Puhja Valla Leht. Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht

Transkript

1 Puhja Valla Leht Seltsimaja pidas pidu... Aprill 2017 Nr 4(225) Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja, etenduse projektijuht... ja põhjust oli küllaga. Täitus ju sellel vanal ja väärikal majal 110 aastat oma rahva teenistuses olemisest. Sünnipäevaetendus Armastus on see... sündis seltsimaja näiteringi ning tantsu- ja muusikakollektiivide ühistööna, lavastajaks Linda Gottlob. Laval oli tähtpäevale vääriline hulk tegijaid ja olgu nende nimed siinkohal ka üles loetud. Näitering (juhendaja Linda Gottlob) koosseisus: Maria-Elise Poom, Joosep Topolev, Markus Klais, Ott Mets, David Kallas, Rasmus Uibokand, Markus Kährik, Kristyn Pukki, Miia Uibo, Kertu Kirriland, Sandra Gorbunov, Karmen Tiit, Paul Jean Faucheux, Tarmo Peedo, Artjom Kuznetsov, Aarne Salo, Kristina Ermel, Aivi Pukki, Enn Tobre, Keiu Sonn, Siim Sups, Ülle Närska, Aili Tamm, Margus Sepp, Jüri Šanin, Kersti Aadusoo, Anneli Pukki, Kaarel Tuvike, Leiki Sild, Ave Külter, Tiiu Hallik, Hinnar Kommisaar, Kaido Õunapuu, Rando Koort. Eakate seltskonnatantsurühm Sügisõied (juhendaja Vaike Podar): Mare Sonn, Maimu Vainola, Lilli Kala, Kaie Tamm, Tiiu Hallik, Kaie Lapp, Liivi Marjamägi, Juta Kaljo, Evi Mitt, Aino Remmelkoor, Hiie Kõiv. Naiskoor Läte (dirigent Ruth Luts): Ülle Närska, Daisy Tobre, Karoly Kaljuvee, Kairi Karlsson, Silja Lipping, Kaja Udso, Reet Viks, Maia Sääs, Tiina Paesalu, Urve Hämäläinen, Saima Heinaru. Naisrahvatantsurühm Rukkilill (juhendaja Vaike Podar): Ave Muttik, Aili Tamm, Elle Salo, Anneli Rõõm, Ülle Avi, Meelika Reinomägi, Ave Külter, Liane Leppik, Kati Kallas, Jaanika Kärmas Segarahvatantsurühm Opsal (juhendaja Karel Vähi): Milvi Sepp, Margus Sepp, Lea Järv, Rauno Laar, Ester Aruksaar, Marco Tohu, Kaja Udso, Meelis Udso, Aire Telvar, Kalle Saaremägi, Ave Muttik, Rando Koort, Maret Kasemets, Kaido Müürsepp. Kitarristide ansambel Ümarlaud: Leo Jäger, Heiki Rokka, Kaido Müürsepp, Meelis Udso, Ott Kaasik (juhendaja). Kontsertetenduse helitehnilise poole eest kandis hoolt Taago Leetberg (Kavilda Hobi OÜ). Head sõnad ja õnnesoovid annavad jõudu edasi minna. Tartu maavanema Reno Laidre tänukirjad andis üle Tartumaa rahvakultuurispetsialist Astrid Hallik. Tunnustuse osaliseks said seltsimaja isetegevuslased, kes vähemalt 30 aastat erinevates isetegevuskollektiivides kaasa löönud ja neid oli tõesti palju. Koosviibimine jätkus ühise rahvapeoga ansambel Nedsaja Küla Bänd saatel, õhtut juhtis omakandimees Enn Tobre. Suur tänu kõigile õnnitlejatele ja toetajatele! Usume, et seltsimaja on kogukonnale oluline ka edaspidi. Oleme õnnelikud nende toredate inimeste üle, kellele see maja oluline on. Etenduse toimumist toetasid Puhja Vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp. Suur suur tänu kõigile tegijatele, õla allapanijatele ja tulijatele! Kordusetendus toimub juba 7. aprillil kell 19.00, ikka seltsimajas olete oodatud! Fotode autor on Kalju Tisler.

2 2 PUHJA VALLA LEHT Vallavolikogu ja vallavalitsuse istungid Jaanika Liblik, vallasekretär Puhja Vallavolikogu istung toimus 29. märtsil a Vallavolikogu istungil võeti vastu alljärgnevad määrused: Määrus nr 4 Kaugküttepiirkondade määramine Puhja vallas Määruses sätestatakse kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumine, erandid muude kütteviiside kasutamise lubamiseks, kaugküttevõrgust eraldumine, kvaliteedinõuete tagamine võrguettevõtja poolt ning võrguettevõtja arenduskohustus. Määrus nr 5 Riigieelarvest Puhja vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse kasutamise kord Määruses sätestatakse riigieelarvest Puhja vallale eraldatud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse kasutamine. Määrus nr 6 Puhja Vallavolikogu 29. juuni a määruse nr 18 Sotsiaalteenuste osutamise kord muutmine Määrusega muudeti Puhja Vallavolikogu 29. juuni a määrust nr 18 Sotsiaalteenuste osutamise kord. Istungil toimus arutelu Vabariigi Valitsuse ettepaneku osas haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, millega Nõo vald tahetakse liita tulevase Elva vallaga. Vallavanem Priit Pramann andis istungil ülevaate vallavalitsuse ja valla ametnike tegevusest istungitevahelisel perioodil. Puhja Lasteaed Pääsusilm direktori kohusetäitja Ela Raide ning SA Puhja Valla Arenduse juhatuse liige Vahur Jaakma ja arendusprojektide konsultant Indrek Kärner esitasid ettekanded aasta tegevustest. Puhja Vallavalitsuse istungid toimusid 2., 14., 22. ja 30. märtsil. Puhja Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktide terviktekstidega saab tutvuda kodulehel dokumendiregistris Amphora, määrused avaldatakse ka Riigi Teatajas Hajaasustusprogramm 2017 Hajaasustuse programmi programmdokument 2017 sai 28.märtsil riigihalduse ministri Mihhail Korbi poolt allkirjastatud, seega on lähipäevil (eeldatavasti 7. aprillil) oodata taotlusvooru avamist. Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsiooni-süsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. Toetust saavad taotleda hajaasustuse piirkonnas elavad füüsilised isikud, kes vastavad järgmistele nõuetele: 1. taotleja elab alaliselt selles majapidamises, millele ta toetust taotleb; 2. taotleja elukoht on ka rahvastikuregistri andmete kohaselt selles majapidamises, millele ta toetust taotleb (vähemalt alates 1. jaanuarist 2016); 3. taotlejal ei tohi taotluse esitamise hetkel olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Projektil võib olla ka kaastaotleja(d). Kaastaotleja peab vastama taotlejaga samadele nõuetele. Projekti maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33 % projekti kuludest. Taotluste esitamise algus- ja lõpuaeg täpsustuvad, täiendava info avaldame kodulehel Enne taotluste koostamist ja esitamist palume kindlasti tutvuda programmdokumendi ja taotlejale suunatud informatsiooniga. Infot ja nõu taotlemise kohta saab programmi kontaktisikult vallas Ede Möldre, Maa- ja ehitusnõunik, tel , ede@puhja.ee Puhja vallavalitsus ootab ettepanekuid tiitlile Puhja valla kaunis kodu Puhja valla kaunis kodu on tiitel, millega tunnustatakse Puhja valla kauneid ja heakorrastatud kodusid, asutusi ja ettevõtteid, organisatsioone, korteriühistuid ning põllumaa ja kultuurimaastike omanikke. Ettepanekud koos asukoha, kirjelduse ning põhjendusega esitada Puhja vallavalitsusele hiljemalt 10. maiks 2017 e-posti aadressil vald@puhja.ee või posti teel aadressile Elva tee 1, Puhja alevik, Puhja vald, 61301, Tartu maakond. Hea Rämsi küla elanik! Uula Külaseltsi asutamiskoosolek toimub kell Uula Huvikeskuses. Asutajaliikmetel palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja asutamiskulude katteks 1 euro. Lisainfo: Enn Tobre

3 aprill AS Eesti Keskkonnateenused jätkab korraldatud jäätmevedu Puhja ja Rannu vallas Raido Kutsar, majandusnõunik sõlmiti Puhja Vallavalitsuse, Rannu Vallavalituse ja AS Eesti Keskkonnateenused vahel korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankeleping. Hankelepingu alguseks oli ning lõpp (3 aastat). Varasemalt ( kuni ) läbi viidud riigihanke Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmine Rannu ja Puhja vallas (viitenumber ) hanketeates sätestati hankija õigusest teenuste kontsessiooni tähtaja lõppemisel sõlmida kontsessionääriga uus hankeleping väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korras vastavalt riigihangete seaduse 28 lõige 5 punkt 2, mille sisuks on teenuste kontsessiooni andmine täiendavalt kuni kaheks aastaks kooskõlas käesoleva riigihanke (viitenumber ) hankelepingu tingimustega. Rannu Vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/34 ning Puhja Vallavalitsuse korraldusega nr 49 otsustati algatada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus Eesti Keskkonnateenused AS-ga korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankelepingu pikendamiseks kuni Rannu Vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/41 moodustati hankemenetluse läbiviimiseks komisjon, kuhu kuulusid esindajad Rannu ja Puhja Vallavalitsusest. AS Eesti Keskkonnateenused esitas pakkumise, mis oli kõrgem võrreldes eelneva perioodiga. Komisjon tegi AS-le Eesti Keskkonnateenused ettepaneku pakkumus üle vaadata, kuna hinnatõus on ligi 40 % võrreldes eelneva perioodiga ( ). AS Eesti Keskkonnateenused asus seisukohale, et pakkumise arvutamisel on nad arvestanud käitlushindade kasvuga üle 53% ja kütusehinna kallinemise 20% võrra, mis on peamised põhjused miks hinnad sellises ulatuses kasvama peavad ja on paratamatu. Läbirääkimiste käigus arutati võimalust, kas vajadusel saaks erinevatel mahutitel teenushindu muuta erinevalt, st mingitel mahutitel kasvavad hinnad vähem ja teised mahutid kompenseerivad madalama hinnatõusu. Läbirääkimiste tulemusena leiti, et erinevate mahutite teenushindu erinevalt muuta ei ole võimalik, kuna see läheb vastuollu hanketingimustega ning jõusse jäid pakutud hinnad. Komisjon leidis, lähtudes hankedokumentidest ja läbirääkimiste käigus saadud infost jäätmemajanduse praegusest olukorrast Eesti turul ning vältimaks olukorda, et alates 1. maist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 (planeeritud ühishange korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks Elva vallas alates 1. jaanuarist 2018) tekiks jäätmeveo teenuse osutamisel nn vabaturu piirkond, kus jäätmeveo hind ei ole omavalitsuse poolt kontrollitav, ei ole piisavalt efektiivselt tagatud kõigi jäätmevaldajate liitumine jäätmekäitlussüsteemiga, on raskendatud jäätmekäitlusalane järelevalve. Samuti ei ole avalikes huvides ega jäätmeseadusega mõttega kooskõlas tekitada olukord, kui piirkonnas, kus kohalik omavalitsus on juba rakendanud korraldatud jäätmevedu, tekib jäätmeveo teenuse osutamisel ajutiselt vabaturg. Korraldatud jäätmeveol on ka keskkonnasäästmise aspektid piirkonnas on üks vedaja ning see tagab optimaalsed veograafikud ning väiksema liikluskoormuse, otsustas hanke komisjon teha ettepaneku tunnistada edukaks AS Eesti Keskkonnateenused pakkumus. Rannu ja Puhja Vallavalitsus nõustusid komisjoni seisukohtadega ning vastavalt Rannu Vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/86 tunnistati edukaks AS Eesti Keskkonnateenused (registrikood ) pakkumus: Teenustasud (Tt) 1m 3 (ühe kuupmeetri) olmejäätmete käitlemise eest eurodes jäätmeliikide kaupa Jäätmeliigi kood Jäätmeliigi nimetus Teenustasu eurot (Tt) km-ga Segaolmejäätmed (soj) 11, Paber ja kartong (pkj) 0,00 Puhja Vallavalitsuse korraldusega nr 86 anti Eesti Keskkonnateenused AS-le korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioon, millega pikendatakse kontsessionääri õigust 1. maist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 (k.a) osutada korraldatud jäätmeveo teenust Puhja valla (välja arvatud Palupõhja küla territoorium) haldusterritooriumil, mis kuulub Puhja ja Rannu valdadest moodustatud ühisesse veopiirkonda ja sõlmida vastav leping. Mis muutub 1. maist? 1. maist tõusevad jäätmemahutite tühjenduse hinnad (vt tabel). Jäätmevedaja saadab kõigile jäätmevaldajatele aprillikuu jooksul uue hinnakirja ja veograafiku. Juhul, kui te pole aprillikuu jooksul jäätmevedajalt uut hinnakirja ning veograafikut saanud, võtta ühendust jäätmevedajaga või vallavalitsusega. Sõlmitud jäätmeveolepingud jäävad kehtima ning pikenevad automaatselt. Jäätmevaldajatel, kellel on jäätmeveoteenuse eest tasumiseks tehtud pangas e-arve püsimakse leping (endise nimega otsekorraldus), tuleks üle vaadata vastava lepingu andmed, et oleks piisav limiit ning leping oleks kehtiv. Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühist konteinerit ning on esitanud varasemalt vastava avalduse, nende kokkulepped jäävad kehtima ning pikenevad automaatselt kuni ning uut ühismahuti kasutamise avaldust Puhja Vallavalitsusele esitama ei pea. Jäätmevaldajad, kes on saanud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastuse kuni ja soovivad vabastust pikendada, tuleb esitada uus korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotlus ja allkirjastatult saata see Puhja Vallavalitsuse e-postile vald@puhja.ee või aadressile Elva tee 1, Puhja alevik, Puhja vald, Tartu maakond, Taotluse vorm on kättesaadav Puhja valla veebilehelt www. puhja.ee /Kohalik võim /Blanketid /Jäätmemajandusega seotud avalduste vormid /Korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotlus. Lisainformatsiooni jäätmeveo pikendamise kohta saab Puhja Vallavalitsusest (majandusnõunik Raido Kutsar, e-post raido@puhja.ee, telefon ) ja jäätmevedaja AS Eesti

4 4 PUHJA VALLA LEHT Keskkonnateenused klienditeenindusest (e-post telefon 1919, ). Uus ühishange ettevalmistamisel Ühinevad omavalitsused Elva linn, Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu vallad leppisid aasta alguses kokku, et korraldavad aasta jooksul ühishanke korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks Elva vallas alates 1. jaanuarist Omavalitsused, kelle korraldatud jäätmeveo tähtaeg lõpeb enne ühinemist, ei korralda iseseisvalt uut hanget ja pikendavad kehtivat lepingut. See on veel üks põhjus, miks Rannu ja Puhja vald otsustasid korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni AS-ga Eesti Keskkonnateenused pikendada kuni Tabel. Jäätmemahutite tühjenduse hinnad (eurot koos käibemaksuga) Praegu on käsil omavalitsustest vajalikke andmete kogumine, volikogudes Elva linnale ühishanke korraldamise õiguste andmise otsustamine ning ühise jäätmehoolduseeskirja koostamine, et lähiajal oleks võimalik välja kuulutada ühine riigihange korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks Elva vallas alates 1. jaanuarist Jäätmeliik Jäätmemahuti suurus m 3 Regulaarne graafikujärgne ühe konteineri tühjendus Regulaarne graafikujärgne ühe konteineri tühjendus alates Segaolmejäätmed jäätmekott 0,05* 0,42 0,58 kuni 0,08 0,67 0,93 kuni 0,14 1,17 1,63 kuni 0,24 2,00 2,79 kuni 0,37 3,08 4,31 kuni 0,60 5,00 6,98 kuni 0,66 5,50 7,68 kuni 0,80 6,66 9,31 kuni 1,10 9,16 12,80 kuni 1,50 12,49 17,46 kuni 2,50 20,82 29,10 kuni 4,50 37,48 52,38 Rändlinnud võivad meilegi tuua lindude gripi Harles Kaup, Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja Euroopas levib nii mets- kui ka kodulindude hulgas ravimatu haigus - lindude gripp, mis võib sel aastal suure tõenäosusega jõuda ka Eestisse. Seetõttu peaksid inimesed teavitama Veterinaar- ja Toiduametit surnud lindudest, et võimalikule puhangule õigeaegselt jälile jõuda. Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist. Lindude gripi Eestisse jõudmise oht suureneb just nüüd, kui tagasi jõuavad potentsiaalselt viirust kandvad rändlinnud, kes võivad haigust levitada. Teoreetiliselt on kõik linnuliigid linnugripist ohustatud, teistest vastuvõtlikumad on kodulinnud, veelinnud ja röövlinnud. Maakonna veterinaarkeskust tuleks teavitada, kui leiate vähemalt viis veelinnu korjust või kui on näha ebatavaline veelindude suremine umbes saja meetri ulatuses mererannast. Samuti tuleks ametit teavitada kümne või enama lähestikku asuva surnud metslinnu värskest korjusest. Linnugripi nakkuse kandjateks looduses on üldjuhul nakatunud või nakkuse läbi põdenud veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde kas oma rooja või hingamisteede nõrega. Nakkuse allikaks võivad olla ka surnud lindude korjused, sealhulgas ka vaid lindude suled. Lindude grippi jäänud linde ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis paraku kõik seal elavad kodulinnud veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse, et tõkestada nakkuse edasist levikut. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse veterinaarjärelevalve ametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise. Ettevaatusabinõuna tuleks kodulinde hoida suletud hoonetes. Juhul, kui linde peetakse väljas, tuleb välistada nende mistahes kontakt metslindudega. Selleks sobiks näiteks aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, kusjuures lindude söötmis- ja jootmiskoht peab kindlasti asuma katuse all. Kodus peetavad haned ja pardid peavad olema teistest kodulindudest eraldatud. Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta ka sellega, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha lindlates näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida jalanõud (desomatt) ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal. Kodulindudel esinevad lindude gripi kliinilised tunnused varieeruvad sõltuvalt linnuliigist ja vanusest. Kanadel esinevat lindude grippi iseloomustavad sellised kliinilised tunnused nagu loidus, isu vähenemine, munatoodangu järsk langus, kõhulahtisus, hingamisraskused, eritised silmadest, närvinähud ning peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite turse ja sinakus. Lindude gripi puhul võib kanade suremus ulatuda kuni 100%-ni. Kodulindude suurenenud suremusest, rohkem kui viiest surnud veelinnust või enam kui kümnest surnud metslinnust teavita viivitamatult Veterinaar- ja Toiduametit infotelefonil või Tartumaa veterinaarkeskust telefonil

