U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS"

Transkript

1 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on vähim vahemaa, mille puhul saame võrkkestal veel terava kujutise. Inimene ei saa fokuseerida silmi esemetele, mis on sellest kaugusest lähemal, sest kujutis hakkab kauguse vähenedes kiiresti ebateravaks muutuma. Edasi tuleks kasutada abivahendit, mis näiliselt tooks eset veelgi lähemale (suurendaks kujutist), kuid samal ajal jääks suurendatud kujutis püsima silma parimale nägemiskaugusele. See aitaks näha detailsemalt kui palja silmaga võimalik on. Selline seade on kujutist suurendav süsteem ehk MIKROSKOOP. Mikroskoobi põhiosad on statiiv, tuubus, objektiiv, okulaar, esemelaud ja kondensor.

2 2 Mikroskoobi abil saab tekitada kas tasapinnalist kujutist ruumis, mida saab vaadelda ainult üks inimene, või kujutist ekraanil, mida on võimalik nii vaadata kui ka salvestada kas fotograafiliselt või videokaamera abil. MIKROSKOOP on optiline süsteem silmale nähtamatust esemest e. objektist suurendatud kujutise saamiseks. Mikroskoobi põhiosad on statiivi külge kinnitatud torus e. tuubuses olev objektiiv ja okulaar. Vaadeldav ese asetatakse mikroskoobi tuubuse all esemelauale ja teda valgustatakse läbi kondensori, mis koondab esemele tugevamalt ja ühtlasemalt valgust. Fokuseerimiseks nihutatakse statiivi jäme- ja peenseadekruvi abil. Üldiselt võivad mikroskoopias objektideks olla kõik alates postmargist ja riidematerjalist kuni üksikute aatomite välja. Objekti mõõtmete vahemik hõlmab endasse kuus suurusjärku ja suurendamist kuni miljon korda esialgsest suurusest. Selline suurenduste vahemik ei ole jõukohane aga valgusmikroskoobile, appi tuleb võtta ka teised mikroskoopide liigid. Mikroskoopia on üle 400 aastat vana. Aja kulgedes on muutunud seda teostav tehnika ja materjalid üha keerukamaks, kuid põhitõed on jäänud muutumatuks. Kujutist saab tekitada kolmel viisil: 1.Kõige lihtsam on PROJEKTSIOONKUJUTISE e. varikujutise saamine: Varikujutis

3 3 2. Teine võimalus on tekitada kujutis TRADITSIOONILISE OPTILISE SÜSTEEMI abil, milleks on õhuke kumerlääts, mille abil saadakse erinevate omadustega kujutised vastavalt eseme asukohale läätse suhtes: Lõpmatusest tulevad kiired koonduvad peale koondava läätse läbimist kõik läätse fookuses. Hajutava läätse puhul lõikuvad fokaaltasandis kiirte pikendused. Mõned mõisted Õhuke lääts Läätse loetakse õhukeseks, kui tema paksus on palju väiksem, kui murdvate pindade kõverusraadiused. Optiline peatelg Mõlema kõverusraadiuse tsentrit läbivat sirget nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Fookus Õhukese läätse fookus F on punkt, mida läbivad pärast murdumist optilise peateljega paralleelselt levivad kiired. Peafookus asub optilisel peateljel. Fokaaltasapind Tasandeid, mis läbivad fookusi ja on risti optilise peateljega nimetatakse fokaaltasanditeks.

4 4 Paralleelsed kiired, mis langevad koondavale läätsele optilise peatelje suhtes kaldu, lõikuvad pärast murdumist fokaaltasandis: Kujutise konstrueerimine õhukese läätse abil: Ese asub esimese ja teise fookuse vahel. Ese asub kaugemal kui 2 fookuskaugust Ese asub fookuse ja läätse vahel.

5 5 Kiirte geomeetriline optika. ESE KUJUTIS esimese ja teise fookuse vahel SUURENDATUD, ÜMBERPÖÖRATUD, TÕELINE tunduvalt kaugemal kui VÄHENDATUD, kaks fookust ÜMBERPÖÖRATUD, TÕELINE lähemal kui fookus SUURENDATUD, SAMAPIDINE, NÄIV Läätse valem Sellisel teel saadud kujutist kutsutakse OPTILISEKS KUJUTISEKS. Nii projektsioonkujutis kui ka optiline kujutis tekivad ajalises mõttes üheaegselt kõikidest objekti punktidest tekivad kujutise punktid korraga. Lihtsuse mõttes kasutatakse noole kujutise konstrueerimiseks vaid kõige äärmist punkti.

6 6 3. Kui kujutise punkte tekitada ajalises järjestuses ehk punkt-punktilt, siis saadakse nn. skaneeritud kujutis. See on tuttav telerikujutise tekitamise põhimõte, kus ekraani tuhandeid punkte kuvatakse üksteise järel sellise kiiruse ja sagedusega, et kujutis NÄIB silmale püsivana. Kaadrisagedus Kuvatavate kaadrite (videot või animatsiooni moodustavate üksikpiltide) arv sekundis. Näit. televiisorite kaadrisagedus on võrdne vooluvõrgu sagedusega (olenevalt riigist kas 50 või 60 Hz), arvutikuvarite puhul sõltub see valitud lahutusvõimest ja värvisügavusest. Kandvaks terminiks telekujutise tekkimisel on vähim kujutise element e. piksel. Piksel Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Arvuti ekraanile kuvatav pilt koosneb neljakandilistest elementidest pikslitest - ja mida suurem on pikslite arv pinnaühiku kohta, seda teravam paistab pilt. Tegelikult koosneb iga piksel kolmest eri värvi punktist punane, roheline ja sinine (RGB Red, Green, Blue). Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. Standardse kuvari puhul on iga põhivärvi intensiivsusel 256 astet, niie et kokku saab moodustada 16,8 miljonit värvitooni. Ekraanipildi kvaliteet sõltub suuresti kuvari lahutusvõimest ehk sellest, kui palju on kuvaril piksleid. 625 realise telestandardi korral on kuvaril üle pikseli, millest igaüks omakorda võib olla teatud kindla intensiivsusega (heledusega). Vähima kujutise elemendi mõistet kasutatakse ka videokaamera juures, kus valgusmikroskoobi kujutis muudetakse arvutikujutiseks ja salvestatakse elektroonselt. Tehes mõningaid arvutusi selgub, et ühele 3 ½ arvutikettale (1,4 Mb) mahub järgmise suurusega kujutis: Kui kujutis koosneb 1024 x1024 pikselist, kus iga piksel võib olla heleduste vahemikus 0(must) 255(valge), (2 8 ), st. iga piksel võtab enda alla 8 bitti, siis vajatakse selle salvestamiseks arvuti mälu: 1 bait = 8bitti ÜKS KETAS 1.4 Mb 1024 x 1024 x 8 = bitti = baiti 1,05 Mb

