VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia"

Transkript

1 VÄÄRT ELU HARITUD MAAL Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Tartu 2012

2 Sisukord 1 Strateegia taotlused ja sisu Taotlused Tartu maakonna arengustrateegia aastani täitmise ülevaade Strateegia struktuur ja sisu Tartumaa arengukeskkond ja sellest tulenevad väljakutsed Tartumaa arengutrendid Rahvastik Tervis Majandus ja töö Töötus, toimetulek ja vaesus Taristu Arenguvedurid Globaalsed muutused ja Tartumaa Eesti arengupoliitika Kesksed strateegilised väljakutsed Tartumaa arengus Tartumaa arengu strateegia Tartumaa üldvisioon Eesmärgid, mõõdikud ja sihtväärtused Arengumudel Tartumaa arendajad Eesmärgipärane arendustegevus Eneseteostuse võimaluste parandamine Tartumaal Eneseteostus teaduses Eneseteostus loomingus Eneseteostus ettevõtluses Eneseteostus ametialases karjääris Eneseteostus vabatahtlikus tegevuses Elanike heaolu tõstvate teenuste kvaliteedi ja kättesaadvuse parandamine Haridusteenused Tervishoiuteenused Sotsiaalse kaitse teenused Turvalisusteenused Vaba aja teenused Ühistransport Jäätme- ja heakorrateenused Kaubandus ning olme- ja äriteenused Sotsiaalsed struktuurid - ühiskonna institutsionaalne ja organisatsiooniline tugevdamine Valitsemine Kodanikuühiskond Elulaad ja väärtused Tuntus ja maine Füüsilise keskkonna väärtuse tõstmine Transporditaristu Tehniline taristu Hoonestatud ja haritud keskkond Ökosüsteemid Teenuste ekspordivõime tõstmine

3 4.5.1 Terviseteenused Turismiteenused Haridusteenused Teadmismahuka tootmise edendamine Arengustrateegia elluviimine ja seire

4 Eessõna Enamikule meist on Tartu maakond igapäevane elukeskkond. Arusaadavalt me soovime, et see keskkond oleks nii hea kui võimalik et meid ümbritsevad õnnelikud, nutikad ja teotahtelised inimesed. Kuidas aga selleni jõuda? Väliskeskkond on praegu turbulentne. Euroopat räsib eurokriis. Aasia hingab kuklasse. Ka sisekeskkond pole lihtne. Teame, et Tartumaa on Eestis kõige ebaühtlasemalt arenenud maakond vaeseima ja jõukaima omavalitsuse tulude vahe on siin ligi kolmekordne. Samas on Tartumaa Eesti lipulaev hariduses, teaduses, meditsiinis. Meil on väga häid näiteid lugudest, mis teenivad ühiskonda. Tartu maakonna strateegilist arendamist alustati rohkem kui 15 aastat tagasi aastal kirjutati alla esimene Tartumaa arengustrateegia, mis kandis nime Tartumaa Järgmine arengustrateegia valmis aastal 2004 ja kavandas Tartumaa arengut aastani See aasta on peagi käes. Silmapiiril paistab ka Euroopa Liidu uus rahastamisperiood. Peame ette mõtlema vähemalt aastani Käesolevat strateegiat koostama ei kohustanud meid ükski seadus. See on välja kasvanud sisemisest arusaamisest, et kui me omame eesmärke ja viime neid koos ellu, siis on neist inimestele rohkem tulu. Nagu ütleb kodukandiliikumise moto: üts and niidikese, tõne and niidikese, hulga pääle saa hame. Nii ongi strateegiasse kokku kogutud ja läbi kaalutud ideed ning ettepanekud Tartumaa võtmeasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, ettevõtetelt ja kodanikuühendustelt. Ekspertide abiga on neist tuumakamad välja sõelutud. Tänaseks valminud strateegiadokument on mitmes mõttes kompromiss. Ütlen ausalt, protsess ei olnud kerge. Tahaks ju kõigest kõike, rohkem ja paremat... aga strateegia on oma olemuselt valikute kunst. Ja valikud ei ole väga lihtsad. Piisab kahest märksõnast: halduskorraldus ja gümnaasiumireform. Eelmise strateegia kogemusest oleme mõndagi õppinud. Näiteks seda, et protsess on tihti sama palju väärt kui tulemus. Strateegia ongi paljude asjaosaliste vabatahtlik kokkulepe, millel pole voli keelata ja käske jagada, vaid esitada suuniseid ja soovitusi. Võimalus anda tartumaalaste eelistatud arengutele lisajõudu. Seega on strateegia positiivne teejuhis meile endile, välisinvestoritele, sponsoritele ning euroraha taotlejatele. 4

5 Meie sihiks on väärt elu haritud maal. Tänan siiralt kõiki, kes Tartumaa 2020 koostamisse oma panuse andsid ja seda veel teevad. Teeme koos ja me suudame. Reno Laidre Tartumaa maavanem 5

6 KOKKUVÕTE Tartu maakonna arengustrateegia kannab Tartu Maavalitsuse eestvedamisel kavandatud maakondliku arengu järjepidevust. Uuendatud strateegias taotletakse muuta Tartumaa kasvava elanikkonnaga ja piirkondlikult enam tasakaalus maakonnaks, mille inimarengu näitajad on heal Euroopa tasemel. Uute lahenditena pakutakse majandusstruktuuri muutmist ning teadliku ja koordineeritud ettevõtluse arenduspoliitika käivitamist, maakonna sisese arenduskompetentsi ja võimsuse suurendamist, ülikoolide töö tulemuste kasutamist regionaalses arengus, primaarsektori toodangu väärindamist, maakonnasiseste piirkondlike arengutasemete ühtlustamist ning Tartumaa konkurentsivõime ja rolli suurendamist Eesti arengus. Eesmärk on kasvatada Tartumaa panust Eesti paremaks muutumises, kujundada maakond Eesti sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu kvaliteedikeskuseks. Kesksete valdkondadena, millest sõltub kõige enam Tartumaa tulevik, käsitletakse inimeste eneseteostust teaduses, loomingus, ettevõtluses, ametioskustes ja karjääris ning vabatahtlikus tegevuses. Heaolu tagavate teenuste valik hõlmab hariduse, tervishoiu, sotsiaalse kaitse, vaba aja, turvalisuse, ühistranspordi ning olmeteenused. Strateegia rõhutab ühiskondlike struktuuride ning füüsilise keskkonna tähtsust arengus. Samuti näidatakse, kuidas arendada ja suunata olulisi sotsiaalseid struktuure valitsemist, kodanikuühiskonda, elulaade ja väärtusi, identiteete ja mainet selleks, et Tartumaa oleks sisemiselt ja Eesti kasvukeskusena tugev. Muutusi nähakse ka füüsilise keskkonna võtmeelementide osas, milleks on transporditaristu, tehniline taristu, hoonestatud ja haritud keskkond (asulamiljöö, maastikud) ning ökosüsteemid. Kasvama peab maakonna sotsiaalmajanduslik sidusus, aeg-ruumiline ühendatus ja suhtlus maailmaga. Läbimurre tuleb Tartumaal saavutada teenuste ekspordis (terviseteenused, turismiteenused, haridusteenused, teadusteenused) ja teadmistepõhises tootmises: rohemajandus, keskkonnatehnoloogiad ja energeetika, IT, biotehnoloogia, materjalitehnoloogia, traditsioonilise tootmise teadmistepõhisuse suurendamine. Strateegia eesmärgipüstitusest vajalike tegevusteni jõudmiseks kirjeldatakse iga strateegilise arendamise valdkond soovitud arengutasemega ja võrreldakse seda olemasolevaga. Muutmisvajaduse ulatus ja konkreetsed tegevused tulenevad loogiliselt nende kahe seisundi võrdlusest. Strateegia elluviimise suurim väljakutse sisaldub 6

7 võimekuses teha Tartumaal struktuurimuutused, mis viivad maakonna siseriiklikult ja rahvusvaheliselt võimekamaks haridus ja teaduskeskuseks, tarkade ja loominguliste töökohtadega maakonnaks. Selleks on vaja kõigi asjaosaliste koordineeritud sihipärast tööd, väga erineva oskusteabe kombinatsioonide rakendusi ja innovaatilisi lähenemisi. Tartumaa arengustrateegia koosneb neljast osast: arengukeskkond, strateegia üldlahendus, arengumudeli loogiline maatriks ning strateegia elluviimine. Tartumaa strateegia elluviimiseks moodustatakse arengunõukogu ja strateegias püstitatud iga olulise tegevussuuna tarvis määratekse arengut jälgiv mentor. Tähtis on saavutada, et Tartumaa strateegia muutub ühtse riigivalitsemise ning kaasava ja teadmistepõhine poliitikakujundamise võimestavaks meetmeks, mis on suunatud tartumaalaste ja kõigi Eesti inimeste edukale teenimisele. 7

8 1 Strateegia taotlused ja sisu 1.1 Taotlused Tartumaa arengustrateegia taotlus on muuta Tartumaa kasvava elanikkonnaga ja piirkondlikult enam tasakaalus maakonnaks, mille inimarengu näitajad on heal Euroopa tasemel. Eesmärk on suurendada Tartumaa panust Eesti paremaks muutumises, kujundada maakond Eesti sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu kvaliteedikeskuseks. Kasvama peab maakonna sotsiaal-majanduslik sidusus, aeg-ruumiline ühendatus ja suhtlus maailmaga. Visiooni ja eesmärkide saavutamiseks on vaja tõsta tootlikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selleks on Tartumaal kaks võimalust teenuste ekspordivõime ning teadmismahukama tootmise arendamine. Läbimurdevaldkondade valik (vt 4.5 ja 4.6) tugineb nii sisemistele arengueeldustele kui väliskeskkonna suundumustele (2.1 ja 2.2). Eesmärgipärase arendustegevuse keskmesse tõstetakse eneseteostuse võimaluste parandamine Tartumaal. Strateegias määratletakse vajalikud muudatused Tartumaa arendamise organisatsioonis, et tagada koordineeritud ja suunatud arendustegevus maakonnas (3.4). Kindlasti on vajalik tugiorganisatsioonide parem juhtimine ja sidumine kohaliku haldusega (sh osalus juhtimises ja rahastamine) ning neile avaramate regionaalsest huvist lähtuvate ülesannete panemine (nt Tartu Teaduspark kui maakonna tööstusalade partner, omavalitsuste ja ülikoolide ühishuvide looja ja elluviija, uute arendusprojektide algataja). 1.2 Tartu maakonna arengustrateegia aastani täitmise ülevaade Tartu maakonna arengustrateegias aastani oli strateegia kõige üldisem taotlus sõnastatud järgnevalt: Tartumaa elanikud soovivad, et aastal 2014 oleks Tartumaa ühtlaselt arenenud maakond, hea koht elamiseks ja töötamiseks ning Eestis parim koht õppimiseks, õpetamiseks ja teaduse tegemiseks aasta alguse seisuga on visiooni ja tegelikkuse vahel enim vastavust õppimise ja teaduse vallas. Tänu Tartu Ülikoolile on Tartumaa Eesti olulisim hariduskeskus juba mitu sajandit ning viimased 10 aastat on kõrghariduse institutsionaalne kandepind Tartus laienenud. Ka üld- ja kutsehariduses on 8

9 säilitatud väga tugev positsioon Eestis hariduse kvaliteedikeskusena. Tartumaa kui elu- ja töökoha headusest annavad pildi rändeandmed. Nende alusel on Tartumaa elu- ja töökohana mõnevõrra vähem atraktiivne kui Harjumaa, kuid parem ülejäänud Eesti maakondadest. Põhimõttelisi muudatusi Tartumaa suhtelises asendis viimasel kümnendil ei ole toimunud Tartumaa on elu- ja töökohana arenenud samas tempos kogu Eestiga. Edu ei ole saavutatud maakonna arengu ühtlustamisel töö- ja elukohad ning teenused on laiemate sotsiaal-majanduslike suundumuste mõjul järjest enam koondumas maakonna tuumalasse Tartu linnastusse. Ääremaade elanike arv väheneb ja vananeb kiiresti. Strateegias tuuakse esile neli arengueelistust ehk prioriteeti: 1. Koolide õpikeskkonna ja õpetamise kaasajastamine, kõrgkoolide rahvusvahelistumine, kutse- ja tehnikahariduse arendamine; 2. Uusettevõtluse toetamine ja tootmise teadmismahukuse tõstmine; 3. Piirkonnakeskuste elukeskkonna ja sotsiaalse infrastruktuuri parandamine; 4. Tartumaa rahvusvaheline kättesaadavuse ning maakonna tee-, transpordi- ja andmesideühenduste parandamine. Esimese arenguprioriteedi puhul on enim edu saavutatud õpikeskkonna kaasajastamisel ülikoolid on renoveerinud enamiku oma õppehoonetest ning juurde on ehitatud uusi. Ka Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Tartu Kutsehariduskeskuse kompleksid on olulises osas rekonstrueeritud; uued hooned on saanud Eesti Lennuakadeemia ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Oma koha haridussüsteemis on kinnitanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Üldhariduskoolide ja lasteaedade puhul on hooneid rekonstrueeritud valikuliselt, kuid olukord on kokkuvõttes hea või rahuldav. Ülikoolide rahvusvahelistumine on arenenud eelkõige teadustegevuses publikatsioonid, konverentsidel osalemine, ühisprojektid jms. Välistudengite arv on endiselt oluliselt madalam kui Põhjamaade ülikoolides. Strateegias kavandatud tegevussuundadest on riigi toel arendatud teaduse tippkeskusi. Tartu ülikoolidele tugineva innovatsioonisüsteemi arendamisel on suurimaks saavutuseks tehnoloogia arenduskeskused. Kõiki rahuldavat lahendust ei ole leitud maakondliku koolivõrgu korrastamisel, kuid Tartu linn on oma otsuse langetanud. Ettevõtluse arendamise alal seatud eesmärk meelitada tööstusalade ja tehnoparkide 9

