Suunakursuste ja ülekooliliste valikõppeainete kursuste ainekavad

Transkript

1 Suunakursuste ja ülekooliliste valikõppeainete kursuste ainekavad Läänemaa Ühisgümnaasiumi õppekava lisa 2 REAALSUUND... 4 Planimeetria I... 4 Planimeetria II VÄLJATÖÖTAMISEL... 6 Programmeerimise alused I... 8 Programmeerimise alused II Arvutused keemias Arvutamine füüsikas Majandusmatemaatika elemendid Matemaatilised mudelid LOODUSSUUND Läänemaa geograafia Keskkonnaõpetus Elusloodus Praktiline geograafia Keemia tootmises VÄLJATÖÖTAMISEL Elektrokeemia Geoinformaatika Rakendusbioloogia MAJANDUSSUUND Turundus Äri- võõrkeel Äriõigus ja ärieetika Ettevõtlus (õpilasfirma) Raamatupidamine VÄLJATÖÖTAMISEL SOTSIAALSUUND Üldajalugu I maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Üldajalugu II Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu Läänemaa kultuurilugu Psühholoogia Globaliseeruv maailm... 98

2 Filosoofia Inimene ja õigus Politoloogia HUMANITAARSUUND Draama ja teater Loovkunst I kursus II kursus Lavakunst Lavakunst I Lavakunst II Loominguline meedia Rahvakultuur Giidindus Kirjandus ja film SUUND SPORT JA TERVIS Tervislik liikumine ja taastusravi Sportmängud I Sportmängud II Kergejõustik I Kergejõustik II Sport ja tervis Vastupidavusalad Täiendavad treeningvõimalused ÜLEKOOLILISED VALIKAINED Praktiline eesti keel teise keelena Ettevalmistus inglise keele riigieksamiks Rahvatants Eetika Riigikaitse Riigikaitse I Praktiline õpe välilaagris Turismiteenindus VÄLJATÖÖTAMISEL Soome keel I

3 Soome keel II Rootsi keel Prantsuse keel Saksa keel Astronoomia Karjääriõpetus Usundiõpetus Usundiõpetus I: Lääne religioonid Usundiõpetus II: Ida religioonid

4 REAALSUUND Läänemaa Ühisgümnaasiumis on reaalsuuna suunakursused - Planimeetria I, Planimeetria II, Programmeerimise alused I, Programmeerimise alused II, Arvutamine keemias, Arvutamine füüsikas, Majandusmatemaatika, Matemaatilised mudelid. Planimeetria I Kolmnurkade ja ringide geomeetria Õppe-eesmärgid Valikkursusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb kolmnurkade ja ringide geomeetria alusmõisteid ja põhitulemusi ning valdab nende tõestamise põhimeetodeid (paralleelsus, kongruentsus, sarnasus, piirdenurkade meetod); 2) oskab kasutada õpitud meetodeid klassikalisi sünteetilise geomeetria tüüpülesandeid lahendades ning teha korrektseid jooniseid; 3) arendab loovat ja paindlikku matemaatilist mõtlemist. Õppeaine kirjeldus Kursus koosneb kolmest põhivaldkonnast: 1) paralleelsed sirged; 2) kolmnurkade kongruentsus ja sarnasus; 3) ringjoonega seotud nurgad ja lõigud, ringjoonte lõikumine ning puutumine. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) defineerib sirgete paralleelsuse mõistet, sõnastab paralleelsuse tunnused ja tõestab neid; 2) kasutab paralleelsuse tunnuseid ja kiirteteoreemi, lahendades tüüpülesandeid ning (tõestus)ülesandeid; 3) defineerib kolmnurkade võrdsuse (kongruentsuse) ja sarnasuse mõisted, sõnastab võrdsuse (kongruentsuse) ja sarnasuse tunnused ning tõestab neid tunnuseid; 4) oskab kasutada kongruentsuse ja sarnasuse meetodeid (tõestus)ülesandeid lahendades;

5 5) sõnastab ja tõestab teoreemi täisnurkse kolmnurga täisnurga tipust tõmmatud kõrgusest ja selle järeldused (Pythagorase, Eukleidese ja kõrguse teoreemid) ning Pythagorase teoreemi pöördteoreemi; 6) selgitab kolmnurkade võrdsuse ja kolmnurkade pindvõrdsuse mõiste erinevust ning lahendab sellekohaseid ülesandeid; 7) teab kolmnurga võrratusi ja kasutab neid (tõestus)ülesandeid lahendades; 8) teab põhitulemusi piirdenurga ning ringjoone kõõlu ja puutuja vahelise nurga suuruse kohta ning kasutab neid (tõestus)ülesandeid lahendades; 9) sõnastab ja tõestab teoreemid ringjoone kahest kõõlust, lõikajast, puutujast ning lõikajast ja puutujast ning kasutab tulemusi (tõestus)ülesandeid lahendades; 10) lahendab lihtsamaid (tõestus)ülesandeid ringjoonte lõikumise ja puutumise kohta. Paralleelsed sirged. Sirgete paralleelsus. Sirgete paralleelsuse tunnused. Kiirteteoreem. Ajalooline ülevaade sirgete paralleelsuse küsimusest (nn paralleelide aksioomi küsimus). Kolmnurk. Kolmnurkade võrdsuse (kongruentsuse) ja sarnasuse definitsioonid ning tunnused. Teoreem täisnurkse kolmnurga täisnurga tipust tõmmatud kõrgusest ja selle järeldused (Pythagorase, Eukleidese ja kõrguse teoreem). Pythagorase teoreemi pöördteoreem. Kolmnurkade pindvõrdsus. Kolmnurga võrratus. Ring, ringjoon. Kesk- ja piirdenurgad. Piirdenurga suurus. Thalese teoreem. Nurk kõõlu ja puutuja vahel. Teoreemid ringjoone kahest kõõlust, kahest lõikajast ning puutujast ja lõikajast. Ühest punktist ringjoonele tõmmatud puutujalõikude võrdsus. Punkti potents ringjoone suhtes. Kahe ringjoone sisemine (välimine) puutumine. Õppematerjalid. Kasutatav kirjandus. Kursuse õpetamiseks puudub ühtne õpik. Kasutusel on: E.Jõgi,Planimeetria,Koolibri 1996.a. I.Šalõgin,Tasandi geomeetria,avita 2000.a. O.Kärner,Täiendavaid küsimusi planimeetriast,valgus 1978.a. M.Lepik jt.,matemaatika 8.klassile,Koolibri 2005.a T.Lepmann jt.,matemaatika 9.klassile,Koolibri 1999.a. L.Lepmann jt.,ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel,koolibri 2004.a. L.Tuulmets,Matemaatika ülesandeid,avita 2000.a.

