Koonga valla leht. NR 10 (103) oktoober 2004

Koonga valla leht NR 10 (103) oktoober 2004 Kaunis kodu 2004 järgmised majapidamised: Asta ja Ain Kuru, Aino Aonurm, Aino Uritam, Aino ja Mati Ojasoo, Liisi Soomaa ja Helgur Lember, Eha Kask, Külli ja Vambola Sepp, Teevi ja Rein Künnap, Aino Künnap, Koidu Vaikla, Helve Hetk konkursi lõpetamiselt. Vasakult Virve Tamm, Helve Liivamägi, Aino Uritam, Leili Arge, Maimo Jaaksaar. Selleks suveks kavandatud heakorrakonkurss lõpetati pidulikult 08. oktoobril Koonga baaris. Tunnustati selle aasta tublimaid. Mööda valda liikudes jäävad enamasti silma puhtad ja niidetud õued. Alati ei peagi olema midagi erilist. Iga aastaga saavad inimesed üha rohkem aru sellest, et ikka kõike tehakse endale ja mõnus on kodus olla ja nautida enda tehtut. Sel korral jäid heakorrakomisjonile silma Maakonnas tunnustatud: vasakult Kalmer ja Jaana Andrei, Jüri ja Vilja Senter. Maakonnas tunnustatud: vasakult Kaia Veltmann ja Vaike Kontus. ja Mati Liivamägi, Eha ja Anton Siiman. Tubli töö on ära teinud oma küla heakorrastamisel Virve ja Kalju Tamm (Tarva küla), Leili Arge (Tarva küla), Salme Pärn (Lõpe küla), Salme ja Mihkel Pärna (Koonga küla). Maakonna tasandil said tunnustuse perekonnad Senter ja Andrei, Kaia Veltmann, Vaike Kontus ja Lembit Laur ning Evi ja Aado Luur. Tore, et üha enam on eeskujulikke majapidamisi esitada ka kaugemale vallast. Et on inimesi, kes oma igapäevase töö kõrvalt üha enam ja enam pööravad tähelepanu ilule enda ümber. Jätkugu ikka jaksu nendele tublidele inimestele! Kokkuvõte Merike Pikkmets

2 Õpetajate päev Lõpel 05.oktoobril tähistas Lõpe kool õpetajate päeva. Ilus sügisene hommik algas kõigile tavaliselt. Kooli jõudes aga selgus, et külla olid tulnud vahetusõpilased Somaaliast. Kuidas nad just siia väiksesse Lõpe kooli saadeti, ei oskagi lahti seletada, aga nii see oli. Keele osas ei olnud probleeme, sest enne Eestisse jõudmist tuli õpilastel teha läbi keelekursus, mis igati aitas suhtlemisel meie lastega. Selle päeva puhul anti õpetajatele vaba päev ja võõrustasid külalisi kohalikud õpilased. Kena vastuvõtt oli hommikul kooli saalis, peeti ühine sõprustants ja jagati tervitussõnu. Et parem ülevaade saada Lõpe Põhikooli igapäevastest tegemistest, siis näidistunniks valiti kehaline kasvatus. See usaldati Toomasele, kes sai oma ülesandega väga *** hästi hakkama. Ütleme ausalt, nendel võõramaa õpilastel ei olnud mingit ettekujutust tunni korrast ega viisakast käitumisest. Siiski oli meeldiv kogemus nii kaugetele külalistele midagi pakkuda. Tore päev oli. Merike Pikkmets Koonga valla pedagoogide pere tähistamas koos õpetajate päeva 07. oktoobril Koonga koolis Kuidas Junnumaal käis. Elades siin Pärnumaa äärealal, tundub kohalikule kõik tavaline ja üksluine. Elu nagu elu ikka. Kord kuus annab oma valla leht märku sellest, et elame just nimelt Junnumaal. Sel suvel, seoses filmivõtetega Maalinnas, avastas Maaleht selle eripärase nimega kandi. Tekkis palju küsimusi. Miks Junnumaa, kas elanikud on junlased, kust see kõik alguse on saanud ja kas on veel õigeid junlasi siin kandis? Sellele kõigele otsustas selgust saada Maalehe ajakirjanik Maarius Suviste oma