TÜ MAJANDUSTEADUSKONNA MAGISTRIÕPPESSE VASTUVÕTU TINGIMUSED 2013/2014 ÕPPEAASTAKS

Transkript

1 Kinnitatud TÜ majandusteaduskonna nõukogu istungil 30. jaanuar 2013 TÜ MAJANDUSTEADUSKONNA MAGISTRIÕPPESSE VASTUVÕTU TINGIMUSED 2013/2014 ÕPPEAASTAKS 1. TÜ majandusteaduskonna magistriõppesse võetakse 2013/2014 õppeaastal üliõpilasi vastu järgmistele õppekavadele (järjekorranumber vastavalt TÜ vastuvõtueeskirja lisale 2 (kõrghariduse teise astme vastuvõtutingimused) ning antav kraad). Päevane õpe: Majandusteadus sotsiaalteaduse magister (majandusteadus). Avatud ülikooli õpe: Ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine ärijuhtimise magister (ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine), Strateegiline juhtimine ärijuhtimise magister (strateegiline juhtimine), Ärijuhtimine ärijuhtimise magister (finantsjuhtimine, juhtimine ja turundus). 2. Vastuvõtul juhindutakse TÜ nõukogu poolt kinnitatud vastuvõtueeskirjast 2013/2014 õppeaastaks (vt. Vastuvõtukomisjonid sisseastumiseksamite korraldamiseks ja vastuvõtuotsuste tegemiseks moodustatakse õppeprorektori korraldusega. 3. Kandideerijate pingeridade koostamisel on aluseks TÜ vastuvõtueeskirja lisas 2 toodud vastuvõtutingimused. 4. Sisseastumiseksamite sisulised nõuded, nende toimumise korraldus ja toimumisajad on toodud käesoleva dokumendi lisades Magistriõppesse kandideerijate sisseastumiseksamite tulemused avaldatakse vastuvõtueeskirjas määratud aegadel. 1

2 LISA. 1. MAJANDUSTEADUSE MAGISTRIÕPPE SISSEASTUMISEKSAMITE JA VASTUVÕTUTINGIMUSTE SISULISED NÕUDED SOTSIAALTEADUSE MAGISTER (MAJANDUSTEADUS) Sisseastumiseksam on kirjalik valikvastustega test, millega kontrollitakse majandusteaduse bakalaureuseõppe alus- ja suunamoodulite tasemel omandatud teadmisi. Eksami käigus tuleb leida õige vastus 60 küsimusele, aega testi sooritamiseks on 60 minutit. Eksam on avatud materjalidega. Parimale tööle omistatakse 100 punkti, ülejäänud kandidaatide punktid arvutatakse protsendina parimast tulemusest. Lisaks palutakse üliõpilasel anda lühike selgitus (maksimaalselt 10 lauset) oma õppima asumise motivatsiooni kohta. Võrdsete punktide korral eelistatakse üliõpilaskandidaati, kelle motivatsioon on komisjoni hinnangul kõrgem. Sisseastumiseksam toimub 10. juulil 2013 kell Oeconomicumis (Tartu, Narva mnt 4) ruumis B306. Sisseastumistesti väited pannakse kokku järgmiste bakalaureuseõppe õppeainete raames läbitud materjali alusel: Finantsjuhtimine (MJJV ), Institutsiooniökonoomika (MJRI ), Juhtimise alused (MJJV ), Majandusarvestus I (MJJV ), Majanduspoliitika (MJRI ), Makroökonoomika I (MJRI ), Mikroökonoomika (MJRI ), Statistika (MJRI ), Turundus (MJJV ). Ainete sisu, eesmärkide, õpiväljundite jne. kohta on võimalik täpsemat infot saada Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemist, siinkohal on ära toodud olulisemad teemad ja ainete kohustuslik kirjandus. Finantsjuhtimine (MJJV ) 1. Väärtuskontseptsioon (raha ajaväärtus, väärtpaberite väärtuse, ettevõtte väärtuse hindamine). 2. Agentuurikonflikt. 3. Kapitalistruktuuri teooriad. 4. Kapitali hinna kontseptsioon. 5. EBIT-EPS analüüs. 6. Võimendusanalüüs (DOL, DFL, DTL). 7. Tasuvusanalüüs (arvestusliku ja rahavoo kasumiläve ning finantskasumiläve analüüs). 8. Dividendipoliitika. 9. Kapitali eelarvestamine. 10. Käibekapitali juhtimine. 11. Finantsanalüüs. 12. Finantskavandamine. Kõomägi, Margus. Ärirahandus. TÜ Kirjastus, 2006, 276 lk. Järve, J., Veisson, T. Finantsjuhtimine. Tartu Ülikooli Kirjastus, Raudsepp, V. Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus. Tallinn, Külim, Raudsepp, V. Finantsjuhtimine otsustajale. Tallinn, Külim,

