviseret ohppiid ovdamáhtuid? Main fáttáin oahppit dárbbašit veahki? Mot sáhtán fokuseret oahppanmihtuide? 3

4 Sisdoallu, vuogit ja organiseren Dađistaga árvvoštallan Variašuvdna Progrešuvdna Mot oaččun ohppiid bargagoahtit? Maid strategiijaid ja doarjaga dárbbašit oahppit vai ohppet buoremusat? Mat aktivitehtat leat lážus ja manne? Mot lea vuođđogálggaid oahppan integrerejuvvon láhčui? Mot sáhttet oahppit aktiivvalaččat searvat oahppanbargui? Mot lea heivvolaččamus organiseret ohppiidjoavkku ja manne? Maid sáhttá vuordit lážu loahppabuvttan? Mot sáhtán buoremusat árvvoštallat ohppetgo oahppit ja maid sii ohppet? Mot ja geas ožžot oahppit oahppanovddideaddji ruovttoluottadieđuid dađistaga oahpadettiin? Mot dán oahppobargui sátnádit oahppanmihttomeriid juksama vejolaš dovdomearkkaid? Mot čájeha loahppabuktaga, ahte lea olahan mihttomeriid? Mot čoahkkáigesset ja evaluerejit oahpaheaddji ja oahppit lážu ja ohppiid oahppanbohtosiid? Mot sáhtán varieret bargovugiid, oahppohivvodaga ja organiserema, go galggan heivehit oahppanbarggu ovttaskas oahppái, ohppiidjovkui dahje ollesolbmuide geat oassálastet dása? Mot juste dát oahppanbargu čatnasa ollislaš progrešuvdnii? Árvvoštallan Ovdamearkkain leat evttohusat mot don sáhtát bargat ohppiid oahppama dađistaga árvvoštallamiin. Mihttomeriid olahandovdomearkkaid evttohusat 4

5 leat dušše reaiddut dađistaga árvvoštallamii eaige loahppaárvvoštallamii. Dovdomearkkat leat evttohuvvon lážuide main ohppiidbuvtta lea boađusin árvvoštallama váras, ja čájehit kvalitehta maid oahppit máhttet gelbbolašvuođamihttomeriid ektui. Dán bagadusas leat dat sátnáduvvon alla dássái, vuođđun ruovttoluottadieđuide das maid oahppit máhttet, ja mainna sii fertejit eambbo bargat. Dađistaga árvvoštallan fágas lea vuođđun vai oahppit: ipmirdit maid galget oahppat, ja mii sis vurdojuvvo oažžut ruovttoluottadieđuid barggu dahje olahusa kvalitehtas ožžot neavvagiid vuođđun viidáset oahppamii leat fátmmastuvvon iežaset oahppanbargui, ee. iežaset barggu ja ovdáneami árvvoštallama bokte Oahpahusdirektoráhtta lea ovttas oahpaheddjiiguin ja relevánta fágabirrasiiguin ovdánahttán bagadeaddji nationála gelbbolašvuođa olahusa dovdomearkkaid loahppaárvvoštallamii 10. ceahki maŋŋel: Bagadeaddji dovdomearkkaid sáhttá eaktodáhtolaččat geavahit doarjjan maŋŋel 10. ceahki oppalašárvosáni árvvoštallamis. Nuppigielaohppiid oahpahusas sáhttet dovdomearkkat doaibmat referánsan mat muitalit juoidá loahppagelbbolašvuođa birra. Praktihkalaš ovdamearkkat: 1. ovdamearka: Dearvvahit ja muitalit iežas birra ovdamearka: Ságastallat beaivválaš dilálašvuođaid birra ovdamearka: Čuohppat gámasuinniid ovdamearka: Ođđasis muitalit fearániid ovdamearka: Geavahit giela iešguđet lágan dilálašvuođain ovdamearka: Oahppat báikenamaid

6 7. ovdamearka: Mot muitalit beaivválaš dilálašvuođaid birra dálaáiggis, vássánáiggis ja boahtteáiggis ovdamearka: Dearvvahit ja muitalit iežas birra Sámegiella nubbingiellan sámegiella 2, dássi 1 Láhču vuollelis čilge mot oahpaheaddji sáhttá introduseret ohppiide Dearvvahit ja muitalit iežas birra fáttá. Oahppit galget sámegillii oahppat dearvvahit ja muitalit iežaset ja bearraša birra. Oahppit galget beassat guldalit giela musihka. Njálmmálaš hárjehusaiguin lea dehálaš bargat guhkes áigodaga, vai oahppit odjot jearrat ja vástidit sámegillii. Go dát lea álgooahpahus, de eaktudit ahte oahppit eai máhte lohkat eaige čállit. Gelbbolašvuođamihttomearit maiguin bargat Gelbbolašvuođamihttomearit leat vižžon váldooasis Njálmmálaš gulahallan. Oahppit galget máhttit dadjat sámegillii sániid ja buohtastahttit sámegiela ja dárogiela giellajienaid ja intonašuvnna sámegillii dearvvahit, giitit ja muitalit iežas ja earáid birra bearrašis geavahit dábáleamos sániid mat gullet bearrašii ja sohkii Evttohusat oahppanulbmilin Oahppanulbmiliid sáhttá hábmet mun máhtán -mihttun, vai ohppiide lea čielggas mii sis vurdojuvvo go gerget lážuin. Mun máhtán dearvvahit sámegillii muitalit iežan birra muitalit man boaris mun lean muitalit gos mun orun 6

7 muitalit iežan váhnemiid, oappáid/vieljaid, áhkuid/ádjáid ja lagamus soga namaid sohkanamahusat lagamus bearrašis Vuođđogálggat Vuođđogálggat mat deattuhuvvojit dán lážus, leat njálmmálaš gálggat. Ii vurdojuvvo ahte oahppit máhttet lohkat sámi sohkanamahusaid vuos, muhto sin geat juo máhttet lohkat, ferte movttiidahttit lohkat daid vuđolaččamus doahpagiid. Oahpahusláhču Mii Movttiidahttin Dearvvahit ja muitalit iežas birra Njálmmálaš aktivitehta Mot Álggat diimmu iežat birra muitalit sámegillii. Oahpat dasto ohppiide lávlaga: Bures, bures / Muv namma le/ Guktie dov nomme Muital iežat birra sámegillii ja jeara juohke oahppis nama. Dasto galget oahppit buorástahttit ja muitalit iežaset birra, guovttis ja guovttis, geardduhit ná: Bures, mu namma lea Buoris, mån lav Bueregh, mov nomme Loahpas galget oahppit vázzit luohkálanjas ja buorástahttit earáid ja muitalit earáide iežaset birra. Vuosttaš vahku galget juohke diimmu hárjehallat njálmmálaččat dan. Geardduhit dan dassážii go oahppit dihtet mot galgá (geardduheapmi). Viiddiduvvo jearrat ja vástidit - váhnemiid namaid - oappáid/vieljaid namaid - áhkuid/ádjáid namaid 7

8 - earáid namaid sogas (goskkiid/muoŧáid,siesáid, ednuid, egiid namaid jna.). - man boaris leat? - gos orut? Sáhttá geavahit lávlagiid vai šaddá álkit oahppat. Lávllaevttohusat: Davvisámegillii: Fuolkelávlla Julevsámegillii: Muv lagámusá Lullisámegillii: Guktie dov nomme, Fuelkie-laavlome Dađistaga árvvoštallan Ráhkat skovi mas oahppit ovttas duinna russejit daid oahppanulbmiliid maid máhttet. Skovvi sáhttá geavahuvvot sihke iežas árvvoštallamis ja dađistaga árvvoštallamis (govus 1) (Geahča dokumeantta loahpas). Progrešuvdna Gelbbolašvuođamihttomearit leat vižžon 1. dásis. Dat gullet ohppiid vuosttaš skuvlajagi álgui ja jotkojuvvojit eará gelbbolašvuođamihtuin 1. ja 2. dásis. Dán guovtti dásis galget oahppit oahppat gulahallat buriin jietnademiin ja intonašuvnnain ja ipmirdit ja geavahit sátneriggodaga mii gokčá beaivválaš dilálašvuođaid. Oahppohivvodat Elisabeth Utsi Gaup: Suga, suga su, DAT. Máidnot Hearrá, Skuvlasálbmagirji, Verbum, Issát Sámmol Heatta: Lávllu juoigga čáli, Davvi Girji. Gaup Karen Ellen (2001): Girjjo-Gárjjo, Muitalusat, máidnasat, sátnevádjasat, árvádusat ja diiddat, Davvi Girji. Aagård Anita D. (2013): Lyjhkebe laavlodh. Gïelem nastedh. Snåsa. Gælok Paul (1990): Haŋŋá boade gáddáj. Th. Blaasværs Forlag. 8

