P R O J E K T E E B P R O J E K T O Ü EEB Projekt OÜ MTR NR EPE000837, EEK000968, EEP002659 Muinsuskaitse tegevusluba E 729/2013 Töö nr: 058-13E Tellija: Riigi Kinnisvara AS registrikood 10788733 Lasnamäe 2, Tallinn 11412 LUISE 1//3, TALLINN EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE EKSPERTIIS Ehitusinsener: Maari Idnurm Volitatud ehitusinsener V Muinsuskaitse tegevusluba VS 225/2005 TALLINN 31.jaanuar 2014 EEB Projekt OÜ Tel.: 6550348 Äriregistri kood 12450352 Akadeemia tee 20 Faks: 6381050 Arvelduskonto 221057179802 12611 Tallinn E-post: eebprojekt@eeb.ee Swedbank
SISUKORD SISUKORD...2 1 EKSPERTIISI TEOSTAJA...3 2 ÜLDOSA...4 3 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE EKSPERTIIS...7 3.1 HOONE ÜLDISELOOMUSTUS JA TEHNILISED NÄITAJAD...7 3.1.1 Ehitus-ajalooline ülevaade...7 3.1.2 Kassisaba miljööväärtuslik hoonestusala...8 3.1.3 Hoone tehnilised näitajad...9 3.2 EHITUSKONSTRUKTSIOONID (TARINDID)...10 3.2.1 VUNDAMENDID JA KELDRISEINAD...10 3.2.1.1 Ehitusgeoloogilised ja vundamendi uuringud. OÜ REI Geotehnika 2014...10 3.2.1.2 Varasemalt teostatud vundamentide ja vajumiste uuringud...11 3.2.1.3 Vundamentide ja keldriseinte seisukorra kirjeldus. Ümberehitused...13 3.2.1.4 Vundamentide kandevõime...13 3.2.1.5 Vundamendi ekspertiisi kokkuvõte...14 3.2.2 KANDESEINAD...16 3.2.2.1 Kandeseinte kirjeldus ja seisukord. Varasemad ümberehitused...16 3.2.2.2 Müüritise kandevõime...16 3.2.2.3 Kandeseinte ekspertiisi kokkuvõte...19 3.2.3 VAHELAED...20 3.2.3.1 Vahelagede kirjeldus...20 3.2.3.1.1 Õppehoone...20 3.2.3.1.2 Võimla...21 3.2.3.2 Vahelagede kandevõime...21 3.2.3.2.1 Õppeklasside ja koridori vahelagede kandevõime...21 3.2.3.2.2 Kontoriruumide vahelagede kandevõime...23 3.2.3.2.3 Aula vahelae kandevõime...23 3.2.3.2.4 Võimla abi- ja pesuruumide põrandate kandevõime...23 3.2.3.2.5 Pööningu põrandate kandevõime...24 3.2.3.3 Vahelagede ehitustehniline seisukord. Kokkuvõte...25 3.2.4 KATUS...26 3.2.4.1 Katusekonstruktsioonide kirjeldus ja seisukord...26 3.2.4.2 Katusekonstruktsioonide kandevõime...27 4 KOKKUVÕTE...30 5 JOONISED...32 6 LISAD...33 7 ARHIIVIST JOONISED JA UURIMISTÖÖDE ARUANDED...38 Lk 2 / 38
1 EKSPERTIISI TEOSTAJA Ettevõtja andmed Nimi: EEB Projekt OÜ Registrikood: 12450352 Registreeringu number: EEK000968 Registreerimise kuupäev: 12.04.2013 Valdkond: Ehitus Tegevusala: Registreeringu õigsus on ettevõtja poolt kinnitatud 22.01.2014 Ehitiste ekspertiiside tegemine/emtak Tegevusala täpne liigitus: konstruktsioonide ja üldehituslik ekspertiis Nimi Vastutavad spetsialistid: Kontakt 1. Maari Idnurm tel 53480200, maari@eeb.ee 2. Siim Randmäe tel 56669345, siim@eeb.ee 3. Jaanus Luhaäär tel 56258110, jaanus@eeb.ee 4. Mariliis Maasik tel 6381050, mariliis@eeb.ee Maari Idnurm Jaanus Luhaäär Projektijuht, ehitusinsener Kandekonstruktsioonide ekspertiis Volitatud ehitusinsener V Ehitusinsener Alvar Kuusmik Tehnik Lk 3 / 38
2 ÜLDOSA 2.1. Ekspertiisi objekt: - Luise 1//3, Tallinn 2.2. Ekspertiisi tellija: - Riigi Kinnisvara AS 2.3. Eesmärk: Koostada ehitustehniline ekspertiis Luise tn 1//3 väärtusliku ja väga väärtusliku hoone kohta, selgitada välja hoonete ehitustehniline seisund ja anda hinnang nende säilitamise võimalikkuse ja mõistlikkuse ning lammutamise osas. Hinnata väärtuslikule hoonele kavandatava juurdeehituse ehitustehnilisi võimalusi vastavalt koostatavale detailplaneeringule ning anda ehitustehniline hinnang säiliva hoonestuse rekonstrueerimiseks (sh ka vahelagede vahetuseks, ruumiprogrammi muutmiseks jm konstruktiivseteks toiminguteks) lähtuvalt kavandatavast ehitustegevusest: o Hoone rekonstrueerimisel on vajalik saavutada põrandate kandevõime min 500kg/m², kohati 700kg/m², eeldatavalt rajatakse uued korrusvahelaed; o Hoone fassaadi on vaja tugevdada (st turvalisuse kaalutlustel suurendatakse välisseina paksust); o Kasutatakse erikonstruktsiooniga avatäiteid (m² kaal kuni 100 kg); o Hoone vundamendi lähedal või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt rajatakse maa-aluseid rajatisi; o Lammutatakse Endla tn 2 hoone järelejäänud hooneosa. 2.4. Ekspertiisi tegemise aeg- 19.12.2013 hoone esmane ülevaatus Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Tiit Lõhmus, Kaitsepolitseiamet 03.01.2014 hoone ülevaatus, avamiste asukohtade määramine Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Tiit Lõhmus, Kaitsepolitseiamet Riho Enni, REI Geotehnika OÜ osakonnajuhataja 07.01.2014 ekspertiis (seinakonstruktsioonid) Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Alvar Kuusmik, EEB Projekt OÜ tehnik 08.01.2014 ekspertiis (seinakonstruktsioonid) Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Alvar Kuusmik, EEB Projekt OÜ tehnik 14.01.2014 ekspertiis (vahelaed) Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Alvar Kuusmik, EEB Projekt OÜ tehnik 15.01.2014 ekspertiis (katused) Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Alvar Kuusmik, EEB Projekt OÜ tehnik 20.01.2014 ekspertiis (mõõtmised) Alvar Kuusmik, EEB Projekt OÜ tehnik Lk 4 / 38
23.01.2014 ekspertiis (fermid) Maari Idnurm, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Jaanus Luhaäär, EEB Projekt OÜ ehitusinsener Alvar Kuusmik, EEB Projekt OÜ tehnik 2.5. Ekspertiisis juhindutakse: 1. Ehitusseadus, vastu võetud 15.05.2002 2. Ehitise ekspertiisi tegemise kord. Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus. Vastu võetud 20.02.2012 nr 15 2.6. Ekspertiisi lähtedokumentatsioon /1/ ГИСП. Merekooli tööprojekt, 1947, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv /2/ Projekt 8-klassilise kooli hoone kohta Luise tn. nr. 1a, 1928, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv /3/ Tallinna Arhitektuur-ehitustehnikumi juurdeehitatav võimla Luise tn. 1-a, Tallinn. Tööprojekt, 1950, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv /4/ Kommunaalprojekt. Tallinn, Endla tn. 4 katlamaja õlihoidla reostus. Köide I uurimistööd (Töö nr T-1061-73), Tallinn, 1973, Maa-ameti arhiiv [7975] /5/ Kommunaalprojekt. Tallinn, Luise tn. 1a Tallinna Kalatööstuslik Merekool. Köide I uurimistööd (Töö nr. T-901-74), Tallinn, 1974, Maa-ameti arhiiv [8989] /6/ Kommunaalprojekt. Tallinnas, Luise tn. 1-a asuva Tallinna Kalatööstusliku Merekooli aula ja võimla fermide tugevdamise kap. remondi tehniline tööprojekt. Konstruktiivne osa (Töö nr T-822-73; T-823-73), Tallinn, 1974, Eesti Riigiarhiiv [ERA_T-2_4-1_5136] /7/ Kommunaalprojekt. Uurimistööde aruanne ja lähteandmed