er mb u n e h ajale mail e n i Järgm ilmub 21. Paldiski l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 valimisliit ÜHTNE PALDISKI u Tänases lehes: SA ÜHTSUSE NIMEL 1 mai KEVADPÜHA! Kooliaastaist tõuseb tulu Õnnitleme kõiki meie linna elanikke selle tähelepanuväärse pidupäeva puhul! Andku kevadpäike heldelt oma soojust, et koos looduse tärkamisega sigineks ka meie ja teie südameisse rohkem valgust ja rõõmu! lugeja kiri Paldiski linnavalitsus Paldiski Talgupäev Keskkonna ja heakorra alastest tähelepanekutest Paldiski linnas pressiteated Maavanemale teeb muret ajalooliste jaamahoonete seisukord Harjumaal KEVADTANGO kuulutused lehekülg lastevanematele Positiivse kasvatuse printsiibid
Paldiski Talgupäev 2010 Suured tänud kõikidele, kes võtsid osa Paldiski Talgupäevast 2010. Teie kaasabil koristati väga palju prügi ning meie kodulinn on taaskord palju puhtam. Kokku osales Paldiski Talgupäev 2010 112 inimest. Talgute raames korjati kokku ligikaudu 70 m3 prügi. Koristati Paldiski eesti ja vene kalmistut, Nikolai Triigi kodukalmistut Leetses, õigeusukiriku aeda, metsaaluseid ning garaazide ümbrust. Loodan, et antud üritusest kujuneb Paldiskis ilus traditsioon ning juba järgmisel aastal saame jätkata selle toreda üritusega. Veelkord suur aitäh Teile! Paldiski Linnavolikogu sotsiaal ja humanitaarkomisjon tänab kõiki osalenud inimesi ja asutusi: Paldiski Linnavalitsus Alexela Terminal AS Paldiski Sadamate AS Paldiski Linnahoolduse OÜ Restoran Valge Laev Paldiski Huvikeskus AS GreenMarine Esteve Terminal AS Kersti Väinsalu Aljona Villmann Regina Rass Helve Mandzolo Ljudmila Zaitseva Sergei Kruglov Valentina Volkova Nikolai Pitsugov Jaanus Ilumets Mare Leiten Liisi Puntso Marju Jaanimägi Mariann Laev Janno Mägi Vladislav Tsigin Sergei Maksimenkov Viktoria Nikiforova Viktoria Visbek Jelena Rudaja Rita Semjoniva Paldiski Vene Gümnaasiumi õpilased Paldiski Gümnaasiumi õpilased AÜ Marina elanikud Mare Välba Ja kõiki, kes võtsid osa Paldiski Talgupäevast 2010 Suur aitäh Teile! Austatud Teise maailmasõja veteranid, tagalatöölised, endised fašistlike laagrite vangid! Õnnitleme Teid südamest Teises maailmasõjas saavutatud võidu 65. aastapäeva puhul! Teie ennastsalgavus, mehisus ja kangelaslikkus on meie rahva ühtsuse ja kokkuhoidmise sümboliks. Nende, üle jõu käivalt raske koorma enda õlule võtnud ning sõjaaja nälja- ja külma-aastad üle elanud naiste, laste ja vanurite vaprus ja sitkus äratab paratamatult vaimustust. Head tervist ja pikki eluaastaid kõigile neile, kes taplesid vaenlasega rindel, kes võitlesid partisanisalkades, kes kannatasid fašistlikes koonduslaagrites või kes töötasid uneks või puhkuseks aega võtmata tagalas! Soovime teile, teie lähedastele ja pereliikmetele kogu hingest kõike kõige paremat ning selget sinist taevast teie kohale! Paldiski Linnavalitsus (Ajalehe nimetus on registreeritud Eesti Patendiametis ja selle kasutamine muudel väljaannetel on ilma omaniku loata keelatud) Väljaandja Paldiski Linnavalitsus e-mail: elena.villmann@paldiski.ee ja tel. 534 00 641 Paldiski Linnalehe elektrooniline aadress: www.paldiskilinnaleht.com Trükk AS Rebellis
l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 Keskkonna ja heakorraalastest tähelepanekutest Paldiski linnas Pärast lume sulamist kerkis Paldiski linnas üles väga suur probleem valge lumevaip oli kinni katnud lemmikloomade väljaheited, mis on loomaomaniku poolt koristamata. Ometigi sätestatakse Paldiski linna koerte, kasside ja muude lemmikloomade pidamise eeskirja punktis 15.4, et loomapidaja peab jälgima sanitaar- ja hügieeninõudeid, sealhulgas koristama oma looma väljaheited. Paldiski linnas on paigaldatud piisaval hulgal prügikaste. Seega ei tohiks olla probleemiks ka see, kuhu saaks oma lemmiklooma väljaheite ära visata. Praegune olukord on aga selline, et reostatud on rohealad ja isegi kõnniteed. Lemmiklooma omanikud, pidage lugu meie kaunist linnast ja täitke lemmikloomade pidamise eeskirju! Teiseks suureks murettekitavaks probleemiks on saanud asjaolu, et paljud linnaelanikud viivad oma prügikotid Paldiski Vene kalmistu prügikonteineri juurde. Ometigi on ju kõikide korteriühistute juures vastavad konteinerid olemas. Tuletame meelde, et selline tegevus on karistatav kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahviga. Kui selline seadusevastane tegu on tehtud juriidilise isiku poolt, siis rahatrahvi suuruseks võib olla kuni 30 000 krooni. Kas tõesti ei pane selline sanktsioonimäär inimesi mõtlema, kuhu oma prügi ära visata? Linnas ringi liikudes jäävad silma korteriühistute juures suurjäätmete hunnikud (mittegabariitne prügi), kuhu on visatud ka elektroonikaseadmed ja isegi vanad autorehvid. Tegemist on ohtlike jäätmetega ja tuletame meelde, et Alexela tankla terrotooriumile on paigaldatud kaks selleks otstarbeks ettenähtud konteinerit, kuhu saab tankla lahtioleku aegadel (07.00-22.00) viia oma ohtlikud jäätmed, purunenud elektroonikaseadmed jne. Konteinerite võti on kõikidele kättesaadav tankla töötaja käest ja jäätmete ladustamine on tasuta. Üks konteiner on ette nähtud elektrooniseadmete ladustamiseks, teine värvide, õlide, liimide, vaikude, ravimite, päevavalguslampide, patareide ja akude tarbeks. Vanad autorehvid võib ladustada konteinerite vahetusse lähedusse selleks ettenähtud kohale. Palun ärge visake endale mittevajalike kodutarbeid, kulunud autorehve ja ohtlike jäätmeid metsa alla! Meil on olemas koht, kuhu saate need tasuta ära anda! Pakri poolsaar oma kauni loodusega väärib seda, et temast lugu peetakse! Paldiski linnavalitsus teatab Pensionärid saavad sõita Keilasse panka alljärgnevatel kuupäevadel: 12.mail, 18. mail, 25. mail ( 8-kohaline buss) Väljasõit kõikidel päevadel kell 10.00 ja 11.30 Paldiski Peetri Pizza juurest. Eelregistreerimine telefonil 6 790 620, Mare Välba. PALDISKI LINNA VEETORUSTIKE HOOLDUSTÖÖDE TEOSTAMINE Paldiski Linnahoolduse OÜ teatab, et alates 10. maist kuni 18. juunini 2010 teostatakse tööpäevadel kella 08.00-st kuni kella 17.00-ni Paldiski linna veetorustike hooldustöid. Sellega seoses esineb veekatkestusi ning vee värvuse muutusi. Vastavalt tööde käigule hoiatab Paldiski Linnahoolduse OÜ tarbijaid veevarustushäiretest piirkonniti ette vähemalt ühe päeva. Vabandame tekkivate ebamugavuste pärast ja loodame elanike mõistvale suhtumisele. Tel. 6391404 53024042 Paldiski Linnahoolduse OÜ PALDISKI GÜMNAASIUMIS 13.mail 2010 Kell 16.30 K E V A D K O N T S E R T MÕTLEN SULLE Üles astuvad I IV klassi õpilased Paldiski Linnaleht nr.12/81 3
