I OSA LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID I-1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSTE LOETELU Planeeringu lahenduse (alusdokumendid) lähtematerjalid Vihula Vallavolikogu otsus 13.november 2008 nr 23 Detailplaneeringu lähteülesanne AS Restori tellimus Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne Vihula valla üldplaneering Eesti Vabariigi seadused Tehnovõrkude tehnilised tingimused Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud Maa-ala geodeetiline alusplaan koos tehnovõrkudega on mõõdistatud AS Terrat, poolt (töö nr G/254/33-23) 2008 suvel Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruanne 2009 Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneering täiendab ja täpsustab Vihula valla üldplaneeringuga määratud arengu põhisuundi ja tingimusi osas. DP eesmärgiks on muinsuskaitse all olevate hoonete korda tegemine ja eksponeerimine, uga antakse ehitusõigus käesolevaks ajaks varemeis olevate või säilinud vundamentidele hoonete taastamiseks. Eesmärgiks on ansambli taastamine ja sinna kuuluvatele hoonetele uue kasutusfunktsiooni andmine, lahendatakse liikluskorraldus, parkimine ning tehnovõrgud, määratakse vajalikud piirangud ja servituudid. Keskonnamõjude strateegilise hindamise ja u koostamise protsessis selgus, et tegemist ei ole üldplaneeringut muutva uga. 1
II OSA OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS II-1 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Algatatud hõlmab ajaloolise territooriumi - neli Vihula mõisa kinnistut (88702:001:0035; 88702:001:0036; 88702:001:0038; 88702:001:0039), vana vallamaja kinnistu (88702:001:0028), Varesemetsa kinnistu (88702:001:0037) ja Poe kinnistu ( 88702:001:0061) ning Vihula vallale kuuluva biopuhasti kinnistu (88702:001:0032) ning pumbamaja kinnistu (88702:001:0030) kokku pindalaga 46,3 ha. Vastavalt Vihula valla üldplaneeringule (kehtestatud Vihula vallavolikogu määrusega 13.august 2003 nr 19) on tegemist miljööväärtusliku ja u kohustusega alaga. Detailplaneeringu ala jääb Lahemaa rahvuspargi territooriumile ja Lääne- Virumaa maakonna teemaplaneeringu Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused järgi on kompleks määratud nii maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku alaks kui ka rohevõrgustiku tuumala osaks (mõlemal juhul Lahemaa RP osana). Ala piirneb lõuna poolt osaliselt T-17183 Karula-Vihula-Sagadi maanteega, idast Vihula küla talumaadega, põhjast metsaga ja idast kohaliku valla teega, mille äärde jäävad kaks 8-korteriga ridaelamut (Kimmi ja Tambi kinnistud). II-2 VIHULA MÕISA KIRJELDUS Vihula mõis on üks suuremaid Lahemaa mõisakomplekse, kus on säilinud mitmest eri ajastust pärinevaid hooneid. Mõisana kujunes Vihula välja juba 15. sajandil, mõisakompleksi vanim plaan pärineb 1703. aastast. Mõisahooned mõjuvad väga maaliliselt Mustoja jõe paistiigi taustal, eriti need, mis on restaureeritud ja korrastatud. Mõisakompleks on, tingituna oma asendist maastikul, olnud suurema ehitustihedusega kui enamik Eestis asuvaid mõisakomplekse. Mõisas on kokku 25 arhitektuurimälestist, sh väravapostid, allee ja mõisapark koos parkmetsaga. 1982. aastal leidis mõisasüdames aset laastav tulekahju, kus said tugevalt kannatada mõisa peahoone ja sellega külgnevad hooned. Peale seda anti hooned üle Viru kolhoosile ja kogu mõisakompleksi asuti korrastama. Põhilised hoonete restaureerimistööd on toimunud 21. sajandi alguses mõisa eelmise omaniku ajal. Käesoleval ajal on kinnistute omanikuks OÜ Vihula Mõis ja hotelli kompleksi operaatorfirmaks Unqestay Hotels. 2
hooned on ümbritsetud 10 ha suuruse pargi ja 18 ha suuruse parkmetsaga (kultuurimälestiste riikliku registri nr 15953). Looduskaitseobjektina on Vihula park koos parkmetsaga Keskkonnaregistri andmetel kokku 41,8 ha ja kuulub samaaegselt Lahemaa rahvuspargi koosseisu. Mõisapark on rajatud erinevatel aegadel 19. sajandil ja kujundatud vaba planeeringulisena - puistu, muruväljakud, teedevõrk, sillad, paviljonid, pingid jne - koosmõju on sõltunud kõige otsesemalt paiga reljeefist ja Mustoja jõest ning paistiigist. Park on osaliselt ääristatud piirdemüüriga (rohtaiast kuni vaateplatvormini).. Mõisapargis on eraldatavad järgmised tsoonid: peahoone esine väljak lillede ja ringteega, sillakestega ühendatud saarte tsoon, rohtaed, tagamõisast kagus olev terrassiline aed ja nn. jalutuspark. Kui peahoone ümbruses oli põhiroll istutatud taimmaterjalil ja lilledel, siis kaugem osa oli kujundatud looduslikust puistust. Pargi puudest moodustavad enamiku harilikud vahtrad ja teised kodumaised liigid nagu pärnad, saared, metsapargis kuused ja männid, osaliselt on parki täiendatud ka võõrliikidega nagu lehised, nulud, punaste lehtedega mägivahtrad jne. Kokku on pargis ja parkmetsas ligikaudu 50 