Tallinnas, Luise tn. 1a ja Gagarini pst. 3 hoonete kohta kapitaalremondi tehnilise dokumentatsiooni koostamiseks. (Töö nr T-822-73; T-823-73), Tallinn, 1973, Eesti Riigiarhiiv [ERA_T-2_4-1_5136] /8/ Kommunaalprojekt. Tallinn, Luise tn. 1a Kalatööstusliku Merekooli hoone vajumisvaatlus (Töö nr T-712-83), Tallinn, 1983, Eesti Riigiarhiiv [ERA_T-2_4-1_5136] /9/ Kommunaalprojekt. Tallinn, Luise tn. 1a. Hoone ehitusgeoloogiliste uurimiste ja vajumisvaatluste ehituslik analüüs (Töö nr T-901-74), Tallinn, 1976, Eesti Riigiarhiiv [ERA_T- 2_4-1_5136] /10/ Kommunaalprojekt. Uurimistööde aruanne Tallinnas, Luise 1a asuva hoone tehnilise seisukorra kohta (Töö nr T-712-83), Tallinn, 1986, Eesti Riigiarhiiv [ERA_T-2 4-1 5136] /11/ Kommunaalprojekt. Vundamendi šurfide joonised (Töö nr. T-167-63), Eesti Riigiarhiiv /12/ Kommunaalprojekt. Katuse kandekonstruktsioonide inventariseerimisejoonised (Töö nr T- 822-73; 823-73), 1973 /13/ ГИСП. Luise 1 rekonstrueerimise eskiisprojekt, 1947, Eesti Riigiarhiiv /14/ ENSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium. Riiklik Ehituste Projekteerimise Instituut. Tallinn, Luise tän. 1 endise koolimaja taastamise ja rekonstrueerimise projekt. Finantseelarvelised kaalutlused, 1947, Eesti Riigiarhiiv [ERA_14_4-2_25] /15/ Koolihoone inventariseerimisjoonised, 1949, Tallinna Linnaarhiiv [TLA_R_413_5_7445] /16/ Spordihoone inventariseerimisjoonised, Tallinna Linnaarhiiv [TLA_R_413_7445] /17/ Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ. Luise tn.1a õppekorpuse II ja III korruse akna silluste tugevdamine (Töö nr 18-97), Tallinn, 1997 /18/ Ehituskonstruktsioonide Tugevdamine OÜ, Luise tn.1a õppekorpuse vahelagede kandevõime ekspertiis (Töö nr13-98), Tallinn, 1998 Lk 5 / 38
/19/ Ehituskonstruktsioonide tugevdamine OÜ, Eksperthinnang Luise tn. 1A ja Endla tn.2 hoonete konstruktsioonide seisukorra kohta (Töö nr 24-2003), Tallinn, 2003 /20/ Linnaruumi OÜ. Endla tn2, Toompuiestee 3, Luise 1//3 kinnistute detailplaneering. Eskiis, Tallinn, 2013 /21/ A GEO OÜ. Maa-ala plaan tehnovõrkudega, töö nr. 12048 /22/ OÜ REI Geotehnika OÜ. Hoone Luise tn.1/3 vundamentide uuringu aruanne. Tallinn jaanuar 2014 2.7. Kasutatud kirjandus /22/ M.Kalm, eesti 20.sajandi arhitektuur. Tallinn 2001 2.8. Kasutatud mõõteseadmed MÕÕTERIISTAD Standarditele vastavus 1 FLUKE 971 õhuniiskuse/ temp mõõtja CE; CSA; EN61326-1 2 Mõõdulint 8m 3 CST Berger joonlaser 4 Vesilood 1m 5 HILTI puur 6 Endoskoop "AXIO" AX-B250 (No10070079) 7 HILTI PS20 metalliotsija Lk 6 / 38
3 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE EKSPERTIIS Kandekonstruktsioonide ekspertiisi eesmärk oli: Koostada ehitustehniline ekspertiis Luise tn 1//3 väärtusliku ja väga väärtusliku hoone kohta, selgitada välja hoonete ehitustehniline seisund ja anda hinnang nende säilitamise võimalikkuse ja mõistlikkuse ning lammutamise osas. Hinnata väärtuslikule hoonele kavandatava juurdeehituse ehitustehnilisi võimalusi vastavalt koostatavale detailplaneeringule ning anda ehitustehniline hinnang säiliva hoonestuse rekonstrueerimiseks (sh ka vahelagede vahetuseks, ruumiprogrammi muutmiseks jm konstruktiivseteks toiminguteks) lähtuvalt kavandatavast ehitustegevusest: o Hoone rekonstrueerimisel on vajalik saavutada põrandate kandevõime min 500kg/m², kohati 700kg/m², eeldatavalt rajatakse uued korrusvahelaed; o Hoone fassaadi on vaja tugevdada (st turvalisuse kaalutlustel suurendatakse välisseina paksust); o Kasutatakse erikonstruktsiooniga avatäiteid (m² kaal kuni 100 kg); o Hoone vundamendi lähedal või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt rajatakse maa-aluseid rajatisi; o Lammutatakse Endla tn 2 hoone järelejäänud hooneosa. 3.1 HOONE ÜLDISELOOMUSTUS JA TEHNILISED NÄITAJAD 3.1.1 Ehitus-ajalooline ülevaade Luise tn.1, Tallinn krundile ehitati 1928.aastal arhitekt E.Jacoby projekti kohaselt Tallinna Saksa Reaalgümnaasium [Kalm, lk.129]. Sõjas said hooned oluliselt kannatada ja rekonstrueerimisel otsustati säilitada esialgsest mahust ainult välisseinad. Государственный Институт Строительного Проектирования poolt 1948.aastal koostatud rekonstrueerimisprojekti [1] kohaselt muudeti hoone välisilmet oluliselt ja ehitati üks korrus olemasolevale mahule peale. Hoonele rajati kõrged viilkatused ja laiad karniisid, samuti muudeti osaliselt akende jaotust ja peasissepääsu lahendust. Hoone sisehoovi poolne sein oli ettenähtud terves osas asendada. Foto 1. Tallinna Saksa Reaalgümnaasium, valmimisjärgne foto Foto 2. Ekspertiisi käigus tehtud foto, jaanuar 2014 (M.Kalm Eesti 20.sajandi arhitektuur lk.129) Rekonstrueeritud hoone kasutusotstarvet ei muudetud, hoone on olnud kuni viimase ajani kasutuses õppehoonena. Kõrvalkrundile, Luise 3, projekteeriti 1950-52.aastatel võimla koos abi- ja riietusruumidega. Võimla arhitektuurses välisilmes jäljendati rekonstrueeritud koolihoonet. Tänavapoolne hoone on kahekordne Lk 7 / 38
ja hoovi pool paiknev võimla ühekordne. Hoonete projektdokumentatsioonid on säilinud. Hooned paiknevad hetkel Kaitsepoltseiameti territooriumil. Tulevikus on soov hooneid kasutada Kaitsepolitseiameti ruumidena, millele kehtivad täiendavad nõuded turvalisusele. 3.1.2 Kassisaba miljööväärtuslik hoonestusala Luise 1//3 õppehooned jäävad Kassisaba miljööväärtuslikku piirkonda ja on inventeerimisel hinnatud linnaehitus- ja arhitektuuriajalooliselt väga väärtuslikuks ning säilitamist väärivaks kui piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi silmapaistev näide. Võimla on hinnatud väärtuslikuks hooneks, mis võib olla nii ilmekas miljööline hoone kui ka miljööst erinev, kuid siiski arhitektuurselt silmapaistev hoone [Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsuse nr 78 LISA 1]. Joonis 1. Kassisaba miljööväärtuslik piirkond. Detail kaardist. http://www.tallinn.ee/ Väljavõte Tallinna Linnavolikogu otsusest nr.78 16.aprill 2009 Lisa 1 4.9 Hoonete kaitse- ja kasutamistingimused 4.9.1 Kultuurimälestised kuuluvad säilitamisele ja restaureerimisele vastavalt muinsuskaitseseadusele. 4.9.2 Väga väärtuslikud, väärtuslikud, miljööväärtuslikud hooned kuuluvad säilitamisele ja restaureerimisele või remontimisele.... 4.9.4 Väga väärtuslikel, väärtuslikel ja miljööväärtuslikel hoonetel säilitada hoone mahud, fassaadijaotus ja räästajoon. Katusekorruse (pööningu) võib välja ehitada olemasolevas mahus. Erandkorras on lubatud katuseharja tõstmine, mille võimalikkuse ja ulatuse üle otsustatakse olemasolevast katusekaldest ja kõrvalseisvatest hoonetest lähtuvalt. Väga väärtuslikel hoonetel ei ole katuseharja tõstmine lubatud. Katuseakende või -uukide väljaehitamine lahendatakse igal konkreetsel juhul projekteerimistingimustega ja/või projektiga, kusjuures uukide lisamine on üldjuhul lubatav hoovi poole. Hoone täpsed ümberehitamise, laiendamise või asendamise tingimused otsustatakse igal üksikjuhul eskiisprojekti alusel, arvestades ümbruskonnas väljakujunenud ehitusliku olukorraga. Lk 8 / 38