Kooliaastaist tõuseb tulu Paldiski Vene Gümnaasiumis on lõppemas järjekordne kooliaasta. Meie kool on rikas oma traditsioonide poolest. Õpilased ja õpetajad tegelevad aktiivselt õppetöö ja klassivälise huvitegevusega, osalevad meeleldi mitmesugustes konkurssides, festivalidel, olümpiaadidel jms. Septembris toimus Tallinnas Puškini Instituudis vene keele olümpiaad. Testis osales õpilasi kogu vabariigist. Kaheksa võitja hulgas, kes sõitsid Moskvasse rahvusvahelisele vene keele olümpiaadile, oli ka meie gümnaasiumi 12. klassi õpilane A. Sadovskaja (õpetaja V. Zaitseva). Olümpiaadi viis läbi M. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool. Osalejateks olid Baltimaade ja SRÜ riikide võistkonnad. Konkurss koosnes kolmest osast: kirjand, grammatikaharjutus ning maa ja kultuuri tundmine. Eesti võistkond esines edukalt. Lisaks konkursile ootas osalisi mitmekesine kultuuriprogramm. 13. novembril toimus Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis juba traditsiooniks kujunenud vene keele festival. Festivalile kutsuti 9. 12. klaaside õpilastest vene kultuuri, keele ja kirjanduse austajaid. Kokku oli 40 Eesti koolist 215 osalejat: 85 vene õppekeelega koolidest ja 130 eesti õppekeelega koolidest. Meie gümnaasiumist osales üheksa õpilast: Julia Kuznetsova, Olesja Rešnjak, Dmitri Plotnikov, Valeria Sterzljeva, Konstantin Krugljakov, Aleksei Volkov, Aleksandra Sadovskaja, Mihhail Beljajev ja Vladislav Sahharov. Osavõtjad jaotati rühmadesse niiviisi, et igas võistkonnas oleks erineva õppekeelega koolide õpilasi. Festivalil osalejate ees seisid rasked ülesanded: mõelda välja deviis, esitada kogu võistkonnaga üks kiirkõneline fraas, viktoriin, helindada multifilm, laulda laule jne. Festivali lõppedes said kõik osalejad mälestuseks tänukirja ja kingituse. 19. veebruaril tähistati meie gümnaasiumis emakeele päeva. See möödus huvitavalt ja mitmekesiselt: esmalt sukeldusime Talvemuinasjuttu, mille kinkisid meile lapsed, kes mõistsid suurepäraselt lugeda vene poeetide luuletusi võlur Talve kohta; seejärel kohtusime silmapaistva inimese kirjastuse KPD juhataja V. Kašinaga, kellelt saime teada, missuguseid uudisteoseid parajasti Paldiski Linnaleht nr. 12/81 trükiks ette valmistatakse ja millised on just äsja ilmunud. Külaline kinkis meie raamatukogule kaks väärtuslikku raamatut: Estonija v litsah ( Eesti isikutes ) ja Litsa Estonii ( Eesti isikud ), mis pajatavad meie vabariigi kuulsatest ja tuntud inimestest. Peo korraldajad olid vene keele ja kirjanduse õpetajad V. Zaitseva ja S. Tikhonova. Mitmete kuude vältel korraldasid meie gümnaasiumi õpetajad ka loodusteadustele füüsikale, bioloogiale ja keemiale pühendatud üritusi ja väljasõite. Keskastmele viidi läbi õppetunnid Orhideede imeline maailm, kus õpilased said selle ebatavalise ja liigirikka taime kohta nii mõndagi teada. Oktoobris toimus ekskursioon tervishoiumuuseumisse ja veepuhastusjaama. Loodusteaduste päevade väärikaks lõppakordiks kujunes konverents Roheline energia, mille valmistasid ette 12. klasside õpilased füüsikaõpetaja J. Rumyantseva juhendamisel. Selle teoreetilise konverentsi teemat ei valitud mitte juhuslikult, kuna maailma looduskeskkonna seisund on praegusel ajal rahutukstegev. Konverentsil osalejatel oli kasulik teada saada, kuidas sellised energiaallikad, nagu tuul, päike ja vesi, inimese poolt kasutust leiavad. Õpilased esinesid huvitavate ettekannetega läbiviidud uuringute kohta: J. Rassadinova ja A. Oleinik teemal Päikeseenergia, A. Volkov ja A. Sadovskaja teemal Roheline energia ning D. Plotnikov, V. Županov ja K. Krugljakov teemal Tuuleenergia. A. Šenderjuk ja M. Beljajev esinesid ettekandega Tooraineallikate alternatiivne kasutamine. Konverentsi kokku võtva ettekandega ja ettekandega veel ühe energiaallika aatomienergia kohta esines füüsikaõpetaja J. Rumyantseva. 20. veebruaril toimus Rahvusraamatukogu väikeses saalis vabariikliku kooliõpilaste teaduslik-uurimusliku konverentsi Tähering teine voor. Konkursile olid välja valitud 25 Narva, Tartu, Paldiski, Pärnu ja Tallinna koolide õpilase tööd. Paldiski Vene Gümnaasiumi esindas 12. klassi õpilane A.Volkov tööga Roheline energia, milles ta üldistas ja täpsustas novembris tehtud uurimise tulemusi. Meie õpilase esinemine oli ülesehituslikult kõigiti kõrgetasemeline ning vastas komisjoni karmidele nõuetele. 6. novembril külastas 15 meie gümnaasiumi 9. 12. klassi õpilast ja kolm õpetajat integratsiooniprojekti Harjumaa koolide koostöö raames Maardu kooli. See oli vastukülaskäik: Maardu põhikooli õpilased ja õpetajad väisasid meid möödunud aastal, tutvudes meie linna ajalooga ning meie gümnaasiumi ja selle õpilastega. Maardus külastasime koolis üles pandud näitust, osalesime linna ajaloo tundmise alases võistkondlikus mängus ning ümarlaua töös. Peamine oli aga meie gümnaasiumide õpilaste vaheline suhtlemine ja omavaheline tutvumine. Nende kohtumiste algataja ja korraldaja oli ajalooõpetaja T. Sahharova. Kohtumised Baškortostani kooliõpilastega on muutunud juba traditsiooniks. Tänavu 23. veebruaril võõrustasime külalisi: Salavati linna koolide eriklasside õpilasi. Nad viibisid Eesti iseseisvus-
