Elva Tarbijate Ühistu 90.

Elva Tarbijate Ühistu 90. Linnapeal sada päeva täis. Lk 2 Lk 3 Nr 33 (815) Maximast töökaitse inspektori pilgu läbi. Lk 4 Laupäev, 17. september 2011 Hind 0.48 Uus number Elva senise heakorratelefoni numbri 1889 asemel tuleks nüüd helistada numbrile 3333 666. Abilinnapea Heiki Hanseni sõnul oli numbrivahetus tingitud soovist linna raha kokku hoida. Neljanumbrilise telefoninumbri eest, mis ühtlasi meenutas elvalastele raudtee avamise aastat, maksis linnavalitsus aastas 1500 eurot, uus number töötab tavatelefoni tariifiga. Heakorrainspektor Milvi Saarekivi soovitab inimestel uus number kohe mobiili salvestada, et ei peaks numbri meelde jätmisega pead vaevama ja kutsus kõiki elvalasi usinalt helistama ja linnas toimuvast teada andma. Paralleelselt uue numbriga jääb septembrikuu lõpuni tööle ka 1889. EPP Rahanappus kärbib haigla remondiplaane Lõuna-Eesti demineerijate tegevuse vastu tunti Elvas elavat huvi. Foto: Sirje Veldi Kordamine ei tee paha Järjekordsel kodanikukaitsepäeval demonstreerisid oma tehnikat ja võimalusi inimesi erinevates hädaolukordades aidata politseinikud, päästjad, pritsumehed ja teised. Sirje Veldi Hoolimata sellest, et ilmataadil olid sel päeval oma plaanid, jagus neljapäeva hommikul Sinilinnu parklasse nii mehi ja päästetehnikat kui ka rohkelt uudistajaid. Neoonvärvi vestides lasteaialapsed tulid bussidega lausa rühmade kaupa nii Elvast kui kaugemaltki. Kui tuletõrje- ja politseiautod on tänavapildis tavalised, ka Tamrexi tulekustuteid ja -tekke on Elvas nähtud ka varasematel aastatel, siis seekord oli tõmbenumbriks Lõuna-Eesti pommirühm koos nutika ja demineerijatega suhtleva robotiga, mis ohtlikes olukordades inimest aitab. Poistele oli põ- nev näha, millised näevad välja jätkuvalt metsast või põllult maa seest välja kerkivad mürsud ja granaadid. Demineerijad Erki Tattar ja Indrek Tõnson rääkisid, kui ohtlikud need võivad olla, kui neid kusagilt leides uudishimust näppima minnakse. Lähedalt näha ja katsuda oli ka demineerijate 35 kilo kaaluv ülikond, mida tänapäeval tänu robotile õnneks üha vähem vaja läheb. Demineerijate sõnul on neil üsna palju tööd, aastas tehakse kahjutuks umbes kolmsada erinevat lõhkekeha, seega puhkuseks palju aega pole. Sääraseid pommirühmi on Eestis neli, selliseid intelligentseid Ameerikast ligi kolme miljoni krooni eest soetatud roboteid on vaid Tallinnas Põhja-Eesti ja Tartus Lõuna-Eesti pommigrupil. Kodanikukaitse päeval demonstreeriti näitlikult, kuidas pommirobot kahtlases pappkarbis arvatavalt olnud lõhkekeha veekahuriga kahjutuks teeb, kusjuures selleks kasutab ro- bot vaid tavalist jahimehepadrunit ja vaid 80 grammi vett. Väga populaarne oli ka Pärnu Aide autokooli autostend, kus nii poisid kui tüdrukud üksteise võidu turvavarustust testisid. Adrenaliini pakkus kogemus istuda autos, mis sind pea peale keerab ja tunnetada, kuidas korralikult kinnitatud turvavöö aitab sul säärases üle pea rulluvas autos ellu jääda. Aide autokooli asejuhataja Jaan Luberg ütles, et plaanis oli demonstreerida ka, kuidas katusele keeratud autost välja tulla, aga kuna tegemist oli lastega, siis ei hakkanud nad seda katsetama. Elevust tekitasid loomulikult veepäästegrupi Märjad käpad vetelpäästekoerad, kes nii mõnestki lapsest suuremad, aga oma rahuliku ja mõnusa olekuga lubasid ennast silitada ja turjale patsutada ning poolehoiu märgiks keelega lõmpsti üle nina tõmbasid. Koeri tõmbas magnetina vee poole ja kui kirevates vestides lapsed olid Arbi järve kaldal kenasti kohad sisse võtnud, asusid Cärol, Ronny, Rommy, Morten ja Missu laste vaimustushüüete ja ergutava aplausi saatel oma oskusi demonstreerima. Ja kuigi vesi ja vihm koertele pahasti ei mõjunud, sest neid kaitseb spetsiaalne märgumatu aluskarv, siis suure osa lastest peletas tugev vihmasadu tagasi Sinilinnu juurde, kus Waide motell pakkus sooja hernesuppi ja päästeameti telgis sai vihma eest varju pugeda. Otse loomulikult oli oma tehnikat demonstreerimas ka fanaatiline pritsumees Jüri Arumets Annikorust, kes küll kehva ilma tõttu ei söandanud telki näitust välja panna, ent lastel jagus küllalt lusti üksteise võidu mässata möödunud sajandi esimesest poolest pärit veepumpadega. Suur oli laste imestus, kui Jüri Arumets rääkis, et vanasti veeti neid pumpasid tulekahjupaigale hobustega ja kuna hobustel polnud sireene, siis helistas hobuse- mees kellukest, mis kogu külale teada andis, et kusagil on tulekahju. Selliste kellukestega olid varustatud ka pisut hiljem kasutuses olnud tuletõrjeautod, spetsiaalsed sireenid tulid alles hiljem. Tänavune kodanikukaitsepäev oli juba seitsmes, esimest aastat aga ilma algatajata, Elva linna aukodaniku Rein Saarlaiuta, kes vahepeal manalateele läks. Seekord juhtis kodanikukaitsepäeva Reinu kolleeg Ants Prüüs. Jätkuvalt toetab üritust Elva linnavalitsus. Päeva populaarsus näib aina kasvavat ja kuigi nii mõnegi arvates räägitakse sel päeval enamasti ühte ja sama juttu, siis kordamine ei tee kunagi paha. Ehk nagu ütles üks lastega Tamrexi telgis tuleohutusvahendeid uudistanud õpetaja: Ma olen siin käinud mitu aastat, kuulanud mitu aastat ühte ja sama juttu, aga alles nüüd hakkab kohale jõudma, et peaks ikka endale ka igaks juhuks selle tuletõkketeki ostma. Elva haiglat tabas maikuus paras pettumus, kui ehitushangete avamisel selgus, et pakkumised on oodatust kallimad ja esialgses mahus renoveerimistöödeks raha ei jagu. Pakkumisi tegi neli firmat, kõige kõrgem pakkumine oli 1,58 miljonit eurot, madalaim 1,22 miljonit eurot. Elva haigla arvestas projekti maksumuseks miljon eurot, millest 32 protsenti on omaosalus. Et esimesele hankele sobivat pakkumust ei tulnud, kuulutati välja uus hange. Sisuliselt oleme loobunud päikeseküttest, kohtpaigaldatavatest seadmetest, samuti vähendanud 3.-4. korruse remondi ja juurdehituse mahtu, eelkõige üldkasutatavate pindade arvelt, ütles haigla nõukogu esimees Peeter Laasik. Juurdeehituse hankele laekus neli ja 3.-4. korruse remondi hankele viis pakkumust. Pakkumused avati 16. septembril kell 15. Lehe trükkimineku ajaks ei olnud tulemused veel teada. Elva haigla peaks saama renoveeritud järgmise aasta lõpuks. EPP

2 17. september 2011 Elva Tarbijate Ühistu juubeliaasta Ühiskaubandus Elvas sai alguse 90 aastat tagasi Elva Majandusühisuse asutamisega. Milvi Kapaun Elva Tarbijate Ühistu eelkäijaks on 1921. aasta detsembris asutatud Elva Majandusühisus. Esimeseks juhatuse esimeheks valiti Uderna Runso veski mölder Jaan Oldt. Ühisuse esimene kauplus avati 1922. aasta jaanuaris Kesk tänaval Paruski majas (praegune kultuurikeskuse asukoht). 1935. aastal avati pood Kirepis, 1936. aastal Nõos ja Rannus. Elvas asunud peakauplust peeti siinkandis oma aja moodsaimaks ja suurima kaubavalikuga kaupluseks. Majandusühisuse liikmetest enamus olid põllumehed. Ühisus ostis põllumeestelt kaupa, samal ajal müüdi maarahvale kõike vajalikku alates nööpnõelast lõpetades põllutöömasinatega. Kaubeldi ka sõja ajal Uue võimu saabudes 1940. aastal sai Elva Majandusühisusest Elva Tarbijate Kooperatiiv (Elva TK). Erakaubanduse likvideerimisega sai kooperatiiv tegevust laiendada ja suurenes käive. Saksa võimu ajal, 1941.1944. aastal tühistati nõukogude okupatsiooni ajal kehtestatud õigusaktid, natsionaliseeritud varad tagastati omanikele ja taastus erakaubandus. Ühiskaubandusele kehtestati Eesti Vabariigi aegne struktuur ja juhtimine. 