10 rajamisega Tartumaale ettevõtteid ja välisinvesteeringuid on täidetud osaliselt ja ebapiisavalt. Teatud tulemusi on saavutatud tööstusalade arendamisel, sh on Tartu Teaduspargis loomisel pooltööstuslike laborite kompleks. Tartu linna ja Tartu Teaduspargi koostöös on loodud Tartu regiooni energiaagentuur, mis peaks kujunema taastuvenergia ja energiatõhusa ehituse kompetentsikeskuseks nii Tartumaale kui kogu Lõuna-Eestile. Tööstusalade arenduskeskuste välja kujundamisel ei ole kaugele jõutud. EASi toel on arendatud klastreid mõnedes strateegias loetletud valdkondades (puit, toit, ehitus, masinatööstus, klaasitööstus). Regionaalset riskifondi ei ole loodud, kuid tehtud on vastav uuring. Ettevõtluskoolitusega tegelevad rohkem või vähem süsteemselt mitmed Tartumaa organisatsioonid, kõige olulisemana Tartu Ärinõuandla ja ülikoolid. Piirkondliku tasakaalustatuse eesmärgi osas positiivseid arenguid ei ole toimunud. Üheks põhjuseks võib olla see, et maakonna tööstusalade ja kasvukeskuste kogu maakonda katvat võrgustikku ei ole kavandatud kujul rajatud. Suhteliselt vähe on saavutatud Tartumaa teadusasutustes välja töötatud tehnoloogiatel põhineva ekspordivõimelise tööstustootmise ning ekspordivõimelise IKT sektori arendamisel. Piirkonnakeskuste elukeskkonna ja sotsiaalse infrastruktuuri parandamiseks on kohalikest vajadustest ja võimekusest lähtuvalt tehtud märkimisväärseid investeeringuid. Töökohtade ja elanikkonna Tartu linnastusse kontsentreerumise ja ääremaaliste valdade elanike arvu vähenemise trende see aga olulisel määral mõjutanud ei ole. Tartumaa rahvusvahelise kättesaadavuse parandamise alal on saavutused olemas, kuid ebapiisavad. Rekonstrueeritud lennujaama ja lennuvälja toel on loodud rahvusvaheline lennuühendus, kuid rahvusvahelisi sihtkohti on vaid üks. Tartu kui rahvusvahelise reisirongiliikluse jaam ei toimi, Rail Baltica kiirrong Tartu kaudu Varssavisse ja Berliini sõitma ei hakka. Edasiminekuid ei ole Pihkva laevaliini osas, kuid uuendatud on Piirissaare ühendust tagavad Piirissaare ja Laaksaare sadamad. Kõva kattega teede võrgustik on tihenenud, sh strateegias nimetatud Võnnu-Meeksi ja Koosa-Varnja teed. Tartu ringtee on ehitamisel, eelkõige Tartu ümbrusesse on rajatud uusi jalgrattateid. Maakonna ühtne ühistranspordisüsteem puudub. Strateegias loetletakse 22 tähtsat maakondlikku programmi ja ühisprojekti, mille võib jagada kolme rühma: tehtud (1), alustatud ja/või osaliselt teostatud (12), ei ole saavutatud olulisi arenguid või on ümber mõeldud (9). 10

11 Tehtud: Ahhaa-keskus Osaliselt tehtud: Tartu Teaduspargi laiendus Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi arendus ja Maarjamõisa tehnoloogialinnak Tööstuspargid ja -alad (Raadil, Ravilas jt) Tartu rahvusvaheline lennuühendus lennujaam on rekonstrueeritud Maakondlikult oluliste kohalike teede remont Maapiirkondade internetiühenduste programm Tartumaa omavalitsuste veevärgiprojekt Koostööprojektid Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ja Pihkva regiooni vahel turismiettevõtluse ja hariduse valdkondades INTERREG Ökomuuseumite võrgustik investeeritud on objektidesse, kuid võrgustikku välja ei ole kujunenud Peipsi programm EASi regionaalprogramm Jalgrattateede võrgustik on ehitatud jalgrattateid Tartu ümbersõidutee on alustatud tegevusi ja sõlmitud ehituslepinguid Ei ole saavutatud olulisi arenguid: Maakondliku koolivõrgu arendus Tartumaa Kutsehariduskeskuse arendus arendatud on Tartu Kutsehariduskeskust Tartus, teisi kohalikke omavalitsusi ei ole kaasatud Uusettevõtluse toetusprogramm EASil on toetused kohalikele tugiorganisatsioonidele, kuid mitte maakondliku initsiatiivi osana Tartu tehnikakolledž TTÜ on toonud Tartusse oma kolledži, TÜ ja EMÜ tegelevad tehnoloogiaõppega ülikoolide raames Tartumaa arenguagentuur Kagu-Eesti jäätmekeskus Tartumaa tervisespordikeskus Emajõe Jõeriik Via Hanseatica programm Arengud on suuremad betoonis, st taristu alal, ning seal, kus riik on oma kesksete poliitikatega sekkunud. Seal, kus vaja maakondlikku algatust, uusi organisatsioonilisi lahendusi ja koostööd, on Tartumaa arengustrateegia senine elluviimine kesisem. 11

12 1.3 Strateegia struktuur ja sisu Tartumaa arengustrateegia koosneb neljast osast: arengukeskkond, strateegia üldlahendus, arengumudeli loogiline maatriks ning strateegia elluviimine. Tartumaa arengukeskkonna ülevaade oli eelmises strateegias esitatud mahuka lisana. Käesolevas dokumendis on see paigutatud põhiosasse, et suurendada strateegia terviklikkust. Peatükis vaadeldakse seniseid olulisemaid arenguid ning positsiooni võrdluses Eesti, Harjumaa ning Euroopa tasemega, samuti megatrende väliskeskkonnas, riigi arengupoliitika eesmärke ja meetmeid. Vajalik on kooskõla riigi arengupoliitikatega, ideaalis peaks Tartumaa suutma neid mõjutada. Siit tulenevad strateegilised väljakutsed Tartumaa arengus. Strateegia üldlahenduses on sõnastatud eesmärgid, arengumudel ja eelistused. Üldvisioonis taotletakse varasemast suuremat konkreetsust ja mõõdetavust: tulevikupildi kirjeldust täiendavad mõõdikud ja sihtväärtused. Arengumudelis säilitatakse mesilastaru kujund kui valdkondliku seostatuse metafoor. Uudse vaatenurgana keskendutakse inimestele, kes Tartumaal elavad ja tegutsevad. Tõstetakse esile regionaalse konkurentsivõime kaks keskset teemat inimeste eneseteostusvõimalused ja neile pakutavad teenused. Strateegia spetsiifiline element on prioriteetsete teenuste ja tootmisvaldkondade esile toomine. Üldpõhimõte tuleneb arengukeskkonnast ja Tartumaa asendist teenuste eksport ja tootmise teadmistemahukuse tõstmine. Väga oluline on Tartumaa avaliku sektori organisatsioonide missiooni kirjeldamine, sh panus käesoleva arengustrateegia elluviimisse. Strateegia kolmas osa on arengumudeli loogiline maatriks. Võtmeteemade kaupa tuuakse välja soovitav ja praegune arengutase ning soovitava saavutamiseks vajalikud tegevused. See väldib konkreetsete eesmärkidega mitteseotud pikkade tegevusloendite teket. Piirkondliku tasakaalustatuse põhimõtteid käsitletakse ühtedena soovitud arengutasemetest. Neljandaks kirjeldatakse arengustrateegia regulatiivset rolli ja elluviimise mehhanisme, sh kohalike omavalitsuste ja riigi panust. Samuti määratletakse selles osas strateegia seire korraldus. 12

13 2 Tartumaa arengukeskkond ja sellest tulenevad väljakutsed 2.1 Tartumaa arengutrendid Rahvastik Tartumaa rahvaarv on viimase kümnendi jooksul püsinud stabiilsel tasemel. Loomulik iive on maakonnas alates aastast positiivne ning kuni aastani positiivne iive suurenes. Aastatel ületas sündide arv surmasid poole tuhande võrra. Positiivset iivet on tasakaalustanud kergelt miinuses rändesaldo. Eesti üldise rahvastikuarengu kontekstis, kus üksnes Harjumaa on suutnud elanike arvu kasvatada, on see rahuldav tulemus. Suuremad probleemid tulenevad tõsiasjast, et rahvastikuprotsessid maakonna eri osades on vastassuunalised. Kiire elanike arvu kasv on toimunud Tartu lähivaldades: elanike juurdekasv perioodil on Tartu ja Ülenurme vallas ulatunud üle 25%. Samas maakonna äärealade valdades elanike arv kahaneb; kõige enam Peipsiveere omavalitsusüksustes kuni 25%. Tartu linna elanike arv on rahvastikuregistri andmete põhjal 2% võrra vähenenud, mis kokku annabki tulemuseks selle, et elanike arv maakonnas ei ole oluliselt muutunud. Maakonna tuumikala, Tartu linna ja lähivaldade, rahvastikuarengut iseloomustab positiivne iive ning laste ja noorte osakaalu kasv. Rändesaldo on positiivne üksnes Tartu linna lähiümbruse valdades. Ääremaalistes valdades on iive tugevalt negatiivne ning väljaränne ületab sisserännet. Riigisiseses maakondade vahelises rändes on viimastel aastatel iga-aastaselt osalenud keskmiselt kaks tuhat sisserändajat ja kaks tuhat väljarändajat. Viimastel aastatel on maakondade vahelise rändesaldo väärtused märkimisväärselt paranenud. Kui perioodil oli see keskmiselt miinus tuhat, siis perioodil miinus sada. Tartumaa on rände sihtkohaks Lõuna-Eesti maakondade elanikele (ligi poole maakondade vahelisest sisserändest moodustavad viis Lõuna-Eesti maakonda) ning väljarände lähtekohaks Harjumaale (pool väljarändest jääb Harjumaa arvele). Harjumaa osakaal maakondade vahelises sisserändes on ligi veerand. Välisrände mahud on ametliku statistika alusel oluliselt väiksemad. Maksimaalselt on aastane väljaränne välisriikidesse ulatunud 13

14 600 inimeseni. Perioodil oli Tartumaa välisrände saldo erinevalt Eesti üldmustritest positiivne, kuid aastal saavutas senise miinimumväärtuse Tartumaa rahvastik on koondunud linnalistesse keskustesse ja nende vahetule tagamaale ning kontsentratsioon süveneb. Maakonna elanikust elab Tartus 66%, koos tagamaa valdadega Tartu linnastus kokku 80%. Et Elva linnas ja tema naabervaldades elab 12% maakonna elanikkonnast, siis jääb muu maakonna arvele vaid 8% maakonna elanikest. Struktuurselt iseloomustab maakonda laste ja noorte suhteliselt suurem osakaal võrreldes teiste Eesti maakondadega. Samas on ääremaa valdades just viimastel aastatel toimunud laste ja noorte osakaalu suur kahanemine elanikkonnas. Rahvuskoosseis püsib stabiilsena. Võrdluses Eesti kahe ülejäänud maakonnaga, mille elanike arv ületab , on Tartumaal eestlaste osakaal erakordselt suur 85%. Venelaste osakaal on püsinud stabiilsena (13%) lähedal. Peipsiveere vanausuliste venelaste kogukond püsib, kuid piirkonna negatiivsed rahvastikuprotsessid kujutavad selle säilimisele tegusa kogukonnana suurenevat ohtu. Teistest rahvustest küündivad 1% lähedale soomlased ja ukrainlased. Kaugvälismaalaste, sh arenguriikidest pärit inimeste arv on maakonnas jätkuvalt väga madal võrreldes näiteks Põhjamaade ülikoolilinnade regioonidega. Tartumaa ja selle keskuse Tartu väike rahvaarv seavad olulisi piiranguid maakonna konkurentsivõimele Eestis ja Läänemere regioonis väike tööjõuturg ning sellest tulenev spetsialistide nappus uute suuremat tööjõudu nõudvate ettevõtete rajamiseks; klientide vähesus sisetarbimisel tuginevate teenuste arendamiseks; rahvusvaheliste transpordiühenduste madal nõudlus ja tasuvus. Seetõttu on põhiline soovitav rahvastikuarengu väljakutse maakonna elanike arvu kasv. Rahvastikukasvu allikateks saavad olla: (a) Tartu kõrg- ja kutsekoolides haridust omandavad noored, kellele suudetakse peale eriala omandamist pakkuda tööd; (b) kasvav sisseränne Lõuna-Eestist, sealsete asulate tühjenemise hinnaga; (c) tagasiränne Tallinna linnastust, mis nõuab senisest paremat konkurentsivõimet töökohtade osas ning elukvaliteedi tunnetuslikku paremust; (d) rahvusvaheline sisseränne (e) sündivuse kasv. Valikud ja lahendused peavad tagama kasvu selliselt, et see toetaks maakonna sotsiaalmajanduslikku arengut, tartumaalaste heaolu ja välja kujunenud kultuurilist identiteeti. Variandid a kuni c tähendavad arengut teiste Eesti piirkondade arvelt, kusjuures variant b nõrgestab laiema tagamaa arvelt ka Tartu kui regioonikeskuse tähtsust. Rahvusvahelise 14

15 sisserände puhul on eelistuseks ülikoolide tegevusega seonduv sisseränne, kuid võimalik on ka majandus- ja sõjapõgenike lisandumine. Igal juhul on vajalik haridussüsteemi valmisolek sisserändajate integreerimiseks ja assimileerimiseks. Positiivseks arengueelduseks on eestlaste suur osakaal, mis annab Tartumaale võrdluses Harjumaa ja Virumaaga nö suurema kultuurilise varu, säilitamaks eestikeelne ja -meelne keskkond. Suhteline kultuuriline homogeensus ja kujunenud maine on samas ka takistuseks sisserändel põhineva kasvu suunamisel. Rahvastikuarengu piirkondlike trendide mõju on sarnane. Ääremaalistes valdades, kus elanike arv väheneb, on tööjõu nappuse tõttu järjest raskem luua uusi ettevõtteid. Kasvab surve sotsiaalsele infrastruktuurile, väheneb tarbijate arv ning investeeringute ja teenuse osutamise kulude efektiivsus. Kasvupiirkondades samas kasvab nõudlus ning vajadus uute investeeringute järele. Vaja on teha valik, kas soovitakse neid protsesse peatada ja pöörata, kas see on jõukohane ja mil määral. Esimene variant eeldab piirkondlike keskuste tugevdamist maakonnas, nende välja valimist. Igal juhul on mõistlikud lahendused, kus sotsiaalsesse infrastruktuuri investeerimine on koordineeritud muu arendustegevusega, eelkõige töökohtade loomise poliitikaga, mis peaks pikemas perspektiivis looma eeldused rahvaarvu säilimiseks ning nõudluse teenuste järele. Teine variant on olemasolevate trendidega kaasa minemine, töö- ja elukoha vahelise liikumise võimaluste parandamine. Et selline olukord ei viiks lõpptulemusena ikkagi väljarändele ääremaalistest piirkondadest, on vaja seal keskenduda eneseomase elukeskkonna tugevuste väljakujundamistele (looduslikud ja maastikulised väärtused, kogukonna areng) Tervis Tartumaa elanike terviseseisund on paranenud ja oodatav eluiga kasvanud. Maakonna elanike keskmine oodatav eluiga sünnihetkel on 77 aastat. See jääb heast Euroopa tasemest küll u viie aasta võrra maha, kuid on Eesti maakondadest kõrgeim näitaja Harjumaad edestatakse ligi aastaga. Vanusrühmas on oodatav eluiga 20 aastat, mis on mõne kuu võrra Harjumaast vähem. Ka tervena elatud aastate osas on viimastel aastatel toimunud kiire kasv 49 aastalt 56 aastani. Eestisiseses võrdluses jäädakse keskmisest siiski pool aastat ja Harjumaast kaks aastat maha. Elanike üldine terviseseisund on kiiresti paranenud ning ka siin on saavutatud käesolevaks ajaks Eesti parim tulemus: 59% Tartumaa elanike enese hinnangul on nende terviseseisund hea või väga hea. Samas on töövõimet piirava pikaajalise haigusega inimeste osakaal 15

