TALLINNA ARENGUKAVA 2009 2027 1
2
TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS Tallinn 19. juuni 2008 nr 129 Tallinna arengukava 2009 2027 kinnitamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 7, 37 lõike 7 alusel ja kooskõlas Tallinna põhimääruse 26 lõike 1 punktiga 7 ja 71 ning Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 Tallinna arengudokumentide menetlemise kord 13 lõikega 3, Tallinna Linnavolikogu o t s u s t a b: 1. Kinnitada 1. jaanuarist 2009 Tallinna arengukava 2009 2027 vastavalt lisale. 2. Tallinna arengukava 2009 2027 kavandatud tegevuste finantseerimine toimub vastavalt linnaeelarve võimalustele ja kooskõlas eelarvestrateegiaga. 3. Tunnistada 1. jaanuarist 2009 kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrus nr 53 Tallinna arengukava 2006 2021. 4. Tallinna Linnakantseleil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 6. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna linna ametiasutustele. 7. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest. Toomas Vitsut Tallinna Linnavolikogu esimees 3
Tallinna arengukava 2009 2027 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 129
Sisukord 1. Sissejuhatus... 6 2. Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia Tallinn 2025 kontekstis... 10 2.1 Rahvastiku areng... 11 Vajadused ja nende täitmise võimalused arengustrateegia Tallinn 2025 kontekstis...14 2.2 Majandusareng...15 Vajadused ja nende saavutamise võimalused arengustrateegia Tallinn 2025 kontekstis...22 2.3 Sotsiaal-kultuuriline areng...25 Vajadused ja nende saavutamise võimalused arengustrateegia Tallinn 2025 kontekstis...27 3. Tallinna arenguvisioon...30 4. Tallinna arendamise põhimõtted... 32 5. Tallinna arengu mudel...34 6. Arendustegevuse eesmärgid, tulemusnäitajad, meetmed ja peamised tegevused...40 7. Välisinvesteeringute kaasamine...80 8. Arengukavas püstitatud peaeesmärkide elluviimisega seotud peamised riskid ja nende maandamise võimalused...88 9. Arengukava ajakohastamine... 92 Kasutatud materjalid...94 Joonis 1. Tallinna arendamise mudel...8 Joonis 2. Kesksed arengusuunad ja lahendused arengustrateegia Tallinn 2025 elluviimisel...11 Joonis 3. Tallinna elanikkonna loomulik iive 2003 2008 (Rahvastikuregister 2008)...12 Joonis 4. Tallinna rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2008. aastal (Rahvastiku register) ning prognoos 2025. aastaks (Tammaru 2004)...13 Joonis 5. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 100 inimese kohta (ESA statistiline profiil)...16 Joonis 6. Vähemalt 20 töötajaga ettevõtete investeeringud põhivarasse (tuhandetes kroonides) (ESA)...16 Joonis 7. 16 74-aastaste hõiveseisundi dünaamika Tallinnas (ESA)...17 Joonis 8. Hõivemuutus tegevusalade kaupa 2000 2007 (ESA)...17 Joonis 9. Keskmise brutokuupalga muutus 2000 2006 (ESA)...18 Joonis 10. Kasutusse lubatud eluruumide arv 2000 2007 (ESA)...19 Joonis 11. Kasutusse lubatud eluruumid Tallinnas 2003 2007 (Ehitisregister)...19 Joonis 12. Kasutusse lubatud eluruumid teistes Harjumaa omavalitsusüksustes 2003 2007 (Ehitisregister)...20 Joonis 13. Kinnisvara hind ja brutopalk Tallinnas 2000 2007 (ESA)...20 Joonis 14. Põhiline töölemineku viis...21 Joonis 15. Sõitude arv ja liinide pikkus Tallinna ühistranspordis 2000 2007 (Tallinna Linnavalitsus)... 22 Joonis 16. Tallinnaga seotud (12 kuu jooksul vähemalt korra kuus Tallinnas viibinud, st mitte turistid ega juhukülastajad) inimeste osakaal (Ahas, R., Jauhiainen, J. jt, 2007, lk 154)... 25 Joonis 17. Perekonna sissetulekust sõltuvad ja sõltumatud sotsiaaltoetused 2000 2007 (Tallinna Linnavalitsus)...26 Joonis 18. Registreeritud esmaste haigusjuhtude arv vs tallinlaste enesehinnang terviseseisundile 2000 2006 (Tallinna Linnavalitsus)...27 Joonis 19. Tallinlase elu tahud ning neile vastavad linna arenguvaldkonnad...35 Joonis 20. Tallinna arenguperspektiivid...37 Joonis 21. Arendustegevuse eesmärgid...38 5
1. Sissejuhatus
Sissejuhatus 1 Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise õiguslik alus on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille 37 kohaselt peab igal kohalikul omavalitsusel olema arengukava. Arengukava ajaline ulatus peab seaduse kohaselt hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat või kohaliku omavalitsuse varaliste kohustuste perioodi. Tallinna linnal on rahalisi kohustusi aastani 2027, mistõttu hõlmab arengukava ajavahemiku 2009. kuni 2027. aastani. Arengukava tegevuskava on koostatud aastani 2013. Tallinna arengukavas 2009 2027 on võetud aluseks Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kehtestatud Tallinna arengukavas 2006 2021 püstitatud eesmärgid. Arengukava kontseptuaalne osa põhineb strateegial Tallinn 2025 (kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23). Veel võetakse arengukavas arvesse riigi pikaajalisi strateegilisi arengusuundi, Tallinna valdkondlikke ja linnaosade arengukavasid ning Tallinna linna eelarvestrateegia põhiseisukohti ja Tallinna üldplaneeringut. Seega on tegemist pealinna tulevikku vaatava integraalse strateegilise dokumendiga, mis esitab üldise lahenduse pealinna terviklikuks ja tasakaalustatud arenguks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on arengukava linna eelarve koostamise, investeeringute tegemise ning vajaduse korral laenude võtmise aluseks. Samas loob arengukava võimaluse sihiteadlikult kaasata Tallinna arengusse riigi, Euroopa Liidu, erasektori ja mittetulundussektori potentsiaali. Tallinna arengukava muutmisel on pealinnale keskendumise kõrval võetud arvesse ka linnaregioonis toimuvaid protsesse, sest mitmed Tallinna tulevikulahendid saavad edukalt toimida vaid tänu naaberomavalitsuste koostööle ja ühistele investeeringutele sotsiaalsesse ja tehnilisse infrastruktuuri. Tallinna, pealinnaregiooni kohalike omavalitsuste ja riigi üksmeelne poliitika aitaks edukamalt täita arengukavas seatud ülesandeid, mis lõppkokkuvõttes on suunatud Tallinna kui maakonnakeskuse ja Eesti pealinna elanike heaolu tagamisele ning konkurentsivõime suurendamisele globaalses mastaabis 1. Seetõttu on tähtis, et arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamist toetab ka riik, näiteks üleriigilise tähtsusega objektide finantseerimisega kaasrahastamise põhimõttel. Arengukava koosneb sissejuhatusest, Tallinna arengu ülesandeid ja valikuid esitavast lühikäsitlusest, Tallinna visiooni ja juhtimise põhimõtete sõnastusest ning tegevuskava osast. Tegevuskava esitab kuus peaeesmärki, alleesmärgid, nende saavutamise meetmed ja tulemusnäitajad ning tegevuste loendid aastateks 2009 2012. Arengukava elluviimiseks on koostatud rahastamise vajaduste hinnangud. Eraldi osana esitatakse arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise riskid ja nende maandamise võimalused. Töö lõpus on nimekiri arengukava koostamisel kasutatud materjalidest ja ülevaade töörühmadest. Arengukavas on tehtud muudatusi (sh seoses taotlusega siduda strateegia Tallinn 2025 suunised majandus-, loodus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonda ning linnaruumi käsitlevate arengukavade ja planeeringutega), et kujundada linna juhtimiseks terviklik arengudokumentide süsteemi alus. Teiseks, arengukava osana koostati neljaaastast perioodi hõlmav tegevuskava, milles loodi seosed Tallinna linna eelarvega, konkretiseerides tegevuskava meetmeid. Kolmandaks, arengukavasse lisati selle elluviimise riskide käsitlus ja nende maandamise võimalused. Tallinna arengukava 2009 2027 seoseid teiste kesksete linna arengudokumentidega ning arengukava osasid siduvat loogikat kirjeldab kokkuvõtlikult joonis 1. 1 Läänemere metropolide võrgustik: http://www.baltmet.org 7
