Füüsikalise looduskäsitluse alused

Kirjuta sõnade sõnade mina, maailm, loodus ja füüsika tähendus enda jaoks. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna.

Ava mõistete sündmus, signaal, retseptor, aisting ja kujutlus tähendus kas neid mõisteid defineerides või neid mõisteid seostavat skeemi joonistades. Käsitle neid sõnu omavahel seostatuna.

Maailm, loodus, mina ja füüsika

Maailm ja loodus Loodus on kõik, mis meid ümbritseb.

Mina ehk vaatleja

Füüsika Keemia Astronoomia Meteoroloogia Bioloogia Geoloogia Matemaatika

Physike kreeka keelest looduse uurimine Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaalsuse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see ese, nähtus või kujutlus, mida me parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde).

Tee õpitu kohta skeem Maailm Loodus Mina Füüsika

Sündmus, signaal, retseptor, aisting, kujutlus ja füüsika

Maailmas (looduses) leiab aset sündmus

Vaatleja närviraku ehk retseptorini jõuab signaal selle kohta.

Retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegeldav aisting.

Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju.

Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist terviklik kujutlus ehk visioon. Süllogism (kr.k. syllogismos järeldus) on tõese järelduse tegemine maailma kohta vaid mõistuse abil, ilma vastavat aistingut saamata. Näiteks: kui a = b ja b = c, siis ka a = c.

Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonidena.

Vaatleja tunnused: tahe, aistingud, mälu, mõistus

Reaalsus ja vaatlejate ühised kujutlused sellest reaalsusest on paratamatult erinevad. Loodusteadused (sh füüsika) on paljude vaatlejate ühised kujutluste süsteemid. Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Teaduse mudeliline iseloom.

Tee õpitu kohta skeem Sündmus Signaal Retseptor Vaatleja 1 Vaatleja 2 Vaatleja 3 Kujutlus 1 Kujutlus 2 Kujutlus 3 Aisting Füüsika

Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Põhjus ja tagajärg. Mis on füüsika seadus? Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest?

Nähtavushorisont

Nähtavushorisont Üldtunnustatud vastuste piir

Mis on nähtavushorisondi sees? Mis on nähtavushorisondi taga?

Milline on sinu nähtavushorisont? Mina Mis on selle sees? Mis on nähtavushorisondi taga taga?

Kuidas tekib vikerkaar? Kas sa oskad sellele küsimusele vastata? Kas selle nähtusega seotu on sinu nähtavushorisondi sees?

Miks taevas on sinine? Kas sa oskad sellele küsimusele vastata? Kas selle nähtusega seotu on sinu nähtavushorisondi sees?

Claudius Ptolomaeus umbes 83 161) oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.

Geotsentriline maailmasüsteem

Mikołaj Kopernik (Nicolaus Copernicus) 1473-1543 Pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile

Heliotsentriline maailmasüsteem

Teadmistes on jõud FRANCIS BACON (1561 1626) Pani aluse eksperimentidele.

Aristoteles (384-322 e.m.a). Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

Aristoteles (384-322 e.m.a). Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Rasked kehad langevad kiiremini kui kerged kehad.

Galileo Galilei (1564 1642) Näitas katseliselt, et kõik kehad langevad ühesuguse kiirusega. 2000 aastat pärast Aristotelest.

Eksperiment võimaldas laiendada nähtavuse horisonti.

Universumi koostis ja mõõtmed 10-35 m 10-25 m Mikromaailm Makromaailm Megamaailm Nähtavuse horisont Nähtavuse horisont 10-18 m Kvargid, leptonid 10-15 m Tuumad 10-10 m Aatomid 10-7 m Molekulid 1 m Vaatleja 10 6 m 10 v.a. Tähesüsteem 10 5 v.a. Galaktika 10 8 v.a. Galaktikate parved 10 10 v.a. Tuntud Universumi osa Mõõtmed

Elementaarosakesed koosnevad kvarkidest u +2/3 e d -1/3 e u up d down