6 K.Kallaste,Matemaatika valikülesannete kogu gümnaasiumile, Koolibri 2001.a. Hindamine Hindamise aluseks on faktide,mõistete ja potseduuride teadmine, teadmiste rakendamine ja arutlemine(põhjendamine,analüüs,tulemuste hindamine ). Kasutatakse numbrilist hindamist (tunnikontrollid, kontrolltööd, kodused tööd, iseseisvad tunnitööd,suulised vastamised). Kursuse kokkuvõttev hinne pannakse kontrolltööde hinnete ja E-päeviku keskmise hinde alusel. Kursusehinne võib olla kas 5, arvestatud või mittearvestatud. Planimeetria II VÄLJATÖÖTAMISEL Hulknurkade ja ringide geomeetria 6.1. Õppe-eesmärgid Valikkursusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb hulknurkade ja ringide geomeetria alusmõisteid ja põhitulemusi ning valdab nende õestamise põhimeetodeid (paralleelsus, kongruentsus, sarnasus, piirdenurkade meetod, lisakonstruktsioonide meetod); 2) oskab loovalt kasutada õpitud meetodeid sünteetilise geomeetria (tõestus)ülesandeid lahendades ning teha korrektseid lihtsamaid jooniseid sirkli ja joonlauaga ja/või arvutiga, kasutades mõnda dünaamilise geomeetria programmi; 3) arendab loovat ja paindlikku matemaatilist mõtlemist. Õppeaine kirjeldus Kursus koosneb järgmistest põhivaldkondadest: 1) hulknurkade (nelinurkade) liigitus ja põhiomadused; 2) kõõlnelinurk; 3) kolmnurgaga seotud lõigud (kesklõigud, mediaanid, nurgapoolitajad, kõrgused, keskristsirged) ja ringjooned (sise- ja ümberringjoon); 4) algteadmised joonestamisest 5) konstruktsioonülesanded. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane:

7 1) tuletab valemid hulknurga sise- ja välisnurkade summa ning diagonaalide arvu leidmiseks ning kasutab neid (tõestus)ülesandeid lahendades; 2) defineerib hulknurkade võrdsuse (kongruentsuse) ja sarnasuse mõisted ning kasutab kongruentsuse ja sarnasuse meetodeid (tõestus)ülesandeid lahendades; 3) tunneb nelinurkade (ruut, ristkülik, romb, rööpkülik, trapets) definitsioone ja omadusi ning kasutab neid (tõestus)ülesandeid lahendades; 4) sõnastab ja tõestab tarvilikke ja piisavaid tingimusi selleks, et nelinurk oleks kõõlnelinurk, kasutab kõõlnelinurkade meetodit (tõestus)ülesandeid lahendades ning nelja punkti ühel ringjoonel asumist põhjendades; 5) defineerib kolmnurgaga seotud lõikude (kesklõik, mediaan, nurgapoolitaja, kõrgus,keskristsirge) mõisted ja tõestab nende põhiomadusi ning kasutab saadud tulemusi (tõestus)ülesandeid lahendades; 6) kasutab erinevaid meetodeid tõestamaks, et iga kolmnurga kolm mediaani (nurgapoolitaja, keskristsirge, kõrgus) lõikuvad ühes punktis; 7) teab, milliste lõikude lõikepunktis asuvad kolmnurga sise- ja välisringjoone keskpunktid, ning kasutab seda teadmist (tõestus)üleandeid lahendades; 8) omandab algteadmised joonestamisest 9) saavutab teatud vilumuse põhiliste konstruktsioonülesannete lahendamisel sirkli ja joonlauaga. Hulknurk: kumerad ja mittekumerad hulknurgad, korrapärased hulknurgad. Hulknurga sise- ja välisnurkade summa. Hulknurga diagonaalid. Hulknurkade kongruentsus (võrdsus) ja sarnasus. Tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et nelinurk oleks ruut (ristkülik, romb, rööpkülik, trapets). Kõõlnelinurk. Tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et nelinurk oleks kõõlnelinurk: samale kaarele toetuvad piirdenurgad, teineteise vastas asuvad piirdenurgad, diagonaalide lõikude pikkuste korrutis (ringjoone lõikuvate kõõlude omadus), Ptolemaiose teoreem. Nelja punkti asumisest ühel ringjoonel. Lõigud ja ringjooned kolmnurgas: kolmnurga kesklõigud, kesklõikude ja nendest moodustatud kolmnurga omadused. Tarvilik ja piisav tingimus selleks, et punkt asuks antud nurga poolitajal (antud lõigu keskristsirgel). Teoreemid kolmnurga mediaanide (nurgapoolitajate, kõrguste, keskristsirgete) lõikumisest ühes punktis. Kolmnurga sise- ja ümberringjoon. Joonestamise baasmõisted Konstruktsioonülesanded. Põhikonstruktsioonid sirkli ja joonlauaga (antud nurga poolitaja, lõigu keskristsirge, sirgele antud punktist ristsirge või paralleelsirge konstrueerimine,

8 kolmnurga sise- ja ümberringjoone konstrueerimine, ringjoone puutuja konstrueerimine, lõigu jaotamine antud suhtes, hulknurkade konstrueerimine). Ajalooline ülevaade klassikaliste konstruktsioonülesannete (ringi kvadratuur, kuubi duplikatsioon, nurga trisektsioon) tegemise võimalikkusest. Hindamine Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kursuse hinne kujuneb kontrolltööde ja suuliste vastamiste hinnetest. Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, lahenduse õigsus, loovus ja vormistamise korrektsus, ning suuline ja kirjalik eneseväljendus. Vähemalt rahuldava kursusehinde saamiseks peab õpilane sooritama/esitama kõik nõutud tööd. Kursusehinne võib olla kas 5, arvestatud või mittearvestatud. Programmeerimise alused I Kursus annab algteadmised ja -oskused programmide disainimise, loomise ning testimise võimalustest. Õppeprotsessis kasutatavaks arenduskeskkondadeks on Massachusetts'i Tehnoloogia Instituudis (MIT) loodud ja arendatav Scratch ( Eesmärgid Kursusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loovust, loogilist, analüütilist ja algoritmilist mõtlemist ning süsteemset käsitlusviisi probleeme ja ülesandeid lahendades; 2) teadvustab ja tunnetab programmjuhtimisega süsteemide tööpõhimõtet; 3) tutvub objektorienteeritud modelleerimise, analüüsi ja disaini põhimõtetega; 4) omandab programmide ja algoritmide koostamise baasoskused; 5) tunneb ning oskab kasutada rakenduste ja programmide loomise vahendit Scratch; 6) saab aru objektide ja andmete olemusest, nende omadustest ning nendega täidetavatest tegevustest algoritmides ja programmides; 7) omandab algoritmimise ja programmeerimise põhikontseptsioonid ja mõisted.

9 Õppetegevus 1. Õppetegevus toimub arvutiklassis loengute, praktikumide ja seminaride vormis. 2. Õppetööd toetab õpik: 3. Õpilaste tegevused on järgmised: harjutused praktikatundides (õpetaja esitab igaks harjutustunniks valiku rakenduste loomise ülesandepüstitusi); teadmiste täiendamine opiku abil; valiku praktikatunni käigus loodud rakenduste täiustamine iseseisva tööna; paarisülesandena loodav kursuse lõputöö, milleks on põhjalikum rakendus; kaasõpilaste loodud lõputöö rakenduste testimine ning testimistulemuste raporteerimine. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) eristab ja oskab kirjeldada rakenduste loomise põhifaase: ülesande püstitus, analüüs, disain, realisatsioon; 2) on tuttav objektorienteeritud modelleerimise, analüüsi ja disaini põhimõtetega ning suudab lugeda unifitseeritud modelleerimiskeeles (UML) esitatud klassi- ja tegevusdiagramme; 3) teab programmide loomise, töötlemise, täitmise, silumise ning testimise põhimõtteid; 4) eristab ning oskab programmides ja algoritmides kasutada eri liiki andmeid (arve, tekste, graafika- ja heliandmeid); 5) teab ja mõistab konstantide, muutujate, loendite ja objektide olemust ning kasutab neid otstarbekalt algoritmides ja programmides; 6) eristab ning oskab kasutada eri liiki operatsioone, avaldisi ja funktsioone väärtuste leidmiseks; 7) teab ja tunnetab omistamise operatsiooni olemust ning oskab seda kasutada algoritmides ja programmides; 8) tunneb ning oskab algoritmides ja programmides kasutada protsesside juhtimise vahendeid: järjestikused protsessid (jada), tsüklilised protsessid (kordused), hargnevad protsessid (valikud) ja paralleelprotsessid. Programmeerimise mõiste. Tarkvara loomise nõuded. Programmeerimise lähteülesande ja

