Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge

NR 10 (170) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 29. OKTOOBER 2010 Jaanus Luberg: Siiani läheb ülemäge Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus koostöös linna- ja maavalitsuse, kaubandus- ja tööstuskoja ning omavalitsuste liiduga selgitasid välja linna ja maakonna parimad ettevõtted. Esimest korda valiti ka valdade parimad. Pärnumaa Kutsehariduskeskuses toimunud tunnustusüritusel tunnistati MS Balti Trafo OÜ nimetuse Pärnumaa tõusev täht 2010 vääriliseks ja Vändra alevi parimaks ettevõtteks. Ettevõtte sünd jääb aastasse 1996, kui Jaanus Luberg lõpetas oma tegevuse AS Wendres ja alustas OÜ Turmetiga transformaatorite valmistamist.,,meie esimesed töötajad olid Katrin Laks ja Ülle Volt. Mähkisime Kalda 3-s pool aastat soomlastele trafosid, meenutab Luberg nostalgiliselt ja jutustab, kuidas pärast kohtumist sakslastega Tallinnas korraldatud kontaktbörsil suund muutus ja lisaks tulnud kapital pani ettevõtte kiiresti kasvama. Tänaseks on väiketransformaatoreid ja induktiivkomponente valmistav MS Balti Tarfo OÜ üks peakorteriga Saksamaal Baden- Würtembergi liidumaal asuva Manfred Schmelzeri ettevõtete gruppi kuuluvatest tööstustest.,,meie oleme kõige suurem, kinnitab Luberg, pidades silmas mitte ainult ettevõttele kuuluvat 2,5 ha maad ja 3700m² tootmispinda, vaid eelkõige 158 töötajat.,,india ja Tuneesia tehastes on töötajaid kummaski 80, Saksamaal 60. Ettevõtete töö ja tegevus on tihedalt omavahel seotud.,,üks meie töötaja, Kärt Saluäär, viib praegu Tuneesias läbi tootevalmistamise koolitust. Neli tüdrukut on Saksamaal ja õpivad uute toodete valmistamist. Järgmisel nädalal läheb üks inseneridest Saksamaale täiendõppele. Kuu aja pärast läheb Mario Karotam Indiasse õpetama, loetleb Luberg ettevõttes pidevalt toimuvat rahvusvahelist,,õigel ajal tuleb õigeid otsuseid teha, kinnitavad MS Balti Trafo OÜ juhataja Jaanus Luberg ja tootmisjuht Toivo Sillandi liikumist. Töö on keerukas ja vastutusrikas Töötajaid koolitatakse nii kohapeal kui Saksamaal, kuid ennekõike peab töölesoovija olema kiire ja täpne käelises tegevuses. Väike vale liigutus võib maksma minna tuhandeid kroone. Luberg väidab, et tooraine on kallis ja seda tarnitakse täpselt vajalikes kogustes. Vigadest põhjustatud kahjusid pole siiani kelleltki veel sisse nõutud, kuid juhataja kinnitusel tuleb nende arvelt iga päev mingi summa korstnasse kirjutada.,,eelmise aasta kevadel pidime töötajaid koondama, lisaks läksime allesjäänutega osalisele tööajale, meenutab Luberg raskeid otsuseid.,,augustis hakkas tehas jälle täistööajaga tööle ja võtsime töötajaid tagasi või juurde. Sealt edasi on läinud tõusvas joones. Paljud firmad jätsid raskel ajal rasked otsused tegemata ja nüüd ei ole enam suutelised jätkama või on juba lõpetanud. Tänada tuleb kõiki meie töötajaid, kes suhtusid olukorda väga mõistvalt ja kannatlikult. Tasakaal on esmatähtis,,meil on väga professionaalsed kliendid, kes on sundinud meid kogu aeg pingutama, väidab 90% ekspordiks tootva tehase juht ja kinnitab, et just seesama partnerite kompetents välistas buumi ajal ebaõiglaselt kõrge hinna küsimise ja languse ajal ei mindud kaasa palju levinud alapakkumistega toodete turustamisel.,,kriisiaegu on selliste klientidega kergem üle elada. Ükski neist pole tegevust lõpetanud ja me ei pea oma väärtuslikku tööaega ega raha kulutama võlgade sissenõudmisele. Luberg tunneb tunnustusest rõõmu ja näitab kuldset autasu, millel kirjas uhke tunnuslause,,pärnumaa tõusev täht 2010 ja alevi kingitud nägusat nimelist meenet, kuid talle omaselt jääb tasakaal esmatähtsaks:,,ei saa liigsesse eufooriasse sattuda. Läheb küll paremini, aga riske ja ohte on maailmamajanduses palju. Tunnustus kuulub aga eelkõige meie tublidele töötajatele. KIK-i esindajad julgustasid õpetajaid projekte kirjutama 21. oktoobril toimus Vändra Gümnaasiumis keskkonnateemaline õpilaskonverents, mis võttis kokku Vändra Gümnaasiumi ja Juurikaru Põhikooli ühisprojekti,,õuesõpe Eesti ökosüsteemide tundmaõppimiseks: mets, soo, järv ja meri. Projekti toetas Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) 50844 krooniga ja juhtis kooli direktor Peeter Putk. Juba konverentsi sissejuhatus oli imekena loodusmees Hendrik Relve jutustab fonogrammil Vändra kandi lugu laulurästast, ekraanil sädistab ja toimetab seesama linnuke oma tegemisi. Seejärel astub ette Hanna Valk ja mängib parmupillil loo lõigu lõpetuseks. Järgnevad slaidiprogrammid vahelduvad loodusluule ja lauludega. Õpilaste etteasteid jälginud KIK-i juhatuse liige Kalev Aun ja Pärnumaa esindaja Piia Eller võtavad nähtu kokku kahe sõnaga:,,kena! ja,,tublid.,,tavaliselt tehakse taotlus ühele tegevusele, aga gümnaasium esitas terve komplekti. Esimene taotlus ja kohe said ka rahastuse, kiidab Aun ja lisab, et alati ei tarvitse nii hästi minna. Taotlusi võetakse vastu kaks korda aastas ja Eller kinnitab, et viimasel ajal on KIK eraldanud õppekavade toetamiseks sadu tuhandeid kroone. Alla saja tuhande jäävad projektid vaatab läbi maakondlik töörühm.,,õpetajaid tuleb julgustada projekte esitama. Aga siin on veel üks tähtis küsimus vallajuhtidele, kas nad on kiitnud ja stimuleerinud täpse ja mahuka lisatöö eest oma haridustöötajaid, astub Kalev Aun õpetajate kaitseks välja.,,kui esimesel korral ei õnnestu, proovige uuesti. Head asjad pole kunagi tegemata jäänud. Loe lähemalt lk 3 Projekti eestvedajad õpetajad Riina Sikkal ja Ille Arumäe konverentsi lõpus parimatele auhindu jagamas. Vändra alevi veeprojektist 18. oktoobril allkirjastasid AS Merko Ehitus juhatuse liige Andres Agukas ja alevivanem Toomas Sonts Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastatava Vändra alevi ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise projekti esimese lepingu, mille kogumaksumuseks on 57,77 miljonit krooni ilma käibemaksuta ning millega anti,,stardipauk trasside ehitustöödele. Kuigi augustikuu,,vändra Teatajas avaldasin arvamust, et hanketulemust ei vaidlustata, tehti seda siiski kahe hankes osalenud ehitusettevõtte poolt ja vaidlustused jõudsid Rahandusministeeriumi juures asuvasse Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO). Meie juristil oli vastaseks kolm advokaadibürood kuue advokaadiga ja tulemus oli see, et ühes vaidlustuses saime õiguse ja teise osas tõstis meie poolt edukaks pakkujaks tunnistatud trasside ehitaja ise käed üles. Nimelt aktsepteerisime meie ehitusettevõttele väljastatud Muinsuskaitse tegevusluba, hiljem aga selgus, et olemasolev luba ei kehti arheoloogilise järelevalve töödele. Seega pidime edukaks tunnistama hinna poolest järgmise, AS Merko Ehitus ja AS Merko Infra ühispakkumuse. Samal nädalal allkirjastasin ka veeprojekti teise tähtsa lepingu AS Telora E-ga summas 2,38 miljonit krooni ilma käibemaksuta, millega ühispakkumuse teinud AS Telora- E ja AS Pöyry Entec spetsialistidel tuleb teostada Vändra alevi veeprojekti kõigi tööde osas omanikujärelevalve ja FIDIC inseneri teenust. Sõlmimata on veel kolmas veeprojekti leping, mille sisuks on reoveepuhasti rekonstrueerimistööd. Pakkumusi laekus kuus ning aluseks võttes eelmise hanke vaidlustusi, tegi komisjon põhjaliku kontrolli kõigi pakkujate vajaminevate tegevuslubade (turvateenuse osutamiseks, arheoloogiliseks järelevalveks, biotsiidiseaduse alusel biotsiididega desinfitseerimist võimaldav registreering jne. ) osas. Peale pakkumuste kvalifitseerunuks ja vastavaks tunnistamist osutus kõigile tingimustele vastavaks AS Merko Ehitus ja AS Merko Infra ühispakkumus, mis komisjoni poolt ka edukaks tunnistati. Pakkumuse hind on 27,88 miljonit krooni ilma käibemaksuta. Ajalehe ilmumise ajaks on ka selle hanke vaidlustamise aeg lõppenud ning alevi kodulehel www,vandra.ee anname rubriigi,,alevi veeprojekt all teada ka selle hanke lõplikud tulemused. Vaatamata ühele sõlmimata lepingule, toimub Vändra alevi veeprojekti esimene ametlik objekti töökoosolek 28. oktoobril kell 10.00 alevivalitsuses, kus hakatakse juba konkreetselt rääkima tööde tähtaegadest ja kõiki huvitavast teemast millistest alevi piirkondadest ja millal kaevetöödega alustatakse. Hoiame selle infoga teid kõiki kursis ka alevi kodulehel, samuti võite otse ka mulle helistada telefonil 44 30330. Alevivanem Toomas Sonts

2 OKTOOBER 2010 Vallavolikogus 19. oktoobril * Umbusalduse algatajate esindaja Andres Sõnajalg esines ettekandega ja andis volikogu esimehele üle umbusaldusavalduse revisjonikomisjoni esimehe Andres Tamme suhtes * Umbusaldusavaldus vallavanem Peeter Reimannile ei leidnud volikogu istungil toetust (poolt 6, vastu 7, erapooletuid 1) * Septembrikuus vastuvõetud arengukava alusel on koostamisel 2011. aasta eelarve prioriteedid. * Volikogu kinnitas volikogu ja komisjonide tööplaanid II poolaastaks. * Volikogu esimees Kaido Madisson esitas volikogule avalduse enda vabastamiseks volikogu esimehe kohustustest, jäädes edasi volikogu liikmeks. Volikogu aseesimeheks on Marika Kruusmaa. Sünnitoetuse maksmine vallas Sünnitoetust makstakse, kui on täidetud järgmised tingimused: üks lapsevanem on vahetult enne lapse sündi elanud Vändra vallas vähemalt kaks aastat; lapse kahe-aastaseks saamiseni on elanud mõlemad lapsevanemad Pereregistri andmetel Vändra vallas. Sünnitoetus makstakse kahes osas esitatud avalduse alusel: pool sünnitoetuse summast makstakse lapse sünni registreerimisel; teine pool sünnitoetuse summast makstakse lapse kahe-aastaseks saamisel. Vallavalitsus oma korraldusega võib maksta sünnitoetust erandjuhtudel, võttes aluseks perekonna põhjendatud avalduse. Praegu kehtiv sünnitoetuse täissumma on 6000 krooni. Vallavalitsus Alates 18.oktoobrist 2010 töötab vallas arengunõunikuna Mari Reinfeldt. Alevivolikogus 21. oktoobril *Algatati detailplaneering ligikaudu 1,6 ha maa-alal, mis hõlmab Pärnu-Paide mnt 26 ja Pärnu-Paide mnt 30 maa-ala ning Pärnu-Paide mnt 26 ja Nurme tänava vahele jäävaid jätkuvalt riigi omandis olevaid maid ning Pärnu-Paide maantee Rahu tänava ja Pargi tänava vahelise ala. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuste piiride, maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguse määramine. Planeeringualale planeeritakse kauplusehoonet *Võeti vastu otsus, et Vändra alev tagab projekti Vändra võimla ja staadioni rekonstrueerimine EU 37627 tulemusena loodud või soetatud vara säilimise viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi, ega tehinguid, mille tulemusena vara rendile andmisel teenib taotleja puhastulu *Muudeti Vändra alevi 2010. aasta eelarvet. Vähendati kultuuriosakonna kulusid töötasu ja koos personalikuluga kaasnevate maksudega 24 195 krooni ulatuses ja sama suure summaga suurendati alevivalitsuse palgafondi. 