Ansambel FIX jätab hüvasti. ÄP indeks 822,72-0,33% HEX indeks 6319,26 +1,92%

Transkript

1 Äripäeva online-uudised: ÄP indeks 822,72-0,33% 822, HEX indeks 6319,26 +1,92% Tänases Puhkepäevas: Ansambel FIX jätab hüvasti reede 7. november 2003 nr 202 (2507) hind 15 kr Liising lennutas Honda esikohale Honda 1,5protsendiline soodusliisingu kampaania oktoobri alguses osutus sedavõrd edukaks, et lennutas Honda märgiga autod hoobilt Eesti automüügitabeli kõrgeimale kohale. lk 10 Honda edestas napilt Toyotat Oktoobris müüdud automarkide arv Honda 150 Toyota 149 Peugeot 132 Citroën 108 Mazda 107 Allikas: AMTEL Euroopa Liit rakendab Eestile esialgsete arvestuste kohaselt kuni miljard krooni trahvi, karistades nõnda siinseid ettevõtjaid ELis kallinevate toiduvarude soetamise eest. lk 2, 25 Uuselamutel lülitumine elektrivõrku raskendatud Sellest aastast kehtima hakanud seadusemuudatus on külmutanud uutesse elurajoonidesse elektri paigaldamise. Tallinna külje all asuva Taludevahe elamurajooni elanik Lembit Järve kirjeldab, kuidas ajutine vool katkes kevadel enne munadepühi täpselt munade keetmise ajal. lk 5 Taludevahe elanik Lembit Järve Mööblitööstus ootab Saksa turu kosumist Mööblitöösturid ootavad pikisilmi Saksa turu kosumist. Thulema juhi August Kulli sõnul oodati välisturgude tõusu asjatult juba eelmise auto Auto rentimine välismaal... lk 9 summary p 24 aasta keskel. August Kull lk 7 Poola ettevalmistus ELiga ühinemiseks kehv Euroopa Komisjoni värske raport kinnitas skeptikute kahtlusi, et Poola on Euroopa Liiduga ühinemiseks halvasti ette valmistatud. lk 4 Ehitusmaterjalide turg jätkab kasvamist Ehitusmaterjalitootjate kolmanda kvartali tulemused näitavad turu jätkuvat kasvu, mis lubab korralikke aastakasumeid. Samas hoiatas ASi E-Betoonelement tegevdirektor Jaan Valbet, et tulemas on Jaan Valbet talv, mil ehitamine väheneb. lk 6 Erinev suhtumine kollektiivlepingusse Kollektiivlepingut omavad ettevõtted käsitlevad seda töösuhteid stabiliseeriva dokumendina, samas kui ilma lepinguteta firmad näevad seda inimeste erisusi eirava negatiivse motivaatorina. lk 17 Keskkonnaametnikud ministeeriumi luubi all Keskkonnaministeerium algatas esmaspäeval juba teise teenistusliku järelevalve Saaremaa keskkonnateenistuse tegevuse üle. lk 6 mess Kaubamaja külastab 36 messi... lk 13 euro ELi otsuste elluviimine...lk 18

2 2 Äripäev 7. november 2003 uudised toimetaja Kristi Malmberg, tel , e-post Miljarditrahv Eesti kohal Oma põllumehi kaitsev Euroopa Liit rakendab Eestile esialgsete arvestuste kohaselt kuni miljard krooni trahvi, karistades nõnda siinseid ettevõtjaid ELis kallineva toidu varude soetamise eest. Piimaliidu juhti Jaanus Murakat häirib see, et Euroopa Liit paneb piirangu Eesti ettevõtja toodetava piimapulbri kogusele. Muraka selja taga on lademes Epiima piimapulbrikotid. Foto: Andras Kralla Anne Oja Euroopa Komisjoni Delegatsioon Eestis teatas, et sanktsioonimääruste puhul on tegu Euroopa Komisjoni sisedokumentidega, mis saavad avalikuks alles novembris-detsembris. Põllumajandusministeeriumi toidu ja kaubanduse asekantsler Andres Oopkaup ütles, et poole miljardi kroonine trahv on üsna tõenäoline. Trahvisumma võib tõusta ka miljardi kroonini, kuid see on praegu vaid spekulatsioon, lisas Oopkaup. Põllumajandusminister Tiit Tammsaare sõnul vajab Eesti kriisiolukorra lahendamiseks poliitilist otsust. Eesti jaoks kujunevad kõige kriitilisemaks suhkru ja piimapulbri varud. Euroopa Liit maksustab ka Eestis toodetud piimapulbri laovarud. Möödunud neljapäeval viis Tammsaar varude maksustamise küsimuse valitsuskabinetti. Impordi pidurdamisega hakkasid tegelema ka rahandusminister Taavi Veskimägi ja välisminister Kristiina Ojuland. Töögrupp esitab võimalikud lahendused valitsuskabinetile novembri jooksul. Trahvisumma võib Euroopa Liit kinni pidada abirahadest, mis on samas arvestatud juba järgmise aasta riigieelarvesse. Eestile tekib ka kohustus 1. mai seisuga ladudest leitud n-ö üle normi kaup maksustatada kolmandatele riikidele kehtivate tollimääradega. Eesti põllumajandusataðee Brüsselis Tauno Lukas täpsustas, et trahvi suurust ei ole võimalik hetkel määratleda. See sõltub erakorralistest meetmetest, mis peaksid piirama odavate põllumajandussaaduste sissevedu enne tuleva aasta 1. maid. Üks võimalus importi piirata on näiteks 1. detsembrist kehtestada kriitilistele kaupadele suhkrule ja piimapulbrile täiendavad tollid. Kõne all on olnud variant lõpetada enneaegselt vabakaubandusleping Ukrainaga. Lisaks plaanib riik seadusemuudatust, mis võimaldab trahviraha sisse kasseerida laopindade omanikelt. Seda juhuks, kui n-ö üleliigsete varude soetajad osutuvad tankistideks ning hinnaerinevusest teeninud ärimehi ei õnnestu välja selgitada. Konjunktuuriins- See on kavalpeade pärusmaa, kes ehitasid vahendamisele üles oma äriplaani. Marje Josing, Konjunktuuriinstituudi direktor tituudi direktori Marje Josingu sõnul magas Eesti riik impordipiirangute kehtestamise õige aja maha, sest trahvi toovad varud on juba olemas. Josing ütles, et toidukaupa sisse vedanud ettevõtjad käituvad praegu legaalselt, kuid riik valmistab ette seadust, millega olukord tagantjärgi vastupidiseks muuta. Josing täpsustas: Need ei ole toiduainetööstuse ettevõtted ja vahendusfirmad, kes varusid on soetanud. See on kavalpeade pärusmaa, kes ehitasid vahendamisele üles oma äriplaani. Pole veel teada, kui palju 1. mai seisuga ladudes olevaid põllumajandustooteid jääb tegelikult maksustamata. Teada on vaid, et kogu Eestile osaks saava trahvi suurus kujuneb liitumisele eelnevate aastate keskmisest suurema laovaru maksustamisest ELi tollimäärade. Tauno Lukas märkis, et tollideklaratsioonide, veterinaartõendite ja kauba saatelehtede abil on võimalik kõik hinnaerinevusest kasu lõiganud spekulandid üles leida. Euroläbirääkimiste üks olulisemaid figuure, eurointegratsioonibüroo juhataja Hendrik Hololei sõnas, et trahvi ei pruugi tulla. Tegu on ajakirjandusliku liialdusega, ütles Hololei. Mina ei ole numbreid näinud. Võimalik, et sealtpoolt (Euroopa Komisjon toim.) tehakse järeleandmisi, kuid ma ei usu, et suhkru ja piimapulbri osas, lisas ta. Rahandusminister Taavi Veskimägi jäi teema kommenteerimisel napisõnaliseks. Valitsus on otsustanud, et selle teema eest vastutab põllumajandusminister. Samas on hetkel veel liiga vara spekuleerida võimalike sanktsioonide üle, lausus ta vaid. Viimastel kuudel on kasvanud nii suhkru, köögivilja kui ka piimatoodete sissevedu Eestisse, siis eriti drastiline tõus on olnud lõssi osas. Võrreldes möödunud aasta septembri lõpu seisuga kasvas lõssipulbri sissevedu Eestisse koguni üle kümne korra, 687 tonnilt 7744 tonnini. Toiduainete sissevedu juba kasvab import aug-sept, miljonites kroonides 55,7 117,9 69,8 91, piimatooted, sh piimapulber suhkur köögivili ELi poolt maksustatavad varud n veise-, sea-, lamba- ja linnuliha, subproduktid n lõssipulber, piimapulber, juust ja kohupiim, või n margariin, oliiviõli n sibulad, seened ja trühvlid n konserveeritud köögivili Allikas: statistikaamet, põllumajandusministeerium Ettevõtjad ei tea varude norme See on põrgu ja taeva kummardamine ühel ja samal ajal, kommenteeris piimaliidu juht Jaanus Murakas eelseisvat tööstuste maksustamist. Murakas ütles, et piimaliitu koondunud tootjad on mitmeid kordi ametnikega kohtunud, kes pole senini suutnud normikohaseid piimapulbrivarusid määratleda. Ehkki Epiima ladudes suuri pulbrivarusid pole, on piimatööstustele tervikuna probleem väga valus. Üks asi on ilus unistus, ütles Murakas sundseisus ettevõtjate kohta. Teine asi on järjepidevus. Mahlatootja Ösel Foodsi juht Kuldar Leis ütles kergendustundega hääles, et täiendav maksustamine neid ei puuduta. Ösel omab suhkrusiirupit vaid niipalju, kui on vaja tootmise käigushoidmiseks ühe nädala jooksul. Jäätisetootja Tallinna Külmhoone hoiab samuti laos vaid kahe kuni viie päeva suhkru ja 18,3 22,3 n nisu, rukis, oder, kaer, mais, riis, sorgo, tatar ja hirss n teraviljajahu, kruubid ja helbed, linnased ja linnaseekstrakt, tärklis n suhkur, šokolaad n kääritamata mahlad n valgukontsentraadid Margit Randmäe lõssipulbri varu. Ettevõtte juht Margus Puust lausus, et varude maksustamine neid praktiliselt ei puuduta. Lõssipulbri toob Tallinna Külmhoone Saaremaalt. Vabakaubandus on ilmselt lubatav ainult Euroopa Komisjoni poolt sätestatud piirides ja mahtudes, kommenteeris rendiladude võimalikku maksustamist Arco Vara grupi nõunik Hannes Kuhlbach. Tõeliselt kummastav on aga riigi ja tolliameti plaan oma haldussuutmatuse tõttu suurladustajate ja neid teenindavate nn tankistide väljaselgitamisel taas pigem minna kergema vastupanu teed ja nõuda trahvid välja laoomanikelt. Kuhlbach ütles, et trahvide pimesi nuhtlemine kinnisvaraomanike ja -arendajate selga tuleks asendada pigem ametnike otsustavusega lobitööd teha, et lubatavate varude määra suurendada.

3 uudised Äripäev 7. november toimetaja Kristi Malmberg, tel , e-post kristi.malmberg@aripaev.ee IMPORT Odavate kaupade sissevedajaid ähvardab oht, et enne aasta lõppu saab kvoot otsa EL toob kaheksaks kuuks kvoodid Eesti liitumisel Euroopa Liiduga hakkavad paljudele kolmandatest riikidest imporditavatele kaupadele peale tollimaksu kehtima ka kvoodid, tekstiilisektoris kaovad kvoodid siiski juba kaheksa kuud hiljem. Viiendik tekstiilist tuleb väljastpoolt euroliitu tekstiili ja tekstiilitoodete import Eestisse, protsentides väljastpoolt ELi riike 20,4% Gea Velthut-Sokka gea.velthut-sokka@aripaev.ee Alates 1. maist 2004 ehk Eesti liitumisest Euroopa Liiduga tuleb tööstuskaupade impordiga tegelevatel ettevõtjatel arvestada tööstustoodete koguseliste impordipiirangute ehk kvootidega. Kvooti rakendatakse Euroopa Liidus Ukraina, Venemaa ning Kasahstani päritolu mõnedele terasetoodetele, enam kui 20 riigi päritolu tekstiili- ja rõivatoodetele ning Hiina päritolu mõnedele jalatsitele ning portselani- ja keraamikatoodetele. Seega peavad importijad alates 1. maist 2004 esitama tollile kvoodialuste toodete vabasse ringlusse deklareerimisel lisaks muudele dokumentidele ka impordilitsentsi ja topeltkontrolli süsteemi alla kuuluvate toodete osas järelevalve dokumendi, sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi väliskaubanduspoliitika talituse ekspert Koidu Talli. Ootamatuste vältimiseks soovitame importijatel varakult end kurssi viia kvootide ja vajalike lubade nõuetega. Ootamatuste vältimiseks soovitame varakult end kurssi viia kvootide ja vajalike lubade nõuetega. Koidu Talli, majandusministeerium Kuigi Kopenhaageni Tivol on ilmutanud huvi Eestisse investeerimise vastu, seisab otsuse tegemine kohtuvaidluse taga. Kopenhaageni Tivoli tütarfirma Tivoli International on Eestisse investeerimiseks pidanud lõbustuspargile sobivaks maa-ala Tallinna vanalinna müüride ja mere vahel, kus asub ka ajaloolise väärtusega Skoone bastion. Bastioni harjal olevate hoonete tasuta rentimiseks on sõl- Allikas: rõiva- ja tekstiililiit, majandusministeerium EList ja kandi- daatriikidest 79,6 tekstiilikvoote rakendatakse ELis järgmistele riikidele Argentina Brasiilia Egiptus Filipiinid Hiina Hongkong India Indoneesia Kasahstan Lõuna-Korea Macao Malaisia Pakistan Peruu Singapur Tai Taiwan Ukraina Usbekistan Valgevene Venemaa Vietnam Impordikvoodid rõiva- ja tekstiilitoodetele ning Hiina kaupadele kehtivad siiski vaid kaheksa kuud ning kaovad taas 1. jaanuarist aastal. Odavaid importkaupu müüvate Hinnapommi, Metro ja Cartini kaupluste omaniku OÜ Glasmir logistik Margus Parts on kehtima hakkavate kvootide ja tollimaksude teemal segaduses. Ma ei tea, kas ja kuivõrd see meie ettevõtmisi mõjutab. Vaatame, aega veel on, ütles ta. Voodipesu, kardinaid ja käterätte tootev Polytex Marketing ostab riiet sisse Venemaalt, Tivoli Eestisse tulek seisab kohtuvaidluse taga mitud aastal 40aastane leping firmaga Mahyd & Skone. Rendilepingu lõpetamiseks vaidleb linnavalitsus firmaga kohtus. Linnakohtus linnvalitsus kaotas. Eilne istung ringkonnakohtus lükkus edasi. Tivoli on seadnud edasiste läbirääkimiste jätkumise tingimuseks selguse lepingulistes küsimustes, samuti on väljendanud arvamust, et Skoone Bastion peaks olema tulevase Tivoli osa. ÄP Online Tallinna eelarvesse laekus kümne kuuga 3,5 mld kr aasta kümne kuuga laekus linnaeelarvesse 3507 miljonit krooni, mis moodustab 75% aastaks kavandatud eelarvetuludest. Eelarvelaenu arvestamata laekus kümne kuuga linnaeelarvesse 3037,6 miljonit krooni. Oktoobris laekus linnakassasse 332,7 miljonit krooni. Maksutulu laekus kümne kuuga 1,72 mld krooni. ÄP Online Hiinast odavaid riideid ja jalatseid importival Hinnapommil tuleb arvestada ELis kehtima hakkavate impordikvootidega. Pakistanist, Hiinast ja Indiast, kus see on odavam, ning vähesel määral ka Eestist. Marketingidirektori Kalev Salupuu hinnangul ei tohiks impordikvoodid ettevõtte elu raskeks teha. Meie tarned jätkuvad ikka vanaviisi, kommenteeris ta. Salupuu tunnistas, et kardab Kes? Mis? Kus? Miks? Millal? siiski aasta lõpus tekkida võivad probleeme kui kvoodid hakkavad otsa saama. Aga väga suurt ohtu ei tohiks tema arvates siiski olla. Aastast 2005 läheb näiteks Pakistan kvoodivabaks, nii et see teema on üleval vaid kaheksa kuud. Laias laastus see meid ei sega, lisas ta. o n l i n e Rõiva- ja tekstiililiidu tegevdirektor Maie Vader ei usu, et kvootidega võiks probleeme tekkida. Tavaliselt jaotatakse aastaks kehtestatavad kvoodimahud kaheks perioodiks. Teise perioodi kvoodimahtu suurendatakse liituvate riikide kolme viimase aasta keskmise impordimahu võrra, selgitas ta. Foto: Raul Mee Tänase päeva seisuga on täitunud vaid mõned üksikud käesolevaks aastaks kehtestatud kvoodid, kommenteeris ka Koidu Talli. Selline olukord, et importida ei ole võimalik, ei tohiks tekkida, kui eksportija on saanud oma riigi sellekohaselt ametiasutuselt ekspordilitsentsi. päevatoimetaja Heidit Kaio

4 4 Äripäev 7. november 2003 uudised toimetaja Kristi Malmberg, tel , e-post HOIATUS Poola talunikud võivad väljavõideldud toetusrahast ilma jääda Poolast saab ELi must lammas Euroopa Komisjoni värske raport kinnitas skeptikute kahtlusi, et Poola on Euroopa Liiduga ühinemiseks halvasti ette valmistatud. Sirje Rank ELi laienemist see ei takista. Küll aga võivad Poola talunikud ilma jääda Brüsseli toetustest, mille eest Poola peaminister Leszek Miller veel liitumiskõneluste viimastel tundidel ägedat võitlust pidas. Majandusreformide takerdumine ja valitsuse halvenev finantsseis lükkavad edasi ka euro käibelevõttu, mida põhjuseks tuues agentuur S&P sel nädalal Poola reitingut alandas. Poolal on tõsiseid vajakajäämisi üheksas valdkonnas. Raport ütleb ilustamata, et läinud aasta eduraporti esitamisest alates on valitsuse reformid praktiliselt peatunud. Struktuurireformid rasketööstuses ja põllumajandussektoris on jäänud tagasihoidlikuks, erastamise tempo on raugenud ning valitsus ilmutanud vastumeelsust avaliku sektori kulude kärpimiseks ja võlakoorma vähendamiseks. Poola tapamajad ja piimakombinaadid ei vasta euronõuetele, mis võib Poola kauba ees kinni panna ELi ühisturu ning tuua sulgemiste laine. Talunikele lubatud ELi toetuste jagamiseks vajaliku IT-süsteemi loomiseks pole aga valitsus kuus kuud enne ELiga liitumist veel lepingutki sõlminud. Poola talunikud riskivad saada vähem, kui neil õigust on, hoiatas ELi laienemisvolinik Günter Verheugen. Sellest kaotab riik, mitte Euroopa Liit. Poolast võib liitumise järel saada netomaksja ELi eelarvesse, mis tähendab, et liikmemaks on suurem kui abirahad Brüsselist. Kõigi ELi nõuete eiramise kõrval on Poola end näidanud nõudliku ja kangekaelse partnerina. Poola on nagu Hispaania, ainult palju hullem, tsiteerib Dagens Industri üht Brüsseli allikat. Hispaaniat tuntakse riigina, kes on kahmanud ELi kassast nii palju kui võimalik. Hispaania kauplemisstiili näitas Poola peaminister mullu detsembris Kopenhaagenis. Kalendri ja jõulukaardi Poola talumees pakub oma toodangut Varssavi turul. ELi nõuete eiramine võib ühisturu Poola toidukauba ees sulgeda. Läinud aasta eduraporti esitamisest alates on Poola valitsuse reformid praktiliselt peatunud. Euroopa Komisjoni raport tellimise aeg on käes! Tere tulemast! PALDISKI MNT 25, TALLINN TEL +372 (0) Probleemiks Euroopa kontekstis on ka Poola majandus. Agentuur S&P prognoosib, et Poola riigieelarve defitsiit kasvab tuleval aastal 8,3%le sisemajanduse kogutoodangust (SKT) selle aasta 6,1 protsendilt. Rekordilise defitsiidi katmiseks plaanib valitsus laenuvõt- USA: kloonitud loomade liha ja piim on ohutud USA Riikliku Toidu- ja Ravimiameti (FDA) teatel pole kloonitud loomade piima- või lihatoodete söömine tarbijatele ohtlik. Tuleval aastal peaks FDA otsustama, kas lubada kloonitud loomadest valmistatud toodete turustamist, kirjutab Eesti Geenikeskuse infoleht. Kloonitud loomade kasutamine toiduainetetööstuses on tootjatele atraktiivne, sest võimaldab lootuste kohaselt pakkuda samasuguse ressursi korral suuremas koguses ja maitsvamaid tooteid. FDA raporti kokkuvõtte kohaselt ei kujuta normaalsetelt ja tervetelt kloonitud loomadelt saadud söödavad produktid riski tarbijatele. Tärkav n-ö kloonitud materjalile toetuv toiduainetööstus, näiteks firmad ViaGen ja Cyagra, ootab kannatamatult luba siseneda toiduaineturule. Kui FDA peaks langetama positiivse otsuse, siis ilmselt jõuaks poodidesse vaid kloonitud loomade järglaste produktid, kuna kloonitud loomad ise on liiga kulukad. Hinnanguliselt võib kloonitud vasikas USAs maksta tavalise 1000 dollari asemel kuni dollarit. Ohutuse seisukohast on FDA arvates kõige kindlam veise kloon. Talle järgnevad siga, kits ja lammas. ÄP Online Foto: All Over Press nangul ei liitu Poola euroga enne aastat. Agentuur alandas Poola pikaajalised zlotilaenud tasemele A, mis on kõrgeimast investeerimisjärgu reitingust AAA kuus kohta allpool. Valuutalaenud jäid tasemele BBB+, seitse kohta tipust, kuid on vaatluse all võimalikuks alandamiseks. Poola selle aasta SKT prognoos on 3,5% pärast 1,4% kasvu aastal ning 1% kasvu aastal. Tööpuudus on uutest liitujatest kõrgeim septembris 17,5%. 7,5% osaluse müük Telekomunikacja Polskas mõned päevad tagasi oli viimase kolme aasta suurim erastamistehing. Välisinvesteeringud on vähenenud. Uued autotehased on läinud Poolast mööda Tðehhi ja Slovakkiasse. Tänavu loodab Poola saada välisinvesteeringuid 6 miljardit dollarit. Tðehhi, kus elanikke on kolm korda vähem, investeeriti mullu 8,4 miljardit dollarit. Ärikliima parandamiseks plaanib Poola tuleval aastal alandada tulumaksu 27 protsendilt 19-le. Viimastest suurematest rahvusvahelistest võrdlustest on Poola Transparency Internationali korruptsiooniindeksis 64. kohal 133 riigist. Maailma majandusfoorumi konkurentsivõime indeksis oli Poola 45. kohal, tagapool ELi praegusi ja tulevasi liikmesriike. Koht kõrgemal oli ka Hiina. Eesti osaleb Euroopa suurimal turismimessil Londonis Eesti osaleb Londonis hinnatud turismimessil World Travel Market, teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) koordineerimisel osaleb Eesti novembrini Londonis turismiprofessionaalide seas hinnatuimal turismimessil World Travel Market 2003 (WTM), kus tutvustatakse Eestit kui reisisihtkohta. WTM on suurim turismimess Euroopas, kus Eesti on osalenud alates aastast. Messist võtab osa 5000 maailma juhtivat turismiorganisatsiooni ja -ettevõtet ligi 150 riigist. Sel aastal esindavad Eestit ühisel ekspositsioonipinnal lennukompanii Estonian Air, reisifirmad EstLit Tours, Estonian Holidays, Balti Silver Reisid, Baltic Tours, lisaks hotellid Radisson SAS Tallinn, Kolm Õde, Uniquestay hotell ja Schlössle hotelligrupp ning Tallinna ettevõtlusamet. Suurbritannia kodanikud on saabumiste arvu järgi Eestit külastanud turistide hulgas kaheksandal kohal aasta saabumiste arv ületas aasta vastava näitaja rohkem kui kolmekordselt aastal käis Eestis külastajat Suurbritanniast, tänavu jaanuarist augustini on nende arv suurenenud ligi veerandi võrra. Veidi üle poole Suurbritanniast saabunutest tuleb Eestisse mitmepäevasele reisile, kulutades siin keskmiselt 8400 krooni. ÄP Online mist tänavusega võrreldes 50% suurendada. S&P ennustab, et aastaks 2006 ületab avaliku sektori võlg Poola konstitutsioonis lubatud 60% SKTst, mis on ühtlasi ülempiir euroga liitumiseks. S&P hino n l i n e Estonian Air on tänavu teenindanud üle reisija Oktoobris lendas Estonian Airi liinilendudel 12 sihtkohta reisijat ning tellimuslendudel oli 2496 reisijat. Kõige enam reisijaid on Kopenhaageni ja Stockholmi liinil, lennukite täituvus on suurim Oslo ja Hamburgi liinil. Oktoobri viimasel nädalal avatud Amsterdami liinil teenindas Estonian Air 385 reisijat, teatas ettevõte. Oktoobri reisijate arv oli 40% suurem ja kogu aasta reisijate arv 29% suurem kui eelmisel aastal. Olvi Grupp tõstab esile Eesti tütarfirma tulemust Olvi Group tõstab eile Soome börsile antud pressteates esile Eesti tütarfirma ASi Tartu Õlletehas head tulemust võrrelduna Läti ja Leedu tütardega. Grupi Eesti firma andis hea tulemuse, samas kui Lätis ja Leedus oli tagasiminek, seisab pressiteates üheksa kuu müügikäive oli Tartu Õlletehases 326 mln krooni, mis on samas suurusjärgus aasta üheksa kuu tulemusega. Grupi kasum 2003 üheksa kuu kokkuvõttes oli 120 mln krooni (mullu 130 mln). Balti ettevõtete osakaal selles oli 56 mln krooni. Ühispank alandas korteriühistute laenu intressimäära Alates novembrist pakub Eesti Ühispank koostöös Tallinna elamumajandusametiga Tallinna korteriühistutele madalama intressimääraga renoveerimislaenu. Ühispank pakub alates augustist Tallinnas asuvatele korteriühistutele intressisoodustusega renoveerimislaenu, teatas pank pressiteates. Alates 1. novembrist alandab pank sooduslaenu intressi ca 0,4% võrra, seega algab näiteks 5aastase tähtajaga laenu intress täna 3,4%st ja 10aastase tähtaja puhul 4,39%st. Eesti on e-riikide seas esirinnas Teisipäeval ilmunud ÜRO raport E-valitsus ristteel paigutab Eesti esikümnesse riikide seas, mille valitsus suhtleb rahvaga kõige altimalt internetis. Nimekirja eesotsas on USA, Suurbritannia, Uus- Meremaa, Iirimaa ja Holland ning Eesti kõrvuti teiste arenevate riikide Tðiili, Mehhiko, Filipiinide ja Argentiinaga, kirjutas Eesti Ekspress. Eesti puhul tuuakse esile portaali Täna Otsustan Mina (TOM), kus inimesed saavad teha ettepanekuid poliitiliste otsuste tegemiseks.

