Trassi mõiste. Loeng 12. Rollid trassi rajamisel. TRASS, TRASSI PIKETEERIMINE ja väljamärkimine loodusesse KÕVERA PEAPUNKTID : ARVUTAMINE JA MÄRKIMINE

Transkript

1 Loeng 12 ASS, ASSI PIKEEEIMINE ja väjamärkimine oodusesse KÕVEA PEAPUNKID : AVUAMINE JA MÄKIMINE ASSI NIVELLEEIMINE ASSI POFIILIDE KOOSAMINE KÕVEAE DEAILNE MÄKIMINE VEIALKÕVEIKUD rassi mõiste Kugrajatiste (iikusmagistraaid, tunneid, kanaid, torujuhtmed, eektri- ja sideiinid) tege nimetatakse trassiks. rassi projekteerimiseks (erinevates staadiumites) on vaja: topograafiist kaarti, piki trassi kugeva maariba suuremõõtkavaist topograafiist paani, piki ja ristprofiie jms. rassi uurimistööd koosnevad: rassi suuna ja kade vaik topopaani või ka aerofoto (esmane) rassi mõõdistamine maastiku rassi graafiiste dokumentide koostamine (paan, profiiid) ajatise (täpsustatud) projekteerimine rassi tähistamine ja kindustamine (väjamärkimine oodusesse) Ehitusaegsed märkimis- ja kontromõõtmised. oid trassi rajamise Projekteerija vaib trassi asukoha topograafiise kaardit (või digitaasest andmebaasist) Geodeet märgib vaitud trassi maastikue ning teeb mõõdistamise. Maastiku tähistatakse trassi aguspunkt, pöördenurkade tipud ja trassi õpp. Need punktid määrab projekteerija (graafiiset/digitaaset) koordinaatide abi. Seejäre määratakse pöördepunktide vaheised sirgõikude pikkused ja arvutatakse/ mõõdetakse pöördenurgad (tehakse enamasti projekteerimise staadiumis). äpsustakse väjamärkimise! rassi väjamärkimise mõõtmise käigus märgitakse trassie iga 100 m tagant pikett PK0 N1 N2 Ehitaja juhindub pikettidest ning projektist Geodeeti on samuti tarvis detaiide väjamärkimise juurde + järeevave! Vaminud rajatise teostusmõõdistamine on geodeedi kohustus avaiset mõõdetakse trassi kugemise suunas vasakpoosed nurgad rassi pöördenurk arvutatakse järgmiset: kui trass pöördub vasakue siis = 180-, kui paremae siis =

2 Geodeedi ro tee-ehituse käigus rassi väjamärkimine oodusesse rass koosneb sirgetest, mis on omavahe sujuvate kõveratega ühendatud. Seega siis on vajaikud järgmised mõõtmistööd rassi pöördenurkade mõõtmine Kõverate märkimine (hijem, ehituse jaoks tehakse seda detaisemat) rassi piketeerimine (pikett 100 m pikkune õik horisontaatasapinna) rassi (geomeetriine) niveeerimine Piki ja ristprofiiide mõõtmine rassi väjamärkimine Määratakse sirgõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui paju pöördub trass esiagsest suunast kõrvae). rassi punktid tueb maastiku kindustada, eriti ouine on pöördepunktide kindustamine. rassi piketeerimine seisneb tuevase rajatise tejee iga 100m tagant piketipunktide märkimises (tähisvaiae kirjutatakse piketi number). ejeefi iseoomuikud murdekohad pikettide vahe mõõdistatakse vahe- e. pusspunktidena PK st. pusspunkt asub 3. piketist 20.5 m kauguse (teisisõnu m kauguse trassi agusest!). Kadeparandus iidetakse mõõdetava joone pikkusee, kui kae üetab 2. rassi kõverad ja väjamärkimine Kõige sagedamini kasutatakse ihtsaid ringkõveraid. Siiski suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahee ühtaset muutuva raadiusega üeminekukõver kotoid. Kõverate raadiused vaitakse projekteerimise käigus ehitisee esitatavatest tehniistest tingimustest ja kohaikest oudest ähtuvat. Looduses väjamärkimisee eeneb kaardi trassi suuna määramine, vaadatakse see üe maastiku ja kooskõastatakse maavadajatega Maastiku tähistatakse trassipunktid (agus PK0, pöördepunktid N1 jne. ja trassi õpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafiise kaardi järgi ähtudes riikiku geodeetiise põhivõrgu punktidest (enamus tänapäevaseid projekte juba sisadab trassi ouisemate punktide koordinaate). 2