1944. aasta 25. augustil vabastati Elva linn sakslastest ja endine Elva linnapea Aleksei Mikk alustas kaubanduse taaselustamist. Elva kooperatiivi esimesse sõjajärgsesse juhatusse kuulusid August Tennokese, pearaamatupidaja Arnold Piir ja tema abi Johanna Sorgus. Sõjas hävinud endise peakaupluse hoone asemele andis linnavõim Kesk tänav 23 asunud Karl Kupule kuulunud koloniaal-põllumajanduslik kauplus 1936. aastal. Paremalt esimene ärijuht Villard Laur. Foto: Tartumaa muuseum endise Karl Kupu kauplusehoone. 1944. aastal avati ka toiduainetekauplus Kesk tänaval ja 1945. aastal kooperatiivi kolmas kauplus turuplatsi ääres. Sõjajärgsetel aastatel kaupadega varustatus halvenes ja kaup oli madalama kvaliteediga. Kaupa nappis Kaubanduse ja tootmise kõrval oli TK ülesandeks ka tegevuspiirkonna elanike ühiskondlik toitlustamine. Esimene söökla avati 1945. aastal Kesk tänava võõrastemaja esimesel korrusel. 1952. aastal tegevuspiirkond laienes ja Elva TK alluvusse sai ka Otepää rajooni Tarbijate Kooperatiiv. 1953. aastal alustati kaubamaja, leivatehase ja Tombi tänavale kauplusladude ehitamist. Kaubamaja avati 1956. aastal, leivatehas 1957. aastal (ehitati 1973. aastal ümber kondiitritsehhiks) ja laod said valmis 1955. aastal. 50ndatel aastatel oli tööstuskaupa vähe, ei jätkunud villast riiet, tööülikondi, õmblusja trikotaažtooteid. Kaupade saamiseks olid loodud sidemed Läti, Leningradi, Ukraina ja Usbeki kooperatiividega. 1963. aastal rajati Kasekülla veel üks ladu, garaaž kümnele autole ja u 1922 esimene Elva Majandusühisuse kauplus Paruski majas u 1932 harukauplused Elvas, Kesk 4 u 1935 kauplus Kirepis u 1936 kauplus Nõos ja Rannus u 1940 kooperatiivi peakaupluseks saab Karl Kupu kauplusehoone u 1944 avati toiduainetekauplus Kesk tänaval u 1945 avati kolmas kauplus turuplatsi ääres ja söökla Kesk tänava võõrastemaja 1. korrusel u 1953 alustati kaubamaja (valmis 1956), leivatehase (1957) ja kaubaladude Tombi tänavale (1955) ehitamist u 1959 Käo pood (Mitšurini) u 1961 kiosk Vapramäe Peedul u 1963 kauplus Männiku, kauplus Peedu u 1965 kauplus-restoran Elva u 1968 kauplus Kesklinna u 1972 avati einelaud Karastus u 1974 Arbimäe kauplus u 1975 ehitusmaterjalide kauplus u 1977 Mahlamäe kauplus u 1979 kauplus Kodu, samasse 1980. aastal ka mööblikauplus u 1984 kauplus Meestekaubad u 2003 Elva kaubanduskeskus Kesk 1 u 2007 Arbimäe Konsum ja E-ehituskeskus sepikoda. Elva TK alla kuulus ka limonaaditööstus Illil, mis kaasajastati 1960. aastal. 1963. aastal alustas Elvas tegevust kaupluskool, kus lektoriteks ja õpetajateks olid kooperatiivi juhtivad töötajad. Üleminek iseteenindusele 1965.-1980. aastatel toimus kaubanduses üleminek iseteenindusele. Uudselt alustas tööd Edu kaup- lus turu juures. Ruum oli väike, rahva huvi aga suur. Külastaja sai kaupa oma käega katsuda ja uurida. 1. jaanuariks 1985 olid Elvas kõik kauplused üle viidud iseteenindusele. Elva TK teeninduspiirkonnas valmisid kauplussööklad Valgutas (1966), Rannus (1968), Tõraveres (1975). 1970. aastal moodustati Elva Tarbijate Kooperatiivi juhatusele alluv isemajandav ettevõte Elva Ühen- datud Toitlustusettevõtted, mille direktoriks sai Albert Saarlaid. Alates 1976. aastast oli direktoriks Hilja Sepp. Ettevõtte alluvuses oli 18 toitlustusettevõtet, neli einelauda, kolm kondiitritsehhi ja kaks ladu. 1981. aasta 1. jaanuari seisuga oli kooperatiivil 53 kauplust ja 24 toitlustusettevõtet. 1986. aastal ületati esmakordselt käibes veerandsaja miljoni rubla piir. Kaubanduse jaekäive oli 23 167 000 rubla, toitlustusettevõtetes 2 134 000 rubla. Taasiseseisvumise algusaastatel vallandunud vabaturumajandus tõi Elva TK-le juurde hulgaliselt konkurente. Põhirõhk pandi jaekaubandusele. 1992. aastal muudeti juhtimissüsteemi, juhatuse poolt nimetati viieks aastaks ametisse tegevdirektor, kelleks sai Toivo Noormets. Valiti ka uus juhatus, esimeheks sai Tiit Ustav. 20. märtsil 1992. aastal tehtud põhikirja muudatustega sai senine Elva Tarbijate Kooperatiiv nimeks Elva Tarbijate Ühistu. Alates 1995. aastast on Elva Tarbijate Ühistu tegevdirektor Hando Ivask. Endistest juhtidest on kõige kauem ametis olnud aastatel 1973-1989 Elva Tarbijate Kooperatiivi juhtinud Aksel Graf. Kasutatud materjalid: Tartumaa muuseumi näitus Elva Tarbijate Kooperatiiv ; A. Graf, A. Mälberg Elva Tarbijate Kooperatiiv, 1988; Karl Oberschneider, Heino Mägi Ülevaade ühiskaubanduse ajaloost Elvas ja Otepääl, 2001. Eesti vanausuliste kogukonna portree HKKs Sinilind saab 14. oktoobrini vaadata Elvast pärit fotograafi Birgit Püve esimest personaalnäitust Prichudie, Revisited, mis vabas tõlkes võiks tähendada Peipsiäärse kandi ikka ja jälle uuesti avastamist. Vene vanausulised põgenesid Venemaalt Peipsi äärde juba 17. sajandil, mil seal tuli võimule patriarh Nikon. Nikoni võimuletulekuga algas Venemaal õigeusu kiriku reformimine, mille käigus vanausulisi korraga enam ei tunnistatud. Neid, kes ei suutnud uueusulistega kaasa minna, hakati taga kiusama, jumalakojad, Toimetaja Sirje Veldi Tel. 730 9899 e-mail: epoiss@kodu.ee ikoonid ja isegi elumajad põletati. Nii leidsidki vanausulised (staroverõ) 17. sajandil varjupaiga Eestis, kus nad elavad siiamaani koos Peipsi venelastega. On hämmastav, millise järjepidevusega Eesti vanausuliste kogukond on hoidnud oma traditsioone. Siiani ka 21. sajandil võib Peipsi-äärsetes ridakülades näha vanausuliste kombestikku kuuluva maslenitsa-nuku ehtimist ning selle põletamist. Maslenitsaga alanud pika paastu lõpetab pasha-püha, Vene lihavõtted, mis on meie omadest palju kirevamad. Lihavõtte nädalavahetusel muutu- Väljaandja OÜ Elva Postipoiss, Elva, Kesk 32, juhataja Kersti Koosa. Toetaja Elva Linnavalitsus. Kuulutuste vastuvõtt E, T, K kella 9-17 raekojas Kesk 32 tuba 209. Kujundus-küljendus M-Disain.ee. Trükk AS Võru Täht vad vanausuliste kalmistud uhketeks kirju-värvilisteks kogunemispaikadeks. Hiljem kaetakse pidulik pasha-laud see on vanausuliste kõige olulisem püha aastas. On tõsiasi, et Vene vanausuliste siinne kogukond kahaneb vaikselt (vanad on väga vanad ja nooremad kolivad mujale). Aga nad on siiski elujõus ja seda enam on oluline selle Eestis asuva traditsioonidest tiheda kildkonna jäädvustamine. Elvast pärit Birgit Püve on pildistanud aktiivsemalt 2006. aastast. Sellest ajast on tema töid olnud grupinäitustel Eestis, Vene- maal, Prantsusmaal, Suurbritannias, Soomes, Kanadas, USAs jm. Kevadel 2011 valiti tema seeria By The Lake Ameerika fotoajakirja PDN aasta suurimal konkursil võitjate sekka. Püve on pildistanud ajakirjandusväljaannetele ja raamatutele. Ta on foto- ja kokaraamatu Peipsi veerel. Vanausulised paluvad lauda üks autoritest. HKK Sinilind Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada nende selguse huvides. Kaastöid ei retsenseerita ega tagastata. Toimetus ei vastuta reklaamide ja kuulutuste sisu eest. Elva Postipoiss on Eesti Ajalehtede Liidu liige. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse pn@eall.ee või tel. 646 3363