liiki puid-põõsaid. allee ( kultuurimälestiste riikliku registri nr 15954) on istutatud 19. sajandi keskel. Tegemist on umbes ühe kilomeetri pikkuse mõisasüdamikku suunduva pärnaalleega, kus puud on põhiosas säilinud. väravapostid (15955) Mõisa allee alguses on 2 neljatahulist valgeks krohvitud kiviposti, kaetud pealt püramidaalse plekk-katendiga, otsas kuul. Räästa ääres väike ehiskarniis. Postidel omaniku vapikilbi-taolised plaadikesed. piirdemüürid (15956) piirdemüür asub aida ja tõllakuuri taga, mõisakompleksist lõunas. Müür on hooldatud ja täidab edukalt oma ülesannet, piirdemüüri sisse jäävat maa-ala kasutatakse köögivilja-, lille-ja õunapuuaiana. Piirdemüür jätkub kagusuunas kuni jõe kõrge kaldani pargi piirdemüürina ja lõpeb paviljoniga. Pea 2 meetri kõrgused paekivimüürid on kaetud pealt S-kiviga ja on rajatud kaitsma endisaegset roht- ja puuviljaaeda. Müürid on säilinud kogu ulatuses. Müürides on ümarkaarsed väravaavad. veskitamm (15969 ) Veskitamm kuulub vesiveski juurde, rajatud juba 16. sajandil. Paekivist krohvitud tammipõsed on rekonstrueeritud 20.s. lõpus. Tamm on puidust lüüsidega. Arhitektuurimälestiste kirjelduses on kasutatud Kultuurimälestiste riikliku registrit http://register.muinas.ee/ Üks mõjusamaid vaateid on veskitammilt peamõisa juures olevale hooneansamblile ja pargile, kuna korraga on võimalik näha kõiki mõisa esindushooneid ja suurt osa pargist. Mõisa hoonete kirjeldused ja planeeritav kasutus on antud PLANEERINGU- LAHENDUSES. 3
II- 3 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD Mõisa territooriumil asuvad kaks puurkaev-pumbamaja, kus kasutatakse kambriumvendi veekompleksi põhjavett. Puurkaev, mis asub eraldi kinnistul (katastri tunnus 88702:001:0030) on munitsipaalomaduses. Teine puurkaev, mis asub territooriumil (katastri tunnus 88702:001:0036) on passistamata ja sellele ei ole väljastatud vee erikasutusluba. Mõisa territooriumil olevaid hooneid varustatakse veega mõlemast puurkaevust, veetorustikud on põhiliselt malmtorudest ja suhteliselt amortiseerunud. Kasutuses olevate hoone kanalisatsiooni eelvooluks on Mustoja ääres asuv puhatusseade, (katastri tunnus 88702:001:0032) mis kuulub kohalikule omavalitsusele. Tegemist on puhastiga TRJ-400, mille võimsus on 9,94 kg BHT 7 /d (kuni 160 ie) ja vooluhulk kuni 32 m 3 /d. territooriumi läbib 10 kv õhuliin, mis toidab Vihula mastalajaama (100kVA), sama õhuliini pealt saab kaablitoite uus Vihula mõis komplektalajaam 2x 400 kva. Ridaelamud ja kauplus, 2 talu ja puhastusseade saavad toite õhuliinidega olemasolevast Vihula maj.-st. Mõisa territooriumil asuvad järgmised Elioni liinirajatised: moonakamajas e. viinaköögis (DP joonisel pos. 10) asub Elioni võrgusõlm. kinnistul (88702:001:0039 ja 88702:001:0039) asuvad fiiberoptiline kaabel ja vasksoonega kaablid pinnases. 4
III OSA PLANEERIMISLAHENDUS Detailplaneeringuga lahendatakse muinsuskaitse all oleva ajalooliste hoonetesse hotellikompleksi rajamine (varemetes olevate ning amortiseerunud hoonete taastamine ja neile uue kasutusfunktsiooni andmine) ning hotellikülalistele vaba aja veetmise võimaluste loomine. Samuti lahendatakse liikluskorraldus, parkimine ning tehnovõrgud, määratakse vajalikud piirangud ja servituudid. Käesolev uga muudetakse olemasolevate kinnistute sihtotstarbeid vastavalt planeeritud (ja käesolevaks ajaks välja kujunenud) maakasutusele. Kinnistute sihtotstarbed on määratud vastavalt VV 23. oktoobri 2008.a määrusele 155 Katastri-üksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord. Tulenevalt määrusest on pargi ja parkmetsa sihtotstarve maatulundusmaa, mitte üldkasutatav maa, kuna 7 lg 1 ei luba määrata samaaegselt üldkasutatava maaga (017;Üm - pargi ja haljasala maa) katastriüksusele teisi otstarbeid. Detailplaneeringuala kinnistute sihtotstarbed ja kinnistutel asuvate hoonete ja rajatiste eksplikatsioon ning kasutusfunktsioonid on antud allpool. Mõisa kompleksi operaator Uniquestay Hotels tegutseb turismiturul, võimaldades kõrgekvaliteedilisi puhkamisvõimalusi keskmisest suuremate nõudmistega turistidele. Eelkõige pakutakse kliendile kõrgekvaliteedilist majutusteenust. Lisaks majutusteenuse pakkumisele soovib hotelli operaator pakkuda: konverentsi korraldamise teenust festivalide ja messide korraldamist meistriklasse võimalus pakkuda tasemel vabaõhu kontserte pulmade, juubelite jt pidulike sündmuste tähistamist sportlikku vaba aja veetmist ratsutamist kohalike ratsatalude baasil, ; minigolfi koha peal, spordimängud (jalg-, korv- ja võrkpall); rajatakse tennise väljakud võimalust matkata või jalutada Lahemaa rahvuspargi looduslikult kaunites kohtades jalgratta laenutus koha peal III-1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEST HINDAMISEST TULENEVAD NÕUDED PLANEERINGU ALAL Vastavalt koostatud maaüksuste u KSH aruandele, mis on saanud heakskiidetud KSH järelvalvaja. - Keskkonnaameti Viru regiooni poolt on u elluviimisel kehtestatud järgmised nõuded: 1. Arvestades KSH tulemusi lähtuda kompleksi arendamisel alternatiivist 2, mille kohaselt ei rajata täiendavalt juurde kämpingumaju, 5