5 uudised Äripäev 7. november toimetaja Kristi Malmberg, tel , e-post kristi.malmberg@aripaev.ee ELEKTER Seadus nõuab Eesti Energialt maaomanikega notariaalseid kinnitatud lepinguid Seadus külmutas liitumise elektrivõrguga Sellest aastast kehtima hakanud ehitus- ja planeerimisseaduse muudatus on külmutanud uutesse elurajoonidesse elektri paigaldamise, mis puudutab ligi 4000 taotlejat. Inno Tähismaa inno.tahismaa@aripaev.ee Eestis tegeleb elektriga valdavalt AS Eesti Energia. Seoses seadusemuudatusega ei saa Eesti Energia enam võrku välja ehitada maaomanikega lihtkokkulepete alusel, vaid peab sõlmima notariaalselt kinnitatud maakasutuslepingud. See tähendab, et kui elektrikaabel läbib kümmet krunti, tuleb kõigi kümne maatüki omanikuga sõlmida notariaalselt kinnitatud kokkulepe. Olukorras, kus notarite arv on piirkonniti piiratud, tähendab see võrguettevõttele mitmekuulisi järjekordi. Ja kui üks omanik nõusolekut ei anna, jääbki asi venima. Ühed seadusemuudatuse tagajärjel kannatanud on Tallinna piiril Tiskre külje all asuva Taludevahe elamurajooni elanikud. Neil on krundid ostetud, majadki juba aasta aega valmis, aga elektrit pole tänaseni sees. Elektrivõrguga liitumise tähtaeg oli juba aastavahetuse paiku. Liitumise eest laekus Eesti Energiale kogu raha kevadel. Ent elektrit ei tulnud, selle asemel pidi iga elanik oma maja juurde ise organiseerima elektri mõne lähedal asuva ühenduse küljest, makstes selle eest Eesti Energiaga sõlmitud ajutised elektrikasutuse lepingud on lõppemas ja elanikud võib taas tembeldada kurjategijateks. Taludevahe elamurajooni elanik veel tuhandeid kroone. Majade külge ühendatud elektrikilbid on samuti ajutised. Olukorras, kus Taludevahe elanikud on pärast aasta otsa kestnud janti lootust kaotamas, tunneb elurajooni arendaja, OÜ Vip Holding juht Marek Antoniak end rahulikult. Ta märgib, et on kõik temast oleneva teinud ja raha liitumise eest ära maksnud. Venitaja on Eesti Energia. Eesti Energia ei oska aidata, sest pole teada, millal lahenevad maaküsimused. Taludevahe elanik Lembit Järve kirjeldab, kuidas ajutine vool katkes kevadel enne munadepühi täpselt munade keetmise ajal. Kaabli oli ühendusest välja kaksanud Eesti Energia. Sellele järgnes kriminaalasja algatamine, sest tuli välja, et elurajooni arendaja soovitatud elektrivõtu kohast oli voolu varastatud. Hiljem, kui elanikud olid käinud politseis aru andmas, selgus, et vargust siiski polnud. Igaüks maksis tarbitud elektri eest raha ära. Teine pereisa Rainer Erendi Sampo Elukindlustus kogus oktoobris 4,4 mln kr AS Sampo Elukindlustus kogus oktoobris 4,4 miljonit krooni preemiaid. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvasid seltsi preemiad 31 protsenti. Käesoleva aasta 9 kuuga on selts kogunud preemiaid 31,5 miljonit krooni, teatas ettevõte aasta sama perioodiga kogus selts 22,5 miljonit krooni. Hüvitisi maksis selts oktoobris krooni, alates aasta algusest on hüvitisi makstud krooni ulatuses. Võrreldes varasemate perioodidega on oluliselt kasvanud laekumised investeerimisriskiga elukindlustuse lepingutesse, moodustades tervikuna enam kui veerandi kogutud preemiate mahust. ÄP Online Vanemapalga ülempiir langeb kroonile Riigikogu sotsiaalkomisjon leppis eile kokku, et vanemapalga ülempiiriks saab kolmekordne aasta sotsiaalmaksuga maksustatav keskmine palk ehk krooni. Maksude mahaarvamise järel jääks kätte krooni. Senine aasta keskmise palga pealt arvestatud sum- ma oli üle krooni, kirjutas Eesti Päevaleht Online. Uus kokkulepe on kompromiss alam- ja ülemmäära suure vahe tasandamiseks, ütles Res Publica liige Andres Kork. Heakskiidu leidis ka lastearstide ettepanek maksta esimese kuue kuu jooksul hüvitist vaid emadele. ÄP Online on mures, sest Eesti Energiaga sõlmitud ajutised elektrikasutuse lepingud on lõppemas ja elanikud võib taas tembeldada kurjategijateks. Leping öeldakse üles ja oleme kogu rahast ilma, märgib ta. Eesti Energia pressiesindaja probleemile kiiret lahendust ei näe. Uue seaduse järgi on elektri vedamine samuti ehitus, mida käsitletakse samamoodi nagu mistahes muud ehitust. Maaküsimustes on esile kerkinud nn Andrese ja Pearu sündroom, kus naabrid takistavad üksteisele elektri vedamist. Eesti Energiale ei saa maakasutust anda isik, kes pole oma kinnistut kinnistusraamatusse kandnud. Et lihtsustada elektriehitiste osas asjaajamist, on Eesti Energia ette valmistanud seadusemuutuse eelnõu ja selle ka esitanud, praegu toimub eelnõu menetlemine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on muutmas mitut valitsuse määrust, et olukord lahendada. Eelkõige vajab lahendamist reformimata riigi maa eest vastutava isiku määramine, määramisel on lepingute sõlmija ehk riigipoolne esindaja. Eesmärk on järgmise nädala lõpuks jõuda muudetud määruste avaldamiseni e-õiguses. Taludevahe elamurajooni elanik Lembit Järve seismas elektrikapi ees, kuhu Eesti Energia keeldub ühendust vedamast, kuigi raha elektrivõrguga liitumise eest on ära makstud. Alates 10. novembrist asub DFDS Transport AS uues Logistikakeskuses aadressil Pärnu mnt 535, Saku vald, Harjumaa Kõik kontaktandmed jäävad endisteks Foto: Raul Mee

6 6 Äripäev 7. november 2003 uudised toimetaja Kristi Malmberg, tel , e-post TÖÖSTUS 1. maist peab Eesti tsement olema euronõuete järgi märgistatud Ehitusmaterjalide tootmine kasvab koos ehitusturuga Ehitusmaterjalitootjate kolmanda kvartali tulemused näitavad turu jätkuvat kasvu, mis lubab peaaegu kõigil loota korralikule aastakasumile. Peeter Raidla Kui ASi Krimelte kommertsdirektor Jaanus Paeväli ütles veel sel kevadel, et nende ettevõtte peaaegu kahekordne käibe kasv oli neile endalegi üllatuseks, siis nüüd ta enam selle üle nii väga ei imestagi. Meie põhikliendid asuvad areneval turul Venemaal ja Ukrainas kus üha laienev ehitustegevus nõuab meie toodangut aina juurde. Ekspordiks läheb meil jätkuvalt 90 protsenti toodangust, põhjendas Paeväli Krimelte häid tulemusi. Samas oleme oluliselt laiendanud ka meil toodetavate silikoonide ja hermeetikute nomenklatuuri, et arvestada ehitaja vajadustega. Et Eesti ehitajad on altid meie uuendustega kaasa minema, siis oleme suutnud paralleelselt ekspordi kasvuga samasuguses tempos kasvatada ka Eesti-sisest käivet. ASi E-Betoonelement tegevdirektor Jaan Valbet on oma ettevõtte käibe pidevat tõusu põhjendanud samuti ehitusturu kasvuga, mis sel aastal on olnud 15 protsendi ümber. Vuugihermeetikute valmistamine Krimelte tehases. Aasta algus läks meil hästi käima, koos turu kasvuga kasvas ka meie käive. Samas on tulemas talv, mil ehitustegevuseski on märgata jahenemist, kommenteeris ta E-Betoonelemendi üheksa kuu tulemusi. Järgmise aasta märksõnadeks peab Valbet E-Betoonelemendi jaoks elamuehitust ja tööstushallide rajamist. Ehkki ettevõte on juba ainuüksi selle aasta üheksa kuuga suurendanud seinaelementide tootmismahtu 85 ja mahutielementide tootmismahtu 105 protsenti. Reiljan uurib Saaremaa keskkonnateenistust Keskkonnaministeerium algatas esmaspäeval juba teise teenistusliku järelevalve Saaremaa keskkonnateenistuse tegevuse üle. Uurimise eesmärgiks on uurida välja siiavarude taastootmisega seonduvad asjaolud, kirjutas portaal saarlane.ee viitega ajalehele Meie Maa. Ajalehe väitel on see Saaremaa keskkonnateenistuse jaoks juba teine ametkondlik järelevalve paari viimase nädala jooksul eelmise algatas ministeerium 22. oktoobril Äripäeva artikli Vilsandi looduskaitsjate küüsis ehk kuidas looduskaitsjad rahvuspargis maaäri ajasid ja laene ärastasid põhjal. Aluse teiseks sisejuurdluseks andis keskkonnaminister Villu Reiljanile eelmisel nädalal Meie Maas kirjeldatud juhtum, kus Villu Reiljan Saaremaale kalakasvatusest merre lastavaid siigu märgistama tulnud mereinstituudi teadurid ei leidnud eest ühtegi kala, sest kalakasvatajate sõnul oli haigus need suvel tapnud. Keskkonnaministeerium ei andnud ühest vastust Meie Maa küsimusele, kas tagantjärele kavatsetakse kontrollida ka eelmisel aastal MTÜ Pidula poolt esitatud kalade asustamise andmeid. Sisejuurdluse käigus võetakse seisukoht, missuguses ulatuses ja milliseid asjaolusid on vajalik kontrollida, et välja selgitada, kas keskkonnateenistuse tegevus on olnud seaduslik ja kas ajakirjanduses esitatud andmed vastavad tõele, selgitas ajalehele ministeeriumi pressiesindaja Marit Pukk, lisades, et MTÜ Pidula tegevuse osas võetakse seisukoht pärast juurdluse läbiviimist ja tema kohustuste seaduslikkuse kontrollimise tulemust. Ilma juurdluse tulemuseta pole käesoleval hetkel võimalik antud asjas hinnangut korruptsiooni osas anda, sai Meie Maa ministeeriumilt vastuseks küsimusele, kas siiakasvatuse teenuse tellimine keskkonnateenistuse juhataja poolt oma alluva Jaan Ärmusega seotud MTÜst Pidula on korruptsioonihõnguline tegevus. ÄP Online Suurima ehitusmaterjalitootja kasum kukkus Käive tõusis kõige rohkem Krimeltel ehitusmaterjalitootjate III kvartali majandustulemused, mln kroonides Kunda Nordic Tsement Krimelte Optiroc Rudus Eesti Glaskek Malmerk Viljandi Aken ja Uks Eskaro Tartu Maja Betoontooted Betoneks KÄIVE 49, ,6 58,7 45,4 45,8 28,3 42,6 38,3 42,1 28,7 33,6 Samas on selge, et ilmaolude tõttu on ehitus ikkagi sesoonne tegevus. Iseäranis väljendub see teedeehituses. Näiteks Rudus Eesti puhul, kus suure osa toodangust moodustab graniitkillustik, avaldub see ka käibe ja kasumi suurtes kõikumistes kvartalite lõikes. Rudus Eesti ASi juhatuse esimees Toomas Vainola tunnistaski, et käesoleval aastal andis mitmete suurte teetööde edasilükkamine neil tõsiselt tunda. Samas kui killustikku toodeti vähem, siis betooni tootmismaht näitas jällegi kasvutendentsi. Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane tõdes, et Eesti peatne ühinemine Euroopa Liiduga seab ka ehitusmaterjalide tootjate ette mitmeid tõsiseid probleeme. Seda enam, et ka Euroopas endas on praegu muutuste aeg ligi 600 tooterühmade standardist on tänase seisuga valmis veidi üle 100. Neile lisandub veel katsestandardit, mis näevad ette meetodid ehitusmaterjalide KASUM 155, ,4 73,9 67,5 83,7 131,4 11,9 18,9 105,8 122,4 23,3 39,2 106,7 85,5 18,6 11, prognoos 2,5 6,6 4,6 5,5 1 1,2 4,6 4,7 3,9 6,2 3,3 4,9 Allikas: Äripäev katsetamiseks ja kontrollimiseks. 1. maiks 2004 peavad Eestis olema oma nn teavitatud asutused, sertifitseerimiskeskused ja katselaborid, mis hakkavad välja andma ehitusmaterjalide tootmiseks vajalikke sertifikaate ja lube. Täielik üleminek uutele alustele toimub küll paari aasta jooksul, kuid näiteks kogu Eestis toodetav tsement peab olema juba alates järgmise aasta 1. maist olema varustatud euronõuetele vastava märgistusega. Ryanair lükkas Eesti ametnike kutse tagasi Iiri odavlennufirma Ryanairi esindajad lükkasid tagasi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pakkumise arutada Eesti võimalusi lennufirma uue sihtpunktina. Meie pakkusime kohtumise välja, nemad ei soovinud," ütles asekantsler Signe Ratso. Tema sõnul organiseeris kohtumist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Londoni esinduse ametnik, kes pakkus Ryanairile võimalust kohtuda majandusministeeriumi ametnikega täna. See, et Ryanair ei soovinud Foto: Andras Kralla eestlastega kohtuda, selgus alles sel nädalal. Tõenäoliselt see, mida Eesti hetkel suudab pakkuda, ei huvita neid, sõnas Ratso, nimetades põhiprobleemidena Tallinna lennujaama kõrgeid makse ning Pärnu lennujaama väljaehitamata infrastruktuuri. Ratso välistas, et ministeerium avaldaks Tallinna lennujaamale survet lennujaama maksude alandamise osas, sest tasuda tuleb mõned aastad tagasi tehtud ulatuslikud investeeringud. ÄP Online IT Grupp ja New Vision sõlmisid koostöölepingu IT Grupp AS ja New Vision AS sõlmisid koostöölepingu, mille raames läheb IT Grupi majandustarkvara ärisuund üle New Vision ASile. Koostöölepingu raames saavad IT Grupist ja New Visionist strateegilised partnerid ning le- pingu alusel läheb IT Grupi majandustarkvara lahendustega tegelev ning toote Microsoft Business Solutions Navision baasil tegutsev majandustarkvara ärisuund koos töötajate, klientide ning toodetega üle New Visioni koosseisu.äp Online jälgitavad ettevõtted Maagi käive üle 57 miljoni krooni AS Maag teenis kolmandas kvartalis 57,2 mln kroonise netokäibe juures 2,25 mln krooni puhaskasumit. Aasta tagasi oli külmutatud ja jahutatud lihatoodete impordi- ja hulgimüügifirma käive käive 58 mln krooni ja kasum 3,2 mln krooni. Wendre käive ja kasum vähenesid AS Wendre teenis kolmandas kvartalis 86,2 mln kroonise netokäibe juures 13,7 mln krooni puhaskasumit. Mullu samal ajal ulatus tekstiilitööstusettevõtte käive 121,6 mln kroonini ja puhaskasum 23,1 mln kroonini. DFDS Transpordi käive kasvas ligi 30 miljonit krooni DFDS Transport ASi kolmanda kvartali realiseerimise netokäive ulatus 96,9 mln kroonini, kasvades mullusega võrreldes 29,2 mln krooni. Ettevõte teenis käesoleva aasta III kvartalis 9,3 mln krooni puhaskasumit aasta sama perioodi kasum oli 5,8 mln krooni. Bambona näitajad paranesid AS Bambona teenis kolmandas kvartalis 38 mln kroonise netokäibe juures 0,9 mln krooni puhaskasumit. Möödunud aasta III kvartalis oli puu- ja köögiviljade hulgimüüja käive 23 mln krooni ning kahjum 2,5 mln krooni. Mööblimaja kasumit kärpis remont ASi Mööblimaja kolmanda kvartali realiseerimise netokäive oli 23,3 mln krooni ning puhaskasum 1,5 mln krooni. Eelmisel aastal oli sama perioodi käive 25,8 mln krooni ja puhaskasum ulatus 2,7 mln kroonini. Mööblimaja tegevjuht Raivo Eensalu teatel on kasumi vähenemine tingitud suuremahulistest jooksva remondi kuludest. Põhitegevuse kasum suurenes 11,6%. Sampo Panga 9 kuu kasum 79,5 mln kr ASi Sampo Pank konsolideerimisgrupi puhaskasum oli üheksa kuu kokkuvõttes 79,5 mln krooni ning puhaskasum kolmandas kvartalis 30,5 mln krooni. Konsolideerimisgrupi üheksa kuu omakapitali tootlus oli 22,2%, teatas ettevõte. Klientide arv on kasvanud üheksa kuuga 21%, sh eraisikutest klientide arv 25%.

7 uudised Äripäev 7. november toimetaja Kristi Malmberg, tel , e-post kristi.malmberg@aripaev.ee MÖÖBLITOOTJAD Pikisilmi oodatakse Saksa turu kosumist Mööblitööstus nihkub kasvu suunas Kuigi suveperiood oli Eesti mööblitööstuse jaoks keeruline, on tootjate hinnangul aasta olnud stabiilne ning muutused on pigem marginaalsed. Liis Kängsepp liis.kangsepp@aripaev.ee No ei ole head ajad, tõrjub AS Tarmeko juhataja Jaak Nigul küsimusi kolmanda kvartali majandustulemuste kohta. Tarmeko ekspordib 80% kogu toodangust ning on tugevalt sõltuv Saksa turust, kus viimastel aastatel on valitsenud madalseis. Ega ostjad pole ära kadunud, aga kaubandusketid, kes meie kaupa müüvad, ütlevad lihtsalt, et inimesed ei käi poes, sõnas Nigul. Ta lisas, et mööbel ikkagi kestvuskaup, mille ostmist lükataksegi raha puudusel edasi, tegemist pole vorsti või piimaga, mida igapäevaseks eluks vaja on. ASi Standard juhatuse esi- Ma näen tunneli lõpus valgust ning olen kindel, et see pole rong. August Kull, Thulema juht mehe Enn Veskimägi sõnul tegeleb Tarmeko täna põhiliselt kodumööbli sektoris, kus langus Lõuna-Saksamaal on 10 12% ning Põhja-Saksamaal räägitakse isegi kuni 18protsendilisest turuosa langusest. Tervikuna on mööblitööstus aga Veskimägi sõnul siiski tõusuteel ning langus Standardi kolmanda kvartali kasumis ja käibes ei näita veel, et firmal läheb halvasti. Standardi kolmanda kvartali kasum oli tänavu 31 miljoni kroonise käibe juures 1,4 miljonit krooni. Eelmisel aastal samal perioodil teenis Standard kasumit 2,3 miljonit ning käive oli 32,3 miljonit krooni. Numbrid ei näita tegelikku seisu, sest meil on palju pikaajalisi projekte, mis ületavad kvartali piire, sõnas Veskimägi. Kuna Saksamaa turg on endiselt madalseisus ning sellest väljatulekuks kulub mööblitootjate hinnangul vähemalt aasta-paar, otsivad ettevõtted uusi turge ja võimalusi oma toodangu müügiks. Näiteks ASi Wermo juhataja Olev Lüütsepp viibib praegu Londonis. Esimesed tellimused on juba käes ja hetkel hakkab meil Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi näeb mööblitööstust tervikuna liikumas tõusuteel. järjest paremini minema, keeruline suveperiood on seljataga. Ma näen tunneli lõpus valgust ning olen kindel, et see pole rong, arvab ka ASi Thulema juhatuse esimees August Kull, kelle sõnul ei osanud keegi nõnda pikka langusperioodi planeerida välisturgude tõusu oodati juba eelmise aasta keskel, kuid asjatult. Eesti Puutööliidu volitatud esindaja Märt Rahamägi sõnul on Eesti mööblitööstus võrreldes eelmise aastaga liikumas tõususuunas. Mööblitööstuse areng on küllaltki stabiilselt ja Foto: Raul Mee mitte eriti järskude jõnksudega läinud juba 92. aastast saati. Rahamägi hinnangul on ka Lääne turu langus praktiliselt läbi ning ei tohiks Eesti tootjatele enam suuri tagasilööke anda. Peter J. Frost MÜRGISED EMOTSIOONID Kuidas osavõtlikud juhid tulevad toime valu ja konfliktidega Juht on kainimene Kirjastab Väike Vanker, vahendab Äripäev Hind ÄP raamatuklubiga liitumisel kuni 20. novembrini Tavahind Tellimine: klubi@aripaev.ee Tel

8 8 Äripäev 7. november 2003 reklaam reklaamitoimetaja Jana Kibal e-post Parim kink on raamat! Kingi kolleegile või koostööpartnerile jõuluks raamat. Hulgiostjale kuni 30% hinnasoodustust! INFO: Äripäeva Raamatuklubi projektijuht Hetti Nessler tel