17. september 2011 3 Linnapeal sada täis Pärast Reno Laidre Tartu maavanemaks saamist tänavu 1. juunist, valis linnavolikogu Elva uueks linnapeaks Toomas Järveoja, kellel 8. septembril sai selles ametis täis esimesed sada päeva. Sirje Veldi Juba on jõutud mõnel puhul juubeldada, et nüüd ometi on linna juhtimas taas oma mees, kes kohalikku elu-olu ja jõujooni hästi tunneb ja usutavasti siis ka linnajuhina usaldusväärsem on. Teisalt peetakse Järveoja stabiilseks meheks, kes on osav siluma lahkarvamusi ja sobib hästi ehk leevendama linnavolikogus eelmise linnapea ajal tekkinud pingeid opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Lepitaja Esmaspäeva hommikuks kokkulepitud intervjuu lükkub edasi, sest plaanitust rohkem aega kulub linnapeal linnakodaniku mure lahendamisele. Alles seejärel kutsutakse ajakirjanik. Järveoja kohendab pintsakut T-särgi peal ja vabandab, et ega ta intervjuuks just väga valmistuda pole jõudnudki. Nüüd peab ju poliitiliselt korrektselt rääkima ka, naerab ta, kuid pealtnäha ei mineta siiski oma vaba olekut ega võta ajakirjaniku küsimuste peale kaitseasendit. Kakskümmend kaks aastat volikogus vahelduva eduga nii liige kui volikogu esimees olnud ning seejärel neli aastat abilinnapeana töötamine on küllap andnud piisava kindluse. Ükski küsimus ei peaks seda meest küll enam üllatama ja linnaasjades tunneb ta end nagu kala vees. Siiski mainib ta, et ega volikogus ja komisjonides olles kõiki nüansse ikka ei tea, neist saab aimu alles linnavalitsuses töötades. Küsimusele, mis ta arvab sellest, et teda võetakse kui volikogu osapoolte lepitajat ja mõlemale poolele sobivat linnapead, kehitab Järveoja õlgu. Kõiki rahuldava juhtimisega kaugele ei jõua, see on fakt, ütleb Järveoja. Aga tühjast tüli kiskuda ja ajakirjanduse vahendusel üksteisega suhteid klaarida pole minu meelest ka mõttekas. Ma arvan, et me oleme kriitikatule alla sattunud seetõttu, et volikogul on võibolla natuke vähe informatsiooni. Eks püüame rohkem suhelda. Reformierakonda kuuluva Järveoja sõnul on linnavalitsus suve jooksul kohtunud nii Keskerakonna kui IRLi esindajatega, asunud korraldama volikogu istungite väliselt infotunde ja ei näe volikogus suuri erimeelsusi ja ootab Sportlikku linnapead Toomas Järveoja kohtab nii suvisel ratta- kui talvisel suusamaratonirajal. Foto: arhiiv opositsioonilt konstruktiivset kriitikat. Kui on midagi rääkida, siis räägime asjad sirgeks, ütleb Järveoja. Linnavolinik võib muidugi öelda, et kui me tänavat remondime, et paneme siis ka uue äärekivi, mitte vana tagasi, aga kui juba sada meetrit äärekivi maksab 2000-3000 eurot, siis on see valiku küsimus. Ma näen ju samamoodi, mis linnas silma riivab ja oleks kindlasti vaja ära teha, aga paraku ei saa. Realist Linnapea jääb soovide ja võimaluste hindamise vahel realistiks ja ütleb, et valikud on karmid, sest väheolulisi asju nagu ei olegi. Pisiasjad, nagu meie linna heakorrateemad, ei jää raha, vaid pigem inimeste ja tahtmise taha. Suuremaid investeeringuid piirab eelarve nappus ja see sunnib otsustama, kas kõigepealt ehitada koolimaja või lasteaed. Aga see, kas me muru niidame ja kõnniteekivid ära paikame või paika seame, on suhtumise küsimus. Kõlab mõnevõrra irooniliselt, aga just heakorra- ja tänavavalgustuse küsimustega ongi Järveojal tulnud igapäevaselt kõige enam tegelda. Ühel õhtul kui käisin jalgrattaga trenni tegemas, võtsin fotoaparaadi kaasa, tegin linnast pilte, saatsin heakorrainspektorile ja linnamajandusosakonnale, räägib ta. Me oleme ise võibolla harjunud, käime mööda ja ei märkagi, et ka meie enda kodus on ehk mingi asi katki või lohakil, aga võõras märkab just seda. Näiteks Kirsi tänaval vedelevad juba mitu aastat mingid betoonjurakad... Peaksime võibolla lihtsalt tähelepanelikumad olema. Olulisim küsimus linnavalitsuses on hetkel siiski linna järgmise aasta eelarve, mis tuleb j sama pingeline ja konservatiivne, nagu tänavune. Alati on lihtsam teha kohe konservatiivne eelarve, kui hakata kusagilt midagi kärpima, leiab Järveoja. Andsime ka allasutustele selge sõnumi, et eelarve maht järgmisel aastal ei kasva. Teeme eelarvet enamvähem samas mahus ja alati saame investeeringuid juurde anda. Kui allasutusel läheb näiteks midagi väga kallist katki, siis tuleb selleks raha eraldada reservfondist. Kui projektidele on vaja kaasrahastust, siis see on teine teema need rahad peame leidma. Suuri investeeringuid seega järgmisel aastal loota pole, katsutakse lõpetada mitu aastat kestnud toruprojekt, mille viimane etapp hõlmab Peedu kanaliseerimist ja kuhu kulub märkimisväärne osa investeeringutest. Lisaks tahetakse kaasaegselt välja ehitada Puiestee tänava ots kuni Jaani tänava ristmikuni. Paariks aastaks on kalevi alla pandud spordihoone ehitamine, mille alustamiseks laenu võtmise nurjas masu. Mõne aasta pärast avanev uus KOIT programm peaks tooma linnale raha kauaoodatud kultuurikeskuse ehituseks. Järgmise aasta eelarvesse ei mahu ka Puiestee tänava koolimaja renoveerimine. Oleme sellegipoolest sinna investeerinud päris palju ja oleks vaja ka nii öelda üle koera saba saada remontida katust, maja soojustada ja veel osa aknaid vahetada, räägib linnapea. Lootsime saada raha riigi saastekvootide müügitulust, kuid esimesest voorust ei saanud. Kui teiset voorust saame, siis leiame kindlasti raha ka omaosaluseks. Võtame kasvõi laenu, aga koolimaja teeme korda. Võibolla linnavolikogu opositsioon ja mõni linnakodanik arvab, et oleks rohkem võinud raha panna teedesse ja tänavatesse või veel kuhugi, aga meie prioriteet on olnud lasteaiakohad ja koolid, eks siis vaatame, mis edasi saab. Patrioot Elvast räägitakse kui unisest väikelinnast, kus midagi ei toimu. Järveoja seda mõtet ei jaga. Heidetakse ette, et Elval ei ole oma suurüritust, mis tooks massid kohale. Eks me oleme mõelnud, et mis see olla võiks, aga on nii objektiivseid kui subjektiivseid põhjusi, miks see on katki jäänud. Aga et see Elva nii unine on?... Noh, ma ei tea. Minul on Elvas tegevust piisavalt, ütleb linnapea. Kui meil on siin rattavõistlused või rannapeod, siis kedagi see ikka alati segab. Ja kui palju neid üritusi ikka olema peab? Siin on olnud ka väiksemaid nišiüritusi päris maailma tasemel esinejatega... Alati saab paremini, aga seda, et kõik inimesed rahul oleksid, me kindlasti ei suuda. Kui valmis Murumuna lasteaed, hõikas ekslinnapea Reno Laidre välja, et Elva linnas enam lasteaiakohtadega probleeme pole kõik mahuvad ära. Tänaseks on selge, et osa lapsi jääb siiski lasteaia ukse taha. Järveoja sõnul kerkib see teema üles igal kevadel ja juunis, kui rühmad ära komplekteeritakse, selgub, et asi polegi väga hull. Pigem olgu pisike järjekord, kui vabad kohad, on Järveoja veendunud. Kui oleme teinud niipalju investeeringuid, et lasteaias hakkab jääma vabu kohti, siis oleme natuke üle pingutanud. Noored saavad järgmisel aastal ühe korraliku skeitpargi, mille ehitamiseks loodetakse tuge ka eraettevõtetelt ja EASilt. Septembris-oktoobris kutsume kokku ümarlaua ja küsime noortelt, millist skeitparki nad ise tahaksid ja ma usun, et see võiks järgmisel aastal tehtud saada. mis juhtus Elvas 12. septembri õhtul varastati Kesk tänava kaupluse jalgrataste hoiukohast jalgratas Classic. Kahju on 250 eurot. 14. septembril käisid päästjad Nõlvaku tänavalt eemaldamas murdunud puid ja purunenud elektriliine. Rõngu vallas 14. septembril käisid päästjad Käo külas ja Uderna külas eemaldamas teedelt murdunud puid ja purunenud elektriliine. Konguta vallas 10. septembril kella 15.27 ajal toimus liiklusõnnetus Konguta külas, kus põrkasid kokku mootorratas Yamaha XJ 900, mida juhtis 33-aastane Mart ja sõiduauto BMW Kahe kokapoisi kursus 17. septembril kell 13 kohtuvad Elva HKK Sinilind kodunduse ja kombeõpetuse ringi õpilased ja Elva väikelastekodu lapsed Elva gümnaasiumi kodunduse klassis kokaraamatute Poisid köögis ja Poisid köögis 2 autoritega. Kokapoisid Teade Linnakodanike parema teenindamise huvides on alates 1. oktoobrist linnavalitsuse lõuna ainult pool tundi. Linnavalitsus töötab kella 8-16.30, lõuna 12-12.30. Elva Linnavalitsus 525i, mida juhtis 31-aastane Kati. Mootorrattur toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Ööl vastu 12. septembrit murti Konguta vallas Külaaseme külas sisse hoonesse. Nõo vallas Ööl vastu 9. septembrit varastati alevikus Kivi tänava maja trepikojast sinist-musta värvi lukustatud jalgratas Classic Legend. Kahju 320 eurot. 11. septembril kell 22.43 käisid päästjad Tõravere alevikus ühe autoga juhtunud liiklusavariil, kus andsid kannatanud üle kiirabile ja tagasid tuleohutuse. Rannu vallas 8. septembril tehti kahjutuks Verevi külast leitud kaks 45 mm mürsku. Alvar Virkus ja Erik Enden ning nende emad Lia Virkus ja Pille Enden õpetavad Elvas lastele lihtsaid roogi. Tutvustatakse ka kokaraamatuid ja neid saab kohapeal osta. Kursust toetavad Elva Sinilind ja Elva linnavalitsus. EPP