16 maakonnas pisut tõusnud (2002 5%, %). Heade tervise koondnäitajate varjus on probleemiks terviseseisundi maakonnasisesed erisused, kus ääremaade elanikkonna terviseseisund on sarnasem pigem Kagu-Eesti madalamale tasemele. Tartumaalaste terviseseisundi edendamiseks on vaja toetada tervislike eluviiside väärtustamist. Vajalik on perearstisüsteemi parem kaasamine terviseedendusse. Põhiline arenguruum on riskikäitumise suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, väheliikuv eluviis, töö-, liiklus-, tule- ja veeohutuse eiramine ennetamisel ja ohjeldamisel. Piirkondliku tasakaalu saavutamine sõltub laiemast piirkondlikust arengust, ääremaade elanikkonna haridustaseme ja tööelu kvaliteedi tõusust Majandus ja töö Tartumaa kogutoodang on võrdluses aastaga kahekordistunud, protsendipunkti võrra on suurenenud ka osakaal Eesti SKTst 10,2%. Maakondade lõikes on Tartumaa nii absoluutmahus kui elaniku kohta Harjumaa järel teisel kohal. Siiski jääb SKT elaniku kohta alla Eesti keskmist taset ning erinevus Harjumaaga on ka arvestuses elaniku kohta liiga suur (Harjumaa SKT elaniku kohta 160% Eesti keskmisest, Tartumaal 95%). Et Eesti SKT on ostujõudu arvestades vaid 66% Euroopa keskmisest ning jääb Põhjamaade tasemele üle kahe korra alla, ei ole Tartumaa SKT tase rahuldav. Maakonna SKTst moodustab teenindussektor 72%, primaarsektor 6% ja tööstussektor 25%. Tartumaa panus eksporti on regionaalse SKT ja elanike arvu kontekstis tagasihoidlik. Kuigi ekspordi absoluutmahud on kasvanud kiiremini SKT mahtudest, on Tartumaa osa viimastel kiire ekspordi kasvu aastatel pigem kahanenud. Eksportivate ettevõtete arv on kaheksa aastaga kasvanud 637lt 939ni. Üldiselt elas ettevõtlus majanduslanguse hästi üle ettevõtted vähendasid töökohtade arvu, selle arvel on kasvanud tootlikkus. Perioodi jooksul on välja kujunenud põhiliselt küll logistika ja laomajanduse funktsiooniga tööstusalade kogum Tartu linnas ja selle naabervaldades. Loodud on märkimisväärsel hulgal nn uue majanduse eksportivaid mikroettevõtteid. Esimesi tulemusi annab loomemajanduse edendamiseks tehtav töö. Põllumajandusettevõtlus on tugevnenud Euroopa Liidu toetuste najal. Järjest enam on hakatud tegema koostööd turustuskanalite loomisel. Tööga hõivatute arv on maakonnas jäänud võrdluses aastaga samaks

17 hõivatut. Eestis tervikuna on sama perioodi jooksul tööga hõivatute osakaal kasvanud. Hõive tippaastal (2008) oli hõivatute arv maakonnas 7000 võrra suurem. Sektorite lõikes toimusid hõive struktuurimuudatused 1990ndate alguses ning on perioodil püsinud suhteliselt muutumatult 66% teenindussektoris, 6% primaarsektoris ja 28% tööstussektoris. Need on Eesti üldisele hõivestruktuurile väga lähedased arvud. Maakonna maa-asulate elanike hõives moodustab primaarsektor 12%, mis on protsendi võrra enam kui Eestis. Võrrelduna aastaga on kasvanud valgekraede osakaal ning praeguseks on see võrdne Harjumaaga 55%. Töökohtade territoriaalset jaotust iseloomustab töökohtade väga tugev kontsentreeritus Tartu linna ja linnastusse vastavalt 77% ja 87% kogu maakonna töökohtadest (EMTA sotsiaalmaksu tasujate arvestuse alusel). Elva linna ja selle lähiümbruse valdade arvele jääb ligi 8% maakonna töökohtadest ja muu maakonna arvele 5%. Töökohtade selline kontsentreeritus tähendab ulatuslikku tööalast pendelrännet valdadest Tartu linna ja Elvasse. Tartu toimib tõmbekeskusena kogu maakonna ning Elva oma piirkonna valdade elanike jaoks. Elanike töö väärtuse alusel on Tartumaa Eestis püsivalt teisel kohal Harjumaa järel aastal oli maakonna palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 803 eurot, Harjumaal 893 eurot. Brutotulu kasv alates aastast on olnud kõrgem Eesti keskmisest 104% (Eesti 96%, Harjumaa 88%). Palgatöö tulude tase maakonna lõikes varieerub suuretes piirides. Kõrgeim on keskmine brutotulu Tartu lähiümbruse valdades (Ülenurme vallas 880 eurot) ja Tartu linnas (821 eurot). Ääremaa valdades jääb brutotulu euro vahele ning Peipsiääre valdades on see ligi 515 eurot. (Statistikaamet, a andmed) Strateegia ülesanne on pakkuda lahendusi, kuidas tõsta oluliselt Tartumaa SKT mahtu ning lähendada seda Harjumaale ja Põhjamaade keskmisele tasemele. See nõuab tootlikkuse kasvu traditsioonilistes majandusharudes, uue targa majanduse osakaalu märkimisväärset kasvu, loodavatele idufirmadele maakonnas kasvukeskkonna loomist. Sellise arengu eeltingimuseks on ettevõtlikkuse levik ja ettevõtlusoskuste paranemine ning haritud tööjõud. Üheks kõige pakilisemaks lahendust vajavaks probleemiks on erialase ettevalmistuseta noorte arvu viimine miinimumini. Haridus tuleb tugevalt siduda kohaliku majandusega hakata õpetama ja andma kutset just nende valdkondades, kus meil on potentsiaali, ja seda kuni kraadiõppe tasemeni. Strateegilistes valdkondades tuleb luua tipptasemel õppetoolid, 17

18 mis õpetuse ja teadusetegemise kõrval rahvusvahelisel tasandil annab kaaluka sisendi ka uue majanduse niššide õitsenguks. Oluline on arendada neid tooteid ja teenuseid, mida saab eksportida ja mis põhinevad võimalikult palju kohalikel ressurssidel. Hea on, kui lõpptooted ja -teenused on ka teadmismahukad. Paraku ei saa me Tartumaa puhul rääkida veel teadmistepõhisest, vaid alles pooleldi oskustepõhisest majandusest. Tähtis on leida oma nišš maailmaturul. Piirkondlikus arengus on väljakutseks töökohtade loomine väljaspool välja kujunenud Tartu linnastut ja Elvat. Otsustamist vajab küsimus, kuivõrd tulemuslik saab olla töökohtade loomise poliitika võimalikes piirkonnakeskustes nagu Puhja, Alatskivi, Võnnu, Rõngu ning milliste meetmetega positiivse vastuse puhul tulemusi taotleda Töötus, toimetulek ja vaesus Maakonna töötuse trend on järginud üldisi majandustsükli arenguid. Töötuse tippaastal ulatus maakonna töötus 16%ni, kuid aastal langes see 11%le. Võrdluses aastaga on töötuse tase siiski kahekordne. Maakondade võrdluses on Tartumaa töötus püsinud kogu perioodi jooksul ühel madalaimal tasemel. Majanduskriis tõi kaasa eriti suure töökohtade kaotuse traditsioonilistes Tartumaa majandusharudes (mööbli- ja puidutööstus, autotarvikute tootmine, ehitus), teised sektorid on neid kompenseerinud osaliselt. Toimetulekuprobleemidega peredes elab Tartumaal inimest ehk 15% elanikkonnast. Võrdluses aasta miinimumtasemega on sellise inimeste arv kolmekordistunud, kuid Eesti keskmise taseme (22%) taustal on toimetulekuprobleemide ulatus maakonnas väiksem. Toimetulekuprobleemide viimaste aastate kasv on suurem olnud pigem edukates valdades linna lähedal, kuid püsib suhtarvudena jätkuvalt kõrgem äärealadel. Suhtelise vaesuse piirist allpool elab 16% maakonna inimestest, mis on riigi keskmisest protsendi võrra vähem, kuid ületab oluliselt Harjumaa taset (10%). Tartus on välja kujunenud ning taastoodab ennast kodutute kogukond, kultuur ja elulaad. Vaesuse likvideerimine saab toimuda eeskätt läbi teiste valdkondade majanduse üldise arengu tulemusel, riskilaste resotsialiseerimisega haridussüsteemis. Asotsiaalsetele eluviisidele saab vastu töötada korrakaitse tugevdamisega; küsimus on selles, kui kaugele 18

19 on võimalik minna kodanikuvabaduste piiramisel, samuti selles, kas soovitakse lahendada kodutute probleeme või kodututest tulenevaid probleeme ülejäänud ühiskonnale. Sotsiaalse kaitse tegevuste puhul on võtmeküsimus kohalike omavalitsuste võimekus ja tahe kaasata probleemseid elanikke kogukonnatöödele, vahendada toetatud töökohti ning pakkuda rehabilitatsiooni toetavaid eluasemeteenuseid. Mõistlik on kohalike omavalitsuste vaheline koostöö neis suundades Taristu Tartumaa omavalitsused, asutused ja organisatsioonid on investeerinud oma ja Euroopa Liidu raha eelkõige tehnilisse ja sotsiaalsesse infrastruktuuri. Eurotoetustena on Tartumaa betooni ja asfalti tulnud miljonid eurod, kuid sinnagi on vaja veel investeeringuid. Üldiselt on elukeskkond maakonnas tuntavalt paranenud (vesi, kanalisatsioon, liikumisrajad, sportimispaigad, heakord). Tartusse on rajatud soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam, kavandatakse biogaasijaamasid Tartus ja Ilmatsalus. Edasisteks väljakutseteks on saavutada odavama hinnaga prügimajandus ja odavam (sooja)energia, samuti energiasäästlikum elamumajandus. Rekonstrueeritud on mitmeid põhimaanteede lõike ning alustatud on Tartu ringtee rekonstrueerimise ja edasiarendamisega. Mitmed olulised kõrvalteed on viidud kõva katte alla, rajatud on asulatelähedasi kergliiklusteid. Ka siin on kõvakattega teede ja kergliiklusteede võrgustiku tihendamiseks piisavalt arenguruumi. Tartus on loodud tingimused rahvusvaheliste lennuliinide jaoks, kuid tulenevalt vähesest nõudlusest ei rahulda praegune sihtkohtade arv ja valik Tartumaa strateegilisi vajadusi. Kaalumist väärib lennuliikluse doteerimine olulistesse sihtkohtadesse (nt Stockholm, Moskva), mis ideaalis võiks toimuda kogu Lõuna-Eesti koostöös. Uuendatud on raudtee infrastruktuur Tallinna ja Riia vahel, kuid sellest hoolimata ei ole käivitatud otseühendust Tallinnast Tartu kaudu Riiga. Rail Balticu uus trass Tartut ei läbi. Kaugemas tulevikus võiks Tartumaa arenguhuviks olla eurolaiusel raudtee rajamine Peterburist Riia ja Kaliningradi kaudu Berliini, mis eeldatavasti on Tallinn-Varssavi liinist oluliselt tasuvam. See eeldab loomulikult Euroopa Liidu ja Venemaa (Peterburi) kaasamist. Suured investeeringud Koidula piirijaama ei ole parandanud Tartu ühendatust Venemaaga reisiliikluse mõttes. Lähiperspektiivi arenguvajadused rahvusvaheliste ühenduste 19

20 tihendamisel ei eelda mitte uusi investeeringuid, vaid organisatsoorseid lahendusi loodud taristu paremaks kasutamiseks Tartumaa maailmaga ühendamisel. Kuigi üldhariduskoolide õpilaste arv on maakonnas tervikuna vähenenud perioodil u 4500 ehk 20% võrra, maakonna äärealadel veelgi enam, on maakonna koolivõrk püsinud sisuliselt muutumatuna. Õpilaste arvu vähenemisest aga ka sisulistest muudatustest õppekavades tulenevalt on jätkuvalt aktuaalne koolivõrgu optimeerimine maakonnas. Ka teiste sotsiaalse infrastruktuuri objektide arendamisel on mõistlik soovid maakonna tasandil kokku leppida. Suureks väljakutseks on sotsiaalse taristu ruumilise arengu sidumine teede ja ühistranspordivõrgu arendamisega. Maakonna ühistranspordivõrk on viimastel aastatel toiminud suhteliselt muutumatuna ning vajab uut läbimõtlemist. Aluse selleks pakub maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneering, mille elluviimise lahendused sisalduvad käesolevas strateegias. Hästi planeeritud ja kooskõlastatud ruumiline areng käsikäes strateegilise arenguga on võti maakonna õppimis-, elu- ja töökeskkonna viimiseks heale Euroopa tasemele Arenguvedurid Ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutsekoolide õppe- ja teadustöö tingimused on tohutult paranenud. Ka sisulises mõttes on arengud positiivsed. Eelkõige väärib märkimist Tartu Ülikooli paranev positsioon teadusülikoolina rahvusvahelistes edetabelites. Megainvesteeringud maakonna võtmesektorites (meditsiin, haridus, teadus) on loonud eeldused teadmismahukate töökohtade tekkeks, kuid uusi firmasid nendes valdkondades on juurde tulnud vähe. Viimastel aastatel on investeeritud päris palju innovatsiooni tugistruktuuridesse, kuid mastaabiefekti saamiseks on vaja kordades rohkem raha. Lõppeesmärk peab olema uute maailmaturul konkurentsivõimeliste innovatiivsete toodete ja teenuste loomine, eriti Tartumaa traditsiooniliste majandusharude puhul. Riiklike arendusprogrammide vahendeid kaasates on loodud selleks eeldusi. Tartumaale on loodud neli tehnoloogia arenduskeskust, milles osalevad siinsed ülikoolid ja vastavate valdkondade ettevõtted: Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS 20

