NÕO VALLA LEHT VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NR 3 (189) MÄRTS on välja panna nii tasemel näitetrupp.

Transkript

1 VÄLJAANDJAD: VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS NÕO VALLA LEHT NÕO VALD NR 3 (189) MÄRTS 2013 Nõo näitetrupp tähistas oma 15. tegevusaastat Meie valla üks populaarsemaid publikumagneteid, Nõo näitetrupp tähistas hilju oma 15. tegevusaasta täitumist. Laupäeval, 23. veebruaril oli kultuurimaja saal rahvast tulvil ja asjaosalised ise kandsid e e meeleoluka instseneeringu läbi aastate nii laval kui lava taga toimunust. Samal päeval proovisaalis valminud etendus oli paras pähkel pureda nii lavastajale kui näitlejaile, kelle jaoks see oli esimene kokkupuude improvisatsioonilise teatriga. Guido Veidenbaum ja vallalehe toimetaja Kai Toom olid vallamaja fuajeesse üles pannud fotonäituse Nõo näitetrupp mammaga laval ja lava taga. Pildid Dajan Ahme Mamma etendustest, filmimisest ja suvetuuridest jäävad vallarahvale näha veel vähemalt teatrikuu märtsi lõpuni. Üks näitemäng sünnib ala meeskonnatööna Juubelilavastuse väljatoomisel oli seekord kandev roll trupi endisel noorel näitlejal Jaan Ulsl (29), kes tänaseks on juba piisavalt kogunud tuntust tantsukunstnikuna nii meil kui välismaal. Hetkel töötab Jaan Ulst vabakutselise tantsukunstnikuna, andes eratunde, õpetades Tallinna Ülikoolis. Samu osaleb ta tantsijana projeks Fragile, mille raames pannakse kokku tantsuetendus, millega märtsi lõpus sõidetakse Portugali ja aprillis Norrasse. Jaan ise võ!s Nõo näitlejate poolt talle usaldatud ülesannet väga tõsiselt. Kogu päeva kestnud proovid olid tulvil vaidlusi ja arutelu, harjutusi ja improvisatsiooni. Ideed ei teki ja ei realiseeru mitte kunagi üksipäini istudes. Näitetrupi sünnipäeva tähistamine oli algusest peale meeskonnatöö. Mul on hea meel, et sain olla selle idee tugitala. Lavastajana oli minu peamine ülesanne ühe päevaga etendus kokku panna, näitlejatele see piisavalt atrak- ivseks ja väljakutsuvaks muuta, et nad oma mõ elistest turvatsoonidest välja tuua. Sünnipäev ise oli täis kirkaid emotsioone. Tervendavaid, nagu kokkuvõtvalt kirjeldas näitleja Guido Veidenbaum. Ükski näitetrupp ei ole pelgalt orienteeritud lavastuste väljatoomisele. Laiemas plaanis on näitetrupp sarnaste huvidega inimeste grupp. See on nagu teine pere, milles esineb rõõme ja muresid nagu igas peres ikka. Katsu sa nüüd kirjeldada üht nii suurt pere ühe päevaga? Usun, et tulemus oli siiras ja ilus nagu vaatajate naerupisarad saalis. Loodan, et kellelgi ei jäänud miskit hinge kripeldama. Ja kui jäigi, siis teeme uue etenduse! Oluline on tulemus Nõo kultuurimaja juhataja Viivi Kü on olnud Nõo näiteringi loomise juures. Viivi on kahtlemata see inimene, kes kõigi nende 15 aasta jooksul on näiteringi kõigist rõõmudest ja muredest ala osa saanud ja kes kultuurimaja kaudu ka vastavalt võimalustele on näiteringi ala toetanud. Viivi tunneb heameelt, et nõokatel on välja panna nii tasemel näitetrupp. Tih küsitakse kultuuritöötajalt, kuidas saab elu sisse üks huvikollekiv. Algus on ala erinev. Nõo näitetrupp sai 15 aastat tagasi lihtsalt kokku kutsutud. Üheksakümnendate alguses oli Nõo kultuurimajas mitmeid kutseliste teatrite etendusi. Kahjuks oli rahva huvi nende vastu tagasihoidlik. Oma töökogemusele toetudes teadsin oma rahva teatritegemised on läbi aegade ikka publiku hulgas populaarsed olnud. Ja nii saigi otsustatud Nõos peab taas olema oma näitemängutrupp. Pilguheit ajaloofakdele tõendab, et Nõos on näitemänguga tegeldud juba aastatest alates. Seda enam oli põhjust tava taaselustada aasta sügisel tuli kokku praeguse Nõo trupi esimene koosseis. Viisteist aastat järjepidevat tegevust oluline ei ole mi e tegutsemisaastate number, vaid tulemus. Nõo näitetrupi etendused on ala olnud publikurohked ja esinemisi on ikka soojalt vastu võetud. Oma esinemiskohtade suhtes ei olda nõudlikud. Oma vallas on esinemas käidud Meeri seltsimajas, Nõgiaru pargilaval, Luke külakeskuses, Laguja koolimajas ja Tõraveres. Tänu oma suurepärastele osalemistele harrastusteatrite fesvalidel on Nõo trupp tunnustatud ja esinema oodatud teatritegija kogu vabariigis. Jään koos trupi paljude sõpradega huviga ootama uut esietendust! Trupi saavutused on aukartust äratavad Näitetrupi praeguse koosseisu kõige staažikamad liikmed on Vaike Tiits ja Kai Toom. Vallalehe toimetaja ja koduloomuuseumi juhataja Kai Toom on kirja pannud kõik trupi etendused ja ülevaatustel-fesvalidel saavutatu. Kui nüüd väga täpselt aastaid kokku lugema hakata, siis tuleb neid veidi rohkemgi kui 15. Ju siis kulus ideest teostuseni aega rohkem kui planeeritud. Esimese esietenduseni jõu aasta kevadel mängi Lilli Prome ja Ralf Parve komöödiat Naine on ka inimene, lavastajaks Malle Luik. Samal sügisel tuli näiteringi juhendama Ele Klaus. Tema juhendamisel valmisid etendused Värvikas kokteil ja Memmepoeg, Tüli tühja asja pärast ja Hübriidgloobus aastal esindas näiteringi rühmitus Nõo Taidlejad Riita Irv ja Jaan Ulst, kes mängisid Riita Irve seatud komöödiat Kahekesi mä al. Pärast mõneaastast pausi tuli Nõo näitetrupp taas kokku aasta sügisel, mil lavastajaks tuli Kalju Koger Rannust. Mängi Virve Osila tragikomöödiat Vann vales kohas, millega an 22 etendust üle Ees aasta sügisel jätkas trupp tegutsemist ilma lavastajata. Ühiste vaidluste tulemusena sai lavaküpseks Dajan Ahme näidend Mamma, millest valmis ka filmiversioon. Ka kõik järgmised lavastused on valminud trupi ühistööna aastal sai lavaküpseks Jaan Tä e Latern, millega an samu 22 etendust üle Ees. Alo-TV vahendusel sai etendust Nõo näitetrupp pärast meeleolukat sünnipäevaetendust. Esireas (vasakult): Andri Viinalass, Taavi Merisalu, Marek Kõbu, Guido Veidenbaum. Tagareas etenduse ja kogu teatripäeva lavastaja Jaan Ulst, kultuurijuht Viivi Kü!, Annika Rosenthal, Vaike Tiits, Kai Toom ja lavastaja Ele Klaus. Pildilt on puudu Aira Laul trupi praegusest koosseisust ja ka meie kõige pikema staažiga näitlejad, etenduses osalenud Virve Vari ja Peeter Joonas, kes istus saalis publiku seas. Üleval nurgafotol: Hetk etendusest. Laval on trupiga viimasena liitunud Taavi Merisalu ja Renee Liivamägi, kes osales näiteringi esimese hooaja etenduses Naine on ka inimene. 