9 Duolja-Sandström Sigga (1991): Biejvve båktå muv lávllomgirjje. Jokkmokk Sameskolstyrelsen. CD Bull Ella H. (1997): Laavlomh maanide. Iđut CD Suga, suga, su, DAT. Liŋkkat: Lávlun: Bures boahtin (trinn: 1-4) Lávlun, ceahkki: 5-7 Guldal ja oahpa: ovdamearka: Ságastallat beaivválaš dilálašvuođaid birra Sámegiella nubbingiellan sámegiella 2, dássi 3m Sámegielfágas leat ollu gelbbolašvuođamihttomearit mat heivejit fágaidrasttideapmái, nugo dás biebmo- ja dearvvašvuođafágii. Fágaidrasttideaddji lahkoneapmi lohkamii ja čállimii sáhttá teakstabargguid dahkat konkrehtaseabbon ja relevántaseabbon ohppiide. Dán lážus oahppit ohppet ráhkadit álkis borramušaid. Sii ohppet sániid ja dajahusaid fáttá birra, nu ahte sáhttet geavahit sámegiela go barget. Loahpas sii galget čállit dan birra maid leat dahkan, ja ovdanbuktit dan luohkkái. Gelbbolašvuođamihttomearit maiguin bargat Dán lážu gelbbolašvuođamihttomearit leat vižžon Njálmmálaš gulahallama, Čálalaš gulahallama ja Giella, kultuvrra ja girjjálašvuođa váldoosiin. 9

10 Oahppi galgá máhttit ságastallat praktihkalaš barggu birra ipmirdit ja geavahit loguid go hupmá hattiid, mihtuid, deattu ja sturrodagaid birra ságastallat beaivválaš dilálašvuođaid birra dálaáiggis, vássánáiggis ja boahtteáiggis muitalit iežas muosáhusain ja vásáhusain čállit álkis muitaleaddji teavsttaid ja ovdanbuktit daid earáide Evttohusat oahppanulbmilin Oahppanulbmilat vuollelis leat obbalaččat. Leat mun máhtán - mihttomearit maid bokte oahppit čielgasit ipmirdit mii sis vurdojuvvo go gerget lážuin: Mun máhtán geavahit ođđa sániid mat gullet fáddái lohkat ja ipmirdit álkis ráhkadanneavvaga ráhkadit biđđosa/bearkoe-krovhte (biergomálli) ja láibut sjïelelaejpie/gáhkko/láibbi (láibi) muitalit maid áiggun bargat, maid barggan, ja maid bargen čállit dan birra maid bargen čállit álkis ráhkadanneavvaga Vuođđogálggat Oahppit máhttet muitalit njálmmálaččat ja čálalaččat borramušaid birra maid leat ráhkadan. Go oahppit barget praktihkalaččat biebmoráhkademiin, de ohppet sii maid muitalit dađistaga maid barget, sihke gaskaneaset ja oahpaheaddjái. Sii máhttet čilget makkár juoga lea oaidnit, makkár máhku ja hádja das lea, ja muitalit ovdánanvuogi, ráhkadanneavvaga ja proseassa. Sii galget maid máhttit lohkat ja čállit álkis ráhkadanneavvaga ja geavahit digitála reaidduid go ráhkadit ovdanbuktima. 10

11 Oahpahusláhču Mii Movttiidahttin ja ovdabargu Manne Biebmoráhkadeapmi lea iešalddis juo movttiidahtti. Oahpahišgoađe ohppiide vuđolaš sániid ja dajahusaid mat fáttás leat, sihke biebmogálvvuid ja bargobiergasiid birra. Oza girjjiid main leat ráhkadanneavvagat ja loga daid ovttas ohppiiguin. Oahpat ohppiide mot ráhkadanneavvaga galgá čállit. Váldde vuođu dakkár girjjiid ráhkadanneavvagiin maid oahppit leat juo lohkan/geahčadan. Juoge ohppiide bearkoe-krovhte ja sjïele-laejpie ráhkadanneavvaga, huma ráhkadanneavvagiid birra ja mii galgá dahkkot. Bivdde ohppiid čállit ráhkadanneavvagiid. Oahppit ráhkadit guokte sámi árbevirolaš borramuša Oahppit ráhkadit ovdanbuktima dahje girjji Čállit álkis ráhkadanneavvagiid Oahppit ráhkadit borramuša ráhkadanneavvaga vuođul. Barggadettiin govvejit dan maid dahket. Oahppit galget geavahit sámegiela barggadettiin. Jus lea vejolaš, de sáhttet oahppit bovdet áhkuid/ádjáid ja/dahje earáid mielde lágideapmái, ja sii ožžot dieđu dušše sámástit doppe. Loahpas galget oahppit čállit maid leat bargan. Dan sii sáhttet ráhkadit juogo ovdanbuktimin dahje smávva girjin. Oahppit berrejit bidjat tekstii govaid maid leat govven. Loahpas sii sáhttet ovdanbuktit daid olles luohkkái. Oahppit čállet iežaset álkis ráhkadanneavvagiid. Atte sidjiide mállen ráhkadanneavvagiid. Dađistaga árvvoštallan 11

12 Oahpaheaddji ráhkada skovi oahppanulbmiliid vuođul. Oahppit russejit ovttas oahpaheddjiin ulbmiliid maid máhttet. Skovvi sáhttá geavahuvvot sihke iežas árvvoštallamis ja dađistaga árvvoštallamis. Progrešuvdna Láhču lea dási 2m gelbbolašvuođamihttomeriid joatkin ja geardduheapmi. Dás galget oahppit geavahit doahpagiid mat gullet borramušaide go ságastallet sámi borramušaid birra, ja čállit álkis teavsttaid árgabeaivválaš dilálašvuođaid birra. 4. dásis galget oahppit hálddašit sátneriggodaga mii gokčá árgabeaivválaš dilálašvuođaid, ja sii galget máhttit geavahit eará fágaid dieđuid njálmmálaš ovdanbuktimiin. Oahppohivvodat Edström, Prost, Holmberg, Utsi (1995): Čuoja čáppa litna jietna, Sámi šuoŋat, Davvi Girji. Sámi biebmu Samisk mat, neavvagat, iešguđet gáldut, ovdamearkkat: Hætta, Inga Laila & Inga H. Skarvik (1996): Ruoktumet, Davvi Girji. Kaspersen, Ardis (1997): Samisk mat og kultur, Oslo: Landbruksforlaget. Bongo, Marit (2000). Samisk mat år Stornes: Reinkjøtt-marked. Persen, Nan (2009): Guollemális. Iđut ja Davvi Stádaped. Persen, Nan (2011): Biđus/Bidos/Bearkoe-krovhte. Iđut. Persen, Nan (2006): Paannelaejpie. Iđut. Persen, Nan (2012): Gueliekrovhte. Iđut. Persen, Nan (2010): Eeplagaahkoe. Iđut. Liŋkkat: Bååhkesjidh: 12