4 17. september 2011 Algab rahvaloendajate värbamine Septembris ja oktoobris kuulutab Statistikaamet välja värbamiskonkursid üle 2400 inimese leidmiseks aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks. Rahvaloenduse läbiviimiseks plaanime järkjärgult palgata üle 2400 inimese ja Eesti oludes on tegemist väga suuremahulise värbamisega. Selleks, et igasse kodusse jõuaksid parimad rahvaloendajad, asusid augusti alguses üle Eesti tööle ka 25 personalitöötajat, rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv. 16. septembrist hakatakse otsima 132 piirkonnajuhti, kelle ülesanne on juhtida 15-17 rahvaloendajat ja tagada, et tööplaan saaks täidetud. Piirkonnajuhid värvatakse ajavahemikuks 05.12.2011 23.04.2012. 23. septembril avatakse konkurss 90 andmetöötluse operaatori värbamiseks, kes asuvad tööle Tallinnasse ning kelle tööülesanne on korrastada ja töödelda loendusel kogutud andmeid. Operaatorid värvatakse ajavahemikuks 15.12.2011 04.04.2012. Kõige suurem töökonkurss 2200 rahvaloendaja leidmiseks kuulutatakse välja 3. oktoobril. Rahvaloendaja töö algab 6. veebruaril koolitusega ja kodudesse inimeste küsitlemine algab 16. veebruarist ja lõpeb 2. aprillil 2012. Kõikidelt kandideerijailt oodatakse head eesti (olenevalt piirkonnast ka vene) keele oskust kõnes ja kirjas, head suhtlemisoskust, arvutikasutusoskust, ausust ja usaldusväärsust. Kandideerimise täpsemad tingimused leiab www.rel2011. ee rubriigist Vabad töökohad. Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011 31.01.2012) toimub elektrooniline ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad rahvaloendajad 16. veebruarist 31. märtsini 2012. 2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides. Katerina Danilova, REL 2011 kommunikatsioonispetsialist LINNAVALITSUSE ISTUNG 13.09 otsustati: Anda välja kirjalik nõusolek vee ja kanalisatsiooni liitumisrajatise väljaehitamiseks aadressil: Valga mnt 5, Vana- Koidu tn 15, Marja tn 4, Käo tee 41a, Palu tee 24. Lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks jäätmevaldaja aadressil: Suvila tn 23. Anda ehitusluba Kirde tn 14 tuletõrjedepoo rekonstrueerimiseks; ehitusluba Kirde tn 14 tuletõrjedepoo esimese garaaži rekonstrueerimiseks; ehitusluba Kirde tn 14 tuletõrjedepoo teise garaaži rekonstrueerimiseks; ehitusluba Väike-Nõlvaku tn 6 korterelamu rekonstrueerimiseks; kasutusluba ehitisele aadressiga Puiestee tn 7, korterelamu; luba Elva Spordiliidule sügiskrossi korraldamiseks 08. oktoobril. Kinnitada lihtmenetlusega riigihanke Elva linn Kirdekaare tn ehitus tulemused, lükata tagasi AS Lemminkäinen Eesti, OÜ Sahkar, AS Tref, Elva Kommunaal Grupp pakkumused, kuna kõik ületasid nimetatud riigihankes arvestatud rahalised võimalused; Elva Gümnaasiumi haldus-, õppeja abipersonali koosseis. Määrata lapse sünnitoetus Katrin Illusele, Evelin Paapile, Kerli Räisale; erastamiseks Tartu mnt 33a kinnisasjaga piirnev maa pindalaga 313 m². Esitada eelnõu linnavolikogule: Elva Gümnaasiumi arengukava aastateks 2011-2015. Kanda majandustegevuse registrisse OÜ Mekk ja Seltskond, Pontšikubaar sõidukil 009MNJ Sinilind parklas. Elva Linnavalitsuse tänukiri on antud Elva lasteaed Murumuna õpetajale Kaie Kailveele. Maia Kukk, linnasekretär Heauskne käitumine ja lojaalsus Maximas Maxima kaupluste tööohutuse ja töösuhete küsimused on juba mitu nädalat kirgi üles kütnud. Aga ka siis, kui emotsioonid ja ajakirjanduslikud eksperimendid kõrvale jätta, ei saa väita, et kõik on korras. Neenu Pavel, tööinspektsiooni jurist Maxima poekett on jõuliselt sisenenud Eesti turule, tuues kaasa hulga uusi müügiartikleid, mis tarbijatele meelepäraseks muutunud. Kahjuks on kaasa toodud ka meile võõrad kauplemistavad ja võõristust tekitavad kombed töötajatega suhtlemisel. Luuakse küll palju uusi töökohti, kuid teenindajad pidama ei jää. Varsti võime öelda, et keegi meist ei tea enam inimest, kes ei tunneks mõnda Maximas töötanud ning negatiivse töökogemuse ja solvangute üle kurtvat inimest. Ainult see, et ettevõtte kohta laekub korduvalt kaebusi, ei saa aga olla karistamise aluseks, kuid on oluline informatsioon inspektsioonile, et kavandada ettevõtte külastust. Olenevalt kaebustes toodud asjaoludest kontrollitakse kas töökeskkonda või ka töösuhteid. Tööohutusnõuete eiramist on inspektoril kohapeal kergem tuvastada, sest rikkumised on silmaga nähtavad: laoruumid on kaupadest ülekuhjatud, kastivirnu jätkub isegi olme- ja pesemisruumidesse, treppidele; käsitõstukitega manööverdamisel on turvajalanõude puudumise tõttu ohus töötajate varbad; kõrgetelt laoriiulitelt kauba allatoomiseks tuleb turnida kõikuval redelil või käepärast oleval kaubakastil; töötajatele, kes peavad kasutama puhastuskemikaale, millega töötamiseks on ette nähtud spetsiaalsed kaitsevahendid (nt filtriga kaitsemask, kaitseprillid, kummikindad jne.), ei ole neid väljastatud ega kasutamise osas juhendatud jne. Iga poekülastaja võib ise kujutleda kassapidaja töökoha mugavust, kus kliendid kitsas vahekäigus neid selja tagant ostukärudega nügivad, sest mingit eraldavat ja kaitsvat vaheseina ei ole. Meenutage, et enamikus suurtes toidumarketites on kahepoolsed kassad, kuhu istuma pääseb keskelt, töötajatel on nö seljad vastamisi ja nad tunnevad end turvalisemalt. Maximas on kõik kassad ühepoolsed, kogu kaup tuleb, käed ette sirutatult, kas üles tõsta või edasi lohistada, sest veolint toob kauba ainult triipkoodilugejani. Sellest tingituna on töötajal pinges ning pidevalt koormatud parema kehapoole lihased, mille tervist kahjustavat mõju saaks vähendada, kui töötamiskohta regulaarselt vahetada vasakpoolsesse kassasse asudes. Tööinspektor koostab avastatud rikkumiste kohta ettekirjutuse ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui rikkumine on iseloomult eriti ohtlik või puudutab paljusid töötajaid, menetletakse seda kui väärtegu, mis võib lõppeda kuni 1300-eurose rahatrahviga. Seaduse kohaselt tuleb ettekirjutust töötajatele tutvustada, kuid töötajate küsitlemisel selgub, et seda ei ole tehtud. Uue, alates 2009. aasta suvest kehtiva töölepingu seaduse (TLS) juhtmõtteks on kokkulepete vabadus, töösuhte poolte vastastikune lojaalsus, heauskne käitumine ja teineteise huvidega mõistlik arvestamine. Õigusnormidega reguleeritakse vaid tingimusi, milliste puhul see on möödapääsmatult vajalik. Paraku on töötajad töösuhtes siiski nõrgem pool, kasvõi juba seepärast, et tunnevad seadust ning sellest lähtuvaid õigusi-kohustusi halvemini või hirmust kaotada töökoht ei julge oma õiguste kaitseks pöörduda tööandja või töövaidlusorgani poole. Siit ka vastus küsimusele, miks Maxima kaupluste kontrollimisel avastatud ligi 200 rikkumisest ainult kaduvväike osa 8 nõuet puudutab töösuhteid ehkki töötajad peamiselt just selle üle kurdavad. Tööleping on lepinguline suhe kahe poole vahel ja võlaõiguse põhimõtetest lähtuvalt tuleb pooltel oma erimeelsusi lahendada ja nõudeid esitada-kaitsta