U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS
|
|
- Ida Andersson
- 6 år siden
- Visninger:
Transkript
1 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on vähim vahemaa, mille puhul saame võrkkestal veel terava kujutise. Inimene ei saa fokuseerida silmi esemetele, mis on sellest kaugusest lähemal, sest kujutis hakkab kauguse vähenedes kiiresti ebateravaks muutuma. Edasi tuleks kasutada abivahendit, mis näiliselt tooks eset veelgi lähemale (suurendaks kujutist), kuid samal ajal jääks suurendatud kujutis püsima silma parimale nägemiskaugusele. See aitaks näha detailsemalt kui palja silmaga võimalik on. Selline seade on kujutist suurendav süsteem ehk MIKROSKOOP. Mikroskoobi põhiosad on statiiv, tuubus, objektiiv, okulaar, esemelaud ja kondensor.
2 2 Mikroskoobi abil saab tekitada kas tasapinnalist kujutist ruumis, mida saab vaadelda ainult üks inimene, või kujutist ekraanil, mida on võimalik nii vaadata kui ka salvestada kas fotograafiliselt või videokaamera abil. MIKROSKOOP on optiline süsteem silmale nähtamatust esemest e. objektist suurendatud kujutise saamiseks. Mikroskoobi põhiosad on statiivi külge kinnitatud torus e. tuubuses olev objektiiv ja okulaar. Vaadeldav ese asetatakse mikroskoobi tuubuse all esemelauale ja teda valgustatakse läbi kondensori, mis koondab esemele tugevamalt ja ühtlasemalt valgust. Fokuseerimiseks nihutatakse statiivi jäme- ja peenseadekruvi abil. Üldiselt võivad mikroskoopias objektideks olla kõik alates postmargist ja riidematerjalist kuni üksikute aatomite välja. Objekti mõõtmete vahemik hõlmab endasse kuus suurusjärku ja suurendamist kuni miljon korda esialgsest suurusest. Selline suurenduste vahemik ei ole jõukohane aga valgusmikroskoobile, appi tuleb võtta ka teised mikroskoopide liigid. Mikroskoopia on üle 400 aastat vana. Aja kulgedes on muutunud seda teostav tehnika ja materjalid üha keerukamaks, kuid põhitõed on jäänud muutumatuks. Kujutist saab tekitada kolmel viisil: 1.Kõige lihtsam on PROJEKTSIOONKUJUTISE e. varikujutise saamine: Varikujutis
3 3 2. Teine võimalus on tekitada kujutis TRADITSIOONILISE OPTILISE SÜSTEEMI abil, milleks on õhuke kumerlääts, mille abil saadakse erinevate omadustega kujutised vastavalt eseme asukohale läätse suhtes: Lõpmatusest tulevad kiired koonduvad peale koondava läätse läbimist kõik läätse fookuses. Hajutava läätse puhul lõikuvad fokaaltasandis kiirte pikendused. Mõned mõisted Õhuke lääts Läätse loetakse õhukeseks, kui tema paksus on palju väiksem, kui murdvate pindade kõverusraadiused. Optiline peatelg Mõlema kõverusraadiuse tsentrit läbivat sirget nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Fookus Õhukese läätse fookus F on punkt, mida läbivad pärast murdumist optilise peateljega paralleelselt levivad kiired. Peafookus asub optilisel peateljel. Fokaaltasapind Tasandeid, mis läbivad fookusi ja on risti optilise peateljega nimetatakse fokaaltasanditeks.
4 4 Paralleelsed kiired, mis langevad koondavale läätsele optilise peatelje suhtes kaldu, lõikuvad pärast murdumist fokaaltasandis: Kujutise konstrueerimine õhukese läätse abil: Ese asub esimese ja teise fookuse vahel. Ese asub kaugemal kui 2 fookuskaugust Ese asub fookuse ja läätse vahel.
5 5 Kiirte geomeetriline optika. ESE KUJUTIS esimese ja teise fookuse vahel SUURENDATUD, ÜMBERPÖÖRATUD, TÕELINE tunduvalt kaugemal kui VÄHENDATUD, kaks fookust ÜMBERPÖÖRATUD, TÕELINE lähemal kui fookus SUURENDATUD, SAMAPIDINE, NÄIV Läätse valem Sellisel teel saadud kujutist kutsutakse OPTILISEKS KUJUTISEKS. Nii projektsioonkujutis kui ka optiline kujutis tekivad ajalises mõttes üheaegselt kõikidest objekti punktidest tekivad kujutise punktid korraga. Lihtsuse mõttes kasutatakse noole kujutise konstrueerimiseks vaid kõige äärmist punkti.