5 aprill Põnev ja sündmusterohke trimester koolis Riin Massur, Puhja Gümnaasiumi õppejuht Hetkel, mil Puhja Gümnaasiumi õpetajaid ja õpilasi on vallanud lisaks kevadeootusele suur pidupäevaärevus, on paras aeg korraks askelduste rutus hoog maha võtta. Ikka selleks, et kokku võtta tegemised, mis koonduvad õppeaasta kalenderplaanis ja e-päevikus Stuudium II trimestri alla. Hoolimata sellest, et trimestrite süsteem jagab õppeperioodi kolmeks peaaegu võrdseks osaks, tundub teine periood teistest pikem. Eriti käesoleval aastal, kui lund napib ja päevad seetõttu lühemaks jäävad. Sellel õppeaastal oleme silma peal hoidnud õpilastel, kes on hoolsalt koolis käinud. Kui I trimestril lugesime kokku 15 õpilast, kes ei olnud koolist puudunud ühtegi päeva, siis teise trimestri lõpuks oli alles jäänud 4 vaprat. Kõik 24 õppenädalat on õppetöös osalenud Anna Leemet (I klass), Karoli Lamp (II klass), Karl-Joosep Tomson ja Karl-Martin Villako (III klass). Ootame põnevusega, kes neist 7. juunil saab suvevaheajale minnes hõisata: Mina olen koolis käinud kõik 35 õppenädalat ehk 175 koolipäeva!. Elame, näeme... II trimestril on paljudel õpilastel võimalik ennast proovile panna ka väljaspool oma kooli, sest just siis toimub rohkelt olümpiaade ja võistlusi. Sellel õppeaastal on meie kooli õpilastele jagunud nii osalemis- kui võidurõõmu. Küünlakuu luulekonkursil Luunja Keskkoolis saavutas meie kooli 1. klassi õpilane Irmeli Rokka III koha ning luuletuse illustreerimise kategoorias 2. klassi õpilane Steffi Maarja Tiits samuti III koha. Saame uhked olla ka 3. klassi õpilase Herta Heinaru üle, kes võitis maakondlikul jutuvõistlusel III koha. Õpilasi juhendasid klassiõpetajad Silja Tammi, Maire Sepp ja Lea Järv. Tulised lahingud ja tõsine mõtteragin on meie õpilastele väljakutseid pakkunud üleriigilistel matemaatikavõistlusel Matetalgud, Känguru ja Nutisport ning loodus- ja täppisteaduste võistlusel Teaduslahing. Esimese võistluskogemuse robootikas sai First Lego League võistlusel V klassi noormeeste võistkond (Sten Kivaste, Eke-Laur Raide, Rait Juhkamsoo). Ainealased mõõduvõtmised on maakondlikul tasandil toimunud matemaatikas, eesti ja inglise keeles, keemias, ajaloos ja inimeseõpetuses. Meeskondlikud mängud rahvaste-, võrk- ja jalgpallis on pakkunud põnevaid hetki kõigi kooliastmete õpilastele. Tunniplaanijärgsetesse ainetundidesse oleme saanud tuua põnevust ja elulisust tänu erinevatele koostööpartneritele. Meie õpilased on osa saanud õppeprogrammidest Jääaja Keskuses, RMK looduskeskustes Kiidjärvel (I, III ja VI klass) ja Elistveres (II klass). Ajalooõpetaja tõi VII klassile kooli Tartu Linnamuusemi kooliprogrammi Muuseum kohvris. Eriti suur elevus ja õhin hakkas silma kohtumistel Hullu Teadlasega, Eesti Jalgpalli Liidu projekti Jalgpall kooli tundides ning robootika koolitusel WeDo 2.0. Kindlasti on vaheldust ja elamusi pakkunud II ja III kooliastme õpilastele laagrid Piiril ja Palupõhjas. Jalgpall kooli! Foto autor Tanel Ojaste. Hull Teadlane. Foto autor Silja Tammi. Eelnimetatud ettevõtmistele lisaks oleme traditsiooniliste üritustega tähistanud jõule, sõbrapäeva ja vabariigi aastapäeva. Tänu vanematekogule sai uue vormi ja sisu vastlapäev. Puhja Gümnaasiumis toimuvaga saab end põhjalikumalt kurssi viia kooli kodulehel, pildimaterjali kajastame operatiivselt kooli facebooki kontol. Ajalehe ilmumise ajal anname viimast lihvi selle õppeaasta kõige tähtsamale ja väärikamale sündmusele - Puhja hariduselu 330. aastapäevale. Loodame, et dialoogid mineviku ja oleviku vahel saavad olema nostalgiahõngulised, sisukad ja meeleolukad. Aga ka üllatavad ja inspireerivad.

6 6 PUHJA VALLA LEHT Puhja koolis on osavad pillimeistrid Anne Soosaar, Puhja Gümnaasiumi muusikaõpetaja Puhja Gümnaasiumi loomeõppe õppekavas on taotlus, et õpilane mõtleks ja tegutseks loovalt ning väljendaks end loominguliselt muusikaliste tegevuste kaudu. Loominguga tegeledes luuakse eeldused loovuse kasutamiseks igapäevaselt ning järjepidevalt. Üheks muusikaliseks tegevuseks loomeõppe tunnis on pillimäng, õpitulemuseks selles tegevuses on käepäraste vahenditega pillide valmistamine. Nimetatud toimetamisse on oodatud ka lapsevanemate ideed ja abi meisterdamisel. Käesoleva õppeaasta III trimestri alguses said 1. klassi õpilastel pillid valmis. Tulemus on suurepärane! Valminud pillide loetelu on mitmekesine: sahistid, vihmapill, tamburiin, kivipillid, erinevad trummid, kõlapulgad, topsipillid, marakas, kaks kitarri, kannel, tuulekellad, jauram. Materjalidest leidsid kasutust üllatusmunad (sahina tekitamiseks kasutati riisi, herneid, ube, makarone), papptaldrikud, joogitopsid, plekkpurgid, puuoksad, traat, õngenöör, pudelikorgid, kuljused, kileteip, kokteilikõrs, erineva suurusega kivid, papp ja dekoratiivpaber, atlasspael, õhupallid ja naturaalne nahk, kork, grillvardad, vilditud materjal, kalapüügi lantide vidinad, metallist poldid. Pillide kaunistamiseks kasutati värvi- ja viltpliiatseid, vesivärve ja küünelakki. 28. märtsi loomeõpetuse tunnis tutvustas iga õpilane oma pilli valmimise lugu, kasutatud materjale ja mänguvõtteid. Kahjuks jäi selles tunnis pillimänguks üsna vähe aega, aga neid pille saame mängida õppeaasta lõpuni. Eriline Mitmekesine koolielu Valminud pillid. Foto autor Riin Massur. vaimustus ja mänguõhin mängida omavalmistatud pillil ja suur soov mängida kaaslaste pillidel olid tõestuseks, et ülesanne täitis oma eesmärgi. Tänan kõiki lapsevanemaid, kes oma lapse pillimeisterdamisel kaasa lõid! Eriti tunnustan vanemaid ja vanavanemaid, kes panustasid palju aega ja tahtmist õpitulemuses ettenähtud keerukamate pillide valmistamiseks. Need pillid on kannel, kitarrid, jauram, kõlapulgad (nende abil saab eristada ka erinevaid puuliike), tuulekellad, trummid, vihmapill. Pildid pillidest on nähtavad kooli facebooki lehel. Hariduselu 330. aastapäeva raames on Puhja Gümnaasiumi õpilaste valmistatud pillid üles pandud näitusele koolimaja I korrusel. Kersti Aadusoo, Puhja Gümnaasiumi 7. klassi juhataja ja ajalooõpetaja Puhja hariduselu 330. juubeli valguses on rõõm tõdeda, et ka praeguste õpilaste seas on aktiivseid, algatusvõimelisi ja mitmekülgsete huvidega noori. Puhja Gümnaasiumi 7. klass oli kaastegev Puhja Seltsimaja 110. juubeli tähistamisel. 