Tartu Regiooni Energiaagentuur Harku valla Harkujärve ja Türisalu küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks

Tartu Regiooni Energiaagentuur Harku valla Harkujärve ja Türisalu küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2027 KINNITATUD Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr 086076 Harku Tallinn 2017

Sissejuhatus Käesoleva uurimis-arendustöö alusel koostatud planeerimisdokumendi Harku valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2027 koostamist alustati 2017. aasta märtsis. Arengukava aluseks olev uurimus-arendustöö aruande koostas MTÜ TREA Harku vallavalitsuse tellimusel 2017. aasta maiks. Projekti rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rakenduskava 2014 2020 meetme 6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne tegevuse 6.2.3 Soojusmajanduse arengukava koostamine vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Arengukava üldine eesmärk oli koostada Harku valla Harkujärve ja Türisalu küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata nende kaugküttepiirkondade energiavarustuse ja küttesüsteemide jätkusuutlikkust. Arengukava peab aitama nii Harku vallavalitsusel kui ka kohalikul kogukonnal soojusmajandust efektiivsemalt planeerida ning määratleda ja ellu viia oma haldusterritooriumil arengukavas näidatud suundi ja kujundada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku mõtteviisi. Arengukavas antakse ülevaade arengudokumentide energiamajandust puudutavast osast, kirjeldatakse piirkonna soojusvarustussüsteemi osi, analüüsitakse kohalike taastuvate energiaressursside kasutamise võimalusi, koostatakse soojuskoormuse kestusgraafikud, hinnatakse kaugküttesüsteemi jätkusuutlikkust ja esitatakse olulisemate energiakandjate hinnaprognoosid. Töö tulemusena koostati arendusvariantide tehnilis-majanduslik analüüs (sh toodi välja soojuse hinnad pärast rekonstrueerimisi), pakuti soojusmajanduse edasise arendamise suundi ja tegevuskava nende elluviimiseks. Töö olulisimad tulemused esitatakse peatükkides 1, 3 ja 4. Arengukava koostasid Harku valla spetsialistid koostöös MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) töörühmaga, kuhu kuulusid Ülo Kask (volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr 086076), Villu Vares (soojusenergeetika insener, TTÜ emeriitdotsent) ja Livia Kask (volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr 065740). Töö täitjad tänavad Harku valla, MTÜ Järvekalda ja SW Energia spetsialiste abi eest lähteandmete saamisel. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 2/62

Sisukord SISSEJUHATUS... 2 SISUKORD... 3 1 KOKKUVÕTE... 6 1.1 HARKUJÄRVE KAUGKÜTTEPIIRKOND... 6 1.2 TÜRISALU KAUGKÜTTEPIIRKOND... 7 1.3 JÄRELDUSED JA SOOVITUSED... 9 2 PIIRKONNA KIRJELDUS JA ARENGUSUUNAD... 10 2.1 PIIRKONNA ISELOOMUSTUS... 11 2.2 KOHALIKU OMAVALITSUSE VÕIMEKUS... 15 2.3 PIKAAJALINE EESMÄRK (SOTSIAALMAJANDUSE, ELAMUMAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ARENGUSUUNAD) NING SOOJUSMAJANDUSE JUHTIMINE KOVI TASANDIL... 16 2.4 SOOJUSE HIND JA TARBIJATE MAKSEVÕIME... 17 2.5 VÕIMALIKUD ARENGUSUUNAD KÜTUSETARBIMISES, KÜTUSTE HINNA PROGNOOSID... 17 2.5.1 Kütusetarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses... 17 2.5.2 Kütuste hinnaprognoosid... 20 2.6 EESTI PIKAAJALINE ENERGIA- JA KLIIMAPOLIITIKA... 25 2.6.1 Järeldused ja kokkuvõte... 28 3 HARKUJÄRVE PIIRKOND... 30 3.1 HARKUJÄRVE KÜLA OLEMASOLEV KAUGKÜTTESÜSTEEM... 31 3.1.1 Katlamaja... 31 3.1.2 Kaugküttevõrk... 35 3.1.3 Tarbijad... 37 3.1.4 Kokkuvõte Harkujärve kaugküttesüsteemi toimimisest... 41 3.2 PERSPEKTIIVSED SOOJUSKOORMUSED... 42 3.3 HARKUJÄRVE KAUGKÜTTEPIIRKONNA UUSARENDUSEST... 43 4 TÜRISALU... 45 4.1 KATLAMAJA... 45 4.2 KAUGKÜTTEVÕRK... 49 4.3 TARBIJAD... 53 4.4 KOKKUVÕTE TÜRISALU KAUGKÜTTESÜSTEEMI TOIMIMISEST... 54 4.5 TÜRISALU KAUGKÜTTEPIIRKONNA ARENDAMISEST... 55 4.5.1 Kaugküttesüsteemi arendamisvõimalused endiste koolihoonete kütmise jätkamisel.. 56 4.5.2 Kaugküttesüsteemi arendamisvõimalused ainult elamute kütmisel... 57 4.5.3 Kortermajade kütmiseks eraldi katlamaja rajamine... 58 4.5.4 Üleminek täielikule lokaalküttele... 58 5 KASUTATUD KIRJANDUS... 60 6 LISAD... 61 Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 3/62

JOONISED Joonis 2.1 Harju maakonna kaart... 10 Joonis 2.2 Harku valla kaart... 11 Joonis 2.3 Harku valla rahvastikupüramiid, 1.01.2016... 12 Joonis 2.4 Harku valla rahvastikutiheduse ruutkaart, 31.12.2011... 13 Joonis 2.5. Harku valla võimekuse indeks... 16 Joonis 2.6 Kütuste tarbimise trend soojuse tootmiseks 2005 2014, GWh... 18 Joonis 2.7 Kütuste tarbimise struktuur soojuse tootmiseks aastatel 2005 ja 2015... 18 Joonis 2.8 Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050... 19 Joonis 2.9 Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050... 19 Joonis 2.10 Toornafta hinna prognoos aastani 2025... 20 Joonis 2.11 Nafta hinna muutus novembrist 2015 veebruarini 2016... 20 Joonis 2.12 Nafta hinna muutus jaanuarist 2017 aprillini 2017... 21 Joonis 2.13 Maagaasi hinna prognoos 2020. aastani... 21 Joonis 2.14 Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta... 22 Joonis 2.15 Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus... 23 Joonis 2.16 Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos... 24 Joonis 3.1 Harkujärve kaugküttepiirkond... 30 Joonis 3.2 Harku küla kaugküttesüsteemi konteinerkatlamaja. Foto V. Vares... 32 Joonis 3.3 Konteinerkatlamaja tegelik ja normaalaastale taandatud toodang aastatel 2014 2016... 33 Joonis 3.4 Konteinerkatlamaja toodangu jaotumine kuude kaupa ajavahemikus 2014 201633 Joonis 3.5 Katlamaja kasutegurid aastatel 2014 2016... 34 Joonis 3.6 Katlamaja arvestuslik koormusgraafik aastate 2014 2016 keskmiste normaalaastale taandatud tarbimiste alusel... 34 Joonis 3.7 Harkujärve kaugküttevõrgu torustike ligikaudne paiknemine... 35 Joonis 3.8 Harkujärve küla kaugküttetarbijad. Fotod V. Vares... 40 Joonis 3.9 Loodjärve tee soojussõlm. Parempoolsel fotol on näha vanasse suurema läbimõõduga kaugküttetorusse paigaldatud plastmasstorusid... 41 Joonis 3.10 Harkujärve piirkonna uusarenduste algne kava... 43 Joonis 4.1 Türisalu kaugküttepiirkond... 45 Joonis 4.2 Türisalu kaugküttepiirkonna katlamajad. Tagaplaanil paremal kasutuselolev katlamaja. Esiplaanil mittetöötav konteinerkatlamaja (roheline) koos telliskorstnaga. Foto: V. Vares... 46 Joonis 4.3 Katlamaja soojustoodang, müük ja soojuskadu võrgus... 47 Joonis 4.4 Soojuse müük kuude kaupa... 47 Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 4/62

Joonis 4.5 Katlamaja kasutegurid... 48 Joonis 4.6 Tegelikud ja normaalaastale taandatud aastased tarbimised... 48 Joonis 4.7 Türisalu kaugküttesüsteemi koormuste kestusgraafik normaalaastale taandatud 2015/2016 kütteperioodi tarbimiste alusel... 49 Joonis 4.8 Türisalu kaugküttevõrgu ligikaudne paiknemine... 50 Joonis 4.9 Absoluutsed soojuskaod kaugküttevõrgus kuude kaupa... 52 Joonis 4.10 Suhtelised soojuskaod kaugküttevõrgus kuude kaupa... 52 Joonis 4.11 Türisalu kaugküttesüsteemi kortermajad. Vasakul Joakaare tee 10 ja paremal Joakaare tee 1. Fotod: V. Vares... 53 Joonis 6.1 Harkujärve kaugküttevõrgu torustikud vastavalt mõõdistusele... 61 TABELID Tabel 1.1 Türisalu soojusvarustuse variantide majanduslik võrdlus... 8 Tabel 2.1 Valik statistilisi andmed Harku valla sotsiaal-majandusliku ja demograafilise olukorra kohta... 13 Tabel 2.2 Maagaasi aktsiis Eestis, /tuh m 3... 22 Tabel 2.3 Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus... 24 Tabel 3.1 Katlamaja põhiseadmete loetelu... 31 Tabel 3.2 Harkujärve kaugküttevõrgu torustike mõõdistamise andmed... 36 Tabel 3.3 Kokkuvõte Harkujärve küla kaugküttetarbijate andmetest... 37 Tabel 3.4 Harkujärve kaugküttesüsteemi iseloomulikud näitajad... 41 Tabel 3.5 Harkujärve olemasoleva kaugküttesüsteemi tarbimisstsenaariumide andmed aastaks 2027... 43 Tabel 4.1 Türisalu kaugküttevõrgu ligikaudsed andmed... 51 Tabel 4.2 Kokkuvõte Türisalu kaugküttetarbijate andmetest... 54 Tabel 4.3 Olemasoleva kaugküttesüsteemi iseloomulikud näitajad... 55 Tabel 4.4 Torustiku uuendamiseks tehtavate investeeringute mõju soojuse hinnale... 56 Tabel 4.5 Torustiku täielikuks uuendamiseks tehtavate investeeringute mõju soojuse hinnale... 57 Tabel 4.6 Kortermajadele pelletikatlamaja rajamise püsikulude hinnang... 58 Tabel 4.7 Lokaalkütte korral pelletikatla paigaldamise püsikulude hinnang... 59 Tabel 6.1 Ettepanek Harku valla soojusmajanduse arendamise tegevuskava täiendamiseks võttes arvesse Harkujärve ja Türisalu kaugküttepiirkondade vajadusi... 62 Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 5/62

1 Kokkuvõte Käesolev soojusmajanduse arengukava analüüsib Harku valla Harkujärve ja Türisalu kaugküttepiirkonna arenguvõimalusi ja vajadusi kuni aastani 2027. Kaugküttepiirkondade praegused piirid on määratud 2015. aastal (vt Joonis 3.1 ja Joonis 4.1). 1.1 Harkujärve kaugküttepiirkond Harkujärve kaugküttepiirkond hõlmab laialdase territooriumi, mille sees paikneb nii Harkujärve küla kaugküttesüsteem, aiandi ja ettevõtete ala ja kuni Paldiski maanteeni ulatuv kavandatav uusarenduspiirkond. Käesoleval ajal tegutseb Harkujärve külas soojusvarustusega MTÜ Järvekalda, mis edastab maagaasi küttel olevast konteinerkatlamajast, mis kuulub MTÜle Järvekalda, soojust 12 korterelamule, lasteaiale ja kahele eramule. Lisaks kaugkütteteenuse pakkumisele tegeleb MTÜ Järvekalda ka tarbeveega varustamisega, reovee pumpamisega (3 pumplat), elektrivarustusega (3 alajaama) ja prügiveoga. Kaugküttesüsteemi torustikud, mis kuuluvad Harku vallale, on valdavalt vanad ja paiknevad betoonkünades, kuid vanade metalltorude sisse on paigaldatud peenemad plasttorud ja sellise lahendusega on saavutatud suhteliselt madal soojuskadude tase. Torustiku harudele on paigaldatud liiniseadeventiilid, mille abil on optimeeritud harude vooluhulgad. Kogu Harkujärve kaugküttesüsteem töötab sisuliselt kui energiaühistu, mille kõik kulud jaotatakse tarbijate vahel vastavalt kas mõõdetud soojustarbimisele või leitakse arvutuslikult vastavalt köetava pinna suurusele. Edaspidi on vajalik kõik soojustarbijad varustada soojusmõõtjatega, mis aitaks tarbijate tegelikku soojuskulu ja makseid täpsemalt vastavusse viia ning määrata ka kaugküttevõrgu tegelik soojuskadu. Arvestuslik soojuse hind sõltub 80 85% ulatuses maagaasi hinnast ja seoses maagaasi hinna langusega on see viimase kolme aasta jooksul alanenud. Katlamajast väljastatud soojuse käibemaksuta hind oli 2016. a 39,97 /MWh (koos käibemaksuga 47,96 /MWh). Arengukava autorite arvutuslike hinnangute järgi oli suhteline soojuskadu kaugküttevõrgus umbes 10%, mille arvestamisel saaksime tarbitud soojuse keskmiseks käibemaksuta hinnaks 44,29 /MWh (koos käibemaksuga 53,29 /MWh). Harkujärve külas on kahtlemata vajalik jätkata seniste kaugküttel olevate hoonete soojusega varustamist. Kuni aastani 2027 pole lisaks juba alustatud põletivahetusele katlamajas vaja teha muid investeeringuid peale kõigile tarbijatele soojusmõõtjate paigaldamise. Kui mõne tarbija soojussõlmes puuduvad sobivad tingimused soojusmõõtja paigaldamiseks, tuleks kaaluda selle paigaldamist kaugküttevõrgu teeninduskaevu ühendustorustiku lõigu algusesse. Harkujärve küla kaugküttesüsteemi optimaalne majandamine on suures osas seotud Harkujärve MTÜ ainsa palgalise töötaja pühendumuse ja kogemustega. On raske prognoosida, kas samaväärselt edukas majandamine jätkuks ka pärast eaka töötaja pensionile jäämist. Harkujärve kaugküttesüsteemi katlamaja võimsus, kaugküttevõrgu konfiguratsioon ja torustiku läbilaskevõime vastavad väga hästi olemasolevate tarbijate soojusvajadustele. Seega ei saa kaugküttepiirkonnas kavandatava uusarenduse soojusvarustust lahendada praeguse katlamaja baasil ning uusarenduse jaoks tuleks rajada kas iseseisev kaugküttevõrk koos soojusallikaga või planeerida maagaasi baasil lokaalküte. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 6/62