l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 päevale pühendatud pidulikul aktusel ning kohtusid meie gümnaasiumi 12. klassi õpilastega. Oli huvitav ja kasulik kohtumine: lapsed said teada paljugi uut ning jätkasid oma tutvust ekskursiooni käigus Pakri poolsaarel. Külalised saabusid meile aktsiooni Ei narkootikumidele! egiidi all ning äsja saime selle aktsiooni raames Salavatist kasulikke kingitusi. Sel õppeaastal viidi läbi ka eesti keele ainenädal, mille vältel toimusid järgmised üritused: eesti kirjanduse aineline õppeekskursioon A. H. Tammsaare majamuuseumisse 10. klassi õpilastele, õpetaja G. Juhanson; muusikaline etendus eesti keeles pealkirja all Martini seiklused 1. 4. klasside õpilastele, õpetajad N. Žukova ja T. Lindeberg; joonistusvõistlus Mina ja Eesti loodus, õpetaja L. Redko; projekti Reis Paldiskist Tallinnasse esitlus 8. klassi õpilastele, õpetajad J. Štroman ja S. Šiškova; esseekonkurss 10. 12. klasside õpilastele, õpetaja J. Štroman; luulekonkurss 3. 7. klasside õpilastele, õpetaja L. Redko; 10. 12. klasside õpilaste vahetus Paldiski Gümnaasiumi ja Paldiski Vene Gümnaasiumi vahel. loodusõpetuse kombineeritud olümpiaad, õpetaja N. Chilimskaya 1. koht; 4. 4a. klassi õpilane Arina Makarenko, matemaatika, õpetaja N. Chilimskaya 2. koht; 5. 5. klassi õpilane Viktoria Strelnikova, vene keel, õpetaja S. Tikhonova 3. koht; 6. 6. klassi õpilane Nikita Volkov, ajalugu, õpetaja S. Tchitcherina 2. koht; 7. 7. klassi õpilane Jana Kamoza, bioloogia, õpetaja J. Perova 3. koht; 8. 10. klassi õpilane Olesja Rešnjak, bioloogia, õpetaja J. Perova 3. 4. koht; 9. 10. klassi õpilane Olesja Rešnjak, eesti keel, õpetaja J. Štroman 2. koht; Igal aastal toimuvad meie koolis aineolümpiaadid matemaatikas, füüsikas, keemias, loodusõpetuses, bioloogias, ajaloos, vene keeles ja kirjanduses, eesti keeles ning inglise keeles. Esimese valikvooru võitjad osalevad maakondlikel olümpiaadidel. Sel õppeaastal kaitses meie gümnaasiumi au 40 õpilast. 10. 10. klassi õpilane Andrei Šenderjuk, füüsika, õpetaja J. Rumyantseva 3. koht; 11. 10. klassi õpilane Andrei Šenderjuk, matemaatika, õpetaja M. Šenderjuk 1. koht; 12. 10. klassi õpilane Ilja Kazantsev, matemaatika, õpetaja M. Šenderjuk 3. 4. koht; 13. 12. klassi õpilane Mihhail Beljajev, füüsika, õpetaja J. Rumyantseva 1. koht; 14. 12. klassi õpilane Aleksei Volkov, füüsika, õpetaja J. Rumyantseva 2. koht. Auhinnalistele kohtadele tulid: 1. 2. klassi õpilane Arina Jermitšjova, matemaatika, vene keele ja loodusõpetuse kombineeritud olümpiaad, õpetaja N. Aguškina 2. koht; 2. 2. klassi õpilane Kristina Kavelitš, matemaatika, vene keele ja loodusõpetuse kombineeritud olümpiaad, õpetaja N. Aguškina 3. koht; 3. 4.a klassi õpilane Maksim Savinov, matemaatika, vene keele ja Õnnitleme kõiki õpilasi ja õpetajaid väärika esinemise puhul! Niisuguste tulemuste saavutamiseks õppetöös on vaja ka perekonna toetust, mistõttu täname kõigi olümpiaadidel silma paistnud õpilaste vanemaid ja soovime edu edaspidiseks! Meie kooli klassivälisest ja sporditööst räägiksime teile meeleldi ajalehe järgmistes numbrites. Paldiski Linnaleht nr.12/81 5
26. aprillil külastas meie linna Baškortostani delegatsioon. Paldiskilasi ja kauge Baškortostani külalisi seovad ammused sõbralikud suhted. Delegatsiooni koosseisu kuulusid Baškortostani kultuuriseltsi AGISEL esindajad ning delegatsiooni juht oli Iglini rajooni omavalitsuse juht. Just sellel maal sündis ja mehistus kuulus baškiiri rahva poeg Salavat Julajev. Paldiski Vene Gümnaasiumi saalis toimus asjakohane kontsert ning enne selle algust tervitas Paldiski elanikke soojade sõnadega baškiiri delegatsiooni juht, kes andis linnale üle ka mälestuskella. Vastuseks esines tervituskõnega Paldiski linnavolikogu esimees Nikolai Pitšugov. Ta väljendas lootust, et meie sõbralikud suhted edaspidi mitte ei katke, vaid ainult tugevnevad, ning andis külalistele mälestuseks nende külaskäigust Paldiskisse üle pildi meie linna vaatega. Baškiiri flööditaolise rahvapilli kurai ergastavad hääled, meloodilised lauluviisid ja sütitavad tantsud läksid otse vaatajate südameisse. Saal võttis esinejaid vastu tugevate aplausidega. Pärast kontserti asetasid külalised koos Paldiski linnavalitsuse liikmetega pidulikult Salavat Julajevi mälestusmärgi jalamile lilli ja pärgi. 21 aprillil toimus Vene Gümnaasiuumis traditsiooniline ettevalmistatud muusikakooli õpetajate poolt kevadkontsert. See kord muusikud esitasid programmi filmide muusikast, mis oli meelepärane igale saalis kohalviibinud kuulajale. Kontsert on läinud suure eduga. Paldiski Linnaleht nr. 12/81
l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 ANSAMBEL KRÜÜSEL VÕITIS PEAPEEMIA Paldiskist pärit ansambel Krüüsel (kõik liikmed seotud Paldiski Gümnaasiumiga) on võitnud peapreemia Moostes peetud XI Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü 2010. Paldiski Linnavalitsus õnnitleb noori artiste suurepärase esinemise puhul ja soovib edu loomingus, jätkuvalt austajate ovatsioone ja uusi võite tulevikus. Infot festivali ja selle väärika zürii kohta ning ansambli kohta leiab all olevatelt neti-aadressidelt. http://folkfest.polvamaa.ee http://www.hot.ee/kruusel01/ http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/rahvamuusikatootluse-festivali-peaauhind-laks-paldiski-ansamblile-kruusel TÄHELEPANU LAPSEVANEMAD!!! Paldiski Gümnaasiumis (Rae 56) toimub neljapäeval, 13. mail kell 18.00 (II korrusel IV klassis) LASTEVANEMATE KOOSOLEK sügisel 2010 I klassi astuvate laste vanematele. Kohtumine kooli direktsiooni ja klassijuhatajaga. On võimalik last kooli registreerida (vajalik lapse sünnitunnistus ja vanema ID-kaart või pass). Lisainfo tööpäeviti kell 8.00 16.00 tel 674-1389. PALDISKI MUUSIKAKOOL OOTAB UUSI ÕPILASI 2010/2011 õ/a. ERIALAD: KLAVER VIIUL FLÖÖT PLOKKFLÖÖT KLARNET SAKSOFON KITARR LÖÖKPILLID Avaldused tööpäeviti 10.05.