10 lõpptulemuse kvaliteedi tähendus. Programmi koostamise (programmeerimiskeele) põhielemendid. Tarkvaraarenduse etapid. Tutvumine programmeerimisvahendiga Scratch. Algoritmimise põhimõtted. Algoritmide olulised omadused. Scratch'i käsuplokid: andurid (sisend-väljund) ja juhtkäsud. Tingimus- ja valikulaused. Tsüklid. Objektide liikumine, välimus ja joonistusfunktsioonid. Valikulaused: ühene valik ja kahene valik ning nende kombineerimine. Korduslaused ehk tsüklid ja tsüklimuutuja kasutamine. Tsüklitest väljumise tingimused. Aritmeetika- ja tekstitehted. Loendi kasutamine ja operatsioonid loendi liikmetega.objektide animeerimine Scratch'is. Objektidevaheline infovahetus. Andurite kasutamine objektide juhtimisel. Rakenduste disainiprobleemid. Loogikatehted. Audio-video funktsioonide kasutamine Scratch'is. Rakenduste testimise põhimõtted. Rakenduste praktiline testimine. Veaparanduste mõju hindamine. Rakenduste stabiliseerimine. Hindamine Hinne kujuneb järgmiselt: Iga tunniharjutuse ja kodutööd eest saab ühe jooksva hinde, millest kujunevad õppenädalate koondhinded (H1-H6), mis kantakse e-päevikusse. Pärast töö esitamise tähtaega ja esmast jooksvat hindamist tehtud parandused ja täiendused üldjuhul konkreetse töö hinnet ei muuda. Töö esitamise tähtaja ilma mõjuva põhjenduseta või erikokkuleppeta ületamise iga päev vähendab jooksva töö eest saadavat hinnet 1 palli võrra. Õppenädala koondhinnete kujunemise üldkriteeriumid on järgmised: hinne 5 tähtajaks on esitatud üle % tunniharjutustest ja kodutöödest, kõik esitatud tööd vastavad täielikult ülesandepüstitusele ja sisaldavad tunniharjutuste silmapaistvaid edasiarendusi või täiustusi hinne 4 tähtajaks on esitatud üle 75-89% tunniharjutustest ja kodutöödest, vähemalt 50 % kõikidest nõutud töödest vastavad täielikult ülesandepüstitusele ning ülejäänud esitatud tööd vastavad üldjoontes ülesandepüstitusele ja neis ei esine suuri vigu ning puudusi hinne 3 tähtajaks on esitatud üle 50-74% tunniharjutustest ja kodutöödest ja vähemalt 50 % kõikidest nõutud töödest vastavad üldjoontes ülesandepüstitusele ja esitatud töödes ei esine suuri vigu ning puudusi hinne 2 tähtajaks on esitatud alla 50% tunniharjutustest ja kodutöödest või üldjoontes ülesandepüstitusele vastavate tööde hulk on alla 50% kõikidest nõutud

11 töödest hinne 1 tähtajaks on esitatud alla 20% tunniharjutustest ja kodutöödest või üldjoontes ülesandepüstitusele vastavate tööde hulk on alla 20 % kõikidest nõutud töödest Lõputöö loomise ja esitlemise eest saab iga õpilane kaasõpilaste poolt antud hinnangute aritmeetilise keskmise alusel (õpetajal on õigus hinnangut korrigeerida) kaks eraldi e- päevikusse kantavat hinnet: esimene hinne (H7) praktilise tööna valminud rakenduse eest ja teine hinne (H8) loodud rakenduse dokumenteerimise eest. Kursuse lõpphinne (H) arvutatakse õppenädalate koondhinnete (H1-H6 kaaluga 1) ja lõputöö hinnete (H7 kaaluga 3, H8 kaaluga 2) alusel järgmiselt: H=(H1+H2+H3+H4+H5+H6+H7*3+H8*2)/11. Programmeerimise alused II Kursus annab põhiteadmised ja -oskused programmeerimiskeele Python kasutamiseks rakenduste loomisel ning loob eeldused edasiseks iseseisvaks programmeerimise alaseks enesetäiendamiseks. Õppeprotsessis kasutatakse on Python'i versiooni ( Eesmärgid Kursusega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loovust, loogilist, analüütilist ja algoritmilist mõtlemist ning süsteemset käsitlusviisi probleeme ja ülesandeid lahendades; 2) teadvustab ja tunnetab programmjuhtimisega süsteemide tööpõhimõteid; 3) arendab edasi programmide ja algoritmide koostamise oskusi; 4) õpib kasutama programmeerimiskeelte põhilisi vahendeid; 5) õpib tundma ning kasutama programmeerimiskeelt Python programmide loomisel; 6) omandab kogemuse keerukamate algoritmide ja andmestruktuuride loomisel ja kasutamisel; 7) kujundab valmidust iseseisvaks programmerimise alaseks edasiõppimiseks. Õppetegevus 1. Õppetegevus toimub arvutiklassis loengute (ca 10%) ja praktikumide (ca 90%) vormis.

12 2. Õppetööd toetavad Pythoni dokumentatsioon ( ja õpik ( 3. Õpilaste tegevused on järgmised: harjutused praktikatundides (õpetaja esitab igaks harjutustunniks valiku rakenduste loomise ülesandepüstitusi) teadmiste täiendamine Pythoni dokumentatsiooni, õpiku jm veebimaterjalide abil praktikatunni käigus loodud rakenduste täiustamine iseseisva tööna paarisülesandena loodav kursuse lõputöö, milleks on põhjalikum rakendus vabalt valitud teemal lõputöö rakenduse dokumenteerimine ja testimine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) oskab iseseisvalt kasutada programmeerimiskeele Python võimalusi rakenduste loomisel; 2) eristab ning oskab programmides ja algoritmides kasutada liht- ja struktuurseid andmetüüpe ning andmetüüpide teisendusi; 3) teab ja mõistab konstantide, muutujate, loendite ja objektide olemust ning kasutab neid otstarbekalt algoritmides ja programmides; 4) eristab ning oskab kasutada eri liiki operatsioone, avaldisi ja funktsioone väärtuste leidmiseks; 5) teab ja oskab kasutada vahendeid andmete lugemiseks väliskeskkonnast ning kirjutamiseks väliskeskkonda 6) tunneb ja oskab kasutada rakenduste tõrkekindlust tõstvaid programmeerimiskeele võimalusi; 7) eristab protseduurilist ja objektorienteeritud programmeerimistehnikaid; 8) tunneb rakenduste graafilise kasutajaliidese loomise võimalusi. Pythoni tutvustus. Pythoni interpretaatori kasutamine. Sisend/väljund-lausete süntaks. Tingimuslaused. Lähtekoodi kommenteerimine. Teksti-, aritmeetika-, võrdlus- ja loogikaoperaatorid. Funktsioonide kasutamine. Tüübiteisendused. Tsüklid. Alamprogrammide defineerimine ja kasutamine. Moodulite kasutamine. Struktuursed andmetüübid. Vea- ja

