DETSEMBER. Nr. 12 (33) Detsember Anno Domini Lihtsaid kingituste pakkimise võimalusi poes müügil olevatest kinkepakkematerjalidest:

Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr. 12 (33) Detsember 2002 LEOLE DETSEMBER Anno Domini 2002 Detsember. Laste jaoks hakkab ometi kord kätte jõudma nii kaua oodatud aeg. Päkapikud käivad akende taga piilumas ja viimane aeg on selgeks õppida salmid, mida jõuluvanale pakkide lunastamiseks lugeda. Varsti täituvad köögid piparkoogilõhnaga. Seejärel juba vorsti- ja paljude muude pühade saabumist tähistavate lõhnadega. Imedega täidetud aeg. Täiskasvanud aga imestavad: jälle üks aasta läinud. Kuidas küll nii kiiresti? Alles ta algas. Tänapäevane elurütm sõltub suhteliselt vähe aastaaegade vaheldumisest. Hommikul tööle, õhtul koju. Muistsed talutööd erinesid aastaajast sõltuvalt suuresti: kevadine maaharimine, suvine heinategu, sügisesed koristustööd ja lõpuks talvised tubased toimetused - ketramine, kudumine, õmblemine, puutöö. Tubaste tööde juures oli rohkem mahti jutte vesta, mõtteid mõlgutada, mõistatusi mõistatada, lapsi lugema õpetada. Talvel oli rohkem aega pidugi pidada. Vaatame, millised on Viljandimaa kihelkondadest ülestähendatud jõulu- ja vana-aasta kombed ning ennustused. Jõululauba ja uueaasta pandi süük laua pääle ja jäi toit laua pääle, et vaimud tulevad. Pärast tuudi õled ja eenad sisse. Sääl võisid lapsed mängida." (Viljandi) Jõululauba üüssi süüdi kolm korda. Hommuku viidi loomadelle kaeru ja leiba. Peremiis tõi kaevust silmapesuvii ja sialt kõik pere pessis. (Kolga-Jaani) Jõululaupäeva õhtul oli võidu koju kihutamine. Kes sai ette, see pidi siis liigutama kodus oma atru, äkkeid ja vikateid, et siis on töödega ka teistest ees. (Kolga-Jaani) Õlut tehti kolm vaati ja sis käidi üksteise juures joomas. Kui pühad said läbi, siis oli õlu ka otsas. Esimesel pühal ei käidud. Mehed käisid külas." (Viljandi) Kolm päevä enne jõulu pea ütstõsele mõestatusi andma, muedu kaose söögiluska ära. (Tarvastu) Vana-aastaga seotud kombed ja ennustamised: Uue-aasta ööse oli veel ka tinast õnne valat. Tina aet sulas ja kallat külma vette, sis mis kuju säält välla tullu, see ollu sis oota. Mehe kuju, lipp, ja auvärat nie tähenden mehelsaamist, sõr mus ja kulp kah. Kirstu kuju tähenden surma. Ja ku ollu pal lu peenikest sammetit, see tähenden raha. Lilli ja roosi hääd, ja laev reisi. (Karksi) Vana-aasta õhtul uus särk selga panna, siis uuel aastal kõik läheb hästi. (Suure-Jaani) Tuleb uueaasta homikul sinna majasse, kus tütarlapsed on, sant, siis võivad seal varsti pulmad saada. Tuleb sel homikul kõige esite peremees majasse seal majas saab tol aastal vilja rohkesti, saab viljaline aasta. (Viljandi) Kõige rohkem tundub aga olevat ennustamisi mehele minemise kohta. Seda mitte ainult Viljandi- vaid kogu Eestimaal. Vana-aasta õhtul võeti laastuhunnikust paariviisi laaste, kui üksikut (üle) ei jäänud, siis said tüdrukud mehele. (Viljandi) Kelle koer näärilauba ööse haugub, sinna tulevad sellel aastal kosilased. (Suure-Jaani) Magamaminekul asetatakse peegel padja alla. Keda siis öösel unes nähakse, saab magajale eluseltsiliseks. (Pärnu-Jaagupi) Kui näärilaupäeva õhtul panna ööseks mõni riie pea alla (näiteks põll või seelik), siis näeb öösel unes seda, kellele saab mehele. (Paide) Vana-aasta õhtul pidi tütarlaps toolile ronima, nööbid lahti võtma ja ilma käte abita riided üle õlgade ja jalgade toolile laskma. Siis ruttu magama. Unes nähtud mees tähendas tütarlapse kosilast. (Põltsamaa) Vana-aasta õhtul söönud tütarlaps kolm soolast silku sabast alates ära ja heitnud magama. Unes joogitooja olnud tütarlapse kosilane. (Pilistvere) Meenub ühe elukogenud inimese suust hiljuti kuuldu. Aastakümneid raadios töötanud Ene Hion rääkis, mis on tema jaoks inimestes tähtis olnud. Algul oli tähtis väline ilu, seejärel tarkus, edukus, oskused. Iga aastaga muutub aga järjest olulisemaks lihtne inimlik headus. Nii lihtne see ongi. Olgu teie kõigi ümber võimalikult palju häid inimesi! Leili Kuusk leili@suure-jaani.ee Foto: Jaanus Siim eriliselt nähtavaks saab, aeg jagada oma sisemist rõõmu, lootust ja armastust. Jälle on see aeg ühekorraga rõõmus, tegus ja Igal aastal väsitav. Igaühe jaoks erinev, sõltuvalt inimese arusaamadest, harjumustest ja jälle ilmavaatest. Aga midagi ühist on selles ajas meie kõigi jaoks. See ei tule meie seest, vaid seisab inimesest väljaspool. Jälle, ka sellel aastal Niisuguste sõnadega algab üks vana on advendi- ja jõuluajal kanda seesama jõululaul. sõnum mis juba aastasadu varemgi: Looja Igal aastal jälle kurdame novembristulnud meie juurde väikese lapsena, et on meid nõnda armastanud, et on ise detsembris pimeda päeva ja veel pimedama öö pärast. Igal aastal jälle valmistume meie, inimesed, kes oleme harjunud jõuludeks, otsime välja ehted, jälle igaühest vaid halba ootama, mõistaksime: poetavad päkapikud kinke sussidesse. ta ei taha meile midagi kurja teha. Jälle on Igal aastal jälle. Seda lauset võib lausuda jõululaps ootamas, et me selle sõnumi oma mitut moodi. Võib rõõmsa ärevusega kõrvadesse ja südameisse laseksime. Kuid mõtelda taas tuleva meeldiva aja peale, ei aita vaid sõnumi kuulmisest, tarvis on laste säravate silmade, hubasuse ja rahu KUULATA. Mitte kõrvadega vaid peale, mida jõuluaeg endaga toob. Seda südamega. Ja ei aita ka lihtsalt lauset võib ütelda aga ka kurva ohkega: jälle kuulamisest, tuleb ka midagi selleks teha, on vaja teha paremat süüa, jälle on vaja et see sõnum meie kaudu edasi leviks, et igaks hommikuks midagi põnevat ja head inimene meie kõrvalgi mõistaks, me oleme leiutada, jälle on vaja nii paljudele kingitusi sõnumit kuulnud ja mõistnud. teha ja kaarte saata. Jälle pole kõigeks aega Advendiaeg annab võimaluse 4 nädalat ja raha. Võib mõelda ka, et jälle on käes see ennast proovile panna ja endalt küsida: kas aeg, kui kõik ootavad, et oleksin rõõmus ja see sõnum jõuab minuni, kas ma üldse õnnelik, aga lihtsalt ei suuda, sest tahan, et ta jõuaks. Või ei vaja ma muud kui elumured ja üksildus rõhuvad hinge. Jälle kuuske ja kingitusi? võib süüdata advendiküünla ja kogeda Jälle on aeg endalt neid küsimusi küsida. sealjuures mitte rõõmu vaid teravat valu Et võisime paremaks ja iseendale armsa inimese kaotuse pärast. Seda lauset arusaadavamaks saada. Igal aastal jälle. võib ütleda ka usu ja armastusega: jälle on käes see aeg, milles Jumala hoolivus Kristi Sääsk Lihtsaid kingituste pakkimise võimalusi poes müügil olevatest kinkepakkematerjalidest: paberist, paeltest, tuttidest, rosettidest, erikujulistest ja tavalistest kinkekottidest. FOTOD: Maidu Jõgiaas PAKID: Leili Kuusk