-31.05.2010.a kell 10.00-19.00 Vastuvõtukatsed: 31. mai 18.00. Muusikakooli saalis Aadress: Paldiski, Rae 56 Tel. 6741-012, mob. 53841816 Lugeja kiri Meie armastatud ema, vanaema ja vanavanaema Ljudmilla Paveli t Zaitseva sündis 9. mail 1935. 1942. aastal, kui ta oli 7aastane plikatirts, tõid fašistid ta koos vanemate ja vendadega Paldiskisse koonduslaagrisse. Sellest peale elabki ta Eestimaal, mis on saanud tema kodumaaks. Meie peres on kogu aeg olnud tugevalt ühte põimunud kaks suurt tähtpäeva: võidupüha ja ema sünnipäev. Sel päeval öeldakse meie pere pidulauas esimene toost võidu terviseks ja teine ema terviseks. Ema on meile jutustanud, kuidas ta jäi koonduslaagris väga haigeks ning üks Saksa sõdurist valvur tõi talle maiustusi. Kui ta juba paranemas oli, ütles sõdur, et nende omad on lahkumas ja varsti tulevad teie omad, st venelased. Seejärel oli Paldiskis tugev pommitamine ja vangid jõudsid hädavaevu linnast põgeneda. Tallinna poolt tulevaid Nõukogude tanke võeti vastu lilledega. Üks tank jäi seisma ning tankistid tõstsid meie ema, heledapäise plikakese, tanki soomuskattele istuma. Nõndaviisi sõitis ta meie linna sisse tankiga ja võitjana! Sellised mälestused siis sõjast... Hiljem lõpetas ema Paldiski kooli, kohtas oma elu armastust, läks mehele ja sünnitas kaks last. Ta töötas kogu oma elu kohusetundlikult meie linna ettevõtetes, teenides välja mitmeid autasusid ning kõigi, kes teda tunnevad, austuse ja armastuse. Sõpru ja sugulasi on meie emal rohkesti. Ka lapselapsed on juba suureks kasvanud: kokku seitse poisiklutti. Nüüdseks on ilmavalgust näinud ka esimene lapselapselaps. See teeb vanavanaemale eriti rõõmu: on, kelle eest hoolitseda, ja elu läheb edasi. Ennast lõdvaks lasta pole meie emal lihtsalt mahti: küll on vaja nokitseda suvilas, mis on talle väga armas, küll on tarvis tegelda lastelaste ja lapselapselapsega. Kuniks aga inimene tunneb ennast vajaliku ja armastatuna, on ta ka õnnelik. Hoidku Sind jumal, meie kallis ema! Tugevat tervist Sulle ja pikki aastaid! Sinu lapsed ja lapselapsed Paldiski Linnaleht nr.12/81 7
HARJU MAAVALITSUSE PRESSITEAtEd Maavanemale teeb muret ajalooliste jaamahoonete seisukord Harjumaal Harju maavanem Ülle Rajasalu pole rahul mitmete maakonna piires asuvate raudteejaamade seisukorraga. Räämas raudteejaamad on taagaks omavalitsusele ning elanikele, kuigi need peaksid olema kohaliku kogukonna visiitkaardiks. Olen maakonnavisiitide käigus muuhulgas külastanud ka raudteejaamu Sauel ja Kiisal ning leian, et taolises trööstitus olukorras hoonetega ei tohiks kumbki omavalitsus leppida, lausus Ülle Rajasalu. Leian, et endised raudteejaamahooned, mis on nii arhitektuurselt väärtuslikud kui ka miljööväärtuslikud, on lubamatus seisus ning vajavad tõsiseid renoveerimistöid. Erinevatele omanikele kuuluvad jaamahooned (Saue raudteejaama omanikuks on Eesti Raudtee ning Kiisa jaamahoone kuulub Edelaraudtee Halduse AS-ile) valmistavad kohalikele omavalitsustele muret ning vajavad renoveerimist. Raudtee näol on tegemist piirkonna tuiksoonega ning ka tänapäeval tähendab logistiliselt hea asukoht raudtee ääres lisaväärtust ümbruskonna elukvaliteedile. Paljud Eesti tuntud Filmiklubi üritus Paldiskis 27 aprillil leidis aset Paldiski Gümnaasiumis üritus mille käigus toimusid filmi HOME esitlus ja arutelud teravatel teemadel mis filmist kõige enam välja tulid. Kohale olid tulnud Eestimaa Roheliste erakonna esindajatena Ain Kabal, Marek Strandberg ja Karine Oganesjan. Kuigi üritusele oli vaba sissepääs oli osavõtt küllaltki kesine. Kindlasti oli üheks määravaks põhjuseks valitud aeg. Enamuse kohalolijatest moodustasid Paldiski Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Tore oleks olnud üritusel näha ka Paldiski Vene Gümnaasiumi õpilasi ning õpetajaid. Oli ju antud üritus suunatud eelkõige meie noortele, et nad näeksid oma silmaga millisesse olukorda on viidud meie planeedi elukeskkond meie endi poolt kes me ise sellel planeedil elame. Hakkavad ju tänased noored tulevikus edasi viima meie planeedil toimuva elu arengut, kuid selleks peab olema neil selge nägemus sellest millises suunas liikuda. Me ei saa puukidena istuda meie emakese Maa turjal ja teda tühjaks imeda. Vastasel juhul leiame ennast olukorrast kus meil varsti ei ole enam alles ühtegi loodusressurssi, ei puhast vett, õhku ega meid ümbritsevat taimkatet. Kõigele sellele juhibki tähelepanu Prantsuse režissööri 8 Paldiski Linnaleht nr. 12/81 linnad ja alevikud on kerkinud just raudteejaamade ümber ning ajalooline väärtus, mida jaamahoone kohalikule kogukonnale annab, on hindamatu. Maavanem tahab leida lahendusi jaamahoonete säilitamiseks ning neile uute funktsioonide leidmiseks. Kohalikud omavalitsused on huvitatud jaamahoonete korrastamisest ja paljudel juhtudel valmis ka sellesse panustama, kuid tihti on takistuseks omandiküsimused. Kui raudteeoperaatoril pole enam vajadust jaamahoone järele, siis tasuks omanikul koostöös omavalitsusega kaaluda erinevaid võimalusi hoonete, mis on kohalikud visiitkaardid, korrastamiseks. Mõnedel juhtudel oleks lahenduseks jaamahoone ja selle all asuva maa andmine munitsipaalomandisse või pikaajalise rendisuhte sisseseadmine. Loodan, et omanikud leiavad võimaluse raudteejaamade renoveerimiseks ning tahan aidata kaasa lahenduste leidmisele, et koostöös jaamahooned korda teha, lausus Ülle Rajasalu. Kaarel Kose Avalike suhete nõuniku kohusetäitja Harju Maavalitsus Yann - Arthus Bertrandi film HOME Ise on režissöör oma filmi tutvustuse sõnastanud nii: Selle filmi idee on minus küpsenud juba 15 aastat. Need asjad mida olen Maad linnulennult pildistades näinud ja teada saanud on mulle suurt mõju avaldanud. Nüüd tahan jagada neid teadmisi kõigi teistega. / / Me