1 Sissejuhatus Kesksed arengud ja väljakutsed rahvastikuareng majandusareng sotsiaal-kultuuriline areng Arengustrateegia Tallinn 2025 Järeldused arengutest arengustrateegia kontekstis Tallinna arenguvisioon Tallinna eelarvestrateegia Peaeesmärgid Alaeesmärgid Meetmed Tegevused Joonis 1. Tallinna arendamise mudel Tallinna arengukavas 2009-2027 püstitatud eesmärke viivad ellu Tallinna linnavalitsus, ametid ja linnaosade valitsused ning nende hallatavad asutused, linna asutatud ja linna osalusega ettevõtted ning koostööpartnerid. Kuna Tallinna mõjuala ulatub pealinna halduspiirist oluliselt kaugemale, tuleb arengukava täitmisel tõhustada piiriülest koostööd, ennekõike Harjumaal ja Soome pealinnaregiooni Uusimaa suunal. Arengukava muudeti linnaametnike, linnavolikogu liikmete ja huvigruppide koostöös. Tulenevalt arengukava peaeesmärkidest moodustati kuus töörühma: 1. elukeskkond; 2. ettevõtlus; 3. haridus, noorsootöö ja sport; 4. kultuur ja turism; 5. sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus; 6. linnajuhtimine. Arengukava muutmisel oli oluline koht linnaametite ja töörühmade sisenditel. Arengukava muutmise käigus toimus rohkem kui 20 seminari, rühmatööd ja arutelu. Organisatsioonilisi tegevusi koordineeris Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse arengukavade osakond. Arengukava muutmise 8
Sissejuhatus 1 sisulist tööd nõustas konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juhtivkonsultant Rivo Noorkõiv, analüütilist osa toetas Veiko Sepp. Olulise panuse arengukava valmimisse andsid töörühmade liikmed (lisa lisa 1). Arengukava koostamisel kasutati ka ideid, mis on esitatud Tallinna linna arengut kujundavates dokumentides valdkondlikes ja linnaosade arengukavades ning Tallinna üldplaneeringus. Täname kõiki, kes oma mõtete ja tegevusega aitasid kaasa arengukava uuendamisele. 9
2. Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia Tallinn 2025 kontekstis
Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... 2 Järgnevas analüütilises osas antakse ülevaade olulisematest Tallinna linna arengut mõjutanud ja mõjutavatest suundumustest. Vaatluse all on kesksed arengusuunad: rahvastiku areng, majandusareng ja sotsiaal-kultuuriline areng. Arengusuuna iseloomust lähtuvalt tuuakse välja peamised arendustegevused ning üldised lahendusvõimalused, mis võimaldaksid ülesandeid arengustrateegia Tallinn 2025 eesmärkide suunas liikudes parimal viisil täita. Rahvastikuareng Vajadused ja valikud arengustrateegia Tallinn 2025 elluviimisel: linnajuhtimise valdkonnas Majandusareng Sotsiaalkultuuriline areng ettevõtluse ja tööhõive valdkonnas hariduse ja noorsootöö valdkonnas kultuuri ja vaba aja valdkonnas sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas linnamajanduse valdkonnas Joonis 2. Kesksed arengusuunad ja lahendused arengustrateegia Tallinn 2025 elluviimisel 2.1 Rahvastiku areng Tallinn on Eesti suurima elanikkonnaga linn. Rahvastikuregistri andmetel elas 2008. aasta alguses pealinnas u 401 500 inimest, mis on 30% Eesti elanikkonnast. Tallinna rahvaarv ületab Eesti suuruselt järgmise linna Tartu elanike arvu neli korda, kuid Läänemere piirkonna riikide pealinnadest on Tallinn väikseim. Regiooni suurima linna Peterburi elanikkond on üle kümne korra suurem kui Tallinnal. Ka rahvastiku tiheduselt 2500 inimest km² kohta jääb Tallinn oluliselt alla enamiku Euroopa riikide pealinnadele. Kui 1990. aastaid iseloomustas Tallinna elanikkonna märkimisväärne vähenemine, siis 2000. aastate jooksul on linna elanike arv olnud enam-vähem stabiilne ja hakanud isegi kasvama. Linnaosade lõikes on elanikkond aastatel 2004-2008 püsinud suhteliselt muutumatu, välja arvatud kiire kasv väikseima rahvaarvuga Pirita linnaosas. Rahvaarv on veidi vähenenud üksnes Põhja-Tallinnas ja Mustamäel. 11
2 Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... Tabel 1. Tallinna linnaosade elanike arv 2003 2008 (Rahvastikuregister 2008) 2004 2005 2006 2007 2008 Muutus 2004 2008 (2004 100%) Tallinn 392 306 401 502 403 505 399 096 401 372 102 Haabersti 37 187 38 267 38 968 38 956 39 587 106 Kesklinn 44 205 45 652 46 180 46 041 47 671 108 Kristiine 29 424 29 908 29 816 29 511 29 478 100 Lasnamäe 112 368 114 440 114 142 112 306 112 001 100 Mustamäe 64 918 65 837 65 692 64 500 64 243 99 Nõmme 37 772 39 102 39 436 38 856 38 725 103 Pirita 10 388 11 299 12 277 13 235 14 039 135 Põhja-Tallinn 56 044 56 997 56 994 55 691 55 628 99 Tallinna elanikkond on paljurahvuseline. Elanikest 52% (209 800) on eestlased. Järgnevad venelased (38%), ukrainlased (4%) ja teised rahvused. Linnaosadest on eestlaste osatähtsus suurim Nõmmel, Pirital, Kristiines ja kesklinnas. Iive on Tallinnas muutunud positiivseks alates 2005. aastast, valdavalt sündimuse kasvu tõttu. Kui 2004. aastal sündis Tallinnas vähem kui 4000 last, siis 2007. aastal sündis juba ligi 5500 last. 6 000 1 000 5 500 659 854 800 5 000 600 4 500 400 Sünnid, surmad 4 000 3 500 3 000 2 500-365 183 200 0-200 -400 Loomulik iive 2 000-600 1 500 1 000-774 2003 2004 2005 2006 2007 Elussünnid Surmad Loomulik iive -800-1 000 Joonis 3. Tallinna elanikkonna loomulik iive 2003 2008 (Rahvastikuregister 2008) Rände mõju elanike arvule ja elanikkonna struktuurile on seotud ennekõike Eesti 1980. aastate suurte põlvkondade asumisega pealinna õppima ja tööle. Noorte sisseränne on suurendanud nooremate vanuserühmade osakaalu linna rahvastikus ning loonud soodsa pinnase sündimuse kasvuks ja iibetrendi pöördumiseks positiivses suunas. 12
Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... 2 Seda trendi on hakanud murendama tööikka jõudvate noorte arvu järsk vähenemine, mis tuleneb 1990. aastate madalast sündimusest, ja Tallinna valglinnastumine. Kui esimene muutus on iseloomulik Eestile tervikuna, siis teisega seostub pealinna elanike väljaränne eelkõige oma vahetusse naabrusesse Harjumaal. Nn kuldse ringi omavalitsusüksusi (Viimsi, Rae, Kiili, Saku, Saue ja Harku vallad) eelistavad keskealised keskklassi kuuluvad inimesed, kellest rohkem kui pooltel on kõrgharidus, kes töötavad hästi tasustatud töökohtadel ja on olulised maksumaksjad. Kuigi geograafiliselt on tegemist ennekõike Tallinna kesklinnast u 20 km raadiusse 2 jäävate aladega, on valglinnastumise mõju Tallinna arengule märkimisväärne 3. Kuigi praegu on Tallinnas kõige arvukamad nooremad tööealised vanuserühmad, ootab elanikkonda rahvastikuprognoosi alusel suure tõenäosusega ees vananemine. Kui Tallinn ei suuda kompenseerida tööturule sisenevate noorte arvu märgatavat vähenemist ning senise ja jätkuda võiva valglinnastumise mõjusid, siis võib elanike arv prognoosi kohaselt aastaks 2025 langeda u 360 000ni ning elanikkonna vanuseline koosseis kujuneda praegusega võrreldes hoopis teiseks. Laste ja tööealiste arv väheneb ning pensioniealiste osakaal kasvab. Et analoogne areng toimub tõenäoliselt kogu Eestis, siis väheneb pealinna potentsiaal täiendada ka edaspidi oma elanikkonda teiste Eesti regioonide arvelt õpi-, elamis- ja töörändega. Seega sõltub pealinna rahvastiku arv tulevikus varasemast enam sündimusest 4, mida omakorda piirab rahvastikustruktuuri muutus. Täpsemate rahvastikuprognooside tegemiseks on oluline, et pealinnas elavad inimesed registreeriksid ennast rahvastikuregistris. Tallinna arengu huvides on elanikkonna stabiilne areng ning rahvastikutaaste. 85+ 80-84 75-79 70-74 65-69 60-64 55-59 50-54 45-49 40-44 35-39 30-34 25-29 20-24 15-19 10-14 5-9 0-4 20 000 15 000 10 000 5 000 0 5000 10 000 15 000 20 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 5000 10 000 15 000 20 000 Inimeste arv Inimeste arv Naised Mehed 80+ 75-79 70-74 65-69 60-64 55-59 50-54 45-49 40-44 35-39 30-34 25-29 20-24 15-19 10-14 5-9 0-4 Naised Mehed Joonis 4. Tallinna rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2008. aastal (Rahvastiku register) ning prognoos 2025. aastaks (Tammaru 2004) 2 Ahas, R., Silm, S. (2006). Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilise käitumise analüüs. 3 Noorkõiv, R., Sepp, V. (2005). Tallinna valgumisest Viimsi valda: äärelinnastumise väljakutsed pealinnalähedasele omavalitsusele. Linnad ja vallad arvudes 2005. Statistikaamet. 4 Vt Tammaru, T. (2004). Tallinna rahvastik. 13