2010. a alevivalitsuse eelarve palgafondi oli arvestatud täpselt 12 kuu palk jaanuaris tööl olnud ametnikele võimaluseta maksta tasu täiendavate tööülesannete eest. Lisatööd tekkisid seoses ühtekuuluvusfondi rahvusvaheliste riigihangete vaidlustamisega (koos vaietele väga kiirete vastuste koostamisega) ja alevi esindamisega rahandusministeeriumi juures asuvas riigihangete vaidlustuskomisjonis, kus vaidlustajate esindajateks oli 3 advokaadibürood 6 advokaadiga. Septembris lahkus töölt sotsiaaltööspetsialist. Poolte kokkuleppel tuli tööle tagasi lapsehoolduspuhkusel olev sotsiaalnõunik, kelle palk oli lapsehoolduspuhkusele minnes kõrgem, kui seda oli lahkunud sotsiaaltööspetsialistil. *Majanduskomisjoni esimees Harald Valk esitas komisjoni tööaruande *Katkestati Vändra alevi põhimääruses muutmise esimene lugemine. Info Vändra alevi 2010. aasta eelarve täitmisest andis ülevaate alevivanem Toomas Sonts. Töötus on vähenenud. Kui aasta alguses oli töötuid 140, siis septembri lõpus 84. Tulumaksu laekus septembris veidi rohkem. Aasta lõpuks jääb arvestuslikult umbes 1,3 miljonit krooni plaanitud laekumisest saamata. Vabariigi Valitsus on eraldanud omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetust üle 800 000 krooni. Reservfond on veel kasutamata. Alev ei ole võlgu ja ka alevile ei olda võlgu. Pankades on 2,7 miljonit krooni. Tähtaegselt maksmata arveid ei ole. Kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Kristjan Vaino andis informatsiooni 2011. a kultuurikalendri koostamisest. Alevivolikogu kujundas oma seisukohta maavanema ettepanekule kahe Vändra omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise kohta Vabariigi Valitsuse algatusel. Pärnumaa III Maakogu tööst Päriveres võtab osa 8 volikogu liiget. Järgmine volikogu istung toimub 18. novembril 2010. a. Tänu Oleme alevivalitsusele tänulikud uue laevalgustuse eest. Vahe varasemaga on suur - eredas valguses näeb kudumitel õigeid värve ja süstikki liigub nobedamini. Aitäh! Kultuurimaja kudumisringi liikmed Ettevõtjate päev on saanud alevis toredaks traditsiooniks 5. oktoobril kogunesid piirkonna etttevõtjad kultuurimajja Pärnumaa ettevõtlusnädala raames Vändra alevi ja Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse korraldatud ettevõtjate päevale. Esmalt kuulati Rahandusministeeriumi esindaja Andres Kuningase ettekannet ettevalmistustest eurole üleminekuks. Margus Randmäe Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskusest tutvustas erinevaid ettevõtlustoetusi ja nende taotlemise korda. Näiteks kohalikule turule orienteeritud teenindusettevõtted võivad taotleda starditoetust, millest kaetakse kuni 80%. Randmäe tunnustas vändralaste ettevõtlikkust PRIA erinevatest meetmetest toetuste taotlemisel. Eesti töötukassa esindaja Marek Jürgenson tutvustas samal teemal töötukassa poolt pakutavaid võimalusi ja rääkis töötukassa hetkeolukorrast. Igal alevi ettevõtluspäeval esitleb üks kohalik ettevõte traditsiooni kohaselt oma tootmist ja toodangut. OÜ Vändra Leib tootmisjuht OÜ Vändra Leib tootmisjuht Ralf Ramot rääkis ja näitas, kuidas valmib Vändras meie igapäevane leib. Ralf Ramot esitles leivatööstuse argipäeva mahejahude jahvatamisest ja pakendamisest kuni leibade küpsetamise ja kogu toodangu turustamiseni. Jutu kinnituseks lõikas Ramot alevivalitsuse poolt kaetud peolauale lisaks vabrikus Kõigis Eesti raamatukogudes tähistatakse Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu algatusel igal aastal 20.-30. oktoobrini raamatukogupäevi. Paljude teiste ettevõtmiste seas on päev,,tuntud inimene raamatukogus, mil kutsutakse raamatukogutööga tutvuma, raamatute laenutamisel kätt proovima ja lugejatele raamatuid soovitama omakandi tuntud inimesi. 22. oktoobril tegeles Vändra raamatukogus külastajatega Vändra Konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik Alar Abel.,,See,,tuntud minu kohta küll veel ei kehti, aga loodan noorte hulgas rohkem lugemisharjumust propageerida. Raamatukogu on minu jaoks väga tähtis asutus, kinnitas lugejatele raamatute laenutamisega sujuvalt toime tulnud Abel. Koidu Tammepõld, kes,,uue töötaja tegutsemisel igaks juhuks käsitööna valmistatud maheleiba. Lõpetuseks tutvustas alevivanem Toomas Sonts alevi investeerimisprojekte aastatel 2010-2012 ja vastas ettevõtjate küsimustele. Noorsoopolitsei laenutas raamatuid Lp. korraldatud jäätmeveost vabastatud isikud! Alates 19.07.2010.a on jäätmeseadusesse sisse viidud muudatus, mille kohaselt võib jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada erandkorras vaid juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Antud muudatus hõlmab ka suvilate perioodilist kasutust, kus jäätmete kaootiline tekkimine tekitab vajaduse jäätmeveost vabastamise järele sügisel ja talvel, kui suvekodus ei viibita. Seoses seaduse uue muudatusega tuleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitujal (jäätmevaldajal) esitada iga-aastaselt hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks kohalikule omavalitsusele kirjalik kinnitus, et kinnistul ei ole eelmise aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui seda kinnitust 20. jaanuariks elukohajärgsesse omavalitsusse pole saabunud, loetakse jäätmevaldaja alates 21. jaanuarist korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Seetõttu palume kodanikel, kes on käinud alevivalitsuses taotlemas korraldatud jäätmeveost vabastust, jälgida korralduses nimetatud perioodi lõpptähtaega. Juhul kui kinnistul endiselt pidevalt ei elata või kinnistut ei kasutata, esitada enne tähtaja saabumist s.o hiljemalt 20. jaanuariks 2011 alevivalitsusele uus taotlus. Kodanikel saata oma taotlused aadressil Pärnu-Paide mnt 2, Vändra 87701 või meiliaadressile: alev@vandra.ee (Taotlustes ära märkida mitteliitumise periood ja põhjendus.) Mitteliitunuks lugemise taotlus on võimalik rahuldada ja jäätmevaldaja erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada vaid juhul, kui kohalik omavalitsus on eelnevalt veendunud, et vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Selleks võib omavalitsus nõuda ka kinnistu mittekasutamist tõendavat dokumenti (näiteks elektriarve ehk 0 elektriarve), kui tekib kahtlus, et kinnistut on siiski kasutatud. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus Noorsoopolitseinik Alar Abel laenutab raamatuid Aino Perdile. silma peal pidas, kiitis Abelit kui tublit laenutajat ja väga aktiivset lugejat. Kultuurikalendrit saab täiendada 5. novembrini Alevivolikogu kultuuri- ja spordikomisjon plaanib enne aasta lõppu välja anda seinakalendri formaadis kultuurikalendri, kus oleksid kajastatud kõik järgmisel aastal Vändra alevis ja vallas toimuvad suuremad üritusedettevõtmised, asutuste vm juubelid jne. Iga lehekülge ilmestab foto mõnest aasta jooksul toimunud kultuuriüritusest ja Vändra vanasõnad. Ettevõtjatele pakutakse võimalust reklaamida oma firmade tooteidteenuseid. Teated üritustest on tasuta, reklaami hinnas tuleb kokku leppida koostajatega. Kalendrit on võimalus täiendada kuni 5. novembrini. Info ja reklaamisoovid saata meiliaadressile alev@vandra.ee Detailplaneering Vändra Alevivolikogu 21.10. 2010 otsusega nr 14 algatati detailplaneering ligikaudu 1,6 ha suurusel maa-alal, mis hõlmab Pärnu-Paide mnt 26 ja Pärnu-Paide mnt 30 maa-ala ning Pärnu-Paide mnt 26 ja Nurme tänava vahele jäävaid jätkuvalt riigi omandis olevaid maid ning Pärnu-Paide maantee Rahu tänava ja Pargi tänava vahelise ala. Planeeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuste piiride, ehitusõiguse ja maa sihtotstarbe määramine Planeeringuga muudetakse Pärnu-Paide mnt 26 ja Pärnu-Paide mnt 30 kinnistute piire ja planeeritakse Pärnu-Paide mnt 26 kinnistule kauplusehoone ehitust. Algatamise otsusega saab tutvuda Vändra alevi kodulehel www.vandra.ee

OKTOOBER 2010 3 Hiie Piirsalule avaldati tunnustust 45 töötatud aasta eest Oktoobrikuu viimase päeva keskpäeval avaldati Vändra raamatukogu kauaaegsele juhatajale Hiie Piirsalule tema viimasel tööpäeval uue maja juhatajana tänu ja tunnustust 45 raamatukogus töötatud aasta eest. Pärnu Keskraamatukogu juhataja Saima Andla ja maaraamatukogude peaspetsialist Lenna Eliste meenutasid, et viis aastat tagasi oli Hiie aasta suvel võttis ta vastu Carl Robert Jakobsoni preemia kui populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja, sügisel tunnistas Keskraamatukogu Piirsalu parimaks maaraamatukoguhoidjaks. Alevivanem Toomas Sonts lisas autasude loetelusse 2008. aastal antud alevi vapimärgi kohaliku kroonika koostamise ja Vabadussõjas langenute ausamba taastamise eestvedamise eest. Tänavu kevadel kirjutas Piirsalu kogu taastamisloo kokku raamatuks. Viis aastat tagasi tunnistas Hiie 16. oktoobril peeti Vändra Kultuurimajas Eesti mälumängu meistrivõistluste individuaalturniiride sarja lülitatud traditsioonilist igasügisest mälumängu,,vändra Karu 2010. 60 küsimust valmistasid mängijatele esitamiseks ette kultuurimaja viktoriiniklubi juht Mari Nuut, Juurikaru ja Pärnjõe põhikooli õpetaja Andrus Ütt ja arvutispetsialist Kalle Piirküla. Punktiarvestust aitasid pidada Kädi Pärnoja ja Hiie Piirsalu. Ligi kolmetunnise mõttetöö tulemused: 1. koht Indrek Salis (62 p); 2. Jaan Loide (45 p); 3. Lembit Ainsoo (42 p); 4. Arvo Kreegipuu, Enn Kauber ja Hugo Tang (41 p); 7. Margus Maiste (40); 8. Jevgeni Nurmla (39 p) ja Andres Kund (39 p); 10. Alar Särgava ja Toivo Kreek (38 p).,,vändra mäng on ehtne Eesti klassikaline mälumäng, siia tuleme alati. Ja siin ei unustata Eestit ära. Kui Tallinna mängudel on Eesti teema juba retro, siis siin on Eestimaa ja eesti kultuur au sees, avaldas korraldajatele tunnustust mitmekordne,,vändra Karu võitja Lembit Ainsoo ja kiitis samas küsimuste koostajaid, mängu ladusat juhtimist ja korraldust. Mari Nuut ja Andrus Ütt olid oma suurt unistus Vändra Teatajale:,,Saaks ometi ükskord uue maja, kus oleks ruumi raamatutele, kohta olemiseks ja õhku hingamiseks nii töötajatele kui külastajatele. Möödunud talvel sai unistus teoks, rohkem ja uhkemgi veel. Juhatajaameti vastutuskoormat on Piirsalu vedanud 36 aastat. Teine, tänuväärseimgi veel, on tulevastele põlvedele Vändra loo kirja panemine nii sõnas kui pildis. Kohalik kroonika on talletatud kümnetesse albumitesse, ajaleheväljalõigete ja koopiatega kaustadesse. Maja võtmed andis Piirsalu üle juhataja kohusetäitjana jätkavale Laine Adamsoole. Pidulikul ja veidi nukral lahkumispäeval kinkis Hiie kolleegidele mälestuseks kaselehekujulise vaagna, et nad minemist mäletaksid, aastaaja järgigi:,,see oli kaselehtede langemise aeg, kaduneljapäev ja kuu oli kaksikutes. mures, et mängul ei osale juba aastaid ühtki naist. Viimati mängis kuus aastat tagasi kaasa Anne-Malle Hallik. Järgmisel aastal täitub veerand sajandit Velli Steinbergi algatatud ja seni järjepidevalt toiminud traditsioonilise Vändra kultuuriürituses algusest. Hiie Piirsalu oma viimasel tööpäeval Vändra raamatukogus. Mälumängueliit võttisvändras mõõtu Eelmise aasta võitja, tänavu III kohale tulnud Lembit Ainsoo; rändkarika vastne omanik Indrek Salis ja II koha pälvinud Jaan Loide. Mängu korraldajad lubavad selleks puhuks välja töötada spetsiaalselt naistele mõeldud küsimusteploki, et naiskilvari algatatud mängust ei puuduks raskete küsimuste kartuses naismängijad. Õuesõppe projekt Juurikaru ja Vändra koolis Ilus sügis on otsa saanud ja lõppenud on Vändra Gümnaasiumi ja Juurikaru Põhikooli koostööprojekt Õuesõpe Eesti ökosüsteemide tundmaõppimiseks: mets, soo, järv ja meri. Kuna õuesõppe tunnid viisime läbi Sagadi metsakoolis, Võrtsjärve Limnoloogiajaamas, Matsalu looduskeskuses ja Soomaal, mis jäävad meie koolidest kaugele, siis toetas meie ettevõtmisi Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 50844 krooniga. 