Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670

Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 9 (309) X aastakäik Reede, 3. mai 2013 Tasuta infoleht 8. mai päev, mil Kuressaare linnaks sai Kuressaare 450. sünnipäevani on jäänud loetud päevad. 8. mail 1563. aastal andis Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Magnus oma Kuramaa residentsis Piltenes Kuressaarele ehk tolleaegsele Arensburgi-nimelisele asulale linnaõiguse ja seda päeva ongi hakatud tähistama Kuressaare sünnipäevana, linna sündimise päevana. Inimese elus on sünnipäev teistest päevadest ikka pisut erilisem, mõned tähistavad seda vaikselt, mõned suurejooneliselt, aga enamasti ikka koos lähedaste ja sõpradega. Kodulinna sünnipäeva võiks samuti argipäevast tähtsamaks pidada, ainult et pereringi moodustavad linnaelanikud ja sõpruskonna linna külalised. Paljudes linnades arvestatakse linna vanust esmamainimise aasta järgi, ehkki see ei näita kaugeltki asula tegelikku vanust. Nii võiks Kuressaare 2024. aastal tähistada ümmarguse 600 aasta täitumist. Kui inimese sünd on konkreetne sündmus, siis linna oma võib aega võtta aastasadu. Siiski võib linnaõiguse andmise/saamise päeva pidada tunnistuseks sellest, et asula on piisavalt arenenud ja piltlikult öeldes valmis ilmale tulema. Koduloolane Kalle Kesküla selgitab oma uurimuses Esimesed kodanikud. Bürgerlisten 1563-1710, et Kuressaare linn sündis Liivi sõja eest Saaremaale pakku tulnud kaupmeeste initsiatiivil. Linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, reguleeris kauplemistingimusi, linna heakorraküsimusi jpm. Kuressaare saadikud suundusid asulale linnaõiguse saamiseks Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Magnuse juurde, kes viibis oma Kuramaa linnuses Piltenes, tänasest Venspilsist paarikümne kilomeetri kaugusel. Teadaolevalt tuli Magnus kaupmeeste soovile vastu ja selle tunnistuseks valmis Magnuse kui tollase maaisanda privileeg. Magnuse privileeg toetav ja toretsev Eesti Ajaloomuuseumi teadur, ajaloodoktor Ivar Leimus on Magnuse privileegi täies pikkuses tõlkinud ja see algab järgmiselt: Meie, Magnus, Jumala armust Saare-, Lääne- ja Kuramaa stifti piiskop, Tallinna stifti administraator, Norra pärija, Schleswigi, Holsteini, Stormarni ja Dithmarscheni hertsog, Oldenburgi ja Delmenhorsti krahv, avaldan, tunnistan ja tõendan selles ja selle meie avaliku pitseeritud kirjaga meie ja kõikide meie järeltulijate nimel ning üleüldiselt, kes seda meie privileegide annetamise ja kinnitamise kirja näevad, kuulevad või loevad. Et me sünnipärasest vürstlikust headusest ja leebusest kaldume kõigile ja igaühele meie ja meie stifti alamatest ja armsatest ustavatest armu ja erilist soosingut üles näitama ja osaks andma ja kuna meie Kuressaare alamad ja kodanikud ning armsad ustavad Jacob Kohll, Wolter Rottendorf ja Ebert von Deuenter iseenda ja meie Kuressaare asula kõikide meie alamate ja kodanikkonna nimel täievoliliselt siia Piltenesse täna meie ette tulid ja ilmusid, teenistusvalmilt ja alandlikult ning alamlikult ihkasid, taotlesid, soovisid ja palusid, et me mainitud meie Kuressaare asula alamaid ja kodanikke üpris armulikult priviligeeriksime ja varustaksime Riia õiguse, korralise kriminaal- ja tsiviilkohtu ja õigustega ning nende vanade, kuid siiski kiiduväärt ja kristlike kommete, tavade ja viisidega, mida meie eellased ning meie ikka ja alati õige kristliku seaduspärase hea korra ja linnakodanike üksmeele ülesehitamiseks ja alalhoidmiseks neile õiguspäraselt möönnud, ning needsinatsed neile ülaltoodud määral konfi rmeeriksime, kinnitaksime, kehtestaksime ja jäädvustaksime ning seejuures neid kaitsta, varjata ja juhatada võtaksime ja tahaksime, siis oleme nende usinat, püüdlikku ja alandlikku palvet kuulda võtnud /---/ Privileeg sätestab, et kohalikust kogukonnast tuleb välja valida kaks bürgermeistrit, üks linnafoogt ning lisaks veel Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Magnus, keda enamasti lihtsalt nime hertsog Magnus järgi teatakse. MAG(NUS) D(EI) G(RATIA) EP(I)S(COPUS) OSILIE(NSIS) CVRO(NIENSIS) ET RE(VALIENSIS) Magnus, Jumala armust Saaremaa, Kuramaa ja Tallinna piiskop. viis vaga, ausat, mõistlikku ja plekita isikut, kes vanuse poolest ja muidu kõlblikud ja pädevad on, et nendega koos kriminaal- ja tsiviilasjades kohut mõista. Kusjuures kohut tuleb alati pidada ja mõista enne lõunat, suvel kell kaheksa ja talvel kell üheksa. Ühtki kurjategijat ei tohi enne kriminaalkorras karistada või hukata, kui talle pole määratud pihiisa, kes teda jumalasõnaga juhatab. Tsiviilasjades, mis puudutavad pärandit, raha või võlgu, soovitatakse bürgermeistritel, foogtil ja rael osapooled ära kuulata ja võimalikult inimlikku usinust tarvitada, et need ilma kohtuotsuseta ära lepitada, kui see vähegi võimalik on. Arensburgile anti luba kasutada vappi ja pitsatit. Kingitustena kirjeldatakse ürikus krunti, kuhu võiks ehitada gilditoa, mida raekojana kasutada, ja maatükki, millest kodanikud saavad teha tarastatud kopli või heinamaa. Privileeg lõpeb sõnadega: Ja mainitud bürgermeistreid, raadi ja linnafoogti tuleb meil ja meie stiftifoogtil armulikult kaitsta ja juhatada, samuti igaüht, keda vastu meie tahet mingil viisil ebaõiglaselt kiusatakse. Üriku tarbeks oleme me selle meie avaliku kirja oma käega alla kirjutanud ja lasknud oma majuskelpitseri sihilikult selle alla riputada. Antud meie Piltene lossis 8. mail aastal 1563 pärast Kristuse, meie issanda ja õnnistegija sündi. Linna sünnipäeva tagamaid avatakse ajalookonverentsil 4. mail Ajalookonverentsil 450 aastat linnaõigust Kuressaares keskendutakse nii linnaõiguse saamisele kui ka linnaelule peale seda: Hertsog Magnus Saaremaal Andres Adamson (avaldanud ka raamatud Hertsog Magnus 1540 1583. Tema elu ja aeg ja Liivimaa kuningriik ). Kuressaare privileegid 1563 1742 Ivar Leimus. Kuressaare ja selle elanike õiguslikust seisundist