7. klassi õpilased (Joosep Topolev - Joosep Toots, Maria-Elise Poom - Teele, David Kallas - Arno, Rasmus Uibokand - Imelik, Markus Kährik - Tõnisson jt) koos 4. klassi Markus Klaisi (Lesta) ja 8. klassi Ott Metsaga (Kiir) osalesid Puhja Seltsimaja näiteringi lavastuses, etendades ühte stseeni O. Lutsu Kevadest. Proovid algasid jaanuaris. Koostöö lavastaja Linda Gottlobi ja seltsimaja juhataja Kaja Udsoga kujunes igati meeldivaks. Näitlemise pisik nakatas klassist paljusid. Kui proovides oligi vahel tunda koolipäevade pinget või haigustest tingitud väsimust, siis 18. märtsil, Puhja Seltsimaja 110. juubeli tähistamisel olid kõik lapsed elevil ja mängisid laval tõetruult, rõõmsa entusiasmi ning säraga. Kuuldud kiidusõnad andsid lastele indu ka tulevikuks. Veebruaris sai 7. klass osa muuseumihariduse edendaja nominatsiooni pälvinud Muuseum kohvris keskaja ajaloo tunnist Sees ja väljaspool keskaegset linna. Paul Jean Otto Faucheux keskaegse raehärra kostüümis ajalootunnis. Foto autor Kersti Aadusoo. Tunni käigus muutus klassiruum keskaegseks linnaks, põrandale laotati keskaegse Tartu makett ja iga õpilane ke-

7 aprill hastus selleaegseks tegelaseks. Tund lõppes rollimänguga, mis kinnistas tunni esimeses pooles omandatut. Õpilased said kiita vaimukate rollitäitmiste ja aktiivse osalemise eest. Rõõm oli kahepoolne, sest Tartu Linnamuuseumi töötaja, ajaloo osakonna üliõpilane Argo oskas õpilastega kiiresti hea kontakti saavutada. Tund toetas ka nõutavate õpitulemuste omandamist. Kevadvaheajal käis 7. klass Stockholmis (saatjad õpetajad Ene Väär ja Kersti Aadusoo), kus külastati Vaasa muuseumit ja kuningalossi ning tutvuti vanalinnaga. Tuuline ilm ja pikk jalutuskäik panid noorte Emakeelekuu Pääsusilmas Ela Raide, Puhja Lasteaed Pääsusilm direktori kt Märts on Puhja lasteaia sünnipäevakuu, aga ka emakeelekuu ning lasteaias toimus sel puhul taas laste luulepäev. Luuletuste õppimisel oli põhiroll peredel, kes ise luuletused välja valisid ja lastele selgeks õpetasid. Tänu kodudes tehtud tööle said 14. märtsil esinemisvõimaluse 39 last. Kõigil neil tuli astuda lasteaiapere ette ja lugeda luuletust. Ja mitte niisama, vaid mikrofoni. Esinejaid oli erinevaid mõni oli üliemotsionaalne, teine sosistas ka mikrofoni nõnda vaikselt, et ilma selleta oleks ehk mõni rida kuulmatagi jäänud. Aga ühes asjas olid kõik tublid: nad julgesid tulla teiste ette ja esineda. Omamoodi tore oli ka see, et kui endal lõpuks mikrofoni ja kaaslaste ees seistes ikka ühtki sõna üle huulte ei tahtnud tulla, siis piisas õest, kes tuli ja seisis lihtsalt kõrval, ühtki sõna ütlemata. Kõiki esinejaid premeeriti kiituskirjaga. Oleme rõõmsad, et meil on nii palju lapsi, kes tahavad esineda ja nii palju lapsevanemaid, kes aitavad oma lastel salme õppida. Esinemisoskus ja -julgus on väga olulised. Lisaks lasteaia oma luulepäevale, käisid neli last 21. märtsil esinemas Melliste lasteaed-algkoolis. Seal toimus juba 6. korda etlemiskonkurss Eesti keele kaunis kõla. Esinejaid hindas 5-liikmeline žürii ja osaleda sai kahes vanusegrupis: 5-6aastased ning 6-7aastased. Puhja Lasteaed Pääsusilma esindasid Kiara Kivivare, Pääsu-Mari Raide, Johan Lääne ja Linda Leemet, nende esituses kõlasid luuletused Olivia Saarelt, Leelo Tunglalt, Contralt ja Heiki Vilepilt. Hinnati hääle väljendusrikkust, diktsiooni ja esinemisjulgust. Meie lapsed said mõlemas vanusegrupis III kohad ja nooremas vanusegrupis ka I koha. Lapsi juhendasid koostöös kodudega Marje Norman, Eva Kitsnik ja Aila Selleke. Õnnitleme esinejaid, juhendajaid ning lapsevanemaid! Emakeelekuuga sobivalt avati märtsi viimastel päevadel lasteaia fuajees loodusraamatute näitus-laenutus. Esimene selletaoline ettevõtmine toimus juba aasta tagasi ja kui tol korral oli igal perel võimalus tuua lasteaeda oma lemmikraamat, siis sel aastal keskendusime looduse teemale - kohe-kohe annab emakeelekuu ju järje üle loodussõbrakuule. Lastel on välja pandud raamatute seast võimlik valida endale huvipakkuvad ja need siis põhjalikumaks tutvumiseks üheks päevaks rühma laenutada. Et kõik oleks täpne, tuleb panna kirja nii raamatu pealkiri kui ka laenutaja enda nimi. Ja kui endal veel kirjutamiseoskus väike, siis õpetajad aitavad. Huvi raamatute laenutamise vastu on suur ning nii mõnigi laps laenutaks kõige parema meelega iseenda toodud raamatu. Loodame et laste huvi erinevate raamatute vastu jääbki püsima ning täname kõiki, kes meie näitus-laenutusse raamatuid tõid. vastupidavuse proovile. Tänaval söödud hamburger ja hiljem laevas pakutud mitmekesine õhtusöök ning lõbustused panid väsimuse peagi unustama. Reis oli meeldejääv, huvitav ja silmaringi avardav. Sellele aitas kaasa professionaalne ja tore giid Reelika Kullerkupp, kellele oleme väga tänulikud. Tänusõnad kuuluvad ka bussijuht Meelis Udsole, kes meid Puhjast Tallinna ja tagasi sõidutas. Paljudele lastele oli see esimene välisreis ja ühtlasi ka esimene laevareis. Seega olid emotsioonid laes. Loodame, et alanud kevad toob kaasa veel palju põnevat. I noorema rühma esinejad. Jaan Leetberg laenutab raamatut. Pääsusilma esindajad Mellistes. Fotode autor Ela Raide.