2 Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... Eesti-sisese sisserände alternatiiviks on riikidevaheline migratsioon. Praegu ja eeldatavasti ka lähitulevikus kaotab Tallinn sarnaselt kogu Eestiga pigem tööealisi elanikke teistele, eelkõige kõrgema palgatasemega riikidele. See, kas linna elanikkond kasvab tulevikus rahvusvaheliste migratsiooniprotsesside tulemusena, sõltub asjaomastest riiklikest regulatsioonidest ning Eesti kui töö- ja elukeskkonna atraktiivsuse kasvust. Esmasteks poliitilisteks võtmeküsimusteks on, millist avatuse määra üleilmastuvale tööturule peetakse linna arengule soodsaimaks ning millistele elanike- ja tööjõurühmadele migratsioonipoliitika suunatakse. Sellest lähtuvalt on võimalik kujundada linna seisukohad riigi rahvastikupoliitika osas ning oma arenguhuvidest lähtudes riigiga koostööd teha. Vajadused ja nende täitmise võimalused arengustrateegia Tallinn 2025 kontekstis Tulenevalt Tallinna rahvaarvu säilitamise vajadusest ja konkureerimisest lähivaldadega on oluline mitmekesistada Tallinna elukeskkonda. Tallinna rahvaarvu kahanemist on ainuvõimalik piirata linlaste elukvaliteedi parandamise teel. Ennekõike tähendab see veelgi suurema tähelepanu pööramist elanike mitmekesistele vajadustele ja soovidele parema töö- ja ettevõtluskeskkonna loomine, paindlik ja eluasemete mitmekesisust soosiv eluasemepoliitika, kvaliteetsemad ja mitmekesisemad teenused ning inimsõbralik elukeskkond. Kuna tööjõu rahvusvaheline rändesaldo on negatiivne, tuleb Tallinnal jätkuvalt parandada linna elu- ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet võrrelduna Euroopa teiste riikide ja linnadega. Tööjõu sisserändega kaasnevate probleemide vältimiseks tuleb tagada eelkõige sotsiaal- ja haridusasutuste valmisolek uusimmigrante lõimida ja nende inimeste soovi korral ka naturaliseerida. Linna elanikkonna vananemise ja vähenemise tendents tähendab, et maksumaksjate arv võib väheneda ja paratamatult kasvab majanduslik surve linnaeelarvele. Seega on sama või parema elustandardi saavutamiseks hädavajalik suurendada tööturule jäävate elanike tööviljakust. Selle eelduseks on ettevõtluse strukturaalsed muutused, mille eesmärk on suurendada produktiivsust ja saavutada suurem kasum. Linna ettevõtluspoliitika peab sellesuunalisi muutusi soodustama. Elanikkonna vananemine suurendab vajadust pakkuda eakatele suunatud isetegevusvõimalusi ja toetust toimetulekuks. Vajaduse korral tuleb eakale tagada koht päevakeskuses või hooldekodus. Pidevalt tuleb ümber korraldada linna lasteasutuste ja koolide võrku. Elanikkonna rahvuslik koosseis, hariduskorralduse muutused (eelkõige vene õppekeelega gümnaasiumide üleminek osalisele eestikeelsele õppele) ning teisest rahvusest laste ja lapsevanemate koolivalikute prognoosimatus muudavad linna hariduspoliitika kavandamise ja elluviimise komplitseerituks. Kuna paljud Tallinnas töötavad inimesed elavad pealinnalähedastes asulates, peab transpordi infrastruktuur toimima linnastupõhiselt. Linna arendamisel tuleb luua eeldusi transpordikoormuse vähendamiseks või vähemalt selle kasvu pidurdamiseks. Siin jagunevad võimalused kaheks. Esiteks, kvaliteetsete ja lapsesõbralike elamualade arendamine kesklinna ärikvartalite läheduses võimaldab sulandada tööd ja igapäevast elu väiksemas ruumiühikus, hoida kvalifitseeritud tööjõudu ja peatada noorte ümberasumist Tallinna tagamaale. Muuhulgas tuleb Tallinna eri piirkondades luua võimalusi ka pere-, kaksik- ja ridaelamute ehitamiseks, et pakkuda linnas kodu loomise võimalust ka neile, kes 14
Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... 2 eelistavad privaatsemat elukeskkonda. Kindlasti tuleb panustada linnaruumi kvaliteetsele tihendamisele kesklinna ja suurte kortermajade rajoonide vahevööndis. Liiklemisprobleemide leevendamiseks ja elanike aja säästmiseks on otstarbekas hajutada äri- ja ettevõtlusalad kesklinna piirkonnast välja ning kujundada uued ärikvartalid teistesse linnaosadesse, linnasiseste või -väliste magistraal(ring) teede lähedusse. Kuna jõukamad tallinlased asuvad sageli elama linnalähedastesse valdadesse, tuleb kultuuri arendamisel kasutada Tallinnas kahesugust poliitikat. Esiteks on valglinnastunud piirkondade elanikud jätkuvalt (potentsiaalsed) Tallinnas pakutavate kultuuri- ja meelelahutusteenuste tarbijad ning see seob pealinna ja tagamaad ühtseks linnastuks. Kuigi teenuste ja ürituste sisu ning mitmekesisuse poolest ei suuda vallad Tallinnaga konkureerida, on Tallinna konkurentsinõrkus teenuste halvem kättesaadavus linnalähedaste valdade elanikele. Et muuta teenused logistiliselt kättesaadavamaks, tuleb parandada (ühis)transpordiühendust ja parkimisvõimalusi, laiendada Pargi ja reisi süsteemi ning ühispileti kasutamist. Linnastu elanike isetegevusvõimaluste ja rahvaürituste korraldamisel on otstarbekam aga lokaalsem lähenemine: elanikel peaks olema võimalik üritustel osaleda ja tegutseda võimalikult kodu lähedal, see tugevdaks ka kohalikku (linnaosa) identiteeti. Linna elanikkonna rahvuslik mitmekesisus tähendab, et linn peab suutma luua eri rahvuste esindajatele võimalused oma kultuuri edendada. Paljurahvuselisus on ressurss, mida tuleks märksa tõhusamalt kasutada nii linna elanikkonna kultuuritarbimise ja isetegevuse võimaluste mitmekesistamisel kui ka turismi edendamisel. 2.2 Majandusareng Tallinn ja teised Harjumaa omavalitsusüksused moodustavad Eesti võimsaima majandusregiooni, millel tuleb konkureerida kogu Läänemere majandusruumis. Tallinnas on ettevõtlusregistri andmetel enam kui 25 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet. Ettevõtlusaktiivsus on pealinnas 7,9 majanduslikult aktiivset ettevõtet 100 elaniku kohta. Kuigi see on jätkuvalt kõrgem kui mujal Eestis (5,3), tuleb silmas pidada, et Tallinna majanduslik areng sõltub ennekõike sellest, kui hästi ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis toime tulevad ning loovad ja realiseerivad koostöösidemeid. Ettevõtluse struktuuris domineerivad kaubandus- ning äriettevõtted, kumbki moodustas 2006. aastal ligi 1/3 kõigist ettevõtetest. Olulise osa majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest moodustavad veonduse, laonduse ja side (9,9%), ehituse (8,6%) ja töötleva tööstuse ettevõtted (8,1%). Võrrelduna 2003. aastaga vähenes Tallinnas kaubanduse, veonduse ja töötleva tööstuse ettevõtete osakaal. Tallinnas asuvate (üle 20 töötajaga) ettevõtete müügitulu moodustas 2006. aastal 220 miljardit krooni, mis oli 59,3% kõigi Eesti ettevõtete müügitulust (ESA). Tallinnas asuvate ettevõtete müügitulu osakaal on viimase nelja aasta jooksul protsendipunkti võrra kasvanud ja ettevõtete ärikasum moodustas 2006. a 58,9%. Kuna valdav on väikeettevõtlus, siis on ettevõtete konkurentsieeliseks paindlik reageerimine turul toimuvale. Tallinn on ka peamine välisinvesteeringute sihtala. Tallinna on tulnud ligikaudu 4/5 Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. Tallinnas asuvate ettevõtete investeeringud põhivarasse moodustasid 15