Uusarenduse kaugküttelahenduse korral on olemas põhimõtteline võimalus rajada umbes 1 km pikkune ühendustorustik ASi Utilitas Tallinn kaugküttevõrguga Õismäe piirkonnas. Selle ühenduse rajamise otstarbekus sõltub uusarenduse summaarsest soojustarbest, ühendustorustiku rajamise ehitusmaksumusest ning vaba koormuse olemasolus kavandatavas ühenduspunktis ASi Utilitas Tallinn kaugküttevõrguga. Tuleb märkida, et ASi Utilitas Tallinna üldine arengustrateegia ei näe ette väljaspool Tallinna linna administratiivseid piire paiknevate tarbijate soojusega varustamist. Harkujärve arenduspiirkonna soojusvarustuse jaoks on mõeldav uue kaugküttekatlamaja rajamine, kus kütuseks võiks olla kas ainult maagaas või biokütus baaskoormuse ja maagaas tipukoormuse katmiseks. Tulevikus võiks kaaluda olemasoleva kaugküttevõrgu ühendamise võimalust rajatava uusarenduse kaugküttevõrguga. 1.2 Türisalu kaugküttepiirkond Türisalu küla kaugküttepiirkonna põhiliseks soojustarbijaks on kuni 2015/2016 kütteperioodini Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool, mille tegevuse lõpetamise järel on tarbijateks ainult kaks kortermaja ja kaks väikemaja. Türisalu küla kaugküttesüsteem (katlamaja ja torustik) kuuluvad Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile (RKAS), kes andis kasutusõiguse Harku vallale, kes omakorda valis süsteemi operaatoriks SW Energia OÜ. Katlamaja kasutab kütusena põlevkiviõli, ülesseatud katla ja põleti võimsus (0,35 MW) ületab praegust tegelikku koormust umbes kolmekordselt. Andmed kaugküttesüsteemi torustike paiknemise kohta pärinevad Türisalu külakeskuse detailplaneeringu jooniselt (2011, OÜ GPK Partnerid), millel puuduvad torude läbimõõtude andmed. Täpsemat infot ei ole ka SW Energia spetsialistil, kes antud kaugküttesüsteemi tegevuse eest vastutab. Kaugküttesüsteemi tulevik on suures osas sõltuv endiste koolihoonete edaspidise kasutamisega. Kui hooned leiavad endale uue omaniku ja kasutuse, tuleks neid ka tõenäoliselt kaugkütte baasil kütma hakata. Sõltuvalt koolihoonete edasisest rakendamisest on kaugküttesüsteemis võimalikud järgmised võimalikud arengud: kõik kaugküttepiirkonna tarbijad, sh ka endise Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli hooned, vajavad tulevikus kaugküttesoojust, kasutusse jääb olemasolev kaugküttevõrk ning katlamaja säilitatakse praeguses asukohas. Madala tarbimistiheduse ja renoveerimata kaugküttevõrgu tõttu võib suhteline soojuskadu võrgus kujuneda Konkurentsiameti nõudest (<15%) kõrgemaks; kõik kaugküttepiirkonna tarbijad, sh endise Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli hooned, vajavad ka tulevikus kaugküttesoojust, olemasolev kaugküttevõrk renoveeritakse ning katlamaja säilitatakse praeguses asukohas; kaugküttetarbijateks jäävad ainult kaks kortermaja ja kaks väikemaja. Ka sel juhul tuleb kaugküttevõrk vähemalt osaliselt renoveerida ja katlamaja võib jääda samasse asukohta, kusjuures katla põleti tuleks vähenenud tarbimiskoormuse tõttu vahetada väiksema vastu; rajada uus katlamaja kortermajade vahetusse lähedusse ja rajada uued ühendustorustikud kortermajadeni. Kuna väikemajade ühendustorustiku uuendamine nõuaks umbes 2 kordu suuremaid investeeringuid kui nendele lokaalkatla paigaldamine, siis tuleks kaaluda väikemajade üleviimist lokaalküttele; täielik kaugküttest loobumine ja üleminek lokaalküttele. Türisalu kaugküttesüsteemi arendamise või lõpetamise otsustamiseks on vaja: Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 7/62

selgust koolihoonete edasise kasutuse ja soojusvajaduse kohta; täpsustatud andmeid kaugküttevõrgu torustiku seisukorra ja torude läbimõõtude kohta, milleks soovitame läbi viia mõõdistamine ja tehniline ekspertiis. Olemasolevatele andmetele ja arvutuslikele hinnangutele tuginedes, on mõeldav kahe kortermaja ja kahe väikemaja kütmine olemasolevate võrguühenduste kaudu, kusjuures soojuse hinnatase jääks mõõdukaks (aastal 2016: 54,56 /MWh). Võrgu täielik või osaline renoveerimine nõuaksid investeeringuid ja tõstaksid püsikulude taset, mis kokkuvõttes tõstaksid soojuse hinda. Selle variandi korral oleks katlamajas otstarbekas asendada olemasolev põleti väiksema vastu. Kui endised koolihoone vajavad ka edaspidi kaugküttesoojust ja olemasolevad ühendustorustikud oleksid võimalikud uuesti kasutusele võtta, siis saaks katlamaja normaalselt töötamist jätkata. Mistahes võrguosade asendamine või võrgu optimeerimine tõstaksid paratamatult soojuse hinda. Alternatiivsete lahendustena on arvutuslikult hinnatud mitmeid olemasolevate hoonete küttelahendusi kas lokaalsete või hoonete grupi jaoks rajatava pelletikatlamaja korral. Hinnangud näitavad, et kaugküttest loobumine ja üleminek lokaalküttele võib olla majanduslikult otstarbekas juhul, kui tarbijad on võimelised tegema investeeringuid lokaalkütteseadmete hankimiseks. Lähiajal võib MKM välja töötada vastava toetusskeemi kaugküttelt üle minevatele korteriühistutele. Võimalike soojusvarustuse variantide ligikaudne majanduslik võrdlus on esitatud järgnevas tabelis (vt Tabel 1.1), kus on välja toodud investeeringutest tulenev täiendav püsikulu. Arvestusliku soojuse käibemaksuta tarbimishinna sisse on arvestatud olemasoleva põlevkiviõlikatlamaja korral senised muutuvkulud, pelletikatelde korral kütusekulu ja hoolduskulu. Nii investeeringutest tingitud püsikulu komponent kui arvestuslik tarbijahind sõltuvad tarbimismahust ja on seetõttu näidatud tõenäolistes piirides. Tabel 1.1 Türisalu soojusvarustuse variantide majanduslik võrdlus Tarbijad ja tehtavad investeeringud Koolihooned+elamud, renoveeritakse koolihoonete ühendused Ainult elamud, renoveeritakse võrk Ainult korterelamud, pelletikatel ja ühendustorustikud Kortermaja lokaalne pelletikatel Väikemaja lokaalne pelletikatel Investeeringud, Investeeringukulu komponent soojuse hinnas, /MWh Arvestuslik soojuse tarbijahind, /MWh 48 324 3,34 4,18 52,3 53,1 46 324 18,77 23,06 65,6 69,9 9 000+ 16 646= 25 646 13,61 17,02 63 69 5 000 5,53 8,30 55 58 3 000 19,93 37,36 69 87 Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 8/62

1.3 Järeldused ja soovitused Harkujärve ja Türisalu kaugküttepiirkondade edasisel majandamiseks ja arendamiseks võib soovitada järgmist. Harkujärve küla soojusvarustuses jätkata olemasoleva katlamajaga ja kaugküttevõrguga, kus kuni aastani 2027 on vaja teha ainult jooksvaid hooldus- ja remonditöid. Mahukaid investeeringuid sellel ajal teha pole vaja. Uute tarbijate lisandumist pole ette näha ja olulise tarbimismahu lisandumiseks puuduvad ka tehnilised võimalused. Seni soojusmõõtjateta elamutele paigaldada soojusmõõtjad. Harkujärve küla ja Paldiski mnt vahelise kavandatava uusarenduspiirkonna soojusvarustuse jaoks on vajalik olemasolevast kaugküttesüsteemist sõltumatu lahendus. Konkreetsete ehitusmahtude selgumisel tuleb analüüsida, kas uusarenduse jaoks rajada kaugküttesüsteem või paigaldada lokaalkütteseadmed (tõenäoliselt maagaasi baasil). Kaugkütte korral on tehniliselt võimalik ühendada piirkond ASi Utilitas Tallinn Õismäe piirkonna kaugküttetorustikuga või rajada oma katlamaja, kus kütuseks võiksid olla nt maagaas või hakkpuit ja maagaas. Türisalu piirkonnas on hädavajalik välja selgitada endiste Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli hoonete edasine kasutus ja soojusvajadus. Türisalus endiste koolihoonete kütmise taasalustamise korral on realistlik säilitada kaugküte, renoveerida vähemalt osa kaugküttevõrgust ja jätkata olemasoleva katlamajaga. Enne Türisalu kaugküttevõrgu renoveerimise kavandamist on hädavajalik läbi viia torustiku mõõdistamine ja ekspertiis. Kui Türisalus jäävad tarbijateks ainult elamud, tuleb kaaluda, kas: o renoveerida vähemalt osaliselt kaugküttevõrk ja paigaldada katlamajja sobiva võimsusega põleti või o rajada kortermajadele eraldi katlamaja (nt pelletiküttel), rajada vajalikud ühendustorustikud ja viia väikemajad üle lokaalküttele. Kaugküttest loobumisel oleks kõige suuremateks kannatajateks väikemajad, sest seal kujuneksid lokaalkütteseadmete paigaldamiseks vajalikud eriinvesteeringud suhteliselt kõrgeks ja see tõstaks arvestusliku soojuse hinna sõltuvalt tarbimismahust senisest hinnast 15 kuni 33 /MWh võrra kõrgemaks. Seni koostatud Harku valla soojusmajanduse arengukava tegevuskava on vajalik täiendada Harkujärve ja Türisalu kaugküttepiirkondade arendamiseks vajalike punktide lisamisega (vt Tabel 6.1). Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 9/62

2 Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad Harju maakond asub Põhja-Eestis. Harju maakond piirneb edelas Lääne maakonnaga, lõunas Rapla maakonnaga, kagus Järva maakonnaga ja idas Lääne-Viru maakonnaga. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Harjumaa koosseisu kuulub palju saari, suurimad neist on Naissaar ja Pakri saared. 1 Harju maakonna administratiivne keskus on Eesti pealinn Tallinn. Harju maakonnas on 6 omavalitsuslikku linna, 1 vallasisene linn, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla (Joonis 2.1). Harju maakond on rahvaarvult Eesti suurim ja pindalalt teine maakond. 62% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased ja 31% venelased. Suurim osatähtsus Harju maakonna ettevõtluses on kinnisvaral. Järgnevad hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, veondus, laondus, side ning töötlev tööstus. Tuntumad firmad on AS Tallinna Sadam, Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam, BLRT Grupp AS, AS Kalev, AS Liviko, Norma AS, Saku Õlletehase AS, AS Harju Elekter, AS Glamox HE, Horizon Tselluloosi ja Paberi AS (Kehra paberivabrik) ning Mistra-Autex AS (Raasikul). Tallinnas asuvad kõigi Eestis tegutsevate suuremate pankade kontorid. Harju maakonnas tegutsevad mitmed teadus- ja tööstuspargid. Tuntuim neist on AS Tallinna Teaduspark Tehnopol, kus asub üle 150 alustava ja kasvava ettevõtte, samuti Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž. HARJU MAAKOND Rahvaarv 575 601 Pindala 4 333,13 km² Asustustihedus 132,8 elanikku km² kohta Maakonna keskus Tallinn Omavalitsusüksusi 6 linna ja 17 valda LOKSA VIIMSI TALLINN MAARDU KUUSALU HARKU JÕELÄHTME PALDISKI RAE KEILA KEILA SAUE SAKU KIILI RAASIKU ANIJA PADISE VASALEMMA SAUE AEGVIIDU KERNU KOSE NISSI 10 km LOKSA PADISE linn vald Joonis 2.1 Harju maakonna kaart 1 http://www.stat.ee/ppe-harju-maakond Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 10/62

Harku valla põhjapiiriks on 22 km pikkuselt Soome laht. Idast piirneb vald Harku järve ja Tallinna linnaga, lõunast Saue vallaga ning edelast ja läänest Keila linna ning Keila vallaga. Vallakeskuseks on Tabasalu alevik üle 3400 elanikuga, kuhu on koondunud ka suurem osa valla teenindusest ja ettevõtlusest. Tabasalust on Tallinna piirini 8 km ning kesklinna 13 km. Valla pindala on 159 km (Joonis 2.2). Valla peamised tööandjad on kaubandus- ja tööstusettevõtted. Tegeldakse puidu- ja metallitoodete, ehitus- ja remonditööde, kinnisvarahalduse, veonduse, aiakujunduse, toitlustamise ja muude teenindusaladega. Laabi külas asunud endisesse lindlasse on rajatud alkoholitööstus (Altia Eesti AS). Harkujärvel tegutseb istikukasvatus AS Plantex (Juhani Puukool), aiandusettevõte (Nurmiko) on ka Väänas. Joonis 2.2 Harku valla kaart 2.1 Piirkonna iseloomustus 01.01.2016. aasta seisuga elas Harku vallas 13 456 inimest, mis moodustab maakonna elanikkonnast 2,3% (Tabel 2.1). 2 Harku valla rahvastiku soolis-vanuselisest koosseisust annab pildi Joonis 2.3. 3 Harku valla rahvastiku vanuselist koosseisu iseloomustab noorus ning elanikkond püsib tänu sisserändele noorena ka tulevikus. Kõige suurem erinevus reaalselt vallas elavate inimeste ja registrisse kantud elanike vahel on Muraste-Suurupi, Tabasalu-Rannamõisa, Vääna-Jõesuu, Harkujärve- 2 http://www.stat.ee/ppe-55772 3 http://www.stat.ee/ppe-56144 Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 11/62