meeskonnaga. Kohtusimegi ilusal sügisesel neljapäeval Lihula-Pärnu maanteel ning suundusime koos Oidremaa Mõisa, kus kõigepealt võttis meid vastu Riho Erismaa. Sealt edasi oli teejuhiks Riho ja mindi kaema tõelist Junnumaad. Lõpe poole sõites peatuti Värssamaa talus, kus Helmi Saarelt (pildil koos Maarius Suvistega) saadi sissejuhatuseks teada, mis see Junnumaa õieti on ja milline rahvas siin elab. Edasi liikudes jäi teele Nedrema puisniit, käidi Koongas ja Mihklis. Teel kohtuti selle kandi rahvaga. Avastusretkest saab lähemalt lugeda ühes novembri Maalehes. Merike Pikkmets

Mõnikord on päris tore eakas olla. Seda tunnet on mul varem ka olnud võimalik kogeda, kuid eriti tunnetasin seda hiljuti Koonga valla eakate peol, täpselt eakate päeval. Lust oli vaadata kui toredasti oli see pidu korraldatud ja kõik vanade inimeste austamiseks ja rõõmustamiseks. Tegelikult ei ole ju selline asi meile kellelegi uudiseks. Koonga Vallavalitsus on alati silma paistnud mõistva ja toetava suhtumise pärast vanadesse inimestesse ja üldse sotsiaaltöö poolest. Tark vald- ühisesse Euroopasse, kus nõrgema toetamine on auasi, ainult selline vald sobibki. Jumet lisas peole see, et abivallavanem Silver Seegar isiklikult osales tervituskõnega ning vanade inimestega koos lustimisega. Eakate austamist näitas ka see, et peole oli esinema kutsutud tipplaulja Voldemar Kuslap, kel kogenud artistina ei pakkunud pinget kohe pidulistele meeldima hakata. Maainimest ei maksa alahinnata, ta saab kohe aru, mis hea ja mis halb. Täiesti vajalikku lusti tõid pidusse kaasatud TÜ Pärnu Kolledzi üliõpilased. Eriti tahaks kiita peo juhina tegutsenud šarmantset noormeest, kellele ei olnud raske ega sobimatu ka vanaprouade tantsitamine. Igale 3 Rõõm ilusast päevast eakale meeldis justkui oma lapselapsega jalga keerutada. Taimetark Mercedes Merimaa tuletas ravimtaimede korviga meelde, et aeg on vahetevahel passist sünniaastat meelde tuletada ning reipust loodusest juurde ammutada. Sellistel pidudel kipub vanus ununema ja see ju õige peo eesmärk ongi. Kena peolaud oli pensionäridele kaetud ja mööda valda tiirutasid kaks valla bussi ja transportisid osavõtjaid peole ja koju tagasi tasuta, nagu alati. Tantsuks mängis mõnus bänd Kilingi- Nõmmest, mille saatel oli tore tantsida ja ka võimalik tuttavatega juttu puhuda. Muusika ainuke väärtus ei ole ju selle kõvadus. Võib öelda, et kõik oli nii nagu ühes toredas vallas olema peab. Siinkohal aga tekib küsimus- kui palju selliseid valdu Eestis on? Ja kas kõikidel pensionäridel on peas niipalju hoidu, et sellest aru saada? Aitäh Koonga Vallavalitsusele, kes peab au sees vana tarkust- Halli pead austa, kulupead kummarda. Aino Uritam Koonga valla pensionär TÄNUAVALDUS Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzi tudengid tänavad kõiki toetajaid ja abilisi nende panuse eest Rahvusvahelise Eakate Inimeste päeva korraldamisel 1.oktoobril 2004.a. Eriti täname : Koonga Vallavalitsust, Malle Tamsalut, Silver Seegarit, Maie Lauku, Sirje Kaskat, Koonga ja Lõpe koolide õpilasi ning Koonga ja Lõpe lasteaia mudilasi. 06. novembril kell 20oo LÕPE KLUBI SÜNNIPÄEVAPIDU Eelregistreerimisel istekohad. Pileti hind 10 krooni.