9 auto toimetaja Tõnu Tramm tel , e-post Äripäev 7. november Varia Auto rentimine välismaal Hea rendihinna nimel telli auto ette Et saada välismaal soodsamat autorendihinda, tasub jälgida nende firmade sooduspakkumisi ning seal pakutav varakult ette broneerida. Tõnu Tramm tonu.tramm@aripaev.ee Sügisest kevadeni on autorent soodsam mitte ainult Eestis,vaid ka mujal maailmas. Et leida soodsaimat hinda sihtkohas, tasub rendifirmade kodulehekülgedel varakult pilk peal hoida ja esitada oma hinnapakkumine. Kui hind sobib, tuleks see auto kohe sobivaks ajaks ära broneerida, sest hiljem kohapeal leti äärest autot rentides, on hind reeglina juba sootuks teine. Auto rentimisel välismaal tasub tähele panna Ehkki kohalikest vähetuntud rendifirmadest võib saada auto veelgi soodsamalt, on kasulik siiski see broneerida tuntud kaubamärgi rendipargist juba Eestist. See tagab, et auto on juba lennujaamas ootamas; vähendab riski, et sõiduk teel laguneb; lihtsustab asjaajamist õnnetuse korral jne. Soodsama rendihinna saamiseks tasub hoida pilk peal erinevatel sooduspakkumistel ja kui leiate sellise, mis meeldib, siis tasub see kohe sobivaks ajaks ära broneerida, kuna hinnad võivad muutuda. Kui on olemas mõne lennufirma boonuskaart, siis tasub auto tellida firma kaudu, kes selle kaardi omanikele allahindlust teeb. Autot saab rentida ka boonuspunktide eest, näiteks maksab nädalavahetuseks väikeauto AVISest lennupunkti. Allikas: ÄP, Rendifirmad Europcare Lufthansa sooduskampaania valguses võib nimetatud asjaolu pakkuda veelgi avaramaid võimalusi oma reisi mitmekesistamiseks. Sõltuvalt sihtkohast võib Europcar süsteemis olla hind talvisel hooajal isegi enam kui kolmandiku jagu odavam, tunnistab Europcari juhataja Arthur Raichmann, kelle sõnul algavad paljudes sihtkohtades soodsamad hinnad just novembrikuust ning kehtivad reeglina märtsi lõpuni. Europcaril on näiteks üle 2650 rendipunkti ja seda enam kui 118 Euroopa riigis, Aafrikas, Lähis-Idas, India Ookeani piirkonnas, Kesk-Ameerikas, Mehhikos, Kariibi ja Vaikse- Ookeani piirkonnas. Sellise võrgustiku olemasolu annab võimaluse ajada oma autorendiga seonduv korda juba siin kohapeal ning selle eest saab ka tasuda Eestis. Klient saab pärast broneeringu tasumist vastu autorendi voucheri, mis kehtib sihtpunktis maksedokumendina. See aitab säästa välismaal üsna olulist krediitkaardi limiiti puhkusereisi muudeks kulutusteks. Broneeringute süsteem Europcaris on üsna paindlik, mis jätab kliendile võimaluse kas muuta või tühistada oma broneering kasvõi loetud tunnid enne selle toimumist ja seda ilma mingite sanktsioonideta, lisas Raichmann, kelle sõnul saab vähema kui 2000 Eesti krooni eest talvehooajal väikese auto nädalavahetuseks näiteks mitmes sellises sihtpunktis, kuhu Lufthansa sooduskampaania korras inimesi lennutab. Näiteks Accra, Ghana (ca 1900 krooni), Dubai (ca 1800 krooni), Ammani, Jordaania (ca 2000 krooni), Beirut, Liibanon (ca 1300 krooni). Lufthansa kaardiomanikele lisatakse Europcarilt auto rentimisel iga rendi eest 500 miili. Lufthansa Classic, Lufthansa Gold ja Lufthansa Airplus kaardiomanikele kehtib Europcarilt rentides ka soodushind. AVIS Lennufirmade klientidele pakuvad sooduspakkumisi ka teised rendifirmad. Näiteks AVIS annab SASi, Finnairi ja Lufthansa klientidele autorendil 10-15% allahindlust. Kogunenud lennupunktidega saab lisaks lennukipiletitele, hotellile jt tasuda ka autorendi eest. Boonuspunktide eest on võimalik broneerida reeglina kõige väiksemat autot ja nädalavahetuseks. Vajalik punktisumma on Selline pakkumine kehtib pea kõigis maades, kus AVIS on esindatud, piiranguid võib olla ainult rendi kõrghooajal, lausus AVIS Eesti rendiagent Annely Järve. Eripakkumisi, mida teevad erinevad Avise esindused oma kohalikel kodulehekülgedel, on võimalik tellida ainult otse läbi interneti, mitte aga AVIS Eesti kaudu. Mõned kehtivad eripakkumised on lisatud lingi all ja need muutuvad sageli. Alati tasuks uurida sihtriigi AVISe kodukülge, sest pakkumisi tehakse vastavalt hetkeolukorrale. Sixt Ka Sixt Rent A Car rahvusvahelises online i süsteemis muutuvad rendihinnad jooksvalt, sõltuvalt rentimise aktiivsusest ja autode olemasolust. Broneerides online i süsteemis, saab eripakkumisi kohe näha. Ettetellimisel on võimalik saada Sixtist väga head hinda, tunnistas Sixt Baltikumi piirkonnajuht Liina Lee. Kuna soodushinnad ei pruugi olla püsivad, soovitab Lee tavaliselt koos hinnapäringuga teha juba ka broneering, et pakutud hind kinni panna. Vastasel juhul võib hind mõne päeva pärast olla juba hoopis teine. Vajadusel saab broneeringu tühistada. Eraisikust puhketuristile pakub Sixt puhketurismi sihtriikides soodsaid rendivõimalusi Sixt Holiday Car kaubamärgi all, andes rendile lihtsamaid ja odavamaid autosid madalate UUDIS! Nüüd 10x10 m kiirelt ja kergelt paigaldatavate NSS PVC-hallide ERIPAKKUMINE! AMEERIKA AUTODE VARUOSAD Powerflex puksid, Green filtrid, Wettec madaldussarjad Tallinnas Mäealuse 3A Telefon , Faks e-post usparts@online.ee hindadega. Euroopas on Sixt tutvustamas uut kaubamärki SIXTI, mis pakub väikeautode renti alates viiest eurost päevas. Ka Sixt Eesti kaudu tellitud autorendi tasu saab juba enne reisi siin ära maksta. Erihindade kasutamisel ja Holiday Cari või SIXTI rendi korral kehtib ettemaksu nõue, tasumine toimub broneerimisel esitatud krediitkaardi kontolt. Rendiauto kättesaamisel on siiski nõutav krediitkaardi olemasolu. Näiteks pakub Sixt detsembriks 2003 Nizzas Ford Focust hinnaga 390 kr päev, nädalaks rendiautot Küprosel 2760 krooni ja Maltal 2100 krooni eest, Dubaisse 1254 ja Malagas 1850 krooni eest nädalavahetuseks jne. Soodsaid pakkumisi leiab ka teiste autofirmade kodulehekülgedelt, tuleb vaid silmad lahti hoida. Info ja tellimine: NSS Baltic OÜ Tel/faks , GSM e-post: info@flumen.ee detsembril ilmub Delovõje Vedomosti ERILEHT KINNISVARA Meelis Toom tel , faks meelis.toom@aripaev.ee AUTODEL TEOSTATUD TEHNILINE KONTROLL. GARANTII! Akadeemia tee 35, Tallinn Tel Avatud: E R 9 18, L eurost@eurostauto.ee Audi A6 2.5 TDI Tiptronic 110 kw, 2000, automaat, must, universaal, kliimaautomaatik, valuveljed (16), roolivõimendi, kesklukustus puldiga, ABS-pidurid, 4x turvapadi, 4x elektrilised aknatõstukid, veojõukontroll, 2x istmesoojendus Hind kuumakse Audi A6 Avant 2,4 121 kw, 2001, must, universaal, kliimaautomaatik, valuveljed (16), roolivõimendi, kesklukustus puldiga, ABS-pidurid, 4x turvapadi, 4x elektrilised aknatõstukid, ESP stabiilsuskontroll, 2x istmesoojendus Hind kuumakse Ford Mondeo 2,0 Trend 107 kw, 2001, sinine, sedaan, kliimaautomaatik, ABS-pidurid, roolivõimendi, lisapidurituli, 8x turvapadi, immobilisaator, kesklukustus puldiga, esimesed udutuled, tagumised udutuled, tulede korrektor Hind kuumakse Ford Mondeo Turnier 1.6 Zetec 16V, 70 kw, 1999, sinine, universaal, konditsioneer, roolivõimendi, kesklukustus, ABS-pidurid, 2x turvapadi, 1x elektriliselt reguleeritavad istmed, Traffic 4000 RD stereo, immobilisaator, reguleeritav roolisammas Hind kuumakse Peugeot 206 1,4 HDI Presence 51 kw, 2003, tumesinine met., luukpära, roolivõimendi, kesklukustus puldiga, 1x turvapadi, 2x elektrilised aknatõstukid, Cobra 3863 Plip signalisatsioon, Clarion CD-stereo, Clarion CD Box, immobilisaator Hind kuumakse Peugeot 307 XR 1,6, 80 kw, 2003, punane, luukpära, hooldusraamat, kliimaautomaatik, ABS-pidurid, roolivõimendi, lisapidurituli, 2x turvapadi, immobilisaator, Cobra Plip 3863 signalisatsioon, kesklukustus puldiga Hind kuumakse Volkswagen Passat 1.9 TDI 66 kw, 2000, sinine, sedaan, katuseluuk (klaasist, elektriline), roolivõimendi, kesklukustus, ABS-pidurid, 4x turvapadi, 2x elektrilised aknatõstukid, ESP stabiilsuskontroll, veojõukontroll, immobilisaator Hind kuumakse Volkswagen Passat Variant kw, 2000, valge, universaal, konditsioneer, roolivõimendi, kesklukustus, ABS-pidurid, 4x turvapadi, 2x elektrilised aknatõstukid, veojõukontroll, elektrilised soojendusega välispeeglid, BETA stereo Hind kuumakse TOOME AUTOSID TELLIMUSE PEALE. OSTES AUTO MEILT, OSTAME TEIE VANA AUTO TAGASI!

10 10 Äripäev 7. november 2003 auto toimetaja Tõnu Tramm tel , e-post AUTOMARK Ford Transit Connecti universaalne versioon Eestis Päeval euroalused, õhtul naine ja ämm Fordi uus Transit Connect Tourneo mahutab töösõitu tehes terve euroaluse, õhtul saab sinna aga istmed sisse paigutada ja koos perega näiteks ämmale külla sõita. Tõnu Tramm Juhikoht on Connectil igati mugav, eriti head on suured tahavaatepeeglid. Ford Transit Connect Tourneo Mootor: 1,8i bensiin Võimsus: 115 hj Pöördemoment: 160/4400 Nm/rpm Kütusekulu: l/100 km Linnas: 11,6 Maanteel: 6,3 Keskmine: 8,3 Kandevõime: 700 kg Tühimass: 1540 kg Pikkus: 4525 mm Kõrgus: 1981 mm Laius: 1795 mm Telgede vahe: 2912 mm Kliirens: 167 mm Kaubaruumi maht: 3,67 m3 5-kohalisena: 1,8 m3 Kütusepaagi maht: 60 l Baashind: kr Allikas: AS Info Auto Istmetega kaubikud, mis oma olemuselt mahtuniversaalide alla liigitatakse, on Eestis väga populaarsed. Eriti Citroën Berlingo ja Peugeot Partner. Fordi samalaadne sõiduk Transit Connect Tourneo erineb neist aga eeskätt mahutavuse poolest, kuid mitte ainult. Tõsiasi, et Ford on teistest automarkidest üle hea juhitavuse ja teelpüsivuse poolest, kehtib täielikult ka Connecti puhul. Lisaks, auto võib ju teel hästi seista, meie teed on aga ikka sellised, et neil liigeldes ei pea kaua vastu ükski auto. Transit Connect annab ka selles osas lootust, et on teistest etem. Nimelt on tegemist pigem sõiduautoga, kuid veermiku enamlagunevad detailid on suures osas ehitatud n-ö päris Transiti kogemustele tuginedes. Ehk siin on kasutatud detaile, mis mõeldud taluma sootuks raskemat koormat, kui Connect eales kanda jaksaks. Kõike seda arvesse võttes pole midagi imestada, et sõidukogemus Connect Tourneoga Eesti teedel kannab üksnes positiivseid emotsioone. Juhikoht on mugav, rool ja käiguvahetus käepärane ning vedrustus ei lase kuidagi aimata, et tegemist on kaubiku baasil tehtud mahtautoga. Sellest annavad märku vaid istmed, mis sõidu ajal nagisema kipuvad ja avaras kongis ebameeldivat vastukaja tekitavad. Kogu viimistlus on pigem kauba- kui sõiduautole omane. Aga see on ju ka täiesti loomulik ja selliselt autolt midagi enamat tahta oleks juba liig. Olulisem on tema puhul siiski praktilisus. Tõsi, inimesele, kes enamuse ajast kontorilaua taga veedab, oleks selline auto küll üsna mõttetu ost. Suurepäraselt sobib see aga eraettevõtjale, kes päevast päeva kergemat kraami punktist A punkti B toimetab. Näiteks väikepoe pidajale. Päeval lükkad istmed kokku ja vead kaupa, õhtul lased istmed alla ja sõidad perega näiteks ämmale külla. Kui arvestada auto kaubaruumi mahutavust, mis on konkurentidest selgelt suurem, on teda hoopis raske Berlingo/ Partner kaubikupaari otseseks konkurendiks lugeda. Sest kui viimaste kaubaruumi mahutavus jääb 2,8 kuupmeetri piiresse, siis Tourneol on see ligi 3,7 kuupmeetrit. Autosse mahub sisse terve euroalus, mille vedamiseks reeglina on tarvis märksa suuremat sõidukit. Et Connect Tourneo on teistest üle, sellele viitab ka tema baashind. Saadaval on kaks erinevat versiooni, üks 1,8-liitrise bensiini- ja teine sama töömahuga diiselmootoriga. Bensiinimootor on 25 hj võimsam ning maksab kr. Diiselmootor on kallim nagu ikka, tema baashind on krooni (kulutades 100 km kohta keskmiselt ka ligi 3 l kütust vähem). Auto on baasvarustatud igati korralikult, olemas on nii kesklukk, ABS, stereo, udutuled jms, kuni diiselmootoriga auto kütusel töötava lisasoojenduseni välja. Sisuliselt ei ole tarvis enam mitte midagi juurde osta ja kui arvestada auto olemust, sõidumugavust ja baasvarustust, on hinna ja kvaliteedi suhe täiesti omal kohal.

11 auto toimetaja Tõnu Tramm tel , e-post Äripäev 7. november MÜÜK Uute sõiduautode müük oktoobris Soodusliising lennutas Honda müügitabeli tippu Liisingu sooduskampaania tõstis Honda oktoobri müügitabeli tippu, hästi osteti nii Jazzi, Accordi kui ka linnamaastureid CR-Vd ja HR-Vd. Tõnu Tramm Honda 1,5protsendiline soodusliisingu kampaania oktoobri alguses osutus sedavõrd edukaks, et lennutas Honda märgiga autod hoobilt Eesti automüügitabeli kõrgeimale kohale. Enimmüüdud auto oli Mazda6. Honda oli aga edukas nii Jazziga väikeautode kui Accordiga keskautode seas, rääkimata linnamaasturite turuliidri rollist CR-V ja HR-V näol. Ning kui möödunud aastal oli Honda Accordi müük sisuliselt olematu, siis tänaseks on ta omas klassis tõusnud juba neljandale kohale, olles möödunud Nissan Primerast, Ford Mondeost jt. Sama lugu Jazziga, mis samuti aasta kokkuvõttes oma klassi neljas. Oktoober tervikuna oli automüüjatele edukas. Tänavu oktoobris ostsid eestlased 170 uut sõiduautot rohkem kui mullu samal ajal. Kokku soetati 1453 uut sõiduautot, ehk sisuliselt sama palju kui septembris. Kui asi samas tempos jätkub, ületab aasta kogumüük sõiduauto piiri, senine rekord pärineb möödunud aastast, mil müüdi uut sõiduautot. Tarbesõidukiturul oli tänavune oktoober aga kõigi aegade absoluutne rekord. Senine parim müügitulemus pärineb möödunud aasta oktoobrist, mil osteti 306 uut tarbesõidukit, nüüd läks kaubaks 374 tarbesõidukit. See omakorda on 100 autot rohkem kui septembris. Edasi piiri taha rändas 71 uut sõidukit, oktoobrikuu kogumüük oli seega 1898 uut sõidukit. Tegemist on kõigi aegade teise tulemusega, möödunud aasta aprillis müüsid meie automüüjad koos tarbesõidukite ja re-ekspordiga 1974 uut sõidukit. Tarbesõidukite müügist saab lähemalt lugeda järgmise nädala Transpordi rubriigist. Honda Jazz oli oktoobris populaarseim väikeauto. Foto: Tõnu Tramm Arvuliselt kasvas enam Honda müük Oktoobrikuu tõusjad ja langejad mark september oktoober muutus, % kokku 2003 Land Rover Subaru Renault Daewoo Chevrolet Ssang Yong Mini Honda BMW Seat Jeep Volvo Kia Hyundai Mitsubishi Volkswagen Citroën Suzuki Toyota Opel Nissan Lada Audi Hummer Lancia Ðkoda Mazda Ford Mercedes-Benz Saab Peugeot Lexus Chrysler Alfa Romeo Fiat Porsche Jaguar/Daimler Cadillac kokku , Allikas: AMTEL, ÄP Kui paindlik peab olema, et täita kõiki Sinu soove? Ühel hetkel on Sul vaja paigutada oma autosse külmkapp, televiisor, lapsevanker, suusad, surfilaud, 8 karpi koopiapaberit, kartulikott, lemmikloomad, 5 inimest jne. Uus Opel Meriva - lihtsate liigutustega saab viiekohalisest pereautost ühekohaline sõiduauto ning kõik Sinu soovid saavad täidetud. Hind alates sek 15 sek 30 sek 45 sek Oktoobri automudelite TOP 10 Oktoobri automarkide TOP 10 Opel Meriva: Flexspace Mazda Toyota Corolla Honda CR-V/HR-V Nissan Almera Honda Accord Honda Jazz Peugeot Ford Focus VW Golf/Bora Peugeot Honda Toyota Peugeot Citroën Mazda Volkswagen Nissan Renault Ford Opel Ascar Tallinn Peterburi tee 1 tel (0) Ascar Pärnu Tallinna mnt 89a tel (044) Viljandi, Rael Tallinna mnt 97 tel (043) Keila Autokeskus Paldiski mnt 35 tel (0) Kuressaare Autoteenindus Kalevi põik 2 tel (045) ERINEVAD VAJADUSED - PAINDLIKUD LAHENDUSED Allikas: AMTEL

12 12 Äripäev 7. november 2003 messid toimetaja Eda-Liis Kann tel , e-post LOGISTILISED ERILAHENDUSED MESSIDE, NÄITUSTE EKSPEDEERIMINE JA TOLLITEENUSED UPEX LS Ltd Pirita tee 28, IV paviljon, Tallinn Telefon Faks e-post ee VÄLISMESSID Balti riigid vajavad ühtset messi Vähe välisosalejaid Baltimaade suuremad messid LÄTI Rigafood rahvusvaheline toidu-, joogi-, toidutehnoloogia ja pakendamisemess. Rahvusvaheline Näituste keskus Kipsala osalejaid a: 591, 23 maalt väliseksponente 210 külastajaid a: SKOLA rahvusvaheline hariduslik treeningmess. Rahvusvaheline Näituste keskus Kipsala osalejaid a: 173 väliseksponente 26 külastajaid a: MAJA rahvusvaheline arhitektuur, konstruktsioon, interjööri disain Rahvusvaheline Näituste keskus Kipsala osalejaid a: 248, 13 maalt, väliseksponente 9 külastajaid a: AUTO International Motor Show RTU Rahvusvaheline messi- ja vabaajakeskus osalejaid a: 87 väliseksponente 1 külastajaid a: LEEDU Vilnius Book Fair Litexpo, Leedu Näituste keskus osalejate arv a: 402 väliseksponente 302 külastajate arv: ALT autod, logistika, transport Litexpo, Leedu Näituste keskus osalejate arv a: 190 väliseksponente 14 külastajate arv AgroBalt põllumajandus-, toidu- ja pakendamistööstus Litexpo, Leedu Näituste keskus osalejate arv a: 439 väliseksponente 202 külastajate arv RESTA Construction and Renovation Litexpo, Leedu Näituste keskus osalejate arv a: 552 väliseksponente 45 külastajate arv: EESTI Eesti Ehitab ehitusmess Eesti Näituste paviljon osalejate arv a: 263 külastajate arv: Tourest turismimess Eesti Näituste paviljon osalejate arv a: riigist külastajate arv a: Toidumess Eesti Näituste messikeskus osalejate arv a: riigist külastajate arv a: Instrutec Eesti Näituste messikeskus osalejate arv a: riigist Allikas: Litexpo, AUMA Baltimaade messidel jääb puudu rahvusvahelisusest Kuna välisfirmade jaoks on Eesti, Läti ja Leedu üks turg, jääb Baltimaade messidel puudu rahvusvahelisusest. Tiina Kass aripaev@aripaev.ee Oktoobri alguses Riia rahvusvahelisel messil Pakendamine. Printimine. Reklaam käinud Tartu Kõrgema Kunstikooli lektori Toomas-Vahur Lihtmaa sõnul oleks ta tahtnud messil näha rohkem rahvusvahelisust, kuid paraku on siinsed turud liiga väikesed. Lihtmaa sõnul oli miinuseks ka korraliku ingliskeelse veebilehe puudumine selle ürituse kohta. Messil osales 92 eksponaati, neist 84% Lätist ja 16% välisriikidest. Aastal 2002 osales Eestist 2 eksponaati, aastal aga mitte ühtegi. Läti messikorraldaja Prima projektijuhi Diana Pabrika sõnul võib eestlaste huvi puudumisel messist osavõtmise vastu olla kaks põhjust: kas Eesti ettevõtted polnud teadlikud messist või pole nad huvitatud Läti turust. Mess toimus Riias oktoobrini Eurovisiooni lauluvõistlusest tuttavaks saanud Skonto hallis juba viiendat korda. Kaks aastat järjest (2000. ja aastal) Riia messil Pakendamine. Printimine. Reklaam osalenud ASi Europrint juhataja Aare Ojamäe sõnul ei osalenud nad Riia messil ka juba eelmisel aastal, kuna sel pole mõtet. Lätlased on väga oma turu kesksed ja ei oota sinna kedagi väljastpoolt. Mess jättis ebaprofessionaalse mulje, üks osaleja müüs CDsid, teine raamatuid oleks nagu turule sattunud. Eestlased nii turukesksed ei ole, nentis Ojamäe. Välisriikide jaoks on Ojamäe sõnul Baltimaad üks turg ja kui nad ühel Balti riigi messil osalevad, siis teisele nad ei lähe. Siimu Loogma Eesti Näituste arengudirektor Kuna Eestis, Lätis ja Leedus ei ole ühtki nn maailmalaiust juhtmessi (Saksamaal on selliseid palju), siis on utoopiline eeldada, et siin korraldatavatele messidele tulevad kõigi Euroopa riikide ning arvukad teiste maailmajagude firmad. Eesti, nii nagu Läti ja Leedu messidki on ikkagi lokaal- Käesoleva aasta oktoobri alguses Riia rahvusvahelisel messil Pakendamine. Printimine. Reklaam boksid kinnitavad, et lätlased on väga oma turukesksed ja ei oota sinna kedagi väljastpoolt. Foto: Toomas-Vahur Lihtma Messid võiksid toimuda kas üle aasta või korra aastas ühes Balti riigis. Kolm aastat järjest Riia ehitusmessil osalenud Aeroci müügidirektori Margus Tindi sõnul Tallinna ja Riia messid osalejate poolest ei erine. Kõik, kes on väljas Tallinnas, on ka Riias. Tavatarbijal pole aga Läti messile vaja selle mõttega sõita, et äkki leiab Riiast midagi sellist, mida Eestist ei saa. Valik on mõlemal pool sama. Standard ASi marketingi- ja müügidirektori assistent Evelyn Tenno nentis, et niikaua, kuni Baltikumis pole üht tugevat messi, ei näe nad mõtet osaleda Eesti, Läti ja Leedu messidel. Standard osales Eestis mööblimessil viimati aastal, pärast seda pole Eesti messidest enam osa võetud ja põhjuseks on see, et ühe väikese riigi mess on nii mööblitootjatele-müüjatele kui ka seeläbi külastajatele vähe atraktiivne. Kuna messil osalemise kulud on suured, siis peab see end ka hästi ära tasuma. Samas pakuvad Skandinaavia ja Euroopa suured ning tuntud messid Eesti firmadele suurt huvi. Esindatud on firmad igalt poolt maailmast, kes otsivad koostöövõimalusi, osalevad ka paljud mööblitootjad-müüjad. See on ühe Eesti-suguse väikeriigi firma jaoks võimalus leida partnereid ning müüa oma toodet suurel turul ehk siis eksportida teistesse riikidesse. Taveco Disaini turundusjuhi Tiiu Hinnovi arvates on Eesti messidel küll palju välisfirmasid, kellel on Eestis omad esindused, kuid uusi tulijaid on välisfirmade seas vähe. Kindlasti on palju selliseid välisfirmasid, kes peavad meie turgu liiga väikeseks ja ostujõudu madalaks ega pea seetõttu kasulikuks siin üldse tegutseda. Loodetavasti olukord teise- neb pärast Balti riikide liitumist ELiga, ütles Hinnov. Välisfirmade puudumist ei saa aga kõikidele messidele ette heita. Erinev suhtumine on seotud messide temaatikaga ja võib ajaliselt väga oluliselt muutuda. Välisfirmade huvi on suurenenud selliste messide vastu, mis toimuvad rotatsiooni põhimõttel kolmes Balti riigis, väitis Hinnov. Näiteks Leedus toimunud Balti Raamatumess, kus 700 osalejast 300 oli väljastpoolt Leedut. Poole aasta kokkuvõttes on aga välisfirmade ja kohalike ettevõtete messil osalejate vahe kolmekordne. Häid näiteid on ka Eestis: Tallinna Toidumessil osalesid firmad 14 riigist, tööstusmessil Instrutec 2003 firmad ja organisatsioonid 9 riigist. Toidumessil näiteks osales firma Indiast, Instrutecil Taiwainist, 6 firmat Ðveitsist jne. Välisfirmasid meelitab maailmalaiuste juhtmessidega sed, regionaalsed sündmused. Eesti messid on jõudnud ja jõudmas kümnenda-tosinkonna korraldusnumbrini. Euroopa juhtivates messikeskustes korraldatavad traditsioonilised suurmessid eksisteerivad Euroopas pikki aastakümneid. Messid on riigi majandus- ja kultuuripoliitika väljund ning riigi majandus-poliitiliste ringkondade suhtumise materialiseerunud väljendus. Näiteks Leedus on riigisiseste messide korraldamine, nende riiklikul tasemel kavandamine ning messikalendrite koordineerimine, messikorraldaja esindajate kuulumine mitmetesse asjatundjate komisjonidesse ning nõukogudesse üks riiklikke prioriteete. Eesti liberaalses majandusruumis on aga siseriiklike messide korraldamine väheste missioonitundeliste entusiastlike firmade probleem, risk, saavutus ja uhkus. Välisfirmade huvi Eestis, Lätis ja Leedus korraldatavatel messidel osalemise vastu oleks vaieldamatult elavam siis, kui Eesti, Läti või Leedu enda juhtivad firmad omamaiste messide vastu suuremat huvi ilmutaksid. Nagu see on Soomes, kus iga mess nii Helsingis kui ka väiksemates keskustes on rahvuslik rikkus ja uhkus, milles soovitakse osaleda. Vanad tegijad on hooti unustamas Eestis korraldatavate messide rolli oma praeguse tuntuse saavutamisel. Välisfirmad kahtlemata lisavad messile mainet ja annavad hindamatu lisaväärtuse, messide stabiilsuse ja tugevuse aga loovad ning kindlustavad kohalikud firmad, asutused ja organisatsioonid.

