kahekordse integreerimisega ADM Lülid S/H ja T/H Analoogelektroonika lülitus Operatsioon(i) võimendi...

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "kahekordse integreerimisega ADM Lülid S/H ja T/H Analoogelektroonika lülitus Operatsioon(i) võimendi..."

Transkript

1 Sisukord Sisukord.... Elektroonika ajalugu Elektroonika osad Ülevaade komponentidest Passiivsed Dioodid (mittelineaarsed passiivelemendid) Transistorid Türistor Mida peaks teadma elektrotehnikast ja nendest eeldusainetest Elektroonse mõõtesüsteemi struktuur Digitaalelektroonika põhilülitused nulli ja ühe esitamine Loogika baaselemendid Dioodloogika Transistor kui lüliti ja EI- element Loogikaelementide süsteemid. (tehnoloogiline pool) Hiz (e 3rd state kolmas olek) Kombinatsioon ja jadaloogika (e järjestikloogika) erinevused Loogikafunktsioonide esitamine Kombinatsioonloogika tüüplülitused Multipleksor MX Demultipleksor Loogikaelementide väljundite ühendamine Dekooder või dešifraator Koodimuundur Kooder e šifraator Välistav või element (Exclusive O e XO) OM (ead Only Memory) PLA, PLM (programmeeritav loogikamaatriks (array)) Jadaloogika lülitusi Jadaloogika olemus Trigerid Schmitt i triger Lühikese impulsi formeerimine Viitelüli, monovibraator, multivibraator egistrid Loendurid Muutmälu /operatiivmälu /AM DAM & ADM (DAC, ADC) DAM FLASH ADM loenduriga ADM eversiivse loenduriga ADM e Järgiv ADM Bitikaupa lähenemisega ADM... 35

2 6..6. kahekordse integreerimisega ADM Lülid S/H ja T/H Analoogelektroonika lülitus Operatsioon(i) võimendi OV ehitusest OV kaks põhilist tagasisidestamise viisi OV-ga lülituse ligikaudse arvutuse näide Tagasisidestatud OV genereerimaminek (iseergutumine) ja selle vältimine integreeriv lülitus Diferentseeriv lülitus Summaator Bipolaarne võimendi Diferentsiaalvõimendi Mittelineaarsetest võimenditest OV baasil muundurid I, I Schmitt triger OV baasil Multivibraator Monovibraator (e ootav multivibraator) Vooluväljundiga OV Komparaator OV ühendamine digitaallülitusega Kahesuunaline KMOP võti Ideaalfiltrid ja reaalfiltrid Butterworth i ja Tšebõševi filtrid Filtrite klassifikatsioon läbilaskeriba järgi Passiiv- ja aktiivfiltrid Toiteplokkide elemendid Alaldid (koos trafoga) Silufiltrid. L, C, LC, C Parameetriline stabilisaator Kompensatsioonstabilisaator Transistori lülitused võimendites Ühise emitteriga/ühise lättega aste Ühise kollektoriga/ ühise suudmega aste Ühise baasiga aste Darlingtoni lülitus e liittransistor Kolme kondensaatoriga lülitus (võimendusaste)... 54

3 ELEKTOONIKA Eksam kirjalik, küsimused enne teada.. Elektroonika ajalugu Algas raadio leiutamisest 896 (umbes). Esimene raadio ei olnud elektrooniline. aadio leiutasid Popov, Marconi. Marconi hakkas raadiot ka edasi arendama, läks Itaaliast Londonisse, kus hakati tootma. Elektroonika algas elektronlambi leiutamisega, esimesed olid diood ja triood. Elektronlamp on klaaskolb, milles vaakum, plekist anood, ja traadist katood, kui katoodi kuumutada, elektronid lahkuvad katoodilt, kui anoodile anda positiivne laeng liiguvad elektronid sellele. Diood juhib voolu ühes suunas. Sellega sai avastada raadiolaineid, pidada sidet. Vajalikuks osutus võimendamine, seda võimendas triood, võre võimaldab reguleerida elektronide voogu katoodilt anoodile. Võrele anti negatiivne pinge, et elektronid ei jääks võrele, mõõtes võre pinget, saadi suurem või väiksem pinge. 90 oli triood valmis ja elektroonika alus oli elektronlampidel kuni 960 (50 a. kõik lampide baasil). Täna on elektronkiiretoru: katood võre e. modulaator, mis kokku moodustab elektronkahuri, elektronid suunatakse luminestseerivale ekraanile, mis on tehtud GB kiirgavate triipude või punktidena. Et kiirendada on peale võret anood. Elektronkiirt peab saama suunata, selleks on olemas kallutussüsteem N: I plaadid kallutab elektriväljaga s.o. elektrostaatiline kallutamine (esineb ostsillograafis). II elektromagnetiline, mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes (kuvar, TV kineskoop). Alates (949 ) 960 pooljuhtide ehk transistoride ajastu e. diskreetsete pooljuhtseadiste ajastu. 970 algas integraalskeemide ajastu, ühele kristallile paigutati palju transistore. Algas arvutiajastu. Transistor sarnaneb trioodile, vaakumi ei ole vaja, kogu elektronide liikumine toimub pooljuhi sees. Bipolaarses transistoris on baasivool võre funktsioonide kandja (bipolaarne transistor kollektor + baas + emitter). Suue pais läte transistoris paisupinge võre funktsioonidega s.o. unipolaartransistor e. väljatransistor. Eelnevat käsitletut nim elemendibaasiks. Montaažitehnika. I (elektronlampide aeg) metallšassii (kandekonstruktsioon), selle peal pesades lambid ja juhtmetel rippuvad takistid, kondensaatorid, induktiivpoolid (; L, C). II (integraalskeemide ajal) trükkplaadil pindmontaažitehnikas integraalskeemid,, C jne. Trükkplaadid on kuni 0 kihilised. Eestis tehakse vaid kahe kihilisi. Mälude areng 960ndatel mälu pidev probleem. Polnud kiireid pooljuht mälusid, mälu oli sel ajal magnetiline. 970ndate alguses valmistati pooljuhtmälud integraalskeemidena. Või hoopis võõtes transistori leiutamine 3

4 Pooljuhtmälude areng tingis mikroprotsessori valmistamise, siit tulid PC, Laptopid, mikrokontrollerid. Tulevikus võibolla optika.. Elektroonika osad Komponendid e. elemendid - passiivelemendid, L, C, trafo - dioodid e. alalduselemendid, juhivad voolu ühes suunas (võivad olla nii passiivkui aktiivelemendid, olenevalt ajastust) - aktiivelemendid (e. võimenduselemendid e. lülituselemendid) - integraalskeemid (lülitused, koosnevad passiiv- ja aktiivelementidest, mis on omavahel ühendatud) Elemendid võivad olla lineaarsed 3 ja mittelineaarsed, viimase esitamiseks kasutatakse volt-amper karakteristikuid e. pinge-voolu tunnusjooned du rd di I 0 dif. takistu I 0 tööpunkt. Elektroonika kui aine osad: - analoog elektroonika s.o. pidevate signaalide elektroonika (ei vaja palju elemente) - digitaalelektroonika s.o. 0, mäng Analoogelektroonika alad: - looduslike signaalide vastuvõtmine - võimendamine ( analoog digitaal- muundur) - digitaal-analoog-muundur võimendi tämbri regul. valjuhääldi - raadiosidekanalites - elektroenergeetikas (toiteplokid) jne 3. Ülevaade komponentidest 3.. Passiivsed - takisti SA-s I mittelineaarsel puhul reguleeritavad potentsiomeeter, lülituse häälestamiseks - kondensaator C, Alalisvoolul kondekas voolu ei juhi! Vahelduvvoolul juhib voolu, toimub pidev ümberlaadimine. Vahelduvpinge u m sin! πf t m sin ωt ω Vahelduvvool I m f X C T ω C π fc m ω πf X kondensaatori takistus C i I m sin(ωt + ϕ) ϕ - faasinihe X reaktiivtakistus, ei muuda midagi soojuseks 3 I, C, L 4

5 aktiivtakistus, näitab, et el.en. muudetakse suujuseks - induktiivsus L (vasktraadist mähis) või raudsüdamiku korral, muu südamik. Alalisvoolul lühis e. praktiliselt lühis m (mingi on) vahelduvvoolul u m sinωt tekib i I m sin(ωt + ϕ) I m X L X L vahelduvvoolul energia salvestub poolis (magnetväljas) X L ωl πfl (võrdeline seos) di u L lülitamisel tekib suurpinge surmav, et pinge liiga dt suureks ei läheks, alalisvoolu korral saab kasutada kaitset - Trafo e. transformaator, pinge muutmise vahend Ferromagnetikust südamega ω - keerdude arv v ω! v ω võimendus ei ole, kuigi pinget saab muuta. 3.. Dioodid (mittelineaarsed passiivelemendid) ühesuunalise juhtivusega volt amper karakteristik: Alaldusdiood kasutatakse toiteplokkides u i I T S ( e ϕ ) u > 0 päripinge u < 0 vastupinge ϕ T temperatuuri potentsiaal (u. 5mV toatemperatuuril) ϕt ϕt I S küllastusvool, praktiliselt vastuvool i I Se I S I S e - hea tuletiste võtmiseks, et r 4 d diferentsiaalse takistuse leidmisel. Dioodide variante: ) STABILITON alalispinge stabiliseerimiseks, töötab läbilöögi olukorras. u u diood ei tohi selles piirkonnas rikneda 4 või hoopis v d 5

6 ) VAIKAP kasutatakse vastupingel C var mahtuvuse muutmiseks muudame alalispinget. varikapi vastuvool on µa murdosa ( 0 MΩ µ A 0, V 00 dq Mittelineaarne mahtuvus (kondensaator) C d d 3) SCHOTTKY diood 00 µ A ) Tavaline diood Schottky diood Juhib voolu ühes suunas,, alaldab Siire metall x pooljuht kasutatakse kiirete TTL lülituste saamiseks Tavaline diood Schottky diood 3.3 Transistorid. põhikategooriat: - bipolaarsed - unipolaarsed e. väljatransistorid Bipolaarseid juhitakse baasivooluga. Väljatransistoreid juhime paisupingega. Bipolaarsel transistoril on kolme kihiline struktuur. Emitter saadab voolukandjad teele, kollektor kogub ja baas reguleerib Plenaartehnoloogial B E võimalikku struktuuri: - pnp - npn põhiline Kirchoffi reegliga i e i k + i b ik transistori ib 00 sisendkarakteristik i e i k i läbiv (dioodi korral) selle määrab i b juhitakse baasi poolt K 6

7 Transistori väljundkarakteristikud: Ühtlaste vahedega baasivoolude korral Võimenduse olemus läbilöögipinge sõltub transistorist (0 300V) Sisendahelas P 0,7V*400µA 0,8mW Väljundahelas P 0V*50mA 500MW P > P k p P > P P kasutegur η < P kui teoreetikud uurivad võimendit ei arvestata toiteallikat. Pidevate signaalide võimendamine raadio, TV, makk Digitaalsignaalide võimendamine voolu sisse/välja lülitamine Transistor on nagu konstantse voolu generaator e. allikas Väljundkarakteristik i k ei sõltu ke - st 0 N: Pliiaku: h i k β e s.o. transistori vooluvõimendus tegur. ib Bipolaarne transistor Emitter viib baasi alasse aukusid, auk on seotud elektronide puudumisega. Konstantse pinge allikas e. generaator Väljatransistor (nõrgem vool kui bipolaarsetes transistorides, arvutitehnikas peamised) - metall - isolatsioon SiO voolu suund LÄTTEST - SDMESSE 7

