Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje

Størrelse: px
Begynne med side:

Download "Eesti Sõna. j Saksa õhutõrje"

Transkript

1 Toimetas Ja talitas: Tallinn, Pikk 2 KoOtma eetefioajkeäkjaasa 435-B TeJÜiulsie ja äuulsteista 1 vaäkftttt Eataskaevu tea. & telefion «t-e? Tarritamatei fcäaüclrjo e 4 säilitata TO!aaeutise JcCaetunoid fe_ t3 H Eesti Sõna üksiknumbri hind 10 penni Ornub kaos korda nädalas Tellimishind kuus kodumaale 2 i rmfe.; välismaale 3,40 rmk. Ai dressi muutmine 20 penni Tellimisi võtavad vastu kõik postkontorid. Ja posttagenluurid TaJitus avatud k. B ls laupäeval B l 3 Nr. 283 (W aastakäik) Kesknädalal. 8. detsembril 1943 Tänast lehte Ö lk, Hävitati enamlaste väegrupp Kirde pool Žttomiri Saksa vaed edukal rünnakul Föhrerl peakorterist, I 7. detsembril. Sõjajõudude ülemjuhatus teatab: Krimmis ei jätkanud enamlased elle mam oma j tulemuseta rünnakuid kirde pool KertšL Rumeenia Vägede rünnak vaenlase dessanlpeale lõuna pool Kertši teeb häid edusamme. I Dnepri suures käärus Hindas vaenlane eile uuesti ',? ma läbimurrukatsed nurjusid vihaseis võitlusis. Edela pool Dnepropetrovski! hävitati vasturünnakul uks Vaenlase võitlus grupp väheste rtismeteni. Edela f pool KrementŠugi peatasid meie väed ägedais võitlu- J sis tugevaid vaenlase jalaväe- ja soomusjõude. jj juures sooritasid enamlased eile ainult II mõningaid nõrgemaid rünnakuid. Ruumis kirde pool j j Saksa õhutõrje jarelevedu maanteedel ja raudteedel ning väekoondisi Kiievi ruumis. tugevneb järjest 52. jahieskaader saavutas 4. detsembril oma Briti lendurite seletusi obuvoidu. i Õhujõud ründasid heade tulemastega enamlaste Genf, , (HNB) Londoni aja Lõnna-Itaalias tugevnes võitluste ägedas kõrg lehed kirjutavad üha tugevnevas mäestikus edela peol Mlgnanot. Üleolevate Põhjavägede tugevad rünnakud vaheldusid meie! lennukid kerkisid esile massidena j. Saksa õhutõrjest. Saksa ööjahi vasturhnnalratega, mille kestel mõni kõrgendik mitu. tõmbasid pommitus-erfkaadrid ras korda omanikku vahetas. Võitlused on veel täies koisse õhuvõittueisse," kirjutab Dai ly Maeli" korrespondent, kes oli kõ nelnud tagasipöördunud lendrurikege vaist võitlusist. Briti piloodid kirjeldasid uusi õhu Zitomiri vallutasid Saksa jalaväe- ja soomusjõud i Rinde 5- Ja idaosast 6._ detsembril teatatakse tulistati eelpostide alla Vahemere vahelisist ja oku ela tõrjeviise, mis saralevad tuleknstu tamisvooliku hiigelsuurele veejoal* rünnakul mitu asulat. jj Majalt idarindelt teatatakse vald kohalikust võit peeritud laauepiirkondade kohal 25 vaenlase lennukit, mis kohutava jõuga küünib suurtes lustegevusest. lennukit ~ rasket neijamootorilist pommitus- se kõrgustesse; Nii võivat niäriid Saksa pealinn Berliin, (DNB) Saksa kaitset nimetada./kolossaalseks' a] Nõukogude de&santpead lõuna pool õhukaitsejõud hävitasid 5. det nihkuvat ofensiivi. Britl-USA võit Kogenud lendurid ütlesid, et na. - Kertši, murdsid läbi vaenlase posit sembril Lääne-Prantsusmaal küir - sioonidest ja tungisid rannikule lusjõudude peakorter arvab, nüüd pole üksikul rünnakul sattunud vee me vaenlase lennukit, neist kolm seletuse leidnud olevat. Ta andis i j välja, ilmaski niisugusele tohutule jahi USA ehitusviisiga neljamootorüistm jjviatsa" kirjutab ~ ka ilgele stegu - välja teate järgneva kummalise leiindkite: hulgale. Neid tiirles õhu masinat. Pealeselle sai veel kaks tekstiga: sadu ja arenes loendamatuid õhulä s õest, mis toovad au Rumeenia püha neljamootorilist pommituslertnukit hinguid. t dele lippudele." õigustatud uhkusega ~Itaalia rindel on puhkenud jala niivõrd raskesti vigastada, ei kai imetleb maa oma poegade sangar ~Daily Mail'- teatab lõpuia, et vii haigüs nimetusega trench foot, nende kaotust tuleb arvestada. likkust, mis on uueks tõendiks masei rünnakul jäi kadunuks k. (jalakärn). Mitusada 5. armee sõ- ] Need tulemused saavutasid Sak-; kaks sõjakirjasaatjat: keegi aust -jmeenia rindevoitleja tublidusele, durit, kes kannatavad seda valu- j fcüiüemrukid ja õhutõrjesuur-1 raallane ja INS-i agentuuri kõrres tiikivägi eriti raskeis ilmastikutin-1 Kõrvuiti Saksa väejuhatuse ja rikast_ nahahaigust, paigutati laat-. 1 pondent Lowell Bennett. sõduriga 'Krimmis," kirjutab sarettidesse. See haigus oo pärit gimusis. Õhuvõitlusis läks kaduma j Iga tras pomhlitnsjend Saksamaa ; J kindral Dabita Curentalis", pida esimesest Maailmasõjast, mil ssdu- 1 kolm Saksa jahilennukit, üks sak vad Rumeenia väejuhatus ja rumee le kujuneb üha rohkem lahinguks j sa jahilendur suutis end langevarjul rid, ke: kaua aega pidid seisma t nia sõdur viimseni oma kohust. Nad üha vähem rünnakuks," kinnita abil päästa. Ligemale saja vaen kaevikute poris ja vees Prantsus võitlevad ustavalt ja täie andumu Daiiy Telegiaph" oma juhtkirjas lase lenduri hukkumine kahe saks maal, langesid selle ohvriks. Kar-,' jaotused tõusevad laltäcairbatuls sega rumeenia rahva suurimaks auks lase vastu on inglasile ja ameerik mid ettevaatusabinõud on tarvitu- k ja uhkuseks." kuna Saksamaa aktiivne õhukaita lasile seda rõhuvam, kui arvestada, ; sele võetud. uha,, neil P üha raskem asendada! Miks ei ole edu nältl ':aotusi spetsiaalvägede j Bukarest, 6. lfi. (DNB) Buka Rooma, Inglise ja Atnee Kommunism Alžiiris resti ajakirjandus toob esikülgedell rika avalikkus avaldab viimasel suurte pealkirjade all Rumeenia va- I nädalail selget rahulolematust plaa gecte uue võidu. ni nurjumise pärast, mille koha- Levitab sealt katku iile Vahemere-maade r- Šaikp, sdjajõududeteates I selt taheti Itaalia niijitelda ühelj Madrid, (DXB) " Jänmit uteku, ründasid Rumeenia üksused hoobil vallutada, ja arvustab kas t tos usus looteid sellest päästmeth. 'kasvav kommunismi oht, mis AÄžüris vaval määral praegu tieusammul ä Sellele esimesele sammule teel kom I anglo-ameeriklaste kaitse all kiirgab). mumisim poole järgnes uojäo-amee oma mõju välja kogri Vahemertt rikfestte maabumisega Põhja-Aaffiri, rtrumile, täidab Hispaaniat raskes tos teine samm,, mis avaldus Dar Bandiit riigipeaks Moskva asutas..jugoslaavia valitsuse" Berliin, (DNB) Kohe 3 StaJmi poojt ametisse seatud parask Teherani konverentsi lõpeta bandiitide pesjscod oma une va mist oe Inglismaa poolt tuäinus taisid ; liteusega", " Tito bandiitide ~pagiriasvalitsusb Agram, (DNB) Kommu Moskva käsul kuulutanud kuningas Peetri troonilt heidetaks. Kuningas nistlikud Tito-jõugud asutasid oma Peetri pagulasva!iteas" Kairos aga valitsuse, kellele «Jugoslaavia pagu on Tito valitsusea loomise taunis lasvalltsus" Kairos esitas juba pro tanud terroristliku Ihkamise aktiks. testi, «Riigipeaks" on Tito senine See valitsus ei esindavat milgi viisil poliitiline komissar Ivan Ribar, Serbia rahvast ta sotsiaalselt ega «peaministriks ja sõjaministriks" rahvuslikult vaimult. Tito Ise, kes nüüd ise tunnistab, et Nõnda on nüüd avalik konflikt ta on endina Kroaatia karistus alune Jossip Bros. puhkenud ka Jugoslaavia pag iiaste vahel, ühel pool seisavad siiamaani Kroaatia ajakirjandus rõhutab inghsmoa poolt. aetatud pagulased oma kommentaaris asjaolu, et selle ema keskkorraldusega Kairos ja tel «valitsuse" liikmed on eranditult, tuntud kommunistidena. I Enese ja teiste elu eest murega. Eapagnol" kirjeldab ühes ar tiklis valju asjalikkusega poliitilist I arengut Põbja-Aafrikaa kuni Kreml; kpeuisjoid seähuniisori' Alxiiriv Leht Soome võitlus tuleb kasuks kõigile väikerahvastele Hejsingi, (DNB) Soo. me president Risto Ryti kõneles eili Soome vabariigi 26. aastapäeva pn ttu! rimsktd aktuse) Torus, Kõru anti edasi Soome ringhäälingu kau du. Pidulikust aktusest.võtsid osa peale vaütmtae liikmete ka riigi-, majandus- ja kultuurielu egfendaiad. i'-'-; i> ie nt Ryti ütles Oma kõnes; seisab praegu oma maa ilmapoliitilise positsiooni kafteel suurte, väljaspool Euroopat asuvate Võimude vastu, ja väikeriikide saa ta- on jäetud üksikute Tuli gruppide otsustada. '-'V- -j-r'- ei mõju näsaguas a rmsru võimalik jätkamise tervele rahvas te eme positiivselt, sest ka väike riigid on sõjalisest nõrfcusest hoo limata sageli tõeliselt vaimsed sutsr riigttl Soome näeb praeguse» elu korra* oma positsiooni järgmimft; Jraba ammu enne praegust Maailma, ftõda Mmli.. Soome oma välispoliiti ka* sihikindlalt hraa Ja sgäitada «Äbralffike suhteid käigi riikidega, täita ema nävukvafttd&ei «dmidiiai ja raw, ruwyjvi?* ja väfjaapool igk»nji«ei(t twnftlfc»,, Peateselt# vhutu Ea omaks Põhja maade «fcrttattmooi Ta pümk lo vahewda NõuiegwJ* lii juga da ümm-inr. ja sõpruse põhialusele. V-.«f! vüfjapofftöflsed: m&4r ratacaffit* ra«vft!e- r ötßd bljsta. *.endr Pdhimõtrl. c4ra»t <ei (dr me mitte sõtta sattunud, kaid wmf ef aje- r-.iid. nagu. me Joot sime, kg sõjast p23*tnod Seda. rjäctf aga ygjjteevate rir.y j muste v»»vu mingi teswtsgo, t ::1. "'2?. *. > *T,A- i ***& emprnffßrn- mm# «weffc jümfe tenf gssatwujd < <«.;<üfctdft tost ffl ränd»- fefflt rena -ahv; fcttmt Ä*>«# ««tdarte peoit kfmf Vägaii põrast sä-b ptdtfcwuf j»i j EuetetM ella. :v»e refcisul mevlja feoste ksfgfat bprngßist «ÄsaU tfhefa esjwesefc ffefigiu- f wfffii MKt ass» kui- n õfswrifee, Mi Ifth-Ksettflidtf öirigutu. fl rwdbm neui md ega- ÄttÄsrf «hertwtdiõo*. M SWRt ttnu.;.vjt fmkn-.ue /«mmim; j# «tew*rsst»t. -»ku rmawlk tg I Kw riifjurtätea kftgrse vaadi-h gõj» t-kfcml* tafciscmfo. R,inn*krt» 11 mntämm leningradi ptmte*. UMri,Wmi«h jlega. Ja nn algas sõda, sama sõda ( mis Meka veel edasi kestab. Sündmuste loogika on sellest ajagi peale tõendanud kõigi väidete pöh jwownatost, nagu ähvardaks Lenin.?j»h Jj < mn, territooriumilt «MS aastat on tulnud medl vahet, rojl'cft veitliwt. Meie võitluse Jook suj looduekatastroofide tõttu veel* wä rafk towswli&onri _ toiduainete sisseveogj «mekolke Saksamai Ja Taanitt. Seda tõelist sshrateenet e nmuita Soome iialgi. 6 Võitlus on meilt nõudnud suuri pm toobumusi j 3 raskeid cfhv. reitt Kmfc rahva jõud 6Hd tw+tr asetud. Selles hligelvsiäases' oleks mt-te jõust jätkunud. Seepü- Im l'j"s j 5 Vaid omaenda maa kaitseks, Nüfic StÄn^nelÄ^ i?«' olem* riluit juhu! juhu nsvu. d- teame. * feä Meil ag» uu {rine, saamine rshumf.r»i, stend#, «" t, J\ (to.-.kß.lte lj «wuftlaaiel, " Js niisama kat meis tahami J,ÄT-Ä gp<".ätsj^s?'l. " t ' *'l "er' "M 1(0 ijj. tetrfemh, ette leki! s* to rsiw»* ui 'j**-; < WffstJŽtetodk fceertimfc». mille tel.riim.- nsšm femanwt M. fjirfälr!e tinals «e*ui msärftwd nöwfmwst tundtmab n-frim-d! Karjata maa- ijssfte. kuna *««0 fõnetuts 't»w Äftwsmr j» mõnd saart Soome \n. f, ik utuutma. tewss touni k fee* Kaht -V, Ut. ei tepghnd «?., *m# «Ma* mteravm. iani marvämjses ja Gi raud' kukuta mises..; Juba Giraud? ajal tülitas l»im!rini:.-aii kõverjoon Põhja-Aafri kas järsku tbasu., KonrmuiiistlilaH _ te^eppeil" väbapatf -Gpajgp-tayõfifa kirjißtab muuhulgas.; ' AJžiiris on. tekkinud. kommunismi ««heteisse;, Tõienus St-aiini ja dt Gauüe'i vahelisse..südamlike* õnnit. kolle, mis ähvardab levida üle 'kogu lustelegrammide, vahetus. Arvestades Pob.ja-Aafrika. Terror, õõnestustoo seda arengut tunnustas: Stälm 'viivi ja spionaaz on eriti kohased asu tamatult pftomtsuse komiteed" Al maade jaoks, kuna sealt - lähtudes on ziiris. - kõige kergem õõnestada impeeriumi Seejärele saatis Kreml ühe OIM «. Kõikide nende selgete tõsiasjade põhjal fcuii asumais, kaasa osavaima diplomaadi, Yõäinsäci, SX agendiga Alžiiri, kuma llogomolo arvatud ka Prantsuse kolooniad, aastal kerida kommunistlik I sai oma 26 ajendist koosneva ata,' J tegevus. J biga Stalimi suursaadikuks Põhjaj Artikli auta vihjab siig asjaolule/!; Aafrikat KommtmistliMte organi: kuidas rahvarinde esindajad Prant- ; satsioone kerkib nüüd toi-;.weni pä s-usmaal koondusid pärast kokku-! rast vihma, üks nende koosdlel järgneb ikka teisele. Nüüd nõua varisemist de Gaulle'i timber. Tema j i 'ämber kogunesid ka need, kes lapsi - bvad kommunistid Alžiiris kogun nende partei tunnustamist valitsus Meie võitluse aastail on meie rahvas kogunud selle üle täpseid kogemusi. Talvesõja puhkemisel näis, et kõik olukorrad on meie vastu te et meie endi võiinutegu rid meid täiesti hätta jätavad. Siis tuli meie rahval oma päästmine ehitada täielikult ta enese seesmis tele teguritele. Nende teguirite abil ja meie refvarvendade ja sõprade kaudsel või otsesel toetusel oieme vasta pidanud ka järgnevais ohtli kes ja raskeis gõjafaasides. Nelja s&ja-aasta jooksu! oleme näinud maailmast ruktuuri mitu korda muu tumas. Käesoleval aial om ta sega sem kui kunagi varemalt. Sellest hoolimata on meie käes samad sees parteiks. Lõpuks kinnitab autor: ~Kommun ismi maissruut on selgesti püritel <tod. Alziir on tähtsaks positsioo niks Nõukogude poliitikale. Põbja- Aafrjka on viljaks, mis sõja kaas- Si'nlte "õjul kukub tõenäoliselt otakdfle rfrope. Saksa ja Jaapani õnnitlused Soomele Fdhireri peakorterist, 6. detsembril. Fiihrarisaatis Soome riigi presidendile Riato Rytile Soo me Iseseisvuse päeva puhul südam likke sõnu sisaldava õnnitlustele grammi, n 12. (1>KB) Tenno saa tis Soome presidendile Rytile Soome meselsvuse aastapäevaks õnnitlus- ' läkituse., Jälle maavärin Türgis Istanbul, 7. 13, (DNB) No vembri lõpul tugevate maavärlngu te läbi kannatada saanud Kirde- Anatoolia alades toimus äsja uus äge maa-alune tõuge. Nagu Cum niiriget teatab, sa maavärisemi se' surma 350 inimest. Mitmes tei miscd tegurid, millele oleme õppi nud {õppeks oma rahva edu ohita ma. Niihästi kui teame, et kümne kilomeetri võidujooksjal a li.l- vii maste kilomeetrite kestel tuleb ta j ses kobas lõhenes maapind, kaks vastupidavuse otsustav proov läbi j teha, niisama h&rtf teame ka, et praeguses rahvaste hiigelsuures vastiipmavuhvõittir-e -puaib võidukana vaid mee rah* j vtw, kette tshe lõppvõltluae ras kete kilomeetrite «{gilt Pi krttkr. küla lõhuti täielikult, ' vxwrw rahva rõhutud ots»terr«at b Need kilomeetrid tähendavad vaid, j.viataa" avaldab kõneluse Roatovi et eeamftrk nihkub lähemale. Va--1 tavalt sellele mõõdetakse Iga rahval, piiskopi Nikolaiga, Rostovi evakueerimisest peale viibib ühes tõelist väärtust parimini ta panuse jõurjiuaea ja närvide kontrollis, mil Rumeenia kloostris. Piiskop Niko lai aol XB3I. aastal Rostovi piisko leks rahvas väsimuse ja raskuste J võimeline on. Me teame J, piks pärast seda kui ta eelkßlja väga h.i.-.i, et kui me maailma iõp-1' ts"iz,?vr mal«tetl sunnitööle, (Efctf vabastamiseni s-t.i peame, alte oleme veelgi rohkem saavuta. ntt«kui»«ia kisdiustalud Meie võit liin veenab»ii» km' lgaa maailma kaari». et äikerahvad vslrivaif ikkagi vahadtwt }» enriamõäramte "tite sn nbfikho» Mtimri mil (uhatud. Nii peab end «oom* r-ifua-.. ema elu e*mt, Srõig! väkitrrali- VMte vabad,,,» reavõitlejaks dhte-l rtedef * ig«a-gad»!. Viiendal Iw»f«terai sõja iinler j,,-kat, mmte rahva» võitlust iwiai- ri da»» te teadmine' et oti v.at':. meelt te rangel «nte,, * :,(.Ute'. et j vmtfmr Ro«w peaks vastu aaatu.e l?, Rostovi vangla kangidest Itefistavate teuwtete. C t' I tsa m!os:naid '«nfm välja Tühjad sõnad Teheranist Konverentsi kommiinikee avaldati 5-päevase hilinemisega Berliin, (DNB) Pärast Teherani konverentsi, imis lõppes ; juha 2. detsembril aivaldäs Keuter 6. detsembril If-puka nii auurejoone lisdlt ja salapäraste - vihjetega ette teatatnd kommiüniikee., Seffleg üteldakse: Me oleme vii mase nelja päeva jooksu1, siin meie liitlase Iraani pealinna kokku'tulnud ja oleme oma ühisele poliitikale an nad vormi ja teda kinnitanud. Me tegime otsuseks, et meie rahvad nii sõjas taid sellele järgneva] rahuajal, kooa töötavad. Mis puutub sõjasse, siis oti meie sõjalised staabid meie lübiääkimistega ümmarguse laua ääres ühinenud ja me viisime oma plaanid' Saksa sõjajõudude hävita miseks kooskõlasse." SW.o r.üihl juhu lugematuid kordi tehtud Vinnftuscle, et ollakse üiks"-'* meelel, pt tahetakse sõdida ja' et ohaätse otsustanud hävitada Saksa võitlusjõud, lisandub vihje eelolevast teisest rindest, mis on igatahes küll veel udusem kui lil kuu eeslt Casa blanca otsustes;- 'Lausa silmakirja lükkusega kõneldakse kõrgest vastu tusest rahu loomises, mis pidavat mitmeks t inimpõlveks kõrvaldama sõjakoledused. Seega' peavad nad kõiki maailma rahvaid nii rumalaiks ja llihlnägei i siks, nagu suudetaks unustada, et käesoleva sõja põhjustasid ja alustasid Ctorehill ja Rooseveli ning et nad astusid liitu ajaloo veriseima ja hirmsaima süsteemiga, mida inim sugu kunagi on timmid, enam lusega. Siis järgnevad kõik tavalis&d pro paguittkstlikud loosungid, nagu s*rur- ja väikerahvaste koostöö", yõ:tliis tiüracnia ja orjuee vastu" ning žõpujks kinnitus, et kõik rah vad on tere tulemast, kes otsustavad astuda rahvaste perre". Lõpuks väljendatakse, et lootu sega ood&taikse päeva, mil kõik maa ilmara-hred võivad elada vabaduses, Sellele iseloomustavale lausele järg nevad Stalini, RooseveJti ja Chur -1 ebill! allkirjad. Kommünflteele järgneb kolme suurriigi seletus Iraani kohta. On i ja iseloomustav, Churchillil et tuleb Stalinil, maad, Roosevelll! mida nad oma liitlaseks nimetavad, mille seadusliku valitsuse nad on minema kihutanud ja mille rahvast nad rõhuvad, ühises seletuses küi oma huvide poliitilist objekti alles defi neerida. Kes nüüd ootab, et võib olla nad garanteerivad piinatud maale pärast sõda vabaduse, Ise selsvuse ja heaolu, see eksib. Tõe näoliselt oli neile vald oluline Ing lismaa ja USA vastandbuvlsld ühelt poolt ja Nõukogude Liidu omi teiselt poolt Iraanis hoida avaliku konflikti eest ja kindlaks määrata teatav huvldevõitluse vaherahu. Ühe piiskopi saatus End. Itontovl piiskop jutustab oma kannatustest Bukaf ont, 7, ia, (DHB) Piiskop "niralim suri sunnitööl Volga kanali ääres Pll.knp Nikolai l vtlbfs enne ametisseastumist mitu I aasta) suu ri vanglais, vabastati aga ta populsawiwe tõttu. ; Pärust plwtnpiks valimist kut ' atiw? ni'.y *** Rms u'4st *UW>M pltskoph.wjiist, Kuni SS. mai nt 19S1J ifkuiilstt teda rohkem kui sada kor da ale, kuni lasil ata tl vabata, kus vurts **' <' <»h'i kabustumks, vastu ei võta P'l*koplnmjM mait pandi la OPTt maa sltisw vanglasse Rostovi». Ens l uut id esi koosnev kohua msisti (a viieks aastaks sunni J 6 Jtltite9?fj Wlftifli pillkop* Mõned j I.ImU maha kongides. Kuld siiski [olid kongid alati tulvil, mt iga i päev loodi uusi ohvreid luure. Piiskop Nftöla! vildi 180 korda I järgemööda Igal ööl koll l ülekuu lamisele, mis kestis kolm tundi. Varahommiku, tuli ta) seejlirele tööle minna. Teatav aeg tull tal kartuleid võtta. Iga pöllulejöetud kartuli eest said vangid tihe hoobi traadist piitsaga. Siis saadeti ta Siberisse. Hulk kaasvange suri vagunis. Kõik vanglad, kuhu neid viidi, olid tul vil Ja seetõttu keelduti uusi vange Saksa õhtdõrjespirrtükk positsioonil Mis puutub Lraaxtl poliitilisse ja riiklikusse olemasolusse pärast sõda, siis nenditakse selle kohta, et Nõu kogude Liit,, ühendriigid -ja Suur- Britannia on ühel nõul; Iraani-valit suse sooviga Iraaai säilitamise ja iseseisvuse asjas Selle lisakommünikee viimases lauses on Stalin nähtavasti võima liflcufcd leidnud lubada tarvitada ka sõna Atlandl deklaratsioon", selle julge tõendusega, et kõik; kotal on Apenfiriides üheskoos Iraani valitsusega siia maani otse eeskujulikult pidanud nendest põhimõtetest kinni. - Peatus Jeruusalemas Stokholm, (DNB) Nagu StoGkholms Tidningeni" Londoni korrespondent teatab, viibisid Churchill ja Roosevelt oma tagasi sõidul Teheranist Kairosse iika päev Jeruusalemas. NÄRVISÕDA. kirka uae ofensiivi nfirvisõja», Itaa lia võitlusväli ei paku mingit rahul dust ongiosaks) riikidele ja Mhm gomery võib kergesti kaotada oma kihlveo, mille kohaselt ta lubas 16. detsembriks I toom aa olla. Sünd- Võittuate raskuspunkte ei krajun mused Vahemere idaosas Dodeka, neesi saarfce kaotamise näpi sak» vaid ka on oana selgesti 'ustele, õlid fcõlke muud kui peate» märgitavad tõusud ning mõõnad., võidu ennustajad, Mida närvisõja all afentfsett. mõõda, on möödunud aastate jõokõtfl. icfil ialt selgeks saanud. Närvisõja strateegia lähtub sellest! tõsiasjast, et rahva Ikud ka iga ük siku võitleja, tahe vasta paana ja veendumas, et ta võitleb õige asja eest, on sõjas niisama tähtsad kui teiraerelvadio tublidus. Kui omal ajal üteldi, et usk võib mägesid paigast kõigutada, siis leiab see tänapäe valgi täit tunnustust,, muidugi eel dades, st ei ole tegemist passiivse, I vaid veendunud ning fanaatilise [ asuga, mis tingib ennastohverdavaid I tegusid ja julget väljaascumiet oma I I tõekspidamiste eest. Sellise usu või, J teiste sõnadega, sõjamoraali vastu ongi sihitud närvisõja ofensiivid, mille eesmärgiks on vastase närve, s.* o. vaimu nõrgaks teha. Praeguse sõja ajal on võidud Nagu kõik ofensiivid ei saavuta eesmärke, nii juhtus, kaj see&oid Londoni propftgandai-flmnakuga, mjs mitte ainult ei nurjunud, vaid.tabas inglasi endid. Propagandaohvriks. ei langenud sakslased, vaid - Inglise, oma publik, kes tõsiselt cdi hakanud', uskuma peatset sõja lõppu, Närvi sõja strateegid otid,,sits supsitud taanduma ja oma rahvale Heletama, et olevat suurim rumalus iobta Saksamaa peatset kokkuvarisemist, NÄrvisõja raamides tuleb blnnata Irn oktoobris peetud MdÜkva konve rentsi, mille tulemusi püüti kujuta da kui kindlat võidu tagatist, mie tähendaks vastaspoolele, s. o, Saksa maale ja ta liitlastele, paraitämatut kaotust. Konverentsi tulemuste sel line tõlgitsemine "oli määratud vastaspoolele usku.lisendama, et ta võitlus ja edasised ohvrid on asja tud ning et kõige mõistlikum on rõivad maha panna. vaalu võtmast PfSppnks vildi nad ühte külana», mis kannuna vaid J On tooda, et ka see rünnak eba muldonnidest keset viljatut steppi, -1 õnnestus, Kui selleks oli vaja tõen Heal jäeti nad imatuse hooleks. dusi, «HH atuwil parima vaatuse Piiskop Nikolai tuli pärast karis Saksa relvad rindell. tuse kandmist tagasi Rostovi, mtaj Juut olukord rindel! tegi vajali varsti Snksa Jn Wmneenia vägede pooli vabastan, Ta üheteistküm nest lapsest oli vaheajal -scit.-r- hu kul ud, Uieläänud neljast saadeti üks -sunnitööle, kuna kolme: õnnes tus põgeneda, Nendest ei ole ia seni tealeld saanud. i Maname võimaldas küll vastasei teatavat lohutust, kaid prkapeaie kippus kaduma Ika selle mõju, kuna igapäevastest võidut-eateist hoolima ta ei kuuldud midagi' Saksa rind» kclckuvatisemlsest. Ümberpöördult, iga kilomeeter iaäue poole t/iheodaß Saksa vastupanu kõvenom.st j» enaijijaeitefle ikka suuremaid oiivreld» KUB satafjased odld otsustanud OMA positsioone lõplikult kaitsta, seal 1» Nõukogude armeed peatati ja pai sati tagasi. Krivoi Rog, žitomir, Korostan ja Nevel kõnelesid sellest kfillalt selget keeät. Ses olukorras ei jäänud vastasel muud ule kui jälle katsetada närvi sõja rindel. Sai puhul nägime, at siin võidakse sõnarelva kõrval ra kendada tka muid vahendeid. Terrorini makud, ao, lamulk,ipom mide heitmine tagalas elumajadele, märkida mitu närvisõja, fpasi Saksas 1't»Kd, angfldsafkstjde poolt ammugi maa ja ta liitlaste vastu. Uks kõrg tunnistatud vahendiks, niis nende punikt moodustati novembri esimeses. 1artist tõotas orjavat võiitu tuna. pooles, kasutades selleks ära " Algul pü i teirori-riinrakukl mas aasta vaherahu aastapäeva. Sel pu- ' keerida vajadusega pommitada ja huä lendulastud propagandälaviin ' hävitada Saksa sõjatööstust. Vii püüdis sakslastele sugereerida,, et. 1maste raskete rünnakute puhul Ber nüüdki kordub sama, mis 25 aasta. ' liinile tõmbasid inglased ise maski eest, s. o. Saksamaa kokku varise- * eest. Nii teatas Londoni raadio mine. Seda võimalusi katsuti igal,1. detsembril: Kui op tabatud ka viisil tõenäolisena näidata, ja tõen- 4tsiviilel aa ikke, siis seda parem," Ja elada, et muud väljapääsu vastasel 6edasi: Ainsad ejusotevused, keda ei olevatki.. ' r me Benliinia kahetseme, on lõõmad, 'kes pommitamise puhu] loomaaiast lahti püüsid ja kes Berliin! täna vau, kuulipildujatega surmati." pole eesmärgiks sõjatõõetiwed;. vaid elafnükkond, kelles tahe takse tekitada sõjaitüdimust ja aiis tuwiae meeleolu. Seega üks ilmsei maid nõrvißõja kujusid, olgugi ot sasite stjarelvacioga. Seo terror c»;i.nähtavasti aiase juhatuseks uueäs ofensiivile põhiitilfooa nürvieõjaa, mfcfev märgivad vaentasrilklde kon verentsid Kairos Ja Iraanis. Kokkusaamiste tulemused on maa ilmale paljusõnaliselt teada antud, nagu sealpool kombeks on. Tahe takse jätta mulje, nagu oleks otsuste teostumine vakl asjaosaliste käes, kes nagu oleksid võimelised võtma näit. Jaapanilt kõiki ta valdusi väl jaspool emamaad. Paraja vastuse Kairo otsustele andsid Jaapani tonpeodolennukid Bougainville'! ja Marshalli saarte Juures, saates 'järjekorraliselt mere põhja neil lennukikandjat ja kolm suurt ristlejat, Niisama selget keelt kõnelevaid vastuseid annavad Saksa sõjajõud Euroopa rlndcil. Sõjalist olukorda ei saa konve rentaihmllußtajad oma Istumtwtega karvavõrdki muuta, parimal juhul võivad nad endale soetada uut põle tusalnot niirvisõja tulovbrglks ja oma tuju tõstmiseks, Nftlb, ot nad soda hädasti vajavad. aa