ei peaks keskenduma asjaolule, et 50% metsadest on hävinud vaid sellele kuidas säilinud metsi hoida. Oluline on meeles pidada, et siin maa peal elab 6 miljardit intelligentset olevust, kes saavad selles osas midagi ette võtta. Inimesed peavad aru saama, et meil kõigil on kohustus midagi teha ja me kõik saame anda oma panuse oma koduplaneedi elukeskkonna säilimiseks. Heameel oli näha, et paljusid kohaletulnuid ei jätnud linastunud film ükskõikseks ning inimesed esitasid huvitavaid teemakohalisi küsimusi, millele Marek Strandberg andis ka sisukaid vastuseid. Omalt poolt tahan korraldada taolisi temaatilisi kohtumisi ka edaspidi ning loodan, et järjest rohkem inimesi leiab aega nende ürituste külastamiseks. Urmas Sepp Aprillis sündis Harjumaal 183 last 2010 aasta aprillikuus registreeriti Harju Maavalitsuse kantselei rahvastiku toimingute talituse andmetel 183 lapse sünd, see on 37 võrra vähem kui 2010 märtsikuus, mil registreeriti 220 sündi ja 29 võrra enam kui 2009 aasta märtsis, mil registreeriti 154 sändi. Poisse sündis 99 ja tütarlapsi 84. Kaksikuid sündis üks paar, pere neljanda ja viienda lapsena. Esmasündinuid oli 61, teisi lapsi 75, kolmandaid 29, neljandaid 10, viiendaid 4, kuuendaid 2, seitsmendaid ja kaheksandaid lapsi üks. Surmaakte koostati kokku 65, mehi suri 29 ja naisi 36. Lahkunute keskmine vanus oli 71,5 aastat. Mehed elasid keskmiselt 66,5 ja naised 76,5 aastaseks. Registreeriti 8 ja lahutati 5 abielu. Nimemuutmise avaldusi rahuldati üks. Eevi Alaniit Rahvastiku toimingute talituse juhataja OÜ Evelin Reisid kutsub külastama Sankt-Peterburgi 27 30 mai 2010 a. Reisi hind 2390 EEK Reisiprogramm: Päevane ja öine linna ekskursioon Ekskursioon Puškini ja Pavlovski (Ekaterina lossi külastamisega) Ekskursioon Petergoffi ja Konstantini lossi Täiendav tasu: Eesti kodanikele viisa (650.-) Meditsiiniline kindlustus (37.-) Muusiomi sissepääsu pilet Väljasõit 27.05.2010 a. Paldiskist, Kaubamaja eest kell 7.00 Lisa informatsioon tel 5150532 või tavern is Peetri Toll Tere tulemast muinasjuttu! OÜ Evelin Reisid kutsub Teid külastama Djurgårdeni lõbustusparki, Aquaria veemuuseumi ja 17. sajandi laeva Vasa. Tallinn Stockholm 12. 14. mai 2010 Sõidu hind: 1590 krooni. Väljasõit Paldiskist 12. mail 2010 kell 15.00. Lisateave telefonil 51 50 532 või tavernis Petrovskaja Tamožnja.
KEVADTANGO Kevade saabumisest annab meie linnas märku korteriühistute juhatuseesimeeste aktiivne tegevus puude ja põõsaste hävitamisel. Näiteks aprilli keskel lõikas KÜ Rae 44 esimees L. Skovpnjeva täielikult maha ploomipuude võrad: maast jäid tolknema vaid pisut kõrgemad kui meetri pikkused tüved. Vahetult enne õitsemist on maha lõigatud ja ära nüsitud sirelipõõsad. Valel ajal tehtud tugeva pügamise tõttu ei pruugi taim sel aastal õide puhkeda või võib hoopiski hukkuda. Enne kui haarata kätte aianuga või oksakäärid, on tavaliselt soovitatav teatmekirjandusest järele vaadata, millal ja kuidas konkreetset taime tuleks pügada. Põõsaste klassifikatsiooni järgi kuulub sirel kauniõieliste rühma, mistõttu seda aretatakse eranditult õite, ja mitte lehtede pärast. Kui sirelit on tarvis pügada, tuleb seda alati teha pärast õitsemise lõppemist. Kasvatusviiside klassifikatsiooni järgi kuulub see üksikult kasvavate põõsaste hulka, mis vajavad üksnes sanitaarpügamist: vanade, nõrkade, kuivade ja deformeerunud võrsete või oksade ning juurevõsundite eemaldamist. Sireli ebaõige pügamise tõttu vahetult enne õitsemist kaotab sirel oma dekoratiivsuse kolmeks aastaks, sest õiepungad moodustuvad ainult küpsetel kolmeaastastel võrsetel. Millisel juhul peab omanik hekke ja puid pügama? Siis, kui puud või põõsad kasvavad krundi piiridest välja, varjavad tehnilisi liikluse reguleerimise vahendeid või takistavad jalakäijate või sõidukite liikumist. Arvestades, et need sirelipõõsad ja ploomipuud on istutatud ja kasvavad keset haljasala, polnud mitte mingit vajadust neid maha saagida ja hukkumisele määrata. Täpselt samamoodi talitas oma puudega ka KÜ Rae 46 (juhatuse esimees M. Žukova), ainult et mullu sügisel. Rae 44 Mahalõigatud puuvõrad Rае 46 asuva maja ees. Mida seaduse selle kohta ütleb? Kinnisvara omanikul ei ole õigust puid ega põõsaid vastava raieloata maha raiuda. Kõiki neid sandistatud puid vaadates on ilmne, et raieluba pole neile korteriühistutele keegi andnud. Kuidas muidu seletada alles jäetud tüvekönte? Tahaksin linnavalitsuselt teada, kui kaua veel niisugune omavoli kestab. Hoonetealuse maa erastamisel ei muutu korteriühistud automaatselt haljastusrajatiste omanikuks. Linna kogu haljastus kuulub munitsipaalomandisse ja peab olema linna registris registreeritud. Kohalik omavalitsus peab lõppude lõpuks välja töötama haljastusliku ehituse kontseptsiooni. Ainult omavalitsusel on õigus otsustada, mida ja kuhu istutada ning missugused puud või põõsad välja juurida, lähtuvalt loodusesse säästva suhtumise põhimõttest. Haljastusalane harimatus on juba viinud selleni, et Paldiski on juba märkimisväärse osa oma rohelusest kaotanud ning muutunud aedlinnast hoolitsemata ja täislagastatud tööstustsooniks. Jalutage vaid läbi meie linna, heitke pilk hoovidesse, mis paiknevad vaid mõnekümne meetri kaugusel Rae peatänavast. Mustus, surnud loomad, ebasanitaarsus. Rae 46 majas mürgitab keegi kasse. Märtsi- ja aprillikuu jooksul on kojamees leidnud ja ära koristanud seitse kassikorjust. Prügihunnikud on alles veel mullukevadistest koristustalgutest ja need kasvavad aina suuremaks. Tuule tänaval vedeleb ikka veel möödunud aastast jäänud prügi. On alanud linnade kevadkoristus. Aga kuidas on meil? Kes peab tegema korda Aia ja Tuule tänava vahelise maa-ala? Mahajäetud krundid on täis risustatud. Mullu kevadel maha põlenud puumaja jäänused on tänini koristamata. Alates Sadama tänava ristmikust kuni Paldiski gümnaasiumini