4 Käies Lõpe klubist mööda, näeb pidevalt töömeest askeldamas klubi ukseesise kallal. Vana, aastatest räsitud katusealune muutub iga päevaga uuemaks ja ilusamaks. Tulemas klubi 35.-aastapäev ja saab klubigi kingituse uuenduste näol, aga On mõningaid hälvikuid, kellel arus ei ole muud, kui ainult lõhkumine ja sodimine ja mäkerdamine. Ei oska neid kuidagi nimetada, kuigi see on vist liiga leebelt öeldud. Miks on üldse vaja sellest kirjutada? Nagu teada, on igal asjal kaks poolt. Nii ka klubi juures. Inimene teeb tööd ja näeb vaeva, et kõik oleks korras. Õhtul aga tulevad mingisugused ja pooleldi remonditud klubi esisele postile on vaja teha ketsijäljed nii kaugele, kui argivahe ulatab. Siis ühel tarkpeal on koolist meeles tähti vaja postile kirjutada, mine sa tea, äkki ununevad muidu ära. Noh siis need ruladega kulid, kes ei mõista õiges kohas sõita, vaid proovivad oma osavust seintel. Tundub, et pidurdamiseks on kasutatud klubi ukse kõrval olevat seina, sest rammimisest on alles krohvitud sein lõhutud. Rulamehed, olete teada mehehakatised ja kui tõesti kohale ei jõua, et teie endi pärast meie oma vald püüab jõudumööda remontida hooneid, siis tuleb midagi ette võtta. Meie ümbrus on ilus ja korras ainult siis, kui me ise seda hoiame Metsamajanduskava muudatused seadusandluses järgneb Metsaomaniku õigused... Metsaomanikul on õigus teha enne Metsaseaduse 7 2004. aasta 28. jaanuari redaktsiooni jõustumist (s.o. enne 07. märtsi 2004.a.) esitatud metsateatises kavandatud ja asukohajärgse keskkonnateenistuse poolt mittekeelatud raieid kuni 2004. aasta 31. detsembrini. Uuendatud on ka metsateatiseta raiumise tingimusi: ilma kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loata (metsateatiseta) võib füüsilisest isikust metsaomanik raiuda tuuleheite, tuule- ja lumemurru puid juhul, kui neid on eraldusel alla 5 protsendi eralduse tagavarast või raiuda metsamaa iga hektari kohta aastas kolm tm puitu, kui raiutava puidu üldkogus ei ületa kinnistu kohta 15 tm aastas. Samuti on metsaomanikul õigus esitada protest metsamajandamiskavas kirjeldatud takseerandmete osas igal hetkel metsamajandamiskava kehtivuse ajal (10 aastat), mil erinevused ilmnevad. Protest tuleb esitada Eesti Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele. Tasub teada... Samuti teavitab metsaomanik metsateatisega kinnistu asukohajärgset keskkonnateenistust: metsa uuendamisest, metsakuivendussüsteemide ja -teede ehitamisest ning uuendamisest 15 tööpäeva enne nimetatud töödega alustamist metsakahjustustest kohe pärast seda, kui omanik sai teada või pidi teada saama metsa kahjustamisest Metsaomanik tohib alustada metsateatises lubatud raieid pärast keskkonnateenistuselt metsateatise tagasisaamist. Lubatud raieid tohib teha ühe aasta jooksul metsateatise esitajale kättetoimetamisest arvates. Karistusmäärad... Metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise või metsakaitse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Metsateatise esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali üleandmisel või metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise või selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest või kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. Meelis Kasemaa Metsanõustamise OÜ info@taks.ee GSM 51 64 066 http://www.taks.ee/