9. sept käisid meie koolide 8. klasside õpilased Võrtsjärve Limnoloogiajaamas, kus tutvuti Võrtsjärve elustikuga, tehti tööd kalamuuseumis ning päev lõpetati kalepurjekaga Paula Võrtsjärvel. 15. ja 16. sept olid meie 5. ja 6. klasside õpilased Soomaal. Seal õpiti lähemalt tundma jõe põhjaloomastikku ja rabaelustikku. 30. sept külastasid 7. klasside õpilased Sagadi metsamuuseumi, looduskooli ja mõisa. Õpiti tundma metsaökosüsteemi, kogeti metsa lõhnasid ja hääli, tutvuti Eesti metsapuudega, vaadati loodust lähemalt ka läbi mikroskoobi. Ja kohtuti põdraga! 14. okt sõideti Matsalu looduskeskusesse Penijõel. 9. klasside õpilased vaatasid imeilusat slaidiprogrammi Matsalu loodusest erinevatel aastaaegadel ja muuseumis koguti teadmisi Matsalu linnustiku ja loomastiku kohta. Keemu linnuvaatlustornist vaadeldi luikesid ning täideti kuuldu ja vaadatu põhjal usinasti töölehti. Kokkuvõte nähtust ja õpitust tehti 21. oktoobril Vändra Gümnaasiumi aulas toimunud õpilaskonverentsil. Köitvate Power Pointi esitluste abil tegid Juurikaru Põhikooli õpilased kokkuvõtted töölehtedest ja Vändra Gümnaasiumi õpilased elukooslustest. Väljapandud stendidelt võis lugeda muljeid õppepäevadest. Õpitu võttis kokku teemakohane viktoriin, mille võitsid 5.-6. klasside arvestuses Vändra Gümnaasiumi 5.b klassi võistkond koosseisus Sille Sempelson, Kertu Sumre ja Rihard Orav. 7.-9. klasside võistkondade seast võitis Vändra Gümnaasiumi 8.b klassi võistkond koosseisus Raul Stokkeby, Rauno Kimmel ja Siim Oselein. Parima õuesõppija eriauhinna pälvis Kaabriel Pusi Soomaa looduskeskuse juhendaja ettepanekul. Projekti raames toimus ka õpilaste fotokonkurss. Huvitavamaks fotoks osutus 8.a klassi õpilase Liina Jürisoo töö. Õpilaste kogetust on võimalik osa saada lugedes õuesõppe blogi aadressil http://vandragymn-projektid.blogspot.com/ Täname kõiki, kes projekti läbiviimisel abiks olid! Riina Sikkal ja Hille Arumäe Kokkuvõtvat viktoriini lahendati pingiridades rõõmuga, sest nähtu ja kuuldu oli enamusele hästi meelde jäänud. Leivapäev Rukkililles Kolmapäeval, 6. oktoobril tähistasime lasteaias leivapäeva. Ettevalmistused algasid septembri lõpus, kui arutati koos vanematega, mida ja kuidas koostöös teha. Leivapäeva hommikul jagus mitmesugust toimetamist igasse rühma, vastavalt laste oskustele ja võimetele. Meie kõige pisemad sõbrad Tibude rühmast kaunistasid hakitud paprikaga õpetajate valmistatud võileivatorti. Puhhide rühma lapsed meisterdasid leivast piparkoogivormidega vahvaid kujundvõileibasid. Krõllid üllatasid aga isemeisterdatud leivasiiliga. Lepatriinude lapsed tegid valiku tikuvõileibasid ning nende rühma lapsevanemad olid valmistanud kaks võileivatorti ning ise küpsetanud leiba. Põnnid pakkusid kõigile peale tavapärase kattega ka kiluvõileibasid. Väikesed sõbrad Päikesejänku rühmast tegid rõõmsaid võileibu, just selliseid nagu nad isegi. Juhtkond koostöös köögi personaliga meisterdas aga tervisliku leivaussi. Päev jätkus saalis laste ja täiskasvanute valmistatu väljanäitusega. Meid külastas OÜ Vändra Leib tootmisjuht Ralf Ramot, kes rääkis tänapäevasest leivateost, uuris lastelt, kelle kodudes ise leiba tehakse ja miks leiba sööma peab. OÜ Vändra Leib oli meile külakostiks küpsetanud imemaitsva lihaleiva, sellist poes ei müüda! ning kaasa pannud valiku kukleid ja leivasorte. Muusikaõpetaja Ene Pärnsein mängis kannelt, mille saatel kõlasid laulud leivast ja leiva tegemisest. Seejärel moodustasime komisjoni, kuhu kuulusid meie kokad Esti Mäe ja Julia Ruus, OÜ Vändra Leib tootmisjuht Ralf Ramot, Puhhide rühmast Andres Nuut ja Kertu Luik ning Põnnide rühmast Birgit Tiismaa ja Annika Jürisaar, kes pidid valima kolm kõige loovamat, värvikirevamat ja tervislikumat leivameisterdust. Kuna vaeva oli nähtud ning tegemisest rõõmu tuntud ja tulemused olid suurepärased, sest imetlust jagus kõigilt, siis otsustas komisjon, et tunnustavad kõiki rukkilille märgiga. Peale seda tuli kõige maitsvam osa, lõigati lahti võileivatordid, lihaleib ja kõik muu, mis oli laudadel, ning algas suur degusteerimine. Sellise ürituse ja enda eeskujuga kujundame lastes oskust märgata kaaslast enda kõrval, teha kaaslasega koostööd, areneb vastutustunne, et minu tegevusest sõltub miski. Sealhulgas saab laps teadmisi tervislikust toidust. Täname kõiki lapsevanemaid, kellega koostöö tulemusel see päev toimus: lapsevanemad Tiia Kaas ja Arvi Riis, toredate võileivatortide valmistamise eest; lapsevanem Küllike Keskla, maitsva porgandi-peekoni-linaseemneleiva küpsetamise eest! Hindamiskomisjon: Ralf Ramot, Esti Mäe, Julia Ruus, Birgit Tiismaa, Andres Nuut, Kertu Lui Täname OÜ Vändra Leib kollektiivi meile küpsetatud suure lihaleiva eest! Üheskoos suudame lapse päeva rikastada ning pakkuda positiivseid emotsioone kõigile! NB! Rohkem pilte vaata meie kodulehelt: www.vandralasteaed.ee Jaana Novikov Rukkilille kollektiivi nimel

4 OKTOOBER 2010 Avalik pöördumine Hea Vändra valla elanik, on möödunud aasta KOV valimistest ja ajast, millal asusin juhtima Vändra Vallavolikogu. See oli pöördeline aeg, Vändra vallaga liitus Kaisma vald ja tuli majandussurutisest hoolimata koostada ühine 2010. aasta eelarve ning uuendada kogu õiguslik regulatsioon. Eelarve oli 10 milj krooni väiksem võrreldes 2009 aasta Kaisma ja Vändra valla eelarvega. Aasta jooksul on volikogu poolt vastu võetud 33 määrust ja 65 volikogu otsust. Tehtud on palju tööd. Palju on olnud vaidlusi ja kokkuleppimisi. Palju on olnud ka teravusi ja murtud piike. Teatan, et 2010. a 19. oktoobri Vändra vallavolikogu istungil astusin tagasi Vändra vallavolikogu esimehe ametikohalt. Siinkohal tahangi panna südamele kõigile volikogu liikmetele. Aasta on möödas valimistest, vaadakem korra peeglisse ja tuletagem meelde põhjusi, miks soovisite saada valituks. Ma ei tea, mis olid kellegi huvid: kas põhjuseks olid isiklikud huvid, kellegi käsk või tõsine tahe teha ära midagi vajalikku meie endi küla- või vallaelanike jaoks. Ma usun, et enamus soovis siiski midagi ära teha ja valla arengule kaasa aidata. Me oleme väga head spetsialistid oma põhitöökohal, haritud ja targad inimesed. Me oleme kõik selles vanuses, kus on juba kindlaks kujunenud põhitõed ja eluväärtused. Siis miks me oleme ära unustanud, et meil on demokraatia ja seadused kehtivad kõigile? Las suured poliitikud mängivad suuri mänge, kuid meie siin kohapeal ei pea looma endale kuningaid, sõltuma diktatuurist ega partei,,käsust. Ainult käetõstmine volikogus ei vii meie elu edasi. Läbi arutelude, vaidluste selgub tõde ja sõlmitakse kompromissid. See ei ole koht, kus üksteisest teerulliga üle sõita. Peamine põhjus, miks ma ei näinud võimalust jätkata, on enamuse volikogu liikmete mittearusaamine, et seaduserikkumine ON seaduserikkumine. Ma ei soovi juhtida volikogu, kes arvab, et seadusi võib täita vaid üldjuhtudel... Me saame valda arendada ka läbi seaduskuuleka käitumise ja peame oma otsuste eest vastutama. Jätkan tööd volikogu liikmena. Loodetavasti suudab keegi teine volikogu paremini juhtida. Suur tänu kõikidele, kes on mind toetanud! Püüan enda valijale antud peamisest lubadusest ka edaspidi kinni pidada: Avaliku võimu teostamine toimub alati seaduse alusel. Avaliku võimu teostamisel käib alati kaasa vastutus. Esindaja: Andres Sõnajalg Volikogu-, arengukomisjoni- ja revisjonikomisjoni liige Umbusaldusavaldus 06.09.2010 a Esitame umbusalduse avalduse Vändra vallavanemale Peeter Reimann`ile. Vallavanemale umbusalduse avaldamise on tinginud vallavanema pikaaegne oskamatu, vastutustundetu, seadusi rikkuv ja korruptiivsele tegevusele kalduv ning ebaaus valla juhtimisstiil. Vallavanem ei ole oma ametiaja jooksul olnud suuteline komplekteerima vajalikku meeskonda tagamaks vallavalitsuse toimimise avalikult, ausalt, pädevalt ja seadustega kooskõlas. Vallavanema juhtimisel ei ole valla tegevus lähtunud kogu piirkonna elanike huvidest, omavalitsusele seadustega pandud ülesannetest ja eesmärkidest arvestades valla tasakaalustatud arengut. Valla raha ei ole kasutatud otstarbekalt ja õiguspäraselt. Umbusaldusavalduse asjaolud: 1) Valla eelarvevahendeid ei ole vallavanema ametisoleku ajal kasutatud otstarbekalt. EAS-i rahastuse reeglite mittetundmine ja taotluse osas tahlikult valeandmete esitamine tõi Vihtra Külakeskuse ehituse näol valla eelarvele 10 miljoni krooni suuruse lisakohustuse. 2) Hangete läbiviimisel ei ole kinni peetud RHS-e 3 tulenevatest põhimõtetest ehk puuduvad osaliselt või täielikult võrdlevad hinnapakkumised, millega tagatakse seaduses nõutud läbipaistvuse ja kontrollitavuse kriteeriumi täitmine ja omavalitsuse rahaliste vahendite säästlik, majanduslikult otstarbekas ja efektiivsem kasutus. Vastava rikkumise eest on vallavanemat ka varem karistatud Riigihangete ameti poolt väärteo korras, millega on igati tõendatud rikkumiste toimepanek, kuid nimetatud rikkumised jätkuvad. 3) Vallavanema poolt on senini oma kriteeriumite järgi MTÜ-dele antud tegevustoetusi, rikkudes sellega KOKS-ist tulenevat nõuet, mis eeldab toetuste eraldamiseks volikogu poolt kehtestatud vastava korra olemasolu. 4) Kadjaste MTÜ-le on vallavalitsus rahaliste vahendite laenamisega rikkunud KOKS 38 lg 2, mis keelab kohalikul omavalitsusel sellise tegevuse. 5) Hajaasustuse veeprogrammist on 2009. a vallavanem endale puurkaevu seadmete paigalduseks finantseerimisvahendite taotluse menetlusega eiranud Korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid toimingupiirangu sätteid, olles Lugupidamisega Kaido Madisson Vändra Vallavolikogule samal ajal taotleja, taotluste hindamiskomisjoni liige ja hindamiskomisjoni tulemusi kinnitava valitsuse juht. 6) Vallavanema tegevusaja jooksul on erateede avalikku kasutusse võtmisega rikutud Teeseaduse 4 tulenevat nõuet, mis eeldab selleks teeomanike nõusolekut. 7) Vändra valla kodulehel on avaldatud valeandmed Vändra Vallavalitsuse ametiisikute 2009. aasta palgaandmete kohta, rikkudes sellega Korruptsioonivastase seaduse sätteid. 8) Seadusest tuleneva üldplaneeringu kehtestamise kohustuse täitmata jätmisega on vallale kaasnenud oluline rahaline kahju, mis seisneb EL struktuurfondide vahendite sulgumises Vändra valla jaoks. 9) Seadusest tuleneva Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) vastu võtmata jätmisega on vallale sulgunud ka võimalus saada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahalisi vahendeid. 10) Vallavanema ja revisjonikomisjoni esimehe omavahelistes suhetes on tugevalt tuntav korruptiivne tegevus ja ilmnenud on huvide konflikt. 11) Vallavanem mõjutab jõuliselt neid volikogu liikmeid, kes töösuhetes on samal ajal ka tema alluvuses hääletama otsuseid temale sobival moel, kuritarvitades sellega oma ametiseisundit 12) Vallavanema poolt on rikutud valla- ja linnaeelarve seaduse 14 sätestatut, sõlmides 01.02.2010. a,,vändra valla koolivõrgu korralduse analüüs käsunduslepingu nr 8, millega võeti vallale uus kohustus enne valla 2010. a eelarve vastuvõtmist. 13) Järjekindlalt leiab aset Vändra valla põhimääruse 16 lg 1 rikkumine, kus sätestatakse, et volikogu istungite ja komisjonide koosolekute protokollide avalikustamine valla kodulehel on kohustuslik. 