avaneb Tuule tänaval vaid väga kurb pilt: ümberringi prügi, umbrohi kasvab vööni. Kas see polegi linna territoorium? Või teeme endiselt näo, et sellist tänavat linna kaardil polegi? Linnaelanikud ju ometi kasutavad seda. See tuleb korda teha just nimelt nüüd, enne kui see on uut rohtu täis kasvanud. Tuleb ära vedada kogu prügi ning kõrvaldada haljasaladelt metsakuiv, et oleks võimalik kas või kaks-kolm korda suvehooaja jooksul rohtu niita. Kui see tänav korda teha, saaks linn ja linlased koha, kus jalutamas ja lõõgastumas käia. Bioloog Natalja Tselikova L. Bõstranskaja foto l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 Korteriühistu Rae 44 juhatuse esimehe Ljudmilla Skovpnjeva kommentaar Otsus need põõsad maha võtta võeti vastu möödunudaastasel korteriühistu üldkoosolekul. Asi on selles, et need põõsad kasvasid kanalisatsioonitrassi kohal, mis peab olema istutatud taimedest vaba. Põõsaste mahavõtmiseks ei ole luba tarvis. Enne puude lõikamist teisel pool maja võtsime linnavalitsusest vastava loa. See on meil olemas. N. Tselikova, kes tegi oma maja välisukse juurde peenra, ei hoolitsenud selle eest aga millegipärast üldse. Pärast seda, kui meie korteriühistu juhatuse liikmed palusid tal oma peenar korda teha, hakkas ta meiega skandaalitsema. Et sellele konfliktile lõpp teha, tuli mul ühistu juhatuse esimehena vastava avaldusega politseisse pöörduda. Inimesed, olge üksteise suhtes lahkemad! Aeg on praegu niigi raske. Ei maksa oma viha teiste peale välja valada. Aidake kaasa korteriühistute töös, kuivõrd need esindavad ju meie ühist kodu. Korteriühistu Rae 46 juhatuse esimehe Marina Žukova (Jefimova) kommentaar Ühe metsiku kirsipuu pidime tõesti maha saagima, kuna see puu oli täiesti kuivanud ning istutatud mitte 3 meetri kaugusele hoonest, nagu ette nähtud, vaid 10 sentimeetri kaugusele, mistõttu see murendas maja konstruktsiooni ja rikkus hoovi välisilmet. Seejuures tahaksin lisada, et viimase aja jooksul oleme istutanud maja ümbrusesse üle 100 põõsa. Seega tegeleme haljastusega vägagi. Paldiski elamu- ja kommunaalmajanduse aselinnapea Andrei Martõnjaki kommentaar Vastavalt Paldiski Linnavolikogu 27.septembri 2007.a määrusele nr 12 Puu(de) raiumiseks loa andmise tingimused ja kord Paldiski linnas ei ole vaja raieluba taotleda kuivanud puude ning alla 8 cm rinnasdiameetriga (mõõdetakse 1,3 meetri kõrguselt juurekaelast) puude, põõsaste ja viljapuude raiumiseks. Hoolduslõikusluba ei ole vaja taotleda kuivanud okste ja vesivõsude kõrvaldamiseks. Hoolduslõikuseks loetakse puu võra hooldamiseks ja kujundamiseks ette võetavat lõikust, mille käigus puid ei likvideerita. Paldiski Linnavalitsus ei kirjuta ette territooriumi valdajale, kuidas hoolduslõikust või puude raiumist läbi viiakse. Tööde teostamisel eeldame me raieloa/hoolduslõikusloa taotlejalt vajaliku kvalifikatsiooni olemasolu tööde teostamise tellimise asjatundjatelt. Tuule tänava põlenud maja asub reformimata riigimaal. Tänavune linna eelarve jäätmekäitluse osas võrreldes eelmise aastaga on vähenenud 550 000.-lt 180 000-ni ja haljastuse alal 1 200 000-lt 300 000-ni. Praegune linna finantsolukord võimaldab korras hoida ainult linnaparke ja peatänavaid, kuid esimesel võimalusel soovime korrastada ka Tuule tänavat. Paldiski Linnaleht nr.12/81 9
2.mail toimusid Paldiskis lahtised võistlused lestadega kiirujumises Võistlused toimusid viies vanusegrupis vastavalt sünniaastatele: 1998, 1999, 2000, 2001 ja 2002 ja nooremad. 120 osaleja hulgas olid noored sportlased nii Maardust, Tallinnast kui ka meie Paldiskist. Noorimas olid kaks 2004.a. sündinud tütarlast Arina Tšernikova spordiklubist Tul ja Kristina Bibrovskaja spordiklubist Kuldlest. Paldiski spordiklubi Kuldlest ujujad saavutasid suurepäraseid tulemusi. Iga võistleja unistab ju võidust. Treeningud ja võistlustest osavõtt aitavadki paljudel oma unistusi täide viia. Meie auhinnasaajad: Viktoria Strelnikova 1998 1 koht 50м. BF 5 medalit (neiud 3 pronksi ja noormehed 2 kulda). 10 Paldiski Linnaleht nr. 12/81 2 koht 50м. Lest. Elina Pozderova 1999 1 koht 50м. BF 1 koht 50м. Lest. Kristina Morozova 1999 2 koht 50м. BF Polina Antonjuk 2000 2 koht 50м. BF Laura Parts 2000 3 koht 50м. Lest. Svetlana Silitšenko 2001 1 koht 50м. BF Diana Prudnitšenko 2001 2 koht 50м. BF Каtrin Mell 2001 3 koht 50м. BF 2 koht 50м. Lest. Dana Smirnova 2003 1 koht 50м. BF 1 koht 50м. Lest. Кristina Bobrovskaja 2004 3 koht 50м. BF 3 koht 50м. Lest. Аleksei Beljajev 1998 1 koht 50м. BF 1 koht 50м. Lest. Igor Barnatskii 1999 1 koht 50м. BF 1 koht 50м. Lest. Danila Dotsenko 2000 1 koht 50м. Lest. 3 koht 50м. BF Arnold Nazarina 2000 2 koht 50м. BF 3 koht 50м. Lest. Denis Savinov 2001 1 koht 50м. BF Aleksander Piroženko 2001 3 koht 50м. BF Daniil Bobrov 2001 3 koht 50м. Lest. Кlim Balahontsev 2002 3 koht 50м. Lest. Viimaseks võistluste etapiks oli teatevõistlus 8 x 50m BF. See oli kõige eredam, närvekõditavam võistlus. Spordiklubi Kuldlest esindas kaks võistkonda. Meie fännide rõõmuks olid tulemused järgmised: 1.koha - SK Kuldlest meeskond-1 (Paldiski) 2.koha - SK Fortuna meeskond (Tallinn) 3.koha SK Kuldlest-2 meeskond (Paldiski) 4.koha MAK meeskond (Maardu) 5.koha A. Tulk meeskond (Tallinn) 6.koha Meduus meeskond (Tallinn) Paldiski Linnavalitsus koos Spordikulubiga Kuldlest õnnitleb kõiki meie sportlasi ja soovib jätkuvalt uusi suuri võite! 