enne ja pärast Riia õiguse omandamist Inna Põltsam- Jürjo. Kuressaare areng pärast linnaõiguste andmist Kalle Kesküla. Kuressaare taassünd pärast Põhjasõda Jaak Rand Kuressaare linnavõim Eesti Vabariigi ajal (1918 40 Priit Kivi. Konverentsi juhatab sisse linnapea Mati Mäetalu ja ajaloolist meeleolu loob Raeühingu näitetrupp lühietendusega Rootsi ajast. Linnaõiguse saamise lugu ärkab ellu 8. mail linna keskväljakul toimuva kontsert-etenduse käigus tuuakse rahva ette ka linnaõiguse saamise teatraliseeritud lugu. Lavastuse eestvedaja, Kuressaare Linnateatri loomejuht Aarne Mägi sõnul pani linnaõiguse saamise lugu teda sügavalt süvenema ja huvituma: Sellest on küll palju räägitud ja kirjutatud, aga ikka kipub see kuskile ajusoppidesse ära kaduma. Kogu linna sünnipäevaga seotud ürituste sari on üles ehitatud lühilugudele, alustades päevaste esinemisega, lõpetades suurema kontsert-etendusega õhtul. Kõike seda raamib linna keskväljakul sisse seatud vana aja turg. Kogu 8. mai programm sai koostatud parima kavatsusega pakkuda sünnipäevakülalistele võimalikult erinevat vaatemängu, kaasates sellesse osalejaid nii saarest kui mandrilt, nii lapsi kui täisealisi, nii asjaarmastajaid kui oma ala proffe. Ja mis peamine kõik see sünnib meeskonnatööna. Ei taha küll kõigest täpsemalt rääkida, aga ka linnapea lubas veidi tavatumas rollis laval üles astuda. KS Palju õnne sünnipäevaks, head kuressaarlased! Meie kodulinn on püsinud siin tuulisel ja kaunil Saaremaa lõunarannal 450 aastat. Tegu on märkimisväärse ja aukartustäratava numbriga ning heade tuulte pöörises linn on näinud selle aja jooksul nii paremaid kui halvemaid aegu. Aastaringi lõppedes on tavapärane, et tehakse pilguheit ajas tagasi ning selles mõtterännakus võiks kõige kaalukam koht kuuluda elu püsiväärtustele. Väärtustele, mis seonduvad kodu ja lähedastega ning isiklike tegemistega. Me kõik soovime, et pereliikmed on olnud terved, lapsed tublid ja iseenda tegemised õnnestunud. Loodan, et nii teil kui teie lähedastel oli viimane aasta selles valguses hea, sest linna moodustavad linnakodanikud ja, kui neil läheb hästi, läheb hästi ka linnal. Meil ei ole võimalik vahetult meenutada 450 aasta jooksul toimunut, sest inimese eluringide piirid on oluliselt lühemad. Peame usaldama ajalooürikutes kirjutatavat ja väärtustama vanematelt põlvkondadelt kuuldut. Kui suudame ja tahame ka ise mäletada ning anda järgnevatele põlvkondadele edasi oma aja pärandit, oleme teinud palju selleks, et meie linn kestaks ka järgmised 450 aastat. Head suured ja väikesed linnakodanikud, soovin teile linna 450. sünnipäeva puhul palju õnne! On suur rõõm koos kõigi teiega tähistada terviselinna, laste- ja noortesõbraliku linna, kuurortlinna, merelinna, ooperilinna, sadamalinna ja Saaremaa pealinna väärikat juubelit! Ilusaid hetki teie peredele, tugevat tervist, palju kordaminekuid ning kaunist ja töist kevadet! Tulge ja saage osa juubeliüritustest, sest see on meie kõigi sünnipäev! Mati Mäetalu, Kuressaare linnapea Mida ootad Kuressaare juubeliaastalt? 168 16 93 35 125 www.kuressaare.ee

Reede, 3. mai 2013 Talgupäev oli sünnipäevakingitus linnale Andres Brõsov soovib, et park, mida ta perega nüüd juba teist aastat rajada aitab, ühel päeval päris valmis saaks. sadu vanu rehve ning Ida-Niidus jätkati uue pargi rajamist, põletades eelmisel aastal maha võetud võsa ja paigaldades esimesed pingid ja kiiged. Linnavalitsus tänab kõiki aktiivseid talgulisi. Hea on juubelile vastu minna teadmises, et kodulinna keskkond on taas puhtamaks saanud. KS Helga Nurmekann arvab, et juubeli eel on palju vaeva nähtud. Soovin, et üritused korda läheksid ja igale üritusele rahvast jätkuks. Linna sünnipäeva on tarvis samamoodi tähistada, nagu me iseenda sünnipäevagi tähistame. Linna pensionärid on koguni Kuramaal Piltenes oma silmaga uudistamas käinud, kus Kuressaare linnaks muutmise otsus sündis. Fotod: linnavalitsus 27. aprillil tegi ligi 60 inimest talguaktsiooni Teeme Ära raames kodulinnale väärikaks 450. sünnipäevaks kingituse ja andis oma panuse, et linn juubeliks puhtam ja ilusam oleks. Raiekivi säärel riisuti lehti ja koristati maas vedelevat prahti, Roomassaares vana lennuraja pikenduse juures koguti kadakate vahelt kokku mitmeid Saima Martla ja Elli Raamat soovivad, et inimesed oleksid hoolivamad ja mõistlikumad. Eraldi soovivad nad, et inimesed oma elukeskkonnast rohkem lugu peaksid ja prügi maha ei viskaks. Kuressaare teenetemärgi pälvivad Helvi Koppel ja Vjatšeslav Leedo Helvi Koppel Vjatšeslav Leedo Kuressaare linnavolikogu otsustas linna juubeliaastal silmapaistva tegevuse eest Kuressaare teenetemärgiga tunnustada Helvi Koppelit ja Vjatšeslav Leedot, ettepaneku selleks tegi 22. aprillil kogunenud volikogu eestseisus. Mudaraviarst Helvi Koppel on kohalike ja linna külaliste heaks töötanud üle 40 aasta, olles Kuressaarele omase mudaravi traditsiooni kandja ja edendaja. Vjatšeslav Leedot tunnustatakse kohaliku kultuuri-, spordi- ja hariduselu tähelepanuväärse toetamise ja edendamise ning ettevõtluskeskkonna mitmekesistamise eest. Teenetemärgid antakse üle Kuressaare linna sünni- päeval, 8. mail ja tunnustatute nimed kantakse linna auraamatusse. Kuressaare teenetemärgi on seni saanud Valter Hommik, Felix Kadarik, Taivo Lõuk, Pauliine Kremm, Boris Kivi, Ahti Viilup, Endel Püüa, Voldemar Tiit, Aare Taul, Maie-Ly Haavel, Vilve Männa, Laine Tarvis, Tiit Köster, Kaljo Ellik, Jalmar Ülo Veskis, Aleksander Kollo, Helga Nurmekann, Bruno Pao ja Enn Rettau. Teenetemärgi kandidaate on õigus esitada Kuressaares tegutsevatel kodanikeühendustel, linnavolikogu liikmetel, linnapeal ja linnavalitsuse liikmetel. KS TEADE 4. mail kell 10.00-18.00 saavad linnaelanikud seoses kevadiste koristustöödega olmejäätmeid OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaama Kudjape jäätmekeskuses 50% hinnasoodustusega (so 0,0573 eurot/kg) ära anda.