8 Dioodid vastupidi, voolu ei teki, voolu tekkimiseks kogutakse aukude p kanalisse e. invertioonkihti seetõttu dioodid lakkavad olemast s.t. paisule tuleb anda pinge Lätte suhtes. Paisu ja kristalli vahel on elektriväli, mis kogub augud. nim ka isoleeritud paisuga väljatransistor MOP (i.k. MOS) nim. ka indutseeritud kanaliga MOP (MOS) väljatransistor. Et vähendada pinget hakati tegema sisseehitatud kanaliga MOP transistore (kanal on juba tehases valmistatud, selle suurust reguleeritakse pingega) Enamasti tehakse väljatransistorid n - kanaliga Isoleerimata paisuga väljatransistorid, neid nim pn siirdega väljatransistorid Türistor (4 kihiline struktuur) lülituselement, kasutatakse energeetikas (arvutite jaoks liiga aeglased) 3.5. Integraallülitused IC (integrated circuits) Ei vaatle praegu kuna terve kursus käsitleb neid Optoelektroonika elemendid Fotoresistor (takistisse paistab valgus ja takistus sõltub valguse intensiivsusest (pimedus 0, valgus )) Fotodiood liikuda footonid korpuses on auk, ees on kvarts või klaas, dioodi pn siirdeni saavad 8

9 Skeemi lülitada vastupingel fotoelemendirežiimis diood muutub ise energia allikaks, välist energiat ei ole. Vool vastuvool päripinge valguse arvel s.o. emj. allikas! Kõigi emj allikate vool ja pinge allika sees on vastuolus emj tekitab mitteelektriline energia fotoelemendi puhul valgus, aku ja patareis keemia, elektrijaamas mehaaniline energia. Fototransistor Fototransistor läbivoolu I e sisselülimine valguse abil. Valgusdiood (LED Light Emitting Diod) i valgus osa läbiva voolu energiast muundub valguseks. Voolu läbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid) GaAs x P -x 0 x Optron toimub signaali või energia muumine skeemi järgi elekter valgus elekter N: kõrgepingeliinid el-isolatsioon 3000V kõrgepinge Arvuti 5V - optiline info edastus elektritoitega valgusallikas valguse muundur elektrisignaaliks (LED, hõõglamp) (fotodiood, fototransistor, fototüristor, fototakisti jne) Valguse kandmiseks punktist A punkti B kasutatakse täna kiudoptikat valgusjuht, peenike kiud mille sees on täielik sisepeegeldus ja valgus välja ei lähe värvuspaneelid infoesituseks.. elektronkiirtoru GB luminestseeriva ekraaniga (0kV). vedelkristall GB poolvedel aine, millel pikad molekulid elektrivälja abil saab molekule keerata. (,5V) 3. plasmapaneelid e. gaaslahenduspaneelid (hõrendatud gaas millest lastakse elekter läbi. Na aur erekollane, Xe, Ar, He pruunikas punane). Gaasi ultraviolett helendus lastakse luminestseerivale ekraanile (pinged 50 50V) 4. Mida peaks teadma elektrotehnikast ja nendest eeldusainetest Kirchoffi seadust: Vooludele i + i + i 3 i 4 + i 5 juurde voolavate voolude summa peab võrduma äravoolavate voolude summaga. 9

10 Pingetele Pingejagur Ohmi seadus i i koormusega pingejagur: Vahelduvvoolu korral I I m m X X m C m L i Z X C + Z X L + i + pinge jagamise tegur + t ekv i + t + ekv + i ekv ekv t Ohmi seadus ekv + vahelduvvoolule kui kui 5 ahekas ahelas ekv on on vaid vaid Logaritmiline sageduskarakteristik Logaritmilises mastaabis esitatakse alati sagedus ja kui soovi siis ka sagedusest sõltuvad (muud) suurused. Logaritmilises mastaabis vaid sagedus nim seda poollogaritmiliseks esituseks. Oktav sageduse kahekordne muutus Hz Hz 4Hz - Dekaad sageduse kümnekordne muutus Hz 0Hz 00Hz - Enamasti sageduskarakteristik (mingi suuruse sõltuvus sagedusest) esitatakse täislogaritmilises (mõõdustikus) esituses see on K (sagedusest sõltuv suurus) esitatakse ka logaritmilises mastaabis. Ühikuks detsibell (db) K db 0logK (võimsuste suhte võimendusel) K db 0logK (pingete voolude suhte puhul) P I e. P (P ) e. P I (P I ) C L 5 Z - kogutakistus 0

11 asümptootiline amplituudi sageduskarakteristik (ASK) (pingete suhe) (v.-0db/dek võimsuste suhe) logaritmilises mastaabis kasutatakse kuna nurkade sagedused on lihtsalt arvutatavad kalded db/dek (db/okt) on ± n 0 (± n 6) n,, 3, ± n 0 tavaliselt pingete suhte muut 3dB. Peale selle on faasisageduskarakteristik e FSK m sinωt i I m sin(ωt + ϕ) ϕ - faasinihe FSK on ϕ sõltuvus f-st või ω-st Vastavalt Ohmi seadusele vahelduvvoolu ahelal m I m Z X C + X C Z π fc ω C kui ω 0, siis Z Z ( ) + ωc kui ω, siis Z praktikas kui X C <, siis võib lugeda Z, (mõnikord ka 5 m m I m Meid huvitab võimendustegur K Z m X C < ) 3 ω C ω C pingevõimendustegur K Z + ( ) ωc asümptoodid lõikuvad sagedusel siinuspinge kus ( ) ω C ω C ω C f π C

12 Miks on lahknemine 3dB? K ( ω ) + ( ) ω C 0log K (ω ) 0 log 0log 0 log 0 (- )log -3,0dB -3dB (s.t. 3dB alla nulli) Miks kalle on +0dB/dek? K Vaatame madalaid sagedusi kus ωc >> ( C 5 ) ω + ( ) ωc siis ignoreerime ruutjuure all, siis K ωc ωc ω C - dekaad on ω0x muutus 0 logk 0 log ωc 0 logc + 0 logω järelikult kaldjoon tõuseb 0dB dekaadi kohta. FSK (faasisageduskarakteristik) Ahelas kus on reaktiivsused võivad sisend ja väljund pinged olla faasis nihutatud m sinωt faasinihe ϕ f(f) f(ω) s.o. FSK m sin(ωt + ϕ) Vaatleme ahelat: m sinωt Kui LASK tõus on +0dB/dek siis ϕ max +90 Kui LASK tõus on +40dB/dek siis ϕ max +80 Jne. Kui Lask langus on -0dB/dek siis ϕ piirväärtus on-90 Jne. K X Z C ωc + ( ) ωc + ω C Näide: K kui ω C << Kui ω C >>, siis K m sin(ωt + ϕ) OV operatsioonvõimendi ωc ω ü C

13 K m m Z ekv m sin(ωt) Kui ω 0, siis alalispinge (cos mõistlikum, et <>0) ekvivalentne taksistus ekv + Z ekv K Z ekv + ω C X C + X C jωc + jωc ASK! + ω C % ""$"# " const sageduse sõltuvuse näitaja + jω C ω ü C 6 0 ω ü 3030, ,3 0 0,33 s ωü 3030,3 f Hz Ü 48 π 6,8 transiitsagedus ω T enam ei võimenda, ülekanne ω T 0 ω ü π 4800 Hz /s 0,8 0 ω ü C,04 ft fü , Hz Mõiste diferentseeriv ahel: u ir Vaatleme sagedustel (u muutumiskiirustel), kus <<. Sellises olukorras du du C, siis i C järelikult dt dt i du rc dt u 3

14 Mõiste integreeriv ahel: Vaatame sagedustel (u muutumiskiirustel), kus <<. t t i u idt C dt C 0 0 Vool ja pinge induktiivsusel: di u L dt 5. Elektroonse mõõtesüsteemi struktuur salvestus Temp Kiirgus sensor e. andur sensor e. andur võimendus võimendus analoog MX ADM Digitaal töötlus DAM Filtrid kui vaja el.signaali muund MKS aadio side Vastuvõtja võimendus ADM kompuuter Võrk 0V alaldi Filter stabilisaator TOIDE (igale poole) kuvar analoog MX lülitab analoogsignaale, ülekanne täpne ADM analoog-digitaal-muundur Võimendus signaali analoogtöötlus DAM digitaal-analoog-muundur 6. Digitaalelektroonika põhilülitused 6.. nulli ja ühe esitamine Kõige mõttekam on 0 ja. Et esitada 3nd süsteemi 0 +, selleks oleks vaja, et transistorid laseksid voolu läbi mõlemas suunas, aga see ei ole võimalik. 8 bitti e. 56 nivood 50 nivood, samm 0,4% täpsuseks võib võtta 50 ±0,%. Seega on juba 8 biti puhul viga väikese tõenäosusega ja sobib paljude ül lahendamiseks. 0 bitti e 000 nivood samm 0,% täpsus ±0,05%, täpsuse tõttu on enamik ADM 0bitised. 0 bitti nivood täpsus ±0,5ppm (ppm parts per million) 0 ja esitamiseks saab kasutada - voolu i (tülikam mõõta, kui ahelat ei tohi lõhkuda siis, näit süsteem kus 4mA 0 ja 0mA - pinget u. pinge on põhiline kuna pole vaja ahelaid katkestada 4

15 Positiivne loogika Positiivse toitepingega 0 tsoon mida teoreetiliselt ei tohiks kasutada, kuid tegelikult peab nivoomuutumisel seda ala läbima, probleem lahendati tahtperioodiga tahtsagedusf 0ns kui F 00MHz. Häireid arvestades tehakse nivood laiemaks (-----) Positiivne loogika > 0 > 0 On süsteeme kus kasutatakse negatiivset loogikat positiivse toitepingega 0 > või 0 > GPIB (General purpose interface bus) Hewlett Packardi toode kasutab negatiivset loogikat s.o. mõõteinterfeis. Negatiivne loogika positiivne loogika. Varem kasutati ka negatiivse toitepingega süsteeme. Tehastes kus on suured elektromagnet häired kasutatakse tihti kahepolaarset 0 ja esitust. Näit: +4V ja 0-4V või V ja 0 -V või +,4V ja 0 -,4V S interfeisid on sellised S (ecommended Standard) tuntuim 3, tülikas teha kuina ühel pool töötavad npn transistorid ja teisel pool pnp kui on kahepolaarne süsteem, siis on vaja toiteallikat kord positiivne, kord negatiivne pinge Analoog elektroonikas kasutatakse tavaliselt kahte toiteallikat. On olemas muundurid positiivse toitepinge muundamiseks negatiivseks toitepingeks (koosnevad multivibraator dioodid kondensaatorid) 5

16 6.. Loogika baaselemendid Vaja on kolme elementi (NING, VÕI, EI), et täita loogika baasfunktsioone. NING VÕI EI Loogiline korrutamin Ameerikas X X Y X X Y X Y Loogiline liitmine NING EI VÕI EI X X Y X X Y NING JA või ühe transistori abil ei ole võimalik teostada loogika baaselemendi n- võib kasutada NING EI või VÕI - EI 6.3. Dioodloogika Dioodloogikat kasutakse kui blokki on vaja kokku ning-itada või või-tada. Diood juhib ainult ühes suunas. X H (high) kõrge yh X H potentsiaal (+E) pos.loogika X L (low) madal X L 0 potentsiaal, siis y L ( +0,6 0,7V) dioodi pindelang pos loogika O High Low Transistor kui lüliti ja EI- element EI- elemendi olemus: s- realiseeritav ühe transistoriga. aiskab elektrienergiat kui y 0 E Kaovõimsus on siis (nii palju energiat kaob) X 0 S kinni S lahti y kõrge e X S lahti S kinni y madal e 0 Selline süsteem on realiseeritav transistoriga. Parim variant pmos nmos s.o. kokku KMOS, see ei raiska energiat statsionaarses olukorras. 6

