VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia"

Transkript

1 VÄÄRT ELU HARITUD MAAL Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Tartu 2012

2 Sisukord 1 Strateegia taotlused ja sisu Taotlused Tartu maakonna arengustrateegia aastani täitmise ülevaade Strateegia struktuur ja sisu Tartumaa arengukeskkond ja sellest tulenevad väljakutsed Tartumaa arengutrendid Rahvastik Tervis Majandus ja töö Töötus, toimetulek ja vaesus Taristu Arenguvedurid Globaalsed muutused ja Tartumaa Eesti arengupoliitika Kesksed strateegilised väljakutsed Tartumaa arengus Tartumaa arengu strateegia Tartumaa üldvisioon Eesmärgid, mõõdikud ja sihtväärtused Arengumudel Tartumaa arendajad Eesmärgipärane arendustegevus Eneseteostuse võimaluste parandamine Tartumaal Eneseteostus teaduses Eneseteostus loomingus Eneseteostus ettevõtluses Eneseteostus ametialases karjääris Eneseteostus vabatahtlikus tegevuses Elanike heaolu tõstvate teenuste kvaliteedi ja kättesaadvuse parandamine Haridusteenused Tervishoiuteenused Sotsiaalse kaitse teenused Turvalisusteenused Vaba aja teenused Ühistransport Jäätme- ja heakorrateenused Kaubandus ning olme- ja äriteenused Sotsiaalsed struktuurid - ühiskonna institutsionaalne ja organisatsiooniline tugevdamine Valitsemine Kodanikuühiskond Elulaad ja väärtused Tuntus ja maine Füüsilise keskkonna väärtuse tõstmine Transporditaristu Tehniline taristu Hoonestatud ja haritud keskkond Ökosüsteemid Teenuste ekspordivõime tõstmine

3 4.5.1 Terviseteenused Turismiteenused Haridusteenused Teadmismahuka tootmise edendamine Arengustrateegia elluviimine ja seire

4 Eessõna Enamikule meist on Tartu maakond igapäevane elukeskkond. Arusaadavalt me soovime, et see keskkond oleks nii hea kui võimalik et meid ümbritsevad õnnelikud, nutikad ja teotahtelised inimesed. Kuidas aga selleni jõuda? Väliskeskkond on praegu turbulentne. Euroopat räsib eurokriis. Aasia hingab kuklasse. Ka sisekeskkond pole lihtne. Teame, et Tartumaa on Eestis kõige ebaühtlasemalt arenenud maakond vaeseima ja jõukaima omavalitsuse tulude vahe on siin ligi kolmekordne. Samas on Tartumaa Eesti lipulaev hariduses, teaduses, meditsiinis. Meil on väga häid näiteid lugudest, mis teenivad ühiskonda. Tartu maakonna strateegilist arendamist alustati rohkem kui 15 aastat tagasi aastal kirjutati alla esimene Tartumaa arengustrateegia, mis kandis nime Tartumaa Järgmine arengustrateegia valmis aastal 2004 ja kavandas Tartumaa arengut aastani See aasta on peagi käes. Silmapiiril paistab ka Euroopa Liidu uus rahastamisperiood. Peame ette mõtlema vähemalt aastani Käesolevat strateegiat koostama ei kohustanud meid ükski seadus. See on välja kasvanud sisemisest arusaamisest, et kui me omame eesmärke ja viime neid koos ellu, siis on neist inimestele rohkem tulu. Nagu ütleb kodukandiliikumise moto: üts and niidikese, tõne and niidikese, hulga pääle saa hame. Nii ongi strateegiasse kokku kogutud ja läbi kaalutud ideed ning ettepanekud Tartumaa võtmeasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, ettevõtetelt ja kodanikuühendustelt. Ekspertide abiga on neist tuumakamad välja sõelutud. Tänaseks valminud strateegiadokument on mitmes mõttes kompromiss. Ütlen ausalt, protsess ei olnud kerge. Tahaks ju kõigest kõike, rohkem ja paremat... aga strateegia on oma olemuselt valikute kunst. Ja valikud ei ole väga lihtsad. Piisab kahest märksõnast: halduskorraldus ja gümnaasiumireform. Eelmise strateegia kogemusest oleme mõndagi õppinud. Näiteks seda, et protsess on tihti sama palju väärt kui tulemus. Strateegia ongi paljude asjaosaliste vabatahtlik kokkulepe, millel pole voli keelata ja käske jagada, vaid esitada suuniseid ja soovitusi. Võimalus anda tartumaalaste eelistatud arengutele lisajõudu. Seega on strateegia positiivne teejuhis meile endile, välisinvestoritele, sponsoritele ning euroraha taotlejatele. 4

5 Meie sihiks on väärt elu haritud maal. Tänan siiralt kõiki, kes Tartumaa 2020 koostamisse oma panuse andsid ja seda veel teevad. Teeme koos ja me suudame. Reno Laidre Tartumaa maavanem 5

6 KOKKUVÕTE Tartu maakonna arengustrateegia kannab Tartu Maavalitsuse eestvedamisel kavandatud maakondliku arengu järjepidevust. Uuendatud strateegias taotletakse muuta Tartumaa kasvava elanikkonnaga ja piirkondlikult enam tasakaalus maakonnaks, mille inimarengu näitajad on heal Euroopa tasemel. Uute lahenditena pakutakse majandusstruktuuri muutmist ning teadliku ja koordineeritud ettevõtluse arenduspoliitika käivitamist, maakonna sisese arenduskompetentsi ja võimsuse suurendamist, ülikoolide töö tulemuste kasutamist regionaalses arengus, primaarsektori toodangu väärindamist, maakonnasiseste piirkondlike arengutasemete ühtlustamist ning Tartumaa konkurentsivõime ja rolli suurendamist Eesti arengus. Eesmärk on kasvatada Tartumaa panust Eesti paremaks muutumises, kujundada maakond Eesti sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu kvaliteedikeskuseks. Kesksete valdkondadena, millest sõltub kõige enam Tartumaa tulevik, käsitletakse inimeste eneseteostust teaduses, loomingus, ettevõtluses, ametioskustes ja karjääris ning vabatahtlikus tegevuses. Heaolu tagavate teenuste valik hõlmab hariduse, tervishoiu, sotsiaalse kaitse, vaba aja, turvalisuse, ühistranspordi ning olmeteenused. Strateegia rõhutab ühiskondlike struktuuride ning füüsilise keskkonna tähtsust arengus. Samuti näidatakse, kuidas arendada ja suunata olulisi sotsiaalseid struktuure valitsemist, kodanikuühiskonda, elulaade ja väärtusi, identiteete ja mainet selleks, et Tartumaa oleks sisemiselt ja Eesti kasvukeskusena tugev. Muutusi nähakse ka füüsilise keskkonna võtmeelementide osas, milleks on transporditaristu, tehniline taristu, hoonestatud ja haritud keskkond (asulamiljöö, maastikud) ning ökosüsteemid. Kasvama peab maakonna sotsiaalmajanduslik sidusus, aeg-ruumiline ühendatus ja suhtlus maailmaga. Läbimurre tuleb Tartumaal saavutada teenuste ekspordis (terviseteenused, turismiteenused, haridusteenused, teadusteenused) ja teadmistepõhises tootmises: rohemajandus, keskkonnatehnoloogiad ja energeetika, IT, biotehnoloogia, materjalitehnoloogia, traditsioonilise tootmise teadmistepõhisuse suurendamine. Strateegia eesmärgipüstitusest vajalike tegevusteni jõudmiseks kirjeldatakse iga strateegilise arendamise valdkond soovitud arengutasemega ja võrreldakse seda olemasolevaga. Muutmisvajaduse ulatus ja konkreetsed tegevused tulenevad loogiliselt nende kahe seisundi võrdlusest. Strateegia elluviimise suurim väljakutse sisaldub 6

7 võimekuses teha Tartumaal struktuurimuutused, mis viivad maakonna siseriiklikult ja rahvusvaheliselt võimekamaks haridus ja teaduskeskuseks, tarkade ja loominguliste töökohtadega maakonnaks. Selleks on vaja kõigi asjaosaliste koordineeritud sihipärast tööd, väga erineva oskusteabe kombinatsioonide rakendusi ja innovaatilisi lähenemisi. Tartumaa arengustrateegia koosneb neljast osast: arengukeskkond, strateegia üldlahendus, arengumudeli loogiline maatriks ning strateegia elluviimine. Tartumaa strateegia elluviimiseks moodustatakse arengunõukogu ja strateegias püstitatud iga olulise tegevussuuna tarvis määratekse arengut jälgiv mentor. Tähtis on saavutada, et Tartumaa strateegia muutub ühtse riigivalitsemise ning kaasava ja teadmistepõhine poliitikakujundamise võimestavaks meetmeks, mis on suunatud tartumaalaste ja kõigi Eesti inimeste edukale teenimisele. 7

8 1 Strateegia taotlused ja sisu 1.1 Taotlused Tartumaa arengustrateegia taotlus on muuta Tartumaa kasvava elanikkonnaga ja piirkondlikult enam tasakaalus maakonnaks, mille inimarengu näitajad on heal Euroopa tasemel. Eesmärk on suurendada Tartumaa panust Eesti paremaks muutumises, kujundada maakond Eesti sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu kvaliteedikeskuseks. Kasvama peab maakonna sotsiaal-majanduslik sidusus, aeg-ruumiline ühendatus ja suhtlus maailmaga. Visiooni ja eesmärkide saavutamiseks on vaja tõsta tootlikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selleks on Tartumaal kaks võimalust teenuste ekspordivõime ning teadmismahukama tootmise arendamine. Läbimurdevaldkondade valik (vt 4.5 ja 4.6) tugineb nii sisemistele arengueeldustele kui väliskeskkonna suundumustele (2.1 ja 2.2). Eesmärgipärase arendustegevuse keskmesse tõstetakse eneseteostuse võimaluste parandamine Tartumaal. Strateegias määratletakse vajalikud muudatused Tartumaa arendamise organisatsioonis, et tagada koordineeritud ja suunatud arendustegevus maakonnas (3.4). Kindlasti on vajalik tugiorganisatsioonide parem juhtimine ja sidumine kohaliku haldusega (sh osalus juhtimises ja rahastamine) ning neile avaramate regionaalsest huvist lähtuvate ülesannete panemine (nt Tartu Teaduspark kui maakonna tööstusalade partner, omavalitsuste ja ülikoolide ühishuvide looja ja elluviija, uute arendusprojektide algataja). 1.2 Tartu maakonna arengustrateegia aastani täitmise ülevaade Tartu maakonna arengustrateegias aastani oli strateegia kõige üldisem taotlus sõnastatud järgnevalt: Tartumaa elanikud soovivad, et aastal 2014 oleks Tartumaa ühtlaselt arenenud maakond, hea koht elamiseks ja töötamiseks ning Eestis parim koht õppimiseks, õpetamiseks ja teaduse tegemiseks aasta alguse seisuga on visiooni ja tegelikkuse vahel enim vastavust õppimise ja teaduse vallas. Tänu Tartu Ülikoolile on Tartumaa Eesti olulisim hariduskeskus juba mitu sajandit ning viimased 10 aastat on kõrghariduse institutsionaalne kandepind Tartus laienenud. Ka üld- ja kutsehariduses on 8