2x foto: KADI ULST ka telerist näha aasta kevadel valmis trupil jällegi ühistööna Andrus Kivirähki Monoloogid raha asjus. Nii Laterna kui Monoloogide valmimisel oli konsultandiks palutud Otepää teatri lavastaja Margus Möll. Käesoleval hooajal on Nõo näitetrupil käsil jällegi uus näidend, millega alusta Meelis Hansingu juhatusel, praegu aga katsub trupp etenduse lavaküpseks saada taas omade jõududega. Nõo näitetrupi liikmed on osalenud ka mitmetes ühisprojekdes Rannu suvekoolis valminud Barbara von Tiesenhusen, Keiser Nõos koos Nõo koguduse rahvaga kirikuaias, Luke pargi suveetendused Viina vanne ja Kraavihallid ning saabuval suvel Thijl Ulenspiegeli lugu. Nõo näitetrupiga on töötanud kolm lavastajat Malle Luik, Ele Klaus ja Kalju Koger, hiljem on konsultandina abiks olnud Margus Möll ja ka Meelis Hansing. Lavalaudadel on üles astunud Peeter Joonas, Virve Vari, Malle Luik, Marika Paavel, Renee Liivamägi, Vaike Tiits, Jana Toomsoo, Priit Tellismaa, Riita Irv, Jaan Ulst, Kai Toom, Eda Puusepp, Aivar Kännaste, Meelis Vool, Aivar Kuuskvere, Anneli Lehtla, Aira Laul, Marek Kõbu, Annika Rosenthal, Andri Viinalass, Guido Veidenbaum, Taavi Merisalu. Aastate jooksul on Nõo näitetrupp harrastusteatrite ülevaatustelt ja fesvalidelt koju toonud väga palju auhindu. Mitmeid väga erinevaid itleid ja preemiad on oma mänguga teeninud Priit Tellismaa, Peeter Joonas, Vaike Tiits, Jaan Ulst, Aivar Kuuskvere, Meelis Vool, Aira Laul, Andri Viinalass, Marek Kõbu, Annika Rosenthal, Taavi Merisalu. Kahel korral on näitetrupp Tartumaa harrastusteatrite ülevaatustelt toonud Nõkku ülevaatuse rändkarika. Näitlejapreemiaid on saadud ka harrastusteatrite riigifesvalil ja külateatrite fesvalidel. Jaan Tä e Laternaga tõi Nõo näitetrupp IX Külateatrite Fesvalilt koju laureaadiitli. Nõo Valla Lehe lugejad valisid Nõo näitetrupi Nõo valla Aasta Tegijaks Kultuuri peab võrdselt jaguma igasse piirkonda Näitlejasoonega Nõo lasteaia kasvataja Vaike Tiits on aastate jooksul oma vaatajaid küll naerutanud või siis jälle nutma ajanud. Ta on tõeline karakternäitleja, kes on oma osadesse suurepäraselt sisse elanud ja kelle osatäitmised võiksid ka suurtele teatrilavadele sobida. Vaike on pühendumusega suhtunud nii oma kasvatajatöösse kui näitlemisse, oma suurde hobisse, mida ta ise seostabki kui teist tööd ja truppi kui teist kodu. Nii vabariiklikelt kui maakondlikelt harrastusteatrite konkurssidelt on ta pälvinud palju erinevaid itleid. Vaike tunnetab ka suurt vastutust oma vaataja ees. Teater, see on imelihtne. Esmapilgul. Inimesed räägivad laval nagu elus, suhtlevad ja toimetavad. No mis seal keerulist saab olla nii ma elangi! Kui aga ise mängima hakata, muutub kõik vägagi keeruliseks. Küsimusi kuhjub oi kui palju! Näitemängu on Nõos tehtud küll kogu aeg, aga see on õitsenud või olnud varjusurmas vastavalt sellele, kuidas ja millised juhendajad tulid ja läksid. Näitlejatega on olnud samamoodi. Kuna mängimise eest raha ei maksta ja kohal tuleb käia pärast tööd ja nädalavahetustelgi, siis juhtubki, et ei tulda kohale ja puudutakse proovist ning lõpuks loobutakse. Nii on jäänudki alles entusiasd, kes harrastuskultuuri edendada tahavad: Vaike, Marek, Annika, Andri, Taavi, Kai, Aira. Meie puhul on emotsionaalne rahuldus olnud üle kõige. Tegelikult vahet ju pole, kas sa saad laval olemise eest palka või mi e publik on ostnud pile, on saalis, ootab ja vaatab. Me oleme võtnud endale vastutuse publiku ees. Kultuuri peab võrdselt jaguma igasse piirkonda ja kõigile sotsiaalsetele gruppidele. Me hõlbustame oma teatrit tehes kultuurile ja kunsle juurdepääsu, seda omal moel ja oma võimalusi arvestades. Suvi toimuvad suvetuurid mööda Eest ja siis on esinemiskohtadeks tões nn kolkakülad, kus kutselised teatrid pole iialgi käinud ja arvata on, et ei lähe ka. On olnud olukordi, kus oleme mänginud sõna otseses mõ es poriloigus ja vihmaga, väga väikeses jahimajakeses puuriitade vahel, klassiruumis, fuajees jne. See ei ole rikkunud meie esinemislus ja -tahtmist. Ühesõnaga harrastaja mängib kus iganes ja ta saab hakkama, ta on kohal. Mis peamine me ei staaritse. Mängides kusagil väikses jahimajakeses kasvõi paarikümnele inimesele ja nähes, kuidas nad siiralt kaasa elavad ja naudivad etendust, hiljem lilli vastu võ es ja kuuldes, et viima näh selles kandis teatrit 17 aastat tagasi, ei teki kahtlustki, et tegeleme õige asjaga me viime kultuuri kolkakülla. Harrastusteater on iseenesest tugevalt sotsiaalne eluvorm. Meie näitetrupp võtab tavaliselt lavastamiseks tüki, mis meile endile meeldib ja huvi pakub. Kutselisele teatrile on oluline, et neid vaadataks ja pileteid ostetaks. Meile jääb vabadus teha niipalju, kui on tahtmist ise teha ja ennast näidata. Meile on see aga samu looming. Me proovime teha oma näitemängu häs ja seda mi e kõrgkuns ppude poole pürgimise pärast, vaid ikka koostegemise pärast, andmise pärast. Meil on hea koos olla. Soovime oma andekatele näitlejatele jätkuvat loomeindu ja kohtumisteni uutel etendustel! MILVI PENSA

2 NÕO VALLA LEHT vallavolikogus Nõo Vallavolikogu järjekordne istung toimus 28. veebruaril. Enne istungit oli võimalus külastada Nõo Perearskeskust, mis on nüüd pisut üle aasta tegutsenud vallamajas. Alustuseks tegeles volikogu taas teedega seotud maaküsimustega. Nagu varasematel istungitel korduvalt märgitud, ei mõelnud riik omal ajal kõike teedega seonduvat läbi parimal moel. Nüüd tuleb omavalitsustel teede ja nendega seotud maade avalikuks kasutamiseks pidada läbirääkimisi ja võimalusel need ära osta või kasutamiseks lepingud sõlmida. Seekord oli vallavalitsus e e valmistanud eelnõu, et omandada kaks katastriüksust Voika külas. Kuna omanik oli nõus maad müüma maa maksustamise hinnaga, siis otstarbekama transpordilahenduse saamiseks otsustas volikogu omandada need kaks katastriüksust. 1. aprillist 2013 hakkab Eess kehma uus Avaliku teenistuse seadus. Sellest tulenevalt oli vallavalitsus e e valmistanud kolm eelnõud, mis reguleeriks teenistussuhteid vastavalt uuele seadusele. 