Naine jahil rahvusvaheline Leader koostööprojekt Projekti kava

Like dokumenter
Unlocking innovation in education in prison. Töövarjuna Belgias

väljavõte Telia Eesti AS lõppkasutajate hinnakirjast Seisuga VIII ptk Mittemüüdavad püsiühenduse teenused ärikliendile km-ta km-ga ühik

Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond. Haridusteaduste instituut. Õppekava: Koolieelse lasteasutuse pedagoog. Elina Sætre

NORRA KEEL. ALgAjAtELE KUULA & KORDA AUDIOKURSUS. SÕNA-SÕNALt CD-L

Imaginaarühik. Reaalarvude vallas ei ole igal võrrandil lahendit. Näiteks puudub lahend ruutvõrrandil (1)

ärinõustamise hea tava Valik näiteid päris elust: probleem ja lahendus

Üldkoosoleku protokoll nr. 24

KÄESOLEV NOTEERIMISPROSPEKT JA AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE TINGIMUSED (EDASPIDI KOOS NIMETATUD KA KUI PROSPEKT ) ON KOOSTATUD SEISUGA 16. MAI A.

VÄÄRT ELU HARITUD MAAL. Tartu maakonna arengustrateegia Tartu Maavalitsus Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia

VANEMAHARIDUSPROGRAMM SUVEPÄEV PEREGA

PEDAGOGICUM AVAS HARIDUSUUENDUSKESKUSE. Selles numbris: Mõtleme kastist välja. ettevõtlusse ei ole müüt 60 aastat ajakirjandusõpet

Gümnaasiumiharidus kellele ja kuidas?

Vändra päästekomando saab aasta lõpuks uue kodu

2.osa AdWords i põhitõedkuidas. edukat kampaaniat?

Analüüsimudel. Muutuste juhtimine

TEENISTUJATE AMETILIITUDE KESKORGANISATSIOONI TALO P Õ H I K I R I

Andrus Seeme, Kanepi vallavanem

MESINIK MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

Eksamen FSP5936/PSP5590 Estisk nivå I Elevar og privatistar / Elever og privatister. Nynorsk/Bokmål

Jõuluvana, kes sa oled?

TOETUSE TAOTLUS 1 ÜHTEKUULUVUSFOND

DETAILJOONISED Terassõrestikuga siseseinad

ALUTAGUSE. valla leht. Nr 1. Jaanuar Fotod: Ingrid Kuligina, Kärolin Kruut ja Ene Raudar

sõnumid Laupäeval, 3. oktoobril toimus Rae

TALLINNA ARENGUKAVA

Enne testi alustamist tuleb veenduda selles, et asutakse /root kaustas ja mitte milleski muus: pwd

Linnaleht. Tänaseks on lin Andres Jalak pälvis tunnustuse. Marju Raja pälvis tunnustuse pikaajalise. Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht

Selles numbris: ALS seminarist Haapsalus 2010 Tervis neelamisraskustest Saame tuttavaks Jüri Kukk In Memoriam Teated

PÕRGU JA PARADIIS. Abu Seyfullah

Füüsikalise looduskäsitluse alused

EESTI SPORDIREGISTER 2009

Tekst Mart Laar, Erialatoimetaja Mart Lätte Keeletoimetaja Marika Mikli Kujundaja Mari Kaljuste ISBN

FEI Rakendispordi määrustik ja pararakendispordi

Saalihokiturniir Rõngus» lehekülg 5. Infoleht

EUROOPA PARLAMENT. Istungidokument

Vilistlane Andres Tarand. loodusteadlane ja poliitik. Uurimistöö

MESINIK. nr 5 (85), oktoober 2014 MESINDUSE INFOLEHT. Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast. 4,90 DETSEMBER 12/2016. Rail Baltic: tark ei torma

Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Norra elanikkonna küsitlus: Eesti maine puhkusesihtkohana

Aeg peeglist. loobuda? Esimene uus konsool: meil testis Nintendo Wii U. Võrdluses kuus parimat hübriidkaamerat

GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis Uuringu lõpparuanne

Muudame koos tööelu paremaks! Sõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja korraldus. Käsiraamat

ISPA VIA BALTICA II NR. 4 (36) DETSEMBER Aivar Girin (Teede REV-2) juhib teefreesi ISPA VIA BAL-

Eesti Kirjastuste Liidu ajaleht Nr 8 (61) 8. detsember Paabeli raamatukogu

EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT Nr 3 (26) 20. märts 2008

NORMATIIVAKTE TSIVIILÕIGUSE LDOSAST

Eesti Katoliiklaste Häälekandja. Jlmub 1 kord kuus. Üks Jumal, üks usk, üks armastus.