8 8 PUHJA VALLA LEHT PUHJA AJA MÄLU AJALOOTUND Puhja Seltsimajas 16. aprillil kell Külalisteks on: NELLI KIRSIPUU, Puhja KK kauaaegne geograafiaõpetaja, KADRI LEPPOJA (KIRSIPUU), Puhja KK vilistlane, muusikaõpetaja, Tartu Kultuurikandja, dirigent, KAI KIRIK (KIRSIPUU), Puhja KK vilistlane, dirigent Soomes. AJALOOTUND ON MÕELDUD KÕIKIDELE HUVILISTELE VASTUVÕTUAJAD Elvas, Supelranna 21 Eriala Arst Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Ortopeed dr. P. Laasik Ortopeed Neuroloog dr. A. Lenzner dr. Ü.Kirs Täiendav info vastuvõtuaegade ja registreerimise kohta registratuurist Registreerimine tel , , mobiil Neuroloog dr. A. Seppius Neuroloog dr. A. Lepik Neuroloog dr. R. Kinks Silmaarst dr. H. Müürsepp Silmaarst dr. M. Safonova Kardioloog dr. V. Korrovits Kardioloog dr. E. Tamm Vastuvõtt laupäeviti Naistearst dr. K. Siilak Naistearst dr. A. Kalinina Ämmaemand S. Klein Logopeed M-L. Rants Füsioterapeut Füsioterapeudid Massöör Elektriravi Elvas Uuringud, protseduurid Röntgen, ultraheli, EHHO, gastroskoopia, holterid, veloergomeetria, taastusravi protseduurid

9 aprill Cia`s Beauty Cia`s Beauty Tere tulemast Cia`s Beauty ilumaailma! Tere tulemast Cia`s Beauty * NÄOHOOLDUSED ilumaailma! * CNC MIKROLIHVIMINE *CNC t Mikrolihvimine * KULMUD, RIPSMED *Näohooldused * KÄTE HOOLITSUSED * Kulmud, ripsmed * JALGADE HOOLITSUSED * Käte hoolitsused * DEPILATSIOON * Add a little bit of body text Jalgade subheading hoolitsused * PERSONAL TREENERI TEENUSED * Depilatsioon * Personaaltreeneri teenused Facebook: Cia`s Beauty Facebook: Nooruse Cia`s tn 4 II Beauty korrus Puhja alevik MTÜ Perekas kutsub kõiki huvilisi neljapäeval, 27. aprillil 2017 kell 18:00 Mõisanurme külla praktilisele jutuõhtule Kevad meie toidulaual Külas on toitumisnõustaja ja -koolitaja Triin Muiste Töötoas valmistame erinevaid keha turgutavaid smuutisid, salateid ja võileivakatteid, korjates eelnevalt üheskoos kevadisest loodusest tärkavat rohelist ning kombineerides neid puu- ja köögiviljadega. Vajalik etteregistreerumine karmenikas@gmail.com Töötoa hind on 5 Nooruse tn 4 Meeldivate II korrus Puhja kohtumisteni! alevik Meeldivate kohtumisteni! Iluteenindaja/personaaltreener Sirli Viks Iluteenindaja/personal treener Sirli Viks Hea noor tööotsija vanuses 16-29! * Johannes Mihkelsoni Keskus pakub TASUTA praktilist KOOLITUST Kuidas jõuda oma unistuste töökohani, kus saad teada rohkem enda võimaluste ja tööturu kohta ning julgust teha häid valikuid. Koolituse (kokku 130 tundi) osad on: 1. Ettevalmistus tööotsinguks (41 tundi) 2. Tööintervjuu (videotreeningu meetodil, 19 tundi) 3. Tööõigus (16 tundi) 4. Karjääritee planeerimine (16 tundi) 5. Arvuti tööotsingul (8 tundi) 6. Tööklubi (30 tundi) Koolitusele järgneb tööpraktika sobivas ettevõttes, samuti võimalus minna erialasele kursusele ja saada tasuta nõustamist (psühholoogiline, karjääri-, sõltuvus-, tööõigus- ja võlanõustamine). Kogu koolitus on TASUTA. Transpordikulud kompenseeritakse, koolitusel on tasuta toitlustamine. Vajalik on REGISTREERUMINE enne koolituse algust , kontakt või margit.tago@jmk.ee Asukoht: Tartus Lutsu 14a, II korrusel, Avatud Hariduse Liidu ruumides. Vaata ka Tegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Puhja vald. *oodatud on noored, kes ei ole omandanud kõrgharidust. Puhja Raamatukogu ja -harukogude sündmused aprillis Puhja Raamatukogus alates 4. aprillist Aino Perviku elu ja looming (raamatunäitus ja vestlus) Ulila harukogus 19. aprill kell Teeme ise: kõrretehnikas siidisall (osalustasu ja vajalik eelregistreerimine ) Alates 4. aprillist Seekord sallid (raamatuväljapanek) Uula harukogus 18. aprill kell Rohenäpud vahetavad kogemusi (pensionäride klubi üritus) Alates 4. aprillist Kasvatame aias ja kasvuhoones (raamatuväljapanek) Ootame oma praeguseid ja uusi lugejaid. KES TEEB KAEVU? Puurkaevude puurimine ja puhastamine Maasoojuskaevude puurimine Süvaveepumpade ja septikute paigaldus Vee- ja kanalisatsioonitööd BALTI PUURKAEV OÜ tel , Päevakeskus tänab Puhja Päevakeskusel on hea meel, et kevade algusega sai Päevakeskus uue ilme. Valmis on saanud uus ruum, mis ehitati välja vanast katusealusest ruumist. Tänan Puhja Vallavalitsust, Armas-Henneke Räisi ja töömehi uue väljaehituse eest. Tänusõnad ka Valli Kuslapile ja Endla Gärtnerile, kes õpetasid koolivaheajal Puhja Päevakeskuses lastele telgedel vöö kudumist ja heegeldamist. Olete kõik oodatud Puhja Päevakeskusesse! Reet Viks

10 10 PUHJA VALLA LEHT Meenutame tänutundes - Sulev Nigul ( ) Ulila suveaia rajaja Ellen Karelson, põline Ulila elanik Sulev Nigul. Foto erakogust. Noor ja teotahteline Sulev oli aastate alguses Ulila jaoks lausa kingitus. Ta tahtis nii iseenda kui teiste jaoks luua rahulolu ja silmailu. Looduse poolt oli talle antud hea välimus: pikk, rühikas, lokkis juuksed. Ta oli alati soliidselt riides ja väga seltsiv. Sulev oli ka Ulila ja selle ümbruskonna tütarlaste suur noorusarmastus. Tantsupõrandal oli ta alati esimene ja kutsus ka teisi kohe tantsima. Suur oli Sulevi osa Ulila noorte vabaaja ja kultuuriürituste organiseerimisel. Tema oskas noori oma ettevõtmistesse kaasata. Vend Kalev meenutab: Sulevil oli peamine mõte, kuidas Ulila saaks kaunimaks. Kogu tema vaba aeg läks selle idee teostamiseks. Kodus ta ei püsinud. Sulev asutas vanasse mõisaparki palliplatsi. Peagi organiseeris tantsuplatsile kõlakoja, abilisteks poisid ja poisikesed. Ta oli kõikide jaoks suur autoriteet. Reet Tammepõld meenutab: Sulevi soov ja tahtmine oli korrastada jõe ääres supluskoht, teha sinna korralik plaaž. See supluskoht oli tõesti ilus