Kruusa tn 34 kinnistu DETAILPLANEERING

Transkript

1 Kruusa tn 34 kinnistu DETAILPLANEERING Elva linn, Tartumaa Töö nr DP 2015/534 Tellija: Myland OÜ Planeerija: PB Dialoog OÜ Registrikood: Aadress: Laki tn 14a, Tallinn GSM: info@pbdialoog.ee, marko@pbdialoog.ee KAUST 1 Tallinn 2015

2 I SISUKORD...2 II MENETLUSDOKUMENDID... 3 III SELETUSKIRI DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ARVESTAMISELE KUULUVAD NORMDOKUMENDID JA PLANEERINGUD OLEMASOLEV OLUKORD Üldosa Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PLANEERINGULAHENDUS Planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus Kujad Hoonestusala, arhitektuurinõuded ehitistele Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus Haljastus ja heakord Tehnovõrgud Servituutide seadmine Keskkonnakaitse abinõud ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks Kuritegevuse riske vähendavad meetmed Planeeringu rakendumine IV KOOSTÖÖ NING KOOSKÕLASTUSED V LISAD Kinnisturegistriosa väljavõte Fotod olemasolevast olukorrast Geoalus VI JOONISED Situatsiooniskeem 2. Tugiplaan M 1: Kontaktvööndi skeem 4. Planeeringu põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500 2

3 II MENETLUSDOKUMENDID 1. Elva linnas Kruusa tn 34 kinnistu detailplaneeringu algatamisest teavitamine Elva Linnavalitsus 8. september 2015 korraldus nr Detailplaneeringu lähteseisukohad Elva Linnavalitsus 11. septeber 2015 number 7-1/ Kiri Lempi ja Rein Metsale detailplaneeringu algatamisest teavitamine Elva Linnavalitsus 11. september 2015 nr 7-1/ Kiri Reet Albrele detailplaneeringu algatamisest teavitamine Elva Linnavalitsus 11. september 2015 nr 7-1/ Kiri Jüri Jahnson ja Milvi Rüütelile detailplaneeringu algatamisest teavitamine Elva Linnavalitsus 11. september 2015 nr 7-1/ Kiri Natalia Jesinile planeeringu detailplaneeringu algatamisest teavitamine Elva Linnavalitsus 11. september 2015 nr 7-1/ Kiri Raissa ja Karl-Elmar Vassilale planeeringu detailplaneeringu algatamisest Elva Linnavalitsus 11. september 2015 nr 7-1/5-7 teavitamine 8. Kiri Lembit Viilule planeeringu detailplaneeringu algatamisest teavitamine Elva Linnavalitsus 11. september 2015 nr 7-1/ Planeeringu algatamise teade Postipoiss, 12. september 2015 teadete rubriik 10. Planeeringu algatamise teade Postimees, 16. september 2015 kuulutuste rubriik 11. Detailplaneeringu algatamise teade Elva Linnavalitsus, 15. september Avaldus Elva Linnavalitsusele Kinnistu Kruusa tn. 34 piirinaabritelt 20. september 2015; kätte saadud: Elva Linnavalitsus nr 7-1/ Kiri piirinaabritele: kutse planeeringu Elva Linnavalitsus 2. oktoober 2015 arutelule nr 7-1/ Kruusa 34 detailplaneeringu arutelu Elva Linnavalitsuse protokoll linnamajandusosakond, 8.oktoober Piirinaabrite avaldus Elva Linnavalitsusele Kinnistu Kruusa tn. 34 piirinaabritelt; kätte saadud: Elva Linnavalitsus nr 7-1/ Kiri Keskkonnaamaetile: Planeeringu Elva Linnavalitsus 9. detsember 2015 seiskoha küsimine 17. Vastukiri Keskkonnaametilt Elva Linnavalitsusele: Elva linna Kruusa tn 34 detailplaneeringu seisukohast. 18. Vastukiri piirinaabrite avaldusele: kruusa tn 34 detailplaneeringu menetlus. nr 7-1/5-15 Keskkonnaamet 21. detsember 2015 nr JT 6-5/15/ Elva Linnavalitsuselt Kruusa tn. 34 piirinaabritele 28. detsember 2015 nr 7-1/5-19 Elva Linnavalitsuselt 27.seoptember 2016; nr 7-1/5-38 Elva Linnavalitsuselt 27.seoptember 2016; 19. Vastukiri Karl-Esmar Vassila poolt detailplaneeringu kohta esitatud arvamusele 20. Vastukiri Reet Albre poolt detailplaneeringu kohta esitatud arvamusele nr 7-1/ Vastukiri J.Jahnson ja M.Rüütel poolt Elva Linnavalitsuselt 27.seoptember 2016; detailplaneeringu kohta esitatud arvamusele nr 7-1/ Vastukiri Lembit Viilu poolt (Lille tn 4b) Elva Linnavalitsuselt 27.seoptember 2016; 3