20. veebruaril toimus vallavalitsuse ja volikogu eelnev arutelu, et istungiks oleks muudatuste asjaolud paremini selgeks räägitud. Muidugi jätkus küsimusi ka istungiks. Pärast iga põhjalikku arutelu otsustas volikogu kinnitada kõik kolm dokumen Nõo Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu, Nõo Vallavalitsuse palgajuhendi ja Nõo Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötasujuhendi. Järgmisel istungil tuleb muuta Nõo Vallavalitsuse põhimäärust ja hiljem ka Nõo valla põhimäärust. Seejärel olid päevakorras punkd, mis olid seotud valla eelarve kinnitamisega. Alustuseks muude volikogu liikme tasu. Eesmärk ei olnud siin tasude tõstmine, vaid see, et pärast eurole üleminekut ümber arvestatud summad ümardada. Volikogu esimehe kuutasu on nüüd 250 eurot (enne 249,89), aseesimehel 41 eurot (enne 40,71), komisjoni esimeestel 25 eurot (enne 24,29) ja volikogu lihtliikmel 20 eurot (enne 19,17). Osalt Avaliku teenistuse seadusest tulenevalt ja teisalt arvestades eelarvesse planeeritud palgatõusu, tuli volikogul otsustada ka vallavanema uus töötasu. Koos 5%-lise palgatõusuga määra vallavanema palgaks 1650 eurot. Ümardamine oli eesmärgiks ka vallavalitsuse liikmetele igakuiselt lisaks töötasule juurde makstava hüvise määramisel. Uueks hüvise määraks on nüüd 20 eurot kuus. Seejärel arutas volikogu eelarvekomisjoni e epanekut kehtestada vallamajas tegutsevate perearsde kasutuses olevate ruumide üüriks 77 sen ruutmeetri kohta nii nagu seda tasuvad näiteks hambaarsd ja ilusalong. Aasta tagasi oli volikogu need ruumid perearsdele üürile andnud tasuta. Otsustamisel ei olnud volikogu sugugi üksmeelne. Ühelt poolt annab Haigekassa perearsdele ruumide ülalpidamiseks vajaliku raha, teiselt poolt ei ole riigi poolt eraldatud summad reeglina piisavad. Küsimus tõstatuski selles aspeks, et kas vald peaks toetama riigi poolt alarahastatud struktuuri, et nende poolt vallaelanikele pakutav teenus oleks kvaliteetsem. Pärast üsnagi emotsionaalset arutelu toimunud hääletamise tulemusel hakkab 1. maist ka perearsdele kehma üürimäär 77 sen ruutmeetri kohta. Seejärel jätkas volikogu Nõo valla aasta eelarve teise lugemisega. 14. veebruaril oli toimunud eelarvekomisjoni koosolek, kus oli võimalus osaleda kõigil volinikel. Koosolekul otsustatu põhjal koostas vallavalitsus tasakaalus eelarveprojek ja selle alusel tööta ka istungil. Arutelu käigus otsustas volikogu suurendada Nõo kohaliku omaalgatuse fondi eraldatud summat rohkem kui 800 euro võrra, vähendades vastavalt reservfondi. Oluline on märkida, et ka pärast seda otsust oli täidetud põhimõte, et reservfondi suurus ei oleks vähem kui 1% kogu valla eelarvest. Kui kõik küsimused said vastatud, toimus hääletamine. Nõo valla aasta eelarve kogu mahus eurot, kinnita volikogu kõigi 13 liikme poolthäälega! Juba aastal valmis Nõo Muusikakooli uue hoone projekt ja pärast seda on korduvalt püütud leida raha selle realiseerimiseks. Kahjuks aga riigi majanduslik olukord seda ei soosinud ja nii töötab muusikakool siiamaani väga kesistes ngimustes. Viima taotles vald raha Haridusministeeriumilt, kellel olid võimalused huvihariduse projekde toetamiseks Euroopa rahadest. Esialgu jäi Nõo valla projekt rahastuseta. Kuid pärast Tartu volikogu otsust loobuda Anne Noortekesksuse ehitamisest see raha vabanes ja järgmiseks kandidaadiks saigi Nõo Muusikakool. Kuna aega otsuse e evalmistamiseks oli vähe, siis tuli vallavalitsusel läbirääkimiste sobivas suunas mõjutamiseks kiirelt ja efekivselt tegutseda. See ka õnnestus, sest volikogu istungiks oli e e valmistatud eelnõu, millega vald garanteeriks omaosalusena euro tasumise muusikakooli uue hoone ehitamisel. Haridusministeeriumipoolne toetus saaks olema üle euro. Täies põhjendatult oli arutelu tuline ja sugugi mi e lühike. Juba omaosaluse tagamiseks tuleb valla eelarvega seoses teha otsuseid, mis saavad olema üsna valusad. Lisaks tuleb arvestada, et uue hoone ülalpidamiskulu saab kindlas olema suurem kui senisel hoonel. See seaks valla märksa raskemasse seisu teiste oluliste objekde renoveerimisel (eelkõige Nõo põhikool ja lasteaed). Siiski otsustas volikogu 12 poolthäälega mainitud otsuse vastu võ a. Küll aga oldi seda meelt, et hoone projekt tuleb püsikulude vähendamise eesmärgil tõsiselt üle vaadata. Lõpetuseks jagas vallavanem Rain Sangernebo informatsiooni ja andis ülevaate kahe istungi vahel toimunud olulisematest sündmustest. Taas olid jutuks kooliga seotud teemad, kus olulisel kohal oli haridusministeeriumiga saavutatud kokkulepped kanalisatsioonitrassi renoveerimiseks ja seni kahe kooli ühises kasutuses olnud elektrivõimsuse jaotamiseks. Kõik istungiga seotud materjalid on kä esaadavad valla kodulehelt. Volikogu järgmine istung toimub 28. märtsil. Nõo Vallavalitsuse telefonid ja vastuvõtuajad Kantselei Maaosakonna juhataja Kantselei, vallavanem Maaosakond Vallasekretär Keskkonnaosakond Elanikeregister Pearaamatupidaja Sotsiaalosakonna juhataja Raamatupidamine Sotsiaalosakond , Vastuvõtuajad: T kl 9 12 ja 13 16; R kl 9 12 Vallavolikogu esimehe vastuvõtuaeg teisipäeval kl vallamajas. JAANUS JÄRVEOJA, Nõo Vallavolikogu esimees Nõo vald otsib kasutajat Aiamaa külas asuvale maatükile Nõo vald soovib leida kasutajat Aiamaa külas asuva Uue-Kalmistu kinnistu (katastritunnus 52801:011:0219) ~1,0 hektarile endisele põllumajandusmaale (praegune sihtotstarve sotsiaalmaa). Maatükk antakse kasutusse kuni viieks aastaks, eesmärgiga selle võsastumise ja umbrohtumise välmine. Maatüki kasutamisest huvitatud isikutel palun võ a ühendust Nõo Vallavalitsuse keskkonnaosakonnaga telefonil või e-pos aadressil sven@nvv.ee. Vallavalitsuse istungitest veebruarikuus Veebruarikuus toimus vallavalitsuse istung kahel korral. Allpool valik otsustustest, mis avalikkuse tähelepanu võiksid pälvida. Vallavalitsuse istungite protokollid ja avalikustamisele kuuluvad korraldused on avatavad Nõo valla veebilehel. 