6 6 3. Kui kujutise punkte tekitada ajalises järjestuses ehk punkt-punktilt, siis saadakse nn. skaneeritud kujutis. See on tuttav telerikujutise tekitamise põhimõte, kus ekraani tuhandeid punkte kuvatakse üksteise järel sellise kiiruse ja sagedusega, et kujutis NÄIB silmale püsivana. Kaadrisagedus Kuvatavate kaadrite (videot või animatsiooni moodustavate üksikpiltide) arv sekundis. Näit. televiisorite kaadrisagedus on võrdne vooluvõrgu sagedusega (olenevalt riigist kas 50 või 60 Hz), arvutikuvarite puhul sõltub see valitud lahutusvõimest ja värvisügavusest. Kandvaks terminiks telekujutise tekkimisel on vähim kujutise element e. piksel. Piksel Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Arvuti ekraanile kuvatav pilt koosneb neljakandilistest elementidest pikslitest - ja mida suurem on pikslite arv pinnaühiku kohta, seda teravam paistab pilt. Tegelikult koosneb iga piksel kolmest eri värvi punktist punane, roheline ja sinine (RGB Red, Green, Blue). Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. Standardse kuvari puhul on iga põhivärvi intensiivsusel 256 astet, niie et kokku saab moodustada 16,8 miljonit värvitooni. Ekraanipildi kvaliteet sõltub suuresti kuvari lahutusvõimest ehk sellest, kui palju on kuvaril piksleid. 625 realise telestandardi korral on kuvaril üle pikseli, millest igaüks omakorda võib olla teatud kindla intensiivsusega (heledusega). Vähima kujutise elemendi mõistet kasutatakse ka videokaamera juures, kus valgusmikroskoobi kujutis muudetakse arvutikujutiseks ja salvestatakse elektroonselt. Tehes mõningaid arvutusi selgub, et ühele 3 ½ arvutikettale (1,4 Mb) mahub järgmise suurusega kujutis: Kui kujutis koosneb 1024 x1024 pikselist, kus iga piksel võib olla heleduste vahemikus 0(must) 255(valge), (2 8 ), st. iga piksel võtab enda alla 8 bitti, siis vajatakse selle salvestamiseks arvuti mälu: 1 bait = 8bitti ÜKS KETAS 1.4 Mb 1024 x 1024 x 8 = bitti = baiti 1,05 Mb
7 7 Nähtava kujutise kvaliteet ja pikslite arv: SUURENDUS Suurenduseks nimetatakse kujutise joonmõõtmete ja eseme joonmõõtmete suhet. Vähim objekt, mis on eristatav valgusmikroskoobiga, on umbes 200 nm suurune. Parimal juhul on inimsilm võimeline eraldama kahte 0,2 mm kaugusel olevat punkti. Seega, et saada vaadeldavat kujutist 0,2 mm suuruseks, on vaja seda suurendada 0.2 x 10-3 = 1000 korda. 200 x 10-9 Järelikult tuleb kujutise suurendamisel kuni 1000 korda juurde üha uusi väikseid detaile. Seda nimetatakse KASULIKUKS SUURENDUSEKS. Edasi suurendades muutuvad küll kujutise mõõtmed suuremaks, kuid detaile juurde rohkem tulla ei saa. Tulemuseks on ebaterav kujutis. Ja seda nimetatakse TÜHISUURENDUSEKS.
8 8 LAHUTUSVÕIME JA DIFRAKTSIOONIBARJÄÄR Lahutusvõime on minimaalne kahe objektil oleva punkti vaheline kaugus, mille korral võib neid veel eristada kui eraldiasuvaid. See ei ole sama, mis ühe väikseima punkti eristamine, mis võib olla väiksem lahutusvõimest. Inimese silma lahutusvõime on kahe punkti eristamisel 0,2 mm ja ühe punti korral 0,1 mm. Mistahes kujutise lahutusvõime on piiratud DIFRAKTSIOONI esinemise tõttu. Difraktsiooni tekkimine Valgus on elektromagnetkiirgus, mis kandub edasi lainetusena. Me võime seda kujutada lainete grupina, mis eemaldub allikast, näiteks lambi hõõgniidist. Kui laine kohtab takistust, siis tekib selles punktis uus lainegrupp, mis võib hiljem kohtuda ja liituda esialgse lainega, tekitades valguse kasvu ja kahanemist (interferents). Kui laine läbib läbipaistmatu takistuse sees olevat ava, siis tekib ekraani taga olevale ekraanile heledatest ja tumedatest rõngastest koosnev pilt, mis on ava läbinud kiirte kõrvalekaldumise e. difraktsiooni tulemus. Täpsemalt, rõngad on difrageerunud lainete interferentsi tulemus. Rõngaste läbimõõt on pöördvõrdeline ava suurusega. Nähtust, mis tekib kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel ja mis väljendub liitlaine amplituudi kasvus või kahanemises sõltuvalt liituvate lainete faasinihkest, nimetatakse lainete interferentsiks. Kui interfereeruvad lained tugevdavad teineteist, siis nende amplituudid liituvad, tekib suure amplituudiga laine, nõrgenemisel satuvad kokku vastasfaasides lained ning vastavasse ruumipiirkonda sel juhul laineenergia ei kandu.
9 9 Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Tõkked peavad suuruselt olema võrreldavad võngete lainepikkusega, et difraktsioon saaks tekkida. Valguse puhul peavad olema tõkked või avad samuti väga väikesed, nanomeetri mõõtepiirkonnas, et nähtust saaks jälgida. DIFRAKTSIOON piirab lahutusvõimet, sest tegelikult koosnevad kõik kujutise punktid difraktsioonirõngastest. Intensiivsuse jaotus difraktsioonipildis Optiliselt tihedama keskkonna omadus on valguslaine frondi kiiruse vähendamine, seega tema suuna muutmine. Lääts muudab objektist lähtuva tasapinnalise lainefrondi koonduvaks läätse fookuses. Kahjuks muudab difraktsiooni efekt väikese punkti kujutise heledaks rõngaks, millel on heledate ja tumedate halodega servad. Seda keskmist ala kutsutakse Airy rõngaks ja sinna on koondunud 84% kogu kujutise tasapinnal olevast valgusest.