2 LEOLE OMAVALITSUSTES Suure-Jaani Linnavolikogu Otsustati esitada Viljandimaa Kultuur- saunale ja keldrile Lepajõe majavalduse vere ja Viljandi-Suure- Jaani katastri- 07.11.2002 ja 28.11.2002 kapitalile kultuuri aastapreemia kandi- koosseisus ning Jaak Aabile kuuluvale üksuse riigi omandisse jätmiseks; Valiti Suu re- Jaa ni lin nap eak s Rein daadiks eakate klubi Meelespea ; elamule Oja majavalduse koosseisus; Vaba metsamaa nr 117, Rabanõmme Valdmaa; Otsustati korraldada linna 65-nda aasta Kalle Mäekallega sõlmitud üürilepingut katastriüksus Võlli külas erastatakse OÜ- Kinn itat i Suu re- Jaan i Lin nava lits us päeva ü rituse d 31. ju ulist k uni 2. Sipelga elamus korteri nr 4 kasutamiseks le Ruudi ja vaba metsamaa nr 58, Teele koosseisus: Rein Valdmaa, Leili Kuusk, augustini 2003; pikendati üks aasta; kat ast riü ksu s Jäl eve re kül as Ant ti Raina Subi, Peedu Voormansik ja Tõnu Eraldati reservfondist 20000.- krooni Sürgavere lasteaed Vembu hoolekogu Läätsale; Siimsoo; Heliloojate Kappide Muuseumi tuletõrje- koo sse isu 200 2/2 003. õpp eaa sta ks Väljastati kasutusluba OÜ-le Suure-Jaani Valiti linnavolikogu a latine revis joni- ja valvesignalisatsiooni I etapi välja- nimetati valla esindajana Arne Miilen ja Vorstitööstusele kuuluvale vorstitööstuse komisjon koosseisus esimees Toomas ehitamiseks; hoolekogu koosseisu kinnitati Lauri Sepp, too tmi sho one le, Vello Mur ume tsa le Henk ja liikmed Robert Ilves ja Adolf Kinn itat i toim etul ekut oetu se saaj ate Tiivi Aidak ja Heli Laja; kuuluvatele saunale ja neljale kuurile Takk; nimekiri 10 perele makstakse kokku Sürgaver e Põhikool i direktor ile tehti Tetsaru majavalduse koosseisus Elmar Valiti linnavolikogu alatiste komisjonide 11613.- krooni; ettepanek premeerida Eha Seppa, Mare La ug il e ku ul uv al e el am ul e La ug i esi meh ed ja kin nit ati kom isj oni de Muudeti Heliloojate Kappide Majamuu- Miili ja Galina Pähna väga hea töö eest ma jav al du se ko os se is us ja Vass il i koo sse isu d: e ela rv e-, maj and us- ja seumi lahtiolekuaegu, alates 1. novemb- spordilaagrite, -ürituste ja lastelaagrite Šarš ovil e kuu luva le el amul e Vassil i aren guko misj oni esim ees on Peeter rist 2002 kuni 31. märtsini 2003 on toitlustamisel; majavalduse koosseisus; Sadam ja liikmed Rein Valdmaa, Ülo Köst, muuseum külastajatele üldreeglina ava- Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastati Suure- Jaani vallaeelar vesse laekunud Enno Püvi, Eeri Palu, hariduse-, kultuuri tud kell 11.00-15.00; eelregistreerimi- Tea Konradi le, Jaan Müilile, Luule vahenditest määrati toimetulekutoetust ja vaba aja komisjoni esimees on Vello sega on muuseum avatud gruppidele kell Õunapuule, Hilja Goldingule ja Mati 22145 krooni üksi elevatele isikutele ja Sääsk ja liikmed Riina Mankin, Tiiu 15.00-17.00; Tõnissonile; perekonnale, kelle kuu netosissetulek on Savelli, Erla Soots, Uno Jürisson, sot- Kinnitati Suure-Jaani lasteaia Sipsik Kalle Käsperile erastati ostueesõigusega alla kehtestatud toimetulekupiiri; siaalkomisjoni esimees on Priit Toobal ja hoolekogu järgmises koosseisus: Antti Väljaotsa katastriüksus Kabila külas ja Viljandi Tarbijate Ühistu le väljas tati liikmed Tiina Idla, Tiina Olesk, Ly Lääts, Piret Pae ja Raina Subi. Toomas Viilipile Kraasi katastriüksus Vihi kauplemisluba kauplemiseks Reegoldi ja Uuetoa, Eha Lepik ning õiguskomisjoni külas; Sürgavere kaupluses; esimees on Rein Savelli ja liikmed Urve Suure-Jaani Vallavolikogu Vaba põllumajandusmaa nr 46, Ulga Põllu Arvo Antsonile anti kasutamiseks korter Takk, Adolf Takk, Tõnu Siimsoo ja Jaan 01.11.2002 katastriüksus Ängi külas erastatakse nr. 9 Lõhavere elamus; Hansen; Suu re- Jaa ni Vall avo lik ogu esi meh e Aivar Kundlale; Viljandimaa Omavalituse Liidu vanemate Nimetati Viljandimaa Omavalitsuste Liidu valimisel osutus valituks Jaan Jaska ja Vaba metsamaa nr 27, Järve katastriüksus kogusse valiti Suure-Jaani Vallavalitsuse vanemate kogusse esindajaks volikogu aseesimehe valimisel Arne Miilen; Võhmassaare külas erastatakse Hugo esindajaks vallavanem Maie Käba ja tema esimees Ülo Köst ja asendusliikmeks Võeti vastu Suure-Jaani Vallavalitsuse Leppnurmele, vaba metsamaa nr 17, asendusliikmeks Heli Kralle. volikogu aseesimees Peeter Sadam; lahkumispalve. Haavasalu katastriüksus Jälevere külas Kehtestata kütuselimiidid Suure-Jaani Moodustati alates 8. novembrist 2002 pal- 06.11.2002 er as ta ta ks e He li n Ka lj ur al e, va ba Vallavalitsuse ametiautodele ning valla galine linnavolikogu esimehe ametikoht Suure-Jaani vallavanemaks valiti Maie metsamaa nr 180, Liini katastriüksus ametnik ele mobiilt elefoni kasuta mise kuupalgaga 5600.- krooni; Käba; Kootsi külas erastatakse Heldur Uusile, limiidid kuus. Anti Rein Valdmaale nõusolek tegeleda Valitsuse tegevuse kontrollimiseks vaba metsamaa nr 200, Hansu katastrifüüsilisest isikust ettevõtjana; moodustati kolmeliikmeline revisjoniüksus Jälevere külas erastatakse Tambet Olustvere Vallavolikogu Muudeti avaliku korra eeskirja, heakorra- komisjon. Revisjonikomisjoni esimeheks Sovale, vaba metsamaa nr 182, Arukase Olustvere Vallavalitsuse liikmete kooseisu eeskirja, kaevetööde eeskirja ning koerte valiti Rein Aidak ja liikmeteks Olavi Udam katastriüksus Kootsi külas erastatakse kinnitati Are Aua, Taivo Teder, Mari-Liis ja kasside pidamise eeskirja preambulaid ja Vahur Vingisaar; Toomas Sovale, vaba metsamaa nr 203, Kõuts, Maire Lomp, Silvi Raudmets; ja vastutuse punkte; Moodustati Suure-Jaani valla majandus- Karjatse katastriüksus Põhjaka külas Majanduskomisjoni koosseisu kinnitati Kehtestati toimetulekutoetuse arvestami- komisjon. Komisjoni esimeheks valiti erastatakse Liidi Ruulile, vaba metsamaa Heiki Saar-esimees, Kaarel Omel, Margus seks uued piirmäärad; volikogu liige Andrus Keerd; nr 161, Kaasiku katastriüksus Vihi külas Lemming, Jüri Sulg, Taivo Teder; Arutati Suure- Jaani linnale järgmisel Moodustati Suure-Jaani valla sotsiaalaastal rahaliste vahendite olemasolul uue komisjon. Komisjoni esimeheks valiti erastatakse Aleksander Leemetile, vaba Sotsiaal komisjon i koossei su kinnit ati metsamaa nr 167, Alasoo katastriüksus Siiri Sonk-esimees, Piret Tiirusson, Mari- sõiduauto soetamist; volikogu liige Eda Nodapera. Võhmassaare külas erastatakse Bruno Liis Kõuts, Tiina Jaeski, Saima Kink, Jüri Loeti esimest korda linna 2002. aasta Klettenbergile, vaba metsamaa nr 168, Päeva, Marje Brauer; eelarve III muudatusi. 15.11.2002 Kaselaane katastriüksus Võhmassaare Arengukavakomisjoni koosseisu kinnitati Vallavanem Maie Käba ettepanekul Suure-Jaani Linnavalitsus külas erast ataks e Ain S epale, vaba Matti Zirk-esimees, Arnold Pastak, Are kinnitati 5-liikmeline vallavalitsus. 11.11.2002, 18.11.200, 25.11.2002 metsamaa nr 3, Ümarmetsa katastriüksus Aua, Marje Riis, Rein Murik, Viktor Kukk, Suure-Jaani Vallavalitsuse liikmeteks Määrati hooldajad viiele raske puudega Kootsi külas erastatakse Helju Antile; Taivo Teder; kinnitati Elle Tints, Heli Kralle, Mati isikule; Karl Luhtile ja Anne Kaisile tagastatakse Revisjonikomisjoni koosseisu kinnitati Adamson ja Märt Perve; Otsustati õppeveerandi lõpuni tasuta nõudeõiguse osast suurema pindalaga Piret Tiirusson-esimees, Romeo Mukk, Teenistustähtaja möödumise tõttu toitlustada Suure-Jaani Gümnaasiumis õigusvastaselt võõrandatud maad, mille Jaan Hansen; vabastati teenistusest Suure-Jaani vallaõppivaid linna kodanike registris olevaid eest kinnitati neile riigile tasutava võla Kinnitati Olustvere valla esindajateks vanem Ain Olesk ning kolmeteistaastase 6.