13 erinditehaldus. Väljundi vormindamine. Pythoni dokumentatsioon ja selle kasutamine. Struktuursete andmetüüpidega seotud operatsioonid ja algoritmid. Keerukamate andmestruktuuride defineerimine. Graafikavahendite kasutamine Pythonis. Graafilise kasutajaliidesega rakenduste loomine. Failioperatsioonid. Andmetöötlus failides. Objektorienteeritud programmeerimine Pythonis. Mitmesugused standardteegi võimalused. Testimise vahendid ja võimalused Pythonis. Rakenduste testimine ja stabiliseerimine. Hindamine Hinne kujuneb järgmiselt: Iga õpilane esitab kõik harjutustundides loodud rakendused hindamiseks teisel, kolmandal ja viiendal tsükli nädalal kokkulepitud tähtaegadel ja saab harjutustundides tehtud töö eest 3 eraldi hinnet (H1, H2, H3), mis kujunevad järgmiselt: hinne 5 tähtajaks on esitatud üle 90% harjutustundide töödest, kõik esitatud tööd on läbivalt korrektselt kommenteeritud, esitatud tööd sisaldavad tunniharjutuste silmapaistvaid edasiarendusi või täiustusi; hinne 4 tähtajaks on esitatud üle 75% harjutustundide töödest ja vähemalt 75% nõutud töödest töötavad vastavalt ülesandepüstitusele, kõik esitatud tööd on läbivalt korrektselt kommenteeritud; hinne 3 tähtajaks on esitatud üle poole, kuid mitte üle 75% harjutustundide töödest ja vähemalt pooled nõutud töödest töötavad vastavalt ülesandepüstitusele; hinne 2 tähtajaks on esitatud alla poole harjutustundide töödest; hinne 1 õpilane ei ole töid tähtajaks esitanud ja ei ole õpetajat esitamise eranditest informeerinud. Iga õpilane saab etapiviisiliselt esitatud lõputöö eest 2 eraldi hinnet (H4, H5). Mõlema hinde puhul mõjutab hinnet nii a) valminud dokumentatsioon ja koodi kommenteerimine (osakaal 4. nädalal 75%, 7. nädalal 25%), kui b) rakenduse kvaliteet (osakaal 4. nädalal 25%, 7. nädalal 75%). Kursuse lõpphinne (H) arvutatakse saadud hinnete kaalutud keskmise põhjal: H=(H1*3+H2*4+H3*2+H4*1+H5*5)/15. E-päevikusse märgitakse kursusehindeks kas 5, arvestatud või mittearvestatud. Arvutused keemias Antud kursus on reaalsuuna kursus, mis käsitleb põhjalikumalt ja süvendatult keemiaülesannete lahendamist gümnaasiumi keemiakursustest, ja mille maht on ühes perioodis minutilist õppetundi.

14 Õppe-eesmärgid 1) omandab põhjalikumad teadmised-oskused-võtted keemiaülesannete lahendamiseks õppesisus toodud teemade piires; 2) annab võimaluse paremini aru saada keemilistest nähtustest ja nende selgitamiseks; 3) annab võimaluse paremini aru saada matemaatiliste arvutuste vajalikkusest ja paratamatusest keerulisemate keemiliste nähtuste selgitamisel. Õppetegevus 1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja eeldatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega; 2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas; 3) võimaldatakse nii individuaal- kui ka ühisõpet (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd, õppekäigud, praktilised tööd, töö arvutipõhiste õpikeskkondadega ning veebimaterjalide ja teiste teabeallikatega); 4) rakendatakse IKT-l põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid; 5) laiendatakse võimaluse piires õpikeskkonda: arvutiklass, laborid, teadusasutused ja ettevõtted, jne; 6) kasutatakse aktiivõpet: arutelud, väitlused, keemiliste protsesside teoreetiline uurimine ning analüüs. Füüsiline õpikeskkond 1) keemiaklass ja labor, kus on tõmbekapp, soe ja külm vesi, valamud, elektripistikud, spetsiaalse kattega töölauad, vajalikud katsevahendid ja -materjalid ning demonstratsioonivahendid; 2) arvutiklass, kus saab teha ainekavas nimetatud töid; 3) ruum väljaspool kooli territooriumi (teadusasutuse või ettevõtte keemialabor vm), kus saab läbi viia ainekava kohast õpet. Keemia põhimõisted ja suurused Aine massi, moolide ja molekulide arvu ning ruumala arvutamine segudes, lahustes ja gaasides Keemilise ühendi molekulivalemi leidmine

15 o I ELEMENTIDE % SISALDUSE JÄRGI o II KEEMILISE REAKTSIOONI ALUSEL Keemilisest reaktsioonist osavõtvate ainete masside arvutamine Lahuse ph arvutamine Reaktsiooni soojusefekti arvutamine Ioon- ja redoksreaktsioonid Elektrolüüsil eralduva aine massi arvutamine Eseme vanuse arvutamine radioaktiivset lagunemisseadust väljendava võrrandi abil Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) oskab teha õppesisus toodud teemades arvutusi; 2) oskab koostada ioonreaktsioonide võrrandeid; 3) oskab leida redoksreaktsioonide koefitsiente. Hindamine 1) hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest ja kooli õppekava hindamisjuhendist; 2) õpilase teadmisi ja oskusi hinnatakse suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning IKT-e alusel kooli õppekavaga sätestatud tingimustel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele; 3) hariduslike erivajadustega õpilasi hinnatakse kooli õppekavaga sätestatud tingimustel; 4) e-päevikusse märgitakse kursusehindeks kas 5, arvestatud või mittearvestatud. Arvutamine füüsikas Õppe-eesmärgid Valikkursusega Arvutamine füüsikas taotletakse, et kursuse läbinud õpilane omandaks: oma tõenäolises tulevases tehnilis-tehnoloogilises ametis kasulikketeadmisi; oskuse ära tunda füüsikaga seotud tehnilisi probleeme tavaelus; oskuse leida asjakohast ning usaldusväärset teavet meid ümbritsevas tehnoloogilises keskkonnas ilmnevate probleemide lahendamise kohta;