17. aprillil toimusid Riias Rahvusvahelise Taekwon-do Föderatsiooni (WTF) Läti lahtised meistrivõistlused taekwon-do s. 17. aprillil toimusid Riias Rahvusvahelise Taekwon-do Föderatsiooni (WTF) Läti lahtised meistrivõistlused taekwon-do s. Saali kogunes ligikaudu 300 osavõtjat kolmest riigist (Läti, Leedu ja Eesti). Eesti võistkonda kuulusid ka meie piirkonna sportlased. Võistlus toimus kahel alal: sparring us ja Tul i kompleksharjutustes. Kõik meie sportlased saavutasid auhinnalised kohad, näidates vastastele oma võidutahet. Maksim Plahti ja Jelizaveta Plahti tulid mõlemad esikohale Tul i kategoorias, olles kumbki alistanud mitu vastast. Head tehnikat demonstreerinud Marina Pozdnjakova suutis saavutada teise koha, Maksim Kitšiginil ja Olga Borissenkol tuli aga seekord leppida kolmanda kohaga. Sparring u kategoorias näitasid meie võitlejad mitmeid häid lööke ja kombinatsioone, kuid kõiki esikohti ära võtta siiski ei õnnestunud. Kokkuvõttes jäi Marina Pozdnjakova tulemuseks kolmas koht ning Olga Borissenko, Jelizaveta Plahti ja Maksim Plahti tulemuseks teine koht. Paldiski võistkonna noorim liige oli Valeri Panov. Need olid tema esimesed väljasõiduvõistlused ning, kuigi ta suutis vastase tugevatest löökidest läbi tungida, ei õnnestunud tal ilmselt tugeva närveerimise tõttu siiski võitu saavutada. Tul i kategoorias toimusid võistlused ka võistkondade arvestuses. Sellel alal said meie neiud läti vastaste järel kolmanda koha. Poisid võitlesid aga välja esikoha, jätmata teistele võistkondadele mitte mingeid šansse. Üldkokkuvõttes tõid meie sportlased koju individuaalarvestuses 7 medalit (3 pronksi, 3 hõbedat ja 1 kulla) ning võistkondlikus Tul i arvestuses Meie võistlejad näitasid ennast väga heast küljest. Need võistlused on möödas, aga lõdvaks lasta ennast veel ei saa. Juba üsna varsti, 15. 16. mail Tallinnas Kalevi spordihallis, toimuvad järgmised võistlused Baltimaade avatud karikavõistlused BaltCup 2010, kus loodame näha võimalikult palju meile kaasa elajaid. Uute kohtumiste ja uute võitudeni!
Lehekülg lastevanematele Positiivse kasvatuse printsiibid Efektiivne alternatiiv traditsioonilistele kasvatusmeetoditele (Artikli algus lugege eelmises ajalehenumbris) 3. Negatiivsete emotsioonide ilmutamine on normaalne. Lubades lapsel väljendada negatiivseid tundeid, võimaldavad vanemad tal õppida oma emotsioone valitsema ja oma tundeid teadvustama, mis sigitab temas enesekindlust. Sellised negatiivsed emotsioonid nagu viha, kurbus, hirm, kahetsus, pettumus, rahutus, hämmeldus, kadedus, solvumus, ebakindlus ja häbi, pole mitte üksnes loomulikud ja normaalsed, vaid on ka olulised kasvamise komponendid. Negatiivsed emotsioonid on normaalsed ja neist tuleb lapsega rääkida. Negatiivsete emotsioonide väljendamise aeg, koht ja viis võibki olla kohatu, kuid need emotsioonid ise on alati normaalsed. Vihapursked on lapse arengu seisukohast vajalikud, aga ta peab teadma, et need pole lubatavad mitte igal pool ja mitte alati. Teisest küljest pole vaja ka lapsele takka kiita, et ta annaks vihale voli muidu hakkab ta korraldama skandaale just neil hetkedel, kui teil pole võimalik tekkinud probleemiga efektiivselt tegelda. Positiivse kasvatuse vaatepunktist pole lubatav, et lapsed tunneksid ennast vastutavana vanemate tuju eest. Kui lapsele antakse mõista, et tema emotsioonid ja vajadus olla mõistetud tekitavad täiskasvanuile ebamugavust, hakkab ta oma tundeid alla suruma ning kaotab sideme oma tegeliku minaga ja annetega, mis tärkavad siis, kui inimene on siiras. Et aidata lapsel tema emotsioone selgemalt teadvustada, peavad vanemad ta osavõtlikult ära kuulama, mitte aga jagama omi tundeid. Kuulamise kunst on sihitud sellele, et mõista lapse soove ja vajadusi, ärgitades teda selleks pealetükkimatult avameelsusele. Pärast seda, kui laps on õppinud negatiivseid emotsioone teadvustama ja väljendama, on tal tunduvalt lihtsam arendada endas tugevat eneseteadvust ning avada järkjärgult oma loominguliste võimete, intuitsiooni, armastuse, enesekindluse, rõõmu, kaastunde, südametunnistuse ja oma vigade heastamise võime sisemine varamu. Kõik need tähelepanuväärsed omadused, mis aitavad inimesel täiel jõul särada ning saavutada edu ja ennast teostada, arenevad siis, kui ta teadvustab oma tundeid ja oskab negatiivsetest emotsioonidest lahti lasta. Edukad inimesed reeglina teadvustavad oma kaotusi, ent peagi teevad nad kaotatu tasa, sest nad oskavad negatiivsetest emotsioonidest lahti lasta. Enamik inimesi, kellel ei õnnestu ennast teostada, on kas kurdid oma tunnete suhtes ja võtavad oma otsuseid vastu lähtuvalt negatiivsetest emotsioonidest või on negatiivsetesse emotsioonidesse ja suhetesse lihtsalt kinni jäänud. Miski igatahes takistab neid mõlemal juhul oma unistusi teoks tegemast. 4. Enamat tahta on normaalne. Lubades lapsel soovida enamat, võimaldavad vanemad lapsel enesele teadvustada, et ta on seda väärt, ning ta õpib oma soovide rahuldamist edasi lükkama. Lastele üritatakse väga sageli pähe panna, et ainult halvad, egoistlikud ja kasvatamatud lapsed soovivad enamat või on pettunud, kui nad soovitut ei saa. Lapsevanemad püüavad kõigest jõust õpetada oma lastele külge tänulikkuse voorust, selle asemel et lubada neil soovida enamat. Lapsed ei tea, kui palju neil on lubatud küsida, ning kuidas nad võiksidki seda teada. Isegi täiskasvanul on teinekord raske määratleda, kui palju võib küsida ilma teist inimest solvamata ja liialt nõudliku või tänamatuna tundumata. Kui selliseid raskusi esineb isegi täiskasvanutel, kuidas neid siis lastel tekkima ei peaks. Seepärast ei tohi lapsi nende soovide pärast häbistada. Kui laps midagi palub, arendab ta kiirelt oma läbirääkimisoskust. Enamik täiskasvanuid on väga viletsad diplomaadid. Kui nad ei eelda positiivset vastust, siis nad ei küsigi midagi. Kui vastus on eitav, võtavad nad selle tavaliselt vaikides teadmiseks ja lahkuvad olgu siis varjates oma pettumust leplikkuse maski taha või nähtavalt ärritatult. l i n n a l e h t n r. 12/81 2010 Andke lapsele vabadus küsida seda, mida ta tahab sel juhul puhkeb tema kaasasündinud oskus soovitut saavutada täiel määral õide. Kui ta saab täiskasvanuks, ei võta ta enam kõiki teiste inimeste eitavaid vastuseid lõplikena. Ta harjub lapsepõlvest saadik