- 9. klassi õpilasi; suurus; VOL-i vanemate kogusse Arnold Pastak teenistusstaazi eest makstakse Ain Väljastati tähtajatud kauplemisload: FIE Saa re kin nis tu jag ami sel te kki vat e (asendajaks Heiki Saar) ja Are Aua Oleskile hüvitist kuue kuupalga ulatuses; Jaanus Siimule tegelemiseks järgmiste katastriüksuste nimedeks määrati Saare (asendajaks Taivo Teder); Suure-Jaani valla majanduskomisjoni teenuste osutamisega: elektroonik a- ja Rebase ning sihtotstarbeks maatulun- Volik ogu esi meh e Ar nol d Past ak' u esimehe Andrus Keerdi ettepanekul seadmete remont, antennide paigaldus ja dusmaa; vastuvõtuajad iga kuu teisel neljapäeval kinnitati komisjoni koosseisu Arne müük, õmblustööd ja fotograafia; OÜ-le Suure-Jaani Vallavolikogule tehti ette- kell 16.00-17.00 vallamajas; Miilen, Vahur Vingisaar, Viktor Vene, Rein Lehola Varahaldus kauplemiseks Suurepanek vaadata uuesti läbi Suure-Jaani Anti Irene Artla'le üürile korter asukohaga Türner, Elle Tints ja Märt Perve; Jaani linnas Pär nu mnt 10 autotar viku- Vallavolikogu 18.10.2002. a otsus nr. 258 Keskuse 1-24 Olustvere alevikus. Suure-Jaani valla sotsiaalkomisjoni tega, õlidega, tarbe- ja tööstuskaupadega, OÜ Suure-Jaani Ravikeskuse osakapitali esimehe Eda Nodapera ettepanekul Olustvere Vallavalitsus tööriistadega, kinnitusvahenditega ja suurendamine. kinnitati komisjoni koosseisu Maie Käba, Kinnitati toimetulekutoetuse saajate ehitusmaterjalidega ning tegelemiseks Elle Tints, Eda Pulla, Marianne Rajamäe 21.11. 2002 nimekiri; järgmiste teenuste osutamisega: autode ja Mati Adamson; Sürgavere Põllumajandusühistule erasta- Väljastati kasutusluba Verner Tootsile ja tr ak to ri te re mo nt, m et al li tö öd, Seoses volituste tähtajalise lõppemisega takse ostueesõigusega Klubi katastri- kuuluvale Jär ve 19 elumajale ja kuurile; metallkonstruktsioonide müük, ruumide makstakse Rein Tammele hüvitist kolme üksus Sürgavere külas, Kartu lihoidla Olustvere lasteaed Piilu hoolekogu re nt im in e, ni ng eh it us ma te rj al id e kuu hüvitise ulatuses; katastriüksus Kabila külas ja Polli küün koosseisu kinnitati Helmen Uusen, hulgimüük; väljastati Viljandi Tarbijate Reservfondist eraldati 81827 krooni ka ta st ri ük su s Ka bi la kü la s, Ree t Carmen Salumäe, Agnes Kurg, Mari-Liis Üh is tu le te ge vu sl ub a al ko ho ol se te vallavalituse ja volikogu kuludesse; Aidakule, Endel Jetsile, Taa Järvikule, Kõuts; jookide jaemüügiks kuni 31. detsembrini Viljandimaa Omavalitsuste Liidu vane- Elmar Kukele, Heini Leitenile, Toomas Anti nõusolek katastriüksuse Venevere- 20 04 ja vä lj as ta ti ka up le mi sl ub a mate kogusse valiti Suure-Jaani Vallajätmiseks riigi omandisse, maakasutuse Lohule, Edvin Luumile, Alvi Märtensile, Tääksi tee suurusega 9,52 ha Ülde külas osaühingule Ilutulestiku Keskus Arnika volikogu esindajaks Jaan Jaska, tema Endel Märtensile ja Aarne Salusaarele kauplemiseks I ja II klassi pürotehniliste asendusliikmeks Arne Miilen; eras tata kse Gara az 1 kat astr iüks us sihtostarve transpordimaa; toodetega kaupluses Järve 1. detsemb- Muudeti Suure-Jaani Vallavolikogu Sürgavere külas; Anti nõusolek maa ostueesõigusega rist 2002 kuni 15. jaanuarini 2003; 18.10.2002.a otsust nr. 258 OÜ Suurekatastriüksus Olustvere alevikus; Tea Pik ale, Hel ju Veero jal e, Tiiv i erastamiseks Rene Viies'ele Järve 2 Nimetati Viljandimaa Omavalitsuste Liidu Jaani Ravikeskuse osakapitali suurenvanemate kogusse esindajaks linnapea damine. Sooa rul e, Ar ved Mälg andi le, Jane k Määrati Riiassaare külas Altvälja Ai da ku le, He in o Mi kk or il e, Ka le v Rein Valdmaa ja tema asendusliikmeks Maalinnale, Anne Koovitile, Sürgavere maaüksuse erastatav maa vastavalt abilinnapea Peedu Voormansik; Suure-Jaani Vallavalitsus Põllumanadusühistule, Artur Mändulile, piiride kulgemise ettepanekule; Väljastati kasutuluba Viljandi Tarbijate 12.11. 2002 Helgi Valtsonile, Lauri Tammele, Andres Määrati Ülde külas Kivi maaüksuse Ühistule kuuluvale Pärnu tn 3 asuvale Väljastati kasutusluba AS Sakala Kägule, Lembit Bakhoffile, Henn Vungile, erastatav maa vastavalt piiride kulgemise kauplusehoonele, vormistati Lai tn 2 Saeveskile ja Karmen Varesele kuulu- Sirli Leitenile, Gennadi Jänesele, Eero ettepankule; ehitusluba ümber Viivika Rätsepa nimele; vatele sissesöötele, kuivatile, saeveskile, Jänesele. Jüri Müürile, Sinaida Grigorkaarhallile, palgisorteerile ja hakka- jevale ja Tiit Soopale erastatakse erastatava maa suurus 9,0 ha vastavalt Määrati Jaska külas Loimula maaüksuse Anti nõusolek Sangari tn 2 maa enampakkumisega erastamiseks; platsile, Ain Arulele kuuluvale elamule korteriomandi seadmise teel Garaaz 2 piiride kulgemise ettepankule; Otsustati võtta rendile Rein Valdmaa Pärna majavalduse koosseisus, Ulvi katastriüksus Sürgavere külas; Õigusvastaselt võõrandatud vara eest mobiiltelefon 300.- krooni eest kuus ja Kikrele kuuluvatele kuurile, aiamajale ja Anti nõusolek Viljandi Teedevalitsuse määrati kompensatsioon L eili Müür- Peedu Voormansiku mobiiltelefon 200.- küünile Ojakalda majavalduse koossei- vald uses olev a Jask a-võh ma, Epra - sepp'ale. krooni eest kuus; sus, Madis Lepajõele kuuluvatele aidale, Sürgavere-Klaassepa, Suure-Jaani-Olust- Uuest aastast riigilõivu. Ettevõttele on ehitusloa Praegu võib väikeehitis olla kuni 12 Märkimisväärne muudatus riigilõiv 2000 krooni, pluss viis m², tulevast aastast kuni 60 m². seisneb ka selles, et kui kehtivas kehtima hakkav uus krooni iga ruutmeetri eest. Kasutus- Väikeehitisel ei või olla avalikkusele seaduses on võimalus seadustada ka loa riigilõiv on eraisikul 500 ja suunatud funktsioone. Väikeehitise omavoliliselt püstitatud ehitisi, siis ehitusseadus muudab ettevõttel 1000 krooni. võib oma maale püsti lüüa igaüks, uus ehitusseadus seda võimalust ette ehitus- ja kasutusload Seadus sätestab, et üldjuhul peab üldjuhul ei ole vaja projekti ega ei näe, v.a ehitusloata väikeehitised, ehitaja (ettevõtja) omama tegevus- ehitusluba. 2060 m² hoonetele on millele võib taotleda ehitus- või tasuliseks luba. Tegevusloata tohib ehitada vaja siiski omavalitsuse kirjalikku k as ut us lu ba 20 03. a as ta 31. endale üksikelamut, suvilat, aiamaja luba. Ehitusluba on kohustuslik detsembrini. Uus ehitusseadus nõuab 1. jaanua- ja väikeehitisi. Väikeehitise mõiste on nende rajatavate väikeehitiste puhul, rist eraisikult maja ehitusloa eest uuest aastast kehtima hakkavas millele tuleb taotleda kasutusluba - Peedu Voormansik 1000 ja kasutusloa eest 500 krooni seaduses täpsustunud ja muutunud. need on elamu ja suvila.