Tiskre ja Türisalu kantides. Peab arvestama, et suvilapiirkondades moodustavad elanikeregistrisse kandmata inimestest olulise osa pensioniealised inimesed. 4 Rahvastiku asustustihedus on välja toodud Joonis 2.4 5. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2015. aastal 1386,84. Piirkondade lõikes on prognoositud, et järgmise 10 aasta jooksul kasvab enim Suurupi- Muraste piirkond (91%), Harkujärve piirkond (90%), Vääna-Jõesuu piirkond (63%) ning Türisalu piirkond (57%). 4 Joonis 2.3 Harku valla rahvastikupüramiid, 1.01.2016 4 Harku valla arengukava aastani 2037, Harku vald 2011. 5 http://www.stat.ee/ppe-54687 Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 12/62

Joonis 2.4 Harku valla rahvastikutiheduse ruutkaart, 31.12.2011 Tabel 2.1 Valik statistilisi andmed Harku valla sotsiaal-majandusliku ja demograafilise olukorra kohta 6 Näitaja 2012 2013 2014 2015 2016 Rahvaarv, 1. jaanuar 14 415 14 373 14 360 14 505 13 456 Elussünnid 185 180 161 145 6 http://www.stat.ee/ppe-55772 Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 13/62

Näitaja 2012 2013 2014 2015 2016 Surmad 58 79 82 76 Sisseränne 757 533 788 929 Väljaränne 682 666 722 596 Ülalpeetavate määr 48,2 49,1 51,1 52,3 54,7 Demograafiline tööturusurveindeks 1,49 1,55 1,59 1,63 1,71 Kohalikud eelarved, tuhat eurot Põhitegevuse tulud kokku 14 464,3 15 689,8 16 548,2 18 126,5 füüsilise isiku tulumaks 10 592,7 11 426,8 12 045,7 12 893,6 Põhitegevuse kulud ja 14 278,8 22 307,7 20 807,5 18 216,0 investeerimistegevuse väljaminekud kokku üldised valitsemissektori teenused 1 370,9 6 974,6 5 040,7 1 136,9 majandus 2 940,4 2 705,6 3 125,9 2 716,8 vaba aeg, kultuur ja religioon 1 164,5 1 468,8 2 277,3 1 771,9 haridus 6 625,8 8 613,9 8 251,7 10 063,9 sotsiaalne kaitse 763,0 998,6 1 113,6 1 297,5 Toimetulekutoetused, eurot 10 651,6 20 512,1 19 642,5 34 162,1 Registreeritud töötud 250 252 180 182 Äriühingud 1 114 1 171 1 245 Müügitulu, miljonit eurot 362,38 366,99 331,14 Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 1 185,15 1 243,46 1 308,92 1 386,84 Brutotulu saajad keskmiselt kuus 5 360 5 414 5 401 5 474 Kasutusse lubatud eluruumide pind, m² 9 345 13 334 13 111 15 657 mitteelamute suletud netopind, m² 2 589 3 272 6 153 7 081 Koolid 4 5 5 5 Õpilased 1 193 1 279 1 398 1 500 Üldkasutatavad rahvaraamatukogud 3 3 3 3 lugejaid 2 798 3 166 2 831 2 875 Ettevõtlus Harku vallas on 2009. aasta seisuga 861 registreeritud ettevõtet. Tegevusalade võrdluses järgib Harku vald maakonna ettevõtluse struktuuri domineerivad hulgi- ja jaekaubandus, kutse- ja tehnikaalane tegevus ning ehitus. Ettevõtetest vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtteid on 93%, väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid (10 249 töötajat) 6,6%, suurettevõtteid (üle 250 töötaja) 1%. 7 Valla peamised tööandjad on kaubandus- ja tööstusettevõtted. Tegeldakse puidu- ja metallitööde, ehitus- ja remonditööde, kinnisvarahalduse, veonduse, aiakujunduse, toitlustamise ja muude teenindusaladega. Laabi külas asunud endisesse lindlasse on rajatud alkoholitööstus (Altia Eesti AS). Harkujärvel tegutseb istikukasvatus AS Plantex (Juhani Puukool), aiandusettevõte (Nurmiko) on ka Väänas. Elamumajandus Tabasalu asula on muutunud populaarseks elamupiirkonnaks, seal on alates 2004. aastast kerkinud palju uusi kortermaju ja eramuid. Asustus on tihe ja looduskeskkond taandub pidevalt elamuehituse ees. 7 Harku valla arengukava aastani 2037, Harku vald 2011 Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 14/62

Tabasalus asuvad gümnaasium, lasteaed, muusikakool, raamatukogu, postkontor ning Tabasalu Spordikompleks ujula, mitme spordisaali, kaljuronimisseina ja kõrgseiklusrajaga. Energiamajandus Harku vallas on neli kohalikku kaugküttevõrku: Tabasalus, Harkus, Harkujärvel ja Türisalus. Kõigil kaugküttega aladel on määratud kaugküttepiirkond. Tabasalu katlamaja ja kaugküttevõrku käitab valla ettevõte Strantum OÜ, Harkus ja Türisalus SW Energia OÜ ning Harkujärve külas MTÜ Järvekalda. Kaugküttevõrgud paiknevad alevike ja kaugküttega külade korterelamute piirkonnas, varustades soojusega ühiskondlikke hooneid ja korterelamuid. Harku valla Tallinna lähipiirkonnas on välja arendatud maagaasi võrk. Maagaasi torustik ulatub Harkujärve külasse ja Tabasalu alevikku ning sealsed katlamajad kasutavad kütuseks maagaasi. Harku vallas mitmetel ettevõtetel on oma soojusvarustuse süsteemid ja lokaalsed katlamajad. Katlamaju käitab soojust tarbiv ettevõte ise või kinnisvarafirma. Harkujärve küla Harkujärve küla kaugküttepiirkond asub olemasolevate korrusmajade rajoonis. Kaugküttepiirkonnas tegutseb soojusettevõtjana MTÜ Järvekalda, kes varustab maagaasi küttel olevast konteinerkatlamajast soojusega tarbijaid (12 elamut ja lisaks lasteaed. Kaugküttel on ka kaks eramut). Torustikud on valdavalt vanad, paiknevad betoonkünades (nõukogudeaegse isolatsiooniga, kuid vanade metalltorude sisse paigaldati peenemad plasttorud umbes 90% ulatuses kogu torustikust). MTÜ Järvekalda tegeleb Harkujärve külas ka tarbevee varustamisega, reovee pumpamisega (3 pumplat), elektrivarustusega (3 alajaama) ja prügiveoga. MTÜ moodustati peale sovhoosi (alguses Harku-Järve sovhoos, hiljem liideti Saue Köögiviljakasvatuse Näidissovhoosiga, või Ranna sovhoos) kadumist. Kaugküttetorustik Harkujärve külas kuulub 100% Harku vallale, katlamaja kuulub MTÜle Järvekalda, kes seda ka käitab. Lähedal asuvates tööstusettevõtetes on oma maagaasikatlamajad ja Warren Haldus OÜ kasutab elekterkütet. Üks ridaelamu kaugküttepiirkonnas kasutab õliküttekatlaid. Türisalu küla Türisalu küla kaugküttesüsteem (katlamaja ja torustik) kuuluvad Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile (RKAS), kes andis kasutusõiguse Harku vallale, kes omakorda valis süsteemi operaatoriks SW Energia OÜ. Kaugküttevõrk on väike, tarbijateks 2 korterelamut ja 2 eramut, üks korterelamu on renoveeritud. Katelt köetakse põlevkiviõliga. Varem oli suureks tarbijaks Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool oma hoonetega, mis kuulub RKASele. Kool suleti 2015. aasta sügisel, mil enam õpilasi vastu ei võetud. Lapsed koliti Tallinnas asuvasse samalaadsesse kooli ja sellest alates ei ole hooneid soojusega varustatud. Hoonestu edasise kasutuse kohta soojusmajanduse arengukava koostamise ajal andmed puudusid. 2.2 Kohaliku omavalitsuse võimekus Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks (KOV-indeks) näitab linna või valla võimete summat (nt kvantitatiivne võimekus ehk ressursid, süsteemi mitmekesisus, suhteline Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 15/62

võimekus) ehk kohalike omavalitsuste üksuste potentsiaali midagi ära teha 8. 10. oktoobril 2014. a avaldati kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks. Geomedia OÜ töö tulemusena on kohaliku omavalitsuse üksuste kohta loodud ühtsetest andmedefinitsioonidest lähtuv andmekogu, mis hõlmab aastaid 2005 2013. Kokku on näitajaid 29 ja nende põhjal on alates 2005. aastast võimalik analüüsida linnade ja valdade arengut. Iga KOV saab oma tulemusi võrrelda teiste valdadega ja vastavalt sellele määrata oma arengu seisu, jälgida selle dünaamikat aastate lõikes ja vajadusel kavandada arengustrateegia muutmist. 2011. aastal oli Harku valla võimekuse indeks 81,4, millega oldi tol ajal 226 valla hulgas 3 kohal (Joonis 2.5). Joonis 2.5. Harku valla võimekuse indeks 9 Kahjuks ei ole varem Siseministeeriumi veebilehel asunud andmekogu enam leitav ja seda ei täiendata iga aasta. 2.3 Pikaajaline eesmärk (sotsiaalmajanduse, elamumajanduse ja ettevõtluse arengusuunad) ning soojusmajanduse juhtimine KOVi tasandil Järgnevalt tuuakse välja Harku valla üldised arengueesmärgid valdkondade kaupa, mida on kirjeldatud valla arengukava ja valla üldplaneeringu dokumentides. Energiamajanduse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Valda arendatakse energiasäästlikult. Elamumajanduse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Vallal on kantides elanike teenindamiseks vajalikud ruumid. Ettevõtluse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Harku vallas on soodsad ettevõtlustingimused. Soojusmajanduse juhtimine kohaliku omavalitsuse tasandil Igapäevaselt tegeleb Harku vallas soojusmajandusega valla arendus- ja haldusosakonna tehnovõrkude spetsialist Rein Kooli. Tema tagab valla poolse kontrolli ja järelevalve kõigi tehnovõrkude sealhulgas ka soojusvarustuse süsteemide üle. 8 http://geomedia.ee/moiste/ 9 http://www.stat.ee/public/statistics-explorer-et/kov-indeks/#story=0 Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 16/62

2.4 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse piirhind Keila-Joa (Türisalu küla) kaugküttetarbijatele on 54,56 /MWh + KM. 2016. aastal oli tegelik soojuse hind samuti 54,56 /MWh ja koos käibemaksuga 65,47 /MWh. Harku valla palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2015. aastal 1386,84. Statistikaameti kodulehel olevas tabelis (Tabel 2.1) puuduvad andmed hilisemate aastate kohta. Kui võtta elamute eluruumide pinna normaalaasta küttesoojuse erikasutuseks 120 kwh/(m 2 a), siis nt 56 m 2 korteri omanik peaks aastas soojuse eest tasuma 120*56*65,47/1000 = 440 eurot, mis teeb vähem kui töötaja neto kuupalk (~1 105,5 /k), see on umbes 3% töötava elaniku keskmisest palgatöö sissetulekust. Harkujärve külas on soojuse arvutuslik hind veelgi väiksem, mis tähendab, et kütte peale kulub töötaja eelarves raha vähemgi. Kui peres teenivad kaks inimest, siis on küttekulude osakaal pere eelarves veel väiksem, kuid üksikul pensionäril võib see moodustada olulise osa aastasest sissetulekust. Keskmise elaniku puhul ei tundu tasu aastase soojuse eest olevat väga suur, kuid elanike sissetulek võib asulast ja töökohast olenevalt olla väga erinev ning mõne inimese puhul võib tasu aastase soojuse eest olla ka märksa suurem. Võrreldes Euroopa Liidu 28 riigiga on Eestis majapidamiskulude osakaal alla ELi keskmise: Eestis keskmise sissetuleku korral ligi 18%, teistes ELi riikides 22% ning Eestis vähem kui 60% keskmisest sissetulekust teenivatel inimestel ligi 35% sissetulekust, teistes ELi riikides 41%. Euroopa võrdluses on positiivsena välja toodud korteriühistuid, mis on kortermajade majandamisel laialt levinud ning negatiivsena hoonete väga suurt energiakasutust ja suuri maksuvõlgu 10. 2.5 Võimalikud arengusuunad kütusetarbimises, kütuste hinna prognoosid 2.5.1 Kütusetarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses Kütusetarbimine soojuse tootmiseks (katlamajades ja elektrijaamades) on ajavahemikul 2005 2014 mõnevõrra vähenenud, jäädes 10,3 TWh (10 318 GWh) piiresse 2014. aastal ja 14,7 TWh (14 676 GWh) piiresse 2011. aastal. 2014. aastal tarbiti kütuseid ca 24% vähem (primaarenergia järgi) kui 2005. aastal (Joonis 2.6), kuid arvesse tuleb võtta ka 2014. aasta sooja talve mõju. 2014. aastal oleme jõudnud kütusetarbimises kriisiaegsele tasemele (aastad 2008 2009). Kui võrrelda soojuse tootmiseks tarbitud kütuste osakaalu aastatel 2005 ja 2015, siis võib täheldada päris suuri muutusi. Nimelt on viimastel aastatel tarbitud varasemast vähem kõiki fossiilseid kütuseid ja suurenenud on biokütuste tarbimine soojuse tootmiseks. 2013. aastal lisandus ka üks uus energiaallikas jäätmekütus, mida põletatakse Iru Elektrijaama jäätmepõletusplokis (Joonis 2.7) 11. 10 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember 2015. Arengufond, 2015. 11 Eesti statistika Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 17/62