7 7 Nähtava kujutise kvaliteet ja pikslite arv: SUURENDUS Suurenduseks nimetatakse kujutise joonmõõtmete ja eseme joonmõõtmete suhet. Vähim objekt, mis on eristatav valgusmikroskoobiga, on umbes 200 nm suurune. Parimal juhul on inimsilm võimeline eraldama kahte 0,2 mm kaugusel olevat punkti. Seega, et saada vaadeldavat kujutist 0,2 mm suuruseks, on vaja seda suurendada 0.2 x 10-3 = 1000 korda. 200 x 10-9 Järelikult tuleb kujutise suurendamisel kuni 1000 korda juurde üha uusi väikseid detaile. Seda nimetatakse KASULIKUKS SUURENDUSEKS. Edasi suurendades muutuvad küll kujutise mõõtmed suuremaks, kuid detaile juurde rohkem tulla ei saa. Tulemuseks on ebaterav kujutis. Ja seda nimetatakse TÜHISUURENDUSEKS.

8 8 LAHUTUSVÕIME JA DIFRAKTSIOONIBARJÄÄR Lahutusvõime on minimaalne kahe objektil oleva punkti vaheline kaugus, mille korral võib neid veel eristada kui eraldiasuvaid. See ei ole sama, mis ühe väikseima punkti eristamine, mis võib olla väiksem lahutusvõimest. Inimese silma lahutusvõime on kahe punkti eristamisel 0,2 mm ja ühe punti korral 0,1 mm. Mistahes kujutise lahutusvõime on piiratud DIFRAKTSIOONI esinemise tõttu. Difraktsiooni tekkimine Valgus on elektromagnetkiirgus, mis kandub edasi lainetusena. Me võime seda kujutada lainete grupina, mis eemaldub allikast, näiteks lambi hõõgniidist. Kui laine kohtab takistust, siis tekib selles punktis uus lainegrupp, mis võib hiljem kohtuda ja liituda esialgse lainega, tekitades valguse kasvu ja kahanemist (interferents). Kui laine läbib läbipaistmatu takistuse sees olevat ava, siis tekib ekraani taga olevale ekraanile heledatest ja tumedatest rõngastest koosnev pilt, mis on ava läbinud kiirte kõrvalekaldumise e. difraktsiooni tulemus. Täpsemalt, rõngad on difrageerunud lainete interferentsi tulemus. Rõngaste läbimõõt on pöördvõrdeline ava suurusega. Nähtust, mis tekib kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkusega laine liitumisel ja mis väljendub liitlaine amplituudi kasvus või kahanemises sõltuvalt liituvate lainete faasinihkest, nimetatakse lainete interferentsiks. Kui interfereeruvad lained tugevdavad teineteist, siis nende amplituudid liituvad, tekib suure amplituudiga laine, nõrgenemisel satuvad kokku vastasfaasides lained ning vastavasse ruumipiirkonda sel juhul laineenergia ei kandu.

9 9 Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Tõkked peavad suuruselt olema võrreldavad võngete lainepikkusega, et difraktsioon saaks tekkida. Valguse puhul peavad olema tõkked või avad samuti väga väikesed, nanomeetri mõõtepiirkonnas, et nähtust saaks jälgida. DIFRAKTSIOON piirab lahutusvõimet, sest tegelikult koosnevad kõik kujutise punktid difraktsioonirõngastest. Intensiivsuse jaotus difraktsioonipildis Optiliselt tihedama keskkonna omadus on valguslaine frondi kiiruse vähendamine, seega tema suuna muutmine. Lääts muudab objektist lähtuva tasapinnalise lainefrondi koonduvaks läätse fookuses. Kahjuks muudab difraktsiooni efekt väikese punkti kujutise heledaks rõngaks, millel on heledate ja tumedate halodega servad. Seda keskmist ala kutsutakse Airy rõngaks ja sinna on koondunud 84% kogu kujutise tasapinnal olevast valgusest.

10 10 Airy rõngaste tekkimine Kaks läätse abil kujutatavat punkti on kumbki kirjeldatavad Airy rõngaga ja halodega selle ümber. Lähendades kahte punkti omavahel lähenevad ka neid kujutavad kettad kuni hakkavad üle kattuma. Intensiivsuste pildil on hästi näha piltide ülekattumine. Lord Rayleigh I reegel ütleb, et KUI ÜHE PUNKTI DIFRAKTSIOONI KESKMAKSIMUMI ASUKOHT LANGEB KOKKU TEISE PUNKTI DIFRAKTSIOONI ESIMESE MIINIMUMIGA, ON NEED PUNKTID VEEL TEINETEISEST ERISTATAVAD. Lord Rayleigh I reegel Seega on kahe maksimumi vaheline kaugus võrdne Airy rõnga raadiusega.