Reede, 3. mai 2013 Linna juubel on igale linnakodanikule ja saarlasele oluline tähtpäev ja Kuressaare ootab kõiki oma sünnipäevast osa saama. Tiina Talvi hariduse ja kultuuri abilinnapea Linna juubelilogo AJATELG on mõtteline joon üle Kuressaare linna katuste. Ühes otsas aasta 1563 ja teises 2013. Nende vahele jääb 450 aastat. Ajateljele võime nende aastate vahele ja nende katuste alla mõttes paigutada kõik kuressaarlased, kes on sellel pikal ajaperioodil siin elanud ja tegutsenud ning oma osa linna käekäigu heaks andnud. Tänavune Kuressaare 450. aastapäeva juubel on ainulaadne sündmus. Linnaelanikud ja kõik saarlased, kes on üle viiekümne aasta vanad, peaksid rohkemal või vähemal määral mäletama, mis toimus linna 400. sünnipäeval. Eesoleval juubelinädalal kutsume kõiki meenutama vanu aegu. Vahepealne pool sajandit on ütlemata pikk aeg ning linnas on toi- munud palju muutusi. Erinevalt poolsajandi tagusest ajast oleme me taas vabad ja saame tasakaalukalt tegeleda tänaste töödega ning targalt kavandada tulevikku. Nagu tähtpäevadele tavaks, tahaksime seda kõike teha rohkem positiivses võtmes. Soovime, et meie kodulinna tähtpäev jõuaks iga inimeseni, et võimalikult paljud kodanikud osaleksid erinevates üritustes ise aktiivselt, kui kaasalööjad. Kaks lugupeetud linnakodanikku saavad 8. mail tunnustatud linna teenetemärgi laureaadiks. Tänavust linna sünnipäeva on ette valmistanud pea poolsada inimest ning nende pühendunud ja entusiastliku ettevõtmiste tulemusel on ilmavalgust näinud kolm raamatut, avatakse 12 näitust, toimub kaks ajalookonverentsi, arvukalt erinevaid kontserte, palju konkursse, rohkelt spordivõistlusi ja üritusi. 8. mail osalevad 1400 kooliõpilast suures seiklusmängus ja 1. septembril kuulutatakse just Kuressaares välja üle-eestiline koolirahu 2013. 8. mai suurel kontsert-etendusel tuleb saja laulja poolt esiettekandele Kuressaare linnale pühendatud kooriteos ja kogu linnarahva ees mängitakse maha linnaõiguste saamise teatraliseeritud lugu. Pidupäeva kontserdi annavad Kaitseväe orkester, solistid on Ivo Linna ja Maarja-Liis Ilus. Linnapea peab kõne, jagatakse pidupäeva kooki ning üritus lõpeb ilutulestikuga. Juba lõuna ajal kujuneb kesklinna vana aja turuplats, kus on põnevat ostmiseks ja vaatamiseks. Ainult siis, kui te erinevatel linna juubelile pühendatud üritustel aktiivselt osaled, on teil hiljem võimalus oma lastele ja lastelastele ning teistele huvitatutele meenutada, mis toimus aastal 2013 meie armsas kodulinnas. Järgmine suur juubeldamine toimub ju alles 50 aasta pärast, kui raekoja esisel platsil kohtutakse linna 500. sünnipäeval. Tegutseme täna kõik selle nimel, et järgmist suurt juubelit tähistataks hästi toimivas, väärikate ajalooliste traditsioonidega ja samas modernses Kuressaares. Selle ajaloolise päeva künnisel peame pilgud pöörama meie linna laste ja noorte poole. Nemad on selleks ajaks kogu linna toimimise, tema tööd ja tegemised üle võtnud ning annavad omakorda parima, et Kuressaare oleks jätkuvalt kena kodune kant kõigile. Nii nagu on kirjas meie peagi valmivas uues linna arengukava visioonis. Kuressaare linna 450. aastapäev on üks oluline sündmus pikas ajateljes. Tule ja osale Saaremaa pealinna juubeliüritustel ja ole ajaloolistest hetkedest osasaajate hulgas. Korraldajate nimel näeme juubeliüritustel! Foto: Sulev Truumure Kuressaare 450 juubelipidu sinus eneses TEATED Seoses Kuressaare juubeli tähistamisega 8.-11. mail on tänavad mootorsõidukite liikluseks suletud järgmiselt: 8. mail Kell 11.00-23.00 Tallinna tänav alates Torni tänava ristmikust kuni Raekoja tänava ristmikuni ja Lossi tänav alates Lasteaia tänava ristmikust kuni August Kitzbergi tänava ristmikuni. Kell 12.00-15.00 Pargi tänav alates Lossi tänava ristmikust kuni Pika tänava ristimikuni. Raekoja tänav Tallinna tänava ristmikust kuni Raekeskuse parklani (parkla välja arvatud), Allee tänav alates Lossi tänava ristmikust kuni Kitsa tänava ristmikuni, Kitsas tänav August Kitzbergi tänava ristmikust kuni Raekoja tänava ristimikuni. Kell 16.00-17.30 Tallinna tänav alates Rootsi tänava ristmikust kuni Torni tänava ristmikuni. 9. mail HERTSOG MAGNUS SAATJASKONNAGA LINNA 425. SÜNNIPÄEVAL 1988. AASTAL. Kaljo Ellik meenutab 1988. aastal tehtud fotot vaadates, kuidas Sven Aavik VII linnajooksu ajaks hertsog Magnuseks kehastus ja selle tarbeks Estonia teatrist kostüüm laenutati. Väärikalt tähistati ka linna 420. aastapäeva: toimus II linnajooks, esinesid SÜM ja poistekoor ja tuleurni juures pidasid valvet neli Rahvateatri näitlejat, kes kehastasid tolle aja sõdalasi. Vaekoja esisel platsil sai uudistada Unic Klubi vanu sõidukeid ja kultuurimajas Saaremaa Kunstiklubi kunstinäitust. Erilisena meenub Kaljo Ellikule veel linna 427. sünnipäev aastal 1990, mil nimetus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik tunnistati kehtetuks ja ametliku nimetusena võeti kasutusele Eesti Vabariik. 2013. aasta tähtpäev toob juba uued pildid ja mälestused. Kell 16.00-19.00 Tallinna tänav alates Torni tänava ristmikust kuni Raekoja tänava ristmikuni ja Lossi tänav alates Lasteaia tänava ristmikust kuni August Kitzbergi tänava ristmikuni. 10. mail Kell 19.00-23.30 Tallinna tänav alates Torni tänava ristmikust kuni Raekoja tänava ristmikuni. 11. mail Kell 16.00-21.30 Tallinna tänav alates Torni tänava ristmikust kuni Raekoja tänava ristmikuni ja Lossi tänav alates Lasteaia tänava ristmikust kuni August Kitzbergi tänava ristmikuni.