14) Vallavanema isikliku sõiduauto kasutusvalduse lepingu ja selle hilisem muutmine vara tasuta kasutamise lepinguks ning seeläbi vallavanema isiklikus kasutuses oleva sõiduauto kulude tasumine valla eelarvest ei ole olnud õiguspärane ning vastab meie arvates kuriteo tunnustele. Eelpooltoodu põhjal ei pea me võimalikuks P. Reimanni jätkamist vallavanemana. Lugupidamisega umbusalduse avalduse toetajad: 1.Andres Sõnajalg 2.Maarja Hints 3.Ain Pertel 4.Marika Kruusmaa 5.Vassili Padumäe 6.Kaido Madisson Lõpetuseks vallavalitsuse arvamus: A. Sõnajala,,Revisjonikomisjoni liikme tähelepanekud ja märkused Vändra ja Kaisma vallas läbi viidud sisekontrollile ja selle käigus avastatud puudused on olulises osas koostatud subjektiivse arvamuse põhjal. Väide,,Olen isiklikult tutvunud Vändra valla raamatupidamisdokumentatsiooniga ei vasta tõele. Ta on tutvunud õigusaktidega, majandusaasta aruandega, lepingutega, aga mitte raamatupidamisdokumentatsiooniga. Kinni ei ole peetud Vändra valla põhimääruse paragrahvi 13 punktist 2 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 48 lõikest 5. Vallavalitsusele ei ole esitatud ühtegi revisjonikomisjoni akti, ei ole küsitud selgitusi. Süüdistustega on A. Sõnajalg esinenud volikogu istungitel, meedias ja mujal avalikes kohtades (nt revisjonikomisjoni liikmete koolitusel). Ei ole eetiline kritiseerida tunnustatud audiitorit. Audiitoritel on omad seadused ja reeglid, nende VASTULAUSED tööd läbivad kontrollauditeerimise. Ükski audiitor ei hakkaks oma mainet rikkuma ja valesid andmeid andma. Ellen Asumets on teadlik kõikidest A. Sõnajalale rikkumisena tunduvatest probleemidest. Tal on oma arvamus ja see on oma ala spetsialisti arvamus. Ning väide, et volikogu ei teadnud, kes auditeerima tuleb, on samuti vale. Seda küsiti ja küsijad said vastuse, et auditeerib teine firma, aga inimene on sama. Vallavalitsuse tegevus on alati lähtunud kohalike elanike huvidest, olemasolevat vähest raha on kasutatud olusid arvestades otstarbekalt. Lisaks igapäevasele tegevusele on suudetud investeerida nii haridus- ja kultuuriasutuste korrashoiuks kui ka remondiks. On renoveeritud reoveepuhasteid ja pumbamaju, sildu, teostatud teede remonti, rajatud Juurikaru-Suurejõe kergliiklustee, mis jõuab 2011. aastal Vändra alevini välja, toetatud puurkaevude rajamist. Aastatel 1. Pole arusaadav, miks just 10 milj suurune lisakohustus? Vändra vald ei ole EAS-ile valeandmeid esitanud. Struktuurifond avanes 2007. aasta lõpus, taotluste esitamise tähtaeg oli detsembris. Vihtra Külakeskuse projekteerimist alustati juba 2006. aasta sügisel ja ehituse riigihanget alustati mais 2007, mille alusel algas ehitus 2007. aasta septembris. Põhiprojekti, mille maksumus oli 53 tuhat krooni, koostas Vändra valla elanik FIE Rutt Kleband ja ventilatsiooniprojekti maksumusega 31,8 tuhat krooni OÜ Variax. Projektid maksid kokku 84,8 tuhat krooni ja kuna summa oli alla 100 tuhande krooni, siis hanget ei olnud vaja korraldada. Võrdluseks Kaisma Külakeskuse projekt maksis 189, 6 tuhat krooni. Et 2007. aasta lõpus ehitus juba käis, oli võimalik KOIT-kavast toetust taotleda alles II etapi jaoks ja sellekohane taotlus esitati 2008. juunis. Ehitusel tuli teha vaheakt, kuna oli mõningaid eriarvamusi ehitaja ja EAS-i ehitusspetsialisti vahel. Kompromissi saavutamine võttis aega ja selleks ajaks ehitus seiskus. Edasi tuli ehituse teine etapp, mille projektijärgne maksumus oli 6,44 miljonit krooni, aga tegelik kulu oli 6,03 miljonit krooni, millest EAS eraldas 4,72 miljonit krooni. Täpsustuseks niipalju, et jutt on ainult ehitusest. Lisaks sellele osteti ka sisustus. Kokku kulus aastatel 2007-2009 Vihtra Külakeskuse rajamiseks 15,0 miljonit krooni, toetusi saadi 5,1 miljonit, omavahendid koos laenuga 9,9 miljonit (sh laen 9,0). 2. Üldjuhul on hangete läbiviimisel kinni peetud riigihangete seaduse paragrahvist 3 tulenevatest põhimõtetest. Pakkumisi on küsitud erinevatelt firmadelt (kui on võimalik). Trahvi on tehtud Riigihangete Ameti poolt 2006. ja 2008. aastal. 2006. aastal seoses kütte muretsemise, transpordi tellimise ning IT hoolduslepingu sõlmimise hangete mittekorraldamise pärast ja 2008. aastal laenu saamise hanke mittekorraldamise pärast. Olen ka varem oma eksimusi tunnistanud, trahvid tasunud (lisatud koopiad maksekorraldustest) ning vältinud sarnaste olukordade kordumist. 3. MTÜ- de rahastamise kord on tänaseks koostatud ja esitatud volikogu komisjonidele läbivaatamiseks. Senini toetati MTÜ-de koostatud projekte, mis said väljaspool MTÜ ja/ või vallavalitsuse eelarvet koostatud ja heaks kiidetud projektide alusel rahastuse. MTÜ-le antud toetuse suuruseks oli projekti omaosaluse summa, mis oli vallaeelarvesse MTÜ-de toetusteks planeeritud. MTÜ-sid, kes ei tegutsenud, polnud võimalust ega vajadustki toetada. Vallavalitsus leiab, et MTÜdele eraldatud toetus pole raha mitteotstarbeline kasutamine, veel vähem on see olnud raiskamine. 4. Kadjaste MTÜ-le ei ole raha laenatud. Anti toetust, mis kuulus osalisele tagastamisele 5 kuu pärast. PRIA projektid nõuavad omavahenditega kulutuste tegemist ja peale lõpparuande esitamist saab raha tagasi. Kuid kahjuks seadmeid tarninud Firma Blueground OÜ ei täitnud lepingut õigeaegselt ning seega ei saanud MTÜ Kadjaste PRIA-le lõpparuannet esitada. 2009. aasta lõpuks saadi siiski dokumendid korda, PRIA maksis toetuse osaliselt välja ja MTÜ maksis vallale 132,5 tuhat krooni tagasi. Jõusaali seadmed, mis selle eest muretseti, asuvad Kadjaste Vabaajakeskuse ruumides ning on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Juhul, kui MTÜ tegevuse lõpetab, jäävad seadmed vallale. 2009. a. rahastati PRIA poolt Kadjaste Vabaajakeskuse hoone välisseinte soojustamist ja katuse vahetamist 289,3 tuhande krooni ulatuses. MTÜ liikmed võtsid laenu, pannes tagatiseks isikliku vara ning teostasid projekti. Valla hoone, mis asub tiheda liiklusega maantee ääres, välisilme parandamiseks ja säilitamiseks kulutati kokku 32,1 tuhat krooni. Kokku on Kadjaste Vabaajakeskuse hoone renoveerimiseks kulutatud aastatel 2005-2009 3,98 miljonit krooni, millest 1,96 miljonit toetuste arvelt ja omavahendeid 2,2 miljonit (sh laen 2,0 miljonit). 5. Hajaasustuse veeprogrammi 2009. aasta taotlusvoorust toetuse saajaid otsustas vallavolikogu maaelu- ja ehituskomisjon, mille liikmete hulgas mind ei olnud, samuti ei osalenud ma taotluste hindamisel ega otsustamisel. Mina ainult tutvustasin komisjonile laekunud avaldusi ning vallavanema, valla ja vallavalitsuse kui täidesaatva organi esindaja ülesandeks oli toetuse saajate teavitamine ning lepingute sõlmimine. 6. Erateede avalikuks kasutuseks on praeguseks ajaks koostatud 89 lepingut, millest mõningaid ei ole erateede omanikud tagastanud. Seega ei saa neid arvata avalikuks kasutamiseks teede nimekirja, samas on vald ka neid aasta ringi hooldanud. 11 tee (need teed, kus kasutatavus on väga väike üks, kaks inimest) kohta ei ole volikogu otsustanud, mida nendega teha, kas võtta avalikku kasutusse või jätta erateeks. Kokku on Vändra piirkonnas 64 teed, kus oleks siis vaja 100 lepingut sõlmida, mitte 128 nagu väidetud. 7. Kodulehel ei ole avaldatud valeandmeid ametiisikute palgaandmete kohta. Kuigi avaliku teabe seaduse paragrahvi 28 lõige 1 ei nõua palgaandmete avalikustamist, oleme meie lähtunud korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 151 lõikest 1 mis ütleb, et palgaandmeteks on ametiisikule makstav palk, töötasu ja muud sotsiaalmaksuga maksustavad tasud. Samadel põhimõtetel on palgaandmed esitatud ka Statistikaametile (www.stat.ee). Lisatasudeks loetakse ühekordsed lisatasud (nt puhkusetasu, jõulutoetus), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Nimetatud ühekordseid lisatasusid ei ole kellelegi 2009. ja 2010. aastal valla eelarvest makstud. Küll aga makstakse lisatasusid täiendavate tööülesannete eest, kuid neid loetakse palga osaks ja avalikustatakse põhipalgana. Lisatasusid täiendavate ülesannete eest on makstud ja makstakse ka täna paljudele valla eelarvest palka saavatele inimestele. Peatatud on ühekordsete lisatasude maksmine. Seda olen mina ja samuti raamatupidamise juht eelarve menetlemisel öelnud. 8.Vändra piirkonna üldplaneering kehtestati 21. 09. 2010 volikogu istungil. 9. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonikava on tutvustatud 21. 09. 2010 volikogu istungil, esitatud ettepanekuid on arvestatud ning kava on saadetud Tervise- ja Keskkonnaametitele kooskõlastamiseks. Tänaseks on Terviseamet andnud kavale oma kooskõlastuse. 10. Pakkumisi küttepuude ostmiseks ja lumetõrjeks on esitatud A. Tammele samadel tingimustel kui teistele. Kaisma piirkonnas on olnud need soodsamad. Tõestuseks on lisatud pakkumuste protokollid ja maksumused. Selgituseks veel, et kuuel eelneval aastal on Kaisma piirkonnas lumetõrjetöid teostanud A. Tamm. 11. Ühtegi volikogu liiget ei ole mõjutatud. 12. Käsundusleping nr. 8 sõlmiti 01. 02. 2010 eelarve menetlemise ajal ning volikogu eelarve- ja majanduskomisjon oli sellest teadlik. Lisaks nimetatud analüüsi tegemisele on M. Privits osalenud mitmetel volikogu komisjonide koosolekutel ja teinud ka ettekande volikogule (märts 2010), esindanud valda Vändra Muusikakooli koosolekutel ja POL-is, mille tulemusel vähenes valla kulu õpilasvedude kompensatsiooniks 57 tuhande krooni võrra, ning teinud järelpärimisi mujal lasteaias ja koolis käivate laste kohta. M. Privits töötas välja,,huvihariduse toetamise kord Vändra valla eelarvest ja,,vändra valla haridustoetuste andmise kord. 13. Volikogu ja volikogu komisjonide ning vallavalitsuse istungi protokollide avalikustamiseks loetakse muuhulgas ka seda, kui need on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. Tänaseni ei ole keegi nende vastu huvi tundnud ega palunud tutvuda. Mida ei avalikustata, on sotsiaalkomisjoni protokoll ja sellised protokollid, kus andmed on kaitstud isikuandmete seaduse alusel. Tunnistan, et ei ole kontrollinud vallasekretäri tööd protokollide avalikustamise osas valla kodulehel, kuid alates septembrist 2010 on volikogu ja valitsuse istungite protokollid kättesaadavad valla kodulehel olevas dokumendiregistris. 14. Minu auto kasutamist on analüüsitud alates oktoobrist 2009, volikogu järelpärimistele on esitatud aruandeid. On olemas vandeadvokaat Ludmilla Tamari arvamus (lisatud). Asi peaks olema igati läbi analüüsitud ja selge. Peeter Reimann Vallavanem 2005-2009 on investeeritud 26,2 miljonit krooni, sellest toetuste arvelt 41,8 %. (lisatud tabel,,vändra valla poolt teostatud investeeringud perioodil 2005-2009 ) See tabel on avaldatud ka vastuvõetud arengukavas. Seda kõike on märganud ka valla tavaelanik, sest ega muidu ei oleks P. Reimannile antud valimistel nii palju hääli ja seda teist korda. Meie loeme siit välja, et vallarahvas on rahul praeguse vallavalitsuse töö ja tegemistega. Kõike seda on tehtud vallamaja töötajate minimaalse koosseisuga. Teistes samasuurtes Pärnumaa valdades on 3-4 töötajat rohkem. Isegi kahe valla keerulise liitumisprotsessi käigus ei ole võetud tööle uusi töötajaid ja ei ole makstud täiendavaid tasusid. Alusetu on A. Sõnajala arvamus, et,,vallavanem ei ole kogu oma tegutsemise aja jooksul olnud suuteline komplekteerima vajalikku meeskonda, mis oleks pädev tegutsema valla stabiilse arengu huvides.