vaidlusorgani poole pöördudes, riiklikku järelevalvet lubab seadus teostada ainult üksikute TLS sätete üle. Uute Maxima kaupluste rajamine toob töötajate murekõnesid infotelefonile juba enne ametlikku avamist. Mitmenädalane kaupluse sisustamise periood on mõistagi pingeline ja töötajaid on veel vähe, kuid see ei anna õigust seaduses toodud tööaja piiranguid rikkuda. Vahetuste vaheline puhkeaeg peab olema vähemalt 11 tundi ja iga 7-päevase perioodi kohta peab olema vähemalt 36-tunnine katkematu puhkeaeg. Töötajate sõnul ei ole mingit tööajakava, tööle käsutatakse juba varahommikul ja tööpäev lõpeb siis, kui kaupluse juhataja selleks öö hakul loa annab. Ametlikult ei fikseerita mingeid ületunde, töötajatele nimetatakse seda Maxima seaduste kehtestamiseks. Edaspidi koostatakse ajakava sellisena, et paberil on tagatud töö- ja puhkeaja normide järgimine. Kuid töötajad kaebavad, et sellest ei peeta kinni, ajakava muudetakse pidevalt ja üleöö, tuleb teha ületunde, mis hiljem tööaja arvestuses ei kajastu. Soovitaksin töötajatel ise ja igapäevaselt pidada oma tegelike töötundide üle arvestus. Kui ajakavast ei ole võimalik teha koopiat, siis tuleks teha kuupäevaga digifoto, et jäädvustada näiteks graafiku pidevaid muutmisi. Kui töötajal on mõjuv põhjus, miks ta muudatusega nõustuda ei saa, siis peaks viivitamatult ja näiteks e-kirjaga sellest teada andma, et tööandjal oleks aega järgmine asendaja leida. Ületunde tehakse poolte kokkuleppel. Tööandja võib ületundide tegemist nõuda oma tegevusega seotud ettenägematute asjaolude esinemisel, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tegelikkuses esinevad ettenägematud asjaolud harva, põhjuseks on hoopis halb töökorraldus või töötajate vähesus mõlemad puudused on tööandja kõrvaldada. Seadus eeldab, et töölepingu andmed esitatakse kirjalikus vormis heauskselt, selgelt ja arusaadavalt ning et seda tehakse enne tööleasumist. Kui tööleping on sõnastatud juriidilise terminoloogia kõrgpilotaažina, on loomulik, et töötaja tahab lepinguga rahulikult tutvuda. Ta võib selle kaasa võtta. Töötajad peaksid lepingut tähelepanelikult lugema, et pärast ei üllatuks, kui selgub, et vaatamata suulistele lubadustele palga suuruse osas on neil kirjapandu järgi õigus vaid alampalka nõuda. Lisatasu VÕIDAKSE maksta tööandja ühepoolse otsuse alusel, mis tähendab, et tööandja mitte ei pidanud palgast töötaja nõusolekuta kinni realisatsioonitähtaja ületanud kaupade maksumuse (nagu töötajad kaebavad), vaid otsustas, et töösaavutus ei ole lisatasu väärt. On juhtumeid, kus vaatamata pidevale küsimisele anti tööleping kätte alles töösuhte lõpetamisel. Korduvate suuliste pöördumiste asemel soovitan töötajal saata tööandjale vähemalt e-kiri, kus viitega TLS 5 lg 3-le nõutakse töölepingu andmete esitamist nii tekib kirjalik jälg. Kui tööandja nõuet 2 nädala jooksul ei täida, on alust rääkida tööandjapoolse kohustuse olulisest rikkumisest. Töölepingus lepitakse kokku tehtavate tööde kirjeldus ning tööandja korraldused peavad sellest lähtuma. Töötaja ei pea täitma korraldusi, mis tema tööga seotud ei ole. Veelgi enam töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või mille tegemise ohutuses ei ole teda juhendatud. Selleks, et saamata jäänud töötasu nõudmiseks või rikutud õiguste kaitseks saaks tulemuslikult töövaidlusorganisse pöörduda, tuleb suuta oma nõuet tõendada. Kas tööandjapoolse sõimlemise salajane lindistamine on tõend? Ei ole. Küll aga saavad töötajad vaidluse korral olla üksteisele tunnistajateks, ka sellesisulised välja prinditud e-kirjad on tõendusmaterjaliks. Kokkuvõtteks: õigusaktide täitmise üle riikliku järelevalve teostamisel saab tööinspektsioon kohaldada sanktsioone ainult pädevuse piires ja tõendatud rikkumiste korral. Töötajate tugevuseks oleksid teadmised tööohutust ja töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest ja julgus oma õiguste eest välja astuda. Üksik töötaja on nõrk. Ilmselt üks põhjustest, miks töötajad selga kokku ei pane ja ühiselt ei tegutse, on ka suur personali liikumine, ei teki kollektiivi tunnet ja teadmist, et oleme ise endi eest väljas. Ehk peaksid töötajad pöörduma kaubandustöötajate ametiühingu poole, kui viimane ei ole suure kaubandusketi arvuka töötajaskonna probleeme märganud.

17. september 2011 5 Looduslaul 2011 Lastele ja noortele suunatud lauljate konkurss toimub 15. oktoobril algusega kl 11 Elva Huviala- ja Kultuurikeskuses Sinilind (Kesk 30, Elva). Konkursil saavad osaleda Tartu linnas ja maakonnas laulmisega tegelevad lapsed ja noored vanuses 7-18 eluaastat. Laulja vanus määratakse seisuga 1. oktoober 2011. Lauljad võistlevad järgmistes vanuserühmades: 7-8, 9-10, 11-12, 13-14, 15-16 ja 17-18 eluaastat. Igas vanuserühmas registreeritakse kokku kuni 12 lauljat vastavalt ankeetide kättesaamise järjekorrale. Üks juhendaja võib igas vanuserühmas registreerida kuni 3 lauljat. Osalustasu 5 eurot kehtib ainult solistidele ja see tasutakse kohapeal sularahas. Konkursil tuleb esitada üks eestikeelne loodusteemaline laul vabalt valitud saatega. Fonogrammi kasutamisel ei ole lubatud eelnevalt sisselauldud taustvokaalid. Korraldajad garanteerivad digiklaveri, CD-mängija ja mikrofonide kasutamise võimaluse. Võimalus heli- ja lavaprooviks elavas järjekorras on konkursi hommikul kell 9.30-10.30, tungival vajadusel ja kokkuleppel helitehnikuga ka konkursi vaheaegadel. Lauljaid hindab professionaalne žürii. Iga vanuserühma autasustamine toimub enne järgmise vanuseastme esinemist. Kõikides vanuserühmades antakse välja I-III koht ja eripreemiad. Korraldajad jätavad endale õiguse teha muudatusi konkursi korralduse osas. Vajadusel teavitatakse muudatustest osalejate juhendajaid. Konkursil osalemiseks tuleb juhendajal täita ankeet, mis on saadaval aadressil sinilind.elva. ee/?id=255. Ankeedis tuleb korrektselt täita kõik lahtrid. Poolikult täidetud ankeete ei võeta arvesse ja need saadetakse tagasi. Ankeedid tuleb saata 7. oktoobriks (k.a) aadressil triin.arak@gmail.com. Ankeedi saatmisel palume kirja teemaks märkida Looduslaul 2011. Ankeedi kättesaamisest ja laulja registreerimise õnnestumisest teavitatakse juhendajat sellekohase e-kirjaga. Kui teadet pole saadud, palume ühenduda telefonil 5342 8649 (Triin Arak). Konkursile registreeritud laulja mitteosalemisest palume teatada koheselt, et anda võimalus järjekorras olevale lauljale. HKK Sinilind Siilikestel oli vanaisa Aarne aias palju uudistamist. Foto: erakogu 10 AASTAT ELVA POSTIPOISS 337, 14.09.2001 u Volikogu istungil valiti Elva linna poolt presidenti valima ehk siis valijameheks Toomas Järveoja. u Eesti Post plaanib lähiajal Elvasse ehitada kaasaegse postimaja. Linnavalitsus on hoone asukohaks pakkunud Sinilinnu kõrval oleva 18 000 ruutmeetri suuruse maaala. u EELK Elva Kogudus lubas Pargi tänava kinnistu väljaehitamist alustada 2002. aasta kevadel. Objekt loodetakse kasutusele võtta 2004. aasta sügisel. u Elva noored osalesid Tartu Spordiseltsi Kalev lahtistel karikavõistlustel jalgrattaspordis. C klassis tuli võit kogu sarja kokkuvõttes Raido Kevvaile. Kolmanda koha sai Taavi Külv. Siilikesed tähistasid vanavanemate päeva Murumuna lasteaia Siilikeste rühma lapsed otsustasid vanavanemate päeva puhul minna külla Johani vanaisale Aarne Kährile, tuntud aednikule, kes on pühendunud püsilillede kasvatamisele ja oma teadmisi-kogemusi jaganud seitsmesse raamatusse. Kostiks võtsime kaasa soola-leiba ja kaks imekena kivist lepatriinut, mille maalisid Liisbet ja tema ema Terje. Vanaisa juurde juhatas meid loomulikult