Kütuste tarbimine liigiti, GWh 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 Kütuste tarbimise trend, GWh Kivisüsi Põlevkivi Turvas Puit Maagaas Vedelgaas Raske kütteõli Põlevkiviõli Kerge kütteõli Põlevkivi- ja biogaas Jäätmekütus Muu kütus Elektrienergia Energia kokku Linear (Energia kokku) Joonis 2.6 Kütuste tarbimise trend soojuse tootmiseks 2005 2014, GWh Kerge kütteõli 4% Muu kütus 7% 2005 Kivisüsi 1% Põlevkivi 14% Põlevkiviõli 8% Raske kütteõli 1% Turvas 3% Puit 21% Maagaas 41% Joonis 2.7 Kütuste tarbimise struktuur soojuse tootmiseks aastatel 2005 ja 2015 Kokkuvõttes võib kütuste tarbimisel Eestis täheldada allkirjeldatud suundumusi. 1. Kütuste kasutamine energia (elekter, soojus) tootmiseks on vähenenud ja eeldatavalt väheneb veelgi 12. Joonis 2.6 kujutab kütusetarbimise vähenemist soojuse tootmisel perioodil 2005 2014. Joonis 2.8 esitab soojuse kasutuse muutuse stsenaariumid kuni 2050. aastani ja Joonis 2.9 elektri kasutamise muutuse stsenaariumid samas 12 ENMAK, www.energiatalgud.ee Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 18/62

perspektiivis 13. Elektritarbimine jääb pigem stabiilseks või kasvab õige pisut, soojusekasutus on languses igas sektoris. 2. Fossiilsete kütuste kasutus väheneb, suureneb taastuvate energiaallikate kasutamine energia muundamisel nii elektri kui ka soojuse tootmisel. Joonis 2.7 esitatud võrdlusel näeme, et kui 2005. aastal oli puitkütuste osakaal soojuse tootmisel 21%, siis 2015. aastal juba 39%. Huvitav, et turbakasutus ei ole sel ajavahemikul muutunud, olles stabiilselt 3%. 3. Jätkub puitkütuste katlamajade rajamine ja vanade fossiilkütuste katlamajade üleviimine puitkütustele (KIKi toetusmeetmed ja vastav määrus). Joonis 2.8 Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050 Joonis 2.9 Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050 13 http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=energiatarbimine&menu-1 Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 19/62

2.5.2 Kütuste hinnaprognoosid Käesolevas töös vaadeldakse vaid energeetikas kasutatavate vedelkütuste (ka maagaasi, kui vedelkütustest sõltuva kütuse) ja hakkpuidu kui peamise kodumaise energeetilise kütuse hindu ja nende muutumise tendentse. Nafta ja maagaas Joonis 2.10 (vt ka Joonis 2.11 ja Joonis 2.12) esitab Maailmapanga prognoosi ühe olulisima kütuste globaalse hinnakujundaja, nafta lähima kümne aasta hinna muutuse (nafta hind dollarites barreli kohta). Joonis 2.13 esitab Maailmapanga hinnaprognoosi aastani 2020 teise olulise kütuse, maagaasi kohta, mis mingil määral sõltub nafta hinnast 14. Grude Oil Price Forecast $/bbl 110 100 90 80 70 60 104.1 96.2 52.5 51.4 54.6 57.9 61.5 65.3 69.3 73.6 78.2 83.2 88.3 50 40 30 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Nominal US Dollars Real 2010 US Dollars Joonis 2.10 Toornafta hinna prognoos aastani 2025 Allikas: Maailmapank, okt. 2015 (1 bbl = 159 l) Joonis 2.11 Nafta hinna muutus novembrist 2015 veebruarini 2016 Allikas: http://www.oil-price.net/en/articles/20-dollar-oil-price-and-six-trends.php 14 http://www.worldbank.org/en/research/commodity-markets. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 20/62

Joonis 2.12 Nafta hinna muutus jaanuarist 2017 aprillini 2017 Allikas: http://www.nasdaq.com/markets/crude-oil.aspx $/mmbtu Gaasi hinna prognoos 13 41.0 12 38.2 35.8 11 36.2 27.0 10 28.0 24.6 24.6 24.6 24.6 24.6 9 8 7 6 5 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 46.0 41.0 36.0 31.0 26.0 21.0 16.0 11.0 6.0 1.0 $/MWh $/mmbtu $/MWh Joonis 2.13 Maagaasi hinna prognoos 2020. aastani Allikas: Maailmapank, okt. 2015 Siinjuures tuleb silmas pidada, et Maailmapanga hinnad on prognoosi kohaselt alati madalamad kui kütuse hind konkreetses riigis, kuna prognoositav hind ei sisalda riiklikke makse (nt aktsiis). Kokkuvõttes võib öelda, et maagaasi hind jääb nii Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kui ka Maailmapanga prognoosides reaalhindades samaks nagu on praegu, nominaalhindades on täheldatav ca 1,5%-line kasv aastas. See on aga pigem tingitud inflatsiooni kasvuprognoosist. Võttes arvesse eelöeldut, võib Statistikaameti avaldatud hinnastatistika alusel konstrueerida Eestile kohalduva riikliku maagaasi hinnaprognoosi (vt Joonis 2.14). Joonis 2.14 esitatud maagaasi hind ei sisalda käibemaksu. Maagaasi hind 2013. ja 2014. aastal on Eesti keskmine, Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 21/62

2015. aasta hind on tegelikult 8 kuu keskmine ja saadud Statistikaameti lühiajastatistikast, mis hõlmab kütuste hinda vaid energiaettevõtetes. Arvestades Eesti kütuseaktsiisipoliitikat (Tabel 2.2), tõuseb tulevikus nii maagaasi kui ka kerge kütteõli hind. 2016. aasta alguse naftahind, sellega seoses maagaasi hindki, on aga langenud juba alla 30 USA dollari barrelilt ning paljud analüütikud arvavad, et see niipea kuigivõrd ei tõuse, olevat veel langusruumigi. See näitab, et tegelikke naftahindu pikaks ajaks prognoosida on üsna tänamatu. Tabel 2.2 Maagaasi aktsiis Eestis, /tuh m 3 Tähtaeg /tuh m 3 Kuni 31.12.2015 28,14 Alates 01.01.2016 33,77 Alates 01.01.2017 40,52 45 43 41 39 Maagaasi hinna prognoos (nominaal) EUR/MWh 37 35 33 31 29 27 25 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Joonis 2.14 Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta Euroopa Liidus, sh Eestis, on kliimapoliitika raames pikaajaline suund võtta energiamajanduses ja transpordis kasutusele taastuvad energiaallikad. See tähendab ka seda, et suureneb biokütuste osakaal Eesti energiabilansis. Teine oluline mõjur on viimasel ajal muutunud poliitiline olukord, kus EL soovib suurendada kohalike energiaallikate (sh tahkete biokütuste) kasutuselevõtmist energiamajanduses, et vähendada sõltuvust Venemaalt tarnitavast maagaasist. Viimati nimetatud suund võib taas laiendada turba kui kohaliku küttematerjali kasutamist (kuigi ELi mõistes on see fossiilne ehk taastumatu kütus). Iseasi on see, kas turba kasutuselevõtmiseks biokütuste kõrval ka mingeid toetusi pakutakse. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 22/62

Puitkütused Kui osa eksperte arvab, et nafta hind jääb madalaks pikemaks ajaks, siis PIRA Energy Groupi asutaja Gary Ross seda arvamust ei jaga. Tema hinnangul jõuab nafta hind kindlasti lähema viie aasta jooksul taas 100 dollarini barreli eest 15. Kui võrrelda puidu hinna konkurentsivõimet nafta hinnaga, siis eelkõige sõltub see nafta hinna tasemest, sest puidu hind on palju stabiilsem (väiksema volatiilsusega). 2015. aasta teises kvartalis oli keskmine nafta hind 16 esimese kvartaliga võrreldes 19,5% kallim (Joonis 2.15). Jätkunud on nii dollari kui ka küttepuidu kerge kallinemine. Kvartaliga on dollar euro suhtes kallinenud ligi 1% 17 ning küttepuit on odavnenud 0,6% 18, mis mõlemad tõstavad puidu konkurentsivõimet nafta hinna suhtes. Võttes arvesse eeltoodut, on puidu konkurentsivõime nafta suhtes 2015. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga kasvanud enam kui viiendiku (21%). Aastaga on puidu konkurentsivõime nafta hinna suhtes langenud ligi 27% 19. Joonis 2.15 Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus Võrdluse tegemisel on aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0,136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikad: nafta hind - www.plus500.ee, puidu hind - KEM hinnastatistika). 20 Tabel 2.3-s esitatakse viimase viie aasta keskmised puitkütuste hinnad ja joonisel (vt Joonis 2.16) soojuseettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos aastani 2025. Segapuudest ja 15 Äripäev 22.07.2015 16 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädalahindade alusel 17 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädalahindade alusel 18 Arvutatud kuude aritmeetilise keskmise hinnana 19 www.plus500.ee 20 KEM Keskühistu Eramets Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 23/62

raiejäätmetest valmistatud hakkpuidu aasta keskmiseks kütteväärtuseks on võetud 0,75 MWh/pm 3 (suhtelise niiskuse 45% juures). 21 Tabel 2.3 Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus 22 Puitkütuse liik 2011 2012 2013 2014 2015 Küttepuud, /tm 24,17 25,57 23,81 26,74 25,10 Hakkpuit, /pm³ 12,97 15,84 12,42 11,58 11,23 Hakkpuit, /MWh 17,29 21,12 16,26 15,44 14,97 /m3 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 Puiduhakke hinnaprognoos, /pm³ Joonis 2.16 Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos Joonis 2.16-l on esitatud Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu keskmised hinnad aastatel 2011 2015 (2015. a kohta on 8 kuu keskmine hind) ja hinnaprognoos kuni aastani 2025. 2011. ja 2012. aasta kõrgem hind oli tingitud peamiselt hakkpuidu laialdasest kasutusest põlevkiviga koospõletamisel Balti Elektrijaamas. Osa hinnatõusu oli põhjustatud ilmselt ka ažiotaažist puitkütuste turul. Lähiajal võib peale inflatsiooni mõnevõrra tõsta puitkütuse hinda ka nende kasutuse suurenemine seoses vedelkütuse ja gaasikatelde üleviimisega puitkütustele (kuigi 2015. aasta lõpu vedelkütuse ja gaasi hinnad seda eriti ei motiveeri). Teine tegur, mis võib hinnatõusu põhjustada, on Narva Elektrijaamad OÜ kavatsus hakata taas põletama põlevkivi koos biokütustega (peamiselt puitkütuseid). Proovitakse ilmselt ka jäätmete (jäätmekütuse) koospõletamist. Teisena kasutatakse kodumaistest biokütustest üha laialdasemalt puidupelleteid. Nende hind suure tõenäosusega lähiajal järsult ei suurene. Puidupelletid on maailmas vabalt kaubeldavad ja ei ole põhjust prognoosida nende olulist hinnamuutust. Eestis on viimasel ajal puidupelletite hind pigem stabiliseerunud ja olenevalt asukohast, kogusest ja kvaliteedist saab neid osta hinnaga 160 180 /t (big-bag ehk 1 m 3 kott) või 200 220 /t puhurautoga kohaletoimetamisega. Loomulikult esineb tarnijast olenevalt ka veidi kõrgemaid hindu. 21 Puitkütus. Ü. Kask, P. Muiste, V. Vares. EBÜ, 2014. 22 Statistika andmebaas, tabel KE08. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 24/62

2.6 Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika Järgnevalt refereeritakse dokumendis Eesti energiamajandus 2015 23 esitatud üldeesmärke ja visiooni ning soojusmajanduse ja elamumajanduse käsitlust. Eesti energiamajanduse üldeesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Eesti energiamajanduse pikaajaline visioon aastaks 2050 on kirjeldatud ENMAK 2030 (Energiamajanduse arengukava 2030) eelnõus. Alljärgnev tekst on väljavõte eelnõust 13.12.2015 seisuga 24. Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse rahuldamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris. Energiasektoris tehtud investeeringud on kaasa toonud kohalike fossiilsete primaarkütuste kasutamise efektiivsuse kahekordistumise, võrreldes praeguse tasemega. Euroopa Liidu energia teekaardis 2050 sätestatud eesmärkide järgi on süsinikdioksiidi heitmete tase energiasektoris vähenenud enam kui 80% (võrreldes 1990. aasta tasemega). Väljakujunenud regionaalsel gaasiturul on Eesti kohalikku päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende tootmismaht võimaldab vajaduse korral katta kuni kolmandiku Eesti gaasitarbimisest. Eestist on kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline tagamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Samal ajal kui kulud biomassile, elektrile ja mootorikütustele (mootoribensiin ja diislikütus) suurenesid, vähenesid lõpptarbijate kulud kaugküttesoojusele ning fossiilsetele katlakütustele. 2013. aastal oli Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest madalaima energiasõltuvusmääraga. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti energiamajandus on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud ning on mitme indikaatori alusel ELi liikmesriikide hulgas esimeste seas 25. Energiamajanduse keskkonnamõjud olid aastatel 2010 2014 mõlemasuunalised. Positiivsetest mõjudest saab välja tuua taastuvate ja kütusevabade energiaallikate osakaalu suurenemise primaarenergia tarbimises võrreldes fossiilkütustega. Negatiivne on kasvuhoonegaaside suurenenud heide ning atmosfääri peenosakeste PM2.5 suurenenud keskmine sisaldus suuremate linnade välisõhus ja sellega eeldatavalt kaasnev negatiivne tervisemõju. Eesti koht maailma energianõukogu (World Energy Council) koostatavas energia jätkusuutlikkuse indeksi pingereas on langenud. Soojusmajanduse põhilised lahendamist vajavad probleemid on soojusmajanduse jätkusuutlikkuse tagamine (täiendavate investeerimis- ja tegevustoetuste vajaduse vähendamine) ning kodumaiste ja taastuvate kütuste osakaalu suurendamine soojuse tootmisel. Soojuse tootmine vähenes 2014. aastal nii katlamajades (langus 8% võrreldes 2010. aastaga) kui ka lõpptarbijate lokaalsetes katelseadmetes (langus 10% võrreldes 2010. aastaga). Sealjuures suurenes kaugküttesoojuse tootmisel biomassi kasutamise osakaal 38%ni (langus 13% võrreldes 2010. aastaga) ning maagaasi osakaal vähenes 42%ni protsendini (langus 6% võrreldes 2010. aastaga). Lähiaastatel väheneb maagaasi osakaal kaugküttes veelgi tulenevalt 23 Eesti Arengufondi aruanne, Tallinn 2015 http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/4/46/eaf._eesti_energiamajandus_2015.pdf 24 ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel 25 Võrreldavad andmed 2014. aasta kohta polnud analüüsi ajal (nov 2015) kättesaadavaks tehtud Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 25/62