13 3. ovdamearka: Čuohppat gámasuinniid Sámegiella nubbingiellan sámegiella 2, dássi 4 4. dási ohppiide lea njálmmálaš ovdanbuktima ráhkadeapmi ođđa ášši. Vuollelis lea láhču mas čilgejuvvo mot oahpaheaddji sáhttá introduseret fáttá ohppiide. Oahppit galget ráhkadit muhtin árbevirolaš bargofáttás njálmmálaš ovdanbuktima, ja geavahit dan gelbbolašvuođa álkis njálmmálaš ovdanbuktimis maid ieža leat plánen. Dasa lassin galget sii guldalit earáid ovdanbuktimiid, oahppat jearrat ja muitalit iežaset jurdagiid ja oaiviliid birra. Gelbbolašvuođamihttomearit maiguin bargat Lážu gelbbolašvuođamihttomearit leat vižžon Njálmmálaš gulahallan ja Giela, girjjálašvuođa ja kultuvrra váldoosiin. Oahppit galget máhttit guldalit earáid ovdanbuktimiid, jearrat ja muitalit iežaset jurdagiid ja oaiviliid ráhkadit ovdanbuktima árbevirolaš bargguid, sámi ealáhusa, dáidaga dahje kultuvrra fáttáin Evttohusat oahppanulbmilin Oahppanulbmilat sáhttet hábmejuvvot mun máhtán -mihttomeriin, vai ohppiide lea čielggas mii sis vurdojuvvo go gerget lážuin: Mun máhtán geavahit ođđa sániid mat gullet fáddái hupmat govaid vuođul fáttás 13

14 guldalit ja ipmirdit mii daddjo jearrat dan birra maid gullen vástidit gažaldagaid fáttá birra muitalit iežan jurdagiid ja oaiviliid Vuođđogálggat Dán lážus lea biddjon deaddu njálmmálaš gálggaide. Oahppit galget álggos oahppat sániid ja dajahusaid. Oahppit galget plánet, čađahit, guldalit earáid ovdanbuktimiid, jearrat ja árvvoštallat ovdanbuktimiid. Oahpahusláhču Lážus leat guhtta oasi: 1. Oahpistanoassi mas oahppit oahpásnuvvet fáddái ja barget sániiguin ja dajahusaiguin mat fáttás leat. 2. Barget fáttáin ja govvejit. 3. Oahpistanoassi mas oahppit oahpásnuvvet dasa mot sii galget ráhkadit njálmmálaš ovdanbuktima govaiguin ja teavsttaiguin. 4. Oahppit ráhkadit njálmmálaš ovdanbuktima, ovdanbuktet ja vástidit gažaldagaid. 5. Oahppit guldalit earáid ovdanbuktimiid ja jerret gažaldagaid. 6. Loahpaheapmi mas oahppit kommenterejit ja árvvoštallet iežaset ja earáid barggu ja oahppama. Mii Movttiidahttin ja ovdabargu Mot Deháleamos ráhkkaneapmi lea diehtit maid oahppit máhttet fáttá birra. Ságastala ohppiiguin fáttá birra, seammás go ráhkadat jurddakárta távvalii. Lea buorre jus oahppit maid ráhkadit alcceseaset jurddakártta. Dasto geahččabehtet filmma: Med sennagress i støvlene (gávdno ) 14

15 Oahpásmahttit ođđa sániid ja doahpagiid Fáttáin bargat Čađahit aktivitehta: čuohppat, huškut, šluvgit ja bilgádit gámasuinniid. Njálmmálaš ovdanbuktima bagadallan Njálmmálaš ovdanbuktin Muital deháleamos sániid ja doahpagiid. Dasto oahpahat ohppiide daid iešguđet lágan aktivitehtaid bokte. Oahppit sáhttet omd. ráhkadit sátnebáŋkku, dahje čállit sániid ja dajahusaid maid heŋgejit seaidnái. (Geahča liŋkka dasa Bagadus eŋgelasgielas) Lea dehálaš ahte sánit ja dadjanvuogit geardduhuvvojit, vai oahppit ohppet daid. Gávnna teavstta fáttá birra. Loga ja bargga dainna teavsttain luohkkálanjas, omd. ná: Loga ohppiide teavstta ja dasto ságastallabehtet sisdoalu, sániid ja doahpagiid birra. Jearat teavstta birra ja divtte ohppiid vástidit. Loahpas sáhttet oahppit lohkat teavsttaid fáttá birra. Geahča ahte teavsttaid váttisvuođadássi molsašuddá. Mana ohppiiguin dakkár báikái gos sáhttá čuohppat gámasuinniid. Bagadala ohppiide sámegillii mot sii galget čuohppat, huškut, šluvgit ja bilgádit gámasuinniid. Bivdde ohppiid govvet bargoproseassa. Čilge ohppiide mot sii galget ráhkadit njálmmálaš ovdanbuktima govaiguin ja teavsttaiguin. Siđa ohppiid ráhkadit njálmmálaš ovdanbuktima govaiguin maid leat govven. Dađistaga árvvoštallan Oahppit berrejit hárjehallat ovdanbuktimii, vai šaddet oadjebasat. Dasto galget sii ovdanbuktit dan luohkkái. Eará oahppit ožžot dieđu guldalit, vai sáhttet addit guokte positiiva ja ovtta veahá kritihkalaš kommentára. 15

16 Dasa lassin lea jierpmálaš diktit ohppiid reflekteret oahppanproseassa (Maid mun barggan dalle go oahpan ođđa áššiid?), omd. álkis iežas árvvoštallamiin mas lea fokus dahkan oahppan jierpmálaš: Maid lean bargan? Maid lean oahppan? Mii lei jierpmálaš? Iežas árvvoštallan sáhttá čađahuvvot skovi, ságastallama dahje logga bokte. Oahppit besset vásihit ahte sátneoahppan ii dáhpáhuva dušše fárrolaga luohkkálanjas, muhto maiddái dalle go ieža váldet ovddasvástádusa oahppat ođđa sániid dárbbu mielde. Don sáhtát maid válljet nubbi nuppi árvvoštallama vissis eavttuid vuođul, dahje ieš addit njálmmálaččat ruovttoluottadieđuid maidda oahppanulbmilat leat vuođđun. Čiekŋudeaddji kommentárat Láhču lea vuosttaš ásaheapmi njálmmálaš ovdanbuktimii ja berre dahkkot nu álkin go vejolaš. Lážu áigumuš lea ahte oahppit galget leat mielde aktivitehtain, maid birra maŋŋel sáhttet ságastallat. Dainna lágiin sii čatnet giela aktivitehtii. Álgomuttus lea dehálaš movttiidahttit, inspireret ja bagadit ohppiid go galget ovdanbuktit njálmmálaččat. Bargovugiid varieren lea deattuhuvvon ovdamearkkas. Muhtun oasis dán lážus leat fysalaččat aktiivat, sii besset ovttas ja okto bargat. Lážu sáhttá geavahit inspirašuvdnan ja mállen eará aktivitehtaide, nugo guollebivdui, guliid gieđahallamii, eanandollui, fanashuksemii je., ja gelbbolašvuođamihttomearrái mii guoská máhttit geavahit eará fágaid máhtu njálmmálaš ovdanbuktimiin. Progrešuvdna Dán lážu gelbbolašvuođamihttomearit mielddisbuktet ahte 3. dási gelbbolašvuođamihttomearit main oahppit galget ovdanbuktit sámi dáidagii ja ealáhuseallimii gullevaš fáttáin, jotkojuvvojit. 3. dási rájes sis lea maid gelbbolašvuohta čájehit iešguđet lágan giellarollaid 16