ansamblisse kuuluvad hooned rekonstrueeritakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustele. 2. Järgida eksperdi antud soovitusi nahkhiirte talvitumispaikadele. Enne keldrite remonti on vajalik konsulteerida eksperdiga, et ehitustööde käigus nahkhiirte elutingimused ei halveneks. 3. Tulenevalt Mustoja jõe kaitsevajadustest tuleb olemasolev puhastusseade rekonstrueerida detailplaneeriguga kavandatavas mahus. Kasutuslubasid hotellihoonetele ei ole lubatud väljastada enne puhastusseadme uuendamist. 4. Taotleda paisule vee erikasutusluba, milles on vajalik täpsustada paisu hüdroloogilisi tingimusi. 5. territooriumil asuvale puurkaevule tellida uuring ja sõltuvalt veevajadusest selgitada välja selle edasise kasutamise võimalikkus.vastavalt Keskkonnaministri 26.03.2002.a määrusele nr 18 tuleb puurkaevule taotleda vee erikasutusluba. 6. Tenniseväljaku rajamisel planeeringuga kavandatud asukohta ei tohi raiuda ega kahjustada veel säilinud põlispuid kunagisest mõisaalleest. III-2 ARHITEKTUURINÕUDED PLANEERINGU ALAL Mälestisena riikliku kaitse all olevate hoonete maht ja üldilme tuleb säilitada. Mälestiste restaureerimis- või ümberehitusprojekti koostamiseks või mistahes muudatuse tegemiseks on vajalikud muinsuskaitse eritingimused. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks Ehitusprojektide koostamiseks on määratud järgmised nõuded Ehitusprojekte ja muinsuskaitse eritingimusi võivad koostada ettevõtjad ja vastutavad spetsialistid, kellele on väljastatud Muinsuskaitseseaduse -s 36 sätestatud tegevusluba. Projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödel lähtuda Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrast mis on vastu võetud kultuuriministri 30. juuni 2003.a määrusega nr 9 III-3 SERVITUUTIDE VAJADUS JA KAITSEVÖÖNDID Kõikidel u alal paiknevatel muinsuskaitse all olevatel objektidel on kaitsevöönd 50 m (Muinsuskaitse seadus 25) Servituudi vajadus Eesti Energia kesk- ja madalpinge kaablile kinnistud pos.1; pos.2; pos.7 ning Elioni fiiber-optilisele kaablile - kinnistud pos. 1; pos. 2; pos.6; pos.7 ja pos.8 Elektrikaablite ja õhuliinide kaitsevööndid vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007. a määrusega nr 19 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord 6
2. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (1) Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kv pingega liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kuni 20 kv pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kuni 20 kv pingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35 110 kv pingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220 330 kv pingega liinide korral 40 meetrit. (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. (3) Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatus vastavalt keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste torustike kaitsevöönd (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse 5 m. 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste kaitsevöönd Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber ulatub kaitsevöönd piirdeaiani, selle puudumisel 2 m kaugusele ehitisest. 7
Juurdepääsu tee servituudi vajadus Ülesmäe ja Biopuhasti kinnistule pos.2 III-4 MÕISA HOONETE JA RAJATISTE KIRJELDUSED (KINNISTUTE KAUPA) KOOS PLANEERITAVA KASUTUSFUNKTSIOONIGA POS. 1 moodustatakse kinnistust (88702:001:0036), suurusega 178351m² - u järgne sihtotstarve BM (majutushoone maa) 20%; HM (parkmetsa maa) 65%; V (veekogude maa) 15%, suurus 178 351 m² peahoone (kultuurimälestiste riikliku registri nr 15952; ekspl nr joonisel 1) peahoone on ehitatud mitmes järgus, tõenäoline ehitusaeg 18. sajandi kolmas veerand. Hoone on põhiliselt kahekorruseline, põhjapoolsest osas kolmekorruseline, kaetud erikõrguseliste viilkatustega. Osaliselt keldriga.1982.a tulekahjus sai hoone tugevalt kannatada, sellest ajast on kasutusel olnud ainult põhjatiiva kontoriruumid, ülejäänud hoone on seisnud pikemat aega tühjana. Käesoleval ajal restaureeritakse hoonet AS Restori poolt. Hoonesse on planeeritud kogu hotellikompleksi vastuvõtt, 8 hotellituba ja restoran koos banketisaaliga. teenijate maja 1 (käsiait e. tuvimaja) (15963; ekspl nr joonisel 2) Käsiaida e. tuvimaja valmimisaeg 1830-1840. Hoone asub mõisa peahoone kõrval, korruselises on ida- ja lääneküljel erinev. Ida poolt vaadatuna on tegemist madala vundamendiga kahekorruselise puithoonega, lääneküljelt kolmekorruselise hoonega, mille esimese