17 KMOS elemendid 74C00 toide +5V, 0000Hz sagedusega, sisse-välja lülitamisel tarbib 0,0mW, kui lülitada 0MHz tarbib 0mW. i k βi b >0 Võimendil pinge E k ε k 0; y low 0V i Järelikult saame valida ka i b i X low maandatud Y Hi praktiliselt +E(5V) sest siis i b 0 ja i k βi b 0 kuni 5V 0,7V X Hi pingel 5V i b > 0 s.t. E 0,7V b sis b b meie valida (tinglikult) b kemin kmax ; kemin 0 s.t. kmax k E i, suuremaks i k ei lähe. ikmax b reguleerimisega võib saavutada olukorra kus i b > s.o. transistor küllastus, β küllastus tuleb transistori lülitamise aeglasemaks s.t. küllastust on vaja vältida. I Meetod (lihtmeetod) b, k õige valik II Schottky dioodi kasutamine. TTL Schottky s.o kiirem kui TTL, millel Schottkey dioodi pole. k n-mop kasutatakse lülititena s- suue s.o. esialgne lahendus. Hiljem selgus, et tehnoloogiliselt on lihtsam: K-MOP (k- komplementaar) e C-MOS 6.5. Loogikaelementide süsteemid. (tehnoloogiline pool) Dioodloogika võimaldab teha VÕI, NING elemente. Palju variante transistorloogikaid. Järele jäi vaid TTL, CMOS ja TTL kasutamine kohtades kus vaja juhtida suuri voole. 7

18 mitme emitteriga transistor TTL tüüplülitusi on NING-EI e. NAND element i b võib olla suunatud kas ühele või teisele poole. TTL nivood tänapäeval samad nivood kasutusel CMOS lülitustes. MOP transistoridel süsteemid pmop harvaesinev nmop suhteliselt sageli esinev kmop praegu üldlevinud ESL (emitteri sidestuses loogika) ECL (emitter coupled logic) 5 a. tagasi suurte arvutite põhilülitus. Et sisendid ja väljundid paremini sobiksid kasutati negatiivset toitepinget. (edaspidisesse elektroonikasse) voolu stabilisaator (hoiab I const) (realiseeritakse transistoril) Voolu ümberlülimise printsiip: kui sis > 0, siis i I, i 0, kui sis < 0, siis i 0, i I. Selline lülitus on kasutusel ka operatsioonivõimendites (OV), kus on voolude ümberjaotamise printsiip, kuna seal on analoogsignaal. IIL (integreeritud injektsiooniloogika) I L (I ruut L) s.o. teostatud bipolaartransistoridel lisaelektroodiga e injektoriga, mis hoiab voolu alal bipolaartransistori olek on määratud sellega, kuhu injektori vool läheb (baasi või mujale) kasutatakse seal kus vaja väikesi pingeid, I L töötab,5v toitega Hiz (e 3rd state kolmas olek). Loogikalülituset sisendite ja väljundite omavaheline ühendamine. Hiz Hign Impedance kõrge takistus (impedantsus) Hiz tähendab, et antud element ei anna välja täpselt ei 0 ega nim ka (FLOAT ujuv potentsiaal) kasutatakse seal kus on siinisüsteem Kui saatjad korraga räägivad võib tekkida siinikonflikt (üks ütleb ja teine 0 ), see on lubamatu. Kõik saatjad peale ühe peavad olema Hiz olekus (s.t. üks saab korraga rääkida), seda määrab kontroller (Arbiter) CE- chip enable, CS- chip select (mõlemad võrdselt kasutusel). Aadressi dekooder lubab rääkida/infot edastada vaid sellel saatjal, mille aadress on 8

19 dekooderi sisendil, kõik teised saatjad pannakse Hiz olekuss. lisatransistor, iga väljundi jaoks üks kui CE andes (Hi), siis väljundid Hiz olekus, kui CE v CS, siis väljundeid aktiviseeriv signaal on. Hiz saab realiseerida ka CMIS-il S, S lahti Hiz S kinni, S lahti 0 S lahti, S kinni S, S kinni lubamatu olek (toimub ümberlülituste ajal) Ühe ja sama seeria ühtede loogikaelementide sisendite ühendamine teiste väljunditega ei tekita probleeme. Seeriat iseloomustab mingi numbriline (enamasti) tähis. Erinevate seeriate ja erinevate tehnoloogiate puhul võivad tekkida probleemid. N: pinged võivad mitte sobida või teise elemendi sisend nõuab rohkem voolu kui teise väljund annab. Ühendada võib vahetult kui mõlemal (kõigil) on Hiz omadus Kombinatsioon ja jadaloogika (e järjestikloogika) erinevused Kombinatsioonloogika puhul väljundsignaal on alati sisendsignaalide ühene funktsioon. y f (x, x, x 3, x 4 ) y f (x, x, x 3, x 4 ) Jadaloogika omab mingit mälu s.t. mäletab, mis temaga varem tehtud. us mõiste OLEK STATE, siis väljund signaal on yi fi ( x, x,..., xn, olek), see ei ole ainult %"$"# sisendsignaalid sisend signaalide funktsioon, loevad nii sisendsignaalid kui ka olek. Olekuid on min, max olekute arvu ei tea täpselt. Oleku meelespidamiseks on mälu, olekud on nummerdatud N: olekul nr 0 on kood 000, nr on kood 00. Oleku ja koodi vastavus ei pea olema nd-arvuline vastavus. Lülitusele lisandub nii palju väljundeid ja sisendeid kui mitu järku on koodis. Mäluelemendid on ead/write tüüpi. Töötab takteeritult! Muidu olekute võidujooks. Mällu kirjutus e olekukoodi muutmine. 9

20 6.8 Loogikafunktsioonide esitamine. Tabelesitlus. Esitame kombinatsioonloogika funktsiooni X X X 3 Y -laest võetud tulem X X X 3 Z Tabeli fragment Don t care Loogika avaldised 0 Y X X X 3 v X X X 3 v X X X 3 v X X X Tuleks minimeerida, me ei minimeeri selles 0 kursuses, teeme triviaalse realisatsiooni 0 0 Y X 0 X X 3 v X X X 3 v X X X 3 v X X X Kombinatsioonloogika tüüplülitused Multipleksor MX MX ühendab ühe oma n sisendist väljundiga, n tavaliselt täisaste. Ühendatava sisendi number näidatakse nn aadressiga. Väljund võib olla ka inverteeritud. A 0, A : aadressi bitid. X 0 y kui A 0 A 0 X y kui A 0 A 0 X y kui A 0 0 A X 3 y kui A 0 A Kasutataks ühenduseks Tekib ajakadu Demultipleksor Selle ainus sisend ühendatakse ühele n väljundist, mille numbri näitab aadressikood. 0

21 Loogikaelementide väljundite ühendamine 3 võimalust:. Hiz kasutamine s.t. loogika elementidel on 3 olekut (0,, Hiz), võib ühendada vahetult kokku, aga Hiz juhtimine peab garanteerima, et vaid üks loogikaelement töötab. (ülejäänute väljunditel Hiz) (arvuti tehnikale sobiv). loogikaelementide väljund(transistor)id on lahtise kollektori või lahtise suudmega (MOP). Väljund pannakse vahetult kokku ja ühise takisti kaudu ühendatakse toiteallikaga. Takisti valida käsiraamatu abil, kus on valemid min ja max arvutamiseks, nende vahelt ise valida sobiv. ( variant sobiv tehastele) 3. On ainuvõimalik siis kui pole Hiz ega lahtist kollektorit või suuet. Tuleb kasutada VÕI elementi nagu MX-i skeemis Dekooder või dešifraator On n sisendit ja n väljundit. Väljundsignaal ilmub ainult sellele väljundile mille järjekorranumber on esitatud sisendile antud kahendarvuga. DC out of 8. väljundsignaal on inversiooniga või 0 inversiooniga. DC out of 4 (siin kui x x 0 0) (siin kui x 0, x 0 ) (siin kui x x 0 0) (siin kui x x 0 ) Koodimuundur Sisend ndarv, väljund teine ndarv. 7. segmendiga indikaator. Indikaatori sisendsignaal on kümnendnumbri kahendkood (4bitti)

22 Koodimuunduri funktsioneerimise tabel: Sisendkood Väljund X 3 X X X 0nd g kustunud b, c põlevad f, c kustunud f, e kustunud a, e, d kustunud b, e kustunud b kustunud 0 7 a, b, c põlevad kõik põlevad e kustunud Kustunud 0 põleb Iga segmendi jaoks oma skeem Segment a. a on kustunud 4, puhul Kooder e šifraator detsimaal BCD Binary Coded Decimal BCD iga kümnendarv on esitatud kahendkoodiga klahvile vajutades Väljundil D 3 D D D 0 0 Mistahes klahvile vajutamise signaal. Suures süsteemis on üldkasutatav ASCII 6 kood Välistav või element (Exclusive O e XO) X X Y Ülekannet ei arvestata Y X X v X X OM (ead Only Memory) (Püsimälu). Arvuti ei saa ilma lisa abivahenditeta OM-i sisse kirjutada. OMile kirjutamiseks tuleb kasutada suuremaid pingeid kui +5V (TTL nivood 0 0,4V ja,4v), näiteks V. 6 American Standard Code for Information Interchange

23 POM, EPOM, EEPOM on võimalik info kirjutamine OM-i, need on nn programmeeritavad püsimälud. POM (programmable) POM on vaid üks kord programmeeritav. EPOM V kiirgusega infokustutus, elektriline uue info kirjutamine. EEPOM elektriline infokustutus, elektriline uue info kirjutamine. Liht OMi ehitus: ) pesa, kust saame bitid ) aadressi dekooder, et pesa üles leida. Suvapöördusega mälud andom Access Memory (kõik aadressid on hetkega kättesaadavad). 8 pesaga OM pesa á 4 bitti Pesa 0 on salvestatud 00 Pesa on salvestatud 0000 Pesa 6 on salvestatud 0 Pesa 7 on salvestatud 000 Puhas OM dioodid või transistorid lülitatakse skeemi lülitusse tegemise käigus nii, et puhas OM valmistatakse koos temasse salvestatud infoga (N: pesumasinates jm masstootmises). POM programmeeritav kord Aadressi dek. väljund 0 tehasest tulevas POM-s on ainult Aadressi dek. väljund ühed (nullid programmeeritakse Aadressi dek. väljund sisse s.t. liigsed dioodid või jne. transistorid kõrvaldatakse). Kõrvaldamine tähendab dioodi ühenduse läbipõletamist, ühendus katkestatakse tehakse vooluimpulssidega. Programmeerimise abivahend on programmaator, mida juhib arvuti. EPOM ja EEPOM kustutamisega. OM-id, mis kasutavad MOP transistore. Sinna maetakse laenguid, püsivad 0neid aastaid PLA, PLM (programmeeritav loogikamaatriks (array)) Kui muutusid keerukamaks nim PLD (device) Y X X X 3 V X V X X 3 Y Y 3 X V X 3 jne. 3

24 Vaja on sisendeid X,,X n, nende ütlused, loogiliste korrutiste mood maatriks, loogiliste summade maatriks. Loogiline korrutis N 0 X X X 3 Loogiline korrutis N 0 X Loogiline korrutis N 0 3 X X 3 Loogiline korrutis N 0 4 X ühesuunaline juhtivus vool läbi horisontaalse juhtme potents 0 e madalaks. voolab maha ja pingelang viib 6.0. Jadaloogika lülitusi 6.0. Jadaloogika olemus jadaloogika lülitusel iga väljundsignaal y i on sisendsignaalide x, x n ja oleku ühene funktsioon. y i f i (x, x,,x n, olek) kombinatsioonloogikal üks olek, jadaloodikal vähemalt erinevat olekut, kui olekuid, siis oleku kohal on oleku tunnus 0 või. kui olekuid on N: 4, siis olekutunnused 00, 0, 0, kui olekuid N: 5, siis võib tunnused valida suvaliselt (N: 000, 00, 00, 00, 0). Trigeritest moodustatakse mäluplokke. Triger on element millel on olekut. Mälu on /W (ead/write) tüüpi, mõlemad protsessid toimuvad samade TTL nivoodega Trigerid igal trigeril on olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on eitusega (NING/VÕI) elementi. eset (tagastama näitab trigeri olekut, kui Q, siis olek nulli viima) Set (seadma, panema) S Q Q Asünkroonne S- triger Säilitab eelmise oleku, olek ei muutu Lubamatu! Keelatud!! 4