3 1. Institutsioonid ja nende majanduslik roll. 2. Transaktsioonikulude teooria. 3. Esindus- ehk agenditeooria. 4. Käsutusõiguste (property rights) teooria. Institutsiooniökonoomika (MJRI ) Sepp, Jüri. Institutsiooniökonoomika. Tartu, Sepp, Jüri. Institutsiooniökonoomika metodoloogia ja rakendused. Majandusarengu institutsionaalsed tegurid. Tartu, 2006, lk Juhtimise alused (MJJV ) 1. Individuaalsus organisatsioonis (taju, hoiakud, väärtused, motivatsioon ja eestvedamine). 2. Organisatsioonisuhtlemine (suhtlussuunad, suhtlemisvahendid, suhtlemistõkked, ametisuhtlemise vormid). 3. Juhtimisteaduse areng (klassikaline, uusklassikaline ja moodne käsitlus) 4. Juhi rollid Mintzbergi (1973) järgi. 5. Juhtimise oskused (Katzi käsitlus) ja võrdlus juhtimise kompetentsidega Watson i järgi 6. Eestvedamise klassikalised teooriad (isikuomaduste, oskuste, juhtimisstiili, olukorra, Fiedler i sõltuvusteooria ja ümberkujundav eestvedamine) 7. Motivatsioon (vajaduste ja protsessiteooriad) 8. Kommunikatsioonikliima (kvaliteedi kriteeriumid ja hindamise meetodid). 9. Planeerimine (plaan, eesmärgid) 10. Kontroll (kontrolli liigid ja funktsioonid). 11. Otsustusprotsess (mudelid ja tingimused) 12. Organisatsiooni struktuur (ülesehitus, disain, struktuuri dimensioonid ja tüübid) Vadi, Maaja (2004 või 2001). Organisatsioonikäitumine. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vadi, Maaja (2001). Grupid organisatsioonis. Tartu Ülikooli Kirjastus. Türk, Kulno; Siimon Aino (2004) Juhtimine. Tartu Ülikooli Kirjastus Simon, Aino (2004) Organisatsiooniõpetus. Tartu Ülikooli Kirjastus. Raoul Üksvärav (2008) Organisatsioon ja juhtimine. TTÜ Kirjastus Valk Anne (2003) Organisatsioon ja juhtimine avalikus sektoris. Sisekaitseakadeemia Kirjastus Majandusarvestus I (MJJV ) 1. Majandusarvestuse roll ettevõttes ja majandusarvestuse liikide põhitunnused 2. Ettevõtte majandusaasta aruande komponendid ja esitamise põhinõuded 3. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 4. Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded 5. Kahekordse kirjendamise olemus ja raamatupidamiskontod 6. Ettevõtte käibe- ja põhivarade arvestuse põhimõtted 7. Ettevõtte võõr- ja omakapitali arvestuse põhimõtted 8. Ettevõtte kasumi-kahjumi arvestuse põhimõtted 9. Rahavoogude aruande koostamise meetodid 10. Finantsaruandluse analüüsi eesmärgid, meetodid ja kontekst 11. Ettevõtte varade kasutamise efektiivsuse ja rentaabluse analüüs 12. Ettevõtte lühiajalise ja pikaajalise maksevõime analüüs 3

