WABA MAA. Uudisl. On müügile jõudnud II seeria a. Uis ftlaslep'8 Voice. eei(fkee7«eid (rrommefoninndlfiilaaie.

Transkript

1 SoupSdütil, 22. noto. 1930* 9fct. 374* OKSJON. Umbril kell 12 päeval müüakse Läänepanga ruumes, Märjamaal, panga PÕhikluscl avalikul suusõnalisel enampakku- 4 Kuurmann'» poolt pangale panditud 4000 kr. suuruses, mis 8.V1.29. kinnis- t Kuurmanni'i LUKOHA lumäe ja Sopi nr. 10 ja 11* Harjumaal, las, Pühaturaöisa järele, kinnist, nr p 37 tiinu 1568 ruutsülda. Pakkumine algab Hr Jiisest osavõtta soovijail tuleb enne oks- Imaksta tagatis Kr ja oksjonile leva kella 12. tasuda kogu pakutud summa pks 1% suuruses ostuhinnast. ima ja tempelmaksu tähtajaks mittetasu- [sissemnkstud tagatis panga omanduseks ztakse mittekordaläinuks. Lääne-Eestl Ühispank. tallinna linnavalitsus teatab, et alkoholiliste alkoholiliste jookide müügiõiguseta ia jookide muügiõtgusega trahteri asutiste limakid iaotu IMS» koni 20. dels. u limaksu jaotuse peale võetakse vastu linna- \litsuses kuni 20 dets a. pv«1930 a H. Uesson, linnapea. J. Traurig, sekretär le VALITSUS fnnlsel kirjalikul võlstluspakkumlsel leremärgi korve vr. 2, 3, 4. jremärgri palle nr tõrvatud kanepitrosse -- ümbermõõduga m/m. lanilla valget trossi ümbermõõduga m/m. l-ülikonda lütsi ja ihast vahikasukat, fritud pakkumised, varustatud 50-sendlllse ära anda Veeteede Valitsuse kantselaime^ ai 26. novembrini b. a. kella 10. (teateid tingimuste kohta antakse igal äri le valitsuse Varustuskorraldusest, Tallintän. 21, tuba 18. kella Yeeteede Valitsus* p-liirea-g., Bremen 1 erpeni Rotterdami siin umbes 26. novembril s. a...visurgis" juhused iga 10 päeva pärast. _ I plesandeid võtab vastu BALTI LLOYD I (Cnrt Schiller). lllnn, Pikk t. 67. Tel Ja I leidele loodele tarne W U ris ärakirloks. [ülikooli [Tallinnas, Imas majas, >49. Jngamajas, la (alumiiniumtoo - sis) on nahale mahe. Vahutab oivaliselt Teda tarvitad, ei tun ta habemeaja misel valu, vald see muutub lõ buasjaks. j {' f ii Sõlme!*» tftttott m. Ä TaMnnaS. Kõnetunnid kella peatoimetaja telefon «. «2 PäewauudiSte osakond _ 8,09 Kaugekõned 1,55 Nimetuse üldine. 23.7B Trükikoda e.07 ' Telefonid erakorterites: Peatoimetajal RSmme nr. I.2S Töimetuse sekretäril 6*64 PäewauudiSte osak. juh.,13«81 Ärijuhil./T4-61. Komor kuulutuste ja temma Sraandviseks PM tit. 64 (wastu, ^ OlewiSte kirikut)/ TSMi ^M«ioatMkelli ArizuhatuS (tel. 3»S3)»a anotosakond (tel. 3-40). ilill tan. nr. f54«56, teisel korray Mjuhi kõnetunnid kella li ^ 12 c.1.. Tellimiste ja lehtede i^ümmis» asjus pöövtg felefon WABA MAA peatoimetaja 6d. Laaman. Hinnata kaasanded: I Piltidega nädalleht «ESmaSpSew" iga esmaspäew ja ärarebitav wärwttrükts seinakalender. Tarwitamata käsikirju ilma sellekohase soowita alal et hoita.! Aadress kirjadele ja rahasaadetistele:.wabo Maa" Tallinnas. Tina 10 leheksige. Üksiknumber S senti. TeMmise hind: 1 kuu postiga 1 tc. 00 f. S taud 8 - * 8 v B» 70 4 m fi » 0 T 0 80 m WäliZmaale 4 kr. kuus. Aadressi muutmine 25 senti. Tellimist wõtawad wastu Eestis kõik postkontorid ja lehetellimiste wastu-. «Stjad. Kuulutuste hiuuad: Kuulutuste külgede! b senti mm. ühel weerul, lehe eesotsas 10 senti, teksns: kuuluwstekirjadega 12 senti sa tekstikirsaga 1b senti mm. Kohaotsimised poole hinnaga. - Kuulutused ära anda kella 12«nl ilmumise eelväewal. Nr. 275 Pühapäewal, 23. nowembril 1930 a. 13. aastakäik. 1 Uudisl On müügile jõudnud II seeria a. Uis ftlaslep'8 Voice eei(fkee7«eid (rrommefoninndlfiilaaie. Mindi 3 kr. plaat. Bernhard Hansen EK 1056 Kavalad neiud Kuulen ma su laulu Arnold Wlsmann EK 1055 Kuni armastad (Igatsus) Hällilaul Sekstett EK 1052 Jumal ütles, saagu valgus Lätsi ktllla. EK 1051 Mäe otsas kaljulossis Mu isamaa armas Meeskvartett EK 1053 Mu isa oli reisimees Humoresk The Murphy Band EK 1050 Labajalavalss Minu isa vend oli Kõpus käind Hugo Laur EK 1054 Katkine kruus, kahel küljel Ka on jälle saadaval löökplaat See Mäeotsa talu" C~ i. 55 sf o-5m ausilra" Tallinnas WUiandim Mk sofei Mi iii mm Ml». London, Pariis, Berliin teatasid Stalini surmast. Moflwa demenieerib. KopenhdageH, Zl^.noMmbril. Berlingske Tidende" toob kõmuliste pealkirjade all kuulduse Moskwast, et Moskwaz olewat puhkenud pmzawäe mäss. Stalin olewat tapetud, Kreml mässuliste poolt vallutatud jne. See kõmuline kmtldus ei leia aga uskumist, kuigi teatakse, et Stalini seisukord on wiimasel ajal olnud õige kõikuw. Moflwa, 21. uowembril. Nõukogude Liidu ametlik telegraafiagentuur Tass" awaldaö järgulise teadaande: Nõukogudewastastest allikatest lewitatnd kuuldused atentaatidest Stalini wastu, sõjawäclistest mässudest mitmesugustes Nõukogude Liidu linnades, tuntud juhtide waugistamisest jne. on kuritahtlikud wäljamõcldused, millistel ei ole mingit tõepõhja. * Reede õhtupoolikul Helsingist Tallinna saabuuud Moskwa mässujuttude puhul telefoneeristme Moskwa Eesti saatkonda, kust wastati, et Moskwas on täiesti rahulik. AAA/WVkAAAAA/VA/WVAA/VA/VAAA/VWWWiAAAAAAAA Stokholmis ja Kopenhaagenis ilmusid lehtede eriwäljaanded Moskwa pöörde sõnumitega. Helsingis, 22. now.. Eile õhtupooli kul lewinesid siin kuuldused sõjawäelisest pöördest Nõukogude. Wenes. Need teated olid tulnud Stokholmi ja Kopenhaageni kaudu Londonist, Pariisist ja Berliinist. Helsingi ise päris Tallinnast ja Riiast, kas seal midagi ei ole kuulda mässust Moskwas. Eile õhtul teatati uuesti Stokholmist, et ^viimaste kuulduste kohaselt olla Moskwas surmatud Stalin. Mässuteateid Nõukogude Wenest ok tulnud nähtawasti kõikidele teadeteagentuuridele. Kopenhaagenist telefoneeriti Helsingi, et sinna on tulnud erutawaid teateid Moskwa sündmuste kohta Londonist, kuhu mässuteade oli saabunud Berliinist. Berliin or.akordu oli kuulnud Pariisist, et Stalini wastu o n korraldatud atentaat ja et Moskwa diktaator juba on surnud. Ohtu hilja anti juba üksikasjalise- B1V E.S. S. Kalevi avamine Pühapäeval 23. nov. s. a. muusika kl õli. Kassa avatud kella 6. (Meie kirjasaatjalt traaditeel.) maid teateid. Mässuliikumine olewat olaniw Moskwa lähedal ühest hiljuti lnoodustawd jalawäerügemendist, kuhu knttluw.it rohkesti noori talupoegi neist piirkondadest, kus kõige rohkem on konfiskeeritud wilja ja kus opositsiooni nieeleolud keskwnlitsnse wastu kõige tugewamad. Sõdurid olewat surmanud ohwitserid ja marssinud selle järele Moskwa poole. Neljapäewa õhtul puutunud mässuliste salgad päris Moskwa külje all kokku wastusaadetud tsheka salkadega. Taplus olnud werine ja mõlemalt poolt ohwriterikas. Mässulised löödud wiimaks tagasi ja 700 meest neist sattunud wangi. Stokholmi leht Nya Daglit Allehanda" sai eile õhtul hilja Londonist uue eratelegrammi, milles kinnitati, et teated Moskwa mässust wastawad tõele. Selles telegrammis ei kõneldud aqa nndagi Stalini surniast. Telefoniühendus olnud Moskwaga neljapäewa' õhtust Peale kuui reede hommikuni katkestatud. Stokholmis ja Kopenhaagenis awaldasid ajalehed Krenili mässu kohta eriwäljaanded. Samal ajal awaldas Nõukogude Wene saatkond Sivkholnns õienduse, milles ta kategooriliselt ümber lükkas kõik mässujuhid. Helsingist telefoneeriti eile õhtul kahel korral Moskwa ja sealt wastati, et linnas on kõik rahulik ja et ei ole kuul. da mingisugustest waswhakkamistest ega sõjawäelisest pöördest. Kuuldused wandeseltsist punamäes. Berliin, 21. now. Berliinis ilmuw Wene pagulaste leht Rul" toob mitmejugujeib üksikasju wandeseltm mis punawäes olewat paljastatud Stalini wastu. Vandeseltsi juhtideks olewat olnud tuntud punased kindralid Blucher ja Doneuko. Juba suwel olid mõlemad Moskwa tulnud, et wõtta osa ametlikkudest nõupidannstest erakonna juhatusega. Stalin olewat juba siis kartnud, et nende mõju punawäes wõib liiga suureks minna, ja seepärast ei annud ta neile enam luba oma kohtadele tagasi minna, waid saatis nad mitmesuguste inspektsiooniülesannetega üksikutesse wäeosadesse. Mõlemad wäejuhid tundsid endid niisugusest ümberkäimisest haawatud, ja hakkasid Stalini wastu intriige sepitsema. Stalin saawat nüüd isegi aru, et ta tegi suure wea sellega, kui saatis mõlemad wäejuhid wäeosadesse rewideerimisi toimetama. Nii oli mõlemal kindralil wõimalik kõigis wäeosades endile usaldusmehi otsida. Nüüd olewat kogu punawägi intriigide niitidest läbi põimitud. Äratawat tähelepanu, et kõik punawäe häälekandja Krasnaja Swesda" toimetuse liikmed olewat wallandatud. Uhenduses sellega olewat lewinud kuuldused, et wandeseltsi keskkoht asus selle lehe toimetuses. EsietendusHIno Modern S. Tartu m. 4» tel I/ÄHEM^L AJAL HAKKAB ILMIBIA WABA MAAS" uupainaja ALGUPÄRANE ROMAAN minmirrn intn H-rrirrHtiTiii 11 rt : Uus romaan tõotab saada meie lu- - i gejatele tõsiseks naudingalcs, sest : I põnev sündmustik, huvitavad kujud i ja luupainajalik õhkkond, milles te- i I gevus areneb, köidavad meeli kohe - Z esimesest reast. : luupainaja i i tm iti on fantastiline romaan TALLINNA ELUST esimene sellesarnane Eesti kirjanduseloos loodame, et see tõlkeromaanide järele oodatud vahelduseks on meie lugejatepercle. JÄLGIGE REKLAAMI! JÄLGIGE REKLAAMI! AoollkKude tööde krediiti suurendati. Tööerakonna seisukohad läksid läbi. Riigikogu reedõhtuse koosoleku waheajal pidas rahaasjanduse komisjon laiendatud koosseisus koosolekut. Harutusel olid tõötatööliste krediidid. Walitsus, oli küsinud eelkrediiti 12,5 milj. senti. Eelmisel koosolekul oli töõerakonna rühma esitaja soowi awaldanud, et eelkrediidi summat saaks suurendatud wähemalt 10 milj. sendi wõrra, arwesse wõttes praegu linnades walitsewa tööpuuduse suurust. Nüüd teatas ^oosotökul majandusminister J. Zimmermann, et walitsus pole küll küsimust weel jõudnud arutada, kuid tema on asja riigiwanemale ette kannud ja CiorlaPaloce YSna, esietendus! Kuulus Saksa opereti näit lejanna KBthe Dorscli ja populaarne tenor Hans Heinz Bollmann esinevad ja laulavad esma kordselt võluvas operetis (Die Lindenwirtln) v peab nüüd wõimalikuks krediiti 10 milj. sendi wõrra suurendada. Selle suurendusega'wõeti eelnõu wasm. Pangakrahhid Ameerikas. New-Dor k, 21. nmvembnl. K-ssk-Lääne ja Lõuna osariäides sulges täna weez 11 pan?<, oma u?jcd. Neist on suletud iral: JndimancrS, teised Temressoes, MsjouTis ja Ldentuckys. ^ndi<mnas on ütbfc tuus paitli ja Kentuckys 15 selle nädala joolsu! suletud. Põhlja-Kan/IbmaS suleti kcchc wiipäowa jooksul üheksa panka. Lõbus ja meeleolurikas laulumäng 12 jaos. Peaosades KSthe Dorsch, Maria Näit- Elsner, Hans Heinz Bollmann, Oskar Sima, Fritz Schultz. Ilusaid lööklaule. Icjate anderikas mäng. Väljamaa ajakirjanduse vaimustatud arvustused. Miki rändlaulikuna, uus ita h%m. 1* Ufa nadalaringvaade. Ma&iim& vümased uudised. Kassa avatud kl. 2 pl. MIIMtMlttttlll lllllllll Pühapäeval, 23. novembril kl. 11 Vai ja %1 2. I korda Tallinnas LSSt&Qf Qfl CSlISQSl I korda Tallinnas Suurepärane Üllatus (astele. 8 IBmiUPSsBdlA Suurcp. muinasjutt vennaste Grimmide järele 8 j. fewfilllwcti5y*slr5v%3» Hiilgav lavastus,, põnev sisu. Lõbus grotesk Miki hiirekesega. Ufa" nadalaringvaade. Filmi saadab salongorkester. Kassa avatud pool tundi enne algust Piletite hinnad s. Rahvamajal nq RAND-MARIN A" Hooaja suurim eeskava. Vaadake! 120 min. naljal Naerge! 120 min. katkesta mata! kuulake! 120 min. hclitillatusil I-ne ning ainus hclilöökfarss 2 seerias, 16 i. 100U0 lõbusat heliseiklustl Publ, pailaps, täisealiste ja laste lemmik Harold Llovd* t,ettevaatust, Harold, ettevaatust"! (Hädaohtude keerises). Näitelaval: 1) Neegrite võõrusetendus» 2) Klounid Maks ja Leksa 3) Shonglöör E. Ferrari. Algus kell 1 päeval. Hinnad 25 s. ala es. Pühap novembrist. Ameerika kuulsused, Tallinna publiku lemmikud John Barrymore, Camilla Horn, Viktor Varconi kuulsa Saksa lavastaja ERNST LÜBITSCH'i teoses Elu ja kire tormis" Helifilm tragöödia»! g yv «na armastus" järele. Lisaks heligrotesk.

2 r i.!!! Tööpuudus sadamatehastes. Vallandatakse ule Paarikümne töökise. Kuna talwiseks hooajaks sadamatehastelenam suuremaid riiklikke tellimisi täita ei ole, samuti ka suuremaid eratöid, annab 7a sadamatvhastes tööpuudus ennast tunda. Praegu lõpetatakse siiwendusabinõude walmistamise wiimaseid töid ja tehased peawad leppima juhuslikkude töpdega. Seepärast wabastatakse tehasest 1. detsembrist jälle üle paarikümne töölise. Talwiseks hooajaks jäetakse tööle ligi 350 töölist, kuna tööliste koosseis kewadel oli 500 ümber. Olukorra para nemist loodetakse jaanuaris, mil lae. wad merelt talikorterisse tuuakse ja remondi tööd ette wõetakse. Ajutine seisak' elusloomade ekspordis. Kiili kanalist läbisõiduluba seni saamata. Sügisel soetas meie suurem elusloomade ekzportõör E. Treikelder Eesti eluslooma» dele turu Belgiasse. Seni ajani on sinna saadetud 720 looma. Praegu on ekspordis ajutine seisak. Puhastatakse loomaweolaewa Koldn" katelt. Töö malmides, jargnewad uued saadetised. Raskusi teeb ikka weel Saksa keeld Kiili kanalist läbisõitmiseks. Sergo wõttis laewaliini üle. Reedel tehti esimene sõit. Tallinna larwainspoktstoon pvoowis 5o>l- -nuzpaewal wennad Corgo'de uusi laemu»sif" j«rult" itfatg!>oms need sõiduikõlbhiised, mille jawle lmmad, mts nüüd Sannawad nimesid Gusbaw" sa Rudolf" omairimude nvmede j arvle, sõitsid Tallinnast waja Iiimd«?le, Gustnw" Haaipscrln-Holtermaaja ^Rudolf" Wwtsu-KuiwaKte wahcle. ^Rud-oils" wõttis Endla" liini üle rcedsl, 21. Dp., mu testi esimese sõidukaivalisl reisi HÄitevMtw'le. Uus laoiv on wahem Endla st", aga tugewama-w masinatega ja wäledama kõ-iffuga...eichla" jääb esialgu lihilsalt seisma, meesl-onncrle ja tojjteitilc on öääud Aes. Peekonsiaade nädalahind now a. Pcekonsigade tapakaalud 1. sori. 2. sort lg õ5 59,5?g. ^ 72,5 75 kg Alg. 75,5 60 kg. B ja 4. soudist maksetakse siseturu hinnad. JuuremakZ riikliüist fondist iga 1. ja 2. sordi peekonsea Pealt 10 kroom. TÄtlwna börs. Netv-Fork London Berliin Helsingi Stolholm Kopenhaagen Oslo Pariis Amsterdam Niia Zürich Brüssel Milano Praha Miin Budapest Warssaw 5launaS Mõskma (tshekk) Danzig 2% ttommbtil a OSTKE KÕIK ü! i r i i d c suuremast Eesti valmisriiete ärist lii Vi LYON Harju t. 39 (Kuld Lõvi vastas) Suurim valik! Elegantsemad lõiked. Võistlemata odavad hinnad. Soodsad maksutingimused. Kõige suurem ja täielikum spetsiaal TAPEEDILADU J. WEELMANN V. Tartu m«22, omas majas. Osa kond S. Tartu m. 22, tel Rikkalik valik, moodsad mustrid ja õiglased hinnad. Saadud villased vestid) villased sal lid» päevasärgid ja velour kübarad soovitab rikkalikus valikus ja mõõdukate hindadega J. DELSKY V Karja tiin. 1. (Eesti Kommerts panga vastas.) Ltttrikfiiguraaksu seaduseeelnõu ualmlnud WRksemad ettewõtted maksustatakse üldsummaga. Tariifide waljatöõtamine käsil. Majandusministeeriumis on kindlakujuliselt walminud lcibikäigumaksu seaduse eelnõu, mis lähemab ajal esitatakse wabariigi walitsusele. Selle uue maksu wastu on mitmes ringkonnas wastuseismise hääli kuulda olnud, kuna teiselt poolt seda seadust jälle toetatakse. WiimaZte hulgas on tööstus- ja äritingkonnad sel juhul, kui uue maksu puhul kaowad seuised puhtakasu- ja muud maksud. Eelnõu sisaldab poolsada paragrahwi, mis määrawad uue maksu iseloomu ja selle sissenõudmise korra. Ülluseks on wõetud Austria süsteem, kus riik enda kasuks maksu saab mitte iga läbikäigu pealt, kui kaup wõi muu wäärtus ühelt omanikult liigub teise kätte, maid maksustamine sünnib ühes punktis. Esimene süsteem oleks meie oludes raske teostada ja nõuaks sunrt aparaati jälgimiseks, et riik oma summad kätte saaks. Kawa järele wälismailt sisseweetawad kaubad kuuluksid maksustamisele tollimisel. Kodumaa kaubad leiaksid maksustamist walmistaja juures Nii ft 6 <1 W? 11 Ä' Pühapäcwal, 23. itoiu Nr. 27.?, Male suurmeistri E. D. Bogoljubowi jääks edaspidistel kaubaliikumistel teine ja wöimane simultaanmäng Eöboonia" Punases s<mli3 andis uucsti ülonxrat- järjekorraline maksustamine ära. Naskem on maksustada aga neid ettewõt- mängutmcrpinnast. Liirigi suurmeister iha!- kiku pildi meie praeguse nialetajaslonna teid ja isikuid, kes tasu eest otsekoheseid das rewauschj sõna tõsises mõttes, ei määri wäärtus! ei loo. See käib näiteks ar^ti- N u'ta.tub tagajärg siiski seda. pealegi, ku wõnuäe meistriga nüüdsel sinluaaanmänd dw k» I!d juulselõilajatc, rät-^,,1,n dlli!cerus'wm m-!t i-m uu sepate, kingseppade ja teiste sarnaste seis. Eriti nüüd, lus uiänguõhtul walitfcz wabakutseliste ja wäheinate ettewõtjate täielik kord, wõis suurmeistrid oodata parekohta. Nende aastast lävikäiku on ras- samvutist. Täpselt lell 3 oli kogune. tn xn.- rrn/>«r nud tatita arroufas malotmaspere km cel«) haarata fa sellega ei saa j ntrfel õhtulgi. Bogoljubcnvi ilmmnine wõenende maksustamine kerge olla. Siin! ta!se wastu suure aplausiga, kuid meister loodetakse üksikute gruppide kohta' ise iemmtfab waid Fjäüelnfti pilguga. Gclmimaksma panna maksustamiseliigid kok-!^ õhw-l saadud õppetunnid on kõigutanud AK üsäasw-" Seadus määrab kindlaks ainult maksu Põhilaused, luna hiljem tulewad tariifid, mis praegu wäljatõõtamisel ja mis hiljem kinnitatakse. Praegu ei ole weel kindlalt teada, palju see maks suudab aastas uusi sissetulekind riigile anda. Meie rahwanmjauduse toodangut aastas hinnatakse 400 miljonile kroonile ja kui sellest wõtta mõni protsent läbikäigumaksil näol, siis peaks summa õttje kõrgele tõusma. PloneeiM H45 uut nsunogsmi. Riigimaade korraldamine Käesolewa aasta riigimaade korraldamifetööb on lõpule jõudmas. Nagu selgub, on praegu kõigis maakondades suudetud täita maakorralduse töökamas ettenähtud töö wäileste kõrwalkaldumistega, mis tingitud kas kohalistest oludest wõi tõökawa täiendamisest kiirelt täitmist wajawate töödega. Nllsi asunduskrunte, mis maasaajatele wäljaandmtsele tillelvad, on planeeritud esialgsetel andmetel 445, neist uudismaa del 247 krunti ja kultuurmaadel 198 kmuti. Harjumaal on planeeritud 192 krunti, ueist 80 uudismaadel ja 112 kultuurmaadel, kusjuures siia hulka ktmltiö ka osa neid krunte, kellel kasutajad juba olemas on. Normaaltalusid on Harjumaal loodud 53, eluaseme kohti kõrwaltööharu kohti 10 ja ehituskrunte 34. W i r u m a a l on loodud 15 normaaltalu uudismaadel, 10 eluaseme kohta uudismaadel, 1 kõrwaltöö koht ja 10 ehituskruuti, kokku 3ö krunti, millest 28 uudismaa peal. J ä r w a m a a l plaueeriti 16 normaaltalu, millest 15 uudismaadel ja lõrwaltöõharu krunte 5, üldse Sl kruuti, neist 16 uudismaadel. ETK maja ostust mitmed asutused huwitatud. Kui laiematele ringkondadele teatawaks sai, et tarwitajate keskühisus oma maja Laial tünawal nõus on müüma, on selle hoone ostu wastu huwi tund. ma hakatud ning pöörawd järelpärimistega ETK jnhatllse poole majamüügi tingimuste üle teadete saamiseks. Seni ei ole lõpulikult siduwaid kõnelusi olnud, kuid läbirääkimised eraasutuste ja -isiklttega müügi asjus edenewad jõudsalt. Difteriit Tallinnast kadumas. Nädala jooksill on linna tenvishoiuosakonnas registreeritud ainult 4. diste. riidi juhtunust eelmise nädala 15 wastu. Nagu näha, hakkab see kardetalv haigus tallve tiilekul linnast kaduma. edeneb jõudsasti. Läänemaal tuleb wüljaandmisele ainult S kalurikohta 5)iiusaares. Saaremaal on planeeritud 15 nor maallaiu, neist 11 uudismaadel, 1 eluaseme koht ja 3 kõrwaltööharu kohta kultuurmaadcl, kokku lg kruuti. P ä r u u m a a I on korraldatud 110 uut krunti, millest 73 uudismaadel. Nornmaltalusid on planeeritud 85, neist uudismaadel 63, eluasemeid 15, kõrmaltöõkohti 5 ja ehituskruute 5. W i l j a n d i m a a l 11 krunti (millest 3 uudismaadel), siin hulgas 4 normaaltalu, 5 eluaseme kohta ja 2 kõrwaltöö kohta. Tartumaal üldse uusi kruute 36, millest 30 uudismaadel. Normaaltalusid 24, neist uudismaadel 21, eluasemeid 2, kõrwal töö kohti 2 ja ohituskruute^ 7..W ö r u- ja W a l g a maal saab wälja auda tulewal kewadel senistel andmetel 10 novinaalitalu, noist kolm talu nsuwad uudismaadel uiug Pe t s e r i m a a l 12 normaal talu, ueist 2 uudismaadel. Uudismaa kruntidele waliwad maasaajad kohalikud riigimaade korralduskomisjouid ja kinnitab põllutööminister. Wankrite rehwilaiuse ja ratastewahe kindlaksmääramine. 1. aprillist a. hakkab teetarwitamise ja liikumisewahendite määruse kohaselt maksma nuö wankri mctallrehwtde laiuse nõue. Selle kohta nõudis teedeministeerium ka omawalitsuste arwamist. Tallinna linnawalitsus teatas ministeeriumile, et soowitaw oleks kui rattad wankri alla asetataks püstloodis, mis aitaks teekatte kulumist mahendada. Ka oleks Tallinnas soowitaw, kui wankrirataste wahe oleks mitmesnpstes mõõtudes, mis rööbaste sisscajamise ära hoiaks. Kllid sellest raskeltwostatawast nõudest tuleb praegu weel loobuda. Päästearmee 2. korp. Waksali puiestee 8«a.^ Laup. õht. kl awalik koosolek. Pühap. ll. 10 himm piihitsusloosol., kell 12 piiyapäewakool, kell 3 tänn ja kiituse koosolek, kell 7 oht. pääste koosolek. Teisip. ja ueljap. awalikud koosolekud kl JällemiiiiiateNkauprneestel on Juba aeg osta jöulupuuehteid Suures valikus soovitab K-ü. Rahvaülikooli kauplus Jaani w. 6, pangamajas. Tel. (20)6-66. Hobuscasjanduso ja arendamise armastajate ühing. Tallinna hipodroomil. Paldiski mnt. 50. Pühapäeval, 23. nov a. Traavivõistlused. Algus kell 11 päeval. Pääsctähed: Kr. 2., Kr. 1. ja 50 senti. BoMM teine simalfaonmflns. 21 wõitu, 8 kaotust ja 9 wiiki. Malemeister sõitis Helsingi. ci jää nunld üle kui tublisti parandada taga>järge. Bogoljllbow <rlustab miimemastasemäugu õige tõsiselt. Hcrvwa kuuldub meistrilt mõni lause. Poolotimni ulöödudes on esiuieue wastane reast langenud. Eesti uialemviöter Mikeiias toostaö mõned a tempo seeriad ning lahkub kestades wõisllejate pevest. Pealtwaataiic.-id kihama pannud kaotüse teade raugeb peagi, sest Vogoljubowi jõuline ja rahulik mang on liig ähwardaw. Wene raha langeb. Emissioon 18 kuuga 2-kordseks. Wene raha wäärtus langeb wiianasel ajal Isllure iiirusega. 10-rublaRst tsheowonetsit kutsub lihtixlhwas oma huumoriga gmven«nik" (endine ivene 10 kopikat). RalMväärtuse langemise põhjuseks on, et üiiklrntasolqva raha hütt on wrinmse 18 kuu jooksul kvhokovdseks tõusnud ning ulatab praegu üle 4 nnljardi rubla. Selletõttu ^valitseb kaubahindades suur auarlia. Wabaituru hinnad on hiigla kõrgele tõusnud. Liikumiselt on mitte ainult hõbernblased ja -poolerubi«sed ammugi ära kadunud, waid $a wüifcfeb kaugeltki mitte taveiväärtusliliid kopikaltsed hõbe wahetusrahad. ffuid mimeue pole masin ja wäitmuv an" naö end lõpuks rttagi tunda, enti lvee^ius. kui Voqoljubmv m, ^0 päewam labt loonud juba 18 simultaan seanssi, ning la-ks turuiiri! Keskööks on meistril snskl hlttgetaga. sära - 16 wõitu, 4 kaotust. 