25 Takteerimiseks (väljendid muutuvad kui CLK ) laseb ümber lülitada. S C Q Q n+ Q t+ X X 0 ei muutu Q n Q t ei muutu Q n Q t Keelatu! - - Taktgeneraatori töö: Kui CLK on Küllalt pikk, siis s.o. frondiga reguleeritav triger. CLK ümber lülimine ülemineva frondi ajal kui CLK 0 neg. e alla ümberlülitatav triger CLK 0 mineva frondi ajal S trigerid on tõelised sünkroontrigerid, CLK frondiga lülitatavad. CLK S Q(t+) 0 X X Q(t) Kui CLK ei muutu ei muutu ka väljund. X X Q(t) X X Q(t) 0 0 Juhul kui 0 Kataloogides 0 0 Q(t) - Keelatud JK triger e universaaltriger CLK J K Q(t+) Q(t) Q (t) Tabeli üle jäänud osa ühtib S trigeri omaga. S trigeri K ja S J 5

26 D (delay) triger e viitetriger Viide on täpselt takat. infosisend. CLK D Q(t+) 0 või või X Q(t) 0 0 JK universaalne triger kuna lihtne teha D trigerit. - s.o. D-triger T (toggle) triger Lülitub vastasasendisse kui tuleb ümberlülitus signaal. Iga T impulss lülitab trigeri ümber olekud 0 0 nim loendustrigeriks Termineid.. PESET CLEA (ESET) asünkroonsed sisendid! eelseadmine nullimine, tühjendamine Sõltumatud CLK-st N: kui PESET -ga tähistatud sisendil 0, siis triger läheb olekusse PESET asemel võib olla ka CLEA. N STOP (loendustrigerite juures) 3. LOAD LATCH laadima rivistama N / STOP sisendis, siis muutub kui 0, siis püsib. Olekus STOP stabiilne üks STOP CLK latch olek hoidmine LOAD WITE 6

27 MS triger (Master Slave) Konstruktiivne lahendus! Võib olla JK, S, D Koosneb trigerist Schmitt i triger s.o. vahelüli digitaallülitusele sisendil, et sisendsignaalile anda kaunis digitaalne kujund. sch on signaal eitusega Schmitti trigeri väljundil Schmitti triger garanteerib korrektsed frondid ja korrektsed TTL nivood. Schmitti triger omab hüstereesi! Kui hüstereesi ei oleks: Nüüd lülitab ta ringi iga väikese pingeületuse puhul. Vältimiseks võetakse nivoovahemik, siis väikesed nõksud ei mõjuta. Ehitamine. loogikaelementidel. operatsioonvõimendil (hea reguleerida hüstereesi silmuse laiust) 3. Traditsiooniline skeem Sisuliselt ESL põhiraku skeem. Eituseta e mitteinverteeriv 7

28 Eituseta Schmiti triger. sis suurendamine ei mõju Lühikese impulsi formeerimine. Ei element lülitub ümber viitega. Viide alates 3 ns τ on ümberlülimise aeg τ on NING lüli ümberlülimisaeg. Lühikese impulsi formeerija diferentseeriva lüli baasil. C on diferentseeriv lüli (selle τ C (ajakonstant) on väike). Kui diood puudub Viitelüli, monovibraator, multivibraator s.o. viitelüli, element, mis peab mingit protsessi aja τ võrra kinni. 8

29 Sellena võib kasutada ühte või mitut järjestikust D-trigerit (diskreetses ajas töötades). τ pidevaks reguleerimiseks tuleb kasutada C elementi, nimelt sobib integreeriv lüli. Monovibraator, ootav (ooterežiimis) multivibraator. See teeb lühikesest impulsist pika impulsi. Sisend impulss x y (väljundimpulss) y Skeemid trigeri tüüpi, aga sisaldavad C ahelat. Kestvuse määrab τ C Nullid ja ühed stabiilses olekus. Lühike impulss sisendil viib lülituse ebastabiilsesse olekusse. Multivibraator Generaator, mis genereerib nelinurkpinget Inglismaal FLIP FLOP Jaapanis FIP FOP egistrid ette nähtud kahendarvu hoidmiseks lühikese aja jooksul. egister on tegelikult ead Write Memory WM e nim AM. Tehakse tihti D-trigeritest. D Q(t+) tüüpi: SISO S serial e. järjestikku PISO P parallel, rööpselt SIPO I input O output (Dtrigerite rida) PIPO CLK ühine, üksteisega sidumata trigerid. CLK ühine!, kasutusel viitelülina, viide n trigeri puhul n SISO nim ka niheregistriks. 9

30 SIPO e nihkeregister CLK ühine Kasutatakse järjestik infoedastuse korral. PISO e nihkeregister niversaalregister Võimaldab realiseerida 4 eelmist. CLK ühine Kasutatakse protsessorist info saatmiseks järjestik siinile Loendurid Kõik loendurid on kahendloendurid, opereerivad 0-de ja -dega. Jagatakse: kahendloendur ja mittekahendloendur (3ndloendur, 6ndloendur, decimal jne). Jagamine toimub täitumise järgi. Kahendloendur loeb 0 ( ) 0! (n- loendi järkude arv) n %$# täis n kolmendloendur: Jätab ühe oleku () vahele. Kümnendloendur Olekuid Vahele jäetakse olekud (00, 0,,00,0,0) n On summeerivad ja lahutavad loendurid Summeeriv: lahutav (loendamine ei pea alati algama nullist) tühi everseeritav loendi loendab ükskõik kumba pidi. Loendid normaalse kahendjärjestusega ja suvalise ndjärjestusega. N: Praegu realiseeritakse rohkem mäludel. Loendurid võivad olla asünkroonsed või sünkroonsed. Asünkroonsed muudavad olekut kohe info muutusel, puuduseks siire e trigerid annavad muutust edasi, trigerid lülitavad järjestikku. Sünkroonloenduritel trigerid lülituvad kõik korraga, seetõttu on kiirem, sobib elektroonikas kasutamiseks. Asünkroonne summeeriv ndloendur ( n olekut, n trigerite arv) Algseis 000 Peale esimest impulssi 00 Peale teist impulssi 00 30

31 Asünkroontriger annab väljundil lühiajaliselt valesid arve (viidete tõttu). Peale teist impulssi: a) esiteks noorim triger läheb olekusse 0, korraks väljundil 000 b) nüüd viitega vasakult teine triger olekusse. väljundile tuleb 00 00! Asünkroonne lahutav loendur. kiirelt mööduv parasiit olek, vale väljundsignaal Algseis 000 Peale I impulssi eversiivne asünkroonne ndloendur Peab omama ümberlülitatavaid trigerite vaheülekandeid! Lülititeks NING lülid. Lülitamiseks ei sa bitt mille tähis + või s.o. loendust suunav tähis. (+ summeerimine, - lahutamine) Sünkroonloendur ) sisend impulss saabub korraga kõigi trigerite T sisendile ) noorim triger peab alati ümber lülituma 3) vanemate trigerite ümberlülimise määrab kõigi nooremate trigerite väljundsignaalide (Q-de) kombinatsioon. Kui lähteseis 000, siis impulss lülitab ümber noorima trigeri siis 00, nüüd impulss lülitab ümber noorima ja teise trigeri : siis, nüüd impulss lülitab ümber kõik kolm trigerit On olemas variant kus ka sisendimpulss jõuab vaemate trigeriteni läbi loogikalülituste, see on natuke aeglasem esitatud variandist. Sünkroonloenduri väljundil valesid signaale ei esine. On olemas reversiivsed sünkroontrigerid, neid on varianti:. üks loendussisend pluss loendussumma sisend.. loendussisendit, üks summeerib, teine lahutab Mitte ndloendur ndloendur, mis jätab osa olekuid vahele. Tegemisel võimalust:. asünkroonne nullimine (asünkroonsetes loendurites). sünkroonne nullimine (sünkroloendurites) On decimal loendur loendab järgmine impulss peab ta nullima. 3

32 Asünkroonse nullimise printsiip: kui loenduril 00 tuleb loendur kiiresti nullida. Sünkroonne nullimine, teostatakse sünkroonloenduri trigerite vaheliste loogikalülituste abil nii, et peale viimast impulssi (viimane ettenähtud olek) seisundile saabuv loendusimpulss lülitab loenduri nulli loomulikul viisil. Spetsiaalloendurid. ingloendur: eituseta variant eitusega variant ühele väljundile 0 ühele väljundile 0 kõigile teistele (üks jookseb ringi) kõigile teistele s.o. kommutaator mis lülib järjestikku mingeid elemente sisse. Võib ka nii: Nihkeloendur e Johnsoniloendur Näide kolmel trigeril Sisend impulss Noorim triger Keskmine triger Vanim triger Kasutatakse näiteks: sageduse maha jagajana, millel on mitu väljundit, väljundpinged faasinihkega! Saab kasutada näie ka kommutaatoriga Muutmälu /operatiivmälu /AM staatilised ja dünaamilised variandid. Staatiliste mälude pesades iga biti jaoks üks triger s.o. SAM. Dünaamilised DAM mälus iga biti pesaks väike kondensaator. Biti väärtust näitab laeng kondensaatoril kujut võib Praktikas püsib laeng kondensaatoril ms s.t. dünaamiline mälu vajab värskendamist ca 500 korda sekundis. Mälu värskendamine seisneb laengu taastamises. Värskendamine e efresh kui kujitada mälu maatriksina, siis saab värskendada nii ridade kui veergude kaupa. Dünaamiline mälu on väiksem kui staatiline, kuid staatilist ei ole vaja värskendada. Mõlemad peavad olema koguaeg toitepinge all. DAM-id on enamasti realiseeritud maatriks adresseerimisena (OM-l on lineaarne adresseerimine (adresseeritakse üks pesa korraga)) aadressi osa dekooder aktiviseerib korraga terve grupi pesasid ja aadressi teine osa valib grupist õige pesa välja. 3

33 Tihti Data in ja Data out ühendatakse, et ei oleks üleliigseid väljaviike. Mällu kirjutamise ja mälust lugemise protsessid: EAD: pesa aadress millest loeme infot välja. Invalid eelmise info jääk - mitteusutav info t acc access time CS peab muutuma aktiivseks mitte hiljem kui t co võrra enne t acc lõppu t oh out hold time hoiab peal vajalikku infot t of out float WITE: t w write time t 3 aeg Data in stabiilsena hoidmise min aeg enne kirjutamisprotsessi lõppu. t 5 aeg stabiilse data in hoidmiseks peale ametliku kirjutusprotsessi lõppu. 6.. DAM & ADM (DAC, ADC) DAM digitaalanaloog muundur, ADM analoog digitaal muundur. DAM N: disketilt lugemine. ADM disketile kirjutamine DAM DAM sisendil n bitti (N: 0 v 8 v 6 v 0) DAM-i keerukus on määratud bittidearvuga sisendil väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge. Kui n 3 sisendile tuleb jne. (kui eeldame, et igale ndarvule vastab vastav arv volte) õige pinge võib olla kujul Et saada analoogsignaali tuleb DAM väljundpinge lasta läbi siluva toimega filtri. Filter võib olla elektriline (v mehhaaniline N: kõlarikast) filtriks võib olla ka kõrv. Kahendarv vahet nullil ja ühel. muundur peab arvestama kaalude vahet ja tegema 33

34 Lüliteid (transistore) lülitavad bitid ise, bitt on ju pinge! Patenteeritud on / skeem: Summaarne signaal ( V-i) 0 V-sse 6...FLASH ADM Vajame komparaatorit! s.o. hüstereesita Schmitti triger. Väljund digitaalne 0 kui x < 0 kui x > 0 5 kohaline ndarv kui x > 30 kõik ühed, kui x 0 kõik nullid Mitmekordne FLASH muundamine. Jäme e esialgne FLASH. Jämeda FLASH tulemus DAM-i 3. Varem fikseeritud sisendsignaali ja DAM väljund signaali vahe muundamine 4. vahe FLASH muundamine See on täpne aga aega kulub.5 korda rohkem loenduriga ADM (Kõige aeglasem meetod) 34