17 drámáaktivitehtaid, lohkama ja ovdanbuktima bokte. 5. dásis galget oahppit beassat ságastallat iešguđet lágan fáttáid birra, ja 6. dásis galget oahppit beassat čájehit iešguđet lágan njálmmálaš rollaid ságastallama ja ovdanbuktima bokte ja ovdanbuktit ulbmillaččat, seammás go geavahit digitála reaidduid ja mediaid. Resurssat: Sara, John Isak (2008) Gámasuidnen, Davvi Girji. Joma, Liv Karin, Åse Klemensson ja Anita Dunfjeld Aagård (2014) Gïeline åahpenidh 3b, Oslo: Solum Forlag. Bergsland, Knut (1987) Gåebrehki soptsesh. (Røros-samiske tekster). Oslo: Universitetsforlaget. 2. almmuhus. Bull, Ella Holm (2001) Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh. Jokkmokk: Samernas utbildningscentrum. Fjällgren, Laila ja Elsa Andersson(1983) Mujtesh. Sameskolstyrelsen. Dárogillii: Filbma: (finnes på Med gress i støvlene. Teknihkalaš buvttadeaddji: Videomaker ovttasbarggu Davvi-Trøndelága mánáidgárdestivrra ovddasteddjiiguin Geavaheaddji- ja hálddahusdepartemeanta lea almmuhan video. 4. ovdamearka: Ođđasis muitalit fearániid Sámegiella nubbingiellan sámegiella 2, dássi 6 Láhču vuollelis čilge mot oahpaheaddji sáhttá ohppiide oahpásmahttit fáttá. Oahppit oahppet ráhkadit njálmmálaš ovdanbuktima fearániiguin. Dasa lassin galget oahppit guldalit earáid fearániid ja geahččat ovdanbuktimiid, oahppat sihke positiiva ja negatiiva konstruktiivvalaš kritihka. Oahppat jearrat, muitalit iežaset jurdagiid, oaiviliid ja dovdduid. 17

18 Gelbbolašvuođamihttomearit maiguin bargat Dán lážu gelbbolašvuođamihttomearit lea vižžon Njálmmálaš gulahallama ja Čálalaš gulahallama váldoosiin. Oahppit galget máhttit hálddašit sátneriggodaga mainna sáhttet muitalit vásáhusaid, dovdduid, muosáhusaid ja iežaset oaiviliid oassálastit iešguđet lágan njálmmálaš rollaide ságastallamiin ja ovdanbuktimiin čállit teavsttaid main lea iešguđet lágan hápmi ja ulbmil ja geavahit iešguđet lágan váikkuhangaskaomiid go barget teavsttaiguin varieret sátneválljema ja cealkkahuksehusa go čállá geavahit digitála ja eará gálduid barggadettiin teavsttaiguin ja dieđihit gálduid Evttohusat oahppanulbmilin Mun máhtán muitalit ođđasis boares fearániid muitalit iežan vásihan fearániid čállit fearániid muitalit iežan jurdagiid, oaiviliid ja dovdduid jearrat gažaldagaid muitaleaddjis Vuođđogálggat Lážus leat deattuhuvvon njálmmálaš ja čálalaš gálggat. Oahppit galget plánet, čállit, čađahit, muitalit, guldalit earáid ovdanbuktimiid ja jearrat gažaldagaid ja árvvoštallat ovdanbuktimiid. Oahpahusláhču Mii Mot 18

19 Movttiidahttin ja ovdabargu Oahpásmahttit ođđa sániid ja doahpagiid. Čálalaččat Njálmmálaš ovdanbuktin Dehálaš ovdabargu lea diehtit maid oahppit máhttet fáttá birra. Ságastala ohppiiguin fáttá birra ja muital buriid fearániid. Bivdde ohppiid čállit fearániid. Sáhttá leat juoga maid ieža leat vásihan, fearán maid leat gullan, dahje sáhttet jearrat muhtumis. Oahppit galget čállit ja oahppat deháleamos sániid ja doahpagiid muitalusas. (Geahča Eŋgelasgiela bagadusa) Oahppit čállet iežaset fearána digitála reaidduiguin, nugo PowerPointain. Sii sáhttet áinnas illustreret fearána. Oahppit muitalit fearána luohkkái. Eará oahppit luohkás ožžot dieđu ahte galget guldalit nu ahte sáhttet jearrat gažaldagaid fearániid birra. Dađistaga árvvoštallan Oahpaheaddji addá ohppiide njálmmálaš ja/dahje čálalaš dađistaga árvvoštallama mas oahppanulbmilat leat vuođđun. Lea dehálaš addit ruovttoluottadieđu nu ahte dat lea ávkkálaš ohppiide, ja mas fágalaš ovdáneapmi lea vuođđun. Maŋŋel go oahppit leat bargan ođđa sániiguin ja doahpagiiguin, de sáhttet sii omd. oažžut sátnegeahččaleami. Čiekŋudeaddji kommentárat Láhčui leat fearániid njálmmálaš ovdanbuktimat ja reflekšuvnnat vuođđun, ja dat berre dahkkot álkimus lági mielde. Dás ii leat čálalaš oassi nu ollu deattuhuvvon, muhto dan sáhttá viiddidit stuoribuš fearániid čálalaš ovdanbuktimii ja sisabuktimii. Láhču sáhttá maid leat buorre vuođđun stuoribuš girjjálašvuođaoahpu oahpahusláhčui, dahje sáhttá viiddiduvvot nu ahte boarráset oahppit muitalit fearániid nuorabut ohppiide. 19

20 Progrešuvdna Lážu gelbbolašvuođamihttomearit mielddisbuktet ahte 5. dási gelbbolašvuođamihttomearit jotkojuvvojit. Oahppit galget das muitalit dáhpáhusaid, plánaid, navdduid ja vuordámušaid birra. Ja 7. Dásis jotkojuvvojit gelbbolašvuođamihttomearit das go oahppit galget geavahit giela iešguđet lágan dilálašvuođain skuvllas ja bargoeallimis. Sii galget maid máhttit iešguđet lágan njálmmálaš rollaid joavkoságastallamiin ja ovdanbuktimiin, sihke dalle go leat aktevrrat ja guldaleaddjit. Sii galget máhttit guldalit, ipmirdit ja refereret fearániid ja čilgehusaid sisdoalu. Resurssat Dáppe gávnnat resurssaid juohke gillii: 5. ovdamearka: Geavahit giela iešguđet lágan dilálašvuođain Sámegiella nubbingiellan sámegiella 2, dássi 7 Oahpahusláhču čilge mot oahpaheaddji sáhttá bargat sániiguin ja doabaovdánemiin sámegielas. Bargu lea čadnon fidnuide ja addá lagasvuođa jurdagiidda mat ohppiin leat iežaset boahtteáiggi birra. Seammás sii ohppet mot ođđa sánit ráhkaduvvojit sámegillii, ja mot sii sáhttet bargat iežaset sátneriggodagain. Gelbbolašvuođamihtut maiguin bargat Lážu gelbbolašvuođamihttomearit leat vižžon Njálmmálaš gulahallama, Čálalaš gulahallama ja Giela, kultuvrra ja girjjálašvuođa váldoosiin. Oahppit galget máhttit geavahit giela iešguđet dilálašvuođain skuvllas ja bargoeallimis 20

21 válddahallat mot sámegillii ráhkaduvvojit ođđa sánit geavahit digitála reaidduid iežas teavsttaid ovdanbuktimii ja almmuheapmái Evttohusat oahppanulbmilin Oahppomihtuid sáhttá hábmet mun máhtán -ulbmilin, vai ohppiide lea áibbas čielggas mii sis vurdojuvvo go gerget lážuin. Mun máhtán: ráhkadit ođđa sániiid gustovaš njuolggadusaid mielde ságastallat fidnosurggiid ja bargoeallima birra geavahit digitála reaidduid go ovdanbuvttán fágalaš áššiid Vuođđogálggat Dán ovdamearkkas lea njálmmálaš gálga deháleamos aktivitehta. Oahppit geavahit digitála gálggaid go ohcet digitála sátnegirjjiin: dahje ja go barget statistihkain fidnosurggiid oktavuođas, ssb.no. Oahppit sáhttet maid ráhkadit sátnebáŋkku ja sátnekártta Open Office Writer:s, Word:s dahje eará sullasaš teakstameannudanprográmmas, ja sii sáhttet ráhkadit digitála jurddakártta. Dasa lassin sáhttet oahppit geavahit digitála ovdanbuktinprográmma (Open Office Impress, PowerPoint dahje sullasaš ovdanbuktinprográmma) go galget ovdanbuktit earáide dan maid sii leat bargan. Čálalaš gálggat áimmahuššojit go oahppi čállá sátnebáŋkui, sátnekártii ja sátnelisttuide ja nu viidána sátneriggodat mii lea buorre vuođđun oahppi iežas teakstabuvttadeapmái. Oahpahusláhču Mii Mot 21