2 2 - Nr. 283 ~tihendatud rahvaste" juhtide järjekordsel konverentsil Iraanis esindasid Ühendriikide president Rooseveit, Nõukogude Liidu diktaator Stalin ja Briti pea minister Churchill vormi liselt oma maid. Tegeli kult aga ei esinda nad oma rahvaid, vaid tumedaid rahvus vahelisi jõude. Kes nad on ise ja kes seisavad nende sehotaga7 Franklin Delano lioosevclt Ühendriikide president Franklin Delano Roose vett on juudi-sega vere line. Ta Ise tunnistab juudi aja lehele Detroit Jewish Chromcle'i' " saadetud kirjas: «Minu esivanemad olid arvatavasti juudid. Kõik, mis ma tean Rooaeveltide perekonna päritolust, on see, et nad on Hol landist pärit Cla&a Marter*szen van Rosenveltj järeltulijad." Claes Martenszen van Roaenvelt oli Hollandist Ameerikasse asunud juudi poeg, kes a. naitus New Amsterdamis, praeguses New Yor gis, juuditari Jannetje Samuei ifnigi ristitud ja väliselt «ameri kaniseerunud", on Roo&eyeitide au-, gukonna mehed enamuse* naitunud* juudi naistega.,. Vraeguse presidendi ema oli Raa- Ubendriikidease rännanud juu ditar, perekonnanimega «Delano", mis on president Koosevelti teiseks eesnimeks. 22. aprillil a. valis N* w Yorgi juudi ühinp 3Jakobi tütarde kodu" president Roosevelti ema Sa rah Roosevelti. «ündinud Delano, omi auliikmeks. Delnno Roo-pvolt naise Eleanor Roosevelti, omaaegse presi dendi Theodor Roosevelt vennatütre em oli juuditar. vauaspõwemmega. Rebekka Hall. Ameerika juutkond peab Roose velti oma inimeseks" a., kui alustati kihutustööd RoosevelH teis kordseks valimiseks, laskis "New Yorgi juutkond lüüa erilise medali, niis ühel küljel kujutan Roosevelti pead, teisel küljel juutide taaveti tjihre" ja heebreakeelseid sõnu ~Tervis, rikkus, heaolu". Valimis propagandat juhtis nn. demokraat liku partei pressi- ja propaganda juht idajuut Charles Mic h e 1 so n. Frar.kün Roosevelti vauim poeg James Roosevelt, kes on ametlikult presidendi erasekretär ja saab riigi kassast dollarit palka, astus juudist filmiköösturi Semuei Gol d - vyni filmiärisse teenistusse direk torina....., Ühendriikide presidendina koondas J Eranklin Roosevelt enda Ümber pea ipieelt ainult juute, kellele ta andis kõik tähtsamad kohad. ja kellest-ta. ' Toi endale'" nõuandva "kogu," iin. äjuj' trusti.., Esimese Maailmasõja ajas relva dega snekuleerimisega tohutu rikku se kokkuajanud juut Bernard Ma nasse B a r u c h on Roosevelti kõi ge ligem nõuandja ja Ühendriikide relvatööstuse kõrgeim juhtija. Roo sevelti poolt Ühendriikide kõrgeima Jildukohtu liikmeks määratud Juut Felix Frankfurter on teine mõjukaim Roosevelti liige. Ühcndr.iklde rahaminister Jn Roosevelti fcvtimme perekonnasõber oh juut Henry Morgenthau. Juut Samue Trving -, rq a n Roosevelti poolt määratud New Yorgi osariigi kõrgeima kohtu liikmeks, on presidendi kõnede koos tajaks ja saadab Roosevelti kõigil ta reiaidel, kus viimane erineb kõ nedega rahva ees. Juut Maldvin Fertig on Roosevelti juriidiline KELLE HUVIDES PEETAKSE SÕDA? Roosevelt, Churchill jn Štalin Juutide truud sulased öri juudi naine. Corüell Kullile an netasid juudid oma kuldmedali a. väljaandest. See medal, naida an takse iga aasta isikule. _ kes on aasta jooksul juutide huvidele kõi ge rohkem "kasu toonud, oli juutide poolt aasta varem annetatud ka president Rooseveltile. Roosevelt ja tema ümber koondu nud juudi klikk sokutan Ühendriiki de senati väliskomisjoni esimeheks juut Sa] Bloomii õige nimega Samuel Blume, nii et ka Ühendrii kide- välispoliitika tegelikud suuna jad on juudid või juutide käsilased. Ühendriikide tööministriks on jun ditar P erk Ins, Nii ragu Roos e - veltl ümbrus kubiseb juutidest, nn on ka ministeeriumides Ja teistes, riiklikes asutustes kõik juhtivad ko had juutide käes. Kw>?evelti vali ; mist presidendiks kolmandat korda aitasid läbi viia New. osa riigi juudist kuberner Herbert L e n man ja New Yorgi ülemlinnapea juut Fiorello la Guardia, Franklin Delanc Roosevelt vallb oma läbemaiks kaastõõlisiks erandi tult juute, Kui ta oli alles- 'New Yorgi osariigi kuberner, oli wmft erasekretäreks juuditar Ruth. Goio berg. Praegu on president Roose velt' erasekretärina Valges wwas juut Renjamin Gohen,..-ke* täidab Rooseveiti poolt' antavani eriülesandeid. _ Senaator juut Ciaude Pepper on senatid ja teistel avalikei estoe raisrtel Rõosevelti mitteametlik bd letoiu*. kelle kaudu Ühendriikide president avaldab ühes või teises küsimuses enda seisukohti. _ Suur-Saksam&a juht Adoii Hit -1 e Y oma kõne? riigipäeval 11. det sembri] 1941 ütles Rooseyelti ja juutluse koostöö kohta Järgmist: Rooseveltile andis julgust teda ümbritsev ringkond juute, kes oma vanatestamentlikus' kättetaeumis himus lootis Ühendriikidest kujune vat instrumenti, millega ikka roh kem juudi vastasteks muutuvatele euroopa rahvastele saaks valmista da teist purimit". See oli juut 1u s kogu ta saatanlikus alatuses, kes erd koondas selle mehe ümber ia kelle toetuse jarde see mees ka haaras-" ~ Franklin Delajio Roosevelt on võimu tipule tõugud juutide toe tusel ja hukub koos - iuutidega. Jossif Džugašvili-Stalin Marksism on juudi poelt /loodud väärõpetus ja enamlus moonctas vorm marksismist, mis on juutidel üheks abinõuks maailmavalitsuse kättevõitmiseks. Adolf Hitler kir jutas joba 1925., a. oma raamatus Mein Kampf" 14. peatükis: Verie enamluses peame nägema juutluse poolt 20. sajandil üritatud "katset"^käarätä'v-ehdale" - mäailma välitsußt." - j Ja kõnes 9. novembril' a. ütles Adolf Hitler Nõukogude Ludu! olude iseloomustamiseks: See mees, kes möödaminevalt sai selle riigi valitsejaks, ei ole lõppu de lõpuks midagi muud kui tööriist kõikvõimsa juutluse käes, ja sel korral, kui Stalin tuleb näitelaval eesriide ees nähtavale, seisavad tema taga igal juhul TCagannvitä ja kõik juudid, k«t scdn hiigelriik! va litsevad." Enamluse kõik juhid»n olnud eranditult juudid või pooljuudio, nagu seda oli Lenin, juuditari BI a nki g a naitunud venelase janovi poeg. Enamlikus revolutsioo nis reamehe osas esinenud gruslin ossetiln Josslf nžngasviill-stalln on erandmthtns. Mittejuudinn aga _nn ta võimul olles kogu aeg enda um ber koondanud mitte suguvendi_ gru siine, m!tte ka venelasi, vaid juute. Asjaolu, et Stalin kukutas oma tugevaima rivaali juut Trotski- Bronstemi ja et selle välismaale ajab teä* sagy appi ag* põgenemisel Staüin laskis t-sekal hä vitada enamliku revolutsiooni juhti vad isikud juudid Zinovjevi (Hirsch Apfelbatmii). Kainenev! (Resenfeldi), Sokolnikovi (BrlMandl), Rad e k i fsobelsohnl) jt.. oh" tingitud ainult võifusest ainuvõimu päralt, mitte aga Sta lin.i iuudivsenulisusest. Trotski kukutamine ja juhtiva koha minek Stalini kätte ei muut nud üldiselt juutide valitsevat sei sundit Nõukogude Liidus. Statmi kõrvale tõusis teiseks kaasvsäitee iais Laatsarus Moissejevit? K a ga novltä, Kiievi oblastist Kabano külast pärit kingsepp. Kagsnovitõ tundis aasfcal- Stalim nõrkust noorte naiste vastu Ta to kntas oma "tütre, Raissa Stallnile erasekretäriks ja Juuditar muutus enamliku diktaatori erakorteris peatselt -oma inimeseks". Stalini esimene naine oli a. surnud salapärasel viisil a. nais Stalin Leningradi» endast 21 aastat noorema 17-aastase Na rlfiäda Allilujeva. Raissa Kaganovitä Bai Stalini era sekretäriks aastal ja sama aasta 8. novembril surn Nadeida Mliluievs äkki ja ootamatul viisil. Moskvas lävisid jutud mürtritami- Juuditarist Raissa Kaganondtäist sai Stalini kolmas naine, kuma ta isa mõjutusel valiti kompartei kesk komiteesse. Em, Jaroslavsk' (Gubei man). Markus Kagan o v i t ä ise äga määrati rõivatööstuse _: rahva komissariks, riigipank anti juut Sa lomon Krugiikovi ja rabanduse rahvakomissariaat juutide Levini ja Kag a n i juhtida. Juut Markus Be!e n k i määrati toiduainetetöös tuse rahvakomissariks, juut _S. Ginsburg ehitusasjanduse ja juut Rosenholz rah vakomissariks. Juudid feraeä V e 11- EEST I s õ N A I Juutide ülevõim valitsuses tekitas paksu verd venelaste keskel. Pere kondlikul nõupidamisel otsustasid Stalin ja Kagknovitš määrata al diks rohkem venelasi rahvakomis sarideks, juute aga. nende asetäit jaäcs ja komissariaatide tegelikeks juhtideks. - KaganoVitš ei andestanud enam liku partei liikmeile, kes olid häält tõstnud juutide ülevõimu vastu a, nõutus ta Staiinilt üld-, volituse išistka*, puhaštiise, lege- [ miseks parteis- Terve aast" õien-1 das juut arveid ~ rahvuslikku kalla kut" osutanud' parteiliikmeiga. Ta kõrvaldas parteist liiget. Need olid isikud juhtivailt kohta delt Nõukogude asutustes. Nad saa-1 deti NKyÖ suimitõõlaagreiüse ja, osalt ~likvideeriti" tšekistide poojt kuklal asuga. Vabanenud kohtadele j määrati juudid. ~. 1 Nõukogude Liidu kogu valitsus- j aparaat oh juudistuhud. NKVD on juba hulk aastaid täielikult juutide käes. Kohus jg prokuratuur, aja- [ kirjandus jar kunstielu, teaduslikud akadeemiad ja kõrgemate kaoude valitsemine oh juutide juhtida, rahvakomissariaatldie peavalitsuste juhatajad, suuremate käitiste direk torid, sõjaväe poliitilise järelevalve teostajad enne komissaride, nüüd poliitiliste komandöride näol on juudid,» Stalin o,n oma võimu, mida ta säilitab terrori ahii, rajanud juutide tomraeeie.'. Sama põhimõtte järgi toimiti , a. ka Bestia ja teistes Baltimaades; Rahvakomissariks pan di kohalik enamlane, kuid_ rahva komissari asetäitjaks kohalik voi Nõukogude Liidust saadetud juixt, kelle käes oli tegelikult võim. Ühendriikide juudi aj.akirjamk Josaph Haimaii, kes_tegi pikema ringreisi Nõukogude Liidus, kirjutas s e r, Sacber B o 1 h o t i n ja Mibhael New Yorgi juudi ajalehes j,hebrew Levinsohn juhtisid kogu Nõu Trihune" võidurõõmsalt järgrome kogude Liidu sisekaubandust. kokkuvõtte õrna muljeist: Stalin kamandabab ~Nõukogude Liidus ei ole prole tariaadi diktatuur, vald juutu ant tatuur proletariaadi üle." See on juutluse omaenda hinnang ta teenekale sulasele.. Jossil Diugas yhi-staliiiile!5 j -'r,; Winston Churchill. " inglismaa on' **' juüdistunulmaid riike Euroopas.. Juudid 011 Inglis maal enda kätte kiskunud kogu aja kirjanduse ja võtmepositsioonid ma janduselus. Nad on tunginud valit sevasse kõrgaadlisse ja on. pere kondlike " sidemete läbi suguluses kuningakojaga,. Briti peaministri Winston Cnur qhjlji sugukond, kes kuulub inglise kõrgaadlisse, on juha paljude, inim nõlvede kestel segunenud juutidega.. Ta Ibs Randolph Ohurchili oli spur juutide sõber ja kaitsja. Winston Churchill naitus juuditariga Amee rika ' rabaaristokraatiast". Winston Churchilli tütres, Sarah Churchillis lõi juudi veri välja skan daalseid eluviisides. Briti peami nistri tütar põgenes vanematekodust jaotatud 56 suurettevõtte vahel, mille kaudu juudid rikastuvad. Kogu Inglise armeele toiduvarus tase muretsemine on aoitüd fiima liyons Company" kätte. Selle suur firma Sefjf op Juut sir laidore Sa 1 - mon, õige nimega laidor Salomon. Churchill ei jäta kasutamata üht id' Jufeet juutide. kaeude kaitsmi seks. ' Inglise juutide' ülemrabi.tr. Hert r. i ettepanekul seadis.ca kogu Inglismaa]. msse etjmateu selleks, et pommitamise labl kanna tanud linnadest evakueeritavate! juute mujal muguypsjti elama,.pai gutada...., Kui Rumeenia riigijuht marssal Anton e s c u väljaantud määrus tega lõi juutide näppudele ja,suin rdis neid spekuleerimise eseme' töö tama,' protesteeris Churchill oma kõnes alamkojas juutide tagakiu-. samiise" vastu Rumeenias,. ~v J Inglise valitsus ja alamkoda aru tab juba mõnd aega küsimust, kui das saaks juute tuua kindlamasse kohta ' Austraallast, mida ähvardab Jaapan. DevonshiTe'! hertsog aval-, das valitsuse nimel kahetsust» et leevaruumi vähesuee: tõttu ei saa I Bppiwiist pärit, cäeva jqudi kome juute Austraaliast evakueerida. jandi Viktor SämekÜga. Kui Inglismaal on liiklusolud juudi aferist ia Sarah Churchill vä ked.- Inglastel oi ole. võimalust lismaal abiellusid ei iäänud Briti raudteel ka tarvilike sõitude tege- [ peaministril muud üle kui kutsu Tiliseks. Kuid 27. märtsil & mata külalise"" oerekonda pugenud ilmunud «lisraeli Nädalalehes'5 lar iuudl aferist väimehena vastu võtta. ieldatakse, et rongis, millega lon Selleks et asi näiks veidi viisakam, donlaaedo õhtuti sõidavad maale võttis Viktor.Samek endale inglis evakueeritud perekondade Juure, on pärase nime Vic Oliver. Üks vagun sisustatud sünagoogina, Juut natsews ja jtwt väin^eks-- Kui rong hakkab üükurne, kogune miks ei peatas Winston Ch-urchüi, vad juutidest reisijad sünagoog - Briti peaminister, olema juhtideta vagunisse. omfl inimene"? See on üks näiteid Churrchilli va CbuxeMlli poolehoid toob juutidele litsuse poolt juutidele antud loen 'Tig-lise rahva kulul hunnönitetia Ko üamätuist eesõigusist. lisevat kuädau Ssjat6Õ3tusett6vstted India näljahädas on esmajoones on enamuses fmstide otnafidua ja süüdi ennekuulmatu kurnamine juu peagu kõ& rükiikud tellimised cm tide poolt, kellele Ghurchilli valrt- SPORT Tallinnas algasid koolidevahelised käsipallivõistlused ' Pühapäevad kell 10 hommikul al gasid Haijnoru võimlas Tallinna koolide käsipällleeivõistlnsed. Võist luste avamisel esines lühikese sõna võtuga Tallinna noortemaleva juht E. Pais, teatades, et võistluste läbi viimine on usaldatud organisatsioon Eesti Noortele,, ja avaldades lootust, et võistlused arenevad edukalt. Seejäreie andis R. Pais sõna Tal linna koolivalitsuse esindajale A. Kalamehele, kes kuulutas võistlused avatuks. r. Esimeses mängus tütar laste võrkpallis 6. gümnaasium ja 3. gümnaasium. Mängu võitis 5. güm naasiumi naiskond tulemusega 2:1 : (14:16, lõrlo,.jää). ~ '. Teiseks toimus poiste A-klassi võrkpak'» mäng 2. gümnaasiumi ja õpetaj&teseminäri esimese meesikon.(na vahel. Esimese 1 geimj võftis kergesti õpetejateseminar IS:6.. K,s, teises asus seminar juhtlmaj viies Taar, Rööding, R«inke võidu kad poksiringis V.-s,.' Spordi poolt laupäeval korraldatud poksiõhtu, millega tä histati seltsi kuuluvate vanemate poksijate E. Taari, Ä. Reinke ja A. Röödlngu pikaajalist pokslja tegevust, võimaldas saalitäiel pok slsõpradel nautida häid pokslmat äe. Kesksed matäid sooritati kaa ludes, kus esinesid v.-s, Spordi 1 veteraanid, kes ka kõik tulid vßit- jalks, teenides auhindadena ige- I (lks paari suuski. Kergekaalus E. ' Taar sooritas kaks võistlust, ühe sindllaae Käs periga, teise kluhikaaslase Mülle riga, võites mõlemad ülekaalukalt.. Eriti sai kannatada Käsper, kes kolmandas roundls oli kord 8-ni (põrandal, kuld lõplikult siiski väi-. I ja ei loetud. seisu 14:11-ni Kriitilises olukorras võttis 2. gümnaasiumi meeskond end kokku ja võitis 16:14, samuti ka viimse geimi tulemusega 15:1i2, või tes seega kogu mängu 2:1. Poiste B-klasst võrkpallis kohta sid Vestholml gümnaasium tehni kum. Esimese geimi võitis üllata valt tehnikum 15:10, teise ja kol manda aga ülekaalukalt Vestholml gümnaasium, vastavalt 15:1 ja 15:7, saavutades seega võidu 2:1. Mäng oli äärmiselt ebakindel, mis on seletatav asjaoluga, et peagu kõik B-meeskondade võistlejad esinevad esmakordselt avalikult. Põistd A-klass! korvpallis võitis raudtee tööstuskool Gustaf-Adolfi gümnaasiumi tulemusega. 36:26 (poolaeg 14:14)....,. Pealtvaatajaid oli saal, nagu alati koolräpcgte.võistlftstel,. yij?wfl. võin tnalüšfni jais kiüutu/i; j Kergekeskkaaius toimus tasavä gine matš A. Röodlngü (Sport) ja Ir, Roose (TSK) vahe'.. Roose oli pealetungivam, suundudes läfri väistlusse, kuna Rõöding punkte noppis peamiselt ~ pikist. distantsi lötikidest. Võitjaks tunnistati Rõö ding häältega 3:0, kuigi see nii.ülekaalukas ei olnud Ja pealtvaa tajaskond osaliselt näis ootavat I vastupidist. Hiljem pidi Rõõdlng I võistlema veel Fraksiga (Estonia), Kesknädalal, 3. detsembril. 194» I««annab? vabad käed 40Ö mlljorii 1 hindu majanduslikuks paljarf-sroov - TB neid, kiitvate Ä teatew imrtlde koht lase äie oaljudes *ü L siis tekib -kwwwm.. «a.fl on ~ veel teegi. kes eest valia astub, t Ometi' on juutidel vee, sõpru. mtadlt a!ulla rec iuudi- Tsrftf juudi-probteemi hästi juba vnremftit. Kad on sapi oma -m_aades va'lia M twiud juutide uhwigusitw* B^st. Kuid nüüd taipavad nemadlcl, ««11 t or; vähe, Kõikjal, kus anti semitism ilmneb, tuleb sfjj* mnat" võidelda, mitte ainult omal maai. Seda juutide soovi t&deysd nl CimrchUl kui Koossrvelt, Kui aga 'juut kõneleb uheamrusluseat, stts jnõtleb ta selle all, õigust m vaba dust teiste rahvaste kurnauiieõka., Juutide õiguse" nimel on Inglismaa uiud juba Teises Maailmasõjas. kuid Röõdingu kulmuvigastuse tõttu j iii 'see roatä sooritamata- Keskkaalus kohtasid meistrid A. Reinke ja A. Ojas te. Mõlemad, tunnustades vastase kardetavast, esinesid ettevaatlikult, kaitsesid end ja sidusid rohkesti, mispärast puhtaid tabamusi registreeriti vä ha. Võidu päris teenitult A. Beim&e, Sulgkaalus saavutaä' Rohumets (Sport) hinnatava võidu noorte- I meistri Rann-at: (Tervis) üle tehnl- I Hse k.-o-ga kolmandas ringis. Muudest matäidest on märkida, et klrbeskaalus Tofer võitis Vll- I gase (mõl, Tervis), sulgkaalus Pii per (Sport) võitis Jaanimägi (Ter vis), keskkaalus Treial (Tervis) võitis Tinsi (Tartu Kalev). Luther võitis Revaler Werfti Tallinna käitiste meistrivõistlustel pühapäeva: oli huvitav kohtamine korvpallis A. M. Lutheri ja Kava ler Werfti käitiste vahel. Algu] RV saavutas märgatava edu ja juhtis poolajaks 16:6. Teisel poolajal aga õnnestusid eriti Lutheri tsentrö Reinveol kivivisked ja ta saavu f tas üksinda teisel poolajal 12 punkt/, mistõttu.ka A. M. Luther saavutas fvõidu - stü22-: EeV. Werfti ipinel viskas Vinograriov 10 p. ] ' Naist-e-võrivpallls gaasi- ja vee värk võitis TV. Krulli 2:0, meeste -1 võrkpallis Siemens võitis KPO 614 samuti 2:0 (15:11, 15:4). Meeste korvpallis võistlesid veel telefoni võrk ja Lotud. Telefonistid võitsid 169:26 (33:8)," S.-s. Estonia jõulupuu Spordiselts Estonia korraldab oma noor- Ja tegevliikmetele jõulupuu. Jõulupuust osavõtuks registreerimine toimub Iga päev seltsi ruumides, Pikk 37 2, kolla Ja Teater ja muusika te" Osvaldi eelkäijat. Ta viimses lak Nora" kaks paari kumises oli ehk pisut palju eba Ibseni Norad. on Qüntheriga üws skandinaavlikku tunnete «laiaitflniipalju, et nad mõlemad on, nagi Hteumfst"! "W. Mettue nõuandja..,, Paheinale poordi' eelsändmustikuat selgub, allkirj: Ühendriikide välisminister Cordel! võltsinud Nora armastusest meh Kiri toimetusele Hull ei ole ise küll junt, kuid tal /astu, kuna aga' Güntherd motiivid Mlnu tütre sinu tütre" keele cohta midagi ei öelda. kohta on Eesti Draamateatril au ülemuselt saadud kõva käsk ei laba, Aga ta ei pöördu. Ta ei märka1 ttäis, tõustakse püsti, slrutatakse Oma süüteo eest peavad mõlemai teatada järgmist. ta! siiski minutikski eemalduda, iüldse mitte midagi. Sest lõppeks : sselga ja vaadatakse ringi. Hm on, innnaitama. Seejuures _ Gtotbei Lavakeele korralikkuse ja puh Oma kitsikuses ei oska ta muud kui j ] pole tal kästud mitte vaadata, mis jpeagu valge, terav silan seletab, ;amnatused ulatuvad osaüt nunev&a tuse nõudest lähtudes on Eesti ÜHEKSA KELLALÖÖKI endamisi tasakesi kiruda.!' siin või seal võiks maas olla, vaid jjuba kas või, tänava teise otsa. m, eelfaabulosse, kuna Nora j(an Draamateater seadnud sisse keele Sama! ajal tõuseb aambajalalej taile on tehtud karm korraldusi..eesrindlikeni" turuäärset täna latused tekivad ja jõuavad oui. lise korrektuuri instituudi. Teatri kummardunud kuju püsti Ja taga- j mitte ühtki elusat hinge lasta mä- I * vat pilhklvalst naistest peatub ja larlpunktl alles nütdendl tegevus juures töötab kvalifitseeritud kee Rihhard Iher neb kiiresti tuldud teed.! lestussamba lähedusse. Ja aeda ttoetub luuavarre najale. Hindava leline korrektor hra Paul Viires. 27 Jõudes tänavale ja nähes, et ligi korraldust täidab ta täpipealt, sest.; pilguga mõõdab ta, mis teised tee Jdrgrwvalt aga kujunovad nend] Kõik lavateosed alluvad keelelisele duses pole ainßatki elußat hinge, selles ei oie ju midagi keerulist j' vad. Selle Järele heidab ta aeg- j, :ahe inimese saatused kontrastselt korrektuurile. Kui mõni näitleja Kõik koi lahkuvad, Igaüks toa tab isegi Tsess, kuigi hääl on talle paisuvad Tsessl sõõrmed Ja ta tõm ega rasketl 11 lase pilgu üle turu. 1 vora abielu puruneb ja ta lahku laval elamuslikus hoos juhuslikult trutindd, Inimesi» neile vastu tuttav. t t bab tugevad kopsud jälle kord Tsoss aga ei rahuldu veelgi, vaid, Turg on tühi. Ainult vasemal,, nebe juurest, kuna Gflnther leial mõne oma" ja enda" ära vahe tulevad, näivad olevat norus Ja Ka tunnimees Jahmub. Ta pöör- j' viimse võimaluseni õhku täis. Ba- ( Ita jalutab ja ootab, kuni toimub ;: ausamba iuures kõnnib unlsevöitu, ibi ja õnne proua Christine juurest mornid. Tänavad on hakanud tflh dub la astub kiiresti hääle suunas. II Kustav ja karastav on see talve- j ; tunnimeeste vahetus. VSIb-olla ]: punasõdur. Naisele see huvi H j es talle teeb ettepaneku rmults tab, siis on see paratamatu kui paku, sest ta on temast oma Ulla-, lende eluteed fihisekn. Oma suhtu trükiviga, millest ei ole vaba üks icncniä. Veel rohkem: ta läheb Isegi kauge- II flfl karge õhk. Jood riagu mingit siis! J Veel on viha jäänuseid rsessi roale, kui tal on lubatud minna. rohtu, mil on magus ja meeldiv jj Aga ka siis e( märgata midagi,l tuse üllatunud juba elle õhtupoo-, niaes aukirjavõltsija4e on pr, Luv ki raamat, Kõigist töistest ettehei ' detest aktsepteerime oma poolt güdames, kuf!a aeglaselt, aga kind Et paremini näha. paremini kuut-1 Tunnimeeste vahetus ei seisnegi likul. Ainult naise lsup tõmbub, [er. seega kontmstkujukk Nora me j maitse! lalt marsib oma valitud ülesande dä... j Vee) ikka kuuleb TbCjS, kuidas j ju muus kui ainult selles, ct 1 pisut kipra, nagu tekiks selle taha j lelo, advokaat Kalmerile. ainult selle keelevea. poole. Varsti on ta Jällegi seal Sel hetkel allub Tsess tara ver-! 1 uus tuleb ja vana jälle läheb. Ja ;' pahameel. NiUtojuhi L. Kalmeti poolt oi Kõige austusega Eesti Draamateater. i ta sõbrad turu teises olsas ägedasti j samas. kuhu Jättis pärja. Just ja kikivarvul, kuld kures'.:, käratsevad. Ta laup tõmbub kipnii nagu vana, nll hakkab uuskl ' Järsku tuksatab vaatleja. Ta ; gnrti _ vaib-otla tahtmatult - keha nõksatab korraga ettepoole efdi õilistatud tekrtikftrbete kaudu Kärme, peagu karmi liigutusega ruttab ausamba poole. ji ra. Oma löö lehtvd. tunneb ta Ju- jj kannatlikult Ja katkematul! lat tästab ta vaniku ja varjab seda Tume kivt õhkuks nagu kütma; ;ba hirmu sõprade parast, et kas 'ama kättenäidatud rada, et see ja suurdunud silmad vaatavad j nlfl vahendasid ta valetamiste arvu ESTONIA TEATEII, Tiina.Madalik" oma palitumümaga. Tasakesi kra hõõgust, mis otsekui hoiatades lööb I! nende mäng neile mille Itädaohtli-, i muutuks kõvaks ja tasaseks. erilise teravusega. Samas käib lolmeril oli üks joon peagu täie (Vaarman, Hallap. Velk<at, Rebane, Haab)#, Villani. Dlmsent: V, Narep). I Tsess muigab kui ta seda kõike ( äkiline selgus üle ta näo ja taht- : nfiõral kadunud see, et ta oi Homme..andunud pflike". Reedel ~Ro. b.seb paber, mustendavad o liginevale pouue vastu nägu. Ara kuks ei saa. Sest Tsessl arvates uur esteet. Ühenduses sellega mee heein". näeb. Omaaegse kaitseliitlasena 1 mälult tõstab naine oma vaba va nad* tule! Ära tule, sa õnnetu! 1 on kogu etendus kestnud juba ter tunneb temagi pisut vnhiteenlslust) j: sema käe üllatusest avanenöd suu mtatagu kas väi ainult seda nl EESTI DRAAMATEATER. TÜna..No ra", Homme k. 16 nirkuuikk VMndo Sügava.» '»num«e>s N. linnalt Kuld Tsess astub kindlalt la kii- [ i ve igaviku ja TÜselevate pnisie juu setooraulikku stseeni, milles Helme: riista", k, is Mtuu tatar ninu Uitar". 1 Ta pöördub koju NtlQd vast,, eite,. Ja maakonnalt" r»*w. Ta peagu Imestab, kui kat- [ jre rultab kfndlasil Igast supnaat; 1 Siis läheb ta kiirete sammudega oovitnb kudumise asemel tegeldi Rocial Nora" (rea.). j märkab ta. et kinnasteta käed on Midagi.>.'!)* is h«:u torkab ree j nt; Ja selge on pes. Atnillt.-. Üd >::i-'!3 ij ujdishimurfkke inlmeit, j oma ligema naabri juure ja tõmbab IkklmlHoga, kuna tikkimise liigutu VÄIKETEATER, Tiina Nell nalat" külmad!a kohmetanud Ruttu ni krabin Tsesjfl p4«ö. - SUgavs*-' jon riötk võhm kuid seegi et' f Lõppeks kuuldub sammude* mu- j'sih ta taskus! kindad hi kisub Feila varrukast, Naaber tõstab pi ed olevat kaunimad kui kudu irea,), Homme Nell nalat". Reedel Ul«ep Otilt" (res.), laupäeval Me»l«iil.si, onnid. nädalad". täitumteta?,», _ I n*'.f!. l f dinat n:n;: }ch?p!?a ja v.iiulvde» j(kätte. Ja nll nägu soe vill oma sut tüdinud pilgu, Kolmeti lavastus ja dialoogi Juh tttevaaf.ik ih nagu kost hiilib '< 1 T-ifUC-l*!»» '1 serval' austab «kaovad lüliticjsd t«u«suundu. S!U f hõima võtab poisi jäised sõrmed, ~1-HlU** turtsatab miinune J» nnl (mine oli öldbolt vilgu hoolßriw mustendava kuusel*» varju» au- j(rrustnnt j» rabelemist. Isegi '.ftoke- jf avaneb ]» plak»a'sb kohe «inni j tsb njijtugi ausamba poole. Raadio ) nll ümbritseb «-'tov õrnievtuinls Hliris oga ocfvriido dralfttmmeaavfin.ve kka ligemale- 1 f..lase uihnr karjub keegi, mingi Suevärav Ja sealt peal* va- { El ole vaja külgi tormilt sdnitt, tunnegi ta noort sudant Aino Talvi oli nifhm kujult Juh» pateb gamma* J* afnljt, I Anna mtr kelk «- : "-1 mv tulle tj IBieb turuplavu lähegi vaikus ; et näka fluäambä jalal asetsevat LANDESSENDER R EVAL ; Esimest korda orqa elu* pigis lergc-lt moololt kui ka hfljem tek sette jttures. pikka ja unlaeit too I gife intdlnwjt valvur edsst-tagasi- f f näitan!" kisab teine mlde sekka!! Kut oinpd kära peate erutatud' tab ta kokku oma käed vaatab pärga, isegi valged lindid eraldu NelJaplav, 0. detsember ivailt stigavamaiit elamusut Igat 1 k-"sk«naira ke-sn-taldad* HHnatki -r irtlmeseo jõuavad sündmuskohale, vad lumest Uina selgesti. 1 Saade Br.ksa sõjaväele, MS Päevauudl üles hämara taeve poole ie tänab obiv Nora, sarmikas ja huvitav aed. 6.M Hommikukontsert (dtek,). 1 Kus! ta WJtf psrtt prafee v.erna? Msakvtwt viw KBevtw, K:rgd*i tt«f ; T i 32* 'V" ' " ' "! '»!>» ei ieta nad iva"! enam kedagi, Ka töise Wojanaise näost jookseb hims*at (ahju ainult, et ei juletud teiäit Päevauudised saksa k. I.lt Muualkalina f-l!*»: väi tagant? Tai-.i rens Wd haarab r»r?«- Ainule ih edene noevlvärav on Ule üllatus. Ta unustab hetkeks Ning ülalt Hakkab langema har õpetada kui aee autori! on ett< hommikutervitus topi.). 0,30 Põllumeeste, l»si?) )a «a.samaj turuplatsil mw»s' vu ht beid mis üleni katavad poisi sellegi, et tänavapühkimine on veel le: Mlda talupidajal! metsatoörustede löhtud. Mõnikord kulub eäärani korrastamiseks tuleb taha (metsandusbll twlmõkk, saikttr või burjnaf? - Ja-.e srsa-tvv.' Undsd n»'kord" l irrv-'uo.>! Uku' ": nr suik. ; lõpetamata. kübara ja paljlti. Nad on valged ulgus päris Ara. roo Jun. a.-l. E, Allas), 8.40 Päevauudised. Võitmatu puna -armeetane' Suure t;gtv..,!.- koguni nii lugevwtt, et '' Ir.-.T.s-wn ootavad fa a -ud.evad. Aga1 s armsad, kui T.iers neid 'lgemast lkka on ära pandud' ütleb to Juhan Jürgo oli hea oma aji 9 FElevauudl&ed saksa k. fl.lo Tdaala poi.- sotrialismtuura väärika» kalts!»" Kui see katob kariuiaie fetföiew ( slses Imestuses. kut kelgule aeegt jkree ei tuie, fänavalsmblst möödudes vaatab icskmlne abielumees oroa mehell lecn RMmua valjuhääldaja (dpi.). 11,15 päevauudised Päevauudised ta ise ka teab. mi» Jaoks ta oo 1 Seljags- autsnabf» paole- olev vai aatftsvskjti- la * Saialt }» juhusli Ta lööks kas või kaks kättki :ug" iseteadvuses ja naise sügawi orpt Kimedu' varrukal,, saksa te, 'MI iksunamuualkt (ühe kaltao siis. Läänemere kitsa» kt»n*? ' 1 vedmur a»b -..«e-b-nd, vsriu. kult Juur* lu.nmi mti.tlsameheo kokku, kui mitte « Pihus P leka lauda, lipi.), u Päevauudised saksa k ida oa olemuse, armastuse, mittemõist' p«t, pubkpüllork, F. Temmarl Juh. Ja VA*. pois tat muud- huvi kui.ee ml! Tm" "tda «rnros ei oie. viivad kelgu jaoskonda- All«Ml-(I Sl. th> ennustus liitub nlaes.. ~ et vahtaeg õpes» varul U tikdrj!t*m> l#.miges-ti -d"» J jem if.gub et keü» on ktlifgi oooitl Sadu pele olnud suur. Aga ett Ia va' soldat - kõigub kui Paljukannatanud ühnstitwmv un ala poi.-leen.!uo Ajaviiteks lulek, Brea laual Ja Berliinist). 10 Muusika pärsitlßu f*tvo- ega tawportston et tääk* öka-tkum ttjlstu-i-iõpu Need " ' võajufj taltsast äues"-, liti'-'* «>! I Urn on ißsnnd vaikseks katab la Tubin niängla lihtsalt Ja sodi naks (rtingli. «. ork. P. Karpi Juh.), Vahe veotks-eised T«f«tke!f fitftfe heleda paugu- u»»: k»<4.ävir-.j' "i-iun: i'* :*:tt hommiku! katuseid, õu), platse )«rojul näi aimugi olevat!" 'Odavamalt, algul ehk veidi vahen ajal k. '.0.41 päevauudlaed, 17 päevauud, i ~Al bf»t< Tskia «udnõje m»".-. iänaveiij süäk õhuke ühtlane lumi'. 1 Kuld ml* aimu peakski olema ilbaatunnlt kui seda niieks autor - ja saatekava ülevaade saksa k. 10 MUdl; (aalolai..kullakese eksirännakud;', lugu Tv*> vspaw-h j# v*'k>;:r«su HtstrI ; Sita v#kfb -Vr*-: säs-iil! vi» lunotmnho!, kes õhtusi, saadik on iga aee ei eksitanud. oravapojukest.!b,;o Kaka klaverit vestj!' Šlkf'-.-nneii -l,il-is -'l'i tillil m-rt» ;#d 5# #.f»: te# õft ««;»»«. ; jlmuffiud fwiait» - fito I VSif<. I ire tegi *fk»ftk* l«uttlwttwfn!!' r ; reh»tfee teufnep4f fi- MArgus mü-e*, i dtf.ia.-.: J* hakkab tn#*!» mõõtm*» gnn# kui Intmwfw! oma sooja. juba teab mitme*! Ta ei n#e au Sobiva tunglvtwegn võitles Voki I leb Ihpl.) Aja kaja Ja saaletj vi,» 1 g.fvn.idmuft sada dest tubadest vnigub tänavaile, nn-1 samba iähoduses Isegi m'lte võft VI e v flüntberina (originaalis Krog I kava ülevaade. 1» ke'«sddurltuudl Kirev meloodia Eeslist, Korr, Tall. JUngh. koes ü»> r.t.-lvr.-t «*' «**»fv«->'»-n., pf*,p -m-ud leetuvad Juh» rwiwdstfr Siave kõu*»-*»» Uta» prlto Rftomijeueög* i. Erulalult läigib turu ääre seis- > koismehed-m leal luba rooklsna* t raid jäigi, ammugi vöjkn seal siis itad) oma eluõiguse ja loete tuäe Kesti Leegioni SSprade Seltalßa, Kst.p Hama* stimspttföf»(» koof i nr-nk»t»!,v i-' «*,< e-4*. ma rmrwd T,e»i arg i kõnnileld HommikuhamaruMs sul. olla muud lubamatut. Ja varsti riku iifunat, Hea Ju löppude-lbpuk I Boi., koorid, külamooseknndld, dhs ka-lturupt*"< tri.wi' k->'?«lt vali kar.j SügkvsM. tkhišmesreaf. - lai-;, f#*«ui samme ikuv linn kajab labtdakloblnast jaijlõfjeb temagi vahiaeg. älesti Inimlik kuju. Isapat puhkpllhortc. T, Tammsrl Juh. Ja I Rlnah Jro. t* TühM juh. CJCitortls Ipötvt» jatu»'!k»a viset vaht#- näirimfd uur:»',5 Ka* w markitb? Kas ts ju*li' lyusiõmbeist, l.*'a< kaare, end»..matilde!" Innsub Uluv naine Hea oli ka Joh. Kaljo) r nro -A«M Appit" evlu" lf - ".ak l nöüdpftma oftn-ihibv -usambä luu- vad tumevihud sõiduteele kibedasti,»«iw, üt1' testile Kat ufnfiß nntavn dr. ÄftftklJiMi kell& Võ-.kilr fc»l»fe «äftd ttfc ttjfe-ja- vv - ;»-iv»»v, i 'i-*--.-,itkf,kl t t". fü vä-tta geült ara a*i«a»«:atudj. Km nn lükatud viimne mittiau- Ma tõukan niikaua Uuava puh m _ pärivudlkkuae pmbleami kontsert <m«n, ja hjfi.). H Päevauudised uh Ita peame nägema ~Kummitu» I sakil k, skm M-.t vilkalt, et tuka*- * põlg? -1 ge, kui on vissitud viimne labida