3 muutuv rassi väjamärkimine ingkõvera eemendid ja peapunktid Pöördenurga ja vaitud raadiuse kaudu määratakse ringikõvera eemendid. Nende põhja arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid väja. N B KK KL Peae pöördepunkti tõstetakse inti väjaarvutatud mõõduiia võrra edasi (mööda kõverat on trass ühem kui mööda murdjoont). Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uue suuna. ja α projektis antud!!! pöördenurk α /2 ringkõvera raadius tangent = * tan (α / 2); ringkõvera pikkus K = α/ 180 β bisektor = (sec (α / 2) 1); D mõõduiig = 2 * - K 3

4 Mõõtmisega trassi pöördepunktini jõudes määratakse ringkõvera eemendid ja arvutatakse trassi pikkus piki kõverat. Kõverate peapunktidest märgitakse väja vaid N,,KL rassi piketeerimise kõveraid detaiset väja ei märgita. Seetõttu mõõdetakse piki sirgeid kuid seajuures ühendatakse inti pöördepunktis (N) edasi nn. mõõduiia (D) võrra. (mööda kõverat on trass ühem kui mööda sirgjooni -N-KL). Mõõduiig võtab arvesse sirgjoonte (2) ja kõvera (K) pikkuse erinevust. rassi väjamärkimine (2) Pöördenurga ja vaitud raadiuse kaudu määratakse ringi kõvera eemendid. Nende põhja arvutatakse kõvera peapunktide asukohad ning märgitakse peapunktid väja. Jätkatakse mõõtmist ja piketeerimist uue suuna. rassiga ristuva rejeefi iseoomustamiseks rajatakse ristprofii. Pikettide ja pusspunktide märkimisega üheaegset toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m uatuses mõemae pooe ristjoonte meetodi). Situatsioon kantakse väiraamatusse (e. piketaaziraamat). rassi niveeerimine PIKIPOFIIL Piketipunktid Pusspunktidega situatsioonieemendid ISPOFIILID istprofiii punktide asukohad (trassi suhtes) märgitakse väiraamatusse: Pk. 2 V 10,0 (vasakue) V 20.0 P 10.0 (paremae) P 20.0 avaiset tehniise niveeerimine ubatud sugemisveaga fh= 50 L, juhu kui niveeerimise jaamade arv n on suur (näiteks järskude tõusude on ühikesed õad), siis on soovitatav kasutada fh= 10 n. Liitniveeerimine otse ja vastassuunas, vaatekiire pikkus kuni 150m. Otsesuunas niveeeritakse kõik trassi teje ja võimause korra ka ristprofiiide oevad punktid (piketid, pusspunktid, kõvera peapunktid, ristprofiiid). Kõik piketid ja vajaduse ka mõned pusspunktid niveeeritakse sidepunktidena. Üejäänud punktid niveeeritakse vahepunktidena tagumise atiga. agasi tues niveeeritakse ainut sidepunktid ja piketid. Niveeerimise tuemused kirjutatakse väiraamatusse. Sidepunktide kõrgused arvutatakse kõrguskasvude meetodi ja vahepunktide kõrgused instrumendi horisondi meetodi. rassi niveeerimise võib esineda juhus kus rejeefi tõttu ei oe võimaik niveeerida pikette või +punkte ühes jaamas. Siis märgitakse ajutise maavaiaga maastiku täiendav sidepunkt ehk x punkt. Seda punkti ei kanta profiiie ja tema asukohta trassi ei fikseerita. 4