22 Movttiidahttin ja ovdabargu Aktivitehta čađaheapmi Ovdal go oahppit álget bargguin, de muitalat don muhtun dábálaš fidnuid ja muhtun sámi árbevirolaš fidnuid birra. Bivdde ohppiid válljet fidnu maid ieš sáhtášii geahččalit, dahje dakkár fidnu maid son dovdá. Oahppi berre čállit sániid ja dajahusaid maid juo diehtá. Nu oažžu son geardduheami ja vuođu viidáset bargui. Oahppit jurddašit mii sáhttá leat ávkkálaš oahppat. Sii sáhttet geavahit sátnegirjji. Gii sáhttá veahkehit sin gávdnat áigeguovdilis sániid ja dajahusaid? Čilge njuolggadusaid dasa mot sámegillii ráhkaduvvojit ođđa sánit. Dáppe gávnnat veahá veahki: giella.org. Oahppit berrejit ráhkadit sátnebáŋkku mii doaibmá máŋgga ládje. Siđa ohppiid válljet háliidit go ráhkadit sátnebáŋkku erenoamáš fáttáide, omd. muhtun fidnuide dahje falástallamiidda, dahje sátnebáŋkku mii gullá daguide, dáhpáhusaide, jna. Sátnebáŋkkus berrejit leat sánit mat leat dehálaččat fáddái mainna oahppit leat bargame. Sánit berrejit čállot alfabehtalaččat. Joatkke listtuin dađistaga go ain ođđa sánit ihtet. Oahpaheaddji sáhttá áinnas čállit sániid dárogillii, ruođuid sisa. Oahpaheaddji sáhttá maid listui bidjat vuođđohámiide muhtun sojahemiid dahje dássemolsašumiid, omd. (ovdamearkkat leat davvisámegillii): bargat (rg-rgg) gjøre, arbeide máhttu (htt-ht) kunnskap, ferdighet seastit (sesttii) spare 22

23 Eará vejolašvuohta lea válljet sániid mat galget leat vuođđun go ođđa sániid ráhkada, nu gohčoduvvon sátnekártta. Oppalašgeahčastaga sturrodat berre heivehuvvot oahppi dárbbu mielde. Geahča ovdamearkkaid sátnebáŋkui (govus.1) ja sátnekártii (govus.2). (Geahča dokumeantta loahpas). Oahppit sáhttet ohcat dieđuid ođđasiin ja áigeguovdilis dáhpáhusain mat gusket válljejuvvon fidnui. Dasto sáhttet oahppit ságastallat ovttas fidnu birra. Sii sáhttet bargat guovttis ja guovttis ja omd. álggos jearrat nuppis mainna son bargá. Loahpas oahppit ovdanbuktet fidnu buot ohppiide dahje dutnje, ja dat sáhttá leat vuođđun viidáset ságastallamii luohkás dahje duinna. Dađistaga árvvoštallan Dađistaga árvvoštallamis berrejit oahppanulbmiliidda gullevaš dovdomearkkat leat vuođđun. Ráhkat áinnas dovdomearkkaid ovttas ohppiiguin. Digaštala singuin makkár strategiijaiguin sátneriggodat lassána eanemus. Oahppit fertejit ieža árvvoštallat: Mii lea lasihan mu sátneriggodaga? Atte ohppiide ruovttoluottadieđuid das mat sánit sis leat sátnebáŋkkus ja vejolaččat maid sániide maid sii leat ráhkadan ođđa tearpmaid ráhkadanmetodaid mielde. Ruovttoluottadiehtu galgá muitalit oahppái maid son máhttá, ja mainna berre eambbo bargat. Progrešuvdna 23

24 Bargu joatká 6. dási sátneriggodatbarggu. Njálmmálaš ovdanbuktin mas digitála reaiddut leat vuođđun, maiddái joatká 6. dási gelbbolašvuođamihttomeriin. Oahppohivvodat: ovdamearka: Oahppat báikenamaid Sámegiella nubbingiellan sámegiella 3, dássi 2 Láhču vuollelis bagadallá mot galggat ohppiid oažžut hupmat sámegiela. Oahppit galget organiseret eahkeda goas dušše hupmet sámegiela ollesolbmuiguin, juoga mii lea maid oassin ollesolbmot ávdnejit olmmáivuođa. Dan eahkeda galget oahppit oahppat árbevirolaš sámi báikenamaid geavaheami birra, ja mii muhtun báikenamaid vuođđu lea. Dasa lassin ožžot sii maid njálmmálaš hárjehusa go ollesolbmuiguin ságastallet fáttá birra. Gelbbolašvuođamihttomearit maiguin bargat Lážu gelbbolašvuođamihttomearit leat vižžon Njálmmálaš gulahallama ja Giela, kultuvrra ja girjjálašvuođa váldoosiin. Oahppit galget máhttit guldalit, ipmirdit ja sáhttit álkit ságastallama jođihit ipmirdit ja geavahit sátneriggodaga mii gokčá beaivválaš dilálašvuođaid 24

25 guldalit sámi muitalusaid ja ságastallat sámi árbevieruid birra ságastallat báikenamaid birra Evttohusat oahppanulbmilin Mun máhtán hupmat sámi báikenamaid birra hupmat historjjálaš dáhpáhusaid birra guldalit, ipmirdit ja jođihit álkis ságastallamiid hupmat beaivválaš dilálašvuođaid birra Vuođđogálggat Lážus leat njálmmálaš gálggat ja sámi kultuvrralaš árbevierut deattuhuvvon. Oahppit galget plánet ja čađahit eahkeda masa bovdejit ollesolbmuid, maiddái muitaleaddjin. Oahpahusláhču Mii Movttiidahttin ja ovdabargu Oahpásmahttit ođđa sániid ja doahpagiid. Čálalaččat Njálmmálaš ovdanbuktin Mot Ságastala ohppiiguin fáttá birra ja bija báikkálaš báikenamaid ovdamearkan. Bivdde ohppiid čállit daid báikenamaid maid birra sii háliidit eambbo oahppat. Oahppit čállet ja ohppet deháleamos sániid ja doahpagiid. Oahppit čállet bovdehusa fáddáeahkedii. Oahppit hupmet ollesolbmuiguin báikenamaid birra. Dađistaga árvvoštallan Oahppit čoahkkáigesset eahkeda ja árvvoštallet iežaset árjabidjamiid. 25