21 OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogia Arenduskeskus Reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus. Samuti on Lõuna-Eesti regiooni EAS sihtprogrammi vahenditest loodud või loomisel viis kompetentsikeskust: TÜ Viljandi KA Pärandtehnoloogia kompetentsikeskus Valgamaa KÕK Logistika Kompetentsikeskus Võru KHK Puidutöötlemise tehnoloogia ja tootearenduse kompetentsikeskus SolarBase Innovatiivse hoone ja elukeskkonna kompetentsikeskus Otepää vallas EMÜ Polli Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus Karksi vallas. Programmi nõuetest tulenevalt ei asu neist ükski Tartumaal, kuid Tartu ülikoolid osalevad neis partneritena ning loodetavad tulemused on kasutatavad ka Tartumaa teadmistepõhise ettevõtluse arendamisel. Tartu Teaduspark ja Tartu Loomemajanduskeskus on riiklike toetustega välja ehitanud inkubatsioonikeskused. Teaduspark on kasvanud projektide toel. Enim on panustatud füüsilise keskkonna arendamisele, välja ei ole kujunenud ülikoolide, maakonna ja omavalitsuste ühist teadmistepõhise ettevõtluse arendusorganisatsiooni. Tartu Loomemajanduskeskus on asunud koostööle ka maakonna teiste piirkondadega loomemajanduse edendamiseks kogu maakonnas. Intelligent Energy Europe Programme vahenditest on loodud MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur, mille üheks ülesandeks peab saama kohalikel taastuvressurssidel põhineva hajaenergeetika edendamine, samuti energiatõhusate ehitustehnoloogiate juurutamine. Jätkuvalt on väljakutseks külade elujõu hoidmine ja suurendamine. Kolmanda sektori areng on olnud positiivne (kuigi mitte alati koordineeritud), paljud külad on muutunud elujõulisemaks, kuid maakonna äärealad kipuvad ikkagi tühjaks jääma. Euroopa Liidu LEADER-meetme raames on maaelu ja külakogukondade arendamise organisatsioonidena loodud kolm tegevusgruppi, mis haaravad Tartumaa valdasid Tartumaa Arendusselts, Võrtsjärve Ühendus ja Piiriveere Liider. Suur on loodud institutsionaalne tihedus turismisektori arendamisel. On olemas SA Lõuna- Eesti Turism ja SA Tartumaa Turism. SA Tartumaa Turismi struktuuri on loodud 21

22 konverentsiturismi keskus. Piirkondlike loodushariduse ja loodusturismi keskustena tegutsevad Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA ja Võrtsjärve SA. LEADER-tegevusest on välja kasvanud Peipsi külastuskeskus. Uues kompleksis tegutseb SA Ahhaa keskus. Tartu Maavalitsus ja Tartumaa Omavalitsuste Liit ei ole suutnud oma mõjusust maakonna arengu suunajana suurendada. Maakondlik arenduskeskus Tartu Ärinõuandla on selgelt piiritlenud oma tegevusvaldkonnad ning keskendub alustava ettevõtluse ja mittetulundussektori toetamisele ja nõustamisele, noorte ettevõtlikkuse edendamisele ja investorteenindusele. Keskseteks väljakutseteks, millele strateegia peab lahenduse pakkuma, on olemasolevate organisatsioonide töö koordineerimine, ülikoolide motiveerimine ning ehk kõige olulisemana otsustamine, kas on vajalik mingi uue maakonna arenguorganisatsiooni loomine või on võimalik paremaid tulemusi saavutada olemasolevaid organisatsioone tugevdades (parem juhtimine, parem kompetents). 2.2 Globaalsed muutused ja Tartumaa Tartumaa on väike piirkond Ida-Euroopa kirdenurgas Euroopa Liidu ja Venemaa piiril, tagasihoidliku osaga Euroopa territooriumist, rahvastikust ja majanduslikust koguproduktist. Kuigi Põhjamaade kõrval pigem vaene, on Tartumaa globaalses võrdluses küllaltki jõukas ja korraliku elustandardiga. Pingeid lisab lähedus maailma heaolu- ja kvaliteedikeskusele Põhjamaades, ning satelliidi roll seoses Põhjamaadega (aga ka Harjumaaga). Eesti Arengufond näeb oma raportites majanduse arengukeskustena suuri linnasid käsitletakse Tallinna konkurentsivõimet Stockholmi, Peterburi ja Kopenhageniga. Tartu tähelepanu ei pälvi. Suuruse alusel Tartu sotsiaal-majanduslikuks kasvukeskuseks olla ei saa; Tartu väiksus on oluline piirang Tartumaa edasisele kasvule. Samas on Põhjamaade ülikoolilinnad suutnud oma elanike arvu ja majandust viimastel kümnenditel kiiresti kasvatada. Tartumaa väiksusest tuleneb ressursside nappus ja nõrk arengu suunamise võime. Väiksust saab ületada läbi võrgustumise, suhtlemise, kvaliteetsema panuse, huvitavuse. Võtmeküsimuseks on, mida head ja huvitavat on Tartumaal koostööpartneritele pakkuda. Üleriigilises planeeringus nähakse ette maailmamajanduse raskuskeskme nihkumist Tartust 22

23 kaugemale, Aasiasse: Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse (eeskätt Hiinasse ja Indiasse) kujundab ümber üleilmastumise geograafilise väljendumisviisi. Rahvusvahelises tööjaotuses liigub tööstustootmine Aasiasse, lääneriikides kasvab teenuste eksport. Uus maailmamajanduse geograafia tekitab ka uued mahukad eeskätt meretransporti kasutavad kaubavood ühelt poolt Aasia ja teiselt poolt Euroopa ning Ameerika vahel. Rahvarikaste riikide majanduse mahu kiire kasv ja vastavalt ka üleilmse keskklassi arvukuse ja tarbimisnõudluse tohutu suurenemine toovad kaasa kasvava nõudluse loodusressursside järele. Ettenähtavalt tekivad pinged toiduainete ja energia nõudluse ja pakkumise vahel, mis viib mõlemate kaubagruppide hinna tõusule. Loogiline vastus asjade sellisele seisule on suhtluse suurendamine kasvukeskustega. Oluline on teha seda Põhjamaade osana, veelgi parem Põhjamaid ja Venemaad ühendava Läänemere regiooni osana. Taotlus peab olema arenemine Põhjamaade satelliidist selle kvaliteedikeskuse osaks. Lisaks suurusele sõltub regioonide edu järjest enam teadmistest ja talentidest. Tartumaa suguse perifeerse ja väikese regiooni jaoks on see ainsaks võimaluseks olla edukas. Rahvusvaheliselt edukate piirkondade puhul on oluline avatus, konkurentsivõime talentide juurdemeelitamisel, aktiivsete elanike sisseränne. Siit tuleneb vajadus olla valmis kultuurilistele väljakutsetele vastamiseks läbi haridussüsteemi, sh täiskasvanuhariduse. Tartumaa tugevaimaks arengueelduseks on Tartu Ülikool, mis omab suhteliselt head positsiooni teadusülikoolide seas ning prognooside põhjal parandab oma positsiooni järgnevatel aastatel veelgi. Arengufondi raportites loetletakse majanduse tulevikusuundadena IT-sektorit, rohemajandust, tervisesektorit, mis kõik on Tartu ülikoolide tugevamateks valdkondadeks. Üleriigiline planeering Eesti nimetab olulisemate ruumilise mõjuga üleilmseteks trendide seas muuhulgas järgmisi suundumusi: üleminek teadmispõhisele majandusele; ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv; üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele; rohelise ja hõbedase majanduse ennakkasv. Kõiki neid suundumusi strateegia prioriteetide seadmisel ka arvestab. Küsimus on, kuidas toota ja müüa paremini kui teised. Tulevikusuundumusi teab suurem osa maailma regioonidest, mis muudab ka tõenäolisemaks nende tegeliku olulisuse kasvu. 23

24 2.3 Eesti arengupoliitika Eesti valitsuse pikemaajalise tegevuse olulisim suunaja on konkurentsivõime kava "Eesti 2020". Regionaalse arengu temaatikaga see kava ei tegele, kuid määratleb prioriteetsed valdkonnad ja eesmärgid konkurentsivõime tõstmiseks Eestis. Kavas nenditakse, et rikkuse märkimisväärseks kasvatamiseks peab ennekõike suurenema Eesti ettevõtete loodav lisandväärtus. Konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna loomise peatükist seondub kõige otsesemalt Tartumaa arenguga eesmärk tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset 1,42%lt (2009) kuni 3%ni SKTst. Et Tartu ülikoolide arvele jääb kuni kolmveerand Eesti teadustööst, võib loota olulisi riiklikke investeeringuid ka Tartusse, kõige tõenäolisemalt loodus- ja tehnoloogiavaldkonda. Kui need asuvadki füüsiliselt kesklinnast väljas, oleks mõju positiivne ka kesklinna arengule, nt seoses elukohtade nõudluse kasvuga. Ettevõtluse arengu seisukohalt rõhutatakse: (a) vajadust parandada ettevõtjate ligipääsu kapitalile, (b) välisinvesteeringute kaasamise võimekuse tõstmist, (c) eelduste loomist erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurendamiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks, (d) loomemajanduse, IKT ja teiste võtmetehnoloogiate potentsiaali laiemat kasutust teiste sektorite lisandväärtuse tõstmisel. Ettevõtluskeskkonna konkurentsvõime osas kirjutatu tuleks Tartumaa arengu vaatepunktist läbi mõelda ja koos riigiga terviklikke lahendusi otsida ja ellu viia. Vastasel korral riigi vastavasuunalistest poliitikatest Tartumaale suurt abi ei ole, pigem suureneb arengutaseme vahe Tallinnaga, ülikoolide lõpetajad ning idufirmad lahkuvad kiiresti Tartust. Praegu puudub aga Tartumaa arenguhuvisid esindav ja piisava finantsvõimekusega tugev arendusorganisatsioon. Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" seab Eesti ruumilise arengu visiooniks saada sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ning välismaailmaga hästi ühendatud riigiks. Eesmärgiks on kompaktsed ja kvaliteetse linnaruumiga keskused (linnad) pakuvad oma toimepiirkonna elanikele heatasemelisi teenuseid, kõrget lisandväärtust loovaid töökohti ning konkurentsivõimelist haridust. Kõik need on kogu toimepiirkonna elanikele hästi kättesaadavad. Linnad oma lähitagamaaga on piirkondlikeks arengumootoriteks ning toimepiirkondade tuumikosadeks. Siin on loodud võimalused inimeste igapäevaseks kohtumiseks, suhtlemiseks ja koostööks. Planeeringus nähakse 24

25 2030. aastal Eestis 14 linnaregiooni, sh Tartu-Elva linnaregiooni. Maapiirkondadele pakutakse järgmist tulevikuvisiooni: Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Ökoloogiliselt puhta tootmise suunas orienteeritud põllumajandus ja metsandus pakuvad traditsioonilisemaid töökohti ning tagavad koos hästi korraldatud kultuuri- ning loodusturismiga Tartumaa kultuurmaastike ja rohevõrgustiku säilimise ning kestliku kasutamise. Ligipääs keskustes paiknevaile töökohtadele, teenustele ja haridusasutustele ning head andmesidevõimalused tagavad head võimalused ka üha kasvavale linnastumale osale maaelanikest. Elujõulise asustuse säilimine maal tagab võimaluse paremini ära kasutada riigi erinevaid ressursse. Hajalinnastunud Tartumaa toimimise tagatiseks on head liikumisvõimalused. See võimaldab inimestel ühitada meelepärast elukeskkonda ja laia valikut töökohti, teenuseid ning haridusvõimalusi. Kesksel kohal on piirkondlik kestlik ühistranspordisüsteem, mis hajaasustuses kasutab paindlikke ja nutikaid lahendusi, tagab igapäevase elu sujuvuse toimepiirkondades ning võimaldab inimestel hõlpsasti ja mugavalt liikuda elu- ja töökohtade ning teenindus- ja haridusasutuste vahel. Tartu arengu osas kirjutatakse planeeringus: Tartule tuleb luua tingimused, mille puhul ta saab realiseerida oma potentsiaali, stabiilselt areneda ning leida oma koha rahvusvahelises tööjaotuses. Tartu tasakaalustab Eesti asustussüsteemi, olles tunnustatud keskuseks kogu Eesti kaguosale. Tartu peaks paremini ära kasutama oma positsiooni kolmnurgal Tallinn- Riia-Pihkva. Kiired ja stabiilsed rahvusvahelised ühendused oleksid siin oluliseks abiks. Seniseid arenguid hinnates mööndakse, et kuigi mitmete näitajate poolest on Tartu areng olnud viimasel kümnel aastal edukas, ei ole Tartust kujunenud vastukaalu Tallinna mõjujõule. Ka Tartu rahvusvahelistumine ei ole andnud soovitud tulemusi. Transporditaristu arendamisel eelistatakse seoses Tartumaaga Tallinna-Tartu-Võru- Luhamaa maanteed ja Tartu ümbersõiduteed ning regionaalse tähtsusega raudteeühendusi Tallinna, Riiga ja Pihkvasse: Tallinn-Tartu-Valga-Riia liin on sisuliselt osa nn Rail Baltic esimesest etapist, millega ühendatakse aastaks kolm Balti riiki uuesti raudteed pidi Euroopa tuumikosaga. Riigi muudes kavades jääb Tartu Rail Balticu trassist eemale. Planeering ei sisalda raudteeliini Peterburist Tartu kaudu Riiga ja sealt edasi Euroopasse, mis on Tallinna-Riia-Varssavi liiniga võrreldes oluliselt tasuvam, kuid nõuab Euroopa Liidu ja eelkõige Venemaa poliitilist tahet, sh trassivaliku osas (kas Eestist läbi otse Riiga, 25