3 wutt. ülejäänud mängud on meistrile saatuslrkud pcale luuetunuilist mäuau tagazarg: wõitu. 8 kaotust ja 0 witfi. Meistri onud' r:r..x lilud wõrtjad nr.fc- olid: «5 Rotberg, Lauren- tius, SDtdlif, Kunskniann. gaurf, Rubano- wltsch. Sakmvsly/ Remmelgas. Wiigi Jaa* wutasid: Sepp, Tarning, Bock, Unt, ring, Nedswedsky, Hindberg, Gurewltsch za ffanqro. Peale simultcmnmängu tähendas Bogoljubow, et Tallinna maletajad: man-> autasapinna tugewus on teda tublisti uuatanud. Tcsiiu, mi- wõisin, paremat tagajärge ei om-3 su uinud la on ta parimas tahtmifel saawutada! Teil oli mõlemas stmu-- t<vanmlingus wähemalt 25 maletajat, ^kev isegi wälismaade suuremates linnades rooik» sid kuuluda esimesse klassi. Jõudu tööle ja jällenägemist!" nende sõnadega lahkus BogoLjubsw. Eile, laupäewal, lahkub Bogoljubow Tallinnast, sõites uuesti Helsingi, kus tal on elfe nähtud rida wõistlusi. Meister teostab weel turnee Skandinaawia riikides, ning sealt pöördub arwatawasti uuesti Tallinna. Läti rohuteadlased Tallinnas. Laupäewa hommikul jõudsid ^allinna meie rohuteadlastele külla Niia Läti apteekrite seltsi juhtiwamad mehed W. Cerbulis, J. Maldutis, Ä. Paul, E. Illis ja E. Wanags ja..pharniaceutische Gesellschast zu Riaa" juhatuse liikmed F. Treuwerth, R. Meschkeris sa Meyer. Nendega koos sõitsid prouad Treuwerth, Meschkeris. CerbuliS ja Meyer. Külalisi olid jaamas wõtmas was^ tn Eesti apteekrite seltsi, Saksa rohu-- teadlaste ja Eesti rohuteadlaste seltsi juhatuse liikmed. Kell 10 pakuti läti ametivendadele Kuld-Lõwis" kohwi. Kauvad, Nl.lledels kmdwd hnniad maaratud, iärqi tutwuti w-m T-lli.ma Kpmmd ka nmügrll ära wwma, kuigi ka. ^c >iswmrsustc!,a,!sidi Niguliste ristuised kaupade wõi vaha tagmvaraks : MJ,Q taaomarrfž tiifitfofluä ja EcSli WabadnZ- kokklbogulmise eest kuni mahalastmiiseni ula, tawad. Uus rahcrkomissar Griuko awaldos hobatufe rngiettewõtetele, et nad kõige waljemat kovkuhoidn ja kolkutõlubamist peawad teos» tama. Augustikuust saadik on raudteesõidlchindu kaks korda 2b% wõrra tõstetud. Ka on matsude sissenõudmine'ja krediitide tagasiuia>ksinine waljenia korra alla pandud. Weksliwõltsija teatas end ise Politseile. Südametunnistus ei annud rahu. Neljapäewal, 20. now., ilmus krim. po litseisse Tartus elaiv kodakondsuseta Jwan Malõnow 53 a. w., kes nimetab end kunstnikuks, ja teatas, et ta südamepiinaga peab üles tunnistama weksliwõltsimise, mis ta toime pannud. Tal on aastate jooksul wekslid tsirluleerinud pankades, on neid pikendanud; algul olnud õiged allkirjad, kuid hiljem ka mõued waled. Nüüd on seisukord niiwörd halwals läinud, et ei suuda euam tveksliplanke osta. Wõlisinud on ta pro^kessleri ja dr. Zimmermanni allkirju. Weksleid on tal Tartu pankades 40 ^0, kogusummas umbes SOCK) kr. wäärtuses, kuid täpset summat ei tea ta isegi. Malõnow wõeti wahi alla. Täna awatakse Kalewi" liuwäli. Mitu päowa kestnud külmad ilmad on wõimaldanud asuda liuwäljadl kor. \ daseadmisele ning eeltööd olid eile jõudnud niikaugele, et Kalcwi" seltsi poolt liuwäli, 23c,le turu ääres, awatak. se. Õhtul kella V*l ^10 on muu sika. Lasketiir ka Lasnamäele. Laskcspordi peale on wiimasel ajal nii kaitsewäes, taitseliidns kui ka jahiseltsides suurt rõhku hakatud panema. Lasketiirud kerkiwad üksteise järele. Eile lubas liuna» walitsus kaitsewäe warustuswalitsuse ülema sellekohase palwe peale ka Lasnamäele linna paemurruaukudesse lasketiiru ehi tada. See tuleb Lasnamäel astuvate lennutoäe osade wäljaõppe tarwis. Tingimnseks ou, et see lasketiir ei tohi segada Lasnamäe serwa mööda jalutajate julgeolekut. Lina Pettis Põllumeest. Leesi! maksab 3 kroom. Põllupidajate seisukord Põhja-Tartumaa sopis on valke. Kuna mujal saadakse raha termoilsa müügist, puuduv see wõiincrlus siin, sest terawl!l.ja kaswatcrtakse ainult oma ljaoks. Wäga palju lootust paudi linadele. Kuna minemal aast<r! maksid ülesostjad leesikast 10 krooni, siis külwasid paljud põllupidajad lewadel suuvem<rl hulgiü linu maha. Nüüd pole aga linadega midagi peale haikato, ülesostjad ci palu rohkem leesi kast kui ainult 3 3,õ frootrt. (fi tasu isegi tegemise wasma", kurdetakse. Ilmateated. LooLetmv Um yühapzewal, 23. now. Õõssl merel kunj tormise id, maal!öwu, päewal üldse raugewaid lõunakaarte tuuli. Pilwiue. Lund ja tvihma. Temperatuur tõuseb. > Eestis oli eile kuni 6 kr., öösel lr. ja täita hommikul 0 6 kr. külma. sõja Muuseumis. Lõuna oli külalistele Seltskondlikus Majas", kell 3 Estoonia" Punases saalis referaat ja selle järgi õhtu- Pühapäetval tutwustatakse peale honlmikkohwi raekojaga, tehakse ring-- sõit linna nmbrllsesse. Kell 6',Mustapeade klubis" Tallinna Saksa sarmatsüitide poolt tee. Külalised lahkuwad. pühapäetval õhtuse rongiga. Toolikene" ja heeringas." G. P. U. uned piinamisviisid'. - Sven don Müller jutustab oma 22c* uemaa reisist Tcmpos", kuidas GPU kodanikkudelt nende wäärtasju ja kalliskiwe wälja pressib. Wormiliselt pole nende omamine keelatud. Kuid, et riigil äärmine rahahäda, siis kasuwv GPU kõiki juhuseid, et kodaniktudelt wäärtasjll konsiskeerida. Üht peenemat abinõu seks otstarbeks kutsutawat toolikeseks." Ta olla leintawd Odessas ja siis lewinenud üle Weneinaa. Kodanik, kellel arlvatakse wäärtasju olewat, lutsutakse GPU-sse ja küsitakse, kas tal kalliskiwe ei. ole. Kui see eitab, siis pa«littakse mõneks päewaks kinni jääda, kuni teateid kontrollitnkse. Arreteeritu lukustatakse ZväikeseSse tuppa, kus mööblit ei ole, waid ainult wäike tabu-- rett- toolikene." Karaul wahei-ub iga 2 tunni tagant. Maas lamada ei lubata. Niipea kui wangistatu toolikesel'^ istndes katsub magama jääda, äratvtakfe ta üles. Nii möödnb päew, teine«ööd muutuwad piinaks. Harilikult kokuiauda öö järele auuab wangistatn kõik üles, mis tal on. Tshekistid kiidawad, et,,'fooltfciic"' on mõjuwam, kui warem wrwitatud..heeringas." «Heeringas" seisis selles-- et wangistatule anti toiduks ainult heeringat ja mõni lonks wett. Paari päewa pärast wandus kõige kõwemgi mees, alla. Pedagoogika-muuseumile wõimaldatakse karujaht. Juba läinud aastal lubas metsaöe pea«walitsus pedagoogika-muuseumile ftllekohssel palwel karujayti pidada ning ainult Me karu maha lasta. Läinud aastal karu ci lcitnd ning jaht jäi tänawuse talwe peale. Kui karu inõnest metsast leitakse, teatatakse muuseunn juhatusele ning korraldatakse jaht. irani nahk topitakse täis ning paigutatakse muuseumi. ^ Hipodroom. Emmest korda sooksmse 2200 meetri.lõrtme eriauhind kristallkarasin hõbeõas \m loosidega. Iosisule kirjutatud 10 traawült: Kuulus. Luna, SiKi MnSti, Kagu. Amy Frisw, Lennuk, 2ex, Revisw, Wuu.Nl, Girant ja PerMa.. Ees?awas üldse 9 jooksn. AlguS kett 11 t hom. < \ Pnhapäeival, 23. now Nr. 3j EESTI ENTSÕI ILMUB 5 a. jooksul 8. köites. Umbes tihedat teksti. Koguteos on rikkallki paberil värvitrükis, kaartidega ning Rahvuslik Entsüklopeedi? Igapäevases elus tuleb Inimesel sagoli kohata mõisteid, nimetusi, võõrsõnu, rais talle tundmatud; kerkivad esile küsimused, mis va javad lahendust ka kodaniku prak tilise tegevuse nöudeil. Igalühel pole suurt raamatukogu käepä rast, igaüks ei oska lalaldastes Eesti Entsüklopeedia tahab vauna talaks ning juhatajaks on reaaktl Eesti Entsüklopeedia teatme1 1. AIANDUS. õp. A. Matliki 2. ANTIIKAEG. Prof. P. Haltste. / Prof. H. Kaho ja E. BOTAANIKA. Prof. A. Väides. 4. ARSTITEADUS. Prof. H. Moora. 3. ARHEOLOOGIA. prof. T. Lippmaa. 6. EESTI JA PöHJAM. AJALUGU j Mag. H. Kruus. 7. ETNOGRAAFIA. Dir. F. Leinbock. 8. FILOSOOFIA. Prof. K. Raiu ui. 9. FOLKLOOR. Dr. 0. Loorits. Eesti Entsüklopeedia vinaistlj meie. Kogu teose hinnaks onj EELTELLIJAILE SOOürSTAI 0>" 3TAKSTAD KüXI 1. JAAX] 125 KBOOM (kui tasute 2 kr. 50 gustist a. 1. Nõudke Eesti Entsüklopeedia on esim AaslaTa, S., mag. theol. Aavik, Joli^ mag. phii., eesti keele J Atnik, Juh., Tallinna konserv, prd muusikajuht. Adams, mag. phll., kirjanik. Adamsou, J-, cand. hist., 'lurtu po dir., õppejõud ajaloo meetod a ^. Ainson, loomaarstltead. dots. Andersou, \W dr. phll.. eesti ja luule prof. Anni, A mag. phil., kirjanduste I Arro, H., keemik, assist. Tartu üll Audova, dr. pliil, nat., eraaow IHiimieldt, mag. phil.. ajaloo? v. Csekey, dr. jur. et rer. poi., guse prof. _ Danlel, 0^ metsakasv. prof. Tart Ein. E^ mag. jur.. õppejõud Tartl Eisen,?l. J», dr. pliil. h. c., prof.l luuieuurija. ] Elaugo, A mag. phil.. kasvatust^ Erdmauu, E^ kohtupalati liige. Erult?, cand. phii.. slaavi... Freymanu, dr. phil., filosoofi j Froyinntlih, 0», ajaloolauc, Tai assistent.. 1'ri^ch, K., dr. rer. nat., geofüüj ioogia prof. Fählnianu, E^ dr. rer. poi., ei eradots., v. Glasenopp» G., kirjandusteadll I Grimm, 1>^ dr. jur., rooma õigusi Gross, 3L, piimanduse eriteiullatf Grueliu, IV., dr. theol., süstemd eradots. Tartu ülllc. Grünthal, riigikohtunik. Gustavson, A^ kapten, merenoj llallste, 1% cand. phll., klassil!. Haller, metsakorr. kab. as?il B nr ins, Zoolooglamuus. koi.toliauson, dr. phil., arhivaai.türgens, J. I., pedagoog. Kalio, dr. phil. nat., taime, Kalamees, A^ kehalise kasvatuj jõud Kann, P., riigikohtunik. _ Kant, E., mag., geogr, uppoj. Karafin, Am muusikaõpetaja Tl Kasemets, A^..Estonia' tealrll KUkson, F., füüsik, assilt, lai) Kipper, A^ astronoom. Klein, Juh, ma?, zool. Kleitsmau, Ii, dr. med., erade. _. Kliiman, A. T., mag. jur.. õpil Kogornmn, ^c-' ors'l; 1 Kompus, H.,..Estonia ooperil Koort, A., mag. phil., õppejõul googika alal J Kopvilleni, J., dr. phü.. ]ceom!j Korsakov, E^ av. oig. dots. 1 Kranler, J*» dr. ts. ae., keemia Kristal, TL, mag. jur. Kruos, mag. phil., oppejl KWmaade ajaloo alal Tarta Kupifer, T., majandusmatemj Knrvits, A, Haridusmiu. ped Kuusk, J., dr. Phil. nat., ke Väüa lögata ia^kiriasuisc^ [STSIuUKlopee oia Saalkc muue Teie H (soovitud hind öiia kl [Ninri i Hadrcss

3 Puyapacwal, 23. nõiu Nr. 273; teine slmultaonmfing. kaotust ja 9 wiiki. iter sõitis Helsingi. Mju5on»i!»Estoollciwrrr* iskonna cr iha!- wääri cgi, kus iiirnäu» Iž toos» jvalitfes pare- Ifogtrnc» fui eel» Iie luõc» meister lutanub, kunl- Ig liitub Ktiidnbtf IniäitrtJi Iteiftrift Idu esiinaletempo ito pe- kao- ^ubowi rdam. i Kuid htimeite pole masin jn wäsmulz mu nab end lõpuks ilkacii tunda, eriti weel siis, kui Bogoljubmv on 40 päewaga läbi löönud juba 18 simultaan seansst, ning tajš tux* "iiri! Keskööks on mcistm siiski hiilgeta aajärg 16 wõitu, 4 kaotust. 3 wiltt. üle» jäänud mängud on meistrile saatuslikud peale kulleluniiilist münau tagajärg: 21 wõrtu, 3 kaotust ja D tvitli. Meistri õtttts* Ukud wõitjad olid: F. Rotbera. Lourentius, Mäl.k, Kuusknmnn. Jaul, Rubanowitsch. SakowSly. Remmelgas. Wiigi saamutasid: Sepp, Tarn!na, Bock. Unt. Karnng, Nedsweds?y, HindverF, Gurewitsch ja Lianczro. Peale simultaanmängu tahendas Vogv.juvow, ct Tallinna maletajate mangulasapinna tugävn-z on teda tublisti üllatanud. Tegin, mis wõisin, paremat tagainrge ei olels suutnud la oma parimal tahtittiiel saawutada! Teil oli mõlemas simul»!<mu!iiünsiil-z wähemalt 25 maletajat, kes ijcflt lufiiic-mnabc suuremates linnades wõik- >>d kuuluda ciimeõic fla&u. Jõudu tööle ia MeiMlMiist!" nende sõnadega lahkus Bo«goLjuliow. Eile. lmipäewal. lalikub Boaollulww ^allinnast, sõites uuesti Helsingi, kus tal on ette nähtud rida wõistlusi. MeiSter icoc-rci0 weol turnee Tkandinaawia riikides, nnig joalt pöördub arivatawasti uuesti ^alunna. ojtll anetsit -k!z?ua meie rohuteadlastele külla Niia ftwen Ihad. jtflti), ka baks ila. po* van nst- >eab ta Läti rohuteadlased _ Tallinnas. ^.aupaetva hommikul jõudsid Tal- apteekrite seltsi juhtiwamad me- Zed W. Cerbulis, J. Maldutis, A PiiarmaceuLische Gefellschaft zu Ni- ula ^tõttu ] gya. kilud. b ja vaid; et j 3^ts ja E. Wanaas ja fa cr$^ufe F. Treuwertl), 7', Meschkeris ja Meyer. Nendeqa Jooü soktftd prouad Treuwerth, Mesch- "Ä ia Meyer. Ktltallsi olid jaamas wõtmaz ivas-- tu Eesti apteekrite seltsi, Saksa rohuteadlaste ja Eesti rohuteadlaste selt- N luhatuje liikmed. Kell 10 pafuti läti ametivendadele Kuld-Lõwis" kohwk. ^elle järgi tutwuti wana Tallinna "agemlswäarsustega, käidi Niguliste kirikus. riigikoaus ja Eesti Wabadussoza Muuseumis. ü? külalistele Seltskondli kus Maias", kell 8..Estoonia" Punajööf rcfcrnot selle järgi õhtu-, Pühapaewal tutvustatakse peale Hommlkkohw^ raekojaga, tehakse rknqs Ular Kell 6 Mustäjvftbe klub.s" Talliuua Saksa farmatolt.de poolt tee. Külalised lahkuwad. Ptthapaeiv^t õhtuse rouaiaa. Toolikene" ja heeringas." 3 % U. uued piinamisviisid. ^-veu vou Mutter jutustab oma Wc--' "^mpos", kuidas GPU kodamkkudelt iicubc wäärtasju ja kallis-. tnve lvalia pressib. Wonuiliselt pole nende oma,niue keelatud. Kuid, et rii. «L? r-r C- siis kasuwb,.71., Nlhuieid, ct kvdauiktudelt waarta-iu fonfi^fccriba. üht peenemat SÄ 8 ftüfufatort to" :..3,crfy-. olla leiutatud Odessas ia f?? 1^clöIIlcnu^ Wenemaa. Kodanik Wolic0Ä?! l wat. fhf. l lfjf. G^.n=^!c ja küsitakse, kas tal ^ lce eitab, siiz pa. lutakic mõneks Päetvaks kinni jääda IZJZtl Arrctceriw nf,c walkejesjl htbiio Tun ntt ff rr"'0, ai"mtt ""Sifc fobiiicfmoolifciic." Karaul loahchjö iaa ta 5 r01-^' lamada ci luba. istude" kallur!'.toollfefcl"* ta V"- 001"?vJaä6a- öroitifoa., -5 lticf* moodnb Poelt), teine rnmicw *ofs' H rilikull tol- Ä" lalt!"'"06 Wmmttiu m -^-shekistid kiidawaö, et ^foolifcitc'^ ISSS^ ild }üamt Ä 7;0--;-. "Heeringas" seisis sellel vanmotatule anti toiduks aiuulttl..ö.t J J '"otti lonks jueif. Paari pnt- «nd»s fõioc utmai mccs "»«lc wo.maldatarsc karujaht. ' maha nina ainul. (IJe tud nina iaftf ini,ni,.an-^l fnru ct lcikaru mõneft' nic" flft rs-c ^IlDe ^caic- Kui, femni juhatusele Lm )e' k?wakse muu- S;CS»»"«* &kus5 ÄSift ikäau Sluih JSt4&t' "X ' MnZti, hfe"«wä We",CT; ' Vm? nr!>!c 9 W»-»gtts itii ir 4 Y PiiytpSeliial, 23. noffi lt. 273,.WavnMa»- i i t> EESTI ENTSDKLOPEEDIA Eesti teaduste sõnaraamat ILMUB I SISALDAB välismaa sellelaadiliste teoste eeskujul artikleid kogu inimkonna teaduse, kirjanduse, kunsti, tehnika ja muilt vaimse ja. 5 a. Jooksul 8. köites. Umbes artiklit ja viidet veergu ainelise kultuuri aladelt Sellejuures Eostit käsitlev osa tuleb täiesti tihedat teksti. Koguteos on rikkalikult illustreeritud piltidega kriit algupärane ja võimaldab eestlasele leida andmeid oma maa ja paberil värvitrükis, kaartidega ning plaanidega tekstis. rahva, s. o. selle miljöö kohta, milles'ta elab ja teotseb. Rahvuslik Entsüklopeedia on rahva kultuurilise täisealsuse tunnus. Niisuguse täisealsuseni peame meiegi jõudma. igapäevases elus tuleb inimesel spetsiaalteostes leida, mida ta ot põhjusil on säärane teos vajaline Ee^ti Entsüklopeedias leiduvad sagoli kohata mõisteid, nimetusi, sib, ega pole need teoseö keeleli igale inimesele, kes ajaga tahab vastavale märksõnade all, mis võõrsõnu, mis talle tundmatud; selt paljudele kättesaadavad. Kõi sammu pidada. Sellest teatmeteo omakorda on järjestatud tähesti kerkivad esile küsimused, mis va ge tähtsam aga et meie päevil sest leiab igaüks hõlpsasti ning kuliselt. Eest! Entsüklopeedia kä«javad lahendust ka kodaniku prak aega pole kõhukalese raamatuisse vaevata täpsad ja usaldatavad tea tilise tegevuse nöudeil. IgalÜhel süveneda nende andmete otsimi ted kõikide küsimuste kohta. Seo* sltosvifs on nii lihtne» et teie pole suurt raamatukogu käepä seks, mida isik vajab väljaspool ga asendab säärane käsiraamat välke tütargl sellega tolme saab. rast, igaüks ei oska laialdostes oma kitsast kutse- või eriala. Noil tervet raamatukogu. Kõik teated Eegti Entsüklopeedia tahab panna erilist rõhku esitatavate andmete teaduslikkusele ning täpsusele. Toimetamistöö tehniliseks korraldajaks, ühtlustajaks ning juhatajaks on redaktsiooni toimkond koose eisus» ajalooteadl. R. Kieis (tegev toimetaja), prof. P. Treib? j\t Ja lektor J. V. Veski Eesti Entsüklopeedia teatmematerjal jaguneb 37*sse eriosakonda, mille tolmotajaiks on kutsutud järgmised eesti teadlased ja tegelased: 1. AIANDUS. 10. FÜÜSIKA. 20. MAJANDUSTEADUS. 30. TAIMEKASVATUS õp. A. Mätlik; Assist E. Kilkson. Majandusteadl. N. Köstner. Prof. P- Kõpp. 2. ANTIIKAEG. 11. GEOGRAAFIA. 21. MATEMAATIKA. 31. TEHNIKA. Prof. P. Haltste. Prof. A. Tammekann. Prof. G. Rägo. Prof. 0. Maddison. ' Prof. H. Kaho ja 12. GEOLOOGIA. 22. MERENDUS. 32. TÄHETEADUS. 5. BOTAANIKA. Eradots. A. Luha. > Kapten A. Gustavson. Mug. R. Livländer. Prof. A. Väides. 13. KALANDUS. Prof. H. Riikoja. 23. METSANDUS. 33. USUTEADUS. 4. ARSTITEADUS. Prof. 0. Daniel. Prof. J. Kõpp. 14. KEELETEADUS. Prof. H. Moora. Prof. A. Saareste. 24. MUUSIKA. 34. VARIA. 3. ARHEOLOOGIA. 15. KEEMIA. Prof. J. Aavik. 35. ÕIGUSTEADUS. prof. T. Lippmaa. Prof. P. Kogerman. 25. NÄITEKUNST. Prokurör R. Rägo. 6. EESTI JA PÕHJAM. AJALUGU. 16. KIRJANDUS. Näitejuht H. Kompus. Mag. H. Kruus. Kirjanik Fr. Tuglas. 26. PEDAGOOGIKA. 35-a. RAHVUSVAHELINE JA MEREÖIGUS. Mag. A. Elango. 7. ETNOGRAAFIA. 17. KUNST. 27. SOTSIAALPOLITIKA. Prof. A. Piip. Dir. F. Leinbock. Kunstiteadl. Alfr. Vaga. Mag. A. T. Külman. 36. ÜLDAJALUGU. 8. FILOSOOFIA. 18. LOOMAARSTITEADUS. 28. SPORT. Prof. P. Treiberg. Prof. K. Ramul. Dots. F. Laja. õp. A. Kalamees. 5. FOLKLOOR. 10. LOOMAKASVATUS, 29. SÕJANDUS. 37. ZOOLOOGIA. Dr. 0. Loorits. Prof. J. Mägi. Kindr. J. Tõrvand. Prof. H. Riikoja. j,eesti Entsüklopeedia viimistletud ainekoostamisega 8 köitesse on tehtud vastavaks ajanõuetele aga ka oma rahva ostuvõimeie. Kogu teose hinnaks on 200 krooni. Teie hoiate kokku krooni, kui tellite otsekohe. EELTEIJJJAILE SOODUSTATUD HETSTAD, ON 3L4KSYAD KUNI 1. JAAN A. 125 KROONI (kui tasute 2 kr. 50 s. kuus, 1. au gustist a, 1. okt a.). 105 KROONI (kui tasute 1 kr. 50 senti kuus, 1. novembrist a. 31. märtsini a., ja 2 krooni kuus 1. april list a. 1. oktoobrini a.). MINGISUGUSEID TEISI LISAKOHUSTUSI TELLIJAL KANDA EI TÜLE. rnumu 75 KROONI (erakordne soodustus neile, kes tel livad..eesti Entsüklopeedia" hilje malt 1. jaanuariks a. ja tasuvad selle summa kohe tel limisel sularahast). ' Nõudke tutvustamisprospekti ja proovi poogent, mille saadame Teile tasuta. Eesti Entsüklopeedia on esimene meie teaduslik suurteos, milles on kaastöölisteks ligi 150 silmapaistvat teadusemeest ja avaliku elu tegelast, kelle nimed alamal loetletud : Aaslava, S., mag. theol. Kõpp, J., dr. theol. h. c., tegeliku usutead. prof., Puusepp, dr. raed., neuroloogia prof. Tartu -\avii-, joh^ mag. phil., eesti keele lektor Tartu Tartu ülikooli rektor. Aavik, Juh., Tallinna konserv, prof.,..estonia" muusikajuht. Adams,, mag. phil.. kirjanik. Adainson, J., cand. hist., Tartu poep-1. reaalgümn, dir., õppejõud ajaloo raeetodika alal Tartu Ülik. Alnson, J., loomaarstuead. dots. Andersou, W.» dr. phil., eesti ja võrdleva rahva luule prof. Annl, A^ mag. phil., kirjandusteadl., õppejõud Arro, H., keemik, assist Tartu ülik, Audova, A^ dr. phil. nat, eradotsent Bliimfeldt, E^ mag. phil., ajälooteadl. v. Csekey, dr. jur. et rer. poi., adminlstratiivõiguse prof. ; Daniel, 0^ metsakasv. prof. Eln, E^ mag. jur., õppejõud Eisen, 3C. J., dr. pliil. h. c., prof. emer., rahva luuleuurija. Elango, A^ mag. phil., kasvatusteadl. Erdmann, E^ kohtupalati liige. Eralts, V^ cand. phil., slaavi keelte eradots. Freymanu, dr. phil., filosoofia eradots. Tartu rroyiniitlih, 0., ajaloolane, rmtk. assistent. Eriscli, K., dr. rer. nat, geofüüsika ja meteoro loogia prof. Fiililntann, E^ dr. rer. poi., eramajandustead. eradots. v. Glusenapp, G., kirjandusteadl., õppejõud Tartu Grimm, dr. jur., rooma õiguse prof. Gross, 3L, piimanduse eriteadlane. Grueliu, IV., dr. theol., süstemaatilise usutead. eradots. Grünthal, T., riigikohtunik. Oustavson, A^ kapten, merendustogelane. Hallste, 1% cand. phil., klassilise filoloogia prof. Haller, metsakorr. kab. assist. Härpis,?1^ Zooloogiamuus. konservaator. Johanson, P., dr. phil., arhivaar Tallinnas. Türgens, J. L^ pedagoog. Kaho, IL, dr. phil. nat, taimefüsioloogia prof. Kalamees, A., kehalise kasvatuse instituudi õppe jõud Kami, P., riigikohtunik. Kant, E., mng., geogr., õppej. Karafin, muusikaõpetaja Kasemets, A^..Estonia" teatrldirekt, muusikateg. Kilkson, F., füüsik, assist. Kipper, astronoom. Klein, Jiih^ mag. zool. Klcitsmun, dr. med., eradots. ja assist Tartu Kliiman, A. T., mag. jur., õppejõud Kogerninn, P^ M. Sc., orgaanil. keemia prof. Kompus, H.,..Estonia" ooperi juht Koort, A., mag. phil,, õppejõud filosoofia ja peda googika alal Kopviljeni, J., dr. phil., keemia eradots. Korsakor, E^ av. õlg. dots. Krantg, J^ dr. ös. sc., keemia eradots. Kristal, IL, mag. jur. KruQ-S mag. phil., õppejõud Eesti Ja põhja maade ajaloo alal Tartu ülik Kupffer, V., majandusmatemaatika eradotsent Knrrits, A^ Haridusmin. peasekretär. Kuusk, J., dr. phil, nat., keemia eradots. Tartu VHKa lõigata ia kiriasfuscle saaia. Kõpp, P^ dr. agr põllumajapidamise prof. Tartu Köstner, N^ cand. oec., Vabariigi Valitsuse ko missar Eesti Pangas. Laainan, E^ Vaba Maa" peatoimetaja. Laas, A^ dr. med. vet., dots. Laja, dr. med. vet., dots. Laur, A^ dr. ing., anorg. keemia lab. assist. Tartu Leesnieut, L^ mag. jur., õppej. Leinbock, F^ mag. phil., E. R. Sl. dir. Lepik, En dr. phil., taimekasvatuse dots. Tartu Liidenion, Kn agronoom, Talumajandusnõuande büroo dir. Liik, mag. agr., loomakasvatuse dots. Tartu Liiv, 0 mag. phil., Riigi Keskarh. juh. Lippmaa, Th^ dr. phil. nat., taimesüstemaatika prof. Lfvländer, IL, mag., astr., tähetorni assist Loorits, 0., dr. phil., rahvaluule eradots. Tartu, E. Rahval. Arb. juhataja. Losklt, Km dr. chem. tööstur. Luha, A., dr. phil. nat., geoloogia eradots. Tartu Luksepp, A., põllumaj. masinate ja riistade dots. Lüüs, A., dr. med., pediaatria prof. Jladdison, E^ õigusteadlane, Riigikogu asjade valitseja. Haddison, 0^ dr. rer. ing., Tallinna tehn. prof. ja Riikliku Katsekoja juhataja. tfadlssou, dr. med., eradots. Mark, J., dr. phil., uurali keeletead. prof. Tartu Mark, IL, I j. kaub. ins., kaubatead. dots., õigus te adusk. prodok. Martiuson, Tn cand theol., apostliku õigeusu dog maatika prof. Me!, õigusteadl., RUgikontr. peasekretär. Mielberg, P., arhitekt, dots. Moora, H., mag. phil. arheoloogia prof. 3Iägi, A^ õigusteadl. Mägi, J^ dr. agr., loomakasvatuse prof. Mägiste, J., dr. phil., läänemeresoome keelte prof. Mätlik, At tegel. aiatöö ja meäilastcpid. õpetaja Mülilberg, Zool. instituudi assist Neuinan, L^ muusikategelane. Nõges, õigusteadl. Nõmmik, A., M- Sc. mullatead. ja agrikultuurkeemia prof. Oinas, A^ majandusteadl. ja poilt tegel. Oras, A., B. Litt, inglise filoloogia õppejõud Paldrock, A^ dr. med., dermatol. ja veneroloogia prof. Palvadre, A., riigikohtunik, õppejõud Paris, A., dr. phil. nat., füüsikal, keemia prof. Parts, H., dr. pharm., farmatseutilise keemia, prof. Pvrandl, A^ õigusteadl., arhivaar. Perlite, EL, I j. dipl., teoreetik füüsika dots. Piip, A., rahvusv. õlg. prof. Pilper, Ph. D selgrooliste zooloogia prof. Poom, E Tartu-Võru Rahukogu liige. Pukits, M^ kunstnik, Tartu linna rmtk. juhataja. Puksov, Fr^ cand. phil., rmtk. juh. PnUerlts, A., Riigi Stat. Keskbüroo juh. esti ntsuklopee oka tahtut K*o«b. LOODUS*» Tartus( Vana t. 1. Saatke mulle Tele kirjastusel ilmuv Eesti Entsüklopeedja Kr. 75., 105., 125. I (soovitud hind alla kriipsutada) Tele poolt avaldatud tingimustel. 