OKTOOBER 2010 Avalik pöördumine Vändra Teataja toimetaja poole Palume Vändra Teataja vahendusel avalikku selgitust Vändra Teataja toimetajalt Õie Kuuselt alljärgnevatele küsimustele: 1. Millest tuleneb lehetoimetaja õigus valida oma suva järgi, milliseid vallavolikogu poolt edastatud uudiseid, teateid või artikleid ta Vändra Teatajas avaldab ja milliseid mitte? 2. Kelle käsul keeldus avaldamast ja millistel konkreetsetel põhjustel ei võtnud lehetoimetaja 1.Vallavolikogu ja -valitsuse poolt lehes avaldamiseks edastatud teated, vastu võetud otsuste selgitused, määrused jne on alati olnud leheruumi planeerimisel eelisjärjekorras. Ka mahukamate materjalide korral (eelarve, arengukava jne). Seetõttu on pigem mõne sündmuse kajastamine või mõni muu artikkel lükkunud järgmisesse lehenumbrisse. Ootan huviga vallavolikogu poolt lehele saadetud, kuid avaldamata jäänud otsuste, määruste jne loetelu meilile uuskoidula@hot.ee 2. Vallavolikogu esindaja Andres Sõnajalg ei väljendunud vallavanem Peeter Reimanni umbusaldamise kohta koostatud materjalide üleandmisel konkreetselt, kas need on lehetoimetajale tutvumiseks või avaldamiseks. Eeldades, et avaldamiseks, palusin vallavanemalt vastulauset. Kuna tegemist on mahuka materjaliga, siis lehe küljendusse saatmise ajaks Esindaja: Andres Sõnajalg Volikogu-, arengukomisjoni- ja revisjonikomisjoni liige Umbusaldusavaldus 18.10.2010 a septembrikuu 2010 Vändra Teatajas avaldamiseks vastu Vändra vallavolikogu esindaja materjali vallavanem Peeter Reimann`i umbusaldamise asjaolude kohta? 3. Miks väljendas lehetoimetaja septembrikuu 2010 Vändra Teatajas, nagu Vändra vallavolikogus esitas vallavanemale umbusaldusavalduse Andres Sõnajalg üksi ega maininud kordagi, et umbusaldusavaldus kandis tegelikult kuue vallavolikogu liikme allkirja? VASTUSEKS AVALIKULE PÖÖRDUMISELE Vändra Vallavolikogule Esitame umbusalduse avalduse revisjonikomisjoni esimehele Andres Tamm`le. Revisjonikomisjoni esimehele umbusalduse avaldamise on tinginud komisjoni esimehe pealiskaudne töösse suhtumine, mille tulemusena ei ole täidetud terve aasta vältel seadusega komisjonile pandud kohustusi (KOKS 48 lg 3, lg 4, lg 5, Vändra valla põhimäärus 13 lg 1, lg 2). Komisjoni töö korraldamatusest tingituna on ka volikogule esitamata revisjonikomisjoni kui kollegiaalse organi poolt seadusest tulenev arvamus Vändra valla 2009. a majandusaasta aruandele. Täitmata on I poolaasta tööplaan. Volikogule on esitamata II poolaasta tööplaan. Rikutud on Vändra Vallavolikogu määrust 16.märts 2010 nr 6,,Volikogu töökorra kehtestamine 24 lg 2, mis ütleb, et komisjoni koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord kahe kuu jooksul. Viimane teadaolev komisjoni koosolek toimus 20. mail 2010. a. Esitatud umbusaldusavaldusest 14.06.2010 kuni tänaseni järeldusi tehtud ei ole olenemata sellest, et komisjon on võimeline täies koosseisus tööd tegema. Revisjonikomisjoni esimehe ja Vändra vallavanema vahel sõlmitud tehingute põhjal on kaheldav VASTULAUSE UMBUSALDUSAVALDUSELE Umbusaldusavaldajate väited on kontekstist välja rebitud. Küttepuude hinnapakkumine sai tehtud hinnaga 400 kr/m³. Et lepingus on ekslikult hinnale lisatud käibemaks, on viga, mis on lepingus ka parandatud. Hetkel, mil A.Sõnajalg,,avastas lepingu, mis on tema väitel,,eriti soodus ja,,kõrgeim piirkonnas, oleks olnud mõttekas võrrelda hinnapakkumist ja tegelikult makstud arvet, aga mitte paisata avalikkuse ette kontrollimata fakte. Samamoodi kontrollimata on ka väidetava minu eraettevõtte Ühtlasi nõuame selle eelmisel kuul avaldamata materjali avaldamist oktoobrikuu Vändra Teatajas. Vändra vallavolikogu liikmed Kaido Madisson, Marika Kruusmaa, Vassili Padumäe, Maarja Hints, Andres Sõnajalg, Ain Pertel (allkirjad) seda toimetusse ei jõudnud. Alevi- ja vallavanemaga sõlmitud lepingus Vändra Teataja väljaandmise korra kohta sätestab punkt 2. Probleemartiklite korral peab kajastama lehes kõikide osapoolte arvamused. Sama ütleb ka Eesti ajakirjanduseetika koodeks 5.1 Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleb talle pakkuda kommentaari võimalust samas numbris ja soovitavalt samal leheküljel esitatud süüdistustega. 3.Vallavolikogu istungi materjalid, teated jne saadab kokkuleppe kohaselt lehetoimetusele vallasekretär, tema äraolekul vallasekretäri asetäitja. Lehetoimetaja ei korrigeeri edastatud teadete sisu. Nimetatud juhul oli vallasekretär Aili Laprik puhkusel ja teda asendas Kerstin Sempelson. Toimetusele tema poolt saadetud materjal 21. septembril toimunud vallavolikogu istungi kohta on kajastatud septembrikuu Vändra Teatajas. Lugupeetud avalikule pöördumisele allakirjutanud vallavolikogu liikmed. Loodan väga meie edaspidisele mõistvamale koostööle. Kõik need esitatud kolm punkti mahuksid ju tegelikult ühte küsimusse:,,miks ei avaldatud Peeter Reimannile esitatud umbusaldusavalduse teksti? Vastasin sellele punktis 2 ja arvan endiselt, et kui on tegemist tõsiste seaduserikkumistega, siis tegelegu sellega õiguskaitseorganid. Sõna on kõige ohtlikum relv. Sellega peab hoolikalt ümber käima. Soovin siiralt, et meie väikesest kodukandi lehest ei õhkuks vaenu, vaid räägitakse rohkem headest inimestest, alevi- ja vallarahva heaolu parandamiseks ellu viidud projektidest, meie igapäevategemistest ja argipäevamuredest. Vändra Teataja toimetaja revisjonikomisjoni esimehe sõltumatus, kus tehingud on kantud isikliku kasu saamise eesmärgist (nt küttepuude ostu-müügileping, kus pakutud hind on 400 krooni/m³, kuid leping sõlmitud,,eriti soodsa hinnaga 480 krooni/m³, mis on kõrgeim hind piirkonnas, ja vallavanema poolt valla arvelt võetud õigusabiteenus A. Tamme eraettevõtte huvides summas 14 190- krooni). Eelpooltoodu põhjal ei pea me võimalikuks A. Tamme jätkamist revisjonikomisjoni esimehena. Lugupidamisega umbusalduse avalduse toetajad: 1.Andres Sõnajalg 2.Kaido Madisson 3.Maarja Hints 4.Ain Pertel 5.Vassili Padumäe 6.Marika Kruusmaa huvides võetud õigusabiteenus. Kohtuprotsess antud küsimuses pole lõppenud, aga on edasi kaevatud. Õigusabi võttis vallavalitsus saamaks selgust asjade käigu kohta. See oleks lühidalt selgituseks. Andres Tamm PISUT AJALUGU TÄDI MAALI KIRJAPANDUNA See valu ja vaevade maja, kus varjul nii palju lootusi, vahel terveks saamise rõõme, ent sageli alatiseks jäämisi. Selle juhtkond koos töötajatega tähistas oktoobris sissekolimise esimest aastapäeva. Juubilare õnnitles alevivanem hr Sonts, Koduköök ja perearstid. Südamlikke Valgre viise esitasid Luule Põder ja Tiiu Vaino, kes töötab Muusikakoolis klaveriõpetajana, kooli vaheaegadel haiglas tegevusjuhina. Ei ole lihtne suure ehitusvõlgadega asutuse juhtimine. Ei ole kerge suure territooriumiga hoones kesise palgaga töötamine. Kui vanas haiglas jäi õdedel ja põetajatel aega haigetega sageli ka vestelda, siis siin pole muud kui kiirus-kiirus ja õhtuks tüdimus ja väsinud jalad. Kuid toime tullakse ja hoolealuste vastu ollakse abivalmis ja lahked. Haigla ajalugu sirvides leiame esimesi märkmeid juba 1898. aastast, mil saksa päritoluga hr Jürgens Kaerasmaal, veidi maad Vändrast väljas, võttis vastu ümbruskonna abivajajad. Seal oli tal korter ja seal oli avatud ka mõnekohaline haigla. Üle tee punases kivimajas oli tal apteek. 1914.-1915. a tegutses praeguses keskkooli hoones ka sõjaväelaatsaret. 1919.a tuli Vändrasse Magnus Jürgensi poeg Edgar Jürgens. 1918.-1930.a töötas Vändras arstina Kärner. 1919.- 1920.a organiseeriti 2-toaline haigla Kingissepa tn 71. Mõni aasta hiljem viidi see üle Kingissepa 93, kus 1958.a lõpuks oli juba 35 voodikohta. 01.01.1957 alustati Vändra Rajooni haiglana ja juhatajaks sai Vello Tamra. Rajooni likvideerimisega Vanal tn vabanenud EPK hoone kohandati ümber haiglaks. Endises jõeäärses majas avati tuberkuloosihaigla. 1934.a töötas Vändra Haiglas sanitarina J. Luts. Voodikohti oli 15 ja ravi oli tasuline, 2 kr 75 senti. Sellest pidi jätkuma ravimiteks, toiduks ja palkadeks. Töötasid arst, õde ja sanitar, kes täitis ka koka kohustusi. Aeg on edasi läinud. Oleme ühest liidust teise saanud, kus elu käib laiema joonega ja rangemate nõuetega. Vana hoone nende nõuetele enam ei vastanud. Kunagi nii vihatud ja kardetud maja oli haiglana nii omaseks ja koduseks saanud. Ilus maja eeskujulikult korrashoitud ümbrusega, mille eest hoolitses Ain Silbaum, hooldushaigla majahoidja ametis 2004. aastast. Veterane on siin teisigi. Hilja Mardiste töötab siin juba 1961.a alates. Vahepeal on haigla alluvust muudetud, aga kui Hilja käest küsida, kaua veel, vastab ta:,,nii kaua, kui jaksu jätkub. Nii kui olen ettenähtud 2 päeva kodus puhanud, ootan kolmandat, millal saan jälle tööle tulla.. Eevi Maager ja Virve Jürgenson on samuti haiglas tööl olnud 1961.a. alates. Virve on tänaseks pensionile jäänud ja lahkunud medõe ametist, kuid Eevi, kes alustas ämmaemandana, on meie juures siduja ja määrijana ehk siis meie keeli Korvitädi. Nooruslik Tiina Lehtemäe - ei uskunud alul, kui ütles, et on 20 aastat haiglas töötanud. Mõtlesin, et tögab vana inimest. Ega ta siis ise mähkmetes saanud haigete mähkmeid vahetada. Mirme Liibert, lahke ja abivalmis põetaja, ka haiglas tööl olnud aastast 1991. Pikaajalised haigla töötajad on ka Maila Guljajeva ja Maie Mätnikov, töötavad mõlemad ka kiirabis. Raamatupidaja Ülle Feldmann töötab aastast 1991, teda peaksid teadma kõik meie maja palgasaajad. Õde Mare Põder aastast 2003. 