12. veebruaril otsusta: väljastada kasutusluba Tõravere alevikus Kallaku kinnistul rekonstrueeritud suvemajale kasutamiseks üksikelamuna; väljastada kirjalik nõusolek Nõo alevikus Kivi tn 6 asuva lastepäevakodu tehnosüsteemide osaliseks muutmiseks; väljastada kirjalik nõusolek Luke külas hooldekodu kinnistul asuva peahoone tehnosüsteemide osaliseks muutmiseks; kinnitada Nõo alevikus Voika tn 18 ja Voika tn 18a asuvate kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad; võ a vastu ja lubada avalikule väljapanekule Tartu Maakorralduse OÜ koostatud Tõravere alevikus Torni tn 3, Torni tn 5 ja Torni tn 7 asuvate kinnistute ja nende lähiala detailplaneering; võ a vastu ja lubada avalikule väljapanekule Tartu Maakorralduse OÜ koostatud Nõo alevikus asuva Marn Lipu tänava piirkonna detailplaneering; liita korraldatud jäätmeveoga Laguja külas Käomäe kinnistu; lugeda korraldatud jäätmeveoga mi eliitunuks Illi külas Vana- Kuuse, Luke külas Kingu, Nõgiaru külas Kasesalu ja Illi külas Allika väikekoht 10; nõustuda Nõo Hooldekodu vee erikasutusloa taotlusega heitvee suublasse juhmiseks Sepa kinnistul asuvast bioigist Voika (Võika) ojja; korraldada Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava avalik väljapanek (lehe ilmumise ajal juba toimunud). Eelnimetatud arengukava suunatakse Nõo Vallavolikogu võ"s oma veebruariistungil vastu aasta eelarve kogumahuga eurot. Eelarve vastuvõtmisele eelnes mitmeid volikogu komisjonide koosolekuid, siinkohal tänan kõiki, kes osalesid eelarve e evalmistamisel. Eelarve koosneb viiest osast: põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus. Nõo valla aasta põhitegevuse tulud võrreldes aastaga kasvavad kokku ~11% (summas ). Viimased neli aastat ( ) ei ole eelarve tulude maht kasvanud. Maksutulud võrreldes vastuvõetud aasta eelarvega kasvavad 13% (summas ), tegeliku täitmisega võrreldes 5% (summas ). Oluline on märkida, et Nõo valla elanike arv on kasvanud 37 inimese võrra seisuga oli meil 3955 elanikku (seisuga oli 3918). Valla kõige suurema osatähtsusega tuluallikas on üksikisiku tulumaks aasta füüsilise isiku deklareeritud brutotulust 11,57% laekub rahvaskuregistrisse kantud aadressiandmete alusel isiku elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele aastal laekus füüsilise isiku deklareeritud brutotulust valla eelarvesse 11,40%. Suurenemine 0,17% võrra peaks Vabariigi Valitsuse arvates kompenseerima maamaksu laekumise vähenemisest saamata jäävat tulu. Koduomanike maksukoormuse vähendamiseks kaotatakse alates aastast maamaks kodualusele maale. Arvestuslikult vähendab see Nõo vallale maamaksu laekumist summas aasta tegelik tulumaksu laekumine oli hea, maksu laekus summas Vallavalitsus on aastaks prognoosinud kasvuks +5,9%, kokku summas (võrreldes aastaga rohkem ) aastal on suurenenud ka osad riigilt saadavad sihtotstarbelised toetused, võrreldes aastaga kokku 4% (summas ). Suurenenud on hariduskuludeks eraldatavad toetused (pedagoogide 11%-line palgatõus). Põhitegevuse kuludeks on planeeritud eurot. Valla eelarve koostamisel oli üheks peamiseks püstatud eesmärgiks väärtustada Nõo vallas töötavat inimest aasta eelarves on planeeritud personalikulude kasvu 5%. Riigi poolt on pedagoogide personalikulude kasvuks planeeritud 11%. vallavalitsuses vastuvõtmiseks volikogu märtsikuu istungile; tunnistada lihthankes Nõo lasteaed Krõll saali renoveerimine edukaks pakkumuseks Pro-Building OÜ ( ) pakkumus. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping hankedokumendis kirjeldatud tööde teostamiseks pärast EAS-i Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist posiivse rahastamisotsuse saamist; kinnitada suusalaenutuse hinnad Nõo Spordihoones vastavalt spordihoone juhataja e epanekule (hinnakiri on välja pandud Nõo Spordihoones); kinnitada Nõo valla haldusterritooriumil paiknevatele maksustamisele kuuluvatele maatükkidele arvutatud maksustamishinnad. Maa maksustamishinna akdega on võimalik tutvuda Nõo Vallavalitsuse maaosakonnas ning need väljastatakse soovi korral maamaksukohustuslastele. 25. veebruaril otsusta: väljastada ehitusload Etsaste külas Vainu kinnisasjal asuvate lauda, väesehoidla, söödahoidla ja vedelsõnnikuhoidla täielikuks lammutamiseks; lugeda korraldatud jäätmeveoga mi eliitunuks Illi külas Allika väikekoht 8, Nõo alevikus Kuuse tn 3, Voika külas Kurri ja Unipiha külas Männimäe ja Unipiha kinnistud. Lisaks eeltoodule lahenda sotsiaalvaldkonna küsimusi, valmista e e Nõo Vallavolikogu veebruarikuu istungi materjalid ja lahenda teisi kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Ülevaate koostas vallasekretär AIRA LAUL Nõo Vallavolikogu võ"s vastu aasta eelarve Nõo valla aasta eelarve (1) PÕHITEGEVUSE TULUD Nimetus TULUD Maksutulud Kaupade ja teenuste müük Saadavad toetused Muud tegevustulud (2) PÕHITEGEVUSE KULUD TEGEVUSALADE KULUD KOKKU Üldised valitsussektori teenused Vallavolikogu Vallavalitsus Reservfond Muud üldised teenused Valimised Omavalitsuste liikmemaks ja ühistegevuse kulud Majandus Maakorraldus Valla teede korrashoid Arendustegevus Keskkonnakaitse Haljastus Muu keskkonnakaitse Elamu- ja kommunaalmajandus Veevarustus Tänavavalgustus Külakeskused Elamu- ja kommunaalmajanduse haldamine Kalmistu Hulkuvad loomad Tervishoid Haiglateenused Kindlustamata isikud Vabaaeg, kultuur ja religioon Spordihall Sulgpalliklubi Korvpalliklubi Jalgpalliklubi Liikumisrühm Triiniks Nõo Muusikakool Noortekeskus Vaba aja üritused Nõo Raamatukogu Luke Raamatukogu Nõgiaru Raamatukogu Nõo Kultuurimaja Nõo Koduloomuuseum Summa Madalapalgaliste töötajate töötasu (kuni 390 eurot bruto) on tõstetud 15%. Kokku on selliseid töötajaid aasta miinimumpalk tõuseb 10% 290 eurolt 320 eurole. Majandamiskulud moodustavad 40% põhitegevuse kuludest. Võrreldes varasemate perioodidega lisandusid aastal eelarvesse kulutused lastehoiuteenusele, Nõo Põhikooli ülalpidamiskuludes Nõo RG vana õppehoone täielik ülalpidamine (ei toimu kulude jagamist Nõo Reaalgümnaasiumiga) aasta Nõo valla eelarves on arvestatud järgmiste investeeringutega: 1. KOIT-kava elluviimine Nõo Põhikoolis aastal on ca 70% kogu investeeringu mahust. Ülejäänud osa jääb aastasse aasta summa eeldatavalt on (toetus ja omaosalus ). Täpsed summad selguvad pärast riigihanke läbiviimist. Vald peab olema valmis leidma vajadusel täiendavaid vahendeid jõukohases ulatuses. 2. Tänavavalgustus (Tuuleveski elamurajoonis, Tõraveres, Tamsal). 3. Nõo lasteaed Krõll summas aastal esitatakse EAS-i taotlus lasteaia saali renoveerimiseks. Kulud on arvestatud projek omaosaluse katteks. 