1 Nimi Aadress Perekonnanimi, m Rahamägi, H. dr. theol., süstemaatilise usutead. prof. usuteaduskonna dekaan Rammul, A., dr. med., hügieeni prof. Ramul, K., cand. phil., filosoofia prof., filosoofiateadusk, dekaan Reim, P^ dr. rer. for., Voltveti metsk. metsaülem. Riikoja, cand. rer. nat, selgrootute zooloogia prof., matem.-loodusteaduskonna dekaan Rinne, L^ dr. agr., kultuurtehnika ja geodeesia, prof. Rives, JM dr, med., närvih. eradotsent Rootsmann, 9^ cand. matli., astronoomia ja ast rofüüsika prof. Rägo, Gn cand. mäth., mehaanika ja rakendusmatem. prof. Rägo, Rn Riigikohtu prokurör, õppejõud Tartu Rangel, A., loomaarst, dots. Saareste, A., dr. phil., eesti keele prof. Saareste, E^ dr. med^ dots. Saarmann, K^ kohtupalati liige, krimincuilõig. ja -protsessi prof. Sclüossmanu, K^ dr. med., bakterioloogia prof. Semper, J., mag. phil., kirjanik, õppejõud Tartu Sepp, II., cand. hist., õppej. Sild, 0M mag. theol., ajaloolise usutead. prof. Sllvet, Jn mag. phil.. kirjandusteadl., pedagoog. Spohr, En dr. phil. nat, botaanik. Stamin, Jn dr. pharm., farmakognoosia prof. Suits, Gn mag. phil., eesti ja üldise kirjand, prof. Tammekann, A* Iie., phil., geograafia prof. Tehver, Jn dr. med. vet., õppejõud Tennmann, En cand. theol., võrdleva uskudetead. prof. Tjutrjnmov, Jn tsiviilõiguse ja -protsessi prof. Tork, J cand. hist., Tartu õpet. seminari dir., pedag. õppejõud Treiberg, I\, cand. hist, üldise ajuloo prof. Tartu Treuinutb, Nn arhivaar. Tuglas, Frn kirjanik. Tupits, An..Kaja" peatoimetaja. Tõrvand, Jn kindralstaabi kindralmajor. Kaitse vägede Staabi ülem. Uluots, J., Eestimaa õiguse ajaloo prof., õigus teaduskonna dekaan Urgart, On E. Rahv. Muus. Bibliograafilise Asu tise juh. Uiidelt, J., dr. med.. eradots. Vaga. Altr kunstiteadl. Taga, Yoldn mag. phil., kunstiajalookabiueti assist. Väides, An dr. raed., üldise patoloogia ja patol. anatoomia prof. Yciderpass, N., pharm. keemia eradots. Velluer, An insener, Teedeministeeriumi Slseveto Uurimise Büroo juh. Vellner, Hn..Vaba Maa" toimetaja. Verbergr, Kn dr. rer. for., dots. Veski, J, Vn eesti keele lektor, E. õigekeels.-sönaraam." toimetaja. Viget, Edn bibliotekaar. Tihalem, Hn õigusteadl.. notar. WHlp,.L, cand. phys., füüsika prof. WitUlch, 31^ Ing. teclin., keemilise tehnoloogi-iprof. Eesti Entsüklopeedia talitus' K-o-U.,LOODUS", Tartus, Vana t. 1. Eesli EntiOklope^dla koostamiseks on Qhfnenud kõik eetli teaduslikud jõud. Palume lugupeetud tellijaid innlespldada: soodustatud tellimisvõimalus on maksev alnuult 1. S. 1SS1. 9 iin riiu! uinnuin nirimui irrrirrn n muu Kõigi saavutuste kroon = on meie pabeross f,manoh" g SS anf* t 2 KSih meie tubakavabriku.s wnb&rtdöta^/vad^^bojiad^i^ g hastatakse pneumaatilisel vii- j nii kõigest tolmust ja teistest» kahjulikkudest lisandustest^ 1 I &«9..^aferme". ru 11 niin iptitrn tn i mm i nrin iinuttmxn ni Selgust ühendatud faapawabrlkute asjus saab sel nädalal. BLrsikomitee poolt moodustatud erikow'6» on, kelle ülesandeks oli uurida raskustt^se sattunud ühendatud saapa- ja nahawalirlkute seisukorda kreeditoride sellekohasel pal» wcl, pidas reedel oma esimest koosolekut. Tööd tehti aktsiaseltsi kontoris Laulupeo tanawal. Komisjoni liikmed moodusiajid 3 gruppi, kes siis iseseiswalt äriseisu üksikute aladega pidid tutwunema. Seda tööd ha» kati otsekohe tegema. Kuid reedel ei suude» tud kõiki tormilisi materjale läbi waadata ning sellepärast tullakse teisipäewal uuesti kokku, et tööd jatkata. Loodetakse siiski ühe wõi kahe koosolekuga kõik läbi waadata ning komisjoni aruanne nädala lõpul börsikomiteele esitada. Paawo Nurmi onupoeg tapeti Washingtoni tänawal. Helsingi, 22. nowembril. Nagu Wa, lhingtonist telegrafeeritakse, leiti Wa«'kjingtonl tänawalt surnuna kuulsa Soome jooksja Paawo Nurmi onupoeg Arwi Nurmi, knulihaaw peas. Nagu polltsej arwab, ci wõi siin tegemist olla enesetapmisega. 5iaks isikut, kelle seltsis Arwi Nurmit eelmisel õhtul oli näh» tnd, on ülekuulamise otstarbel arreteeriiud. Arwi Nurmi oli Ameerika rahwalngcmise ametkonnas teenistuses. Eesti-Läti majandusläbirääkimised are nemad Riias jõudsal». Riia. 22. now. Läti ja Eesti majandus» delegatsioonid jätkasid eile Eesti kaupade uimelirja arutamist. Armatawasti jõutakse Eesti nimekirjaga täna lõpule ja asutakse Läti kaupade nimekirja arutama. Delegat-- sioonide töö areneb täiesti asjalikus õhkkon» nas. Kastilaudade ja lubjakiwi wedu odawamaks. Tariifinõukogu rahuldas Mrwakandi lauatchaste palwe eksport-kastilaudnde weotariifide alandamise asjus. Kuna ferisie tariifide järele weeti raudteel eköt ^nkc-stilaudil 1v-tomnI'.Stü saadetistena 10. klassis ja 18-tom:. 12. kl., wndi nüüd nende weüu 16. ja 17^ klassid alla. Sanum alandati weotariifi a.-s. Atla!e" Wasalemmast lubjakiwi wsda«miscks 15/0 wõrra. Tantsukunstniku enese tapmine Helsingis. Hüppas kuuenda korra aknast uita. Helsingi, 21. nowembril. Eile hüppas Helsingis oina kuuendal majakorral asuwa korteri aknast wälja noor tamsukunstitit' Sakari Oittinen. NoormeeZ sai mi raskelt haawaia, ct suri tunni aja pärast. Omnibus Põrkas trammiga kokku. Reodel kell 2 päewal Põrkasid Tv.tu maanteel lõiku elektritrammi magun ja n.-ü. Mootori" omnibus A 534. Tramm sai lannatada niipalju, et tuli töökotta saata. Kahju 210 kr. Omnibuse juhi Ojassoni felel ufc järgi tulnud kokkupõrge libeda tänama tõt tu. P&Örde habemeaiamises teeb see aparaa

4 JBEfatta Maa" Bolschewisantlus kook? ^Kommunismi läbikäiguhoow" noorsotsialistide Upu all. Rünnak õpetajate ja õpilaste kallale. Riigikogus on kahjuks küll mitte lädlrääkunizte', waid juhuslikkude wahelehüüete ja sõnelemiste korras juttu olnud sotsialistlikust.propagandast koolides. Mõni sotsialist, nagu L. Jo^ hanson ja Gustawson, seletas-, iga õpetaja pcaks õigupärast sotsialist olema, sest sotsialistid olla õpetajate heaks kõige rohkem teinud wõi lubanud. Riigiwanem wastas neile mõne keskkooli õpetaja-slztsialisti nime nimetades, kelle õpilased istuwat kommunistidena türmis. Siis pahandas sotsialist Usai, riigiwanem olla halba warju heitnud kogu sotsialistliku õpetajaskonna peale. Õpetajate leht" ütleb, et iga kutse-, teadlik õpetaja ootab suurima igatsusega ' kooli wäljapääsu erakondlis-polutiliste kirgede möllust", kuid riigiwanema märkuse järele olla karta, et umbne poliitiliste intriigide õhkkond kooliõpetajaskonnas weel umbsemaks läheb. Umbset õhkkonda ei lahutata juhuslitkude sõnelcmistega. Kuna ühelt poolt sotsialistid meie õpetajaskonda tahaksid wallutada, teisest küljest neid õpilaste bolschewiseerimises" süüdistatakse, siis oleks küll wäärt meie koolipoliitikasse ses suhtes rohkeni selgust tuua., Kooliõpetajal nagu igal kodanikulgi. wõib oma parteipoliitiline ilmawaade olla, kuid oleks raske eksitus pedagoogika wastu, kui ta. oma parteipoliitikat kooli tassiks see tooks sinnä enneaegu asju, mida lapsed weel mõistusega ei suuda wastu wõtta, waid ainult usuga, kaswataks seega mõtlejate kodanikkude asemel karjalikke järclrääkijaid. Uks sotsialistlik õpetaja, kes teab, kus piiri pidada, wõib ses suhtes palju parem koolimees olla, lui mõni purukodanlalsc, kes oma parteiratsu seljast uneski ei mõista maha ronida. Poliitiline ilmawaade iseenesest ei tee weel õpetajat enam wõi wähem^ohaseina ks, - wa;^'-tas'wäu»slmkak^ sakaal. ' /j.- Ilma asja" olemusse' süwinemat^ on samuti ka raske otszlstada^ kniwõrd üksikul juhul kooliõpetaja wastutust kannab oma õpilase poliitilise meelsuse wääratuste eest. Meie wälisminister, kirikuõpetaja J. Lattik, ütleb näit., et tuntud kommunist Reesen olnud tema õpilane: Anna talle mis tahes aine jutustada Wiljandi järwest wõi rehepekemisest ikka on tal kohe jälle oma kommunistlik idee fixe platsis. Idee sixide nakkawuse ja suggereerimise juured wõiwad ka hoopis mujal olla kui koolis.' 'Seda enam tuleks silmad lahti hoida, kui kooli sihikindlalt tahetakse kanjbn parteipoliitikat, pealegi wäga riiigikahtlast parteipoliitikat. Õpetajate j leht", kes igatsewat kooli wäljapääsu!erakondlis-poliitiliste kirgede möllust, ^ei ole kahjuks selle peale weel tähele I panu pööranud. Paari kuu eest tähendasime, kuidas sotsialistlrkkude haridusi tegelaste kongressil N. Andreseni ette- ^ paneku! õpetajatele otse ülesandeks tehti õpilaste seas klassi päritolu rõ-!hutada ning klassipsühholoogilisi elej mente, s. o. klassiwaenu arendada. Lui batagu mõned andmed tuua, mis sellega mõeldakse. Sama Nigol Andresen, kes Opetajate lehe" kaastöölisena wälja kuulutatud, on tähtsamaks tegelaseks meie noorsotsialistide liidus,.mida mõni wanem sotsialist kutsub läbikäiguhoowiks kommunistidele". Mõne aasta!eest läksid terwed noorsotsialistlikud or- ^ganisatsioonid üle kommunistlikkudeks, jagades lahkumisel sajatusi endistele parteikaaslastele sotsiaaläraandjatele". Et sarnased üleminekud sugugi juhuslikud äpardused pole, wõib warsti näha, kui tähele panna, mida N. Andresen kaaslastega oma noortele õpetab. Meie noorsotsialistide juhid toonitawad otsekohe, et nad oma wanema^ test parteikaaslastest hästi pahempool- [emad tahwad olla. Nende häälekand ja Rünnak" teeb seda ühtelugu. Ei jwõiwat imestada, kui partei wane-. mad seltsimehed mõnikord ei suuda!meid täielikult.mõista", seletab endiiie isesots K. Freiberg (nr. 5, s. a.). ^ Mitmed nimekad sotsialistide juhid [ ci oska wõi ei julge kõike konsekwentfe tõmmata kaitseliidu ilmsest poliitik >lisest iseloomust" (nr, 4). Isegi wana M. Martna juubeli puhul saab eri lisellsarjata' iema sotsiaalpatriotism" (ni:.7).'. '. : r Mida tahawäd siis noorsotsialistij de juhid ise pakkuda? Igas asjas! leppimata klaösiwõitlust. Kes ei ole! meie poolt, see on meie wastu... Rewolutsiooniline klass on lõhkunud klassiwõitluses alati wõimnlolewa klassi tugesid kõigi abinõudega." Nii jutlustab N. Andresen oma proletaarlist ideoloogiat" (nr. 3, l. a.). Ja kni näidatakse, et sarnane mitte millestki hooliw klassiwõitlus humanistliku kultuu 6 päeva pärast tuks kitse ei tahete kärneriks. J. Tõnisson meie ülejõu elamise isa. Millest diilcb, ot ajal. kus Inglise >vabanioõl-scd ci ole Inglise tõõvi^vartei wslitsuses, tvvwivad nad wimiast truua ega lase seda langeda? Meie walilsuses nga on rahmacmkond esitatud, ftiib J. Tõnisson ci iirotfbo ära oodata, millal ta saaks wali«tsuse sa ühes sellega ka oma parteikaaslase inini^er Kewmi olunilti frrffi läristadav icanto juba ette, miv Tõnisson selle! ütleb: Ega siis mok1. tööerakond ei (vfo Inglise töölispartei. See on nii, aga tvahe Lloyd George ja Tõnissoni wahel ei ole mitte wähcin Inglise töölispartei ja Eesti tööemtonna wahest. ühes iviiniascs ivihalioov älmardali Tõ-! nisson warsamata leha löll, inis jalsab, et^ tööeralmuia hulkumist..liiiendada". Et > Tõnisson seda jul»a ammu, ammu ilmdab, > sellepämst jätal' meid täitsa külmaks, fui ta! lõpuks ka seda ülleb, inid,i juba kaua niöt- > Iel>. Tõnisiou etsib aga raskesti, kl«! ar- j wal>, et teinal luleb meid ainult ahju tagant" utja«ta Meie oleiue iväljns, ja ok* mc walmis kui Töni^ou just soowib ka heitlusse astuma. Ja tulemuses ärgu olgu Tõnisson lng kindel. Lt-a sarnastes^ ennustustes on ta waremgi raskesti e-ksi-! nud. Tal on olnud 2000 fuutajat kihutuskoosolokul ja ivalimistel frl». hääl rahwaerakcmimll' selles rilugkonnas.?a on wa-,' remgi >oma lüpsiku i'e üiulvr iööimd.! J. Tõnissoni õitseajad olid siis, kui teda jtchdis ja pidurdas Willem Neiman. Rei- > «jendafid hiljem toadma.määvlmi! Anton Iürgenstein ja Peeter Põld. Aga nüüd? Ega omoti Johannes Jaanis ja Ju* han Wilms? IlchUmist ja pidurdaniist wajab aga Tõnisson rohkem kuj keegi teine tuiltud tege lane. Ja miae keegi tenie tegelane Eestis peale Tmiissons pole julenud nii maotulit retlameenda oma enda tösist andi, kindlat tahet ja riigiuichelilke wõrmisi, wasiandina teiste parteipolivtiksele tõusiklusele." Praegu uõntakse uialiisu>selt eestkätt, et ta juhiks viigi läbi meie aja kvtjikuste ja vasknste awarmnale leole. nii. siis tuleks selgitada, kas Jaan Tõnisson tõotab ses suhtes rohkem, km need tegelased, kes rnh^vad praeguses walitsuses. Meie seda ei usu. Ä>a igasugustele programmidele ja hüüdsõnadele minmvad meie ajal sisu ikkagi iftftib, kes neid kainmwad. Iga mvahku tegelasse sündsuse teatawateks üleäiunetels määmb kõigch>ca'll tema endine tegrivus. Igas isikus peegeldub ikkagi lvuia inineivik. Jaan Tõnissoni majandusliiie minavik, nwi koguni olecvik? See on teada. Kns leidub ini-niesi, kes ujuksid, et TõmHon wõm Eesti riigi majamdnst saneerida? Tõnissoni unistus nllüdse koalttsioom wtvpnslamisest ja otsuacnva ttsa otendamriim uute kombinatsioonide loomisel" jääb ainult uuiötujels. juhtumisel, kui praegune koalitsiomi peaks loguiwma, oleks uute kombi natsi ootri de loomrlsol TõniSsöni osa mitte vohkem ot!silsww" kui praem. ri alused ära õõnestab, siis on lohutus walmis: Jga klassiwõitlus on moraalne". Isegi ka tsheka? Kodanlusega ei tohi midagi ühist olla, ka mitte teadustki. Ei ole üht teadust, waid sellelgi on klassi!seloom. Seepärast haridustöös ei ilmne üksi seadmete edasiandmine, waid ka markjsistliku waatluswiisi omandamme ja süwendamine. On waja kõrwaldada sissejuurdunud arwannis erapooletust" teadusest ja siiwendnda kogu inimkultuuri klassikohast mõistmist". Nii jutlustas N. Andresen 3. Balti j sotsialist!. üliõpilaste kongressil (R. nr. 6 s. a.). Kas nimetada weel, kuhu kanti kõik see jutlus tüürib? Eriti hädaohtlikult mõjutvad filmid, mis propageeriwad töö ja kapitali lepitamist... Sotsialistlik ajakirjandus peaks awaldama heade filmide nimekirju... Eri- J ti Nõukogude Wenes walmistatakse ^häid silme, mis käsitlewad harilikult oma aineid ja probleeme marksistlikust klassiwöitluse lähtekohast" (R. nr. 3, s. a. E. Tuiman). Meie noorsotsialis- J tilc tuleb walgus idast. Lääne sotsialistide sotsiaalpatriotism" on temale ainult poolkodanline ketserlus. Selle ewangeeliumiga hakatakse nüüd eriliselt noorsugu ründama, sest, nagu N. Andresen noorsotsialistide liidu 4. kongressil Tartus seletas, olewat sotsialistlik kaswatus wast siis eriti.wiljakas. kui sellele eelneb murdeealise nodrpõlwe ja laste organiseerimi» ne" (R. nr. 4, s. a.). Sest laps on ju alles arwustuswõnuetu. Ja samal põhjusel anti sotsialistlikkudele õpetajatele käsk koolilastele klassiwaimu sisse imbutama hakata. Omal ajal käisid Freibergid 3..jnternatsionaali ukse taga koputamas. Seal lasti sisse ainult nende õpilasi,, neid endid wisati aga wälja, öeldi, olewat liig iseloomutud ja selgrootud: ainult rewolutsioonilisi sõnu tegema wahwad) aga tegusid ei julge.'nii nad teewäd meil nüüd sõnu. Üsna wastulainata sõnu. Sest ise' nad oma sõnu teostama minna küll ei julge. Aga nende noored õpilased neist wõib mõnigi nende õpetusi tõsisemalt wõtta. Nad kutsuwad end ka sotsialis-tideks. Läänes kutsutakse nende taolisi õigema niinega bolshewisaanideks", s. o. inimesteks, kes sõnades püüawad wõimalikult sarnaneda enamlastele, kuigi tegudes ei julge. Trotski ütleb, need olewat enamasti wäikekodanlised sõna- Pühapaewal, 23. now 193V. Nr Kullamaa rahwam Lflflnemaal. riietehoiu ruumiga on j Kullamaa uue rahwamaja awamine on j ehitatud, samuti ka näi:elan>2. nrjle "Hz {. o. wälja tuulutatud. Ehitusega! orlestriruum paigutatud. Teisel korra! su 'alustan juba mullu, kus jaalipoolne ots > ühispanga ruumid ja mõned üürikorterid. walmiö tehti, kuna suurema ehitu?!' kallale Kullaniaa selisl^nd on map chuami^cfš käesolewal suwel asuti. Majas leiawad kölni! asutust ruumi: K. põllumeeste selts, K. tar-! jõudumööda kaasa aidanud, eriti girmeta. ehitusmaterjali juurcweoga. See on rirnrnc witajate ühisus ja Kullamaa ühispank. I sarnane rahlvamaja Läänemaal. Seal, jalutusruum ühes einelaua ja üleswõtted, mis 33 aas tat seisid jääs. Hiljuti sai teatawaks, et Walgel saarel leitud Andree ekspeditsiooni päewapiltlisteft üleswõtetest osa nii hästi alal hoidunud, et neid kasutada saab. Rootsi õpetlasel dotsent Herzbergil on nüüd õnnestunud üleswõtetest, mis kolm hukkunud ekspeditsiooni liiget teinud, 20 täiesti selget pilti koostada. Nende piltide järele selgub õhupalli meeskonna hilisem saatus. Mõ ned üleswõtetest näitawad õhupalli Oerneri" peale hädamaandumist jääl. Nende piltide järele wõib otsustada, et maandumine sündis gaasikaotüse ning sunve tõttu, intfxt awaldas palli- kõlksutajad, kellest enestest midagi asja ei olewat, kelle kasu aga selles seista, et nad demoralisatsiooni taimelawaks on mittekommunistlikuö leeris. Bolshewisaanide rünnak meie kooliõpetajate, ja/koolide kallale on wälja kuulutatud. Meil on õigus ja kohus meie sotsialistidelt küsida, mis arwa-!wad nad sellest nende lipuga maskeeritud kommunismi läbikäiguhoowist"? Eriti huwitaw oleks ka Opetajate lehe" seisukoht. Kui temal tõsi taga on kooli päästmisega parteipoliitiliste kirgede möllust, miks ei ole ta seni sõnagi öelnud nende kirgede õhutamispüüetest koolis? L. : seintele kogunud jää. ühel pildil on näha Andree ning tema kõrwal ma- ^ halastud jääkaru. Teised pildid vn tehi tud rännakuilt kelkudel. Hästi on pil-!distatud ekspeditsiooni laager jääl. Iltteswõtete alalhoidumift 'ondustand waskkarp, millesse nad ka kange külm. HEAD 4 ODAVAD: KOLLASED MASS PABEROSSID 25 TK. AINULT SENTI Tehas.Tubak" loositakse Lastehooiekande loteriipiletite omanikkude vahel senti. Loosimises! võtavad kõik piletid osa, mis enne 30. nov. omandatud. Tõnissonil on olnud kahtkematn }õum* kust" pidulikkudel esinemistel, näituste kor» valdamiswl jne. Et ta on ajakirjanik, nrrtste aga riigimees, selle loiduse tegi juba tmvtuö mõtteteadlane fmfjrto H. Kvy«jevRing. MajanduÄiselt mõtlemine on J. Tõnissonil afalü puudunud, ja ka tema,mhteli^e jõirlirnsega" on lugu nii kurb, et harilscku^t ei tea keegi täna, kus ta juba homme!oonni'lindlalt" üle aisa lõõb. Ta on olnud Äati sõnade sepitseja, mitte knnagi aga tõsine teoinimene. Tõnissoni sõ nadest ja kõnekää nudest ipõi-ks kokku seada terme leksikoni, tema majandnslisbest põhimõtetest pole aga kunagi jagunud isegi tema enda edteuiotete juhtimaks. Mrtte ammu latsus rebaise nahka kandew rvonrlmce Pämvlrlehes" aida-ta oma mõtteosalist seletnsega, Tõnisson olla naiin, ja maene. Kahest pakulud pää^lerõngast ivõtlis Tõlusson n«stu ainul't iviimase, lõi j kohe rinna ette ja kordas, ta olla uxiene, j ära unustades, et leine toina lähem kaaslane K. A. Hindreti lamas Päeuxvlehes hoopis Zva^tupidlst näidanud. Muidugi ei õelnud ta ka seda, mida paljud teadsid juba iveerand aastasada tagasi, uiiiteli, et Tõ nisson ci suuda rahaga ühe katuse all elada. WäAosest lpõllumajalidusrrigist,?us pea kõvk tegelased tu-lnud liit saatest oludest, oleks nwinlld arwaita, et sellel vcrflil ei saa olla midagi ühist lanttmnisega. Kui aga praegu pea Kik mõtkewad pead ou arwa>lnrsel, et oleme elnnnd rea aastaid ule jõu ja kui ivatichsus peab tegema hevoiilisi pingutusi eelavwe tvsskaäuswmdfäs, siis ei tule unu-?