11 11 MIKROSKOOBI LAHUTUSVÕIME 1873.a. publitseeris saksa optik Ernst Abbe oma teooria kujutise tekkimisest mikroskoobis. Selles sidus ta Rayleigh i difraktsiooni kriteeriumiga määratud lahutusvõime apertuuri nurgaga, mille all koonduvad objektilt lähtuvad kiired objektiivi aval. Selle järgi on minimaalne lahutatav kaugus objektis määratud valemiga d1 d 0 = 2 0,61λ, nsinα = kus λ valguse lainepikkus, α apertuurinurk, n - esemeruumi keskonna murdumisnäitaja Apertuurinurk nsin a nimetatakse ka apertuurarvuks ja see on tavaliselt märgitud kõikidele läätsedele valmistajatehase poolt peale. Kuna α ei saa kunagi suurem olla 90 0, siis õhus (n=1) olev objektiiv ei suuda lahutada väiksemat vahemikku kui 0,6 λ. Lahutuvõime parandamiseks tuleks - vähendada valguse lainepikkust, - suurendada n, (apertuurarv, Numerical Aperture) Valgus Lainepikkus Lahutusvõime roheline, 400 nm 240 nm sinine ultravioletne 200 nm 120 nm Murdumisnäitajat saab suurendada suure murdumisnäitajaga immersioonõlide kasutamisega, millega täidetakse objekti ja objektiivi vaheline ruum. α suurendatakse apertuuriava suurendamisega. Reaalselt ei saa aga apertuurarvu suurendada palju üle 1,6, sest α<=1 alati ja raske on leida vedelikke, mille murdumisnäitaja oleks suurem kui 1,7. Siiski ei saa ka õliga rohkem lahutusvõimet kui 0,5 λ. Keskmiselt on valge valguse kasutamisel lahutuvõime piir 300 nm ja UV valguse ja kvartsoptika korral 150 nm. Rohelise valguse korral on absoluutne piir 150 nm. Süsteemi lahutusvõime on sõltuv objektiivi apertuurarvust nsinα. Näiteks kui objektiivi lahutusvõime on ära kasutatud, siis pole mõtet kujutist edasi suurendada võimsama okulaariga, sest süsteemi lahutusvõimet see ei paranda.

12 12 SÜGAVUSTERAVUS Peale difraktsioonist tekitatud raskuste on veel üks takistus praktilisel kolmemõõtmelise objekti uurimisel mikroskoobis. Igas mikroskoobis on pilt terav ainult siis, kui objekt asub objektiivist kindlal kaugusel. Kõik sellest ette- ja tahapoole jääv on ebaterav ja muudab kujutise kolmemõõtmelisest objektist ebaselgest. SÜGAVUSTERAVUS ON OBJEKTI PAKSUS, MIS ON SUURENDATUD KUJUTSES ÜHEAEGSELT TERAV. VÕI TEISITI KUJUTISE KAUGUSTE PIIRID, MILLES EKRAANI LIIGUTADES OBJEKTI KUJUTIS JÄÄB TERAVAKS. See võib mõnel juhul olla murdosa mikromeetrist ja võrreldav lahutusvõimega. D = 0,2 mm (silma lahutusvõime) SUURENDUS x apertuurnurk α D Valgusmikroskoobis on see suurus väga väike ja sellepärast peavad seal vaadatavad objektid olema tasapinnalised.

13 13 VALGUSMIKROSKOOP Lihtsaim mikroskoop, mis oli kasutusel juba 17. saj. alguses, on lihtne KUMERLÄÄTS e. LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. Selleks peab saadav kujutis olema tõeline ehk ese asuma kaugemal esimesest fookusest. Luup Kiirte käik luubis Tähistades: U eseme kaugus läätsest V kujutise kaugus läätsest Sarnastest kolmnurkadest arvutatakse suurendus v s = u Suurendus võrdub mõlema läätse suurenduste korrutisega. Need joonise on tehtud arvestusega, et ese ise kiirgab valgust. Tavaliselt see nii ei ole. Seda tuleb valgustada kas läbi läbiv mikroskoop või pealt peegeldav mikroskoop.

14 14 LIITMIKROSKOOP Kui on vaja kasutada suurendusi rohkem kui 10 x ja eriti siis kui kujutist on vaja projekteerida ekraanile, peab kasutusele võtma keerulisema süsteemi kahest läätsest, mida nimetatakse liitmikroskoobiks. Esimese kaheläätselise liitmikroskoobi konstrueeris 1667.a. R. Hooke. Kiirte käik mikroskoobis Kaks kumerläätse sobival kaugusel teineteisest moodustavad süsteemi. Ese asetatakse vähe kaugemale esimese läätse (objektiiv) fookusest. Olenevalt eesmärgist asetatakse teine lääts (okulaar) nii, et vahekujutis satuks läätse ja fookuse vahele (vaatemikroskoop) või nii, et vahekujutis satuks kaugemale fookusest (projektsioonmikroskoop). Kõik valgusmikroskoobid sisaldavad neid põhiosi. Peale selle on keerulisemates mikroskoopides veel kondensorläätsede süsteem, mille ülesandeks on aberratsioonivaba valguse koondamine uuritavale objektile. Kondensori asukoht sõltub sellest, millises režiimis mikroskoop töötab - kas läbivas e. transmissioonrežiimis või pealtvalgustatavas e. peegelrežiimis. Nende mikroskoopide konstruktsioon erineb tunduvalt. Mikroskoobi suurendus võrdub objektiivi ja okulaari suurenduste korrutistega või arvutatakse valemist AD s =,kus A parima nägemise kaugus, 25 cm, D mikroskoobi tuubuse optiline pikkus, f 1 objektiivi fookuskaugus, f 2 okulaari fookuskaugus. f 1 f 2