Johan. Vanaisa oli meid juba ootamas ja esmalt aitasimegi tal õunu korjata. Vanaisa oli meiega väga rahul ja tänuks saime kaasa korvitäie mahlaseid õunu. Lilleaias nägime suuri ja lopsakaid püsililli, uudistasime nende lehtede värvi ja kõrgust. Meelde jäi vahva taim Harilik Sinihelmik. Vanaisa küsis lastelt, mis juhtuks, kui muru ei niidetaks, lillepeenraid ei rohitaks. Siilikesed teadsid. Suureks läksid laste silmad aga siis, kui sisenesime hiigelsuurde kasvuhoonesse ja nägime virsikupuud, mille küljes oli lugematu hulk kollaseid lõhnavaid vilju. Lastele oli elamuseks omaette näha küpseid pirne täis pirnipuud. Maitsevad samahästi kui poest ostetud, leidsid lapsed. Vot sulle siis! Enne lahkumist tegime toredale vanaisale suure ja tugeva puntrakalli. Suur tänu Johani vanaisale, kelle aias oli palju huvitavat vaadata, kuulata ja maitsvat suhu pista. Suur tänu ka Joonase emale, kes jäädvustas meie uudistamised ja tähelepanekud aia imedest. Luule Juhanson ja Merje Jürisalu, Murumuna õpetajad Maailm on põnev koht JUUBILAR Sekretär Aira Laul Elvalanna Aira Laul on põhitöö kõrval ka pühendunud Eesti gaidiliikumise organisaator ja tegutseb väsimatult mitmel alal. 19. septembril tähistab ta oma esimest juubelit. Milvi Kapaun Lapsena olite põhiliselt maal vanavanemate juures? Jah, kuni kooliajani olin pidevalt maal, Pukas. Kui vahepeal tuli väga ema igatsus peale ja ta mind Elvasse tõi, siis paari päeva pärast oli üksiolemisest nutt varuks ja tuli maale tagasi minna. Ega mind seal maal ka vägisi hoitud. Kui kooli läksin, sõitsin iga nädala lõpus maale. Olin vanainimeste kasvatatud, ikka suhteliselt kompleksidega laps. Siis ma seda ei teadnud. Oma vanemaid ma pigem austasin kui neid armastada oskasin. Hiljem õppisin armastama. Pärast kooli lõpetamist õppisite filoloogiateaduskonnas. Tahtsite eesti keele õpetajaks saada? Jah, oli selline mõte. Õppisin kaugõppes, töötasin Elva koolis pioneerijuhina ja andsin ka tunde. Hiljem olin tolleaegses pioneeride majas [hiljem huvikool] metoodik. Kahjuks jäi ülikool tollal lõpetamata, tegemata jäi ainult lõputöö ja inglise keele eksam. Vahepeal tekkis pere, oli vaja suuta ühendada töö, pere ja õpingud. Jaksu jäi väheks. Hiljem õppisin TPI-s haldusjuhtimist. 2004. aastal sain kõrghariduse diplomi Tallinna Pedagoogilises Seminaris noorsootöö erialal. Hetkel olete Eesti Gaidide Liidu koolitusjuht. Kuidas algas teie koostöö gaididega? Tegelesin huvikoolis noorsootööga, teadsin ühtteist mitmest noorteorganisatsioonist. Gaidlus tuli minu juurde ise sellest sai minu südameasi. 1987. aastal lõin huvikoolis tüdrukute klubi, inspiratsiooni sain Eesti Raadio tüdrukute klubist, mille juhendajaks oli ajakirjanik Helle Aan. Raadio klubi avastas, et meie tegevus on gaidlik, nendega liitusid veel mõned klubid üle Eesti, sealhulgas ka Elva klubi, nii kasvas välja tolleaegne Eesti Gaidide Ühendus. Mullu tunnustati teid selle töö eest kodanikupäeva aumärgiga. Kui tähtis see teile on? On ikka tähtis. Esialgu ei saanud sellest aru, mõtlesin, et miks just mina. Kui pärast aumärgi kättesaamist õnnitlema tuldi, teiste hulgas ka Tunne Kelam koos abikaasaga, ja kõik tahtsid ka aumärki näha, siis hakkasin aru saama, et see on ikka päris suur tunnustus. Kuus aastat tagasi Aira Laul tulevikuplaane pikalt ette ei sea. Oma hobidest ta teadlikult unistanud pole, need on tema ellu ise tulnud. Foto: Milvi Kapaun saite hakkama Õnnemaa loomisega. Igaühele seda õnne antud ei ole, et oma õnnemaad omada. Õnnemaal saavad õnnelikud olla kõik, kellel aga huvi on. MTÜ Õnnemaa sai tehtud Kersti Leisi laulustuudio tegevuse paremaks korraldamiseks. Põhikirja tegime laiaplaanilise kes teab, mis aastate jooksul võib muutuda. Kohe esimesel aastal korraldasime Kiidjärvel Jõulumaa. Hiljem mitmeid suursündmusi. Praegu tegutseb Õnnemaal laulustuudio Vikerkaar, beebikool, täiskasvanute ansambel Vikker, laste huviringid ning hallatakse Ülenurme Pereja noortekeskust. See on minu jaoks õhtute ja ööde mõttetöö. Projektid oleme kirjutanud minu sõna jõul. Kersti on ideede generaator ja enamasti ka teostaja, hästi loominguline inimene, tegeleb Õnnemaal ööd ja päevad. Lööte kaasa ka Nõo näitetrupis, olete pälvinud Tartumaa harrastusteatrite ülevaatusel parima naisnäitleja preemia. Jah, see oli Luule osa Virve Osila näidendis Vann vales kohas aastal 2007. See oli minu jaoks suur üllatus. Ma oleks võinud sellel hetkel ka näitlemise maha panna, üks lapsepõlveunistus oli täitunud. Hiljem olen mänginud väiksemaid osi ja tegutsenud trupivanemana. Mis roll teil enda arvates elus täita on? Mul on elus tihti olnud vaja olla toetusisikuks, vahendaja või puhvri rollis. Seda nii oma igapäevatöös Nõo vallasekretärina, Õnnemaal, gaidluses kui ka mujal. Palju on tulnud endast läbi lasta. Mulle see istub. Maailm on põnev koht, kus elada. Olete väsimatu tegutseja, puhkuseks teil suurt aega ei jää? Minu hobid on mulle puhkuseks. Nädal gaidilaagris on üsna väsitav, kuid kui oma põhitööle lähen, tunnen ennast puhanuna ja täis tegutsemistahet. Mõned ütlevad, et miks sa rabeled, kas sa ära ei väsi, kunagi sa ei puhka. Tegelikult puhkan ma omal moel päris palju. Ma ei tunne, et ma endale liiga teeks. Mulle meeldib lugeda kirjandust, millest saan emotsionaalse laengu ja vaimset kosutust. Olen ennast harinud vaimsete praktikatega, näiteks Reiki ja kvantpuudutuse alal. Uurin asju, mis mind huvitavad. Käin huviga loengutel ja kursustel, kus juttu vaimsetest teemadest. Olete oma kolm last üksi üles kasvatanud? Olin oma laste isaga üksteist aastat abielus. Meie huvid olid erinevad, mulle ei sobinud tema valikud elus. Siiski suhtleme praegugi hästi. Mul on kolm toredat täiskasvanud last ja neli lapselast, viies peagi sündimas. Lapselastega teil vist küll palju aega tegeleda ei ole? Meil on nii, et lapsehoidmist peab ikka kaks nädalat ette planeerima. Aga on juhtunud, et olen saanud lapselapsi kohe samal päeval hoida. Sel suvel olen seoses Tallinnas toimunud üritustega saanud koguni viis nädalavahetust järjest oma noorema poja pere juures käia. Kui oskuslikult asju ühendada, saab hakkama. Kas teie tegusas elus on tulnud ette ka tagasilööke? Elus juhtub kõike. Üritan läheneda kõigele armastusega. Olen liialt usaldades elus ka petta saanud, sellele vaatamata usun kõiges ikkagi eelkõige head. Eemaldun pigem ise neist olukordadest või inimestest, mis mulle ei sobi. Inimesed ja olukorrad ei pea olema kõik sellised nagu mulle meeldib.