26 Iežas árvvoštallan sáhttá čađahuvvot skoviin, ságastallamiin dahje logga čállimiin. Árvvoštala dađistaga doaimma. Sáhtát maid válljet nubbi nuppi árvvoštallama vissis dovdomearkkaid mielde, dahje ieš addit njálmmálaš ruovttoluottadieđuid main oahppanulbmilat lea vuođđun. Čiekŋudeaddji kommentárat Láhčui lea báikenamaid njálmmálaš ovdanbuktin ja reflekšuvdna vuođđun ja berre dahkkot nu álkin go vejolaš. Čálalaš bargui lea unnit deaddu, muhto sáhttá viiddiduvvot go ráhkada stuorebuš čálalaš ovdanbuktima ja sisabuktima mas muhtun báikenamat leat vuođđun. Progrešuvdna Lážu gelbbolašvuođamihttomearit leat joatkkan 1. dási gelbbolašvuođamihttomeriide, main oahppit galget searvat álkis ságastallamiidda beaivválaš dilálašvuođaid birra. 3. ja 4. dási gelbbolašvuođamihttomearit jotkojuvvojit go oahppit galget máhttit ovdanbuktit juoidá árbevirolaš gelbbolašvuođas ja sámi kultuvrras, ja sii galget máhttit ságastallat luonddunamahusaid birra. 7. ovdamearka: Mot muitalit beaivválaš dilálašvuođaid birra dálaáiggis, vássánáiggis ja boahtteáiggis Sámegiella nubbingiellan - sámegiella 4, dássi 3 Njálmmálaš ovdanbuktin lea ođđa ášši ohppiide geat leat 4.dásis. Láhču vuollelis čilge mot oahpaheaddji sáhttá fáttá oahpásmahttit ohppiide. Oahppit galget ráhkadit njálmmálaš ovdanbuktima árbevirolaš bargguid fáttás ja geavahit dan gelbbolašvuođa álkis njálmmálaš ovdanbuktimis maid ieža plánejit. Dasa lassin galget sii guldalit earáid ovdanbuktimiid, oahppat jearrat gažaldagaid ja muitalit iežaset jurdagiid ja oaiviliid. Láhču sáhttá geavahuvvot inspirašuvdnan ja mállen eará lágan aktivitehtaide nugo guolásteapmái, guliid gieđahallamii, eanandollui ja fanashuksemii je., ja gelbbolašvuođamihttomearrái mas galgá geavahit eará fágaid máhtu njálmmálaš ovdanbuktimiin. 26

27 Láhču sáhttá maiddái geavahuvvot sámegiella 2:s 3m dásis ja sámegiella 3:s 3. dásis. Gelbbolašvuođamihttomearit maiguin bargat Lážu gelbbolašvuođamihttomearit leat vižžon Njálmmálaš gulahallama ja Čálalaš gulahallama váldoosiin. Oahppit galget máhttit muitalit beaivválaš dilálašvuođaid birra dálaáiggis, vássánáiggis ja boahtteáiggis oassálastit iešguđet lágan giellarollaide drámáaktivitehtaid, lohkamiid ja ovdanbuktimiid bokte lohkat ja refereret teavstta váldoosiid čállit teavsttaid mat muitalit, čilgejit ja addet dieđuid Evttohusat oahppanulbmilin Vuollelis gávnnat evttohusaid oahppanulbmilin. Oahppit galget ipmirdit ja geavahit oahppanulbmiliid iežaset árvvoštallamis ja dađistaga árvvoštallamis ovttas duinna. Oahppanulbmilat ráhkaduvvojit dávjá ovttas ohppiiguin. Evttohusat heivehuvvojit agi, dási, joavkku, ohppiid ovdagealbbuid ja kulturduogáža mielde. Mun máhtán muitalit maid barggan muitalit maid bargen muitalit maid lean bargan lohkat teavstta ođđasis muitalit teavstta čállit teavstta málleteavstta mielde Vuođđogálggat 27

28 Vuođđogálggat maidda lea biddjon deaddu dán lážus, leat njálmmálaš ja čálalaš gálggat. Vuođđogálggat čállimis bohtet erenoamážit oidnosii go lohká, pláne ja čállá teavstta. Oahpahusláhču Mii Ovdabargu Oahpásmahttit ođđa sániid ja doahpagiid. Bargat teavsttaiguin Čállit iežas teavstta Mot Jođit ságastallama mas oahppit muitalit maid sii áigot bargat maŋŋelgaskabeaivvi, maid ikte barge, ja maid odne leat dássážii bargan. Juoge távvala 3 ráidui. Ráidduide čálát vearbbaid maid oahppit geavahit. Ovtta ráidui čálát vearbbaid dálaáigái, nubbái vássánáigái ja maŋemussii perfektii. Gearddut vearbbaid ohppiiguin. Gávnna teavstta mii lea dálááiggis, vássánáiggis, ja perfeavttas. Oahpat deháleamos sániid ja doahpagiid lohkanteavsttas, ja fokusere vearbbaid iešguđetge áiggis. Dasto ohppet oahppit daid iešguđet lágan aktivitehtaid bokte. (Geahča (Eŋgelasgiela bagadus) Loga teavstta iešguđet ládje. Bivdde ohppiid bargat joavkkuin ja ráhkadit rollastoahkama teavsttas. Oahppit devdet teavstta čoavddasániid jurddakártii. Oahppit muitalit ođđasis teavstta jurddakártta vehkiin. Bivdde ohppiid čállit teavstta mas geavahit lohkanteavstta málleteakstan. Oahppit álggahit čállinbarggu jurddakárta ráhkedemiin, dasto čállet vuosttaš čállosa. 28

29 Dađistaga árvvoštallan Maŋŋel go oahppit leat čállán vuosttaš čállosa, de lohket teavstta nubbi nubbái dahje oahpaheaddjái ja ožžot ruovttoluottadieđuid. Bargu ja gárvves buvtta čájeha ahte oahppit máhttet čállit teavstta mas geavahit vearbba preseanssa, preterihta ja perfeavtta partisihpa. Čiekŋudeaddji kommentárat Láhču lea vuosttaš oahpásmahttin njálmmálaš ovdanbuktimii ja berre dahkkot nu álkin go vejolaš. Lážu ulbmil lea ahte oahppit galget oassálastit aktivitehtii ja maŋŋel sáhttit hupmat dan birra. Nu besset sii čatnat giela aktivitehtii. Álgindásis lea dehálaš movttiidahttit, inspireret ja bagadallat ohppiid go galget njálmmálaččat ovdanbuktit. Ovdamearkkas deattuhuvvo bargovugiid variašuvdna. Oasi lážus leat oahppit fysalaččat aktiivvat, sii máhttet ovttasbargat, ja sii barget okto. Progrešuvdna Lážu gelbbolašvuođamihttomearit mielddisbuktet 3. dási gelbbolašvuođamihttomeriid joatkima, mas oahppit galget ovdanbuktit fáttá mii gullá sámi dáidagii dahje ealáhuseallimii. 3. dási rájes lea sis maid gelbbolašvuohta oassálastit iešguđet lágan giellarollaide drámáaktivitehtaid, lohkama ja ovdanbuktima bokte. Sámegiella 2:s ja 3:s máhttet oahppit ságastallat iešguđet lágan fáttáid birra 5. dásis. 6. dásis máhttet oahppit oassálastit iešguđet lágan njálmmálaš rollaide ságastallamiin ja ovdanbuktimiin ja ovdanbuktit go ulbmillaččat geavahit digitála reaidduid ja mediaid. 4. Gielladomeanat Sámi gielladilli lea máŋgga ládje oalle eahpevárddus. Leat oallugat geat hupmet giela muhto eai čále dan. Oallugat ipmirdit giela, muhto eai máhte hupmat dan. Oallugat háliidit oahppat giela. Seammás leat geográfalaš erohusat. Guovddáš sámi báikkiin gullo sámegiella juohke sajis, eará sajiin fas geavahit dušše muhtun bearrašat dan. Oahpahusa oktavuođas leat 29