- kada, ot ülejõu ekamlife isa Eestis on Jaan WniSfon. Snl»vt soout" ja elamist su>!vep?ign! AohaMt" M jldmsttrmld alati Hapsal. Ein nordisches al sresco von R. Kaulitz-Niedeck. Reval, I93V., Berlag von F. Wasjcrmann. Meie snwituskohad on hea reklaami tegemijes olnud äärmiselt saamatud. Kõik, mis ilmunud, on hall ja igaw. Nüüd aga sattus kätte trükimasina alt soojana tulnud raamatuken? eespool tähendatud pealkirja all, mis nähtawasti pole mõeldudki reklaamina ja mis ka sellepärast pole ilmunud mõne kaunistamise seltsi mäljaandena, kuid mis siiski Haapsalu suwituskohta paremini sooloitab, kui ükski reklaanl-broshüür: teda lugedes tõuseb tahtmata soolo saata mõõda mõned kuud Haapsalus, millest autor nii kauneid lugusid westa oskab. Autor on maadelnud Haapsalut, kui on?a paremat sõpra igasuguste meeleolude juures. On püüdnud tungida tema hingesse, kui üldse rääkida saab übe wäikelinna hin gest. Sündmnswacne Haapsalu, kus iga puuosi kujuneb päcivasündmuseks, on autorile aunud wõimalnse maalida terwe seeria weetlemaid meeleolu pilte linnakesest ja tema ümbrusest, ühesuguse naudinguga mantleb ta üle linna lendawat metshanede par- :ve, talwist rcesõitu pragunema! lahejääl, hoolsaid ettewalmistusi suwitajate wastuivõtuks ning korstna taba pugenud haapsalulast eiliiast, kes kõik on walmis jätma suivitajale ja ise siiski weel alati suudab olla heas meeleolus. Kuidagi lähcdamaks ja armsamaks muutub see wanamoeline, üldiselt nii igaw linnakene, autor räägib temast niisuguse waimnstusega, et Äsmus Cemper seda kirjelduswiisi kindlasti oleks iseloomustanud: see on kui isa sünnipäeloal. Lillna wanem ajaknan oma hallide ja iga wärwi teiste daamtoega raamatnautoei keegi muu fnft tema. WZimaldada Wnis-, svui'le lvwlitsnses otsilstaiva osa etendamist" ci tähendaks midagi nluud, kui panna kit-! tfett ajal Sits -kärneriks.. Kaasaeglane. rit palju ei huwita, sellest läheb ta wõrdlemisi lühidalt mõõda Selle eest on aga uuemast ajast iga tähtjam nägu, kes linna sai- Uinud, omaette peatükk ja suursündmus. Igast tähtsamast Haapsalu külalisest teab autor niisuguseid üksikasju, mis kodusemaks teemad niihästi linna, kui ka kirjeldatud isikud. Ei pääse sellest üksikasjalikust mustamisest ka keiserliku perekonna liikmed. Seal on troonipärija Aleksander, hilisem keiser Aleksander 3., kes pikki käike armastanud teha Aafrika promenaadi taha koplisse sa kes wäga olnud üllatatud, et uhke liiwakiudlustus, mida ta oma lapsepõlwes koos wendadega sinna ehitanud, olnud jäljetult kadunud. Leal liigub uulitsal poks laisk künnihobune kohupiima koormaga, mis määratnd haigele suurwürstinnale wannide jaoks. Äkki kargawad Pargist puude tagant wälja kaks noori suurwürsti, kes kiljates asuwad kohmaka looma selga ratsasõidnks. Need on tulewane wene tsaar Nikolai 2. ja tema wend Georg. Kui juba Napoleoni kolme grenadeeri wõi härra salanõunik von Goethe aednikil Bogewi!)i liuuasattumine oll suursünt>musels, siis iiluidugi Pühendatakse tarwilikku tähelepanu ka liuna oina tähtsa matele kodanikkudele. Nudols Tobiase emakest _ kõiges tema liigutamas emaariuasluse awaldusis näeme peaaegu ihusilmaga. Haapsalu kiiillsam.lt poega geniaalset keeleteadlast Wiedeiuauui lirjeldatakje ilu koduselt, et isegi see meil nägemata ei jää, lindas ta ise köögis oma enese käeaa maitswat sööki walmistab külalistele. Kui autor üksikasjalikult on jfilguuib helilooja Tschaikowsky Haapsalus wlwimist noore tundmalu kuusiuikuua. siis tõuseb tahe weel kord kuulata tema helitoõd,.souvenir de Hapsal" mälestusi Haapsalust. Aga ka Haapsalu kunstnikkudevere nooremale pölwele, Eyrillus sneenle, R. Espenbergile, on püheudanud autor oma tähelepanu. Päris kahju, et meil eesti keeles sarnane raamat puudub. Ja kahju ka, et teistel sumituskohtadel midagi sarnast ei ole. Haapsalule wõib aga õnne soowida ilmunud teose pärast. A. S. N Pühapäcwal, ZI. now 193Ü. d Narva Ka] Ettew> Tapa eksporttapamaja omaniki osaühisus Lihaprodukti" poolt tõstes kaebus, et waatamata ühisele kokkule^ Pele ei saa nemad normikohaselt sig^ tappa,- kuna sead wiiakse rohkemal al wul Wõhma tapamajja, kui seda ett näeb norm, kellele Pidi minema 21 protsenti kogu tapetumatest peekonss gadest. Tekkinud tüli oli lahendads börstkomitee poolt moodustatud wah^ kohtus, kes oma lõpuotsuse tegi reede Selles lõpuotsuses tuuakse ette tül põhjused ja kaalutlused otsuse tegemises Otsuse järele ei wõeta Wõhmalt är neid sigu, mis sinna ümbruskonnal wiwkse, et ära hoida sigade föübttcf mist kaugele. Seni kannatas kokkule pest üleastumise all just Tapa tapij maja. Et wiimane edaspidi kahju Pikend. Seemnewrlja ja rkalduslaene, milli?1 Tuulmvad talsuinrsele Pikalaenu Pcmgcf ühispantade jfa ühiskaupluste kaudu, mackdattrkse Pikalaenu panga diktor Rostfeldii säotusel põllnpid^ai-l tasuda toiljago järgmisel alusel: eestkätt on anlj wõimäus katta laene neil põllupidajo kellel 19W. a. jeemnowiija laenu kindlus ftcks on w e k s I i d Pikalaenu pangas panga wolinikkude juures) tähtaega! kuni lv. detsember lv30. a. Neltde iveks^ taslrks wõotakse wastu ETK kaudu ka? siesp otri) Igale põllupidajale on El saatnud teadaande ive^slrl tähendatud a «ssil, kus mng kunas wilja wastu wõett Wilja wastmvõtj on juba algannd. Ül damxrsti kasuimvad põllupidajad eeltähel^ tud NMmaZust õige Utralt ning paiguti teetu (tcsp otri) toimud lutri 75% prdojaist, Lellel wcjuib Pikalaenu pang> Sesmnswi^a laene wekslrte waötu wsmbri Ägul ok üldse oa K?. 300/ millffest summast üle weerandi Perseni (oa Kr ). Koeru fresp. otri) o- ETK Wcrrustuse wamuse ülesandel, wäe tanu idus käesolowä aastal ulatab Kr Eeega uwrks umbkaudu ttxikskid natuuras kaetud saada. KM ülejäänud rftflifcb seemnewilsaj Acrlduslaennd on antud ühispankade kas ja wastutusel wõlakohus tuste tu, nimellt ikalduäaene, tähtpäewaga l., isembor a. Kr , o^a lj aastal mrtuuvas antud soemnewilja lac va K>r ning aasta i«r wklja laen, tähipõew 1. weebrucrr Kr Nende laenude katteks cm wõinlalt amda rukist wabariigi walitsuse otsuse sät 7. nowembvist lv30. a., kuid ainill: wäja kartsesoaduse piirides, s. o. ETK wastu wõtt<i rukist nei-li pöllupidajai?tl fügvseil esinesid mcrjandusministeeril^ rwkki pakkumisega. Mainitnd rukki o štapuafased ft< kandideerimast wal Helsingi, 21. now. Laplia häälekandja Ajan Sana" awab ägeda rünnaku Stohlbergi kandid^ ri wastu eelseiswatel presidendi! mistel. Leht kirjutab oma jnhtf muuseas: Tundub otse kurwanc juba walimlswõitluse alul mhutj esile asjaolusid, mis wõiwad asj uuele wõitlnsele. Isamaaline rc maal saab sellest m* aru, nagu taks mõnel Pool irwitada raht kumise saawutuste üle. Rahwali^ sele tahetakse otsekui anda hoov selle wõidnrõõmu lämmatamiscks,! da wnneb isamaaline rabwas on] nastsalgawa tegewuse kordaminek^ hul. Wiimasel ajal on meelte Usbemesjsmise nvs l pwk^ii " Tugev tef a kõva j habeme jaoks Nüri nuga ärr- tab nahka PROBÄK" li algu Ladu ja müük] A-S.,EPH3(

5 Pühapäewal, Zg. now 19Z0. Nr. 27S. abam a ä* m löönemani. Mk' < I»! riietehoiu ruumiga on ajanõuete' kohaselt hitatud, samuti ka näitelawa, mille alla I orlcstrirnuni paigutatud. Teisel korral on iiliiöp^nga ruumid ja mõned üürikorterid. Kullamaa jeltslond on maja ehitamiseks I jõudumööda kaasa aidanud, eriti hinnata ehitusmaterjali junrcweoga. See on esimene > >arnane rahwamaja. Läänemaal. einfclc kogunud jää. tttjel pildil on näha Andree ning tema kõrlval ma- Ihaüiötud jääkaru. Teised pildid on teh tud rännakuilt kelkudel. Hästi on pil-- distatud ekspeditsiooni laager jääl. Meswõtete alalhoidumist soodustasid swaskkarp, millesse nad paigutatud, kui ka kange külm'. HEAD ja ODAVA&: KOLLASED HAIS PABEROSSID 25 TK. AINULT15 SENTI Tehas ntiibak" imanikkude vahel piletid osa, mis rit palju ei huwita, sellest läheb ta wõrdlemin lühidalt mõõda Lelle eest on aga uuemast ajast iga tähtsam nägu, kes linna sat tunud, omaette peatükk ja suursündmus. Igast lähtsamast Haapsalu külalisest teab autor niisuguseid üksikasju, mis kodusemaks teewad niihästi linna, kui ka kirjeldatud ilifiib. Ei pääse sellest üksikasjalikust tut«mustamisest ka keiserliku perekonna liiiined. Teal on troonipärija Aleksander, hilt,em keiser Aleksander 3., kes pikki käike ar mastanud teha Aafrika promenaadi taha lovusse sa kes wäga olnud üllatatud, et uhke liiwakindlnstus, mida ta oma lapsepõllves koos wendadega sinna ehitanud, olnud läljenilt kadunud. Teal liigub uulitsal Paks aist lümnliolume kohupiima koormaga, mis inäaratnd haigele suurwürstinnale mannide laote, viffi k.ngawad pargist puude tagant ivalja kaks noort suurlvursti, kes kiljates juwad kohmaka looma selga ratsasõiduks,.'ieed on tulewane wene tsaar Nikolai 2. ja tema wend Georg. ^ui juba Napoleoni kolme grenadeeri n'o, härra salanõunik lwu Goethe aedniku ^ o>it'u>!j)i linnasattniuin? on suursiiiwmu,eks' siis muidugi pühendatakse tar«iviliklii tähelepanu ka " linna oma tähtiamalele kodanikkudele, Rudolf Tobiase rrnnfrft _ kõiges tema kiigutawas emanäeme peaaegu niin5tilse awaldusis minlmaga. vaapsa!» kiinlsainat poega geniaalset keeleteadlast Wiedeinauui kirsee.'idatakse nii koduselt, et isegi meil nägemata ei jää, kuidas ta ise f3õjii oma enese käega maitswat sööki malmismd külalistele. Sui autor üksikasjalikult on alginud helilooja Tsckiaikowsky Haapsalus wubimist noore tundmatu kunstnikuna, siis toused tahe iveel koid kuulata tema belllood..souvenir de Hapsal" mälestusi Haapsalust. Aga ka Haapsalu kunstnikkude- 5."* nooremale põimele, Cyrillus fivco» r,i ' R. Espenbergile, on pühendanud autor oina tähelepanu.?äti kahju, et meil eesti keekes sarnane laamat puudub. Ja kahju ka, et teistel su- Mltuskohtadel midagi sarnast ei ole. Haaptalule wõib aga õnne soowida ilmunud teose pärast. ' Narva Kalevi Manufaktuur ja Sindi Kalevivabrik Tapa eksporttapamaja osaühisus Lihaprodukti" poolt tõsteti kaebus, et waatamata ühisele kokkuleppele ei saa nemad normikohaselt- sigu tappa,- kuna sead wiiakse rohkemal arwul Wõhma tapamajja, kui seda ette näeb norm, kellele pidi minema 22 protsenti kogu tapetawatest peekonsigadest. Tekkinud tüli oli lahendada börsikomitee Poolt moodustatud wahekohtus, kes oma lõpuotsuse tegi reedel. Selles lõpuotsuses tuuakse ette tüli põhjused ja kaalutlused otsuse tegemisel valmistavad meeste- ja naisterahva mantliriideid, kõiki vormiriideid, ülikonna-, fraki- ja püksiriideld, daamide kostüümi- ja kleidiriideid, õpilaste kalevit, biljardi kalevit, fianellisid, vaipu, suurrätikuid, villaseid kangaid tehniliseks otstarbeks; kõik parimas, vastupidavas headuses ja uuemates mustrites. Kõigis paremates riideärides saadaval. ' mmm. Ettewötetele määrati uued twooted. omaniku saaks, siis ei Pea see puudujääk, mis tekib Wõhma suurenewast normist, mitte ainult Tapa peale langema, waid wähenemine tuleb üle kanda ka teiste tapamajade Tartu ja Tallinna peale. Sellega oleks siis tapamajade tüli. lahendatud.-. Laupäewal määrati selle tõttu keskbüroo poolt uued normid cõigile tapamajadele. ühistegeliste eksporttapamaiade wahelistel nõupidamistel, mis olid teära gewu^e korraldamise asjus kestnud 2 Otsuse järele ei wõeta Wõhmalt neid sigu, mis sinna ümbruskonnast Päewa, tuldi otsusele, et Praegu, kus wiiakse, et ära hoida sigade küüdita- j sigade arw õige tunduwalt on tõsnud, mist kaugele. Seni kannatas kokkulep-^ mõttetu oleks üksikute eksporttapamapest üleastumise all just Tapa tapa- jade sulgemine, sest teatawasti mõjub maja. Et wiimane edaspidi kahju ei I eksporttapamaja tunduwalt selleks, et ura tof Pikendamine Ühispankade äranägemisel. GeemnewKjo ja italduswene, millised ' stoon algab 25. no-w. k. a., mimsols crjwks ktumuwad tviiumme Mkaloenu Pcmgwle peab emrm-wähem lõppema kaerte ^vesp. ühispankade xa ühiäauplustx? kaudu, wõi- - otrade) nzaswwõtt, nmg majandusimmstoemaldalolse Pikalaenu panga breeftor B. viumi ja ETK ivahei sõlmilud lepingu järgi RostfeM-i svlotuissl põllupid«iaitl tasuda tera-! peab soe tvosdatud saama ühe kuu jooksul, wvljaga järgmisel alusel: eestkätt on antud On kcmocrtsetud jällegi saata igaile põllu-pidawõi-mazus katta laene neil põllupidaiml, \ jale teadaanne rishi äratoonnise päswa ja Hellel a. sovmnowiilja laenu kindlustu- \ koha kohta. feffs on wekslid Pikwlaenu pa-ngas (ehfi Mõlemate oporatswomde läbmmrmiire Panga wolinikude suures) tähtaegadega ikuni lö. detsember a. Nende iveksli-te tais uiks nwetakse wastu^ ETK kaudu kaeru (rcäp otri) Jaole põllupidajale im ETK saatnud beaixi-ande wekslrl tähendatud aad«vessil. kus nmg kunas wrlja wastu. ivõechazse. Wilya wastmvõ-tt on juba alganud. KmildaWasti kalsutawad põllupidajad eettähendatud wönn<mst - õige la mit ning pcriguiti on Lasrtl (ve9p om) toonud kmri 75% : põllu- Prdajaist, hellel weikäid PrZalaenu pangas. SesmAswiLjo laene weksltte wasw no* toomftti algul oöi üldse va Kr milliisest fimunast üle ^veerandi Pe-tsevimaal <oa Kr ). Kaeru (resp. otvi) ostab ETK.warusw-se. wahtsu.se üles«lnd<?i. käitisewäe tarwidus käesolowä aastal ulatab kuni Kr Seega wõvks umbkaudu kõil wskskd natwuras käetud saada. Kõi? ülejäänud rmlised sesmmwilja- ja _... ühel ajal oleks tehnuffebt raske, mispärast kawabsetaikse esijoones teostada wilja wastuwöttu wekslite katteks, st ära hoida wekäilte proteste. Wõlakohustuise wastu antud laenudel seda hädaohtu ei ole. Kui põlluipidma oma i-kalduslaenu, 'tähdpäow 1. dedsemoer a., ehk seemnewiljalaenu, tähdpäsw 15. detsomber, vuftiga tasub mõni päew hiljem,, põhjustvl, et temale oli 'ETK poolt määratud ruki wastmvötmine hiljem kui laenu tähtpäow, ei arwata temaze ka Võlakohustuses ettenähtud wö!wttuspvo-tsem. Wastwwa korvalduise teeb Pikalaenu pank ühispankadele. i Tekib küsimus, mis teeb see põllupidaja, kellel ei ole wõimalus anda ei kaeru (resp. > otri) oma weksli katteks, ei rukist oma wõl lakohustuse katteks ilma, et oma majapidakellel Awlvuslaenud on antud ühispankade kaudu st tunduwalt nõrgendada, ning ja waswtuse? w õ l ak oh u s tu s te wastoi, mmm imd-usilaene, tähtpäewaga 1. dot- laenu tasuda? praegu Puudub ka puhas raha, et niklist ifombsr a. Kr , osa On täiesti loomulik, et Pikalaenu Pank aastal mvtmvms antud sevmnewilsa laenust wiimast wilja puuda ehk rahakrooni põllupidajalt wälja pressima ei lähe. Kes laenu va Kr ning aasta seemnewkja laen, titfybpam 1. weebrucrr a., osaliselt tvõi terwes summas tasuda ei Kr suuda, sellele tuleb tähtaja pikendamise Nende laenude katteks cm wvimaldatud wõimalus luua. Seda ei saa aga Pikalaenu anda rwkist tvabariig>i wmtsuse otsuse koha» Pank mitte ise teha, kuna tema ei tunne sm 7. nowombvist a., kuid ainult tera- iga üksiku majapidamise seisukorda. Teiselt wiilja kavtseseaduse piirides, s. o. ETK saab' poolt ei saa ta ka sundida ühispanku ja wastu mõtta rufrft nevtt põllnpidasam, kes ühiskauplusi, kes laenu eest wastutawad, fügitföi estned masandusmimsteenwmäe! igale mehele laenu lõpmatuseni ja igal tinruki pakumvsega. Mawrtud vukki opevat-i gimusel pikendama. StapuaCa&ed hoiatan)adsteftcgetgt kandideerimast wabariigi Presidendi kohale. Helsingi, 21. now. L<lpua liikumise, hutamise wastu kõneldud enam kui wa- häälekandja Ajan Sana" awab täna ägeda rünnaku Stohlbergi kandidatuuri wastu eelseiswatel presideudiwalimistel. Leht kirjutab oma juhtkirjas muuseas: «Tundub otse kurwana, et juba walimiswõitluse alul nihutatakse esile asjaolusid, mis wõlwad ässitada uuele wõitlusele. Isamaaline rahwas maal saab sellest ni' aru, nagu tahetaks mõnel Pool irwitada rahwanikumise saawutuste üle. Rahwaliikumisele tahetakse otsekui anda hoop näkku selle wõidurõõmu lämmatamiseks, mida tunneb isamaaline rahwas oma ennastsalgawa tegewuse kordamineku Puhul. WHmasel ajal on meelte üleski- Habemeajamise noaterfed PRPBAK" ' Tugev tera kõva habeme jaoks Nüri nuga ärr - tab nahka PROBÄK" iialgi Ladu ja müük: Ä-S..IPBUS sa, kuid teadlikult kihutawad meeli just need, kes üheainsa sõnagagi kaitsewad endise riigi esimese kodaniku uuestivalimist tähendatud kohale". Edasi Ajan Sanas" awaldab keegi W. A. peamrja all Aus palwe rahwasaadikule Stohlbergile" järgmise kirja: «Helsingin Sanomat" teatab, et edumeelsete erakond kawatseb teilt paluda nõusolekut teie kandidatuuri ülesseadmiseks persidendiwalimistel. Kuna teie walimine, mis taktilise mängu tulemusena wõib kujuneda wõimalikuks, oleks praegusel ajajärgul otse kõrwakiil rahwaliikumisele ja jäägerohwitseriskonnale, kelle wisamaks wastaseks Teie olete, siis ärataks Teie walimin? bädaohtlikku käärimist nüüd suba rahulikumaks muutunud isamaalistes ringkondades. Seepärast loodame, et Teie üldise kasu nimel keeldute kandideerimast. Sel wiisil toetata Teie kõige paremini edumeelse erakonna kõnesid rahwa rahustamiseks". Erarong Saima kongres sile. Helsingi, 21. now. Täna õhtu! kell (22 wäljus Helsingist Lapuale erarong ^ Lapua kongressile sõitjatega. Riihi- - mäel ja Hämenlinnas haagitakse ron-! gile külge lisawaguneid. tema tegewusepiirkonnas seakaswatust arendatakse. Kokkuleppe aluseks on wõetud seni ne koostöö, kus oksiporttapamajad peawad oma tegewuse rajama seakasmatuse huwides, wähendades äärmuseni tööstuse- ja ärikulusid. Eksporttapamajad töötawad oma tegewuse raioonis, kusjuures kwoote wahemalt esialgu alles jääb, et kindlustada töötamise kulusid. Põllupidajatele jääb õigus sigu saata tapamajale, kellele nad soowiwad. Tapamajad on kohustatud wälja kirjutama arwed seamüüja põllupid. nimele, nii et iga põllumees kontrollida wõiks oma müüdawate 'sigade wäärtust ja hinda. Jooim hunsflnslius ivitl. Kaks halgu kõrwuti annawad heledama leegi." Laup. kell 2 p awati Tallinnas, kuju» tawa kunsti sihtkapitali ruumes Soome kunstinäitus, kus esinewad ritm Soome kunstiühingu Taidelijaseura" nooremaid mehi. Näituse awamisele ilmus rida tuntumaid kunsti, ja seltskonnategelast, diplomaatlik korpus, kohalikke soomlast, eesotsas Soome saadik Wuori maaga j. t. Näituse maas ha» ridus-sotsiaalminister Hünerson sooja kõ«nega. Meie rahwas tunneb alati sooja poolehoidu Soome ja soome kunsti wastu." ütles minister. Kaks halgu kõrwuti annawad palju hele» dauia leegi kui kumbki üksikult. Sellepärast Pa r i i, 21. now. Täna õhtul kell jooksis Pariis-Nantes'i kiirrong Oudoni ja Clermont'i wahel rööbastest wälja. Wedur kukkus Loire'i jõkke. Bagaashiwagun ja kaks esimest klassiwagunit kukkus küljeli ja libi, ses ka mette. Teised wagunid on saanud enam wõi wähem wigastada. Suurem osa Pikalaenu Pank on seisukohal, et tuleb ^glema wettelibisenud klasjiwagnni reisi» wastu tulla eluioultstele mazapldamistele,, '.... ' ttnnita or.jn kellel ühel ehk teisel Põhjusel praegu wõi- i ioib surma. Ka wedurijuht uppus. Kütja mata on rahas wõi natuuras omi rimisi sai weel maha hüpata. Mitmed reisijad on laene tasuda, ning wõimaldab sellepärast saanud haawata. NantesNst saadeti saui» ühispankadele pikenoamisi teostada täpselt taarrong katastroofi kohale. kontrollitud andmete põhjal sel määral ja Katastroofi põhjuseks on maalibisemiue, aja peale, kuidas kõne all olew majapidamine seda hädaliselt wajab. mis oli tekitatud wii maste päewadc suurtest wihmasadudest. Keegi roopaseadja Cler» Tähendab Pikalaenu Pank. samuti ka ühispangad ei lähe riikliste laenude sissenõudmisel ühtegi majapidamist, kes elujõu- rongile wastu, et wedurijuhile märku anda montift, kes maalibisemist märkas, jooksis line ja usalduswäärne, haamri alla ajama, rongi peatamiseks. Rongijuht ei näinud aga kuid on ka loomulik, et iga põllupidaja, kellel wõimalik omi ^ kohustusi täita, seda teeb. Tuleb weel juurde lisada, et laenu piken Saladuslik sissemurd damise eeltingimused on protsentide äratasumine tähtpäewal. Kui wõlgnik protsendid maksmata jätab, on laenu sissenõudmine terwes ulatuses paratamatu. Laekunud summad juhitakse jällegi Põl lumajandusse. Suur osa neist läheb maatulundusekapitali, kellel täita tähtis ülesanne meie põllumajanduslises tööstuses, eestkätt piimaühinguid warustada odawa rahaga. Wastawad juhtnöörid seemnewilja ja ikalduslaenude asjus annab Pikalaenu Pank ühispankadele lähemal ajal. On arwatud, et laenude pikendamine wõib sündida ühispankade äranägemisel, kusjuures tähtajad määratakse majapidamiste iseloomu järele. Nii peawad linakaswatajad põllupidajad summe tasuma kewadeks karjakasvatajad mitmel tähtajal, kuid üldiselt sarnaselt, et wõlad sügiseks tasutud oleks. Wäga hea. ma waatan järele. Istuge ometi niikauaks." Clanvil wõttis kirja. See oli kirjutatud hoolika käekirjaga: «Sir. Täna hommilul kuulsin, et teie minu seadusliku naise ja lapse oma laewale olete wiinud. Täna pealelõunal tulin neid otsima, kuua mul selleks täieline õigus. Ktiid teie ise wõi keegt teie ohwitseridest keelas mul selle. Nähtawasli ei teadnud te. mida teete. Ma rõhutan omi seaduslikke õigusi ja hoiatan te».d. Te ei ole siin Inglismaal. Ma annan asja politsei kätte, kes mulle sõbralik, kui minu naine mitte täna õhtul kell kaheksa maale ei saadeta. Härra Clanvil, teil ei ole siin mitte narriga tegemist, seda ütlen teile. Siin ei ole tegemist mitte ainult seaduse küsimusega, waid ka südameasjaga; olgu see siis neetud kurat Almeida wõi see naine, kes teie taga seisab, on mulle üskkõik. See on minu ähwardus, nii siis olge walwel. Teie alandlik L. Salvia." Waid ka südameasjaga"... kui Clanvil neid sõnu luges, lõid ta wiha ja põlasws lõkkele, kuid' ta teadis, et Harvey paneb teda tähele. Ta luges kuni lõpuni, keeras siis kirja kokku ja pani selle kõrwale. «Alandlik," kordas ta...see Poiss ei toimi just wäga alandlikult. Kas olete päris kindel, Harvey, et proua Salvia tema tulekut ei kuulnud?" Proua Salvia kajut asub hoopis teisel küljel, sir, olen Päris kindel, et ta teda kuulda ei wõinud." Noh, hea küll, nagu te ütlesite jumalale tänu. Mis te temaga tegite?". 124 olgu kaesolew näitus esimeseks sammu» kahe wenuasrahwa kunstipere lähendamisel üksteisele. Kuulutan näituse awatuks." Peale mvamist walgusid. külalised ^ mööda näituseruume laiali! väljapanekuid waatama. :. ^ Kell saabusid aurik Jlmataril" TaZ». linna 8 Soome kunstniku. Eesotsas Tai«belijaseura" esimehe dr. Dmneriwirtaga Eklund, Sallwen, Wuori, Alanko, Aalto, Blumqwist ja' Kamppuri. Arvamisele küla» Ilsed küll ei jõudnud, kuid külastasid korraks näitust ja siis mind; reisuwäsimust, mis peale tormilist meresõitu tunda andis, wälja puhkama. Katastroofi põhjustas maalibisemine«waiwara wallamajja. ' ' Wiidi ära mana rahakast. (M e i e kirjasaatjalt traadi teel) Waiwara, 22. now. Täna varahommikul tuli ilmsiks, et Waiwara wallamajja on tundmatute isikute poolt murtud sisse. Kõik kapid, laekad ja hoiukohad olid lahti murtud, tokumendid põrandale paisatud. Äm oli wiidud wana mitmepuudane raudkast, milles hoiti tvanasti raha. Otsimisel leiti rahakast wallamaja lähedalt aia tagant lahtimurtult. Kohe teatati loost kohaliku konstaabli poolt Narwa kriminaalpolitseile, kust komissar Zeisig koos ametnikkudega sõitis wälja sündmuskohale ja tormis seal juurdlust kogu päewa jooksul. Pole suudetud weel kindlaks teha, mis sissemurdjatele wõis saagiks langeda. Kindlasti oli kurjategijaid mitu meest, sest raske rahakasti maiast wäljatoimetamine nõudis liiitme mehe jõu. signaliseerimist, ja kiirrong wrmas signaliseerijale otfa. Roopaseadja, kes tahtis kataftroofi ära hoida, sai niiwiisi surma. PariiS, 2. now. Nantes'! raudteekatast» roofi ohwrite arw ei ole ikka weel kindlasti teada.' Suid esialgsed teated, mis kõnelesid paljudest furmaohwritest, ei leia õnneks kin» nitust. Alam»Loire'i departemangu prefekt, kes käis katastroofi kohal, feletas Matini" kaastöölisele, et katastroof ei ole mitte nii hirmus, nagu algufel kardeti. Ainult wedu» rijuht olewat surma saanud. Reisijad ole» wat kõik elusalt päästetud, kuigi paljud haawatuina. Pariis, 22. now.,^avas" teatav, et Nantes'! raudteekatastroofil on seni teada üks surmasaanu ja 12 hamoatut. Sissemurdjad on otsinud arwatawasti raha, mida aga pole leitud, kuna see oli wallawanema käes. Peetakse tpõimalikuks, et' sissemurdjad wõtsid kaasa mõned wäärt-' paberid, nagu obligatsioonid jne. Kuna oli sadanud lund, siis olid jäänud lumele sissemurdjatest jäljed, mis tunduwalt kergendawad jälgimist. Leedu-Läti kaubandusleping. kirjutatakse alle. Mia, 22. now. Riigipresident ^wresis andis eile Pea- ja wälisminister Celminschile ametliku ^ wolituse Läti- Leedu kaubalepmgu allakirjutamiseks. Celminsch jõuab Kaunasesse pühapäewal pärast lõunat. Lepingu pidulik allakirjutamine Kaunases on esmaspäe-- wal kell 12. Siis PõõrdüS ta Clanvili poole kaastimdlvtkult pead wangutades. Kas oli nii, nagu enrmstasite, sir?" uuriz ta. Ma ei tea, härra Cheadle, kuid nähtawasti kujunes kõik wäga halwasti. Peame tegema tema heaks, mis suudame.",..see on tõsine asi. sir' sest mis jumal on ühte pannitd... Ei wõi kunagi teada, mis kujuneb solkest asjast." pomises ta kaugemale lonkides.. Kui Clanvil oma kajuti jõudis, wabastas tv end kõigepealt tnärgadest riietest, hõõrus tardunud kehasse jälle weidi elu ja puges siis woodi. Kell oli pool üksteist. Polnud möödunud kuut tundigi sel lest ajast, kui ta lahkus laewalt. Ootamata kiired elamused olid pannud unustvma aja. Waewalt oli ta keeranud tule ära, kui juba uni pühkis kõik wänsewa erutuse ta kehast.. Kogu öö pladises wihm laewalael. Alles tund aega enne päikesetõusu lakkas ta järsku ning jättis taewale wormitu udukaaose. Tihe ühetasane udupilw ümbritses..vegat", alles kella kümne paigu hommikul ilmus uuesti nähtawale Panda rannik harilikus unistawas selguses ja Vmnba saare seljandikud mahedas rohelises rahus. Nüüd näis wõimata uskuda, et keerlew häwitustorm oli möödunud linnast mõnesaja meetri kaugusel. Ühes päewawalguse tulekuga algas jälle Lllmeida kauba pealelaadimine. Clanvil tõusis warakult ja westles wihmast pestud laewalael Hendryga. kes maal möllanud tornaadost kuuldes tegi suured silmad. Mul on heameel, et ma mitte teiega maale ei läinud, sir." lausus ta, «kuulsin, et proua Salvia olewat jälle laewal?" lisas ta tagasihoidlikult juurde...jah, lugu oli just mi, nagu ma teile kõnele.- sm. Me peame ta koju kaasa wötma." ^Merekarud",»Wabg Maa' rvmaav. ILt