biomassile ülemineku jätkuvast suundumusest. Kaugküttesoojuse hinnatõus on odavamate kütuste kasutuselevõtu abil peatunud, kuid soojuse tarbimise vähenemise tõttu suureneb tarbija jaoks võrguteenuse osa. Jätkusuutmatutes kaugküttevõrkudes on üks hinnatõusu leevendav lahendus soojuse ühistuline tootmine kohalikest ressurssidest. Elamumajanduses on valdkondlikud probleemid elamufondi väike energiatõhusus ning sisekliima standardile mittevastavus. Mitmesuguste uuringute tulemusena on selgunud, et elanikel puudub ilma lisatoetuseta majanduslik motivatsioon kestlikuks ja energiatõhusaks rekonstrueerimiseks. Rekonstrueerida on vaja nii korter- kui ka väikeelamuid. Selleks, et nende rekonstrueerimist hoogustada, on vaja toetusi mahus 95 miljonit eurot aastas. Perioodil 2014 2020 on planeeritud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks vaid 14 miljonit eurot aastas. Varasemad uuringud on tõestanud, et riigipoolne hoonete rekonstrueerimise toetamine panustab majanduskasvu. Hoonete rekonstrueerimise eesmärk ei ole mitte ainult energiatõhususe saavutamine, vaid ka tööjõu tootlikkuse kasv, parema sisekliima tõttu tervena elatud aastate kasv ja majanduskasv. Energiaühistuline tegevus on kogukondlik ühistegevus, mille peamine eesmärk on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja/või soojust. Eesti Arengufondi poolt ellu kutsutud energiaühistute programmi ülesanne oli aidata vähendada lõpptarbijate kulusid, luua parem elukeskkond ning motiveerida uusi ettevõtlusvorme ja kaasata investeeringuid. Energiaühistute loomiseks Eestis on oluline panustada teavitus- ja nõustamistegevusse (sh piloteerimisse) ning koondada ja analüüsida vajalikke alusandmeid. Programmi raames tehtud analüüsid näitavad, et energiaühistutel on Eestis potentsiaali eelkõige korterelamute ja ühiskondlike hoonete kütteprobleemide lahendamisel. Kaasnev ühiskondlik kasu avaldub maksutulu suurenemise ning küttekulude ja tervisemõjude vähenemise näol. Arengufondi aruande 26 koostamise ajal oli Eestis ühistulise energiatootmisega võimalik alustada äriühinguna. Ühistulise tegevuse hoogustamiseks on otstarbekas muuta õigusakte nii, et äriühingute kõrval oleks ka teistel ühinguvormidel vabamad võimalused energiat toota, edastada ja müüa. Energiaühistute ökosüsteem on loodud, energiaühistulise tegevuse hoogustamiseks ning potentsiaali rakendamiseks on vaja jätkata teavitustegevustega ja luua toetusprogrammid. Energiamajanduse korralduse seadus Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu 27 eesmärk on tagada direktiivi ülevõtmine ja luua tingimused riigi 2020. aasta energia lõpptarbimise eesmärgi täitmiseks. Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõul on ka hulk olulisi valdkondlikke eesmärke ja ülesandeid: suunata energiatarbimisega seotud toodete, teenuste ja hoonete hankimisel tähelepanu kogu olelusringi kulude vähendamisele vastukaaluks seni peamisele hankekriteeriumile odavaimale soetusmaksumusele; suunata lõpptarbijaid ise palju ulatuslikumalt enda energiatarbimist kontrollima ja seeläbi säästma. Selle saavutamiseks võimaldatakse lõpptarbijatele tasuta ja kerge ligipääs oma tarbimisandmetele ning juurutatakse arukaid ja täpsemaid arvestisüsteeme (nutiarvesteid), kus see on kulutõhus ja teostatav; arendada energiateenuste turgu, mis on energiamajanduse korralduse seaduse tulemusliku rakendamise ning üldiste eesmärkide saavutamise eeldus. Selleks tuleb korraldada teabe 26 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember 2015. Arengufond, 2015. 27 http://eelnoud.valitsus.ee/main#r0qvpmmv Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 26/62

levitamist (energiatõhususe infopäevadel, infokeskkondades jne) kõikide turuosaliste vahel, et ületada võimalikke turutõrkeid ning vähendada investeeringute riske. Energiateenuste turu arendamise koosseisus edendatakse nende rahastute kasutamist, mis on eraldatud energiatõhususe suurendamiseks ELi struktuurivahenditest. Energiatõhususe rahastamisele pööravad aina enam tähelepanu ka Euroopa investeerimispank ja muud Euroopa finantseerimisasutused. Visioon soojusmajanduse valdkonna arenguks aastani 2050 28 Soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja meetmed peavad lähtuma eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimis- ega tegevustoetusi. Soojust toodetakse enamasti kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest. Valdkonnas lahendamist vajavad probleemid: märkimisväärne osa kaugküttesüsteemidest on üledimensioonitud ja tehniliselt vananenud; demograafilise olukorra muutusest ning mikrotootmistehnoloogiate kiirest arengust tulenevalt on paljude kaugküttepiirkondade kestlik areng küsitav, vaja on välja selgitada kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja nende põhjal jätkusuutlikud kaugküttepiirkonnad. Leida tuleb lahendus piirkondadele, mille kaugküttesüsteemid ei ole kestlikud kas tehnilise seisundi või soojuse kõrge hinna tõttu; kaugküttevaldkonda reguleerivad õigusaktid ei motiveeri ettevõtteid investeerima energiatõhusasse tootmisesse. Valdkonda mõjutavad riigisisesed tegurid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) meetme 6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: 6.2.1. Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetus (43 mln -> ~ 6,1 mln /a); 6.2.2. Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine (27,5 mln -> ~ 3,9 mln /a); 6.2.3. Soojusmajanduse arengukava koostamine (0,5 mln -> ~ 0,07 mln /a); 6.2.4. Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel (7 mln -> ~ 1 mln /a). ÜF meetme 4.3 Suurema energia- ja ressursisäästu saavutamine ettevõtetes tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: 4.3.1. Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine (109 mln -> ~15,6 mln /a). Kaugkütteseaduse muutmise seadus Eelnõu on Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemi taasesitatud seisuga 10.06.2016 29. Seaduseelnõuga taotletavad põhilised muudatused on alljärgnevad. 28 ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel 29 Eelnõude infosüsteem. Kaugkütteseaduse muutmise seadus. http://eelnoud.valitsus.ee/main#25ax722q Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 27/62

Soojuse müümisel tarbijale võib soojusettevõtja rakendada kas ühe- või kahetariifset müügihinda. Ühetariifne müügihind arvutatakse soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajalike kogukulude alusel. Kahetariifne müügihind koosneb püsitasust ja muutuvtasust ning need arvutatakse püsikulude ja muutuvkulude alusel. Kolm kuud enne kahetariifse hinna rakendamist peab soojusettevõtja avaldama oma veebilehel püsi- ja muutuvtasude kujunemise põhimõtted, mida tuleb rakendada võrgupiirkonna kõikidele tarbijatele võrdväärsetel tingimustel. Võrgupiirkonnas, kus soojuse kaalutud keskmine müügihind ei ületa kehtestatud referentshinda, ei pea soojusenergia hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama. Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused Selle määruse võttis majandus- ja taristuminister vastu 6. jaanuaril 2016 30 ja see jõustus 11. jaanuaril 2016. aastal. Alljärgnevalt on esitatud selle määruse kaks olulist paragrahvi, millega peab iga toetuse taotleja arvestama. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. (2) Toetuse andmise tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. (3) Projekt peab panustama vähemalt ühe järgmise meetme väljundnäitaja saavutamisse: 1) renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes megavattides; 2) renoveeritud või uue soojustorustiku (mõeldud kaugküttetorustikku) pikkus kilomeetrites; 3) arvestuslik CO 2 vähenemine aastas. 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse -s 2 nimetatud eesmärkide, tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Toetust antakse järgmistele tegevustele: 1) soojustorustiku renoveerimine; 2) soojuse tootmise seadme renoveerimine; 3) uue kaugküttesüsteemi rajamine; 2.6.1 Järeldused ja kokkuvõte Käsitletud dokumentide olulisemad järeldused, mis kehtivad nii kogu riigile kui ka igale omavalitsusele: soojuse tootmine ja tarbimine vähenevad jätkuvalt. Langustrend on pikaajaline. Peamine asjaolu on elamumajanduses tehtavad renoveerimistööd ja uute energiasäästlike hoonete rajamine; kohalike taastuvate energiaallikate (peamiselt biomassi) osakaal soojusvarustuses kasvab ja peab jätkuvalt kasvama; energiavarustussüsteemide tööst tulenevad keskkonnamõjud peavad jätkuvalt vähenema; 30 http://eelnoud.valitsus.ee/main#cfgvptzg Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 28/62

soojusvarustussüsteemide efektiivsus on paranenud ja peab jätkuvalt kasvama; tulevikus võib käivituda energia ühistuline tootmine (energiaühistud), milleks on enne vaja kohendada seadusi ja muid õigusakte. Arvestades eeltoodud suundumustega, on soovitatav, kus vähegi tehnilis-majanduslikult võimalik, renoveerida ja arendada kohalikke taastuvaid energiaallikaid kasutavaid kaugküttesüsteeme, parandades ka piirkonna keskkonnaseisundit. Kaugküttesüsteem võimaldab seda teha paremini kui paljud tihedalt paigaldatud lokaalsed soojusallikad, mis kasutavad energiaallikana põlevloodusvarasid. Kui lokaalsetes soojusvarustussüsteemides kasutatakse mittepõlevaid taastuvaid energiaallikaid (päikeseenergia, tuuleenergia, keskkonnasoojus soojuspumpade vahendusel), võib eelistada neid, kui neist toodetud soojus on odavam kui kaugküttesüsteemis müüdud soojus. Kohalikud omavalitsused ja soojusettevõtjad ei tohiks unustada, et enne kaugküttesüsteeme renoveerima asumist tuleks korraldada soojuse ostu konkurss (vt kaugkütteseadus, 14 1 Soojuse ostu korraldus ; vastu võetud 11.02.2003. RT I 2003, 25, 154, jõustumine 01.07.2003; kehtiv redaktsioon alates 01.01.2015). Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 29/62

Sütemetsa tee kergliiklustee Harkujärve ja Türisalu küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2027 3 Harkujärve piirkond Harkujärve külas ning küla ja Paldiski mnt vahelisel alal on kehtestatud kaugküttepiirkond (vt Joonis 3.1), milles tegutseb olemasolev Harkujärve küla kaugküttesüsteem, kuid kaugküttepiirkond hõlmab veel ka ulatuslikku uusarenduse ala kuni Paldiski maanteeni. 3 1 5 6 2 9 1 5 3 24 3 9 4 10 7 2a 11 1 1 13 8 7 2 12 3 5 1 Sütemetsa tee 6 6 15 9 4 2 9 11 4 16 11 6 8 1 1 18 20 21 14 18 13 3 7 13 Paju tee 22 Oja tee kergliiklustee Oja tee 2 Tanni tee O 20 22 4 24 6 12 22 2 28 8 10 3 5 12 14 Kiriku tee jakääru 1 26 tee 24 26 22 35 Kiriku tee 16 kergliiklustee 11a 11 14 9 12 7 10 33 5 8 6 3 Lilleaia tee 4 7 1 3 31 1a 2 5 2 7 4 1 2 3 Hobuseraua tee Vanasauna tee Jaan Ventrei tee ker g liiklustee 4 2 Jaan Venteri 1 tee 2 4 14 9 33 te e K oduaia J aani k 7 1 u 1 5 tee 3 9 3 7 1 5 9 27 11 25 29 3 Loodjärve tee Järvekalda tee Asendiplaan Harkujärve kaugküttepiirkonna määramine Legend Planeeritav kaugkyttepiirkond ÜP järgne kaugküttepiirkond Põhimaantee Tugimaantee Kõrvalmaantee Teed ja tänavad Väiksemad teed ja tänavad Katastripiirid ÜP järgsed maakasutuse juhtfunktsioonid Elamumaa Üldkasutatavate hoonete maa Ärimaa 1:7 500 Elamu- ja ärimaa Tootmismaa Sadama maa 12 Haljasala ja parkmetsa maa 14 Puhke- ja virgestusmaa 1 Leebe režiimiga looduslik haljasmaa Harku karjääri tee I Paemurru tee 1 3 10 1 3 3 8 5 Veduri põik 7 6 5 4 2 160 Veduri tee Karjääri tee 4 6 Tallinn - Paldiski Range režiimiga looduslik haljasmaa Kalmistu maa Supelrandade maa Jäätmekäitluse maa Riigi- ja sisekaitsemaa Teemaa Mäetööstusmaa Koostas: 0 250 500 750 m 11.03.2015 Tõnis Kundla GIS spetsialist Harku Vallavalitsus Joonis 3.1 Harkujärve kaugküttepiirkond Harkujärve piirkonnas on juba 2005. aastast koostatud detailplaneering Agro 9. See asub Paldiski mnt ja Järvekalda tee vahelises kolmnurgas, mis kaugemalt piirneb paekaldaga ja Harkujärve küla olemasolevate korruselamute piirkonnaga, pindala 28,3 ha. Tol ajal valminud detailplaneeringu kohaselt oli plaanis sinna ehitada umbes 50 kuni kolmekordset elamut (12 korteriga ja ridaelamud) soojuskoormusega kokku 8,86 MW (arvestuslik maagaasi kulu 1063 nm 3 /h). Kokku pidi detailplaneeringu järgi rajatama 389 elamuühikut. Kui hinnanguliselt võtta elamuühiku pindalaks 100 m 2, siis kokku võinuks tulla ~40 000 m 2 elamispinda, mille arvestusliku soojuse erikasutuse korral (100 kwh/(m 2 a) vajaks piirkond soojust umbes 4 000 MWh/a. Detailplaneeringu algataja oli AS SRV Kinnisvara. Arvestades ehitus- ja energiatõhususe nõuete karmistumist pärast detailplaneeringu koostamist, võib planeeritud hoonestuse maksimaalne soojuskoormus ulatuda umbes 2 MWni. Kindlasti tulevad uuendatavasse detailplaneeringusse muudatused, mis võivad muuta nii hoonete arvu, suurust kui paiknemist. Seega vajalik soojuskoormus võib oluliselt muutuda ning soojusallika paiknemist, kaugküttetorustiku kulgemist ja dimensioone pole käesoleval etapil otstarbekas ega isegi võimalik määrata. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 30/62