13 messid Äripäev 7. november toimetaja Eda-Liis Kann tel , e-post VÄLISMESSID Välismesside külastamine vajalik konkurentsis püsimiseks Eesti kaubandusettevõtted osalevad enamikel Euroopa välismessidel Tiina Kass Konkurentsis püsimiseks on kaubandusettevõtted sunnitud külastama enamikke Euroopa arvestatavaid messe. Tallinna Kaubamaja ostujuhid külastavad pea kõiki Euroopa arvestatavaid messe, kust ostetakse sisse lõviosa Kaubamajas müüdavatest kaupadest. Kokku külastab Tallinna Kaubamaja ligi 36 välismessi aastas, sõnas Tallinna Kaubamaja ostudirektor Kaja Milder. Kuna mess on koht, kus näeb ära valdkonna arengusuunad lähemaks ajaks, kust saab koguda infot ning luua kontakte, käivad messidel lisaks 9 ostujuhtidele ka müügipersonal. Messikülastus on tulemuslik ja arendav igale spetsialistile. Montoni brändijuhi Peeter Larini sõnul külastab Baltika välismesse kaks korda aastas. Peamiselt teevad seda erinevate brändide (näiteks Monton, Baltman, CHR, Evermen) disainerid, kes käivad kangamessidel Pariisis, Milanos, Londonis jm. Kangamessidel käimine on kindel ja tavaline osa rõivaning moeettevõtte töörutiinist, sest neil messidel valitakse eelolevaks hooajaks kollektsiooni jaoks kangaid ning tutvutakse vastavate maailmatrendide ning -suundadega. Kindlasti mõjutab välismesside külastamine konkurentsis püsimist. Ja kuna moetööstus on sedalaadi äri, kus väga oluliseks edu aluseks on teada, tunnetada ning tabada just viimast trendi, siis kangamessid sedalaadi infot annavadki. ABC King külastab ostujuhi Marika Jägeri väitel aastas messe umbes kaheksa korda. Põhimessid toimuvad Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Välismessidel käimise eesmärgiks on uute trendidega tutvumine, otsida uusi kontakte ja tarnida kingi Eestisse. Konkurentsis aitab püsida just messidelt saadav know-how, mida kahjuks Eestist hetkel hankida pole võimalik. Jägeri arvates liitumine Euroopa Liiduga suuri muutusi ei too. Need, kes on käinud, jätkavad seal käimist, aga massilist kasvu ei usu. Võimalik, et välismesside külastus üldiselt Eesti Euroopa Liiduga liitumisel suureneb, kui mingitel messidel osalemine seeläbi odavamaks läheb. Kuid Baltika puhul see kindlasti ei suurene, sest meie käime juba praegu messidel täpselt nii palju, kui tööks vaja on ning seepärast puudub põhjus messikülastusi suurendada, nentis Larin. Tallinna Kaubamaja valib lõviosa kaubamajas müüdavatest kaupadest messidelt. Foto: Fashion Today Euroopa suuremad moe- ja kangamessid Ispo, München ; spordiartiklite ja spordimoe erialamess osalejate arv a juunis: 1143, 40 riigist külastajate arv a juunis: CBD woman_man, Düsseldorf ; naiste ja meeste rõivad osalejate arv a veebruaris: 1626, 48 riigist külastajate arv a veebruaris: Fashion Look mit Body Look, Leipzig ; rõivad ja aluspesu osalejate arv a veebruaris: 441 külastajaid a veebruaris: SIMM-International Fashion Week of Madrid ; naiste ja meeste rõivad, pesu, aksessuaarid, karusnahad, nahkrõivad osalejate arv a veebruaris: 868 külaliste arv a veebruaris: Allikas: Äripäev MESSIREISID EUROOPASSE KODUTEKSTIILI MESS HEIMTEXTIL FRANKFURT Reisipaketi hind al 6600 kr e-post vadim@karol.ee TEKSTIILIMESS PREMIERE VISION PARIIS Reisipaketi hind al 5300 kr e-post vadim@karol.ee HOTELLINDUSE JA TOITLUSTUSE MESS HORECAVA AMSTERDAM Reisipaketi hind al 5400 kr e-post maarika@karol.ee MAIUSTUSTE MESS ISM KÖLN Reisipaketi hind al 8800 kr e-post kristiina@karol.ee EHITUSMESS BUDMA POZNAN Reisipaketi hind al kr e-post mati@karol.ee EHITUSMESS BAUTEC BERLIIN Reisipaketi hind al 5900 kr e-post kristiina@karol.ee MÖÖBLIMESS IMM KÖLN Reisipaketi hind al 9950 kr e-post kristiina@karol.ee KODUSISUSTUSE, LAUA- NÕUDE JA -TARVIKUTE MESS AMBIENTE FRANKFURT Reisipaketi hind al 5400 kr e-post vadim@karol.ee PABERIKAUPADE, BÜROO- TARVETE JA TEHNIKA MESS PAPERWORLD FRANKFURT Reisipaketi hind al 5400 kr e-post vadim@karol.ee SANITAAR-, KÜTTE- JA KLIIMATEHNIKA MESS MOSTRA CONVEGNO EXPOCOMFORT MILANO Reisipaketi hind al kr e-post kristiina@karol.ee INFOTEHNOLOOGIA JA TELE- KOMMUNIKATSIOONI MESS CEBIT HANNOVER Reisipaketi hind al 9950 kr e-post anu@karol.ee AS KAROL Narva mnt 13, Tallinn Tel , , Faks , e-post info@karol.ee,

14 14 Äripäev 7. november 2003 messikalender reklaamitoimetaja Jana Kibal tel , e-post * Spetsialistidele ** Külalisüritus Äripäev ei vastuta võimalike muudatuste eest messikalendris.

15 messikalender Äripäev 7. november reklaamitoimetaja Jana Kibal tel , e-post * Spetsialistidele ** Külalisüritus Äripäev ei vastuta võimalike muudatuste eest messikalendris.

16 16 Äripäev 7. november 2003 messikalender reklaamitoimetaja Jana Kibal tel , e-post Äripäev kuulub Eestis kolme suurema seminaride ja konverentside korraldaja hulka, olles sellel alal tegutsenud üle kolme aasta. Viimasel aastal on kujunenud edukaks juhtimisraamatute põhjal korraldatud seminarid. Seoses sellega otsimegi oma meeskonda projektijuhti, kelle ülesanne on Äripäeva juhtimis- ja teiste seminaride korraldamine. Kandidaadilt eeldame: mitmekülgsust tegelda nii seminari kava ettevalmistamise kui ka müügitööga meeskonnatöö valmidust iseseisvust töökust kõrget saavutusvajadust vastutusvõimet pingetaluvust arvuti kasutamise oskust Kasuks tulevad juhtimise ja müügitöö kogemus ning inglise keele oskus Pakume: edule orienteeritud kollektiivi eneseteostuse võimalust huvitavat töökohta Kandideerimiseks palume teha proovitöö: valida juhtimisraamat ja koostada seminari kava (ettekannete pealkirjad ja soovitavad esinejad). Sooviavaldus, CV, vähemalt üks soovituskiri ja proovitöö palume saata hiljemalt 15. novembriks aadressil Äripäeva Kirjastuse AS Pärnu mnt 105, Tallinn, või e-postiga märksõna Projektijuht 10. novembril kl Radisson SAS Hotellis Äripäeva Raamatuklubi korraldab RAAMATUFOORUMI Info ja registreerimine e-post * Spetsialistidele ** Külalisüritus Äripäev ei vastuta võimalike muudatuste eest messikalendris.

17 Äripäev 7. november toimetaja Merike Lees tel AMETIÜHINGUD JA ERIALALIIDUD e-post Käesolev rubriik on toimetuse materjal, mille koostamisel ei ole kasutatud Euroopa Liidu institustioonide raha TÖÖSUHTED ELis on töötajate tagatised kindlaks määratud kollektiivlepingutes, riiklik seadus annab raami Ettevõtjad taunivad kollektiivlepet Eesti ettevõtted taunivad kollektiivlepingutest tulenevaid jäiku kohustusi ja kulude kasvu. Merike Lees Kollektiivlepingut omavad ettevõtted käsitlevad seda töösuhteid stabiliseeriva dokumendina, samas kui ilma lepinguteta firmad näevad seda inimeste erisusi eirava negatiivse motivaatorina ja majanduslikku arengut piirava tegurina. See leping päästab ettevõtte juhi sellest, et töötajad tulevad tema juurde ükshaaval oma muresid kurtma. Kui ettevõttes on sadu töötajaid, siis juhatuse esimees muud ei saakski teha, ütles lepingut omava Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov. Sakkovi sõnul on kollektiivleping end sadamas õigustanud, kuna võrreldes Soomega on Eesti sadamates töörahu valitsenud. Meie ametiühingud on väga mõistlikud olnud, tõdes Sakkov. Tallinna Sadama ja Eesti Veetransporditöötajate Ametiühingute Föderatsiooni kollektiivleping kehtib aastast muutmata kujul. Sakkov ei välista, et ametiühingud on vahepeal taotlenud hüvitiste suurendamist või muude punktide ümbervaatamist, kuid seni pole seda tehtud. Ametiühingute ülesanne ongi paremaid tingimusi kaubelda, nentis Sakkov. Infotehnoloogiafirma Helmes juht Jaan Pillesaar, kelle ettevõttes lepingut ei ole, kartis, et sellest võib saada hoopis negatiivne motivaator. Oletame, et inimene on sattunud tööle, mis talle ei sobi. Ise ta ära ei lähe ja ettevõte, teades, et tuleb maksta suuri hüvitisi, ei saa temast ka vabaneda, selgitas Leping toob töötajale lisasoodustusi Eesti Raudtees emadepäeva toetus ja pulmapuhkus Sõltuvalt staaþist on töötajatel õigus 1 3 lisapuhkusepäevale ning erireþiimse ja operatiivtöö eest 3 5 kalendripäevale, makstakse täiendavat puhkusetoetust. Lisaks sellele makstakse töötajatele veel erinevaid toetusi, nt emadepäeva toetus, jõuluraha, juubelitoetus, toetus lapse sünni puhul, esimesse klassi astujate vanematele ning invaliidsustoetus. Töötajatel on võimalus täiendavatele vabadele päevadele oluliste perekondlike sündmuste puhul, näiteks seoses esmase abiellumisega, perekonnaliikme matusega ning isal lapse sünni korral. Koondatavatele töötajatele ette nähtud täiendavad tagatised, lisarahad ja toetused ning koondamise läbiviimise tingimused on sätestatud kollektiivlepingu lisaks olevas sotsiaalprogrammis. Elionis saab eelpensionit Elion võimaldab töötajatele enne riiklike pühi neli tundi lühemat tööpäeva kolme asemel. Õhtust tööaega hakatakse lugema juba kella 17, mitte kell 18 nagu üldiselt. Üle 15aastase tööstaaþiga inimesel on võimalik jääda 1850kroonisele eelpensionile. Rahalistest toetustest on matuse- ja sünnitoetus, lastelaagreid ja sanatooriumituusikuid kompenseerime 50% ulatuses. Olemas on jõulupuhkus ja puhkuselt tulemise tasu, mõlemad 1850 krooni. Koondamiste puhul täiendavaid hüvitisi ei ole. Eesti Raudtees on staaþikamatel töötajatel õigus lisapuhkepäevadele ning erireþiimiga töötajad saavad täiendavat puhkusetoetust. Foto: <raul Mee Tallinna Sadamas 14 kuupalka Lepingu järgi saavad koondamise korral üle viie aasta ettevõttes töötanud inimesed lisaks riiklikele tagatistele ühe kuu palga. Jõulupreemiaks makstakse samuti üks kuupalk. See sõltub töötaja tulemustest, ettepaneku preemia määramiseks teeb otsene ülemus. Kuna tegu on jõuludega, siis ei ole ülemused seda vähendanud, märkis Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov. Puhkuselt tu- Pillesaar. Liigne kaitsmine ei ole ka hea. EMT personalijuht Milvi Tepp pidas kollektiivlepingu puuduseks jäikust, seda, et kõik inimesed sarnastatakse. Tepi sõnul on EMTs väga palju eri töid ja kõigi töötajate jaoks ei saa kehtestada ühte paindumatut lepingut. Paindlikumad variandid on paremad, need arvestavad inimeste eri vajadusi, sõnas Tepp. Pillesaar jagas seda arvamust, märkides, et küsimus ei ole tegelikult mitte lepingu vormis, vaid sisus. Helmes ilmselt vormiliselt ei sõlmiks kollektiivlepingut, sest kõik meie töötajad on kõrgelt haritud ning neil on piisavalt erinevad töörollid ja oma soovid, et seda kõike ühe lepingu alla mahutada oleks võimatu, märkis ta. Samuti arvas Pillesaar, et Lääne Euroopa maade praegune, eelmise sajandi 50ndate tööstusühiskonnas väljakujunenud tööseadusandlus on tänases teabeühiskonnas kõigile kahjulik. Samas möönis Pillesaar kollektiivlepingute positiivse poolena seda, et bürokraatiat on vähem ja üksikute töölepingute asemel on üks ja üldine. Mis puutub kollektiivlepingust tulenevatesse garantiidesse ja hüvitistesse, siis Tepi väitel on need EMTs motivatsioonisüsteemi näol ka praegu olemas. Pillesaar taunis kollektiivlepingutest tulenevaid koondamistasusid, nimetades seda töötukassa erivormiks. Et olla finantsiliselt õigesti juhitud, peavad ettevõtted tegema võimalike koondamiste tarvis provis- lemine on samuti tasustatud töötaja saab ühe kuu palga. Kokku on Tallinn Sadamas seega võimalik saada 14 kuupalka aastas. Sadama pensionärid saavad kvartalis 500 krooni. Matuse toetust makstakse arvete alusel kuni 3000 krooni, samuti on ette nähtud toetus invaliidistumise korral. Sünnitoetus on lapse kohta 500 krooni. Need tingimused kehtivad kõigile välja arvatud juhatuse liikmetele. jone. Enamik ettevõtteid ei näita neid provisjone bilansis, aga nad kindlasti arvestavad selle võimaliku kuluga oma äriotsuseid tehes. Sellega oleks võimatu mitte arvestada, sest kui 60% kuludest on tööjõukulud, siis on tegu ikka suurte summadega, rääkis Pillesaar. Kollektiivlepingu sõlminud Elioni teleteenuste personalijuht Irja Allik ütles, et kollektiivleping ei ole rõhumise akt. Nende lepingute sõlmimine hoogustub, kui saadakse aru, et need on mitmepoolselt kasulikud, märkis Allik, kelle ettevõttes on kollektiivleping aastast Samuti kollektiivlepingut omava Eesti Raudtee tegevdirektori asetäitja Riivo Sinijärv märkis, et Eestis hakatakse juba kollektiivlepingute sõlmimist teadvustama mõlemale poolele kasuliku tehinguna. Me pärineme süsteemist, kus kollektiivlepinguid sellisel kujul ei eksisteerinud, seega on nende levik pikaajaline protsess, mis võib tulemusteni jõuda umbes ühe põlvkonna jooksul, märkis Sinijärv. TOIMETAJAVEERG Kollektiivlepingutest ja riiklikest garantiidest Merike Lees merike.lees@aripaev.ee Euroopa Liiduga liitumisel peaks Eestis hakkama kehtima ka uus töölepinguseadus, mis paneb väga vähe rõhku töötajate sotsiaalsetele garantiidele. See väljendub eelkõige hüvitiste määra muutumatuks jäämises. Põhjuseks Euroopa Liidu tava, kus tööandja hoolitseb ise töötaja eest ning vastavad tagatised pannakse paika kollektiivlepingutes. Erinevalt aga Euroopa Liidu maadest, kus kollektiivlepingutega hõlmatute osakaal ulatub kohati kuni 100% töötajate koguhulgast, on Eestis nende lepingutega kaetud vaid 29%. See aga tähendab, et Eesti töötaja on koondamiste vms korral liidus sotsiaalselt kaitsetum kui tema ametivennad teistes liidu riikides. ELi maade kollektiivlepingud on sündinud tänu tugevate ametiühingute survele, viimased on aga Eestis väga nõrgad ja töötajad neilt suurt tuge niipea ilmselt ei saa. Tööandja ja töövõtja on tänases Eestis aga valdavalt ikka eri paatides ja vastandlike huvidega: tööandjad kardavad töötajate koondumisi ning viimaste hulgas on levinud hoiak, et eraldi lepingut sõlmides õnnestub tal töökaaslasest paremad tingimused välja kaubelda. Sellises olukorras pakub Eesti Raudtee tegevdirektori asetäitja Riivo Sinijärv, et kollektiivlepingute osas muule Euroopale järelejõudmiseks võib kuluda terve inimpõlv. Seega tuleb praegusel põlvkonnal ühinevas Euroopas teiste riikide kindla seljatagusega ametivendade kõrval leppida pea olematute garantiidega riiklikest vahenditest ning loota, et Euroopalikud hoiakud kollektiivlepingute suhtes ka Eestis leviks. Euroopa Liidu rubriigi kalender Turism Referendum Transport Infotehnoloogia Inimressurss Ametiühingud ja erialaliidud Kalandus Jäätmekäitlus Kaubandus Järgmine Euroopa Liidu rubriik ilmub

18 18 Äripäev 7. november 2003 Euroopa Liit toimetaja Merike Lees , e-post LOBI ELi otsuste rakendamine võib tekitada ettevõtjale suuremaid probleeme Ühendusi häirib ELi otsuste rakendamise viis Eestis Eesti erialaühingute jaoks ei ole sageli probleem mitte Brüsselis tehtavate otsuste mõjutamine, vaid nende otsuste elluviimine Eestis. Merike Lees Eesti Toiduainetööstuse Liit on juba neli aastat Euroopa Jookide ja Toiduainete Konföderatsiooni vaatlejaliige, kellest pärast Eesti ühinemist ELiga saab täisliige. Liidu tegevdirektori Helve Remmeli sõnul pole sel aga vahet, sest neil on juba praegu kõik õigused ja ligipääs vajalikule infole olemas. Remmeli sõnul ei ole neil hetkel probleem mitte selles, kuidas mõjutada Brüsselis tehtavaid otsuseid, vaid hoopis tehtud otsuste rakendamine Eestis. Läbirääkimiste ajal võttis Eesti endale kohustuse pakendiseaduse järgi tõsta liiduga ühinemise hetkeks pakendi taaskasutuse määr 50 protsendini, samas kui pragu on see näitaja 15 protsenti. Läbirääkimiste ajal olid Eesti positsioonid aga Remmeli sõnul peaaegu võrdsed riikliku saladusega, millele ligipääs oli keeruline. Nii ei taotlenudki Eesti ainsa liitujana endale pakendite taaskasutuse määra osas üleminekuperioodi, samas kui teistel liitujatel on üleminekuaega ja aastani. Brüsselit ei ole vaja, et endale näppu lõigata, sellega saame me ise hakkama, kommenteeris Remmel. Kui ametnik ütleb, et pole tema asi, palju see maksma läheb, siis tegelikult õõnestab ta sellise suhtumisega Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Remmeli sõnul on Brüsseli katus- Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidu tegevjuht Tarmo Osman kinnitas, et nemad otsivad aktiivselt endale väljundit ELi tasandile. Foto: Julia-Maria Linna organisatsioonidega suhtlemine kasulik, kuna kogu õiguslik regulatsioon lähtub Brüsselist, samast saab ka infot, kuidas kasulikumalt toimida. Remmel leidis, et nende huvid on ühenduse kaudu Brüsselis hästi esindatud. Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidu tegevjuht Tarmo Osman kinnitas, et nemad otsivad aktiivselt endale väljundit ELi tasandile. Seni on liit korraldanud oma liikmetele koolitusi ja tutvustanud ELi otsustusahelaid. Esindatust neil liidu tasandil siiski veel ei ole, kõige tihedamad sidemed on Eesti esindusega Euroopa Liidu juures. Osmani sõnul puudutavad kõik Euroopa Liidu suured regulatsioonid Eesti firmasid. Kui mõnes suures riigis uute seaduste rakendamine probleeme ei tekita, siis meil võib kõik pea peale pöörata, kui me õigel ajal kätt vahele ei saa, selgitas Osman. Osmani sõnul on Eesti alaliidule üle-euroopalise esindusorganisatsiooniga ühinemisel probleemiks liikmemaksud. Erinevatel organisatsioonidel võivad need ulatuda sadadesse tuhandetesse kroonidesse aastas. Sadu tuhandeid kroone lihtsalt liikmemaksu peale kulutada on natuke liig, märkis Osman. Samas on ka liikmemaksude osas võimalik kokkuleppele jõuda, Läti organisatsioon oli Osmani sõnul saavutanud kroonise liikmemaksu aastas. Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liidus on praegu 38 liiget, samas valdkonnas on tegevad sajad ettevõtted. Struktuuri korrastamise ja visiooni selgitamise tulemusel loodab Osman tuleva aasta lõpuks liitu 50 liiget. Vähegi edumeelsemad ettevõtted peaksid nägema liidus väljundit, sest ärid tulevad ja lähevad, kuid liit on järjepidevuse hoidja, märkis Osman. Paraku on Euroopa Liidu otsuste tegemises kaasalöömine Eesti liitudele veel valdavalt võõras teema. Nii ei saanud ka Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu esindaja Maie Vader aru, miks peaks nemad hakkama endale liidus mingeid erilisi tingimusi kauplema. Euroopa Liidus kehtivad kõigile võrdsed tingimused, miks te arvate, et me peaksime midagi muud tahtma? POLIITIKA Riigikogu liige ja Euroopa Parlamendi vaatlejaliige Mart Laar vahendas Eesti infotehnoloogia firmade arvamust Euroopa ühtse tarkvarapatendi direktiivi kohta Europarlamenti. Ettevõtjate märkused on teretulnud Mart Laar ÄP Lobitööd kui sellist Eesti tasemel kahjuks ei toimunud. Initsiatiiv selleks tuli minult kui vaatlejalt, kui ma Eesti IT-firmadelt arvamust küsisin. Olen saanud ka mõningast tagasisidet Microsoftilt, Microlingilt ja Teet Jagomäelt, kuid kõik nad kinnitavad, et tegemist on väga keeruka küsimusega. Seetõttu on tulnud rohkem oma nappidele kogemustele tugineda. Nimetatud direktiiv oli jõudnud vastuvõtmise staadiumisse ning näis, et suuremat vastuseisu see Europarlamendis ei tekita, mispeale otsustasin sekkuda. Koos Soome saadik Pia Kauppiga koostasime pöördumise suurima parlamendirühma EPP liikmetele, algatades sellega rühmas uuesti diskussiooni. Selle tulemusena lükati küsimuse käsitlemine edasi, seejärel toimus EPP rühmas vaba hääletamine ning see viis iseenesest vajaliku direktiivi sisu olulisele muutmisele. Kahjuks endal mul hääleõigust ega sõnaõigust veel pole, kuid ilmneb, et ka selleta on võimalik edukalt tegutseda. Kõik ettevõtjate märkused ja ettepanekud on äärmiselt teretulnud ja aitavad tööd teha. Europarlament on muutunud tänases Euroopas tunduvalt olulisemaks asutuseks, kui sellest aru saadakse. Seal tegutsemine peaks ettevõtjatele enesestmõistetav olema. Praegu on selleks kogemust ilmselt vähe. Antud kogemus osutab aga veelkordselt, et oma huvide kaitsmine on Europarlamendis igal juhul igati võimalik. OTSUSTUSPROTSESS ELi ametnikud eelistavad konsultatsioonipartneritena üle-euroopalisi ühendusi Üle-euroopalised ühingud on tõhus lobikanal Euroopa Liidu asjatundjad kinnitavad, et ligikaudu 80% majanduslikest ja 50% poliitilistest otsustest, mis langetatakse liikmesriikides, on mõjutatud Brüsselis toimuvatest protsessidest. Kristina Kallas Hill & Knowlton vanemprojektijuht Sellest järeldub, et Eesti saamisel Euroopa Liidu liikmeks, tekib ka siinsel seadusandlikul protsessil väga tihe seos Euroopa tasandil tehtavate otsustega. Kõikvõimalikele ühiskondlikele huvigruppidele aga tähendab see seda, et lisaks oma riigis toimuvale, tuleb valvsalt hakata silma peal hoidma ja aktiivselt tegutsema ka Euroopa areenil. Eesti organisatsioonide Brüsseliga suhtlemisel on seni kõige enam kasutatavam institutsioon olnud Eesti esindus Euroopa Liidu juures. Kuid Eesti saamisega liikmesriigiks tekib vajadus luua otsekontaktid ELi institutsioonidega (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament jne.) peaaegu kõikidel Eestis tegutsevatel valitsusvälistel organisatsioonidel ja ettevõtetel. Lisaks, on kutse- ja ametühingute jaoks olulised kontaktiloojad ka Brüsselis esindatud üle-euroopalised kutse- ja ametühingute assotsiatsioonid ja keskused ning Euroopa Liidu enda institutsioonidest Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitee. Kutseühingud. Kõige tipus on Brüsselis esindatud 3 ühingut, kes tegelevad erialade huvide kaitsega: CEPLIS, mis esindab vabakutselisi EUROCADRES, Euroopa Professionaalide ja Juhtivtöötajate Nõukogu, mis tegutseb Euroopa Ametühingute Konföderatsiooni soosingul ja esindab ametühingutesse koondunud juhtivtöötajaid CEC, mis esindab iseseisvaid professionaalide ja juhtivtöötajate ühinguid, peamiselt tööstuse ja äri sektorist. Need organisatsioonid seisavad aktiivselt oma liikmete huvide eest ja Euroopa Komisjon on nad kaasanud seaduseloome protsessi konsultantidena. Kuid kutseühingud on vaatamata oma kindlale liikmeskonnale siiski lobi tegemise maastikul nõrgalt esindatud. Põhjuseks on nende liigne fragmenteeritus (tihti on Brüsselis esindatud nii riiklikud kui üleeuroopalised ühingud paralleelselt) ja erinevate ühingute huvid sageli ristuvad. Ametiühingud. Euroopa Komisjon peab sotsiaalset dialoogi kolme organisatsiooniga: Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliit (UNICE), Euroopa Ametühingute Konföderatsioon (ETUC) ja Euroopa Ühiskondlike Ettevõtete Keskus (CEEP). Dialoog võib viia lepinguliste suheteni ja kokkulepeteni. Kaks lepet on sõlmitud tööandjate ja töötajate vahel vanemapuhkuse ja fikseeritud tähtajaga töölepingute osas. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. See on ELi nõuandev organ, mis koosneb 222 liikmest, kes esindavad Euroopa erinevaid majanduse ja sotisaalsfääri huvigruppe. Komitee liikmed on jaotatud kolme erinevasse gruppi: tööandjate grupp, töövõtjate grupp ja mitmesuguste muude huvirühmade grupp. Komitee ülesandeks on konsulteerida Lobi tõhusus oleneb eesmärgipärasest ja varajasest tegutsemisest Eesti kutse- ja ametühingutel tuleb läbi teha järgmised sammud: defineerida selgelt ja fokuseeritult oma tegevuse eesmärgid üleeuroopalisel areenil liituda üle-euroopaliste assotsiatsioonidega või huvigruppidega Brüsselis ning tegutseda aktiivselt toetusvõrgustiku loomisel viia ennast kurssi Brüsseli institutsionaalse korraldusega ja seejärel hoida ennast regulaarselt kursis oma valdkonnas toimuvaga. Uuringud on näidanud, et üle-euroopalised assotsiatsioonid ja ühingud on kõige soositumad suhtluspartnerid ELi institutsioonide ametnike poolt. Seetõttu on just need heaks infoallikaks Eesti ühingutele. Euroopa asjadel pilgu peal hoidmist ehk monitoorimist (ehk poliitilist luuret) peetakse avalikkussuhete spetsialistide hulgas üheks tähtsamaks tegevuseks lobitöö tulemuslikkuse saavutamisel. Just varajane reageerimine tänu õigeaegsele informatsioonile tagab efektiivse tulemuse. Allikas: Kristina Kallas Euroopa Parlamenti, Ministrite Nõukogu ja Euroopa Komisjoni majanduse- ja sotsiaalküsimuste valdkonnas. Eesti saab komitees 7 kohta. Eesti esindajad nimetab valitsus Riigikogu kinnitusel ühiskondlike organi- satsioonide esitatud kandidaatidest. Nende liikmete määramine on väga oluline otsus, kuna see on üks institutsioon, mille kaudu saavad ühiskondlikud organisatsioonid oma huve Euroopa tasandil kaitsta.