15 15 Võiks arvata, et mida rohkem on süsteemis läätsesid, seda võimsam on mikroskoop. Selle suurendus ulatub mitmete tuhandeteni ja võimaldab uurida üha peenemaid detaile. Kahjuks ei ole see nii, sest valguse laineline olemus paneb valgusmikroskoopiale piirid. LÄÄTSE DEFEKTID Läätse suurendus arvutatakse lisaks eelpooltoodud valemile veel ligikaudse valemi järgi f läätse fookuskaugus cm. 25, kus f Selleks, et suurendada läätse suurendust tuleb fookuskaugust vähendada. Praktikas tähendab see suurema kumerusega läätse kasutamist. 10x suurendusega lääts on juba mulli kujuline ja moonutab tugevalt kujutist. Need moonutused esinevad rohkemal või vähemal määral kõikides optilistes süsteemides. Need sõltuvad nii läätse suurusest ja kujust kui ka läätse valmistamise materjalist. Eristatakse kromaatilist ja geomeetrilist aberratsiooni. Kromaatiline aberratsioon - polükromaatse valguse dispersioon e. murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest muudab kujutise ääred vikerkaarevärviliseks ja ebateravaks (NB! peegelsüsteemid on sellest veast vabad). Kromaatiline aberratsioon

16 16 Geomeetriline aberratsioon jaguneb omakorda: - sfääriline aberratsioon, - kooma, - astigmatism, - pildivälja kõverus, - distorsioon iseloomustavad optikasüsteemi ebatäiuslikkust monokromaatilises valguses. Ideaalses, ilma aberratsioonita süsteemis koonduvad kõik eseme punktist väljunud ja süsteemi läbinud kiired kujutise tasandil jälle ühte punkti ning kujutis tervikuna on esemega geomeetriliselt sarnane. Reaalsetes süsteemides see täpselt nii ei ole. Sfääriline aberratsioon - Optilisel peateljel asuvast punktist lähtuvad kiired ei koondu ühes punktis peale läätse läbimist. Läätse keskpunktile lähemal olevad kiired koonduvad kaugemale ning läätse äärtelt murdunud kiired koonduva lähemale kujutise tasandis moodustub punti asemel väike ringikujuline laik. Teravat kujutist ei teki üheski kohas. Sfääriline aberratsioon Kooma - Kujutisest lähtuvad äärmised kiired tekitavad erineva suurendusega kujutise. Punkti kujutis on asümmeetriline kooniline laiguke, milles suurus on võrdeline punkti kaugusega optilisest teljest.

17 17 Kooma Astigmatism - terav fookustamine (sfäärilise aberratsiooni ja kooma puudumisel) toimub kahes teineteisega ristiolevas tasandis eri kaugustel. Seetõttu on punkti kujund ellips. Keskmisel kaugusel on viga kõige väiksem, kuid kujutise pind kõver (pildivälja kõverus). Astigmatism

18 18 Pildivälja kõveruse tekitavad objekti äärtelt lähtuvad kiired, mis koonduvad erinevates fokaaltasandites, põhjustades pildi äärte moondumise. Pildivälja kõverus Distorsioon - Lääts ei suurenda objekti kujutise osasid ühtmoodi. Teiste aberratsioonide puudumisel on pilt küll terav, kuid ei ole esemega sarnane - padi- ja tünndistorsioon. Distorsioon

19 19 MIKROSKOOPIDE TÜÜBID Valgusmikroskoope liigitatakse kujutist tekitava kiirguse järgi: - Nähtav valgus - Infrapunane kiirgus - Ulravioletne kiirgus Mikroskoopia meetodid põhinevad kiirguse - Peegeldumisel, - Hajumisel, - Neeldumisel - Spektraalkoostise muutumisel (värvitud preparaatides), - Polarisatsioonil, - Faasikontrastil, - Interferentsinähtusel, - Lühilainelise kiirguse neeldumise tagajärjel ainest väljuval pikema lainepikkusega kiirgusel fluorestsentsil. Mikroskoopide liigid: Tumeväljamikroskoop Faasikontrastimikroskoop Polarisatsioonmikroskoop Interferentsmikroskoop Ultraviolettmikroskoop Fluorestsentsmikroskoop Jne.

20 20 Kordamisküsimused 1. Kui suur on valgusmikroskoobi kasulik suurendus? 2. Kuidas määrata optilise läätse fookuskaugust? 3. Mida nimetatakse difraktsioonibarjääriks? 4. Mida nimetatakse difraktsiooniks? 5. Mida nimetatakse lahutusvõimeks? 6. Mida nimetatakse sügavusteravuseks? 7. Milline lääts on õhuke? 8. Milline on valgusmikroskoobi lahutusvõime? 9. Mis on astigmatism? 10. Mis on distorsioon optikas? 11. Mis on isotroopne materjal? 12. Mis on kooma optikas? 13. Mis on lahutuse difraktsioonibarjäär? 14. Mis on luup? 15. Mis on läätse fokaaltasand? 16. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? 17. Mis on näiv kujutis? 18. Mis on objektiivläätse ülesanne? 19. Mis on okulaari ülesanne mikroskoobis? 20. Mis on parima nägemise kaugus? 21. Mis on piksel? 22. Mis on sügavusteravus? 23. Mis on tühisuurendus? 24. Mis on varikujutis? 25. Mis vahe on näival ja tõelisel kujutisel? 26. Mis ülesanne on objektiivläätsel valgusmikroskoobis?