LEOLE 2+2 Novembri esimesel nädalavahetusel toimus Suure-Jaani Gümnaasiumi saalis võrkpalli turniir 2+2, kus võistkonda kuulusid 2 meest ja 2 naist. Osales viis võistkonda. Paremusjärjestus: 1. Arvo Antson, Hando-Renee Uuetoa, Evi Putrolainen ja Sille Tars; 2. Riho Ots, Indrek Ots, Katrin Ots ja Marleen Silm; 3. Aadu Hommik, Arvi Hindriks, Helle Saega ja Hele Saareoks. Tuleval aastal samal ajal on plaanis samalaadne võistlus. Jaan Jaska Maie Käba Rein Valdmaa Suure-Jaani Suure-Jaani Suure-Jaani Vallavolikogu vallavanem linnapea esimees Maie Käba on sünd- Sündinud praeguse Rein Valdmaa on inud 18. mail 1955. Jõgevamaa Saare valla sündinud 30. augustil aastal Jõhvis kaevu- Nautrasi külas metsa- 1952. aastal. rite perekonnas. Juuvahi perekonnas 19. 1970. aastal lõpetas red on aga siinkandis, juulil 1952. ta Suure-Jaani Kesk- sest tema isa on pärit Koolitee: Alliku kooli ja 1976. aastal Suure-Jaani mailt ja Algkool, Saare 8-kl Kehtna Näidissovhoosema Kabala vallast. Kool. Metsamajantehnikumi. Koolitee algas Adaveduse tehnikum Luual, Keskkooli lõpeta- res ja jätkus tolleaegmisele järgnes aastatel mille lõpetas 1971. s e s R ä p i n a Mitmed täienduskoolitused ja kursused. 1971-1973 sõjaväeteenistus. 1976.-1986. oli Sovhoostehnikumis, mille lõpetas 1974. aastal Töökäik: 1971.-1974. teenistus mereväes. Paala kolhoosi aseesimees, seejärel kuni 1994. aiandusagronoomina. 1974.-1978. töötas Järvamaa Metsamajandi aastani Viljandi Autobussi- ja Taksopargi Suure- Töötanud endises Lahmuse sovhoosis üheksa metsapunktis töölisena ja Nõmme metskonna abi- Jaani filiaali juhataja ja siis kuni aastani 1997 ME aastat aiandusbrigadiri ja -agronoomina ja kümme metsaülemana. 1978. aasta oktoobrist 1979. aasta Transport juhataja. Alates aastast 1997 AS aastat ametiühingu esimehena. Täitus ka kümme maini Suure-Jaani Metsamajandi Kaansoo Teskatel tootmisdirektor ja alates aastast 1998 aastat töötamist sotsiaalnõunikuna Suure-Jaani metskonna abimetsaülem, seejärel Kaansoo ja samaaegselt ka füüsilisest isikust ettevõtja. vallavalitsuses. Abielus. Peres tütar ja poeg. Hugo Hommik Suure-Jaani linna spordimetoodik Uued omavalitsusjuhid Vastemõisa metskonna metsaülem. 2000. aasta Pere on neljaliikmeline. Vanem poeg Siim töötab aprillist Kabala metskonna abimetsaülem. Tallinnas ning lõpetab ka õpinguid Tallinna Abielus. Peres kolm täiskasvanud last. Tehnikaülikoolis. Tütar Liis töötab samuti Hobideks jaht, kalapüük, fotograafia, töö Tallinnas. Pere noorim liige Taavi on Suure-Jaani koduaias. Gümnaasiumi 6. klassi õpilane. Võitsid sõprus, sport jahimees Ilmar Pommer. Räägiti, keda Kuulub kalameeste klubisse Säga. püssimeeste päälikuks oli kogenud mahalangenud puude ning okste vahel ukerdamisest väsinud ajajad ja põdrad lasta, keda mitte, Uno Jürisson ning hoolsalt oodanud püssimehed pu hu s j ah i a lg us e s ig na al i j a Vanaõuele keha kinnitama. Paljud Ühel novembrikuu hommikul, kui suundutigi Hüpassaare poole. olid rõõmsad, et põdrad nii kenasti maad kattis napp öösel sadanud Vaevalt oli kõik see mees autodest välja õppinud olid ning aju eest õiges lumekirme, oli Vanaõue puhkebaasi välja saanud, kui juba nähti kahte suunas putku pista oskasid. Võitsid õu täis sagimist. Suure-Jaani valla ja põtra üle tee minemas. Kogenud sõprus, sport ja põdrad. linna omavalitsejad olid kogune- kütid lootsid siiski, et ajussegi loomi Linnapea Rein Valdmaa lubas valla nud ühisele jahiretkele. Elevust oli jagub. Loomi jagus tõesti. Nähti nii mehi-naisi enne jaanipäeva ühisele võib-olla tavalisest rohkemgi, sest kitsi kui ka põtru. Mõni ajaja sai kalaretkele kutsuda. Ta arvas, et ega enamuse jaoks enam kui kolmest põdraga tõttki vaadata. Oli vahe- kaladki kaotajad taha olla ja õigem on kümnest inimesest oli tegemist maaks siis pakutud 5 ja 2 meetrit või enne õngede vette panemist Võrtsesimese jahile minekuga. Püssi- pisut rohkem, harjumatult lähedalt ja järve äärest läbi käia. mehed olid muidugi ennegi harju- kõhedust tekitavalt ikkagi. Üks pauk Aeg näitab, kas valla ja linna rahva tanud, aga ajajad said suuremalt põdra suunas tehti ka. Päeva silmaga ühistele üritustele lisandub ka jaolt esimese õppetunni. nähtavaks saagiks jäi siiski vaid ühe endisest tihedam koostöö piirkonna Ürituse algataja ja rahva kokku- ajaja poolt esimeses ajus maast leitud elu korraldamisel, hea algus selleks kutsuja oli vallavolikogu esimees põdrasarv. on tehtud. Jaan Jaska. Tema juhtida jäid Pealelõunal kogunesid metsas ringi Leili Kuusk algajad s.t ajajad. Jahi juhiks ja trampimisest, mätastel ronimisest ja Suure-Jaani arengukonverents FOTOD: Jaanus Siim 12. detsembril algusega kell Suure-Jaani linn on ümbritseva Algatatud üldplaneeringu protsessi kasutegur kohapeal kindlasti suurem 13.00 toimub kultuurimajas valla keskuseks ja tagamaa hõlmab eripäraks on, et me tahame planee- kui tööd mõnelt Tallinna või Tartu Suure-Jaani arengukonverents. endise Suure- Jaani kihelkonna. ringu koostada oma jõududega, firmalt tellides. Suure-Jaani Linnavalitsus kutsub Seosed ümbru skonna ga on pi ka kasutades vaid konsultantide abi. Ootame aktiivset osavõttu! huvilisi osalema ja Suure-Jaani ajaloo jooksul välja kujunenud ja Lisaks raha kokkuhoidmisele on Peedu Voormansik arengu teemadel kaasa mõtlema. peame neid üldplaneeringu koosta- sellisel viisil koostatud planeeringu Suure-Jaani abilinnapea Teatavasti algatas linnavolikogu misel arvestama. Veel sajand tagasi eelmine koosseis oma viimasel piisas Suure-Jaani arengueeldusteks istungil 10. oktoobril linna 4 K olemasolust: kirik, kalmistu, üldplaneeringu koostamise. Arenguglobaliseeruvas kõrts ja kool. Tänapäeva üha konverentsil tahamegi tutvustada maailmas on seosed üldplaneeringu ülesandeid ja mõju palju keerulisemad. kohalikule elule, planeeringu Tänased suurejaanilased on saanud koostamise protsessi ning avalikkuse oma eelkäijatelt päranduseks õigusi ja võimalusi selles osaleda. suurepärase elukeskkonna. Et seda Ettekannetes püüame heita pilgu ka tulevastele põlvedele säilitada ja möödunusse, aga anda ka ülevaate samas kõike olemasolevat oskus- meie tänasest elust ja olemason likult ja heaperemehelikult kasutada, olevatest tulevikuplaanidest. vaja tegeleda probleemide sisulise Vastavalt seadusele kaasatakse analüüsiga, erinevate huvide planeeringu koostamisse planeeeesmärke kooskõlastamisega ja üldisemaid ringuala kinnisasjade omanikud, arvestava planeerimisega, elanikud ja teised huvitatud isikud, millega konkretiseeritakse linna terkoostööd tehakse naaberomavavõimalused. ritooriumi kasutus- ja arengu- litsuste ja maavalitsusega. Suure-Jaani 20-nda sajandi algul FOTO: erakogust 3