3 Kesknädala], 8. detsembril 194 S EESTI S õ N H Nr, 28S 3 Täna lõpevad noortetöö juhtide õppepäevad valmistada sobivaile kutsealadele rahuajaks, kuna sõjaajal paljud noored töötavad ainult ajutiselt oma praegustel töökohtadel, tingituna sõja nõudeist. Viimse referaadiga ennelõunal esi- Eite jätkusid Tallinnas noortetöös nes koolivalitsuse esindaja Kur referentide ja vahendajate õppe rai st e, tutvustades ' koosolijaid päevad paljude erialaste referaatide* j koolivalitsuse seisukohaga kutse esitamisega. väljaõppe teostamisel. Kõneleja A, Saame, ühe Tallinna käi jõudis seisukohale, et kuna kõigil " noorte] ei ole võimalik saada kõr tise noortekodu. juhataja, kõneles käitlsnoörte noortekodude küsfmu gemat" haridust, tuleb. osa neist " paratamatult suunata praktilise töö! sest, Noortekodude ülesandeks on asendada käitisnoortele kodu, juure., Neile tuleb võimaldada kes mujalt on asunud käitise juurel kutsehariduse saamine, koos vasta tööle. ' vale kutsealale vajaliku üldhari dusega. Kodu sisseseadmine ja ülalpida mine toimub täielikult käitise poolt. Köitisnoori tuleb juhtida Õhtu Noortekodusid aga pole. võimalik' poolikuil töötavaisse tööstusõpilaste väiksemate käitiste juure iuua, ' koolidesse, kusjuures.kooliskäimise sellepärast peavad noortetöö vahen dajad tähelepanu pöörma kö neile käitisnoortele, kes elavad üürikor tereis. Järgnevalt refereeris tööpanuse valitsuse noorteosakõnna juhataja Lob ach noorte suunamisest järel kasvu vajavalle kutsealadele. Noorte töökohtadele juhtimine ei toimu sunniviisil, vaid arvestatakse noo re enda tahet ja võimeid. Selleks kogutakse juba noore koolis vii bides andmeid ta soovide ja või mete kohta vastavate ankeetide abil. Eriti tähtis on noori ette 1 lundlde arv arvestatakse' noore töö- : aja hulka. Pärast lõunal jätkusid referaadid, kusjuures esimesena dr. Pao ni e e s puudutas noorte terviskaitse küsimusi käitises ja ühiskönpas. A. Prl m a esines referaadiga tü tarlaste kutseväljaõppest ja üles andeist sotsiaaltöös; R. Ma st kõ neles ERÜ noorteosakonna üles andeist ning töökavadest ja EL Id l a Puhkuse ja Elurõõmu" üles andeist ning käitlsspordlst. Seejärele toimusid läbirääkimi sed ja iga maakondlik referent andis lühiülevaate oma senisest tege Õppinud põllupidaja kutse eksamid jätkuvad kevadel Käesoleva aasta sügisel korral- nes esimehe kohustusi. Eksam iko dati esmakordselt lalemaulatuslikudd misjoni liikmed olid komplekteeri katseeksamid õppinud põllupidaja& tud kohalikest põllunduste gelas test, kutse taotlemiseks, Põllumajandusee Käesoleval aastal toimusid õppi Keskvalitsuses 011 nüüd valminudi nud põllupidaja kutseeksamid e&ma kokkuvõtted eksamite tulemuste-0 kordselt õppetalundeis ja esmakord kohta. selt oli tegelikel põllumeestel või Kokkuvõtete kohaselt toimusidj maius põllunduskooli õppejõudude kutseeksamid II õppe talundis. Ek. kõrval osa Võtta oma kutsealale siir-; sameist osavõtuks oli registreeri-;. duvate noorte võimete hindamisest. nud 4-9 soovijat, kellest eksamile il Seda ülesannet võeti kõikjal taie mus 33. Kuueteistkümnel kufcse. tõsiduse ja hoolega, sest vanad taotlejr; ei olnud võimalik mitme põllumehed on teadlikud, et kogu sugusel! takistavail põhjusil eksa meile ilmuda. _ maaelu tulevane pale ja talude tootmis- ning fcasirvustugevus on suurel niääral sõltuv tulevaste talu Eksameile ilmunuiat omandas õp pinud põllupidaja kutse "Sl noort ; juhtide tublidusest. põllumeest. Kahel kutsetaotlejal, Kuna uue korra alusel korrawa kelle teadmised ja oskused osutu ' tud põllumehe kutseeksamid käes sid puudulikeks, tuleb kutse taotle oleval aastal toimusid kõigis maa miseks endid täiendada. kondades, andis see eksamite kor Eksamineeritavaist omandas 17 raldajaile kogemusi ja juhendeid hea hinnangu, li rahuldava hinnan järgmiste eksamite läbiviimiseks. Ühtlasi on ka sõja ajal segipaisatud gu, kolm piisava hinnangu ja ai õppe talundi te võrk uuesti korda nult kaks oli eksameile puuduli kult ette valmistatud." millega on alused loodud ajanõudeile vastavaile tahi juhtute Eksamite tegelik organiseerimine ettevalmistamiseks. viidi tegelikult läbi Põllumajanduse Järgmised Õppinud põllupidaja Keskvalitsuse kutsehariduse osa-1 kutseeksamid toimuvad tuleval ke konna poolt põllumajanduse prakti- vadel, kuhu pääsevad ka~ need, kel ka vanema inspektori agr. A. Roopi puudus võimalus eksameile ilmuda juhtimisel. Ühtlasi täitis agr. A. ' käesoleval aastal, ja ka need, kel Rõöp ka enamikes eksamikomisjo-! kutseta oti emine ebaõnnestus. Meelelahutust haavatud sõdureile Tartu Peetri koguduse teise piht konna haa,atud,eesti sõdurite hool damlsringi korraldusel toimus püha päeval Treffnerl gümnaasiumi ruu mes haavatud eesti sõduritele ette kandeõhtu, milles tegevad olid Vanemuise teatri näitlejad. Peetri koguduse teise pihtkonna õpetaja J. Muru, kelle kõnele järgnes ette kandeline osa, miilas naiskvartett esitas deklamatsiooni-ettekandeid ja laulusoolosid, sellele järgnes tantsu ettekandeid Vanemuise lavajõudu deit, Rakke rahvamaja, kus sel puhul pidulik aktus toimus, oli maitsekalt kaunistatud rohelisega ja rahvus lippudega. Saal ei " suutnud kõiki osavõtjaid mahutada, nii et ettekan deid ja kõnesid jälgiti ka koosoleku saali eesruumidest. Hirkönnäkomissari tervitati saali ilmumisel hoogsa marsiga. Orkester esines _ muusikaliste ettekannetega veel mitmel korral ja paikutav küla vusest. Noortetöö referent vahenda kost leidis kuulajaskonna kõige soo jema vastuvõtu. Tänuväärt ja hoo jate õppepäevad jätkuvad täna, mis j 1likat ettevalmistustööd oli teinud ka on ühtlasi viimseks kokkutuleku- j ; Rakke kodutõöstuskool, kelle õpilas päevaks. j maiustustega ja paberossidega. Ka raskestlhaavatuld ei unustatud halglals, neile vildi kingitused sin na ja näidati kitsasfilmi. Praegu on korraldamisel sama hooldamlsringi poolt jõuluõhtu haa vatud eesti sõdureile. Esimestena andsid selleks heldekäelist kaasabi proviisor Jul. LIU, kes a..etas oma apteegi ja laboratooriumi tagasisaa mise puhul haavatud eesti sõdu reile 500 rmk., ja kullasepp H. Rähni 200 rmk. Ringi liikme pr. Puskari kaudu on annetatud 240 rmk. Pealeselle on Tartu koda nikud annetanud ringile eesti rinde meestele jõulurõõmu valmistamiseks Küüakutsutud haavatud eesti rin- ; sokke, kindaid, tubakat, raamatuid de mehi kostitati booldusringi poolt 1 ja muid vajalikke esemeid. Madiseid kodumaalt Iga rahvas kujundab ise oma saatuse Harju-Jaivo piirkonnakomissar Waiter kõneles pidulikul aktusel Rakkes, kus toimus falude tagasiandmine 260 talupidajole: Pühapäeva] külastas Harju-Jarva piirkonnakomissar fuhrer Waiter Rakket ja andis talude tagasi andmise ürikud äie 260 Rakke, Vajangu ja Väinjärve valdade põllumeestele Pürkonna fcomissari saatsid piirkonna põunmajandusjuht Rn ge, hatdniosä kornia ülem inspektor Ro c h ja Järva maakonna põilümajändusjuht * Külalisena viibis piirkonnakomissariga. kaasas Eesti ringhäälingu juhataja Mey er-*» oi den st äd t. PiirkoJiKakomissari saabumisel Rakke tervitasid teda Järva maa vanem Lipp, Järva omakaitse juht major Ja a gt) n d, Harju-Järva kapten Laas, Järva prefekt Reio Ja Rakke, Väjöngu ja Väinjärve vallavanemad. Piirkonnakomissari vastuvõtuks Rakke rah vamaja ees oli rivistnnud Rakke omakaitselaste aukompanii ja; ühe kaitsepataljoni orkester Tallinnast. Rakke hooneij lehvisid Eesti ja Saksa rahvuslipud. test moodustatud laulukoor ja tant sugrupp kaunistasid aktust meeldi vate ettekannetega. Aktuse avasõnadele Rakke valla vanema poolt järgnes kõue maa vane.m Lipult, kes kirjeldas põl lumehe ülesandeid nii töös kui võitluses vaenlase vastu. Eesti rahvas oskab harida ja kaitsta relvaga oma kallist ning kaunist kodupinda. Me toome valmiduse ja heameelega kõik nõutavad ohvrid ja peame alati kinni oma esivanemate põhi mõttest: parem püsti päi surra kni põlvili surutult elada. Pärast maavanema kõnet asus kõnetooli pürkonnaikomissar SA oberführer Wa 11 er, kea alguses mainis, et ametikohustused ei või malda temale sagedaid kokkupuuteid ma&elanikega nende otsekoheses asukohas, aga seda enam rõõmustab teda iga kord, kui temal kui vanal tegelikul põllumehel avaneb jiäoi viibida maaelanike keskel ja vahe tada nendega mõtteid. üliväga,0 maint? kõ neleja, et kohtan siin nii suurel, arvid põllumehi selleks, et tutvuda üksteisega ja kõnelda avameelselt Ühistest raskustest ning muredest. Vaevalt leidub kogu Euroopas "õhtfci teist rahvast, kes oleks too nud nii raskeid ohvreid viimaseil aastail kui seda on toonud eesti rahvas. Kui te mõtlete eelolevail jõuludel küüditatud jä võibhisis langenud kaasmaalastele, J; siss mõ telge ka siin Eesti pinnal langenud saksa sõdureile. Kui siin ei oleks nende lange nute haudu, siis ei oleks kind lasti ka enam Eestit. Need kangelased ei ole langenud mitte ainult Saksa riigi, vaid ka eesti rahva eest. Kiii teie tuhandete emade palged kattuvad vailupisaratega, siis teadke, et saksa emade südameid muljuvad samad mured ja kurbused." Edasi pahas kõneleja koosolijaid astuda tõsisesse võitlusse Igasugus te kuulujuttude vastu. «Kahjuks leidub ikka veel inime si, kes avavad kuulujuttudele oma kõrvad ja kes isegi levitavad neid veel. Kõik säärased jutud aga cm aluseta, ja ma võin siinkohal veel kcxrd kinnitada, et 'Eesti.edaspidine saatus oti kauemaiks aegadeks kmd lustatud." Arusaadavalt on rahva huultel praegu pakin küsimusi. et ta annab eesti rahvale Õiglase ning väärika tuleviku. Enne aga tuleb sõda võita. Le pime kokku, et hoidume kõigist alu seta kuulujuttudest ja anname kõik. mis meie võimuses, võidu saavuta miseks. Kui Saksamaa kaotab sõja, siis on ka Eesti kadunud. Meid seob ühine saatus. See maa siin on teie oma ja on kuulunud teile juba aastasadu. Kui mina täna annan siin üle 260 talu tagasiandmise ürikud, siis tähendab see toiming teie igivanade Õiguste kinnita mist. : Soovin teile palju õnne ja loodan, et meie südameis..võtab üha rohkem maad üksteise vastu. Eesti väike, kuid vapper rahvas oa ehitamid siia oma koja ja rajanud oma rahvapärase elu. Minu usaldus eesti rahva..vastu, on suur ja siiras, jääge alati headeks ja tublideks eestlasteks. Laske lehvida oma ilu sal lipul ja hoolitsege selle, eest, et ta iialgi ei langeks. Tänagem koos Jumalat, et ta on juhtinud meie saatust ja annud meile oma õnnis tust; Vankumatus usus paremale ja helgemale tulevikule lõpetan hüüdega teie kaunis emakeeks: Elagu vaba eesti rahvas I" Pinfconnakomissari kõnele, mis lei dis koosolijate poolt kõige soojema vastuvõtu,. järgnes võimas Eesti hümn., Piirkonnakomisaari järel võttis sõna Järva maakonna-agronoom Kar ii m aa, kes kriipsutas alla tootmislahingu läbiviimise vajadust nii võitleva rinde knd töötava tagala huvides. Kõneleja kutsus põllumehi *Kni ma siinkohal kinnitan, et 'üles tõrkumata täitma kõiki vasta iga rahvas kujundab ja võidab 1-1 vaid korraldusi jä eesti rahva au kätte ise oma saatuse, siis on kohust sel sastustmääräval hetkel. sellega antud vastus nii mõne Pärast agronoomi kõnet avaldas legi nendest küsimustest. Prae talude tagasisaajafce nimel piir. ga räägivad relvad ja nende konnakomissarile tänu talupidajate võimas hääl summutab nii mõ töö tunnustamise eest F. Kaljus negi küsimuse. te, kes kinnitas talurahva valmis....olekut kõigeks, mis tuleb kasuks Täna aga seisame peaküsimuse eesj rindele ja sõja võidukaks lõpeta ;kas elada või.surra?.meie tahame m iseks. aga elada, ja sellepärast tuleb sõda Aktuse lõppsõnad lausus Vajangu vha Vvöidukale lõprole» Selleks on i vallavanem, mille järele lauldi ühi ineiä olemas >Mdel garantii, ja see selt Eeeti Itprpu* orkestri saatel, on meie j liht Adolf Tema Piirkonnakomissaitf lahkumisel koost elru on pikendatud võitlusele õigluse olekusa-äliat mängis orkester marssi eest, ja teie kõik' võite kindlad olia,1 jrkodumaa" Sõjas vigastatute ja langenute pere kondadele lisatoiduaineid Lisatoiduainete saamiseks antakse vastavate tõendite alusel välja elatus tarljealrtõte lisakaardid A.-f ja nende kindlustatakse tavaliste toidunormide kättesaamine täies ulatuses Põllumajanduse Keskvalitsuse juhataja posit on avaldatud ju hend sõjas vigastatute, sõjas langenute, sõjas vigastustesse Ja hai gustesse surnute ning jäljetult kadunute perekonnaliikmete elotug tarhealuetega varustamise kohta. Selle juhendi alusel varustatakse kõiki eespool nimetatud isi kute omakseid Ii sa toiduainetega ja ühtlasi kindlustatakse neile põhi kaardile trükitud elatustarbeainete ratsioonide täielik kättesaamine. Lisatoiduainetega varustatavale antakse välja elatustarbeainete lisakaardid ~A". Lisatoiduainete andmine toimub ühtlasel alusel teiste selle lisakaardi omanikega. Sõjas vigastatuks, langenuks, sõ jas vigastustesse või haigustesse surnuks ja jäljetult kadunuks loe takse selle juhendi mõttes isikud, kes praeguses sõjas Suur-Salksaimaa Harjumaalt tele kuni 10 a. vanuseni; need pa- muude vallavalitsuse töösse puutu- Teksüilkaupu vabatahtlike pere, kld sisaldavad peamiselt maiustusi. L vate jooksvate küsimuste kohta. kondadele. Harjumaal elunevate5 18, ja 19, detsembril toimub Vll eesti vabatahtlike perekondadelej jandis korjandus karpidega. Mär Saaremaalt on määratud erikontingent tekstiil. kidena müüakse kartongist valmts Märgistati sußmhnbuseld. Neil päe kaupu. Vastavad avaldused teks. tatud jõuiuvanakujutusl. Selle kor ti:, kauba ostuloa saamiseks tuleb, janduse teostavad kirikute Ja usu vil lõppes Saaremaal Järjekordne esitada otseselt või kohaliku valla, ühingule liikmed. suguhobuste märkimine, mida teos tati kuues keskuses. Seekord too valitsuse kaudu Harjumaa hooldua Jõhvist di märgistamisele 93 hobust, kel ohvltserile Tallinnas, Niine Z (tele lest 31 kanti suguraamatusse. fon 485-SOJ. Ostutoad saab hiljemi j Annetused tuteõnnetulle Jätkuvad. Suhteliselt paremaid ja rohkem kätte kohalikust valla- või linna- \ Kuigi JTõhvl tuleõnnetute abistamine> hobuseid märgistati Pöide ja L-iim valitsusest ERÜ kaudu lõppes juba 1. no' jala vallas, mis on fegallkuv; ka Samuti on Harjumaa hooldus vembril, on Jõhvi ERtMe veel saaj edenenumad hobusekasvatuse kesobvltseri juures väiksemal arvul[ j bunud mitmest kohast täiendavaidi kused Saaremaal. väljajagamiseks köit Ja ohjani.-!rt. annetustena adetlsi, mille väljajaga Kõtk Saaremaal märfilslalud ho Pealeselle antakse vaigufftuspetroo -on praegu käimas. NIE «aa bused on eesti tõugu leuent n-ri-li-v vabatahtlike pere- j ete il TaJUrmast E-TRÜ kaudu iuur&- Hobusekasvatuse ja tõuaretuse kmua-jeie. feetje majapidamistes ei'! hulga! iauanõusld arvult umbes ole etektervalguitast. vm met Samuti saabu» ERÜ Pet 'a Võrumaa ringkondadest mu hw.jstarb#id; kindaid, käterätte, vliiaü lõnga ja muld va s tööde parandamiseks on asjaoma sel! ringkonni! kavatsus avada Saaremaal eesti hobuste augusava, mille järele tuntakse Juba ammu va jadust, ljetserlmiialt Viljandist EfttT lilkmefccittamme Jgtfcsb. l T,i:>rr.«s-knnr)j va.-otrv.ne KIU! Vti- : rwstusc-semw, isuäf.'ingktrtna,. mj viimasel aia; i. vätja tuiednne afeaentttl WteUt svuxaiu h«nv», Ü Utavad!Ma praegust ' sas!tss*t«ria saavad paberlmi i isetoaafefafaenfst. laialdast*»».-t stnuaerotoe ( lerjsll Vastavail korraldusele saa ER? EHStmftSejjas lumise Sfliavlr vn-i J Raske õnnetu» 4pita««*, Haake vad kfifft Petserimaa käsuööslitrid -naärglrt järjesp# rlvtr-.-yitid * tga t «jäetus juhtu* Jõhvi gümnaasiumi ' :ja kviitungi raama Ui id. päevaga '..iurer.eb nende srv Scess-p mille sen.ru- puudumine nwkendaa :;«..r.«rvr klassi õpilase 13-». Jaak pe oovivad -jtevpwt EEÜ UUrmCO» i kä-ltwri-urpli ' t Kausti SfSAS.I töötuddi rtie-fe. 1 kes õhtul koolist koju kuid ta Stvlftungfrasmatufd saavad oman b i erg.-; n. - va. oos: s. I j 1 I i"...'i hi käsitöös turid sööstu»» re-gtstreerj alla. Vagunit ättsd lõikasid (miall Paljud» asutustee 00 ametnikud 1 mlstunntsttjse ettenäitamisel Kaa ;..rs mõlemad jalad, altpoolt põlvi. Ja teen; tujud (dw-proweadürselt J tet} srv mosgt! iv-,.r, o. jagomse I Pealeselle on. tal parema Jala puusatrjaud EŠ<J" ttowsgjts> kuid ta-1i salust Ja pahema iesje lahtine luu raamasu- a Vnr.:i'>r-n.:-t>-r;ri nr». Algavad iin».-<paini!«tädil. Kuna na4(i ns te väljaspool assitat - a nž -suyr v'efgi iqi\iji. M#*itwx STfW' Eiümesfeffißa [; Esimest ftijj anti ÕRMtuis koit»- vtijapeksw- ja muud vältstdöd nn Värbamine St*i»n.<d WaMait huvi,1 i».«-r.i«ttis.õpetatud stfs ka-jtila I iiktt laosfeoanaättrtl Pärast, tafca# ei«v#m öftaitsffimwti#'' i SBinasbs -.imet»-: pots». Viljandimaalt :' deks. Praegti on käsft tinade ko!-!.j ~-.,.4-: 1 0-i-..,-fc r,4s g 1,».-. KtagittKptek* «gtetamiutoi*. Kfiß 1 umin* linugu' miini-> knhßti alus ; V*»UnAdk««u estmeme V;:.)*:vi:.n>44 vinfnmmii.«*t#(wd 1 tali kg ropilmtssija.! Jerff wisjn*/»» tramu* Jõh Ee pe'c*r;m»ilss. -i '..iu.hl Ja ReuagmMWMt (WtteSffdš MWWIMIU: jvt.--tiiteu# kokku naiteiväsvaf!# VMOÜKM»»»!* eef»' i lülivad Itrtarotaj jörf «tl» rula» tttiafc RulMMnMk 1 '-tittniskat takse kediiste 'rtddega sest palju selisvsttete Bwjjuwtet# eätöea vai-iafämtkete pikema de! na kavatsus koduste iir.aropil tee! raadini ewsrtrri }s. aßrwvstua» valuvunem ' Kuk mlrtfssde topi-ede* mi noa samale tottaf<we 53. (Teisem teik- Kitti rfsg. kur, kes p.tuäu-im lähemalt «!.». ' "«Sle sisemaale, Pealagi innust*!» JtISUJHHWfMtJiSW' tefeto, «Wb timienandeid f* «ttmcm «!n'»:d linaropsijaid uailete ktnd TittavasSe Muhud»- minri vulmts- > kokkutuleku rätvalcrrds K iralitotiilaäart mteni» mtiieei (jna ta Mk * BBff VifitjasfifTOMi rnagvrm- ", I kui vaeiartõunikiid svatefewid ema ropsijad saavad igalt ropsitud 100 tm jdrt:wps.fete te v&festafciwte. i mliakotwd kfisukrtmgmskxu J* kilc.t linadelt!5 pf&emsapunfclt ja va liitlaste sõjajõudude SS- või politseiüksuste või sõjajõudude abi üksuste pagu organisatsioon Todti ja riigrtõõteenistuse koosseisus on saanud vigastada, langenud, haava desse või haigustesse surnud või jäljetult kadunud, alates 1941, aas tast. Juhendi kohaselt aotakae lisakaardid sõjas vigns tatulle, kui nad on saadud ter visrikke tõttu vabastatud ees pool nimetatud üksuste teenis tusest kõlbmatuina. Samuti saavad lisakaardi eespool nimetatud isikute abielunaised ja lapsed kuni 17. eluaastani, vi -nane kaasa arvatud. Määratletud Isäkuto õed ja vennad, samuti nende vane mad, saavad lua&aaniid, kui nad kuuluvad samasse leibkonda, kui nad kuulusid leibkonda määratletud Isi ku eespool loetletud Üksuste teenis tusse aertumlsel või kui määratletud Isi andis oma van e, õdedele Ja vendadele elatust enne teenis tusse astumist loetletud üksustesse. Kõik eespool loetletud isikud en õigustatud elatualarheeinote lisakaarti A" saama ainult siis *.niikaua, krti neile on vßljns- Utud kohallkn omavalitsus# CH elatuatsrheaiiiete pühi rt. JOlatußtarlmninote jiaaka&rdj A" saamiseks peab limkaardl taotleja esitama kria! ikete omavalitsusele sellekohase tõendi. Tõendist peab nähtuma- et lisa kaardi taotleja on eespool määrat letud isiku perekonnaliige või kuu lub tema leib konda. Vastavaid tõendeid on õigustatud välja andma hooldnsohvltserid. Kui Eesti üksusel, mille koosseisu kuulus sõjas vigastatu, langenu, sõjas vigastustesse või haigustesse surnu või jäljetult kadunu, ei ole hooldusohvitseri, siis annab tõendi väeosa ülem, selleks õigustatud ko mandantuur või mõni muu sõjaväe asutus. Kui sõjas, vigastatu, langenu, sõjas vigastustesse või haigustesse surnu või jäljetult kadunu kuulus mõne välisriigi sõjajõudude koos seisu, siis loetakse kehtivaks selle riigi diplomaatiliste või sõjaväe liste esindajate või konsulite poolt väljaantud tõendid. Kõigi lisakaardi saamiseks õigus tatud isikute elatustarbeatnete jtaartldel tembeldatakse kaardi väljaand misel kohaliku omavalitsuse poolt või-, liha-, kuivtoidu- ja manna- või kaernhelvete-kupon gld omavalitsuse ametliku temp liga. Tembeldatud kupongide vastu peab müüdama vastavaid aineid kupon gidel trükitud koguses ka siis, kui muu elanikkonna kohta on tehtud ainete suhtes kitsendavaid korral dusi või aineid kõigile et Jätku. Soega on sßjas vigastatute, lan genuta, sõjaa vigastustesse Ja hai gustesse surnute ning jäljetult ka dunute perekonnaliikmeile kindlus tatud esmajärjekorras alatustnrbe slneta täies koguses kättesaamine. Vastav üksikasjalik Juhend on avaldatud meie Unaso lehe amet like teadete osas. Eesti Kirjanduse Seltsi oma liikmemaks (2 rmk. aastas) peakoosolek tuleb kokku seltsi büroos Tartus, Ala 19, ärl päevltl kella vsi samal aad Eesti Kirjanduse Seltsi lllkmete ressil posti teel vül Aia tänava au kogu koosolek toimub «, detsemb ditooriumis enne koosolekut. Kor ril kelt 12 Tartus, Ala «, ülikooli duvale järelepärimiste peale tea hooöe suures auditooriumi», ku* tab EKS-l Juhatus, st liikmeks as r.-rits iseseisvusajal traditsiooniliselt tumise avaldusblankelle saab seltsi oma koosolekuid pldsa. büroost Ja ülkrnetekogu koosoleku «j koogoiokuruuintst, Päevakorras on avosfina, eurroa EKS-[ juhatus palub seniseid ISbj lahkunud liikmete mlitestaml seltsi usaldiißmehi, kes on nõus w, iided, tegevuskava }e ci-1- oma tegevust jatkama, astuda isik arvo asemikekogu liikmete vali likult vöf kirja teel ühendusse selt mine -ong neil ettekannet: 0, Pal si bürooga. gi ~M, Kampmaa klrjandusloo- Edasi palutakse uaaldusmehl, Inserta", A Sääraste..Reitl sßnn- liikmete omakseid ja tuttavalt} saa V»ra rikkusest". A, Annist ta seltsi büroole teatrid 1940, KrtuUwaidi muinasjuttude algu a. lonksu) surma läbi lahkunud pära la kriitika". E. Annus liikmele kohta, eriti , a,.b*»"'. raamatu too rtangu hlhllograa-' terrorlajairtul vangistatud, küüdita filme ülevaade *2" j tud, mõrvatud Ja teadmata kadu Sri tai ütkmeid palutakse tasuda j nud sel lal liikmete saatuse kohta. Tuletõrje demonstratsioonid Kuressaares ja Narvas Pühapäeval tähistas Kuressaare linna vabatahtlik tuletõrje oma 78. aastapäeva. Sel puhul tolmus vae koja saalis traditsiooniline kontsert aktus, millest peale tuletõrje võttis suurel orvul osa ka külalisi. Aktu seie toodi ka Ühingu ajalooline lipp. Aktuse avas ühingu esimees linna pea V. Ka Ilas; kes oma kõnes an dis ülevaate ühingu asutamisest ja tegevusest kuni praeguseni. Nagu kõnest selgus, on Kuressaare tule tõrje tegevus olnud väga menukas ja ülesandeid on täidetud täie ko husetruudusega ning armastusega. Tulikahjusid oli, ühingu tegevuse kestel umbes 350, neist kõige rohkem ja aastal, mil linnas või mutsesid enamlased ja punaväelased. Enamliku terrori läbi kaotas, ühing 41 liiget, nende hulgas ka endise tu. letõrjeühingu esimehe linnapea J oh. Perensj.,_ä,.. Praegu on ühingul 350 liiget ja nende arv kasvab pidevalt. Peale teiste üksuste on loodud ühingu juu re ka noorterühm, kes on iuletõrje täöst'aväga huvitatud, üheaegselt liikmete arva kasvamisega täieneb ka tu!e'õrje varustus. Järgneval*, esimees Kailas rõhutas tuletõrje ülesandeid eriti sõja ajal.. Ühise leinaseisakuga mälestati sur ma läbi tehkunud ühingu liikmeid. Orkester mingis..puhake, parimad pojad".'. Seejärele andis esimees Kallas reale tuletõrje jarle üle aastamärgid. Tuletõrje ühingut tervitasid aasta päeva puhul Saare abimaavanem Tallinna teateid G. Puu jt. Aktus lõppes ühise rahvuf hümniga. Aktuselt lahkudes rivlstu sid tuletõrjujad paraadiks turuplatsi" le, kus neid tervitas brigaadi paalilt Ö. Väärt. Peale tuletõrje tegevliik mete olid rivistatud ka tuletõrja noored koolidest Paraadile järgnes tuletõrje-kustu tusyabehdite demonstratsiooni mida jälgis suur rahvahulk. Demonstree riti aut kustutusvahendit vahu kustutajat, mille ühing sai umbes kuu aega tagasi. Tuletõrje korrastüskuu lõppedek korraldati pühapäeva] Narvaä Võit leja esisel platsil tule tõrjel Ine de monstratsioon, millest võtsid osa kõik tuletõrjeüksused ja kogu samaü riitlaskond. Ebasoodsast ilmastikust hoolimata oli demonstratsiooni tlilnud jälgima arvukas rahvahulk. Kohal viibis ka Narva linnapea ma jor Rubach, Viru abiprefekt Narvas A. Priks ja teisi ametisikuid. Kuffa demohstratoioonikäya dii koostatud tuletõrje moodsa taktika kohaselt, siis äratas see vaatajaskon nas elavat huvi Erilist tähelepana osutati süütepomjnide kustutamisele, mida lasti süttida hästikorrastatud ja korrastamata pööningul. Edasi de monstreeriti vahukustutajat, inime se päästmist põlevast hoonest, õlide kustutamist keemiliste vahenditega ja gaasimürgitatute päästmist Demonstratsioonil andsid seletusi kodanliku õhukaitse referent E.. Ki bene ja divisjonipealik V. Mebsar, Tallinna Filatelistide Selts pidas peakoosoleku Vanim ja toonlahdvajm filatelisti de organisatsioon Baltimail, Tallinna Filatelistide Selts, pidas pühapäeval pärast nelja-aastast vaheaega Kuns tihoones oma korralise peakoosoleku. Koosoleku avas seltsi esimees G. Mtländer, kes sissejuhatavas sõnavõ tus märkis mõningaid huvitavaid momente seltsi elust viimaste aasta te jooksul. Kuna selts aasta peakoosolekul valitud juhatuse tati surma läbi lahkunud seltti liikmeid. Seltsi kassaaruandest nähtus, et selts on möödunud aastail majan duslikult edukalt töötanud. Seltsi poolt möödunud aastal korraldatud postmargioksjonil on Eestil leegio ni Sõprade Seltsi kasuks laekunud ligikaudu 1500 rmk.' ja ERU ka suks ligikaudu 1000 rmk. ettenägeliku tegevuse kohaselt! Järgnenud valimistel valiti vana enamlaste saabudes mingit välja [ juhatus ja revisjonikomisjon ühel poole seltsi raame paistvat tege ' häälel tagasi Juhatusse kuuluvad vust ei avaldanud, jäi seltsi ole G. Miländer esimehena, H. Plaks masolu enamlastele n.-ü. ~kahe abiesjmehenia, G. Koppermann jä K. silma vahele" ja tänu sellele asjaolu Varres liikmetena. Seltsi õhtud ot le jäi ka Tallinna Filatelistide Selts sustati ka edaspidi korraldada lg» enamlaste pooit likvideerimata. kuu teisel ja neljandal neljapäeval Tänu sellele sai selts kohe pärast, Kunstihoones. Tallinna vabanemist a. sügisel, Uudse algatusena peeti vajalikuks Tallinna komandandil: loa oma tege haiglate:, ja laatsarettides ravil vii vuse jätkamiseks ajutise juhatuse bivaile rind e võit 1e j a iie -filatelistidel» juhtimisel. Oma sõnavõtu lõpul aval filatelistlikku pühaderõõmu valmis das seltsi esimees seltsi liikmete ni tada. Juhatuse vastav esildus kiideti inel tunnustavat tänu seltsi abiesi-, peakoosoleku pooit üksmeelselt mehele Harald Plaksüe, kelle tegeli heaks. kul juhtimisel selts niihästi enamlas Täielikus üksmeeles möödunud te ajal fcud ka pärast Tallinna va peakoosolekule järgnes seltsi tradlt banemast töötas. Järgnevana mäles -1 siooniline Tehnikaülikoolist kaks diplomeeritud inseneri Reedel kaitsesid Tallinna teh nikaülikoolis oma dlplomlprojekte Tallinna õpelajaleseminar tähis -11 tas oma 24. aastapäeva piduliku mebtoaanika-teadugkonna üliõpilased Mart Kiiver Ja Ants Voogre. Mõ lemad lõpetasid Tallinna tehnika ülikooli dtplomeerltud inseneri akadeemilise kraadiga. Tallinna õpetajate Selts alustab jälle tegevust, milleks talle sisedtrektarl otsusega on luba an tud. Seltsi peakoosolek peetakse tu leval pühapäeval k. 30 j. Vestholmi gümnaasiumi ruumes (Hariduse 3). Kui tähendatud kellaajaks ei ko gune põhikirjas nõutavat arvu liik meid, siis peetakse pool tundi hil jem samus ruumes uus koosolek, mis on otsusevõimeline kogunenud liikmete arvust hoolimata. Tallinna noortemaleva lennulippkonnas vilgas tegevus Hiljuti algasid Tal Unna noorte maleva lennulippkonnas kursused, kus kõik mudetlendu haaravad kü simused leiavad läbilõikelist käsi telu. Kursustele, mille kestuseks on 12 loengutvmdi, võetakse piiratud arvul vastu vael uuei usiastsiuvitatuid. Soovijalt on võimalik õppekavaga ning tingimustega tutvuda, samuti osavõtuks registreeruda täna, kol mapäeva), kella ja püha päeval, 12. detsembril, kella kuni Tõnismäel 9. Täienduskursused tööta jaile TÜna kell 18 algab töö Eesti Kut sekogudc kutseväljeßppe osakonna poolt korraldataval raaroatukölt mlitkumiscl Tallinna rakendus kunstlkooli ruumides, Tartu mnt. 11, Tung kursustele on suur, gt võimaldada osavõtjail oskustöölise kutse omandamist, toimub kursuste töö kooskõlas vastava ala katse nõuetega. Lähema] ajal algab töö ka bü rootehnika-, kirjavahetuse-, raa matupldamls- ja maslnaklrjakur sustel. Registreerimine nimetatud kur sustele jätkub EK kutseväljaöppe osakonnas, Pikk 19, tuba 24, kella B l 7 Ja laupäeviti Itella B l 3, Kaarli koguduse vaeste hoolckande selts sa! edäsitegutsemisloa Slsedlrektorl poolt on lubatud edaslicgutscmlno ev.-luterl usu Kaarli koguduse vaestehoolekande sel toll, Seoses sellega peetakse neljapäe val, 18, detsembril, algusega kell 10 seltsi uuestls varn Ise peakoosoek Unna misjoni mnjaa, K, Pätsi 0, mil lest palutakse osa võtta kõiki en dist selbrthikmeld, Seminar tähistas aasta päeva 1 aktusega linna 21, algkooli ruumes, kus seminar praegu tüütab. Aktus algas seminari lipulauluga, millele järgnesid hoogsad, lauluette kanded seminari segakoorilt E, Pätsi juhatusel. Aktusekõne pidas seminari direk tor E. Etverk, kes oma kõne lõpu osas ütles kogu seminari nimel soo je lahkumissõnu endisele direkto rile M, Meiusile... Järgnevalt ütles õpilaskonna ni mel tänusõnu nii seminarile kül tema senisele, direktorile lõpuklassi õpilane Laidsaar. Samal ajal anti dir. Meiusile iile lilli ta endistelt õpilastelt. j Edasi esitas seminari naiskoor Härma Ei saa mitte". Järgnesid tervitused aastapäeva puhul. Linna koolivalitsuse: poolt tervitas seminari end. direktor Meiusi,' 21. algkooli nimel tervi tas juhataja Kahul ; ' Järgnesid ettekanded seminari ja seminari algkooli õpilastelt EKÜ jõuluõhtu Kopli lastele Eelmiste aastate eeskujul korraldab ERÜ Tallinna ringkonnaamet ka käesoleval aastal jõuluõhtu Kopli lastele. Jõuluõhtu toimub 23. det sembril k. 12 tehnikaülikooli rüu mes. Registreerida saab Kopil alg koolis P. Priimägi juures kuni 15. detsembrini. Jõuluõhtul peab vaimuliku tee nistuse ERÜ pilrkonnajuht.a, Raudsepp, Pimendamise aeg tänu Algns kell 15,10, lõpp kell 7,1# Perekonnaseisuteated Tallinna linna perekonnaseisuameti* on ÄÄa:d ]i,rßmlmd Sünnid: Korstl NIRO; Zoja TÜBrnovi Anns Hein; Rahuleld-Tvo Knsk; Toomas n«-v liomhü1 KW,<fP ld! Ulho-TUt Vom- Sh!. ya,mbo,a Nüncvee; Pealer Hein; Eha Salmre; Gunnar Mardi; Eero Ava laht; Juhan Baohmann; Elva POllupUü; urmas Prttöm. A bjfl 11 u mis so ovjd ; Enno w«3 Jrendlj Arnold-Johannes Meärmann Ja Velll Kooli; Eduard Krtth Ja Ada-Alledo Endomati; Rlchard-Auguat sinas Ja Al vine Potiopp, Surmajuhtumid; Marrl Gut nwnn, noluna Marjapuu, tl n,; Marte- Sopnle Glenemann, netwm SllUrt, Tl *.{ Evgcnlo Jefromov, 2 a,j Maria Pete raon, neiuna Pann, 65 a.; Madll Takenbers, netima MDbrmann, 76 a.j Salme Parvoja, neiuna Silner, 34 o.; MarU-Rosalie Md- Jel, neiuna Hermaon, 72 a. Valveaplccgid Tallinnal Kesknädala Ml vastu neljapäeval V.-Pdrnu apt-i Pärnu mnt. *t, Ml, tm-hl Koidu apt Koidu «, tsl. «4-lti Sskals spt Bnkala J, tol JM-IJj MII I sul., Pärnu mnt M, ML W-4T.