5 Euroopa Liidus ringi sõites. Pärnumaa Omavalitsuste Liidu vedamisel organiseeriti 1.-7. oktoobrini õppereis Tšehhi Vabariiki. Osavõtjad olid enamus valdadest vallavanemad ja volikogude esimehed. Koonga vallast reisisid Andres Hirvela ja Riho Erismaa. Oleme värskelt Euroopa Liidu liikmed, nii oli kasulik minna vaatama, mis on Euroopas viimasel ajal muutunud. Reisil oli planeeritud Tšehhis kohtumine sealsete kohalike omavalitsuste esindajatega, et võrrelda omavalitsuste kohustusi kohalike elanike ees nii meil kui seal maal. Reis toimus bussiga. Kaks päeva kihutamist läbi Läti, Leedu ja Poola oli vast kõige väsitavam, sest pikalt ilma tegevuseta bussis istuda ja ainult aknast välja vaadata väsitab tõesti. Seevastu, mida kaugemale me Eestist jõudsime, seda ilusamaks läks ilm ja Tšehhis oli juba täis suvine tunne. Kuna jõudsime nädalavahetuseks sihtriiki, siis pühapaev möödus Praha vaatamisväärsustega tutvudes. Sinna mahuvad Praha vanalinn, Karli sild, juudi kalmistu ja pikk ülevaade ajaloost, mida siin ümber kirjutada oleks liiast. Suvises linnas giidi saatel jalutada oli kena peale Eestimaa vesist suve. Tšehhi minnes ei saa mööda Tšehhi õllest ja Šveigist. Õhtusöök Šveigi restoranis, heas reisiseltskonnas, oli kena päeva lõpetuseks. Esmaspäeval taas bussi ja sõit läks edasi Budejevitsi linna, kus oli kohtumine sealse linnapea ja meie mõistes maavanemaga. Enne kohtumist jõudsime käia veel õlletehases ja tegusteerida Tšehhi tuntumat õlut Budweiser Budvar. Ülevaate õlle tegemise tehnoloogiast ja praktilise kogemuse sealt saime. Kohtumine linnavalitsuses, iidses raekojahoones volikogu saalis oli sisukas ja vastas ootustele. Põnev oli kuulda läbi venekeelse tõlke sealsetest tegemistest ja neid siis hiljem vestluse käigus võrrelda meie kohalike omavalitsuste tegemistega. Tšehhi on Ida- Euroopa riikidest samuti edukalt läbi viinud palju reforme ja palju on veel pooleli. Toimunud on haldusreform, maakonnad on ühendatud uuteks suuremateks halduspiirkondadeks ja samuti ka kohalikud haldusüksused on suurenenud. Seal tundus, et põllumajanduse reformimisel on suudetud hoida tootmistaset ja ei ole mõtlematult lammutatud ja lõhutud süsteemi, mis oli varem ka sotsjalismi ajal edukas. Suured põllud ja uued masinad andsid sellest tunnustust. Riik kaitses kohalikku kapitali võõrkapitali mittelubamisega otse ärisse, vaid läbi juriidiliste isikute. Linnas toimub elamureform, mida juhib vastav allasutus vastavate seaduste alusel. Võrdlust ja kogemusi oli piisavalt, mida vaadata ühistes tegmistes. Peale neid vestlusi jäi soov arendada sõprussidemeid edasi ja lootust on. Liitumine Euroopa Liiduga andis Tšehhile kindluse majanduse eduka arengu jätkuks. Nii nagu meile on tähtis stabiilne areng, uued turud ja majanduse konkurentsivõime uutes tingimustes, on see ka Tšehhile. Vaatamata pikale bussisõidule oli õppereis igati asjalik tutvumaks Euroopas toimuvaga. Kogemuste vahetamine, uute sõprade leidmine, kohtumised ametialaselt ja kultuuriliselt on need, mis peaks meid Euroopas edasi viima. Riho Erismaa reisikirjeldus Tähelepanu! Korstnapühkija tuleb valda 20. ja 21. novembril. Soovijatel palun teatada Silver Seegarile Koonga Vallavalitsuse telefonil 44 73 746 või 5258769.