35 kui sisend signaal ei muutu liiga kiiresti, siis on see üpriski sobiv lahendus eversiivse loenduriga ADM e Järgiv ADM sellega muudame loenduri loendussuunda! Luuakse hüsternes e tundetuse tsoon, et ei esineks pidevat kõikumist Bitikaupa lähenemisega ADM sis seda muudetakse arvuks 0 tugipinge I võrdlus: sis võrreldakse ½ 0 ga. Vastus sis > ½ 0 või sis ½ 0 II võrdlus: kui sis > ½ 0, võrdleme sis ¾ 0 -ga. Vastus sis > ¾ 0 või sis ¾ 0. Kui sis ½ 0 võrdleme sis ¼ 0 -ga vastus kas sis > ¼ 0 või sis ¼ 0 jne. Olgu 0 bitine ADM xxxxxxxxxx x {,0} võrdlemine ½ 0 ga on MSB (bitt nr 9) paikapanek. võrdlemine ¾ 0 ga või ¼ 0 ga on bitt nr 8 paikapanek. 0 võrdlemine on LSB (bitt nr 0) paikapanek. Võrdlusi nii palju kui on bitte. Selline lähenemine on suhk kiire kahekordse integreerimisega ADM Aeglane aga võib olla väga täpne näit. 6 bitti. t const sis V s. o. esimene int egreeri min e sis 3V du II integreerimine toimub püsiva -ga! s.t. siis dt integreeritakse ajas vahet (I integreerimise tulemus 0 ), kestab kuni välj 0V integraatori väljundile tekib mullpinge. Muundamise tulemuseks on t t t, ajaline tulemus t muudetakse arvuks selle teel, et kogu II integreerimise ajal täidetakse väljundloendurit konstantse sagedusega loendusimpulssidega. Loenduri väljund on arvuline lõpp tulemus. Lülitiga saavutame, et 0 0 I integraali alguses. Integreerimise tulemus (kondensaatori pinge) τ C 35

36 6..7. Lülid S/H ja T/H ADM-ide juures kasutusel S/H Sample and Hold Hold on eriti oluline biti kaupa T/H Track and Hold Üldistamise (uurimise) puhul. järgija (elektonlüli, mille sis pinge välj pingega, pingevõimendustegur K u ) Sample aeg on täna ns ja väheneb. Järgija sis e reaalsuses 0 4 Ω (MOP) C tühjenemise ajakonstant järgija sisendil on C 0 pf 0 - F sis 0 4 Ω τ C s. Enamasti lüliti on skeemiliselt ehitatud 4 dioodiga. 7. Analoogelektroonika lülitus. 7.. Operatsioon(i) võimendi See on sisendi ja ühe väljundiga alalispinge võimendi sisendit laiendavad OV kasutusvõimalusi. välj tähistus K u (täna K u ja rohkem) analoog loogika puhul Võimendustegur aetakse täpseks & stabiilseks tagasisidestusega! OP võimendi normaalne rakendus on tagasisidestatuna. Mitteinverteeriv sisend,siis välj + sis sis Inverteeriv sisend,siis 36

37 7... OV ehitusest Sisendil diferentsiaalne võimendusaste! I + I I I võib olla näit 0 00 µa Väike triiv Väljundil Triivi väljundil saame mõõta, arvutuslikult taandame ta sisendile ja räägime sisendile taandatud triivist: triivi välj sis. taandatud triiv K u T µv / C sisendile taandatud triiv, mis on põhjustatud t muutumisest E 00µV /V µv sisendile taandatud triiv, V toitepinge E muutus. Ajaline triiv II dif. aste, edasi veel 3 tavalist võimendusastet 7... OV kaks põhilist tagasisidestamise viisi esimene annab tulemusena inverteeriva võimendi. teine annab tulemuseks mitteinverteeriva võimendi. virtuaalne Maa sis kohta s.t. sisend ja paralleelne tagasisidestus väljund pinge järgi lahutatud väljundi kohta negatiivne tagasisidestus, kui väljund on mingite elementide kaudu seotud sisendiga väike i 0V i i (i ja i võivad olla suured) vaja leida tagasisidestatud OV K TS? (TS tagasiside) kui suur on? max E E 0V ( 5V) 37

38 max 0V max 0,mV 00µ V väike pinge! K Väikest pinget ignoreerime! see punkt on nüüd virtuaalne maa see pinge loetakse nulliks! 0 (I lähenduses) Sis ja välj hästi lahutatud! K TS tavaliselt ( 3 000) i, 0 V 0 i, i i, i negatiivne tagasiside. Järjestik tagasiside pinge järgi. Tähendab, et ja potentsiaalid on võrdsed. TS TS 4 TS 3 K TS Virtuaalset maad sellises skeemis EI OLE! Kui K TS nim järguriks, sama kui Sünfaasne signaal e ühissignaal s.o. pinge mis on ühine OV mõlemale sisendile. K ( ) Ideaalne OV võimendab vaid diferentsiaalset sisend signaali. eaalne OV võimendab mingil määral ka sünfaasset signaali K ( ) + K usf ( ) K ( ) + K usf, kus K usf sünfaasse signaali võimendustegur. ( skeemi puhul on sünfaasne signaal. Esimesel ei ole) Sünfaasse signaali võimendustegur K usf tuleb viia nulliks (väga väikeseks). Sünfaasse signaali võimenduse mahasurumise tegur CH (Common Mode egression atio) K CM 0log Heal OV-l CM 60dB. K usf 38

39 Paralleelne tagasisidestus sis0v Järjestik tagasisidestus sis0v OV-ga lülituse ligikaudse arvutuse näide ) Negatiivne tagasiside olemas sellest tulenevalt punkti potentsiaal punkti potentsiaaliga (sest käsitsiarvutusel ignoreerime diferentsiaalset sisendpinget suhtes on väike) ) Sisendite ja + voolud loetakse käsitsiarvutusel nulliks (i i + 0) 3) K (käsitsiarvutusel). Vaatlus näitab, et punkti potentsiaal on kohe + 3 leitav: V + 3 järelikult - V samuti. 3 i50 0, 04mA ; i0 0, ma ; i50 i0 i50 0, 06mA (tuleb mahajooksvale voolule appi ) Seega on positiivne. 0, V V kui toitepinge on abs väärtuselt suurem kui väljundpinge, siis OV lineaarses režiimis Tagasisidestatud OV genereerimaminek (iseergutumine) ja selle vältimine Negatiivne tagasisidestus on muutunud positiivseks. (faasinihe 80 sisendi ja väljundi vahel) on oletatavaga vastasfaasis. K K ts + β K, kus K ts tagasisidestatud, K tagasisidestamata, β - tagasisidestustegur, K + negatiivse tagasiside puhul, kui faasinihe 80, siis - e K ts β K see on positiivse tagasiside valem, kui βk, siis K ts Genereerima lähem kohe kui βk, sagedusel kus faasinihe 80. Et OV ei genereeriks sellist sättimist nim sageduskarakteristiku korrigeerimiseks! Korrigeerimise tulemusel 39

40 tagasisidestatud OV βk < kindlalt sagedustel kus faasinihe 80 st OV-le lisatakse ahel kas või Lisatakse kuhu: korrektsiooni otsad. (vanadel oli rohkem uutel vähem või pole üldse, kui jupid sisse ehitatud) BALANSSEEIMINE (selleks väljaviik) peab olema 0 või väga selle lähedane (tihti on aga kõrvalekalle) integreeriv lülitus i C C t i dt t C dt C 0 Integreerib õigesti piirides (E 0,5V) +(E 0,5V) Diferentseeriv lülitus 0 d C dt i d i C dt Summaator Pingete summeerimine. i i i 3 3 3,, on sisend pingete kaalutegurid. 3 Kuidas lahutada? (pinge polaarsuse muutumisega)

41 Voolude summeerimine? (DAM puhul) Voolud tuleks summeerida ja muuta pingeks. Σi vool pinge muundur Bipolaarne võimendi (s.t. võimendustegur võib olla nii negatiivne kui positiivne)! Switch sees! Paralleelne tagasisidestus K u - " Switch lahti! K u + Switch lahti: Switch sees: Diferentsiaalvõimendi K K ( ), K const! Tänu negatiivsele tagasisidemele on ka siin potentsiaal i Potentsiaal (pinge maa suhtes) i i K const. Praktikas on diferentsiaalvõimendit edasi arendatud ja nim instrumentaalvõimendiks, see koosneb 3 OV-st. See on diferentsiaalvõimendi täpse ja stabiilse K -ga ning väga suure sisendtakistusega. 4

42 7..0. Mittelineaarsetest võimenditest OV baasil K lineaarne võimendi Logaritmiline võimendi Kasut: Dioodi, Transistori lni ln I S + Φ Φ T T ln Φ T temperatuuri potentsiaal (töötemperatuuril ca 5mV) Eksponentsiaalne võimendi: i I S Eksponentsiaalne võimendi ΦT ΦT i I S e ~ I S e Logaritmiline võimendi i ~ e ΦT i ~ e ΦT 7... muundurid I, I i i ln ΦT ΦT ln I S I S Muundur I Muundur I }negatiivse tagasisidestuse ahel I I sis b 4

43 7... Schmitt triger OV baasil OV on vaja positiivselt tagasisidestada Olgu 0 Oletame, et +E, siis 0 (maandatud) + + E + mott E Oletame, et -E, siis: 0, + kõik korras, mott. + Miks on võimalikku stabiilset olukorda? See on nagu triger, mis võib lõpmata kaua püsida ühes asendis. Generaatori saab nii, et paisatakse olekust 0 olekusse perioodiliselt, välise energia arvel. Statsionaarses olukorras + kas või + E + E E + + E Multivibraator saab kasvada + -st suuremaks s.o. nelinukpinge generaator e multivibraator. Tf( 3,C) Periood oleneb C suurusest, pikem periood. mida suurem mahtuvus seda 43

44 7..4. Monovibraator (e ootav multivibraator) (muudab lühikese impulsi pikaks) inversiooniga inversioonita inversiooniga ooterežiimi andmed: const E Inverteerival sisendil pinge näiteks V Väljundil on pinge E Statsionaarsest olekust väljaviimiseks anda sisendile madal impulss Sellega OV lülitab oma väljundi pingele +E. algab C ümberlaadumine, mille käigus takistil on pingelang. See ületab V. lülitus läheb tagasi statsionaarsesse olukorda (ooterežiimi), siis kui pingelang -l väheneb väiksemaks kui V. skeem realiseerib monovibraatori variant! Vooluväljundiga OV Traditsiooniline oli pingeväljundiga OV Kardab lühist! Lühise puhul t 0 ja OV väljundil olevad transistorid põlevad läbi (riknevad). uema vooluringiga OV ei karda lühist Ameerikas MHO Ω I G, kus G juhtivuse dimensiooniga (siemens) (siemen) Tühijooks väljundil on ebanormaalne režiim Ameerika raamatutes leidub juhtivus 0 S (siemens) ja S I G, kui t ei ole liiga suur ( 0) I t t G %$# K I G G χ I seade χ const 44

45 Analoogkorrutid! korrutis I χ I seade χ const, I tegur, I seade II tegur kahes kvadrandis töötav positiivne või negatiivne I seade ainult positiivne keerukam liitskeem töötab 4 kvadrandis (I seade ka positiivne või negatiivne) Komparaator (oli ADM juures) võrdleb Z pinget. +E võib olla 5V, kui x ja etalon < 5V -E asendatud maaga Kui x ja etalon 0 väljundahel vastab TTL loogikal. Komparaator on OV erivariant. kui x > etalon 0 kui x < etalon,4v 0 0,4V OV ühendamine digitaallülitusega b ballast takistus voolu piiraja kaitsedioodi Kahesuunaline KMOP võti Ei ole OV! On lüliti lahti (ei juhi) kui kinni siis juhib mõlemas suunas ühtemoodi hästi. kinni (juhib) (selle signaal juhitakse) K-MOP loogika pmop j nmop transistorid on järjestikku, siin aga paralleelselt. Nim analoogvõti digitaalse juhtimisega kõige enam kasutatakse analoog MX-ides. Teame digitaal MX-I Sisend ja väljund kõik digitaalsignaalid Analoog MX Üks sisenditest ühendatakse väljundiga. Sisendi nimbit (0 n) annab aadressibittide kombinatsioon Enamasti ühendatakse ADM sisendile X 0 X m, y analoogpinged! A 0 A n- bitid 45