4 4 Nr. 288 EESTI S 0 N A Kesknädalal, 8. detsembril 1948 Soome toidab end ise Soome majanduspoliitika tähtsai maks eesmärgiks juba rahuajal oli toitluse alal võimalikult ulatus. Itku omavttrustusoni jõudmine, ja sõjaoludes on neid taotlusi ioomull. kult veelgi enam silmas peetud Ühtlasi aga on ilmne, et sõda on selles loonud ka mitmesuguseid uusi takistusi ja et taoteldav siht oleks täielikult saavutatav alles ty~ levikus, kui on tulnud (andel rahu. Seni aga tuleb teostada vea! nii mõningaidki eeltöid, niihästi tea duslike uurimiste alal kui ka ra kendatavate tööjõudude oskusliku väljaõppe ning üldise ja põhjalikult läbimõeldud ra-tsionallseerimiskava näol. Ja lõppeks tuleb püstitatud eesmärgini - maa ulatusliku oma varustuseni jõudmiseks lubada oma otsest toetust toidu- ja mait. seainetetööstusele veelgi enam ka riigil. Vastavate üksikute tööstusalade praegusest tegevusest saame kok kuvõttes järgmise pildi. Liha töötluse alal tegutseb Soomes praegu enam kui 127 töõstuskäitist. See tööstusala on Soomes viimasel aastakümnel eriti hästi arenenud ja j a. valmistatud vorsti- ja Uha- ' kaupade koguväärtus ulatus juha j ümnuvrgv.su!' 1400 miljoni margani. 1 Kalakonservide tööstuses ai. j gs- suurem tõua niies aastal, seejärefle kui oli tehtud algust hee- I ringapüüglga Islandi vetes, sest} Sowne en<iß rannavetes leiduvate f kalaliikide hulgas oo kouservjdehs! kölbavaid vähe. Sõda aga on kalapüüki ja seega ka kalakonservid valmistamist jäl le piiranud. Samuti on veel ulatus likumalt arendamata ka kalapt' ük Soome sisevetes, mis iseendast a- Sub häid väljavaateid. Kogu Soome ralanduses aga oodatakse mrt hoog- :,Sat arengut kohe aöja lõppemisel, mil jälle peaksid avanema võima lused ka idgranere-kalapüügiks At landi». j MatnimisväSrseile saavutusile j aed vilja konservimufi alal (oa? f^he sõda peamiseks takistu seks kõrged vaknistuskulud. Viima - sel ajal aga on hapukapsa valmis j tarn ise )a kurkide massilise konser veerimise alal Juba suuri edusam j me saavutatud. Järjest rohkem oo levinud ka aedvilja kuivatamine talveks säilitamise otstarbel. Maiusainetetööstus>mi on sõltuv toorainete ja suhkru sis seveost tegutseb praegu peamisel veel vaid sõjaväe tarvete rahulda mlseks. Karastavate jook id tööstus on Soomes küll häsl arenenud, kuid kannatab praeg samuti šlšševeoairiete puuduse a 3 ja püüab laiendada jookide valmis tamist kodumaa toorakieist Puu vii j kõrval tulevad seejuures kõne alli ka mitmesugused metsmarjad, mil ledest Soome on eriti rikas, Spojne piiritus tööstus teg pärast keeluseaduse kaotamist 1A32 aastal häid edusamme. Alkohol valmistamine ja müük jäi seejärel' riigi monopoliks, marjaveinide jj likööride müük aga usaldati ere ettevõtteile, Soomes tegutseb prae gu kümme alkoholi tehast, vathiista des aastas umbes Uks miljon liitri viina Ja vehxe ning umbes liitrit likööre. Seoses -puupllrjtusi valmistamise tõusuga on Sopraei viimasel aja] selle kõrvalharum eriti arenenud ka pärraitööa. tu«. Soome piimatööstuses toodetaks aasta umbee üks mil jon tonni võid ja juustu. Kuiva tatud piima. je munapulbri valmis, tamine seevastu aga pole seni Soo mes peagi; üldse arenenud. Ungaris likvideeritakse juutide maaomandus.asja saatis Ungari riigihoidjaa mumise ajal oli niisuguseid juutide peaministrile kirja sooviavaldusega, i, yäikemaapidswnisi Ungaris arvuliselt et juutidelt äravõetavad maaoman-ikiiremini ja eriti spodsail mak, valitsemine ning lõplik edasimüük üle ja nende võõrandamine, su tingimusi' jrgata&s sõjas silmai oltfts valitsusasutustele kujunenud paistnud sidureile või nende omak, suureks, koormaks. aeile. Jn õa mõni päev hiljem aval Kuu hiljem avaldati teine teosta daski Ungari valitsus need nued tin - mismäärus, ja nimelt 3 50 ha suu gimused, mii niisugune maajagamine - ruste maatükkide ja 3 lo ha suu edaspidi toimuks, ja ühtlasi tegii ruste viinamarjakasvanduste kohta. teatavaks ka juutidelt äravõetavate Määruse järgi võib neid jagada ning jagamisele tulevate maaoman ainult rindesangareile, kellest 30 dite kogusuuruse. protsenti võib olla eelmisest Maa Valitsuse teadaandest nähtub, et; -1 ilmasõjast osavõtnud, ülejäänud 70 juutide käes oli Ungaris põllumajan- j protsenti aga oleksid need, kes on duslikult kasutatavaid ja metsamaid ' osutanud või osutavad teeneid käc-s kokku ümmargselt hektaari. -i olevas sõjas. Jagatavad maatükid Umbes kaks kolmandikku sellest oli (on parajasti nii suured, ot elatavad põllumajanduslikul kasutusel ja üks ära ühe perekonna. Sõdurid saavad kolmandik metsa all. Vaatavalt par- j nad soodsail maksutingimusil ja ko lamend: mõlema koja poolt mulin kustuvad neid ise harima ning mitte juulis vastuvõetud otsusele võõran (edasi müüma ega rentima. dab valitsus kogu selle mna-ala jun- j tidelt ja juhib ia ungarlaste oman Seni märgitakse, et juutide maa- i dusse. omanduse likvideerimine Ungaris 011 \ Seni on juutidelt ära võetud juba' [ toimunud aeglaselt, mida seletatakse, umbes ha põllu, ja SOQOOha j.esmajoones tehniliste raskustega..' metsamaid. Kui viimastest suurem Kuna valmistöötatud statistilised '?.a! btsalt liideti riigimetsadega, materjalid puuduvad, tuleb teostada! mis põllumajanduslikult kasutatava ulatuslikke mõõtmisi ja ankeete; maa jagamine aga osutus märksa ettevaatlikult tuleb toimida ka nute ] keerulisemal;. Seaduse esimese teos maasaajate valikul, at spekulfttliv-. tamismääruse järgi, mis avaldati, setd olluseid juba aegsasti eemal. mullu detsembris, jäeti juutidele, kes ' omavad maad alia 3 ha, võimalus aeda ise_ ara müüa. Maakorraldust teostavaile riigiasutusile oli see suu- : reks kergenduseks, eest seaduse U- Kalleim maa maailmas Millised olud praegu valitsetuid T.-iiorfpku-Tefct raittsusc alla fewjlu vas Edela-Hiinas, selle kohta sxtsod selge pildi Inglise-Ameerika ajakirjandusel ilmunud teated. Selles, ümmarguselt Z-mlljtmi nrutfcilomectvttue pindala&e ja 310 '{tn mil j. elanikuga Hiina nrai on Tlungkingi andmeil toidu, ja tarbeainete hinnad sõja -tyi.j-.-rt Saadik W-fl, a. detsembris kuni lä~ rtavu novembri alpuseni tõusnud kekimieelt 110-kordset-.*. Seega on TtungMrsgt-HUm praegu kalleim maa meattmtu, MtkP-' riuwwn» vsshrtg juba enne»sdtt ttobltu/e -rijtl kurule l ineike nt. ei xc. 10 dollarit, omtns trr hindadel tftwo tskestarr.ixel täiesti mdjtt tuftr, on Itm dollari- -a j. Eire olukord halveneb Eire varustusolukord on viimasel ajal üha halvenenud. Minister Le massi seletusel oli tänavune lõikus niivõrd halb, et tonni tera vilja tuleb sisse vedada välismaalt. Selleks aga lirlastel oma laevadest ei piisa, sest nende arv on kahe viimase aastaga poole võrra kokku kuivanud. Kuna kõik laevad tuleb rakendada teravilja veoks, ei saa enam mõtel da muude ainete sisseveole. See tõttu halvenevad transportabid ka sisemaal, sest pole enam krvosütt, bensiini ega ka kummit. Erapoole- S &0!* ei InK-is aalt ega ka ühendriikidelt mingit ah! loota ja tal seisab ees raskeim aasta sõja senises käigus, Ütles minister. Käesoleva, aasta sügisel langes Eesti põlevkivitööstuse aja loos kaks tähelepanuväärivat tähi päeva. Septembris kahekümne vije_aast eest, sakse okupatsioonivõimud poolt antud eriloal, alustas Bferlüi firma A/G. lnternationales Bau konsortium" põlevkivi kaevamise-töj Kohtla-Jarvel ja kaks kuud hiljett 25. novembril 1918, võttis insene tl. Raud Eesti Ajutise Valitsuse vo linikuna Kohtla-Järve põlevkivimur rud A/G...Imternatlonales Baukon soriiumilt" üle, leppides kokku Koht la-järvel töid juhtiva saksa ülem inseneri G, Kloeberiga, et kaevan dustööd jätkuvad esialgu A/G. In ternationales Bakukonsortiuml" juhti kuid alates 25. novembris 1818 Eesti valitsuse arvel, Idast pealetungivate enamlast survel aga katkestas Kohtla-Järv põlevkivikae vandus -töö juba 29- no vembril 191, mil saksa juhtkom lahkus.. Enamlased võtsid üle kae vanduse 7. detsembril. Pärast. enamlaste põgenemis a. jaanuaris (Kohtla-Järve va banes 16. jaanuaril) võttis säilinul seadmed ning tööde juhtimise üb Eesti Ajutise Valitsuse kaubandus tõöstusministeerium. Kuna muutu aud oludes saksa firma ei tunnui mära asja vastu huvi, tasus Eest Valitsus pärast Vabadussõja lõppu vastava kokkuleppe alusel, A/G jlnterpatlonales Baukonsortiumlle' ico-htia-järvele toodud ja glnni naha jäänud seadmete hinna ning tulud. Eespool toodud asjaoludel loetak se Eesti vanima põlevkivitööstus! lünniajaks ja põlevkivi-t öös tu s < ilguseks Eestis üldse a. sügist Seetõttu võime tänavu pühitsed! "Eesti põlevkivitööstuse veerand saja aasta juubelit. Geoloogilised eeluurimused kae vanduste rajamiseks Virumaale alga lid Peterburi kütteainete peakomitee ilesandel ja N. F. Pogrebovi juhti niael küli juba mais 11916, kuic evolutsiooniaasta 1917 ja enamlaste mimulepääs takistasid ja lõpuks lalvasid 1916/1917. aastail alusta ;ud kaevanduse rajamise tõid see võrra, et kogu veneaegset perioodi võib lugeda Eesti põlevkivitööstuse irenguloos ainult eeltööks ning ette valmistuseks, mis vaid osaliselt tuli msnks aastal asemele tulnud öö järglastele. _ Mitmeks aastaks jäi Riigi Põley :ivitööstus Ko-htla-Järvel ja Ku-k -usel seejärele ainsaks põlevkivi ööstuseks ning põlevkivitööstuse loogsa kasvu ja arengu kandjaks Restis, _Kuid 19451, aastal alustas Co-htla-Järvel juba tegevust esimene tõlevkiviõlitehas 1-retördiline.Kohtla-Järve prooviõlivabriik", Seh ele järgnes, samuti Kohtla-Järvel, 192Õ, aastal teine 51.tehas Eestis hoida. Riigihoidja soovil nüüd aval i-retordillne.jtoiitla-järve I õllvab datud ko mas teostamismäärua ongi, ik't, kusjuures mõlemad tehased suunatud sellele, et saadud koge ihitab Berliini firma Julius Pintsch muste põhjal neid maajagamistöid j WG. Üld3 on kogu põlevldvuöös veelgi enam kiirendada. use 25-aastase arengu kestel saksa ööstusel olnud mõõduandev osa -aevanduste ning õlitehaate varus amisel sisseseadetega. Teiseks põlevkivitööstuseks Eestis mjunes a.-ü. Eesti Kiviõli", mis isua tööle aastal. Sellele järg lesid Kütte-Jõud" 1905, a., Eesti naa Õlikonsortsium" Sillamäel aastal ning Kohtla Gold fields" aastal. Iga uue ettevõtte juuretulek tõi ;aasa uue ainelise ja vaimse panuse sesti põlevkivitööstuse eduks, ja eestiaegse põlevkivitööstuse vii masel, 1940-ndal, aastal osutus Eesti põlevkivi- Ja õütööstus oma toodanguga ning lähemate arenguvälja vaadetega tähele panuväärivaks teguriks juba ka rahvusvaheliste mõõtude seisu kohalt. Veoauto inimese teenistuses j Selle pealkirja all ilmua Ssja rahvusvahelise kaubanduskoja väl jaandel raamat, miile eesaonaa koi* peasekretär Pierre Vaisettr märgib, et raamatus Jrüafteldavafd mater- j jäte pole varem veel üldse :abt töö tatud ega avalikkusele esitatud. UhtJa.f! juhitakse ee.tsõfles tähele panu ka sellele, et veoauto kõik pa remused teevad varemata lliklui vthmdtte puudused tasa Isegi nii vsrd Ideaaljet'.. nagu olnuk* vra»u!o Juba ette määratud te lal lilk- T'j «vahendeid täiendama, SLwejuhataval! raamatut märgi takse. et kümne aasta kestet kuni 1931». lõpnut e]i jurtade are»* JT*"*"» Tähtxamatlg toidu- ja larimatntu. musmu II." kam U on morni Tiunaktngt-tttmor mid 4X3 miljonini.»lf v roa ata* id t,«silljemh U «I Undiakt mää-ratud niti! jdrqmited «lamnkom IMM*. m*e4i»uwf 'Uil il. f«ho f*. i.ha ** fwrpftj* M taatn nt yt 4i,hk ÄMtiiikej Ühfa4niitMtes. i.;,s msjjafttt sutflf, r.c;«;».? inujoa.t w m imurit, r äsühjwvjumi -ÄSJ"4*' JäfUWwJ KiiüimM ftutotlfe 4. toor 'titcu-if 4, rtom, WBÖft. iiw, Se*»»- 4 j* Ja Qdttwmm hmtditu p nw# nmm, meoe k*- UUtiptdnmlnt pgaoa* nn murti. [Üõifa Jl.aw) I*!< «!)* U+QCO v««shutdt tvni! itgtt <». nwjt mü, j i o»» «Ciliat vw au #«fe;< c,;w «orftiitr#»!*»n«v«ij' dwflt v*'i& ks-rgemt fzaonponn [ ff!l psfl/ ftfleletws ->:nv»t»s ruvttttlkonnn mnb n n totm [[<#OTüiitl*i on rshtiv uniroo# voo IffSffs. mu mmdtaiah agu katk- [ 'Wwr-**- wt u«t«ni *"** Mwfww kopt ma lai# [ "'I Tf»n ilvurf [ WMwtoä pmütumm*, 1 i tfi to kfr. pd«vjia»».!«t]«fcstab iga veoauto keskmiselt km, Veoautode alal võis juba enne Ma märgata kaht arenguten dentsi, nillteat Uks oli aupnatud aatada tüüpide piiramisel* Ja riikide aültmnstusetc küttealnete suhtes ning teine tendents kul ges liikluse parema organisee rimise rauna*. Umbes samad probleemid on kõigis maailmaosades Jäänud päevakorrale ka praegu. Liiklust. organiseerimise küsimuse on asjata sõidu- ja külte alnekuiu sõja kestal eriti Inglismaal {töötud vähendada ühisvedwdt kor 'ratdamisegg veoautodel. Pikemalt ksamellakise uurimune* ka äuioa»;npe.u*e v;.lj,v,a#i*d ps ra*t nöda, Seejuur.-!«h«-nrt#iakse. et sõja jstelr leiab rnaatmi md palju viurmaim j* ebakindlamana ning kõigil mandreil lulrb iitllo vm# lõppenud ugav-raald hakata asen dan»,- vprmmw* iuleb luandadu. «Ajatav uu» 'arb,.-n;*kiu pada vstmfstsmlstle fimbar ehitada J# itt kfllk eeldab lugevat ksyb*. I vedu. SA)a»t vabanevad tranapori valitnejlfj aga m seejuwre* klndla.u juh* kulunud js suudavad rahu»j» nõudeid taita veel vaid isajl *i*b #**» 4**»«pi*»«korr»Jt vaid Uha SflMliuaai traimwüda nii»u. RAHVAMAIAIDUI Kakskümmend viis aastat põlevkivitööstust Eestis a, lõpul, kui enamlaste poolt Eeatfa kõik põlevkivi ning põlevkivi õli tootmise alal tegutsevad ettevõtted natsionaliseeriti ja ütite lii deti, oli Eesti põlevkivikaevandus tesse ja põlevkiviõli tehastesse inves teeritnd kapitali kokku iirumarguseli 56 miljonit krooni. Eesti põlevkivikaevanduste kogu toodang a. oli tonn: põlevkivi;.sellest aeti Sildeks C tonni; tonni ' küttepõi evkitt eksporditi: aastal naaberriiki desse, kuna ülejäänud tonni tarvitati' ära kattematerjalina ko dumaa raudteede ja tööstuste poolt. Põlevkiviõli toodeti 1940, a tonni, aastal IBÕIOO tonnil põlevkiviõli ja põlevkiviõlisaadusi eksporditi aastal üle , tonni, peamiselt Saksamaale (1040. j aasta augustis panid enamlased Eesti õliekspordi seisma ja seetõttu jäi põlevkiviõli eksport kohe väi keseks). Põlevkivibensiini toodeti Eestis aastal tonni, millest Jätkus täiesti oma-maa tarvidus teks ja aasta esimesel poolel ka väikeseks ekspordiks naabermaa desse aasta lõpul andsid kõik põlevkivikaevandused j» SU* vabrikud tüõd kokku äie 8500 töölisele ja ametnikule. Aastavahetusel 1940/1941,- Eesti põlevkivitööstust juhtima asudes võtsid enamlased peagi kõik siin sete eriteadlaste poolt koostatud põlevkivikaevanduste ja Slitehaste laiendamiskavad omaks jp Moskva otsusel pidi suured, paljudeks aas taiks ettenähtud laiendamistööd lä bi viidama paari aasta jooksul. Plaanide teostamisel aga tegelike sammudeni ei jõutud ja isegi juba pooleliolevad ehitustööd pidurdusid ning jäid seisma. Nagu kõikjal mu-i jal, nii täiendasid üldist laostumis piltj põlevkivitööstuseski veel tehas te juhtivate isikute vallandamised arreteerimised ja kütiditamised Juulis algas osaline masinat* evakuatsioon ja augustis, vägedt taandumisel, astusid tegevusse hä viiuspatalionid". Augusti teisel poolel Saksa võidukad väed vabastasid kii resti" flkstelse Järel kõik põlev klviõlitõsstused enamlaste hir muvalitsusest ja kohe algas hoogus ülesehitustöö. Arusaadavail põhjusil pole prae gu aeg avalikult kõnelda tähtsa Eesti põlevkivitööstuse edust ja j saavutusist viimase kahe aasta völ- I tel ' Need suuremad vöi vähemad PU ; rustamistõöd, mida sooritasid teha sels aasta augustis enamlased enne kiiret taandumist Itta, ei suutnud murda, põlevkivitööstuste elujõudu ega kasvuhoogu. Juba a. septembri- esimesel poolel, ainult mõned päevad pärast kae vandustöödega uuestialustamlst, al gas ka õli tootmine, ja seejärele voolab põlevkiviõli nüüd juba lak kamatult joana sirina, kus teda praeguses heitluses Euroopa ja see ga ka Eesti tuleviku pärast kõige enam vajatakse. Põlevkivitööstus Eestis on 25 aas taga jõudnud meheikka, tema ees on präegu, teise veerandsaja kün nisel, avaramad perspektiivid kui kunagi varem möödunud kaheküm ne viie aasta kesfel. Olgu sõja- või rahuajal Eesti põlevkivi sammub edasi oma rada, vastu suurele tu levikule, : tulevikuie,. mida kaks kümmend Jdls aastat tagasi julgesid ennustada vaid mõned üksikud J. L, PaievJctotä&ttiM alopäevttt Töö Kohtla-Järve pealmaakaevanduses Šveits valmistub rahuajale Švüitsi avalikkuses jälgitakse praegu huviga neid kavu maailma majanduslikuks aamserimiaefcs pärast sõda, mida viratu»! aja), ehkki Ilmselt propagamtebste' sihtidega, paisatakse lendu eriti liitlaste poo lel, kuid samuti märgitakse hoolega ka kõiki _ neid väljendusi sõjajärg sete majandusprobleemide kohta, mis tulevad Saksamaa poolt. Sest Šveitsis on juba ammu jõutud veen dumusele, et sõjale järgneva ajastu ülesannetele ei tohi mitte vastu minna ettevalmistuseta. Sellest,_ lähtudes on Šveitsis juba välja tõotatud ka ulatuslik kava töövõimaluste loomiseks Bõjale otse reät järgnevas ajajärgus, mida Ävfitterfased üldiselt nimetavad häi rcte-faaslks", kuna ta ondas kõige rohkem peidab võimalusi hälreiks majanduselus. Esimestest aegadest ülesaamiseks pärast 'eõdu teevad Stabiilseid rahvusvahelisi väftrin- Šveitsis hoolega ettevalmistusi juba Igusulitoid ja igasuguste kitsenduste ka üksikud ettevõtted, milleks kor-1ikaotamfet soovitakse küll Šveitsiskl, raldatakse suure kuulajaskonnaga kuid seejuures nähakse meeleldi, et käitiemajanduslikke kursus] sõja see ei tolmuks mingi kõikehaarava järgsete probleemide -kohta jne. ju uutast eeskirjadest ning kitsen- Ühtlasi on* märklmisväärt, ei j I dustest tulvil majanduskava abil. Ju kui Isane» VaimaJlk ja nlf odavasti kui võimalik. Mida suurem aga on kaubavedu, seda tugevamini kasvavad ka jao tuskulud. Väikese Lransportükau sena on veoauto kaupade jaotami ses aga kõige sobivamaks vahen- Kabts6Jlna4a tauseb veoauto osa tähtsus pärast seda eriti ka Sl.melt V^oUrenenutl PKrast «Oda»y»iu»l> BtM.Uv«t maju auto transpordis nimelt ka ktutaalne küsimus, Mitmed Höja kestel tarvitusele tul nud kütte vahendid, nagu gaasi generaatorld auelülecni kasutamine Jne on küll benslinlküttega võrrel des "hnpraktilisemad, kuld nende pee nuseks seejuures on nende oda vus. Välb aga siiski arvata et petrooleum pkrart 6SdB vald osa dolf rlf' *irot»'sl jäöb tagan pü vül t', rty':t'itkf arvatavasti 7, f'»twl'refm,osa* maallitiaai, }a 1 ai maal tuleb gsda iahen vüto («"t'! "U1" kvtpkl'rr.l ole. vnto Jõuallikate hutaale Tehniliselt jkkb seejuures mee- Ärli''kah'!? jqüpid* WVH m' lill id ja neid spatsia- M*. 1 va(!avalt kaujtukaia,,f,,n""- r,ri raäaldavttü ainult üht Ibüp veoautod. naci.s.nusoi, teised Jf }p raua- ja terasttwistu. ses, toldualneletödstuaca Jae, Rahvusvahelise kaubanduskoja uurimus JSpeb kokkuvõttega milles veoauto uut.uiu efctlle,. t,[- vuse tittu veel kui siu JHÜb Tänavu septembris täiendati seda Šveitsis, kus teatavasti omal ajal ' nõukogu majandusminister' Futuki Saksa suurruumütteed vaid vähe vastukaja leidsid, enhtotakae väga tagasihoidlikult, kut mitte isegi umbusid ihult, ka anglosafcside ma janduskavadele. Eriti silmatorkavalt ilmneb see tagasihoidlikkus anglo ameerfolaste kahe viimase vä&rin gu-kava, nn. Keynesi- ja "White'i kavade puhul. Leitakse, et, mõle mad "kavad arvestavad eeskätt vaid Ühendriikide või ka Inglismaa hüve ja et väikeriikidel tuleks nende ka vadega ühinedes palju oma majan duspoliitika iseseisvusest kaotada. Šveits aga soovib,-et talle oma ma janduspoliitikas- jääksid vabad käed, nagu enne sõda. Ta teab, et oma kaubanduslikes ja ka rahanduslikes suhteis tuleb tal vähimalt niisama palju tugineda Euroopa mandrile kui ulemeremaadele. majanduses pösfm» tähtsaima liiklusvahendina. Ilma ümber laadimata >topb ta kau bad iga maja ukse ette ja on elast seimaks sldeluuks kslgi teiste liik lusvahendite hulgas. Kui tulevi kus inimesed suurlinnadest mööda maad laiali kolivad, kui siis ka linnades seniste slnga-songa labü rintide asemele sirged ja laiad lllk iusteed tekivad, ja kut maailma rikkalikest ja seni linnul,amata seis nud tmdlsmaade Ja manpsuetatia varaclast järjest uusi võetakse Ini mese teenistusse, siis lülivad see juures UihUttlmad teened kahtle mata nimelt ta ustavale koormat kandvale eosulc" veoautole ühel vsl te,sol kujul.... Donetsi tööstused põhjali kult purustatud Teadete järgi Londonist oli Masi r.hestw Guardianl" ervkirjusaatjal Moskvas võimalus kõnmusaks nih nm»::gu'.i.- uriteiuhaatcga, kes olid tagasi saabunud pikemalt ringreisilt Don et.; 1 Ju teistesse Idfotusplirkon- ' dadewe, T',rltffiilln... MdrtJield, et setaiaa-, te suurte eramumlfdlikumlnte kestel pide tegelikult olnudki raun- ja te rasetööstuse.-tli-võn- neis piirkonniti torvokp Jflflnnd, Käik kdrguhjud,, valtälmlwehiweil, kotelnhjml, flften- i dusteed jn kaewvndiised on niivõrd pahjsllkult purustatud, et nende Jrordwwfldmlne j/idb vsjmotiika mlt-1 metef sftolüžffl, Ainuüksi Dnnetsl phtvooosji -.pn (isus enne sõda kate MmaniHWro Nftutegude Liidu raua- i JR temmwwstaoati )j Töö pdlevjdih ahmqakaevanduses Kivisüsi määrab Itaalia poliitika Kindral Badoglio reetlikkus tõu kas itaalia rahva ka majandusi kpit katastroofi isse olukorda ÜScakJ tööstuslik suurriik ei saa pü sida ilma kivisöeta, ja seda täht sat toorainet Itaahal endal peagr Juba 1940, a, kevadest ala tes sai Itaalia kivisütt aipult Sak sainamt, ja niipea kui see juure vedu lõpeks, satuks kogu riigi töös tus ja raudteeliiklus kohe rasäcus tesse. Aga ka toita ei suuda Itaalia end omal" käel. Selles olid talle/tõ husaiks kaubanduspartnereid Saksa maa ja Kagu-Euroopa. Toiduainete juureveo ärajäämisel ootaksid Itaa liat uued,: otse - djetanmtnd nälja raskused-.. - : Oma kivisöe puudumise tõttu sai Itaalia": alati ka poiiitfeeflt- tegut seda vald mõne,.teise, küllaldasel määral väljaveoks kivi 'SÜftt omava suurriigiga. Vähimalt niikauaks, kui pole lõplikult välja ehitatud Itaalia uued vee jõu jaamad Alpidas ja Apenniinides, ei saa kõ nelda Itaalia täielikust sõltumatu* sest ning. iseseisvusest. Nii ähvardas London a. kevadel, kui Itaalia tõrkus kohe oma üttiase Inghsmaa soovide ko haselt sõtta astumast, teda kivisöe juureveo- eeismapanekuga, Mussolini pöördus gilg abi saamiseks Saksa maa poole, ja niipea kui Saksa samaalt haiklkas tulema suuremal hulgal kivisütt, julges Itaalia ka inglaste jatikuvaafle nõudmisile kindlasti vastu astuda, Asutati kõrgeim keskus sõjamajanduse juhtimi seks Bhkäd peed kiviööesaadetised osu tööid uuesas tunduvaiks koormaks mõlema maa raudteele, on Saksa maa kivisütt ütaaliaile seni eaut-nud enam kpl miljon tonni kiina. Itaa lia tõõstusikäitised on saanud edasi töötada ja ta raudteerongid, millest üle pooled on elektrifitseerimata, on endiselt püsinud jilldpses. 'Mussolini valitsus. tegi bujui-1 pin gutusi ka Itaalia valge sõe" ära kasutamiseks. Ajlpi Jõgedele ehitati Jõujaam ja elektrivoolu saamiseks kasutati ka Ülem-Itaalia järvede pmna alandamisel umbe põldude nii sutaipisefcs juhitavat veejõudu. ejektrifit&eoriti yeejõu abil ka tähtsamaid raudtee liine. 4, : Liberai Lfitlikuk häälestatud töõs j turririgid aga ei ' töötanud selles ; kaasa täie innuga ja sõltuvus vä lismaa kivisõept püsis, Osa Lpvma- ItaaUia okupeerimise järele püüavad inglased eeda sõltuvust nüüd uuesti ära kasutada, küümliaeüt sele tades, et reeturite riigina peab Itaalia nonde kivisöe ootamises jääma viimsesse järjekorda ja st Itaaliale antakse sütt ja teravilja vaid «ei määral, mii ta oma vara ja verd ohverdab Inglismaa eest. Üheaegsele riigiminister Speeri i rakendamist valvaks erikomisjon. nimetamisega Saksa relvastus- ja ' Helsingi fondibörsil langesid eõjatoodangunüoist-riks tänavu sep 'tööstusettevõtete aktsiad vii tembris korraldata ümber ka kogu mase aasta jooksul iimmar Saksamaa sõjamajanduse juhtimine. Selleks oäa juba 22, aprillil 1942 ; guselt 30 protsenti; panga loodiad eriline kolme mehe nõukogu Zen rafo Planung", ikuhu liifc mei, kustusid- riigiminister S peer, Mndtralfeldmarsisal Münh ja riigi sekretär Kärner. Selle nõukogu : ülesandeks jäi sõjajõudude, riigi raudteede jms. nõuete rofriuüdaimiine toorainete ja tööstnssaoriuste alal ning vastavata käitiste tegevuse (kooskfljastamlne, i juurekutsumlsega, mistõttu ta nüüd tüütab jubfi nelja mehe Icoüeegtu mina. Seda keskust aga ai tohi va hetada riigiminister Speeri poolt reivaiktugministeeriuini raames loo diud jdaanimieametiga, millise asu tuse pteataddks on neäja mehe nõu-, kogule materjalide tebnijine ette valmistamine. Ühtlasi valvab ta ka nende otspste teostamise, järele, mida teeb Zeutrale PJumung". See ga on ta viimasele selleks keskbü rooks, kus kõik ulatuslikud kavad ja efctepariefkud enne otsustamist põhjalikult läbi töötatakse, Saksamaal antakse abiel lumislaenu ka sõduriles. kedele Seni anti Saksamaal sõdurlleske dele laenu uuestiabiellumiseks vaid I juhul, kui nad kabel aastal enne abiellumist olid vähimalt ühucsa kuud Iseseisvalt tööl olnud, Nüüd on see nõue ära jäetud niisuguste leskede suhtes, kes pole saanud tööl Icäin luste eest hoolitsemise või ka haiguse tõttu ja muil kehalisil põhjusil. Sõdurilesed võivad abielluda ka ails, kui esimese abiellumise puhul aaadud laon on alles tasumata. Kui esimesest abielust on sündinud laps, siis mehe kangelassurma puhu! laen kustutatakse. Lapse puudumi sel tuleb laen tasuda, kui naise sissetulek ulatub iile 200 riigimarga kuus, Inglismaa veelgi kindlamini USA mõju alla Inglise rnhandusrlngkondada esindaja lord Keynest tagasljõud- ) mise puhul Ühendriikidest teatatak se Londonist, et pankurite nõupi damisel Washingtonis saavutati kokkulepe järgmistes küsimustes. Kõigepealt Jääb ära seni päeva korral olnud kavatsus rahvusvahe lise vfiäringuüksuse loomiseks ~banc ori" või ka unitase" nime all Ja dollar säilitab oma senise positsloo-, nt, Teiseks ei rututa ka muude ka- ' vade teostamisega rahvusvaheliseks vääringute siahlllseerimlsekfl, sest URA pankurid ei usu, et välismi nister Hulll poolt alles äsja kaasa ttimmalud Nõukogude Litt tõesti nõus oleks ulatuslikemate kokku lepet o sõlmimiseks. Kolmandaks on pankurid tei nud ettepnheku, et Inglise valitsus! nõustuks Inglismaa majanduse täie-j Uku ümberkorraldamisega, sest..rahvusvaheline lasnknalu slltlita- j fftsusaak Austraalias oli tänavu 98 miseks" olevat selle slrukluurl I * muutmine hädavajalik Selleks aga! t olevat tarvis deviisilt!' addr veelgi I suuremat liikuvust ja stabiliseeri miseks seni ettenähtud kitsenduste lõdvendamist. Majanduslik ringvaade Soome eduskunnale esitati scacht::- 1 eelnõu tööjõudude piiramiseks vä hema tähtsusega käitistes ja nende j üleviimiseks eluliselt tähtsamaiste j käitistesse. Vastavale ' abinõude aktsiate hinnalangus oli suh -1 teliselt vähem. Soome karusnahatöösturies hakati valmistama daamide mantleid, kin daid jne. Totimhaat. Norra põllutöömluistrl se letusel on norralased tera viljaga varustatud juba kogu tulevaks aastaks. Riigiraudteed Taanis lõpetasid oma , tegevusaasta ülejäägiga 4,C milj. kr. suuruses; aasta varem oli puudujääk 20,7 miljonit. Taani tööstustoodangu in deks (1835. a. = 100) oli oktoobris 91, septembris 92 ja aasta tagasi 93. Tagasiastunud Prantsuse töömlnist. ri Bagardelle'i asemele nimetati tööstustoodangu minister Bichelonne, kes jääb edasi ka oma senisesse ametisse. Uiua alla olj Prantsusmaal tänavu külvatud iile ka ha vastu aastal. Hispaania saatis äsja jälle uite ko guse apelsine itootsi. Apelsine lä heb tänavu ka Šveitsi. Hispaanias alles hiljuti asu. tatud teellofaanitööstusc too dang on tõusnud juba kuni SÕO tonnini aastas, mis täiesti katab omamaa tarvituse. Daily Haraldi" seletusel ei suuda Inglismaa, kes on ebaproduktiiv seks sõjaks seni Juba ISO miljardit naela välja annud, pärast sõda enam mingit ulatuslikumat majan duskava teostada. Oma gotslaalkavadogn lug llsiuuul kiulinaks satuuid sir William Beveridgo rõhutas äsja oma kõnes Oxfordis, et kogu inglaste eraomandusest on 80 protsenti väikese grupi kätes, kes elanike üldarvust moodustab vald 7 protsenti. USA majandusringkondade hinnan gul on Rooseveltl majanduspoliiti ka nüüd lõplikult paitkrotis ja vii maste tõkete murdumise tõttu võib ulatuslikku inflatsiooni oodata ju ba talvekuudel. Angio-rtmeerlklnste toitlus konverentsil Atlantic Citys te. gtd USA esindajad ettepauekn nn, aktsioonifondi loomiseks '!A miljardi dollari väärtuses, millesse iga liikmesriik mak saks Uhe protsendi oma aasta tuludest, Vaenlase poolt val lutatud liikmesriigid oleksid maksuvabad. Väljaveo eesmärgil alustati Arpen tiina konservitöõstuses konservide Ja Iraani valmistamist Paherlpuuduse tõttu Uöuna- Aafriltas pandi sealseis suu -emals linnades kehtima va napaberi hävitamise ja rais kamise keeld, kusjuures süüd lasi karistatakse rahatrah viga kuni 200 naela või van gistusega kuni Uks aasta. Ühtlasi tehti vanapaberi ko gumine sunduslikuks, milj, bumcul mulluse Uid miljoni vastu Argentiina paberivabrikud asusid valmistama hea kvali teediga kirjutuspaberit nisu r õlgedest j» Unuluudeet,