4 13. Kululiikide arvestus juhtimisarvestuse aspektist 14. Kulude, tegevusmahu ja kasumi vahelised seosed 15. Ettevõttesisene planeerimine Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, Alver, J. ja Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn 2002 Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn Haldma, T., Listra, E. ja Mullaste, M. Aastaaruande analüüs ja ettevõttesisene aruandlussüsteem. Raamatupidaja.ee Majanduspoliitika (MJRI ) 1. Majanduspoliitika teooria ja liigid. 2. Korrapoliitika ja kapitalismi mudelid. 3. Konkurentsipoliitika sihilike turutõrgete vastu. 4. Poliitika objektiivsete turutõrgete vastu. 5. Stabilisatsiooni- ja rahapoliitika. 6. Struktuuri- ja regionaalpoliitika. 7. Poliitiline esindussuhe ja -kulu. 8. Sisepoliitiline konkurents. 9. Bürokraatia ja huvigruppide roll. 10. Institutsionaalne süsteemikonkurents. Wrobel, Ralph. Euroopa majanduspoliitika alused. Tartu, Sepp, Jüri. Poliitika majanduslik teooria. Tartu, Sepp, Jüri. Turutõrgete leevendamise teoreetilised alused. Majanduspoliitika võimalused turutõrgete leevendamisel. Tartu, 2010, lk Sepp, Jüri. Tööstuspoliitika traditsioonilised lähtekohad. Tööstuspoliitika teooria ja rahvusvaheline praktika. Tartu, lk Makroökonoomika I (MJRI ) 1. Makroökonoomika uurimisobjekt ja meetodid 2. Makroökonoomika põhidilemma: klassikaline versus keinsistlik koolkond 3. Rahvamajanduslik arvepidamissüsteem: SKP arvestus ja ringkäigumudel 4. Kogunõudlus ja kogupakkumine 5. Kogunõudluse komponendid kaheperioodilises mudelis 6. Majanduskasv ja majanduse tsüklilisus 7. Tööpuudus, tööpuuduse põhjused, tööpoliitika 8. Inflatsioon ja tööpuudus, Philipsi kõver 9. Raha ja pangandus 10. Vahetuskursid ja hinnad 11. IS-LM mudel suletud majanduses 12. IS-LM mudel avatud majanduses Sachs, J., Larrain, F. Macroeconomics in the Global Economy

5 Arrak, A., Eamets,R. jt. Rahvamajandus. Economicsi alusel. (Makrotasand II). Tartu, (1 5, 7 ptk.) Arrak, A., Eamets,R. jt. Rahvamajandus. Economicsi alusel. (Makrotasand I). Tartu, 1992, (1 4, 7. ptk) Kaldaru, H, Makroökonoomika põhikontseptsioonid, Tartu, 1997 Kerem, K, Listra, E. Luiker, L., Põder, K. Makroökonoomika, teooriad ja mudelid, Tallinn, 1998 Mikroökonoomika (MJRI ) 1. Mikroökonoomilise majanduskäsituse metodoloogia. 2. Majapidamisteooria loomise eeldused ja kasutatavad põhiseosed. 3. Optimaalse tarbimiskomplekti valik. 4. Hüviste nõudluse kujunemine. 5. Firmateooria põhimudel. 6. Ettevõtte optimaalne tootmismaht ja hüviste pakkumise kujunemine 7. Tasakaalu kujunemine täieliku konkurentsiga turul. 8. Monopolettevõtte optimum. 9. Oligopoli käitumise erinevad strateegiad. 10. Turutõrked 11. Üleüldine tasakaal ja tootmise efektiivsus. 12. Individuaalne ja sotsiaalne heaolu. Kaldaru, Helje (2006). Mikroökonoomika. Tartu Ülikooli Kirjastus. Statistika (MJRI ) 1. Tunnuse tüübid ja mõõteskaalad. 2. Kirjeldav statistika. 3. Valimvaatlus, valimite koostamise põhimõtted. 4. Punkthinnang, vahemikhinnang, usaldusintervallid. 5. Hüpoteeside testimine. Kogumite keskväärtuste võrdlemine. 6. Dispersioonanalüüs. 7. Indeksanalüüs. 8. Aegridade analüüs. 9. Nähtustevaheliste seoste analüüs. 10. Mitteparameetriline statistika. Philips, K., Tamm V. Statistika rakendusi majanduses. Tartu 1998 L.M. Tooding. Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu 2007 Turundus (MJJV ) 1. Turunduse kontseptsioonid ja funktsioonid. 2. Turu segmenteerimine ja toote positsioneerimine. 3. Turunduse infosüsteem. Turundusinfo allikad ja kogumise meetodid. 4. Ostukäitumist mõjutavad peamised tegurid. 5. Ostuprotsess, ostuosalus ja tarbijakäitumise liigid. 6. Hinnakujundus turunduses. 7. Edustamine turunduses ( Turunduskommunikatsioon). 5

6 8. Toode ja tootepoliitika turunduses. 9. Jaotuspoliitika (turustuspoliitika) turunduses. Kuusik, A., Virk, K., Aarna, K., Sepp, L., Seppo, M., Mehine, T., Prinsthal, I. Teadlik turundus Tartu, Kotler, P., Armstrong, G., Wong, V., Saunders, J. Principles of Marketing, 5th Eur Ed