4 LEOLE 30 g riivjuustu Verikäki tšipsid tipi- hustada ja segada viimasena 10 g võid kastmega taignasse. Küpsetada 180 - Olustvere TMK soovitab 190 C juures 40-50 minutit. soola Lõika verikäkist väga õhukesed viilud ja kuivata ahjus Jahutatud koogi ühele tükile tilli temperatuuril 120ºC kuni määri suhkruga keedetud sidrunipipart, musta pipart nad on kuivanud. Paku puuviljatäidis, teine tükk erinevate külmade kasttõsta peale, kata suhkrust ja Lõika lehttaigen kalakujuveest keedetud võõbaga. metega. listeks portsjoniteks. Küp- 0 seta ahjus 200 C juures, kuni ta on kerkinud. Kaerahelbeküpsised Kalafilee maitsesta soola ja 200 g kaerahelbeid tilliga ning aseta taignale. 100 g jahu Fileele lisa võitükikesed. 0 Küpseta umbes 5 min 220 C 2 munavalged juures. 1 tl küpsetuspulbrit Sega koor, riivjuust ja maitseained (sool, till, sidruni- võib lisada apelsini sukaadi 100 g võid/margariini Puding pipar, must pipar) ning vala Klassikaline jõulupuding või rosinaid. kalale. Küpseta kuldpruuniks. 100 g mandleid või pähkleid Sega kõik ained (v.a muna- 300 g korinte valged) kokku. Või eelnevalt sulatada. Vasakult: Sünne Remmer, Heldi Kirik, Lea Seerman, Mari Kuivatatud puuviljadega 300 g rosinaid Vahusta munavalged ja sega Kukerman, Ketli Järve, Karin Loite täidetud seakülg (4-le) 100 g apelsini või sidruni ettevaatlikult taigna hulka. FOTOD: Elli Vendla sukaadi 1-1,5 kg kamaraga seakül- Küpseta sobivas suuruses koos õpetajaga pakuvad oma jetükki 150g kuivatatud aprikoose koogikesed/küpsised ahjus 0 Jõulupühad nägemusi jõulutoitudest. Täidis: 100 g konjakit brändit või 230 C ~ 10 minutit. Elli Vendla liköör 100 g hakkliha Jõulupühi võib nimetada 1,5-2 kl jahu Martsipanitrüfflid Olustvere TMK 1-2 õuna ka puhtuse, headuse, armas- Toitlustusteeninduse 1 tl söögisoodat aprikoosi Lõika martsipanimassist tuse ja valguse pühadeks. eriala vanemõpetaja 100 g võid piparkoogivormidega trüfflid. Kõige rohkem tunnevad rosinaid sellest rõõmu meie lapsed. 0,5 kl suhkrut Puista kakaopulbriga üle või musti ploome Jõuluõhtu sööbib lapsemällu 4 muna kata šokolaadi glasuuriga. ja kandub läbi elu kui ime- 1-2 sibulat ¼ kl hapukoort Pane keskele pähkel kaunis muinasjutt, millest on soola, pipart kaneeli, nelki, muskaatsaanud tõelisus. Kamarullikesed kookos- Lõika õunad kuubikuteks. pähklit, ingveri, natuke soola Mis teeb selle imekauni helvestega ( Kamaello ) Aprikoosid ja must ploom muinasjutu tegelikkuseks? tükelda rosina suurusteks Tükelda aprikoosid, mustad 1 pk kamajahu Meie puhtusest särav ja tükkideks. Prae pannil õlis, ploomid ja apelsini sukaad ning pane koos rosinatega 10 150 g võid lõhnav kodu; kuni õun on juba veidi pehtunniks konjakisse mait- 200 g suhkrut me. Jahuta, lisa hakklihale ja küünalde sära, kaunilt kaemaitsesta. sestuma. tud laud; Kana marokopäraselt 200 g koort (35%) Lõika küljetükil kamar ruuimeliselt aromaatsed ja 200 g hapukoort või jogurtit Puhasta mandlid. Selleks tudeks ja tee küljetükki filee- keeda mandleid mõni minut maitsvad toidud; vees ja eralda pruun koore 50 100 g kakaopulbrit Kana marokopäraselt (4-le) eriliste tikanditega laudnoaga tasku moodi lõhe. Täi- da see puuvilja-hakkliha osa. Tükelda. kookoshelbeid linad; 4 kanakoiba või 8 kanakintsu seguga; kinnita lahtine ots, et Vahusta või suhkruga, lisa jõhvika- või mõnd muud kingitused kuuse all või 1 suur sibul täidis ei valguks välja. ükshaaval munad, siirup, ha- hapukat keedist või dþemmi koguni jõuluvana ootamine; 1 tl peenestatud koriandri Küpseta ahjupannil nagu pukoor, maitsestunud apri- rosinaid üldine rõõm ja elevus. seemneid ahjupraadi, üle valades või ka koosid, mustad ploomid, ro- Kõik see on käinud läbi küpsetuskotis. sinad, maitseained ja küpse- Sega kamajahu, sulatatud 1-2 spl oliiviõli sajandite, põlvest põlve, tuspulbriga segatud jahu. või, koor, hapukoor ja suhkur 1 tl kuivatatud või toorest Juurde paku keedu- või omandanud teatud eetilise, Pane saadud segu ettevalmis- nii, et saaksid segu laiali hakitud peterselli ahjukartuleid ja prae- või esteetilise ja kultuuriloolise tatud vormi ja keeda kuuma- rullida. Arvesta, et seistes ja hapukapsast ning praeleeväärtuse. veidi kaneeli ja suhkrut veevannil 2 tundi, siis ahjus kamajahu paisudes muutub mest tehtud kastet. 130ºC juures fooliumiga mass pisut kuivemaks. Rulli Vana kombe järgi istuti Sulata ja puhasta kana- kaetult kuni 1 tund. Seejärel segu umbes 10 cm laiuse jõululaupäeval söögilauda koivad, kuid ära eemalda eemalda foolium ja küpseta ribana fooliumile või pärga- hämariku saabudes, kui esi- nahka. Hakitud sibulast, pee- veel 0,5 tundi. mendile. Pane pikisuunas mene täht taevasse ilmus. nestatud koriandri seem- peale üks triip keedist ja Siis algas ka jõuluvana oota- netest, õlist ja vähesest aseta sellele üksteise kõrvale mine, milles kogu pere kaasa soolast tee marinaad. Hõõru Täidisega meekook (1 kg) rosinad. Keera rulli ja jäta mängis. Iga täiskasvanu sellega koivad sisse ja jäta 4 muna mõneks ajaks seisma. Eemal- hinges ärkab laps, meenub vähemalt 12 tunniks külma da foolium või paber ja lõika lapsepõlvekodu, selle lõhnad laagerduma. Enne valmisja sära, lähedased inimesed tamist võta 1-1,5 tunniks 150 g suhkrut (~2cm) viilud. Kata saadud 250 g jahu rullist paraja paksusega see ongi see, mis säilitab toatemperatuurile. Täidetud seakülg 120 g mett rullikesed igast küljest koo- mineviku ja ehitab silla Võta äärtega ahjupann, pane 100 g margariini koshelvestega. tulevikku. sinna veidi vett ja lao kana- 2 tl küpsetuspulbrit Serveerides torka igasse Me kõik tuleme oma lapse- tükid sellele (eelnevalt pruupõlvemaalt ning läheme oma nista või rösti mõlemalt Sidruniräime-tikusuu- 2 tl kakaod rullikesse võileivatikk. laste ja lastelaste lapsepõlve. poolt). Hauta ahjus ~0,5 pisted maitseaineid ( kaneeli, nelki, Suvine jõulujook Ei tohi olla juhuslik ega täht- tundi, 10 minutit enne vürtsi, pipart, muskaati, susetu, milline on lapse hautamise lõppu kata kanad 600 g räimefileed kardemoni, ingverit) ½ liitrit vett jõuluõhtu või tähtpäev. pealt kaneeli- ja suhk- 1,5 dl sidrunimahla Täidis: 1 tl kaneeli Jõulutraditsioonide hulka ruseguga. Küpseta, kuni na- meresoola, peterselli 150 g haput õunakeedist 3 tervet nelki kuulub kogu maailmas hea hale moodustub kena glaoliivõli toiduga maiustamine ning suurjas kate. Võõp: 3 sl kuivatatud purustatud igal rahval on oma jõuluroad 50 g suhkrut kaselehti Juurde võib pakkuda sõja -joogid, mis kindlasti merat riisi, mis on mait- pane soola ja veidi sidruni- 5 tl vett Marineeri fileed kihiti, vahele 1 sidruni mahl paljudele meeldivad. On asju, sestatud safrani või kurmille meenutamine või tun- kumiga (viimane on odavam). kuni liha on valge. Raputa Munakollased vahustada mahla. Lase ½ tundi seista, 2 sl mett netamine seostub tingimata Lisandiks hiina kapsa salat lihale purustatud küüslauku suhkruga, lisada soojendatud Keeda vesi k oos ma itse- ainult jõuludega. Näiteks rosinate ja mandariini või ja maitseaineid. Keera rulli mesi, maitseained ja küpse- ainetega, kalla kaselehtedele piparkoogi lõhn. Päeva täht- apelsini viiludega. (saba poolt alustades) ning tuspulbriga segatud kakao- peale. Lase 5-10 minutit tõm- saim toiming on jõuluprae lao anumasse püsti. Nõrista jahu segu. Munavalged va- mata ja kurna. Lisa sidruni- valmistamine, mis samuti PS! Koivaotsad võid enne peale ülejäänud sidrunimahl mahl, soovi korral kuumuta toob tuppa jõululõhnad. serveerimist kaunistada ja õli. Seejärel pane 12 veel kord. Enne serveerimist hõbe- või küpsetuspaberist Jõulumenüü paneb igaüks tunniks külma seisma. maitsesta mee ja sidrunirosetiga. kokku vastavalt oma soo- Serveeri röst- või täisteravidele ja võimalustele. Olustkoorega. Kala lehttaignal (2-le) leivaviilul. Kaunista sidruvere TMK toitlustustee- Kana marokopäraselt ja nilõigu ja peterselliga. ninduse õpilased Sünne täidetud seakülje valmistas 140 g kalafileed (hõbeheik) Remmer, Heldi Kirik, Lea Sobib 20-30 cl jääkülma valge Heldi Kirik, pudingi Lea Seerman, Mari Kukerman, 140 g lehttaignat viinaga. Seerman ja meekoogi Karin Ketli Järve ja Karin Loite 40 g rõõska koort Meekook Loite.