pidama läbirääkimisi ja nii mõnigi kord õnnestub tal veenda teid andma talle seda, mida ta palub. Lasta hiilgaval diplomaadil ennast veenda pole kaugeltki mitte seesama kui anda järele kapriissele lapsele. Positiivset kasvatust rakendavad lapsevanemad juhivad kindlalt selliste läbirääkimiste käiku ning kehtestavad rangelt nende raamid. Lastes lapsel küsida enamat, annate talle sellega võimaluse püstitada endale eesmärke ja püüda elus midagi saavutada. Paljud naised tunnevad ennast jõuetuna just selle pärast, et lapsepõlves ei lubatud neil enamat küsida. Neid õpetati hoolitsema teiste inimeste vajaduste eest ning tundma häbi oma tusameele pärast, mis tekib, kui nad ei saa seda, mida nad tahavad või mida nad vajavad. Oskus küsida enamat on üks olulisimaid vilumusi, mida saab lapses arendada nii isa kui ema. Enamikule naistest seda lapsepõlves ei õpetatud. Oskamatuse tõttu otse küsida ei saa nad tavaliselt seda, mida nad elult või vastastikustest suhetest tahaksid. Kui tüdrukud vajavad luba tahta enamat, siis poisid vajavad erilist toetust sel juhul, kui nad ei saa enamat. Küllalt sageli püstitavad poisid enda ette raskesti saavutatavaid eesmärke. Üritades kaitsta oma poega pettumuste eest, püüavad vanemad sellistel puhkudel veenda teda jääma rohkem realistlikkuse piiresse. Ema ja isa ei mõista aga, et noormehe jaoks pole sedavõrd tähtis mitte pelgalt saavutada eesmärk, kui just õppida tulema toime oma pettumustega õppida uuesti püsti tõusma ja oma eesmärgi poole edasi rühkima. 5. Oma mittenõustumise väljendamine on normaalne, aga pea meeles, et ema ja isa on kõige tähtsamad! Lubades lapsel öelda ei, võimaldavad vanemad tal arendada oma tahet ning tunnetada positiivselt ja ehedalt oma mina. Omades õigust vanematega mitte nõustuda, arendab laps oma Paldiski Linnaleht nr.12/81 11
mõistust ja tahet ning õpib ühtlasi teadvustama sügavamalt oma soove, tundeid ja mõtteid. Võimalus jääda autoriteediga eriarvamusele on positiivse kasvatuse vundament. Lastel tuleb lubada öelda ei, kuid seejuures on oluline, et nad teaksid, et viimane sõna jääb ikkagi vanematele. Koos võimalusega tahta enamat ja pidada läbirääkimisi annab mittenõustumise luba lapsele hulga õigusi. Enamik lapsevanemaid pelgab anda lastele liialt palju õigusi, kartes neid ära hellitada. Valgustatud lapsevanemad, kes võimaldavad lastele rohkem õigusi, peavad õppima jääma olukorra peremeheks. Kui nad ei kasuta seejuures sellist positiivse kasvatuse võtet kui aeg-maha-meetod, hakkavad lapsed nõudma liialt palju ning muutuvad egoistlikuks ja ärrituvaks. Andes lastele vabaduse, tuleb jälgida, et olukorra juhtohjad jääksid ikkagi vanemate kätte. Lubades lastel endaga mitte nõustuda, võimaldate neil väljendada vabalt oma tundeid, määratleda oma soove ning seejärel pidada läbirääkimisi. See ei tähenda, et peaksite alati tegema seda, mida laps tahab. Sellest, et lapsel on lubatud teiega mitte nõustuda, ei järeldu üldsegi, et kõik saab olema nii, nagu tema tahab. Samas kuulatakse aga tema soovid ja tunded ära ning see iseenesest kallutab lapsi sageli teiega koostööle. Eriti tähtis on aga see, et lapsed saavad teha koostööd, ahistamata seejuures oma tegelikku olemust. Oma soovide korrigeerimine pole kaugeltki mitte seesama, mis nendest taganemine. Oma soovide korrigeerimine tähendab nende kooskõlla viimist täiskasvanute soovidega. Taganemine tähendab oma soovide ja tunnete allasurumist, alludes vanemate tahtele. Surudes last alla, murendate tema tahet. Oskust oma tahet ja soove korrigeerida nimetatakse koostöövalmiduseks, oma tahte ja soovide allutamist nimetatakse aga alandlikkuseks. Positiivse kasvatuse eesmärk on arendada lastes kalduvust koostöövalmidusele, mitte aga alandlikkusele. Mõtlematu vanemate järgimine ei ole eluterve kalduvus. Tunnistades laste õigust tunda, et nad ei ole meiega nõus, ja seda ka välja öelda, soodustame mitte üksnes nende eneseteadvuse, vaid ka koostöövalmiduse arengut. Alandlikud lapsed täidavad lihtsalt käske. Nad ei mõtle, ei tunne, ei osale aktiivselt protsessis. Koostööaltid lapsed osalevad mis tahes vastastikuses interaktsioonis kogu oma olemusega ning see soodustab väga nende arenemist. Niisiis, neist printsiipidest juhindudes kasvatate vaba ja loova isiksuse, kellel on tugevalt arenenud iseenda mina tunnetus. Just niisugust mina evivad kõik suured inimesed, mõtlejad, teadlased, kunstnikud ja lihtsalt andekad juhid. Positiivse kasvatusega kujunevad teie lastest edukad inimesed, kes on võimelised toime tulema mis tahes eluraskustega ning on vabad süüja hirmutundest, teist aga saavad tõeliselt õnnelikud lapsevanemad. John Gray raamatu Lapsed on taevast põhjal Foto: http://images.yandex.ru/ Lp. Lapsevanemad! Harju Maavalitsuse Sotsiaal ja tervishoiuosakonna otsusel, eraldati Paldiski linnale 35 soodustuusiku kohta kolmes laagris. Vanemad, kes soovivad oma lapsi laagritesse saata, tuleb esitada avaldus Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale. Avalduse vormi saab Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakonnast. Transpordi laagrisse ja tagasi peab lapsevanem ise organiseerima! Soodustuusikute saajad otsustab Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalkomisjon. Laagrite toimumise ajad, kohad ja maksumus! Remniku Laste- ja Noortelaager Ida-Virumaa. Vanus 7-14.a. Kokku 15 kohta. Vahetus 11.07-16.07.10 6 päeva 690.- Avalduste esitamise tähtaeg on 21. mai 2010 Paldiski Linnavalitsuse sotsiaalosakonda Rae 30. Info: Janika Molejus Lastekaitsetöötaja tel 6741 240 janika.molejus@paldiski.ee Paldiski Kaubamaja annab võimalust digitaalsete fotode trükkimiseks kvaliteetsel fotopaberil. Lisainfo saamisel palun pöörduge 2-le korrusele. Paldiski Huvikeskus avaldab sügavat kaastunnet Vladislav Tsigin`ile VANAEMA traagilise surma puhul. 12 Paldiski Linnaleht nr. 12/81