26 või Pihkva kaudu). Planeeringus nenditakse, et Tartu kui olulise innovatsiooni- ja teaduskeskuse areng nõuab samuti rahvusvahelisi lennuühendusi. Tulevikus võib osutuda võimalikuks uute, kaugematesse sihtkohtadesse suunduvate regulaarliinide avamine. Praegune lennujaam võimaldab sellist arengut. Kas ja millistes suundades kaugemas tulevikus lennukid Tartust väljuvad, sõltub nõudlusest. Kiire ja sage reisirongiliiklus võib tulevikus asendada lühimaa lennuliiklust, mistõttu vajadus seda tüüpi lendude järele kahaneb. Lennuliikluse tihendamist eeldavad kõige enam suuremat kasvu kavandavad stsenaariumid, teisest küljest on need ka kõige paremad nõudluse kasvatajad, mis pikas perspektiivis määrab ära lennuliikluse tiheduse. Tartu maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringus kirjutatakse, et peamiste teenuste kättesaadavus Eestimaal on viimasel kümnendil selgelt halvenenud. Teenuste hulka väljaspool suuremaid keskusi on vähendanud nii riigi- ja omavalitsussektori otsused (postkontorite vähendamine, koolide sulgemine jms) kui eraomanike äriotsused loobuda ebapiisava kasutajaskonna tõttu teenuste pakkumisest väiksemates asulates. Samuti on väiksemates asulates sageli halvem teenuse kvaliteet. Maakonnakeskustes ja väikelinnades on küll paljud igapäevased teenused suudetud säilitada, kuid riigiteenuste osa on siingi vähendatud. Kohalikud maalised keskused on liiga väikesed teenuste tagamiseks ja keskuste võrk ise on liiga tihe, mistõttu teenindustagamaad vähenevad dubleerimise ja ebavajaliku konkurentsi tõttu. See tekitab ohu kaotada rivaalitsemise tõttu oma teenused kaugemal paiknevatele linnadele. Sotsiaalse taristu, puhkealade jm teenuste arendamine ei ole arendajate kavadega sammu pidanud. Seda väljendab igapäevaelus suurte linnade lähistel kooli- ja lasteaiakohtade puudus, rohealade ja puhkealade täisehitamine, avalike ühiskasutusega alade (mänguväljakud, pargid) ja ühistranspordi kasutamise võimaluste puudumine uusasumites jms. Loomulike arengute jätkudes ei saa eeldada juba olevate suurte regionaalsete vahede vähenemist sissetulekute, töö- ja õpivõimaluste, teenuste mitmekesisuse, liikumisvõimaluste jm osas ega ka geograafilist pööret nendes koondumisprotsessides. Ohustatud on hajaasustuse kui Eesti kultuuriloolise pärandi säilimine kestliku elukeskkonnana. Teenuste ja töökohtade kättesaadavus on problemaatiline, sest ühistranspordisüsteem ei 26

27 arvesta inimeste igapäevaseid liikumisvajadusi ega ole piisava katvusega. Liinivõrk on aastate jooksul pigem hõrenenud. Ühistranspordi kasutamine on sõidugraafikute ja erinevate piletisüsteemide ühildamatuse tõttu ajamahukas ja ebamugav. Selle tõestuseks on suurenev isikliku auto kasutamine ning ühistranspordi kasutamise vähenemine. Praeguseni ei ole maakonna- ja üldplaneeringute koostamisel ning teede hooldust ja ühistransporti puudutavate otsuste langetamisel eriti silmas peetud toimepiirkondade sidususe põhimõtteid. Põhilised valikuvõimalused sotsiaalse taristu ruumilise paiknemise arendamisel kõrgema tasandi sotsiaalse infrastruktuuri teenuste osas on järgmised: 1. võimalikult palju kõrgema taseme teenuseid (nt gümnaasiumid, huvikoolid) erinevates maakonna asulates kättesaadavuse primaarsus; 2. kõrgema taseme teenuste arendamise piirkondlik mudel (nt Tartu linnastu, Kallaste- Alatskivi-Vara; Võnnu-Mäksa-Meeksi; Elva-Rõngu-Rannu-Puhja); 3. kõrgema tasandi teenused asuvad üldjuhul Tartus, kättesaadavus tagatakse transpordija kommunikatsioonide arendamise teel. Põhilised valikuvõimalused sotsiaalse taristu ruumilise paiknemise arendamisel esmatasandi sotsiaalse infrastruktuuri teenuste osas on järgmised: 1. võimalikult palju esmataseme teenuseid (kauplused, pangateenused, põhikoolid) erinevates maakonna kantides kättesaadavuse primaarsus; 2. esmataseme teenused koonduvad vallakeskustesse ja teistesse maalistesse keskustesse haja- ja väikekülade elanikele tagatakse kättesaadavus teedevõrgu ja transpordiga. Ilma olulise sekkumiseta on tõenäolisem kõrgema tasandi teenuste jätkuv koondumine Tartusse ning osaliselt ka Elvasse. Esmatasandi teenuste puhul väiksemates ja ääremaalisemates kantides muutub järjest olulisemaks nende kättesaadavus transpordivõrgustiku ja e-teenuste abil. Tartumaa sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringus pakutakse teenuste kättesaadavuse tagamise keskse lahendusena piirkonnakeskuste arendamist. Maaliste piirkonnakeskustena on määratletud Puhja, Rannu, Rõngu, Nõo, Kambja, Võnnu ja Alatskivi. Strateegias võetakse see piirkonnakeskuste mudel aluseks investeeringute ruumilise paiknemise valikute tegemisel. 27

28 Joonis 1. Tartumaa kaart Teemaplaneeringus peetakse vajalikuks järgmiste teenuste arendamise toetamise programmide algatamist: 1. teenusebusside programm esmatarbekaupade-, apteegi-, raamatukogu-, panga-, kino- jne teenuste kättesaadavuse tagamiseks probleemsetes piirkondades; 2. maapiirkondades tegutsevate kvalifitseeritud spetsialistide toetamise programm (õpetajad, kultuuritöötajad, perearstid, -õed, proviisorid jne). 3. sotsiaalselt oluliste teede programm; 4. munitsipaalkaupluste, -apteekide, -postipunktide ja -pangateenuste programm esmavajalike teenuste osutamiseks äriliselt perspektiivitutes kantides. 2.4 Kesksed strateegilised väljakutsed Tartumaa arengus Majandusstruktuuri muutmine ning teadliku ja koordineeritud ettevõtluse arenduspoliitika käivitamine Praeguse majandusstruktuuriga Tartumaa konkurentsivõime oluliselt ei tõuse, teistele samasugustele suure ülikooliga Euroopa linnaregioonidele järgi ei jõua. Suured 28

29 investeeringud taristusse on parandanud või pigem hoidnud elukeskkonna taset, kuid ilma uute maailmas konkurentsivõimeliste töökohtadeta ei tule juurde vaba raha nii selle taristu ülalpidamiseks kui edasiseks investeerimiseks. Maakonna sisese arenduskompetentsi ja võimsuse suurendamine Arendustöö ei saa toimuda ilma eestvedajateta. Ka neid peab koolitama ja vajadusel mujalt palkama. Neid peab rohkem väärtustama, samas tulemust nõudma. Koordinaatoriteta ei ole võimalik arendustöö efektiivsust tõsta. Kaalumist väärib eraldi uue maakonna arendusorganisatsiooni loomine. Teiseks võimaluseks on olemasolevate tugiorganisatsioonide ambitsioonikuse tõstmine, nt Tartu Teaduspargi rolli suurendamine uudsete initsiatiivide eestvedajana. Ülikoolide töö tulemuste kasutamine regionaalses arengus Võimalusteks on (kõrg)koolilõpetajate hõive maakonnas, kõrgkoolide kõrvalfirmadele kasvukeskkonna pakkumine, samuti gümnaasiumi- ja huvihariduse kvaliteedi tõstmine. Primaarsektori toodangu väärindamine Väljakutseteks on põllu- ja metsandussektori ning loodud teadus- ja arenduskeskuste koostöö edendamine; ülikoolide tõhusam hõlvamine Tartu Teaduspargi jt ettevõtluse tugiorganisatsioonide arengusse; Teaduspargi ja Tartumaa Arendusseltsi eestvedaja- ja vahendajaroll maaettevõtluse ja ülikoolide vahel; Lõuna-Eesti kompetentsikeskuste suunamine maakonna ettevõtete ja ettevõtluse tugistruktuuride poolt. Maakonna ääremaastumise vältimine, mahajäämuse vähendamine Harjumaa poolt veetavast arengust Alateemad: mitteterritoriaalne rahvusvaheline võrgustumine; Põhjamaade ja Venemaa koostöövõrgustike loomine; Venemaa piiri kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku läbitavuse suurendamine; transporditaristu kasutuse suurendamine, organisatsioniline lobitöö; turundus- ja suhtlusoskuste edendamine. Tartumaa väiksuse ületamine Tartu regiooni konstrueerimine erinevate koostööstruktuuride või ka riiklike haldusterritoriaalsete ümberkorralduste abil; Tartu kesklinna kui rahvusvahelise keskuse arendamine. 29

30 Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine Piirkonnakeskuste (Alatskivi, Võnnu, Nõo Puhja, Rõngu, Rannu Kambja) arendamine; sotsiaalse infrastruktuuri ja pärandkultuuri toetamine; linnastu töökohtade kättesaadavuse parandamine teedevõrgu ja ühistranspordi arendamisel. Kehtestamine Eesti regionaalarengu poliitikates Tartu kui Tallinnat tasakaalustava keskuse kontseptsiooni peavoolustamine. See peab tuginema maakonna sisemisele kasvusoovile; vastavalt tuleb prioriseerida EL struktuurifondide kasutust (enam ettevõtlusele, vähem tarbivatele teenustele). Kasvule orienteeritus; arengustrateegia kui kokkulepe riigi ja EL raha jagamiseks. 30

31 3 Tartumaa arengu strateegia 3.1 Tartumaa üldvisioon Tartumaa strateegiliseks tunnuslauseks on Väärt elu haritud maal See tähendab ühelt poolt väärtuste loomist, nendest lähtumist ja nende kasutamist, väärikat soovitud ja sobilikku elu ja keskkonda, teiselt poolt kvaliteetset haridust ja ülesharitud maad regionaalselt tasakaalustatud maakonda, otstarbekat maa ja teiste ressursside kasutamist ja tugevat maamajandust. Maakonna strateegiline visioon laiendab ja täpsustab selle tunnuslause sõnumit läbi mõõdetavate eesmärgiväidete: Tartumaa on kasvava elanikkonnaga atraktiivne ja turvaline elukoht; Tartumaa elanikud väärtustavad isiklikku arengut, perekonda ja tervist Tartumaa inimareng on heal Euroopa tasemel; Tartumaa annab suurima panuse Eesti paremaks muutumises Tartumaa on jätkuvalt Eesti teadmiste tootmise keskus, Tartumaa sotsiaal-majandusliku arengu tempo ületab teisi maakondasid, Tartumaa on Eesti kvaliteedikeskus, sh ressursitõhusale majandusele ülemineku eestvedaja; Tartumaa on väärtustatud hariduse tõmbekeskus, sündmuste toimumiskoht ja huvitav külastuspiirkond; Tartumaa on piirkondlikult tasakaalustuv maakond; Tartumaa on maailmaga ühendatud ja suhtlev piirkond. 3.2 Eesmärgid, mõõdikud ja sihtväärtused Tartumaa üldvisioonis sõnastatud eesmärkide saavutatuse mõõtmiseks on iga eesmärgiväitega seotud konkreetsed mõõdikud ning määratud sihtväärtus aastaks

32 Eesmärk 1: Kasvava elanikkonnaga atraktiivne ja turvaline elukoht Mõõdik Väärtus aastal Sihtväärtus aastal Elanike arv Rändesaldo -402 Vähemalt +500 aastas Loomulik iive +192 Vähemalt +300 aastas Õnnetussurmade arv Alla 10 aastas Eesmärk 2: Heal Euroopa tasemel inimareng Mõõdik Väärtus aastal Sihtväärtus aastal Oodatav eluiga sünnimomendil Tervena elatavad aastad sünnimomendil 3. taseme haridusega inimeste osakaal vanusrühmas Toidu ja eluasemekulude osakaal leibkonna kuludes Töövõimet segava pikaajalise haigusega isikute osakaal Hea või väga hea tervisehinnanguga inimeste osakaal % 45% 39,7% Alla 29% 7% 3% 58% 65% Eesmärk 3: Suurim panus Eesti paremaks muutumises Mõõdik Väärtus aastal Sihtväärtus aastal Regionaalse SKT osakaal 10,1% 13% Teadusartiklite (1. 1 kategooria) osakaal kõigist Eesti teadusasutuste panusest 70% 71% Ekspordi osakaal 5,8% 10% Piimalehma keskmine piimatoodang aastas, kg

33 Teravilja saagikus kg/ha Tööjõus osalemise määr (16 kuni pesioniiga) Kasutusloa saanud uute eluruumide arv 75,3% 80% Eesmärk 4: Väärtustatud hariduse tõmbekeskus, sündmuste toimumiskoht ja huvitav külastuspiirkond Mõõdik Väärtus aastal Sihtväärtus aastal Üliõpilaste arv kõrgkoolides Välisüliõpilaste arv kõrgkoolides Majutusasutustes ööbivate välisturistide arv Alla Majutusasutustes ööbimiste arv Eesmärk 5: Piirkondlikult tasakaalustuv ja sidus maakond Mõõdik Väärtus aastal Sihtväärtus aastal Palgatöötaja keskmise brutotulu erinevused piirkondade vahel Piirkonnakeskuse elanike arvu muutus Maakonnaliinide tihedus piirkonnakeskustest 45% 30% Ei vähene Vähemalt 8 korda päevas Eesmärk 6: Maailmaga ühendatud ja suhtlev maakond Mõõdik Väärtus aastal Sihtväärtus aastal Lennureisijate arv Lennuliinide sihtkohtade arv 2 5 Reisirongiühendused

34 välisriikidega Interneti püsiühendusega leibkondade osakaal 70,0% 95% Eksportivate ettevõtete arv Arengumudel Tartumaa arengu mõtestamisel lähtutakse mesilastaru kui valdkondliku tasakaalustatuse ja seostatuse kujundist. Ülikoolid ning teadus- ja haridussektor on kui emamesilane kõige keskel. Joonis 2. Tartumaa arengutaru Tartumaa strateegilise arendamise mudelis tuuakse välja olulisim, millele arendustegevuses aastani 2020 keskendutakse, et eesmärgistatud visiooni saavutada. Esile tõstetakse kaks küsimust, millele on vaja vastuseid leida: 1. Kuidas erinevad tegevusalad pakuvad võimalusi inimese eneseteostuseks Tartumaal? 2. Kuidas erinevad valdkonnad rahuldavad Tartumaa elanike vajadusi pakkudes heaolu ja elukvaliteeti tõstvaid teenuseid? Kesksete valdkondadena, millest sõltub kõige enam Tartumaa areng, käsitletakse eneseteostust teaduses, loomingus, ettevõtluses, ametioskustes ja karjääris ning vabatahtlikus tegevuses. Heaolu tagavate teenuste valik hõlmab hariduse, tervishoiu, sotsiaalse kaitse, vaba aja, turvalisuse, ühistranspordi ning olmeteenused. 34

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

SISSEJUHATUS SISUKORD

SISSEJUHATUS SISUKORD Vau, tööle! SISSEJUHATUS Teatmik Noored ja töö on noortele suunatud tööteemaline infoteatmik. Käesolevas teatmikus jagatakse nõuandeid CV-de ja avalduste kirjutamise, tööseadusandluse, tööalaste mõistete,

Detaljer

2016. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

2016. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2016. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2016. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962 Aadress Pärnu mnt 158/1,

Detaljer

Hansa Financials. Integreeritud majandustarkvara Macintosh ja Windows keskkonnale. Volume 1: Introduction to Hansa Esimene raamat: Sissejuhatus

Hansa Financials. Integreeritud majandustarkvara Macintosh ja Windows keskkonnale. Volume 1: Introduction to Hansa Esimene raamat: Sissejuhatus Hansa Financials Integreeritud majandustarkvara Macintosh ja Windows keskkonnale Volume 1: Introduction to Hansa Esimene raamat: Sissejuhatus Installeerimine, Töökeskkond, Töö alustamine, Kliendid, Artiklid,

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

Algas Männiku tee kapitaalremont

Algas Männiku tee kapitaalremont 7. september 2007 Nõmme Sõnumid nr 17 (305) Järgmine number ilmub 21. septembril 2007 UUDISED Algas Männiku tee kapitaalremont Nõmmele võivad tulla asfaldireklaamid Juuni lõpus pakkus OÜ Sile Siil Nõmme

Detaljer

Majandusaasta aruanne 2012 Arco Vara AS

Majandusaasta aruanne 2012 Arco Vara AS Majandusaasta aruanne 2012 Arco Vara AS Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne ARCO VARA AS Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2012 Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2012 Registrikood: 10261718 Aadress:

Detaljer

NÕO VALLA LEHT VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NR 3 (189) MÄRTS 2013. on välja panna nii tasemel näitetrupp.