helekollase liivaga. Madalam koht oli ka lastele. Supluskoha kõrval oli jõe ääres kahekordne suur saun, mis oli alati korras ja hooldatud. Saun oli kuulus ka hea vee poolest. Saunalisi käis isegi Tartust. Ulila klubi kõrvale räämas maa-alale valmis Sulevi eestvõtmisel uus ja suur palliplats, kus õhtuti mängiti võrk- ja jalgpalli. Ulila inimesed olid alati nõus Sulevit aitama ja kaasa lööma tema ettevõtmistes. Sulev oli ka Ulila kultuurielu veduriks. Hendrik Ilves meenutab: Et kultuurielu seisma ei jääks, võttis Sulev selle oma südameasjaks. Ta kujundas saali ja lava ümber suurepäraste valgusefektidega, mis lõid sumeda valguse ja hubase meeleolu. Eesriide avanedes tervitas ta alati peolisi ja palus ühe tütarlapse avavalsile ja kutsus ülejäänud peolisi tantsuringi. Ulila klubi tantsuõhtuid oma muusikarepertuaari ja hubasusega võlusid tantsuhimulisi ligidalt ja kaugelt. Sulev muretses isetegevusringidele juhendajad Tartust. Suveaia rajamine aastal tuli Sulevil mõte rajada klubi kõrval olevale tühermaale park ja klubini viiv tee korrastada, et muuta Ulila ilusamaks. Botaanikaaedasid külastades oli plaan valmis. Ulilasse oli samal ajal tagasi tulnud ettevõtlik ja sama ilumeelega paar aastat tagasi Nõo Keskkooli lõpetanud noor mees Edgar Helemäe. Edgar Helemäe. Nii sündiski kahe noore mehe peas mõte rajada palliplatsi kohale tantsuplats ja kõlakoda. Nad olid nii hoos kutsusid kokku palju abilisi, kellel vähegi aega ja tahtmist. Tööstusrahvale korraldati laupäevakuid. Algas puude ja põõsaste istutamine, pargi laiendamine. Oli vaja ehitada tantsupõrand, selle kohale läbipaistvast materjalist katus, lisaks muretseda pingid ja piirded ning tulestik. Ja kõik sai teoks. Ulilas toimusid rahvarohked peod, eriti jaaniõhtud. Suveaed laienes pidevalt: kasvas 149 erinevat puud ja rosaariumis oli üle 200 roosisordi. Vend Kalev meenutab: Sulev ostis need roosid kõik oma raha eest. Vahel pani vend kogu oma raha suveaia ilu jaoks. Roosipeenrad olid suured, roose piirasid ankruketid, tuled põlesid õhtuti peenardes. Milline roosivärvide küllus tulede paistel! Suveaias oli veel šašlõkibaar, mis asus maakivist tehtud müüri kõrval. Müüri sees olid tuled, mis ise süttisid ja kustusid. Alati tõmbas külastajate tähelepanu kiviktaimla väga erinevate taimedega, suur tiik vesiroosidega ning mitmetuhandeline pilliroost katusega kaminasaal. Kaminasaalis peeti sünnipäevi ja pulmapidusid. Sulev ja Edgar said hakkama ka kasvuhoone ehitamisega. Kasvuhoone oli mahukas: seal kasvas palju erinevaid lilli. Kasvuhoone lähedale ehitati saarekesega tiigi keskele purskkaev. Saarekesele viis ilus väike sild. Suveaias korraldati ilusaid ja uhkeid kontserte. Suveaias käisid esinemas tolleaja kuulsad staarid. Mulle meenuvad mõned kirjutised suveaia külaliste raamatust. Ilusa avastamine on suurim rõõm. Iial poleks uskunud, kui poleks oma silmaga näinud. Elagu entusiastid, ilutegijad! Tohter Tallinnast koos saatjaskonnaga kirjutas retsepti: Mitu korda päevas ja öö läbi nii noortele kui vanadele. Lia Laats, Tiit Saluveer, Boris Lehtlaan jt: Teie Ulila suveaed on nagu oaas keset kõrbe. Oleme kaamelid ja joome siit täie rõõmuga. Ivo Linna pidas Ulila suveaeda parimaks kohaks tolleaegses Eestis. Fixi muusik Väino Land: Tol ajal mõjus see suveaed eriti mõnusalt. Kui kogu elu oli räämas, siis see suveaed mõjus eriti mõnusalt ja muidugi härrasmees Sulev Nigul. See aed oli hingele oluline. Ansambli Fix laulja Peeter Väljak pühendas aastate keskel Ulila suveaiale ja Sulev Nigulile laulu Ulila, mida soovitakse ka tänapäeval kuulata. ULILA Kui suvi on mööda läinud, siis meenub mul vaid üks aed, mis päikest täis ja mulle näis, et kõik on kui unenäos.

11 aprill Siin on aed, kus magab armastus. Kui veedad siin rahus tunni, kui raske on mures meel, vaid aed on see, mis aitab veel sul taastada kadunud jõu. Imeline suveaed erastati aastal. Kirikuveerud Tiit Kuusemaa Tali ongi selleks korraks läbi, - oli parajalt lund ja mõõdukat külma ning oleme olnud säästetud krõbedast pakasest ja lumeuputusest. Võime juba kergendatult õhata Puhja kogudus on südamest tänulik jõulukuise loterii õnnestumise üle. Salamisi loodetud eesmärk koguda kiriku katuse parandamise omaosaluse raha tuligi täis: üle 700 euro! Seega osales loteriil nii Puhja kui Konguta kogukonnast enam kui pooltuhat inimest. Keskeltläbi iga seitsmes loosipilet tõi ostjale auhinna. Kõik võidud on omanikele kätte toimetatud ja rahule jäid kõik osapooled. Suur tänu loterii võitude annetajatele ja kõigile, kes aitasid loospileteid müüa ja loomulikult igaühele, kes oma pisku euroga hulgakesi suure asja ära tegid! Käesoleva aasta Riikliku Pühakodade Programmi pingereas jäi Puhja kirik seekord küll napilt punase joone alla (paraku suudab riik panustada muinsuskaitse all olevate hoonete korrastamisse kõigest kümnendiku kunagi varem endale võetud kohustustest ja konkurents abivajajate vahel on ülitihe), kuid seda ilmsem on tööde alustamine tuleval aastal. Jätkame katuse fondi raha kogumisega, sest mida suurem on koguduse omaosalus, seda tõenäosemalt saame raha aasta pärast. EELK Puhja koguduse pangakonto: EE (selgitusse: kiriku katus ). Häid uudiseid on veelgi. Veebruari alguses oli koguduse elus tähtis sündmus, mil korra kohaselt, - üle iga nelja aasta, - tuli uuesti valida koguduse nõukogu, juhatus ja jagada muud ametid. Jätkame põhiliselt sama noorusliku meeskonnaga veidi muudetud rollides: Meelis Roosaar juhatuse/nõukogu esimees, Ülle Närska aseesimees, Miina-Liisa Kuusemaa - juhatuse liige, Ave Külter laekur, raamatupidaja (kirikuõpetaja Pärast seda hakkas kõik allamäge minema. Sulev Nigul elas ka raskelt üle rahvamaja põlengu. Pärast põlengut tuli ta hommikul meile, küürus ja klomp kurgus ning ütles: Terve see Ulila ilu on läbi. Suveaias on veel järele jäänud üks suurem kivi, kus võiks olla suveaia rajaja nimi. Kaks kanget Ulila meest, Sulev ja Edgar, suveaia hinged, puhkavad praegu Puhja kalmistul. on juhatuse liige ameti poolest). 