16 loodusteadusliku meetodi, sh uurimusliku käsitlusviisi kasutamise ülalnimetatud probleemide lahendamisel; oskuse teha põhjendatud tehnilis-tehnoloogilisi otsuseid praktiliste probleemide lahendamisel; loomingulisel ja kriitilisel mõtlemisel baseeruva vaate tehnoloogilistele probleemidele; suulise ja kirjaliku tehnoloogilise kommunikatsiooni oskusi; loodusteaduslikke ja tehnoloogilisi teadmisi väärtustava hoiaku ning valmiduse elukestvaks õppeks; võimet ära tunda erinevate valdkondade probleeme nähtustes ja hinnata nende koosmõju; oskuse hinnata tehnoloogilisi riske ning prognoosida uute tehnoloogiliste lahenduste mõju keskkonnale. Õppetegevus Kursus on üles ehitatud õpilastele jõukohastele füüsikaga seotud praktiliste probleemide lahendamisele, milles kasutatakse integreeritult, põhiliselt, varem omandatud teadmisi füüsika kohustuslikest kursustest (esimesed neli). Kursuse jooksul suunatakse õpilast tegema konkreetsete probleemidega seonduvaid põhjendatud ja kompetentseid otsuseid, arvestades probleemi loodusteaduslikke, tehnoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi dimensioone. Seejuures hoitakse tasakaalus varasemates, eelkõige füüsika, ent ka teiste loodusainete kohustuslikes kursustes omandatud teadmiste rakendamine uutes kontekstides ning uute teoreetiliste ja tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste omandamine. Õppimisel kasutatakse laboratoorseid töid ja demonstratsioonkatseid, milles uuritakse põhiliselt füüsika kohustuslike kursuste jooksul omandatud teoreetiliste teadmiste praktilisi rakendusi, õpitakse kasutama mõõteriistu ja hindama saadud andmete kvaliteeti. Praktiline laboratoorne tegevus annab ka uusi teadmisi, kuid aitab ka paremini mõista füüsika teooria seost reaalsete nähtustega, arendab õppijate kinesteetilisi ja rühmatöö oskusi. Kursuse üks omaette tähtis eesmärk on tutvustada kaasaegseid mõõtmise võimalusi, mõõteriistade tööpõhimõtet ja mõõtmise usaldusväärsust mõjutavaid tegureid. Kursuse sisus on paratamatult kattuvusi kohustuslike füüsika kursustega, korduvad küsimused jäetakse õpilastele iseseisvaks lahendamiseks. Probleemide käsitlemisel keskendutakse põhiliselt nende kvantitatiivsele küljele. Oluliseks peetakse iseseisvat informatsiooni hankimist, töö planeerimist ja seoste otsimist. loetelus ei ole probleemid esitatud

17 nende käsitlemise täpses järjestuses, laboratoorse töö ülesanne võib erineda nendest, mis näidatud nimekirjas. Kursuse sisu uuendatakse pidevalt, vastavalt õppekeskonna tehnilistele võimalustele, kooskõlas teaduse ja tehnoloogia arenguga ning teadmistepõhise ühiskonna vajadustega. Potentsiaalse energia miinimumi printsiip (kõik looduse objektid püüavad minna vähima potentsiaalse energiaga seisundisse). Punktmass (masspunkt) kui keha mudel ja selle rakendatavuse piirid. Inertsimoment. Nihe ja teepikkus. Ühtlaselt muutuv liikumine. Liikumisvõrrand. Kiiruse ja teepikkuse sõltuvus ajast. Liikumise graafiline kujutamine. Vaba langemine. Vaba langemise kiirendus. Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel. Kiirus vektorsuurus, erisihiliste liikumiste sõltumatus. Kulgliikumise dünaamika. Jõuvektorite liitmine ja resultantjõud. Raskusjõud ja keha kaal. Elastsusjõud ja Hooke i seadus. Hõõrdejõud ja hõõrdetegur. Keha tiirlemine ja pöörlemine. Ühtlane ringjooneline liikumine. Pöördenurk. Periood ja sagedus. Nurk ja joonkiirus. Tiirlemine ja pöörlemine. Elastsusjõud ja jäikustegur (vedrukonstant). Hõõrdejõud ja hõõrdetegur. Pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus. Võnkumine kui perioodiline liikumine. Füüsikaline ja matemaatiline pendel. Hälve ja amplituud. Periood ja sagedus. Hälbe sõltuvus ajast, faas ja faasidiagramm. Energia jäävuse seadus võnkumisel. Lained. Piki ja ristlained. Laineid iseloomustavad suurused: lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus. Lainetega kaasnevad nähtused: peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon. Lained ja nendega seotud nähtused looduses ning tehnikas. Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia muundumine teisteks energiateks. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas. Püsimagnet ja vooluga juhe. Elektri ja magnetvälja kirjeldavad vektorsuurused elektrivälja tugevus ja magnetinduktsioon. Sirgvoolu magnetinduktsioon. Elektrivälja potentsiaal ja pinge. Pinge ja väljatugevuse seos. Homogeenne elektriväli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel. Pooli magnetinduktsioon sõltuvus selle mõõtmetest ja elektrivoolu tugevusest. Elementaarlaeng ja elektron.voolutugevus. Elektrivooluga aines kaasnevad nähtused. Faraday arv ja selle seos elementaarlaenguguga. Elektrivälja tugevus ja magnetinduktsioon. Potentsiaal ja pinge. Amper, kulon, volt, tesla. Induktsiooni elektromotoorjõud. Magnetvoog ja magnetvoo tihedus. Faraday induktsiooniseadus. Kondensaator ja mahtuvus. Juhtmepool ja induktiivsus. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Induktsiooni elektromotoorjõud. Veeber, farad ja henri. Elektromagnetlainete skaala. Lainepikkus ja sagedus. Nähtav valgus ja valgusallika efektiivsus. Valgusvoog ja valgusvoo

18 tihedus. Luks (lx) ja luumen (lm). Difraktsioon ja interferents. Difraktsioonvõred. Polariseeritud valgus ja polariseerivad valgusfiltrid. Peegeldumine ja murdumine. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. Koondav ja hajutav lääts. Fookus ja fookuskaugus. Soojuskiirgus ja luminestsents. Juhi sisetakistus. Vooluallika elektromotoorjõud. Juhi materjali erijutivus eritakistus. Metalljuhi takistuse sõltuvus temperatuurist. Ohmi seadus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Elektrivool vedelikes ja gaasides. Voltmeeter, ampermeeter ja multimeeter. Analoog ja digitaalmõõteriistade näitude lugemine. Alalisvool. Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus. Takistuse temperatuuritegur. Elektrivoolu töö ja võimsus. Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur ja selle mõõtmine. Ideaalne ja reaalne gaas. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Gaasi rõhk, ruumala ja temperatuur. Ideaalne gaas. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Molaarmass. Molekulide kontsentratsioon. Isotermiline, isobaarne ja isohoorne protsessid. Vedelike pindpinevus ja tihedus, neid mõjutavad tegurid. Õpitulemused Kursuse Arvutamine füüsikas läbimisel õpilane teab keha gravitatsioonilise potentsiaalse energia tähendust ja oskab seda praktiliste mõõtmistega määrata; keha kineetilise energia tähendust ja oskab seda praktiliste mõõtmistega määrata; kuidas määrata kehade langemisel aega praktiliste mõõtmistega; et reaalset keha ei saa alati taandada masspunktiks ja oskab seda taandamise määra võimalust praktiliselt hinnata; et märkimisväärne osa keha potentsiaalsest energiast võib keha veeremisel mööda kaldpinda muutuda pöörlemisega seotud kineetiliseks energiaks ja oskab seda osa leida praktilise mõõtmise kaudu mis on füüsikaline suurus inertsimoment ja kuidas seda määrata praktiliste mõõtmistega ja arvutada teoreetiliselt (ketas, võru, sfäär); kuidas kasutada mikromeetreid, nihkkaliibreid, mõõdulinte, fotoväravaid, liikumissensoreid, loode ja ms; miks mõõtma peab korduvalt ja oskab hinnata mõõtmisega seotud ebakindlust; mõõtemääramatuse statistilist tähendust ja oskab seda katseteseeriale arvutada; kuidas määrata keha massi kasutades kaalu või jõusensorit ja oskab seda praktiliselt teha; kuidas praktiliselt mõõta väikese tahke keha tihedust sukeldusmeetodiga; sukeldusmeetodiga kehade tiheduse määramise täpsust mõjutavaid vigu ja oskab neid