6 rt (t <t W et ö Nukiaväewal, 23. itoto PSHapaewal, 23. nota Nr Il. i! ii IBM MMM Ii rfitsepn kbfir. K«s eumi mu Miks Jaan Holm tappis Kohtupalat arutas reedel Wiljandimaa mehe Jaan Holmi süüasja tapmises. Rätsep Holm on surmanud kraäwitöõlise Nikola Jürgensoni. Rätsep on astunud 24. now. l. a. Õisu jaama lähedal Kiiwiti kaupluses winditawate noortemeeste kampa, pannud oma osa,, nimelt 4b senti lauale ja wõtnud joomingust osa. Kui pudel tühjaks sai ja üks meestest, nimelt Jürgenson, selle endale tasku pistis, sai rätsep wihaseks, et mis mood see on, tema tahab teiste arwel pudelit endale saada. Rätsep oli äge etteheiteid tegema. Nüüd sähwas Jürgenson wastu, et temal pole waja ^ teiste kulul. näruseid sente ahnida, luid. rätsepale on neid nähtawästi hädasti waja, sest rätsep on küürakas ja ei jõua neid ise teenida, sellepärast teeb nüüd kanget kisa. See ajaswsepa marru. Ta kargas istmelt AeS ning hüüdis, et kuigi mul on patüt. seljas, olen -stiili töist üle. Toon i hlussi ja. brauningu ning - tapan teid kõtkiärn. Nende sõnadega rätsep jooksis majast wälja. Ta läks koju-.ja -hiüs sealt kaupluse Korp. Vironia" juubel. Pühap., 23. now, Pühitseb korp.,.vironia^ 80: a. suubelit, mis Puhuks söidawad TartU Soomest Karjala osäkonna üliõpilased, armult!v. Pidustustele on pühendatud kolmpkewa: laupäewal on perekonnaõhtu, pühapäewal aktus, kuna õhtul omawaheline> kooswiibimins.. Juubeli puhuks ilmub MiöPilaSlehe korp. Vironia" erinumber. Tartus awatakse uisutee. Kui ilmad sarnastena püsiwad, siis awatakse TartuS, pühap. 23. now., Tallinna tän. spordiplatsil uisutee s. s. ^alewi" poolt. Margitud tuwi Kabalas. Paar päewa tagasi lendas Wiljandimaal Kabcila wallas. Ollepa.asunduses eläwa Jüri Konksu!'Lluawja ^lähttsep" uksest 'sisss märgitud tuwi,- Linnul on pahema jala ümber wastrõngas ja pahemal punane tofau.: WaflrSnga sisseon pressitud: 682 EeSti 29 E P Märgitud wwi eelistas elama jääda uude kodu, ilma et ta püüaks majast üldse lahkuda. Soome ilmarändurid Põltsamaal. Neil päewil peatasid Põltsamaal- ' kaks Soome üliöpilast-ilmarändurit. Meestel olewat juba suurem osa Euroopa riike läbi rännatud^ Eestist matkawad mehed Latti ja sealt edasi tahawad nad siirduda Aafri kasse. Ilmarändurid kasutawad matkamiseks jalgrattaid. Rändurid waldawad mitut wõõrastkeelt ja tahawad tutwuneda rahwaste eluoluga üldse. '. 'Hendry raputas' oma punast pead...pean tunnistama, see asi teeb mulle muret, aga # wõi kunagi teada, sir," sõnas ta. Ja see tuletab mulle meelde," jatkas Clanvil edasi, et weel üks teine niini mustale lehele tuleb märkida samuti nagu Cardazo oma. Ka Sa-lviat ei tohi lasta laewale.",.wõin kihlq wedada, et ta selleks katset teeb, sir", wastas Hendry. V Kuid hommik möödus laewaelu tawalises ole-- wuses. Helen Salvia ei ilmunud kajutist wälja ja -Clanvil ei teinud katset temaga kokku saada. Ta oli täitnud, oma..kohuse, oli walmis tegema kõik kuni.wiimase wöimaluseni. - See oli ta Neapolis tehtud kiire otsuse järeldus» Kuid waheajal õli ta naisesse armunud. Ta tunnustas seda endale awameelselt' asi oli liig selge, et seda weel oleks woinud. analüseerida, tä oli seda ka naisele mõista annud. Kuid naine oli-palunud temalt halastust ning soowinub> et teda üksi jäetaks. Da ei wäljendanud seda palivet küll nende sõnadega, kuid an. öis umbes nii möian, et Clanvili armastuse tun-- delillus seda küllaldaselt tajus. Sarnase tõrjuwuse juures ei lubanud Clanvili endawäärtuse tunne talitada teisiti, kui jätta naisele wabadus. Ta tegigi seda ning tundis teatawat uhkust endast wzitusaamise Ae. Teadmine, et ta armastab, ai-- t/ls teda üle walusast armukadedusest, argusest ja tagasihoidlikkusest, mis teda waremalt olid rõhu^ nud.!^ga silmapilk, ja kuni wiunase woimaluseni oti ta walmis aitama naist ja pakkuma talle kaitset. Ta uktus, et naine küllaldaselt tunneb tema cmsust mm ise ka küllalt aus on tarbekorral tema abi pnofp. pöörduma. Pealelõunal kõrwetas päike jälle sarnase kuumusi^li, et isegi Almeida laadijad pidid lõpetama m inimese ja sai 12 aastat. juure tagasid Tagakambri ukse juures ta sai Jürgensoni kätte ja lõi sellele rindu. Seda nägid Jürgensoni kaaslased pealt. Nad märkasid sedagi, et Jür genson löögi järele kuidagi ettepoole längu wajus. Knid rätsep wedas ta uksest wälja. Toasolijad olid joobnud, keegi ei pööranlld sellele tähelepanu enne kui wäljast tuldi ja teatati, et seal on keegi tapetud. Jürgenson oli surnud. Peale kuritegu rätsep läks politseisse ja mollis, et on tapnud kuradi kaabaka ära. Holm oli naisemees, kahe lapse iscu Ta oli muidu sõnaaher mees ja. tegi korralikult tööd, kuid plahwatas nagu vuss, kui keegi puudutas sõnadega ta küüru. Rahukogu mõisti ta kõigi õiguste kaotamisega 12. aastaks sunnitööle. Euigi rätsep oli ise end süüdi tunnistanud, kaebas ta siiski selle otsuse Peale edasi, leides, et see on liig raske karisws. Kohtupalat aga leidis, et karistus on teokohaselt paras, sellepärast kinnitas endise otsuse. Wõrtsjarw ajab üle kallaste. Suurtvefi ähivardab tungida elamutesse. Wiimaetel päewadel on wesi Wõrtsjärwes tõusnud niiwört kõrgele, et seda Pole waremmi sügisel kunagi nähtud. Wesi on kaugele kollastest wälja ajanud, ähwardades tungida isegi rannaäärsete kalurite elamutesse. Wõrtsjärwe äärsed luhad ja heinamaad seisawad wee all juba nädalaid. Et kuhjad sügawalt wees istuwad, siis ähwardab heinu rikkiminek, kuna ajajooksul wesi heinad kuni kuhja tipuni märjaks imbutab., Et maa WõMjärwe.ääres wäga madä, siis ähwardab jatwest wäljatunginud wesi' taliwilja oraseid. Samuti on kartulikoopad wett täis nõrgunud ja elanikud näcwad suurt waswa, et kar. tuleid kuiwatada ja rikkiminekust hoida. Kuigi juba umbes nädal aega on kestnud kuiwad ja wõrdlemisi külmad ilmad, siis wee alanemist see pole ometi mõjutmmd. Weel enam wiimastel väelvadel märgitakse isegi wee tõusu.?!erge külm on tekitanud esimese nõr ga jää jõgedesse ja see on nüüd ühmaga weewoolu takistades sügisest uputusajajärku tawalistes uputuspiiekondades weelgi pikendada aidanud. loositaksea konnale ärasaadetud kupongide vahel. 22. dets. võtavad samad loositanea isiiidn ia MaajalslB I* loterii lisavõidud kr , kr. 250., kr jne. 26. nov. kl. 5 p!.t nsarnast miljoni loosimisest veel käesoleval aastal, sest seda loteriid ei pikendata. ~ Weel eile täitis tämrwaid hall saast ja tolmuloori tõstis tuule kcerlew kleit, ent täna jälgegi meil pole mustast maast; luupaljail puil wist warin-meeleheit käib läbi raagund okste jõätund lihast näib, pungund sirel uud näeb eluihast. Pilw rebenenud taewas jutleb tormiwihast, mis merel laewu laastudena hukutas ja pillutas. Teid, tehtud asfaldist wõi kuoirrhast, willwalge lumi paksult sillutas. On maailm äkki kaotand ilme halli, end kuski korsten mässib sooja suitsusalli. Talw tänasest peab kõikjal wõidupalli, külm kelmi poisina meid narrib ninast weab. Kes rikas soetand endale on kasuka hea, kalli, ent waene kehwik lund ja külma neab. Lund laia pilwekotid puistawad kui sulgi willwägeid näen, ja tunnen: külm on mulgi, kuid spmal ajal wahel inimhulgi üks sõidab saan ja kellukeste Min niipea kul sünnib sureb wahel lumisulgi. Sepp kuski töötab alase niug haamri kilin... Naaskel. Südametunnistusega" inimene. Omapärane täuu waranduse päästmise eest. Haapsalus wiimati möllanud suure tormi ja suurwee ajal, kus wesi tungis tänatvaile, õuedesse ja keldritesse, pidi wesi wiima minema ka Sadama tän. elutsema Mathilde Sihweri wärawaposti ja 4 latti, mis ujusid juba wee peal. Seda õnneks märgati kaaskodanikkude poolt, kes kaduda ähwardawa waranduse päästsid ja omanikule toimetasid tagasi. Selle asemel, et pääsdnise eest..aitäh" öelda, läks M. S. politseisse ja andid sinna- kaebuse.heategijate Peale,-süüdistades neid warguses. Politsei juurdlus leidis, et kaebajas on tegemist üleannew inimesega > ja asi lõpetati. Haavlalu saab liuwälja. Spordiselts Laanela" korraldusel. Spordiselts Läänela" poolt koraldcrtvcrkse?äesolmxrl talivä tzaapiaius lruwälj Poska puiesteä kuuvsaoli ja kõlakoja uxrhel. Teltõõd on käimas. ASJATUNDJA ostab ainult parima kella BOREL FILS Ko. töö. Nende hüüded nõrgenesid ja laulud kustusid nagu lindudel kesksuwe kuumuses. Clanvil, leba. des poolpaljana koil, uinus magama. Wäsinuna ja higisena ärkas ta uuesti ja leidis Harvey oma woodi kõrwalt. Nennelsi kajutis aset. leidnud wõitlusest saadik oli nende endine usaldaw wahekord kaunisti jahenenud. Süüdi oli Clanvil, ta teadis seda. Tema uus suhe Helcn Salvia wastu tegi sarnase seisukorra alandawaks ja Clanvil tundis end nüüd kohustatud olewat osutada Harvey wasw suuremat sõbralikkust. «Wõtke istet, Harvey." sõnas ta wana sõbraliku tooniga, mis uudist on?" Kuid see ebaharilik lahkus ci näinud mõjuwat Harveyle, ta jäi seisma ja wastas: Kahetsen, et segasin teid, sir."..sugugi mitte, laske aga tulla!"..teie andsite esimesele ohwitserile käsu, et proua Salvia meest ei tohi lasta, laewale." «Jah."..Nõnda, sir. Aga kui laeivakell kuuz lõi, tuli see mees laewale ja nõudis oma naist." Fa teie ütlesite talle, et ta Luradile kaoks..umbes selles mõttes jah, sir. Aga polnud kerge temast lahti saada, pidin talle selgitama, et ma nalja ei mõista, enne kui ta minema laks." Proua Salvia ei näinud teda?",.ei, sir, jumalale tänu." See südmnlik wahele lause mseldis Clanvilile. Ja wähe aega enne seda, kui härra Hendry mind wahetama tuli, umbes wiis minutit, tuli üks laadijaist selltz kirjaga, ilma pire-- Ma jututa wrus'selle mulle pihku. ' Nagu näete, srr, siin ei ole mingit aadressi jä siis mõtlesin, et see wast mulle on määratud ning laadiünisse puutub. Awades aga nägin kohe, ct see teile kuulub." 123 (ftändcaucl&ud Sootftc&..Kalewalas" Palju ränd- ja kerjusõpilaste laule. Reede õhtul kell 7 PidaZ Helsingi ülikooli prof. K. Krohn Tartu ülikoolis loengu Kalewala laulikutest". Kuulajaid oli waga palju. Keskajal ja ka hiljem rändas Soomes palstl õpilasi ringi, kes kogusid omale lauldes ja kerjates õppimisraha ning moona. Wavsenlaile õpaasile oa niisugune kerjama ne ja laulmine lubatud. Kalewala^ [ICUKUU looza UJUXU kerjusõpuaji, omale kooli- Elias Lõnnrot oli wiimaseid kez teenis Iaulubc laulmisega raha*). KalcwÄa" lauludes on palju seesugust õpilaslaulude elemente. Ainult abielunaise Poeg sai preestriks. Kaleiv.ila" lauludes efiueb: Wr'llelene naise poega, pane nüüd käsi kädeje sõrmed sõrmede wahele. Siin kujutatakse kõigepealt Soome laulmise wiise. Naised laulsid kuure kooriga, üks laulis ees. teised järele (nagu Eestiskt). Mehed aga- laulsid ainult kahekesi, panid käed wastastrku koiku, et siis õõtsumisega hoida ühist rütmi. Wellekene naise poega" wihjab ilmselt just rändawate kooliwendade laulule. Katoliku preester pidi olema ^ abielunaise poeg ja seetõttu wõeti ka katoliiklikesse koo- Iidesse ainult abielus naise poegi. KaIewala" lauludes esineb wellekene" kõrwal ka palju niisuguseid wõõrsõnu, millised wõisid sinna sattuda ainult õpilaste kaudu, näit. toweri, tvene towaristsh. wõi k U m p a n i prantsuse compagnon, millised mõlemad tähendawad sõpra, seltsimeest ja compagnon eriti weel kaasrändurit. Laulu ja õlu. Laulu eest nõuawao wõi antakse wabatahtlikult õpilasile sagedasti õlut. Talupoegadele oli see mõnel pool otse kohustuseks, ei Pidid keetma waimulikele õlut. *) Rändajaks jäi E. Lõnnrot eluotsani. Arstinagi rändas ta ringi, laulis ja kogus laule ning liitis nad kokku KalewalakS". Lõnnrot ei teadnud peast ainult Sll-laululift Kalewalat", waid mitu, mitu korda enam igasugu rahwalaule, millest ta lõi Kalewala". Õisu org kaitse alla. Wiljandi metsaühing pööras. Paswega Wiljandi maawalitsuse poole, et Õisu mõisa läheduses asuw org ja mõi sa Park saaks wõetud kaitse alla. Õisu loodus on wäga kaunis ja omapärane selle tõttu, et org on kaetud põlismetsaga ja Paiguti tungib maapinnale dewooni kiht..palujad kardawad, et Õisu kaunimaid kohti wõib tabada sama saa. tus. kui kuulsat Loodi Põrguorgu. Kui kassi pole kodus. Siis peawad hiired pidu. Kui Wiiu Poller Lihula wallas Liiwa-Tuudel oli kodunt wäljas ja elumaja uks oli lukustamata, käisid inajas wargad ja wiisid ära woodilt teki, nurgast ühe koti. warnast 2 käterätti ja peale selle weel 236 krooni raha. Polleri kahju ligi 300 krooni. Piiritu?eajamine ei anna wabrikutele teenistust. Ins. M. Raud leidis, st piiritute nwg bensiini segamine tekiltaks Eestile kv miljomt senti ttsakuilusid, millest kartulmswatajad saaksid 45 miljonit ja piiriitusewabrikud 15 miljonit senti. Et nrcd 15 milj. piirrtussvabrvkairtide taskusse ei llhe, siis toob kartuliühingute km omalt poolit arwestnse kulude kohta. 22,4 mdlj kraadi jaoks kulub kartuleid 22,4 milj. Mogvammi 44^ mi'lj. kondi eest. oo ei ole toatamasti weel mitte ainuke pm«vituse walmistami^e toores aine, waid piivrwse walmistnmiwks kulub otri. Neid lä«heb linnasteks 3 prots. kartulite kaalust, seega SM.kM ka Hinnaga lg senti kg., oleks otrade kulu 10 mivj. senti, mis wa«hewmalt põllumeeste kätte läheb. Kuid need ei ole ainukssed kulud, mis kaudselt teenistust anncrwad tõõtawatele. Kütteaine kulu on 0,8 senti kraadi pealt, seega bokku umbes 13 milj. senti. Suurem osa meie pii-rrtuscwabri-kuid txramtawad kütjäs just põlewki w i. Gi stra al<rhinnota asjaolu, et piirituse» wabrikud just talwel. suuremal tööpuuduse am, nwa kehwmnatele tõokistele teenistust wõimaldawad. Peaie selle on ivabrikusel lveel suur hul? Kohustusi ja kulusid: rägänalsud, wabrickute mnt, amortisatsioon, reuront jne. Et piiri tuse-wabläantidele enam mrdaai üle ei jää, oti enam kui fdgc. Ja dri wabrvkud piiritust ajadn tahawad, siis on põhjuseks azjaolu, et mea Eestis ei olegi pttri>tusewabrrkud kapitalistide, waid otsekohe tegelikkude põlluimesie käes, kes aisutanud ühbule ja kelle ainukeseks huwrks on oma liigete põllusaadusi realiseerida wähegi tööd W5wwa hinna eest ja piimakarjale muretseda iõutoitu. Trhti on wabrickud tõöta-nud Mjudega, et äm hoida kwrwlbte raiskuminekut. 12-sendUne Vesti bensiin on Magi cl» les tulo)vitku unistus; tõsiasi on, et pvae^u wälja läheb waliswäuuwt, mida pc-aks ära hoidma. x-ulud-s pilmt-ii- Iat>InSt, et nad teutoj Jr«mTõU,. tüuparoab P l -mult weti ja fõõniad Põdra 'lha.^ ^ lauldi kaliekesi õllelaua aare*, ffut õlut ei toodud, siis ka ei lauldud: keerati laulud keraje ja wiidi wlluie. o. keeräti paberid rulli ta.»"nd mmema. Ometi ei tohtinud luua liig panu. Jln õbetab ema poega, et kur tuuakse toop õlut, siis joo sellest ainult pool ja tenele anna teine Pool, siis saab sinust ta ismee Lahja lanllk. Sellised õlle juures - lauljad polnud^ sugugi mingid tüsedad laulikud nagu toovm kujutella meie õlut joowaid kortsmlkke, ward neid nimetatakse sagedast:..5 l i k'u te s". Nad olid kõhnad koolipomd. ^ Laulude seas on ka rändopllase ^ kaebun wiletsusest. ct ma saksi minule met,a, sealgi lepp peksab ja kask karistab. Kiisltd kirja lugegu. Laulude seas on ka ärakaranud opllaste laule: ^ '. Raamatud ma heitpn ahju, kiisud kirjoja lugegu, kassid känägu lehtcsida. ^ Rändlaulikute ja rändõpllaste laulude seas on ka hulk laule, kus laulik waletab wõimatuid uudiseid. On ju loomulik, et lgale Poole, kuhu rändlaulik llmus, kuntr uudist. Siis waletasid rändlaulikud, et kirik oli neelanud kaks barga. wõi tigu oli maja ümber aianud. Wõ, et Hames: Sead sõtkid taigenada Perenaine rõhkis laudas.. Õpilased on laulnud ka loitsulaule ja te»- nud tegemist soolapuhumisega, mis juurez nad tarwitasid igasuguseid ladinakeelseid wärsse... üldiselt on siiski need õpilastelaulud foomekeelsed ja säilinud hästi. Nad on praeausele soome keelele lähemad kui Homerose laulud wanakreeklasile, weel wähem uuskreeklasile ja ka palju lähemad kui Nibelunaid praeauseile saislasile. Loengu lõvul annetati prof. K. Krohnile üliõp. Prl. Oidermanni poolt kimbuke roose. Peale loengut järgnes kooswiibimine üliõpilasmajas ja öösel sõitis prof. Krohn Tartust äva. Wõistluskirjatõõd loomakaitse vrovageerimiseks^ Eesti loomakaitseliit korraldab käesolewa aasta lõpuni keskkoolides kirjatööde wõistluse loomakaitse ideede pro* pagoerimiseks. Teemid on järgmised: 1) Miks on kultuurinimeste kohus kaitsta loomi? 2) Milles leian olewat loomakaitse liikumise tähtsuse ja waärtüse? 31 Miks armastan loomi? 4) Looniakaitse suhe inimsusega sa hari» dllsega. 5) Looma sarnasus inimesele kannatuses ia röömns. 6) Mida wõiksime õppida loomadelt? 7) Aristoteles ütles: Looma luna sarnleb lapse hinqele". Kas on tal öiqus ja kuiwõrt? 8) Millised übisiooned veituwad laste ja loomade hingeelus? 9) Loom kaitsetu ladsena. 10) Lindude tähtsusest ia kasulikkuselt ja noorsoo ülesanded sel alal. Tööde eest on määratud wäikpsed rahalised anbinnad' kr. 10. kr ja kr. 5. Peale selle saawad auhindade >r>si'^d weel silatasu tööde kirjastamise vuhul. Teeniia. kes ei taba kõhutäie ee5t teenida. Palub kohtult abi. Neiu Ma^b'<?sen läks käesoleiwa aasta kewadol aprilli kuus teenima taluper^mcest Pr--t Taeblas. Talumas pidi maksma 6 kuu eest I N. 17.sM senti sa'kuni 1, maini pidi teenija olema odawama palga eest. Suwel jäi aga tüdrirk salgadest hain^ks, mida ka poremees pi eita. ia pidi teenistu sest ladkuma Peremees ei maksnud kõike 'avdaolowat perlka mäkia. kest kuidas tobtinxrt tüdnrk keiet kibedat tõõaeaa mfnna fira ja pealegi mis haige ta siis oli? käis õli» tul tantmiveol!" kuriustab peremees kohtus. Aja eest kuni 1. maini ci ole perem^s maksnud, eaa ole nõus?eda ka edaspidi maksma rrrrfte fcrtrtai, fcft tocrrfin olnud ielle aija eest kaubesdud kõhutäie eest, see olla <ce odaivam palk. Teeniiia pofub kohtirh kaktlot f!fcfr>rituf<! Vevemclie wastu. Tema oi ole künani lul'a» mid tulla toenima ainulit kõüi^ni? ceft, tal on ka tunnistad.?eda kohus kuulab üle ia^ need rnaa^vad teen^ia ka5^s, va^ub mõista ttinüa temale ule 40 Trooni favwita käänud papa. Kuna txwrtces minast üle? tunnist<r?md omcrlt voolt, kes peajad tõ<>n- K*ma, et teenisa pidi tlvn'nna adr kuus kuni l maini ainult fõftirtate eest, sits asja arutamine lüfotcfe edasi. korraldab seedimist. Ärstidc poolt soovitatud. Pöllui Riigikogu koosolek 21. now. kell 3 p. l. I Nöhtawasti on Riigikogus poliitilised kired pisut langenud, sest koos-s olekud muutuwad kainemateks ja asjalikumateks. Sellesse liiki kuulus ka reedeõhtune koosolek. s Koosoleku algul j küsimused ja kostmised. i M. Martna: kas kawatseb walitsus' tarwitusele wõtta mõjuwamaid abinõusid^ tööpuuduse wastu wõitlemiseks, eriti aga! ligemal ajal maksma panna tööpuuduse j wastu kindlustamise seadust? j Hariduse-sotsiaalminister J. H ü - \ nerso n: walitsus kawatseb tööpuu-^ duse wastu abinõusid tarwitusele j wõtta ja kawatseb seda kiiresti tcf)a awalikkude tööde korraldamisega. ^ Praeguse majandusliku depressiooni; ajajärgus on raske tööpuuduse wastu kindlustamist otsustada, kuid walitsus uurib seda küsimust. O. Gustawson: Kas kawatsetaksc eit-! disi..meremeeste Kodu" maja, mis praegu^ kuulub Pikalaenu Pangale, üle anda raudteewalitsusele? Teedeminister J ü r m a n: Walitsus ei ole seda küsimust kaalunud. Arupärimisele,, 14 tuletorni ametkonna ülciohmifc!1 asjus kaitseministeeriumi alla aimab seletusi teedem. A. J ü r m a n:, osaline tuletornide teenimise üleandini-^ ne kaitsewäelaste kätte annab weeteede, walitsuse ja merejõudude palkade alal > kokkuhoidu krooni. Miskisugu- s seid korratust ja rikkeid tuletoruide te-' gewuses ette tulla ei saa, sest moto-^ ristid-eraisikud jääwad kohale, ümlt jääwad kohale ka ülewaatajad, näit. Vormsis ja Wilsandis. Ulewiimist on kaalunud ka kaubaudus-tööstuskoja sadama- ja merekanbanduse komis jon, kus kõik asjast huwitatud ring-! konnad esitatud ja kus üksmeelselt tuldi otsusele, ct sellele reorganiseerib misele tuleb waadata kui kokkuhoiu! mõttes ettewöetud tuletornide teenijaskonna vnhtsisemisele nmberkorrasdamisele. Otsuse motiiwides on muu seas tähelepanu juhitud ka sellele, et wiimastel aastatel juba ühe tähtsama! tuletorni Rnhno teenimine! kaitiewäe meeskonna poolt on täiesti! rahuldawalt teostatud. 52 tceniiq wällandamisest ei ole juttugi, waid! umbes 20 inimest jääb kohale. inal-i ländamisele kuulub 32. Nendest oiil neljale jllba muretsetud imeb kohad ja! ka mõne teise paigutamiseks on waljawaated olemas. 5 inimest läheb vensionile. Ci saa jn miskisugust! kooudamist läbi wiia, ilma et ei wä-i hendataks ametnikkude arwu ja eis wabastataks neid kohtadelt. Ct nks isik alluma peab kahele ministee^ rinmile, see ci saa raskusi teha. iesr sarnaseid nähteid on minewikuski oli nud. Näit. Ruhtto saare tuletorni nle^ waataja peab ühtlasi täitma politsei posti- ja tolliwalitsnse ülesandeid, all lnb wiiele ministeeriumile ja on rai huldawalt suutnud kõiki neid nlcsan^ deid täita. Wastus arupärijaid ei rahulda ic läbirääkimised otsustatakse pidadc järgmisel arupärimise koosolekul. Wcel kaks hilinenud wastust. Koosoleku algul jäid paar küsiiuusi uusi tarnata, sest et majandusminister koosolek kult Puudus. Et ta wahepeal lobale iõudi nud, minnakse küsimuste wastamisele t>'i gasi. Creme Fascinata.