Uus töötaja - olete teretulnud Norrasse!

Narva-Joesuu NARVA-JÕESUU LINNA AMETLIK VÄLJAANNE. Narva-Jõesuu linnapäevad 2013

BALTIKUMI SUURIM AUTOSPORDISÜNDMUS

Elmar-Johannes Truu. kogu juhatusse Elmar Truu (esimees), Anne-Ly Nilisk (aseesimees), Pille Lõvend, Aare

Nr 3 (47) AUDRU VALLA LEHT MÄRTS 2016

EESTI KARIKAVÕISTLUSED ÜKSIKMÄLUMÄNGUS - VILJANDI - 9. I

suunas ning tegelikult olematu

ARUANNE MÄLUPILDID 1

Eelnõukohase korralduse punktiga 1 tehakse järgmised muudatused.

100 sõna sünnipäevaks

Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine

NR 10 (181) VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT 31. oktoober 2011

KOHTUTE HALDAMISE NÕUKOJA KOLMEKÜMNE KAHEKSANDA ISTUNGI PROTOKOLL. Otepääl detsembril 2008

VÕRU MAAKONNAPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) PROGRAMM

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 11 (246) DETSEMBER 2014 TASUTA Ole koos meiega:

Kes on Elva valla volikogus? lehekülg 5. Infoleht. Uus omavalitsus-elva vald

Maali õppetool Vabade kunstide teaduskond Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts 2017 LAURA BERTA VAHTRA

TÜ MAJANDUSTEADUSKONNA MAGISTRIÕPPESSE VASTUVÕTU TINGIMUSED 2013/2014 ÕPPEAASTAKS

20 aastat Balti ketist!

Solarise uued väljakutsed Aprillis kaubanduskeskuse

aastapäeva ilutulestik

TRÜKITÖÖLINE EESTI TRÜKITÖÖLISTE LIIDU HÄÄLEKANDJA

Puhja aleviku soojamajandusest. » lehekülg 5» lehekülg 6. Infoleht. Elva valla huvihariduse kava

VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT. Nr 6 (274) JUUNI 2017 TASUTA Ole koos meiega: Tänavune Pandivere päev oli juubelihõnguline kolmekümnes!

MONTERINGSVEILEDNING FOR LIFE MONTERINGSVEJLEDNING ASENNUSOHJE MONTAAŽIJUHEND

EFPIA. Raporti aasta :2015. Raporti valuuta :EUR

Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. Semiootika osakond. Marit Hansen

Riik aitab Loksa Laevatehase koondatavaid

2 arvamus KESKNÄDAL 1. september 2010 Juhtkiri Ansipi valitsuse numbrimäng Augustikuu keskpaigas jõudsid meedia vahendusel Eesti inimesteni teated sel

JUUBEL JÄTKUS VILJANDIS

Urvaste. VALD SUUREL PEOL ESINDATUD Kuldre Kooli laste rahvatantsurühmad. Urvaste vald 7 (73) JUULI 2007 HIND 5 KROONI.

EUROOPA KOHTU OTSUS 6. oktoober 1970 *

KULDAJA VARVID. Eesti kunst muuseumidest ja erakogudest. Õpetajate eri 5/5. Nikolai Triik Dekoratiivne Norra maastik Eesti Kunstimuuseum

Palgad ja töötingimused Norras

Heiki Raudla KODANIKU RAAMAT

ABIKS ALUSTAVALE MESINIKULE

Paldiski. 1 mai KEVADPÜHA! ÜHTNE PALDISKI. valimisliit

Miljonär Kaire Leibak hüppab mõnuga. Pensionikartus viis Aafrikasse aastal võttis natslik Saksamaa oma armee moraalse palge

Elva Tarbijate Ühistu 90.