14- liikmelisse nõukokku osutusid lisaks eelnimetatuile valituiks Urve Hämäläinen, Marek Külter, Anu Laas, Tiit Lankots, Eve Naarits, Aare Nõmm, Tiina Paesalu, Arno Ratas, Eveli Roosaar ja Harry Tiirik. Veebruari keskpaiku, - lõpetanuna eelnevalt pastoraalseminari, - sai Tiit Kuusemaa Tallinna Toomkirikus kirikuõpetaja pühitsuse (olles seni teeninud kogudust diakonina). Palmipuudepühal 9. aprillil seisab ees pidulik introduktsiooni jumalateenistus, kus õpetaja T. Kuusemaa saab piiskop Joel Luhametsalt õnnistuse teenimaks siinset kogudust. See on avalik ja rõõmus sündmus, millel oma sümboolne tähendus. Tänavusel kannatusajal on täitumas kauane unistus, - nimelt täiendada kiriku altarkatete komplekti violetse, paastuajale kohase liturgilise värviga. Võhiku jaoks võib see paista finessina, ent kiriklikus sümboolikas on liturgilistel tekstiilidel oluline roll, - need kõnetavad kirikulisi erilises värvide keeles, ja see keel ei tohiks olla moonutatud või vigane. Niisiis saame Kadri Eisti ja tema Kiviaia Aed OÜ abiga oma kiriku sisustusele väärikad sametised katted. Need lähevad maksma umbes 800, millest veerandi on lubanud kinni maksta Eesti Kultuurkapital. Suur tänu Kulkale! Sellegi meile tõsise väljamineku heaks on oodatud annetusi kogukonna poolt. NB! Alustamas on uus leerigrupp, millega liitumiseks on soovijail tagumine aeg. Kõhklejailegi on grupp avatud, sest alles minimaalse teadmistepagasi ja kogemuse pinnalt on võimalus adekvaatselt otsustada, kas asi sobib või mitte. Ilma maitsmata ei tea ju, kas meeldib. Ja elukestev õpe on teadagi moes. Sihiks on lõpetada leerikursusega Nelipühaks, 4. juuniks. Niisiis, tasapisi, ent visalt ja ühiste jõududega on meie kirik ja kogudus omandamas oma loomulikku osa meie kogukonnas. Olgem kannatlikud! Ja tänulikud. Pühade jumalateenistused Puhja kirikus: P 9. aprillil kell 16 Palmipuudepüha, õpetaja Tiit Kuusemaa introduktsioon. Teenib piiskop Joel Luhamets Valga ja Tartu praostkonna vaimulike osalusel, jutlustab Eenok Haamer; laulab Dionysius. N 13. aprillil kell 18 Suur Neljapäev, armulaud. R 14. aprillil kell 10 Suur Reede, armulaud. P 16. aprillil kell Ülestõusmispüha, laulab Dionysius. E 17. aprillil kell Ülestõusmispüha lasteteenistus lasteaia Pääsusilm, Puhja Gümnaasiumi ja Tartu Kristliku Põhikooli osalusel. Ametiristi üleandmine. Foto autor Erik Peinar.

12 12 PUHJA VALLA LEHT APRILLIKUU ÕNNESOOVID 96 ARMILDA HASANOVA RIDAKÜLA 93 KOIDULA JÕGI VÕSIVERE KÜLA 91 ELSA SAMSON PUHJA ALEVIK 91 OSKAR MAASING RÄMSI KÜLA 90 MARIA MARJAMÄE JÄRVAKÜLA 86 MAIE PUUSEPP TÄNNASSILMA KÜLA 85 GALINA KRASNOVA ULILA ALEVIK 82 LEILA PEEDO PUHJA ALEVIK 82 PAVEL UIBOKAND PUHJA ALEVIK 81 AITA HUSU PUHJA ALEVIK 81 VALDEKO KAASIK MÄESELJA KÜLA 80 TÄHTI KOOL HÄRJANURME KÜLA 80 VELLO LAURI KAIMI KÜLA 80 AILI LAUGIS PUHJA ALEVIK 75 LAUR JOOST VIHAVU KÜLA 70 ILSE KÄKKI PUHJA ALEVIK 70 HELGA SANDER KAIMI KÜLA 70 NATALJA JOOST VIHAVU KÜLA 70 EDA VIHAND MÕISANURME KÜLA Rakvere Teatri etendus ASTUGE EDASI! 17. mail kell Puhja Seltsimajas Komöödia esikus Lavastaja Erki Aule, kunstnik Eveli Varik Osades: Helgi Annast, Indrek Apinis, Jaune Kimmel, Silja Miks, Madis Mäeorg, Peeter Rästas, Tarmo Tagamets Nii kui vanaproua Asta maale sõidab, kasutab noor remondimees Jaanus juhust ja tellib tema korterisse omale prostituudi. Siinkohal võiks see delikaatne lugu lõppeda, aga paraku otsustab sel õhtul Astat külastada mitmeid erinevaid tegelasi alates tüütust naabrist kuni Poola teadlaseni välja. Uks käib kinni ja lahti kiiremas tempos kui keegi seda oodata oskab. Juhuse tahtel ristuvad tõde ja väljamõeldis, kirg ja armastus. See on lihtne komöödia lihtsate inimeste keerulisest elust. Kui meie ei tee otsuseid, siis teeb elu neid meie eest. Lavastaja Erki Aule: Otsisin lavastamiseks komöödiat, mis oleks lihtne, puudutaks inimlikke teemasid ja iga kolme repliigi tagant ajaks naerma. Ja eriti hea, kui see oleks algupärand. Kuidas ma ka ei otsinud, tuli välja, et millegipärast pole keegi sellist komöödiat kirjutanud. Asusin tööle. Panin kirja kolm esimest repliiki... ja sain aru, miks sellist komöödiat keegi kirjutanud pole. Aga siis tuli mul meelde üks naljakas lugu, mis oli minuga kunagi juhtunud. Lisasin juurde mõningaid lõbusaid situatsioone ja tegelasi, jättes loo lihtsaks ja inimlikuks. Kas iga kolmas repliik on naljakas? Aga eks Astuge edasi! ja vaadake järele. Valla uued kodanikud Elsa Sündis 7. märtsil 2017 Lapse vanemad Vivian Muttik ja Kalvo Kriisk Robin Sündis 8. märtsil 2017 Lapse vanemad Karin Orro ja Keith Pallon Pääsmete ( 14 /12 ) eelmüük seltsimajas E-R ja E-N ning Piletilevis. Kallis juubilar Maria Marjamäe 90! Õnne, rõõmu ja tugevat tervist jätkuks sinu eluteele! Õnnitleb ristitütar Olli Südamlik kaastunne vanematele ja lähedastele Maie Tera - Moussa kaotuse puhul. Endised koolikaaslased Võsivere külast Kaimi kooli päevilt MÄLESTAME Anna Vidrik PUHJA VALLA LEHT Väljaandja: Puhja Vallavolikogu ja Vallavalitsus vald@puhja.ee, tel Toimetaja: Heiki Rokka, toimetaja@puhja.ee Tel Trükk ja küljendus: OÜ Tarmest Trükiarv: 1050 Lehe kaastööde esitamise tähtaeg on kuu viimane tööpäev. Leht avaldatakse ka valla kodulehel