4. Valla teedele on arvestatud investeeringuteks summa Ülejäänud riigieelarvelised vahendid summas on planeeritud teedele majandamiskuludena. Nõo valla finantseerimistegevuse all on kavandatud laenude ja kapitalirendi tagasimaksed summas eurot aasta lõpuks oli Nõo valla netovõlakoormus väiksem kui Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhmise seaduses sätestatud nevõlakoormuse ülemmäär (piir on 60%, Nõo vallal oli see 58%). Eelarve ja seletuskirjaga saab tutvuda valla kodulehel www. nvv.ee Valla ajaleht Kirik VVV Sihtasutus Haridus Nõo lasteaed Krõll Nõgiaru lasteaed Luke lasteaed Segasumma Tõravere lasteaed Tõruke Lastehoid Hariduskulud lasteaias Nõo Põhikool Nõo Põhikool (valla osa) Nõo Põhikool (riigilt) Hariduskulud koolis Õpilasveo eriliinid Koolitoit Sotsiaalne kaitse Hooldajatoetus Puuetega laste hooldajatoetus Lapsehoiuteenus Üldhooldekodud Päevakeskus Koduteenused Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse Vajaduspõhine peretoetus Töötute sotsiaalne kaitse Toimetulekutoetus Sotsiaalse kaitse haldus PÕHITEGEVUSE TULEM (3) INVESTEERIMISTEGEVUS INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU Põhivara soetus Põhivara müük Saadav sih$inantseerimine põhivara soetuseks Antav sih$inantseerimine põhivara soetuseks Finantstulud ja kulud EELARVE TULEM +/- (4) FINANTSEERIMISTEGEVUS FINANTSEERIMISTEGEVUS Kohustuste tasumine (-) (5) LIKVIIDSED VARAD LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS Muutus sularahas ja hoiustes Nr 3 (189) / märts PILLE SÜGIS, Nõo Vallavalitsuse pearaamatupidaja Vastu võetud Nõo Vallavolikogu 28. veebruari 2013 määrusega nr

3 3 Nr 3 (189) / märts 2013 Ees Vabariik 95 NÕO VALLA LEHT Ees Vabariigi 95. aastapäeva tähista Nõos Haraldi maakaubamaja ees. Kogu peoõhtu seisid meie kaitseliitlaste esindajad esinemisplatsi kõrval, hoides kõrgel meie sinimustvalget ja Nõo valla lippu. Foto: LIIA SIREL Nõos tähista Ees Vabariigi 95. aastapäeva 22. veebruari õhtul Haraldi maakaubamaja ees. Enne kella kuut kogune vallamaja juurde, kust siis lippude lehvides ühises rongkäigus Kivilinna poole sammu. Haraldi poe esisele platsile mahtusid nii esinejad kui vallarahvas. Aastapäevapidu raamisid isamaalised luuletused (luges Kai Toom), avatantsuks aga tantsis Madelin kargelt pidulikku Põhjamaad. Seejärel sai pidupäevakõneks sõna vallavolikogu esimees Jaanus Järveoja. Segakoor Vega alustas oma esinemist rahvaga koos hümni lauldes. Ja muidugi ei puudunud nende kavast ka isamaalised laulud. Vega kooriga vaheldumisi astusid lavale ka Madelini ja Vanatantsuklubi tantsijad. Aastapäevapeo lõpetas uhke ilutulesk. Ja kui viimasedki raked taevas kustusid, ootasid pidulisi Soolo kohviku ees magus kringel ja kuum tee. (NVL) Ees Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud Vabariigi Presidendi pidulikul vastuvõtul 24. veebruaril Tallinnas osalesid ka Tartu Observatooriumi teadlased Tõraverest, akadeemik Jaan Einasto koos tütar Maret Einastoga. Mõlemad töötavad kosmoloogia töörühmas vanemteaduritena. Päev varem tähistas Jaan Einasto oma 84. sünnipäeva. Õnnitleme sünnipäevalast ja soovime tugevat tervist! Foto Õhtulehe galeriist (Ma! Hiis) Küünlakuu uudised Meerilt Milline siis on parim Meeri küla uudis?kahjuks tuleb tõdeda, et uudist justkui polegi, sest kui keegi kusagil ei liigu, siis midagi ka ei toimu. Tulge välja! Seltsis ju segasem. Vastlapäevaks kavandatud plaanid koos reesõiduga küll meist mi!eolenevatel põhjustel luhtusid. Ent lastele oli lubadus antud, seega asusime otsima Meeri varjatud kumerustelt seda õiget. Pärast mõningast ekslemist leidsimegi libedaks kulutatud nõlva, mille pikkus tõotas pikki linu. Kuigi leidus ka neid, kes osalejate entusiasmi ei jaganud ja meid nii mõnegi kurjema sõnaga kostasid, aga liulaskjate vastlarõõmu see oluliselt ei vähendanud. Õhtu lõpetuseks ootasid seltsimajas kuum tee, kuklid, vurrid jm mängud. Vanemad meerikad räägivad legende salapärasest Juub(e)liorust ja tema lennukatest nõlvadest. Kus see küll on? Uudis on kindlas aga see, et ansambel Jää-äär kasutas Meeri Seltsimaja oma uue plaadi materjali lindistamiseks. Veebruarikuu ühe suurema e!evõtmisena kogune traditsiooniliselt 24. veebruari päikesetõusul, et Ees Vabariigi 95. aastapäeva tähistamiseks küla keskuses lipp heisata. Seltsi esimees pidas lühikese tervituskõne, kus soovitas tagasi vaadata ja võrrelda, milline oli meie kallis kodumaa 20 aasta eest. Lühike kuu, lühikesed teod, aga pikad liud! Meerikad 24. veebruari päikesetõusul seltsimaja trepil hümni laulmas. MEERIKAD Nõgiaru lasteaia pere tõi oma pidupäevakontserdi näha-kuulda ka vallamaja rahvale. 26. veebruari hommikul oli koduloomuuseumi suur tuba esinejaist ja kuulajaist-vaatajaist tulvil. Lapsed olid vahvad ja andsid toreda kontserdi. Aitäh teile kõigile! Ootame teid kevadel jälle vallamajja rõõmu tooma! 2x foto: KAI TOOM Ees Vabariigi sünnipäev Nõgiaru lasteaias Nõgiaru lasteaias oli 22. veebruari hommik natuke teistmoodi kui tavalised hommikud. Rühmaruumis oli president Ilvese pilt ja meie sinimustvalge lipp ning põles samades värvides küünal. Meie Nõgiaru maja president tervitas lapsi kä!pidi ja soovis ilusat päeva. Kõik laulsid Ees hümni. Hommik jätkus pidupäevakontserdiga. Lapsed laulsid, lugesid teemakohaseid luuletusi, tantsisid koos tädidega. Ja siis tuli viktoriin Ees Vabariigi kohta. Lapsed vastasid küsimustele ja iga viktoriinis osaleja sai Ees rahvusvärvides meene. Seejärel maits laste endi ja kokatädi valmistatud pidulikke suupisteid. 26. veebruaril toimus korduskontsert Nõo raamatukogus-koduloomuuseumis. Nõgiarust oli kohale tulnud kogu lasteaiapere kõik lapsed, õpetajad Ira ja Anne, õpetaja abi Ilme, direktor Heli, kokatädi Jane ja muusikaõpetaja Evi. Oli palju kuulajaid ja lastele sai osaks tore vastuvõ!. Nõgiaru lasteaia muusikaõpetaja EVI HIRVESOO Veebruarikuu Luke lasteaias Segasumma Meie väikeses Segasummas ei jää ükski tähtpäev, ei riiklik ega pärimuslik, tähelepanuta. Vastlapäeval külastas lasteaeda Heino Seljamaa kohverteatri etendusega Okasroosike. Lapsed nausid etendust ja näitleja oma meisterlikkusega haaras lapsed oma lummusesse, sest teatris on kõik mängult ja päriselt, päriselt ja mängult. Lapsed olid etendusest nii kaasa haaratud, et kui muinasjutus väike hiireke lossihoovi jooksis, võpatasid lapsed ehmatusest koos Okasroosikesega nagu üks mees. Näitleja alustas etendust jutustusega teatris käitumisest ja teatri olemusest. Lapsed said kaasa rääkida ja arvamust avaldada. Laste silmad särasid ja suud naersid. Häs tore, et läbi projek Teater maale on võimalus ka väikese maalasteaia lastel vahetult professionaalset teatrit nauda. Suures teatris käimine on kallis ja h läheb seal väikestel lastel emotsioon