اقرأ EESTI MOSLEMITE KUUKIRI DETSEMBER 2012 / MUHARRAM - SAFAR 1434

EKSPERTHINNANG. Kinnistu nr , aadressil Smuuli 11, Lasnamäe linnaosa, Tallinn. Töö nr /M Tallinn Tellija: Tallinna Maa-amet

14. JAANUAR XLIII AASTAKÄIK KOIGI MAADE PROLETAARLASED, QMINEGEI. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja loominguliste liitude häälel gunste.

ENSV TEATAJA LISA. ENSV Teataja tellimishind ühes lisadega:

RÕNGULANE NR. 8 (92) september 2006

Peremeditsiini praktikabaasid Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

II eesti hobuse päev Kurgja 12. august 2012

Kus on Saku valla kaunimad kodud?

JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON. OTSUS nr 1590-o

Peremeditsiini residentuuri praktikabaasid

Tariifikvootide ja seire statistika 2009

A5 -lisaleht KOGU EESTIT HÕLMAV KODUSISUSTUS- JA SUVE ERINUMBER REMONDIKAUBAD korterid, suvilad ja kinnisvaratehingud.

21. VEEBR Ä. VIII ÄASTAK. NR. 5.

Transkript:

Naine jahil rahvusvaheline Leader koostööprojekt Projekti kava 1. Juhtpartner Tegevusgrupp Living Kainuu LEADER MTÜ (FI- registrikood: 1067949-1, Leader registrinumber : FI-001) taotleb rahvusvahelist projektitoetust ja tegutseb käesoleva projekti raames juhtpartnerina. Projekt viiakse ellu rahvusvahelise koostööprojektina kaasates Leader tegevusgruppe ja kohalikke huvigruppe, mis on kirjeldatud edaspidi. Juhtpartner on projekti käivitamiseks ette näinud 4 kuud. Lisaks sellele, kavandavad osalevad partnerid vajalikud ressursid, mille osas on sõlmitud kokkulepped. Märkimisväärne osa tööst käesoleva projekti elluviimisel on kavandatud vabatahtliku panusena kõigi osalevate partnerite poolt. Juhtpartner on kohustatud käeoleva koostööprojekti juhtimise, tegevuste täitmise ja kogu koordineerimise eest ning teavitab projekti tegevustest ka ametiasutusi ning teisi osapooli. Juhtpartneri rahalised vahendid on piisavad projekti käivitamiseks vastavalt projektis kavandatule. 2. Projekti taust ja vajadus Jahikogukondades on toimumas muutused. Traditsioonilised jahipidamise ühingud vananevad, maa omandiõigus läheb üle linnadele ja avalik kuvand jahindusest vajab parandamist. Uute liikmete ja huvitatud osapoolte kaasamine sellistesse hobidesse nagu jahipidamine ja välitegevused on väljakutseks kõigile osapooltele. Selliste traditsiooniliselt tugevate jahindus- ja vaba aja tegevuste piirkondade jaoks nagu Kainuu ja Põhja-Karjala, on sellistel tegevusaladel oluline roll maapiirkondade elujõulisuse säilitamisel ning tihti on küla ainus aktiivne ühendus just jahipidamise ühendus. Teisest küljest jälle meelitavad jahi- ja vaba aja tegevused uusi liikmeid, eriti on kasvanud naisküttide arv. Naised omavad tugevat rolli perekonnas tutvustades jahindust kui hobi ja tegevusala ka lastele ning üha sagedamini osaletakse erinevates välitegevustes terve perega. Just looduse mitmekesisuse mõistmine ja jätkusuutlikkuse hindamine meelitab uusi potentsiaalseid huvilisi ja turiste nautima jahipidamist ja muid välitegevusi, näiteks loodusfotograafia või muu looduses viibimisega seotud hobi. Samas on tarbijad muutunud teadlikumaks eetiliselt toodetud toidust ning ahetakse teada oma toidulauale jõudva kraami päritolu. Jahi- ja välitegevustel on oluline roll ka regioonide majanduses, kuid jahipidamisega seotud toodete ja teenuste pakkumine turismi sektoris endiselt kesine. Naisküttide arv ja üksnes naistest koosnevate jahiühingute arv kasvab nii Soomes kui ka mujal Euroopas. Naisküttide poolt läbi viidud tegevused annavad tunnistust, et nad mängivad olulist rolli jahi kogukondade kuvandi parandamisel kogu maailmas. Enamikul Euroopa riikidest on kas riiklikul tasandil tegutsevad naisküttide ühendused või grupid ning nende tegevus on koordineeritud riiklikul tasandil. Soomes ei ole veel sellist ühtselt koordineeritud naisküttide ühendust. Jahindus ja välitegevused on omandamas üha suuremat rahvusvahelist rolli. Võimalused piirkondliku turismi ja teiste ettevõtete mitmekülgseks arenguks ning jätkusuutliku looduskasutust peetakse Kainuu piirkonna üheks tugevamaks arengueelduseks. Seega on olemas tõeline vajadus rahvusvaheliste oskuste ja kultuurise mõistmise järgi nii jahipidamises kui ka välitegevustes. Metsatoodang, nt ulukiliha peetakse eetiliselt vastuvõetavaks ja selle väärtustamine on kasvav trend, mis omakorda toob rohkem inimesi looduse juurde. 3. Rahvusvahelise koostööprojekti eesmärgid Projekti põhieesmärgiks on partnerite vahelise võrgustiku loomine, et välja arendada välja naisküttide vaatevinklist eetilised ja jätkusuutlikud jahindusüritused piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Samuti on projekti eesmärgiks tugevdada küttide tegevust piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, korraldades vastastikuseid seminare ja õppereise. Õppereisidel Eestisse ja Slovakkiasse tutvutakse projektipartnerite jahinduse kultuuriliste aspektide ning välitegevustega, mis on seotud eelkõige toiduga ning mille osas antakse ülevaade kokkusaamisel augustis toimuval Base Camp Hossas. Osalejad saavad ülevaate jahindusest ja välitegevuste sihtkohtadest ning toodetest / teenustest, mida pakutakse partnerriikides.