2007. aastast töötab siin sekretär Ludmilla Nikolajeva. See kardetud ja vahel kirutud Margot Peterson aastast 1993. Aastal 2001 sai temast haigla juhataja. Kes virisevad, eks tulgu ja proovigu ise korra juhataja olla, küll siis näevad, kui kerge see au on. Kui ma alul ei tahtnud sugugi siia majja üle kolida, siis nüüd on siin kõik koduseks saanud. Süüa saab hästi, kokk Vaike Blumenfeldt, tööl aastast 2001.a. Alul oli üksinda nüüd, mil vanadekodu ja väljast süüa soovijad rohkem, on ka kokkasid rohkem. Aitäh neile ja ka aitäh neile, kes hoolitsevad, et maja soe oleks! Kui ainult tervist oleks ja muret päriskodu pärast poleks aga lõpetame poeedi sõnadega:,,kes südamega elab sellel elada on valus... Lilian Heinsoo, Maali tädi Vändra haiglast. SÜDAMELT ÄRA Vändra turuplatsil asuva väikepoe omanik avastas laupäeva hommikul tööle tulles, et hoole-armastusega valmistatud lillepostament oli öö jooksul lõhutud ja lilled laiali loobitud. Arvan, et need soovid, mis õnnetu ilutaotleja ajuvaba lõhkuja suunas teele läkitas, on ütlematagi kohale jõudnud ja siinkohal jätan need kirja panemata. Öövarjus lõhutakse pinke, prügikaste, liiklusmärke. Need on palju hinnalisemad ja viimase puudumine võib maksta kellegi elugi, aga lilled... Kes ja miks? Kirjanik ja ajakirjanik Juhani Püttsepp, kes rändab koos fotograafi ja ajakirjaniku Ingmar Muusikusega Eesti ühest otsast teise, et teha lugusid ajakirjale,,loodusesõber, kirjutas Vändra Teatajale:,,23. septembril sõitsime ratastega Vändrast Kergu poole. Kärneri ja Pärnjõe vahel sattusime jubedale teeäärsele prügimäele, kuhu ilmselt alles hiljuti on midagi veel juurde kallatud. Oleme astunud Eestimaal mitu miljonit sammu, aga sellist ladustamist tee ääres pole veel näinud. Valla kommunaalasutuse juhataja Taivo Himmaste otsis foto järgi prügimäe kiiresti üles ja asus tegutsema. Lõpetuseks mitte südamelt ära, vaid südamele looduse puhtuse eest muretsenud Püttsepp ja Muusikus käisid Leili Mihkelsoni talumaadel perenaisest ja tema metsadest lugu tegemas, viimases Loodusesõbra numbris on see lugu sees. 5 Päästeamet kutsub osalema projektikonkursil Päästeamet kutsub kodanikeühendusi osalema projektikonkursil, millega antakse raha õnnetuste ennetamiseks. Projektide teemad on tulekahjude ennetamine, veeõnnetuste ärahoidmine ning tuletõrjespordi populariseerimine. Samuti oodatakse projekte tuletõrjeajaloo tutvustamiseks noortele ning hädaabinumbri 112 meeldetuletamiseks vanuritele. Projektikonkursiga toetab Päästeamet häid ideid ja tegevusi kokku 300 000 krooniga. Ühe projekti toetuse ülempiir on 80 000 EEK/ 5112,93 EUR. Projekti oma- ja/või kaasfinantseerimine peab moodustama vähemalt 10 % projekti kogumaksumusest. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. detsember 2010. Projektid võivad kesta kuni 12 kuud. Projektikonkursi täpsem juhend ja dokumendid www.rescue.ee Iga-aastase projektikonkursi eesmärgiks on kaasata kodanikeühendusi uute ideede ja tegevuste leidmiseks õnnetuste vähendamise nimel. Projektikonkursi Lääne-Eesti piirkonna teabepäev toimub 29. oktoobril algusega kell 13.00 Lääne- Eesti päästekeskuses aadressil Pikk 20a, Pärnu. Info Kristi Tekko, tel. 444 7810, e-post: kristi.tekko@rescue.ee Sirle Matt avalike suhete büroo Lääne-Eesti päästekeskus 507 2662, 444 7820 Ajavahemikul 24.sept kell 17.00-25.sept 10.30 oli Kaansoo külas sisse murtud kõrvalhoonesse. Varastati elektriline lauakäi, puurmasin ja ketaslõikur. Ajavahemikul 7.-8.okt tungiti Kaisma külas OÜ Kaismale kuuluvasse garaaži. Lõhuti veoauto GAZ-53 kütusepaak ja varastati 60 liitrit bensiini. Vändra Konstaablijaoskonna politseinik, komissar Lennart Kuldkepp. 18. oktoobri hommikul kontrolliti Vändras sõidukijuhtide kainust Hommikul kell 7 10 kontrolliti alevis kokku 424 sõidukijuhti. Tulemus oli võrdlemisi rahuldav, sõidukiroolist tabati kaks joobes juhti, kellest ühe puhul algatati kriminaalmenetlus. Veel tuvastati üks turvavööta sõitnu ning üks sõiduki tehnoseisundi nõuete vastu eksimine. Hedy Tammeleht, pressiesindaja kommunikatsioonibüroo Politsei- ja Piirivalveamet

6 OKTOOBER 2010 Idamaade muinasjutus mängivad Roman Sang, Aino Erm, Riika Paane ja Krista Käver. Erivajadusega inimesed kohtusid laval 8.oktoobril kogunes Vändra kultuurimajja vabariiklikule erivajadustega inimeste teatripäevale ligi 130 inimest igapäevaelu toetamise teenust pakkuvatest asutustest ja mittetulundusühingutest (sh kliendid ja spetsialistid) üle kogu Eesti. Päeva viis läbi MTÜ VÄLK koostöös Vändra Alevivalitsuse ja Vändra Alevi Sotsiaalmajaga. Teatripäeva korraldamise traditsioon sai alguse 2008. aastal, mil Raplas toimus esimene üleeestiline erihoolekandeteenuseid pakkuvate asutuste klientide teatripäev. 2009. aastal toimus samalaadne üritus Pärnus. Kultuurimaja teatrisaali laval üles astumiseks olid valmistunud Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku Päevakeskus, Rapla Hooldekeskuse tugikeskus Vahtra, Pärnu Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsioonikeskus, SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, MTÜ Iseseisev Elu, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tori Hooldekodu, Türi Päevakeskus, Tori Sotsiaalmaja, SA PJV Hooldusravi Vändra osakond ja Vändra Alevi Sotsiaalmaja. Vabariikliku ürituse võõrustamiskulud tuleb kanda korraldajatel. Teatripäeva projekti autorid ja elluviijad Kersti Tilk, Kristel Jaakson ja Elvi Kalm moodustasid MTÜ, et leida külalistele meeldejääva päeva korraldamiseks projektile rahastust. Kõiki saabujaid tervitas uksel Vändra karu heade soovide ja karukalliga. Fuajeesse sättisid mõned osalejad laudu, et näidata ja müüa omavalmistatud käsitöid. Päeva avas alevivanem Toomas Sonts ja tutvustas esmalt fotomaterjali esitlusega kokkutulnuile alevit. Osalejaid tervitas Pärnu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster. Esimeseks ja üheks meeldejäävaimaks esinejaks oli Vändra Sotsiaalmaja näitetrupp, kes astus üles Marju Härma Epäilyse kokku pandud näitemänguga,,kolmed kosjad. Vene, eesti ja idamaade muinasjuttude põhjal oli ette valmistatud terviklik lugu, milles said esineda kõik Sotsiaalmaja juurde koondunud erivajadustega inimesed. Sõnalist osa täiendasid rahvuslikud kostüümid, atraktiivne ja sobiv lavakujundus. Terje Õiglase õpetatud ja kaasa tantsitud tantsud kutsusid saalis esile tugeva aplausi. Esitati lühinäidendeid, tantsuja laulukavasid, käpiknukkudega sirmiga nukuteatrit jne. Juhendajate sõnul aitab näitemängus osalemine kõikidel ka igapäevaelus paremini toime tulla - parandab kõnet, annab suhtlemisjulgust, õpetab kaaslastega arvestama ja lisab elurõõmu. Kõikidele teatripäeval osalenud asutustele andsid korraldajad tänutäheks lilled, tänukirjad ja kingitused. Päeva lõpetas ühine pidu Vändra Kultuurimaja väikeses saalis. Joel Lumi lauluviisid ja pillilood meelitasid kõiki nii tantsupõrandale kui ka uute tuttavatega sõprust sobitama, jäädes veel Katkend vene muinasjutust Roman Sang ja Aino Erm hilistel õhtutundidel lahkujaid teele saatma ja neile vaheldusrikast päeva meenutama. Järgmise vabariikliku erivajadustega inimeste teatripäeva korraldab tuleval aastal Tori Sotsiaalmaja. MTÜ VÄLK tänab kultuurimaja töötajaid, Kädi Pärnojat, Jaanus Selmetit, Ita Mangussoni, OÜ Bussijaama, Joe Lumi` ja kõiki teisi, kes aitasid kaasa teatripäeva läbiviimisele. Üritust toetasid rahaliselt Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuurkapital ja Vändra Alevivolikogu kultuurikomisjon. Õpetajate nädal Juurikaru Põhikoolis 5. 8. oktoobrini viidi Juurikarul läbi õpetajate nädala üritusi. Teisipäeval kolmanda tunni ajal paluti koguneda muusikaklassi ja toimus üllatuskontsert, mis oli pühendatud õpetajatele, kuid millest sai osa kogu koolipere. Esinesid Airi Allvee, Tõnu Raadik (pildil) ja Tiit Saluveer. Kontsert oli väga ilus ja südamlik. See oli tõeliselt hea üllatus. Veel käis meie õpetajaid tervitamas Vändra vallavolikogu esimees Kaido Madisson. Neljapäeval esimesel ja teisel vahetunnil tantsis kogu koolipere: 2. ja 4. klassi õpilased koos juhendaja Pille Simraliga õpetasid line-tantsu. Jätkus ka neid, kes seina ääres seistes lustijaid lihtsalt pealt vaatasid ja tantsijate rõõmu jagasid. Tantsides möödusid vahetunnid imekiiresti ja hea tuju oli garanteeritud. Kõige põnevam oli reedene päev, sest siis olime meie, üheksandikud, ise õpetajad ja päris õpetajad olid õpilase rollis. Tähtis tunne oli endast noorematele tunde anda. Päris õpetajad võisid sel päeval kooli tulla alles 5. tunniks. Siis toimus avalik tund neile kogu koolipere ees. Küsiti vastama ja edastati Juurikaru libauudiseid. Nalja oli kõigil palju, sest õpetajad olid sel päeval riides nagu meie tavaliselt, käitusid lapsikult ja tegid nalja. Meil, noortel õpetajatel, oli tegemist, et neid vaos hoida. Päev lõppes päris- ja noorte õpetajate ühise pildistamisega ja meie klassijuhataja küpsetatud ülimaitsva koogi söömisega. Päeva jääb igale õpetajale meenutama meie klassi tüdrukute valmistatud rinnaehe väike karvane karu. Juurikaru Põhikooli üheksandikud Tekstiilitööstuse juurte jälgedes (6) Konstrueerimisbüroo. Algusaastad Kergetööstuse s.o peamiselt tekstiili-, rõiva- ja nahatööstuse ettevõtteid leidub igas Eesti maakonnas. Selle tööstusharu juhtimine allus nõukogude aastate eri aegadel vastavale valitsusele või ministeeriumile. Kergetööstuse ettevõtete igakülgseks tehniliseks abistamiseks moodustati Eestis 1960. aastal ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Kergetööstuse Valitsuse koosseisus Tallinnasse Konstrueerimise Büroo. Esimeseks juhatajaks määrati Ülo Tarmisto ja peainseneriks Argo Sillaots. Alates 1961. aasta juunist alustas juhataja tööpostil Ado Luik. Esimestel aastatel polnud palgad büroos eriti mainekad. Oli see siis süsteemipärane nõmedus või mõne kõrgema tegelase alahindav suhtumine uut tüüpi asutuse perspektiivikusse, aga reaalseks väljundiks büroos oli kõrge tööjõu voolavus. Nelja aasta jooksul võeti tööle 205 ja lahkus 104 töötajat. Kuni polnud veel välja pakkuda silmapaistvaid tulemusi, polnud ka erilist lootust rohelise tee saamiseks palga tarifitseerimisgruppide tõstmiseks. Selle mure lahendas büroo enda vajalikkust põhjendav kiire areng. Ja Konstrueerimisbüroo ning hiljem teadus-tootmiskoondis,,mistra kujunes üheks paremate palkadega majapidamiseks kogu kergetööstuse harus. Pole ülearune meenutada, et taotledes palgatariifide tõstmist oli tol ajal mõttekas rõhutada tegevuse eksperimentaalset iseloomu. Vahel isegi topelt. Nii antigi Vändras asuvale üksusele nimeks Vändra katse-eksperimentaallaboratoorium. Kuue aasta jooksul suurenes tööde maht büroos peaaegu kümnekordseks ja