5 Piketipunktide niveeerimine rassi profiiide koostamine Profiii paaniine asukoht Profiii kujutamine joonise rassi profiiide koostamine rassi pikiprofiii kujutatakse maapinna vertikaaõiget piki niveeerimisjoont, see koostatakse oenevat tema pikkusest mõõtkavades 1:500-1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Märka, et trassi pikiprofiii vertikaamõõtkava on tavaiset 10 suurem horisontaamõõtkavast. Esineb ka teisi mõõtkavade standardeid. See sõtub esmajoones teija soovidest. Pikiprofiii koostamist austatakse profiii segituste koostamisest. abeiridadesse kirjutatakse oemasoevad andmed maastiku kohta ja isaks projektandmed. Profiii koostamise ähteandmeteks on mõõdetud kaugused ja maapinnakõrgused (nn. mustad). Projektandmed (nn. punased) on sirgete ja kõverate andmed, trassi paan ja trassie projekteeritud kõrgused ning kaded. Sirgete ja kõverate ossa tueb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neie isaks kõverad skemaatiiset, kusjuures kõverate kohta antakse nende peaeementide väärtused. Iga kõvera aguse ja õpu punkti kohta antakse tema kaugus eemisest ja järgmisest piketist. 5

6 ingkõvera eemendid ja peapunktid ja α projektis antud!!! N B KK KL pöördenurk α /2 ringkõvera raadius tangent = * tan (α / 2); ringkõvera pikkus K = α/ 180 β bisektor = (sec (α / 2) 1); D mõõduiig = 2 * - K Kõverate väjamärkimine Kõverad märgitakse detaiset väja vahetut enne ehitustööde agust. Detaise märkimise peavad tähisvaiad oema asetatud kaaree nii tihedat, et kahe naabervaia vaheine kaareosa on praktiiset sirge. Kõvera raadiusest sõtuvat on märgistamise interva kas: 5, 10 või 20m. Kõverate detaimärkimise meetodid 1) istjoonte meetodi 2) pikendatud kõõude meetodi 3) nurkade meetodi Kõvera peapunktide märkimine ristjoonte meetodi 1) kõvera punktid märgitakse koordinaatide x, y järgi iga ~10m järe 2) X-tejeks on õik - N (sümmeetria järgi hijem KL-N), Y-teg on täpset risti X-tejega N B KK KL /2 Kõvera peapunktide märkimine ristjoonte meetodi N x 4 =39.73 =43.55 x 3 =29.89? y 2 x 2 =19.97 y 1 x 1 =9.995 y 4 =3.99 y 3 KK KL = 200 m 1) Leitakse vaitud kaarepikkusee k i vastav kesknurk φ i = 180k i /(π ) 2)Arvutatakse kõvera punktide ristkoordinaadid x i = sin φ i ; y i = (1 cos φ i ) Y-teg on täpset risti X-tejega sümmeetria tõttu on õigu KL-N samad väärtused! 6

7 Koordinaadid (x,y) arvutatakse väja kuni kõvera keskpunktini (KK) või veidi üe. Märkimine tehakse aates (ja KL) suunaga KK-e. Kasutatakse peamiset ekkerit (ristjooned!) ja mõõduinti Samuti võib kasutada -sse püstitatud teodoiiti (ahendatakse nö. geodeetiine vastuüesanne) istmeetodi puudusena hakkab y koordinaat kiiresti kasvama, mis on tüikas kinnise maastiku istjoonte meetod sobib juhtumite kus y koordinaat ei üeta rueti pikkust ning avamaastiku. Kõverate märkimine pikendatud kõõude meetodi x y 1 2 z 2 Vahekaugused ringkõvera naaberpunktide vahe võetakse võrdse intervaiga ( = 10m, 20m, mida ühem seda täpsem). Kõõue vastav (ringi) kesknurk arvutatakse väja vaemiga: sin(/2)=/2 Kõvera esimese punkti ristkoordinaadid eitakse anaoogset eemise meetodiga x = sin φ ; y = (1 cos φ) Lindiga pikendatakse kõõu -1 pikkuse võrra, ning saadakse abipunkt 2. Punktis 2 mõõdetakse kõõust kõvera suunas õik z pikkusega: z = 2 / Seejäre märgitakse punktist 1 väja õik pikkusega. Sirgete z ja õikepunkt näitabki kõvera asukohta (punkt 2). Järgmiste punktide väjamärkimise toimitakse anaoogset 2 y 1 x Pikendatud kõõude meetod (2) z 2 Märkimine toimub kõvera agusest ja õpust kõvera keskkoha suunas. See viis nõuab kõige vähem märkimise ruumi (vajaik vaid kitsas koridor mööda kõverat). Puuduseks on, et väjamärkimise vead kuhjuvad (iga järgnev punkt märgitakse ju eenevast ähtudes!). Seega kõvera ahkujooksu tueb kontroida ja korrigeerida /2 1 Kõvera märkimine nurkade viisi 3/2 2 = 200 m 3 Vahekaugused ringkõvera naaberpunktide vahe võetakse võrdse intervaiga ( = 10m, 20m, mida ühem seda täpsem). Kõõue vastav (ringi) kesknurk arvutatakse väja vaemiga: sin(/2)=/2 Nurk puutuja () ja kõõu vahe on 2 väiksem! eodoiit püstitatakse. Kõverapunktid asuvad viseerimiskiire ning kõõu pikkuse õikepunktis. Märkimist jätkatakse /2 sammuga. 7