Projekti suhtluse eesmärk on edendada jahipidamise ning välitegevuste mitmekesisust läbi naisküttide pilgu ning seeläbi mõjutada ka jahinduse ja välitegevuste kultuurilist elujõudu ka tulevikus. Erinevatele osapooltele on loodud uued koostöövõimalused ja -tingimused, mis võimaldavad erinevate teemadega jätkata ka pärast projekti lõppemist. Kogemusi, ideid ja võrgustikke, mis on omandatud õppereiside ja teiste projektitegevuste käigus, kasutatakse koostööpartnerite tegevuste arendamisel. Projekti käigus loodud võrgustikest ja õppereisidel saadud teadmisi kasutatakse jahipidamise kogukondade ja muude huvigruppide arendamiseks nii riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Samuti pakub projekt võimalusi noortele haritud naistele luua sarnaste huvidega naiste võrgustikke, mis võivad viia uue ettevõtluse, projektide jms tekkeks. Ka partnerriikide kultuurilised jahipidamise viisid aitavad kinnistada teadmisi, mis on omandatud läbi võrgustiku koostöö. Projekti tegevused on peamiselt suunatud naisküttidele ning naisküttide organisatsioonidele Slovakkias, Eestis ja Soome partnerluspiirkondades. Muu sisu tootmisse on kaasatud ka teised osalevad huvigrupid. Tulemusi ja uut sisu levitavad partnerid, huvirühmad ja muud osalejad riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Kaasnevad eesmärgid: 1. Kainuu: - Osalemine õpperesidel: 50, peamiselt naist - Osalemine Kainuu kokkutulekul ja Hossa Base Camp: 20 - Metsasaaduste e-kokaraamat, sisuloome: 5 vabatahtlikku osalejat 2. Võrumaa Partnerluskogu: - Soome ja Slovakkia õppereisigruppide võõrustamine - Kainuu kokkutulek ja Hossa Base Camp: 10 osalejat - Osalemine konverentsil Naine ja jätkusuutlik jahindus: 10 osalejat - Metsasaaduste e-kokaraamat, sisuloome: 3 vabatahtlikku osalejat 3. Podhoran - Soome õppereisigrupi võõrustamine 4. Sihtgrupp, ühised tegevused, tulemused ja mõju Sihtrühm on naised ja tüdrukud, kes on huvitatud jahipidamisest ja välitegevustest. Hinnatakse tegevusi, mis mõjutavad otseselt või kaudselt paljusid inimesi. Projekti kaudseteks sihtrühmadeks on erinevad ühendused ja kohalikud omavalitsused, loodus- ja jahiturismiettevõtjad ning laiem ringkond, kes on teemast huvitatud. 4.1 Õppereisid ja ümarlauad Eesti: Eesti külastuse eesmärgiks on õppida, kuidas täies ulatuses ära kasutada ulukit nagu seda on kobras ning selle tähendusest piirkonna jahitegevustele. Lisaks on eesmärgiks kohaliku kaubamärgi "UMA MEKK" tundmaõppimine ja läbi kaubamärgi tutvuda kohaliku ja ulukiliha tootmise ja toodanguga. Õppereisi ajal tutvuvad osalejad Eesti Naisküttide Seltsi tegevustega ja piirkondliku jahipidamise kultuuri eripäradega. Eesti õppereisi käigus toimuval ümarlaual käsitletavad teemad keskenduvad uluki täielikule ärakasutamisele nii toiduks, käsitööks, eheteks jne. Lisaks arutletakse kuidas turundada erinevaid jahitooteid. Ajakava: 12 15 Aprill (2 ööd Eestis) Vastuvõtja: MTÜ Võrumaa Partnerluskogu Slovakia: Peamine eesmärk Slovakkia külastamisel on tutvuda maailmakuulsa noorte haridusprogrammiga, mida pakub Slovakkia falkoni ühing. Saada ülevaade kohaliku naisküttide ühingu tegevustest ning tutvuda piirkonna jahinduse ja välitegevuse kultuuriga. Õppereisi raames korraldatakse ühine seminar arutamaks Slovakkia noorte haridusprogrammi ja piirkonna tavasid ulukiliha kasutamisel. Ajakava: June 2018, 4 päeva (3 ööd Slovakkias) Vastuvõtja: LAG Podhoran