2 Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... 2006. aastal 51,1% kõigi Eesti ettevõtete asjaomastest investeeringutest, kusjuures Tallinna osakaal on viimastel aastatel vähesel määral langenud. 9,0 8,0 7,0 6,0 5,0 4,0 4,1 5,5 6,1 4,5 6,0 6,7 4,9 6,5 7,2 5,3 7,3 7,9 3,0 2,0 1,0 0,0 2003 2004 2005 2006 Eesti Harju maakond Tallinn Joonis 5. Majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 100 inimese kohta (ESA statistiline profiil) 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Eesti Tallinn Joonis 6. Vähemalt 20 töötajaga ettevõtete investeeringud põhivarasse (tuhandetes kroonides) (ESA) Märkimisväärne on Tallinnas asuvate ettevõtete arengu- ja uuringukulude osakaal kõigist Eesti ettevõtete asjaomastest kulutustest. Nimetatud kulud kasvasid 2000. aasta 65%lt 81%ni 2006. aastal. Kuivõrd arengu- ja uuringukulude absoluutmahud on jätkuvalt tagasihoidlikud 2006. aastal Eesti ettevõtetel kokku 560 miljonit (1,2% tööjõukuludega võrreldes), siis annab see tunnistust pigem ülejäänud Eesti piirkondade ettevõtluse vähesest kui Tallinna ettevõtluse suurest teadmistepõhisusest. Viimastel aastatel on püsivalt kasvanud hõivatute arv, seda on soodustanud ka töötute arvu langus. Tähelepanuväärne on, et tööhõive määr on Tallinnas oluliselt kõrgem Eesti keskmisest ja seda tõsta oleks väga raske. 16
Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... 2 250,0 71,0 200,0 70,5 70,5 Hõiveseisund (tuhat) 150,0 100,0 50,0 68,8 69,1 68,8 70,0 69,2 70,1 70,0 69,5 69,0 68,5 68,0 Tööjõus osalemise määr (%) 0,0 2003 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Tööjõud, tuhat Töötud, tuhat Hõivatud, tuhat Tööjõus osalemise määr, % 67,5 Joonis 7. 16 74-aastaste hõiveseisundi dünaamika Tallinnas (ESA) Tallinna hõivestruktuur on teinud läbi olulisi muutusi alates 2000. aastast. Töötlevas tööstuses on töötajate arv langenud. Kasvanud on töökohtade arv ennekõike hulgi- ja jaekaubanduses, finantsvahenduses, kinnisvaraarenduses ja äriteeninduses, samuti hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Suhteliselt odava tööjõuga majandusmudeli ammendumine Eestis tähendab, et struktuurimuutused on majandusarengu jätkumiseks möödapääsmatud. 45,0 40,0 Hõivatud elanike arv (tuhat) 35,0 30,0 25,0 20,0 15,0 10,0 5,0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 0,0 Töötlev tööstus Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Hotellid ja restoranid Veondus, laondus ja side Finantsvahendus Kinnisvara, rentimine ja äritegevus Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Muu Joonis 8. Hõivemuutus tegevusalade kaupa 2000 2007 (ESA) 17
2 Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... Ettevõtluse arengu, tööhõive suurenemise ja struktuuri muutusega paralleelselt on kiiresti kasvanud ka elanike sissetulekud. Perioodil 2000 2006 on need kahekordistunud. Tallinna elanike brutopalk edestab Eesti keskmist taset, kuid suhteline vahe on aastate jooksul mõnevõrra vähenenud. Põhjamaade keskmisest palgatasemest jäävad Tallinna palgad aga kaugele. Seega on konkurentsivõime parandamiseks tööturul hädavajalik töö tootlikkuse oluline suurendamine. See omakorda eeldab tõsiseid majanduse ja ettevõtluse struktuuri muudatusi koos seda võimaldava tööjõu kvaliteedi arenguga. 12 000 10 000 8 000 6 000 4 000 2 000 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Eesti Harju maakond Tallinn Joonis 9. Keskmise brutokuupalga muutus 2000 2006 (ESA) 2000. aastate majanduselu kõige silmapaistvam sektor on olnud ehitus- ja kinnisvarasektor. Viimase kümne aasta jooksul on Tallinna linnaruum muutunud atraktiivsemaks tänu paljude uusehitiste rajamisele (pangad, kaubanduskeskused, büroohooned, korterelamud, vabaajakeskused, spordirajatised ja kultuuriobjektid), Tallinna äripiirkonna väljaarendamisele ning vanade majade korrastamisele ja renoveerimisele. Kasvanud on maakasutuse intensiivsus kesklinnas ja peamiste linnasiseste magistraalide vööndites. Samas on linnaruumis ulatuslikke maa-alasid, mis on siiani alakasutatud ja heakorrastamata. Tallinnal tuleb jätkuvalt teha jõupingutusi, et saada riigilt maid munitsipaalomandisse ning hoogustada vabade maade kasutuselevõttu. Märkimisväärselt on linna ilmet, elanike liikumist ja ligipääsu parandanud infrastruktuuride korrastamine ja uute tänavate ehitamine, näiteks Tartu maantee läbimurre. Hoolimata infrastruktuuri rajamisest ja investeeringutest, mille eesmärk on parandada linnaruumi kättesaadavust, on tööstusja laomajandusettevõtted liikunud linnast välja. Koos sellega on lähivaldadesse kolinud ka suur hulk väiksemat kvalifikatsiooni nõudvaid ja odavamaid (tootmis)töökohti. Kui Tallinna osaks jäävad kallid töökohad, siis peab ka inimressurss nende muutustega kaasa minema ning selle eelduseks on kvaliteetse tööjõu ettevalmistamine. Ka eluasemeturul on toimunud kiired muutused. Elamispindade arvu suhteline kasv on Tallinnas jäänud madalamale tasemele võrreldes muu Harjumaaga, eriti Tallinnaga piirnevate valdadega, nagu Viimsi, Harku ja Rae vald. Kiire kasvu valdades on tinginud suhteliselt odav maa, paindlik planeerimispoliitika ning asjaolu, et oluline osa elanikkonnast väärtustab privaatsust ja looduslähedust. Samas on 18
Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... 2 tähelepanuväärne, et valdav osa uusasumitest on koondunud eelkõige Tallinna linnapiiri vahetusse lähedusse ja rannikualale, kus maa kõrge hinna tõttu on kerkinud ka paljukorteriliste elamutega uusasumeid. 180,0 160,0 140,0 120,0 80,0 60,0 Harjumaa va Tallinn Harjumaa Tallinn Kogu Eesti 40,0 20,0 0,0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Joonis 10. Kasutusse lubatud eluruumide arv 2000 2007 (ESA) Absoluutarvudes on uusi eluruume viimastel aastatel lisandunud Tallinna siiski rohkem kui teistesse Harjumaa omavalitsusüksustesse kokku. Tallinna ja ülejäänud Harjumaa märkimisväärne erinevus seisneb lisandunud eluruumide suuruses. Kui Tallinnas on valdav osa uutest elamispindadest 3 toalised või väiksemad, siis mujal Harjumaal moodustavad ligi poole uutest elamispindadest 4 ja enama toaga eluruumid. Ka üldarvult on väljaspool Tallinna ehitatud suuremaid, lastega peredele sobivamaid eluruume rohkem kui Tallinnas. Seejuures on väiksemate korterite osakaal teistes Harjumaa omavalitsusüksustes tõusnud olulisele kohale alles viimastel, kinnisvarabuumi aastatel. 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 5 ja enama toalisi 4-toalisi 3-toalisi 2-toalisi 1-toalisi 500 0 2003 2004 2005 2006 2007 Joonis 11. Kasutusse lubatud eluruumid Tallinnas 2003 2007 (Ehitisregister) 19
2 Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 5 ja enama toalisi 4-toalisi 3-toalisi 2-toalisi 1-toalisi 500 0 2003 2004 2005 2006 2007 Joonis 12. Kasutusse lubatud eluruumid teistes Harjumaa omavalitsusüksustes 2003 2007 (Ehitisregister) Koos elamuehituse kiire kasvuga tõusid kuni 2007. a alguseni hüppeliselt ka kinnisvarahinnad, edestades oluliselt palga kasvu. 2008. a alguses aga ületab pakkumine kinnisvaraturul oluliselt nõudlust ning kinnisvarahindu on mõningal määral alandatud. Eriti oluliselt on kahanev nõudlus mõjutanud just viimaste aastate suure ülepakkumisega kinnisvaraprojekte linna lähivaldades, vähem aga kvaliteetseid hea asukohaga elamispindasid Tallinnas. 35,0 30,0 25,0 20,0 Kinnisvara 1m 2 hind 15,0 Tallinna brutopalk 10,0 5,0 0,0 I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Joonis 13. Kinnisvara hind ja brutopalk Tallinnas 2000 2007 (ESA) Elamuturu nõudluse puhul tuleb Eestis arvestada asjaolu, et vajadus uute elamispindade järele on jätkuvalt suur, kuivõrd praegu on elamispinda Eestis inimese kohta ligikaudu kaks korda vähem kui 20
Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... 2 arenenumates Euroopa riikides. Peamiseks piiranguks on aga elanike madalamad sissetulekud võrrelduna Lääne- ja Põhja-Euroopaga ning laenude halvenenud kättesaadavus ja kasvanud hind. Niisiis on elamispinna vajaduse potentsiaal sisemiste kriteeriumide alusel Tallinnas jätkuvalt suur. Kuna valikul peetakse oluliseks eelkõige asukohta, sotsiaalse infrastruktuuri kättesaadavust, ümbritseva elukeskkonna esteetilist väärtust ja turvalisust, siis tuleb ka Tallinnal pingutada eriilmelise ja valikuid pakkuva elukeskkonna loomisel. Elu- ja töökohtade muutused ning maakasutuse funktsioonide areng on toonud kaasa olulisi ümberkorraldusi ka elanike senistes liikumissuundades. Kogu liikumiskeskkond nõuab läbivaatamist. Juba praegu võib täheldada, et Tallinn on väga oluline töötamiskoht kõikidele eeslinlastele. Analüüs on selgitanud, et Tallinna tagamaalt pendeldab iga päev linna tööle 38 500 ja Tallinnast tagamaale regulaarselt 20 100 inimest. Tallinna tagamaa nn kuldse ringi valdades paikneb 87% uutest elamutest 5. Viimase 10 aasta jooksul on linnapiiri ületavad liiklusvood enam kui kahekordistunud ja jõudnud ligikaudu 250 000 sõidukini ööpäevas. Liiklusintensiivsuse kasvu tõttu on vähenenud sõidukite keskmine liikumiskiirus linnas. Probleeme põhjustab ka Tallinnast välja kolinud ettevõtete töötajate transport, kuna ühistranspordi korraldamine elamupiirkondadest linnalähedastele tööstusaladele on keeruline ning ettevõtted on sunnitud töötajate veoks kasutama oma transporti. Tallinna ja lähivaldade elanike tööle liikumise viisides esineb mõningaid erinevusi. Tallinnas kasutab tööle minekuks põhiliselt ühistransporti 43% elanikest, lähivaldades aga vaid 23%. Vastupidine on olukord aga isikliku auto kasutuses tallinlastest sõidab autoga tööle 28%, lähivaldade elanikest aga 42%. Üheks põhjuseks on kindlasti Tallinna ühistranspordivõrgu oluliselt parem toimimine võrrelduna vallasisese või valdade ja Tallinna vahelise ühistranspordiga. 50% 45% 43% 42% % põhiline tööleminemineku viis 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 17% 23% 1% 3% 23% 7% 7% 28% 3% 2% Jalgsi Jalgrattaga Ühistranspordiga Ettevõtte transpordiga Isikliku auto (või taksoga) Muu Tallinn Lähivallad Joonis 14. Põhiline töölemineku viis 5 Tallinna ja ümbritsevate omavalitsuste koostöövõimalused ja perspektiivid valglinnastumise kontekstis. Tartu Ülikool. Ahas, R., Jauhiainen, J. jt 2007 21
2 Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... Tallinna ühistranspordiliinide pikkus on viimastel aastatel püsinud üsna samal tasemel, ühissõidukis tehtud sõitude arv on aga kasvanud. 200 740 Sõitud arv (tuh) 150 100 50 720 700 680 660 640 Liinide pikkus (km) 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 620 Sõitude arv Tallinna ühistranspordi liinide pikkus Joonis 15. Sõitude arv ja liinide pikkus Tallinna ühistranspordis 2000 2007 (Tallinna Linnavalitsus) Tallinna ja lähivaldade puhul ei võimalda ühistransport üksnes töö- ja elukoha vahel liikuda, vaid tagab ka linnaruumi kättesaadavuse vaba aja veetmiseks ning täidab muid elanike vajadusi. Paljudele eeslinnadesse kolinud peredele on Tallinna infrastruktuur ja teenused jätkuvalt elutähtsad. Seetõttu ongi linnalähedased korterid hinnas. Pigem jätkavad inimesed linlikku elulaadi harjumuspärastes tingimustes linnapiiril kui Tallinnast kaugemal enam privaatsust pakkuvates eramutes. Elukohavalikut mõjutavad ka liikumisvajadusest tingitud logistilised probleemid, kuna ühistranspordiühendus on linnapiirile lähedal olevates asulates ja asumites mõneti parem. Vajadused ja nende saavutamise võimalused arengustrateegia Tallinn 2025 kontekstis Majanduslik areng ja kasv kajastuvad otseselt nii riigieelarve kaudu linnaeelarvesse jaotatavas tulumaksus kui ka riigi võimekuses toetada kohalikke investeeringuid. Tulude suurus määrab linna võime parandada linnas elukvaliteeti, osutada avalikke teenuseid ning muuta linn elanikele ja investoritele eri viisidel atraktiivseks. Majanduskasvust olenevad linnaelanike soovid elukoha valikul. Kui muutuvad tarbimiseelistused, muutuvad ka kohaliku omavalitsuse teenustele ja arendustegevusele esitatavad nõudmised. Kasvava majanduse korral kasvavad ka elanike ootused avalike teenuste ja linnakeskkonna arengu osas, probleemid majandusarengus suurendavad aga vajadust avaliku sektori toetuste järele. Struktuurimuutuste vajadus majanduses eeldab linna ettevõtluspoliitikalt nii ettevõtjate ümberorienteerumise soodustamist uuenduslikele, teadmistemahukatele ja enam lisandväärtust loovatele töökohtadele kui ka tööjõu paindliku täiendus- ja ümberõppe võimalusi. Veelgi olulisem on luua ettevõtluskeskkond, mida iseloomustab tööturu paindlikkus ning töövõtjate valmisolek muutusteks 22
Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... 2 ja riskiks luua oma ettevõte. Innovatiivsete algatuste elluviimiseks on oluline toetada ettevõtlusinkubaatorite tegevust, sh loomeinkubaatoreid. Linnakeskkonna väärtuse suurendamise eeldus on teadmistemahuka tööhõive suurendamine, elu- ja töökohtade tasakaalustatud paigutus ning linnaruumi võimalikult hea ja ökonoomne kättesaadavus eri transpordiliikide lõikes. Mobiilsus annab töötajatele võimaluse leida meelepärane töökoht ja ettevõtjatel tekib võimalus tööjõudu valida. Majanduse struktuurimuutused eeldavad terviklikku, õppija ja ühiskonna vajadusi arvestavat haridussüsteemi, milles on tagatud sujuv üleminek ühelt haridustasemelt teisele. Järjest tähtsamaks muutub kvaliteetse täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe võimalus, mis on töökohtade kiire vahetamise ning senisest suuremat sissetulekut pakkuvatele tegevusaladele ülemineku eeltingimus. Võtmesõnaks on koolide, linnavalitsuse, riigi ja ettevõtjate koostöö. Klastriarenduse seisukohalt on oluline ärisidemete laiendamine nii Läänemere piirkonnas kui ka üleilmses mastaabis, et realiseerida Tallinna eeldused klastrite arendamiseks kõrgtehnoloogilises tootmises, IKT, merenduse ja logistika, loomemajanduse ning biotehnoloogia valdkonnas. Tallinna konkurentsivõime suurendamise tingimusi on kindlasti tugeva positsiooni saavutamine rahvusvahelises tööjaotuses. Selle tarvis on oluline arendada unikaalseid piirkondlikke keskusi nagu Ülemiste City ja Tallink City ning ajakohastada Kopli poolsaare infrastruktuur koos rannaalade avamisega merele. Samas tuleb jälgida, et Tallinna vanalinna kui UNESCO maailmapärandi nimekirja objekti ei kahjustataks ning modernsed lahendused tugevdaksid Tallinna linnaruumi terviklikkust. Arvestada tuleb kõrghoonete paiknemise ja miljööväärtuslike alade jt teemaplaneeringutega. Parimate ruumi- ja arhitektuuriliste lahenduste saavutamiseks on oluline rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste korraldamine. Majanduse struktuurinihke osa on ka odavuse kui turismi arengu eelduse vähenemine ning kaugemas perspektiivis kadumine. Seega on oluline