30 hástalusat vuosttažettiin oažžut mánáid ja nuoraid hupmat giela ja šaddat doaibmi guovttegielagin. Dasa dárbbašit buriid arenaid, olbmuid ja dilálašvuođaid deaivvadit ja geavahit giela. Bagadusas mii gohčodit daid gielladomeanan. Lea dokumenterejuvvon máŋggagielat servodagain buot osiin máilmmis, ahte ohppiide geain lea eanetlogu giella vuosttašgiellan, ii leat moadde diimmu vahkus doarvái, jus galget unnitlogugiela oažžut alcceseaset aktiiva giellan. Dakkár modealla lea geavahuvvon sámegiela nuppigielaoahpahusas, ja dat geavahuvvo dál maid. Dat gohčoduvvo geahnohis oahpahusmodeallan, ja modealla ferte dan dihte lohkkot hehttehussan dasa ahte skuvla šaddá beaktilis reaidun jorgalit giellamolsuma (Todal, 2002). Dat boahtá erenoamážit oidnosii lullisámi guovlluin gos leat eambbo nuppigielaoahppit go vuosttašgielaoahppit. Jus galgat seailluhit ja nannet sámegiela nuppigielaoahpahusain, de fertejit oahppit oažžut nannosit guovttegielat modeallaid, nu mot eará riikkat Eurohpás organiserejit nuppigielaoahpahusa riikka unnitlogu gielagiidda. Eanemus ideála lea oažžut buot fágaid oahpahusa sámegillii. Leat unnán skuvllat olggobealde sámi hálddašanguovlluid mat leat čađahan dan. Sivvan dasa lea earret eará sámegieloahpahusa árbevirolaš organiseren, sámegielat oahpaheaddjiid váilun, unnán oahpponeavvut sámi fágaide ja unnán oahppit skuvllain. Lea goitge vejolaš organiseret oahpahusa nannoset giellalávgunmodealla mielde go dan mot dál lea, dás oaivvilduvvo viiddidit sámegielat domeanaid báikkálaš eavttuid vuođul. Ovdamearkkat gielladomeanain Skuvlii sáhttá lanjaide bidjat sámi latnjagálvvuid, savka/sámi latnja, gos leat sámi stohkosat, girjjit, musihkka, biktasat, duodji ja eará reaiddut, ovdamearkka dihte maid lávvu čiegas ja olgun. Latnja ja lávvu geavahuvvojit jeavddalaččat. Go oahppit doppe hupmet, de hupmet dušše 30

31 sámegiela oktan gorutgielain dahje dan haga. Sii fertejit mannat olggobeallái jus háliidit jearrat dárogillii. Ohppiin sáhttá maid leat fásta sámi muitalanboddu mas dušše sámástit ja muitalanbottus sáhttet čájehit govaiguin sániid mearkkašumi. Šaddá time out jus dárogiela háliidit geavahit. Sidjiide geain ii leat latnja, sáhttá ráhkadit plakáhta, dahje geavahit eará symbolaid go latnja geavahuvvo gielladomeanan dahje sámegiellatnjan. Eará ovdamearka mot arena sáhttá ráhkadit sámegillii dahje gielladomenii, lea čatnat oktavuođa boarrásiiguin dahje eará resursaolbmuiguin geaid luhtte oahppit sáhttet jeavddalaččat fitnat. Molssaevttolaččat sáhttet sii maid galledit ohppiid skuvllas. Sáhttá praktihkalaš bargguid atnit vuođđun oktavuhtii, ovdamearkka dihte sámi borramuša, duedtie/duoji dahje luođi, lávlagiid/sálbmajoavkkuid dahje sullasaččaid. Vuollelis leat ovdamearkkat gielladomeanaide mat sáhttet nannet sámi ohppiid giellaoahpahusa. Jus galgá oažžut buoremus beavttu das, de berre oahpaheaddji organiseret giellaoahpahusa nu ahte ohppiide fállojuvvojit eanemus lági mielde domeanat mat namuhuvvojit vuollelis. Gielladomeanat mat gusket olbmuide: Oahpaheaddjit Juohke skuvllas leat sámegielat oahpaheaddjit deháleamos gielladomeanat. Sii berrejit geahččalit hupmat sámegiela ollesáiggi. Jus lea vejolaš guokteoahpaheaddjivuogádahkii, de sáhttá nubbi oahpaheaddji dušše geavahit 31

32 sámegiela diimmuin, ja nubbi molssodit goappaš gielaid gaskkas. Eará báikkálaš sámegielat resursaolbmot, boarrásat ja earát geat sáhttet instrueret, čájehit dahje muitalit Báikkálaš birrasis gávdnojit dávjá ollu sámegielat resursaolbmot. Bovde sin nu jođánit ja dávjá go vejolaš lea, ovdamearkka dihte čeahpes duojáriid, muitaleddjiid, meahcásteddjiid, artisttaid ja vuosttašgielaohppiid. Lea dehálaš ahte leat čielga šiehtadusat resursaolbmuiguin, ahte sii geavahit dušše sámegiela. Čilge sidjiide man dihte lea nu. Muđui sáhttet sii álkit dárustišgoahtit, go vásihit ahte oahppit eai oro ipmirdeame. Oahpaheaddji ja resursaolbmot sáhttet ovdagihtii šiehtadit mot dakkár dilálašvuođain galgá birgehallat. Boarráset oahppit skuvllas Sámi figuvrrat ja biktasat Boarráset ohppiid berre movttiidahttit hupmat sámegiela gaskaneaset ja nuorat ohppiiguin skuvllas. Boarráset ohppiid sáhttá maid váldit mielde nuorat ohppiid oahpahussii, jus plánejuvvo nu ahte goappašagaide lea dat ávkin. Dat lea de oassi boarráset ohppiid oahpahusas. Rollastohkosiin geavahit oahppit figuvrraid ja/dahje biktasiid. Sii mannet de sámegielaga rollii, dakkaviđe go atnet daid. Sáhttet leat sámi figuvrrat mat govvejit spábbačikčiid, giehtaspáppastalliid, vuoddji, doaktára, guolásteaddji, boazodoalli jna. Oahppit galget hupmat sámegiela dan rolla 32

33 olis mii sis lea. Eará skuvllaid oahppit ja olmmáivuođaluohkát Eará olbmot Geavat sosiála mediaid. Oahppit čáttejit jeavddalaččat sámegillii. Sii sáhttet maid ovttasbargat fágalaččat, ovdamearkka dihte čállit sámegillii digitála wiki muhtun fáttá birra. Girjerájusbargi, oahppobagadalli ja eará sámegielagat skuvllas sáhttet maid leat mielde veahkeheame. Gielladomeanat mat gullet báikái: Sierra luohkkálatnja Sierra čiehka ja seaidnesadji ohppiid dábálaš luohkkálanjas Oktasaš borranbottut skuvllas Lea dehálaš ahte lea sierra luohkkálatnja gos olles jagi lea sámegieloahpahus. Doppe sáhttá vurkkodit materiálaid. Giellaoahpahusa ohppiidbarggut ja plakáhtat sáhttet heŋgejuvvot seinniide nu ahte ii dárbbaš gilvalit lanja alde. Okta čiehka luohkkálanjas sáhttá definerejuvvot ollásit sámegielat domeanan. Oahpaheaddji ja oahppit dahket šiehtadusa gos ja mot gulahallan galgá leat luohkkálanjas. Lea dehálaš čalmmustahttit sámegiela (ja kultuvrra) dan luohkkálanjas gos oahppi lea eanas áiggi. Sámegielat ohppiidbarggut je. galget heŋgejuvvot seaidnái. Jus lea vejolaš, de lea buorre jus buot skuvlla sámegielat oahppit sáhttet ovttas boradit borranbottus, ovdamearkka dihte oktii vahkus, ja masa sámegieloahpaheaddji maid oassálastá. Dalle lea buorre 33

34 dilálašvuohta praktiseret árgabeaivválaš sámegiela. Definerejuvvon olgoareála Loavddagoahti/darfegoahti Olgoskuvla Friddjagoartilat Digitála oahpahusa vuođđu Gáiddusoahpahus Báikkit gos árbevirolaš Lea ávkkálaš jus oassi olgoareálas sáhttá definerejuvvot sámegiel guovlun. Loavddagoađi sáhttá cegget skuvlla lahka. Doppe sáhttá jeavddalaččat doallat sámegieloahpahusa. Eará oahppit sáhttet maid geavahit goađi sámi fáttáid oktavuođas. Nu sáhttet sii oažžut positiivvalaš vásáhusaid sámevuođas, ovdamearkka dihte sámi biepmuin, muitalusain ja luđiin. Organisere olgoskuvlla sámi lagasguovlluide, dasa sáhttet omd. gullat sámi árbevirolaš ealáhusat ja/dahje aktivitehtat. Gávpotskuvllat main leat sámegieloahppit sáhttet vejolaččat gávdnat ja geavahit oktasaš vuovde- dahje meahccebáikki gávpoga lagasguovllus. Doppe sáhttá ohppiin, moadde gearddi jagis leat oktasaš giellaarena áigeguovdilis fáttáiguin. Organisere muhtun friddjagoartila sámegielat aktivitehtaiguin ja stohkosiiguin. Skuvllat sáhttet hukset sámegielat, digitála oahpahusvuođuid maid oahppit sáhttet interaktiivalaččat geavahit. Oahppit geain eai leat sámegiel oahpaheaddjit báikkálaš skuvllas, sáhttet oažžut gáiddusoahpahusa jeavddalaččat videokonferánssaid bokte. Sáhttá leat áigeguovdil galledit, fitnat 34