insener-tehniliste töötajate arv neljakümnelt saja seitsmekümneni. Peatselt kasvas tegevus välja pelgalt ettevõtete tehnilise abimehe rollist. Sellele lisandus ja üha tähtsamaks sai teaduslik-uurimistööde roll. Üheks veenvaks näiteks sellest oli nõeltöötlemismasina IM-1800 konstrueerimine ja tekstiili tootmise juurutamine nõeltöötlemismeetodil Vändras, esmaselt Eestis ja Nõukogude Liidus. Büroo kiire arengu üheks eelduseks oli kindlasti selle mitmetahuline struktuur. Nimejärgne tegevus käis kahes seadmete konstrueerimise osakonnas ( juhatajad Aado Rulli ja Nikolai Kuuse), kus 1967. aastal töötas 22 konstruktorit. Ehituskonstruktsioonide 15-liikmelisel osakonnal oli tähtis koht kergetööstuse ettevõtete ehitustegevuses. Ühes normide uurimis- ja tehnoloogia osakonnas (Salman Beltšikov) olid õmblus-, tekstiili- ja õmblustööstuse tehnoloogia sektorid, teises naha- ja jalatsitööstuse, standardiseerimise ning majandusõiguse ja lepingute sektorid. Tootmisökonoomika osakonnas tegeldi majandusküberneetika ja ettevõtte ökonoomika probleemidega. Eraldi osakondades konstruktsioonide ja tehnoloogia uurimise ning toodete sortimendi ja kvaliteediküsimustega. Eriline koht büroos oli laboratooriumidel, neid oli kuus: tööpsühholoogia ja füsioloogia, mittekootud materjalide (Jüri Köhler), eksperimentaalmehaanika (Rein Liik), keemia naha- ja tekstiilisektoriga, elektriliste mõõtmiste ja Vändra katse-eksperimentaallaboratoorium. Peale nende tegutses veel insenertööde mehhaniseerimise grupp. Arvestatava tekstiiliettevõtte sünd Vändras poleks tollases ühiskonnas olnud mõeldav mitmekülgse büroo taustata - tehnilised probleemid sündisid ja lahenesid kiiresti. Vahest vajaksid taolist tuge kergetööstuse firmad praegugi? Vello Kutsar Teeme koos Kurgjal Talukultuurikoolis jõulukaunistusi Pane kännu ümber ehted, siis on känd ilus... Harjumuspäraste argipäevade hulgas on olemas koht ilu ja rõõmu hetkedele. Üks neist perioodidest aastas on jõuluaeg, mil lisaks heale-paremale toidulaual on juba vanadel aegadel eluruume kaunimaks tehtud. Eestis muutus tavaks jõulupuu tuppa tuua ning ehtida 19. sajandi viimasel veerandil. Talukultuurikooli ühe osana ongi võimalik tutvuda vanade ehtimistavadega mil moel ruume tervikuna muudeti pidulikuks, kuidas on küünlaid kuusele kinnitatud ning millised olid selle aja kuuseehted. Lisaks on osalejatel võimalus õppida tegema jõulupärga uksele või küünaldega lauaseadet. Huvilistel on võimalik lisatasu eest osta vajalikke materjale kohapealt. Talukultuurikooli ilu looma saab tulla pühapäeval, 21. novembril algusega kell 12.00 (osalemistasu 50 krooni). Kohtumiseni! Inna Raud C. R. Jakobsoni Talumuuseumi peavarahoidja Radza-Buddhi ja Chi Kung ravijooga treeningud ka Vändras, mida suudavad kõik teha, kes tahavad terved olla või end ise ravida. Hingamisteraapiad, meditatsioonid, haiguste ravimine ja blokeerimine (ka ravimatute), hingelise, vaimse ja füüsilise maailma tasakaalustamine, eetika ja armastuse õpetus, sensitiivsete oskuste tõstmine Bioenergeetiline ravimassaaž, refleksoloogia Vändras Hiina meditsiini ravi, konsultatsioonid ja loodusteraapiad erinevate haiguste osas (peavalud, seljavalud, halvatus, allergiad jpt), lisaks immuunsuse tõstmine Terapeut Tarmo Metsar Tel. 55 650 346, www.integraal.ee

OKTOOBER 2010 7 TEATED Lääne-Eesti Päästekeskus ootab kõiki korteriühistuid osalema TEABEPÄEVAL 11. novembril algusega kell 18.00 Vändra Alevivalitsuses (Pärnu-Paide mnt. 2) Eelnevalt palume registreeruda meilitsi katrin.zagorski@rescue.ee või telefonil 53 267 170 hiljemalt 9. novembriks Rajale startis korraga 39 osalejat. Seekordne duatlon toimus oktoobri algul ja peab ütlema, et ilmataadiga oli hea klapp saavutatud. Päike säras taevas ja külma üle kurta ei saanud. Esimeses stardis oli distantsiks 500 m jooksu, 1 km jalgrattal ning 500 m jooksu. Rajale tulid kuni 10 a tüdrukud ja poisid. Kuigi osalejate arv oli oodatust väiksem, siis tase jälle sellevõrra kõrgem. Eelmiste aastate võitjate tulemused said nii tüdrukute kui poiste osas ületatud. Tüdrukutest olid kolm kiiremat Mari-Ann Veermäe (6 min. 51 sek), Katrina Põhhako ja Hanna Köster. Poistest võitis Rasmus Rahuoja (6 min. 43 sek), Sten Lehemetsa Viko jalgrattaklubi poisid ja noormehed esinesid edukalt Saaremaal toimunud eesti meistrivõistlustel duatlonis. Noormeeste A klassis, kus võistlusmaa pikkuseks oli 5 km + 20 km+2,5 km, võitis kuldmedali Kristen Kivistik. Noormeeste B klassis (2km +5 km+1km) teenis oma neljanda hõbemedali Eesti meistrivõistlustelt sel hooajal Karl Arnold Vendelin. Janar Juss lõpetas samas vanuserühmas 6. kohaga. Poiste C klassi jõuproovil sai Mart-Anton Vendelin pronksmedali ning Jannar Juss 6. koha. Vastavalt hõbe- ja pronksmedali võitlesid poiste D klassis välja Priit-Karmo Orupõld ja Rasmus Rahuoja. 6. kohaga pidi selles vanuseklassis leppima Kaur Tõkke. Eesti meistrivõistlustel teatekrossis noortele saadi 6. koht. Võistkonda kuulusid Priit-Karmo Orupõld, Karl-Anton Vendelin, Siim Lehemets ja Kristen Kivistik. XI Vändra duatlon ja Kevin Longe ees. Järgmises stardis oli võistlusmaa pikkuseks juba 1 km jooksu; 9,5 km jalgrattal ja 500 m jooksu. Sellel distantsil võistlesid 11-13 a vanused poisid, 14-16 a vanused noormehed, 17-39 a vanused mehed ja naised ning üle 40 a vanused mees- ja naisveteranid. Siin oli stardis juba lõbusat elevust tunda, kuna korraga asus rajale 39 osalejat. Alates noorematest olid eeltoodud vanuseklasside kolm kiiremat: Karl-Arnold Vendelin (üldarvestuse kolmas aeg 21 min. 34 sek), Robert Arumäe, Mart-Anton Vendelin, Gert Kivistik (üldarvestuse teine aeg 21 min. 28 sek). Janar Juss, Ergo Veskilt, Karl Klein, Indrek Oja, Ranet Lepik, Kerti Keskküla, Kristina Saar, Margit Perner, Jaak Kanniste (üldarvestuse kiireim aeg 20 min 50 sek), Jaan Kesküla, Jüri Mets ja Eda Vaino. Aktiivsema klassi auhinna pälvis Vändra Gümnaasiumi 8. A klass. Esile tahaks tõsta veel JK,,Vändra Vaprus aktiivset osalemist duatlonil. Sponsoritena toetasid võistluse läbiviimist Vändra Alevivalitsus, Vändra Vallavalitsus ja WACO HV OÜ. Tänusõnad kuuluvad ka kõigile vabatahtlikele abilistele ning osalejatele, kes ürituse kordaminekule õla alla panid. Erich Perner Viis medalit eesti meistrivõistlustelt duatlonis Lõpule jõudis ka Elion Estonian Cup rattamaratonide karikasari. Viimasel etapil Jõulumäel sai M-16 klassis kindla võidu Kristen Kivistik ning M-14 klassis oli Karl-Anton Vendelin kolmas. Kolmanda koha sai ta ka sarja kokkuvõttes. Jüri sügiskrossiga tõmmati joon alla igaaastasele jalgrattakrosside karikasarjale, mis sel aastal koosnes 6 etapist. Paremini läks meie poistel Elva ja Jüri krossidel, kus Kristen Kivistik sai M-16 klassis mõlemal korral teise ja Karl-Arnold Vendelin M-14 klassis kolmandad kohad. Kolmanda koha teenis Karl-Arnold Vendelin ka Karksi-Nuia ja Tartu sügiskrossil. Kristen Kivistik oli Tartus neljas ning Viljandis viies. Robert Arumäe sai 8. koha Jüril ja 10. koha Karksi-Nuias. 8. koha sai ka M-12 klassis Sindi krossil Priit Karmo Orupõld. Janar Juss lõpetas Jüri krossi 10. kohaga ja oli Sindis üheteistkümnes. Sarja kokkuvõttes pidid nii Karl- Arnold Vendelin kui Kristen Kivistik leppima 4. kohaga. Lisaks kodukamaral peetud jõuproovidele tegid kaks Viko klubist tuule tiibadesse saanud ratturit kaasa ka Austraalias toimunud maanteeratturite MM-il. Tanel Kangert võistles M-eliit klassi tempo- ja grupisõidus ning Silver Schultz U-23 klassi grupisõidus. Kõrgete kohtade jagamisel seekord veel kaasa rääkida ei suudetud, kuid mõlemad tegid raske katsumuse grupisõidu rajal lõpuni ning temposõidus sai Tanel 33. koha. Lootused olid kindlasti kõrgemad. Eriti pärast seda, kui Tanel võitis selge ülekaaluga paar nädalat varem väga rasketes oludes sõidetud Tartu Rattamaratoni. Nüüd seisab ratturitel ees mõnenädalane puhkus ning pärast seda algab juba ettevalmistus uueks hooajaks. Erich Perner Jalgrattaklubi VIKO treener Vändra Raamatukogu kaminasaalis teisipäeval, 2. nov kell 13 Üle-eestilise kirjanike tuuri,,eesti kirjanikud raamatukogudes raames kohtuvad lugejatega Teet Kallas kirjanik, teleseriaali,,õnne 13 stsenarist; Tarmo Teder kirjanik, kultuuriajakirjanik; Vahur Afanasjev kirjanik, muusik; Kai-Mai Olbri akvarellist, luuletaja. Vändra Gümnaasiumi lastevanemate üldkoosolek toimub neljapäeval, 11. novembril kell 18 gümnaasiumi aulas. Direktor Peeter Putk tutvustab uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Külaliseks on kolme lapse isa, koolitaja ja arvutiasjatundja Kalev Pihl, kes kõneleb interneti turvalisusest. Vändra Gümnaasium korraldab neljapäeval, 18. novembril ETTEVÕTJATE PÄEVA Kell 9.00 kohtuvad ettevõtjad õpilastega klassides Kell 10.00 toimub ettevõtjate ja pedagoogide ümarlaud Vajalik eelregistreerimine tel 444 7730 või e-post gymn@vandra.ee 12. nov. kell 10.00 Läti diivanite müük Vändra kultuurimajas. Müüa 3 rattaga jalgratas (punane). Hind 4500 kr Tel 44 95 861 Kadjaste vabaajakeskuses oodatakse vastremonditud juuksuriruumidesse juuksurit. Huvilistel helistada tel 56 669 778 Üürile anda 2-toaline ahjuküttega korter Vändra alevis. Tel 51 65 204 Müüa garaaž Turu tn. Tel 51 53 314 MITMESUGUST KINNISVARA Müüa Vändras soodsalt 1-toaline korter Uus tn 11. Tel 55 694 405 Müüa 2-toaline renoveeritud mugavustega korter Vändras Tuule 2-1. Helgi Parvelo tel 53 712 101 Müüa hoonestatud kinnistu Vändras C.R.Jakobsoni 35. Hind 365000 kr. http://city24.ee/kinnisvara/maja/632766. F. Rohula tel. 53597540 24-aastane korralik noormees soovib üürida Vändras 1-2 toalise korteri või ühe toa suuremast korterist või eramajas. Tel. 3725084253 Aune Müüa väga heas korras 3-toaline keskküttega korter. Uksed-aknad vahetatud. Hind 210 000kr. Tingi! Tel 5630 1824 Ostame metsakinnistuid ja raieõigust kuni 150 000 krooni hektar raieküpse ja kõrge okaspuumetsa ning kaasiku eest. Pakkuda võib ka igasugust muud metsa, ka looduskaitsealust.tel 56500065 või e-mail idealkinnisvara@hot.ee. OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile põllumaad