kaduma, sest näitlejad on kaugel laval ega saa iga lapsega individuaalselt kontak luua. Vastlapäevale kohaselt sai näitleja lillede asemel tänuks karbi lasteaias küpsetatud koduste vastlakuklitega. Lapsed aga suundusid mäele vastlaliugu laskma, sest vastlailm oli imeline ja üksteiselt oli ju vaja liu pikkuses mõõtu võ!a. Tagasi tulles ootas lapsigi vaagen vastlakuklitega. MARGE Sõbrapäeva meenutades olid kõige eredamad hetked need, kui lapsed hommikul lasteaeda tulles said endale rinda viltriidest soovikohast värvi südamekese, mis sümboliseeris meie sõbralikku ja monoliitset,,meeskonda. Kuidas laste näod hakkasid rõõmust särama! Südamemärgi said lapsed pärast hommikusööki oma parimale sõbrale ka ise meisterdada. Sellele elevust tekitanud tegevusele eelnes väike arutlus sõpruse teemal. Lapsed oskasid arukalt arvamust avaldada ja koguni vaielda. Ainult kuula ja imesta! Tooksin mõned vaimukamad ütlemised laste suust. Olgu siinkohal mainitud, et need ei ole küll meie laste öeldud, kuid annavad e!ekujutuse laste mõttemaailmast sõprussuhete teemal. Õpetaja: Kas sõpru saab osta? Lapsed: Sõpru ei saa osta, sest pole kellelegi maksta. Ma ei usu, et sõpru saaks osta, sest keegi ei viitsi ju poes seista ja müügil olla. Sõpru ei müüda, sest sõber on olulisem kui raha. Õpetaja: Kas ka loom võiks olla sõber? Lapsed: Loomaga ei saa samamoodi sõber olla kui inimesega. Sest kui koer midagi küsib, siis võib olla sellele raske vastata. Ma tahan mängida rohkem inimesega, sest siis ei pea kummardama. Mul tuli parimast sõbrast allergia, nii et pidime ta loomapoodi tagasi andma. MARIS Enn Liba pälvis Tartumaa teenetemärgi Kuldne Tammeoks 24. veebruaril toimunud Ees Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel andis Tartu maavanem Reno Laidre kä!e Tartumaa teenetemärgid. Tartumaa Kuldse Tammeoksa 2013 said seekord mäluhoidja Krista Aru, treener Jüri Kalmus ja koolijuht Enn Liba. Siinkohal on meil, Nõo valla inimestel, eriline heameel Enn Libale osutatud tunnustuse üle. On ju Enn Liba ka Nõo kooliga seotud olnud. Kakskümmend aastat töötas ta Nõo Keskkoolis, seda nii füüsika ja astronoomia õpetajana kui aastatel ka direktorina. Direktori tööpos võ"s ta aastal üle Kalju Aigrolt, kes ise alustas aastal. Sündinud on Enn Liba Võrus. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika ja psühholoogia erialal. Pärast ülikooli lõpetamist 1968 asuski ta tööle Nõos aastast on ta Kambja Ignatsi Jaagu Põhikooli direktor. Enn Liba on andnud märkimisväärse panuse Tartumaa koolielu ning väärikate haridustraditsioonide edendamisse. Enn Liba kuulub mitmetesse hariduselu seltsidesse ja ühendustesse. Ta on avaldanud publitsiskat ning osalenud erialase kirjanduse väljaandmisel aastal pälvis Enn Liba õpetaja ning kohaliku elu edendajana Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Teame Enn Liba kui väga põhjalikku ja oma e!evõtmistele jäägitult pühendunud, sooja ja sõbralikku inimest, kellel naerusäde silmades. Ta on mees, kelle elutööd tähistavad ilusad ja kaalukad märgid. Ühes oma esinemises on ta öelnud: Elu tähendab mineviku tundmist, olevikus olemist ja tulevikuga arvestamist. Jätkugu Enn Libal veel palju jaksu oma ideede teostamisel. Õnnitleme! (NVL) Esinemisjärg on kõige llemate käes. Ja laul on muidugi Ees lipust... Ees Vabariigi sünnipäeval Luke lasteaias. Presidendipaar Silver ja Liina kätlemistseremoonial. Ees Vabariigi 95. sünnipäeva puhul toimus 22. veebruaril õhtul lasteaia presidendipaari vastuvõ! lastele ja vanematele. Päev Segasummas algas juba enne kukke ja koitu. Esimesed kokapoisid olid juba varakult oma tööd alustamas, sest õhtuseks vastuvõtuks oli lastel vaja suupisted ja tort valmistada. Ülikiirelt valmisid peakoka juhendamisel kiluleivad, juustuampsud ja küpsisetort. Päev läbi oli lasteaias tunda ärevust ja siis see õhtu saabus. Koridor oli pidulikkusest tulvil, kutsutud olid ekest kinni pidanud, kõigil seljas pidulikud riided, sest ikkagi esimene kord presidendipaaril kä! suruda. Presidendipaar Silver ja Liina olid kätlemistseremooniaks valmis. Kõik lapsed vanematega said punast vaipa mööda presidendipaariga kätlemas käia ja peale seda saadi osa uhkest kontserdist. Kontserdil lauldi koos Ees hümni, kuula presidendipaari avakõnena luuletust, kõlasid laulud ja tantsi tantse. Pärast pidulikku osa pakkus presidendineiu kõigile kodus küpsetatud leiba ja kutsus külalised suupisteid maitsma. Suupistelauas oli kõigil aega ju!u puhuda ja üksteisele Head Vabariigi aastapäeva soovida. HIIE Ees Vabariigi 95. aastapäeva aktusel andis Tartu maavanem Reno Laidre Kambja Ignatsi Jaagu kooli direktorile Enn Libale kä e Tartumaa teenetemärgi Kuldse Tammeoksa. Foto Kambja valla ajalehest Koduvald.ee

4 NÕO VALLA LEHT Veebruarikuu Nõo Põhikoolis Veebruar on küll teistest kuudest lühem, kuid koolis jõudis sel kuul siiski aset leida üsna mitu üritust. 1. veebruaril toimus meie koolis maakondlik küünlapäeva luulekonkurss, millest võtsid osa Tartu maakonna koolide algklasside õpilased. Seekord oli konkurssi teemaks Perekond ja esitatavad luuletused olid ka vastavasisulised. On saanud traditsiooniks, et sellel üritusel on lastele esinema kutsutud ka mõni luuletaja või kirjanik. Seekord esines lastele Mika Keränen. 7. veebruaril tähistasime õpetaja Evi Piirsalu eestvedamisel märgalade päeva. Selleks puhuks pidi iga klass valmistama märgaladeteemalise kalendri ning seda siis teistele esitlema. Veebruar on tuntud ka kui sõbrakuu. Meie tähistasime sõbrapäeva sõbramängudega vahetundide ajal. Nagu juba tavaks saanud, oli sõbrapäeva nädalal koolis üleval ka postkast, mille kaudu kõik soovijad oma sõpradele tervituskaarte ja -kirju said saata. Sõbranädal oli põhikooli pere jaoks ka võõrkeelenädal. Võõrkeelte õpetajad olid e e valmistanud stendid Londoni, Moskva ja Berliini kohta. 13. veebruaril toimus meie koolis taas maakondlik üritus 4. klasside sõbrapäeva võistlus inglise keeles. Esindatud oli 6 kooli Tartu maakonnast. 