10 10 Airy rõngaste tekkimine Kaks läätse abil kujutatavat punkti on kumbki kirjeldatavad Airy rõngaga ja halodega selle ümber. Lähendades kahte punkti omavahel lähenevad ka neid kujutavad kettad kuni hakkavad üle kattuma. Intensiivsuste pildil on hästi näha piltide ülekattumine. Lord Rayleigh I reegel ütleb, et KUI ÜHE PUNKTI DIFRAKTSIOONI KESKMAKSIMUMI ASUKOHT LANGEB KOKKU TEISE PUNKTI DIFRAKTSIOONI ESIMESE MIINIMUMIGA, ON NEED PUNKTID VEEL TEINETEISEST ERISTATAVAD. Lord Rayleigh I reegel Seega on kahe maksimumi vaheline kaugus võrdne Airy rõnga raadiusega.
11 11 MIKROSKOOBI LAHUTUSVÕIME 1873.a. publitseeris saksa optik Ernst Abbe oma teooria kujutise tekkimisest mikroskoobis. Selles sidus ta Rayleigh i difraktsiooni kriteeriumiga määratud lahutusvõime apertuuri nurgaga, mille all koonduvad objektilt lähtuvad kiired objektiivi aval. Selle järgi on minimaalne lahutatav kaugus objektis määratud valemiga d1 d 0 = 2 0,61λ, nsinα = kus λ valguse lainepikkus, α apertuurinurk, n - esemeruumi keskonna murdumisnäitaja Apertuurinurk nsin a nimetatakse ka apertuurarvuks ja see on tavaliselt märgitud kõikidele läätsedele valmistajatehase poolt peale. Kuna α ei saa kunagi suurem olla 90 0, siis õhus (n=1) olev objektiiv ei suuda lahutada väiksemat vahemikku kui 0,6 λ. Lahutuvõime parandamiseks tuleks - vähendada valguse lainepikkust, - suurendada n, (apertuurarv, Numerical Aperture) Valgus Lainepikkus Lahutusvõime roheline, 400 nm 240 nm sinine ultravioletne 200 nm 120 nm Murdumisnäitajat saab suurendada suure murdumisnäitajaga immersioonõlide kasutamisega, millega täidetakse objekti ja objektiivi vaheline ruum. α suurendatakse apertuuriava suurendamisega. Reaalselt ei saa aga apertuurarvu suurendada palju üle 1,6, sest α<=1 alati ja raske on leida vedelikke, mille murdumisnäitaja oleks suurem kui 1,7. Siiski ei saa ka õliga rohkem lahutusvõimet kui 0,5 λ. Keskmiselt on valge valguse kasutamisel lahutuvõime piir 300 nm ja UV valguse ja kvartsoptika korral 150 nm. Rohelise valguse korral on absoluutne piir 150 nm. Süsteemi lahutusvõime on sõltuv objektiivi apertuurarvust nsinα. Näiteks kui objektiivi lahutusvõime on ära kasutatud, siis pole mõtet kujutist edasi suurendada võimsama okulaariga, sest süsteemi lahutusvõimet see ei paranda.
12 12 SÜGAVUSTERAVUS Peale difraktsioonist tekitatud raskuste on veel üks takistus praktilisel kolmemõõtmelise objekti uurimisel mikroskoobis. Igas mikroskoobis on pilt terav ainult siis, kui objekt asub objektiivist kindlal kaugusel. Kõik sellest ette- ja tahapoole jääv on ebaterav ja muudab kujutise kolmemõõtmelisest objektist ebaselgest. SÜGAVUSTERAVUS ON OBJEKTI PAKSUS, MIS ON SUURENDATUD KUJUTSES ÜHEAEGSELT TERAV. VÕI TEISITI KUJUTISE KAUGUSTE PIIRID, MILLES EKRAANI LIIGUTADES OBJEKTI KUJUTIS JÄÄB TERAVAKS. See võib mõnel juhul olla murdosa mikromeetrist ja võrreldav lahutusvõimega. D = 0,2 mm (silma lahutusvõime) SUURENDUS x apertuurnurk α D Valgusmikroskoobis on see suurus väga väike ja sellepärast peavad seal vaadatavad objektid olema tasapinnalised.
13 13 VALGUSMIKROSKOOP Lihtsaim mikroskoop, mis oli kasutusel juba 17. saj. alguses, on lihtne KUMERLÄÄTS e. LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. Selleks peab saadav kujutis olema tõeline ehk ese asuma kaugemal esimesest fookusest. Luup Kiirte käik luubis Tähistades: U eseme kaugus läätsest V kujutise kaugus läätsest Sarnastest kolmnurkadest arvutatakse suurendus v s = u Suurendus võrdub mõlema läätse suurenduste korrutisega. Need joonise on tehtud arvestusega, et ese ise kiirgab valgust. Tavaliselt see nii ei ole. Seda tuleb valgustada kas läbi läbiv mikroskoop või pealt peegeldav mikroskoop.