21 21 Täiendav kirjandus Huvitavat:

Eksperimentaalfüüsika konspekt

Eksperimentaalfüüsika konspekt Eksperimentaalfüüsika konspekt 04.03.011 Koostanud: Tõnu Laas 1 Arvutustehnika rakendamine mõõtmistel...3 1.1. Analoog-digitaalmuundurid. Digitaal-analoogmuundurid...3 1.. Koodid...4 1.3. Diskreetimine...6

Detaljer

Magnet. Füüsika 11.klassile

Magnet. Füüsika 11.klassile Magnet Füüsika 11.klassile Hans Christian Oersted Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks

Detaljer

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Sobivad materjalid ja lahustid Ideaalsed materjalid ja lahustid on sellised, mis ei neela märkimisväärselt IR kiirgust 4000-400 cm - vahemikus

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet

) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet 1. I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende

Detaljer

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR0030 Sessejuhatus Robotitehnikasse Kodutöö Tööstusroboti Kinemaatika ja Juhtimine Mitsubishi RV-3S Koostanud: Sergei Astapov 0987

Detaljer

SPEKTROSKOOPIA ALUSED

SPEKTROSKOOPIA ALUSED Tartu Ülikool Füüsika Instituut Valter Kiisk SPEKTROSKOOPIA ALUSED Loengukonspekt kursustele LOFY.02.019 ja LOFY.01.024 Viimati täiendatud: 31. oktoober 2016. a. SISUKORD Spektroskoopia üldmõisted 4 1

Detaljer

Füüsikaline maailmapilt (II osa)

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus... 2 3. Vastastikmõjud... 2 3.1. Gravitatsiooniline vastastikmõju... 3 3.2. Elektromagnetiline vastastikmõju... 4 3.3. Tugev ja nõrk vastastikmõju... 8 4.

Detaljer

VALGUS OSAKE VÕI LAINE?

VALGUS OSAKE VÕI LAINE? KVANTOPTIKA Füüsika V VALGUS OSAKE VÕI LAINE? Kuni elektromagnetlainete avastamiseni 19. sajandil valitses füüsikute-loodusteadlaste hulgas Newtoni poolt sõnastatud arusaamine, et valgus on eriliste valgusosakeste

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID

MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Üldfüüsika kateeder MOLEKULAARFÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE JUHENDID Teine, parandatud trükk Koostanud J.Salm T A R T U 198 8 Kinnitatud

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

TOIMIVUSDEKLARATSIOON

TOIMIVUSDEKLARATSIOON ET TOIMIVUSDEKLARATSIOON kooskõlas lisaga III määrusest (EL) nr 305/2011 (Ehitustoodete määrus) Hilti tulekindel vaht CFS-F FX Nr Hilti CFS 0843-CPD-0100 1. Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood:

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsikalise looduskäsitluse alused Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja

Detaljer

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees

Kesklinna lasteaed taandub tamme ees Viljandi maakonna päevaleht Neljapäev, Nr. 95 Hind 6 krooni Asutanud C.R. Jakobson 1878 ILM +14 vihmane Täna pilvisus tiheneb ja paiguti hakkab vihma sadama. Puhub kagutuul 4 10 m/s. Sooja on 11 17 kraadi.

Detaljer

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG GARAAŽIUKSED GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN KATALOOG 2016 1 GARAAŽIUKSED seeria Wayne Dalton Wayne Dalton 9100 Comfort... 4-5 Wayne Dalton 9600 Classic... 6-7 seeria KRONway KRONway K-4 Thermo Plus... 8-9

Detaljer

MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL

MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL MEHAANIKA LABORATOORSED TÖÖD ARVUTI ABIL 004-010 Sisukord Laboratoorne töö nr 1 Vaba langemise kiirenduse määramine... 3 Laboratoorne töö nr Atwoodi masin... 7 Laboratoorne töö nr 3 Impulsi jäävuse seaduse

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududega. Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on

Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududega. Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on 4 LIIKUMISE PÕHJUSED 41 Jõud Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududea Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on jõud mass liikumishulk ehk impulss (kulliikumise

Detaljer

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi määrustik 11. väljaanne, kehtiv alates 1. jaanuarist 2014 Muudatused kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 Printed in Switzerland Copyright 2017 Fédération

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Semiootika osakond Marit Hansen REAALIDE TÕLKIMINE NORRA KEELEST EESTI KEELDE KETIL BJØRNSTAD ROMAANI MUUSIKALE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad: Terje Loogus, Anu Laanemets

Detaljer

Materjalide füüsikalised uurimismeetodid.

Materjalide füüsikalised uurimismeetodid. Materjalide füüsikalised uurimismeetodid. KYP0060, MTP9050, KYP9010 Professor Jüri Krustok krustok@staff.ttu.ee http://staff.ttu.ee/~krustok Kursuse sisust Füüsikalisi uurimismeetodeid on ülimalt palju!

Detaljer

KATUSEKATTED JA MEMBRAANID VÄÄRTUSI KAITSEV KATUSEKATE. Meie lahendused tagavad lihtsa ehitusprotsessi ja katuse, mis on vastupidav loodusjõudele.

KATUSEKATTED JA MEMBRAANID VÄÄRTUSI KAITSEV KATUSEKATE. Meie lahendused tagavad lihtsa ehitusprotsessi ja katuse, mis on vastupidav loodusjõudele. KATUSEKATTED JA MEMBRAANID VÄÄRTUSI KAITSEV KATUSEKATE Meie lahendused tagavad lihtsa ehitusprotsessi ja katuse, mis on vastupidav loodusjõudele. Protan kaitseb väärtusi Protan on Norra tööstuskontsern,

Detaljer

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016 Rail Baltic: tark ei torma ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Antarktika ja Mongoolia Kuslapuu nägu ja nimi

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

E-kursuse "Filosoofiline kirjutamine" materjalid

E-kursuse Filosoofiline kirjutamine materjalid Nelli Jung (Tartu Ülikool), 2012 E-kursuse "Filosoofiline kirjutamine" materjalid Aine maht 3 EAP Nelli Jung (Tartu Ülikool), 2012 FILOSOOFILISUS JA ARGUMENTATIIVSUS INTUITSIOONIDEST EDASI Kuigi f ilosoofia