4-liikmelistel meeskondadel tuli teha erinevaid ülesandeid, nende hulgas valmistada plakat ning kirjutada luuletus sõprusest. Samu said osavõtjad proovida kä paberist kahevärviliste südamete meisterdamises. Võitjaks tuli seekord Kõrveküla Põhikooli võistkond. Nõo õpilased saavutasid tubli teise koha. 14. veebruaril leidis aset võõrkeelepäev, mille jaoks võõrkeelte õpetajad ja nende õpilased olid e e valmistanud väga toredad e easted nii inglise, saksa kui ka vene keeles. Üksteisele esine nii laulude, luuletuste, keeleväänamisharjutuste kui ka näidendiga. Tähistasime ka vastlapäeva. Lisaks traditsioonilisele hernesupile ja vastlakuklitele kooli sööklas sai koolipere osa ka vastlategevustest õues. Algklasside õpilastele tegid kehalise kasvatuse õpetajad sel päeval kehalise tundides vastlavõistlusi. Vanem kooliaste ja õpetajad katsusid omavahel rammu lumejalgpallis. Mäng oli üsnagi tasavägine ning lõppes seisuga 2:1 õpilaste kasuks. 22. veebruaril tähistasime aktustega Ees Vabariigi 95. aastapäeva. Sel päeval oli õpilastele esinema kutsutud ka külaline, kelleks oli major Marn Avameri. Külaline rääkis õpilastele sellest, milles üldse seisneb riigikaitse. Selle näitlikustamiseks kasutas ta meie oma 6. klassi poisse, mistõ u jäi tema esinemine ning sõnum õpilastele kindlas häs meelde. Aktusel kuuluta välja ka Aasta õpilane Tüdrukutest tunnista selle itli vääriliseks Krisn Kuuba ja poistest Sven Erik Kalberg. Vabariigi aastapäeva aktuste ajaks valmis õpilaste poolt ka õpetaja Reet-Ingrid Haameri juhendamisel suur stend Ees Vabariigi ajalooga seotud oluliste inimeste kohta. Stend oli õpilastele tutvumiseks üleval veel ka aktustele järgnenud nädalal ning selle materjalide põhjal toimus klassi õpilastele ka viktoriin. Lisaks koolisisestele üritustele käisid õpilased ka väljaspool kooli Nõod esindamas. Kindlas võime uhked olla oma kooride üle, kes osalesid 8. veebruaril Kõrveküla Põhikoolis toimunud Miina Härma nimelisel võistulaulmisel. Kokku osales seal 6 mudilaskoori ja 4 lastekoori. Meie koorid ja nende juhendaja õpetaja Imbi Pärtelpoeg olid väga tublid: Nõo Põhikooli lastekoor saavutas võistulaulmisel 1. koha. Ja ongi käes juba märts ning õpilased elavad koolivaheaja ootuses. Märtsi tegemistest siiski juba vallalehe uues numbris. MARILIN SILLASTE, Nõo Põhikooli huvijuht 6. klassi poisid demonstreerimas riigikaitse alustalasid meie vabariigi aastapäeva aktusel. Triiniksi seitse imelist laagripäeva Taanis 28. jaanuaril asus Triiniksi seltskond järjekordsele teekonnale Taanis asuva Ollerupi spordikooli suunas. Reis algas maitsvate pirukate ja treener Ingridi ahjus küpsenud suurepäraste muffinitega ning püsis kogu reisi sama hea, kui need hõrgused olid. Sõidul Nõost Olleruppi tuleb kasutada mitmeid erinevaid transpordiliike. Kohale jõudes võ"s meid vastu sõbralik ja hubane kool, mis on aastate jooksul paljudele kalliks saanud seda ka mitmetele Nõos alustanud tantsijatele, kellest nii mõnigi on Ollerupis semestri või paar veetnud. Praegu näiteks õpib seal Tuuli Tohu, kelle tantsuline areng sai hoo sisse just Triiniksis. Koolis tegid meile väikese ringkäigu selle aasta õpilased. Koolikompleks jä"s vaimustava mulje oma hubasuse, õpilassõbraliku sisekujundusega, unistuste spordisaalide, kaunilt kujundatud õueala ning omavahel salapäraste käikudega ühendatud hoonetega. Pärast esimest õhtut sai selgeks, et siit ma enam ära minna ei taha. Esimesest hetkest, kui me Olleruppi jõudsime, oli tunne, nagu oleksin kodus, meenutab meie tantsija Inger Re Ivanov. Samu olid sealsed inimesed väga toredad, neil oli ala hea tuju, kinnitab Emma Tolmats. Eduelamusi täis trennid Ollerupis veetsime me imelised seitse päeva, mis põhiliselt möödusid intensiivsete treeningute tähe all. Keha ja vaim said tantsutrennides ühel ajal smulatsiooni, aga ka täielikku rahulolu, leiab Siiri Nool Triiniksi täiskasvanute rühmast. Eriliselt inspireerivalt mõjus kohaliku õpetaja Marylise i tund, kelle sil oli meie tantsijate jaoks midagi täies uut: voolav, naturaalne ja vaba. Pärast tema trenni ma teadsin, et tahan terve elu tantsida, omistab Inger oma kogemusele erilise tähenduse. Mõnusat elamust pakkus ka kahe Ollerupis õppiva Mehhiko poisi antud akrobaakatrenn, mille käigus sooritasime batuudel vägevaid õhulende ja saltosid. Õhtu lõõgastusime basseinis, sõime maitsvaid kooke või veetsime aega lauamängude toas. Saime proovida mägironimist selleks e e nähtud seintel, hüpata suurtel ba- Triiniksi rühm Ollerupi OD-päeval. Ülemises reas vasakult: Meeli Tohu, Ingrid Hamer, Tuuli Tohu, Kaisa Ka!ai; keskmises reas vasakult: Everiin Pos", Victoria Kors, Inger Re" Ivanov, Relika Lehesaar, Siiri Nool, Kris"na Veidenbaum; esimeses reas vasakult: Verner Mägi, Veronika Lehesaar, Kairi Oona, Emma Tolmats, Agnes Pentsa ja Mick Lossmann. tuudel ning mängida sulgpalli. Elu- ngimused olid laagris suurepärased ning söök tervislik ja maitsev. Käisime ka Ollerupi lähedal asuvas Svendborgi linnakesega tutvumas ja sisseoste tegemas. Kauaoodatud OD-päev leidis aset meie Ollerupi-aja eelviimasel päeval. Sellel osales üle kolme tuhande võimleja ning tantsija, teiste hulgas ka meie. Publik võ"s me kava vastu kõvas aplodeerides ja sõbralikult. Pärast jälgisime teiste gruppide esinemisi, millest mõnigi oli üle ootuste kõrgel tasemel ja vaimustavat vaatemängulisust pakkuv. Aeg Ollerupis läks nii kiires, et juba oligi aeg jä a kooliga hüvas ja hakata liikuma kodumaa poole. Enne lennujaama minekut saime kõik veidikene aega Kopenhaageniga tutvumiseks. Aitäh! Kiidusõnu laagrile, treener Ingrid Hamerile ja kogu meie reisiseltskonnale jagub tänase päevani. Toome siin välja vaid mõned, aga kinnitame, et sarnaseid on lausutud juba sadu kordi: Verner Mägi (täiskasvanute rühm): Jään juba ootama uut kohtumist armsaks saanud kohaga. Emma Tolmats (6a): Ollerupi tantsukool andis mulle väga palju kogemust ja soovitaks sinna minna kõigil. Siiri Nool (täiskasvanute rühm): Järgmisel korral, kui õnnestub Ollerupi kooli minna, tean juba e e, et eesolev aeg tuleb suurepärane! Victoria Kors (6a): Ma arenesin seal palju. Läheksin järgmine kord kindlas uues! Krisna Veidenbaum (täiskasvanute rühm): Reisikaaslased olid lihtsalt võrratud! Ja kummardus Ingridile, kes lastele sellist arenemis- ja eneseleidmisvõimalust pakub. Ingridiga saadaksin oma lapsed laagrisse igal juhul! Loo panid kirja KAIRI OONA, MEELI TOHU, SIIRI NOOL, VERNER MÄGI, INGER RETI IVANOV, EMMA TOL MATS, KRISTINA VEIDENBAUM, INGRID HAMER ja VICTORIA KORS Nr 3 (189) / märts Nõo Muusikakooli puhkpilliõpilsed. Esimeses reas (vasakult): Nikita, Robin, Uku, Pelle, Johanna-Maria, Elis. Teises