4 detailplaneeringu kohta esitatud arvamusele nr 7-1/5-41 4

5 III SELETUSKIRI 1 Detailplaneeringu koostamise alused Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud on Kruusa tn 34 kinnistu omanikud Myland OÜ esindaja Ain Freimuth, Kindel Maa OÜ esindaja Aivo Mündel ja Teet Kaalma. Käesoleva detailplaneeringu lähtedokumentideks on Elva Linnavalitsuse a. korraldus nr 489, selle Lisa 1 - planeeringuala asukoha skeem ja detailplaneeringu lähteseisukohad 7-1/5-2. Planeeringu eesmärkideks on Kruusa tn 34 kinnistu neljaks elamukrundiks jagamine ja kavandavatele elamukruntidele arhitektuursete ning ehitusõiguste määramine. Planeeringuga lahendatakse liiklus- ja parkimiskorraldus, elamukruntide tehnovõrkudega varustatus, servituutide ja haljastusega seonduvad küsimused. 2 Arvestamisele kuuluvad normdokumendid ja planeeringud Planeerimisseadus; Ehitusseadustik; Elva linna ehitusmäärus; Elva linna üldplaneering; Lahendusskeem. Hea ehitustava; Planeerimisseadus: RT I, , 3; Looduskaitseseadus: RT I 2004, 38, 258; Vabariigi Valitsuse 01. jaanuar 2009.a määrusega nr 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord ; Majandus- ja taristuminister 01.juuli 2015 määrusele nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine; Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus; Tuletõrje veevarustus Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud GeoBaltica OÜ (litsents nr. 787MA) poolt mõõdistatud digitaalne alusplaan täpsusastmega M 1:500. 5

6 3 Olemasolev olukord 3.1 Üldosa Planeeringuala asub Elva linnas, Kruusa ja Nurme tänavate vahelisel alal. Planeeringuala hõlmab Kruusa tn 34 krunti (katastritunnus 17005:007:0060) ja planeeringuala lõikes Kruusa tn T2 liiklusmaad (katastritunnus 17005:007:0056). Planeeringuala suurusek on ca 8700 m². Planeeringuala on valdavas osas kaetud olemasoleva kõrg- ja madalhaljastusega. Detailplaneeringu koostamise hetkel olemasolev hoonestus puudub. Planeeringualal puuduvad kinnistul paiknevad või seda läbivad maa-alused ning maapealsed tehnovõrgud ja rajatised. Planeeringuala olemasolev olukord on toodud ära joonisel 3. Olemasolev maakorralduslik olukord planeeringualal Tabel 1 Aadress Pindala Maakasutuse sihtotstarve Hoonete arv Kruus tn 34 (17005:007:0060) 7859 m² 100% elamumaa puudub Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse bioloog Jan Siimson koostas piirkonna ja planeeringualale jäävate tiikide ülevaatuse Paikvaatluse käigus leiti kahest väiksemast planeeringualal paiknevast tiigist kaitsealuste liikide tähnikvesilik (Triturus vulgaris), harilik kärnkonn (Bufo bufo) ja tiigikonn (Rana lessonae) üksikuid isendeid. Kõik nimetatud liigid kuuluvad III kaitsekategooriasse. Hetkeseisus on planeeringualal asuvad tiigid kahepaiksete sigimisveekoguna väheolulised, kuna kaks väiksemat neist on liiga varjutatud suurte puude ja võsa tõttu ning vajaksid puhastamist setetest ja mudast. Suurem ja avatud tiik on asustatud kaladega ja seetõttu enamusele kahepaiksetest sigimiseks sobimatu. Kruusa tänava piirkond on kahepaiksetele maismaa-elupaigana sobilik, aga kuna enamus piirkonnas olevatest tiikidest on kaevatud liiga sügavateks ning asustatud kaladega, siis head sigimisveekogud praktiliselt puuduvad. 3.2 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Käesolev planeeringuala paikneb linna üldplaneeringus määratud pere-ja ridaelamute maa-alal. Käesolev planeeringulahendus on kooskõlas Elva linna üldplaneeringus kavandatud maa sihtotstarbega. Väljavõte kehtivast Elva linna üldplaneeringust 6