korruse moodustab kõrge kivist soklikorrus. Hoone on taastatud pärast 1982.a tulekahjut. Vanadele müüridele on laotud ehitusplokkidest seinad, vahelaed - raudbetoonist. Katusekonstruktsioonid on puidust. Väljast on hoone seinad kaetud puitlaudisega, taastatud on enamik dekoratiivsetest puitdetailidest. Hoone on kasutusel - soklikorrusel asub katlamaja koos peakilbiga ja ülakorrustel on välja ehitatud 6 hotellituba. Õliait (ekspl nr joonisel 3) Soklikorrusega viilkatusega hoone, originaalehitus pärit aastast 1831. Pärast 1982.a tulekahju säilis hoonest vaid paekivist sokliosa. Ülesmõõtmisjooniste järgi on ehitatud uus hoone. Õliaida korruselisus ida- ja lääneküljel erinev vastavalt reljeefi kaldele. Maapealne korrus kasutuses nõupidamise ruumina (jääb ka edaspidi). Soklikorrusel serveriruum. Planeeritud ehitada keldrisse avalikud WC-d. teenijate maja 2 (palmimaja) (15964 ekspl nr joonisel 4) Klassitsistlikus stiilis hoone pärineb 19. sajandi I poolest. Palmimaja on põhikorruse ja võlvitud keldrikorrusega paekivist ehitis, Mustoja poolt on hoone kõrge soklikorrusega. Hoone on restaureeritud 2003 2005,tehti nii sise- kui välisviimistluse remontrestaureerimistööd ja varustati hoone tehnovõrkudega. 8
Hoone on kasutusel erinevate sündmuste läbi viimiseks: koolitused, seminarid, pulmapeod jne. kohvimaja (teemaja) (15960; ekspl nr joonisel 5) Elegantne ja romantiline kohvimaja asub paisjärve kõrgel astangul, on ehitatud arvatavalt 19 sajandi I poolel, ümberehitatud (rekonstrueeritud) 19.-20.s. vahetuse paiku. Pinnasreljeefist tulenevalt on hoone soklikorrus pargi poolt paari trepiastme kõrgune, paisjärve poolses otsas täiskorruse kõrgune ning sellesse ossa on ehitatud kelder-panipaik. Hoone on puidust seinte ja paekivist sokliga pargipaviljon, millel puuduvad aknad. 2003. aasta hooldusremondi käigus on hoone üle värvitud ja katusekate vahetatud Kohvimaja kasutatakse suvekohvikuna. Teenindus restorani baasil. jääkelder (15966; ekspl nr joonisel 6) Ehitatud 19.sajandi II poolel. Kelder on peahoonega paralleelne, ühekorruseline paekiviehitis, punasest savikivist viilkatusega. Reljeefist tulenevalt jõe poolt kõrge sokliga ja teises otsas nii madal, et katus ulatub maapinnani. jääkelder on restaureeritud 1980. aastatel ja kasutusel restoran-pubina, kus on kohti 100-le inimesele, köögikompleks, baar ja terrass. möldrimaja (15967; ekspl nr joonisel 8) Ehitatud 18.sajandil, lihtsa fassaadilahenduse ja viimistlusega krohvitud viilkatusega ühekorruseline paekivihoone. Hoone katusekate vahetatud 2003. Hoonesse on planeeritud külastuskeskus ja postkontor. tõllakuur (15957; ekspl nr joonisel 14) Pikk krohvitud kivihoone, kaetud poolkelpkatusega; on kasutusel olnud sõiduhobuste talli ja tõllakuurina, ehitusaeg ei ole teada (tõenäoliselt 1815 aasta paiku). Hoone on ühekorruseline paekivist ehitis. Hoonesse on planeeritud esimesele korrusele öko-spa, teisele korrusele 8 hotellituba ait (15958; ekspl nr joonisel 15) Pikk, tall-tõllakuuriga ühtse arhitektuurse ilmega, krohvitud kivihoone, kaetud poolkelpkatusega, ehitatud tõenäoliselt 1815 aasta paiku. Ait on pikk ja massiivne paekiviehitus, krohvitud lubikrohviga, massiivse karniisiprofiiliga, poolkelpkatus. Hoonesse on planeeritud ruumid konverentside läbiviimiseks (konverentsikeskus) ja 8 hotellituba. Talveaed kasvuhoone (triiphoone) (ekspl. nr joonisel 20) Tõllakuuri ja aida vahele jääva tühimiku tagaosas asetseb lahtine võimsate kirvega tahutud kandetaladega katusealune, mis võis olla tõldade-vankrite varjualuseks. Planeeritud renoveerida vankrite varjualune välikohvikuks ja taastada ajalooline kasvuhoone, hiljem on võimalus rajada kahe hoone vahele ühendusgalerii, mis ühendaks aida ja tõllakuuri. Planeeritav ühendusgalerii on ühekordne, näiteks klaaspaneelidest ehitis. valitsejamaja (tagamõis) (15959; ekspl nr joonisel 16) Tagamõis on mõisakompleksi vanim hoone (hoone on olemas 1703. aastal koostatud plaanil). Hoone on suhteliselt väike, meeldivate proportsioonidega kahekorruseline, S- 9
kivi poolkelp-katusega. Esimene korrus on võlvitud, kelder puudub. Kõik fassaadid on lahendatud erinevalt. 2008 aastal on hoone renoveeritud Hoone on 12 hotellituba (sh 3 sviiti). kelder 2 (tagamõisa kelder) (15962; ekspl nr joonisel 17) kelder 2 asub tagamõisa poolses osas, Mustjõe kaldal ja on sissepääsuga paistiigi poolt. Ehitis on ilmselt olnud jääkelder, mille viitab kaldaäärne asend ja ukseava paistiigi poole. Keldris talvituvad nahkhiired. Keldri laes on tuulutusava, mille kaudu võivad nahkhiired siseneda ja väljuda. Kasutuses edaspidi samuti keldrina (hoiuruumina), et võimaldada nahkhiirtele sobivat talvituspaika. Kelder restaureeritakse ja korrastatakse keldri ees asuv paadisild. Nahkhiirtele sobivale talvituspaigale esitatavad nõuded 1. sobivate sissepääsuavade olemas olu 2. sobiv mikrokliima (õhutemperatuur vahemikus -2...