7 maanaiste K-s. VA3ÄÄ lutid $OQMQ&* ja kerjusõpilaste laule. Laulude- pilgotade laplast, et md wuw-!wad Ilma tf, -ii p? > d p -l <"N N wett ja söötvad Põdra liha.^^ ^ luež iul» bna. brnt* wja M, loli- Igust,ul-! üks mid Iscga 5ne lil. iste Iwõi sised sa it. ZM. tqus lks", lihi*?rda isa* et Imõi* lõisu lrane Zmette dej Õisu saa-! wal. ' ia kkäisid Ilt te- :rätti lna lst. ning [mhjo» zata» zrikud iibe jngutc Ita. ptnle^d eost. ke PÄ- Id piiläwthist, kg., roe» mis wlole. I p?alt, Iiurem Ittnvad^ 7itu'e-!!>udu'e ^ ni?ust ^ Lauldi kahekesi õllelaua aare-. Kui õlut ei toodud, lus ka ei lauldud, kee rati laulud keraje ja wiidi wlluie, s. o. keerati paberid rulli ia mindl mmema. Ometi ei tohtinud juua liig pahu. Nn õpetab ema poega, et kui iuua!,e toop õlut, siis loo sellest ainult pool ia tersele anna teine pool, siis saab sinust tälsmees. Lahja laultl. Tellised õlle juures lauliad polnud sugugi mingid tüsedad laulikud. nagu wsime 'kujutella meie õlut ^oowaid kortsnnkke, waw neid nimetatakse sagedasti,'lahia.laul i k'u t e s". Nad olid lõhnad koolipvlstd. ^ Laulude seas on ka räudõpilase kaebun wiletsusest. et masaksi minule met>a, sealgi lepp peksab ja kask karistab. niifub kirja lugegu. Laulude seas on ka arakaranud op,laste laule: ^. Raamatud ma heitsin ahju, kiisud kirsoja lugegu, kassid känägu lehtcsida. Rändlaulikute sa rsndõpila?te lauluss seas on ka hulk laule, kus laulik waletal wõimatuid uudiseid. On ju loomulik, et le Poole, kuhu rändlaulik ilmus, Iuittt uudist. Siis valetasid rändlaulikud, et Nrik oli neelanud kaks ^ärga, wyi tigu oli maia ümber aianud. Wõi et HämeS:..Sead fõfffb taigenada Perenaine röhkis laudas..." Õpilased ott laulnud ka loitsulaule sa tel, nud tegemist soolapuhumisega, mis suurez nad tarwitasid igasuguseid ladinakeelseid wärsse. üldiselt on siiiki need õpilastelaulud soo mekeelsed ja säilinud hästi. Nad on prae» gusele soame keelele lähemad kui Homerose laulud wanakreeklasile, weel wzhem uus>? kreeklasile ja ka palju lähemad kui Nibe«lunaid praeauseile sakslasile. Loengu lõvul annetati Prof. K. Krohnile üliõp. prl. Oldermanni poolt kimbuke roose. Peale loengut järgnes kooswiibimine üli» SpilaSmasaS ja LSsel sõitis prof. Krohn Tartust ära.! HM: t&tiffi ( mtio» PSH. j H pii. > ssekohs > tanud! oma tööd tniretfftanud uskucl. loa «ju lpcarlž WõUtluskirjatöõd loo makaitse vrovageeri- Eesti loomakaitseliit korraldab kaes-» olewa aasta lõpuni keskkoolides kirsatööde wõmluse loomakaitse ideede vro^ pageerimiseks. Teemid on järgmised: 1) Miks on kultuurinimeste kohus kaitsta loomi? 2) Milles leian olewat loomakaitse liikumise tähtsuse sa wäiirtnse? 31 Miks armastan loomi? 4) Loomakaitse suhe inimsusega ia hari-» dusega. 5) Looma sarnasus inimeiele kannatuses ia rõõmus. 6) Mida wõiksime õppida loomadelt? 7) Aristoteles ütles: Looma Tiina sarnleb lapse hin gele". Kas on tal õigus ja kuiwõrt? 8) ^illiled ulnswoned peituwad laste sa loomade hingeelus? N Loom kaitsetu ladsena. il)) Lindude tähtsusest ia kasulikkusest ja noorsoo ülesanded sel alal. Tõfide eest on määratud wäikesed' rahalised anbinnad' kr. Il), kr sa kr. 5. Peale selle saamad auhindade»r»z'^nd weel silatasu tööde kirjastamise vuhul. Teenisa, kes ei taha kõhutäie eest teenida. Palub kohtult abu Neiu TOflfftWcit laks käesolewa aasta kewadel avnlli kuus teenima taluperemeest Taeblas. TaluTNPfS btw ma^snia 6 wu eest J lenn ja kuni 1 motui pidi teenrja olema oixnvama palk ga eest. Suwol jäi aaa tüdrirk ialciad^st haim>ks, unda ka ixtowy-i cito. ja p:m tc^niswfcmurru 7-^rrr^i & korke xtabonv-^ rxsfv olfc Wr f;,fbn wbtitixrl VVf Vy- 7,»^ firõ r.r'4 V,-.^ t.s '.iz? fäis õtj» hti ftvfrhis. Wa evit fiitrf 1. rttff^rr* <*? tfa tktcntoes m^irruh, fii-y: rrüii'? v'v7 fa cbosplm w/rf^tttu Vrrr»,rf. f^rrnn olnud Me aja e-st fcufarv:b lõbuta:? eest, see ol- *0 ^ 6 f>v"t,n(rm r>,*r{ f. ^n-'a farfvt fitetoühtslc twrmpiv rsc^u. 7emo pr ntc kunaai luba» nub tuffo mn»'t wft. fwl j prt ka hmn^^h. f^ho sohu? kuulab fifc ia need r^^atpad teenko pa^ub tnõ!?to temrrtt bu 40 Trotmi Tnowctla mfrnirb trtpa, fiitrro cmnnb üles tunniststmd omkrlf ttml*. frt jwnviõ «õ^n» d«?ma. et teenisa tvv at>r knus fuiri 1 main> mmift eest, siis asja ^utamine lükata5«eda^i. korro!6ab zee^knüst. ^r8tiül poolt soovitatud. \ PSHapaewal, 23. now Nr Riigikogu koosale? 21. now. kell 5 p. l. Nähtawasti on Riigikogus poliitiused kired pisut langenud, sest koosolekud muutuwad kainemateks ja asjalikumateks. Sellesse liiki kuulus ka reedeõhtune koosolek. Koosoleku algul küsimused ja kostmised. M. Martna: kas kawatseb walitsus tarwitusole wõtta mõjuwamaid abinõusid tööpuuduse wastu wõitlemiseks, eriti aga ligemal ajal maksma panna tööpuuduse wgstu kindlustamise seadust? Hariduse-sotsiaalminister' J. Hünerson: walitsus kawatseb tööpuu- kustutatud Põllutööliste seaduse arutamisel. L. Johansoni küsimusele raskustest Tartu metallitööstuses kostab majandusminister, et küsimus tuleb arutusele lahemal ajal majandusnõukogus, kus^ ette kan«takse pikem referaat, sellepärast ei ole tarwidust täna tema zuures peatuda. E. Kinki küsimusele hädaabitööde korralda- Ntise asjus kostab minister, et wastaw krediidi küsimine praegu Riigikogu komisjonis arutusel ea. Raudteede seaduse juures annab aruandja O. Kask seletusi komisjonis ettewõetud tähtsamatest muudatustest. Maksuta sõidupiletite arwu raudteeteenijate perekondadele on piiratud ö peale aastas, priipiletite saajate seast on kustutatud Punase Risti ja Vigastatud duse wastu abinõusid tarwiwsele ^Sõjameeste ühingu esindajad. Otsustati anda priipiletid asakirjandusele. Raudteeteenijate lastele antakse priipiletid algkoo- wõtta ja kawatseb seda kiiresti teha awalikkude tööde korraldamisega. lis käimiseks, raudteepenswnärid on priipiletite suhtes raudteeteenijatega ühesugu- Praeguse majandusliku depressiooni ajajärgus' on raske tööpuuduse wastu sesse seisukorda asetatud. J«amaülematele anti õigus igas jaamas lubada minna kindlustamist otsustada, kuid walitsus uurib seda küsimust. ma waheraha tasumata, kui alamas klassis alama klassi piletiga kõrgemasse klassi, il- O. G u s t a w s o n: Kas kamatsetakse endist..meremeeste Kodu" maja, mis praegu paragrahw, et riik e! wastuta ulesõidu ruumi ei ole. Kustutati walitsuse eelnõust koh kuulub Pikalaenu Pangale, üle anda raud-} tabel ettetulnud õnnetuste eest. Eelnõu teewalitsusele? ' 'wõetakse 1. lug wastu. Teedeininister J urm au: Walit-!Korterite aktsiaseltside seaduse juures sus ei ole seda küsimust kaalunud. j tekib waielus aruandja M. Punga Arupärimisele i ja M. M a r t n a wahel. Wiimane 14 tuletorni ametkonna ittewiimise terwitab küll eelnõu, kuid leiab siiski asjus kaitseministeeriumi alla paraja aja olewat kaebada meie korannab seletusi teedeni. A. Jürman: teri kriisi ja korterite wiletsuse üle. osaline tuletornide teenimise üleandmi-1 Martna arwates sammume meie iga ne kaitsewäelaste kätte annab weeteede aastaga ikka snurema ja suurema walitsuse ja merejõudude palkade alal korterikitsikuse sisse." Selle peale kostab M. Pung, et korterikitsikus on kokkuhoidu krooni. Miskisuguseid korratus! ja rikkeid tuletornide tegewuses ette tulla ci saa, sest moto- ei saa praegu enam üldse kõneleda saauud Martnale idee-sixe'iks. Eestis ristid-eraisikud jääwad kohale. Osalt korterikriisist, küll aga wiletsatest korteritest, kuid need on ju kaks ise asja. jääwad kohale ka ülewaatajad, näit. Wormsis ja Wilsandis. ülewiimist on Tallinnas ehitatakse alalõpmata. kaalunud ka kaubandus-tööstuskoja Martna: Alalõpmata! sadama- ja merekanbanduse komisjön, kus kõik asjast hutvitatud ring- uusi maju, seisawad need tühjalt. Pung: Linna ääres, kus palju konnad esitatud ja kus üksmeelselt Martna: See on teie idee-sixe. tuldi otsusele, et sellele reorganiseerimisele tuleb waadata kui kokkuhoiu ei ole elanikke. P u n g: Pool Nõmmet seisab tühi, uiõttcs ettewõetud tuletornide teenijaskonua vnhtsisemisele ümberkorral- on suwekortcrid. Wahelhüüe pahe m a l t: Need damisele. Otsuse motiiwides on muu Martna waõtab Pungale ägeseas tähelepanu juhitud ka sellele, et! bait, et korteriwiletsns on korteripnuwiimastcl aastatel juba ühe tähtsama duse loomulik tagajärg, sellepärast ei tuletorni Ruhno teenimine I saa neid kahte lahnwda. kaitsewäe meeskonna poolt on täiesti! Seaduseelnõu wõetakse wastu. rahuldawalt teostatud. 52 teenijal. Siis pöetakse waieluztet^.vastu s sen-..mava Maa^ kohutawalt madal. demeetriga nii Selle tagajärjel langeksid ka põllutööliste palgad, sest need on wahekorras elukalliduse üldise tasapinnaga. T o n k m a n n: Missugune on elukallidus põllutõölisel maal? Riide saab ta peremehelt, söögi saab peremehelt, korteri saab peremehelt. See on imelik arusaamine. Jõeäär: Paragrahw, mis keelab alla 16 aasta manuseid alaealisi tarimtadn raskemate töõe juures, maksab juba aastast saadik. Ärge andke põllumeestest halba tunnistilst, et nad makswat seadust ei täida. T onk mann: Et meie 16-aastasl poissi kündma ei saadaks? Seda meie ei täida. Jõeäär: Härra Tonkmann ei salga tõsiasja. Tonkmau: Ei salga. Mul on praegu üks tööpoiss, künnab nii et wälgnb. Minge ütelge talle, et ta künda ei tohi, siis kuulete alles tõsist isamaalsust. jõeäär: Esitatud eelnõu järele on Eesti põllutöölisele 225 töötundi aastas tvähem ette nähtud kui Saksainaal. Kuid peame silmas pidama, et Saksamaal on ilmastikuolud teised kui meil. Seal ei tunta nii lühikest talwet ja nii lühikesi päewi kui meil. (Saadikud kohtadel imestawad Jõeääre loogikat, sest kui meil suwiue tööaeg lühikene, siis peame just selle lühikese hooaja kestel^ wöimalikult intensiiwselt töötama), i Edasi kaebab kõneleja, et warade jaga-! mine ülekohtuselt sünnib. Kõige rohkem, saawad need, kellel rohkem on. ; J. Saar: Palju te oma teenijale maksate, härra Jõeäär? Jõeäär kaldub wastusest kõrwale: Mul ei ole praegu maad ega talu- töölisi. Holb erg: Tal on jahtlaew? Jõeäär: Kahjuks ei ole mul ka seda. Mida waesem keegi on, seda wähein ta saab. I. Saar: Kas teie ka nende waesemate hulka kuulute? J 5 e ä ä r: Mina.unaksau öma' tulumaksu ja arwan, et Rohkem kui teie: flra tarvita ükskõik missugust seepi" ütleb PESSL, kuulus eriteadlane Viinist ja Budapestist. PS SSL välfapnlslev fluravi eriteadlane Viinist ja Budapeslisi, kelle iluravita rohkem kai aastasada tunt. Euroopas Hoiatan oma kliente hariliku seebi läbi tekkinud uahaärritmtc eest. Palmolive on palmi ja oliiviõlide tõttu kahjutu tundelisele nalmu, Seepärast soovitan ainult seda. KäxntnmtraiM 28 - Wierf L^õik nimekamad isikud, seltskonna- ja teatritegel&stest tunnevad PESSL'i salonge, mis asuvad Viini ooperi vastas. Kuulus meister soovitab oma klientidele korrapärast Palmolive tarvitamist, nii nagu ta ütleb: ükski nahk ei või jääda ilusaks kui teda ei puhastata seebiga. On kardetav tarvitada igasugu seepi. Ainult üks neist valmistatud puhtaist ja pehmendavaist iludusõlidest, võib olla kohane Teie näole. Saadaval kõikides apteekides ja rohukauplusics. ESINDAJAD: *9 EPHAG" A-S. Harju tän. 41, Tallinn. V. HEYDEN & Co Pikk tän. 51, Tallinn. Weksliwõltsijate suurpäew Neli suuremat weksliwõltstjat wangiroodu. ^ j,.-. onseelnou kolmandal lugemis?!, nende seas wallandannsest ei ole jititligi, lü(iib n poetoutfottbi muutmine..^^adwokaadi tulu enne > s,h^si pikendades laenu wõltsitud weks- Põllutööliste seadus. I on kindlaks teinud? ^ vo sitega ja wölffides ka allkirju diskontolehele.^ siisn ei suutuud ta oma wõltsi-?l. J õ e ä ä r waidleb Tonkmani! J õ e ä ä r: Ilma tasuta wõõraste poolt eelmisel koosolekul ettetoodud j asjade ajamise juures on tulu kindlaks andmetega. Tõsi on, et toitluskulud määramine kerge. Wõite linna jurii wiimasel ajal langenud on, kuid mitte dilisest büroost järele kuulata, palju riiete ja jalanõude hind, mida põllutööline samuti peab ostma kui pöllumeeski. T o uk man: Ega see töö siis ka^ MIN1WATT mulle maksetakse. j Peaks kaasa möjntatama, et tööstussaaduste hinnad langeksid, siis ei oleks Kõneleb weel L. Johanson, siis lõpeb; valju wäärt ei ole. üldine n a c r. sealiha kilogrammi hind uwrreldes rii- koosolek kell 9.15 min. ' umbes 20 inimest jääb kohale, wallandamisele kuulub I2. Nendest on neljale juba muretsetud uued kohad ja ka mõne teise paigutamiseks on wäljawaated olemas. 5 inimest läheb Pensionile. Ei saa ju miskisugust koondamist läbi wiia, ilma et ei wähendataks ametnikkude arwu ja ei wabastataks neid kohtadelt. Et üks isik alluma peab kahele ministeeriumile, see ci saa raskusi teha. sest sarnaseid nähteid on minewikuski olnud. Näit. Ruhno saare tuletorni ülewaataja peab ühtlasi täitma politsei, posti- ja tolliwalitsuse ülesandeid, allub wiiele ministeeriumile ja on rahuldatnalt suutnud kõiki neid ülesandeid täita. Wastus arupärijaid ei rahulda ja läbirääkimised otsustatakse pidada järgmisel arupärimise koosolekul. " Weel kaks hilinenud wastust. PLHapäewal, 23. nowembril : jumalateenistus Toompea kirikust; jutlustab Pauluse koguduse õpetaja Kuujik; 12.15: põllumajanduslik kõne.?lgr. A. Truubok teemil: Kortulikaubandns Hollandis ja teistes 5iesk-Euroopa riikides; 12.45: põllumajanduslikke teateid; 13.00: lvunaiu' kontsert. Koosoleku algul jäid paar küsimust mas-! kestcr: Beethowen tnmata, sest et majandusminister koosole-! pln: Leinamarss, kult puudus. Et ta wahepeal koh nud, minnakse küsimuste wastamisele Meloodia. Beet gasi. Orkester: Rahmaninow: ^ Tänane raadio. ^ Stokholm (43«), Motala (1343) 15.30: sümfooniakontsert; 1730: ajawiitemuusika; 22.40: solistide ja orkestrikontsert. Leningrad (1000) 15.50: grammofonimuusika: 17: kammermuusika; 19.40: laulab Smirnow. Riia ("524") 17: pcalel. kontsert; ja... osaliselt wäljaspool Wjljandim. pankir, ^..s,,nb «r 5rull Or-' 22.30: kontsert. 'awäm..foriõla". Cho- \. Warssaw (1411) 13.10: miitjsikaüiie ma- Rubinstein: Ingelline [tiice; 1(5.20: kontsert; 18.40: orkestrikontpuudus. Et ta'wahepeal kohale jõud-! unistus. Ketelbei: Kellad kangusest. Wecsey: IWU s.' - j Põhjaõõ. Wiiulisoolosid - Hubert Anton. ''foi.suo: rahwnlaulc; 24: Jant um«iifi!n. Creme Fascinata howen: Adagio op. 13. Bach: awam.,,hamlet"; 14.00: lugemistund sesineb Hilda Gleser); 14.30: noortetund skorraldab Tln. Noorkotkaste Põhja Malewkond); 15.00: piiblitund; 17.00: teateid; 17.05: grammofonimuusika; 17.20: töötund lastele (peab onu T); 17.50: päewauudiseid; 18.00: jumalateenistus Pühamaimu kirikust, jutlustab õp. Tallnieister; 19.45: grammofonimuiisika; ilmateade Tartust; 20.05: kontsert. Juh. md. A. Krull. Kawas: möödunud nädala kaunimaid palasid. Tartu: lo.10: jumalateenistus ülikooli kirikust. Jutlustab prof. Rahamägi: 12.15: ülekanne Tallinnast; 17.00: jumalateenistus Lldwentistide kirikust; 13.00: lauluõpetaja Stahlbergi õpilaste 3. kontsert; 19.00: grammofonimuusika; 19.30: populaar-tea» duslik loeng; 20.00: ilmateade; 20.05: üle» kanne Tallinnast. Helsingi l22l), Lahti (179G) 17: gram mofonimuusika; 18.35: klawerisoolo; 19.40: orkestrikontsert; 20.15: laul; 21: orkestri kontsert. Min (517) 12.05: rahwakontsert; 15.20: Kreutzeri romantiline ooper Öõlaager Granaadas"; 18.30: laule; 20.40: sümsõonialontsert; 21.40: opereti klassikuid. Praaha (487) 13.30: sõjamäe muusika; 17: pealel. kontsert: 19: lüürilist muusikat; 20: Berdi ooper..trawiata"; 23.20: tantsumuusika. Budapest (550) : ooperiorkestri kontsert; 17: ungari ooperiawamänge; 19: orkestrikontsert; 20.50: lõbus õhtu. Lõpuks mustlaskapell. Jälle Soome heliloojast. Seeford oi pun-tu asi jäljotm kadunud s,el>i>wojat (5'iml Knuppi, wo>ld tevwes muuskkcränlas tuntud Soome helüfooja* Cibeliust. Mme.!t on nüüdisest pccle mitnied Sibellus'e teosed olemas gra-nmrofomploatidol Raadw-WMve E. Nysteni juures, Talliniras Nunne täumval nr. 3, kus muuseas praegu leiate Tallinnas wist kõige rikkalilkunw waii^ku gvamm-ofoniplaatide ja nparaadide alal. ttllatäb Teid! Philips ^Miniwatt" lam bid annavad muusikat ja kõnet edasi senini võimatuks peetud helipuhtuse ja tugevusega. Meie laseme Teile lampe Teie enese vastuvõtjas järele proovida. PHILIPS RAADIO Reedel tuli Wiljandi-Pärnu rahuko- mise awalikukstuleinist hoida, kuna Hat gu istungil sõelumisele nelja suurema has protesti minema wõltsitud woltsttnö weks- Wiljandiniaa weksliwõltsija patustamifcb u. s wastu. Tarwastu talunik J. Qinbluse wõltsiunste kogltsumma tõuseb 16 peale. Enannk wõltfitud wekäitest Piirdub suuruselt kroom ümber, kognsummas tõuseb wõltsitud wekslite wäärtus waewalt kroouini. Kui. gi. mees ajas oma wõltsmnisi suure ettewaatlikkusega.' diskontcerides weksleid leid. Kohus igat wõltsmnst eraldi aru-!'ades mõistis ta wangiroodu kokku 521/*! aastaks ühes õiguste kaotamilega. Koostamisel tuleb tal ära kanda raskem karistus, s. o. '3^2 aastat. Järgmisena süüpingis endine Wiljandi restoranipidaja Johannes Almers. Ka tema wõltsitud wekslite arw küünib ligi 20. Rahukogu otsustas teda mõista wangiroodu 3 aastaks ülzes õi.' guste kaotamisega ning tagajärgedega. Samasuguselt käis käsi kindlustusselts Oma" agendil Albert Laamil. Oma tegewusc kindlustamiseks oli ta aunud seltsile garautiiweksli 250 kroo. ui suuruses, kuid sellele oma käeaa alla kirjutanud A. Kulpa ja E. Krepka shiirod. Kohus mõistis ta tvaugiroodu 3 aastaks. Endine Wiljandi äriuiees ja kellasepp J. Ratas on samuti oma äri alal hakanud lõpuks opereerima wõltsitud wekslitega. Tema wekslite koguwäärtus tõuseb miljonitesse ning arwult ületab teised. Sellega arlvestades otsustas ra* hukogu teda kinni mõista 3M> aastaks ühes iseäraliste õiguste kaotamisega. Postimehe" taktika. Toimetusele tulnud kiri. Ak. u. k. Organiseerumatute Büroo" palub teie luguipoetud lohe toimotust lahkesti lubada ruumi järgimsrle ridule: ^ Postmehes" nr. 316 i-lmus kirjutis peail. kirjaga Töö ja lõbu tagcrjärjcd edustuses", ZNÜMscs pöörata sihilikuli peajale tõstolusid..org-mäute Büroo" poolt korraldatud maskwhtu?sc puutuwais asjus. WcrleStt ol-i referveriwd edusluie koosolekut, n>coi enam aga wassitud sisulisi asju. «Or^-mwtute Büroo" tahtis anda sel Puhul õienduse..postimehele." Et aga Org. martutc Büroo" pole..postimehele" tuntud weendmiud rahzvaemkondlafeila, siis ei wõetud õiendusena wastu isegi ivalesti referee» vrtud^ osa edustuse koosolekust, kõnelemata i >lsulv!est ^vastukirjutisest riimunud a-vtiäi puhul. Cclleg.: on ak. ü. k. Org-matute Bürool" mõstud igasugune wõimalus end kaitsta^ ja tõsiolusid akadeeniilistes ringsondades õigest kütjest wcrlgustatia ja ta on sunwitud pöörduma selleks teise linna «rjakirjanduse poole. Ak. ü. k. Org-malute Büroo" ei hakka siiäki nüüd enmu pilalit sõna wõtma assa puhul ega selgitama tõsiolusid ajalehe iv«rgudel, maid teeb seda akadeeiniliscs kohtus. Ak. ü. k. Organ iseeri, ma tule Büroo." eklo^odons hambapasta kõrvaldab halva hingeõhku Vi twhjxi Kr«it» 14 tuubi Kr*

8 If o S E B Büroo kawatsetakse ^ Noortem. kristlik ühing tegi linnawalitfusele ettepanek!! ühingu juures tegub, sew kutsewaliku nõuandebüwo 'ühes tema 2134 kroonilise puudujäägiga lin mu:. üle wõtta. Linna haridusnoukogu ühes -komisjoniga pooldasid Aewõtmise ettepanekut Vüroo üleandmine linnale Peaks sündima 1. 'aprillist a. Linnawalitsus otsustas kutsewaliku nöuandebüroo senise tegewuse puudujäazist 1256 kr. wõtta linna kanda, kunä puuduwa osa puudujäägist peawad kyndma need, kes seda asutust seni kasutanud. Büroo linnale ülewõtmise kü simus otsustatakse lõpulikult lähsmatel päewadel, kui linna haridusosakonna tulewa aasta eelarwe linnawalitsuses läbiwaatamisele tuleb. Ülalnimetatud Tallinna kutsewaliku nöuandebüroo asutati noortem. kr. ühingu poolt a. ja kuni senini on ^ZaCCtnnasL Littnalt turismi edenda miseks 1500 kr. aastas. Turismi keskkorraldus EeZtiZ, kes laialiste 'ülekannetega hiljuti tegutsema hakkas, palus oma kawatsuste kohta ka linnawalitsust arwamist awaldada; ühtlasi küsides, missugust toetust ta lin. nalt oodata wõib. Linnawalitsus wastas, et peab soowi-- tawaks, kui turismi alal tegutsewad or. gamsatswonid peale energilise wälis. propaganda Eestit kiila stawate turisti arwu tõstmiseks wõtaksid oina peale ka siia saabuwate juristide wastuwõtnüse korralduse. Teatati weel, et Tallinna linn andis turismi toetuseks käesolewal aastal 1600 krooni ja kawatseb sama summa anda ka tulewal aastal. Elektrijaama ei anta eraettewõtjatele. A. L-ukk tegi ettepaneku linna elektrizaama edukamaks ekspluateerimiseks an da see segaseltsi kätte. Selleks olla wõimälus wäljamaa rahamehi koos oma. dega kaasa tõmmata. Ka linn oleks seal osanikuks elektrijaama praeguste warandustega. Linnawalitsus wastas, et ta seda tarwilikuks ja lwna huwidele soowita. waks ei pea. Olgu tähendatud, et AMM liim ciiiiis. Tarw-Wõru rahukogu tsiwiäafasond kuuakdab Ba!M Cvakeoduse 8 36 mavkuise põhjal, st Eesti wabariiai kodanmuo KaÄ tzcmzsu pq. Tombach (Tombak) ja Ella-Elwttte Peetri tr. TomSach (Tombsk). sünd. PuÄar, kes ewvad TavtumaÄ, Elwa alswis, on Tavtu notari Hugo WiHa?omi juuves 18. ^sptömbvvl a. veg. nr all sõlinvmd abväusepmgu, millega nvmad oma abivlu suhtes ära muudmvad Ba^t: EraseadmeS sitsnähtud abmasade wavmrduse ühisuse. Tartus, 12. nowembril a. nr o. RaihrvAogu esimees: (allkiri). AbiisÄrvtävi 4.: (allnitt). Rcrlwsve-Paide vaihu-zozu kuulutab Bailti emoaduse Sk a. wwjaande põhjal, st Vesti kodaniikud Johannes Kwt ja teata alaaasa AmaÄe Mwi. sündinud KuU, kes elwoao Paaswtte wallas, Rah?las, on sõlminud Rawere notari HanS ÄrheSte juures 25. augustil a. not. reg. nr all abiämvavanduse lahu^tamiise lepingu, mille järele nemad aivalikm ära muudawad Balti evaseaduses ottsnähtud ühiise wavandu.se. Lepingu täieliik tekst mvaildatalse Rngi Teatajas. Ra?were's. 12. nowembril a. _ Rahukogu abiesimees: (allkiri). Sekretär: (alln<n). Kohtukutse. Otepää jaoskonna rahukohtunik kutsub tsiw. lp. 58, 581 ja 309 põhjal Edgar Marie p. Kiluti, kelle elukoht teadmata, kui kostjat Alide Jaani tr. Tooweri nõudmisasjas Edoar Marie P. Kuuti wastu alimentide pärast 2400 kr. suuruses, oma elukohta sellele kohtule teatama nelja kuu jooksul, arwates selle kuulutuse ilmumisest Riigi Teatajas", hoiatades, et wastasel korral asi tagaselja arutatakse ja otsustatakse. Mmeilmumise tagajärjed on tähendatud ts. kp. s. 145 ]n linnake üle wõtta. seal 1500 inimese ümber katsetatud. Suurem osa neist oli kooliõpilased,. kes tulid omale elukutse walimiseks nõu kiisima. Katsete tulemusest selgus, et 25% õpilastest ci ole õigel teel ja nende juures tuli kutsesihi muudatusi eitt wõtta. Büroosse on saadetud kooli, de poolt ka neid õpilasi, kes õppetöös edasi ei jõua ja kellede juures ebanor. maalsusi ckärgata olnud. Neid Põhjusi uunti ja anti selgitawat juhatust nende kõrwaldamiscks. Peale kooliõpilaste tarwiivti kutsewa» liku nõuandebüröod rohkesti ka auto» juhtide, trammiteenijate, postiteenijate ja teiöte isikute katsetamiseks, et selgitada, kas walitud kutse wastab nende wõimetele. Kutsewaliku nöuandebüroo tegelikuks juhatajaks on dr. C. Kirschenberg ja arstiks dr. W. Lindeberg, kes tootawad prof. Puusepa üldjuhtimisel. matest ettewõtvtest, andes igal aastal kümneid miljoneid kasu, mis tarwita-- takse jaama laiendamiseks. Linn weab 600 kant meetrit kiiva. Lumetee tulekuga on päevakorrale tõusnud ka linna wedude alguse küsimus. Tänawate ja teede ehituseks weab linnawalitsus oma summade arwel tänawii 600 kairtineetrit kiwa wälja. Pea. le Me toimetawad suure osa wedusid ettewõtjad. Praegu on lumi kiwiweoks weel liig õhuke, kui aga tee püsib, ai. gawad weod nende päowade sees. Esimene lumetuisk. Lumesadu, mis reede õhtul sulaga ähwardas, jätkus öösel tugewa tuulega ja muutus laupäeva hommikuks päris tugewaks tuisuks. Külmaga harjumata inimesed liikusid tänawal, pead karwakraedesse wõi õlanukkide tvahele tõmmatud. Äärelinnas tekkisid kaunis sü' gawad hanged ja kesklinnas oli kojameestel kõnniteede lahtihoidmisega küllalt tööd. Ühtlasi alustati ka juba lu. meweoga tänawatelt. Eesti Panga ametnikud loobuwad Maieri krundist. Suwel tärkas Eesti Panga cmretnikkude scas mõte osta pangalt Maieri krunt, kuhu ametnikud elamud oleks püstitanud. Esialgu oli soowijaid palju, kuid nüüd, mil asja lähemalt kaalutud ja täpne kalkulatsioon tehtud, on leitud, et elamu püstitamine siiski üle jõu ähwardab käia ja sellepärast on krundi omandamise kiisilinus ametnikku, de seas waibunud. Perekonnateated. Sünde: Eewi Lätsim, Koidu Leesment W avam tt itf Lühikesed teated. Sõidukite liiklemine suletud on elektrikaabli kraawi kaewamise tõttu MuüriwHe tänawale nowembrini Müüriwahe tänawa nurgast Munga tn. M>le kuni maja nr. 41-ni ia 28. now. kuni 5. dets. Wiru tänawa nurgast Wäike-Karja tänawa poole kuni maja nr. 35-ni. Elektri madalpinge magistraal S.