14 14 LIITMIKROSKOOP Kui on vaja kasutada suurendusi rohkem kui 10 x ja eriti siis kui kujutist on vaja projekteerida ekraanile, peab kasutusele võtma keerulisema süsteemi kahest läätsest, mida nimetatakse liitmikroskoobiks. Esimese kaheläätselise liitmikroskoobi konstrueeris 1667.a. R. Hooke. Kiirte käik mikroskoobis Kaks kumerläätse sobival kaugusel teineteisest moodustavad süsteemi. Ese asetatakse vähe kaugemale esimese läätse (objektiiv) fookusest. Olenevalt eesmärgist asetatakse teine lääts (okulaar) nii, et vahekujutis satuks läätse ja fookuse vahele (vaatemikroskoop) või nii, et vahekujutis satuks kaugemale fookusest (projektsioonmikroskoop). Kõik valgusmikroskoobid sisaldavad neid põhiosi. Peale selle on keerulisemates mikroskoopides veel kondensorläätsede süsteem, mille ülesandeks on aberratsioonivaba valguse koondamine uuritavale objektile. Kondensori asukoht sõltub sellest, millises režiimis mikroskoop töötab - kas läbivas e. transmissioonrežiimis või pealtvalgustatavas e. peegelrežiimis. Nende mikroskoopide konstruktsioon erineb tunduvalt. Mikroskoobi suurendus võrdub objektiivi ja okulaari suurenduste korrutistega või arvutatakse valemist AD s =,kus A parima nägemise kaugus, 25 cm, D mikroskoobi tuubuse optiline pikkus, f 1 objektiivi fookuskaugus, f 2 okulaari fookuskaugus. f 1 f 2
15 15 Võiks arvata, et mida rohkem on süsteemis läätsesid, seda võimsam on mikroskoop. Selle suurendus ulatub mitmete tuhandeteni ja võimaldab uurida üha peenemaid detaile. Kahjuks ei ole see nii, sest valguse laineline olemus paneb valgusmikroskoopiale piirid. LÄÄTSE DEFEKTID Läätse suurendus arvutatakse lisaks eelpooltoodud valemile veel ligikaudse valemi järgi f läätse fookuskaugus cm. 25, kus f Selleks, et suurendada läätse suurendust tuleb fookuskaugust vähendada. Praktikas tähendab see suurema kumerusega läätse kasutamist. 10x suurendusega lääts on juba mulli kujuline ja moonutab tugevalt kujutist. Need moonutused esinevad rohkemal või vähemal määral kõikides optilistes süsteemides. Need sõltuvad nii läätse suurusest ja kujust kui ka läätse valmistamise materjalist. Eristatakse kromaatilist ja geomeetrilist aberratsiooni. Kromaatiline aberratsioon - polükromaatse valguse dispersioon e. murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest muudab kujutise ääred vikerkaarevärviliseks ja ebateravaks (NB! peegelsüsteemid on sellest veast vabad). Kromaatiline aberratsioon
16 16 Geomeetriline aberratsioon jaguneb omakorda: - sfääriline aberratsioon, - kooma, - astigmatism, - pildivälja kõverus, - distorsioon iseloomustavad optikasüsteemi ebatäiuslikkust monokromaatilises valguses. Ideaalses, ilma aberratsioonita süsteemis koonduvad kõik eseme punktist väljunud ja süsteemi läbinud kiired kujutise tasandil jälle ühte punkti ning kujutis tervikuna on esemega geomeetriliselt sarnane. Reaalsetes süsteemides see täpselt nii ei ole. Sfääriline aberratsioon - Optilisel peateljel asuvast punktist lähtuvad kiired ei koondu ühes punktis peale läätse läbimist. Läätse keskpunktile lähemal olevad kiired koonduvad kaugemale ning läätse äärtelt murdunud kiired koonduva lähemale kujutise tasandis moodustub punti asemel väike ringikujuline laik. Teravat kujutist ei teki üheski kohas. Sfääriline aberratsioon Kooma - Kujutisest lähtuvad äärmised kiired tekitavad erineva suurendusega kujutise. Punkti kujutis on asümmeetriline kooniline laiguke, milles suurus on võrdeline punkti kaugusega optilisest teljest.
17 17 Kooma Astigmatism - terav fookustamine (sfäärilise aberratsiooni ja kooma puudumisel) toimub kahes teineteisega ristiolevas tasandis eri kaugustel. Seetõttu on punkti kujund ellips. Keskmisel kaugusel on viga kõige väiksem, kuid kujutise pind kõver (pildivälja kõverus). Astigmatism
18 18 Pildivälja kõveruse tekitavad objekti äärtelt lähtuvad kiired, mis koonduvad erinevates fokaaltasandites, põhjustades pildi äärte moondumise. Pildivälja kõverus Distorsioon - Lääts ei suurenda objekti kujutise osasid ühtmoodi. Teiste aberratsioonide puudumisel on pilt küll terav, kuid ei ole esemega sarnane - padi- ja tünndistorsioon. Distorsioon
19 19 MIKROSKOOPIDE TÜÜBID Valgusmikroskoope liigitatakse kujutist tekitava kiirguse järgi: - Nähtav valgus - Infrapunane kiirgus - Ulravioletne kiirgus Mikroskoopia meetodid põhinevad kiirguse - Peegeldumisel, - Hajumisel, - Neeldumisel - Spektraalkoostise muutumisel (värvitud preparaatides), - Polarisatsioonil, - Faasikontrastil, - Interferentsinähtusel, - Lühilainelise kiirguse neeldumise tagajärjel ainest väljuval pikema lainepikkusega kiirgusel fluorestsentsil. Mikroskoopide liigid: Tumeväljamikroskoop Faasikontrastimikroskoop Polarisatsioonmikroskoop Interferentsmikroskoop Ultraviolettmikroskoop Fluorestsentsmikroskoop Jne.