6 17. september 2011 Jooksusarja tulemused Rattakrossi tulemused Elva Rattakrosside sügissari Olümpiakross 2011 I etapp toimus 14. septembril, korraldajad Elva JK Velorõõm, Elva Spordiliit. M-6 (sünd 2005 ja hiljem) 400 m: 1. Oliver Kompus 01.15,8; 2. Lennar Joonas Oetjen 01.19,8; 3. Oskar Aksjonov 01.43,8; 4. Oskar Rebane 01.54,4; 5. Gregor Soonberg 02.55,3. N-8 (2003-2004) 600 m: 1. Kirke Kool 02.05,4; 2. Getriin Marii Lessing 02.13,9; 3. Kateriin Saar 03.24,7. M-8 (2003-2004) 600 m: 1. Küllo Vask 02.00,4; 2. Anders Aksjonov 02.31,0; 3. Timm Rast 02.31,3; 4. Gregor Ansperi 02.33,3. N-10 (2001-2002) 600 m: 1. Roosi Gertrud Tärgla 02.20,7. M-10 (2001-2002) 600 m: 1. Janno Tosmin 02.05,5; 2. Tormi Kompus 03.44,1; 3. Alex Artur Märtmaa 04.52,9; 4. Tony Aloe 04.55,0. N-12 (1999-2000) 1,1 km: 1. Kärt Lang 03.10,9; 2. Eliise Hendrikson 03.55,9; 3. Marleen Mälk 04.04,9; 4. Kadi Aloe 04.19,6. M-12 (1999-2000) 1,1 km: 1. Kert Rainis Kentel 02.50,3; 2. Richard Tamm 03.33,3; 3. Marcus Mahla 03.38,1; 4. Karl Mihkel Vent 03.40,2. N-14 (1997-1998) 1,1 Jooksusari Elva Sügis 2011 I etapp toimus 10. septembril. T E (sünd. 2003 ja hiljem) 300 m: 1. Getriin Marii Lessing 01.03,6; 2. Kirke Kool 01.08,1; 3. Anette Salumets 01.09,6; 4. Emma-Marie Kiuru 01.10,8; 5. Egle-Leane Soonberg 01.11,2; 6. Kertu-Liina Kaseorg 01.13,2; 7. Karolin Madisoo 01.20,8; 8. Sirli Saarna 01.52,0; 9. Emili Külaots 01.56,0; 10. Janelle-Mia Jalakas 02.01,0; 11. Hanna-Liisa Riht 02.49,8; 12. Margaret Mägi 03.45,0. P E (sünd. 2003 ja hiljem) 300 m: 1. Franz Joseph Sinimäe 01.03,2; 2. Kristo-Marten Unne 01.08,7; 3. Carl Markus Punkar 01.13,7; 4. Jacob Sinimäe 01.26,5; 5. Robi Luik 02.02,4; 6. Dave- Thomas Thomson 02.45,1; 7. Rudolf Paap 02.47,3. T D (2001/2002) 300 m: 1. Sofia Matvejev 00.58,7; 2. Janely Tensok 00.59,7; 3. Jane-Ly Jalakas 01.01,4; 4. Christina Kõnd 01.07,1; 5. Reelika Punkar 01.10,3; 6. Marta Külaots 01.11,5; 7. Kaisa Kesa 01.19,4. P D (2001/2002) 300 m: 1. Jarno Raidve 00.57,1; 2. Alan Väli 00.58,2; 3. Alex Artur Märtmaa 01.00,5; 4. Markus Pärt 01.00,6; 5. Silver Känna 01.01,6; 6. Randen Sakson 01.05,2; 7. Kaur Karjus 01.05,9; 8. Rasmus Saarna 01.07,9; 9. Andriano Dmitrijev 01.24,0. T C (1999/2000) 300 m: 1. Fee-Marlen Mägi 00.51,2; 2. Lisbeth Luik 00.51,6; 3. Elina Luik 00.52,6; 4. Marili Kiisk 00.54,3; 5. Ariel Hiir 00.55,6; 6. Reyla Karpowiez 00.55,7; 7. Paula Puusaag 00.57,8; 8. Jaana-Liis Jalakas 00.58,1; 9. Helen Ülper 01.01,0; 10. Grete Jaeski 01.04,8; 11. Karita Karjus 01.20,1. P C (1999/2000) 300 m: 1. Andri Luik 00.47,5; 2. Otto Assafrei 00.56,0; 3. Ainar Ivaste 00.56,2; 4. Ander Bürkland 00.57,4; 5. Anty Leppik 00.57,6; 6. Rivo Tennen 00.58,9; 7. Mait Lensment 01.00,1; 8. Robin Sarapuu 01.01,8; 9. Egon Piigli 01.09,6; 10. Raikko Viita 01.23,5; 11. Kristjan Känna 01.29,2; 12; Henry-Jan Kesperi katkestas. T B (1997/1998) 500 m: 1. Marta Kotkas 01.26,1; 2. Hele-Mai Luik 01.32,2; 3. Karina Kõnd 01.35,8; 4. Hanna-Liina Jaani 01.40,0; 5. Melody Mai Mägi 01.43,1. P B (1997/1998) 500 m: 1. Cevin Anders Siim 01.22,5; 2. Kristjan Joosep 01.25,3; 3. Jonatan Kalmus 01.27,2; 4. Anti Ivaste 01.40,0; 5. Raiko Jaeski 01.40,7. T A (1995/1996) 500 m: 1. Sonja Madismäe 01.40,5. P A (1995/1996) 500 m: 1. Martin Thomson 01.27,5; 2. Toomas Hendrik Ellervee 01.28,2. N (1992 ja varem) 500 m: 1. Geil Siim 02.21,9. NV (alates 35a) 500 m: 1. Heidi Punnar 01.42,2; 2. Elle Kaseorg 01.50,9; 3. Eve Jaeski 01.53,2; 4. Irina Eismel 02.55,7. M (1992 ja varem) 2 x 500 m: 1. Ergo Tamm 03.09,1; 2. Marko Parksepp 03.13,5; 3. Raivo Laanemets 03.13,9. MV (alates 40a) 2 x 500 m: 1. Heino Miina 03.30,8; 2. Henn Mägi 03.51,1. km: 1. Johanna Hendrikson 03.27,3. M-14 (1997-1998) 1,1 km: 1. Georg Kõivumägi 02.20,7; 2. Siim Lepik 02.32,6; 3. Reino Kaldvee 02.34,8; 4. Martin Illus 02.39,0; 5. Kaarel Vent 02.53,6; 6. Jonatan Kalmus 02.54,3; 7. Martin Joost 03.00,4; 8. Mihkel Unt 03.06,3. N-16 (1995-1996) 1,1 km: 1. Mae Lang 02.40,7. M-16 (1995-1996) 1,1 km: 1. Vahur Vahtra 02.16,3; 2. Peeter Kompus 02.45,2. N-18 (1993-1994) 1,1 km: 1. Karin Redi 02.38,0. M-18 (1993-1994) 1,1 km: 1. Margo Tamm 02.06,4; 2. Maikel Kuusma 02.08,5. N-E - EJL litsentsiga (1982-1992) 1,1 km: 1. Inge Kool 02.35,5; 2. Tea Lang 02.38,8; 3. Maarja Kuuskvere 03.22,1. M-E - EJL litsentsiga (1982-1992) 1,1 km: 1. Gabriel Leppik 01.58,1; 2. Rauno Miilmann 02.02,5; 3. Illar Lood 02.13,7; 4. Joosep Mägi 02.44,6. M-E - harrastajad (1982-1992) 1,1 km: 1. Raimond Pihlap 02.25,8; 2. Raivo Laanemets 02.33,2. M-Sen (1981 ja varem) 1,1 km: 1. Renno Rebane 02.12,3; 2. Toomas Järveoja 02.26,1; 3. Henn Rast 02.47,8. Austa võitis rattamaratonide sarja FC Elva võitis liigamängu Laupäeval toimus Viljandis Starmani vutipeo raames III-liiga Lõuna 19. vooru kohtumine, kus vastamisi olid JK Tulevik II ja FC Elva. Starmani vutipeo avamängu võitsid elvakad tulemusega 6:1. Mängu alguses oli JK Tulevikul väga hea võimalus juhtima minna, õnneks üritus nurjus. FC Elva sai ehmatusest üle ja 4. minutil lõi Raido Kuus väravaesises saginas palli väravasse. 10. minutil oli taas sarnane olukord ja Raido lõi teise värava. 14. TÜ ASK võitis teatekrossi 11. septembril toimusid Pärnumaal Jõulumäe tervisespordikeskuses Eesti meistrivõistlused teatekrossis. Eesti meistrid selgusid 60 võistkonna hulgas viies võistlusklassis. Sõideti 3,7 km pikkusel ringil, mida iga võistkonna rattur pidi läbima kaks korda, noorte võistkonna liige ühe korra. Meeste absoluutklassis võitis väga tasavägises võistluses Tartu Üli- minutil skooris Mihkel Kuresoo, kes lükkas väravasse tagasi põrkunud palli. Eelnevalt oli vastaste väravavaht hädas Kaarel Tinni karistuslöögi püüdmisel. 30. minutil sai värava kirja Kaarel Tinn, tugev karistuslöök lendas väravavahile püüdmatult lati alla. 42. minutil teenis Raido healt positsioonilt karistuslöögi, seekord astus palli taha Evert Soonberg. Karistuslöök võttis puute kaitsjast ja maandus värava ristnurgas 0:5! kooli Akadeemilise Spordiklubi võistkond koosseisus Caspar Austa, Gabriel Leppik, Kristjan Randma ja Erki Pütsep. Kaheksa ringi läbimiseks kulus aega 1:30.45. Hõbemedali saanud CFC Spordiklubi kaotas 55 sekundiga. Pronksmedalile sõitis Spordiklubi Rakke võistkond, kaotus võitjale oli 2.03. TÜ ASK teine meeskond koosseisus Rai- Noorte tulemused Eesti meistrivõistlustelt Hooaja sügisring Eesti noorte jalgpalli meistrivõistluste sarjas on poole peale jõudnud. Hetkel jätkavad hooaja teist poolt kaotuseta FC Elva C1, D1 ja E1 vanuseklasside võistkonnad. FC Elva B1 ja E2 on korra tunda saanud nii võidurõõmu kui kaotusvalu. Kahjuks pole FC Elva D2 suutnud veel võiduarvet avada. Tulemusi 17.08-4.09 mängudest: Rattamaratonide sarja Elva etapil võitis Caspar Austa esikoha. Foto: arhiiv Elion Estonian Cup sarja viimasel osavõistlusel, Mulgi rattamaratonil piisas Caspar Austal 7. kohast, et kindlustada sarjas üldvõit. Põhikonkurendid Raido Kodanipork ja Alges Maasikmets olid sõidu esimeses pooles kimpus tehniliste probleemidega. Sarja esikoha eest võidelnud Erki Pütsep ja Caspar Austa sõitsid pikka aega koos kolmandal ja neljandal kohal. Sõidu lõpus jõudsid neile konkurendid järele ning Pütsep lõpetas 4. ja Austa 7. kohaga. Austa kogus kaheksa etapiga kokku 8963 punkti, Raido Kodanipork oli 8959 punktiga teine ja 8955 punkti kogunud Alges Maasikmets kolmas. Mulgi maratoni võitis Martin Loo Allan Orase ees. Jaan Kirsipuu oli kolmas. Poolmaratonil finišeeris TÜ ASK rattur Vahur Vahtra Ekke-Kaur Vosmani ja Mihkel Kaljaga võrdse ajaga. Võitjaks kinnitati Vosman, Vahtra oli kolmas. Sarja kokkuvõttes tuli Vahur Vahtra Ekke-Kaur Vosmani järel teisele kohale. Pühapäeval võistleb Caspar Austa Tartu rattamaratonil, mis on Elva rat- Teisel poolajal oli JK Tuleviku mäng parem, neil õnnestus ära kasutada üks FC Elva kaitsjate eksimus ja Aaron Kovru vähendas kaotusseisu 1:5-le. Elvakad ohustasid JK Tuleviku väravat jätkuvalt, aga enam mitte nii näljaselt. 84. minutil pani mängule punkti Jürgen Kuresoo värav, mis oli mehele liigas neljateistkümnendaks tabamuseks. Kohtumise lõpus kingiti kõigile mängijatele Starmani kirjadega spordikott ja diplom. turi võistluskalendris Elion Estonian Cup sarja kõrval hooaja tähtsamaid võistlusi. EPP FC Elva koosseisus mängisid Arvo Käkk, Karl Bussov, Rando Kuus (46. Tarmo Kerro), Taavi Aasmäe, Veiko Haan, Jürgen Kuresoo, Henry Eichelmann, Kaarel Tinn, Evert Soonberg, Raido Kuus (77. Deniss Samoilov), Mihkel Kuresoo (81. Erki Vorobjovski). Järgmine kohtumine toimub Elva linnastaadionil 18. septembril kell 18 FC Otepääga. Marek Naaris, FC Elva tegevjuht ner Põvvat, Rauno Miilmann, Maikel Kuusma ja Illar Lood sai 7. koha. Kõige rohkem võistkondi 24 startis noorte klassis. TÜ ASK II võistkond sai 10. koha. Võistkonda kuulusid Silver Mäoma, Siim Lepik, Kaarel Redi ja Kärt Lang. Naiskondade arvestuses kuulus võistkonda kaks sportlast, kes pidid läbima kokku neli ringi. TÜ ASK naiskond koosseisus Laura Lepasalu ja Inge Kool said naiste absoluutklassis 4. koha. Võitis Kalevi Jalgrattaklubi naiskond, kuhu kuulusid õed Liisi ja Daisi Rist. Meistritiitli võitsid tütarlaste võistkondade arvestuses TÜ ASK ratturid Sirje Lepik ja Karin Redi. Viljandi Rattaklubi koosseisus Reelika Varblane ja Kärolin Varblane edestati 46 sekundiga. EPP 30. augustil FC Elva SK 10 Premium 10:0 (7:0). 