19 Euroopa Liit toimetaja Merike Lees , e-post Äripäev 7. november KINDLUSTUS Kevadel selguvad tööõnnetuskindlustuse täpsed alused Kindlustus korvab tööõnnetuse kahju Suurima riskiga oskustöölised tööõnnetusi 1000 töötaja kohta, kutsealade järgi 2003 I poolaasta kokku 18 õnnetust 1000 töötaja kohta oskustöölised, põllumajanduse oskustöölised, masinate operaatorid 9,5 õnnetust Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjude hüvitamine tugineb meil täna veel põhimõttele, mis on pärit ENSV tsiviilkoodeksist nimelt peab kannatanule kahju hüvitama isik, kes selle kahju põhjustas. Harri Taliga EAKLi sotsiaalsekretär Arenenud ühiskonnas, sh Euroopa Liidu liikmesriikides, käsitletakse tööõnnetuste ja kutsehaiguste tagajärgi hoopis teisest vaatenurgast. Seal keskendutakse süüdlaste otsimise asemel nendele asjadele, mis on ühiskonna jaoks tunduvalt olulisemad. Põhieesmärk on võimalikult maksimaalselt taastada inimese tööõnnetuse või kutsehaiguse eelne seisund. Just seepärast on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuses kõikjal ülimalt tähtis mitte üksnes kannatanu meditsiiniline, vaid ka sotsiaalne rehabilitatsioon, st tema tagasitoomine tööellu. Kui näiteks tööõnnetuse tagajärjel tekkis kannatanul alaline puue, püütakse leida uus, just temale sobiv elukutse. Seejärel võimaldatakse asjakohane koolitus, aidatakse kohaldada töökoht vastavalt puudele jne. Kogu seda protsessi veab ja rahastab kindlustus. Teiseks hüvitab töövõimetuspension inimesele pikaajalisest töövõime kaotusest tingitud sissetuleku vähenemise reeglina moodustab pension töövõime kaotusele vastava protsendi varasemast palgast. Kolmandaks kompenseeritakse õnnetusega seoses tekkinud materiaalne kahju (hävinud riided, prillid jmt). Kindlustusandja on eluliselt huvitatud sellest, et kannatanu naaseks võimalikult täisväärtusliku elu juurde, sest see vähendab kulutusi hüvitamisele. Neljandaks väärib esile tõstmist asjaolu, et just eraldi kindlustusskeem parandab oluliselt tööõnnetuste ja kutsehaiguste põhjuste väljaselgitamist ja kõrvaldamist, aidates seega neid edaspidi ära hoida. Ehkki seadus kohustab tänagi tööandjat iga tööõnnetuse ja kutsehaiguse üle juurdlema, toimub see üldjuhul formaalselt. Kui aga asjaga tegeleb kindlustusandja, on tema taas otseselt huvitatud sellest, et edaspidi sarnased juhtumid ei korduks ning seepärast annab ta tööandjale praktilist nõu, mida teha nende ennetamiseks. Viiendaks tõuseb statistika usaldusväärsus rahvusvaheliselt üldtunnustatud tõsiasi, et eraldi kindlustus aitab tagada pea kõigi tööõnnetuste ja kutsehaiguste registreerimise. Kui tööõnnetused on Eestis suuresti varjatud (võrreldes Euroopa Liidu riikidega registreeritakse meil kuus korda vähem tööõnnetusi 100 tuhande Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuses on kõikjal ülimalt tähtis mitte üksnes kannatanu meditsiiniline, vaid ka sotsiaalne rehabilitatsioon. töötaja kohta), siis olukord kutsehaiguste diagnoosimisel ei kannata mingit kriitikat ning kajastab parimal juhul jäämäe veepealset osa. Kuuendaks motiveerib hüvitamine eraldi kindlustusskeemi kaudu tööandjat ning toob lisaraha sotsiaalse turvalisuse tagamisse. Kindlustust rahastatakse sihtotstarbelisest maksest. Seda maksab tööandja, kuna töötingimused loob ja nende eest vastutab ainult tööandja. Kindlustusmakse suurus sõltub otseselt tööandja riskiastmest, st töökeskkonna tegelikust olukorrast konkreetses ettevõttes. Kui töökeskkond paraneb ja õnnetusi ei toimu või nende arv väheneb, väheneb ka kindlustusmakse (ja vastupidi). Ülalkirjeldatud põhimõtted kujutavad endast Eestis hetkel veel puuduva sotsiaalkindlustusskeemi alustalasid. Eesti Ametiühingute Keskliit on aastaid olnud seisukohal, et selline süsteem, mis oleks kohustuslik kõigile tööandjatele, tuleb luua ka meil. Mõistagi on loetletud põhimõtteid võimalik ellu rakendada mitmel erineval moel ning see ongi ruum, kus riik, ametiühingud ja tööandjad saavad omavahel läbi rääkida ja kokku leppida. Kas tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse rahastamine peaks toimuma jooksvalt (sarnaselt ravikindlustusega) või samal põhimõttel nagu klassikalises kahjukindlustuses? Kas uut skeemi peaks haldama üks avalik-õiguslik isik või palju erakindlustusseltse? Kui suures osas tuleks arvestada iga konkreetse tööandja riske? Selliseid küsimusi on üsna palju, neile võib vastata erinevalt. Vastused ei jagune skaalal õige vale, kõigil variantidel on oma plussid ja miinused ning osapooled peavad jõudma konsensusele selles, milline oleks optimaalne tulemus täna Eesti ühiskonnas. 30. oktoobril toimunud kolmepoolsete läbirääkimiste voorus lepiti kokku vähemalt selles, et ametiühingute ja tööandjate esindused püüavad jõuludeks leida kokkupuutepunkte tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse korraldust puudutavates küsimustes. Ei ole ju enam mägede taga järgmise aasta 1. märts päev, milleks valitsuse sotsiaalkindlustusreformi komisjon peab sõnastama tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kontseptuaalsed alused. Siis selgub, kas seaduseks saab mõni aasta tagasi valminud eelnõu või valitakse teine lähenemine. Kuid tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjude hüvitamise süsteemi, mille põhimõtteid eelpool kirjeldati, loomisest me ei pääse vastasel juhul ei ole Eesti koht tsiviliseeritud riikide hulgas. tippspet- sialistid, juhtiv- töötajad 1,1 teenindajad 2,2 ametnikud, keskastme spetsialistid 2,3 Domineerivad kerged tööõnnetused 10 suurima tööõnnetuste arvuga tegevusala 2003 I poolaastal õnnetuste jaotus kaubandus puidutöötlus metalli-, masinatööstus Allikas: tööinspektsioon ehitus toiduainetööstus riigikaitse, sotsiaaltöö mööblitööstus kinnisvara hotellindus keemiatööstus lihttöölised 2,9 kerge raske surmaga lõppenud õnnetuste jaotus põhjuste järgi kukkumine, libastumine, komistamine vms 391 kontrolli kaotamine masina, tööriista, looma vms üle 375 esemete konstruktsiooni purunemine, libisemine, kukkumine, lõhkemine vms 183 inimese astumine millegi otsa, toetumine vms 157 füüsiline pingutus tõstmisel, kandmisel, hoidmisel 64 šokk, hirm, kallaletung, ähvardamine, enesevalitsuse kaotus 55 üleujutus, leke, aurustumine, emissioon 17 elekter, plahvatus, tulekahju 19 teised põhjused 391 kokku 1652 tööõnnetust Margit Toovere AMETIÜHINGUD Tugevad ametiühingud kindlustavad Euroopas sotsiaalsed garantiid Kollektiivleping annab töötajale kindlama kaitse Paljudes Euroopa Liidu riikides on töötajatele seadusega määratud tagatised minimaalsed, sest põhitagatised on lepitud kokku kollektiivlepingutes. Piret Lilleväli sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler See on suur erinevus Eesti ja tänaste Euroopa Liidu riikide vahel töösuhete küsimuses. Läbirääkimiste traditsioonil on Euroopas pikk ajalugu, sotsiaalpartnerid on tugevad ja kogenud ning aastakümnete jooksul koostöö käigus õppinud piisavalt üksteist tundma, vastastikused huvid ja läbirääkimise võimalikud piirid on üldiselt teada. Kollektiivleping on ühine huvi, seda ei käsitleta kui võitlust vaenlasega, vaid võimalust konfliktide vältimiseks asjad selgelt kokku leppida nii, et mõlema poole huvid oleksid maksimaalselt arvesse võetud. Ülima au sees on põhimõte, millest lähtumata ei sünni ükski kollektiivleping: mina võidan, sina võidad. Tavaliselt on kollektiivlepingute põhiteemad kahtlemata töötingimused, palgad ja hüvitised, tööaeg, loomulikult ka töötajate kohustused. Kuidas täpselt asjad kokku lepitakse, sõltub konkreetsest vajadusest, sotsiaalpartnerite huvidest ja tasemest, nende omavahelistest suhetest, kuid kindlasti ka riigi üldisest tööpoliitikast ja majanduse käekäigust. Vallandustoetused sõltuvad tööstaaþist Meie tööandjate jaoks on olnud terav teema vallandustoetused. ILO konventsiooni nr 158 Töösuhte lõpetamine aastast 1982 (Eesti ei ole seda veel ratifitseerinud) artikli 12 1 alusel, on töötajal, kellega töösuhe on lõpetatud, õigus saada vallandustoetust või muud eraldi hüvitist töösuhte lõpetamise korral, mille suurus baseerub muu hulgas tööstaaþil ja palga suurusel ning mida maksab kas otse tööandja või tehakse seda tööandjate maksetest moodustunud fondi kaudu. Vallandustoetuse põhieesmärk on töötaja sissetuleku kaitse. Enamikus riikides on olemas õigusakt, mis kehtestab nimetatud toetuse või võimaluse saada neid toetusi kollektiivlepingu alusel. On riike, kus see on sätestatud ühtselt, näiteks Portugalis on iga töötatud aasta eest ette nähtud 1 kuu palk hüvitiseks, näiteks Hispaanias on sätestatud ülempiiriks 42 kuu palk. On riike, kus hüvitise suurus võrdub kuni 5-aastase tööstaaþi korral 20% ja üle 5-aastase tööstaaþi puhul 30% töötaja keskmise aastapalgaga. Teisal saab üle 3-aastase tööstaaþiga töötaja 180 päeva palga. Paljudes riikides lepitakse seadusest kõrgemad hüvitised kokku kollektiivlepingutes ning ka seadused viitavad koondamistingimuste ja -hüvitiste kokkuleppimisele kollektiivlepingutes. See on levinud näiteks Austrias, kuigi ka seadusega ettenähtud koondamistasud pole siin väikesed. Nende kokkulepete kohta on üldistusi väga raske teha, riigiti, haruti ja ettevõtteti on see väga erinev. Reeglina nähakse lepingutes ette suuremaid koondamishüvitisi pikema staaþiga töötajatele. Kollektiivlepingud ministeeriumi registris Eestis kehtivad kollektiivlepinguseadus ja kollektiivsete töötülide lahendamise seadus. Kollektiivlepingud kuuluvad kandmisele kollektiivlepingute registrisse Sotsiaalministeeriumi juures. Registriga saab tutvuda Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel. Hetkel on registreeritud 152 lepingut, nendega on hõlmatud umbes 29% töötajatest, mis on tulevastest Euroopa Liidu liikmesriikidest üks madalaim näitarv, veelgi madalam on see Lätis ja Leedus, kuid Sloveenias samas 100%. Eesti põhiline nõrkus ja pea kõigi tulevaste ELi riikide üldine häda on väga nõrgalt arenenud kollektiivläbirääkimiste mehhanism tootmisharu tasandil. Meie tootmisharu tasandil sõlmitud kollektiivlepingud võib kahe käe sõrmedel üles lugeda: näiteks tervishoius, autotranspordis. Need täna sõlmitud lepped on võrreldes analoogidega Euroopa Liidu riikides suhteliselt lahjad ehk teisisõnu sisaldavad suhteliselt väikseid erisusi võrreldes seadusega. SEADUS Ametiühingu kaitse ei sõltu päritolumaast Töötajal on õigus töökoha maa ametiühingu kaitsele Töötajad, kes on ühe liikmesriigi kodanikud ja töötavad teise liikmesriigi territooriumil, on võrdses seisus ametiühinguõiguste kasutamise suhtes selles, mis puutub õigusse olla valitud ametiühingute haldus- ja juhtimisorganitesse. Allikas: ELi määrus

20 20 Äripäev 7. november 2003 börs toimetaja Annika Matson, tel , e-post 9 12 Börsiinfo reaalajas SOOVITUS SEBi analüütikud soovitavad Cisco aktsiat osta Cisco Systemsi peakontor Kalifornias, San Joses. Cisco tulemused tõid Foto: All Over Press o n l i n e Fitch kergitas Hansapanga reitingut Reitinguagentuur Fitch tõstis eile Hansapanga lühiajaliste võlakohustuste reitingut ühe astme võrra tasemele F1. Samas tõsteti ka pangale juulis antud 2 taseme toetav reiting (support rating) tasemele 1 ning muudeti pikaajaliste võlakohustuste reitingu väljavaade stabiilsest positiivseks, teatas pank Tallinna börsile. Pikaajaliste võlakohustuste reitingut ei muudetud, kuna tasemel A- on see samaväärne Eesti riigile antud reitinguga. Reitingu tõstmine kajastab Eesti pikaajalise välisvaluuta reitingu väljavaate hiljutist muutumist stabiilsest positiivseks. Samuti väljendab see Fitchi arvamust, et vajadusel toetaks Hansapanka suuromanik Swedbank (reitinguga A+). Inglise pank tegi otsa lahti Inglise Pank oli esimene nn neljast suurest keskpangast, kes tõstis baasintressi alates aastast, teatab uudisteagentuur Bloomberg. Suurbritannia keskpank tõstis baasintressi 0,25 protsendipunkti võrra 3,75 punktini, tasandades sellega juulis toimunud sama suurt langust. Euroopa Keskpank jättis eile baasintressi endisele 2,00 protsendile. Märgid, et majanduskasv hakkab tasapisi kiirenema, on tekitanud spekulatsioone, et maailma majandus on mõõnast üle saamas. Kolmapäevane Austraalia keskpanga baasintressi tõstmine oli tingitud peamiselt eluasemelaenude buumist. Briti pangad laenasid kinnisvarasse rekordiliselt 200 miljardit krooni. Intresside kerkimine veerandi protsendipunkti võrra tõstab keskmist tagasimaksekoormust 4 naela (92 krooni) võrra nädalas. sektorisse ostutuju Maailma suurim panis toimunud müügi kasvu. Cisco tulemus Kuid Euroopas tuli kontsernil interneti võrguseadmete tootja Cisco mis on regioonile küll suviti tra- leppida käibe vähenemisega, ületas ootusi majandustulemused, mln dollarites ditsiooniline. Systems ületas käive Ka konkurendid Lucent ja lõppenud esimese kasum Nortel teavitasid mõne aja eest kvartali kasumi ja kasvanud kvartalikäibest SEBi analüütikud ennustavad tehnoloogiasek- käibega kõik prognoosid. Annika Matson annika.matson@aripaev.ee Turuekspertide sõnul on tulemused selge tõend kogu sektori kosumise kohta. Oleme uut majandusaastat alustanud tugevate tulemustega, ütles Cisco juhatuse esimees John Chambers ajalehele Financial Times. Uue tõusulaine on tehnoloogiasektori liidri andmetel toonud ettevõtete suurenenud investeeringud infotehnoloogiasse. Firma teate kohaselt jäädi väga rahule põhitegevusvaldkonna arenguga, eriti hea turg Cisco toodetele olid internetiteenuste pakkujad ja avalik sektor. Firma toodab seadmeid, mis juhivad andmesidet internetis. Samuti rõõmustas juhti te kv Allikas: Cisco kv 2003 lekomiettevõtete janu uute toodete järele. Telekomifirmade tellimused on Chambersi sõnul kasvanud võrreldes möödunud kvartaliga 10% ja võrreldes möödunud aastaga tubli 20%. See on väga põnev start uude aastasse, märkis Chambers. Kõige kiiremini kasvas Cisco müük USAs. Tõusu näitasid tulemused ka Aasias. Eraldi tõi kompanii esile üle pika aja Jaa- tori liideraktsiale sel aasta tõusu. Turueksperdid soovitasid oma eile avaldatud värskes analüüsis Cisco Systemsi aktsiat osta. Lisaks tõstsid analüütikud Cisco Systemsi aktsia hinnasihi 25 USA dollarile. Käesolevaks teiseks kvartaliks ootab Cisco võrreldes möödunud aastaga ligi 10%st käibe kasvu ning võrreldes lõppenud esimese kvartaliga kuni 3%st kasvu. Kontserni prognoosid on suuremad kui analüütikute omad. Analüütikud ootavad perioodi kasumiks aktsia kohta 16 senti ning käibeks 5 mld dollarit (68,3 mld krooni). USA tehnoloogiakontserni Cisco Systemsi kasum kasvas majandusaasta esimeses kvartalis pea kaks korda, ligi 1,1 Oleme uut majandusaastat alustanud tugevate tulemustega. John Chambers, Cisco juht miljardi dollarini (15 mld kr). Kasum aktsia kohta kasvas mulluselt 8 sendilt 15 sendile. Käive kasvas 6,3%, 5,1 miljardi dollarini (69,6 mld kr), mis on viimase kolme aasta parim tulemus. Turueksperdid ootasid käibeks 4,9 miljardit dollarit (66,9 mld kr), mis oleks tähendanud võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal paigalseisu. Cisco lõppenud kvartali tulemused näitavad, et pöördepunkt telekommunikatsiooni- ja võrguseadmete sektoris on saavutatud, ütles investeerimispanga Booz Allen Hamilton analüütik Barry Jaruzelski. Analüüsikeskuse Pacific Growth Equities ekspert Erik Suppiger lisas, et täiesti selgelt oli esimese kvartali käive väga tugev ning see lubab väga kiiret kasvu. Cisco aktsia alustas eilset päeva USA börsidel võrreldes eelmise päeva sulgemishinnaga 6%se tõusuga ning maksis 23,1 dollarit. USA tehnoloogiaindeks Nasdaq tõusis üleeilse sulgumishinnaga võrreldes 0,6%, 1971 punktini. Greenspan tervitab Eurexi minekut USA tulevikutehingute börsile Alan Greenspan tervitab konkurentsi teket USA tulevikutehingute turul, andes sellega mõista, et keskpank tegeleb Euroopa tulevikutehingute börsi Eurexi minekuga USAsse. Majandusleht Financial Times kirjutab, et see on esimene kord, kui Föderaalreservi juht käsitleb avalikult Eurexiga seonduvat problemaatikat. Deutsche Borsele ja Ðveitsi börsile kuuluv Eurex soovib asutada USAs tulevikutehingute börsi, millele on tugevat vastuseisu osutanud sealsed kaks Chicago börsi Chicago Board of Trade ja Chicago Mercantile Exchange. Eurex kavatseb Chicagos avada tulevikutehingute börsi 1. veebruaril Gucci tegevjuht ja peakunstnik lahkuvad Gucci peadirektor Domenico De Sole ja peakunstnik Tom Ford teatasid, et lahkuvad ametist, kui Gucci tuleval aastal Prantsuse firma kätte läheb. Neid nimetatakse moefirmade tipus kõige tugevamaks tandemiks, mis tekitab Gucci juhtimisel vaakumi, kui Pinault- Printemps-Redoute selle üle võtab, kirjutab Financial Times. Nad teatasid oma lahkumisest siis, kui oli luhtunud nende lepingu sõlmimine PPRiga. PPRi juhid loovad komitee, mis peab otsima lahkujatele mantlipärijad. Eriti raskeks peetakse uue peakunstniku leidmist, kes suudaks kaht peamist brändi, Guccit ja Yves Saint Laurent i sama väärselt edasi arendada. BMW kasum kasvas Saksa autotootja BMW kasum kasvas kolmandas kvartalis hoolimata käibe langusest. BMW kasum kasvas kolmandas kvartalis ligi 3%, 445 miljoni euroni. Käive kahanes tugeva euro tõttu 0,3%, ligi 10 miljardi euroni. Kogu aastaks ootame, et paraneb kõikide markide BMW, Rolls-Royce i ja Mini müük, ütles BMW juht Helmut Panke.

21 investeerimine Eestisse Äripäev 7. november toimetaja Peeter Stamberg , e-post Tallinna börs Talse 273,43-0,34% käive 33,19 mln kr ÄP tööstusindeks 105,57-0,30% Investori kalender R 7. november Assa Abloy majandustulemused Carlsberg majandustulemused Deutsche Post majandustulemused Koninklijke Ahold majandustulemused statistikaamet tarbijahinnaindeks, okt 03 USA töötus, keskmine töönädal pikkus ja tunnipalk, okt 03 E 10. november British Airways majandustulemused T 11. november Bayer majandustulemused Intrum Justitia majandustulemused K 12. november Deutsche Lufthansa majandustulemused Commerzbank majandustulemused Wella majandustulemused K 12. november Dell majandustulemused Siemens majandustulemused Wal-Mart Stores majandustulemused Jõulu Investeerimisfondid suurim tõusja suurim langeja enim kaubeldud Tln Farmaatsiatehas 3,05% Baltika ää% -8,05% Hansapank 26,53 mln kr Saku Õlletehase aktsia tegi ajalugu Raivo Sormunen raivo.sormunen@aripaev.ee Saku Õlletehase aktsia sulgus eile börsil 82,93 kroonil ehk ajaloo kõrgemal tasemel, Hansapanga aktsia peatus aga ähvardavalt allpool 305 krooni joont. Saku on juba aastaid olnud heaks dividendiaktsiaks. Aktsia kerkimine on dividenditootluse küll 6,0%ni langetanud, kuid sellest hoolimata paremat tootlust dividendide pealt Tallinna börsil ei saa. Lisaks dividendidele spekuleeritakse, et aasta mais toimuv ühinemine ELiga elavdab tunduvalt siinset õlle eksporti, kuna ekspordilimiit tõuseb praeguselt 15 liitrilt õllelt 110 liitrini inimese kohta. See annaks kindlasti ka Saku tulubaasile tõuke. Eile teatas Saku konkurent Tartu Õlletehas 6,5%st käibe kasvust III kvartalis. Kuna Saku ja Tartu Õlletehase I poolaasta oli müügi osas sarnane (müügi- Jõulu eriilmub Saku Õlletehase aktsia Tallinna börsil fond kuupäev ost müük NAV riski- aasta tootlus (p.a.)% fondi maht haldav ettevõte kr kr aste*** algusest % 12 kuud 3 aastat 5 aastat kr II PENSIONISAMBA FONDID Ergo Tuleviku Pensionifond , , , , , AS ERGO Varahaldus Ergo Rahulik Pensionifond , , , , , AS ERGO Varahaldus Hansa Pensionifond K , , , , , Hansa Investeerimisfond Hansa Pensionifond K , , , , , Hansa Investeerimisfond Hansa Pensionifond K , , , , , Hansa Investeerimisfond LHV Aktsiapensionifond , , , , , LHV Varahaldus LHV Intressipensionifond , , , , , LHV Varahaldus Sampo Pension , , , , , Sampo Varahaldus Sampo Pension , , , , , Sampo Varahaldus Sampo Pension Intress , , , , , Sampo Varahaldus Seesami Kasvu Pensionifond , , , , , Seesam Varahalduse AS Seesami Optimaalne Pensionifond , , , , , Seesam Varahalduse AS Seesami Võlakirjade Pensionifond , , , , , Seesam Varahalduse AS Ühispanga Pensionifond Konservatiivne , , , , , Ühispanga Varahaldus Ühispanga Pensionifond Progressiivne , , , , , Ühispanga Varahaldus III PENSIONISAMBA FONDID Hansa Pensionifond V , , , , , , , Hansa Investeerimisfond LHV Täiendav Pensionifond , , , , , LHV Varahaldus Sampo Pensionifond , , , , , , Sampo Varahaldus Ühispanga Pensionifond Täiendav , , , , , , Ühispanga Varahaldus AVATUD INVESTEERIMISFONDID Balti Kasvufond , , , , , , , , Hansa Investeerimisfond Hansa Läänemere Aktsiafond , , , , , Hansa Investeerimisfond Hansa Vene Kasvufond , , , , , , , , Hansa Investeerimisfond Mandatum Neutral , , , , , , Sampo Rahastoyhtiö Mandatum Omega , , , , , Sampo Rahastoyhtiö Nordea Euroland* , , , , , , , Nordea Rahastoyhtiö Nordea Optima.fi* , , , , , , , , Nordea Rahastoyhtiö Sampo Balti IF , , , , , , , Sampo Rahastoyhtiö Sampo Kasvufond , , , , , , Sampo Varahaldus Trigon Balti Aktsiafond , , , , , , , Trigon Funds Trigon Kesk-ja Ida-Euroopa Fond , , , , , Trigon Funds Äripäeva Indeksi Fond , , , , , , AS Eesti Ühispank Ühispanga Kasvufond , , , , , , , , Ühispanga Varahaldus VÕLAKIRJAFONDID Hansa Intressifond , , , , , , , Hansa Investeerimisfond Kapitalikaitsefond , , , , , , , Trigon Funds Sampo USD Intressifond** , , , , , , Sampo Varahaldus Ühispanga Võlakirjafond , , , , , , , Ühispanga Varahaldus tootlus (p.a.) kuupäev ost müük NAV 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud fondi maht haldav ettevõte RAHATURUFONDID Hansa Rahaturufond , , , , , Hansa Investeerimisfond. Hansa USD Rahaturufond** , , , , , Hansa Investeerimisfond. Sampo Rahaturufond , , , , , Sampo Varahaldus Ühispanga Rahaturufond , , , , , Ühispanga Varahaldus * noteeringud ja fondide mahud eurodes; ** noteeringud ja fondide mahud USDdes; *** investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve Allikas: Tallinna börs Saku Õlletehase aktsia sulgus eile kõigi aegade kõrgeimal tasemel. numbrid langesid võrreldes aastaga vastavalt 5,0% ja 3,8%) siis võib loota ka Sakult normaalseid kvartalinumbreid. Paraku on Saku aktsia siiski väga kallis. Hansapanga aktsia vajus eile 0,6%, 304,95 kroonile. Langus oli väike, kuid murelikuks teeb see, et tegemist on madalaima sulgemistasemega pärast 19. augustit ning aktsia kõigub ähvardavalt hinnatase- mel, millest läbikukkumine ei peaks tehnilise analüüsi kohaselt head tähendama. Nagu taevast tuli Hansapanga jaoks eile pärastlõunal aga reitinguagentuur Fitchilt uudis panga lühiajaliste ja pikaajaliste võlakohustuse reitingu väljavaate tõstmisest. Usaldusväärsuse tõus vähendab investorite silmis panga riskiastet ning hoiab ehk ka aktsia langusel käe ees. 24. detsembril valgel kriitpaberil Lisainfo Asso Laido, asso.laido@aripaev.ee tel , faks ,93 kr ÄP indeks 52 nädalat Tallinna Börs sulgemis- muutus ost müük tehin- käive P/E div. akt. hind kr eelm (%) guid kr suhe* kohta** PÕHINIMEKIRI Baltika... 2, , , , Eesti Telekom... 6, , , , ,9... 6,00 Hansapank... 19, , , , ,8... 6,00 Harju Elekter... 6, , , , ,3... 2,00 Merko Ehitus... 10, , , , ,7... 2,25 Norma... 6, , , , ,6... 5,00 T. Kaubamaja... 4, , , , ,7... 1,00 I-NIMEKIRI Estiko... 0, , , , , Kalev... 2, , , , , Klementi... 2, , , , Rakvere LK... 0, , , , , Saku Õlletehas... 5, , , , ,5... 5,00 T. Farmaatsiatehas.. 1, , , , , Viisnurk... 2, , , , VÕLAKIRJADE NIMEKIRI Hansa Capital , , , , n/a ,33%*** Eesti Post... 0, , , , n/a *** Tallinna Sadam , , , , n/a... 46,12%*** VABATURG EVP... 0,062-0, , , * P/E suhe on arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande ((kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase)) konsolideeritud puhaskasumi põhjal ** viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) *** tulusus viimase tehingu põhjal Aktsiate ostu-müüginoteeringud* aktsia valuuta ostuhind müügihind noteerija * kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Maaklerifirmad Eesti Krediidipank... Narva mnt 4, Tallinn... tel , faks Eesti Ühispank... Tornimäe 2, Tallinn... tel , faks Hansapank... Liivalaia 8, Tallinn... tel , faks LHV... Roosikrantsi 2, Tallinn... tel , faks Sampo Pank... Narva mnt 11, Tallinn... tel Suprema... Pärnu mnt 10, Tallinn... tel , faks Trigon Securities... Pärnu mnt 15, Tallinn... tel , faks Fondivalitsejad Ergo Varahalduse AS... Lauteri 5, Tallinn, tel , faks Hansa Investeerimisfondide AS... Liivalaia 8, Tallinn , tel , faks e-post: fondid@hansa.ee LHV Varahalduse AS... Roosikrantsi 2, Tallinn , tel faks , e-post: tonno.vahk@lhv.ee Nordea Rahastoyhtiö... Hobujaama 4, Tallinn , tel Sampo Varahalduse AS... Narva mnt 11, Tallinn, tel , faks e-post funds@sampopank.ee kodulehekulg: Trigon Funds... Pärnu mnt 15, Tallinn , tel faks , e-post:fond@trigon.ee kodulehekulg: Ühispanga Varahalduse AS... Tornimäe 2, Tallinn, tel faks , e-post fondid@eyp.ee kodulehekülg: Seesam Varahalduse AS... Pärnu mnt.15, Tallinn, tel faks , e-post pension@seesam.ee kodulehekülg: november 822,72-0,33% 52 nädala kõrgeim 906,01 madalaim 552,67 Äripäeva üldindeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal EVP... EEK... 0, , Ühispank MicroLink... EEK... 70, ,00... Trigon Pensioniindeksid Eesti Väärtpaberikeskuse kogumispensionifondiide indeksid november EPI 108,665 0,21% EPI ,01 EPI ,25 EPI ,49