Detaljer

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI. Urvaste Urvaste vald Valla Leht 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad Tibujalad (2. 3. klass) ja Kepsutajad (7. 9. klass) esindasid oma kooli ja

Detaljer

Polümeerid Üldmõisted

Polümeerid Üldmõisted Eesti Kunstiakadeemia Restaureerimisteaduskond Muinsuskaitse ja restareerimise eriala Õppeaine:Konserveerimiskeemia Õppejõud:Heige Peets Ennistuskoda Kanut, tel 6 44 25 63, 52 97142 esemed@kanut.ee Loeng:

Detaljer

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud

2 Illuka valla SONUMILAEGAS Nr. 5 Juuni 2004 Salalaegas Jaanipäevast vanasti Jaanilaupäeva õhtul kipuvad mälestused iseenesest silme ette. Nagu jõulud Nr.5(39) Juuni 2004 ILLUKA VALLA SONUMILAEGAS Ilmub kord kuus Jaanipäevast Maire Aunaste pilgu läbi Toimetaja veerg Ene Raudar Tasuta VIRVE OSILA Helendav avarus ümber ja üle. Kõrge taevas on taevalik;

Detaljer

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004 Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja

Detaljer

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse MEIE VISIOON: OLLA HINNATUIM TURVALAHENDUSTE PAKKUJA MEIE VÄÄRTUSED: KLIENDIKESKSUS, PÄDEVUS, TULEMUSLIKKUS, PARIMAD TÖÖTAJAD, AUSUS, KOOSTÖÖ Loe lk 2 Meil on 2700 töötajat ehk siis 2700 saadikut klientide

Detaljer

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse! Estisk versjon Sissejuhatus Teretulemast töövõtjana Norrasse. Siin on kindlasti paljud asjad teistmoodi, kui teie kodumaal. Võibolla olete juba natuke Norra ehitusalal

Detaljer

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine Teooria LP-mudeli teoreetilised ja empiirilised alused Analüüsimudel Mudeli kirjeldus ja rakendamine LP-rühmades Muutuste juhtimine Kuidas LP-mudelit koolis kasutusele võtta See raamat on eesti keeles

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne

Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne NR 24 (68) 14. juuni 2007 Turismitalud on ennast külaliste vastuvõtuks valmis seadnud Puhkus Anni turismitalus lihtsalt kvaliteetne Anni talu taks Tito viskab end külalisi nähes rõõmsalt selili ja siputab

Detaljer

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid www.selver.eu 28.01 31.01.2010 11 59,50/kg tavahind 17,50 90 49 90 79 90 13 50-32% Nõo Lihavürst Delikatess maksapasteet 200 g 49,90/kg tavahind 79,90 Edam Juust 28.5% kg -37% tavahind 111,00-28% Nõo Lihavürst

Detaljer

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae RAE sõnumid Nr 9 oktoober 2009 Taluaialaat Jahilaskesportlased tõid rahvusvahelise võidu Jäätmekäitlusest Rae vallas Aeroobikafestival 2009 Rae valla ametlik väljaanne Taluaialaat kaupleja silmade läbi

Detaljer

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare Neljapäev, 29.november 2012 Nr 42 (1073) Aastakoosolekult Neljapäeval kogunes aastakoosolekule Eesti Keskerakonna Pensionäride Kogu aktiiv. Arutluste põhiteemaks olid eakate, puudega inimeste ning lastega

Detaljer

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine Uuringu lõpparuanne Maris

Detaljer

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna

Üksik nummer maksab 3 marka. Tellimiste hinnad: VoStta«Fse talnuseit Utt okiet: 1 kua peale 75 marka 69 marka. *. # 1S«, 136.» I 264 : Tallinna Tallinna Teataja Svwews sa talltu» UalttNUMs- Ottfd tma ot* tši* Mttnft telefon - 281. Noholitkude finnmite osakonna telefon 281. Toimeteta telefon 288. Toimetaja telefon kodn

Detaljer

VERE HEMOGLOBIINISISALDUSE MÄÄRAMINE

VERE HEMOGLOBIINISISALDUSE MÄÄRAMINE FÜSIOLOOGIA LABORITÖÖ nr 1 VERE VÕTMISE PÕHIMÕTTED Vere uurimist kasutatakse laialdaselt nii inimeste kui loomade füsioloogilise seisundi hindamiseks. Suurloomadel (hobune ja veis) võetakse verd tavaliselt

Detaljer

ECO601 KASUTUSJUHEND ME04

ECO601 KASUTUSJUHEND ME04 RAK 72.4 9.11.2010 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 # ECO601 KASUTUSJUHEND ME04 TUTVUSTUS ECO601 on mõeldud maja kütte- ja valvesüsteemide lihtsaks juhtimiseks. Seadet saab juhtida koha pealt kasutades juhtnuppu või

Detaljer

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Montelukast Portfarma 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Täiskasvanutele ja alates 15-aastastele noorukitele Montelukast Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt

Detaljer

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht DETSEMBER 2017 NR 12 (121) Kauneid pühi! INTERVJUU Andrus Seeme, Kanepi vallavanem Räägi endast, kes Sa oled? Olen sündinud Kanepi kihelkonnas, Ihamarus, Ala- Juusa

Detaljer

evangeeliumi wõidua paganamaailmas.

evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Kolmas anne. hind 30 marka. evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Coimetanfl b. Cuttar endine Aafrika misionäär. K.*U. Mlwaja" trükk, Keilas 1925. 65 g= _ r j 7. Christian Friedrich Schwartz ja Taani-Hallc

Detaljer

Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri

Detaljer

kaaser Otsite sobivat eesti sõna just rahvusvahelises kontekstis esinevale mõistele

kaaser Otsite sobivat eesti sõna just rahvusvahelises kontekstis esinevale mõistele Vt ka Tulemused ACTOR/PLAYER Rahvusvaheliste suhete actor süsteemis tegutseja, nt või riik, rahvusvaheline org Otsime sobivat eesti sõna just rahvusvahelises kontekstis esinevale mõistele. Väljapakutud

Detaljer

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016 Audru valla vapimärgi laureaadid 2016 Vapimärk nr 37, Helle Kirsi Helle ja Ado Kirsi Helle Kirsi on Jõõpre Kooli eesti keele ja kirjanduse ning inimeseõpetuse õpetaja.