9 säilitatud väga tugev positsioon Eestis hariduse kvaliteedikeskusena. Tartumaa kui elu- ja töökoha headusest annavad pildi rändeandmed. Nende alusel on Tartumaa elu- ja töökohana mõnevõrra vähem atraktiivne kui Harjumaa, kuid parem ülejäänud Eesti maakondadest. Põhimõttelisi muudatusi Tartumaa suhtelises asendis viimasel kümnendil ei ole toimunud Tartumaa on elu- ja töökohana arenenud samas tempos kogu Eestiga. Edu ei ole saavutatud maakonna arengu ühtlustamisel töö- ja elukohad ning teenused on laiemate sotsiaal-majanduslike suundumuste mõjul järjest enam koondumas maakonna tuumalasse Tartu linnastusse. Ääremaade elanike arv väheneb ja vananeb kiiresti. Strateegias tuuakse esile neli arengueelistust ehk prioriteeti: 1. Koolide õpikeskkonna ja õpetamise kaasajastamine, kõrgkoolide rahvusvahelistumine, kutse- ja tehnikahariduse arendamine; 2. Uusettevõtluse toetamine ja tootmise teadmismahukuse tõstmine; 3. Piirkonnakeskuste elukeskkonna ja sotsiaalse infrastruktuuri parandamine; 4. Tartumaa rahvusvaheline kättesaadavuse ning maakonna tee-, transpordi- ja andmesideühenduste parandamine. Esimese arenguprioriteedi puhul on enim edu saavutatud õpikeskkonna kaasajastamisel ülikoolid on renoveerinud enamiku oma õppehoonetest ning juurde on ehitatud uusi. Ka Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Tartu Kutsehariduskeskuse kompleksid on olulises osas rekonstrueeritud; uued hooned on saanud Eesti Lennuakadeemia ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Oma koha haridussüsteemis on kinnitanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Üldhariduskoolide ja lasteaedade puhul on hooneid rekonstrueeritud valikuliselt, kuid olukord on kokkuvõttes hea või rahuldav. Ülikoolide rahvusvahelistumine on arenenud eelkõige teadustegevuses publikatsioonid, konverentsidel osalemine, ühisprojektid jms. Välistudengite arv on endiselt oluliselt madalam kui Põhjamaade ülikoolides. Strateegias kavandatud tegevussuundadest on riigi toel arendatud teaduse tippkeskusi. Tartu ülikoolidele tugineva innovatsioonisüsteemi arendamisel on suurimaks saavutuseks tehnoloogia arenduskeskused. Kõiki rahuldavat lahendust ei ole leitud maakondliku koolivõrgu korrastamisel, kuid Tartu linn on oma otsuse langetanud. Ettevõtluse arendamise alal seatud eesmärk meelitada tööstusalade ja tehnoparkide 9

10 rajamisega Tartumaale ettevõtteid ja välisinvesteeringuid on täidetud osaliselt ja ebapiisavalt. Teatud tulemusi on saavutatud tööstusalade arendamisel, sh on Tartu Teaduspargis loomisel pooltööstuslike laborite kompleks. Tartu linna ja Tartu Teaduspargi koostöös on loodud Tartu regiooni energiaagentuur, mis peaks kujunema taastuvenergia ja energiatõhusa ehituse kompetentsikeskuseks nii Tartumaale kui kogu Lõuna-Eestile. Tööstusalade arenduskeskuste välja kujundamisel ei ole kaugele jõutud. EASi toel on arendatud klastreid mõnedes strateegias loetletud valdkondades (puit, toit, ehitus, masinatööstus, klaasitööstus). Regionaalset riskifondi ei ole loodud, kuid tehtud on vastav uuring. Ettevõtluskoolitusega tegelevad rohkem või vähem süsteemselt mitmed Tartumaa organisatsioonid, kõige olulisemana Tartu Ärinõuandla ja ülikoolid. Piirkondliku tasakaalustatuse eesmärgi osas positiivseid arenguid ei ole toimunud. Üheks põhjuseks võib olla see, et maakonna tööstusalade ja kasvukeskuste kogu maakonda katvat võrgustikku ei ole kavandatud kujul rajatud. Suhteliselt vähe on saavutatud Tartumaa teadusasutustes välja töötatud tehnoloogiatel põhineva ekspordivõimelise tööstustootmise ning ekspordivõimelise IKT sektori arendamisel. Piirkonnakeskuste elukeskkonna ja sotsiaalse infrastruktuuri parandamiseks on kohalikest vajadustest ja võimekusest lähtuvalt tehtud märkimisväärseid investeeringuid. Töökohtade ja elanikkonna Tartu linnastusse kontsentreerumise ja ääremaaliste valdade elanike arvu vähenemise trende see aga olulisel määral mõjutanud ei ole. Tartumaa rahvusvahelise kättesaadavuse parandamise alal on saavutused olemas, kuid ebapiisavad. Rekonstrueeritud lennujaama ja lennuvälja toel on loodud rahvusvaheline lennuühendus, kuid rahvusvahelisi sihtkohti on vaid üks. Tartu kui rahvusvahelise reisirongiliikluse jaam ei toimi, Rail Baltica kiirrong Tartu kaudu Varssavisse ja Berliini sõitma ei hakka. Edasiminekuid ei ole Pihkva laevaliini osas, kuid uuendatud on Piirissaare ühendust tagavad Piirissaare ja Laaksaare sadamad. Kõva kattega teede võrgustik on tihenenud, sh strateegias nimetatud Võnnu-Meeksi ja Koosa-Varnja teed. Tartu ringtee on ehitamisel, eelkõige Tartu ümbrusesse on rajatud uusi jalgrattateid. Maakonna ühtne ühistranspordisüsteem puudub. Strateegias loetletakse 22 tähtsat maakondlikku programmi ja ühisprojekti, mille võib jagada kolme rühma: tehtud (1), alustatud ja/või osaliselt teostatud (12), ei ole saavutatud olulisi arenguid või on ümber mõeldud (9). 10

11 Tehtud: Ahhaa-keskus Osaliselt tehtud: Tartu Teaduspargi laiendus Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi arendus ja Maarjamõisa tehnoloogialinnak Tööstuspargid ja -alad (Raadil, Ravilas jt) Tartu rahvusvaheline lennuühendus lennujaam on rekonstrueeritud Maakondlikult oluliste kohalike teede remont Maapiirkondade internetiühenduste programm Tartumaa omavalitsuste veevärgiprojekt Koostööprojektid Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ja Pihkva regiooni vahel turismiettevõtluse ja hariduse valdkondades INTERREG Ökomuuseumite võrgustik investeeritud on objektidesse, kuid võrgustikku välja ei ole kujunenud Peipsi programm EASi regionaalprogramm Jalgrattateede võrgustik on ehitatud jalgrattateid Tartu ümbersõidutee on alustatud tegevusi ja sõlmitud ehituslepinguid Ei ole saavutatud olulisi arenguid: Maakondliku koolivõrgu arendus Tartumaa Kutsehariduskeskuse arendus arendatud on Tartu Kutsehariduskeskust Tartus, teisi kohalikke omavalitsusi ei ole kaasatud Uusettevõtluse toetusprogramm EASil on toetused kohalikele tugiorganisatsioonidele, kuid mitte maakondliku initsiatiivi osana Tartu tehnikakolledž TTÜ on toonud Tartusse oma kolledži, TÜ ja EMÜ tegelevad tehnoloogiaõppega ülikoolide raames Tartumaa arenguagentuur Kagu-Eesti jäätmekeskus Tartumaa tervisespordikeskus Emajõe Jõeriik Via Hanseatica programm Arengud on suuremad betoonis, st taristu alal, ning seal, kus riik on oma kesksete poliitikatega sekkunud. Seal, kus vaja maakondlikku algatust, uusi organisatsioonilisi lahendusi ja koostööd, on Tartumaa arengustrateegia senine elluviimine kesisem. 11

12 1.3 Strateegia struktuur ja sisu Tartumaa arengustrateegia koosneb neljast osast: arengukeskkond, strateegia üldlahendus, arengumudeli loogiline maatriks ning strateegia elluviimine. Tartumaa arengukeskkonna ülevaade oli eelmises strateegias esitatud mahuka lisana. Käesolevas dokumendis on see paigutatud põhiosasse, et suurendada strateegia terviklikkust. Peatükis vaadeldakse seniseid olulisemaid arenguid ning positsiooni võrdluses Eesti, Harjumaa ning Euroopa tasemega, samuti megatrende väliskeskkonnas, riigi arengupoliitika eesmärke ja meetmeid. Vajalik on kooskõla riigi arengupoliitikatega, ideaalis peaks Tartumaa suutma neid mõjutada. Siit tulenevad strateegilised väljakutsed Tartumaa arengus. Strateegia üldlahenduses on sõnastatud eesmärgid, arengumudel ja eelistused. Üldvisioonis taotletakse varasemast suuremat konkreetsust ja mõõdetavust: tulevikupildi kirjeldust täiendavad mõõdikud ja sihtväärtused. Arengumudelis säilitatakse mesilastaru kujund kui valdkondliku seostatuse metafoor. Uudse vaatenurgana keskendutakse inimestele, kes Tartumaal elavad ja tegutsevad. Tõstetakse esile regionaalse konkurentsivõime kaks keskset teemat inimeste eneseteostusvõimalused ja neile pakutavad teenused. Strateegia spetsiifiline element on prioriteetsete teenuste ja tootmisvaldkondade esile toomine. Üldpõhimõte tuleneb arengukeskkonnast ja Tartumaa asendist teenuste eksport ja tootmise teadmistemahukuse tõstmine. Väga oluline on Tartumaa avaliku sektori organisatsioonide missiooni kirjeldamine, sh panus käesoleva arengustrateegia elluviimisse. Strateegia kolmas osa on arengumudeli loogiline maatriks. Võtmeteemade kaupa tuuakse välja soovitav ja praegune arengutase ning soovitava saavutamiseks vajalikud tegevused. See väldib konkreetsete eesmärkidega mitteseotud pikkade tegevusloendite teket. Piirkondliku tasakaalustatuse põhimõtteid käsitletakse ühtedena soovitud arengutasemetest. Neljandaks kirjeldatakse arengustrateegia regulatiivset rolli ja elluviimise mehhanisme, sh kohalike omavalitsuste ja riigi panust. Samuti määratletakse selles osas strateegia seire korraldus. 12