3.1.3 Hoone tehnilised näitajad Hoonete olulisemad tehnilised näitajad Ehitisregistri (http://www.ehr.ee/, seisuga 16.01.2014) kohaselt on alljärgnevad: a) Õppehoone koos aulaga Üldandmed Ehitise aadress Aadress Ehitisregistri kood 101026175 Ehitise nimetus õppehoone Ehitise staatus Kasutusel Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Luise tn 1 Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Luise tn 3 Kasutamise otstarve Kutseõppeasutuse õppehoone Omandi vorm Omandi liik kinnisasi Ehitise üldised olulised tehnilised andmed Ehitisealune pind (m 2 ) 1041 Suletud netopind (m 2 ) 4164 Minimaalne korruste arv 3 Maksimaalne korruste arv 3 b) Võimla Maht (m 3 ) 14663 Ehitisregistri kood 101026176 Ehitise nimetus võimla Ehitise staatus Kasutusel Ehitise aadress Aadress Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Luise tn 1 Harju maakond, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Luise tn 3 Kasutamise otstarve Spordihall, võimla (kohtadega pealtvaatajatele) (kasutamise otstarvete loetelu muutunud 01.01.2013) Omandi vorm Omandi liik kinnisasi Ehitise üldised olulised tehnilised andmed Ehitisealune pind (m 2 ) 670 Suletud netopind (m 2 ) 850 Minimaalne korruste arv 2 Maksimaalne korruste arv 2 Maht (m 3 ) 3720 Praegusel hetkel seisavad hooned kasutuseta. Hooneid ei köeta. Lk 9 / 38
3.2 EHITUSKONSTRUKTSIOONID (TARINDID) 3.2.1 VUNDAMENDID JA KELDRISEINAD 3.2.1.1 Ehitusgeoloogilised ja vundamendi uuringud. OÜ REI Geotehnika 2014 Vundamentide ja keldriseinte ekspertiisiks telliti ehitusgeoloogilised uuringud koos vundamentide avamisega firmalt OÜ REI Geotehnika, töö nr.3379-14 (vt. Lisa 2). Vundamendid avati nii õppehoone kui võimla osas. Uuringute käigus tehti vundamendi šurfid seitsmes erinevas asukohas. Ehitusgeoloogiliste uuringute kohaselt on õppehoone vundamendid laotud lubjakivist lubimördil, vundamendi müüritise seisukord on väga hea. Vundamendi müüritise laotis on korrapärane, kivid on terved ja vuugid mördiga täidetud. Õppehoone vundamendid on rajatud kandvale pinnasekihile, milleks on bituminoosne argiliit või liivakivi. Pinnasevesi välitööde tegemise ajal, 14. ja 15.01.2014.a. oli 0,22...1,15 m sügavusel keldri põrandast, absoluutkõrgusel 17,52...18,25 m. Uurimispiirkond jääb aluspõhjalise kõviku lõunanõlvale, mis on pinnasevee väljavoolualaks. Ühtne pinnaseveekihind esineb siin liivakivis, mille lamamveepidemeks on enam kui 15 m sügavusel lasuv sinisavi. Pinnakattes esineb ebaühtlase veeläbilaskvusega täitepinnas, mis lasub kohati praktiliselt vett läbilaskmatul argilliidil, mistõttu selle pinnale võib tekkida saju ja sulaperioodidel ülaveeläätsi. Ülaveena võib tõlgendada ka šurfides VA1...VA5 fikseeritud veetaset. Kevadise lumesulamise ajal võib veetase tõusta keldri põranda tasemele.[22, lk.4] Tabelis nr.1 on toodud vundamentide taldmike alumised kõrgusmärgid ja pinnaseveetase [22, lk.8] Tabel nr.1 Uuringukohtade andmed ja veetase Vundamentide avamisel selgus, et šurfi VA3 osas on siseruumides põrandaalune pinnas reostunud mõningal määral masuudiga [22, lk.3] Pinnase geotehnilised näitajad on toodud tabelis nr 2 [22, lk. 7] Tabel nr.2. Pinnaste normatiivsed ehitusgeoloogilised näitajad Lk 10 / 38
3.2.1.2 Varasemalt teostatud vundamentide ja vajumiste uuringud Luise 1/3, Tallinn õppekorpuse hoonete seintesse tekkinud pragude põhjuste väljaselgitamiseks on tehtud juba varasemalt mitmeid geoloogilisi ja ehitustehnilisi uuringuid. Samuti teostati Luise 1/3 ja temaga külgneva hoone, Endla tn2, vajumisvaatlusi kümne aasta jooksul- aastatel 1975 kuni 1985. Uuringute aruannete koopiad on Riigiarhiivis. Ekspertiisile on lisatud digitaalselt osalised fotokoopiad, kaustas Ekspertiisi lähtedokumentatsioon. Alljärgnevalt lühike kokkuvõte teostatud uuringutest. a) Õppehoone vundamendid Luise 1/3 õppehoone vajumisvaatlusi teostati kümne aasta jooksul seintele paigaldatud reeperite nr.34-41 põhjal. Õppekorpuse kontoriruumide (õpetajate tubade) ploki üks sein toetub naaberhoone Endla tn.2 välisseinale. Endla tn. 2 hoone vajumeid mõõdeti reeperitega nr.31-33 (vt. tabel nr.3 ja nr.4) Tabel nr.3. Reeperite vajumiste tabel (mõõtmistulemused on millimeetrites) Vajumite graafikult on näha, et kõige suurem vajumite erisus on reeperite nr.33 ja 34 vahel. Luise tänava õppehoonete kontoriploki vundamendid on toetatud liivakivile, mis on praktiliselt kokkusurumatu pinnas (reeperid 34-37). Endla tn. 2 hoone vundamendid on rajatud saviliiva ja diktüoneemakildi kihtidele [5]. Kuigi diktonüeemakildi puhul on tegemist praktiliselt kaljupinnasega, siiski võib krundil teostatud erinevate uuringute põhjal väita, et diktüoneemakihi paksus võib olla kohati isegi alla meetri ja antud kihi ning allpool paikneva liivakivi vahel võib olla kuni pool meetrit tolmliiva [4]. Kuna Luise tänava hoonele ehitati peale kolmas korrus, mis toetati ühes osas Endla tn.2 hoone seinale ja varasemad puitlaed asendati terastaladel raudbetoonist vahelagedega, siis hoonete erinevad vajumid on toonud kaasa pragude arenemise Luise tänava õppehoone välisseinas. Endla tn.2 hoone vundamendid vajuvad rohkem (osaliselt toetatud kokkusurutavale pinnasele) ja haaravad kaasa seinte peale ehitatud Luise tn.1 õppehoone kolmanda korruse välisseinu ja otsaviilu. Vajumiste tõttu on otsaviil pöördunud ja akendega nõrgestatud seinaosas on tekkinud läbivad praod. Praod on laiemad räästa osas ja sumbuvad esimesel korrusel. Keldriseintes pragusi ei esinenud. Seina on korduvalt remonditud, pragusi on suletud ja tugevdatud. Pragude jätkuv arenemine näitab, et vajumised ei ole praeguseni lõppenud. Sellele juhitakse tähelepanu ka 2003.aastal tehtud ekspertiisis [19]. Lk 11 / 38