Olemasoleva Harkujärve kaugküttesüsteemi naabruses asuvates tööstusettevõtetes on oma maagaasikatlamajad ja kauplus kasutab elekterkütet. Üks ridaelamu kaugküttepiirkonnas kasutab õliküttekatlaid. 3.1 Harkujärve küla olemasolev kaugküttesüsteem Harkujärve küla olemasolevat kaugküttesüsteemi majandab MTÜ Järvekalda, kes varustab maagaasi küttel olevast konteinerkatlamajast soojusega tarbijaid: 12 korterelamut, lasteaed ja kaks eramut) Torustikud on valdavalt vanad, paiknevad betoonkünades (nõukogudeaegse isolatsiooniga, kuid vanade metalltorude sisse paigaldati peenemad plasttorud umbes 90% ulatuses kogu torustikust.. MTÜ Järvekalda tegeleb Harkujärve külas ka tarbevee varustamisega, reovee pumpamisega (3 pumplat), elektrivarustusega (3 alajaama) ja prügiveoga. MTÜ moodustati peale sovhoosi (alguses Harku-Järve sovhoos, hiljem liideti Saue Köögiviljakasvatuse Näidissovhoosiga või Ranna sovhoosiga) kadumist. Kaugküttetorustik Harkujärve külas kuulub 100% Harku vallale ja 1996.a rajatud katlamaja MTÜle Järvekalda, kes seda ka käitab. 3.1.1 Katlamaja Kaugküttesüsteemi soojusallikaks on konteinerkatlamaja (vt Tabel 3.1 ja Joonis 3.2), mis rajati aastal 1996 ja milles paikneb katel Geminox põletiga Bentone. Tsirkulatsioonipumbad on varustatud sagedusmuunduriga, katlamajas on gaasikulu mõõtja ja soojusarvesti. Katlamajja on paigaldatud ka110 kw õhk-vesi soojuspump, kuid see ei ole 3 viimasel aastal töötanud, kui maagaasi hind on madalal püsinud. Katel (põleti) töötab nn kaheastmelise (sisse-välja) režiimis. Katlale võiks olla soovitav paigaldada moduleerivat töörežiimi võimaldav nüüdisaegne põleti. Tabel 3.1 Katlamaja põhiseadmete loetelu Seadmed Veekatel, 698/756 kw, 5 bar, 100 C, veenmaht 800 l Tähis, firma GXP600/650 Gaasipõleti BENTONE, 220 1200 kw BENTONE-SG 140-2 Tsirkulatsiooni pump, 50 m 3 /h, H=40 mvs, 4 bar, 11 kw, 2900 p/min Segamispump, 13 m 3 /h, H=3 mvs, 350 W, 1370 p/min Toitevee pump, 1,5 m 3 /h, H=20 mvs, 320 W, 2817 p/min Toitevee mahuti 0,5 m 3 Veepehmenduse komplekt, 2,0 m 3 /h Kolmikklapp koos automaatikaga DN=100 mm Gaasi kulu mõõtur, 90 nm3/h koos korrektoriga EK-88, 4 bar Rõhuregulaator 90 nm 3 /h, p sis =4 bar, p välj =100 mbar Soojusmõõtja Veekulu mõõtur, 2 m 3 /h Korsten DN 300 mm, H=15 m, δ isol =80 mm GRUNDFOS GRUNDFOS UMC65-30 GRUNDFOS CR2-30 EUROWATER SM61 ETP4 ESBE ELSTER G65 ELSTER MR50F4 SA-94/1 SUOMI Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 31/62

Joonis 3.2 Harku küla kaugküttesüsteemi konteinerkatlamaja. Foto V. Vares Katlamajast väljuvat soojushulka mõõdetakse ja selle alusel on välja toodud katlamaja soojustoodang (vt Joonis 3.3 ja Joonis 3.4), mis on viimase kolme aasta jooksul olnud suhteliselt stabiilne keskmisel tasemel 1 090 MWh aastas. Kuna enamik tarbijaid soojuskulu ei mõõda, siis loetakse kogu katlamajast väljastatud soojus võrdseks tarbimisega, kogutarbimisest lahutatakse soojuskulu mõõtjatega hoonete tarbimised ja ülejäänud soojus jaotatakse teiste tarbijate vahel vastavalt arvestuslike pindade suurusega. Nagu Joonis 3.3 näitab, võib ka normaalaastale taandatud tarbimist lugeda väga püsivaks. Kuna tarbijad valmistavad sooja tarbevett elektriboileritega, siis suveperioodil katlamaja ei tööta ja ligikaudseks kütteperioodi pikkuseks võime lugeda umbes 5400 h. Tüüpiliselt algab kütteperiood septembri viimastel päevadel ja lõpeb mais, kusjuures arvestuslikult liidetakse septembrikuu toodang oktoobrikuusse. Gaasi kulu ja kütteväärtust aluseks võttes on välja arvutatud katlamaja kasutegurid (vt Joonis 3.5), mille keskmiseks väärtuseks on kogu perioodi jooksul olnud umbes 91%. Ajavahemiku 2014 2016 võib täheldada minimaalset kasuteguri langust, kuid tõenäoliselt on selle põhjuseks gaasi kütteväärtuse väike tõus, mille kohta täpsed andmed puuduvad ja kasutegurite arvutamisel lähtuti keskmisest gaasi kütteväärtusest 9,4 MWh/1000 m 3. Üksikute kuude anomaalsed (üle 100%) kasuteguri väärtused on tõenäoliselt seotud soojus- ja gaasimõõturi näitude ajalise nihkega. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 32/62

1 MWh 400 1 200 1 000 800 600 400 200 0 2014 2015 2016 Keskmine Tegelik 1 111 1 023 1 136 1 090 N/a 1 200 1 237 1 245 1 228 Joonis 3.3 Konteinerkatlamaja tegelik ja normaalaastale taandatud toodang aastatel 2014 2016 MWh 250 224 237 200 150 100 181 162 155157 149 144 162 97 115 110 10098 132 173 164 162 151 151 121 50 55 58 12 0 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Joonis 3.4 Konteinerkatlamaja toodangu jaotumine kuude kaupa ajavahemikus 2014 2016 Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 33/62

140% 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Aasta kesk 2014 88,2% 88,4% 89,9% 94,8% 91,9% 87,3% 105,8% 89,2% 91,3% 2015 88,7% 89,5% 89,8% 90,0% 90,3% 94,6% 94,3% 88,8% 90,4% 2016 87,9% 89,9% 92,2% 95,8% 121,5% 88,1% 91,9% 90,7% 90,8% Joonis 3.5 Katlamaja kasutegurid aastatel 2014 2016 600 kw 500 Arvestuslik maksimaalne koormus 522 kw 400 300 200 100 Katlamaja arvestuslik aastatoodang normaalaasta klimaa<listes <ngimustes 1228 MWh 0 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 6000 6500 7000 7500 8000 8500 h Joonis 3.6 Katlamaja arvestuslik koormusgraafik aastate 2014 2016 keskmiste normaalaastale taandatud tarbimiste alusel Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 34/62

3.1.2 Kaugküttevõrk Kuna Harkujärve kaugküttevõrgu tehniline dokumentatsioon oli puudulik ja ei vastanud täielikult käesolevale olukorrale, siis korraldati võrgu kontrollmõõdistamine, mille tulemusena fikseeriti torustike kulgemine, hargnemiskohad, torude paigaldusviis ja läbimõõdud. Torustiku lõikude pikkused määrati kaardi alusel ja on seetõttu ligikaudsed (vt Joonis 3.7 ja Tabel 3.2). Mõõdistamisandmete alusel on REIB OÜ koostanud kaugküttetrasside maa-ala täpsustatud plaani (vt Joonis 6.1). 8 KM 1 5 6 7 2 4 3 9 10 11 12 13 Joonis 3.7 Harkujärve kaugküttevõrgu torustike ligikaudne paiknemine Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 35/62

Tabel 3.2 Harkujärve kaugküttevõrgu torustike mõõdistamise andmed Lõigu algus- ja lõpppunkt Lõigu pikkus, jm Lõigu torude tingläbimõõt, mm Torude materjal ja paigaldusviis KM 1 23 100 Kanalis terastoru 1 Lasteaed 128 40 Eelisoleeritud 1 2 40 150 Kanalis terastoru 2 Jaaniku tee 2 21 25 Plasttoru 31 2 3 15 90 Plasttoru 3 4 16 63 Plasttoru 4 Koduaia tee 9 7 40 Plasttoru 4 5 25 63 Plasttoru 5 Koduaia tee 7 18 32 Eelisoleeritud 5 6 22 63 Plasttoru 6 Jaaniku tee 3 12 40 Plasttoru 6 7 37 63 Plasttoru 7 Järvekalda tee 7 35 40 Plasttoru 7 8 36 63 Plasttoru 8 Järvekalda tee 5 27 40 Plasttoru 8 Järvekalda tee 3 79 50 Plasttoru 3 9 17 90 Plasttoru 9 Jaaniku tee 1 19 50 Plasttoru 9 10 4 90 Plasttoru 10 Jaaniku tee 4 19 40 Plasttoru 10 11 75 90 Plasttoru 11 Loodjärve tee 27 13 63 Plasttoru Loodjärve tee 27 Loodjärve tee 29 39 50 Kanalis terastoru 11 12 54 75 Plasttoru 12 Loodjärve tee 9 8 40 Plasttoru 12 13 38 63 Plasttoru 13 Loodjärve tee 11 13 40 Plasttoru 13 Loodjärve tee 25 8 40 Plasttoru Kokku 848 sh kanalis terastorud kokku 102 31 Plasttoru EKOPLASTIK PP-R on paigutatud kanalis terastoru sisse ja nende diameetriks on näidatud välisläbimõõt. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 36/62

Lõigu algus- ja lõpppunkt sh eelisoleeritud torud kokku Lõigu pikkus, jm 146 sh plasttorud kokku 600 Lõigu torude tingläbimõõt, mm Torude materjal ja paigaldusviis Harkujärve kaugküttevõrgus renoveerimise käigus on rakendatud suhteliselt odavat ja tõhusat lahendust: tarbimisele mittevastavalt suure läbimõõduga terastorudesse on paigaldatud arvestuslikult otstarbeka läbimõõduga plastiktoru (EKOPLASTIK PP-R). Selle ettevõtmisega tagati optimaalne voolukiirus enamikus torustiku osades ja alandati torustiku välisjahtumiskadusid. Torustiku vooluhulkade optimeerimiseks paigaldati ja seadistati 2003.a novembris kõigi tarbijate juures liiniseadeventiilid. Kuna kaugküttevõrgu soojuskadu ei saa registreeritud andmete alusel leida, siis hinnati seda arvutuslikult, võttes arvesse temperatuurigraafikut, tüüpilist eelisoleeritud torude erikadu ja hinnates betoonkanalis terastorude soojuskadu 2,5 korda ning terastorudesse paigaldatud plasttoru soojuskadu 1,5 korda suuremaks, võrreldes vastava läbimõõduga eelisoleeritud torudega. Arvutus annab absoluutseks torustiku soojuskaoks 113 MWh aastas (täpsemalt 5400 h pikkuse kütteperioodi kohta), mis praeguse tarbimismahu juures vastaks umbes 10,4% suhtelisele soojuskaole. Siinkohal on vajalik märkida, et terastorude sisse paigaldatud plasttoru soojuskadu ei ole teadaolevalt keegi mõõtnud ning meie hinnang annab pigem soojuskao eeldatava maksimaalse väärtuse. 3.1.3 Tarbijad Harkujärve küla kaugküttetarbijateks on põhiliselt korterelamud, lisaks lasteaed ja kaks eramut (vt Tabel 3.3). Kaks korterelamut (Loodjärve tee 11 ja 27, vt Joonis 3.8) on kompleksselt renoveeritud, neil ja lasteaial on plaatsoojusvahetitega soojussõlmed, ülejäänutel on segamispumbata ühendus (nn sõltuv ühendus), kusjuures hoonetes kasutatakse täiendavat tsirkulatsioonipumpa. Kaugküttetorustikus ringlev vesi läbib sõltuva ühendusega tarbijate juures ka elamute küttekehi. Majasisesed keskküttesüsteemid vajaksid tasakaalustamist ja korrastamist. Enamikul tarbijatel ei ole soojusarvesteid. Need, kellel arvestid puuduvad, arveldavad soojuse eest ruutmeetri arvestusliku pinna alusel ja maksavad soojuse eest 1,10 /m 2. Arvestitega (kokku 4 maja, neist 2 renoveeritud) majade elanikud maksavad kasutatud soojuse MWh eest. Enamikus korterelamutes on moodustatud korteriühistud, need puuduvad vaid kahes 4 korteriga majas. Tabel 3.3 Kokkuvõte Harkujärve küla kaugküttetarbijate andmetest Aadress Keskmine tegelik tarbimine 2013 2015, MWh Hoone kasutusotstarve, kasutuselevõtu aasta, energiamärgis Arvestuslik pind, m 2 Korru seid Suletud netopind, Koduaia tee 9 Korterelamu 199,2 2 267,2 Jaaniku tee 1 Ühiselamu tüüpi 458,8 2 944,2 elamu, 1970 m 2 Kaalutud kaugküttesoojuse erikasutus, kwh/(m 2 a) Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 37/62