13 2 Tartumaa arengukeskkond ja sellest tulenevad väljakutsed 2.1 Tartumaa arengutrendid Rahvastik Tartumaa rahvaarv on viimase kümnendi jooksul püsinud stabiilsel tasemel. Loomulik iive on maakonnas alates aastast positiivne ning kuni aastani positiivne iive suurenes. Aastatel ületas sündide arv surmasid poole tuhande võrra. Positiivset iivet on tasakaalustanud kergelt miinuses rändesaldo. Eesti üldise rahvastikuarengu kontekstis, kus üksnes Harjumaa on suutnud elanike arvu kasvatada, on see rahuldav tulemus. Suuremad probleemid tulenevad tõsiasjast, et rahvastikuprotsessid maakonna eri osades on vastassuunalised. Kiire elanike arvu kasv on toimunud Tartu lähivaldades: elanike juurdekasv perioodil on Tartu ja Ülenurme vallas ulatunud üle 25%. Samas maakonna äärealade valdades elanike arv kahaneb; kõige enam Peipsiveere omavalitsusüksustes kuni 25%. Tartu linna elanike arv on rahvastikuregistri andmete põhjal 2% võrra vähenenud, mis kokku annabki tulemuseks selle, et elanike arv maakonnas ei ole oluliselt muutunud. Maakonna tuumikala, Tartu linna ja lähivaldade, rahvastikuarengut iseloomustab positiivne iive ning laste ja noorte osakaalu kasv. Rändesaldo on positiivne üksnes Tartu linna lähiümbruse valdades. Ääremaalistes valdades on iive tugevalt negatiivne ning väljaränne ületab sisserännet. Riigisiseses maakondade vahelises rändes on viimastel aastatel iga-aastaselt osalenud keskmiselt kaks tuhat sisserändajat ja kaks tuhat väljarändajat. Viimastel aastatel on maakondade vahelise rändesaldo väärtused märkimisväärselt paranenud. Kui perioodil oli see keskmiselt miinus tuhat, siis perioodil miinus sada. Tartumaa on rände sihtkohaks Lõuna-Eesti maakondade elanikele (ligi poole maakondade vahelisest sisserändest moodustavad viis Lõuna-Eesti maakonda) ning väljarände lähtekohaks Harjumaale (pool väljarändest jääb Harjumaa arvele). Harjumaa osakaal maakondade vahelises sisserändes on ligi veerand. Välisrände mahud on ametliku statistika alusel oluliselt väiksemad. Maksimaalselt on aastane väljaränne välisriikidesse ulatunud 13

14 600 inimeseni. Perioodil oli Tartumaa välisrände saldo erinevalt Eesti üldmustritest positiivne, kuid aastal saavutas senise miinimumväärtuse Tartumaa rahvastik on koondunud linnalistesse keskustesse ja nende vahetule tagamaale ning kontsentratsioon süveneb. Maakonna elanikust elab Tartus 66%, koos tagamaa valdadega Tartu linnastus kokku 80%. Et Elva linnas ja tema naabervaldades elab 12% maakonna elanikkonnast, siis jääb muu maakonna arvele vaid 8% maakonna elanikest. Struktuurselt iseloomustab maakonda laste ja noorte suhteliselt suurem osakaal võrreldes teiste Eesti maakondadega. Samas on ääremaa valdades just viimastel aastatel toimunud laste ja noorte osakaalu suur kahanemine elanikkonnas. Rahvuskoosseis püsib stabiilsena. Võrdluses Eesti kahe ülejäänud maakonnaga, mille elanike arv ületab , on Tartumaal eestlaste osakaal erakordselt suur 85%. Venelaste osakaal on püsinud stabiilsena (13%) lähedal. Peipsiveere vanausuliste venelaste kogukond püsib, kuid piirkonna negatiivsed rahvastikuprotsessid kujutavad selle säilimisele tegusa kogukonnana suurenevat ohtu. Teistest rahvustest küündivad 1% lähedale soomlased ja ukrainlased. Kaugvälismaalaste, sh arenguriikidest pärit inimeste arv on maakonnas jätkuvalt väga madal võrreldes näiteks Põhjamaade ülikoolilinnade regioonidega. Tartumaa ja selle keskuse Tartu väike rahvaarv seavad olulisi piiranguid maakonna konkurentsivõimele Eestis ja Läänemere regioonis väike tööjõuturg ning sellest tulenev spetsialistide nappus uute suuremat tööjõudu nõudvate ettevõtete rajamiseks; klientide vähesus sisetarbimisel tuginevate teenuste arendamiseks; rahvusvaheliste transpordiühenduste madal nõudlus ja tasuvus. Seetõttu on põhiline soovitav rahvastikuarengu väljakutse maakonna elanike arvu kasv. Rahvastikukasvu allikateks saavad olla: (a) Tartu kõrg- ja kutsekoolides haridust omandavad noored, kellele suudetakse peale eriala omandamist pakkuda tööd; (b) kasvav sisseränne Lõuna-Eestist, sealsete asulate tühjenemise hinnaga; (c) tagasiränne Tallinna linnastust, mis nõuab senisest paremat konkurentsivõimet töökohtade osas ning elukvaliteedi tunnetuslikku paremust; (d) rahvusvaheline sisseränne (e) sündivuse kasv. Valikud ja lahendused peavad tagama kasvu selliselt, et see toetaks maakonna sotsiaalmajanduslikku arengut, tartumaalaste heaolu ja välja kujunenud kultuurilist identiteeti. Variandid a kuni c tähendavad arengut teiste Eesti piirkondade arvelt, kusjuures variant b nõrgestab laiema tagamaa arvelt ka Tartu kui regioonikeskuse tähtsust. Rahvusvahelise 14

15 sisserände puhul on eelistuseks ülikoolide tegevusega seonduv sisseränne, kuid võimalik on ka majandus- ja sõjapõgenike lisandumine. Igal juhul on vajalik haridussüsteemi valmisolek sisserändajate integreerimiseks ja assimileerimiseks. Positiivseks arengueelduseks on eestlaste suur osakaal, mis annab Tartumaale võrdluses Harjumaa ja Virumaaga nö suurema kultuurilise varu, säilitamaks eestikeelne ja -meelne keskkond. Suhteline kultuuriline homogeensus ja kujunenud maine on samas ka takistuseks sisserändel põhineva kasvu suunamisel. Rahvastikuarengu piirkondlike trendide mõju on sarnane. Ääremaalistes valdades, kus elanike arv väheneb, on tööjõu nappuse tõttu järjest raskem luua uusi ettevõtteid. Kasvab surve sotsiaalsele infrastruktuurile, väheneb tarbijate arv ning investeeringute ja teenuse osutamise kulude efektiivsus. Kasvupiirkondades samas kasvab nõudlus ning vajadus uute investeeringute järele. Vaja on teha valik, kas soovitakse neid protsesse peatada ja pöörata, kas see on jõukohane ja mil määral. Esimene variant eeldab piirkondlike keskuste tugevdamist maakonnas, nende välja valimist. Igal juhul on mõistlikud lahendused, kus sotsiaalsesse infrastruktuuri investeerimine on koordineeritud muu arendustegevusega, eelkõige töökohtade loomise poliitikaga, mis peaks pikemas perspektiivis looma eeldused rahvaarvu säilimiseks ning nõudluse teenuste järele. Teine variant on olemasolevate trendidega kaasa minemine, töö- ja elukoha vahelise liikumise võimaluste parandamine. Et selline olukord ei viiks lõpptulemusena ikkagi väljarändele ääremaalistest piirkondadest, on vaja seal keskenduda eneseomase elukeskkonna tugevuste väljakujundamistele (looduslikud ja maastikulised väärtused, kogukonna areng) Tervis Tartumaa elanike terviseseisund on paranenud ja oodatav eluiga kasvanud. Maakonna elanike keskmine oodatav eluiga sünnihetkel on 77 aastat. See jääb heast Euroopa tasemest küll u viie aasta võrra maha, kuid on Eesti maakondadest kõrgeim näitaja Harjumaad edestatakse ligi aastaga. Vanusrühmas on oodatav eluiga 20 aastat, mis on mõne kuu võrra Harjumaast vähem. Ka tervena elatud aastate osas on viimastel aastatel toimunud kiire kasv 49 aastalt 56 aastani. Eestisiseses võrdluses jäädakse keskmisest siiski pool aastat ja Harjumaast kaks aastat maha. Elanike üldine terviseseisund on kiiresti paranenud ning ka siin on saavutatud käesolevaks ajaks Eesti parim tulemus: 59% Tartumaa elanike enese hinnangul on nende terviseseisund hea või väga hea. Samas on töövõimet piirava pikaajalise haigusega inimeste osakaal 15

16 maakonnas pisut tõusnud (2002 5%, %). Heade tervise koondnäitajate varjus on probleemiks terviseseisundi maakonnasisesed erisused, kus ääremaade elanikkonna terviseseisund on sarnasem pigem Kagu-Eesti madalamale tasemele. Tartumaalaste terviseseisundi edendamiseks on vaja toetada tervislike eluviiside väärtustamist. Vajalik on perearstisüsteemi parem kaasamine terviseedendusse. Põhiline arenguruum on riskikäitumise suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, väheliikuv eluviis, töö-, liiklus-, tule- ja veeohutuse eiramine ennetamisel ja ohjeldamisel. Piirkondliku tasakaalu saavutamine sõltub laiemast piirkondlikust arengust, ääremaade elanikkonna haridustaseme ja tööelu kvaliteedi tõusust Majandus ja töö Tartumaa kogutoodang on võrdluses aastaga kahekordistunud, protsendipunkti võrra on suurenenud ka osakaal Eesti SKTst 10,2%. Maakondade lõikes on Tartumaa nii absoluutmahus kui elaniku kohta Harjumaa järel teisel kohal. Siiski jääb SKT elaniku kohta alla Eesti keskmist taset ning erinevus Harjumaaga on ka arvestuses elaniku kohta liiga suur (Harjumaa SKT elaniku kohta 160% Eesti keskmisest, Tartumaal 95%). Et Eesti SKT on ostujõudu arvestades vaid 66% Euroopa keskmisest ning jääb Põhjamaade tasemele üle kahe korra alla, ei ole Tartumaa SKT tase rahuldav. Maakonna SKTst moodustab teenindussektor 72%, primaarsektor 6% ja tööstussektor 25%. Tartumaa panus eksporti on regionaalse SKT ja elanike arvu kontekstis tagasihoidlik. Kuigi ekspordi absoluutmahud on kasvanud kiiremini SKT mahtudest, on Tartumaa osa viimastel kiire ekspordi kasvu aastatel pigem kahanenud. Eksportivate ettevõtete arv on kaheksa aastaga kasvanud 637lt 939ni. Üldiselt elas ettevõtlus majanduslanguse hästi üle ettevõtted vähendasid töökohtade arvu, selle arvel on kasvanud tootlikkus. Perioodi jooksul on välja kujunenud põhiliselt küll logistika ja laomajanduse funktsiooniga tööstusalade kogum Tartu linnas ja selle naabervaldades. Loodud on märkimisväärsel hulgal nn uue majanduse eksportivaid mikroettevõtteid. Esimesi tulemusi annab loomemajanduse edendamiseks tehtav töö. Põllumajandusettevõtlus on tugevnenud Euroopa Liidu toetuste najal. Järjest enam on hakatud tegema koostööd turustuskanalite loomisel. Tööga hõivatute arv on maakonnas jäänud võrdluses aastaga samaks