turismitoodete ja -teeninduse kvaliteedi parandamine, uute toodete loomine ja aktiivne turundamine. Tallinn peaks kindlasti algatama ka linnakeskuse atraktiivsemaks muutmise programmi, sest enamik Tallinna turistidest on just kesklinnas pakutava kultuuri tarbijad. Tallinna atraktiivsuse huvides on Tallinna Linnahalli, Kultuurikatla rekonstrueerimine ning Kadrioru pargi, Tallinna Loomaaia ja Tallinna Botaanikaaia arendamine. Maakasutus on intensiivistunud. Linnal tuleb ennetada eri kasutusfunktsioonide konflikte, mis lähemas või kaugemas perspektiivis võivad nõrgendada ettevõtete konkurentsivõimet (nt ärihoonete arendamine vanalinna kontakttsoonis vs vanalinn kui turismitoode). Maakasutuse intensiivistumine kujutab endast nii ohtu kui ka turismi edendamise võimalust. Vältima peab survet väljakujunenud turismiobjektidele ja puhkealadele. Teisest küljest tuleks uutes arendusprojektides näha ka võimalust kujundada arhitektuurseid huviväärsusi, nii üksikuid hooneid kui ka suuremaid piirkondi (nt rannaala). Arendustegevuse laiendamiseks on vajalik, et riik annaks senisega võrreldes suuremas ulatuses maad munitsipaalomandisse. Et suurendada linna sisemist atraktiivsust ja muuta linn külalistele ligitõmbavamaks, tuleb tagada rannikualade, miljööväärtuslike alade säilimine ning platside ja parkide heakord, sh Vabaduse väljaku rekonstrueerimine. Linna huvides on Rohelise pealinna idee edasiarendamine. Autostumise kasvu aeglustamiseks tuleb luua sõiduautode kasutamisega võrreldavad alternatiivsed liikumisviisid. Eriti oluline on parandada linnaruumi kättesaadavust ühistranspordi (sh rööbastranspordi) ja kergliikluse osatähtsuse suurendamise teel. Trammiliikluse arendamine ja kiire ühendus Tallinna lennujaamaga aitavad luua parema liikluskeskkonna, mida tuleb käsitleda linnaruumi korral- 23
2 Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... damise ja eri transpordiliikide koos kasutamise kontekstis. Tuleb leida võimalus tõsta ühistranspordi kiirust ja ühistransporti arendada, sh rajada ühissõidukiradasid, laiendada Pargi ja reisi süsteemi ning arendada Tallinna ja Harjumaa ühtset piletisüsteemi. Tallinna tänavavõrgu arendamise tähtis meetmekompleks on ida-läänesuunaliste magistraalteede rajamine. Teed kannavad tinglikke nimetusi Lõuna- ja Põhjaväil (koos Russalka eritasandilise ristmikuga). Magistraalteede rajamisel tuleb vältida nende ehitamist puhke- ja metsaaladele. Oluline on Tehnika-Veerenni-Filtri tänavate ühendustee ehitamise jätkamine ja Pärnu maantee rekonstrueerimine. Infrastruktuuri arengu seisukohalt on oluline Haabersti ristmiku ja Tallinna väikese ringtee väljaehitamine. Tallinnale kui merelinnale on oluline sadama-ala arendamine, sh tuleb tagada sujuv juurdepääs linnas ja selle ümbruses paiknevatele sadamatele, luua parem jalgsiühendus reisisadamate ja linna vahel ning jätkata kergliiklusteede rajamist. Mereturismi arengu tarvis on vaja rekonstrueerida Aegna sadam ja Katariina kai ning korrastada Aegna saare rannad. Tallinna arengu huvides on oluline korraldada ümber raudteetransport ja vähendada ohtlikke veoseid. Elulise tähtsusega on Ülemiste liiklussõlme väljaehitamine, nn Tallinna lõunavärava rajamine. Kavas on rekonstrueerida Pääsküla ja Nõmme raudteeülesõit ning Tondi eritasandiline ristmik. Tallinna ja tagamaa koostöös tõusevad esile vajadus investeerida Tallinna sisse- ja väljasõiduteedesse, arendada säästvat mitmeliigilist transporti ja järgida kooskõlastatud eluasemepoliitikat, optimeerida haridusvõrk, edendada vaba aja veetmise ja puhkevõimalusi rohealadel, teha koostööd siseja välisturismi vallas jms. Vaba aja sisuka veetmise tarvis on vaja rekonstrueerida Kadrioru Kirdetiigi ümbruse veesüsteem ning Snelli tiigi ja pargi purskkaevud, ehitada Pirita rannakaitserajatised, arendada Pirita randa ning projekteerida ja rajada Pirita jõe maastikukaitsealale puhkekohad. Tallinna ümbritseva tööstuspiirkonna haldamiseks on vaja rajada Tallinna ümbritsev magistraalteede võrgustik, mis lisaks autotranspordi liiklusvoogude sujuvale korraldamisele hõlmaks ka rongiliiklust. Tallinna raudtee ümbersõidutee rajamine võimaldab vähendada pealinna liikluskoormust ja välja viia ka keskkonnaohtlikud veosed. Majanduse regionaalses arengus on Tallinn Eesti kontekstis väga konkurentsivõimeline majanduskeskus, kus paikneb valdav osa rahvusvaheliste ettevõtete peakorteritest. Tallinna logistiliselt keskse asendi säilimine ja tugevnemine sõltub eelkõige transpordi infrastruktuuri arengust kogu riigi territooriumil, see jääb aga linnavõimu otsesest tegevussfäärist välja. Samas on selge, et Tallinna huvides on muu Eesti kui Tallinna majandusliku, rahvastikulise ja sotsiaal-kultuurilise tagamaa areng ning kvaliteetne ühendus selle tagamaaga. See loob vajaduse formuleerida Tallinna ja teiste omavalitsusüksuste ühishuvid ja seista nende eest suhetes riigiga. Kindlasti on arendustegevuse keerukaks ülesandeks leida võimalused, mis annaksid Tallinnale suhtelisi konkurentsieeliseid võrrelduna Tallinnast suuremate pealinnade ja regionaalsete keskustega. 24
Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... 2 2.3 Sotsiaal-kultuuriline areng Tallinna kui riigi suurima keskuse ja pealinna tähtsus teiste Eesti piirkondade elanikele on olnud kasvav. Tallinna mõjuala on kogu Eesti, linna lähiümbruse elanikest on üle 90% pealinnaga seotud, Kagu- Eestis kahaneb see 25%ni. Joonis 16. Tallinnaga seotud (12 kuu jooksul vähemalt korra kuus Tallinnas viibinud, st mitte turistid ega juhukülastajad) inimeste osakaal (Ahas, R., Jauhiainen, J. jt, 2007, lk 154) Mõningaid muutusi toob Tallinna kui keskuse rolli Eesti liitumine Schengeni ruumiga. See on loonud oluliselt paremad suhtlus- ja liikumisvõimalused eelkõige Lõuna-Eesti ning Balti riikide suurima linna Riia vahel. Kindlasti on Schengeni ruum lähendanud Tallinna teistele Euroopa pealinnadele ja keskustele ning vähendanud vahet nn vana ja uue Euroopa vahel. Tallinnale kujuneb proovikiviks Euroopa kultuuripealinna rolli täitmine 2011. aastal koos Turu linnaga. Oluliseks sisemiseks sotsiaal-kultuuriliseks arenguks loob aluse tõsiasi, et täiskasvanuikka on jõudmas pärast üleminekuaega üles kasvanud põlvkond. Nende väärtushinnangute kujunemise keskkond on olnud eelnevatest oluliselt erinev. Erinevalt praegusest keskealiste põlvkonnast, kelle elulaad on valdavalt tarbimiskeskne ja individualistlik (karjääritegemine, hiline sünnitusiga, eramus elamise väärtustamine jne), on uue põlvkonna seas eeldatavasti enam neid, kes tunnevad muret ühiskonna järelkasvu ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse pärast. Tulenevalt põlvkondlikest muutustest ja üldisest traditsiooniliste väärtuste murenemisest üleilmastumise mõjul on selge, et linnaelu korraldamisel ja arendamisel tuleb järjest enam arvesse võtta elulaadide ja hoiakute ning nendega seotud nõudmiste mitmekesisust. Tallinna linna kontekstis on üks võtmeküsimusi rahvuspõhiste väärtushinnangute ja 25