NÕO VALLA LEHT VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NR 3 (189) MÄRTS 2013. on välja panna nii tasemel näitetrupp. VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NÕO VALLA LEHT NÕO VALD NR 3 (189) MÄRTS 2013 Nõo näitetrupp tähistas oma 15. tegevusaastat Meie valla üks populaarsemaid publikumagneteid, Nõo näitetrupp tähistas

Detaljer

ET Kasutusjuhend 2 Pliidiplaat NO Bruksanvisning 21 Platetopp SV Bruksanvisning 40 Inbyggnadshäll HK6542H0XB

ET Kasutusjuhend 2 Pliidiplaat NO Bruksanvisning 21 Platetopp SV Bruksanvisning 40 Inbyggnadshäll HK6542H0XB ET Kasutusjuhend 2 Pliidiplaat NO Bruksanvisning 21 Platetopp SV Bruksanvisning 40 Inbyggnadshäll HK6542H0XB 2 SISUKORD 1. OHUTUSINFO... 3 2. OHUTUSJUHISED... 4 3. TOOTE KIRJELDUS...6 4. IGAPÄEVANE KASUTAMINE...

Detaljer

EETASOFT. Majandustarkvara Eeva DOKUMENTIDE. väljundite näidised

EETASOFT. Majandustarkvara Eeva DOKUMENTIDE. väljundite näidised Majandustarkvara Eeva DOKUMENTIDE väljundite näidised Arve, ostuarve Kassa, pank, avanss Tasumise jälgimine Viivisarvete moodustamine Rahavoo ennustus Hinnakujundused, hinnakirjad Intrastati aruanded EETASOFT

Detaljer

Brugsanvisning / Mikrobųlgeovn. Kasutusjuhend / Mikrolaineahi. Käyttöohje / Mikroaaltouuni. Naudojimo instrukcija / Mikrobangu krosnele

Brugsanvisning / Mikrobųlgeovn. Kasutusjuhend / Mikrolaineahi. Käyttöohje / Mikroaaltouuni. Naudojimo instrukcija / Mikrobangu krosnele INFINITY Brugsanvisning / Mikrobųlgeovn DK... 4 Kasutusjuhend / Mikrolaineahi EE... 22 Käyttöohje / Mikroaaltouuni FI... 38 Naudojimo instrukcija / Mikrobangu krosnele LT... 54 Lietotaja rokasgramata

Detaljer

I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Xeloda 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid. Xeloda 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid. 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Detaljer

E B P R O J E K T O Ü

E B P R O J E K T O Ü P R O J E K T E E B P R O J E K T O Ü EEB Projekt OÜ MTR NR EPE000837, EEK000968, EEP002659 Muinsuskaitse tegevusluba E 729/2013 Töö nr: 058-13E Tellija: Riigi Kinnisvara AS registrikood 10788733 Lasnamäe

Detaljer

RÕNGU VALLA INFOLEHT

RÕNGU VALLA INFOLEHT RÕNGU VALLA INFOLEHT September 2013 8 (164) Tiraaž 1300 RÕNGULANE Sügise algusega on koos mõistlik ära teha ka kõik viimased välistööd, sest vanarahva ütluse järgi pidid need mihklipäevaks (29.09.2013)

Detaljer

Partikkelverbene «komme ut» og «välja tulema» En komparativ analyse

Partikkelverbene «komme ut» og «välja tulema» En komparativ analyse Universitetet i Tartu Institutt for germansk, romansk og slavisk filologi Avdeling for skandinavistikk Partikkelverbene «komme ut» og «välja tulema» En komparativ analyse BA oppgave Norman Pirk Veiledere:

Detaljer

KOMMISJONSVEDTAK. av 16. november 1998

KOMMISJONSVEDTAK. av 16. november 1998 Nr. 3/153 EØS-tillegget til De Europeiske Fellesskaps Tidende KOMMISJONSVEDTAK av 16. november 1998 om fastsettelse av særlige vilkår for import av fiskerivarer og akvakulturprodukter med opprinnelse i

Detaljer

H30. BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje USER GUIDE. Print # 62251 040708

H30. BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje USER GUIDE. Print # 62251 040708 H30 BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje Kasutamisõpetus USER GUIDE Print # 62251 040708 1 5 2 3 4 6 7 1 Dag (A) Dag (A) Päivä (A) Päev (A) Day (A) 2 Ønsket (innstilt) temp. Ønsket (indstillet)

Detaljer

siden EFC har med sitt team vært aktive på byggmarkedet siden 2006.

siden EFC har med sitt team vært aktive på byggmarkedet siden 2006. Katalog av verk 2010/2011 siden 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 2011 Aiandi tee 18 Salve 2D Ehitajate tee 1 Deichmans Gate 15B Deichmans Gate 15A Lahti, Finland Myntinsyrjä 3 Produksjon av betongdetaljer

Detaljer

ISTUNGI PROTOKOLL. Jüri 31.10.2002 nr 1

ISTUNGI PROTOKOLL. Jüri 31.10.2002 nr 1 ISTUNGI PROTOKOLL Jüri 31.10.2002 nr 1 Algas kell 14:00, lõppes kell 15:45. Istungit juhatas Rae valla valimiskomisjoni esimees Erika Luks ja volikogu esimees Endel Lepik. Protokollis volikogu sekretär

Detaljer

a) Hva er sannsynligheten for å trekke ut en rød kule? Det er til sammen 10 kuler, og 2 av disse er røde. Det betyr at P (Rød kule) =

a) Hva er sannsynligheten for å trekke ut en rød kule? Det er til sammen 10 kuler, og 2 av disse er røde. Det betyr at P (Rød kule) = Oppgaver sannsynlighetsregning Oppgave 1. a) Hva er sannsynligheten for at et terningkast gir 3 eller 4 som resultat? Et terningkast har 6 mulige utfall. 2 av utfallene gir 3 eller 4 som resultat. Det

Detaljer

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E 2 0 0 9 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S am e i e t W al d em a rs H a g e, a v h o l d e s t o rs d a g 1 8. j u n i 2 0 0 9, k l.

Detaljer

NOTE 35 DATTERSELSKAP

NOTE 35 DATTERSELSKAP NOTE 35 DATTERSELSKAP Følgende datterselskap var direkte og indirekte eid per 31.12: Mediehus Skandinavia Media Norge AS (tidligere Media Norge ASA) ** Bergen 100,00 % 82,31 % Aftenbladet Distribusjon

Detaljer

EU-prosjektet Économusée Tradisjonsnæringar gir arbeidsplassar og ny giv

EU-prosjektet Économusée Tradisjonsnæringar gir arbeidsplassar og ny giv EU-prosjektet Économusée Tradisjonsnæringar gir arbeidsplassar og ny giv Arve Tokvam, Aurland Prosjektteneste AS Tradisjonsnæringar som verkemiddel for å skape meir attraktive lokalsamfunn! Tradisjonsnæringar?

Detaljer

DEMO GRORUDDALS-SUITE. Thore Haukner. for Piano

DEMO GRORUDDALS-SUITE. Thore Haukner. for Piano Thore Hauker GRORDDALS-SITE for Piao Tittel: GRORDDALS-SITE for iao Musikk: Thore Hauker Notesats: Bio Laos Foto å forside: Alailde, fotografert av Karste Sølve Nilse. Trykt med tillatelse tgitt av Catado

Detaljer

Old School Factory i Brostræde 4, Helsingør vi starter opp med hækling av kludetepper 1.okt. kl 18.00

Old School Factory i Brostræde 4, Helsingør vi starter opp med hækling av kludetepper 1.okt. kl 18.00 Nyhetsbrev August 2014 s1 Old School Factory i Brostræde 4, Helsingør vi starter opp med hækling av kludetepper 1.okt. kl 18.00 Trinn for trinn går vi gjennom hæklingens kunst. Du komponerer selv dit eget

Detaljer

Skanska tanker Tor Johs Hegna 3. Mars 2009

Skanska tanker Tor Johs Hegna 3. Mars 2009 Miljøklassifisering av bygg Skanska tanker Tor Johs Hegna 3. Mars 2009 1 Skanska's visjon: Vi skal være ledende innen miljøriktig prosjektutvikling og bygging 2 Et av verdens ledende entreprenørselskaper

Detaljer

Kunne du tenke deg. Ekstra inntekt. Jobb deltid eller fulltid. Mer tid sammen med familie og venner. Produkter med høy kvalitet

Kunne du tenke deg. Ekstra inntekt. Jobb deltid eller fulltid. Mer tid sammen med familie og venner. Produkter med høy kvalitet Business Overview Kunne du tenke deg Ekstra inntekt Jobb deltid eller fulltid Mer tid sammen med familie og venner Produkter med høy kvalitet Jobbe i team sammen med positive, energiske mennesker Reise

Detaljer

Pådriver for økt verdiskaping. Håvar Risnes,14. februar 2013

Pådriver for økt verdiskaping. Håvar Risnes,14. februar 2013 Pådriver for økt verdiskaping Håvar Risnes,14. februar 2013 Hva kjennetegner SMBer I en verden i forandring - It s all about People to People business Varig vekst, overlevelse og profitt - gjennom aktive

Detaljer

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE Innhold Ka pit tel 1 Etablering, drift og avvikling av virksomhet...................... 13 1.1 Ut meis ling av for ret nings ide en i en for ret nings plan................13 1.2 Valg mel lom en kelt per

Detaljer

U S E R G U I D E F O R ANCHOR LINE 1231

U S E R G U I D E F O R ANCHOR LINE 1231 A N C H O R L I N E 1 2 3 1 U S E R G U I D E F O R ANCHOR LINE 1231 EN 353-2:2002 DK Brugervejledning til Forankringsline 1231 S Användarguide för Säkringslina 1231 N Bruksanvisning for Forankringsline-1231

Detaljer

http://eksamensarkiv.net/

http://eksamensarkiv.net/ Asuminen ja naapurit Oppgåve 1 Svar på spørsmålet under ved å skrive ein kort, samanhengande tekst på 2 4 setningar på finsk. Hyvä naapuri millainen hän on? Oppgåve 2 Les tekstane i vedlegget, og vurder

Detaljer

EU: Koalisjoner av villige? Nye muligheter for Norge

EU: Koalisjoner av villige? Nye muligheter for Norge EU: Koalisjoner av villige? Nye muligheter for Norge Professor dr.philos., Universitetet i Oslo KS EØS-kurs, avslutningsforedrag, 7.3.2013 EU består av mange grupper Euro-landene 17 av 27, snart 28 land

Detaljer

Baltic Sea Region CCS Forum. Nordic energy cooperation perspectives

Baltic Sea Region CCS Forum. Nordic energy cooperation perspectives Norsk mal: Startside Baltic Sea Region CCS Forum. Nordic energy cooperation perspectives Johan Vetlesen. Senior Energy Committe of the Nordic Council of Ministers 22-23. april 2015 Nordic Council of Ministers.

Detaljer

Summer Cup. 27-29 June 2014. Uken før vi reiser, vil vi trene her hjemme. Nærmere informasjon om dette kommer senere.

Summer Cup. 27-29 June 2014. Uken før vi reiser, vil vi trene her hjemme. Nærmere informasjon om dette kommer senere. Summer Cup 27-29 June 2014 Vestkantsvømmerne inviterer alle i B- gruppen og C+ (hospitanter i B gruppen) til Stevne i Stockholm. Vi skal bo på Zinkensdamm vandrehjem, og stevne foregår i Erisdalsbadet

Detaljer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Innhold Del 1 Forutsetninger og betingelser............................. 15 1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Rune Assmann og Tore Hil le stad............................

Detaljer

Løsningsforslag til øving 9 OPPGAVE 1 a)

Løsningsforslag til øving 9 OPPGAVE 1 a) Høgskole i Gjøvik vd for ek, øk og ledelse aemaikk 5 Løsigsforslag il øvig 9 OPPGVE ) Bereger egeverdiee: de I) ) ) ) Egeverdier: og ) ) Bereger egevekoree: vi ivi ii) vi ed λ : ) ) v Velger s som gir

Detaljer

. NSC og BSSSC som arena for politikk, prosjektutvikling og nettverk.