17 hõivatut. Eestis tervikuna on sama perioodi jooksul tööga hõivatute osakaal kasvanud. Hõive tippaastal (2008) oli hõivatute arv maakonnas 7000 võrra suurem. Sektorite lõikes toimusid hõive struktuurimuudatused 1990ndate alguses ning on perioodil püsinud suhteliselt muutumatult 66% teenindussektoris, 6% primaarsektoris ja 28% tööstussektoris. Need on Eesti üldisele hõivestruktuurile väga lähedased arvud. Maakonna maa-asulate elanike hõives moodustab primaarsektor 12%, mis on protsendi võrra enam kui Eestis. Võrrelduna aastaga on kasvanud valgekraede osakaal ning praeguseks on see võrdne Harjumaaga 55%. Töökohtade territoriaalset jaotust iseloomustab töökohtade väga tugev kontsentreeritus Tartu linna ja linnastusse vastavalt 77% ja 87% kogu maakonna töökohtadest (EMTA sotsiaalmaksu tasujate arvestuse alusel). Elva linna ja selle lähiümbruse valdade arvele jääb ligi 8% maakonna töökohtadest ja muu maakonna arvele 5%. Töökohtade selline kontsentreeritus tähendab ulatuslikku tööalast pendelrännet valdadest Tartu linna ja Elvasse. Tartu toimib tõmbekeskusena kogu maakonna ning Elva oma piirkonna valdade elanike jaoks. Elanike töö väärtuse alusel on Tartumaa Eestis püsivalt teisel kohal Harjumaa järel aastal oli maakonna palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 803 eurot, Harjumaal 893 eurot. Brutotulu kasv alates aastast on olnud kõrgem Eesti keskmisest 104% (Eesti 96%, Harjumaa 88%). Palgatöö tulude tase maakonna lõikes varieerub suuretes piirides. Kõrgeim on keskmine brutotulu Tartu lähiümbruse valdades (Ülenurme vallas 880 eurot) ja Tartu linnas (821 eurot). Ääremaa valdades jääb brutotulu euro vahele ning Peipsiääre valdades on see ligi 515 eurot. (Statistikaamet, a andmed) Strateegia ülesanne on pakkuda lahendusi, kuidas tõsta oluliselt Tartumaa SKT mahtu ning lähendada seda Harjumaale ja Põhjamaade keskmisele tasemele. See nõuab tootlikkuse kasvu traditsioonilistes majandusharudes, uue targa majanduse osakaalu märkimisväärset kasvu, loodavatele idufirmadele maakonnas kasvukeskkonna loomist. Sellise arengu eeltingimuseks on ettevõtlikkuse levik ja ettevõtlusoskuste paranemine ning haritud tööjõud. Üheks kõige pakilisemaks lahendust vajavaks probleemiks on erialase ettevalmistuseta noorte arvu viimine miinimumini. Haridus tuleb tugevalt siduda kohaliku majandusega hakata õpetama ja andma kutset just nende valdkondades, kus meil on potentsiaali, ja seda kuni kraadiõppe tasemeni. Strateegilistes valdkondades tuleb luua tipptasemel õppetoolid, 17

18 mis õpetuse ja teadusetegemise kõrval rahvusvahelisel tasandil annab kaaluka sisendi ka uue majanduse niššide õitsenguks. Oluline on arendada neid tooteid ja teenuseid, mida saab eksportida ja mis põhinevad võimalikult palju kohalikel ressurssidel. Hea on, kui lõpptooted ja -teenused on ka teadmismahukad. Paraku ei saa me Tartumaa puhul rääkida veel teadmistepõhisest, vaid alles pooleldi oskustepõhisest majandusest. Tähtis on leida oma nišš maailmaturul. Piirkondlikus arengus on väljakutseks töökohtade loomine väljaspool välja kujunenud Tartu linnastut ja Elvat. Otsustamist vajab küsimus, kuivõrd tulemuslik saab olla töökohtade loomise poliitika võimalikes piirkonnakeskustes nagu Puhja, Alatskivi, Võnnu, Rõngu ning milliste meetmetega positiivse vastuse puhul tulemusi taotleda Töötus, toimetulek ja vaesus Maakonna töötuse trend on järginud üldisi majandustsükli arenguid. Töötuse tippaastal ulatus maakonna töötus 16%ni, kuid aastal langes see 11%le. Võrdluses aastaga on töötuse tase siiski kahekordne. Maakondade võrdluses on Tartumaa töötus püsinud kogu perioodi jooksul ühel madalaimal tasemel. Majanduskriis tõi kaasa eriti suure töökohtade kaotuse traditsioonilistes Tartumaa majandusharudes (mööbli- ja puidutööstus, autotarvikute tootmine, ehitus), teised sektorid on neid kompenseerinud osaliselt. Toimetulekuprobleemidega peredes elab Tartumaal inimest ehk 15% elanikkonnast. Võrdluses aasta miinimumtasemega on sellise inimeste arv kolmekordistunud, kuid Eesti keskmise taseme (22%) taustal on toimetulekuprobleemide ulatus maakonnas väiksem. Toimetulekuprobleemide viimaste aastate kasv on suurem olnud pigem edukates valdades linna lähedal, kuid püsib suhtarvudena jätkuvalt kõrgem äärealadel. Suhtelise vaesuse piirist allpool elab 16% maakonna inimestest, mis on riigi keskmisest protsendi võrra vähem, kuid ületab oluliselt Harjumaa taset (10%). Tartus on välja kujunenud ning taastoodab ennast kodutute kogukond, kultuur ja elulaad. Vaesuse likvideerimine saab toimuda eeskätt läbi teiste valdkondade majanduse üldise arengu tulemusel, riskilaste resotsialiseerimisega haridussüsteemis. Asotsiaalsetele eluviisidele saab vastu töötada korrakaitse tugevdamisega; küsimus on selles, kui kaugele 18

19 on võimalik minna kodanikuvabaduste piiramisel, samuti selles, kas soovitakse lahendada kodutute probleeme või kodututest tulenevaid probleeme ülejäänud ühiskonnale. Sotsiaalse kaitse tegevuste puhul on võtmeküsimus kohalike omavalitsuste võimekus ja tahe kaasata probleemseid elanikke kogukonnatöödele, vahendada toetatud töökohti ning pakkuda rehabilitatsiooni toetavaid eluasemeteenuseid. Mõistlik on kohalike omavalitsuste vaheline koostöö neis suundades Taristu Tartumaa omavalitsused, asutused ja organisatsioonid on investeerinud oma ja Euroopa Liidu raha eelkõige tehnilisse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri. Eurotoetustena on Tartumaa betooni ja asfalti tulnud miljonid eurod, kuid sinnagi on vaja veel investeeringuid. Üldiselt on elukeskkond maakonnas tuntavalt paranenud (vesi, kanalisatsioon, liikumisrajad, sportimispaigad, heakord). Tartusse on rajatud soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam, kavandatakse biogaasijaamasid Tartus ja Ilmatsalus. Edasisteks väljakutseteks on saavutada odavama hinnaga prügimajandus ja odavam (sooja)energia, samuti energiasäästlikum elamumajandus. Rekonstrueeritud on mitmeid põhimaanteede lõike ning alustatud on Tartu ringtee rekonstrueerimise ja edasiarendamisega. Mitmed olulised kõrvalteed on viidud kõva katte alla, rajatud on asulatelähedasi kergliiklusteid. Ka siin on kõvakattega teede ja kergliiklusteede võrgustiku tihendamiseks piisavalt arenguruumi. Tartus on loodud tingimused rahvusvaheliste lennuliinide jaoks, kuid tulenevalt vähesest nõudlusest ei rahulda praegune sihtkohtade arv ja valik Tartumaa strateegilisi vajadusi. Kaalumist väärib lennuliikluse doteerimine olulistesse sihtkohtadesse (nt Stockholm, Moskva), mis ideaalis võiks toimuda kogu Lõuna-Eesti koostöös. Uuendatud on raudtee infrastruktuur Tallinna ja Riia vahel, kuid sellest hoolimata ei ole käivitatud otseühendust Tallinnast Tartu kaudu Riiga. Rail Balticu uus trass Tartut ei läbi. Kaugemas tulevikus võiks Tartumaa arenguhuviks olla eurolaiusel raudtee rajamine Peterburist Riia ja Kaliningradi kaudu Berliini, mis eeldatavasti on Tallinn-Varssavi liinist oluliselt tasuvam. See eeldab loomulikult Euroopa Liidu ja Venemaa (Peterburi) kaasamist. Suured investeeringud Koidula piirijaama ei ole parandanud Tartu ühendatust Venemaaga reisiliikluse mõttes. Lähiperspektiivi arenguvajadused rahvusvaheliste ühenduste 19

20 tihendamisel ei eelda mitte uusi investeeringuid, vaid organisatsoorseid lahendusi loodud taristu paremaks kasutamiseks Tartumaa maailmaga ühendamisel. Kuigi üldhariduskoolide õpilaste arv on maakonnas tervikuna vähenenud perioodil u 4500 ehk 20% võrra, maakonna äärealadel veelgi enam, on maakonna koolivõrk püsinud sisuliselt muutumatuna. Õpilaste arvu vähenemisest aga ka sisulistest muudatustest õppekavades tulenevalt on jätkuvalt aktuaalne koolivõrgu optimeerimine maakonnas. Ka teiste sotsiaalse infrastruktuuri objektide arendamisel on mõistlik soovid maakonna tasandil kokku leppida. Suureks väljakutseks on sotsiaalse taristu ruumilise arengu sidumine teede ja ühistranspordivõrgu arendamisega. Maakonna ühistranspordivõrk on viimastel aastatel toiminud suhteliselt muutumatuna ning vajab uut läbimõtlemist. Aluse selleks pakub maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering, mille elluviimise lahendused sisalduvad käesolevas strateegias. Hästi planeeritud ja kooskõlastatud ruumiline areng käsikäes strateegilise arenguga on võti maakonna õppimis-, elu- ja töökeskkonna viimiseks heale Euroopa tasemele Arenguvedurid Ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutsekoolide õppe- ja teadustöö tingimused on tohutult paranenud. Ka sisulises mõttes on arengud positiivsed. Eelkõige väärib märkimist Tartu Ülikooli paranev positsioon teadusülikoolina rahvusvahelistes edetabelites. Megainvesteeringud maakonna võtmesektorites (meditsiin, haridus, teadus) on loonud eeldused teadmismahukate töökohtade tekkeks, kuid uusi firmasid nendes valdkondades on juurde tulnud vähe. Viimastel aastatel on investeeritud päris palju innovatsiooni tugistruktuuridesse, kuid mastaabiefekti saamiseks on vaja kordades rohkem raha. Lõppeesmärk peab olema uute maailmaturul konkurentsivõimeliste innovatiivsete toodete ja teenuste loomine, eriti Tartumaa traditsiooniliste majandusharude puhul. Riiklike arendusprogrammide vahendeid kaasates on loodud selleks eeldusi. Tartumaale on loodud neli tehnoloogia arenduskeskust, milles osalevad siinsed ülikoolid ja vastavate valdkondade ettevõtted: Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS 20