Prao laiuseks pööningult mõõdeti ~15cm. Samasugused tulemused mõõdeti 1998.aasta ekspertiisi käigus [18]. Varasemalt aastal 1986 väljast mõõdeti samas kohas prao laiuseks 10cm [10] ja aastal 1973 pööningul 5cm [12]. Tabel nr.4. Reeperite vajumise graafik b) Võimla vundamendid Võimla osa on ehitatud hiljem, aastatel 1951 ja 1952. Võimla vundamendid on projekteeritud ja ehitatud madalvundamentidena, hoonel kelder puudub. Vundamendi seinad on laotud paekividest lubimördil. Projektis oli ettenähtud taldmikud rajada põrandast ~1,95m sügavusele. Varasemalt ja käesoleva ekspertiisiga koos on võimla vundamente avatud neljast erinevast punktist. Hoone tagumine, Endla tänava poolne, sein toetub liivale ja täitepinnasele [11]. Luise tänava esiküljel on vundamendid toetatud murenenud liivakivile, aga võimla abiruumide ja saali vahesein täitepinnasele [22, VA6 ja VA7]. Seintes esinevad praod vajumite erisuste tõttu. b) Pinnase reostus reostus ja radoon Luise 1//3 sisehoovis paiknesid katlamaja masuudimahutid. 1973.aastal teostas Kommunaalprojekt katlamaja mahutitite õlireostuse taseme ja ulatuse määramiseks. Suuliste ütluste kohaselt on reostunud pinnas sisehoovist eemaldatud. 2014.aasta jaanuaris välitöödel vundamente avades tuvastati, et soojussõlme põranda alune pinnas ja süvendisse valguv pinnasevesi on masuudine [22, punkt 2]. Soovitavalt tuleks enne rekonstrueerimistööde planeerimist teostada täiendavad uuringud pinnasereostuse ulatuse ja taseme määramiseks. Reostunud pinnas tuleb eemaldada. Vundamentide ja pinnaseuuringute kohaselt paikneb hoonestus piirkonnas, kus avaneb diktüoneemakilt [vt 4; 5; 22] Keldripõranda projekteerimisel diktüoneemakildale tuleb arvestada, et diktüoneemakilt on teataval määral radioaktiivne pinnas, eeskätt radioaktiivse gaasi radooni eraldumise tõttu. Seega tuleb keldri renoveerimisel ette näha konstruktsioonilahendused, vältimaks radooni kui inimesele ohtliku radioaktiivse gaasi siseruumidesse tungimist ja kogunemist (EVS 840:2009 Radooniohutu hoone projekteerimine ) või tellida radoonisisalduse kontrollmõõtmised objektil (N: OÜ-st Eesti Geoloogiakeskus) [22, punkt 4]. Lk 12 / 38
3.2.1.3 Vundamentide ja keldriseinte seisukorra kirjeldus. Ümberehitused Õppehoone keldrisse olid 1928. aasta projekti järgi [2] planeeritud elu- ja abiruumid ning ruume kasutati ka käesoleval sajandil (keldris paiknesid söökla ja abi- ning tehnoruumid). Tänava- ja hoovipoolses seinas on keldriosas aknad. Keldrid olid rajatud aula osas Kaarli kiriku poolsesse otsa ja õppekorpuse osas kogu hoone ulatuses. Õppehoone rajati vastu Endla tn.2 olemasolevat hoonet nii, et osaliselt jäi Endla tänava hoone välissein ühiseks vaheseinaks. Peale sõda, hoone rekonstrueerimise ja laiendamise käigus, likvideeriti aula alune osaline kelder ja Endla tänava hoonega külgnev keldriosa kangialuse alt. Samuti muudeti kohati keldri plaanilist lahendust ja avade paiknemisi [1 ja 2]. Hoone keldriseinad ja vundament on laotud lubjakivist lubimördil, vuugid on täidetud. Vundamendid on alt laieneva taldmikuga. Maapind langeb piki Luise tänavat. Keldri põrandad paiknevad seetõttu astmeliselt, järgides enam-vähem liivakivi lasumist. Luise tänavaga külgneva õppehoone vundamentide alla on valatud kohati betoonist alus. Pinnaseveetase ulatus õppehoone kõikides šurfides vundamendi taldmikust kõrgemale. Keldriseinad, - taldmikud ja põrand on hüdroisoleerimata. Antud põhjusel on keldriseinad ja -ruumid liigniisked ning seinte alumises osas esineb krohvikahjustusi. Kevadise lumesulamise ajal võib veetase tõusta keldri põranda tasemele [22]. 3.2.1.4 Vundamentide kandevõime a) Õppehoone Luise 1//3 hoone vundamendid toetuvad uuringute kohaselt liivakivile. Geoloogilise aruande kohaselt võib arvestada liivakivi kandevõime normväärtuseks rohkem kui 1000kPa ehk tegemist on praktiliselt kaljupinnasega. Vajumisvaatlused on näidanud, et õppehoone osas praktiliselt vajumeid ei toimunud, välja arvatud aula osas. Aula seintel vajumeid aastatel 1975-1976 ei tuvastatud. Hilisemad mõõtmised aastal 1986 näitasid seinte vajumeiks kuni 10,2mm (telliseintel lubatud vajumid RIL 121-1988 järgi on 40...80mm). Kuna hoone asub ehitusgeoloogiliselt keerulisel alal, siis võib arvata, et kohati võib esineda nõrgema pinnasega täitunud lohke [5] Koolimajana kasutamisel on normatiivsed koormused kandeseinte alla jäänud vahemikku 140 kuni 215kN/m (varasema uuringu kohaselt antud koormuseks kuni 200kN/m). Arvestades, et taldmike laiused on 0,9 kuni 1,1m, siis surve taldmiku all jääb alla 250 kn/m². Kasuskoormuse 7kN/m², raudbetoonvahelagede ja pööningukorruse väljaehitamisel suureneksid koormused keskmisele kandeseinale 215kN/m-lt 355kN/-le ehk ligikaudu 60%. Surve taldmiku all jääks aga jätkuvalt lubatud piiridesse, ehk alla 400kN/m². Vundamentide kandevõime on hetkel piisav Ehitusgeoloogilistele uuringutele tuginedes oleks võimalik koormusi, vundamentide kandevõimest lähtudes, oluliselt tõsta [22, punkt 4]. Endla tänava poolse sisehoovi välisseinad toetuvad õppehoone osas liivakivile. Hoone vundamendi lähedale või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt on maa-aluste rajatiste ehitamine võimalik nii, et olemasolevat hoonet ei kahjustata. Hoone rekonstrueerimisel, vahelagede asendamisel (tugevdamisel) ja koormuste olulisel suurendamisel tuleks eelnevalt teostada täiendavad ehitusgeoloogilised uuringud, et täpsustada hoonestatud alal pinnasekihtide lasumine ja paksused. Ekspertiisi käigus teostati ainult eeluuringud üldhinnangu saamiseks. Lk 13 / 38
b) Õppehoone Endla tänava poolne sein 1965. aastal [5] on uuritud Endla tn.2 vundamente vahetult Luise 1//3 külgneva hoone keldrist. Vundamentide avamisel on tuvastatud, et taldmikud on toetatud kergesti kokkusurutavale saviliiva kihile. Samuti toetavad vajumisvaatlused väidet, et Endla tn.2 hoone vundamendid on rajatud nõrgematele pinnastele (vajumid kuni 20mm). Vajumid jäävad lubatud piiridesse, kuid kuna kõrvalolev hoone on rajatud praktiliselt kaljupinnasele ja samas ülemises osas toetatud Endla tn.2 hoone välisseinale, siis vajumite erisused on põhjustanud seinte olulist pragunemist ja kaldumist. Endla tn.2 hoone vundamentidele täiendavate koormuste lisamine tooks kaasa täiendavaid vajumeid ja põhjustaksid Luise 1//3 osas avariilise seisukorra. Joonis 1. Endla tn. Vundament [5] c) Võimla Võimla vundamendid on rajatud paekivist lintvundamendile. Geoloogiliste uuringute järgi on taldmikud toetatud kohati täitepinnasele, kohati murenenud liivakivile. Vajumiste erisuste tõttu on seintesse tekkinud praod. Täitepinnas taldmike all on aja jooksul tihenenud. Võimla vundamentide täiendav koormamine ei ole soovitatav. Ümberehituste ja saali lammutamisel arvestada keskmise vaheseina vundamentide tugevdamise vajadusega. 