22 22 Äripäev 7. november 2003 investeerimine välismaale toimetaja Peeter Stamberg tel , e-post USA börsid* aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala hind % max min p/e * sulgemishinnad, USD, allikas Äripäev , , ,26-0,18% 0,07% 1,92% ABN Amro... FV 21,08-0,43 21,43 12,98 7,6 Adobe Sys Inc... TT 45,09 0,80 45,48 24,27 48,0 Advanced Micro Dev... ET 17,01 2,78 16,67 4,78 - Alcoa... MT 31,96-0,22 32,70 18,45 47,0 Altera Corp... ET 21,30 0,00 23,36 10,30 60,9 Altria Group Inc... MT 46,98 0,97 47,20 27,70 10,8 Amazon.com Inc... EK 56,74-0,21 61,15 18,20 - American Express Co... FV 47,31 0,40 49,11 30,90 21,2 Amgen Inc... FT 61,24 0,25 72,37 43,90 37,8 Apple Computer Inc... AT 23,03 0,52 25,01 12,72 127,9 Applied Materials Inc... ET 24,95 0,20 25,02 11,25 - AT&T Corp... TE 18,68-0,64 28,88 13,45 16,4 Bellsouth Corp... TE 25,75-0,96 30,00 19,79 13,3 Biogen Inc... FT 39,07 2,01 50,52 29,31 27,3 Boeing Co... MT 38,60-0,34 39,25 24,73 183,8 Bristol Myers Squibb... FT 25,00 0,44 29,21 21,00 17,0 Broadcom Corp... ET 34,46 2,19 34,10 11,25 - Brocade Comm Sys... ET 6,93 0,43 7,83 3,59 - Campbell Soup... TO 25,93-0,69 27,90 19,65 17,1 Caterpillar... MT 74,94 0,17 78,92 41,24 24,8 Check Point Soft Tech... TT 17,27-0,75 22,20 12,83 17,8 ChevronTexaco... EG 73,67-0,32 76,23 61,31 11,6 Chiron Corp... TT 53,87 0,13 57,07 34,02 60,5 Ciena Corp... ET 6,83 1,94 7,74 3,49 - Cisco Systems... ET 21,80 1,02 21,85 12,10 43,6 Citigroup Inc... FV 48,50 0,37 49,15 30,25 16,2 Colgate Palmolive... MT 52,37-1,74 60,99 48,75 21,8 Coca Cola... TO 46,98 0,17 48,34 37,01 26,5 Comcast Corp... TE 31,39 0,45 32,86 19,76 - DaimlerChrysler... AU 37,24-1,59 40,61 26,27 - Delta Air Lines... TN 12,89-0,46 16,05 6,56 - Dell Computer... AT 36,11-0,22 37,18 22,59 39,7 Du Pont... MT 39,80-0,33 45,55 34,71 56,9 Eastman Kodak... MT 24,47 0,66 41,08 20,39 19,6 ebay Inc... EK 57,30-0,78 61,60 30,88 93,9 EchoStar Comm... TE 37,32-0,19 41,00 17,97 - Electronic Arts Inc... TT 100,29 0,98 105,77 47,51 42,3 EMC Corp... AT 13,89-0,29 14,66 5,14 138,9 Exxon Mobil Corp... EG 36,03-0,80 38,93 31,58 13,1 FedEx Corp... TN 75,97-0,05 76,61 47,70 28,8 Flextronics Intl Ltd... ET 14,17-0,91 15,95 7,15 - Ford Motor Co... AU 12,17-1,22 12,53 6,58 15,4 General Electric... MT 28,43-0,80 32,42 21,30 20,2 General Motors... AT 42,95 0,12 45,21 29,75 6,3 Genzyme Corp... FT 45,38 0,87 52,45 27,55 122,6 Gillette Co... MT 33,70-1,32 34,90 28,00 25,7 GlaxoSmithKline... FT 43,27 0,93 44,12 31,85 16,8 Hewlett-Packard... AT 23,10 0,52 23,90 14,18 33,5 Honda Motor... AU 20,75 1,17 23,59 15,47 9,7 Home Depot... JK 37,10-0,46 37,89 20,10 22,5 Honeywell... MT 30,40-1,04 31,12 20,20 - IBM... AT 88,49-0,73 94,54 73,17 22,7 IDEC Pharm Corp... FT 34,01 2,26 47,41 27,80 36,6 Intel Corp... ET 33,74 0,18 34,11 14,88 48,9 International Paper... MP 38,60-1,63 41,50 33,09 137,9 Intuit Inc... TT 49,29-0,78 55,02 33,30 40,1 JP Morgan Chase... FV 36,53-0,19 38,26 20,00 16,9 JDS Uniphase Corp... ET 3,54 0,00 4,71 2,30 - Johnson & Johnson... MT 49,15 0,00 61,25 48,05 21,7 Juniper Networks... ET 19,01 2,76 18,90 5,92 237,6 Kraft Foods Inc... TO 28,99-0,55 40,50 26,35 14,1 Kroger Co... JK 17,57 1,80 19,70 12,05 11,4 Linear Tech Corp... ET 43,79 0,78 44,46 24,76 54,7 Lowes Companies... JK 58,80-1,41 60,42 33,37 27,9 Lucent Technologies... TE 3,19 1,27 3,45 1,03 - Maxim Intgr Products... ET 50,35 1,43 50,76 28,96 53,0 McDonald s... TN 26,15 0,15 26,20 12,12 31,9 MedImmune Inc... FT 25,49 1,31 42,09 23,29 34,4 Merck & Co... FT 43,40-0,89 60,19 43,70 13,4 Merrill Lynch & Co... FV 59,07-1,25 60,47 30,75 17,2 Microsoft Corp... TT 26,10 0,12 30,00 22,55 28,5 Millennium Pharm Inc... FT 15,86 0,95 18,36 6,24-3M Company... MT 79,17-0,42 79,79 59,73 27,4 Morgan Stanley... FV 55,05-1,84 56,89 32,46 17,3 Motorola Inc... TE 13,90-0,36 14,40 7,59 55,6 Nextel Comm... TE 23,93-0,37 24,60 10,77 11,0 Novell Inc... TT 7,16-2,32 8,80 2,14 - Office Depot... JK 15,19 0,20 18,50 10,28 14,9 Oracle Corp... TT 12,35 1,15 14,03 8,97 27,4 PalmOne Inc... AT 15,90-1,61 19,05 6,08 - PanAmSat Corp... TE 21,27 0,61 21,50 12,60 30,0 Paychex Inc... TN 39,17 1,01 39,58 23,76 49,6 Pepsico Inc... TO 47,38-0,77 48,88 36,24 22,5 Pfizer Inc... FT 31,65 0,64 36,92 27,90 50,2 PMC Sierra Inc... ET 21,15 4,75 21,21 4,53 - Procter & Gamble... MT 97,31-0,04 98,59 79,57 24,9 Qualcomm Inc... ET 46,59-1,54 48,63 29,58 52,3 RealNetworks Inc... TT 6,57-0,45 9,29 3,02 - RF Micro Devices Inc... ET 12,31 0,24 13,50 4,55 - SBC Communications.. TE 23,60-1,17 31,65 18,85 10,5 Siebel Sys Inc... TT 13,70 4,34 13,52 7,00 - Sony Corp... ET 36,77 3,00 45,33 23,16 99,6 Sun Microsystems... AT 4,23-0,94 5,64 2,91 - Texas Instruments... ET 30,43 1,98 30,49 13,90 507,2 Time Warner... TN 15,50-0,45 17,89 9,90 - Toyota Motor... AU 63,40 2,62 67,52 41,17 19,2 Wal-Mart Stores... JK 57,92-1,26 60,20 46,25 30,3 Walt Disney Co... MT 23,02 1,19 23,80 14,84 42,6 Wells Fargo & Co... FV 55,69-0,50 56,95 43,27 15,6 Verisign Inc... TT 17,25 2,92 17,55 6,55 - Veritas Software... TT 38,36 3,54 37,65 15,45 142,1 Verizon Comm... TE 32,89 0,00 44,31 31,10 12,9 Viacom Inc... TN 38,80-0,51 48,13 33,26 27,7 Xilinx Inc... ET 33,43 0,91 33,49 17,97 79,6 Yahoo! Inc... MT 44,04 1,40 44,77 14,84 129, Helsingi börs* aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala hind % max min p/e Stockholmi börs* aktsia sektor muut 52. nädala hind % max min p/e * hinnad kell 18 seisuga, SEK, allikas Äripäev Londoni börs* aktsia sektor muut 52. nädala hind % max min p/e * hinnad kell 18 seisuga, GBP, allikas Äripäev Vilniuse börs* aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala hind % max min p/e Lietuvos Telekomas... TE 1,48 0,68 1,74 0,75 - Ekranas... ET 5,90 0,00 7,62 4,70 - * sulgemishinnad, LTL, allikas Äripäev Riia börs* aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala hind % max min p/e Ventspils Nafta... EG 1,20-1,64 1,34 0,58 - * sulgemishinnad, LVL, allikas Äripäev Moskva kauplemissüsteem* aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala hind % max min p/e * sulgemishinnad, USD, allikas Äripäev Sektorite tähised: AT - arvutitööstus ET - elektroonikatööstus TT - tarkvaratööstus TE - telekommunikatsioon TO - toiduainetööstus Aldata Solution... TT 2,01-0,99 2,19 0,69 71,8 Comptel... TT 2,31-0,43 2,43 0,68 - Eimo... MT 1,04 0,00 1,38 0,81 20,0 Elisa Comm.... TE 10,00 2,04 10,65 4,67 - Elcoteq Network... ET 14,48 1,40 15,25 9,75 21,9 Elektrobit Group... ET 0,55-1,79 0,66 0,26 - F Secure... TT 1,39 4,51 1,39 0,60 - Nordea... FV 5,48 1,29 5,48 3,57 - Nokia... TE 15,22 3,54 20,50 10,55 21,3 Novo Group... TT 4,91-0,20 4,98 2,08 22,3 Outokumpu... MT 10,50 0,19 10,69 6,87 9,1 Pohjola Yhtyma... FV 19,20 0,37 19,90 11,80 7,4 Perlos... MT 6,30 0,80 8,43 2,96 - Sampo... FV 7,45 0,00 7,80 5,05 11,8 Stonesoft... TT 0,63 0,00 0,90 0,34 - Stora Enso... MP 11,61 1,22 12,70 8,30 - Teleste... TE 6,05 2,54 6,49 2,40 - TeliaSonera AB... TE 3,82 0,79 4,15 2,57 - Tietoenator... TT 22,37 0,31 23,00 11,50 29,1 TJ Group... TT 0,29 3,57 0,33 0,12 - UPM Kymmene... MP 16,19 0,56 18,88 11,05 7,6 12 * hinnad kell 18 seisuga, EUR, allikas Äripäev ABB Ltd... MT 45,00-1,10 49,80 15,60 - Autoliv... MT 257,00 0,39 268,50 155,00 - Assa Abloy... MT 74,00-1,99 124,00 67,00 21,0 Atlas Copco... MT 275,50 1,29 280,00 156,00 - AstraZeneca... FT 368,00 0,82 382,00 245,00 - Electrolux... MT 163,50 2,19 194,50 123,00 9,7 Ericsson Tel Lm... TE 13,00 4,00 14,60 4,11 - ForeningsSparbanken.. FV 130,00 1,17 131,50 94,50 - Hennes and Mauritz... MT 165,50 0,00 198,50 155,50 24,1 Holmen AB... MP 262,00 0,00 285,00 200,00 10,7 Icon Medialab Int... TT 2,30 2,22 2,70 1,00 - Investor... FV 71,00 2,16 74,50 42,70 33,8 Sandvik... FV 236,00 0,64 240,00 174,00 17,2 Skandia... FV 27,60-0,36 30,20 14,30 - Skanska... MT 56,50-0,88 59,00 38,10 - SKF... MT 281,50 1,44 286,00 200,00 13,0 SEB... FV 93,00 0,54 95,50 65,50 - Securitas... TN 88,00-1,68 146,50 67,50 20,4 Svenska Cellulosa SCA MP 299,50 0,67 322,00 246,50 12,2 Svenska HandelsbankenFV 138,50 0,73 141,50 103,50 13,2 Tele2 AB... TE 395,00 1,15 395,00 192,50 261,6 TeliaSonera AB... TE 34,30 0,00 37,00 23,70 - Volvo... AU 219,00 0,69 225,00 136,00 - WM Data... TT 15,10 0,67 16,40 6,10 - Barclays... FV 4,98 1,27 5,33 3,10 14,8 British Airways... TN 2,14-0,12 2,16 0,85 - British Telecom... TE 1,84-0,14 2,24 1,40 5,7 HSBC Holdings... FV 8,96 0,39 9,19 6,24 19,7 Lloyds TSB Group... FV 4,08 0,25 5,99 2,95 12,5 Marks and Spencer... JK 2,87 0,97 3,58 2,58 13,0 BP... EG 4,18 0,24 4,52 3,49 15,0 Shell Trans & Trading... EG 3,74 0,94 4,40 3,32 11,0 Unilever... TO 5,08 0,20 6,36 4,73 7,9 Vodafone Group... TE 1,24 1,64 1,35 0,98 - UES... EG 0,26 0,00 0,35 0,10 - Lukoil... EG 21,30-1,39 24,55 13,61 15,3 Rostelekom... TE 1,97-0,51 2,25 1,12 - Surgutneftgaz... EG 0,53 1,34 0,60 0,29 - Yukos... EG 11,65-2,10 16,35 8, ,3 02 FT - farmaatsiatööstus EK - e-kaubandus JK - jaekaubandus AU - autotööstus FV - finantsvahendus EG - energeetika MP - metsa- ja paberitööstus TN - teenindus MT - muu tööstus FINANTSTURGUDEL Neljapäev Cisco Systems suutis tõsta vaid iseennast Raivo Sormunen raivo.sormunen@aripaev.ee Kolmapäeva öösel kõige optimistlikumate analüütikute ootusi ületanud võrguseadmete tootja Cisco Systems kvartalitulemused avaldasid mõju vaid kompanii aktsiale. Aktsiaturud tervikuna jättis uudis üllatuslikult täiesti külmaks. Saksa suurima kaubamajaoperaator KarstadtQuelle kasumiprognoosi kärpimine ja farmaatsiakett Bootsi kasumlikkuse langus viis eile hommikul Euroopa börsid langusse. KarstadtQuelle aktsia oli eile kella viieks langenud 5,7%, 20,09 eurole. Jaemüüja kärpis oma aasta kasuminumbrit Thomas Cook AG üksuse nõrga kasvu ning juulis ja augustis Euroopas valitsenud kuuma ilma tõttu, mis hoidis inimesi poodidest eemal. Suurbritannia suurim farmaatsiakett Boots oli samaks ajaks odavnenud 1,0% tasemeni 710 penni, kuna toodete hindade kärpimisega firma kasumlikkus teisel poolaastal alaneb. Praegustelt tasemetelt on aktsiatel väga raske tõusta, ütles uudisteagentuurile Bloomberg Activest Investment fondijuht Leif Millarg. Me vajame praegusest paremaid väljavaateid. Turg on üle kuumenenud, lisas ta. Cisco Systems tõusis eile hommikul heade kvartalitulemuste peale üle 4%. Millarg ise on hetkel müümas viimase kuuga tugevasti kerkinud pangandussektori aktsiaid, kuid keeldus konkreetseid nimesid nimetamast. Positiivse tõuke said Euroopa börsid aga lõunal, kui Inglise pank jahutas majade ostmise buumi baasintressimäärade tõstmisega. Lisaks mõjus turgudele hästi pärastlõunal avaldatud USA tööhõiveraport, mille alusel langes möödunud nädalal esmaste töötu abiraha nõuete taotlejate hulk prognoositust kiiremas tempos. USA börsid alustasid eile optimistita. Juhtivad börsiindeksid oli kella 17ks kerges miinuses. Cisco Systems maksis samal ajal 22,70 dollarit ehk 4,2% enam kui päev varem. Maailma väärtpaberiturud* Indeks viimane muutus aasta eelmisest % kõrgeim madalaim * indeksid kell 18 seisuga, allikas Äripäev Cisco Systems USD , AITA ALUSTADA ELU! Teie abiga ostame elustamislaua beebidele Helistades numbritel: Ameerika Standard & Poors , , , ,90 Toronto S&P TSX , , , ,94 Lääne-, Lõuna- ja Põhja-Euroopa Pariis CAC , , , ,15 London FTSE , , , ,50 Stockholm OMX , , , ,33 Oslo OSE All Share , , , ,22 Kopenhaagen KFX , , , ,75 Frankfurt DAX , , , ,75 Madrid General , , , ,84 Amsterdam AEX , , , ,80 Milano MIBTel , , , ,00 Kesk- ja Ida-Euroopa Varssav WIG , , , ,85 Budapest BUX , , , ,70 Praha PX , , , ,80 Moskva RTS-Interfax , , , ,33 Vilnius LITIN , , , ,62 Riia RICI , , , ,78 Viin ATX , , , ,35 Aasia Hongkong Hang Seng , , , ,87 Tokio Nikkei 225 indeks , , , ,76 Soul KOSPI , , , , annetad 25 krooni annetad 100 krooni Numbrid võimaldas: o n l i n e Microsfti mobiiläri üksuse juht lahkub Microsofti mobiiltelefoniäri ambitsioonid said järjekordse löögi pärast seda, kui tarkvarafirma mobiiliüksuse juht Juha Christensen lahkub ettevõttest, kirjutab FT. Taanlane Christensen hakkab tegelema traadita internetiga tegelevas kompaniis, millega on Microsoftil tihedad sidemed, kirjutab ajaleht. Enne Microsoftiga ühinemist neli aastat tagasi, oli Christensen Microsofti põhikonkurendi mobiiltarkvara arendamisel Symbiani asutaja. Symbian teeb koostööd näiteks Nokia ja Palmiga. Nissani kasum vähenes 17% Jaapani suuruselt kolmanda autotootja Nissani poolaasta kasum vähenes võrreldes mullusega 17%, 237,7 miljardi jeenini (29,5 mld kr). Wallstreet-online vahendas, et mullu oli kompanii kasum 287,7 miljardit jeeni (35,8 mld kr). Käive seevastu kasvas 8%, 3,6 triljoni jeenini (447 mld kr). Kogu aastaks ootab kontsern endiselt 495 miljardi jeeni (61,5 mld kr) suurust kasumit. Qualcommi kasvas üle poole võrra USA tehnoloogiakontserni Qualcomm neljanda kvartali kasum kasvas võrreldes mullusega enam kui poole võrra 291,4 miljoni dollarini (4 mld kr). Wallstreet-online vahendab, et kasum aktsia kohta tõusis mulluselt 23 sendilt 35 sendini. Analüütikud ootasid tulemuseks 29 senti aktsia kohta. Käive kasvas 1,5%, 909 miljoni dollarini (12,4 mld kr). Käesolevaks, uue majandusaasta esimeseks kvartaliks ootab firma kasumiks aktsia kohta 37 kuni 40 senti. Turueksperdid ootavad kasumiks aktsia kohta 36 senti ning käibeks 988 miljonit dollarit (13,5 mld kr). Opel tahab vältida koondamisi Saksa autotootja Opel tahab oma peatehase 5500 töötaja töönädala lühendada 30 tunnile, et sel moel vältida koondamisi. Opeli Rüsselsheimi tehases töötab inimest, nii et kokkuhoiuprogramm puudutaks iga neljandat. Kulude vähendamisega loodab Opel tuleval aastal taas kasumisse jõuda. Sel moel päästetakse üle tuhande töökoha, ütles Saksa ametiühingu IG Metall aseesimees Berthold Huber, kirjutab Dagens. 6. november 101,53-0,69% %