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

06/2009. Komplektalajaamad HEKA

06/2009. Komplektalajaamad HEKA Komplektalajaamad HEKA HEKA komplektalajaamad on tüüpkatsetatud tehasetootelised alajaamad, mis koosnevad kaitsekestas paiknevatest trafodest, madalpinge- ja kõrgepingejaotlast, ühendustest ja abiseadmetest.

Detaljer

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED

EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED Kalju Loorits Ivar Talvik Tallinn 2007 2 Eurokoodeksite programmi tagapõhi 1975 aastal alustas Euroopa Ühenduse Komisjon, toetudes riikide vahelisele lepingule

Detaljer

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog Elina Sætre Muukeelsete laste integratsioon Norras kolme lasteaia näitel Magistritöö Juhendaja:

Detaljer

3M Eesti. Tööstusteibid ja -liimid. Teipide ja liimide. tootekataloog

3M Eesti. Tööstusteibid ja -liimid. Teipide ja liimide. tootekataloog 3M Eesti Tööstusteibid ja -liimid Teipide ja liimide tootekataloog 2013 Sisukord Kahepoolsed teibid 3 Ühepoolsed teibid 12 Erimaterjalid 30 Struktuurliimid 32 Kuumliimid 41 Aerosoolliimid 44 Lahustibaasilised

Detaljer

H30. BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje USER GUIDE. Print # 62251 040708

H30. BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje USER GUIDE. Print # 62251 040708 H30 BRUKERVEILEDNING BRUGERVEJLEDNING Käyttöohje Kasutamisõpetus USER GUIDE Print # 62251 040708 1 5 2 3 4 6 7 1 Dag (A) Dag (A) Päivä (A) Päev (A) Day (A) 2 Ønsket (innstilt) temp. Ønsket (indstillet)

Detaljer

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas? Nr 3/401 15. märts 2013 Tasuta 24. veebruaril tunnustas Tapa vald tublisid vallakodanikke: ees istub Evi Glaase, seisavad Aivar Kuusik (vasakult), Kaido Lanno (esindas Eesti Raudteed), Tiit Orupõld, Harri

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

Kokkuleppeliselt nimetatakse valguse neeldumise ja elektronide ülekandega seotud reaktsioone valgusreaktsioonideks, CO 2 sidumise ja taandamise

Kokkuleppeliselt nimetatakse valguse neeldumise ja elektronide ülekandega seotud reaktsioone valgusreaktsioonideks, CO 2 sidumise ja taandamise Kokkuleppeliselt nimetatakse valguse neeldumise ja elektronide ülekandega seotud reaktsioone valgusreaktsioonideks, CO 2 sidumise ja taandamise reaktsioone aga pimereaktsioonideks. Valgusreaktsioonide

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

EE5094. Notebook PC kasutusjuhend

EE5094. Notebook PC kasutusjuhend EE5094 Notebook PC kasutusjuhend Jaanuar 2010 Sisukord Sisukord... 2 Ettevaatusabinõud... 3 Sülearvuti ettevalmistamine... 5 Puuteplaadi kasutamine... 7 Osade tundmine... 8 Parem külg... 8 Vasak külg...10

Detaljer

Armsad hingamispäevakooli liikmed!

Armsad hingamispäevakooli liikmed! Armsad hingamispäevakooli liikmed! Sellel kvartalil on tähelepanu keskmes Euro-Aasia divisjon, mis hõlmab 11 ajavööndit ja 13 riiki Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. Sellesse divisjoni kuuluvad riigid on: Afganistan,

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje

Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje Toimetas Ja talitas: Tallinn, Pikk 2 KoOtma eetefioajkeäkjaasa 435-B TeJÜiulsie ja äuulsteista 1 vaäkftttt Eataskaevu tea. & telefion «t-e? Tarritamatei fcäaüclrjo e 4 säilitata TO!aaeutise JcCaetunoid

Detaljer

Küttesüsteemid eramutes

Küttesüsteemid eramutes Küttesüsteemid eramutes See on sinu teejuht eramajade ringluspumpadele Grundfos PAIGALDAJA KÄSIRAAMAT 4. väljaanne Käsiraamat koosneb järgmistest osadest: Rakendused Pumbavalik Lisavarustus Teooria Nõuanded

Detaljer

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 9 (309) X aastakäik Reede, 3. mai 2013 Tasuta infoleht 8. mai päev, mil Kuressaare linnaks sai Kuressaare

Detaljer

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall

Laulu- ja tantsujuhtidele jäi entusiasmi tunnustuseks soe sall Loe 4. lk Loe 6. lk Loe järgmisest Koidust Põlgaste kool väärtustab vana ja vaatab tulevikku. Kust saab koolilaps puudumistõendi? Nr 123 Laupäev, 27. oktoober 2007 Süvahavval pääseb taas üle Võhandu mööda

Detaljer

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris Nr. 2 TORI VALLA AJALEHT VEEBRUAR 2010 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toris 24. veebruaril kell 12.00 toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus Toris Eesti sõjameeste

Detaljer

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Montelukast Orion, 10 mg tabletid Montelukast Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Montelukast Orion, 10 mg tabletid Montelukast Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Montelukast Orion, 10 mg tabletid Montelukast Täiskasvanutele ja noorukitele alates 15 aasta vanusest Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 7 nr (87), 2 (88) veebruar aprill 2015 COLOSSi pilootprojekti küsimustik EML Maamessil Antu Rohtla & Toivo Univer. Pestitsiidijääkidest kärjevahas ja suiras Aivo Sildnik.