3.2.1.5 Vundamendi ekspertiisi kokkuvõte Kandekonstruktsioonide ekspertiisi eesmärk oli: Koostada ehitustehniline ekspertiis Luise tn 1//3 väärtusliku ja väga väärtusliku hoone kohta, selgitada välja hoonete ehitustehniline seisund ja anda hinnang nende säilitamise võimalikkuse ja mõistlikkuse osas ning lammutamise osas. a) Õppehoone Vundamentide ehitustehniline seisukord on väga hea. Keldriseinad ja vundamendid on õppehoone osas laotud paekivist lubimördil, vuugid on täis. Pragusi vundamentides ja keldriseintes ei esine. Vundamendid on toetatud liivakivile, mille kandevõime on väga hea. Keldriruumide kasutamist piiravad kõrge pinnaseveetase ja aluskihtides radoonisisaldusega pinnaste esinemine. Samuti keldriruumide aluspinnase mõningane reostus (reostuse ulatus ja määr tuleb edasiste uuringute käigus täpsemalt välja selgitada). b) Endla tn.2 hoone vundament, millele toetub alates teisest korrusest Luise tn. 1 välissein Vundament toetud saviliivale. Kihi paksus ei ole suur ja vajumid on hakanud sumbuma. Vundamendis pragusi ei esine. Soovitavalt võiks kaaluda antud osas vundamendi tugevdamist mikrovaiadega. c) Aula vundamendid Aula vundamente antud ekspertiisi raames ei uuritud, sest esimesele korrusele juurdepääs puudus ja perimeetril takistasid vundamentide avamisi trassid ning kasutuses olevad sõiduteed. Visuaalsele vaatlusele ja varasemalt teostatud uuringutele tuginendes, võib väita, et vundamente on võimalik ja mõistlik säilitada. Lk 14 / 38
Õppehoone vundamente on võimalik ja mõistlik säilitada. Lammutamine ei oleks põhjendatav. Hoone rekonstrueerimise käigus tuleks teostada alljärgnevaid töid: - Reostunud pinnas tuleks asendada. - Pinnaseveetaset tuleks alandada ehk rajada ümber hoone drenaaž ja sadeveekanalisatsioon. Rajada keldri välisseintele vertikaalne hüdroisolatsioon, et takistada müüritise niiskumist sadeveest tingitud nõrgvee toimel. - Vertikaalplaneerimisega tagada, et vihmavesi ja sadeveerennidest kogutud vesi oleks juhitud kaldega hoonest eemale. - Kuna vundamentidel puudub horisontaalne hüdroisolatsioon, siis kapillaarjõudude toimel liikuv niiskus tekitab seintest välja kuivamisel krohvikahjustusi. Horisontaalse hüdroisolatsiooni rajamine ei ole majanduslikult mõistlik, pigem tuleks keldrisse planeerida abi- või tehnilised ruumid. - Keldri õhuniiskuse ja radoonitaseme vähendamiseks tagada ruumide õhuvahetus (näha ette ventilatsioon). Vajadusel ventileerida ka põrandate alune pinnas (väga kõrge radoonisisladuse korral) d) Võimla vundamendid Võimla on rajatud ilma keldrita madalvundamendile ja kohati täitepinnasele. Vundamentide üldist ehitustehnilist seisukorda võib siiski lugeda praegusel hetkel heaks. Saali lammutamisel (detailplaneeringu eskiisi kohaselt) tuleb tugevdada saali ja abiruumide vahelist seina mikrovaiadega. Hinnata väärtuslikule hoonele kavandatava juurdeehituse ehitustehnilisi võimalusi vastavalt koostatavale detailplaneeringule ning anda ehitustehniline hinnang säiliva hoonestuse rekonstrueerimiseks (sh ka vahelagede vahetuseks, ruumiprogrammi muutmiseks jm konstruktiivseteks toiminguteks) lähtuvalt kavandatavast ehitustegevusest: a) Hoone rekonstrueerimisel on vajalik saavutada põrandate kandevõime min 500kg/m², kohati 700kg/m², eeldatavalt rajatakse uued korrusvahelaed; - Õppehoonetes koormuste suurendamine vundamendi kandevõimest lähtuvalt on võimalik - Võimla osas koormuste suurendamine vundamentidele ei ole võimalik. Vundamendid vajaksid tugevdamist b) Hoone fassaadi on vaja tugevdada (st turvalisuse kaalutlustel suurendatakse välisseina paksust); - Õppehoone välisseinu on võimalik laiendada sissepoole, sest keldriseinad on esimese korruse seintest laiemad - Võimla osas välisseina paksuse suurendamine ei ole olemasolevate seinte säilitamisel võimalik ilma kapitaalse ümberiehituseta. c) Kasutatakse erikonstruktsiooniga avatäiteid (m² kaal kuni 100 kg); - Õppehoone osas on koormuste suurendamine vundamendi kandevõimest lähtuvalt võimalik - Võimla osas ei ole koormuste lisamine ilma vundamente täiendavalt tugevdamata soovitatav d) Hoone vundamendi lähedal või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt rajatakse maaaluseid rajatisi; - Õppehoone vundamentide lähedale või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt on võimalik rajada maa-aluseid rajatisi - Võimla kõrval vundamentide taldmikest allapoole süvendamine on raskendatud, sest kohati toetuvad taldmikud täitepinnasele Lk 15 / 38
e) Lammutatakse Endla tn 2 hoone järelejäänud hooneosa - Endla tn.2 hoone sein ja vundamendid, mis külgnevad Luise 1//3 hoonestusega, on hoonetel ühised. Endla tn.2 hoonet ei ole võimalik täielikult lammutada- säilitada tuleks Luise tänava hoone ühisosana olev sein koos vundamentidega. Endla tänava hoone vundamendid toetuvad osaliselt saviliivsetele pinnasekihtidele. Vajumite erisuste ja lahkvajumite vältimiseks tuleks säilitatavat vundamenti tugevdada mikrovaiadega vms. 3.2.2 KANDESEINAD 3.2.2.1 Kandeseinte kirjeldus ja seisukord. Varasemad ümberehitused Õppehoone kandeseinteks on tellisseinad, võimla abihoone seinad on Popovi seinad (silikaattelliste vahel on urbne täide). Visuaalsel vaatlusel esineb seintes erineva laiuse ja sügavusega pragusi. Üldine tehniline seisukord on siiski hea, sest hoone on olnud pidevas kasutuses. Seinad on krohvitud, katuse seisukord hea ja seetõttu esineb seintel ainult lokaalseid niiskus- ja/või külmakahjustusi. Õppehoone osas on alumised korrused suuremas osas rajatud 1928.aastal. Peale sõda, 1947.aastal, ehitati hoone oluliselt ümber [vt. 1 ja 2]. Esialgsed seinad olid savitellistest, peale- ja ümberehituse osa rajati silikaattellistest. Suuremas osas on seinte pragunemise tinginud ümberehituse halb kvaliteet, lahenduste valikud ja erinevatel aegadel laotud seinte liitumised. Ekspertiisi käigus avati seinakonstruktsioonid 26-st erinevast kohast. Konstruktsioonide avamiste tulemused on esitatud Lisas 4- šurfikaartidel. Üldmulje avamistel oli halb- ümberehitused on teostatud lohakalt ja ebakvaliteetselt. Müüritise vuugid on erineva paksusega, kohati tühjad ja kivid paiknevad lahtiselt, seintes esineb väiksemaid tühimikke, kasutatud on katkisi telliseid jms. Laiemad praod esinevad Endla tn.2 hoonega külgnevas osas ja aula seinas. Pragude asukohad ja ligikaudsed laiused on esitatud ekspertiisi lisatud joonistel. Esialgne kahekordne keldriga õppehoone ehitati vastu Endla tn.2 välisseina. Peale sõda ehitatud kolmas korrus ja kõrge viil toetati Endla tänava välisseinale. Koormuste juurdekasv põhjustas Endla tn.2 vundamentide vajumise. Vajumite erisused, seinaosade vahel seotiste puudumine ja akende näol nõrgestatud seinaosade esinemine on põhjustanud seina pragunemist. Otsaviil koos kolmanda korruse välisseinaga on kaldunud Endla tänava hoone suunas. Aula ja õppehoone vahelises sein on samuti pragunenud. Ekspertiisi ja projekti kohaselt on pealeehituse käigus nähtavasti säilitatud savitellistest parapett, selle ette on laotud üks rida silikaattelliseid ja ülemises pealeehituse osas juba easi mindud täiskiviseinana. Aula pööningul on õppehoone ja aula seina vahele jäetud deformatsioonivuuk. Vuugi liikumine ja kombineeritud konstruktsioonide deformatsioonid on põhjustanud seina ulatuslikku pragunemist. 