35 ealáhusaiguin barget skuvlamátkkiin ja leairaskuvllain. Nu besset oahppit deaivat eambbosiid geat hupmet sámegiela, ja geahččalit oahppat veahá árbevirolaš ealáhusaid birra. Lea dehálaš ahte leat čielga šiehtadusat resursaolbmuiguin, ahte sii geavahit dušše sámegiela. Čilge sidjiide manin dan galget dahkat. Muđui sáhttet sii álkit dárustišgoahtit, go vásihit ahte oahppit eai oro ipmirdeame. Oahpaheaddji ja resursaolbmot sáhttet ovdagihtii šiehtadit mot dakkár dilálašvuođain galgá birgehallat. Gielladomeanat mat gusket fágaide: sámegiella duedtie/duodji biebmu ja dearvvašvuohta lášmmohallan musihkka Servodatfága Mađi eambbo sámegiela oahpaheaddji hupmá dađi buoret. Oahpaheaddji ferte goitge dárkkistit ahte oahppi ipmirda dan mii gaskkustuvvo. Oahpaheaddji ii berre jorgalit eambbo go lea dárbbašlaš, vai oahppi ipmirda ahte lea ávkkálaš oahppat sámegiela. Sámegiela ja praktihkalaš fágaid ovttasteapmi lea hui ávkkálaš giellaoahpahusas. Ipmárdusa sáhttá ollu čatnat praktihkalaš aktivitehtaide nugo biebmoráhkadeapmái, garraduodjái ja lášmmohallamii. Musihkas lea juoiganbádji okta ovdamearka. Mađi eambbo oahpahus praktihkalaš fágain dáhpáhuvvá sámegillii, dađi buoret. Aktivitehtat ja giella dorjot nubbi nuppi. Lea ollu servodatfágas mii sáhttá dahkkot 35

36 sámegillii. Dat ovddida nannosit ohppiid sátneriggodaga. Dat veahkeha maid ohppiid geavahit sámegiela eambbo dilálašvuođain main lea oktavuohta sihke árgabeaivái ja vássánáigái. Erenoamážit sáhttet sámi oasit oahppoplánas dahkkot sámegillii. Matematihkka Luonddufága Teorehtalaš fágaid oktasašvuohta Lea ávkkálaš bargat sámegillii rehkenastima vuođđogálggain ja matematihkain, ovdamearkka dihte hivvodat, hámit, johtin ávus ja buohtastahttin. Árbevirolaš sámegiela rehkenastin sáhttá maid leat mielde fáddán. Sámi ornamentihkka heive hámiid ja geometriija vuollái. Matematihka ja garraduoji sáhttá dahkat fágaidrasttideaddjin. Lea ollu luonddufágaoahpahusas mii sáhttá dáhpáhuvvat sámegillii. Dat veahkeha nannosit viiddidit ohppiid sátneriggodaga. Dat veahkeha maid ohppiid geavahit sámegiela eambbo dilálašvuođain. Sáhttá leat ávkkálaš introduseret ođđa fáttá dahje oahppanávdnasa dárogillii. Ođđa sámegielat doahpagiid mat gullet fáddái, sáhttá maid seammás introduseret. Dasto hupmá oahpaheaddji sámegillii ja jorgala jus dat lea dárbbašlaš ipmárdussii. Geahča eambbo dan birra Øzerk (2006-2). Lea maid dehálaš ahte oahppit olles jagi buvttadit sámegielat buktagiid eará fágain, áinnas fágaidrasttideaddjit ja digitálat. 36

37 Eará fágat, prošeavttat ja fáddá Sámegiel dárogiel fáddáguoskevaš sátnelisttut Oahppit sáhttet bargat sámegillii sámi fáttáiguin fágaidrasttideaddji ja/dahje prošeaktarelaterejuvvon hámis. Fáddárelaterejuvvon sátnelisttuid sáhttá ráhkadit ja geavahit veahkkin doaba- ja sátnehivvodatoahpahusas. Gielladomeanat mat gullet áigái: Sámegieloahpahus mearreáigái Jus sámegiella geavahuvvo oahpahusgiellan, de biddjo sámegiela geavaheapmái merreáigi olles vahku diibmoplánii. Lea maid vejolaš organiseret skuvlabeaivvi nu ahte oahppit gullet sámegiela mearriduvvon áiggiid beaivvis, ovdamearkka dihte juohke iđida. Sámegieldomeanat mat gullet sámi symbolaide: Galbbat ja dábálaš dieđut skuvllas Govat Plakáhtat Leavggat/beavdeleavggat Giellačoagganeamit: Giellalávgun giellabeasi/ gïelebiesie rámma siskkobealde Sámi guovlluid skuvllat sáhttet galbbaid bidjat sámegillii, sihke olgun ja siste. Jus eai gávdno sierra definerejuvvon gielladomeanat skuvllas, de sáhttet sámi symbolat adnot mearkan. Beavdeleavga sáhttá ovdamearkka dihte biddjot beavdái čájehan dihte ahte dál galgá visot dáhpáhuvvat sámegillii. Oahppit sáhttet čoahkkanit fáddáplakáhta birra ja šiehtadit ahte ságastallan manná sámegillii. Oahppit berrejit jagi miehtá oassálastit giellačoahkkanemiin gos lea fokus sámegillii, njálmmálaš gulahallamii. 37

38 Doalut: guovvamánu 6. beaivi Eará doalut Ráhkkanit ja čađahit Sámi álbmotbeaivvi. Oahppit sáhttet lágidit eará doaluid miehtá skuvlajagi. Sii sáhttet ovdamearkka dihte bovdet vuoras sámegielagiid fáddádiimmuide. Eará: DVD:t sámegillii CD:t Ovttasbargu NRKsámerádioin Sámi girječoakkáldagat Sámi russolassánit, árvádusat, sárggusráiddut, Digitála govat/video/jietna Mađi eanet girjjit leat olámuttus, dađi eambbo sáhttá lohkan sámegillii šaddat. Russolassániid sáhttá buvttadit dihtoris. Gávdnojit nuvttá prográmmat maid sáhttá geavahit. Oahppit ráhkadit govvaráidduid/video main leat teaksta. Dan sáhttet dahkat buot fágain. Filbma, spealut jna. Luođit, sámi mánáidlávlagat, sámi musihkka, sálmmat, sámi muitalusat, jna. Sámi mánáidfilmmat ja mánáid-tv prográmmat. Ruovttus: Váhnemat, oappát/vieljat, áhkut/ádját ja eará sohka Govvatávvalat main lea alfabehta ja teaksta mii gullá iešguđet lágan fáttáide, sáddejuvvo skuvllas ruoktot ja heŋgejuvvo seaidnái Daga ohppiid dihtomielalažžan dasa geainna sii sáhttet praktiseret sámegiela ruovttus. Dat lea dehálaš arena giellaoahpahussii, sihke dan dihte go váhnemat, oappát/vieljat ja eará sohka sáhttá movttiidahttit ohppiid oahppat sámegiela, ja go oahppit de besset hupmat sámegiela eambbosiiguin earet go skuvllas. Vaikko leat ollu váhnemat geat eai máhte sámegiela ollásit, de máhttet eatnasat veahá sámegiela. Buohkat berrejit geavahit dan 38