21 OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogia Arenduskeskus Reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus. Samuti on Lõuna-Eesti regiooni EAS sihtprogrammi vahenditest loodud või loomisel viis kompetentsikeskust: TÜ Viljandi KA Pärandtehnoloogia kompetentsikeskus Valgamaa KÕK Logistika Kompetentsikeskus Võru KHK Puidutöötlemise tehnoloogia ja tootearenduse kompetentsikeskus SolarBase Innovatiivse hoone ja elukeskkonna kompetentsikeskus Otepää vallas EMÜ Polli Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus Karksi vallas. Programmi nõuetest tulenevalt ei asu neist ükski Tartumaal, kuid Tartu ülikoolid osalevad neis partneritena ning loodetavad tulemused on kasutatavad ka Tartumaa teadmistepõhise ettevõtluse arendamisel. Tartu Teaduspark ja Tartu Loomemajanduskeskus on riiklike toetustega välja ehitanud inkubatsioonikeskused. Teaduspark on kasvanud projektide toel. Enim on panustatud füüsilise keskkonna arendamisele, välja ei ole kujunenud ülikoolide, maakonna ja omavalitsuste ühist teadmistepõhise ettevõtluse arendusorganisatsiooni. Tartu Loomemajanduskeskus on asunud koostööle ka maakonna teiste piirkondadega loomemajanduse edendamiseks kogu maakonnas. Intelligent Energy Europe Programme vahenditest on loodud MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur, mille üheks ülesandeks peab saama kohalikel taastuvressurssidel põhineva hajaenergeetika edendamine, samuti energiatõhusate ehitustehnoloogiate juurutamine. Jätkuvalt on väljakutseks külade elujõu hoidmine ja suurendamine. Kolmanda sektori areng on olnud positiivne (kuigi mitte alati koordineeritud), paljud külad on muutunud elujõulisemaks, kuid maakonna äärealad kipuvad ikkagi tühjaks jääma. Euroopa Liidu LEADER-meetme raames on maaelu ja külakogukondade arendamise organisatsioonidena loodud kolm tegevusgruppi, mis haaravad Tartumaa valdasid Tartumaa Arendusselts, Võrtsjärve Ühendus ja Piiriveere Liider. Suur on loodud institutsionaalne tihedus turismisektori arendamisel. On olemas SA Lõuna- Eesti Turism ja SA Tartumaa Turism. SA Tartumaa Turismi struktuuri on loodud 21

22 konverentsiturismi keskus. Piirkondlike loodushariduse ja loodusturismi keskustena tegutsevad Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA ja Võrtsjärve SA. LEADER-tegevusest on välja kasvanud Peipsi külastuskeskus. Uues kompleksis tegutseb SA Ahhaa keskus. Tartu Maavalitsus ja Tartumaa Omavalitsuste Liit ei ole suutnud oma mõjusust maakonna arengu suunajana suurendada. Maakondlik arenduskeskus Tartu Ärinõuandla on selgelt piiritlenud oma tegevusvaldkonnad ning keskendub alustava ettevõtluse ja mittetulundussektori toetamisele ja nõustamisele, noorte ettevõtlikkuse edendamisele ja investorteenindusele. Keskseteks väljakutseteks, millele strateegia peab lahenduse pakkuma, on olemasolevate organisatsioonide töö koordineerimine, ülikoolide motiveerimine ning ehk kõige olulisemana otsustamine, kas on vajalik mingi uue maakonna arenguorganisatsiooni loomine või on võimalik paremaid tulemusi saavutada olemasolevaid organisatsioone tugevdades (parem juhtimine, parem kompetents). 2.2 Globaalsed muutused ja Tartumaa Tartumaa on väike piirkond Ida-Euroopa kirdenurgas Euroopa Liidu ja Venemaa piiril, tagasihoidliku osaga Euroopa territooriumist, rahvastikust ja majanduslikust koguproduktist. Kuigi Põhjamaade kõrval pigem vaene, on Tartumaa globaalses võrdluses küllaltki jõukas ja korraliku elustandardiga. Pingeid lisab lähedus maailma heaolu- ja kvaliteedikeskusele Põhjamaades, ning satelliidi roll seoses Põhjamaadega (aga ka Harjumaaga). Eesti Arengufond näeb oma raportites majanduse arengukeskustena suuri linnasid käsitletakse Tallinna konkurentsivõimet Stockholmi, Peterburi ja Kopenhageniga. Tartu tähelepanu ei pälvi. Suuruse alusel Tartu sotsiaal-majanduslikuks kasvukeskuseks olla ei saa; Tartu väiksus on oluline piirang Tartumaa edasisele kasvule. Samas on Põhjamaade ülikoolilinnad suutnud oma elanike arvu ja majandust viimastel kümnenditel kiiresti kasvatada. Tartumaa väiksusest tuleneb ressursside nappus ja nõrk arengu suunamise võime. Väiksust saab ületada läbi võrgustumise, suhtlemise, kvaliteetsema panuse, huvitavuse. Võtmeküsimuseks on, mida head ja huvitavat on Tartumaal koostööpartneritele pakkuda. Üleriigilises planeeringus nähakse ette maailmamajanduse raskuskeskme nihkumist Tartust 22

23 kaugemale, Aasiasse: Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse (eeskätt Hiinasse ja Indiasse) kujundab ümber üleilmastumise geograafilise väljendumisviisi. Rahvusvahelises tööjaotuses liigub tööstustootmine Aasiasse, lääneriikides kasvab teenuste eksport. Uus maailmamajanduse geograafia tekitab ka uued mahukad eeskätt meretransporti kasutavad kaubavood ühelt poolt Aasia ja teiselt poolt Euroopa ning Ameerika vahel. Rahvarikaste riikide majanduse mahu kiire kasv ja vastavalt ka üleilmse keskklassi arvukuse ja tarbimisnõudluse tohutu suurenemine toovad kaasa kasvava nõudluse loodusressursside järele. Ettenähtavalt tekivad pinged toiduainete ja energia nõudluse ja pakkumise vahel, mis viib mõlemate kaubagruppide hinna tõusule. Loogiline vastus asjade sellisele seisule on suhtluse suurendamine kasvukeskustega. Oluline on teha seda Põhjamaade osana, veelgi parem Põhjamaid ja Venemaad ühendava Läänemere regiooni osana. Taotlus peab olema arenemine Põhjamaade satelliidist selle kvaliteedikeskuse osaks. Lisaks suurusele sõltub regioonide edu järjest enam teadmistest ja talentidest. Tartumaa suguse perifeerse ja väikese regiooni jaoks on see ainsaks võimaluseks olla edukas. Rahvusvaheliselt edukate piirkondade puhul on oluline avatus, konkurentsivõime talentide juurdemeelitamisel, aktiivsete elanike sisseränne. Siit tuleneb vajadus olla valmis kultuurilistele väljakutsetele vastamiseks läbi haridussüsteemi, sh täiskasvanuhariduse. Tartumaa tugevaimaks arengueelduseks on Tartu Ülikool, mis omab suhteliselt head positsiooni teadusülikoolide seas ning prognooside põhjal parandab oma positsiooni järgnevatel aastatel veelgi. Arengufondi raportites loetletakse majanduse tulevikusuundadena IT-sektorit, rohemajandust, tervisesektorit, mis kõik on Tartu ülikoolide tugevamateks valdkondadeks. Üleriigiline planeering Eesti nimetab olulisemate ruumilise mõjuga üleilmseteks trendide seas muuhulgas järgmisi suundumusi: üleminek teadmispõhisele majandusele; ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv; üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele; rohelise ja hõbedase majanduse ennakkasv. Kõiki neid suundumusi strateegia prioriteetide seadmisel ka arvestab. Küsimus on, kuidas toota ja müüa paremini kui teised. Tulevikusuundumusi teab suurem osa maailma regioonidest, mis muudab ka tõenäolisemaks nende tegeliku olulisuse kasvu. 23

24 2.3 Eesti arengupoliitika Eesti valitsuse pikemaajalise tegevuse olulisim suunaja on konkurentsivõime kava "Eesti 2020". Regionaalse arengu temaatikaga see kava ei tegele, kuid määratleb prioriteetsed valdkonnad ja eesmärgid konkurentsivõime tõstmiseks Eestis. Kavas nenditakse, et rikkuse märkimisväärseks kasvatamiseks peab ennekõike suurenema Eesti ettevõtete loodav lisandväärtus. Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna loomise peatükist seondub kõige otsesemalt Tartumaa arenguga eesmärk tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset 1,42%lt (2009) kuni 3%ni SKTst. Et Tartu ülikoolide arvele jääb kuni kolmveerand Eesti teadustööst, võib loota olulisi riiklikke investeeringuid ka Tartusse, kõige tõenäolisemalt loodus- ja tehnoloogiavaldkonda. Kui need asuvadki füüsiliselt kesklinnast väljas, oleks mõju positiivne ka kesklinna arengule, nt seoses elukohtade nõudluse kasvuga. Ettevõtluse arengu seisukohalt rõhutatakse: (a) vajadust parandada ettevõtjate ligipääsu kapitalile, (b) välisinvesteeringute kaasamise võimekuse tõstmist, (c) eelduste loomist erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurendamiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks, (d) loomemajanduse, IKT ja teiste võtmetehnoloogiate potentsiaali laiemat kasutust teiste sektorite lisandväärtuse tõstmisel. Ettevõtluskeskkonna konkurentsvõime osas kirjutatu tuleks Tartumaa arengu vaatepunktist läbi mõelda ja koos riigiga terviklikke lahendusi otsida ja ellu viia. Vastasel korral riigi vastavasuunalistest poliitikatest Tartumaale suurt abi ei ole, pigem suureneb arengutaseme vahe Tallinnaga, ülikoolide lõpetajad ning idufirmad lahkuvad kiiresti Tartust. Praegu puudub aga Tartumaa arenguhuvisid esindav ja piisava finantsvõimekusega tugev arendusorganisatsioon. Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" seab Eesti ruumilise arengu visiooniks saada sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ning välismaailmaga hästi ühendatud riigiks. Eesmärgiks on kompaktsed ja kvaliteetse linnaruumiga keskused (linnad) pakuvad oma toimepiirkonna elanikele heatasemelisi teenuseid, kõrget lisandväärtust loovaid töökohti ning konkurentsivõimelist haridust. Kõik need on kogu toimepiirkonna elanikele hästi kättesaadavad. Linnad oma lähitagamaaga on piirkondlikeks arengumootoriteks ning toimepiirkondade tuumikosadeks. Siin on loodud võimalused inimeste igapäevaseks kohtumiseks, suhtlemiseks ja koostööks. Planeeringus nähakse 24