46 7..Filtrid Kasutatakse mingi sagedusliku osa väljalõikamiseks signaalist. Kõrge signaal u(t) esitatakse Fourier i reana: u( t)! 0 + m sin( ω t + ϕ) + m sin(ωt + ϕ ) + m3 sin(3ωt + ϕ 3 ) +... %"" $ ""# %""""""" $ """"""" "# Alaliskomponent e. keskväärtus põhiharmooniline kõrgemad harmoonilised Selline on Fourier rida perioodilise signaali korral. Mitte perioodilise signaali puhul: u(t) 0 + m sin(ω t + ϕ ) + m sin(ω t + ϕ ) + m3 sin(ω 3 t + ϕ 3 ) Juhuslikele signaalidele e elektrilisele mürale kehtib Fourier integral. Erilise grupi moodustavad silufiltrid, kasutatakse puhtalt 0 eraldamiseks toiteallikates, jõuelektroonikas Ideaalfiltrid ja reaalfiltrid ideaalfiltri piir läbilaske ja tõkkeriba vahel on järsk. See on illustratsioon ja ei ole füüsiliselt realiseeritav. eaalfilter on realiseeritav, aga üleminekud läbilaskeriba ja tõkkeriba vahel alati sujuvad. Ideaalfilter: Amplituudsageduskarakteristik eaalfilter: languse järskus (järsakus) sõltub, L, C arvust filtri skeemis 7... Butterworth i ja Tšebõševi filtrid. Tšebõšev välismaal Chebyshev v Chebysheff Butterworthi filter ASK (laugete üleminekutega) Tšebõševi filter ASK (annab ülemineku järsema, sama keerukuse kanal kui Butterworthi oma) ω aste A valemis on filtri järk. Sama järgu puhul Chebyshevi filtri üleminek läbilaskeribalt tõkkeribale on järsem Filtrite klassifikatsioon läbilaskeriba järgi. 4 põhitüüpi:. Madalpääsfilter (MPF) (laseb läbi madalamad sagedused) 0 eraldamiseks peab f max <50 50Hz Kõne ülekandmiseks piisab f max 3000 Hz. Kõrgpääsfilter (KPF) 46

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

Magnet. Füüsika 11.klassile

Magnet. Füüsika 11.klassile Magnet Füüsika 11.klassile Hans Christian Oersted Taani füüsik ja keemik, Sünnikoht Rudkobing Füüsikaprofessor. Ehitas esimese termoelektrilise patarei. 1825 kasutas esimesena alumiiniumi eraldamiseks

Detaljer

Füüsikaline maailmapilt (II osa)

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus... 2 3. Vastastikmõjud... 2 3.1. Gravitatsiooniline vastastikmõju... 3 3.2. Elektromagnetiline vastastikmõju... 4 3.3. Tugev ja nõrk vastastikmõju... 8 4.

Detaljer

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS

U. Kallavus MATERJALIDE UURIMISMEETODID I 3 - VALGUSMIKROSKOOPIA KUJUTIS 1 KUJUTIS Kui inimene lähendab mingit eset oma silmadele, siis tekib tema ajus pidevalt suurenev kujutis kuni kauguseni 25 cm, mida nimetatakse I PARIMA NÄGEMISE KAUGUSEKS. Parima nägemise kaugus cm on

Detaljer

Eksperimentaalfüüsika konspekt

Eksperimentaalfüüsika konspekt Eksperimentaalfüüsika konspekt 04.03.011 Koostanud: Tõnu Laas 1 Arvutustehnika rakendamine mõõtmistel...3 1.1. Analoog-digitaalmuundurid. Digitaal-analoogmuundurid...3 1.. Koodid...4 1.3. Diskreetimine...6

Detaljer

ECO601 KASUTUSJUHEND ME04

ECO601 KASUTUSJUHEND ME04 RAK 72.4 9.11.2010 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 # ECO601 KASUTUSJUHEND ME04 TUTVUSTUS ECO601 on mõeldud maja kütte- ja valvesüsteemide lihtsaks juhtimiseks. Seadet saab juhtida koha pealt kasutades juhtnuppu või

Detaljer

3 Madalpingevõrgud. 3.1 Elektrivarustus madalpingel Põhimõisted

3 Madalpingevõrgud. 3.1 Elektrivarustus madalpingel Põhimõisted 3 Madalpingevõrgud Elektrit tarbitakse valdavalt madalpingel. Kuigi jaotusvõrkude ehituse ja käidu probleemid seonduvad enamasti kõrgepingega, peavad ala spetsialistid tundma ka madalpingevõrkude ja -paigaldiste

Detaljer

Materjalide füüsikalised uurimismeetodid.

Materjalide füüsikalised uurimismeetodid. Materjalide füüsikalised uurimismeetodid. KYP0060, MTP9050, KYP9010 Professor Jüri Krustok krustok@staff.ttu.ee http://staff.ttu.ee/~krustok Kursuse sisust Füüsikalisi uurimismeetodeid on ülimalt palju!

Detaljer

Forslag til løsning på Eksamen FYS1210 våren 2008

Forslag til løsning på Eksamen FYS1210 våren 2008 Oppgave 1 Forslag til løsning på Eksamen FYS1210 våren 2008 1a) Hvor stor er strømmen gjennom? 12 ma 1b) Hvor stor er strømmen gjennom? 6 ma 1c) Hva er spenningen i punktene AA og BB målt i forhold til

Detaljer

2. Matemaatiline põhivara

2. Matemaatiline põhivara Maemaailine põhivara Maemaaika olulisus Teooria on maailmapil ehk maailma mudel, mis käiviub meie mõlemises Mõlemise ugev külg on suhelisel keerukae süseemide kiire kvaliaiivne analüüs Kuid mõõmise ulemuseks

Detaljer

EESTI LCD TELER JUHISED 0516MTH-VT-VT

EESTI LCD TELER JUHISED 0516MTH-VT-VT EESTI LCD TELER JUHISED 0516MTH-VT-VT Lugupeetud klient Antud seade on kooskõlas kehtivate Euroopa direktiivide ja standarditega elektromagnetiliste ühilduvuse ja elktri ohutusega. Tootja Euroopa esindaja:

Detaljer

Forslag til løsning på Eksamen FYS1210 våren 2004

Forslag til løsning på Eksamen FYS1210 våren 2004 Oppgave Forslag til løsning på Eksamen FYS20 våren 2004 Figure Figur viser et enkelt nettverk bestående av 2 batterier ( V = 9volt og V2 = 2volt) og 3 motstander på kω. a) Hva er spenningen over motstanden

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

NÄIDE. Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR0030 Sessejuhatus Robotitehnikasse Kodutöö Tööstusroboti Kinemaatika ja Juhtimine Mitsubishi RV-3S Koostanud: Sergei Astapov 0987

Detaljer

DM6814/DM5814 User s Manual

DM6814/DM5814 User s Manual (Real Time Devices) Table 1-1 Factory Settings Switch/ Jumper Function Controlled Factory Settings (Jumpers Installed) P4 Connects a P14 jumper selectable interrupt source to an interrupt

Detaljer

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus Käsiraamat Sisukord Autor: Priit Tuuna Toimetaja: Evelin Kivimaa Keel ja korrektuur: Liina Smolin Kujundus: www.arteverumstudio.com

Detaljer

) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet

) liikumise suunda, kiirust v ja kiirendust a. Võrrand, x x0. 2 t, kus t väljendab aega sekundites, võimaldab seda ülesannet 1. I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende

Detaljer

UNIVERSITETET I OSLO.

UNIVERSITETET I OSLO. UNIVERSITETET I OSLO. Det matematisk - naturvitenskapelige fakultet. Eksamen i : FY-IN 204 / FY108 Eksamensdag : 16 juni 2003 Tid for eksamen : Kl.0900-1500 Oppgavesettet er på 5 sider. Vedlegg : Logaritmepapir

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

SPEKTROSKOOPIA ALUSED

SPEKTROSKOOPIA ALUSED Tartu Ülikool Füüsika Instituut Valter Kiisk SPEKTROSKOOPIA ALUSED Loengukonspekt kursustele LOFY.02.019 ja LOFY.01.024 Viimati täiendatud: 31. oktoober 2016. a. SISUKORD Spektroskoopia üldmõisted 4 1

Detaljer

Forslag til løsning på eksamen FYS1210 våren Oppgave 1

Forslag til løsning på eksamen FYS1210 våren Oppgave 1 Forslag til løsning på eksamen FYS1210 våren 201 Oppgave 1 Nettverksanalyse. Legg spesielt merke til diodenes plassering. Figur 1 viser et nettverk bestående av en NPN silisium transistor Q1 ( β = 200

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

/ÛVEFQFTVNBTJO FU,BTVUVTKVIFOE SPV50E00SK

/ÛVEFQFTVNBTJO FU,BTVUVTKVIFOE SPV50E00SK SPV50E00SK Sisukord Ohutusnõuanded.................. 4 Enne seadme kasutuselevõtmist..... 4 Tarnimisel...................... 4 Installeerimisel.................. 4 Igapäevases kasutuses............ 4

Detaljer

= 10 log{ } = 23 db. Lydtrykket avtar prop. med kvadratet av avstanden, dvs. endring ved øking fra 1 m til 16 m

= 10 log{ } = 23 db. Lydtrykket avtar prop. med kvadratet av avstanden, dvs. endring ved øking fra 1 m til 16 m Løsning eks.2012 Oppgave 1 a) 3) 28 V rms b) 2) 2V c) 2) 95 db. Beregning av SPL i 16 m avstand ved P o = 200 W når 1 W gir 96 db i 1 m avstand: Økning i db SPL når tilført effekt til høyttaleren økes

Detaljer

AUTO STEREOSEADMETE HINNAKIRI 2011

AUTO STEREOSEADMETE HINNAKIRI 2011 AUTO STEREOSEADMETE HINNAKIRI 2011 * Hinnakiri kehtib alates 17.02.2011 ja tühistab kõik eelnevad autostereo hinnakirjad. * UUED MUDELID * Hinnakiri on Eurodes Mudel Kirjeldus Hind DEH-1300MP CD-USB-SD

Detaljer

AUTO STEREOSEADMETE HINNAKIRI 2011

AUTO STEREOSEADMETE HINNAKIRI 2011 AUTO STEREOSEADMETE HINNAKIRI 2011 * Hinnakiri kehtib alates 10.01.2012 ja tühistab kõik eelnevad autostereo hinnakirjad. * UUED MUDELID * Hinnakiri on Eurodes Mudel Kirjeldus Jaehind DEH-1300MP DEH-1320MP

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

FYS1210 Løsningsforslag Eksamen V2017

FYS1210 Løsningsforslag Eksamen V2017 FYS1210 Løsningsforslag Eksamen V2017 Oppgave 1 1 a. Doping er en prosess hvor vi forurenser rent (intrinsic) halvleder material ved å tilsette trivalente (grunnstoff med 3 elektroner i valensbåndet) og

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

Forslag til løsning på eksamen FYS1210 høsten 2005

Forslag til løsning på eksamen FYS1210 høsten 2005 Forslag til løsning på eksamen FYS1210 høsten 2005 Oppgave 1 Figur 1 viser et nettverk tilkoplet basen på en bipolar transistor. (For 1a og 1b se læreboka side 199) 1 a ) Tegn opp Thevenin-ekvivalenten

Detaljer

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia

Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Proovide käsitsemine IR spektroskoopias ATR-IR spektroskoopia Sobivad materjalid ja lahustid Ideaalsed materjalid ja lahustid on sellised, mis ei neela märkimisväärselt IR kiirgust 4000-400 cm - vahemikus

Detaljer

Fys2210 Halvlederkomponenter. Kapittel 6 Felteffekt transistorer

Fys2210 Halvlederkomponenter. Kapittel 6 Felteffekt transistorer Fys2210 Halvlederkomponenter Kapittel 6 Felteffekt transistorer Repetisjon Kap. 5 Kontaktpotensial V 0 = kt q ln Deplesjonssone W = Diodeligningen N an d n i 2 2ε(V 0 V) N a + N d q N a N d I = I o e qv/kt

Detaljer

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsikalise looduskäsitluse alused Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna. Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja

Detaljer

Forslag til løsning på eksamen FYS1210 våren 2010

Forslag til løsning på eksamen FYS1210 våren 2010 Forslag til løsning på eksamen FYS1210 våren 2010 Oppgave 1 n seriekopling av solceller forsyner ubest med elektrisk energi. Ubelastet måler vi en spenning på 5 volt over solcellene (Vi måler mellom og

Detaljer

SUPER DISCLAIMER. Vi endrer opplegget litt fra år til år, og vi hører på dere!