3.2.2.2 Müüritise kandevõime Ekspertiisi käigus hinnati hoone tehnilist seisukorda. Müüritise kandevõime hindamiseks mõõdeti ligikaudselt põrkevasara abil kivide survetugevust. Mõõtmistulemused on toodud lisas 3. Silikaattelliste keskmiseks survetugevuseks on arvutustes võetud 15MPa (silikaattelliste mark 150 GOST 379-69) ja mördi keskmine survetugevus 8MPa. Silikaattelliste normaliseeritud survetugevus: Lk 16 / 38
fb = δ xfb, m = 0,85x15,0 = 12,75 MPa Müüritise normsurvetugevus: f = K f f = 0, 42x12,75 x8,0 = 4,7MPa 0,70 0,30 0,70 0,30 k b m a) Endla tänava poolne viilusein Õppehoone otsasein, mis on toetatud Endla tn.2 hoone seinale, on vajumiste tagajärjel vajunud väljapoole. Seina kaldenurgaks mõõdeti kolmandal korrusel 18mm ühe meetri kohta. Pööningu osas oli vaadeldav, et müüritis on laotud kohati kõveralt. Kõrgel, ligikaudu 11m kõrgusel viiluseinal, esines kumerusi ja kõverusi. Samas oli kohati sein praktiliselt verikaalne. Arvestades tuulekiirusrõhuga (III maastikutüüp) 2 z z 2 2 qp = 12,81ln + 89, 64 ln = 589 N / m = 0,59 kn / m 0,3 0, 3 ja seina ekstsentrilisusega, tuleks võtta seina surutud tsooni ristlõikepindalaks (eelduste kohaselt ei võta müüritis vastu tõmbepingeid) ei 0,19 2 Ac = ( 1 2 ) A= (1 2 )0,51= 0,13m t 0, 51 Otsaviilu vertikaalkandevõime pikkusühikule on sellisel juhul χ 6 ( ) Ac f i m k 1, 0 0,13 4, 7 10 NR d = = = 305,5 kn / m γ 2,0 M Koormused seinale omakaalust ja vahealaest jäävad antud suurusest väiksemaks Endla tn.2 otsaviilu kandevõime on piisav Samas tuleb arvestada sellega, et tegemist on saleda (koos kolmanda korrusega kokku ligikaudu 15 meetri kõrguse ja 0,51m laiuse) seinaosaga, mis ei ole külgedelt ega vahelagedega otseselt seotud. Seinale toetuvad vabalt laetatalad ja sarikad. Varasemalt teostatud ekspertiisides on hoiatatud, et Endla tn.2 hoone lammutamisel võib otsaviil variseda [19, punkt 1]. Antud oht on reaalne, sest lammutamisel jääks seina alumises osas kandma samuti eraldiseisev seinaosa ja seina saledus suureneks veelgi. Endla tn.2 hoone lammutamisega võib kaasneda Luise 1//3 otsaviilu varing. Soovitavalt võiks kaaluda kas antud hooneosa täielikku ümberehitust ja liitmist planeeritavate külgnevate hoonemahtudega, jäigastamist rajatavate uute vahelagedega või siis otsaviilu tugevdamist kontraforssidega (samaaegselt tugevdada ka olemasolevaid vundamente) b) Aula välisseinad Praeguse aula osas asus algse projekti kohaselt [2] ühekordne puitkatusega saal. Sõjas sai hoone kannatada ja rekonstrueerimise käigus suurendati hoone mahtu lisakorruste pealeehitamisega. Aula planeeriti nüüd juba teisele korrusele. Pealeehitus tehti silikaattellistest massiivsete täiskiviseintega. Müüritise kvaliteet on halb- seintes esineb tühimikke, vuugid on täitmata ja kasutatud on purunenud kive. Müüritis on visuaalselt vaadeldes ja mõõtes väljapoole kaldu ligikaudu ühe kraadi võrra. Lk 17 / 38
Antud põhjustel tuleks müüritise normsurvetugevust vähendada poole võrra. Aula välisseina vahepostide vertikaalkandevõime oleks sellisel juhul: χ 6 ( ) Ac f i m k 1,0 0, 414 2,35 10 N Rd = = = 486,5kN γ 2,0 M Arvutuslikud koormused vahepostide alumises lõikes jäävad sellest suurusest oluliselt väiksemaks (~190kN). Aula välisseinte kandevõime on piisav. Seinu on võimalik täiendavalt koormata. Hoone kasutamise ja rekonstrueerimise seisukohalt saavad määravaks pigem varasemate ümberehituste halb ehituskvaliteet, uue ja vana osa vahel seotiste puudumine, kunagiste parapettide kõrgemaks ja laiemaks ladumine (põhjustanud praod aula ja õppehoone vahelises seinas). Läbivate vuukide jms tõttu tekivad ja on tekkinud seintesse praod. c) Õppekorpuse tänava poolne välissein ja keskmine kandesein Õppekorpuse Luise tänavaga külgnev sein on alumises osas laotud savitellistest, pealeehitus ja avatäidete muudatused on teostatud silikaattellistest. Esialgse projekti kohaselt oli seina sisepinda ettenähtud õhkvahe. Antud vahes on paiknenud kunagi ka torustikud ja elektrijuhtmed. Seetõttu saab seina kandva osa paksuseks arvestada ainult 380mm. Seina kandevõime arvutustes saab määravaks seina omakaal. Koormuste juurdekasv vahelagede ümberehitusest ja avatäidete erilahendustest ei ole antud juhul nii suur, et välisseina kandevõime oluliselt kannataks. Erilahendusega avatäidete kasutamisel on raskendatud asjaoluks pigem müüritise halb kvaliteet (laiad ja tühjad vuugivahed, ümberehituste kohtades seinte vahel sidekivide puudumine, kahjustunud kivid jms). Samuti see, et alumistel korrustel on aknaavad sillatud tellistega. Rasked avatäited tuleks ankurdada vahepostide külge ja tagada koormuste ülekanne vahepostidele. Ennem avatäidete paigaldamist korrastada müüritis. Keskmise vaheseina, koridori ja õppeklasside vahel, kandevõime senise kasutusotstarbe korral oli piisav. Ekspertiisi lähteülesande kohaselt soovitakse tuleviks koormusi oluliselt suurendada ja vahelaed asendada. Koormuste juurdekasv keskmisele kandeseinale oleks üle 50%-i. Arvutuste kohaselt (arvestades seintes paiknevate ventilatsioonilõõridega) ületatakse sellega keskmise seina kandevõime. Koormuste olulisel suurenemisel tuleks arvestada alumiste korruste seinte tugevdamise vajadusega. Õppekorpuse välisseinte kandevõime on piisav ka koormuste juurdekasvu korral. Müüritise halva kvaliteedi tõttu on erilahendusega akende kinnitamine seinte külge raskendatud Õppekorpuse koridori vaheseina kandevõime ei ole piisav koormuste olulisel suurenemisel (kasuskoormus 7kN/m²). Arvestada alumise korruse seinte tugevdamisega. d) Võimla abiruumide seinad Võimla Luise tänava poolne hooneosa on kahekordne. Tegemist on Popovi seintega, st. silikaattelliste vahel paikneb täide. Välisseinte täiendav koormamine ja avatäidete ümberehitus on keeruline ja vajaks erilahendusi. Lk 18 / 38