LEOLE 5 Kas 10-aastane on vana või noor? Kui räägime 10-aastasest inimesest, siis on tegemist alles lapsega, kui aga näiteks koerast, siis võime teda võrrelda raugaea künnisele jõudnuga. Aga kui vana on tegelikult 10-aastaseks saanud kollektiiv? See sõltub ilmselt selle aja jooksul korda saadetust. Suure-Jaani kultuurimajas tegutsev segarahvatantsurühm Loits loodi 6. oktoobril 1992. aastal kell 19.00 kultuurimaja väikeses saalis. Ülim täpsus, millega vaid vähesed kollektiivid kiidelda saavad, mis aga iseloomustab rühma kõiki tegemisi. Mitu tantsijat, mitu tantsu õpitud, mitu esitatud, kus, millal, kellega. Alguses oligi vaid 4 tüdrukut ja 1 poiss. Neist Imbi, Merike ja Jüri tantsivad veel tänagi. Teiseks prooviks lisandus juba 3 poissi. Nii oligi nelja paariga rühm sündinud. Enne seda oli aga üks septembripäev, kui Arvi Ruusakink Tiiu Siimule kultuurimaja vastas apteegi nurgal vastu tuli, kinni pidas ja ütles, et ta on kuulnud, et Tiiu enam Metsamajandis ei tööta ja kas ta ei tahaks kultuurimajas tantsuringi teha. Tiiu tahtis, aga ainult mitte naisrühma. Vestluskaaslane arvas küll, et vaevalt mehed tantsima tulevad, sest polnud siin ju kolmkümmend aastat peale lasterühmade muud olnud. Õnneks ei pidanud kahtlused paika. Peagi ühinesid rühmaga veel Pille ja Olavi. Esimene esinemine sai teoks 19. detsembril kultuurimaja jõulupeol. Tantsiti Ullo Toomi Oiget ja vasembat ja Kaera-Jaani. Järgmise aasta juunis oli esimene ülesastumine Viljandimaa laulu- ja tantsupeol. Rahvatantsijate unistuste hulka kuulub enamasti soov pääseda Tallinna tantsupeole. Loitsu teise hooaja sihiks oligi 1994. aasta tantsupidu. Tagantjärgi peab Tiiu seda hulljulgeks plaaniks, aga hakkama nad said: Vastemõisa rühmast laenati üks poiss juurde ja nelja paariga käidi suurel peol ära. Sellel peohooajal sai Loits endale ka nime. Tantsupeo kavas oli Mait Agu Tantsuloits. Harjutatud sai nii palju, et lõpuks põrisesid trummid kogu aeg kõrvus ja igalt poolt kostus: Oma tantsu hoidigeme Viru tantsu tantsigeme Järva tantsu veeretige Tantsigeme, tantsigeme, Tantsigeme Loitsu" kümnes sünnipäev "Loits" 1994. aasta tantsupeol: Imbi, Kalle, Pille, Olavi, Eha, Merike, Jüri, Anu, Tiiu ja üks Vastemõisast laenuks võetud poiss FOTO: erakogust Nii see loits neile pähe hakkas. Rühma ristiisaks peavad tantsijad Mait Agu, aga nimepanijad-ristiemad on Anu Toomsalu ja Eha Valk. Viiendaks aastapäevaks oli rühmas juba 14 tantsijat ja selgeks oli õpitud 48 tantsu. Esimene välisreiski oli toimunud. See oli 1996. aasta juulis Suure-Jaani sõpruslinna Ulvilasse Soomes. Kaugemaid esinemisi on olnud veelgi. Aastal 2000 osales Loits rahvatantsufestivalil Portugali Vabariigis ja 2001 Soomes Pori II Rahvatantsufestivalil. Rääkimata ei saa jätta ka esinemistest Eestimaal: Viljandis, Sürgave re s, Sa ar ep ee di l, Ol us tv er es, Vast em õi sa s, Ka ba la s, Pä rn us, Vastse lii nas ja mui dug i Suu rejaanis. 1999. aasta suurel peol Tallinnas käis Loits juba normikohase 8 paariga. 2 tüdrukut saadi juba teistelegi laenata. Tänase seisuga on rühmas 25 tantsijat. Nende hulgas on kaks peret: Pille ja Olavi on tantsima toonud ka oma tütre Jaanika ning Merike ja Jüri poja Madise. Viimati nimetatud perest on rühmas omal ajal tantsinud ka tütred Maiu-Liisa ja Liina-Karina. Suurimaks väljakutseks rühmale oli Tiiu Siimu arvates selle aasta V Suure-Jaani Muusikapäevadeks valmistumine. Ühtäkki sattusid tantsijad 19. sajandisse. Rühma käis aitamas tantsupedagoog Virve Kurbel. Kerge see ei olnud: jalad väljapoole, selg sirge, kael kui luigel ja naeratus suul. Hakkama saadi! Naera tus. Naera tus peab alati olema, ka siis kui jalad krampis ja enam teha ei jõua. Tiiu ütleb: Tants peab tulema tantsija seest, tunnetades keha ja hi ng e, tu nn et ad es pa rt ne ri t j a rühma. Millised on rühma argipäevad? Ka ks ko rd a nä da la s 2 tu nd i. Soo jen dus, põh isa mmu d, lii kumised, kompositsioonid. Tantsu I, II, III jne tuur ja ongi tantsu karkass valmis. Tiiu ütleb, et siis algab liha ümberkasvatamine. Täpne käte hoid ja õige jalatõste. Ja heaks koostööks peab olema partnerite vahel säde. Ning lõpuks tuleb kõik need üksikud paarid kenasti kokku tantsima panna. Nii lihtne see ongi. Vähem argistesse päevadesse jäävad ühised sünnipäevad, perereisid Saaremaale, Võrumaale, KirdeEestisse, teatri ühiskülastused ja kohtumised sõprusrühmaga Upsijad Tartust. Kes on keskmine loitsija? Kui keskmine, siis on ta enam-vähem kesksoost. Keskmisest vanusest on juba raskem rääkida. Noorimad FOTOD: Jaanus Siim käivad alles koolis, vanim jõudis hiljuti esimese juubelini. On kahekümn esei d, kolm eküm nese id ja neljakümneseid. On kõrgema ja kesk-eri haridusega inimesi. On pe re ar st, ra di ol oo g, õp et aj a, tee mei ste r, ope raa tor, tel eme hhaanik, turismikorraldaja, raamatukoguhoidja, kokk, sekretär õpilane. Üsna kirju seltskond. Mitmed on eelnevalt lasterühmades rahvatantsuga tegelenud, aga on ka neid, kes alustasid alles Loitsus. Kuid ühes on peaaegu kõik ühel meelel: aega tantsimiseks tuleb lihtsalt võtta. Kokku võiks need mõtted võtta Pille sõnadega: Kõige jaoks, mis on sinu jaoks oluline, on oma aeg. Aga mida tantsimine annab, et siia ikka ja jälle tullakse? Sagedamini korduvad vastused: füüsilise koormuse, hea tuju, toreda seltskonna, lõõgastumise päeva pingetest, oskused, rõõmu liikumisest. Kõige kõigem ongi tantsijate arvates just toredad inimesed, ühtekuuluvustunne ja kihelkonna parim tantsujuht. Veel küsin, mida soovitavad tantsijad neile, kes ei ole veel rahvatantsu leidnud. Soovitati vähemalt proovida - äkki hakkab meeldima. Kunagi pole hilja alustada ja kui pisik küljes, siis on raske loobuda. Sest tuleb võtta aeg maha ja kuulata kuidas tantsides hing laulma hakkab. Õnne sünnipäevaks loitsijad Tiiu, Merike, Jüri, Imbi, Pille, Olavi, Lembit, Anu, Mikk, Jaanika, Kalle, Heino, Külliki, Reiko, Kärt, Allan, Merle, Annely, Piret, Eero, Indrek, Elina, Kati, Priit, Madis ja Jaanika! Leili Rahvatantsija alates aastast 1966 Arvamus " L o i t s u " elujõuline tegutsemine annab lootust, et ka Viljandimaal on rahvatantsul jätkuvalt poolehoidjaid. Kindlasti olete momendil maakonna edumeelseim rahvatantsuseltskond - ajal, mil tantsuõpetajad kurdavad tantsijate nappuse üle, on teil lausa "ülepakkumine" - ühte rühma ei mahu enam äragi. Tantsulembuse tagamaid tuleb ilmselt otsida siit nurgast ja sealt nurgast... aga keskpõrandale kokku tulevad kõik TIIU ümber! Ilma särtsaka sõnata asi vaevalt nii jõudsalt edeneks. Tore, et olete ka lapsed oma tegevusse kaasanud. Mul on hea meel, et mu kodukandi rahvatantsuelu on tõusuteel, et argised ja vähem argised päevad on kujundanud mõnusa ja ühtehoidva tantsupere. Jõudu ja särtsu edaspidiseks! Tiia Kadalipp rahvatantsuspetsialist