SUPER DISCLAIMER. Vi endrer opplegget litt fra år til år, og vi hører på dere! ARDUINO BASISKUNNSKAP ELEKTRISITET SIKKERHET PRAKSIS INSTALLASJON PROGRAMMERING GRUNNLEGGENDE TEORI ÅPEN SONE FOR EKSPERIMENTELL INFORMATIKK STUDIELABEN Roger Antonsen INF1510 23. januar 2012 SUPER DISCLAIMER

Detaljer

Figur 1 viser et nettverk med et batteri på 18 volt, 2 silisiumdioder og 4 motstander.

Figur 1 viser et nettverk med et batteri på 18 volt, 2 silisiumdioder og 4 motstander. Forslag til løsning på eksamen i FYS 20 våren 2006 (rev 4) Oppgave. Figur Figur viser et nettverk med et batteri på 8 volt, 2 silisiumdioder og 4 motstander. a) Hva er spenningen i punktene AA og BB målt

Detaljer

Tehnilised andmed TEHNILINE KATALOOG

Tehnilised andmed TEHNILINE KATALOOG Tehnilised andmed 5 2008 TEHNILINE KATALOOG Sisukord PURMO 3 Paneelradiaatorid ÜLDIST / GARANTII TINGIMUSED 4 PURMO COMPACT 5 Tehnilised andmed ja radiaatoritüübid 5 Ühendused ja paigaldusmõõdud 6 Soojusväljastuse

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

Forslag til løsning på eksamen FYS1210 V-2007 ( rev.2 )

Forslag til løsning på eksamen FYS1210 V-2007 ( rev.2 ) Forslag til løsning på eksamen FYS20 V-2007 ( rev.2 ) Oppgave Figur a viser et nettverk med et atteri på 24 volt og 4 motstander. R = 3kΩ, R2 =,5 kω, R3 = 9 kω, R4 = 3 kω a) Hva er spenningen i punktene

Detaljer

06/2009. Komplektalajaamad HEKA

06/2009. Komplektalajaamad HEKA Komplektalajaamad HEKA HEKA komplektalajaamad on tüüpkatsetatud tehasetootelised alajaamad, mis koosnevad kaitsekestas paiknevatest trafodest, madalpinge- ja kõrgepingejaotlast, ühendustest ja abiseadmetest.

Detaljer

FYS1210 Løsningsforslag Eksamen V2018

FYS1210 Løsningsforslag Eksamen V2018 FYS1210 Løsningsforslag Eksamen V2018 Morgan Kjølerbakken Oppgave 1 Kondensatorer og filtre (totalt 5 poeng) 1 a. Beskrivelse av hvordan kondensatoren lades opp er gitt av differensial likningen V = 1

Detaljer

Prøveeksamen 2. Elektronikk 24. mars Løsningsforslag

Prøveeksamen 2. Elektronikk 24. mars Løsningsforslag Prøveeksamen Elektronikk 4. mars øsningsforslag OPPGAVE a) V SB 8 V/ 8 8 V/56 3,5 mv. b) xc 9 Utgangsspenning V o (9/56) 8 V 6 V. c) Utgangsspenning V o skal være lik for påtrykk x. Offset-feilen i SB

Detaljer

g m = I C / V T g m = 1,5 ma / 25 mv = 60 ms ( r π = β / g m = 2k5 )

g m = I C / V T g m = 1,5 ma / 25 mv = 60 ms ( r π = β / g m = 2k5 ) Forslag til løsning på eksamensoppgavene i FYS0 vår 0 8.6 Oppgave Figure viser en enkel transistorforsterker med en NPNtransistor N Transistoren har en oppgitt strømforsterkning β = 50. Kondensatoren C

Detaljer

Forslag til løsning på eksame n FY-IN 204 våren 2002

Forslag til løsning på eksame n FY-IN 204 våren 2002 Forslag til løsning på eksame n FY-N 04 våren 00 Spenningsforsterkningen er tilnærmet gitt av motstandene og. Motstanden har ingen innflytelse på forsterkningen. For midlere frekvenser ser vi bort fra

Detaljer

KASUTUSJUHEND PRESTIGE-S SERIES

KASUTUSJUHEND PRESTIGE-S SERIES KASUTUSJUHEND PRESTIGE-S SERIES Kasutusjuhend Kasutusjuhendi originaali tõlge 0077-00 / et / 0.009 PRESTIGE 990-S DYNAMIC POWER CLIMATRONIC PRESTIGE 00-S DYNAMIC POWER CLIMATRONIC PLUS 6607 / 0! EN 60335--7:003+A:009

Detaljer

FYS Forslag til løsning på eksamen våren 2014

FYS Forslag til løsning på eksamen våren 2014 FYS1210 - Forslag til løsning på eksamen våren 2014 Oppgave 1 Figure 1. viser en forsterker sammensatt av 2 operasjonsforsterkere. Operasjonsforsterkeren 741 har et Gain Band Width produkt GBW = 1MHz.

Detaljer

TRANSISTORER Transistor forsterker

TRANSISTORER Transistor forsterker Kurs: FYS1210 Elektronikk med prosjektoppgaver Gruppe: Gruppe-dag: Oppgave: LABORAORIEØELSE NR 4 Omhandler: RANSISORER ransistor forsterker 27. februar 2012. Lindem Utført dato: Utført av: Navn: email:

Detaljer

Forelesning 9. Registre, tellere og minne

Forelesning 9. Registre, tellere og minne Forelesning 9 Registre, tellere og minne Registre Tri-state output Shift registre Tellere Binær rippelteller Synkronteller Hovedpunkter registre og tellere 2 Register N bits register - parallellkobling

Detaljer

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend USER S MANUAL SISUKORD Üldinfo.... 2 Kasutusjuhendi eesmärk.... 2 Tootja ja seadme identifitseerimine.... 3 Informatsioon ohutuse kohta.... 3 Ohutusnõuded... 3 Turvavarustus.... 4 Ohutussignaalid.... 5

Detaljer

Jõuluvana, kes sa oled?

Jõuluvana, kes sa oled? Jõuluvana, kes sa oled? Pööripäevad on inimkonna tähtsaimad pühad juba aegade algusest. Vähemalt niikaua, kui inimesed taevakehade iseäralikku käitumist on jälginud. Janek Šafranovski Rebala muuseum Suurte

Detaljer

HØGSKOLEN I SØR-TRØNDELAG Avdeling for teknologi

HØGSKOLEN I SØR-TRØNDELAG Avdeling for teknologi HØGSKOLEN SØR-TRØNDELAG Avdeling for teknologi Kandidatnr: Eksamensdato: 0.1.009 Varighet/eksamenstid: Emnekode: 5 timer EDT10T Emnenavn: Elektronikk 1 Klasse(r): EL Studiepoeng: 7,5 Faglærer(e): ngrid

Detaljer

Fys2210 Halvlederkomponenter. Kapittel 6 Felteffekt transistorer

Fys2210 Halvlederkomponenter. Kapittel 6 Felteffekt transistorer Fys2210 Halvlederkomponenter Kapittel 6 Felteffekt transistorer 1 Pensum 1 CRYSTAL PROPERTIES AND GROWTH OF SEMICONDUCTORS 2 ATOMS AND ELECTRONS 3 ENERGY BANDS AND CHARGE CARRIERS IN SEMICONDUCTORS 4 EXCESS

Detaljer

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat? AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 1 2.osa AdWords i põhitõedkuidas korraldada edukat kampaaniat? www.wsionline.ee2 AdWords i põhitõed kuidas korraldada edukat kampaaniat? // 2

Detaljer

mass lõplikult tekkiva tähe massi sadu kordi. Gaasipilve kokkutõmbumisel hakkab pilv fragmenteeruma. Igast fragmendist võib moodustuda uus tõmbejõudud

mass lõplikult tekkiva tähe massi sadu kordi. Gaasipilve kokkutõmbumisel hakkab pilv fragmenteeruma. Igast fragmendist võib moodustuda uus tõmbejõudud Gravitatsioonilained. (seni mitte mõõdetud). Gravitatsioonilainete detektorid. Universum? See jääb järgmiseks korraks. Universumi sünd. Suur Pauk. Tähtede evolutsioon. Universum ja tähed kui kvantfüüsika

Detaljer

MONTERINGSVEILEDNING FOR LIFE MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE MONTAAŽIJUHEND

MONTERINGSVEILEDNING FOR LIFE MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE MONTAAŽIJUHEND E-240 GBS E-340 GBS E-440 GBS E-640 GBS S-240 GBS S-340 GBS S-440 GBS S-640 GBS Gratis nedlasting Gratis download Lataa ilmaiseksi Tasuta Allalaadimine MONTERINGSVEILEDNING MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE

Detaljer

RT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD

RT K et. RT/KH et. FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam Oy. Finnfoam Oy CAD CAD www.rakennustieto.fi/rt-cad Detsember 2005 Kehtib jaanuarini 2009 1 (6) polüstüreen vahtplastist isoleermaterjalid RT K-37080 et RT/KH 375.2-37080 et 27.14 Talo 2000 FINNFOAMI ISOLEERPLAADID Finnfoam

Detaljer

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik 1. Interneti- ja kõnepaketid 1.1. Ärikliendi Internet teenus on mittemüüdav 1.1.1. kuutasu 1.1.1.1. kiirus kuni 2 Mbit/s / 2 Mbit/s 78,85 94,62 /kuu 1.1.1.2. kiirus kuni 4 Mbit/s / 4 Mbit/s 142,85 171,42

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

Fys2210 Halvlederkomponenter. Kapittel 6 Felteffekt transistorer

Fys2210 Halvlederkomponenter. Kapittel 6 Felteffekt transistorer Fys2210 Halvlederkomponenter Kapittel 6 Felteffekt transistorer 1 Repetisjon Kap. 5 Kontaktpotensial V 0 = kt q ln Deplesjonssone W = Diodeligningen N an d n i 2 2ε(V 0 V) N a + N d q N a N d I = I o e

Detaljer

UNIVERSITETET I OSLO.