. NSC og BSSSC som arena for politikk, prosjektutvikling og nettverk. . NSC og BSSSC som arena for politikk, prosjektutvikling og nettverk. Innlegg på Internasjonalt fylkesnettverk i Bergen 13.mai. Anne Irene Sæternes og Jon Halvard Eide Nytteverdien av å delta i BSSSC og

Detaljer

Unik benavslutning klipp din egen lengde

Unik benavslutning klipp din egen lengde Nordic Fight GOLD Tilpassede brystlommer Belglomme (kjøpes separat) kan enkelt legges til eller taes bort med borrelås. Lommen kan brukes både på høyre og venstre bryst. Unik benavslutning klipp din egen

Detaljer

FRI 8A ARBEIDSPLAN MANDAG 23.11 - FREDAG 04.12 2015-2016 UKE 48-49

FRI 8A ARBEIDSPLAN MANDAG 23.11 - FREDAG 04.12 2015-2016 UKE 48-49 8A ARBEIDSPLAN MANDAG 23.11 - FREDAG 04.12 2015-2016 UKE 48-49 UKE 48 MANDAG 23 TIRSDAG 24 ONSDAG 25 TORSDAG 26 FREDAG 27 1 2 1 2 1 2 1 2 1 2 1 08.15 09.15 Krle Samf No Eng Na NO Ma VF 2 09.15 10.00 TV

Detaljer

2-4 års plan. Tradisjonell 45 års plan. Arbeidsinnsats. Inntekt. Inntekt 50% PENSJON

2-4 års plan. Tradisjonell 45 års plan. Arbeidsinnsats. Inntekt. Inntekt 50% PENSJON FIRST LOOK Kunne du tenke deg Ekstra inntekt Jobb deltid eller fulltid Mer tid sammen med familie og venner Produkter med høy kvalitet Jobbe i team sammen med positive, energiske mennesker Reise Ha det

Detaljer

Eksamen 19.11.2013. FSP5011/PSP5007 Finsk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Julia Kykkänen

Eksamen 19.11.2013. FSP5011/PSP5007 Finsk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Julia Kykkänen Eksamen 19.11.2013 FSP5011/PSP5007 Finsk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Julia Kykkänen Nynorsk/Bokmål Sankarit Oppgåve 1 Skriv 3 5 setningar på finsk om korleis du kan hjelpe andre.

Detaljer

Forberedelser for en seilas til fremtiden SANDEFJORD 14. FEBRUAR 2014

Forberedelser for en seilas til fremtiden SANDEFJORD 14. FEBRUAR 2014 Forberedelser for en seilas til fremtiden SANDEFJORD 14. FEBRUAR 2014 Takk for sist. Fire framtidsverksteder i 2009/2010 I Blue Motion har båtbransjen i Norge havnet på sidelinja. Det har vært vekst og

Detaljer

4990,- 3390,- 750,- Velkommen til. Knallpriser! Skyvedørsgarderobe. Innredning. Fra. Fra. Din fagmann på. Vera ytterdør

4990,- 3390,- 750,- Velkommen til. Knallpriser! Skyvedørsgarderobe. Innredning. Fra. Fra. Din fagmann på. Vera ytterdør Di fama på BYGGEVARER Gj upp! Kampaj jl m. 20. p. 2014 Kallpi! Syvab Fa Ii Fa Va m/fa ifl. 9970,- 120/130/140x200/210 750,- Vlmm il Va y 4990,- Lv u i hvi m la la l ii. 90x200/210 100x210 ampaja H få u

Detaljer

FJORD NORGE MARKEDSMØTET 2014

FJORD NORGE MARKEDSMØTET 2014 FJORD NORGE MARKEDSMØTET 2014 twitter: @danielskjeldam instagram: danielskjeldam 15. september 2014 Daniel Skjeldam Konsernsjef ET LØNNSOMT REISELIV Global og lokal - i salg og opplevelser 3,3 milliarder

Detaljer

Bjørn Haugstad Forskningspolitikk og finansiering: utfordringer og muligheter

Bjørn Haugstad Forskningspolitikk og finansiering: utfordringer og muligheter Bjørn Haugstad Forskningspolitikk og finansiering: utfordringer og muligheter Perspektiver fra Norge: Administrasjon Forskningspolitiske prioriteringer Nasjonale strategier Bioteknologi (KD) Nanoteknologi

Detaljer

Kunne du tenke deg. Ekstra inntekt. Jobb deltid eller fulltid. Mer tid sammen med familie og venner. Produkter med høy kvalitet

Kunne du tenke deg. Ekstra inntekt. Jobb deltid eller fulltid. Mer tid sammen med familie og venner. Produkter med høy kvalitet FIRST LOOK Kunne du tenke deg Ekstra inntekt Jobb deltid eller fulltid Mer tid sammen med familie og venner Produkter med høy kvalitet Jobbe i team sammen med positive, energiske mennesker Reise Ha det

Detaljer

Trøndelags Europakontor

Trøndelags Europakontor Trøndelags Europakontor Hva kan vi hjelpe Trøndelag med? KS Sør-Trøndelag Brussel 12. januar 2012 Trøndelags Europakontor Vidar Segtnan Daglig leder Europa etter 2VK til 1989 Etter 1989: Nasjonenes Europa

Detaljer

AT THE CORE OF PERFORMANCE

AT THE CORE OF PERFORMANCE Teknologiske kvalifikasjoner Tanker fra Næringslivet om fremtidens behov Anne-Lise Aukner Administrerende direktør Nexans Norway A worldwide leading expert in the cable industry 2011 Sales by geographic

Detaljer

Public roadmap for information management, governance and exchange. 2015-09-15 SINTEF david.norheim@brreg.no

Public roadmap for information management, governance and exchange. 2015-09-15 SINTEF david.norheim@brreg.no Public roadmap for information management, governance and exchange 2015-09-15 SINTEF david.norheim@brreg.no Skate Skate (governance and coordination of services in egovernment) is a strategic cooperation

Detaljer

Fremtidens SD-anlegg SIEMENS

Fremtidens SD-anlegg SIEMENS SIEMENS Fremtidens SD-anlegg Arild Fossbakk Siemens Ltd 2009. All rights reserved. 5-10-15 år tilbake 90-tallet: personsøkere mye brukt 1990: Internet tilgjengelig kommersielt 1995: Windows 95 released

Detaljer

Endringer i Ingeniørfaget HiÅ 19.08.2014 Leve med Moores lov Loven som har skapt innovasjon i 50 år

Endringer i Ingeniørfaget HiÅ 19.08.2014 Leve med Moores lov Loven som har skapt innovasjon i 50 år Endringer i Ingeniørfaget HiÅ 19.08.2014 Leve med Moores lov Loven som har skapt innovasjon i 50 år Prof. Harald Yndestad Hva er det du utdanner deg til? Min og din tid i faget Er det noe du kan lære fra

Detaljer

Til vvs-installatøren/paigaldajale/profesionalams/speciālistiem/för fackhantverkare/ For håndverkeren

Til vvs-installatøren/paigaldajale/profesionalams/speciālistiem/för fackhantverkare/ For håndverkeren Til vvs-installatøren/paigaldajale/profesionalams/speciālistiem/för fackhantverkare/ For håndverkeren Konverteringsvejledning ecotec pro Ümerseadistusjuhend ecotec prole Keitimo instrukcija ecotec pro

Detaljer

Gyldig fra: 09.03.2016 Versjon nr.: 3.00 Dok. nr.: -KS-2.1.1-05 Sign.: Eirik Ørn Godkjent: Jan Kåre Greve Side: 1 av 7

Gyldig fra: 09.03.2016 Versjon nr.: 3.00 Dok. nr.: -KS-2.1.1-05 Sign.: Eirik Ørn Godkjent: Jan Kåre Greve Side: 1 av 7 Utviklingsplan fo Bgn maitim vigån skol 2015 16. 1. Vuing Mål Tiltak Rsultatmål/ kjnntgn All utabi mål konktis måln lvn/stun tn skal vus mot i sin fag. Dtt gjøs sammn md n som ha tilsvan fag Elvn/stu ntn

Detaljer

Smart grønn stat eksempler på grønne tiltak og gevinster. 13. september 2011 Sigrun Gjerløw Aasland

Smart grønn stat eksempler på grønne tiltak og gevinster. 13. september 2011 Sigrun Gjerløw Aasland Smart grønn stat eksempler på grønne tiltak og gevinster 13. september 2011 Sigrun Gjerløw Aasland Innhold Hva er en grønn stat? Konkret eksempel 1: Videokonferanser Konkret eksempel 2: Grønne innkjøp

Detaljer

Human Energy Skaper friskere personer

Human Energy Skaper friskere personer Human Energy Skaper friskere personer Forebyggende Motiverende - Kurerende 7 DAGER PÅ RIVIERAEN GIR NYE KREFTER Vi inviterer deg med en kreftdiagnose til 7 dagers tur til den franske rivieraen! Du er velkommen

Detaljer

Til vvs-installatøren/för fackhantverkaren/for håndverkeren/spetsialistile/ Kvalifikuotiems darbininkams/ Speciālistiem

Til vvs-installatøren/för fackhantverkaren/for håndverkeren/spetsialistile/ Kvalifikuotiems darbininkams/ Speciālistiem Til vvs-installatøren/för fackhantverkaren/for håndverkeren/spetsialistile/ Kvalifikuotiems darbininkams/ Speciālistiem Konverteringsvejledning til Omställningsanvisning för Omstillingsveiledning for Ümberseadistamise

Detaljer

Profileringsprosjektet i Osloregionen Sekretariatet for Osloregionen

Profileringsprosjektet i Osloregionen Sekretariatet for Osloregionen Profileringsprosjektet i Osloregionen Sekretariatet for Osloregionen Osloregionen Omfatter 72 (75) kommuner (inkl. Oslo), 3 (4) fylkeskommuner totalt nesten 2 millioner innbyggere. Etablert 1. januar 2005.

Detaljer

Todelingen i norsk økonomi Perspektiver fra metallindustrien. Alf Tore Haug Manifestasjon 2013

Todelingen i norsk økonomi Perspektiver fra metallindustrien. Alf Tore Haug Manifestasjon 2013 Todelingen i norsk økonomi Perspektiver fra metallindustrien Alf Tore Haug Manifestasjon 2013 Grunnlagt av Sam Eyde i 1904 Eid av China National Bluestar siden 2011 2400 ansatte hvorav ca 1500 i Norge

Detaljer

Energiplan for Norge. Energisystemet i lys av klimautfordringene muligheter, myndighetenes rolle og nødvendig styringsverktøy.

Energiplan for Norge. Energisystemet i lys av klimautfordringene muligheter, myndighetenes rolle og nødvendig styringsverktøy. Energiplan for Norge. Energisystemet i lys av klimautfordringene muligheter, myndighetenes rolle og nødvendig styringsverktøy. EBL drivkraft i utviklingen av Norge som energinasjon Steinar Bysveen Adm.

Detaljer

INTERNASJONALE SPILLERE - KJELKEHOCKEY - ADELSKALENDER

INTERNASJONALE SPILLERE - KJELKEHOCKEY - ADELSKALENDER INTERNASJONALE SPILLERE - KJELKEHOCKEY - ADELSKALENDER NORWEGIAN NATION TEAM PLEYERS - SLEDGE HOCKEY Kun EM, VM og OL-kamper regnes som offisielle landskamper Oppdatert etter VM 2015 Antall kamper Spillere

Detaljer

Landsbytreff no. 31 10 år med Earthcaching

Landsbytreff no. 31 10 år med Earthcaching Landsbytreff no. 31 10 år med Earthcaching 10 år med earthcaching formål med kveldens treff Feire 10 år med earthcachingmed sosialt samvær Få innsikt om geologien i vårt område og hva den betyr for forming

Detaljer

- et miljøteknologiselskap. Resultatrapport. 3. kvartal 2008

- et miljøteknologiselskap. Resultatrapport. 3. kvartal 2008 - et miljøteknologiselskap Resultatrapport 3. kvartal 2008 1 SAMMENDRAG 2 RESULTAT 3 BALANSE 4 KONTANTSTRØM 5 FINANSIELLE UTSIKTER 6 MARKEDSVURDERINGER 05.11.2008 SIDE 2 Sammendrag Omsetning i Q3 2008

Detaljer

2-4 års plan. Tradisjonell 45 års plan. Arbeidsinnsats. Inntekt. Inntekt 50% Pensjon

2-4 års plan. Tradisjonell 45 års plan. Arbeidsinnsats. Inntekt. Inntekt 50% Pensjon FIRST LOOK Would you like Ekstra inntekt Jobb deltid eller fulltid Mer tid sammen med familie og venner Produkter med høy kvalitet Jobbe i team sammen med positive, energiske mennesker Reise Ha det gøy

Detaljer

Erfaringer med Energiledelse. Standard Norge 12 mai 2009 Kjetil Bjørlo, Norske Skog Saugbrugs

Erfaringer med Energiledelse. Standard Norge 12 mai 2009 Kjetil Bjørlo, Norske Skog Saugbrugs Erfaringer med Energiledelse Standard Norge 12 mai 2009 Kjetil Bjørlo, Norske Skog Saugbrugs Disposisjon Kort om Norske Skog Saugbrugs Saugbrugs ledelsessystemer Felles plattform for alle systemer Bakgrunn

Detaljer

EFFEKTIVISER OG MODERNISER PERIODEAVSLUTNINGEN

EFFEKTIVISER OG MODERNISER PERIODEAVSLUTNINGEN EFFEKTIVISER OG MODERNISER PERIODEAVSLUTNINGEN 26.04.2016 LEIF HOLST & BERGUR OLAFSSON AGENDA > Kort om Adra > Utfordringer i periodeavslutningsprosessen > Mål, krav og internkontroll > Trender > Demonstrasjon

Detaljer

Forskningssamarbeid for å løse globale utfordringer Helge Drange helge.drange@nersc.no

Forskningssamarbeid for å løse globale utfordringer Helge Drange helge.drange@nersc.no Forskningssamarbeid for å løse globale utfordringer Helge Drange helge.drange@nersc.no I dag (Ensemble Mean IPCC 4AR, Scenario A2) I dag 3 mill år 1 Utslippsreduksjon 2 Tilpasning 3 Ansvar, rettferdighet,

Detaljer

jernbanetransporter i nord

jernbanetransporter i nord Potensialet for internasjonale jernbanetransporter i nord Tromsø 19. august 2010 Av Stig Nerdal Transportutvikling AS & Union Internationale des Chemins de Fer Barents railways -main structures TRANSPORTUTVIKLING

Detaljer

Presentasjon av Axpo Nordic AS

Presentasjon av Axpo Nordic AS Presentasjon av Axpo Nordic AS Konsesjonskraftseminar 21.mai 2014 Carl-Henrik Siebke, Axpo Nordic AS Axpo Nordic AS Innhold 1. Introduksjon til Axpo og Axpo Nordic 2. Hvilke tjenester kan Axpo Nordic tilby?