+8º; kõrge suhteline õhuniiskus vahemikus 85 100%; mikrokliima stabiilsus) 3. peitumiseks sobivate pragude olemasolu 4. häirimisfaktori madal aste Keldri remontimisel tuleb jälgida, et säiliksid nahkhiirte sissepääsuavad ja nahkhiirtele sobivad praod keldri laes ja seintes. Talvitumisperioodil tuleb jälgida, et inimkülastused oleksid lühiajalised ¹ kelder 1 (õuekelder) (15961; ekspl nr joonisel 18) Pinnasesse rajatud paekivist ehitis, pealt kaetud mulla ja mätastega. Ukseava asub peahoone poole. Planeeringuliselt sümmeetriline - lisaks keskkäigule on 2 suurt silindervõlvidega ruumi. Kelder on sobiv nahkhiirtele talvitumiseks; äärmiste võlvitud laega ruumide otstes on aknad, mis sobivad nahkhiirtele, sest nende ees olevad luugid ei ole tihedalt suletud. Kasutuses kelder-panipaigana, planeeritav kasutus veinikelder. Keldri remondil arvestada kõiki samu aspekte kui eelmise keldri kirjelduses, et säilitada ja parandada nahkhiirte talvitustingimusi. Mõisa rohtaed (ekspl. nr joonisel 19) Aida ja talli taga asub rohtaed. Planeeringuga on ette nähtud aed korrastada (haljastusprojekti alusel) mahepõllumajandus mõisaaiaks, kus kasvatatakse vajalik tooraine mõisa restoranile. Grillimaja (sauna vundamendi varemed) (ekspl nr joonisel 28) Vanale säilinud vundamendile on planeeritud ehitada ühekordne viilkatusega paviljoni tüüpi grillmaja, mis jälgib samas stiilis hooneid südames (kohvimaja nt.) või pargipaviljone (Palmse mõisa Bresti paviljon nt). Katuseharja kõrgus kuni 5 m ja katuse kalle 32-45º; katuse katteks kasutada savikivi. Hoone ehitada kergkonstruktsioonis puitehitisena ja välisviimistluses kasutada värvitud puitvoodrit. Hoone maksimaalne ehitusalune pind 60 m². _¹ L. Lutsari poolt koostatud ekspertarvamus nahkhiirte talvituspaikade kohta KSH lisa 10
Teisaldatav lava (ekspl nr joonisel 30 ja 31) Mõisa territooriumile on planeeritud suve perioodiks üles panna teisaldatavad kergkonstruktsioonis lavad, mis pannakse üles vaid ürituse (kontserdi) toimumise ajaks ja võetakse hiljem maha. Üks lava on ette nähtud Mustoja jõesaarele publik jälgib kontserti teisel pool jõge, teine lava jääkeldri taga asuva tiigi äärde, kus publik samuti asub teisel pool tiigi kaldal. Olemasolev kaev - pumbamaja (ekspl nr joonisel 35) Tehniline ehitus Olemasolev alajaam (ekspl nr joonisel 38) Tehniline ehitus POS. 2 moodustatakse kinnistust (kat. tunnus 88702:001:0039), suurusega 107 393 m² - u järgne sihtotstarve BM (majutushoone maa) 20%, HM (parkmetsa maa) 40%, HL (looduslik haljasmaa) 30 %, V (veekogude maa) 5% vesiveski (15968; ekspl nr joonisel 9) Lihtne, krohvitud L-kujuline paekivihoone, mis on ehitatud tõenäoliselt 16. sajandi lõpus. Veski vanem osa on paekivist kõrge viilkatusega ühekordne ehitis, seest jagatud mitmeks tasapinnaks. Uuem osa on samuti ühekordne, madalama kivikatusega ja seinad on paekivist. Põhiplaanilahenduselt on veski säilinud algsel kujul. Aastatel 1985-1987 teostati hoone ehitus-konserveerimistöid; ehitati juurde tuulekoda valati betoonpõrandaid, paigaldati vanadesse piitadesse uusi avatäiteid. 2003. aastal paigaldati kogu veskihoonele olemasolevatele kandekonstruktsioonidele uus roovitis ja savikivist katusekate. Samal aastal ehitati vee- ja kanalisatsioonivõrk. Uuem osa kasutusel alates aastast 2004 postkontorina. Hoonesse on planeeritud mõisa muuseum (vesiveskis on säilinud küllalt palju veskisisseseadet) ja suvel tegutsev pubi. moonakatemaja 1 (15970; ekspl nr joonisel 10) ja nuumhärgade tall (tööhobuste tall) (joonisel 10a) Hoone on algselt ehitatud viinavabrikuks, tegemist on kahekorruselise poolkelpkatusega hoonega, mille seisukord on avariiline. Hoone võib pärineda 1820 1830 ndatest aastatest. Hiljem on hoone ümber ehitatud tööliste korteriteks. Viinavabriku pikendusel (loodeküljel) on nuumhärgade ja hiljem tööhobuste tallinna kasutusel olnud hoone, millest on säilinud ainult välismüürid, talli loodeotsal on olnud tööriistakuur, millest käesolevaks ajaks on säilinud vundamendiase. Viinaköögi restaureerimisel on planeeritud uusehitus nuumhärgade (tööhobuste) talli ja tööriistakuuri vundamendi asemele. Ehitatav hoone ei tohi oma kõrguselt ületada viinaköögi katusekõrgust ja hoone laius nuumhärgade talli varemete laiust. Hoonesse on planeeritud 25-50 hotellituba. moonakatemaja 2 (Sepapada) (15971;ekspl nr joonisel 11) Hoone pärineb 20. sajandi algusest, on L kujulise põhiplaaniga, siseõuega, mida piirab kahest küljest paekivimüür, väravateks sepisväravad. Sepapada on remonditud 1980-1990- ndatel aastatel. 11