25 2030. aastal Eestis 14 linnaregiooni, sh Tartu-Elva linnaregiooni. Maapiirkondadele pakutakse järgmist tulevikuvisiooni: Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Ökoloogiliselt puhta tootmise suunas orienteeritud põllumajandus ja metsandus pakuvad traditsioonilisemaid töökohti ning tagavad koos hästi korraldatud kultuuri- ning loodusturismiga Tartumaa kultuurmaastike ja rohevõrgustiku säilimise ning kestliku kasutamise. Ligipääs keskustes paiknevaile töökohtadele, teenustele ja haridusasutustele ning head andmesidevõimalused tagavad head võimalused ka üha kasvavale linnastumale osale maaelanikest. Elujõulise asustuse säilimine maal tagab võimaluse paremini ära kasutada riigi erinevaid ressursse. Hajalinnastunud Tartumaa toimimise tagatiseks on head liikumisvõimalused. See võimaldab inimestel ühitada meelepärast elukeskkonda ja laia valikut töökohti, teenuseid ning haridusvõimalusi. Kesksel kohal on piirkondlik kestlik ühistranspordisüsteem, mis hajaasustuses kasutab paindlikke ja nutikaid lahendusi, tagab igapäevase elu sujuvuse toimepiirkondades ning võimaldab inimestel hõlpsasti ja mugavalt liikuda elu- ja töökohtade ning teenindus- ja haridusasutuste vahel. Tartu arengu osas kirjutatakse planeeringus: Tartule tuleb luua tingimused, mille puhul ta saab realiseerida oma potentsiaali, stabiilselt areneda ning leida oma koha rahvusvahelises tööjaotuses. Tartu tasakaalustab Eesti asustussüsteemi, olles tunnustatud keskuseks kogu Eesti kaguosale. Tartu peaks paremini ära kasutama oma positsiooni kolmnurgal Tallinn- Riia-Pihkva. Kiired ja stabiilsed rahvusvahelised ühendused oleksid siin oluliseks abiks. Seniseid arenguid hinnates mööndakse, et kuigi mitmete näitajate poolest on Tartu areng olnud viimasel kümnel aastal edukas, ei ole Tartust kujunenud vastukaalu Tallinna mõjujõule. Ka Tartu rahvusvahelistumine ei ole andnud soovitud tulemusi. Transporditaristu arendamisel eelistatakse seoses Tartumaaga Tallinna-Tartu-Võru- Luhamaa maanteed ja Tartu ümbersõiduteed ning regionaalse tähtsusega raudteeühendusi Tallinna, Riiga ja Pihkvasse: Tallinn-Tartu-Valga-Riia liin on sisuliselt osa nn Rail Baltic esimesest etapist, millega ühendatakse aastaks kolm Balti riiki uuesti raudteed pidi Euroopa tuumikosaga. Riigi muudes kavades jääb Tartu Rail Balticu trassist eemale. Planeering ei sisalda raudteeliini Peterburist Tartu kaudu Riiga ja sealt edasi Euroopasse, mis on Tallinna-Riia-Varssavi liiniga võrreldes oluliselt tasuvam, kuid nõuab Euroopa Liidu ja eelkõige Venemaa poliitilist tahet, sh trassivaliku osas (kas Eestist läbi otse Riiga, 25

26 või Pihkva kaudu). Planeeringus nenditakse, et Tartu kui olulise innovatsiooni- ja teaduskeskuse areng nõuab samuti rahvusvahelisi lennuühendusi. Tulevikus võib osutuda võimalikuks uute, kaugematesse sihtkohtadesse suunduvate regulaarliinide avamine. Praegune lennujaam võimaldab sellist arengut. Kas ja millistes suundades kaugemas tulevikus lennukid Tartust väljuvad, sõltub nõudlusest. Kiire ja sage reisirongiliiklus võib tulevikus asendada lühimaa lennuliiklust, mistõttu vajadus seda tüüpi lendude järele kahaneb. Lennuliikluse tihendamist eeldavad kõige enam suuremat kasvu kavandavad stsenaariumid, teisest küljest on need ka kõige paremad nõudluse kasvatajad, mis pikas perspektiivis määrab ära lennuliikluse tiheduse. Tartu maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringus kirjutatakse, et peamiste teenuste kättesaadavus Eestimaal on viimasel kümnendil selgelt halvenenud. Teenuste hulka väljaspool suuremaid keskusi on vähendanud nii riigi- ja omavalitsussektori otsused (postkontorite vähendamine, koolide sulgemine jms) kui eraomanike äriotsused loobuda ebapiisava kasutajaskonna tõttu teenuste pakkumisest väiksemates asulates. Samuti on väiksemates asulates sageli halvem teenuse kvaliteet. Maakonnakeskustes ja väikelinnades on küll paljud igapäevased teenused suudetud säilitada, kuid riigiteenuste osa on siingi vähendatud. Kohalikud maalised keskused on liiga väikesed teenuste tagamiseks ja keskuste võrk ise on liiga tihe, mistõttu teenindustagamaad vähenevad dubleerimise ja ebavajaliku konkurentsi tõttu. See tekitab ohu kaotada rivaalitsemise tõttu oma teenused kaugemal paiknevatele linnadele. Sotsiaalse taristu, puhkealade jm teenuste arendamine ei ole arendajate kavadega sammu pidanud. Seda väljendab igapäevaelus suurte linnade lähistel kooli- ja lasteaiakohtade puudus, rohealade ja puhkealade täisehitamine, avalike ühiskasutusega alade (mänguväljakud, pargid) ja ühistranspordi kasutamise võimaluste puudumine uusasumites jms. Loomulike arengute jätkudes ei saa eeldada juba olevate suurte regionaalsete vahede vähenemist sissetulekute, töö- ja õpivõimaluste, teenuste mitmekesisuse, liikumisvõimaluste jm osas ega ka geograafilist pööret nendes koondumisprotsessides. Ohustatud on hajaasustuse kui Eesti kultuuriloolise pärandi säilimine kestliku elukeskkonnana. Teenuste ja töökohtade kättesaadavus on problemaatiline, sest ühistranspordisüsteem ei 26

27 arvesta inimeste igapäevaseid liikumisvajadusi ega ole piisava katvusega. Liinivõrk on aastate jooksul pigem hõrenenud. Ühistranspordi kasutamine on sõidugraafikute ja erinevate piletisüsteemide ühildamatuse tõttu ajamahukas ja ebamugav. Selle tõestuseks on suurenev isikliku auto kasutamine ning ühistranspordi kasutamise vähenemine. Praeguseni ei ole maakonna- ja üldplaneeringute koostamisel ning teede hooldust ja ühistransporti puudutavate otsuste langetamisel eriti silmas peetud toimepiirkondade sidususe põhimõtteid. Põhilised valikuvõimalused sotsiaalse taristu ruumilise paiknemise arendamisel kõrgema tasandi sotsiaalse infrastruktuuri teenuste osas on järgmised: 1. võimalikult palju kõrgema taseme teenuseid (nt gümnaasiumid, huvikoolid) erinevates maakonna asulates kättesaadavuse primaarsus; 2. kõrgema taseme teenuste arendamise piirkondlik mudel (nt Tartu linnastu, Kallaste- Alatskivi-Vara; Võnnu-Mäksa-Meeksi; Elva-Rõngu-Rannu-Puhja); 3. kõrgema tasandi teenused asuvad üldjuhul Tartus, kättesaadavus tagatakse transpordija kommunikatsioonide arendamise teel. Põhilised valikuvõimalused sotsiaalse taristu ruumilise paiknemise arendamisel esmatasandi sotsiaalse infrastruktuuri teenuste osas on järgmised: 1. võimalikult palju esmataseme teenuseid (kauplused, pangateenused, põhikoolid) erinevates maakonna kantides kättesaadavuse primaarsus; 2. esmataseme teenused koonduvad vallakeskustesse ja teistesse maalistesse keskustesse haja- ja väikekülade elanikele tagatakse kättesaadavus teedevõrgu ja transpordiga. Ilma olulise sekkumiseta on tõenäolisem kõrgema tasandi teenuste jätkuv koondumine Tartusse ning osaliselt ka Elvasse. Esmatasandi teenuste puhul väiksemates ja ääremaalisemates kantides muutub järjest olulisemaks nende kättesaadavus transpordivõrgustiku ja e-teenuste abil. Tartumaa sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringus pakutakse teenuste kättesaadavuse tagamise keskse lahendusena piirkonnakeskuste arendamist. Maaliste piirkonnakeskustena on määratletud Puhja, Rannu, Rõngu, Nõo, Kambja, Võnnu ja Alatskivi. Strateegias võetakse see piirkonnakeskuste mudel aluseks investeeringute ruumilise paiknemise valikute tegemisel. 27

28 Joonis 1. Tartumaa kaart Teemaplaneeringus peetakse vajalikuks järgmiste teenuste arendamise toetamise programmide algatamist: 1. teenusebusside programm esmatarbekaupade-, apteegi-, raamatukogu-, panga-, kino- jne teenuste kättesaadavuse tagamiseks probleemsetes piirkondades; 2. maapiirkondades tegutsevate kvalifitseeritud spetsialistide toetamise programm (õpetajad, kultuuritöötajad, perearstid, -õed, proviisorid jne). 3. sotsiaalselt oluliste teede programm; 4. munitsipaalkaupluste, -apteekide, -postipunktide ja -pangateenuste programm esmavajalike teenuste osutamiseks äriliselt perspektiivitutes kantides. 2.4 Kesksed strateegilised väljakutsed Tartumaa arengus Majandusstruktuuri muutmine ning teadliku ja koordineeritud ettevõtluse arenduspoliitika käivitamine Praeguse majandusstruktuuriga Tartumaa konkurentsivõime oluliselt ei tõuse, teistele samasugustele suure ülikooliga Euroopa linnaregioonidele järgi ei jõua. Suured 28

29 investeeringud taristusse on parandanud või pigem hoidnud elukeskkonna taset, kuid ilma uute maailmas konkurentsivõimeliste töökohtadeta ei tule juurde vaba raha nii selle taristu ülalpidamiseks kui edasiseks investeerimiseks. Maakonna sisese arenduskompetentsi ja võimsuse suurendamine Arendustöö ei saa toimuda ilma eestvedajateta. Ka neid peab koolitama ja vajadusel mujalt palkama. Neid peab rohkem väärtustama, samas tulemust nõudma. Koordinaatoriteta ei ole võimalik arendustöö efektiivsust tõsta. Kaalumist väärib eraldi uue maakonna arendusorganisatsiooni loomine. Teiseks võimaluseks on olemasolevate tugiorganisatsioonide ambitsioonikuse tõstmine, nt Tartu Teaduspargi rolli suurendamine uudsete initsiatiivide eestvedajana. Ülikoolide töö tulemuste kasutamine regionaalses arengus Võimalusteks on (kõrg)koolilõpetajate hõive maakonnas, kõrgkoolide kõrvalfirmadele kasvukeskkonna pakkumine, samuti gümnaasiumi- ja huvihariduse kvaliteedi tõstmine. Primaarsektori toodangu väärindamine Väljakutseteks on põllu- ja metsandussektori ning loodud teadus- ja arenduskeskuste koostöö edendamine; ülikoolide tõhusam hõlvamine Tartu Teaduspargi jt ettevõtluse tugiorganisatsioonide arengusse; Teaduspargi ja Tartumaa Arendusseltsi eestvedaja- ja vahendajaroll maaettevõtluse ja ülikoolide vahel; Lõuna-Eesti kompetentsikeskuste suunamine maakonna ettevõtete ja ettevõtluse tugistruktuuride poolt. Maakonna ääremaastumise vältimine, mahajäämuse vähendamine Harjumaa poolt veetavast arengust Alateemad: mitteterritoriaalne rahvusvaheline võrgustumine; Põhjamaade ja Venemaa koostöövõrgustike loomine; Venemaa piiri kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku läbitavuse suurendamine; transporditaristu kasutuse suurendamine, organisatsioniline lobitöö; turundus- ja suhtlusoskuste edendamine. Tartumaa väiksuse ületamine Tartu regiooni konstrueerimine erinevate koostööstruktuuride või ka riiklike haldusterritoriaalsete ümberkorralduste abil; Tartu kesklinna kui rahvusvahelise keskuse arendamine. 29