Reede, 3. mai 2013 Kuressaare linn oma parimais aastais Hea on teada, et meie kodulinn pole Läänemere-äärsete linnade hulgas nooruk, vaid keskealine veel kasvav ja arenev vääriselupaik. Nende sõnadega iseloomustab Kuressaaret mereajaloolane Bruno Pao. Linna lähenev juubel paneb mõtlema aastate kulgemise ja kogunenud mälestuste peale. Bruno Paod on põhjusega nimetatud elavaks entsüklopeediaks. Ta kannab endas tohutuid teadmisi, kuldaväärt kogemusi ja põnevaid mälestusi. Kuressaare linna sünnipäeva puhul sai temalt uuritud Kuressaarega seotud mälestuste kohta, sekka jagus ajalookilde ja muid mõtteid. Üks legend räägib, et kauges minevikus ulatunud Saaremaa kohal merest välja nii pisike lapike maad, et kurg mahtunud sellel ainult ühel jalal seisma. Sellest tulnudki nimi Kuressaare kure saar. Või andsid linnale nime hoopis kurelased, sest sarnaseid kohanimesid on ju lähikonnas teisigi: Kuramaa, Kura kurk jt? Seda ma ei usu, et linn kure järgi nime sai. Muinasaja lõpul olid meil väga tihedad sidemed kurelastega, kes olid meresõitjad ning merevaigu ja muuga kaubeldes ka Saaremaale sattusid. Kuressaare oli üks kurelaste kauplemise koht. Bruno Pao sõnul oli omal ajal Kuressaare ümber palju järvesid, nende hulgas Upa järv, ja seetõttu võis Kuressaaret saareliseks pidada küll. Selle peale juhib Bruno Pao tähelepanu ka Roomassaare nimele, millel pole midagi pistmist Rooma linnaga, see tähendab hoopis pillirooväljasid ehk roomaa saart. Linna saia sarved Milline on Bruno Pao esimene mälestus Kuressaare linnast? Minu lapsepõlves oli traditsiooniks käia linnas lauritsapäevalaadal. Suvine lauritsalaat oli tähtis sündmus. 1937. aasta suvel pea kuueaastasena võeti mindki sellele laadale kaasa ja sellega seostuvad eredad mälestused. Elasime Valjala vallas Jursi külas ja selleks, et õigel ajal laadale jõuda, hakkasime tulema eelmisel õhtul poole kaheteistkümne ajal, alustab Bruno Pao terve öö kestnud teekonna kirjeldust, mis tänasel päeval autoga poolt tundigi ei võta. Vankri ees oli meil vana tintsu, kes oli I maailma sõja järel Vene sõjaväest maha jäänud ratsahobune. Tema oli üks hea inimesetundja loom. Teekonnale lisas pisut ajalist pikkust seegi, et tintsu pidi umbes poole tee peal veidi süüa saama. Nii antigi talle Masa kõrtsi juures heinad ette ja lasti neid veerand tunni jagu rahus nosida. Öine tulemine ajas väikesele Brunole une silma ja osa teest möödus magades. Vahepeal oli päike tõusnud ja tädi Miina suskas mind piitsavarre otsaga, et kuule poiss, ärka üles, me oleme juba Upa karjamaal, linna saia sarved paistavad. Ajasin end põhukoti peal istukile ja nägin neid saia sarvesid esimest korda oma silmaga lossitornid, Laurentiuse kiriku torn, meenutab ta, kuidas linnatornid üle sarapuude Upale paistsid. Herilane ajas laada lörri Enne linna jõudmist näitas tädi mulle ka Luuguse kõrtsi, mis tänasest ringteest veidi Kuivastu poole jäi. See oli vana ja lösakil rookatusega maja. Linn ise algas Pihtla tee nurgast, praeguse Ida- Niidu alal olid asunike üksikud elamud. Seal oli ka Suuremõisa viinavabrik ja Eduard Sepa sepikoda, kus vikateid tehti. Lauritsalaat toimus Aia tänava sõjaväeosa koha peal, aga kõigepealt läksime sugulaste juurde. Sinna saime hobuse jätta ja mina jõudsin seal veel veidi tukkuda. Enne laadale minekut vaatas tädi, kas mu kingad, mis linna peal käimiseks osteti, on ikka puhtad ja võttis seejärel mu käekõrvale. Laadast mäletab Bruno Pao tohutut KURESSAARE AJALUGU SÕNAS JA PILDIS: Bruno Pao elu esimene Kuressaares käik ei osutunud just täiuslikuks, kuid sellest hoolimata sai temast linna ajaloo hoidja, talletaja ja tutvustaja. Selle eest omistati talle 2011. aastal linna teenetemärk. rahvahulka, lugematuid telke ja kaupmehi, tsirkust ja mootorrataste tünnisõitu. Laadaraha oli talle ette nähtud 20 senti. Võrdluseks, et tallu tööle võetud suiline sai tavaliselt 5 krooni ja koolipoistele anti 50 senti. Tädi küsis, kas tahan selle raha eest laadasaia osta ja otsustasin valida meekoogi, mis maksis 15 senti. Oli augustikuu algus ja herilased väljas, üks neist oli tulnud otse minu koogi peale. Niipea, kui ma seda hammustasin, pani herilane mulle huule sisse piraka ära, kirjeldab ta, kuidas enamuse laadarahast kulutanud meekook ühtäkki päris mõruks osutus. Tõeliseks lohutuseks oleks võinud saada tsirkus, aga 10-sendisest pääsmest jäi nüüd 5 senti puudu. Tsirkus jäigi nägemata ja see päev oli sellega nässus, oli Brunol pettumus suur. Laadalt ära tulles hakkasin toibuma ja jälgisin linnatänavaid. Lehmad hakkasid karjamaadelt ära tulema ja napsasid sillutise vahelt rohtu, vankrid kolisesid munakivitänavatel. Niisugune on minu esimene mälestus Kuressaare linnast. Tädi ütles, et siin on ka linnapea, aga sinna pole meil aega minna, Foto: linnavalitsus selle all mõtles ta lossi, mida hüüti linnapeaks. Linna ja maa vahel oli erinevus suur Lossi sai Bruno Pao lähemalt näha järgmisel aastal, kuid ainult väljastpoolt. Suurtest müüridest enam köitsid tähelepanu vallikraavis ujuvad pardid ja pargis ringi jooksvad oravad. Kõige vapustavam oligi minu jaoks lossipark koos seal elutsevate mikide ehk oravatega. Nad olid nii julged, et tulid hüppasid õla peale ja tahtsid biskviiti või pähkleid saada. Kui midagi pakkusid, hüppasid mikid kas või peo peale, aga kui maiust polnud, said nad pahaseks, on tal vahvad loomad tänaseni eredalt meeles. Olin siis juba seitsmeaastaseks saamas, jõudsin selgeks saada linna tänavatevõrgu ja uurisin rohkem majasid. Kõikidel majadel olid peal sildid majaomaniku nimega. Kui omanik oli surnud, siis ka näiteks Ratturi pärijad vms. Majanumbrid olid ilusasti maalitud, meil kodus aga oli vana 19. sajandil ehitatud rehielamu, kirjeldab Bruno Pao teravat kontrasti linna- ja