UNIVERSITETET I OSLO. UNIVERSITETET I OSLO. Det matematisk - naturvitenskapelige fakultet. Eksamen i : Eksamens dag : Tid for eksamen : Oppgavesettet er på 6 sider Vedlegg : Tillatte hjelpemidler : FYS1210-Elektronikk med prosjektoppgaver

Detaljer

TFY4104 Fysikk Eksamen 17. august Løsningsforslag. M k = ρv = ρ 4πR 3 /3 = π /3 = 2.10kg. E) 2.10 kg

TFY4104 Fysikk Eksamen 17. august Løsningsforslag. M k = ρv = ρ 4πR 3 /3 = π /3 = 2.10kg. E) 2.10 kg TFY4104 Fysikk ksamen 17. august 2016 Løsningsforslag 1) M k = ρv = ρ 4πR 3 /3 = 7850 4π 0.0400 3 /3 = 2.10kg. ) 2.10 kg 2) Med indre radius r og ytre radius R er kuleskallets masse dvs M = ρ 4 3 π ( R

Detaljer

Fys2210 Halvlederkomponenter. Forelesning 9 Kapittel 6 - Felteffekttransistoren

Fys2210 Halvlederkomponenter. Forelesning 9 Kapittel 6 - Felteffekttransistoren Fys2210 Halvlederkomponenter Forelesning 9 Kapittel 6 - Felteffekttransistoren Repetisjon Unipolar Kapittel 6 Felt-effekt transistorer JFET Partikkelfluks S D (alltid) V G styrer ledningskanalen mellom

Detaljer

Løsningsforslag EKSAMEN TFY4102 FYSIKK Fredag 10. juni 2011

Løsningsforslag EKSAMEN TFY4102 FYSIKK Fredag 10. juni 2011 Løsningsforslag EKSAMEN TFY4102 FYSIKK Fredag 10. juni 2011 Oppgave 1. a) Vi velger her, og i resten av oppgaven, positiv retning oppover. Dermed gir energibevaring m 1 gh = 1 2 m 1v 2 0 v 0 = 2gh. Rett

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

Transistorforsterker

Transistorforsterker Oppsummering Spenningsforsterker klasse Med avkoplet emitter og uten Forsterkeren inverterer signalet faseskift 180o Transistoren er aktiv i hele signalperioden i b B i c C g m I V C T i c v i r π B1 B2

Detaljer

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG

GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN GARAAŽIUKSED KATALOOG GARAAŽIUKSED GARAAŽIUKSED GARAGEDEUREN KATALOOG 2016 1 GARAAŽIUKSED seeria Wayne Dalton Wayne Dalton 9100 Comfort... 4-5 Wayne Dalton 9600 Classic... 6-7 seeria KRONway KRONway K-4 Thermo Plus... 8-9

Detaljer

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud

TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER maa ja mere taga. Arstitudengite elu laias. maailmas & teised jutud CURARE 1 TEKST2 EESTI ARSTITEADUSÜLIÕPILASTE SELTSI AMETLIK HÄÄLEPAEL NR 54 OKTOOBER 2013 7 maa ja mere taga Arstitudengite elu laias maailmas & teised jutud 2 Tere, hüva lugeja! Seekord on meil teie jaoks

Detaljer

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5. NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;

Detaljer

Figur 1. 1e) Uten tilkopling på inngangene A og B - Hva er spenningen på katoden til dioden D1? 1,4 volt

Figur 1. 1e) Uten tilkopling på inngangene A og B - Hva er spenningen på katoden til dioden D1? 1,4 volt Forslag til løsning på eksamen FYS1210 våren 2013 Oppgave 1 Nettverksanalyse. Legg spesielt merke til diodenes plassering. Figur 1 viser et nettverk bestående av en NPN silisium transistor Q1 ( β = 200

Detaljer

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend

SISUKORD. 1 Kasutusjuhend USER S MANUAL SISUKORD Üldinfo.... 2 Kasutusjuhendi eesmärk.... 2 Tootja ja seadme identifitseerimine.... 3 Informatsioon ohutuse kohta.... 3 Ohutusnõuded... 3 Turvavarustus.... 4 Ohutussignaalid.... 5

Detaljer

Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad

Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad Viies rahvusvaheline teoreetilise, matemaatilise ja rakendusliku lingvistika olümpiaad Venemaa, Peterburi, 31. juuli 4. august 2007 Individuaalarvestuse ülesannete lahendused Ülesanne nr!1 Kiri on ülesehitatud

Detaljer

Forslag til løsning på eksamen i FY Forslag til løsning på eksamen i F -IN 204 og FY108 våren 2003.

Forslag til løsning på eksamen i FY Forslag til løsning på eksamen i F -IN 204 og FY108 våren 2003. Forslag til løsning på eksamen i FY-IN 20 og FY108 våren 200. Oppgave 1 a) 20 db forsterkning er det samme som en forsterkning på 10ganger (A=Vut/Vinn = 10). Kretsen skal ha en inngangsmotstand på 20kΩ

Detaljer

UNIVERSITETET I OSLO.

UNIVERSITETET I OSLO. UNIVERSITETET I OSLO. Det matematisk - naturvitenskapelige fakultet. Eksamen i : FY-IN 204 Eksamensdag : 18 juni 2002 Tid for eksamen : l.0900-1500 Oppgavesettet er på 5 sider. Vedlegg Tillatte hjelpemidler

Detaljer

Løsningsforslag til eksamen i TFY4170 Fysikk 2 Fysikk 2 Lørdag 8. august 2005

Løsningsforslag til eksamen i TFY4170 Fysikk 2 Fysikk 2 Lørdag 8. august 2005 NTNU Side 1 av 5 Institutt for fysikk Fakultet for naturvitenskap og teknologi Løsningsforslag til eksamen i TFY4170 Fysikk Fysikk Lørdag 8. august 005 Merk: Hver del-oppgave teller like mye. Dette løsningsforslaget

Detaljer

HØGSKOLEN I SØR-TRØNDELAG Avdeling for teknologi

HØGSKOLEN I SØR-TRØNDELAG Avdeling for teknologi HØGSKOLEN I SØR-TRØNDELAG Avdeling for teknologi Kandidatnr: Eksamensdato: 11.12.2012 Varighet/eksamenstid: Emnekode: Emnenavn: Klasse(r): 4 timer EDT210T-A Grunnleggende elektronikk 2EL Studiepoeng: 7,5

Detaljer

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne Uurimus on teostatud võrdsete võimaluste aasta raames Euroopa Komisjoni toel ning Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna tellimusel. Materjal kajastab autori

Detaljer

Fys2210 Halvlederkomponenter. Kapittel 6 Felteffekt transistorer Forelesning 10

Fys2210 Halvlederkomponenter. Kapittel 6 Felteffekt transistorer Forelesning 10 Fys2210 Halvlederkomponenter Kapittel 6 Felteffekt transistorer Forelesning 10 Repetisjon: V T i virkeligheten Forskjell Φ m Φ s 0 Q i defekter/urenheter i oksidet og interface states Figure 6.20 Influence

Detaljer

KASUTUSJUHEND INSPIRATION SERIES

KASUTUSJUHEND INSPIRATION SERIES KASUTUSJUHEND INSPIRATION SERIES Kasutusjuhend 1004235-00A / et / 06.2008 Inspiration 400 Super Power Inspiration 400 Twin Power Inspiration 400 Turbo Power Inspiration 450 Super Power Inspiration 450

Detaljer

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima.

Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Tere lapsed! Saame tuttavaks! Mina olen Uhuu. Gogo: Minu nimi on Gogo. Ma tulin Eestisse Lõuna- Ameerikast. Ma tulin siia eesti keelt õppima. Uhuu: Gogo on minu sõber. Ma tahan teda aidata. Gogo

Detaljer

ARUANNE MÄLUPILDID 1

ARUANNE MÄLUPILDID 1 ARUANNE MÄLUPILDID 1 Sisukord Saateks 1. Sissejuhatus Vallavanema aruanne 2. 2009 kohalike valimiste eelne aeg. 3. 2009 kohalikud valimised ja tulemus. 4. Valimiste järgne aeg kuni 27.10.2009 (kokkuleppe

Detaljer

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated 40 juuli 2011 Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated Väljaandja: ELS Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee

Detaljer

VEILEDNING TIL LABORATORIEØVELSE NR 4

VEILEDNING TIL LABORATORIEØVELSE NR 4 VEILEDNING TIL LABORATORIEØVELSE NR 4 «SAMMENSATTE DIGITAL KRETSER» FY-IN 204 Revidert utgave 98-03-13 Veiledning FY-IN 204 : Oppgave 4 1 4 Sammensatte digitalkretser. Litteratur: Millman, Kap. 7. Oppgave:

Detaljer

Løsningsforslag til øving 1

Løsningsforslag til øving 1 1 FY100/TFY4160 Bølgefysikk. Institutt for fysikk, NTNU. Høsten 01. Løsningsforslag til øving 1 Oppgave 1 a) Vi antar at Hookes lov, F = kx, gjelder for fjæra. Newtons andre lov gir da eller kx = m d x

Detaljer

Fys2210 Halvlederkomponenter. Kapittel 6 Felteffekt transistorer

Fys2210 Halvlederkomponenter. Kapittel 6 Felteffekt transistorer Fys2210 Halvlederkomponenter Kapittel 6 Felteffekt transistorer 1 Eksamensdatoer: 11. OG 12. DESEMBER Repetisjon Felteffekttransistoren 3 forskjellige typer: - Junction FET - MESFET - MOSFET JFET MESFET

Detaljer

INF1400 Kap 1. Digital representasjon og digitale porter

INF1400 Kap 1. Digital representasjon og digitale porter INF4 Kap Digital representasjon og digitale porter Hovedpunkter Desimale / binære tall Digital hardware-representasjon Binær koding av bokstaver og lyd Boolsk algebra Digitale byggeblokker / sannhetstabell

Detaljer

Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududega. Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on

Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududega. Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on 4 LIIKUMISE PÕHJUSED 41 Jõud Dünaamika käsitleb liikumist põhjuslikus seoses liikumist esilekutsuvate jõududea Dünaamika ja üldisemalt mehaanika põhimõisted on jõud mass liikumishulk ehk impulss (kulliikumise

Detaljer

KATUSEKATTED JA MEMBRAANID VÄÄRTUSI KAITSEV KATUSEKATE. Meie lahendused tagavad lihtsa ehitusprotsessi ja katuse, mis on vastupidav loodusjõudele.

KATUSEKATTED JA MEMBRAANID VÄÄRTUSI KAITSEV KATUSEKATE. Meie lahendused tagavad lihtsa ehitusprotsessi ja katuse, mis on vastupidav loodusjõudele. KATUSEKATTED JA MEMBRAANID VÄÄRTUSI KAITSEV KATUSEKATE Meie lahendused tagavad lihtsa ehitusprotsessi ja katuse, mis on vastupidav loodusjõudele. Protan kaitseb väärtusi Protan on Norra tööstuskontsern,

Detaljer

LØSNINGSFORSLAG TIL SIGNALBEHANDLING 1 JUNI 2010

LØSNINGSFORSLAG TIL SIGNALBEHANDLING 1 JUNI 2010 LØSNINGSFORSLAG TIL SIGNALBEHANDLING JUNI Løsningsforslag til eksamen i Signalbehandling, mai Side av 5 Oppgave a) Inngangssignalet x(t) er gitt som x( t) = 5cos(π t) + 8cos(π 4 t). Bruker Eulers formel

Detaljer

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Eesti Mesinike Liit Aivo Sildnik ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames. Autor: Aivo Sildnik Toimetaja

Detaljer

EE5094. Notebook PC kasutusjuhend

EE5094. Notebook PC kasutusjuhend EE5094 Notebook PC kasutusjuhend Jaanuar 2010 Sisukord Sisukord... 2 Ettevaatusabinõud... 3 Sülearvuti ettevalmistamine... 5 Puuteplaadi kasutamine... 7 Osade tundmine... 8 Parem külg... 8 Vasak külg...10

Detaljer

ATEX skiller. Side 343

ATEX skiller.  Side 343 ATEX skiller ACT20X serien 346 ACT20X, NAMUR 346 ACT20X, Solenoid driver (

Detaljer

a) Bruk en passende Gaussflate og bestem feltstyrken E i rommet mellom de 2 kuleskallene.

a) Bruk en passende Gaussflate og bestem feltstyrken E i rommet mellom de 2 kuleskallene. Oppgave 1 Bestem løsningen av differensialligningen Oppgave 2 dy dx + y = e x, y(1) = 1 e Du skal beregne en kulekondensator som består av 2 kuleskall av metall med samme sentrum. Det indre skallet har

Detaljer

Løsningsforslag, eksamen FY desember 2017

Løsningsforslag, eksamen FY desember 2017 1 Løsninsforsla, eksamen FY1001 14. desember 017 1 3 områder av t = 4 s, a konstant i hvert omrde. 1 : a 1 = 0; v 0 = 5m/s = x 1 = v 0 t; v 1 = v 0 : a = v/ t = 1.5 m/s = x = x 1 + v 1 t + a t = v 0 t

Detaljer

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008 Leelo lapsepõlv Leelo Tungal on kirjutanud seekord hoopis teistsuguse raamatu. Seltsimees laps räägib Leelo enda lapsepõlvest. See on terane, tõsine, naljakas lugu. Väiksest peast on pilk terav ja mõnigi

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5

Detaljer