7 LISA 2. ETTEVÕTLUSE NING TEHNOLOOGIA JUHTIMISE MAGISTRIÕPPE SISSEASTUMISEKSAMITE JA VASTUVÕTUTINGIMUSTE SISULISED NÕUDED ÄRIJUHTIMISE MAGISTER (ETTEVÕTLUS JA TEHNOLOOGIA JUHTIMINE) Sisseastumiseksamiks on essee, milles magistriõppesse kandideerija avab oma eesmärgid ja teaduslikud probleemid, millele ta soovib magistriõpingute käigus vastuse leida. Esseest peaks selguma autori huvi püstitatud teemade vastu ja nende lahendamise võimalused TÜ magistriõppes õppimise käigus (vt. sisulised nõuded allpool). Sisseastumiseksami hinde kujunemisel võetakse lisaks esseele arvesse komisjoni poolt antud eksperthinnangut üliõpilaskandidaadi varasemale töökogemusele, tema hariduslikule taustale ning valitud eriala sobivusele esitatud curriculum vitae alusel (vt. hindamiskriteeriumid allpool). Sisseastumiseksami hindamisel arvestatakse essee hinnet kaaluga 0,7 ja curriculum vitae alusel antud eksperthinnangut kaaluga 0,3. Komisjon koguneb hinnangute andmiseks 26. augustil Essee orienteeruvaks pikkuseks on 3 4 lehekülge ning see tuleb esitada koos sisseastumisdokumentidega hiljemalt dokumentide vastuvõtuperioodi lõpuks. Esseede vormistamisel tuleks tugineda TÜ majandusteaduskonna üliõpilastööde koostamise juhendile, mis on saadaval majandusteaduskonna koduleheküljelt aadressil Essee koostamisel tuleb tugineda reaalsetele ettevõtluse, ettevõtluse arendamise ja tehnoloogia juhtimise või ettevõtluse õpetamise alastele probleemidele organisatsioonides (ettevõtetes, asutustes, koolides) ja ühiskonnas, esitades nende süsteemse käsitluse. Tugineda võib ka konkreetsele organisatsioonile ning seostada see vaadeldava organisatsiooni vajaduste ja probleemistikuga. Kandidaat avab essees probleemi, mille vastu ta huvi tunneb ning millele soovib magistriõpingute käigus vastuse leida (potentsiaalne magistritöö valdkond või teema). Essee hindamisel arvestatakse (kokku maksimaalne punktide arv 100): 1) selle ülesehitust ja kasutatud materjalide sobivust; 2) selle sisukust (eriala seisukohalt), püstitatud probleemide ja järelduste olulisust ning põhjendatust; 3) teooria ja praktilise juhtimistegevuse seostatust; 4) püstitatud eesmärgi ja ülesannete sobivust uurimistööks. Curriculum vitae hindamisel arvestatakse kandidaadi varasemat töökogemust (sisu ja töökogemuse pikkust) ning tema hariduslikku tausta (kokku maksimaalne punktide arv 100): 1) eelneva kõrghariduse seotust tehnoloogiaga hinnatakse ekspertide poolt skaalal: 30 punkti tehnika/tehnoloogia eriala; 0 punkti (tehnoloogiakauge) humanitaareriala (või rakenduslik majandusharidus), 2) töökogemuse seotus ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise: 30 punkti tehnoloogia- või ekspordifirma tippjuht/ -spetsialist või tehnoloogia/ekspordipoliitikat kujundava avaliku 7

8 sektori institutsiooni struktuuriüksuse juht või tippspetsialist; 0 tehnoloogiafirma või vastava avaliku sektori institutsiooni tehniline töötaja. 3) Töökogemuse pikkust hinnatakse skaalal: 20 üle 5 aastane töökogemus tehnoloogia- või ekspordifirmas või õppeasutuses; 0 - kuni 1-aastane töökogemus eelpool kirjeldatud ettevõttes. 4) eelneva kõrghariduse seotust tehnoloogiaga hinnatakse ekspertide poolt skaalal: 20 punkti tehnika/tehnoloogia, ekspordijuhtimise eriala; 0 punkti (tehnoloogiakauge) humanitaareriala või rakenduslik majandusharidus, 8