19 vältida; kuidas praktiliselt kasutada kehade täpseks kaalumiseks jõusensorit ja oskab seda teha; füüsikalise suuruse pindpinevus tähendust ja oskab seda vedeliku puhul praktilise mõõtmisega määrata; vedelike (vesi) tihedust ja pindpinevust mõjutavaid tegureid ja oskab neid praktilistel mõõtmistel arvestada; Hooke`i seaduse tähendust ja oskab määrata vedrukonstanti praktilise mõõtmisega; et reaalsed kehad (vedrud) ei järgi täiel määral Hooke`i seadust ka suhteliselt väikeste deformatsioonide korral; pinge ja potentsiaalide mõõtmise põhimõtet ja oskab seda praktiliselt teha, kasutades multimeetreid ja pingesensoreid; millist pinget nimetatakse elektromotoorjõuks ja kuidas seda praktiliselt mõõta; mis on vooluallika sisetakistus ja oskab seda praktiliselt mõõta, kasutades multimeetrit või pingesensorit; et keemiliste vooluallikate füüsilist seisundit on võimalik hinnata, mõõtes nende sisetakistust; elektrimahtuvuse tähendust (plaatkondensaatori näitel) ja kuidas on see suurus seotud kehade mõõtmete-, keskkonna omadustega ja kehade kaugusega teineteisest; elektrikonstandi ja suhtelise dielektrilise läbitavuse tähendust ja oskab seda praktilise mõõtmisega määrata füüsikaliste suuruse magnetinduktsioon, magnetvoog, induktiivsus tähendust ja kuidas need suurused on teineteisega seotud; kuidas solenoidi magnetvälja praktilise mõõtmise kaudu leida selle keerdude arv pikkuse meetri kohta; kuidas pooli või solenoidi magnetvälja praktilise mõõtmisega määrata magnetkonstandi arvulist väärtust; mida tähendab superpositsioon magnetväljade kontekstis; Faraday arvu tähendust, oskab seda siduda aine ehitusega ning määrata praktilise elektrolüüsikatsega; miks nähtava valguse korral kasutatakse harva ühikuid vatt ja vatti ruutmeetri kohta (W, W/m 2 ), vaid kasutatakse ühikuid luumen ja luks (lm,lx); kuidas hinnata valgusallikate kasutegurit ja mida tähendab ühik luumenit vatti kohta (lm/w) ning oskab praktilise mõõtmisega määrata valgusallika kasutegurit; mida tähendavad interferents ja difraktsioon ja oskab seletada monokroomse valguse

20 difraktsioonil ekraanile saadava interferentspildi ehitust; mis on difraktsioonvõre ja kuidas selle omadused mõjutavad interferentspilti; kuidas praktilise mõõtmisega leida monokroomse valguse lainepikkust, kasutades tuntud omadustega difraktsioonvõre; erijuhtivuse ja eritakistuse tähendust ja oskab neid omadusi määrata praktilise mõõtmisega. Võimalikud laboratoorsed tööd Vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse määramine Pinge ja voolutugevuse mõõtmine multimeetrite ja sensoritega Etteantud molaarse kontsentratsiooniga elektrolüüdilahuse valmistamine Zn/Cu galvaanielemendi ehitamine ja selle elektromotoorjõu mõõtmine Faraday arvu katseline määramine elektrolüüsikatsega Väikeste kehade tiheduse määramine sukeldusmeetodiga Vedrukonstandi määramine vedrupendli võnkesageduse mõõtmisega Vee pindpinevuse määramine Pöördkeha inertsimomendi praktiline mõõtmine Plaatkondensaatori ehitamine ja selle mahtuvuse mõõtmine Plaatkondensaatori ehitamiseks kasutatud dielektrilise materjali suhtelise dielektrilise läbitavuse määramine Solenoidide ja poolide magnetväljadega seotud mõõtmised Valgusallikate kasutegurite määramine valgusvoo tiheduse (lx) mõõtmise kaudu Monokroomse valguse lainepikkuse määramine difraktsioonvõre abil Juhi eritakistuse (erijuhtivuse) määramine Polariseeriva filtri kasutamine pildistamisel Läätse fookuskauguse ja optilise tugevuse määramine Kogutud gaasi (vesiniku) hulga määramine ideaalse gaasi seaduste kaudu. Hindamine Valikkursuse välishindamist ei toimu. Õppe tulemuslikkust koolisiseselt hinnates kasutatakse otseselt õpitulemustest lähtuvaid traditsioonilisi ja hindamisjuhendiga kirjeldatud hindamismeetodeid sh. hinnatakse ka infootsingu oskust, kirjalikke töid ja praktilist laboratoorset tegevust. E-päevikusse märgitakse kursusehindeks kas 5, arvestatud või

21 mittearvestatud. Majandusmatemaatika elemendid Õppe-eesmärgid Valikkursusega taotletakse, et õpilane: 1) saab ettekujutuse teda ümbritseva majandusmaailma toimimist kirjeldavatest põhilistest matemaatilistest mudelitest ja nende rakendamise viisidest; 2) oskab kasutada matemaatikat mõistlike otsuste langetamiseks oma majanduskäitumises. Õppeaine kirjeldus Kursus koosneb kolmest põhivaldkonnast: 1) protsentarvutuse rakendused majandusülesandeid lahendades (indeksid, maksustamine, hindade kujunemine, valuutaga seotud arvutused); 2) majandusprotsesside modelleerimine funktsioonide abil (nõudlus, pakkumine, kulu, tulu, puhastulu, reklaamitulu, kauba tellimine); 3) finantsmatemaatika alused (intressid, viivised, laenud). Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) selgitab hinnaindeksite tähendust ja arvutamist kui protsentarvutuse üht rakendust; 2) kasutab protsentarvutust hinnaindeksite, sealhulgas tarbijahinnaindeksite arvutamiseks ja tõlgendamiseks; 3) selgitab põhiliste maksuliikide tähendust (tulu-, sotsiaal-, käibe-, aktsiisimaks jt) ja arvutuskäike kui protsentarvutuse rakendusi; 4) kasutab protsentarvutust palgakulude ja kauba hinna kujunemise selgitamisel ning leidmisel (lihtsamad juhud); 5) selgitab raha ja valuutaga seotud põhilisi mõisteid (kurss, konverteerimine, inflatsioon, reaalpalk) ning oskab neid lihtsamatel juhtudel leida ja arvutada; 6) selgitab funktsioonide kasutamist nõudluse, pakkumise, turutasakaalu, kulu, tulu ja puhastulu ning reklaamitulu modelleerimiseks, oskab neid mudeleid (eelkõige lineaarseid mudeleid) lihtsamatel juhtudel koostada ja rakendada;