külamiljöö vahel. Küsimuse peale, kas linna- ja maainimesed olid sama erinevad, vastab ta, et linnas aastakese teenijana töötanud neiu torkas maale tulles linnariiete ja uhkete läikivate kingadega silma küll. Mitmed maa-asjad olid järsku uih ja aih ja juba jõuti tööriistadki ära unustada. Astus rehale peale, sai selle varrega vastu otsakonti, siis tuli küll meelde, mis see reha on, nendib ta, kuidas linna õppima või tööle suundunud inimesed õige ruttu linnastusid ja ka füüsiliselt nõrgemateks jäid. Kuressaare poisipõlvest Sellised on Bruno Pao esimesed mälestused linnast. Nagu alguses öeldud, pole Kuressaare enam nooruk ja peagi saabuv linna sünnipäev paneb mõtlema Kuressaare linna nn lapsepõlve peale. Arvestades, et linnaline keskkond on maapiirkondade olustikust aegade jooksul selgelt eristunud, on 1563. aasta 8. mai pidamine linna sündimise päevaks igati omal kohal. Ometi läheb Kuressaare ajalugu sellest palju kaugemale. Linn koondab ettevõtlikke inimesi, neid, kes tahavad midagi teha: äri, käsitööd ja muud. Linn on kaubavahetuskoht. Linnas tekib konkurents ja see on omakorda arengumootoriks, mis ka linna tervikuna arendab. Linna koondub ka niinimetatud vaimne vara. Kuressaare asula hakkas arenema linnuse vahetus läheduses. Piiskopilinnus on Bruno Pao hinnangul oluline sümbol, millega Kuressaare silma paistab. Kuressaare on kindlusega linn, siin on olnud administratiivne keskus ja piiskopi võimukants. Õigupoolest on meie loss tänini säilinud isegi imekombel. Liivi sõda kahju ei teinud ja Põhjasõjas saadi linnus kätte ilma pauku tegemata, sest kohalikud olid vastupanuks katkust vaevatud. Siiski rüüstasid tatarlased linnas kolm päeva. See oli sel ajal tavapärane, et linna äravõtmisele järgnes nn mahajahutamine ja sõjakire rahuldamine. Ratsahobuste seljast pandi tõrvikutega majad põlema, rööviti ja vägistati. Sellega sai kohaliku võimu hävitatuks lugeda. Sõda ju ongi vaenlase sõjalise jõu ja majanduse hävitamine ja tugevam hävitab nõrgema. Venelased ei osanud meie kindlusega midagi peale hakata ja pidid selle alguses koguni õhku laskma, sest seda ei osatud suure Vene impeeriumiga logistiliselt sidestada. Kindlus siiski mehitati ja suurtükid pandi üles. Aga kui Venemaa Soome endale sai ja Ahvenamaale Bomarsundi kindlus ehitati, viidi Kuressaare suurtükid ja mehed sinna. Krimmi sõjas pommitati Bomarsundi kindlus rusudeks ja Kuressaare, kus enam suurtükke polnud, jäi sellisest pommitamisest puutumata. Nii ongi 14. sajandi keskel ehitama hakatud Kuressaare linnus Baltimaade üks haruldasemaid arhitektuurimälestisi ja terviklikumaid kindlusarhitektuuri näidiseid ka kogu Põhja- Euroopas. Mida soovida kodulinnale sünnipäevaks? Kuressaarele soovin rahu ja õitsengut. Kui on rahuaeg, siis linn areneb, inimesed on eluga rahul see ongi õitseng. Sakslased kasutasid Kuressaare kohta märksõna gemütlichkeit, mis tähendab õdususust. Kui see õdusus on siin jätkuvalt olemas, on kõik hästi. Selleks on vaja piisavalt vaikust ja rahu ning linnakodanike heatahtlikku suhtumist ja suhtlemist. Sinna juurde veel väikesed pagarikojad, kus armastusega küpsetatakse maitsvaid saiakesi, ja kohvilõhn, mis levib tänavale. Turg peaks toimima, praegune on sisuliselt kahjuks kaltsukas. Vanasti müüdi turul koduseid aiasaadusi ja turul kauplesid ka linnas elavad inimesed, mõtiskleb ta ja soovib, et inimestel jaguks töökohti ning õdusus ja kodusus linnas ikka püsima jääksid. Kuressaare on õnneks veel inimmõõtmeline linn. Siin võikski olla vähem autoliiklust ja rohkem jalgrattaväntajaid, võtab ta terviselinnale kohase lausega jutu kokku. KS Kõige rohkem usaldust! Üle 4000 kliendi kasutab oma kinnisvara müümisel meie abi. Müüa kinnistu (1,80ha) Vilsandi saarel Auksaare lahe kaldal. Krunti katab looduslik rohumaa ja suured kadakad. Elektriga liitumine ampritasu alusel. Kinnistu juurde kuulub väike saar (0,03ha). UUS HIND: 4000 EUR. Tiina Vaher, tel 511 8803 KURESSAARE SPORDIKESKUSES PÜHAPÄEVAL, 5. MAIL KELL 18:00 KURESSAARE 450. SÜNNIPÄEVALE PÜHENDATUD SÕPRUSKOHTUMINE VÕRKPALLIS S E E TI KOON D I I S S Müüa 2-toaline korter Pikk 60 majas. Korter asub 5 korruselise maja kolmandal korrusel. HIND: 31 000 EUR. Angelina Pruunlep, tel 5332 5572 Vätta poolsaarel müüa pooleliolev, ca 50m2 ehitusaluse pinnaga hoone. HIND: 20 000 EUR. Peeter Kukk, tel 507 7788 Müüa maja Mäebe külas. Osaliselt renoveeritud. Vaikne ja rahulik piirkond, mereni on ca 1 km. Hind 38 000 EUR. Rando Väljaots, tel 501 6382 Vahendusteenus. Hindamisteenus. Haldusteenus. Kindlustusteenus Pilet 3.-/1.-, kuni 12-aastased lapsed tasuta Kõigile Kuressaare 32. Linnajooksu lõpetajatele tasuta pääse. Linnajooks toimub 4. mail kell 12. Lisainfo www.kuressaarespordikeskus.ee Lossi 3, Kuressaare. tel 452 9500. kuressaare@pindi.ee. www.pindi.ee. www.eri.ee

Reede, 3. mai 2013 Seiklusmäng Fotokross toob linnatänavatele ligi 1400 õpilast Kolmapäeval, 8. mail kell 13 algab keskväljakult suur seiklusmäng, millest võtab osa ligi 1400 kooliõpilast. Linna juubelile pühendatud vahva seiklusmäng Fotokross toimub Kuressaare Noorte Huvikeskuse eestvedamisel ning koostöös linnavalitsuse ja koolide huvijuhtidega. Mängust võtavad osa viiendate kuni üheteistkümnendate klasside õpilased Kuressaare Gümnaasiumist, Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Kuressaare Vanalinna Koolist ning Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumist. Meie armas linn on aasta- sadade vältel palju muutunud ning arenenud. Seiklusmängu Fotokross eesmärgiks on noortele tutvustada nii ajaloolist linna ja parki kui ka tuua seda ajalugu tänapäeva konteksti. Noorte ülesandeks on piltide ja teksti järgi leida üles 16 erinevat punkti Kuressaare kesklinnas ning Lossipargis. Et