5 Kesknädalal, 8. detsembril 1943 tlesri s ö N A Nr. 28$;- 5 Raske haiguse järele lahkus meie armas poeg ja,vend Ende! Kalmet * ia. 4. «I7t j «. it. isu Sügavas leinas vanemad Ja vennad. Tädi ja tädipoeg. E. Raha perekonnaga. M. Sadulsepp perekonnaga. P. Sadulsepp perekonnaga. Tehnlkadlrektoorlumi Ehitus valitsus, Tädi Leene abikaasaga. H. Ende abikaasaga. E. Hamburg perekonnaga. L. Niineorg perekonnaga. L. Heinaru perekonnaga, B. Tarm, E. Vararaäe. Endised koolivennad Tallinna Tehnikumist. V. Salumets perekonnaga. Matmine IM3 kell 14 Ra humäel. Armast IVladü Takenberg,i (sünd, Müürmann) * 3. U im, t * xn 1543 leinavad tiltar Ja vend perekonnaga, Briglte ja Agnes. H. Evart perekonnaga» A. Rand perekonnaga Tiina KJpp. MdJaüürjUsed. R, Tarand perekonnaga. Matmine 9. XH 1943, «, kell Kaarli vanal kalmistut, Varalahkunud armast Elsa Raiki mälestab Meeta plsl-hellega. Juhend sõjasvigastatüte, nende pere konnaliikmete ning söjaslangeoute, aöjat vigastustesse Ja haigustesse surnute ning jäljetult kadunute perekonnaliikmete elatustarbealnetega varustamise Ja neile põhikaartide] trükitud elatustarbeainete koguste kindlustamise kohta. Sõjasvigastaiute, nende perekonnaliik mete ning sõjaslangeaute, sõjas vigastus tes ja haigu-strsse surnute ning jäljetult kadunute perekonnaliikmete raske tolt lustamisolr,.;orra kergendamiseks on lu batud neio varustada lisatoiduainetega ning kindlustada neile põhikaardile trü kitud elatustarbealnete-ratsioonlde kätte saamine. Selle teostamiseks annan all järgneva juhendi. 1. Sõjasvigastatuks, sõjaslangenuks, sõjas vigastustele või haigustesse sur nuks ja jäljetult kadunuks käesoleva ju hendi mõttes loetakse isikud, kes prae guses sõjas Suur-Saksamaa ja tema liit laste sõjajõudude, SS või politseiüksuste või sõjajõudude abiüksuste (näit. Orga nisatsioon Todt, Riigitöö teenistus) koos seisuß on saanud vigastada, langenud, haavadesse või haigustesse surnud või jäljetult kadunud, alates lsil. a, 2. Käesoleva juhendi alusel lisatoidu ainetega varustatavale tulevad väljaand misele elatusta.-beatnete li sa kaardid ~A'\ miile alusel lisatoiduainete andmine toi mub ühtlaste! alustel teiste -Eelle lisa kaardl omanikega, 3. Elatustarbaainete lisakaardi A" selle Juhendi ko-rras on Õigustatud saa ma i määrrtietud isikud: v 1) söjasvigastatud, kui nad on vabas tatud 5 1 ni netatud üksuste teenistusest kõlbmatuna saadud terviserikke tõttu; 2) 5 l määratletud laikute abielunaised; 3) fi 1 määratletud isikute lapsed 17. eluaastani (kaasa arvatud); *) S 1 määratletud isikute Õed Ja ven nad 37. el-:aastan) (kaasa arvatud), samu ti nende Isikute vanemad, kuid ainult järgmistel tingimustel: a) kui vanemad, sed ja vennad kuulu vad samasse ;eibkonda sõjasvigastatuga; bj sõjaslangenu, sõjas haavades» VÕI ha;gustessi surnu või jäljetult kadu nu vanemad, õed ja vennad kuulusid te ma S i loetletud üksuste teenistusse as tumist tema leibfconda; c) kui g i määratletud Isik andi* oma vanematele, Õdedele ja vendadele ela tust rnne teeniitusse astumist 9 \ loetle tud üksustesse. Kõik eelmises 4 punktis loetletud Isi kud on ainult siis ja niikalta õigustatud saama alatustarbeainele-llsakaarti ~A", kui neilt- on viljastatud kohaliku oma valitsuse jsocll elatustarbeainote põhi kaart A. Elatu -.tarbeainete lisakasrdl tta" saamiseks käesoleva Juhendi alusel peab taotleja esitrma kohalikule omavalitau sele tõendi, millest peab olema näha, et; isik kellele- taotleiakse elatuslarbealne-! te llsakaardl,a" saamist kuulub } 3 loettetud ölaušlalule hulka. Vastavata tõendite väljasaamiseks on ä!gu»tat\& t) hootduaob.vitserid. ui kui üksu&el Eestis pole hooldusohvil aerl. sl!s väeosa ülem. mille koosmtvjiõ- BÕjaslangonu, sfljas vigastus tesse või haigustesse surnu või jäljetult kvtfumi kuulus, samuti selleks pädev ko mandant mr või mõni teine sõjaväe asutus, *) kui, 1 määratletud isik kuulus mõ ne väs!im!"-gf sõjajõudude või teiste l loeüeind ksyste koondisu, sita oti keh tivad ki - elle riigi btolom aa tibale või sõjaväeliste* esindajata või Scon»ulite poo't valja; antud tõendid. I ' loetiutud isikute eialustarbe alnete-kaar tembeldatakse kaardi väljastamist kohaliku omavalitsuse poolt vfll-r Tthra-. Ja rcianna- võ! kae rahetvef-e V~ix>o?id orrsvalflause smeili f. rbai.aamhet* Jj Tallinna Seltsi peakoosolek [ peetakse" reedal. Xi 4e f- IMZ m., kell t 17 EestJ Mijsndustkojä.'end Kauban- f dua«sööti' ruumes. Tallinna*, t PEkk ifc?s, pprticwjw>lfku päevakord;-».{. Kuy.smerka cajf&fröux t- mitu <6l- [ artriit*, J. Vaümiwd põnmiija färfjif- A mäars-münt*. $., K.vi<«uefeul eig*t«tü4j käaidbrsed K*»t f /ii keueefcic*»r> r vttf kokku ef tttfir, i Ghi* ttmru pgrasl kofua igu* [ fceo-icitefe f* oo otiueevdt- j ritehrvtf arvu, 1 /ffftwkirj* % &y Kenp«Mrsre j. T4t b*n* «htislasliftnamajaie Sellal brha- $ paiug t;ik4'fi l f %r,%. [ noss, niwed )* kn-nf?5 *****!<H««fC { J'l - \ ( _ l Teirlajisjiir- -Jlgi k-mattäõis--. rcl fcysu- palub' kõist} tooil 'õpet*- uid taati hllfers- rt. det* * a prae me SpfJal- või t**i siix tõõat. ie-omoe. think- Z 137-Sff r-m petkooeoauiü Juhast». KOHrrri^TiP hm,»w St ## ' ewaj»?«km#».- Ijjrtsfi- WSdiie,»W«. m»m *»[»*, rws hsrws «fwtt iöwö.«# IM lüfrt: w*- Mi-s,'' *;/hi#mrtt f* Wt4tm ts- «W *, mtt# wtta* HWWI# ABüHMHW# ftmmüm mm, - _a f.'.x i:!l! U <XXmi»*T. 'f/, ttwt«p-1* TMWf»" S»fe- WIS«( jtimfflla, «?*»*» *) SM.. StffSt [TS*»(S(i<ljss»t* AfättWS J* Rifwt" wtltä timršhtt»'»#. w tm.s, mr.- tw #»*>«<.- [ätßißrtji. &m tukk& iacdcid Vaikselt tatikus Õitsvas nooruses mate armas Ja unustamatu tatar. Me Ja kasutütar Helmi Kupar «. Juulil IS2S, t», dets. IMS. Teda mälestavad sügavas kurbuses ema, Me Ja vennad. Kuni vanemad. Agues Saag abikaasaga. Uku Masing abikaasaga. Kõigevägevama kutsel lahkus *Ut maailmast armas ema, ämm Agnes-Hetene Steinm&u rpeitag) _ < 10, , f Leinavad tütar, vätmeesj võõrsil viibivad tütred Ja Poj?d peret., küüdita tud poeg perek. Ja omaksed, Matmine 12. skp. kell li' Haap salu vanal kalmistul. Igavewe unne uinus minu armas abikaasa ' - Alekasfider Koorimana 30, sept, 1802, t 2. dets, Sügavas leinas naine. Ristitütar Suliima Evardov vanematega. Matmine neljap., 9. xn, kell 15 Jüri kirikus Tartus. Vaikselt uinus igavesele unele meie unustamata armas ema Ja Me Alvllnc Kaber (sünd. Tamm) , t Sügavas kurbuses lapsed, vennad Ja omaksed. Matmine reedel, 10. dftts, kell 13 Väifce-Maarja kirikus. õnnetu surma läbi meie keskeli lahkunud head vana sõpra Ivan FiJippov1!* mälestavad kurbuses * Gerta ja Rudolf sa&rtas Münchenis. ku templiga. Nende tembeldatud kupo gide vastu peab müüdama vastavaid ai neid kupongidel trükitud koguses ka siis, k-ui muu elanikkonna kohta on tehtud nende ainete suhtes kitsendavaid korral dusi W5l aineid ei jätku kõigile, 5. Käesolev juhend Jõustub avalda misega. Tallinnas, 30. nov a, H. LEIK Põllumajanduse Keskvalitsuse Juhataja TEADAANNE 27. toltlusperlooducs kehtestatud elatus tarbeainetekoartide JBrgi kauplustesse re gistreerimise korra kohta Tallinnas Ja TaJJtnn-NÕmjnel 1. 27, toitlusperloodiks, s. o. 13. XII 43, a. 9. I 44, a, kehtivad tsiviilelanikkon nale uued elatustarbealnetekaardld, 2. Uute elatustarbesinetekaartkle Järgi võdvad tarbijad end alatlsteks ostjateks registreerida ainult samadesse kauplus tesse, kas nad seni olid alatiste ostjate na registreeritud, ühest kauplusest teise ümberregistreerimist seekord ette nähtud ei ole toitlusperloodiks kehtestatud täis p ilmakaardid, on tarbijad kohustatud j kauplustele esitama l a. ja elatustarbealnete põhi- ja llsakaardid a, tarbija uuesti" arvelevõt-' miseks seni kehtinud korra kohaselt vt. ~Eesti Sõna" nr. 16, 22. l. 43. a.). 4. Kuna alates"" 27. toitlusperioodist on pikaaja- ja öõtööliste, raske- ja iiliras ketõöllste llsakaardid ühenädalase kehti vusega, tuleb need lisakaardid esitada kauplusele alatiste ostjate Ainestikku arvelevõtmiseks ainult üks kord toitlus perioodl jooksul, kusjuures koos lisa kaardiga tuleb esitada ka elalustarbeai-' nete pohikaarl. Llsakaerdiga tarbija ala liste ostjate nimestikku arvelevõtmisel (registreerimisel), märgitakse kaupluse pooli põhikaardi südamikule kaupluse nimetuse Juure lisakaart!» liiki tähistav märkus (pdkaaja- ja öötööü&e ilsakaardi puhul rasketööüse llsakaardl puhul Rt" Ja ülhaskettiöuse llsakaar dl puhul Tähendatud märkuse ga varustatud põhikaardi omajat ei tule aama toulusperioodi Jooksul mõne järg neva lottlusnädala llsakaardl estlamtsel enam uuesti UsakaarUde osas alatise oal- Jana arvele võtta. 5. TSlvSpllmakaartlde registreerimise Juures Jääb kehtima sama kord. nagu see teatavaks tehtud..eestl Sõnas" nr. 234, a. avaldatud teadaande p. 5-ndas, Hiljemalt 17. XII 13. a. peavad kõik kauplused esitama täispiimakaartidelt äralõigatud lellimislehed -Keskmelereile, kes hakkab kauplusi varastama uuelt esitatud 27. toitlusperioodi tellimislehle de järgi alates 20. XII 43. s. o. 27. toitlusperioodi II toltlusnhdaiast. 27. toitlusperioodi I toltlusnädalal va rustab Keskmelerei kauplusi 28. toitlus perioodi IV toltlusrvhdala andmeil. 8, Kauplused uusj alatiste ostjate ni mestikke seekord ei koosta. Ostjate ar velevõtmiseks uute, s. o. 11, toitlukperl oodj elatustarbealnetekatrtlde alusel tu leb kasutada senist elatiste ostjate ni mestikku, märkides iga oslja nime ette, 1 ke* uumü arvele võetakse, vlrvlllse: pliiatsiga..heg." fregtstreeruud), 1 7. Kõik elälueiarbeafnetekaardlti pea vad olema täidetud rnhs ettenähtud and metega, s- o. kaardi omaniku perekoinn.- ja eesnimega, elukohaga, kaupluse nime- I lusega. Ja ostja Järjeknrrimumbrlßa kaup luses, Täitmata südamikuga kaarte käi bel olla ec tohi. Vastutus täitmata kaar tide eest lanfitb leihknnnapeale kui ka müüjatele, ke* täitmata kaartide 'Järgi müüke tcoitavad, ialljnha ilftua vaulnuwe kaubandus^lõcstasowkond., Tallinna ringkonnakohtu isävü'-)takond,jakob U3nemei3'a( elukoht Talilnn i Nõmmel, Pärnu mnt , palvel ja TKa n I iitfcuv kelle käes pe»k? olemi obitgat reioon. mille põhjal on kinnistatud 6, smgi t#3- «. i tftfl. ekr (tuur une hüpo eejrsllrre vfltg Harald Eiänem-ts s ka uuics TiEi nn-nõrtim-i Pärnu mnt. 768 K&»»n& smi u*uv ie JÄkpb r U&flfjßWäSg Ja Kixbte le leud. : JaScoa 1 maakohid. kiretu #ts, Suue feua Amentkos Teatsjw* Umuiruse päevast. Wlrtms «tfaeestwf ri-hg fcoapäkahtote ja vmm* ' -ikakt k*t;ek* fmk-, matine tum- I tfn> fmivtam d#-! ewtritt. (tattwri. te. kriiti: bävitgtutf täi ; tähtaja üte* a.wjm-s i.>m*= r-wkwtmjkj vof v&mt&i «eit* [ raeutuk» otrtä kustatarrbse le huu \ nwetf, ft vastati korrai ülätiaheoftstuh I tibtäj* mödd-jmrs*: turmli taia Ic** k«lk rt-titek», Steü# ofeliäitafooni iäegt loetekse *rv{s*es pihha- pooft icpatut* vstaftursm* t* ptfftmrntidt «st- iwanüt*- ***** rdrng fcuu- \z pahxjak anuktt ags» afe±= x'saj tai»iäj. TaaiflÄÄ». 1%. aav mi 6ai tf p kkerr TftHww 4 tiki U-_ Wif pä-füäi ia AiMff v4rt ite ee- fg' \H ts i šm%p mm" i SfcbJfJit i tem j* ütfu# HÖ-4# **%* ; ** iltftteffifat Tiea^la' vižk&ktz %?*% U%r - ' wsrs ja! ouik<. Sff. tflift. i ne. nt- Uinus vaikselt Igavesele unele Marie Gutroan (neiuna M&rjapun) * , t 3- lj» Mälestavad <jle l n a? abikaasa, perekond Jürgeiwid Ja majaelanikud. Matmine B. 22. kell 13 Kaarli Jdrikus.» Lühikese raske haiguse Järele suri Johannes VUfeholm * 18. H 1875, t 3. xn IMS. ' Leinavad lesk, pojad perekonda dega» tatar tütrega».vend* mgbv. poeg. Ja väimees. Matmine 9, XH ' kell li pirita uuel kalmistul. Äkitlße surma läbi Lahkunud Feodor Peetri p, Klin'l t 24. nov, 1543, a. Taageperas leinavad naine, vend perekonnaga t, Laupa abikaasaga» A. Freifeera abikaasaga. A. Kiin Ja L, Dobiask, Raske haiguse järele lahkus vaikselt meie unustamata Johannes Themas 23. okl. 1803, t 16. CJOV. IM3. Vaikses leinas, abikaasa väikese pojaga, ema» vennad abikaasadega Ja omaksed. Pika elutee lõpul uinus igavesele unele meie armas' Isa Ja vanaisa Villem Rejntam * 13. Jaan. 1362, f 4. dets Leinavad sügavas kurbuses lapsed, lapselapsed ja omaksed. Matmine 12. dets. Hageri kirikus Unustamatut noorepõlveaöpr» EpdeTit mälestab Asta. Tallinna rihgkonna-kohtu tsiviilosakond kuulutab TKS 1953 põhjal, et kohtu määrusega 29. oktoobrist a. tunnis tati 14, märtsil a. sündinud Aleksei Kusta p. Angex surnuks,. arvates- 16. detsembrist a. Tallinnas, 29. nov a, era nr. 338/43. Tsiviilosakonna - esimeest {allkiri) Sekretär: (allkiri). J Tai mna ringkonnakohtu tsiviil osakond Rudolf Roosdprjld'l, elukoht Tallinn- Npmmel, Kõrge tn. G palvel ja TKS põhjal kutsub seda isikut, kel le käes peaks olema obligatsioon 15. nov a., mille põhjal on kinnistatud 20. nov. 1B?7, a, ekr. 1.0C9. suurune hüpo teegillne võlg Johannes Pauli>er'l ka _ suks Tallinn-Nõmmel, Kõrge tn. 6 asu vale Rudolf RoosipoldÜle kuüluvale kin nisvarale, kinnistu nr. 1119, esitama ni metatud obligatsiooni ringkonnakohtule - kuue kuu jooksul, arvates käesoleva i kuulutuse ~Ametlikus Teatajas" ilmu mise päevast, Ühtlasi ka kõiki huvita tud Isikuid sama tähtaja kestel üles and - ma oma Õigusi, nõudmisi või vaidlusi selle obligatsiooni tasutuks ning kustu i tamisele kuuluva-ks tun V.amlse vastu, s hoiatusega, et vastasel corral ülaltä frendatud täh-tajsi möödumisel mrratsta takse kõik õlgu&ed, nõudmised ja vaid ä lused kustunuteks, obligatsioon hävinuks i tasutuks, ning kustutamisele kuuluvaks ja palujale antakse õigus nõuda ob - ligatsloonf kustutamist klnnlstusraama -1 tust. Tainjpr*as, 29.ik>V. 1&43. a., era nr., i 478/43. Tsiviilosakonna (allkiri), l Sekretär _ allkiri) t 1 * Tallinna: ringkonnakohtu tsfvjuklsafeppd' kuulutab TKS 1953 põhjal, et kotitn-' määrusega 29, okt.' a.. tunnistati. veebruaril a. sündinud Pf-iidu Ado1 p. Hiiuväin surnuks, arvates 31. märtsist a. Tallinnas, 29. nov. IW3; a, era nr. 335/43. Tsiviiiosakonnä esimees: j Sekretär; (allkiri), Tallinna ringkonnakohtu tsiviilosakond - kuulutab TKS põhjab et kohtu määrusega 24. nov. 1D43, a. määrati Jo hannes Jaar\park'l (ai. Jaanbevg), sünd, 17. Juunil '1997. ft.v teadmata äraolemise lõtiu tema varandusele sisse seada hoo lekanne. Tallinnas, 30. nov a,, era nr. 400/43. Tsivlilonakonno esimees: (all kiri). Sekrelärj jallklri). Talli tslvlilosakond kuulutab TKS põhjal, et kohtu määrusega il. aug. 1943, a, tunnistati Ljubov Krumm, sürtd, 22. apr. L 905. a., teadmata äraolijaks Ja määrati tema va rale hoolekanne sisse saada, Tolllnnfis, 3C. nov a., era nr. 290/43, Tsiviil osakonna esimees: (allkiri). Sekretär: Tallinna ringkonnakohtu tsiviilosakond kuulutab" TKS 1944 põhjal, et kohtu määrusega 29. okt a. tunnistati Lemmi Talvar, neiuna Saar, sünd. 3D. aug a., teadmata äraolijaks ja määrati tema varale hoolekanne sisse seada. Tallinnas, 30. nov a., era nr. 4SO/13. Tsiviilosakonna esimees: (allkiri). SekretärM&Ukiri). Tallinna ringkonnakohtu tsiviilosakond Jakob Läänemets'a, elukoht Tallinn- Nõmmel, Pärnu mnt. KS 5, palvel Ja TKS põhjal kutsub seda isikut, kelle käes peaks olema 3. dets,' I!>2ft, a. Johannes Möbli nimele väljaan tud Ja samal päeval ettenäiüijale edasl anlud obligatsioon, mille põhja! on kin nistatud 12, dets, 1925, ü ekr. suurune hüpotecglline võlg Tnl- Uiin-Nõmmel, praegune elukoht Pärnu mnt, 3GP asuvale Jakob Läänemetsale ja Edgar Kambreüe (varem Jakob Lääne metsale) kuuluvale kinnisvaral*, kinnis tu nr. 2940, kuue kuu Jooksul, arvates' käesoleva kuulutuse ~Ametlikus' Testa j«s" tlmurrthe päevas!, esitama nime tatud obligatsiooni ringkonnakohtute ja va«tu võtma selle täielikuks katteks 32J5 mik,, mlhjnv summa on maksetud ringkcmaiökohtu deposiit:, ühtlasi ka kõiki huvilatud irikuid sama lähiaja kt-.sd iile* imdnu um.i ujgusi, iifludmh) või va.dlusl selle obligatsiooni insutuks '.'iijig V.u-.lu!ami"füe kuuluvaks tunnis tamise v.istu, hoiatusega. et vastaeel kor f.-:[ ühiliivhor.dhiiirt Lihfnja möödumisel! tunnlsta!sk«o ku.k õigused, nõudmised i fa vafdbrsed teostunuks, vftlp selle rb i UgatisEoonl järgi loetakse ülntiöelduks, arwales paluja poolt kohtule võlasumma j}ä prouenüde ehitamise päevast, obll [ gduioon turvpistatakie lahutuks ning, kustutamlaei kuuluvaks ja palujale an takse õigus nõuda obligatsioon) Ituelu [ «liii?' k;nn!siusr&ametüs!. Ti-ülrviaš, 33, i lääs m, fcfa nr, 4SJL43- TÄjviijosa h kurma "wofc*- fäfiklrh 3Bkreier: DIL kl»1»!. _ TjtiüwL*' rlvsgkõaitäfcöhlvi UiwiiltsaftÄÄüd kuulutab tkft $ mi põhjal, kohtu- 2fl, okt, I(MS a, lunnhtaft iphanaei Sommöf, sünd Äi. mail ISM, fa.b k-admata äräotliaka ja rnjlärfth Urn vairaht seada,. T#lslr»flas, W rr.w. 1943». *re. nr 3A+,+'> Tfclvitl ssitneea: rtütktri) sekretär: : CÄhkirij, r Tidlnna fini?feoetnekshtu IsJvlllnsakõnd kuulutab TKH t tw4 põhjal, et kohtu- Oki a. tunnhiai! Jakob ijtfittvi vasriil p thnd. i«. I [uuhi l#7t. t <v k,j. feadmnta äraohjek* I i ja rnäirati tertik vwtic howiek»»v:a«1 T&lUflaa*. 51. mv., 1ä43, a, era nt., 2e4 i 5 Tslvit{.aliShlf/j. Seiif#iär. (alikirii -1 ÜWUiUtah TKÄ i IMi thh)»lr üt k&uu u»> haiä,- pf i ie -Suäi' hrfiwiiä" Liftdti.. shml. \t; )uu>..lisa- L : terf-a vae#!*- >4*- Tah : iiä.nmr Wr hriv mi- «, /vf- { I #f Aotrmifui Koru p *fukon! 1 valtad. küfai pilvn f t-. I? nktooßrr: j tmj, # fßä/4r#jtud t*ad«vita DmnUfea f i A«l#s; k- ülr *?*- j ; tesrimiäirje* tm iõ \ :-/.liisimfifuie T+r-:fui 31 Tiri J ;-x. nn cgirrirt] I 7 ir: fg.ir KES TEAB. midagi alljärgnevate Venemaale riidad Isikute sa«tueeatr steinbere, GertsrU (mob. r\. juulil lesi. ara viidud..suluiiga". Vilinat) äb tud Venemai uovembrls IW2, a räa nakui twl rindele. Teenis 2. «diviisis taeenharoodufl). Ema palab teateid, Helene Steinberg, TalUnn, Koplh Befcfcert M. M-a l. Saavani, Venemaa eesti. Ujult, Aiaoid otsib oma eros EmiUet, Me SaHnei Ja vendi ning iugulasl k«elasid Vene» maal Oraa rajooni* Kullamaa vaid, tldruma, köis Laagtre p-talur vaivere talua. Voaml, Jakob (mob. 71 Juulfl uu. _. Sra vüdud J jevaga). vosmi, Kopli Tallion. Otsin ema ema la Õdesid Amalja, Klara ja Olga Ärikast. Harju-Kõnna Kolga küls. Paul Kitt Venemaalt tojlnnd Nikolai Tamm, Jakobi poeg otsib oma ise venda Jaan Jaani p. Tamme völ ta-ma lapsi (vlim, kirjava hetus 3828, e.>. PBlma algk.. Kadrina. N Tamm. 1 Oma poega Johannes Kamarana], Vene maa otsib ema, (Mob. Lenin gradis 1. JUUÜJ I&4L b, viimast korda nähtud Narva vanghaagrisj. Anna Kä rn eraus, HOO li 3, Tallinn, Kõlkov, Peeter (mob.püsatg, nähtud, dets, 1842 eesti diviis.),-pltalmaiu, Valdo, (end, pollts. arr, 17; iuul.lml Tallinnas) vilkma, Johannes (Haljalasi, kutseal.). Alide KulkoV, Rakveres, Pikk Andrianova,. Ida Lätte. Anna Bundt. Teat, vennale Elmar Andrianovile, Ped ja ss, Tammjärv, Valter (mob il, viimne teade Leningradist 38. 7, 41). Tamm järv, paikese 9 l, Tallinn. Kranslver, Harald (fnob. 2fl. juuli a ära Viidud laevaga). Olga Eelmaa, Ku ke 4 l, Tallinn. : Soolo, Ferflnaftd (autojuht Tallinnas). Mob., viidud Venemaale rongiga Üle mistelt 28, VH 41, Teatada M, Soolo," Tpmmijm, Sillaotsa, Rakke. SdjapÕgenik Eduard Mldrt otsib oma õde sid Alvtne Melsterlt ja Anna TJobrust. Kes-neist teab, pai. teat. Ahja vald, Ihaste kiila, Klaoste talu, Eduard Midri. Otsin onia sugulast Olga OJvP&rif Nb voselja Jaamast, kes on evakueeritud Eestisse. Aleksander Heedo, Felöpost 34T48,.... TöOOTSIMISED Hääblipolsterdamlse täid teeb sadulsepp oma Ja tellija materjalist. Tuleb ka " " Sll. 13/1753, Kuskile ss]aväekgskl enne lõunat soo vib tütarlaps. Slt. 21/2071. Ra4matupidaJa-srganlsaator kauem, aega juhtiv.' kohtadel Eestis ja vällsm. töõt. keeli' yald,, soovib vastavat kohta pro vintsi. Kuni slt. 7/ŽŽO7., Gümn. lõpet. ttftarl otsib konterisse ' tavat kohta. Tunneb rapmatupld masinakirjav Slt.- 2TV2227. Kõristina üksiku juure tulen, kas iga päev või ajutiselt. Aus ja soovitustega. SH. 22/2222. N",-sukahoidjaid teen. Slt, 31/&1T1. Majahoidjakohta korraliku korteriga soo», vib yanem.abielupaar/slt 14/1934. TÖÖPAKKUMISED. Ekspeditsiooni meeswölisr vajatakse ko he pidevale tööle. dmuda ~R valer ZeltungJv tuutusse Pikk 4D rööam Kbuös ' - Ekspeditsiooni najftihhtet vejatek»* ko, pidavale tööle.ilmuda.yßevaler Zeltungi" talitusse. Pikk 4fl t p^ftproeti Kaudu Sulast vsjatad i.yuto^r; Soojad toatuhvlid kes teeb? Raua fllv-5. Majaholdjat (aolel-jjpaari, vanenl üit) vaja. Hea korter Ja palk- Vana-Äala maja hoovim. Reg. Tööamet* Pämu;iiwt. 36, ttlba 55. Kergemale "tßble linna"läh; tallu üköku juure vaja vanemat natster. Nõmme, Lal 3 r Ettekandjat, korralikku Ja vilunud vajab kohe või lähem, ajal ohvitseride ka siino Tartus, kes iseseisva tööga on harjunud, vsimal,,ule 82 el vana. Ke«- rtuoskus soovitav, kuld mitte nõutav. Korteri ja söögi eest hoolitsetakse. Klrj. lühike kokkfuvötfc endistest teenisuwkohtadeat saksa keelte ühes fotoga, mis tagasi saadetakse, pai. sea ta Tartu Tööametisse, tuba nr. 40, ku _bu isiklik ilmuni, on võimalik. TTtngkonnajnhl asetäitjat, sekretäri Ja kassftpldajahaotipldjat vajab Eesti Enhva Uliisabt Järva rlngkonnaamet, Tapal, Esplanaadi tn. 2, tel, 53, Soovi avaldused ühes senise teenistuskäigu kirjeid, saata ERÜ Järva rlngkonna juhile, Tapal. Töölerakend, Tapa Töö ameti kaudu. - KORTERIOTSJMISED Möbl. hiba kesklinna soovjb autojuht Küte olemas. Slt, 8/2008; J MÖb\ tuba, erasissekäiguga, soovib kil resti 2&-a. Üksik haritud mees. sõjaväe lane. Slt 23/3OTB, MöbL tuba vfll kaasüürll. sooviv. 2 Önll M»bJ, tuba vann] kas.-ga g&övlb iseseisva 3neM/3iaäfia <"lnem hr' K(lt* TutuTpsoovltav mööbliga)" mees utvale v.' NBmmileV Küteoid mas. SIl. 7/2W7 Korter, Tartus ds l-loal., Iceedu v, va~ betada Tallinnas samasus. (võib k> suurem olla) vastu. Soovi k, kn kütte puud. slt. 2/2202, KORTERrPAKKUMISED ttaasüflrlitseks võib tulla tütarlaps. Kü sida Viimsi 9 2, k y u KADUNUD Z Puudritoos kaotatud E. Draamateatrisse it/2069'' S" sk > Vaevatasu eest teal. slt. Prtmn lapaekalocs vasl"jala,lcaõv, pühaõr 3. skp,, Eerika Ja Kopi] tn, nurgal. Pai. ira tuna Volta tn. so s, T. Mudisi. vikkelkaekcll (mehe) (Jhes mgtsllvihmi sa, t-a nita Watch" kaot. a. de:«. ruudi tramniljasma luure völ trammi. Taat- lasu eest Metsa 17 i Nõmme r.saii-uttirta, Võtetel, aofr o2. W,.koloss,.parema jaja,.kaot!. dets l'"**! >'k)«mue mtnrwi, t'a«u eest {mii Ksppejrt-.jj, VSlkr pull, cahakntt,'"t/!niirtli^uot,''iae'<" vapiga, tapae oma. kad. puhsn.t ( deta. Vaevalnau veel teab SltaU t t. v -klann, vill., vea, 6, fmiäpikls: vaige-klrtui. kaol. t. dets tull ei Karta "ii- Ilul lause tn. Vaevalaau ml tuua Vabaduse pl. Ja Vabaduse pst, nurgal otev ojidehrmosklsse Koer (valge, «.uost kasvu.'eman.') ka dunud 2. d-ts. Tundemärgid; kollased tapid pens, «Ital ja aabel. Nimi Ptgey Väi v»tasu eest tuua süjflse ti j Jekon kaotatud laup., 4, dets, jar lepa jp Angerja vi.t.riisete teele, Sea "ottrnesngneed Isikuttõendavad doku. meitdtd, rk.aknii laau eest ara "titifl kat Irtkttle, Juuru ltenals»bllj«või ' * r-i,! a :.*.i:'l..:i-:lij- (v-lga, ~iih.,.i J,»Uu. üsa tod-nud. Jfoera M intnin t Tui!, Kaas ;asu ee.l ara luu» v leat, WtvaläJ* r.-s, <i AJlmvee o, i,.da;. j. kinol pidamise eest hoiaie.; Käuvõtü, ute isutlatütt. «..Uiltud"«"deia i 8,!«!)*# Drssmaieatrlat Kotdu Uil. (Kuttrtflalu :u.tettiiai -.,. fri tuua Pikk 17 yl)f leat, _yl, _ tao-oa. õ. utn. n ii..'««lihe-. rtok_t.-.e,'.t "kiotsrtud dets, tulles Viru I J.slale t. pai. laau».t! >.: a I.a: Jl- J K Luther VSHf» rahakott doktmimildasß kaov 5 12, Test, let «js-aa.i.,»rs ioa(a konvit ke. vflitja kj»,. :.i,kllrrcmgtit Tr 1.-vaika jaamaat Vaevswau «st teal, Pärja l t. 6 räimevõrku kad. 30. nov. Feaastjaks tühi mijnikest, punane, puust varras, sabas piin. plagu kahe klaasmunaga. Teat, Loksa " Pärispea ktija I, Aug. Tel. vutüstun 25-b. J. " viis teivilt JcasevlneerU kolmekihilist, kadunud laupäeval, 4. detsembril, um bes k. 9,30 ajal 'veoautolt sõidul Terase tänavalt Raua th. kaudu Sakala tänava algusse. Leldjat-nägljat pai, teat tanu eest. Kaimre, Terase 14 7, tel. 323rfi3. Lapsemantl! voodri tü kitt (tumesinised, südist) Ja 1 pakk ~Orienti" kaotatud G. dets. k , tulles Kalamaja täp, Tööstuse Ita, Pai, peed.älra anda leiu büroosse või tuua Iga päev k. 14-^-19 Hermanni tän PrUUd kad. Uus tn. Raekojaplats Rohu tn. Leidjal need tuua Rohu 6 3, Kalmet või leiubüroosse. - See noormees (priske näoga, ülepea kam mitud heledate juustega, kandis halle pükse), kes min. laupäeval Tulbi sau nast riieteh. koht nr. 23 lahkus k palku Ja väib-olla kogemata minu tu mesin. mustr, püksid kaasa võttis, too gu need kohe ära Ristiku 17 J8- Sa muti palun kõiki vaevatasu eest anda _tqat, selle noormehe kohta tel, EiektrtOhlagu plaanid kaot Tartu Põltsamaa Tallinna, maanteele. Paj. Vaevatasu eest teatada slt. LS/2253 või tai. aie-cs. - - LEITUD Koer (valge- ja beeühclrju, karvane) tul nud. Omanik võib koera kätte saada 3. päeva Jooksul. E Kulden, Tallinn. Ted re MPOAK3E p-lm-puuvoodl (80 rmk.), tualettaluna (M rmko. tammest söögiisud 'W rmk.), 8 toou (polau i 20 rmk.) ja 3 turäbat (ä 30 rmk,). Rohu 3-a, tõp lubg, gpw>. _, Oiaild, tuntud headuses posltuvne vaikuiva ja niiske IL mutamlsega Igasugusteks tehnilisteks otstarveteks. Kalle & Co Akt. aes. Wiesbaderu-Biebrlcii. Ladu Alfred Kep per Tallinnas, Pgrup.mnt-.6, k Aluna, fotomaterjal kopeerimiseks, suu rendus- Ja refleksroenetlusteks ping paljundusteles Igasugu vatest originaalidest Kalle & Co. Akt. Oos. Wlesbaden-Biebrln, Ladu Alfred Kepper Taül, panru mnt 8, k. n ls. Fotoaparaat" (2W rmk.). Nõmmel, Valde ku 33 1, M. garapuu, M.-jalgxatÄS (160 mtfc.). Vene 7 4, ViiP re&. Pärast k ' hl-plnteak, keskm, kasv., tume, 50 rmk. Pärnu m , Hau, : Muhv, suujl, rebasenahkne, N mk. Kae vu B 3, Rahumäe, Kase. süte-trltkmasin (ifl rmk.), 2 viisud (ä 10 rmk,). Tallinn, Kevade 9 B. Hahumeel. Lapse Jalgratas kolme rattaga, 150 rmk. Viru t k , A. Maldo. M.-pintsak, villane (60 rmk.), villane rä tik (20 rmk,), riditmi oo rmk.).-kaevu 5 2, Rahumäe, Linda Pärtelson, Kubemebandaažld soolte väljalangemise vastu. Kirja teel tellides saadame and med posti kaudu koju kätte. J. Ugur, ortopeedia-, bandaeži- ja Jalanflude tödstus, Tall. S.-Karja 2. Kieli (kirsiprüun, vill. so rmk.). Laulupeo V. Sfliuste. ;.. _ VGrkraadlo S-l 44 Q rmk, Rahumäel, Näi tuse A. Luus. Tulla pärast k. 16, tel.-!aearmattr!it (3-iamb., 30 rmk.) k Viru 4 5. Neider. Kirjutuslaud (rokokoo) 100 rmk., käsf õmblusmasin 200 rmk. H. Bringentbff, Srbe " " -. ' Pulir Piibel (HM rmk), ~Haida" takso meeter (150 rmk.), malendid (10 rmk.), m.-klngad nr. *1 (20 rmk.), l paar n.- siidsukki (10 rmk.), M ei,-lambi kuplit (40 rmk.). Slt. 3/2043 või Loomann, Moo-. AK63-T-L -. OSTETAKSE ' postmarke Ja raamatuid. C>dav R&a mät!',,kullasäpa..3>.. Slt. 32/1012. iergtat^jnofon _ ühes. plaatidftgg. Ja '// Plaate ning nõelu eraldi. Slt IŠ/l&iS. Igasuguseid eestikeelseid raamatüidt Antikvariaat Vaht", Pikk 3. Veo automootor, vähimalt 2-0-h J. Ja VLko" raagneeto. Slt. 30/1930. Taksi- (mägra-) rkoer. Võib ka paar olla. Slt s/2545, i Hobune (ostuloaga)r~arülcüla p.-ag., pk. _& R- Eelsalu. ' Bebaeenahast krae Ja mükv, Slt. 17/20 e't Lapsebotttud nr. 3 või 4 ost; või"vahet Blldaukkade vastu. Volta tn. 30 o. T. Mu öis t. J M.-kampsun, soe, villane. Blt. 5/toit, Rotlkud nr. 3 4 Ja väjtosem käsikohver. Slt. Tanksaapad nr ,,m,-kalõssid Tnr..43 kingale Ja n.-tännvakingad nr. 3G, Slt H/mi. Elektrimootor, hob.-j., vahelduv,- _ vool. J, ojasaar, Risti Jaam, Soo tri. B. M.-ülikond (keskm. kasv., soov. must), sinine eiidtrilkgärk ja a. lapse kleit. _ Slt. 87/2327. M.-mantel nr skp. ICtaasingl tn. _9 i6._. Kalosse soovin 3-a. lapsele. Iga päev k Raudtee Em&rinnapUmä. Slt 6/20&6~ Prisma binokkel Ja kitarr. Slt. 2/2143. Metronoom. Blt. 38/2139. (pikem, kasv." "soovitav talt) Slt. 6/22C8. Sõidu- vöi veoauto. Imavere p.-ae,, p.-k., «. Talv- või aüfifipälltu kes mil üks meee Õpllasele? Slt. aa/aiflß, N.-vlldlrt rir. aa nahkadega (võib ka Il ma). Slt. 26/2166. VõrkraAfljD. S1t"lfl/ai5Ci"." Õmblusmasin. Slt. 24/2164. Karaanahkne m.-talvmuts (58 am) Ja ühed suusakepid. Slt. 22/2132 v. tel Tegelik alanduse ja mesinduse käsiraa mat (1738 lk. Ja 1358 joonist, peatoime taja: Dr. pbii. nat. J. Port, kaastööl, K. Hlnno, O, Kranxer Ja teised, o/tr. ~Loodu«eu trükk Tartus) ja m.- või n,- jalgratas, Pakk. A. Lall, Suur tn. 20, PtThvetijkapp^-" miite väga su Slt' 13/2063. Nafta- või petroole umimoator 4 5-h.-J~ JTeat kirjal. M, Relno, Rrjila, Tõrma pl. M.-jõpp, suurem, kasvuje, sttt3s72ü7el Vanu Eesti rajlasid (kroone) ja vanu postmarke. Slt. 33/2223. Raudteelase frentš Ja~~_taivmütT sit 10/2259. Erentonild ost, ja Stnger, vahet. n.-karusmantli vastu, Slt, 34/2294^ ToltmTlnieJa, flti. 32/ä>l7t' ~ SH. 33/2173, " " frohehvlnii paar puuda, ŠH, 10/22wl Äiaiiavaola' dilnnmbrko volti," 2 3-hV-J., VBIgUÄtUW Jaokß. PBftktllH p.-ah. Jõe ääre p. J, Vöiktr. CI TUNNTD j Tallinna era-autokoot Raua 11, Lel, : t.(kutvdllßte) Jõuvankri Juhtide kur sus algul} 13, dets. k. a Rea. töõpäevll kella 12 h. Raksa Meele lunde algkooli b. kl. õpila sele kes annaks? Kalevi -3, MasTnaKlriäiunnW. Tõlkctl- Büroo aval. k, to-ia, Harju 34. MITMESUGUST pp*im»rwd«lrt /oh, vinnal. VUJancU, Tartu ip. 14, Osi - mtiflk - vahetus. Hinnakirjad V irm tih ara.vu mail rüs* annan tttnivo _klnjftdtf nj. 37 vastü /1661. K;»pprili*ipwi4''i%r. 57 JI"H 'kingite va het kpio&sidp nr. 37 vastu UUvaTeiÄ põik J-*9. _ ŠäiglUtfdä ((TmmeVg,. ktepp i wbvin, vattu ö/inan briketti Võin ka em-a Sit_?/tt43, midfcifum vastu toovin? m laia akna kardinal, võin ka af'r nn sämütü kellel on n>(lßa, hhriü& või Vbjuu irality, iö öbcall VkltUf Sil. 10/176#, Kummlbotfkud nr. 7 annan, vastu soo- Mn nr. 9. Slt. 3T/13T7. S-tn.-puuvoodlt tualeti, tftzrmvest söögi laua völ fl, poist tooli vafceh-..kliroaru m.-mantli ja tumeda ÜJÜconn* nr 50 vastu. Võin ka oata, Sli. U/1791,...-. Sõjaväel., ülikond (khaki) vahet, eest' sõjaväel, sineli vastu. 29/1865. Seda naisterahvast, kee 2,-dets. fi. a, väi kese musta koeraga läka Volta tänava. peatusest Kopli trammilt ja kelle käest poisse nõudis oma koera. palutakse koer otsekohe ära tuua, vastasel kor ral anow asjale. seadusliku käigu. V.- Kalamaja SPr-Jk.... SlidsuXkade yastu soov. vahet, portfell või m.-kalossid nr. 12. Slt, 7/1547. BõtoeMokaatkingad je siidsukad vahet, n.-tengade nr. 36 vaatu,,tel vöi slt liimi.. Hõberebase või höberebasekrae vaslu an nan rahvariided (ehtsad). Slt. 31/1971. Noor Lüpsilehm vahet, looma või pulli vastu. Slt. ltl/291l ' Bo tikud nr. 2, k. km soovib tütaxl. vahet kõrgete bot. nr. 6, m. k. v. kalosside vastu. Võib ka osta. Slt. 39/2039. Suw nukk (beebi) vahet, n.-tänavakip gade 'ny. 37 vöi m.-söärsaabasbega hr. 42. Slt 32/ Siid- ja paavülsakkl nr. 9 ja m.- ning n.- pesu (suuremad nr.) soovin, vastu an nan puid (kuivi), tanksapad nr. 39 vöi aulgpadja. Slt. 35/1975, Puude (kaaed) vastu kes-vahetaks suusa saapad nr. 42? Slt 33/2933. Beeblkummlrilde vastu soovin 2-a. lapse jalanõusid, au. 30/2030-.,. : Lapses&apad nr. 33, vahet, kõrgete kalos side vas-tu kingale nr. 3fl. Slt. 34(3934, Unlversaal-raadloaparaadi ostan või yit het. n.-jalgratta vastu. Slt. 28/2928. Saapad nr. 39 vahet. nr. 49 vastu. SU. 32/1572. Villased sokid ja 1,-kindad vahet, aiid komblnee või p.-pesu nr. 43 vastu. SH. 33/1973. ' Afi-kaiossid nr. H Ja brtfcetti annan" vastu soovin n.-kalasse nr. 4. SU. ; a/iw Nuhk iahtlkäiv. silmadega vahet, kum mlhotlkuie vastu pf-k. k. nr kin gale. Jakobsoni IT-a 7. N.-ktngade nr. 35- vasta annan suure nu ku. su. 9/ißag, N.-lakk-Kingad, iahtised, nr. 35, k, k., vahet, samasuguste nr. 35 kingade vas tu. Slt. 7/20T7. Krae Ja muhv pmunist-lambanahast va het. Õhtufcleidi vastu keskm. kasv. Slt. 39/1933:. *.. N.-slidsufckade vastu vahet, filee tarbeid nr. ee või MM. Võin ka osta. Slt. 19/1698 Sukki 7-a. lapsele, ülikonda Ja trükaärkl soovin, vastu annan 2 p. vill. kindaid (käsu&p). vill., n.-kampsuni ja puid. Tälme'l2 i, Uusjärv. Tbukekeüc pikkade Jalastega vahet,- msnahkkrae vastu. Slt. 28/1900. Kingad nr. 36, k. vahet välismaa lakist tanavakingfide nr, 37 või n.-s K?,-, rikute vastu. SU. 34/1674, Kirjutusmasin (lüritakse nädalaks ajaks käsikirja ümberkirjutamiseks, J, Ham mersfey, Ikla. Lapsebotikud hr. 5 vahel. suuremat? vas tu, Liivalaia JõesQP. Kombineed ja 2 p, slidpesu soov, Vastu ; annan viltkübara» tänayakingad, 1 P lölmesukkl ja 1 p. vill. kindaid. Slt, 18/ vahet, pehme garnituuriga. Slt 4/2004. Puude vastu soovin 3 aknale kardinaid, põranda riiet, kraed Ja muhvi. Slt. 32/1932. M.-klngad nr. 40 vahet. nr. 4i"VÖI 42 vaa lu.- N.-rildebo tikud nr. i vahet, botlkute nr. 5 või P orikal osside vastu, Slt. 6/ triiksärki (tumedamad) soovin, vastu annan 2 valget triiksärki Ja tuiheda kaabu või pintsaku. Slt. 17/lsfl7. N.-tä"navaklnggd~nr7~35, plokk-konts./t,- sln., vahet, tänavakingade nr vastel,. Valgest piduriidest n.-pesu va het. lastesukkadega nr- 12 või n.-trlkoo sukjcadegä. Sl*. 19/1699 või teh 4CL2-D5. N.-viltkübar (pruun, laia äärega) või raa - -diolamp, Tr-Usfunkea Ar Bs 7 vahet, attdsukkääe nr. BVa või n,-öösärgi või n.-nahkkinnaste vastu. Slt. 31/1931. Tüllist Vooditekk, kahe-voodi-laius. või 7-a. lapse kumimibotlkud vahet, n.-bo tlkute vastu nr kingale. Slt, 27/1927. N.-botlkud (kõrged Ja poolkõrged) Ja n.- kingad nr. 37 vahet. rn.-s&ärjkute nr. 43 vastu., git, 25/1665, Kabin et-õ mbl u smas ln..šlnger" vahet. raadioaparaadi vaatu. Slt, 11/951, Kirjutusmasina kes QüriksT Šlt. 2/ Kingad nr. 37 või boti kute nr, s Jj vastu, Slt, 6/204 a. Villased sukad vahet, 3-a. lapse boükute või kalosside vastu, SH, 13/2053, N.-klngad, pruunid, nr. 35, vahet, üks kölk mla vörvl kingade nr. 37 vastu, Slt. 4/2944. Seda isikut, kes viia ära "29. nov. oma veokiga Päflsukese tm. 6 vannlkatla, 2 klosetipotti, kraanid ja torutöörlistad, pai. teat. Rooal 2 lo, Tlkenberg. Vaev Usutakse Tikkalikuit. NHklngad, rh. k. nr. 38 vahet. nr.. 37 vastu ja nr 36 kingad nr. 39 vastu, Soo pulaudllna, kootud, vill., v, suure valge laudlina vahet, suurräti vastu. Nurme 3 7 l. Nõmme. Puusae, riidekapi, riiuli ja 15-a. tularl. ülikonna annan, vastu soovin puid. Slt. 0/1948. Lapse sportvaaker (2 rattaga") kummtreh vldel vahetada m.-säärikute, m.-klnga fle või el.-plildj vastu. Tel või slt, 27/2167. Magväoohv, sinel Ja müts vahet, lennu väeohvi vormi vastu. Slt. 33/2083. Nalstekingad (nr. 38ji paar pronkslüht reld Ja m.-taskukell vahetada võrk raadio vastu. Slt 39/2239. Eohel. viltkübar vahet. n.-makopesugh nr. 4ö. Slt, 18/2216. N.-botfknd, k. k., nr. 3, vsi suusasaapad nr, 38 vahet, k. k. kingade nr. 36 või 37 vastu, Tga'päev Asunduse 7-4. Meeste vildid (nahaga) nr. 45 vahet, m.- kingade nr. 45 võl 44 vastu; jn.-mako flösark nr. 45 vahet, siidsukkadega ja õhukesed siidsukad paksemate slidsuk.jcaoepa. SU. G/2HHI. M.-tllõKaapad nr. 45 vahet, küttepuude _ vastu. Slt. 10/2210, Relsukoliver vahet, kanfideala traatvßs gu vastu. Slt 24/7 M. J Saapad nr, 35 vahet, n,-kingade m\ 38 Vastu. Slt, 20/&160. _ Rlidebotilcud p,-k. k. king. nr. 37 vahet m.-kjngade nr. 42 vastu. Slt. 13/2218. Krhgaii (mustad, k. kontßega) nr. 38 va het, m. kontsaga nr. 30 tdoavaklngade vaatu. Lühikeste käistega vui. Takk slldsukkadc vnstu ja puuvill, sinine 1(1- türlapaekleu, n.-nahkklnnß#to vaitu. k fr l4, V,-Kalprhajf> 7-n -fi Pruutktcli. loprljjq vahet, raadio vaatu, Slt, S5/21M, _ Nhifikdo-kftftvlire ja š? lusikate eest Toe vm trllkaärke. Blt, 20/8320. Hnkukudumifimwin Jr kolläivpa Treipink vahot küttepuude vastu. Iga päev Ke vade tn. fr 6.» Eh-m oö lo r vah et.' örfibiuenwsln isr /2244. _ N.-klnffad nr, H vahet k. k, nr, 36 idn gade vaslu, Samas ostetakse n.-kasuk mantel, hõberebawkrae Ja muhv ning n.-pe&u. Võib ka vahet. Jalgratta või _ paadimootoriga. Slt. 2õ/22zS. 20 õllepudeli jn aulolambl VRStu soovin 3-fl. lapse botlkuld, ville v. karupflkse, _S!t. 11/Wlf vr,.nöörsaapadtir, 30 (vötke liiati vahalt clev nr, 40 vnstu või pr. 30 n.-kingadega, 9lt 7/0067, 4 pehmet tugltdoll' plnhmku nr. 48 cq Jn m.-kingade nr. 43 v/11 m -sclglspahtu nr, 46 M vastu. SU. _ J7/tM7_. t N.-vlUüübar (auur. t-thuiinijj ~ vahelad* 2 paari nuiivlllsukkade vastu SH. 13/aftS, ŠUldkiefi ififn me?" ja ~ valge "vtllane fcieft kühepunde vastu vahetada. Haua ovuütloor 'sooviuiksettöhila"."kutvto VfeiV slt. 03/KM. N myitast vildist, köukn&haßa, nt 37 kingale ja pruunis nt-klugad nr, 42 vahhadfl <*a, lapse vllude j& k«r\t pflkste vaalu. Tel. BW-iS. r 2 3-a_ lapse kummisäärikute või botlktriö astu annan n.-kalossid nr Jcln - gale-või n,-sukahoidja. SH. 30/87PV Lapsevoodi -võrkudega, fcocsttfütoitpiiraat kws pirnidega, tütarlapse prüünid j sä&xsaapad nr. 3$ vahetada laafcevlltlde nr. 25 Ja 29 või käeuurl vastu. Tatari 21-b 2. _ id,-rno õpesn yahet. n.- m.-pesu vaatu. ai.-kingad nr. 40 Ja kaloss. vahet. kärg. n,-kummibotilcute nr. 3 vastu. Nõnvma, Roheline tn. Stfdpiuue (eesti rahvusr.) vahet. lihtsama pluusi v, ltleidl vastp, lai voodifcott.yluftfrät nuppudest. pingude nr.» vastu Ja m.-kingad nr. 42, n.-klng. nr vastu. Magasi N.-kingad vahet. Jalgratta vmliakuminldo (manti.) vastu. Slt, 32/233äf. Märapfiäa,,70 t 1., vahet, villaste pukate vsi puüvlü. jm.-peau vastu. Slt. 37/2177. EL-Keeduplaat, 50fl v/btti. vahet. nv-fcaäbu või mad. konts. n.-kingade vastu. SIL 6/2246. _ M.-kalossid nr. 13 või valged lapsebdtn kud nr. 5 vahet, madalate porlkalowide (kkig. nr. 37) vastu. Slt. 36/2176 või Tal linn-nõmme, Qlevl tn. id 2. TualetWaua vastu,soov. a.-jälgratast; n«- bptikute nr. 4 vastu ümarg, söögilauda, Slt. 40/2189. a Lapsevanker vahet. küttepuude või sportkäru vastu. V.-Kalajnßja M.-taskukell vahet tank- või SUUSÄMI baste nr. 43 M vastu. Slt, IS/2W2. N.-klngad (sinised) nr. 35 vahet, nr. Sfl kingade vastu. Tulla pärast k. 17 Vesl _värava M 6. Sineli (end. BÕJaväe) vahet, suusad võj tanksapbaste nf vastu. Vaak! B 6 Botlnkad (saapad) nr. 43 vahet, SUUBB* saabaste nr. 38 vastu. Näha k, 9 lp, Pärnu mnt. 90-a (kel]aaepatäötoaa), M.-knmratsäärikud ;nr, 4? (pikad) vehflt nahksäärlk. nr. 43 või küttepuude VM-» tu. Slt. 23/2073. Villast või t&ftklelt) (scrov. lilla) soovin, vastu annan küttepuid Ja tum, kirj, riidklejdi, n,-suusasaapad nr. M, kudega. Slt. 24/frff74. 1 Kollane- rebane (sobiv boaks) "vahet, lii meda n.-mantltkraega. SU, 16/2066, Eh-keeduplaat vahet, aknakardinate VM» tu, Slt. N.-kalossid, nr kingale vahet fclngade nr. 35 vastu. Slt. 26/6070. N.-kumml b o 11kud nr. 4 vahet, sknakar dlnate (filee, piits) vastu. Kaaril ppl. g -14, päraal k. lp. Retsijat kes TalUnn-Sadamä Jaamas kiirrongist valjudes vaguni beskulgu* ära vahetas pruuni, kahe traadiga kes kelt köidetud kohvri, jättes maha sina kat värvi kohvri, pai. võõras kohver tuua a. või 9. dets. k, 1-4 ajal Suur turg, Kaalukoja kohale naisterahvale. kes annab mahajäetud kohvri liia, Uksekardinad (väljaõmmeldud) vahel. aknakardlna_vastu._su. 19/IWD, _ M,-kaabu (t.-sln.) Ja lapse kalossid vahet, paari slidsujckade nr. 8 või BVi vastu, Slt. aa/2076, N.-kaiosaid nr. 5 vahet. lapse yudlkajos side või botikute vastu, ptßkus 21 sm. Tartu mnt. 7 2, Kaldma, Poisi talv palitu a. vahet. pesu vastu, Slt bl/2061,. N.-plüüsraanteh hall, vahet, kleidi vaatu, SI 10/2060. nr. 9 vahet n-kalcsslde vastu p.-k. kontsaga, kingale nr , Slt, 18/1998. Puude vastu vahet, vihmamantel (pui dan) ja joppkasukas. SH. 9/1889, N.-tänavaklngad nr. 36, mäd. k. vahet k-õrg. k, tärtavakingade nr. 39 vastu. B. ll. dets. Falkpargl^õ l71 Allas. N.-klng. nr, 3S, k. k., laht,, vahet, boti kutega nr. 7, m. k.; n.-klng, nr. 3S, p,-k. k., vahet. king. nr, 39 m. fc. K. Pätsi 19 1, tel LäpseSõtikute vastu ivrt saabastele annan lapsebottkud nr. 3, valged kunv jnlst. Teh või slt. 10/ieflo._ N.-kalossid nr, s (kinnised) vahet riides! või kummist lapseboljkute vastu Miv gadele rcr. 32. Slt. 13/1593. ' N.-portkafõssl<l_nr. B p.-k. k.t vahet, w masug. nr, fl vastu.. rf.-pt>rikaior»fldii-k 1 k nr. 37 M kingale! vahet 2-aastase lapse kalossidega. Sfl ja 44 x( Raidmets. Lapsesaant annan sellelel kes vastu Brt nab m.-kalossid nr. 9 Ja poolosärgi nr. 4. Slt. 31/2081. N.-vUtkübar (must)-ja suusamüts vahe tada siidsukkflde_vastu. Slt. A. 2828, N.-botlkud nr, kingale vahet, m,- rannamantll või hommikumantli vastu. Tel , Pääsukese 4 B, N. Kaardi mets, _ 'Kampsun (villane), must n.-viltkübar vahelada kingade nr, 37 piiuvllc pits- siidkleit, vahet, t.-klng. no*. 37. soov. alnljied või *- Slt toukond voh, võj-kroadlo (3 lainel) vfli h.-jßlgr. vastu, Slt. 31/2X31. Karusnahkne muhv ja krae Ja lepsekelk Vahet, n.-säärlkute või villidega nr. K -37. Slt 2/2092. Tuletõrjestiei, pikem, kasvule, vähet* n.-talvmantll ja muhvi vaatu. 81h 13/2213. HBbäklngad vahet seerrtlsnv tänavaktngz nr, 36 või 33 vastu. Slt. 10/221 Q, M.-sQgLsmantel, t,-sln.( suurem fc,, va het. n.-talvmantliga (aoovit. muhviga); lapse nahk. vildid nr. 34 vahet, n»h kad. viltidega nr, Lille fl l, Ukso-eesriie (240N120 sm., tugev, mwbü rmdest) vahet, kirju BUVJkleldlga; n.- khigad nr, 36, k. k., Ühes nööp. kaloi sidega vahet viltidega nr, 37. slt, 38/3083. Hobuse soovin sööma peale vfltla. Tofdan hästi, SU. 32/2132, 2 smokingit soovin üürida, Kuni 15. skp Slt. 3/2003. t K M.-silglsmantfrl vahetada ülikonna vastu Jkeskm. kasv,, soov, must). Slt. 28/3439 M. tõõpliksld vahet, sporlflärglga; uisud saabastega nr. 42 vahet. 2 sportsörgiga nr. 42. Kevade o B, Rahumeel. Kummlbotlkud nr. 12 mustad. lapsele) vahet. 3 4-a, lapse viltide või botikutega. Paidlalet m, 46 I, M,-kßloßsld kingadele rw, vah«t kalossidega nr klngodelq. Pär»il kl. 16. Kalevi tn. 31 fl. N,-kotikud nr. 6 (m. kifvahet. p.-kv väi k. k. v. kalosside nr. 3 4 vas tu, SU. 33/21,73,, Teater..PLAZA", Tartu mnt, 4-a, Täna, kolmapäeval, 8, dets, s. a,, Hea tuju". RevUÜ-divertissement a vaatuißt. Algue köll lfl. PUetlte müük k. 19 ja ja 17, * icflnguknva 8, 12, dglfiembrlnj, Telelnni teol pö/lamoid varata '} Noorsoole lubatud SKÄNDFA Kuus nfleva puhkust.""cjufl tfttr PröhllDh. Maria Andergnet HWde SdlMk, DIANA.' VaievÄtsoJa rtoviatt' Um Au- OltlON. NÜ meeldi? muljel Gustl J-Juben WoU Albach-Retty MARS ) SouvlKonUert, ~Öse VVcner» _ CaH R«ddfltr, Ma Wüst, koppeil, *"j Pcremoes majas, Hans Mo rn, kep 810/nk " M-idaranßf Alg» 17.00,. 18,00 victqiua, v [> idjijuuu omb p&rijse Hein?. RUhronnn, tejiy Marenbach, AIM. 17,00, KINOD v-i uie 4 «>upatud WF l5ftm l 7 00 lö.nc PUHflp ULM 18, Oa, 17.00, orottm. **> tklca vntü Tina; Johan nea Hogetcrs, Port Kom«ir._ mfxios Mnsktfl armastatu, Lida Brro^ _wa, Gu9Uv_Neaval PLAZA. > kolme neltii mnjäi Mari* Andei Rflst, GreifiThelmer, Kls* Eli- Ver, AIS, 14,30, 10.30, PÜh , 14, M K^GfjA.» Kuld New FrficÕe, Hani gähnkur, Hiide Jarmen. AMOR. Kaka õnnelikku Inimest. Masda. ci^ ^rl^^alöach-hetty. FORUM. Hlllnn armniiuc 'o"«',"ri ).*."