20 20 Kordamisküsimused 1. Kui suur on valgusmikroskoobi kasulik suurendus? 2. Kuidas määrata optilise läätse fookuskaugust? 3. Mida nimetatakse difraktsioonibarjääriks? 4. Mida nimetatakse difraktsiooniks? 5. Mida nimetatakse lahutusvõimeks? 6. Mida nimetatakse sügavusteravuseks? 7. Milline lääts on õhuke? 8. Milline on valgusmikroskoobi lahutusvõime? 9. Mis on astigmatism? 10. Mis on distorsioon optikas? 11. Mis on isotroopne materjal? 12. Mis on kooma optikas? 13. Mis on lahutuse difraktsioonibarjäär? 14. Mis on luup? 15. Mis on läätse fokaaltasand? 16. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? 17. Mis on näiv kujutis? 18. Mis on objektiivläätse ülesanne? 19. Mis on okulaari ülesanne mikroskoobis? 20. Mis on parima nägemise kaugus? 21. Mis on piksel? 22. Mis on sügavusteravus? 23. Mis on tühisuurendus? 24. Mis on varikujutis? 25. Mis vahe on näival ja tõelisel kujutisel? 26. Mis ülesanne on objektiivläätsel valgusmikroskoobis?
21 21 Täiendav kirjandus Huvitavat:
Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)
Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,
DetaljerEksperimentaalfüüsika konspekt
Eksperimentaalfüüsika konspekt 04.03.011 Koostanud: Tõnu Laas 1 Arvutustehnika rakendamine mõõtmistel...3 1.1. Analoog-digitaalmuundurid. Digitaal-analoogmuundurid...3 1.. Koodid...4 1.3. Diskreetimine...6
DetaljerMagnet. Füüsika 11.klassile
Magnet Füüsika 11.klassile Hans Christian Oersted Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks
DetaljerDETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad
.. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem
DetaljerEnne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd
Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud
DetaljerProovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia
Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Sobivad materjalid ja lahustid Ideaalsed materjalid ja lahustid on sellised, mis ei neela märkimisväärselt IR kiirgust 4000-400 cm - vahemikus
Detaljer2. Matemaatiline põhivara
Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks
DetaljerEksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål
Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel
Detaljer) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet
1. I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende
DetaljerNÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR0030 Sessejuhatus Robotitehnikasse Kodutöö Tööstusroboti Kinemaatika ja Juhtimine Mitsubishi RV-3S Koostanud: Sergei Astapov 0987
DetaljerFüüsikaline maailmapilt (II osa)
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus... 2 3. Vastastikmõjud... 2 3.1. Gravitatsiooniline vastastikmõju... 3 3.2. Elektromagnetiline vastastikmõju... 4 3.3. Tugev ja nõrk vastastikmõju... 8 4.
DetaljerSPEKTROSKOOPIA ALUSED
Tartu Ülikool Füüsika Instituut Valter Kiisk SPEKTROSKOOPIA ALUSED Loengukonspekt kursustele LOFY.02.019 ja LOFY.01.024 Viimati täiendatud: 31. oktoober 2016. a. SISUKORD Spektroskoopia üldmõisted 4 1
DetaljerVALGUS OSAKE VÕI LAINE?
KVANTOPTIKA Füüsika V VALGUS OSAKE VÕI LAINE? Kuni elektromagnetlainete avastamiseni 19. sajandil valitses füüsikute-loodusteadlaste hulgas Newtoni poolt sõnastatud arusaamine, et valgus on eriliste valgusosakeste
Detaljerväljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik
1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42
Detaljermass lõplikult tekkiva tähe massi sadu kordi. Gaasipilve kokkutõmbumisel hakkab pilv fragmenteeruma. Igast fragmendist võib moodustuda uus tõmbejõudud
Gravitatsioonilained. (seni mitte mõõdetud). Gravitatsioonilainete detektorid. Universum? See jääb järgmiseks korraks. Universumi sünd. Suur Pauk. Tähtede evolutsioon. Universum ja tähed kui kvantfüüsika
DetaljerAeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat
Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis
DetaljerARUANNE MÄLUPILDID 1
ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe
DetaljerHeiki Raudla KODANIKU RAAMAT
Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid
DetaljerMuudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat
Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com
DetaljerMOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID
MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Üldfüüsika kateeder MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID Teine, parandatud trükk Koostanud J.Salm T A R T U 198 8 Kinnitatud
Detaljer3 Madalpingevõrgud. 3.1 Elektrivarustus madalpingel Põhimõisted
3 Madalpingevõrgud Elektrit tarbitakse valdavalt madalpingel. Kuigi jaotusvõrkude ehituse ja käidu probleemid seonduvad enamasti kõrgepingega, peavad ala spetsialistid tundma ka madalpingevõrkude ja -paigaldiste
DetaljerTOIMIVUSDEKLARATSIOON
ET TOIMIVUSDEKLARATSIOON kooskõlas lisaga III määrusest (EL) nr 305/2011 (Ehitustoodete määrus) Hilti tulekindel vaht CFS-F FX Nr Hilti CFS 0843-CPD-0100 1. Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood:
DetaljerKOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008
KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute
DetaljerMESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames
MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi
DetaljerSelles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated
40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee
DetaljerMEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL
MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL 004-010 Sisukord Laboratoorne töö nr 1 Vaba langemise kiirenduse määramine... 3 Laboratoorne töö nr Atwoodi masin... 7 Laboratoorne töö nr 3 Impulsi jäävuse seaduse
DetaljerRT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD
CAD www.rakennustieto.fi/rt-cad Detsember 2005 Kehtib jaanuarini 2009 1 (6) polüstüreen vahtplastist isoleermaterjalid RT K-37080 et RT/KH 375.2-37080 et 27.14 Talo 2000 FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam
DetaljerFüüsikalise looduskäsitluse alused
Füüsikalise looduskäsitluse alused Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja
DetaljerPÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah
PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud
DetaljerKesklinna lasteaed taandub tamme ees
Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.
DetaljerPEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet
Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE
DetaljerUnlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias
Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse
Detaljerärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus
ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics
DetaljerTehnilised andmed TEHNILINE KATALOOG
Tehnilised andmed 5 2008 TEHNILINE KATALOOG Sisukord PURMO 3 Paneelradiaatorid ÜLDIST / GARANTII TINGIMUSED 4 PURMO COMPACT 5 Tehnilised andmed ja radiaatoritüübid 5 Ühendused ja paigaldusmõõdud 6 Soojusväljastuse
DetaljerTariifikvootide ja seire statistika 2008
Tariifikvootide ja seire statistika 2008 1. Edastatud tariifikvoodi taotluste arv kuude lõikes Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. 64 59 63 59 34 39 38 35 32 57 30 37 Kokku:
DetaljerGLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne
Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori
DetaljerEesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.
Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva
DetaljerFIBO KORRALIK KORSTEN
KORRALIK KORSTEN FIBO KORRALIK KORSTEN maxit Estonia AS on pakkunud kvaliteetseid korstnasüsteeme Eesti turul juba 10 aastat. Euroopas on FIBOtüüpi korstnaid toodetud ja paigaldatud üle 30 aasta LECA kaubamärgi
DetaljerTEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud
CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks
DetaljerVilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö
Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5
Detaljer2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?
AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2
Detaljereriväljaanne 2009 av esitlus.ee
31. August 2009 eriväljaanne 2009 Sügis/Talv küsige pakkumist! HITACHI ED-A101 Vaata lk 3 Kileprojektor MEDIUM Vaata lk 5 Statiivekraan Vaata lk 16 Esitluskohver Vaata lk 24 av esitlus.ee MAJ Esitlustehnika
DetaljerEESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008
Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi
Detaljer21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.
NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;
DetaljerViies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad
Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad Venemaa, Peterburi, 31. juuli 4. august 2007 Individuaalarvestuse ülesannete lahendused Ülesanne nr!1 Kiri on ülesehitatud
DetaljerPopulaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma
Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi
DetaljerDünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududega. Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on
4 LIIKUMISE PÕHJUSED 41 Jõud Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududea Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on jõud mass liikumishulk ehk impulss (kulliikumise
DetaljerABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE
Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Eesti Mesinike Liit Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. Autor: Aivo Sildnik Toimetaja
DetaljerFEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi
FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération
DetaljerGARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG
GARAAŽIUKSED GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN KATALOOG 2016 1 GARAAŽIUKSED seeria Wayne Dalton Wayne Dalton 9100 Comfort... 4-5 Wayne Dalton 9600 Classic... 6-7 seeria KRONway KRONway K-4 Thermo Plus... 8-9
DetaljerMaterjalide füüsikalised uurimismeetodid.
Materjalide füüsikalised uurimismeetodid. KYP0060, MTP9050, KYP9010 Professor Jüri Krustok krustok@staff.ttu.ee http://staff.ttu.ee/~krustok Kursuse sisust Füüsikalisi uurimismeetodeid on ülimalt palju!
DetaljerTartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Semiootika osakond Marit Hansen REAALIDE TÕLKIMINE NORRA KEELEST EESTI KEELDE KETIL BJØRNSTAD ROMAANI MUUSIKALE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad: Terje Loogus, Anu Laanemets
DetaljerSaalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht
Elva linn tunnustab» lehekülg 3 Konguta näitetrupp võitis peapreemia Infoleht Elva valla infokandja» lehekülg 4 Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5 Rannus valmis discgolfi rada» lehekülg 5 Hind: 0,50 VALLA
DetaljerEESTI LCD TELER JUHISED 0516MTH-VT-VT
EESTI LCD TELER JUHISED 0516MTH-VT-VT Lugupeetud klient Antud seade on kooskõlas kehtivate Euroopa direktiivide ja standarditega elektromagnetiliste ühilduvuse ja elktri ohutusega. Tootja Euroopa esindaja:
DetaljerUus töötaja - olete teretulnud Norrasse!
Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal
DetaljerEESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I
EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I 2010-1 1. Tema nime me ei küsi. See on Brabanti hertsog Jan I (valitses aastatel 1267 94). Küsime hoopis, millise tähtsa tegelase prototüübiks teda
DetaljerJõuluvana, kes sa oled?
Jõuluvana, kes sa oled? Pööripäevad on inimkonna tähtsaimad pühad juba aegade algusest. Vähemalt niikaua, kui inimesed taevakehade iseäralikku käitumist on jälginud. Janek Šafranovski Rebala muuseum Suurte
Detaljer20 aastat Balti ketist!
Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne
DetaljerEesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu
Oma tee otsingul 4 (57) 26. mai 2011 Kui aasta tagasi ilmus Merit Raju sulest Hingele pai, saatis seda suur menu. Nüüd on igapäevaelus joogatreeneri ja väikeettevõtjana tegutsev Raju pannud kokku veel
DetaljerMaa-amet KÕRGUSVÕRGU REKONSTRUEERIMISE JA NIVELLEERIMISE JUHEND
Maa-amet KÕRGUSVÕRGU REKONSTRUEERIMISE JA NIVELLEERIMISE JUHEND 2006 SISUKORD 1. Üldsätted... 3 2. Kõrgusvõrgu ülesehitus... 4 3. Kõrgusvõrgu ülevaatus ja ehitamine... 8 4. Reeperite (tsentrite) tüübid...16
DetaljerMaali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA
Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA Laura Berta Vahtra KUNSTNIKUPOSITSIOON Maalimise jaoks võtan aega, et olla ja mõelda ning
DetaljerRiigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine
Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris
DetaljerISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-
DETSEMBER 2003 NR. 4 (36) Järelevalvet teeb Soome firmast Finnroad OY ning kohalikest konsultantidest AS Taalri Varahaldusest ja AS Teede Tehnokeskusest moodustunud meeskond. Lepingu hind on 13,9 mln krooni.
DetaljerKATUSEKATTED JA MEMBRAANID VÄÄRTUSI KAITSEV KATUSEKATE. Meie lahendused tagavad lihtsa ehitusprotsessi ja katuse, mis on vastupidav loodusjõudele.
KATUSEKATTED JA MEMBRAANID VÄÄRTUSI KAITSEV KATUSEKATE Meie lahendused tagavad lihtsa ehitusprotsessi ja katuse, mis on vastupidav loodusjõudele. Protan kaitseb väärtusi Protan on Norra tööstuskontsern,
DetaljerMONTERINGSVEILEDNING FOR LIFE MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE MONTAAŽIJUHEND
E-240 GBS E-340 GBS E-440 GBS E-640 GBS S-240 GBS S-340 GBS S-440 GBS S-640 GBS Gratis nedlasting Gratis download Lataa ilmaiseksi Tasuta Allalaadimine MONTERINGSVEILEDNING MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE
DetaljerOriginaalkäitusjuhend (ET)
Originaalkäitusjuhend (ET) ATR 60 C Seeria-nr 1805494- ATR 68 C Seeria-nr 1805519- Honda GX100 Book ID: EG-Kon for mi täts er klä rung EY-vaa ti mus ten mu kai su us va kuu tus / EU-Sams vars er klæ ring
DetaljerPakendi infoleht: teave kasutajale
Pakendi infoleht: teave kasutajale Adalat Oros 20 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Adalat Oros 30 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Adalat Oros 60 mg toimeainet prolongeeritult
DetaljerAnalüüsimudel. Muutuste juhtimine
Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles
DetaljerElmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare
Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega
DetaljerSISUKORD. 1 Kasutusjuhend
USER S MANUAL SISUKORD Üldinfo.... 2 Kasutusjuhendi eesmärk.... 2 Tootja ja seadme identifitseerimine.... 3 Informatsioon ohutuse kohta.... 3 Ohutusnõuded... 3 Turvavarustus.... 4 Ohutussignaalid.... 5
DetaljerKoolinoorte taimeseade konkurss
Nr. 5 (259) 5. oktoober 2005 Teated Teavikute müük KG Sihtasutuse raamatukogu müüb liigses eksemplaarsuses olevaid teavikuid hinnaga a` 10.-EEK-i. Alus: Teavikute müügi kord Kultuuriministri 4. märtsi
DetaljerSISUKORD. 1 Kasutusjuhend
USER S MANUAL SISUKORD Üldinfo.... 2 i eesmärk.... 2 Tootja ja seadme identifitseerimine.... 3 Informatsioon ohutuse kohta.... 3 Ohutusnõuded... 3 Turvavarustus.... 4 Ohutussignaalid.... 5 Tehniline informatsioon....
Detaljer100 sõna sünnipäevaks
Nr 2/460 23. veebruar 2018 Tasuta LÜHIDALT Kohtumine Taani armee reservohvitseridega 2. veebruaril külastasid Tapat Taani Kuningriigi relvajõudude reservohvitserid. Delegatsiooni liikmed soovisid tutvuda
Detaljerاقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI DETSEMBER 2012 / MUHARRAM - SAFAR 1434
اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 39 DETSEMBER 2012 / MUHARRAM - SAFAR 1434 السالم عليكم ورحمة الله وبركاته Selle kuu peateemaks on hügieen. Kordame kõike seda, mida iga moslem peaks teadma rituaalsest puhastumisest
Detaljerkahekordse integreerimisega ADM Lülid S/H ja T/H Analoogelektroonika lülitus Operatsioon(i) võimendi...