6 12. NOVEMBER KELL 13oo toimub Lõpe klubis estraadietendus lastele Pilet 17.- Külla tulevad Margus Abel Raimo Aas Ervin Lillepea Ristsõna nr. 33 V.Tamm Horisontaal:EWR soomusrongide asutaja, in+n. 10. EWR sõjalaev. 11. EWR allveelaev. 15. EWR kindral-leitnant, sõjaminister 1939-40, hukati vene vangilaagris. 17. EWR kindral-major, ratsarügemendi looja, sõjavägede ülemjuhataja, Punaarmees. 22. Eesti territoriaalkorpuse komandör, suri vangilaagris, in+n. 19. Eesti sõjaväeline autasu. 22. Ajutine kodu. 24. Koht Pärnum. 25. Vangist tuleb ja vangi läheb. 27. Ükski laev ei saa temata läbi. 28. Naatrium. 29. Juudi pühapäev. 31. Koonerdamine. 35. Vaimulik. 36. Tiivuline merelt. 37. E näitleja. 39. m, joove. 40. S, prants. 5 santiimine. 41. Utt-tall. 43. Laatrest pärit kirjanik, 1925-85. 44. Soome spordiühing. 46. M nimi. 47A. Hõbe, kaalium, hapnik. 48. Masuurium. 49. Gallium. 51. Da. 54. Kindral Vlassovi armee venekeelne nimetus eesti tähtedega (lüh.). 55. Eskimo peakotiga jakk. 57. Ühikute süsteem. 59. N nimi. 60. Kunstnik n+in. 62. Linn, kus sõlmiti Venemaaga rahuleping. 65. sihitis. 66. Kuivanud oks. 67. Sokk. 71. Aktiivne noor. 74. Siiski. 76. Abista. 77. Eesti. 79. Niit. 80. Jälle oma kohale. 84. Viigis. 88. klooster. 89. EWR kindral-leitnant, viibis Penza, Kirovi, Ivanovo ja Vladimiri vanglas. Hukati. Tema muuseum on Viimsis. 93. Kellel? 94. Üks kahest Eesti vabadussõdalasest, kes on veel elus. 96. Ränkraskete lahingute platstarm Eestimaal (II maailmas.) 101. Võõrtäht. 102. Sõna olema käändes. 103. Olen sündinud siia ilma 105.Sai kangelase nimetuse Eesti vabastuslahingutes,n+in. 108.Vangla. 111.Mees, kes sai lahingutes Eestimaal rüütliristi. 115.Oh ja. 118.R.. 120.Õpetaja.122.Väljaminek=sissetulek. 128.II ilmasõja vennatapulahingu koht Eestimaal. 129.Mina lad.k. 129-A.Ühesugused tähed.130.kirde-eesti. 131.Pea kohal. 132.Ühest Valga maak. Puka valla kohast. 133.Noorte Kotkaste kõrgeim autasu, milline on annetatud vaid K. Pätsile1939 ja L. Merile 2000. as. Vertikaal: 1.EWR kolonel, oma surmani Kaitseväe Õppeasutuste ülem,in+n. 2 I, karistuslöök. 3.Hõbe. 4.Veresoon. 5.Tähekombinatsioon, mis ütleb, et seda värki tuleb veel küll ja küll. 6.Asutus. 7.Koht Pärnum. 8.See küll kena ei ole. 9.koht Tartu maak. 10.67 element. 11.Lehekülg. 12.Eesti Arhitektuuri muuseum. 13.Kaubandustegevus, s. 14.Koosolek. 18.Saar India ookeanis. 21.Täitsa tatt. 23 p, kleepekas. 26.Tavakodanikule suletud ala. 29.Usulahk. 30.Asula Ungaris. 31.E poksija n+in. 33.Ja it.k. 34.Vinge. 36.Koht Saaremaal Laimjala v. 37.S 38.Vene mehe nimi. 42.Samuti. 45.Kiriklikul koolitusel. 47.Kaitseliidu sümbol. 48.E muusikas. 50.Mateeria põhivorm. 52.Kollakas roheline. 56.Asetäitja+seleen.58.E riiklik autasu. 63.Raekoda käändes. 64.Riik, kelle mundreid kandsid eesti poisid veel saksa sõjaväes. 68.Tegelane Lutsu lasteraamatust. 69.Abivahendid invaliidile. 72.EWR kontraadmiral, 1924-32 merejõudude juhataja, suri vene vangilaagris 1946, n+eesnimede tähed. 73.Väärt, jõukas. 75.Mi? 76.Positsiooni sisse võtma. 81.N nimi. 82.Vähem julge. 85.Rahvakoosolek V-Kreekas. 87.Ameerika armee tähis. 