23 investeeri Äripäev 7. november toimetaja Raivo Sormunen , e-post TOOMASE PORTFELL Oktoober Soome rahalehmad ostavad firmasid üles Toomase portfelli kuuluvad kaks Soome firmat on viimase kuu jooksul teatanud ettevõtete ülesostmistest, mis on mõlema aktsia hinnale positiivset mõju avaldanud. Raivo Sormunen 21. oktoobris ostis Tulikivi endale voolukivist kaminaid tootva firma Kivia Oy ning parandas oma turupositsiooni kaminatootjate turul, tõstis toodete valikut ja laiendas müügikanalit. Lisaks kosutas Kivia ülevõtmine märkimisväärselt grupi voolukivi varusid. Kivia Oy suurt käibe kasvu Tulikivile paraku ei anna. Firma möödunud aasta tulud ulatusid 2,6 mln euroni, mis moodustasid Tulikivi aastakäibest umbes 5%. Tulikivi ootab oma käibe kasvuks tänu Kivia ülevõtmisele 3 mln eurot aastas. Samuti peaks ülevõtmisega tõusma Tulikivi kasum. Viimaste andmete põhjal ootab Tulikivi selleks aastaks aastast paremaid majandusnumbreid. Tulikivi üllatused sellega ei lõppenud. Firma lubas tükeldada (split) ka oma viimase kuuga 30% tõusnud aktsia ehk vahetada iga aktsia viie uue vastu. Tavaliselt toetab aktsiate tükeldamine psühholoogiliselt aktsia hinda ning aitab kaasa aktsia kauplemisaktiivsuse paranemisele. Neli investeeringut Tulikiviga sarnase trikiga sai hakkama ka Rakentajain Konevuokraamo, tõstes oma osalust firmas Suomen Projektivuokraus 40%-lt 100%ni. Tegemist on suurima masinate rentijaga Helsingi kesklinnas. Tänu ühinemisele kasvab Rakentajain turuosa Soomes üle 30% ja samuti liigub firma üle Soome piiri, kuna ülevõetav omab tütarfirmat nii Sankt Peterburis kui ka Tallinnas. Rakentajain maksis aktsiapaki eest 11,64 mln eurot, mis on veidi enam Suomen Projektivuokrause viimase aasta käibest ning ligi neli ja pool korda enam firma möödunud aasta kasumist. Rakentajain Konevuokraamo sõnul tõstab ühinemine ettevõtte kasuminumbrit. Kahe suure ostu tulemusena võib arvata, et Toomase portfelli kuuluvad firmad on järgmisel aastal dividendidega kitsid. Eriti käib see Rakentajain Konevuokraamo kohta, mis maksis Suomen Projektivuokrause ülevõtmise eest oma aastakasumist suurema summa. Rakentajain Konevuokraamo aktsia on ühinemise tuules viimase kuuga tõusnud 16% Investeerimisportfell päevalõpu seisuga kogus osa- soetus- turu- turu- muutus kaal hind hind väärtus investeerimata raha arvelduskontol 12,1% investeeringud lühiajalised: Hansa Intressifond ,2% 125, , aktsiaportfell Hansapank ,0% 187, , Norma ,3% 61,389 95, Tulikivi ,3% 325, , Rakentajain Konev ,6% 79,664 89, Bally Total Fitness 200 1,5% 207,948 89, kulud ,14 kokku 100,0% kogus soetatud väärtpaberite arv soetushind soetatud väärtpaberite keskmine hind koos soetamiskuludega turuhind väärtpaberi turuhind turuväärtus soetatud väärtpaberite turuhind kulud kõik kulud, v.a väärtpaberite soetamiskulud OKTOOBRI SÜNDMUS Naftagigant Jukose kriis Möödunud kuu lõpul arreteeritud Jukose juht kukutas Venemaa suurima naftakompanii aktsiat kuuga ligi neljandikku. Venemaa rikkaimale inimesele heideti ette maksupettust, riigi vara riisumist ja dokumentide võltsimist. Kokku on tema tegevus toonud väidetavalt riigile kahju miljardi dollari ulatuses. Aktsiamäng 2/2004 Reeglid 1. Üks mäng kestab kolm kuud. 2. Aktsiamäng 2/2004 algab 1. detsembri Tallinna, Helsingi, Stockholmi, NYSE ja Nasdaqi väärtpaberibörsi sulgemishindadega ning lõpeb 1. märtsi sulgemishindadega. Mitmel börsil noteeritud aktsiate sulgemishinnaks on võetud asukohamaa börsi hind. 3. Igal kuul algab uus mäng ja tehakse kokkuvõtted käimasolevatest. 4. Aktsiamängu portfell tuleb moodustada kupongil nimetatud ettevõtete väärtpaberitest, kusjuures portfelli peab kuuluma vähemalt neli aktsiat. Panus ühele aktsiale ei tohi jääda alla 10% ja ületada 25%. Üks mängija võib osaleda maksimaalselt 5 portfelliga. 5. Portfelli tinglik väärtus on krooni, kuid panused tuleb teha täisprotsentides (nt IBM 25%, Intel 25%, Ford 25%, Norma 25%). 6. Mängu võidab portfell, mille tinglik väärtus on 1. detsembrist 1. märtsini kõige rohkem kasvanud. 7. Aktsiamängus osalemiseks tuleb täita juuresolev kupong, lõigata see välja ja saata kupongil näidatud aadressil. 8. Kupongid peavad toimetusse jõudma hiljemalt 1. detsembriks. Kokkuvõte Äripäeva aktsiamängu 8/2003 parimad portfellid olid lõppkokkuvõttes 3. novembri seisuga: Urmas Poom... 41,124% Võija portfell koosnes: Tõnu Vihmaru... 39,134% Tõnu Vihmaru... 38,990% Amazon.com... 25% Eduard Matvejev... 37,543% Cisco... 25% Vaike Naurits... 37,048% Yahoo!... 25% Vaike Naurits...36,418% Ericsson... 25% Vaike Naurits ,161% Urmas Poom... 35,884% Veiko Reispass... 35,726% Martin Born... 35,672% Võitnud portfelli omanikku premeeritakse rahasummaga, mis moodustab 30% juurde kasvanud väärtusest kroonides. Järgmised kaks portfelli saavad auhinnaks kasulikud raamatud. Aktsiamäng 2/2004 muutus: Muutus-23,4% 11,30 dollarit/aktsia Bally Total Fitness Holding Corp olulised näitajad (mln USD) prog* müügikäive , , , ,86 puhaskasum... 6, , , ,61 kasum aktsia kohta (USD)... 1, , , , ,84 dividend aktsia kohta (USD) bilansimaht , , , ,0 kohustused , , , ,0 omakapital , , , ,0 *First Call Tulikivi OY olulised näitajad (mln EUR) prog* müügikäive... 28, , , ,90 puhaskasum... 1, , , ,04 kasum aktsia kohta (EUR)... 1, , , , ,85 dividend aktsia kohta (EUR) , , ,13 bilansimaht... 42, , , ,90 kohustused... 16, , , ,90 omakapital... 25, , , ,00 *Moneyline Telerate Hansapank olulised näitajad (mln kr) intressitulud komisjoni- ja teenustasud tegevuskasum enne provisjone puhaskasum kasum aktsia kohta (kr)... 19, , , ,43 dividend aktsia kohta (kr) , , ,00 bilansimaht omakapital Norma olulised näitajad (mln EEK) prog* müügikäive , , , ,2 puhaskasum , , , ,4 kasum aktsia kohta (EEK)... 11, , , , ,93 dividend aktsia kohta (EEK)... 6, , , ,00 bilansimaht , , , ,1 kohustused , , , ,0 omakapital , , , ,1 * Hansabank Markets (septembri lõpus tehtud analüüs) Amazon.com Cisco Citigroup Coca-Cola Dell ExxonMobil Ford General Electric General Motors Hewlett-Packard IBM Intel Microsoft Oracle Pfizer Wal-Mart Yahoo Baltika Eesti Telekom Hansapank Merko Ehitus Norma Saku Õlletehas Tallinna Kaubamaja Viisnurk Elcoteq Nokia TeliaSonera Ericsson kokku 100% nimi aadress telefon e-post Kupong saatke hiljemalt 1. detsembriks aadressil: Äripäev Börsitoimetus Pärnu mnt 105 LÕIKA VÄLJA JA SAADA TEELE

24 24 Äripäev 7. november ,5 15,8 15,1 14,4 13,7 13, Eesti Pank valuuta tähis EEK * kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Kontaktandmed 07 13,661 0,08% Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn tel Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel , faks Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn tel , faks Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn tel , faks Nordea Pank - Hobujaama 4, Tallinn 10151tel , faks e-post: tallinn@nordea.com, Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn tel (24h) , e-post: info@sampopank.ee, Eurex Valuutavahetus Pronksi 7, Tallinn tel , GSM e-post eurex@eurex.ee, Kommertspankade intressitooted Austraalia dollar... AUD 9, Bulgaaria lev... BGN 8, Euro... EUR 15, Hiina jüaan... CNY 1, Hongkongi dollar... HKD 1, IMF arveldusühik... SDR 19, Jaapani jeen... JPY 0, Kanada dollar... CAD 10, Küprose nael... CYP 26, Leedu litt... LTL 4, Läti latt... LVL 24, Malta liir... MTL 36, Norra kroon... NOK 1, Poola zlott... PLN 3, Rootsi kroon... SEK 1, Rumeenia leu... ROL 0, Shveitsi frank... CHF 9, Singapuri dollar... SGD 7, Slovakkia kroon... SKK 0, Sloveenia talaar... SIT 0, Suurbritannia nael... GBP 22, Taani kroon... DKK 2, Tshehhi kroon... CZK 0, Türgi liir... TRL 0, Ukraina grivna... UAH 2, Ungari forint... HUF 0, USA dollar... USD 13, Uus-Meremaa dollar.. NZD 8, Valgevene uus rubla.. BYR 0, Venemaa rubla... RUB 0, Kuld (EEK/oz)... XAU 5223, rahaturg/börsikaubad toimetaja Peeter Stamberg tel , e-post turud@aripaev.ee Rahaturu intressid tähtaeg Euribor Talibor Talibid 1 kuu... 2,0930 2,5700 2, kuud... 2,1620 2,6000 2, kuud... 2,1650 2,6100 2, kuud... 2,2350 2,7000 2, kuud... 2,3390 2,7500 2, kuud... 2,4370 2,7700 2,2700 Börsikaubad Kütused Rotterdami sadamates (CIF)** kuupäev ühik nafta* kerge kütteõli masuut bensiin 95 diislikütus *brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil (USD/barrel) ** Allikas: FT Väärismetallid* kuupäev kuld hõbe plaatina , , , , , , , , ,00 *USD/oz tr, pärastlõunase seisuga (oz tr 31,103 g) Kohv kuup. Arabica (USc)/LB* Robusta(USD/t) , , , , , ,00 *1 LB 453,59 g Suhkur kuup. valge(usd/t) toor-(usc/lb) , , , , , ,45 Põhivaluutade kursid* ÜLEKANNE USD USD EUR EUR SEK SEK ost müük ost müük ost müük Sampo Pank... 13, , , , , ,7420 Krediidipank... 13, , , , , ,7402 Ühispank... 13, , , , , ,7431 Tallinna Äripank... 13, , , , , ,7428 SULARAHA USD USD EUR EUR SEK SEK ost müük ost müük ost müük Sampo Pank... 13, , , , , ,7437 Krediidipank... 13, , , ,7400 Ühispank... 13, , , , , ,7455 Tallinna Äripank... 13, , , , , ,7441 3,4 3,1 2,8 2,5 2,2 1, Madalad varud viisid nafta hinnarallini Värvilised metallid (05.11.) metall ühik ost müük alumiinium... USD/t , ,0 nikkel... USD/t , ,0 plii... USD/t , ,0 tina... USD/t , ,0 tsink... USD/t , ,0 vask... USD/t , ,0 Forward-tehingute kursid Eesti pankades *kursid on päeva jooksul korrigeeritavad jooksev hoius % keskmiselt kuu min tähtajaline hoius % pank kuu jäägilt püsijäägilt püsijääk 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa Sampo Pank... 0, ,25 (4) , , , , , , , /5000 (6) Sampo Pank (5)... 0, , , , , , , , /5000 (6) Krediidipank... 0, **... 2, , , , , , , Ühispank... 0, , , , , , , , , * Hansapank... 0, , , , , , / (3) Tallinna Äripank... 0, , , , , , , , Nordea Pank... kuni 2,10 (vt tabel ülal)... 1, , , , , , EEK pank tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank... 0, , , , , , , , , , , ,20... Krediidipank... 1, , , , , , USD... 2, , , , , , EUR Ühispank... 0, , , , , , USD... 1, , , , , , EUR Hansapank , , , , USD , , , , EUR Tallinna Äripank... 0, , , , , , USD... 2, , , , , , EUR Nordea Pank... 0, , , , , , EEK... 1, , , , , , EEK kursid on päeva jooksul korrigeeritavad* maks EEKi ** nii era- kui jur. isikutele (3) alla 3 kuu kr, alates 3 kuud 3000 kr ja alla 1 kuu kr (4) juriidiline isik (5) personaalpanganduse klientidele (6) kontoris ,235 Muude valuutade kursid UAH / EEK PLN / EEK HKD / EEK ost müük ost müük ost müük Ühispank... 2, , , , , ,7861 kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Raivo Sormunen raivo.sormunen@aripaev.ee Nafta tulevikulepingute hinnad tõusid eile Londonis kiires tempos juba teist päeva järjest, kuna turgudel tekkisid kartused, et USA nõudlus kütteõli järgi ületab läheneva külma talve eel pakkumise. Nafta detsembrikuu lepingute hind kerkis kolmapäeval 5,3% pärast seda, kui USA Energiaministeerium teatas, et destilleeritud kütuse varud möödunud nädalal langesid, kirjutas Bloomberg. Ilmabörsi USD/t... 28, USD/t... 27, USD/t... 26, USD/t... 27, Nafta London (IPE) ,80 USD/barrel Eesti Ühispank USD USD EUR EUR SEK SEK tähtaeg ost müük ost müük ost müük spot... 13, , , , , , nädal kuu kuud Sampo Pank USD USD EUR EUR EUR/USD EUR/USD tähtaeg ost müük ost müük ost müük spot... 13, , , , , , nädal nädalat nädalat kuu kuud kuud Nordea Pank USD USD EUR EUR SEK SEK tähtaeg ost müük ost müük ost müük spot... 13, , , , , , nädal... 13, , , , , , kuu... 13, , , , , , kuud... 13, , , , , , kuud... 14, , , , , , kuud... 14, , , , , , kuud... 13, , , , , ,7395 Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid RUB RUB LTL LTL LVL LVL ost müük ost müük ost müük Sampo Pank (ülek)... 0, , , , , ,6346 Krediidipank (sular)... 0, , , , , ,6760 (ülek)... 0, , , , , ,6100 Ühispank (sular) , , , ,6483 (ülek)... 0, , , , , ,6116 Tallinna Äripank (ülek)... 0, , , , , ,5658 (sular)... 0, ,4768 Arvelduskonto intressid Nordea Pank, EEK, EUR,% päevasaldolt andmeil võib USA kirdeosas ulatuda nõudlus soojusenergia järgi 8% üle keskmise. Eile pärastlõunaks oli nafta hind tõusnud Londoni Rahvusvahelisel Naftabörsil veel protsendi võrra, tasemeni 28,89 dollarit barrelist. Nafta ja gaasi laovarud ei kasva nii kiiresti, kui me olime eelnevalt pehme kliima põhjal lootnud, ütles ABN Amro Bank tegevdirektor Brian Declare. Inimesed on jõudnud järeldusele, et varude kasv pole läheneva talve suhtes piisav, lisas ta. panga klient püsiklient võtmeklient kuni kr... 0,4%... 1,0... 1, kr... 1, , ,0 üle kr... 2,1... 2,1... 2, European Union threatens Estonia with a large fine By preliminary estimations, European Commission could fine Estonia with up to one billion kroons for failure to liquidate excess food stocks before accession. Andres Oopkaup, vice chancellor of the Estonian ministry of agriculture, said that a fine of up to half a billion kroons is certain. He admitted that the final amount of fine could increase as high as one billion, but admitted that it was Tiit Tammsaar. still speculation. Tiit Tammsaar, Estonian minister of agriculture, said that the Estonia needs a political decision to solve the crisis situation and added that the two most critical food items in question are sugar and milk powder. The government has already started to prepare measures to restrict imports of these items. The fine could be withheld from the amount of EU aid although the government has already included it in next year s budget. BBN Estonian Air sees passenger number go up 29 percent in ten months Estonian Air reported that it served 340,802 passengers in ten months. This is 29 percent more than a year ago. In October the airline served 37,936 passengers which is 40 percent more than in October Of 340,802 passengers, 320,008 travelled on regular routes. The growth in passengers numbers came from the increase of destinations. This October Estonian Air operated to twelve destinations, which his three destinations more than a year earlier. At the end of October Estonian Air opened regular service to Oslo. Earlier in the year, Estonian Air opened service to Paris, Berlin and Amsterdam. The majority of passengers travelled between Tallinn and Copenhagen and Tallinn and Stockholm. The passenger load has been highest on Oslo and Hamburg lines. BBN Ryanair rejects offer to discuss flights to Estonia Representatives of Irish lowcost airline Ryanair have rejected the offer by Estonian officials to discuss Estonia as possible destination. It seems that what Estonia can offer at present is not interesting for them, said Signe Ratso, chancellor of the ministry of economic affairs and communications. Ratso said that the ministry had proposed to Ryanair to arrange a meeting to discuss the possibility of Estonia becoming a destination for Ryanair. Ratso said that the meeting was organized by an official of Enterprise Estonia s London office who offered Ryanair a possibility to meet Estonian officials in Estonia. Ryanair announced this week that it was not interested to meet with Estonian officials. BBN 819, , ,44 825,45 822, % Signe Ratso. For more on these and other stories visit %

25 Äripäev 7. november arvamus toimetaja Aivar Hundimägi tel , e-post JUHTKIRI TAUSTAINFO Võimalused toidukaupade varumise vältimiseks Kehtestada põllumajandussaadustele täiendavad tollid 1. detsembrist Tühistada ennetähtaegselt vabakaubandusleping Ukrainaga. Trahvida põllumajandussaadusi varuvaid tööstusi ja laopidajaid. Sundida ettevõtjaid varusid hävitama. Sundida ettevõtjaid oma kuludega Euroopa Liidust välja jäänud riikidest imporditud põllumajandussaadusi tagasi saatma. Allikas: Äripäev EL kaitseb maksumaksjaid Euroopa Komisjon peab Euroopa Liidu maksumaksjate huvides tagama, et liituvates riikides suhkru jm põllumajandustoodangu hinnaga ei spekuleeritaks, põhjendas Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku eestkõneleja Gregor Kreuzhuber Eesti Päevalehele antud intervjuus (vt EPL ). Meie tagame Euroopa Liidu tootjatele teatud põllumajandustoodangu puhul kindla kokkuostuhinna. Seetõttu ei saa me odava hinnaga müümist lubada, lausus Kreuzhuber. Tema sõnul on spekulatsioonidega võimalik palju raha teenida. Liituvad riigid saavad põllumajandussaaduste importi ning varusid enne liitumist piirata tollimaksu kehtestamisega alates teatud kogusest. Tegemist ei ole mingisuguse Baltikumi piinamisega, see on rutiin, mis on toimunud ka viimase liitumisvooru riikide Soome, Austria ning Rootsi puhul, ütles Kreuzhuber. Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikidel oma suhkrumüüjatele piirangute vajalikkus selgeks teha. Vastasel juhul rakendatakse riigi suhtes rahalisi sanktsioone. Brüsseli trahviähvardus on tõeline sigadus Euroopa Liit (EL) ähvardab Eestit trahvida kuni miljardi krooniga, sest enne liitumist varuvad Eesti toiduainetööstused toormena kasutatavaid toidukaupu, mis liitudes tänu tollimaksule kallinevad. Valitsus koostab tegevuskava, millega loodetakse karistusest pääseda või siis trahvisummat vähendada. Äripäeva hinnangul naeruvääristab EL ise trahvinõuet esitades ja varude hävitamist nõudes oma majanduspoliitikat ning näitab, et euroliidus eelistatakse tarbijatele valitud sektoris tegutsevate tootjate huve. Toimetust häirib see, et Eestit karistatakse tegevuse eest, mis pole ebaseaduslik ja mida me teeme enne liitumist. See, et Eesti ettevõtjad ostavad kolmandatest riikidest toorainet, ei ole salakaubandus. EL kaitseb tootegruppe vaba konkurentsi eest, mille tulemusena on nende toodete hinnad ELis kunstlikult kõrgeks aetud. Selleks, et euroliiduga liituva Eesti ettevõtjad ja tarbijad saaksid kohe 1. mail tunda ELi protektsionistliku majanduspoliitika mõrusid vilju, nõuabki Euroopa Komisjon laojääkide hävitamist. Koostamisel on kaks määrust, millest üks käsitleb suhkrut ja teine ülejäänud põllumajandussaadusi. EL kardab, et liituvate riikide ettevõtjad võivad saada ühisturul lühikeseks ajaks konkurentsieelise, sest saavad kasutada odavamat toorainet. Näiteks meie Kalev valmistab ka pärast liitumist mõni aeg oma maiustusi odavalt Brüssel trahvib Eestit sellepärast, et me ostame praegu ELi poolt doteeritud odavat suhkrut. varutud Ukraina suhkrust. Eestil on valida mitme halva tegevusskeemi vahel. Üks võimalus on kehtestada ennetavalt osale kaupadest täiendavad tollid ehk ajada hinnad kõrgeks juba enne liiduga ühinemist ja nii muuta tooraine varumine mõttetuks. Teine võimalus on lõpetada enneaegselt vabakaubandusleping Ukrainaga. Veel on võimalik kiiresti muuta kehtivaid seadusi, et saaks hakata trahvima laopidajaid või siis neid ettevõtjaid, kes põllumajandussaadusi varuvad. Jääb ka võimalus lihtsalt nõutav trahv ära maksta. Viimane variant tundub valitsusele olevat kõige keerulisem, sest riigieelarves pole trahvinõudega arvestatud. Ukrainaga vabakaubanduslepingu kiirkorras lõpetamine on vale, sest ettevõtjad pole oma tegevuses sellise stsenaariumiga arvestanud. Sama kehtib tollimaksude kiire kehtestamise kohta. Nende sammudega saaksid kannatada ka need ettevõtjad, kes ei tegele varude kogumise ning spekuleerimisega. Ettevõtjate trahvimine toob kaasa ebaõigluse, sest konkreetsete kaubagruppide sisseveo suurenemine võib, aga ei pruugi olla tingitud liitumisest. Sanktsioonid Eesti suhtes tunduvad praegu kindlad ja neist meil pääsu ei ole. Kui me ei ole nõus trahvi maksma, siis vähendab EL lihtsalt vastavalt Eestile mõeldud abiraha. Äripäeva arvates olekski see kõige parem lahendus. Loobume trahviga võrdses summas euroabist ja igasugune seaduste muutmine ning ladude inspekteerimine kaob päevakorralt. Brüsseli ähvarduse muudab tragikoomiliseks see, et suurem osa suhkrust eksporditakse Eestisse EList, sest tänu ekspordidotatsioonile on ELis toodetud suhkru hind maailmaturul madal. Seega saame karistada Brüsseli enda turgu solkiva majanduspoliitika eest. Päevaleht kommenteeris teemat ka oma juhtkirjas. See pakub riigiametnikele, kes siiamaani meie igapäevaelu puudutavate eurodirektiivide ees üleliia lömitanud on, võimalust ennast osaliselt rehabiliteerida tehke Brüsseli ametnikele delikaatselt selgeks, et nad pingutava üle. Või vähemalt ärge täitke küsitava väärtusega nõudmisi ülima püüdlikkusega, soovitas Päevaleht oma juhtkirjas. Päevalehe toimetuse hinnangul oleks varumisest saadav efekt lühiajaline ja väheoluline, sest vähesed firmad saavad hulga käiberaha suhkruvarude alla kinni panna. Samuti tuleb arvestada suuremate laokuludega. Eesti Päevaleht Euroliidu mõru suhkur Euroopa Liidu suhkrureþiim on üks ilmekamaid ning enim tsiteeritud näiteid rikaste riikide põllumajandustoetuste absurdsusest ning turgu vääravast toimest. Maailmapanga hinnangul oleks toetuste kaotamine üks tõhusamaid asju, mida rikkad riigid vaesuse all kannatavate arengumaade aitamiseks teha saaksid. Toetused arenenud riikide talunikele ulatuvad aastas ümmarguselt 350 miljardi dollarini umbes miljard dollarit päevas läheb elustiili säilitamiseks ja muudeks vajalikeks eesmärkideks. Euroopa Liidu talunike sissetulekutest moodustavad toetused praegu keskmiselt 35%, USAs on osakaal kasvanud 1990ndate keskpaiga 14%-lt 21 protsendini. Kriitikute sõnul halvavad needsamad toetused aga arenguriikide arenemisvõimalused. Euroopa Liit on kõige kallim koht maailmas, kus suhkrut toota, ent sellest hoolimata maailma suurim suhkru eksportija 40%ga turust. Kui tonni peedisuhkru tootmiseks kulub Euroopas 7800 krooni, siis arengumaades on suhkruroost toodetud suhkrutonni tootmiskulud 4480 krooni. Euroopa talunikele tagatud krooni tonnist ergutab üle tootma. Mida ise ei pruugita, viiakse eksporditoetuste abil maailmaturule, kus hind on alla löödud 2960 kroonile tonni eest. See muudab arengumaade toodangu konkurentsivõimetuks nii omal maal kui ka potentsiaalsetel eksporditurgudel. Oma suhkruturgu kaitseb Euroopa 140% imporditollidega. Suhkrutootjate toetamine nõuab Euroopa tarbija ja maksumaksja taskust aastas 24,5 miljardit krooni. Kõrgemaid kulusid tähendab see ka Euroopa toiduainetetööstusele. ÄP