Detaljer

Vals etter Carl W. Strøm

Vals etter Carl W. Strøm Vals etter Carl W. Strøm Vals Strøm (1887 195) var en meget dyktig fiolinspiller fra Jämtland. Han stifta familie i Meråker og bodde i Norge fram til 19. Denne fine mollvalsen passer godt for torader.

Detaljer

Resultatliste Morgedal Classic Alle. Passeringstider

Resultatliste Morgedal Classic Alle. Passeringstider Resultatliste Morgedal Classic Alle Passeringstider Plass Startnr. Navn Klubb Klasse Kajakk/Sykkel Sykkel/Løp Mål 1 52 Halvor Kleivi Kjelsås IL GU 00:13:11 00:30:52 00:43:31 2 91 Sekse/Nieuwenhuize/Skåttet

Detaljer

www.ipark.no Ipark Inkubator - En vellykket inkubatorsatsing 6. oktober 2009 Side 1

www.ipark.no Ipark Inkubator - En vellykket inkubatorsatsing 6. oktober 2009 Side 1 Ipark Inkubator - En vellykket inkubatorsatsing Side 1 Ipark Inkubator - En vellykket inkubatorsatsing? Regional forankring Kompetanse inkubasjon Tilgang på faglig kompetanse - forskning Dedikert team

Detaljer

Et godt underliggende resultat for bankdriften

Et godt underliggende resultat for bankdriften F O K U S B A N K E R F I L I A L A V D A N S K E B A N K A / S S O M M E D E N F O R V A L T N I NG S K A P I T A L P Å O V E R 3 0 0 0 MI L L I A R D E R D A N S K E K R O N E R E R E T A V NO R D E

Detaljer

3rd Nordic Conference of Computational Linguistics NODALIDA 1981 201

3rd Nordic Conference of Computational Linguistics NODALIDA 1981 201 H a n s O l a v Egede L a i s s e n O s l o 201 S Ø R E L L E R S Y D - n o r s k " d o b b e l t f o r m * m ed b e t y d n i n g s d i f f e r e n s i e r I n g? N o r s k s p r o g har g j e n n o m

Detaljer

Dagens kvenske ord. Sie olet...

Dagens kvenske ord. Sie olet... Dagens kvenske ord 2013 Dato Ord Uttale Eksempler/Forklaringer 29.04 kevät - vår (årstid) uaspirert 'k', munnen formes til å uttale en vanlig norsk 'k', men istedenfor å si 'k', så uttaler man lyden som

Detaljer

ffi,\ii o åffi{ffi i * Åmsp[hruen 5.-7"TRINN I FAGoP Pt ÆRING på MonsnnÅu NATURFAG SAMFUNNSFAG TIL HJELP OG M ED TREKANTSAMARBEI DET ffi

ffi,\ii o åffi{ffi i * Åmsp[hruen 5.-7TRINN I FAGoP Pt ÆRING på MonsnnÅu NATURFAG SAMFUNNSFAG TIL HJELP OG M ED TREKANTSAMARBEI DET ffi i i,\ii Åsp[hue NATURAG OG SAMUNNSAG.7"TRNN TL HLP AGP Pt ÆRNG på MsÅu i * OG M D TRKANTSAMAR DT AV.ÆRRN på z.u vtntrn HALSN SKOL åi{i i .D, 0Q tl L U' 0l ;t t T 0, t O t å O t' < 0, O t.

Detaljer

Termostatbatterier Nautic/Nordic/Skandic Del nr. Produkt NRF-nr. Art. nr. Pris

Termostatbatterier Nautic/Nordic/Skandic Del nr. Produkt NRF-nr. Art. nr. Pris Termostatbatterier Nautic/Nordic/Skandic Del nr. Produkt NRF-nr. Art. nr. Pris 637804-01 Ratt f/mengdeside, Nautic 434 26 35 GB41637804 01 636479-01 Avstengningsratt, krom, Nordic 434 30 61 GB41636479

Detaljer

Anvendt forskning og forskningsformidling utfordringer og muligheter

Anvendt forskning og forskningsformidling utfordringer og muligheter Anvendt forskning og forskningsformidling utfordringer og muligheter Direktør Arne Bardalen Norsk institutt for skog og landskap SKI-seminar 24.5.2012 Skog og landskaps oppgaver > A. Nasjonale ressursundersøkelser

Detaljer

Dok.dato: 02.10.2015. Klasserino P00. Saksbeh. (enhet/init aler) : Avskr. dato: Avskr.måte: Avskriv Inr.: DRYOHT. Dok.dato: 20.09.2015.

Dok.dato: 02.10.2015. Klasserino P00. Saksbeh. (enhet/init aler) : Avskr. dato: Avskr.måte: Avskriv Inr.: DRYOHT. Dok.dato: 20.09.2015. Offentlio iou :nal Seleksjon: Rappot geneet 5.10.2015-11.10.2015, Dokumenttype: I,U, Status: J,A 19.10.2015 Ang. flytekai ved Ambulansebåtkai Tilsyn i havne u 204/t48-5 3439/2OL5 Loppa Legeskyssbåte AS

Detaljer

PLAN FOR SISTE DEL AV SKOLEÅRET 15/16

PLAN FOR SISTE DEL AV SKOLEÅRET 15/16 PLAN FOR SISTE DEL AV SKOLEÅRET 15/16. - FOR Vg1 og Vg2 Dato Hva skjer? For hvem 13. mai 16. mai 17. mai 18. mai 19. mai Kl. 0900: Informasjon om samtlige skriftlige trekkfag: (i nedgangen ved det store

Detaljer

Side 2 og 3 CD 1 CD 2

Side 2 og 3 CD 1 CD 2 Side 2 og 3 Foto: Arild Hansen Design: Horisontdesign CD 1 1. Forelska 3:41 Hanne Mette (Thomas G:son/Carl Lösnitz/Hanne Mette) G:songs AB 2. Alle har sin egen stjerne 3:22 Ole Ivars (William Kristoffersen)

Detaljer

Introduksjon til temaet og noen fakta om Vest Telemark og Telemark Generasjons- og eierskifter i Oslofjord Vest

Introduksjon til temaet og noen fakta om Vest Telemark og Telemark Generasjons- og eierskifter i Oslofjord Vest Introduksjon til temaet og noen fakta om Vest Telemark og Telemark Generasjons- og eierskifter i Oslofjord Vest Kilde: Eierskiftesenter AS, Kristian Skjølaas 25.03.2014 1 VELKOMMEN! Tidsdisponering for

Detaljer

Presentasjon NegaWatt 2012

Presentasjon NegaWatt 2012 Presentasjon NegaWatt 2012 Oktober 2012 Tor Kristian Gyland 1 Vår visjon: I et fjell, ved en kald fjord, finner du verdens grønneste datasenter for sikker datalagring og energikrevende serverløsninger.

Detaljer

Trøndelags Europakontor

Trøndelags Europakontor Trøndelags Europakontor Hva kan Europakontoret gjøre for Trondheimsregionen? Møte Trondheimsregionen Støren 17. februar 2012 Trøndelags Europakontor Vidar Segtnan Daglig leder Regionenes Europa EU-budsjettet

Detaljer

WarmUp Bluetooth. User manual. Bruksanvisning Brugervejledning Käyttöohje Bedienungsanleitung Manuel d utilisation Kasutusjuhend

WarmUp Bluetooth. User manual. Bruksanvisning Brugervejledning Käyttöohje Bedienungsanleitung Manuel d utilisation Kasutusjuhend WarmUp Bluetooth User manual Bruksanvisning Brugervejledning Käyttöohje Bedienungsanleitung Manuel d utilisation Kasutusjuhend Take good care of your Bluetooth Hub serial number: Getting started 1. Check

Detaljer

Endringskompetanse i Ingeniørfaget HiÅ 17.08.2015 50 år med Moore s lov Loven som har skapt innovasjon i 50 år

Endringskompetanse i Ingeniørfaget HiÅ 17.08.2015 50 år med Moore s lov Loven som har skapt innovasjon i 50 år Endringskompetanse i Ingeniørfaget HiÅ 17.08.2015 50 år med Moore s lov Loven som har skapt innovasjon i 50 år Prof. Harald Yndestad Hva er endringskompetanse? Budskap: Marked, teknologi og metode - Ny

Detaljer

Norwegian Ladies Team Championship(6_10)

Norwegian Ladies Team Championship(6_10) orwegian Ladies Team Chamionshi(_) orwegian Ladies Team Chamionshi(_) Hells Angels vs Arctic Powerchicks Hells Angels Arctic Powerchicks Arctic Powerchicks Hells Angels Holmˆ y Danielsen kaanevik Brogeland

Detaljer

Full fart i april! Det er importert trevarer til Norge for over 1,3 mrd hittil i år. Dette er en økning på 7 % i forhold til 2015.

Full fart i april! Det er importert trevarer til Norge for over 1,3 mrd hittil i år. Dette er en økning på 7 % i forhold til 2015. Full fart i april! Det er importert trevarer til Norge for over 1,3 mrd hittil i år. Dette er en økning på 7 % i forhold til 2015. Det er K,G,B, ytterdører og vinduer som sørger for den største økningen,

Detaljer

EU-programmet Creative Europe Anne-Line Aaslund, Kommunikasjonsansvarlig / Europarådgiver 01.12.14 1

EU-programmet Creative Europe Anne-Line Aaslund, Kommunikasjonsansvarlig / Europarådgiver 01.12.14 1 EU-programmet Creative Europe Anne-Line Aaslund, Kommunikasjonsansvarlig / Europarådgiver 01.12.14 1 01.12.14 2 Stort potensiale for kulturell og kreativ sektor Økonomisk vekst og utvikling (4,5% av EUs

Detaljer

Forebyggende vedlikeholdsplaner i SAP

Forebyggende vedlikeholdsplaner i SAP Forebyggende vedlikeholdsplaner i SAP Erfaringer fra Norske Skog Torgeir Okstad Business Process Support, Global IT Norske Skog Norske Skog er en global leverandør av publikasjonspapir med 14 fabrikker

Detaljer

Johan Dalsegg født 12.1.1922 død 16.1.2006

Johan Dalsegg født 12.1.1922 død 16.1.2006 Johan Dalsegg født 12.1.1922 død 16.1.2006 Vårsøg No skin de sol e høgste Svealiå. No bli det vår, de kjenne e så vel. De søng så tongt kring alla dalasiå, å synnavinn han kjem å gjer me sel. Når sommarn

Detaljer

INNHALD STADBASERT LÆ RING... 19 FORTELJINGA OM AURLANDSMODELLEN

INNHALD STADBASERT LÆ RING... 19 FORTELJINGA OM AURLANDSMODELLEN INNHALD KAPITTEL 1 INNLEIING... 13 Læ ring og berekraftig sam funns ut vik ling... 13 Miljødimensjonen og den generelle læreplanen... 14 Struk tur og innhald i boka... 15 DEL 1 STADBASERT LÆ RING... 19

Detaljer

Nore og Uvdal kommune 28.03.2011

Nore og Uvdal kommune 28.03.2011 Nore og Uvdal kommune 28.03.2011 Innledning Ustekveikja Energi AS er en ren kraftomsetter og er avhengig av et mangfold i kraftmarkedet. Ustekveikja Energi AS ønsker å bidra til dette, der vi kan. Kem

Detaljer

Hva skjer med våre sjøfugler?

Hva skjer med våre sjøfugler? Krykkje. Foto: John Atle Kålås Hva skjer med våre sjøfugler? John Atle Kålås. Oslo 18 november 2015. Antall arter Hva er en sjøfugl? Tilhold på havet stort sett hele livet. Henter all sin føde fra havet.

Detaljer

Todelingen av økonomien - regionale utviklingstrekk - Østlandssamarbeidet. Arbeidsseminar 13. mai 2014

Todelingen av økonomien - regionale utviklingstrekk - Østlandssamarbeidet. Arbeidsseminar 13. mai 2014 Todelingen av økonomien - regionale utviklingstrekk - Østlandssamarbeidet Arbeidsseminar 13. mai 2014 NHOs Økonomibarometer formål og oppbygging NHOs Økonomibarometer - Resultater fra siste spørreundersøkelse

Detaljer

LOS Partner bedriftens veiviser til lavest mulig kraftpris

LOS Partner bedriftens veiviser til lavest mulig kraftpris LOS Partner bedriftens veiviser til lavest mulig kraftpris Overlat strøminnkjøpet til oss og bruk heller energien på det du kan best å drive virksomheten din fremover. Mer enn 100 års erfaring I over 100

Detaljer

FOLKETELLINGEN 1. NOVEMBER 1960. Tellingsresultater Tilbakegående tall Prognoser TROMSØ 1902 STATISTISK SENTRALBYRÅ - OSLO

FOLKETELLINGEN 1. NOVEMBER 1960. Tellingsresultater Tilbakegående tall Prognoser TROMSØ 1902 STATISTISK SENTRALBYRÅ - OSLO FOLETELLINGEN 1. NOVEMBER 1960 Tellingsresultater Tilbakegående tall Prognoser TROMSØ 1902 STATISTIS SENTRALBYRÅ - OSLO MERNADER TIL ART OG TABELLER serien "Tellingsresultater Tilbakegående tall - Prognoser"

Detaljer

Konkurransemessige utfordringer for børsen Vegard S. Annweiler. 8. April 2008 Generalforsamling NFMF

Konkurransemessige utfordringer for børsen Vegard S. Annweiler. 8. April 2008 Generalforsamling NFMF Konkurransemessige utfordringer for børsen Vegard S. Annweiler 8. April 2008 Generalforsamling NFMF Agenda Konkurransesituasjonen i USA og Europa Hvordan skal Oslo Børs lykkes? Endringer i mikrostruktur

Detaljer

Presentasjon av Anne-Line Aaslund, europarådgiver kultur/reiseliv og kommunikasjonsansvarlig

Presentasjon av Anne-Line Aaslund, europarådgiver kultur/reiseliv og kommunikasjonsansvarlig Presentasjon av Anne-Line Aaslund, europarådgiver kultur/reiseliv og kommunikasjonsansvarlig 1 Grønn turisme i EU Hva er grønn turisme? Bruken av natur- og kulturressurser skal skje på en bærekraftig måte,

Detaljer

309935 rev.b. Käyttö / Drift / Betjening / Bruk / Kasutusjuhend / Ekspluatâcija

309935 rev.b. Käyttö / Drift / Betjening / Bruk / Kasutusjuhend / Ekspluatâcija Käyttö / Drift / Betjening / Bruk / Kasutusjuhend / Ekspluatâcija Sähkötoimiset ilmattomat maaliruiskut Elektriska högtryckslackeringssystem Elektriske airless sprøjter Elektriske airless sprøyter Elektrilised

Detaljer