22 7) selgitab liht- ja liitintressi mõistet ning oskab neid rakendada hoiustamise ja laenamisega seotud olukordade ohjamiseks (arvete tasumine, viivised, hoiuste tulusus, laenude kulukus ja kustutamine õppelaenu ja eluasemelaenu näitel). Protsentarvutuse põhiülesanded. Indeksid. Tarbijahinnaindeks. Põhilised maksud, nende arvutamine (tulu-, sotsiaal-, käibe- ja aktsiisimaksu näitel). Palgakulud. Kauba hinna kujunemine. Valuuta kurss ja konverteerimine. Inflatsiooni arvutamine tarbijahinnaindeksi abil. Reaalpalk. Nõudlus- ja pakkumisfunktsioonid. Turutasakaal. Kulu-, tulu- ja puhastulufunktsioonid. Reklaamitulu funktsioon. Liht- ja liitintress. Arved ja viivised. Hoiuste tulusus. Laenude kulukus eluaseme ja õppelaenu näitel. Kursuse põhiteemadeks on 1) protsentarvutuse rakendused majandusülesandeid lahendades (indeksid, maksustamine, hindade kujunemine, valuutaga seotud arvutused); 2) majandusprotsesside modelleerimine funktsioonide abil (nõudlus, pakkumine, kulu, tulu, puhastulu, reklaamitulu, kauba tellimine); 3) finantsmatemaatika alused (intressid, viivised, laenud). Õppekirjandus/-vahendid/-materjalid Kasutatakse Ants Aasma ja Ako Sauga Majandusmatemaatika õpiku tööversiooni ning erinevaid veebikeskkondi. Võimalikud veebikeskkonnad: palk.crew.ee 6.zope.eenet.ee/mmmprojekt/materjalid-teemade-jaergi-1/protsent 7. elvag.edu.ee/~pihlap/protsent/protsendi_miste.html kool.minuraha.ee

23 12. majandusmang.edu.ee Hindamine Õpitulemuste hindamine lähtub õppekava üldosas ja teistes hindamist reguleerivates dokumentides toodud hindamisalustest. Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi, tekstide ja statistiliste andmetega töötamise oskust, informatsiooni leidmist ja situatsioonide lahendamist. Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse, argumenteerimise ja seoste loomise oskust, Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kursuse hinne kujuneb kontrolltööde ja suuliste vastamiste hinnetest. Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, lahenduse õigsus, loovus ja vormistamise korrektsus, ning suuline ja kirjalik eneseväljendus. Vähemalt rahuldava kursusehinde saamiseks peab õpilane sooritama/esitama kõik nõutud tööd. Matemaatilised mudelid Õppeaine kirjeldus Kursus koosneb neljast põhivaldkonnast: Matemaatika ja arvuti(tehnilised lahendused matemaatika ülesannete lahendamiseks GeoGebra, WolphramAlpha, GoogleDocs, Excel jne.). Eluliste protsesside modelleerimine funktsioonide abil. Statistiline andmetöötlus arvutiga ja tulemuste mõistmine. Erinevate matemaatiliste teadmiste sidumine, keerulisemate ülesannete lahendamine Õppe-eesmärgid Valikkursusega taotletakse, et õpilane: saab ettekujutuse teda ümbritseva maailma toimimist kirjeldavatest põhilistest matemaatilistest mudelitest ja nende rakendamise viisidest;

24 oskab kasutada arvutit lihtsamate statistilist analüüsi vajavate probleemide lahendamisel; oskab kasutada matemaatikat mõistlike otsuste langetamiseks oma igapäeva käitumises; oskab matemaatiliselt korrektselt väljendada ennast arvuti abil; näeb seoseid erinevate matemaatiliste teadmiste vahel ja valmistub matemaatika riigieksamiks. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust; 2) tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone; 3) kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduse olulisemaid mudeleid ning meetodeid; 4) lahendab tekstülesandeid võrrandite abil; 5) märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid seaduspärasusi ja seoseid; 6) koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab neid tegelikkuse uurimiseks; 7) kasutab IKT vahendeid ülesandeid lahendades. Matemaatilise mudeli tähendus, nähtuse modelleerimise etapid, mudeli headuse ja rakendatavuse hindamine. Tekstülesannete (sh protsentülesannete) lahendamine võrrandite kui ülesannete matemaatiliste mudelite koostamise ja lahendamise abil. Lineaar-, ruut- ja eksponentfunktsioone rakendavad mudelid loodus- ning majandusteaduses, tehnoloogias ja mujal (nt füüsikaliste suuruste seosed, orgaanilise kasvamise mudelid bioloogias, nõudlus- ja pakkumisfunktsioonid ning marginaalfunktsioonid majandusteaduses, materjalikulu arvutused tehnoloogias jne). Kursuse käsitlus tugineb IKT vahendite kasutamisele. Õppematerjalid Õpik ja e-kursus keskkonnas Moodle. Õpik sisaldab iga teema kohta näiteid, põhimõisteid, ülesandeid. Õpiku lõpus on toodud lisad matemaatika kordamiseks. Moodles asuvad

25 interaktiivsed demod, töölehed arvutiklassis toimuvate tundide jaoks, testid, viited lisamaterjalidele internetis. Hindamine Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. Hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi, tekstide ja statistiliste andmetega töötamise oskust, informatsiooni leidmist ja situatsioonide lahendamist. Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse, argumenteerimise ja seoste loomise oskust. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Vähemalt rahuldava kursusehinde saamiseks peab õpilane sooritama/esitama kõik nõutud tööd. Kursusehinne võib olla kas 5, arvestatud või mittearvestatud.

26 LOODUSSUUND Läänemaa Ühisgümnaasiumis on loodussuuna suunakursused - Läänemaa geograafia, Keskkonnaõpetus, Elusloodus, Praktiline geograafia, Keemia tootmises, Elektrokeemia, Geoinfosüsteemid, Rakendusbioloogia. Läänemaa geograafia Õppeaine kirjeldus Läänemaa geograafia on loodusaine suunakursus, selle maht on 21 tundi (à 75 min). Õpilane saab ettekujutuse Läänemaa/kodumaakonna geograafia eripärast. Kursus tugineb põhikoolis omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub füüsikas, keemias, bioloogias, matemaatikas, ajaloos, ühiskonna- ja majandusõpetuses õpitavaga. Kursuse tegevuste käigus kujundatakse arusaama, et looduses toimuvad protsessid ja nähtused on süsteemsed ja omavahel seotud, sõltumata ruumist. Õpilane õpib määratlema muutusi, seostab need ajafaktoriga. Õppeprotsessi käigus tegelevad õpilased avastusõppe ja uurimusliku õppe meetoditega; ülesanded on üles ehitatud võimalikult probleemipõhiselt ja seotult igapäevaeluga. Kursuse käigus pööratakse suurt tähelepanu õpilase loovuse arendamisele, seetõttu on õppeteemad üsna vabad nii vormilt ja sisult. Tööülesanded on üles ehitatud nii, et areneks õpilase tehnoloogialane pädevus, samas toetavad IKT põhised õpikeskkonnad õpipädevuse arendamist. Ettevõtlikkuspäevuse kujundamisel on oluline interdisdsiplinaarse õppematerjali võimaluste tutvustamine ja kasutamine. Tähelepanu pööratakse looduse ja inimtegevuse vastasmõjudele, jätkusuutliku arengu põhialustele. Õppetöö tugineb suuremal või vähemal määral õppereisidel/õuesõppe tundides kogutud materjalidele, kogutd geograafiamõisted süstematiseeritakse, defineeritakse, luuakse seoseid. Õpilasel on võimalus valida omale sobiv teema ja vorm, et koostada omanäoline (sh huvisid ja võimeid silmas pidades) nö kursusetöö/õpiobjekt/-projekt vms. Kursuse valitud õpitegevuste ja metoodika oluliseks eesmärgiks on julgustada õpilasi kasutama ja looma teistmoodi õppevahendeid ning arendada õpilaste funktsionaalset kirjaoskust.