30 Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine Piirkonnakeskuste (Alatskivi, Võnnu, Nõo Puhja, Rõngu, Rannu Kambja) arendamine; sotsiaalse infrastruktuuri ja pärandkultuuri toetamine; linnastu töökohtade kättesaadavuse parandamine teedevõrgu ja ühistranspordi arendamisel. Kehtestamine Eesti regionaalarengu poliitikates Tartu kui Tallinnat tasakaalustava keskuse kontseptsiooni peavoolustamine. See peab tuginema maakonna sisemisele kasvusoovile; vastavalt tuleb prioriseerida EL struktuurifondide kasutust (enam ettevõtlusele, vähem tarbivatele teenustele). Kasvule orienteeritus; arengustrateegia kui kokkulepe riigi ja EL raha jagamiseks. 30

31 3 Tartumaa arengu strateegia 3.1 Tartumaa üldvisioon Tartumaa strateegiliseks tunnuslauseks on Väärt elu haritud maal See tähendab ühelt poolt väärtuste loomist, nendest lähtumist ja nende kasutamist, väärikat soovitud ja sobilikku elu ja keskkonda, teiselt poolt kvaliteetset haridust ja ülesharitud maad regionaalselt tasakaalustatud maakonda, otstarbekat maa ja teiste ressursside kasutamist ja tugevat maamajandust. Maakonna strateegiline visioon laiendab ja täpsustab selle tunnuslause sõnumit läbi mõõdetavate eesmärgiväidete: Tartumaa on kasvava elanikkonnaga atraktiivne ja turvaline elukoht; Tartumaa elanikud väärtustavad isiklikku arengut, perekonda ja tervist Tartumaa inimareng on heal Euroopa tasemel; Tartumaa annab suurima panuse Eesti paremaks muutumises Tartumaa on jätkuvalt Eesti teadmiste tootmise keskus, Tartumaa sotsiaal-majandusliku arengu tempo ületab teisi maakondasid, Tartumaa on Eesti kvaliteedikeskus, sh ressursitõhusale majandusele ülemineku eestvedaja; Tartumaa on väärtustatud hariduse tõmbekeskus, sündmuste toimumiskoht ja huvitav külastuspiirkond; Tartumaa on piirkondlikult tasakaalustuv maakond; Tartumaa on maailmaga ühendatud ja suhtlev piirkond. 3.2 Eesmärgid, mõõdikud ja sihtväärtused Tartumaa üldvisioonis sõnastatud eesmärkide saavutatuse mõõtmiseks on iga eesmärgiväitega seotud konkreetsed mõõdikud ning määratud sihtväärtus aastaks

32 Eesmärk 1: Kasvava elanikkonnaga atraktiivne ja turvaline elukoht Mõõdik Väärtus aastal Sihtväärtus aastal Elanike arv Rändesaldo -402 Vähemalt +500 aastas Loomulik iive +192 Vähemalt +300 aastas Õnnetussurmade arv Alla 10 aastas Eesmärk 2: Heal Euroopa tasemel inimareng Mõõdik Väärtus aastal Sihtväärtus aastal Oodatav eluiga sünnimomendil Tervena elatavad aastad sünnimomendil 3. taseme haridusega inimeste osakaal vanusrühmas Toidu ja eluasemekulude osakaal leibkonna kuludes Töövõimet segava pikaajalise haigusega isikute osakaal Hea või väga hea tervisehinnanguga inimeste osakaal % 45% 39,7% Alla 29% 7% 3% 58% 65% Eesmärk 3: Suurim panus Eesti paremaks muutumises Mõõdik Väärtus aastal Sihtväärtus aastal Regionaalse SKT osakaal 10,1% 13% Teadusartiklite (1. 1 kategooria) osakaal kõigist Eesti teadusasutuste panusest 70% 71% Ekspordi osakaal 5,8% 10% Piimalehma keskmine piimatoodang aastas, kg

33 Teravilja saagikus kg/ha Tööjõus osalemise määr (16 kuni pesioniiga) Kasutusloa saanud uute eluruumide arv 75,3% 80% Eesmärk 4: Väärtustatud hariduse tõmbekeskus, sündmuste toimumiskoht ja huvitav külastuspiirkond Mõõdik Väärtus aastal Sihtväärtus aastal Üliõpilaste arv kõrgkoolides Välisüliõpilaste arv kõrgkoolides Majutusasutustes ööbivate välisturistide arv Alla Majutusasutustes ööbimiste arv Eesmärk 5: Piirkondlikult tasakaalustuv ja sidus maakond Mõõdik Väärtus aastal Sihtväärtus aastal Palgatöötaja keskmise brutotulu erinevused piirkondade vahel Piirkonnakeskuse elanike arvu muutus Maakonnaliinide tihedus piirkonnakeskustest 45% 30% Ei vähene Vähemalt 8 korda päevas Eesmärk 6: Maailmaga ühendatud ja suhtlev maakond Mõõdik Väärtus aastal Sihtväärtus aastal Lennureisijate arv Lennuliinide sihtkohtade arv 2 5 Reisirongiühendused

34 välisriikidega Interneti püsiühendusega leibkondade osakaal 70,0% 95% Eksportivate ettevõtete arv Arengumudel Tartumaa arengu mõtestamisel lähtutakse mesilastaru kui valdkondliku tasakaalustatuse ja seostatuse kujundist. Ülikoolid ning teadus- ja haridussektor on kui emamesilane kõige keskel. Joonis 2. Tartumaa arengutaru Tartumaa strateegilise arendamise mudelis tuuakse välja olulisim, millele arendustegevuses aastani 2020 keskendutakse, et eesmärgistatud visiooni saavutada. Esile tõstetakse kaks küsimust, millele on vaja vastuseid leida: 1. Kuidas erinevad tegevusalad pakuvad võimalusi inimese eneseteostuseks Tartumaal? 2. Kuidas erinevad valdkonnad rahuldavad Tartumaa elanike vajadusi pakkudes heaolu ja elukvaliteeti tõstvaid teenuseid? Kesksete valdkondadena, millest sõltub kõige enam Tartumaa areng, käsitletakse eneseteostust teaduses, loomingus, ettevõtluses, ametioskustes ja karjääris ning vabatahtlikus tegevuses. Heaolu tagavate teenuste valik hõlmab hariduse, tervishoiu, sotsiaalse kaitse, vaba aja, turvalisuse, ühistranspordi ning olmeteenused. 34

TALLINNA ARENGUKAVA

TALLINNA ARENGUKAVA TALLINNA ARENGUKAVA 2009 2027 1 2 TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS Tallinn 19. juuni 2008 nr 129 Tallinna arengukava 2009 2027 kinnitamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 7, 37 lõike

Detaljer

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL- DETSEMBER 2003 NR. 4 (36) Järelevalvet teeb Soome firmast Finnroad OY ning kohalikest konsultantidest AS Taalri Varahaldusest ja AS Teede Tehnokeskusest moodustunud meeskond. Lepingu hind on 13,9 mln krooni.

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2008

Tariifikvootide ja seire statistika 2008 Tariifikvootide ja seire statistika 2008 1. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 64 59 63 59 34 39 38 35 32 57 30 37 Kokku:

Detaljer

100 sõna sünnipäevaks

100 sõna sünnipäevaks Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

Naine jahil rahvusvaheline Leader koostööprojekt Projekti kava

Naine jahil rahvusvaheline Leader koostööprojekt Projekti kava Naine jahil rahvusvaheline Leader koostööprojekt Projekti kava 1. Juhtpartner Tegevusgrupp Living Kainuu LEADER MTÜ (FI- registrikood: 1067949-1, Leader registrinumber : FI-001) taotleb rahvusvahelist

Detaljer

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 9472201, aadressil Smuuli 11, Töö nr 0601-3209/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK

Detaljer

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet EKSPERTHINNANG Kinnistu nr 377201, aadressil Smuuli 9, Töö nr 0601-3208/M Tallinn 2006 Tellija: Tallinna Maa-amet 2 SISUKORD Lk. 1. HINDAMISE OBJEKT 3 2. EKSPERTHINNANGU TELLIJA 3 3. HINDAMISE EESMÄRK

Detaljer

Tartu Regiooni Energiaagentuur Harku valla Harkujärve ja Türisalu küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks

Tartu Regiooni Energiaagentuur Harku valla Harkujärve ja Türisalu küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks Tartu Regiooni Energiaagentuur Harku valla Harkujärve ja Türisalu küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2027 KINNITATUD Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Eelnõukohase korralduse punktiga 1 tehakse järgmised muudatused.

Eelnõukohase korralduse punktiga 1 tehakse järgmised muudatused. Vabariigi Valitsuse korralduse Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri muutmine eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald » Ütleme rohkem tere!» lehekülg 2 lehekülg 3 Kes on Elva valla volikogus?» Korteriühistud kohustuslikuks! lehekülg 5 Infoleht» Hind: 0,50 Rattaparklad koolide juurde lehekülg 6 Elva valla infokandja VALLA

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar ALUTAGUSE valla leht Nr 1 Jaanuar 2018 Tasuta www.alutagusevald.ee Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar 2 Alutaguse valla leht Alutaguse Vallavolikogu I koosseisu istung Ülevaate koostas

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud.