7 Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on kujutatud joonisel 2. Olemasolevad hooned kontaktvööndis on ehitatud valdavalt Nõukogude aegsel periooodil, mida siis hilisemal ajal on ümberehitatud ning renoveeritud. Ümbritsev keskkond on tüüpiline aedlinnak. Piirkond on kompaktselt hoonestatud. Analüüsides planeeringuala olemasolevat olukorda, kontaktvööndis paiknevat situatsiooni, on jõutud tulemuseni, et planeeringut koostades tuleb arvestada järgmisi tingimusi: planeeritav uushoonestus peab sobima nii paigutuselt kui ka arhitektuurselt antud keskkonda; hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning ehitusmaterjalide kavliteet kõrgetasemeline; olemasolevat kõrghaljastust tuleb maksimaalselt säilitada. 4 Planeeringulahendus 4.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus Planeeritavale alale on kavandatud kokku neli ühepereelamu krunti (E 100%) ning neid teenindab transpordimaa shitotstarbega krunt (L 100%). Kruntide piirid, pindalad ja sihtotstarbed on ära toodud planeeringu põhijoonisel. 7

8 Planeeringuga (vt. joonis 4) on määratud: 1) krundi pindala 2) krundi maakasutamise sihtotstarve; 3) hoonete suurim lubatud arv krundil; 4) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 5) hoonete suurim lubatud korruselisus 6) hoonete suurim lubatud kõrgus; 7) hoone lubatud katusekalle; 8) hoone tulepüsivusklass. 4.2 Kujad Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Olemasoleva ja planeeritud hoonete omavaheline vahekaugus on lubatud minimaalselt 8 meetrit. Juhul kui hoonete omavaheline vahekaugus on vähem kui 8 m, tuleb kasutada hoone(te) juures tuld tõkestavaid lahendusi. Planeeritud hoonestus on ette nähtud kuni kahe korruselisena, lubatud madalaim tulepüsivusklass on TP 3 (samas võib ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid). Tuletõrje veevarustus kustutusvee allikana lahendatakse olemasolevate hüdrantide abil - Kruusa-Lille ristmikul olev hüdrant No 3 ja Nurme tänaval olev hüdrant No2 abil. 4.3 Hoonestusala, arhitektuurinõuded ehitistele Detailplaneeringu põhijoonisel (vt joonis 4) on esitatud hoone võimalik asukoht krundil planeeritud hoonestusalana, st et planeeritud elamut võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt krundi ehitusõigusele (vt joonis 4). Planeeritud elamukrundile on lubatud ehitada kuni kolm hoonet - elamu ja kaks abihoonet. Abihoone all mõistetakse käesoleva planeeringu raames kuni 60 m² suurust väikeehitist. Abihoone on lubatud ehitada vajadusel ka väljapoole planeeringuga määratud hoonestusala. Abihoone rajamisel tuleb lähtuda tuleohutusnõuetest st hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Käesoleva planeeringuga on kavandatud neli elamukrunti. Planeeritud hoonete põhikonstruktsioonide juures on lubatud kasutada puitu, kivi, betooni ja/või metalli. Välisviimistlusmateralidena on lubatud kasutada klaasi, puitmaterjale ja/või fassaadikivi. Lubatud ei ole palkmajade rajamine. Fassaadilahendustes pole lubatud kasutada imiteerivaid materjale - plekki ja plastmassi. Arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne, kuid sobilik antud keskkonda. Planeeritud nelja elamukrundi rajatavate hoonete arhitektuurne ja viimistluslik külg peab moodustama ühtse terviku. 8