8 /2 1 Kõvera märkimine nurkade viisi 3/2 2 = 200 m 3 Väjamärkimist jätkatakse seni kuni on nähtavust. akistuste imnemise tõstetakse teodoiit ümber viimasesse mõõdetud punkti (nt. 3) ja jätkatakse anaoogset esimese jaamaga Kõvera ahkujooksu tueb kontroida ja korrigeerida. Märkimine toimub kõvera agusest ja õpust kõvera keskkoha suunas. Kõvera märkimine tema punktide koordinaatide järgi Kaasaja on võimaik kõverat väja märkida eektron-tahhümeetriga, Se juhu sisestatakse instrumenti terve rida punktide koordinaate (uuakse eradi fai see jaoks) Vajaik on teada ka instrumendi seisupunkti koordinaate! Väjamärkimise maastiku otsitakse instrumendiga iikuvae prismae viseerides projektikohased punktid nende koordinaatide järgi. 8

9 Siirdekõverad, näit. kotoid Kõvera raadius muutub sujuvat s Kotoid I Kotoid II saadakse kui ühtase kiirusega iikuva auto (mie rooi samaaegset keeratakse samuti ühtase kiirusega) trajektoor, Kõverus 1/ Vahemaa s M. Vermeeri joonis Vertikaakõverikud Neid saab väja märkida ka niveiiriga Pikiprofiii projekteerimise tueb kasutada vertikaakõveraid erineva suurusega kaetega õikude ühendamiseks Kumerad püstkõverad on nähtavustakistuseks ja nende tueb tagada arvutusik nähtavus teepinnae ja vastutueva auto suhtes nähtavuskaugus L 2 h h 1 2 Siit saab eida, vt mõnda juhendmaterjai 9

10 Nõgusa vertikaakõvera raadius määratakse ähtuvat kas sentrifugaakiirenduse maksimaasest suurusest eisijate mugavusest Vert. kõverate kaete arvutamine i=(h2-h1)/l*1000 = tuemus promiides Auto vedrustuse üekoormatusest uedega sõidu pimedas vajaiku teepinna nähtavusest ähtudes i 1 -i 2 =0.048 i 1 -i 2 =0.095 i 1 -i 2 =0.027 i 1 -i 2 =0.017 Kumera vertikaakõvera soovitusik raadius võiks oa m ja nõgusa puhu 8000 m Pikett i 1 -i 2, o Kv v Bv PK8+64 PK Vertikaakõverate põhieementide arvutus põkkuvate kaete puhu v=(i 1 -i 2 )/2 ; Kv= 2v=(i 1 -i 2 ) ; Bv = v 2 /(2) Kui i on promiides siis v=(i 1 -i 2 )/(2*1000) ; Jägida i märki (+/-), kuna need võivad kumueeruda Paanikõverikke on soovitav ühidada püstkõverikega Nõgusaid vertikaakõverikke ei projekteerita pinnase eemadamise kohtadesse kantakse väja horisontaaprojektsioonis! Vahepease punkti kaugus tangensist b=a 2 /(2) 10