Hoonesse on planeeritud puhkekeskus ja 2 sauna karjalaut (15972; ekspl nr joonisel 13) Ehitatud tõenäoliselt 19.sajandi I poolel (varasemad karjalaudad on olnud puidust). Karjalautade kompleks on koosnenud traditsioonipärase nelinurkse siseõuega hoonestusest. Käesolevaks ajaks on teine pikk paralleelhoone hävinenud. Karjalaudaga risti asetsev vasakpoolne hoone seisab praegu varemeis ja kasutuseta Viimane suurem ümberehitus on toimunud 1952.a. Laudakompleksi on rekonstrueeritud 1980.aastate II poolel ja 1990. aastatel Viru kolhoosi ajal. On planeeritud uusehitis hävinenud põhjapoolse paralleelhoone kohale, ehitusaluse pinnaga, mis vastab seal varem seal asunud lauda pinnale, säilitatakse traditsioonipärane nelinurkse siseõuega karjalautade kompleksi üldmulje. Hoonesse on ette nähtud multifunktsionaalne saal võimalus korraldada messe, konverentse ja näitusi; 2 koorusel büroo- ja personaliruumid Kinnistule POS. 2 on veel planeeritud 3 täiendavat parkimisplatsi: üks parkla mõisa allee algusesse (ekspl. nr 34), busside parkimisplats (ekspl. nr 33) restaureeritava härjatalli juurde ja üks parkimisplats sõiduautodele kaupluse juurde (ekspl. nr 34). Kinnistule on planeeritud suvised sportimisvõimalused hotellis puhkajatele: ekspl. nr. 25 asuv looduslik muruväljak on planeeritud pallimängudeks alates jalgpallist, mida väljaku suurus võimaldab, kuni võrk-, korv või sulgpalli mängimiseni. Kõik abivahendid (korvilaud, võrgud jne) on teisaldatavad. Vajadusel (kui teisaldatav lava on üles pandud) võib spordiväljakut kasutada pealtvaatajatele istmete paigutamiseks. Mõisa territooriumile rajatakse tenniseväljakud (ekspl. nr. 26), mille katte selgub edaspidise projekteerimise käigus. Väljakud on ette nähtud hotellikülastajatele vaba aja veetmiseks. Spordiplatsidele tarasid ega piirdeid ei ole lubatud rajada. POS. 3 Vana vallamaja kinnistu (kat. tunnus 88702:001:0028) suurusega 310 m²; u järgne sihtotstarve BM (majutushoone maa) 100 % piimaköök (15965; ekspl nr joonisel 7) Ehitatud 19.sajandi 30.ndatel aastatel. Väike, hästi proportsioneeritud kivihoone, Hoone on käesolevaks ajaks restaureeritud ja hoones on 5 uut hotellituba POS. 4 - kinnistu (kat. tunnus 88702:001:0038) suurusega 5100 m²; u järgne sihtotstarve HM (parkmetsa maa). POS. 5 kinnistu (kat. tunnus 88702:001:0035) suurusega 21100 m²; u järgne sihtotstarve HL (looduslik haljasmaa) 100 % tuuleveski (15975 ekspl nr joonisel 21) Ehitatud 19.sajandil. Tuuleveski asub Sagadi poolt sse viivast teest ca 100 m edelas, vahetult enne mõisaalleede algust, kõrgel künkal põllul. Tegemist on suure, nn. hollandi tüüpi 4-korruselise tuulikuga. Hoone on planeeritud kasutusele võtta infopunkti ja vaatetornina. 12
POS. 6 Varesemetsa kinnistu (kat. tunnus 88702:001:0037) suurusega 143300 m²; katastrijärgne sihtotstarve maatulundusmaa 100 %. Kinnistul asuvad taluhooned, mis on muinsuskaitse all. sepamaja (15973 ekspl nr joonisel 23) Ehitatud 19.sajandi I poolel. sepamaja asub mõisa peahoonest kirdes, üle paistiigi, tee ääres, moodustades koos abihoonetega omaette hoonete grupi. Sepamaja on remonditud 1990- ndatel aastatel Viru kolhoosi ajal. Hoone on täiskelpkatusega, kandekonstruktsioon puidust, mis kaetud punase Leedukiviga. Hoone on kasutuses elamuna sepikoda (15974; ekspl nr joonisel 24) Ehitatud 19. sajandi esimesel poolel (samal ajal sepa majaga). Sepikoda on remonditud 1990-ndatel. Hoone on paekiviehitus, kaetud kõrge viilkatusega. Sepikoda moodustab koos sepamajaga ühise hoonete grupi, kuhu kuulub veel paekivist kelder ja majandushoone. Hoone on kasutuses POS. 7 Poe kinnistu (kat. tunnus 88702:001:0061) suurusega 3631 m²; u järgne sihtotstarve BT (kaubandushoone maa) 100 % Kauplus (ekspl nr joonisel 22) ja abihoone (ekspl nr joonisel 22a) Piirkonda teenendava kaupluse hoonestusala on laiendatud; kauplusele on lubatud juurde ehitada terrass ja kaupade maha laadimise estakaad, suurendada eesruumi, mansardkorrusele on lubatud projekteerida eraldi trepp POS. 8 Pumbamaja kinnistu (kat. tunnus 88702:001:0030) suurusega 113 m²; u järgne sihtotstarve OV (veetootmise ehitise maa) 100 % POS. 9 Biopuhasti kinnistu (kat. tunnus 88702:001:0032) suurusega 1700 m²; u järgne sihtotstarve OK (kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa) 100 % Reovee pumpla (ekspl nr joonisel 37) Olemasoleva reoveepuhasti hoonestusala laiendamine seoses puhasti rekonstrueerimisega. POS. 10 moodustatakse kinnistust (kat. tunnus 88702:001:0036) suurusega 49 m²; u järgne sihtotstarve OE (elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa) 100 % 13