9 4.4 Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud Kruusa tänavalt. Arvestades planeeritud liikluskoormust, ei kujuta see olemasolevale elamukeskkonnale negatiivset mõju. Planeeringuala sisene juurdepääsutee on kavandatud laiusega 4,5 m. Planeeritud juurdepääsutee on kavandatud tupiktänavana, mistõttu on selle lõpus ette nähtud normidele (EVS 843:2003 Linnatänavad) vastav ümberkeeramise koht. Parkimiskorraldus planeeringualal on lahendatud kinnistute siseselt. Kõik planeeritud teed on kavandatud kõvakattega st. lubatud on nii asfalt-, freespuru kui pinnatud teekatted. Juurdepääsutee krunt Pos 5 on planeeritud eratee ning krundi igakordse omaniku kohustus on välja ehitada planeeringuala sisene juurdepääsutee ning selle ristumine Kruusa tänavaga. 4.5 Haljastus ja heakord Planeeringuala katab suures osas olemasolev kõrg-ja madalhaljastus. Planeering näeb ette olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise. Lubatud on raiuda neid puid/põõsaid, mis on haiged, mis jäävad ette tee-ehitusele, tehnovõrkude rajamisele ning hoonete ehitamisele. Lubatud on istutada hekke ja haljastust. Piirdeaedade arhitektuurne lahendus ja materjali valik tuleb anda koos elamu arhitektuurse projektiga. Planeeritud piirdeaia kõrgus on 1,2 kuni 1,5 m. Tänava poolsele küljele ei ole lubatud rajada võrkaeda, küll aga tohib võrkaeda rajada elamukruntide omavahelistele külgedele. Lubatud ei ole kinnistut piirata plankaiaga. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni poolt nähakse ette nõue kahe väiksema tiigi (asuvad Pos 1 ja Pos 3) korrastamine, et tagada kahepaiksetele sobiv sigimispaik. Suurem tiik (asub Pos 4) on liikide mitmekesisuse seisukohalt soovitatav samuti korrastada. Tiigid süvendada maksimaalselt 1,5 meetri sügavusteks, laugete kallastega ja päiksele avatuks. Tööd tiikides võib teostada perioodil, kui kahepaiksete noorjärgud on veekogudest lahkunud ja vees talvituvad isendid ei ole veel tiikidesse talvituma tulnud ehk septembrisoktoobris. 9

10 4.6 Tehnovõrgud Üldosa Käesoleva detailplaneeringuga on lahendatud antud maa-ala varustatus joogivee, reovee sidevõrgu ja elektriga. Ala planeerides on kavandatud kõik tehnovõrgud maa-alustena. Sademevesi juhitakse kraavidesse. Planeeritud tehnovõrgud on näidatud ühisest tänavatrassist kuni iga krundi piirini. Detailplaneeringuga nähakse ette vee- ja kanalisatsiooni trassid ja elektri- ning sidekaablid koos liitumispunktidega transpordimaale Pos 5. Tehnovõrkude paiknemine planeeritud elamukruntide siseselt antakse täpsemalt hoonete projektiga Vee- ja kanalisatsioonivarustus Kruusa tn 34 detailplaneeringuga kavandatud elamukruntide veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk tehnilistele tingimustele nr AR/138. Planeeritud vee-, reoveekanalisatsioonitrassid on kavandatud kruntide juurdepääsutee alla selleks eraldi ette nähtud transpordimaa krundile Pos 5. Ühe kinnistu kohta on lubatud üks liitumine, st üks maakraan ja üks reoveeühendus. Veevarustus: Planeeringu maa-ala vajalik veehulk arvestades, et vee tarbimine on ühe elamu kohta ca 1,5 m 3 /ööp: Kokku 4 krundi peale: Qd = 6 m 3 /d (180 m 3 /kuus) Kinnistule kavandatavate hoonete joogiveega varustamiseks kasutada Elva linnas, Kruusa tn asuvat olemasolevat veetorustikku De 110. Tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavalt Päästeameti nõuetele. Lähimad hüdrandid asuvad Lille 4 ja Nurme 14 kinnistute lähistel tänaval. Arvestada tuleb seejuures torustike dimensioneerimist ning võimalikku vähese tarbimise mõju veekvaliteedile. Hoonesse rajada AS Emajõe Veevärk nõuetele vastavad veemõõdusõlmed. Veetorustiku hargnemine peale kinnistule sisenemist on lubatud üksnes peale veemõõtjat. Kanalisatsioon: Planeeringu maa-ala vajalik reoveehulk arvestades, et reovesi on ühe elamu kohta ca 0,4 m 3 /ööp: Kokku 4 krundi peale: Qd = 6 m 3 /d (180 m 3 /kuus) 10