4.2 Kokkutulek Kainuu s Hotellis Paljakka, Paltamos, korraldatakse kokkutuleku üritus ja töötoad. Ürituse programm koosneb erinevatest loengutest (ajaloolisest ja nüüdisaegsetest jahipidamise tavadest, jahi ja välitegevuste tähendusest Kainuu piirkonna ja Soome inimeste jaoks üldiselt), aruteludest, kohalikust toidust ja meelelahutusest. Ajakava: 14 15.8.2018 Võõrustajad: Living Kainuu Leader MTÜ ja Oulujärvi Leader MTÜ 4.3 Base Camp Hossa 14-17th August 2018 Projekti finaalüritus toimub Base Camp Hossaga Suomussalmis, Soomes. Selle ürituse eesmärk on tutvustada Soome jahi- ja välitegevusi, rahvuspargi võrgustikku ja jahikoerte rolli Soome jahikultuuris. Töögruppides ja ümarlaudadel arutatakse koos piirkondlike ettevõtjatega võimalusi jahi- ja välitegevuste arendamiseks, uusi teenuseid (uued ideed/tooted, turundus, võrgustikud ja koostöö), samuti võimalusi digitaalvaldkonna paremaks ärakasutamiseks. Base Camp Hossa on kavandatud eelkonverentsiürituseks, mis on korraldatud koos Ilomantsi 2018 sündmusega, mistõttu mõlemad üritused suurendavad ka piirkondlikku koostööd. Osalejate perekonnad on samuti teretulnud omal kulul osalema. Ajakava: 14 17 th August 2018 Võõrustajad: Hosts: Living Kainuu Leader MTÜ ja Oulujärvi Leader MTÜ 4.4 Ulukiliha e-kokaraamat Projekti käigus valmib partnerite ühine ulukiliha e-kokaraamat. Raamatu eesmärgiks on suurendada ulukiliha kasutamise võimalusi, rõhutades uluki täielikku ärakasutamist ja lisaks tutvustada jätkusuutliku jahipidamise ideoloogiat. Raamat tutvustab toiduvalmistamise uusi meetodeid ja kultuurilisi aspekte, mis on seotud ulukiliha lisanditega. Lisaks on raamatus ülevaade naisküttide tegevustest, koos fotode ja lugudega. Raamat on registreeritud kasutajatele kättesaadav platvormil, mis võimaldab sinna uute retseptide lisamise, mitte üksnes projekti jooksul vaid ka selle lõppedes. E-kokaraamatu toitude retsepte ja sisu kogutakse erinevate töögruppide ja ümarlaudade raames, mis toimuvad igas partnerriigis. Iga partner vastutab raamatu sisu kogumise ja lisamise eest. Raamatu sisu üle arutletakse õppereiside raames korraldatud töötubades. Ulukiliha e-kokaraamat on inglise keelne ning iga koostööprojekti partner vastutab tekstide vajaliku tõlke eest. Üldise keelekorrektuuri eest vastutab juhtpartner. Vajadust kokaraamatu pabertrüki järele nt kasutada kingitusena hinnatakse projekti käigus. Ajakava: kõik partnerid hakkavad koguma materjali (retseptid ja pildid) niipea, kui projekt on heaks kiidetud. E- raamat (veebileht) avaldatakse Ilomantsi 17.-19.8.2018.a sündmusel. 4.5 Projekti Facebooki leht Projektile luuakse Facebook leht, mis on partnerite, osalejate ja teiste sidusrühmade jaoks peamiseks informatsioonikanaliks. Facebooki lehel tutvustatakse ka naisküttide tegevusi galeriis "naisküti portree", kus osalejad saavad luua oma virtuaalse portree foto ja lühikese sissejuhatuse. Facebooki leht jääb kasutusele ka peale projekti lõppu. Uuendamise ja haldamise poliitika osas peetakse projekti raames läbirääkimisi. Kui ilmneb vajadus projekti kodulehekülje loomise järele, viiakse läbi täiendavad läbirääkimised vastavate osapooltega. Kui selline www-leht luuakse, on see üks projekti kommunikatsiooni tegevustest. 4.6 Teised arendustegevused, mis on projektiga seotud Ilomantsi 2018 aasta üritust korraldavad Põhja -Karjalan Jahtinaiset ry ja Soome Jahindusühing. IV rahvusvaheline konverents Naine ja jätkusuutlik jahipidamine toimub 18 augustil 2018 kui osa CIC tegevuste raames. Konverents toimub esmakordselt Põhja-Euroopas. Üheks kavandatud projektitegevuseks on ulukiliha e-kokaraamatu esitlemine.. Base Camp Hossa osalejatel pakutakse võimalust sõita üheskoos Ilomantsi.