kogu otsimisprotsessi lõbusamaks muuta ning klassides meeskonnavaimu tekitada, ei ole punktides tavalisi traditsioonilisi ülesandeid, vaid igas punktis tuleb vastavalt juhendile lavastada stseen ja jäädvustada see fotole. Fotod omakorda laetakse üles Facebook i ürituse lehele ning sealt on neid võimalik ka hiljem vaadata. Seega ei ole võistlus mitte kiiruse, vaid loomingulisuse ning meeskonnatöö peale. Et noortel oleks motivatsiooni rohkem, on meil parimate piltide väljaselgitamiseks ka auväärne žürii ja parimad klassid saavad 10. mai õhtul kell 20 kesklinnas raekojaesisel platsil ka vääriliselt auhinnatud. Koolides ja klassides ühtsustunde tekitamiseks on selle ürituse puhuks tehtud rinnamärk, mis kujutab endast kure-saarlast. Ürituse avamisele 8. mail kell 13 ja lõpetamisele 10. mail kell 20 raekoja ees on oodatud kaasa elama kõik linnakodanikud. Üritust toetavad Georg Ots Spa ja Grand Rose. Kadri Riis, Kuressaare Noorte Huvikeskuse noorsootöötaja Saaremaa noortebändide festival järjekorras juba kuues Saaremaa noortebändide festival, mis on järjekorras juba kuues, toimub sel aastal 10. ja 11. mail. Sel aastal võtab festivalist osa 50 noormuusikut Saaremaalt, Raplast, Pärnust ja Soomest kokku 12 noortebändi, ehkki osaleda soovijaid oli rohkem. Üles astuvad The Werg, CEST, The Natives, New Rose, Eternal, The Boondocks, New Distortion, Kingu Six, Harjumaa, The Habit, ÖÖ Pärast, AS MOVES. Tänavugi jätkab festival rahvusvahelist suunda ja toimub kahel päeval. Reedel, 10. mai õhtul algusega kell 20 esinevad Kuressaare keskväljakul toimuval avakontserdil viis noortebändi: Muusikakooli bänd, eelmise aasta Saaremaa parim noortebänd The Natives, alles mõne kuu eest moodustatud uus kooslus Kingu Six, külalisbänd Eternal Raplast ja Soome noormeeste eestipärase nimega bänd Harjumaa. Kõik huvilised ja fännid on oodatud kaasa elama! Festivali teisel päeval, 11. mail astuvad kõik 12 bändi 20-25minutilise kavaga üles klubis Privilege. Mänguks läheb juba kell neli päeval, et kella üheteistkümneks ühele poole saada. Muusikat on tänavu taas seinastseina, läbivaks jooneks on siiski rokilik stiil. Traditsiooniliselt antakse festivalil välja neli karikat: Facebook i lemmik ehk LIKE, publiku lemmik, Saaremaa parim bänd ja Väitlus noored versus volikogu Noored ja linnavolikogu liikmed on omavahel väitluses mõõtu võtnud juba 2009. aastast. Väitlusteemasid on olnud huvitav jälgida, sest lisaks tõsisele väitlusele on sekka jagunud ka paras ports huumorit. Kuressaare Gümnaasiumi väitlusklubi noorte intistiatiivil on seekord avaliku väitluse teema Kuressaare väljavaated aastal 2020. Väitlus toimub esmaspäeval, 6. mail algusega kell 17. Nagu teemagi ütleb, keskendutakse meie linna tuleviku üle arutlemisele: millised muutused Kuressaaret ootavad, kuidas areneb majandus, infrastruktuur, kas Kuressaare muutub noortele koolilõpetajatele atraktiivsemaks või on ta pigem kuurortlinn, mis on talvel talveunes ja elab vaid suvel, milline on meie elanike keskmine vanus, millised on parimad väljavaated meie linna tulevikule mõeldes jne. Hea ilma korral toimub väitlus Kuressaare kultuurikeskuse ees vabas õhus, et kõigil soovijail oleks võimalik linna juubelinädala avalikust väitlusest osa saada. Halva ilma korral väideldaks kultuurikeskuse saalis. Väitlus on seekord üles ehitatud ETV-st tuntud saate Foorum põhjal, mis tähendab, et ürituse moderaator annab korda mööda sõna kõikidele soovijatele. Ootame kõiki huvilisi väitlusest osa saama! Lindia Lallo, Marit Tarkin Eelmise aasta festivalilt tuntud Fat Guy From the Magazine Grand Prix. Facebook i lemmiku valimine on juba suure hooga käima läinud. Osalevate bändidega saab eelnevalt tutvuda Kuressaare noorte huvikeskuse Facebook i lehel või ürituse ametlikul kodulehel www.blender.ee/festival. Seekord toetavad üritust Kultuurkapital, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Kuressaare linnavalitsus, Kuressaare Kultuurivara, S-Link, Privilege ja Blender. Annika Kilter, Kuressaare noorte huvikeskuse noorsootöötaja Esimene väitlus noored vs volikogu 2009. aastal UNICEF-i Sinise Nädala raames. Esiplaanil linnavolinikud Toomas Takkis, Lea Kuldsepp ja Bruno Pao, kes on veendunud, et noorus ei ole hukas. Foto: Egon Ligi

Reede, 3. mai 2013 Taas on algamas konkursid Värv Kuressaare majal ja Kuressaare piirdeaiad korda Kuressaare linna ilme parandamiseks ja värvimata majade arvu vähendamiseks on linnas alates 2000. aastast läbi viidud konkurssi Värv Kuressaare majal, mille ülesandeks on majaomanikele selgitada värvitooni tähtsust hoonel, aidata koostada majade värvipasse ja esile tõsta eeskujulikult värvitud linnamaju. Konkursil osalejad saavad 20% hinnasoodustuse värvitootjatelt Akzo Nobel Baltics AS, AS Tikkurila, Eskaro AS, SIA Caparol Baltica Eesti filiaal ja Riia Lakid OÜ. Konkursil osalemiseks tuleb taotleda Kuressaare linnavalitsuselt värvipass. Konkursil osalemise avaldusi võetakse vastu 2. maist kuni 30. septembrini 2013. Konkursitöö teostatakse majale koostatud värvipassi alusel. Värvipassi koostab Kuressaare linnavalitsuse planeerimisosakond, arvestades võimalikult majaomaniku ettepanekuid. Värvipass väljastatakse konkursil osalejale tasuta. Konkursil võib kasutada ka varasematel aastatel väljastatud värvipasse, kuid need tuleb täiendavalt kooskõlastada. Konkursitöö hindamisel arvestatakse teostatud töö kvaliteeti ja vastavust värvipassile. Kuressaare linna visuaalse üldilme parandamiseks, räämas ja lagunenud piirdeaedade korrastamiseks ja uute ehitamiseks on alates 2007. aastast korraldatud konkurssi Kuressaare piirdeaiad korda 2013. Konkursil osalejad saavad 20% hinnasoodustust piirdeaia värvile konkursiga Värv Kuressaare majal liitunud värvimüüjatelt