21. augustil FC Elva Narva Trans 2:3 (0:2). 19. augustil C1-C alagrupp, 2. voor, FC Elva Märjamaa FC Flora 9:0 (4.0). 26. augustil C1-C alagrupp 3. voor, FC Elva Võru JK 2:0 (2:0). 3. septembril C1-C alagrupp 4. voor, FC Elva Pärnu JK Vaprus 3:0 (3:0). 27. augustil D1 I alagrupp 11. voor, FC Elva Jõhvi Orbiit 10:2 (5:1). 3. septembril D1 I alagrupp 12. voor, FC Elva FC Santos 2:1 (1:0). 17. augustil D2 III alagrupp 8. voor, FC Elva JK Merkuur-Juunior 0:5 (0:2). 31. augustil D2 III alagrupp 9. voor, FC Elva FC Tõrva Warrior 0:10 (0:4). 21. augustil E1 II alagrupp 9. voor, Elva JK Tulevik 16:0 (10:0). 28. augustil E1 II alagrupp, Elva FC Helios 10:0 (4:0). 4. septembril E1 II alagrupp 11. voor, Elva SK 10 Premium 20:0 (10:0). 13. augustil E2 III alagrupp, 8. voor, Elva Tamme Auto 7:0 (2:0). 21. augustil E2 III alagrupp 9. voor, Elva FC Santos II 0:3 (0:1). 3. septembril E2 III alagrupp, FC Elva JK Loo 1:9 (0:3). EPP

7 17. september 2011 Korstnad korda Pikad taevasse tõusvad suitsusambad karges talveöös on ehk üks esimesi idüllilisi pilte, mis meenub rääkides korstnatest. Jaanika Saar Punastest tellistest laotud saledad kauni pitsiga korstnad on Elva ajalooliste elumajade katusemaastiku lahutamatuks osaks. Oskuslikult laotud krae, korrektselt vuugitud tellisladu ja kurvikalt väänatud katteplekk on üsna suur väljakutse korstnapitsi restaureerimisel. Siiski ei tohiks alahinnata kadumakippuvaid kauneid elemente. Iga detail tagasiastuv hammas, lõigatud kivi või valtsitud katteplekk annab katusele ajastutruu ja väärika väljanägemise. Kahjustused ja nende tekke põhjused Korstnate hea seisukorra tagab nende järjepidev hooldus. Kõige enam kahjustab korstnaid temperatuuride pidev ja järsk muutumine ning sadevesi. Olulist rolli omab korrektselt paigaldatud katte- ning kraeplekk. Vale paigalduse puhul on neist rohkem kahju kui kasu ning sademed ja tuul uhavad kividevahelise vuugimördi välja. Lagunenud korstnapitsid on aga tuleohtlikud ning ohustavad ka tänaval jalutajaid. Õige hooldus Korstnaid tuleks pühkida iga kütteperioodi lõpul, kuid tasuks ka kontrollida enne uue kütteperioodi algust. Korstnapühkija on esimeseks spetsialistiks korstna ja lõõride seisukorra hindamisel. Kui sa märkad korstnajalal pigi laike, tasub kutsuda pottsepp. Korstnapitsi taastamine Korstnate taastamisel tuleks selle algne kuju fikseerida ning tagasiladumisel kasutada ajalooliste tellistega autentseid telliseid. Neid tasub otsida näiteks tuttavate lammutatud majadest või ka interneti müügilehekülgedelt. Tagasiladumisel tuleks arvestada algse korstna mördi segu koostist kas laotud on lubi- või tsementmördiga. Nii on kõikide kivide vaheline side võrdse tugevusega, mis tagab stabiilsuse. Tulen ja ostan kasutatud raamatuid. Raha kohe. 734 1901 OÜ RAO Metall ostab Elvas Kirde 4 E-R 8-17, L 9-14 värvilist ja vanametalli. Vajadusel transport ja lõikamine. 5307 6136 Müüa kvaliteetset musta mulda, kruusa, killustikku ja sõelmeid kohaletoomisega. 5663 2666 Müüa puitbrikett, kaminapuud, kütteklots. 528 9398 Müüa lõhutud küttepuid. Toores lepp 30 rm. Tel 509 3453 Kasumetsa Küttekontor müüb erinevat sorti kvaliteetset küttepuud. 529 2305; 734 9800 Müüa kuiva kütteklotsi (kott 1,8 ), puitbriketti (t 145 ). 5197 8500 Müüa kuivi pinde 50cm. 517 4014 Müüa turbabriketti kojutoomisega. Tel. 506 6684 Müüa kasutatud rehve ja velgesid. 5346 2990 Müüa soodsa hinnaga sealiha. Info tel. 505 9151 Müüa mürgivabalt kasvatatud toidukartulit. Konguta vald, Lembevere küla, Päeva talu Tiit Koemets. 745 9735, 5664 8298 Aitan realiseerida vanarauda talunikel, eraisikutel kui ka firmadel, veame ja lõikame. 5843 8355 või 523 5509 Pottsepa- ja ehitustööd. 558 0287 Pottsepatööd. 554 3486 R. Rebane Veoteenus sõiduauto treileriga. 505 3437 Sõiduauto rent. 5663 2666 Kivisöevedu kuni 1,7t. 513 2927 Ehitusprahi äravedu. 513 2927 Ohtlike puude raie. 5810 8597 Ohtlike puude raie. 5398 9300 OÜ Nikpo teeb katlamajade, küttesüsteemide, maaküttesüsteemide ja santehnilisi töid. Garantii. 506 8509 Arvestite, boilerite paigaldus, puhastus. San-tehn tööd. Kuivkäimlate ümberehitus. 5356 1167 Korstnapühkimine, kaasaegsed töövahendid www.tahmatont.ee Tel. 5392 9445 Korstnapühkimine, korstnapitside, ahjude ja pliitide ehitus, remont. Tel. 5557 9399 Katuste ehitus ja remont. Tel. 5832 3665 Starterite, generaatorite remont. Hüdrovoolikud ja tarvikud. 529 1979; 730 3607 Elektritööd, õhk-soojuspumbad - müük ja paigaldus. www.mano. ee Tel. 520 8970 Soodsad laenud. www.kiirlaen24.ee. Tasuta info 800 2424 Teenustööd Bobcat kompaktlaaduriga. 5663 2666 Peo- ja peielaudade tellimine restoranist Starest! www.restoran.starest.ee. Tel. 748 9288 Otsime hakkajat küünetehnikut. Kirde Ilusalong, tel. 513 4669 Alustav ettevõte võtab tööle kogemustega koka. Kiire! 5694 1415 Pakun tööd tehnilist taipu omavale ehitustöölisele ja lisatööd keevitajale. Tel. 5679 7794 Otsin eakale prouale hooldajat 24h. Võimalik kasutada elamiseks ühte tuba. Tel. 527 6441 Üürile anda äripind. 503 2954 Müüa 2-toal. korter Elvas, renoveeritud majas, 3. korrus. Tel. 5348 1114 Üürile anda 4-toal. krt. Rõngus. Tel. 5564 6527 Soovin üürida 1-toalist korterit. 522 5178 Paigaldame vee- ja kanalisatsioonitrasse. Teostame santehnilisi töid. 5663 2666 Hooldan ja korrastan kalmistul hauaplatse. Tel. 523 7238 Kui tellitud ajaleht Elva Postipoiss laupäeval postkastis ei ole, andke sellest toimetusele teada tel. 730 9899 (E-N) või e-mail epoiss@kodu.ee Sügav kaastunne Piretile, Peetrile ja Endlale isa ja abikaasa Avaldame sügavat kaastunnet Peeter Kumbergile kalli isa Siiras kaastunne Ailile kalli poja ELMAR KUMBERGI surma puhul. Lauma ja Aare emaga IDEE ELMAR KUMBERGI kaotuse puhul. Töökaaslased Arnold AS-ist Mõni hetk on elus valusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga valus... AUNO PENNAR Kallis Aili, oleme mõtetes sinuga, kui saadad viimsele teele oma poega. Arbimäe Konsum, E-Ehituskeskus, Andra, Külli, Roland ja Vambola Vana puidust tööriistakasti saab edukalt kasutada ka potilillede pesana. Nii on lilli lihtne sügisvihma ja öökülma eest varju transportida, kuid päevasoojas saab nende ilu jätkuvalt nautida. Tee nii. Võta vana puust tööriistakast ning pese see puhtaks. Kuivata ja jäta seisma, kuni puit ei ole enam niiske. Võta peenike liivapaber ja karesta pind ühtlaselt. Puhasta kast lihvimistolmust ja värvi see meelisvärviga üle. Kirjuta peenikese pintsliga tekst peale. Lase kastil kuivada. Aseta sisse eraldi pottidesse või miks mitte ka kummikusse istutatud lilled. Foto ja tekst: Jaanika Saar AUNO PENNARI kaotuse puhul. Riina, Jüri, Elle, Helbe Elu on laul, on habras ta viis, heliseb hetk ja katkeb siis... AUNO PENNAR Jagame lähedaste leina. Silvi, Jaanus ning Kunnar ja Andrus perekondadega

17. september 2011 OÜ Korsten ja Ahi korstnapühkijad Töö puhas ja korralik Töö tahmaimuriga 5665 0408