6 LEOLE koobastesse küünalde valgel. Aimu sõbralikke kommentaare, kuidas maakondlike koor dinaatorite Kuhjavere saadi Meremäe Raam atukogu- kellelgi õnnestus. Sellele lisandusid seminari, mille organiseerijaks oli sõprade Seltsist, mida juhib raamatu- veel erinevad õpetused hea artikli juhatuse liige Romeo Mukk. sügiskillud kogu juhataja ja vallavolikogu esi- kirjutamiseks ning rollimäng Riiginaine Anni Lahe, tänu kelle ette- kogu liikmete pressikonverents Lõpetuseks kõige värskemad Aastalõpp läheneb kohutava võtlikkusele meie vastuvõtt nii suure- eesseisvate valimiste eel. Päeva muljed kadritrallist Kuhjaveres. 24. kiirusega ning on aeg hakata otsi päraseks kujunes. Õhtune vestlus- lõpuringis väljaöeldud mõtetest jäi novembril oli Kuhjavere Kadride kokku tõmbama. Kuhjavere Küla ring kujunes kogemusterohkeks ja kõlama, et oma tulekut ei kahtsenud päralt. Lisaks kuhjaverelastele olid Seltsil on käsil kolm lõpetamist setu naiste laulud kõlasid kõrvus veel keegi ja osalejaid valdas mõnus vana rahvakommet tulnud ausse vajavat projekti. Et üks suur on kaua. Kontaktid said alguse mere- meeleolu ning soov edaspidigi süve- tõstma tosin professionaalset tegusam kui mitu väikest, oleme mäelaste käigust Olustvere valda, kus neda hea ajalehe tegemisse. Kadri Viljandi Kultuurikoledzist koos külaelu vaheldusrikkamaks võõrustajateks olid maanaiste seltsi kursusejuhendaja Ene Lukkaga ning muutnud oma jõudusid teiste liikmed. Reisikulud kaeti projekti Nende k ahe sündm use vahel e Vastemõisa, Olustvere ja Koksvere seltsidega ühendades. Kuhjavere Koolitused rahadest. mahtusid veel mitmed tegemised. kaunitari d - kokku tubli sti üle Vastemõisa Naiste Ühendus oli sel kolmekümne inimese. Taas sai teoks Ühel oktoobrikuu laupäevahom- Nõndapalju ajakirjanikke kui 14. aastal rahvusvahelise maanais- ühine mõnus VOKK-i õhtupoolik. mikul veeres bussitäis VOKK-i novembril Tire tallu saabus, pole tepäeva maakonnaürituse läbiviijaks. Tervist ja õnne viidi pea igasse liikmeid Setumaa poole. Vastemõisa enne Kuhjaveres nähtud. Paremat Päev oli sisukas ning teised VOKK-i Kuhjavere tarre, kus lahke pere- Naiste Ühenduse, Olustvere ajalehte koostama ja meediaga liikmed olid toeks. rahvas vastas oli. Hiljem istuti Maanaiste Seltsi, Kuhjavere Küla suhtlema õppima olid oodatud küla- 20. oktoober oli kohalike voliko- küla maja s ühis e pika, andi dest Seltsi ja Koksvere Maanaiste Seltsi ja vallalehtede tegijad. Tulijaid oli gude valimise päev. Kampaania oli rikkaliku laua äärde keha kinnitama. esindajad sõitsid sealsete mõtte- Olu stv ere, Vast emõ isa, Viirat si, aktiivsem kui kolm aastat tagasi ning Üks nimepäevalistest Katrin Sillaste kaas lastega kogemusi vahetama. Saarepeedi ja Pärsti vallast ning konkurents tugevam. Siinjuure oli pirukat ja korpi ligi toonud ning Päeva tegi meeldejäävaks Meremäe Suure-Jaanist Leole toimetusest. täname kõiki, kelle toel Kuhjavere kaasa Vello võlus pillist lugusid. valla arendusnõunik Aare Hõrni Koolitajateks olime palunud külavanem Olustvere Vallavolikokku Vahelduseks kõnelesid tudengineiud setukeelne juhatus mööda kodu- Sakala peatoimetaja Eve Rohtla, valiti. Loodetavasti on sellest kasu k ad ri pä ev a k om me te st, o sa le ti kandi vaat amis väär susi. Nägi me kes rääkis kenasti lahti hea aja- kogu külaliikumisele. laulumängudes ja ennustamistes Vastseliina piiskopilinnuse varemeid, lehetegemise nõuded. Kommentaare Veel lausume tänusõnu Tiiu ja Arvi ning akordionimängu saatel sai nii Obinitsa kirikut, kalmistut, muuseu- lisas uudistetoimetaja Helgi Kaldma. Kotsarile ning Ilmar Tikutile ja Kati laulda kui tantsu lüüa. mitare, Mäealodsõ turismitalu. Huvi- Teise osa päevast täitsid Kodaniku- Mehele Olustverest, Tiit Kuusikule ja Jääb vaid tänada kõiki, kes pakkuvaim oli ehk 150-aastane tare koolituse lektorid Ene Hion ja Külli perekond Reinerile Kuhjaverest, kes Kadrisid vastu võtsid, kes end Tobrovo küla s, mis näeb välj a Vollmer Tallinnast. Õppe aktiivsem majutasid oma kodus vabariiklikust Kadrideks tegid ja oma heade mõtete ehtsetulik just oma kõrge värava osa koosnes videotreeningust. Part- koolitusest osavõtjaid oktoobrikuu ning tegudega mõnusa õhtupooliku poolest, mis moodustub kinnise õue. nerid olid intervjueerija ja vastaja viimastel päevadel. Nimelt viidi sisustasid Elamuslik oli ka väike matk Piusa rollis ning hiljem jagas Ene Hion Olustvere lossis läbi Kodukan di Urve ja Romeo Mukk Seltsimajas 13.-15.detsembril saab Olustvere seltsimajast jõuluvana kodu. Praegu käib seltsimajas vilgas tegevus, tegutsevad töötab aktiivselt kangakudumise ring, päkapikud sest jõuluvana kodu peab olema Olustvere Maanaiste Seltsil täitub hubane ja vaipadega kaetud. Kolmel 14. detsembril 5 aastat seltsi päeval elavad ja tegutsevad siin asutamisest. Selle aja jooksul oleme päkapikud. 15.detsembril kell 19.00 leidnud palju sõpru ja koostööet koos lõbutseda. Eelnevalt palun kutsume külla kõige paremad sõbrad, partnereid. Ühistegevus on liitnud seltsi ja alevi inimesi. Sügisel osavõtust teatada. Kohtumiseni korrastasime ühiselt seltsimaja ees jõuluvana kodus! oleva platsi, riisudes selle lehtedest ja Tiiu Kotsar muutes seega kodualevi kaunimaks. Seltsi esinaine Advendiaeg Paala Rahvamajas Jõulumeisterdamised 5.12. Jõuluseaded küünaldega kaasa võtta: küünal või küünlaid oaasis oksi (raagus, männi, kuuse jne) kuivatatud taimi, käbisid, väikeseid õunu, marju jne traati seade alus (vaagen, lillepott jne) tugevat paela 6.12. Uksepärjad kaasa võtta: peotäis kaseoksi kuuseoksi, männioksi põhku sidumismaterjali kaunistusmaterjali punast linti (riidest) 12.12. Päkapikud (7 erinevat nukku) 19.12. Kingipakid ja kaardid 20.12. Piparkoogimajad ja mehikesed Jõulupeod 13.12.Mudilaste jõulupidu 13.12. Jõuludisko mürsikutele 28.12. Aastalõpuõhtu täiskasvanutele 29.12. Pensionäride koosviibimine Päkapikumaa ja 14. detsembril lähevad päkapikud metsa. Viiakse loomadele toitu ja võib-olla õnnestub kohtuda ka Jõulukuusk 2002 metsapäkapikkudega. 