Vändra vallas. Tiit.Soosaar@gmail.com 56 482 492 Müüa garaažiboks Jaama tn. Tel 53 540 901 Müüa 3-toaline heas korras korter Tuule tn. Tel 53 540 901 Suure Karu Pojad käisid võistlemas 25. septembril Võhmas toimunud maadlusvõistlustel,,nublust Nabiks III etapil vabamaadluses tõid Vändra maadlusklubi maadlejad koju mitu medalit: kehakaalus 23 kg saavutas II koha Miko Mägisalu ja -32 kg kehakaalus võitis Helary Mägisalu. Tublilt võistlesid ka 38 kg Mattias Kapral, kes tuli 5-ndaks ja talle järgnes Margus Kapral. Kehakaalus 53 kg saavutas III koha Mario Mägisalu ja 85 kg võitis Sander Silling. Järvamaa lahtistel noorte meistrivõistlustel vabamaadluses Türil saavutas III koha Miko Mägisalu, -42 kg kehakaalus III koht Norbert Aunapuu, V koht Mayrold Ivaste ja 33 kg III koht Helary Mägisalu; -54 kg saavutas I koha Mario Mägisalu. Tapa maadluspäeval tuli kadettidest II kohale Mario Mägisalu ja kehakaalus 96 kg võitis täiskasvanutest Alo Toom, kes osales ka Irkutskis toimunud A.Võrupajevi turniiril, kus saavutas tugevas konkurentsis III koha. Maadlustreener Karl Pajumäe Mälestame head majanaabrit ADO MARDISTET ja avaldame kaastunnet Hiljale abikaasa surma puhul. Korteriühistu Vana 43 Üksnes mälestusi helgeid unedes veel kaua näed... Südamlik kaastunne Sulle, Hilja, kalli abikaasa ADO MARDISTE surma puhul. Hooldushaigla pere EAÕK Vändra kogudus korraldab laupäeval, 27. novembril kell 13.00 Vana tn 92 SELGITAVA SEMINARSARJA ÕIGEUSK JA EESTI ÕIGEUSK I. Seminar: vestleb Isa Sakarias Leppik EELK Vändra Martini kirikus Jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.00 7. nov peale jumalateenistust kell 12.30 on oodatud kõik lapsed, kes soovivad osaleda Pühapäevakoolis. Eelkooliealised lapsed koos vanematega. (Sellel aastal hakkavad Pühapäevakooli tunnid toimuma soojades ruumides.) 14. nov pidulik kontsert-jumalateenistus teelauaga. Tähistame meie kiriku aastapäeva ja isadepäeva. 28. nov I advendi kontsert-jumalateenistus. Igal esmaspäeval kell 19 EELK,,Rõõmusõnumi ring Vana 48. Olete oodatud! Väga on oodatud 2010. aasta eest liikmeannetused igal pühapäeval peale jumalateenistust Vändra Martini Kirikus. Õpetaja Ants Kivilo tel 44 57 570, 53 960 574 organist Merle Maanus tel 53 432 454 Sügav kaastunne Kaljule kalli abikaasa, Peetrile, Kaljole, Terjele ja Sirjele peredega kalli ema ja vanaema LUULE JÕEÄÄRE surma puhul. Maie, Lea, Valdur ja Gunnar peredega. LUULE JÕEÄÄR 28.04.1947-28.09.2010 JAAN UNT 26.12.1940-06.10.2010 ALIDE JANTSON 14.05.1911-06.10.2010 ELSA JANUŠKEVITŠ 16.11.1914-13.10.2010 ADO MARDISTE 13.10.1926-17.10.2010 LINDA-MARIE RULL 12.01.1924-18.10.2010

8 OKTOOBER 2010 Õnne ja tervist, sünnipäevalapsed! Vändra Gümnaasiumi matemaatikaõpetajal kui lapsega.,,mul on hea meel, kui nad Maret Pernikul on käsil saavad hiljem oma eluga hakkama, olgu Renata Joa 13.11 90 41. õppeaasta. Kirkaid ja nostalgilisi juhi või lihtsa töömehena. Leida Reiter 12.11 89 mälestusi pakuvad neist kõige enam,,huvijuhi töö oli huvitav. Puutusin kokku kogu kooliga. Vilistlasi tun- Valve Soopere 06.11 88 29 huvijuhi ametis oldut. Salme Mägi 25.11 88 Viimased 11 aga matemaatikaõpetajana, nen ikka kõiki ja nemad mind. Ainult Helgi Ringenberg 11.11 86 vedades lõputunnistuseni kolm õpetajana enam ei tunne... Huvitegenen Eduard Toobal 01.11 86 õpi- ja käitumisraskustega klassi. vus annab ju koolile näo, kõik tantsurühmad, koorid jne, meenutab Pernik Aino Pihlak 04.11 85,,Maret Pernikust peab kindlasti kirjutama, kas või sellepärast, et noorematel ei tekiks hirmu aastate ees, ja Vändra kooli teati tugevate taidlus- aastaid, kus tööaega tundidega ei loetud Alli-Mari Järvik 18.11 85 Jannu Holsting 24.11 85 ärgitasid Perniku koleegid.,,ja sellest, kollektiivide järgi. Viimasel laulupeolgi Hans Pärtel 04.11 84 kuidas ta oma raskete klassidega nii käis ta lastega kaasas. Valve Štšetinina 22.11 84 hästi toime tuleb, ja sellest, et ta on selline rahulik ja soe inimene... -,,Ega ma Vändrasse, mitte mõnda väiksesse koo-,,mul on hea meel, et sattusin Linda Sõrmus 23.11 84 Helja-Regina Kaar 03.11 83 ennast vanana ei tunne küll, muheleb li. Siin on nii palju õppimisvõimalusi olnud. Kaisa Kivissaar 28.11 83 Pernik.,,Kahekümnesena ka mitte, aga Tollase Tallinna Pedagoogilise Ins- Meida Lang 13.11 83 tervisega õnneks probleeme ei ole. Loen tituudi lõpetasin 1965. a pedagoogika Lilli Siimula 15.11 83 ilma prillideta, käin kõndimas, sõidan ja algõpetuse erialal. Täiendkoolitusel rattaga, võimlen. Kui paljud räägivad, olen omandanud matemaatikaõpetaja Jekateriina Pärt 28.11 83 et aega ei ole, siis minul on aega kõigega kutse ja läbinud palju igasuguseid kursusi, räägib Pernik, kellele veidi enne 60. Maria Lind 13.11 82 tegeleda lugeda, teatrites ja spaades Maria Jürimäe 17.11 82 käia. juubelit anti Viljandi Kultuurikoolis üle Õilme Konno 05.11 81 Perniku delikaatsus probleemsete huvijuhi kutsetunnistus.,,ennast peab Julius Morgen 08.11 81 olukordade lahendamisel on koolis üldteada harima pidevalt, muidu ei saa ju noor- Loreida Sutt 15.11 81 ja tunnustatud.,,kõige suurem test aru. Kas või ansambleid tundma, Eino Sepa 01.11 80 mure, kui õpilane ei käi koolis ja tal ei naerab juubilar, kes on järjepidevalt, algul oma laste, siis lastelaste sirgumisega Maimu Lillemäe 01.11 80 ole kodus mingeid piire seatud. Lapsel Elvi Krimm 12.11 80 on siis raske ja koolirõõm kaob ära. Kui ajas päev-päevalt kaasas käinud.,,tänu Õnnitleme 70. juubelsünnipäeval! enam hakkama ei saa, ei taha ju kooli sellele olen osanud ka lapsevanema pilguga olukordi hinnata. koormust 0,27 et saaksin kojujäämist Jaan Valtenberg 17.11 80 tulla, räägib Pernik. Kõikide oma nn Vaike Reier 23.11 80,,raskete õpilastega on ta individuaalselt tegelenud ja nende pärast muretse- kenas metsaäärses kodus ja on õnnelik, ja ajaga ühte sammu astudes lähevadki Maret elab koos tütreperega oma harjutada, naerab Pernik. Ajas elades Jüri Rõõmusaar 15.11 75 Linda Viies 12.11 75 nud. Kirjutanud hulga projekte, et lapsi et lapsed saavad oma eluga ise hakkama ja nende pärast ei pea muretsema. vist aastad lihtsalt mööda, kogudes ainult numbreid. Helvi Pern 19.11 75 tasuta ekskursioonidele, muuseumisse Elma Toomsalu 23.11 75 või teatrisse viia. Ja mõnikord on vanematega ühise keele leidmine raskemgi leegid koolis samuti. Sel aastal on mul,,pere on mind alati toetanud. Ja kol- Hilja Jürisson 26.11 75 Juta Tekku 01.11 70 Eevard Lindre 18.11 70 Kalju Suurkask 27.11 70 Laupäeval, 13 nov kell 17 Suurejõe Õnnitleme! Sündis maailma väikene ime, sai endale päris nime, oma päikese, tähe ja tee, paikse paiga kahe südame sees... 9. oktoobril sündis Katrin Sempelsoni ja Mikk Mäesalu perre tütar MIIA MÄESALU Kadjaste Vabaajakeskuses 19. novembril kell 20.00 MARDI-KADRI PIDU Tantsuks Urmo Annus Pilet 50 kr (kohv on hinna sees) Lauad ettetellimisel tel 56 669 778 Ajas elades ja ajaga kaasas käies Vändra Kultuurimajas NOVEMBRIS 4. novembril kell 19.00 Vändra kultuurimajas Teater D etendusega Armastuse edetabel pilet eelmüügist 90 kr (õpil ja pens) ning 125kr Samal päeval 100kr ja 135kr Vändra Gümnaasiumi õpilasesindus JATS ootab kõiki 12. novembril algusega kell 18.00 Vändra Kultuurimajja kaasa elama uutele superstaari otsingutele. CSI agendid selgitavad välja 2010. aasta superstaari. Meeleolukat vahepala pakuvad Hip-Hop tantsijad. Hiljem disko, kus parimad tantsulood toob teieni Tre.ee DJ Karli. PILET ainult 10.- 25. nov kell 18.00 Eakate klubi tantsuõhtu 28. nov. kell 17 süütame alevi jõulukuusel küünlad. Kontsert Vändra kultuurimajas esinevad naisrahvatantsurühm Vändrikud ja ans Linnutaja. 8. detsembril kell 19.00 Vana Baskini teatri etendus,,üllatuskülaline Peaosas Helgi Sallo. Piletid 125.- ja 150.- rahvamajas Võhma näiteringi Rassijad esituses Juhan Smuuli,,Polkovniku lesk Pääse 25 kr. Info tel 51 20 893 Heldi AUTOJUHTIDE KOOLITUS! Aide Autokool alustab taas mootorsõidukijuhtide koolitamisega Vändras. B ja BC1 kategooria kursusega alustatakse 13.novembril algusega kell 10.00. Autokoolis õpetatakse kõiki mootorsõiduki kategooriaid ning viiakse läbi lõppastmekoolitust. Esimesel kohtumisel jagatakse infot kõigist Aide Autokooli pakutavatest võimalustest. Oodatud on kõik juhilube soovivad alevi- ja vallakodanikud! Registreerimine ja info tel. 44 70 504 GSM 56 229 504 või www.aide.ee Täiendav info telefonil 53 02 6400 (Jaan Luberg). Westi Produce OÜ Müüa toidukartuleid (Secura, Laura jt). Võimalik tellida ka suurtes kogustes. Kohapeal 3.20 kg ja kojutoomisega 4 kr kg. Sürgavere küla, Suure-Jaani vald. Vaata ka kodulehelt www.westikartul.ee Tel 52 055 78 Vana 55 Vändra tel: 449 5279, 529 6395 e-post: info@waco.ee Sõidu- ja pakiautode remont Alusvankri kontroll Diagnostika (veakoodide lugemine) Tulekustuti kontroll Rehvide müük ja vahetus Jalgrataste müük, remont ja hooldus Tulede reguleerimine Lai valik autokaupu MTÜ SAARTE NÕUANDEKESKUS maakondlik infopäev Vändra Raamatukogus Vändras, Pilve 2 neljapäeval 18.11.2010.a. teemal: Investeerimisvõimalustest ja investeeringute tasuvusarvestusest põllumajanduses Päevakava: 09.00-10.00 Investeerimisvõimaluste ja investeerimisvajaduste tasakaalustamisest 10.00-11,00 Investeeringute tasuvusarvestusest 11.00-11.15 Kohvipaus 11.15-13.15 Erinevate investeeringutoetuste nõuded taotlejale, objektile ja dokumentidele Lektorid Mai Vaher ja Epp Petrov MTÜ SAARTE NÕUANDEKESKUS maakondlik infopäev Vändra Raamatukogus Vändras, Pilve 2 neljapäeval 18.11.2010.a. teemal: Töötervishoid ja tööga seotud haigused põllumajanduses Päevakava: 14.00-15.00 Töötervishoiualane seadusandlus 15.00-16.00 Nõuded riskianalüüsi koostamiseks 16.00-16.15 Lõuna 16.15-17.15 Töötervishoiu nõuded taimekasvatuses 17.15-18.15 Töötervishoiu nõuded loomakasvatuses Lektor Varju Vaher Järgmine Vändra Teataja ilmub 30. novembril. Materjalid, reklaamid, teated jne palun tuua toimetusse alevivalitsuse II korrus tuba 5 alates 12. novembrist (tel 55 986 950) või edastada elektronpostiga uuskoidula@hot.ee. Toimetaja, küljendus Anneli Kenk, trükk AS Pajo.