Aadress Jaaniku tee 2 Jaaniku tee 3 Jaaniku tee 4 Järvekalda tee 3 Keskmine tegelik tarbimine 2013 2015, MWh Hoone kasutusotstarve, kasutuselevõtu aasta, energiamärgis Korterelamu, 1961 Korterelamu, 1974 Korterelamu, 1964 Korterelamu, 1985 Arvestuslik pind, m 2 Korru seid Suletud netopind, m 2 201,9 2 269 495,1 2 799,7 315,2 2 506,5 673,8 2 1114,5 Järvekalda tee 5 Eramu 60,5 1 69,6 Järvekalda tee 7 Korterelamu, 926,3 3 1224,4 1985 Loodjärve tee 9 Korterelamu, 741,0 32 2 856,9 1986 Loodjärve tee Korterelamu, 8 549,1 33 2 785 11 korterit, 1986 Loodjärve tee Korterelamu, 8 470,1 2 778,4 25 korterit Loodjärve tee 27 Korterelamu, 1985, märgis 746,7 2 1230,4 2015 C Loodjärve tee Korterelamu 816,7 34 2 1207,5 29 Koduaia tee 7 Eramu, 1970, 147,5 2 155,5 märgis 2011 D Järvekalda tee Alasniidu 233,6 1 233,6 14 lasteaia väike Kaalutud kaugküttesoojuse erikasutus, kwh/(m 2 a) maja Valla hallatavad hooned kokku 233,6 233,6 Elamud kokku 6801,9 10514,3 Kõik tarbijad kokku 1090 35 7035,5 21190,3 101,4 36 Suvisel ajal sooja tarbevee soojendamiseks soojust ei väljastata ja tarbijad kasutavad elektriboilereid. Soojusarvestitega hoonetes on tarbimine arvestusliku ruutmeetri järgi võrdlemisi ebaühtlane: renoveeritud 12 krt elamus Loodjärve 27 oli 2016. aasta detsembris küttekulu 0,59 /m 2 ; 32 Loodjàrve tee 9 on on kontrollimata osa kortereid katusealuse arvel pinda suurendanud, mis kajastub elamispinna suuruses 33 Loodjàrve tee 11 renoveerimise kàigus lisati katusealuse arvel lisapinda,mis kajastub ka elamispinna suuruses 34 Loodjàrve tee 29 on 2 3 korterit elamispinda laiendanud karjääripoolsete trepikodade arvel, mis peaks kajastuma ka elamu ûldpinnas 35 Kuna torustiku soojuskadu ei määrata, sisaldub see arvestuslikus tarbimises 36 Vastavalt tarbimisandmetele suletud netopinna kohta Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 38/62

eelmisega sama planeeringuga renoveerimata elamus Järvekalda 9 oli samal ajal küttekulu 1,13 /m 2 ; renoveerimata 15 korteriga elamus Järvekalda 7 oli samal ajal küttekulu 1,03 /m 2 ; renoveeritud 8 korteriga elamus Loodjärve oli samal ajal 11 0,74 /m 2. Kõik soojusarvestiteta elamute tarbijad maksavad soojuse eest 1,10 /m 2. Väga suur vahe on renoveerimata ja renoveeritud elamute soojuskasutuses. Elanikud tasuvad soojuse eest ühtlast hinda 8 kuu eest ja viimasel kuul tehakse tasaarveldus. Arvestatakse ka maagaasi hinna muutusi. Eelnevas tabelis (vt Tabel 3.3) on lisaks soojuse kulu arvutamise aluseks olevale arvestuslikule pinnale välja toodud ka Ehitisregistrisse kantud suletud netopinna andmed, mis enamasti vastavad suhteliselt hästi selle köetava pinna suurusele, mida kasutatakse energiamärgise koostamisel. Ilmneb, et eri hoonetes erinevad arvestusliku ja suletud netopinna suhted tunduvalt. Enamike kortermajade arvestusliku pinna (elamispinna) ja suletud netopinna suhe on umbes 75%, kuid nt sama suletud netopinnaga hoonete (Loodjärve tee 9 ja 11) vastavad suhted on 86% ja 64%. Korterelamus Jaaniku tee 1 on vastav suhe ainult 49%, Jaaniku tee 4 62% ja Järvekalda tee 3 60%. Eelnev pindade võrdlus näitab, et soojuskulu jaotamisel arvestusliku pinna ruutmeetri aluseks võtmine võib anda märgatavalt erineva tulemuse, kui suletud netopinna või tegeliku köetava pinna aluseks võtmine. 37 Seega läbipaistva soojuse kulu arvutuste aluseks peaks paigaldama kõikidesse hoonetesse soojusarvestid ka siis, kui hoones kaasaegne soojussõlm puudub. Ühel fotol on näha Loodjärve tee 27 sõltumatu ühendusega soojussõlme seadmeid (vt Joonis 3.9). Külastuse ajal 16.01.2017 sisenes majja küttevesi 38 C ja väljus 25 C. Samal ajal katlamajast väljuv vesi oli 40 C, vee rõhk väljudes 3,4 baari, välisõhu temperatuur -3 C. Katlamaja temperatuurigraafik on 95/70 C. Loodjärve 29 saab soojuse Loodjärve 27 maja läbiva torustiku kaudu. Soojussõlmes on võimalik näha vanadesse liiga suure läbimõõduga kaugküttetorudesse paigaldatud plastmasstorusid, millega on saavutatud kaks positiivset efekti: toru läbimõõt vastab paremini tegelikule soojuskoormusele ja ühtlasi väheneb torustiku jahtumiskadu, mida siiski pole katlamajas ja enamiku tarbijate juures soojusmõõturite puudumisel võimalik konkreetselt näidata. 37 Eesti seadusandlikud aktid nõuavad energia erikasutuse näitamist köetava pinna kohta. Kahjuks pole väga paljude Ehitisregistrisse varem kantud hoonete puhul köetava pinna suurust näidatud, kuid enamasti on toodud suletud netopind. Paljudes soojusmajanduse arengukavades kaugküttepiirkondadele võrreldakse seetõttu hoonete soojuse erikasutust suletud netopinna kohta. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 39/62

Joonis 3.8 Harkujärve küla kaugküttetarbijad. Fotod V. Vares Hooned vasakult paremale ja ülalt alla: Jaaniku tee 1, Koduaia tee 9, Jaaniku tee 3, Järvekalda tee 3, Loodjärve tee 27 (renoveeritud), Koduaia tee 7 (eramu),loodjärve tee 25 ja Loodjärve tee 11 (renoveeritud). Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 40/62

Joonis 3.9 Loodjärve tee soojussõlm. Parempoolsel fotol on näha vanasse suurema läbimõõduga kaugküttetorusse paigaldatud plastmasstorusid 3.1.4 Kokkuvõte Harkujärve kaugküttesüsteemi toimimisest Tabel 3.4 Harkujärve kaugküttesüsteemi iseloomulikud näitajad Näitaja 2014 2015 2016 Keskmine 2013 2015/ arvutuslik* Ühik Tarbitud kütust (maagaasi) 129 403 120 380 133 150 127 644 nm 3 Summaarne primaarenergia 1 216,4 1 131,6 1 251,6 1 199,9 MWh kütus kulu KMst väljastatud soojus 1 111 1 023 1 136 1 090 MWh (arvestuslikult loetakse tarbimiseks) Arvestuslikult tarbitud soojus 1 200 1 237 1 245 1 228 MWh taandatud normaalaastale Soojuskadu võrgus (arvutuslik 113* MWh hinnang) Suhteline soojuskadu võrgus 10* % (arvutuslik hinnang) Võrgu torustike kogupikkus 848 m Tarbimistihedus 1,31 1,21 1,34 1,29 MWh/(a*m) Kaalutud keskmine diameeter 67 mm Erikoormuse karakteristika, K 19,6 18,1 20,0 19,3 kwh/ (a*mm*m) Soojuse ülekandejõudlus 0,82 kw/m Soojuse tootmise kasutegur 91,3 90,4 90,8 90,8 % Kaugkütte kasutegur (arvutuslik hinnang) 81,7* % Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 41/62

Näitaja 2014 2015 2016 Keskmine 2013 2015/ Ühik arvutuslik* Elektri eritarve väljastatud 27,4 kwh e /MWh s soojuse kohta Veevahetuse kordarv aastas 0,7 Soojuse arvestuslik keskmine 1,10 /(m 2 kuu) 38 erimaksumus (ilma käibemaksuta) Väljastatud soojuse käibemaksuta ja sulgudes käibemaksuga maksumus 54,81 (65,77) 48,88 (58,65) 39,97 (47,96) /MWh Tarbitud soojuse käibemaksuta ja sulgudes käibemaksuga arvestuslik maksumus 60,90 (73,08) 54,31 (65,17) 44,41 (53,29) /MWh 3.2 Perspektiivsed soojuskoormused Harkujärve kaugküttepiirkonnas tuleb perspektiivsete soojuskoormuste hindamisel arvestada mitme asjaoluga: olemasolevate kaugküttetarbijate juures rakendatakse paljude hoonete juures järkjärgult energiasäästumeetmeid; võimalik uusarenduste piirkond võib oluliselt suurendada tarbimist kaugküttepiirkonnas, kuid uusarenduse soojusvarustus tuleb lahendada olemasolevast kaugküttesüsteemist sõltumatult; kehtivas kaugküttepiirkonnas on palju mitmeid ettevõtteid ja hooneid, mis kütsid siiani oma katlamajadega ja mis võivad teatud juhtudel soovida kaugküttesüsteemiga liitumist. Arvestades olemasoleva kaugküttekatlamaja piiratud võimsust ning asjaolu, et nii kaugküttekatlamajas kui ettevõtete katlamajades on kütuseks maagaas, pole ettevõtete kaugküttesse liitumine võimalik ja ei annaks ka kummalegi osapoolele majanduslikku kasu. Siinkohal käsitleme ainult olemasoleva kaugküttesüsteemi soojuskoormusi ning võimaliku uusarenduspiirkonna soojusvarustuse võimalusi käsitleme eraldi punktis (vt punkt 3.3). Kuna Harkujärve praeguses kaugküttesüsteemis moodustavad kütusele (maagaasile) tehtavad kulutused 80 85% kogukuludest, siis tarbimismahtude langus praktiliselt ei mõjuta soojuse arvestuslikku hinda. Põhiliseks soojuse arvestuslikku hinda mõjutavaks teguriks on maagaasi hind, mille muutus määrab umbes 80% ulatuses kaugküttesoojuse arvestusliku hinna muutumise. 38 Arvutustes kasutatakse arvestuslikku korterite pinda (vt Tabel 3.3). Ruutmeetri alusel esitatakse arved ainult ilma soojusmõõtjateta tarbijatele, soojusmõõtjatega tarbijate rahaline kulu arvutatakse vastavalt nende kuu tarbimisele ja selle kuu keskmisele tarbijatele edastatud soojuse hinnale Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 42/62

Tabel 3.5 Harkujärve olemasoleva kaugküttesüsteemi tarbimisstsenaariumide andmed aastaks 2027 Stsenaarium Tarbimine, MWh/a Min 900 Baas 1 050 Max 1 250 3.3 Harkujärve kaugküttepiirkonna uusarendusest 2005.aastal valminud detailplaneeringu (vt Joonis 3.10) kohaselt oli plaanis Harkujärve küla ja Paldiski mnt vahele jäävale alale ehitada umbes 50 kuni kolmekordset elamut (12 korteriga ja ridaelamud) kogu soojusliku võimsusega 8,86 MW ja arvestusliku maagaasi maksimaalse kuluga 1063 nm 3 /h. Kokku nägi detailplaneering ette 389 elamuühiku rajamist. Praegu kehtivate energiatõhususe nõuete alusel varem kavandatud soojustarbimist kindlasti ei tule. Kui võtta elamuühiku pinnaks 100 m 2, siis kokku võinuks selles uusarenduses tulla ~40 000 m 2 köetavat pinda ja selle hinnangulise soojuse erikasutuse 100 kwh/(m 2 a) korral ei tohiks aastane piirkonna soojustarve ületada 4 000 MWh/a, mille korral arvestuslik maksimaalne hetkkoormus võiks olla umbes 2 MW. Harkujärve küla olemasoleva kaugküttevõrgu ala Joonis 3.10 Harkujärve piirkonna uusarenduste algne kava Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 43/62

Harkujärve uusarenduse soojusvarustust on võimalik lahendada mitmeti, nt: ühendades uusarenduspiirkonna ASi Utilitas Tallinn kaugküttesüsteemi Õismäe elurajooni Astangu tn piirkonna torutikuga. Selleks oleks vaja rajada umbes 1 km pikkune ühendustorustik. Käesoleval ajal ei pea AS Utilitas Tallinn sobivaks laiendada oma soojusvarustuspiirkonda väljapoole Tallinna administratiivseid piire, kuigi ettevõte juba varustab mõningaid piirkondi ka väljaspool Tallinna (nt Mõigus, seal on küll Tallinna kaugküttevõrgust eraldiasuv võrk); rajades uusarenduspiirkonna jaoks eraldi katlamaja, kus kütusena oleks mõeldav kasutada kas ainult maagaasi või nt hakkpuitu baaskoormuse katmiseks ja maagaasi tippkoormuse katmiseks; rajada maagaasitorustik kõigi köetavate hooneteni ja luua maagaasi baasil lokaalküttelahendused; tulevikus võiks kaaluda uusarenduspiirkonna kaugküttevõrgu ühendamist Harkujärve küla olemasoleva kaugküttevõrguga. Võimaliku uusarenduse selles piirkonnas tegeleb SRV Ehituse AS, kellelt laekunud info kohaselt arenduse ehitusmahud, hoonete paiknemine, soojusvajadused ei ole veel täpsustunud ja planeeringu arendus ei ole veel sellel tasemel läbitöötatud, et nad saaksid esitada piirkonna ehitusmahud, lahenduse ajagraafiku ja soojavarustuse põhimõttelise lahenduse. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 44/62