6 6 Nr. 2öö E E S T I SÕNA Kesknädalal, 8. detsembril 1948 Kui Othellot" mängiti põlevkivikuuris Estoonlaste mälestusi esimestelt ringreisidelt pärast Maailmasõda Süngeima tegi pilverüngastega kae tud teevas selgub kord ja anna. rutuni heledale päikesepaistele - raskeimailgj katsumisil on kunag lõpp ja ehi pöördub jälle tagasi nor anaalsesse rööpmesse. Rahvas, kei raskeil, erakordsel! aegadel on pi danud loobuma nii mõnestki üllast ihkab seda mitmekordselt siis, ku kõik on pöördunud heale. Praegu on eriti see osa rahvast kes elab linnadest väljas, jäänud ilma paljustki sellest siirast, mis võib lohutada ja leevendada linlast raskeil aegadel. Üks säärane ja õilsaimaid meelelahutusi on kahtle mata teater. Kui enne praeguse sõja puhkemist niihästi Tallinna kui ka provintsilinnade kutselised teatrid sooritasid ohtrasti ringreise, mis küündisid teinekord kaugemaissegi maanurkadesse, siis sõjaolukorrast tingitud kitsamad transpordiolud ei luba seda praegu. ' Aga on selge, et kui kord on las tud viimne pauk selles sõjas, pöör dub kõik siingi jälle tagasi endises se rööpmesse ja maa saab jälle näha head teatrit. Korrutades sääraseid mõtteid, kerkivad silme ette aastad pärast eelmist Maailmasõda. SÜs polnud elukord sugugi parem kindlasti veelgi raskem. Aga sõjale järgne nud aastail algasid teatrite rlngrei- j sid seekord veel uudsed ürituset 1 ja viisid lavakunsti kõigisse meie kodumaa nurkadesse. On huvitav keskustella nende aegade üle näitlejatega, kes toi la] neid esimesi pärastsõja-ring reise kaasa tegid. -j harult seisvale rongile taha, lahke 0 rõöpaseadja haakis need tasakesi - kinni ja kui rong hakkas liikuma, 1 j liikusime meiegi. Jaamaülem seisis - j jaamaesisel väga vihase näoga, kuid i j Ants Lauter keerutas talle veel va guniaknast kübarat ja soovis kõike, f head. ö otseses mõttes nälga. Alevikus kustki süüa ei saanud, jäi üle ain i sana Jõhvis jaama kannatasime einelaud ükskord Siin aga sõna; ta bas meid ebameeldiv üllatus. Nimelt oodati jaama parajasti mingit suu remat raudteelaste delegatsiooni ees- I otsas teedeministri abiga. Kõik oli nende vastuvõtuks valmis seatud ja meie soovist ei tahetud kuuldagi. Keegi nipsakas raudteelane avaldas arvamist, et kas meie tahame tulla nende picfuruume mustama või. Nii jalutasime tühjade kõhtudega vaeste patustena raudteejaama ees, kuni viimaks saabuskj delegatsioon. Jaama personaal sai nüüd küll pea pesu, sest teedeministri ahi J. oli suur näitekunsti pooldaja ja pragas jõhvilased, kes meid hätta jätsid, kõvasti läbi; Aga oma jonni ei jät nud viimased päriselt siiski, sest meile kaeti küll lauad, aga võeti enne seda laudlinad laudadelt ära vist kardeti ikkagi meie Paides vihastas OtheHo" ajal Uks daam saalis Jago peale (Jagot män Ei saa jätta mainimata, et iildi- : gisin muide mina, Othellot A. Lauter selt oli meie vastuvõtt siiski hea. ja Desdemonat E. Villmer) nii, et Viljandis näiteks. võttis meid.oma * hakkas nutma, rebis oma kava pu kuulsa köögiga vastu, ruks ja läks keset etendust saalist pidaja pr: Onnisson, Head süüa sai välja, valjusti deklareerides, et.ta ka veel Abjas, kus eriti kadunud < enam kunagi teatrisse et taie, ktri Toomas Tondu ja mina avastasime ' seal näidatakse niisuguseid hirm omapärase nõksu", Kukkusime eine- * said, inimesi". Pärnus juhtus kord lauas nimelt toitu ja einelaua näitsi- säärane lugu, et meid taheti kõiki kut nii kiitma, kuidas oskasime. pokri pista." Sefie eest anti meile võrreldes teis Kuidas see siig juhtus?" tega ka otse tohutud portsjonid, Noh, romantilises ja kaunis Pär kuid millegipärast maksime alati nu tegime veidd laulu täpselt 34 penni samal ajal kui ja naersime ka vist lubamatult kõteised, kes nii kiita ei osanud, said Äkki läks sealt lähedalt möö aiärksa vähemad portsjonid ja mak da kõrgem politseinik, kes ise oli sid ikkagi üle marga. küll ka veidi seletatud meeleolus, Veel on meele jäänud Valga, kust aga kes sellest hoolimata osutus iieid kord jaama saadeti isegi puhk kole kurjaks meheks ja kasutas meid, pilliorkestriga, ja Rakvere, kus vas ilma pikema jututa arestikambri tuvõtt oli samuti südamlik." poode, õnneks tuli meile1 teel vastu;,,>aga mängimine ise?" Kahjuks aga on aeg õige tugevasti laastanud meie näitlejate peret. Estonia rahvast, kes pärastsõja-aas tail käis oma lavakosti üle maa pak kumas, on näiteks Õige vähesed veel järele jäänud. Keskustella saab veel vaid Agu Lüüdikuga ja Hugo Lau riga. Ja eriti viimane mäletab veel : nii mõndagi huvitavat neist aega- ' dest. Oma ringreise pärast Maailma- ; eõda algasime kitsarööpmelisel raud- teel/' jutustab Koimekuningaõhtuu 1 nii tujuküllane rüütel Tobias. Esimesel aastal katsetasime näidendigaa Noh, eks settega olnud mitmesu Romaan", järgmisel o-li repertuaariss guseid viperusi. Kõige enam vahe Sabiini naiste röövimine". Kunaa Juhtumeid on millegipärast meele need väljasõidud kandsid veel katse! jäänud Othello"-ringreisist. Koht list iseloomu, kuid suutsid hästi läbiii los polnud tollal veel rahvamaja ja siis järgnes kolmandal aastal.1 meil tuli Othellot" mängida suures juba ulatuslikum ringreis nii kitsa- põlevkivikuuris, mille üks ots oli kui laiarööpmelisel, kust veel ettee põlevkivtpuru täis, teine aga kuidagi võtsime omakorda väljasõite autol jaa korraldatud näitemänguiks. Sel kuu hobustega Tõltšamaäfe, Läiusele jne.. ril" polnud kindlaid seinugi, need olid Kavas olid Revolutsiooni pulm",, kokku klopsitud lattidest. figmaj Figaro pulm".ja ~Võrratu -avan- ajal.kui me. mängisime.ja Obhello tüür" aga et see viimanegi näi.[ rüüdas Desdemoriat lahutasid 'ja dend käsitles pnhnamiljööd, siis ris kaklesid ühel pool lattselha purjus tasime selle ringreisi üldiselt ~pulm- mehed, teisel pool aga purelesid vi areisiks". hased koerad. Selle räuskamise ja Seekord olid meil juba kaasass lõrisemise vahel suri siis õrn Desde omad dekoratsioonid, kuna ennemai. mona. nifcud lavastusi mängisime lavapilti des, nagu«neid võimaldasid koha ~Saalis" aga kaldus sümpaatia pealsed kulissid. Ka olid meil nüüd' millegipärast Othello poole, Ja kui see lähene*} süütule Desde juba omad vagunid üks näitlejai le ja teine dekoratsioonidele. monale, karjuti..saalist" täis ekstaasi: T6mba kuradile!" aastal ott jällegi 34-päevane ringreis, kusjuures repertuaaris olid jj Käisime Othettot" mängimas ka Luik", othellou ja ntoo, kes saab } 1 Lähisel, kuna &ee on minu kodukõrvahoope". Hiljem käisime veel I.kihelkond ja kuna meile kinnitati, et väljas ~Vana Aadamaga" ja mõne } seal on elekter. Kuid millegipärast tõsise näidendiga, näiteks..laulu oji just selleks sündmuseks elekter isa ja Kirjaneitsi". Viimaseks kor läinud omadega sassi ja terve see rapäraseks ringreisiks oli see, kuit tragöödia tuli ~ära õiendada" vilet käisime mängimas näidendit ~Presid sate õlilampide valgusel. See vi ent Nuiatust". hastas meid, ja vist kunagi enne ja. Kuna meie ringreisid olid hilis kevadel ja suvel, mil loodus on kõi ge kaunim, siis olid igal kohal omad võlud. Seda ütlen ma otseselt, et võtsime ringreise enam puhkusena kai tööna. Üldiselt võtsid kõük kaa lus juure ja tuju 'üha tõasis. Väga ilus oli Viljandis, kus ikka kauemini peatusime. See oli ju ka ringreisiaste Hilda Gloseri, Toomas Tondu, Aleks Juhani ja veel mõm, teisegi kodulinn. Aga omad võlud olid kindlasti teisalgi. Nagu ma juba ütlesin, on jäänud head muljed Valgast, Rakverest kus muide oü väga hea ja tänulik publik ja mujaltki. Viljandi publikuga aga oli lugu nii, et see armastas eten duse, aja! lärmitseda, "kord pidas Ants Lauter seab terve näidendi see oh Laulnisa ja kirjaneitsi" kinni ja mängis alles siis edasi, kui saal oli jäänud vaikseks. Meenub ka Petseri, kus koid meid jällegi kiusas elektririke. Seekord mängisime ~Too. kes saab kõrva hoope". Pimeduse peletamiseks asetati paar jõuluküünalt lava servale ja paar lavale ja mäng laks mis müriseb. prokurör, kes tundis Toomas Tondilt. mees oli kraad kõrgem" koi politseinik, vabastas meid ja tegi võimumehele koguni ränga peapesu, Abjas crli meil alati tegemist nen dega, kes ilma piletita tahtsid trü gida etendusele. Ei saa ütelda, et abjakaü ra hast oleks puudus olnud, aga igamees pidas seal ennast nii suureks asjameheks, et luges end prii sissepääsu vääriliseks Sääraseid tegelasi aga oli., terve parv ja tuksel tekkis nendega päris korralikke rajbelemisi. Muide ~ Karksd-Nuias pidime kord ka kere peale saama." No-noh?" See oli siis, kui mängisime,pre sident Nuiatust". Kord olid nuialased ise ka katsunud seda näidendit män gida, kuid sealsed tegelased olid selle näidendi lavastanud nii, nagu autor oli kirjutanud ilma kärbe, teta. Sellepärast oli näidend veni nud ja veninud, publik aga oli seda võrd ära tüdinenud, et viimne kui üks inimene oli saalist lahkunud, ja näidend tulnudki jätta pooleli! Kuid ühtlasi oli nui alas tele ka saanud selgeks, et näidend oli kirjutatud kohalike tegelaste tögamiseks. Koi meie nüüd sama tükiga sinna pärast pole ~Othellot" mängitud. ilmusime, süs üteldi avalikult, et Siin tegi Uilda Gleser haigena tempoga kui'tollal LaiuseL : mig need pealinna saksad meid nar kaasa, ja see ringreis saigi < Kolme-ja-pooletunnise etendusaja rima tulevad, vaja neile anda! Män tema luigelauluks." jlaseme! langes eesriie sel korral täp- gisime siiski,presidendi Nuiatust" Kuidas olid seekordsed sõidu tin selt tund aega normaalajast varem, jlõpuni, ehkki toodi teateid, et mõned purjus mehed juba ümber rahva gimused?" Suurem sekeldus oli J(Otheiloga" ] maja liiguvad ja näitlejaid ootavad. Ei saa ütelda, et näitlejail oleks ka Mõisakülas. Olin juba kord ku- ' eeekord olnud sellist autoriteeti kui af?a auto hästi lavaukse nagi varem Naiskuradiga" Mõisa- 3lahedale ja poolteed vargsi pugesime praegu. Näiteks meenub juhtum J. küla B&ltsimajaa käinud ja mäleta- autosse, lõime mootorile jaamas. Kuigi aü tehtud korraldus, siu, et seal oli palju lutikaid. Hoia«1 hääled sisse ja pääsfme siisfld Nuiast et raele vagunid pidi seal rongile tasin nüüd otheholasd ette, kuid j külge haagitama, oli. jaamaülem nii need arvasid, et asi ei tohiks nii c nahatäieta. Kui meil aga poleks olnud seda eellnformatsiooni kes imelik mees, et tahtis meid kindlasti hull olla. Mängisime oma tragöödia t rongist maha jätta, õnneks johtus j ilusasti maha ja otsustasime seltsi- 1 t«ab( kuidas meie käsi siis oleks käinud 1 rööpasradja olema teissugune, enam! J majja jääda ka puhkama, öösel aga Eks pisijuhtumeid oli veni ' ühte ~teatrisoolikaga" mees, ja see mõt läks lahti päris korralik lahing pu- a sid ja teisi," lõpetas Hugo, Laur, les siia välja kavala plaani, kuidas ; nastega". Kuid lutikad jäid peale oma vagunid saime sõna otseses. kuid iile kõigi pisikeste äparduste ja surusid meid seltsimajast välja, j mõttes rongi sappa varastada". Ni- 3rrii et pidime paratamatult ööbima i j's viperuste seisis Ikkagi hea tuju melt sel ajal, kui rong jaama ees i ja huumorimeel see saatis meid erakorterei» ja vagu neis." ji «eiria, lükkasime meie hulgakesi ikka ja alati, ja tänu neile ongi MsflSfUgused kohad on kõige enam jn ühel jõul oma vagunid teiselt tee- i neist ringreisidest jäänud parimad meele jäänud J* mälestused." x. S. Must kogu Arved Neemeots Kepp käes, tatub Mihkel Oun. Auepootael majatrepft fwspimediwes' 'L "ihkel karfl»' «naine hak J* «w rahutu. Täna on tema kordi,kßp peüe käima, aunnlb [ tedagi kaasa tulema, tahkuma kodu olla valvel. maalt Ejfffit oti alles mõne päeva «! j Aga Imelik mi, et I# *ede et tei vabanenud punase võimu alt SBJ* otid. Muidu ikka ju nii turmika, kaugenevat kõminat- m mõnikord veel kuskilt kuulda, *t oti memlsti s**n» lirc * &dm4«kui m* ta vastu nww taht! kõrmnäga nad kasvad. Aga SÜ? 1 wnde raeea iäittud meelega Unna mak; et M»»ito ~e{ hg.,.. Nojah, eks L-.nart ole veel (era-! K-i«t sita nende hinge wabub. Tabavad tule c.«a pista ka aellelei rai» -veel alles.»feda mäffeh Mikk*; Oun. ia * ^.,b purjdijeae, asi» ait ttwitae, kohiseb. nari oleks tetaej * *».** ft aäw nime tegin, mõtleb Mihkel Oun. Viimasel ajal, kui 1 ' b# sel»ts «i!,w mi, muutu? täite nagu rohkem iairr.'.«-.k«. El lutidbrla ntidkl mind allajäämise olnud Ar vas isegi et nflnda on hea, Inl mette lailb korteri ja asjade vahiks. Lootfrr vist. et tuleb lie Ikka varsti agasi. Kabaks kifiäs pidigi Nõu kogude 101 tn jääma. Aga ei mu #llmad teda enam nae, mi mõtlen, kahju ei Terve rauiäm vj*ni,ü«< i tgawewa. R! SHa e? pala ''rff tema 'abs {aoks *» k.,h!», OEefcs. «! i!:e sinult - ttf väädi op.lelle karva! {nj, rtjwrts&f, mm# r>m» *«*!»» *,rj i i bmbt m mul nüüdki Veda dsk ** *!M k«rte nmtm., kui olime km kefdrs# sdj# emr varjul. funnas Arana :«t,o Mihkel 0»s j* am- iwdku* nõia,.ts maufld var«.»*»wt MB..SJB# matleid?kev r,umt mewdkf.. Lahku Iste -.-li:., asese mk* j» tütreke Jt*ed*.t 0» t#.ftäm ilm*. nwratw. Ja murdu» kl vatte lal m«we saad,- ml* sitsi aetanud -aku»- K3 fc eftfe SÖÖ. Ketie: -. iu. ;äse#f» nakkus tuleme fidgef fttrt», kuraaat J* tahtmist tdmnsanb. ".di j -biäfla seni kersi ei usaldsnurt' -sent-- kaa-nt ta-. C,äu.':: entssr -.-n-ie i <tsdk, llteldf rsskstii <d*hi -ir«/le gew* weurr*» škkis WJM»«rt ke-- «.'id '(.««aud >»iga. J*g bs4a»s mc «& ««tlf Mtnu 'l"e kkmtt ei arm,-iu.i I T«.wui v.igiti. negu jutefcaki tada kunagi meie majas olnud. Seda ma märkasin. Ja mõistsin, et nad ei soovi mulle halba. Paha sõna minu suhtes ef võinud olla ka va nade emandate kõnes, kes hakka sid rääkima saksa keeli, mis oli nende suus selge nagu vesi. Haiba n»d mtnuat ei mõtelnud, aga mul oli piinlik, sest mu nägin, et nad sätd jüue luandaiks. Mina aga olin nende kõrval pstalud pu na»» mee». Aga millegagi nad ei avaldanud muile oma pilgust. Needsamad emandad IBId mulle toldupoti ette, *e«t nad nägid minus ainult üksi kuks jäänud mee ui. ket puudub hoolitseja. Nad tidgld rriimus peagu kangelmt, et ms polnud mitte ei dega lahkunud, Lasin oma abt» elul puruneda, aga kudumaast ei lasknud ennasi lahutada. Nti nad vtst rrilnust rnot lesid, kui nad hakkasid minu eesl hoo- Sitsema Seg vatlii sltasad mtsek#. Ml* sellest, et ui uurid vsrlnesld. Aga ffuuremeefsur ja headus aj»» end IrjimeMes jälle sirgu NQtid ts! «. situ, kepp kta. Ja annsn setiegs vsiusa-i! ptht nende '(asü3«e:e. kui see peeks «Ita hii lima, et heade inimeste majale bitt rsästu aita '.inna Ndnda mdl.en Mihkel Oun ja ItuuEaSah tormise -vs plmedtwe higil. Hoovivärav nn tuku». Ja praegu en kellaaeg, ktus keep! käfs et tohi. iga krsaa. mis ktjvidub -o vaht tase, Kw. ;.i nftöd hilehj '«' äi.i»r pttl# lidre: ms,isu# et '«da mtm ;uu«. Valvuril poi* r*t SABIINI NAISTE RÖÖVIMINE" ÜKS ESIMESI ESTOONLASTE RINGREISITÜKKE. Kolmik keskel (oasakult): Betti Kuuskemaa, Ants Lauter, Erna ViUmer. Taga vasakult: Hilda Gleser (t), Agu Lüüdik, Aleks JohaTü, Sergius Lipp, Alma Linneberg, Salme Peetson, Eduard Kumim (1) ja Hugo Laur. Ülesvõte on tehtud Viljandis.. - a, Tal on suu, et sellega alar meerida kogu maja elanikud. Kas seal põõsaste vahel ei sahista keegi? Teeb ärevaks ja paneb sü dame peksma. Rahustu mehike, see on tuut Oä on johe. Kiit tümmata krae hästi üles, siig hnkknb sm,-. See on hea ja toob nagu une silma, Ega täna ikka vist midagi juhtu. Kuskilt kuuldub vankrite lõpma tut raginat Ja sõdurite laulu. Koja mehe kuuris laulab kukk, Nüüd oi ole hommik enam kaugel See öö jõuab rahulikult lõpule. Mihkel õuna silmad vajuvad kln, " asv. *a kaua suigub, seda ta ei tea, Ärkab aga siis, kui kuuleb sia» h:;sii Seal pßõsaete vahe! pimeduses vil kab kellegi nggu, A[as murta aöglra rägastikus mängis veel hi:- w' ts tfltar. Ja seal on ta laps nüüdki. Mihkel Oun katjgiab, #eat siin i»gu ei tohiks ntitid niis see, kes on silt lahkunud. Karjatab Ja näeb viirastust kadu vat Teisel korral aga avataks» Bk-m \% päritakse ärevalt: MU on?". Magage afce, peale.,. Kl nle!:< nagi," vaatab Mihkel õun, ~MJs to ui# gjnu.iego karjute?' pahandab unine hääl...ilmaaegu ~ ja r,a.,., põ.t saata vahel nr -, (,u,i Mlhfce" Oun Ly'al suiihak,- kuri jt>datakse tu(. Seal nad ei saa enam und, sest aias on nähtud "luafa kogu. Eestimaa vanu rahasid Tartu piiskoppide veeringid artigerid ja brakteaadid Teatavasti ei omanud-vanad eest lased maa algsel, esimesel iseseis vuse ajal oina raha kui üldist vahe tus- ja maksuvahendit. Raha kanti rinnas. Igatahes ei ole teada ühtki allikat ega autorit, kes väidaks vastupidist, nimelt nagu oleks muistses Eestis siiski ka raha sun dusliku maksuvahendina käibel ol nud. - Tõenäoliselt igivanu "sõnu,, tähen- I das eestikeelne ffr aha" tollal soo tuks muud kui seda, mida selle mõistena nüüd tunneme. Rahal oli muistses Eestis igati auväärne tähendus, mis viitas ennekõike sellele, et ka isik, kes teda omas (Ja kandis), oli auväärne, igati väljapaistev, seisundiga, jõukas ja pealeselle rikas. Raha oli vanema tun nuseks. Mõistagi aga- tahtsid juba tollal Ka naised end väljapaistvatena näi üata ja näha lasta, oh ju see nende ' ~rahasid.ja nemadki rinnas (ja hakkasid kaelas) kand Uusth-mis nv, rahast vahend ka nina eh teese. Veal hiljem pai jud tava tsed mehedki ei põlanud rahade kandmist. See ju otsekui lähendas neid vanemate seisusele, mille tun nhu9 v n?gu 6?ldud> raha oligi (keti r. 5aflas_. kantavana pidülikel JOl muldu tähtsate to-i - La ricr.darnise juures, eriti a & _ Aga raha selle raele aja mflis ' S!iskl Juba ka öiuisises * beti, võeti ka vastu, kuid ikkagi mitte eeskätt kui mak ir'an kaupa» mida oli võimalik SÄ»"1 vastu he lfsmoju r,v?j lti' Si3e" Vsi Vä sssel' va S yäärtust rahal kui esemel rahal ln" alaei & rusnahäa^flis^ra'',oli- ka rusnanjcadel, meel, vahal, relval sü raua/6?3 1, merivals"), Pronk täna a,ja muul> millest meil See Ql1Vaiaho '8 pole maiste Ä-. Vara ja kauba teosel mih Von rahal kui heal i 2SdÄv,n^e (täheadust> <*- tänapäeval oleme tagasi jõud voaajleqjde muistsete eestlaste vaadete jnure, kes ei hinnanud raha, vsid vähetaskaupu. nagu mesi, Snol, nahk... öeldagu siis veel, et ajalugu ei kordu ega tee ringiratast! See ajaloo ringi m,?? ogu Pfaeguselo Euroo pale, äkki viige lähedaseks ja mõis te tavaks teinud vanade eestlaste vaated rahale tuhat aastat tagasi. Aga, nagu öeldud, raha tunti maksuvahendi mõistes ka muistses Eestis, vähimalt juba teisel sajandil p. Kr,, sest meil on kilode viisi sel lest ajäst pärinevaid vanu araa bfa rahasid maapõuest leitud, Ju siis keegi oli nad siia realiseerimi seks toonud või mflnl eestlane nad võõrsilt QBtnud", olgu ehteasjaks, olgu metalliks. JOHANNES V, BBY R4HAD; 76- ferding aastaar uuga 1532; 77 Hiline; 78 ja 73 artigerid JODOCVS VON DER RECKE (vai. 1543) rahad; 80 '- medal (mälestusraha); rahal on habemega piiskopi rinnaput, pahemas käes rull; piiskoppi ehib lauljate kirikukuvb (Chorrock); t k. piiskopi uapp vapi taga piiskopi kepp ja mõõk, aastaarv 1545; 81 ja 82 Hl lingid; 83 tetnpel; J HERMANN 11, WESSALI (vai. 1552) rahad: 84 - pool mark, (Hälbe Marfcj; piiskopi ja stijttoapid, t. k. stifti vapp; 85 ja 86 jeraingid (piiskopi, stifti ja perekonnavapid); 87 ja 88 Ši I tinpid (rahadel sugukonnamärgid ilma vapita, t. k. stifti varm)' 89 ar 11 g er. Aga küllap juba veel varas - šlffingid, buldkuldnad, poohnargad, gi aegadel olid eestlased raha kuii hädataalrid, artigerid, brakteaadid, maksuvahendit näinud ja sellegaa ferdingid ja paljud, paljud teised. kokkupuudet omanud, käinud kau Teiste Tartu piiskoppide rahadena bateede] või võtnud ise vastu vö figureerisid ka peamiselt brakteaa liskaupmohl, kes tulid vanadelt kul - did, artigerid, ferdingid ja šillrngid, tuurimaadelt ja mujalt, kus raha iganes tunti ja see juba tslrku* Nii lasi Theod ericus IV, leeris. Hake (1485, a.) käibele brak t e a a d i, kabe ristamisi konksu ku Ja lunarahagi tundsid vanadi jutusega, ja ši J 1 ing i, piiskopi eestlased, kui nad kaupadega välja lunastasid võõrsilt oma> oma pildiga; Johannes Dues * bo r g ehjk Gerhard Schroue (?) tähtsaimaid mehi või ka naisi, * (1505, a.), kelle eelkäija ajast pole kui need sõja kaudu olid mujale, rahasid leitud (nimetas enda piisvangipõlve veetud või röövretkeli.kopiks a. 1Õ13), lasi valmistada ära küüditatud näit. Venemaale, võii nrti g e r i oma pildiga, pöördele jälle kui nad venelastel ja teisteli paigutati stlfti vapp. nende vunge neilt välja lasid osta. Rohkesti oma raha lõi a. Samuti tunti fiiusti sõjam&ksõ, piiskopiks nimetatud Chris t i a Riida võidetuflt kasseerlti. Ja polei nus Bombouer, nimelt kõige võimatu, et sääraste! puhkudel mõ. pealt 2 ferdingit (ühel aasta nikord tarvitusele võeti ka ehtnei arv 1515, teisel 1516) istuva apos raha. Kas raha oli Skandi tel Peetruse kujutusega, kel pare naaviast, Roomast, Germaaniast, mas käes võti, pahemas evangeeüu Bütsantsist, Araabiast või teisalt miraamat, jalge ees aga tühi nlme pärit ja milline oli vastava riigi laud. Raha teisel küljel on näha kate" oma rahale, - see üldse e) stlfti vapp ja aastaarv. Tema teis puutunud eestlasesse, temale oli teks rahadeks olid iikp Sil ling tähtis kauba headus jn kanl, (piiskopi pildiga, pöördel puutflrt Uue arusaama rahast tõld Kes rtiftt vapi kohal) ja üks art Igor. tisse ristirüütlid Ja nende juhid, #, o. värvatud ralausddurld, kellele Johannes IV. Blanken töötati pattude andeksandmist jn ai feld (rtlm. piiskopiks 1518, a,) lasi neläst tasu paganallt võidetavate käibele ühe t e r d I n g 1, mille ühel maade arvel jmaa Ifl/inlstnmioe põhi küljel on kujutatud apostel Peetrus mõtteil) ja kolle käsutusse anti raha kuueruudullse vapi kohal, teisel Juba maksuvktendi tahenduses. Kuna küljel aga stiftl vapp aastaarvuga kõigepealt vallutati Lõunn-Ervrti, 1522 selle kohal. Ka on leitud üks eesotsas Otepää ja Tartuga, siis tema poolt väljaantud -a rt i g er. Eestis esimeste rahadena lasti Selle piiskopi järglane, nimelt käibele rahvusvaheline raha, ja Johannes V (Gellengshausen), niinelt Lfluna-Eeatiß, Bey (vaiki piiskopiks a.) lasi Kiila kaks fe r d i n g i t, (ühe aastal maksetl Ju sõdureile palka selles 1529, apostel Peetrusega, kel käes rahas, mis hetkel oli käepärast. Ka vati ja Y&ngeellwniraaTiiat, Töine sõdurid ise, rännanud ringi, omasid samasugune toma ferding kannab mitmete, kui mitte paljude riikide aastaarvu 1528, rnfiaadd, ja nii on loomulik, et veel Edasi on tema ajast p/trlt 1 a r - tig e r (apostel Peetruee kujuga) tänapäeval vfiljakawamlstel lei takse meilt Igasuguseid vanu eu roopa, v;i.fci-.vi-nn tn nafrik-ig- ra- ' ja 1I! 111 n g (piiskopi oma rinna j pildiga). ha*w, Kui sõdurile Ja piiskoppide Ituk Olgu veel tähendatud, et ferdingi : rud»v:tilr.e:ilu;jta-t" tühjenesid, oldi ristis eestlane veeringuks, Nii sunnitud asuma smn raha ISõml.ieia. brakteaad kui veering olid Õhukesed Ja #lll peale odavad mündid. Kui raskelt maarahvas uue «tar ujutatakse Iduiin-Eesti lihu uute beesemega" Jn rahnltalbegn harjus ja rahadega lile, hakkab jn Iga -kui keeruline oli tal orienteeruda iilinkep «ma rnliü n-gcma Ja oliu uut rahüsnrtlde nimede rägas käibele liakma., tikud, seda vliime arvata, õnneks detln tniemußeks»n,. j, algu! neidki männid hinnati Ja kaa llcnua :, I '.,;ilvd kord merglid (illil-! luti ka kaaluga. Nonde ui miv(ii'i"tns J Je kull-j, kord tukatid, kord taalrid, i. väeti tarvitusele hiljem. Y. N. j KULTUURIELU Msru vill" Kuuldemäng haarab aegajalt üha mitmekesisemat ainestikku ja põi mib oma faabulasse järjest uud seid probleeme. Huvitav selles mõt tes oli viimases kuulctemängnsaates kuuldud Kaarel Korseni kuulde mäng Mõru vili", See oli õieti abieludraama, mis alustas oma tegelikku arengut tihe lastekodu miljöös toimuvast amet nike intriigist ja viis tegelasi kuul eepiltide kaudu edasi lahendava katastroofini. Eeldused konflikti tekkimiseks olid aga olemas juba kuuldemängu alguses, nii et käsi teldava kuuldemängu ülesehitust võiks teataval määral võrrelda klassilise draama omaga, mille te gevustik annab nõnda-iüelda keerdsõlme" lahenduse varem ja j väljaspool draamat ennast eksis - teeriväile suhteile ning probleeme le, Siingi, K, Korseni kuuldemän gus, oli antud vaid abielupaari su hete ja sellest väljakasvava armas tusprobleeml lõppvaatus, milles lisaks kerkis esile kutse-eetika probleem. Viimane tundus üsjase mana, kuld eks olnud sellegi põh jused antud juba enne kuuldemän gu tegevustiku algust. Säärane, lõpplahendusele kont sentreeritud ülesehitus aga ei jät nud autorile küllalt aega oma tege laskujude üksikasjalisemaks psüh holoogiliseks põhjendamiseks. Ja küna rõhk langes kuuldemängus tegevustikulisele osale problee mide lahendamisele, siis jäid prob leemide kandjad ise selle kõrval paratamatult mõningat! varju. Üldiselt aga oli kuuldemängu au tor küllalt osavasti kuuldemängu kujul edasi annud ainestikku,, mil lest oleks piisanud terveks romaa niks. Dialoog, püsides tugeval rea listlikul alusel, oli elav Ja progres- Meeldis.ka. see, et autor ei laskunud kuuldemängudraama sõ nastamisel, korrakski sentimentaal sele pannale ja saavutas oma tege lasist elavad inimesed", sellest hoo limata, et kuulaja oleks tahtnud vei di enam tunda nende kestatagust. Kuuldemängu välises ülesehitu ses oli kuuldemängulist elastsust ja sobivat plltldevaheldust. Kuuldemängu esitamisel olid kaastegevad: A. Hõimre, H, Soo per, V. Stim, O. Liigand, J, Jürgo, A. Suurorg, ja R. Opsola. Näite juhiks cfli R. Opsola K. K-k G. Suitsu austamisabtus Tartus Tartu kultuuriliste organisatsioo nide korraldusel toimus laupäeval Vanemuise kontsertsaalis kirjanik prof. G. Suitsu austamäsaklus ta 60-nda sünnipäeva tähistamiseks, millest võttis osa rohkest) klrjaa dustegeiasi, üliõpilasi, ametiasutus te juhatajaid, koolitegelasi ja kooli õpilasi. Juubilar saabus Vähfehiiiise kont sertsaali koos abikaasa.a kahe tüt rega, keda võttis vastu tulvil saali täis publikut sooja aplausiga. Aus tamisõhtü algas luulotervitusega Vanemuise näitlejalt E,v Tamulilit, kes kandis ette M. Undei.i luuletu*» se. Järgnevalt võttis sõna p, Palgi, millele järgneß dr, A, Annist! kõne Gustav Suitsu kirjandusteadusli kust tegevusest ning Akadeemiliselt Meeskoorilt ettekandeid helilooja R. Rltsingu juhatusel. Seejärel? esi tati dek lama ts ioone ttekand el,d 2. gümnaasiumi õpilastelt n}n,j J. RDDSI ülevaatlik ettekanne teemal..gustav Suitsu Isik j«luule".1. Va nemuise teatri solist sopran' H. Aren esitas Sügise laulu" Ja vadel",' millele järgnesid Vanemui se teatri näitleja E. Mikkelil Ja teenelise näitekunstniku J, põdra deklamatsi oonettekanded Juubilari tervitas kõigepealt tar tu linnavalitsuse nimel linnanõunik insener Onton, andes üb/clasi üle a-uaadressi. Veel tõi tervitusi prof. J. Mark Tartu ülikoolilt Ja õpeta tud Eesti Seltsilt Tartu abimaa vanem H. Tammvere andis üle kinnise ümbriku TartumW rahvalt Järgnes tervitusi VanmtjUise teat rilt ja Tartu üliõpilaskohalt, Aka deemiliselt Meeskoorilt, kss»lle üld koosoleku otsuse põhjal Gustav Suits on valitud koori auliikmeks. Kirjalikult tervitas juubilari Eesti Omavalitsuse juht dr. H. Mäe, kusjuures tervitusele oh lisa tud ka kinnine ümbrik. Üärgnes kirjalik õnnitlus piiskopil J Kõpult ning teistelt, kokku üle 120 tervi tuse, Tervituste järele asus aplausi saatel kõnetooli prof. G. Swlts, tä nades südamlikult kõiki [aktusest osavõtjaid ja korraldajaid.) Juubi lar lõpetas oma sõnavõtip Eesti hümni sõnadega, millega k&ik ak tusest osavõtjad ühinesid., Aktuse lõppsõna ütles iifilõpiias korma kultuuriosakonna juhataja M, Annus, \..Leetepnlu volbrlpldu" etite katmo Tartus \ Puhkuse Ja Elurßämu" rahvla tantsljacl TaHinrm käitistest eslnlft vad tuleval laupäeval ja pühapäe val Tartus pantomliraettekandegii Leetepalu volbripidu". Talllnlaatä esinemine toimub laupäeval erine-) l&unal Ja pühapäeval enne- ja päf rastlsunaj Vanemuise teatrisaaliks, kusjuures pühapäeva enneißunajne etendus on reserveeritud koolidejle. Kuna..Leetepalu volbripidu" tel täida üksinda kava, siis Eesti KuO sekogude.puhkuse Ja Elurßßmülf' peaosakonna Jõud esinevad sellel/e lisaks kontsertpaladega. Türi Muusikaselts jatkab tegevust Türi Miiustkaselts, TUrt vant» maid organisatsioone, mis oma ta gevuse enamluse ajal pidi lonet» r ma, on nüüd saanud taas los tegev vuse jätkamiseks endise põhikirjc i alusel, Pikema vaheaja Järele on kokku kutsut-jd seltsi üldkoosolek vastavate organite valimiseks. Psntwmrtsjsd A. Jövllto» A 0»«r Pe»»«Sr»tSr I. Bonnlt t vnljnnnfljs Klrjostui..r.o«j AJalshlJ' T"'ik(<ufl Mnjnndus- Ja RshsndusdlrskV tooriumi trtüdjcsltjsie (end. Teil. Eeeü\ KlrJsilue-OhieuM) trükikojas V