2 Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... eneseväljendusviiside ühildamine ning tugeva kultuurilise ja sotsiaalse ühisosa edendamine. Muuhulgas mõjutab rahvuspõhine väärtushinnangute ja hoiakute erisus ka elamispindade turu suundumusi. Tallinna puhul on lähiaastatel oluline teema venekeelse elanikkonna käitumine elamispindade turul. Tallinna paneb proovile kasvav hulk nn uusimmigrante, kes rahvusvahelise kogemuse põhjal eelistavad elukohana just nimelt pealinna. Sotsiaalne ebavõrdsus ei ole Eestis, sh Tallinnas, viimastel aastatel kasvanud, vaid pigem vähesel määral kahanenud. Sellest hoolimata on elanikkonna kihistumine võrrelduna näiteks Põhjamaade (pea)linnadega tugev. Eesti teiste piirkondadega võrreldes on Tallinnas vaesuspiirist allpool elavaid inimesi märkimisväärselt vähem ning suurem on ka elanike keskmine sissetulek. Tallinna sotsiaalkaitse süsteem ongi arenenud selles suunas, et kiiresti on kasvanud sissetulekutest sõltumatute toetuste mahud, samas kui sissetulekutest sõltuvate toetuste mahud on jäänud sisuliselt samaks. 120,0 100,0 80,0 60,0 Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused 40,0 20,0 Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused 0,0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Joonis 17. Perekonna sissetulekust sõltuvad ja sõltumatud sotsiaaltoetused 2000 2007 (Tallinna Linnavalitsus) Tallinlastel on tervise enesehinnang ajavahemikus 1990 2004 tõusnud oluliselt kõikide 16 64 aastaste seas ning 11- ja 13 aastaste vanuserühmades. Erineva haridustasemega rühmade subjektiivse tervisehinnangu analüüsimisel ilmneb, et kõrgema haridustasemega inimeste subjektiivne tervisehinnang on oluliselt kõrgem nii naiste kui ka meeste seas. Paralleelselt positiivsete hinnangute kasvuga kasvab ka haigusjuhtude arv. Sarnaselt kogu Eestiga jääb tallinlaste keskmine oodatav eluiga jätkuvalt väga oluliselt alla Euroopa, eriti Põhjamaade asjaomasele näitajale. Selle oluliseks põhjuseks on elanikkonna vähene terviseteadlikkus ja kõrge riskikäitumisega isikute suur osakaal. 26
Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... 2 250 00 100% 200 000 80% h 150 000 60% Tallinn Harjumaa 100 000 40% Kogu Eesti 50 000 20% 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 0% Joonis 18. Registreeritud esmaste haigusjuhtude arv vs tallinlaste enesehinnang terviseseisundile 2000 2006 (Tallinna Linnavalitsus) Vajadused ja nende saavutamise võimalused arengustrateegia Tallinn 2025 kontekstis Elulaadide ja väärtushinnangute mitmekesisus toob endaga kaasa teenuste ja toodete nõudluse mitmekesistumise. Nn pehmete väärtuste tähtsustumine loob vajaduse tutvustada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ja juurutada neid ettevõtetes, milles ka avalikul võimul on tähtis roll. Elulaadi ja väärtuste muutumine suurendab nõudlust kultuurilise isetegevuse ja eneseväljenduse võimaluste järele, kuid killustab korraldatavate ürituste osalejaskonda. Elanikkonna sotsiaalne kihistumine töötab samas suunas ja veelgi negatiivsemate tulemitega. Kihistumine on seotud nii kultuuri vastuvõtmise võime kui ka kultuurinõudlusega mõlemad on vaesemates kihtides oluliselt väiksemad kui jõukamates. Seega sõltub kultuurielu rikkus ja mitmekesisus oluliselt majandus- ja sotsiaalpoliitika toimimisest. Ka rahvuspõhised väärtus- ja maitseerinevused killustavad kultuurielu, kuid tõhus lõimimispoliitika võimaldab nendega kultuurielu hoopis rikastada. Materiaalsete väärtuste kõrval tuleks pöörata oluliselt enam tähelepanu elukvaliteedi linnaökoloogilistele aspektidele. Linna arendamise seisukohalt tähendab muutus ökoloogilisema elulaadi suunas liikumiskeskkonna, madaltiheda elamuehituse ja rohevõrgustiku eelisarendamist. See sisaldab näiteks ühissõidukiradade loomist, kombineeritud liiklemisviiside ja keskkonda säästvamate liikumislahenduste arendamist (trammiliikluse eelistamine bussile (nt trammitee rajamine Lasnamäele) ning investeeringuid energiasäästlikesse transpordilahendustesse). Samuti on oluline stimuleerida loodussäästlikku mõtlemist, väärtustada linnamiljööd ja kultuuripärandit, säästlikku energiatarbimist, rohevõrgustiku heakorrastamist ja väikevormide ning purskkaevude rajamist. Sotsiaalse kihistumise senisel tasemel püsimine või süvenemine ohustab ettevõtluse struktuur- 27
2 Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... sete muutuste teostumist ning nõuab avalikult sektorilt (sh linnalt) ennetavat või rehabiliteerivat sekkumist. Peamine pikaajaline võimalus minimeerida kihistumist ja selle negatiivseid mõjusid ettevõtlusele on tõhus ja ühiskonna lõimitust toetav haridussüsteem. Riskirühmadele mõeldud tugiteenustega aitab võrdseid võimalusi pakkuv haridussüsteem vähendada ka sotsiaalset kihistumist. Seoses elamuehitusprogrammi 5000 eluaset Tallinnasse (sundüürnikud, hädasti eluruume vajavad isikud) lõpulejõudmisega on oluline Tallinna teise elamuehitusprogrammi käivitamine. Programmi Lasteaiakoht igale lapsele raames ehitatakse uusi ja rekonstrueeritakse olemasolevaid lasteaiahooneid. Suurendatakse eralasteaedade toetusi. Õpikeskkonna parandamiseks remonditakse järgneva nelja aasta jooksul kõik linna üldhariduskoolid. Senisest veelgi enam suunatakse vahendeid kodaniku kasvatamisele, selles on tähtis roll nii huviharidusel ja tegevusel kui ka noorsootööl. Noorte osalemist linnaelus toetatakse laiemalt läbi erinevate programmide, projektide kui ka uute osalusvormide kasutuselevõtu. Elamupoliitiliseks visiooniks on muuta eluase kõigile Tallinna elanikele kättesaadavaks. Linna omandis olev elamufond on käesoleval ajal 4500 eluaset, millest ca 3800 on elamiskõlblikud eluruumid. Linna omandis olev elamufond moodustab kogu linnas olevast elamufondis vaid ca 2%. Eesti leibkondadest ligi kolmandik elab kehvades või nende vajadustele mittekohastes eluruumides. Eluaseme suurus ja mugavus sõltuvad üha enam sissetulekutest. Vaesemate perede juurdepääs eluasemele on halvenenud. Eluasemevaldkonda puudutavad uuringud on jõudnud tulemusele, et Eestis on senini liiga vähest tähelepanu pööratud sotsiaalsetele sihtgruppidele munitsipaal-üürielamispindade võimaldamisele. Küsitluste tulemused näitavad, et linnalt eluaseme üürimise alternatiivi peetakse põhimõtteliselt oluliseks, kuid individuaalse eluasemekarjääri tulevik seotakse valdavalt isiklikku omandisse kuuluva eluasemega. Sõltumata elustaadiumist või vanusgrupist võib tunnetatud vajadust linnalt korteri üürimise järele vaadelda küll kui majanduslikku paratamatust, teisalt aga ka kui eluasemesuhet, mis annab kindlustunde kui selle kasuks on otsustatud või ka juhtumil kui on tegemist hetkeparatamatusega. Lähtudes sotsiaalsest vajadusest munitsipaalüürieluaseme järgi ja arvestades samas ka seda, et väga laialt on siiski ideaaliks isiklikus omandis olev eluruum, prognoosime aastaks 2027 Tallinna linna munitsipaalüürieluasemete osakaaluks kogu linna elamufondist 7,5 %. Rahvuslike lõhede vähendamiseks luuakse koolides valmisolek eri emakeele ja kultuuritaustaga laste õpetamiseks ühistes klassides. Samuti suurendatakse noorsootöö osatähtsust eri rahvustest noorte lõimimisel. Kavas on rajada noortekeskused igasse asumisse. Noorte osalemist linnaelus toetatakse laiemalt mitmesuguste programmide ja projektidega ning uute osalusvormide kasutuselevõtu teel. Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega on keskmine eeldatav eluiga Eestis, sh Tallinnas 6 7 aasta võrra lühem. See tähendab, et kohalikul omavalitsusel tuleb senisest palju suuremat tähelepanu pöörata inimeste terviseteadlikkuse tõstmisele ja eelduste loomisele tervist toetavateks tegevusteks linnakeskkonnas (loodus- ja terviserajad, spordiväljakud ja saalid). Tööd on alustanud tervisedendusspetsialistid linnaosades, narkootiliste ainete kasutamisest loobuda soovijate nõustamiseks ja rehabilitatsiooniks on koostöös riigiga loodud võrgustik, kus pakutakse nii narkorehabilitatsiooni teenuseid kui ka nõustamist, kaasates perearste ja tervishoiuasutusi. Elanikkonna terviseteadlikkuse suurendamiseks toetatakse avalike saunade ehitamist ja olemasolevate ajakohastamist, viiakse läbi teabeüritusi tervisepäevad ja nädalad linna asumites, asutustes, koolides ja lasteaedades koos ülelinnaliste kampaaniatega. Lähiaastate prioriteet kiirabi tehnilise baasi parendamine, on koolide tervisenõukogude 28