Ajakava: 17 20 August 2018 Võõrustajad: Pohjois-Karjalan Jahtinaiset ry koostöös Kainuu-tegevusgrupiga 5. Koostöö: Partnerid ja teised koostöö osapooled Juhtpartner: Kontakt: Living Kainuu Leader MTÜ (fi: Elävä Kainuu Leader ry)/mrs Pirjo Heikkinen, tegevjuht Tegevusgrupp ja teised seotud organisatsioonid ja vabatahtlik panus Pirjo Heikkinen, Pirjo.heikkinen@kainuuleader.fi, Partnerid: 1. Soome: Kontakt info: 2. Estonia Content prod:. Contact info: 3. Slovakkia Contact info: Oulujärvi Leader MTÜ / Mrs. Pirjo Oikarinen, tegevjuht Tegevusgrupp, seotud ühendused ja vabatahtlik panus Mrs. Pirjo Oikarinen, pirjo.oikarinen@oulujarvileader.fi www.oulujarvileader.fi MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, tegevjuht Mrs Kerli Kanger Eesti Naisküttide Selts, juhatuse esimees Ms Triin Roostfeldt Kerli Kanger, email: kerli@voruleader.ee Triin Roostfeldt, email: triin@roostfeldt.ee LAG Podhoran, tegevjuht Kvetoslava Jablonická Slovakkia Naisküttide Selts, juhatuse esimees Soňa Chovanová Supeková Kvetoslava Jablonická, email: maspodhoran@gmail.com Soňa Chovanová Supeková, email: ksp@polovnictvo.sk Teised huvigrupid ja koostöö osapooled projektis: Soome Jahi Ühenduse Kainuu piirkondlik ühendus Põhja - Karjala Jahinaiste ry Kainuun Korbinaiste ry Soome Jahi Ühenduse Põhja- Karelia piirkondlik ühendus Soome Looduse ja Uluki Juhtfond (http://www.luontojariista.fi). Soome Ürgse Looduse Agentuur (https://riista.fi/en/) ELO fond: (http://www.elo-saatio.fi). FACE, Euroopa Jahinduse ja Loodushoiu Ühing (http://www.face.eu/) CIC, Ülemaailmne Jahinduse (ulukite) ja Loodus (metsa)elu kaitse nôukogu (http://www.cic-wildlife.org/) 6. Suhtlus Igal partneril on kohustatud oma projekti ja selle eesmärki oma tegevuspiirkonnas tutvustada. Juhtpartner saadab partneritele pressiteate niipea, kui on sõlmitud partnerlusleping ning saadud rahastamise ametlik otsus. Meedia esindajad kutsutakse kõigile kogunemistele Kainuus ja teistes partnerpiirkondades. Kõik partnerid uuendavad teavet ka oma sotsiaalmeedia ja www-lehekülgedel. Juhtpartner loob projekti tarbeks Facebooki konto, mis on kõigile osapooltele kättesaadav. Konkreetne kommunikatsiooni eesmärk: Soomes riikliku meedaia kanalis ilmub põhjalik artikkel projekti tegevuste osas. 7. Projekti kava ja ressursid Rahvusvaheline koostööprojekt viiakse ellu 2018. aasta jooksul. Arvesse on võetud, et enamik projekti sisu toodetakse vabatahtliku tööna ning võivad muutuda õppereiside graafikud. Kõigi muudatustega tegeleb projekti juhtkomitee.