2. Å R S B E R E T N I N G O G R E G N S K A P F O R A ) Å r s b e r e t n i n g o g r e g n s k a p f o r

2. Å R S B E R E T N I N G O G R E G N S K A P F O R A ) Å r s b e r e t n i n g o g r e g n s k a p f o r I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R G E N E R A L F O R S A M L I N G 2 0 1 0 O r d i n æ r g e n e r a l f o r s a m l i n g i, a v h o l d e s m a n d a g 3. m ai 2 0 1 0, k l. 1 8 0 0 p å T r e

Detaljer

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål

Eksamen 19.05.2014. FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. http://eksamensarkiv.net/ Nynorsk/Bokmål Eksamen 19.05.2014 FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister Nynorsk/Bokmål Oppgåve 1 Svar på spørsmålet nedanfor med fem seks setningar på estisk. Mida sa tegid eelmisel

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g e t s å r s b e r e t n i

Detaljer

I N N K AL L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E

I N N K AL L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E I N N K AL L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E 2 0 0 9 O r d i næ r t s am e i e rm ø t e i S am b o b o l i g s a m ei e fi n n e r s t e d t o r s d ag 3 0. 0 4. 2 0 0 9 K l. 1 8. 3 0

Detaljer

Innhold. Ka pit tel 1 Inn led ning Barn og sam funn Bo kas opp byg ning... 13

Innhold. Ka pit tel 1 Inn led ning Barn og sam funn Bo kas opp byg ning... 13 Innhold Ka pit tel 1 Inn led ning... 11 Barn og sam funn... 11 Bo kas opp byg ning... 13 Ka pit tel 2 So sia li se rings pro ses sen... 15 For hol det mel lom sam funn, kul tur og so sia li se ring...