9 LISA 3. STRATEEGILISE JUHTIMISE MAGISTRIÕPPE SISSEASTUMISEKSAMITE JA VASTUVÕTUTINGIMUSTE SISULISED NÕUDED ÄRIJUHTIMISE MAGISTER (STRATEEGILINE JUHTIMINE Sisseastumiseksamiks on vestlus, mis toimub Oeconomicumis (Tartu, Narva mnt 4) 16, 23 ja 26. augustil Täpne aeg ja koht teatatakse igale kandidaadile dokumentide esitamisel. Sisseastumiseksami hinnangu kujunemisel võetakse arvesse kolme aspekti: 1) kandideerija motiveeritust magistriõppes õppimiseks ning õpingute edukaks ja tähtaegseks läbimiseks (maksimaalne punktide arv 20); 2) kandideerija kaasatust juhtimisotsuste (sh strateegilise iseloomuga) langetamisse ja oskust analüüsida seniseid või tulevasi olulisi otsuseid (maksimaalne punktide arv 50); 3) kandideerija ametialast positsiooni ja juhtimiskogemust esitatud curriculum vitae alusel komisjoni poolt antava eksperthinnanguna (maksimaalne punktide arv 30). Strateegilise juhtimise erialale vastuvõtul eelistatakse ettevõtte või asutuse nõukogu, juhatuse ja juhtkonna liikmeid ning strateegiliste allüksuste juhte, kes omavad vähemalt kolmeaastast juhtimiskogemust. Koondhinnangu andmisel summeeritakse eelnimetatud erinevate aspektide tulemused. Maksimaalne punktide arv on 100. Komisjon koguneb hinnangute andmiseks 26. augustil

10 LISA 4. ÄRIJUHTIMISE MAGISTRIÕPPE SISSEASTUMISEKSAMITE JA VASTUVÕTUTINGIMUSTE SISULISED NÕUDED ÄRIJUHTIMISE MAGISTER (FINANTSJUHTIMINE; JUHTIMINE JA TURUNDUS) Sisseastumiseksamiks on essee, milles magistriõppesse kandideerija avab oma eesmärgid ning teaduslikud ja praktilised probleemid, mida ta soovib uurida magistriõpingute käigus. Esseest peaks selguma autori huvi püstitatud probleemide vastu ja nende lahendamise võimalused TÜ magistriõppes õppimise käigus (vt. sisulised nõuded allpool). Sisseastumiseksami hinde kujunemisel võetakse lisaks esseele arvesse komisjoni poolt antud eksperthinnangut üliõpilaskandidaadi varasemale töökogemusele, tema hariduslikule taustale ning valitud eriala sobivusele esitatud curriculum vitae (vorm on saadaval aadressil alusel (vt. hindamiskriteeriumid allpool). Sisseastumiseksami hindamisel arvestatakse essee hinnet kaaluga 0,7 ja curriculum vitae alusel antud eksperthinnangut kaaluga 0,3. Komisjon koguneb hinnangute andmiseks 26. augustil Essee orienteeruvaks pikkuseks on 3 4 lehekülge ning see tuleb esitada koos sisseastumisdokumentidega hiljemalt dokumentide vastuvõtuperioodi lõpuks. Esseede vormistamisel võiks tugineda TÜ majandusteaduskonna üliõpilastööde koostamise juhendile, mis on saadaval majandusteaduskonna koduleheküljelt aadressil Essee koostamisel tuleb tugineda reaalsetele probleemidele Eesti organisatsioonides (ettevõtetes, asutustes), esitades nende süsteemse käsitluse. Tugineda võib ka konkreetsele organisatsioonile ning seostada see vaadeldava organisatsiooni vajaduste ja probleemistikuga. Essee koostamisel tuleks kasutada eelkõige viimastel aastatel ilmunud raamatuid, teadusartikleid ning andmebaase, mis tuleb ka korrektselt viidata ning lisada loeteluna töö lõppu. Essee koostamisel on otstarbekas käsitleda uuritava valdkonna teoreetilisi ja praktilisi probleeme ning leida teooria ja praktika vahelisi seoseid ja vastuolusid. Essee hindamisel arvestatakse (maksimaalselt 100 punkti): 1) selle ülesehitust ja kasutatud materjalide sobivust; 2) selle sisukust, püstitatud probleemide ja järelduste olulisust ning põhjendatust; 3) teooria ja praktilise juhtimistegevuse seostatust; 4) püstitatud eesmärgi ja ülesannete sobivust uurimistööks. Curriculum vitae s esitatud info hindamisel võetakse arvesse (maksimaalselt 100 punkti): 1) õppima oodatud on eelkõige mittemajandusalast või aastatetagust majandusalast haridust omavad inimesed, kelle ametialane karjäär eeldab teadmiste täiendamist valitud erialal; 2) kandideerija ametialast positsiooni, sh õpingute erialaga seonduvat spetsialisti ja/või juhtimiskogemust. 10