8. Riskid Kavandatud eesmärkide realiseerimise ja täitmise eeltingimus on, et sisu loomisega seotud kohustused ja rollid (ühised ja piirkondlikud tegevused) on kõigile partneritele selged. Kõik partnerite töötajad ja teised asjaosalised peavad olema teadlikud projekti eesmärkidest. Avatud, tõhus ja korrapärane suhtlus kõigi osalejate, koostööpartnerite ja muudele huvirühmadega tagab projekti eduka elluviimise. Enne igat projektitegevust arutab juhtkomitee sellega seotud riske. Samuti arvestatakse potentsiaalsete riskidega projekti kavandamise ja ettevalmistamise faasis. Pikaajaline maksetaotluste menetluse protseduur võib olla üheks riskiks projekti eelarvele, mida saab vähendada korrapäraste ja korrektsete maksetaotluste edastamisega makseasutustele. Vabatahtlik töö nõuab palju tegutsemist. Hea, inspireeriv õigeaegne suhtlemine enne tegevusi aitab kaasa erinevate osapoolte vabatahtliku töö teostamisele. 9. Hindamine ja jätkutegevused peale projekti lõppemist Projekti hindamine toimub igal juhtkommitee kohtumisel. Komitee kohtub vähemalt kolm korda projekt jooksul, lisaks õpperesidele ning Kainuu üritustele. Lõplik hinnang projektile antakse peale selle lõppu. Hindamise tulemused dokumenteeritakse ja arhiveeritakse juhtpartneri elektroonilises süsteemis Hyrrä. Projekti käigus loodud võrgustikud aitavad kaasa regionaalseks, riiklikuks ja rahvusvaheliseks arendustööks. Töötoad ja õppereisid loovad võimalusi uutele koostöövõrgustikele, millest saavad kasu jahinduse ja välitegevusi pakkuvad kogukonnad. Projekti planeerimisel on arvestatud tegevuste ja võrgustike järjepidevusega (e-loodusliku toiduga kokaraamat, Facebook, uudised jne). Projekt suurendab partnerluspiirkondade jahi- ja välitegevuste kultuuri silmapaistvust ning loob seeläbi võimalused jahiturismi edendamiseks piirkondades. Riiklikud ja rahvusvahelised võrgustikud koondavad jahipidamise ja välitegevuste kogukondi ning toetavad seeläbi maapiirkondade eluviisi ja elujõudu. Projekt meelitab ligi uusi aktiivseid liikmeid jahi ja välitegevustesse ning tagab jätkusuutliku jahipidamise kultuuri jätkumise tulevikus. --------------------------------------------------------------------------