Detaljer

FAGKONFERANSE KONTROL L OG TILSYN GARDERMOEN JUNI A RSMØTE I FORU M FO R KONTROLL OG TILSYN 5. JUN I 2013

FAGKONFERANSE KONTROL L OG TILSYN GARDERMOEN JUNI A RSMØTE I FORU M FO R KONTROLL OG TILSYN 5. JUN I 2013 FAGKONFERANSE KONTROL L OG TILSYN GARDERMOEN 5.- 6. JUNI 201 3 A RSMØTE I FORU M FO R KONTROLL OG TILSYN 5. JUN I 2013 09. 0 0 1 0. 0 0 R E G I S TR E R I NG N o e å b i t e i 10. 0 0 1 0. 15 Å p n i ng

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! 1 K e y s e r l ø k k a Ø s t B o r e t t s l a g K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d

Detaljer

A ft tt * 1 ^ an T ii ft. *< X IP * ft ii l> ff ffl *> (2 # * X fa c, * M L 7 ft tf ;U -h h T T* L /< ft * ft 7 g $ /i & 1 II tz ft ft ip ft M.

A ft tt * 1 ^ an T ii ft. *< X IP * ft ii l> ff ffl *> (2 # * X fa c, * M L 7 ft tf ;U -h h T T* L /< ft * ft 7 g $ /i & 1 II tz ft ft ip ft M. Pal 77»_ a< IP ft A 6 * *' -5 m y, m *J 7 7 t< m X D $ ^ 7 6 X b 7 X X * d 1 X 1 v_ y 1 ** 12 7* y SU % II 7 li % IP X M X * W 7 ft 7r SI & # & A #; * 6 ft ft ft < ft *< m II E & ft 5 t * $ * ft ft 6 T

Detaljer

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE

8 ØKONOMISTYRING FOR LØM-FAGENE Innhold Ka pit tel 1 Etablering, drift og avvikling av virksomhet...................... 13 1.1 Ut meis ling av for ret nings ide en i en for ret nings plan................13 1.2 Valg mel lom en kelt per

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! 1 H o v i n B o r e t t s l a g K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D e t t e e r i n n k a l l i n g e n t i l å r e t s g e n er a l f o r s a m l i n g. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g e t s å r s m e l d i n g o g r e g n s k a

Detaljer

S T Y R E T G J Ø R O P P M E R K S O M P Å A T D Ø R E N E S T E N G E S K L

S T Y R E T G J Ø R O P P M E R K S O M P Å A T D Ø R E N E S T E N G E S K L K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n n k a l l i n g e n t i l år e t s g e n e r a l f o rs am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i n

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e i S / E S o r g e n f r i g a t e n 3 4, a v h o l d e s o ns d a g 1 0. m a rs 2 0 1 0 k l. 1 8. 0 0 i K l u b b r o m m

Detaljer

Sk ie n ko mm une. R EG UL E R I N GS B ES T E MM E L SER T I L D eta ljr e gu l e ri n g

Sk ie n ko mm une. R EG UL E R I N GS B ES T E MM E L SER T I L D eta ljr e gu l e ri n g R EG UL E R I N GS B ES T E MM E L SER T I L D eta ljr e gu l e ri n g K j ø r b ekk d a l en 12 D 220 / 211 m. fl R e g u l e r i n g s be s te mm e ls e r sist date r t 27.09.17. P l an k a r t sist

Detaljer

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R T S A M E I E R M Ø T E 2 0 0 9 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S am e i e t W al d em a rs H a g e, a v h o l d e s t o rs d a g 1 8. j u n i 2 0 0 9, k l.

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i

Detaljer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer

1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Innhold Del 1 Forutsetninger og betingelser............................. 15 1 Forutsetninger og rammebetingelser for fleksible organisasjonsformer Rune Assmann og Tore Hil le stad............................

Detaljer

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e 2 0 1 1 O r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e i L i s a K r i s t o f f e r s e n s P l a s s S E, a v h o l d e s o ns d a g 9. m a r s

Detaljer

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1) Kompleksarvud Imaginaarühik Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil x 0. Et oleks võimalik lahendada iga ruutvõrrandit, on kasutusele võetud imaginaarühik,

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S am B o B o l i g s am e i e, a v h o l d es o ns d a g 2 8. 04. 2 0 1 0, k l. 1 8. 3 0 i G r ef s e n m e n i g h e t s s

Detaljer

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus. Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Nr. 1 Jaanuar 1939 a. VII aastakäik. V äl j aan d j a: Katoliku Kirik Eestis Tallinn, Munga 4 4. Vastut. toimetaja : Dr. Friedrich Lange, Tartu, Päeva

Detaljer

Innhold. For br u ker k jøps lo vens omr åde. Prin sip pet om yt el se mot yt el se sam ti dig hets prin sip pet. Selgers plikter.

Innhold. For br u ker k jøps lo vens omr åde. Prin sip pet om yt el se mot yt el se sam ti dig hets prin sip pet. Selgers plikter. Innhold Kapittel 1 For br u ker k jøps lo vens omr åde 1.1 Innledning...15 1.2 For bru ker kjøps lo vens vir ke om rå de. Hva lo ven gjel der for el ler re gu le rer...17 1.2.0 Litt om begrepet «kjøp»

Detaljer

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser

1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Innhold 1 Vår onn med nye mu lig he ter. Ver di ska ping på vest lands byg de ne ba sert på res sur ser og opp le vel ser Gre te Rus ten, Leif E. Hem og Nina M. Iver sen 13 Po ten sia let i uli ke mål

Detaljer

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA & KORDA NORRA KEEL ALgAjAtELE AUDIOKURSUS KOgU tekst SÕNA-SÕNALt CD-L KUULA JA KORDA Norra keel algajatele Koostanud Kai Sommer Toimetanud Kristina Porgasaar Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel)

Detaljer

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias Unlocking innovation in education in prison Töövarjuna Belgias Tallinna Ehituskooli projekt Innovaatilised praktikad ja järjepidevus vanglahariduse edendamisel hõlmas 2 õpirände meedet kinnipeetavate koolituse

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n nk a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n n k a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s a m l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n

Detaljer

ffi,\ii o åffi{ffi i * Åmsp[hruen 5.-7"TRINN I FAGoP Pt ÆRING på MonsnnÅu NATURFAG SAMFUNNSFAG TIL HJELP OG M ED TREKANTSAMARBEI DET ffi

ffi,\ii o åffi{ffi i * Åmsp[hruen 5.-7TRINN I FAGoP Pt ÆRING på MonsnnÅu NATURFAG SAMFUNNSFAG TIL HJELP OG M ED TREKANTSAMARBEI DET ffi i i,\ii Åsp[hue NATURAG OG SAMUNNSAG.7"TRNN TL HLP AGP Pt ÆRNG på MsÅu i * OG M D TRKANTSAMAR DT AV.ÆRRN på z.u vtntrn HALSN SKOL åi{i i .D, 0Q tl L U' 0l ;t t T 0, t O t å O t' < 0, O t.

Detaljer

NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge

NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge NAVF'S EDB-SENTER FOR HUMANISTISK FORSKNING V IL L A V E I 1 0, POSTBOKS 53 50 1 4 BERG EN-UNIVERSITETET 7 O k to b e r 1979 NORSK TEKSTARKIV J o s t e in H. Hauge 1. FO RHISTORIE D a ta m a s k in e ll

Detaljer

Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16. For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva er så ef fek tiv HR?...

Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16. For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva er så ef fek tiv HR?... Innhold Ka pit tel 1 Inn led ning...13 Bo kens inn hold og opp byg ning...16 Del 1 HR som kil de til lønn som het... 21 Ka pit tel 2 For plik tel ses ba sert ver sus kon troll ori en tert HR... 23 Hva

Detaljer

r r F r r pram de har tatt. yin -

r r F r r pram de har tatt. yin - j C c1 C j 0 C,, () c, 0 H 0 C 0 nj me du du du den et le 2 Sommenatt ved foden Dt maj7 G7sus4 G7 C m B1 9 Dt /Et E1 Dt fe, El 2Sopa 4 pam som de ha tatt. leg sta ved yin du i natt og en fi pam de ha tatt.

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2009

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2009 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2009 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i R u d s h ø g d a V B / S, a v h o l d e s m a n d a g 1 6. m a r s k l. 1 8 : 0 0 p å L o f s r u d s k o l e, L i l l e a

Detaljer

Innledning...16 Kapitlene Ano ny mi tet... 18

Innledning...16 Kapitlene Ano ny mi tet... 18 Innhold Innledning...16 Kapitlene... 17 Ano ny mi tet... 18 Del I Innledning til mentoring KapIttel 1 Introduksjon til mentoring...20 Bak grunn...20 Be gre pe ne...22 Sponsorship og ut vik len de mentoring...23

Detaljer

2. Å R S B E R E T N I N G F O R Å R S R E G N S K A P F O R M E D B U D S J E T T F O R

2. Å R S B E R E T N I N G F O R Å R S R E G N S K A P F O R M E D B U D S J E T T F O R S a m e i e t E d v a r d G r i e g s V e i 3-5 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S a m e i e t E d v a r d G r i e g s V e i 3-5, a v h o l d e s t o r s d

Detaljer

Sangere. Mannen i songen. Kantate for mannskor, guttesopraner og klaver. Komponert til Verdal mannskor sitt 100-årsjubileum i 2013

Sangere. Mannen i songen. Kantate for mannskor, guttesopraner og klaver. Komponert til Verdal mannskor sitt 100-årsjubileum i 2013 Sangere Kantate or mannskor, guttesoraner og klaver Komonert til erdal mannskor sitt 100-årsubileum i 201 Musikk: Asgeir Skrove Tekst: Arnul Haga Musikk: Asgeir Skrove Kantate or mannskor, guttesoraner

Detaljer

Mati Õun Indrek Otsus

Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Mati Õun Indrek Otsus Hea lugeja! Paar rida selle raamatu saamisloost. Mõte panna kirja Eesti kulturismi ajalugu sai teoks aastal 2007 ja tulemus kandis pealkirja Eesti kulturism

Detaljer

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö Tallinna Reaalkool Vilistlane Andres Tarand loodusteadlane ja poliitik Uurimistöö Henri Nõmm 11b Juhendaja: vil! Eha Poomann Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Elulugu... 5 1.1. Lapsepõlv... 5

Detaljer

K j æ r e b e b o e r!

K j æ r e b e b o e r! K j æ r e b e b o e r! D u h o l d e r n å i n n k a l l i n g e n t i l å r e t s g e n e r a l f o r s am l i n g i h å n d e n. D e n i n n e h o l d e r b o r e t t s l a g et s å r s b e r e t n i

Detaljer

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah PÕRGU JA PARADIIS Abu Seyfullah Esimene väljaanne Autoriõigus 2011 See raamat on autoriõigusega kaitstud. raamatu osi või tervet raamatut on lubatud kasutada hariduslikel eesmärkidel tingimusel, et kasutatud

Detaljer

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5. NR. 5. 21. VEEBR. 1936. Ä. VIII ÄASTAK. 1935./36, õ.-a. I pool arvudes. (Märkus: sulgudes õn eelmise õppeaasta I poole arvud.) Jž&o.ži aiu. 149 (206) õpil.; hea 183 (154) õpil.; rahuldav 53 (71) õpil.;

Detaljer

Levanger kommune, Foreløpig registrering, pr. 9. des. 2005

Levanger kommune, Foreløpig registrering, pr. 9. des. 2005 240.001 Levanger og Frosta, PPT Klienter A F ca. 1964 ca. 1984 404.6.6 362 240.002 Levanger og Frosta, PPT Klienter G K ca. 1965 ca. 1985 404.6.6 363 240.003 Levanger og Frosta, PPT Klienter L R ca. 1966

Detaljer

K v in n e r p å tv e rs 2 3.0 9.0 7

K v in n e r p å tv e rs 2 3.0 9.0 7 S itu a s jo n e n i p e n s jo n s k a m p e n K v in n e r p å tv e rs 2 3.0 9.0 7 H o v e d p u n k te r N y tt fo rs la g til A F P b y g d p å p e n s jo n s re fo rm e n B e g ru n n e ls e n fo

Detaljer

Paa Sangertog. Tempo di marcia q = 110 TENOR 1 TENOR 2 BASS 1 BASS 2. bor - de, ju - bel fra bryst og munn. Frem

Paa Sangertog. Tempo di marcia q = 110 TENOR 1 TENOR 2 BASS 1 BASS 2. bor - de, ju - bel fra bryst og munn. Frem Ibsen TENOR 1 TENOR 2 BASS 1 dag, 9 m m m Temo di marcia q = 110 Frem Frem Frem gjennem hol mer nes rek ker, d li ge, skin nen de gjennem hol mer nes rek ker, d li ge, skin nen de gjennem hol mer nes rek

Detaljer

Del I InDustrIutvIklIng: en fortelling om fornyelsen av luftfart... 15

Del I InDustrIutvIklIng: en fortelling om fornyelsen av luftfart... 15 InnholD bak grunn... 11 h E n s i k t... 12 inn hold... 12 mo ti va sjon og takk... 13 Del I InDustrIutvIklIng: en fortelling om fornyelsen av luftfart... 15 o p p h E v E l s E n av t y n g d E k r a

Detaljer

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100

Olla eestlased edasi! Paul Maitla 100 Eestlane ära unusta oma langenud sõdureid, kes on andnud oma elu Eesti maa ja rahva eest. Nende kalmukünkad olgu pühad igavesti, ükskõik kus need paiknevad! Võitleja toimetus ja talitus Nr. 1 (503) 61.

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i K o l b ot n To r g B s, a v h o l d e s t o rs d a g 1 8. m a r s 2 0 1 0, k l. 1 8 0 0 i K o l b e n. D e t v i l a v h o

Detaljer

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames MESINIK MESINDUSE INFOLEHT nr 5 (85), oktoober 2014 EMLi üldkoosoleku kutse Mesinike sügiseste teabepäevade kava Tõnu Talvi. Karukahjude hüvitamine Maire Valtin. Õppereis Poola Aleksander Kilk. Norra-reisi

Detaljer

20 aastat Balti ketist!

20 aastat Balti ketist! Nr 8 (98) Teisipäev, 18. august 2009 Hind 5 kr 20 aastat Balti ketist! 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i U l l e r n s k og e n B o l i gs am e i e, a v h o l d e s t i rs d a g 2 7. a p r i l 2 0 1 0, k l. 1 8 : 3 0 p å B j ø r

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i J o h a n n es B r u n s g at e 1 2 C S am e i e, a v h o l d e s T i r s d a g 2 3. m a r s 2 0 1 0, k l. 1 9 : 0 0 i l ok

Detaljer

Kommer tid, kommer rεd

Kommer tid, kommer rεd olist (evt mannsgruppe) c Mel: Iver Kleive elst: Erik e rr: Nils raftεs Det oprano lt c enor ass c Piano/gitar Percussion - gitar c c P isper el c P - - - - ol (gr) ren- ner i et tom - fat i u-cum-ca -

Detaljer

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd Eksami käigus tuleb teostada erinevaid administreerimise alaseid operatsioone. Mõned neist on lihtsamad ja mõned keerukamad. Operatsioone teostage /root kaustas ja juurkasutaja õigustes, kui pole öeldud

Detaljer

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT Hea lugeja, Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Oleme juba kümme aastat Eestit üles ehitanud, kuid

Detaljer

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA NR. 3 30. APRILLIL 1935 II ÄASTHKÄIK Lein Soomes. Kui trükitööliste liidu asjaajaja ja hiljem varahoidja 0. A. Nyman aasta vahetusel omal palvel loobus

Detaljer

úø ø úø ø wø ø ø ø ø ø ø ø ø ú ø ú øî ø ø ú ø ø ú ø Î Î ø wø ø ø ø ø ø ø ø ø ø ú ø nø øl ø J ú úl ø Kom, tro, og kom, glæde

úø ø úø ø wø ø ø ø ø ø ø ø ø ú ø ú øî ø ø ú ø ø ú ø Î Î ø wø ø ø ø ø ø ø ø ø ø ú ø nø øl ø J ú úl ø Kom, tro, og kom, glæde Kom, tro, kom, glæde Engelsk Christmas Carol Korar.: Uffe Most 1998 Dansk tekst: Johannes Johansen 4 4 4 4 4 w 5 w n L j J L J F 1) Kom, 3) Kom, F 1) Kom, 3) Kom, F 1) Kom, 3) Kom, 9 { Kom, tro, kom, glæde

Detaljer

P r in s ipp s ø k n a d. R egu l e r i ngsen d r i n g f o r S ands t a d gå r d gn r. 64 b n r. 4 i Å f j o r d ko mm un e

P r in s ipp s ø k n a d. R egu l e r i ngsen d r i n g f o r S ands t a d gå r d gn r. 64 b n r. 4 i Å f j o r d ko mm un e P r in s ipp s ø k n a d R egu l e r i ngsen d r i n g f o r S ands t a d gå r d gn r. 64 b n r. 4 i Å f j o r d ko mm un e O pp d ra g s n r : 2 0 1 50 50 O pp d ra g s n a v n : Sa n d s ta d g å r d

Detaljer

O v e rfø rin g fra s to rt a n le g g til m in d re a n le g g

O v e rfø rin g fra s to rt a n le g g til m in d re a n le g g O v e rfø rin g fra s to rt a n le g g til m in d re a n le g g H v a k a n e n m in d re k o m m u n e ta m e d s e g? Iv a r S o lv i B enc hm a rk ing Wa ter S olutions E t s p ø rs m å l s o m m a

Detaljer

Alternativer Mosjøen vgs

Alternativer Mosjøen vgs Alternativer Mosjøen vgs Alternativer Areal (m 2 BTA) Grad av samlokalisering 0 Nullalternativet 20 600 Tredelt løsning (som i dag) 0+ Nullpluss-alternativet 20 600 Tredelt løsning (som i dag) Fullinvesteringsalternativer

Detaljer

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet Mai 2014 nr 5 (2427) Tartu ülikooli ajakiri Selles numbris: Mõtleme kastist välja Teadustöö tulemuste jõudmine ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE

Detaljer

Sosialantropologisk institutt

Sosialantropologisk institutt Sosialantropologisk institutt Eksamensoppgaver til SOSANT2000: Generell antropologi: grunnlagsproblemer og kjernespørsmål Utsatt eksamen Høsten 2004 Skoleeksamen 16. desember kl. 9-15, Lesesal B, Eilert

Detaljer

Case 1:11-cr RNS Document 781 Entered on FLSD Docket 03/27/2013 Page 1 of M a u u - g u 'a M M M u..a u i < < < < < < < < <.Q? <.t!

Case 1:11-cr RNS Document 781 Entered on FLSD Docket 03/27/2013 Page 1 of M a u u - g u 'a M M M u..a u i < < < < < < < < <.Q? <.t! Cas :2033RNS Dun 78 End n FLSD Dk 03/27/203 Pag f 6 i I jj @ :j j j C I i!, I I! l I : I l!! I ;, ;!, ; 4 k! @ j j ; ;, I I, jji l i I! I j I; l i! l ; : i I I! v z l! l g U U J B g g 6 q; J Y I : 0 ;

Detaljer

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat Esimene Windows Phone 8 testis Proovime Samsungi Androidiga kaamerat Prestigiolt üliodavad Androidi-telefonid Vajalik kraam: Windows 8 nipinurk Nr 93, jaanuar 2013 Hind 3.49 Esimene uus konsool: meil testis

Detaljer

Sosialantropologisk institutt

Sosialantropologisk institutt Sosialantropologisk institutt Eksamensoppgaver til SOSANT2000: Generell antropologi: grunnlagsproblemer og kjernespørsmål Utsatt eksamen Høst 2005 Skoleeksamen 18. januar kl. 9-15, Lesesal A Eilert Sundts

Detaljer

Våre Vakreste # & Q Q Q A & Q Q Q - & Q Q Q.# arr:panæss 2016 E A A 9 A - - Gla- ned. skjul F Q m. ler. jul. eng- da- jul. ler.

Våre Vakreste # & Q Q Q A & Q Q Q - & Q Q Q.# arr:panæss 2016 E A A 9 A - - Gla- ned. skjul F Q m. ler. jul. eng- da- jul. ler. Vå Vks rr:pnæss 06 Kor L JUL Q Q Q ^\ # Q Q Q ht Q Q Q # 6 Q Q Q # Q Q Q # Ju lg u u Q Q Q # # v blnt # LL: u # mj # # # # d fly p r ds Q Q m # # år lønn Ju v g v g # jul # grønt 6 # # u Lønn gå # hvor

Detaljer

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte

SEPTEMBER. Sürgavere kooli taasavamine. Anno Domini Nr 9 (66) September Olustvere Põhikooli koridorid said uue põrandakatte Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht Nr 9 (66) September 2005 LEOLE SEPTEMBER Anno Domini 2005 September. Lastel algas kool ja valimisealisi ootab peatselt ees valik: keda usaldada

Detaljer

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R G E N E R A L F O R S A M L I N G

I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R G E N E R A L F O R S A M L I N G I N N K A L L I N G T I L O R D I N Æ R G E N E R A L F O R S A M L I N G 2 0 1 0 O r d i n æ r g e n e r a l f o rs am l i n g i, a v h o l d es o ns d a g 2 8. a p r i l 2 0 1 0, k l. 1 8. 0 0 i 1. e

Detaljer

evangeeliumi wõidua paganamaailmas.

evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Kolmas anne. hind 30 marka. evangeeliumi wõidua paganamaailmas. Coimetanfl b. Cuttar endine Aafrika misionäär. K.*U. Mlwaja" trükk, Keilas 1925. 65 g= _ r j 7. Christian Friedrich Schwartz ja Taani-Hallc

Detaljer

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e 1 S a m e i e t G o t a a s g å r d e n I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e 2 0 1 1 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S am e i e t G o t a a s g å r d e n, a v h o l d e

Detaljer

Kormesse 2010. med dansk tekst for a cappella kor. Verner Larsen 2010. Kyrie Eleison (Herre forbarm dig) Gloria (Ære være Gud)

Kormesse 2010. med dansk tekst for a cappella kor. Verner Larsen 2010. Kyrie Eleison (Herre forbarm dig) Gloria (Ære være Gud) Kormesse 2010 med dansk tekst or a aella kor erner Larsen 2010 Kyrie Eleison (Herre orbarm ) Gloria (Ære være Gud) Credo (i tro, vi alle tro å Gud) antus (Hellig er Herren) eneditus (elsignet være han,

Detaljer

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus Tallinn, 2010 sisukord Sissejuhatus 3 ÕPPEKAASUSED Piip ja Tuut Mängumajad 4 Võrumaa turismiarengu strateegia 6 Elisa Eesti 8 Enics

Detaljer

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN Tekst Mart Laar, 2010 Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2010-5 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee Printon Trükikoda AS SISUKORD Inimesed

Detaljer

"'... REV DATO BESKRIVELSE n4 *=.. Prosjektstatus: Skisseprosjekt , : mm Lama: m tegninger og hedwiuemlyw AriostoSHssewcspmwcp nom-bvaam.

'... REV DATO BESKRIVELSE n4 *=.. Prosjektstatus: Skisseprosjekt , : mm Lama: m tegninger og hedwiuemlyw AriostoSHssewcspmwcp nom-bvaam. LI v» mm Lama: m tegninger og hedwiuemyw AriostoSHssewcspmwcp nom-bvaam '. '. Prosjektstatus: Skisseprosjekt n4 *=.. "'..., : I æ.;»,, 17- '-Ii;f 'N,»..... ' sf? & u 4! 5V i")?,"! ";f. ' "...?>-*.',fé-

Detaljer

Andre kvartal 2012: Gode operasjonelle resultater

Andre kvartal 2012: Gode operasjonelle resultater Ae kvaal 1: Ge asjelle a I ae kvaal 1 va Tel ifsi, millia k, ilsvaee e aisk isv å fem se. EBITDA fø ae va å millia k, EBITDA-maie va 31, se, asjell kaøm va,1 millia k. Me fle e fem milli ye ku i kvaale

Detaljer

Elvepark Nesttun Inspirasjonsbilder

Elvepark Nesttun Inspirasjonsbilder Inspirasjonsbilder.1.11 Inspirasjonsbilder.1.11 + 6,6 +,6 +,6 +,6 / / /1 +, +, +, 1 sti ek 6 /6 /1 x=66 Inn/utkjøring p-anlegg +16. -kjeller næring/ varelevering +16. esttunelva +16. +. +1. +1. +, +1,

Detaljer

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e

I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e 1 S a m e i e t S o l h a u g e n I n n k a l l i n g t i l o r d i n æ r t s a m e i e r m ø t e 2 0 1 1 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S am e i e t S o l h a u g e n, a v h o l d e s o n s d a

Detaljer

Tích Vô Hướng Và Ứng Dụng

Tích Vô Hướng Và Ứng Dụng Trần Thành Minh Phan Lưu iên - Trần Quang Nghĩa H ÌNH H Ọ 10 h ư ơng. Tích Vô Hướng Và Ứng Dụng http://www.sasangsng.cm.vn/ Save Yur Time and Mney Sharpen Yur Self-Study Skill Suit Yur Pace hương. Tích

Detaljer

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad .. A0 (EI0) 07 D. Välisnurk/sisenurk D. Nurk, sisemine/välimine Kinnipahteldatav nurgaliist Nurgaprofiil Norgipsi pahteldussüsteem koos vuugilindiga Max 00 mm Kinnipahteldatav nurgaliist Norgipsi pahteldussüsteem

Detaljer

LIVSSTIL. Kamillepuls. Villa Fredbo: Line Evensen har en oase av et ba de væ rel se i sitt hjem Villa Fredbo på Nesodden.

LIVSSTIL. Kamillepuls. Villa Fredbo: Line Evensen har en oase av et ba de væ rel se i sitt hjem Villa Fredbo på Nesodden. LIVSSTIL HVEM: Line Evensen BOR: I en sveit ser vil la fra 1875 på Nesodden utenfor Oslo. FAMILIE: De tre bar na Agaton Sofus (7), Oliam Cornelius (10) og Emil (26), kjæ res ten Bosse og hans to barn,

Detaljer

!" #$$ % &'& ( ) * +$ $ %,% '-!" (,+% %#&. /000)( '', 1('2#- ) 34.566,*,, - 7 )8, +$,+$#& *! +&$ % -

! #$$ % &'& ( ) * +$ $ %,% '-! (,+% %#&. /000)( '', 1('2#- ) 34.566,*,, - 7 )8, +$,+$#& *! +&$ % - !" #$$ % &'& ( * +$ $ %,% '!" (,+% %#&. /000( '', 1('2# 34.566,*,, 7 8, +$,+$#& *! +&$ % + 8 ( 9( :.,;(.

Detaljer

Æblehøst dolce. # œ. œ œ. œ œ. #. œ. Œ J œ> œ. œ œ. œ œ. œ œ. Œ J œ> œ j œ œ. œ j œ Œ.. J œ œ. Leggiero q.=96. j œ. John Frandsen, 2012. Kor.

Æblehøst dolce. # œ. œ œ. œ œ. #. œ. Œ J œ> œ. œ œ. œ œ. œ œ. Œ J œ> œ j œ œ. œ j œ Œ.. J œ œ. Leggiero q.=96. j œ. John Frandsen, 2012. Kor. 45 Sor.III Mez.III Alt III T.III Bar.III Bas III Lro q.=6. Næ. # I m Næ "Bob Mcarrn" *) b marc. ste, ste, næ m. u. # Æblehøst dolce ohn rands, 2012 u # #. Kor ste u m m m kom mer rd vest b m, eu ro bm,..

Detaljer

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu Oma tee otsingul 4 (57) 26. mai 2011 Kui aasta tagasi ilmus Merit Raju sulest Hingele pai, saatis seda suur menu. Nüüd on igapäevaelus joogatreeneri ja väikeettevõtjana tegutsev Raju pannud kokku veel

Detaljer

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008 KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL Otepääl 11.-12. detsembril 2008 Kohalviibijad KHNi liikmed: Teised osalejad: Juhatas: Protokollis: Märt Rask, Riigikohtu esimees, kohtute

Detaljer

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR EFPIA Raporti aasta :2015 Raporti valuuta :EUR Leheülg 1 / 5 -d: peamise asuorii asuorii aadress O-de oetus ürituse ulude attes grantid Odele Registreerimistasud asu teenuste ja e asud Individuaalne nimeline

Detaljer

s Ss H= ul ss i ges su Es $ ieig *isx E i i i * r $ t s$ F I U E,EsilF'Ea g g EE $ HT E s $ Eg i i d :; il N SR S 8'i R H g i,he$r'qg5e 3

s Ss H= ul ss i ges su Es $ ieig *isx E i i i * r $ t s$ F I U E,EsilF'Ea g g EE $ HT E s $ Eg i i d :; il N SR S 8'i R H g i,he$r'qg5e 3 "t q) )t 9q ) nf;'=i \0.l.j >, @ N c\, l'1 { rrl r) cg K X (), T t'1 s Ss q r' s S i i * r $ t s$ iig *isx i i gs su s $ Ss N SR S f, S = ul ss i? X $ $ g $ T s i :; il \ei V,t. =R U {N ' r 5 >. ct U,sil'

Detaljer

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks

JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK. Grammatikk tekster parlør oppgaver. Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks LÆREBOK I ESTISK 1 2 JUHAN TULDAVA LÆREBOK I ESTISK Grammatikk tekster parlør oppgaver Tilrettelagt av Turid Farbregd, Kaarina Ritson og Ülle Viks Unipub forlag Oslo 2001 3 Original: Juhan Tuldava: Lärobok

Detaljer

En kamp på liv og død

En kamp på liv og død 1 En kamp på liv og død Frank og Joe Har dy sto an sikt til an sikt på en øde klip pe. Ne den for slo bøl ge ne hardt inn mot land. Beg ge gut te ne holdt et syl skarpt sverd i hen de ne. De stir ret på

Detaljer

Hjertet Banker & # œ œ œ œ Hjer - tet ban - ker, hjer - tet ban - ker, liv. œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ Œ. œ œ œ œ Œ œ œ œ œ œ œ œ œ Ó gjør oss lev -en-

Hjertet Banker & # œ œ œ œ Hjer - tet ban - ker, hjer - tet ban - ker, liv. œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ Œ. œ œ œ œ Œ œ œ œ œ œ œ œ œ Ó gjør oss lev -en- Hjtet ank Tore Thomass 4 Refrg Hj tet ban k, hj tet ban k, liv et syn g, alt skje. Vs ro Hjtet bank, hjtet bank, 1.Hj 2.Hj tet bank hel tet går i skol Hjtet ljug Hjtet går'ke ik rett hj tet ban k plaging,

Detaljer

) huis. f=g. fogg er to isometries. noytralgeometri. f sie. fra. foe FCA ) for f. f- ' og. glide refleksiorer. (c) gcc. Definer.

) huis. f=g. fogg er to isometries. noytralgeometri. f sie. fra. foe FCA ) for f. f- ' og. glide refleksiorer. (c) gcc. Definer. AE hoa 10110 Da hotline 27/3 Hush at hea 10110 gir at en isoetric f lik u ( identiteten huis 5 ( Ai i I 23 for tre iklce hotline we Bevis Ceo unikhet i Teooe 10 Anta A B punht shik at FCA f (c gcc C toe

Detaljer

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht

EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse sõnumileht Rahutegija NR 31 JUUNI 2014 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. (Mt 5:9) Seitse pilku tänule Nii Vanas kui ka Uues Testamendis räägitakse

Detaljer

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010

INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 INNKALLING TIL ORDINÆRT SAMEIERMØTE 2010 O r d i n æ r t s am e i e rm øt e i S k u l l e r u dh ø g d a I B o l i gs am e i e, a v h o l d e s t i r s d a g 2 7. a p r i l 2 0 1 0, k l. 1 8. 0 0 i S k

Detaljer

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN

RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN NÕUKOGUDE KOOL Nr. 6 1946-3S- RK»PEDAGOOGILINE K!R3ANDUS< TALLINN SISUKORD: Juunivõidu kuuendaks aastapäevaks... 325 Vihalem, P. Nõukogude rahva elatustaseme tõstmine IV viisaastakul... 328 Abiks õpetajale.

Detaljer

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab

nta fjclene Rooscnberg Zodsnaez Reering Antsla 1. VI a. Tarto LdalliM ja DiDitferitlaiD MK IlSftlt suures wäljawalikus foowitab Postimees 09. aastakäik. Ilmub iga päew «varahommikul..postimehe" esmaspäevane nr. ilmub keskpäeval. rahastuse Ja talituse aadress: Postimees", Taita. K&oftraadid: talitusel m. 80, toimetusel nz. 186 ja

Detaljer

Kan du Løveloven...?

Kan du Løveloven...? yvind Skeie Intro # 4 Kan du Løveloven...? 7 7 sbørn rntsen œ œ œ œ œ œ œ œ œ Œ # Kan S du du lø ve lo en som pla œ œ œ œ œ œ œ œ œ œ ven? ges? Jeg et skal 7 være ik ke meg! bra! Œ Og l gi le œ œ œ œ plass

Detaljer

Ge i r Berge 47. En d a t a s t r u k t u r f o r o rd b ø k e r f o r n a t u r lig e sp råk. 1. In n le d n in g

Ge i r Berge 47. En d a t a s t r u k t u r f o r o rd b ø k e r f o r n a t u r lig e sp råk. 1. In n le d n in g Ge i r Berge 47 En d a t a s t r u k t u r f o r o rd b ø k e r f o r n a t u r lig e sp råk 1. In n le d n in g Det a r b e id e t som s k a l r e f e r e r e s h e r hadde som m ål å k o n s tru e re

Detaljer

med en ball, men beg ge var for langt unna til at Frank kun ne tref fe dem. Frank så seg om. Ka me ra ten Phil Co hen sto rett i nær he ten.

med en ball, men beg ge var for langt unna til at Frank kun ne tref fe dem. Frank så seg om. Ka me ra ten Phil Co hen sto rett i nær he ten. 1 Kanonball-kluss Nå har jeg deg! Frank Har dy brå snud de. En ball kom flygen de mot ham. Han duk ket i sis te li ten. Du bommet! svarte han. Så bøy de han seg og tok opp en an nen ball fra bak ken. De

Detaljer