Detaljer

suunas ning tegelikult olematu

suunas ning tegelikult olematu lk 3 EUROOPA TULEB INIMESELE LÄHEMALE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 17227 tel. 515 0068 21. oktoober 2016 Nr. 39 (927) Tasuta nädalaleht Mitsubishi Heavy ZMX seeria soojuspumbad

Detaljer

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI.

EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT. Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI. EGS-I TALLINNA OSAKONNA LAUALEHT PÕLVNEMISLUGU Sugu ei lahku soosta, võsu ei veere kännusta. (Väike-Maarja) Nr. 14 detsember 1999.a. TALUJUTUD VI Helgi Laht Suuremad pühad, mida talus pühitseti, olid lihavõtted,

Detaljer

Helsingisse

Helsingisse Helsingisse 1.01.-30.04.2005 E-L Tallinn 18.00-2130 Helsinki P Tallinn 16.00-19.30 Helsinki Helsinki 8.00-11.30 Tallinn Helsinki 10.00-13.30 Tallinn Hinnad 1.01.-30.04., Eesti kroonides Tekipiletid Täiskasvanud

Detaljer

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel Ilmub aastast 1999 Hind 9 krooni / 0,58 Nr 34 (713) 1. september 2010 R A H V A P O L I I T I K A L E H T Meedia tekitas sotside liidrikriisi Mati Eliste skandaalil lastakse aeguda? Lk 6 Mikser Mai Treial:

Detaljer

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D

SÕNUMID. Ema, su pidupäev lillede kuul, täna sind kallistab väike ja suur. KEVADINE KIRBUTURG. See on Laekvere vald A.D L A E K V E R E V A L L A Laekvere Valla Sõnumid internetis www.laekvere.ee valla leht/kuuluta all SÕNUMID Nr 7 (63) MAI 04 TASUTA KEVADINE KIRBUTURG 7. mail Venevere kaupluse juures kell.00 5.00. Tulla

Detaljer

TÄRTU RIIKLIK ÜLIKOOL. ANATOOMIA KAfeeOFR. Лимещ. E TRÜKK. хяпъи ï9é$

TÄRTU RIIKLIK ÜLIKOOL. ANATOOMIA KAfeeOFR. Лимещ. E TRÜKK. хяпъи ï9é$ TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL 00 TARTU 1963 TÄRTU RIIKLIK ÜLIKOOL ANATOOMIA KAfeeOFR Лимещ. E TRÜKK хяпъи ï9é$ Тартуский государственный университет г. Тарту, ул. Юликооли, 18 А. Лепп Мышечная система человека

Detaljer

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 * Kohtuasjas 9/70, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Finanzgericht München i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Detaljer

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring

Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring Tartu Võru postitee ajaloolise teeruumi uuring (Koostatud projekti Postitee perspektiivse väljaarendamise kava ja sotsiaalmajandusliku tasuvuse analüüsi koostamine raames) Koostanud: Marge Rennit, Eesti

Detaljer

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed

arh. 01/09 > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated > EAL uued liikmed arh. 01/09 EESTI ARHITEKTIDE LIIDU TEATAJA > NEWSLETTER OF THE UNION OF ESTONIAN ARCHITECTS > Intervjuu Ülar Markiga > EAL eestseisuses > ACE uudised A2 A3 A11 > Eesti arhitektuurivõistlused > EAL teated

Detaljer

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar.

Hummuli läbi aegade. Hummuli Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar. HUMMULI LÄBI AEGADE Hummuli läbi aegade Töögrupi liikmed: Vello Jaska, Enn Mihailov, Endla Miske, Ene Vent, Asta Lihu, Anu Unt, Kalev Laar Fotod: Fototöötlus: Rein Mikk Raamatu ilmumist toetasid: Esikaanel:

Detaljer

KIRJALIKE TÖÖDE JUHEND

KIRJALIKE TÖÖDE JUHEND KIRJALIKE TÖÖDE JUHEND Mõdriku 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. TÖÖ KOOSTAMINE... 4 1.1 Üliõpilastööde liigid... 4 1.2 Teema valik... 5 1.3 Uurimistöö kava koostamine... 6 1.4 Uurimistöö ülesehitus...

Detaljer

II eesti hobuse päev Kurgja 12. august 2012

II eesti hobuse päev Kurgja 12. august 2012 Eesti HOBUNE II eesti hobuse päev Kurgja 12. august 2012 Eesti hobune 2011 Artiklite kogumik Tallinn 2011 Väljaandmist toetas Esikaanel: võik mära Veluuna (i Veksel, e Visbi) Tagakaanel: hall sugutäkk

Detaljer

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006 VALLA INFOLEHT TRÜKIARV 1250 ÕNNELIKKU KOOLITEED! Rõngu Keskkooli 1. klassi õpilased (esimeses reas vasakult): Joonas Märtovski, Karl-Markus Sangernebo, Hannes Must,

Detaljer

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge elu värvid Värvika ajalooga natslik pistoda Pensionikartus viis Aafrikasse 1935. aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge tugevdamiseks kasutusele uhked paraadpistodad. Üks niisugune ilurelv

Detaljer

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana 1 elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellis 20.a. juunis veebiküsitluse 1011 16-84a. elaniku seas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida Eesti mainet puhkusesihtkohana

Detaljer