POS. 11 - moodustatakse kinnistust (kat. tunnus 88702:001:0039), suurusega 2007 m², u järgne sihtotstarve EK (korterelamu maa) 100% Kinnistu moodustatud vastavalt VV 23.oktoobri 2008 määrusele Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord 7 lg 3. Elamu vundamendile planeeritud korruselamu (ekspl nr joonisel 29) Olemasolevale keldri vundamendile on ette nähtud ühe põhikorruse ja katusekorrusega elamu hotelli personali jaoks; hoone kõrgus kuni 8 m, ehitusalune pind 120 m. Maja välisviimistluses kasutada krohvipinda või looduslikku kivi. Katuse kalle 32-45º. Katusekatte materjaliks katusekivi. Projekteeritava ehitise arhitektuurne lahendus peab olema samas stiilis ajaloolise mõisakompleksi teiste hoonetega. Kaks vundamendi ja tee vahel kasvavat vana mändi säilitada. Edasise projekteerimise käigus näha puudele ette kaitsemeetmed. III-5 HALJASTUS Mõisahooneid ümbritseva haljastuse moodustab park ja parkmets. Mõisapark jaguneb mõttelisteks tsoonideks: peahoone esine väljak lillede ja ringteega, mis seob härrastemaja, palmimaja, tall-tõllakuuri ning vaatesihil avaneva tagamõisa, sillakestega ühendatud saarte tsoon, viljapuuaed, tagamõisast kagus olev terrassiline aed ja nn. jalutuspark. Kui peahoone ümbruses oli põhiroll istutatud taimmaterjalil ja lilledel, siis kaugem osa on looduslik puistu. Mõisapark ja allee korrastada haljastusprojekti alusel. Vajalikud puude asendused ja uuendused näha ette haljastusprojektis. III-6 PARKIMINE JA LIIKLUSKORRALDUS Planeeritava alaga külgneb riigimaantee nr 17183 Karula-Vihula-Sagadi, mille perspektiivne aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus võib ulatuda üle 580 a/ööp. Liikluskorralduse planeerimisel on lähtutud Maanteeameti Ida Teedekeskuse tehnilistest tingimustest u koostamiseks nr 4.1-8/115 10.02.2009 Kuna olemasolevad mõisakompleksi hooned asuvad piisavalt kaugel, siis on täidetud kõik kaitsevööndite tingimused täidetud (sanitaarkaitsetsoon 60 m mõõdetuna sõidutee servast, kui ka riigimaantee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja teljest 50 m). Juurdepääs mõisale on olemasolevate teede kaudu, nõutav külgnähtavus on tagatud (puudub haljastus) Turistide parkimine on üldjuhul ette nähtud juba tuuliku juures, enne mõisa väravatest sisenemist. Parkla koht on näidatud joonisel pos. 34. Busside parkla on planeeritud mõisa territooriumile pos 33 Mõisa läbiv kohalik tee jääb oma endistes funktsioonides. Detailplaneeringuga on määratud vastavalt Teeseadusele 13 kaitsevööndi laiuseks 0 meetrit (kaitsevöönd ühtib tee kinnistu piiriga. Mõisa territoorium on osaliselt suletud (vt. detailplaaneringu joonist) ja moodustatud jalakäijate alad. Teenendusautod võivad jalakäijate alal sõita hommikuti 7.00-9.00. 14
III-7 KURITEGEVUSE ENNETAMISE MEETMED Detailplaneering on koostatud inimsõbraliku miljööga keskkonnatingimuste loomist ja säilitamist silmas pidades, mis vastab EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine Hotellikompleksi rajamine piirkonda tõstab ala turvalisust, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringsel III-8 TULEKAITSENÕUDED Detailplaneering on koostatud arvestades Vabariigi Valitsuse määruse nr 315 (27. oktoober 2004. Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded) ja kehtivaid standardeid. Majutushoonete tulepüsivusklass TP2, ülejäänud hoonetel TP3 Tuletõrje vesi saadakse Mustoja jõe paisjärvest. Olemas on asfalteeritud ümberpööramisplats tuletõrje autodele ja uga nähakse ette tuletõrje veevõtu koha välja ehitamine vastavalt EVS 812-6:2005 Hooned varustatakse suitsuanduritega III-9 VESIVARUSTUS JA KANALISATSIOON Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa lahenduse aluseks on Vihulavallavalitsuse poolt välja antud tehnilised tingimused nr.9-2.2/2842 16.september 2008 Veevarustus Planeeritaval maa-alal paikneb kaks puurkaevu. Puurkaevust katastri numbriga 2499 on veega varustatud olemasolev rekonstrueeritav mõisakompleks. Vastavalt tehnilistele tingimustele teostatakse planeeritaval alal ka täiendav liitumine puurkaevuga katastri numbriga 2508 (88702:001:0030) Planeeritaval alal on tuletõrjevee vajadused kaetud Mustoja jõe baasil. Ühendustorustike parameetrid määratakse konkreetsete objektide projektidega. Majandus- heitvee kanalisatsioon Piirkonna kanalisatsioon on lahkvoolne. Planeeritaval maa-alal on reoveekanalisatsiooni eelvooluks olemasolev Vihula reoveepuhasti, mille projektvõimsus on vastavalt tehnilistele tingimustele 32 m³/d. 15
Käesoleval ajal on mõõdetud tegelik ööpäevane puhastit läbiv reovee vooluhulk ca 22 m³/d Puhastisse sissetuleva reovee hulgad on järgnevad: Vihula külast kaks 8-korteriga elamut (reovee kogus 3,20 m³/d), koolimaja (0,86 m³/d) st Objekti nimetus Inimeste arv Reovee kogus Ruumide otstarve m³/d Peahoone 10 3 Majutus, 5 tuba vanniga Tuvimaja 8 2,4 Majutus,4 tuba vanniga 0,94 Katlamaja Tagamõis 16 4,8 Majutus, 8 tuba vanniga 8 1,84 Majutus, 4 tuba dušiga Palmimaja 0,96 Banketisaal 80 ie Pesuköök (piimaköök) 10 3 Majutus 5 tuba vanniga Kokku 16,94 Külastatavus 80% 13,55 Mõis + küla kokku 17,61 m³/d Arvutuslikud reovee kogused u alal Objekti nimetus Inimeste arv Reovee kogus m³/d 2009.a Ruumide otstarve Jääkelder 15 Restoran, 60 kohta 3,75 Baar, 30 kohta Tõllakuur 10 3,68 Majutus, 5 tuba dušiga 3,5 Saun, 7 dušiga Ait 10 3,68 Majutus, 5 tuba dušiga 2009 kokku 32 31,29 Külastatavus 80% 25,03 Koormus puhastile 2009.a lõpuks 43,64 2010.a 1,68 Konverentsisaal 140 kohta Peamaja 6 1,8 Majutus, 3 tuba vanniga 2 0,46 Majutus 1 tuba dušiga 11,5 Restoran 46 kohta 4,75 Restoran 19 kohta 2,8 Söögisaal 14 kohta 4,5 Baar 36 kohta 16