11 Kinnistule kavandatavates hoonetes tekkiva reovee ära juhtimiseks kasutada Elva linnas, Kruusa tn paiknevat olemasolevat kanalisatsioonitorustikku De 200. Liitumine ühiskanalisatsiooniga toimub olemasolevast kanalisatsioonikaevust. Kanalisatsioonitorustik dimensioneerida projekteerimise käigus arvestades ärajuhitava vee kogust. Kanalisatsiooni projekteerimisel kasutada vastavat sertifikaati omavaid SN 8 rõngasjäikusega torusid. Surve- ning isevoolse torustiku ühendamisel arvestada vajalike ühendusliitmike rajamisvajadusega. Hoonete ühendustorustikele projekteeritavate kontrollkaevude minimaalne läbimõõt on 400/315. Igasse isevoolse magistraaltorustiku pöörde- ja hargnemiskohta projekteerida kaev läbimõõduga 560/500. Allpool paisutustaset asuvatest veeneeludest ja põrandatrappidest tuleb reovesi ära juhtida ülepumpamise teel. Hallvee puhul võib kasutada ka tagasilöögiklappi. Juhul kui kinnistul tekkivasse reovette võivad sattuda õlid, rasvad, naftasaadused või liiva osakesed, peab kinnistult väljuv reovesi läbima esmalt rasva-, õlipüünise ja liivapüüduri. Sademeveekanalisatsioon: Kruntide pos 1-4 sademevesi katustelt ja õuealalt kogutakse kokku ja hajutatakse kinnistu piires pinnasesse. Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku on keelatud Soojavarustus Hoonete kütte ühe alternatiivse võimalusena on ettenähtud ahiküte, maaküte, elektriküte või õhksoojuspumbad. Maaküttetorustik peab kindlasti ära mahutma kinnistu piiridesse. Õhksoojuspumba seadmeid ei tohi paigutada hoone fassaadile tänavapoolsesse külge. Soojavarustust täpsustatakse järgnevas projekteerimisstaadiumis Elektrivõrk Käesoleva detailplaneeringuga on lahendatud Elva linnas asuva Kruusa tänav 34 kinnistu elektrivarustus. 11

12 Detailplaneeringu koostamiseks on Elektrilevi OÜ Tartu regiooni poolt välja antud elektrivarustuse tehnilised tingimused nr (väljastatud ). Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime amprites: 3x25A Elektriline aadress on: Toitealajaam: ELVA110/15 Toitefiider: RÕNGU:ELV Jaotusalajaam: Angaste:(Elva) Detailplaneeringu objektide elektrivarustuse kindlustamine on võimalik olemasoleva Kade 15/0,4 kv komplektalajaama baasil. Tarbijate varustamine elektrienergiaga nähakse ette 0,4 kv maakaablitega olemaolevalt 0,4 kv maakaabelliinilt. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud 0,4 kv liitumiskilbid sissesõidutee äärde transpordimaa krundile Pos 5. Ette on nähtud 1 kilp kahe kinnistu kohta. Elektrikaablile ning liitumiskilpidele on planeeringuga seatud servituut liinirajatise valdaja kasuks. Liitumiskilbid on alati vabalt teenindatavad. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole Telekommunikatsioonivõrk Planeeritaval maa-alal ei ole olemasolevat sidevarustust. Planeeringu alal uute hoonete sidevarustuse lahendamiseks on tellitud ja väljastatud AS-ilt Eesti Telekom detailplaneeringu koostamiseks telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr Planeeritava maa-ala sidevarustuse lahendamisel on lähtutud väljastatud telekommunikatsioonialastest tehnilistest tingimustest. Planeeritavate elamute jaoks on ette nähtud sidekanalisatsiooni trass sidekanalitoruga sisestusega kõigile neljale elamukrundile. 1 avaline 100mm sidekanalisatsioon on planeeritud kaevust 199 (Sidekapp EVLK27 asub Kruusa tn 30 ees) kuni Kruusa tänav 34 planeeringualani. Krundi piirile on planeeritud sidekaev, millest jookseb 50mm toru igasse planeeritavasse majja. Torru paigaldada VMOHBU 3x2x0,5 sidekaabel. Kokku läheb vaja 4 VMOHBU kaablit ( igasse majja eraldi). Hoontete sisevõrgud ehitada CAT5e kaablitega. Tööprojekti koostamiseks võtta uued tehnilised tingimused planeeritavate hoonete sidekaablite projekteerimiseks. 12