Võimla abiruumide seinte täiendav koormamine ja ümber ehitamine ei ole ehitustehniliselt mõistlik. 3.2.2.3 Kandeseinte ekspertiisi kokkuvõte Kandekonstruktsioonide ekspertiisi eesmärk oli: Koostada ehitustehniline ekspertiis Luise tn 1//3 väärtusliku ja väga väärtusliku hoone kohta, selgitada välja hoonete ehitustehniline seisund ja anda hinnang nende säilitamise võimalikkuse ja mõistlikkuse osas ning lammutamise osas. - Õppehoone kandeseinad on täiskiviseinad ja laotud tellistest. Seintes esineb erineva laiuse ja sügavusega pragusi (juuspragudest kuni 15cm laiuste lõhedeni), mis on tekkinud peamiselt varasematest ümberehituste ja halva ehituskvaliteedi tulemusena. Seinte kandevõime on hetkel piisav ja avariilisi konstruktsioone ei esine. - Võimla abihoone seinad on täidisseinad. Praegune ehitustehniline seisukord on hea. Seinakonstruktsioonide ümber ehitamine ja koormuste suurendamine ilma erilahendusteta ei ole võimalik. Ehitustehniliselt tuleks hoone ümberehitusel kandeseinad asendada. Hinnata väärtuslikule hoonele kavandatava juurdeehituse ehitustehnilisi võimalusi vastavalt koostatavale detailplaneeringule ning anda ehitustehniline hinnang säiliva hoonestuse rekonstrueerimiseks (sh ka vahelagede vahetuseks, ruumiprogrammi muutmiseks jm konstruktiivseteks toiminguteks) lähtuvalt kavandatavast ehitustegevusest: o Hoone rekonstrueerimisel on vajalik saavutada põrandate kandevõime min 500kg/m², kohati 700kg/m², eeldatavalt rajatakse uued korrusvahelaed; - Õppehoone seinte kandevõime on hea. Koormuste suurendamine ja uute vahelagede rajamine on võimalik. Tugevdamist vajaks koridori ja klasside vaheline keskmine sein alumistel korrustel. Endla tänava poolse seinale koormuste lisamine on võimalik saavutada koos vundamentide tugevdamise ja seinte osalise ümberladumisega. - Võimla osas lisakoormuste ja vahelagede ümberehitus ei ole ilma erilahendusteta võimalik. o Hoone fassaadi on vaja tugevdada (st turvalisuse kaalutlustel suurendatakse välisseina paksust); - Õppehoone osas on võimalik välisseina paksust suurendada sissepoole - Võimla osas seinte laiemaks ehitamine on raskendatud. Võimalik küll näiteks valada ümber seinte raudbetoonsärk, aga see muudaks nii välisilmet ja sama ei oleks ehitusfüüsikaliselt hea lahendus) o Kasutatakse erikonstruktsiooniga avatäiteid (m² kaal kuni 100 kg); - Õppehoone kandeseinte kandevõime on avatäidete rajamiseks piisav. Avatäidete kinnitamine seinte külge on raskendatud seinakonstruktsiooni halva ehituskvaliteedi tõttu. Kasutama peab täiendavaid ankruid, raame vms. - Võimla abiruumide osas võivad rasked avatäited põhjustada täidisseinte olulist pragunemist. o Hoone vundamendi lähedal või vundamendiga vahetult kokkupuutuvalt rajatakse maa-aluseid rajatisi; Lk 19 / 38
- Õppehoone kõrvale maa-aluste süvendite rajamine, ehitusaegne vibratsioon jms põhjustab kandeseinte täiendavat pragunemist. - Võimla vundamendid on rajatud kohati täitepinnasele, mistõttu maa-aluste rajatiste ehitamine vahetult olemasolevate vundamentide kõrvale ei ole võimalik. o Lammutatakse Endla tn 2 hoone järelejäänud hooneosa. - Endla tn.2 hoone lammutamisega võib kaasneda Luise 1//3 otsaviilu varing. Soovitavalt võiks kaaluda kas antud hooneosa täielikku ümberehitust ja liitmist planeeritavate külgnevate hoonemahtudega, jäigastamist rajatavate uute vahelagedega või siis otsaviilu tugevdamist kontraforssidega (samaaegselt tugevdada ka olemasolevaid vundamente) 3.2.3 VAHELAED 3.2.3.1 Vahelagede kirjeldus Vahelagede uuringutes tugineti projektdokumentatsioonile, varasematele uuringutele ja konstruktsioonide avamisele. Vahelaed avati üheksast erinevast kohast. Šurfide kirjeldused on toodud töö lisas ja esitatud šurfikaartidel š-27 kuni š-35 3.2.3.1.1 Õppehoone Ekspertiisi käigus selgitati välja olemasolevate vahelagede vastavus 1947. aasta rekonstrueerimisprojektile [1]. Projekti kohaselt oleks pidanud õppekorpuse korruste vahelised vahelaed olema nn. Venko õõnesplokkidest. Teostatud šurfide tulemusel saab järeldada, et Venko plokke ei ole ehitamisel kasutatud ja suuremas osas on vahelaed ehitatud traditsioonilisemalt terastaladel betoonvahetäitega. Õppehoone koridoride ja klassiruumide vahelaed on rajatud betooniga kaitstud terastaladele, mille alla jääv betoonplaat moodustab alumise korruse lae. Betoonplaat on tõenäoliselt armeerimata või sarrustatud konstruktiivselt. Betoonis esineb purustatud savitellise tükke. Terastalade vahel on täide ja talade ülemisele flantsile toetub ülemise korruse põrand. Terastaladena on kasutatud profiile I20 ja I 22a. Terastalade korrodeerumist esineb nende sissebetoneerimise tõttu vähe. Erandiks on keldriruumide vahelaes olevad terastalad, mis keldris esineva kõrge õhuniiskuse tõttu rohkem korrodeerunud. Vahelagede seisukorra võib üldiselt lugeda heaks. Ruumi 317 laes esines terastalade vahel pragusid (vt šurfikaart Š-32), mis viitavad konstruktsiooni liigsele läbivajumisele. Õppehoone klassiruumide ja koridori kohal asuva pööningu vahelagi (šurf Š-27) on rajatud puittaladele mõõduga 235x235mm. Talad paiknevad sammuga ~930mm. Pööningu vahelae konstruktsioon on heas seisukorras, niiskus- ega mädanikkahjustusi ei esine. Vähesel määral esineb katuse läbijookusude piirkondades täite ja pööningul oleva ehitusprahi märgumist. Hoone lõunapoolse eenduva mahu pööningu vahelagi on puittaladel (100x200 mm). Pööningu põrandatalad on toetatud seintele ja riputatud fermi F-2 alumise vöö külge. 1973. aasta uuringu kohaselt olid vahelage kandnud rangid enamuses katkenud ja kohati riiskadega täiendatud. Ühe ruumi kohal oli vahelagi ohtlikult vajunud. Teiste ruumide kohal toetus vahelagi vaheseintele ja koormas Lk 20 / 38