-Roo«sikrautsi tn., mis a. ehitati ja 695 meetrit pikk, on juba liiga üle koormatud ja ei suuda uusi nõudmisi kaugeltki enam rahuldada. Seepärast ehitatakse wanale uragistraalile uus pa ralleelelt kõrwale 240 meetri ulatuses ja see läheb 5200 krooni maksma. Saau»purjekate jahti ülemiste jänvel «lubati.eeztimaa meri-jahtklubil tänawu telwel samadel tingimustel, kui fee mullugi oli. TöõtatöAiste koasoleku ampidamiseks lubati pritsimaja saali tasuta kesknädala 26. now. õhtul kella 6 alates. Linna tuletõrje auteyritsi parandamiseks määrati 730 krooni. Nimelt on ühe tsilindri Peasse suur pragu sisse Eöuud. Riidcwarustuseks linnateenijatele ostetakse trammiteenijate ja ühe osa walgustuse-weemuretsemise osakonna teenijate eeskujul nüüd ka linna kaalukodade ametnikkudele linna poolt wihmakuued ja wiltsaapad, ning kalasadama, liiwa- ja kruusaaukude ametnikkude wiltsaapad talwiseks hooajaks. Sepatõökoja omamiseks Nanva maan, teele nr. 24 anti H. Tikkarile, E. Leppikule ja A. Mõlderile küll luba, kuid ühtlasi tuletati meelde, et ehitusseaduse 69 põhjal naabrid selle sulgemist wõiwad nõuda, kui kära teeb ja suitsu sünnitab. Lasnamäele algkoolimaja ehitada kawatseb linn juba tulewal aastal. Ehituskrunt selleks on juba malmis ja seda laiendati naabruse rendikrundi abil, mille wastu rentnikule maad teisalt anti. Motoristide ja mehaanikute kursus tu* letõrjujatele jääb tänawu pidamata, kuna linnal selleks raha ei ole. Selle kursuse korraldamist palusid Tallinna tuletõrjeorganisatsioonid sellepärast, et neil enamikus kõigil mootor-kustutusabinõub tarwitusele wõetud, milledega aga wähesed ümber käia mõistawad. Kaitseliidu kroonika. Noorte kotkaste juhid. Tallinna malewa peala kinnistas noortenialsiva waiie-ma abi ajutaks vohustetäit- Ms: liinita poegl. komnrerts- ja kaubandus- -kooli direktori Otto Kiiseli. 9!oortomal«va Pealiku ajutiseks kohustotäitjaks: viigi tehnika-güinnoosiutni diretori Niwlai Nur miste. Noortcmalswo poalku ajutisoks lo-- hustetävtjais novvtelna-l«wa wõmrlänrisõpetaja Avtu-r Grünbvrg. Malewlondade laskewõistlused. Abielu-terwishoiu nõuannet Peaks rohkem kasutatama Abielu-terwishviu nõuand-spuna nas KwaLi Eesti eugesivlla sew Tõu-tsr> wrse" Tallinna asawnna Poolt 20. now c. Nii fiis seljataga kaheaastane tege- «vus. Hmvi vstmose sarnase asutuse wastu Eestis oli am suur, kuid imwnöfd ajal kipub wcid«i lomnuicks jääma. Piratt awati linna Pühapäewal, 83. now Nr. 2i5. mnnowski Lalo ja t. töödes, mis kõik koi mitmekesise ettekandmiskunstiga huwitand. Oma täielist tooni ja ekspresiioom waljmdas kunstnik stiilselt mängitud D-ltall k?baconne'as" ja waga õrnalt ;a peenelt ^^'interpreteeritud Bachi Sicilienne'is", TanulikM on Erdentott seatud Kol mdrv:, milleaa ettekandja iseäranis tugewa mu^e iättis Tema partner klawerikunstnik T>. Golcer saatis teda waga edukalt. mangde^ kõik akkompanimendi part»d peast. Oma soolopalades, eriti Lihli Pagamni warlatstoonides" ja ^Campanellas>. nmtas plamst pelstonnafeisuameti ruumides lwanas ^,,v- lohnilist hiilgu» j Wch-m 'kajas, Raekojaplatsil), kuna sellest La peve- x^huldas ta Chopini tuntud prelüüdis (des ^!onnaselsua>metniüud huwrtawd. Tcrvwis ettekandmisega, mis jättis rohkem soo- 'vn rahwale rohkem selgvtada mozsvat>. ^ soowida, ja Schumannl Traume.- abielu-seadust, kus üles loetud rida hlrigwfl,' wir«n'iaa", kus roman^lwe^poeetckne?nis abiellmntst ledaroab ja mis togajõi" > mee[gd{u puudus. Mõlemad kunstnlluo I-id publiku elama tnem. j ijed on hcrigegä abielludes. TMi abiellujad Kma «rrstrse nõuandeta ei wõi aimatagi', Lühikese päewakohaie awasona lõppe- FP^r[' r..^3.ü. ' des, algab kontserdi esimene osa K. Türnpn meüeolurikla lauluga Mul lapsepõlwes rääkis." Kontserdi lõpposas ühineb wilistlaskoor alalise kooriga, mis omakorda ettekanded weelgi mõjuwamaks teeb. Pidulikkust suurendab ka wilistlaskogu poolt annetatawa koori lipu üleandmise moment. Solistidena esincwad: pr. O. Tallmeister (sopr.) ja hra H. Schütz (wiiul), ning Pühapäswal kell 9.30 mmuti-t peetase 'hm S. Mamontom Nõmmel, MuZtamae laskowrul karrka-las-j Agtvas- Aawik Türnpu, Nerep, Te rk- ^võistlusi Ida. ja. Nõmme malowtonda- ^rull, Saarniit. Grieg j.t. Algus kell dele. Kopki m«lewkond.korraldab kell 10 kolwpatrkidewahslise las^ivõiftluse ^alswi" ülisiku jalawäe patwljoni laskerajal. Suurtükiwäe diwisjou ja eskad-von peawad pü^ Homme erakorraliselt Maughami Põnew (ka Lensment), Beruhard-Rudolf-K^istofor kriminaaldraama ' " idii Kiri" alanoatud hinda- Deklau, Liidia-Jnes Kirshenberg. aastapäwva, mispuhul tradwoonäure tõr- ^ ni u «««Abiellumissoowe: Robert Stein- wikutega rortgifäif orkestriga läbi linna' Kassas ^rnüü^ll ainult^ Pi:ratud anv Eugen Käi jaikovraldachalse. Rongi5äN algab kell pool 8 i^hti. Alandatud hindadega etendusel el ole bach ja Meeta Sternheim, Weera Romantsow, Alsred-Heinrich Jllop Mägi ja Herta-Wulanda Klinker; Eduard Soowa ja tzedwia Oginski, August Siitka ja Elisabet Walk, yarald-heinrich-paul Beinarowitsii ja Elsriede-Iõhanna Pihelstein, Rndols Handt ja Elsa-Pauline-Marie Janson. Abiellumisi: tzernran Känd ja Liidia Pallas, Iohannes-Woldemar Kaunissaar ja Alma-Emilie Känik, Nisanti Zakuchin ja Warwara Rjatepow, Aleksander Bremer ja Anna Rogoschkin, Richard Rätsep ja Julie Kirschbaum. Surmajuhtumeid: Gustaw Martin, 42 a. wana, Ermilde Jrwe, 10 a. w., Meida Lang, 9 a. w., Kristos Roost, 60 a. w., Minna Wäärt, 64 a. w., Aleksander- Woldemar Neudorf, 21 a. toana. LOÕlOStU tsleliiaaitdiii saate R-9. Ralivatiiihoori kauluslcst Harju 48, omas maias, jaani t. 6, pangamajas. Runlsom hiromont flrro Homses Uus Sadama I (cesuks, 2 korral). Võtan vastu kl. 10 homm. kuni õhtul kl. 7., ka püha päeviti kl WABA MAA*' oa mqügil igas raud* teejaamas. 8 õhtul Ẇiimast korda Tannhäuser". Wagneri Tannhäuser" on täna päewa seks etenduseks wiimast korda mängukawas. hapäowal kell 11 hoinm malowa lazkevajai. idatud hinnad. Kaastegewad:7 K. Ots Nvmmol, sõ^õ^k^stlu^e ^(nimiosas), Helmi Einer, Niina Romanowa, Uus Lõuna malewkonna peälk. ^ Arder, B. Hansen, A. Wisman, N. r"ä: friäsfe's- ^ Pühapäewail, 23. now. korraldatakse soo nmsauiwde rühmale taktitaline õppus ühes lahinglaskmisega. Õppuse juhiks autotan- 'kide rügemendi ülein kolonel Lutiar. Kalewlaste rongikäik tõrwikutega. 1. dets. pühitseb K«leivi" maleivioud 6. õhtul Gonsiori tänmoaüt ning läheb kaitse Kidu Peastaabi ette. Peatittalse wabadussõjas latlgenud õlpotchate ja õpilaste atlsantba juures. Pämst rongräiku korralda- Mje K«lewis" ühine koosviibimine Lindade" poolt. Kalewlased asutasid laskurklubk. Kaletvi" mämvkomta juures dudsuti ellu laskumubi. Esinteheks waliti L. Lemmts, abiks ja tehn. ttõuandjats N. Mrrt, laeluriiks E. Kõppo, sekretärrks ja lvarahoidja?s W. Piperal, ametita lttineks P. Litter. Pühapäewal, 23. f5p. korraldab laskurklubi kell pool 10 homm. esimese laskowõistluse Tondi lasketiirul kindral Tonvandi ja Estv" poolt annetatud auhindadele. Wõistlufed on A ja B grupöle. ' Õw' 8. U Wrisn*. omoparane jwaimukas koinõodia Abielud sõlmitakse taewas," niis esiniesel kahel etendusel saawutas hiilgawa kunstilise edu. Kaastegewad: H. Gleser, M. Parikas, H. Paris, A. Lauter, A. üksip, A. Esperk j.t. ^ - ' hinnaalandusega kontrainargid makswad. Montmartre'i kannike". Kalmnni Montmartre'i kannikesega" tehakse wiimaseid proowe. Neljapäewal algab see suurepärane operett oma wõidukäiku meilgi. Teosel on kõik eeldused, et saada tõmbetükiks, nagu on olnud kõik Kalmani operetid. M. Erdenko kontsert. Wene wiiulikunstnik-wirtuoos M. Erdenko ja klawerikunstnik D. Golcer esinesid reede õhtul «Estonia" kontsertsaalis, kuhu oli ilmunud wõrdlemisi mähe kuulajaid. Mõlemad kunstnikud walitsewad täiesti oma mänguriistu, awaldades eriti tehniliselt suuri wirtuooslisi wõimeid. Laitmata hästi õnnestusid M. Erdenkole kõige rasü:mad passaashid ja strihid Paganim, Schi- Kohtukutse. Rakwere 1. jaoskonna rahukohtunik, kelle asukoht Rakweres, Tallinna uul. nr. 47, kutsub tsiw. kohtupid. sead. 58, 581, 203 ja 3091 põhjal Alfons Lusenbergi, kelle elukoht teadmata, kui kostjat wastust andma Gustaw Jakobi p. Nurki nõudmise asjas tema wastu 80 krooni päralt nelja kuu jooksul, käesolewa kuulutuse NHgi Teatajas" ilmumise päewast arwates, rahukohtunikule üles andma oma asupaika, hoiatusega, et wastasel korral kõik kohtu kutsed tema, Alfons Lusenberqi, nime Peale rahukohtuniku kantseleisse jäetakse, kätteantuks tunnistatakse ning asi arutusele wöetakse. Mitteilmumise tagajärjed on ära tähendatud tsiw. kp. s. 145 ja järgmistes. Nõudepalwe on rahukohtuniku juures saadud 31. oktoobril a. RakwereS, 8. nowembril 1930 a. nr Rakwere 1. jaosk. rahukohtunik: (allkiri). Sekretär: (allkiri). Tartu 4. jaoskonna rahukohtunik, tsiwiil kobtup. sead , , 2079 ja Balti erasead Põhjal 'ia Hans Labi palwe peale kutsub sellega üles kõiki isikuid, kellel kui pärijatel, wõlauskujatel jne. nõudmisi, õigusi ja waielusi on 20. augustil 1930 a. Tartu ülikooli haawalliinikus suruud Marie Johani-tr. Kruusale testamendi wastu, mis on tehtud 17. augustil 1930 a. ja awatud awalikul kohtuistungil 2. oktoobril a.. kui ka tema päranduse kohta, omi õigusi, waielusi ja nõudmisi rahukohtunikule üles andma kuue kuu kestel, arwate» selle.kuulutuse ilmumise päewast Ritgi TeatajaS", hoiatusega, et kõik õigel ajal ülesandmata jäetud nõudmised, õigused ja waielused kustunuteks ja testament seadusjõusse astunuks tunnustatakse. ^ Tartus, 4. nowembril 19S0 a. nr. 72. Rabukohtunik: iallliri).. Sekretär: tallkirn.' J missugused pärltawad haiaused (waimuhai" gus jne.) neid ähwardawao. Draamastuudio teater. Tallinna adwokaadrd tõendmoad, et abi» Pühapäewal 23. skp. kell 3 P. G. Raedert elulahutuste suuremais põhjuseks on se?«..aladini imelamp" odawahmnalise suaalelu wääratused. millede selgitamine^ ja lasteetendusena. Uue lastetükk walmimlse nrilledest ^ärahoidmise nõuanne üheks nõuandapunlkti ülesandsks. Pühapäewal kell 3 õhtul Eestr teatrielu tõttu läheb seegi etenbus wnmast korda. Kahe aasta jooksul on lwuandepunktiis suursündmus H. Raudsepa' M x l u m a r- nõu otsinms kämuo 200 abicharwitajat ja di" l00-jas juubelietendus Draamastuudu, Mk on seda ka tanvilm määral saanud. teatris. Paljudele on nõu antud trvjatcel. kui sel- Ictš 10-sendiIise postmargi ligi lisasid.^ Nõuanne on täiesti maksuta ja wastu wõotakse.mrand-marinas" näidatakse praegu fil Harold Llohdi helifilm.- >pun!ltis igal boiisipäaioa'! ja reedel kella 3 4 mi, mis mitmeti toob uudist helyllmide ip. L, nõuandjateks on dr. Paas ja dr. alal. Peale kõne selles filmis antak,e edast Pallop. kõik need mitmekesised helid, mis tekiwad Nõuandekohalt nõu ja abi saajatest on filmi seiklusrikka sündmustiku juures. See?õ% Tallinnast ja 25% waliaspoolt olnud, on Harold Lloydi esimene kõne- ia heufllm. mehi ja narsi ühe-pabju. 3!endest on 33% Näitelawal neegri-tantsuvaar Boni^a käinud endid enne abiellumist arsmm läbiwaadata laskmas, suguhaigustega ühendu- Ferrari j. t. Freeman, klounid Maks ja Leks, shonglõor ses oleivcvte küsimuste Pärast 16% ja umbes sauna Palju lrõu küsinms, miks irad lapsi ei ifaa. PävMvushaigustega on käinud 6% fflõmmeci. nävwihaigustega 5% nõuotsijatest jne. Nõmmel kawatsetakse koole koondada. "' Estonia" teater. Tallinna Koolinoorsoo Muusika ühingu Nõmme kooliwalitsuse jubataja dr. Ma6 juubelikontserdile on linnawalitsusele teatanud, et ta kawatseb esineda koolide koondamise^ kawaga. täna, pühap. 23. now. Estonias", olgu weel kord juhitud tähelepanu, kes hiudawad Kooliwalitsuse kawa järele jääks jira laial meie koolinoorsoo tegutsemist ideelisel muusika-kultuurilisel põllul. Kogu õhtu kunsti- dane kooliwõrk Nõmmel, mis nõuaks linnalt suuri kulusid. Koondamise kawa näeb ette Nõmmel üldse kaks kaheteist-klassilist wäärtuslise kawa lorrektne sooritamine 130 algkooli ja ühe keskkooli, üks I2-kl. algkool pealiselt noorte üksuselt maestro Werner Nerepi juhatusel olgu lveenwaks tõenduseks, et majja, kus tuleks umbes neli klassiruumi jääks Hiiule praegusesse linna algkooli- noored rõõmustawalt wõtawad oma üles-,.,. annet täie tõsiduse ning armastusega. ^mäe^?bk'?ä^ kus wajadus selle järele suurem on. Ühenduses sellega tuleks likwideerimisele üleliigsed koolinõukogud, koolihoolekogud, koolikautseleid, osa koolijuhataja kohti ja isegi kooliwalitsust oleks wõimalik koondada. Keskkooli kohta näeb kawa ette, Paigutada seda manasse algkoolimajja. Nõmmele, tehes maias ümberehitusi. Seltskondlik abi lehmadele õpilastele. Koolivalitsus ott teisipäewaks kokku kut«sunud koolide hoolekogud, et ühisel nõupidamisel leida teed, kuidas korraldada abi andmist kehwematele õpilastele.^ Kawatsetakse korraldada seltskondlist korjandust. Rahwalllikool. Kesknädalal, 26. nowembril "esineb' rahtvaülikoolis loenguga ins. Olbrei. Loengu tecmiks on ^Sissejuhatus raadiotehnikasse". Kuulajate anv rahwaülikoolis näitab wahetpidamata tõusu. Needes warastati. Liisa Tammel warastati Raekoja platsil wäljakäigulohas rahakott rahaga. Kahju 60 krooni. Olga Bockreltil warastati Ida tän. nr. 7 majas korterist päevapildiaparaat. Kahju 50 krooni. Leonid Beljaewil wõltsiti allkiri wekslil, millega wõeti pangast wälja 250 krooni raha. Barbara Akkermannil warastati W. Pärnu maanteel nr. 9 majas kojakapist 2 purki moosi 15 krooni, wäärtuses. August PahkeNl warastaii Raua tän. spordikelk 50 krooni wäärtuscs. Sadamas said wigastun. Elewaatori aidas wiljalotte kandes kukkus maha ja sar seljast wigastada Arnold Paulberg. Sadama tehastes kukkus aknalt alla sa sai põrutada tööline Marie Raud. Tehaste dokis kargas rauapuru töölisele Jakob Bogdanowile silma ja toigastas silma. Paljastati miiraiallik. Liiwalaia tän. nr. 31 elutsema A. Usari korteris pandi toime läbiotsimine. Leiti suuremal bulgal kokaiini ja morfiumi, millega Usar salaja äri ajaä. Wastutaw toimetaja T. TomH. - O-ü.Waba Maa* kiriastus ta trükk. 1 Aknakardinaid, 1 i vasest kardinapuid, tüll- ja pikee tekke, jjj I laua- ja voodipesu 8 B soovitavad suures valikus D J. Mesoaki pesukayolused 1 KSuur arja Nr. 3 ja Estonia all Nr. 4. B (Scheeii p. kõrval) H Wiljandi-Pärnu rahukogu tsiwiilosakond kuulutab August Jakobi p. Hendriksoni woliniku eraadw. J. Liiwi palwel, et 11. oktoobru 1930 a. on rahukogu määranud tuitnistada kuswnuks, Pärnu linnas 2 alewi jaosk. asuwa kinn. nr. 508 kinniswara peale inarosseeritud 2õ0-rublaline oztu-wõla jäänus, wõlg arwata tasutuks ja palujale August Jakobi p. Hexdriksonrle õigus anda seda ostu-wõla jäänust Pärnu linna kinnistusjsk. raamatutest kustutada ilma obligatsiooni ette paneniata ja selle omaniku nõusolekuta. Wiljaudis, 6. now a. nr. 33. Era-akt nr a. Rahukogu esimees: (allkiri). Abisekretär: (allkiri). Tallinna-Haapsalu rahukogu tsiwiilosakond kutsuv tsiw. kpd. sead põhjal ja Wulf Samueli p. Gorbari palwel teadmata araolijat Jsak Samueli p. Gorbari ilmuma kohwsse, wõi endast andma teateid tähtajalise aasta jooksul, arwates käesolewa kuulutuse ilmumisest Riigi Teatajas", hoiatufega, et wastasel korral järgneb tema surnuks tunnistamine kohtu poolt. Samuti kutsub rahukogu köili kõrwalisi isikuid, kellel kindlad andmed teadmata äraolija Jsak Samueli P. Gorbari asukoha wot surma kobta, teatama sellest rahukoaule, Tallinnas. 11. inmemfml io:^n >,?i?r ir«lk*'5 ' \ '/ -i ' ft Kühapaewal» 23. now 19..estonia" kontsej Teisipäeval, 25. Vene i Michašl ja klaver DINA G teine ning viimane kontsert. Eeskavas: Rihard Strauss) manski etüüd Nr. 24 (mõlemaj Bach-Buzoni, Bircl-J Algus kel Pääsetähtedc hinnad alandatuj teatri kassas. Soovitame Järgmisi näitei mis Ilmunud Harlduj Jakob Mändmets Eb kolmes vaatuses Mihkel Aitsam Maaki 4 vaatuses Aksel Karheiding kannatuste paradiis* niüõdla 3 vaatuses Arthur Adson Laulnij Näidend kolmes vaatuj Aug. Mälk Moodne A. Tammann Võll kolmes vaatuses Pealadu: K.-Ü. raamatnkuupl^ Harju t. 48 omas majas Ees raamatut hinnal saadab, sellele saade tal postiga kätte. mm Auu Tallinna-Haapsalu rahukol 18. oktoobri c. määruses tao a. träljaar August D?oma p. Lutsius'e jal LutsiuS'e, sünd. Kuum, wahel, s t. nr. V2-15, on Tallinna uoi 1W0. a. rea. nr all sõltnij leping, millega nad oma abik eraseaduses ettenähtud abikaas abieluwaranduse lahutamise Teatajas". Tallinnas, 4. novembril 11 Rahukogu abiesimees: (allj Huu! Wiljandi-Pärnu rahukogu Jaani p. Mathieleni palwel, yükoau määranud tunnistad^ alewl jaoskonnas, kinn. nr. 19. mail 190! a. nr. IA) all mtuhande (4000) rubla suurl^ Aleksandri p. Rodde kasuks, t rele ainvata tasutuks ja palujj anda seda obligatsiooni wõlga^ konna raamatutsst kustutada ja selle omaniku nsusolekuta. NiljandiS t now a. Rahukogu esimehe eest: (a JT o h 1 u Tallinna-Haapsalu rahukogl 726 põhjal, annab sellega ts kohtuistungil 20. septembril/ tes Emilie Kauküla nõudmist hutuse Pärast, otsustas tagasej Kauküla, sünd. Anderson, abi a. Tallinna linna statii lip Kauküla süü pärast. Laht endine perekonnanimi AndersI jas määrata 30 krooni. Sisse s suks kohtulõiwu 30 kr., tempel 3 kr. 40 sn. ja käskjala taksi Tallinnas, 6. nowembril il Rahukogu abiesimees: sallq Koht! Tallinna-Haapsalu rahukocj põhjal annab sellega te kohtuistungil 20. septembril Jansoni nõudmist Jüri Iansc otsustas tagaselja: Jüri Id Wilberti, abielu, ntl sõlmitus linna Kaarli kirikus, lahutadc Poolte lapsed Ferdinand I Kohtu lõiwu selles asjas mäi^ käest riigikassa kasuks kohtulõs käskjala taksitasu 1 kr. s Tallinnas, v. nowembril Rahukogu abiesimees: (alll ^ ftöul Tallinna-Haapsalu rahukol 36. oktoobri a. mfiäntfj jao a. roõliaaiibj Johannes Jakobi p. Manni gei tr. Manni, sünd. Mirosl Tallinnas, Oskari nr. 17, on> juures 17. okt a. reg. randuse lahutamise leping, ära muudawad Balti erasea! randuse ühisuse. Täielik aviell tekst awaldatakse Riigi Tea» Tallinnas, 11. nowembril] Rahukogu abiesimees: (al Su Tallinna-Haapsalu rahukc 2086 põhjal, annab sellegc Ukul kohtutstungu U. oktoõb beth Hoffmanni palwet 10.(^ Mi ja kustutamisele kuulu tunnistada pantkiri 18. nou totud SS. nowembril 1917 ae Kalbergi kasuks talukoha nr. duses ettenähtud tähtajal üll tud pantkirja makstuks, hä^ wakz ja anda Elisabeth Ho? kirja kinnistusraamatust. K wasturääkimised tunnislada kutse toiming. Tallinnas, 11. nowcinbril Rahukogu abiesimees: (c

9 ak>i«fctja Kõu- PÜH»pZew l, 23. Mli Nr ei ju oigu zad tuu«isti» 130 >Ne. s, ei ilcs. keis- itng mcmowski. Lalo ja t. töödes, mzz kõik koi mitmekesise ettekandmiskunstiga huwlta^d. omn täielist tooni ja ekspressioon! waljendz wa, 1'ml-lt mängitud Wilali, Ehaconne'as" ja waga õrnalt ja peenelt > sntervreteeritud Bachi Sicil,enne'is". TanuükM «m Erdenkott seatud Kol nidrai, millega ettekandja iseäranis tugema mulze M s Tema partner klawerikunstmk D. Golcer saatis teda wäga edukalt. m^ngdes kõik alkompanimendi parti»d peast. Oma soolopalades, eriti Si&ti «yagonini toarmtkioonides" ja.campanellas, naltas Pianist tchnilift biilaust ja jõurikast loõku Wahem 'rahuldas ta Chopini wntud prelüüdlz (be3,dur) ettekandmisega, mis jättis rohkem soo^ i iukt soowida. ja Tthumanni lvirren'iaa", kus roma?rtmm-q»eetlrne St M d»z. KSIemab lunltmlub,a!d Mbliw -1» m-nu ^ -rkkcn irane taffe saa«itegc» 'A. lõneto nba«anv H ole teilgab lkäilu Kaada Imani It. irden» ssinesid kuhu tajaid. täiesti thnililimata ras- Cchi- Draamastuudio teater. ' Püh-pi-w-l 23. M>. lill S». s>. R--!>-ri A l a d i n i imelamp odawahinnalise lasteetendusena. Uue lastetuli walmimise tõttu läheb seegi etendus wiimast korda. Pühapäewal kell 3 õhtul EeSti tea trielit suursündmus H. Raudsepa' di" 100«jas juubelietendus Draamastuudu teatris. Harold Lloydi helifilm/ Hrand-Marinas" näidatakse Praegu filmi. mis mitmeti toob uudist helchlmide alal. Peale kõue selles filmis antahe edast lõik need mitmekesised helid, mis teliwad silmi seiklusrikka sündmustiku luures. See on Harold Lloydi esimene kõne- za helifilm. Näitelawal neegri-tantsupaar Bom m Freeman, klounid Maks ja Lels, shonglöor Ferrari j. t. TlorntncCi. Nõmmel lawatsetalse koole koovdaba. ^ Nõmme kooliwalitsuse juhataja dr. Ma«on linnawalitsusele teatanud, et ta kawatseb esineda koolide koondamise ^ kamaga. Kooliwalitsuse kawa järele jääks ära laialdane kooliwõrk Nõmmel, mis nõuaks linnalt suuri kulusid. Koondamise kawa näev ette Nõmmel üldse kaks koheteist-klassilist algkooli ja ühe keskkooli. Uks 12«kl. algkool jääks Hiiule praegusesse linna algkoolimajja, kus tuleks umbes neli klassiruume juure ehitada, kuna teine algkool jääks ka8 Kiwimäele, ehk jälle Rahumäele, kus wajadus selle järele suurem on. Ühenduses sellega tuleks likwideerimisele üleliigsed koolinõukogud, koolihoolekogud, koolikautseleid. osa koolijuhataja kohti ja isegi kooliwalitsust oleks wõimalik koondada. Keskkooli kohta näeb kawa ette, paigutada seda manasse algkoolimajja. Nõmmele, tehes maias ümberehitusi. Seltskondlik abi kebwadele õpilastele. Kooliwalitsus on tel sipäewaks kokku kut sunud koolide hoolekogud, et ühisel uõupivamisel leida teed, kuidas korraldada abiandmist kehwematele õpilastele. Kawatsetakse korraldada seltskondlist korjandust. Rahwaülikool. Kesknädalal, 26. nowembril "esineb rahlvaülikoolis loenguga ins. Olbrei. Loengu tcemiks on ^Sissejuhatus raadiotehnikasse". Kuulajate anv rahwaülikoolis näuab wahetpidamata tõusu. Reedel warastati. Liisa Tammel warastati Raekoja Platsil wäljaläigukohas rahakott rahaga. Kahju 60 krooni. Olga Bockreliil warastati Jt«tän. nr. 7 majas korterist päewapildiaparaat. Kahju 50 krooni. Leonid Beljaewil wõltsiti allkiri wekslil, millega wõeti Pangast wälja 250'hooni raha. Barbara Akkermannil warastati W. Pärnu maanteel nr. 9 majas kojakapist 2 purki moosi 15 krooni, wäärtuses. August Pahkelil warastati Raua tän. spordikelk 50 krooni wäärtuses. Sadamas said wigastun. Elewaatori aidas wiljakotte kandes kukkus maha sa sar seljast wigastada Arnold Paulberg. Sadama tehastes kukkus aknalt alla ja sai põrutaba tööline Marie Raud. Tehaste dokis.kargas rauapuru töölisele Jak>b Bogdano-. wile silma ja tvigastas silma. Paljastati mliraiallik. Liiwalaia tän. nr. 31 elutsema A. Usarj korteris pandi toime läbiotsimine. Leiti suuremal hulgal kokaiini Ija morfiumi, millega Usar salaja äri cja& Wastutaw toimetaja % Toenp. ' ' 0«ö.Wakxz Maa' tiriaaus ta trür. [knahfirdinald, «ardinapuld, tüll- Ja plkee tekke, laua- ja voodipesu soovitavad suures valikus jsoaki pesukauolused Irja Nr. 3 ja Estonia all Nr. 4. lp. kõrval) lõtnu rahukogu tsiwiilosakond kuulutab August driksoni woliniku eraadw. J. Liiwi palwel, et.v30 a. on rahukogu määranud tunnistada kus» linnas 2 alewi jaosk. ajuwa kinn. nr. lale inarosseeritud SSY.rublaline ostu-wõla jääsata tasutuks ja palujale August Jakobi p. He«danda seda ostu-wõla jäänust Pärnu linna raamatutest kustutada ilma obligatsiooni ette lellc omaniku nõusolekuta. 6. now a. nr. 38. Era-akt nr a. ppgii esimees: (allkiri). Abisekretär: (allkiri). lapsalu rahukogu tsiwiilosakond kutsuv tsiw. vbo põhjal ja Wulf Samucli p. Gorbari palwel plizat Jsak Samueli p. Gorbari ilmuma kohlast andma teateid tähtajalise aasta jooksul, arva kuulutuse ilmumisest..riigi Teatajas*, hoia- ^tasel korral järgneb tema surnuks tunnistamine Jtfub rahukogu kõiki klrwalisi isikuid, kellel kind. laomata äraolija Jsak Samueli P. Gorbari asuva koota, teatama sellest rahukogule, 111. iwwembril 1030 a. Nr Kühapaewal. 