Sisukord Sisukord.... Elektroonika ajalugu... 3. Elektroonika osad...4 3. Ülevaade komponentidest... 4 3.. Passiivsed...4 3.. Dioodid (mittelineaarsed passiivelemendid)... 5 3.3 Transistorid...6 3.4. Türistor...
DetaljerSolarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse
MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide
DetaljerTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:
Detaljerevangeeliumi wõidua paganamaailmas.
Kolmas anne. hind 30 marka. evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Coimetanfl b. Cuttar endine Aafrika misionäär. K.*U. Mlwaja" trükk, Keilas 1925. 65 g= _ r j 7. Christian Friedrich Schwartz ja Taani-Hallc
DetaljerUrvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.
Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja
DetaljerKULDAJA VARVID. Eesti kunst muuseumidest ja erakogudest. Õpetajate eri 5/5. Nikolai Triik Dekoratiivne Norra maastik Eesti Kunstimuuseum
KULDAJA VARVID Eesti kunst muuseumidest ja erakogudest Õpetajate eri 5/5 Nikolai Triik Dekoratiivne Norra maastik 1908. Eesti Kunstimuuseum Hea õpetaja! Enne suvepuhkusele minekut avaldasime Õpetajate
DetaljerSISUKORD. 1 Kasutusjuhend
USER S MANUAL SISUKORD Üldinfo.... 2 Kasutusjuhendi eesmärk.... 2 Tootja ja seadme identifitseerimine.... 3 Informatsioon ohutuse kohta.... 3 Ohutusnõuded... 3 Turvavarustus.... 4 Ohutussignaalid.... 5
DetaljerViimsi aasta naine 2011
Näiteringi EKSPERIMENT kevad >>Loe lk 8-9 v Tiraaz 7490 nr 9 (342) 11. mai 2012 Lauluvõistlused Viimsi Laululaps 2012 ja Harjumaa Laululaps 2012. Loe lk 3 Valla raamatukogude uuring 11. mail 2012 algab
Detaljernta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab
Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja
DetaljerKASUTUSJUHEND PRESTIGE-S SERIES
KASUTUSJUHEND PRESTIGE-S SERIES Kasutusjuhend Kasutusjuhendi originaali tõlge 0077-00 / et / 0.009 PRESTIGE 990-S DYNAMIC POWER CLIMATRONIC PRESTIGE 00-S DYNAMIC POWER CLIMATRONIC PLUS 6607 / 0! EN 60335--7:003+A:009
DetaljerRiik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid
www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst
Detaljersõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae
RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi
DetaljerÜksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna
Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon - 281. Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn
DetaljerKoonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004
Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja
DetaljerSEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte
Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada
Detaljer2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud
Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;
DetaljerE-kursuse "Filosoofiline kirjutamine" materjalid
Nelli Jung (Tartu Ülikool), 2012 E-kursuse "Filosoofiline kirjutamine" materjalid Aine maht 3 EAP Nelli Jung (Tartu Ülikool), 2012 FILOSOOFILISUS JA ARGUMENTATIIVSUS INTUITSIOONIDEST EDASI Kuigi f ilosoofia
DetaljerTRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA
TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus
DetaljerALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar
ALUTAGUSE valla leht Nr 1 Jaanuar 2018 Tasuta www.alutagusevald.ee Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar 2 Alutaguse valla leht Alutaguse Vallavolikogu I koosseisu istung Ülevaate koostas
Detaljer3M Eesti. Tööstusteibid ja -liimid. Teipide ja liimide. tootekataloog
3M Eesti Tööstusteibid ja -liimid Teipide ja liimide tootekataloog 2013 Sisukord Kahepoolsed teibid 3 Ühepoolsed teibid 12 Erimaterjalid 30 Struktuurliimid 32 Kuumliimid 41 Aerosoolliimid 44 Lahustibaasilised
DetaljerEHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED Kalju Loorits Ivar Talvik Tallinn 2007 2 Eurokoodeksite programmi tagapõhi 1975 aastal alustas Euroopa Ühenduse Komisjon, toetudes riikide vahelisele lepingule
DetaljerECO601 KASUTUSJUHEND ME04
RAK 72.4 9.11.2010 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 # ECO601 KASUTUSJUHEND ME04 TUTVUSTUS ECO601 on mõeldud maja kütte- ja valvesüsteemide lihtsaks juhtimiseks. Seadet saab juhtida koha pealt kasutades juhtnuppu või
DetaljerAndrus Seeme, Kanepi vallavanem
Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa
DetaljerElva Tarbijate Ühistu 90.
Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri
DetaljerNR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011
NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011 Wendre on Vändra alevi suurim tööandja Linti lõikavad AS Teede REV 2 projektijuht Heino Väli, Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp, Vändra
Detaljer3M Eesti Tööstusteibid ja -liimid. Teipide ja liimide. tootekataloog
3M Eesti Tööstusteibid ja -liimid Teipide ja liimide tootekataloog 2013 Sisukord Kahepoolsed teibid 3 Ühepoolsed teibid 12 Erimaterjalid 30 Struktuurliimid 32 Kuumliimid 41 Aerosoolliimid 44 Lahustibaasilised
Detaljer