15. detsembril kell 12.00 toimub Suure-Jaani kultuurimajas on Suure-Jaani keskväljakul jõulu- Päkapikumaa sel aastal 9. - 10. det- kuuskede ehtimise võistlus sembril. Kell 13-16 töötavad käsi- Jõulukuusk 2002. Esinevad töökoda, kunstikoda, pagarikoda, puhkpilliorkester ja laulukoorid fotonurk, teetuba, loterii ja muud Koit ning Ilmatar. Kõik on kojad. Käsitöökojas saab kangas- oodatud osa võtma. telgedel päkapikuvaipa kududa. Kell 16-17.30 mängud ja karaoke. Suure-Jaani kultuurimaja Jõulukuuse ehtimiseks on mitmeid võimalusi. Võib poodi minna ja rikkalikus valikus pakutavaid kuusekaunistusi osta, aga võib ka kodus olemasoleva hulgast üht-teist sobivat leida või hoopis mõnest käepärasest materjalist toredad kaunistused meisterdada. Olen võistlustööna valminud kuusel rippumas näinud isegi kilekotikesi erinevate kalakonservi lusikatäitega. Päris tore vaatepilt oli! Kodu kaunistama sobiksid aga kindlasti õunad, piparkoogid, kringlikesed, kommid, õlest, kõrtest või lõngast tehtud kaunistused, heegeldatud motiivid, värvilistest kommipaberitest tehtud ehted või lihtsad valgest paberist lõputus mitmekesisuses välja lõigatud lumeräitsakad. Või tuhat muud veel toredamat võimalust. Põhiline kuluartikkel on fantaasia, hea pealehakkamine ja näpuosavus. Viimased on maksa aga midagi, sest on hindamatud. Eelmisel aastavahetusel olid Suure-Jaani käsitöönaised oma kuuse ehtinud kaunite pitsidega. FOTO: Jaanus Siim JÕULU- JA UUSAASTAPEOD Olustvere lasteaia jõulupidu 17. detsembril kell 16.00 Olustvere lossis Olustvere Põhikooli jõulupidu 18. detsembril kell 18.00 Koolimajas Tääksi Põhikooli jõulupidu 19. detsembril kell 16.00 Koolimajas Pensionäride jõulupidu 20. detsembril kell 16.00 Olustvere sööklas Mudilaste jõulupidu 22. detsembril kell 11.00 Olustvere lossis Sürgavere mudilaste jõulupidu 23. detsembril kell 17.00 Spordihoones Uusaasta trall 1. jaanuaril 2003 kell 00.30 Olustvere lossis

LEOLE 7 Meenutusõhtu Paala (Reegoldi) Rahva- (kooli-) majas Selle aasta novembri kuueteist- hoone korraliku kaasajastamise ja oli Paala koolis pioneerijuhiks ja har idu se Paala koo lis ja tem a kü mn en da pä ev a õh tu po ol ik ul hooldamise eest. õpetajaks. Sellele tööle tuli ta otse muusikaõpetajaks oli Aita Tammkogunesid Paala Rahvamajja selles Kunagine koolijuht Kaljula Koppel Suure-Jaani Keskkooli pingist. pere. hoones kunagi töötanud inimesed. meenutas aega (1944-1978), mil Soo jal t võ eti vas tu O lus tve re K. A. Hermanni laule Kevadine Tähistati maja sajandat aastapäeva. kohalik kooli- ja külarahvas oma- se ga ko or i es in em in e st aa zi ka püha ja Oh laula ja hõiska juhatas Saalis püüdsid saabunute pilku algatuslikul teel koolimajale juur de- koorijuhi Aita Tammpere ja tema Agnes Kurg. G. Linseni laulu Unisvälja pandud materjalid, mis mee- ehitust tegid, et ennetada kooli sulge- nooremate abiliste Maret Mölderi ja tus ja šoti rahvaviisil põhinevat nutasid kirjanik Albert Kivikase mis t ruum ipu udu sel ja k uid as Agnes Kure dirigeerimisel. Suure Teid täname sõbrad juhatas oma õpp imi st Reeg old i ko oli s ma ja t olleaegsed võimumehed (ja k a tähelepanuga kuulati Maret Mölderi ala tugev käsi Aita Tammpere. Maret algusaastatel. nais ed) ette võtm ise koda rate sse poolt loodud laule Üks rahvas sai Mölderi juhatamisel kõlas veel Mart Rahvamaja juhataja Tiiu Sepp kaikaid torkasid. kord laulule, Merevahuneitsi ja Saare Hällilaul. jutustas küla haridustempli tänastest Meele olu kõrge ndav oli Maret Üks laululaev läks merele autori Mart Saar oli noores eas isiklikult toimetustest ja tulevikuplaanidest. Merila (Ottas) humoorikas sõnavõtt juhatusel. seotud Reegoldi ümbruse kultuuri- Suure-Jaani vallaisad said kiita kooli töötajate tegemistest ajal, mil ta Mar et M öld er o man das põh i- eluga, olles sageli koolijuhataja ja Suure-Jaani kihelkonna ühiskonnategelase Aleksander Pajuri külaliseks. Järgnevates omavahelistes vestlustes selgus, et selles majas on kõige kauem - 37 aastat -töötanud pedagoog ja koolijuht Maire Rusi. Kõige kauem on saja aastases majas töötanud ja elanud Ellen Kõverik, kes oli õpetaja ja hiljem majahoidja. Aastaid saab tal kokku 47. Üritus lõpus hakkas liikuma mõte korraldada 2003. aasta suvel järjekordne Reegoldi (Paala) kooli kokkutulek tähistamaks 175 aasta möödumist laste õpetamise algusest selles ümbruskonnas. Kaljula Koppel Olustvere segakoor eelmise sajandi algul Reegoldi koolimaja taustal. Ees keskel Mart Saar ja temast vasemal Aleksander Pajur. FOTO: erakogust RISTSÕNA Kihelkonna kamm 2 1 2 1 3 4 3 5 6 5 7 8 10 8 11 9 12 10 13 11 15 16 12 13 14 17 20 19 15 16 22 17 23 7 Meie lihtne ristsõna, mille vastuseid 4 6 14 tuleb otsida Suure-Jaani-Olustvere piirkonnast, on eelmisest korrast 2 18 21 möödunud aja jooksul ära ristitud. Seekord on koostamisel kasutatud 9 kihelkonnast üles kirjutatud mõistatusi. Õigesti vastanute vahel loosime välja Uno Sikemäe luuleraamatu Lembitu Paremale: 4. Ei ole puust, ei ole luust, anna tal käin ma käpakille, lõuna ajal, kui ma maa. Raamatust leiate 40 1. Mees mind ajab küll ära, aga mida juua, käib jäljed järel? kõige tugevam ja suurem olen, käin luuletusele lisaks ka 24 Jaanus Siimu enam ta ajab, seda ligemale ma tikun? 5. Käib ööd, käib päevad, siiski ma kahe jalaga ja õhtul, kui ma fotot. Kaks tõrt mädand rasva täis? paigast ei saa? jõuetuks olen jäänud, käin ma Lahendusi ootame hiljemalt 23. Mustem kui süsi, hallem kui rott, 6. Lipitud, lapitud, ilma nõela kolmega? detsembriks Suure-Jaani linnavalit- kallim kui kuldrahakott? pistmata? 14. Ei ole tuas ega välläs? susse. Postiaadress: Leole ristsõna, Kanda jõuab, lugeda ei jõua? 7. Hall härg, allikas seljas? 15. Lagi all, lagi peal, kullatera Suure-Jaani Linnavalitsus, Lembitu Hark all, paun peal, pauna peal rist, 8. Auka änäm maas kui tähta taevas? keskkohal? pst 42, 71502, Suure-Jaani. Vastuse risti peal nupp, nupu peal mets ja 9. Alt all haavikus, tammelukud ees, 16. Kaks neitsit ühe vööga seotud? võite ka isiklikult kohale tuua või metssead metsas? soome litred sees? 17. Hall härg, hangud sarved, võtab linnavalitsuse esimesel korrusel Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse? 10. Keedetas, küpsetas, laua peal saunad sarvile ja kihelkonnad kukile? asuvasse postkasti lasta. Ärge Alla: pantas, süia ei sünni? VASTUSE saate ruutudest numb- unustage märkimast oma nime ja 2. Mida külmem väljas, seda soem 11. Kui tuleb, siis kuningas, kui käes, ritega 11, 1, 2, 9, 4, 7, 6, 16, 23, 6, - kontaktandmeid, et saaksime teiega mina, mida soem väljas, seda külmem siis saks, kui läheb, siis sant? 19, 20, 9, 6, 13, 1, 3, 12, 20, 14, 4, 6, loosiõnne naeratamise korral mina? 12. Isa alles ilma sündimata, lapsed 6, 7, 14, 19, 10, 8, 19, 7, 14, 1, 14, 4, ühendust võtta. luhtas laiali? 7, 6, 16, 15, 17, 6, 7, 9, 18, 2, 1, 5, Edukat lahendamist! 3. Ei mind sööda, ei mind jooda, siiski 13. Hommikul, kui olen kõige väetim, 14. sünnin mehele?