4 Türisalu Türisalu külas on moodustatud kaugküttepiirkond, mille kaugküttevõrk ja katlamaja kuuluvad 100% Harku vallale, kuid operaatoriks on SW Energia OÜ. Kaugküttevõrk on väike, tarbijateks 2 korterelamut ja kaks väiksemat hoonet, kusjuures üks kortermajadest on renoveeritud. Katelt (0,35 MW Högfors) köetakse põlevkiviõliga. Varem oli suureks tarbijaks Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool oma hoonetega, mis kuulub RKASele. Kool suleti 2015. aasta sügisel, mil enam õpilasi vastu ei võetud. Lapsed koliti Tallinnas asuvasse samalaadsesse kooli. Olemasolevaid hooneid soojusega ei varustata. Hoonete edasise kasutuse kohta andmed puuduvad. Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna 10 7 6 5 3 4 27 2 4 5 25 6 6 23 8 7 21 1 8 9 3 10 8 12 5 6 4 14 5 2 16 Hallikasalu tee Asendiplaan Türisalu kaugküttepiirkonna määramine Legend Määratav kaugküttepiirkond ÜP järgne kaugküttepiirkond 1:5 000 3 18 2 Põhimaantee 1 Tugimaantee 15 Kõrvalmaantee 5 Joakooli tee tee J oakaar e 10 8 6 8 T ü r i s a l u k ü l a Otitooma tee Karutooma 2 14 3 18 16 22 20 12 4 24 26 1 3 5 10 28 26 8a 8 30 6 4 32 2 15 11 13 9 19 5 7 9 17 34 8 6 19 36 37 10 14 21 38 35 40 25 23 33 27 29 31 34 3 9 5 7 18 22 20 16 14 6 12 10 8 Hallorava tee Kosm o se tee tee tee 1 Nu r m enuku Teed ja tänavad Väiksemad teed ja tänavad Katastripiirid ÜP järgsed maakasutuse juhtfunktsioonid Elamumaa Üldkasutatavate hoonete maa Ärimaa Elamu- ja ärimaa Tootmismaa Sadama maa Haljasala ja parkmetsa maa Puhke- ja virgestusmaa Leebe režiimiga looduslik haljasmaa Range režiimiga looduslik haljasmaa Kalmistu maa Supelrandade maa Jäätmekäitluse maa Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna 24 9 26 11 15 13 17 19 21 23 Piimapisara tee 2 Talvoja tee Kuldka 4 6 1 3 16 5 7 18 14 7 9 nnikese tee Riigi- ja sisekaitsemaa Teemaa Mäetööstusmaa Koostas: 0 250 500 m 8 10 12 29.06.2015 Tõnis Kundla GIS spetsialist Harku Vallavalitsus Joonis 4.1 Türisalu kaugküttepiirkond 4.1 Katlamaja Türisalu kaugküttepiirkonnas on töötav katlamaja, mida käitab OÜ SW Energia, ja selle kõrval mittetöötav tootjaembleemi PPL (Pieksämäen Putki ja Lämpö OY) kandev katlamaja (vt Joonis 4.2). PPL katlamaja kohta andmed puuduvad, kuid tõenäoliselt on selle seadmed amortiseerunud ja kuulusid varem valla bilanssi. SW Energia katlamajas on üles seatud katel Högfors K35, mis mõne aasta eest paigaldati teise asukohta, vahetati välja uksed ja müüritis. Katel on varustatud põletiga Oilon ja selle võimsus pärast Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli tegevuse lõpetamist ületab umbes kolmekordselt Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 45/62

tegelikku vajadust. Kütusena kasutatakse põlevkiviõli. Katlamajal on 12 m pikkune teraskorsten. Katlamajas on kaks eraldi segamissõlme kooli ja kortermajade võrguharudes temperatuurigraafikute hoidmiseks. Kaugküttevõrgu temperatuurirežiim on 75/55 C. Joonis 4.2 Türisalu kaugküttepiirkonna katlamajad. Tagaplaanil paremal kasutuselolev katlamaja. Esiplaanil mittetöötav konteinerkatlamaja (roheline) koos telliskorstnaga. Foto: V. Vares Türisalu kaugküttepiirkonnas toimus pärast 2014/2015 kütteperioodi järsk koormuste langus. Katlamaja aastane soojustoodang langes ligi viis korda (vt Joonis 4.3). Ühtlasi lühenes ka kütteperiood, sest varem vajas kool soojust kogu töötamise aja jooksul, st kütmist alustati augusti lõpus või septembri algul ja lõpetati juuni algul (vt Joonis 4.4). Ainult elamute kütmisel 2015/2016 algas kütmine alles oktoobri algul ja lõppes mai algul. Järsk kaugküttekoormuste langus on põhjustanud katlamaja kasuteguri languse aasta keskmiselt tasemelt 92 95% tasemele 82% (vt Joonis 4.6). Mõnevõrra aitaks olukorda parandada SW Energia OÜ kavatsus asendada senine põleti väiksemaga. Kui taandada soojuse müügi andmed normaalaasta klimaatilistele tingimustele, siis selgub, et 2015/2016 kütteperioodi tegelik tarbimine oli normaalaastale taandatust umbes 14% madalam (vt Joonis 4.6). Kui koostada koormuste kestusgraafik normaalaastale taandatud tarbimiste alusel (vt Joonis 4.7), siis oleks arvutuslik maksimaalne hetkeline soojuskoormus 106 kw ning see võiks olla ligikaudseks aluseks uue põleti valikul. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 46/62

MWh 1 200 1 000 800 600 400 200 0 2013/2014 2014/2015 2015/2016 KM toodang 900 972 242 Müük 863,33 932,91 184,13 Võrgukaod 36,26 38,74 57,77 Joonis 4.3 Katlamaja soojustoodang, müük ja soojuskadu võrgus MWh 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 juuli august september oktoober november detsember jaanuar veebruar märts aprill mai juuni 2013/2014 0,00 1,91 20,00 81,38 91,58 119,79 170,99 122,29 116,06 87,86 45,09 6,38 2014/2015 0,00 0,00 29,62 105,75 127,00 129,51 135,80 135,15 102,08 95,18 69,20 3,62 2015/2016 0,00 0,00 0,00 20,54 22,47 25,44 41,61 27,39 27,30 18,56 0,82 0,00 Joonis 4.4 Soojuse müük kuude kaupa Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 47/62

100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% juuli august september oktoober november detsember jaanuar veebruar märts aprill mai juuni Keskmine 2013/2014 42,8% 77,3% 97,8% 94,2% 98,7% 94,5% 99,7% 96,4% 96,2% 87,9% 60,5% 95,0% 2014/2015 79,4% 97,9% 96,1% 96,5% 97,3% 96,2% 93,4% 84,3% 80,4% 28,8% 92,2% 2015/2016 64,3% 74,3% 80,9% 93,9% 80,9% 86,9% 83,6% 81,1% 81,6% Joonis 4.5 Katlamaja kasutegurid 1 200 MWh 1 000 800 600 400 200 0 2013/2014 2014/2015 2015/2016 Tegelik 863,33 932,91 184,13 N/a 983,36 1 070,59 214,29 Joonis 4.6 Tegelikud ja normaalaastale taandatud aastased tarbimised Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 48/62

120 kw 100 Arvestuslik maksimaalne koormus 106 kw 80 60 40 Müük 214 MWh 20 0 Võrgukadu 58 MWh 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 6000 6500 7000 7500 8000 8500 Joonis 4.7 Türisalu kaugküttesüsteemi koormuste kestusgraafik normaalaastale taandatud 2015/2016 kütteperioodi tarbimiste alusel 4.2 Kaugküttevõrk Türisalu kaugküttepiirkonna soojusvõrgu kohta on andmed puudulikud. Ainsaks konkreetseks lähtematerjaliks on aastal 2011 OÜ GPK Partnerid poolt koostatud Türisalu külakeskuse detailplaneeringu juurde kuuluv planeeritud tehnovõrkude ja maakasutuse joonis, mille abil Arengukava koostajad kandsid eeldatava soojusvõrgu paiknemise skeemi kaardile (vt Joonis 4.8). Nimetatud skeem on SW Energia OÜ poolt üle kontrollitud ja vastab praegusele olukorrale. Torud on paigaldatud betoonkünadesse, kuid kahjuks puuduvad andmed torude läbimõõtude ja paigaldamisaja kohta. Tabelis (vt Tabel 4.1) esitatud torustiku lõikude pikkused on määratud kaardilt ja seega tuleb neid andmeid lugeda ligikaudseteks. Käesoleval ajal on torustik kaevust K4 kuni Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli hooneteni alates 2015/2016 kütteperioodist kasutusest väljas. Kui kooli hooned tulevikus uuesti mingit kasutust leiavad ja kaugküttesoojust kasutama hakkavad, tuleb ühendustorustik üle kontrollida ja tõenäoliselt välja vahetada. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 49/62

Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli hooned K6 K5 Joakooli tee 5 K4 K3 KM K1 K2 Joakooli tee 6 Joakaare tee 1 Joonis 4.8 Türisalu kaugküttevõrgu ligikaudne paiknemine Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 50/62

Tabel 4.1 Türisalu kaugküttevõrgu ligikaudsed andmed Lõigu algus- ja lõpppunkt Lõigu pikkus, m KM K1 41 K1 K2 43 K1 Joakaare tee 10 5 K2 Joakaare tee 1 34 K2 Joakaare tee 6 82 KM K3 6 K3 Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool 149 K3 K4 40 K4 Joakooli tee 5 25 K4 K5 19 K5 põhjapoolne hoone 11 K5 lõunapoolne hoone 7 K5 K6 40 K6 põhjapoolne hoone 12 K6 lõunapoolne hoone 8 Kõik kokku 522 Koolihoonete ühendustorustikud 246 Kasutusel alates 2015/2016 276 Soojuse tootmis- ja tarbimisandmete alusel on leitud kaugküttevõrgu absoluutsed ja suhtelised soojuskaod (vt Joonis 4.9 ja Tabel 4.2). Kui 2013/2014 ja 2014/2015 kütteperioodil registreeriti võrgus suhteliselt madal soojuskadu (ca 4%), siis kütteperioodil 2015/2016 tõusis nii absoluutne kui suhteline soojuskadu järsult. Arengukava koostajate hinnangul võib ülimadal soojuskadude tase enne 2015/2016 kütteperioodi (absoluutne aastane soojuskadu 36 39 MWh) olla seotud mõõtmisvigadega, sest katlamaja 95% kasuteguri väärtus ja kaugküttesüsteemi arvutusliku kasuteguri väärtus 91% on ebausutavalt kõrged ja kaks väiketarbijat ei olnud siis veel varustatud soojusarvestitega. 2015/2016 perioodil oli kasutusel 276 jm torustikke ja varem 522 jm. 2015/2016 kütteperioodi absoluutne soojuskadu (58 MWh) on tekkinud varasemast lühemal võrguosal ja selle perioodi suhteline soojuskadu ca 22% on võrgu madalat koormatust ja tehnilist seisundit arvestades realistlik, siis see viitab samuti varasemate võrgukadude määramise tõenäolistele vigadele. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 51/62

MWh 14 12 10 8 6 4 2 0 juuli august september oktoober november detsember jaanuar veebruar märts aprill mai juuni 2013/2014 1,78 1,70 7,54 7,03 5,92 6,03 4,27 1,99 0,00 2014/2015 2,16 0,50 4,97 6,50 3,79 11,08 5,13 3,81 0,80 0,00 2015/2016 3,53 7,69 7,77 12,98 7,90 9,90 7,92 0,08 0,00 Joonis 4.9 Absoluutsed soojuskaod kaugküttevõrgus kuude kaupa 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% juuli august september oktoober november detsember jaanuar veebruar märts aprill mai juuni Keskmine 2013/2014 2,1% 1,8% 5,9% 3,9% 4,6% 4,9% 4,6% 4,2% 4,0% 2014/2015 6,8% 0,5% 3,8% 4,8% 2,7% 7,6% 4,8% 3,8% 1,1% 4,0% 2015/2016 14,7% 25,5% 23,4% 23,8% 22,4% 26,6% 29,9% 8,9% 23,9% Joonis 4.10 Suhtelised soojuskaod kaugküttevõrgus kuude kaupa Nagu näitab Tabel 4.1, on kütteperioodil 2015/2016 kasutuseloleva võrgu pikkus vähenenud 246 m võrra, st ligi kaks korda. Kui koolihooned edaspidi peaksid kaugküttesoojust vajama, siis tuleks ühendustorustiku väljavahetamisel üle vaadata ka torustiku paiknemine/kulgemine. Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 52/62

On ilmne, et senise kahes harus koolihoonete ühendustorustiku lahendus ei ole optimaalne ning selle uuendamisel võib selle kogupikkus kujuneda umbes poole lühemaks. Sõltumata piirkonna tulevikuperspektiividest on igal juhul vajalik läbi viia kaugküttevõrgu torustike korrektne kaardistamine, tehnilise seisukorra hindamine ja analüüsida renoveerimisvõi asendamisvajadust. Kaugküttesüsteemi torude ligikaudse keskmise läbimõõdu hindamiseks tegime järgmise arvutusliku eksperimendi. Eeldasime, et 2015/2016 kütteperioodi tegelik soojuskadu on korrektselt mõõdetud, temperatuurirežiim süsteemis on 75/55 C ja erisoojuskadu kanalis paiknevas torustikus ületab kaks ja pool korda eelisoleeritud torude soojuskadu. Arvutused näitavad, et 276 jm torustiku keskmine tingläbimõõt peaks olema ligikaudu 60 mm. See annab võimaluse järelduseks, et torude läbimõõdud ei ole eriti palju üle dimensioneeritud, kuid eelisoleeritud torude paigaldamisel oleks siiski vajalik valida väiksemad ja tegelikele tarbimistele vastavad torude läbimõõdud. Samas, kui kaugküttevõrgu inspekteerimine näitaks torustiku rahuldavat seisukorda, võiks kaaluda kas torustiku isolatsiooni ja kanalite drenaaži korrastamist või paigaldada võimaluse korral terastorudesse plasttorud samal põhimõttel, nagu seda edukalt tehti Harkujärve kaugküttevõrgus. 4.3 Tarbijad Türisalu kaugküttesüsteemis tarbijate hulka kuuluvad kaks korterelamut (vt Joonis 4.11), kaks väikeelamut ja varem ka Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli hooned, mille põhiandmed on toodud tabelis (vt Tabel 4.2). Ühe kortermaja (Joakaare 10) soojuse erikasutus suletud netopinna järgi on ainult 46 kwh/(m 2 a) selle välisilme viitab äsjastele renoveerimistöödele, kuid hoonel puudub energiamärgis. Teise kortermaja vastav näitaja on tagasihoidlikum, kuid siiski heal tasemel 85,5 kwh/(m 2 a) ja sellele hoonele on 2016. aastal koostatud energiamärgis, mille järgi hoone kuulub klassi E ja kaugküttesoojuse erikasutus on 108,91 kwh/(m 2 a) ja köetav pind 823 m 2. Energiamärgisele vastavad ja SW Energia andmetele toetuvad (vt Tabel 4.2) soojuse erikasutuse väärtused on omavahel heas kooskõlas. Joonis 4.11 Türisalu kaugküttesüsteemi kortermajad. Vasakul Joakaare tee 10 ja paremal Joakaare tee 1. Fotod: V. Vares Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2017 53/62