ja 20% hinnasoodustuse aiamaterjalide müüjatelt Mooaed OÜ ja Saare Ehituspuit. Konkursil osalemiseks tuleb taotleda Kuressaare linnavalitsuselt piirdeaia joonis koos tingimustega. Konkursil osalemise avaldusi võetakse vastu 2. maist kuni 30. septembrini 2013. Konkursitöö teostatakse piirkonnale sobivalt valitud piirdeaia tüübi alusel. Uue piirdeaia joonise väljastab Kuressaare linnavalituse planeerimisosakond, arvestades võimalikult majaomaniku ettepanekuid. Joonis väljastatakse konkursil osalejale tasuta. Konkursitöö hindamisel arvestatakse valminud piirdeaia tingimustele vastavust ja teostust. Konkursside tulemused avalikustatakse hiljemalt 17. detsembriks 2013. Kummagi konkursi preemiafondi suuruseks on 650 eurot. Konkursside tingimused ja soodustoodete nimekirja leiad http://www.kuressaare.ee/uus/ konkursid-kampaaniad-2/ Eelmisel aastal tunnistati paremini värvitud hooneteks Uus-Roomassaare tn 15 puithoonetekompleks, Lossi tn 23 kortermaja ning Transvaali tn 60 kortermaja. Parimateks piirdeaedadeks tunnistati Nooruse tn 28, Piiri tn 34, Pikk tn 22 ja Uus tn 45 piirdeaed. Rohket osavõttu ja hästi teostatud töid! Liis Koppel, vanemarhitekt KURESSAARE LINNAVOLIKOGU 25. APRILLI ISTUNGI ÜLEVAADE Istungi alguses linnapea esitatud ülevaade olukorrast linnas on terviktekstina leitav linna kodulehel volikogu istungi protokolli juures. Linnavalitsuse liikmetele isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine Volikogu otsuse kohaselt makstakse linnavalitsuse liikmetele, kelle kasutuses ei ole ametiautot, isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest igakuist hüvitist 64 eurot kuus. Otsust rakendatakse 1. aprillist, mil jõustunud seadusemuudatuste kohaselt otsustab kõigi valitsuse liikmetele makstavate hüvitiste ja tasude üle linnavolikogu. Seni linnapea käskkirja alusel makstud hüvitist saavad praeguse seisuga kaks inimest. Kehtestati detailplaneeringud Staadioni tn 9 detailplaneering haarab linnale kuuluva staadioni kõrval puhkealal asuva kinnistu. Määratakse uued kinnistu piirid, lahendatakse hoonestusõigus ja parkimine, osa kaldaäärsest merest on plaanis kinnistule juurde haarata. Avalikustamisel vastuväiteid ei esitatud. Pihtla tee 43 detailplaneeringu puhul on tegemist arendusalaga, mis näeb ette Raudtee tänava läbimurde Pihtla teele, ringtee väljaehituse liiklusohutuse tagamiseks, korruselamud Talve tänavale jm. Tööstusala jääb I etapis välja ehitamata. II etapis kavandatakse muuhulgas uus, Parketi tänav. Avalikustamisel esitati vastuväiteid, mistõttu läbis planeering maavanema järelevalvemenetluse. Saadud hinnang lubab planeeringu kehtestada. Seoses planeeringu kehtestamisega võeti vastu ka otsus KURESSAARE LINNAVALITSUSE PRESSITEATED 23. aprill Lossipargi kiosk antakse üürile Lossipargi kioski üürileandmiseks korraldatakse kirjalik enampakkumine ja üürileping senisele üürnikule OÜ Tarfleks ennetähtaegselt üles öelda. Üüritava kioski pindala on 14,7 m², selle kasutusotstarve on suveniiride, käsitööesemete, meenete, pakendatud toidukauba ja karastusjookide müük (v.a alkohoolsed joogid) ning vabaaja ja sporditarvete väljaüürimine. Üürileping sõlmitakse kolmeks aastaks. Üüri algsuuruseks enampakkumisel on 65 eurot kuus, mida tasutakse suvekuudel maist algusest kuni septembri lõpuni ja üürile lisanduvad kõrvalkulud (elekter jm). Üürnik kohustub hoidma kioski avatuna igapäevaselt vähemalt 15. maist kuni 15. septembrini, muul ajal vabal valikul. Pakkumine tuleb esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga Lossipargi kiosk Kuressaare Linnavalitsusse Tallinna tn 10 kabinet 206 hiljemalt 6. maiks 2013 kell 15.00. Lisainfo Aili Saar, tel. 455 0545. omandada linnale Pihtla tee 37 meelselt eestseisuse ettepanekut omistada sel aastal linna jagamisel tekkiv 188m² suurune kinnistu Pihtla tee, Raudtee kõrgeima tunnustusena teenetemärk kahele linna ees välja- tänava, Talve tänava ja Kaare tänava ringristmiku väljaehitamiseksmesele Kuressaarele omase paistvaid teeneid omavale ini- Vana-Roomassaare tn 10 tervise ja mudaravi traditsiooni kandjale ja edendajale, lin- detailplaneering tunnistati osaliselt, ühe kinnistu osas nakodanike ja linna külaliste kehtetuks. Aluseks Vana-Roomassaare 10 valdajate taotlus, arstina töötanud Helvi Kop- heaks üle 40 aasta mudaravi sest olemasolev planeering ei pelile ja Vjatšeslav Leedole võimalda täiendava abihoone kohaliku kultuuri-, spordi- ja rajamist. hariduselu tähelepanuväärse Kuressaare linna arengukava 2005 2013(2020) toetamise ja edendamise ning ettevõtluskeskkonna mitmekesistamise eest. Helvi Koppeli ja Vjatšeslav Leedo nimed täitmise 2012. a aruande kinnitamine kantakse Kuressaare linna auraamatusse. Teenetemärki- Kinnitati linnavolikogule esitatud täitmise aruanne. Maikuus peaks volikogu ette jõud- linna sünnipäeval, 8. mail Kude pidulik üleandmine toimub ma linna uue, koostatava arengukava eelnõu. resaare raekojas. Kuressaare linna teenetemärgi andmine Linnavolikogu nõunik Irene Valge Linnavolikogu toetas üks- Raha eraldamine ja toetuslepingu sõlmimine EELK Kuressaare Laurentiuse kogudusega otsustati sõlmida toetusleping SAUER oreli rekonstrueerimise toetuseks summas 26 000 eurot. 30. aprill Avalike ürituste load Avaliku ürituse luba anti SA-le Kuressaare Spordibaasid 32. Kuressaare Linnajooksu korraldamiseks 4. mail kell 10.00-14.30. Mootorsõidukite liikluseks ja parkimiseks suletakse tänavad kell 9.30-14.00 järgnevalt: Tallinna tn Raekoja tn ristmikust kuni Torni tn ristmikuni. Lossi tn Raekoja tn ristmikust kuni Pargi tn ristmikuni. Avaliku ürituse luba anti ka Kuressaare Lions Klubile LC Kuressaare kevadlaada korraldamiseks 11. mail kell 06.00-16.00. Ürituse läbiviimise koht on Kuressaare Lossipark.