26 26 Äripäev 7. november 2003 firmad pangad fondid tööskeemid kaatrid EESTI FIRMAD eramute projektid Hinnad alates krooni AS Linnakujunduse Arendusbüroo üldnumber , e-post: A ltius C onsult FIRMADE ASUTAMINE JA MÜÜK Tõnismägi 3a, tel info@altius.ee 9. detsembril ilmub SUNTIGER FIVE INTERNATIONAL Chrysler Jeep Chevrolet Ford HOOLDUS &REMONT 2004 märtsi lõpus ilmub Oma Maja raamat 3 Reklaamimüügi projektijuht Piret Veski Tel , e-post piret.veski@aripaev.ee (0) Online uudised päevapiletiga TEATMIK IV Majutusasutuste TOP Reklaampinna broneerimine 18. novembrini Toimetaja Jaana Viin jaana.viin@aripaev.ee, tel Reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik ander.sibrik@aripaev.ee, tel Reklaampinna broneerimine 22. detsembrini arvamused toimetaja Aili Sandre tel , e-post arvamus@aripaev.ee KOMMENTAAR Kuritegevuse vastu astuvad rahvusvahelised meeskonnad Narkodiileril on vähe võimalusi pakku pääseda Lauri Tabur keskkriminaalpolitsei juht Oktoobri algul leidis politsei suurima Eestis seni avastatud narkootikumikoguse, 21 kilogrammi puhast amfetamiini. Et ühe tableti eest võib Eestis saada krooni (USAs kuni 75 krooni), siis leitud koguse eest oleks kuritegelik maailm saanud müügi- ja tootmiskulu mitte arvestades kiiret tulu kuni 13 miljonit krooni. Eestis kasin narkoturg Kahtlemata on sarnaselt meie arenenud naaberriikidega ka Eestis oma narkoturg, mis kohalikule narkodiilerile leiba peaks andma. Samas on Eesti narkomaaniavastane propaganda ja inimeste ühiskonnateadvus olnud sedavõrd tõhus, et siseriikliku narkoturu osas jääme arenenud naaberriikidest veel maha. Nii on aastal läbiviidud uuringu andmeil Eestis kanepitooteid vähemalt korra elus proovinuid vähem kui Taanis, Hispaanias või Suurbritannias, maha jäädakse veidi ka Põhjamaadest. Samal tasemel Eestiga on mitmed postsotsialistlikud riigid. Seevastu ecstasy proovijaid on Eesti täiskasvanud elanikkonna hulgas juba sama palju (0,8%) kui Belgias (0,5) või endisel Ida-Saksamaal KOMMENTAAR Kuritegude ennetustöö tuleb kuulutada prioriteediks (0,7), veidi jäädakse maha Suurbritanniast (3) ja Hispaaniast (2,5), kus küsitletute hulka kuulusid ka 15 17aastased. Selle eagrupi lisamine tõstaks ka Eestis seda ainet proovinute osakaalu. Eesti Uimastipreventsiooni Sihtasutuse andmeil on nende tüüpiline patsient 20-25aastane vene keelt kõnelev mees Tallinnast või Ida-Virumaalt, kes on süstinud paar aastat opiaate. Kasina turu ning ühiskonna ühemõttelise negatiivse suhtumise tõttu pole Eesti täna kindlasti narkokaubanduse sihtmaa. Samas on meie geopoliitiline asend loonud uusi ahvatlusi narkootikumide kaubitsemisega rahvusvahelisel areenil tegelevaile isikuile. Kuritegelikes ringkondades on tihti levinud väärarusaam, et mitut riiki hõlmavat skeemi kasutades on tõenäosus karistusest pääseda suurem. Kuid mida aeg edasi ja lähemale piirideta Euroopale, seda väiksem on tõenäosus selliste skeemidega õiguskaitsesüsteemi eest varjule jääda. Täna tegutsevad maailmas mitme riigi esindajaist koosnevad meeskonnad, selgitamaks rahvusvaheliste kuritegelike võrkude tegevust. Seepärast on ainult aja küsimus, mil Eestis tegutsev narkodiiler politsei huviorbiiti satub ning vanglasse läheb. Nii Eesti Tarmo Vaik MTÜ Eesti Naabrivalve juhatuse esimees Kuritegude arv on Eestis kümne aastaga üle kahe korra tõusnud. Neist pooled pannakse toime Tallinnas. Meedia on paraku teinud kuritegevusest meelelahutustööstuse haru. Televisioonis näidatavad tõsielulised politseiseriaalid on ühed vaadatavamad saated. Ajalehtedes pannakse suurt rõhku võimalikult julmade kuritegude laialdasele kajastamisele. Üksikasjalikele kirjeldustele lisatakse verd tarretama panevad fotod. See kõik suurendab inimeste hirmu kuritegevuse ees, enim kardetakse just vägivaldseid kuritegusid, ehkki oht langeda nende ohvriks on tunduvalt väiksem kui näiteks korterivaraste läbi kannatada saada. Eestis, nagu mujalgi maailmas, ei jõua politseini info suurest osast kuritegudest. Levinud on arvamus, et miks teatada, nagunii ei suudeta kurjategijaid tabada. Kahetsusväärselt on paljud inimesed leppinud mõttega, et koduvägivald on perekonna siseasi ega puuduta teisi. Kui vaadata politsei statistikat, tuleb tõdeda, et suur osa raskete kehavigastustega või isegi surmaga lõppenud tülisid on toimunud perekonna- või tuttavate ringis. On vaja teha palju tööd, selgitamaks inimestele mida rohkem infot on politseil kuritegude kohta, seda paremini saab politsei ka oma tööd teha ning suunata rohkem vahendeid kuritegude ennetamisele. Selleks, et inimesed julgeksid takistada kuritegu, on vaja tagada nende õiguslik kaitstus. Kui valvas kodanik on kurjategija kinni võtnud ja kohtus võidakse ta liigse vägivallatsemise eest süüdi mõista, samas kõnnib pätt rahulikult kohtusaalist välja, siis on riiklikes väärtushinnangutes midagi väga paigast ära. Meditsiinis räägitakse juba ammu, et odavam on haiguseid ennetada, kui nende tagajärgedega võidelda. Kuritegevuse vastases võitluses oleme samal tasemel, kui meditsiin oli 100 aastat tagasi. Oleks aeg tunnistada, et traditsiooniline kriminaalõigussüsteem ei suuda mõjutada kuritegevust. Suurbritannias läbiviidud uuringu kohaselt on kurjategijal oht vangi sattuda ainult 1%! Riigikogus arutusele tulev Uimastite vahendamist aga käsitletakse nii Eestis kui ELi liikmesriikides kui tõsist kuritegu, mille eest on ette nähtud ranged karistused (vähemalt paariaastane vangistus või rahatrahv). Rask juhtudel (narkokaubandusega tegelevasse organiseeritud kuritegelikku gruppi kuulumine või selle juhtimine) võib kuues riigis määrata eluaegse vangistuse, mujal on vanglakaristuse maksimummäär kümnest 25 aastani. Pole kellelegi saladus, et narkootikumide tootmine ja vahendamine on osake kuritegelikust ahelast, millega haakuvad nii organiseeritud kuritegevus kui rahapesu. Seetõttu ületab ka kahju, mida iga sellise kuritegeliku ahela lülide lõhkumisega võidakse allilmale tekitada, kaugelt meie tavaharjumustes käibel olevad rahanumbrid. Narkootikumide tootmine ja vahendamine on osake kuritegelikust ahelast, millega haakuvad nii organiseeritud kuritegevus kui rahapesu. keskkriminaalpolitsei kui meie naaberriikide politseistruktuurid pühendavad juba täna ligi 70% narkootikumide vastasele võitlusele eraldatavaist vahendeist just narkootikumide käitlemise tõkestamisele. Sama suunda järgivad politsei rahvusvahelised koostööstruktuurid. Nt Europoli viimase aja suuroperatsioonides konfiskeeritud narkootiline aine ja selle valmistamiseks vajalik aparatuur annavad küll tunnistust kuritegeliku ilma püüdlusest leida uusi viise meelemürke toota ja ringluses hoida, kuid Euroopa ühinemisega kaasnenud jõustruktuuride uued koostöövormid suudavad olukorda üha paremini kontrollida. Seetõttu pole ka väljaspool Eestit asuvail narkokaubitsejail võimalust kauaks varjule jääda. Infoajastu pealetung ja piiride avamine vähendavad varjumisvõimalust veelgi. Ka Euroopa karistuspoliitika on keskendunud just raskemate narkokuritegude eest adekvaatsete karistuste määramisele. ELi liikmesriikide karistuspoliitikas on tugevnemas suund eristada ühelt poolt uimastite omamise või tarvitamisega, teisalt uimastite vahendamisega seotud õiguserikkumisi. Uimastite omamise ja tarvitamise puhul rakendatakse üha enam õiguslike sanktsioonide asemel meditsiinilisi ja sotsiaalseid mõjutusvahendeid. ELi 15 liikmesriigist 11 vaadeldakse uimastite vaid enda tarbeks omamist karistust kergendava asjaoluna. Hispaanias, Itaalias ja Portugalis käsitletakse niisuguseid juhtumeid sarnaselt Eestiga vaid haldusõigusrikkumise ehk väärteona, Luksemburgis kehtib see põhimõte kanepitoodete kohta. Karistused uimastite enda tarbeks omamise ja tarvitamise eest varieeruvad hoiatusest lühiajalise vangistuseni. Karistused on karmid Kuritegevus meelelahutustööstuse haru? Kaks viiest kuriteost avastatakse registreeritud ja avastatud kuriteod, 6 kuud 2003 kuriteo liik varavastased süüteod avaliku rahu vastased liiklussüüteod isiksusevastased süüteod Allikas: Politseiamet teised registreeritud avastatud dokument Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010 paneb paika küll üldise suuna, kuid paraku kipuvad jääma sellised suured plaanid vaid paberile ning eelarve menetlemise käigus eelistatakse konkreetseid katuseid ennetustegevusele, mille tulemused ilmnevad pika aja järel. Siinkohal võiks eeskuju võtta Hollandist, kus on eraldatud 1% eelarvest kriminaalpreventsiooni programmide rahastamiseks. Kohalike omavalitsuste tasandil on olukord veelgi hullem. Neid valdu-linnu, kus ennetustegevusele on tähelepanu pööratud, võib üles lugeda kahe käe sõrmedel. Selleks, et käivitada ennetustöö, on vaja spetsialiste. Täna ei õpetata aga üheski eesti kõrgkoolis kriminaalpreventsiooni eriala. Pole erilist kasu praegu ettevalmistamisel olevast korrakaitseseadusest, mille kohaselt muutub ennetustöö paljude institutsioonide kohustuseks, kui meil ei ole inimesi, kes teaksid, mida ja kuidas teha. Samal põhjusel on raske nõuda võimudelt ka hiljuti kinnitatud turvalise elukeskkonna standardi rakendamist. Selleks, et ametnikes huvi äratada, tuleb poliitilisel tasandil võtta vastu selge otsus kuritegevuse ennetamise prioriteetseks kuulutamisest ja seda ka eelarve kaudu toetada.

27 arvamused Äripäev 7. november toimetaja Aili Sandre tel , e-post KOLUMN Töötuskindlustusmakset saab vähendada Valitsus on Töötukassa nõukogu ettepanekul kinnitamas a töötuskindlustusmakse määra, mis jääb tuleval aastal küll praegusele tasemele, kuid mille langetamist aasta pärast nõukogu ei välista. Töötuskindlustuse seadus annab nõukogule ette vahemiku, kuhu maksemäär peab jääma. Kas seda tuleks langetada, tõsta või samaks jätta, otsustab nõukogu põhjalike materjalide ja prognooside alusel ning teeb vastava ettepaneku valitsusele. Tulevaks aastaks tegi nõukogu ettepaneku jätta maksemäär muutmata ehk kindlustatu töötuskindlustusmakse määr oleks tulevalgi aastal üks protsent ja tööandja maksemäär 0,5 protsenti. Eesmärk on hoida süsteem stabiilsena Ettepanekut tehes arvestas nõukogu, et töötuskindlustussüsteem on Eestis rakendunud väga lühikest aega, mistõttu puudub adekvaatne teadmine reaalselt hüvitiste taotlejate ning hüvitistele õigust omavate subjektide tegelikust käitumisest ja vahekorrast tööturul. Süsteemi nooruse tõttu on võimalik, et kõik õigustatud subjektid ei tea hüvitist taotleda, mis pikemas perspektiivis võib muutuda. Samuti ei ole a üheksa kuu statistiline aegrida piisav, andmaks pädevat infot pikemate prognooside tegemiseks. Töötuskindlustussüsteem on rakendunud Eesti majandusele positiivsel ajal, mil töötuse määr on olnud langustrendis. Erinevate majandustsüklite etappidel, kus majandussurutis võib kesta kaks-kolm aastat, on eesmärk hoida süsteem stabiilne. See tähendab mitte muuta töötuskindlustusmakse määra igal aastal ning vältida makse tõstmist majanduslanguse perioodil. Lisaks seisab töötuskindlustussüsteemil ja a ees hüvitise maksmise perioodi pikenemine, mille arvestamine juba a peaks olema süsteemi sta- Meelis Paavel Töötuskindlustussüsteem peab kaitsma kindlustatuid igas majandustsükli etapis pika aja jooksul, mistõttu on Töötukassa konservatiivsus õigustatud. biilsuse üks tagaja. Süsteem peab kaitsma kindlustatud isikuid igas majandustsükli etapis pikas perspektiivis, mistõttu on töötukassa oma tegevuses järginud konservatiivsuse põhimõtet. Eesti süsteemi omapäraks on katta lisaks töötaja riskile ka tööandja risk. Paljudes Euroopa riikides see nii ei ole. Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis on see risk küll kaetud, kuid töötuskindlustussüsteemist eraldi. Eesti on tööandjate esindusorganisatsioonide soovil tulnud tööandjaile vastu, sätestades juba töötuskindlustuse leppes vastavad põhimõtted. VASTUKAJA Artiklile Viis miljardit krooni kaalukeeleks, Välisabi ei jää kasutamata Kadri Reinthal rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakond Vastusena O. Laanjärve arvamusele ja infoks Euroopa Liidu struktuurifondidest huvitatud inimestele valgustan rahandusministeeriumi optimistliku välisabi kasutamise prognoosi tagamaid. Riigikogu liikme mainitud välisabi raha mitteärakasutamise oht tundub tõesti suurena abi suurust vaadates 5,2 mld krooni. Kui summa sisse vaadata, on hirme ehk vähem a riigieelarves on välisabi allikatena toodud alljärgnevad fondid: ELi eelstruktuurifondid Phare, Ispa ja Sapard vastavalt 500, ja 100 mln krooniga. Need on fondid, mille raha kasutamist oleme harjutanud juba aastaid. Phare vahendeist oleme igal aastal üle 90% välja maksnud, st ära kasutanud. ISPA vahendid kajastavad valdavalt juba sõlmitud töölepinguid (nendeni jõudmine vajas tõesti pikka ettevalmistust ja sellest tulenevalt ka tagasihoidlik ISPA vahendite kasutamine eelnevail aastail). Ministeerium ei näe hetkel põhjust kartuseks, et neid summasid ära ei kasutata projektid on valitud ja raha eraldatud. Enam ei peaks tulema ka uudisena, et põllumajandustootjad on kogu Sapardi raha, alates a kokku miljard krooni, edukalt ära taotlenud ja seda kasutamas. Seega oht välisraha kasutamise suhtes pole eelstruktuurifondide puhul põhjendatud, ka selle hulk jääb samaväärseks a eelarvega. Teine suur euroraha allikas on avanevad struktuurifondid ja ühtekuuluvusfond. Esimeste prognoositavad väljamaksed on a eelarves kokku ligi 2 Töötuskindlustuse käivitamine tõi kaasa ka kollektiivse koondamise mõiste, mida varem Eesti seadusandluses ei tuntud. Mõiste tuleneb ELi direktiivist 75/129 ning annab ette piirid, millal on tegu kollektiivse koondamisega ja millal mitte. Direktiiv teeb kollektiivse koondamise ettevõtte jaoks aeganõudvaks ja bürokraatlikuks protseduuriks, mistõttu püüab suurem osa tööandjaid sellest hoiduda ja vabaneda töötajatest lihtsamalt. Põhiprobleem on töösuhete kultuuris Kui ELi riikides algab kollektiivne koondamine vähemalt kümnest töötajast, siis Eesti on tööandjate ettepanekul piiri allapoole toonud ja selleks on viis töötajat. Et koondada viis inimest, peab ettevõttes vähemalt viis inimest töötama. ELis saab aga kümme töötajat koondada ettevõte, kus on üle 20 töötaja. Kas vähem kui viie töötajaga ettevõttele peaks töötukassa kollektiivsel koondamisel hüvitist maksma, on seadusandja otsustada. Ilmselt pole siis tegu mitte hüvitise, vaid ettevõtlustoetusega ning see ei lähe kindlustuspõhimõtetega kokku. Miks on töötukassa väljamaksed prognoositust väiksemad? Kas probleem on töötuskindlustuse seaduses? Tööandja sihtfondi vaadates läheb kõik prognooside järgi, töötaja sihtfondi väljamakseid on olnud vähem kui prognoositi. Töötukassa seisukohalt on põhiprobleem töösuhete kultuuris ning töölepingu lõpetamise aluste regulatsioonis, mitte töötuskindlustuse seaduse sätetes. Töölepingu küsimused on sotsiaalpartnerite kokkuleppe koht ja paindlikkust võiks olla kõigil pooltel. Üks on selge kuna tegu on sihtotstarbeliste kindlustusmaksetega, saab neid kasutada vaid seaduse alusel hüvitiste maksmiseks, mitte ettevõtluse toetamiseks ega laenude andmiseks. Meelis Paavel on töötukassa juhatuse esimees, Mõõdukad mld. Sellele lisandub 78 mln ühtekuuluvusfondilt. Teadlikkus avanevatest abivõimalustest on suur. Julgen seda väita, sest oleme koostöös teiste ministeeriumidega teadlikult avalikustanud kogu struktuurifondideks valmistumise protsessi, sh on toimunud lugematul hulgal seminare tulevastele toetuse taotlejatele. Suutlikkus abi taotleda eksisteerib ka juba täna: a jooksul viis ministeerium läbi konkursi, et projektide ettevalmistusfondist jagada 12 mln krooni struktuurifondide projektide ettevalmistajatele. Huvi fondi vastu oli väga suur (209 taotlust) ja kogu raha sai korraga jagatud. Ettevalmistusfondi kogemus näitab nii suurt huvi kui seda, et omavalitsused, ettevõtjad ja kolmas sektor on võimelised edukaid taotlusi esitama. Arvestades, et ühe keskmise projekti ettevalmistamine maksab 5-10% tema lõplikust mahust, võiks siit järeldada, et nende 12 miljoniga valmistatakse ette projekte kuni 240 mln krooni ulatuses. Uus projektide ettevalmistusfond avatakse veel tänavu, selle maht on 35 mln. Phare vahendeist viidi ellu turismi toetusskeem, taotlusi laekus 7 korda suuremale summale, kui oli võimalik jagada. Sapardi absorbeerimisvõime kasvas a 248 taotluselt a 946 taotluseni. Sapardi meetmed jätkuvad põllumajanduse struktuurifondi raames a 400 mln krooniga. See kõik muidugi majanduslanguse ohtu, hirmu ja ootust ei vähenda, aga välisabi selle põhjuseks pidada ei ole vaja. Pigem tekib võimaliku languse puhul võimalus sellest struktuurifondide toel kiiremini välja tulla võimalused ettevõtluse arendamiseks on suuremad. VIIS AASTAT TAGASI peatoimetaja: Igor Rõtov väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS Pärnu mnt 105, Tallinn tel: (372) (372) faks: (372) (372) e-post: aripaev@aripaev.ee WWW: 9. november 1998 Ukraina turg taas lahti Ukraina grivna kursi stabiliseerumine viimastel nädalatel on avanud Eesti ettevõtetele taas võimaluse oma kaubaga Ukraina turule minna. Ukraina ettevõtetel on seoses grivna tugevnemisega nüüd võimalik rohkem dollareid osta ja Eesti kaup on sealsele turule vähehaaval naasma hakanud, ütles Eesti kaubandusesindaja Ukrainas Anne Niinepuu. Hetkeseis: Eesti liitumine Euroopa Liiduga seab ohtu vabakaubanduslepingu Ukrainaga. NÄDALAKOMMENTAAR Mürkroheline Tiit Reinart Saaremaal kipub muidu üllas roheline mõtteviis vägisi mürkroheliseks muutuma. Austan inimesi, kellel on kindlad põhimõtted. Aga ainult nii kaua, kuni neist põhimõtetest pole pime fanatism saanud. Nii pime, et oma kitsa (kinnis)idee kõrval muud ei nähta. Saaremaalt olen viimasel ajal saanud mitu näidet, kus muidu nii üllas roheline mõtteviis vägisi n-ö mürkroheliseks kisub. Sealne süvasadama ehituse ümber käiv ja lõppematuna tunduv tants teeb juba nõutuks. Sest ehitust ei ole. Ohtralt on tehtud uuringuid, sadamakohta on solgutatud siia-sinna, igal pool on looduskaitsjad risti-põiki ees. Asi juba kohtukullide lahendada antud. Mustjala vallavanem võib ju nukralt rannas kõndida ja jutustada sellest, kuidas valla inimesed mandril ja välismaalgi tööl käivad, selmet kohapeal tööd saada. Rääkimata sadama mõjust kogu saare majandusele. Aga kelle asi peaasi, et lind lendaks ja lill õitseks. Teine näide. Kormoranid tegevat oma suure söögiisuga kõva kurja, nii et kaluritele ei jäävat merest midagi välja tõmmata. Ühel kalateadlasel rohi varnast võtta vaja kormoranimunad õlilahusega üle võõbata ja siis ei kooru sealt midagi. Ning kala jälle kui palju. Teine teadlane, ornitoloog leiab aga, et see kava ei kõlba kuskile, kalurid ise on ülepüügiga oma teenistuse kokku kuivatanud. Mõlemal nagu õigus. Aga ainult oma mätta otsast. Kolmas näide. Saaremaa muuseum kavatseb vanad õõnsad ja pehkinud puud Kuressaare linnuse vallidelt maha võtta ning uued asemele istutada. Kooskõlastused väidetavalt olemas ja mis siis muud, kui saag sisse. Aga ei. Loomastikukaitseekspert ei hoia kohalikus lehes sõnu kokku tõestamaks, kui vajalikud vanad õõnsad puud on seal ju nahkhiired jm pisiimetajad ja selgrootud sees. Sellele, et vanad puud tormiga murdudes parklas mõnele autole selga sadada võivad, rohi olemas parkla mujale ehitada. Uute puude asemele istutamine polevat lahendus, lisaks nahkhiirte pesadele võetavat nendega inimestel ära vari ja rahuldustunne, et midagi vana ajavoolule vastu peab ja püsib. Kas ikka püsib? Sama edukalt kui autole, võib see üha enam pehkiv puu ka varju otsinud inimese enda alla jätta. Eksperdil jälle rohi olemas inimesed istugu tormiga kodus. Huvitav, mida ekspert soovitaks neile nahkhiirtele, kes murduva puu õõnes pesitsevad? Pole küll spetsialist, aga arvan, et ega nendegi elutingimused puu kokkukukkumisel oluliselt parane. Mis nõu siis aitab? Tiit Reinart on kolumnist Toimetus e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) faks: (372) Reklaamiosakond e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) faks: (372) Tellimine ja levi e-post: register@aripaev.ee tel: (372) faks: (372) Tellimishind 12 kuuks 1900 kr Tellimine internetis trükk: AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372)

28 Äripäev reede 7. november 2003 VALUUTAKURSID USD 13,66 EEK SEK 1,74 EEK LVL 24,43 EEK EUR 1,14 USD Transiidiärimees Anatoli Kanajevi maja Jõelähtme vallas ähvardab lammutamine merele liiga lähedale ehitamise pärast. Pilt on tehtud aasta tagasi. Foto: Scanpix/Postimeess ÄRILAUSE Kanajevi ja Kaasiku majade ehitusload tühistamisel Saksa kirjanik, Nobeli preemia laureaat Günther Grass Keskkonnainspektsioon jätkab kohtus võitlust naftamagnaat Anatoli Kanajevile ja advokaat Viktor Kaasikule antud eramute ehituslubade tühistamiseks. Anne Oja Nii Kanajev kui ka Kaasik on saanud ehitusloa Jõelähtme vallalt. Novembri alguses Tallinna halduskohtus toimunud istungil Kanajevi ehitusloa asjus jäi keskkonnainspektsioon varem esitatud nõudmiste juurde, lisades täiendused, teatas inspektsiooni juriidilise osakonna juhataja Antero Männik. Seoses vajadusega võimaldada vastustajal tutvuda täiendatud protestiga ning tulenevalt kohtu nõudest esitada täiendavaid dokumente määrati uus istungi toimumise aeg a aprilli alguseks, lisas Männik. Kanajevi naabri, advokaat Viktor Kaasiku ehitusloa tühistamine tuleb kohtus arutlusele detsembri alguses. Jõelähtme vallavanem Taimi Saarma ütles, et ei tea, milles keskkonnainspektsiooni uued nõudmised seisnevad. Olen kursis, käisin kohtus kohal. Aga võin öelda, et mina mingit kommentaari ei anna, ütles Jõelähtme valla ehitusosakonna juhataja Villem Viikholm ärritunud häälega. Viktor Kaasik ütles, et teda ehitusloa vaidlus ei huvita. Mulle ei saa keegi teha ettekirjutust maja lammutamiseks, sest sellel on kehtiv kasutusluba, lausus ta. Kaasik ei soostunud spekuleerima, kellelt ta nõuaks sisse lammutamisest tekkiva kahju, kui keskkonnainspektsioonil õnnestub nii ehitus- kui ka kasutusluba tühistada. Riik peab iseendaga klaarima need asjad, kinnitas ta. Keskkonnainspektsiooni andmetel kulub ehitusloa tühistamiseks 2 3 kuud kuni paar aastat. Oleneb sellest, kui palju vastaspool vaidleb ning dokumente kohtusse veab. Kanajevi- Kaasiku kõrval tühistab keskkonnainspektsioon ka üht ehitusluba Paikuse vallas. Varem on pretsedenti loovalt tühistatud omavalitsuse antud ehitusluba nn Võru päikeseprotsessis, kus Võru linnavalitsust hagesid kaks õpetajannat. Ehkki linnavalitsus leidis, et Wõro Kommertsile kuuluva ärihoone kõrval pimedaid eluruume taluma sunnitud naiste kaebus pole põhjendatud, jättis riigikohtus ehitusloa tühistamise jõusse. Musta stsenaariumi ehk hoone lammutamise puhul võib Eesti ühe tippadvokaadi Andres Hallmägi saavutatud võit kaasa tuua üle-eestilise lammutamislaine ning miljonitesse kroonidesse küündivad kahjunõuded ebapädevaid otsuseid langetanud ametnike vastu. Mul on kuri kartus, et me inimestena suudame kõike, ainult mitte oma vigadest õppida. Eesti Ekspress, Areen november Laulasmaa SPA & Conference Hotel HARJUMAA Äripäeva Harjumaa Arengukonverents ÄNEMAA RAPLAMAA JÄRVAMAA Kas ressursid toetavad ettevõtluse arengut Harjumaal Harju maavanem Orm Valtson Harju maakond: trendid ja visioon Eesti Tuleviku Uuringute Instituudi direktor Erik Terk Keila kui atraktiivne ettevõtluskeskkond Harju Elekter nõukogu esimees Endel Palla Omavalitsuste ühistegevus Harjumaa ettevõtluse tuleviku plaanimisel Harjumaa Omavalitsusliidu büroo direktor Toomas Välimäe Hind 1200 kr (km-ga 1416 kr). Mitme osaleja korraga registreerimisel on 10% soodustus. Registreerimine telefonil (0) , Merle Kumari Eesti majanduse arengud Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik Andrus Alber EASi võimalused ettevõtjale EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Allar Korjas Tallinna ettevõttest Harjumaa ettevõtteks mured ja rõõmud Kalevi administratiivjuht Riina Rohelaan Foorum: Kas Harjumaad vaevab ressursipuudus? Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja kt Indrek Tamberg Harju maavanem Orm Valtson Harjumaa Omavalitsusliidu büroo direktor Toomas Välimäe Harjumaa TOPi väljakuulutamine ja autasustamine Toetavad: If Eesti Kindlustus