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud. The Baltic Guide ajalehe mitmekülgne igakuiselt vahelduv sisu hõlmab kultuurisündmusi, Soome lahe juhtiv turismialane ajaleht aastast 1993 Soomekeelne Ilmub igakuiselt, 12 korda aastas Tasuta Trükiarv

Detaljer

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu NR 9 (250) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. september 2017 Muusikakool alustas õppeaastat uue koolijuhiga Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu Garaažiosa on kuu ajaga jõudsalt edenenud. Allikõnnu

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5

Detaljer

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND Majandus- ja taristuministri 03.oktoobri 2014.a määrus nr 85 Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020 LISA TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND 2014-2020 [Projekti nimi] Prioriteetne suund:

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

Tariifikvootide ja seire statistika 2009

Tariifikvootide ja seire statistika 2009 Tariifikvootide ja seire statistika 2009 1. Kehtinud tariifikvootide arv kokku 2 2. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes 2 3. Tariifikvoodi taotluste arv riikide lõikes 3 4. Tariifikvoodi

Detaljer

Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis

Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2004-2007 KESKKONNAMINISTEERIUM Tallinn 2008 Keskkonnaministeeriumi veeosakond Info-

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

aastapäeva ilutulestik

aastapäeva ilutulestik Trükiarv 27 000 www.tallinn.ee/pohja Veebruar 2016 Eesti vanim inimene elab Põhja-Tallinnas Head tallinlased! 2. veebruaril möödus 96 aastat Tartu rahulepingu allakirjutamisest ning juba 24. veebruaril

Detaljer

EESTI KINNISVARATURG AASTAL

EESTI KINNISVARATURG AASTAL EESTI KINNISVARATURG 216. AASTAL Tallinn 217 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 ÜLDINE STATISTIKA 5 REGIONAALNE STATISTIKA 13 I ELAMUMAA 13 Hoonestamata elamumaa 13 Hoonestatud elamumaa 2 II MAATULUNDUSMAA 26 Hoonestamata

Detaljer

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht Elva linn tunnustab» lehekülg 3 Konguta näitetrupp võitis peapreemia Infoleht Elva valla infokandja» lehekülg 4 Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5 Rannus valmis discgolfi rada» lehekülg 5 Hind: 0,50 VALLA

Detaljer

EESTI SPORDIREGISTER 2009

EESTI SPORDIREGISTER 2009 EESTI SPORDIREGISTER 2009 Koondaruanne Spordikoolituse ja Teabe SA SISUKORD EESTI SPORDIREGISTER...2 EESTI SPORDIKLUBIDE JA KOOLIDE REGISTER 2009...3 MÕISTED...3 EESTI SPORDIREGISTRI 2009.A LÄBIVIIDUD

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

TÜ MAJANDUSTEADUSKONNA MAGISTRIÕPPESSE VASTUVÕTU TINGIMUSED 2013/2014 ÕPPEAASTAKS

TÜ MAJANDUSTEADUSKONNA MAGISTRIÕPPESSE VASTUVÕTU TINGIMUSED 2013/2014 ÕPPEAASTAKS Kinnitatud TÜ majandusteaduskonna nõukogu istungil 30. jaanuar 2013 TÜ MAJANDUSTEADUSKONNA MAGISTRIÕPPESSE VASTUVÕTU TINGIMUSED 2013/2014 ÕPPEAASTAKS 1. TÜ majandusteaduskonna magistriõppesse võetakse

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht PAIDE - EESTIMAA SÜDA Linnaleht nr. 8 (245) Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht september 2017 Paide linna aukodanik 2017 on Andres Jalak Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse suure panuse

Detaljer

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR0030 Sessejuhatus Robotitehnikasse Kodutöö Tööstusroboti Kinemaatika ja Juhtimine Mitsubishi RV-3S Koostanud: Sergei Astapov 0987

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I 2010-1 1. Tema nime me ei küsi. See on Brabanti hertsog Jan I (valitses aastatel 1267 94). Küsime hoopis, millise tähtsa tegelase prototüübiks teda

Detaljer

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG GARAAŽIUKSED GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN KATALOOG 2016 1 GARAAŽIUKSED seeria Wayne Dalton Wayne Dalton 9100 Comfort... 4-5 Wayne Dalton 9600 Classic... 6-7 seeria KRONway KRONway K-4 Thermo Plus... 8-9

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega:

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega: Valla 23. aastapäeva tähistati Triigi spordihoones Väike-Maarja Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Tehnilised andmed TEHNILINE KATALOOG

Tehnilised andmed TEHNILINE KATALOOG Tehnilised andmed 5 2008 TEHNILINE KATALOOG Sisukord PURMO 3 Paneelradiaatorid ÜLDIST / GARANTII TINGIMUSED 4 PURMO COMPACT 5 Tehnilised andmed ja radiaatoritüübid 5 Ühendused ja paigaldusmõõdud 6 Soojusväljastuse

Detaljer

KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI A.

KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI A. KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI 2005. A. KORRALDA- JAD (NAGU DEFINEERITUD OSAS ÜLDINE INFORMATSIOON

Detaljer

TRIATLONIKALENDER 2014

TRIATLONIKALENDER 2014 TRIATLONIKALENDER 2014 nr. kuupäev spordiala ürituse nimetus 1. L 22.02.2014 talitriatlon Keila talitriatlon 2. P 23.02.2014 talveduatlon Jõulumäe talveduatlon 3. E 24.02.2014 talitriatlon Talitriatloni

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge

Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste

Detaljer

NORMATIIVAKTE TSIVIILÕIGUSE LDOSAST

NORMATIIVAKTE TSIVIILÕIGUSE LDOSAST NORMATIIVAKTE TSIVIILÕIGUSE LDOSAST TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Tsiviilõiguse ja -protsessi kateeder NORMATIIVAKTE TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSAST Koostajad: P. Kask, H. Pisuke, P. Varul TARTU 1989 Kinnitatud Õigusteaduskonna

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

Üldkoosoleku protokoll nr. 24

Üldkoosoleku protokoll nr. 24 MTÜ Hiiukala registrikood 80267964 Üldkoosoleku protokoll nr. 24 11. mai 2017. Kärdla, Vabrikuväljak 1, Tuuru maja saal Koosoleku algus kell 18 05, lõpp kell 19 00. Osavõtjad: kohal viibis 34 ühingu liiget

Detaljer

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Eesti Mesinike Liit Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. Autor: Aivo Sildnik Toimetaja

Detaljer

KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE

KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE 147 KROONIKA AKADEEMILISE PÕLLUMAJANDUSE SELTSI EESTSEISUSE ARUANNE 1995 1998 APS alustas taas 1989. aastal. Seega on seltsitegevus kestnud 9 aastat. Alustati laulva revolutsiooni päevil, kuid APS leidis

Detaljer

EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE

EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE EESTI ENERGIA ELEKTRITURU ÜLEVAADE November 2013 Uudiseid elektribörsilt ja -turgudelt Novembri elektrihindu mõjutas tavapärasest soojem õhutemperatuur Eestis langes novembri keskmine elektri börsihind

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

1 x nädalas , 2 x kuus al Eesti Ekspress TLÜAR RR Eesti Elu (Kanada) TLÜAR 1 x nädalas reedeti 2002-

1 x nädalas , 2 x kuus al Eesti Ekspress TLÜAR RR Eesti Elu (Kanada) TLÜAR 1 x nädalas reedeti 2002- seisuga 4.08.2015 AJALEHED valik - Raamatukogud bibliografeerivad valikuliselt, lähtuvalt teemavaldkondadest TABEL 1 bibliografeeritavad ajalehed TABEL 2 mitte-bibliografeeritavad ajalehed TABEL 3 ilmumise

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused

Kampaania Küünlaümbriste jaht 2014/2015 tingimused 1 (5) Kampaania kestab 01.nov 2014.a - 31.jaan 2015.a. Kampaanias saavad osaleda 1.-6.klassid (k.a) üle Eesti. Kampaanias osalemiseks tuleb klass registreeruda saates e-mail aadressil: mari-liis.kallismaa@kuusakoski.com.

Detaljer

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR EFPIA Raporti aasta :2015 Raporti valuuta :EUR Leheülg 1 / 5 -d: peamise asuorii asuorii aadress O-de oetus ürituse ulude attes grantid Odele Registreerimistasud asu teenuste ja e asud Individuaalne nimeline

Detaljer

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik.

Detaljer

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92%

Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92% Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee 06.11.2003 ÄP indeks 822,72-0,33% 822,72 06.11.2003 HEX indeks 6319,26 +1,92% Tänases Puhkepäevas: Ansambel FIX jätab hüvasti reede 7. november 2003 nr 202 (2507)

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell.00 5.00. Tulla

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5. NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;

Detaljer

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu Oma tee otsingul 4 (57) 26. mai 2011 Kui aasta tagasi ilmus Merit Raju sulest Hingele pai, saatis seda suur menu. Nüüd on igapäevaelus joogatreeneri ja väikeettevõtjana tegutsev Raju pannud kokku veel

Detaljer

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on

Detaljer

Kinnisvara. v Kinnisvara haldamine ja hooldamine V Heakorrateenus V Raamatupidamisteenus V Avariiteenus 24 h V Väiksemahulised remonttööd

Kinnisvara. v Kinnisvara haldamine ja hooldamine V Heakorrateenus V Raamatupidamisteenus V Avariiteenus 24 h V Väiksemahulised remonttööd Kinnisvara KINNISVARAHALDAJATE JA-HOOLDAJATE TOP september 2014 nr7 (71) ITATOIJS Müügiinfo: andero.mardo@bcghaldus.ee + 372 581 39 639 www.bcghaldus.ee v Kinnisvara haldamine ja hooldamine V Heakorrateenus

Detaljer

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID

RÕNGULANE. Toimetajalt: Tartu maavanema soov eakate päevaks. Oktoober (148) Tiraaž 1300 ÕNNESOOVID RÕNGU VALLA INFOLEHT Oktoober 2011 9 (148) Tiraaž 1300 Toimetajalt: Sellega, et on valge ja soe, harjub otsekohe, sellega, et on külm ja pime, ei harju mitte kunagi. (Tõnu Õnnepalu) Sügis on käes, lehed

Detaljer

RT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD

RT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD CAD www.rakennustieto.fi/rt-cad Detsember 2005 Kehtib jaanuarini 2009 1 (6) polüstüreen vahtplastist isoleermaterjalid RT K-37080 et RT/KH 375.2-37080 et 27.14 Talo 2000 FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall Loe 4. lk Loe 6. lk Loe järgmisest Koidust Põlgaste kool väärtustab vana ja vaatab tulevikku. Kust saab koolilaps puudumistõendi? Nr 123 Laupäev, 27. oktoober 2007 Süvahavval pääseb taas üle Võhandu mööda

Detaljer

VALGJÄRVE VALLAVALITSUS VALGJÄRVE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

VALGJÄRVE VALLAVALITSUS VALGJÄRVE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA VALGJÄRVE VALLAVALITSUS VALGJÄRVE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2014-2026 SAVERNA 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS... 9 2 VALGJÄRVE VALLA ÜLDINE ÜLEVAADE, ASUKOHT JA GEOGRAAFILINE ASEND...

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

VANEMAHARIDUSPROGRAMM SUVEPÄEV PEREGA

VANEMAHARIDUSPROGRAMM SUVEPÄEV PEREGA Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledž Grete Raspen Masing, Ene Lill, Selestin Vaiksaar, Lee Press Salmar Saar, Enri Paumets, Vladimir Sillaste VANEMAHARIDUSPROGRAMM SUVEPÄEV PEREGA ELU-projekt Juhendaja: Arvo

Detaljer