Kesksed arengusuunad, nendega seotud ülesanded ja lahendused arengustrateegia... 2 tegevuse võimestamine ning tervishoiutöötajatele nõustamisoskuste õpetamine. Rahvastiku tervise arengukava elluviimise koordineerimiseks luuakse tervisekoalitsioon ja moodustatakse tervisefond. Nimetatud fond võimaldab toetada linnaosade, erasektori ja mittetulundusühingute tervisedenduslikke projekte elanike tervisekäitumise kujundamiseks ja muutmiseks. Samuti tuleb kasutada suunatud toetusi majanduslikult vähem kindlustatud elanike puhul, kes on ka suurimad tervise riskirühmad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata alkoholipoliitikale, laiendada töökollektiivides ja koolides tehtavat alkoholismi ennetustööd ning kujundada karskus elunormiks. Sporditegevuse propageerimiseks ehitatakse uusi spordikeskusi, jätkatakse terviseprogrammi Tallinn liigub ja taotletakse riigilt spordiraha saamise vanuse pikendamist 26. eluaastani. Linna eesmärk on laiendada harrastus- ja saavutusspordi kandepinda ja spordiga tegelemise võimalusi. Kultuuripealinna staatus aastal 2011 on pealinna kultuurisündmustes oluline verstapost, mis aitab tutvustada eesti kultuuripärandit ning luua rahvusvahelisi kultuurikontakte. Elanike parem kaasatus kultuuriellu loob parema aluse eri kultuuride mõistmisele ning euroopalike väärtuste levimisele. 29
3 Tallinna arenguvisioon 3. Tallinna arenguvisioon 30
Tallinna arenguvisioon 3 Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, mitmekultuuriline töökate ja loovate inimeste linn, unikaalne kultuurimärk ja mereäärne värav ajalukku. Tallinn on rahvusvaheliselt atraktiivne külastuse sihtkoht ja konkurentsivõimelise uue majanduse eestvedaja uuendusmeelses, tasakaalustatud ja turvalises linnakeskkonnas armastus esimesest pilgust, tegus ja usaldusväärne koostööpartner. Arenguvisiooni konkretiseerivad kuus peaeesmärki, mis on formuleeritud strateegias Tallinn 2025 ja mida arengukava koostamise käigus täpsustati järgmiselt: ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane tootliku majandusega Tallinn; vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane mitmekesiste tegevusvõimalustega ja elamusterohke Tallinn; turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane haritud, võimekas ja avatud Tallinn; kaitstud ja abistatud tallinlane maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn; kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn; demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased teadmistepõhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn. Ühtlasi koostati iga peaeesmärgi alleesmärgid, mille saavutamine seostati Tallinna linna lähiaastate eelarvestrateegiaga (joonis 20). 31
4 Tallinna arendamise põhimõtted 4. Tallinna arendamise põhimõtted 32
Tallinna arendamise põhimõtted 4 Tallinna tulevikupildi saavutamisel peetakse arendustegevuses prioriteetseks linna juhtimisorganisatsioonis järgmisi põhimõtteid: eesmärgistatud arengusuunad; elanike informeeritus ja kaasatus; avalike teenuste kodanikukesksus; pädev ja efektiivne ressursside kasutamine; tõhus järelevalve ja tulemusi käsitlev tagasiside. 33
5 Tallinna arengu mudel 5. Tallinna arengu mudel 34
Tallinna arengu mudel 5 Tallinna linna arengu kavandamisel ja arendustegevuses lähtutakse Tallinna ja seda ümbritseva keskkonna arengusuundadest (arengukava 2. osa) ning pealinna arenguvisioonist (3. osa) ja selleni jõudmise põhimõtetest (4. osa). Veelgi tähtsam on luua side kavandatavate meetmete ja tegevuste ning linna sotsiaalse ja õigusliku olemuse vahel. Tallinna kui sotsiaalsesse üksusesse kuulub iga tallinlane. Samas on see sotsiaalne üksus midagi enamat kui üksikkodanike summa see on rohkem või vähem sidus territoriaalne kogukond. Linna arengu suunamisel tuleb arvesse võtta üksikisikute soove ja vajadusi, kuid ka linna kui terviku üldisemaid eesmärke. Otstarbekas on eristada tallinlaste ja Tallinna arengueesmärke ja vajadusi konkreetsemal tasandil, võttes arvesse linlase elu eri tahke. Tallinna arengu kavandamisel lähtutakse linlasest kui töötavast, õppivast, aktiivselt puhkavast, sotsiaalselt toime tulevast, keskkonda loovast, väärtustavast ja säästvast ning ühiselu korraldavast inimesest. Kuigi eri isikute puhul võib nende tahkude olulisus varieeruda, on ülalnimetatud valdkonnad Tallinna sidusaks ja tasakaalustatud arenguks võrdselt tähtsad. Sellest tulenevalt on arengukavas seatud kuus peaeesmärki, mille poole pürgides läheneb Tallinn visioonis kirjeldatule. valitsemine vaba aeg puhkav korraldav tallinlane toimetulev sotsiaalne kaitse haridus õppiv töötav säästev keskkond majandus Joonis 19. Tallinlase elu tahud ning neile vastavad linna arenguvaldkonnad Õiguslikus mõttes on Tallinn Eesti kohaliku omavalitsuse üksus, mis korraldab riigi õigusaktide raames ise oma elanikele avalike teenuste osutamist ning kujundab linnakeskkonda aktiivselt ja/või regulatiivselt. Linnaelu korraldamist juhivad omavalitsusorganid linnavolikogu ja linnavalitsus kasutades selleks linna iseseisvat eelarvet. Linna arengukava loob linnaelu korraldamiseks ja edendamiseks strateegilise ja taktikalise aluse. Kuigi Eesti haldussüsteemis on omavalitsusüksusel õigus võtta endale arengueesmärkide täitmiseks vabatahtlikult ülesandeid, piirab seda seadustest tulenevate ülesannete suur ulatus ning rahaliste vahendite vähene maht. Siit tuleneb esiteks vajadus fookustada eesmärgid arengukavas selliselt, et nende poole pürgimine aitaks ühelt poolt kaasa linna visiooni saavutamisele ning teiselt poolt tagaks 35
5 Tallinna arengu mudel kohustuslike ülesannete parima täitmise. Sellest lähtuvalt on arengukavas iga peaeesmärgi juures toodud välja alleesmärgid. Kui peaeesmärgid annavad kvalitatiivsel tasandil soovitu, siis alleesmärkide puhul pakub arengukava võimalust kvantitatiivselt mõõta ja seirata arendustegevuse tulemuslikkust ning seda, kas ja kuivõrd lähenetakse peaeesmärkidele. Teiseks, lähtudes linnaelu ja avalike ülesannete iseloomust, tuleb käsitleda arengukava eesmärkide saavutamist kompleksselt ja seostatuna eesmärkide täitmise seisukohast vajalike eelarveliste vahendite kavandamisega. Iga alleesmärgi saavutamiseks on arengukavas ette nähtud meetmete ja tegevuste kompleksid. Need hõlmavad nii osutatavaid teenuseid ja pakutavaid tooteid kui ka investeeringuid nõudvaid projekte, millega on kavas parandada teenuste osutamise ja toodete pakkumise tingimusi. Meetmete, tegevuste ja projektide kulude kajastamine võimaldab kavandada eesmärkidele lähenemise tempot realistlikult, lähtudes linnaeelarve võimalustest, ning osundab ühe või teise eesmärgi saavutamise hinnale. 36
Tallinna arengu mudel 5 Joonis 20. Tallinna arenguperspektiivid uuselamud perspektiivne tootmis- ja ettevõtlusala rannaalade arengupiirkonnad rekonstrueeritav hoonestusala brownfield (ümberkujundatavad vanad tööstusalad) osaliselt tihendatav elamuala linnakeskuse arenduspiirkond piirkonna- ja linnaosa tõmbekeskused kesklinna tihendatav ala kesklinna kontakttsooni arenguvöönd nn. väliskaare ettevõtluse arenguvöönd tähtsamad magistraaltänavad perspektiivsed magistraaltänavalõigud perspektiivse linnarööbastranspordi koridor puhke / ranna alad 37