90.H. 91.Proua Itaalias. 92.Karu 95.Ühe koha peal olija. 97.and, sinna nüüd minnakse raha teenima. 98.Puhka. 99.Sahkerdaja. 104.Suur nina.106.e piirilinn. 107. n, kõrts it.k. 110.Ühesugused tähed. 112.Väga. 113.Alates 1990 õpetatakse seal ka lennundust. 121.India osariik. 124.Palja pepu pilt. 125.Ühe sakraalehitise. 126.Kreeka täht. 129-A.Ühesugused tähed. 134.Õhtused sõnumid. 135.Fašistlik tervitus. 136.M nimi. 137.Koht Rapla v.rapla maakonnas. 138.E näitleja. 25 26 27 28 29 30 31 32 kokku 1 Iljina Talvi 1 1 1 1 1 1 1 1 8 2 Kibur Daisi 1 1 1 1 1 1 1 1 8 3 Koit Kalju 1 1 1 1 1 1 1 7 4 Lootsmann Kalju 1 1 1 1 1 1 1 7 5 Luur Evi 1 1 1 1 1 1 1 1 8 6 Pikkmets Aita 1 1 1 1 1 1 1 1 8 7 Pärn Salme 1 1 1 1 1 1 1 1 8 8 Soome Ain 1 1 1 1 1 1 1 1 8 9 Tammann Alfred 1 1 1 1 1 1 1 1 8 10 Tammearu Nora 1 1 1 1 1 1 1 7 11 Truus Leili 1 1 1 1 1 1 6 12 Viita Jaan 1 1 1 1 1 1 1 1 8 Ristsõna nr. 32 lahenduslause: MEIE POISSE PEAB ATEENAS JÄÄGA JAHUTAMA Ristsõna nr. 33 lahendus: 114 129 83 62 86 112 94 18 41 119 17 12 53 20 35 76 72 7 70 100 116 52 134 22 138 68 127 109 61 2 78 16 121 32 Vastuseid ootan 15-ndaks kuupäevaks. HEAD LAHENDAMIST!

8 Ostame kasvavat metsa ja metsamaad, hind kuni 120 000 kr. hektar, ka läbi raiutud ja hüpoteegiga, ettemaksu võimalus, abi asjaajamisel. Jumalateenistused Mihkli koguduses 31.10 kell 14. 00 Usupuhastuspüha jumalateenistus. Armulaud 07.11 kell 14. 00 Jumalateenistus kell 11. 00 Palvetund Pikavere palvemajas 14.11 kell 14. 00 Jumalateenistus 21.11 kell 14. 00 Igaviku pühapäeva jumalateenistus. Armulaud 28.11 kell 14. 00 I Advendi jumalateenistus. Armulaud 564 0300 Pühapäeval 31. oktoobril toimub EELK Mihkli Miikaeli koguduse korraline täiskogu koosolek. Kell 14.00 Usupuhastuspüha jumalateenistus kirikus ja kell 15.30 täiskogu koosolek pastoraadis. Täiskogu koosolekul toimuvad valimised, kus valitakse kogudusele uus juhatus. Vastavalt EELK põhikirjale on koguduse täiskogu liikmed kõik, kes on eelmisel või jooksval kalendriaastal tasunud liikmeannetuse ja käinud vähemalt korra armulaual. Täiendav info 564 0300. Õnnitleme oktoobri sünnipäevalapsi! JOHANNES PLOOM 86 MARGARETHA MÄND 84 ALFEI MÄND 82 LINDA KALLO 81 HENN MERIHEIN 65 ENN KIISK 65 EEVI PUUSILD 65 AARNE EHA 60 ELLEN LAANESOO 60 UNO TAMSALU 55 HEIKKI TAMMEARU 55 ZOJA TREUMANN 50 Telefon51 79 866, 51 10 415, 56 150 680, 48 94 055 Faks 6 335 576, Rapla, Tallinna mnt 14, kab 332 Maimo Jaaksaar! Südamlikud õnnesoovid Sinu hällipäeval! Tiiu Tarvalt Aino Soontak! Südamlikud õnnesoovid Sinu sünnipäeval! Tiiu Tarvalt HILDA PIILE Aasta ees või teine taga, õige eit ei iial maga. Ründa elu ikka rõõmul, puhkust maitse igal sõõmul. Õnnitleme 80. sünnipäeval! Töökaaslased endisest Koonga sööklast Ellen! Täna kõik lilled Su ümber olgu, täna kõik rõõmud Su juurde tulgu. Ununegu askelduste rutt, olgu see päev kui muinasjutt! Südamlik juubelitervitus. Maie ja Kalle Avaldame kaastunnet Viktor Paršinile kalli ema surma puhul. Töökaaslased Oidrema Farmid OÜ-st trükkinud OÜ Hansaprint Lehe väljaandja Merike Pikkmets 44 62 359, 58 039 542 e-mail:pikkmets@hot.ee Koonga Vallavalitsus Helgi Mitt 44 73 740