reas (paremalt): Triin, õpetajad Lande Kits ja Elle Fuchs. Muusikakooli tublid puhkpilliõpilased Iga kahe aasta järel toimub Ees- muusikakoolide puhkpilliõpilaste konkurss, mis algab regionaalsete voorudega veebruaris. Seal tehtud kontsertlindistused lähevad pimekuulamiseks vabariiklikule žüriile, kust valitakse edasisaajad kevadisse lõppvooru Tallinnas. Protsess on aeganõudev ja h ootamatu žüriiotsusega. Käesoleval aastal esindasid Nõo Muusikakooli Triin Timm flöödil (õp Lande Kits) ja Nikita Karasjov saksofonil (õp Elle Fuchs). Puhkpillidele omase raske klaverisaate võ"s kanda õpetaja Margit Keeman. Tegelikult täpselt samasugune koosseis oli väljas ka eelmisel korral, paar aastat tagasi, mil Triin saavutas oma vanusegrupis teise koha. Nii nagu tookord, toimus nüüdki Tartumaa regiooni (sh Põltsamaa, Jõgeva) muusikakoolide ülesastumine Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Erinevaid puhkpilliliike oli palju, puupuhkpillidest plokkflöödid, flöödid, oboed, klarned, saksofonid ja vaskpuhkpillidest tromped, metsasarved, tuubad. Esinemine toimus kahes saalis korraga ning kohustusliku repertuaari raskusaste oli vastavalt vanusele, mi e õpitud aastatele. Päevakava alusel toimus iga pilliliigi lõpetamise järel parimate kiire autasustamine. Vaatamata sellele läks ajagraafik lõhki ja pealelõunased esinejad, kaasa arvatud saksofonisd, alustasid oma järjekorda paaritunnise hilinemisega. Ootamine piitsutas närvipinget ja väsitas lapsi. Paljud neist ei jäänudki oma lõpptulemust ootama, vaid vurasid õhtupimeduses kodu poole. Nii ka meie õpilased said oma aukirjad kä e alles järgmistel päevadel. Tulemused olid uhked: TRIIN TIMM I KOHT ja NIKITA KARAS- JOV II KOHT. Olgu märgitud, et vahetult enne esinemist kukkus Nikital pilli küljest väike kruvi, ning mõtete kokku võtmise asemel otsis ta kirjult põrandalt koos koridoritäie rahvaga llukest vidinat. Leigi viimasel sekundil, ja kohe lavale. Võib-olla seetõ u läks ka see magusam koht. Väga tublid lapsed ja head õpetajad igal juhul. Veebruarikuu Nõo Päevakeskuses Tähistasime meiegi vabariigi aastapäeva ja ajaloosündmustest rääkima kutsusime taaskord tuntud ajaloolase Hillar Palametsa. Kuna tema sulest äsja ka uus raamat ilmus, siis oli kohaletulnuil hea võimalus selle kohta autori kommentaare kuulda ning küsimusi esitada. Ja muidugi tähistasime me ka vastlapäeva. Seekord siis Vapramäe uues matkamajas, kus meid lahkelt vastu võe, sooja teega turguta, maja tutvusta ning huvitavat filmi sihtasutuse tegemistest-toimetamistest näida. Seekord toimus meil ka üks eri tore nobenäppude töötuba, kus me paelkandit õppisime. Esialgu ilmvõimatult raskena näivad kandid hakkasid juhendaja nõuannete järgi ka meie proovilappidele tekkima ja loodetavas nii mõnigi jõudis juba naistepäevaks kas enesele või kellelegi lähedasele kauni kingituse valmistada. Taolist õpituba on kindlas kavas korrata, kuna oma kätega loodu on ikka eriline ja südamelähedane. Muusikat pakkus meile seekord Volli Volkenklau. Ja meid mit- 27. veebruaril käsitles hoolekogu kolme teemat: 1. Jätkuteemana oli arutusel koolibussi sõiduplaanide probleem. Hoolekogu palvele muuta bussigraafikut nii, et äärealade lapsed ei peaks liiga vara (1,5 tundi enne tundide algust) kooliteed alustama, saabus vastus Tartu Maavalitsuselt, kuid ootame veel ka tagasisidet vallavalitsuselt ja -volikogult. Tartu Maavalitsus nõustub muutma bussiliini nr 004 sõidugraafikut, suunates liini Kolga peatusest otse Nõkku, kui on täidetud järgmised ngimused: 1) Nõo Vallavalitsus väljastab muudatuse teostamiseks kirjaliku kooskõlastuse; 2) Nõo Vallavalitsus korraldab ise Viinamärdi peatusest sõitvate reisijate transpordi. Arutelu hoolekogus, valla ja maavalitsusega jätkub. 2. Hoolekogu päris direktorilt aru mõnuainete kasutamise kohta õpilaste seas. Leitud on mokatubakat, mille pakkujateks on konkreetsed õpilased. AILEN SOE, Nõo Muusikakooli direktor Päevakeskuses tähista" vabariigi aastapäeva ajaloolase Hillar Palametsa seltsis. Foto: KRISTA KVARNSTRÖM te üksnes oma tugeva meeldiva häälega rõõmustades, vaid sõna otseses mõ es kõiki kaasa laulma haarates. Oli tal ju iga laulu kohta ka kohalolnuile laulutekst kä e anda ja nõnda me siis ühiselt lauldes tõeliselt meeldiva pärastlõuna veetsimegi. Teatris jõudsime ka jällegi ära käia ning seda kavatseme üsna peatselt uues teha. Talvine aeg ju nagu loodudki teatris käimiseks ja suvi omakorda reisimiseks parim aeg. Ilusat kevadeootust kõigile! Ja kes veel teed meie sekka leidnud pole te olete oodatud! KRISTA KVARNSTRÖM, Nõo Päevakeskuse juhataja Nõo Põhikooli hoolekogu tegemistest Kool on tegelenud ennetustööga. Antud teema käsitlemine on e e nähtud inimeseõpetuse tundides. Õpetajatele on antud vastav koolitus narkooliste jm mõnuainete avastamise ja õpilastega käitumise kohta ning regulaarselt külastab kooli politsei. Kaido Reivelt pani e e paigaldada kooli vihjekast, mille kaudu saaksid õpilased lubamatute ainete tarvitamise kohta kooli juhtkonnale anonüümseid teadaandeid läkitada. 3. Jätkus ka arutelu e evõtlikkuse tunni teemadel. Direktor Rein Uusmaa tutvustas Nõo Põhikooli 5. klassi E evõtlikkuse ainekava, mis sisaldab järgmisi teemasid: valitsuse roll majanduses, linnaplaneerimise tähtsus, e evõtete asukohad (nende omavaheline sõltuvus, e evõ e roll majanduses), ajalehe kui kommunikatsioonivahendi tähtsus, toitlustusasutuse evõ ed, pangandus, maakond kui majanduslik organisatsioon, meie maakonna tundmaõppimine, otsustamine. Hoolekogu möönab, et e evõtlikkuse tunni puhul on näha nii sisulisi (nt liiga suur rõhuasetus rahandusele ja raha üleväärtustavale maailmavaatele) kui ka metoodilisi probleeme. Direktor Rein Uusmaa vastused nendele probleemidele olid järgmised: Õpetajat jälgitakse, talle antakse nõu ja suunatakse. Selle õppeaasta jooksul õpetajat välja ei vahetata. Edaspidi võiksid lapsevanemad kaebuste ja e epanekutega õppeainete ja õpetajate kohta otse juhtkonna poole pöörduda. Jätkuvalt on lubatud tundide külastamine, kuid kindlas peab eelnevalt küsima luba kooli juhtkonnalt (selleks pöörduda sekretäri poole), samu tuleb enne tunni algust astuda läbi õppealajuhataja juurest. Järgmine hoolekogu koosolek toimub 3.aprillil. Hoolekogu liige ja protokollija KRISTINA VEIDENBAUM