Reede, 3. mai 2013 Rahvakultuurikontserdil esinevad väikesed ja suured Kuressaare juubeliürituste raames toimub neljapäeval, 9.mail algusega kell 17.00 suur rahvakultuuri kontsert. Sel aastal on kutsutud esinema Kuressaare koolid. Nii saame teada, missuguseid vahvaid laule ja tantse on nooremad linnakodanikud talve jooksul õppinud. Esimesena astuvad üles Kuressaare Pargi Lasteaia 5-6aastased lapsed, kes sõidavad 9. juunil Rakverre lasteaialaste II tantsupeole. Nende juhendajateks on Kai Jürlau ja Evelin Kask. Kuressaare Vanalinna Koolist tulevad väikesed tantsulapsed, juhendajateks Girta Tang ja Eldin Lember. Saaremaa Ühisgümnaasium tervitab sünnipäevalisi suurte ja väikeste tantsijatega tantsurühmast Öieti ning lastekooriga Kressendo. Väikeste tantsulaste juhendajaks on Kersti Truverk, suurtel Eena Mark ning koori dirigentideks Mari Ausmees ja Riina Laanes. Kuressaare Gümnaasium toob lavale rahvatantsurühma Väikesed Sõlesepad K u re s s a a re Spordikeskuses Laupäeval, 4. mail kell 10.00 maakonna naiste võrkpalli meistrivõistlused kell 17.00 maakonna meeste võrkpalli meistrivõistlused 3.-4. SÜG-i noorte segarühm Öieti esinemas Euroopa suurimal rahvatantsufestivalil Europeade. Nii nagu meie kollektiivid esinevad kodust kaugemal, leiavad väliskollektiivid tee ka Saaremaale ja linna juubeliks on oodata külalisi Soomest. ja noorterühma Sõlesepad, nende juhendajaks on Merle Tustit ning lastekoori Vocaliisa, dirigentideks Helle Rand ja Pilvi Karu. Kontserdi teises tunnis on oodata külalisi Soomest. Pärast külalisi esinevad kultuurikeskuse naisrühmad Ritsikas, juhendaja Merle Sillavee ja Kadrid, juhendaja Virge Varilepp ning segarühmad Keeris, juhendaja Kalle Kadarik ja Piiprellid, juhendaja Eena Mark. Pärast kontserti keskväljakul saame seada sammud kultuurikeskuse poole, kus kell 19.00 algab traditsiooniline emadepäeva kontsert. Hea on teada, et Kuressaa- res tegeletakse palju rahvakultuuriga ning linna sünnipäeva kontsertidest on saamas traditsioon, kus tahetakse esineda ja mida armastatakse ka vaatama-kuulama tulla. koht: Silveston-Kaarma, kell 19.00 finaal: Saaremaa Spordikool - Javicar Pühapäeval, 5. mail kell 10.00 maakonna naiste võrkpalli meistrivõistluste 3.-4. koht, kell 14.30 finaal kell 10.30 maakonna meeste võrkpalli meistrivõistluste 3.-4. koht: Silveston-Kaarma, kell 12.30 finaal: Saaremaa Spordikool - Javicar kell 18.00 sõpruskohtumine võrkpallis: Eesti koondis - Saaremaa koondis Kuressaare Linnastaadionil Teisipäeval, 7. mail KG versus SÜG jalgpallis: kell 17.00 tüdrukud, kell 18.00 poisid Kuressaare Tervisepargis Pühapäeval, 12. mail kell 11.00 tervisespordisarja Liikudes tervemaks XIV etapp: Kuressaare kevadmatk Eena Mark Kuressaare Kultuurivara kultuurikorraldaja

Reede, 3. mai 2013 Ettevõtjate koolitussari jõuab Saaremaale Tarbijakaitseamet ja Eesti Kaubandus- Tööstuskoda korraldavad mai lõpus Saaremaal Kuressaares ettevõtjatele koolituse, mis keskendub müügigarantiile ja pretensiooni esitamise õigusele. Suunanäitaja koolitussari jõuab Kuressaarde esimest korda. Üritust juhib Hanna Turetski, Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja. Üritusel räägivad tarbijakaitseameti ametnikud põhjalikumalt sellest, mis vahe on müügigarantiil ja pretensiooni esitamise õigusel ning tutvustavad samateemaliste kontrollostude tulemusi. Lisaks tootja antud müügigarantiile on tarbijal õigus esitada kahe aasta jooksul pretensioon, mis paneb kauplejale teatud kohustused. 2012. aasta kevadel korraldas amet sel teemal teavituskampaania, mis osutus väga tulemuslikuks: ettevõtjad parandasid oma teeninduskvaliteeti ning tarbijad hakkasid rohkem oma õiguste eest seisma, ütles tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Kuigi kauplejate teadmised on paranenud, on Sooniste sõnul siiski veel arenguruumi. Seetõttu on tänavune Suunanäitaja ettevõtete juhtidele ja ka personalile suurepärane võimalus oma teadmisi täiendada, märkis ta. Sooniste tõdes, et Suunanäitaja koolitussari on osutunud ettevõtjate seas loodetust populaarsemaks. Kuigi Kuressaares oleme esimest korda, siis ettevõtjate palvel läheme tagasi piirkondadesse, kus oleme varem käinud, näiteks Lõuna-Eestisse. Ettevõtjad on mõistnud ürituse kasulikkust, mis annab tarbijakaitseametile märku, et meie valitud suund ettevõtjaid koolitada on olnud õige, lisas ta. Kuigi Kuressaares toimuv üritus keskendub pretensiooni esitamise õigusele, räägivad spetsialistid ka e-kaubandusest, ülepiirilistest ostudest ja ebaausatest kauplemisvõtetest. Ühtlasi räägib üks tarbijakaitseameti juures tegutseva tarbijakaebuste komisjoni esimeestest kaebuste lahendamisest komisjonis. Kuressaare koolitus toimub 30. mail Ajamaja ärihoones. Osavõtuks tuleb 26. maiks registreeruda (http://www.koda.ee/infopaev-kuressaares-suunanaitaja-garantii-ja-pretensiooni-esitamise-oigus/) ja maksta osalustasu 15 eurot, millele lisandub käibemaks. Kahele ja enamale inimesele kehtib grupisoodustus 10 eurot, millele lisandub käibemaks. Programmi ja lisainfo leiab tarbijakaitseameti kodulehelt http:// www.tarbijakaitseamet.ee/ suunanaitaja/. Infopäeval saad vastused küsimustele: Mis tulemusi näitas Eesti poodides läbi viidud kontrollost? Mis vahe on pretensiooni esitamise õigusel ja garantiil? Millised on kaebuse esitamisel poolte õigused ja kohustused? Kuidas tõendada ostu ja tooteviga? Kuidas käituda esmakordse ja korduva tootmisdefekti puhul? Kuidas toimub kaebuste lahendamine tarbijakaebuste komisjonis? Millised on tarbija õigused teistest Euroopa Liidu riikidest ostmisel? Millised on tarbija õigused teiste riikide e-poodidest ostmisel? Kuidas toimub piiriüleste ostudega seotud kaebuste lahendamine? Millised on poolte õigused ja kohustused e-poest ostes? Millised on ebaausad kauplemisvõtted? Astrid Jõeäär, linnamajanduse osakonna spetsialist Kuressaare Linnavalitsus KARJÄÄRIKOOL Jätkame loengute sarjaga 13. mail kell 18.00 Teemad: Kaugtöö võimalustest Saaremaal (Asko Berens) Ettevõtlikkus ja kogemused (Ergo Oolup) Info ja eelregistr tel 50 38 408, Garnisoni 16, Kuressaare sekretar@ktg.edu.ee, www. ktg.edu.ee Väljaandja Kuressaare Linnavalitsus Tehniline teostus Saaremaa Raadio OÜ Toimetaja Kristiina Maripuu, tel 455 0548, kristiina.maripuu@kuressaare.ee Reklaam Helen Rauk, tel 455 7195, helen@meiemaa.ee Küljendus Valmar Voolaid, valmar@meiemaa.ee