13 4.7 Servituutide seadmine Detailplaneeringuga nähakse ette vee- ja kanalisatsiooni trassid ja elektri- ning sidekaablid koos liitumispunktidega teemaale, mis kuulub eraomanidsse. Detailplaneeringuga on kavandatud järgmised servituudivajadused: 1. servituudivajadus planeeritud elektrikaabli osas on kavandatud krundile pos 5, võrguvaldaja kasuks kaitsevööndiga 1+1m; 2. servituudivajadus planeeritud veetorustiku osas on kavandatud krundile pos 5, võrguvaldaja kasuks kaitsevööndiga 2+2m; 3. servituudivajadus planeeritud reoveekanalisatsiooni osas on kavandatud krundile pos 5, võrguvaldaja kasuks kaitsevööndiga 2+2m; 4. servituudivajadus planeeritud sidekanalisatsiooni osas kavandatud krundile pos 5 võrguvaldaja kasuks kaitsevööndiga 1+1m. Krunt Pos 5 on planeeritud eratee ning krundi igakordse omaniku kohustus on välja ehitada planeeringuala sisene juurdepääsutee ning selle ristumine Kruusa tänavaga. Detailplaneeringuga on seatud juurdepääsuservituudi vajadusega ala: Planeeringuga seatakse juurdepääsutee servituudivajadusega ala krundile pos 5 kruntide pos 1,2,3 ja 4 kasuks. Enne ehituslube kruntidele ei anta kui ka servituudilepingud on sõlmitud. 4.8 Keskkonnakaitse abinõud ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks Alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi. Käesoleva planeeringuga ei näha ette mingeid tegevusi, mis võiksid muuta või mõjutada olemasolevaid keskkonnatingimusi. Jäätmete kogumine planeeringual toimub iga elamukrundi siseselt. Jäätmete kogumine planeeringualal toimub selleks ettenähtud kohas ning vastavalt jäätmekäitlust reguleerivale seadusele. Jäätmekonteineri suuruse ja täpse asukoha määrab kinnistuomanik. Jäätmevedu toimub vastavalt Elva linna korraldatud jäätmeveo korrale. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni poolt piirkonna ja planeeringualale jäävate tiikide ülevaatuse järgselt nähakse planeeringuga ette seniste kahe väiksema tiigi korrastamine kahepaiksetele sobivateks sigimispaikadeks (maksimaalselt 1,5 m sügavusena, laugete kallastega ning rohkem päikesele avatuna). Tiigid asuvad kruntidel Pos 1 ja Pos 3 ning sealt leitud liigid kuuluvad III kaitsekategooriasse. 13

14 Tööd tiikides võib teostada perioodil, kui kahepaiksete noorjärgud on veekogudest lahkunud ja vees talvituvad isendid ei ole veel tiikidesse talvituma tulnud ehk septembrisoktoobris. 4.9 Kuritegevuse riske vähendavad meetmed Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et arvestatud on erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: erinevate osade selge piiritlus ning hea nähtavus; korrashoid, hästisüttiva prügi/jäätmete kohene koristamine; võimalike vandalismiobjektide jälgitavus; selgelt piiritletud sissepääsud kinnistule, kinnistu piiritlemin piirdeaia või hekiga; üldkasutatava ja ühiskasutatava ala täpne piiritlemine; üldkasutatava ala valgustamine Planeeringu rakendumine 1. Detailplaneeringu seletuskiri on planeeringu lahutamatu osa. Projekteerima asudes tuleb tutvuda kogu planeeringu lahendusega (seletuskiri ja joonised) ning arvestama peab kõigi erinevatest osadest tulenevate nõuetega. 2. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeritud elamukruntide projekteerimseks ja hoonestamiseks. Planeeringu realiseerimisega ei tohi tekitada kahju kolmandatele osapooltele. 3. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt võrguvaldaja poolsetele tehnilistele tingimustele ja krundi igakordse omaniku/omanike ning võrguvaldaja omavahelistele kokkulepetele. 4. Enne ehituslube kruntidele ei anta kui ka servituudilepingud on sõlmitud. 5. Planeeringuga ette nähtud tehnovõrgud ja juurdepääsutee peavad olema välja ehitatud ennem planeeringuga kavandatud elamukruntidele ehitusloa väljastamist. 6. Juurdepääsutee krunt Pos 5 on planeeritud eratee ning krundi igakordse omaniku kohustus on välja ehitada planeeringuala sisene juurdepääsutee ning selle ristumine Kruusa tänavaga. Pos 5 igakordse omaniku kohustus on ka hilisem tee hooldus (remont, lumetõrje jms) kui servituudilepinguga ei lepita kokku teisiti. 14

15 IV KOOSTÖÖ NING KOOSKÕLASTUSED 15

16 V LISAD 1. Kinnisturegistriosa väljavõte 2. Fotod olemasolevast olukorrast 3. Geoalus 16

17 VI JOONISED 17