allolevaid lagesid. Konstruktsiooni seisukord hinnati avariiohtlikuks. 1974. aasta fermide tugevdamise tehniline tööprojekt [6] nägi laetalade olukorra parandamiseks ette rangide asendamise poltidega. Aula kohal olevat vahelage kandvad puittalad olid algselt riputatud kolme aula katust kandva puitfermi (F-4) alumise vöö külge. Varasema kandekonstruktsioonide uuringu [7] kohaselt olid laetalad tugevalt läbi vajunud ja lagi varisemisohtlik. Aula fermide tugevdamise projekt [6] nägi ette olemasolevate konstruktsioonide säilitamise ning tugevdamise. Vahelae kandmiseks nähti ette välisseintele toetuvad terastalad (2xI24 b=120, h=240), mis on vahelakke paigaldatud. Terastalade läbipaine silde keskosas on ~70mm, mis ületab peaaegu kahekordselt lubatud läbipainet! (Lubatud läbipaine L/250 ehk 46,8mm). Laetalade külge kinnitatud mustale laudisele on paigaldatud soojustus, millel on kogu vahelae ulatuses ~5-10 cm paksune ehitusprahi kiht. 3.2.3.1.2 Võimla Võimla kahekordse osa esimese ja teise korruse vahelise vahelae kandvateks elementideks on betoontalad, mille all on alumise korruse lae moodustav betoonplaat. Betoontaladele toetub teise korruse puitpõrand. Talade vahel on täide ja ehituspraht. Projektis [3] betoontalade vahele ette nähtud tellisposte põranda toetuseks vahelae avamisel ei tuvastatud. Teise korruse ja pööningu vaheline vahelae kandvateks elementideks on betoontalad. Betoontaladele toetub puitvahelagi, mis on hiljem soojustatud mineraalvillaga. Pööningul leidub palju ehitusprahti. Võimla saali lagi on riputatud kandefermide alumise vöö külge. Saali lagi on soojustatud mineraalvillaga. Rajatud on korralikud käiguteed, ehituspraht puudub. 3.2.3.2 Vahelagede kandevõime Ekspertiisi lähteülesande kohaselt on hoone rekonstrueerimisel vajalik saavutada põrandate kandevõime min 500kg/m², kohati 700kg/m². Eeldatavalt rajatakse uued korrusvahelaed. Olemasolevate vahelagede kandevõime hindamisel on lähtutud ekspertiisi käigus teostatud konstruktsioonide avamistest, projektdokumentatsioonile ja varasematele uuringutele. 3.2.3.2.1 Õppeklasside ja koridori vahelagede kandevõime Hoonet on senini kasutatud õppehoonena. Analüüsimaks olemasolevate vahelagede kandevõimet ja praegust seisukorda, siis esmases arvutuses on lähtutud senisest ruumide kasuskoormuse klassist C1 (laudadega ruumid) ja klassist C5 (koridorid) Hoone konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud standardis EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud ja hoonete kasuskoormused: Laudadega ruumid (klass C1) qk= 3,0 kn/m², Qk= 4,0 kn (klassiruumid, kohviku- ja restoranisaalid, lugemissaalid) Ruumid, kus inimesed võivad vabalt liikuda (klass C5) qk= 5,0 kn/m², Qk= 4,0 kn (muuseumid, näituseruumid, ühiskondlike hoonete, hotellide jms. vestibüülid ja koridorid) Kasuskoormuste osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0 Õppekorpuse õppeklasside korruste vahelised põrandad (šurfid š-29 ja š-32) on sillatud terastaladega I22a sammuga kuni 920mm. Terastalade vahele on valatud betoonplaat paksusega 120mm. Lk 21 / 38
Koormused ühele terastalale on alljärgnevad: Koormused kn/m² Koormusala talale (talade samm), m Normatiivne koormus kn/m Varutegur Arvutuslik koormus kn/m Kasuskoormus 3 0,92 2,76 1,5 4,14 Terastala omakaal 0,26 1,2 0,312 Vahelae omakaal 4 0,92 3,68 1,2 4,416 Täite jms omakaal 1,5 0,92 1,38 1,2 1,656 KOORMUSED KOKKU 8,1 10,5 Paindega koormatud varda igas ristlõikes peab arvutuslik M Ed rahuldama tingimust M M Ed c, Rd, kus ristlõike arvutuslik paindekandevõime esimeses ristlõikeklassis on 3 Wpl f y 286 10 210 6 M c, Rd 10 = = = 60,1kNm γ 1,0 M 0 ja arvutuslikust koormusest mõjuv paindemoment sildeva 6m korral on 2 2 g L 10,5 6 M Ed = = = 47, 4kNm 8 8 Terastalade paindekandevõime on õppeklasside koormuste korral varuga tagatud Samuti on rahuldatud kasutuspiirseisundile esitatud nõuded talade läbipainete osas (lubatud max piirläbipaine L/250= 24mm; arvutuste kohaselt läbipaine 23mm). Sealjuures tuleb arvestada, et tegelikud läbipainded on väiksemad, sest terastala hakkab tööle koos betoonist vahelaplaadiga komposiitkonstruktsioonina. Koridoridoride ja keldri lagede osas oli kasutatud väiksema ristlõikega terastalasi I20 (šurfid š-30, š- 31, š-33 ja š-34) sammuga kuni 1080mm ehk ~1100mm. Ristlõike arvutuslik paindekandevõime I20 korral esimeses ristlõikeklassis on 3 Wpl f y 208 10 210 6 M c, Rd 10 = = = 43,68kNm γ 1,0 M 0 Esimese korruse ruumide põrandate kandevõime ei vasta klassiruumide nõuetele. Lubatav kasuskoormus kuni 2,0 kn/m² (eluruumid, haiglapalatid, hotellid, köögid ja WC-d) Koormused terastaladele koridoride osas on alljärgnevad: Koormused kn/m² Koormusala talale (talade samm), m Normatiivne koormus kn/m Varutegur Arvutuslik koormus kn/m Kasuskoormus 5 1,1 5,5 1,5 8,25 Terastala omakaal 0,21 1,2 0,25 Vahelae omakaal 4 1,1 4,4 1,2 5,28 Täite jms omakaal 1,5 1,1 1,65 1,2 1,98 KOORMUSED KOKKU 11,8 15,8 Lk 22 / 38
Koridoride osas, arvutuslikust koormusest mõjuv paindemoment sildeva 3m korral on 2 2 g L 15,8 2, 4 M Ed = = = 11, 4kNm 8 8 Terastalade paindekandevõime on koridoride osas varuga tagatud Ekspertiisi lähteülesande kohaselt soovitakse tulevikus vahelagesi koormata kuni 7kN/m² (võrreldav laopindade, arhiivide või raamatukoguhoidlate koormustega). Olemasolevate õppeklasside vahelagede kandevõime kasuskoormuste 5kN/m² või 7kN/m² korral ei oleks tagatud. 3.2.3.2.2 Kontoriruumide vahelagede kandevõime Varasemalt on antud hooneosa kohta teostatud ekspertiis [18], kus anti hinnang olemasolevate vahelagede kandevõimele. Vastavalt teostatud konstruktsioonide avamisele on antud hoone osas vahelaed samuti terastaladel I20. Ekspertiisi kokkuvõttes on soovitatud vahelagedele lubada kasuskoormust kuni 2kN/m². 3.2.3.2.3 Aula vahelae kandevõime Aula põrandakonstruktsiooni ei olnud võimalik ekspertiisi käigus avada, sest esimesel korruse ruumid olid kasutuses. Tegemist on tõenäoliselt betoonkonstruktsioonis vahelaega. Aula ruume on kasutatud aastaid rahvakogunemise ruumina ja visuaalsel vaatlusel põrandakonstruktsiooni osas mingeid deformatsioone ei esinenud. Sellest võib järeldada, et vahelae kandevõime aula osas on olnud piisav. 3.2.3.2.4 Võimla abi- ja pesuruumide põrandate kandevõime Vahelae põranda konstruktsioon avamisel vastas raudbetoontalade osas projektile. Projekti kohaselt [3] on raudbetoontalade maksimaalseks paindemomendiks arvestatud 129kNm. Vahelae koormus ühele raudbetoontalale on: Koormusala talale (talade samm), m Arvutuslik koormus kn/m Koormused kn/m² Normatiivne Varutegur koormus kn/m Kasuskoormus 3 2,1 6,3 1,5 9,45 Betoontala omakaal 4,2 1,2 5,04 Vahelae omakaal 4 0,92 3,68 1,2 4,416 Täite jms omakaal 1,5 0,92 1,38 1,2 1,656 KOORMUSED KOKKU 15,6 20,6 Vahelae raudbetoontalas tekkiv maksimaalne paindemoment sildeava 7,1m korral on 2 2 g L 20, 6 7,1 M Ed = = = 129,8kNm 8 8 Vahelae kandevõime võib lugeda kasuskoormuse kuni 3kN/m² korral tagatuks. Lk 23 / 38