23. «ow Nr ESTONIA" KONTSERTSAAL. Teisipäeval, 25. novembril a. Vene viiulikunstniku NOl Michail Erdenko ja klaverikunstniku DINA GOLCER'i teine ning viimane kontsert. Täiesti uus eeskava. E o sjc#a v a s: Ribard Strauss Sonaat ja Paganini Szymanski etüüd Nr. 24 (m&lemad esimest korda), Tartini, Lacw, Bach-Buzoni, Bizet-Sarasate j. t helitööd. Algus kell 8 õhtul. Pääsetähtede hinnad alandatud. EelmUUk avatud Estonia teatri kassas. ^Estonia" kontsertbüroo. Soovitame järgmisi näitemänge, mis Ilmunud Haridusliidu kirjastusel: Jakob Mändmets EbajnmaL Näidend kolmes vaatuses Kr. 2. Mihkel Aitsam Maakuld. Rahvatükk 4 vaatuses 2. Aksel Karheiding öune põrgu elik kannatuste paradiis. Satüüriline ko möödia 3 vaatuses H 1. Arthur Adson Laul nisa ja kirjaneitsi* Näidend kolmes vaatuses 1.25 Aug. Mälk Moodne Kain. Dr. 4 vaat 2. A. Tammann Yõiglane. Näidend kolmes vaatuses 2. Pealadu: K.-ü...RAHVAÜLIKOOLI" raamatnkauplnsed' TaUInnas, Harju t 48 omas majas ja Jaani i. 6 pangamajas. Kes raamatute hinna rahas vfii markides ette saadab, sellele saadetakse raamatud äri kulul postiga kätte. Suulutus. rahukogu ts.-osakond kuulutab oma TalllnuaHaapsalu 13. oktoobri 1S3V. a. määruse täitmiseks, Balti erofeobuje S. tao a. wäljaande põhjal, et Eeiti kodanikkude August Tooma p. Lutfius'e ja :ema abikaasa Helene Jaaau t. QutfiuS'e, sünd. Kuum, wahel, kes elutsevad Tallinnas, Wilmst t. nr , on Tallinna notari M. Ue5son'i juures 14. okt. 1HS0. a. rea. nr. bws all sõlmitud abieluwaranduse lahutamise leping, millega nad oma abielu suhtes ära muudawad Balti eraseaduses elunähtud abikaasade varanduse ühisuse. Täielik abieluwaranduse lahutamise lepingu tekst avaldatakse Riigi Teatajas". Tallinnas, 4. novembril a. nr. 1897, Rahukogu abiesimees: (allkiri). Abisekretäri k. t.: (allkiri). Wiljandi»Pärnu rahukogu tsiwiilosakond kuulutab GuStaw Jaani P. MatHiekeni palwel, et 17. septembril 1930 a. on ra hukogu määranud tunnistada kustunuks Pärnu UnnaS 2. alewi fcröskõknäs, ' finn:" lit. 4M all asuwa kinniswara peale 19. mail 1901 a. nr. 120 all ingrosseeritud obligatsiooni ttelmtuhande (4900) rubla suuruses summas, väljaantud Adolf Aleksandri p. Rodde kasuks, ning wõlg selle obligatsiooni järele arvata tasutuks ja palujale Gustaw Mathiesenile õigus anda seda obligatsiooni võlga Pärnu linna kinnistusjaosfomta raamatutest kustutada ilma obligatsiooni ettepanemata ja selle omaniku nõusolekuta. WiljandlS 4. now a. nr Tra-akt nr a. Rahukogu esimehe eest: (aniri). Abisekretär: (allkiri). Kohtuotsus. Tallinna-Haapsalu rahukogu tsiwiilosakond, tsiw. kpd. sead. 8 7SS põhjal, annab sellega teada, et rahukogu omal kinnisel kohtuistungil 30. septembril/ 4. oktoobril 1930 a. läbi waadates Emilie Kauküla nõudmist Filip Kauküla wasm abielulahutuse Pärast, otsustas tagaselja: Filip Kauküla ja Emilie Kauküla, sünd. Anderson, abielu, mis sõlmitud. 17. oktoobril a. Tallinna linna statistika büroos, lahutada kostja Filip Kauküla süü Pärast. Lahutatud naisele anda tagasi tema endine perekonnanimi Anderson. Ltohtulõiwu käesolewas as«jas määrata 30 krooni. Sisse nõuda kostja käest riigikassa ka suks kohtulõiwu 30 kr., tempelmaksu 70 snt., kuuluwse raha 3 kr. 40 sn. ja käskjala taksi tasu 2 kr. 45 sn. Tallinnas, 6. nowembril 1830 a. Nr Rahukogu abiesimees: (allkiri). Sekretäri eest: (allkiri). Kohtuotsus. Tallinna-Haapfalu rahukogu tsiwiilosakond, tsiw. kpd. sead võhjal annab sellega teada, et rahukogu omal kinnisel kohtuistungil 90. septembril 1930 a. läbi waadates Minna Jansoni nõudmist Jüri Jansoni wasw abielulahutuse pärast, otsustas tagaselja: Jüri Jansoni ja Miina Jansoni, sünd. Wilberti, abielu, miö sõlmitud 18. nowembril a. Tal linna Kaarli kirikus, lahutada kostja Jüri Jansoni süü pärast. Poolte lapsed Feroinand ja Ästa»Jrine ema juure jätta. Kohtu lõiwu selles asjas määrata 30 kr. Sisse nõuda kostja käest riigikassa kasuks kohtulõiwu 30 kr., tempelmaksu 35 sn., käskjala taksitasu 1 kr. 36 sn. ja kuulutuse raha 3 kr. 40 sn. Tallinnas, v. nowembril 1930 a. Nr. SJ19. Rahukogu abiesimees: (allkiri). Sekretäri eest: (allkiri). KvulotuS. Tallinna-Haapsalu rahukogu tsiwiilosakond kuulutab oma 26. oktoobrii a. maaruse täitmiseks, Balti Eraseaduse S. jao % a. wäljaanoe põhjal, et Eesti kodanikkude Johannes Jakobi p. Manni ja tema abikaasa Ljudmila Cev gei tr. Manni, sünd. Miroschnitschenko, wahel, kes elutsewad Tallinnas, Oskari nr. 17, on Tallinna notari J. Bergmanni juures 17. okt a. reg. nr all sõlmitud abieluwaranduse lahutamise leping, millega nad oma abielu suhtes ära muudawad Balti eraseaduses ettenähtud abikaasade waranduse ühisuse. Täielik aoieluwaranduse lahutamise lepingu tekst awaldatakse Riigi Teatajas". Tallinnas, 11. nowembril a. nr Rahukogu abiesimees: (allkiri). Abisekretäri k. t.: (allkiri). Tallinna-Haapsalu rahukogu tsiwiilosakond, tsiw. kpd. sead. LOSS põhjal, annab sellega teada, et rahukogu omal awalüiil kohtuistungil 11. oktoobril 1930 a. läbi waadates Nisa» beth Hoffmanni palwet rubla suuruse pantkkja makstuks ja kustutamisele kuulumaks tunnistamise üle, määras: tunnistada pantkiri 16. nowembrist aast., mis kinnis, tatud SS. nowembril 1917 aast rubla suuruses August Aalbergi kasuks talukoha nr. 8, kinnistu nr peale sea duses ettenähtud tähtajal ülesõelduks ja tunnistada tähenda tud pantkirja makstuks, häwinenuks ja kustutamisele kumu waks ja aitba Elisabeth Hossmannile õigus kustutada pant kirja kinnistusraamatust. Kõik awaldamata waielused ja wasturääkimised tunnistada kustunuks ning lõpetada üleskutse toiming. Tallinnas, 11. nowembril a. Nr Mhukogu abiesimees: (allkiri). Abisekretäri k. t.: (allkiri)..wabamaa" Kaupade lõpetamise puhul odav väljamüük. Müügile lastud: villane muslin, põsusamet, flanell, baika, pesubatist, aknakardinad Jne. Jälgige vaateakent Estonia all nr. 6 riidekauplus. PUhapäeval,23. nov. kl.'s-3 p.l. Viimast (19.) korda alandatud hindadega v.taitnhäuser" R. Wagneri ooper 3 vaat. Pääsetfihed Kr s. Alandatud hindadega eten dustel ei ole hinnaalandusega kontramargid maksvad. Õhtul kell ' korda harilikkude hindadega Ablelud sõlmitakse taevas** V. Hascnkleveri kom* 4 vaat. Pääietähed Kr s. 8õ. dadega.kiri" Someraei Maughami khmisaal draama 3 vaatuses. PSH$etähõd Kr senti. /Uanda ud hindadega eten dusel ei ole hinnaalandusega kontramargid maksvad. Teisipäeval^», nov.kl korda harilikkude hindadega..lakmä" L. DelibtssM ooper 3 vaatuses. PSfeetähed Kr. 2^0 40 s.»caater Saksa teatri ruumes. Laupäeval, 22. novembr. s. a. kell 8 Õhtul Jrl roos". Pühapäeval, 23. novembr. 5.a. kell 15 odavahinnallne lasteetendus 5 s. 75 senti Jaii imelamp". lhapäeval, 23. novembr. s. kell 8 Õhtul..Nlkmiirlll" 100. juubelietendus. Piletid eelmüügil kassas kella 11 1 ja 5 8. p.l. T.K.S.,(Valvata11 korraldab nlihapäeval, 23. nov. s. a. Juudi koolimajas, Karu 16, TOOLICTEATRI EESKAYÄ:,.M E T J" Ostrovski 5-e vaatusline _ komaödla. Sissepääs vabatahtliku maksu eest (Älammaär 25 snt.) Algus kl 3 päeval. Juhatus. n.e am = lx I SIM M Eeslis Kraadiklaase, õue-, toa-, vee-, piima-, piiritu se-, katla-, haigje-, inkubaato ri- ning aräomeetreid leiate Autost Amos'e kauplustest. Tallinnas, Jaani 1.11,Viru t 21. Tartus, Aleksandri t 6. Narvas. Joala t 26. Rakve res, Pikk t 26. R. D. T.V. Saksu Mr. Deutschen Scnausplels Riga" il. etendustetsükli eeskava. Teisipäeval, 25. novembril..flleg rolar Adler von Tirol11. Fred Ä. Hngermaycr'i 3-vaatusiine rahvatükk. Kesknädala^ 26. novembril Napoleon gralft ein". Valter Hasencleverl seiklus mäng Tpüdis- Neljapäeval, 27. novembril nlchrlr edir Adler1* L. YerneuilM 4«vaatusline lust mäng. Algus alati koll 8 õhtul. Piletite hinnad: Kr ,40. Kassa on avatud iga päev kella il 1 e. L ja o 8 Sh'. Etenduse ajal on saali uksed kinni. ESTONIA kontsertsaal, Pühapäeval, 23. novetnbr. s.a. Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu Sega koori 10 a. tegevuse JUUBELIKONTSERT Juhatab Verner Nerep. KAASTEGEVAD: e ir. ö. Tallmeister sopran^ a H. SchUtz viiul, hra S. Mamontov klaveril. Kontserdi lõpposas esineb T.K.M.O. segakoor koos vilist laskogu kooriga. KAVAS: Griegl ballaad ««KLOOSTRI VAU AVAL" ja koorilaule eesti ning ungari helilooiailt. TALVEmantleid, kindaid, mütse, kaapreid, sukki, ülikondi, kleite, aluspesu LASTELE suures valikus mõõdukate hindadega õed Botmer Pikk tan. 37. UUS SOAnQTIS iria kaste kohale jõudnud. Müük suurel ja väiksel arvul K.4 Rahvail Hool i kauplused, Harju ty. 48, omas majas, Jaani tn. 6. pangamajas. Elvas võtab.vala MAA»,.RAHVALEHE",.ESMASPÄEVA" telllmlsljakuulutusl vastu ja müüb üksiknumbreid B> ORLO Kesk tän. nr. 36 j Elan nüüd Hundi Dr. II. Siiral Vasiuvötm. kl ja 3 5. Vereproovid teisipäeviti kella 4-8. Könetr. (20)2-87 Elan nüüd V. Pärnu mnt. nr. 29 (Kino Kuhgla kõrval). Dr K. Podusaar Ise* la haavahalaused Vastuvõtt kl. l a4 ž5. lau päeval 3 4. Tel Dr. A.Mim Ropsuhaifuste eriarst Röntgen. Nunne t 8, k. L Tel KÖöet 11 1 Ja ^6 7. Gr. M. Kioitmus Põlev soga* Jn nahahaigused. V. Karja 1, krt. 7. (Sauna tän. nurgal.) Kõnet 11 1 Ja 5 %8. Telefon 74. Hambaarstimise kabinett Df. il. schrolkln Suu haigused. Kuns hambad Vasiuvõ t kella 10 l ia 4 7. Liivalaia 33. Br. E. PrM Hainbnarntimise kabinett. Kunsthambad Suuhftlgused Viru tn. 8. krt. 3. 7aatuv. kl 10 1 Ja 4 7. Viru 1.12, kori. 1 (Singcri kaupluse majas) Hambaarst S. Dreyer Vastuvõtt 9 2 ja 4 7. Linna- ja riigitcenijatele taksi jnrgi. Dr. Ch. Sack Kõrva-,nina-ja kurguhaigused Suur Karja 15. Telel. (2) Vastuvõtt kl il 1 ja 6 7 Dr. Harry Dreyer Naha-, põle- Ja hobu haigused Viru t.12. k.3 (Singeri kaupluse majas) Tel. (2) KL 10-!; 5-8 Pllhapäeval kl , DLN.Abraliainsor Slsehalgused. Arstllsed analuusid. Pikkt Tel. ( Kõnet 9 11 ja 4 6. Pm$M tframmofoninõriu teritatakse Viru tän. 14 2, 50 snt karp 200 tk. Sealsamas ostetakse, müü aksc ja vahetatakse plaate Mõisa aia rendilep. eesõigust soovin os ta. Pakkumised slt «Mõisa aed ehk sdaii.* Meeste- ja naisterahva riiete akadeemilised juvrmwe kursused, P. F. METUSALÄ juhatusel. Tallinn, Niguliste õppetunnid päeval ja õhtul. Kiirkursused praktikanti dele 3 5 päeva joooksul. Kursused kirjateel» milli seid võimaldavad selleks väljatöötatud õpperaamatud_ ise õppimiseks. Kuri ustele võetakse vastu igal ajal. Sissekirjutamine kella 9 hommikul kella 8 õhtul Nõudke maksuta kursuste, Õpperaamatute ja elegant sete lõigete prospekte. Tallinn, Niguliste Tavlu-Wõru rahlckogu tsiwillosakond kuuiltvtab Eva- 00'bufe 36 -märkuse põhjal, ct Eesti _ wakxrriigi rovamtud abiikaasad Oskar Kusta P. Laur ja Alide-Allvine Jaani tr. Laur, kes elmvaä TartumaalMäksa wallas, on Tartu notari J. Rewrani jmrves 14 ia 17. juuni! 1V30. a. reg. nr. nr. OOSI a 7009 all sõimrnud abielulepingu, millega nemad mna abielu uhtes ära muudcrivad Balti Erasoaduscs Ettenähtud -abitaasaoe varanduse ühisuse. ' Tartus, 15. now a. nr. 752 S. ^ - Rahukogu esimees: (allkiri). Abisekretäri?. u: (allkiri). Tavtu-Wõru rahukogu tstwiilosakond kuulutab^ Balti cabirjc 30 märkuse põhjal, ct CeSti wobarii^zi kodmraud Andre Jaam p. K õ r t s m a n n ja Mili Juhani Kortsmamt, kcs eforoab Wõrumoal, Hacnja wallas. on Wõru notori August Scrmatt ametilohustetärtja Arnold Sarju zuures 0. juulil a. reg. nr all sõlminud aviolu-lepingu, millega nemad oma abielu suhles ära muudawad Balti Eva- 'eaim>es ettenähtud abikaoiade vxiranduse ühiisuse., TartuS, 12. nowembril a. nt IvW. a. Nahukogu esimees: (allkiri). Abüsekvetäri k. t.: (alltin).. - T<rrtu-Wõru rahukogu tstmiiiloscrkond kuulutab Bailti k?ra«koaduse st 86 märkuse Põhjal, et Eesti wabariigi kodanrkud Oskar Donisli Pg. Tikk ja Ellrnor Ksrtt tütar TM. lund. Malleus, kes owvad Tartumaal, Krüüdneri wallas, Metsa däus, cm Tovw notari A SiSka juures 3. sspt a. reg. nr. S7S7 all sõlminud abielulepingu, millega nemad oma abielu suhte^ ara mmidasvad BcrlÜ Evcrseaduses ettenähtud abikaasade waranduse ühilsuse. TartuS, 14. notvsmbriil a. rrr Äahukogu estmees:. (allkiri). Abisskvstiri j t: (<Mrn). tkrrtu»s85ni rahukogu tsimiilosskond kuulutab Balti Er»^ ssaduie S SS. märkuse.põhjal,. et Eesti wabariigi kodanikud August iarö p KitpuS ja Emiiie Madise tr. k'iipu<, sünd. Siofe, Beä elawad Wõrumaai. Uue>Ants>la wallas, Wõru notar August Lennati ametikohustetartja Arnold õarju juu res 31. juula a. reg. nr 4337 all sõlminud abieluls. au, millega nemad oma abielu suhtes äva muudmvad.ti EraseaduseS ettenähtud abikaasade waranduse ühisuse. TartuS, 12. nowembris 1980 a. nr a. Rahukogu eflttteei: (allkivi). Abisekretäri k. t.: (allil-ri). Tartu»Wõru rahukogu tsiwiilosakond kuulutab Balti Erateaduse 30 märkuse põhjal, et Eesti wabariigi kodanikud Udaloert Peetri p. Kurruk ja Alide>WiHelmine Jüri tr. Kuc«rut, sünd. KaSsak, k^s elawad Tartus, Wabaduse puiesteel, nr. 7, on Ekva notari Martin Kdvimaa. juures 28. augustil a. reg nr. 588 all sõlminud abieluleping, millega nemad oma abielu suhtes õto muudawad Balti Eräseaduses ettenähtud abikaasade warandusr-ühisuse. : - - Tartus, 14 nowembril 1030 a. nr. 803^ , cl Kuulutut. Davtu-Wõru rahukogu tsiwrilosakond kuulultab B<M Eva» seadus 36 märkuse põhjal, et GeStt Wabariigi kodanikud Adolf-JÄobus Jaani P. Siimann sa Hilda GuStawi ^ tr. Siimann, sünd. Pcrnmon, kes elawadesimene Räpina wallas ja teine Zdahkwa wallas, on Räpina notari A. Siche juures 11. ugusa a. eea nr. 7öl all sõlminud abielulspingu, millega nemad oma abielu suhtes äva muudawad Balti ErasoadtrssZ otbsnähtud abikaasade waranduse ühisuse. TartuS. 15. nowembril a. nr Nahuikogu esi moe': (allkiri). Abisekrvtäri 1.1.: (almvi). Kohtukutse. ises Pärast, hoiatusega, et mitteilmumise korral kutse kostjale kätteantuks loetakse ja ast arutusele tuleb. Mitteilmumise tagajärjed on tsiw. kpd. sead. 718 ja 710 ära tähendatud. Nõudepalwele, mis rahukogus saadud 31. okt a., oli juure lijatud waesuse tunnistus, laulatuse tunnistus ja tarwilised arakirjad wastaspoolele. Tallinnas, 6. nowembril a. nr. 602.! Rahukogu abiesimees: (allkiri). Sekretäri eest: (allkiri). ' kpulutus. Wiljandi-Pärnu rahukogu tsiwiilosakond kuulutab Cusmann Simoni p. Leibo palwel, et rahukogu on 11. oktoobril 1930.a. määranud wõlaa obligatsiooni järele, mis wälja antud 15. weebruaril a. Jüri Hansu p. Reimanni poolt 1100 rubla peale J«an Jaani p. Holmi kasuks ja inarosseeritud 24. weebruarit a. nr. 21 all Pärnu linnas kinnistu nr. 140v all asuwa kinniswara veale, tasutuks ja seda obligatsiooni bäwtnenuks tunnistada ning alaeal. ' Susmann Leibo eestkostjatele wann. adw. abi August Tõnissonile ja Jakob Gordinile õigus anda selle obligatsiooni kustutamist kin» ni^ufregistrist nõuda ilma selle obligatsiooni ettepanemana. Wilzandls, 6 now a. Nr. 145'Era-akt nr. 140-^80 a. Rahukogu esimees: (allkiri). Abisekretär: (allkiri)/ Rcyol Hall Une. Lõuna- Argentiina, Uruguay,Binsllllfl Jirgm. vaijaeõldad Cherbourglst ehk Inglismaalt: >,Älmanz6ra* tonsi 4. detsembril 1930.»Dcseado" » 8.»»H3cantara" »Desna" B 22. Hinnad ja lähem, teateid kõikide sihtkohtade üle annab; Äfnucsind. Eestis: J* W«Poskilt, Tallinn, Vene t.ll-a, k. 9, tel. aut Telegr. aadr: Jasposk- TallinnB.

10 A.5.a.^.^ui«ck mosb küttematerjaliks kuivi pakuotsi ja klotsisüdameid soodsatel tingimustel, ka kohale muretsemistga. Tellimisi võetakse vastu aktsiaseltsi kontoris. Suur Piinu mnt 27. Nõmme Majaomanikkude Selts korraldab, pühapäeva!. 23. novembril kell!0 hommikul KÕNEKOOSOLEKU kino ^Rahvateatri" ruumes Könelevad: 1. Insener O. Reinvaldt Valgusmajandus ia elektrimajandus. 2. Maamõõtja K. Pühvel Nõm me väljaarenemine plaani kohaselt. 3. Linnanõunik dr. H. Mäe Ma aomanikkude raskustest ja ankeedist selle üle. Kui aeg lubab, järgnevad kõnedele läbirääkimised. Koosoleku algul võetakse Maaomanikkude Seltsi liik memaksu vastu ja antakse juhatusi ankeetlehe täitmiseks. Majaomanikud, kellel ankeetlehed täidetud on, võivad neid ära anda koosolekul, kellel aga ankeetlehed mingisugusel põhjusel saamata on, need võivad lehti ka koosolekul saada. N6mme Hajaomanlkkude Seltsi Juhatus. H j3 O H M MEIE >esfi UUDISPLAADID: KLÄYERISO OLOD (W. Padwa): Ef»U repaoodi*. PrMudt g-moll (Hachmaolno v).» Ehid* di-moil (H. Skrjabln) b) Prfclud* dsmoll (A. Skrjabln), Põlonaitt»-dur. (F, Chopin. Vaist nr. 110 h-moll(f. Chopin). Niln#puu. Schubtrl-Llut). Ltlnamartt. (F. Chopin). SOOLOLAUL (Ida Loo-Äav): Qilda aaria oop. MRJgol«tto* orkestriga). Hrm ai tab... ai armasta...(. Mascagnl. (Klaveril W. Padwa). TRIOD (H. SchUtz, R. Bööke, W. Padwa): Somnenijt. IQlinka) Nt li'<uschai. (QHnka Eesti hüllilaul. (W. Padwa). Kui on, kua on kurva kodu. (W. Padwa). MAKSUTA - MWZÄtzi- - AT.ATT TT.MA Mfifot BdTDRMOLIN TALLINN, HARJU 37 KPE2J NARVA, JOALA 18 rlaveritms k. saar soovitab otse töökojast Liivalaia 32, tel (20)7-98 PIANIINOSID missugused Kõla ja vastupidavusega täielikult võist levad välismaa kuulsamate firmadega. Hofell.Ientral" Uuesti remonteeritud, odavad, flhurikkad, vagusad ia soojad toad, soliidse ^ mööbliga ja korraliku teenimisega. Eeskujulik vannituba. Äutogaraash jne. Tartus» Kaluri tän. nr. 2, kõnetr Hotell CENTRÄL* kuulub paremate Tartu yõõrastemaiade hulka ja on võetud välismaade sõidu plaanidesse ning soovitatud Tartu reisijatele. ilustusega E. Kenkmann. pwaba MAA" os mqflgil tgas raud teejaamas. sosolfl ii trükib moodsate kirjadega OlffiMjaMilfö ikk t 54/58, Tallinnat TeUimisi UUdetaks ka postiteel MM ulmlhni lampe ESelnlDDie iaiai Mfim juures Raatuse ta. 10. «,Waba M a a" Palmse Tarvitajale Ühisus vajab kautsjonivõimelist ühjuhti. Valimine P.T.Ü. peakoos olekul 14. dets. s. a. kell 11 Võhma koolimajas, lembelmaksustatud sooviavaldused ühes lühikese elulookirjeldu sega, ETK soovitusega j. m. saata juhatusele hiljemalt 7. de sembriks. Valimise päeval isiklik ilmumine tarvilik. Aadress: Palmse ag. telel. Võsu 10 I. P.T.Ü. JUHÄTUS. Koopmeheil-ifilleniBOiiii! Pühapäemal, 23^N0tt193O^Nr. VonstDBB endid talveiiooaloks meie soofloost tintidega, tuihidega, tempi värviga ) pasuiindiga* K-0...RAHVAÜLIKOOL'!" kauplused Ta,ll n"" Harin t 48, om» m.jk. tol Juri 16, ^ lm mii utti liud. n iveoali I MM tl w Ii Ml taim U A S. D ^MMETER «CO Juurest. Lai t. 1 & 5. Kõik elektri taroed, traatvõrgud tellimise peale, igasuguste elektritööde tegemine, elek. keedu- & soendusapar. pararid. Praegu kohale Jõudnud suur saadetis ilusaid a moodsaid armatuure. Riiklik Seerumi" Instituut. Tartos, TŠhtb vere r'mõis, tel ;legr. aadru.seeriast" Tartu, kirjakast 109. iga&eltsi ja igaks otstarbeks tuntud headuses villast-, sildining puuvillast ostate kõige kasulikumalt otsekohe vabrikust, ilma vaheltkauple-. jateta. MUÜk ka kõige # väiksemal arvul vabrikuhinnoga. H. TESLON i villfltmstos,fforjn 45. Sissekäik.Müürivahe 2> MUSRATIIN on parim bioloogiline vahend rottide ja hiirte hävitamiseks. MUSRATIIN tarvitamise paremused: MUSRÄTIIN hävitab 100% MUSRÄTIINI söönud rotid ja hiired ei sure oõranda all, urgas tes jne. vaid väljas mille tõttu puudub vastik lagu nemise lõhn, mis harilik teiste hävitamisvahendite tarvitamisel. MUSRÄTIIN on kah utu inimestele ja koduloomadele, MUSRÄTIIN «n lubatud" mu müügile Tervishoiu- ja Hoolekande-.. valitsuse poolt. MUSRÄiIIn oh itaadaval igas apteegis. Odavuse mõttes suure matel rottide hävitamistel on soovitav otse riiklik Seerumi-instituudist Musratiini tellida. Esindaja: A»l. Prov. Jullus Lill, Tartu. Esimene Cestis. UaseKouplas Laos alati saadaval inglisfina Lamb & Flag, vask-, allumiinium-, tsink-ja poolahõbeplekki, vasktorusid, vasklatte, vasktraati, vask kardina stangesid ja A. Krislinnson Jtoeur Kaubab ones Tel Veneturg 2. Tagaselja tehtud kohtuotsus. DaÄtu-Wõru rahubogu tsiwäloismmd 'kuuli i^ab tsrw.?pd soad. 726 MM, ot scrma rahukogu swmkul k-ohwrsttmgil 14. Miili 1M0. a. KcrÄ ^Zopp'a ja Peeter NabrUvm nõude, asjas GabviÄ-e Btxt)h Goorg-Woksonder-G-oÄieb Stryki, _ Ka rm-morie Stryki^ Edgcrr-Jwo-Mrvie Stryki, Hans-He>mrich S-tryZi ja Eri? Štrtjfi wasbu 26 Trooni 08 sendi.suuruses fiiamftoisjüiošiontta ramnaitirdest -w-lu ostuhimra jäänuse visa mahc?iiztu-tanl'ijie pärast, otijustas tagasta: 1) tunnustada tcrsu«tu!ks ostuhinna säämis, mis PMüla mõvsa omcmiiu kasuks 1123 rubla ftmru>ses «kmnistaaub nõudjate päralt trteiwme Smniswa-radÄe: a) Karl Sspp'a omanduses, 'kinnistu nr all iftliswa Pvd>M nr. 4" tcrlutle 16. jaanuawl a. nr. 63 all lja b) Psvter NabÄtslMvi omand-ulses. >kinnistu nr. 204 all vlewa Pedo1ise nr. b" talule 3. matt a, nr. 430 ott ja fee ostuhinna jsünuse oisa wastawa ikinnistusgaoslonna raamatuttest Ähes felleõchalse müvku»ieffa iustuitada, 2) sisse nõuda kost«mt Gabrwle, Goorg-Weksander-Go-LbKeb, Kavin-Marie, rrjl. xm u" rf* rivi ffrrrf ttäuhrtrfuh» asjasjaimlz T-a rltiu s, 14. nmv. 1W0. a. nr RcchnLogu esimees: (allkiri). AÄsÄvstSr: (amri).!7o. KUI TEIE uut CONTINENTflLI veel et tunne, siis ei tunne Teie meie aia kõige täiusli kumat ja praktilisemat kirju tusmasinat. Lubage mei le meie esindaja poolt Tei e maksuta ja ostukohustuseta INENTAi demonstreerida. Teie ei saa seda mitte kahjatsema. Osamaks võimalik. Nõudke meie büroomasinate kataloogi nr. 13. A»«. NN, VIRU fxnav *r. 7. tec Otsitakse ^ isikiid jaoskonna juhatajaiks. Eriliste teadmiste, liikuva ega kinnisvara järgi pole tarvidust. Kuu teenistus dollarit. Järelpärimised cthe NOVELTY> VALKENBÜRG, LIMBURG, HOLLAND, LINNA PANDIMAJA KAUPLUSES vast kohale jõudnud suur partii viimase moe JSrgI valmistatud igasugu daamide karusnahk- mantleid kõikidele suurustele. Müüakse pooee hinnaga. Ükski daam ärgu jätku kasutamata seda juhust Tallinna Linna Pandimajas, ManeeshI tsn. 4 on 9. ia 11. detsembril s. a. hell 10 homm Kui. Müügile tulevad asjad, mis panditud aprilli kuus ja kõik need pandid, millede protsentide maksmise täht päev oli käesoleva aasta oktoobri kuus ja prots. maks mata. 9. detsembril tulevad müügile pandid punaste piletite (riidekaubad) järgi ja 11. detsembril valgete piletite (kuld- ja hõbeaajad, gram mofonid, jalgrattad jne.) järgi. Viimane tähtaeg väljaostmiseks on 4. dets. s. a. kuni kella 12-ni päeval; peale seda kella aega oksjonile määratud pantide järgi võlgneva sumina pealt arvatakse pandimaja kasuks 3 prots. trahviraha, Tallinnas, 18. nov a. Pandimaja juhatus. Suurim mõnutunne hommikueineks eht Ameerika Kaeralanaud UaQ QUICKC00KING OATS Jääb Ikka teraliseks, mitte kunagi kleepiv* t Hind 5 miih. ES Piltidega nädauel Nr. 47 (9. aaste Sõbrad ootasil Suri Elutu keha Lühikj Lallpäelva õhtul kell 1410 leii trepil surnult kunstnik Paul R wal mõned möödaminejad. Kntsi duwat weel elumärke, wiidi l>aigels sunua. Põhjuseks oli wiotisti si Paul Raud wõttis laupäeiva! Soome kunstinäituse atvamisest Z nas ja siia saabunud Soome amci! dade waswwõtust. Pärast näituse! tuist wiibis Paul Raud külalistel Soome saatkonnas korraldatud teel Ta oli seal oma tawalises heas tui lahkus poole seitsme paiku, ilhei radega tuli ta ama koduni, mis! saatkonna läheduses, Lühikesel jaj Hiljem õhtul oli soomlastele kc datüd eine Knld Lõwis," luhn tulla ka P. Raud. Ta oligi euese ümber riietanud ja astus majast ivale, et sõprade seltskonda uimij Auto sõitis läbi kaitsepuude. Juht jäi tenveks, masin saj niig<^ Pühapäcwa hommikul soolsi^ A-200 Rannatvärawa puiesteel rc ülesõidukohal suletud kaitsepuu Puru^ sattus sadamast Kopli sõitma üksiku tl ette. Wedur paiskas auto ühe-? seesil juhiga Peeter Ellmanniga tee kõnval^ tol läksid tatti porilauad ja klaasid, sõiduki-kerc wigästada. Autojuht Ellmann pääsiz wig^sti Politsei süüdistab autojuhti ettewaat^ sõidns. Idüll pesuköögis.^ Kulaline" jõi seal dcnatuuri. Öle län. nr. 7 pesuköögis peeti kin! butö mees Johannes Summi, kes pcj oli magama, tulnud ja seal denature piiritust jõi. Oarasfatud Rubensi maal Ungari riigimehe Iul. Andrassy maalidekogust on saladuslikul kombel kadunud üks waartuslik Rubcnsl maal, mida naenve ülal pildil. Margust margati eelseiswa oksjoni pu«hui, kus Andrassy kogu müügile pidi tulema. Kogu Euroopa politsei on warga jälgimiseks jalule aetud. Harju tän. -18, omas] Kes raamatu hinna rahas ve raamat