Laut 10 2,3 Majutus 10 tuba dušiga Vesiveski 1,25 Baar, 10 kohta suviti 2010 kokku 33,5 Koormus puhastile 2010. a lõpuks 2011.a 77,66 Möldrimaja 6 0,07 Admin, 6 töökohta Viinaköök 13,18 Hotellitoad 2011 kokku 13,25 Koormus puhastile 2011. a lõpuks 2012.a 90,85 Sepapada 0,24 Puhkekeskus 2012 kokku 2,24 Koormus puhastile 2012. a lõpuks 2 2 sauna 4 dušši 93,09 Uue reoveepuhasti projekteerimisel arvestada: Puhasti maa-ala suhtelist väiksust (1700 m²) ja asukohta Mustoja jõe saarel Reoveekoguste suurt päevast ja sesoonset kõikumist seoses hotellitubade erineva täitumusega Reoveepuhastist väljuvale ja sisenevale torule ehitada mõõtekaevud Isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik planeeritud alal on ettenähtud d110-160mm plasttorudest vaatluskaevudega minimaalselt 40m vahekaugusega. Sadevesi Sadevesi kanaliseerida olemasolevate kraavide baasil. Kinnistute piires sajuveed hajutada haljasalale. III-10 ELEKTROTEHNIKA OSA Projekti elektriosa aluseks on OÜ Jaotusvõrk Virumaa regiooni Tehnilised tingimused uks nr 157677 03.02.2009.a. Projekti sideosa aluseks on Elion Ettevõtted AS telekommunikatsioonialased tehnilise tingimused nr 9793475 26.03.2009 I. Elektrivarustus 1.1Tehnilis-majanduslikud näitajad -keskpinge nimipinge -10 kv 17
-perspektiivne nimipinge -20 kv -keskpinge isolatsioon -24 kv -madalpingesüsteem 3N, 50Hz, 230/400V -juhistiku süsteem TN-C -planeeritud komplektalajaamu 1 x 250 kva 1 tk -projekteeritud 20 kv kaabelliine 520 m -projekteeritud 0,4 kv kaabelliine 2925 m -demonteeritavad 0,4 kv õhuliinid 860 m 1.2 Elektriline koormus Objekti elektrilise koormused moodustavad olemasolevad, rekonstrueeritavad ja planeeritavad hooned, rajatised. 1. Vihula mastalajaam Puhastusseade 20 kva Ülesmäe talu 5kVA -------------------------------------------------- kokku 25 kva 2. Vihula Rida komplektalajaam Olemasolev kauplus (pos 22) 30 kva Olemasolevad ridaelamud 2 tk 60 kva Ridaelaamu ol. olev abihoone 5 kva Olemasolevad talud 2 tk 20 kva Planeeritavad objektid Spordikompleks (pos 25) 10 kva Korruselamu (pos 29) 40 kva Elamu (pos 23) 20 kva Pumbamaja (pos 36) 15 kva Grillmaja (pos 28) 5 kva Vabaõhulava (pos 30) 5 kva Välisvalgustus 3 kva ------------------------------------------------------- Kokku 213 kva Kokku üheaegsusteguriga 0,7 150 kva Vihula Mõis komplektalajaam Mõisa peahoone (pos.1) 110 kva Õliait, käsiait (pos 2, 3) 30 kva Palmimaja, suvekohvik (pos. 4, 5) 30 kva Jääkelder-restoran (pos.6) 50 kva 18
Hotell (pos.7) 30 kva Adminhoone (pos.8) 30 kva Mõisa muuseum (pos. 9) 40 kva Hotell (pos.10) 100 kva Spa teenindus (pos 11) 60 kva Hotelli spa,saun (pos 12, 13) 100 kva Mini spa Saun (pos 14) 200 kva Konverensikeskus, hotell (pos 15) 150 kva Hotell (pos 16) 50 kva Mõisa keldrid (pos 17, 18) 10 kva Veski (pos.5) 10 kva Välisvalgustus 5 kva ------------------------------------------------------------------------------------ kokku 1005 kva Kõik kokku üheaegsusteguriga 0,6 603 kva Planeeritav tarbimine kokku 805 kva (1207 A) 1.2 Tehniline lahendus Mõisa kompleksi elektrivarustus on planeeritud lahendada olemasoleva Vihula mastalajaama (10,0,4 kv 100kVA), rekonstrueeritud Vihula Mõis komplektalajaama (Heka 2SB 2 x 1000kVA, 10/0,4 kv 2 x 250 kva) ja planeeritava Vihula Rida komplektalajaama Heka VM 630, 10/0,4 kv 1 x 250 kva baasil. Vastavalt tööprojektide mahus selguvatele koormustele asendada vajadusel trafod suurematega. Kogu mõisakompleksi väljaehitamisel on ettenähtud suurendada Vihula Mõis alajaama trafode võimsusele 2 x 315 kva. Planeeritava Vihula Rida alajaama toide on ettenähtud keskpinge kaabelliiniga Vihula mastalajaama juuresolevast mastist nr. 11a Olemasolevate, rekonstrueeritavate ja planeeritavate hoonete elektrivarustus lahendada nimetatud kolme alajaama baasil kaabelliinidega, magistraalvõrk ringliinidena. Jaotuskilbid, liitumiskilbid paigaldada teede äärde. Kaabelliinidele näha ette servituudid. Planeeritud välisvalgustuse liinid on ettenähtud ehitada kaabelliinidena metallmastidel. II Sidevarustus Sidevõrk planeeritud saavad alguse olemasolevast sidekanalisatsioonist hoonete pos.8 ja pos 9 vahel. Planeeritavad kaablitrassid näha ette kaheavalisena. Sidetrassid mis jäävad parklate alla kaitsta. Hoonete sisesed võrgud lahendada edaspidideste tööde käigus kaabliga CAT-5. Uuete sidetrassidele näha ette servituudid. 19
20