27 Suunakursus on oma olemuselt muutuv nii ajas kui ruumis õppetööd planeerides tuleb arvestada perioodõppega (aastajalised eripärad), samuti kooli võimalustega/ressurssidega korraldada õppekäike/väljasõite. Eesmärgid Õpilane: 1. õpib tundma kodumaakonna/koduasula geograafilist eripära; 2. võrdleb Läänemaa geograafilisi objekte sarnaste Eestis ja maailmas esinevate/paiknevate objektidega; 3. seostab loodusnähtuste ja protsesside esinemise konkreetse geograafilise koha ja ajaga; 4. analüüsib muutusi kodumaakonna/koduasula looduskeskkonnas; 5. kogub, süstematiseerib ja esitab geograafilist informatsiooni kasutades kaasaegseid IKT võimalusi ning keskkondasid; 6. õpib koostama elektroonilist geograafilist mõistekaarti; 7. teeb lihtsaid geograafilisi mõõtmisi. Õppekirjandus/-vahendid/-materjalid Kursuse teemade käsitlemisel ei ole kasutusel õpikut ega töövihikut. Õppetöö peamiseks aluseks on õpilaste poolt õppereisil/-del kogutud materjal. Alusmaterjalina kasutatakse Eesti atlaste kaarte, RMK infokogumikke, Regio aluskaarte ning interaktiivseid vahendeid/õppekeskkondasid. Silmaringi laiendamisks saab kasutada Eesti Loodusuurijate Seltsi perioodikat, loodusajakirju, ajaleheartikelid. Võimalikud IKT põhised keskkonnad materjali esitamiseks: 1. Kaardirakendused Maaameti geoportaal Regio Google Earth 2. Mõistekaartide keskkonnad veebis Mindomo Bubble.us Text2mindmap

28 Flowchart jne 3. Veebikirjastused Calameo Issuu Flipsnack jne 4. Fotoesitlused Animoto Photo Story Voisthread jne 5. Esitlused Prezi Slideboom Soho jne Võimalik kasutatav veebipõhine materjal 1. Geoloogia 2. Estonica - entsüklopeedia Eestist 3. Läänemeri 4. Eesti rannikuala areng 5. Merede geoloogia jne. /-temaatika keskendub Läänemaa geograafiale 1. Looduskeskkond, liigid. 2. Geograafia põhialused, -harud, uurimismeetodid. 3. Kartograafia. Kaardirakendused. Õppekäigu kaardi koostamine. 4. Geograafilised mõõtmised (ilm, õhu-, vee ja pinnasetemperatuur, tuule suund ja kiirus, pilvisuse hindamine) konkreetsetes kohtades. 5. Õppekäigud. Info kogumine. 6. Info süstematiseerimine. Õpiobjekti konstrueerimine. 7. Geograafilised mõisted. 8. Läänemaa geograafia haruldused. Näited Eestist, maailmast. 9. Läänemaa pinnamood.

29 10. Läänemaa geoloogia. Aluspõhi. Kivimid. Kivistised. Rändrahnud ja bretśad. Maapinna kerkimine. 11. Läänemaa põhjavesi. Karstinähtused. Sood. 12. Läänemaa pinnaveekogud. Jõed. Järved (jäänukjärved). 13. Läänemaa ilm ja kliima. 14. Läänemaa rannikud ja rannaprotsessid. Läänemeri. Riimvesi. 15. Inimtegevuse võimalused ja tagajärjed Läänemaal. Õpitulemused Õpilane: 1. mõistab maailmas toimuvaid loodusprotsesse ja seostab need Läänemaa ja Eestiga; 2. saab aru looduses toimuvate protsesside ajalisest kulgemisest ja arengu dünaamikast; 3. saab aru, et muutused looduses on aluseks muutustele kogu keskkonnale (majandus, sotsiaalne, kultuuriline jne); 4. analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil; 5. tunneb huvi looduses toimuvate lokaalsete ja globaalsete nähtuste ja nende uurimise vastu; 6. kasutab info hankimiseks erinevaid allikaid, hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot ning süstematiseerib, töötleb saadud andmeid ning esitab need kasutatdes veebipõhiseid keskkondasid/rakendusi/võimalusi; 7. loob Läänemaa geograafia kohta reaalselt kasutatava õppevahendi/õppematerjali; 8. koostab oma kodukoha elektroonilise /mõistekaardi/kaardi/atlase; 9. teab ja oskab hinnata Läänemaa looduse erpära. Hindamine Õpitulemuste hindamine lähtub õppekava üldosas ja teistes hindamist reguleerivates dokumentides toodud hindamisalustest. Õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.

30 Hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi, tekstide ja statistiliste andmetega töötamise oskust, informatsiooni leidmist ja süstematiseerimist. Hinnatakse praktiliste tegevuste täitmist; loovust ülesannete lahendamisel. Kontrollitakse ja hinnatakse arutluse, argumenteerimise ja seoste loomise oskust, õpilase iseseisvat tööd (uurimused, õpiobjekti konstrueerimine, artiklite analüüs, mõistekaardid jne), osalemist rühmatöödes ja aruteludes/seminarides. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kursuse hinne kujuneb praktiliste tööde ja uurimuste/iseseisvate tööde/ettekannete ning seminaridest osavõtu hinnetest. Hindamise aluseks on töö iseseisev sooritus, loovus ja vormistamise korrektsus. Praktilised tööd on mingi konkreetse üksikteema, materjali, geograafilise koha vms kohta. Iseseisvateks töödeks on kodused ülesanded, klassitööd ja arvutitunnitööd, mida hinnatakse valikuliselt. Kursuse jooksul võib hinnata ka koduseid töid, suulisi vastuseid, ülesannete lahendamist, osalemist rühmatöödes jne. Läänemaa geograafia kursus lõpeb kokkuvõtva hindamisega, mis hõlmab kogu kursuse materjali (kokkuvõttev analüüs, seminar vms). Vähemalt rahuldava kursusehinde saamiseks peab õpilane sooritama/esitama kõik nõutud tööd/ettekanded vms. Keskkonnaõpetus Õppeaine kirjeldus Keskkonnaõpetus on loodussuuna kursus, selle maht on 21 tundi (à 75 min). Kursus on üles ehitatud õpilastele oluliste probleemide lahendamisele, mille vältel tehakse põhjendatud ja asjatundlikke otsuseid, arvestades loodusteaduslikke, tehnoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi mõõtmeid. Seejuures omandatakse uusi ainetevahelisi teadmisi ja oskusi, lähtudes kaasaegsete probleemide loodusteaduslikust sisust. Jätkusuutlik areng kajastub oskustes ja hoiakutes, mis aitavad kujundada teadlikku ja aktiivset kodanikku, kes oskab hinnata alternatiivseid lahendusi, põhjendada oma valikuid, koostada oma eesmärkide saavutamiseks tegevusplaane ning osaleda nende elluviimises. Oluliseks eesmärgiks on kursuse temaatikat silmas pidades julgustada õpilasi looma ise uusi õppevahendeid ja välja pakkuma meetodeid/strateegiaid õpitegevuste mitmekesistamiseks, arendada loovat ja kriitilist, sh uuenduslikku mõtlemist. Keskkonnatemaatikat käsitletakse nii, et õppetegevus oleks võimalikult mitmekesine veebipõhised andmebaasid informatsiooni otsimiseks ja esitamiseks, õppekäigud, meediaväljaanded (raamatukogu võimaluste